Kiri

Versioon 04.10.2023 /// TÖÖ NR 21004057 Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku põhiprojekti Keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 21004057 Tartu-Tallinn 2023 Ethel Simmul Keskkonnaspetsialist Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, projektijuht (litsents: KMH0162)  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 2 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 5 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 8 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA-MÕJU .......................................... 18 4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, rohevõrgustik, mõju maakasutusele ........................................................................................ 18 4.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ........................................................................... 24 4.3. Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 26 4.4. Mõju maardlatele ......................................................................................................... 28 4.5. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................... 29 4.6. Müra, vibratsioon ja õhukvalIteet ................................................................................ 34 4.7. Valgusreostus .............................................................................................................. 39 4.8. Jäätmekäitlus .............................................................................................................. 39 4.9. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 40 5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 41  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 3 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku põhiprojekti le. Kavandatav tegevus asub Harju maakonnas, Tallinna linna läheduses, Saue ja Harku valdades ning osaliselt Tallinna linna territooriumil (joonis 1.1). Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajalikkuse hindamisel. Kavandatava tegevuse mõju keskkonnale on (suures osas) eelnevalt juba hinnatud Hendrikson& Ko OÜ poolt „Põhimaantee 8 Tähetorni-Harku lõigu (km 11–14) ja Juuliku- Tabasalu ühendustee Alliku-Vatsla (5 km) lõigu eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnangu“ käigus (november 2019; töö nr 19003454). Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks Roadplan OÜ poolt koostatud projekti joonised ja info projektiga kavandatavate tegevuste kohta seisuga juuni 2023. Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 4 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 1.1 Projektiga kavandatava tegevuse paiknemine Saue ja Harku valdade haldusterritooriumitel . Aluskaart: Maa-amet 2023  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 5 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.0 2.2005 1 . Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 2 1 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 2 2 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõju ala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine . Lisaks on KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele kehtestatud täpsustatud loetelu Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ 2. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023077 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 6 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Vastavalt VV määrusele: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; § 15. Muud tegevusvaldkonnad 8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ning vastavalt VV määrusele nr 224 § 13 p 8 kohase tegevusega (kuna vastavalt tehnilisele kirjeldusele laiendatakse olemasolev 1+1 sõidurajaga riigitee nr 8 2+2 sõidurajaga teeks ning täiendavalt nähakse projektiga ette ka uute ühendusteede ja kergliiklusteede rajamist). Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevalt sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 6 1 . Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest;  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 7 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 2 1 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt , esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ . 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 8 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Vastavalt tehnilisele kirjeldusele on projekti eesmärgiks riigitee 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse tõstmine, sujuvama liikluskeskkonna loomine ning selleks vajaliku tehnilise teemaa määramine. Põhiprojektiga nähakse ette riigitee 8 Tallinn – Paldiski laiendamist 2+2 sõidurajaga maanteeks , Juuliku – Tabasalu ühendustee on põhiprojektis ette nähtud 1+1 teena. Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee -ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole. Alljärgnevalt on esitatud kavandatava tegevuse detailsem kirjeldus, vastavalt projekti seletuskirjale. Kavandatav tegevus on kujutatud joonisel 3.1-3.6. Projekteeritud 2+2 põhimaantee parameetrid (Tallinn – Paldiski): ◼ Projektkiirus 100 km/h ◼ Sõiduradade arv 2+2 ◼ Keskeraldusriba laius 3,0 m ◼ Välimise sõiduraja laius 3,5 m ◼ Sisemise sõiduraja laius 3,25 m ◼ Kindlustatud peenra laius 1,0 m ◼ Kiirusmuuteraja laius 3,25 m ◼ Kindlustatud peenar kiirusmuuteraja korral 1,0 m ◼ Sisemise ohutusriba laius 1,0 m ◼ Tugipeenra laius 0,5 m ◼ Täiendava tugipaanra laius piirde korral 0,75 m ◼ Vaba ruumi laius 12,0 m sõidurajast Projekteeritud Juuliku – Tabasalu ühendustee parameetrid: ◼ Projektkiirus 90 km/h ◼ Sõiduradade arv 1+1 ◼ Sõiduraja laius 3,5 m ◼ Kindlustatud peenra laius 1,0 m ◼ Tugipeenra laius 0,5 m ◼ Täiendava tugipeenar laius piirde korral 0,75 m ◼ Vaba ruumi laius 1,0 m ◼ Tugipeenra laius 0,5 m ◼ Täiendava tugipaanra laius piirde korral 0,75 m ◼ Vaba ruumi laius 9,0 m sõidurajast  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 9 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Aia tn plaanilahendus Aia tn projekteeritakse Tähetorni ringristmikust kuni Betooni arenduse kvartalisiseste teedeni. Aia tn rajamine võimaldab Paldiski maanteel sulgeda Aia põik ja Betooni tn juurdepääsud. Jalgratta- ja jalgteesid projekteeritud ei ole, need on näidatud perspektiivs etena mõlemale poole sõiduteed. Põhimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski plaanilahendus Käesoleva projekti alguspunktiks on olemasolev foorreguleeritud Tähetorni ristmik. Ristmiku ümber ehitamist ette nähtud ei ole. Säilib ka olemasolev bussipeatus „Uuemäe“ paremal pool teed vahetult peale ristmikku. Pikendat akse vaid paremalt pealesõidurada Tammi teelt tulevalt pöördelt. Instituudi tee foorristmik nähakse ette likvideerida. Projekteeritakse nii Instituudi teelt kui Angerja teelt parempöördega maha- ja pealsõidud Paldiski maanteelt. Pöörded eraldatakse põhiteest eraldussaarega, et toetada kiiruse maha võtmist ristmikel ning võimaldada bussipeatusesse ohutud sisse- ja väljasõidud. Vahetult peale ristmikku projekteeritakse jalakäijate tunnel (Angerja kergliikluse tunnel). Harku – Rannamõisa tee ja Uus tn nihutatud harudega ristmik likvideeritakse oleval kujul täielikult ning asendatakse Harku eritasandilise ristmikuga. Paldiski maanteelt on mõlemale poole teed peale- ja mahasõidurambid, mis ühendatakse Juuliku – Tabasalu teel olevate turbo-ringristmikega. Rannamõisa tee ja Uus tn jäävad senistes asukohtades juurdepääsudeks ja tupikteedeks. PK 136+00 projekteeritakse jalakäijate tunnel Paldiski mnt alt (Harku kergliikluse tunnel), mis ühendab HARKU bussipeatused ja Rannamõisa tee ning Paldiski mnt äärsed jalgratta- ja jalgteed. PK 137+50 asub pärandkultuuri objekt „Mälestusmärk Tallinna kaitsjatele II maailmasõjas (727:MAL:001)“, mis jääb lahendusele ette ning on tarvis ümber paigaldada. Lõigu lõpus PK 139+00 – PK 142+00 projekteeritakse 2+2 lahenduse kokku viimine olemasoleva 1+1 lahendusega. Harku sõlme põhja poolne osa plaanilahendus Harku sõlme põhja poolse ringristmiku harud moodustavad Paldiski maanteelt tulevad rambid, Juuliku – Tabasalu ühendustee, Angerja DP juurdepääsutee ning Harku – Rannamõisa tee ühendus. Olemasolev Harku – Rannamõisa tee, Vatsla tee ja Harku sõlme põhjapoolselt ringilt tulev haru on omavahel ühendatud 1-rajalise ringristmikuga. Bussipeatused projekteeritakse Harku – Rannamõisa teele mõlemal suunal enne ringristmikku. Jalgratta- ja jalgteede võrk projekteeritakse selliselt, et see ühendab olemasoleva Vatsla tee äärse jalgratta- ja jalgtee, varem projekteeritud Harku – Rannamõisa tee äärse jalgratta- ja jalgtee, projekteeritud bussipeatused ning Angerja DP arendusala. Harku sõlme lõuna poolne osa plaanilahendus PK 124+00 projekteeritakse Alajaama viadukt. Viadukt annab juurdepääsu Juuliku – Tabasalu teest vasakule jäävatele elamukinnistutele ning paarile suuremale tööstusalale (Eleringi alajaam ja andmekeskus) ning ühendab need Uus tänavaga. Olemasolev Uus tn ühendatakse neljandaks haruks Harku sõlme lõuna poolsesse ringristmikusse.  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 10 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Samuti saab Alajaama viadukti alt eritasandilise läbipääsu jalgratta - ja jalgteede võrk ning ühendused projekteeritud bussipeatustega ja olemasolevate jalgratta - ja jalgteedega. Laagri kergliikluse tunneli plaanilahendus Kõrvalmaanteele nr 11420 Saku – Laagri PK 82+92 projekteeritakse olemasoleva ülekäigukoha asemele kergliiklejate läbipääs sõidutee alt (Laagri kergliikluse tunnel). Projekteeritud jalgratta- ja jalgteede võrk ühendab omavahel Metsapargi tn ülekäiguraja, projekteeritud bussipeatused kõrvalmaanteel, ostukeskuse juurdepääsu ja olemasoleva jalgratta- ja jalgtee Instituudi tee ääres. Sõiduteed nähakse ette tõsta minimaalsel määral, et tagada 3,0 m kõrgusgabariit jalgratta- ja jalgteel. Laagri kergliikluse tunneli piirkonnas nähakse ette Juuliku – Tabasalu ühendustee sõidukiiruseks 70 km/h. Ostukeskuse juurdepääs säilitatakse ja ehitatakse ümber vajalikul määral, et tagada sujuv kokku viimine nii projekteeritud tee kui ka olemasole va olukorraga. Kaasiku ühendustee plaanilahendus Projekteeritud Juuliku – Tabasalu ühendustee lõikab olemasoleva Nurme tee pooleks. Juuliku – Tabasalu teest vasakule jääv Nurme põik äärse elamupiirkonnale juurdepääsu tagamiseks projekteeritakse kogujatee olemasoleva Nurme tee ja olemasoleva Kaasiku tee vahele. Kaasiku teest kuni Nurme teeni projekteerit akse 6 m kattega tee, olemasolev kruuskattega Nurme tee lõik parendatakse 4 m laiuse asfaltkattega teeks. Juuliku – Tabasalu ühendustee plaanilahendus Projekteeritud Juuliku – Tabasalu ühendustee algab olemasolevalt ringristmikult PK 86+75. Projekteeritud tee kulgeb kuni PK 100+00 olemasoleva tee asukohas ning edasi uues asukohas kuni Harku sõlme lõunapoolse ringini PK 125+00. Projekteeritud tee projektkiirus on 90 km/h. PK 93+87 projekteeritakse jalgratta- ja jalgtee läbipääs projekteeritud tee alt (Kotka kergliikluse tunnel). See ühendab omavahel mõlemal pool teed asuvad elamualad, olemasolevad jalgratta- ja jalgteed ning projekteeritakse bussipeatused. PK 101+91 projekteeritakse Instituudi tee viadukt (riste). Instituudi tee pikendus ühendab olemasoleva Instituudi tee läbi Kotka tee ja Saueaugu tee (perspektiivis ka läbi Vanamänniku arendusala läbiva tee) olemasoleva elamualaga (perspektiivis ka Laagri sõlmega). Paremal pool Juuliku – Tabasalu ühendusteed projekteeritakse kogujatee, mis ühendab paremale jääva asumi teedevõrgu omakorda Instituudi teega. Instituudi tee ja parempoolse kogujatee ristumiskohta projekteeritakse ringristmik. Üle Instituudi tee viadukti projekteeritakse ka jalgratta- ja jalgtee kuni Kaasiku tee ristumiseni. Edasi piki kogujateed on näidatud perspektiivne võimalik jalgratta- ja jalgtee pikendamise võimalus kuni Kotka tee ja Kotka kergliikluse tunnelini. PK 111+26 projekteeritakse Nurme kergliikluse tunnel. Projekteeritud on ühendusteed projekteeritud bussipeatustega ning mõlemal pool põhiteed 5 parkimiskohaga parklaga. Lisaks ühendus olemasoleva Ristiku tänavaga. Mõlemal pool Juuliku – Tabasalu teed nähakse ette ruum parkla piirkonnas jalgrattaparkla jaoks. PK 119+50 piirkonnas projekteeritakse kahele poole teed tehnoloogilised mahasõidud ning keskpiirde katkestus. Mahasõitudele pääsud peavad tavaolukorras olema värava või tõkkepuuga suletud. Tegemist on andmekeskuse tagavara väljapääsuga eriolukordadeks.  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 11 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Pikiprofiil Juuliku-Tabasalu ühendusteele on PK 98+00 - PK 107+00 projekteeritud süvend. PK 102+00 on projekteeritud Instituudi viadukt (sõidutee koos jalgratta - ja jalgteega) üle Juuliku- Tabasalu ühendustee. Enne projekteeritud viadukti ja vahetult peale seda PK 98+00 - PK 102+75 on projekteeritud teel piirded ning 1:2 nõlvused teel ja kraav idel. Katte sügavus olemasolevast maapinnast on sellel lõigul kuni 1m, millele lisanduvad külgkraavid, mille sügavus kattest kuni 2,0 m (valdavalt 1,2 -1,5 m). PK 102+75 - PK 107+00 on projekteeritud ilma piireteta lõik ning nõlvused on sellel lõigul 1:3 (nii tee kui kraavi nõlvad). Katte sügavus sellel lõigul on kuni 2 m olemasolevast maapinnast. Kraavid on 1,2-1,6 m sügavused katte pinnast. Veeviimarid Sademevee ärajuhtimine ja kraavid Sademeveed juhitakse sõidutee kõrval asuvatele haljasaladele ja kraavidesse. Osaliselt on vajalik puhastada olemasolevad kraavid ning rajada uued kraavid. Äärekivide lõikudes on sademevee ära juhtimiseks projekteeritud restkaevud. Restkaevud on juhitud olevatesse kraavidesse . Projekteeritud kraavide mulde poolne nõlvus on 1:2 ja välisnõlva nõlvus on 1:2. Projekteeritud kraavi põhja laius 0,5 m. Kraavide ja truupide projekteerimisel lähtutud olemasolevast kraavide võrgustikust ning vastavast valgalade jaotusest eesvoolude lõikes. Olulisi muudatusi ette nähtud ei ole. Kõik vajalikud ühendused olevate kraavide vahel on lahendatud teede all truupidega. Olevate truupide asemele uute teede alla projekteerit akse vähemalt sama läbimõõduga truubid, vajadusel ka suuremaga. Eesvooludest on süvendamine ette nähtud kahel kraavi lõigul: ◼ Nurme tee kraav Juuliku – Tabasalu ühendusteest kuni olemasoleva Nurme tee lõpuni – Nurme kergliiklustunneli sademevee ära juhtimiseks; ◼ Kraav Saue ja Harku valla piiril Juuliku – Tabasalu teest kuni projekteeritud Kaasiku ühendusteeni – Juuliku – Tabasalu ühendustee süvendist sademevee juhtimiseks.  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 12 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 3.1 Projektiga kavandatav tegevus. Joonisel märgitud numbrid 1-5 tähistavad kavandatava tegevuse täpsemaid väljavõtteid, mis on esitatud joonistel 3.2 -3.6. Aluskaart: Maa-amet 2023  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 13 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 3.2 Projektiga kavandatav tegevus (Aia tn, joonisel 3.1 tähistatud numbriga 1). Aluskaart: Maa-amet 2023  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 14 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 3.3 Projektiga kavandatav tegevus (Laagri jalgratta- ja jalgtee tunnel, joonisel 3.1 tähistatud numbriga 2). Aluskaart: Maa-amet 2023  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 15 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 3.4 Projektiga kavandatav tegevus (kavandatav Kaasiku te e, joonisel 3.1 tähistatud numbriga 3). Aluskaart: Maa-amet 2023  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 16 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 3.5 Projektiga kavandatav tegevus (rekonstrueeritav riigitee nr 8 ning rajatav Harku eritasandiline ristmik, joonisel 3.1 tähistatud numbriga 4). Aluskaart: Maa-amet 2023  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 17 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 3.6 Projektiga kavandatav tegevus (kavandatav Juuliku – Tabasalu ühendustee, tähistatud joonisel 3.1 numbriga 5). Aluskaart: Maa-amet 2023  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 18 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNA- MÕJU Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku põhiprojekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata praegus tel sõiduteedel juba olemasoleva liikluse kogumõju. Kuna on tegemist osaliselt olemasoleva teega, toimuks liiklus suuremal osal projektialast ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse antud kohas liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil, läbi õnnetuste ohu vähendamise, looduskeskkonnale ja inimese tervisele ka soodne mõju. Alljärgnevalt on välja toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võ imaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne. 4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, ROHEVÕRGUSTIK, MÕJU MAAKASUTUSELE Kavandatav tegevus asub Harju maakonnas Saue ja Harku valdades ning väga vähesel määral ka Tallinna linna territooriumil. Projektiga kavandatav tegevus on ette nähtud Harju maakonnaplaneeringus 4, milles on toodud välja kavandatud perspektiivsed põhimõttelised maanteede trassikoridorid Harju maakonna tervikliku arengu tagamiseks: ◼ Tallinn – Paldiski (põhimaantee nr 8) ja Tallinna ringtee (põhimaantee nr 11) rekonstrueerimine liiklusohutuse ja läbilaskvuse suur endamiseks; ◼ Juuliku – Tabasalu perspektiivne uus trassikoridor – Tallinna ringtee ja T11390 Tallinna – Rannamõisa – Kloogaranna maanteede läänepoolse ühendustee kavandamine asustuse arengu soodustamiseks (keskuste Saku, Laagri, Harku, Tabasalu tugevdamine). Lisaks on seletuskirjas antud üldised tingimused maanteevõrgu arendamisele: tagada tuleb maanteevõrgu kvaliteedi parandamine ja liikluse turvalisus lähtuvalt maantee klassist, tee funktsioonist asustusstruktuuris, liikluskoormusest, tee -ehituse ja -hoiu majanduslikest kaalutlustest, kergliikluse vajadustest ning keskkonnahoiust; arvestada tuleb rohelise võrgustiku tuumalade ja rohekoridoride toimimise tagamisega, vajadusel 4 Kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 19 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang kavandada meetmed potentsiaalsete negatiivsete mõjude leevendamiseks täpsemal planeerimisel ja projekteerimisel läbiviidava keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. Kavandatava tegevusega nähakse ette ka täiendavate kergliiklusteede lisamist. Harju maakonnaplaneeringu „Asustuse suunamise“ kaardil on märgitud „Harjumaa kergkliiklusteed“ teemaplaneeringus määratud kergliiklustee asukohad (vt joonis 4.1). Maakonnaplaneering näeb ette ka kergliiklustee rajamist käesoleva projektiga kavandatavas asukohas. Täiendavalt on kavan datav kergliiklustee kantud ka maakonnaplaneeringu „Tehnilised võrgustikud“ kaardile. Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas antud üldised tingimused kergliiklusteede kavandamiseks: ◼ Vältida tuleb üleliigseid kergliiklustee katkestusi ja teeületusi ; ◼ Kergliiklusteede täpsemal kavandamisel on soovitav kaaluda võimalusi kergliiklustee mootorsõidukiliiklusest eemale viimiseks, eelkõige tiheda liiklusega maanteede ääres, et tagada kergliikleja jaoks meeldivam keskkond. Kaalumisel tuleb arvestada, et kergliiklustee eemale viimine sõiduteest ei tohi põhjustada kergliiklejate sattumist sõiduteele selle suurema kasutusmugavuse tõttu. Jalgrattaraja kavandamine on soositud ruumipuuduse, pika vahemaa ning väheste eeldatavate liiklejate korral. Lõikudel ja olukorra s, kus kergliiklejaid on väga arvukalt, on mõistlik rajada rattarada lisaks eraldiseisvale jalgteele või kõnniteele. ◼ Kergliiklustee laiuse määramisel tuleb lähtuda kehtivatest standarditest ja normidest. Üldjuhul võib lähtuda lähtetasemest „rahuldav“, eran dlikult kitsaid lahendusi võib kavandada lühikestel lõikudel ruumipuuduse korral. Silmas tuleb pidada, et kui kergliiklusteed ääristab kõrge piire (ratta juhtrauani või kõrgemale ulatuv sein, müür, hekk, vmt), on ratturite ruumivajadus suurem tavapärasest. ◼ Sõidutee lähedal kulgev kergliiklustee tuleb rajada sarnase või parema kattega kui on sõidutee, et tagada selle reaalne kasutamine. ◼ Kergliiklustee tuleb tähistada arusaadavalt ning igal aastaajal loetavalt. ◼ Kergliiklusteede märgistamisel, viidastamisel ja kujundamisel (nt teekatte valik) tuleb ühe trassi, kuid soovitavalt kogu kohaliku ja maakondliku kergliiklusteede võrgu piires kasutada sarnaseid võtteid, et hõlbustada orienteerumist. ◼ Kergliiklustee lõikumiskohal tee või tänavaga tuleb rajada sujuv, astm eta üleminek teetasapindade vahel. ◼ Kergliiklusteede täpsed tehnilised lahendused ja paiknemine määratakse madalama tasandi planeeringutega või projekteerimistingimustega. Käesolevas projektis on maakonnaplaneeringus nimetatud tingimustega võimaluste piires arvestatud. Samuti on kavandatav tegevus ette nähtud Saue valla üldplaneeringuga 5 , mille seletuskirjas on kaardile kantud planeeritavad ja rekonstrueeritavad teed täpsustatud järgmiselt: ◼ Juuliku – Tabasalu ühendustee koos liiklussõlmedega – vastavalt Transpordiameti (Maanteeameti) poolt koostatud projektidele, täpsustades perspektiivseid ristmikke ja ristteid. Arvestatakse võimalusega selle perspektiivseks laiendamiseks 2+2 rajaliseks koos vastavate eritasandiliste ristmikega; 5 Kehtestatud Saue Vallavolikogu 28.06.2021 aasta otsusega nr 40  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 20 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang ◼ Tallinn – Paldiski maantee – 2012 a. kehtestatud Saue valla üldplaneeringu järgses trassikoridoris, 2+2 rajalisena Tallinnast Juuliku –Tabasalu tee ristmikuni ning olemasoleva laiusega sellest edasi kuni Keilani. Kavandatava tegevusega planeeritav kergliiklustee ja Laagri jalg- ja jalgrattatee tunnel on samuti üldplaneeringuga ette nähtud (kantud üldplaneeringu „Koondjoonise“ kaardile (vt joonis 4.2). Kavandatav tegevus asub osaliselt ka Harku valla territooriumil. Harku valla üldplaneeringu 6 seletuskirja alusel on üldplaneeringu kaartidele kantud maanteede perspektiivsed teetrassid, mis tulenevad Transpordiameti (Maanteeameti) poolt tellitud maanteede eskiis- ja eelprojektidest. Tegemist ei ole üldplaneeringuga kavandatud teetrassidega vaid üldplaneeringu koostamisel aluse ks võetud infomaterjalidega. Teedevõrgu kavandamisel on olulised järgmised punktid: Kavandatav Juuliku – Tabasalu ühendustee. AS Teede Tehnokeskuse poolt on Transpordiameti (Maanteeameti) tellimusel teostatud Juuliku – Tabasalu ühendustee (T11) Tallinna ringtee ja T11390 Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna maanteede ühendustee) eelprojekt. […] Uus tee hõlbustab mootorsõidukiliiklust Tabasalu ning Harku, samuti Laagri ja Saku vahel, muutes samaaegselt ligipääsu teega külgnevatele aladele ning suurendades mõnes piirkonnas müraprobleeme, mille leevendamiseks on ühendustee eelprojektis vajadusel ette nähtud müratõkkebarjäärid. ◼ Kavandatav Tallinna Ringtee (T11) ja Tallinn – Paldiski maantee (T8) rekonstrueerimine. Tallinna Ringtee ning Tallinn-Paldiski rekonstrueerimisprojekti eesmärgiks on teede ümberehituse ettevalmistamine arvestamaks perspektiivset liiklussagedust ja arenguvajadusi ning parandamaks liiklusohutust ja vähendamaks teekasutajate kulusid. Üldplaneeringu koostamisel ajal on rekonstrueerimist ettevalmistav etapp lõppjärgus, välja on töötatud ka perspektiivsete kogujateede võrgustik ning kergliiklejate liikumisteed. Üldplaneering arvestab projekti lahendusega (kantud ka maakasutusplaanile) ning planeering näeb ette T11 ja T8 riiklike maanteed e rekonstrueerimise. Harku valla üldplaneeringu seletuskirja alusel on üldplaneeringu maakasutusplaanile kantud peamised jalgteed. Jalgteed tähistavad kergliiklejate peamisi liikumissuuni, kus kergliiklejate liikumine peaks olema mugav ja ohutu. Maakasutus plaanile kantud jalgteid ei saa samastada otseselt nõuetele vastava jalg- ja jalgrattatee rajamise vajadusena, vaid kohakeskselt ohutut ja mugavat lahendust vajava kergliikluse eelisalana (sh liikluse rahustamise võtted, piirkiiruse rakendamine autoliiklus ele vms). Mootorsõidukitele alternatiivse liikumisviisi ning tervisliku puhkamisvõimaluse soodustamiseks on vajalik kergliiklusteede võrgustiku täiendamine ka nö väiksemate jalgteedega. Väiksemate jalgteede vajaduse määrab omavalitsus iga detailplaneeringu puhul eraldi, lähtudes planeeritava ala suurusest ja funktsioonist. Kõikide rajatavate ja rekonstrueeritavate teede puhul on vajalik ette näha kergliikluse rada või muu kergliiklust soodustav lahendus. Kokkuvõttes võib öelda, et kavandatav tegevus on kooskõlas ka Harku valla üldplaneeringuga, üldplaneeringu kaartidele kantud maanteede perspektiivsed teetrassid tulenevad Transpordiameti (Maanteeameti) poolt tellitud maanteede eskiis - ja eelprojektidest ning on võetud planeeringus aluseks. Käesoleva projektiga realiseeritakse üldplaneeringu alusmaterjalides olevaid teedevõrgu arendamise eesmärke. Lisaks parandatakse kavandatava tegevusega kergliiklejate turvalisust ning täiendatakse piirkonna kergliiklusteede võrgustikku. 6 Kehtestatud Harku Vallavolikogu 17.10.2013 aasta otsusega nr 138  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 21 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Harku valla üldplaneeringu „Koondkaart“ kaardi (vt joonis 4.3) ning Saue üldplaneeringu „Koondjoonise“ alusel läbivad kavandatav uus Juuliku – Tabasalu ühendustee kesk- ja lõpuosas ning Laagri jalgratta- ja jalgtee tunnel rohekoridore. Arvestades, et planeeringute kaartidel on nii rohevõrgustik kui ka perspektiivsed teed, ei ole üldisel tasandil alust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist rohevõrgustikule. Saue valla üldplaneeringu seletuskirjas on toodud välja r ohelise võrgustiku toimimist tagavad tingimused – reeglina ei ole rohelise võrgustiku alal lubatud uute infrastruktuuride rajamine. Kui see on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta, et leevendada võimalikku negatiivset mõju. Vajadusel koostada keskkonnamõjude hindamine. Harku valla üldplaneeringu seletuskirja alusel on rohevõrgustiku koridoride ristumised joonobjektidega (eelkõige maanteed) määratletud kui rohevõrgustiku konfliktalad. Konfliktide leevendamiseks tuleb seletuskirja alusel esmajoones võtta kasutusele liikluskorralduslikud meetmed (hoiatusmärgid, liikluskiiruse piirang), et tagada sõidukijuhtide suurem tähelepanu teele sattuvatele loomadele. Eelnevast lähtuvalt on soovitatav uue Juuliku – Tabasalu ühendustee rajamisel rohekoridoride piirkonnas näha ette loomade liikumise eest hoiatavad liiklusmärgid ja vajadusel kaaluda kiiruspiirangute rakendamist. Uue Juuliku-Tabasalu teetrassi ja rohekoridori konfliktkohta on käsitletud ka Juuliku- Tabasalu eskiisprojekti raames 2019. a. koostatud ulukiuuringus 7. Uuringu tulemusel on järeldatud järgmist: Tulenevalt varasemast teabest ning toimunud loomaõnnetuste infost võib öelda, et olemasolevad maanteelõigud Harku ja Rannamõisa vahel ning Laagri ja Harku vahel ei ole väga suure loomaohtlikkusega. See tuleneb ilmselt asja olust, et tegemist on Tallinna lähiümbrusega, kus ei leidu suuri loodusmaastike massiive, mis oleksid suurulukitele väga olulisteks elupaikadeks ning mida samas kõnealused maanteelõigud üksteisest eraldaksid. Nimetatud konfliktkoha piirkonna kohta on uurin gus antud järgmised soovitused: …piirkonna puhul on oluline säilitada looduslik ala mõlemal pool maanteed ja mitte takistada loomade liikumist. Samas peab säilima valmidus edaspidi teelõigul vastavate leevendusmeetmete rajamiseks. Meetmete vajaduse hindami ne tuleb uuesti läbi viia edasiste rekonstrueerimisprojektide käigus, kui uus tee on olnud juba ka kasutuses. Siis on täpsustunud reaalsed liikluskoormused, maakasutus ning ulukite liikumine konkreetses piirkonnas. Vastavalt sellele saab hinnata liikluskor ralduslike või muude meetmete (nt läbipääsud, tarastus jms) rakendamise vajadust. Käesoleva projekti lahenduses on rohekoridori ja loomade võimaliku liikumisalaga arvestatud – leevendava meetmena on rohekoridori piirkonnas (PK 102+75 - PK 107+00) tee projekteeritud ilma piireteta ning laugemate nõlvadega (1:3, nii tee kui kraavi nõlvad), mis säilitab loomade liikumise võimaluse üle tee. Kokkuvõttes võib öelda, et kogu tee rajamine küll halvendab loomade liikumise võimalusi piirkonnas, aga võimalus selleks siiski säilib ja olulist ebasoodsat mõju rohevõrgustikule ei kaasne. Sõidutee rajamine osaliselt uuele trassile tähendab seda, et tee ning selle rajatiste rajamiseks vajalik maa-ala läheb senisest kasutusest välja. Antud piirkonnas on peamiselt tegemist maatulundusliku ning äri- ja toomismaadega. Projektil on küll mõningane ebasooodne mõju senisele maakasutusele, kuid uus tee rajatakse strateegilistes planeeringudokumentides sätestatud asukohas ning võimalikke maakasutuse muutuse mõjusid on strateegilisel tasandil juba hinnatud. Seega ei saa seda lugeda oluliseks ebasoodsaks mõjuks maakasutusele. 7 Juuliku-Tabasalu ühendustee eskiisprojekti ulukiuuring, Hendrikson & Ko, 2019, töö nr 19003373  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 22 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.1 Kavandatava tegevuse paiknemine maakonnaplaneeringus kehtestatud rohelise võrgustiku ning perspektiivsete teede suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 23 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.2 Väljavõte Saue valla üldplaneeringu „Koondjoonis“ kaardilt. Kavandatava tegevusega asukoht on viidatud punaste nooltega. Joonis 4.3 Väljavõte Harku valla üldplaneeringu „Koondkaard“ kaardilt. Kavandatava tegevusega asukoht on viidatud punaste nooltega.  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 24 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 4.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Andmebaasi EELIS andmetel asub kavandatavale tegevusele lähim looduskaitsealune ala – Harku mõisa park (KLO1200583) projektiga hõlmatavast alast ca 300 m kaugusel (vt joonis 4.4). Pargi alal on registreeritud ka mitme kaitsealuse nahkhiireliigi leiukohad (suurkõrv, veelendlane, põhja-nahkhiir). Vastavalt „Nahkhiirlaste kaitse tegevuskavas“ loetletud ohuteguritele on nahkhiirte üheks hukkumise põhju seks liiklus. Lisaks on pargi alal registreeritud kaitsealuse linnuliigi väikepütt leiukoht. Antud juhul jääb kaitsealuse pargi ja kavandatava Juuliku – Tabasalu ühendustee vahele olemasolev asustus ja ka Instituudi tee (mille äärde kaitsealused elupaigad jäävad). Seega ei lisandu käesoleva projektiga uut olulist häirivat objekti elupaiga vahetusse lähedusse, pigem viiakse osa Instituudi tee liiklusest uue lõigu loomisega pargist ja ka nahkhiirte leiukohast kaugemale. Olulise ebasoodsa mõju kaasnemist pargile ja sellel esinevatele kaitsealustele liikidele ei ole alust eeldada. Lisaks paikneb projekti piirkonnas, kavandatavast tegevustest üle 300 m kaugusel veel mõningaid üksikuid kaitsealuste taime- ja loomaliikide leiukohti (vt joonis 4.4). Aga arvestades kavandava tegevuse iseloomu ning kaugust kaitsealustest objektidest, võib öelda, et kavandava tegevusega ei kaasne kaitsealustele liikidele olulist ebasoodsat mõju. Kavandatav Juuliku – Tabasalu ühendustee läbib vääriselupaika VEP nr.128151. Vääriselupaikade määramist ja nende kaitset reguleeritakse metsaseaduses 8 ja keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruses nr 2 9. Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud kirjaga nr 6 -2/23/249 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles ütleb järgmist: Projekteeritav Juuliku – Tabasalu ühendustee jääb Rohtla kinnistul metsa alale, kus asub vääriselupaik. Metsaseaduse § 23 lg 4 sätestab, et vääriselupaiga kaitseks võib sõlmida eraomandis kinnisasja omanikuga notariaalse lepingu, mille alusel koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks Keskkonnaministeeriumi kaudu tähtajaga 20 aastat. Rohtla kinnistu kuulub eraomandisse ning seal registreeritud vääriselupaiga kaitseks ei ole sõlmitud notariaalset lepingut, mille alusel oleks kinnisasi koormatud isikliku kasutusõigusega riigi kasuks. Tulenevalt eeltoodust märgib Keskkonnaamet, et vääriselupaik VEP128151 tee rajamiseks metsa alale piiranguid ei sea. Lähim Natura 2000 ala – Rannamõisa loodusala (RAH0000660) jääb kavandatavast tegevusest ca 2,7 km kaugusele. Mõju puudub. Kokkuvõttes võib öelda, et kavandataval tegevusel puudub oluline mõju kaitstavatele loodusobjektidele. 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/127052022014 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122022030  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 25 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna keskkonnakaitseliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 26 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 4.3. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel jääb lähim kultuurimälestis – ehitismälestisena registreeritud Peeter Suure Merekindluse Harku sõjaväelinnaku komandandimaja, 1913. a. (registrinumber 8892, joonisel 4.5 tähistatud numbriga 3, joonis 4.7) projektiga kavandatavast tegevusest vähem ca 45 m kaugusele. Samuti jäävad lähipiirkonda arhitektuurimälestised Peeter Suure Merekindluse Harku sõjaväelinnaku kasarmu (registri kood 8891, joonisel 4.5 tähistatud numbriga 1), majandushoone (registri kood 8893, joonisel 4.5 tähistatud numbriga 2), ohvitseride elamu (registri kood 8894, joonisel 4.5 tähistatud numbriga 4) ning jääkelder (registri kood 8890, joonisel 4.5 tähistatud numbriga 5). Teised piirkonda jäävad kultuurimälestised jäävad projektialast kaugemale. Muinsuskaitseamet on käesoleva projekti raames andnud kirjaga nr 5.1-17.6/1960-1 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles ütleb järgmist: Projekteeritaval lõigul ei asu kultuurimälestisi ega nende kaitsevööndeid. Samuti ei ole seal piirkonnas teada arheoloogilisi leiukohti. Palume projekti seletuskirja lisada järgmine hoiatus: Pinnasetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega terve projektiala ulatuses. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) peab leidja sellisel juhul tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile . Kui nimetatud tingimusega arvestada, pole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist piirkonnas olevatele kultuurimälestistele. Keskkonnaregistri andmetel jääb projektiga hõlmatava lõigu (põhimaantee nr 8) vahetusse lähedusse pärandkultuuri punktobjekt – Mälestusmärk Tallinna kaitsjatele II maailmasõjas. Antud pärandkultuuriobjekt teisaldatakse kraanaga riigitee nr 8 Tallinn – Paldiski ning projekteeritava jalgratta- ja jalgtee vahelisele haljasalale. Lisaks jääb kavandatava Aia tn vahetusse lähedusse pärandkultuuri joonobjekt – kitsarööpmelise raudtee trass, millest on keskkonnaregistri andmetel säilinud märgid (vt joonis 4.5). Käesoleva projektiga ei ole kitsarööpmelise raudtee trassil ehitustegev usi ette nähtud. Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjekti de säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus 10. Samas on esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida pärandkultuuriobjektide hävimist. Antud projektiga ei kaasne pärandkultuurilistele objektidele olulist ebasoodsat mõju, kuna projektiga ei kahjustata ega likvideerita pärandkultuurilisi objekt e. Mälestusmärgi teisaldajal tuleb tööde teostamise ajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud mälestusmärgi kahjustamine. 10 Info RMK kodulehel KKK all: http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 27 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.5 Kavandatava tegevuse paiknemine piirkonna muinsuskaitseliste ning pärandkultuuriliste objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 28 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 4.4. MÕJU MAARDLATELE Maavarade registri andmetel jääb kavandatav tegevus vähesel määral Harku lubjakivi maardla (registrikaardi nr 161) alale (vt joonis 4.6). Registri andmetel on kaevandus riikliku tähtsusega ning põhimaavara kasutatakse ehituslubjakivi ehituskiviks ja - killustikuks ja kaasnevat maavara kütteks ning mullasegude ja kompostide valmistamiseks. Tulenevalt maapõueseaduse § 14 alusel tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel haldusorganil tagada: ◼ maavara kaevandamisväärsena säilimine juhul, kui ei ole tegemist maavara kaevandamisega, muul viisil looduslikust seisundist eemaldamise, kasutamise ega tarbimisega käesolevas seaduses või selle alusel lubatud ulatuses; ◼ juurdepääs maavarale; ◼ maavara majanduslikult otstarbekas ja säästlik ka sutamine. Harku lubjakivi maardla alale jääv projekteeritav jalgratta- ja jalgtee ning vähesel määral Juuliku – Tabasalu ühendustee ringristmik jäävad transpordimaale, mille sihtotstarvet kavandatava tegevusega ei muudeta, tegevus on ette nähtud vahetult olemasoleva tee kõrvale. Lisaks on antud kohas Harku lubjakivi maardla passiivne tarbevaru. Eelnevast lähtuvalt puudub kavandataval tegevusel oluline ebasoodne mõju Harku lubjakivi maardla varudele. Joonis 4.6 Kavandatava tegevuse paiknemine Harku maardla suhtes (musta joonega on tähistatud katastriüksuse piirid). Aluskaart: Maa-amet 2023  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 29 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 4.5. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud kirjaga nr 6 -2/23/249 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles ütleb järgmist: 1. Riigitee nr 8 Tallinn–Paldiski maanteel Tähetorni–Harku lõik ületab alla 10 km 2 valgala pindalaga maaparandussüsteemi eesvoolusid Laabi kraav (VEE1094103) ning Harku ÜP-297 kraavi. Vastavalt veeseaduse (edaspidi VeeS) § 118 lg 2 p -le 3 on mõlemal kraavil kehtestatud veekaitsevöönd 1 m. VeeS § 119 p -i 5 järgi on veekaitsevööndis keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas veekaitsevööndis ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna - ja kaldakaitse eesmärkidega, ning samuti on keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Kui ehituse käigus on vajalik veekogude veekaitsevööndis teostada puu ja põõsarinde raiet, siis on vajalik selleks Keskkonnaameti nõusolek (VeeS § 119 p 2). 2. Projekti tööde piirkonda jäävad puurkaevude PRK0000778 ja PRK0058177 hooldusalad 10 m, puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitseala 10 m, puurkaevude PRK0000769, PRK0017096, PRK0000779, PRK0030402 ja PRK0000797 sanitaarkaitsealad 50 m. VeeS § 151 lg 2 alusel on veehaarde sanitaarkaitsealas majandustegevus keelatud. Majandustegevuse alla kuulub ka tegevus, millega ei saada tulu, aga mis on ehitusloa/ teatise alune tegevus. Riigitee 8 Tallinn–Paldiski mnt km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehitamine toimub ehitusloa alusel ja seega ei ole tegevus puurkaevu sanitaarkaitsealal lubatud. Keskkonnaamet ei tuvastanud, et puurkaevudele PRK0000769, PRK0017096, PRK0000779, PRK0030402 ja PRK0000797 oleks veevõtuks antud veeluba, mistõttu võib eeldada, et veevõtt nimetatud puurkaevudest jääb alla 10 m 3 ööpäevas. Vastavalt VeeS § 154 lg 1 p-le 3 ja lg-le 3 ei moodustata puurkaevu ümber sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett, vaid sellise puurkaevu ümber moodustatakse 10 m hooldusala. Olemasoleva puurkaevu sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmiseks tuleb esitada kinnistu omanikul taotlus Keskkonnaagentuurile (VeeS § 277). Taotlusesse tuleb märkida puurkaevu andmed ning andmed tegeliku veevõtu kohta (alla 10 kuupmeetri ööpäevas). Loetletud tingimusi on vajadusel täpsustatud allpool. Kavandatav tegevus paikneb enamjaolt kaitsmata põhjaveega alal ning osaliselt ka nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Projektiala piirkonnas paikneb mitmeid puurkaevusid. Juuliku-Tabasalu ühendustee kavandatava süvendi tõttu langeb küll osaliselt pinnaseveetase süvendi piirkonnas. Aga üldiselt ei avalda kavandatav tegevus mõju piirkonna puurkaevude veetasemetele, kuna kaevudega võetakse põhjavett oluliselt sügavamalt võrreldes kavandatava süvendi põhja kõrgusega. Täiendavalt tuleb kavandatava tegevuse elluviimisel arvestada ehitusprojekti koostamise käigus tehtava geoloogilise uuringu/ekspertiisi tulemuste ja soovitustega. Vahetult puurkaevude piirkonnas tuleb arvestada (n agu ka Keskkonnaamet oma tingimustes (ülal) välja toob), et veehaarde sanitaarkaitsealas ei ole ehitustegevus lubatud.  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 30 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Põhimaantee algusosale lähimad puurkaevud ( PRK0000778, PRK0000769) jäävad ca 55 m kaugusele ning neile on moodustatud 10 m ulatuses hooldusala. P õhimaantee lõpuosal paikneb lähim puurkaev (PRK0058177) ca 20 m kaugusel põhimaanteest, antud puurkaevule on samuti kehtestatud 10 m ulatuses hooldusala. Projektiga nähakse ette ka uue juurdepääsutee rajamist, mis jääb antud puurkaevust ca 15 m kaugusele (vt joonis 4.7). Nimetatud puurkaevude hooldusaladele projektiga kavandatavad tegevused ei ulatu. Kavandatavale Juuliku – Tabasalu teele lähim puurkaev PRK0015315 jääb teest ca 3 m kaugusele, puurkaevule on kehtestatud 10 m ulatuses sanitaarkaitseala, mi llele ulatuvad ka projektiga kavandatavad tegevused. Antud puurkaevu sanitaarkaitsealal nähakse ette olemasoleva jalgratta- ja jalgtee katte uuendamist. Vastavalt veeseaduse § 151 lg 2 p 5 on veehaarde sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud, välja arvatud õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist. Antud juhul on puurkaevu sanitaarkaitsealal jalgratta- ja jalgtee olemas ning projektiga nähakse ette olemasoleva ja uue jalgratta - jalgtee kokku viimist (teekatte uuendamist), mida võib pidada olemasoleva ehitisega seonduvaks tegevuseks. Tulenevalt kavandatava tegevuse iseloomust (jalgratta - ja jalgtee) ei ole põhjust eeldada täiendava reostuse tekkimist ning vee kvaliteedi halvenemist. Puurkaevu sanitaarkaitsealal sademevee juhtimiseks tuleb kraavipõhi muuta vettpidavaks või juhtida sademevesi sanitaarkaitseala piires torusse, et välistada sademevee imbumist pinnasesse 11. Tööde ajal tuleb jälgida, et jalgratta- ja jalgtee rekonstrueerimisel puurkaevu sanitaarkaitsealal (10 m) ei toimu ohtlike ainete juhtimist pinnasesse ja põhjavette. Samuti vältida sanitaarkaitsealal kemikaalide kasutamist (sh ka näiteks umbrohutõrjeks suvisel ajal). Keskkonnaamet on käesoleva projekti raames andnud 28.09.2023 kirjaga nr 6 3/23/ 19741 ka täiendavad tingimused ehitustöödeks puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal: ◼ ehitusmaterjali ega jäätmeid ei tohi ladustada puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal; ◼ ehitustööde teostamisel puur kaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal ei tohi kahjustada puurkaevu manteltoru; ◼ ehitustegevuse ajal ei tohi ehitusmasinaid parkida, tankida ega hooldada puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal. Kavandatav tegevus ristub Laabi kraaviga (VEE1094103), lisaks jääb piirkonda mitmeid väikemaid kraave, mis ei ole andmebaasis EELIS vooluveekogudeks registreerit ud. Laabi kraav ei kuulu avalikult kasutatavate veekogude nimistusse . Projektiga nähakse ette Laabi kraavil oleva truubi vahetamist, mille käigus eemaldatakse veekogust ca 314 m 3 pinnast ning paigutatakse tagasi ca 273 m 3 tahkeid aineid. Vastavalt KeHJS § 6 lg (1) p 17) ja 17 1 ) on vaja algatada keskkonnamõju hindamine, kui toimub veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit või vooluveekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit. Antud juhul jäävad projektiga ette nähtud vooluveekogust süvendatava ning veekogusse tahkete ainete uputamise mahud alla nimetatud piirmäärade. Seega ei ole kavandatava 11 Tulenevalt veeseaduse § 129 lg 7 on sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal on keelatud.  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 31 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang tegevuse korral vajalik keskkonnamõju hindamise algatamine tulenevalt KeHJS § 6 lg (1). Tulenevalt kehtivast veeseadusest on veesängis tööde teostamiseks (kaevetööd ning tahkete ainete uputamine) sõltuvalt tööde mahtudest vajalik kas veeluba (§ 187) või veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine (§ 196). Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine (§ 196) on vajalik muuhulgal juhul kui toimub: ◼ tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul; ◼ muu veekogu kui mere süvendamine või sellise veekogu põhja 5 –100- kuupmeetrise mahuga süvenduspinnase paigutamine; ◼ veekogusse 5–100 kuupmeetri tahke aine paigutamine. Kui süvendamise või veekogusse tahkete ainete paigutamise mahud ületavad 100 kuupmeetrit, on vajalik juba veeluba (§ 187). Eelnevast lähtuvalt on truubi rekonstrueerimiseks vajalik taotleda Keskkonnaametilt veeluba. Projektiga nähakse ette veekogude veekaitsevööndis puu ja põõsarinde raiet. Veeseaduse § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu ja põõsarinde raie veekogu kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta. Seega tuleb puude langetamiseks saada Keskkonnaameti nõusolek. Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas ning liikluskoormusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb teede sademevett põhjalikult käidelda alates liiklustihedusest 30 000 autot ööpäevas 12. Kuna liiklussagedus põhimaanteel on suur (vastavalt Stratum OÜ poolt koostatud AKÖL liiklusmudeli 2025+ ja 2045+ andmetele liikluskoormused suured (vt täpsemalt tabel 4.1, ptk 4.6), tuleb tähelepanu pöörata teedelt ära juhitava veega kaasneva reostuskoormu se vähendamisele. Seda on võimalik teha, nähes projektiga ette looduslähedased lahendused sademevee puhastamiseks. Teedelt kogunevat sademevett ei tohiks (ka torude, sirgete kraavidega) juhtida otse suublasse (antud juhul Laabi kraavi) või pinnasesse. Saastainete (eelkõige raskmetallide) ohtlikkust on võimalik leevendada märgalade kaudu, mis on võimelised siduma ja transformeerima erinevaid aineid. Efektiivselt seovad raskmetalle ka mõned märgalataimed, näiteks harilik pilliroog. Teekraavid rajada võimalikult aeglase vooluga ja rohke loodusliku taimestikuga, võimalusel looklevad. Teekraave ei tohiks ehitada veekogu kaldani, vaid lõpetada lammil või kaldast kaugemal, et saastatud vesi saaks valguda üle maapinna, kus ta filtreerub ja puhastub. Kaldaäärne roht- ja puittaimestikuga tsoon on suuteline akumuleerima suure osa veega kantavast settest ja puhverdama osa sinna valguvatest saasteainetest, sh raskmetallidest. Kirjeldatud lahendust toetab ka veeseadus – vastavalt veeseaduse § 129 lg 3 ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige 12 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 32 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reost umist. Kirjeldatud lahendusi on projektis võimalusel kasutatud. Maaparandussüsteemide registri andmetel ristub projektiala maaparandussüsteemi eesvooludega HARKU, UP-297 (kood 4109410010010 /003), PÄÄSKÜLA, ÜP-135 (kood 4109410010010/002) ning ÄMARI (ALLIKU, kood 4109450010540/001). Täiendavalt jääb projektiga kavandatav Kaasiku tee maaparandussüsteemi Ä MARI (ALLIKU, kood 4109450010540/001) võrgu alale (vt joonis 4.7). Põllumajandus- ja Toiduamet on käesoleva projekti raames andnud kirjaga nr 6.2-2/54597 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles annab järgmise d tingimused, millega tuleks projektis arvestada: 1. Ehitusprojektis tuleb arvestada vajadusega tagada maaparandusehitise nõuetekohane toimimine vastavalt maaparandusseaduse § 47. 2. Ehitusprojekti asendiplaanile kanda olemasolev maaparandussüsteemi drenaaž. Drenaaži plaani saab taotleda e-posti teel [email protected]. 3. Tulenevalt maaparandusseadus § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt Põllumajandus - ja Toiduametile kooskõlastamiseks. Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka veekaitsemeetmetele. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kraavidest ning kaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kraavide või puurkaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattum ine pinnasesse ja vette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada. Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 33 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.7 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste piirangute suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2023  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 34 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 4.6. MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALITEET Kavandatava tegevuse (riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku) vahetus läheduses paikneb mitmeid müratundlikke objekte (eluhooneid) ning tegemist on suure liikluskoormusega teedega. Seetõttu oli projekti raames ette nähtud ka liiklusmüra uuringu koostamine ja vajadusel müra vähendavate meetmete kavandamine. Mürauuringu prognoositava olukorra liiklusmüra tasemete hindamisel oli aluseks Inseneribüroo Stratum OÜ poolt koostatud AKÖL liiklusmudeli 2025+ ja 2045+ andmeid 13. Tabel 4.1 Autoliikluse lähteandmed 2025. a 2045. a Tee nimi Tee nr Ala liiklusandmed liiklusandmed (AKÖL) (AKÖL) Tallinn – Paldiski 8 Veski tee – Harku sõlm 19 200 22 000 Tallinn – Paldiski 8 Harku sõlm 17 700 20 200 Tallinn – Paldiski 8 Harku ristmik – Vatsla tee 22 300 26 400 Tallinn – Paldiski 8 Vatsla tee – linna piir 25 500 32 400 Harku – 11191 Kuni Harku ristmikuni 9 100 12 900- 16 300 Rannamõisa Tln-Paldiski mnt – Juta Laagri – Harku 11401 3 700 6 100 ühendustee Laagri – Harku 11401 Laagri-Harku ringist edasi 4 100 6 600 Juuliku – Tabasalu Vatsla tee ühendusteest - Tln – 8 000 12 000 Paldiski mnt-ni Juuliku – Tabasalu Tln – Paldiski – Laagri 10 200 16 800 ühendustee Harku Juuliku – Tabasalu Laagri Harku – Laagri 10 700 17 600 ühendustee Harku ringini Juuliku – Tabasalu Laagri Harku ringist edasi 13 000 17 900 ühendustee Tabel 4.2 Ööpäevane liikluse jaotus Päev (7–19) Õhtu (19–23) Öö (23–7) Liiklussageduse jagunemine 80% 14% 6% Raskeliikluse osakaal 4% 4% 4% Käesoleva projekti raames koostati mürauuring 14, mille raames modelleeriti liiklusmüra tasemeid ja levikut nii ehitusjärgses kui ka perspektiivses olukorras (vastavalt 20. a liiklusprognoosile). Mürasituatsiooni (liiklusmüra) hindamisel lähtut i keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest. Projektiala lähiümbruses esinevad müratasemed (enne ja pärast leevendusmeetmete rakendamist) on toodud tabelis 4.3. 13 Stratum OÜ liiklusmudelid: 2025 Harku sõlm ja JuTa AKÖL; 2045 Harku sõlm ja JuTa AKÖL 14 Riigitee 8 Tallinn-Paldiski km 11,0–14,0 Tähetorni-Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik : liiklusmüra hinnang. Akukon Eesti OÜ, Töö nr 210922-3-B  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 35 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Tabel 4.3 Eluhooned, mille välispiirdel on liiklusmüra normtasemed ületatud ehitusjärgses (2025. a) ja prognoositavas (2045. a) olukorr as, mürakaitseekraanidega hoonete välispiireteni ulatuv müratase ja müratasemete vähenemine nin g mürakaitseekraanide parameetrid Ehitusjärgne 2025. a koos Müratasemete 2045. a 2045. a koos Müratasemete Mürakaitseekraani olukord mürakaitseerkraanidega vähenemine liiklussagedus mürakaitseerkraanidega vähenemine parameetrid Ehituse - 2025. a Kinnistu Ehr kood nimetus Ekraani Ekraani Päev Öö Päev Öö Päev Öö Päev Öö Päev Öö Päev Öö pikkus, kõrgus, m m Paldiski 116045259 Elamu 74 64 62 52 12 12 75 65 63 53 12 12 mnt 303 253 3,5 Paldiski 116020579 Elamu 68 58 62 51 7 7 69 58 62 52 7 6 mnt 305 Instituudi 116034237 Elamu 70 60 60 50 10 10 71 61 61 51 10 10 tee 2 Elamu 150,63 3,5 Instituudi 116034239 post- 66 56 57 47 9 9 67 57 58 48 9 9 tee 2a kontoriga Paldiski 116020944 Elamu 68 58 62 52 6 6 69 59 63 53 6 6 205 3,5 mnt 432 Suurekivi 116020439 Elamu 65 54 60 49 5 5 66 56 61 51 5 5 123 4,5 Instituudi 116028980 Elamu 64 54 58 48 6 6 66 56 60 50 6 6 tee 70 373 4 Üksik- Kotka tee 4 120636803 65 55 60 50 5 5 67 57 62 52 5 5 elamu Pääsukese Üksik- 120684641 64 54 59 49 5 5 66 56 61 51 5 5 153 4 tee 2a elamu Tammelehe 2- kort. 120731365 63 53 58 48 5 5 66 55 60 50 6 5 tee 43 elamu Tammelehe 2- kort. 120531668 65 55 58 48 7 7 67 57 60 50 7 7 tee 39 elamu Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 36 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Ehitusjärgne 2025. a koos Müratasemete 2045. a 2045. a koos Müratasemete Mürakaitseekraani olukord mürakaitseerkraanidega vähenemine liiklussagedus mürakaitseerkraanidega vähenemine parameetrid Ehituse - 2025. a Kinnistu Ehr kood nimetus Ekraani Ekraani Päev Öö Päev Öö Päev Öö Päev Öö Päev Öö Päev Öö pikkus, kõrgus, m m Tammelehe 251, 265, 2, 3, 3,5 120305661 Elamu 64 54 57 47 7 7 66 56 59 49 7 7 tee 37 138 Tammelehe 2-kort. 85 120302569 64 54 56 45 8 8 66 56 58 48 8 8 tee 35 elamu 65 Tammelehe 2-kort. 120302565 63 53 55 45 7 8 66 56 58 48 8 8 tee 33 elamu Tammelehe 120305660 Elamu 63 53 56 46 7 7 66 56 58 48 8 8 tee 31 2-kort. Tammelehe 120305168 Elamu 64 53 58 48 6 5 66 55 60 50 6 5 tee 13 osa  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 37 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Vastavalt arvutustulemustele võib ehitusjärgses ol ukorras (2025. a) esineda II kategooria müratundlike alade hoonete teepoolse külje piirväärtuse (päeval 65 dB/ öösel 60 dB) ületamist või piirväärtusega samaväärset mürataset 5 eluhoone puhul. Perspektiivses olukorras (2045. a) 16 eluhoone puhul. Mürauuringus on vaadeldava teelõigu puhul antud tabelis 4.3 soovitused müratõkkemeetmete rakendamiseks piirväärtuse (päeval 65 dB/ öösel 60 dB) ületamise või piirväärtusega samaväärset mürataseme korral. Kirjeldatud mürakaitsemeetmete rakendamise korral on võimalik välisõhu mürataset (2 m kõrgusel maapinnast) teele kõige lähemal asuvate hoonete puhul vähendada 5 …1 2 dB võrra, mis tagab piirväärtusest madalama mürataseme ka perspektiivses olukorras ning meetmed tagavad ka rohkem kui 5 dB suuruse mürataseme vähenemise hoonete juures (ehk lähteülesandes toodud vajaliku minimaalse efektiivsuse). Lisaks võib välja tuua, et Transpordiamet koostab iga 5 a järel maanteede strateegilisi mürakaarte , mille raames modelleeritakse suure liikluskoormusega teede (teed, mille liikluskoormus on suurem kui 3 miljonit sõidukit aastas ehk ca 8220 sõidukit ööpäevas) mürataset. Tuginedes mürakaardi tulemustele hinnatakse piirkondades (sh väljaspool käesoleva pr ojekti otsest töömahu piirkonda), mille puhul liikluskoormus on tõusnud kriitilise piirini, täiendavate müra vähendamise meetmete rakendamise vajadust. Autoliiklusega kaasnev kasutusaegne vibratsioon on reeglina vähem aktuaalne teema kui samast teest lähtuv müra. Heas seisukorras teede korral ei ole põhjust eeldada liiklusest tingitud vibratsiooni tasemeid, mis küündiks eluhoonete piirväärtuste lähedale või võiks põhjustada kahjustusi olemasolevatele hoonetele. Halvas seisus (auklik või vajunud teepind) teede läheduses võib raskeveokite möödasõidu korral maapinna kaudu leviv vibratsioon olla siiski tajutav (ka juhul, kui vibratsioonitasemed on madalamad kui vastav piirväärtus). Seega on antud kontekstis tee kasutusaegsete vibratsioonimõjude vältimiseks oluline eelkõige teede korrashoid (sh õigeaegne taastusremont). Uue ning nõuetekohase tee rajamisel ei ole põhjust eeldada ülenormatiivse vibratsiooni esinemist lähimatel tundlikel aladel. Antud juhul ei jää tundlikke hooneid projekteeritava tee vahetusse lähedusse (lähim hoone jääb ca 10 m kaugusele suure liikluskoormusega peatee äärmisest sõidurajast) ning seega võib eeldada, et Sotsiaalministri 17.05.2002. a. määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid” kehtestatud nõuded (mis peavad silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset) on tagatud. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorr as. Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir - ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Olulisematest liiklusest tingitud saasteainetest võib välja tuua eelkõige lämmastikdioksiidi (NO 2 ), peenosakesed (PM 10 ) ja ülipeened tahked osakesed (PM 2,5 – eriti peened osakesed). Tervisele ohtlikuks loetaksegi eelkõige ülipeeneid tahkeid osakesi (sh mootoriheitmetest pärinevad põlemisosakesed ehk tahm diameetriga alla 2,5 µm), mille  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 38 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang kontsentratsioonid jäävad liikluses siiski oluliselt väiksemaks kui summaa rsed tolmuosakesed tervikuna (rehvipuru, teetolm). Eriti peened osakesed (PM 2,5 ) moodustavad summaarsetest peenosakestest üldjuhul ca 5-10% ning normilähedasem on reeglina siiski saasteaine PM 10 . Teiste saasteainete kontsentratsioonid, nt lenduvad orgaanilised ühendid (põlemata bensiinijäägid, aurustunud kütusejäägid) ja raskmetallid jäävad reeglina normväärtustest oluliselt madalamale ning iga uuringu raames eraldi kajastamist ei vaja. Tabel 4.4 Olulisemate saasteainete õhukvaliteedi piirväärtused µg/m 3 1 tunni 24 tunni Aasta Saasteaine keskmine keskmine keskmine Lämmastikdioksiid (NO 2 ) 200 1 - 40 Peenosakesed (PM 10 ) - 50 2 40 Eriti peened osakesed - - 25 PM 2,5 ) 1 aastas lubatud ületamiste arv – 18 2 aastas lubatud ületamiste arv – 35 Liiklusest tingitud õhusaaste oleneb eelkõige liikluskoormusest, raskeliikluse osakaalust, liikluse iseloomust (sõidukiirus ning liikluse sujuvus) ning mootorsõidukite tehnilisest seisukorrast. Oluline tegur on ka teekatte kvaliteet ja korrashoid ning teet olmu (sh jäätõrje puistematerjalide võimalik kuhjumine) ja olmetolmu (sh üldise foonisaaste) esinemine. Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina teeala ning selle vahetu ümbrusega ning teeäärsete eluhoonete asukohas piirväärtuste ületamist üldjuhul ette näha ei ole. Ka suure liikluskoormusega teede ääres küündib õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise ala harva tee-alast kaugemale. Teest kaugenedes toimub saasteainete oluline hajumine (saastekontsentratsioonide lahjenemine) v älisõhus, saasteained on reeglina hajunud nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas või maapinnale langenud (sadestunud). Lisaks võib välja tuua, et olulisemate (liikluse puhul reeglina kõige normilähedasemate) saasteainete nagu lämmastikdioksiidi (NO 2 ) ja peenosakeste (PM 10 ) puhul on aastas lubatud teatud arv kordi ka piirväärtusest kõrgemate saasteainete esinemine. Lämmastikdioksiidi (NO 2 ) puhul on aastas lubatud 18 tundi, mil 1 tunni õhukvaliteedi piirväärtust (200 µg/m 3 ) ületatakse (ebasoodsate hajumistingimuste korral, mis soodustavad suurte saasteainete kontsentratsioonide teket tee ümbruses) . Tuginedes varasemalt sarnase liikluskoormusega (ca 20 000-30 000 sõidukit ööpäevas) teede puhul teostatud hajumisarvutustele hajumismudeliga AEROPOL 15 jääb vastav 19.-nda kõrgema saastetasemega tunni (ehk jättes välja teoreetilised lubatud 18 kõrgema saastetasemega tundi) piirväärtust ületav kontsentratsioon reeglina juba tee-alale. Aasta keskmine NO 2 kontsentratsioon väljaspool teeala jääb üldjuhul juba ca 2-3 korda madalamaks kui piirväärtus. 15 Nt põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 122,6 – 125,2 Pärnu – Sauga lõigu eelprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, Hendrikson&Ko, 2019  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 39 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Peenosakeste (PM 10 ) puhul on aastas lubatud 35 päeva, mil 24 tunni õhukvaliteedi piirväärtus (50 µg/m 3 ) ületatakse (peamiselt võib sellist olukorda esineda ebasoodsate hajumistingimuste korral kevadise teetolmu maksimumperioodil) . Vastav 36. kõrgema saastetasemega päeva (ehk jättes välja teoreetilised lubatud 35 kõrgema saastetasemega päeva) piirväärtust ületav kontsentratsioon jääb aga reeglina samuti tee- alale. Aasta keskmine peenosakeste (PM 10 ) ja eriti peenete osakeste (PM 2,5 ) kontsentratsioon väljaspool teeala jääb juba kordades madalamaks kui piirväärtus. Seega ei ole kavandatava tegevuse realiseerimise korral ette näha õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist lähimatel tundlikel aladel. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 4.7. VALGUSREOSTUS Kavandatava tegevusega nähakse ette valgustuse lisamist. Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses. 4.8. JÄÄTMEKÄITLUS Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmate rjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käi tlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Harku 16 ja Saue valdade 17 jäätmehoolduseeskirjades olevate nõuetega. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, 16 https://www.riigiteataja.ee/akt/407022017012 17 https://www.riigiteataja.ee/akt/405122019026  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 40 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 4.9. AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 41 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang 5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Käesolevas aruandes on esitatud riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 6 1 ja keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti tulemusele, et käesoleva projekti puhul ei ole keskkonnamõju hindamine (KMH) vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega. Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada jä rgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid: ◼ Uue Juuliku-Tabasalu ühendustee rajamisel rohekoridoride piirkonnas on soovitatav ette näha loomade liikumise eest hoiatavad liiklusmärgid ja vajadusel kaaluda kiiruspiirangute rakendamist. ◼ Pinnasetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega terve projektiala ulatuses. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) peab leidja sellisel juhul tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. ◼ Mälestusmärgi teisaldajal tuleb tööde teostamise ajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud mälestusmärgi kahjustamine (vt joonis 4.5, ptk 4.3). ◼ Puurkaevu sanitaarkaitsealal sademevee juhtimiseks tuleb kraavipõhi muuta vettpidavaks või juhtida sademevesi sanitaarkaitseala piires torusse, et välistada sademevee imbumist pinnasesse. ◼ Tööde ajal tuleb jälgida, et jalgratta- ja jalgtee rekonstrueerimisel puurkaevu sanitaarkaitsealal (10 m) ei toimu ohtlike ainete juhtimist pinnasesse ja põhjavette. Samuti vältida sanitaarkaitsealal kemikaalide kasutamist (sh ka näiteks umbrohutõrjeks suvisel ajal). ◼ Täiendavalt järgida Keskkonnaameti 28.09.2023 kirjas nr 6 3/23/19741 antud tingimusi ehitustöödeks puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal: o ehitusmaterjali ega jäätmeid ei tohi ladustada puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal; o ehitustööde teostamisel puur kaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal ei tohi kahjustada puurkaevu manteltoru; o ehitustegevuse ajal ei tohi ehitusmasinaid parkida, tankida ega hooldada puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal. ◼ Tulenevalt veeseaduse § 187 on veeluba kohustuslik, kui süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist (§ 187, p8) ning kui paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist (§ 187, p10). Antud juhul on Laabi kraavi süvendamise ja uputatava tahke aine mahud suuremad kui nimetatud piirmäär, seega on vajalik taotleda veeluba (vt täpsemalt ptk 4.4). ◼ Projektlahendusega nähakse ette puude langetamist Laabi kraavi veekaitsevööndis. Veeseaduse § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu ja põõsarinde raie veekogu kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta. Seega tuleb puude langetamiseks saada Keskkonnaameti nõusolek. Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 42 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang ◼ Arvestades liiklusuuringus prognoositud tulevasi liiklussagedusi on põhimaanteelt pärineva sademevee reostuskoormuse vähendamiseks soovitatav näha projektiga ette looduslähedased lahendused sademevee puhastamiseks . ◼ Uutele rajatavatele teekraavidele näha ette võimalikult rohke looduslik taimestik, mis aitaks teelt pärit saasteaineid siduda. Nimetatud meede on vajalik eelkõige kraavide puhul, kuhu tuleb vesi põhimaanteedelt (ja nende ristmikelt), kus liiklussagedus on enam kui 15 000 autot ööpäevas. ◼ Kuna kavandatav tegevus asub maaparandussüsteemi alal, siis tuleb t ulenevalt maaparandusseadus § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt Põllumajandus - ja Toiduametile kooskõlastamiseks. ◼ Ehitusprojektis tuleb arvestada vajadusega tag ada maaparandusehitise nõuetekohane toimimine vastavalt maaparandusseaduse § 47. ◼ Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka veekaitsemeetmetele. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituu meni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kraavidest ning kaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kraavide või puurkaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette. Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada. ◼ Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada. ◼ Projektiga nähakse ette müratõkkeseinade rajamist, mille täpsemad asukohad ning parameetrid on toodu välja tabelis 4.3 ptk 4. 6. ◼ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. ◼ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid , sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). ◼ Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. ◼ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses. ◼ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taask asutus. ◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava  Riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku 43 põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Harku 18 ja Saue valdade 19 jäätmehoolduseeskirjades olevate nõuetega. ◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimali k ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. ◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaamet it. 18 https://www.riigiteataja.ee/akt/407022017012 19 https://www.riigiteataja.ee/akt/405122019026