dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Sissetulev kiriAvalik

Jõelähtme ja Maardu detailplaneeringute sademeveest

Transpordiamet · 16. veebruar 2024
Seotud ettevõtted
K-Projekt Aktsiaselts (adressaat)
Viit
7.1-2/24/2686-1
Registreeritud
16. veebruar 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
K-Projekt Aktsiaselts
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari
7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid
Toimik
7.1-2/2024
Vastutaja
Arvo Veltri (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Tehnovõrkude üksus)
Lahendamise tähtaeg
12. märts 2024

Failid

  • 📎E-kiri.eml11189 KB
  • 📎Kraavi_eksperthinnang_plaan_pikipr_31012024.asice8109 KB

Sisu (failidest)

tud Planeeri Liitumispunkt ühiskanalisatsioonivõrguga am nr 2 Reoveemõõdukaev trafoalaja V trafod Maardu linn 10/ 0.4k Reovee kanalisatsiooni pumpla A -2 , Jõelähtme vald (HEK Reoveekuja R=10 m ) PT2 600 kV A 34.00 kuni 2X1 2 (34.00) 1)32.20 Ø110 K1-2 ) mahus 2)32.00 Ø160 jekt AS L 5 (K-Pro Töö 2205 trafoalajaam Veevõtukoht - _ planeerit ud 2 - _ - Tuletõrje veemahuti (V=108 m3) tud 2x54 m3 Planeeri 1872 m² P- am nr 1 trafoalaja 0/ 0.4kV trafod i tee Peterbur ,0 -2,1 10 (H EK A ) Liitumispunkt ühisveevõrguga 600 kVA 1 De63 kuni 2X1 2 reku Vana-Hind 10 468m² 7,0 mine S 100% lektriliitu :0090 0 55 01 4, 45,0 P- 4460 5:0 lõige Pos. 1 e .4kV seadmes -Narva tee 2,7 tud s isse L270 20 1 Tallinna a 0 Plane eri m 3077m² a 5,0 i KP alaja L 100% in 33,5 :0878 ab e lli 24504:003 10kV ka P-7 Sisetulekustutusvee mahuti 10,7 (V=54 m3) e n - Narva te P-9 1 Tallin 30,7 P-16 kW Pa=500 reku Vana-Hind1-3K eering P-10 P-18 detailplan 12.2022 1 2, 0 P-6 0kW Jõelähmte 1 vallavalit nr 1208 use 29. Pa=120 Algatatud otsusega P-10 Ä ja/või Th 4, 0 ine 18 m 4650 P-10 ektriliitum _ 3 Pos. 1 el 4kV seadmes P-13 3 m a 0. 8596 m² P - 55 2,0 alajaa 10 d laneeritu 45,2 roheala pind: 1188m² Pos. 1 p punkt is sideliitum 21 3 39 P-13 50 Krunt pos nr 1 planeeritud elektrivarustuse liitumiskilp Pa=800 k W Pa=900 k W F2=6,4ha 2 Ä ja/või Th 3 Ä ja/või Th 18 47_60 12573 m ² 3 - 62 Pa=900 k W lektriliitu mine 44 F3=1,3ha mine Pos. 4 e .4kV seadmes Ä ja/või Th lektriliitu PT3 25 3 18 63_ Pos. 3 e .4kV seadmes a 0 Ä ja/või Th 3 18 54_90 1 3 - a 0 alajaam 3 alajaam 1-3K ² 48 12 6 m 42 10370 m² 22,1 10 Ä ja/või Th Rusniku reku 75 3 Uus-Hind 18 52_ 30 117m² 13658m² 3 - M 100% M 100% :0877 26 24504:003 unkt :0571 Liitumisp ga ² 4:0 03 10406 m 2450 rgu Ä ja/või Th gaasivõ 39 mine P-12 lektriliitu 43 ,3 Pos. 2 e .4kV seadmes 1-3K unkt Liitumisp a a0 rgug alajaam gaasivõ 22,4 unkt Ä ja/või Th Liitumisp a 1-3K a a sivõ rgug P-12 g tee L10 6 Ä ja/või Th 11601 Lo o-Loovälja 1185m² 1-3K L 100% unkt Liitumisp a :0561 3K 24504:003 looduslikuna säilitatava roheala pind ca 4360 m² ug gaasivõrg se maaüksu küla Raja G Liivamäe ilplaneering deta 2022 P-12 tee L9 12. o-Loovälja PT4 use 29. G vallavalit d 11601 Lo laneeritu Jõelähtme nr 1208 Algatatud otsusega 5350m² G Pos. 4 p punkt L 100% 2450 4:0 03 :05 74 m is sideliitu P-13 mahus jekt AS) 2 205 5 (K-Pro lisatsioon tee G Tö ö kana tud side oplavneäeriltujda 6,5 Krunt pos nr 1 planeeritud planeeri veevarutuse liitumispunkt 2,0 L o 17,3 30 Krunt pos nr 1 planeeritud tee L7 reoveekanalisatsiooni liitumispunkt 11601 Lo o-Loovälja Pos. 3 unkt 3512m² ispunkt Liitumisp a V11 G L 100% 24504:0 03 :0558 sideliitum 21,2 a sivõrg ug V11 V11 K11 6 ga V11 K11 K11 30, 8,9 V11 K11 30 V11 K11 d laneeritu TINGMÄRGID V11 K11 roheala pind: 970 m² Pos. 2 p punkt V11 K11 V11 K11 V11 K11 elii tu m is K11 d sid laneeritu V1 V1 K11 Pos. 1 p punkt V1 K1 V1 V1 K1 is Kinnistu piir V11 K1 V1 V1 V1 K1 sideliitu m K11 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 Projekteeritud veetoru V11 V1 V1 K1 V1 K1 K11 V1 K1 V1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 Projekteeritud reoveekanalisatsioonitoru V11 V1 V1 K1 K11 V1 K1 V1 K1 V1 V1 K1 V1 K1 Projekteeritud reservtoru V11 V1 K1 V1 K11 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 PT1 Projekteeritud sademevee kanalisatsioonitoru V11 K11 K1 V11 K11 W2W 1 2 K1 K11 V11 W 12 W 2 Krunt pos nr 1 planeeritud W reoveekanalisatsiooni liitumispunkt K1 1 1 123 2W Krunt pos nr 1 planeeritud 3 2 veevarutuse liitumispunkt W 1 K1 2W F1=3,0ha 2 W Krunt pos nr 1 planeeritud 1 K11 elektrivarustuse liitumiskilp V 2W W2 1 K1 W2W 1 2 K1 W 1 2 W 2 W 1 2W K1 2 W 1 L100% 1343m2 2W 6 2 - W 1 - - K1 - 16 2W W2 1 W2W 1 2 E100% 2 92 //15 K1 1 1/5 W W 1 2 W Krunt pos nr 2 planeeritud 2 elektrivarustuse liitumiskilp P12 W 6 Krunt pos nr 2 planeeritud 1 K1 2W reoveekanalisatsiooni liitumispunkt 2 W Krunt pos nr 2 planeeritud 1 Krunt pos nr 5 planeeritud reoveekanalisatsiooni liitumispunkt veevarutuse liitumispunkt 2W 2 W K1 1 Krunt pos nr 5 planeeritud K11 veevarutuse liitumispunkt V 2W W2 1 K1 Krunt pos nr 5 planeeritud W2 elektrivarustuse liitumiskilp 1W 2 E100% W 1 3 92 //15 2W K1 1/5 2 W 1 P12 Krunt pos nr 3 planeeritud 2W E100% 2 elektrivarustuse liitumiskilp 5 W K1 1 9/5 1/4 2 /1 Krunt pos nr 3 planeeritud 2W 2W P10 reoveekanalisatsiooni liitumispunkt 1 Krunt pos nr 3 planeeritud K1 2WW Krunt pos nr 4 planeeritud veevarutuse liitumispunkt 12 reoveekanalisatsiooni liitumispunkt Krunt pos nr 4 planeeritud W2 1W K11 2 veevarutuse liitumispunkt V K1 W Krunt pos nr 4 planeeritud 1 2W elektrivarustuse liitumiskilp 2 6,0 W 10 1 2W 2 W 1 K1 2W W 2 1 6,0 E100% 4 92 //15 1/4 P10 L100% 7 - - - - Mh1:200 Jõelähtme valla Raja, Uus-Hindreku ja Rusniku detailplaneeringualade sademevee ärajuhtimise EKSPERTHINNANG Käesolev eksperthinnang on koostatud Jõelähtme valla Liivamäe küla Raja, Uus-Hindreku ja Rusniku detailplaneeringualadelt (edaspidi „planeeringuala“) sademevee ärajuhtimise kohta. Planeeringuala paikneb kahel pool riigile kuuluvat Loovälja teed. Loovälja tee kuivenduskraavid on juhitud Kroodi ojasse põhja pool Peterburi teed, kus Kroodi oja veepind on tunduvalt madalam kui seda on Maardu järve veepind. Käsitletavatelt planeeringualadelt Loovälja tee kuivenduskraavide vooluhulka ei ole võimalik praeguste truupide läbimõõtude korral oluliselt suurendada. Planeeringualale eesvoolu rajamine, mis juhiks sademeveed Peterburi tee alt läbi on sedavõrd kallis ja käesolevas eksperthinnangus seda varianti ei analüüsita. Kuna planeeringuala kuulub Maardu järve valgalasse siis analüüsitakse võimalust juhtida planeeringuala veed Maardu järve. Maardu järve tavaline veepind on 32,90 m ja maksimaalne veepind 33,70 m. Eskiisi tasemel vaadeldi mitmeid variante aga sõelale jäi variant, mille korral kõige vähem oleks lõikumisi olemasoleva ja planeeritava taristuga. Planeeringualalt sademevee ärajuhtimiseks on ette nähtud rajada kraav vastavalt järgneval joonisel esitatule. Kraav on väikse languga, mistõttu töötab see vooluhulga tippusid reguleeriva mahutina. Planeeritav kraav on joonisel näidatud helesinise joonega, rohelise sakilise joonega on näidatud planeeritava kraavi valgalad ja punase ringiga kohad kus on arvutatud vooluhulgad. Joonis 1 Planeeritava kraavi pinnavee valgalad Vooluhulkade arvutamisel on planeeringualal võetud keskmiseks äravooluteguriks 0,7 st, et 70% sademetest jõuab kraavi, valgalal F3 on see 0,55. Vooluhulkade arvutus EVS848:2021 metoodika alusel EVS848:2021 standardi Väliskanalisatsioon kohaselt arvutatakse sademevee vooluhulka valgaladelt, mille pindala on kuni 100 ha valemiga: = xA kus Q –ärajuhitava sademevee arvutusäravool, l/s q –arvutusvihma keskmine intensiivsus, l/s ha - keskmine äravoolutegur A – valgala suurus, ha Arvutusvihma intensiivsus sõltub vihma kestusest. = 2,778 kus q – arvutusvihma intensiivsus, l/s ha a, b, c – tegurid, mis sõltuvad geograafilisest asukohast t –arvutusvihma kestus minutites P – arvutusvihma kordus aastates. Tallinna piirkonnas on: a=325,7 b=0,342 c=0,770 Arvutusvihma kestus t võetakse võrdseks sademevee kokkuvoolu ajaga valgala kaugemast punktist arvutuspunktini. Kokkuvoolu aeg koosneb vee voolamise ajast mööda maapinda ning voolamise ajast torustikus ja kraavis arvutuspunktini. EVS848:2021 tabel 4 iseloomustab tulvaveest tingitud uputuste riski hindamist, kus mõju on hinnatud vastavalt asukohale. Käesoleval juhul tuleks kasutada kordussagedust 3 aastat. Sademeveesüsteem peab töötama enda tööea vältel, mis on tavaliselt 50 aastat. Lähtudes eelnevast tuleb sademeveesüsteeme projekteerides arvesse võtta kliimamuutuse mõju. Soovituslik on tulevikku arvestada, kasutades tegurit 4% kümnendi kohta, seega viiekümne aasta kohta tuleks kasutada tegurit 1,2. Tabel 1 Arvutuslikud vooluhulgad Arvutus- Pind, Äravoolu- Kokku- Äravoolu- Kliima- Kesken- Arvutus- Märkused punkt ha tegur, voolu moodul, muu- datud lik aeg, q, l/s ha tuse voolu- voolu- min tegur hulk, l/s hulk, Q, l/s PT1 3,0 0,70 15 163,7 1,2 413 Kraavis on vaja reguleerivat mahtu PT2 9,4 0,70 38 74 1,2 584 850 m³ siis väljuv vooluhulk oleks 150 l/s Vooluhulk F3 PT3 1,3 0,55 15 163,7 1,2 150 290 valgalalt on 140 l/s F3-le lisandub vähe pinda ja arvestades kraavi reguleerivat mõju jääb PT4 290 vooluhulk samaks Punktis PT2 on arvutuslik vooluhulk 584 l/s aga kui panna pk 0,520 kohale d500 mm truup, mille läbilaskevõime on keskmiselt 150 l/s siis oleks vaja selles punktis vooluhulga tippude silumiseks reguleerivat mahtu 850 m³. Tavalise ristlõikega kraavis (vee sügavus 60 cm, põhja laius 1,0 m, nõlvus 1,5) 500 m lõigul oleks reguleerivat mahtu 570 m³. Lisaks on vaja veel 280 m³, mille saab kui teha 150 m lõigul kraav põhja laiusega 4 m. See laiem kraaviosa võiks olla reljeefi madalamas osas, siis on kaevemaht väiksem- sobiks pk0,650-0,800 vahemik. Kraav tuleb teha selliselt, et planeeringualalt tulevad veed ei satuks riigimaantee kraavidesse kuna vastasel juhul nii Maardu järve kõrgete veeseisude korral kui ka planeeringualalt tulevate suurte vooluhulkade korral hakkab järve vesi voolama teekraavidesse, mis koormab üle teekraavi truubid. Planeeritava kraavi trassi kohta on koostatud pikiprofiil kus on eeltoodud tingimusi arvestatud. Teekraavidega ristumistel juhitakse pk 0,00-0,046 vahemikus planeeringuala kraavi truup teekraavide alt läbi, pk 0,294 kohal õhust läbi selliselt, et teekraavi vesi pääseb toru alt läbi. Pk 1,090 kohal on teekraavid suhteliselt madalad ja seal juhitakse planeeringualalt tulev vesi torustiku kaudu olemasolevate teekraavide alt läbi. Alljärgnevalt on esitatud planeeringualalt planeeritava sademevee ärajuhtimise kraavi torustatud osad, mis lõikuvad riigiteedega. KOKKUVÕTE 1. Sademevee ärajuhtimine Jõelähtme valla Raja, Uus-Hindreku ja Rusniku detailplaneeringu aladelt tuleb teostada selliselt, et riigitee kraavidesse ei lisanduks täiendavat vett. 2. Mõistlik on juhtida planeeringuala sademeveed Maardu järve, mille tavaline veepind seda ka võimaldab. Väga harva esinev maksimaalne järve veepind tekitab küll tagasivoolu planeeritavasse kraavi aga planeeringuala maapinna vastav vertikaalplaneerimine tagab planeeringala piisava kuivenduse. 3. Planeeringuala vertikaalplaneerimisel tuleks arvestada sellega, et maapinna kõrgus jääks planeeritava kraavi põhjast vähemalt 1,0 m kõrgemale. 4. Kraavi trassi valikul on arvestatud sellega, et ei tekiks olemasolevate riigitee kraavidega kõrvuti olevaid paralleelseid kraave ja oleks vähem lõikumisi oleva ja planeeritava maa-aluse taristuga. 5. Planeeritava kraavi lõikumised olemasolevate maanteekraavideega on lahendatud torustikega, mis läbivad kraave piisavalt kõrgelt, et ei takistataks teekraavides vee voolamist või minnakse toruga teekraavide põhja alt läbi. 6. Torustike läbimõõtude vähendamiseks keskendada vooluhulga tippusid kraavides ja kraavi laiendis reguleeriva mahu tagamisega. Koostas (allkirjastatud digitaalselt) 13.02.2024 Kalev Raadla Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS hüdrotehnikainsener tase 8 kutsetunnistus 154804 Lisa 1 Plaan ekspert_V1 Lisa 2 Kraavi pikiprofiil_V1 0.00 Mh1:2000 Mv1:100 1 Piketi number 2 Maapinna kõrgusarvud m 3 Veepinna kõrgusarvud m 4 põhja kõrgusarv m Projekteeritud kraavi kalle ‰ 5 ‰ ‰ ‰ ‰ lõigu pikkus m ‰ ‰ ‰ ‰ 6 Projekteeritud sügavus m 7 Pikettide vahekaugus Saatja: "Eerik Kask K-Projekt" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: Jõelähtme ja Maardu detailplaneeringute sademeveest Kuupäev: 2024-02-15 14:41 Tere Jõelähtme vallas ja osaliselt Maardu linna territooriumil on koostamisel detailplaneeringud, millele on osutunud keerukaks leida sademevee ärajuhtimise lahendust. Arendajate koostöös on tellitud eksperthinnang, mis puudutab osaliselt riigi omandis olevaid transpordimaid. Eksperthinnangu on koostanud AS Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi, kellel on pikaaegne kogemus maaparanduse projekteerimise alal. Hinnangus analüüsitakse võimalust juhtida planeeringualade sademeveed Maardu järve. Palun manuses olevat eksperthinnangut vaadata ning anda tagasisidet, kas sellised lahendused oleksid Transpordiameti poolt vastuvõetavad. Arvestades Maardu järve lähedust, on tegu loodussäästliku ja loogilise lahendusega võrreldes alternatiividega. Küsimuste ja täpsustamist vajavate teemade puhul palun minu poole pöörduda. Tervitades Eerik Kask Projektijuht tel +372 626 4100 mob +372 5340 5637 e-post [email protected] <mailto:[email protected]> <https://kprojekt.ee/> <https://www.facebook.com/K-Projekt-192521614540782/> <https://www.instagram.com/kprojekt_as/> <https://www.linkedin.com/company/k-projekt-as> <https://www.youtube.com/channel/UCq5sAmeYzl86isPj902KZWA>
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel