Kaitseministeerium
[email protected]
Teie: 03.04.2025 nr 12-1/25/140
Meie: 04.05.2025 nr 3-1.1/2024/5986
V.a. Indrek Sirp
Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise esimese etapi aruandest
Olete oma 03.04.2025 RMKle saadetud kirjaga esitanud kooskõlastamiseks kaitsetööstuspargi riigi
eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese
etapi aruande. Planeeringualad piirnevad riigimaa kinnistutega, milliste volitatud asutuseks on
RMK.
Olles tutvunud teemaplaneeringu kaardimaterjalide, seletuskirja ja KSH aruandega, avaldame
järgmist:
- Juhime tähelepanu, et Pärnu 1 ala asub tervikuna maaparandussüsteemi alal. Seega on vajalik
planeeringuala projektlahenduses näha ette seda ümbritseva kuivendusvõrgu toimimine
säilimine. Arendusalaga kattuvate maaparandussüsteemide osade registrist välja arvamine
on vajalik läbi viia koostöös Maa- ja Ruumiametiga.
- Pärnu 1 eelvalikualal ümberehitatava Suuremetsa tee (1590726) projekteerimisel palume
lähtuda vajadusest, et Kaitseministeeriumi hallatava riigimetsa majandamiseks on RMKle
vajalik tee, mis on liigeldav kuni 52-tonnise täismassiga täishaagisega metsaveoautoga.
- Keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandes hinnatakse mõju
metsamajandusele vaid erametsade osas (lk 132), samas on täielikult välja toomata
maakasutuse muutusest tingitud saamata jääv metsakasvatusliku tulu nii omanikule laekuva
puidutulu (sõltumata sellest, kas tegu on eraomaniku või riigiga) kui ka puidu töötlemisest
majandusse loodava lisandväärtuse võtmes. Teeme ettepaneku aruannet selles osas
täiendada.
- Keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande lisas 2 (Kaitsetööstuspargi
riigi eriplaneeringu linnustiku uuring) on peatükis 4.1.3. tingimusena välja toodud, et
kompenseerimisalad peavad asuma riigimaadel, mis lihtsustab ametkondlikke menetlusi.
Olukorras, kus eraomanike huvi looduskaitses osalemise vastu on kasvanud ja
kaitsekohustusi on võimalik rakendada ka lepingulises suhtes (näiteks toimiv süsteem
vääriselupaikade kaitse lepingute näol eramaadel) riigi ja eraomaniku vahel, on selline
kitsendus põhjendamatu ja teeme ettepaneku see eemaldada.
- Keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande lisas 2 (Kaitsetööstuspargi
riigi eriplaneeringu linnustiku uuring) on peatükis 4.1.3. kompenseerimismeetmetena välja
toodud mõne läheduses asuva kaitseala laiendamine või tsoneeringu osaline muutmine
(piiranguvöönd tsoneerida sihtkaitsevööndiks), uue püsielupaiga moodustamine või
sihtliikide elupaikade taastamine kaitsealadel vms. Juhime tähelepanu, et käesoleval hetkel
planeeringualal ühtegi kaitseala ei asu ja sellest lähtuvalt oleks kompensatsioonimeetmena
kaitseala laiendamine, tsoneeringu muutmine või uue püsielupaiga moodustamine
olemasoleva olukorraga võrreldes ebaproportsionaalne meede. Teeme ettepaneku piirduda
meetmega sihtliikide elupaikade taastamine kaitsealadel.
- Jääb arusaamatuks, mis põhjustel on Keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi
aruande lisas 3 (taimestiku uuring) peatükis 2.1. põhjalikult käsitletud metsa olemit
eelvalikualadel ajaloolisest, vanuselisest, puuliigilisest kui ka tüpoloogilisest aspektist.
Arendusala kasutusse võtuks teostatakse raadamine, mis hävitab sealse looduskoosluse,
arendusala ümbritsevatel metsamaadel jätkuvad metsakasvatuslikud tegevused vastavalt
kehtestatud piirangutele ka tulevikus ning sellest ja puistute kasvust ja arengust lähtuvalt on
aruandes kirjeldatud parameetrid ajas ka pidevas muutuses. Samas säilitab metsamaa oma
rolli rohevõrgustiku osana ja loodushüvede pakkujana. Teeme ettepaneku aruande peatüki
2.1. sissejuhatavat osa täiendad selgitusega antud analüüsi vajalikkuse osas.
- Keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande lisas 3 (taimestiku uuring)
peatükis 2.5. on analüüsitud mõju eelvalikualade 60 m puhvrisse jäävatele kaitsealustele
objektidele. Juhime tähelepanu, et säästev areng toimub sotsiaal-, keskkonna- ja
majandusvaldkonna tasakaalus. Viimastel aastatel on ühiskonna üldise heaolu parendamise
huvides ning kliima- ja geopoliitilistest teemadest lähtuvalt oluliselt tõusnud
sotsiaalvaldkonnaga seotud maakasutuse (peamiselt energeetika, riigikaitse ja taristu)
laienemine metsakasvatuseks sobiva maa (majandusvaldkond) arvelt. Maavajadust
kordistatakse ka hüvitus- ja kompensatsioonimeetmete näol, seda eesmärgiga mitte
vähendada keskkonnavaldkonna osakaalu. Leiame, et selline praktika ei ole jätkusuutlik ja
on ebaproportsionaalne. Sotsiaalvaldkonna maakasutuse laienemine peaks toimuma
majandus- ja keskkonnavaldkonna arvelt proportsionaalselt. Sellest lähtuvalt teeme
ettepaneku loobuda mõjude analüüsis alade puhverdamisest ja käsitleda piiriülest mõju kui
lõivu konkureeriva valdkonna arengule.
- Vastavalt Metsaseadusele majandab Kaitseministeeriumi hallatavat riigimetsa RMK. Sellest
lähtuvalt palume planeeringu tellijal arvestada protseduuriga, kus ehitustöid takistavate
puude raieks riigimaal taotleb metsateatise RMK Edela regioon. Selleks esitada taotlus koos
raadamisala DWG formaadis kihiga aadressile
[email protected]. Raie ja raiutud puidu
käitlemise tingimused leppida RMK Edela regiooniga kokku täiendavalt. Raadamisala
piiride sissemärkimine looduses on arendaja ülesanne.
- Samuti juhime tähelepanu, et vastavalt riigilõivuseaduse ja keskkonnatasude seaduse
muudatustele rakendusid alates 1. juulist 2024 metsateatise riigilõiv ja keskkonnatasuna
raadamistasu, milliste tasumise kohustus on käesoleva projekti elluviijal.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Kusmin
RMK Kinnisvaraosakond
Planeeringute spetsialist
[email protected]; 505 3387
Koopia:
[email protected],
[email protected]