Detailplaneeringu koostöö

KÖITE SISUKORD I SELETUSKIRI ........................................................................................ 4 1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS .................................. 4 2 LINNAEHITUSLIKUD LÄHTEKOHAD JA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ....................................................................................... 4 3 PLANEERINGUS KAVANDATU ............................................................. 5 4 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED ......... 22 5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED ..................................... 41 6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ......... 47  7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE ..................................... 57 K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 2 / 65 20.03.2025  II JOONISED 1. Asukohaskeem DP-1 2. Põhijoonis DP-2 3. Kruntimise skeem DP-2-1 4. Tehnovõrkude koondplaan DP-3 5. Planeeritud tehnovõrkude servituudid DP-3-1 6. Väljavõte üldplaneeringust ja üldplaneeringu muutmisettepanek DP-4 K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 3 / 65 20.03.2025  I SELETUSKIRI 1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas Vanasadama akvatooriumi, Tallinna lahe ja Reidi tee vahelisel alal. Planeeringu koostamine algatati Lootsi tn 13 // 14 // Sadama tn 21 // 25 // Uus Sadama tn 19 kinnistu osa kohta. Pärast detailplaneeringu algatamist on muudetud krundipiire ning planeeringuala moodustavad Pikksilma tn 19 // Reidi tee 9 // Uus-Sadama tn 19 // 24 kinnistu osa, Reidi tee T12, Petrooleumi tn 8b, Bensiini tn 13, Bensiini tn 13b, Petrooleumi tn 10, Pikksilma tn 7 ning Petrooleumi tn 12 kinnistud. Planeeritud maa-ala suurus on 23,37 ha. 2 LINNAEHITUSLIKUD LÄHTEKOHAD JA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Ruumilise keskkonna analüüsi järeldused Vanasadama piirkonnas on linnaehituslik olukord muutumas. Vanasadama ala arendamise laiem eesmärk on muuta kogu südalinna vahetus läheduses asuv endine suletud sadama territoorium ja praegune tühermaa atraktiivseks ja inimsõbralikuks linnaruumiks, kuhu on oodatud aega veetma nii turistid kui ka kohalikud elanikud. Kogu sadama-ala jaoks väärika ideelahenduse saamiseks korraldati 2017. aastal rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, mille võitis Londoni arhitektuuribüroo Zaha Hadid Architects. Võidutöö lahendus, Vanasadama Masterplan 2030 (edaspidi Masterplan 2030), on Tallinna Vanasadama ala arendamise arengukava. Oluline aspekt Masterplan 2030 lahenduses on eesmärk ühendada avalik ruum sadama funktsioonidega. Masterplan 2030 edasiarendatud idee on aluseks Vanasadama ala detailplaneeringute koostamisel. Kokku on ala jagatud kuueks arenduspiirkonnaks, viie arenduspiirkonna kohta on algatatud detailplaneeringute koostamine. Planeeringu koostamisel on lähtutud Masterplan 2030 üldistest põhimõtetest: kujundada tänapäeva ootustele vastav piirkond, kus on seotud tervikuks olemasolev ja kavandatud hoonestus, loodud kvaliteetne avalik ruum ning tagatud nüüdisaegse sadamataristu toimimine Tallinna peamises mereväravas. Masterplan 2030 lahendus näeb ette Vanasadama lõunaossa eelkõige sadama ala sadama tegevuseks vajalike ehitiste ning sadama tegevusest vabal alal uute elu- ja ärihoonete või ühiskondliku hoone rajamist ning promenaadi/lineaarpargi kavandamist, mis on osa Kadriorgu ja Piritat Kalamajaga ühendavast promenaadist. Planeeritud ala ruumilise arengu eesmärgid • Kujundada kesklinna vahetusse lähedusse Reidi tee äärde inimsõbralik ja atraktiivne terviklik elu- ja ärikvartal ja kavandada esinduslik tänavasein Reidi teele. Seejuures on eesmärk jätta võimalus planeeritud hooneid otstarbe mõttes paindlikult kasutada. • Kujundada inimkeskne kesklinlik linnaruum, kus hoonete esimestele korrustele kavandatakse avaliku ruumiga suhestuvad äri –ja teeninduspinnad. • Säilitada vanalinna silueti vaadeldavus olulistest vaatepunktidest. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 4 / 65 20.03.2025  • Kavandada rohke haljastusega promenaad jalakäijatele ja kergliiklejatele, et ühendada Pirita Kalamajaga. • Kavandada hubaseid hoonetevahelisi läbipääse. • Kavandada Vanasadama lõunaosa alaks (v.a. sadama tegevuseks vajalik ala), kus oleks võimalik mugavalt autota liikuda, eelistades ühistranspordi kasutamist ning soodustades aktiivset liikumist jalgsi või jalgrattaga. • Luua eeldused/võimalused uuel tasemel liikuvusteenuse arendamiseks, nt sõidukite lühirent ja sõidujagamine. • Lähtuvalt Tallinna rattastrateegiast 2018-2028 kavandada kergliiklusteede võrgustik, mis ühildub naaberalade kergliiklusteede võrgustikuga. • Kavandada hoonestus, mida on võimalik ellu viia etapiviisiliselt. 3 PLANEERINGUS KAVANDATU Detailplaneering algatati eesmärgil muuta kinnistute piire ja sihtotstarbeid ning määrata ehitusõigus kuni 8 maapealse korrusega sadama teenindamiseks vajalike hoonete ehitamiseks ning Reidi tee äärde tankla ja kuni 7 maapealse korrusega äri- ja eluhoonete ning ärihoonete ehitamiseks, kruntide kasutamise tingimused ning liikluskorralduse lahendus. Pärast detailplaneeringu algatamist on muutunud linnaehituslik situatsioon. Detailplaneeringu koostamisel on loobutud tankla kavandamisest, kuna lähiümbruses on juba mitu tanklat. Uue tankla asemel on planeeringus kavandatud võimalused erinevate liikumisviiside (lai promenaad/lineaarpark jalakäijatele, rattateed) ja keskkonnasõbralike mootorsõidukite kasutamise eelistamiseks. Muuhulgas on parklakorrusele planeeritud ulatuslik elektriautode laadimistaristu. Planeering on koostatud eesmärgil määrata moodustatavatele kruntidele ehitusõigus sadama teenindamiseks vajalike hoonete, äri- ja eluhoonete, ühiskondliku hoone ehitamiseks ning tehno- ja liiklusrajatiste ja promenaadi/haljasala jaoks ning kruntide kasutamise tingimused. Detailplaneering sisaldab ettepanekut Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu muutmiseks, kuna detailplaneeringus taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ranna ehituskeeluvööndi vähendamist kruntide piirini vastavalt punktis 5.1.1 esitatud ettepanekule. Planeeritud maa-ala krundijaotus Planeeringus on kavandatud Pikksilma tn 19 // Reidi tee 9 // Uus-Sadama tn 19 // 24 kinnistu osast, Reidi tee T12, Petrooleumi tn 8b, Bensiini tn 13, Bensiini tn 13b, Petrooleumi tn 10, Pikksilma tn 7 ning Petrooleumi tn 12 kinnistutest moodustada 37 krunti: üks äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krunt sadama teenindamiseks, 23 äri- ja elamumaa sihtotstarbega krunti, üks äri-, elamu- ja tootmismaa või äri- ja elamumaa sihtotstarbega krunt, üks äri- või ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega maa krunt ning 9 liiklusmaa sihtotstarbega krunti ja üks tootmismaa sihtotstarbega krunt. Hoonestatavaid krunte võib liita või jagada väiksemateks kruntideks vastavalt arhitektuurse lahenduse täpsustumisel kujunevale hoonestuslahendusele. Jagamisel tuleb arvestada, et detailplaneeringus liidetavatele/jagatavatele kruntidele määratud summaarne ehitisealune pind, kavandatud suletud brutopind ja sihtotstarvete proportsioon ei muutu. Krundi pos 30 võib soovi korral liita krundiga pos 22 või pos 36. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 5 / 65 20.03.2025  Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted Planeeritud ala on tinglikult jaotatud kaheks piirkonnaks. Üks osa maa-alast jääb sadama funktsioone täitma ning sinna on kavandatud sadama teenindamiseks vajalik hoonestus ning ühendusgaleriid laevast terminali. Peamine põhimõte sadamat teenindava hoonestuse paigutamisel on funktsionaalsus ja territooriumi kasutamise loogika. Teine, sadama territooriumi ja Reidi tee vahele jääv ala, on kavandatud hoonestada elu- ja ärihoonetega. Hoonestus on kavandatud paralleelselt Reidi teega. Kahe hoonerea vahele on kavandatud lai esinduslik promenaad/lineaarpark, mis on osa kogu sadama ala läbivast promenaadist Kadriorust Kalamajani. Kuna suure osa planeeringualast moodustab park, on hoonestus kavandatud piki pargi serva. Hoonete suuruse kavandamisel on arvestatud muinsuskaitse eritingimustest tulenevate piirangutega. Hoonetevahelise lineaarpargi kujundamiseks võimalikult suures osas päikesele avatuna ning inimmõõtmelise ja meeldiva linnaruumina on järgitud põhimõtet, et Reidi tee poolne hoonestus on madalam ja sadamapoolne kõrgem. Detailplaneeringus on määratud Reidi tee poolse hoonestuse korruselisuseks kuni 6 korrust ning linnaruumiliselt sobivates kohtades kuni 7 korrust. Sadamapoolse hoonestuse korruselisuseks on määratud kuni 7 korrust. Parima hoonestuslahenduse leidmiseks on määratud nõue viia läbi arhitektuurikonkursid kvartalite kaupa. Konkursi tingimustesse määratakse nõue projekteerida Reidi tee äärne hoonestus valdavalt 5 maapealse korrusega ning kõrgemad hooned (6-7 korrust) näha ette linnaruumiliselt sobivatesse kohtadesse. Sadamapoolsed hooned kavandada kõrguslikult liigendatult valdavalt 6 kuni 7-korruselised. Ehitusõigus, hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad Hoonestustihedus planeeringualal (v.a. pos 33) on 2,0. Kui kruntidele pos 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10 ja 11 nähakse ette väikesi kortereid nt vanemaealiste toetatud elamiseks või noortele, võib korterite arv olla suurem põhijoonisel näidatust, aga kogu kvartalis peab olema korterite keskmine suletud brutopind vähemalt 80 m2. Pos 1 ……………………… aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥20%; elamumaa ≤80% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 902 m2 (maapealne), sh üleehitus- servituudiga ala 96 m² pos 32 ning 11 m² pos 21 kohal 800 m2 (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (25,6 m abs) Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoone ehitamiseks. Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus, meelelahutusasutused, kaubandus jms. Hoonestustihedus krundil on 6,7. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 6 / 65 20.03.2025  Pos 2 ……………………… aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥20%; elamumaa ≤80% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 633 m2 (maapealne), sh üleehitus- servituudiga ala 28 m² pos 32 kohal 722 m2 (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (25,6 m abs) Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoone ehitamiseks. Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus, meelelahutusasutused, kaubandus jms. Hoonestustihedus krundil on 4,1. Pos 3 ……………………… aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥20%; elamumaa ≤75%; tootmismaa ≤5% (alajaam) või ärimaa ≥20%; elamumaa ≤80% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 1012 m2 (maapealne), sh üleehitus- servituudiga ala 93 m² pos 32 kohal ning olemasoleva alajaama ulatuses üleehitusservituudiga ala 19 m² pos 21 kohal 900 m2 (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (25,6 m abs) Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoone ehitamiseks. Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus, meelelahutusasutused, kaubandus jms ja tootmine (olemasolev alajaam). Olemasolev alajaam võib säilida kuni oma ekspluatatsiooniaja lõpuni või asendamiseni uue alajaamaga sadama territooriumil. Alajaama likvideerimisel tuleb hoone projekteerida naaberhoonetega ühele ehitusjoonele. Hoonestustihedus krundil on 5,3. Pos 4 ……………………… aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥20%; elamumaa ≤80% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 758 m2 (maapealne), sh üleehitus- servituudiga ala 76 m² pos 32 kohal 891 m2 (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (26 m abs) Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoone ehitamiseks. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 7 / 65 20.03.2025  Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus, meelelahutusasutused, kaubandus jms. Hoonestustihedus krundil on 5,8. Pos 5 ……………………… aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥20%; elamumaa ≤80% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 786 m2 (maapealne), sh üleehitus- servituudiga ala 114 m² pos 32 kohal 875 m2 (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (26 m abs) Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoone ehitamiseks. Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus, meelelahutusasutused, kaubandus jms. Hoonestustihedus krundil on 5,0. Pos 6 ……………………… aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥20%; elamumaa ≤80% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 943 m2 (maapealne), sh üleehitus- servituudiga ala 93 m² pos 32 kohal 853 m2 (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (26 m abs) Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoone ehitamiseks. Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus, meelelahutusasutused, kaubandus jms. Hoonestustihedus krundil on 4,8. Pos 7 ……………………… aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥30%; elamumaa ≤70% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 1176 m2 (maapealne), sh üleehitus- servituudiga ala 123 m² pos 32 kohal 1055 m2 (maa-alune) * Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (25,5 m abs) Märkus: * Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 2 ja pos 7 või 8 vahel läbi pos 32) pindala ja brutopinnaga ca 230 m2. Sõltuvalt ehitusjärjekordadest lisandub ehitusõigus maa-aluse ühenduskoridori ulatuses kas pos-le 7 või pos-le 8. Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoone ehitamiseks. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 8 / 65 20.03.2025  Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus, meelelahutusasutused, kaubandus jms. Hoonestustihedus krundil on 6,3. Pos 8 ……………………… aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥30%; elamumaa ≤70% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 1048 m2 (maapealne), sh üleehitus- servituudiga ala 63 m² pos 32 kohal 1204 m2 (maa-alune) * Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 22 m (23,7 m abs) Märkus: * Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 2 ja pos 7 või 8 vahel läbi pos 32) pindala ja brutopinnaga ca 230 m2. Sõltuvalt ehitusjärjekordadest lisandub ehitusõigus maa-aluse ühenduskoridori ulatuses kas pos-le 7 või pos-le 8. Krundile on määratud ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoone ehitamiseks. Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus, meelelahutusasutused, kaubandus jms. Hoonestustihedus krundil on 3,9. Pos 9 ……………………… aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥30%; elamumaa ≤70% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 980 m2 (maapealne), sh üleehitus- servituudiga ala 71 m² pos 32 kohal 1129 m2 (maa-alune) * Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 22 m (24 m abs) Märkus: * Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 4 ja pos 9 vahel läbi pos 32) pindala ja brutopinnaga ca 230 m2. Sõltuvalt ehitusjärjekordadest lisandub ehitusõigus maa-aluse ühenduskoridori ulatuses kas pos-le 4 või pos-le 9. Krundile on määratud ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoone ehitamiseks. Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus, meelelahutusasutused, kaubandus jms. Hoonestustihedus krundil on 4,2. Pos 10 ……………………… aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥30%; elamumaa ≤70% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 586 m2 (maapealne), sh üleehitus- servituudiga ala 29 m² pos 32 kohal 761 m2 (maa-alune) * K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 9 / 65 20.03.2025  Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 22 m (24,2 m abs) Märkus: * Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 5 ja pos 10 või 11 vahel läbi pos 32) pindala ja brutopinnaga ca 230 m2. Sõltuvalt ehitusjärjekordadest lisandub ehitusõigus maa-aluse ühenduskoridori ulatuses kas pos-le 10 või pos-le 11. Krundile on määratud ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoone ehitamiseks. Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus, meelelahutusasutused, kaubandus jms. Hoonestustihedus krundil on 3,3. Pos 11 ……………………… aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥30%; elamumaa ≤70% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 977 m2 (maapealne), sh üleehitus- servituudiga ala 94 m² pos 32 kohal ning 42 m² pos 21 kohal 766 m2 (maa-alune)* Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (26,5 m abs) Märkus: * Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 5 ja pos 10 või 11 vahel läbi pos 32) pindala ja brutopinnaga 230 m2. Sõltuvalt ehitusjärjekordadest lisandub ehitusõigus maa-aluse ühenduskoridori ulatuses kas pos-le 10 või pos-le 11. Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoone ehitamiseks. Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus, meelelahutusasutused, kaubandus jms. Hoonestustihedus krundil on 6,2. Pos 12 ……………………… aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥20%; elamumaa ≤80% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 979 m2 (maapealne), sh üleehitus- servituudiga ala 95 m² pos 22 kohal ning 42 m² pos 21 kohal 843 m2 (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (26,5 m abs) Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoone ehitamiseks. Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus, meelelahutusasutused, kaubandus jms. Hoonestustihedus krundil on 4,4. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 10 / 65 20.03.2025  Pos 13 ……………………… aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥20%; elamumaa ≤80% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 747 m2 (maapealne), sh üleehitus- servituudiga ala 65 m² pos 22 kohal 846 m2 (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (26,5 m abs) Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoone ehitamiseks. Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus, meelelahutusasutused, kaubandus jms. Hoonestustihedus krundil on 4,6. Pos 14 ……………………… aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥20%; elamumaa ≤80% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 1004 m2 (maapealne), sh üleehitus- servituudiga ala 134 m² pos 22 kohal 1071 m2 (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (26,2 m abs) Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoone ehitamiseks. Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus, meelelahutusasutused, kaubandus jms. Hoonestustihedus krundil on 6,3. Pos 15 ……………………… aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥20%; elamumaa ≤80% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 839 m2 (maapealne), sh üleehitus- servituudiga ala 79 m² pos 22 kohal 969 m2 (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (26,4 m abs) Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoone ehitamiseks. Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus, meelelahutusasutused, kaubandus jms. Hoonestustihedus krundil on 5,9. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 11 / 65 20.03.2025  Pos 16 ……………………… aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥20%; elamumaa ≤80% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 808 m2 (maapealne), sh üleehitus- servituudiga ala 74 m² pos 22 kohal 734 m2 (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (26,4 m abs) Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoone ehitamiseks. Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus, meelelahutusasutused, kaubandus jms. Hoonestustihedus krundil on 6,0. Pos 17 ……………………… aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥20%; elamumaa ≤80% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 746 m2 (maapealne), sh üleehitus- servituudiga ala 20 m² pos 22 kohal, 10 m² pos 36 kohal ning 22 m² pos 30 kohal 908 m2 (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (26,6 m abs) Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoone ehitamiseks. Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus, meelelahutusasutused, kaubandus jms. Hoonestustihedus krundil on 3,8. Pos 18 ……………………… aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥20%; elamumaa ≤80% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 949 m2 (maapealne), sh üleehitus- servituudiga ala 67 m² pos 36 kohal ning 46 m² pos 19 kohal 1039 m2 (maa-alune)* Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (26,6 m abs) Märkus: * Võib lisanduda maa-aluse hooneosa pos 18 ja pos 20 läbi pos 19 pindala ja brutopinnaga 470 m2. Kumma krundi kasuks allaehitusservituut seatakse sõltub ehitusjärjekordadest. Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 18 ja pos 29 vahel läbi pos 36) pindala ja brutopinnaga ca 230 m2. Sõltuvalt ehitusjärjekordadest lisandub ehitusõigus maa-aluse ühenduskoridori ulatuses kas pos-le 18 või pos-le 29. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 12 / 65 20.03.2025  Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoone ehitamiseks. Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus, meelelahutusasutused, kaubandus jms. Hoonestustihedus krundil on 3,8. Pos 19 ………………………….. aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa Krunt on kavandatud tagamaks läbipääsu sadama poolsest küljest promenaadile. Autoliiklus on lubatud üksnes teenindamiseks (tänavapuhastus, lumekoristus, heakorratööd). Krunt määratakse avalikult kasutatavaks. Krundile võib rajada sõltuvalt maastikuarhitektuursest lahendusest väikeehitisi promenaadi teenindamiseks (nt tualetid, nn kasvuhoone tüüpi välikohvikud, terrassid, trepistikud vms). Pos 20 ……………………… aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥20%; elamumaa ≤80% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 1303 m2 (maapealne), sh üleehitus- servituudiga ala 52 m² pos 19 kohal 1263 m2 (maa-alune) * Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (26,4 m abs) Märkus: * Võib lisanduda maa-aluse hooneosa pos 18 ja pos 20 läbi pos 19 pindala ja brutopinnaga ca 470 m2. Sõltuvalt ehitusjärjekordadest lisandub ehitusõigus maa-aluse ühenduskoridori ulatuses kas pos-le 18 või pos-le 20. Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoone ehitamiseks. Võimalikud kasutusotstarbed: majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus, meelelahutusasutused, kaubandus jms. Hoonestustihedus krundil on 4,6. Pos 21 ………………………….. Aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa Krunt on kavandatud juurdepääsutänava ning Petrooleumi tänava rajatiste jaoks ning määratakse avalikult kasutatavaks. Pos 22 ………………………….. Aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa Krunt on kavandatud promenaadirajatiste jaoks ning määratakse avalikult kasutatavaks. Krundile on kavandatud kolm maa-alust ühenduskordori Reidi tee äärsetele kruntidele juurdepääsu tagamiseks. Ühenduskoridoride täpne asukoht selgub ehitusprojektides. Lähtudes projekteeritud ühenduskoridori asukohast seatakse allaehitusservituut. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 13 / 65 20.03.2025  Krundile võib rajada sõltuvalt maastikuarhitektuursest lahendusest väikeehitisi promenaadi teenindamiseks (nt tualetid, nn kasvuhoone tüüpi välikohvikud, terrassid, trepistikud vms). Pos 23 ……………………… aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥30%; elamumaa ≤70% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 1062 m2 (maapealne), sh üleehitus- servituudiga ala 106 m² pos 22 kohal ning 46 m² pos 21 kohal 909 m2 (maa-alune) * Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 (26,5 m abs) Märkus: * Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 12 ja pos 23 või 24 vahel läbi pos 22) pindala ja brutopinnaga ca 230 m2. Sõltuvalt ehitusjärjekordadest lisandub ehitusõigus maa-aluse ühenduskoridori ulatuses kas pos-le 23 või pos-le 24. Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoone ehitamiseks. Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus, meelelahutusasutused, kaubandus jms. Hoonestustihedus krundil on 7,5. Pos 24 ……………………… aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥30%; elamumaa ≤70% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 935 m2 (maapealne), sh üleehitus- servituudiga ala 83 m² pos 22 kohal 944 m2 (maa-alune) * Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 22 m (24,2 m abs) Märkus: * Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 12 ja pos 23 või 24 vahel läbi pos 22) pindala ja brutopinnaga ca 230 m2. Sõltuvalt ehitusjärjekordadest lisandub ehitusõigus maa-aluse ühenduskoridori ulatuses kas pos-le 23 või pos-le 24. Krundile on määratud ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoone ehitamiseks. Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus, meelelahutusasutused, kaubandus jms. Hoonestustihedus krundil on 3,9. Pos 25 ……………………… aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥30%; elamumaa ≤70% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 977 m2 (maapealne), sh üleehitus- servituudiga ala 85 m² pos 22 kohal K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 14 / 65 20.03.2025  983m2 (maa-alune) * Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 22 m (24,3 m abs) Märkus: * Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 14 ja pos 25 või 26 vahel läbi pos 22) pindala ja brutopinnaga ca 230 m2. Sõltuvalt ehitusjärjekordadest lisandub ehitusõigus maa-aluse ühenduskoridori ulatuses kas pos-le 25 või pos-le 26. Krundile on määratud ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoone ehitamiseks. Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus, meelelahutusasutused, kaubandus jms. Hoonestustihedus krundil on 3,5. Pos 26 ……………………… aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥30%; elamumaa ≤70% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 950 m2 (maapealne), sh üleehitus- servituudiga ala 76 m² pos 22 kohal 1211 m2 (maa-alune)* Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 22 m (24,5 m abs) Märkus: * Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 14 ja pos 25 või 26 vahel läbi pos 22) pindala ja brutopinnaga ca 230 m2. Sõltuvalt ehitusjärjekordadest lisandub ehitusõigus maa-aluse ühenduskoridori ulatuses kas pos-le 25 või pos-le 26. Krundile on määratud ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoone ehitamiseks. Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus, meelelahutusasutused, kaubandus jms. Hoonestustihedus krundil on 4,2. Pos 27 ……………………… aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥30%; elamumaa ≤70% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 672 m2 (maapealne), sh üleehitus- servituudiga ala 79 m² pos 22 kohal 824 m2 (maa-alune) * Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 22 m (24,4 m abs) Märkus: * Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 16 ja pos 27 või 28 vahel läbi pos 22) pindala ja brutopinnaga ca 230 m2. Sõltuvalt ehitusjärjekordadest lisandub ehitusõigus maa-aluse ühenduskoridori ulatuses kas pos-le 27 või pos-le 28. Krundile on määratud ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoone ehitamiseks. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 15 / 65 20.03.2025  Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus, meelelahutusasutused, kaubandus jms. Hoonestustihedus krundil on 4,6. Pos 28 ……………………… aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ≥20%; elamumaa ≤80% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 837 m2 (maapealne), sh üleehitus- servituudiga ala 31 m² pos 22 kohal ning 18 m² pos 30-l 1240 m2 (maa-alune) * Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 22 m (24,2 m abs) Märkus: * Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 16 ja pos 27 või 28 vahel läbi pos 22) pindala ja brutopinnaga ca 230 m2. Sõltuvalt ehitusjärjekordadest lisandub ehitusõigus maa-aluse ühenduskoridori ulatuses kas pos-le 27 või pos-le 28. Krundile on määratud ehitusõigus kuni 6 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äriruumidega eluhoone ehitamiseks. Võimalikud kasutusotstarbed: korterid, majutusteenus, bürood, teenindus, toitlustus, meelelahutusasutused, kaubandus jms. Hoonestustihedus krundil on 2,9. Pos 29 ……………………… aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa ja/või ühiskondlike ehitiste maa Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 1780 m2 (maapealne), sh üleehitus- servituudiga ala 300 m² pos 36 kohal 1634 m2 (maa-alune) * Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 24 m (26,6 m abs) Märkus: * Võib lisanduda maa-aluse hooneosa (ühenduskoridor pos 18 ja pos 29 vahel läbi pos 36) pindala ja brutopinnaga ca 230 m2. Sõltuvalt ehitusjärjekordadest lisandub ehitusõigus maa-aluse ühenduskoridori ulatuses kas pos-le 18 või pos-le 29. Krundile on määratud ehitusõigus kuni 7 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja/või ühiskondliku hoone ehitamiseks. Võimalikud kasutusotstarbed: bürood, teenindus, toitlustus, ühiskondlik hoone, kaubandus jms. Hoonestustihedus krundil on 6,4. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 16 / 65 20.03.2025  Pos 30 ………………………….. Aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa Krunt on kavandatud promenaadirajatiste jaoks ning määratakse avalikult kasutatavaks. Krundile võib rajada sõltuvalt maastikuarhitektuursest lahendusest väikeehitisi promenaadi teenindamiseks (nt tualetid, nn kasvuhoone tüüpi välikohvikud, terrassid, trepistikud vms). Krundi võib soovi korral liita krundiga pos 22 või pos 36. Pos 31 ………………………….. Aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa Krunt on kavandatud juurdepääsutänava rajatiste jaoks ning määratakse avalikuks kasutamiseks. Pos 32 ………………………….. Aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa Krunt on kavandatud promenaadirajatiste jaoks ning määratakse avalikult kasutatavaks. Krundile on kavandatud kolm maa-alust ühenduskordori Reidi tee äärsetele kruntidele juurdepääsu tagamiseks. Ühenduskoridoride täpne asukoht selgub ehitusprojektides. Lähtudes projekteeritud ühenduskoridori asukohast seatakse allaehitusservituut. Krundile võib rajada sõltuvalt maastikuarhitektuursest lahendusest väikeehitisi promenaadi teenindamiseks (nt tualetid, nn kasvuhoone tüüpi välikohvikud, terrassid, trepistikud vms). Pos 33 Krundi kasutamise sihtotstarve: Tootmismaa ≤ 60% ja ärimaa ≥ 40 Hoonete suurim lubatud arv krundil: 30 Hoone suurim lubatud hoonealune pindala: 50 000 m2 Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: 21 m (23,5 m abs)* Ehituspiirkonda nr 9 jäävas krundi osas on maksimaalne lubatud hoonete kõrgus 19,4 m. Büroohoone, mis jääb ehituspiirkonda nr 5 maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on 21 m. Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu muutmisettepanek on kajastatud joonisel DP-4. *kõrguspiirang ei kehti reisijate juurdepääsu galeriidele ja rampidele. Praegu on galeriide kõrgus 22 m. Galeriide ja rampide kõrgus sõltub teenindatavate laevade väljapääsu kõrgusest ning nende kõrgus määratakse vastavalt vajadusele. Krundile on kavandatud kuni 30 hoonet, sh olemasolevad ehitised. Lisaks võib krundile rajada sadama teenindamiseks vajalikke rajatisi (reisijate teenindamiseks vajalikud galeriid, turvarajatised, sõidukite check-in ja pääsla piirded jms) ja tehnoehitisi (alajaamad, pumplad, rambid jms). Hoonestustihedus krundil on 0,3. Hoonestuse võimalik tsoneering on kajastatud joonisel Lisa 10.1 „Hoonestuskava ettepanek“. Joonisel on erineva värviga esile toodud galeriide ala ning võimalikud hoonestatavad alad. Olemasolevad ehitised võib vajadusel lammutada, rekonstrueerida ja/või laiendada. Olemasoleva sissesõidutee edaspidisel rekonstrueerimisel võib olla vajalik vähesel määral mere täitmine olemasoleva krundipiirini. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 17 / 65 20.03.2025  Pos 34 ………………………….. Aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa Krunt on kavandatud Uus-Sadama tänava rajatiste jaoks ning määratakse avalikult kasutatavaks. Pos 35 ………………………….. Aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa Krunt on kavandatud Pikksilma tänava- ja olemasoleva mereäärse Reidi tee promenaadi jätku rajatiste jaoks ning määratakse avalikult kasutatavaks. Pos 36 ………………………….. Aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa Krunt on kavandatud promenaadirajatiste jaoks. Peale rajatiste valmimist krunt koos rajatistega antakse linnale üle. Krundile võib rajada sõltuvalt maastikuarhitektuursest lahendusest väikeehitisi promenaadi teenindamiseks (nt tualetid, nn kasvuhoone tüüpi välikohvikud, terrassid, trepistikud vms). Pos 37 ………………………….. Aadressiettepanek Krundi kasutamise sihtotstarve: tootmismaa Krunt on kavandatud kanalisatsioonipumpla rajatiste jaoks. Vertikaalplaneerimise põhimõtted Planeeringu alal on maapind tasane väikese kaldega edelasuunas. Suuremahuline maapinna tõstmise vajadus puudub. Maa-ameti infosüsteemis oleva üleujutusalade kaardi kohaselt jääb planeeritav maa-ala üleujutuse riskipiirkonda esinemistõenäosusega üks kord 100 aasta jooksul. Vertikaalplaneerimisega näha ette sademevee juhtimine hoonetest eemale sademeveekanalisatsiooni või haljasaladele. Vertikaalplaneerimisega ei juhita sademevett hoonestatavatele kinnistutele. Võimalikult palju sademevett tuleb hajutada haljastatud aladele (nt vihmapeenrad). Kõvakattega krundiosal kogutakse sademevesi restkaevudesse. Vertikaalplaneerimise ja sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojektis. Haljastuse kavandamise põhimõtted Valdav osa planeeringualast (pos 33) on sadamategevusega seotud piiratud ligipääsuga ala, kus on korraldatud transpordi juurdepääs laevadele. Sadama-alal puudub kõrghaljastus ning seda ei ole ka juurde kavandatud. Sadama territooriumi ja Reidi tee vahelisele alale on kavandatud hoonestus, mille vahele rajatakse Reidi teega paralleelne haljastatud promenaad. Promenaad kujundatakse lineaarpargina, kuhu rajatakse nii jalg- kui jalgrattateed, kõrghaljastus kaherealise puuderivina ning puhkekohad. Promenaad/lineaarpark on üks osa kogu sadama ala läbivast promenaadist, mis ühendab Kadrioru ja Pirita Kalamajaga. Ühtlasi on promenaad/lineaarpark üldplaneeringus läbi sadama-ala kavandatud rohestruktuuri koridori osa. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 18 / 65 20.03.2025  Uus-Sadama tänava ääres säilib olemasolev tänavahaljastus. Olemasolevate peatumiskohtade vahele on ette nähtud võimalus paigutada konteinerpuid. Transpordimaa kruntidele pos 21 ja pos 31 on hoonestuse poolsele tänavaküljele kavandatud puuderida vaheldumisi peatumiskohtadega. Sadamapoolsele tänavaservale ei saa kõrghaljastust rajada tulenevalt ISPS turvanõuetest, mis ei luba sadama piirete lähedusse kõrghaljastust rajada. Puuderida on kavandatud Petrooleumi tänava pikendusele (pos 21). Pikkade hooneseinte vältimiseks on hoonestusalade vahele kavandatud läbikäigud, kuhu on võimalik maa-aluse parkla pealsele alale kavandada promenaadiga visuaalselt seotud madalhaljastust. Maaga seotud haljastuse osakaal planeeringuala maismaa osa ulatuses, v.a pos 33, on 32%. Väärtuslik puu harilik tamm (haljastuse objekt nr 40) ning puu nr 179 istutatakse ümber detailplaneeringu ala piires või lähialal. Detailplaneeringus on hoonestus kavandatud kvartalitena. Kvartaalne lahendus leitakse arhitektuurikonkurssi tulemusel. Arhitektuurikonkursi raames lahendatakse ka hoonestusega külgnevate alade (sh lineaarpargi) haljastus. Asendusistutuse vajaduse esialgne arvutus Likvideeritavate puude asemele istutatavate puude selgitamiseks vajalik haljastuse ühikute arv on arvutatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutuste arvutustes on lähtutud järgmisest valemist: k1 + k 2 + k 3 D* = haljastuse ühik 3 kus D – raiutava puu rinnasläbimõõt, mitme puu puhul läbimõõtude summa, cm; k1 – raiutava puuliigi koefitsient; k2 – raiutava puu seisukorra koefitsient; k3 – raiepõhjuse koefitsient (arvutuses 0,5). likv. Likvideerimise Pos puu liigi D väärtus- seisukorra haljastuse põhjus nr. nr puu liik koefitsient (cm) klass koefitsient ühik 17 61 hapu kirsipuu ei asendata III - Hoonestusala pos 17 kokku 0 22 Promenaadi rajatised 19 pappel 1 68 IV 0,2 39 ja tehnovõrgud Promenaadi rajatised 20 arukask 1 21 IV 0,2 12 ja tehnovõrgud õunapuu, harilik Promenaadi rajatised 21 2 24 IV 0,2 22 hobukastan ja tehnovõrgud sookask, raagremmelgas, Promenaadi rajatised 22 harilik toomingas, ei asendata V - ja tehnovõrgud õunapuu, harilik jalakas Promenaadi rajatised 83 raagremmelgas 0,5 97 IV 0,2 39 ja tehnovõrgud Promenaadi rajatised 62 viirpuu 1 20 IV 0,2 11 ja tehnovõrgud K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 19 / 65 20.03.2025  Promenaadi rajatised 63 harilik toomingas 0,5 34 IV 0,2 14 ja tehnovõrgud Promenaadi rajatised 65 pappel 1 31 IV 0,2 18 ja tehnovõrgud Promenaadi rajatised 66 pappel 1 52 IV 0,2 29 ja tehnovõrgud Promenaadi rajatised 67 õunapuu ei asendata IV - ja tehnovõrgud pos 22 kokku 184 26 sookask, 64 ei asendata V - Hoonestusala raagremmelgas 84 sookask 0,5 23 III 1 15 Hoonestusala 85 sookask ei asendata V - Hoonestusala 86 pappel ei asendata V - Hoonestusala pos 26 kokku 15 27 64 sookask, ei asendata V - Hoonestusala osa raagremmelgas pos 27 kokku 0 28 47 harilik jalakas 1 32 III 1 27 Hoonestusala 49 õunapuu ei asendata IV - Hoonestusala 50 õunapuu ei asendata IV - Hoonestusala 51 viirpuu ei asendata V - Hoonestusala 52 viirpuu 1 78 IV 0,2 44 Hoonestusala 53 viirpuu 1 16 IV 0,2 9 Hoonestusala 54 harilik tamm 2,5 52 III 1 69 Hoonestusala 55 harilik sirel ei asendata III - Hoonestusala 56 raagremmelgas ei asendata V - Hoonestusala 57 harilik jalakas 1 62 IV 0,2 35 Hoonestusala 68 sookask 0,5 17 III 1 11 Hoonestusala 69 sookask 0,5 15 III 1 10 Hoonestusala 70 sookask 0,5 24 IV 0,2 10 Hoonestusala 71 harilik toomingas 0,5 18 IV 0,2 7 Hoonestusala 72 sookask 0,5 32 IV 0,2 13 Hoonestusala 73 harilik tamm ei asendata V - Hoonestusala 74 sookask 0,5 38 IV 0,2 15 Hoonestusala 75 harilik tamm 2,5 36 IV 0,2 38 Hoonestusala 79 raagremmelgas 0,5 24 IV 0,2 10 Hoonestusala 82 raagremmelgas 0,5 80 IV 0,2 32 Hoonestusala pos 28 kokku 330 29 32 harilik sirel, harilik ei asendata V - Hoonestusala osa toomingas 38 pappel 1 74 IV 0,2 42 Kergliiklusala pos 29 kokku 42 30 Promenaadi rajatised 60 harilik jalakas ei asendata V - ja tehnovõrgud pos 30 kokku 0 K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 20 / 65 20.03.2025 36 Promenaadi rajatised 26 pappel 1 256 IV 0,2 145 ja tehnovõrgud Promenaadi rajatised 27 õunapuu ei asendata IV - ja tehnovõrgud raagremmelgas, Promenaadi rajatised 30 harilik toomingas, ei asendata V - ja tehnovõrgud harilik vaher harilik toomingas, Promenaadi rajatised 36 ei asendata V - raagremmelgas ja tehnovõrgud Promenaadi rajatised 33 harilik toomingas 0,5 34 III 0,2 14 ja tehnovõrgud Promenaadi rajatised 34 harilik toomingas 0,5 77 IV 0,2 31 ja tehnovõrgud Promenaadi rajatised 35 sookask ei asendata V - ja tehnovõrgud harilik toomingas, haraline ploomipuu, Promenaadi rajatised 37 saarvaher, ei asendata V - ja tehnovõrgud raagremmelgas, pappel Promenaadi rajatised 39 sookask 0,5 42 III 1 28 ja tehnovõrgud Promenaadi rajatised 41 raagremmelgas 0,5 32 IV 0,2 13 ja tehnovõrgud Promenaadi rajatised 42 harilik pihlakas 0,5 11 IV 0,2 4 ja tehnovõrgud Promenaadi rajatised 43 raagremmelgas 0,5 14 IV 0,2 6 ja tehnovõrgud Promenaadi rajatised 44 raagremmelgas 0,5 13 IV 0,2 5 ja tehnovõrgud Promenaadi rajatised 45 künnapuu 2,5 69 II 2 115 ja tehnovõrgud Promenaadi rajatised 58 harilik jalakas 1 33 IV 0,2 19 ja tehnovõrgud Promenaadi rajatised 59 harilik toomingas 0,5 83 IV 0,2 33 ja tehnovõrgud pos 36 kokku 413 KOKKU 984 Planeeringus kavandatud hoonete ehitamiseks, teede rajamiseks ja tehnovõrkude paigaldamiseks tuleb likvideerida 55 objekti. Nendest üks on II väätusklassi, 9 III väärtusklassi, 31 IV väärtusklassi ning 14 V väärtusklassi. Maksimaalne asendusistutuse arvestuse aluseks olev haljastuse ühik on 984. Arvutustega saadud haljastuse ühikute arv on esialgne ja see arv võib lahenduse täpsustamisel järgnevates projekteerimisstaadiumites muutuda. Lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute arv saadakse raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljaandmist. Haljastuse asendusistutus, mida ei ole võimalik teha planeeringualal, tuleb teha linnaosavalitsuse või Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti määratud kohta. Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 §15 lõik 2 asendusistutuse kohustust ei rakendata ehitiste ja rajatiste ehitamisel, mis antakse linna omandisse või kasutusse. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 21 / 65 20.03.2025  Jäätmehoolduse põhimõtted Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Tallinna jäätmehoolduseeskirjast. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Ehitamisel tekkivate jäätmete käitlemiseks peab omama jäätmeluba või tuleb sõlmida prügiveo leping vastavat litsentsi omava firmaga. Hoonete projekteerimisel kavandatakse sorteeritud jäätmete kogumiskohad arhitektuurivõistluse tulemusel. Asukoha valikul arvestada prügiveoautode manööverdusruumiga ja kasutajamugavusega. Sadama territooriumil (krunt pos 33) tekkivad jäätmed (sh laevaheitmed ja lastijäätmed) kogutakse ja käideldakse jäätmeseaduse, sadamaseaduse ja rahvusvahelise konventsiooni „Merereostuse vältimiseks laevadelt“ kohaselt. Laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmine aktsiaseltsi TALLINNA SADAM koosseisu kuuluvates sadamates toimub vastavalt aktsiaseltsi TALLINNA SADAM „Laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise ning käitlemise kavale“. 4 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted Valdav osa planeeringualast (pos 33) on sadamat teenindava otstarbega ning ei ole avalikkusele ligipääsetav. Kavandatud promenaad/lineaarpark määratakse avalikult kasutatavaks ning moodustab tulevikus osa kogu Vanasadama ala läbivast Kadriorgu ja Kalamaja ühendavast promenaadist. Avalikuks kasutuseks määratakse tänavad. Avalikku ostarvet hakkab täitma ka Tallinna linnale kuuluvale krundile pos 29 kavandatud hoonestus. Promenaadiäärsete hoonete esimesele korrusele on võimalik rajada nii Reidi tee poole kui promenaadi poole avanevaid kohvikuid, galeriisid, teenusepakkujate äripindu, mis elavdavad piirkonda. Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted Planeeritud maa-ala asub Vanasadama akvatooriumi, Tallinna lahe ja Reidi tee vahelisel alal. Planeeringuala on sisuliselt jagatud kaheks osaks: • suletud sadama-ala (pos 33), kus paiknevad sadama teenindamiseks vajalikud rajatised. Sadama ala on vastavalt ISPS (Internatsional Ship and Port Facility Security) turvanõuetele muudele liiklejatele suletud ja eraldatud muust alast piirdega. • äriruumidega korterelamute ning äri- ja/või ühiskondliku hoone ala, mis on kavandatud Vanasadama piiratud juurdepääsuga sadama-ala ja Reidi tee vahelisele alale. Sadamasse saabuv ja laevadelt väljuv autoliiklus on korraldatud eesmärgil tagada laevade kiire teenindamine ning autode liiklusvoo sujuv suunamine linnaliiklusse. Sadama territooriumil on tagatud piisav ruum laevale suunduvate ja laevast väljuvate sõidukite üheaegseks mahutamiseks, mis tagab tõrgeteta laadimise ja lossimise ehk sadamategevuse igapäevase toimimise. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 22 / 65 20.03.2025  Peamine juurdepääs sadama alale (pos 33) toimub Reidi teelt Pikksilma tänava pikenduse (pos 35) kaudu. Jalakäijatest reisijate pääs laevale toimub D-terminali hoone kaudu. Juurdepääs parkimismajja on Uus-Sadama tänavalt (pos 34). Kuna Reidi teelt ei ole võimalik kavandada kruntidele juurdepääse ning hoonestatav ala on suhteliselt kitsas, on maa-alusele parkimiskorrusele kavandatud mitme krundi kohta ühised juurdepääsud planeeritud uuelt tänavalt (pos 21 ja 31). Tagamaks juurdepääsu sadamapoolsetelt kruntidelt Reidi tee äärsete kruntide parkimiskorrustele, on ettenähtud maa-alused ühenduskoridorid promenaadi alt. Juurdepääsuks maa-alustele parkimiskorrustele on vaja määrata juurdepääsuservituudid. Võimalikud juurdepääsude asukohad on tähistatud põhijoonisel DP-2 ja kirjeldatud seletuskirja p 5.2.2 Juurdepääsuservituutide vajadus. Juurdepääsude täpne asukoht selgub ehitusprojektis, siis selgub ka servituudivajaduse ulatus. Piirkonnas on ühistransport korraldatud bussidega. Lähimad bussipeatused „Pikksilma“ ja „Uus-Sadama“ asuvad Reidi teel. Bussipeatus „Reisisadama D-terminal“ asub D-terminali hoone ees Uus-Sadama tänaval. Kuna Tallinna Transpordiamet koostöös Aktsiaseltsiga Tallinna Linnatransport reformib linnas ühistranspordi liiklust ning arvestades Kesklinnas toimuvaid teede ehitustöid, on peatusi läbivate liinide arv ja liikumistrajektoor pidevalt muutuv. Parkimiskohtade kontrollarvutus Pos Kavandatud brutopind Arvutus Tallinna Normatiivne Kavandatud nr krundil parkimiskohtade parkimis- parkimiskohtade arvu normi kohtade arv arv* alusel 1 Äriruumid 1 m2 1071:200=5,3 6+53=59 27 Korterid arv 53 x 1=53 2 Äriruumid m2 630:200=3,1 4+31=35 16 Korterid arv 31x1=31 3 Äriruumid m2 962:200=4,8 5+45+1=50 24 Korterid arv 45x1=45 Tootmisruumid (alajaam) m2 241:300=0,8 või või Või Äriruumid m2 962:200=4,8 5+48=53 Korterid arv 48x1=48 4 Äriruumid m2 1037:200=5,2 6+51=57 26 Korterid arv 51x1=51 5 Äriruumid m2 876:200=4,4 5+43=48 22 Korterid arv 43x1=43 6 Äriruumid m2 811:200=4,1 5+40=44 20 Korterid arv 40x1=40 7 Äriruumid m2 1982:200=9,9 10+57=67 33 Korterid arv 57x1=57 8 Äriruumid m2 1427:200=7,1 8+41=49 24 Korterid arv 41x1=41 9 Äriruumid m2 1438:200=7,2 8+41=49 24 Korterid arv 41x1=41 10 Äriruumid m2 761:200=3,8 4+22=26 13 Korterid arv 22x1=22 11 Äriruumid m2 1578:200=7,9 8+46=54 26 Korterid arv 46x1=46 12 Äriruumid m2 739:200=3,7 4+36=40 18 Korterid arv 36x1=36 13 Äriruumid m2 783:200=3,9 4+39=43 20 Korterid arv 39x1=39 14 Äriruumid m2 1341:200=6,7 7+67=74 34 K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 23 / 65 20.03.2025  Korterid arv 67x1=67 15 Äriruumid m2 1142:200=5,7 6+57=63 29 Korterid arv 57x1=57 16 Äriruumid m2 881:200=4,4 4+44=48 22 Korterid arv 44x1=44 17 Äriruumid m2 699:200=3,5 4+34=38 17 Korterid arv 34x1=34 18 Äriruumid m2 786:200=3,9 4+39=43 20 Korterid arv 39x1=39 20 Äriruumid m2 1453:200=7,3 8+72=80 36 Korterid arv 72x1=72 23 Äriruumid m2 2054:200=10,3 11+59=70 34 Korterid arv 59x1=59 24 Äriruumid m2 1091:200=5,5 6+31=37 18 Korterid arv 31x1=31 25 Äriruumid m2 1045:200=5,3 6+30=36 17 Korterid arv 30x1=30 26 Äriruumid m2 1517:200=7,6 8+44=52 25 Korterid arv 44x1=44 27 Äriruumid m2 1135:200=5,7 6+33=39 19 Korterid arv 33x1=33 28 Äriruumid m2 731:200=3,6 4+36=40 18 Korterid arv 36x1=72 29 Äriruumid m2 10400:200=16 52 52 33 Sadamahooned m2 - Norm puudub 436** Tänavatele kavandatud kohad, mis on avalikult - 22*** kasutatavad Planeeritud maa-alal kokku 1296 1104 Märkused: * Kavandatud parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 01.12.2021 kirjas nr 3-2/4361-1 esitatud tingimusest: „Parkimiskohtade vajadus arvutada kogu planeeritud brutopinna kohta (v.a sadama hooned) äriruumide normi alusel, st 1 koht 200 m² kohta, sõltumata hoonete otstarbest“. ** Sh 386 olemasolevat parkimiskohta parkimismajas. *** Sh 12 olemasolevat parkimiskohta Uus-Sadama tänaval (pos 34). Parkimiskohtade arv täpsustub ehitusprojektis sõltuvalt tegelikest brutopindadest ning projekteerimise ajal kehtivatest normidest kuid mitte rohkem kui 1 koht 200 m² kohta. Elektriautode juhtmetaristu kontrollarvutus Arvutus Planeeringus Vajalik Pos kavandatud ettenähtud Ehitise otstarve juhtmetaristu nr parkimiskohtade juhtmetaristu arv alusel arv krundil 1 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 27 27 27 2 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 16 16 16 3 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 24 24 24 4 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 26 26 26 5 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 22 22 22 6 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 20 20 20 7 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 33 33 33 8 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 24 24 24 9 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 24 24 24 10 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 13 13 13 K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 24 / 65 20.03.2025  Arvutus Planeeringus Vajalik Pos kavandatud ettenähtud Ehitise otstarve juhtmetaristu nr parkimiskohtade juhtmetaristu arv alusel arv krundil 11 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 26 26 26 12 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 18 18 18 13 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 20 20 20 14 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 34 34 34 15 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 29 29 29 16 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 22 22 22 17 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 17 17 17 18 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 20 20 20 20 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 30 36 36 23 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 34 34 34 24 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 18 18 18 25 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 17 17 17 26 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 25 25 25 27 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 19 19 19 28 Äriruumid ja korterid 1 korter per PK = 18 18 18 29 Äriruumid 52:5= 10 10 10 33 Äriruumid 436:5= 87 87 87 Planeeritud maa-alal kokku: 679 679 Äri- ja elamu sihtotstarbega hoonetel on juhtmetaristu arv arvutatud elamusihtotstarbe järgi. Elektriautode laadimistaristu vajaduse arvutamisel on aluseks võetud Ehitusseadustiku §651. Jalgrataste parkimiskohtade kontrollarvutus Pos Ehitise otstarve Norm. arvutus Normatiivne Planeeringus nr parkimiskohtade ettenähtud arv krundil parkimiskohtade arv jalgratas krundil jalgratas 1 Ärihoone 1 1071/100 = 10 10+53=63 63 Korterid 53 2 Ärihoone 1 630/100 = 6 6+31=37 37 Korterid 31 3 Ärihoone 1 962/100 = 9 9+45=54 54 Korterid 45 või või või või Ärihoone 962/100 = 9 9+48=57 57 Korterid 48 4 Ärihoone 1 1037/100 = 10 10+51=61 61 Korterid 51 5 Ärihoone 1 876/100 = 8 8+43=51 51 Korterid 43 6 Ärihoone 1 811/100 = 8 8+40=48 48 Korterid 40 7 Ärihoone 1 1982/100 = 19 19+57=76 76 Korterid 57 8 Ärihoone 1 1427/100 = 14 14+41=55 55 Korterid 41 K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 25 / 65 20.03.2025  9 Ärihoone 1 1438/100 = 14 14+41=55 55 Korterid 41 10 Ärihoone 1 761/100 = 7 7+22=29 29 Korterid 22 11 Ärihoone 1 1578/100 = 15 15+46=61 61 Korterid 46 12 Ärihoone 1 739/100 = 7 7+36=43 43 Korterid 36 13 Ärihoone 1 783/100 = 7 7+39=46 46 Korterid 39 14 Ärihoone 1 1341/100 = 13 13+67=80 80 Korterid 67 15 Ärihoone 1 1142/100 = 11 11+57=68 68 Korterid 57 16 Ärihoone 1 881/100 = 8 8+44=52 52 Korterid 44 17 Ärihoone 699/100 = 7 7+34=41 41 Korterid 34 18 Ärihoone 786/100 = 7 7+39=46 46 Korterid 39 20 Ärihoone 1453/100 = 14 14+72=86 86 Korterid 72 23 Ärihoone 2054/100 = 20 20+59=79 79 Korterid 59 24 Ärihoone 1091/100 = 10 10+31=41 41 Korterid 31 25 Ärihoone 1045/100 = 10 10+30=40 40 Korterid 30 26 Ärihoone 1517/100 = 15 15+44=59 59 Korterid 44 27 Ärihoone 1135/100 = 11 11+33=44 44 Korterid 33 28 Ärihoone 731/100 = 7 7+36=43 43 Korterid 36 29 Ärihoone 10400/100 = 104 104 104 33 Sadama ehitised Norm puudub Planeeritud maa-alal kokku 1462 1462 Või Või 1465 1465 Jalgrataste parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna rattastrateegia 2018-2028. Arvestatud on üks jalgrattakoht korteri kohta. Tallinna rattastrateegia kohane jalgrattateede tervisevõrgu tee ühendus asub Tuukri tänaval, põhivõrgu tee ühendus Lootsi tänaval üle Admiralisilla on suunatud Narva maanteele. Põhivõrgu jalgrattatee koridor on kantud detailplaneeringu ruumilise keskkonna analüüsi joonisele (Lisa 7.2). Detailplaneeringus kavandatud promenaadile on kavandatud eraldi ruum haljasaladele koos puhkealadega, kahesuunaline rattatee ning piisava laiusega kõnnitee jalakäijatele. Jalgrataste parkimiskohad on kavandatud kas planeeritud hoonete esimestele korrustele või maa-alusele parkimiskorrusele. Töötajatele ning elanikele mõeldud jalgrataste parkimiskohad on soovitav projekteerida hoone sisestesse jalgratta hoiuruumidesse, millesse on tänava tasapinnalt mugav jalgrattaga pääseda. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 26 / 65 20.03.2025  Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted Säilitatavad, likvideeritavad ja planeeritud tehnovõrgud on kajastatud joonisel DP-3 Tehnovõrkude koondplaan. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude valdajatelt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Tehnovõrkudest põhjustatud kitsendused on kajastatud joonisel DP-2 Põhijoonis ja DP-3-1 Tehnovõrkude servituutide plaan. Uus-Sadama tänaval on soojus- ja jahutustorustikud on ettenähtud paigaldada ühte koridori kohakuti. Ehitusprojektis kaaluda antud lõigul võimalusel torustike kõrvuti paigaldamist. Kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise. (EhS § 70 lg 6). Haljastuse täpne paiknemine ning istutamiseks kasutatavad meetmed tehnovõrkude läheduses täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus, kui on paika pandud täpsed tehnovõrkude asukohad. Planeeringuala ehitusõiguse ellu viimiseks vajalike tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda kehtivatest (linna) õigusaktidest, võrguettevõtete ja vee- ettevõtja tehnovõrkude arendamise kavadest. Tingimused ehitusprojekti koostamiseks on määratud punktis 6.6.5 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas. Veevarustus ja kanalisatsioon Planeerimisel on arvestatud järgmiste juhendite, normide ja nõuetega: • Eesti standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk; • Eesti standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk; • Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad; • Eesti standard EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus; • Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“; • Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; • Tallinna linna ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034; • Tallinna sademevee strateegia aastani 2030. Lahendus on koostatud vastavalt: • AKTSIASELTSi TALLINNA VESI 07.11.2023 tehnilistele tingimustele nr PR/2362391-1; • AKTSIASELTSi TALLINNA VESI 31.01.2024 tehnilistele tingimustele nr PR/2362391-2; • aktsiaseltsi TALLINNA SADAM 12.12.2023 tehnilistele tingimustele nr 21-7/1401-1. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 27 / 65 20.03.2025  Veevarustus Olemasolev olukord Olemasolevad ühisveevärgi torustikud on Uus-Sadama tn 2xDe250 ja Reidi tee De225 ühisveetorustikud. Veetorustike hargnemised on ehitatud kuni sadama kinnistuni Reidi tee ja Petrooleumi tänava ristmikul (De225) ja Reidi tee ja Pikksilma tänava ristmikul (De225). Kinnistu Pikksilma tn 19 // Reidi tee 9 // Uus-Sadama tn 19 // 24 olemasolevad liitumispunktid maasiibrid 2x DN250 ühisveetorustikuga paiknevad Reidi tee ja Uus-Sadama tänava ristmikul 1 m kinnistu piirist. Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM veetarbimist mõõdetakse Uus-Sadama tänaval paiknevas peaveemõõdusõlmes. Kinnistul Pikksilma tn 19 // Reidi tee 9 // Uus-Sadama tn 19 // 24 paiknevad olemasolevad veetorustikud kuuluvad aktsiaseltsile TALLINNA SADAM. Ühisveetorustikud Reidi teel kuuluvad AKTSIASELTSile TALLINNA VESI. Vastavalt AKTSIASELTSi TALLINNA VESI tehnilistele tingimustele on ühisveevõrgus tagatud vabarõhk normaalolukorras 380 kPa, tulekahju olukorras 100 kPa. Planeeritud veevarustus Planeeringu alal pos 34 on pikendatud Uus-Sadama tänaval paiknevat De250 ühisveetorustiku ühte haru D-terminali ja lähiala detailplaneeringu (DP043590; K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 18102) ja krundi pos 33 veevarustuse tagamiseks. Uus-Sadama tänava De250/225 ühisveetorustiku teist haru pikendatakse läbi kavandatud tänavamaa kruntide pos 21, 31 ja 35 kuni Reidi tee-Pikksilma tänava ristmikul oleva De225 veetorustikuni ja ühendatakse ka Petrooleumi tänava-Reidi tee ristmikul paikneva olemasoleva De225 ühisveetorustikuga. Uus-Sadama tänava ja pos 21 ristmikul on kavandatud kahe De250toru vahel sulgarmatuuriga ühendus. Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM olemasolev peaveemõõdusõlm tõstetakse ringi krundile pos 33. Olemasolevad ühisveetorustikuga liitumispunktid 2x De250 Uus-Sadama tänaval tõstetakse uude kohta koos peaveemõõdusõlmega, liitumispunktide uus asukoht 1 m kinnistu piirist. Peaveemõõdusõlmes tuleb säilitada tulekustutusvee möödaviigul vooluhulk 50 l/s. Täiendavalt on pos 33 krundile kavandatud kaks uut liitumist ühisveevärgiga koos veemõõdusõlmedega. Liitumised on kavandatud tänavamaa-alalt pos 21 ja pos 31. Täiendavates veemõõdusõlmedes peab olema veetorustikul tulekustutusvee möödaviik. Pos 33 krundil paiknev veetorustik kuulub aktsiaseltsile TALLINNA SADAM. Kruntidele pos 1-6, pos 12-20, pos 7, 11, 23 ja 30 on kavandatud veeühendused ühisveetorstikult tänavamaa-alalt pos 21 ja pos 31. Reidi tee äärsetele kruntidele pos 8-10 ja pos 24-29 on kavandatud veeühendused Reidi tee olemasolevast De225 ühisveetorustikust. Liitumispunktid ühisveevõrguga on planeeritud kuni 1 m krundi piirist väljapoole, tänava maa-alale. Veeühenduste läbimõõdud tuleb täpsustada ehitusprojektis. Arvutuslik veetarbimine D-terminali ja lähiala detailplaneeringu (DP043590; K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 18102) kruntide pos 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 ja 9 orienteeruv veetarbimine on 2,7 l/s, sadama ala K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 28 / 65 20.03.2025  (pos 8 hooned ja kaid) tarbimine on 55 l/s. Lootsi tn 6 ja Lootsi tn 10 olemasolevate hoonete orienteeruv veetarbimine on 2,5 l/s. Uue hoonestuse ala (Pos 1-29) tarbevee, sh joogivee, summaarne vooluhulk on orienteeruvalt: ca 29 l/s. Arvutuslik vooluhulk positsioonide kaupa on esitatud tabelis: Pos nr Arvutuslik Pos nr Arvutuslik Pos nr Arvutuslik vooluhulk, vooluhulk, vooluhulk, l/s l/s l/s 1 1.01 10 0.96 20 1.47 2 0.99 11 0.96 23 1.05 3 1.06 12 1.03 24 1.06 4 1.06 13 1.03 25 1.09 5 1.06 14 1.16 26 1.22 6 1.03 15 1.10 27 1.00 7 1.12 16 0.98 28 1.22 8 1.20 17 1.07 29 1.50 9 1.16 18 1.15 KOKKU: 28.75 Vooluhulgad ning veeühendustorude läbimõõdud tuleb täpsustada ehitusprojektis. Kasutusest väljajäävad veetorud tuleb likvideerida vahetult hargnemisel töösse jäävatest torudest. Tuletõrjeveevarustus Planeeritud hoonete (pos 1-29) sise- ja välistulekustutusvee vooluhulk tuleb täpsustada ehitusprojektis. Vajalik täiendav tulekustutusvesi, mis ületab ühisveetorustikust saadavat vooluhulka (20 l/s), tuleb tagada mahutite baasil. Mahutite vajadus, maht ja asukoht täpsustatakse ehitusprojektis. Välistulekustutusvesi 20 l/s on tagatud kolme tunni jooksul ning saadakse olemasolevatest veevõtukohtadest /hüdrantidest ühisveetorustikul Uus-Sadama, Pikksilma, Petrooleumi tänaval, Reidi teel ning planeeritud veevõtukohtadest/hüdrantidest pos 21, 31 ja 35; sadama territooriumil (pos 33) tarbija torul olevatest veevõtukohtadest. Tavaolukorras on ühisveevärgi torul tagatud vabarõhk 380 kPa, tulekahju olukorras 100 kPa. Reovee kanalisatsioon Olemasolev olukord Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Olemasolevad reoveekanalisatsiooni torustikud paiknevad Reidi teel (De500), Uus- Sadama tänaval (De315), Petrooleumi tänava ja Reidi tee ristmikul (De315) ning Pikksilma tänaval (De200). Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM olemasolev laevade reovee (500 m3/h) veemõõdusõlm asub Uus-Sadama tänaval. Planeeritud reoveekanalisatsioon Vastavalt tehnilistele tingimustele tuleb reovesi (30 l/s) planeeringualalt juhtida Reidi tee De500 ja Pikksilma tänava De200 kanalisatsioonitorusse. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 29 / 65 20.03.2025  Eelvool 1 Reidi tee De500 torustik Uus-Sadama tänavale on kavandatud De315-500 reovee ühiskanalisatsiooni torustik. Torustikku suunatakse reovesi D-terminali ja lähiala detailplaneeringu alalt pos 1, 2, 3, 4, 7, 8 (DP043590; K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 18102) ja Vanasadama lõunaosa planeeringu pos 33, sh laevade reovesi, ning pos 1, 2, 3, 4, 7, 8 reovesi. Sadama laevade reoveetoru De315 Uus-Sadama tänaval tõstetakse ümber uude asukohta ning ühendatakse olemasoleva reoveemõõdusõlmega krundil pos 34. Eelvool 2 Tuukri kanalisatsioonikollektor DN1500 piki Petrooleumi tänavat Pos 5, 6, 12, 13, 9, 10, 11, 23, 24, 25 reovesi juhitakse olemasolevasse ühiskanalisatsiooni torusse De315 Reidi tee ja Petrooleumi tänava ristmikul. Reidi tee ehitustööde mahus ehitati reoveetorustik De315 alates Reidi teeT3 kinnistu piirini Petrooleumi tänaval. Ühiskanalisatsiooniga liitumise tagamiseks tuleb torustikku pikendada kuni Tuukri kanalisatsioonikollektorini (DN1500). Vt Lisa 8.4 VKV-1-02 Reoveekanalisatsiooni skeem. Eelvool 3 Tuukri kanalisatsioonikollektor DN1500 piki Pikksilma tänavat Pos 14, 15, 16, 17, 18, 20, 26, 27, 28, 29 reovesi ja osa pos 33 reoveest juhitakse Pikksilma tänavale planeeritud reoveepumplasse (pos 30). Planeeritud maa-aluse pumpla orienteeruv võimsus on ca 53 m3/ööp. Pumpla parameetrid ja lahendus täpsustatakse ehitusprojektis. Pumpla eelvooluks on olemasolev ühiskanalisatsiooni torustik De200 Pikksilma tänaval. Olemasoleva torustiku läbimõõtu tuleb suurendada kuni Tuukri tänava kanalisatsioonikollektorini (DN1500). Torustiku läbimõõdu ja suurendamise ulatus tuleb täpsustada ehitusprojektis. Liitumispunktid ühiskanalisatsiooniga on planeeritud kuni 1 m krundi piirist väljapoole, tänava maa-alale. Ühenduste läbimõõdud tuleb täpsustada ehitusprojektis. Reovee ärajuhtimine planeeritud kruntidelt lahendatakse ehitusprojektis, vajadusel ette näha reoveepumplad. Kasutusest väljajäävad kanalisatsioonitorud tuleb likvideerida ja torude otsad sulgeda kaevudes. Arvutuslik reovee vooluhulk D-terminali ja lähiala detailplaneeringu ala pos 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 , 9 (K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 18102) orienteeruv reovee vooluhulk on 6,8 l/s, pos 8 (D terminali hoone) reovee vooluhulk on 16 l/s . Lootsi tn 6 ja Lootsi tn 10 olemasolevate hoonete orienteeruv reovee vooluhulk on 5 l/s. Pos 1-29 reoveekanalisatsiooni summaarne arvutuslik äravool on ca 83 L/s. Pos 33 olemasolev reovee vooluhulk on 10 l/s ning laevade reovesi ca 140 l/s (500 m3/h). K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 30 / 65 20.03.2025  Reovee arvutuslik ja olemasolev vooluhulk eelvoolude ning positsioonide kaupa on esitatud tabelis: Eelvool 1 Eelvool 2 Eelvool 3 Pos nr Arvutuslik Pos nr Arvutuslik Pos nr Arvutuslik reovee reovee reovee vooluhulk, vooluhulk, vooluhulk, L/s L/s L/s 1 2.53 5 2.65 14 2.90 2 2.48 6 2.58 15 2.75 3 2.65 9 2.90 16 2.45 4 2.65 10 2.40 17 2.68 7 2.80 11 2.40 18 2.88 8 3 12 2.58 20 3.68 Laevade 140 13 2.58 26 3.05 reovesi D-terminali ja lähiala 23 2.63 27 2.50 detailplaneering 1, 2, 3, 4, 5, 6.8 24 2.65 28 3.05 6, 7 ja 9 8 (D- 16 25 2.73 29 3.75 terminal) Lootsi tn 6, 5 KOKKU: 26.08 33 (v.a 10 Lootsi tn 10 laevad) KOKKU: 183.9 KOKKU: 40.93 Sademevee kanalisatsioon Sademeveesüsteemi juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama Keskkonnaministri 01.10.2021 määrusele nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” (Lisa 1 “Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed”). Olemasolev olukord Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Olemasolevad sademeveekanalisatsiooni torustikud paiknevad Reidi teel DN1600 sademeveekollektor koos pumplaga ja erinevate läbimõõtudega ühendustorustikud tänava maa-alal. Sadama territooriumil (pos 33) jääb kasutusse olemasolev sademeveesüsteem eesvooluga merre. Planeeritud sademeveekanalisatsioon Planeeringuala sademevee kanalisatsiooni eelvooluks on olemasolev Reidi teel paiknev sademevee kollektor DN1600 koos pumplaga. Planeeritud krundi kohta võib sademevett juhtida sademevee kanalisatsiooni ühe liitumispunkti kaudu toruläbimõõduga De160 ning languga, mis täistäite korral laseb sademevett läbi kuni 15 l/s. Krundi sademevee vooluhulgad ühtlustatakse lokaalselt. Pos 21 kavandatud sademeveetorul on vee lahknemiskoht eesmärgiga suunata kaevust veed kahes suunas Uus-Sadama ja Pikksilma tänava poole. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 31 / 65 20.03.2025  Uus-Sadama tänava ning pos 21 vaheliselt alalt juhitakse sademevesi Uus-Sadama tänava planeeritud sademeveekanalisatsiooni. Uus-Sadama tänava olemasolev torustik De200 lõigul (ca 45 jm) kinnistu piirist kuni Reidi tee kollektori kambrini on kavandatud paigaldada sügavamale. Toru läbimõõtu ei muudeta. Uus-Sadama tänava torustikku suunatakse ka D-terminali ja lähiala detailplaneeringu alalt pos 1, 2, 3, 4, 7, 8 sademevesi (DP043590; K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 18102). Lahknemispunktist Pikksilma tänava poole juhitakse sademevesi Pikksilma tänava torustiku kaudu Reidi tee kollektorisse. Sademeveetorud tänavamaal pos 21 ja 31 on planeeritud läbimõõduga De630 sademevee vooluhulkade ühtlustamiseks. Uus-Sadama tänava ja Pikksilma tänava sademevee torustikuga ühendamiseks kasutada väiksema läbimõõduga toru sademevee viivitamiseks. Pos 8, 9, 10, 24, 25, 26, 27, 28, 29 sademevesi juhitakse Reidi tee äärsesse olemasolevasse kogujatorustikku. Liitumispunktid sademevee ühiskanalisatsiooniga on planeeritud kuni 1 m krundi piirist väljapoole, tänava maa-alale. Ühenduste läbimõõdud tuleb täpsustada ehitusprojektis. Sademevee ärajuhtimine krundilt lahendatakse ehitusprojektis, vajadusel ette näha sademeveepumplad. Kasutusest väljajäävad kanalisatsioonitorud tuleb likvideerida ja torude otsad sulgeda kaevudes. Arvutuslik sademevee vooluhulk Vastavalt Eesti standardi EVS 848:2021 nõuetele on sademevee vooluhulga arvutamiseks planeeringus võetud 5-minutise kestusega vihmaintensiivsus 316.6 l/(s*ha) (arvutusvihma korduvus on 3 aastat). Sademevee kanalisatsiooni summaarne arvutuslik äravool planeeringualalt on ca 510 l/s. Sademevee arvutuslik vooluhulk positsioonide kaupa, tingimusel, et ühisvõrku on lubatud juhtida 15 l/s krundi kohta, on esitatud tabelis: Pos nr Pos nr Pos nr Ühtlustamise Ühtlustamise Ühtlustamise sademevee sademevee sademevee vooluhulk, vooluhulk, vooluhulk, Arvutuslik Arvutuslik Arvutuslik maht, m3 maht, m3 maht, m3 l/s l/s l/s 1 25.3 3 13 26.8 4 25 31.1 5 2 24.4 3 14 30 4 26 35.4 6 3 29.1 4 15 26.7 4 27 21.6 2 4 24.3 3 16 23.3 2 28 34.7 6 5 23.7 3 17 24.7 3 29 49 12 6 24 3 18 29 4 30 125.8 45 7 33.4 6 19 6.5 0 31 116.9 41 8 34 6 20 45.6 10 32 164.4 64 9 31.6 5 21 143.2 53 34 86.2 28 10 24.1 3 22 253.5 112 35 38.7 7 11 24.1 3 23 28.8 4 KOKKU: 1697 466 12 26.7 4 24 29.9 4 (Sh (510) lubatud võrku) K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 32 / 65 20.03.2025  Sademevee ärajuhtimise lahendust täpsustatakse ehitusprojektis. Planeeritud sademeveetorude läbimõõdud täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel vastavalt AKTSIASELTSi TALLINNA VESI ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti tingimustele. Ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht (Olemasolevast torustikust kuni liitumispunktini) Veevarustus PE plasttoru De110 PN10 670 jm PE plasttoru De225 PN10, V1 870 jm PE plasttoru De225 PN10, V11 120 jm PE plasttoru De225 PN10, V12 480 jm PE plasttoru De250 PN10, V1 240 jm Reoveekanalisatsioon PE plasttoru De160 SN8 360 jm PE plasttoru De200 SN8 641 jm PE plasttoru De250 SN8 250 jm PE plasttoru De15 SN8 435 jm PE plasttoru De400 SN8 65 jm PE plasttoru De500 SN8 190 jm PE plasttoru De160 PN10 70 jm Sademevesi PP või PE plasttoru De160 SN8 486 jm PP või PE plasttoru De200 SN8 55 jm PP või PE plasttoru De315 SN8 71 jm PP või PE plasttoru De400 SN8 20 jm PP või PE plasttoru De500 SN8 55 jm PP või PE plasttoru De630 SN8 890 jm Elektrivarustus Detailplaneeringu projekti elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on: • Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni poolt välja antud tehnilised tingimused nr 441733, 30.03.2023; • aktsiaseltsi TALLINNA SADAM poolt välja antud tehnilised tingimused nr 2-2/112-9, 13.12.2023. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 33 / 65 20.03.2025  Elektrikoormuste tabel Arvutuslik elektrikoormus, Pa/Ia (kW/A) Liitumine Pos. Planeeritud Planeeritud Planeeritud Planeeritud Nimetus alajaama alajaama alajaama alajaama nr nr 1 baasil nr 2 baasil nr 3 baasil nr 4 baasil Ärihoone- Liitumiskilp 220/400 korterelamu kinnistu piiril Elektrivarustus 1 Lisavõimsus, pos 1 hoone autode 60/100 0.4 kV võrgu laadimine baasil Ärihoone- Liitumiskilp 220/400 korterelamu kinnistu piiril Elektrivarustus 2 Lisavõimsus, pos 2 hoone autode 60/100 0.4 kV võrgu laadimine baasil Ärihoone- Liitumiskilp 220/400 korterelamu kinnistu piiril Elektrivarustus 3 Lisavõimsus, pos 3 hoone autode 60/100 0.4 kV võrgu laadimine baasil Ärihoone- Liitumiskilp 220/400 korterelamu kinnistu piiril Elektrivarustus 4 Lisavõimsus, pos 4 hoone autode 60/100 0.4 kV võrgu laadimine baasil Ärihoone- Liitumiskilp 220/400 korterelamu kinnistu piiril Elektrivarustus 5 Lisavõimsus, pos 5 hoone autode 60/100 0.4 kV võrgu laadimine baasil Ärihoone- Liitumiskilp 220/400 korterelamu kinnistu piiril Elektrivarustus 6 Lisavõimsus, pos 6 hoone autode 60/100 0.4 kV võrgu laadimine baasil Ärihoone- Liitumiskilp 250/400 korterelamu kinnistu piiril Elektrivarustus 7 Lisavõimsus, pos 7 hoone autode 70/125 0.4 kV võrgu laadimine baasil Ärihoone- 350/315+ Liitumiskilp korterelamu 315 kinnistu piiril Elektrivarustus 8 Lisavõimsus, pos 8 hoone autode 100/160 0.4 kV võrgu laadimine baasil K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 34 / 65 20.03.2025  Ärihoone- 350/315+ Liitumiskilp korterelamu 315 kinnistu piiril Elektrivarustus 9 Lisavõimsus, pos 9 hoone autode 100/160 0.4 kV võrgu laadimine baasil Ärihoone- 350/315+3 Liitumiskilp korterelamu 15 kinnistu piiril Elektrivarustus 10 Lisavõimsus, pos 10 hoone autode 100/160 0.4 kV võrgu laadimine baasil Ärihoone- 350/315+3 Liitumiskilp korterelamu 15 kinnistu piiril Elektrivarustus 11 Lisavõimsus, pos 11 hoone autode 100/160 0.4 kV võrgu laadimine baasil Ärihoone- Liitumiskilp 220/400 korterelamu kinnistu piiril Elektrivarustus 12 Lisavõimsus, pos 12 hoone autode 60/100 0.4 kV võrgu laadimine baasil Ärihoone- Liitumiskilp 220/400 korterelamu kinnistu piiril Elektrivarustus 13 Lisavõimsus, pos 13 hoone autode 60/100 0.4 kV võrgu laadimine baasil Ärihoone- Liitumiskilp 220/400 korterelamu kinnistu piiril Elektrivarustus 14 Lisavõimsus, pos 14 hoone autode 60/100 0.4 kV võrgu laadimine baasil Ärihoone- Liitumiskilp 220/400 korterelamu kinnistu piiril Elektrivarustus 15 Lisavõimsus, pos 15 hoone autode 60/100 0.4 kV võrgu laadimine baasil Ärihoone- Liitumiskilp 220/400 korterelamu kinnistu piiril Elektrivarustus 16 Lisavõimsus, pos 16 hoone autode 60/100 0.4 kV võrgu laadimine baasil Ärihoone- Liitumiskilp 220/400 korterelamu kinnistu piiril Elektrivarustus 17 Lisavõimsus, pos 17 hoone autode 60/100 0.4 kV võrgu laadimine baasil K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 35 / 65 20.03.2025  Ärihoone- Liitumiskilp 220/400 korterelamu kinnistu piiril Elektrivarustus 18 Lisavõimsus, pos 18 hoone autode 60/100 0.4 kV võrgu laadimine baasil 350/315+3 Liitumiskilp Ärihoone 15 kinnistu piiril Elektrivarustus 20 Lisavõimsus, pos 20 hoone autode 100/160 0.4 kV võrgu laadimine baasil Ärihoone- Liitumiskilp 150/250 korterelamu kinnistu piiril Elektrivarustus 23 Lisavõimsus, pos 23 hoone autode 50/80 0.4 kV võrgu laadimine baasil Ärihoone- Liitumiskilp 150/250 korterelamu kinnistu piiril Elektrivarustus 24 Lisavõimsus, pos 24 hoone autode 50/80 0.4 kV võrgu laadimine baasil Ärihoone- Liitumiskilp 150/250 korterelamu kinnistu piiril Elektrivarustus 25 Lisavõimsus, pos 25 hoone autode 50/80 0.4 kV võrgu laadimine baasil Ärihoone- Liitumiskilp 150/250 korterelamu kinnistu piiril Elektrivarustus 26 Lisavõimsus, pos 26 hoone autode 50/80 0.4 kV võrgu laadimine baasil Ärihoone- Liitumiskilp 150/250 korterelamu kinnistu piiril Elektrivarustus 27 Lisavõimsus, pos 27 hoone autode 50/80 0.4 kV võrgu laadimine baasil Ärihoone- Liitumiskilp 150/250 korterelamu kinnistu piiril Elektrivarustus 28 Lisavõimsus, pos 28 hoone autode 50/80 0.4 kV võrgu laadimine baasil Ärihoone- 320/250+25 Liitumiskilp korterelamu 0 kinnistu piiril Elektrivarustus 29 Lisavõimsus, pos 29 hoone autode 100/160 0.4 kV võrgu laadimine baasil K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 36 / 65 20.03.2025  400kW/630A (elektrivarustus Lisavõimsus, AS Talliinna 33 autode Sadam laadimine perspektiivselt rekonstrueeritava võrgu baasil) Tänava- - 20/32 valgustus Planeeritud ala tarbijad kokku (alajaamade 1300/2100 1150/1800 1500/2400 1000/1600 kaupa, koos eriaegsusega) Planeeritud ala tarbijad kokku 4000/6700 (koos eriaegsusega) Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM alajaam AJ-21 on ettenähtud säilitada olemasolevas asukohas tagades ligipääsu alajaama kõikide sissepääsude juurde. Alajaam AJ-21 rekonstrueeritakse. Detailplaneeringu ala tarbijate elektrivarustus on ettenähtud Elektrilevi OÜ nelja uue hoonesisese trafoalajaama baasil (10/0.4kVtrafod kuni 2x1600kVA). Planeeritud alajaamade 10 kV elektrivarustus on ettenähtud maakaabelliiniga perspektiivsest Kadrioru piirkonnaalajaamast. Hoonesisese alajaama seadmete ruumid peavad vastama ELV nõuetele P387 (Nõuded alajaamaruumile ehitises, ver. 1) ja need tuleb üle anda Elektrilevi OÜ-le tasuta kasutamise/ teenindamise õigusega. Alajaama trafo- ja jaotlaruumide uksed peavad avanema tänavale/parkla korrusele ning alajaama ruumide kohal ei tohi paikneda eluruume. Alajaamadeni peab olema tagatud vaba juurdepääs, sh ka raske veo- ja tõstetehnikaga tagamaks võimalust teostada alajaama seadmete hooldustöid ning vajadusel ka seadmete vahetust. Hoonesisese alajaama tuletõkkekonstruktsioonide nõutud tulepüsivus on EI 120. Teisel pool Reid teed asuvate alade olemasolevad aktsiaseltsi TALLINNA SADAM elektritarbijad viiakse perspektiivselt üle 0.4 kV liitumisele Elektrilevi OÜ toitevõrguga. Antud ala elektrivarustus lahendatakse eraldi projekti raames. Detailplaneeringu ala kesk- ja madalpinge võrgud ehitatakse kaabelliinidena. Objektide elektrivarustuseks kinnistute piiridele on ettenähtud 0.4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Elektrikilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Käesolev lahendus on põhimõtteline. Konkreetse hoone elektrivarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrgu valdajatelt taotletud tehniliste tingimuste alusel ning arvestades objekti arhitektuuriga. Välisvalgustus Välisvalgustuse lahendus täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel juhindudes energiasäästu ja valgusreostuse vältimise põhimõtetest. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 37 / 65 20.03.2025  Tänavavalgustus Avalikult kasutatavate tänavamaade tänavavalgustuse lahenduse koostamisel on aluseks Enefit Connect OÜ poolt 13.11.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 131. Tänavalõikude valgustuseks on ettenähtud LED-lampidega välisvalgustid. Valgustite värvsustemperatuur peab olema 3000 K, ülekäiguradadel peab olema min. 5000 K. Tänavavalgustite kaitseaste peab olema vähemalt IP66, vandaalikindlus vastavalt valgusti paigalduskõrgusele: 6 meetrit ja kõrgem - IK07 ja kuni 6 meetrit - IK08. Valgustid paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse kaabelliinidena. Kõik valgustid peavad olema eelhämardatud vastavalt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt väljastatud hämardamisgraafikule. Elektrivarustus on ettenähtud planeeritud tänavavalgustuse lülituskilbi baasil. Lülituskilbi elektriliitumine lahendatakse Elektrilevi OÜ 0.4kV toitevõrgu baasil. Tänavavalgustuse kaabelliinide ehituse maht AXPK 4x35 kaabliga plasttorus ca 945 m Tänavavalgustuse lahendus ning ehitusmahud täpsustuvad ehitusprojektis. Tänavalgustuste rajatised antakse Tallinna linnale üle peale avalikult kasutatavate alade väljaehitamist. Sidevarustus Detailplaneeringu ala sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud Telia Eesti ASi 27.10.2023 väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38352911. Planeeringu ala sidekanalisatsioonis ja olemasolevates hoonetes asuvad Telia Eesti ASi ja teistele võrguoperaatoritele kuuluvad sidekaablid ning sidejaotlad. Planeeritud hoonestusalale jäävad olemasolevad sidekanalisatsiooni trassilõigud on ettenähtud likvideerida ja asendada uue sidekanalisatsiooniga, olemasolevad sidekaablid ja sidejaotlad demonteerida. Lammutatavas teenindushoones paiknev Telia Eesti ASi võrgusõlm tähisega SD1, VNSK12 ja sidejaotlad on ettenähtud demonteerida ja paigaldada rekonstrueeritava alajaama nr 21 hoonesse. Ruumipuudusel lahendatakse sidejaotlate asukoht hiljemalt pos 3 ehitusprojekti koostamise käigus. Olemasolev mobiilside tugijaam VSD koos seamete konteineriga on ettenähtud demonteerida ja asendada planeeritud hoonesse paigaldatavate seadmetega. Planeeringu ala objektide sidevarustus on ettenähtud uute sidesisestuste baasil. Uus sidekanalisatsioon ehitatakse plasttorudest, igale kinnistule on ettenähtud individuaalne sidekanalisatsiooni sisestus. Sidekanalisatsiooni hargnemistel kasutatakse r/b sidekaevusid. Kaablitorude normide kohane paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1.0m, väljaspool sõiduteed 0.7 m maapinnast. Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse tööprojekti mahus. Sidevarustuse tööprojekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Siderajatiste ümberpaigaldamise tööprojekti koostamisel tuleb tagada Telia Eesti ASi töötavate ühenduste toimimine ehitustööde käigus. Telia Eesti ASi liinirajatiste, sidekanalisatsiooni ja selles paiknevate kaablite väljakanne vastavalt asjaõigusseaduse rakenduse seadusele § 15 toimub Tellija kulul. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 38 / 65 20.03.2025  Soojusvarustus Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määruse nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus “ järgi jääb planeeritud ala kaugkütte piirkonda. Planeeritud ala soojusvarustus on lahendatud kaugkütte baasil. Soojusvarustuse lahenduse aluseks on ASi Utilitas Tallinn 24.11.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 23TT-09042. Ühendatav soojuskoormus on 14,5 MW, mis täpsustub projekteerimise käigus. Planeeritud hoonestuse alad on jagatud kaheks, enam-vähem võrdse soojuskoormusega osaks, soojuskoormusi täpsustada projekteerimise käigus. Ühendused kaugküttevõrguga on ettenähtud kahes kohas: • Petrooleumi ja Pikksilma tänava vaheline ala on ettenähtud ühendada Reidi tee läheduses paikneva ASile Utilitas Tallinn kuuluva soojustorustikuga DN250 mm. Hargnemissõlmede KP7 ja KP9 vahele on planeeritud uus hargnemine orienteeruva läbimõõduga DN150 mm, läbimõõt täpsustub projekteerimisel. Ristumisel Reidi teega tuleb uus soojustorustik paigaldada olemasolevatesse hülssidesse. Reidi tee alla on perspektiivse soojustorustiku jaoks paigaldatud kaks hülssi läbimõõduga DN500 mm. • Uus-Sadama ja Petrooleumi tänava vaheline ala on ettenähtud ühendada planeeritava kinnistu piiri läheduses paikneva soojustorustikuga DN150/280/315 mm. Uus-Sadama tänaval on olemasoleva DN100/250/225 soojustorustiku läbimõõtu ettenähtud suurendada alates perspektiivsest hargnemisest Reidi teel kuni planeeritud hargnemiseni Sadama alal (vt. tehnovõrkude koondplaan – tähistatud roosa värviga). Läbi Uus-Sadama tänaval asuva soojustorustiku on varustatud soojusega D-terminali ja lähiala detailplaneeringu pos 8 ehk D-terminal (DP043590; K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 18102). Soojus- ja jahutustorustik on ettenähtud paigaldada ühte koridori üksteise peale (kaugküttetoru peal ning kaugjahutuse toru all) Uus-Sadama tänaval. Ehitusprojektis kaaluda võimalusel kõrvuti torustike paigaldamist antud lõigul. Hoonete soojussõlmede projekteerimisel tuleb näha ette soojuskoormuse sõltumatu ühendusskeem. Soojusvõrgu parameetrid: • Soojuskandja - vesi • maksimaalne temperatuur torumaterjalide valikuks: 130C, tegelik soojuskandja töötemperatuur pealevoolutorustikus kuni 100C. • maksimaalne rõhk soojusvõrgus katsetuste ajal 1,6 MPa. Kaugkütte jaotustorustik on planeeritud ehitada maa-alusena, eelisoleeritud terasest torudest. Planeeritaval alal on jaotustorustik planeeritud paigaldada promenaadi alale. Igale hoonestatavale krundile on ettenähtud liitumispunkt krundi piiril. Planeeritud soojuskoormused ja torustiku läbimõõdud täpsustada tööprojektis. Detailplaneeringu koostamisel on soojussõlmede asukohad teadmata. Hargnemissõlmede täpsed asukohad ja hoone sisendid määrata tööprojektis. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Petrooleumi – Tuukri - Uus-Sadama tänava kaugküttetorustiku projektiga (HeatConsult OÜ töö nr 23018_1). Lahendus on kantud tehnovõrkude koondplaanile halli värviga. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 39 / 65 20.03.2025  Kitsastes kohtades, kus tänaval ei ole piisavalt ruumi kaugjahutustorustiku jaoks, nt Uus-Sadama tänaval, on jahutustorustik planeeritud paigaldada kaugküttetorustikuga ühte koridori. Ehitusprojektis kaaluda võimalusel kõrvuti torustike paigaldamist antud lõigul. Kaugjahutus Kaugjahutuse lahenduse aluseks on ASi Utilitas Tallinn 13.12.2023 väljastatud tehnilised tingimused 23TT-09165. Planeeritav ala on ettenähtud liita kaugjahutusvõrku. Praegu Vanasadama lõunaosa vahetus läheduses AS-ile Utilitas Tallinn kuuluv jahutusvõrk puudub. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud kaugjahutusvõrgu arendusplaanidega piirkonnas. Kaugjahutuse torustike jaoks on planeeritud koridorid, arvestades kaasneva ruumivajadusega. Planeeritud jahutuskoormus on 14,5 MW, mis täpsustub projekteerimise käigus. Ühendus kaugjahutusvõrguga: • Planeeritav ala on ettenähtud liita jahutustorustikuga, mida AS Utilitas Tallinn planeerib ehitada Uus-Sadama tänavale D-terminali läheduses. Otstarbekas ja tehniliselt võimalik liitumispunkt täpsustatakse projekteerimise käigus. Kaugjahutusvõrgu parameetrid on: • jahutuskandja arvutuslik temperatuuride vahemik - 6…16 °C; • maksimaalne rõhk jahutusvõrgus katsetuse ajal on 1,6 MPa. Kaugjahutuse jaotustorustik on planeeritud ehitada maa-alusena, eelisoleeritud terasest torudest. Planeeritaval alal on jaotustorustik planeeritud paigaldada promenaadi alale. Igale hoonestatavale krundile on ettenähtud liitumispunkt krundi piiril. Planeeritud soojuskoormused ja torustiku läbimõõdud täpsustada tööprojektis. Detailplaneeringu koostamisel on soojussõlmede asukohad teadmata. Hargnemissõlmede täpsed asukohad ja hoone sisendid määrata tööprojektis. Kitsastes kohtades, kus tänaval ei ole piisavalt ruumi kaugjahutustorustiku jaoks, nt Uus-Sadama tänaval, on jahutustorustik planeeritud paigaldada kaugküttetorustikuga ühte koridori. Ehitusprojektis kaaluda võimalusel kõrvuti torustike paigaldamist antud lõigul. Gaasivarustus Gaasivarustuse lahenduse aluseks on ASi Gaasivõrk 26.10.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 3-6/254-23. Planeeritud ala on ettenähtud liita maagaasi võrguga. Maagaasi on planeeritud kasutada tehniliseks otstarbeks, näiteks köögipliidid. Ühendus olemasoleva gaasivõrguga on planeeritud teha Reidi teel, Pikksilma tn 19 // Reidi tee 9 // Uus-Sadama tn 19 // 24 kinnistu läheduses. Ühenduskohas on B-kategooria gaasitorustik PEØ160 mm MOP=3,0 bar, mille EHRi nimetus on Kesklinn B3 (EHRi kood 220591689). Ühenduskohas on planeeritud paigaldada kolmik PEØ160-Ø90 mm. Planeeritud ala poole jätkub B-kategooria gaasitoru läbimõõduga PEØ160 mm, gaasitoru PEØ90 mm on ettenähtud olemasoleva tarbija ümber ühendamiseks. Planeeritud ala lpiirini on planeeritud B-kategooria gaasitorustik. Kinnistu sees on ettenähtud gaasirõhu redutseerimine ning on planeeritud gaasirõhu reguleerimiskapp K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 40 / 65 20.03.2025  (GRK, MOP=3,0/0,02 bar). Tarbijateni on planeeritud paigaldada A-kategooria gaasitorustik maksimaalse töörõhuga MOP=20 mbar. Gaasivooluhulk täpsustada projekteerimise käigus. Gaasitorustik on planeeritud ehitada maa-alusena, plastikust gaasitorudest. Planeeritud alal on gaasitorustik kavandatud paigaldada promenaadi alale. Igale krundile on ettenähtud tarnetoru ja liitumispunkt krundi piiril. Alternatiivsed energiaallikad Lisaks tavapärastele energiaallikatele on võimalik kasutada ka alternatiivseid energiaallikaid. Uute hoonete lokaalseks elektrivarustuseks ja/või tootmiseks on võimalik kasutada päikesepaneele. Tiheasustusalal on võimalik paneele integreerida nii hoonestusega kui ka paigaldada eraldiseisvana. Mõlema lahenduse puhul on oluline, et paneelid sobiksid visuaalselt linnaruumi. Soojusvarustust ning jahutust võib lahendada ka muude taastuvatest energiaallikatest muundatud energia kandjate baasil, nt päikeseenergia, energiavaiad või merevee soojuse akumuleerimine jms. 5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED Kehtivad kitsendused Planeeringuala jääb Tallinna riskianalüüs 2016 kohasesse Järvevana tee 3 asuva AKTSIASELTSi TALLINNA VESI veepuhastusjaama kloorilao ohutsooni. Planeeringuala paikneb Sadama-Ahtri-Tuukri-Nafta tänava üleujutusohuga alal prognoositava esinemisega 1x 100 aasta jooksul. Valdav osa planeeringualast jääb Läänemere ranna piiranguvööndisse. Osa planeeringualast jääb Läänemere ranna ehituskeeluvööndisse. Osa planeeringualast jääb Tallinna liitsihi ülemise tuletorni (navigatsioonimärk nr 252) töösektorisse, kus ehitiste kõrgus ei tohi ületada absoluutkõrgust 57 m. Pikksilma tn 19 // Reidi tee 9 // Uus-Sadama tn 19 // 24 kinnistul Uus-Sadama 19/13 hoone vundamendil asub geodeetiline punkt nr 8770 kaitsevööndiga 3 m. Geodeetiline märk tuleb taastada, säilitada või vajadusel ümber tõsta projekteerimise staadiumis kooskõlastatult Tallinna Linnaplaneerimise Ameti geomaatika osakonnaga. Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek Detailplaneeringu alusel ehitatavale avalikult kasutatavale teele ehituskeeluvöönd ei laiene (pos 35 ja 31). Planeeringus tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks: • krundile pos 20 hoonestuse rajamiseks. Ehituskeeluvöönd vähendatakse kuni 44,6 meetrini veepiirist. • krundile pos 37 on reoveepumpla rajamiseks. Ehituskeeluvöönd vähendatakse kuni 45 meetrini veepiirist. Riiklike mälestiste kaitsevööndid ja vaatekoridorid Kogu planeeritud ala jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus linna olulistest vaatepunktidest ja vanalinnasuunalistelt tänavatelt (Vabariigi Valitsuse 20.05.2003 määrus nr 155 „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus”). K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 41 / 65 20.03.2025  Planeeringuala jääb muinsuskaitseala kaitsevööndiga liituvasse vaatesektorisse Pirita sadama kailt vanalinna suunas ja vaatesektorisse Lauluväljaku ülemise värava juurest kiirtega Paksule Margareetale ja Kaarli kirikule ning vaatesektorisse Maarjamäe memoriaalilt. Planeeringu alal ning kontaktvööndis paiknevad järgmised arheoloogiamälestised, mille kaitsevöönd ulatub planeeritud alale: • Kultuuriministri 14.05.2014 a. käskkirjaga nr 160 "Kultuurimälestiseks tunnistamine“ arheoloogiamälestiseks tunnistatud laevavrakk (mälestise registri nr 30189). Mälestise kaitsevöönd on 50 m mälestise välispiirist. Kaitsevöönd ulatub krundile pos 33. • Kultuuriministri 14.05.2014 a. käskkirjaga nr 160 "Kultuurimälestiseks tunnistamine“ arheoloogiamälestiseks tunnistatud laevavrakk (mälestise registri nr 30194). Mälestise kaitsevöönd on 50 m mälestise välispiirist. Kaitsevöönd on akvatooriumi alal. • Kultuuriministri 28.03.2007 a. käskkirjaga nr 145 "Kultuurimälestiseks tunnistamine“ arheoloogiamälestiseks tunnistatud Transpordilaeva Tver vrakk (mälestise registri nr 27886). Mälestise kaitsevöönd on 300 meetrit laevavraki väliskontuurist. Kaitsevöönd ulatub kruntidele pos 17, 18, 19, 20, 22, 27, 28, 29, 30, 31, 33, 35 ja 36. Planeeritud kitsendused Avaliku kasutuse ja isikliku kasutusõiguse vajadus Krundid pos 19, 21, 22, 30, 31, 32, 34 ja 35 määratakse avalikult kasutatavaks ning neile seatakse isiklik kasutusõigus Tallinna linna kasuks. Krunt pos 36 jääb Tallinna linna omandisse. Maa üleandmise eeltingimused on toodud Lisas 5. Planeeringu elluviimise tegevuskava ja vajalikud kokkulepped. Avalikult kasutatava ala täpne suurus ning asukoht täpsustatakse ehitusprojektis. Juurdepääsuservituutide vajadus Kuna juurdepääsud maa-alustele korrustele on kavandatud uuelt tänavalt (pos 21 ja pos 31) on vajalik seada juurdepääsuservituudid kõikidele kruntidele juurdepääsu tagamiseks. Servituut on vaja seada piisava sõidutee laiusega (kuni 7 m). Kuna detailplaneeringu koostamisel pole teada juurdepääsude täpsed asukohad, määratakse teeniv ja valitsev kinnistu ehitusprojekti koostamise ajal ning servituudid tuleb seada enne kasutusloa väljastamist. Võimalikud juurdepääsude asukohad ja servituudivajaduse kirjeldus vt põhijoonis DP-2. Juurdepääsude, sh ühenduskoridoride, täpne asukoht selgub ehitusprojektis, siis selgub ka servituudiala ulatus. Üleehitus- ja allaehitusservituutide vajadus Allaehitusservituudid on vaja seada pos 22, 32, 36 kinnistutele maa-aluste ühenduskoridoride rajamiseks Reidi tee poolsetele kruntidele juurdepääsu tagamiseks. Planeeringus on kavandatud kuus ühenduskoridori. Servituudiala asukoht täpsustatakse ehitusprojektides, siis selguvad ka kinnistud, mille igakordse omaniku kasuks on vajalik servituut seada. Servituut tuleb seada enne esimese hoone kasutuloa taotlemist kui ei lepita kokku teisiti. Üleehitusservituut tuleb seada kruntide moodustamisel. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 42 / 65 20.03.2025  Pos 19 (üleehitusservituut kuni 2 m ulatuses): • Üleehitusservituut pos 18 (ca 46 m2) ning pos 20 (ca 52 m2) igakordse omaniku kasuks; konsoolsete hooneosade ulatuses. Pos 21: • Üleehitusservituut kuni 2 m ulatuses pos 1 (ca 11 m2), kuni 2 m ulatuses pos 11 (ca 42 m2), kuni 3 m ulatuses pos 12 (ca 42 m2), kuni 3 m ulatuses pos 23 (ca 46 m2) igakordse omaniku kasuks; konsoolsete hooneosade ulatuses. Pos 22 (üleehitusservituut kuni 4 m ulatuses): • Üleehitusservituut pos 12 (ca 95 m2), pos 13 (ca 65 m2), pos 14 (ca 134 m2), pos 15 (ca 79 m2), pos 16 (ca 74 m2), pos 17 (ca 20 m2), pos 23 (ca 106 m2), pos 24 (ca 83 m2), pos 25 (ca 85 m2), pos 26 (ca 76 m2), pos 27 (ca 79 m2), pos 28 (ca 31 m2) igakordse omaniku kasuks; promenaadi kohale ulatuvate konsoolsete hooneosade ulatuses. Pos 30 (üleehitusservituut kuni 4 m ulatuses): • Üleehitusservituut pos 17 (ca 22 m2) ja pos 28 (ca 45 m2) igakordse omaniku kasuks; promenaadi kohale ulatuvate konsoolsete hooneosade ulatuses. Pos 32 (üleehitusservituut kuni 4 m ulatuses): • Üleehitusservituut pos 1 (ca 96 m2), pos 2 (ca 28 m2), pos 3 (ca 93 m2), pos 4 (ca 76 m2), pos 5 (ca 114 m2), pos 6 (ca 93 m2), pos 7 (ca 123 m2), pos 8 (ca 63 m2), pos 9 (ca 71 m2), pos 10 (ca 29 m2), pos 11 (ca 94 m2) igakordse omaniku kasuks; promenaadi kohale ulatuvate konsoolsete hooneosade ulatuses. Pos 36 (üleehitusservituut kuni 4 m ulatuses): • Üleehitusservituut pos 17 (ca 10 m2), pos 18 (ca 67 m2), pos 28 (ca 7 m2) pos 29 (ca 300 m2) igakordse omaniku kasuks; promenaadi kohale ulatuvate konsoolsete hooneosade ulatuses. Servituudiga koormatavate kinnistuosade täpne asukoht ja ulatus määratakse ehitusprojektis. Servituutide vajadus vt põhijoonis DP-2. Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud krundi kasutamist kitsendavate servituutide seadmiseks: servituudid on vaja seada olemasolevate tehnovõrkude kasutamise ja hooldamise tagamiseks ning kavandatud tehnovõrkude paigaldamiseks ning kasutamiseks. Planeeritud kruntide tehnovõrkudega varustamiseks kavandatud tehnovõrkude jaoks on vaja seada servituudid (vt tehnovõrkude servituutide plaan DP-3-1): Pos 1: • Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks. Pos 2: • Olemasoleva alajaama kaitsevöönd 2 m. Pos 3: • Olemasoleva alajaama kaitsevöönd 2 m, • Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks. Pos 4: • Olemasolev alajaam pindalaga 245 m2, • Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks. Pos 5: • Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 43 / 65 20.03.2025  Pos 6: • Planeeritud alajaam, suurusega ~60 m2, võrguvaldaja kasuks, • Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks. Pos 7: • Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks. Pos 8: • Planeeritud kaugküttetorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks, • Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks, • Planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks. Pos 9: • Planeeritud kaugküttetorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks, • Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks, • Planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks. Pos 10: • Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks. Pos 11: • Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks. Pos 12: • Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks. Pos 13: • Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks. Pos 14: • Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks. Pos 15: • Planeeritud alajaam, suurusega ~60 m2, võrguvaldaja kasuks, • Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks. Pos 16: • Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks. Pos 17: • Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks. Pos 20: • Planeeritud alajaam, suurusega ~60 m2, võrguvaldaja kasuks, • Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks. Pos 21: • Planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustik, torude teljest 2-3 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustik, torude teljest 5 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud kaugkütte- ja kaugjahutustorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud sidekanalisatsioon, 1 m välisseinast mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 44 / 65 20.03.2025  • planeeritud gaasitorustik, koridori laiusega 1,0 m mõlemal pool torustikku, võrguvaldaja kasuks; • Olemasoleva alajaama kaitsevöönd 2 m. Pos 22: • Planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustik, torude teljest 2-3 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustik, torude teljest 5 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud kaugkütte- ja kaugjahutustorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud sidekanalisatsioon, 1 m välisseinast mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud gaasitorustik, koridori laiusega 1,0 m mõlemal pool torustikku, võrguvaldaja kasuks. Pos 23: • Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks. Pos 24: • Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks. Pos 25: • Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks. Pos 26: • Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks. Pos 27: • Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks. Pos 28: • Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks. Pos 29: • Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks. Pos 30: • Planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud sidekanalisatsioon, 1 m välisseinast mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud kaugkütte- ja kaugjahutustorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud gaasitorustik, koridori laiusega 1,0 m mõlemal pool torustikku, võrguvaldaja kasuks. Pos 31: • Planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustik, torude teljest 2-3 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustik, torude teljest 5 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud sidekanalisatsioon, 1 m välisseinast mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks. Pos 32: • Planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustik, torude teljest 2-3 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 45 / 65 20.03.2025  • planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustik, torude teljest 5 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud kaugkütte- ja kaugjahutustorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud sidekanalisatsioon, 1 m välisseinast mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks. • planeeritud gaasitorustik, koridori laiusega 1,0 m mõlemal pool torustikku, võrguvaldaja kasuks; • Olemasoleva alajaama kaitsevöönd 2 m. Pos 34: • Planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustik, torude teljest 2-3 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustik, torude teljest 5 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud sidekanalisatsioon, 1 m välisseinast mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks. Pos 35: • Planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustik, torude teljest 2-3 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustik, torude teljest 5 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks. Pos 36: • Planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud reoveekanalisatsioonitorustik, torude teljest 3 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud kaugkütte- ja kaugjahutustorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud gaasitorustik, koridori laiusega 1,0 m mõlemal pool torustikku, võrguvaldaja kasuks. Pos 37: • Planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud reoveekanalisatsioonitorustik, torude teljest 3 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • Planeeritud elektrikilpide kaitsevöönd 2 m, võrguvaldaja kasuks. Reidi tee T11 kinnistu: • Planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks. Reidi tee T2 kinnistu: • planeeritud gaasitorustik, koridori laiusega 1,0 m mõlemal pool torustikku, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud reoveekanalisatsioonitorustik, torude teljest 3 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks. Reidi tee T3 kinnistu: • planeeritud gaasitorustik, koridori laiusega 1,0 m mõlemal pool torustikku, võrguvaldaja kasuks; K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 46 / 65 20.03.2025  • planeeritud reoveekanalisatsioonitorustik, torude teljest 3 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud veetorustik, torude teljest 2 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud kaugküttetorustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustik, koridor laiusega 5m, võrguvaldaja kasuks. Reidi tee T4 kinnistu: • planeeritud reoveekanalisatsioonitorustik, torude teljest 3 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud veetorustik, torude teljest 2 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustik, koridor laiusega 5 m, võrguvaldaja kasuks. Reidi tee T5 kinnistu: • planeeritud reoveekanalisatsioonitorustik, torude teljest 3 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud veetorustik, torude teljest 2 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks. Reidi tee T6 kinnistu: • planeeritud reoveekanalisatsioonitorustik, torude teljest 3 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustik, torude teljest kuni 5 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks. Reidi tee 13 kinnistu: • planeeritud reoveekanalisatsioonitorustik, koridori laiusega 6 m, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud elektrikaablite koridorid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks; • planeeritud veetorustik, torude teljest 2 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks. • planeeritud sademevee kanalisatsioonitorustik, torude teljest 2,5 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks. Tuukri tn 21 kinnistu: • planeeritud reoveekanalisatsioonitorustik, koridori laiusega 5 m, võrguvaldaja kasuks. Tuukri tn 21a kinnistu: • planeeritud reoveekanalisatsioonitorustik, koridori laiusega 5 m, võrguvaldaja kasuks. Petrooleumi tänav kinnistu: • planeeritud reoveekanalisatsioonitorustik, koridori laiusega 5 m, võrguvaldaja kasuks. Tuukri tänav T3 kinnistu: • planeeritud reoveekanalisatsioonitorustik, koridori laiusega 5 m, võrguvaldaja kasuks. 6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepinguga võetud kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 47 / 65 20.03.2025  Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist. Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded Kvartalite hoonestuslahendus (v.a pos 33) on soovitatav leida kvartalipõhise arhitektuurikonkursi tulemusel. Arhitektuurikonkursi raames lahendatakse ka hoonestusega külgnevate alade haljastus. Arhitektuurikonkursi tingimustesse lisada nõue tagada jalakäijatele hoonete vahelt juurdepääsud kesksele rohealale/promenaadile Reidi teelt ja kavandatud juurdepääsutänavalt pos 21 ja pos 31. Hoonetevahelised läbipääsud projekteerida sammuga kuni 100 m. Üldised arhitektuurinõuded • Hoonete tänavakõrgusel asuvale korrusele projekteerida piisava kõrgusega esinduslikke vitriinakendega äriruume. • Hoonetele võib projekteerida promenaadi kohale ulatuvaid konsoolseid kuni 4 m sügavusi hooneosi ligikaudu 15% ulatuses hoone fassaadi pinnast. • Hoonetele on lubatud projekteerida kuni 2 m laiusi varikatuseid. • Monotoonsuse vältimiseks tuleb hoonete fassaadid arhitektuursete võtetega liigendada nii horisontaalselt kui vertikaalselt, tagada hoonete katusemaastiku dünaamiline vahelduvus. • Hoone katusele võib paigaldada päikesepaneele või rajada katusehaljastust arvestades muinsuskaitse eritingimustes määratud piiranguid. • Mitmekesise linnakeskkonna loomiseks projekteerida erinevat tüüpi elu- ja äriruume. • Kasutada lahendusi, mis muudavad klaasipinnad lindudele nähtavaks. • Kavandada rattaparklad üldjuhul hoonesse tänavatasandile või maa-alusele korrusele ja tagada mugav igapäevane rattakasutus. • Hoonete sissepääsude planeerimisel tagada võimalusel lihtne ja mugav ligipääs nii promenaadile/lineaarpargile kui tänavale, et võimaldada muuta loodav uus linlik keskkond koos kvaliteetse avaliku ruumiga kasutajasõbralikuks ja igati ligipääsetavaks tulevasele lõppkasutajale ning seeläbi tagada promenaadi/lineaarpargi aktiivne kasutamine nii külaliste kui ka kohalike elanike poolt 24/7. • Hoonemahtude liigendamisel ja piirdetarindite projekteerimisel arvestada energiatõhususe nõuetega. • Tehnopaigaldised paigutada eelistatult hoone mahtu. • Fassaadikattematerjalidena on eelistatud ajas püsivaid, esinduslikke, heleda tonaalsusega ning kergesti puhastatavaid materjale. • Maa-alustesse parklatesse viivad pandused kavandada hoone mahtu. • Planeeritavatesse hoonekompleksidesse kavandada varjend arvestades ehitusprojekti koostamise ajal varjenditele esitatavate nõuetega. Kui seadusega on lubatud, võib kavandada ühe varjendi mitme lähestikku asuva hoone kohta. Muinsuskaitse eritingimustest tulenevad arhitektuurinõuded • Enne Teist maailmasõda ehitatud Uus-Sadama tn 19/13 hoone lammutamisel esitada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnale ajaloolised õiendid hoone kohta. Hoone väärtuslikud detaile ja tarindeid taas kasutada. • Uushoonestuse rajamisel vältida olemasolevate või hävinud hoonete matkimist, soovitav on selge eristumine ajaloolisest kihist ning tänapäevaste arhitektuursete K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 48 / 65 20.03.2025  lahenduste ja ilme kasutamine. Vältida traditsioonilisi ehitusmaterjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. • Uushoonestuse puhul vältida Tallinnale mitteomaseid massiivseid seinapindu, liigendada hoonete mahtusid. • Kavandatavate uute ehitiste ja rajatiste maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on 24 m (6-7 maapealset korrust). Kõrguspiirangut ei tohi ületada hoonestuse katustel paiknevad võimalikud tehnorajatised ja -süsteemid, katuseterrasside piirded jms elemendid v.a sadama tööks vajalikud rajatised. • Planeeringu pos 33 alal on max hoonestuskõrgus läänepoolsel alal 21 m ja idapoolsel alal 17 m. Kõrguspiirang ei kehti galeriidele ja rampidele, mille kõrgus sõltub teenindatavate laevade väljapääsu kõrgusest (praegu on galeriide kõrguseks 22 m). Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded • avaliku ruumi loomisel kasutada kõrgeima kvaliteediga disaini ja materjale; (nt looduskivi, graniit või basaltsillutis, mida saab täiendada monteeritud betooni, monoliitbetooni, puidu ning erinevate tekstuuride ja värvusega kruusaga); • promenaadi katendiks kasutada eristuvat sillutist (pidulikum katend kui tavaline tänavakivi); • tagada kvaliteetne haljasalade maastikukujundus, pakkudes maastikukujunduses erinevaid tekstuure, tihedusi ja värve, eelistades võimalusel kohalikke taimeliike; • taimestiku valikul rõhutada taimeliikide mitmekesisust, tekstuuri, värvust ja kihilisi maastikke, kasutada kohalikke puuliike, näiteks muuhulgas harilikku pärna. • kitsama haljasriba korral tagada puudele piisavat kasvupinnast, laiendades kasvuruumi kõnnitee alla; • liiklejate ohutuse tagamiseks eraldada rattaga liikujad ja jalakäijad haljasaladega; • suurematesse liikumisteede ristumiskohtadesse on soovitav lisada maamärke ja infotahvleid; • tähistada või markeerida ajaloolised raudteesõlmed ja sildade asukohad; • Võimalusel eksponeerida või markeerida osaliselt vaadeldaval alal Härjapea jõesängi (ulatub planeeritud krundile pos 7, 8, 9, 10 ja 32); • ristmike kujundamisel arvestada universaalse disainiga; • paigaldada linnamööblit (nt pingid puhkamiseks); • materjalide ja taimede valikul arvestada, et kasutusel oleksid vastupidavad, lihtsasti hooldatavad, mereäärsetesse oludesse (näiteks soolsus, tuuled, kõrge õhusaaste jms) sobivad ning iga ilmastikuoluga suurele rahvamassile ohutud materjalid. Piirdeaiad: Piirdeaedu üldjuhul mitte kavandada v.a laste mänguväljakute jm väljakute piiramiseks. Erandiks on sadama-ala, mis piiratakse ISPS nõuetele vastava turvapiirdega. Rattaparklad kavandada hoonetesse selliselt, et oleks tagatud mugav igapäevane rattakasutus. Olemasolevate hoonete lammutamise nõuded Hoonete lammutamiseks tuleb koostada lammutusprojekt. Lammutamisel tekkivad ehitusjäätmed tuleb käidelda vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirjas esitatud nõuetele. Detailplaneeringu kavandatud hoonete ja tänavarajatiste rajamiseks on vaja lammutada Pikksilma tn 19 // Reidi tee 9 // Uus-Sadama tn 19 // 24 kinnistul asuvad: K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 49 / 65 20.03.2025  • teenistushoone 19-13 (ehitisregistri kood 101016949). • ajutine laohoone (ehitisregistri kood 120678137). • ajutine laohoone 1/15 (ehitisregistri kood 120755421). • ajutine laohoone 2/15 (ehitisregistri kood 120755399). Arheoloogianõuded Detailplaneeringualal on eeldusi uuteks arheoloogilisteks leidudeks. Lähtuvalt muinsuskaitse valdkonnas üldiselt kehtivast ettevaatusprintssibist ja tuginedes muinsuskaitseseaduse § 82 sätestatule on Muinsuskaitseametil ja TLPA muinsuskaitse osakonnal õigus vajadusel määrata täiendavad uuringud või tööde tegemise tingimused selleks, et ära hoida muuhulgas arheoloogilise leiu või kultuurkihi kahjustamine. Arheoloogilised eeluuringud tuleb läbi viia enne projekteerimist või hiljemalt enne ehitust, juhul kui ajalooliste detailide võimalikes paiknemiskohtades kavandatakse ulatuslikke kaevetöid. Arheoloogilise kultuurkihi (sh vrakk või ehitusjäänused) ulatuses tuleb vajadusel läbi viia arheoloogilised kaevamised. Ajalooliste sadamarajatiste ja kaitseehitistega seotud arheoloogiaalased üldtingimused: • Juhul, kui kinnisasjal on eeldusi uuteks kultuuriväärtusega leidudeks, tuleb teha vastavad uuringud. Leiu puhul võib kinnismälestist senisest asukohast teisaldada vaid juhul, kui selle säilimine olemasolevas keskkonnas on ohustatud ning uus asupaik tagab selle säilimise. • Arvestada tuleb Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsiooni (Eesti poolt ratifitseeritud 1996) ja soovitatav on arvestada UNESCO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooni (Eesti poolt ratifitseerimata) põhimõtteid. • Arvestada tuleb, et seoses kultuuriväärtusega leidudega võib tööde käigus ette tulla märkimisväärseid ajalisi viivitusi ning muudatusi senistes plaanides kuni algprojektide täieliku ümbertegemiseni. Samuti tuleb arvestada täiendavate rahaliste kulutustega, näiteks juhul, kui kultuuriväärtusega leid nõuab teisaldamist sobivamasse asukohta või tähistamist praegusel asukohal. • Merealal ning maismaal praeguseks teadaolevate ja detailplaneeringu kohaselt süvendus- või ehitustööde alasse kuuluvate kultuurimälestiste puhul tuleb eelistada leiu säilitamist in situ ehk praeguses asukohas, sealjuures arvestades mälestise kaitsevööndit. Mälestise ümberkujundamine, selle teisaldamine ja tööde planeerimine kaitsevööndisse ei ole lubatud, välja arvatud juhul, kui Muinsuskaitseamet otsustab teisiti. Otsus mälestise muutmise, teisaldamise ja kaitsevööndis lubatud tööde kohta tuleb langetada iga mälestise kohta eraldi. • Mereala, mis detailplaneeringu kohaselt jääb süvendus- või ehitustööde alasse, kuid mis ei ole tunnistatud mälestiseks ega selle kaitsevööndiks ning mida ei ole eelnevalt arheoloogiliselt uuritud, tuleb teha allveearheoloogilised eeluuringud (näiteks sonariuuringud kombineerituna tuukriotsingutega). Eeluuringutes selgitada välja praegu oletatavate vrakkide olemasolu ja võimalike uute kultuuriväärtusega leidude (näiteks vrakkide, sadamakonstruktsioonide) asukoht. Kui vrakkide olemasolu leiab kinnitust või avastatakse uusi kultuuriväärtusega leide, tuleb edasine tegevus, sealjuures täiendavate arheoloogiliste uuringute vajadus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Juba esmaste eeluuringute põhjal on mõistlik planeerida rajatised nii, et võimalikud kultuuriväärtusega leiud jääksid ehitustegevusest puutumata. Allveearheoloogilised eeluuringud tuleb teha projekteerimise võimalikult varases faasis, enne ehitusprojekti Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnale kooskõlastamiseks esitamist. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 50 / 65 20.03.2025  • Merealal, kus toimuvad süvendus- või ehitustööd, vajalik arheoloogiline järelevalve. Sõltuvalt leiust võidakse nõuda ka leiu säilitamist in situ ehk praeguses asukohas. Seega tuleb uute kultuuriväärtusega leidude puhul tööde tellijal arvestada projektimuudatuste ning täiendavate aja- ja rahaliste kuludega. • Aladel, kuhu kavandatakse hooneid või kus on plaanis teostada muid ulatuslikke kaevetöid, tuleb eelandmete saamiseks projekteerimise võimalikult varases faasis, enne ehitusprojekti Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnale kooskõlastamiseks esitamist, viia läbi georadari uuringud ja sõltuvalt georadari uuringu andmetest teha arheoloogilised eeluuringud. Uuringud on vajalikud praegu oletatavate kultuuriväärtustega leidude olemasolu kinnitamiseks või ümberlükkamiseks ning võimalike seni avastamata kultuuriväärtusega leidude tuvastamiseks. Kui kultuuriväärtusega objektide olemasolu leiab kinnitust või avastatakse uusi kultuuriväärtusega leide, tuleb edasine tegevus, sealhulgas täiendavate arheoloogiliste uuringute vajadus, kooskõlastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnaga. Leidude ilmnemisel selgitada koos Tallinna Linnplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnaga välja, missuguses ulatuses on ehitustegevustegevus võimalik. Arheoloogilised eeluuringud võib teha arheoloogiamälestiste alal Muinsuskaitseameti tegevusluba omav ettevõte, kel tuleb esitada TLPA muinsuskaitse osakonnale vastav tegevuskava ja loataotlus uuringute tegemiseks. Tegevuskavas täpsustatakse uurimisküsimused, -viisid ja proovikaevandite asukohad. • Projekteerimise etapis tuleb arheoloogiliste eeluuringute ja georadari uuringutega kindlasti uurida järgmisi objekte (vt muinsuskaitse eritingimuste asendiplaan lisa 12): 1) sadama akvatooriumi lõunast piiranud tamm ja idast piiranud puitkonstruktsioon (ehitatud u 1714 – u 18. saj. keskpaik); Reidi tee ehitusega seoses tehtud georadari uuringud viitavad, et mõlema jäänuseid on tee maa-alal tõenäoliselt maa sees teatud määral säilinud; 2) Uus-Sadama tänava ja selle pikenduse joonel paiknev sadama veejuhe (18. saj. II pool); Reidi tee georadari uuringud viitasid veejuhtme konstruktsioonide osalisele säilivusele. Sadama akvatooriumi puittõkkerajatis kulgeb tõenäoliselt kavandatava Reidi tee äärse hoonestuse kohal. • Arheoloogiliste eeluuringute kavasse võib võtta ka Härjapea jõe sängi uurimise (ulatub planeeritud krundile pos 7, 8, 9, 10 ja 32) , aga kuna antud lõigus pärineb jõesäng alles 19. – 20. sajandist, siis pole see tingimata nõutav – võib piirduda ka selle dokumenteerimisega ehitustööde ajal tehtava arheoloogilise järelevalve käigus. Krimmi sõja aegse rannikukaitsepatarei Kaupmehepatarei asukohas võib samuti piirduda arheoloogilise järelevalvega, kuna selle konstruktsioonide säilimist võib pidada hilisema aktiivse sadamaehituse kontekstis pigem vähetõenäoliseks. Haljastuse projekteerimise, rajamise ja hoolduse nõuded Ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada terviklik väliruumi lahendus sh uushaljastuse lahendus, mille koostamisse tuleb kaasata maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav maastikuarhitekt. • Olemasoleva haljastuse säilitamiseks, hooldamiseks ja täiendamiseks juhinduda kehtivatest dokumentidest (EVS 939-3 ja EVS 939-4). • Kavandada piisava kasvupinnase mahuga istutusalad nii puudele kui põõsastele. • Hoonestamiseks korraldatavate arhitektuurivõistluste raames lahendada ka kvartali haljastus. Puuliikidest on soovitav kasutada puud nagu künnapuud, harilik tamm, harilik vaher; põõsastest viirpuud, sirelit, villast lodjapuud, mägimändi, lumimarja või sarnaste omadustega liike. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 51 / 65 20.03.2025  • Istutustööd peavad vastama standardile EVS 843 „Linnatänavad”, EVS 939 2 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste istikute kvaliteedinõuded“ ning Tallinna Linnavalitsuse 28.09.2011 määrusele nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“. • Puude liigivalikul arvestada võimalusel, et antud planeeringuala asub kõrge õhusaastetasemega piirkonnas. Liikide valikul eelistada saastet taluvaid liike. Samuti võtta tänavahaljastuse rajamisel arvesse, et tänavahaljastuses kasutatavad liigid peavad olema kõrge soolataluvusega. • Petrooleumi tänava (pos 21 osa) ehitusprojektis näha ette maastikuehituslikud võtted puude istutamiseks tehnovõrkude kaitsevööndisse. • Promenaadi/lineaarpargi ning selle ulatuses uute tehnovõrkude projekteerimisel näha võimalusel ette olemasolevate II väärtusklassi puude säilitamist või ümberistutamist kasutades erinevaid maastikutehnilisi võtteid. Täiendavate kooskõlastuste vajadus Kultuurimälestisi ja nende kaitsevööndit puudutavad otsused ning vajadusel arheoloogilised uuringud tuleb teha võimalikult varases projekteerimise faasis, enne ehitusprojekti Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnale kooskõlastamiseks esitamist. Uus-Sadama 19/13 hoone lammutamise juhul esitada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnale ajalooline õiend hoone kohta. Navigatsioonimärgi nr 252 töötsoonis tuleb ehitusprojektid kooskõlastada Transpordiametiga. Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks Keskkonnaalased nõuded Mürauuringust tulenevad nõuded: • Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritavate ehitiste välispiirete konstruktsioonidele rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele. • Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717. • Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritavate hoonete välispiirete konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30-45 dB, olenevalt planeeritava hoone ruumide otstarbest ja paiknemisest kinnistul. Lõplikud lahendused ja nõuded täpsustada hoonete projekteerimisel selliselt, et tagatud oleks siseruumides kehtestatud müratasemete nõuetele vastamine. • Ühe meetmena saab kasutada lahendust, kus äripinnad projekteeritakse hoonete alumistele korrustele ja kõrgematel korrustel on eluruumid nii et magamistoad paiknevad eelkõige sisehoovi suunal. Välisõhu kvaliteedi hinnangust tulenevad nõuded: • Ehitusprojekti koostamisel võtta kasutusele meetmed, mis võimaldavad hoonetevahelisel alal välisõhu kvaliteedi parandamist ja pakuksid häid tingimusi välisõhus viibimiseks (nt haljastuse rajamine vms). K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 52 / 65 20.03.2025  Keskkonnaseisundi hinnangust ja reostusuuringust tulenevad nõuded: • Ehitusõiguse ellu viimisel tuleb sadama territooriumil läbi viia täiendavad pinnase ja põhjavee reostusuuringud. Reostuse olemasolul koostatakse ehitusprojekti faasis saneerimiskavad. Reostusuuringu lähteülesanne ja saneerimiskava tuleb kooskõlastada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga. Pinnase radoonisisaldusest tulenevad nõuded: • Hoonete projekteerimisel rakendada meetmeid radooniohutu hoone projekteerimiseks, vastavalt Eesti standardile EVS 840 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ ; • Ehitamisel tagada korralik ehituskvaliteet, kasutada vähese poorsusega tihedat betooni või ehitusmaterjale; • Radoonikile kasutamine ei ole vajalik; • Tagada esimesel korrusel korralik ventilatsioon; • Vajadusel kasutada vundamendisiseseid täiendavaid väljatõmbeventilaatoreid. Nõuded vertikaalplaneerimiseks: • Vertikaalplaneerimisega ei tohi juhtida sademevett hoonestatud kinnistutele; • Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi immutada osaliselt pinnasesse; • Kõvakattega krundi osalt koguda sademevesi restkaevudesse; • Nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustada ehitusprojektis. Vertikaalplaneerimise lahendus peab toetama kinnistupõhist säästlikku sademevee käitlust ning vältima reostamist. Esitada vastavad kirjeldused, juhised ja nõuded vertikaalplaneerimiseks ja sademevee käitlemiseks kinnistupõhiselt ehitusprojektides. Jäätmehooldus: • Jäätmehooldus tuleb korraldada vastavalt Tallinna Linnavolikogu poolt 09.02.2023 vastuvõetud määrusele nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“. • Prügiautole peab olema tagatud nõuetekohane juurdepääs jäätmemahutitele. • Avalikult kasutatavale alale, hoonete välisuste lähedusse projekteerida samas võtmes muude väikevormidega prügikastid. Nõuded insolatsioonikestuse tagamiseks: • Hoonete projekteerimisel arvestada EVS-EN 17037 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega. • Projekteeritavates eluruumides peab olema tagatud vähemalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel avaldatud insolatsiooni kestuse arvutamise juhendi või ehitusprojekti koostamise ajal kehtiva normatiivi kohane piisav insolatsiooni kestus. • Ehitusprojekti(de) koosseisus esitada vastavad insolatsiooni kestuse analüüsid. Naaberhoonete insolatsioonitingimustest tulenevad nõuded: • Lähialal ei paikne eluruume, ega lasteasutusi, mille insolatsioonitingimusi planeeritud hoonestus võiks mõjutada. Leevendusmeetmed soojussaarte vähendamiseks: • Soojussaarte vähendamiseks ja leevendamiseks projekteerida planeeringualal võimalusel täiendavaid taimkatte ja rohealasid olemasolevate asfaltplatside asemele. • Vähendamaks soojuse akumuleerumist katusepindadel on soovitav kasutada heledat või spetsiaalset katusekattematerjali, projekteerida katusehaljastust ja päikesepaneele või kasutada muid meetmeid. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 53 / 65 20.03.2025  • Vähendamaks soojuse akumuleerumist hoonete fassaadipindadel on soovitav kasutada spetsiaalset fassaadimaterjali või heledaid fassaaditoone. • Tänavaruumi ehitusprojektide koostamisel kaaluda heledate katendite kasutamist aladel. Muud nõuded: • Võimalikust üleujutusest tulenevate kahjude ärahoidmiseks või minimeerimiseks saab näha ette: o Vett pidevate/hoidvate rampide projekteerimist hoonetesse; o pumpla paigaldamist hoone keldrikorrusele; o liivakottide paigutamist hoonete juurdepääsu ette, mis vähendab sademevee sattumist hoonetesse üleujutuse ajal. • Projekteeritavate hoonete materjalide valikul tagada energiatõhususe nõuded. Tuleohutusnõuded Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 23.02.2021 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. • Tule leviku takistamiseks projekteerida uued hooned TP-1 tuleohutusklassile vastavalt. Madalama tulepüsivusklassi rakendamine on võimalik juhul kui detailplaneeringu elluviimisel ei rakendata maksimaalset ehitusõigust või kujad võimaldavad madalamat tulepüsivusklassi. • Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega vastavalt Eesti standardile EVS 812-7 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. • Vastavalt Eesti standardile EVS 812-7 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ peavad hoonete sisesed alajaamade konstruktsioonid vastama tulepüsivusele EI 120 ning olema projekteeritud mõlemapoolse tulekahju vastu. Kuritegevuse riske vähendavad abinõud Kuritegevuse riskide vähendamiseks rakendada Eesti Standardis EVS 809-1 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud soovitusi: • vandalismiaktide ja sissemurdmiste riski vähendamiseks tuleb hoonele projekteerida vastupidavad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad ja klaasid. • kasutajasõbraliku ümbruse kujundamiseks pöörata tähelepanu turvalise ruumiloome kontseptsiooni elementidele nagu pimenurkade vähendamine vähendamaks süütegusid, piisava valgustuse kavandamine jms. Liikluskorralduse alased nõuded • Teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised peavad vastama Eesti Standardi EVS 843 „Linnatänavad“ nõuetele. • Parklast väljasõitude ja kergliiklusteede ristumiskohtades tagada hea nähtavus ning jalakäijate turvalisus. • Pandused kruntide maa-alustele parkimiskorrustele tuleb kavandada hoonete mahtu. • Külastajate rattaparklad (raamist kinnitamisega rattahoidjad) kavandada sissepääsude lähedale soovitavalt katuse alla ning promenaadile. • Elanike ja töötajate rattaparkimiskohad projekteerida igapäevaselt mugavalt kasutatavana. Rattahoiuruumid planeerida hoonesse tänavatasandilt, hoone K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 54 / 65 20.03.2025  sissepääsu lähedale või maa-alusele korrusele. Täpne asukoht määratakse ehitusprojektis tulenevalt hoone arhitektuurist. • Maa-alusele korrusele jalgrataste hoiuruumide kavandamisel tuleb tagada inimestele mugav ja ohutu juurdepääs. Lahtiste rattaparkimiskohtade kavandamisel tuleb tagada neile takistusteta ligipääs. Muud nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks • Navigatsioonimärgi lähedusse või mõjupiirkonda on keelatud paigaldada tulesid, mis segavad navigatsioonimärgi eristamist. Ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Transpordiametiga. Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas Veevarustus ja kanalisatsioon: • Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh kinnistuväliste vee ja kanalisatsiooni ühistorustike väljaehitamise mahud) kuuluvad täpsustamisele ehitusprojekti koostamisel. • Ehitusprojekti koostamiseks taotleda AKTSIASELTSi TALLINNA VESI tehnilised tingimused. Elektrivarustus: • Tööjooniste koostamiseks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega. • Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga. • Kõik planeeringu alal projekteeritud tehnovõrkude tööprojektid kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga. • Hoonesisese alajaama ruumide kohal asuval korrusel ei tohi olla eluruume. Sisseehitatud alajaamade tööjooniste koostamisel tuleb arvestada EE JV OÜ kvaliteedi käsiraamatu normdokumendiga VJ63 30.06.2010 "Nõuded alajaama ruumile ehitises (ehitatavas hoones)". Tänavavalgustus: • Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga. • Põhi- või tööprojekti jaoks taotleda uued tehnilised tingimused. Sidevarustus: • võrguvaldaja sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele. • Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest. • Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. • Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega võrguvaldajalt. Soojusvarustus: • Uus-Sadama tänaval kulgev planeeritud kaugjahutuse torustik on kavandatud paigaldada planeeritud kaugküttetorustiku alla. Võimalusel (ruumi olemasolul) projekteerida järgmises projekteerimisetapis kütte ja jahutustorustikud üksteise kõrvale. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 55 / 65 20.03.2025  • Planeeritavale ja rekonstrueeritavale torustikule on vaja seada ASi Tallinna Soojus kasuks tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus. • Vajadusel täiendada järgmises projekteerimise staadiumis planeeritud soojustorustiku kulgemisjoont viisil, et oleks tagatud standardiga EVS-EN13941 lubatud piiridesse jäävad torustiku paigalduspinged ja –pikkused. • Üksikute objektide soojusvarustuse lahendamiseks on vaja taotleda AS Utilitas Tallinn konkreetsed tehnilised tingimused. Gaasivarustus: • Majandus- ja taristuministri 14.04.2016.a määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ § 1 lg 3 kohaselt tuleb ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks vajalike lähteandmete saamiseks teostada topo-geodeetiline uuring. Viidatud määruse § 28 lg 1 kohaselt tuleb maa- alune tehnovõrk kanda maa-ala plaanile, kusjuures esimene andmeallikas, millest lähtuda tuleb, on välimõõdistamine. Geodeetiline alusplaan esitada e-posti aadressile: [email protected]. • Võrguvaldaja gaasipaigaldiste kaitsevööndis tööde planeerimiseks ja projektlahenduste koostamiseks taotleda tehnilised tingimused aadressil: [email protected]. Kaitsevööndis võib teostada töid ainult põhi- või tööprojekti olemasolul, mis tuleb samuti enne töödega alustamist esitada võrguvaldaja e-posti aadressile [email protected]. Ilma põhi- või tööprojekti koostamiseta ei ole võimalik võrguvaldajal hinnata planeeritava tegevuse ohutust ning võrguvaldaja ei saa anda nõusolekut gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks. • Gaasipaigaldise projekteerija peab omama gaasipaigaldise projekteerimise tegevusala registreeringut majandustegevuse registris, vähemalt kahe aastast kogemust gaasipaigaldiste projekteerimises ja vähemalt ühte gaasialase spetsialiseerumisega diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsetasemega 7. • Gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks nõusoleku andmisel võivad võrguvaldaja seisukohad/nõuded täpsustuda/muutuda olenevalt planeeritavast tegevusest ja selle võimalikust mõjust. Täiendavad täpsemad nõuded gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemise osas väljastatakse eel-, põhi- või tööprojekti staadiumis täiendavate tehniliste tingimuste väljastamisel, mille taotlemiseks pöörduda e-posti aadressile: [email protected]. • Pärast ehitustööde teostamist peavad võrguvaldaja gaasipaigaldised vastama õigusaktides ja standardites (sh standardis EVS 843) määratud nõuetele, sh peab olema tagatud gaasipaigaldise nõuetekohane sügavus. võrguvaldaja gaasipaigaldiste kaitseks tuleb ette näha meetmed tagamaks nende ohutus ehitustööde käigus. • Gaasivõrguga liitumiseks on vajalik esitada avaldus, mis on leitav võrguvaldaja kodulehelt. Alternatiivsed energiaallikad: • Lisaks tavapärastele energiaallikatele kaaluda elektri- ja soojussüsteemide projekteerimist alternatiivsete energiaallikate baasil: nt päikeseenergia, merevee soojuse akumuleerimine. Muud nõuded: • Liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga sh sademeveekanalisatsiooniga ning teiste avalike tehnovõrkudega toimub vee-ettevõtja või tehnovõrkude valdajaga sõlmitavate liitumislepingute alusel ja tingimustel. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 56 / 65 20.03.2025  • Hoone mahus paikneva parkla põrandaveed juhtida reoveekanalisatsiooni. Hoonesisese parkla põrandalt kogutav vesi tuleb enne reoveekanalisatsiooni juhtimist puhastada lokaalselt (õlipüüdur+liivapüüdur). • Avalike teede valgustus projekteerida vastavalt võrgu valdaja poolt väljastatavate tehniliste tingimuste alusel etteantud liitumispunktist, kinnistu välisvalgustus lahendada hoone peakilbist. • Planeeringu alale mitte projekteerida merele paistvaid valgusteid, mis võivad konkureerida navigatsioonimärkidega. Sadama alal projekteerida valgustus vastavalt sadamas kehtivatele nõuetele. • Sademeveetorusse juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama Keskkonnaministri 01.10.2021 määrusele nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” (Lisa 1 “Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed”). • Ehitusprojekti koostamisel kaaluda vajadus võimalike ühiskanalisatsioonist (sademeveekanalisatsioon) paisutusest tulenevate uputusi vältiva tehnilise lahenduse kasutamist või käsitleda vajadusel meetmeid võimalikest üleujutustest tulenevate kahjude ärahoidmiseks või minimeerimiseks. Näiteks: vertikaalplaneerimisega juhtida sademevett hoonest või projekteerida hoone nulli kõrgem, kui tänava tasapind vms. • Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest: - Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016.a. määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“; - Võrgu valdaja dokument „Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele“; - Võrgu valdaja dokument „Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4.“; - Võrgu valdaja dokument „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis“. 7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele Planeeritava ala ruumilise arengu eesmärkide täitmiseks: • on kesklinna vahetusse lähedusse Reidi tee äärde planeeritud inimsõbralik ja atraktiivne terviklik elu- ja ärikvartal esindusliku tänavaseinaga Reidi tee poole. Hoonete Kasutusotstarbed on kavandatud paindlikuna. • Inimkeskse kesklinliku linnaruumi kujundamiseks on määratud nõue hoonete esimesele korrusele projekteerida avaliku ruumiga suhestuvad äri –ja teenindusruumid. • Hoonestuse kavandamisel on arvestatud vajadusega säilitada vanalinna silueti vaadeldavus olulistest vaatepunktidest. • Kavandatud on rohke haljastusega promenaad/lineaarpark jalakäijatele ja kergliiklejatele, mis moodustab osa Piritat Kalamaja ühendavast promenaadist. • Määratud on nõue projekteerida hubaseid hoonetevahelisi läbipääse. • Planeeringualal on promenaadi/lineaarpargi näol loodud head tingimused jalgsi ja kergliiklusvahenditega liikumiseks. Vahetult Reidi tee ääres ning D-terminali alal on K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 57 / 65 20.03.2025  bussipeatused. Kõik see soodustab aktiivset liikumist jalgsi või jalgrattaga ning ühistranspordi kasutamist. • Uuel tasemel liikuvusteenuse arendamiseks on kavandatud kasutusele võtta sõidujagamise teenus eelistatult elektriautode kasutamise teel, milleks rajatakse normikohasest ulatuslikum laadimistaristu. • Kavandatud on naaberalade kergliiklusteede võrgustikuga ühilduvad kergliiklusteed. • Kavandatud on hoonestus, mida on võimalik ehitada etapiviisiliselt. Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele, avalikele huvidele ja väärtustele Sadamategevusest vabaks jäävale planeeringuala osale rajatakse inimkeskne linnaruum ja promenaad/lineaarpark, mis on kavandatud osana kogu Vanasadama ala läbivast Kadriorgu ja Kalamaja ühendavast promenaadist. Vanasadama Kadrioru poolne mereäärne ala on korrastatud ning sinna on rajatud Pikksilma promenaad, mis on avalikult kasutatav. Sadama ala on ettenähtud eraldada äriruumidega korterelamute ja ärihoonete alast piirdeaiaga. Promenaadil/lineaarpargis liikujatele on loodud turvalised tingimused: autode parkimine on kavandatud hoonete maa-alustele korrustele. Veoautode parklate ja laohoonete asemele ehitatavad nüüdisaegse arhitektuuriga äri- ja eluhooned muudavad piirkonna linlikumaks ja atraktiivsemaks. Võimalus ühe või teise kasutusotstarbe osakaalu varieerimiseks annab paindlikuma kasutusviisi valiku. Piirkonda lisandub täiendavaid töö ja -elukohti, mis annab võimaluse piirkonna elanikele leida töökoht kodule lähemal, vähendades nii pendelrännet ja liikluskoormust teistesse linnaosadesse. Vastavus Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringule Planeeritud ala jääb Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringus (edaspidi Üldplaneering) ehituspiirkondade jaotuse järgi osaliselt alale nr 5, osaliselt alale nr 7 ja osaliselt alale nr 9. Alale 7 jääb Uus-Sadama tänava lõik planeeritud ala ulatuses (krunt pos 34). Tänavalõigul on tagatud üldplaneeringu järgne haljastuse osakaal 10%. Alal nr 7 vastab planeeringulahendus üldplaneeringu tingimustele. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 58 / 65 20.03.2025  Detailplaneeringus on täpsustatud sadama tegevuseks vajaliku ala ulatus ja otsesest sadamakasutusest välja mineva ala ulatus. Lähtuvalt kavandatud kasutusotsarvetest tehakse detailplaneeringus ettepanek muuta vastavalt ka ehituspiirkondade nr 5 ja 9 vahelist piiri: K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 59 / 65 20.03.2025  Numbriliste näitajate võrdlus ja muudatuste kirjeldus on kajastatud muudetud ehituspiirkondade järgi : Üldplaneering Planeeringus kavandatud Ala 5 Juhtotstarve Elamu ja ärihoone maa, Elamu ja ärihoone maa, haljasala maa, üldkasutatava haljasala maa, üldkasutatava ehitise maa ehitise maa, jahi- ja reisisadama maa/kaubandus- ja teenindusehitise maa Hoonestusviis Arhitektuuri konkursi Detailplaneeringu lahenduse koostamine alal on kohustuslik. aluseks on rahvusvahelise Detailplaneeringu koostamisel arhitektuurikonkursi tulemus. arvestada arhitektuurikonkursi Lisaks on detailplaneeringus tulemustega. soovitus korraldada arhitektuurikonkursid kvartalite kaupa (v.a. sadamategevuse territooriumil pos 33) enne ehitusprojektide koostamist. Maksimaalne 17 m, mida vajadusel võib ehitise kõrgus üldkasutatava ehitise maal 24 m maapinnast täpsustada arhitektuurivõistlusega Kasutusotstarve Elamud ja muud elamute Elamud ja muud elamute naabrusse sobivad äri- või naabrusse sobivad ärihooned, ühiskondlikud hooned, ühiskondliku hooned, tehnoehitised jt tehnoehitised jt Maksimaalne lubatav 50% 50% täisehituse % Haljastuse osakaal 40% Vähemalt 40 % kogu alal nr 5 Ala 9 Juhtotstarve Jahi- ja reisisadama Jahi- ja reisisadama maa/kaubandus- ja maa/kaubandus- ja teenindusehitise maa teenindusehitise maa Hoonestusviis Soovitav lahendada vastavalt Hoonestus projekteeritakse arhitektuurikonkursi lähtudes sadama logistilistest tulemustele. Hooned vajadustest. peavad olema vaadeldavad kõigist külgedest. Maksimaalne Olemasoleva kõrgeima hoone Hoonete kõrgus ei või ületada ehitise kõrgus kõrgus või vastavalt D-terminali hoone kõrgust, mis maapinnast arhitektuurivõistluse on 19,4 m maapinnast, kui tulemustele arhitektuurikonkursi tulemusel ei leita linnaehituslikult sobivat kõrgemat lahendust. Laevu teenindavad ehitised (galeriid, rambid) võivad olla kõrgemad. Galeriid on juba praegu 22 m kõrgusel, sõltuvalt teenindatavate laevade sissepääsu kõrgusest võib osutuda vajalikuks neid ka kõrgemaks ehitada. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 60 / 65 20.03.2025  Kasutusotstarve Sadama toimimiseks vajalikud Sadama toimimiseks vajalikud hooned hooned Maksimaalne lubatav 80% 37% täisehituse % Haljastuse osakaal 5% 0% Ala nr 5: • Lähtudes linnaruumilisest analüüsist ja tuginedes muinsuskaitse eritingimustele suurendada lubatud hoonestuskõrgust 24 meetrini ning korruselisust maksimaalselt 7 korruseni. • Ala nr 5 piiri muutmisega seoses on ümbersuunatud rohestruktuuri koridor, mis on kavandatud kogu ala nr 5 läbiva Reidi teega paralleelselt kulgeva promenaadi/lineaarpargina. Promenaad/lineaarpark ühildub Reidi tee ääres oleva ning läbi kogu Vanasadama ala kavandatud promenaadi/lineaarpargiga. • Krundile pos 20 hoonestuse rajamiseks tehakse ettepanek vähendada Läänemere ranna ehituskeeluvööndit kuni 44,6 meetrini veepiirist. • Krundile pos 37 reoveepumpla rajamiseks tehakse ettepanek vähendada Läänemere ranna ehituskeeluvööndit kuni 45 meetrini veepiirist. Ala nr 9: • Loobuda planeeritud ala ulatuses nõudest haljastuse osakaalu tagamiseks, kuna kogu sadama kasutusse jäetud ala on kompaktselt kasutuses autode laevadele pääsuks ja laevade lossimiseks. • Lugeda kõrguspiirang 19,4 m maapinnast kehtivaks hoonete kohta. Laevu teenindavate ehitiste (galeriid, rambid) kõrgus sõltub teenindatavate laevade sissepääsude kõrgusest. Praegu on selleks 22 m. Galeriide/rampide kõrgust tuleb suurendada vastavalt teenindatavate laevade sissepääsude kõrguse muutumisele. • Loobuda planeeritud ala ulatuses arhitektuurikonkursi nõudest, kuna alale ei kavandata sadama esindushooneid. Krundile pos 33 kavandatud hooned on valdavalt seotud transpordikorraldusega sadama alal. Vastavus algatamise korralduses esitatud tingimustele Detailplaneeringu algatamise korralduses määrati planeeringu koostamiseks järgnevad lisanõuded: 1. Koostada muinsuskaitse eritingimused, kuna planeeritav ala asub Tallinna vanalinna muinsuskaitse kaitsevööndis. Osa planeeritavast alast jääb arheoloogiamälestiseks tunnistatud laevavrakkide kaitsevööndisse; Täidetud. Muinsuskaitse eritingimused vt lisa 5.7. 2. Tagada elu- ja ärihoonete kavandamisel võimalikult palju vaateid merele ja vanalinna vaadeldavus olulistest vaatesektoritest, Olulised vaatesektorid on kantud põhijoonisele, vaadete säilitamise analüüs on tehtud muinsuskaitse eritingimuste koostamise käigus. Tingimus on lisatud seletuskirja punkti 6.1. 3. Kavandada planeeritavate elu- ja ärihoonete kruntidele piisava suurusega kompaktsed rekreatsioonialad ning hoonete ja sadamaala vahele kõrghaljastusega ala; Detailplaneering algatati lahenduse alusel, kus hoonestus oli kavandatud perimetraalsena ning hoonetevahelisele alale olid ettenähtud kõrghaljastusega puhke- ja rekreatsioonialad, kuid puudus ala läbiv lineaarpargi lahendus. 2017. aastal koostati kogu Vanasadama ala kohta Vanasadama Masterplan 2030 (Zaha Hadid K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 61 / 65 20.03.2025  Architects), mille tulemusena muutus planeeringukontseptsioon: kogu Vanasadama ala läbivana on Masteplanis 2030 ettenähtud haljastatud promenaad/lineaarpark. Uue kontseptsiooni alusel paigutub hoonestus kahele poole promenaadi. Promenaadi laiendamiseks on hoonestavaid krunte vähendatud nii, et nende laius vastab maa- aluste korruste laiusele. Hoonete vahele on kavandatud läbikäigud, kuhu rajatakse katusehaljastus, mis ei ole visuaalselt eristatav ülejäänud haljastusest. Kõrghaljastus ja kompaktsed rekreatsioonialad on valdavalt kavandatud promenaadile. Hoonete ja sadamaala vahele planeeritud kogujateele on hoonestuse poole kavandatud kõrghaljastus vaheldumisi peatumis/parkimiskohtadega. Tulenevalt sadama (ISPS) turvanõuetest ei ole lubatud sadama piirete lähedusse kõrghaljastust rajada. 4. Kavandada sadamaala idapoolsesse ossa Reidi teelt planeeritava kaini ulatuv avalikult kasutatav rannapromenaadi jätk ja näha ette promenaadil liikujate mere äärde minemise võimalus ning kujundada mereäär puhkealaks; Tingimus on osaliselt täidetud. Vanasadama kinnise ala Kadrioru poolne mereäärne ala on korrastatud ning sinna on rajatud 100 m ulatuses Pikksilma promenaad, mis on kujundatud mereäärseks puhke- ja rekreatsioonialaks ning avatud avalikuks kasutuseks. Promenaadi pikendamine kuni olemasoleva kaini ei ole võimalik, kuni see on kasutuses sadamaalana ning seal kehtivad rahvusvahelised turvanõuded. Masterplan 2030 nähakse ette ulatuslikku mere täitmist ning hoonestuse kavandamist. Selle etapi realiseerimisel rajatakse rannapromenaad piki mere äärt. 5. Näha ette sõidukite juurdepääsud Reidi tee äärde kavandatavatele hoonetele hoonetest mere poole kavandatavalt kogujateelt; • Täidetud, vt põhijoonis DP-2. Planeeritud hoonetele on juurdepääs planeeritud kogujateelt (pos 21 ja pos 31). Maa-alused parkimiskorrused on omavahel ühendatud. 6. Teha liiklusuuring, milles prognoosida nii sadama (sh arvestada Vanasadama D-terminali laiendamisega) kui kavandatavate hoonete teenindamisega seotud liikluskoormuse kasvu lähiala tänavatel. Uuringu tulemustest lähtuvalt koostada piirkonna liiklusskeem ja planeerida tänavad; • Liiklusuuring on koostatud Vanasadama lõunaosa liikluslahenduse tööprojekti ja Reidi tee projekteerimise käigus. Lisaks on Inseneribüroo Stratum sadama alale koostanud „Sadama-ala ja selle lähiala detailplaneeringute liiklusmõju analüüsi“. Planeeringus on kasutatud eelnevalt loetletud liiklusanalüüside tulemusi. 7. Kavandada äri- ja eluhoonete, ärihoonete ja sadamaehitiste teenindamiseks vajalikud parkimiskohad omal kinnistul; • Täidetud. Parkimiskohad on kavandatud oma krundile. Parkimiskohtade kontrollarvutus asub seletuskirja punktis 4.2. 8. Näha ette Reidi teest mere poole jäävale alale tankla-teenindusjaama ehitamise võimalus; Tanklat ei ole kavandatud. Planeeringus on kavandatud võimalused erinevate liikumisviiside (lai promenaad jalakäijatele, rattateed) ja keskkonnasõbralike mootorsõidukite kasutamise eelistamiseks, nähes ette ulatusliku laadimistaristu maa- alusele korrusele. Tankla oli algselt planeeritud krundile pos 11 vastavalt Tallinna linna ja Cirkle K vahelisele kokkuleppele, kuid TLPA palus 01.12.2021 saadetud kirjas nr 3-2/4361 – 1 tanklat mitte kavandada. 9. Detailplaneeringu staadiumis teha maa-ala keskkonnaseisundi hinnang. Hinnangus kirjeldada muuhulgas planeeritaval alal varem toimunud tegevusi, keskkonnaohtlike objektide olemasolu ja nende ulatust, koostada radooniuuring. Keskkonnaseisundi hinnangu raames teha reostusuuringud ja hinnata kavandatava tankla K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 62 / 65 20.03.2025  keskkonnariske. Reostusuuringu lähteülesanne kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga; Täidetud. Keskkonnaseisundi hinnang on koostatud, vt lisa 5.6, Keskkonnaseisundi hinnangust tulenevad ettepanekud on lisatud detailplaneeringu seletuskirja. Detailplaneeringu koostamise käigus on loobutud tankla kavandamisest. 10. Prognoosida päevasest ja öisest auto- ja laevaliiklusest tulenevat müra, koostada mürakaardid ning määrata müra tasemed hoonete fassaadidel; Täidetud. Mürauuring on koostatud, vt lisa 5.8. Mürauuringust tulenevad ettepanekud on lisatud detailplaneeringu seletuskirja. 11. Hinnata välisõhu kvaliteedi olemasolevat ja perspektiivset olukorda, arvestada projekteeritava Reidi tee rajamise ja sadamaalal toimuva auto- ning laevaliiklusega; Täidetud. Välisõhu kvaliteedi hinnang on koostatud, vt lisa 5.9. Uuringust tulenevad ettepanekud on lisatud detailplaneeringu seletuskirja. Vastavus muinsuskaitse eritingimustes esitatud tingimustele OÜ Anteris koostatud ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnas kooskõlastatud muinsuskaitse eritingimustega (Kultuurimälestiste registri kooskõlastus nr 35145) on arvestatud järgmiselt: Planeeringu pos 33 alal max hoonestuskõrgus 21 m on kavandatud krundi edelapoolsel alal Uus-Sadama tänava ääres. Krundi ülejäänud alal on kavandatud hoonestuskõrgus max 19,4 m. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 9.detsembri 2004 määrusega nr 54 kehtestatud Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu ehituspiirkondade nr 5 ja 9 vahelist piiri (vt seletuskirja p 7.3) ning kavandatud hoonestuskõrgused on kooskõlas üldplaneeringu ehituspiirkondade nr 5 ja 9 ehitustingimustega. Krundil pos 33 kõrguspiirangud ei kehti galeriidele ja rampidele, mille kõrgus sõltub teenindatavate laevade väljapääsu kõrgusest (praegu on galeriide kõrguseks 22 m). Eritingimustest tulenevad nõuded edasiseks projekteerimiseks on lisatud seletuskirja punktidesse 6.1 ja 6.2. Vastavus lähtedokumenditele Vastavus riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ Detailplaneering on koostatud ja vormistatud vastavalt määrusele. Vastavus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.11.2021 käskkirjale nr T 11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“ Detailplaneering on koostatud ja vormistatud vastavalt käskkirjale. Vastavus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2020. a veebruari „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendile“ Lähialal ei paikne elamuid ega lasteasutusi, mille insolatsioonitingimusi kavandatud hoonestus võiks mõjutada. Tingimused hoonete projekteerimiseks on määratud seletuskirja punktis 6.7.1. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 63 / 65 20.03.2025  Vastavus siseministri 23.02.2021 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 23.02.2021 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Hoonete vahekaugusest tulenev tulemüüri rajamise vajadus on esitatud vastava leppemärgiga põhijoonisel. Tingimused hoonete projekteerimiseks on määratud seletuskirja peatükis 6.1, tuletõrje veevarustust on käsitletud seletuskirja peatükis 4.3.1. Vastavus Eesti standardile EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti standardis EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud soovitusi. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks on peatükis 6.7.3. Nõuete täitmisel tagatakse läbimõeldud, esteetiliselt nauditav ja hästitoimiv linnaruum ning lähiala sotsiaalse keskkonna ja võrgustiku säilimine. Vastavus Vabariigi Valitsuse 20. mai 2003 määrusele nr 155 „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus” Planeeringu koostamisel on arvestatud Tallinna vanalinna vaatesektoreid. Kavandatud hooned ei takista Tallinna vanalinna silueti vaadeldavust. Detailplaneeringu koostamisel on lähtutud muinsuskaitse eritingimustest. Tingimused hoonete projekteerimiseks on määratud seletuskirja punktis 6.1. Detailplaneering vastab määrusele „Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus”. Vastavus Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsusele nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“ Parkimiskohtade vajaduse osas on linna seisukohad muutunud. Normatiivsete parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on lähtutud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 01.12.2021 kirjas nr 3-2/4361-1 esitatud tingimusest: „Parkimiskohtade vajadus arvutada kogu planeeritud brutopinna kohta (v.a sadama hooned) äriruumide normi alusel, st 1 koht 200 m² kohta“. Vastavus Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusele nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus” Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusega nr 9 kinnitatud lisa „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus “järgi jääb planeeritud ala kaugkütte piirkonda. Uute hoonete soojusvarustus on lahendatud kaugkütte baasil. Soojusvarustust võib lahendada ka taastuvenergial põhinevate kütteviisidega. K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 64 / 65 20.03.2025  Vastavus Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“ Likvideeritavate puude asemele istutatavate haljastuse ühikute arv on arvutatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Vastavus Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ Planeering on kooskõlas Eesti standardiga EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Vastavus keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Piirkonna mürataset hindas Kajaja Acoustics OÜ 2024. aastal (vt lisa 4.7). Arvutuslikud liiklusmüratasemed käsitletaval alal vastavad päevasel ning öisel ajal kehtestatud III/IV kategooria piirväärtustele. Arvutuslikud tööstusmüratasemed käsitletaval alal vastavad päevasel ning öisel ajal kehtestatud III/IV kategooria sihtväärtustele. Muudatused võrreldes algatatud lahendusettepanekuga Peamised muudatused võrreldes algatatud lahendusettepanekuga on tehtud lahenduskontseptsiooni muutumise tõttu seoses Masterplan 2030 koostamisega ja ametkondadega tehtud koostöö tulemusel. • Muutunud on hoonestuslahendus: Kogu sadama-ala jaoks väärika ideelahenduse saamiseks korraldati 2017. aastal rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, mille võitis Londoni arhitektuuribüroo Zaha Hadid Architects tööga Masterplan 2030. Masterplan 2030 on olnud aluseks algatatud detailplaneeringu lahenduse koostamiseks. Kavandatud on kogu ala läbiv promenaad laiusega 28 m. Hoonestus on kavandatud kahele poole promenaadi. Muutunud on hoonete korruselisus ning krundipiirid. Algatatud planeeringus oli hoonestustihedus 1,5 (v.a sadama tegevuseks vajalik ala). Kavandatud hoonestustihedus (v.a pos 33) Masterplan 2030 alusel koostatud lahenduses on 2,0. • Täpsustatud on liikluslahendust: - Uus-Sadama tänaval on laiendatud kõnniteed ning kavandatud rattateed; - Petrooleumi tänava pikenduse ning Reidi tee ristmik on kavandatud kompaktsemaks. - Korrigeeritud on Pikksilma tänava - Reidi tee ristmiku lahendust. • Täpsustatud on haljastuse rajamise tingimusi: - Kavandatud on 28 m laiune promenaad/lineaarpark; - Tänavate äärde on kavandatud kõrghaljastust. Projektijuht Konsultant Anna Petrova Ülle Kadak K-Projekt Töö nr 16128 Aktsiaselts Tallinn, Kesklinna LO Vanasadama lõunaosa detailplaneering Kuupäev: 65 / 65 20.03.2025 Saatja: "Laura Põllu | K-Projekt" <[email protected]> Saaja: "KM Info" <[email protected]> Teema: Vanasadama lõunaosa DP koostöö Kuupäev: 2025-05-08 10:02 Tere! K-Projekt koostab Tallinnas Vanasadama lõunaosa detailplaneeringut ja sellega seoses esitame Teile koostööks detailplaneeringu materjalid. Materjalid on leitavad lingilt: https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP040550 Küsimuste korral palun pöörduda projektijuhi Anna Petrova poole, tel 522 3816 või [email protected] <mailto:[email protected]> . Heade soovidega, Laura Põllu projektijuhi abi/sekretär mob: +372 5622 9948 e-post: [email protected] <mailto:[email protected]> <https://kprojekt.ee/> <https://www.facebook.com/K-Projekt-192521614540782/> <https://www.instagram.com/kprojekt_as/> <https://www.linkedin.com/company/k-projekt-as> <https://www.youtube.com/channel/UCq5sAmeYzl86isPj902KZWA>