dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Sissetulev kiriAvalik

Paldiski-Tootsi tuulepargi ülegabariidilise veose trassikoridori ettevalmistustööd- ajutiste teelaineduste rajamine

Transpordiamet · 14. veebruar 2024
Seotud ettevõtted
RPE Liikluskorraldus OÜ (adressaat)
Viit
7.1-1/24/2516-1
Registreeritud
14. veebruar 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
RPE Liikluskorraldus OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari
7.1-1 Riigitee ristmike kooskõlastamise ja ehitamise dokumendid
Toimik
7.1-1/2024
Vastutaja
Anna Palusalu (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Lahendamise tähtaeg
10. märts 2024

Failid

  • 📎24001_PP_TL.asice3707 KB
  • 📎Avaldus Transpordiametile.asice30 KB
  • 📎E-kiri.eml5224 KB

Sisu (failidest)

Transpordiametile 13. Veebruar 2024 AVALDUS Palun anda luba seoses Paldiski-Tootsi ülegabariidiliste vedude trassikoridori ettevalmistustöödega ajutiste teelaienduste rajamiseks projektis väljatoodud ulatuses. Riigitee nr 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 18,80-18,85 ja riigitee nr 11425 Kanama-Saku tee km 0,00-0,08. Riigitee nr 4 Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 110,11 ja kohaliku tee nr 1490470 Niidu tee ristmik. Riigitee nr 20125 Rapla ümbersõit km 2,98-3,10, riigitee nr 28 Rapla-Märjamaa tee km 1,00-1,04 ja ühendustee nr 2003 Sõerumäe ringristmik. Riigitee nr 19203 Are-Suigu tee km 1,38-1,40 ja kohaliku omavalitsuse tee nr 1491480 Areküla tee ristmik. Riigitee nr 19203 Are-Suigu tee km 8,69-8,73 ja riigitee nr 19270 Suigu-Tootsi tee km 0,00- 0,05 ristmik. Riigitee nr 27 Rapla-Järvakandi-Kergu tee km 40,86-40,90 ja riigitee nr 58 Aluste-Kergu tee Lugupidamisega Peeter Kapten Juhatuse liige RPE Liikluskorraldus OÜ Saatja: "Sten Sinkarev | RPE Liikluskorraldus OÜ" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: Paldiski-Tootse trassikoridori ettevalmistustööd Kuupäev: 2024-02-14 06:04 Tere Palun anda luba teelaienduste rajamiseks seoses Paldiski-Tootsi ülegabariidilise veose trassikoridori ettevalmistustöödega. Parimate soovidega, Sten Šinkarev Ajutine liikluskorraldus RPE Liikluskorraldus OÜ Tel: (+372) 646 16 16 Mob.: (+372) 50 82 352 Rendipunkt - Ranna tee 13, Tabasalu 76901 Meie tooteid ja teenuseid vaata - <http://www.rpe.ee/> www.rpe.ee Trassikoridori algus - Paldiski lõunasadam mnt nr 8 mnt nr 11 mnt nr 4 mnt nr 15 AS-4-06 - Kanama viadukti mnt nr 27 tagasipöörde laiendus Pärnu-Jaagupi - Kergu tee AS-4-07 - Rapla ümbersõidu Niidu tee ringristmiku laiendus Areküla tee AS-4-02 - mnt nr 4 ja Niidu tee ristmiku laiendus Are-Suigu tee AS-4-03 - Areküla ja Are-Suigu Suigu-Tootsi tee tee ristmiku laiendus Trassikoridori lõpp - Tootsi alev AS-4-04 - Areküla tee ja Are-Suigu tee ristmiku laiendus AS-4-05 - Are-Suigu tee ja AS-4-08 - Pärnu-Jaagupi - Kergu tee Suigu-Tootsi tee ristmiku laeindus ja Aluste-Kergu tee ristmiku laeindus TINGMÄRGID Muudatuse nr Projekteerija Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Töö nimetus Selgitus Töö tellija Ülegabariidilise veo trassikoridori RPE Liikluskorraldus OÜ Ülegabariidilise veose trassikoridor KVVK OÜ laiendused Joonise nimetus Asukohaskeem Töö väljaandmise aeg 12.02.2024 KVVK OÜ Joonise digiaadress E: [email protected] MTR reg nr EEP004537 24001_PP_TL-4-01_asukohaskeem.dwg Kontrollis Allkiri Objekti aadress Projekti staadium Töö number Anne Visnapuu digitaalselt - PP 24001 Projekteeris Allkiri Mõõtkava Joonise number Kätlin Vodja digitaalselt - 4-01 N W S E TINGMÄRGID Kinnistu piir Olemasoleva kraavi põhi Olemasolev truup Olemasolevad tee servajooned Olemasolev tähispost Ajutiselt eemaldatav tähispost Olemasolev liiklusmärgipost Ajutiselt eemaldatav liiklusmärgi post Olemasolev liiklusmärk 421 Ajutiselt eemaldatav liiklusmärk 221 Projekteeritud ajutine freespurukatend Projekteeritud ajutine liiklusmärk 686b 686a Projekteeritud ajutine liiklusmärgi post Arvutusliku auto manööver Arvutusliku auto tagumiste rataste jälg Arvutusliku auto esimeste rataste jälg 686b 686a Arvutusliku auto parameetrid 221 687 421 T P IGE NIID 644 U te e 644 e U te NIID 421 Olemasolev sõidutee katend 687 Olemasolev tee konstruktsioon Olemasolev maapind Projekteeritud ajutine freespurukatend Ringlussevõetud asfalt 32 RA fr 0/16 h = 12 cm Paekillustikust alus fr 4/63 (Emin=140Mpa) h = 35 cm Filtreeriv täitepinnas vajadusel Olemasolev aluspinnas Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus Projekteerija Töö nimetus Töö tellija Ülegabariidilise veo trassikoridori RPE Liikluskorralduse OÜ KVVK OÜ laiendused Joonise nimetus Asendiplaan ja liikluskorraldus Töö väljaandmise aeg 12.02.2024 KVVK OÜ Joonise digiaadress v E: [email protected] 531 MTR reg nr EEP004537 24001_PP_TL-4-02_asend.dwg Kontrollis Allkiri Objekti aadress Projekti staadium Töö number Anne Visnapuu digitaalselt Niidu tee L1, Eavere küla, Tori vald, Pärnu maakond PP 24001 Projekteeris Allkiri Mõõtkava Joonise number Kätlin Vodja digitaalselt 1:500 AS-4-02 N W E TINGMÄRGID S Kinnistu piir Olemasoleva kraavi põhi Olemasolevad tee servajooned Olemasolev tähispost Ajutiselt eemaldatav tähispost Olemasolev liiklusmärgipost Ajutiselt eemaldatav liiklusmärgi post Olemasolev liiklusmärk 221 Ajutiselt eemaldatav liiklusmärk 221 Olemasolev valgustuspost Projekteeritud ajutine freespurukatend Projekteeritud ajutine liiklusmärk 686b 686a Projekteeritud ajutine liiklusmärgi post 686b 686a T P IGE Olemasolev sõidutee katend Olemasolev tee konstruktsioon 221 Olemasolev maapind 644 tee AREK ÜLA ÜLA AREK tee 644 Projekteeritud ajutine freespurukatend Ringlussevõetud asfalt 32 RA fr 0/16 h = 12 cm Paekillustikust alus fr 4/63 (Emin=140Mpa) h = 35 cm 435 Filtreeriv täitepinnas vajadusel Olemasolev aluspinnas Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus Projekteerija Töö nimetus Töö tellija Ülegabariidilise veo trassikoridori RPE Liikluskorralduse OÜ KVVK OÜ laiendused Joonise nimetus Asendiplaan ja liikluskorraldus Töö väljaandmise aeg 12.02.2024 KVVK OÜ Joonise digiaadress E: [email protected] MTR reg nr EEP004537 24001_PP_TL-4-02_asend.dwg Kontrollis Allkiri Objekti aadress Projekti staadium Töö number Anne Visnapuu digitaalselt Areküla tee, Niidu küla, Tori vald, Pärnu maakond PP 24001 Projekteeris Allkiri Mõõtkava Joonise number Kätlin Vodja digitaalselt 1:500 AS-4-04 N W S E TINGMÄRGID Kinnistu piir Olemasoleva kraavi põhi Olemasolev truup Olemasolevad tee servajooned Olemasolev tähispost Ajutiselt eemaldatav tähispost Ajutiselt eemaldatav liiklusmärgi post STOP 222 Ajutiselt eemaldatav liiklusmärk 822 Olemasolev valgustuspost m0 361 5 Ajutiselt eemaldatav valgustuspost Projekteeritud ajutine freespurukatend Projekteeritud ajutine liiklusmärk 686b 686a Projekteeritud ajutine liiklusmärgi post Projekteeritud ajutine truup Arvutusliku auto manööver Arvutusliku auto tagumiste rataste 686b 686a jälg Arvutusliku auto esimeste rataste jälg 361 5 m0 822 Arvutusliku auto parameetrid 222 STOP 644 TOOT SI tee SI tee TOOT 644 T P IGE Olemasolev sõidutee katend Olemasolev tee konstruktsioon 686b 686a Olemasolev maapind Projekteeritud ajutine freespurukatend Ringlussevõetud asfalt 32 RA fr 0/16 h = 12 cm Paekillustikust alus fr 4/63 (Emin=140Mpa) h = 35 cm Filtreeriv täitepinnas vajadusel Olemasolev aluspinnas Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus Projekteerija Töö nimetus Töö tellija Ülegabariidilise veo trassikoridori RPE Liikluskorralduse OÜ KVVK OÜ laiendused Joonise nimetus Asendiplaan ja liikluskorraldus Töö väljaandmise aeg 12.02.2024 KVVK OÜ Joonise digiaadress E: [email protected] MTR reg nr EEP004537 24001_PP_TL-4-02_asend.dwg Kontrollis Allkiri Objekti aadress Projekti staadium Töö number Anne Visnapuu digitaalselt Suigu-Tootsi tee, Suigu küla, Tori vald, Pärnu maakond PP 24001 Projekteeris Allkiri Mõõtkava Joonise number Kätlin Vodja digitaalselt 1:500 AS-4-05 N W S E TINGMÄRGID Kinnistu piir Olemasolevad tee servajooned Olemasolev tähispost Olemasolev põrkepiire Ajutiselt eemaldatav põrkepiire a 541 5km 727 Olemasolev liiklusmärgi post/postid 812 Ajutiselt eemaldatav liiklusmärgi post 727 Olemasolev liiklusmärk Ajutiselt eemaldatav liiklusmärk 411 411 Olemasolev valgusti Ajutiselt eemaldatav valgusti Projekteeritud ajutine freespurukatend 811 551 1km OP 2 22 ST 811 3 41 551 1km T P IGE Ajutiselt eemaldatav põrkepiire Olemasolev sõidutee katend AC 16 surf Olemasolev tee konstruktsioon Olemasolev maapind 17 Projekteeritud ajutine freespurukatend 2 Ringlussevõetud asfalt 32 RA fr 0/16 h = 12 cm Paekillustikust alus fr 4/63 (Emin=140Mpa) h = 35 cm Filtreeriv täitepinnas vajadusel Olemasolev aluspinnas 5b 54 Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus Projekteerija Töö nimetus Töö tellija Ülegabariidilise veo trassikoridori RPE Liikluskorralduse OÜ KVVK OÜ laiendused Joonise nimetus Asendiplaan ja liikluskorraldus Töö väljaandmise aeg 12.02.2024 KVVK OÜ Joonise digiaadress E: [email protected] MTR reg nr EEP004537 24001_PP_TL-4-02_asend.dwg Kontrollis Allkiri Objekti aadress Projekti staadium Töö number Anne Visnapuu digitaalselt PP Kanama liiklussõlm, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond 24001 Projekteeris Allkiri Mõõtkava Joonise number Kätlin Vodja digitaalselt 1:500 AS-4-06 N W S E TINGMÄRGID Kinnistu piir Olemasoleva kraavi põhi Olemasolevad tee servajooned Olemasolev tähispost Olemasolev liiklusmärgi post/postid 424 221 68 Ajutiselt eemaldatav liiklusmärgi post/postid 7 42 1 Olemasolev liiklusmärk 421 423 424 Ajutiselt eemaldatav liiklusmärk 687 221 221 Projekteeritud ajutine freespurukatend 687 421 Vajadusel taastatav sõidutee äärekivi 150x290 681 681 686a Projekteeritud ajutine liiklusmärk Projekteeritud ajutine liiklusmärgi 423 post 687 686a 687 423 681 68 1 687 42 423 1 68 7 T P IGE Olemasolev sõidutee katend (vajadusel taastatakse endisel kujul) 221 AC 16 surf h=5cm 424 AC 16 surf h=6 cm * Vajadusel taastatav betoonäärekivi 15x29cm 421 betoonalusel C16/20 (h=4cm) Killustikalus E=170Mpa h=20cm 687 Taastatav haljastus Olemasolev maapind 221 424 Projekteeritud ajutine freespurukatend Ringlussevõetud asfalt 32 RA fr 0/16 h = 12 cm Paekillustikust alus fr 4/63 (Emin=140Mpa) h = 35 cm Filtreeriv täitepinnas vajadusel Olemasolev aluspinnas * Juhul, kui on tarvis lõhutud äärekivi taastada ehk asendada uuega, tuleb äärekivi asendada samas pesas ilma asfaltkatet eemaldamata. Veenduda, et äärekivi tagune saaks korralikult betoneeritud ning äärekivi ja asfaltkatte vaheline äär saaks mastiksiga täidetud. Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus Projekteerija Töö nimetus Töö tellija Ülegabariidilise veo trassikoridori RPE Liikluskorralduse OÜ KVVK OÜ laiendused Joonise nimetus Asendiplaan ja liikluskorraldus Töö väljaandmise aeg 12.02.2024 KVVK OÜ Joonise digiaadress E: [email protected] MTR reg nr EEP004537 24001_PP_TL-4-02_asend.dwg Kontrollis Allkiri Objekti aadress Projekti staadium Töö number Anne Visnapuu digitaalselt Rapla ümbersõit, Kalevi küla, Rapla vald, Rapla maakond PP 24001 Projekteeris Allkiri Mõõtkava Joonise number Kätlin Vodja digitaalselt 1:500 AS-4-07 N W S E TINGMÄRGID Kinnistu piir Olemasolevad tee servajooned Olemasolev liiklusmärgi post/postid Ajutiselt eemaldatav liiklusmärgi post/postid Ajutiselt eemaldatav liiklusmärk 221 Projekteeritud ajutine freespurukatend Vajadusel taastatav kõnnitee Vajadusel taastatav sõidutee äärekivi 150x290 686a Projekteeritud ajutine liiklusmärk Projekteeritud ajutine liiklusmärgi post 686b 686a T PL IG 683 221 Olemasolev sõidutee katend * Vajadusel taastatav betoonäärekivi 15x29cm 687 (vajadusel taastatakse endisel kujul) betoonalusel C16/20 (h=4cm) 421 Olemasolev maapind 421 687 Projekteeritud ajutine freespurukatend Ringlussevõetud asfalt 32 RA fr 0/16 h = muutuv Olemasolev asfaltkate Vajadusel taastatav kõnnitee AC 8 surf B 70/100 (45% tardkivi) h = 5 cm Tm_240 fr 16/32, kiilutud h = 20 cm Liivalus Tm_120 h = 20 cm Täide liivast Tm_90 hmin=55 cm Olemasolev aluspinnas * Juhul, kui on tarvis lõhutud äärekivi taastada ehk asendada uuega, tuleb äärekivi asendada samas pesas ilma asfaltkatet eemaldamata. Veenduda, et äärekivi tagune saaks korralikult betoneeritud ning äärekivi ja asfaltkatte vaheline äär saaks mastiksiga täidetud. Muudatuse nr Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus Projekteerija Töö nimetus Töö tellija Ülegabariidilise veo trassikoridori RPE Liikluskorralduse OÜ KVVK OÜ laiendused Joonise nimetus Asendiplaan ja liikluskorraldus Töö väljaandmise aeg 12.02.2024 KVVK OÜ Joonise digiaadress E: [email protected] MTR reg nr EEP004537 24001_PP_TL-4-02_asend.dwg Kontrollis Allkiri Objekti aadress Projekti staadium Töö number Anne Visnapuu digitaalselt 58 Aluste-Kergu tee, Sohlu küla, Põhja-Pärnumaa vald, Pärnu maakond PP 24001 Projekteeris Allkiri Mõõtkava Joonise number Kätlin Vodja digitaalselt 1:500 AS-4-08 Töö tegija: Töö tellija: KVVK OÜ RPE Liikluskorraldus OÜ Reg. kood: 16157962 Reg. kood: 14723009 Lastekodu 5, Tallinn Ranna tee 13, Tabasalu 76901, [email protected] Harjumaa MRT reg nr: EEP004537 [email protected] ÜLEGABARIIDILISE VEOSE TRASSIKORIDORI LAIENDUSED PÕHIPROJEKT Töö nr: 24001 Ehitusprojekti koostaja: Kätlin Vodja Kutse nimetus: Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7 Kutsetunnistuse nr: 163900 Ehitusprojekti vastutav spetsialist: Anne Visnapuu Kutse nimetus: Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Kutsetunnistuse nr: 176351 Tallinn 2024 "Ülegabariidilise veose trassikoridori laiendused" Töö nr 24001 12.02.2024 SISUKORD 1 ÜLDANDMED 2 1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS 2 1.2 Alusdokumendid 3 1.2.1 Lähtematerjalid 3 1.2.2 Normdokumendid 3 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 5 2.1 Olemasoleva olukorra kirjeldus 5 3 PROJEKTLAHENDUS 9 3.1 Asendiplaan 9 3.2 Projekteeritud katendid 9 3.3 Katenditele ja lähtematerjalidele esitatavad nõuded 9 3.4 Veeviimarid 9 3.5 Konstruktsioonid 9 3.6 Liikluskorraldus 9 3.7 Tehnovõrgud 10 3.8 Keskkonnakaitse 10 3.8.1 Üldised keskkonnakaitselised nõuded ehitamisel 10 3.9 Maastikukujundustööd 11 3.9.1 Muru rajamine ja haljasalade taastamine 11 3.9.2 Tööde lõpetamine 12 4 TÖÖDE TEOSTAMINE 13 4.1 Ettevalmistustööd 13 4.2 Ehitusaegne liikluskorraldus 13 4.3 Kasvupinnase eemaldamine 13 4.4 Täitekihtide ehitamine 14 4.5 Kaevetööd 14 4.6 Kaevikute tagasitäide 14 1/14 24001_PP_AA-3-01_seletuskiri "Ülegabariidilise veose trassikoridori laiendused" Töö nr 24001 12.02.2024 1 ÜLDANDMED 1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS Käesoleva projektiga on koostatud ülegabariidilise veose trassikoridorile laiendused põhiprojekti staadiumis. Trassikoridor algab Paldiski sadamast ning lõppeb Tootsis. Kasutusel on 2 erinevat marsruuti üheaegselt – esimene neist mööda mnt nr 4 (vt joonis 1) ja teine Rapla kaudu mnt nr 15 (vt joonis 2). Ajutisi laiendusi kasutatakse vaid veose vedamiseks, n-ö tühjalt tagasitulekuks mitte. Joonis 1 – marsruut nr 1 Joonis 2 – marsruut nr 2 2/14 24001_PP_AA-3-01_seletuskiri "Ülegabariidilise veose trassikoridori laiendused" Töö nr 24001 12.02.2024 Projekteeritav ala hõlmab järgmisi kinnistuid: Marsruut 1 • 80901:001:0310 - Tallinn-Pärnu-Ikla tee • 14901:001:0492 – Niidu tee L1 • 14901:001:0587 – Niidu tee L6 • 14901:001:0494 – Niidu tee L2 • 14901:001:0500 – Areküla tee • 14901:002:0045 – Tooma • 14901:002:0169 – Antsu-Toa • 14901:002:0110 – 19203 Are-Suigu tee • 14901:002:0333 – Kaupo • 14902:003:0141 – 19270 Suigu-Tootsi tee • 14902:003:0253 – Are-Suigu tee L11 • 14902:003:0254 – Suigu-Tootsi tee L12 Marsruut 2 • 72703:002:0079 – 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee L11 • 66904:003:0444 – 20125 Rapla ümbersõit • 66801:001:1712 – 28 Rapla-Märjamaa tee • 66904:003:0445 – 20125 Rapla ümbersõit • 27601:003:0044 – 27 Rapla-Järvakandi-Kergu tee • 27601:003:0057 – 58 Aluste-Kergu tee 1.2 Alusdokumendid 1.2.1 Lähtematerjalid ● Tellija lähteülesanne, soovid ja ettepanekud. 1.2.2 Normdokumendid Seadustes ja õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded: • Ehitusseadustik ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded; • Liiklusseadus ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded; • Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (Majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrus nr 2); • Tee ehitamise kvaliteedinõuded (Majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määrus nr 101); • Tee projekteerimise normid (Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71); • Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele (Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 12) • Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 43) • Tähistatavate teede liigid, juhatus- ja teeninduskohamärkide paigaldamise kord ning sihtpunktidele viitamise süsteem (Majandus- ja taristuministri määrus nr 89) Transpordiameti juhendid • Elastsete teekatendite projekteerimise juhend MA 2017-003 (2020); • Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (2020); • Killustikust katendikihtide ehitamise juhend (26.01.2022); • Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (2021); • Riigiteede liikluskorralduse juhend Transpordiamet 2023 Projekteerimisel aluseks võetavad standardid ja eeskirjad • Elastsete teekatendite projekteerimise juhend MA 2017-003 (2020. a redaktsioon); • EVS-EN 13242:2006+A1:2008 Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatava sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid; • EVS 901-1:2020 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude ja pindamiskihtide täitematerjalid; • EVS 901-2:2016 Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained; • EVS 901-3:2021 Tee-ehitus. Osa 3: Asfaltsegud; • EVS 901-20:2013 Tee-ehitus. Katsemeetodid. Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine; 3/14 24001_PP_AA-3-01_seletuskiri "Ülegabariidilise veose trassikoridori laiendused" Töö nr 24001 12.02.2024 • EVS-EN 13108 Asfaltsegud. Materjalide spetsifikatsioonid; • EVS-EN 13108-8:2016 Asfaltsegud. Materjali spetsifikatsioon. Osa 8: Ringlussevõetud asfalt • EVS 934:2016 Pinnas. Katsemeetodid ja katseseadmed. Plaatkoormuskatse; • EVS 613:2023 Liiklusmärgid ja nende kasutamine; • EVS 614:2022 Teemärgised ja nende kasutamine; Võrguvaldajate tehnilistes tingimustes võivad esineda täiendavad nõuded seadustele, eeskirjadele ja standarditele. 4/14 24001_PP_AA-3-01_seletuskiri "Ülegabariidilise veose trassikoridori laiendused" Töö nr 24001 12.02.2024 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 2.1 Olemasoleva olukorra kirjeldus Esimesele marsruudile jäävad laiendatavatest ristmikutest kolm on lihtristmikud ja üks on ohutussaarega ristmik (vt joonis 3-6). Joonis 3 – Marsruut 1, esimene laiendusala Joonis 4 – Marsruut 1, teine laiendusala 5/14 24001_PP_AA-3-01_seletuskiri "Ülegabariidilise veose trassikoridori laiendused" Töö nr 24001 12.02.2024 Joonis 5 – Marsruut 1, kolmas laiendusla Joonis 6 – Marsruut 1, neljas laiendusala Teise marsruudi laiendustest üks on mnt nr 4 Kanama viadukti läheduses, kus ette jäävad olemasolevad põrkepiirded ja valgustusmast. Teine laiendatav koht on ringristmik Rapla ümbersõidul. Kolmas laiendus on ohutussaarega ristmikul (vt joonis 7-9). 6/14 24001_PP_AA-3-01_seletuskiri "Ülegabariidilise veose trassikoridori laiendused" Töö nr 24001 12.02.2024 Joonis 7 – Marsruut 2, esimene laiendusala Joonis 8 – Marsruut 2, teine laiendusala 7/14 24001_PP_AA-3-01_seletuskiri "Ülegabariidilise veose trassikoridori laiendused" Töö nr 24001 12.02.2024 Joonis 9 – Marsruut 2, kolmas laiendusala 8/14 24001_PP_AA-3-01_seletuskiri "Ülegabariidilise veose trassikoridori laiendused" Töö nr 24001 12.02.2024 3 PROJEKTLAHENDUS 3.1 Asendiplaan Lihtristmikele ja ohutussaarega ristmikele on projekteeritud sisekurvi laiendus, arvestades ülegabariidilist veost vedava veoki manöövrit, kus tagumised rattad lõikavad sisekurvi. Seoses laiendustega on ettenähtud ajutiselt eemaldada laiendusalasse jäävad tähispostid, liiklusmärkide postid, liiklusmärgid, valgustusmastid ning põrkepiirded. Lisaks on olemasolevate tee servadesse ettenähtud märgid 686a ja 686b. Mnt nr 4 Kanama viadukti piirkonna laienduse ja põrkepiirete eemaldamise eesmärk on võimaldada tagasipööre veokile. Rapla-Märjamaa ringteele on projekteeritud veokile 8m laiune veokoridor üle ringtee. 3.2 Projekteeritud katend Projekteeritud ajutine freespurukatend - Ringlussevõetud asfalt 32 RA fr 0/16 h = 12cm - Paekillustikust alus fr 4/63 (Emin=140Mpa) h = 35 cm - Filtreeriv täitepinnas vajadusel - Olemasolev aluspinnas 3.3 Katenditele ja lähtematerjalidele esitatavad nõuded Ringlussevõetud asfaldi nõuded: 32 RA fr 0/16 (EVS-EN 13108-8:2016 - Asfaltsegud. Materjali spetsifikatsioon. Osa 8: Ringlussevõetud asfalt) 3.4 Veeviimarid Ette on nähtud marsruudi nr 1 neljandale laiendusalale truubi pikendus 21m võrra. 3.5 Konstruktsioonid Projekteeritavas alas rajatavad konstruktsioonid puuduvad. 3.6 Liikluskorraldus Kõik laiendusalasse jäävad liikluskorraldusvahendid (sealhulgas põrkepiirded ja valgustusmastid) on ettenähtud ajutiselt eemaldada. Peale vedude lõppemist tuleb need paigaldada statsionaarselt. LM 686 vahemaa paika panemisel lähtuda „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Veosele ettejäävad statsionaarsed liiklusmärgid tuleb eemaldatavaks muuta hülssmeetodil ning vältimaks nende märkide pöörlemist paigaldatakse mõlemale poole lõiget polt koos mutriga. Peale vedu ning katete taastamist tuleb kõik liikluskorraldusvahendid taaspaigaldada nende algsetesse asukohtadesse. Projekteeritud liiklusmärgid kuuluvad 1 suurusgruppi. Liiklusmärkide valmistamisel kasutada vähemalt 2 mm paksust alumiiniumist märgialust ja kilet vastavalt standardile EVS 613:2001/A2:2016. Liiklusmärkide materjalinõuded Tee kõrvale paigaldatavatel liiklusmärkidel tuleb kasutada II klassi valgust peegeldavat kilet. Liiklusmärkide ja viitade paigalduskaugus katte servast peab olema vähemalt 2 m, paigalduskõrgus peab olema kooskõlas standardiga EVS 613 „ Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ . Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud 9/14 24001_PP_AA-3-01_seletuskiri "Ülegabariidilise veose trassikoridori laiendused" Töö nr 24001 12.02.2024 koormustele. Tuulerõhu klassiks tuleb võtta vähemalt WL4 ja dünaamilise lumekoormus klassiks võtta vähemalt DSL3. Vundamentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN 206-1 nõuetele vastavat betooni C35/45XF4KK4. Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid. Liiklusmärkide paigaldamise asukohad täpsustada enne paigaldamist objektil Transpordiameti liikluskorralduse osakonna esindajaga. Liiklusmärkide postid ja tarvikud Ühe posti küljes olevad liiklusmärgid peavad olema joondatud vertikaalselt ja/või horisontaalselt. Vundament peab vastu võtma EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80% tugevusest. Liiklusmärkide paigaldamine Projekteeritud liiklusmärgid tuleb paigaldada vastavalt standardile „EVS 613:2001/A2:2016 Liiklusmärgid ja nende kasutamine”. Liiklusmärkide postide paigaldamisel tuleb arvestada tehnovõrkude asukohtadega ja kaitsevööndiga. Postide paigaldamisel tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb ohutuse tagamiseks teostada kaevetööd käsitsi. 3.7 Tehnovõrgud Kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb sellest eelnevalt teavitada kommunikatsiooni valdajat ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav töödeluba. Vajadusel tuleb koostöös valdajaga täiendavalt märkida välja kõik töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Olevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdajate ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigutatakse ümber vastavalt projektile ja nende haldaja poolt antud juhistele. Kui kaevamistöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks. Olemasolevate kommunikatsioonide all ja kõrval tehtav täidis peab vastama uutele konstruktsioonidele mõeldud täidise tihedusele. Kaableid peab enne ekskavaatoriga kaevamist vajalikes kohtades käsitsi välja kaevama, et näha kaablite kulgemise suunda ja sügavust. Ekskavaatoriga kaevamine ei või ilma eelpool mainitud meetmete kasutamist ulatuda lähemale kui 2 m märgistatud kaablitele. Töid kaablikaitsetsoonis tuleb teha käsitsi või väike-mehhanismidega. Mehhanismide kasutamisel (tihendamisel) kaablite või torude (veetorude ja kanalisatsiooni torude) kohal tuleb arvestada, et toru oleks eelnevalt kaetud vähemalt 25 cm paksuse pinnase kihiga, kui pole teisiti määratud trassi valdaja poolt. Ehituse ajal tuleb jälgida, et oleks tagatud kõikide luukide säilimine. 3.8 Keskkonnakaitse 3.8.1 Üldised keskkonnakaitselised nõuded ehitamisel Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Kogu tööde perioodil peavad olema garanteeritud juurdepääsud olemasolevatele hoonetele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada. Töövõtja peab võtma vastavad meetmed, tutvustamaks kõigile oma alltöövõtjatele Eestis kehtivaid keskkonnakaitseseadusi ja –nõudeid ning rakendama kõigis tööpiirkondades kõiki vajalikke kontrollmeetmed, enne kui lubab töid jätkata. Töövõtja rakendab vajalikke kogumismeetmeid, nagu 10/14 24001_PP_AA-3-01_seletuskiri "Ülegabariidilise veose trassikoridori laiendused" Töö nr 24001 12.02.2024 näiteks õlieraldid, et vältida pinnase saastumist või rajab settetiigid hõljuvainete välja setitamiseks. Kogutud ohtlikud ained likvideeritakse seaduses ettenähtud viisil. Ohtlike ainete maha loksumise korral tuleb koheselt võtta kasutusele meetmed saastunud alade puhastamiseks. Kaevetrassi täitmiseks ja teekatte taastamiseks vajalik materjal ladustatakse selliselt, et see ei sega liiklejaid ja ümbritsetakse piiretega. Materjale, töövahendeid, pinnast jm ei tohi ladustada tehnovõrkude kaevude, põõsaste ja peenarde peale ega puude juurestiku kaitsealale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad tänavamaal kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega. Kasvumulla eraldi kaevamisel võib seda kasutada objekti haljastustöödel. 3.9 Maastikukujundustööd 3.9.1 Muru rajamine ja haljasalade taastamine Seoses ehitustöödega kahjustatud murupindade taastamisega ja uute murupindade rajamisel lähtuda järgnevatest nõuannetest. Parim aeg muru rajamiseks on kevadel (aprillist mai keskpaigani) või hilissuvel (juuli lõpust septembri alguseni). Muudel aegadel on väga tähtis hea kastmisvõimaluse olemasolu. Vastrajatud muru tuleb kuivade ilmadega kasta üle päeva. Avatud ja tuulises kohas isegi iga päev, et olla kindel heas tulemuses. Seemned võib külvata veel ka hilissügisel just enne maa külmumist, nii alustavad need idanemist alles kevadel. Muru rajamiseks tuleks eelistada mineraalmulda, soovitavalt saviliiva või kergemat liivsavimulda. Turbal põhinevat kompostmulda kasutades võib jääda murupind vetruv. Piisavaks mullakihi paksuseks on 15 cm või rohkem. Mullakihi tüsedusest sõltuvad hilisemad hoolduskulud. Õhukesele mullakihile rajatud muru vajab hiljem palju kastmist ja väetamist. Pärast mulla laotamist ja esmast tasandamist on soovitav jätta muld üheks kuuks või isegi pikemaks ajaks seisma, et see vajuks ja tiheneks. Samuti jõuavad sel perioodil tärgata umbrohud, mis tuleb enne muru rajamist hävitada. Vajumiseks vajaliku aja pikkust saab lühendada, kui mulda regulaarselt tugevalt kasta või laotada muld laiali kihiti iga kihti eraldi planeerides ja rulliga kergelt tihendades. Kasvumuld peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid. Kasvumuld ei tohi sisaldada kive, killustikku, umbrohujuuri ega taimedele kahjulikke aineid. Kasvumullana ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning tasandada niidukõlbulikuks. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema. Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul kui kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muruseeme tuleb külvata ajal kui kasvualus ei ole külmunud ning muru jõuab tärgata ja juurduda enne kasvuperioodi lõppu. Soovitatav aeg aprill – mai ja juuli lõpp – septembri algus. Muul ajal külvatud muru tuleb kas iga päev korrapäraselt kasta või oodata kuni muru vihmaperioodi saabudes tärkab. Muruseemnesegu tuleb külvata vähemalt 20 g/m2, kasutada nn universaalmuru seemnesegu (punase aruheina vormid (50–60%) ja aasnurmikas (30–40%)). Seemnesegu tuleb külvata ühtlaselt, kas käsitsi või masinaga. Külv tuleb ettevaatlikult riisuda mulda max 1 cm sügavusele ja rullida. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada. Muruseemnete külvi ettevalmistustöödel ja külvitöödel ning kulunormi puhul lähtuda muruseemne tootja juhistest, mis on reeglina leitavad toote pakendil. Kevadisel muru rajamisel sobib rajamisväetiseks üldväetis 10kg/400 m². Kui muru rajamine jääb sügiseks sobib kasutada sügisväetist 10kg/400 m². 11/14 24001_PP_AA-3-01_seletuskiri "Ülegabariidilise veose trassikoridori laiendused" Töö nr 24001 12.02.2024 3.9.2 Tööde lõpetamine Ülegabariidiliste vedude tõttu rikutud riigiteede elemendid (sh teepeenrad, teekatend, liiklusmärgid, põrkepiirded jms) tuleb huvitatud isikul taastada. Tööde lõppedes peavad taimed, tugi- ja kaitsetarindid olema paigas. Tööjäljed peavad olema koristatud. Vajalikud hooldetööd ja parandused peavad olema teostatud. Murualadel ei tohi olla veeloike ega paljandeid. Peale igat veokorda tuleb vajadusel riigitee kate puhastada. 12/14 24001_PP_AA-3-01_seletuskiri "Ülegabariidilise veose trassikoridori laiendused" Töö nr 24001 12.02.2024 4 TÖÖDE TEOSTAMINE 4.1 Ettevalmistustööd Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb välja märkida kõik iseloomulikud projekteeritud tee- elemendid. Väljamärgitud punktid tuleb looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida. Kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis, teavitada sellest eelnevalt trassi valdajaid ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav töödeluba ja märkida välja töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Paigaldada vajalikud kaitse-reservtorud või teostada muud vajalikud ette nähtud kaitsemeetmed. Töövõtja vastutab kõigi ajutiste tööde projekteerimise, ehitamise eest, mis on vajalikud projekteeritud lahenduse saavutamiseks. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellija ja maaomanikega enne ehitustööde algust. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Kõik kaevandipinnad tuleb korralikult viimistleda vastavalt projekteeritud lahendusele. Töövõtja peab vältima kaevamist üle joonistel näidatud joonte ja tasandite, kaevandi kõrval oleva maapinna häirimist ning materjali rikkumist väljaspool vajaliku kaevandi piire rohkem, kui piisava minimaalse tööruumi loomiseks vajalik. Lihked, kaevandid tööruumi loomiseks, liigsed kaevandid ja rikutud alad tuleb inseneri rahuldaval viisil korda teha töövõtja kulul. 4.2 Ehitusaegne liikluskorraldus Ehituse ajal lähtuda määrusest „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Ehitusprotsessi ajal teed liiklusele ei suleta. 4.3 Kasvupinnase eemaldamine Projekteeritaval alal ehitatavate rajatiste alal paiknev kasvupinnas tuleb eemaldada kogu paksuses. Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada projekteeritaval alal ja kasutada hiljem haljastamiseks. Kasvualuse rajamiseks on lubatud kasutada välja kaevatud kasvupinnast, kui see vastab kasvualusele esitatud nõuetele. Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juur-umbrohte. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud (peab surumisel kergesti lagunema). Kasvualus peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kõigi ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases on kehtestatud Keskkonnaministri 28.06.2019. a määruse nr 26 "Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases" Lisas (edaspidi KeM määrus nr 26). Ohtlikeks jäätmeteks liigitamisel tuleb lähtuda ohtlike ainete sisaldusest, mida väljendatakse milligrammides pinnase kuivaine kilogrammi kohta. Pinnas on reostunud, kui vähemalt ühe ohtliku aine sisaldus ületab KeM määruse nr 26 lisas antud maa kasutustüübile (tööstusmaa) vastavat piirarvu ning sellist väljakaevatud pinnasekogumit tuleb käsitleda ohtlike jäätmetena, kui sellele ei leidu ehitusprojektiga määratud ja keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvat rakendust samal objektil. Haljastustöödeks omaduste poolest mittesobivat kasvumulda saab kasutada haljasalade alumiseks täiteks juhul, kui see ei sisalda ohtlikke aineid üle tööstusmaa piirmäära. Ohtlikke aineid sisaldav pinnas (tööstusmaa piirarve ületavalt reostunud pinnas) liigitub ohtlikuks jäätmeks ja see tuleb töövõtjal üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavatele ettevõtetele. 13/14 24001_PP_AA-3-01_seletuskiri "Ülegabariidilise veose trassikoridori laiendused" Töö nr 24001 12.02.2024 4.4 Täitekihtide ehitamine Kõik mullatööd tuleb teostada täpses vastavuses projekti joonistel antud teede plaaniga ja lõigetega. Muldkeha rajatakse ühtlastest tihendamiseks sobiliku paksusega kihtidest. Muldes kasutatava pinnase niiskusesisaldus peab olema lähedane tihendamiseks vajalikule optimaalsele niiskusele. See tähendab, et Proctor-teimiga on laboratoorselt määratud materjali maksimaalne kuivtihedus ja optimaalne veesisaldus ning ehitusplatsil kontrollitakse tihendatuse saavutamist sellele lähedasel niiskussisaldusel, mille alusel määratakse sobiv veesisalduse vahemik. Liiga kuiva materjali korral tuleb seda täiendavalt kasta. Muldkeha kihtide vastavust kontrollitakse järgnevalt esitatud tingimustele. Muldkeha tiheduse kontroll Muldkeha ehitamisel kasutatava pinnase (täitepinnase) ja liivaluse tihendamist tuleb kontrollida tihendusteguri määramise teel ja täidetud peavad olema nõuded vastavalt MTM määrus 101 (10.08.2015) „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ Lisa 6. Tiheduse määramise välikatsega määratud tihedust võrreldakse vastava materjali laboratoorsel Proctor-teimil määratud võrdlustihedusega. Kontroll tuleb teostada kasutatavast materjalist sõltuvalt sobiva tiheduse määramise katseseadmega (penetromeeter, lõikerõngas, liivakoonus või muu tiheduse määramiseks sobiv seade). Kindlasti ei sobi muldkeha tiheduse kontrollimiseks LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmed, kuna nende seadmete mõõteandmed ei võimalda adekvaatselt hinnata tihendustegurit. 4.5 Kaevetööd Kaevetöödel saadavat materjali võib muldkeha ehitamise nõuetele vastavuse puhul kasutada tagasitäitel. Kui ühes kaevikus on nii ehituseks sobivat kui ka sobimatut pinnast, tuleb need kaevata eraldi, vältides seejuures pinnaste segunemist. Objektil üle jääv tehniliste omaduste poolest ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal suunata jäätmekäitlusse vastavalt jäätmeseadusele. Pinnase seisundi hindamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri KeM määrusest nr 26 – ohtlike ainete sisaldus taaskasutatavas pinnases ei tohi ületada lisas toodud piirväärtusi elumaal või tööstusmaal sõltuvalt territooriumi maakasutuse sihtotstarbest, kus jäätmeid taaskasutatakse. 4.6 Kaevikute tagasitäide Kaevikute tagasitäiteks muldkehas kasutatakse esimese eelistusena ehitustööde käigus teisaldatavat või objektil paiknevat kohalikku materjali, mille külmakindlus tuleb tõendada. Paigaldatav täitepinnas tuleb kõigil ehitatavatel teedel paigaldada ning tihendada mitte üle 0,3 m paksuste kihtidena, tagades seejuures normikohase niiskusrežiimi (kuiva ilma korral täiendavalt niisutades). Tagada tuleb külmakindlate materjalide kasutamine 1,0 m ulatuses katte pinnast, seega tuleb vajadusel eemaldada külmakerke ohtlik pinnas ja asendada külmakindla karjäärimaterjaliga. Koostas: Kätlin Vodja Kontrollis: Anne Visnapuu /allkirjastatud digitaalselt/ 14/14 24001_PP_AA-3-01_seletuskiri
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel