Aadressid: V astavalt nimekirjale Meie 08 .0 5 .202 5 nr 4.2-17/ 4755 Raekoja ja selle lähiala detailplaneeringu kehtestamisest Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet teatab Narva Linnavolikogu 24.04.2025 otsusega nr 35 Narva linna Vanalinna linnaosas asuva Raekoja ja selle lähiala detailplaneeringu osalisest kehtestamisest Pos 4, Pos 7-8, Raekoja platsi, Rüütli tänava ja Suure tänava osas . Osaliselt kehtestatud Raekoja ja selle lähiala detailplaneeringu koostamise üldiseks eesmärgiks on vastavalt Narva linna Vanalinna linnaosa üldplaneeringule Rüütli, Suure ja Vestervalli tänavate vahelise ala koos olemasoleva Raekoja ning Tartu Ülikooli Narva Kolledži hoonega muutmine ülelinnalise tähtsusega Vanalinna linnaosa administratiiv- ja hariduskeskuseks. Sinna on mõeldud rajada uus linnavalitsuse hoone. Keskuse planeerimise nõudeks on ajaloolise Helsingi tänava asukoha määratlemine, väljakaevamine ja kasutusele võtmine tänavana. Peale ajaloolise Helsingi tänava ja Läänemüüri asukoha väljaselgitamist arheoloogiliste uuringute abil täpsustada Rüütli tn 5 ajaloolised krundipiirid, vajadusel võib täpsustada ka ülejäänud planeeringuala kruntide piire. Detailplaneering lahendab muu hulgas maa-ala heakorrastuse ja haljastuse küsimused, määrab tehnovõrkude asukohad. Kõik planeeringualal tehtavad mullatööd on lubatud vaid peale arheoloogilisi uuringuid või arheoloogilise järelevalve all Muinsuskaitseameti väljaantud loa alusel. Pos 4, Pos 7-8, Raekoja platsi, Rüütli tänava ja Suure tänava osas kehtestatav Raekoja ja selle lähiala detailplaneering on kooskõlas kehtiva Narva linna Vanalinna linnaosa üldplaneeringuga. Narva linna Vanalinna linnaosa üldplaneeringu menetluse käigus on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Kuna vastuvõetav Raekoja ja selle lähiala detailplaneering ei too kaasa kehtiva üldplaneeringu muutmise ega täpsustamise ettepanekut, siis eraldi KSH koostamine pole nõutav. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Tambu peaarhitekt (direktori asetäitja) Tatjana Nikolajenkova 5837 3585,
[email protected]
Tartu Ülikool
[email protected] Tartu Ülikooli Narva kolledž
[email protected] Päästeamet
[email protected] [email protected] Transpordiamet
[email protected] Keskkonnaamet
[email protected] Muinsuskaitseamet
[email protected] Kaitseministeerium
[email protected] Politsei- ja Piirivalveamet
[email protected] Maa- ja Ruumiamet
[email protected] Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet
[email protected] Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Amet
[email protected] Viru Elektrivõrgud OÜ
[email protected] AS Narva Vesi
[email protected] AS Narva Soojusvõrk HYPERLINK "mailto:
[email protected] "
[email protected] AS Gaasivõrk
[email protected] Telia Eesti AS
[email protected]
NARUA LINNAUOLIKOGU
OTSUS
Narva 24.04.2025 nr 35
Raekoja j a selle liihiala detailplaneeringu kehtestamine
Pos L-3, Pos 5-6, Pos 9-10 osas
1. Asjaolud ja menetluse kiik
Detailplaneering algatati Narva Linnavolikoga 26.09.2013 otsusega nr 89 "Raekoja ja selle ltihiala
detailplaneeringu algatamine" Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti
(edaspidi AmeQ ettepanekul.
Detailplaneeringu koostamise eesmiirgiks oli vastavalt Narva linna Vanalinna linnaosa tildplaneeringule
Riititli, Suure ja Vestervalli tiinava vahelise ala, koos olemasoleva raekoja ning Tartu Ulikooli Narva
KolledZi hoonega, muutmine tilelinnalise t[htsusega Vanalinna linnaosa administratiiv- ja
hariduskeskuseks. Sinna oli mdeldud rajada mh uus linnavalitsuse hoone. Keskuse planeerimise ndudeks
oli ajaloolise Helsingi tdnava asukoha m?iiiratlemine, taastamine ja kasutusele vdtmine jalakdijate
tdnavana. Lisaks tuli ette niiha uue linnaviiljaku, Stockholmi platsi asukoht Viru ja Rtiiitli tiinavate vahel,
mis toimiks kogunemiskohana ning Vanalinna linnaossa edasi suunajana. Kasutades ?ira maapinna
kdrguste vahet tuli kavandada Viru tn tasandile, uue viiljaku alla maa-alune parkimisv6imalus.
Detailplaneering tuli koostada kooskSlas kehtiva Narva linna Vanalinna linnaosa iildplaneeringuga.
Peale algatamisotsust koostati detailplaneering kogu planeeringuala ulatuses ning viidi Hbi
seadusekohane menetlus, kuid detailplaneering kehtestati' vaid osaliselt Narva Linnavolikogu
25.01,.2018 otsusega nr 5.
Raekoja ja selle liihiala detailplaneering oli koosk6lastatud ltihteseisukohtades loetletud asutuste ja
isikutega (Muinsuskaitseamet, Maa-amet, Piiiisteamet, Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet, Linna
Arenduse ja dkonoomika Amet, AS Gaasivdrgud, Telia Eesti AS, VKG Elektrivdrgud, AS Narva
Soojusvdrk, AS Narva Vesi). Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet koosk6lastas Artes Terrae OU
poolt koostatud Raekoja ja selle liihiala detailplaneeringu (166 nr 156DP1) 28.04.2017.
Detailplaneeringu menetlusknik ja osalise kehtestamise pdhjendused:
o Detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimus 28.04.2016.
o Raekoja ja selle liihiala detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu toimus 28.04.2016. Avaliku
arutelu toimumisasjast oli teada antud massiteabevahendites (Og.04.2016 ajalehes
,,Pdhjarannik" ja 08.04.2016 ajalehes ,,fopod") ning Ameti koduleheki.iljel. Kirjadega oli
teavitatud planeeringuala naabreid j a puudutatud isikuid.
o Planeering v6eti vastu ning suunati avalikule viiljapanekulel8.05.2017 Narva Linnavolikogu
otsusega nr 30 ,, Raekoja ja selle ldhiala detailplaneeringu vastuvdtmine ja avaliku vciljapaneku
korualdamine". Raekoja ja selle liihiala detailplaneeringu avalikul vriljapanekul 19.06. -
05.07.2017 laekus 27.06.2017 detailplaneeringule i.iks kirjalik vastuviiide HU Narva Prometei
poolt.
Vastuviiide oli seotud sellega, et Raekoja ja selle liihiala detailplaneeringul aadressiga Viru tn 9a olid
kujutatud olemasolevad garaaZihooned lammutatavatena. Planeeringuga piistitatud eesmdrgi
saavutamine tdi kaasa UU-le Narva Prometei kuuluva Viru tn 9a krundi v66randamise ja olemasoleva
hoonestuse likvideerimise ning nende asemel kavandatava administratiiv- ja hariduskeskuse
teenindamiseks maa-aluse parkimisala tekitamise. Parkla pealne osa oli kavandatud Stockholmi viiljaku
pikenduseks. Planeerimisseadus ja kinnisasja sundvSdrandamise seadus nrigid sellises olukoras ette
avalikes huvides v6Srandamiseks ette sundv6drandamise menetluse.
o Kohalik omavalitsus korraldas enne 01.01.2015 kehtiva PlanS $ 21 p 1 kohaselt 15.08.2017
Raekoja ja selle ltihiala detailplaneeringu avaliku arutelu. Avaliku arutelu toimumisajast oli teada
antud massiteabevahendites (29.07.2017 ajalehes ,,Pdltjarannik" ja 04.08.2017 ajalehes
,,fopod") ning Ameti kodulehekriljel. Kirjadega oli teavitatud planeeringuala naabreid ja
puudutatud isikuid.
Amet ei esitanud Raekoja ja selle liihiala detailplaneeringut 01.07.2015 kehtinud PlanS g 23 kohaselt
Ida-Viru Maavalitsusele jiirelevalve teostamiseks, kuna Pos 4, Pos 7-8, Raekoja platsi, Riiritli tdnava ja
Suure tanav a planeerimislahenduse kohta ei laekunud iihtegi vastuvdidet.
' Raekoja ja selle liihiala detailplaneering oli osaliselt kehtestatud Narva Linnavolikogu
25.01.2018 otsusega nr 5 Pos 4, Pos 7-8, Raekoja platsi, Riiiitli tdnavaja Suure tdnava osas.
Osaline kehtestamise oli tingitud asjaolust, et terve detailplaneeringu menetlus kuni
kehtestamiseni oleks olnud aegan6udev protsess kibiriirikimiste tdttu HU-ga Narva prometei.
Samas kuivdrd Raekoja platsi detailplaneeringut Pos 4, Pos 7-8, Raekoja platsi, Riiiitli tdnava ja
Suure tdnava osas HU Narva Prometei vastuvriide ei puudutanud, oli nende positsioonide
ulatuses vdimalik j a pdhj endatud detailplaneeringu kehtestamine.
Seni kehtestamata detailplaneeringu osas menetluse kiiik ja p6hjendused
Seoses vaide aluseks olnud olukorra muutumisega ning aadressil Viru tn 9a asuvate garaaZihoonete
vdSrandamisega linnale soovib Amet viia kehtestamiseni iilejiiiinud Raekoja ja selle lahiala
detailplaneeringu osa (Pos 1-3, Pos 5-6, Pos 9-10). Planeeringus mri6ratud linnaehituslikud ja
planeeringulised pdhim6tted on hetkel kehtivad ning detailplaneeringu p6hilahendus on aja- ja
asjakohane ka tdna. Osaliselt on lahendus ellu viidud vastavalt Narva Linnavolikogu 25.01.2018
otsusega nr 5 kehtestatud Raekoja ja selle kihiala detailplaneeringu lahendusele.
Raekoja ja selle liihiala detailplaneeringu lahendus Pos 1-3, Pos 5-6, Pos 9-10 osas oli seoses menetluse
jtitkumisega peale pikemat perioodi suunatud uuesti avalikule viiljapanekule 23.09.-
06.10.2024. Samuti
2
korraldas Amet Raekoja ja selle liihiala detailplaneeringu avaliku arutelu 29.11.2024. Avaliku
vtiljapaneku ja arutelu toimumisasjast oli teada antud massiteabevahendites (07.09.2024 ajalehes
,,Pdhjarannik" ja 06.09.2024 ajalehes ,,fopod"), Ameti kodulehekiiljel ning Narva linna kodulehel.
03.09.2024 kirjaga w 4.2-1718917 olid teavitatud planeeringuala asutused ja puudutatud isikuid.
Muinsuskaitseametpikendas 20.09.2024kirjaganr 5.1-t7.511777-1 haldusmenetluse seaduse g 41 alusel
ettepanekute esitamise ttihtaega. Amet on25.09.2024 andnud sellele vastuse rt 4.2-1718917-2,kus juhis
tiihelepanu sellele, et 03.09.2024 Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti poolt saadetud kirJ- rc 4.2-
l7l89l7 oli PlanS $ 135 1g 6 liihtuv teade avaliku viiljapaneku ja selle tulemuste avaliku arutelu
korraldamisest, mitte aga arvamuse avaldamise p?iring. Avaliku viiljapaneku aja pikendamist
Haldusmenetluse seaduse $ 41 alusel antud juhul ei rakendata. Samuti juhis Amet tiihelepanu sellele, et
Raekoja ja selle liihiala detailplaneering on enne planeeringu vastuv6tmist Muinsuskaitseameti poolt
juba kooskdlastatud (28.04.2017 kiri nr 5.1-17.5113-1, lisatud). Koosk6lastuse number
kultuurimilestiste riiklikus registris on 29809. Kuna detailplaneeringu pOhilahendust ei o1e muudetud,
ei pea detailplaneeringut uuesti kooskdlastama v6i selle kohta arvamust avaldama. Kuid soovi korral on
avaliku v?iljapaneku perioodil soovijatel vdimalik arvamust avaldada. Kusjuures kuiv6rd tegemist on
korduva avaliku viiljapaneku korraldamisega, on vastavalt PlanS $ 135 lg 10 v6imalik esitada arvamusi
vaid detailplaneeringu muudatuste kohta, mis on pdhilatrenduse muutmiseks planeeringusse tehtud
piirast planeeringu eelmise avaliku viiljapaneku korraldamist. Peale eelmist avalikku viiljapanekut
kehtestati detailplaneering osaliselt, antud juhul on vdljapanekule esitatud planeeringu kehtestamata osa
koosk6lastatud ja vastuv6etud pdhilahendust muutmata.
Keskkonnaamet esitas 03.10.2024 kirjaga nr 6-2124118349-2 m?irkuse planeeringualal paikneva
puurkaevu PRK0002110 kohta, millega Amet arvestas.
AS Gaasivdrk esitas 04.10.2024 kfujaga ff 3-71129\-24 arvamuse Raekoja ja selle liihiala
detailplaneeringu kohta. Planeeringulahendusse oli sisse viidud vastavad t[psustused, mille jtirgi esitati
detailplaneering AS-ile Gaasivdrk liibivaatamiseks. 20.03.2024 andis AS Gaasivdrk t[psustustele
ndusoleku.
Tiinaseks on osaliseltviljaehitatud Stockholmi viljak. Selle projekteerimise ja ehitamise kiiigus oli liibi
viidud pdhjalikud arheoloogilised uuringud, mille tulemusena sai tuvastatud Helsingi tdnava ajalooline
asukoht. Seoses sellega, et Riiiitli tn 5 (51101:002:0010) kinnistu ulatus ajalooliselt Helsingi tiinavani
ning v6ttes aluseks viirskete arheoloogiliste uuringute tulemused, tegi Amet ettepaneku Riiiitli tn 5 krundi
omanikule (18.03.2025kiinr 4.2-17/8917-6) korigeeridaRiititli tn 5 idapoolsetkrundipiiri,liites sellega
Helsingi td:nava iiiirse maariba. 23.03.2025 esitas Rtiiitli tn 5 krundi omanik kirjaliku n6usoleku
planeeringulahendusele.
Raekoja ja selle liihiala detailplaneeringu Pos 1-3, Pos 5-6, Pos 9-10 osas kehtestamise eesmdrk on
Stockholmi viiljaku pikendamise ja selle alla kohviku ja parkla kavandamine, administratiiv- ja
hariduskeskuse, sh uue linnavalitsuse hoone rajamine, ajaloolise Helsingi tdnava taastamine ja
kasutusele v6tmine k6nniteena, endise Liiiinemtitiri asukoha markeerimine k6nniteega. Samuti
lahendatakse detailplaneeringuga liikluskorralduse (sh juurdepiiiisud ja parkimine), maa-ala
heakorrastuse ja haljastuse kiisimused ning miiiiratakse planeeringu elluviimiseks vajalikud
keskkonnatingimused. Raekoja ja selle liihiala detailplaneering ei too kaasa kehtiva Narva linna
Vanalinna linnaosa iildplaneeringu muutmise ega ttipsustamise ettepanekut.
2. Oiguslikud alused
2.1. Planeerimisseaduse $ 139 lSike 1 kohaselt kehtestab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse
tiksus.
2.2. Narva linna pdhimiiiiruse punkti 4.4.30 kohaselt on detailplaneeringu kehtestamine
linnavoliko gu pride'uuses.
3. Otsus
Kehtestada Raekoja ja selle liihiala detailplaneeringu Pos 1-3, Pos 5-6, Pos 9-10 osas vastavalt lisatud
detailplaneeringu p6hij ooni sele j a seletuskirj al e.
4. Rakendussiitted
4.1. Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ametil avald,adaotsus ajalehes, milles
Narva linn avaldab ametlikke teateid, Ametlikes Teadeannetes ning detailplaneeringu
koostamise korraldaja veebilehel.
4.2. Kiiesolev otsus jdustub teatavakstegemisest.
4.3. Kdesolevat otsust on v6imalik vaidlustada Tartu Halduskohtu Jdhvi kohtumajas 30 piieva
jooksul j6ustumisest.
Tatjana Stolfat
Linnavoliko gu esl'mees
4
NAP\4.
Raekoja ja selle 16hiala detailplaneering, 2. osa
SELETUSKI RI
Seotud ku ltu u ri ma lestrsed:
Narva raekoda,l665-.l571 (ehitismalestis reg nr 14OO4) Asulakoht
(a rheoloog ia m alestis reg n r 2727 6)
N a rva Li nna ki nd lustused, T4.saj.-1863 (ehitisma lestis reg n r T3999)
Too nr.1567DP2
Aprill2025
Narva Linnavalitsus
Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet
Peetri plats 5, Narva 2O3OB
Tel +372 359 9O5O www.narva.ee
[email protected] www.narva plan.ee
Tel lija. N a rva Li nnava I itsuse Arh itektu u ri- ja Li nna pla neeri m ise Amet
Koostaja: Na rva Li n nava itsuse Arhitektuu ri- ja Li nna planeeri mise Amet
I
Ka re En no, volitatud arhitekt tase 7
Peeter Tambu, volitatud arhitekt tase 7
PI-ANEERINCU KOOSSEIS
SELETUSKIRI
A
1,
2 Planeeringu ldhtedokumendidla kir1avahetus.............. ................................4
3 Olemasoleva olukorra iseloomustus............. ..................................5
4 Planeeringuala kontaktvoondi funktsionaalsed seosed ..........................6
5 Narva Vanalinna linnaosa uldplaneeringu jargsed
detailplaneeringute koostamise tingimused ......................7
6 Muinsuskaitse eritingimused .............9
B
1, Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine............ ..............-l0
2
3 Arhitektuurin6uded ehitrstele ..........l0
4 Tanavate maa-ala ning liiklus- ja parkimiskorraldus ........j2
5 Haljastuse ja heakorrastuse pohimotted..................... ...............l6
6
7 Tehnov6rgud ja rajatised .............. ........18
7.L Olemasoleva olukorra iseloomustus ning uldosa ....l8
7.2
7.3 Kanalisatsioon ja sademevesi.................... ...........l8
7.4 Elektrivarustusja tanavavalgustus........... .................................l8
7.5
7.6
7.7 Telekom m u n ikatsiooniva rustus ...................... 20
8 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava e11uvrimiseks.....................2O
9 Servituutide seadmise vajadus................... ................2O
10 Kuritegevusriske vahendavad n6uded ja tingimused............... .............2j
LL Planeeringu rakendamise v6imalused ..............2j
JOONISED
L Srtuatsiooniskeem M l:5OOO
2 P la neeri n g ua la konta ktvoond i fu n ktsiona a lsed ja Ii nn ae hitu sl i kud seosed
M trooo
3 Olemasolev olukord M l.5OO
4 Planeeringu p6hr.loonis M l:5OO
5 Tehnov6rgud M l:5OO
6 Planeeringu la henduse il lustratsioon
LISAD - KOOSTOO :A XOOSKOLASTUSED PLAN EERINC U KOOSTAM ISEL
A U ldosa
L Sissejuhatus
Detailplaneeringu ala holmab Narva linna Vanalinna linnaosas asuvat ala suurusega
u 2,.i ha. Planeeringu koostamise eesmarkon vastavalt Narva linna Vanalinna Iinnaosa
uldplaneeringule Ruutli, Suure ja Vestervalli tanava vahelise ala koos olemasoleva
Raekoja ning Tartu Ulikooli Narva KolledZi hoonega muutmine ulelinnalise
tahtsusega Vanalinna Iinnaosa administratiiv- ja hariduskeskuseks. Kitsamad
planeeringu eesmargid on Helsingi tanava asukoha maaratlemine ja planeerimine
tanavana, planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepaasuteede, maa-aluse
pa rki m ise ja teh nov6rkudega va rusta mise p6h m6tteli ne la henda mi ne.
i
Planeeringualal asub ehitismalestisena kaitse all olev hoone,,Narva raekoda, ]665-]67]"
(reg nr 14OO4). Planeeringuala asub kogu ulatuses arheoloogiamalestise ,,Asulakoht"
(27276) ning ehitismalestise,,Narva Linnakindlustused,l4. saj-T863" (13999) alal.
Detailplaneeringu menetlemine on asjaoludest tulenevalt jagunenud kahte osasse.
Planeeringu l. osa Pos 4, Pos 7-8, Raekoja platsi, Ruutli tanava ja Suure tanava osas
kehtestati Narva Linnavolikogu 25.Ol.2OlB otsusega nr 5. Kaeolev 2. osa kasitleb seni
kehtestamata ala Pos l-3, Pos 5-6, Pos 9-lO osas. Planeeringut on taiendatud menetluse
jatkumisel lisandunud infoga alusuuringutest, menetlustoimingutest, koostoost jm 2.
osas a sj asse pu u tuvast.
Planeeringu Pos 4, Pos 7-8, Raekoja platsi, Ruutli tanava ja Suure tanava osas jaab
terviklikuna ja muutumatult kehtima detailplaneeringu Narva Linnavolikogu 25.0T.20]8
otsusega nr 5 kehtestatud osa ning on ka edaspidialuseks ehitustegevusele alal.
2 Planeeringu l6htedokumendidja kirjavahetus
Planeeringu lahtedokument on Narva linnavolikogu 26.09.2013. a otsus nr 89 Raekojo
jo lahiolo detoilplaneeringu olgotomine. Detailplaneerrngu jooniste koostamisel on
aluseks Aamos Atlas OU 2O.15. a septembris koostatud digrtaalne geodeetiline
alusplaan mo6tkavas l.5OO, too nr OBI- C-.15.
Planeeringu kdigus toimunud kirjavahetus ametkondade ja eraisikutega ning muud
materjalid asuvad planeeringu lisades.
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud jargnevate planeeringute, uuringute,
muinsuskaitse eritingimuste ning muude toodega:
,,Narva Vanalinna linnaosa uldplaneering". Kehtestatud Narva
Linnavol ikogu 22.11.2012 otsusega ar 132',
,,Raekoja plats T detailplaneering". Kehtestatud Narva Linnavolikogu O4.Og,2OO3
otsusega nr 1OG|2O',
,,Endise Bdrsrhoone maa-ala detailplaneering". Kehtestatud Narva
Lrnnavolikogu 28.O4.2OO5 otsusega nr 72154;
,,Raamatukogu ja selle ldhiala detarlplaneering". Algatatud Narva
Linnavolikogu 18.04.2013 otsusega nr 32',
4
,,Narva Raekoja ja selle lahiala detailplaneering. Muinsuskartse eritingimused." OU
Zoroaster, 7014. a, too nr 200520141ET,
,,Narva Raekoja ja selle lahiala detailplaneering. Arheoloogrliste eeluurrngute
aruanne." OU Zoroaster,2Ol4.a, too nr O4OB2OI4|AE;
Bernotas, R.2O2l.Arheoloogiline eeluuring Narvas, planeeritava Stockholmi
platsi renoveerimistoodel Raekoja plats T kinnistul (Aruanded),
Udam, 5.2022. Arheoloogiline jalgimine Narva raekoja keldrikorrusel reg-nr
1 4OO 4, 27 27 6. (Aru a nd ed ),
Udam, 5.2022. Arheoloogiline jalgrmine Narvas Viru tn 3,9a ja 9b hoonete
la m muta misel reg-n r 2727 6. (Arua nded);
Udam, S., Dav6dov,l.2O23.Arheoloogiline jalgimine Narva raekoja gaasitrassi
renoveerimisel Ruutlija Suurel tanaval reg-nr 27276. (Aruanded);
Piirits, P., Dav6dov,l.2023. Arheoloogilised uuringud Narva Raekoja platsilja
la hita navatel. (Arua nded);
Udam, S., Dav6dov,l.2024. Arheoloogiline jalgimine Narvas, Viru tn 3, Viru tanav
ja Viru tn Jl kinnistutel, avaliku parkla ehitustoodel. (Aruanded;
,, N a rva ra ekoj a kva rta I i a re nda m ise kontseptsiooni koosta mi ne". BDA
Consulting OU ja KomissarovArhitektid OU,2O14.a.
3 Olemasolevaolukorra iseloomustus
Planeeringuala piirneb pohja poolt Ruutli tanavaga, l6una poolt Vlru tanavaga ning
ida poolt Suure tanavaga.
2. osa piirneb pohja poolt Ruutli tanavaga, l6unast Viru tanavaga, idast ajalooliste Turu
ja Helsingi tanavate joontega ning laanest Vestervalli tn B,'10 Ja 12 korterelamute
kin nistutega.
Narva Raekoja platsi aarsest hoonestusest on algsest restaureeritud kuyul sailinud vaid
raekoda, mis asub Raekoja plats 1 kinnistul. Vanalinna territoorium on hoonestatud
vana tenavav6rku ja krundistruktuuri arvestamata tuupelamutega. Raekoja plats,
Suure tanava idapoolne kulg vastu Raekoja platsi, Suure ja Ruutli tanava nurk ning
raekojast laane poole laav Ruutli tanava aar on jdanud hoonestamata. 2012. a valmis
otse borsihoone endise asukoha taha Tartu Ulikooli Narva KolledZi uus hoone
(arhitektid Katrin Koov, lndrek Peil ja Siiri Vallner). Viru tanava aares asuvad 4-
korruselised silikaattellistest tuupelamud ning nende tagahoovis garaaZikompleks ja
alajaam. Raekojast laane poole jaav ala on haljasala. Ruutli tn 3 kinnistul asub puurkaev.
Raekoja platsi ala on enamjaolt asfalteeritud.
Planeeringuala pohlapoolne osa asub kdrgemal reljeefil ning l6unapoolne osa
madalamal. Planeeringuala p6hjapiiril asuva Ruutli tanava ning l6unapiiril asuva Viru
tanava k6rguste vahe on ligikaudu 4 meetrit.
Ajalooliselt on raekojast laane pool - Ruutli ja Viru tanava vahel - asunud Helsingi
tanav, mille asukoht on kindlaks tehtud arheoloogiliste eeluurrngutega. Sellest veel
laane suunas on asunud endine linnamuur, mille asukohta on samutr tapsustatud
a rheoloog iliste uu ringutega.
Raekoja ja selle l6hiala detailplaneeringu juba kehtestatud l. osa on juba asutud
realiseerima Taastatud on Helsrngi tanava pohjapoolne osa ning rajatud uue
linnavaljaku, Stockholmi platsi pohjapoolne osa. Rekonstrueeritud on Ruutli tanava
idapoolne l6ik, Raekoja plats ning raekoda. Detailplaneerrngu kaesoleva,2. osa peamine
eesmarkon anda suunised ja ehitusoigus Helsingi tanava l6unapoolse osa taastamisele,
Stockholmi platsi lounapoolse osa rajamisele, Laanemuuri tanava rajamisele ning
Stockholmi platsi l6unapoolse osa alla Viru tanava aarde jaava arrhoone rajamiseks ja
He lsi n g r ta nava lda neku ljel aja lool ise kva rta i hoonestuse taasta m iseks.
I
4 Planeeringuala kontaktvoondifunktsionaalsed seosed
Planeeringuala asub Narva linna Vanalrnna linnaosas s6jaeelses linnakeskuses. ll
maatlmas6da oli Narvale laastav. Linn jai tuhjaks, kuna elanikud evakueeriti laheneva
lahingutegevuse eest. Narva vanalinn havis pohjalikult N6ukogude lennuvae
pommirunnakus 6. martsil 1944. aastal. Sama aasta suvel ohkisid taganevad Saksa
vaed mitmed ehitised ja kirikud. Enamik Vana-Narva hoonete muure jai parast
pommirunnakut siiski pusti. Purustatud olid eelk6ige hoonete katused ja
sisekonstruktsioonid. Kohe parast s6da kavatseti suur osa Vana-Narvast taastada,jg4T.
aastal v6eti Vana-Narva tervikuna kaitse alla. Kuid .l95O. aastal otsustas Narva
linnavalitsus (mlda siis nrmetati linna taitevkomiteeks) kesklinnas asuvate hoonete
varemed lammutada. LOpuks taastati ainult kolm hoonet - Narva raekoda ja kaks
elumaja. Ehkki kuniviimase hetkeni kavatseti taastada ka Peeter Imaja ja Borsihoone,
lammutati viimaks ka nende muurid. Siiski on praeguse murukamara ja tanavate
asfaldt all valdavalt sdilinud vanalinna nullkorrus - keldrid, mislaid maa sisse.
Praeguseks on vanalinna alal sailinud muldkindlustused Eestis vaga
markimisvaarsed ja suhteliselt terviklikena sailinud ning seitse
arhitektuurimalestistena kaitstavat hoonet ja uks purskkaev, kusjuures malestised
reeglina ei ole solajargse uushoonestusega tajutavas kontekstis. S6jajargne planeering
ignoreerib enne s6da eksisteerinud tanavate v6rku ning valistab suures osas enne
s6da eksisteerinud hoonestuse taastamise ilma parastsOjaaegseid maju
lammutamata, kuna uusehitised on rajatud nende vundamentide [a keldrite) osalise
voi tdieliku lammutamrse hinnaga. Praegu mojub domineerivalt vabaplaneerrnguliselt
rajatud s6jajdrgne uushoonestus - eriti vanalinna l6unapoolses osas. Kaugvaadetes
m6jub see v6imsate muldkindlustuste foonil grotesksena, ka oma ajaloolise
hoonestuse kontekstist valiarebitud raekoda on pigem tajutavoma asupaika kusagilt
eksinud vo6rkehana (OU Zoroaster.2Ol4.Narva Raekoja ja selle lahiala detailplaneering.
Muinsuska itse eritingimused. Too nr 2OOS2Oj4lEf)
Narva Vanalinna linnaosa uldplaneeringu jargi domineerivad planeeringuala
kontaktvoondis korruselamute ja uhiskondlike ehitiste alad, vahem on arihoonete
alasid. Planeeringualast ida poole naeb uldplaneering ette avatud uldkasutatava maa-
ala kuni Narva j6e aarse Pimeaia pargini. Hetkel on siin tegemist kaootilise haljasalaga.
Planeeringualast laane ja l6una pool asuvad 3-korruselised ]950...60 aastatel rajatud
korterelamud, mis on maaratud miljoovaartuslikuks hoonestusalaks. Need hooned
jd rgivad ena mjaolt aja loolisi ta nava id.
Raekoja platsi l6unapoolsele naaberkinnistule on 20.]2. a rajatud 3..,4-korruseline Tartu
ullkooli Narva KolledZi hoone, mis rajati otse Borsihoone endise asukoha taha.
Havinud borsrhoone fassaad on loetav vormijaljendina uue hoone fassaadil ja
borsihoone asupalk on tahistatud uue hoone ees ning ajaloolised keldriruumrd on
6
kasutusele v6etud.
Kogu Vanalinna linnaosa territooriumil on uushoonestuse k6rguse piiriks seatud
raekoja karniisi korgus.
5 Narva Vanalinna linnaosa uldplaneeringu jdrgsed detailplaneeringute koostamise
tingimused
L. Ajaloolise (ennes6jaaegse) tanavav6rgustiku taastamiseks v6tta ajaloolised
tanavad uuesti kasutusse, eksponeerida v6i markeerida nende asukohad voimalikult
suures mahus erineva tanavasillutise materjaliga.
2. Detailplaneeringute koostamisel analuusida linnaruumi detailsusega, mis
v6imaldab luua vanalinna sobivat linnalikku miljood. Hoonestuse kavandamisel
ldhtuda vanalinnale omasest hoonestuslaadistja naabrusesvaljakujunenud uldilmest.
3. Taastada vanalinnas vanalrnnale omane hoonestuslaad tanavaaarsete hoonete
ehitusmahtudega ulatuses, mida v6imaldab sojajargne hoonestus.
Va nol i nnole omone hoonestuslaod to novaao rse hoonestusego
MAJAD
4. Uushoonestus peab lahtuma ajaloolisest (ennes6jaaegsest) tanavav6rgustikust ja
arvestama ning vaertustama nii mahult kui ka arhitektuurselt lahenduselt
olemasolevat, vail.lakujunenud 1a taasloodavat vanalinnalist keskkonda. Arvestada
tuleb samas tanavaseinas ja vastaskuljel olevat hoonestust, et leida sobivad
ehitusmahud ning tasakaalustavad ulemrnekud erineva mastaabiga hoonestusevahel.
5. Uute ehitusalade ja kruntide ehitusaluse pinna maaramisel lahtuda ajaloolise
hoonestuse struktuurist.
6. Tanavaaarsete hoonete Uhel joonel parknevate ehitusmahtude fassaadid ehk
esi ku lied li igendada ru u m i liselt a rvestades aja loo liste eh itusma htudega.
Va n ol i n n ol e om a ne to novofasso od
ERTilEVAII tItrEHE! - UTITLANE FRf,NI
7. Olemasolevate ehitiste hooldamise, restaureerimise, rekonstrueerimise ja
laiendamrse fiuurde-, peale-, umber- v6i allaehitamise teel) kavandamisel tuleb
jargida vanalinnale rseloomulikku lin na e h ituslikku str u ktu u ri n ing
arhitektuuritraditsroone (ehitusmahud, - mater.lalid, fassaadide viimistlus,
arhitektuursed detailid ja elemendid jms) ning arvestada nil ehitise kui ka
hoonestusa ia a rh itektu u ri l ist j a aja lool ist vaa rtust.
8. Uldjuhul kuuluvad enne 194O.a ehitatud hooned sailitamisele ja juurdeehituste
rajamist lubatakse olemasolevatele ehitistele vard Muinsuskaitseameti poolt maaratud
tingrmuste ja n6usolekuga.
9. Hoone eksponeerimisel kaevata valja ja puhastada sailinud vundamendid-
keldrid, mis konserveerida ja eksponeerida. P6randad, keldrid ja vundamendid on
sailrnud olemasoleva pinnase all ca I m sugavusel.
10. Hoone asukoha markeerimisel naidata hoone asukoht maapinnal erineva
tanavasillutise materla liga.
LL. Erandina on lubatud hoone taastamine terviklikult (taies mahus) luhul, kui on
olemas ajaloolrse hoone dokumentatsioon ja kasutatakse ajaloolisi materjale ning
ehitusmeetodeid.
12. Kui hoone tehniline seisukord ei v6imalda hoonet sailitada, on lubatud selle
asendamine sobiva uue hoonega.
13. Uusehituste ehitusmaterjale valrdes eelistada kogu vanalinna alal traditsioonilisi
vanalinnale rseloomulikke ehitusmaterjale, fassaadide viimistlusi, arhitektuurseid
detaile ja elemente.
1"4. Hoonete valisviimistluses on keelatud kasutada imiteerivaid Ja ajutiselt
kasutatava id materja le.
6 Muinsuskaitseeritingimused
Terviklik muinsuskaitse eritingimuste kaust asub planeeringu lisades. Vdljav6te
mu i nsuska itse eriti ngi m ustest:
1'. Kasitletavad kinnistud asuvad arheoloogiamalestisel ,,Asulakoht", reg nr 27276 ja
ehitismalestisel ,,Narva Linnakindlustused", 14. saj-'1863, reg nr .13999. Lisaks asub
Raekoja pl T ktnnistul ehitismalestis,,Narva raekoda", .l665-167], reg nr i4OO4. See seab
kinnistutele planeeritavale hoonestusele erin6uded. Kinnistutele on lubatud
planeerida vaid muinsuskaitse eritingimustega lubatud muudatusi.
2. Eritingimustega kasitletavatel kinnistutel on mullatood lubatud vaid peale
arheoloogilisi uuringuid v6i arheoloogilise jarelevalve all Muinsuskaitseameti
valjaantud loa a lusel.
3. Uue hoonestuse tapsem paigutus ning parameetrid (korgus, korruselrsus,
mahuline lahendus) tuleb kavandada lahtuvalt Narva Vanalinna uldplaneeringust.
4. Naha ette uue Laanemuuri tanava rajamine planeeringuala laaneossa. Tanav
kavandada piki keskaegse linnamuuri laaneserva selliselt, et tanava idapoolne
k6nnitee kattuks muuri asukoha ning laiusega. Hoonestust linnamuuri peale mitte
kavandada. Linnamuuri tapne paiknemine selgitatakse valja arheoloogiliste
uuringute kaigus. Detailplaneeringu koostamisel ldhtuda 2014. aastal OU Zoroaster
teostatud arheoloogiliste eeluuringute materjalidest (Narva Raekoja ja selle ldhiala
detailplaneering. Arheoloogiliste eeluuringute aruanne. Too nr O4O82O14|A=)
5. Ndha detailplaneeringus ette Ruutll tanava aarse ajaloolrse vaekoja hoone
taastamine selle endises asukohas ning mahus. Hoone tapne asukoht selgitada viilja
arheoloogiliste uuringute kaudu. Vaekoja v6imalikuks taastamiseks tellida eraldi
8
muinsuskaitse eritrngimused ning projekt.
6. Raekoja restaureerimine lahendada eraldi muinsuskaitse eritingimuste ja
projektiga.
7. Hoonestuse planeerimisel lahtuda ajaloolisest tanavav6rgust ja tanavajoontest.
Tanavajoonte tapne paiknemrne selgitatakse valja arheoloogiliste uuringute
kaigus. Detailplaneeringu koostamisel lahtuda olemasolevast ajaloolisest
kaardimaterjalist ning 2014. aastal OU Zoroaster teostatud arheoloogiliste
eeluuringute materjalidest (Narva Raekoja Ja selle lahlala detallplaneering.
Arheoloogiliste eeluuringute aruanne. Too nr O4OB2OI4|AE). Helslngi tanava
ajaloolrne siht taastada ja votta tanavana kasutusele.
B Planeerimise lahendus
1 Planeeritava maa-ala kruntideksjaotamine
Planeeritud kruntide moodustamine, krundipiirid, pindala ja kasutamise sihtotstarve
on esitatud joonisel 4 Ploneeringu pohijoonis. Peale Laanemuuri ja alaloolise Helsingi
tanava asukoha valjaselgitamist arheoloogiliste uuringute abil tapsustatakse Ruutli tn
5 ajaloolised krundipiirid, vajadusel v0ib tapsustada ka ulejaanud planeeringuala
kruntide piire.
2 Kruntide ehitus6igus
Kruntide ehitus6igus on esitatud joonisel 4 Planeeringu pohijoonis.
Kruntide kasutamise sihtotstarve on maaratud vastavalt Vanalinna linnaosa
uldplaneeringule. Pos 5 ja Ruutlr tn 5 puhul on planeeringualal lisatud vaikeses
mahus arifunktsioon, mis ei ole vastuolus uldplaneeringus maaratletuga. Pos l, Pos
3 ja Rnutlitn 5 ehitusalune pindala on planeeritud lahtuvalt uldplaneeringuga lubatust
kaniTOo/o krundi pinnast. Pos 2 ja Pos 5 kruntrde taisehitus on planeeltud suurem
(vastavalt 92o/o ja looo/o), kuna nende kruntide hoonete katustele ulatub planeeritud
Stockholmi plats. Pos 4 sailib olemasolev hoone (raekoda). Pos B on ette nahtud Rnutli
tanava aarse ajaloolise vaekoja hoone taastamine selle endises asukohas ning mahus.
Hoone tapne asukoht tuleb selgitada valja arheoloogiliste uuringute kaudu.
Planeeringu realiseerimiseks tuleb planeeringualal likvideerida koik olemasolevad
hooned, v.a ehitismalestis Narva raekoda.
3 Arhitektuurin6udedehitistele
N6uded hoonete k6rgusele, korruste arvule ning katusekaldele on esrtatud
joonisel 4 Ploneeringu pohijoonis.
Koik planeeringualal tehtavad mullatood on lubatud vaid peale arheoloogilisi
uuringuid v6i arheoloogilise jdrelevalve all Muinsuskaitseametivaljaantud loa alusel.
Raeko-1a restaureerimine (Pos 4) tuleb lahendada eraldi muinsuskaitse eritingimuste
ja projektiga, mis tuleb koosk6lastada Muinsuskaitseametiga.
Vastavalt uldplaneeringule on detailplaneeringus ette nahtud Ruutli tenava aarse
ajaloolise vaekoja hoone taastamine (Pos B) selle endises asukohas ning mahus.
Hoone tapne asukoht tuleb selgitada valja arheoloogilrste uuringute kaudu. Vaekoja
v6imalikuks taastamiseks tuleb koostada eraldr muinsuskaitse eritingimused ning
projekt, mis tuleb koosk6lastada Muinsuskaitseametiga. Kuna vaekoja asukoht.jaab
Ruutli tanav2 asuvale elamulevaga lahedale ning t6enaoliselt osaliselt ka selle alale,
siis on vaekoja taastamine esialgses asukohas tares mahusv6imalik peale Ruutlitn
2 hoone (osalist) lammutamist.
Pos l, Pos 2, Pos 3, Pos 5 ja Ruutli tn 5 hoonete ehitamiseks tuleb koostada projekt,
mis tuleb koosk6lastada Muinsuskaitseametiga. Nendele kruntrdele ehitatavate
hoonete arhitektuur peab olema k6rgetasemeline ning sobrtuma ajaloolise vanalinna
miljoosse. Pos I Viru tanava poolne hoonefassaad peab olema koos arifunktsiooniga
(kohvikud, poed) ning sissepaasuga Viru tanavalt.
10
Pos 2, Pos 4, Pos 5, Pos7, PosB, Pos 91a Ruutlitanava hoonestuse (v.a Pos 4 Raekoja
hoone) nrng valisruumi parrrna arhitektuurse lahenduse leidmrseks on Narva
.100
linnavalitsus 2017. a EV arhrtektuuriprogrammi "Hea avalik ruum" raarnes koostoos
Eestt Arhitektide Liiduga labi viinud arhitektuurivoistluse ,,EVlOO: Narva vanalinna
sudame arhitektuurrvoistlus", mis lisaks kaesoleva detailplaneeringu alale h6lmas ka
planeeringuala vastas ule Suure tanava nn arheoloograpargi ala Ulelaanud
planeeringuala hoonestuse ja valisruumi (Pos l, Pos 3, Pos 6 ja Ruutli tn 5) parrma
arhitektuurse lahenduse leidmiseks tuleb labi viia koostoos Narva linnavalitsusega
uhtne v6i iga objekti kohta eraldi arhitektuurivoistlus(ed).
Pos I on kavandatud Narva linnavalitsuse uue hoone rajamine BDA Consulting OU.1a
Komissarov Arhitektid OU 2014. a koostatud ruumiprogrammi kohaselt on
linnavalitsuse hoone va_1alik brutopind u 54OO m2. Planeeritud suurim lubatud
ehitusalune pindala 2715 m2 v6imaldab linnavalitsusele vajalikud ruumid lahendada
kahekorruselise v6i k6rgema hoonemahuga. V6imalik on rajada kuni 4-korruseline
hoone, mille brutopind on kuni kaks korda linnavalitsuse vajadusest suurem. Hoone
esimesele korrusele on soovitav rajada avalikkusele suunatud aripindu (kuni 2Oo/o
brutopinnast). Hoonestusala Viru tanava poolsesse osasse on voimalik tanava
tasapinnas rajada hoonealune parkla. Viru tanav asub reljeefil Ruutli tanavast u 3 m
madalamal, mistottu on parkimiskorrus v6imalik ralada lisaks neljale tervenisti
maa pea lsele korrusele.
Pos 3 on planeeritud vastavalt nldplaneeringule kuni 4-korruselised uhiskondliku
funktsiooniga hooned, mille esimestel korrustel on soovitav rajada avalikkusele
suunatud dripindu (kuni 2Oo/o brutopinnast). Ruutli tn 5 maakasutus on vastavalt
uldplaneeringule uhiskondlike ehrtiste ala, krundi praegune katastriuksuse
sihtotstarve on arimaa. Detailplaneeringuga on antud vdimalus Ruutli tn 5 krundile
ehitada kuni 4-korruselised nii uhiskondliku funktsrooniga hooneid kui ka arihooneid
ning ka vastavaid funktsioone kombineerida.
Pos 5 on Viru tanava aarde planeeritud uhekorruseline ariotstarbeline hoone ning selle
taha Pos 2 krundile samuti uhekorruseline parkimismaja. Pos 5 ja pos 2 hoonete katus
peab jaama loodava Stockholmi platsi tasapinda ning tuleb integreerida nimetatud
linnavAljaku koosseisu. Pos 2 ja Pos 5 katuste k6rgus tuleb tapsustada seoses
arheoloogilrste uuringutega, v6imaliku vdlja kaevatava Helsingitanava korgusega ning
rajatava Stockholmi platsi k6rgusega.
Helsingi tanavast laande jaava ajaloolise kvartali hoonestuse taastamisel pos l, pos 3 ja
Ruutli tn 5 tuleb lisaks Vanalinna linnaosa uldplaneeringu reeglitest (vt Uldosa p 5)
lahtuda ala ajaloolisest krundijaotusest ja hoonestuse struktuurist. Lubatud ei ole
kvartalit taitva uhtse lrigendamata suure hoonemahu kavandamrne. Ka juhul, kui
kvartal hoonestatakse uhe hoonega, peab see olema liigendatud ajaloolise hoonestuse
struktuurist lahtuvalt. Sh on nt eelistatud sisehoovid ajalooliste sisehoovide asukohal
jms. Ruutli tanava, Helsingi tanava, Viru tanava ja perspektiivse Laanemuuri tanava
aarsete hoonemahtude kavandamisel tuleb jargida ajalooliste hoonete karniisi-
(rddsta-) Ja katuste harjajooni. Juhul kui kavandatakse ajaloolisest k6rgemaid
hoonemahte, tuleb tanavaaarsetel fassaadidel selgelt tajutaval viisil markeerida
eelpoolmainitud karniisi- ja harjajooned. Kvartali sisse jaavate hoonemahtude juures ei
ole kohustust jargida ajalooliste hoonete k6rguseid. Kavandatav hoonestus peab
tanavaruumis taaslooma ajaloolise mastaabi tunde, olles samas kaasaegne ja
korgetasemeline.
1.1
,,.t..
.
i I
'N
1
t\. t/,2/
rt /299dlal- AAtta.,
\\r . n/
A/'20. ""''
,/:) at ..
F
-' -'----- i.-
/Jtt.,,.t.tr2t.rt: - "'o
u. tr6 z.h/ . t92. ,/.
- -
I
I
t/,/8
\' 9-1a 9." -/. eo9 -7:
rt
I
I
I
1
\
liru
Voljovote 2. oso u/otuses Norvo sudolinna 1927. o. katastriplaonist (ERA.T-6.3:/553 teht12)
Hoonete projekteerimisel planeeritaval alal tuleb ldbi viia radoontuuring. Aladel, kus
radooni sisaldus pinnase6hus uletab lubatud piirvddrtuse (5O kBq/m3) projekteerida
ja ehitada vastavalt standardile EVS 840:2003 Rodooniohutu hoone projekteerimine.
4 Tanavate maa-ala ning liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeringuala kruntide juurdepaasud on Ruutli, Viru ja Suurelt tanavalt. Kuna Ruutli
12
tn 5 krunt ei piirne tanavaga, on seda teenindava transpordi juurdepaas v6imalik
lahendada labi Pos 6 planeeritud endise lianemUuri asukohale planeeritud tee. Pos 3
v6ib juurdepaasutee rajada Ruutlitanavalttanava poolt. Viru tanava s6idutee osa sailib
olemasolevates piirides, k6nnitee on planeeritud laiendada kuni planeerrtud hoonete
fassaadini. Viru tanava katendites tuleb selgelt m6istetavalt markeerida erinevate
materja dega aja lool ise h oonestuse ja ta navate kontu u rid.
Ii
Suure tanava soidutee piirjooned on planeeritud vastavalt endise borsihoone maa-ala
detailplaneertngule. Planeeringu pohijoonisel on naidatud ka v6imalikud Ruutli
tanava perspektiivsed piirjooned ajaloolise tanavakoridoritaastamise korral. Hetkel ei
ole ajaloolise tanavakoridori taastamrne v6imalrk olemasolevate hoonete tottu. Ruutli
tanava servade tapne paiknemine selgitada valja arheoloogiliste uuringute kaigus.
Detailplaneeringu koostamisel on lahtutud ajaloolisest kaardimaterjalist ja Raekoja
hoonest.
Ruutli tanava teede piirjooni on eeskatt vaekoja hoone taastamise korral vajalik
muuta. Ruutli tanava Raekoja platsiga ning Pos 49a piirnevas l6igus on s6idutee
pohjapoolne serv planeeritud ajaloolise kaardimaterjali alusel alaloolise tee serva .1argi.
Vaekoja hoone kohal on raekoja ning vaekoja hoonete vaheline ruum B m, mist6ttu
on planeeritud s6iduteele kitsendus (s6idutee laius 3,5 m), mis sulgeb uhe s6iduraja
(sarnaselt praegusele olukorrale Suurel tanaval endrse borsihoone nurga juures). Kui
k6nnttee on voimalik rajada labi taastatava vaekoja hoone, siis on v6imaliks6idutee
rajada k6nnitee v6rra laiem (kuni 5,5 m).
Raekojast laane pool on planeeritud taastada pohja-louna suunaline endine Helsingi
tanav jalakatjate tanavana. Tanava asukoht on tapsustaud arheoloogiliste eeluuringute
kaigus. Ajaloolise tee laius on ligikaudu 6 m. Helsingi tanavast laane pool on
planeeritud endise laanemuuri asukohale rajada samutr jalakaijate tee. Laanemuuri
asukoht on arheoloogiliste uuringutega osaliselt kindlaks tehtud. projekteerimise
eelselt tuleb muuri asukoha tapsustamiseks labi viia taiendavad arheoloogilised
uuringud. Ajaloolised tanavad ning linnamuuri asukoht tuleb markeerrda
teekattematerjaliga (soovitavalt looduliku kivi kate - munakivi voi taringukivi). Helsingi
tanava osas v6ib kaaluda ka ajaloolise munakivisillutise valjakaevamist (arheoloogilise
uuringu jargi 0.6...0.7 m sugavusel) ning tanava taastamist endisel k6rgusel, sel juhul
langetada vastavalt ka kavandatava Stockholmi platsi ala pinda ning voimalusel ka
Runtli tanava pinda endisele k6rgusele.
Raekoja hoone laane ja lounakuljele, kunr Viru tanavani, on planeeritud Stockholmi
platsi rajamine, mis Narva raekoja kvartali arendamise kontseptsiooni jargi peaks
kujunema linna uueks peavaljakuks. Vdllakut piiritleb laane poolt Pos l, pos 31a Ruutli
tn 5 planeeritud hoonefront ning idast raekoda ning TU Narva KolledZi hoone. Sellest
peaks saama aktiivne linnavaljak, kus toimuvad linna jaoks olulised sundmused.
Raekoja plats on teadvustatult ajalooline linna keskvaljak, mis toetab peavaljakut,
kutd on tegelikuks peavaljakuks tana liiga vaike. Planeeritud Stockholmi platsi pind
ulatub Ruutli tanavast kuni Viru tanavani, st vallaku pind jaab ka Pos2 parkimismaja
ning Pos 5 arihoone katusele. Kuna Viru tanav asub madalamal reljeefil, on taastatava
Helsingi tanava Viru tanava poolsesse otsa planeeritud kaldtee rajamine (soovitavalt
kaldega kuni 5%).
Narva raekoja kvartali arendamise kontseptsiooni jdrgi tuleb Stockholmi platsi puhul
a rvestada jargnevate teg uritega.
L3
Arvestada Vanalinna uldplaneeringut, muinsuskaitse n6udeid (sh
errtingim usi) ja projekte;
Stockholmi plats on mitmeotstarbeline avalik linnaruum aktiivseks kasutuseks.
Tagada tuleb sujuv uhendus tasandite vahel. Linnavalitsuse uus hoone avaneb
Stockholmi platsile. Linnavalitsuse kvartali umber on jalakaijate ala. uhel pool plats
ja Helsingi tanav, teisel pool Laanemuuri tanav. Linnavalitsuse hoone
esindusfassaad avaneb Stockholmi platsile: seal asub peasissepaas, samuti
koda nike sissepaas teenindussaali. U htlasi tuleb arvestada vanalinna
uldplaneeringu n6uet ajalooliste sillutiste ja hoonete markeerimisel. Helsingi
tanava markeeringu analoogne tahrstus on Tallinnas, kus Harju tanav on
ma rkeerrtud Vabaduse platsil.
Haljastus arvestab platsi mastaapi ning olulisust. Platsi kasutus on sesoonselt
erinev: arvestada konteinerhaljastuse, istumisalade, kontserdipaikade
planeerimisel. Lahendus leitakse ideev6istlusega.
Platsi vaikeobjektid ja moobel peavad olema nuudisaegsed. Linnamoobel on
l6imitud platsiga ja ertnevate kasutajagruppide vajadusi arvestav (trepid,
pa nd used, istumistasa ndid, kaskaad, terrassid, liumagi). V6imalikud ta navaspord i
elemendid on l6imitud platsiga - sh on turvalised, aga mitte r6hutatult ainult
sel leks otsta rbeks kuj u ndatud. La hendus leita kse ideev6istl usega.
Valjaku valgustus peab olema kaasaegne. Tanavavalgustuse projekteerimisel
tuleb arvestada kehtivaid tanavate valgustamise norme nrng umbritsevat
hoonestust. Lahendus leitakse ideev6istlusega. Stockholmi platsil on erinevate
valgusma ngude kuju ndamrse voimalus.
Kohvikute (sh vinoteegid jm) asukoht Raekoja platsil ja linnavalitsuse hoone
esimesel korrusel. V6imalusel asub kohvikuid ka lahipiirkonnas teistes hoonetes.
Narva raekoja kvartali arendamise kontseptsiooni jargi, kui Stockholmi platsist
saab linna uus peavaljak, jeab Raekoja plats intiimseks peavaljakut toetavaks
valjakuks, mis samas toimib iseseisva ajaloolise keskusena. Raekoja platsi
aaristavad uus maamargiline TU Narva KolledZ 1a ajalooline raekoja hoone
(millesse kolib linnavolikogu saal ning turismiinfo keskus, keldrikorrusele kohvik,
restoran, vinoteek v6i teetuba). Plats liitub ruumiliselt avara haljasalaga, mis
omakorda liitub Pimeaia tanava ja joeaarse rekreatsioonialaga.
Raekoja platsi taasta misel tu le b a rvestada 1a rg neva ga:
Raekoja platsi ja kavandatava Stockholmi platsi parima lahenduse leidmiseks
toimub avalik arhitektuuriv6istlus. Platsi projekteerimisel tuleb arvestada
a rh itektu u riv6istl use v6 rd utoo la henduseg a.
Praeguse asfaldi all on Narva linnaplaneerimise ameti esindajate s6nul sailinud
munakivisillutis u 0,5 m meetri sugavusel suurel maaral. V6imalusel kasutada ara
vanu kive platsi taastamisel.
Fassaadivalgustus, mis kuulub algse Raekoja platsiga seotud tegevuste .juurde.
Raekoja platsi valgustus peab olema kaasaegne. Sealhulgas v6iks kaaluda
vaatemangulise valgustuse lahendust, naiteks proZektorid tga6htuste
valgusmangude labiviimiseks raekoja hoonel vms.
Platsi suvendamisel tekkiv k6rguste vahe annab v6imaluse rajada platsi
perimeetrisse istepingi voi rinnatise. Platsil vOib kasutada lisaks veel
1.4
mittestatsionaarset liigutatavat mooblit vastavalt vajadusele. Platsi uued
tanavavalgustid voiksid asuda perimeetris, platsi kahel kuljel voi umbritsevate
hoonete fassaadidelt, sh tuleb arvestada kehtivaid tanavate valgustamise norme
ning umbritsevat hoonestust. Uhtlasi arvestada vanalinna uldplaneeringu n6uet
aja lool iste si I I utiste ja hoon ete ma rkeeri m isel.
Raekoja hoone soklrkorruse uste kasutamiseks on vaja raekoja platsi tasand O,5
meetri v6rra (kus asub ka ajalooline srllutis) madalamaks viia. KolledZi hoone
ehitamrsel on sellega arvestatud.
Koigi planeeringualal asuvad ajalooliste teede asukoht tuleb markeerida uutest
teedest erineva teekattematerjaliga, soovitavalt graniidist taringukivi v6i loodusliku
munakiviga.
Planeeringuala parkimislahendust tuleb kasitleda tervikuna, kuna igal krundil eraldi
ei ole v6imalik voi otstarbekas parkimiskohti rajada, nt Ruutli tn 5 ja Pos i.
Planeeringuala parkimine on planeeritud Pos I ja Pos 2 kavandatud parkimismajas
ning Pos 4 ja Ruutli tanava aarses valiparklas. Pos 4 on raekoja tagusele platsile
lahtuvalt Vanalinna uldplaneeringust planeeritud parkla (20 kohta), see parkla on
planeeritud alutisena ning likvideeritakse peale Pos T ja Pos 2 parklate valjaehitamist.
Pos I hoone soklikorrusele on planeeritud juurdepaasuga Viru tanavalt parkimismaja,
kuhu on voimalik rajada kuni 60 parkimiskohta. Pos 2 on planeeritud juurdepaasuga
Viru tanavalt parkimrsmaja, kuhu on v6imalik rajada kuni38 parkimiskohta. Kokku on
planeeritud TTB parkimiskohta. Parkimiskohtade jaotus planeeritud kruntide vahel
tuleb vajadusel kokku leppida krundi omanike vahel vastavate servituutide
seadmisega. Busside parkimine planeeringualal on keelatud, lubatud on vaid
peatumine. Busse tohib parkida ainult selleks ette nahtud kohtades.
Vastavalt Narva linna uldplaneeringule asub planeeringuala kesklinna voondis, mille
puhul parkimrsnormatiivis on esitatud lubatud suurim parkimiskohtade arv. Vastavalt
Eesti standardile B432OO3 Linnatonovod on vaikese kulastajate arvuga asutuse
=VS
puhul lubatud uks parkimiskoht 2OO m2 hoone suletud brutopinn kohta, suure
kulastajate arvuga asutuse puhul uks parkimiskoht lOo m2 kohta ning restoranr ja
kohviku puhul uks parkimiskoht 3Oo m2. Jargnevas tabelis on toodud kokkuv6te
normatiivsetest maksimaalsetest ning planeeritud parkimiskohtadest
planeeringualal. Arvutatud on nii suure kui ka vaikese kulastajate arvuga asutuste
variant. Vaikese kulastajate arvuga asutuse puhul on joonisel esitatud planeeritud
parkimiskohti ulenormatiivselt ning neid tuleks projekteerimisel vastavalt vahendada,
suure kulastajate arvuga asutuse puhul jaab esitatud parkimisarv normi priresse.
Tapne parkimiskohtade arv tuleb maarata projekteerimrsel vastavalt ehitatavate
hoonete reaalsele brutopinnale ning reaalsele vajadusele ning mitte uletades
normatiivi.
Projekteerimisel tuleb ette naha normide kohased jalgrataste parkimrskohad vastavalt
Eesti standardile EVS 843.2OO3 Linnotonovod. Jalgrataste parkimiskohad peavad
asuma hoonete srssepaasude ldheduses, olema raamist lukustamise v6imalusega
ning soovitavalt varju all. Jalgrataste parkimiskohad Iahendatakse projektiga.
Parkimiskohtade rajamisel tuleb parklad vastavalt kehtrvale seadusandlusele varustada
elektriautode laad i mista ristuga.
15
Tabel I
Parkim iskohtade kontrollarvutus
Normatiivne Normotiivne
suurim lubatud suurim lubotud
Krundi Hoonete Ploneeritud
Moksimaolne porkimiskohtade parkimiskohtode
suurim suurim parkimis-
Ploneeritud hoonete orv vdikese arv suure
lubotud lubotud kohtode arv
krunt suletud killastajate orvuga ki)lastajate orvuga
ehitusolune korruste planeeringu
brutopind osutus (1/200); v.a osutus (1/100); v.o
pindala arv pdhijoonisel
Pos 5 restoron, Pos 5 restoran,
kohvik (1/300) kohvik (1/300)
Pos 1 271,5 4 10860 54 1,09 50
Pos 2 1726 0
Pos 3 4LO 4 1640 8 16 0
Pos 4 745 3 223s 11, 22 20
Pos 5 431 1 431 1 1 38
Pos 6 0 0
Pos 7 0 0
Pos 8 130 2 260 1 3 0
Pos 9 0 0
RLlLltlitn 5 300 4 1200 6 t2 0
Raekoja
0 0
plats
Ruritli
0 0
tenav
Kokku 5857 16626 82 163 118
5 Haljastuse ja heakorrastuse p6him6tted
Planeeringu p6hUoonisel on naidatud v6imalik sailitatav ning likvideeritav
k6rghaljastus. Planeerttud hoonestusaladelt ning vdljakute ja teede alalt tuleb
olemasolev korghaljastus eemaldada. Kogu planeeringula henduse real iseerumrsel on
eeldatav vajalik likvideeritavate puude arv 62. Kui projektlahendus v6imaldab, v6ib
planeeringu joonistel likvideeritavana naidatud puid, mis on heas tervrslikus
seisukorras, ka sailitada. Sdilitada tuleb Viru tanava aarsed puuderead, v.a planeeritud
kruntide juurdepdasuteede kohal asuvad puud.
Pos 6 on planeeritud avalikuks pargialaks, millele tuleb koostada terviklik
kujundusprojekt. Soovttav on leida alale parim lahendus ideevdistlusega koos pos I
planeeritud hoonega ntng Stockholmi platsiga. Pos 6 krundil asuvaid olemasolevaid
puid voib kulunduslahenduse tulemusel vajadusel likvideerrda.
Tatendava haljastuse rajamine on Iubatud kogu planeeringuala piires arvestades
tehnov6rkude kaitsevoonditega. Projekteerimrsel tuleb ette naha pargiteede,
prugikonteinerite, pinkide, valgustite ja muu vajaliku inventari kompleksne lahendus.
Stockholmi platsi ning Raekoja platsi kujunduslahendusestulebarvestada ka peatukis
4 kirjeldatuga.
Vastavalt Narva Vanalinna linnaosa uldplaneeringule ei ole uhiskondlike ehitiste alal
kohustuslikku krundi haljastusprotsenti seatud. Arihoonete alal on uldplaneeringu
kohaselt n6utud krundi heakorrastatud haljastamine vahemalt lOo/o ulatuses krundi
pindalast. Planeeritud ariotstarbelised krundid, kus tuleb tagada haljastamlne
vahemalt lO% ulatuses krundr pindalast on Pos 5 ning Ruutli tn 5 (v6imalik ka
uhiskondliku hoone maakasutus). Pos 5 haljastuse v6ib rajada ka katusehaljastusena
1.6
Stockholmi platsi koosseisus (nt konteinerhaljastus). Koigl avaliku funktsiooniga
hoonete ehitusprojekti juurde tuleb koostada haljastusprojekt, kus on tapselt
maaratud katendite tuubid ja haljastuse liigilisus.
Vastavalt Keskkonnaameti 28.03.2016 kiryale nr O-ZAAIZSOS (vt planeeringu lisad)
ulatub planeeringualale Looduskoitseseoduse alusel ll kaitsekategooriasse kuuluvate
pargi-nahkhiire (Pipistrellus nothusii), h6be-nahkhiire (Vespertitio murinus), kaabus-
nahkhiire (Pipistrellus pipistrellus), p6hja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii)ja veelendlase
(Myotis daubentonii) levrala. Ala on keskkonnaregrstris piiritletud kui oluline nahkhiirte
toitumisala. Nahkhiired toituvad putukatest, keda nad puuavad j6e kohal ning
puuv6rades ja puude lahedal. Nahkhiirte poegimiskolooniad asuvad puu66nsustes
v6t hoonetes ning suviste va(eparkadena kasutatakse samuti vaiksemaid 66nsusi nri
puudes kui hoonetes.
Looduskoitseseoduse 5 55 loike 6 alusel on kartsealuse loomaliigi isendi puudmine
Ja tahtlik hairimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rande ajal
keelatud. Kuna alalon registreeritud ll kaitsekategooriasse kuuluvate nahkhiireliikide
toitumisala ning planeeringualal kasvavad puud on nahkhiirte varjepaigad, ei saa
lubada puude raiet nahkhiirte paljunemrse ja poegade kasvatamise ajal. Sellest
lahtuvalt tuleb arvestada alalise piiranguga. puude raie ja/voi hooldusl6ikus ei ole
lubatud l. maist 30. septembrini.
Looduskoirseseoduse 5 3 loike2 kohaselt loetakse liigi seisund soodsaks, kui selle
asurkonna arvukus naitab, et liik sailib kaugemas tulevikus oma looduslike eluparkade
eluj6ulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade
pikaajaliseks sailtmiseks on praegu ja t6enaoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur
elupaik. Arvestada tuleb, et nahkhiirtele olulisi puid sailiks planeeringualal v6imalikult
palju, et oleks tagatud terviklik toitumis-ja varjepaikade ala ning liigi sdilimine.
Silmapaistvalt ja meda tuve ja suure v6raga puud on vaartuslikud nahkhiirte
varjepaikadena, mist6ttu neid tuleb sailitada voimalikult suurel hulgal. Hoiduda tuleb
uhest kohast korraga paljude vanade puude mahav6tmisest.
Samuti juhib Keskkonnaamet tahelepanu asjaolule, et kuna tegemist on ll
kaitsekategooriasse kuuluvate nahkhiireliikide toitumisalaga, tuleb ka valgustuse osas
arvestada nahkhiirtega. Selleks tuleb arvesse v6tta jargmist:
L. Liigikaitsest lahtuvalt tuleb valida sellised valgustid, mis suunavad valguse
maapinnale. Valgustus ei tohi valgustada puude v6rasid. Mida vahem valgusteid ja
mida madalamal paiknevad nende kuplid, seda sobivamad.
2. Suvisel ajal (1. maist 30. septembrini) on soovitav valgustust mitte kasutada.
3. Valgustamiseks kasutada LED-valgusallikaid.
6 Ehitistevahelisedkujad
Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja
hoonetevaheliste kujaga vastavalt Majandus- ja taristuministri 2. luuni 2015. a
maarusele nr 54 Ehitisele esitotovod tuleohutusnduded. Kui k6rvuti asuvate hoonete
vahekaugus kavandatakse alla B m, tuleb projekteerimisel vastav seina osa ette naha
tulemu u ri n6uetele vastava na.
77
Paastetehnika juurdepaasu v6imaldamiseks tuleb Pos 6 planeeritud k6nnrtee ala, Pos
9 konnitee ala, Viru ja Ruutli tanava iirde planeeritud hoonetega piirnevad konnitee
alad ning Pos 4 ja Raeko-1a platsi ala hoonetest minimaalselt 4m ulatuses rajada
paastetehnika massi arvestava kandev6imega. Samuti tuleb paastetehnika massi
arvestava kandev6imega rajada vdimalikud Pos l, Ruutli tn 5 ja Pos 3 hoonete
vahelised alad hoonete seintest vahemall4 m ulatuses. Teede projekteerimisel tuleb
a rvestada pa astete hn ka poora m israad i useg a.
r
7 Tehnov6rgud ja rajatised
7.L Olemasoleva olukorra iseloomustus ning uldosa
Planeeringuala on varustatud elektri-, side-, vee-, kanalisatsiooni,
sademeveekanalisatsiooni, gaasi-, kaugkutte nrng tanavavalgustuse liinidega. UXs
elektrialajaam asub Veski tn 6a ja teine Viru tn lla krundil. Ruutli tn 3 asubveehaare,
mis on kavas likvrdeerida. Pos 4 (raekoda) sailivad olemasolevad tehnov6rkude
uhendused.
Planeeritud teh nov6rkude (sh alajaama) asukohta on lubatud projekteerim rsel
koosk6lastatult vastava v6rgu valdaja ning maaomanikega vajadusel muuta.
7.2 Veevarustus
Planeeritud hoonete veevarustus on planeeritud vastavat AS Narva Vesi valjastatud
tehnilistele tingimustele nr CI2BB-1. Viru tn poolsete kruntide (Pos T ja Pos 5)
veeuhendus on planeeritud olemasolevast Viru tanava uhisveev6rgu torustikust.
Ruutli tanava poolsete kruntide (Pos 3 ja RUUtli tn 5) veeuhendus on planeeritud
olemasolevast Ruutli tanava uhisveevorgu torustikust.
Tulet6rjevee tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6'.2012 Ehitiste tuleohutus. Oso 6:
TuletOrie veevorustus esitatud n6uetega. Olemasolevad tulet6rjehudrandid asuvad
Vestervalli ja Ruutli tanava ristmiku juures ning Suure ja Ruutli tanava ristmiku
laheduses. Viru tanavale on planeeritud uue hudrandi asukoht.
7.3 Kanalisatsioon ja sademevesi
Planeeritud hoonete reoveekanalisatsroon on planeeritud vastavat AS Narva Vesi
valjastatud tehnilistele tingimustele nr CI2BB-I. Vtru tn poolsete kruntide (pos T ja pos
5) reovesi on planeeritud kanalrseerida Vestervalli tenava kanalisatsioonitorustikku.
Ruutli tanava poolsete kruntide (Pos 3 ja Ruutli tn 5) reovesr on planeeritud
kanaliseerida Ruutli tanava kanalisatsioonitorustikku
Viru tanava poolsete kruntide sademevesi on planeeritud suunata olemasolevasse
Vestervalli tanava sademeveetorustikku Viru tanavale planeeritud
sademeveekanalisatisiooni toru kaudu. Ruutli tanava poolsete kruntide sademevesi
on planeeritud suunata olemasolevasse Vestervalli tanava sademeveetorustikku
Ru utl i tanava le pla neeritud sademeveeka na lisatisiooni toru ka ud u.
7.4 Elektrivarustusja tanavavalgustus
Elektrivarustus on planeeritud vastavalt VKC Elektriv6rgud OU tehnilistele
tingimustele nr NEV/37699-1. Vastavalt Narva Vanalinna linnaosa uldplaneeringule
kuulub praegu Raekoda ja selle l6hiala elektrienergiaga varustav alajaam (AJ-62, Viru
18
tn 1Ta) ltkvideerimisele ja selle asemele on ette nahtud uus kahetrafoline alajaam, mis
peab tagama nii olemasolevate kui ka lisanduvate tarb';ate voimsusvajaduse
Alajaam on planeeritud Pos 2 hoone mahtu (parkimrshoonesse). Samuti on lubatud
ertlahendused, nt maa-alune alajaam, kurd need lahendused peab eelnevalt eraldi
kooskOlastama. Ehitatavasse hoonesse planeeritud alajaama puhul peab arvestama
Elektrilevi OU n6uetega: ,,N6uded alajaama ruumile ehitrses (ehitatavas hoones)"
%874. Seoses alajaama asukoha muutumisega on planeerrtud ka olemasolevate
tarbijate umberuhendamine uue alajaama toitele, planeeritud on valalikud uued
kaabelliinide trassid. Uuest planeeritud alajaamast on ette nahtud uute madalpinge
ja keskpinge maakaabelliinide trassid kuni planeeringualast ida pool asuva
Roomotukogu jo selle lohialo detailploneeringugo kavandatava uue alajaamani.
Planeeritavate kinnistute elektrivarustus on ette nahtud maakaablitega planeeritud
alajaamast. Liitumiskilbid paigaldada soovitavalt alajaama juurde vor hoone sisse
(fassaadiga tasa). Kaablitransiit-, liitumiskilpide toide kavandada ringtoitena
madalpinge maakaabelliinidega uuest alajaamast, kasutades v6imalusel
optimaalseima lahenduse eesmargil ara ka lahikonnas asuvate teiste olemasolevate
alajaamade v6imalusi (ringtoide uhe alajaama eri sektsroonide vahel v6i ringtorde
eri alajaamade vahel). Uue alajaamaga piirnevate kinnistute elektrivarustus naha ette
vastavalt voimsusvajadusele kas otse alajaamast v6i alajaama juurde paigaldatavast
liitumiskilbist. Juhul, kui uhe kinnistu sees projekteeritakse mitu eraldiseisvat ja
funktsioneerivat hoonet, naha projekteerimisel ette eraldi liitumispunktid.
Kaablitransitt-, llltumiskilbid peavad jaama oopaevaringselt vabalt teenindatavaks.
Ltitumispunkt teeninduspiiriga hakkab paiknema tarbrla tortekaabli
uhendusklemmidel liitumiskilbis. Liitumiskilbist edasi tuleb maarata kaablitrass tarbija
kaablile.
7.5 Soojavarustus
Planeeritud hoonetele on planeeritud kaugkuttega liitumise v6imalus. Vastavalt AS
Narva Soojusv6rgu tehnilistele tingimustele nr NS-l-l2l+l-Z on uute hoonete v6imalik
liitumine soojustrassiga, mis asub kulgeb planeeringuala laaneservas. planeeritud
hoonestusalade alla lddvad soojustrassid on pla neeritud u mber t6sta hoonestusa lade
valiselt hoonestamisest huvitatud isiku kulul.
7.6 Caasiva rustus
Planeeringuala gaasivarustus on planeeritud vastavalt AS Caasiv6rgud tehnilistele
tingimustele nr. PJ -61946..l. planeeringualal asub ASle Eesti Caas kuuluv kinnistu
Vestervalli tn loa, millel paikneb gaasi 16hu reguleerpunkt ja mis on hoonena
registreeritud. Samuti jddvad planeeringualale, osaliselt planeeritud hoonestusalade
alla, ASle Eesti Caas kuuluvad maagaasi A- kategooria ja B-kategooria
jaotustorustikud. Kuna olemasolev gaasi 16hu reguleerpunkti hoone ning kinnistu
jaavad osaliselt endise laanemuuri asukohale, kuhu on planeeritud jalgtee rajamine,
on planeeringus ette nahtud selle asendamine krundiga Pos lO Ruutli tanava aares.
Caasi r6hu reguleerpunkti hoone on lubatud piirata kuni 2 m k6rguse v6rkaiaga,
hoone nrng aia arhitektuurne lahendus tuleb kooskOlastada Narva Linnavalitsusega.
Olemasolev gaasitorustrk, mis jaab ehitatavate hoonete alla, tuleb umber t6sta
hoonestusala valiselt. Koik uue kinnistu moodustamisega, vajalike eel- ja
tooproiektide koostamistega, olemasolevate gaasitorustike umberpaigutamisega,
likvideeritava gaasipaigaldise demontaaZiga, uue gaasi r6hu reguleerpunkti hoone
L9
ehitamisega (v.a tehnoloogiline sisseseade) tekkivad rahalised kohustused kannab
planeeringust huvitatud islk.
Planeeritud hoonetele on kavandatud B-kategooria gaasitorustikuga liitumise
vOrmalus.
7.7 Telekommunikatsioonivarustus
Vastavalt Telia Eesti AS tehnrlistele tingimustele nr 26491277 on planeeritud
hooneteni kavandatud sidekanalr rajamise voimalus olemasolevatest Viru ja Ruutli
tanava sidekanalitest. Olemasolev hoonestusala alla jaav sidekanal on ette nahtud
umber t6sta hoonestusala valiselt hoonestamisest huvitatud isiku kulul.
8 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks Planeeritavale
alale ei kavandata keskkonnaohtlikke objekte. Jaatmed tuleb koguda kinnistesse
vastavatesse konteineritesse. Jaatmete aravedu voib teostada vastavat luba omav
ettev6te.
Kru ntidele tu leb projekteeri m isel ette naha prug i konteinerite asukoht.
Eesvoolu suunatav sademevesi peab vastama Vabariigi Valitsus 29.11.2012 maarusele
nr 99 Reovee puhostomtse ning heit- jo sodemevee suublosse juhtimise kohto
esitotovad n1uded, heit- jo sademevee reostusnoitajate ptirmoorod ning nende
nouete taitmise kontrollimise meetmed. Parklatest kokku kogutav sademevesi on
planeeritud pu hastada liiva- 6lipuuduriga.
Planeeringuala asub arheoloogiamalestisel ,,Asulakoht", reg nr 27276 ja
ehitismalestisel ,,Narva Linnakindlustused", T4. saj-T863, reg nr 13999. Lisaks asub
Raekoja plats T kinnistul ehitismalestis ,,Narva raekoda", 1665-1671, reg nr 14OO4.
Planeeringualal on tegevused lubatud vastavalt Muinsuskaitseseadusele. Enne
ehitustoode algust tuleb planeeringualal (sh tanavate ja trassikoridoride osas) labi viia
arheoloogiline lausuuring. Enne projekteerimist tuleb ehitusaladel Ja
kommunikatsioonitrasside asukohas labi viia taiemahulrsed arheoloogilised uuringud.
{aloolised kivihoonestuse jaanused tuleb sailrtada in situ (maksimaalsel v6imalikul
viisil). Seal, kus vahegi v6imalik, tuleb puuda ehitusjddnuseid eksponeerida.
Konserveerimisel valtida ette- ja pealeladu.
9 Servituutideseadmisevajadus
Raekoja plats 2 ning Pos 4 on planeeritud Uleehitusservrtuudi seadmise vajadus pos
2 parkimismaja ehitamiseks. Pos 9 on planeeritud uleehitusservituudi seadmise
vajadus Ruutli tn 5 planeeritud hoone ehitamiseks. Ruutli tn 5 on planeeritud
teeservituudi seadmise vajadus endise laanemuuri asukohale rajatava avaliku jalgtee
ehitamiseks ja avalikuks kasutamiseks. Teeservituudi ning uleehitusservituudi alad on
na idatud joon isel 4.
Pos 2 on planeeritud liiniservituudi v6i isikllku kasutus6iguse seamise vajadus
planeeritud alajaamale ja elektrikaablitele elektriv6rgu valdaja kasuks. Elektrikaablite
servituudialad planeeritud alajaamast kuni planeeringualast ida suunas jaava
Raamqtukogu ja lahiala detoilploneeringus kavandatud alajaamani on naidatud
Roomotukogu jo lohiolo detoilplaneeringus. Pos 2 on planeeritud liinrservrtuudi voi
isikliku kasutus6iguse seamise vajadus planeeritud kaugkuttetorustikule
kaugkuttev6rgu valdaja kasuks. Liiniservituudi v6i lsikliku kasutus6rguse seamrse
vajadus on naidatud joonisel 5.
20
10 Kuritegevusriske vahendavad nOuded ja tingimused
Planeeringut koostades on erinevad valiruumid kavandatud selliselt, et on arvestatud
erinevaid kuritegevust vahendavaid meetmeid. Oluliseks on seatud.
- teede, platside ja hoonetevaheline hea nahtavusja valgustatus;
- konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepaasud ja liikumisteed, kergliikluse
eristamine s6idukite liikumisest;
- tagumiste juurdepaasude va ltimine,
- territoriaalsus (uhiskasutatava ja era-ala selge eristamine ja piiramine);
- hea vaade uhiskasutatavatele aladele;
- erineva kasutusega alade selgepiirrline ruumiline eristamine.
Projekteerimisel ja hilisemal rajamisel ning kasutamisel tuleb lisaks
eel neva le a rvestada ja rg nevaga:
- ja lg itavus (videova lve) ;
- eraalale piiratud juurdepaas v66rastele;
- vajadusel sissepaasu piiramine;
- uld kasutatavate teede ja eraalade juu rdeviivate uhiskasutuses
olevate sissepaasuteede selge eristamine;
- atraktiivsed mate(alid, varvid;
- vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed,
aknad, lukud, pingid prugikastid, margid);
- atra kti tvne maasti ku kul u ndus, a rhitektuu r ja k6n niteed; su u navi idad;
- uld kasutatavate a lade korrashoid.
LL Planeeringu rakendamisev6imalused
PIa neering ra kend u b vastava lt Eesti Va ba riig i sead ustele ja 6ig usa ktidele.
Krundile jaavate ja valjaspool krundipiire olevate krunti teenindavate vajalike
juurdepaasuteede jmsvaljaehitamise kohustus on vastava krundi igakordsel omanikul.
Tehnov6rkude rajamine toimub koostoos v6rguvaldajatega vastavalt
liitumistingimustele ning tehniliste tingimuste alusel koostatud projektidele.
Olemasolevate tehnov6rguliinide umberehitus toimub koostoos vastava v6rgu
valdajaga planeeringust huvitatud lsiku kulul.
Kogu uushoonestuse ja vdlialade kavandamisel tuleb parim lahendus leida avatud
arhitektuurivSistlus(t)ega, mts tuleb lebl viia koostoos Narva linnavalitsusega.
Soovttav on ideev6istlusega lahendada kogu planeerrnguala terviklikult v6i
maksimaalselt suurtes osades, nt Pos l, Pos 3, pos 6 ja Ruutli tn 5 korraga.
Koik planeeringualal tehtavad tood on lubatud vaid vastavate muinsuskaitse
eritingimuste ning prolekti alusel, mis on koosk6lastatud Muinsuskartseametiga.
Koik planeeringualal tehtavad mullatood on lubatud vaid peale arheoloogilisi
uuringutd v6r arheoloogilise jiirelevalve all Murnsuskaitseameti poolt valja antud loa
a lusel.
2L
JOONISED
I Situatsiooniskeem M l:5OOO
2 Planeeringuala kontaktvoondifunktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M
HOOO
3 Olemasolevolukord M l:5OO
4 Planeeringu p6hijoonis M l:5OO
5 Tehnov6rgud M l:5OO
6 Planeeringu lahendusteillustratsioon
22