Majandus- ja tööstusministri 29. mai 2025. a määruse nr 13 „Rakendusuuringu ja tootearenduse toetus“ muutmine

MÄÄRUS 04.09.2025 nr 25 Majandus- ja tööstusministri 29. mai 2025. a määruse nr 13 „Rakendusuuringu ja tootearenduse toetus“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Majandus- ja tööstusministri 29. mai 2025. a määruses nr 13 „Rakendusuuringu ja tootearenduse toetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõike 3 punktis 6 asendatakse sõnad „sõidu- ja majutuskulu“ tekstiosaga „seadusest tulenev lähetusega või tööülesande täitmisega seotud kulu“; 2) paragrahvi 13 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Partner võib olla Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, Eesti teadus- ja arendusasutus või Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riigi, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni (edaspidi koos välisriik) juriidiline isik või teadus- ja arendusasutus. Kui partneriks on välisriigi juriidiline isik või teadus- ja arendusasutus, kohaldatakse lõigete 3, 4, 6 ja 7 nõudeid lähtuvalt selle riigi õigusaktidest, kus partner on registreeritud.“; 3) paragrahvi 18 lõike 4 punktis 2 asendatakse sõna „ning“ sõnaga „või“. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  01.09.2025 Majandus- ja tööstusministri 29. mai 2025. a määruse nr 13 „Rakendusuuringu ja tootearenduse toetus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse muudatusega täpsustatakse määruses toodud abikõlblike kulude loetelu, täpsustatakse partnerite ringi, nendega seotud nõudeid ja asjaolusid ning millistel alustel teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooni ja tehnoloogia osakonna arendusvaldkonna juht Mikk Vahtrus (tel 625 6389, e- post [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (e-post [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kolmest punktist. Punktiga 1 muudetakse § 8 lõike 3 punkti 6 sõnastust, täpsustades et abikõlbulik on seadusest tulenev lähetusega või tööülesande täitmisega seotud kulu. Sõnastus on analoogne perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 16 lõike 1 punkti 5 sõnastusega lähetuskulude abikõlblikeks lugemise osas. Taotleja ja Eestis registreeritud partner lähtub lähetuste või tööülesande täitmisega seotud kulude arvestamisel Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009. a määruses nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ sätestatud tingimustest. Viidatud määruse § 2 lõikest 1 tulenevalt on töötajal õigus nõuda tööandjalt tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude (näiteks sõidupiletite ostmisega kaasnevad, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo, valuutakursside vahest tulenevad või muud sarnased kulud) hüvitamist. Välispartner puhul kehtivad vastava riigi õigusaktides sätestatud tingimused. Punktiga 2 muudetakse § 13 lõiget 2, täpsustades kes partneriteks võivad olla. Nimelt kehtiv määrus ei välista partneritena ka välisriigi juriidilisi isikuid või teadus- ja arendusasutusi, mistõttu määruse muudatusega täpsustatakse, milliste välisriikide partnerid on lubatud. Partneriks võib lisaks Eestis registreeritud eraõiguslikule juriidilisele isikule või Eesti teadus- ja arendusasutusele olla Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi, Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Euroopa horisont“ assotsieerunud riigi1, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO) liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni juriidiline isik või teadus- ja arendusasutus. Välisriigi partnerile kohaldatakse sama paragrahvi lõigete 3, 4, 6 ja 7 nõudeid lähtuvalt selle välisriigi õigusaktidest, kus partner on registreeritud. Nõuetele vastavuse hindamiseks on välispartneril kohutus esitada Ettevõtluse 1 Association to Horizon Europe - European Commission ja Innovatsiooni Sihtasutusele vastavad tõendusmaterjalid, mille on väljastanud välisriigi asjaomased asutused, näiteks vastava riigi maksuamet. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel on õigus tõendusmaterjalide õigust kontrollida ja vajadusel küsida täiendavat informatsioon vastavalt määruses ettenähtud korras. Punktiga 3 täpsustatakse § 18 lõike 4 punkti 2, mille kohaselt taotlus ei saa rahastust, kui see jääb hindamise tulemusena kas alla konkreetsele kriteeriumile sätestatud lävendi või on taotluse koondhinne hindamise tulemusena alla 2,5 punkti. Muudatus on vajalik, kuna mõlemad tingimused (kriteeriumi hinne alla lävendi ja koondhinne alla lävendi) ei pruugi olla samaaegselt täidetud. 3. Määruse muudatuste vastavus ELi õigusele Määruse eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni järgmiste määrustega: 1) komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1– 78)2; 2) komisjoni määrus (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023)3. 4. Määruse muudatuste mõjud Määrusega tehakse vajalikud muudatused, võimaldamaks Eesti ettevõtjate projektidele lähetuskulude hüvitamist kehtiva õigusliku regulatsiooni kohaselt ning muudetakse selgemaks alused, millal jäetakse toetuse taotleja esitatud taotlus rahuldamata. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuste rakendamisega ei kaasne otsest kulu riigieelarvele. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Tähtajaks kommentaare ega ettepanekuid ei esitatud. 2 Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 3 Komisjoni määrus (EL) nr 2023/2831