Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti Vabariigi ja Madalmaade Kuningriigi salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkulepe" eelnõu

-378460 46355 0 0 Margus Tsahkna Välisministeerium [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Islandi väljak 1, 15049 Tallinn [email protected] Eelnõu edastamine Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda esitamiseks Austatud härra minister Kaitseministeerium edastab Vabariigi Valitsuse korralduse „ Eesti Vabariigi ja Madalmaade Kuningriigi salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkuleppe eelnõu heakskiitmine“ eelnõu ja palub selle esitada Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt ) Hanno Pevkur minister Lisad: Lisa 1 Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu Lisa 2 Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri Lisa 3 Kokkuleppe eelnõu eesti keeles Lisa 4 Kokkuleppe eelnõu inglise keeles EELNÕU 17.06 .2025 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Eesti Vabariigi ja Madalmaade Kuningriigi salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkuleppe eelnõu heakskiitmine Välissuhtlemisseaduse § 16 alusel kiita heaks Eesti Vabariigi ja Madalmaade Kuningriigi salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkuleppe eelnõu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristen Michal Peaminister /allkirjastatud digitaalselt/ Keit Kasemets Riigisekretär Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti Vabariigi ja Madalmaade Kuningriigi salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkuleppe eelnõu heakskiitmine” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Riigikaitse- ja julgeolekueesmärkide saavutamiseks on oluline rahvusvaheline koostöö, millega sageli kaasneb ka salastatud teabe vahetamise vajadus. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi RSVS ) § 35 lõike 4 kohaselt võib välisriigile riigisaladust edastada kas välislepingu alusel või Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni kaalutletud otsuse alusel, kui teabe vastuvõtja poolt on tagatud kaitse edastatava teabe avalikuks tuleku eest. Kaitsealaste suhete arendamise osaks riikide- või valitsustevaheliste salastatud teabe kaitse kokkulepete sõlmimine, mistõttu Eesti on sõlminud sellise kokkuleppe Albaania, Ameerika Ühendriikide, Austria, Bulgaaria, Gruusia, Hispaania, Horvaatia, Iisraeli, Itaalia, Kreeka, Küprose, Leedu, Luksemburgi, Läti, Norra, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Põhja - Makedoonia, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Šveitsi, Taani, Tšehhi, Türgi, Ukraina ja Ungariga. Kokkulepe loob kaasajastatud ühise eeskirja poolte ning nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate avalik- ja eraõiguslike isikute vahel vahetatava ning poolte ühiselt loodud kahepoolse salastatud teabe kaitseks. Kokkulepe loob õigusliku aluse salastatud teabe vahetamiseks Eesti ja Madalmaade Kuningriigi (edaspidi Holland ) vahel ning selles määratakse kindlaks vahetatud teabe kaitse kord. Olles lähedased koostööpartnerid julgeoleku- ja kaitseküsimustes nii bilateraalselt kui NATO kontekstis, laiendab kokkulepe Eesti ja Hollandi ühistegevuse võimalusi ning sätestab salastatud teabe vahetamise kaitse julgeolekuprotseduurid ja korrad. Kokkuleppe eelnõu kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 17.06.2021, kuid vajas seejärel Hollandi pädeva julgeolekuasutuse taotlusel täiendamist, eelkõige kokkuleppes nimetatud pädevate julgeolekuasutuste ülesannete täpsustamiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud riigi julgeoleku volitatud esindaja, Kaitseministeeriumi õigusosakonnas Kristel Urke (e-post [email protected] ). Kokkuleppe teksti on tõlkinud vandetõlk Kudrun Tamm (e-post [email protected] ). Välisministeeriumis on eelnõu materjalid läbi vaadanud juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo direktor René Värk (e-post [email protected] ) ning kokkuleppe tõlget on toimetanud Kristel Urke. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Kokkulepe ei vaja Riigikogus ratifitseerimist, sest puuduvad välissuhtlemisseaduse (edaspidi VäSS ) §-s 20 nimetatud ratifitseerimise alused. VäSSi § 17 lõike 1 punkti 2 järgi kirjutab vastavasse riiki akrediteeritud diplomaatilise esinduse juht Vabariigi Valitsuse heakskiidetud välislepingule Eesti Vabariigi nimel alla ametikoha järgi ( ex officio ) ja ilma volikirjata. Kokkuleppele kirjutab pärast selle Vabariigi Valitsuse poolt heakskiitmist alla Eesti Vabariigi suursaadik Madalmaade Kuningriigis ja Hollandi pädeva julgeolekuasutuse ehk üldise luure- ja julgeolekuteenistuse juht. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Korralduse eelnõu koosneb ühest punktist, milles kiidetakse heaks kokkuleppe eelnõu. Kokkuleppe eelnõu koosneb 17 artiklist ja lisast. Artiklis 1 lepitakse kokku kokkuleppe ulatuses ja eesmärgis – sellega tagatakse poolte või nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate juriidiliste või füüsiliste isikute koostöö raames vahetatava või kahepoolse projekti käigus loodava salastatud teabe kaitse. Artiklis 2 seletatakse lahti kokkuleppes kasutatavate mõistete tähendus. Artikli 2 punkti c järgi on pädevaks julgeolekuasutuseks poole valitsusasutus, mis vastutab kokkuleppe rakendamise ja järelevalve eest. Käesoleva kokkuleppe kontekstis on Eesti Vabariigis pädevaks julgeolekuasutuseks RSVS § 3 punkti 13 ja Vabariigi Valitsuse määruse „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (edaspidi RSVKK ) § 2 1 järgi riigi julgeoleku volitatud esindaja (jõustunud 1.01.2017). Hollandis täidab pädeva julgeolekuasutuse ülesandeid sise - ja kuningriigi asjade ministeeriumi üldine luure- ja julgeolekuteenistus. Kuivõrd Hollandis võib nimetatud pädev julgeolekuasutus osaliselt delegeerida talle pandud ülesandeid (näiteks militaarvaldkonnas juurdepääsulubade ja töötlemislubade väljastamine) kaitseministeeriumi poliitika peadirektoraadi julgeolekuametile, on pädeva julgeolekuasutuse mõistet täpsustatud ning selgitatud ülesannete delegeerimise võimalust. Eestis on riigi julgeoleku volitatud esindaja pädevus salastatud välisteabe kaitse korraldamisel loetletud RSVS §- is 52 ning ülesannete edasi volitamise võimalus puudub. On oluline välja tuua, et punktis f defineeritud teadmisvajaduse mõiste hõlmab füüsilise ja juriidilise isiku tõendatud vajadust tutvuda või enda valduses hoida salastatud teavet ning tõendatud vajadus tuleneb tema konkreetsetest ameti- või töökohustusest. Käesolevas kokkuleppes on lisaks päritolupoole ja vastuvõtva poole mõistele sisse toodud teavet edastava poole mõiste. Teavet edastav pool võib olla nii riik (riigiasutus) kui ka tema jurisdiktsiooni alla kuuluv lepinglane. Lepinglane on füüsiline või juriidiline isik, kellel on õigus lepinguid sõlmida. Teavet edastava poole eristamine päritolupoolest on oluline tööstusjulgeoleku kontekstis, kus lepinglane ei ole salastatud teabe looja, vaid täidab ainult teabe edastaja rolli. Tal puudub volitus teabe salastatuse määramiseks, taseme muutmiseks või salastatuse kustutamiseks. Selline osapoolte eristamine võib olla oluline näiteks järgmisel juhul: Holland päritolupoolena edastab Eesti lepinglasele kui vastuvõtvale poolele salastatud teavet. Koostöö raames on vaja Eesti lepinglasel edastada nimetatud salastatud teave omakorda Hollandi lepinglasele. Sellisel juhul käsitletakse Eesti lepinglast kui teavet edastavat poolt ning teabe päritolupooleks on endiselt Hollandi riik. Artiklis 3 lõikes 1 on sätestatud, et kokkuleppe kohaldamise ja selle järelevalve eest vastutavad pädevad julgeolekuasutused loetletakse kokkuleppe lisas. Poolte pädevad julgeolekuasutused jagavad teineteisele ametlikke kontaktandmeid ning kui andmed muutuvad, ei pea kokkulepet muutma, vaid lõike 2 järgi teavitavad pooled sellest üksteist. Artiklis 4 määratakse kindlaks Eesti ja Hollandi salastatuse tasemete vastavus. Lõikes 1 on toodud kahe riigi salastatuse tasemete võrdväärsuse tabel. Kinnitatakse, et tabelis toodud nimetused vastavad poolte riigisiseses õiguses sätestatud salastatuse tasemetele. Tabelis on esitatud võrdluse eesmärgil ka salastatuse tasemete ingliskeelne mitteametlik tõlge, kuid salastatud teabekandjaid ei ole lubatud märgistada ainuüksi ingliskeelse märkega. Oluline on rõhutada, et ingliskeelse salastusmärke kasutamine peab olema kooskõlas riigi õigusaktidega ning on lubatud kasutada ainult koos vastava taseme riigisaladuse riigikeelse märkega. Nii on selgelt aru saada, et tegemist on poolte loodud ja kokkuleppe alusel kaitstava riigisaladustega, mitte tundliku, kuid salastamata informatsiooni kategooriaga, mida tihti praktikas sarnaste ingliskeelsete märgetega tähistatakse (näiteks restricted või confidential ). Eestis on salastatud teabe märgistamise nõuded sätestatud RSVSi §-s 37 ja RSVKK 5. peatüki 3. jaos. Lõike 2 järgi tagab vastuvõttev pool, et saadud teave märgistatakse lõikes 1 toodud vastavustabeli kohaselt vastuvõtva poole võrdväärse märkega, mis on kooskõlas RSVSi § 50 lõikega 5. Lõike 3 järgi puudub vastuvõtval poolel õigus päritolupoolelt või teavet edastanud poolelt saadud teabe salastatuse taset muuta või kehtetuks tunnistada ning see võib toimuda ainult päritolupoole kirjalikul nõusolekul. RSVSi § 50 lõike 3 järgi on lubatud teabekandja salastatus kustutada ainult salastatud välisteabe avaldaja loal. Artiklis 5 määratakse kindlaks salastatud teabele juurdepääsu tingimused. Lõikes 1 sätestatakse, et piiratud taseme l salastatud teabele juurdepääsuõiguse saamise eelduseks on teadmisvajaduse olemasolu, teadlikkus oma kohustustest salastatud teabe kaitsel ning allkirjastatud kinnitus hoida temale teatavaks saavat salastatud teavet. Üksnes piiratud taseme juurdepääsuõiguse andmine on sätestatud RSVSi § 27 lõigetes 2 ja 5. Sama paragrahvi lõike 10 punktis 2 on sätestatud allkirjastatud tõendi andmise kohustus, millega isik kinnitab, et on teadlik riigisaladuse kaitse nõuetest, vastutusest nende rikkumise eest ning kohustusest hoida temale teatavaks saavat riigisaladust. Lõike 2 järgi saavad teise poole konfidentsiaalse l või kõrgema l taseme l salastatud teabele juurdepääsu üksnes isikud, kellel on teadmisvajadus ja salastatud teabele juurdepääsu luba või oma riigi õigusaktide kohaselt muul viisil õigus juurde pääseda võrdväärse tasemega salastatud teabele. RSVSi § 26 lõike 1 järgi on Eestis füüsilisel isikul õigus juurdepääsuks riigisaladusele ametikohajärgselt, asutuse juhi otsuse alusel, juurdepääsuloa alusel, tunnistajakaitse kaitseabinõude kohaldamisest tulenevalt või uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määruse alusel, samuti näeb RSVS § 30 1 ette riigisaladusele juurdepääsu õiguse andmist julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel. Teabevaldaja kohustus kohaldada teadmisvajaduse printsiipi on sätestatud RSVSi § 25 lõikes 1. Lisaks peab isik olema teadlik oma kohustusest salastatud teabe kaitsel ning, arvestades riigisisestes õigusaktides kehtestatud erisustega, allkirjastanud kinnituse hoida temale teatavaks saavat salastatud teavet. Põhimõte on kooskõlas RSVSi § 31 lõike 1 punktiga 3. Artiklis 6 täpsustatakse kasutusse võetavaid julgeolekumeetmeid. Lõikes 1 kinnitavad pooled, et rakendavad kõiki riigi õigusaktidega kooskõlas olevaid meetmeid salastatud teabe kaitseks. RSVKK § 114 sätestab, et salastatud välisteabe töötlemisele sätestatakse välislepingust tulenevaid või rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni salastatud teabe kaitse nõudeid. See tähendab, et Hollandi salastatud teabe kaitsele kohalduvad nii käesoleva kokkuleppes kui ka riigisaladuse kaitseks kehtestatud õigusaktides sätestatud turvameetmed. Lõikes 2 on sätestatud teavet edastava poole kohustused. Teavet edastavaks pooleks võib olla nii riigiasutus kui lepinglane, kes edastab kas oma poole või teise poole salastatud teavet. Teavet edastav pool tagab, et vastuvõtvale poolele edastatud teave oleks märgistatud asjakohase salastusmärkega , informeerib vastuvõtvat poolt lisapiirangutest, mida tuleb kohaldada teabe avaldamis- või kasutusnõuetele ning teavitab vastuvõtvat poolt teabe salastatuse taseme muutustest või salastatuse kustutamisest. Kui teavet edastavaks pooleks on lepinglane, võivad loetletud kohustused tuleneda ka töölepingust. Salastatud teabekandja märgistamise nõuded on sätestatud RSVKK §-s 58, mille järgi võib salastatud teabekandja märgistada lisatähisega, mis viitab teabekandja suhtes rakendatavatele täiendavatele turvameetmetele või teabekandjale juurdepääsu õigust omavate isikute ringile. Kõigi adressaatide teavitamise kohustus salastamisandmete parandamisest on ette nähtud RSVKK §-s 21. Lõike 3 järgi kohustub vastuvõttev pool kaitsma teise poole salastatud teavet nagu oma võrdväärsel tasemel salastatud teavet ning tagab, et saadud teave märgistatakse artikli 4 lõikes 1 toodud vastavustabeli kohaselt vastuvõtva poole võrdväärse märkega. Antud säte on kooskõlas RSVSi § 50 lõikega 5. Lisaks on vastuvõtval poolel õigus teabe salastatuse taset muuta või kustutada ainult päritolupoole kirjalikul loal, mis on kooskõlas RSVSi § 50 lõikega 3, ning kohustus tagada, et teavet ei avalikustata ega avaldata kolmandatele isikutele ilma päritolupoole kirjaliku nõusolekuta. RSVKK § 114 alusel tuleb Hollandi salastatud teabe kaitsele rakendada käesolevast kokkuleppest tulenevaid nõudeid, mis tähendab otsest kohustust sätet järgida ja veenduda enne Hollandi salastatud teabe kolmandale isikule edastamist Hollandi ehk päritolupoole kirjaliku nõusoleku olemasolus. Samuti tohib vastuvõttev pool kasutada saadud teavet vaid sel otstarbel, milleks see edastati kooskõlas päritolupoole määratud avaldamistingimuste ja kasutamispiirangutega. Artiklis 7 on kindlaks määratud poolte julgeolekukoostöö põhimõtted. Lõikes 1 kinnitavad pooled, et taotluse korral teavitatakse teineteist riigis kehtivatest õigusaktidest, standarditest või praktikast eesmärgiga tagada samaväärsed julgeolekustandardid. Lõiked 2–5 käsitlevad juurdepääsuloa ja töötlemisloa vastastikust tunnustamist, kinnituste väljastamist lubade või juurdepääsuõiguse kehtivuse tõendamiseks, vajadusel abistamist nimetatud lubade väljastamise protsessis, kirjalikku teavitamiskohustust juurdepääsuloa ja töötlemisloa tühistamisest või salastatuse taseme muutmisest. Tegemist on väljakujunenud rahvusvahelise koostööpraktikaga. Lõikes 6 kinnitatakse, et pooltevaheline koostöö toimub inglise keeles. Artiklis 8 sätestatakse salastatud lepingute sõlmimise ja täitmisega kaasnevad poolte kohustused. Salastatud lepingu sõlmib teabe päritolupoole esindaja teise poole lepinglasega ning see sisaldab päritolupoole salastatud teavet või on seotud vastuvõtva poole jurisdiktsiooni all oleva lepinglase juurdepääsuga sellele teabele. Lepinglane saab salastatud lepingut sõlmida ainult asjaomaste riigiasutuste järelevalve all, kuna tegemist on riigile kuuluva teabe edastamisega. Lõikes 1 sätestatakse, et enne teise poolega või poole lepinglastega lepingu sõlmimist, mis hõlmab juurdepääsu konfidentsiaalse või kõrgema taseme teabele, peab lepingu sõlmimise algatanud poole pädev julgeolekuasutus pöörduma teise poole pädeva julgeolekuasutuse poole küsimaks kinnitust, et teise poole jurisdiktsiooni alla kuuluval lepinglasel on asjaomase tasemega töötlemisluba. Eestis väljastab juriidilistele ja füüsilistele isikutele töötlemislube ning viib nende suhtes läbi julgeolekukontrolli RSVSi § 40 lõike 2 ning § 48 järgi Kaitsepolitseiamet. Enne juurdepääsuõigust tõendava kinnituse esitamist pole salastatud teabe väljastamine lepinglasele lubatud. Ainuüksi piiratud tasemel salastatud teavet hõlmavate lepingute puhul on töötlemisluba vajalik juhul, kui see on nõutud riigisiseste õigusaktide kohaselt. Eestis on töötlemisluba vajalik kõigil tasemetel salastatud teabe töötlemiseks, Hollandis on piiratud tasemel salastatud teabe töötlemisluba nõutud aga ainult militaarvaldkonnas tegutsevatel lepinglastel. Lõikes 2 on sätestatud pädeva julgeolekuasutuse järelevalvekohustus, et kindlustada teabe kaitse nõuete täitmine lepinglaste poolt. Pädeval julgeolekuasutusel on kohustus tagada, et lepinglane teavitab personalikoosseisu kuuluvaid isikuid, kellele antakse juurdepääs salastatud teabele, nende kohustusest hoida nendele teatavaks saavat salastatud teavet. Teabevaldaja kohustus korraldada juurdepääsuõigust omavate isikute koolitust salastatud teabe kaitse küsimustes, sealhulgas elektroonilise teabeturbe alal, on sätestatud RSVKK § 23 lõike 1 punktis 3. Lisaks peab pädev julgeolekuasutus jälgima lepinglase salastatud teabe kaitse korralduse ja töötlemise nõuetele vastavust. Eestis teostab järelevalvet ning vastavaid kontrolle RSVSi § 52 lõike 1 punkti 2 alusel riigi julgeoleku volitatud esindaja. Samuti on lepinglasel kohustus teavitada viivitamatult pädevat julgeolekuasutust salastatud lepinguga seotud julgeolekunõuete rikkumisest. Antud säte on kooskõlas RSVSi § 19 lõike 1 punktidega 3 ja 4 ning RSVKK § 23 lõike 1 punktiga 18, mis kohustavad riigisaladusele juurdepääsuõigust ja töötlemisluba omavat isikut teavitama salastatud teabe kaitsega seotud rikkumistest Kaitsepolitseiametit ja vastavalt Kaitseväge, Välisluureametit või riigi julgeoleku volitatud esindajat. Peale selle on pädeval julgeolekasutusel kohustus tagada, et lepinglasel on salastatud lepingu täitmiseks nõuetekohase tasemega töötlemisluba ning salastatud teabega kokku puutuval personalil asjakohase tasemega juurdepääsuload, kui need on vastaval tasemel nõutud. Lõikes 3 on loetletud nõuded salastatud teavet sisaldavale lepingule. Nimetatud leping peab sisaldama julgeolekuaspekte käsitlevat peatükki, mis identifitseerib nimetatud projekti käigus edastatud või loodud ning kaitset vajava teabe, ning täpsustab teabe turvanõudeid: salastatuse tasemete muutmisest teavitamise korra, transpordiviisid, töötlemise ja säilitamise reeglid, järelevalvet teostava pädeva julgeolekuasutuse kontaktandmed ning tegutsemisjuhise julgeolekuintsidentide korral. RSVKK § 122 1 järgi peab iga tsiviilõiguslik leping, mille täitmine eeldab salastatud välisteabe töötlemist või riigisaladuse edastamist välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile, sisaldama osa, milles lepitakse kokku salastatud teabe töötlemise reeglites ning nimetatud lepingu osa kooskõlastatakse enne lepingu sõlmimist riigi julgeoleku volitatud esindajaga. Seega on riigi julgeoleku volitatud esindajal võimalik tagada, et salastatud lepingu julgeolekuaspekte käsitlev peatükk sisaldab käesolevas lõikes loetletud turvanõudeid. Lõike 4 järgi esitab lepingu sõlmimist algatanud poole pädev julgeolekuasutus julgeolekuaspekte käsitleva peatüki koopia järelevalve lihtsustamise eesmärgil teise poole pädevale julgeolekasutusele. Lõikes 5 täpsustatakse, et salastatud lepingu täitmise raames toimuvad visiidid peavad olema läbi viidud kooskõlas kokkuleppe artikliga 11, mis näeb ette protseduurid ja reeglid külastusteks. Lõikes 6 sätestatakse pädevale julgeolekuasutusele kohustuse jälgida, et salastatud lepingu osadele alltöövõtu korraldamise puhul tagavad nii lepinglane kui all-lepinglane käesolevas artiklis sätestatud nõuete järgimise. Artiklis 9 lepitakse kokku salastatud teabe edastamise reeglid. Lõike 1 järgi toimub salastatud teabe edastamine kooskõlas teavet edastanud poole riigisiseste õigusaktidega või pädevate julgeolekuasutuste kokku lepitud muude kanalite või vahendite kaudu. Salastatud teabekandja edastamist välisriiki reguleerivad RSVKK §-d 100–101, millega on lõige 1 kooskõlas. Lõikes 2 sätestatakse, et pooled või poolte jurisdiktsiooni alla kuuluvad füüsilised või juriidilised isikud võivad omavahel elektroonilist salastatud teavet vahetada krüpteeritult kokku lepitud kommunikatsioonivahendite kaudu, mis peavad olema poolte riigisiseste õigusaktide kohaselt selleks heaks kiidetud. Eestis eeldab see Välisluureametilt töötlussüsteemi vastavussertifikaadi või ajutise kasutusloa saamist RSVKK § 102 alusel. Pooled on kokku leppinud, et käesoleva kokkuleppe raames edastatav kõikidel tasemetel, kaasa arvatud DEPARTEMENTAAL VERTROUWELIJK (piiratud) tasemel Hollandi salastatud teave krüpteeritakse nõuetekohaselt Eesti adressaadile edastamisel. Samuti kaitseb Holland Eesti piiratud taseme riigisaladust nõuetekohaste krüptograafiliste vahenditega. Hollandis on riigi tasandil kehtestatud salastatud teabe kaitse miinimumnõuded peaministri 1.06.2013 korraldusega no 3124132 ( Civil Service Information Security ( Classified Information ) Order 2013 (VIRBI 2013 ). Täpsemate reeglite loomine on delegeeritud igale ministeeriumile, mis kehtestab oma valitsemisalas täiendavaid regulatsioon e , korraldab nõuete täitmise ja järelevalve. Igas valitsemisalas tegutseb salastatud IT-süsteemide heakskiitja ehk akrediteerijana ministeeriumi kantsler, kes vastutab kõigil tasemetel, sh DEPARTEMENTAAL VERTROUWELIJK süsteemide akrediteerimise eest. Lisaks näeb VIRBI ette, et välislepingu alusel saadud salastatud teabe (sh Eesti riigisaladuse) töötlemiseks ministeeriumi valitsemisala salastatud IT-süsteemis peab heakskiidu andma välislepingus pädeva julgeolekuasutusena mainitud Hollandi pädev julgeolekuasutus ( sise - ja kuningriigi asjade ministeerium ning militaarvallas kaitseministeeriumi julgeolekuamet), kes teeb IT - süsteemide üle regulaarseid inspektsioone. Hollandi asutusesiseseks kasutamiseks/tundliku ametialase teabe töötlemiseks ei ole IT-süsteemi akrediteerimine kohustuslik. Hollandi salastatud teabe, kaasa arvatud DEPARTEMENTAAL VERTROUWELIJK teabe elektrooniliseks edastamiseks kasutatavad krüptolahendused kiidetakse heaks Hollandi side-ja krüptoturvalisuse volitatud esindaja poolt, kelleks on taaskord vastav ministeerium (VIRBI artikli 6 punkt A), kuid DEPARTEMENTAAL VERTROUWELIJK teabe puhul ei näe VIRBI seda ette kohustusena. Samas, kui tegemist on välislepingu alusel saadud salastatud teabe (sh Eesti piiratud riigisaladuse) elektroonilise edastamisega, kehtib VIRBI erinõue, et sellisele teabele tuleb rakendada välislepingu kohast kaitset. Käesoleva kokkuleppe eelnõu sõnastus kui salastatud teavet vahetatakse elektrooniliselt, kaitstakse seda krüptograafiliste vahendite ja meetoditega kooskõlas pädevate julgeolekuasutuste heaks kiidetud korraga annab Hollandile selge kohustuse kooskõlastada krüptograafiliste lahenduste valik Eesti pädeva julgeolekuasutuse ehk riigi julgeoleku volitatud esindajaga, kes saab omakorda sisendi Välisluureametis asuvalt riigi side- ja krüptoturvalisuse volitatud esindajalt. Hollandis annab vastava kooskõlastuse krüptolahenduste heakskiitja, kelleks on vastav ministeerium. Holland on oma rahvusvahelisi partnereid teavitanud, et 2025. aastal viiakse läbi õigusaktide reform, mille järgi kaotatakse erinevate ministeeriumide valitsemisalas salastatud teabe kaitse regulatsioonide lahknevused, kehtestatakse ühtsed standardid kogu riigis ja tugevdatakse seeläbi julgeolekualast järelevalvet. Artiklis 10 määratakse kindlaks salastatud teabe paljundamise, tõlkimise ja hävitamise nõuded. Lõike 1 järgi kehtib nõue säilitada tõlgetel ja paljundustel originaalteabe salastatuse taseme märge ning kaitsta tõlkeid ning paljundusi samaväärselt originaalteabega. RSVKK § 64 sätestab nõuded dokumendi lisa, koopia ja väljavõtte märgistamiseks. Lõike 2 järgi peab koopiate või tõlgete arv olema piiratud lähtudes ametialasest vajadusest. See on kooskõlas RSVKK § 80 lõikega 1, mille järgi peab töötlev üksus välistama salastatud teabekandja kontrollimatu reprodutseerimise ja sellest väljavõtte tegemise. Samuti on lõikes 2 seatud tingimus, et tõlkeid ja paljundusi tohivad teha vaid isikuid, kellel on kooskõlas kokkuleppe artikliga 5 asjakohane juurdepääsuõigus ja teadmisvajadus. Lõike 3 järgi tuleb tõlked varustada sihtkeelse märkega, mis viitab, et tõlge sisaldab teise poole salastatud teavet. Lõikes 4 on kajastatud RSVKK § 80 lõikes 2 sätestatud nõue, mille järgi on täiesti salajasel tasemel salastatud teabekandja reprodutseerimine ja sellest väljavõtte tegemine lubatud vaid teabekandja koostanud töötleva üksuse kirjalikul nõusolekul. Lõigetes 5–7 kehtestatakse salastatud teabe hävitamise nõuded. Lõikes 5 on sätestatud reegel täiesti salajase l tasemel teabekandja hävitamiseks. Kasutusvajaduse lõppemisel tohib sellisel tasemel teabekandjat hävitada vaid päritolupoole kirjalikul nõusolekul või tuleb tagastada päritolupoolele. Lõike 6 järgi tuleb salajase ja madalama tasemega salastatud teabe kasutamise vajaduse möödumisel see hävitada kooskõlas vastuvõtva poole riigisiseste õigusaktidega samal viisil, mida vastuvõttev pool rakendaks enda samaväärse taseme salastatud teabe hävitamisele. Salastatud teabekandja hävitamise nõuded on loetletud RSVKK §-des 82–86. Lõikes 7 sätestatakse nõue, mille kohaselt võib kriisiolukordades, kui päritolupoole salastatud teavet ei ole enam võimalik kaitsta, kogu kokkuleppe alusel saadud teave viivitamata hävitada sobivate vahendite abil. Sellises olukorras tuleb päritolupoole salastatud teabe hävitamisest teavitada koheselt päritolupoole pädevat julgeolekuasutust. Artiklis 11 kehtestatakse tingimused külastusteks, millega kaasneb juurdepääs salastatud teabele. Lõige 1 sätestab korra, mille kohaselt peavad salastatud teabele juurdepääsu hõlmavad külastused olema eelnevalt saanud võõrustava poole pädeva julgeolekuasutuse kirjaliku nõusoleku, välja arvatud juhul, kui nimetatud asutused pole kokku leppinud teisiti. Eestis tähendab see riigi julgeoleku volitatud esindaja teavitamist ja kirjaliku kooskõlastuse küsimist, mis on kooskõlas RSVKK §-ga 122 2 . Lõikes 2 on kehtestatud nõuded külastustaotluste esitamiseks. Külastaja esitab külastustaotluse vähemalt kümme päeva enne külastuse algust enda poole pädevale julgeolekuasutusele, kes selle kooskõlastab ning edastab teise poole pädevale julgeolekuasutusele kirjaliku nõusoleku andmiseks. Lõikes 3 on loetletud külastustaotluses nõutav informatsioon. Lõike 4 järgi võivad pooled korduvkülastuste puhuks ja halduskoormuse vähendamiseks leppida kokku korduvkülastuseõigusega isikute nimekirja, järgides lõigetes 2 ja 3 sätestatud külastustaotluse esitamise ja kinnitamise reegleid. Oluline on sealjuures, et vastavad nimekirjad kehtivad maksimaalselt 12 kuud, et tagada ajakohane info külastavate isikute juurdepääsulubade kehtivuse kohta. Pädevatel julgeolekuasutustel on õigus omavahel kokku leppida korduvate külastuste üksikasjades ja erisustes. Lõike 5 järgi tuleb külastajale teatavaks saavat ja külastaja hangitavat salastatud teavet kaitsta ja töödelda vastavalt käesolevale kokkuleppele. Lõige 6 sätestab korra, kus ühe poole riigiametnik külastab teise poole objekti, mille raames tekib vajadus salastatud teabele juurdepääsuks. Sellisel juhul esitab külastaja otse võõrustavale üksusele enne külastuse algust andmed oma juurdepääsuloa või -õiguse kohta ning pädevate julgeolekuasutuste poolne külastustaotluse vahendamine ning kirjaliku kooskõlastuse andmine ei ole nõutud. RSVSi § 25 lõige 1 sätestab tingimuse, et teabevaldaja on kohustatud enne riigisaladusele juurdepääsu andmist veenduma, et isikul on vastava taseme riigisaladusele juurdepääsuõigus ja teadmisvajadus. Artiklis 12 lepitakse kokku menetlus salastatud teabe kaitse nõuete rikkumise korral. Lõike 1 järgi peavad pooled koheselt teavitama üksteist julgeolekuintsidentidest, mis puudutavad teise poole salastatud teavet ning on leidnud aset nende territooriumil või objektil. RSVSi § 52 lõike 1 punkti 3 kohaselt on riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesandeks salastatud välisteabe õigusvastasel avalikustamisel salastatud välisteabe avaldaja teavitamine avalikustamise asjaoludest välislepingus ettenähtud tingimustel. Lõige 2 järgi tuleb uurida kõiki võimalikke rikkumisi, mille käigus sattus päritolupoole teabe salastatus ohtu. RSVSi § 55 lõike 3 järgi kohaldatakse riigisaladuse kaitse nõuete rikkumisele, riigisaladuse avalikustamisele ettevaatamatusest ja salastatud teabekandja kaotamisele karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid ning lõike 4 kohaselt on nende väärtegude kohtuväline menetleja Kaitsepolitseiamet. Taotluse korral lasub päritolupoole pädeval julgeolekuasutusel või muudel määratud asutustel kohustus teha koostööd rikkumise uurimiseks. Lõige 3 sätestab nõude, mille kohaselt võtab juurdluse korraldanud pool kasutusele abinõud, et minimeerida kahju ning vältida edaspidi selliste intsidentide toimumist. Uurimise tulemustest ja abinõudest tuleb teavitada ka päritolupoole pädevat julgeolekuasutust. Artikli 13 järgi katab kokkuleppe täitmisega seotud kulud kumbki pool ise. Eestis kaetakse kokkuleppe täitmise kulud Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Artiklis 14 kinnitavad pooled, et lahendavad kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused või mis tahes teised kokkuleppe põhjal tekkivad erimeelsused omavaheliste konsultatsioonide ja läbirääkimiste teel. Artikli 15 järgi ei ole kokkulepe ülimuslik ühegi rahvusvahelise kokkuleppe suhtes, mis on juba sõlmitud või võidakse tulevikus sõlmida ja millega reguleeritakse konkreetselt tegevust, mis on muus osas käesoleva kokkuleppega reguleeritud. Kõnealune säte toob välja põhimõtte, et juba sõlmitud või tulevikus sõlmitavate rahvusvaheliste kokkulepete osas ei ole käesolev kokkulepe ülimuslik. Artiklis 16 järgi võivad poolte pädevad julgeolekuasutused vajadusel sõlmida täpsustavaid rakenduskokkuleppeid. Artiklis 17 on loetletud kokkuleppe lõppsätted. Lõikes 1 lepitakse kokku, et kokkulepe sõlmitakse määramata ajaks. Kokkulepe jõustub teise kuu esimesel päeval, mis järgneb päevale, millal pooled on saanud diplomaatiliste kanalite kaudu kätte viimase nendevahelise kirjaliku teate kokkuleppe jõustumiseks vajalike riigisiseste nõuete täitmise kohta. Lõikes 2 täpsustatakse kokkuleppe territoriaalset kohaldumist ühe poole territooriumi suhtes. Kokkulepe kehtib Madalmaade (Hollandi) Euroopa osale ning Kariibi mere osale, hõlmates Bonaire , Sint Eustatiuse ja Saba saari. See tähendab, et kokkulepe ei kehti Madalmaade Kuningriigi Kariibi mere maadele Aruba, Curaçao ega Sint Maarten . Lõike 3 järgi võib kokkulepet poolte vastastikusel nõusolekul muuta ning teha diplomaatiliste kanalite kaudu igal ajal ettepanekuid kokkuleppe muutmiseks. Heaks kiidetud muudatused jõustuvad kookõlas käesoleva artikli lõikega 1. Erandiks on poolte pädevaid julgeolekuasutusi loetlev lisa, mille muutmine jõustub poolte ühiselt kokkulepitud ajal. Eesti Vabariigis on selliseks julgeolekuasutuseks riigi julgeoleku volitatud esindaja Välisluureametis RSVSi § 3 punkti 13 (jõustunud 1.01.2017), RSVKK § 2 1 ja kaitseministri 3.07.2014 määruse nr 19 „Välisluureameti põhimäärus“ § 9 lõike 9 1 (muudatus jõustunud 1.06.2020) järgi ning Hollandis riigi julgeoleku volitatud esindaja üldises luure- ja julgeolekuteenistuses Madalmaade sise - ja kuningriigi asjade ministeeriumis ning julgeolekuamet kaitseministeeriumis poliitika peadirektoraadis. Lõike 4 järgi võib kumbki pool kokkuleppe kirjaliku etteteatamisega lõpetada. Sellisel juhul lõpeb kokkulepe kuus kuud peale vastavasisulise teate saamist. Lõikes 5 sätestatakse, et lõpetamisest olenemata kaitstakse kogu kokkuleppe alusel vahetatud või loodud teavet vastavalt kokkuleppes sätestatule, kuni teave on salastatud. Kokkulepe sõlmitakse inglise keeles. Korralduse eelnõu on kooskõlas põhiseaduse, RSVSi ning VäSSiga . Eesti täidab kõiki kokkuleppega võetud kohustusi kooskõlas RSVSi ning Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Salastatud teabe kaitse valdkond ei kuulu Euroopa Liidu ainupädevusse ega jagatud pädevusse, liikmesriikidel on õigus sõlmida oma salastatud teabe kaitseks kahepoolseid kokkuleppeid. 4. Korralduse mõjud Kokkuleppel on positiivne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, kuivõrd sellega laiendatakse Eesti ja Hollandi riigikaitse-, julgeoleku- ja tsiviilkoostöö võimalusi ning kahepoolse koostöö raames salastatud teabe vahetamist. Kokkuleppega võtab Eesti endale kohustuse kaitsta Hollandi edastatavat salastatud teavet. Holland kohustub kaitsma Eesti edastatud riigisaladuseks olevat teavet kooskõlas oma riigisiseste salastatud teabe kaitse nõuetega. Kokkuleppel puudub mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning sotsiaalne, sealhulgas demograafiline, mõju ja muu otsene või kaudne mõju. 5. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud Korraldusega ei panda riigiasutustele uusi ülesandeid ega looda asutusi juurde. Eelnõu rakendamisega ei kaasne lisakulu ega -tulu. Kulude tekkimise korral kaetakse need Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. 6. Jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. Kokkuleppe eelnõu artikli 17 lõike 1 kohaselt jõustub kokkulepe teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui diplomaatiliste kanalite kaudu laekub viimane kirjalik teade selle kohta, et poolte riigisisestes õigusaktides kokkuleppe jõustumiseks ettenähtud nõuded on täidetud. Kokkulepet ei ole vaja VäSSi § 20 järgi Riigikogus ratifitseerida. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi ja Välisministeeriumiga ning esitatud arvamuse andmiseks Välisluureametile ja Kaitseväele. Kooskõlastusringil ükski ministeerium ametlikku vastuskirja ei esitanud. Siseministeerium esitas mitteametlikult märkused kokkuleppe eesti- ja ingliskeelsele tekstile ning seletuskirjale, millega on arvestatud. Kaitsevägi ega Välisluureamet märkusi ei esitanud. EESTI VABARIIGI JA MADALMAADE KUNINGRIIGI SALASTATUD TEABE VAHETAMISE JA VASTASTIKUSE KAITSE KOKKULEPE EESTI VABARIIK JA MADALMAADE KUNINGRIIK , edaspidi pooled , soovides tagada salastatud teabe vastastikust kaitset, on riikliku julgeoleku huvides kokku leppinud järgmises. ARTIKKEL 1 EESMÄRK Kokkuleppe eesmärk on tagada poolte või nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate juriidiliste või füüsiliste isikute vahetatava või kokkuleppe alusel kahepoolse koostöö raames loodava salastatud teabe kaitse. Kokkuleppes sätestatakse nimetatud kaitse julgeoleku protseduurid ja korrad. ARTIKKEL 2 MÕISTED Kokkuleppes on kasut atud järgmis i mõiste i d : s alastatud leping – leping, sealhulgas lepingueelsed läbirääkimised, mille sõlmib üks pooltest või selle jurisdiktsiooni alla kuuluv lepinglane teise poole jurisdiktsiooni alla kuuluva lepinglasega asjade tarneks, tööde tegemiseks või teenuste pakkumiseks ning mille täitmine eeldab või hõlmab juurdepääsu või potentsiaalset juurdepääsu salastatud teabele või salastatud teabe loomist ; s alastatud teave – mis tahes vormis või sisuga teave või esemed või nende osad, millele üks pooltest on määranud salastatuse taseme ning mille ilma loata avaldamine või kaotsiminek võib põhjustada ühe või mõlema poole huvidele erineval määral kahju ; p ädev julgeolekuasutus – poole valitsus asutus, mis vastutab kokkuleppe rakendamise ja järelevalve eest . Pädev julgeolekuasutus võib delegeerida osa oma ülesannetest volitatud pädevale julgeolekuasutusele ; l epinglane – füüsiline või juriidiline isik, ke llel on õigus lepinguid sõlmida ; t öötlemisluba – poole positiivne otsus, mille kohaselt on objektil kooskõlas riigisiseste õigusakti de ga nõuete kohased julgeolekumeetmed kindlaksmääratud salastatuse taseme ni salastatud teabele juurdepääsuks ja selle töötlemiseks ; t eadmisvajadus – füüsilise või juriidilise isiku tõendatud vajadus seoses ametikohustustega ja konkreetse ülesande täitmiseks salastatud teabele juurde pääseda, sellest teadlik olla või seda vallata ; p ä ritolupool – pool, kelle volitustel salastatud teave kooskõlas kokkuleppega loodi ; j uurdepääsuluba – poole positiivne otsus, mille kohaselt on füüsiline isik läbinud julgeoleku kontrolli ja talle on riigisiseste õigusaktide kohaselt antud õigus kuni kindlaksmääratud salastatuse taseme ni salastatud teabele juurde pääseda ja seda töödelda ; t eavet edastav pool – pool või selle jurisdiktsiooni alla kuuluv lepinglane, ke s annab vastuvõtvale poolele kokkuleppe alusel salastatud teavet ; v astuvõttev pool – pool või selle juri s diktsiooni alla kuuluv lepinglane, ke s saab teavet edastavalt poolelt kokkuleppe alusel salastatud teavet ; salastatuse taseme määramise juhend – salastatud lepinguga seotud dokument, kus on välja toodud kõik salastatud lepingu osad, mis sisaldavad salastatud teavet, ja on määratletud, millised on nõuetekohased salastatuse tasemed ; julgeoleku intsident – tegevus või tegevusetus, mis on vastuolus riigisiseste õigusaktidega ja mille tulemus eks on volitamat a juurdepääs salastatud teabele , salastatu d teabe avaldamine, k aotsiminek või ohtu seadmine ; k olmas isik – mis tahes rahvusvaheline organisatsioon või riik, sealhulgas riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvad füüsilised või juriidilised isikud, k es ei ole kokkuleppe pooled. ARTIKKEL 3 PÄDEVAD JULGEOLEKUASUTUSED Poolte pädevad julgeolekuasutused on loetletud kokkuleppe lisas. Pädevad julgeolekuasutused jagavad teine teisele ametlikke kontaktandmeid ja teavitavad nende muudatustest. ARTIKKEL 4 SALASTATUSE TASEMED Järgmised poolte salastatuse tasemed on võrdväärsed ja vastavad nende riigisiseses õiguses sätestatud salastatuse tasemetele. Kolmandas tulbas on esitatud mitteametlik tõlge, mis ei ole poolte riigisiseste õigusaktide osa ja mida võib kasutada salastatud teabe märgista miseks üksnes koos poolte salastatuse tasemetega . Madalmaade K uningriik Eesti Vabariik Mitteametlik ingliskeelne vaste Stg . ZEER GEHEIM TÄIESTI SALAJANE TOP SECRET Stg . GEHEIM SALAJANE SECRET Stg . CONFIDENTIEEL KONFIDENTSIAALNE CONFIDENTIAL DEPARTEMENTAAL VERTROUWELIJK PIIRATUD RESTRICTED Vastuvõttev pool märgistab kogu teavet edastavalt poolelt kokkuleppe alusel vastu võetud salastatud teabe salastatuse tasemega, mis vastab päritolupoole salastatuse tasemele , kooskõlas selle artikli lõikes 1 tabeli s tooduga . Vastuvõttev pool võib kokkuleppe alusel vastu võetud salastatud teabe salastatuse taset muuta või selle kustutada ainult päritolupoole kirjalikul nõusolekul. ARTIKKEL 5 JUURDEPÄÄS SALASTATUD TEABELE Salastatud teabele, mille salastatuse tase vastab kokkuleppe artiklis 4 nimetatud tasemele PIIRATUD / RESTRICTED / DEPARTEMENTAAL VERTROUWELIJK , antakse juurdepääs ainult teadmisvajadusega isikutele, keda teavitatakse nende kohustusest ja kes on riigisiseste õigusaktide kohaselt alla kirjutanud kinnitusele hoida temale teatavaks saavat salastatud teavet. Salastatud teabele, mille salastatuse tase vasta b kokkuleppe artiklis 4 nimetatud tasemele KONFIDENTSIAALNE / CONFIDENTIAL / Stg . CONFIDENTIEEL või on sellest kõrgem , antakse juurdepääs ainult teadmisvajadusega isikutele, kellel on vastava taseme juurdepääsuluba või kellel on õigus muul viisil riigisiseste õigusaktide kohaselt antud teabele juurde pääseda, keda teavitatakse nende kohustustest salastatud teabe kaitsel ja kes on riigisiseste õigusaktide kohaselt alla kirjutanud kinnitusele hoida temale teatavaks saavat salastatud teavet. ARTIKKEL 6 JULGEOLEKU MEETMED Pooled võtavad kõiki asjakohaseid riigisiseste õigusaktide alusel rakendatavaid meetmeid, et kaitsta kokkuleppe alusel loodud ja/või edastatud salastatud teavet. Pooled võtavad asjakohaseid meetmeid, et teavet edastav pool: märgistaks salast a tud teabe riigisiseste õigusaktide kohase salastatuse tasemega; teavitaks vastuvõtvat poolt edastatud salastatud teabe mis tahes avaldamistingimustest või kasutuspiirangutest; teavitaks vastuvõtvat poolt edastatud salastatud teabe salastatuse taseme muudatustest. Pooled võtavad asjakohaseid meetmeid, et vastuvõttev pool: tagaks vastu võetud salastatud teabele sama kaitsetaseme nagu võrdväärse salastatuse tasemega riigisise se le salastatud teabele; tagaks , et vastu võetud salastatud teave märgistatakse võrdväärse vastuvõtva poole salastatuse tasemega , kooskõlas kokkuleppe artikliga 4; tagaks , et vastuvõetud salastatud teabele määratud salastatuse tasemeid ei muudeta ega kustutata ilma päritolupoole eelneva kirjaliku nõusolekuta; tagaks, et vastuvõetud salastatud teavet ei avalikustataks ega avaldataks kolmandale isikule ilma päritolupoole eelneva kirjaliku nõusolekuta; kasutaks vastu võetud salastatud teavet ainult selle l eesmärgil , milleks see on edastatud, ning kooskõlas päritolupoole määratud avaldamistingimuste ja kasutuspiirangutega. ARTIKKEL 7 JULGEOLEKUKOOSTÖÖ Selleks, et säilitada võrreldavaid julgeolekustandardeid, teavitavad pädevad julgeolekuasutused taotluse korral teine teist oma salastatud teabe kaitse julgeoleku alastest reeglitest , poliitikast ja praktikast. Kokkuleppe ulatuses tunnustavad pooled teise poole riigisiseste õigusaktide kohaselt väljastatud juurdepääsu- ja töötlemislubasid. Ühe poole pädeva julgeolekuasutuse taotlusel väljastab teise poole pädev julgeolekuasutus kirjaliku kinnituse, et isikule on väljastatud kehtiv juurdepääsu- või töötlemisl uba või et isikule on taotluse saanud poole riigisiseste õigusaktide kohaselt muul viisil antud õigus salastatud teabele juurde pääseda. Pooled aitavad üksteist taotluse alusel ja kooskõlas riigisiseste õigusaktidega juurdepääsu- ja töötlemislubade ga seotud julgeolekukontrolli menetlusega. Pädevad julgeolekuasutused teavitavad üksteist viivitamatult kirjalikul teel muudatustest isikutele väljastatud tunnustatud juurdepääsu- ja töötlemislubades, mille le on antud kinnitus . Kokkuleppe alusel toimuvat koostööd tehakse inglise keeles. ARTIKKEL 8 SALASTATUD LEPINGUD Kui pool või poole jurisdiktsiooni alla kuuluv lepinglane soovib sõlmida artiklis 4 toodud KONFIDENTSIAALSE / CONFIDENTIAL / Stg . CONFIDENTIEEL salastatuse tasemega võrdväärsel või kõrgemal tasemel salastatud lepingu teise poole jurisdiktsiooni alla kuuluva (all-)lepinglasega, hangib pool esmalt teiselt poolelt kirjaliku kinnituse, et lepinglasele on antud riigisiseste õigusaktide kohaselt nõuetekohase salastatuse tasemega töötlemis - ja/või juurdepääsu luba. PIIRATUD / RESTRICTED / DEPARTEMENTAAL VERTROUWELIJK salastatuse tasemel lepingute puhul on töötlemisluba vajalik juhul , kui see on nõutud lepinglase riigisiseste õigusaktide alusel. Pädev julgeolekuasutus kindlustab, et lepinglane: tagab , et kõiki isikuid, kellele antakse juurdepääs salastatud teabele, teavitatakse nende kohustusest kaitsta salastatud teavet kooskõlas kokkuleppes sätestatud tingimuste ja riigisiseste õigusaktidega; teeb järelevalvet enda rajatiste julgeoleku meetmete täitmise üle; teavitab viivitamatult pädevat julgeolekuasutust salastatud lepinguga seotud julgeoleku intsidendist. Lisaks punktidele a, b ja c tagab pädev julgeolekuasutus, et lepinglasel on vastavalt kokkuleppe artikli 8 lõikele 1 nõuetekohase salastatuse tasemega töötlemisluba, et salastatud teavet kaitsta , ja et isikutel, kes taotlevad salastatud teabele juurdepääsu, on nõuetekohase tasemega juurdepääsuluba. Igal kokkuleppe kohaselt sõlmitud salastatud lepingul peab olema julgeoleku nõuete peatükk, milles on kajastatud järgmisi aspekte : salastatuse taseme määramise juhend; salastatuse tasemete muudatustest teavitamise kord, milles võetakse arvesse kokkuleppe artikli 4 lõiget 3 ; kanalid ja kor d , mida tuleb kasutada salastatud teabe transpordiks ja/või edastamiseks; salastatud teabe töötlemise ja säilitamise juhised; salastatud lepinguga seotud salastatud teabe kaitse järelevalve eest vastutavate pädevate julgeolekuasutuste kontaktandmed; lepinglase kohustus teavitada pädevat julgeolekuasutust igast julgeoleku intsidendist. Salastatud lepingu sõlmimist kinnitava poole pädev julgeolekuasutus edastab julgeoleku nõuete peatüki koopia vastuvõtva poole pädevale julgeolekuasutusele, et toetada lepingu julgeolekualast järelevalvet. Salastatud lepingu tegevustega seotud poolte personali vastastikuste külastuste kor d pea b olema kooskõlas kokkuleppe artikli ga 11. Pädev julgeolekuasutus tagab , et kui lepinglane sõlmib salastatud lepingu osade täitmiseks all-lepingu , tagavad nii lepinglane kui ka all-lepinglane käesoleva artikli järg i mise. ARTIKKEL 9 SALASTATUD TEABE EDASTAMINE Salastatud teavet edastatakse kooskõlas teavet edastava poole riigisiseste õigusaktidega või muul pädevate julgeolekuasutuste poolt kokkulepitud viisil. Kui salastatud teavet vahetatakse elektrooniliselt, kaitstakse seda krüptograafiliste vahendite ja meetoditega kooskõlas pädevate julgeolekuasutuste heaks kiidetud kor ra ga. ARTIKKEL 10 SALASTATUD TEABE PALJUNDAMINE, TÕLKIMINE JA HÄVITAMINE Salastatud teabe paljundused ja tõlked märgistatakse sama salastatuse tasemega nagu originaal ja nei d kaitstakse nagu originaale . Tõlkeid või paljundusi võib teha vaid nii palju , kui on vajalik selle kokkuleppe alusel kasutamiseks , ning t õlkeid ja paljundusi võivad teha ainult isikud, kellel on riigisiseste õigusaktide kohaselt juurdepääs salastatud teabele, mis vastab tõlgitava või paljundatava salastatud teabe salastatuse tasemele. Tõlked sisaldavad tõlke sihtkeeles sobivat märget, mis viitab, et tõlge sisaldab päritolupoole salastatud teavet. Kokkuleppe artiklis 4 nimetatud TÄIESTI SALAJASE / TOP SECRET / Stg . ZEER GEHEIM salastatuse tasemega märgistatud salastatud teavet ei tõlgita ega paljundata ilma päritolupoole eelneva kirjaliku nõusolekuta. Kokkuleppe artiklis 4 nimetatud TÄIESTI SALAJASE / TOP SECRET / Stg . ZEER GEHEIM salastatuse tasemega märgistatud salastatud teavet ei hävitata ilma päritolupoole eelneva kirjaliku nõusolekuta. Kui vastuvõttev pool nimetatud teavet enam ei vaja , tagastatakse see päritolupoolele. Kokkuleppe artiklis 4 nimetatud SALAJASE / SECRET / Stg . GEHEIM või madalama salastatuse tasemega märgistatud salastatud teave hävitatakse riigisiseste õigusaktide kohaselt , kui vastuvõttev pool seda enam ei vaja . Kui kriisiolukorras ei ole võimalik salastatud teavet vastavalt kokkuleppele kaitsta, hävitatakse salastatud teave viivitamatult. Vastuvõttev pool teavitab viivitamatult teavet edastava poole pädevat julgeolekuasutust salastatud teabe hävitamisest. ARTIKKEL 11 KÜLASTUSED Külastusteks, mis hõlmavad juurdepääsu salastatud teabele, on vajalik võõrustava poole pädeva julgeolekuasutuse eelnev kirjalik nõusolek, kui pädevad julgeolekuasutused ei ole kokku leppinud teisiti . Külastaja esitab vähemalt kümme päeva enne plaanitud külastust külastustaotluse enda pädevale julgeolekuasutusele, mis edastab selle teise poole pädevale julgeolekuasutusele. Kiireloomulistel juhtudel võib külastustaotluse esitada lühema etteteatamisajaga, kui pädevad julgeolekuasutused selle s eelnevalt omavahel kokku lepivad . Taotluses peavad olema järgmised andmed: külastaja täisnimi, sünniaeg ja -koht, kodakondsus ja passi või isikutunnistuse number; külastaja ametikoht ja esindatava organisatsiooni nim etus ; külastaja juurdepääsuloa kinnitus ja kehtivus või kinnituskiri , et isikul on õigus salastatud teabele juurde pääseda; külastuse kuupäev ja kestus. Korduvate külastuste korra l märgitakse ära kogu külastuste periood; külastuse eesmärk ja eeldatav käsitletava või juurde pääsetava salastatud teabe salastatuse tase; külastatava objekti nimi, aadress, telefoninumber, e-posti aadress ja kontaktisik; külastaja riigi pädeva julgeolekuasutuse esindaja allkiri koos kuupäeva ja pitseriga. Pädevad julgeolekuasutused võivad kokku leppida nende külastajate nimekirja, kellel on õigus teha korduvaid külastusi. Korduvate külastuste load antakse kuni kaheteistkümne kuu pikkuseks perioodiks. Pädevad julgeolekuasutused lepivad kokku korduvate külastuste täpsemad üksikasjad. Külastajale esitatavat või külastaja hangitavat salastatud teavet töödeldakse vastavalt käesolevale kokkuleppele. Poolte riigiametnikel on lubatud osaleda salastatud kohtumistel, kui nad tõendavad kohtumise korraldajale või sekretariaadile enne kohtumist, et neil on salastatud teabele juurde pääsu õigus . ARTIKKEL 12 JULGEOLEKU INTSIDENT Pädevad julgeolekuasutused teavitavad üksteist viivitamatult kirjaliku lt aset leidnud või kahtlustatavast teise poole salastatud teavet hõlmavast julgeoleku intsidendist. Vastuvõtva poole pädev julgeolekuasutus või muu riigisiseste õigusakti de kohaselt vastutav riigiasutus uurib viivitamatult aset leidnud või kahtlustatavat julgeoleku intsidenti. Päritolupoole pädev julgeolekuasutus või muu riigisiseste õigusakti de kohaselt vastutav riigiasutus teeb vajaduse korra l uurimisel koostööd. Pädev julgeolekuasutus võtab riigisiseste õigusaktide kohaselt asjakohaseid meetmeid, et piirata julgeolekuintsidendi tagajärgi ja vältida selle kordumist. Päritolupoole pädevat julgeolekuasutust teavitatakse uurimise tulemustest ja kasutusele võetud meetmetest. ARTIKKEL 13 KULUD Kumbki pool katab ise kulud, mis tal kokkuleppe alusel oma kohustuste täitmisel tekivad. ARTIKKEL 14 VAIDLUSTE LAHENDAMINE K okkuleppe tõlgendamise või kohaldamise üle tekkiv vaidlus lahendatakse eranditult poolte läbirääkimiste teel. ARTIKKEL 15 SEOSED TEISTE KOKKULEPETEGA Kokkulepe ei ole ülimuslik ühegi rahvusvahelise kokkuleppe suhtes, mis on juba sõlmitud või võidakse tulevikus sõlmida ja millega reguleeritakse konkreetselt tegevust , mi s on muus osas käesoleva kokkuleppe ga reguleeritud . ARTIKKEL 16 RAKENDUSKOKKULEPPED Pädevad julgeolekuasutused võivad sõlmida kokkuleppe alusel rakenduskokkuleppeid. ARTIKKEL 17 LÕPPSÄTTED Kokkulepe on sõlmitud tähtajatult. Pool teavitab teist poolt diplomaatiliste kanalite kaudu kokkuleppe jõustumiseks vajalike riigisiseste nõuete täitmisest. Kokkulepe jõustub viimase teate saamis es t arvates teise kuu esimesel päeval . Madalmaade K uningriigi puhul kehtib kokkulepe Madalmaade Euroopa osale ja Madalmaade Kariibi mere osale (Bonaire, Sint Eustatius e ja Saba saared ) . Kokkulepet saab muuta poolte vastastikusel nõusolekul. Kumbki pool võib igal ajal teha diplomaatiliste kanalite kaudu kokkuleppe muutmise ettepanekuid. Muudatused jõustuvad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustel, välja arvatud lisa muudatused, mis jõustuvad kuupäeval, mille s pooled ühiselt kokku lepivad. Pool võib kokkulep p e igal ajal lõpetada teisele poolele diplomaatiliste kanalite kaudu saadetava kirjaliku teatega. Sel juhul lõpeb kokkulepe teate saamis es t arvates kuu e kuu pärast. Kui kokkulepe lõpetatakse, kaitstakse kokkuleppe alusel juba esitatud või loodud salastatud teavet kokkuleppe kohaselt nii kaua, ku n i see on salastatud. SELLE KINNITUSEKS on poolte täievolilised esindajad kokkuleppe alla kirjutanud . KOOSTATUD kahes eksemplaris …………………………… (kuupäev) …………………………….. (koht) inglise keeles. -5715 333375 Eesti Vabariigi nimel 0 0 Eesti Vabariigi nimel 3004185 332740 Madalmaade Kuningriigi nimel 0 0 Madalmaade Kuningriigi nimel LISA Madalmaade K uningriigi pädev julgeolekuasutus on: Üldine L uure- ja J ulgeolekuteenistus Sise- ja K uningriigi A sjade M inisteerium Madalmaade Kuningriigi volitatud pädev julgeolekuasutus militaarküsimustes on : Julgeolekuamet Poliitika peadirektoraat Kaitseministeerium Eesti Vabariigi pädev julgeolekuasutus on: Riigi julgeoleku volitatud esindaja Välisluureamet AGREEMENT BETWEEN THE REPUBLIC OF ESTONIA AND THE KINGDOM OF THE NETHERLANDS CONCERNING THE EXCHANGE AND MUTUAL PROTECTION O F CLASSIFIED INFORMATION THE REPUBLIC OF ESTONIA AND THE KINGDOM OF THE NETHERLANDS, Hereinafter referred to as “the Parties”, Wishing to ensure the mutual protection of Classified Information , have, in the interests of national security, a greed upon the following. ARTICLE 1 PURPOSE The purpose of this Agreement is to ensure the protection of Classified Information exchanged between the Parties or between legal entities or individuals under their jurisdiction , or generated in the framework of a bilateral program under this Agreement . The Agreement sets out the security procedures and arrangements for such protection. ARTICLE 2 DEFINITIONS For the purpose of this Agreement: “Classified Contract” means a contract, including any pre-contractual negotiations, to be entered into by one of the Parties or a Contractor under its jurisdiction with a C ontractor under the jurisdiction of the other Party for the supply of goods, execution of works or provision of services, the performance of which requires or involves access or potential access to or the generation of Classified Information. “ Classified Information ” means any information , regardless of its form or nature, or objects or any parts thereof designated by a security classification by one of the Parties , the unauthorised disclosure or loss of which could cause varying degrees of harm to the interests of one or both of the Parties. “ Competent Security Authority ” means the government authority in a Party responsible for the implementation and supervision of this Agreement. The Competent Security Authority may delegate part of its responsibilities to a delegated competent security authority . “Contractor” means any individual or legal entity with the capacity to enter into contracts. “Facility Security Clearance” means the positive determination by a Party that a facility has appropriate security measures in place for access to and handl ing of Classified Information up to and including a specified security classification level , in accordance with national laws and regulations. “Need to K now” means the verified requirement for an individual or a legal entity to access , have knowledge of or possess Classified Information in connection with their official duties and for the performance of a specific task . “Originating Party” means the Party under whose authority Classified Information has been generated under this Agreement. “Personnel Security Clearance” means the positive determination by a Party that an individual has been security cleared to access and handle Classified Information up to and including a specified classification level, in accordance with its national laws and regulations . “Providing Party” means the Party or Contractor under its jurisdiction , which provid es Classified Information to the Receiving Party under this Agreement . “Receiving Party” means the Party or Contractor under its jurisdiction , which receives Classified Information from the Provi ding Party under this Agreement . “Security Classification Guide” means a document associated with a Classified Contract that identifies each part of that Classified Contract which contains Classified Information, specifying the applicable security classification levels. “Security Incident” means an act or an omission, contrary to national laws and regulations, which results in the unauthorised access, disclosure, loss or compromise of Classified Information. “ Third Party” means any international organisation or state, including legal entities or individuals under its jurisdiction , which is not a P arty to this Agreement. ARTICLE 3 COMPETENT SECURITY AUTHORITIES The Competent Security Authorities of the Parties are listed in the Annex of this Agreement. The Competent Security Authorities shall provide each other with official contact details and any changes thereof . ARTICLE 4 SECURITY CLASSIFICATION LEVELS The following security classifications of the Parties are equivalent and correspond to the security classification levels specified in their national legislation . The third column provides an informal translation which is not part of the national laws and regulations of the Parties and which may be used to mark Classified Information solely in conjunction with the security classification levels of the Parties . For the Kingdom of the Netherlands For the Republic of Estonia Unofficial e quivalent in English Stg . ZEER GEHEIM TÄIESTI SALAJANE TOP SECRET Stg . GEHEIM SALAJANE SECRET Stg . CONFIDENTIEEL KONFIDENTSIAALNE CONFIDENTIAL DEPARTEMENTAAL VERTROUWELIJK PIIRATUD RESTRICTED The Receiving P arty shall mark all the Classified I nformation that it has received from the Providing Party under this Agreement with the security classification that corresponds to the security classification of the Originating Party in accordance with the table provided in paragraph 1 of this a rticle. The Receiving Party may alter or revoke the security classifi cation of received Classified I nformation under this Agreement only upon written consent of the Originating Party. ARTICLE 5 ACCESS TO CLASSIFIED INFORMATION Access to C lassified I nformation at the s ecurity c lassification l evel equivalent to DEPARTEMENTAAL VERTROUWELIJK / RESTRICTED / PIIRATUD as mentioned in A rticle 4 of this Agreement , shall be granted only to those individuals who have a Need to K now, are briefed on their responsibilities and have signed a statement of confidentiality in accordance with national laws and regulations . Access to C lassified I nformation at the s ecurity c lassification l evels equivalent to Stg. CONFIDENTIEEL / CONFIDENTIAL / KONFIDENTSIAALNE and above, as mentioned in A rticle 4 of this Agreement , shall be granted only to those individuals who have a N eed to K now , who hold a Personnel Security Clearance at the corresponding level or who have been authorized otherwise to have access to such information in accordance with national laws and regulations , are briefed on their responsibilities for the protection of Classified Information and have signed a statement of confidentiality in accordance with national laws and regulations . ARTICLE 6 SECURITY MEASURES The Parties shall take all appropriate measures applicable under their national laws and regulations to protect Classified Information generated and/or provided under this Agreement. The Parties shall take all appropriate measures to ensure that the Providing Part y : mark s Classified Information with the appropriate classification marking in accordance with its national laws and regulations ; inform s the Receiving Party of any conditions of release or limitations on the use of the Classified Information provided ; inform s the Receiving Party of any subsequent change in the security c lassification level of the Classified Information provided. The Parties shall take all appropriate measures to ensure that t he Receiving Part y : afford s the same level of protection to Classified Information received as afforded to its national Classified Information of an equivalent security classification level; ensure s that Classified Information received is marked with its own corresponding security classification level in accordance with A rticle 4 of this Agreement ; ensure s that the s ecurity c lassification l evels assigned to Classified Information received are not altered or revoked without a prior written consent of the Originating Party; ensure s that Classified Information received is not disclosed or released to a Third Party without a prior written consent of the Originating Party; use s Classified Information received solely for the purpose it has been provided for and in accordance with any conditions of release and limitations on the use assigned by the Originating Party. ARTICLE 7 SECURITY CO-OPERATION In order to maintain comparable standards of security, the Competent Securit y Authorities shall, on request , inform each other about their security regulations, policies and practices for protecting Classified Information. Within the scope of this Agreement, the Parties shall recognise Personnel Security Clearances and Facility Security Clearances issued in accordance with the national laws and regulations of the other Party. On request of the Competent Security Authority of one Party, the Competent Security Authority of the other Party shall issue a written confirmation that a valid Personnel Security Clearance or Facility Security Clearance has been issued or that an individual has been authorised otherwise to have access to Classified Information in accordance with national laws and regulations of the requested Party . The Parties shall assist each other in carrying out Facility Security Clearance and Personnel Security Clearance investigations on request and in accordance with national laws and regulations. The Competent Security Authorities shall promptly notify each other in writing about changes in recognised Personnel Security Clearances and Facility Security Clearances for whom or for which a confirmation has been provided. The co-operation under this Agreement shall be effected in English. ARTICLE 8 CLASSIFIED CONTRACTS If a Party or a Contractor under its jurisdiction proposes to grant a Classified Contract at a s ecurity c lassification l evel equivalent to Stg. CONFIDENTIEEL / CONFIDENTIAL / KONFIDENTSIAALNE or above as mentioned in A rticle 4 of this Agreement with a (Sub-)Contractor under the jurisdiction of the other Party, it shall first obtain written confirmation from the other Party that the Contractor has been granted a Facility Security Clearance and/or Personnel Security Clearance(s) at the appropriate s ecurity c lassification l evel , in accordance with national laws and regulations . For DEPARTEMENTAAL VERTROUWELIJK / RESTRICTED / PIIRATUD level contracts a Facility Security Clearance shall be required if mandated by national laws and regulations of the Contractor. The Competent Security Authority shall ensure that the Contractor: ensures that all individuals granted access to Classified Information are informed of their responsibilities to protect Classified Information in accordance with the conditions defined in this Agreement and with national laws and regulations; monitors the security conduct within its facilities; notif ies promptly its Competent Security Authority of any Security Incident relating to the Classified Contract. In addition to subparagraphs a, b and c , the Competent Security Authority shall ensure that the Contractor holds , in accordance with paragraph 1 of A rticle 8 of this Agreement , a Facility Security Clearance at the appropriate security classification level in order to protect the Classified Information and that the individuals requiring access to Classified Information hold a Personnel Security Clearance at the appropriate security classification level . Every Classified Contract concluded in accordance with this Agreement shall include a security requirements chapter which consist s of the following aspects: a Security Classification Guide; a procedure for communication of changes in the security classification level, taking into account para graph 3 of A rticle 4 of this Agreement ; t he channels and procedures to be used for the transport and/or transmission of Classified Information; i nstructions for the handling and storage of Classified Information; c ontact details of the Competent Security Authorities responsible for overseeing the protection of Classified Information related to the Classified Contract; o bligation for the Contractor to notify its Competent Security Authority of any Security Incident. The Competent Security Authority of the Party authorising the award of the Classified Contract shall forward a copy of the security requirements chapter to the Competent Security Authority of the Receiving Party to facilitate the security oversight of the contract. The procedures for the approval of visits associated with Classified Contract activities by personnel of one Party to the other Party shall be in accordance with A rticle 11 of this Agreement. The Competent Security Authority shall ensure that, i f a Contractor sub-contracts parts of a Classified Contract, the Contractor and the Sub-contractor shall ensure compliance with this a rticle . ARTICLE 9 TRANSMISSION OF CLASSIFIED INFORMATION Classified Information shall be transmitted in accordance with national laws and regulations of the Providing Party or as otherwise agreed between the Competent Security Authorities . When Classified Information is exchanged electronically , it shall be protected by cryptographic means and methods in accordance with procedures to be approved by the Competent Security Authorities. ARTICLE 10 REPRODUCTION, TRANSLATION AND DESTRUCTION OF CLASSIFIED INFORMATION Reproductions and translations of Classified Information shall be marked with the same security classification level as the original and placed under the same protection as the original Classified Information. Translations or reproductions shall be limited to the minimum required for use under this Agreement and shall be made only by individuals who are authorized in accordance with national laws and regulations to access Classified Information at the s ecurity c lassification l evel of the Classified Information being translated or reproduced. Translations shall contain a suitable a n n ot ation in the language in to which they have been translated, indicating that they contain Classified Information of the Originating Party. Classified Information marked at the s ecurity c lassification l evel equivalent to Stg . ZEER GEHEIM / TOP SECRET / TÄIESTI SALAJANE , as mentioned in A rticle 4 of this Agreement, shall not be translated or reproduced without a prior written consent of the Originating Party. Classified Information marked at the s ecurity c lassification l evel equivalent to Stg . ZEER GEHEIM / TOP SECRET / TÄIESTI SALAJANE , as mentioned in A rticle 4 of this Agreement , shall not be destroyed without a prior written consent of the Originating Party. It shall be returned to the Originating Party after it is no longer considered necessary by the Receiving Part y . Classified Information marked up to and including the s ecurity c lassification l evels equivalent to Stg. GEHEIM / SECRET / SALAJANE , as mentioned in A rticle 4 of this Agreement , shall be destroyed after it is no longer considered necessary by the Receiving Party , in accordance with its national laws and regulations. If a crisis situation makes it impossible to protect Classified Information provided under this Agreement, the Classified Information shall be destroyed immediately. The Receiving Party shall notify promptly in writing the Competent Security Authority of the Providing Party about the destruction of this Classified Information. ARTICLE 11 VISITS Visits requiring access to Classified Information are subject to prior written consent of the Competent Security Authority of the host Party , unless otherwise agreed between the Competent Security Authorities . The visitor shall submit the request for visit at least ten days in advance of the proposed date of the visit to their Competent Security Authority, which shall forward it to the Competent Security Authority of the other Party. In urgent cases, the request for visit may be submitted at a shorter notice, subject to prior coordination between the Competent Security Authorities. Request for visit shall include: full name of the visitor, date and place of birth, nationality and passport/ID card number; official job title of the visitor and name of the organization the visitor represents; confirmation of the visitor’s Personnel Security Clearance and its validity or a statement confirming their authorisation to access Classified Information ; date and duration of the visit . I n the case of recurring visit s , the total period covered by the visits shall be stated; purpose of the visit and t he anticipated s ecurity c lassification l evel of Classified Information to be discussed or accessed ; name, address, phone number, e-mail address and point of contact of the facility to be visited; date d and stamped signature of a representative of the visitor’s Competent Security Authority . The Competent Security Authorities may agree on a list of visitors entitled to recurring visit s . Recurring visit authorisations shall be granted for a period not exceeding twelve months. The Competent Security Authorities shall agree on the further details of the recurring visit s . Classified Information provided to or acquired by a visitor shall be treated in accordance with the provisions of this Agreement. Government officials of the Parties are permitted to participate in classified meetings by providing proof of their authorisation to access Classified Information to the meeting organiser or secretariat ahead of the meeting. ARTICLE 12 SECURITY INCIDENT The Competent Security Authorities shall immediately in form each other in writing of any actual or suspected Security Incident involving C lassified I nformation of the other Party. The Competent Security Authority of the Receiving Party or another national authority that is responsible according to national laws and regulations , shall investigate immediately any actual or suspected Security I ncident. The C ompetent Security A uthorit y of the Originati ng Party , or another national authority that is responsible according to national laws and regulations shall, if required, co - operate in the investigation. T he Competent Security Authority shall take appropriate measures in accordance with its national laws and regulations to limit the consequences of the Security I ncident and to prevent a recurrence . The Competent Security Authority of the Originating Party shall be informed of the outcome of the investigation and, if any, of measures taken. ARTICLE 13 COSTS Each Party shall bear its own costs incurred in the course of implementing its obligations under this Agreement . ARTICLE 14 DISPUTE RESOLUTION Any dispute on the interpretation or application of this Agreement shall be settled exclusively through negotiation between the Parties. ARTICLE 1 5 RELATION TO OTHER AGREEMENTS This Agreement does not prevail over any international agreement that has already been or may be entered into and that specifically governs a transaction otherwise governed by this Agreement. ARTICLE 1 6 IMPLEMENTING ARRANGEMENTS The Competent Security Authorities may conclude implementing arrangements pursuant to this Agreement. ARTICLE 1 7 FINAL PROVISIONS This Agreement is concluded for an indefinite period of time. Each Party shall notify the other Party through diplomatic channels once the national procedures necessary for entry into force of this Agreement have been completed. This Agreement shall enter into force on the first day of the second month following the receipt of the la t ter notification. With regard to the Kingdom of the Netherlands, this Agreement shall apply to the European part of the Netherlands and the Caribbean part of the Netherlands (the islands of Bonaire, Sint Eustatius and Saba) . This Agreement may be amended with the mutual consent of the Parties. Either Party may propose amendments to this Agreement at any time through diplomatic channels. Such amendments shall enter into force under the conditions laid down in paragraph 1 of this a rticle , with the exception of an amendment of the Annex, which amendment shall enter into force on a date to be agreed upon by the Parties . A Party may terminate this Agreement in writing at any time through diplomatic channels . In this case, the Agreement shall expire six months after receipt of such notification. Regardless of the termination of this Agreement, all Classified Information provided or generated under this Agreement shall be protected in accordance with this Agreement for as long as it remains classified . I N WITNESS whereof the representatives of the Parties , duly authorised thereto, have signed this Agreement. D ONE in ………………………………… on …………………………….. in two original copies , in the English language. -5715 333375 For the Republic of Estonia , 0 0 For the Republic of Estonia , 3004185 332740 For the Kingdom of the Netherlands, 0 0 For the Kingdom of the Netherlands, ANNEX The Competent Security Authorit y for the Kingdom of the Netherlands is : General Intelligence and Security Service Ministry of the Interior and Kingdom Relations The delegated Competent Security Authority for the Kingdom of the Netherlands in the military domain is: Defence Security Authority Directorate-General of Policy Ministry of Defence The Competent Security Authorit y for the Republic of Estonia is : National Security Authority (NSA) Estonian Foreign Intelligence Service EESTI VABARIIGI JA MADALMAADE KUNINGRIIGI SALASTATUD TEABE VAHETAMISE JA VASTASTIKUSE KAITSE KOKKULEPE EESTI VABARIIK JA MADALMAADE KUNINGRIIK , edaspidi pooled , soovides tagada salastatud teabe vastastikust kaitset, on riikliku julgeoleku huvides kokku leppinud järgmises. ARTIKKEL 1 EESMÄRK Kokkuleppe eesmärk on tagada poolte või nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate juriidiliste või füüsiliste isikute vahetatava või kokkuleppe alusel kahepoolse koostöö raames loodava salastatud teabe kaitse. Kokkuleppes sätestatakse nimetatud kaitse julgeoleku protseduurid ja korrad. ARTIKKEL 2 MÕISTED Kokkuleppes on kasut atud järgmis i mõiste i d : s alastatud leping – leping, sealhulgas lepingueelsed läbirääkimised, mille sõlmib üks pooltest või selle jurisdiktsiooni alla kuuluv lepinglane teise poole jurisdiktsiooni alla kuuluva lepinglasega asjade tarneks, tööde tegemiseks või teenuste pakkumiseks ning mille täitmine eeldab või hõlmab juurdepääsu või potentsiaalset juurdepääsu salastatud teabele või salastatud teabe loomist ; s alastatud teave – mis tahes vormis või sisuga teave või esemed või nende osad, millele üks pooltest on määranud salastatuse taseme ning mille ilma loata avaldamine või kaotsiminek võib põhjustada ühe või mõlema poole huvidele erineval määral kahju ; p ädev julgeolekuasutus – poole valitsus asutus, mis vastutab kokkuleppe rakendamise ja järelevalve eest . Pädev julgeolekuasutus võib delegeerida osa oma ülesannetest volitatud pädevale julgeolekuasutusele ; l epinglane – füüsiline või juriidiline isik, ke llel on õigus lepinguid sõlmida ; t öötlemisluba – poole positiivne otsus, mille kohaselt on objektil kooskõlas riigisiseste õigusakti de ga nõuete kohased julgeolekumeetmed kindlaksmääratud salastatuse taseme ni salastatud teabele juurdepääsuks ja selle töötlemiseks ; t eadmisvajadus – füüsilise või juriidilise isiku tõendatud vajadus seoses ametikohustustega ja konkreetse ülesande täitmiseks salastatud teabele juurde pääseda, sellest teadlik olla või seda vallata ; p ä ritolupool – pool, kelle volitustel salastatud teave kooskõlas kokkuleppega loodi ; j uurdepääsuluba – poole positiivne otsus, mille kohaselt on füüsiline isik läbinud julgeoleku kontrolli ja talle on riigisiseste õigusaktide kohaselt antud õigus kuni kindlaksmääratud salastatuse taseme ni salastatud teabele juurde pääseda ja seda töödelda ; t eavet edastav pool – pool või selle jurisdiktsiooni alla kuuluv lepinglane, ke s annab vastuvõtvale poolele kokkuleppe alusel salastatud teavet ; v astuvõttev pool – pool või selle juri s diktsiooni alla kuuluv lepinglane, ke s saab teavet edastavalt poolelt kokkuleppe alusel salastatud teavet ; salastatuse taseme määramise juhend – salastatud lepinguga seotud dokument, kus on välja toodud kõik salastatud lepingu osad, mis sisaldavad salastatud teavet, ja on määratletud, millised on nõuetekohased salastatuse tasemed ; julgeoleku intsident – tegevus või tegevusetus, mis on vastuolus riigisiseste õigusaktidega ja mille tulemus eks on volitamat a juurdepääs salastatud teabele , salastatu d teabe avaldamine, k aotsiminek või ohtu seadmine ; k olmas isik – mis tahes rahvusvaheline organisatsioon või riik, sealhulgas riigi jurisdiktsiooni alla kuuluvad füüsilised või juriidilised isikud, k es ei ole kokkuleppe pooled. ARTIKKEL 3 PÄDEVAD JULGEOLEKUASUTUSED Poolte pädevad julgeolekuasutused on loetletud kokkuleppe lisas. Pädevad julgeolekuasutused jagavad teine teisele ametlikke kontaktandmeid ja teavitavad nende muudatustest. ARTIKKEL 4 SALASTATUSE TASEMED Järgmised poolte salastatuse tasemed on võrdväärsed ja vastavad nende riigisiseses õiguses sätestatud salastatuse tasemetele. Kolmandas tulbas on esitatud mitteametlik tõlge, mis ei ole poolte riigisiseste õigusaktide osa ja mida võib kasutada salastatud teabe märgista miseks üksnes koos poolte salastatuse tasemetega . Madalmaade K uningriik Eesti Vabariik Mitteametlik ingliskeelne vaste Stg . ZEER GEHEIM TÄIESTI SALAJANE TOP SECRET Stg . GEHEIM SALAJANE SECRET Stg . CONFIDENTIEEL KONFIDENTSIAALNE CONFIDENTIAL DEPARTEMENTAAL VERTROUWELIJK PIIRATUD RESTRICTED Vastuvõttev pool märgistab kogu teavet edastavalt poolelt kokkuleppe alusel vastu võetud salastatud teabe salastatuse tasemega, mis vastab päritolupoole salastatuse tasemele , kooskõlas selle artikli lõikes 1 tabeli s tooduga . Vastuvõttev pool võib kokkuleppe alusel vastu võetud salastatud teabe salastatuse taset muuta või selle kustutada ainult päritolupoole kirjalikul nõusolekul. ARTIKKEL 5 JUURDEPÄÄS SALASTATUD TEABELE Salastatud teabele, mille salastatuse tase vastab kokkuleppe artiklis 4 nimetatud tasemele PIIRATUD / RESTRICTED / DEPARTEMENTAAL VERTROUWELIJK , antakse juurdepääs ainult teadmisvajadusega isikutele, keda teavitatakse nende kohustusest ja kes on riigisiseste õigusaktide kohaselt alla kirjutanud kinnitusele hoida temale teatavaks saavat salastatud teavet. Salastatud teabele, mille salastatuse tase vasta b kokkuleppe artiklis 4 nimetatud tasemele KONFIDENTSIAALNE / CONFIDENTIAL / Stg . CONFIDENTIEEL või on sellest kõrgem , antakse juurdepääs ainult teadmisvajadusega isikutele, kellel on vastava taseme juurdepääsuluba või kellel on õigus muul viisil riigisiseste õigusaktide kohaselt antud teabele juurde pääseda, keda teavitatakse nende kohustustest salastatud teabe kaitsel ja kes on riigisiseste õigusaktide kohaselt alla kirjutanud kinnitusele hoida temale teatavaks saavat salastatud teavet. ARTIKKEL 6 JULGEOLEKU MEETMED Pooled võtavad kõiki asjakohaseid riigisiseste õigusaktide alusel rakendatavaid meetmeid, et kaitsta kokkuleppe alusel loodud ja/või edastatud salastatud teavet. Pooled võtavad asjakohaseid meetmeid, et teavet edastav pool: märgistaks salast a tud teabe riigisiseste õigusaktide kohase salastatuse tasemega; teavitaks vastuvõtvat poolt edastatud salastatud teabe mis tahes avaldamistingimustest või kasutuspiirangutest; teavitaks vastuvõtvat poolt edastatud salastatud teabe salastatuse taseme muudatustest. Pooled võtavad asjakohaseid meetmeid, et vastuvõttev pool: tagaks vastu võetud salastatud teabele sama kaitsetaseme nagu võrdväärse salastatuse tasemega riigisise se le salastatud teabele; tagaks , et vastu võetud salastatud teave märgistatakse võrdväärse vastuvõtva poole salastatuse tasemega , kooskõlas kokkuleppe artikliga 4; tagaks , et vastuvõetud salastatud teabele määratud salastatuse tasemeid ei muudeta ega kustutata ilma päritolupoole eelneva kirjaliku nõusolekuta; tagaks, et vastuvõetud salastatud teavet ei avalikustataks ega avaldataks kolmandale isikule ilma päritolupoole eelneva kirjaliku nõusolekuta; kasutaks vastu võetud salastatud teavet ainult selle l eesmärgil , milleks see on edastatud, ning kooskõlas päritolupoole määratud avaldamistingimuste ja kasutuspiirangutega. ARTIKKEL 7 JULGEOLEKUKOOSTÖÖ Selleks, et säilitada võrreldavaid julgeolekustandardeid, teavitavad pädevad julgeolekuasutused taotluse korral teine teist oma salastatud teabe kaitse julgeoleku alastest reeglitest , poliitikast ja praktikast. Kokkuleppe ulatuses tunnustavad pooled teise poole riigisiseste õigusaktide kohaselt väljastatud juurdepääsu- ja töötlemislubasid. Ühe poole pädeva julgeolekuasutuse taotlusel väljastab teise poole pädev julgeolekuasutus kirjaliku kinnituse, et isikule on väljastatud kehtiv juurdepääsu- või töötlemisl uba või et isikule on taotluse saanud poole riigisiseste õigusaktide kohaselt muul viisil antud õigus salastatud teabele juurde pääseda. Pooled aitavad üksteist taotluse alusel ja kooskõlas riigisiseste õigusaktidega juurdepääsu- ja töötlemislubade ga seotud julgeolekukontrolli menetlusega. Pädevad julgeolekuasutused teavitavad üksteist viivitamatult kirjalikul teel muudatustest isikutele väljastatud tunnustatud juurdepääsu- ja töötlemislubades, mille le on antud kinnitus . Kokkuleppe alusel toimuvat koostööd tehakse inglise keeles. ARTIKKEL 8 SALASTATUD LEPINGUD Kui pool või poole jurisdiktsiooni alla kuuluv lepinglane soovib sõlmida artiklis 4 toodud KONFIDENTSIAALSE / CONFIDENTIAL / Stg . CONFIDENTIEEL salastatuse tasemega võrdväärsel või kõrgemal tasemel salastatud lepingu teise poole jurisdiktsiooni alla kuuluva (all-)lepinglasega, hangib pool esmalt teiselt poolelt kirjaliku kinnituse, et lepinglasele on antud riigisiseste õigusaktide kohaselt nõuetekohase salastatuse tasemega töötlemis - ja/või juurdepääsu luba. PIIRATUD / RESTRICTED / DEPARTEMENTAAL VERTROUWELIJK salastatuse tasemel lepingute puhul on töötlemisluba vajalik juhul , kui see on nõutud lepinglase riigisiseste õigusaktide alusel. Pädev julgeolekuasutus kindlustab, et lepinglane: tagab , et kõiki isikuid, kellele antakse juurdepääs salastatud teabele, teavitatakse nende kohustusest kaitsta salastatud teavet kooskõlas kokkuleppes sätestatud tingimuste ja riigisiseste õigusaktidega; teeb järelevalvet enda rajatiste julgeoleku meetmete täitmise üle; teavitab viivitamatult pädevat julgeolekuasutust salastatud lepinguga seotud julgeoleku intsidendist. Lisaks punktidele a, b ja c tagab pädev julgeolekuasutus, et lepinglasel on vastavalt kokkuleppe artikli 8 lõikele 1 nõuetekohase salastatuse tasemega töötlemisluba, et salastatud teavet kaitsta , ja et isikutel, kes taotlevad salastatud teabele juurdepääsu, on nõuetekohase tasemega juurdepääsuluba. Igal kokkuleppe kohaselt sõlmitud salastatud lepingul peab olema julgeoleku nõuete peatükk, milles on kajastatud järgmisi aspekte : salastatuse taseme määramise juhend; salastatuse tasemete muudatustest teavitamise kord, milles võetakse arvesse kokkuleppe artikli 4 lõiget 3 ; kanalid ja kor d , mida tuleb kasutada salastatud teabe transpordiks ja/või edastamiseks; salastatud teabe töötlemise ja säilitamise juhised; salastatud lepinguga seotud salastatud teabe kaitse järelevalve eest vastutavate pädevate julgeolekuasutuste kontaktandmed; lepinglase kohustus teavitada pädevat julgeolekuasutust igast julgeoleku intsidendist. Salastatud lepingu sõlmimist kinnitava poole pädev julgeolekuasutus edastab julgeoleku nõuete peatüki koopia vastuvõtva poole pädevale julgeolekuasutusele, et toetada lepingu julgeolekualast järelevalvet. Salastatud lepingu tegevustega seotud poolte personali vastastikuste külastuste kor d pea b olema kooskõlas kokkuleppe artikli ga 11. Pädev julgeolekuasutus tagab , et kui lepinglane sõlmib salastatud lepingu osade täitmiseks all-lepingu , tagavad nii lepinglane kui ka all-lepinglane käesoleva artikli järg i mise. ARTIKKEL 9 SALASTATUD TEABE EDASTAMINE Salastatud teavet edastatakse kooskõlas teavet edastava poole riigisiseste õigusaktidega või muul pädevate julgeolekuasutuste poolt kokkulepitud viisil. Kui salastatud teavet vahetatakse elektrooniliselt, kaitstakse seda krüptograafiliste vahendite ja meetoditega kooskõlas pädevate julgeolekuasutuste heaks kiidetud kor ra ga. ARTIKKEL 10 SALASTATUD TEABE PALJUNDAMINE, TÕLKIMINE JA HÄVITAMINE Salastatud teabe paljundused ja tõlked märgistatakse sama salastatuse tasemega nagu originaal ja nei d kaitstakse nagu originaale . Tõlkeid või paljundusi võib teha vaid nii palju , kui on vajalik selle kokkuleppe alusel kasutamiseks , ning t õlkeid ja paljundusi võivad teha ainult isikud, kellel on riigisiseste õigusaktide kohaselt juurdepääs salastatud teabele, mis vastab tõlgitava või paljundatava salastatud teabe salastatuse tasemele. Tõlked sisaldavad tõlke sihtkeeles sobivat märget, mis viitab, et tõlge sisaldab päritolupoole salastatud teavet. Kokkuleppe artiklis 4 nimetatud TÄIESTI SALAJASE / TOP SECRET / Stg . ZEER GEHEIM salastatuse tasemega märgistatud salastatud teavet ei tõlgita ega paljundata ilma päritolupoole eelneva kirjaliku nõusolekuta. Kokkuleppe artiklis 4 nimetatud TÄIESTI SALAJASE / TOP SECRET / Stg . ZEER GEHEIM salastatuse tasemega märgistatud salastatud teavet ei hävitata ilma päritolupoole eelneva kirjaliku nõusolekuta. Kui vastuvõttev pool nimetatud teavet enam ei vaja , tagastatakse see päritolupoolele. Kokkuleppe artiklis 4 nimetatud SALAJASE / SECRET / Stg . GEHEIM või madalama salastatuse tasemega märgistatud salastatud teave hävitatakse riigisiseste õigusaktide kohaselt , kui vastuvõttev pool seda enam ei vaja . Kui kriisiolukorras ei ole võimalik salastatud teavet vastavalt kokkuleppele kaitsta, hävitatakse salastatud teave viivitamatult. Vastuvõttev pool teavitab viivitamatult teavet edastava poole pädevat julgeolekuasutust salastatud teabe hävitamisest. ARTIKKEL 11 KÜLASTUSED Külastusteks, mis hõlmavad juurdepääsu salastatud teabele, on vajalik võõrustava poole pädeva julgeolekuasutuse eelnev kirjalik nõusolek, kui pädevad julgeolekuasutused ei ole kokku leppinud teisiti . Külastaja esitab vähemalt kümme päeva enne plaanitud külastust külastustaotluse enda pädevale julgeolekuasutusele, mis edastab selle teise poole pädevale julgeolekuasutusele. Kiireloomulistel juhtudel võib külastustaotluse esitada lühema etteteatamisajaga, kui pädevad julgeolekuasutused selle s eelnevalt omavahel kokku lepivad . Taotluses peavad olema järgmised andmed: külastaja täisnimi, sünniaeg ja -koht, kodakondsus ja passi või isikutunnistuse number; külastaja ametikoht ja esindatava organisatsiooni nim etus ; külastaja juurdepääsuloa kinnitus ja kehtivus või kinnituskiri , et isikul on õigus salastatud teabele juurde pääseda; külastuse kuupäev ja kestus. Korduvate külastuste korra l märgitakse ära kogu külastuste periood; külastuse eesmärk ja eeldatav käsitletava või juurde pääsetava salastatud teabe salastatuse tase; külastatava objekti nimi, aadress, telefoninumber, e-posti aadress ja kontaktisik; külastaja riigi pädeva julgeolekuasutuse esindaja allkiri koos kuupäeva ja pitseriga. Pädevad julgeolekuasutused võivad kokku leppida nende külastajate nimekirja, kellel on õigus teha korduvaid külastusi. Korduvate külastuste load antakse kuni kaheteistkümne kuu pikkuseks perioodiks. Pädevad julgeolekuasutused lepivad kokku korduvate külastuste täpsemad üksikasjad. Külastajale esitatavat või külastaja hangitavat salastatud teavet töödeldakse vastavalt käesolevale kokkuleppele. Poolte riigiametnikel on lubatud osaleda salastatud kohtumistel, kui nad tõendavad kohtumise korraldajale või sekretariaadile enne kohtumist, et neil on salastatud teabele juurde pääsu õigus . ARTIKKEL 12 JULGEOLEKU INTSIDENT Pädevad julgeolekuasutused teavitavad üksteist viivitamatult kirjaliku lt aset leidnud või kahtlustatavast teise poole salastatud teavet hõlmavast julgeoleku intsidendist. Vastuvõtva poole pädev julgeolekuasutus või muu riigisiseste õigusakti de kohaselt vastutav riigiasutus uurib viivitamatult aset leidnud või kahtlustatavat julgeoleku intsidenti. Päritolupoole pädev julgeolekuasutus või muu riigisiseste õigusakti de kohaselt vastutav riigiasutus teeb vajaduse korra l uurimisel koostööd. Pädev julgeolekuasutus võtab riigisiseste õigusaktide kohaselt asjakohaseid meetmeid, et piirata julgeolekuintsidendi tagajärgi ja vältida selle kordumist. Päritolupoole pädevat julgeolekuasutust teavitatakse uurimise tulemustest ja kasutusele võetud meetmetest. ARTIKKEL 13 KULUD Kumbki pool katab ise kulud, mis tal kokkuleppe alusel oma kohustuste täitmisel tekivad. ARTIKKEL 14 VAIDLUSTE LAHENDAMINE K okkuleppe tõlgendamise või kohaldamise üle tekkiv vaidlus lahendatakse eranditult poolte läbirääkimiste teel. ARTIKKEL 15 SEOSED TEISTE KOKKULEPETEGA Kokkulepe ei ole ülimuslik ühegi rahvusvahelise kokkuleppe suhtes, mis on juba sõlmitud või võidakse tulevikus sõlmida ja millega reguleeritakse konkreetselt tegevust , mi s on muus osas käesoleva kokkuleppe ga reguleeritud . ARTIKKEL 16 RAKENDUSKOKKULEPPED Pädevad julgeolekuasutused võivad sõlmida kokkuleppe alusel rakenduskokkuleppeid. ARTIKKEL 17 LÕPPSÄTTED Kokkulepe on sõlmitud tähtajatult. Pool teavitab teist poolt diplomaatiliste kanalite kaudu kokkuleppe jõustumiseks vajalike riigisiseste nõuete täitmisest. Kokkulepe jõustub viimase teate saamis es t arvates teise kuu esimesel päeval . Madalmaade K uningriigi puhul kehtib kokkulepe Madalmaade Euroopa osale ja Madalmaade Kariibi mere osale (Bonaire, Sint Eustatius e ja Saba saared ) . Kokkulepet saab muuta poolte vastastikusel nõusolekul. Kumbki pool võib igal ajal teha diplomaatiliste kanalite kaudu kokkuleppe muutmise ettepanekuid. Muudatused jõustuvad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustel, välja arvatud lisa muudatused, mis jõustuvad kuupäeval, mille s pooled ühiselt kokku lepivad. Pool võib kokkulep p e igal ajal lõpetada teisele poolele diplomaatiliste kanalite kaudu saadetava kirjaliku teatega. Sel juhul lõpeb kokkulepe teate saamis es t arvates kuu e kuu pärast. Kui kokkulepe lõpetatakse, kaitstakse kokkuleppe alusel juba esitatud või loodud salastatud teavet kokkuleppe kohaselt nii kaua, ku n i see on salastatud. SELLE KINNITUSEKS on poolte täievolilised esindajad kokkuleppe alla kirjutanud . KOOSTATUD kahes eksemplaris …………………………… (kuupäev) …………………………….. (koht) inglise keeles. -5715 333375 Eesti Vabariigi nimel 0 0 Eesti Vabariigi nimel 3004185 332740 Madalmaade Kuningriigi nimel 0 0 Madalmaade Kuningriigi nimel LISA Madalmaade K uningriigi pädev julgeolekuasutus on: Üldine L uure- ja J ulgeolekuteenistus Sise- ja K uningriigi A sjade M inisteerium Madalmaade Kuningriigi volitatud pädev julgeolekuasutus militaarküsimustes on : Julgeolekuamet Poliitika peadirektoraat Kaitseministeerium Eesti Vabariigi pädev julgeolekuasutus on: Riigi julgeoleku volitatud esindaja Välisluureamet AGREEMENT BETWEEN THE REPUBLIC OF ESTONIA AND THE KINGDOM OF THE NETHERLANDS CONCERNING THE EXCHANGE AND MUTUAL PROTECTION O F CLASSIFIED INFORMATION THE REPUBLIC OF ESTONIA AND THE KINGDOM OF THE NETHERLANDS, Hereinafter referred to as “the Parties”, Wishing to ensure the mutual protection of Classified Information , have, in the interests of national security, a greed upon the following. ARTICLE 1 PURPOSE The purpose of this Agreement is to ensure the protection of Classified Information exchanged between the Parties or between legal entities or individuals under their jurisdiction , or generated in the framework of a bilateral program under this Agreement . The Agreement sets out the security procedures and arrangements for such protection. ARTICLE 2 DEFINITIONS For the purpose of this Agreement: “Classified Contract” means a contract, including any pre-contractual negotiations, to be entered into by one of the Parties or a Contractor under its jurisdiction with a C ontractor under the jurisdiction of the other Party for the supply of goods, execution of works or provision of services, the performance of which requires or involves access or potential access to or the generation of Classified Information. “ Classified Information ” means any information , regardless of its form or nature, or objects or any parts thereof designated by a security classification by one of the Parties , the unauthorised disclosure or loss of which could cause varying degrees of harm to the interests of one or both of the Parties. “ Competent Security Authority ” means the government authority in a Party responsible for the implementation and supervision of this Agreement. The Competent Security Authority may delegate part of its responsibilities to a delegated competent security authority . “Contractor” means any individual or legal entity with the capacity to enter into contracts. “Facility Security Clearance” means the positive determination by a Party that a facility has appropriate security measures in place for access to and handl ing of Classified Information up to and including a specified security classification level , in accordance with national laws and regulations. “Need to K now” means the verified requirement for an individual or a legal entity to access , have knowledge of or possess Classified Information in connection with their official duties and for the performance of a specific task . “Originating Party” means the Party under whose authority Classified Information has been generated under this Agreement. “Personnel Security Clearance” means the positive determination by a Party that an individual has been security cleared to access and handle Classified Information up to and including a specified classification level, in accordance with its national laws and regulations . “Providing Party” means the Party or Contractor under its jurisdiction , which provid es Classified Information to the Receiving Party under this Agreement . “Receiving Party” means the Party or Contractor under its jurisdiction , which receives Classified Information from the Provi ding Party under this Agreement . “Security Classification Guide” means a document associated with a Classified Contract that identifies each part of that Classified Contract which contains Classified Information, specifying the applicable security classification levels. “Security Incident” means an act or an omission, contrary to national laws and regulations, which results in the unauthorised access, disclosure, loss or compromise of Classified Information. “ Third Party” means any international organisation or state, including legal entities or individuals under its jurisdiction , which is not a P arty to this Agreement. ARTICLE 3 COMPETENT SECURITY AUTHORITIES The Competent Security Authorities of the Parties are listed in the Annex of this Agreement. The Competent Security Authorities shall provide each other with official contact details and any changes thereof . ARTICLE 4 SECURITY CLASSIFICATION LEVELS The following security classifications of the Parties are equivalent and correspond to the security classification levels specified in their national legislation . The third column provides an informal translation which is not part of the national laws and regulations of the Parties and which may be used to mark Classified Information solely in conjunction with the security classification levels of the Parties . For the Kingdom of the Netherlands For the Republic of Estonia Unofficial e quivalent in English Stg . ZEER GEHEIM TÄIESTI SALAJANE TOP SECRET Stg . GEHEIM SALAJANE SECRET Stg . CONFIDENTIEEL KONFIDENTSIAALNE CONFIDENTIAL DEPARTEMENTAAL VERTROUWELIJK PIIRATUD RESTRICTED The Receiving P arty shall mark all the Classified I nformation that it has received from the Providing Party under this Agreement with the security classification that corresponds to the security classification of the Originating Party in accordance with the table provided in paragraph 1 of this a rticle. The Receiving Party may alter or revoke the security classifi cation of received Classified I nformation under this Agreement only upon written consent of the Originating Party. ARTICLE 5 ACCESS TO CLASSIFIED INFORMATION Access to C lassified I nformation at the s ecurity c lassification l evel equivalent to DEPARTEMENTAAL VERTROUWELIJK / RESTRICTED / PIIRATUD as mentioned in A rticle 4 of this Agreement , shall be granted only to those individuals who have a Need to K now, are briefed on their responsibilities and have signed a statement of confidentiality in accordance with national laws and regulations . Access to C lassified I nformation at the s ecurity c lassification l evels equivalent to Stg. CONFIDENTIEEL / CONFIDENTIAL / KONFIDENTSIAALNE and above, as mentioned in A rticle 4 of this Agreement , shall be granted only to those individuals who have a N eed to K now , who hold a Personnel Security Clearance at the corresponding level or who have been authorized otherwise to have access to such information in accordance with national laws and regulations , are briefed on their responsibilities for the protection of Classified Information and have signed a statement of confidentiality in accordance with national laws and regulations . ARTICLE 6 SECURITY MEASURES The Parties shall take all appropriate measures applicable under their national laws and regulations to protect Classified Information generated and/or provided under this Agreement. The Parties shall take all appropriate measures to ensure that the Providing Part y : mark s Classified Information with the appropriate classification marking in accordance with its national laws and regulations ; inform s the Receiving Party of any conditions of release or limitations on the use of the Classified Information provided ; inform s the Receiving Party of any subsequent change in the security c lassification level of the Classified Information provided. The Parties shall take all appropriate measures to ensure that t he Receiving Part y : afford s the same level of protection to Classified Information received as afforded to its national Classified Information of an equivalent security classification level; ensure s that Classified Information received is marked with its own corresponding security classification level in accordance with A rticle 4 of this Agreement ; ensure s that the s ecurity c lassification l evels assigned to Classified Information received are not altered or revoked without a prior written consent of the Originating Party; ensure s that Classified Information received is not disclosed or released to a Third Party without a prior written consent of the Originating Party; use s Classified Information received solely for the purpose it has been provided for and in accordance with any conditions of release and limitations on the use assigned by the Originating Party. ARTICLE 7 SECURITY CO-OPERATION In order to maintain comparable standards of security, the Competent Securit y Authorities shall, on request , inform each other about their security regulations, policies and practices for protecting Classified Information. Within the scope of this Agreement, the Parties shall recognise Personnel Security Clearances and Facility Security Clearances issued in accordance with the national laws and regulations of the other Party. On request of the Competent Security Authority of one Party, the Competent Security Authority of the other Party shall issue a written confirmation that a valid Personnel Security Clearance or Facility Security Clearance has been issued or that an individual has been authorised otherwise to have access to Classified Information in accordance with national laws and regulations of the requested Party . The Parties shall assist each other in carrying out Facility Security Clearance and Personnel Security Clearance investigations on request and in accordance with national laws and regulations. The Competent Security Authorities shall promptly notify each other in writing about changes in recognised Personnel Security Clearances and Facility Security Clearances for whom or for which a confirmation has been provided. The co-operation under this Agreement shall be effected in English. ARTICLE 8 CLASSIFIED CONTRACTS If a Party or a Contractor under its jurisdiction proposes to grant a Classified Contract at a s ecurity c lassification l evel equivalent to Stg. CONFIDENTIEEL / CONFIDENTIAL / KONFIDENTSIAALNE or above as mentioned in A rticle 4 of this Agreement with a (Sub-)Contractor under the jurisdiction of the other Party, it shall first obtain written confirmation from the other Party that the Contractor has been granted a Facility Security Clearance and/or Personnel Security Clearance(s) at the appropriate s ecurity c lassification l evel , in accordance with national laws and regulations . For DEPARTEMENTAAL VERTROUWELIJK / RESTRICTED / PIIRATUD level contracts a Facility Security Clearance shall be required if mandated by national laws and regulations of the Contractor. The Competent Security Authority shall ensure that the Contractor: ensures that all individuals granted access to Classified Information are informed of their responsibilities to protect Classified Information in accordance with the conditions defined in this Agreement and with national laws and regulations; monitors the security conduct within its facilities; notif ies promptly its Competent Security Authority of any Security Incident relating to the Classified Contract. In addition to subparagraphs a, b and c , the Competent Security Authority shall ensure that the Contractor holds , in accordance with paragraph 1 of A rticle 8 of this Agreement , a Facility Security Clearance at the appropriate security classification level in order to protect the Classified Information and that the individuals requiring access to Classified Information hold a Personnel Security Clearance at the appropriate security classification level . Every Classified Contract concluded in accordance with this Agreement shall include a security requirements chapter which consist s of the following aspects: a Security Classification Guide; a procedure for communication of changes in the security classification level, taking into account para graph 3 of A rticle 4 of this Agreement ; t he channels and procedures to be used for the transport and/or transmission of Classified Information; i nstructions for the handling and storage of Classified Information; c ontact details of the Competent Security Authorities responsible for overseeing the protection of Classified Information related to the Classified Contract; o bligation for the Contractor to notify its Competent Security Authority of any Security Incident. The Competent Security Authority of the Party authorising the award of the Classified Contract shall forward a copy of the security requirements chapter to the Competent Security Authority of the Receiving Party to facilitate the security oversight of the contract. The procedures for the approval of visits associated with Classified Contract activities by personnel of one Party to the other Party shall be in accordance with A rticle 11 of this Agreement. The Competent Security Authority shall ensure that, i f a Contractor sub-contracts parts of a Classified Contract, the Contractor and the Sub-contractor shall ensure compliance with this a rticle . ARTICLE 9 TRANSMISSION OF CLASSIFIED INFORMATION Classified Information shall be transmitted in accordance with national laws and regulations of the Providing Party or as otherwise agreed between the Competent Security Authorities . When Classified Information is exchanged electronically , it shall be protected by cryptographic means and methods in accordance with procedures to be approved by the Competent Security Authorities. ARTICLE 10 REPRODUCTION, TRANSLATION AND DESTRUCTION OF CLASSIFIED INFORMATION Reproductions and translations of Classified Information shall be marked with the same security classification level as the original and placed under the same protection as the original Classified Information. Translations or reproductions shall be limited to the minimum required for use under this Agreement and shall be made only by individuals who are authorized in accordance with national laws and regulations to access Classified Information at the s ecurity c lassification l evel of the Classified Information being translated or reproduced. Translations shall contain a suitable a n n ot ation in the language in to which they have been translated, indicating that they contain Classified Information of the Originating Party. Classified Information marked at the s ecurity c lassification l evel equivalent to Stg . ZEER GEHEIM / TOP SECRET / TÄIESTI SALAJANE , as mentioned in A rticle 4 of this Agreement, shall not be translated or reproduced without a prior written consent of the Originating Party. Classified Information marked at the s ecurity c lassification l evel equivalent to Stg . ZEER GEHEIM / TOP SECRET / TÄIESTI SALAJANE , as mentioned in A rticle 4 of this Agreement , shall not be destroyed without a prior written consent of the Originating Party. It shall be returned to the Originating Party after it is no longer considered necessary by the Receiving Part y . Classified Information marked up to and including the s ecurity c lassification l evels equivalent to Stg. GEHEIM / SECRET / SALAJANE , as mentioned in A rticle 4 of this Agreement , shall be destroyed after it is no longer considered necessary by the Receiving Party , in accordance with its national laws and regulations. If a crisis situation makes it impossible to protect Classified Information provided under this Agreement, the Classified Information shall be destroyed immediately. The Receiving Party shall notify promptly in writing the Competent Security Authority of the Providing Party about the destruction of this Classified Information. ARTICLE 11 VISITS Visits requiring access to Classified Information are subject to prior written consent of the Competent Security Authority of the host Party , unless otherwise agreed between the Competent Security Authorities . The visitor shall submit the request for visit at least ten days in advance of the proposed date of the visit to their Competent Security Authority, which shall forward it to the Competent Security Authority of the other Party. In urgent cases, the request for visit may be submitted at a shorter notice, subject to prior coordination between the Competent Security Authorities. Request for visit shall include: full name of the visitor, date and place of birth, nationality and passport/ID card number; official job title of the visitor and name of the organization the visitor represents; confirmation of the visitor’s Personnel Security Clearance and its validity or a statement confirming their authorisation to access Classified Information ; date and duration of the visit . I n the case of recurring visit s , the total period covered by the visits shall be stated; purpose of the visit and t he anticipated s ecurity c lassification l evel of Classified Information to be discussed or accessed ; name, address, phone number, e-mail address and point of contact of the facility to be visited; date d and stamped signature of a representative of the visitor’s Competent Security Authority . The Competent Security Authorities may agree on a list of visitors entitled to recurring visit s . Recurring visit authorisations shall be granted for a period not exceeding twelve months. The Competent Security Authorities shall agree on the further details of the recurring visit s . Classified Information provided to or acquired by a visitor shall be treated in accordance with the provisions of this Agreement. Government officials of the Parties are permitted to participate in classified meetings by providing proof of their authorisation to access Classified Information to the meeting organiser or secretariat ahead of the meeting. ARTICLE 12 SECURITY INCIDENT The Competent Security Authorities shall immediately in form each other in writing of any actual or suspected Security Incident involving C lassified I nformation of the other Party. The Competent Security Authority of the Receiving Party or another national authority that is responsible according to national laws and regulations , shall investigate immediately any actual or suspected Security I ncident. The C ompetent Security A uthorit y of the Originati ng Party , or another national authority that is responsible according to national laws and regulations shall, if required, co - operate in the investigation. T he Competent Security Authority shall take appropriate measures in accordance with its national laws and regulations to limit the consequences of the Security I ncident and to prevent a recurrence . The Competent Security Authority of the Originating Party shall be informed of the outcome of the investigation and, if any, of measures taken. ARTICLE 13 COSTS Each Party shall bear its own costs incurred in the course of implementing its obligations under this Agreement . ARTICLE 14 DISPUTE RESOLUTION Any dispute on the interpretation or application of this Agreement shall be settled exclusively through negotiation between the Parties. ARTICLE 1 5 RELATION TO OTHER AGREEMENTS This Agreement does not prevail over any international agreement that has already been or may be entered into and that specifically governs a transaction otherwise governed by this Agreement. ARTICLE 1 6 IMPLEMENTING ARRANGEMENTS The Competent Security Authorities may conclude implementing arrangements pursuant to this Agreement. ARTICLE 1 7 FINAL PROVISIONS This Agreement is concluded for an indefinite period of time. Each Party shall notify the other Party through diplomatic channels once the national procedures necessary for entry into force of this Agreement have been completed. This Agreement shall enter into force on the first day of the second month following the receipt of the la t ter notification. With regard to the Kingdom of the Netherlands, this Agreement shall apply to the European part of the Netherlands and the Caribbean part of the Netherlands (the islands of Bonaire, Sint Eustatius and Saba) . This Agreement may be amended with the mutual consent of the Parties. Either Party may propose amendments to this Agreement at any time through diplomatic channels. Such amendments shall enter into force under the conditions laid down in paragraph 1 of this a rticle , with the exception of an amendment of the Annex, which amendment shall enter into force on a date to be agreed upon by the Parties . A Party may terminate this Agreement in writing at any time through diplomatic channels . In this case, the Agreement shall expire six months after receipt of such notification. Regardless of the termination of this Agreement, all Classified Information provided or generated under this Agreement shall be protected in accordance with this Agreement for as long as it remains classified . I N WITNESS whereof the representatives of the Parties , duly authorised thereto, have signed this Agreement. D ONE in ………………………………… on …………………………….. in two original copies , in the English language. -5715 333375 For the Republic of Estonia , 0 0 For the Republic of Estonia , 3004185 332740 For the Kingdom of the Netherlands, 0 0 For the Kingdom of the Netherlands, ANNEX The Competent Security Authorit y for the Kingdom of the Netherlands is : General Intelligence and Security Service Ministry of the Interior and Kingdom Relations The delegated Competent Security Authority for the Kingdom of the Netherlands in the military domain is: Defence Security Authority Directorate-General of Policy Ministry of Defence The Competent Security Authorit y for the Republic of Estonia is : National Security Authority (NSA) Estonian Foreign Intelligence Service EELNÕU 17.06 .2025 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Eesti Vabariigi ja Madalmaade Kuningriigi salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkuleppe eelnõu heakskiitmine Välissuhtlemisseaduse § 16 alusel kiita heaks Eesti Vabariigi ja Madalmaade Kuningriigi salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkuleppe eelnõu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristen Michal Peaminister /allkirjastatud digitaalselt/ Keit Kasemets Riigisekretär Vabariigi Valitsuse korralduse „Eesti Vabariigi ja Madalmaade Kuningriigi salastatud teabe vahetamise ja vastastikuse kaitse kokkuleppe eelnõu heakskiitmine” eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Riigikaitse- ja julgeolekueesmärkide saavutamiseks on oluline rahvusvaheline koostöö, millega sageli kaasneb ka salastatud teabe vahetamise vajadus. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi RSVS ) § 35 lõike 4 kohaselt võib välisriigile riigisaladust edastada kas välislepingu alusel või Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni kaalutletud otsuse alusel, kui teabe vastuvõtja poolt on tagatud kaitse edastatava teabe avalikuks tuleku eest. Kaitsealaste suhete arendamise osaks riikide- või valitsustevaheliste salastatud teabe kaitse kokkulepete sõlmimine, mistõttu Eesti on sõlminud sellise kokkuleppe Albaania, Ameerika Ühendriikide, Austria, Bulgaaria, Gruusia, Hispaania, Horvaatia, Iisraeli, Itaalia, Kreeka, Küprose, Leedu, Luksemburgi, Läti, Norra, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Põhja - Makedoonia, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Šveitsi, Taani, Tšehhi, Türgi, Ukraina ja Ungariga. Kokkulepe loob kaasajastatud ühise eeskirja poolte ning nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate avalik- ja eraõiguslike isikute vahel vahetatava ning poolte ühiselt loodud kahepoolse salastatud teabe kaitseks. Kokkulepe loob õigusliku aluse salastatud teabe vahetamiseks Eesti ja Madalmaade Kuningriigi (edaspidi Holland ) vahel ning selles määratakse kindlaks vahetatud teabe kaitse kord. Olles lähedased koostööpartnerid julgeoleku- ja kaitseküsimustes nii bilateraalselt kui NATO kontekstis, laiendab kokkulepe Eesti ja Hollandi ühistegevuse võimalusi ning sätestab salastatud teabe vahetamise kaitse julgeolekuprotseduurid ja korrad. Kokkuleppe eelnõu kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 17.06.2021, kuid vajas seejärel Hollandi pädeva julgeolekuasutuse taotlusel täiendamist, eelkõige kokkuleppes nimetatud pädevate julgeolekuasutuste ülesannete täpsustamiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud riigi julgeoleku volitatud esindaja, Kaitseministeeriumi õigusosakonnas Kristel Urke (e-post [email protected] ). Kokkuleppe teksti on tõlkinud vandetõlk Kudrun Tamm (e-post [email protected] ). Välisministeeriumis on eelnõu materjalid läbi vaadanud juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo direktor René Värk (e-post [email protected] ) ning kokkuleppe tõlget on toimetanud Kristel Urke. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Kokkulepe ei vaja Riigikogus ratifitseerimist, sest puuduvad välissuhtlemisseaduse (edaspidi VäSS ) §-s 20 nimetatud ratifitseerimise alused. VäSSi § 17 lõike 1 punkti 2 järgi kirjutab vastavasse riiki akrediteeritud diplomaatilise esinduse juht Vabariigi Valitsuse heakskiidetud välislepingule Eesti Vabariigi nimel alla ametikoha järgi ( ex officio ) ja ilma volikirjata. Kokkuleppele kirjutab pärast selle Vabariigi Valitsuse poolt heakskiitmist alla Eesti Vabariigi suursaadik Madalmaade Kuningriigis ja Hollandi pädeva julgeolekuasutuse ehk üldise luure- ja julgeolekuteenistuse juht. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Korralduse eelnõu koosneb ühest punktist, milles kiidetakse heaks kokkuleppe eelnõu. Kokkuleppe eelnõu koosneb 17 artiklist ja lisast. Artiklis 1 lepitakse kokku kokkuleppe ulatuses ja eesmärgis – sellega tagatakse poolte või nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate juriidiliste või füüsiliste isikute koostöö raames vahetatava või kahepoolse projekti käigus loodava salastatud teabe kaitse. Artiklis 2 seletatakse lahti kokkuleppes kasutatavate mõistete tähendus. Artikli 2 punkti c järgi on pädevaks julgeolekuasutuseks poole valitsusasutus, mis vastutab kokkuleppe rakendamise ja järelevalve eest. Käesoleva kokkuleppe kontekstis on Eesti Vabariigis pädevaks julgeolekuasutuseks RSVS § 3 punkti 13 ja Vabariigi Valitsuse määruse „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ (edaspidi RSVKK ) § 2 1 järgi riigi julgeoleku volitatud esindaja (jõustunud 1.01.2017). Hollandis täidab pädeva julgeolekuasutuse ülesandeid sise - ja kuningriigi asjade ministeeriumi üldine luure- ja julgeolekuteenistus. Kuivõrd Hollandis võib nimetatud pädev julgeolekuasutus osaliselt delegeerida talle pandud ülesandeid (näiteks militaarvaldkonnas juurdepääsulubade ja töötlemislubade väljastamine) kaitseministeeriumi poliitika peadirektoraadi julgeolekuametile, on pädeva julgeolekuasutuse mõistet täpsustatud ning selgitatud ülesannete delegeerimise võimalust. Eestis on riigi julgeoleku volitatud esindaja pädevus salastatud välisteabe kaitse korraldamisel loetletud RSVS §- is 52 ning ülesannete edasi volitamise võimalus puudub. On oluline välja tuua, et punktis f defineeritud teadmisvajaduse mõiste hõlmab füüsilise ja juriidilise isiku tõendatud vajadust tutvuda või enda valduses hoida salastatud teavet ning tõendatud vajadus tuleneb tema konkreetsetest ameti- või töökohustusest. Käesolevas kokkuleppes on lisaks päritolupoole ja vastuvõtva poole mõistele sisse toodud teavet edastava poole mõiste. Teavet edastav pool võib olla nii riik (riigiasutus) kui ka tema jurisdiktsiooni alla kuuluv lepinglane. Lepinglane on füüsiline või juriidiline isik, kellel on õigus lepinguid sõlmida. Teavet edastava poole eristamine päritolupoolest on oluline tööstusjulgeoleku kontekstis, kus lepinglane ei ole salastatud teabe looja, vaid täidab ainult teabe edastaja rolli. Tal puudub volitus teabe salastatuse määramiseks, taseme muutmiseks või salastatuse kustutamiseks. Selline osapoolte eristamine võib olla oluline näiteks järgmisel juhul: Holland päritolupoolena edastab Eesti lepinglasele kui vastuvõtvale poolele salastatud teavet. Koostöö raames on vaja Eesti lepinglasel edastada nimetatud salastatud teave omakorda Hollandi lepinglasele. Sellisel juhul käsitletakse Eesti lepinglast kui teavet edastavat poolt ning teabe päritolupooleks on endiselt Hollandi riik. Artiklis 3 lõikes 1 on sätestatud, et kokkuleppe kohaldamise ja selle järelevalve eest vastutavad pädevad julgeolekuasutused loetletakse kokkuleppe lisas. Poolte pädevad julgeolekuasutused jagavad teineteisele ametlikke kontaktandmeid ning kui andmed muutuvad, ei pea kokkulepet muutma, vaid lõike 2 järgi teavitavad pooled sellest üksteist. Artiklis 4 määratakse kindlaks Eesti ja Hollandi salastatuse tasemete vastavus. Lõikes 1 on toodud kahe riigi salastatuse tasemete võrdväärsuse tabel. Kinnitatakse, et tabelis toodud nimetused vastavad poolte riigisiseses õiguses sätestatud salastatuse tasemetele. Tabelis on esitatud võrdluse eesmärgil ka salastatuse tasemete ingliskeelne mitteametlik tõlge, kuid salastatud teabekandjaid ei ole lubatud märgistada ainuüksi ingliskeelse märkega. Oluline on rõhutada, et ingliskeelse salastusmärke kasutamine peab olema kooskõlas riigi õigusaktidega ning on lubatud kasutada ainult koos vastava taseme riigisaladuse riigikeelse märkega. Nii on selgelt aru saada, et tegemist on poolte loodud ja kokkuleppe alusel kaitstava riigisaladustega, mitte tundliku, kuid salastamata informatsiooni kategooriaga, mida tihti praktikas sarnaste ingliskeelsete märgetega tähistatakse (näiteks restricted või confidential ). Eestis on salastatud teabe märgistamise nõuded sätestatud RSVSi §-s 37 ja RSVKK 5. peatüki 3. jaos. Lõike 2 järgi tagab vastuvõttev pool, et saadud teave märgistatakse lõikes 1 toodud vastavustabeli kohaselt vastuvõtva poole võrdväärse märkega, mis on kooskõlas RSVSi § 50 lõikega 5. Lõike 3 järgi puudub vastuvõtval poolel õigus päritolupoolelt või teavet edastanud poolelt saadud teabe salastatuse taset muuta või kehtetuks tunnistada ning see võib toimuda ainult päritolupoole kirjalikul nõusolekul. RSVSi § 50 lõike 3 järgi on lubatud teabekandja salastatus kustutada ainult salastatud välisteabe avaldaja loal. Artiklis 5 määratakse kindlaks salastatud teabele juurdepääsu tingimused. Lõikes 1 sätestatakse, et piiratud taseme l salastatud teabele juurdepääsuõiguse saamise eelduseks on teadmisvajaduse olemasolu, teadlikkus oma kohustustest salastatud teabe kaitsel ning allkirjastatud kinnitus hoida temale teatavaks saavat salastatud teavet. Üksnes piiratud taseme juurdepääsuõiguse andmine on sätestatud RSVSi § 27 lõigetes 2 ja 5. Sama paragrahvi lõike 10 punktis 2 on sätestatud allkirjastatud tõendi andmise kohustus, millega isik kinnitab, et on teadlik riigisaladuse kaitse nõuetest, vastutusest nende rikkumise eest ning kohustusest hoida temale teatavaks saavat riigisaladust. Lõike 2 järgi saavad teise poole konfidentsiaalse l või kõrgema l taseme l salastatud teabele juurdepääsu üksnes isikud, kellel on teadmisvajadus ja salastatud teabele juurdepääsu luba või oma riigi õigusaktide kohaselt muul viisil õigus juurde pääseda võrdväärse tasemega salastatud teabele. RSVSi § 26 lõike 1 järgi on Eestis füüsilisel isikul õigus juurdepääsuks riigisaladusele ametikohajärgselt, asutuse juhi otsuse alusel, juurdepääsuloa alusel, tunnistajakaitse kaitseabinõude kohaldamisest tulenevalt või uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määruse alusel, samuti näeb RSVS § 30 1 ette riigisaladusele juurdepääsu õiguse andmist julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel. Teabevaldaja kohustus kohaldada teadmisvajaduse printsiipi on sätestatud RSVSi § 25 lõikes 1. Lisaks peab isik olema teadlik oma kohustusest salastatud teabe kaitsel ning, arvestades riigisisestes õigusaktides kehtestatud erisustega, allkirjastanud kinnituse hoida temale teatavaks saavat salastatud teavet. Põhimõte on kooskõlas RSVSi § 31 lõike 1 punktiga 3. Artiklis 6 täpsustatakse kasutusse võetavaid julgeolekumeetmeid. Lõikes 1 kinnitavad pooled, et rakendavad kõiki riigi õigusaktidega kooskõlas olevaid meetmeid salastatud teabe kaitseks. RSVKK § 114 sätestab, et salastatud välisteabe töötlemisele sätestatakse välislepingust tulenevaid või rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooni salastatud teabe kaitse nõudeid. See tähendab, et Hollandi salastatud teabe kaitsele kohalduvad nii käesoleva kokkuleppes kui ka riigisaladuse kaitseks kehtestatud õigusaktides sätestatud turvameetmed. Lõikes 2 on sätestatud teavet edastava poole kohustused. Teavet edastavaks pooleks võib olla nii riigiasutus kui lepinglane, kes edastab kas oma poole või teise poole salastatud teavet. Teavet edastav pool tagab, et vastuvõtvale poolele edastatud teave oleks märgistatud asjakohase salastusmärkega , informeerib vastuvõtvat poolt lisapiirangutest, mida tuleb kohaldada teabe avaldamis- või kasutusnõuetele ning teavitab vastuvõtvat poolt teabe salastatuse taseme muutustest või salastatuse kustutamisest. Kui teavet edastavaks pooleks on lepinglane, võivad loetletud kohustused tuleneda ka töölepingust. Salastatud teabekandja märgistamise nõuded on sätestatud RSVKK §-s 58, mille järgi võib salastatud teabekandja märgistada lisatähisega, mis viitab teabekandja suhtes rakendatavatele täiendavatele turvameetmetele või teabekandjale juurdepääsu õigust omavate isikute ringile. Kõigi adressaatide teavitamise kohustus salastamisandmete parandamisest on ette nähtud RSVKK §-s 21. Lõike 3 järgi kohustub vastuvõttev pool kaitsma teise poole salastatud teavet nagu oma võrdväärsel tasemel salastatud teavet ning tagab, et saadud teave märgistatakse artikli 4 lõikes 1 toodud vastavustabeli kohaselt vastuvõtva poole võrdväärse märkega. Antud säte on kooskõlas RSVSi § 50 lõikega 5. Lisaks on vastuvõtval poolel õigus teabe salastatuse taset muuta või kustutada ainult päritolupoole kirjalikul loal, mis on kooskõlas RSVSi § 50 lõikega 3, ning kohustus tagada, et teavet ei avalikustata ega avaldata kolmandatele isikutele ilma päritolupoole kirjaliku nõusolekuta. RSVKK § 114 alusel tuleb Hollandi salastatud teabe kaitsele rakendada käesolevast kokkuleppest tulenevaid nõudeid, mis tähendab otsest kohustust sätet järgida ja veenduda enne Hollandi salastatud teabe kolmandale isikule edastamist Hollandi ehk päritolupoole kirjaliku nõusoleku olemasolus. Samuti tohib vastuvõttev pool kasutada saadud teavet vaid sel otstarbel, milleks see edastati kooskõlas päritolupoole määratud avaldamistingimuste ja kasutamispiirangutega. Artiklis 7 on kindlaks määratud poolte julgeolekukoostöö põhimõtted. Lõikes 1 kinnitavad pooled, et taotluse korral teavitatakse teineteist riigis kehtivatest õigusaktidest, standarditest või praktikast eesmärgiga tagada samaväärsed julgeolekustandardid. Lõiked 2–5 käsitlevad juurdepääsuloa ja töötlemisloa vastastikust tunnustamist, kinnituste väljastamist lubade või juurdepääsuõiguse kehtivuse tõendamiseks, vajadusel abistamist nimetatud lubade väljastamise protsessis, kirjalikku teavitamiskohustust juurdepääsuloa ja töötlemisloa tühistamisest või salastatuse taseme muutmisest. Tegemist on väljakujunenud rahvusvahelise koostööpraktikaga. Lõikes 6 kinnitatakse, et pooltevaheline koostöö toimub inglise keeles. Artiklis 8 sätestatakse salastatud lepingute sõlmimise ja täitmisega kaasnevad poolte kohustused. Salastatud lepingu sõlmib teabe päritolupoole esindaja teise poole lepinglasega ning see sisaldab päritolupoole salastatud teavet või on seotud vastuvõtva poole jurisdiktsiooni all oleva lepinglase juurdepääsuga sellele teabele. Lepinglane saab salastatud lepingut sõlmida ainult asjaomaste riigiasutuste järelevalve all, kuna tegemist on riigile kuuluva teabe edastamisega. Lõikes 1 sätestatakse, et enne teise poolega või poole lepinglastega lepingu sõlmimist, mis hõlmab juurdepääsu konfidentsiaalse või kõrgema taseme teabele, peab lepingu sõlmimise algatanud poole pädev julgeolekuasutus pöörduma teise poole pädeva julgeolekuasutuse poole küsimaks kinnitust, et teise poole jurisdiktsiooni alla kuuluval lepinglasel on asjaomase tasemega töötlemisluba. Eestis väljastab juriidilistele ja füüsilistele isikutele töötlemislube ning viib nende suhtes läbi julgeolekukontrolli RSVSi § 40 lõike 2 ning § 48 järgi Kaitsepolitseiamet. Enne juurdepääsuõigust tõendava kinnituse esitamist pole salastatud teabe väljastamine lepinglasele lubatud. Ainuüksi piiratud tasemel salastatud teavet hõlmavate lepingute puhul on töötlemisluba vajalik juhul, kui see on nõutud riigisiseste õigusaktide kohaselt. Eestis on töötlemisluba vajalik kõigil tasemetel salastatud teabe töötlemiseks, Hollandis on piiratud tasemel salastatud teabe töötlemisluba nõutud aga ainult militaarvaldkonnas tegutsevatel lepinglastel. Lõikes 2 on sätestatud pädeva julgeolekuasutuse järelevalvekohustus, et kindlustada teabe kaitse nõuete täitmine lepinglaste poolt. Pädeval julgeolekuasutusel on kohustus tagada, et lepinglane teavitab personalikoosseisu kuuluvaid isikuid, kellele antakse juurdepääs salastatud teabele, nende kohustusest hoida nendele teatavaks saavat salastatud teavet. Teabevaldaja kohustus korraldada juurdepääsuõigust omavate isikute koolitust salastatud teabe kaitse küsimustes, sealhulgas elektroonilise teabeturbe alal, on sätestatud RSVKK § 23 lõike 1 punktis 3. Lisaks peab pädev julgeolekuasutus jälgima lepinglase salastatud teabe kaitse korralduse ja töötlemise nõuetele vastavust. Eestis teostab järelevalvet ning vastavaid kontrolle RSVSi § 52 lõike 1 punkti 2 alusel riigi julgeoleku volitatud esindaja. Samuti on lepinglasel kohustus teavitada viivitamatult pädevat julgeolekuasutust salastatud lepinguga seotud julgeolekunõuete rikkumisest. Antud säte on kooskõlas RSVSi § 19 lõike 1 punktidega 3 ja 4 ning RSVKK § 23 lõike 1 punktiga 18, mis kohustavad riigisaladusele juurdepääsuõigust ja töötlemisluba omavat isikut teavitama salastatud teabe kaitsega seotud rikkumistest Kaitsepolitseiametit ja vastavalt Kaitseväge, Välisluureametit või riigi julgeoleku volitatud esindajat. Peale selle on pädeval julgeolekasutusel kohustus tagada, et lepinglasel on salastatud lepingu täitmiseks nõuetekohase tasemega töötlemisluba ning salastatud teabega kokku puutuval personalil asjakohase tasemega juurdepääsuload, kui need on vastaval tasemel nõutud. Lõikes 3 on loetletud nõuded salastatud teavet sisaldavale lepingule. Nimetatud leping peab sisaldama julgeolekuaspekte käsitlevat peatükki, mis identifitseerib nimetatud projekti käigus edastatud või loodud ning kaitset vajava teabe, ning täpsustab teabe turvanõudeid: salastatuse tasemete muutmisest teavitamise korra, transpordiviisid, töötlemise ja säilitamise reeglid, järelevalvet teostava pädeva julgeolekuasutuse kontaktandmed ning tegutsemisjuhise julgeolekuintsidentide korral. RSVKK § 122 1 järgi peab iga tsiviilõiguslik leping, mille täitmine eeldab salastatud välisteabe töötlemist või riigisaladuse edastamist välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile, sisaldama osa, milles lepitakse kokku salastatud teabe töötlemise reeglites ning nimetatud lepingu osa kooskõlastatakse enne lepingu sõlmimist riigi julgeoleku volitatud esindajaga. Seega on riigi julgeoleku volitatud esindajal võimalik tagada, et salastatud lepingu julgeolekuaspekte käsitlev peatükk sisaldab käesolevas lõikes loetletud turvanõudeid. Lõike 4 järgi esitab lepingu sõlmimist algatanud poole pädev julgeolekuasutus julgeolekuaspekte käsitleva peatüki koopia järelevalve lihtsustamise eesmärgil teise poole pädevale julgeolekasutusele. Lõikes 5 täpsustatakse, et salastatud lepingu täitmise raames toimuvad visiidid peavad olema läbi viidud kooskõlas kokkuleppe artikliga 11, mis näeb ette protseduurid ja reeglid külastusteks. Lõikes 6 sätestatakse pädevale julgeolekuasutusele kohustuse jälgida, et salastatud lepingu osadele alltöövõtu korraldamise puhul tagavad nii lepinglane kui all-lepinglane käesolevas artiklis sätestatud nõuete järgimise. Artiklis 9 lepitakse kokku salastatud teabe edastamise reeglid. Lõike 1 järgi toimub salastatud teabe edastamine kooskõlas teavet edastanud poole riigisiseste õigusaktidega või pädevate julgeolekuasutuste kokku lepitud muude kanalite või vahendite kaudu. Salastatud teabekandja edastamist välisriiki reguleerivad RSVKK §-d 100–101, millega on lõige 1 kooskõlas. Lõikes 2 sätestatakse, et pooled või poolte jurisdiktsiooni alla kuuluvad füüsilised või juriidilised isikud võivad omavahel elektroonilist salastatud teavet vahetada krüpteeritult kokku lepitud kommunikatsioonivahendite kaudu, mis peavad olema poolte riigisiseste õigusaktide kohaselt selleks heaks kiidetud. Eestis eeldab see Välisluureametilt töötlussüsteemi vastavussertifikaadi või ajutise kasutusloa saamist RSVKK § 102 alusel. Pooled on kokku leppinud, et käesoleva kokkuleppe raames edastatav kõikidel tasemetel, kaasa arvatud DEPARTEMENTAAL VERTROUWELIJK (piiratud) tasemel Hollandi salastatud teave krüpteeritakse nõuetekohaselt Eesti adressaadile edastamisel. Samuti kaitseb Holland Eesti piiratud taseme riigisaladust nõuetekohaste krüptograafiliste vahenditega. Hollandis on riigi tasandil kehtestatud salastatud teabe kaitse miinimumnõuded peaministri 1.06.2013 korraldusega no 3124132 ( Civil Service Information Security ( Classified Information ) Order 2013 (VIRBI 2013 ). Täpsemate reeglite loomine on delegeeritud igale ministeeriumile, mis kehtestab oma valitsemisalas täiendavaid regulatsioon e , korraldab nõuete täitmise ja järelevalve. Igas valitsemisalas tegutseb salastatud IT-süsteemide heakskiitja ehk akrediteerijana ministeeriumi kantsler, kes vastutab kõigil tasemetel, sh DEPARTEMENTAAL VERTROUWELIJK süsteemide akrediteerimise eest. Lisaks näeb VIRBI ette, et välislepingu alusel saadud salastatud teabe (sh Eesti riigisaladuse) töötlemiseks ministeeriumi valitsemisala salastatud IT-süsteemis peab heakskiidu andma välislepingus pädeva julgeolekuasutusena mainitud Hollandi pädev julgeolekuasutus ( sise - ja kuningriigi asjade ministeerium ning militaarvallas kaitseministeeriumi julgeolekuamet), kes teeb IT - süsteemide üle regulaarseid inspektsioone. Hollandi asutusesiseseks kasutamiseks/tundliku ametialase teabe töötlemiseks ei ole IT-süsteemi akrediteerimine kohustuslik. Hollandi salastatud teabe, kaasa arvatud DEPARTEMENTAAL VERTROUWELIJK teabe elektrooniliseks edastamiseks kasutatavad krüptolahendused kiidetakse heaks Hollandi side-ja krüptoturvalisuse volitatud esindaja poolt, kelleks on taaskord vastav ministeerium (VIRBI artikli 6 punkt A), kuid DEPARTEMENTAAL VERTROUWELIJK teabe puhul ei näe VIRBI seda ette kohustusena. Samas, kui tegemist on välislepingu alusel saadud salastatud teabe (sh Eesti piiratud riigisaladuse) elektroonilise edastamisega, kehtib VIRBI erinõue, et sellisele teabele tuleb rakendada välislepingu kohast kaitset. Käesoleva kokkuleppe eelnõu sõnastus kui salastatud teavet vahetatakse elektrooniliselt, kaitstakse seda krüptograafiliste vahendite ja meetoditega kooskõlas pädevate julgeolekuasutuste heaks kiidetud korraga annab Hollandile selge kohustuse kooskõlastada krüptograafiliste lahenduste valik Eesti pädeva julgeolekuasutuse ehk riigi julgeoleku volitatud esindajaga, kes saab omakorda sisendi Välisluureametis asuvalt riigi side- ja krüptoturvalisuse volitatud esindajalt. Hollandis annab vastava kooskõlastuse krüptolahenduste heakskiitja, kelleks on vastav ministeerium. Holland on oma rahvusvahelisi partnereid teavitanud, et 2025. aastal viiakse läbi õigusaktide reform, mille järgi kaotatakse erinevate ministeeriumide valitsemisalas salastatud teabe kaitse regulatsioonide lahknevused, kehtestatakse ühtsed standardid kogu riigis ja tugevdatakse seeläbi julgeolekualast järelevalvet. Artiklis 10 määratakse kindlaks salastatud teabe paljundamise, tõlkimise ja hävitamise nõuded. Lõike 1 järgi kehtib nõue säilitada tõlgetel ja paljundustel originaalteabe salastatuse taseme märge ning kaitsta tõlkeid ning paljundusi samaväärselt originaalteabega. RSVKK § 64 sätestab nõuded dokumendi lisa, koopia ja väljavõtte märgistamiseks. Lõike 2 järgi peab koopiate või tõlgete arv olema piiratud lähtudes ametialasest vajadusest. See on kooskõlas RSVKK § 80 lõikega 1, mille järgi peab töötlev üksus välistama salastatud teabekandja kontrollimatu reprodutseerimise ja sellest väljavõtte tegemise. Samuti on lõikes 2 seatud tingimus, et tõlkeid ja paljundusi tohivad teha vaid isikuid, kellel on kooskõlas kokkuleppe artikliga 5 asjakohane juurdepääsuõigus ja teadmisvajadus. Lõike 3 järgi tuleb tõlked varustada sihtkeelse märkega, mis viitab, et tõlge sisaldab teise poole salastatud teavet. Lõikes 4 on kajastatud RSVKK § 80 lõikes 2 sätestatud nõue, mille järgi on täiesti salajasel tasemel salastatud teabekandja reprodutseerimine ja sellest väljavõtte tegemine lubatud vaid teabekandja koostanud töötleva üksuse kirjalikul nõusolekul. Lõigetes 5–7 kehtestatakse salastatud teabe hävitamise nõuded. Lõikes 5 on sätestatud reegel täiesti salajase l tasemel teabekandja hävitamiseks. Kasutusvajaduse lõppemisel tohib sellisel tasemel teabekandjat hävitada vaid päritolupoole kirjalikul nõusolekul või tuleb tagastada päritolupoolele. Lõike 6 järgi tuleb salajase ja madalama tasemega salastatud teabe kasutamise vajaduse möödumisel see hävitada kooskõlas vastuvõtva poole riigisiseste õigusaktidega samal viisil, mida vastuvõttev pool rakendaks enda samaväärse taseme salastatud teabe hävitamisele. Salastatud teabekandja hävitamise nõuded on loetletud RSVKK §-des 82–86. Lõikes 7 sätestatakse nõue, mille kohaselt võib kriisiolukordades, kui päritolupoole salastatud teavet ei ole enam võimalik kaitsta, kogu kokkuleppe alusel saadud teave viivitamata hävitada sobivate vahendite abil. Sellises olukorras tuleb päritolupoole salastatud teabe hävitamisest teavitada koheselt päritolupoole pädevat julgeolekuasutust. Artiklis 11 kehtestatakse tingimused külastusteks, millega kaasneb juurdepääs salastatud teabele. Lõige 1 sätestab korra, mille kohaselt peavad salastatud teabele juurdepääsu hõlmavad külastused olema eelnevalt saanud võõrustava poole pädeva julgeolekuasutuse kirjaliku nõusoleku, välja arvatud juhul, kui nimetatud asutused pole kokku leppinud teisiti. Eestis tähendab see riigi julgeoleku volitatud esindaja teavitamist ja kirjaliku kooskõlastuse küsimist, mis on kooskõlas RSVKK §-ga 122 2 . Lõikes 2 on kehtestatud nõuded külastustaotluste esitamiseks. Külastaja esitab külastustaotluse vähemalt kümme päeva enne külastuse algust enda poole pädevale julgeolekuasutusele, kes selle kooskõlastab ning edastab teise poole pädevale julgeolekuasutusele kirjaliku nõusoleku andmiseks. Lõikes 3 on loetletud külastustaotluses nõutav informatsioon. Lõike 4 järgi võivad pooled korduvkülastuste puhuks ja halduskoormuse vähendamiseks leppida kokku korduvkülastuseõigusega isikute nimekirja, järgides lõigetes 2 ja 3 sätestatud külastustaotluse esitamise ja kinnitamise reegleid. Oluline on sealjuures, et vastavad nimekirjad kehtivad maksimaalselt 12 kuud, et tagada ajakohane info külastavate isikute juurdepääsulubade kehtivuse kohta. Pädevatel julgeolekuasutustel on õigus omavahel kokku leppida korduvate külastuste üksikasjades ja erisustes. Lõike 5 järgi tuleb külastajale teatavaks saavat ja külastaja hangitavat salastatud teavet kaitsta ja töödelda vastavalt käesolevale kokkuleppele. Lõige 6 sätestab korra, kus ühe poole riigiametnik külastab teise poole objekti, mille raames tekib vajadus salastatud teabele juurdepääsuks. Sellisel juhul esitab külastaja otse võõrustavale üksusele enne külastuse algust andmed oma juurdepääsuloa või -õiguse kohta ning pädevate julgeolekuasutuste poolne külastustaotluse vahendamine ning kirjaliku kooskõlastuse andmine ei ole nõutud. RSVSi § 25 lõige 1 sätestab tingimuse, et teabevaldaja on kohustatud enne riigisaladusele juurdepääsu andmist veenduma, et isikul on vastava taseme riigisaladusele juurdepääsuõigus ja teadmisvajadus. Artiklis 12 lepitakse kokku menetlus salastatud teabe kaitse nõuete rikkumise korral. Lõike 1 järgi peavad pooled koheselt teavitama üksteist julgeolekuintsidentidest, mis puudutavad teise poole salastatud teavet ning on leidnud aset nende territooriumil või objektil. RSVSi § 52 lõike 1 punkti 3 kohaselt on riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesandeks salastatud välisteabe õigusvastasel avalikustamisel salastatud välisteabe avaldaja teavitamine avalikustamise asjaoludest välislepingus ettenähtud tingimustel. Lõige 2 järgi tuleb uurida kõiki võimalikke rikkumisi, mille käigus sattus päritolupoole teabe salastatus ohtu. RSVSi § 55 lõike 3 järgi kohaldatakse riigisaladuse kaitse nõuete rikkumisele, riigisaladuse avalikustamisele ettevaatamatusest ja salastatud teabekandja kaotamisele karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid ning lõike 4 kohaselt on nende väärtegude kohtuväline menetleja Kaitsepolitseiamet. Taotluse korral lasub päritolupoole pädeval julgeolekuasutusel või muudel määratud asutustel kohustus teha koostööd rikkumise uurimiseks. Lõige 3 sätestab nõude, mille kohaselt võtab juurdluse korraldanud pool kasutusele abinõud, et minimeerida kahju ning vältida edaspidi selliste intsidentide toimumist. Uurimise tulemustest ja abinõudest tuleb teavitada ka päritolupoole pädevat julgeolekuasutust. Artikli 13 järgi katab kokkuleppe täitmisega seotud kulud kumbki pool ise. Eestis kaetakse kokkuleppe täitmise kulud Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. Artiklis 14 kinnitavad pooled, et lahendavad kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused või mis tahes teised kokkuleppe põhjal tekkivad erimeelsused omavaheliste konsultatsioonide ja läbirääkimiste teel. Artikli 15 järgi ei ole kokkulepe ülimuslik ühegi rahvusvahelise kokkuleppe suhtes, mis on juba sõlmitud või võidakse tulevikus sõlmida ja millega reguleeritakse konkreetselt tegevust, mis on muus osas käesoleva kokkuleppega reguleeritud. Kõnealune säte toob välja põhimõtte, et juba sõlmitud või tulevikus sõlmitavate rahvusvaheliste kokkulepete osas ei ole käesolev kokkulepe ülimuslik. Artiklis 16 järgi võivad poolte pädevad julgeolekuasutused vajadusel sõlmida täpsustavaid rakenduskokkuleppeid. Artiklis 17 on loetletud kokkuleppe lõppsätted. Lõikes 1 lepitakse kokku, et kokkulepe sõlmitakse määramata ajaks. Kokkulepe jõustub teise kuu esimesel päeval, mis järgneb päevale, millal pooled on saanud diplomaatiliste kanalite kaudu kätte viimase nendevahelise kirjaliku teate kokkuleppe jõustumiseks vajalike riigisiseste nõuete täitmise kohta. Lõikes 2 täpsustatakse kokkuleppe territoriaalset kohaldumist ühe poole territooriumi suhtes. Kokkulepe kehtib Madalmaade (Hollandi) Euroopa osale ning Kariibi mere osale, hõlmates Bonaire , Sint Eustatiuse ja Saba saari. See tähendab, et kokkulepe ei kehti Madalmaade Kuningriigi Kariibi mere maadele Aruba, Curaçao ega Sint Maarten . Lõike 3 järgi võib kokkulepet poolte vastastikusel nõusolekul muuta ning teha diplomaatiliste kanalite kaudu igal ajal ettepanekuid kokkuleppe muutmiseks. Heaks kiidetud muudatused jõustuvad kookõlas käesoleva artikli lõikega 1. Erandiks on poolte pädevaid julgeolekuasutusi loetlev lisa, mille muutmine jõustub poolte ühiselt kokkulepitud ajal. Eesti Vabariigis on selliseks julgeolekuasutuseks riigi julgeoleku volitatud esindaja Välisluureametis RSVSi § 3 punkti 13 (jõustunud 1.01.2017), RSVKK § 2 1 ja kaitseministri 3.07.2014 määruse nr 19 „Välisluureameti põhimäärus“ § 9 lõike 9 1 (muudatus jõustunud 1.06.2020) järgi ning Hollandis riigi julgeoleku volitatud esindaja üldises luure- ja julgeolekuteenistuses Madalmaade sise - ja kuningriigi asjade ministeeriumis ning julgeolekuamet kaitseministeeriumis poliitika peadirektoraadis. Lõike 4 järgi võib kumbki pool kokkuleppe kirjaliku etteteatamisega lõpetada. Sellisel juhul lõpeb kokkulepe kuus kuud peale vastavasisulise teate saamist. Lõikes 5 sätestatakse, et lõpetamisest olenemata kaitstakse kogu kokkuleppe alusel vahetatud või loodud teavet vastavalt kokkuleppes sätestatule, kuni teave on salastatud. Kokkulepe sõlmitakse inglise keeles. Korralduse eelnõu on kooskõlas põhiseaduse, RSVSi ning VäSSiga . Eesti täidab kõiki kokkuleppega võetud kohustusi kooskõlas RSVSi ning Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Salastatud teabe kaitse valdkond ei kuulu Euroopa Liidu ainupädevusse ega jagatud pädevusse, liikmesriikidel on õigus sõlmida oma salastatud teabe kaitseks kahepoolseid kokkuleppeid. 4. Korralduse mõjud Kokkuleppel on positiivne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, kuivõrd sellega laiendatakse Eesti ja Hollandi riigikaitse-, julgeoleku- ja tsiviilkoostöö võimalusi ning kahepoolse koostöö raames salastatud teabe vahetamist. Kokkuleppega võtab Eesti endale kohustuse kaitsta Hollandi edastatavat salastatud teavet. Holland kohustub kaitsma Eesti edastatud riigisaladuseks olevat teavet kooskõlas oma riigisiseste salastatud teabe kaitse nõuetega. Kokkuleppel puudub mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning sotsiaalne, sealhulgas demograafiline, mõju ja muu otsene või kaudne mõju. 5. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse rakendamise eeldatavad tulud Korraldusega ei panda riigiasutustele uusi ülesandeid ega looda asutusi juurde. Eelnõu rakendamisega ei kaasne lisakulu ega -tulu. Kulude tekkimise korral kaetakse need Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. 6. Jõustumine Korraldus jõustub üldises korras. Kokkuleppe eelnõu artikli 17 lõike 1 kohaselt jõustub kokkulepe teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui diplomaatiliste kanalite kaudu laekub viimane kirjalik teade selle kohta, et poolte riigisisestes õigusaktides kokkuleppe jõustumiseks ettenähtud nõuded on täidetud. Kokkulepet ei ole vaja VäSSi § 20 järgi Riigikogus ratifitseerida. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu on kooskõlastatud Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi ja Välisministeeriumiga ning esitatud arvamuse andmiseks Välisluureametile ja Kaitseväele. Kooskõlastusringil ükski ministeerium ametlikku vastuskirja ei esitanud. Siseministeerium esitas mitteametlikult märkused kokkuleppe eesti- ja ingliskeelsele tekstile ning seletuskirjale, millega on arvestatud. Kaitsevägi ega Välisluureamet märkusi ei esitanud.