Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

[Adressaadi ees- ja perekonnanimi: 1] Riigikantselei 22.05.2025 nr 5-1/25/7 Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected] Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Kaitseministeerium koostöös Riigikantseleiga esitavad Vabariigi Valitisuse istungile tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Lisa 1_ETT_hindamise_kriteeriumid 4. Lisa 2. Rakendusaktide kavandid 5. Lisa 3 Piiravate meetmete kohaldamine 6. Lisa 4 Kehtiva süsteemi head ja puudused 7. Lisa 5 Märkuste tabel_MINISTEERIUMID 8. Lisa 6 Märkuste tabel_MUUD ASUTUSED 9. Lisa 7 märkuste tabel SHS jne 10. Lisa 8 kriisikommunikatsiooni koordinatsioon kriisis 11. Lisa 9 PKÜ ja töökohustus Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 22.05.2025 Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus1 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Käesolev seadus reguleerib riigikaitse rahu- ja sõjaaegset korraldust, kriisiolukorraks, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorraks, erakorraliseks ja sõjaseisukorraks valmistumist ja nende olukordade lahendamist, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korraldust, Eesti Vabariigi osalemist rahvusvahelises sõjalises koostöös, elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikke aluseid ning järelevalvet ja vastutust. (2) Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesolevas seaduses sätestatud riigivastutusele kohaldatakse riigivastutuse seadust ja võlaõigusseadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (4) Käesolevat seadust ei kohaldata kriisiennetusmeetmete ning kriisilahendusmeetmete ja - õiguste rakendamisele finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud isiku suhtes, kui tema finantsolukord on halvenenud või võib kiiresti halveneda või on tõenäoline, et ta on maksejõuetu või võib muutuda lähitulevikus maksejõuetuks põhjusel, mis ei ole seotud eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamisega vastavalt käesoleva seaduse §-le 21, 23 või 25, või kui on oht eelnimetatud paragrahvide alusel välja kuulutatavate olukordade tekkeks. § 2. Tsiviilkriis ja riigikaitse (1) Tsiviilkriis on loodusõnnetus, katastroof või nakkushaiguse levik või muu olukord, mis võib põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises või ohustada vahetult paljude inimeste elu ja tervist või põhjustada suure varalise, majandusliku või keskkonnakahju. (2) Katastroof käesoleva seaduse tähenduses on ulatuslike tagajärgedega olukord, mis on põhjustatud eelkõige inimtegevusest ja millega kaasnevad ulatuslikud häired ühiskonna toimimises või suur kahju inimeste elule ja tervisele, isikute varale, majandusele või keskkonnale, või muu sarnase mõjuga sündmus, mis ei ole tingitud loodusõnnetusest, sabotaažist või terroriaktist. (3) Nakkushaigus käesoleva seaduse tähenduses on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses sätestatud nakkushaigus ning veterinaarseaduses sätestatud loomataud. (4) Riigikaitse on Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse, tema maa-ala, territoriaalmere ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkuse ning julgeoleku ja põhiseadusliku korra kindlustamine, tagades seejuures elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise. 1  EELNÕU 22.05.2025 § 3. Kriisiolukord (1) Kriisiolukord käesoleva seaduse tähenduses on olukord, mis kehtestatakse juhul, kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimused ning: 1) on vaja lahendada tsiviilkriisi või 2) on vaja tõrjuda riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardavat ohtu või selleks valmistuda või osaleda käesoleva seaduse § 136 punktis 1 nimetatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil. (2) Riigikaitseline kriisiolukord on kriisiolukord, mis kehtestatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud asjaolude esinemise korral. (3) Kriisiolukorra kehtestamiseks peavad olema samal ajal täidetud järgmised tingimused: 1) lähimuse põhimõttest tulenevalt pädev asutus või isik ei saa või ei saa õigel ajal kriisi lahendada või ohtu tõrjuda või selleks valmistuda ja vaja on Vabariigi Valitsuse tasandil tagada mitme asutuse või isiku tegevuse ühtsus ja koordineeritus; 2) olukorda ei ole võimalik lahendada käesolevas seaduses sätestatud juhtimiskorraldust rakendamata või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid kohaldamata ning 3) vaja läheb tavapärasest rohkem võimeid, sealhulgas personali, vahendeid ja varusid. § 4. Tsiviilkriisiks valmistumise ja selle lahendamise ning riigikaitse põhimõtted (1) Tsiviilkriisiks valmistumine ja selle lahendamine lähtub avarast julgeolekukäsitusest. (2) Avar julgeolekukäsitus on arusaam julgeolekust kui riigi ja selle rahva võimest kaitsta endale omaseid väärtusi ja eesmärke väliste poliitiliste, sõjaliste, majanduslike ja ühiskondlike ohtude ja riskide ning nende koosmõjude eest ja saavutada nende ohtude tõrjumine ja riskide maandamine. (3) Tsiviilkriisiks valmistub ja seda lahendab ning riigikaitset tagab iga asutus ja isik oma pädevuse kohaselt lähimuse põhimõtet arvestades võimalikult madalal tasandil. (4) Riigikaitse tagamisel lähtutakse riigikaitse laiast käsitusest, mille järgi on riigikaitse riigi kaitsmine ja selleks valmistumine, kasutades kõiki riigi käsutuses olevaid sõjalisi ja mittesõjalisi võimeid ja ressursse ning kaasates kogu ühiskonna ning kõik vahendid ja varud. (5) Asutused ja isikud teevad tsiviilkriisiks valmistumiseks ja selle lahendamiseks ning riigi kaitsmiseks koostööd ning pakuvad üksteisele abi. 2. peatükk Riigikaitse Nõukogu ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon § 5. Riigikaitse Nõukogu (1) Riigikaitse Nõukogu on Vabariigi Presidendi juures tegutsev nõuandev organ. 2  EELNÕU 22.05.2025 (2) Riigikaitse Nõukogu arutab kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise seisukohalt olulisi küsimusi ning avaldab nende kohta arvamust. (3) Riigikaitse Nõukokku kuuluvad Riigikogu esimees, Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni esimees, peaminister, riigikaitsega seotud valdkondade eest vastutavad ministrid, Kaitseväe juhataja ja Vabariigi Presidendi määratud isikud, kes nõustavad Vabariigi Presidenti kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamisega seotud küsimustes. (4) Riigikaitse Nõukogu koosseisu ja töökorra kehtestab ning selle koosolekut juhatab Vabariigi President. § 6. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon (1) Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon (edaspidi julgeolekukomisjon) arutab riigi julgeoleku seisukohalt olulisi küsimusi ning täidab muid talle õigusaktidega määratud ja Vabariigi Valitsuse antud riigi julgeoleku ja riigikaitsega seotud ülesandeid. (2) Julgeolekukomisjoni ülesanded, töökorra, koosseisu, julgeolekukomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike alakomisjonide ja nõukogude moodustamise korra ning teiste osalistega koostöö korralduse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 3. peatükk Kriisiolukorraks valmistumine § 7. Vabariigi Valitsuse ülesanne kriisiolukorraks valmistumisel (1) Vabariigi Valitsus kujundab kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise poliitika. (2) Vabariigi Valitsus kehtestab riigikaitse strateegilise arengudokumendi. Riigikaitse strateegilise arengudokumendi koostamisel, elluviimisel ja muutmisel lähtutakse riigieelarve seadusest ning selle § 20 lõike 5 alusel sätestatud korrast. § 8. Ministeeriumi ja Riigikantselei ülesanded kriisiolukorraks valmistumisel (1) Ministeerium korraldab kriisiolukorraks valmistumist oma valitsemisalas. (2) Kriisiolukorraks valmistumisel Riigikantselei: 1) juhib üleriigilise riskianalüüsi koostamist; 2) juhib riigikaitse strateegilise arengudokumendi ja Vabariigi Valitsuse kriisiplaani koostamist; 3) koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust; 4) juhib elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamist. (3) Riigikantselei kontrollib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 4 nimetatud dokumendis määratud eesmärkide saavutamist. § 9. Kriisiolukorraks valmistumine regionaalsel tasandil 3  EELNÕU 22.05.2025 (1) Regionaalsel tasandil kriisiolukorraks valmistumisel Päästeamet: 1) nõustab kohaliku omavalitsuse üksusi, kaasates vajaduse korral teisi täidesaatva riigivõimu asutusi; 2) korraldab täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahelist koostööd ja teabevahetust. (2) Täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vaheliseks koostööks moodustatakse alaliselt tegutsevad regionaalsed kriisikomisjonid. (3) Regionaalse kriisikomisjoni moodustab, selle koosseisu kinnitab, töökorra kehtestab ja ülesanded määrab Vabariigi Valitsus määrusega. § 10. Kriisiülesannete määramine (1) Kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks määratakse täidesaatva riigivõimu asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele, juriidilisele isikule ja füüsilisest isikust ettevõtjale püsivad kriisiülesanded. (2) Püsiv kriisiülesanne on ülesanne, mis seondub täidesaatva riigivõimu asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse põhiülesandega ning juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja tegevusala või eesmärgiga. Püsiv kriisiülesanne on ka elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamine ja elutähtsa teenuse osutamine nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda. (3) Ministeeriumi ja muu täidesaatva riigivõimu asutuse püsiv kriisiülesanne määratakse seaduses või Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis. (4) Kohaliku omavalitsuse üksuse püsiv kriisiülesanne määratakse seaduses. (5) Juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja püsiv kriisiülesanne määratakse seaduses või seaduse alusel. (6) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik peavad valmistuma neile määratud püsiva kriisiülesande täitmiseks, sealhulgas koostama riskianalüüsi ja kriisiplaani käesoleva seaduse §-des 13 ja 15 sätestatu kohaselt ning tagama, et neil on ülesande täitmiseks vajalikud võimed, sealhulgas personal, vahendid ja varud. (7) Lisaks püsivatele kriisiülesannetele saab määrata kriisiolukorra ajal ka ühekordseid kriisiülesandeid käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud korras. § 11. Üleriigiline riskianalüüs (1) Kriisiolukorra riski hindamiseks koostatakse üleriigiline riskianalüüs. (2) Üleriigiline riskianalüüs on dokument, milles analüüsitakse kriisiolukorda põhjustada võivaid üleriigilisi ohte ning hinnatakse nende tõenäosust ja tagajärgi. (3) Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks analüüsivad ohte ja hindavad riske oma pädevuse piires: 4  EELNÕU 22.05.2025 1) käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määruses määratud asutused; 2) Eesti Pank koostöös Finantsinspektsiooniga; 3) kohaliku omavalitsuse üksused oma riskianalüüsi koostamise käigus. (4) Riigikantselei edastab üleriigilise riskianalüüsi Vabariigi Valitsusele teadmiseks. (5) Üleriigilise riskianalüüsi nõuded ning selle koostamise ja muutmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 12. Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs (1) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi. (2) Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs on dokument, milles analüüsitakse kriisiolukorda põhjustada võivaid kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil avalduvaid ohte ning hinnatakse nende tõenäosust ja tagajärgi. (3) Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi nõuded ning selle koostamise ja muutmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 13. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku ning põhiseadusliku institutsiooni riskianalüüs (1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja, ning põhiseaduslik institutsioon koostavad käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud üleriigilisest riskianalüüsist lähtudes oma riskianalüüsi, milles analüüsitakse nii üleriigilises riskianalüüsis esitatud kui ka muid ohte asutuse, isiku või institutsiooni püsiva kriisiülesande täitmisele ja toimepidevusele. (2) Kui sama elutähtsat teenust osutab mitu teenuse osutajat, võivad nad elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutuse koordineerimisel koostada ühise riskianalüüsi. (3) Elutähtsa teenuse osutaja esitab riskianalüüsi kinnitamiseks elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutusele. (4) Riigikantselei nõudmisel edastavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus ja isik enda riskianalüüsi Riigikantseleile käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud ülesande täitmiseks. (5) Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku riskianalüüsi nõuded ning selle koostamise ja muutmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuded ja kord on Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile, Finantsinspektsioonile ja kohtuasutusele soovituslikud ning neis asutustest lähtutakse riskianalüüsi koostamisel käesolevast seadusest. § 14. Vabariigi Valitsuse kriisiplaan 5  EELNÕU 22.05.2025 (1) Vabariigi Valitsuse kriisiplaan on dokument, mis koostatakse: 1) ohustsenaariumidest lähtudes riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks; 2) üleriigilisest riskianalüüsist lähtudes suure mõjuga tsiviilkriiside lahendamiseks. (2) Vabariigi Valitsuse kriisiplaani käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud eesmärgil koostatud osa on riigi kaitsetegevuse kava. (3) Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis määratakse eelkõige: 1) kriisiplaani kasutusele võtmise ja rakendamise tingimused ning kord; 2) Vabariigi Valitsuse eesmärgid ja prioriteedid kriisiolukorra lahendamisel; 3) täidesaatva riigivõimu asutuste püsivad kriisiülesanded; 4) täidesaatva riigivõimu asutuste peamised võimed kriisiülesannet täita ja täitmise piirangud ning vajadus korraldada ümber oma tegevus ja jaotada ümber oma vahendid; 5) kriisiolukorra lahendamise eest vastutav valitsusasutus; 6) kriisiolukorra lahendamise juhtimise ja koostöö kord. (4) Vabariigi Valitsuse kriisiplaani kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega. (5) Vabariigi Valitsuse kriisiplaani nõuded ja selle koostamise, muutmise ning kasutusele võtmise ja rakendamise täpsema korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 15. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaan (1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksus, koostavad üleriigilisest riskianalüüsist, oma riskianalüüsist ning riigikaitse puhul ohustsenaariumidest lähtudes kriisiplaani, milles on esitatud eelkõige: 1) kriisiplaani kasutusele võtmise ja rakendamise tingimused ning kord; 2) kriisiplaani rakendamiseks vajalikud tegevused ja lahendused; 3) kriisiplaani rakendamiseks vajalikud võimed, sealhulgas personal, vahendid ja varud; 4) kriisiplaani rakendamise juhtimine ja koostöö, sealhulgas rakendamisse kaasatavad asutused ja isikud; 5) avalikkuse teavitamine; 6) teabevahetus; 7) elanikkonnakaitse tegevused; 8) rahvusvahelise abi vajadus, kaasamine, vastuvõtmine ja kasutamine. (2) Püsiva kriisiülesandega täidesaatva riigivõimu asutus ja kohaliku omavalitsuse üksus lähtuvad oma kriisiplaani koostamisel käesoleva seaduse § 14 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse kriisiplaanist. (3) Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaan võetakse kasutusele: 1) kriisiolukorra ajal selle lahendamiseks või 2) enne kriisiolukorda seda põhjustada võiva ohu tõrjumiseks asutuse või isiku juhi otsusel, millega ta tuvastab, et selline oht esineb. (4) Asutus ja isik, kes kaasatakse püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani rakendamisse: 6  EELNÕU 22.05.2025 1) osaleb selle koostamisel; 2) tagab selle rakendamisel kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele kokkulepitud võimed, sealhulgas personali, vahendid ja varud. Kaitsevägi ja Kaitseliit tagavad võimed juhul, kui see ei takista riigi sõjalist kaitsmist ja osalemist kollektiivses enesekaitses või selleks valmistumist. (5) Ministeerium võib koostada ühise kriisiplaani koos oma valitsemisala asutusega. Rahandusministeerium võib koostada ühise kriisiplaani koos Eesti Panga ja Finantsinspektsiooniga. (6) Kui Eesti Pank ei ole koostanud käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel Rahandusministeeriumiga ühist kriisiplaani, esitab ta oma kriisiplaani arvamuse avaldamiseks Rahandusministeeriumile ja Finantsinspektsioonile. (7) Kui sama elutähtsat teenust osutab mitu teenuse osutajat, võivad nad elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutuse koordineerimisel koostada ühise kriisiplaani. (8) Elutähtsa teenuse osutaja peab lähtuma oma kriisiplaani koostamisel käesoleva seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse nõuetest. (9) Elutähtsa teenuse osutaja esitab kriisiplaani kinnitamiseks elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutusele. (10) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja kirjeldab oma kriisiplaanis ka elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikke tegevusi elutähtsa teenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse (edaspidi ulatuslik katkestus) või selle ohu korral. (11) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kriisiplaani oma haldusterritooriumi kohta. Kohaliku omavalitsuse üksused võivad koostada plaani ühiselt. (12) Kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriisiplaani Sotsiaalkindlustusameti ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning esitab selle arvamuse avaldamiseks teistele asjassepuutuvatele osalistele ja lõplikuks kooskõlastamiseks Päästeametile. (13) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus ja isik edastavad Riigikantselei nõudmisel oma kriisiplaani Riigikantseleile eri plaanide kooskõla tagamiseks. Riigisaladust ja salastatud välisteavet sisaldava kriisiplaani edastamisel tuleb järgida riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõudeid. (14) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik teevad oma kriisiplaani elanikkonnakaitse tegevustes koostööd Päästeametiga. (15) Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani nõuded, selle koostamise ja muutmise ning kasutusele võtmise ja rakendamise täpsema korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 7  EELNÕU 22.05.2025 (16) Elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaani nõuded, selle koostamise ja muutmise ning kasutusele võtmise ja rakendamise täpsema korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 16. Finantssektori erand Käesoleva seaduse §-des 11–15 sätestatud riskianalüüside ja kriisiplaanide finantssektorit puudutavas osas arvestatakse käesoleva seaduse §-s 36 sätestatut. § 17. Õppused (1) Vabariigi Valitsus korraldab vähemalt kord aastas riigikaitselise kriisiolukorra lahendamise õppuse ja vähemalt üks kord nelja aasta jooksul mitmest sündmusest põhjustatud kriisiolukorra lahendamise õppuse mitme asutuse ja isiku kriisiplaani samaaegse rakendamise harjutamiseks. (2) Käesoleva seaduse § 15 alusel kriisiplaani koostav asutus ja isik ning Vabariigi Valitsus korraldavad õppusi, et kontrollida ja harjutada oma valmisolekut lahendada kriisiolukorda ja täita püsivaid kriisiülesandeid. (3) Õppuste korraldamise sageduse, nende korraldamisele ja läbiviimisele esitatavad nõuded, õppusejärgsed tegevused ja õppuste kulude katmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 18. Toimepidevus (1) Toimepidevus on püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksuse, ning põhiseadusliku institutsiooni suutlikkus ja valmidus järjepidevalt toimida ning igal ajal oma ülesandeid täita ja teenuseid osutada. (2) Elutähtsa teenuse toimepidevusena käsitatakse elutähtsa teenuse osutaja toimepidevust. (3) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik ning põhiseaduslik institutsioon teevad toimepidevuse tagamiseks vähemalt järgmist: 1) määravad kriitilised tegevused, mida on toimepidevuse tagamiseks vaja teha; 2) maandavad riske ja otsustavad toimepidevuse taseme; 3) leiavad lahendused tegutsemiseks toimepidevuse ohtude, häirete ja katkestuste korral, sealhulgas võrgu- ja infosüsteemides, ning toimepidevuse taastamiseks; 4) määravad isikute kriisirollid ja võimalikud asendused ning valmistavad isikuid ette nende täitmiseks; 5) määravad töökorralduse muutmise, sealhulgas turvalise side ja turvalise töökeskkonna ning nende kasutamise; 6) määravad valmiduse saavutamise ja tagamise korralduse; 7) tagavad vahendite ja varude olemasolu; 8) määravad vajaduse korral varuasukoha ja sinna ümberpaiknemise korralduse; 9) määravad toimepidevuse tagamiseks vajalikud objektid, korraldavad nende kaitse ja nendel varjumise; 10) määravad käesolevas seaduses ja käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel sätestatud ülesannete täitmise eest vastutava isiku ning kontaktpunkti. 8  EELNÕU 22.05.2025 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 10 nimetatud kontaktandmed edastab püsiva kriisiülesandega asutus ja põhiseaduslik institutsioon Riigikantseleile, elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutusele ning kohaliku omavalitsuse üksus Päästeametile. (5) Riigikantseleil on õigus küsida käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel edastatud kontaktandmeid elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajalt ja Päästeametilt. (6) Käesolevas paragrahvis ja selle alusel kehtestatud nõudeid toimepidevuse tagamisele kohaldatakse halduslepingus määratud ja püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalikus ulatuses ka isiku suhtes, kellele on halduslepinguga volitatud osaliselt või tervikuna püsiva kriisiülesande täitmine või täitmise tagamine. (7) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik ning põhiseaduslik institutsioon harjutavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuete täitmist. (8) Toimepidevuse tagamisel valmidustasemete kasutamise, kehtestamise ja muutmise korra ning toimepidevuse tagamiseks vajaliku objekti kaitse tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud tingimused ja kord on Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile, Finantsinspektsioonile ja kohtuasutusele soovituslikud. Riigikogu Kantseleis, Vabariigi Presidendi Kantseleis, Riigikontrollis, Õiguskantsleri Kantseleis, Finantsinspektsioonis ja kohtutes lähtutakse toimepidevuse tagamisel käesolevast seadusest. Kohaliku omavalitsuse üksus lähtub enda toimepidevuse tagamisel käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud tingimustest ja korrast. § 19. Objektikaitse (1) Objektikaitse on sellise maa-ala, ehitise või seadme kaitse, mille ründamine, hõivamine, kahjustamine või hävitamine takistab märkimisväärselt võimet või toob kaasa võimetuse täita kriisiülesannet. (2) Objektikaitse hõlmab objekti füüsiliseks kaitseks vajalike meetmete rakendamist ja objekti valvet. Seaduses sätestatud alusel ja korras võib objektikaitsel rakendada Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseväe või Kaitseliidu valvet. (3) Maa-ala, ehitise või seadme võib määrata alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks, mille kaitse korraldamisel tuleb rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud tingimustel ja korras. (4) Maa-ala, ehitise või seadme määrab alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks ja alalise kaitse lõpetab Vabariigi Valitsus korraldusega. (5) Maa-ala, ehitise või seadme määrab ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. 9  EELNÕU 22.05.2025 (6) Sõjalise riigikaitse toimimisega seotud või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutatava maa-ala, ehitise või seadme määrab ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (7) Alaliselt ja ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitsemeetmed ning nende rakendamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatavas määruses sätestatakse: 1) alaliselt või ajutiselt kaitstavate olulise tähtsusega objektide kategooriad, kaitsemeetmed ja nende rakendamise kord, sealhulgas objektide ohutasemed ja nende muutmise kord; 2) alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti riskianalüüsi ja turvaplaani koostamise, kooskõlastamise, kinnitamise ja muutmise kord; 3) ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise kord ja ajutise kaitse tähtajad; 4) käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 nimetatud isikuandmete töötlemise nõuded alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitseabinõude kohaldamisel ja isikuandmete säilitamise täpsem tähtaeg. 4. peatükk Kriisiolukord 1. jagu Kriisiolukorra kehtestamine § 20. Kriisiolukorra kehtestamine ja tekkimine (1) Kriisiolukorra kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega. (2) Kriisiolukorra kehtestamisel käesoleva seaduse § 3 alusel lähtub Vabariigi Valitsus asjaomaste valitsusasutuste esitatud ohuhinnangutest ja muust asjassepuutuvast teabest. (3) Vabariigi Valitsus hindab kriisiolukorra ajal järjepidevalt käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud asjaolusid ja sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimusi, teavitab nende muutustest asjaomaseid isikuid ja asutusi ning otsustab kriisiolukorra lõpetamise, kui neid asjaolusid ja tingimusi enam ei esine, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. (4) Vabariigi Valitsus hindab riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamisel ja selle ajal asjaolusid, mille tõttu võib riigikaitselise kriisiolukorra eesmärgiks saada valmistumine mobilisatsiooniks või sõjaseisukorra lahendamiseks või kollektiivse enesekaitse operatsiooni korraldamiseks. (5) Vabariigi Valitsus teavitab kriisiolukorra kehtestamisest ja selle aluseks olnud asjaoludest ning kriisiolukorra lõppemisest viivitamata Riigikogu ja Vabariigi Presidenti. (6) Kriisiolukorra lahendamiseks võib välja kuulutada eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra käesoleva seaduse §-s 21, 23 või 25 sätestatud tingimustel ja korras. 10  EELNÕU 22.05.2025 (7) Eriolukorra väljakuulutamisega loetakse kriisiolukord tekkinuks. Kui Vabariigi Valitsus on eriolukorra välja kuulutanud ühe või mitme maakonna või kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil vastavalt käesoleva seaduse § 21 lõikele 2, võib ta otsustada, kas kriisiolukord kehtib üksnes eriolukorra piirkonnas või laiemalt. (8) Erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamisega loetakse riigikaitseline kriisiolukord tekkinuks. (9) Mobilisatsiooni väljakuulutamisega loetakse riigikaitseline kriisiolukord tekkinuks juhul, kui on täidetud käesoleva seaduse § 3 lõikes 3 sätestatud tingimused. (10) Demobilisatsiooni ajal kehtib riigikaitseline kriisiolukord edasi juhul, kui on täidetud käesoleva seaduse § 3 lõikes 3 sätestatud tingimused. 2. jagu Eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra väljakuulutamine ning lõpetamine 1. jaotis Eriolukorra väljakuulutamine ja lõpetamine § 21. Eriolukorra väljakuulutamine (1) Vabariigi Valitsus võib loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust põhjustatud olukorra lahendamiseks välja kuulutada eriolukorra, kui seda ei ole võimalik lahendada ilma käesolevas seaduses eriolukorra ajaks ette nähtud juhtimisvolitusi rakendamata või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid kohaldamata. (2) Eriolukorra võib välja kuulutada kogu riigis või ühe või mitme maakonna või kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil või Vabariigi Valitsuse kindlaksmääratud maa-alal. § 22. Eriolukorra lõpetamine (1) Vabariigi Valitsus hindab eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud asjaolusid järjepidevalt ning teavitab nende muutustest asjaomaseid isikuid ja asutusi. (2) Vabariigi Valitsus otsustab eriolukorra lõpetamise, kui eriolukorra väljakuulutamise tinginud asjaolud on ära langenud. 2. jaotis Erakorralise seisukorra väljakuulutamine ja lõpetamine § 23. Erakorralise seisukorra väljakuulutamine (1) Riigikogu võib oma koosseisu häälteenamusega kuulutada Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti põhiseaduslikku korda ähvardavast ohust põhjustatud olukorra lahendamiseks välja erakorralise seisukorra, kui seda ei ole võimalik lahendada ilma 11  EELNÕU 22.05.2025 käesolevas seaduses erakorralise seisukorra ajaks ette nähtud juhtimisvolitusi rakendamata või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiramata ning puudub alus käesoleva seaduse §-s 25 nimetatud sõjaseisukorra väljakuulutamiseks. (2) Erakorralise seisukorra võib välja kuulutada kuni kolmeks kuuks. Riigikogu võib erakorralist seisukorda vajaduse korral korduvalt pikendada kuni kolm kuud korraga. (3) Erakorraline seisukord kehtib kogu riigis. § 24. Erakorralise seisukorra lõpetamine (1) Vabariigi Valitsus hindab erakorralise seisukorra väljakuulutamise põhjustanud asjaolusid järjepidevalt ning teavitab nende muutustest asjaomaseid isikuid ja asutusi. (2) Riigikogu otsustab Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse ettepanekul viivitamata erakorralise seisukorra lõpetada, kui selle väljakuulutamise põhjustanud asjaolud on ära langenud. (3) Sõjaseisukorra väljakuulutamisel loetakse erakorraline seisukord lõppenuks. 3. jaotis Sõjaseisukorra väljakuulutamine ja lõpetamine § 25. Sõjaseisukorra väljakuulutamine (1) Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud relvastatud rünnakust või sellega samaväärsest rünnakust või agressioonist põhjustatud olukorra lahendamiseks välja sõjaseisukorra, kui seda ei ole võimalik lahendada ilma käesolevas seaduses sõjaseisukorra ajaks ette nähtud juhtimisvolitusi rakendamata või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid kohaldamata. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral kuulutab Vabariigi President välja sõjaseisukorra, ootamata ära Riigikogu otsust. (3) Sõjaseisukord kehtib kogu riigis. § 26. Sõjaseisukorra lõpetamine (1) Vabariigi Valitsus hindab sõjaseisukorra väljakuulutamise põhjustanud asjaolusid järjepidevalt ning teavitab nende muutustest asjaomaseid isikuid ja asutusi. (2) Riigikogu otsustab Vabariigi Presidendi ettepanekul viivitamata sõjaseisukorra lõpetada, kui selle väljakuulutamise põhjustanud asjaolud on ära langenud. 3. jagu Mobilisatsioon ja demobilisatsioon 12  EELNÕU 22.05.2025 § 27. Mobilisatsioon ja selle väljakuulutamine (1) Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul viivitamata välja mobilisatsiooni Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud relvastatud rünnaku või sellega samaväärse rünnaku või agressiooni või nende ohu korral või käesoleva seaduse § 136 punktis 1 nimetatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil osalemiseks. (2) Mobilisatsioon on tegevuste kogum, mille käigus tagatakse Kaitseväe sõjaaja üksuste valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks. (3) Mobilisatsiooni käigus kohustatakse kaitseväekohustuslasi ja sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht) nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikmeid asuma täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid ning võetakse kaitseväeteenistusse vabatahtlikke. (4) Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral kuulutab mobilisatsiooni välja Vabariigi President, ootamata ära Riigikogu otsust. (5) Kui mobilisatsioon kuulutatakse välja enne sõjaseisukorra väljakuulutamist, määrab Vabariigi Valitsus korraldusega mobilisatsiooni väljakuulutamise järel sõjalises tegevuses osaleva Kaitseväe isikkoosseisu suuruse või osalevad Kaitseväe sõjaaja üksused. § 28. Demobilisatsioon ja selle väljakuulutamine (1) Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul viivitamata välja demobilisatsiooni, kui mobilisatsiooni väljakuulutamise põhjustanud asjaolud on ära langenud. (2) Demobilisatsioon on tegevuste kogum, mille tulemusena viiakse Kaitseväe sõjaaja üksused mobilisatsioonile eelnenud valmisolekusse. (3) Demobilisatsiooni käigus vabastatakse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelased tegevteenistusest või nad jätkavad sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha ülesannete täitmist. (4) Demobilisatsiooni väljakuulutamine lõpetab mobilisatsiooni. (5) Demobilisatsiooni väljakuulutamisel otsustab Riigikogu demobilisatsiooni kestuse. 4. jagu Kriisiolukorraga seotud otsuste jõustumine ja avaldamine ning teavitamiskohustus § 29. Kriisiolukorraga seotud otsuste jõustumine ja avaldamine (1) Kriisiolukorra kehtestamise ja selle lõpetamise otsus ning eriolukorra väljakuulutamise ja selle lõpetamise otsus, Riigikogu välja kuulutatud erakorralise ja sõjaseisukorra 13  EELNÕU 22.05.2025 väljakuulutamise ning lõpetamise otsus, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise otsus ning Vabariigi Presidendi sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamise otsus jõustuvad allakirjutamisel, kui otsuses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (2) Kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teisiti, avaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus muutmata kujul: 1) viivitamata ja tasuta massiteabevahendis, arvestades käesoleva seaduse §-s 50 sätestatut; 2) Riigi Teataja seaduse § 9 lõikes 61 sätestatud korras. § 30. Rahvusvaheliste organisatsioonide, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni teavitamine (1) Kui kriisiolukorra ajal kaldutakse kõrvale rahvusvahelise lepinguga võetud kohustustest, korraldab Välisministeerium Vabariigi Valitsuse eelneval heakskiidul rahvusvahelises lepingus ettenähtud teavitamise. (2) Kui kriisiolukorra ajal on vaja rakendada isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid, mis võivad kahjustada siseturu toimimist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 347 tähenduses, teavitatakse Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni sellistest piiravatest meetmetest enne nende rakendamist. Kui piiravaid meetmeid on vaja rakendada kohe, teavitatakse Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni nendest esimesel võimalusel. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teavitamist korraldab minister, kelle vastutusvaldkonnas lõikes 2 nimetatud meetmeid rakendatakse. (4) Kui Euroopa Liidu õiguses või Eesti õigusaktides on Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni teavitamist reguleeritud käesolevast paragrahvist erinevalt, kohaldatakse nendes õigusaktides sätestatut. 5. jagu Kriisiolukorra lahendamine § 31. Kriisiolukorra lahendamise juhtimine (1) Vabariigi Valitsus otsustab kriisiolukorra ajal eesmärgi, mille saavutamisele kriisiolukorra lahendamise tegevused peavad kaasa aitama. (2) Kriisiolukorra juht on peaminister. (3) Kriisiolukorra juht tagab Vabariigi Valitsuse tegevuse ühtsuse ja koordineerituse kriisiolukorra lahendamisel. (4) Ministeerium tagab oma valitsemisala tegevuse ühtsuse ja koordineerituse teiste ministeeriumidega ning toetab oma valdkonnas kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat asutust. (5) Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus on: 14  EELNÕU 22.05.2025 1) seaduses või Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis määratud kriisiolukorra lahendamise eest vastutav valitsusasutus; 2) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel tema määratud asutus; 3) kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus. (6) Vabariigi Valitsus määrab kriisiolukorra lahendamise eest vastutava valitsusasutuse, kui seda ei ole seaduses või Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis määratud või kui mitme asutuse vastutusvaldkond kattub. (7) Kriisiolukorra iseloomust lähtuvalt võib määrata ühe või mitu kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat valitsusasutust. (8) Iga asutus, isik ja kohaliku omavalitsuse üksus peab kriisiolukorra ajal olema valmis täitma talle käesoleva seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, tagades esmajärjekorras kriisiülesannete täitmise. (9) Iga asutus, isik ja kohaliku omavalitsuse üksus peab tsiviilkriisiga samal ajal kehtiva riigikaitselise kriisiolukorra ajal täitma võimaluse korral esmajärjekorras riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohtu tõrjumiseks või selleks valmistumiseks vajalikke ülesandeid ning tagama selleks vajaliku ressursi. § 32. Riigikantselei ja Päästeameti ülesanded kriisiolukorra lahendamisel (1) Riigikantselei koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust kriisiolukorra lahendamisel. (2) Päästeameti ülesanne kriisiolukorra lahendamisel regionaalsel tasandil on toetada kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat asutust teabevahetuse ja koostöö korraldamisega ning nõustada kohaliku omavalitsuse üksusi. (3) Päästeamet koordineerib elanikkonnakaitse tegevuste õigeaegset rakendamist kriisiolukorra ajal. § 33. Ühekordne kriisiülesanne (1) Kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks võib anda füüsilisest isikust ettevõtjale ja juriidilisele isikule, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksusele ühekordse kriisiülesande tema ülesandest, tegevusalast või eesmärgist lähtudes. (2) Ühekordne kriisiülesanne on käesoleva seaduse alusel kriisiolukorra ajal üksikjuhtumil antud ülesanne, mis peab olema seotud füüsilisest isikust ettevõtja ja juriidilise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevusega. (3) Kriisiolukorra ajal võib ühekordse kriisiülesande anda kriisiolukorra juht või tema volitatud kriisiolukorra lahendamise eest vastutav valitsusasutus. Riigikaitselise kriisiolukorra ajal võivad anda ühekordse kriisiülesande ka Kaitsevägi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. 15  EELNÕU 22.05.2025 (4) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal mitu ühekordset kriisiülesannet saanud füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksus, peab nende täitmisel võimaluse korral eelistama riigi sõjalise kaitse tagamiseks antud ühekordset kriisiülesannet. (5) Ühekordse kriisiülesande võib anda, kui: 1) ülesanne on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks; 2) ülesannet ei ole võimalik täita täidesaatva riigivõimu asutustel või vabatahtlikult kaasatavate isikute abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ja 3) ülesannet ei ole võimalik täita seaduses või selle alusel määratud või täitma volitatud muul isikul. (6) Ühekordse kriisiülesande andmisel tuleb määrata selle täitmise tähtaeg. Ühekordse kriisiülesande võib anda kuni kriisiolukorra lõppemiseni ja see ei tohi olla antud tingimuslikult. (7) Ühekordse kriisiülesande täitmise takistusest ja selle põhjustest teavitab täitja viivitamata ülesande andjat. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ühekordse kriisiülesande andja võib enne ülesande andmist kohaldada käesoleva seaduse § 119 lõikes 1 nimetatud menetlustoiminguid, et selgitada välja ühekordse kriisiülesande täitmise võime. (9) Ühekordset kriisiülesannet ei anta põhiseaduslikule institutsioonile, välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksusele. (10) Ühekordse kriisiülesande täitmine lõpeb: 1) ülesande täitmise tähtaja möödumisel; 2) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülesande andja otsusel; 3) füüsilisest isikust ettevõtja surma korral; 4) kui juriidiline isik lõpetab tegevuse. § 34. Kaitseväe pädevus riigikaitselise kriisiolukorra ajal (1) Kaitsevägi võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud erakorralise ja sõjaseisukorra ajal jätta täitmata järgmised seaduse alusel kehtestatud normid, kui see on riigi sõjaliseks kaitseks vältimatult vajalik: 1) relvade, lõhkematerjali ning lahing- ja laskemoona käitlemist reguleerivad õigusnormid; 2) ehitamist, ehitist ja selle osa ning ehitise kasutamist reguleerivad õigusnormid; 3) liikluse korraldamist ja liikluses osalemist reguleerivad õigusnormid; 4) dokumentide vorminõuded ja vormistamist reguleerivad menetlusnormid; 5) looduskaitset ja loodusressursside kasutamist reguleerivad õigusnormid; 6) avalik-õiguslikke lubasid, heakskiite ja nõusolekuid käsitlevad õigusnormid; 7) muud normid, välja arvatud riigisaladust ja salastatud välisteavet reguleerivad normid. (2) Sõjaseisukorra või Eesti Vabariigi territooriumil toimuva relvakonflikti ajal võib Kaitsevägi jätta täitmata seadused käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 sätestatud valdkondades, kui see on riigi sõjaliseks kaitseks vältimatult vajalik ning seadustes ettenähtud normide järgimise korral ei ole võimalik riigi iseseisvust ja sõltumatust kaitsta. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaldamisel tuleb järgida: 16  EELNÕU 22.05.2025 1) Eesti Vabariigi põhiseadust ja välislepingut; 2) seadust ja seaduse alusel kehtestatud norme niivõrd, kui see on sõjaseisukorra lahendamisel võimalik. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamisel ei või kalduda kõrvale rahvusvahelise humanitaarõiguse normide järgimisest. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaldamisest, mis võib ohustada kriisiolukorra ühtset lahendamist või teise asutuse, isiku või institutsiooni püsiva kriisiülesande täitmist, teavitab Kaitsevägi esimesel võimalusel järgmiselt: 1) seaduse või Vabariigi Valitsuse õigusakti täitmata jätmisest Vabariigi Valitsust; 2) muu õigusakti täitmata jätmisest valdkonna eest vastutavat ministrit. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul võib Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister nõuda, et Kaitsevägi täidaks õigusakte, kui on alust arvata, et nende täitmine ei takista vahetult kriisiolukorra lahendamist. (7) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib peatada lahingutegevuse, kehtestada või sõlmida lahinguväljal relvarahu või katkestada kehtestatud või sõlmitud relvarahu, kui vastane oma tegevusega ei täida selle tingimusi. § 35. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise ja sõjaseisukorra ajal (1) Vabariigi Valitsus võib erakorralise ja sõjaseisukorra ajal: 1) peatada osaliselt või täielikult Vabariigi Valitsuse, ministri, valla- ja linnavolikogu või valla- ja linnavalitsuse määruse täitmise või kehtivuse, kui see takistab vahetult kriisiolukorra lahendamist; 2) tunnistada osaliselt või täielikult kehtetuks kriisiolukorra ajal antud ministri, valla- ja linnavolikogu või valla- ja linnavalitsuse määruse, kui see takistab vahetult kriisiolukorra lahendamist. (2) Sõjaseisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule: 1) kehtestada ja sõlmida vaherahu või sõlmida rahulepingu ning esitada selle Riigikogule ratifitseerimiseks; 2) anda Kaitseväele korralduse kehtestada või sõlmida lahinguväljal relvarahu või katkestada kehtestatud või sõlmitud relvarahu, kui vastane oma tegevusega ei täida selle tingimusi. § 36. Finantssektori erandid eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra ajal (1) Tingimusel, et finantssektori stabiilsust ja usaldusväärsust või kriitiliste funktsioonide jätkuvust ülemäära ei kahjustata, võib Vabariigi Valitsus finantssektorit puudutava eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud finantsjärelevalve subjektide suhtes otsustada: 1) kehtestada usaldatavusnõuded või muud sellised normatiivid; 2) kehtestada investeeringute tegemise tingimused, sealhulgas kohustuse osta riigi emiteeritavaid võlaväärtpabereid, välja arvatud finantsjärelevalve subjektile kohalduvate usaldatavusnormatiivide, kõlblike kohustuste minimaalse taseme nõude ja muude selliste nõuete täitmiseks vajalike investeeringute tegemise kohta; 17  EELNÕU 22.05.2025 3) kehtestada tingimused raamatupidamise kohta ning järelevalveliste aruannete koostamisele, esitamisele ja avalikustamisele; 4) keelata osaliselt või täielikult kasumist väljamaksete tegemise või kehtestada muid tingimusi finantsjärelevalve subjektis olulise osaluse omajatele; 5) keelata teatud tehingute või toimingute tegemise või seada neile piiranguid, sealhulgas piirata nende mahtu; 6) peatada täielikult või osaliselt korraliste osamaksete tegemise Tagatisfondi seaduse tähenduses Tagatisfondi osafondidesse; 7) kehtestada krediidiasutuse osalise või täieliku moratooriumi või kindlustusandja erirežiimi ning vastavad tingimused ja korra või maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse, sealhulgas pankrotimenetluse ja täitemenetluse tingimused. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud juhul on Vabariigi Valitsusel õigus korraldusega määrata: 1) raha ja muu tagasimakstava vahendi, pensionilepingu alusel väljamakstava summa, väärtpaberi ja muu sellise nõude tagastamise, väljamaksmise või muu rahuldamise tingimused; 2) krediidi andmise, tagasi maksmise ja tagamise tingimused; 3) antud krediidi intressi, krediidi kulukuse või muu sellise tasu ülemmäära või peatada viiviste või leppetrahvide maksmise; 4) kindlustuslepingu alusel väljamakstava summa vähendamise või maksetähtpäeva edasilükkamise, kindlustusvõtja jaoks kindlustusmakse vähendamise või maksetähtpäeva edasilükkamise ja kindlustuslepingu ülesütlemise tingimused; 5) väärtpaberi emiteerimise, reguleeritud väärtpaberiturul või muus kauplemiskohas pakkumuse ja tehingu tegemise tingimused, samuti väärtpaberiarveldussüsteemis toimingu tegemise tingimused või kauplemiskohas kõigi väärtpaberitehingute tegemise peatamise; 6) maksetehingu ja rahasiirde tegemise tingimused, sealhulgas tingimused maksekontolt sularaha väljavõtmise piiramiseks või keelamiseks, maksejuhiste täitmise tähtaja pikendamise ja tugeva autentimise rakendamiseks; 7) väärtpaberite registri pidamise seaduses sätestatud väärtpaberite registris ja pensioniregistris toimingute tegemise tingimused; 8) muud tingimused, mis arvestades konkreetset kriisiolukorda on vajalikud.. (3) Vabariigi Valitsusel on õigus korraldusega eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra ajal Tagatisfondi seaduses sätestatud hüvitusjuhtumi korral ja kui see on konkreetset olukorda arvestades asjakohane ja vajalik, peatada või lükata edasi hüvitiste väljamaksmine ning täpsustada hüvitamise ja toetamise tingimusi. (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduse võib kehtestada kuni kolmeks kuuks, kuulates ära Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga arvamuse. Lisaks kuulatakse käeoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul ära ka Tagatisfond. Vabariigi Valitsus võib korralduse kehtivust pikendada korduvalt kuni kolm kuud korraga, kui see on olukorda arvestades asjakohane ja vajalik. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 1, 3 ja 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldus reguleerib Euroopa Liidu toimimise lepingu või Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja alusel Euroopa Keskpangale või Ühtsele Kriisilahendusnõukogule kuuluvate ülesannete täitmist, on Vabariigi Valitsusel õigus lõikes 1 nimetatud korraldus kehtestada juhul, kui Euroopa Keskpank või Ühtne Kriisilahendusnõukogu faktiliselt ei tegutse 18  EELNÕU 22.05.2025 või ei saa kriisiolukorra põhjustanud asjaolude tõttu või muul põhjusel oma ülesandeid täita ega Eestis oma pädevust teostada. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud Euroopa Keskpanga või Ühtse Kriisilahendusnõukogu võimetus ülesandeid täita on muu hulgas selline olukord, kus Vabariigi Valitsus on küsinud neilt vastavalt asutuse pädevusele ja Vabariigi Valitsuse korralduse reguleerimisalale arvamust, kuid ei ole seda tähtpäevaks saanud. (7) Käesoleva paragrahvi lõigete 1, 3 ja 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldust rakendab Finantsinspektsioon. Kui Finantsinspektsioonil tekib Vabariigi Valitsuse korralduse rakendamisel olukord, et see on vastuolus Euroopa Keskpanga või Ühtse Kriisilahendusnõukogu hilisema otsusega, rakendab Finantsinspektsioon Vabariigi Valitsuse korraldust sellises maksimaalses ulatuses, et tagatud on kooskõla Euroopa Keskpanga või Ühtse Kriisilahendusnõukogu hilisema otsusega. § 37. Ülesande ja kohustuse täitmata jätmine erakorralise, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning demobilisatsiooni ajal (1) Haldusülesande täitja võib jätta täitmata temale seadusega, seaduse alusel või halduslepinguga määratud ülesande või kohustuse, kui selle täitmine on erakorralise või sõjaseisukorra või mobilisatsiooni või demobilisatsiooni tõttu ja sellega kaasnevaid asjaolusid arvestades võimatu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaldamisel tuleb esmajärjekorras täita püsivad kriisiülesandeid. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaldamisel ei või kalduda kõrvale rahvusvahelise humanitaarõiguse normide järgimisest. § 38. Teavitamine ja vaidluste lahendamine kriisiolukorra ajal (1) Ministril tuleb viivitamata teavitada kriisiolukorra juhti ja teisi kriisi lahendamisel olulisi osalisi mis tahes kavatsusest ja meetmest oma valitsemisalas, mis võivad mõjutada kriisiolukorra juhi korraldusi või kriisiolukorra lahendamise ühtsust. (2) Haldusülesannete jaotuse ja täitmisega seotud vaidlused, mis tekivad kriisiolukorra ajal ministeeriumide, nende valitsemisalas olevate asutuste või muude avaliku võimu kandjate vahel või kohaliku omavalitsuse üksuste riiklike ülesannete üle, lahendatakse koostöös või ministrite vahel või lahendab need kriisiolukorra juht. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse. 6. jagu Korralduste andmine § 39. Kriisiolukorra juhi pädevus kriisiolukorra ajal (1) Kriisiolukorra juht võib kriisiolukorra ajal selle lahendamiseks anda käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 sätestatud korralduse ministrile tema vastutusvaldkonnas. See korraldus on ministrile siduv. 19  EELNÕU 22.05.2025 (2) Kriisiolukorra juht võib anda käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 sätestatud korralduse kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale valitsusasutusele, kui minister ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korraldust täitnud või õigel ajal täitnud. Korralduse täideviimise tagab kriisiolukorra lahendamise eest vastutav valitsusasutus, rakendades vajaduse korral käesolevas seaduses sätestatud volitusi. (3) Kriisiolukorra juht või tema volitatud haldusorgan võib kriisiolukorra ajal otsustada püsiva kriisiülesande täitmisele asumise, kui seda ei ole sätestatud seaduses või seaduse alusel, sealhulgas Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis. (4) Kriisiolukorra juht või tema volitatud haldusorgan võib kriisiolukorra ajal otsustada püsiva kriisiülesande täitmise mahu ja viisi, kui ülesande täitmine ei ole kriisiolukorra lahendamiseks vajalik sellises mahus või sellisel ajal, nagu on sätestatud seaduses või selle alusel, sealhulgas Valitsuse kriisiplaanis. § 40. Kriisiolukorra ajal korralduste andmine (1) Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav valitsusasutus võib kriisiolukorra lahendamiseks anda täidesaatva riigivõimu asutusele, välja arvatud ministeeriumile, kohaliku omavalitsuse üksusele või muule avaliku võimu kandjale haldusülesande õiguspäraseks ja otstarbekaks täitmiseks korralduse, arvestades nende asutuste ja isikute pädevust ning volitusi: 1) haldusakti andmiseks, halduslepingu sõlmimiseks või toimingu tegemiseks; 2) haldusakti või halduslepingu muutmiseks; 3) toimingu tegemise lõpetamiseks või keelamiseks; 4) haldusakti osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamiseks või halduslepingu kehtetuks tunnistamiseks; 5) haldusakti või halduslepingu kehtivuse või toimingu tegemise osaliseks või täielikuks peatamiseks; 6) seaduses või seaduse alusel kehtestatud kohustuse muul viisil täitmiseks. (2) Korralduse andmisel tuleb arvestada haldusülesande täitja pädevust, samuti võimalust korraldust täita. Korraldus peab sisaldama vajalikke põhjendusi ja muud asjakohast teavet ning olema proportsionaalne konkreetse olukorra lahendamiseks. (3) Kaitsevägi võib anda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korralduse riigikaitselise kriisiolukorra ajal ka juhul, kui Kaitsevägi on valmistumas mobilisatsiooniks, demobilisatsiooniks, sõjaseisukorra lahendamiseks või kollektiivse enesekaitse operatsiooni korraldamiseks. Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale valitsusasutusele võib Kaitsevägi anda korralduse selle asutuse juhi nõusolekul. (4) Kaitseväele võib anda korralduse Kaitseväe juhataja nõusolekul või tema volitatud ülema nõusolekul, välja arvatud kriisiolukorra juhi korraldus. (5) Kaitseliidule võib anda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korralduse Kaitseliidu ülema nõusolekul või tema volitatud ülema nõusolekul, välja arvatud kriisiolukorra juhi korraldus. 20  EELNÕU 22.05.2025 (6) Kohaliku omavalitsuse üksusele võib anda korralduse üksnes tema püsiva või ühekordse kriisiülesande täitmise raames, kui see on vältimatult vajalik. (7) Eesti Pangale võib anda korralduse üksnes tema püsiva kriisiülesande täitmise raames, kui see on vältimatult vajalik. Korralduse andmisel Finantsinspektsioonile tuleb lähtuda käesoleva seaduse §-st 35. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korralduse saanud täidesaatva riigivõimu asutus, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avaliku võimu kandja teavitab korralduse andjat, kui talle antud korraldus on õigusvastane või ebaotstarbekas. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korralduse võib anda ka haldusaktiga või halduslepinguga või seadusega haldusülesannet täitma volitatud füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korraldus tuleb täita viivitamata, kui ei ole määratud teistsugust tähtaega. (11) Kui mitme korralduse samaaegne täitmine ei ole võimalik, tuleb võimaluse korral esimesena täita riigi sõjalise kaitse tagamiseks antud korraldus. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korraldus on iseseisvaks aluseks Finantsinspektsioonile Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud seaduses nimetatud ettekirjutuse tegemiseks või muu meetme rakendamiseks. Finantsinspektsioon võib korraldust täites kalduda kõrvale § 2 lõikes 1 sätestatud õigusaktidest tulenevatest nõuetest nii palju, kui see on vajalik korralduse täitmiseks. (13) Sobiva meetme valikule ega selle rakendamisele haldusakti või toiminguga ei kohaldata haldusmenetluse seadust. (14) Käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud korralduse täitmiseks võib Finantsinspektsioon haldusakti anda viisil, kus adressaadile tehakse teatavaks üksnes haldusakti resolutiivosa. Haldusakti põhjendused tuleb sellisel juhul edastada adressaadile viie tööpäeva jooksul haldusakti resolutiivosa kehtima hakkamisest arvates. (15) Korralduse andmisel tekkivad vaidlused lahendatakse käesoleva seaduse § 38 lõikes 3 sätestatud viisil. (16) Finantsinspektsioon ei vastuta riigivastutuse seaduse ega muu õigusakti alusel, kui täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korraldust. § 41. Korralduse täitmine (1) Kui käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 sätestatud korraldus on jäetud tähtpäevaks täitmata, võib korralduse andja täita enda antud korralduse selle saaja asemel ise järgmiselt: 1) annab haldusakti, sõlmib halduslepingu või teeb toimingu; 2) muudab haldusakti või halduslepingut; 3) lõpetab toimingu tegemise või tagab toimingu tegemisest hoidumise; 4) tunnistab haldusakti või halduslepingu osaliselt või täielikult kehtetuks; 21  EELNÕU 22.05.2025 5) peatab haldusakti või halduslepingu kehtivuse või toimingu tegemise; 6) täidab seaduses või seaduse alusel kehtestatud kohustuse muul viisil. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korralduse võib selle saaja asemel täita ise, kui on korralduse täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja võimed ning kui erakorralisest või sõjaseisukorrast tulenev oht julgeolekule või avalikule korrale tuleb kõrvalda viivitamata ning teine täidesaatva riigivõimu asutus, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avaliku võimu kandja seda ei tee või ei tee piisavalt kiiresti ja korralduse täitmata jätmine takistab vahetult riigi sõjalist kaitset ja ohustab riigi julgeolekut või avalikku korda. 5. peatükk Isiku põhiõigusi- ja vabadusi piiravad meetmed 1. jagu Isiku põhiõigusi- ja vabadusi piiravate meetmete kohaldamine ning kaitsetagatised § 42. Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete kohaldamine (1) Kriisiolukorra ajal võib isiku suhtes kohaldada käesoleva peatüki 2.–4. jaos ning §-des 108 ja 113 sätestatud põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid (edaspidi piirav meede) käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. (2) Kriisiolukord, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukord, erakorraline ja sõjaseisukord, ei välista muu seaduse alusel isiku põhiõiguste ja -vabaduste piiramist. (3) Piirava meetme kohaldamisel tuleb järgida neid piiranguid, mis tulenevad Eestile Euroopa Liidu õigusest, siduvatest välislepingutest ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest. (4) Piirava meetme kohaldamisel võib kalduda kõrvale inimõigusi käsitleva välislepinguga võetud kohustustest, kui see on lubatud välislepingus ja piirangud on kooskõlas muude rahvusvahelise õiguse järgsete kohustustega. § 43. Proportsionaalsuse põhimõte Piirava meetme kohaldamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid: 1) kohaldada võib mitmest sobivast ja vajalikust meetmest seda, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab; 2) kohaldada võib ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ja 3) meedet võib kohaldada vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada. § 44. Piirava meetme kehtivus (1) Kriisiolukord, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukord, erakorraline või sõjaseisukord, ei mõjuta seaduse alusel kehtestatud piiravate meetmete kehtivust. 22  EELNÕU 22.05.2025 (2) Kriisiolukorra ajal käesoleva seaduse alusel kohaldatud piirav meede kehtib kuni selle kehtetuks tunnistamiseni või muutub kehtetuks, kui kriisiolukord lõpeb. Kui piirava meetme eesmärk saavutatakse enne kriisiolukorra lõppemist või seda ei ole enam võimalik saavutada, tunnistab haldusorgan piirava meetme kohaldamise haldusakti kehtetuks või lõpetab meetme kohaldamise. § 45. Lepinguliste kohustuste rikkumise vabandatavus (1) Füüsiline isik ei vastuta rahalise kohustuse täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest tuleneva lepingurikkumise eest, kui lepingurikkumise põhjustas: 1) käesoleva seaduse § 105 alusel palga või töötasu vähendamine; 2) käesoleva seaduse § 72 alusel rahaliste hüvitiste ja pensionide väljamaksmise peatamine või vähendamine; 3) riigikaitselise kriisiolukorra ajal sõjaaja ametikoha ülesannete täitma asumine. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust nimetatud füüsilise isiku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. § 46. Täitemenetluse peatamine (1) Kohtutäitur võib peatada füüsilise isiku suhtes rahaliste nõuete ning rahaliste ja varaliste karistuste sundtäitmise, kui füüsiline isik jättis täitedokumendi vabatahtlikult täitmata, sealhulgas rahatrahvi, rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumata, või kokkulepitud maksegraafiku nõuetekohaselt täitmata käesoleva seaduse § 72 lõikes 1 või §-s 105 sätestatud põhjustel või riigikaitselise kriisiolukorra ajal isiku sõjaaja ametikoha ülesannete täitma asumisel. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel täitemenetluse peatamiseks esitab füüsiline isik avalduse. 2. jagu Kriisiolukorra ajal kohaldatavad piiravad meetmed § 47. Sideteenuse ja sidevõrgule juurdepääsu piiramine Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib kriisiolukorra ajal panna sideettevõtjale ettekirjutusega kohustuse piirata, arvestades olemasolevaid tehnoloogilisi lahendusi, lõppkasutajale sideteenuse osutamist või juurdepääsu sidevõrgule, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. § 48. Liikumispiirang (1) Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib kriisiolukorra ajal ajutiselt keelata isiku viibimise teatud kohas või kohustada teda sellest kohast lahkuma, samuti ajutiselt keelata isikul teatud kohast lahkumise ning kehtestada muid nõudeid ja tingimusi isikute liikumisele avalikus kohas, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. 23  EELNÕU 22.05.2025 (2) Kui liikumispiirang kehtestatakse määramata arvu isikute suhtes üldkorraldusena, teavitab meedet kohaldanud haldusorgan viivitamata avalikkust liikumise piiramise kohast ning selle kehtestamisest ja lõpetamisest. (3) Võimaluse korral tuleb koht, kus liikumise piiramist kohaldatakse, arusaadavalt tähistada ja säilitada isiku juurdepääs tema elu- või tööruumile. § 49. Avaliku koosoleku pidamise ja ürituse korraldamise keelamine Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata avaliku koosoleku pidamise või avaliku ürituse korraldamise, kui see on vajalik vastava kriisiolukorra lahendamiseks. § 50. Teadete ja õigusaktide avaldamise kohustus (1) Vabariigi Valitsus, kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus, samuti nende volitatud isik võivad kriisiolukorra ajal kohustada massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või edastama, arvestades olemasolevaid tehnoloogilisi lahendusi, tasuta, muutmata kujul ja ettenähtud ajal kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke teateid, käitumisjuhiseid ning käesolevas seaduses sätestatud juhul õigusakte. (2) Käesoleva seaduse § 31 lõigete 5 ja 6 alusel määratud kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus ja elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kujul kohustada massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või edastama tasuta, muutmata kujul ja ettenähtud ajal teate nende vastutada olevate sündmuste kohta, kui on vaja teavitada suurel hulgal inimesi ja jagada käitumisjuhiseid. 3. jagu Riigikaitselise kriisiolukorra ajal kohaldatavad piiravad meetmed § 51. Riigikaitselise kriisiolukorra meetmed (1) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal võib kohaldada käesoleva seaduse 5. peatüki 2. jaos sätestatud meetmeid. (2) Enne riigikaitselise kriisiolukorra otsustamist kohaldatud käesoleva seaduse 5. peatüki 2. jaos otsustatud meetmed kehtivad edasi riigikaitselise kriisiolukorra ajal seni, kuni ei otsustata teisiti. § 52. Isikut tõendava dokumendi kaasas kandmine Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal kohustada isikut avalikus kohas kaasas kandma isikut tõendavat või muud isikusamasuse tuvastamist võimaldavat dokumenti, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. 24  EELNÕU 22.05.2025 § 53. Kaitseväekohustuslase Eestist lahkumise piiramine (1) Vabariigi Valitsus võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks kehtestada Eestist lahkumise keelu vähemalt 18-aastasele kaitseväekohustuslasele ning sõjaaja ametikohale nimetatud isikule, kui see on vajalik mobilisatsiooni korraldamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetme kohaldamise korral on samas lõikes nimetatud isik, kes viibib väljaspool Eestit, kohustatud sellest viivitamata teavitama Kaitseressursside Ametit või Eesti Vabariigi välisesindust. § 54. Kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isiku Eestist lahkumise piiramine (1) Vabariigi Valitsus võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal kehtestada Eestist lahkumise keelu kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isikule, kui tema Eestis viibimine on vajalik riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetme kohaldamise korral on samas lõikes nimetatud isik, kes viibib väljaspool Eestit, kohustatud sellest viivitamata teavitama tööandjat. § 55. Sõjarelvade kasutamine Vabariigi Valitsus võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal anda Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile õiguse kasutada sõjarelvi, kui see on vajalik riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks. 4. jagu Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kohaldatavad piiravad meetmed § 56. Kriisiolukorra meetmete jätkumine (1) Enne erakorralist või sõjaseisukorda otsustatud meede kehtib edasi erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui ei otsustata teisiti. (2) Erakorralise seisukorra ajal otsustatud meede kehtib edasi sõjaseisukorra ajal, kui ei otsustata teisiti. § 57. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajaks ette nähtud piirava meetme edasilükkamatu kohaldamine (1) Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamise ettepaneku järel otsustada käesolevas peatükis sätestatud meetme rakendamise, kui see on vajalik Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse, tema maa-ala, territoriaalmere või õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkuse või põhiseadusliku korra kaitseks (edaspidi edasilükkamatu piirav meede). (2) Kui Riigikogu otsustab jätta erakorralise või sõjaseisukorra välja kuulutamata, lõpetatakse edasilükkamatu piirava meetme kohaldamine viivitamata. 25  EELNÕU 22.05.2025 (3) Kahju, mis on tekitatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse ja Riigikogu poolt erakorralise või sõjaseisukorra välja kuulutamata jätmise otsuse vahelisel ajal edasilükkamatu piirava meetme kohaldamisega, hüvitatakse isikule käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. § 58. Isiku põhiõiguste ja -vabaduste piiramise üldvolitus (1) Kui sõjaseisukorra ajal on põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava ohu tõrjumiseks, avaliku korra või inimeste elu ja tervise kaitseks vaja kohaldada isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravat meedet, mida seaduses ei ole sätestatud, ning kõik muud seaduses sätestatud piiravad meetmed on ammendunud, võib Vabariigi Valitsus otsustada kohaldada seaduses sätestamata piiravat meedet nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vajalik, tagades inimväärikuse põhimõtte järgimise. Piirata ei tohi õigusi ja vabadusi, mis on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-des 8 ja 11–18, § 20 lõikes 3, §-des 22 ja 23, § 24 lõigetes 2 ja 4, §-des 25, 27 ja 28, § 36 lõikes 2, §-des 40, 41 ja 49 ning § 51 lõikes 1. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud otsuse edastab Vabariigi Valitsus viivitamata Riigikogule. Riigikogu võib enda otsusega kas kiita Vabariigi Valitsuse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud otsuse heaks või tunnistada selle osaliselt või täies ulatuses kehtetuks. Piiravate meetmete kohaldamine lõpetatakse Riigikogu otsuse jõustumise päevale järgneval päeval. § 59. Keelutund (1) Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata kindlaksmääratud ajavahemikus avalikus kohas liikumise kogu riigis või suures osas riigi territooriumist (edaspidi keelutund), kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. (2) Keelutunni kehtestamisest võib ette näha erandeid ja sellele võib kehtestada kõrvaltingimusi. § 60. Ettevõtja, ühingu ja sihtasutuse tegevusele tingimuste seadmine või tegevuse peatamine (1) Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatada osaliselt või täielikult äriühingu, füüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühingu või sihtasutuse tegevuse või kehtestada nende tegevusele tingimusi, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. (2) Erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu tegevuse peatamise otsustab Riigikohus Vabariigi Valitsuse taotlusel viivitamata põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras. § 61. Majandustegevuse piiramine (1) Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult teatud liiki või teatud tunnustele vastavate teenuste osutamise 26  EELNÕU 22.05.2025 ning vallasasjade tootmise ja müügi, vallasasjade sisseveo riiki ja väljaveo riigist või teatud piirkonnast, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vallasasja müügi piiramise korral võib muu hulgas kehtestada koguselisi piiranguid, samuti piiranguid müügi aja ja viisi kohta ning üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikute kohta, kellele vallasasja müüa võib. (3) Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal kehtestada müüdavate vallasasjade kogused, sundhinnad ja muud vajalikud tingimused ning nende müügi erikorra, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks, sealhulgas elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise tagamiseks. (4) Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister võib kehtestada erakorralise või sõjaseisukorra ajal vallasasjade ostueesõiguse riigi kasuks, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. § 62. Streikide ja töösulgude keelamine Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata streigid ja töösulud, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. § 63. Teabe levitamise keelamine (1) Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult teabe sõnas, trükis, pildis või muul viisil levitamise, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi keelata teabe levitamise üksnes juhul, kui teabe levitamisega kaasneb oht avalikule korrale või oht riigi julgeoleku või riigi sõjalise kaitse tagamisele. § 64. Meediateenuse osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise piiramine (1) Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult meediateenuse osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi keelata meediateenuse osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise üksnes ulatuses, mis ohustab avalikku korda või riigi julgeoleku või riigi sõjalise kaitse tagamist. § 65. Infoühiskonna teenuste piiramine (1) Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal 27  EELNÕU 22.05.2025 keelata osaliselt või täielikult infoühiskonna teenuse osutamise, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi keelata infoühiskonna teenuse osutamise üksnes ulatuses, mis ohustab avalikku korda või riigi julgeoleku või riigi sõjalise kaitse tagamist. § 66. Teabele juurdepääsu piiramine (1) Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal piirata juurdepääsu teabele, mida avaliku teabe seaduse alusel ei või tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel ei ole lubatud piirata teabele juurdepääsu kauem kui erakorralise või sõjaseisukorra lõppemiseni. § 67. Sidevahendite kasutamise piiramine Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal piirata sidevahendite kasutamist, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. § 68. Sõnumisaladuse õiguse piiramine (1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib julgeolekuasutus ja Vabariigi Valitsuse volitusel Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsevägi piirata sõnumisaladuse õigust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toiminguga, kui see on erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks vältimatult vajalik. (2) Sõnumisaladuse õiguse piiramiseks võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusorgan teha teabe kogumisel järgmisi toiminguid: 1) vaadata läbi postisaadetist; 2) kuulata või vaadata pealt või salvestada elektroonilise side võrgu kaudu edastatavat sõnumit või muud teavet; 3) kuulata või vaadata pealt või salvestada muul viisil edastatavat teavet. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud toimingu tegemisel on lubatud varjatult siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse, piirdega alale või arvutisüsteemi juhul, kui see on toimingu eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. (4) Teabe kogumisel käesolevas paragrahvis sätestatud alusel kohaldatakse julgeolekuasutuse tegevusele julgeolekuasutuste seaduse §-des 211–32 sätestatut käesoleva seaduse §-dest 70 ja 71 tulenevate erisustega. (5) Teabe kogumisel käesolevas paragrahvis sätestatud alusel kohaldatakse Kaitseväe tegevusele Kaitseväe korralduse seaduse §-des 37–39 sätestatut käesoleva seaduse §-dest 70 ja 71 tulenevate erisustega. 28  EELNÕU 22.05.2025 (6) Teabe kogumisel käesolevas paragrahvis sätestatud alusel kohaldatakse Politsei- ja Piirivalveameti tegevusele kriminaalmenetluse seadustiku §-des 1261 ja 12610–12612 ning politsei ja piirivalve seaduse §-des 751–756 jälitustoimingu tegemise kohta sätestatut käesoleva seaduse §-dest 70 ja 71 tulenevate erisustega. § 69. Kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramine (1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib julgeolekuasutus ja Vabariigi Valitsuse volitusel Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsevägi piirata isiku õigust kodu, perekonna- ja eraelu puutumatusele käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toiminguga, kui see on erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks vältimatult vajalik. (2) Kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramiseks võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusorgan teha järgmisi toiminguid: 1) isikut, asja või paikkonda varjatult jälgida; 2) isikusamasust varjatult tuvastada; 3) koguda elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja või vastuvõtja isiku ja asukoha kohta andmeid; 4) varjatult siseneda ruumi, hoonesse, piirdega alale, sõidukisse või arvutisüsteemi teabe varjatud kogumiseks, salvestamiseks või selleks vajalike tehniliste abivahendite paigaldamiseks ja eemaldamiseks; 5) asja varjatult läbi vaadata ning vajaduse korral seda varjatult muuta, rikkuda või asendada. (3) Teabe kogumisel käesolevas paragrahvis sätestatud juhul kohaldatakse julgeolekuasutuse tegevusele julgeolekuasutuste seaduse §-des 211–32 sätestatut käesoleva seaduse §-dest 70 ja 71 tulenevate erisustega. (4) Teabe kogumisel käesolevas paragrahvis sätestatud juhul kohaldatakse Kaitseväe tegevusele Kaitseväe korralduse seaduse §-des 37–39 sätestatut käesoleva seaduse §-dest 70 ja 71 tulenevate erisustega. (5) Teabe kogumisel käesolevas paragrahvis sätestatud alusel kohaldatakse Politsei- ja Piirivalveameti tegevusele kriminaalmenetluse seadustiku §-des 1261 ja 12610–12612 ning politsei ja piirivalve seaduse §-des 751–756 jälitustoimingu tegemise kohta sätestatut käesoleva seaduse §-dest 70 ja 71 tulenevate erisustega. § 70. Sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramise kord (1) Käesoleva seaduse § 68 lõigetes 2 ja 3 ning § 69 lõike 2 punktis 4 sätestatud toimingu tegemiseks annab loa halduskohtu esimees või tema määratud halduskohtunik julgeolekuasutuse, Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitseväe põhjendatud kirjaliku taotluse alusel. (2) Loa andmine, pikendamine ja tühistamine otsustatakse viivituseta, kohtuistungit korraldamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete kohaselt. Loa võib anda korraga kuni kolmeks kuuks ja seda võib pikendada iga kord kuni kolme kuu võrra. 29  EELNÕU 22.05.2025 (3) Edasilükkamatul juhul, kui käesoleva seaduse § 68 lõigetes 2 ja 3 ning § 69 lõike 2 punktis 4 sätestatud toiming on vaja teha viivitamata ning ei ole võimalik esitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kirjalikku taotlust loa saamiseks, võib seda toimingut teha halduskohtu loal, mis on antud taasesitamist võimaldavas vormis. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul esitab asutus toimingu tegemiseks põhjendatud ja taasesitamist võimaldava taotluse halduskohtu esimehele või tema määratud halduskohtunikule esimesel võimalusel. Halduskohtu esimees või tema määratud halduskohtunik otsustab toimingu jätkamise käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loaga. (5) Käesoleva seaduse § 69 lõike 2 punktides 1–3 ja 5 nimetatud toimingu tegemise otsustab asutuse juht või tema volitatud ametnik. Otsus kehtib, arvestades käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 sätestatut, otsuses märgitud tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui kolm kuud. (6) Pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist kehtib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud luba ja lõike 5 alusel tehtud otsus julgeolekuasutuse suhtes kuni selles märgitud tähtaja möödumiseni, kui otsustamisel on tuvastatud, et selle alusel tehtav toiming on õigustatud ja vajalik ka julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesande täitmiseks. § 71. Sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramisest teavitamine (1) Julgeolekuasutus, Politsei- ja Piirivalveamet ja Kaitsevägi teavitab isikut, kelle suhtes tehti käesoleva seaduse § 68 lõigetes 2 ja 3 või § 69 lõike 2 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud toiming või kelle põhiõigusi ja -vabadusi nimetatud toiminguga oluliselt piirati ning kes on selle käigus tuvastatud, toimingu ajast ja liigist nelja kuu jooksul erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest arvates või pärast toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumist. (2) Isiku võib jätta käesoleva seaduse § 68 lõigetes 2 ja 3 või § 69 lõike 2 punktides 1, 4 ja 5 sätestatud toimingu ajast ja liigist teavitamata, kui teavitamine võib: 1) kahjustada oluliselt teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi või seada teise isiku ohtu; 2) ohustada julgeolekuasutuse, Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitseväe vahendi, meetodi või taktika salajasust; 3) ohustada teabe allikat, variisikut või salajasele koostööle kaasatud isikut; 4) kahjustada julgeolekuasutuse, Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitseväe teabevahetust või koostööd välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga. (3) Isiku võib toimingu teinud asutuse juhi või tema volitatud ametniku otsusel jätta teavitamata kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust teavitamata jätmise aluse äralangemiseni. (4) Käesoleva seaduse § 68 lõigetes 2 ja 3 või § 69 lõike 2 punktides 1, 4 ja 5 sätestatud toimingu ajast ja liigist ei teavitata isikut, kellest lähtuva riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks toiming tehti ning kes ei asu Eestis või kelle asukoht ei ole tuvastatav. (5) Kui erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest või toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumisest on möödunud üks aasta ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust 30  EELNÕU 22.05.2025 teavitamata jätmise alus ei ole ära langenud, otsustab toimingu teinud asutuse juht või tema volitatud ametnik isiku püsivalt teavitamata jätmise, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul. (6) Kui erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest või käesoleva seaduse § 68 lõigetes 2 ja 3 või § 69 lõike 2 punktis 4 sätestatud toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumisest on möödunud üks aasta ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust teavitamata jätmise alus ei ole ära langenud, taotleb toimingu teinud asutuse juht või tema volitatud ametnik hiljemalt 15 päeva enne nimetatud tähtaja möödumist halduskohtu esimehelt või tema määratud halduskohtunikult luba isiku püsivalt teavitamata jätmiseks. Loa andmine või sellest keeldumine otsustatakse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete kohaselt. § 72. Rahaliste hüvitiste ja toetuste maksmise erandid (1) Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal on vaja kasutada täiendavaid riigi rahalisi vahendeid riigi kaitsmiseks, sealhulgas riigi eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks, võib Vabariigi Valitsus vähendada rahaliste hüvitiste ja toetuste suurust või peatada nende maksmise käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel. (2) Hüvitise ja toetuse puhul, millega tagatakse isiku asendussissetulek, võib nende ühe kuu eest makstavat summat vähendada kuni summani, mis võrdub töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud eelmise kalendriaasta kuu töötasu alammääraga. Asendussissetulekuks käesoleva seaduse tähenduses loetakse eelkõige: 1) pension, mida makstakse riikliku pensionikindlustuse seaduse või muu seaduse alusel; 2) rahvapensioni ja kahepoolse lepingu alusel makstava pensioni vahe, mida makstakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 42 lõike 5 alusel; 3) vanemahüvitis, mida makstakse perehüvitiste seaduse alusel; 4) töövõimetoetus, mida makstakse töövõimetoetuse seaduse alusel; 5) töötuskindlustushüvitis, hüvitis tööandja maksejõuetuse korral ja kindlustushüvitis koondamise korral, mida makstakse töötuskindlustuse seaduse alusel; 6) töötutoetus, mida makstakse tööturumeetmete seaduse alusel; 7) sotsiaaltoetus, mida makstakse sotsiaalhoolekande seaduse § 140 alusel; 8) ajutise töövõimetuse hüvitised, mida makstakse ravikindlustuse seaduse alusel. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata rahalisi hüvitisi või toetusi, mis ei ole asendussissetulekud, võib vähendada või nende maksmise peatada. (4) Toimetulekutoetust, mida makstakse sotsiaalhoolekande seaduse alusel, ei peatata ega vähendata käesoleva seaduse alusel. (5) Perioodiliselt makstavaid hüvitisi ja toetusi võib haldusorgan andmete puudumise korral isikule maksta viimaste teadaolevate andmete alusel. (6) Hüvitiste ja toetuste maksmise peatamise korral võib peatada ka nende määramise. (7) Hüvitiste ja toetuste määramise peatamise korral võib haldusorgan peatada uute taotluste vastuvõtmise. Taotluste vastuvõtmise peatamise korral peatub ka seaduses sätestatud taotluste esitamise tähtaeg. 31  EELNÕU 22.05.2025 (8) Vähendatavate hüvitiste ja toetuste loetelu, hüvitiste ja toetuste vähendatuna maksmise perioodi ja vähendamise ulatuse ning peatatavate hüvitiste ja toetuste loetelu ja peatamise perioodi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (9) Rahaliste hüvitiste ja toetuste vähendamise või peatamise hüvitamise ulatuse ja korra otsustab Riigikogu pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppu. 6. peatükk Kriisiülesanded 1. jagu Elutähtsad teenused ja nende toimepidevuse korraldaja kriisiülesanded § 73. Elutähtis teenus (1) Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist või tekitab suure keskkonnakahju ja mille katkemisel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele. (2) Elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos selle toimimiseks vajaliku taristu, kinnis- või vallasasja, vahendite, varu, personali ja muu sellisega. (3) Elutähtsad teenused on: 1) aeronavigatsiooniteenuse toimimine; 2) andmesideteenuse toimimine; 3) autentimine ja digitaalne allkirjastamine; 4) avalik-õigusliku meediateenuse osutamiseks vajaliku ringhäälinguvõrgu teenuse toimimise tagamine; 5) avalik-õigusliku meediateenuse toimimine; 6) avaliku raudtee toimimine; 7) elektriga varustamine; 8) kaugküttega varustamine; 9) kohaliku tee sõidetavuse tagamine; 10) lennuväljade toimimine; 11) maagaasiga varustamine; 12) makseteenuse ja makseteenuste osutamise tehniliste tugiteenuste toimimine; 13) mobiiltelefoniteenuse toimimine; 14) ravimitega varustamine; 15) riigitee sõidetavuse tagamine; 16) sadamate toimimine; 17) sularaharingluse toimimine; 18) telefoniteenuse toimimine; 19) tervishoiuteenuste toimimine; 20) toiduga varustamine; 32  EELNÕU 22.05.2025 21) vedelkütusega varustamine; 22) veega varustamine ja kanalisatsiooni toimimine. § 74. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja (1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja on käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 3−7 nimetatud ministeerium, Eesti Pank või kohaliku omavalitsuse üksus, kelle püsiv kriisiülesanne on: 1) koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist; 2) nõustada elutähtsa teenuse osutajat; 3) kehtestada käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded; 4) teha järelevalvet elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise üle; 5) kinnitada elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaan; 6) korraldada õppusi käesoleva seaduse §-s 17 sätestatu kohaselt; 7) juhtida elutähtsa teenuse ulatusliku katkestuse või selle ohu lahendamist ning koostada käesoleva seaduse § 15 alusel oma kriisiplaan; 8) määrata oma ülesannete täitmise korraldamiseks kontaktisik ja edastada tema kontaktandmed Riigikantseleile, samuti teavitada viivitamata Riigikantseleid kontaktisiku andmete muutumisest; 9) teavitada käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel asutuse määramisest ning edastada asutuse ja selle kontaktisiku andmed Riigikantseleile, samuti teavitada viivitamata Riigikantseleid nimetatud asutuse või selle kontaktisiku andmete muutumisest. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus edastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 8 ja 9 nimetatud andmed Päästeametile, samuti teavitab viivitamata Päästeametit andmete muutumisest. (3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesanne elutähtsa teenuse ulatusliku katkestuse või selle ohu korral on juhtida nimetatud olukorra lahendamist käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud kriisiplaani kohaselt. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ning 4−7 nimetatud ülesandeid võib täita lõike 5 punktides 3−7 nimetatud ministeeriumi määratud tema valitsemisala asutus või kohaliku omavalitsuse üksuse määratud ametiasutus. (5) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavad püsiva kriisiülesandena: 1) Eesti Pank käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktides 12 ja 17 nimetatud teenuseid; 2) kohaliku omavalitsuse üksus käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktides 8, 9 ja 22 nimetatud teenuseid; 3) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktis 20 nimetatud teenust; 4) Sotsiaalministeerium käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktides 14 ja 19 nimetatud teenuseid; 5) Justiits- ja Digiministeerium käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktides 2, 3, 13 ja 18 nimetatud teenuseid; 6) Kliimaministeerium käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktides 1, 6, 7, 10, 11, 15, 16 ja 21 nimetatud teenuseid; 7) Kultuuriministeerium käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktides 4 ja 5 nimetatud teenuseid. 33  EELNÕU 22.05.2025 (6) Elutähtsa teenuse kirjelduse ja toimepidevuse nõuded kehtestab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja juht või kohaliku omavalitsuse üksuse organ määrusega. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõuded kehtestatakse arvestades nii tsiviilkriisi kui ka riigikaitselist kriisiolukorda. (8) Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks vajalike teenuste tagamiseks arvestab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõuete kehtestamisel Kaitseministeeriumi kindlaks määratud sõjalise riigikaitse vajadust. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kirjelduses ja nõuetes sätestatakse vähemalt: 1) teenuse kirjeldus ehk see, millise teenuse osa kohta elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded kehtivad; 2) nõuded teenuse järjepidevaks toimimiseks, teenuse katkestuse ennetamiseks, teenuse taastamiseks pärast katkestust ning teenuse piiramise põhimõtted nii enne kriisiolukorda kui ka eri kriisiolukordades; 3) vajaduse korral nõuded, kui kriisiülesande täitmist toetavaid teenuseid ostetakse sisse; 4) tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatusliku katkestusega või selle ohuga ning mille lahendamist korraldab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja; 5) elutähtsa teenuse planeerimata katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust ja kriisiolukorrast teavitamise kord ning nende sündmuste kohta üksikasjaliku aruande esitamise tingimused ja kord; 6) vajaduse korral maksimaalne lubatud tähtaeg elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks alates isiku määramisest elutähtsa teenuse osutajaks. (10) Käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 5 nimetatud teavitamise ja üksikasjaliku aruande tingimuste seadmisel peab lähtuma vähemalt: 1) sündmusest mõjutatud kasutajate arvust ja osakaalust; 2) sündmuse kestusest; 3) sündmusest mõjutatud geograafilisest piirkonnast, võttes arvesse geograafilise piirkonna eraldatust. (11) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja võib panna elutähtsa teenuse osutajale ettekirjutusega kohustuse osutada elutähtsat teenust käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud nõuetest erineval viisil ja erinevas ulatuses ning rakendada ettekirjutuse täitmiseks käesoleva seaduse § 158 lõikes 1 nimetatud sunnivahendeid, kui see on vajalik selle teenuse ulatusliku katkestuse ärahoidmiseks või pärast ulatuslikku katkestust teenuse taastamiseks ning elutähtsa teenuse osutaja on suuteline erinevalt käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud nõuetest teenust osutama. § 75. Elutähtsa teenuse osutaja (1) Elutähtsa teenuse osutaja on isik, kes täidab käesoleva seaduse § 73 lõikes 3 elutähtsa teenusena määratletud ülesannet. (2) Seadusega määratakse kindlaks tingimused, mille esinemise korral võib ettevõtjana tegutseva isiku määrata elutähtsa teenuse osutajaks. 34  EELNÕU 22.05.2025 (3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutus annab haldusakti isiku elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta 30 päeva jooksul isiku elutähtsa teenuse osutaja tingimustele vastavusest teada saamisest arvates. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud haldusaktis määrab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud tema valitsemisala asutus muu hulgas tähtpäeva, mis ajaks peab elutähtsa teenuse osutaja: 1) koostama riskianalüüsi ja kriisiplaani käesoleva seaduse §-des 13 ja 15 sätestatu kohaselt, arvestades, et riskianalüüs peab olema koostatud üheksa kuu ja kriisiplaan kümne kuu jooksul elutähtsa teenuse osutajaks määramisest arvates; 2) korraldama esimest korda käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud õppuse; 3) täitma käesoleva seaduse § 74 lõike 6 alusel ja käesoleva paragrahvi lõikes 11 ning muudes õigusaktides kehtestatud toimepidevuse nõudeid. Seejuures peab ta arvestama, et käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 5 ja küberturvalisuse seaduses sätestatud nõude täitmise tähtaeg ei oleks pikem kui viis aastat elutähtsa teenuse osutajaks määramisest arvates. (5) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud haldusakti andmist võib elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutus küsida Riigi Infosüsteemi Ametilt arvamust küberturvalisuse seaduses sätestatud nõuete täitmise ja käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 5 sätestatud kohustuse täitmise tähtaja määramise kohta. (6) Elutähtsa teenuse osutajate üle peetakse arvestust tsiviiltoetuse registris. Elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks vajalikud andmed esitab registrisse ja uuendab need kord aastas hiljemalt 31. detsembriks elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutus, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut. (7) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja kannab käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 10 sätestatud andmed elutähtsa teenuse osutajaks määramise või selle lõpetamise kohta tsiviiltoetuse registrisse viie tööpäeva jooksul haldusakti elutähtsa teenuse osutajale teatavakstegemisest arvates. (8) Elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks esitatavate andmete täpsema koosseisu ja nende töötlemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (9) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja edastab käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 10 nimetatud haldusakti teadmiseks Riigi Infosüsteemi Ametile viie tööpäeva jooksul haldusakti elutähtsa teenuse osutajale teatavakstegemisest arvates. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut ei loeta enam elutähtsa teenuse osutajaks, kui isik ei vasta elutähtsa teenuse osutaja tingimustele ja elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja on teinud sellekohase haldusakti isikule teatavaks. Haldusakti jõustumise järel ei kohaldata isiku suhtes elutähtsa teenuse osutaja kohta sätestatut. (11) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud: 1) tagama elutähtsa teenuse toimimise ja kasutajale kättesaadavuse, sealhulgas tagama teenuse toimimise tehnilise rikke ning tarne ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, sealhulgas kriisiolukorra ajal enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime; 2) teavitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 24 tundi pärast sündmusest teada saamist, elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajat või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel 35  EELNÕU 22.05.2025 määratud asutust § 74 lõike 9 punktis 5 nimetatud sündmusest ning esitama üksikasjaliku aruande ühe kuu jooksul sündmuse lõpust arvates; 3) andma elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutusele tema nõudmisel teavet elutähtsa teenuse osutamise kohta; 4) rakendama elutähtsa teenuse toimepidevust tagavaid meetmeid, sealhulgas vähendama sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ning infosüsteemidest tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise kaudu; 5) tagama juhul, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis, elutähtsa teenuse toimepidevuse dubleerivate vahendite ja tehnoloogiliselt alternatiivsete lahenduste abil ajal, kui välisriigis asuvatele andmetele või seadmetele juurdepääsuks kasutatav tavapärane elektroonilise side teenus või võrk ei toimi; 6) korraldama enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud korras; 7) koostama riskianalüüsi ja kriisiplaani käesoleva seaduse §-des 13 ja 15 sätestatu kohaselt; 8) täitma käesoleva seaduse § 18 lõikes 7 ja § 74 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse nõudeid; 9) esitama kord aastas elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutusele ülevaate elutähtsa teenuse katkestuse ja häire vältimiseks ning käesoleva seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse nõuete täitmiseks rakendatud ja rakendatavatest meetmetest; 10) korraldama töötajatele koolitusi, et suurendada nende teadlikkust elutähtsa teenuse toimepidevusest, rakendatud meetmetest ja toimimisest kriisiolukorra ajal ning käesoleva seaduse § 86 lõike 3 tähenduses elanikkonnakaitsest; 11) teavitama elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajat või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutust sündmusest, millel on või võib olla oluline mõju elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele ühes või mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis; 12) määrama käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmise korraldamiseks kontaktisiku ning edastama tema kontaktandmed elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutusele; 13) täitma muid õigusaktides elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks sätestatud kohustusi. § 76. Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja (1) Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja on käesoleva seaduse § 75 lõike 3 alusel elutähtsa teenuse osutajaks määratud isik, kes osutab muu hulgas samu või sarnaseid elutähtsaid teenuseid kuuele või enamale Euroopa Liidu liikmesriigile või kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis ja kes on määratud Euroopa Liidu elutähtsa teenuse osutajaks käesolevas paragrahvis sätestad tingimustel ja korras (edaspidi Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja). (2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja teavitab elutähtsa teenuse osutajat tema vastavusest Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja tunnustele 15 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustest teada saamisest arvates. 36  EELNÕU 22.05.2025 (3) Elutähtsa teenuse osutaja esitab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest arvates 15 päeva jooksul andmed selle kohta, millises Euroopa Liidu liikmesriigis ning milliseid elutähtsaid teenuseid ta osutab. (4) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teabe Riigikantseleile 15 päeva jooksul teabe saamisest arvates. Riigikantselei edastab nimetatud teabe Euroopa Komisjonile, kes otsustab elutähtsa teenuse osutaja vastavuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele. (5) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja edastab elutähtsa teenuse osutajale Euroopa Komisjoni otsuse Euroopa Liidu oluliseks elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta ning teavitab elutähtsa teenuse osutajat sellega kaasnevatest kohustustest ja kuupäevast, millest alates need kohustused tema kohta kehtivad. § 77. Taustakontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel (1) Taustakontrolli eesmärk on tagada nende isikute usaldusväärsus, kes täidavad lepingu või muul alusel olulisi ülesandeid, mis on seotud: 1) elutähtsa teenuse toimepidevust tagava infosüsteemi, samuti toimepidevust tagava taristu läbipääsu- või valvesüsteemi arendamise või haldamisega; 2) elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule territooriumile, ehitistele, teabele või kontrollisüsteemidele ligipääsuga; 3) elutähtsa teenuse toimepidevuse planeerimise, investeeringute või riskihaldusega. (2) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis täpsemalt kindlaks määrama need käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise seisukohalt olulised ülesanded, mida täitva füüsilise isiku suhtes on taustakontrolli tegemine eesmärgipärane. (3) Elutähtsa teenuse osutaja võib teha taustakontrolli üksnes selle füüsilise isiku suhtes, keda usaldatakse täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet, mis on kinnitatud käesoleva seaduse § 74 lõike 1 punkti 5 kohaselt elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis. (4) Taustakontrolli tegemisel kontrollitakse isikusamasust ja andmeid isiku karistatuse kohta. Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud andmeid kontrollima enne, kui isik asub täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet, ja ülesande täitmise ajal iga kahe aasta tagant. (5) Kui esineb põhjendatud kahtlus, et isikul võivad esineda käesoleva seaduse § 78 lõigetes 1 ja 2 sätestatud töötamise piirangud, või suureneb isiku vastutus ülesannete täitmisel, võib taustakontrolli teha vähem kui kahe aasta tagant. (6) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud teavitama kontrollitavat isikut taustakontrolli tegemise alusest ja eesmärgist ning tema isikuandmete töötlemisest enne esmakordse taustakontrolli tegemist. (7) Elutähtsa teenuse osutaja kontrollib taustakontrolli tegemise eesmärgil karistatuse andmeid, kasutades selleks taustakontrolli teenust. 37  EELNÕU 22.05.2025 (8) Taustakontrolli teenus töötleb isiku üldandmeid, isiku töökoha andmeid, karistatuse andmeid ja karistusregistri päringu andmeid. Taustakontrolli teenuse andmeid säilitatakse kaks aastat. (9) Taustakontrolli teenuse vastutav töötleja on Riigikantselei. (10) Täpsemad nõuded taustakontrolli teenusele, sealhulgas teenuse vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, täpsema andmekoosseisu, andmeandjad ja saadavad andmed, teenusele juurdepääsu võimaldamise tingimused ja muud korralduslikud küsimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (11) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja suhtes, keda usaldatakse täitma lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet. § 78. Töötamise piirangud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel (1) Käesoleva seaduse § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesandeid ei või elutähtsa teenuse osutaja anda täita isikule, keda on karistatud karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis sätestatud kuriteo või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21), sätestatud samaväärse kuriteo toimepanemise eest, kui selle kuriteo karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. (2) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud kontrollima, kas käesoleva seaduse § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet on sobiv anda täita isikule, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul võib elutähtsa teenuse osutaja isiku usaldusväärsuse hindamisel arvestada üksnes neid karistatuse andmeid, mis on kindlaksmääratud ülesande täitmise seisukohast olulised. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolude ilmnemise korral on elutähtsa teenuse osutajal õigus nõuda temaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja asendamist või käesoleva seaduse § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande täitmist muul kohasel viisil. § 79. Nõuandemissioon (1) Nõuandemissioon on Euroopa Komisjoni tehtav kontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise nõuete täitmise ja toimepidevuse tagamiseks kohaldatud meetmete üle Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja juures (edaspidi nõuandemissioon). (2) Nõuandemissioon viiakse läbi Euroopa Komisjoni algatusel või Euroopa Liidu liikmesriigi või -riikide või elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja esitatud põhjendatud taotluse alusel. Nõuandemissiooniks peab andma nõusoleku elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja. 38  EELNÕU 22.05.2025 (3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja väljastab Euroopa Komisjonile nõuandemissiooni korraldamiseks järgmise teabe: 1) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi asjaomased osad; 2) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse toimepidevuseks rakendatud meetmete loetelu; 3) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja suhtes tehtud järelevalvemenetluses tuvastatud teave ning järelevalve käigus rakendatud meetmed. (4) Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja ja tema elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja annavad nõuandemissiooniks Euroopa Komisjoni volitatud esindajatele juurdepääsu nõuandemissiooni korraldamiseks ja elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule teabele, ehitistele ja süsteemidele, välja arvatud juhul, kui see ohustaks riigi julgeolekut. (5) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja esitab Euroopa Komisjoni määratud tähtaja jooksul Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele, kus Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja teenust osutab, ülevaate nõuandemissiooni järel Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja juures rakendatavatest meetmetest või nende muutmisest. § 80. Asutustevaheline koostöö, teavitamine ja aruandlus (1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutus, Riigi Infosüsteemi Amet, Päästeamet ja Riigikantselei teevad igakülgset koostööd ja vahetavad omavahel teavet elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse, neid mõjutavate ohtude ja riskide ja toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete ning toimunud sündmuste kohta, samuti asjaomast teavet, mis on vajalik järelevalvemenetluseks. Asutused ja isik hoiavad saladuses neile edastatud teavet, mille kohta on antud teada, et tegemist on äri- või ametisaladusega. (2) Finantsinspektsioon ja Riigi Infosüsteemi Amet vahetavad vastastikku teavet käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktides 12 ja 17 nimetatud elutähtsaid teenuseid osutavate elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse, neid mõjutavate ohtude, riskide, toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete ja toimunud sündmuste kohta, samuti asjaomast teavet, mis on vajalik järelevalvemenetluseks, arvestades Finantsinspektsiooni seadusest tulenevate piirangutega. (3) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab kord aastas Päästeametile kokkuvõtva aruande enda korraldatava elutähtsa teenuse osutajatega seotud käesoleva seaduse § 75 lõike 11 punktis 2 nimetatud sündmustest, sealhulgas teabe sündmuste arvu, laadi ja rakendatud meetmete kohta. (4) Kui sündmusel on või võib olla oluline mõju elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis, teavitab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutus, kelle vastutusvaldkonda mõjutatud elutähtsa teenuse osutaja jääb, sündmusest viivitamata või kuni 24 tunni jooksul Riigikantseleid, kes omakorda teavitab viivitamata Euroopa Komisjoni. (5) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutus peab teavitama teise Euroopa Liidu liikmesriigi kontaktpunkti sündmusest, kui sellel on või võib olla oluline mõju elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele selles Euroopa Liidu liikmesriigis. 39  EELNÕU 22.05.2025 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutused esitavad kord aastas Riigikantseleile kokkuvõtva aruande elutähtsa teenuse osutajatega seotud käesoleva seaduse § 75 lõike 11 punktis 2 nimetatud sündmustest, sealhulgas teabe sündmuste arvu, laadi ja rakendatud meetmete kohta. Kohaliku omavalitsuse üksuste korraldatavate elutähtsate teenuste kohta esitab kokkuvõtva aruande Päästeamet. Riigikantselei koostab saadud teabe põhjal koondaruande ja esitab selle Euroopa Komisjonile. § 81. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia (1) Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse suurendamiseks koostatakse elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia. (2) Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia on dokument, milles kirjeldatakse pikaajalisi elutähtsate teenuste toimepidevuse suurendamise eesmärke ja nende saavutamiseks võetavaid meetmeid. (3) Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia nõuded ning selle koostamise ja muutmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 82. Sõltumatu audit (1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutus või Finantsinspektsioon võib tellida omal kulul sõltumatu auditi või kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima sõltumatu auditi elutähtsa teenuse toimepidevuse ja rakendatud meetmete asjakohasuse hindamiseks ning katma auditiga seotud kulud. Sõltumatu audiitor valitakse elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutuse või Finantsinspektsiooni ja elutähtsa teenuse osutaja kokkuleppel. (2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutus või Finantsinspektsioon võib kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõltumatu auditi ja katma auditiga seotud kulud vähemalt ühe järgmise aluse esinemisel: 1) elutähtsa teenuse osutaja on jätnud elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutusele kinnitamiseks esitamata toimepidevuse riskianalüüsi või kriisiplaani käesoleva seaduse §-des 13 ja 15 sätestatud korras; 2) elutähtsa teenuse osutaja on jätnud täitmata käesoleva seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse nõuded elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema § 74 lõike 4 alusel määratud asutuse määratud tähtpäevaks; 3) on toimunud korduvad elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivad sündmused või kriisiolukord. (3) Elutähtsa teenuse osutaja on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõltumatu auditi läbimise kohustuse täitnud, kui ta on läbinud viimase 12 kuu jooksul omal algatusel või muu isiku nõudmisel samaväärse auditi. Elutähtsa teenuse osutaja omal algatusel või muu isiku nõudmisel läbitud audit loetakse samaväärseks kas tervenisti või üksnes ühtiva osa ulatuses. (4) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud väljastama elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutuse või 40  EELNÕU 22.05.2025 Finantsinspektsiooni nõudmisel määratud tähtpäevaks omal kulul varem tehtud auditi tulemused ja tõendid elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete kohta. 2. jagu Kohaliku omavalitsuse üksuse püsivad kriisiülesanded § 83. Kohaliku omavalitsuse üksuse püsivad kriisiülesanded (1) Kohaliku omavalitsuse üksuse püsivad kriisiülesanded on lisaks käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 ja lõike 5 punktis 2 sätestatule: 1) kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil evakuatsioonikohtade määramine ja kasutusele võtmine, kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil viibivate isikute ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamine, teise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumilt evakueeritud isikute vastuvõtmisele kaasaaitamine ning evakueeritud isikutele evakuatsioonikohas vähemalt toidu ja joogivee võimaldamine; 2) koduteenuse korraldamine; 3) väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse korraldamine; 4) asendushooldusteenuse korraldamine; 5) turvakoduteenuse korraldamine; 6) vältimatu sotsiaalabi tagamine; 7) abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas perekonnast eraldatud või kriisiolukorra tõttu perekonnast lahutatud laste abistamine; 8) toimetulekutoetuse maksmine; 9) suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse korraldamine; 10) alus-, põhi- ja keskhariduse kättesaadavuse tagamine; 11) oma haldusterritooriumil viibivate isikute ohuolukorrast teavitamise ja käitumisjuhiste andmise tagamine. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus peab olema valmis käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaselt evakueeritutele abi osutama vähemalt kahe protsendi ulatuses oma elanike arvust. § 84. Kohaliku omavalitsuse üksusele kriisiülesannete täitmisega tekkinud kulude hüvitamine (1) Käesoleva seaduse § 83 lõike 1 punktides 1 ja 8 sätestatud riikliku ülesande täitmise kulud kaetakse riigieelarvest. (2) Käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktides 8, 9 ja 22 ja § 83 lõike 1 punktides 2−7 ja 9−11 sätestatud ülesande täitmise kulud kaetakse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul. (3) Käesoleva seaduse § 83 lõike 1 punktides 2−7 ja 9−11 sätestatud ülesande täitmise kulud kaetakse riigieelarvest ulatuses, milles need ületavad ülesande täitmise laadi, mahtu ja täitmisega seotud kulusid olulisel määral, või kui tegemist ei ole oma elanikele teenuse osutamise kuludega. 41  EELNÕU 22.05.2025 (4) Käesoleva seaduse § 83 lõike 1 punktides 2–7 ja 9−11 sätestatud ülesande täitmise kulude riigieelarvest hüvitamise alused ja arvutusmetoodika kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 3. jagu Elanikkonnakaitse § 85. Elanikkonnakaitse (1) Elanikkonnakaitsena käsitatakse riigi ja ühiskonna tegevusi, mis tagavad inimeste valmisoleku kriisiolukorra ajal ise toime tulla, kaitsevad inimesi kriisiolukordadest tulenevate ohtude eest ja abistavad nende tagajärgedega toimetulemisel. (2) Elanikkonnakaitse tegevused on eelkõige ohuteavitus, päästetööd, ulatuslik evakuatsioon, varjumine, esmaabi ja katastroofimeditsiin, vältimatu sotsiaalabi, psühhosotsiaalne abi kriisides ning muu inimestele hädavajalik abi. (3) Siseministeerium koordineerib elanikkonnakaitse poliitika kujundamist. § 86. Avalikkuse teavitamine ja elanikkonnakaitse koolitus (1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik on kohustatud avalikkust teavitama ja jagama käitumisjuhiseid tema vastutada olevate sündmuste kohta nii enne kriisiolukorda kui ka selle ajal. (2) Päästeamet koordineerib avalikkusele üldiste elanikkonnakaitse käitumisjuhiste ja teabe andmist ning elanikkonnakaitse koolituste korraldamist. (3) Elanikkonnakaitse koolituse eesmärk on suurendada inimese valmisolekut kriisis iseseisvalt toime tulla. (4) Avaliku sektori asutus korraldab kord kahe aasta jooksul ametnikele ja töötajatele elanikkonnakaitse koolituse. (5) Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale kehtestab sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 87. Viivitamatu ohuteate edastamine (1) Paljude inimeste elu või tervist ohustava vahetult eelseisva või juba toimuva sündmuse või selle lõppemise korral edastatakse avalikkusele viivitamatu ohuteade, millega antakse juhis ohutuks tegutsemiseks, sealhulgas varjumiseks või ulatuslikuks evakuatsiooniks. Viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutatakse riikliku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM (edaspidi EE- ALARM). (2) EE-ALARM käesoleva seaduse tähenduses on protokollide, protsesside ja tehnoloogiate kogum elanikkonnale viivitamatu ohuteate edastamiseks. 42  EELNÕU 22.05.2025 (3) Viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist koordineerib Päästeamet. Koordineerimine hõlmab ohuteavituse kanalite kasutamise üldpõhimõtete väljatöötamist ja ajakohastamist ning avalikkuse teadlikkuse suurendamist. Viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumise koordineerimisel teeb Päästeamet koostööd Häirekeskuse ning muu asjaomase asutuse ja isikuga. (4) EE-ALARM-iga on kohustatud liituma: 1) massiteabevahendi valdaja, elektroonilise side ettevõtja ja riikliku mobiilirakenduse valdaja, kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat; 2) avalikus ruumis paikneva elektroonilise teabeekraani valdaja, kelle ekraani ööpäevane eeldatav kontaktide arv ületab 10 000 inimest (edaspidi koos edastaja). (5) EE-ALARM-i kaudu viivitamatu ohuteate edastamise võib otsustada valitsusasutus ja kriisiolukorra ajal ka kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus või tema volitatud isik. (6) Häirekeskus vahendab edastajale viivitamatu ohuteate üldjuhul EE-ALARM-i kaudu. EE-ALARM-i rikke korral vahendab Häirekeskus selle edastajale viivitamata muul viisil ning edastaja edastab selle avalikkusele muul kokkulepitud viisil tasuta, muutmata kujul ja viivitamata. (7) Viivitamatu ohuteate edastamisele elektroonilise side võrgus kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale kohaldatakse elektroonilise side seaduse §-s 1051 sätestatut. (8) Sireeniseadme kaudu viivitamatu ohuteate edastamise võib otsustada Päästeamet, Kaitsevägi, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnaamet ja kriisiolukorra ajal ka kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus või tema volitatud isik. (9) Sireeniseade käesoleva seaduse tähenduses on EE-ALARM-i tehnoloogiline osa, mis on omavahel ühendatud seadmete kogum, mille eesmärk on esitada heliga viivitamatut ohuteadet. (10) Päästeamet korraldab sireeniseadme kasutuselevõttu. (11) Sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: 1) viivitamatu ohuteate edastamise ja selleks valmistumise tingimused ning korra; 2) EE-ALARM-iga liitumise ja sellega seotud kulude hüvitamise tingimused ning korra; 3) sireeniseadme kasutuselevõtu, haldamise ja testimise tingimused ning korra. § 88. Varjumine (1) Varjumist korraldab Päästeamet. Varjumise korraldamine hõlmab varjumiseks valmistumist, sealhulgas avalikkuse teadlikkuse suurendamist ja teavitamist. Varjumise korraldamisel teeb Päästeamet koostööd kohaliku omavalitsuse üksuse, asjaomase asutuse ja isikuga, kes aitavad oma pädevuse piires varjumist korraldada. 43  EELNÕU 22.05.2025 (2) Varjumine käesoleva seaduse tähenduses on vahetu kõrgendatud ohu korral ohustatud alal viibiva isiku ajutine ümberpaiknemine sobivasse ruumi või ehitisse või seal püsimine elu või tervise kaitseks. (3) Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet võivad varjumise tagamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud viibimiskeeldu võib kohaldada üle 12 tunni Päästeameti päästekeskuse juhi või Politsei- ja Piirivalveameti prefekti loal. (4) Päästeamet võib korrakaitseseaduse §-s 48 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisel vaadata läbi üksnes isiku riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku keha ja kehaõõnsuste läbivaatus on keelatud. (5) Päästeameti täpsemad ülesanded varjumise korraldamisel kehtestab sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6) Kui Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni või selle toimumise vahetu ohu korral ei saa Päästeamet ega Politsei- ja Piirivalveamet varjumist tagada, võib Kaitsevägi kohaldada edasilükkamatu pädevuse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud meetmeid, kui see on vajalik riigi sõjaliseks kaitsmiseks või selleks valmistumiseks. (7) Kaitseväe edasilükkamatu pädevus lõpeb, kui on ära langenud asjaolud, mis takistasid Päästeametil ning Politsei- ja Piirivalveametil varjumist tagada. § 89. Varjend (1) Hoone omanik rajab varjendi hoonesse või selle vahetusse lähedusse. (2) Varjend käesoleva seaduse tähenduses on hoone või selle osa, mis on rajatud varjumiseks ja mille konstruktsioon kaitseb inimest plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme ja õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest. Varjendid jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks. (3) Avalik varjend rajatakse, kui püstitatakse hoone, mille kasutusotstarbe tõttu külastavad seda rahvahulgad ja mille suletud netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit. (4) Mitteavalik varjend rajatakse, kui püstitatakse: 1) elamu, majutus- või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik hoone või erihoone, mille suletud netopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit; 2) tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500 ruutmeetrit. (5) Kui hoone vastab nii käesoleva paragrahvi lõikele 3 kui ka 4, rajatakse avalik varjend. (6) Avalikule varjendile tagatakse igaühele ligipääs varjumiseks. Mitteavalik varjend on ette nähtud eelkõige konkreetse hoone kasutajale. 44  EELNÕU 22.05.2025 (7) Varjendi omanik korraldab varjendi varjumiseks kasutuselevõtu 72 tunni jooksul Vabariigi Valitsuse otsusest arvates. Edasilükkamatul juhul otsustab varjendi varjumiseks kasutusele võtmise Päästeamet või Kaitsevägi. (8) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega: 1) nõuded varjendile, selle suurusele ja mahutavusele ning kontrollile ja hooldusele; 2) varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsema loetelu hoone kasutamise otstarbe ning vajaduse korral tööstus- ja laohoone tavapärase kasutajate arvu järgi. § 90. Varjumiskoht (1) Varjumiskoht käesoleva seaduse tähenduses on olemasolev ehitis või selle osa, mis on kohandatud varjumiseks ning mille konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest. (2) Varjumiskohad jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks. Avalikule varjumiskohale tagatakse igaühele ligipääs varjumiseks. Mitteavalik varjumiskoht on ette nähtud eelkõige konkreetse hoone kasutajale. (3) Varjumiskoht võetakse varjumiseks kasutusele käesoleva seaduse § 89 lõike 7 kohaselt. (4) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega varjumiskoha kohandamise põhimõtted. § 91. Varjumisplaani koostamine (1) Hoone omanik koostab varjumisplaani varjendi rajamise kohustusega hoone kohta. (2) Varjumisplaanis hinnatakse hoones varjumise võimalusi, kirjeldatakse varjumiseks valmistumist, varjumise läbiviimist ja varjumiskindluse suurendamist. (3) Nõuded varjumisplaanile ja selle avalikustamisele ning varjumisplaani koostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 92. Ulatuslik evakuatsioon (1) Ulatuslik evakuatsioon on inimeste elu või tervist ähvardava ohu korral suure hulga inimeste ajutine ümberpaigutamine ohustatud alalt ohutusse asukohta. (2) Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise otsustab Vabariigi Valitsus. Edasilükkamatul juhul otsustab ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise Päästeamet. (3) Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumist ja selle läbiviimist korraldab Päästeamet ning selles osaleb Politsei- ja Piirivalveamet. (4) Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel võivad Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 35, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ja vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras. Korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud viibimiskeeldu võib kohaldada üle 12 tunni Päästeameti päästekeskuse juhi või Politsei- ja Piirivalveameti prefekti loal. 45  EELNÕU 22.05.2025 (5) Päästeamet võib korrakaitseseaduse §-s 48 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisel vaadata läbi üksnes isiku riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku keha ja kehaõõnsuste läbivaatus on keelatud. (6) Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise, selle läbiviimise ja kohaliku omavalitsuse üksuse sellele kaasaaitamise nõuded, tingimused ja korra ning nõuded evakuatsioonikohtadele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (7) Kui Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni või selle toimumise vahetu ohu korral ei saa Päästeamet ega Politsei- ja Piirivalveamet ulatuslikku evakuatsiooni läbi viia, võib Kaitsevägi kohaldada edasilükkamatu pädevuse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud meetmeid, kui see on vajalik riigi sõjaliseks kaitsmiseks või selleks valmistumiseks. (8) Kaitseväe edasilükkamatu pädevus lõpeb, kui on ära langenud asjaolud, mis takistasid Päästeametil ning Politsei- ja Piirivalveametil ulatuslikku evakuatsiooni läbi viia. 4. jagu Riigi tegevusvaru § 93. Riigi tegevusvaru moodustamine, haldamine ja kasutamine (1) Riigi tegevusvaru (edaspidi tegevusvaru) on kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise tagamiseks vajalikud tooted. Tegevusvaru on selle haldaja omandis või on haldaja selle omandamise või kasutamise taganud eelnevalt sõlmitud lepingutega. (2) Varustuskindluse tagamiseks vajalik ehitis ja tehniline taristu (edaspidi tegevusvaru taristu) on kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise tagamiseks vajalikud hooned, rajatised ja tehnilised seadmed, mis on kas selle haldaja omandis või on haldaja selle kasutamise taganud eelnevalt sõlmitud lepingutega. (3) Tegevusvaru haldaja on riigi äriühing, kelle põhikirjalise tegevuse eesmärk on tegevusvaru moodustamine, haldamine ja kasutusele võtmise korraldamine. Nimetatud ülesanded on tegevusvaru haldaja püsivad kriisiülesanded. (4) Tegevusvaru moodustamise aluseks on: 1) seadus; 2) Vabariigi Valitsuse otsus; 3) tegevusvaru haldaja otsus. (5) Tegevusvaru ja tegevusvaru taristu moodustamise, omandamise, haldamise, uuendamise ja kasutusele võtmise kulu kaetakse riigieelarve vahenditest, seaduse alusel ettenähtud vahenditest, tegevusvaru või tegevusvaru taristu müügist saadud vahendite arvelt või tegevusvaru haldaja omatulust. (6) Tegevusvarusse kuuluva vedelkütusevaru moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist reguleerib vedelkütusevaru seadus. 46  EELNÕU 22.05.2025 (7) Tegevusvarusse kuuluva toiduvaru moodustamist ja kasutusele võtmist reguleerib toiduseadus. (8) Tegevusvarusse kuuluva strateegilise gaasi varu haldamist reguleerib maagaasiseadus. (9) Tegevusvarusse kuuluva ravimivaru käitlemist reguleerib ravimiseadus. (10) Tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seadus. § 94. Tegevusvaru hoidmine (1) Tegevusvaru hoitakse viisil, mis tagab selle säilimise, juurdepääsetavuse ja kättesaadavuse selle hoiukohast. (2) Tegevusvaru hoitakse Eestis, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti. (3) Tegevusvaru haldaja hoiab enda omandis olevat varu ise või annab tegevusvaru või selle osa hoiule juriidilisele isikule hoiulepingu alusel. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hoiulepingus peavad olema kindlaks määratud vähemalt: 1) tegevusvaru asukoha aadress; 2) tegevusvaru identifitseerimist võimaldav tunnus; 3) tegevusvaru hoidmise tingimused; 4) tegevusvaru uuendamise tingimused; 5) tegevusvaru hoiukohast väljastamise tehnilised tingimused; 6) tegevusvaru hoidmise kontrollimise kord; 7) lepingu tähtaeg ja lepingu maksimaalne maksumus; 8) meetmed teenuse tagamiseks elutähtsa teenuse katkemise korral. (5) Tegevusvaru moodustamise ja haldamise kohustuse täitmiseks võib tegevusvaru haldaja sõlmida tähtajalise lepingu, mille alusel juriidiline isik võtab endale tegevusvaru või selle osa moodustamise ja haldamise kohustuse ning tegevusvaru haldajal on õigus kokkulepitud tingimustel omandada lepinguga hõlmatud tegevusvaru (edaspidi delegeeritud tegevusvaru). (6) Delegeeritud tegevusvaru lepingus sätestatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatule: 1) tegevusvaru haldaja õigus lepinguga hõlmatud tegevusvaru omandada igal ajal kogu lepingu kehtivusaja jooksul; 2) tingimus, et tegevusvaru omandamise korral on tagatud tegevusvaru kättesaadavus tegevusvaru haldajale lepingus sätestatud aja jooksul; 3) tegevusvaru omandamisel makstava hinna kujundamise metoodika. § 95. Tegevusvaru kasutusele võtmine (1) Tegevusvaru kasutusele võtmise otsustab Vabariigi Valitsus. 47  EELNÕU 22.05.2025 (2) Olukorras, mis eeldab vahetut tegutsemist ohu korral, võib tegevusvaru kasutusele võtmise otsustada tegevusvaru haldamise eest vastutav minister, teavitades sellest viivitamata Vabariigi Valitsust. (3) Olukorras, mis eeldab vahetut tegutsemist ohu korral, võib seadmete tegevusvaru kasutusele võtmise otsustada tegevusvaru haldaja, teavitades sellest viivitamata tegevusvaru haldamise eest vastutavat ministrit, esitades käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1−3 nimetatud teabe. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuses esitatakse: 1) tegevusvaru kasutusele võtmise põhjus; 2) kasutusele võetava tegevusvaru nomenklatuur ja kogus; 3) tegevusvaru kasutusele võtmise tingimused; 4) kasutusele võetud tegevusvaru taastamise tingimused. (5) Tegevusvaru haldamise eest vastutav minister võib kehtestada määrusega tegevusvaru kasutusele võtmise tingimused. (6) Tegevusvaru kasutusele võtmiseks väljaostmise kulud, mis tekivad varu haldajale, rahastatakse Vabariigi Valitsuse reservist. § 96. Tegevusvaruga seotud riigihanked Tegevusvaru, sealhulgas käesoleva seaduse § 93 lõigetes 6−10 sätestatud varu, tegevusvaru taristu ja varustuskindlusega seotud riigihankeid võib käsitada riigi olulise julgeolekuhuvi kaitsmisega seotud riigihangetena riigihangete seaduse § 169 lõike 1 punktide 2 ja 3 tähenduses. § 97. Tegevusvaru andmed (1) Tegevusvaru haldaja peab tegevusvaru kohta üksikasjalikku ja pidevat arvestust. (2) Tegevusvaru arvestus sisaldab teavet hoiukohtade asukoha kohta ning hoiukohtade kaupa teavet tegevusvaru koosseisu, koguse, aegumise tähtpäeva ja tegevusvaru omaniku kohta. § 98. Tegevusvaru uuendamine ja vähendamine Tegevusvaru haldaja omandis oleva tegevusvaru uuendamisel ja vähendamisel müüakse tegevusvaru turuhinnaga, välja arvatud siis, kui tegevusvaru vähendatakse käesoleva seaduse §-s 95 sätestatud juhul. 7. peatükk Kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise kohustused 1. jagu Kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus § 99. Püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus 48  EELNÕU 22.05.2025 (1) Püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus on töö- või teenistussuhtest tulenev kohustus, mis on vahetult seotud kriisiülesande või põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmisega (edaspidi ka töökohustus). (2) Töökohustus käesoleva seaduse tähenduses ei ole tegevväelase poolt sõjaaja ametikoha ülesannete täitmine, ajateenistus, reservteenistus ega asendusteenistus. § 100. Kriisiülesandega ameti- ja töökoht (1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik tagab, et tal on kriisiülesande täitmiseks olemas vajalik personal, kes on teadlik oma kriisirollist ning kellel on kriisiülesande täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. (2) Asutuse ja isiku püsiva kriisiülesande ning põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmise tagamiseks võib kindlaks määrata kriisiülesandega ameti- ja töökohad, millel oleval isikul on töökohustus. (3) Kriisiülesandega ametikoht on Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, Euroopa Parlamendi liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigisekretäri, riigi peaprokuröri, kohtuniku, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja Eesti Panga presidendi, Finantsinspektsiooni juhatuse liikme ning vallavanema ja linnapea ametikoht. (4) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik,põhiseaduslik institutsioon ning Finantsinspektsioon võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ametikohtadele määrata kriisiülesandega ameti- ja töökohti ning nimeliselt või erialaselt nendel töötamise kohustusega isikuid niivõrd, kui see on sobiv ja vältimatult vajalik selleks, et tagada kriisiülesande või põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmiseks vajalik personal. § 101. Töökohustuse tekkimine, rakendamine ja täitmine (1) Töökohustus tekib isikule kriisiülesandega ameti- või töökohale asumisel või töölepingus ette nähtud tööle asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel kriisiülesandega ameti- või töökohaks, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel antud määrusega kehtestatud tingimusi. (2) Töökohustuse tekkimisest teavitatakse isikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kriisiülesandega ameti- või töökohale asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel kriisiülesandega ameti- või töökohaks. (3) Kui töökohustus tekib sõjaaja ametikohale nimetatud isikul, kes on Kaitseväe hinnangul vältimatult vajalik lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal tema sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisel, selgitab Kaitseressursside Amet koostöös Kaitseväe ja püsiva kriisiülesandega asutuse või isiku või põhiseadusliku institutsiooniga välja, kas ja millistel tingimustel on võimalik isikut sõjaaja ametikohal või kriisiülesandega ameti- või töökohal asendada. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul selgub, et isikut ei ole võimalik tema sõjaaja ametikohal asendada, võib Kaitseressursside Amet kehtestada Kaitseväe ettepanekul käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustest lähtudes 49  EELNÕU 22.05.2025 tähtajalise piirangu isiku töökohustuse rakendamisele ja täitmisele sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise ajal. Kaitseressursside Amet võib Kaitseväe ettepanekul otsustada piirangut pikendada, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 lähtudes selgub, et piirangu kehtestamise alus ja asjaolud püsivad. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsust ei või teha käesoleva seaduse § 100 lõikes 3 nimetatud ametikohal oleva isiku suhtes ning juba kehtestatud piirang lõppeb sellele ametikohale asumisel. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsusest teavitatakse isikut, kelle suhtes otsus tehti, ning püsiva kriisiülesandega asutust või isikut või põhiseaduslikku institutsiooni kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (7) Töökohustuse rakendamise otsustab püsiva kriisiülesandega asutus või isik või põhiseaduslik institutsioon kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (8) Töökohustust võib rakendada ja täita kriisiolukorra ning käesoleva seaduse § 136 punktis 1 nimetatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil osalemiseks väljakuulutatud mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel antud määrusega kehtestatud rakendamise ja täitmise piiramise tingimusi, lõikes 7 nimetatud otsust ja lõikes 4 nimetatud piirangut. (9) Käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 rakendamisel tekkivad vaidlused lahendatakse koostöös Riigikantseleiga asjakohaste asutuste, isikute ja institutsioonide või ministrite vahel, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel antud määrusega kehtestatud korrast. (10) Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise ja lõpetamise ning nende üle arvestuse pidamise tingimused ja korra, töökohustuse rakendamise ja täitmise piiramise täpsemad tingimused ning sellega seotud vaidluste lahendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (11) Vabariigi Valitsus võib kehtestada nimeliselt või erialaselt kriisiülesandega ameti- ja töökohtade ning nendel töötamise kohustusega isikute loetelu. § 102. Töökohustusest vabastamine Töökohustusest on vabastatud: 1) alla 18-aastane isik; 2) puuduva töövõimega isik; 3) Eestis välismaalaste seaduse § 43 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel viibiv isik. § 103. Töökohustuse lõppemine (1) Töökohustus lõpeb: 1) ametikohalt vabastamisel või töölepingu lõppemisel; 2) kui ameti- või töökoht ei ole enam kriisiülesandega ameti- või töökoht. 50  EELNÕU 22.05.2025 (2) Kui kriisiülesandega ameti- või töökohal olev isik soovib kriisiolukorra ajal enda ametikohalt vabastamist või oma töölepingu üles öelda, esitab ta tööandjale avalduse hiljemalt 60 kalendripäeva ette. (3) Isik võib nõuda etteteatamistähtaega järgimata erakorralist kriisiülesandega ametikohalt vabastamist või töölepingu lõpetamist asutuse- või tööandjapoolse olulise rikkumise tõttu eelkõige siis, kui: 1) isikut on koheldud ebaväärikalt või ähvardatud sellega või lubatud teha seda kolmandatel isikutel; 2) oluliselt on viivitatud põhipalga või töötasu maksmisega; 3) teenistuses või tööl jätkamine on seotud reaalse ohuga isiku kõlbelisusele ja heale nimele. (4) Isik võib nõuda etteteatamistähtaega järgimata erakorralist kriisiülesandega ametikohalt vabastamist või töölepingu lõpetamist mõjuval põhjusel, eelkõige kui tema terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal ameti- või töökohal ettenähtud tööd teha. (5) Isik võib nõuda erakorralist kriisiülesandega ametikohalt vabastamist või töölepingu lõpetamist üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. 2. jagu Töö- ja teenistussuhete erandid § 104. Täiendavate töö- ja teenistusülesannete täitmise kohustus (1) Täidesaatva riigivõimu asutusega, kohaliku omavalitsuse ametiasutuse ja selle hallatava asutusega või muu avaliku võimu kandjaga töö- või teenistussuhtes olevale töötajale ja ametnikule võib ametisse nimetamise ja töölepingu sõlmimise õigust omav isik või tema volitatud isik anda juhul, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks, täiendavaid ühekordseid töö- või teenistusülesandeid (edaspidi täiendav töö- või teenistusülesanne), mille täitmise kohustus ei tulene ametijuhendist, töölepingust ega õigusaktidest, kui töötajal või ametnikul on selle töö- või teenistusülesande täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendava töö- ja teenistusülesande andmisel ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 52 lõikeid 1 ja 3, sealhulgas ametijuhendi muutmist ja ametniku nõusoleku küsimist, ning töölepingu seaduse § 12 ja § 17 lõiget 1. (3) Ametniku ja töötaja võib ilma tema nõusolekuta ja vastuvõtva asutusega kokkuleppel saata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavat töö- või teenistusülesannet täitma teise ametiasutuse või isiku juurde ning väljapoole tema alalist töö- või teenistuskohta. Sõltuvalt täiendava tööülesande täitmise mahust on isik sellisel juhul kas täielikult või osaliselt vabastatud oma alalise töö- või teenistuskoha ülesannetest ning ta on kohustatud täitma teise ametiasutuse või isiku suuniseid, korraldusi ja töökorraldust ulatuses, mis on vajalik täiendava töö- või teenistusülesande täitmiseks. (4) Täiendava töö- või teenistusülesande täitmise ajaks säilitatakse ametnikule palk ja töötajale töötasu. Töötajale maksab töötasu ning ametnikule palka edasi tööandja, kellega töötajal on tööleping sõlmitud või kelle juurde on ametnik teenistusse nimetatud. 51  EELNÕU 22.05.2025 (5) Ületunnitöö arvestust peab ja selle hüvitab asutus või isik, kelle ülesande täitmise tõttu ületunnitöö tekkis. (6) Ametnikule ja töötajale, kes täidab täiendavat töö- või teenistusülesannet väljaspool oma alalise ametikoha või töökoha kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumi, hüvitab sõidu- ja majutuskulu see asutus või isik, kelle tõttu sõidu- ja majutuskulu tekkisid. (7) Kui ametnik või töötaja täidab tööülesandeid käesoleva paragrahvi alusel teise ametiasutuse või isiku juures, tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise ametiasutus või isik, kelle juures ametnik või töötaja tööülesandeid täidab. (8) Tööandja täidab erakorralise või sõjaseisukorra ajal töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi niivõrd, kuivõrd see on olukorda arvestades võimalik. (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud kohustuse panemisel ja selle täitmisel arvestatakse olulisi asjaolusid, mis võivad takistada ametnikul ja töötajal täiendava töö- või teenistusülesande täitmist või selle täitmist väljaspool alalist töö- ja teenistuskohta. (10) Töötajal või ametnikul on õigus keelduda täiendava töö- või teenistusülesande täitmisest, kui tööandja jätab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud tingimuse täitmata. (11) Riigikaitselise kriisiolukorra, eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut ka töösuhtele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata püsiva kriisiülesandega isiku juures, kui töötaja töötab kriisiülesandega töökohal, ja ühekordse kriisiülesandega isiku juures, kui tööandja on ühepoolselt määranud isiku kriisiülesannet täitma. § 105. Palga ja töötasu maksmise erandid kriisiolukorra ajal (1) Riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku juures töötava ametniku palka ja töötaja töötasu võib ühepoolselt vähendada riigikaitselise kriisiolukorra ajal, kui riigi rahaliste võimaluste puudumise tõttu vähendatakse riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku eelarvet ning samal ajal on vaja jätkata riigi toimimiseks vajalike ülesannete täitmist või teenuste osutamist. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata asutus ja isik võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal töötaja töötasu ühepoolselt vähendada, kui on vaja vähendada tööjõukulusid, et jätkata riigi toimimiseks vajalike ülesannete täitmist või teenuste osutamist hoolimata eelarve tulude vähenemisest ja on ammendunud teised võimalused eelarve kulude vähenemiseks. (3) Palga ja töötasu ühepoolse vähendamise korral ei tohi ametniku palka ja töötaja töötasu vähendada võrdeliselt rohkem, kui on vähenenud asutuse ja isiku eelarve. (4) Palga ja töötasu ühepoolse vähendamise korral ei tohi palk ja töötasu olla väiksemad kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. (5) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olukorra lõppemist tuleb ametniku palk ja töötaja töötasu mõistliku aja jooksul taastada endises suuruses. 52  EELNÕU 22.05.2025 (6) Töötasu ja palga vähendamine ei ole lubatud, kui asutus või isik annab laenu teisele isikule, sealhulgas oma ema- või tütarettevõtjale, või perioodil, mille eest makstakse kasumiosa, välja arvatud riigile laenu andmise või kasumiosa riigieelarvesse kandmise korral. § 106. Tööaja erandid (1) Püsiva kriisiülesandega asutus või isik või põhiseaduslik institutsioon võib eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal kehtestada kriisiülesandega ameti- või töökohal olevale isikule töölepingu seaduses, avaliku teenistuse seaduses ja avaliku teenistuse eriliikide ametnikele kohaldatavates seadustes sätestatust erineva tööaja korralduse, erinevad nõuded töö-, puhke- ja valveaja kohaldamisele ja kestusele ning piirangud ööajal ja riigipühal tehtavale tööle. Tavapärasest erineva tööaja korralduse kehtestamisel tuleb arvestada isiku perekondlike asjaolude, terviseseisundi ja muu asjassepuutuvaga. (2) Kriisiülesannet täitvale isikule tagatakse 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi puhkeaega peab olema katkematu, ning seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut võib kohaldada ka sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase suhtes. § 107. Põhipuhkuse katkestamine (1) Püsiva kriisiülesandega asutuse või isiku ja põhiseadusliku institutsiooni ametniku ja töötaja põhipuhkuse võib tööandja ühepoolselt katkestada või edasi lükata töölepingu seaduse § 69 lõikes 5 sätestatud alusel, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. (2) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal põhipuhkuse katkestamise või edasi lükkamise korral ei hüvitata ametnikule ja töötajale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tekkinud kulusid. (3) Kasutamata jäänud puhkuseosa saab kasutada tööandjaga kokkulepitud ajal. 3. jagu Kodanikukohustuse täitmine § 108. Kodanikukohustus Kriisiolukorra ajal on kodanikukohustus töö- või teenistussuhteväline üksikjuhtumil tehtav vajalik töö. Kodanikukohustust ei saa rakendada tööandja ja töötaja vahelisest või sellesarnasest suhtest tulenevale tööle. Kodanikukohustuse täitmise eelduseks ei ole erialase väljaõppe või hariduse omamine. § 109. Kodanikukohustuse täitmine (1) Kriisiolukorra ajal võib valitsusasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus füüsilise isiku suhtes, kes ei täida kriisiülesandega ameti- või töökoha ülesandeid või kelle kriisiolukorraaegsed 53  EELNÕU 22.05.2025 kohustused ei tulene muust seadusest või halduslepingust, rakendada kodanikukohustust, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks ning: 1) kodanikukohustust rakendada sooviv asutus ei saa ise või vabatahtlikuna kaasatud isiku abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ülesannet täita ja 2) kodanikukohustuse täitmine ei tekita ebaproportsionaalselt suurt ohtu seda täitvale isikule ega tema varale ega ole vastuolus isiku muude seadusest tulenevate kohustustega. (2) Kodanikukohustuse rakendamise otsustamisel tuleb arvesse võtta isiku terviseseisundit ja muid olulisi asjaolusid, mis võivad mõjutada töö tegemist. (3) Kodanikukohustust võib rakendada kuni 48 tundi. Kodanikukohustuse rakendamise kestus ei või ületada töö tegemiseks või ülesande täitmiseks vajalikku aega. Kodanikukohustuse rakendamine ei saa olla tingimuslik. (4) Kodanikukohustust täitvale isikule peab olema tagatud mõistlik puhkeaeg ja võimalikult ohutu töökeskkond. (5) Isikuid võib kohustada ilmuma kodanikukohustust täitma koos vajalike töövahendite ja sõidukitega, kui need on olemas. Asjakohase kohustuse saab panna käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud asja sundkasutusse võtmiseks ja sundvõõrandamiseks pädev asutus. (6) Kodanikukohustuse rakendamine vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vahetut reageerimist nõudvas olukorras võib kodanikukohustuse korralduse anda suuliselt. § 110. Kodanikukohustuse täitmisest vabastamine (1) Kodanikukohustuse täitmisest on vabastatud: 1) välismaalane, kes rahvusvahelise lepingu või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide alusel on vabastatud töökohustusest; 2) alla 18-aastane isik; 3) rase ja naissoost isik ajal, millal tal on töölepingu seaduse kohaselt õigus emapuhkusele; 4) puuduva töövõimega isik; 5) Eestis välismaalaste seaduse § 43 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alusel viibiv isik; 6) alla 14-aastast last kasvatav üks lapsevanem, last tegelikult kasvatav isik või hooldaja; 7) raske või sügava puudega isik; 8) puudega isiku hooldaja hoolduskohustuse täitmise ajal; 9) sõjaaja ametikoha ülesandeid täitev kaitseväelane; 10) kriisiülesandega ameti- või töökohal olev isik, kui kodanikukohustuse täitmine takistab kriisiülesande täitmist. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik võib vabatahtlikult osaleda kodanikukohustusena tehtava töö tegemisel. § 111. Kodanikukohustust täitva isiku õigused (1) Kodanikukohustust täitva isikuga ei või tööandja lõpetada töölepingut või teenistussuhet põhjusel, et isik täidab kodanikukohustust. 54  EELNÕU 22.05.2025 (2) Isikul on õigus saada õiglast hüvitist käesoleva seaduse §-s 154 sätestatud tingimuste kohaselt. (3) Kodanikukohustuse täitmise takistusest ja selle põhjustest teavitab isik viivitamata kodanikukohustuse rakendajat või tema volitatud isikut. (4) Kui isik kodanikukohustuse täitmisel hukkub või sureb selle käigus saadud vigastuse või haigestumise tagajärjel, korraldab riik isiku matuse või katab isiku matuse korraldamise kulu. § 112. Kodanikukohustuse täitmise lõppemine Kodanikukohustuse täitmine lõpeb: 1) kriisiolukorra lõppemisega; 2) tähtaja möödumisel; 3) kodanikukohustuse rakendaja või tema volitatud isiku otsusel; 4) isiku surma korral. 4. jagu Asja sundkasutus ja asja sundvõõrandamine § 113. Asja sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine (1) Riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra ajal võib Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Päästeamet, Kaitsevägi või Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus võtta ajutiselt valitsusasutuse kasutusse isiku valduses oleva asja juhul, kui see on vältimatult vajalik riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks, sealhulgas ulatusliku evakuatsiooni, varjumise, lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni läbiviimiseks või käesoleva seaduse § 135 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks. (2) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitsevägi, Päästeamet või Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kasutusse võetava asja sundvõõrandada riigi omandisse, kui asi kasutamise käigus tõenäoliselt hävib või seda ei saa pärast kasutamist muul objektiivsel põhjusel isikule tagastada. (3) Kui Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Kaitseväe, Päästeameti või Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kasutusse võetud asi hävib või saab oluliselt kahjustada, loetakse asi sundvõõrandatuks hävimise või kahjustumise hetkest. (4) Vabariigi Valitsus võib otsustada, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Päästeamet, Kaitsevägi ja Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus võib võtta asja sundkasutusse ja sundvõõrandada enne riigikaitselise kriisiolukorra või eriolukorra otsust, kui see on vältimatult vajalik ulatusliku evakuatsiooni, varjumise või lisaõppekogunemise korraldamiseks või käesoleva seaduse § 135 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks. 55  EELNÕU 22.05.2025 (5) Kui riigikaitselist kriisiolukorda või eriolukorda ei kehtestata, hüvitatakse isikule käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamisega tekitatud kahju käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. (6) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Päästeamet, Kaitsevägi või Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus võib kohustada toimetama käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asja kindlaksmääratud kohta, kui muud vähem koormavad võimalused asja kohaletoimetamiseks puuduvad ja kohaletoimetamine ei sea isikut ohtu. (7) Alates asja sundkasutusse võtmise haldusakti kehtima hakkamisest kuni selle kehtivuse lõppemiseni on isikul, kelle omandis või valduses see asi on, keelatud asja võõrandada või asjaõigusega koormata. Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised. (8) Alates asja sundvõõrandamise haldusakti kehtima hakkamisest on haldusakti adressaadil keelatud sundvõõrandamise haldusaktis nimetatud asja võõrandada või asjaõigusega koormata. Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised. (9) Asja sundkasutusse võtmisel ja sundvõõrandamisel võib Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Päästeamet, Kaitsevägi või Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus kasutada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras. § 114. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise piirangud (1) Sundkasutusse ei või võtta ega sundvõõrandada: 1) füüsilise isiku vara, mis on mõeldud tema toimetuleku tagamiseks, sealhulgas temale ja tema lähedastele vajalik toit, tema loomale vajalik sööt ning eluruumi kütmiseks üheks kütteperioodiks vajaminev kütus; 2) asja, mis on vältimatult vajalik teise isiku või asutuse kriisiülesande täitmiseks, sealhulgas vältimatult vajalik elutähtsa teenuse osutamiseks; 3) usulise ühenduse usulise talituse ja teenistuse korraldamiseks vajalikku vallasasja; 4) välisriigi esindusele või selles töötavale välisriigi isikule kuuluvat asja; 5) asja, mida rahvusvaheliste kokkulepete või rahvusvahelise õiguse normide alusel ei sundvõõrandata ega võeta sundkasutusse. (2) Sundkasutusse võtta ja sundvõõrandada võib: 1) kultuuriväärtusega asja või arhivaali vaid juhul, kui muul viisil ei ole võimalik riigikaitselist kriisiolukorda ja eriolukorda lahendada ning võimaluse korral välditakse kultuuriväärtuse hävimist või kahjustamist; 2) isiku kasutuses oleva eluruumi juhul, kui talle on tagatud asenduseluruum. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõikes 2 sätestatud asja võib võtta sundkasutusse või sundvõõrandada riigikaitselise kriisiolukorra ajal, kui muud võimalused riigi sõjalise kaitsevõime säilitamiseks puuduvad. § 115. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise eelotsus (1) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitsevägi ja Päästeamet võivad asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise kohustuse panemiseks määrata haldusaktiga kindlaks isikutele 56  EELNÕU 22.05.2025 kuuluvad asjad, mis võivad olla vajalikud kriisiolukorra lahendamiseks (edaspidi eelotsus). Eelotsuse võib teha ka enne kriisiolukorda. (2) Eelotsuses võib kehtestada järgmised kõrvaltingimused: 1) asja sundkasutusse andmise või sundvõõrandamise kohustuse täitmiseks vajalik lisakohustus, sealhulgas asja hooldamise ja säilitamise, asja kasutusse andmisest või võõrandamisest teavitamise, kvalifitseeritud spetsialisti rakendamise või muu kohustus; 2) asja sundkasutusse andmise või sundvõõrandamise kohustuse täitmise tingimus, selle tingimuse saabumisest teavitamise kord ja eelotsuse adressaadi kohustused tingimuse saabumisel seoses kohustuse täitmisega. (3) Eelotsuses nimetatakse kohustuse adressaat, kohustusega seotud objekt, kohustuse liik ja sisu ning muud kohustuse täitmisega seotud asjaolud. (4) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitsevägi ja Päästeamet võivad eelotsuse tegemiseks kohaldada käesoleva seaduse § 119 lõike 1 punktides 1, 3–5, 8 ja 9 nimetatud menetlustoiminguid, kui see on vältimatult vajalik ulatusliku evakuatsiooni, varjumise või lisaõppekogunemise korraldamiseks või käesoleva seaduse § 135 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks. § 116. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise menetlus (1) Asja sundkasutusse võtmise või asja sundvõõrandamise haldusaktis nimetatakse kohustuse adressaat, kohustusega seotud objekt, kohustuse liik ja sisu, kohustuse täitmise aeg ja koht ning muud kohustuse täitmisega seotud asjaolud. (2) Kui asja omanikku või valdajat ei õnnestu mõistlikest pingutustest hoolimata kindlaks teha, võidakse käesolevas jaos nimetatud kohustust kohaldada asja suhtes ilma haldusakti adressaati kindlaks tegemata. Asi tagastatakse ja käesoleva seadusega ettenähtud õiglast hüvitist makstakse sel juhul isikule, kes tõendab enda õigust asjale. (3) Asja sundkasutuse lõppemisel tagastatakse asi selle sundkasutusse andnud isikule või muule õigustatud isikule. (4) Kui asi on muutunud kasutuskõlbmatuks, võib isik loobuda tagastatava asja vastuvõtmisest. (5) Tagastatava asja vastuvõtmisest loobumine ning asja üleandmine ja vastuvõtmine vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (6) Asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise üle peetakse arvestust tsiviiltoetuse registris. 8. peatükk Haldusmenetluse erandid § 117. Tähtaja peatamine 57  EELNÕU 22.05.2025 (1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib haldusorgan peatada seadusest tuleneva tähtaja kulgemise, kui ta ei ole suuteline tähtaja jooksul andma määrust või haldusakti, tegema toimingut või sõlmima halduslepingut erakorralise või sõjaseisukorra tõttu. (2) Haldusorgan võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tähtaja kulgemise peatada erakorralise või sõjaseisukorra lõpuni ja kõige kauem kolmeks kuuks pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist. § 118. Isiku ja asutuse kohustused haldusmenetluse läbiviimisel Riigikaitselise kriisiolukorra ajal on käesolevas seaduses sätestatud piirava meetme kohaldamisel haldusmenetluses isikul ja asutusel järgmised kohustused: 1) viivitamata esitada ja teatavaks teha tasuta või omal kulul tema käsutuses olevad menetluses tähtsust omavad tõendid ja andmed; 2) anda tasuta või omal kulul menetlusosalisena seletus, tunnistajana ütlus või eksperdina arvamus; 3) tagada tasuta või omal kulul haldusorganile juurdepääs territooriumile, ehitisele, ruumile, piiratud või tähistatud kinnisasjale või vallasasjale; 4) abistada haldusorganit territooriumi, ehitise, ruumi või vallasasja läbivaatamisel; 5) abistada haldusorganit proovi või näidise võtmisel, mõõtmise tegemisel või talle kuuluva looma kinnipidamisel ja ohjeldamisel; 6) ilmuda haldusorgani määratud ajal ja kohta menetlustoimingu tegemiseks või istungi läbiviimiseks. § 119. Haldusorgani volitused haldusmenetluse läbiviimisel (1) Käesoleva seaduse §-s 118 nimetatud kohustusega isikul tuleb lisaks haldusmenetluse seaduses sätestatud muude menetlustoimingute tegemisele taluda haldusorgani poolt haldusmenetluses vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ning tõendite kogumiseks kohaldatavaid järgmisi menetlustoiminguid: 1) isiku peatamine küsitlemiseks, kui on alust arvata, et isikul on haldusmenetluse läbiviimiseks olulist teavet; 2) isiku toimetamine ütluste või seletuste võtmiseks ametiruumi, kui on alust arvata, et isikul on haldusmenetluse läbiviimiseks olulist teavet; 3) isikusamasuse tuvastamine isikut tõendava dokumendi alusel või küsitlemise teel; 4) vallasasja läbivaatus meeleliselt või tehnilise vahendi abil, sealhulgas uste avamine ja muude takistuste kõrvaldamine; 5) olukorra jäädvustamine pilti või heli salvestava seadmega; 6) proovide ja näidiste võtmine, mõõtmiste või ekspertiisi tegemine; 7) vallasasja hoiule võtmine; 8) territooriumile, ehitisse või ruumi sisenemine, sealhulgas uste ja väravate avamine või muude takistuste kõrvaldamine; 9) territooriumi, ehitise või ruumi läbivaatamine, sealhulgas seal asuva vallasasja läbivaatamine ning uste ja väravate avamine või muude takistuste kõrvaldamine. (2) Käesoleva seaduse §-s 118 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks võib haldusorgan kohaldada käesoleva seaduse § 158 lõikes 1 nimetatud sunnivahendit. 58  EELNÕU 22.05.2025 (3) Käesoleva seaduse § 118 punktides 3–5 sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib haldusorgan kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. (4) Haldusorgan võib teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetlustoimingu tegemise ülesandeks muule haldusorganile, kellel on haldusmenetluses samad volitused. § 120. Haldusakti ja muu dokumendi kättetoimetamine (1) Kui haldusakt, kutse, teade või muu dokument on vajalik riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks, loetakse see isikule kätte toimetatuks, kui riigikaitselise kriisiolukorra lahendamise tõttu ei olnud võimalik kasutada muid kättetoimetamise viise ja seda on tehtud ühel järgmistest viisidest: 1) haldusmenetluse seaduse §-s 25 sätestatud viisil; 2) haldusakt või muu dokument avaldatakse olemasolevatest tehnoloogilistest lahendustest lähtudes interneti uudiseportaalis, muul asjakohasel veebilehel või asjakohases arvuti- või sidevõrgus; 3) haldusakt või muu dokument avaldatakse tele- ja raadioprogrammides ajavahemikul kell 7.00–22.00 vähemalt kolm korda, kusjuures avaldamiskordade vahele peab jääma vähemalt üks tund; 4) haldusakt või muu dokument avaldatakse vähemalt ühes üleriigilises ajalehes. (2) Kui kättetoimetamine ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil võimalik, võib haldusorgan haldusakti, kutse, teate või muu dokumendi isikule kätte toimetada muul viisil, mis tagab haldusakti või muu dokumendi kättesaamise. (3) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal selle lahendamiseks antava haldusakti, kutse, teate või muu dokumendi võib haldusorgan isikule kätte toimetada igal ajal ja ükskõik kus kohas. (4) Kui riigikaitselise kriisiolukorra ajal haldusakti kättetoimetamine enne käesoleva seaduse alusel piirava meetme kohaldamist ei võimalda saavutada selle eesmärki, võib haldusorgan toimetada haldusakti kätte piirava meetme kohaldamise, selle asendustäitmise või haldusorgani poolt täitmise käigus või viivitamata pärast seda. (5) Edasilükkamatul juhul võib haldusorgan riigikaitselise kriisiolukorra ajal teha teatavaks või toimetada kätte üksnes haldusakti resolutiivosa, kui muud moodi ei ole võimalik. Haldusakti adressaadi, kolmanda isiku, vaiet lahendava haldusorgani või kaebust lahendava halduskohtu taotlusel esitab haldusorgan viivitamata haldusakti põhjendused. § 121. Menetlusosalise õiguste piiramine (1) Kui riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks võetava piirava meetme kohaldamine tuleb otsustada viivitamata, menetlusosaline ei ole teada või meede puudutab määramata hulka isikuid või paljusid isikuid, kelle kindlakstegemine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik, ning on alust arvata, et menetlusosaliste õiguste tagamine ei mõjuta asja otsustamist, võib haldusorgan: 1) jätta menetlusosalise menetluse alustamisest teavitamata; 2) piirata selgituskohustuse täitmist või asendada selle üldise teabe andmisega; 3) piirata dokumentide või toimikuga tutvumise võimaldamist; 4) piirata vastuväidete esitamist või jätta menetlusosalised ära kuulamata. 59  EELNÕU 22.05.2025 (2) Kui haldusorgan on haldusmenetluses piiranud menetlusosaliste õigusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, võib menetlusosaline esitada mõistliku aja jooksul pärast haldusaktist teada saamist oma valduses olevad tõendid ja teha teatavaks asjas tähtsust omavad asjaolud koos haldusmenetluse uuendamise taotlusega. § 122. Haldusakti vormistamine (1) Edasilükkamatutel või paljudel juhtudel võib haldusorgan riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks anda haldusakti suulises või muus vormis. Võimaluse korral salvestab või protokollib haldusorgan suulises või muus vormis antud haldusakti andmise, selle sisu ja adressaadile teatavaks tegemise. (2) Haldusorgan võib vormistada haldusakti pealdisena taotlusel või muul dokumendil (edaspidi resolutsioon). Resolutsioon peab sisaldama otsustuse põhisisu, allkirja, ametniku nime ja ametinimetust ning kuupäeva. (3) Haldusakti võib vormistada resolutsioonina, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) haldusorgan rahuldab menetlusosalise taotluse täies ulatuses; 2) haldusorgan lahendab asja üksnes taotluse andmete alusel; 3) haldusorgan lõpetab oma algatusel alustatud haldusmenetluse; 4) haldusaktiga keeldutakse isiku taotluse rahuldamisest; 5) edasilükkamatutel või paljudel juhtudel. § 123. Rahvusvahelise organisatsiooni teavitamine piirava meetme kohaldamisest Kui käesoleva seaduse alusel kehtestatud piirava meetme kohaldamine toob kaasa rahvusvaheliste organisatsioonide teavitamise kohustuse, edastab haldusorgan piirava meetme kohaldamise haldusakti teadmiseks teavitamise kohustust täitvale asutusele. § 124. Konkureeriva kohustuse kehtivus kriisiolukorra ajal (1) Käesoleva seaduse alusel haldusakti andmisel selgitab haldusorgan välja adressaadi kohustused, mis võivad takistada tal haldusaktist tuleneva kohustuse täitmist või muuta selle täitmise võimatuks (edaspidi konkureeriv kohustus). Adressaat on kohustatud tegema haldusorganile teatavaks kõik konkureerivad kohustused. (2) Esmajärjekorras tuleb täita riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks antud haldusakt. (3) Kui konkureerivate kohustuste täitmine ei ole õiguslikult välistatud, kuid adressaadil ei ole võimalik või ei ole määratud ajal võimalik kohustusi samal ajal täita, võib haldusorgan koostöös konkureeriva kohustuse pannud haldusorganiga määrata kindlaks, millist kohustust on adressaat kohustatud täitma. (4) Kui kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus käesoleva seaduse § 38 lõikes 3 sätestatud viisil. (5) Pärast käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel esmajärjekorras täidetava kohustuse väljaselgitamist haldusakti andmisel haldusorgan: 60  EELNÕU 22.05.2025 1) tunnistab konkureeriva kohustuse kehtetuks; 2) peatab konkureeriva kohustuse täitmise; 3) võtab konkureeriva kohustuse täitmise üle; 4) jätab haldusakti kavandatud kujul andmata; 5) kõrvaldab konkureeriva kohustuse muul viisil. § 125. Vaide esitamise ja läbivaatamise tähtaeg Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamist puudutav vaie lahendatakse 60 päeva jooksul vaide kättesaamisest arvates haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Tähtaega võib pikendada kuni 60 päeva võrra. 9. peatükk Kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel vajaliku teabe töötlemine ja andmekogud 1. jagu Teabe töötlemise üldnõuded ja juurdepääsupiiranguga teave § 126. Teabe saamise õigus kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel (1) Kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel on püsiva kriisiülesandega asutusel ja isikul, sealhulgas elutähtsa teenuse osutajal ja kohaliku omavalitsuse üksusel, ning põhiseaduslikul institutsioonil õigus saada oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet, sealhulgas avaliku teabe seaduse tähenduses asutatud andmekogusse (edaspidi andmekogu) kantud andmeid, mis ei ole isikuandmed, ja seaduse alusel asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud muud teavet, kui selle teabe väljastamist või teabele juurdepääsu õigust ei ole muu õigusaktiga reguleeritud. (2) Teabe taotlemisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel teatatakse teabevaldajale teabe töötlemise alus ja eesmärk ning teabe taotlemise põhjus, väljastatav andmestik ja väljastamise tähtaeg, korduval väljastamisel ka kestus. Väljastatud teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele teabevaldaja loata. (3) Valitsusasutus, kelle valduses on ohuhinnang või muu tsiviilkriise ja riigikaitset puudutav teave, peab selle edastama Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, Vabariigi Presidendile, Riigikogu esimehele ja asjaomastele Riigikogu komisjonidele, kui see on vajalik kriisiolukorraks valmistumiseks või selle lahendamiseks ning selle teabe väljastamist või teabele juurdepääsu õigust ei ole muu õigusaktiga piiratud. § 127. Teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine (1) Teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks: 1) teabe kriisiolukorraks valmistumise või selle lahendamise kohta juhul, kui selle avalikuks tulek kahjustaks kriisiolukorra lahendamist või püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksuse, ning põhiseadusliku institutsiooni toimepidevust; 61  EELNÕU 22.05.2025 2) teabe käesoleva seaduse alusel kohaldatud asja sundkasutusse võtmise ja asja sundvõõrandamise kohta, kui selle avalikuks tulek kahjustaks kriisiolukorra lahendamist või riigi julgeolekut; 3) teabe, mille avalikuks tulek ohustaks alaliselt või ajutiselt kaitstavat olulise tähtsusega objekti või lihtsustaks sellevastase ründe toimepanemist; 4) teabe riigi tegevusvaru, sealhulgas tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru suuruse ja vahendite koguse kohta ning selle kasutuselevõtmise ulatuse ja tingimuste kohta, kui selle avalikuks tulek kahjustaks kriisiolukorra lahendamist või riigi julgeolekut; 5) teabe riigi tegevusvaru, sealhulgas tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru moodustamise, haldamise ning vahendite soetamise kohta, kui selle avalikuks tulek võib ohustada riigi varustuskindlust või julgeolekut. (2) Teabevaldaja võib asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistada riigi tegevusvaru, sealhulgas tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru moodustamise, haldamise ning vahendite soetamisega seotud teabe, kui selle avalikuks tulek võib mõjutada varu moodustamist või vahendite soetamist. (3) Käesolevas paragrahvis nimetatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele kehtib juurdepääsupiirang kümme aastat. Kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib, võib asutuse juht pikendada selle teabe juurdepääsupiirangu tähtaega viie aasta kaupa, kuid mitte kauemaks kui 30 aastaks teabele juurdepääsupiirangu kehtestamisest arvates. 2. jagu Isikuandmete töötlemine § 128. Isikuandmete töötlemine (1) Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus või piiravat meedet kohaldav haldusorgan võib kriisiolukorra ajal käesolevas seaduses sätestatud piirava meetme kohaldamise, järelevalve tegemise ja muude kriisiolukorra lahendamiseks vajalike toimingute eesmärgil töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. (2) Kriisiolukorra ajal on kriisiolukorra lahendamise eest vastutaval asutusel või piiravat meedet kohaldaval haldusorganil oma ülesannete täitmiseks õigus erandkorras ja käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 sätestatud tingimustel saada kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke andmekogusse kantud isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid ka juhul, kui andmekogu pidamist reguleerivas õigusaktis ei ole sätestatud kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse või piiravat meedet kohaldava haldusorgani õigust neid andmeid kriisiolukorra lahendamiseks saada. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud olukorra tekkimisel hindab enne andmete väljastamist Andmekaitse Inspektsioon taotluse esitamisest arvates nelja kalendripäeva jooksul andmete väljastamise alust, eesmärki, andmekoosseisu minimaalsust ja andmete säilitamise vajadust, kaasates andmekogu vastutava töötleja. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal annab Andmekaitse Inspektsioon hinnangu kahe kalendripäeva jooksul. 62  EELNÕU 22.05.2025 (4) Isikuandmete väljastamise andmekogust otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud olukorra tekkimisel andmekogu vastutav töötleja esimesel võimalusel, võttes arvesse Andmekaitse Inspektsiooni hinnangut. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatut ei kohaldata ning vastutav töötleja väljastab lõikes 2 nimetatud andmed kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele või piiravat meedet kohaldavale haldusorganile viivitamata, kui see on kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse või piiravat meedet kohaldava haldusorgani põhjendusel edasilükkamatult vajalik kõrgendatud ohu tõrjumiseks või riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks. Vastutav töötleja teavitab andmete väljastamisest esimesel võimalusel Andmekaitse Inspektsiooni. § 129. Andmesubjekti õiguste piiramine (1) Kriisiolukorra ajal võib kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus või piiravat meedet kohaldav haldusorgan teabe töötlemisel piirata järgmisi andmesubjekti õigusi: 1) saada teada tema isikuandmete automatiseeritud või automatiseerimata töötlemisest, sealhulgas sellest, milliseid isikuandmeid töödeldakse, samuti töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, ulatust ja põhjust; 2) saada teada tema isikuandmete vastuvõtjaid ja avaldatavate isikuandmete kategooriaid ning teavet selle kohta, kas tema isikuandmed edastatakse kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile; 3) saada teada tema isikuandmete töötlemise tehnilistest ja korralduslikest kaitsemeetmetest ning juurdepääsupiirangutest; 4) tutvuda kogutud ja töödeldavate isikuandmetega; 5) nõuda tema isikuandmete töötlemise piiramist; 6) nõuda tema isikuandmete ülekandmist; 7) saada teada isikuandmetega seotud rikkumisest. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmesubjekti õigusi võib piirata juhul, kui piiramata jätmine võib: 1) kahjustada kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse või piiravat meedet kohaldava haldusorgani käesolevas seaduses sätestatud ülesande täitmist; 2) kahjustada andmesubjekti või teise isiku õigusi ja vabadusi. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmesubjekti õigusi võib piirata kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluse äralangemiseni. § 130. Isikuandmete töötlemine alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitsel (1) Käesoleva seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdajal on õigus töödelda objekti külastava või teenindava isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise eesmärgil järgmisi andmeid: 1) isiku üldandmed; 2) isikut tõendava dokumendi number ja kehtivusaeg; 4) isiku kasutatava sõiduki registreerimisnumber, kui isik sisenes objektile sõidukiga; 5) saabumise ja lahkumise kuupäev ja kellaaeg. 63  EELNÕU 22.05.2025 (2) Alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja säilitab andmeid vähemalt 12 kuud, kuid mitte kauem kui kümme aastat nende tekkimisest arvates. Sõjalise riigikaitse toimimisega seotud või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutatava objekti valdaja säilitab andmeid vähemalt kümme aastat, kuid mitte kauem kui 25 aastat nende tekkimisest arvates. (3) Säilitatud andmeid võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eesmärgile töödelda riigi julgeoleku tagamise, süütegude menetlemise ning riikliku ja haldusjärelevalve tegemise eesmärgil. (4) Andmete säilitamistähtaja möödumisel on objekti valdaja kohustatud andmed kustutama ja hävitama. § 131. Isikuandmete töötlemine elutähtsa teenuse osutaja poolt taustakontrolli tegemisel (1) Elutähtsa teenuse osutajal on taustakontrolli tegemise eesmärgil õigus saada: 1) kontrollitava isiku üldandmeid ja isikut tõendava dokumendi andmeid, sealhulgas õigus saada neid andmeid elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes olevalt isikult, kelle töötaja täidab käesoleva seaduse § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet; 2) karistusregistrist andmeid isiku karistatuse kohta. (2) Karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis nimetatud kuritegude puhul väljastatakse karistusregistrist üksnes teave kehtiva karistuse olemasolu kohta. (3) Käesoleva seaduse § 78 lõikes 2 nimetatud kuritegude kohta väljastatakse karistusregistrist kehtivate karistuste andmed. Andmed väljastatakse üksnes juhul, kui isikul karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis nimetatud kuritegude eest karistusregistris kehtivaid karistusi ei ole. (4) Enne taustakontrolli esmakordset tegemist peab kontrollima käesoleva seaduse § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku samasust isikut tõendava dokumendi alusel. (5) Elutähtsa teenuse osutaja võib käesoleva seaduse § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitvalt isikult nõuda dokumendi esitamist selle kohta, kas välisriigi õiguskaitseorgan on teda kriminaalkorras karistanud, kui see on vajalik § 78 lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolude kontrollimiseks. 3. jagu Andmekogud § 132. Tsiviiltoetuse register (1) Tsiviiltoetuse register on andmekogu, mille eesmärk on koondada ja hoida tsiviilkriisi lahendamiseks ja riigikaitseks vajalike vahendite, asutuste ja isikutega seotud andmeid, sealhulgas pidada arvestust: 1) vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks ning tsiviil-sõjaliseks koostööks vajalike vahendite üle; 2) kriisiolukorra ja muude sündmuste lahendamiseks vajalike vahendite üle; 3) elutähtsa teenuse osutajate ning kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega isikute ja asutuste üle; 64  EELNÕU 22.05.2025 4) asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise, ühekordsete kriisiülesannete ning tegevusvaru üle. (2) Tsiviiltoetuse registri vastutavad töötlejad on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Päästeamet ja käesoleva seaduse § 93 lõikes 3 nimetatud tegevusvaru haldaja. (3) Tsiviiltoetuse registri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (4) Tsiviiltoetuse registri põhimääruses sätestatakse: 1) registri kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötleja ülesanded; 2) registrisse kogutavate andmete täpsem koosseis; 3) andmeandjad ja nende edastatavad andmed; 4) andmevahetus teiste andmekogudega; 5) andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord; 6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 7) muud korraldusküsimused. (5) Tsiviiltoetuse registris töödeldakse järgmisi isikuandmeid: 1) vastuvõtva riigi toetust korraldava valitsusasutuse esindaja üldandmed ja ametikoht; 2) asja sundkasutusse võtva ja sundvõõrandava ametiisiku üldandmed, töökoha või ametikoha nimetus, tööpiirkond ja ülesanded; 3) kriisiülesande saaja üldandmed; 4) vara või objekti omaniku, valdaja, vastutava kasutaja, hoonestaja ja kontaktisiku üldandmed; 5) riigi tegevusvaru hoidja üldandmed; 6) registritoimingu teinud isiku üldandmed. (6) Tsiviiltoetuse registri andmeid säilitatakse kuni andmete ajakohasuse lõppemiseni. Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud isikuandmeid säilitatakse kuni kümme aastat andmete registrisse kandmisest arvates. Andmete säilitamise täpsem tähtaeg sätestatakse tsiviiltoetuse registri põhimääruses. § 133. Mobilisatsiooniregister (1) Mobilisatsiooniregister on andmekogu, milles peetakse arvestust Kaitseväe sõjaaja üksuste koosseisu, nende ettevalmistuse ja varustuses olevate materiaalsete vahendite üle. (2) Mobilisatsiooniregistri vastutav töötleja on Kaitseministeerium. (3) Mobilisatsiooniregistri põhimääruse kehtestab mobilisatsiooni ettevalmistamise ja korraldamise eest vastutav minister määrusega. (4) Mobilisatsiooniregistri põhimääruses sätestatakse: 1) registri vastutava ja volitatud töötleja ülesanded; 2) registrisse kogutavate andmete täpsem koosseis ja isikuandmete säilitamise täpsem tähtaeg; 3) andmeandjad ja nende edastatavad andmed; 4) andmevahetus teiste andmekogudega; 5) andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord; 6) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 7) andmete, mis ei ole isikuandmed, säilitamise tähtajad; 65  EELNÕU 22.05.2025 8) muud korraldusküsimused. (5) Mobilisatsiooniregister sisaldab järgmisi andmeid: 1) sõjaaja üksuse ja selle ettevalmistuse andmed; 2) sõjaaja üksuse koosseisus oleva isiku ja üksusele vajaliku väljaõppega reservis oleva isiku üldandmed, hariduse, väljaõppe, töö- või ametikoha, veregrupi, tervisenõuetele vastamise, mobilisatsioonist ja lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamise, riigisaladusele juurdepääsu loa ja Eestist lahkumise piirangu andmed; 3) registrile juurdepääsuõigust omava isiku üldandmed; 4) sõjaaja üksuse varustatuse andmed. (6) Mobilisatsiooniregistrisse kantud isikuandmeid säilitatakse andmete registri digitaalsesse arhiivi kandmisest arvates järgmiselt: 1) isikut tuvastavad andmed ja andmed isiku kaitseväeteenistuse käigu kohta kuni 50 aastat; 2) kõik teised registrisse kantud isikuandmed kuni kümme aastat. (7) Mobilisatsiooniregistrisse kantud isikuandmed kantakse registri digitaalsesse arhiivi pärast isiku kaitseväekohustuse lõppemist või isiku surma. § 134. Kaitseplaneerimise infosüsteem (1) Kaitseplaneerimise infosüsteem on andmekogu, milles peetakse arvestust riigikaitse planeerimise ning kaitsevõime korraldamisega seotud andmete, rahu- ja sõjaaja äriprotsesside haldamise, rahu- ja sõjaaja võimete ning ressursside, hankevajaduse kavandamise ja eelarveliste otsuste tegemise ning Kaitseministeeriumi valitsemisala strateegiliste andmevarade üle. (2) Kaitseplaneerimise infosüsteemi vastutav töötleja on Kaitseministeerium. (3) Kaitseplaneerimise infosüsteemis töödeldakse järgmisi isikuandmeid: 1) isiku üldandmed; 2) isiku hariduse ja töökogemuse andmed; 3) isiku kaitseväekohustuslase tervisenõuetele vastavuse andmed. (4) Kaitseplaneerimise infosüsteemi põhimääruse kehtestab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse. 1) infosüsteemi ülesehitus; 2) infosüsteemi vastutava ja volitatud töötleja ülesanded; 3) infosüsteemi kogutavate andmete täpsem koosseis ja isikuandmete säilitamise täpsem tähtaeg; 4) andmeandjad ja nende edastatavad andmed; 5) andmevahetus teiste andmekogudega; 6) andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord; 7) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 8) muud korraldusküsimused. (5) Kaitseplaneerimise infosüsteemi andmeid säilitatakse tähtajatult, kui põhimääruses ei ole sätestatud lühemat tähtaega. Kaitseplaneerimise infosüsteemi kantud isikuandmeid säilitatakse pärast isiku kaitseväekohustuse lõppemist või surma järgmiselt: 66  EELNÕU 22.05.2025 1) isikut tuvastavad andmed ja andmed isiku kaitseväeteenistuse käigu kohta kuni 50 aastat; 2) kõik teised registrisse kantud isikuandmed kuni kümme aastat. 10. peatükk Rahvusvaheline sõjaline koostöö 1. jagu Rahvusvahelise sõjalise koostöö üldnõuded § 135. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemine (1) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemine on: 1) Kaitseväe kasutamine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil; 2) Kaitseväe osalemine rahvusvahelisel sõjalisel õppusel; 3) välisriigi relvajõududele Eesti Vabariigi territooriumil ajutise viibimise võimaldamine seadusega sätestatud alustel ja korras; 4) rahvusvahelise sõjalise peakorteri staatuse tunnustamine, peakorteri tegevuses osalemine ja selle tegevuse toetamine; 5) Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamine, elluviimine ning selleks abi andmine ja vahendamine ning riigihangete korraldamine. (2) Põhja-Atlandi lepingu artiklite 4 ja 5 rakendamise korra ning Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõike 7 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 222 rakendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega. (3) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata kaitseväelasele, kes töötab Eesti Vabariigi välisesinduses, ega välisriigi relvajõudude liikmele, kes töötab välisriigi diplomaatilises esinduses või konsulaarasutuses. (4) Rahvusvahelises sõjalises koostöös kasutab Kaitsevägi jõudu Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud korras. (5) Käsuõigus antakse üle ja võetakse vastu Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud korras. (6) Välisriigis viibivale kaitseväelasele, Kaitseväega töösuhtes olevale muule isikule ja temaga kaasas olevale ülalpeetavale kohaldatakse Eesti õigusakte niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas välislepinguga ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega. (7) Eesti Vabariigi territooriumil viibivale välisriigi relvajõudude liikmele ning välisriigi relvajõude saatvale nende teenistuses olevale tsiviilisikule ja tema ülalpeetavale kohaldatakse Eesti õigusakte niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas välislepinguga ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega. (8) Eesti Vabariigi territooriumil viibivate välisriigi relvajõudude asjaomane ametiasutus ja ametiisik võivad Eesti Vabariigis teostada oma riigi relvajõudude liikme ning tema ülalpeetava suhtes distsiplinaar- ja kriminaaljurisdiktsiooni, kui selline õigus on neile antud selle riigi õigusaktidega ja kui see on kooskõlas asjakohase välislepinguga ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega. 67  EELNÕU 22.05.2025 (9) Kaitsevägi sõlmib sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri või tema volitatud isiku nõusolekul rahvusvahelisi kokkuleppeid. (10) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus korraldab ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamisel ja elluviimisel ning muu hulgas sõjalise abi andmiseks ja vahendamiseks riigihankeid. § 136. Rahvusvaheline sõjaline operatsioon Rahvusvaheline sõjaline operatsioon on: 1) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja artiklis 51 tunnustatud õigusel põhineva välislepinguga või muul viisil seaduslikult võetud kohustuse täitmiseks korraldatav kollektiivse enesekaitse operatsioon (edaspidi kollektiivse enesekaitse operatsioon); 2) Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja VI või VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatav sõjaline operatsioon ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas olev muu sõjaline operatsioon (edaspidi muu rahvusvaheline sõjaline operatsioon). 2. jagu Rahvusvaheline sõjaline koostöö väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi § 137. Kaitseväe kasutamine kollektiivse enesekaitse operatsioonil (1) Kaitseväe kasutamise kollektiivse enesekaitse operatsioonil otsustab Riigikogu järgmiselt: 1) ratifitseerib kollektiivse enesekaitse põhimõtet sätestava välislepingu; 2) teeb asjakohase otsuse, kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud välislepingut ei ole sõlmitud. (2) Korralduse alustada osalemist ja lõpetada üksuste osalemine kollektiivse enesekaitse operatsioonil annab Kaitseväele Vabariigi Valitsus. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. § 138. Kaitseväe kasutamine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil (1) Kaitseväe kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil otsustab Riigikogu igal üksikjuhul eraldi otsusega, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erandeid. (2) Riigikogu ei tee Kaitseväe kasutamise kohta muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil eraldi otsust, kui kohustus kasutada Kaitseväge sellisel operatsioonil tuleneb ratifitseeritud välislepingust. (3) Kaitseväe kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi ja Euroopa Liidu kiirreageerimisjõudude koosseisus otsustab Riigikogu enne Kaitseväe üksuse asumist kiirreageerimisvalmidusse. Riigikogu määrab rahvusvahelise organisatsiooni või liikmesriigi, kelle kiirreageerimisjõudude 68  EELNÕU 22.05.2025 koosseisus Kaitseväe üksus tegutseb, ning nende kaitseväelaste piirarvu, kes võivad konkreetsel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleda. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud Riigikogu otsuse või välislepingu alusel annab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult välissuhtlemise valdkonna eest vastutava ministriga Kaitseväele korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. (5) Riigikogu määrab otsusega igaks aastaks nende kaitseväelaste piirarvu, kes võivad osaleda kiireloomulise vajaduse korral riigi julgeoleku huvides muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud Riigikogu otsuse alusel annab Kaitseväele korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Vabariigi Valitsus. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ning Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni esimehele. (7) Rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise sõjalise peakorteri juurde kaitseväeteenistuse seaduse § 115 lõike 1 punktide 1 ja 4 alusel lähetatud tegevväelane võib selle rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise sõjalise peakorteri koosseisus osaleda muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. § 139. Väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuva Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühise kaitse- ja julgeolekuprojekti kavandamisel ning elluviimisel Kaitseväe osalemise otsustamine (1) Kaitseväe osalemise väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuva Eesti Vabariigi ja rahvusvahelise organisatsiooni või välisriigi ühise kaitse- ja julgeolekuprojekti kavandamisel ja elluviimisel otsustab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud otsus, millega kaasneb Kaitseväe alaliste või ajutiste üksuste lähetamine väljapoole Eesti Vabariigi territooriumi, tehakse teatavaks Vabariigi Presidendile, Vabariigi Valitsusele, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. § 140. Väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval rahvusvahelisel sõjalisel õppusel Kaitseväe osalemise otsustamine Kaitseväe osalemise väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval rahvusvahelisel sõjalisel õppusel otsustab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister. 3. jagu Rahvusvaheline sõjaline koostöö Eesti Vabariigi territooriumil 69  EELNÕU 22.05.2025 § 141. Välisriigi relvajõudude viibimine Eesti Vabariigi territooriumil Välisriigi relvajõud võivad käesolevas seaduses sätestatud alustel ajutiselt viibida Eesti Vabariigi territooriumil, kui selle eesmärk on: 1) osalemine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil; 2) osalemine rahvusvahelisel sõjalisel õppusel; 3) osalemine rahvusvahelise sõjalise peakorteri tegevuses; 4) transiit; 5) ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamine ja elluviimine. § 142. Välisriigi relvajõudude Eesti Vabariiki saabumine, Eesti Vabariigis viibimine ja Eesti Vabariigist lahkumine (1) Välisriigi relvajõudude Eesti Vabariiki saabumiseks on vajalik käesoleva seaduse alusel antud luba. Loa võib anda kas ühe- või mitmekordseks piiriületuseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa alusel kannab Politsei- ja Piirivalveamet dokumenti, mille välisriigi relvajõudude liige ja tema ülalpeetav esitavad riigipiiri ületamisel või hiljem esimesel võimalusel, märke Eestis viibimise aluse ja aja kohta. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa pikendamisel või uue loa andmisel kannab Politsei- ja Piirivalveamet dokumenti uue märke. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud märget ei tehta välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava esitatud dokumenti, kui välisriigi relvajõudude Eestis viibimise eesmärk on osaleda rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil või kui märke tegemine ei ole praktilistel põhjustel võimalik. (4) Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava riigipiiri ületamisel esitatud dokumenti kantava Eestis viibimise aluse ja aja märke vormi kehtestab sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. (5) Välisriigi relvajõudude, välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava piiriületusest ning relvajõudude sõidukite ja kauba üle piiri toimetamisest teavitamise korra kehtestab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 143. Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmine (1) Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele ajutise riigis viibimise loa andmise otsustab: 1) Vabariigi Valitsus korraldusega, kui Eesti Vabariik ja asjaomane välisriik on kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osalised; 2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud välislepingu puudumise korral Riigikogu otsusega. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel antud korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel tehtud otsus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile ja Vabariigi Valitsusele. 70  EELNÕU 22.05.2025 (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud korda kohaldatakse ka välisriigi relvajõudude Eesti Vabariigi territooriumil ajutisele viibimisele, mille eesmärk on osaleda muu riigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil. § 144. Välisriigi relvajõududele Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa andmine muudel juhtudel Sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister võib anda välisriigi relvajõududele käskkirjaga loa viibida ajutiselt Eesti Vabariigi territooriumil järgmistel eesmärkidel: 1) osalemine Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel õppusel; 2) osalemine Eesti Vabariigi territooriumil asuva rahvusvahelise sõjalise peakorteri tegevuses; 3) ühise kaitse- ja julgeolekuprojekti elluviimine Eesti Vabariigi territooriumil. § 145. Välisriigi relvajõudude transiit (1) Välisriigi relvajõudude transiit käesoleva seaduse tähenduses on välisriigi relvajõudude viibimine Eesti Vabariigi territooriumil selle maismaaosa läbimiseks, välja arvatud käesoleva seaduse § 143 lõikes 4 sätestatud juhul. (2) Välisriigi relvajõududele transiidiloa andmise, kui Eesti Vabariik ja asjaomane välisriik on kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osalised, otsustab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister. (3) Kui Eesti Vabariigi ja välisriigi vahel ei ole sõlmitud kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldavat lepingut, otsustab relvajõududele transiidiloa andmise: 1) sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, kui üksuse isikkoosseisus on kuni 2000 liiget; 2) Vabariigi Valitsus korraldusega, kui üksuse isikkoosseisus on 2001 kuni 5000 liiget; 3) Riigikogu otsusega, kui üksuse isikkoosseisus on rohkem kui 5000 liiget. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud käskkiri ja punktis 2 nimetatud korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. (5) Riigikogu võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud käskkirja ja punktis 2 nimetatud korralduse kehtivuse peatada ja teha uue otsuse. § 146. Välisriigi relvajõudude õigus kasutada jõudu (1) Käesoleva seaduse § 143 alusel Eesti Vabariigi territooriumil viibivad välisriigi relvajõud võivad Eesti Vabariigi territooriumil kasutada jõudu rahvusvahelise sõjalise operatsiooni eesmärkide saavutamiseks. (2) Käesoleva seaduse §-de 144 ja 145 alusel Eesti Vabariigi territooriumil viibivad välisriigi relvajõud võivad kasutada jõudu, kui see on vajalik Kaitseväe toetamiseks rahuajal väljastpoolt Eesti Vabariigi territooriumi Eesti Vabariigi vastu suunatud ründe tõrjumisel. Jõu kasutamise alustamine otsustatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 46 lõikes 2 sätestatud korras. 71  EELNÕU 22.05.2025 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud õiguse kasutamise korral teeb Riigikogu või Vabariigi Valitsus käesoleva seaduse § 143 alusel viivitamata otsuse välisriigi relvajõudude edasise viibimise kohta Eesti Vabariigi territooriumil. (4) Välisriigi relvajõud lähtuvad Eesti Vabariigi territooriumil jõu kasutamisel välislepingutest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest, rahvusvahelise organisatsiooni ja asjaomase välisriigi kehtestatud jõu kasutamise korrast ning Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse antud õigustest ning seatud piirangutest. § 147. Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava Eesti Vabariigis viibimise seaduslik alus (1) Käesoleva seaduse § 142 lõikes 1 sätestatud luba on seaduslik alus ainult Eesti Vabariigi territooriumil viibimiseks. (2) Välisriigi relvajõudude liikme ülalpeetaval on õigus Eestis viibida koos välisriigi relvajõudude liikmega, kes viibib Eestis käesoleva seaduse § 142 lõikes 1 sätestatud loa alusel. Ülalpeetaval on lubatud Eestis viibida ja töötada nimetatud loa kehtivusajal. (3) Välislepingus sätestatud juhul võib sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister lubada ülalpeetaval viibida ja töötada Eestis loa kehtivusajast kauem. (4) Käesoleva seaduse tähenduses on isik ülalpeetav, kui see tuleneb välislepingust. § 148. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalev muu isik Välislepinguga võetud kohustuste täitmiseks kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 141–145 ja 147 välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava kohta sätestatut ka välisriigi relvajõude saatvale nende teenistuses olevale tsiviilisikule, välisriigi relvajõudude lepingupartneri töötajale, rahvusvahelise sõjalise õppeasutuse personali liikmele ja õppurile, rahvusvahelise sõjalise peakorteri personali liikmele, peakorteri lepingupartneri töötajale ning nimetatud isikute ülalpeetavatele. § 149. Lennu- ja laevaloa väljastamine (1) Välisriigi sõjalaevale Eesti territoriaal- või sisevetesse ja piiriveekogu Eestile kuuluvasse osasse sisenemise loa (edaspidi laevaluba) ning välisriigi riiklikule õhusõidukile Eesti õhuruumi sisenemise, Eesti Vabariigi territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise loa (edaspidi lennuluba) annab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevaloa ja lennuloa andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba võib olla ühe- või mitmekordne. 11. peatükk 72  EELNÕU 22.05.2025 Riigivastutuse erandid 1. jagu Riigivastutuse erandid kriisiolukorra ajal § 150. Riigivastutuse erandid riigikaitselise kriisiolukorra ajal (1) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal tekitatud kahju hüvitatakse käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras. (2) Kahju ei hüvitata, kui seaduses on ette nähtud õiglase hüvitise või sotsiaalse tagatise maksmine, samuti kui käesoleva seadusega on kahju hüvitamine välistatud. § 151. Kahju hüvitamine riigikaitselise kriisiolukorra ajal (1) Isikul on õigus nõuda sellise kahju hüvitamist, mille on talle õigusvastaselt tekitanud haldusorgan või kodanikukohustust täitev isik või seaduse alusel kaasatud muu isik, või selle asemel õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist. (2) Õiguspäraselt tekitatud kahju ei hüvitata. Isik võib taotleda käesoleva seaduse § 154 alusel õiglase hüvitise maksmist. (3) Kahju kannatanud isikule hüvitab kahju selle hüvitamiseks kohustatud isik. Kahju hüvitamiseks kohustatud isik määratakse kindlaks riigivastutuse seaduse §-s 12 sätestatud korras. Kui kahju tekitas füüsiline isik, kes täitis ühekordset kriisiülesannet, hüvitab kahju ühekordse kriisiülesande määranud asutus. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kahju hüvitamiseks kohustatud isik võib sõltumata kahju kannatanud isiku tahtest kõrvaldada kahju põhjustanud haldusaktiga või tehtud toiminguga tekitatud õigusvastased tagajärjed. § 152. Hüvitatav kahju riigikaitselise kriisiolukorra ajal (1) Isikule hüvitatakse otsene varaline kahju. Varaline kahju hüvitatakse rahas. (2) Kui isikul jääb tema suhtes õigusvastaselt kohaldatud piirava meetme tõttu saamata tulu, mille saamine riigikaitselise kriisiolukorra ajal oleks asjaoludest hoolimata olnud tõenäoline, ning selle hüvitamata jätmine oleks isiku suhtes erakordselt ebaõiglane, võib isik nõuda kahju hüvitamist. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal tekkinud saamata jäänud tulu ei hüvitata. (3) Õigusvastaselt isiku surma põhjustamise, isikule kehavigastuse tekitamise, isiku tervise kahjustamise, piinamise, julma või alandava kohtlemise või isikult ebaseaduslikult vabaduse võtmise korral võib isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju hüvitist võib nõuda ka isiku lähedane võlaõigusseaduse § 134 lõikes 3 sätestatud juhul. (4) Hüvitise suuruse määramisel lähtutakse riigivastutuse seaduse §-st 13. § 153. Kahju hüvitamise kord riigikaitselise kriisiolukorra ajal 73  EELNÕU 22.05.2025 (1) Kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile kolme aasta jooksul arvates päevast, millal isik kahjust teada sai või pidi teada saama. Nimetatud tähtaeg peatub riigikaitselise kriisiolukorra ajaks. (2) Kui kahju tekitas füüsiline isik, kes täitis kodanikukohustust, või juriidiline isik, kes täitis haldusorgani volitusel haldusülesannet, esitatakse taotlus haldusorganile, kes määras kodanikukohustuse või andis volituse haldusülesande täitmiseks. (3) Kahju hüvitamise taotluse lahendab haldusorgan ühe aasta jooksul taotluse saamisest arvates. (4) Kahju hüvitamise, sealhulgas selle asemel õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise täpsemad tingimused, ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 2. jagu Õiglane hüvitis § 154. Õiglase hüvitise maksmine (1) Haldusorgan maksab isikule õiglase hüvitise eelkõige kodanikukohustuse ja ühekordse kriisiülesande ja käesoleva seaduse § 155 alusel otsustatud erandi rakendamisel ning isikule kuuluva asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise eest ning olukorras, kus konkreetset isikut on koormatud teistega võrreldes palju rohkem. (2) Õiglase hüvitise saamiseks peab isik esitama taotluse. Isik võib loobuda õiglasest hüvitisest. (3) Õiglast hüvitist makstakse rahas, kui käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Õiglase hüvitise asemel võib isikule määrata muu toetuse või abi, kui muu toetus või abi tagaks isikule parema toimetuleku, või isiku huvide kahjustamise hüvitada muul sobivamal viisil. (4) Isikule hüvitatakse kodanikukohustuse täitmine õiglases ulatuses. Isikule ei maksta õiglast hüvitist ulatuses, milles tööandja säilitab isikule kohustuse täitmise ajaks tema senise töötasu või palga. Isikule ei hüvitata saamata jäänud tulu. (5) Isikule hüvitatakse ühekordse kriisiülesande täitmisega tekkinud otsesed kulud õiglases ulatuses. Ei hüvitata tekkinud kulu ulatuses, milles ühekordse kriisiülesandega isikul on võimalik hüvitist saada mujalt, või kui kahju tekkis lahingutegevuse käigus. (6) Isikule hüvitatakse asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamisega tekkinud otsesed kulud õiglases ulatuses. Isikule ei maksta õiglast hüvitist juhul, kui tal on võimalik hüvitist saada mujalt, kui kahju tekkis lahingutegevuse käigus või asi võeti sundkasutusse või sundvõõrandati seetõttu, et isik jättis täitmata seadusest tulenevad nõuded, või kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 74  EELNÕU 22.05.2025 (7) Kui sundkasutusse võetud asi on muutunud kasutamiskõlbmatuks, võib õiglase hüvitise asendada samaväärse asjaga. (8) Kodanikukohustuse täitmise eest maksab õiglast hüvitist avaliku võimu kandja, kes selle määras. (9) Õiglase hüvitise maksmise täpsemad tingimused, ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 155. Õiglane hüvitis makseteenuse osutajatele (1) Vabariigi Valitsus võib korraldusega otsustada makseteenuste toimimise valdkonna elutähtsa teenuse osutaja makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktides 3, 4 ja 7 nimetatud makseteenuse osutamisel kasutada isikut tõendavasse dokumenti kantud digitaalset tuvastamist võimaldavat sertifikaati, mille kehtivust ei ole võimalik kriisiolukorrast tulenevalt kontrollida. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korralduses võib Vabariigi Valitsus lisaks ette näha: 1) elutähtsa teenuse osutaja, kelle suhtes erand kehtib; 2) makseteenused, mille suhtes erand kehtib; 3) erandi kehtivuse tähtaja; 4) maksetehingu lubatud suurima väärtuse; 5) muud asjaolud, mis on olulised erandi kasutamisel. (3) Vabariigi Valitsuse otsusel makstakse makseteenuse osutajale käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud erandi rakendamise korral õiglast hüvitist, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) elektroonilise isikutuvastamise, autentimise ja digitaalse allkirjastamise valdkonna elutähtsa teenuse osutaja ei taganud isikut tõendavasse dokumenti kantud digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi kontrolli; 2) alternatiivsed lahendused digitaalseks isiku tuvastamiseks ja maksete kinnitamiseks puuduvad või ei ole mõistliku aja jooksul rakendatavad; 3) maksetehing on tehtud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse kehtivuse ajal ja vastab otsusega kehtestatud tingimustele ja 4) maksetehing tehti kehtetut digitaalset tuvastamist võimaldavat sertifikaati kasutades. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud õiglase hüvitise taotlemise ning maksmise täpsemad tingimused, korra ja ulatuse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 3. jagu Kahju hüvitamine rahvusvahelises sõjalises koostöös § 156. Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamine (1) Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitatakse välislepingus sätestatud tingimustel ja korras. Kahju hüvitamisel kohaldatakse riigivastutuse seadust, kui see ei ole vastuolus Riigikogu ratifitseeritud välislepinguga. 75  EELNÕU 22.05.2025 (2) Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise otsustab Kaitsevägi, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. (3) Kaitsevägi võib välislepingu või ametkondliku välislepingu alusel või kui see on vajalik riigi välissuhtluse ja rahvusvahelise sõjalise koostöö huvides hüvitada kahju, mille eest Eesti riik ei vastuta. (4) Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemise, kahju hüvitamise ja hüvitisest loobumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 12. peatükk Järelevalve 1. jagu Riiklik järelevalve § 157. Riikliku järelevalve ülesande täitmise ja erimeetme kohaldamise õiguse volitamine (1) Vabariigi Valitsus võib määrusega volitada valitsusasutuse täitma riikliku järelevalve ülesannet käesolevas seaduses või muus seaduses sätestatud püsiva kriisiülesande täitmise üle, kui seadusega ei ole antud seda ülesannet muule valitsusasutusele. (2) Vabariigi Valitsus võib määrusega volitada valitsusasutuse täitma riikliku järelevalve ülesannet käesolevas seaduses sätestatud piirava meetme täitmise üle ja kohaldama korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve erimeedet. (3) Vabariigi Valitsus võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruses kindlaks määrata valitsusasutuse, kes võib piirava meetme täitmise üle riikliku järelevalve ülesande tegemisel kasutada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras. (4) Korrakaitseseaduses sätestatud erimeetme ja vahetu sunni kohaldamise ülesannet ei või valitsusasutus määrata isikule, kellel puuduvad selleks vajalikud teadmised ja oskused. § 158. Haldussunnivahendi kohaldamine (1) Riiklikku järelevalve tegija võib rakendada ettekirjutuse täitmiseks asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär füüsilise isiku suhtes on 9600 eurot ja juriidilise isiku suhtes 30 000 eurot. (2) Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib sõjaseisukorra ajal ajutiselt võtta üle ettevõtte valduse, kui juriidiline isik ei täida temale piirava meetme täitmise tagamisel ettekirjutusega pandud kohustust. § 159. Riikliku järelevalve tegemine kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel (1) Käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise nõuete täitmise üle tehakse riiklikku järelevalvet järgmiselt: 76  EELNÕU 22.05.2025 1) käesoleva seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse nõuete, § 75 lõikes 11, § 77 lõigetes 3 ja 4 ning § 78 lõikes 1 või seaduses ja selle alusel sätestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutus ning finantsjärelevalve subjektide suhtes Finantsinspektsioon; 2) käesoleva seaduse § 19 lõike 7 alusel kehtestatud ajutiselt või alaliselt kaitstavate olulise tähtsusega objektide, välja arvatud sõjalise riigikaitse toimimisega seotud ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutuses olevad objektid, kaitse nõuete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet Kaitsepolitseiamet; 3) käesoleva seaduse § 89 lõigete 3 ja 4 ja § 91 lõike 1 nõuete ning § 89 lõike 8, § 90 lõike 4, § 91 lõike 3 ja § 92 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet Päästeamet. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks võib Kaitsepolitseiamet kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut. § 160. Riikliku järelevalve erimeetmed kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise nõuete täitmise tagamisel Riikliku järelevalve tegemisel võib käesoleva seaduse § 157 lõikes 1 ja §-s 159 sätestatud haldusorgan kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras. § 161. Riikliku järelevalve tegemine piiravate meetmete täitmise tagamisel (1) Käesolevas seaduses sätestatud piirava meetme täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet piiravat meedet kohaldanud valitsusasutus või Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. (2) Käesoleva seaduse §-des 53 ja 54 sätestatud piirava meetme täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet Politsei- ja Piirivalveamet riigipiiri seaduses sätestatud alustel ja korras. (3) Käesoleva seaduse §-s 61 sätestatud vallasasjade riiki sisseveo ja riigist väljaveo tingimuste täitmise kontrollimisel teevad riiklikku järelevalvet Maksu- ja Tolliamet ning Politsei- ja Piirivalveamet riigipiiri seaduses ja tollialastes õigusaktides sätestatud alustel ja korras. § 162. Riikliku järelevalve erimeetme kohaldamine piiravate meetmete üle järelevalve tegemisel Piiravat meedet kohaldanud valitsusasutus või Vabariigi Valitsuse volitatud muu valitsusasutus võib piirava meetme täitmise üle riikliku järelevalve tegemisel kohaldada temale käesoleva seaduse § 157 lõike 2 alusel määrusega volitatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. 163. Vahetu sunni kohaldamine piiravate meetmete üle järelevalve tegemisel Kui piirava meetme täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik, võib piirava meetme täitmise üle riikliku järelevalve tegemisel kohaldada 77  EELNÕU 22.05.2025 vahetut sundi Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi ja käesoleva seaduse § 157 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras. 2. jagu Haldusjärelevalve § 164. Haldusjärelevalve tegemine (1) Käesoleva seaduse § 33 alusel antud ühekordse kriisiülesande täitmise üle teeb haldusjärelevalvet ülesande andnud haldusorgan või tema volitatud haldusorgan. (2) Käesoleva seaduse § 19 lõike 7 alusel kehtestatud ajutiselt või alaliselt kaitstavate olulise tähtsusega objektide kaitse nõuete täitmise üle teeb haldusjärelevalvet Kaitsepolitseiamet ning sõjalise riigikaitse toimimisega seotud ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutuses olevate objektide korral Kaitsevägi. (3) Käesoleva seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse nõuete, § 75 lõikes 11, § 77 lõigetes 3 ja 4 ning § 78 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmise üle teeb haldusjärelevalvet elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema § 74 lõike 4 alusel määratud asutus. (4) Käesoleva seaduse § 89 lõigete 3 ja 4 ja § 91 lõike 1 nõuete ning § 89 lõike 8, § 90 lõike 4, § 91 lõike 3 ja § 92 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete täitmise üle teeb haldusjärelevalvet Päästeamet. (5) Haldusjärelevalve tegija võib lisaks Vabariigi Valitsuse seaduse § 752 lõikes 1 sätestatud haldusjärelevalve meetmetele teha ettekirjutuse järelevalvatava tegevuse õiguspäraseks ja otstarbekaks täitmiseks. (6) Ettekirjutuse täitmiseks võib rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär füüsilise isiku suhtes on 9600 eurot ja juriidilise isiku suhtes 30 000 eurot. (7) Käesolevas paragrahvis sätestatud haldusjärelevalve tegemisel võivad Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi kohaldada vastavalt julgeolekuasutuste seaduses või Kaitseväe korralduse seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut. § 165. Haldusjärelevalve tegemine kohaliku omavalitsuse üksuse püsiva kriisiülesande täitmise üle (1) Käesoleva seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud püsiva kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse haldusjärelevalvet järgmiselt: 1) käesoleva seaduse § 83 lõike 1 punktides 1 ja 11 sätestatud ülesannete üle teeb haldusjärelevalvet Päästeamet; 2) käesoleva seaduse § 83 lõike 1 punktides 2–9 sätestatud ülesannete üle teeb haldusjärelevalvet Sotsiaalkindlustusamet; 78  EELNÕU 22.05.2025 4) käesoleva seaduse § 83 lõike 1 punktis 10 sätestatud ülesande üle teeb haldusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusorgan võib haldusjärelevalve tegemisel kohaldada Vabariigi Valitsuse seaduse § 752 lõikes 1 sätestatud haldusjärelevalve meetmeid ja teha ettekirjutuse kohaliku omavalitsuse üksusele pandud ülesande õiguspäraseks täitmiseks. (3) Ettekirjutuse kohaliku omavalitsuse üksusele pandud ülesande õiguspäraseks ja otstarbekaks täitmiseks võib teha juhul, kui vastava ülesande täitmise laadi ja mahtu arvestades on tegemist riikliku kohustusega. (4) Ettekirjutuse täitmiseks võib rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär on 30 000 eurot. 3. jagu Järelevalve õigusaktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle kriisiolukorra ajal § 166. Järelevalve kriisiolukorra ajal tehtud otsuste üle (1) Järelevalvet selle üle, kas kriisiolukorra kehtestamise, eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise ja lõpetamise ning nende pikendamise ning Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmise otsus vastavad põhiseadusele, seadustele ja välislepingule, teeb õiguskantsler. (2) Järelevalvet selle üle, kas kriisiolukorra lõpetamata jätmine ja kriisiolukorra ajal vastu võetud üldkorralduste kehtetuks tunnistamine on õiguspärane, teeb õiguskantsler. (3) Kui õiguskantsler leiab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus või kriisiolukorra lõpetamata jätmine ja kriisiolukorra ajal vastu võetud üldkorralduste kehtetuks tunnistamine on kas täielikult või osaliselt põhiseaduse, seaduse või välislepinguga vastuolus, esitab ta viivitamata vastava otsuse tegijale taotluse viia otsus vastavusse põhiseaduse, seaduste või välislepinguga. Kui otsuse kehtestaja seda õiguskantsleri määratud tähtaja jooksul ei tee, on õiguskantsleril õigus pöörduda Riigikohtu poole taotlusega peatada otsuse kehtivus kuni selle põhiseaduse, seaduse või välislepinguga kooskõlla viimiseni. (4) Riigikohus lahendab taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse 3. peatükis sätestatud korras. § 167. Järelevalve kriisiolukorra ajal vastu võetud õigustloova akti ja üldkorralduse üle (1) Järelevalvet kriisiolukorra ajal vastu võetud õigustloova akti ja üldkorralduse põhiseadusele, seadustele ja välislepingutele vastavuse üle teeb õiguskantsler õiguskantsleri seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. (2) Kui õiguskantsler leiab, et kriisiolukorra ajal vastu võetud õigustloov akt või üldkorraldus ei vasta kas täielikult või osaliselt põhiseadusele, seadusele või välislepingule, teeb ta akti või 79  EELNÕU 22.05.2025 üldkorralduse vastu võtnud organile ettepaneku viia akt või üldkorraldus või selle säte 20 päeva jooksul kooskõlla põhiseaduse, seaduse või välislepinguga. (3) Kui õigustloova akti või üldkorralduse vastu võtnud organ ei ole õiguskantsleri määratud tähtaja jooksul akti või üldkorraldust põhiseaduse, seaduse või välislepinguga kooskõlla viinud, teeb õiguskantsler viivitamata Riigikohtule ettepaneku tunnistada õigustloov akt või üldkorraldus või selle säte kehtetuks. (4) Riigikohus lahendab taotluse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse 2. peatükis sätestatud korras. 13. peatükk Vastutus § 168. Elutähtsa teenuse osutaja kohustuste rikkumine (1) Elutähtsa teenuse osutajale käesoleva seaduse § 75 lõike 11 punktides 1–7 ja 10 ning § 78 lõikes 1 kehtestatud kohustuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 169. Kriisiolukorra lahendamiseks antud haldusakti täitmata jätmine (1) Käesoleva seaduse 5. peatüki 2.–4. jaos sätestatud piirava meetme kohaldamise haldusakti täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 170. Kriisiülesande täitmata jätmine või selle väiksemas ulatuses või tingimustele mittevastav täitmine (1) Kriisiülesande täitmata jätmise või selle väiksemas ulatuses või tingimustele mittevastava täitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 171. Kodanikukohustuse täitmata jätmine või selle täitmise võimatusest teatamata jätmine (1) Kodanikukohustuse mõjuva põhjuseta täitmata jätmise või selle täitmise võimatusest teatamata jätmise eest – 80  EELNÕU 22.05.2025 karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui isikut on varem karistatud sama teo eest, – karistatakse arestiga. § 172. Kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmine kriisiülesandega ameti- või töökohal (1) Kriisiülesandega ameti- või töökohal kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui isikut on varem karistatud sama teo eest, – karistatakse arestiga. § 173. Asja sundkasutusse võtmise ja asja sundvõõrandamise takistamine (1) Asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise takistamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 174. Kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku asja sundkasutusse andmise ja asja sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmine (1) Kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku asja sundkasutusse andmise või asja sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmise või selle täitmise võimatusest teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud väärteo katse on karistatav. § 175. Alaliselt ja ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti füüsilise kaitse nõuete rikkumine (1) Alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti füüsilise kaitse nõuete rikkumise eest objekti valdaja töötaja või ametniku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. 81  EELNÕU 22.05.2025 § 176. Menetlus (1) Käesoleva seaduse §-des 168 ja 169 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet. (2) Käesoleva seaduse §-s 170 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on ministeerium, kelle valitsemisalasse kuuluv kriisiülesanne täitmata jäetakse. Ministeerium võib oma valitsemisalas määrata ametiasutused, kes selle ministeeriumi valitsemisalas toimunud kriisiülesannete rikkumistega seoses väärteomenetlust läbi viivad. (3) Käesoleva seaduse §-s 171 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on kodanikukohustuse täitmise kohustuse pannud valitsusasutus. (4) Käesoleva seaduse §-s 172 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on: 1) ministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub küsimus, mille lahendamiseks kriisiülesandega ameti- või töökoht on moodustatud; 2) valla- ja linnavalitsus tema korraldatava elutähtsa teenuse osutaja juures moodustatud kriisiülesandega ameti- või töökoha korral; 3) Politsei- ja Piirivalveamet käesoleva seaduse § 100 lõikes 3 nimetatud kriisiülesandega ametikoha korral. (5) Käesoleva seaduse §-des 173 ja 174 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on: 1) Politsei- ja Piirivalveamet, välja arvatud käesoleva lõike punktides 2 ja 3 sätestatud juhul; 2) Kaitsevägi, kui asja võtab sundkasutusse või sundvõõrandab Kaitsevägi või Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus; 3) Päästeamet, kui asja võtab sundkasutusse või sundvõõrandab Päästeamet. (6) Käesoleva seaduse §-s 175 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on: 1) Kaitsepolitseiamet; 2) sõjalise riigikaitse toimimisega seotud ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutuses oleva objekti korral Kaitsevägi. 14. peatükk Rakendussätted § 177. Üleminekusätted (1) Enne 2024. aasta 18. oktoobrit käesoleva seaduse § 75 lõike 1 tingimustele vastavad isikud loetakse elutähtsa teenuse osutajaks päevast, mil isik esmakordselt täitis hädaolukorra seaduse ja § 75 lõike 1 tähenduses tingimused, mille täitmise korral loeti ettevõtjana tegutsev isik elutähtsa teenuse osutajaks. (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist hädaolukorra seaduse alusel haldusaktiga elutähtsa teenuse osutajaks määratud isikud loetakse käesoleva seaduse tähenduses elutähtsa teenuse osutajaks nende määramisest arvates. 82  EELNÕU 22.05.2025 (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetud isikute kohta ei koostata käesoleva seaduse § 75 lõikes 3 nimetatud haldusakti ja nende suhtes kohaldatakse hädaolukorra seaduses sätestatud kohustuse täitmise tähtaegu. (4) Enne käesoleva seaduse jõustumist hädaolukorra seaduse alusel kinnitatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan kehtib kuni käesoleva seaduse § 13 lõike 3 alusel riskianalüüsi ja § 15 lõike 7 alusel kriisiplaani kinnitamiseni. (5) Elutähtsa teenuse osutaja teeb käesoleva seaduse §-s 77 nimetatud taustakontrolli esmakordselt kuue kuu jooksul pärast käesoleva seaduse nõuetele vastava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi kinnitamist. (6) Enne käesoleva seaduse jõustumist riigikaitseseaduse alusel kehtestatud riigikaitse strateegiline arengudokument kehtib kuni käesoleva seaduse § 7 lõike 2 alusel riigikaitse strateegilise arengudokumendi kehtestamiseni. (7) Enne käesoleva seaduse jõustumist hädaolukorra seaduse alusel koostatud elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia kehtib kuni käesoleva seaduse §-s 81 nimetatud elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia ajakohastamiseni. (8) Hädaolukorra seaduse § 91 alusel koostatud üleriigiline riskianalüüs kehtib kuni käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud üleriigilise riskianalüüsi koostamiseni. (9) Riigikaitseseaduse § 7 lõike 4 alusel kehtestatud riigi kaitsetegevuse kava kehtib kuni käesoleva seaduse § 14 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsuse kriisiplaani kehtestamiseni. (10) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksus, koostab käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele vastava riskianalüüsi ja kriisiplaani 2027. aasta 31. detsembriks. (11) Enne käesoleva seaduse jõustumist koostatud hädaolukorra lahendamise plaanid kehtivad kuni käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuetele vastavate kriisiplaanide koostamise ja kinnitamiseni. (12) Käesoleva seaduse § 89 lõikes 3 sätestatud varjendi rajamise nõuet ei kohaldata hoonele, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2026. aasta 1. juulit. (13) Käesoleva seaduse § 89 lõikes 4 sätestatud varjendi rajamise nõuet ei kohaldata hoonele, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2028. aasta 1. juulit. (14) Varjendi rajamise kohustusega hoone, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2026. aasta 1. juulit, ja käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud hoone omanik omanik: 1) koostab käesoleva seaduse § 91 lõikes 1 sätestatud varjumisplaani hiljemalt 2027. aasta 1. juuliks; 2) varjumiskoha kohandamise võimaluse korral kohandab hoone või selle osa varjumiskohaks hiljemalt 2028. aasta 1. juuliks. 83  EELNÕU 22.05.2025 (15) Enne käesoleva seaduse jõustumist riigikaitseseaduse ja selle alusel antud õigusaktide kohaselt määratud riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohad loetakse kriisiülesandega ameti- ja töökohtadeks, nendel olevate isikute töökohustus jätkub kuni selle lõppemiseni käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras ning selle rakendamist ja täitmist ei saa käesoleva seaduse § 101 lõike 4 alusel ning lõike 10 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustest lähtudes tähtajaliselt piirata, välja arvatud juhul, kui seda tehakse käesoleva seaduse jõustumisest arvates nelja kuu jooksul või kui riigikaitselise kriisiolukorra ajal ei otsusta Vabariigi Valitsus teisiti.. (16) Enne käesoleva seaduse jõustumist riigikaitseseaduse § 84 lõike 2 alusel määratud alaline riigikaitseobjekt loetakse käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 nimetatud alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks. (17) Käesoleva seaduse § 87 lõikes 4 nimetatud edastaja on kohustatud EE-ALARM-iga liituma hiljemalt 2028. aasta 1. juuliks. § 178. Abipolitseiniku seaduse muutmine Abipolitseiniku seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 421 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kriisiroll määratakse abipolitseinikule (edaspidi kriisirolliga abipolitseinik), kes annab nõusoleku abistada politseid enne kriisiolukorda, sealhulgas massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras, ja kriisiolukorra ajal (edaspidi kriisi lahendamine) ning kellel on ülesande täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.“; 2) paragrahvi 421 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõnad „riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal“ sõnadega „kriisiülesandega ameti- või töökohal“; 3) paragrahvi 423 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui kriisirolliga abipolitseinik nimetatakse sõjaaja ametikohale või kriisiülesandega ameti- või töökohale või tema ameti- või töökoht määratakse kriisiülesandega ameti- või töökohaks, peatub tema kriisirolliga abipolitseiniku staatus. Staatuse peatumiseks esitab isik Politsei- ja Piirivalveametile avalduse.“; 4) paragrahvi 423 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kriisirolliga abipolitseiniku staatus jätkub, kui isik vabastatakse kriisiülesandega ameti- või töökohalt või sõjaaja ametikohalt või tema ameti- või töökoht ei ole enam kriisiülesandega ameti- või töökoht. Staatuse jätkamiseks esitab isik Politsei- ja Piirivalveametile avalduse.“. § 179. Advokatuuriseaduse muutmine Advokatuuriseaduse 41. peatükki täiendatakse §-ga 642 järgmises sõnastuses: „§ 642. Riigi õigusabi osutamine kriisiolukorra ajal (1) Advokatuuri püsiv kriisiülesanne on korraldada kriisiolukorra ajal käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kriisiülesande täitmist ning tagada see oma liikmete kaudu. 84  EELNÕU 22.05.2025 (2) Kriisiolukorraks käesoleva paragrahvi tähenduses on kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses. (3) Advokatuuri juhatus määrab püsiva kriisiülesande täitmiseks vajaliku arvu riigi õigusabi osutajaid ja nimetab kriisiolukorra ajal riigi õigusabi osutamise kohustusega isikud, kellele võib nimetatud kohustuse määrata tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 100 lõike 4 alusel kriisiülesandega töökohale määramisele kohaldatavas korras. (4) Riigi õigusabi osutamine füüsilisele isikule kriisiolukorra ajal on püsiv kriisiülesanne, mida täidab riigi õigusabi seaduse § 5 lõikes 1 nimetatud riigi õigusabi osutaja, kes on määratud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel.“. § 180. Alkoholiseaduse muutmine Alkoholiseaduse § 36 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kriisiolukorra ajal selle lahendamise eesmärgil alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamise otsus jõustub allakirjutamisel, kui korralduses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.“. § 181. Asjaõigusseaduse muutmine Asjaõigusseaduse § 1581 lõike 11 kolmandat lauset täiendatakse pärast sõna „ehitis“ tekstiosaga „ning sireeniseade tsiviilkriisi ja riigikaitseseaduse § 87 lõike 9 tähenduses“. § 182. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 381 järgmises sõnastuses: „§ 381. Õhukvaliteedi taseme hindamine kriisiülesandena (1) Käesolevas jaotises sätestatud õhukvaliteedi taseme hindamine on püsiv kriisiülesanne, mida täidab isik, kellega on sõlmitud käesoleva seaduse § 30 lõikes 5 nimetatud haldusleping. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.“; 2) paragrahvi 55 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 87 lõike 9 tähenduses sireeniseadme tekitatud heli.“; 3) seaduse 8. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Riiklik ja haldusjärelevalve“; 4) seaduse 8. peatükki täiendatakse §-ga 2261 järgmises sõnastuses: „§ 2261. Haldusjärelevalve kriisiülesande täitmise üle (1) Käesoleva seaduse §-s 381 sätestatud kriisiülesande täitmiseks valmistumise üle teeb haldusjärelevalvet § 30 lõikes 5 nimetatud halduslepingus määratud asutus. 85  EELNÕU 22.05.2025 (2) Käesoleva seaduse §-s 381 sätestatud kriisiülesande täitmise õiguspärasuse ja otstarbekuse üle teeb haldusjärelevalvet Kliimaministeerium. (3) Kliimaministeerium võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud järelevalve tegemisel: 1) teha ettekirjutuse kriisiülesande õiguspäraseks ja otstarbekaks täitmiseks; 2) rakendada ettekirjutuse täitmiseks tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 164 lõikes 6 nimetatud sunnivahendeid.“. § 183. Autoveoseaduse muutmine Autoveoseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 4 asendatakse sõna „riigikaitseseaduse“ sõnadega „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse“; 2) paragrahvi 1 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesolevat seadust ei kohaldata autoveole, mida tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel riigikaitselise kriisiolukorra ajal kriisiülesande või kodanikukohustuse täitmiseks.“; 3) paragrahvi 36 lõike 4 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) mida kasutatakse päästesündmuse lahendamiseks, kriisiolukorra ajal, sealhulgas sõidukit, mida kasutatakse mitteärilisel humanitaarabi veol;“. § 184. Avaliku teabe seaduse muutmine Avaliku teabe seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 35 lõike 1 punktid 6–62 ja § 35 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keeld ei kehti, kui juurdepääsu teabele piiratakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 66 lõike 1 alusel.“; 3) seadust täiendatakse §-ga 584 järgmises sõnastuses: „§ 584. Teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alusel (1) Käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktide 6–62 ja § 35 lõike 2 punkti 5 kehtetuks muutumisest arvates jääb nende punktide alusel asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe juurdepääsupiirang kehtima vastavalt teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise ajal kehtinud nõuetele, kui teabele juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib. (2) Käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktide 6–62 ja § 35 lõike 2 punkti 5 kehtetuks muutumisest arvates võib teabevaldaja tunnistada selle teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 127 sätestatud alusel ja tähtajaks, kui teabele juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib.“. § 185. Avaliku teenistuse seaduse muutmine Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 86  EELNÕU 22.05.2025 1) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kriisiolukorra ajal võib vaba ametikoha tähtajaliselt täita ilma konkursita, kui konkursi korraldamine ei ole olukorra kiireloomulisuse tõttu võimalik ja kui ametikoha täitmine on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.“; 2) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kriisiolukorra ajal on ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus määratud ajaks ametisse nimetatud isiku nõusolekul tema teenistustähtaja lõppemisel pikendada teenistustähtaega, kui kriisiolukorrast tingituna ei ole võimalik ametikohta täita ja kui ametikoha täitmine on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. Tähtaega võib pikendada kuni 90 kalendripäeva kriisiolukorra lõppemisest arvates.“; 3) paragrahvi 83 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) aja-, asendus- või reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses viibimise ajaks;“; 4) paragrahvi 83 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 100 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) kes viibib aja-, asendus- või reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses.“. § 186. Eesti Panga seaduse muutmine Eesti Panga seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Eesti Panga püsivad kriisiülesanded on: 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud ülesanded; 2) Eesti Panga hallatavate maksesüsteemide toimimise tagamine; 3) finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine, sealhulgas finantskriiside lahendamisel osalemine; 4) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesannete täitmine.“; 2) paragrahvi 112 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga presidendi volitused on lõppenud ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga presidendi kandidaadi suhtes teostada kolme kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest arvates. Julgeolekukontrolli teostava asutuse juhi loal võib julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esineb riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või kui ühe kuu jooksul on võimalik sama lõike punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine. Julgeolekukontrolli teostamise tähtaja pikendamisest teavitatakse Vabariigi Presidenti, asjaomaseid valitsuskomisjone ning Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni.“. § 187. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine 87  EELNÕU 22.05.2025 Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 5 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „ Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 21 punktis 1“ tekstiosaga „Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 5“. § 188. Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) seadustikus asendatakse läbivalt sõna „riigikaitseobjekt“ sõnadega „alaliselt või ajutiselt kaitstav olulise tähtsusega objekt“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) varjendi rajamist;“; 3) paragrahvi 11 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „nõudeid“ tekstiosaga „,välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 21 sätestatud nõuete osas.“; 4) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Vabariigi Valitsus võib määrusega täpsustada ehitisele esitatavaid nõudeid käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 21 sätestatud nõuete osas.“; 5) paragrahvi 97 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 4“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 15“; 6) paragrahvi 97 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Kohalikke teid korrashoidev ettevõtja on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 9 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui kohaliku omavalitsuse üksus on ta haldusaktiga elutähtsa teenuse osutajaks määranud.“; 7) paragrahvi 97 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses: „(81) Käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud elutähtsa teenuse osutajate püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“; 8) paragrahvi 115 lõikes 11 asendatakse sõna „hädaolukorra“ sõnaga „kriisiolukorra“; 9) paragrahvi 130 lõiget 10 täiendatakse pärast sõna „tuleohutusnõuete“ sõnadega „ja varjendile esitatavate nõuete“; 10) paragrahvi 130 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses: „(14) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 97 lõikes 81 sätestatud elutähtsa teenuse nõuete täitmise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“. § 189. Elektrituruseaduse muutmine Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 88  EELNÕU 22.05.2025 1) paragrahvi 211 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 7 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja on:“; 2) paragrahvi 211 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab püsivat kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“; 3) paragrahvi 601 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Üliväikest eraldatud võrku ei või rajada piirkonda, kus tarbija on elutähtsa teenuse osutaja või alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja.“; 4) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 42 järgmises sõnastuses: „(42) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 211 lõikes 2 sätestatud elutähtsa teenuse nõuete täitmise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“. § 190. Elektroonilise side seaduse muutmine Elektroonilise side seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punktis 29 asendatakse sõna „hädaabiteenistuse“ sõnaga „häirekeskuse“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 464 järgmises sõnastuses: „464) ringhäälinguvõrgu teenus on ringhäälinguvõrgu kaudu osutatav üldkasutatav elektroonilise side teenus, millega tehakse avalikkusele kättesaadavaks meediateenus.“; 3) paragrahvi 211 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 211. Raadiosageduste haldamine ja kasutamine riigikaitselise kriisiolukorra ajal“; 4) paragrahvi 211 lõigetes 1 ja 2 asendatakse tekstiosa „kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal“ tekstiosaga „riigikaitselise kriisiolukorra ajal“; 5) paragrahvi 87 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Teenuse osutaja, kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat, on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktides 2, 13 ja 18 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja vastava teenuse puhul.“; 6) paragrahvi 87 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“; 7) seadust täiendatakse §-ga 881 järgmises sõnastuses: „§ 881. Riigisisene rändlusteenus 89  EELNÕU 22.05.2025 (1) Riigisisene rändlusteenus on rändlusteenus, millega elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja võimaldab teise elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja kliendil Eestis kasutada mobiiltelefoniteenust oma mobiilsidevõrgus. (2) Riigisisese rändlusteenuse võib võtta kasutusele Vabariigi Valitsuse otsusel erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui on tekkinud mobiilsidevõrgu taristu pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutamisel. (3) Riigisisese rändlusteenuse osutamise lõpetamise korralduse annab käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt Vabariigi Valitsus kohe, kui erakorraline või sõjaseisukord lõpeb või riigisisese rändlusteenuse osutamine pole enam vajalik. (4) Riigisisese rändlusteenuse osutamisel lähtub elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja järgmisest: 1) võimaldab teise elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja kliendile minimaalselt vajalikus ulatuses juurdepääsu oma mobiilsidevõrgule juurdepääsuvõrgu tasandil ja vajaduse korral kogu riigi territooriumi ulatuses; 2) vajaduse korral rakendab kõne- ja andmesideliikluse või sidevõrgu haldamise meetmeid, mis on vajalikud teenuse toimepidevuse võimaldamiseks ulatuses, milles see on tehniliselt võimalik selleks lisakulusid tegemata; 3) võimaldab riigisisese rändlusteenuse kasutamisel tehniliselt võimalikus ja optimaalses ulatuses vähemalt 4G võrgus toimivat mobiilset kõnet, SMS-lühisõnumiteenust ja mobiilset andmesideteenust. (5) Elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja võimaldab teise elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja kliendile riigisisese rändlusteenuse kasutamist tasuta. (6) Elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutajale hüvitatakse riigisisese rändlusteenuse osutamisega kaasnevad põhjendatud kulud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 154 ette nähtud õiglase hüvitise korda järgides. (7) Riigisisese rändlusteenuse osutamise valmisoleku loomise riist- ja tarkvara maksumus ning nende hoolduskulud hüvitatakse elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutajale riigieelarvest Justiits- ja Digiministeeriumi eelarve kaudu. Riist- ja tarkvara soetamise või väljavahetamise vajadus, soetamise viis ning soetamise ja hoolduskulude maksumus kooskõlastatakse Justiits- ja Digiministeeriumiga enne riist- või tarkvara soetamist või väljavahetamist. Nimetatud kulud hüvitatakse vastavalt Justiits- ja Digiministeeriumi ning sideettevõtja vahel sõlmitud lepingule. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud kulude hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 8) paragrahvi 903 tekstis asendatakse tekstiosa „Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 21 punktis 2“ tekstiosaga „Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 4“; 9) paragrahvi 98 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus ettekirjutusega nõuda, et sideettevõtja piiraks sideteenuse osutamist lõppkasutajale või juurdepääsu sidevõrgule, kui teenuse osutamine või juurdepääs kahjustab avalikku korda ähvardava olulise ohu väljaselgitamist või tõrjumist.“; 90  EELNÕU 22.05.2025 10) seaduse 91. peatükki täiendatakse §-ga 1006 järgmises sõnastuses: „§ 1006. Riigiside teenuste osutamiseks ja nende toimepidevuse tagamiseks asutatud riigi sihtasutuse, mille asutajaõigusi teostab Justiits- ja Digiministeerium, püsiv kriisiülesanne (1) Riigiside teenuste osutamiseks ja nende toimepidevuse tagamiseks asutatud riigi sihtasutuse, mille asutajaõigusi teostab Justiits- ja Digiministeerium, püsiv kriisiülesanne on tagada kriitilise tähtsusega side, mereraadioside ja operatiivraadioside toimimine vastavalt käesoleva seaduse §-des 1003–1005 sätestatud nõuetele ja teenuse osutamise lepinguga võetud kohustustele. (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.“; 11) paragrahvi 1051 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale võib edastada ohutuks tegutsemiseks juhiseid (edaspidi ohuteavitus) järgmistel juhtudel: 1) valitsusasutuse ning kriisiolukorra ajal ka kriisiolukorra juhi ja kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse otsusel, kui mobiiltelefoniteenuse kliendi ja rändlusteenuse kasutaja elule või tervisele esineb oht või sellise ohu lõppemise korral, arvestades, et oht elule või tervisele on eelkõige paljusid inimesi ohustav vahetult eelseisev või juba toimuv päästesündmus, katastroof või muu ootamatu olukord; 2) kriisiolukorra ajal valitsusasutuse või kriisiolukorra juhi otsusel riigi julgeolekut ohustava sündmuse või selle lõppemise korral; 3) Vabariigi Valitsuse või tema määratud valitsusasutuse otsusel tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 17 lõikes 1 nimetatud Vabariigi Valitsuse korraldatud õppuse läbiviimisel; 4) Kaitseväe otsusel kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõigete 3 ja 31 alusel läbiviidava sõjaväelise väljaõppe korral; 5) mitte rohkem kui üks kord aastas Päästeameti otsusel tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 87 lõike 2 tähenduses riikliku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM terviktestimiseks. “; 12) paragrahvi 133 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 87 lõikes 41 ja §-s 1006 sätestatud kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“. § 191. Erakorralise seisukorra seaduse kehtetuks tunnistamine Erakorralise seisukorra seadus tunnistatakse kehtetuks. § 192. Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmine Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 15 lõikes 21 asendatakse sõnad „hädaolukorra seadusest“ sõnadega „tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusest“. § 193. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine 91  EELNÕU 22.05.2025 Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 1 lõikes 3 asendatakse sõna „riigikaitseseaduse“ sõnadega „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse“. § 194. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses: „(15) Inspektsioon täidab talle tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega pandud kohustusi tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja käesolevas seaduses sätestatud korras.“; 2) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Juhatus otsustab tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel Inspektsioonile antud korralduse täitmise.“; 3) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Juhatuse liige ei vastuta kahju eest, mis tekib käesoleva seaduse § 18 lõikes 21 nimetatud korralduse seaduspärase täitmisega.“; 4) paragrahvi 54 lõige 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(47) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel tegutsevatele asutustele ja isikutele ning Riigikantseleile on lubatud, kui see on vajalik nimetatud seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, kusjuures need asutused või isikud peavad hoidma järelevalvelise informatsiooni konfidentsiaalsust käesoleva seaduse § 34 kohaselt.“; 5) paragrahvi58 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Inspektsioon ei vastuta kahju eest, mis tekib käesoleva seaduse § 18 lõikes 21 osundatud korralduse seaduspärase täitmisega.“.§ 195. Hädaolukorra seaduse kehtetuks tunnistamine Hädaolukorra seadus tunnistatakse kehtetuks. § 196. Isikuandmete kaitse seaduse muutmine Isikuandmete kaitse seaduse § 53 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui Andmekaitse Inspektsiooni juhi volitused on lõppenud enne tähtaja lõppu, tuleb julgeolekukontroll Andmekaitse Inspektsiooni juhi kandidaadi suhtes teha kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide saamisest. Julgeolekukontrolli tegeva asutuse juhi loal võib julgeolekukontrolli tegemise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esineb riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või kui ühe kuu jooksul on võimalik sama lõike punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine.“. § 197. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine Isikut tõendavate dokumentide seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse läbivalt sõna „riigikaitseseaduse“ sõnadega „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse“; 92  EELNÕU 22.05.2025 2) paragrahvi 94 lõikes 31 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 punktis 8“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 3“; 3) seadust täiendatakse §-ga 97 järgmises sõnastuses: „§ 97. Elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne (1) Käesoleva seaduse § 94 lõikes 31 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel. (2) Riiklikku järelevalvet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse nõuete täitmise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“. § 198. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine Julgeolekuasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 21 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kaitsepolitseiameti politseiametnikul on oma ülesannete täitmisel kuriteo tõkestamiseks õigus kohaldada korrakaitseseaduse 3. peatüki 3. jaos sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ja vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“; 3) paragrahvi 25 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Isiku õigust tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatava sõnumi saladusele on lubatud julgeolekuasutusel piirata käesolevas paragrahvis ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 68 sätestatud juhul.“; 4) paragrahvi 26 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Julgeolekuasutus võib piirata isiku õigust kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele käesolevas paragrahvis ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 69 sätestatud juhul.“. § 199. Kaitseliidu seaduse muutmine Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) tagab vajaduse korral alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti ja riigikaitse eesmärgil kasutatava vara valve;“; 2) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kaitseliitu võib kaasata riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.“; 3) paragrahvi 4 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kaitseliidu püsivad kriisiülesanded on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 ja 7 nimetatud ülesanded.“; 93  EELNÕU 22.05.2025 5) paragrahvi 8 lõigetes 4–6 asendatakse sõna „tegevliige“ sõnaga „liige“ vastavas käändes;“; 6) paragrahvis 17 asendatakse tekstiosa „kõrgendatud kaitsevalmiduse, eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ning demobilisatsiooni“ tekstiosaga „eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra“; 7) paragrahvi 25 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Noorliiget ei või kaasata: 1) käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 2, 4, 7 ja 8 nimetatud Kaitseliidu ülesannete täitmisse; 2) käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 sätestatud riiklikku järelevalvesse; 3) käesoleva seaduse § 4 lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisse.“; 8) paragrahvi 26 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Toetajaliige võib osaleda käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–6 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisel ning § 4 lõike 2 alusel riikliku järelevalve ülesannete täitmisel, samuti Kaitseliidu kriisiülesande täitmisel.“; 9) paragrahvi 27 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud alusel valitud auliiget võib kaasata käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 1–6 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisse ning § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse, mis toimub ilma vahetu sunni kohaldamise volituseta päästesündmuse või kriisiolukorra lahendamise eesmärgil.“; 10) paragrahvi 33 lõikes 1 ja § 57 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete“ tekstiosaga „§ 4 lõike 2 alusel riiklikus järelevalves“; 11) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel võib kasutada kaasava korrakaitseorgani erivahendeid korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.“; 12) paragrahvi 57 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesande“ tekstiosaga „§ 4 lõike 2 alusel riiklikus järelevalves“; 13) paragrahvi 58 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kaitseliidu liikmel, kes Kaitseliidu koosseisus on kaasatud käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, on vigastada saamise, haigestumise või hukkumise korral õigus ainult §-des 61, 64 ja 65 sätestatud tagatistele.“; 14) paragrahvi 58 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kaitseliidu liikmele, kes Kaitseliidu koosseisus on kaasatud käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse, mis toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, või § 4 lõike 31 alusel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata Kaitseväe ülesande täitmisse, kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduse §-des 193–196 sätestatud tagatisi.“; 15) paragrahvi 59 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 94  EELNÕU 22.05.2025 „(1) Käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmisel ja § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel, mis toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimise Kaitseliit. (2) Käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse ja § 4 lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisse kaasamisel tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimise kaasav ametiasutus.“; 16) paragrahvi 60 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kaitseliidu liikme vigastada saamise ja hukkumise korral käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmisel ja § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel, mis toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, korraldab töötervishoiu ja tööohutuse uurimise Kaitseliit.“; 17) paragrahvi 60 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kaitseliidu liikme vigastada saamise ja hukkumise korral käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, või § 4 lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisse kaasamisel korraldab töötervishoiu ja tööohutuse uurimise kaasav ametiasutus.“; 18) paragrahvi 60 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 60 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kaitseliidu liikme vigastada saamise korral käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmisel ning § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel, mis toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, ja § 4 lõike 31 punkti 2 alusel õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemisel hindab Kaitseliidu liikme terviseseisundit Kaitseväe juhataja määratud arst, et tuvastada püsiv töövõimetus ning meditsiiniline seos püsiva töövõimetuse tekkimise ja teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse vahel.“; 20) paragrahvi 60 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kaitseliidu liikme vigastada saamise korral käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, tuvastab seose töövõime ulatuse ja teenistuskohustuse täitmisel saadud vigastuse vahel vajaduse korral Sotsiaalkindlustusamet avaliku teenistuse seaduse §-s 491 sätestatud korras.“; 21) paragrahvi 601 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Püsiv töövõimetus käesoleva seaduse tähenduses on rohkem kui 182 järjestikuse kalendripäeva jooksul esinev oluline funktsioonihäire, mis on tekkinud Kaitseliidu liikmena käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 4 sätestatud Kaitseliidu ülesande täitmisel või lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel, mis toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, või § 4 lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemisel teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud vigastuse tagajärjel.“; 22) paragrahvi 61 lõige 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(41) Kui Kaitseliidu liige kaasatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, ja kui tal 95  EELNÕU 22.05.2025 tuvastatakse selle käigus teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu ajutine töövõimetus või osaline või puuduv töövõime, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 6–11 sätestatud ulatuses ja korras.“; 23) paragrahvi 61 lõige 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(51) Kui Kaitseliidu liige kaasatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, ja kui ta selle käigus hukkub teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel, maksab Kaitseliit riigieelarvest eraldatud rahaliste vahendite arvelt ühekordset hüvitist Kaitseministeeriumi otsuse alusel avaliku teenistuse seaduse § 49 lõigetes 1, 2 ja 11 sätestatud ulatuses ja korras.“; 24) paragrahvi 64 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) Kaitseliidu koosseisus, kaasatuna käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil;“; 25) paragrahvi 64 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Käesolevas paragrahvis sätestatud korras hüvitatakse ravikulu ka Kaitseliidu liikmele, kui ta kaasatakse käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse, mis ei toimu erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, ja kui ta selle käigus haigestub teenistuskohustust täites õnnetusjuhtumi, tema vastu toimepandud ründe või tema poolt süüteo tõkestamise või ohu tõrjumise tagajärjel.“; 26) paragrahvi 67 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Eriolukorra ja erakorralise seisukorra ajal võib Kaitseliidu liikmele, kes osaleb Kaitseliidu koosseisus kriisiolukorra lahendamisel korrakaitseseaduse § 821 lõike 2 punkti 2 alusel, maksta tasu.“; 27) paragrahvi 68 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ning lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisel“ tekstiosaga „ning § 4 lõike 2 alusel riiklikus järelevalves ja § 4 lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmises osalemisel“; 28) paragrahvi 79 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „punktides 1–4, 6 ja 7 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete“ tekstiosaga „alusel riiklikus järelevalves“. § 200. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse sõnad „riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister“ sõnadega „sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös käesolevas seaduses ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud korras;“; 3) paragrahvi 3 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 96  EELNÕU 22.05.2025 „(11) Kaitseväge võib kaasata riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.“; 4) paragrahvi 3 lõiked 12–3 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 37 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kaitseväel on õigus kaitseväeluure teostamiseks, relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks ja korraldamiseks ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 68 ja 69 sätestatud juhul ja viisil koguda ja töödelda:“; 6) paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 68 ja 69 sätestatud juhul ja viisil kogutud teavet;“; 7) paragrahvi 37 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kaitseväel on õigus kaitseväeluure teostamiseks, relvastatud vastupanu ettevalmistamiseks ja korraldamiseks ning teabe kogumisel tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 68 ja 69 sätestatud juhul ja viisil lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule:“; 8) paragrahvi 37 lõike 2 punktid 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi tegutsemiseks ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 68 ja 69 sätestatud juhul ja viisil Eesti Vabariigi territooriumil isikuid küsitleda, kaasata isikut salajasse koostöösse, kasutada variandmeid ja konspiratsioonivõtteid, sealhulgas teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, tema struktuuriüksust või organit või äriühingu filiaali ning kasutada variisikut; 3) väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 69 sätestatud juhul ja viisil Eesti Vabariigi territooriumil isikuid varjatult jälgida.“; 9) paragrahvi 37 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul teabe töötlemisel ei koguta ega töödelda teavet Eesti kodaniku kohta, välja arvatud isiku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul või tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 68 ja 69 sätestatud juhul ja viisil.“; 10) paragrahvi 37 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ning lõike 2 punktis 2 nimetatud viisil võivad teavet koguda üksnes Kaitseväe põhimääruses määratud Kaitseväe struktuuriüksused.“; 11) paragrahvi 37 lõike 6 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kaitseväeluure teostamisel, relvastatud vastupanu ettevalmistamisel ja korraldamisel ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 68 ja 69 sätestatud juhul ja viisil kogub ja töötleb Kaitsevägi teavet, sealhulgas isikuandmeid, kui see on vajalik kaitseväeluure teostamise või relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamisega seotud ülesande täitmiseks, lähtudes järgmistest põhimõtetest:“; 12) paragrahvi 37 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kaitsevägi kasutab ainult kaitseväeluure teostamise, relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamisega ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 68 ja 69 sätestatud viisil teabe kogumise ülesande täitmisega seotud vajalikke abinõusid või õigusi. Mitme võimaliku abinõu olemasolu korral kasutab ta sellist, mis isikute põhiõigusi võimalikult 97  EELNÕU 22.05.2025 vähe kahjustab. Kasutada võib abinõu, mis ei kahjusta isiku põhiõigusi ülemäära, võrreldes Kaitseväe taotletava eesmärgiga.“; 13) paragrahvi 371 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 68 ja 69 sätestatud juhul ja viisil teabe kogumise ülesande täitmiseks.“; 14) paragrahvi 371 lõige 44 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(44) Kaitsevägi teavitab Kaitsepolitseiametit viivitamata käesoleva paragrahvi lõike 42 punktis 3 nimetatud toimingu tegemise otsusest, välja arvatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 69 sätestatud juhul.“; 15) paragrahvi 371 lõigetes 62 ja 7 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse § 875 alusel“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 152 alusel“; 16) paragrahvi 372 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 68 ja 69 sätestatud juhul ja viisil teabe kogumise ülesande täitmiseks.“; 17) paragrahvi 373 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 68 ja 69 sätestatud juhul ja viisil teabe kogumise ülesande täitmiseks.“; 18) paragrahvi 43 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva seaduse § 37 lõike 1 punktis 4 ja lõikes 2, § 371 lõike 42 punktis 3, §-s 415, § 541 lõike 2 punktis 2 ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 68 lõikes 2 ja § 69 lõikes 2 sätestatud viisil kogutud teabe dokumenteerib Kaitsevägi teabetoimikutes.“; 19) paragrahvi 44 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Jõu kasutamine käesoleva seaduse tähenduses on Kaitseväe poolt füüsilise jõu, erivahendi, relva, lahingutehnika või muu Kaitseväe kasutuses oleva võime kasutamine riigi sõjalise kaitse ja julgeoleku tagamise eesmärgil või Kaitseväe ülesannete täitmisel rahvusvahelises sõjalises koostöös.“; 20) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 137–139 nimetatud rahvusvahelises sõjalises koostöös osaledes võib Kaitsevägi teenistusülesande täitmisel kasutada jõudu vastavalt käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-s 44 sätestatule: 1) enda või teise inimese vastu suunatud ründe tõrjumiseks; 2) Kaitseväe või koos Kaitseväega rahvusvahelises sõjalises koostöös osalevate relvajõudude valduses olevate objektide vastu suunatud ründe tõrjumiseks; 3) rahu ja julgeoleku säilitamiseks või taastamiseks või muude Kaitseväele antud ülesannete täitmiseks.“; 21) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kollektiivse enesekaitse operatsioonil osaledes lähtub Kaitsevägi jõu kasutamisel välislepingutest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest, sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri, rahvusvahelise organisatsiooni ja 98  EELNÕU 22.05.2025 asjaomase välisriigi kehtestatud jõu kasutamise korrast ning Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse antud õigustest ning seatud piirangutest.“; 22) paragrahv 481 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 481. Füüsilise jõu ja erivahendite kasutamine demineerimistöödel Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punktides 41 ja 42 sätestatud ülesannete täitmisel võib Kaitsevägi kasutada füüsilist jõudu ja erivahendeid päästeseaduse §-s 241 ettenähtud alusel ja korras ning korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“; 23) paragrahvi 49 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) käesoleva seaduse § 3 lõike 11 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel;“; 24) paragrahvi 49 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 2“. § 201. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Sõjaaja ametikohale ei nimetata politseiametnikku ega päästeteenistujat, välja arvatud juhul, kui ta on Kaitseliidu tegevliige.“; 2) paragrahvi 14 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „töökoha“ tekstiosaga „, kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega ameti- või töökoha“; 3) paragrahvi 261 lõikes 10 asendatakse tekstiosa „Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni“ sõnadega „Riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud erakorralise seisukorra ja demobilisatsiooni“; 4) paragrahvi 37 lõikes 7 ja § 391 lõikes 1 asendatakse sõnad „kõrgendatud kaitsevalmiduse ning mobilisatsiooni“ sõnadega „riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra ja demobilisatsiooni“; 5) paragrahvi 391 lõikes 3 asendatakse sõnad „kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra aja võrra“ sõnadega „riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud erakorralise seisukorra ja demobilisatsiooni aja võrra ning mobilisatsiooni korral kuni demobilisatsiooni väljakuulutamiseni kulgenud aja võrra“; 6) paragrahvi 46 lõigetes 3–4, § 54 lõikes 3, § 541 pealkirjas ja lõikes 1 ning §-s 761 asendatakse sõnad „kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni“ sõnadega „riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud sõjaseisukorra“; 7) paragrahvi 59 lõikes 21 ja §-s 2241 asendatakse sõnad „kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni“ sõnadega „riigikaitselise kriisiolukorra“; 99  EELNÕU 22.05.2025 8) paragrahvi 59 lõikes 4 ja § 60 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõnad „Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni“ sõnadega „Riigikaitselise kriisiolukorra“; 9) paragrahvi 70 lõike 3 punktis 11 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse § 46 lõikes 1 sätestatud riigikaitselise töökohustusega ametikohale“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 100 lõikes 3 nimetatud kriisiülesandega ametikohale“; 10) paragrahvi 70 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Lisaõppekogunemisele ei kutsuta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud isikutele reservis olevat isikut, kelle töökohustuse täitmist ei ole tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 101 lõike 4 alusel ning lõike 10 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustest lähtudes tähtajaliselt piiratud.“; 11) paragrahvi 76 lõike 1 punktis 9, § 79 lõike 1 punktis 4 ja § 807 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse § 46 lõikes 1 nimetatud riigikaitselise töökohustusega ametikohale“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 100 lõikes 3 nimetatud kriisiülesandega ametikohale“; 12) paragrahvi 76 lõike 3 punktis 4 asendatakse tekstiosa „ameti- või töökohal, mis on riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoht“ tekstiosaga „kriisiülesandega ameti- või töökohal“; 13) paragrahvi 761 lõikes 1 asendatakse sõnad „Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni“ sõnadega „Riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud sõjaseisukorra“; 14) paragrahvi 761 lõikes 2 asendatakse sõnad „kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni“ sõnadega „riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud sõjaseisukorra“; 15) paragrahvi 79 lõikes 21 ja § 1564 lõikes 2 asendatakse sõnad „kõrgendatud kaitsevalmiduse ja mobilisatsiooni“ sõnadega „riigikaitselise kriisiolukorra, sealhulgas mobilisatsiooni, välja arvatud erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra ja demobilisatsiooni“; 16) paragrahvis 809 asendatakse läbivalt tekstiosa „eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra“ sõnadega „eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra, välja arvatud mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni“; 17) paragrahvi 8011 lõike 1 punkt 3 ja § 15611 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) töötamine kriisiülesandega ameti- või töökohal, kui isiku töökohustuse täitmist ei ole tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 101 lõike 4 alusel ning lõike 10 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustest lähtudes tähtajaliselt piiratud;“; 18) paragrahvi 104 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) päästesündmuse lahendamisel;“; 100  EELNÕU 22.05.2025 19) paragrahvi 104 lõike 1 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 20) 91. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „91. peatükk Kaitseväeteenistuse erandid riigikaitselise kriisiolukorra ajal“; 21) 91. peatüki 1. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1. jagu Kaitseväekohustuse täitmine riigikaitselise kriisiolukorra ajal“; 22) paragrahvi 1561 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni“ sõnadega „Riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud erakorralise seisukorra“; 23) paragrahvi 1562 lõigetes 2 ja 3 ja § 1564 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni“ sõnadega „Riigikaitselise kriisiolukorra, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni, välja arvatud erakorralise seisukorra ja demobilisatsiooni“; 24) paragrahvi 1564 lõikes 4 asendatakse sõnad „Kaitsevalmiduse kõrgendamine ning sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamine“ sõnadega „Riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamine või tekkimine, sealhulgas selle lahendamiseks sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamine, välja arvatud erakorralise seisukorra ja demobilisatsiooni väljakuulutamine,“; 25) paragrahvi 15610 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse § 23 lõike 4“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 27 lõike 4“; 26) paragrahvi 15611 lõike 3 teist lauset täiendatakse pärast sõna „punktides“ arvuga „3,“; 27) paragrahvi 2261 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra“ sõnadega „riigikaitselise kriisiolukorra, välja arvatud demobilisatsiooni“. § 202. Karistusregistri seaduse muutmine Karistusregistri seaduse § 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Elektroonilise päringu tasu maksmisest on vabastatud isik enda ja teda volitanud isiku kohta päringu tegemise korral, käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 ja § 20 lõike 1 punktides 3–11 ja 13 nimetatud isikud, hankijad riigihangete seaduse § 5 tähenduses riigihangete seaduse §-s 95 sätestatud kõrvaldamise aluste kontrollimise korral ning elutähtsa teenuse osutajad tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 77 sätestatud isiku taustakontrolli tegemisel.“. § 203. Karistusseadustiku muutmine 101  EELNÕU 22.05.2025 Karistusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 81 lõiget 7 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) väärteo korral erakorralise või sõjaseisukorra ajaks.“; 2) paragrahvi 82 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) väärteo korral erakorralise või sõjaseisukorra ajaks, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks.“; 3) paragrahv 261 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 261. Asja sundkasutusse andmise ja asja sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmine või selle takistamine eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal (1) Asja sundkasutusse andmise või asja sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmise või selle täitmise võimatusest teatamata jätmise eest eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal – karistatakse rahalise karistusega. (2) Asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise takistamise eest eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal – karistatakse rahalise karistusega või kuni viieaastase vangistusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega.“. § 204. Kaugkütteseaduse muutmine Kaugkütteseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 punktis 1“ tekstiosaga „Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 8“; 2) paragrahvi 7 lõige 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(31) Soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 10 000 MWh võrgupiirkonna kohta, on kohustatud soojuse tootmiseks tagama niisuguse koguse kütusevaru või reservvõimsuse kasutamise võimaluse, mis kindlustab soojusvarustuse seitsme ööpäeva jooksul vastavalt elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja kehtestatud nõuetele.“; 3) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“; 4) paragrahvi 28 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: 102  EELNÕU 22.05.2025 „(2) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 7 lõikes 32 sätestatud elutähtsa teenuse nõuete täitmise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“. § 205. Kemikaaliseaduse muutmine Kemikaaliseaduse § 24 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui ohtlikus ettevõttes või suurõnnetuse ohuga ettevõttes toimub õnnetus, korraldab ettevõtte käitaja viivitamata sellest õnnetuse mõju piirkonda jäävate isikute teavitamise.“. § 206. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses asendatakse läbivalt sõna „hädaolukorra“ sõnaga „kriisiolukorra“. § 207. Kiirgusseaduse muutmine Kiirgusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 108 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kiirgushädaolukorrale reageerimise valmisoleku tagamiseks koostatakse plaan vastavalt tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele.“; 2) paragrahvi 113 täiendatakse pärast tekstiosa „32,“ tekstiosaga „44,“. § 208. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muutmine Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadust täiendatakse 91. peatükiga järgmises sõnastuses: „91. peatükk EELARVELISTE VAHENDITE KORRALDUSE ERISUSED ERAKORRALISE JA SÕJASEISUKORRA AJAL § 521. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarveliste vahendite korraldamisega seotud erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal (1) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib kohaliku omavalitsuse volikogu anda valla- või linnavalitsusele volituse muuta volikogus kinnitatud valla- või linnaeelarves väljaminekute liigendust kuni 25% ulatuses aasta eelarves ette nähtud väljaminekute kogusummast. (2) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib kohaliku omavalitsuse volikogu anda valla- või linnavalitsusele rahavoogude juhtimise eesmärgil õiguse laenu võtta volikogu otsuseta või anda laenu võtmisel valla- või linnavalitsusele õiguse eelarveaastaks määratud piirmäära ületada ilma volikogu eelneva heakskiiduta. § 522. Maksete peatamine okupeeritud aladel 103  EELNÕU 22.05.2025 (1) Olukorras, kus välisriik on kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumi ulatuslikus osas okupeerinud, võib rahandusminister peatada kohaliku omavalitsuse üksusele edasiantavate maksude ning tasandusfondi ja toetusfondi vahendite ülekanded. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus võib oma haldusterritooriumi osalise või täieliku okupatsiooni korral otsustada peatada okupeeritud aladele enda eelarveliste maksete ja toetusfondi vahendite ülekanded.“. § 209. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Omavalitsusüksuse ülesanne on tagada kriisideks valmisolek vastavalt tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele.“; 3) paragrahvi 6 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „1.–21.“ tekstiosaga „1. ja 2.“; 4) seadust täiendatakse 62. peatükiga järgmises sõnastuses: „62. peatükk Kohaliku omavalitsuse korraldusega seotud erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal § 536. Kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete volitamise, volikogu kokkukutsumisega ja hääletamisega seotud erisused (1) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib kohaliku omavalitsuse volikogu volitada kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete täitmise valla- või linnavalitsusele, kohaldamata käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 3, 5, 8 ja 81 sätestatud volikogu ainupädevuse piiranguid, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 521 sätestatut. (2) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib kutses põhjendatud juhtudel jätta volikogu kokkukutsumisel kohaldamata käesoleva seaduse § 43 lõikes 3 sätestatud nõuded istungi etteteatamise aja või istungi materjalide eelneva teatavaks tegemise kohta. Istungi kutse teatavaks tegemise ja istungi toimumise vahele peab jääma mõistlik aeg, mis võimaldab volikogu liikmetel volikogu istungile koguneda. (3) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ei pea kohaliku omavalitsuse volikogu järgima käesoleva seaduse § 45 lõikes 5 sätestatud volikogu koosseisu häälteenamuse nõuet.“. § 210. Kohtute seaduse muutmine Kohtute seaduse § 541 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui Riigikohtu esimehe volitused on lõppenud ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll Riigikohtu esimehe kandidaadi suhtes teostada kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. Julgeolekukontrolli teostava asutuse juhi loal võib 104  EELNÕU 22.05.2025 julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esineb riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või kui ühe kuu jooksul on võimalik sama lõike punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine. Julgeolekukontrolli teostamise tähtaja pikendamisest teavitatakse Vabariigi Presidenti, asjaomaseid valitsuskomisjone ning Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni.“. § 211. Konsulaarseaduse muutmine Konsulaarseaduse § 51 lõikes 1 asendatakse sõna „riigikaitseseaduse“ sõnadega „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse“. § 212. Korrakaitseseaduse muutmine Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvid 161, 162 ja 61 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 62 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alusel eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal keelatud.“; 3) paragrahvi 63 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) erakorralise ja sõjaseisukorra ajal alaliselt või ajutiselt kaitstavale olulise tähtsusega objektile ja riigikaitselisele ehitisele lähemal kui 500 meetrit;“; 4) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-dega 821–824 järgmises sõnastuses: „§ 821. Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine riiklikku järelevalvesse (1) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata riiklikku järelevalvesse juhul ja nii kaua, kui korrakaitseorgan ei saa ise ega vabatahtlikult kaasatud isiku abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ohtu ennetada, välja selgitada, tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada ning kaasaval korrakaitseorganil puuduvad muud vahendid ülesande täitmiseks. (2) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata järgmiste riikliku järelevalve ülesannete täitmisse: 1) päästesündmuse lahendamine, otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral ning demineerimistöö; 2) kriisiolukorra lahendamine; 3) liikluse korraldamine ja reguleerimine ning turvalisuse tagamine, sealhulgas kriisiolukorra ajal; 4) riigipiiri valvamine; 5) politsei ja piirivalve seaduses ja selle alusel määratud isikute kaitsmine ja objektide valvamine; 6) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitsmine; 7) ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide kaitsmine; 8) riigivastaste, avaliku rahu vastaste ning üldohtlike süütegude toimepanemise ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine ja korrarikkumise kõrvaldamine; 9) ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine ja varjumise korraldamine. 105  EELNÕU 22.05.2025 (3) Riiklikku järelevalvesse kaasatav kaitseväelane ja Kaitseliidu liige on allutatud ülesande täitmise eest vastutavale korrakaitseorgani ametnikule või käsuõigusega ülemale või juhile, kes saab korraldusi korrakaitseorganilt. (4) Riiklikku järelevalvesse kaasatav kaitseväelane ja Kaitseliidu liige võib kohaldada riikliku järelevalve meetmeid ja vahetut sundi juhul, kui ta kaasatakse riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega. (5) Kui käesoleva seaduse § 823 lõike 1 punktis 3 nimetatud otsuses ei ole määratud teisiti, võib riikliku järelevalve meetmete kohaldamise volitusega kaasatud kaitseväelane ja Kaitseliidu liige käesoleva seaduse § 821 lõikes 2 nimetatud ülesande täitmisel kohaldada §-des 28 ja 30, § 32 lõigetes 1–4, §-des 38, 41, 42 ja 44, § 45 lõigetes 1 ja 5 ning §-des 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud erimeetmeid. (6) Kaitseväelane ja Kaitseliidu liige võib käesoleva seaduse § 45 lõikes 5 sätestatud erimeetmeid kohaldada vaid eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal. (7) Kui käesoleva seaduse § 823 lõike 1 punktis 3 nimetatud otsuses ei ole määratud teisiti, võib riiklikku järelevalvesse vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasatud kaitseväelane või Kaitseliidu tegevliige kanda ja kasutada kaasava korrakaitseorgani erivahendit ning sõjaväerelva, sealhulgas sõjarelva, ja lahingumoona relvaseaduse tähenduses. § 822. Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused (1) Riiklikku järelevalvesse võib riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasata kaitseväelast ja Kaitseliidu tegevliiget, kes on läbinud kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme riiklikku järelevalvesse kaasamise väljaõppe ja omandanud selle tulemusena asjaomase ülesande täitmiseks ning selle raames riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud (edaspidi õpiväljundid). (2) Riiklikku järelevalvesse kaasatav kaitseväelane ja Kaitseliidu tegevliige peab kandma vormiriietust koos eritunnusega. Riiklikus järelevalves kasutatav Kaitseväe või Kaitseliidu sõiduk tähistatakse eritunnusega. (3) Ülesande iseloomust tuleneval erandjuhul võib korrakaitseorgani loal loobuda vormiriietuse kandmisest ja eritunnuse kasutamisest. § 823. Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise otsustamine ja lõpetamine (1) Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise otsustab: 1) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem, kui Kaitsevägi kaasatakse ilma korrakaitseorgani riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta; 2) Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik, kui Kaitseliit kaasatakse ilma korrakaitseorgani riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta; 3) Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul, kui Kaitsevägi või Kaitseliit kaasatakse korrakaitseorgani riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega. 106  EELNÕU 22.05.2025 (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud otsusest teavitatakse viivitamata Riigikogu juhatust ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimeest. (3) Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise otsustamisel määratakse muu hulgas: 1) kaasatavate kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete koguarv või selle ülempiir igal ajal; 2) kaasamise tähtaeg; 3) lubatud riikliku järelevalve meetmed, relvad ja erivahendid, kui need erinevad käesoleva seaduse § 821 lõigetes 5 ja 7 sätestatust. (4) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata kuni 30 päevaks otsuse tegemise päevast arvates. Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist võib pikendada kuni 30 päeva kaupa, järgides käesolevas seaduses kaasamise kohta sätestatud tingimusi ja korda. (5) Kui jätkuv Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamine takistaks märkimisväärselt Kaitseväe või Kaitseliidu põhiülesannete täitmist, võib kaasamise otsustanud organ kaasamise enne tähtaega lõpetada, teavitades sellest enne korrakaitseorganit. § 824. Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise kord (1) Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (2) Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise korras sätestatakse: 1) riiklikku järelevalvesse kaasamise taotlemise ja otsustamise täpsem kord; 2) riiklikku järelevalvesse kaasatavate kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete alluvuse küsimused; 3) kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme riiklikku järelevalvesse kaasamise väljaõppe kord, õpiväljundite kirjeldus või õppekava; 4) eritunnuse kirjeldus ja kasutamise nõuded; 5) riiklikku järelevalvesse kaasamisega kaasneva kulu hüvitamise kord.“. § 213. Krediidiasutuste seaduse muutmine Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Eestis asutatud krediidiasutus või välisriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 12 või 17 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, välja arvatud juhul, kui tema Eestis tehtud maksed või Eestis tehtud sularaha väljamaksed moodustavad vähem kui ühe protsendi Eesti krediidiasutuste, makseasutuste ja e- raha asutuste vastavast kogunäitajast ning Eesti Panga hinnangul ei ole tal Eestis maksete toimimisele olulist mõju. Hinnangu andmisel arvestab Eesti Pank eelnimetatud maksete kõrval ka asjaomases krediidiasutuses või filiaalis maksekontot omavate klientide arvu ja kaasatud hoiuste mahtu.“; 2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete 107  EELNÕU 22.05.2025 kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“; 3) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Eesti Pank võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra.“; 5) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kriisiolukorra ajal pakub elutähtsat teenust osutav krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse filiaal Eestis makseteenuseid vähemalt ulatuses, mis vastab tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatule. Elutähtsat teenust osutav krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse filiaal Eestis, kes osutab sularaha- või makseautomaadist sularaha väljavõtmise teenust, peab kriisiolukorra ajal tagama teenuse sõltumata sellest, kas sularaha välja võttev isik on selle krediidiasutuse või välisriigi krediidiasutuse filiaali klient või mitte.“; 6) paragrahvi 824 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Krediidiasutusele ei kohaldata küberturvalisuse seaduse 2. peatükis sätestatud küberturvalisuse tagamise nõudeid. “”; 7) paragrahvi 871 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kriisiolukorra ajal, kui elektroonilise side võrgu toimimist, kaardipõhise maksetehingu vastuvõtmist või selle tehingu töötlemist võimaldava infosüsteemi häire teeb võimatuks kaardipõhise maksetehingu tegemise või takistab seda oluliselt, peavad krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse Eesti filiaal võimaldama võrguühenduseta kaardipõhise maksetehingu tegemist vastavalt Eesti Panga määratud tingimustele.“; 8) paragrahvi 924 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui krediidiasutus on elutähtsa teenuse osutaja tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 75 lõike 1 tähenduses, loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt esitatud teavitusega täidetuks tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 75 lõike 11 punktis 2 sätestatud elutähtsa teenuse osutaja kohustus teavitada tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist. Kui tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 9 punktis 5 nimetatud sündmus ei liigitu tõsiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendiks, kohaldatakse sündmusest teavitamisele nimetatud seaduses ja selle alusel antud õigusaktis sätestatud nõudeid.“. § 214. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kohaldatakse käesolevat seadustikku, arvestades käesoleva seadustiku 142. peatükis sätestatud erandeid.“; 2) paragrahvi 63 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 108  EELNÕU 22.05.2025 „(11) Julgeolekuasutuste seaduse ning erakorralise ja sõjaseisukorra ajal tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel kogutud teabe tõendina esitamise kriminaalmenetluses otsustab riigi peaprokurör, arvestades käesoleva seadustiku § 1261 lõikes 2 ja § 1267 lõikes 2 nimetatud piiranguid.“; 3) paragrahvi 1262 lõiget 10 täiendatakse pärast sõna „üksnes“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses,“; 4) seadustikku täiendatakse 142. peatükiga järgmises sõnastuses: „142. peatükk ERAKORRALISE JA SÕJASEISUKORRA AJAL MENETLUSTOIMINGUTE TEGEMISE JA KOHTUMENETLUSE ERANDID § 38211. Isiku kahtlustatavana kinnipidamine (1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib kuriteos kahtlustatavat kohtu loata kinni pidada kuni kuni tema kohtu alla andmiseni, kuid mitte üle 96 tunni.. (2) Kahtlustatava kinnipidamise kohta erakorralise või sõjaseisukorra ajal koostab uurimisasutus kinnipidamisprotokolli ning teatab kinnipidamisest esimesel võimalusel prokuratuurile. Kinnipidamisprotokolli sisu tehakse kahtlustatavale teatavaks. § 38212. Vahistamine (1) Kui prokuratuur veendub erakorralise või sõjaseisukorra ajal isiku vahistamise vajaduses, koostab ta vahistamistaotluse ja tagab, et eeluurimiskohtunikul oleks kahtlustatavat võimalik küsitleda ja kahtlustataval kohtunikule vahetult avaldada oma seisukohta vahistamistaotluse kohta. (2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb põhjendustega vahistamismäärus vormistada seitsme päeva jooksul määruse tegemisest arvates. (3) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal kohtueelses menetluses ei või täisealine kahtlustatav ega süüdistatav olla vahistatud üle ühe aasta. (4) Isiku vahistamisel annab eeluurimiskohtunik kahtlustatava või süüdistatava vahi all pidamiseks loa kuni kuueks kuuks. Nimetatud tähtaega võib eeluurimiskohtunik pikendada prokuratuuri põhistatud taotluse alusel korraga kuni kuue kuu võrra. § 38213. Kaitsja osavõtt (1) Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal Eesti Advokatuur ei nimeta kaitsjat kuue tunni jooksul menetleja määruse saamisest või ei saa kaitsja 48 tunni jooksul menetleja juurde kutsumisest asuda kaitseülesandeid täitma, on lubatud kohtueelse menetluse toimingud kahtlustatava suhtes teha kaitsja osavõtuta. (2) Kriminaaltoimiku tutvustamisel käesoleva seadustiku § 224 järgi tuleb kahtlustatavale tema soovil kaitsja tagada. 109  EELNÕU 22.05.2025 (3) Kohtumenetluses on erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kaitsja osavõtt kohustuslik: 1) esimese astme kuritegude üldmenetluses; 2) kokkuleppemenetluse läbirääkimistel või kui kaitsja läbirääkimistel ei osalenud, siis kohtuistungil, kus arutatakse kokkulepet; 3) lühimenetluses, kui süüdistatav, kes kohtu hinnangul on võimeline end ise adekvaatselt kaitsma, ei ole kaitsjast loobunud; 4) teise astme kuriteo üldmenetluses, kui süüdistatav, kes kohtu hinnangul on võimeline end ise adekvaatselt kaitsma, ei ole kaitsjast loobunud; 5) kassatsioonimenetluses. § 38214. Kuriteoteatele vastamine (1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal on uurimisasutus või prokuratuur kohustatud kuriteoteate esitajale teatama kriminaalmenetluse alustamata jätmisest käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 või 2 kohaselt 30 päeva jooksul kuriteoteate saamisest arvates. (2) Füüsilisest isikust kannatanule saadetakse 30 päeva jooksul kuriteoteate kättesaamisest arvates taasesitatavas vormis kinnitus kuriteoteate kättesaamise kohta. Kinnitust ei ole vaja saata, kui sama tähtaja jooksul teatatakse kannatanule kriminaalmenetluse alustamata jätmisest või kannatanu kutsutakse menetlustoimingule. § 38215. Jälitustoiminguks loa andmise vormistamine Erakorralise või sõjaseisukorra ajal vormistatakse käesoleva seadustiku § 1264 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kirjalik luba 48 tunni jooksul jälitustoimingu alustamisest arvates. § 38216. Jälitustoimingust teavitamine (1) Kui jälitustoimingu tegemise loa tähtaeg lõpeb või mitme ajaliselt vähemalt osaliselt kattuva jälitustoimingu tegemisel neist viimase loa tähtaeg lõpeb erakorralise või sõjaseisukorra ajal, teavitab jälitusasutus isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti, ning isikut, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud, nelja kuu jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist, kuid hiljemalt viis aastat pärast jälitustoimingu loa tähtaja lõppemist. (2) Käesoleva seadustiku § 12613 lõikes 6 nimetatud teavitamata jätmise loa tähtaja lõppemise või selle pikendamisest keeldumise korral teavitatakse isikut jälitustoimingust nelja kuu jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist, kuid hiljemalt viis aastat pärast jälitustoimingu loa tähtaja lõppemist. (3) Isikul, keda teavitati jälitustoimingust enne erakorralist või sõjaseisukorda, võimaldatakse soovi korral tutvuda jälitustoiminguga kogutud andmetega nelja kuu jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist, välja arvatud juhul, kui tutvumine on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra ajal kohtumenetluse läbiviimiseks. § 38217. Tõlkimine 110  EELNÕU 22.05.2025 (1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib tõlgi ülesannet täita ka kriminaalmenetluse muu subjekt. (2) Menetleja võib otsustada, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal jäetakse dokumendid, mis ei ole eestikeelsed, eesti keelde tõlkimata. (3) Juhul kui prokuratuur või kohus peab vajalikuks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendi tõlkimist, laseb ta dokumendi suuliselt või kirjalikult eesti keelde tõlkida. § 38218. Muul eesmärgil kogutud daktüloskopeerimisel, näokujutise ja häälenäidise võtmisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmete ning arhiivi kantud andmete kasutamine kriminaalmenetluses kohtuekspertiisi tagamiseks (1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seadustiku § 992 lõiget 2. (2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib käesoleva seadustiku § 992 lõikes 1 nimetatud toimingu teha ka prokuratuuri loal. § 38219. Kriminaalasja arutamise peatamine maakohtus ja ringkonnakohtus (1) Kohus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal oma määrusega peatada kohtusse saadetud kriminaalasja kohtuliku arutamise või kriminaalasja apellatsiooni korras arutamise, kui asja arutamine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. (2) Kohus uuendab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel peatatud menetluse, kui peatamise aluseks olev asjaolu on ära langenud. § 38220. Kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise peatamine (1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Riigikohus oma määrusega menetlusse võetud kriminaalasja läbivaatamise peatada, kui asja läbivaatamine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. (2) Riigikohus uuendab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel peatatud menetluse, kui peatamise aluseks olev asjaolu on ära langenud. (3) Kriminaalasja läbivaatamise peatamise korral katkeb käesoleva seadustiku § 363 lõikes 7 sätestatud menetlustähtaja kulgemine ja menetluse uuendamisel algab tähtaja kulgemine uuesti. § 38221. Kohtuotsuse ja -määruse täitmisele pööramise tähtaeg (1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib prokuratuur taotleda kohtult süüdimõistva kohtuotsuse või kohtumääruse viivitamata täitmisele pööramist, kui kohtulahendi hilisem täitmine on raskendatud või võimatu või viivitamatu täitmine on vajalik riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardava vahetu ohu kiireks tõrjumiseks. (2) Kohus lahendab kohtulahendi viivitamata täitmisele pööramise taotluse oma määrusega kirjalikus menetluses. 111  EELNÕU 22.05.2025 (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määrust saab vaidlustada üksnes süüdimõistva otsuse peale edasi kaevates.“. § 215. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmine Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse § 41 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse tekstiosa „kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal“ tekstiosaga „riigikaitselise kriisiolukorra ajal“. § 216. Käibemaksuseaduse muutmine Käibemaksuseaduse § 39 lõikes 6 asendatakse sõna „riigikaitse“ sõnadega „riigi sõjalise kaitse“. § 217. Küberturvalisuse seaduse muutmine Küberturvalisuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõnad „hädaolukorra seaduses sätestatud“; 2) paragrahvi 3 lõiget 4 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses: „111) riigi tegevusvaru haldajale;“. § 218. Lastekaitseseaduse muutmine Lastekaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Kui lapsega töötamist võimaldav isik või vastava tegevusloa väljastaja ei saa käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 sätestatud piirangutest kinnipidamist enne isiku töölevõtmist või tegevusloa väljastamist kriisiolukorra tõttu kontrollida ning kui isiku töölevõtmisega või tegevusloa väljastamisega viivitamine takistaks otseselt kriisiolukorra lahendamist või inimeste elu ja tervise kaitsmist vahetu ohu korral, võib isiku tööle võtta või tegevusloa väljastada, kui isik on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnituse selle kohta, et tal puuduvad käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetatud piirangud lastega töötamiseks. Sellisel juhul on lapsega töötamist võimaldav isik või vastava tegevusloa väljastaja kohustatud kontrollima käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 sätestatud piirangutest kinnipidamist viivitamata pärast seda takistanud asjaolude äralangemist või vahetu ohu tõrjumist. (32) Kriisiolukorraks käesoleva seaduse tähenduses on kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses.“; 2) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Sellise kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt lastekaitsetööd kohaliku omavalitsuse üksuses, hindab lastekaitsetöötaja lapse abivajadust käesoleva paragrahvi alusel, lähtudes nendest meetmetest, mida on kriisiolukorraga kaasnevaid asjaolusid arvestades võimalik lapse abistamiseks kohaldada.“. 112  EELNÕU 22.05.2025 § 219. Lennundusseaduse muutmine Lennundusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister“ sõnadega „sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister“; 2) paragrahvi 4 lõikes 5 asendatakse sõna „riigikaitseseaduse“ sõnadega „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse“; 3) paragrahvi 72 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kaitsevägi võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal anda korraldusi lennuliiklusteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale, et tagada Eesti õhuruumi puutumatus, valvamine ja kaitsmine.“; 4) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 78 järgmises sõnastuses: „§ 78. Lennujulgestusteenuse osutaja püsiv kriisiülesanne (1) Elutähtsat teenust osutava lennuvälja käitlejaga sõlmitud lepingu alusel lennujulgestusmeetmete kohaldamist tagava lennujulgestusteenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on tagada teenuse osutamine vastavalt käesoleva seaduse 71. peatükis sätestatule ja lennuvälja käitlejaga sõlmitud lepingule. (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.“; 5) paragrahvi 462 lõikes 5 ja § 601 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna „hädaolukorra“ sõnaga „kriisiolukorra“; 6) seaduse 83. peatükki täiendatakse §-ga 5041 järgmises sõnastuses: „§ 5041. Maapealse teenindaja püsiv kriisiülesanne (1) Elutähtsat teenust osutavale lennuvälja käitlejale maapealse teeninduse lepingu alusel nõukogu direktiivi 96/67/EÜ lisas loetletud maapealse käitluse teenuseid, välja arvatud toitlustusteenust, osutava maapealse teenindaja püsiv kriisiülesanne on tagada teenuse osutamine vastavalt käesolevas peatükis sätestatule ja maapealse teeninduse lepingule. (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.“; 7) paragrahv 588 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 589 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 6“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 1“; 9) paragrahvi 589 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 5“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 10“; 113  EELNÕU 22.05.2025 10) paragrahvi 589 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“; 11) paragrahvi 601 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 78 lõikes 1, § 5041 lõikes 1 ja § 589 lõikes 3 sätestatud kriisiülesannete täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“. § 220. Liiklusseaduse muutmine Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) kriisiolukorra ajal korrakaitseorgani poolt riiklikku järelevalvesse kaasatud reguleerija Kaitseväest või Kaitseliidust;“; 2) paragrahvi 99 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Riigikaitseseaduse 4. peatüki“ tekstiosaga „Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse 10. peatüki“; 3) paragrahvi 1906 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) veoautoga on täidetud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses kriisiülesannet või kriisiülesande täitmiseks vajalikku kodanikukohustust.“. § 221. Maagaasiseaduse muutmine Maagaasiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 171 lõikes 21 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 2“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 11“; 2) paragrahvi 171 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses § 74 lõike 6 alusel.“; 3) paragrahvi 22 lõikes 15 asendatakse tekstiosa „Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 2“ tekstiosaga „Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 11“; 4) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 152 järgmises sõnastuses: „(152) Käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“; 114  EELNÕU 22.05.2025 5) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses: „(17) Käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale võrgu või selle osa arendamise või opereerimise teenust osutava isiku püsiv kriisiülesanne on tagada võrgu toimimine vastavalt tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse nõuetele.“; 6) paragrahvi 262 lõigetes 21 ja 41 ja § 263 lõikes 2 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon“ sõnadega „asjaomane asutus“ vastavas käändes; 7) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 171 lõikes 22 ning § 22 lõigetes 152 ja 153 sätestatud kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“. § 222. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses: „15) pangatähtede käitluse seadmete haldamine.“; 2) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Pangatähtede ja müntide töötlemine käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 tähenduses on pangatähtede ja müntide lugemine, sortimine, pakendamine ja arvestuse pidamine ning sularaha- või makseautomaatide kassettide täitmine. (7) Pangatähtede käitluse seadmete haldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 15 tähenduses on Euroopa Keskpanga kinnitatud sularaha käitlemise registris olevate seadmete omamine, monitoorimine, riistvaralise ja tarkvaralise toimekindluse tagamine ning sularaha- või makseautomaatide kassettide sularaha- või makseautomaatidesse paigaldamise korraldamine.“; 3) paragrahvi 41 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 41. Makseteenuste hulgast välistatud teenuseid osutava isiku kohustused“; 4) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses: „(5) Isik, kes osutab vähemalt ühte käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 3, 14 või 15 nimetatud teenust, on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 17 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui ta osutab teenuseid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 12 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale ja Eesti Panga hinnangul on isikul maksete toimimisele oluline mõju. (6) Isik, kes osutab vähemalt ühte käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 9 nimetatud teenust, on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 12 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui ta osutab teenuseid teisele tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 17 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale ja Eesti Panga hinnangul on isikul maksete toimimisele oluline mõju. 115  EELNÕU 22.05.2025 (7) Eesti Pank võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 6 alusel.“; 5) seadust täiendatakse §-ga 7¹ järgmises sõnastuses: „§ 71. Makseasutus ja e-raha asutus elutähtsa teenuse osutajana (1) Makseasutus või e-raha asutus või välisriigi makseasutuse või välisriigi e-raha asutuse filiaal Eestis on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 10 või 15 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui tema Eestis tehtud maksed või sularaha väljamaksed moodustavad rohkem kui ühe protsendi Eesti krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste vastavast kogunäitajast ning Eesti Panga hinnangul on tal Eestis maksete toimimisele oluline mõju. Hinnangu andmisel arvestab Eesti Pank eelnimetatud maksete kõrval ka makseasutuses või e- raha asutuses maksekontot omavate klientide arvu. (2) Eesti Pank võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“; 6) paragrahvi 636 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Kui makseasutus või e-raha asutus on elutähtsa teenuse osutaja tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 75 lõike 1 tähenduses, loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt esitatud teavitusega täidetuks tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 75 lõike 11 punktis 2 sätestatud elutähtsa teenuse osutaja kohustus teavitada tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist. Kui tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 9 punktis 5 nimetatud sündmus ei liigitu tõsiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendiks, kohaldatakse sündmusest teavitamisele nimetatud seaduses ja selle alusel antud õigusaktis sätestatud nõudeid.“; 7) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 41 lõikes 8 ja § 7¹ lõikes 3 sätestatud elutähtsa teenuse nõuete täitmise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“. § 223. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 29 punktis 461 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 411 lõikes 1“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 77 lõikes 1“; 116  EELNÕU 22.05.2025 2) paragrahvi 29 punktid 53−55 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „53) Kaitseressursside Ametile kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud kutsealuse ja asendusteenistuja kaitseväeteenistuskohustuse täitmise tagamiseks ja riikliku järelevalve korraldamiseks ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud kriisiülesande määramiseks ja täitmise tagamiseks, ning kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse nõuete kontrollimiseks; 531) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel ühekordse kriisiülesande andmiseks ja teatavaks tegemiseks, asja sundkasutusse võtmiseks ja sundvõõrandamiseks ning nende teatavaks tegemiseks, samuti nende täitmise tagamiseks ja järelevalve teostamiseks; 54) Kaitseväele kaitseväeteenistuse seaduses nimetatud reservis oleva isiku kaitseväeteenistuskohustuse täitmise tagamiseks ja riikliku järelevalve teostamiseks, tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel kodanikukohustuse rakendamiseks, selle täitmise tagamiseks ja järelevalve teostamiseks, ning Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud kaitseväeluure teostamiseks; 55) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 33 alusel ühekordse kriisiülesande või § 109 alusel isikule kodanikukohustuse panemise otsustamiseks;“; 3) paragrahvi 29 täiendatakse punktiga 67 järgmises sõnastuses: 67) Välisministeeriumile välisriikide esindustes töötanud või töötavate isikute töötamise andmete kohta.“. § 224. Meditsiiniseadme seaduse muutmine Meditsiiniseadme seaduse § 16 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Kui see on vajalik paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustavas olukorras, sealhulgas loodusõnnetus, katastroof, nakkushaiguse epideemia, tervishoiu toimepidevust ohustav olukord tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses või kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses, ning kui kõigi kehtestatud nõuete täitmine ei võimalda tagada elanikkonna ja raviasutuste katkematut varustatust meditsiiniseadmetega, võib Ravimiamet ajutiselt lubada erandeid meditsiiniseadme turul kättesaadavaks tegemise nõuete, meditsiiniseadme kliiniliste uuringute ja in vitro diagnostikameditsiiniseadme toimivusuuringute nõuete, meditsiiniseadme ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest. Samuti võib Ravimiamet sellises olukorras piirata meditsiiniseadme reklaami, kui see on vajalik paljude inimeste elu ja tervise kaitseks.“. § 225. Meediateenuste seaduse muutmine Meediateenuste seaduse § 21 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb edastatud programmi salvestisi säilitada erakorralise või sõjaseisukorra lõppemiseni.“. § 226. Meresõiduohutuse seaduse muutmine Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 50 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Jäämurdeteenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on tagada jäämurdeperioodil jäämurdmine enda teeninduspiirkonnas vastavalt Transpordiametiga sõlmitud lepingule. 117  EELNÕU 22.05.2025 (4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.“; 2) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 50 lõikes 3 sätestatud püsiva kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“. § 227. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 lõikes 8 asendatakse sõnad „eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra“ sõnaga „kriisiolukorra“; 2) paragrahv 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 26. Nakkushaiguste leviku tõkestamine kriisiolukorra ajal Nakkushaiguse leviku tõkestamiseks kriisiolukorra ajal rakendatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seadust käesolevast seadusest tulenevate erisustega.“; 3) paragrahvi 28 lõige 12 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 452 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Terviseamet võib kaasata olukorras, mis on seotud tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või kriisiolukorraga, oma ülesannete täitmisse korrakaitseorgani juhul ja nii kaua, kui ta ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult neid ülesandeid täita. Korrakaitseorgani kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus.“. § 228. Ohvriabi seaduse muutmine Ohvriabi seaduse § 14 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet ohvriabiteenuste korraldamisel teha ajutiselt teenuste sisu puudutavaid erandeid, kui see on vajalik eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ohvriabiteenuste osutamiseks.“. § 229. Perehüvitiste seaduse muutmine Perehüvitiste seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses: „§ 141. Perehüvitiste taotlemise ja maksmise erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal (1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole vaja perehüvitise saaja vahetamiseks esitada käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 sätestatud teise vanema nõusolekut, kui see ei ole erakorralise või sõjaseisukorra tõttu võimalik. (2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal on perehüvitiste taotlemise ja saamise õigus ka last tegelikult kasvataval isikul. 118  EELNÕU 22.05.2025 (3) Kui erakorralise või sõjaseisukorra tõttu on täitemenetlus või pankrotimenetlus peatatud, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega täitemenetlusaegse ja pankrotimenetlusaegse elatisabi suuruse, mis ei sõltu võlgniku makstud elatisest.“. § 230. Planeerimisseaduse muutmine Planeerimisseaduse § 2 lõikes 2 asendatakse sõna „hädaolukorra“ sõnaga „kriisiolukorra“. § 231. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses: „§ 31. Politsei ülesannete täitmisse kaasamine (1) Politsei- ja Piirivalveamet võib avaliku korra kaitsesse kaasata vanglateenistuse ametnikke juhul ja nii kaua, kui Politsei- ja Piirivalveamet ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ohtu ennetada, välja selgitada, tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada ning ülesannet ei ole võimalik täita täidesaatva riigivõimu asutustel või vabatahtlikult kaasatavate isikute abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult. (2) Vanglateenistuse kaasamine on lubatav juhul, kui see ei takista oluliselt vanglateenistuse ametnike teenistuskohustuste täitmist. Vanglateenistuse ametnike esmane ülesanne on täita neile pandud teenistuskohustusi. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kaasatud vanglateenistuse ametnikul on politseiametniku volitused. (4) Täpsemad Politsei- ja Piirivalveameti ülesanded, mille täitmisse võib vanglateenistuse ametnikke kaasata, ning kaasamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (5) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata politsei ülesannete täitmisse ja selle raames riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.“; 2) paragrahvi 721 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „hädaolukorra lahendamise“. § 232. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 51 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kriisiolukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada isiku puude raskusastme kestust, kui puude raskusastme tuvastamine on kriisiolukorra tõttu objektiivsetel põhjustel oluliselt takistatud ja pikendamine on vajalik puudega inimesele tema sotsiaalsete tagatiste säilimiseks, kuni kriisiolukorrast tingitud ümberkorralduse vajadus on ära langenud.“. § 233. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmine Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses tehakse järgmised muudatused: 119  EELNÕU 22.05.2025 1) paragrahvi 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) lahendab taotlusi peatada erakonna tegevus või peatada töötajate ja tööandjate ühingu või selle liidu tegevus;“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) lahendab taotlusi kontrollida erakorralise või sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise ja lõpetamise otsuse ning Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmise otsuse vastavust põhiseadusele, seadusele ja välislepingule või tunnistab need otsused kehtetuks.“; 3) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal otsustab erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu või selle liidu tegevuse peatamise kolleegium.“; 4) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal lahendab kohus käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud taotluse pärast nõuetekohase taotluse saamist viivitamata.“; 5) seaduse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3. peatükk KAEBUSED RIIGIKOGU, RIIGIKOGU JUHATUSE, VABARIIGI PRESIDENDI JA VABARIIGI VALITSUSE OTSUSTE PEALE NING TAOTLUSED RIIGIKOGU, VABARIIGI PRESIDENDI JA VABARIIGI VALITSUSE OTSUSTE TÜHISTAMISEKS“; 6) paragrahvi 16 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 16. Kaebus Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse otsuse peale“; 7) paragrahvi 16 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Õiguskantsler ja kohus võivad esitada Riigikohtule taotluse tühistada Vabariigi Valitsuse kriisiolukorra kehtestamise või lõpetamise, eriolukorra väljakuulutamise või lõpetamise, Riigikogu erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni väljakuulutamise või lõpetamise, Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmise otsus või tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse mõttes kriisiolukorra lõpetamata jätmine ja kriisiolukorra ajal vastu võetud Vabariigi Valitsuse üldkorraldused.“; 8) paragrahvi 18 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Õiguskantsler ja kohus võivad esitada Riigikohtule taotluse tühistada Vabariigi Presidendi sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamise otsus.“; 9) paragrahv 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 20. Kaebuse ja taotluse sisu- ja vorminõuded (1) Kaebus ja taotlus esitatakse põhistatult ja selles märgitakse: 120  EELNÕU 22.05.2025 1) andmed kaebuse või taotluse esitaja kohta; 2) andmed vaidlustatava otsuse kohta; 3) selgelt väljendatud taotlus; 4) kuidas vaidlustatav otsus rikub kaebuse esitaja õigusi. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule märgitakse taotluses põhiseaduse sätted või põhimõtted või seaduse sätted, millele vaidlustatav Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsus ei vasta. (3) Kaebuse ja taotluse allkirjastab esitaja ning sellele lisatakse vaidlustatava otsuse tekst ja muud kaebuse või taotluse aluseks olevad dokumendid.“; 10) paragrahvi 201 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 201. Puuduste kõrvaldamine ning kaebuse ja taotluse tagastamine läbivaatamatult (1) Kui kaebus või taotlus ei vasta käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud nõuetele ja selles on kõrvaldatavaid puudusi, annab Riigikohus kaebuse või taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui kaebuse või taotluse esitaja ei ole määratud tähtpäevaks puudusi kõrvaldanud, tagastab Riigikohus kaebuse või taotluse läbivaatamatult selle esitajale. (2) Kaebus ja taotlus tagastatakse läbivaatamatult selle esitajale, kui selle läbivaatamine ei kuulu Riigikohtu pädevusse.“; 11) paragrahvi 21 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Menetlusosalised kaebuse ja taotluse läbivaatamisel Riigikohtus on kaebuse või taotluse esitaja ja otsuse teinud organ.“; 12) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kohtuotsuse või -määruse alusel algatatud menetluses on taotluse läbivaatamisel menetlusosalised kohtuvaidluse menetlusosalised ja otsuse teinud organ.“; 13) paragrahvi 22 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kohus lahendab kaebuse Riigikogu, Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsuse peale ja taotluse Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsuse tühistamiseks viivitamata pärast nõuetekohase kaebuse või taotluse saamist.“; 14) paragrahvi 23 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui Riigikogu, Riigikogu juhatuse või Vabariigi Presidendi otsuse peale esitatud kaebuse ja Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsuse tühistamise taotluse läbivaatamisel tekib kohtul põhjendatud kahtlus asjassepuutuva õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavuses, uuendab kohus määrusega menetluse, kaasates asja läbivaatamisse menetlusosalistena ka käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud isikud. (2) Menetluse uuendamise korral lahendab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse ja taotluse üheaegselt asjassepuutuva õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavuse kontrollimisega käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud tähtajal jooksul pärast menetluse uuendamist.“; 15) paragrahvi 24 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 121  EELNÕU 22.05.2025 „2) jätta kaebus või taotlus rahuldamata.“; 16) seaduse 5. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5. peatükk ERAKONNA TEGEVUSE PEATAMINE JA LÕPETAMINE NING TÖÖTAJATE JA TÖÖANDJATE ÜHINGU TEGEVUSE PEATAMINE“; 17) seadust täiendatakse §-ga 321 järgmises sõnastuses: „§ 321. Taotlus peatada erakonna või töötajate ja tööandjate ühingu tegevus erakorralise ja sõjaseisukorra ajal Vabariigi Valitsus võib esitada erakorralise või sõjaseisukorra ajal Riigikohtule taotluse peatada erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu või selle liidu tegevus, kui see on vajalik olukorra lahendamiseks.“; 18) paragrahvi 33 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Menetlusosalised erakonna tegevuse peatamise või lõpetamise või töötajate ja tööandjate ühingu või selle liidu tegevuse peatamise taotluse läbivaatamisel Riigikohtus on Vabariigi Valitsus ja erakond või töötajate ja tööandjate ühing või selle liit, kelle tegevuse peatamist või lõpetamist taotletakse. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetlusest võib arvamuse andmise õigusega osa võtta õiguskantsler.“; 19) paragrahvis 34 ja § 35 lõikes 1 asendatakse sõnad „erakonna tegevuse lõpetamise taotluse“ sõnadega „erakonna tegevuse peatamise või lõpetamise või töötajate ja tööandjate ühingu või selle liidu tegevuse peatamise taotluse“; 20) paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Asja lahendamisel võib Riigikohus: 1) otsustada erakonna tegevuse lõpetamise; 2) otsustada erakonna või töötajate ja tööandjate ühingu või selle liidu tegevuse peatamise erakorralise või sõjaseisukorra lõppemiseni; 3) jätta Vabariigi Valitsuse taotluse rahuldamata.“; 21) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1 ja 2 kohasest otsusest tuleb viivitamata asjaosalisi teavitada.“. § 234. Päästeseaduse muutmine Päästeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 2 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Päästeamet võib sõlmida juriidilise isikuga tsiviilõigusliku lepingu Päästeameti tegevuses osaleva vabatahtliku tegevuse korraldamiseks.“; 122  EELNÕU 22.05.2025 3) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) kriisiolukorraks valmistumine ja selle lahendamine tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel;“; 4) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 61 järgmises sõnastuses: „61) elanikkonnakaitse tegevuste koordineerimine;“; 5) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata Päästeameti ülesannete täitmisse ja selle raames riiklikku järelevalvesse korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.“; 6) seaduse 61. peatükk tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 32 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „osaleb“ sõnaga „elanikkonnakaitses,“; 8) paragrahvi 34 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja sõnad „, välja arvatud ennetustööl osalevad isikud“; 9) paragrahv 38 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 38. Vabatahtliku päästja väljaõpe, osalemine elanikkonnakaitses, päästetööl ja ennetustööl ning kohaldatavad meetmed (1) Vabatahtliku päästja väljaõpet korraldab Päästeamet. (2) Vabatahtliku päästja väljaõpe jaguneb päästetöö väljaõppeks ja elanikkonnakaitse väljaõppeks, mis on kaheastmelised: 1) esimese astme väljaõppes omandatakse vabatahtliku päästja tööks vajalikud päästealase ennetustöö, päästetöö ja elanikkonnakaitse algteadmised ja oskused; 2) teise astme väljaõppes omandatakse vabatahtliku päästja iseseisvaks ülesande täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. (3) Esimese astme õppe läbinud vabatahtlik päästja võib iseseisvalt osaleda päästealasel ennetustööl. (4) Esimese astme õppe läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku korraldusel ja koos temaga: 1) osaleda päästetööl; 2) osaleda elanikkonnakaitses kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel; 3) siseneda päästetööks valdusesse ja vaadata valdus läbi korrakaitseseaduses ettenähtud alusel ja korras, arvestades käesoleva seaduse §-des 131 ja 132 sätestatud erisusi; 4) kasutada päästesündmuse käigus füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (5) Esimese astme elanikkonnakaitseõppe läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku korraldusel ja koos temaga, arvestades käesoleva seaduse §-des 131 ja 132 sätestatud erisusi: 1) siseneda valdusesse ja vaadata valdus läbi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, et tagada isiku varjumine või evakuatsioon ohustatud alalt ohutusse kohta; 2) peatada korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras sõiduk, et tagada isiku varjumine või evakuatsioon ohustatud alalt ohutusse kohta; 123  EELNÕU 22.05.2025 3) tuvastada korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras varjumiskohta või evakuatsioonikohta sisenemisel ja sealt väljumisel isiku isikusamasus; 4) kontrollida korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras varjumiskohta või evakuatsioonikohta sisenemisel isikut ja tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et kindlaks teha, kas isiku valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib varjumiskohas või evakuatsioonikohas ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine varjumiskohas või evakuatsioonikohas on keelatud; 5) kontrollida korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras varjumiskohta või evakuatsioonikohta sisenemisel isikuga kaasas olevat asja vaatlemise või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et kindlaks teha, kas isiku valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib varjumiskohas või evakuatsioonikohas ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine on keelatud; 6) pidada korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras kinni isik vahetult eesseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks või elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks, kusjuures kinnipeetud isik antakse viivitamata üle Politsei- ja Piirivalveametile. (6) Vabatahtlikul päästjal on õigus võtta korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras hoiule käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 4 ja 5 sätestatud kontrolli käigus leitud ese või aine, millega isik võib ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine varjumiskohas või evakuatsioonikohas on keelatud. Eseme või aine hoiule võtmine dokumenteeritakse ja ese või aine antakse viivitamata üle Politsei- ja Piirivalveametile. (7) Vabatahtlikul päästjal on õigus käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 6 nimetatud asjaoludel isiku kinnipidamisel kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras, kui isiku kinnipidamine ning isiku tegevuse tõkestamine vabatahtliku päästja suulise korraldusega ei ole võimalik või õigel ajal võimalik. (8) Teise astme päästetöö õppe läbinud vabatahtlik päästja võib iseseisvalt päästeametniku korraldusel: 1) osaleda päästetööl; 2) siseneda päästetööks valdusesse ja vaadata valdus läbi korrakaitseseaduses ettenähtud alusel ja korras, arvestades käesoleva seaduse §-des 131 ja 132 sätestatud erisusi; 3) kasutada päästesündmuse käigus füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (9) Teise astme elanikkonnakaitse õppe läbinud vabatahtlik päästja võib iseseisvalt päästeametniku korraldusel osaleda elanikkonnakaitses kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel ning kasutada käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–6 sätestatud õiguseid.“; 10) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „peavad“ tekstiosaga „elanikkonnakaitses,“; 11) paragrahvi 421 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kriisiroll määratakse abidemineerijale (edaspidi kriisirolliga abidemineerija), kes annab nõusoleku abistada Päästeametit demineerimistööl enne kriisiolukorda ja kriisiolukorra ajal (edaspidi koos kriisiajal) ning kellel on ülesande täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.“; 12) paragrahvi 423 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 124  EELNÕU 22.05.2025 „Kui kriisirolliga abidemineerija arvatakse Kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisu või ta asub tööle püsiva kriisiülesandega ameti- või töökohale või tema ameti- või töökoht määratakse kriisiülesandega ameti- või töökohaks, peatatakse tema kriisirolliga abidemineerija staatus.“; 13) paragrahvi 423 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kriisirolliga abidemineerija staatus jätkub, kui isik vabastatakse püsiva kriisiülesandega ameti- või töökohalt, tema ameti- või töökohta ei loeta enam püsiva kriisiülesandega ameti- või töökohaks või ta arvatakse välja Kaitseväe sõjaaja üksuse koosseisust. Staatuse jätkamiseks esitab isik Päästeametile avalduse.“; 14) paragrahvid 45 ja 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 45. Ulatusliku või pikaajalise päästetöö ja demineerimistööga ning kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulu hüvitamine (1) Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalevale juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja käesoleva seaduse § 19 alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule tekitatud kulu, välja arvatud saamata jäänud tulu, hüvitatakse riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud korras. (2) Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulu juriidilisele isikule hüvitamise ning vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule kulu hüvitamise ja tasu maksmise alused, tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 46. Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl ja demineerimistööl ning kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalemise tasu maksmine (1) Ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalevale vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja käesoleva seaduse § 19 alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule makstakse päästetööl, demineerimistööl või elanikkonnakaitses osaletud aja eest tasu, milleks eraldatakse Päästeametile eelarvevahendid riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud korras. (2) Vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osaletud aja eest kulu hüvitamise ja tasu maksmise alused, tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 15) paragrahv 49 tunnistatakse kehtetuks. § 235. Päästeteenistuse seaduse muutmine Päästeteenistuse seaduses § 202 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Päästeteenistuja puhkuse võib ilma tema nõusolekuta katkestada, kui ta kutsutakse teenistusse tagasi kriisiolukorra tõttu.“. § 236. Rahvastikuregistri seaduse muutmine 125  EELNÕU 22.05.2025 Rahvastikuregistri seaduse §-s 19 asendatakse tekstiosa „Hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra“ sõnaga „Kriisiolukorra“. § 237. Raudteeseaduse muutmine Raudteeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „korras“ sõnadega „ja alustel“; 2) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Avalikku reisijatevedu teostava raudtee-ettevõtja püsiv kriisiülesanne on korraldada teenust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule. (4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega või liinivedu korraldav pädev asutus avaliku teenindamise lepinguga või haldusaktiga kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.“; 3) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses: „§ 61. Elutähtsa teenuse osutaja ja püsiv kriisiülesanne (1) Raudteeinfrastruktuuriettevõtja, kes majandab avalikku raudteeinfrastruktuuri, on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 6 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“; 4) seadust täiendatakse §-ga 811 järgmises sõnastuses: „§ 811. Raudtee kasutamise piirangud (1) Vabariigi Valitsus võib piirata avaliku raudtee kasutamist, kui seda on vaja põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal kriisiülesande täitmiseks või selleks valmistumiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib ajutiselt piirata raudteeveoettevõtjate juurdepääsu raudteeinfrastruktuurile, piirata oluliselt raudteeliiklust või selle ajutiselt sulgeda ja nõuda liiklusgraafiku muutmist ulatuses, mis on vajalik kriisiülesande täitmiseks või selleks valmistumiseks. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud piirangute tõttu tekkinud kahju ja saamata jäänud tulu hüvitab piirangu kehtestaja. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud piirangud võivad mõjutada piiriülest raudteeliiklust, teavitab raudteeinfrastruktuuriettevõtja teisi raudteeinfrastruktuuriettevõtjaid, kelle raudteevõrgustikku ja -liiklust see häire võib mõjutada, ning teisi asjassepuutuvate riikide läbilaskevõime jaotamise organeid.“; 126  EELNÕU 22.05.2025 5) paragrahvi 143 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 ja § 61 lõikes 2 sätestatud püsiva kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“. § 238. Ravikindlustuse seaduse muutmine Ravikindlustuse seaduse 3. peatüki 5. jao 1. jaotist täiendatakse §-ga 621 järgmises sõnastuses: „§ 621. Ajutise töövõimetuse hüvitise määramise ja maksmise erisused kriisiolukorra ajal (1) Kui kriisiolukorra tõttu ei ole võimalik esitada töövõimetuslehte elektroonilisel kujul, esitatakse see paberil. Tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja edastab töövõimetuslehe koos oma kannetega Tervisekassale 14 kalendripäeva jooksul selle saamise päevast arvates. (2) Kriisiolukorraks käesoleva paragrahvi tähenduses on kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses. (3) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seaduse § 53 lõikes 5 nimetatud tähtaega.“. § 239. Ravimiseaduse muutmine Ravimiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Kui see on vajalik paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustavas olukorras, sealhulgas loodusõnnetus, katastroof, nakkushaiguse epideemia, tervishoiu toimepidevust ohustav olukord tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses või kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses, ning kõigi kehtestatud nõuete täitmine ei võimaldaks tagada elanikkonna ja raviasutuste katkematut varustatust ravimitega, võib Ravimiamet ajutiselt piirata ravimite väljastamist ning lubada erandeid käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud ravimite käitlemise nõuete, ravimi müügiloa nõuete, ravimite kliiniliste uuringute nõuete, ravimi väljakirjutamise nõuete, ravimi ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest. Samuti võib Ravimiamet sellises olukorras piirata ravimireklaami või lubada erandeid selle tegemiseks, kui see on vajalik paljude inimeste elu ja tervise kaitseks.“; 2) paragrahvi 21 lõike 8 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kriisiolukorra ajal tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel;“; 3) paragrahvi 26 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja, kelle kaudu tagatakse ravimite hulgimüük ravimitega katkematu varustatuse tagamiseks ja tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra, eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra ajal ja kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud ja lõike 13 alusel kehtestatud tingimustele ning kelle elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta on Ravimiamet teinud ettepaneku, on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 14 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“; 4) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses: 127  EELNÕU 22.05.2025 „(15) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja püsiv kriisiülesanne on osutada ravimitega varustamise elutähtsat teenust käesolevas seaduses, tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ning nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“; 5) paragrahvi 29 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 2“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 14“; 6) paragrahvi 29 täiendatakse lõikega 15 järgmises sõnastuses: „(15) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud üldapteegi püsiv kriisiülesanne on osutada ravimitega varustamise elutähtsat teenust käesolevas seaduses, tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“; 7) seadust täiendatakse §-ga 1021 järgmises sõnastuses: „§ 1021. Riiklik järelevalve kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 26 lõikes 15 ja § 29 lõikes 15 sätestatud püsiva kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“. § 240. Relvaseaduse muutmine Relvaseaduses asendatakse läbivalt sõnad „riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister“ sõnadega „sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister“. § 241. Riigieelarve seaduse muutmine Riigieelarve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Salastatud teavet sisaldavat valdkonna arengukava ei esitata Riigikogule arutamiseks. Enne sellise arengukava või selle muutmise eelnõu esitamist Vabariigi Valitsusele esitatakse eelnõu arvamuse andmiseks Riigikogu vastavale komisjonile.“; 2) paragrahvi 45 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Pärast riigikaitselise kriisiolukorra otsust, sealhulgas selle lahendamiseks erakorralise või sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamist, või kollektiivse enesekaitse lepinguga ette nähtud kohustuste täitmiseks võib Vabariigi Valitsus esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve eelnõu ning otsustada vajaduse korral selle rakendamise kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni, kusjuures enne Riigikogu poolt küsimuse otsustamist tehtavate kulude kogumaht ei tohi ületada kümmet protsenti jooksva aasta riigieelarve kulu mahust. Kui riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve eelnõuga nähakse ette seaduses sätestatud toetus- või tasumäärade muutmine, esitatakse riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve eelnõuga samal ajal asjakohase seaduse muutmise eelnõu.“; 3) paragrahvi 45 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 128  EELNÕU 22.05.2025 „3) kriisiolukord või kollektiivse enesekaitse lepinguga ettenähtud kohustuste täitmine;“; 4) paragrahvi 45 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud erakorralise või sõjaseisukorra või mobilisatsiooni ajal sellega seonduvate ülesannete täitmiseks, või kollektiivse enesekaitse lepinguga ette nähtud kohustuste täitmiseks võib Vabariigi Valitsus esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse eelnõu ning otsustada vajaduse korral Riigikogule esitatud eelnõu rakendamise kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni.“; 5) paragrahvi 64 lõike 6 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) riigi toimimine tsiviilkriisi lahendamiseks;“; 6) paragrahvi 64 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kui riigikaitselise kriisilukorra ajal on vaja kasutada täiendavaid riigi rahalisi vahendeid olukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks, võib Vabariigi Valitsus määrata riigieelarve ja käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud isikute väljamaksete tingimused.“; 7) paragrahvi 65 lõiget 3 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kriisiolukorra ajal võib Rahandusministeerium kaasata Eesti Panga riigi rahavoo juhtimisse, sealhulgas käesoleva seaduse § 70 lõigetes 3 ja 4 nimetatud toimingutesse.“; 8) paragrahvi 66 lõiget 5, § 70 lõiget 5 ja § 72 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „või tema volitatud minister“; 9) paragrahvi 72 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kriisiolukorra ajal võib Rahandusministeerium kaasata stabiliseerimisreservi haldamisse Eesti Panga.“. § 242. Riigihangete seaduse muutmine Riigihangete seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses: „(101) Kriisiolukorra ajal on hankijal õigus kriisiolukorra lahendamisega seotud hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, kohaldada käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda.“; 2) paragrahvi 134 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, vahel sõlmitud rahvusvahelisest kokkuleppest tuleneva erimenetluse alusel;“; 3) paragrahvi 170 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) leping sõlmitakse ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi ja ühe või mitme riigi, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, vahel sõlmitud rahvusvahelisest kokkuleppest tuleneva erimenetluse alusel;“. § 243. Riigikaitseseaduse kehtetuks tunnistamine 129  EELNÕU 22.05.2025 Riigikaitseseadus tunnistatakse kehtetuks. § 244. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmine Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Riigikogu esimees kutsub täiendava istungi kokku viivitamata, kui Vabariigi Valitsus või Vabariigi President on esitanud Riigikogule ettepaneku kuulutada välja erakorraline seisukord või pikendada erakorralist seisukorda või kui Vabariigi President on esitanud Riigikogule ettepaneku kuulutada välja sõjaseisukord, mobilisatsioon või demobilisatsioon.“; 2) paragrahvi 56 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „väljakuulutamine“ tekstiosaga „või selle pikendamine“; 3) paragrahvi 56 lõike 1 punktist 6 jäetakse välja tekstiosa „ja kaitsevalmiduse kõrgendamisega seotud otsus“; 4) paragrahvi 56 lõiget 1 täiendatakse punktidega 61 ja 62 järgmises sõnastuses: „61) otsuse eelnõu, mis on seotud Eesti Vabariigi või muu riigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele ajutise riigis viibimise loa andmisega ning mis võetakse arutamisele esimesel võimalusel; 62) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 59 lõikes 2 nimetatud isiku põhiõiguste ja -vabaduste piiramise üldvolituse alusel otsustatud piirava meetme kehtetuks tunnistamise või muutmise otsuse eelnõu, mis võetakse arutamisele esimesel võimalusel;“; 5) seadust täiendatakse §-ga 1171 järgmises sõnastuses: „§ 1171. Sõjaseisukorra ajal põhiõiguste ja -vabaduste piiramisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu menetlemise erisused (1) Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 59 lõikes 2 nimetatud põhiõiguste ja -vabaduste üldvolituse alusel otsustatud piirava meetme kehtetuks tunnistamise Riigikogu otsuse eelnõu võib esitada komisjon. (2) Otsuse-eelnõu arutatakse ühel lugemisel. (3) Otsuse-eelnõule juhtivkomisjoni ei määrata. Eelnõu võetakse päevakorda Riigikogu juhatuse algatusel või Riigikogu esimehe ettepanekul esimesel võimalusel. (4) Otsuse-eelnõu lugemise käigus esinevad ettekandega eelnõu esitaja esindaja ja peaminister või tema volitusel mõni teine valitsusliige. Riigikogu liige võib esitada kummalegi ettekandjale ühe suulise küsimuse. (5) Eelnõu lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Muudatusettepanekuid eelnõule ei esitata. Pärast läbirääkimiste lõpetamist pannakse eelnõu lõpphääletusele.“; 6) paragrahvi 118 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: 130  EELNÕU 22.05.2025 „§ 118. Erakorralise ja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamist ja pikendamist käsitleva ja Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu menetlemise erisused (1) Erakorralise ja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamist ja pikendamist käsitleva ja Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmisega seotud otsuse eelnõu arutatakse ühel lugemisel.“. § 245. Riigikontrolli seaduse muutmine Riigikontrolli seaduse § 18 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui riigikontrolöri volitused on lõppenud ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll riigikontrolöri kandidaadi suhtes teostada kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. Julgeolekukontrolli teostava asutuse juhi loal võib julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esineb riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või kui ühe kuu jooksul on võimalik sama lõike punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine. Julgeolekukontrolli teostamise tähtaja pikendamisest teavitatakse Vabariigi Presidenti, asjaomaseid valitsuskomisjone ning Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni.“. § 246. Riigipiiri seaduse muutmine Riigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 96 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib ajutiselt keelata isiku viibimise piiriveekogul, sisemerel või selle jääl isiku elu või tervist ähvardava ohu väljaselgitamiseks, ennetamiseks või tõrjumiseks või piirirežiimi rikkumise ennetamiseks.“; 2) paragrahvi 96 lõikest 7 jäetakse välja tekstiosa „riigikaitseseaduse tähenduses“; 3) paragrahvi 910 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorda käsitatakse käesolevas seaduses väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse tähenduses.“; 4) paragrahvi 910 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Käesolevas seaduses sätestatud massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra kohta sätestatut võib kohaldada ka massilisest sisserändest põhjustatud kriisiolukorra ajal.“; 5) paragrahvi 11 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Politsei- ja Piirivalveametil on kriisiolukorra ajal õigus kontrollida ning keelata Eesti kodaniku lahkumist Eestist, kui tema suhtes kehtib tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel kehtestatud Eestist lahkumise keeld või piirang.“; 6) paragrahvi 141 lõikes 5 asendatakse sõna „riigikaitseseadust“ sõnadega „tsiviilkriisi ja riigikaitse seadust“. 131  EELNÕU 22.05.2025 § 247. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 pealkiri, sissejuhatav lauseosa ja punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 7. Tsiviilkriisi ja riigikaitse riigisaladus Tsiviilkriisi ja riigikaitse riigisaladus on: 1) tsiviilkriisiks ja riigikaitseks valmistumist, selle juhtimist ja tegevust käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse salajasel või madalamal tasemel kuni 50 aastaks;“; 2) paragrahvi 8 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 9 punktis 3 asendatakse sõna „hädaolukord“ sõnaga „kriisiolukord“ vastavas käändes; 4) paragrahvi 10 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel määratud alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti, välja arvatud käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud objektide, ja avaliku korra tagamiseks alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valve- ja häiresüsteeme ning kaitsemeetmeid käsitlev teave, välja arvatud teave, mille avalikuks tulek ei kahjusta Eesti Vabariigi julgeolekut. See teave salastatakse piiratud tasemel kuni 20 aastaks;“; 5) paragrahvi 22 lõike 2 punktis 4, § 23 lõike 3 punktis 4 ja § 52 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile“ sõnadega „asjaomasele ministeeriumile ja Riigikantseleile“; 6) paragrahv 24 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 301 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal ning lisaõppekogunemisele kutsumise korral võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku suhtes teostada julgeolekukontrolli tema nõusolekuta.“; 8) paragrahvi 33 lõike 4 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11) julgeolekukontrolli teostamiseks ei ole kolme kuu jooksul arvates dokumentide nõuetekohasest esitamisest olnud võimalik juurdepääsuloa taotlejaga vestlust läbi viia eriolukorrast või riigikaitselisest kriisiolukorrast tulenevatel põhjustel;“; 9) paragrahvi 38 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad „töötlevat üksust, Kaitsepolitseiametit ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni“ sõnadega „töötlevat üksust ja Kaitsepolitseiametit“; 10) seadust täiendatakse §-ga 581 järgmises sõnastuses: „§ 581. Üleminekusäte tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse rakendamisel Enne 2026. aasta 1. jaanuari käesoleva seaduse § 8 punkti 8 ja § 9 punkti 3 alusel salastatud teave jääb riigisaladuseks vastavalt salastamise ajal kehtinud nõuetele.“. 132  EELNÕU 22.05.2025 § 248. Riigi Teataja seaduse muutmine Riigi Teataja seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Vabariigi Valitsuse kriisiolukorra ja eriolukorra väljakuulutamise ja lõpetamise otsus, Riigikogu erakorralise ja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise ja lõpetamise otsus, Vabariigi Presidendi sõjaseisukorra ning mobilisatsiooni väljakuulutamise otsus, samuti kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korraldamiseks antud haldusakt esitatakse avaldamiseks viivitamata.“; 2) paragrahvi 9 lõiked 22 ja 62 tunnistatakse kehtetuks. § 249. Riigivaraseaduse muutmine Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Vallasasja, välja arvatud väärtpaberi valitsemise võib üle anda ajutiselt või alaliselt ühelt riigivara valitsejalt teisele täidesaatva riigivõimu asutusele, kui vallasasi on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. (4) Kinnisasjade ja piiratud asjaõiguste valitsemist kriisiolukorra ajal ühelt riigivara valitsejalt teisele üle ei anta. Kui kriisiolukorra lahendamiseks on vaja kinnisasja või selle osa kasutada teisel täidesaatva riigivõimu asutusel, võib kinnisasja kasutuse ajutiselt üle võtta.“; 2) paragrahvi 12 lõiked 7−8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3 ja 4 nimetatud riigivara valitsemise üleandmine ja ajutisse kasutusse võtmine otsustatakse kriisiolukorra ajal riigivara valitseja või volitatud asutuse ja riigivara üleandmist või ajutist kasutust taotleva täidesaatva riigivõimu asutuse omavahelisel kokkuleppel. (71) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3 ja 4 nimetatud vara valdajal on õigus keelduda vara üleandmisest või ajutisse kasutusse andmisest, kui taotletav vara on vajalik tema ülesannete täitmiseks ja vara kasutusele puudub alternatiiv või vara on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks või mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või korraldamiseks. (72) Vabariigi Valitsus võib ette näha riigivara valitsemise üleandmisele, ajutisse kasutusse võtmisele, tagastamisele või kulu hüvitamisele käesolevas seaduses sätestatust erinevad tingimused ja korra, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks või mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või korraldamiseks. (8) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3 ja 4 nimetatud riigivara valitsemise üleandmise ning ajutisse kasutusse võtmise, tagastamise ja kulu hüvitamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 3) paragrahvi 33 lõike 1 punkt 31 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „31) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule kriisiolukorra ajal tema ülesannete täitmiseks või paljude 133  EELNÕU 22.05.2025 inimeste elu või tervist vahetult ohustava sündmuse lahendamiseks või muul avalikul eesmärgil;“. § 250. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 10. peatükki täiendatakse §-ga 481 järgmises sõnastuses: „§ 481. Pensioni maksmise erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik käesoleva seaduse § 24 lõikes 7 ja § 28 lõikes 21 sätestatud kirjalikku nõusolekut esitada, tuleb see esitada kuue kuu jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist. Sotsiaalkindlustusamet arvestab õigustatud isiku pensioni suuruse ümber ja maksab saamata jäänud pensionisumma välja tagasiulatuvalt õigustatud isiku pensionilisale või täiendavale pensioniõiguslikule staažile õiguse tekkimise ajast arvates.“; 2) paragrahvi 601 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kriisiolukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsuse lõpptähtaega, kui uus hindamine on kriisiolukorra tõttu objektiivsetel põhjustel oluliselt takistatud ja pikendamine on vajalik püsivalt töövõimetule inimesele tema sotsiaalsete tagatiste säilimiseks, kuni kriisiolukorrast tingitud ümberkorralduse vajadus on ära langenud.“. § 251. Sadamaseaduse muutmine Sadamaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määratud sadamale kohaldatakse käesolevat seadust tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusest tulenevate erisustega.“; 2) paragrahvi 31 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 31. Elutähtsa teenuse osutaja ja püsiv kriisiülesanne“; 3) paragrahvi 31 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 8“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 16“; 4) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 6 alusel.“; 5) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 32 järgmises sõnastuses: „§ 32. Sadamaoperaatori püsiv kriisiülesanne (1) Käesoleva seaduse § 31 lõike 2 alusel kinnitatud elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavas sadamas konteiner- ja veeremkaupu lastiva ja lossiva sadamaoperaatori püsiv kriisiülesanne on 134  EELNÕU 22.05.2025 tagada teenuse osutamine vastavalt käesolevas seaduses sätestatule ja elutähtsat teenust osutava sadama pidajaga sõlmitud lepingule. (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.“; 6) paragrahvi 33 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 7) seadust täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses: „361. Sadama kasutamise piirangud (1) Vabariigi Valitsus võib piirata sadamas sadamateenuste osutamist, kui seda on vaja põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal kriisiülesande täitmiseks või selleks valmistumiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud piirangute tõttu tekkinud kahju ja saamata jäänud tulu hüvitab piirangu kehtestaja.“; 8) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 31 lõikes 3 ja § 32 lõikes 1 sätestatud kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“. § 252. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine Sotsiaalhoolekande seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 131 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 131. Sotsiaalteenuste osutamise erandid eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal (1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib kohaliku omavalitsuse üksuses olla sotsiaaltöötajana ametis isik, kelle ettevalmistus ei vasta käesoleva seaduse §-s 161 sätestatud nõudele, kuid kes vastab avaliku teenistuse seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud nõuetele. (2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust osutada hooldustöötajana isik, kelle ettevalmistus ei vasta käesoleva seaduse § 22 lõikes 4 sätestatud nõudele, kuid kes on täisealine ja teovõimeline ning kui on tagatud, et teda juhendab § 22 lõikes 4 sätestatud nõudele vastav hooldustöötaja. (3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatub käesoleva seaduse § 64 lõikes 5 sätestatud tähtaja kulgemine. (4) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise tähtaega kuni eriolukorrast, erakorralisest või sõjaseisukorrast tingitud ümberkorralduse vajaduse äralangemiseni.“; 135  EELNÕU 22.05.2025 2) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-dega 132–134 järgmises sõnastuses: „§ 132. Erihoolekandeteenuste osutamise erandid eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal (1) Eriolukorra ajal, kui see on vajalik erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks, võib lisaks käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 nimetatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult osutada ka füüsiline isik, kes on täisealine ja teovõimeline, kellel on vähemalt põhiharidus ja kui on tagatud, et teda juhendab § 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav isik. (2) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist, kui see on vajalik erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks, võib lisaks käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 nimetatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult osutada ka füüsiline isik, kes on täisealine ja teovõimeline ning kui on tagatud, et teda juhendab § 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastav isik. (3) Sõjaseisukorra ajal lõpetab teenuseosutaja käesoleva seaduse § 80 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul majutamisega erihoolekandeteenuse osutamise suunamisotsuse alusel, kui isik ei kasuta teenust kauem kui 14 päeva, välja arvatud statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise korral. (4) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal pikenevad käesoleva seaduse § 71 lõigetes 6 ja 7 sätestatud tähtajad 14 päevani. (5) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada erihoolekandeteenuse osutamise suunamisotsuse tähtaega kuni eriolukorrast, erakorralisest või sõjaseisukorrast tingitud ümberkorralduse vajaduse äralangemiseni. (6) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal teeb erihoolekandeteenuse osutaja kõik endast oleneva, et tagada teenuse toimimine. Erihoolekandeteenuse toimimise tagamiseks peab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja lähtuvalt täisealise isiku vajadustest ja teenuseosutaja võimalustest tagama isiku turvalisuse ning abistama isikut enese eest hoolitsemisel. (7) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal peab kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule ja lähtudes oma võimalustest tagama isikule majutamise ja toitlustamise. (8) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal peab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatule järgima raviskeemi, mille tervishoiuteenuse osutaja on täisealisele isikule määranud, ja tal peab olema ülevaade ööpäevaringset erihooldusteenust saava täisealise isiku viibimiskohast. (9) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seaduse § 99 lõikes 3 ja § 102 lõike 1 punktis 4 sätestatut, kui see on vajalik. (10) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kehti käesoleva seaduse § 102 lõikes 3 nimetatud seaduslikult esindajalt nõusoleku saamise kohustus, kuid ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja peab teavitama seaduslikku esindajat esimesel võimalusel 136  EELNÕU 22.05.2025 ööpäevaringset erihooldusteenust saava täisealise isiku viimisest väljapoole tegevusloal märgitud kohta. § 133. Lapsele turvakoduteenuse, suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse ja asendushooldusteenuse osutamise erandid kriisiolukorra ajal (1) Kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt turvakoduteenuse osutamist, ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib turvakodus viibivale lapsele teenust vahetult osutada isik, kes vastab vähemalt käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 sätestatud nõuetele. (2) Kriisiolukorraks käesoleva seaduse tähenduses on kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses. (3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui see on suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse (edaspidi hoiuteenus) osutamiseks vajalik, võib lapsehoiuteenust saada rohkem lapsi, kui on sätestatud käesoleva seaduse § 453 lõikes 2. (4) Kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt hoiuteenuse osutamist, ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib lapsehoidjaks olla isik, kes vastab vähemalt käesoleva seaduse § 454 lõike 1 punktis 2 sätestatud nõudele ja kellel on tööks sobivad isikuomadused. (5) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib asendushooldusteenust osutada pikemalt kui käesoleva seaduse § 455 lõike 3 punktis 2 sätestatud tähtaja jooksul, kui see on kriisiolukorrast tulenevatel asjaoludel põhjendatud ja teenust vajava lapse huvides. (6) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast vastava olukorra lõppemist võib asendushooldusteenuse osutamisel perekodus, asenduskodus ja hooldusperes teha laste arvu suhtes ajutisi erandeid käesoleva seaduse § 456 lõikes 2, § 457 lõikes 1 ja § 458 lõikes 1 sätestatust, kui see on kriisiolukorra ajal teenuse osutamiseks vajalik. Laste arvu suurendamise korral ei kohaldata § 456 lõikes 3, § 457 lõikes 11 ja § 458 lõikes 11 sätestatut. (7) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seaduse § 455 lõigetes 4 ja 5 sätestatut. (8) Kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt asendushooldusteenuse osutamist, ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib asendushooldusteenuse osutamisel last vahetult kasvatada isik, kes on vähemalt täisealine ning vastab käesoleva seaduse § 4513 lõike 1 punktides 1, 3–7 ja 11 sätestatud nõuetele. (9) Kui kriisiolukorra ajal osutatakse asendushooldusteenust last vahetult kasvatava isiku eluruumides, ei kohaldata käesoleva seaduse § 4513 lõikes 2 sätestatud nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi esitamise nõuet. (10) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui see on asendushooldusteenuse osutamise jätkamiseks vajalik, võib jätta kohaldamata käesoleva seaduse § 4514 lõikes 1 ning lõike 3 punktides 2 ja 3 sätestatud perevanema minimaalse ja maksimaalse tööaja ja teenuse osutamise aja nõuded. § 134. Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise erandid kriisiolukorra ajal 137  EELNÕU 22.05.2025 (1) Kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil toimuva ulatusliku evakuatsiooni korral võetakse toimetulekutoetuse määramisel evakuatsioonikohas viibivate isikute eluasemekulusid arvesse selle eluaseme puhul, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis võib asuda ka teise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil. (2) Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik toimetulekutoetust toetuse taotlejale maksta sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud arvelduskontole, võib kohaliku omavalitsuse üksus toimetulekutoetuse sularahas maksmise korral määrata toetuse nulli või viiega lõppeva summana, ümardades toetuse suuruse inimese kasuks. Toetuse võib sularahas välja maksta mõistliku aja jooksul.“; 3) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-ga 1551 järgmises sõnastuses: „§ 1551. Tegevusloa andmise erandid ja teavitamiskohustus kriisiolukorra ajal (1) Kriisiolukorra ajal, mis mõjutab oluliselt sotsiaalteenuse osutamist, võib Sotsiaalkindlustusamet lisada tegevusloale kõrvaltingimusena tegevusloa tähtaja. Tähtajalise tegevusloa võib anda kuni kolmeks aastaks. (2) Kui massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras või kriisiolukorra ajal on sotsiaalteenuse osutajal vaja jätkata sotsiaalteenuse osutamist kehtival tegevusloal märgitud tegevuskohast erinevas tegevuskohas või suuremale arvule isikutele, on ta kohustatud sellest Sotsiaalkindlustusametit teavitama. (3) Sotsiaalteenuse osutamise tegevusloa taotlemisel kriisiolukorra ajal ja 90 kalendripäeva pärast kriisiolukorra lõppemist ei kohaldata käesoleva seaduse § 152 lõikes 4, lõike 5 punktis 2 ja lõikes 7 sätestatut. (4) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ja 90 päeva pärast vastava olukorra lõppemist ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 151 sätestatud tegevusloa nõuet ning sotsiaalteenuse osutajal tuleb enne §-s 151 nimetatud teenuste osutamise alustamist esitada Sotsiaalkindlustusametile teade teenuse osutamise alustamise kohta.“. § 253. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmine Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse 3. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses: „§ 301. Hüvitise andmine kriisiolukorra ajal (1) Kriisiolukorra ajal on hüvitise andjal õigus laiendada nende isikute ringi, kellele võimaldatakse seaduses sätestatud rahalise hüvitise riigi kulul kojukannet, kui see on kriisiolukorra tõttu vajalik. (2) Kriisiolukorra tõttu Eestist ajutiselt eemal viibiv isik loetakse Eestis elavaks isikuks käesoleva seaduse § 3 lõike 1 tähenduses. (3) Kriisiolukorraks käesoleva paragrahvi tähenduses on kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses. 138  EELNÕU 22.05.2025 (4) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib hüvitise andja anda sama hüvitise puhul hüvitise andmise või hüvitise andmisest keeldumise haldusakti korraga mitmele hüvitise saamise õigust omavale isikule.“. § 254. Tervisekassa seaduse muutmine Tervisekassa seaduse § 2 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Tervisekassa püsiv kriisiülesanne tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses on tagada käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmine. (6) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.“. § 255. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(24) Kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel kohaldatakse tervishoiukorraldusele tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.“; 2) paragrahvi 4 senine tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „(2) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega: 1) loetelu tervishoiuteenuse osutajatest, kes ei kuulu elutähtsa teenuse osutajate hulka, kuid täidavad püsivaid kriisiülesandeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 10 lõike 2 tähenduses; 2) tervishoiuteenuse osutaja püsiva kriisiülesande täpsema sisu, selle täitmise mahu, püsiva kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise nõuded, arvestades käesoleva seaduse §-des 581– 583 sätestatut. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud loetelus nimetatud juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva tervishoiuteenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada tervishoiuteenust käesolevas seaduses, tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ning nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt.“; 3) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 45 järgmises sõnastuses: „§ 45. Tervishoiu toimepidevust ohustav olukord (1) Tervishoiu toimepidevust ohustav olukord käesoleva seaduse tähenduses on olukord või oht olukorra tekkeks: 1) mis põhjustab tõsiseid häireid käesoleva seaduse § 7 lõikes 5, § 17 lõikes 11 ja § 22 lõikes 41 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuses või ohustab vahetult paljude inimeste elu ja tervist ning 2) mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või isiku tegevuse ühtsus ning koordineeritus ja mille lahendamine ei ole võimalik tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust rakendamata või tavapärasest oluliselt rohkem võimeid, isikuid ja vahendeid kasutamata ning 3) mille lahendamiseks ei ole vaja rakendada tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud juhtimiskorraldust ega kriisiolukorra meetmeid, piiranguid ega nõudeid. 139  EELNÕU 22.05.2025 (2) Tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra üle otsustab Terviseamet, lähtudes ohuhinnangust ja muust asjassepuutuvast teabest. (3) Terviseamet teavitab tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast ja selle lõpetamisest valdkonna eest vastutavat ministrit ja teisi asjassepuutuvaid asutusi ja isikuid. (4) Terviseamet hindab tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra põhjustanud asjaolusid järjepidevalt ning otsustab nende äralangemisel selle lõppemise üle.“; 4) paragrahvi 7 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 1“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 19“; 5) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud perearstiabi osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust käesolevas seaduses, tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ning nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“; 6) paragrahvi 17 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Kiirabibrigaadi pidaja, kellega on sõlmitud käesoleva seaduse §-s 172 sätestatud kiirabi rahastamise leping, on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 19 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“; 7) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud kiirabibrigaadi pidaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust käesolevas seaduses, tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ning nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“; 8) paragrahvi 22 lõikes 41 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 1“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 19“; 9) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses: „(43) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud haiglavõrgu haigla püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust käesolevas seaduses, tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ning nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“; 10) seadust täiendatakse §-ga 422 järgmises sõnastuses: „§ 422. Tegevusloa taotlemise ja andmise erisused (1) Tegevusloale võib lisada kõrvaltingimusena tegevusloa tähtajalisuse kriisiolukorra ajaks (edaspidi tähtajaline tegevusluba). Tähtajaline tegevusluba väljastatakse kuni üheks aastaks. Kriisiolukorra ajaks antud tähtajalise tegevusloa puhul ei kehti kindlustuskohustuse nõue tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse tähenduses. 140  EELNÕU 22.05.2025 (2) Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal, kui tervishoiuteenust ei ole võimalik kehtivas tegevusloas märgitud tegevuskohas jätkata ning Terviseametil ei ole võimalik anda tähtajalist tegevusluba, ei ole tervishoiuteenuse osutamise jätkamiseks tegevusluba nõutav. (3) Kui tervishoiuteenuse osutajal on vaja käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses jätkata tervishoiuteenuse osutamist kehtivas tegevusloas märgitud tegevuskohast erinevas tegevuskohas, on ta sellest kohustatud teavitama Terviseametit ja tegevust võib jätkata Terviseameti nõusolekul.“; 11) paragrahvi 52 lõike 1 punktid 21 ja 22 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „21) tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorra ajal käesoleva paragrahvi lõike 13 alusel kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt Tervisekassa kaudu isikutele ravikindlustuse seaduses sätestatust soodsamatel tingimustel hüvitiste maksmist tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast või kriisiolukorrast tulenevate toimetulekuraskuste ennetamiseks ja leevendamiseks riigieelarvega ettenähtud summa piires; 22) tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast või kriisiolukorrast tulenevalt käesoleva paragrahvi lõike 13 alusel kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt Tervisekassa kaudu tervishoiuteenuse osutajale või kiirabibrigaadi pidajale eritingimustel teenuste eest tasumist tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks riigieelarvega ettenähtud summa piires;“; 12) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 23 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „24) sõjas haavata saanud isikute raviks käesoleva paragrahvi lõike 13 alusel kehtestatud tingimuste ja korra kohaselt Tervisekassa kaudu tervishoiuteenuse osutajale või kiirabibrigaadi pidajale teenuste eest tasumist riigieelarvega ettenähtud summa piires;“; 14) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) valmisoleku tagamist tervishoiuteenuste osutamiseks tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorra ajal, tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru moodustamist ja uuendamist, tervishoiuteenuste osutamise korralduse ümberkorraldamise planeerimist ja ümberkorraldamist ning tervishoiuteenuse osutajate kriisialast väljaõpet;“; 15) paragrahvi 52 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(12) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 21 ja 22 sätestatud tervishoiu toimepidevust ohustava olukorraga või kriisiolukorraga seotud hüvitisi ja teenuste eest tasumist võib rakendada kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 90 kalendripäeva pärast nimetatud olukorra lõppemist.“; 16) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 34 järgmises sõnastuses: „(34) Tervisekassa püsiva kriisiülesande täitmine tagatakse riigieelarves ravikindlustuseks ja Tervisekassa eelarves ettenähtud vahenditest.“; 17) paragrahv 574 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 574. Tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru 141  EELNÕU 22.05.2025 Käesolevas seaduses sätestatud elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud tagama enda teenuse toimepidevuse tagamiseks tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru, lähtudes tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud elutähtsa teenuse kirjeldusest ja toimepidevuse nõuetest.“; 18) paragrahv 581 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 581. Tervishoiukorraldus tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorra ülesannete täitmisel ning selleks valmistumisel (1) Tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast ja kriisiolukorrast tulenevate ülesannete täitmiseks ja selleks valmisoleku tagamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega: 1) tervishoius rakendatavate meetmete, piirangute ja nõuete (edaspidi koos kriisimeetmed) sisu valitsemisala asutustele ning tervishoiuteenuse osutajatele ja 2) Terviseameti juures tegutseva eriarstiabi, kiirabi ja perearstiabi kriisistaabi moodustamise alused ja ülesanded. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kriisimeetmed hõlmavad vastavalt olukorra kriitilisusele olukorraks ettevalmistavaid tegevusi, tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorra ajal rakendatavaid tervishoiuteenuste ümberkorraldusi ning tervishoiuteenuste kvaliteedi nõudeid ja kättesaadavuse piiranguid ning tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru kasutusele võtmist. (3) Terviseamet määrab haldusaktiga konkreetse kriisimeetme koos vajalike tegevuste ja tervishoiuteenuse osutajatega, kellele need kohalduvad. Edasilükkamatus olukorras antakse korraldus kriisimeetme rakendamise kohta suuliselt ning see vormistatakse haldusaktina esimesel võimalusel. (4) Terviseamet kohaldab ainult sellist kriisimeedet, mis on proportsionaalne, arvestades sellega taotletavat eesmärki ja kohaldamist nõudvat olukorda. Terviseamet hindab konkreetse kriisimeetme vajalikkust pidevalt ning otsustab tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või kriisiolukorra lõppemisel ka sellega seonduva kriisimeetme lõpetamise. (5) Terviseamet teavitab kriisimeetme rakendamisest ja selle lõpetamisest valdkonna eest vastutavat ministrit ning teisi asjassepuutuvaid asutusi ja isikuid. (6) Valdkonna eest vastutav minister võib tervishoiu toimepidevust ohustavast olukorrast ning kriisiolukorrast tulenevate ülesannete täitmiseks kehtestada haldusaktiga tervishoiuteenuse osutajatele ajutised tervishoiuteenuste kvaliteedi nõuded ja kättesaadavuse piirangud ning tervishoiuteenuste osutamise tavapärasest erinevad ajutised nõuded juhul, kui piirangute ja nõuete kehtestamine ei ole ette nähtud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud määrusega ning nõuete ja piirangute kehtestamine on vältimatult vajalik. (7) Terviseametil on õigus nimetada meditsiinijuht või -juhid, kes täidavad Terviseameti peadirektori antud ülesandeid ja koordineerivad tervishoiuteenuse osutajate tegevust tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ning kriisiolukorra ajal või selleks valmistumisel, sealhulgas juhivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud kriisistaapide tegevust.“; 19) seadust täiendatakse §-dega 582–585 järgmises sõnastuses: 142  EELNÕU 22.05.2025 „§ 582. Terviseameti ülesanded tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorra ülesannete täitmisel ning selleks valmistumisel Terviseamettervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorra ajal ning nendeks valmistumisel: 1) kavandab kooskõlas tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud piirangutega tervishoiutöötajate ning apteekide töötajate töökohustuse täitmise korraldust; 2) annab kooskõlas tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud piirangutega töökohustuse täitmiseks asjakohaseid korraldusi; 3) kaasab vajaduse korral teisi ministeeriume ning asjassepuutuvaid asutusi ja isikuid muudatuste ettevalmistamiseks tervishoiuteenuste toimepidevuse tagamiseks; 4) annab tervishoiuteenuse osutajatele haldusakte, lähtudes käesoleva seaduse § 581 lõike 1 alusel kehtestatud kriisimeetmetest, § 581 lõike 6 alusel kehtestatud ministri haldusaktidest ja muudest õigusaktidest; 5) omab ülevaadet nende tervishoiuteenuse osutajate hõivatusest, kes täidavad kriisiülesannet, ja koordineerib tervishoiualase info vahetust; 6) otsustab tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru ümberjagamise; 7) otsustab riigi tervishoiuvaru kasutamise; 8) täidab muid käesolevas seaduses, tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesandeid. § 583. Püsiva kriisiülesandega tervishoiuteenuse osutaja ülesanded tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorra ajal ning nendeks valmistumisel Püsiva kriisiülesandega tervishoiuteenuse osutaja, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras ja kriisiolukorra ajal ning nendeks valmistumisel: 1) teavitab Terviseametit tervishoiuteenuse osutamise takistustest, abi vajadusest ja patsientide teise tervishoiuteenuse osutaja juurde ümberpaigutamisest suures mahus; 2) teavitab Terviseametit lisapersonali ning täiendavate meditsiiniseadmete ja ravimite vajadusest; 3) annab Terviseametile tema nõudmisel tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või kriisiolukorra lahendamise juhtimiseks või selleks valmistumiseks vajalikku teavet; 4) teavitab õigel ajal oma patsiente tervishoiuteenuste osutamise ümberkorraldusest; 5) korraldab personali kriisialase väljaõppe; 6) täidab muid käesolevas seaduses, tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud ülesandeid. § 584. Haldusmenetluse erisused (1) Teabe käesoleva seaduse §-s 581 sätestatud Terviseameti ja valdkonna eest vastutava ministri haldusaktide kohta võib avaldada massiteabevahendis, kui haldusakti adressaatide arv on suurem kui 50. (2) Käesoleva seaduse §-s 581 sätestatud haldusakt jõustub selle teatavaks tegemisel vahetule adressaadile või selle avaldamisel massiteabevahendis, kui haldusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega. § 585. Terviseameti ülesanded piiriülese tervishoiualase humanitaarabi andmisel ja vastuvõtmisel 143  EELNÕU 22.05.2025 Terviseamet koordineerib riiklikul tasandil piiriülese tervishoiualase humanitaarabi (edaspidi humanitaarabi) andmist ja vastuvõtmist järgmiselt: 1) hindab humanitaarabi vajadust ja mahtu ning teeb vajaduse korral vastavasisulise ettepaneku valdkonna eest vastutavale ministrile; 2) hindab Eestis viibivate patsientide teistesse riikidesse suunamise vajadust ja teeb vajaduse korral vastavasisulise ettepaneku valdkonna eest vastutavale ministrile; 3) teeb koostööd rahvusvaheliste koostööpartneritega humanitaarabi väljasaatmisel ja vastuvõtmisel; 4) juhib humanitaarabi vastuvõtmist ja väljastamist, sealhulgas abi jagamist Eesti territooriumil; 5) osaleb oma haldusala rahvusvaheliste abitaotluste koostamisel koostöös asjaomaste ministeeriumide, asutuste ja isikutega; 6) täidab muid ülesandeid kooskõlas Vabariigi Valitsuse otsusega.“; 20) paragrahv 59 tunnistatakse kehtetuks; 21) seadust täiendatakse §-ga 621 järgmises sõnastuses: „§ 621. Riiklik järelevalve kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle „Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 4 lõikes 3, § 7 lõikes 10, § 17 lõikes 13 ja § 22 lõikes 43 sätestatud kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“. § 256. Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse muutmine Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud kindlustuskohustus ei kehti tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses tähtajalise tegevusloa puhul, mis on antud kriisiolukorra ajaks.“; 2) paragrahvi 20 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) kahju, mis on tekkinud tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või kriisiolukorra tõttu või seoses terroriakti toimepanemisega;“. § 257. Toiduseaduse muutmine Toiduseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 41 ja § 461 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduses“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses“; 2) paragrahvi 461 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Hädaolukorras või selle ohu, eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal“ sõnadega „Kriisiolukorra ajal“; 3) paragrahvi 462 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 144  EELNÕU 22.05.2025 4) paragrahvi 462 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõikes 5“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 20“; 5) seaduse 71. peatükki täiendatakse §-dega 466–468 järgmises sõnastuses: „§ 466. Toidu jaekaubandusega tegeleva ettevõtja püsiv kriisiülesanne (1) Ettevõtja on püsiva kriisiülesandega isik toidu jaekaubanduse valdkonnas, kui tema turuosa toidu jaekaubanduse valdkonnas, välja arvatud toitlustamine või hulgikaubandus, moodustab tema toidu jaekaubanduse müügitulu suuruse alusel vähemalt ühe protsendi suurimate asjakohase müügituluga või asjakohaste ettevõtete arvuga ettevõtjate valimis olevate ettevõtjate müügitulude summast, ja kelle valdkonna eest vastutav minister on määranud haldusaktiga püsiva kriisiülesandega isikuks. (2) Ettevõtja vastavus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudele tehakse kindlaks tema majandusaasta aruande ning riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmete alusel. (3) Püsiva kriisiülesande määramiseks ettevõtja toidu jaekaubanduse valdkonna turuosa kindlakstegemisel toidu jaekaubanduse valdkonna turust võetakse aluseks määramise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta andmed. (4) Toidu jaekaubanduse valdkonna püsiva kriisiülesandega isiku tingimustele vastab enim selline ettevõtja, kes lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimuste täitmisele on teisi toidu jaekaubanduse valdkonna püsiva kriisiülesandega isikuid või toiduga varustamise valdkonna ettevõtjaid arvestades sobivaim, et tagada elanikkonna toiduga varustamine võimalikult terviklikult, laiapindselt ja parimal viisil lähtudes tema ettevõtte asukohast, teistest tegevusvaldkondadest, käideldavatest toidugruppidest, tegevuseks vajaliku lepingulise suhte olemasolust ning võimaluse korral ettevõtja huvidest. (5) Ettevõtja määrab püsiva kriisiülesandega isikuks kindlaksmääratud piirkonna ettevõtte piires, vajaduse korral määratud mahus ja ajaks, valdkonna eest vastutav minister haldusaktiga. (6) Vajaduse korral võib valdkonna eest vastutav minister määrata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud haldusaktis ettevõtjale käesoleva seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tähtaja, mis ei ole pikem kui viis aastat. (7) Ettevõtja püsiva kriisiülesandega isikuks määramise otsus tehakse ettevõtjale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates elektroonilise kättetoimetamisega. (8) Püsiva kriisiülesandega isiku kriisiülesanne on tagada toidu jaekaubanduse toimimine kriisiolukorra ajal valdkonna eest vastutava ministri haldusaktisga määratud piirkonna ettevõttes, vajaduse korral määratud mahus ja toidugruppide kaupa. (9) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega toidu jaekaubanduse valdkonna ettevõtja püsiva kriisiülesandega isikuks määramise täpsemad tingimused ja korra ning püsiva kriisiülesande täitmise täpsemad nõuded, samuti nõuded ettevõtte ja selles kriisiülesande täitmiseks vajalike vahendite ja varustuse kohta. § 467. Toiduvaru koosseis ja kasutusele võtmise tingimused 145  EELNÕU 22.05.2025 (1) Riigi tegevusvarusse kuulub toiduvaru. Toiduvaru hulka kuulub toit ning võib kuuluda teravilja ja sellise toote varu, mis on vajalik ettevõtjale tootmissisendina toidu või loomse toidu tootmise eesmärgil peetavate loomade sööda tootmiseks või nende loomade söötmiseks (edaspidi tooraine varu). (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada toiduvarus oleva toidu ja tooraine varu kogused, koguste osakaalu või varu täpsema koosseisu ning toiduvaru väljaostmise ja uuendamise alused. (3) Toiduvaruks vajalikud riigieelarve vahendid taotleb valdkonna eest vastutav minister. (4) Toiduvaru võetakse kasutusele, kui toidu puudus ohustab elanikkonna või loomse toidu tootmise eesmärgil peetavate loomade elu või on oht sellise olukorra tekkeks. (5) Toiduvaru võetakse kasutusele tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 95 lõikes 1, 2 või 3 sätestatud korras. (6) Vabariigi Valitsus kehtestab tooraine varu tootmissisendina kasutusele võtmise otsustamisel seda kasutavale ettevõtjale tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 95 lõike 4 punkti 3 alusel selle kasutamise tingimused. § 468. Toidu väljaveo keelamine Vabariigi Valitsus võib keelata osaliselt või täielikult toidu väljaveo Eestist, kui toitu ei turustata piisavas koguses elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks või on oht sellise olukorra tekkeks.“; 7) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Riiklikku järelevalvet toiduga varustamise tagamise nõuete täitmise üle teostab Põllumajandus- ja Toiduamet tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ning käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.“. § 258. Töölepingu seaduse muutmine Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 19 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „reservteenistuses“ sõnadega „või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses“; 2) paragrahvi § 65 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Vanemapuhkusele jäämisel ei rakendata käesoleva seaduse § 62 lõikes 3 sätestatud etteteatamistähtaega, kui etteteatamist ei saa asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada.“; 3) paragrahvi 92 lõike 1 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „reservteenistuses“ sõnadega „või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses“. § 259. Töövõimetoetuse seaduse muutmine 146  EELNÕU 22.05.2025 Töövõimetoetuse seaduse § 81 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kriisiolukorra ajal võib töötukassa valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul pikendada isiku osalise või puuduva töövõime kestust, kui töövõime hindamine on kriisiolukorra tõttu objektiivsetel põhjustel oluliselt takistatud ja pikendamine on vajalik vähenenud töövõimega inimesele tema sotsiaalsete tagatiste säilimiseks, kuni kriisiolukorrast tingitud ümberkorralduse vajadus on ära langenud.“. § 260. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punktis 12 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 44 ning riigikaitseseaduse § 551“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 154“. § 261. Tööstusheite seaduse muutmine Tööstusheite seaduse § 78 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Loa andja võib kuni kuueks kuuks kirjalikult peatada kohustuse järgida vääveldioksiidi heite piirväärtust suure põletusseadme puhul, mis tavaliselt kasutab vähese väävlisisaldusega kütust, kui seadme käitaja ei suuda täita vääveldioksiidi piirväärtuse nõuet vähese väävlisisaldusega kütuse tarnete katkemise või katkemise ohu tõttu, kui see on vajalik tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses elutähtsa teenuse kättesaadavuse ja toimepidevuse tagamiseks.“. § 262. Tööturumeetmete seaduse muutmine Tööturumeetmete seaduse 2. peatükki täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses: „§ 61. Tööhõiveprogramm erakorralise või sõjaseisukorra ajal Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus vähendada tööhõiveprogrammis sätestatud tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise ulatust või peatada tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise, kui tööturuteenuste osutamine ja tööturutoetuste maksmine on erakorralise või sõjaseisukorra tõttu objektiivsetel põhjustel oluliselt takistatud või kui on vaja kasutada täiendavaid riigi rahalisi vahendeid riigi kaitsmiseks, sealhulgas riigi eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks.“. § 263. Töötuskindlustuse seaduse muutmine Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 23 pealkirja täiendatakse pärast sõna „eesmärk“ sõnadega „ja püsiv kriisiülesanne“; 2) paragrahvi 23 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Eesti Töötukassa püsivateks kriisiülesanneteks on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 31 ja 4 sätestatud ülesannete täitmine, tööturumeetmete seaduse alusel töötutoetuse maksmine ning töötute, töövõime hindamise ja töövõimetoetuse, töötutoetuse ja käesoleva seaduse alusel kindlustatute ja hüvitiste maksmise üle arvestuse pidamine.“. § 264. Vabariigi Presidendi töökorra seaduse muutmine 147  EELNÕU 22.05.2025 Vabariigi Presidendi töökorra seaduse § 20 lõikes 3 asendatakse sõna „nelja“ sõnaga „viie“. § 265. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 16 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Eesti riigi iseseisvust ja sõltumatust, territoriaalset terviklikkust ja põhiseaduslikku korda ähvardava vahetu ohu korral on Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale peaministri osa vähemalt kaks ministrit.“; 2) paragrahvi 37 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse § 9 lõikes 4“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 39 lõikes 2“; 3) paragrahvi 60 lõikes 1 asendatakse läbivalt sõna „riigikaitse“ sõnadega „sõjalise riigikaitse“; 4) paragrahvi 77 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) nõustab Vabariigi Valitsust ja peaministrit;“; 5) paragrahvi 77 lõike 1 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „13) juhib riigi julgeolekuolukorra analüüsimist ja hindamist;“; 6) paragrahvi 77 lõiget 1 täiendatakse punktidega 131 ja 132 järgmises sõnastuses: „131) koordineerib riigi strateegilist kommunikatsiooni; 132) kogub ja töötleb ühtlustatud riigiülese olukorrateadlikkuse tagamiseks tsiviilkriise ja riigikaitset puudutavat teavet;“; 7) paragrahvi 77 lõike 1 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „14) töötab välja tsiviilkriisipoliitika ja koordineerib selle elluviimist ning koordineerib laia riigikaitse poliitika elluviimist;“; 8) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Oma ülesannete täitmiseks teeb Riigikantselei koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste riikidega.“. § 266. Vangistusseaduse muutmine Vangistusseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 72 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut kohaldatakse ka arestialustele.“; 2) seaduse 2. peatüki 8. jagu täiendatakse §-ga 722 järgmises sõnastuses: „722. Vangla püsiv kriisiülesanne (1) Vangla püsiv kriisiülesanne on vangla toimepidevuse ja vangistuse täideviimise tagamine piiratult. 148  EELNÕU 22.05.2025 (2) Kriisiolukorraks käesoleva paragrahvi tähenduses on kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses.“; 3) seaduse 6. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 1091 järgmises sõnastuses: „§ 1091. Vangla ülesannete täitmisse kaasamine (1) Vangla võib kaasata vangla julgeolekut ja korda ohustava sündmuse lahendamisse ning kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute saatmiseks politseiametnikke juhul ja nii kaua, kui vangla ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult neid ülesandeid täita. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kaasatud politseiametnikul on vanglaametniku volitused. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesande täitmisse politseiametnike kaasamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“. § 267. Veeseaduse muutmine Veeseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 112 lõikes 5 asendatakse sõna „hädaolukorra“ sõnaga „kriisiolukorra“; 2) paragrahvi 114 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Maandamiskava rakendamist korraldab Kliimaministeerium koostöös teiste ministeeriumide ja kohaliku omavalitsuse üksustega. (2) Valmisolek üleujutusteks tagatakse päästeseaduse ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega sätestatud korras koostatud plaanide ja maandamiskavade kohaselt.“; 3) paragrahvi 188 lõike 1 punktides 1 ja 8 ning § 194 lõikes 4 asendatakse sõna „hädaolukord“ sõnaga „kriisiolukord“ vastavas käändes. § 268. Vedelkütuse seaduse muutmine Vedelkütuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) kütuse hoiuteenuse osutamine on isiku poolt tema majandustegevuse raames teisele isikule kuuluva kütuse hoidmine ja ladustamine, välja arvatud kriisiülesannete täitmiseks vajalike vahendite ja varu hoidmine tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses;“; 2) paragrahvi 21 lõike 8 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) kütuse puhul, mis on tarbimisse lubatud vedelkütusega varustamisest tingitud kriisiolukorra ajal.“; 3) paragrahvi 3 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 3“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 21“; 4) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: 149  EELNÕU 22.05.2025 „(71) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ning selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmiseks vajalikke toimepidevuse nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel.“; 5) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 3 lõikes 71 sätestatud elutähtsa teenuse nõuete täitmise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“. § 269. Vedelkütusevaru seaduse muutmine Vedelkütusevaru seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Varu moodustab ja seda haldab tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 90 lõikes 3 sätestatud äriühing (edaspidi varu haldaja).“; 2) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Varustamisraskuste korral võetakse varu kasutusele tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 95 lõikes 1, 2 või 3 sätestatud korras.“; 3) paragrahvi 71 lõikes 2 asendatakse sõnad „hädaolukorra seaduse“ sõnadega „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse“. § 270. Veterinaarseaduse muutmine Veterinaarseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse sõnad „hädaolukorra seadust“ sõnadega „tsiviilkriisi ja riigikaitse seadust“; 2) paragrahv 60 tunnistatakse kehtetuks. § 271. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses: „(12) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorda käsitatakse käesolevas seaduses väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse tähenduses. (13) Käesolevas seaduses sätestatud massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra kohta sätestatut võib kohaldada ka massilisest sisserändest põhjustatud kriisiolukorra ajal.“; 2) paragrahvi 14 lõike 41 teises lauses asendatakse sõna „hädaolukorras“ sõnadega „massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras, kriisiolukorra ajal“; 150  EELNÕU 22.05.2025 3) paragrahvi 31 lõike 4 esimeses lauses ja lõike 5 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „Käesoleva seaduse § 366 lõikes 1 nimetatud“ sõnadega „Massilisest sisserändest põhjustatud“; 4) seaduse 2. peatüki 21. jao pealkirjas ja § 366 pealkirjas, lõigetes 31 ja 5, lõike 7 esimeses lauses, lõike 9 esimeses lauses, lõike 11 sissejuhatavas lauseosas ja punktis 7 ning lõikes 12 asendatakse sõna „hädaolukord“ sõnadega „massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord“ vastavas käändes; 5) seaduse 2. peatüki 21. jao pealkirja täiendatakse pärast sõna „hädaolukorras“ sõnadega „ja selle järel“; 6) paragrahvi 366 täiendatakse lõikega 111 järgmises sõnastuses: „(111) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras ja kuni üks aasta pärast hädaolukorra lõppemist tagab käesoleva paragrahvi lõike 11 punktides 1, 3, 4 ja 6 nimetatud ülesannete täitmise Sotsiaalkindlustusamet ja punktis 2 nimetatud ülesande täitmise Terviseamet.“; 7) seaduse 2. peatüki 21. jagu täiendatakse §-ga 367 järgmises sõnastuses: „§ 367. Rahvusvahelise kaitse taotleja majutamine massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra järel Käesoleva seaduse § 366 lõikes 11 sätestatut kohaldatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse teenuse osutamisele vajaduse korral ka kuni kaks aastat pärast massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra lõppemist.“; 8) paragrahvi 52 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras ja kuni üks aasta pärast hädaolukorra lõppemist rahastatakse rahvusvahelise kaitse taotlejale tervisekontrolli tegemist ja vältimatu arstiabi andmist riigieelarvest Tervisekassa kaudu.“. § 272. Välismaalaste seaduse muutmine Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 43 lõikes 32 asendatakse sõnad „hädaolukorras või eriolukorras“ tekstiosaga „massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras või kriisiolukorra ajal“; 2) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses: „(33) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorda käsitatakse käesolevas seaduses väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse tähenduses.“; 3) paragrahvi 911 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Pärast massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra või kriisiolukorra lõppu võib pikaajalist viisat Politsei- ja Piirivalveametis taotleda välismaalane, kellele on antud Eestis viibimise seaduslik alus käesoleva seaduse § 43 lõike 32 alusel.“; 4) paragrahvi 106 lõikes 16 asendatakse sõnad „hädaolukorras või eriolukorras“ tekstiosaga „massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras või kriisiolukorra ajal“. 151  EELNÕU 22.05.2025 § 273. Välissuhtlemisseaduse muutmine Välissuhtlemisseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) arutab koos riigikaitsekomisjoniga julgeolekupoliitika aluseid enne nende Vabariigi Valitsuses heakskiitmist.“; 2) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Riigikantselei töötab koos asjaomaste ministeeriumidega välja julgeolekupoliitika alused.“. § 274. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 14 järgmises sõnastuses: „§ 14. Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord (1) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord käesoleva seaduse tähenduses on olukord, kus ootamatult saabub Eestisse ja viibib Eestis erakordselt palju välismaalasi ning see tekitab ettenägematult suure koormuse haldusasutustele, kohtutele ja rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskusele või kinnipidamiskohtade mahutavusele. (2) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra lahendamist juhib Politsei- ja Piirivalveamet, kes otsustab, kas olukord on massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord. Politsei- ja Piirivalveamet otsustab massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra alguse ja lõpu ning teavitab võimalikult vara massilise sisserände ohust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 15 sätestatud kriisiplaanis nimetatud osalisi. (3) Politsei- ja Piirivalveamet juhib massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra lahendamist tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel koostatud kriisiplaani kohaselt. (4) Käesolevas seaduses sätestatud massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra kohta sätestatut võib kohaldada ka massilisest sisserändest põhjustatud kriisiolukorra ajal.“; 2) paragrahvi 62 lõike 2 esimeses lauses ja lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „Käesoleva seaduse § 154 lõikes 1 nimetatud“ sõnadega „Massilisest sisserändest põhjustatud“; 3) paragrahvi 13 lõikes 4 asendatakse sõnad „hädaolukorras või eriolukorras“ sõnadega „massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras“; 4) paragrahvi 154 pealkirjas, lõigetes 31 ja 5, lõike 6 punktis 7, lõike 7 esimeses lauses, lõike 9 esimeses lauses ning lõikes 10 asendatakse sõna „hädaolukord“ sõnadega „massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord“ vastavas käändes. 152  EELNÕU 22.05.2025 § 275. Väärteomenetluse seadustiku muutmine Väärteomenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 4.“; 2) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib isikut kinni pidada kuni 96 tundi.“. § 276. Õiguskantsleri seaduse muutmine Õiguskantsleri seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Õiguskantsler teostab järelevalvet kriisiolukorra ja selle lõpetamise otsuse, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise ja lõpetamise otsuse ning Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmise otsuse põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud korras.“; 2) paragrahvi 61 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui õiguskantsleri volitused on lõppenud ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll õiguskantsleri kandidaadi suhtes teostada kolme kuu jooksul arvates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud dokumentide saamisest. Julgeolekukontrolli teostava asutuse juhi loal võib julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esineb riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolu või kui ühe kuu jooksul on võimalik sama lõike punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine. Julgeolekukontrolli teostamise tähtaja pikendamisest teavitatakse Vabariigi Presidenti, asjaomaseid valitsuskomisjone ning Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni.“. § 277. Ühistranspordiseaduse muutmine Ühistranspordiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seadust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses: „§ 61. Vedaja püsiv kriisiülesanne (1) Käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud liinivedu teostava vedaja püsiv kriisiülesanne on tagada liinivedu pädeva asutusega sõlmitud avaliku teenindamise lepinguga või haldusaktiga pandud avaliku teenindamise kohustuse kohaselt. (2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega või liinivedu korraldav pädev asutus avaliku teenindamise lepinguga või haldusaktiga kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriisiülesande täpsustused, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks.“; 2) paragrahvi 80 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: 153  EELNÕU 22.05.2025 „(9) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 sätestatud kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“. § 278. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 22 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja on vee-ettevõtja, kes on määratud vee-ettevõtjaks käesoleva seaduse § 24 lõikes 3 sätestatud korras.“; 2) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 75 lõike 6 alusel.“; 3) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“. § 279. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil. (2) Käesoleva seaduse § 72 lõike 2 punkt 7 kehtib kuni 2029. aasta 31. märtsini. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198). Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2025 Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) 154  22.05.2025 Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus .......................................................................................................................... 11 1.1 Sisukokkuvõte .................................................................................................................... 12 1.2 Eelnõu ettevalmistajad ....................................................................................................... 17 1.3 Märkused ............................................................................................................................ 17 2. Seaduse eesmärk .................................................................................................................. 20 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs ............................................................................................. 21 1. peatükk ................................................................................................................................. 22 Üldsätted................................................................................................................................... 22 § 1. Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala ........................................................................... 22 § 2. Tsiviilkriis ja riigikaitse .................................................................................................... 23 § 3. Kriisiolukord ..................................................................................................................... 25 § 4. Tsiviilkriisiks valmistumise ja selle lahendamise ning riigikaitse põhimõtted ................. 32 2. peatükk ................................................................................................................................. 35 Riigikaitse Nõukogu ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon ............................................ 35 § 5. Riigikaitse Nõukogu .......................................................................................................... 36 § 6. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon ........................................................................... 36 3. peatükk ................................................................................................................................. 39 Kriisiolukorraks valmistumine ................................................................................................. 39 § 7. Vabariigi Valitsuse ülesanne kriisiolukorraks valmistumisel ........................................... 39 § 8. Ministeeriumi ja Riigikantselei ülesanded kriisiolukorraks valmistumisel ...................... 40 § 9. Kriisiolukorraks valmistumine regionaalsel tasandil ........................................................ 42 § 10. Kriisiülesannete määramine ............................................................................................ 42 § 11. Üleriigiline riskianalüüs .................................................................................................. 48 § 12. Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs .................................................................... 50 § 13. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku ning põhiseadusliku institutsiooni riskianalüüs 52 § 14. Vabariigi Valitsuse kriisiplaan ........................................................................................ 53 § 15. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaan ........................................................ 59 § 16. Finantssektori erand ........................................................................................................ 68 § 17. Õppused........................................................................................................................... 68 § 18. Toimepidevus .................................................................................................................. 69 § 19. Objektikaitse.................................................................................................................... 75 4. peatükk ................................................................................................................................. 78 Kriisiolukord ............................................................................................................................ 78 1  22.05.2025 § 20. Kriisiolukorra kehtestamine ja tekkimine ....................................................................... 78 § 21. Eriolukorra väljakuulutamine .......................................................................................... 81 § 22. Eriolukorra lõpetamine .................................................................................................... 82 § 23. Erakorralise seisukorra väljakuulutamine ....................................................................... 82 § 24. Erakorralise seisukorra lõpetamine ................................................................................. 84 § 25. Sõjaseisukorra väljakuulutamine..................................................................................... 85 § 26. Sõjaseisukorra lõpetamine............................................................................................... 87 § 27. Mobilisatsioon ja selle väljakuulutamine ........................................................................ 88 § 28. Demobilisatsiooni väljakuulutamine ............................................................................... 90 § 29. Kriisiolukorraga seotud otsuste jõustumine ja avaldamine ............................................. 91 § 30. Rahvusvaheliste organisatsioonide, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni teavitamine ............................................................................................................................... 92 § 31. Kriisiolukorra lahendamise juhtimine ............................................................................. 97 § 32. Riigikantselei ja Päästeameti ülesanded kriisiolukorra lahendamisel ........................... 103 § 33. Ühekordne kriisiülesanne .............................................................................................. 105 § 34. Kaitseväe pädevus riigikaitselise kriisiolukorra ajal ..................................................... 110 § 35. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ................................... 115 § 36. Finantssektori erandid eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra ajal ........................ 116 § 37. Ülesande täitmata jätmine erakorralise ja sõjaseisukorra ning mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ............................................................................................................. 123 § 38. Teavitamine ja vaidluste lahendamine kriisiolukorra ajal............................................. 124 § 39. Kriisolukorra juhi pädevus kriisiolukorra ajal .............................................................. 125 § 40. Kriisiolukorra ajal korralduste andmine ........................................................................ 128 § 41. Korralduse täitmine ....................................................................................................... 133 5. peatükk ............................................................................................................................... 133 Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed .................................................................... 133 § 42. Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete kohaldamine ................................... 134 § 43. Proportsionaalsuse põhimõte ........................................................................................ 137 § 44. Piirava meetmete kehtivus ............................................................................................ 138 § 45. Lepinguliste kohustuste rikkumise vabandatavus ......................................................... 140 § 46. Täitemenetluse peatamine ............................................................................................. 141 § 47. Sideteenuse ja sidevõrgule juurdepääsu piiramine........................................................ 142 § 48. Liikumispiirang ............................................................................................................. 145 § 49. Avaliku koosoleku pidamise ja ürituse korraldamise keelamine .................................. 146 § 50. Teadete ja õigusaktide avaldamise kohustus ................................................................. 147 § 51. Riigikaitselise kriisiolukorra meetmed.......................................................................... 148 § 52. Isikut tõendava dokumendi kaasas kandmine ............................................................... 149 § 53. Kaitseväekohustuslase Eestist lahkumise piiramine ..................................................... 150 2  22.05.2025 § 55. Sõjarelvade kasutamine ................................................................................................. 158 § 56. Kriisiolukorra meetmete jätkumine............................................................................... 159 § 58. Isiku põhiõiguste ja -vabaduste piiramise üldvolitus .................................................... 161 § 59. Keelutund ...................................................................................................................... 162 § 61. Majandustegevuse piiramine ......................................................................................... 164 § 62. Streikide ja töösulgude keelamine................................................................................. 166 § 63. Teabe levitamise keelamine .......................................................................................... 167 § 64. Meediateenuse osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise piiramine ................ 168 § 65. Infoühiskonna teenuste piiramine ................................................................................. 171 § 66. Teabele juurdepääsu piiramine...................................................................................... 172 § 67. Sidevahendite kasutamise piiramine ............................................................................. 173 § 68. Sõnumisaladuse õiguse piiramine ................................................................................. 174 § 69. Kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramine .......................................... 177 § 70. Sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramise kord 178 § 71. Sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramisest teavitamine ............................................................................................................................. 180 § 72. Rahaliste hüvitiste ja toetuste maksmise erandid .......................................................... 182 6. peatükk ............................................................................................................................... 185 Kriisiülesanded ....................................................................................................................... 185 § 73. Elutähtis teenus ............................................................................................................. 185 § 74. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ................................................................. 188 § 75. Elutähtsa teenuse osutaja ............................................................................................... 193 § 76. Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja ........................................................... 197 § 77. Taustakontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel ........................................... 198 § 78. Töötamise piirangud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel ................................. 202 § 79. Nõuandemissioon .......................................................................................................... 204 § 80. Asutustevaheline koostöö, teavitamine ja aruandlus..................................................... 204 § 81. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia ................................................... 206 § 82. Sõltumatu audit ............................................................................................................. 207 § 83. Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisiülesanded ............................................................. 208 § 84. Kohaliku omavalitsuse üksusele kriisiülesannete täitmisega tekkinud kulude hüvitamine 215 § 85. Elanikkonnakaitse ......................................................................................................... 217 § 86. Avalikkuse teavitamine ja elanikkonnakaitse koolitus ................................................. 218 § 87. Viivitamatu ohuteate edastamine .................................................................................. 222 § 88. Varjumine ...................................................................................................................... 235 § 89. Varjend .......................................................................................................................... 241 § 90. Varjumiskoht ................................................................................................................. 244 3  22.05.2025 § 91. Varjumisplaani koostamine ........................................................................................... 245 § 92. Ulatuslik evakuatsioon .................................................................................................. 248 § 93. Riigi tegevusvaru moodustamine, haldamine ja kasutamine ........................................ 249 § 94. Tegevusaru hoidmine .................................................................................................... 251 § 95. Tegevusvaru kasutusele võtmine .................................................................................. 252 § 96. Tegevusvaruga seotud riigihanked ................................................................................ 253 § 97. Tegevusvaru andmed..................................................................................................... 255 § 98. Tegevusvaru uuendamine ja vähendamine ................................................................... 255 7. peatükk ............................................................................................................................... 256 Kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise kohustused ........................................... 256 § 99. Püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus ................................................... 257 § 100. Kriisiülesandega ameti- ja töökoht .............................................................................. 257 § 101. Töökohustuse tekkimine, rakendamine ja täitmine ..................................................... 258 § 102. Töökohustusest vabastamine ....................................................................................... 261 § 103. Töökohustuse lõppemine............................................................................................. 262 § 104. Täiendavate töö- ja teenistusülesannete täitmise kohustus ......................................... 263 § 105. Palga ja töötasu maksmise erandid kriisiolukorra ajal ................................................ 266 § 106. Tööaja erandid ............................................................................................................. 268 § 107. Põhipuhkuse katkestamine .......................................................................................... 269 § 108. Kodanikukohustus ....................................................................................................... 270 § 109. Kodanikukohustuse täitmine ....................................................................................... 271 § 110. Kodanikukohustuse täitmisest vabastamine ................................................................ 273 § 111. Kodanikukohustust täitva isiku õigused ...................................................................... 273 § 112. Kodanikukohustuse täitmise lõppemine...................................................................... 274 § 113. Asja sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine .................................................... 274 § 114. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise piirangud ..................................... 277 § 115. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise eelotsus ....................................... 279 § 116. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise menetlus ...................................... 283 8. peatükk ............................................................................................................................... 284 Haldusmenetluse erandid ....................................................................................................... 284 § 117. Tähtaja peatamine ....................................................................................................... 285 § 118. Isiku ja asutuse kohustused haldusmenetluse läbiviimisel.......................................... 285 § 119. Haldusorgani volitused haldusmenetluse läbiviimisel ................................................ 286 § 120. Haldusakti ja muu dokumendi kättetoimetamine ........................................................ 289 § 121. Menetlusosalise õiguste piiramine .............................................................................. 290 § 122. Haldusakti vormistamine............................................................................................. 292 § 123. Rahvusvahelise organisatsiooni teavitamine piirava meetme kohaldamisest ............. 294 4  22.05.2025 § 124. Konkureeriva kohustuse kehtivus kriisiolukorra ajal .................................................. 294 § 125. Vaide esitamise ja läbivaatamise tähtaeg .................................................................... 295 9. peatükk ............................................................................................................................... 295 Kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel vajaliku teabe töötlemine ja andmekogud 295 § 126. Teabe töötlemine kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel ..................... 296 § 127. Teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine ..................................................... 297 § 128. Isikuandmete töötlemine ............................................................................................. 300 § 129. Andmesubjekti õiguste piiramine kriisiolukorra ajal .................................................. 301 § 130. Isikuandmete töötlemine alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitsel 302 § 131. Isikuandmete töötlemine elutähtsa teenuse osutaja poolt taustakontrolli tegemisel ... 303 § 132. Tsiviiltoetuse register .................................................................................................. 304 § 133. Mobilisatsiooniregister ................................................................................................ 306 § 134. Kaitseplaneerimise infosüsteem .................................................................................. 307 10. peatükk ............................................................................................................................. 308 Rahvusvaheline sõjaline koostöö ........................................................................................... 308 § 135. Rahvusvaheline sõjaline koostöö ................................................................................ 308 § 136. Rahvusvaheline sõjaline operatsioon .......................................................................... 311 § 137. Kaitseväe kasutamine kollektiivse enesekaitse operatsioonil ..................................... 312 § 138. Kaitseväe kasutamine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil ........................... 313 § 139. Väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuva Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühise kaitse- ja julgeolekuprojekti kavandamisel ning elluviimisel Kaitseväe osalemise otsustamine ........................................................................................... 316 § 140. Väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval rahvusvahelisel sõjalisel õppusel Kaitseväe osalemise otsustamine ........................................................................................... 316 § 141. Välisriigi relvajõudude viibimine Eesti Vabariigi territooriumil ................................ 317 § 142. Välisriigi relvajõudude Eesti Vabariiki saabumine, Eesti Vabariigis viibimine ja Eesti Vabariigist lahkumine ........................................................................................................... 317 § 143. Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmine ......................................................................... 318 § 144. Välisriigi relvajõududele Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa andmine muudel juhtudel ................................................................................................................................... 318 § 145. Välisriigi relvajõudude transiit ................................................................................... 318 § 146. Välisriigi relvajõudude õigus kasutada jõudu ............................................................. 318 § 147. Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava Eesti Vabariigis viibimise seaduslik alus 320 § 148. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalev muu isik ................................................. 320 § 149. Lennu- ja laevaloa väljastamine .................................................................................. 321 5  22.05.2025 11. peatükk ............................................................................................................................. 321 Riigivastutuse erandid ............................................................................................................ 321 § 150. Riigivastutuse erandid riigikaitselise kriisiolukorra ajal ............................................. 322 § 151. Kahju hüvitamine riigikaitselise kriisiolukorra ajal .................................................... 322 § 152. Hüvitatav kahju riigikaitselise kriisiolukorra ajal ....................................................... 325 § 153. Kahju hüvitamise kord riigikaitselise kriisiolukorra ajal ............................................ 327 § 154. Õiglase hüvitise maksmine.......................................................................................... 328 § 155. Õiglane hüvitis makseteenuse osutajale ...................................................................... 332 § 156. Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamine .......................... 335 12. peatükk ............................................................................................................................. 337 Järelevalve .............................................................................................................................. 337 § 157. Riikliku järelevalve ülesande täitmise ja erimeetme kohaldamise õiguse volitamine 337 § 158. Haldussunnivahendi kohaldamine............................................................................... 339 § 159. Riikliku järelevalve tegemine kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamise ... 340 § 160. Riikliku järelevalve erimeetmed kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise nõuete täitmise tagamisel ....................................................................................................... 340 § 161. Riikliku järelevalve tegemine piiravate meetmete täitmise tagamisel ........................ 341 § 162. Riikliku järelevalve erimeetme kohaldamine piiravate meetmete üle järelevalve tegemisel................................................................................................................................. 341 § 163. Vahetu sunni kohaldamine piiravate meetmete üle järelevalve tegemisel.................. 341 § 164. Haldusjärelevalve tegemine ........................................................................................ 342 § 165. Haldusjärelevalve tegemine kohaliku omavalitsuse üksuse püsiva kriisiülesande täitmise üle 343 § 166. Järelevalve kriisiolukorra ajal tehtud otsuste üle ........................................................ 345 § 167. Järelevalve kriisiolukorra ajal vastuvõetud õigustloova akti ja üldkorralduse üle ...... 345 13. peatükk ............................................................................................................................. 346 Vastutus .................................................................................................................................. 346 § 168. Elutähtsa teenuse osutaja kohustuste rikkumine ......................................................... 346 § 169. Kriisiolukorra lahendamiseks antud haldusakti täitmata jätmine ............................... 346 § 170. Kriisiülesande täitmata jätmine või selle väiksemas ulatuses või tingimustele mittevastav täitmine ................................................................................................................................... 347 § 171. Kodanikukohustuse täitmata jätmine või selle täitmise võimatusest teatamata jätmine 347 § 172. Kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmine kriisiülesandega ameti- või töökohal või selle täitmise võimatusest teatamata jätmine .............................................. 348 § 173. Asja sundkasutamisse võtmise ja asja sundvõõrandamise takistamine ...................... 348 § 174. Kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku asja sundkasutusse andmise ja asja sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmine ...................................................................... 350 6  22.05.2025 § 175. Alaliselt ja ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti füüsilise kaitse nõuete rikkumine 350 § 176. Menetlus ...................................................................................................................... 350 14. peatükk ............................................................................................................................. 352 Rakendussätted ....................................................................................................................... 352 § 177. Üleminekusätted .......................................................................................................... 352 § 178. Abipolitseiniku seaduse muutmine ............................................................................. 356 § 179. Advokatuuriseaduse muutmine ................................................................................... 356 § 180. Alkoholiseaduse muutmine ......................................................................................... 358 § 181. Asjaõigusseaduse muutmine ....................................................................................... 358 § 182. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine .................................................................... 359 § 183. Autoveoseaduse muutmine ......................................................................................... 360 § 184. Avaliku teabe seaduse muutmine ................................................................................ 360 § 185. Avaliku teenistuse seaduse muutmine ........................................................................ 361 § 186. Eesti Panga seaduse muutmine ................................................................................... 362 § 187. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine ............................................................. 364 § 188. Ehitusseadustiku muutmine ........................................................................................ 364 § 189. Elektrituruseaduse muutmine ...................................................................................... 366 § 190. Elektroonilise side seaduse muutmine ........................................................................ 366 § 191. Erakorralise seisukorra seaduse kehtetuks tunnistamine ............................................ 373 § 192. Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmine....................... 373 § 193. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine ............................................................... 374 § 194. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine ..................................................................... 374 § 195. Hädaolukorra seaduse kehtetuks tunnistamine ........................................................... 374 § 196. Isikuandmete kaitse seaduse muutmine ...................................................................... 375 § 197. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine ..................................................... 376 § 198. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine ........................................................................ 376 § 199. Kaitseliidu seaduse muutmine..................................................................................... 377 § 200. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine..................................................................... 379 § 201. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine ....................................................................... 381 § 202. Karistusregistri seaduse muutmine.............................................................................. 383 § 203. Karistusseadustiku muutmine ..................................................................................... 383 § 204. Kaugkütteseaduse muutmine ...................................................................................... 384 § 205. Kemikaaliseaduse muutmine ...................................................................................... 385 § 206. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine ......... 386 § 207. Kiirgusseaduse muutmine ........................................................................................... 386 § 208. Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse muutmine....................................... 386 7  22.05.2025 § 209. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine................................................ 387 § 210. Kohtute seaduse muutmine ......................................................................................... 388 § 211. Konsulaarseaduse muutmine ....................................................................................... 389 § 212. Korrakaitseseaduse muutmine..................................................................................... 389 § 213. Krediidiasutuste seaduse muutmine ............................................................................ 403 § 214. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine ................................................................. 406 § 215. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmine ......................................... 415 § 216. Käibemaksuseaduse muutmine ................................................................................... 415 § 217. Küberturvalisuse seaduse muutmine ........................................................................... 415 § 218. Lastekaitseseaduse muutmine ..................................................................................... 416 § 219. Lennundusseaduse muutmine ..................................................................................... 417 § 220. Liiklusseaduse muutmine ............................................................................................ 419 § 221. Maagaasiseaduse muutmine ........................................................................................ 419 § 222. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine .................................................. 421 § 223. Maksukorralduse seaduse muutmine .......................................................................... 424 § 224. Meditsiiniseadme seaduse muutmine .......................................................................... 424 § 225. Meediateenuste seaduse muutmine ............................................................................. 426 § 226. Meresõiduohutuse seaduse muutmine......................................................................... 426 § 227. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine ............................................. 427 § 228. Ohvriabi seaduse muutmine ........................................................................................ 427 § 229. Perehüvitiste seaduse muutmine ................................................................................. 428 § 230. Planeerimisseaduse muutmine .................................................................................... 429 § 231. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine ...................................................................... 429 § 232. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine................................................ 430 § 233. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmine ............................ 430 § 234. Päästeseaduse muutmine ............................................................................................. 432 § 235. Päästeteenistuse seaduse muutmine ............................................................................ 438 § 236. Rahvastikuregistri seaduse muutmine ......................................................................... 438 § 237. Raudteeseaduse muutmine .......................................................................................... 438 § 238. Ravikindlustuse seaduse muutmine ............................................................................ 439 § 239. Ravimiseaduse muutmine ........................................................................................... 440 § 240. Relvaseaduse muutmine .............................................................................................. 442 § 241. Riigieelarve seaduse muutmine................................................................................... 442 § 242. Riigihangete seaduse muutmine .................................................................................. 443 § 243. Riigikaitseseaduse kehtetuks tunnistamine ................................................................. 445 § 244. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmine ......................................................... 445 § 245. Riigikontrolli seaduse muutmine ................................................................................ 447 8  22.05.2025 § 246. Riigipiiri seaduse muutmine ....................................................................................... 447 § 247. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine ........................................... 449 § 248. Riigi Teataja seaduse muutmine ................................................................................. 451 § 249. Riigivaraseaduse muutmine ........................................................................................ 451 § 250. Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmine ........................................................ 452 § 251. Sadamaseaduse muutmine........................................................................................... 452 § 252. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmine ....................................................................... 453 § 253. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse muutmine ............................................................. 464 § 254. Tervisekassa seadus..................................................................................................... 465 § 255. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine .................................................. 465 § 256. Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse muutmine ....... 473 § 257. Toiduseaduse muutmine.............................................................................................. 473 § 258. Töölepingu seaduse muutmine .................................................................................... 480 § 259. Töövõimetoetuste seaduse muutmine ......................................................................... 481 § 260. Tulumaksuseaduse muutmine ..................................................................................... 481 § 261. Tööstusheite seaduse muutmine .................................................................................. 481 § 262. Tööturumeetmete seaduse muutmine .......................................................................... 481 § 263. Töötuskindlustuse seaduse muutmine ......................................................................... 482 § 264. Vabariigi Presidendi töökorra seaduse muutmine....................................................... 482 § 265. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine ....................................................................... 482 § 266. Vangistusseaduse muutmine ....................................................................................... 488 § 267. Veeseaduse muutmine ................................................................................................. 491 § 268. Vedelkütuse seaduse muutmine .................................................................................. 491 § 269. Vedelkütusevaru seaduse muutmine ........................................................................... 491 § 270. Veterinaarseaduse muutmine ...................................................................................... 492 § 271. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine............................. 492 § 272. Välismaalaste seaduse muutmine ................................................................................ 492 § 273. Välissuhtlemisseaduse muutmine ............................................................................... 492 § 274. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse muutmine ....................................... 493 § 275. Väärteomenetluse seadustiku muutmine ..................................................................... 495 § 276. Õiguskantsleri seaduse muutmine ............................................................................... 496 § 277. Ühistranspordiseaduse muutmine ............................................................................... 496 § 278. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse muutmine................................................... 497 § 279. Seaduse jõustumine ..................................................................................................... 497 4. Eelnõu terminoloogia ......................................................................................................... 498 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ........................................................................... 500 6. Seaduse mõjud.................................................................................................................... 504 9  22.05.2025 7. Rakendusaktid .................................................................................................................... 584 8. Seaduse jõustumine ............................................................................................................ 590 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon ..................... 590 10  22.05.2025 1. Sissejuhatus Eesti peab olema valmis erinevateks kriisideks, nii tsiviil- kui ka sõjalisteks kriisideks, arvestusega, et kriisi iseloomu pole võimalik ennustada. Esineda võib korraga või järjest mitu eri valdkonna või raskusega kriisi, samuti võib esineda kaskaadkriise, kus üks kriis põhjustab kriisi teistes valdkondades. Ohupilt on muutunud keerulisemaks ja ohuallikad mitmekesisemaks. Esile on kerkinud riigipiire ületavad ohud, mille allikad on raskesti tuvastatavad ja mille mõju julgeolekule on samaväärne kui traditsioonilistel julgeolekuohtudel. Piir erinevate kriiside tekkepõhjuste vahel võib osutuda kriitilisel hetkel ähmaseks. Suure mõjuga kriiside lahendamine vajab võimalikult lühikest käsuahelat ja paljude osaliste koordineeritud juhtimist ja tegutsemist. Samuti võib suure mõjuga kriiside eskaleerumine tuua kaasa vajaduse välja kuulutada Eesti Vabariigi põhiseaduses (edaspidi PS) nimetatud eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra. Eeltoodut arvestades ja riigi julgeoleku tagamiseks vajaliku laia riigikaitse edendamiseks on Eestil vaja terviklikku ja ühtset vaadet kriisideks valmistumisele ning nende lahendamisele. Eesti lähtub avarast julgeolekukäsitusest, mis on arusaam julgeolekust kui riigi ja selle rahva võimest kaitsta endale omaseid väärtusi ning eesmärke mitmesuguste sisemiste ja väliste poliitiliste, sõjaliste, majanduslike ja ühiskondlike ohtude, riskide ning nende koosmõjude eest. Lai riigikaitse on osa avarast julgeolekukäsitusest. Laia riigikaitse kohaselt panustavad võimalike mittesõjaliste ja sõjaliste julgeolekuohtudega hakkama saamiseks riigikaitsesse oma pädevuse kohaselt nii sõjalise riigikaitse valdkonna kui ka tsiviilvaldkonna esindajad. 2016. aastal jõustunud riigikaitseseadus lõi eeldused riigikaitse laia käsituse rakendamiseks, sätestades riigikaitse juhtimise ja planeerimise alused, mis võimaldavad riiki kaitsta ja juhtida sarnastel põhimõtetel nii rahu- kui ka sõjaajal. Riigikaitseseaduse (edaspidi RiKS) koostamise käigus ei jõutud analüüsida ja lahendada kõiki teemasid, mis kerkisid üles vajaduse tõttu kiirelt ja paindlikult ohtudele reageerida, mistõttu algatati 2015. aasta sügisel riigikaitseõiguse revisjon (edaspidi revisjon)1. Revisjoni eesmärk oli täiendavalt analüüsida riigikaitseõiguse kitsaskohti ning töötada välja nüüdisaegse ja muutunud julgeolekuolukorra vajadusi arvestava riigikaitseõiguse regulatsiooni muudatused. Revisjoni tulemusena valmis riigikaitseseaduse eelnõu2, mille Vabariigi Valitsus võttis aprillis 2021. a Riigikogu menetlusest tagasi. Käimas oli COVID-19 kriis ja Eestis oli esimest korda kehtestatud tsiviilkriisi lahendamiseks eriolukord. Vahetut kriisikogemust oli mõistlik arvestada ka uue seaduse väljatöötamisel. Riigikaitseõiguse revisjoniga analüüsiti mitmeid teemasid, mis on ka käesoleva eelnõu koostamise keskmes. Käesoleva seaduse eelnõu koostamisel toetuti riigikaitseõiguse revisjoni analüüsidele ja analüüsi tulemusena valminud riigikaitseseaduse eelnõule. Veel on eelnõu koostamisel aluseks võetud Siseministeeriumi koostatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus ja COVID-19 kriisi 2020. ja 2021. aasta õppetunnid kriisireguleerimise poliitikale ning 2014. aastal alanud ja 2022. aastal eskaleerunud Ukrainas toimuva relvastatud konflikti õpituvastused. Riigikaitsega seotud kriiside puhul ei saa juba mõnda aega eristada rahuaega sõjaajast. Piirid „rahu“ ja „sõja“ vahel on ähmastunud. Samuti muutub aina keerukamaks eristada n-ö puhast tsiviilkriisi hübriidrünnakust ning riigikaitselisest kriisist. Seetõttu on oluline luua ühtne raamistik igasuguste kriisidega toimetulemiseks, ja seda PSi etteantud raamides. PSi § 104 punkt 17 ja § 126 eristavad rahuaega ja sõjaaega, samas hõlmab riigikaitse väga erinevaid valdkondi (nt põhiseadusliku korra kaitse, küber- ja energiajulgeolek, majandusjulgeolek, 1 https://www.just.ee/oigusloome-arendamine/varem-loppenud-revisjonid 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/94bd4697-41b5-4e9f-80f1-bda86715146e/Riigikaitseseadus 11  22.05.2025 informatsiooniline julgeolek, keskkonnajulgeolek, tehnoloogiajulgeolek, toidujulgeolek jne), mis on omavahel konvergeerunud ja ristsõltuvuses. Arengu tulemusena on transformeerunud ka riigikaitse olemus. Riigikaitse ei ole enam pelgalt sõjaline kaitse, mis hõlmab relvajõudude tegevust konventsionaalsete rünnete tõrjumiseks. Samuti peavad riik ja ühiskond olema valmis tsiviilkriisideks ning nende lahendamiseks. Ka tsiviilkriisiga toimetulek mõjutab riigi julgeolekut. Tsiviilkriisi lahendamisel tuleb tagada elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimine. Tsiviilkriisideks valmisoleku loomiseks ja nende lahendamiseks kasutatakse paljuski sama ressurssi mida laia riigikaitse jaoks – nii avalikust kui ka erasektorist. Seetõttu on vältimatult vajalik vaadata tsiviilkriisideks valmistumist, nende lahendamist ja laia riigikaitset ühes raamis, sh eesmärgiga tagada riigi ja ühiskonna parim võimalik ettevalmistus kriisi lahendamiseks ja õigusselgus. Seetõttu on käesolevasse eelnõusse inkorporeeritud kõikideks suure mõjuga kriisideks valmistumine ja nende lahendamine. Seni on kriisideks valmistumine, nende lahendamine ja juhtimine olnud väga erinev, kuna valdkond on reguleeritud mitmes seaduses. Riigikaitse ja tsiviilkriiside valdkonda reguleerivad seadused – RiKS, erakorralise seisukorra seadus (edaspidi ErSS), hädaolukorra seadus (edaspidi HOS), Kaitseväe korralduse seadus (edaspidi KKS), korrakaitseseadus (edaspidi KorS), politsei ja piirivalve seadus (edaspidi PPVS), päästeseadus (edaspidi PäästeS) jne – vajavad omavahel selgelt seostamist ning ühtlustamist, et vältida õiguslike regulatsioonide dubleerimist ja vastuolusid. Killustunud õigusruumi tõttu on puudunud kriisideks ühtne lähenemine, mida muutunud julgeolekuolukorra tõttu tegelikkuses vajatakse. Ohupilt on kujunenud mitmekesisemaks. Mõju poolest on kõik kriisid sarnased ning omavahel seotud. Sellist puhast kriisi, mis piirdub üksnes ühe valdkonnaga ja mille lahendamiseks piisab ühe valdkonna ressurssidest, leidub harva, kui üldse. Sel põhjusel on otstarbekas käsitleda kriisideks valmistumist ja nende lahendamist ühetaoliselt ja ühise õigusraami alusel. Selline lähenemine on riigile palju efektiivsem ja lihtsam hallata – tekib parem süsteem, ülevaade ning parem ressursikasutus. Paraneb riigi ja ühiskonna kriisivalmidus ja võimekus tervikuna. 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga nähakse ette järgmised olulisemad muudatused: 1. Ühtne kriisideks valmistumise ja nende lahendamise raamistik Koondatakse ühte seadusesse PSis nimetatud erikorrad (eriolukord, erakorraline seisukord ja sõjaseisukord), nendeks valmistumine, nende juhtimine ning nende lahendamiseks kohaldatavad meetmed, et tekiks terviklik vaade võimalikult väikese hulga ja omavahel loogiliselt süstematiseeritud õigusaktide alusel. Selleks: a) võetakse kasutusele kriisiolukorra termin, b) ühtlustatakse seni erinevas õiguslikus raamistikus ja erinevatel alustel korraldatud planeerimist ning c) luuakse ühtsed alused suure mõjuga kriiside lahendamiseks Vabariigi Valitsuse ja peaministri juhtimisel. Eelnõu loob alused, mille järgimine aitab valmistuda nii suurteks kui ka väiksemateks kriisideks, ning tervikliku õigusruumi loomisega seatakse selgemad ootused kriisi 12  22.05.2025 lahendajatele: valitsusele, ametiasutustele, kohaliku omavalitsuste üksustele (edaspidi ka omavalitsusüksus või KOV) ning elutähtsate teenuste osutajatele. • Kriisiolukorra termini kasutusele võtmine Kriiside ühtse lahendamise huvides võetakse senise hädaolukorra ja kõrgendatud kaitsevalmiduse asemel kasutusele tsiviil- ja riigikaitselisi kriise ühendav koondmõiste „kriisiolukord“, kui on vajalik lahendada suure mõjuga tsiviilkriisi või tagada riigikaitse ja põhiseaduslik kord. Kriisiolukorra kehtestab Vabariigi Valitsus ja seda on võimalik kehtestada nii tsiviilkriisi kui ka riigikaitselise kriisi lahendamiseks. Kriisiolukorra kehtestamisel lähtub Vabariigi Valitsus asjaomaste asutuste esitatud ohuhinnangust ja muust asjassepuutuvast teabest. Kriisiolukord kehtestatakse tsiviilkriisi lahendamiseks või riigikaitse tagamiseks või kui on oht nimetatud olukordade tekkeks ning kui olukorra lahendamiseks on vaja tagada mitme asutuse või isiku tegevuse ühtsus ning koordineeritus ja kui olukorra lahendamine ei ole võimalik eelnõus sätestatud juhtimiskorraldust ja isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid rakendamata ning tavapärasest rohkem võimeid, sh vahendeid ja varusid kaasamata. Kriisiolukorra kehtestamise eeldus on, et sündmuse lahendamine ei ole võimalik ilma: 1) eelnõus toodud kriisiolukorraks ettenähtud juhtimiskorraldust rakendamata; 2) kriisiolukorra ajal kohaldatavaid meetmeid rakendamata; 3) mitme asutuse või isiku tegevuse ühtsust ning koordineeritust tagamata ja 4) tavapärasest rohkem võimeid, vahendeid ja varusid kaasamata. Kriisiolukord hõlmab kõiki neid sündmusi, mis võivad ohustada riigi julgeolekut, põhiseaduslikku korda ja rahva eksistentsi, põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises või ohustada vahetult paljude inimeste elu ja tervist või põhjustada suure varalise, majandusliku või keskkonnakahju, st need on sündmused, mille mõju on laiaulatuslik (puudutavad kogu ühiskonda) ja kus riigil on vaja asuda tegema ettevalmistusi, et end ähvardavate või realiseerunud ohtude eest kaitsta. Eelnõuga tekib üks terviklik raamistik, mille kaudu Vabariigi Valitsuse ja peaministri juhtimisel lahendatakse nii suure mõjuga tsiviilkriise kui ka mittesõjalisi ja sõjalisi riigikaitselisi kriise. • Kriisideks valmistumine ja valmistumise planeerimine Ühtlustatakse kriisideks valmistumist ja selleks planeerimist. Plaanide koostamiseks tekib üks protsess, nii et kõigil osalistel oleks võimalik koostada üks plaan nii kriisiolukorraks kui ka väiksemateks sündmusteks. Üleriigilisest riskianalüüsist lähtudes peavad asutused, kellele on määratud kriisiülesanded, koostama oma asutuse või teenuse põhise riskianalüüsi. Üleriigiline riskianalüüs hõlmab nii tsiviilkriisidega seotud riske kui ka riigikaitsega seotud ohte. Üleriigiline riskianalüüs on aluseks Vabariigi Valitsuse kriisiplaanile ja sellest tehakse avalik kokkuvõte. Üleriigilist riskianalüüsi võtavad arvesse nii kriisiplaanide koostajad kui ka elutähtsa teenuse osutajad ja kohaliku omavalitsuse üksused oma riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani koostamisel. 13  22.05.2025 Hakatakse koostama uut planeerimisdokumenti – Vabariigi Valitsuse kriisiplaani, mis hõlmab valmistumist nii tsiviilkriisideks kui ka riigikaitselisteks kriisideks. Kõik asutused ja juriidilised isikud, kellele on määratud kriisiülesanded (sealhulgas elutähtsa teenuse osutajad), koostavad oma kriisiplaani. Kriisiplaane koostavad ka kõik omavalitsusüksused. • Kriisiolukorra lahendamine Kriisiolukorra või selle lahendamiseks väljakuulutatud erikorra lahendamist juhib peaminister. Kriisiolukorra vahetu lahendamise eest vastutab eelnevalt määratud valitsusasutus (nt Kaitsevägi, Päästeamet), Finantsinspektsioon või elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja (nt kohaliku omavalitsuse üksus, Eesti Pank). Kriisiolukorra lahendamise eest vastutavad valitsusasutused määratakse ülesannete jäävuse põhimõttel Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis. Et tagada juhtimiskorralduse selgus ja ühetaolisus erinevates kriisides, kaotatakse eriolukorra tööde juhtide ja sisekaitseülema funktsioonid. Kui ilmnenud asjaolude tõttu on vaja välja kuulutada erakorraline või sõjaseisukord või mobilisatsioon, siis teeb seda PSist lähtuvalt Riigikogu. Erandjuhul võib sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni välja kuulutada ka Vabariigi President. Vabariigi Valitsus võib loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust põhjustatud olukorra lahendamiseks välja kuulutada eriolukorra, kui olukorda ei ole võimalik lahendada ilma eelnõus eriolukorra ajaks ette nähtud juhtimisvolitusi, isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid, sealhulgas täiendavaid finantsjuhtimise abinõusid rakendamata. Samuti seotakse eelnõuga finantskriiside lahendamine – Riigikogule nähakse ette võimalused kohaldada suure mõjuga kriisi korral teatud meetmeid ka finantssektori suhtes. 2. Kriisiülesanded Võetakse kasutusele praeguste riigikaitseülesannete ja hädaolukordade asemel kriisiülesannete kontseptsioon, et lihtsustada ning muuta läbipaistvamaks ülesanded, mille täitmine on vajalik ükskõik millise kriisi lahendamiseks, leevendamiseks, toetavaks tegevuseks või ühiskonna toimimise tagamiseks kriisis. Püsiva kriisiülesande määramise eesmärk on tagada, et isikul või asutusel on piisavad vahendid ja personal talle määratud ülesande koheseks ja kiireks täitmiseks. Eelnõuga nähakse ette kahesugused kriisiülesanded: püsivad ja ühekordsed (sarnaselt kehtiva RiKSiga: püsiv riigikaitseülesanne ja ühekordne riigikaitseülesanne). Püsivad kriisiülesanded määratakse enne kriisiolukorda. Ühekordsed kriisiülesanded on ülesanded, mille täitmist riik ei ole ette näinud, kuid mille täitmise vajadus tekib kriisiolukorra ajal. Kriisiülesannetesse hõlmatakse ka praegune elutähtsa teenuse regulatsioon – kõigist elutähtsa teenuse osutajatest saavad püsiva kriisiülesande täitjad, kelle ülesanne on tagada elutähtsa teenuse toimimine nii tavaolukorras kui ka riigikaitselise kriisiolukorra ajal. Praegu kohaldatakse elutähtsa teenuse osutajatele riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks valmistumisel ja selle lahendamisel HOSi nõudeid niivõrd, kuivõrd muudes seadustes ei sätestata teisiti. Kuna RiKSis ning valdkonna eriseadustes ei ole täpsustatud elutähtsa teenuse osutajate riigikaitselisi ülesanded, on see põhjustanud ebaselgust, kuidas tuleb valmistuda riigikaitselisteks kriisideks ja mis tasemel teenust osutada sellistel juhtudel. 14  22.05.2025 Kriisiülesannetega seotakse ka kriisiülesannetega ameti- ja töökohad, mille aluseks on kehtiv riigikaitseliste ameti- ja töökohtade regulatsioon. Kriisiülesannetega ameti- ja töökohad rakenduvad nii tsiviil- kui ka riigikaitselise kriisi ajal. 3. Põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed kriisiolukorra ajal Eelnõuga ei laiendata meetmeid ja õigusi ebaproportsionaalselt. Erineva raskusastmega olukordadeks on erinevad meetmed. Riigikaitselise kriisiolukorra ajal lisanduvad praegused kõrgendatud kaitsevalmiduse meetmed ning kõige intensiivsemad meetmed on erakorralise ja sõjaseisukorra ajal. Erinevates olukordades kohaldatavate meetmete vahel tekib süsteemsus ja loogilisus. Eelnõuga laiendatakse hüvitiste ja toetuste vähendamise võimalusi ning nähakse suure mõjuga kriisi korral ette võimalus nende maksmine peatada või neid vähendada. Riigi finantsvarade ja -reservide ümbersuunamine on vajalik riigi tuumikfunktsioonide täitmiseks ja riigi püsimajäämise tagamiseks. Kuivõrd riik nõuab isikutelt suuremat talumiskohustust, siis annab riik isikule täiendavad kaitsetagatised. Selleks et kõigile isikutele oleks tagatud omandi säilimine, on eelnõu järgi lepingulise kohustuse rikkumine vabandatav, kui riik on vähendanud või peatanud isikutele makstavaid hüvitisi ja toetusi, tööandja on vähendanud kriisiolukorrast tingitud asjaolude tõttu palka või töötasu või isik on asunud täitma Kaitseväes sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha (edaspidi sõjaaja ametikoht) ülesandeid. Samal põhjusel peatatakse füüsilise isiku suhtes läbiviidav rahaliste nõuete ning rahaliste ja varaliste karistuste sundtäitmine. 4. Toimepidevus Kõik asutused ja juriidilised isikud, kellele eelnõu järgi määratakse püsivad kriisiülesanded, ning põhiseaduslikud institutsioonid peavad tagama oma toimepidevuse. Toimepidevus on n-ö baashügieenina osa asutuse sisemisest töökorraldusest, see on suutlikkus ja valmidus järjepidevalt toimida ning oma igal oma ülesandeid täita ja teenuseid osutada. 5. Kohaliku omavalitsuse üksused Eelnõu kitsendab oluliselt KOVide kriisi ajal täidetavate ülesannete fookust, näeb ette hüvitamise võimaluse, kui täidetakse ülesandeid suuremas mahus, kui tavaolukord seda nõuab, ning võimaldab KOVil riskianalüüsi, kriisiplaani ja toimepidevuse nõuetega läbi mõelda ja planeerida oma ülesannete täitmine ja selleks vajaminev ressurss. Nt saab kriisiplaani koostamisel KOV läbi mõelda ka erinevate teenuste osutamise standardite langetamise. Eelnõu koondab ja sätestab kohaliku omavalitsuse üksuse kriisiülesanded, mis on järgmised: 1) elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise korraldamine (veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte, teede korrashoid), sh koordineerida ja nõustada elutähtsa teenuse osutajaid, teha järelevalvet, kehtestada toimepidevuse nõuded teenuste kohta, korraldada õppusi, teavitada, koostada kriisiplaan; 2) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil evakuatsioonikohtade määramine ja kasutusele võtmine, kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil viibivate isikute ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamine, teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumilt evakueeritud isikute vastuvõtmisele kaasaaitamine ja evakueeritud isikutele evakuatsioonikohas vähemalt toidu ja joogivee võimaldamine; 3) koduteenuse korraldamine; 15  22.05.2025 4) väljaspool kodu üldhooldusteenuse korraldamine; 5) asendushooldusteenuse korraldamine; 6) turvakoduteenuse korraldamine; 7) vältimatu sotsiaalabi tagamine; 8) abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas perekonnast eraldatud või kriisiolukorra tõttu perekonnast lahutatud laste abistamine; 8) toimetulekutoetuse maksmine; 9) suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus; 10) alus-, põhi- ja keskhariduse kättesaadavuse tagamine; 11) oma territooriumil viibivate isikute ohuolukorrast teavitamise ja käitumisjuhiste andmise tagamine. 6. Elanikkonnakaitse Eelnõu sätestab esmakordselt õigusakti tasandil elanikkonnakaitse. Elanikkonnakaitse on riigi ja ühiskonna tegevused, mis tagavad inimeste valmisoleku kriisiolukorra ajal ise toime tulla, kaitsevad inimesi kriisiolukordadest tulenevate ohtude eest ja abistavad nende tagajärgedega toimetulemisel. Elanikkonnakaitse tegevused on eelkõige ohuteavitus, päästetööd, ulatuslik evakuatsioon, varjumine, esmaabi ja katastroofimeditsiin, vältimatu sotsiaalabi, psühhosotsiaalne abi kriisides ning muu elanikele hädavajalik abi. Päästeamet saab elanikkonnakaitset koordineerivaks asutuseks ning iga asutus vastutab oma valdkonna elanikkonnakaitse tegevuste eest ka ise. Päästeamet saab juurde õiguse sundkasutada ja sundvõõrandada vara ulatusliku evakuatsiooni ja varjumise läbiviimiseks. Siseministrist saab n-ö elanikkonnakaitse minister. 7. Järelevalve ja vastutus Eelnõu sätestab nii riikliku kui ka haldusjärelevalve tegemise kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise nõuete täitmise üle. Samuti reguleeritakse eelnõuga riikliku järelevalve tegemine isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete täitmise üle. Vastutuse peatükis on sätestatud väärteokoosseisud ja karistused eelnõus sätestatud kohustuste täitmata jätmise sanktsioneerimiseks. 8. Muud muudatused Sarnaselt HOSiga reguleeritakse eelnõus riigi tegevusvaruga seonduv. RiKSi eeskujul on ka eelnõus võimalus panna isikutele kriisiülesande täitmiseks vajalikku töökohustustust, mis saab olla nii ameti- ja töökohapõhine kui ka ühekordne kriisiaegne kohustus kodanikukohustuse näol. RiKSi eeskujul nähakse ette asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise regulatsioon, samuti saab Päästeamet õiguse asju sundkasutusse võtta ja sundvõõrandada varjumise ja evakuatsiooni läbiviimiseks. Nähakse ette riigivastutuse eriregulatsioon kriisiolukorra ajal, sh õiglase hüvitise maksmine. Samuti sätestatakse eelnõus rahvusvahelist sõjalist koostööd puudutav. Eelnõuga sätestatakse nii kriisideks valmistumiseks kui ka nende lahendamiseks vajaliku teabe saamise alused, sealhulgas luuakse senisest täpsem reeglistik ka isikuandmete töötlemiseks ja nende andmete kaitseks. Lisaks hakkab õiguskantsler tegema järelevalvet kriisiolukorra ajal vastuvõetud otsuste üle, sh kriisiolukorra lõpetamata jätmise üle. Hädaolukorra seadus, erakorralise seisukorra seadus ja riigikaitseseadus tunnistatakse kehtetuks. 16  22.05.2025 1.2 Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Riigikantselei koostöös teiste asjassepuutuvate ministeeriumide ja asutustega ning huvirühmade ja erialaliitudega. Eelnõu ja seletuskirja koostamisel on tehtud tihedat koostööd ministeeriumide ja nende allasutustega (Päästeametiga, Politsei- ja Piirivalveametiga, Kaitsepolitseiametiga jne). Eelnõu põhialuseid ja eelnõuga planeeritavaid muudatusi on tutvustatud Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni riigikaitse ja kriisireguleerimise alakomisjonis, Riigikogu riigikaitsekomisjonis ja väliskomisjonis, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, regionaalsete kriisikomisjonide ühisistungil, erinevatele ministeeriumidele, nende allasutustele ja Eesti Pangale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, linna- ja vallasekretäride infopäeval ning Siseministeeriumi ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu töörühmas. Täpsem ülevaade kohtumistest on esitatud seletuskirja lõpus. Ministeeriumidega on korraldatud stsenaariumipõhiseid arutelusid, et testida eelnõus esitatud lahendusi. Eelnõu ja seletuskirja peatükkide kaupa koostajad on järgmised: 1.–4. peatükk Riigikantselei õigusosakonna juhataja Kristi Purtsak ([email protected]) ja Riigikantselei õigusosakonna nõunik Peeter Papstel ([email protected]) koos Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo ametnikega; 5. peatükk (piiravad meetmed) Riigikantselei õigusosakonna nõunik Eero Svarval ([email protected]) ja Kristi Purtsak; 6. peatüki 1. ja 2. jagu (elutähtsad teenused ja KOVi ülesanded) Kristi Purtsak ja Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo; 6. peatüki 3. jagu (elanikkonnakaitse) Eero Svarval, Kristi Purtsak ja Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo nõunik Gerli Aavik-Märtmaa (gerli.aavik- [email protected]) koos Siseministeeriumi teenistujatega; 6. peatüki 4. jagu (riigi tegevusvaru) Kristi Purtsak koos Kliimaministeeriumi teenistujate ja Eesti Varude Keskuse töötajatega; 7. peatüki 1. ja 2. jagu (töökohustus ning töö- ja teenistussuhete erisused) Kristi Purtsak, Eero Svarval ja Peeter Papstel koos Sotsiaalministeeriumi (nüüdsest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi) teenistujatega; 7. peatüki 3. ja 4. jagu ja 8. peatükk Kristi Purtsak; 8. peatükk Kristi Purtsak ja Eero Svarval; 9. peatükk (teabe töötlemine ja andmekogud) Eero Svarval koos Justiitsministeeriumi teenistujatega; 10. peatükk (rahvusvaheline sõjaline koostöö) Kristi Purtsak koos Kaitseministeeriumi teenistujatega; 11. peatükk (riigivastutuse erisused) Kristi Purtsak; 12. ja 13. peatükk (järelevalve ja vastutus) Kristi Purtsak ja Eero Svarval; 14. peatükk (rakendussätted) Kristi Purtsak, Eero Svarval ja Peeter Papstel koos Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibürooga ja vastavate valdkondade ministeeriumidega. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Riigikantselei tugitegevuste osakonna keeletoimetaja Piret Grigorjeva ([email protected]). 1.3 Märkused Eelnõus nähakse ette muudatused järgmistes seadustes (98): 17  22.05.2025 • abipolitseiniku seadus (RT I, 06.07.2023, 9) • advokatuuriseadus (RT I, 05.05.2022, 5) • alkoholiseadus (RT I, 28.09.2023, 1) • asjaõigusseadus (RT I, 17.03.2023, 58) • atmosfääriõhu kaitse seadus (RT I, 11.06.2024, 2) • autoveoseadus (RT I, 22.12.2023, 7) • avaliku teabe seadus (RT I, 30.12.2024, 5) • avaliku teenistuse seadus (RT I, 27.09.2024, 3) • Eesti Panga seadus (RT I, 01.03.2023, 45) • Eesti Rahvusringhäälingu seadus (RT I, 08.10.2024, 2) • ehitusseadustik (RT I, 08.10.2024, 4) • elektrituruseadus (RT I, 10.10.2024, 8) • elektroonilise side seadus (RT I, 08.10.2024, 6) • ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus (RT I, 30.06.2023, 9) • Euroopa Liidu kodaniku seadus (RT I, 06.07.2023, 26) • Finantsinspektsiooni seadus (RT I, 11.10.2024, 3) • isikuandmete kaitse seadus (RT I, 31.12.2024, 44) • isikut tõendavate dokumentide seadus (RT I, 26.04.2024, 13) • julgeolekuasutuste seadus (RT I, 14.03.2023, 25) • Kaitseliidu seadus (RT I, 30.04.2024, 3) • Kaitseväe korralduse seadus (RT I, 12.12.2024, 5) • kaitseväeteenistuse seadus (RT I, 27.09.2024, 6) • karistusregistri seadus (RT I, 31.12.2024, 37) • karistusseadustik (RT I, 12.12.2024, 6) • kaugkütteseadus (RT I, 08.10.2024, 10) • kemikaaliseadus (RT I, 03.02.2023, 5) • keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 10.10.2024, 9) • kiirgusseadus (RT I, 30.06.2023, 26) • kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (RT I, 30.06.2023, 27) • kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (RT I, 30.06.2023, 28) • kohtute seadus (RT I, 04.01.2024, 4) • konsulaarseadus (RT I, 29.06.2024, 17) • korrakaitseseadus (RT I, 14.03.2023, 29) • krediidiasutuste seadus (RT I, 03.12.2024, 12) • kriminaalmenetluse seadustik (RT I, 12.12.2024, 7) • kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus (RT I, 04.01.2024, 3) • käibemaksuseadus (RT I, 02.01.2025, 13) • küberturvalisuse seadus (RT I, 21.06.2024, 15) • lastekaitseseadus (RT I, 31.12.2024, 23) • lennundusseadus (RT I, 04.12.2024, 12) • liiklusseadus (RT I, 31.12.2024, 9) • maagaasiseadus (RT I, 08.10.2024, 12) • makseasutuste ja e-raha asutuste seadus (RT I, 11.10.2024, 16) • maksukorralduse seadus (RT I, 19.12.2024, 4) • meditsiiniseadme seadus (RT I, 20.11.2024, 2) • meediateenuste seadus (RT I, 15.06.2022, 3) • meresõiduohutuse seadus (RT I, 11.12.2024, 13) 18  22.05.2025 • nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (RT I, 14.03.2025, 7) • ohvriabi seadus (RT I, 06.01.2023, 1) • perehüvitiste seadus (RT I, 12.12.2024, 14) • planeerimisseadus (RT I, 30.12.2024, 14) • politsei ja piirivalve seadus (RT I, 31.12.2024, 38) • puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus (RT I, 31.12.2024, 25) • põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus (RT I, 07.03.2019, 4) • päästeseadus (RT I, 06.07.2023, 68) • päästeteenistuse seadus (RT I, 06.07.2023, 69) • rahvastikuregistri seadus (RT I, 18.10.2024, 4) • raudteeseadus (RT I, 08.10.2024, 16) • ravikindlustuse seadus (RT I, 12.12.2024, 22) • ravimiseadus (RT I, 19.11.2024, 2) • relvaseadus (RT I, 12.12.2024, 3) • riigieelarve seadus (RT I, 28.11.2024, 3) • riigihangete seadus (RT I, 07.06.2024, 11) • Riigikogu kodu- ja töökorra seadus (RT I, 02.06.2020, 9) • Riigikontrolli seadus (RT I, 02.06.2021, 13) • riigipiiri seadus (RT I, 07.06.2024, 13) • riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus (RT I, 12.12.2024, 11) • Riigi Teataja seadus (RT I, 11.03.2023, 85) • riigivaraseadus (RT I, 30.12.2024, 16) • riikliku pensionikindlustuse seadus (RT I, 12.12.2024, 24) • sadamaseadus (RT I, 08.10.2024, 18) • sotsiaalhoolekande seadus (RT I, 31.12.2024, 29) • sotsiaalseadustiku üldosa seadus (RT I, 14.12.2023, 12) • Tervisekassa seadus (RT I, 12.12.2024, 30) • tervishoiuteenuste korraldamise seadus (RT I, 11.12.2024, 8) • tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus (RT I, 21.06.2024, 30) • toiduseadus (RT I, 08.10.2024, 21) • töölepingu seadus (RT I, 02.05.2024, 28) • töövõimetoetuste seadus (RT I, 02.05.2024, 30) • tulumaksuseadus (RT I, 09.01.2025, 31) • tööstusheite seadus (RT I, 05.01.2024, 5) • tööturumeetmete seadus (RT I, 27.09.2024, 13) • töötuskindlustuse seadus (RT I, 06.07.2023, 111) • Vabariigi Presidendi töökorra seadus (RT I, 27.06.2017, 11) • Vabariigi Valitsuse seadus (RT I, 30.12.2024, 4) • vangistusseadus (RT I, 31.12.2024, 35) • veeseadus (RT I, 11.06.2024, 18) • vedelkütuse seadus (RT I, 08.10.2024, 23) • vedelkütusevaru seadus (RT I, 30.06.2023, 99) • veterinaarseadus (RT I, 30.06.2023, 103) • välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (RT I, 06.07.2023, 119) • välismaalaste seadus (RT I, 07.06.2024, 15) • välissuhtlemisseadus (RT I, 27.09.2024, 14) 19  22.05.2025 • väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (RT I, 21.06.2024, 33) • väärteomenetluse seadustik (RT I, 29.06.2024, 8) • õiguskantsleri seadus (RT I, 26.05.2020, 11) • ühistranspordiseadus (RT I, 23.12.2024, 10) • ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (RT I, 08.10.2024, 26) Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks järgmised seadused: • hädaolukorra seadus (RT I, 03.03.2017, 1); • erakorralise seisukorra seadus (RT I 1996, 8, 165); • riigikaitseseadus (RT I, 12.03.2015, 1). Eelnõu puutumus Euroopa Liidu õigusega on välja toodud seletuskirja 5. peatükis. Eelnõu väljatöötamise alus on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 punkt 1.2.3: Ühiskonna kriisikindluse suurendamiseks ja selgema kriisijuhtimise tagamiseks uuendame õigusruumi, võttes vastu tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse. Eelnõu väljatöötamisele eelnes valmisolekuseaduse väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK), mis esitati eelnõude infosüsteemi kooskõlastamisele 16. juulil 2021. a.3 Tagasiside VTK-le esitas 11 ministeeriumi, Eesti Pank, Pangaliit, Riigikohus, Riigikogu Kantselei, Põllumajandus- ja Toiduamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Haiglate Liit ja Eesti Haigekassa. Eelnõus on VTK-le esitatud tagasisidega arvestatud. Käesoleva eelnõu koostamisel on tuginetud ka riigikaitseõiguse revisjoni põhjalikele analüüsidele4 ning nende alusel koostatud riigikaitseseaduse eelnõule.5 Eelnõu on seotud järgmiste eelnõudega: • võlaõigusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (613 SE), millega täiendatakse muu hulgas krediidiasutuste seadust §-ga 871 ning hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna eelnõu hakkab hõlmama PSi § 104 punktides 16 (erakorralise seisukorra seadus) ja 17 (rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus) nimetatud seadusi. Juba praegu on ühendatud rahu- ja sõjaaja riigikaitse ühtseks riigikaitseseaduseks ning ka erakorraline seisukord on osa riigikaitsest – põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtude tõrjumine on osa riigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustamisest. Samuti muudetakse eelnõuga Eesti Panga seadust, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadust, riigieelarve seadust, kohtute seadust, Riigikogu kodu- ja töökorra seadust, Riigikontrolli seadust ja Vabariigi Valitsuse seadust. Samuti tunnistatakse käesoleva eelnõu jõustumisel kehtetuks erakorralise seisukorra seadus (PSi § 104 punkt 16) ja riigikaitseseadus (PSi § 104 punkt 17). 2. Seaduse eesmärk Eelnõu üldine eesmärk on suure mõjuga kriiside terviklik ja ühtne lahendamine. Suure mõjuga kriiside lahendamine vajab võimalikult lühikest käsuahelat ja paljude osaliste koordineeritud 3 https://eelnoud.valitsus.ee/main#4PgnOgFA 4 https://www.just.ee/oigusloome-arendamine/varem-loppenud-revisjonid 5 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/52b68462-1871-4618-9a95-c8530c33773d#vIndS4Ib 20  22.05.2025 juhtimist. Samuti võib suure mõjuga kriiside eskaleerumine tuua kaasa vajaduse välja kuulutada eriolukord, erakorralise seisukord või sõjaseisukord. Eelnõusse koondatakse HOSis, RiKSis ja ErSSis sätestatud kriiside lahendamise mehhanismid eesmärgiga lihtsustada, ühtlustada ja täpsustada suure mõjuga kriiside lahendamiseks valmistumist ning juhtimiskorraldust. Eesmärk on tagada erinevate kriiside võimalikult ühetaoline lahenduskorraldus, kriisi lahendavate eri tasandite ja osaliste tegevuse terviklikkus ning omavaheline seostatus. Eelnõu eesmärk on luua üks terviklik raamistik, kuidas Vabariigi Valitsuse ja peaministri juhtimisel lahendatakse nii tsiviil- kui ka riigikaitselisi kriise. Selleks ühtlustatakse erinevateks kriisideks valmistumist ning riskianalüüside ja plaanide koostamist. Eelnõu lähtub eesmärgist tagada instrumendid, mis võimaldavad: • parandada asutuste ja isikute valmisolekut erinevate kriisidega toimetulekuks; • erinevatele kriisidele reageerida ühetaolise, läbimõeldud ja läbiharjutatud juhtimiskorraldusega; • vajaduse korral rakendada kõiki õigusriigile kohaseid põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid vastavalt olukorra tõsidusele. Eesmärk on luua ähvardavate ohtude ulatusest ja kahjustatavate õigushüvede olulisusest lähtuv isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete süsteem. Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete täpsustamisega tagatakse isikutele kindlus, et riik kohaldab piiravaid meetmeid ja muid abinõusid, mis on vajalikud kriisiolukorra kiireks lahendamiseks ja demokraatliku ühiskonnakorralduse taastamiseks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 279 paragrahvist, mis on jagatud 14. peatükki. 21  22.05.2025 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala Lõike 1 kohaselt reguleerib seadus riigikaitse rahu- ja sõjaaegset korraldust, kriisiolukorraks, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorraks, erakorraliseks seisukorraks ja sõjaseisukorraks valmistumist ja nende olukordade lahendamist, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korraldust, Eesti Vabariigi osalemist rahvusvahelises sõjalises koostöös, elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikke aluseid ning järelevalvet ja vastutust. Eelnõus on välditud terminite „rahuaeg“ ja „sõjaaeg“ kasutamist, kuivõrd klassikalisest rahu- ja sõjaaja jaotusest lähtuvad regulatsioonid ei sobitu tänapäeva julgeolekuohtudega. Rahu- ja sõjaaja eristamine ei ole üheselt võimalik, sest tänapäeval ei eeldata riikidelt sõja väljakuulutamist – sõjapidamine algab faktilise relvastatud ründega. Sõjale iseloomulik tegevus, kus riik rakendab tema käsutuses olevaid vahendeid teise riigi käitumise vägivaldseks mõjutamiseks, võib toimuda juba sisuliselt rahuaja tingimustes. Vt pikemalt seletuskirja sissejuhatavast osast. Lõikes 1 on rahu- ja sõjaaja termineid siiski kasutatud tulenevalt PSi § 104 punktist 17, mis eristab rahuaegset ja sõjaaegset riigikaitset. Riigikaitse alla kuuluvad praeguseks väga erinevad valdkonnad (nt küber- ja energiajulgeolek, majandusjulgeolek, informatsiooniline julgeolek, keskkonnajulgeolek, tehnoloogiajulgeolek, toidujulgeolek jne), mis on omavahel konvergeerunud ja ristsõltuvuses. Riigikaitse laiast käsitusest tulenevalt sisaldab riigikaitse korraldus lisaks sõjalisele kaitsele ka erakorraliseks seisukorraks valmistumist ja selle lahendamist ning mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korraldamist. PSi § 104 punktis 16 nimetatud erakorralise seisukorra seadus inkorporeeritakse seetõttu käesolevasse eelnõusse. Eelnõu hõlmab ka rahuaegses riigikorralduses asetleidvaid tsiviilkriise. Tsiviilkriis (civil emergency) on suure mõjuga loodusõnnetuse, katastroofi või nakkushaiguse leviku tõttu tekkinud kriis, mille määratlus lähtub PSi § 87 punktis 8 esitatud eriolukorra definitsioonist. Teisisõnu, tsiviilkriis võib viia eriolukorra väljakuulutamiseni. Tsiviilkriis võib olla piirkondlik või üleriigiline, samuti võib olla tsiviilkriisi lahendamiseks välja kuulutatud eriolukord piirkondlik või üleriigiline. Eelnõus defineeritakse „tsiviilkriis“ õigusaktis esimest korda. Sarnaselt sõjalise rünnakuga (sõda) peavad riik ja ühiskond olema valmis tsiviilkriisideks ning nende lahendamiseks. Tsiviilkriisi ajal tuleb tagada riigi julgeolek, sh olla valmis, et tsiviilsektori haavatavust ei kasutataks julgeoleku nõrgendamiseks. Ka tsiviilkriisiga toimetulek mõjutab riigi julgeolekut. Tsiviilkriisi lahendamisel tuleb tagada elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimine. Tsiviilkriisideks valmisoleku loomiseks ja nende lahendamiseks kasutatakse paljuski sama ressurssi mida laia riigikaitse jaoks – nii avalikust, era- kui ka kolmandast sektorist. Seetõttu on vältimatult vajalik vaadata tsiviilkriisideks valmistumist, nende lahendamist ja laia riigikaitset ühes raamis, sh eesmärgiga tagada riigi ja ühiskonna parim võimalik ettevalmistus kriisi lahendamiseks ning õigusselgus kriisi lahendamisel. Samuti kasutab vastaspool esmajärjekorras tsiviilühiskonnale kõige suuremat kahju tekitavaid meetmeid enne sõjalist rünnakut või sellega samal ajal. Seetõttu on käesolevasse eelnõusse inkorporeeritud kõikideks kriisideks valmistumine ja nende lahendamine. 22  22.05.2025 Lõike 2 järgi kohaldatakse eelnõus sätestatud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Säte lähtub HMSi § 112 lõikest 2, mille järgi kohaldatakse eriseadusega reguleeritud haldusmenetlusele HMSi juhul, kui seda näeb ette eriseadus. HMSis sätestatud nõuded ja kord ei arvesta erandlike olukordadega, kus kriisiolukorra lahendamisest tulenevalt on vaja kiiresti läbi viia haldusmenetlus ning tagada haldusaktide täitmine. Eelnõus on reguleeritud üksnes need haldusmenetluse erisused, mis on vahetult seotud kriisiolukorra lahendamisega. Lõike 3 järgi kohaldatakse riigivastutuse seadust (edaspidi RVastS) ja võlaõigusseadust (edaspidi VÕS), arvestades käesoleva seaduse erisusi. Riigivastutuse eesmärk on tagada isikutele avaliku võimu õigusvastase teostamisega tekitatud kahju hüvitamine. Käesolevas eelnõus on ette nähtud olukorrad, kus kahju hüvitamisel lähtutakse RVastSist, ning olukorrad, kus on ette nähtud eriregulatsioon. Riigivastutuse seaduse erisused on toodud eelnõu 11. peatükis. Lõikes 4 sätestatakse erand eelnõu kohaldamisest finantskriisidele. Finantssektoris on eelkõige pankade (krediidiasutuste) ja investeerimisühingute finantskriisi ennetamise ja lahendamise meetmed väga ulatuslikult reguleeritud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadusega (edaspidi FELS). FELS põhineb ELi õigusel (direktiivil) ja vastav direktiiv on ELi tasemel reaktsioon 2008. a aset leidnud globaalsele finantskriisile. Seega kuna vastav kriisilahendusraamistik finantssektori suhtes juba eksisteerib, siis välistatakse käesoleva seaduse kohaldumisalast nn tavapärane finantskriisi olukorra ennetamine ja lahendamine (nn kriisilahendusmenetlus). Seda just juhul, kui kriisi põhjustavad finantsmajanduslikud olukorrad (likviidsusraskused, olulised vead finantsettevõtja riskijuhtimises jmt). Lõike 4 lisamine on vajalik õigusselguse tagamiseks ja mitmeti mõistetavuse vältimiseks. Peale selle – FELS kohaldub lisaks pankade ja investeerimisühingutega ühte gruppi kuuluvatele ettevõtetele (nt ema- või valdusettevõtted). Samuti kohaldub FELS kesksetele vastaspooltele (isikud, kes viivad lõpuni suuremahulisi väärtpaberi-, eelkõige tuletistehinguid). Seetõttu ei viidata asjaomases lõikes konkreetselt FELSis nimetatud isikutele (krediidiasutustele ja investeerimisühingutele), vaid jäetakse vastavate subjektide ring n-ö lahtiseks – sõltuvalt sellest, kes veel tulevikus FELSi kohaldumisalasse lisatakse, siis ka neile kehtib lõige 4 samamoodi. Maksevõimetute või ebakindlate (unsound) pankade ja investeerimisühingute kriisilahendusraamistik juba eksisteerib ja seega välistatakse käesoleva seaduse kohaldumisalast nn tavapärane finantskriisi olukorra ennetamine ja lahendamine (nn kriisilahendusmenetlus). Seda just juhul, kui kriisi põhjustavad finantsmajanduslikud olukorrad (likviidsusraskused, olulised vead finantsettevõtja riskijuhtimises jmt). Kokkuvõttes ei kohaldata eelnõu nendele olukordadele, mis alluvad FELSile. Kõik muud, FELSis reguleerimata olukorrad alluvad käesoleva eelnõu regulatsioonile. § 2. Tsiviilkriis ja riigikaitse Paragrahv 2 sätestab tsiviilkriisi ja riigikaitse terminid. Tsiviilkriis on praktikas käibel olev termin – seda just põhjusel, et eristada riigikaitselisi olukordi ja nt üleujutusi, loodusõnnetusi, nakkushaiguseid. PS määratleb tsiviilkriise ainult eriolukorra kaudu, kuid kõik kriisid ei lõppe eriolukorra väljakuulutamisega. 23  22.05.2025 Tsiviilkriis on suure mõjuga loodusõnnetuse, katastroofi või nakkushaiguse leviku tõttu tekkinud kriis, mis võib põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises või ohustada vahetult paljude inimeste elu ja tervist või põhjustada suure varalise, majandusliku või keskkonnakahju – määratlus lähtub PSi § 87 punktis 8 esitatud eriolukorra definitsioonist ja loob selge seose tsiviilkriisi ning eriolukorra vahel. Tsiviilkriisi põhjuseks on loodusjõud või haigus või inimtegevuse tagajärjel tekkinud ulatuslik õnnetus. Tsiviilkriis võib olla piirkondlik või üleriigiline, samuti võib olla tsiviilkriisi lahendamiseks välja kuulutatud eriolukord piirkondlik või üleriigiline. Tõsised häired ühiskonna toimimises võivad olla näiteks ravimite või toidu puudus, ulatuslikud elektrikatkestused, pandeemia vms. Vabariigi Valitsuse hinnata on, kas kriis on suure mõjuga ning vajab kõrgemal tasemel juhtimist ja koordineerimist, kas kriisil on mõjud erinevates valdkondades ja kas see mõjutab ühiskonda suurel määral. Lõikes 2 täpsustatakse katastroofi terminit võrrelduna kehtiva HOSiga. Katastroofi hindamisel pannakse rõhuasetus senisest selgemalt tagajärgede ulatuse hindamisele ja sätestatakse, et katastroof on eelkõige inimtekkeline ehk katastroof ei ole loodusõnnetus. Katastroofi kriteeriumina tuuakse sisse ühiskonna toimimine (mida kohati nimetatakse ka ühiskonna toimepidevuse tagamiseks) ehk katastroofi tagajärjel võib ohtu sattuda elanikele turvalise füüsilise keskkonna ja elutähtsate teenuste tagamine või riigi elementaarne juhtimine ning toimimine. Samuti välistatakse katastroofi mõiste kasutamine, kui on tegu sabotaaži või terroriaktiga, sellisel juhul on tegu riigikaitselise kriisiolukorraga. Lõikes 3 tuuakse esile, et nakkushaiguse termin pärineb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest (edaspidi NETS) ning loomataudi termini puhul lähtutakse veterinaarseadusest. Kehtiva NETSi § 2 lõike 1 punkti 2 kohaselt on nakkushaigus haigus või haigustunnusteta kandlusseisund, mis on põhjustatud nakkustekitaja sattumisest organismi ja mis levib või mille puhul on alust oletada levikut inimeselt inimesele või loomalt inimesele otseselt või kaudselt. Veterinaarseaduse § 6 lõike 1 kohaselt on loomataud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 5 lõike 1 punktis a ja II lisas loetletud loomahaigus, sealhulgas zoonoos või muu loomahaigus, mille on põhjustanud bioloogiline haigusetekitaja, mis võib kas otseselt või keskkonna vahendusel kanduda ühelt loomalt teisele, loomalt inimesele ja vastupidi. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse loomataudiks ka selline loomade massiline haigestumine, mida põhjustaval haigusetekitajal puudub omadus üle kanduda. Lõikes 4 sätestatakse riigikaitse termin. Termin „riigikaitse“ tähendab nii a) sõjalist riigikaitset, mille rakendamine riigikaitse tagamiseks võib välja viia ka sõjaseisukorrani, kui ka b) mittesõjalist riigikaitset, mille rakendamine riigikaitse tagamiseks võib viia erakorralise seisukorra väljakuulutamiseni. Riigikaitselise kriisi olemus on erinev tsiviilkriisist – riigikaitselise kriisi põhjustab vaenulik tegevus, mis võib olla nii riiklik kui ka mitteriiklik. Võrreldes kehtiva RiKSiga on riigikaitse eesmärki ja mõistet laiendatud ja lisatud ka elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise tagamine ning julgeoleku tagamine. „Riigi julgeolekut ohustab mis tahes tegevus, mis on suunatud riigi säilimise ja toimimise vastu, samas, kui põhiseaduslikku korda ohustab eelkõige konstitutsiooniliste normide mittetunnustamine või nende süstemaatiline eiramine“ (PSi kommenteeritud väljaanne, § 129). „Mõiste „riigi julgeolek“ erineb mõistest „põhiseaduslik kord“ selle poolest, et on tegelik olukord – rikkumise või selle ohu puudumine“.“ Rahvuse säilimine on PSi preambuli kohaselt Eesti Vabariigi üks eesmärke ning seepärast on elanikkonnakaitse tagamine riigi tuumikfunktsioon. Riik peab tagama igas olukorras, sh eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal siin viibivatele isikutele kaitse ning minimaalse 24  22.05.2025 toimetuleku, sh esmavajaduste rahuldamise ehk vajadus toidu, riiete, hügieeni, tervishoiu, eluaseme jne järele. Elanikkonnakaitse koosneb mitmest elemendist, selle eesmärk ja sisu sõnastatakse käesoleva seaduse §-s 85. Rahvuse säilimiseks ja elanikkonnakaitse pakkumiseks tuleb igas olukorras, sh eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal tagada ka ühiskonna toimimine. § 3. Kriisiolukord Paragrahv 3 sätestab kriisiolukorra termini ja kriisiolukorra kehtestamise tingimused. Eelnõuga nähakse ette uus juhtimise ja meetmete kogum nimetusega „kriisiolukord“, mis kehtestatakse suure mõjuga kriiside korral. Uue termini „kriisiolukord“ eelnõusse toomist on selgitatud eelnõu VTKs. Kui luuakse üks ühendmaailm nii riigikaitse- kui ka tsiviilkriisideks (sh mitmikkriis, mis võib hõlmata mõlemaid kriisitüüpe), siis ongi vaja võtta kasutusele uus termin, mis seda ühendaks – n-ö uus algus, kuna olemasolevad terminid on juurdunud olemasoleva kirjeldamiseks. Nii tähistab hädaolukord üksnes tsiviilkriiside maailma ning kõrgendatud kaitsevalmidus riigikaitselist. Emma-kumma laiendamine teisele maailmale ei ole arusaadav, mõistlik ega võeta ka omaks, seetõttu on vaja kasutusele võtta uus ühendmõiste. Riigikaitse maailmas ei ole vastuvõetav, et sõda (relvastatud konflikt) on nüüdsest hädaolukord ning sama ka vastupidi – tsiviilkriisidele, st loodusõnnetusele, epideemiale või tehnogeensele õnnetusele kõrgendatud kaitsevalmiduse laiendamine ei ole samuti arusaadav. Käesolevas eelnõus on „kriisiolukord“ katustermin nii Vabariigi Valitsuse kehtestatud kriisiolukorrale (mille lävend on kõrgem kui hetkel kehtiv hädaolukord, mis on asutuse juhi otsus), põhiseaduslikele erikordadele (eriolukord, erakorraline seisukord ja sõjaseisukord) ning üldjuhul ka mobilisatsioonile ja demobilisatsioonile. Kriisiolukorra võib põhjustada loodusõnnetus, nakkushaigus, katastroof – sellisel juhul on tegu tsiviilkriisist tingitud kriisiolukorraga. Kriisiolukorra võib põhjustada ka oht põhiseaduslikule korrale või riigi julgeolekule, sh teise riigi sõjaline rünnak või oht selliseks rünnakuks – sellisel juhul on tegu riigikaitselise kriisiolukorraga. Lisaks eelnevalt nimetatud erikordadele ja tegevuste kogumitele hõlmab riigikaitseline kriisiolukord ka RiKSis kasutusel oleva juhtimise ja meetmete kogumi, mida tähistatakse terminiga „kõrgendatud kaitsevalmidus“. HOSis reguleeritud hädaolukord, kui see ületab asutuste suutlikkuse ja toob kaasa ulatuslikud tagajärjed, on tsiviilkriisist tingitud kriisiolukord. Kriisiolukorra kehtestamisele Vabariigi Valitsuse poolt ei pea eelnema ametkondlikku kriisi otsustamist (nt on kehtivas HOSis, et enne ei saa Vabariigi Valitsus eriolukorda kehtestada, kui asutuse juht ei ole sedastanud hädaolukorra), kuna kriisiolukorra lävendi võib ületada ka äkitsi juhtuv suurõnnetus, katastroof vms, kus on vaja hakata kohe reageerima. Samuti ei pea Vabariigi Valitsuse kehtestatud kriisiolukorrale järgnema alati erikorda (eriolukorda, erakorralist seisukorda või sõjaseisukorda), kui olukord suudetakse lahendada enne selle eskaleerumist erikorraks. Kriisiolukord kehtestatakse juhul, kui on täidetud mitu tingimust. Esmase tingimusena peab olema vaja lahendada tsiviilkriisi või peab esinema oht tsiviilkriisi tekkeks või peab olema vaja tõrjuda riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardavat ohtu või selleks valmistuda või osaleda kollektiivse enesekaitse operatsioonil. Kokkuvõtlikult võib öelda, et kriisiolukorra saab kehtestada, kui juba on käes olukord või on oht, et lähiajal leiab aset sündmus: 25  22.05.2025 1) mis põhjustab tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises või ohustab vahetult paljude inimeste elu ja tervist või põhjustab suure varalise, majandusliku või keskkonnakahju; 2) mis ohustab Eesti Vabariigi iseseisvust ja sõltumatust, territoriaalset terviklikkust ja põhiseaduslikku korda või vajab mõni teine riik Eesti sõjalist abi, mida antakse kollektiivse enesekaitse operatsiooni kaudu. Sellele lisanduvad kolm tingimust, mis peavad olema kõik samal ajal täidetud: 1) lähimuse põhimõttest tulenevalt pädev asutus või isik ei saa või ei saa õigel ajal kriisi lahendada või ohtu tõrjuda või selleks valmistuda ja vaja on valitsuse tasandil tagada mitme asutuse või isiku tegevuse ühtsus ja koordineeritus; 2) olukorda ei ole võimalik lahendada eelnõus sätestatud juhtimiskorraldust rakendamata või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid kohaldamata ning 3) vaja läheb tavapärasest rohkem võimeid, sealhulgas personali, vahendeid ja varusid. Seega hõlmab kriisiolukord kõiki neid sündmusi, mis võivad ohustada riigi julgeolekut, põhiseaduslikku korda, rahva eksistentsi, põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises või ohustada vahetult paljude inimeste elu ja tervist või põhjustada suure varalise, majandusliku või keskkonnakahju, st need on sündmused, mille mõju on laiaulatuslik (puudutavad kogu ühiskonda) või kus riigil on vaja asuda tegema ettevalmistusi, et end ähvardavate või realiseerunud ohtude eest kaitsta. Kriisiolukorraga võib olla näiteks tegemist, kui leiab aset sõjaline või muu relvastatud rünnak Eesti riigi vastu, Eesti põhiseadusliku korra vägivaldse kukutamise katse, toimuvad ulatuslikud terroristlikud tegevused või vägivallaga seotud kollektiivsed surveaktsioonid, vägivaldselt isoleeritakse mõni Eesti paikkond jne. Lähiminevikust võib kvalifitseeruda kriisiolukorraks COVID-19 kriis, sõjapõgenike vastuvõtmisega seotud kriis. Küll aga on kriisiolukorra kehtestamise eeldus, et olukorda lahendavatel asutustel jääb puudu nt meetmetest, olukord on väga suure mõjuga jne. Teisisõnu – lisaks ohu ilmnemisele peab olukorra lahendamiseks olema vajalik erandlik juhtimiskorraldus, kriisiolukorra meetmete rakendamine ning ametkonna ja ühiskonna laiaulatuslik kaasamine. Tegemist on olukordadega, mis võivad eskaleeruda kriisiolukorraks, kui asutuste ressursid ja meetmed on ammendunud, ning olukord eskaleerub, sel on mõjusid teistesse valdkondadesse ja see vajab seetõttu kõrgemal tasemel juhtimist ja koordineerimist. Kuivõrd riigikaitse lahutamatu osa on rahvusvaheline sõjaline koostöö, siis võib sündmuse määratleda kriisiolukorrana ka siis, kui sellega kaasneb vajadus osaleda kollektiivse enesekaitse operatsioonil. Kollektiivse enesekaitse operatsioon on eelnõu § 136 punkti 1 tähenduses selline operatsioon, mille puhul Eesti Vabariik kasutab Kaitseväge teise riigi vastu suunatud relvastatud kallaletungi tõrjumiseks või teised riigid kasutavad oma relvajõude Eesti Vabariigi vastu suunatud rünnaku lõpetamiseks Eesti Vabariigi territooriumil. Teise riigi julgeolekut ähvardavale ohule reageerimise eelduseks on, et oht ähvardab riiki, mille puhul Riigikogu on teinud otsuse kaitsta seda sõjaliselt. Vabariigi Valitsus ei saa otsustada kriisiolukorda igat riiki ähvardava ohu korral. Seejuures Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (North Atlantic Treaty Organization – edaspidi ka NATO) liikmesriigina on Eestil kohustus toetada teisi riike sõjaliste vahenditega. Otsuse selle kohta, kas ja millal on kriisiolukord, teeb Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsus ei saa otsustada kriisiolukorra üle ainult siis, kui erikorra on välja kuulutanud kas Vabariigi President või Riigikogu – sellisel juhul loetakse kriisiolukord automaatselt tekkinuks või jätkuvalt kehtivaks (vt § 20 lõiked 7–10). 26  22.05.2025 Lisaks võetakse kasutusele termin „riigikaitseline kriisiolukord“, mis tähistab kriisiolukorra eriliiki. Riigikaitseline kriisiolukord kehtestatakse § 3 lõikes 3 sätestatud tingimuste korral ning § 3 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul, kui on vaja tõrjuda riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardavat ohtu või selleks valmistuda või osaleda kollektiivse enesekaitse operatsioonil. Seega saab riigikaitseline kriisiolukord olla tulenevalt PSist kahel eesmärgil – sisejulgeoleku tagamiseks (eelkõige olukord enne erakorralist seisukorda) ning riigi sõjaliseks kaitsmiseks või selleks valmistumiseks. Vabariigi Valitsus peab kriisiolukorra kehtestamisel otsustama, kas tegu on tsiviilkriisist tingitud kriisiolukorraga või riigikaitselise kriisiolukorraga. Kehtiva õiguse (RiKS) kohaselt otsustab valitsus kõrgendatud kaitsevalmiduse ja selle järel hakkavad nii Kaitsevägi kui ka kõik teised asutused, kellele on määratud riigikaitseülesanded, oma valmisolekut tõstma. Ühtse kriisideks valmistumise ja lahendamise maailma kujundamise huvides on asendatud eelnõus kõrgendatud kaitsevalmiduse termin riigikaitselise kriisiolukorra terminiga. Samas ei ole need terminid sisult samaväärsed – riigikaitseline kriisiolukord on laiem ning hõlmab ka kõiki erikordi (vt täpsemalt allpool). Riigikaitseline kriisiolukord hõlmab ka põhiseadusliku korra kaitset. Ohtu põhiseaduslikule korrale või rünnakut põhiseadusliku korra vastu ei ole lihtne eristada ei võimaliku vastase taotluse ega ka kasutatavate tööriistade poolest Eesti riigi vastu suunatud sõjalisest rünnakust. Kõik need on põhiseaduse mõttes eksistentsiaalsed ohud Eesti Vabariigi iseseisvusele, sõltumatusele ja konstitutsiooniliste põhimõtete kehtimisele. Põhiseaduse kommentaaridest: Põhiseadusliku korrana mõistetakse riigi suveräänsust (st iseseisvust ja sõltumatust), konstitutsionaalseid põhimõtteid ning põhiseaduslike institutsioonide toimimise olulisi tingimusi. Iseseisvusena käsitatakse riigi eksisteerimist eraldiseisva riigina ning keeldu muuta Eestit mõne riigi osaks. Sõltumatus tähendab, et ükski välisriik ei saa anda Eestile kohustuslikke juhiseid ja nende täitmist kontrollida muul juhul, kui Eesti on seda ise vabatahtlikult sõlmitud välislepinguga lubanud. Konstitutsionaalseteks põhimõteteks on eelkõige demokraatia, õigusriigi, vabariigi, rahvusriigi, võimude lahususe ja tasakaalustatuse, inimväärikuse ning põhiõiguste ja vabaduste austamise põhimõtted. Eelnõu on koostatud eeldusel, et ohu korral põhiseaduslikule korrale peame valmis olema sõjaliseks agressiooniks ja vastupidi – sõjalise agressiooni korral on vastase eesmärk õõnestada ka põhiseadusliku korra kehtimist. Lisaks otseselt operatsioone juhtiva Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi valitsemisalale peavad valmidust tõstma ka teised laia riigikaitsega seotud asutused, ettevõtted (sh elutähtsa teenuse osutajad (edaspidi ka ETO)) ja põhiseaduslikud institutsioonid (nt Eesti Pank). Analoogne korraldus kehtib ka praegu RiKSi alusel, eelnõu laiendab suurel määral nende laia riigikaitse osaliste hulka, kellel on eksistentsiaalses kriisis roll, et tagada Eesti Vabariigi suveräänsuse ja konstitutsiooniliste põhimõtete kehtimine. Samuti tuleb tagada toetus Kaitseväe vajadustele sõjalise agressiooni ennetamisel ning tõrjumisel. Kriisiolukorra termini kasutuselevõtmisega saavutatakse riigi ja ühiskonna terviklik võime ja valmisolek kaitsta ennast nii välise vaenlase vastu, sisemiste julgeolekuohtude vastu kui ka looduse tekitatud, nakkushaiguste ja elutähtsate teenuste ulatuslikest häiretest põhjustatud sündmuste vastu, kuna selle kaudu annab Vabariigi Valitsus nii ametkonnale kui ka ühiskonnale signaali, et vaja on hakata töötama teises rütmis, täitma kriisiülesandeid ja olukorda lahendama või olla valmis seda kohe lahendama. 27  22.05.2025 Kriisiolukorraks ette nähtud regulatsiooni rakendamiseks ei ole vaja kriisiolukorda, mis ei too kaasa erikorda, Riigikogus heaks kiita (võrdle RiKSi kõrgendatud kaitsevalmidus), sest kriisiolukord ei ole erikord, millega antakse ulatuslikud volitused põhiõiguste ja -vabaduste piiramiseks. Vabariigi Valitsuse otsusega fikseeritakse faktiliste asjaolude ilmnemine: oht ning riigi vajadus olukorra lahendamiseks. Selleks, et riik saaks asuda tegema ettevalmistusi riiki ähvardava ohu tõrjumiseks, piisab valitsuse poolt kriisiolukorra kehtestamisest. Kui ilmnenud asjaolude tõttu on vaja välja kuulutada eriolukord, siis see on samuti Vabariigi Valitsuse pädevuses, kui aga erakorraline seisukord, sõjaseisukord või mobilisatsioon, siis teeb seda PSist lähtuvalt Riigikogu. Erandjuhul võib sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni välja kuulutada ka Vabariigi President. Sellisel juhul loetakse kriisiolukord kehtestatuks erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamisest alates ning Vabariigi Valitsus eraldi kriisiolukorda oma otsusega kehtestama ei pea. Eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ei saa Vabariigi Valitsus otsustada kriisiolukorra lõppemise üle, kuna need on automaatselt seotud. Demobilisatsioon võib kesta kauem, kui eksisteerivad kriisiolukorra põhjustanud asjaolud, mille esinemist peab Vabariigi Valitsus järjepidevalt hindama, mistõttu jääb demobilisatsiooni korral valitsusele võimalus otsustada kriisiolukorra lõppemise üle (vt § 20 lõige 10). PS eristab kolme erikorda: eriolukord, erakorraline seisukord ja sõjaseisukord. Lisaks mainib PS mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni, mis on tegevuste kogumid kriisiolukorra ajal, mitte iseseisvad erikorrad. Erikorra eesmärk on anda kindlaksmääratud isikutele, institutsioonidele või asutustele riiki ähvardavate tõsiste ja vahetute ohtude tõrjumiseks eripädevus ja -volitused, kuna õiguskorras ettenähtud tavapäraste kriisiolukorra lahendamise meetmete ja juhtimiskorraldusega ei ole võimalik neid ohte kiiresti tõrjuda. Erikord võimaldab kehtestada riigikorralduse erisused, mis võimu kontsentreerumise tõttu kiirendavad demokraatlikku otsustusprotsessi. Erikord ei ole uus olukord, vaid üksnes nn tööriistakast olukorra lahendamiseks. Olukord, mille lahendamiseks on vaja välja kuulutada erikord, võib olla jätkuv ja sama, kuid muutunud on ohu raskusaste (ulatus) ja kestus. Eriolukord kuulutatakse välja post factum – nakkushaigus juba levib, loodusõnnetus ja katastroof on juba aset leidnud. Kui riigikaitse valdkonnas on Vabariigi Valitsusel võimalik otsustada kõrgendatud kaitsevalmiduse kaudu asutuste ja ettevõtete valmiduse suurendamine nt ähvardava ohu korral, siis tsiviilkriiside puhul Vabariigi Valitsusel vaheastet õigusaktidega ette nähtud ei ole. HOS sätestab hädaolukorra asutusekeskse tööriistana ning eriolukorra võib Vabariigi Valitsus välja kuulutada, kui sündmus on toimunud. Kriiside ennetamiseks ja neile õigel ajal reageerimiseks on hädavajalik, et riik saab teha vajalikud ettevalmistused kogu laia riigikaitse ulatuses õigel ajal. Kõige olulisem on kriise ennetada, et ei tekikski vajadust neid kunagi lahendama hakata. Seetõttu luuakse eelnõuga kriisiolukorra termin, mis on vahend, mille abil suurendada asutuste ja isikute valmidust ja mis võimaldab paindlikult kriisidele reageerida. RiKS sätestab kaitsevalmiduse astmed (üldine kaitsevalmidus, kõrgendatud kaitsevalmidus, sõjaseisukord), mille eesmärk on sarnane erikordadega: tagada eripädevuse ja -volituste andmine, et riik oleks võimeline ja valmistunud ennetama ja tõrjuma julgeolekut ähvardavat ohtu, sõltumata ohust ja selle ulatusest. Kehtiva õiguse kohaselt valmistutakse sõjaliseks riigikaitseks ja tõrjutakse riigi julgeolekut ähvardavaid ohtusid RiKSi alusel (riigi kaitsetegevuse kava, riigikaitseülesannete määramine, koormiste määramine ja täitmine jne) ning tsiviilkriisideks (nakkushaigus, mürgistus, kiirgusõnnetus, küberintsidendid jne) HOSi järgi. ErSSis puudub üldsegi spetsiifiline eriregulatsioon, kuidas valmistuda põhiseaduslikku korda ähvardavateks ohtudeks, või on see 28  22.05.2025 regulatsioon äärmiselt piiratud.6 Põhiseaduslikku korda ähvardavateks ohtudeks valmistumine ja nende tõrje regulatsioon on killustunud hädaolukordade ennetamise ja nendeks valmistumise ning riigi (sõjaliseks) kaitseks valmistumise regulatsiooni vahel. ErSSis on reguleeritud üksnes erakorralise seisukorra väljakuulutamise põhjustanud olukordade lahendamine. Praegune õigusruum ei võimalda terviklikku lähenemist riigi ja ühiskonna ees seisvatele ohtudele ja sündmustele ning neiks valmistuda ja neile reageerida. Vt pikemalt ka seletuskirja lisast 4. „Kriisiolukord“ saab uueks katusterminiks sündmustele enne erikordi, enne mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või kollektiivse enesekaitse operatsioonil osalemist ning ka nende ajal. Vastavalt nimetatud olukordade raskusastmele ning riiki ja ühiskonda ähvardavate ohtude ja sündmuste mõjust lähtuvalt on kriisiolukorra ajal kasutatavad meetmed ja piirangud erineva raskusastmega. Kriisiolukorra meetmete puhul lähtutakse proportsionaalsusest, õigusselgusest ja õiguskindlusest. Samuti on oluline säilitada RiKSis kõrgendatud kaitsevalmiduse ajaks ette nähtud meetmeid (nt eelarvevahendite kasutuselevõtmine). Samas on laiendatud regulatsiooni, kuidas valmistuda põhiseaduslikku korda ähvardavateks ohtudeks. Kriisiolukorra termini kasutusele võtmine muudab riigikaitseks valmisoleku tagamise paindlikumaks, kuna võimaldab kohaldada ühesugust regulatsiooni kõigi riigikaitse eesmärkide saavutamise tagamiseks. Eelnõuga kaotatakse kehtivas õiguses olevad erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kasutada olevate meetmete erisused. Kriisiolukorra lahendamise juhtimise ja meetmete kogumi kasutusele võtmine: • loob selge seose asutuste ja isikute valmiduse suurendamise (kriisiülesannete täitmisele asumine, sundkoormiste kohaldamine jne) ja erikorra ajal kasutatavate meetmete vahel (eriolukord, erakorraline seisukord ja sõjaseisukord); • ühtlustab riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavateks ja tsiviilkriise põhjustavateks olukordadeks ja ohtudeks ettevalmistuse planeerimist; • loob ühtsed õiguslikud alused elanikkonnakaitseks, riigikaitseks ja valmisoleku suurendamiseks vajalike sõjaliste, majanduslike ja muude tegevuste elluviimiseks; • loob riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavate ja tsiviilkriise põhjustavate olukordade ulatusest ja kahjustatavate õigushüvede olulisusest lähtuva regulatsiooni isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete kohaldamiseks; • rakendab ühetaolist valitsuse tasandi juhtimiskorraldust kõigi kriisiolukorda põhjustavate sündmuste lahendamiseks. Vabariigi Valitsusel on otsuse tegemisel diskretsiooniõigus. Vabariigi Valitsusele on eelnõuga antud volitus kaaluda, kas tegemist on kriisiolukorraga, st kas täidetud on kriisiolukorra eeltingimused, ning millised on vajalikud lisategevused (nt esitada Riigikogule ettepanek erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks või lisaeelarve eelnõu jne). Vabariigi Valitsusel on kriisiolukorra kehtestamisel ja kriisiolukorra ajal õigus ja ka kohustus kindlaks määrata, millise olukorraga on asjaomasel juhul tegemist, samuti seada kriisiolukorra lahendamisel eesmärke, neid muuta ning otsustada kriisiolukorra lahendamisel prioriteete. Kui Vabariigi Valitsus kehtestab kriisiolukorra, siis määrab valitsus ka selle olukorra n-ö olemuse, millise olukorra lahendamiseks see otsustatakse (nt tsiviilkriisi – nakkushaiguse – lahendamiseks, massilise korratuse lahendamiseks, riigikaitse tagamiseks vms). Valitsus annab ka kriisiolukorra lahendamise eesmärgi, nt sõjalise agressiooni ohu korral valmistuda sõjaks. 6 ErSSi § 7 sätestab üksnes, et Eesti põhiseaduslikku korda ähvardavast ohust teavitatakse viivitamata Vabariigi Presidenti, Vabariigi Valitsust ning Riigikaitse Nõukogu ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni liikmeid. 29  22.05.2025 Samuti võib eesmärk kriisis muutuda. Kui algselt hinnati, et sõjalist ohtu pole, aga ilmneb, et on, siis saab valitsus kiirelt ümber otsustada ning anda asutustele uued eesmärgid ja tegevussuuna, sh hinnata riigi eelarveliste vahendite ja asutuste ressursside ümberjagamise vajadust ning võimalusi. Kriisiolukorra kehtestamine toob kaasa järgmise: • asutused, KOVid ja ettevõtjad hakkavad täitma püsivaid kriisiülesandeid; • Riigikantselei hakkab koordineerima täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust kriisiolukorra lahendamisel; • Päästeamet toetab kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat asutust teabevahetuse ja koostöö korraldamisega ja nõustab kohaliku omavalitsuse üksuseid; • kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus võib anda täidesaatva riigivõimu asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele või muule avaliku võimu kandjale korraldusi kriisiolukorra lahendamiseks; • kriisiolukorra juht (peaminister) võib anda korraldusi ministrile või kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele, kui minister / lahendav asutus ei tee seda ise või ei tee piisavalt operatiivselt; • võib anda ühekordseid kriisiülesandeid; • võib rakendada isikutele püsiva kriisiülesande täitmiseks ameti- ja töökohajärgset töökohustust või ameti- ja töökohavälist kodanikukohustust; • võib anda isikule täiendavaid töö- ja teenistusülesandeid ja vajaduse korral saata ta neid täitma teise ametiasutuse või isiku juurde ning väljapoole tema alalist töö- või teenistuskohta; • võimalus rakendada kodanikukohustust (ühekordne töökohustus); • kohaldada järgmisi piiravaid meetmeid: kohustada sideettevõtjat piirata lõppkasutajale sideteenuse osutamist või sellele juurdepääsu, liikumispiirangud, teadete ja õigusaktide avaldamise kohustus; • tehakse riiklikku järelevalvet kohaldatud piiravate meetmete täitmise üle. Eriolukorras lisandub: • asja sundkasutamine ja sundvõõrandamine (nt Päästeameti poolt evakuatsiooniks või varjumiseks); • avalike kogunemiste, koosolekute korraldamise ja pidamise keelamine; • finantssektori erandid (§ 35). Riigikaitselise kriisiolukorra ajal lisaks eeltoodule (suures osas praegused kõrgendatud kaitsevalmiduse meetmed): • Kaitsevägi võib põhjendatud juhtudel kalduda kõrvale määruste, korralduste, otsuste või käskkirjadega kehtestatud normide täitmisest; • võib rakendada kriisiolukorra ajal töösuhete regulatsiooni ka erasektorile; • riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku juures töötava ametniku palka ja töötaja töötasu võib ühepoolselt vähendada; • võib kohaldada haldusmenetluse ja riigivastutuse erandeid; • Kaitsevägi võib põhjendatud vajaduse korral anda korraldusi asutustele ja KOVidele; • Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitsevägi saavad õiguse võtta asju sundkasutusse ja sundvõõrandada; • kaitseväekohustuslaste ja kriisitöökohal olijate suhtes võimalik kohaldada Eestist lahkumise piirangut; • isikut tõendava dokumendi kaasaskandmise kohustus; 30  22.05.2025 • Vabariigi Valitsus võib anda Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile õiguse kasutada sõjarelvi, kui see on vajalik riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks; • Kaitseväel võimalik saada oma kasutusse tsiviil-raadiosagedusi ja tagada õhuruumi kaitse ja kontroll; • Vabariigi Valitsusel võimalik otsustada riigieelarve muutmise selliselt, et raha läheks riigi sõjaliseks kaitsmiseks, ning otsustada 10% ulatuses selle rakendamise juba enne Riigikogu otsust. Nt kui vajalik hakata valmidust tõstma ning liitlaste siiatoomist ette valmistama; • finantssektori erandid (§ 35). Vabariigi Valitsus võib volitada Kaitseväele riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks järgmiste piiravate meetmete kohaldamise (Vabariigi Valitsuse volitus on võimalik anda juba tavaolukorras, kui on koostatud kriisiplaanid ja selliste meetmete vajadus on planeerimisel ilmnenud): • sideteenuse ja sidevõrgule juurdepääsu piiramine; • liikumise piiramine • avaliku kogunemise, koosolekute korraldamise ja pidamise keelamine • isikut tõendava dokumendi kaasas kandmise kohustuse kehtestamine. Vabariigi Valitsus võib määrusega volitada Kaitseväge tegema riiklikku järelevalvet eelnimetatud piiravate meetmete täitmise üle ja kohaldama KorSis sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, kui need on vastava piirava meetme täitmise tagamiseks kohased ja vajalikud: • küsitlemine ja dokumentide nõudmine • kutse ja sundtoomine • isikusamasuse tuvastamine • isikusamasuse tuvastamine erilise tuvastusmeetmega • isikuandmete töötlemine jälgimisseadmestiku kasutamisega • isikuandmete töötlemine andmete saamisega sideettevõtjalt • viibimiskeeld • sõiduki peatamine • isiku kinnipidamine • turvakontroll • isiku läbivaatus • vallasasja läbivaatus • valdusesse sisenemine • valduse läbivaatus • vallasasja hoiulevõtmine Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib lisaks eeltoodule rakendada järgmisi meetmeid: • Kaitseväel võimalik põhjendatud vajaduse korral jätta täitmata sõjaseisukorra ajal norme, mis vahetult takistavad riigi sõjalist kaitsmist (nt relvade ja laskemoona koguste piirangud, looduskaitsealade regulatsioonid, liiklusseaduse sätted jne). • keelutund, ettevõtja, ühingu ja sihtasutuse tegevusele tingimuste seadmine või tegevuse peatamine, majandustegevuse piiramine, streikide ja töösulgude keelamine, meediateenuste osutamise piiramine, infoühiskonna teenuste piiramine, teabele juurdepääsu piiramine, sidevahendite kasutamise piiramine, sõnumisaladuse ja kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramine, rahaliste hüvitiste ja toetuste maksmise piiramine. • Vabariigi Valitsus võib erakorralise ja sõjaseisukorra ajal: 31  22.05.2025 - peatada osaliselt või täielikult Vabariigi Valitsuse, ministri, valla- ja linnavolikogu või valla- ja linnavalitsuse määruse täitmise või kehtivuse, kui see takistab vahetult kriisiolukorra lahendamist; - tunnistada osaliselt või täielikult kehtetuks kriisiolukorra ajal antud ministri, valla- ja linnavolikogu või valla- ja linnavalitsuse määruse, kui see takistab vahetult kriisiolukorra lahendamist; • sõjaseisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus kehtestada ja sõlmida vaherahu või sõlmida rahulepingu ning esitada selle Riigikogule ratifitseerimiseks ja anda Kaitseväele korralduse peatada lahingutegevus, nt kehtestada või sõlmida lahinguväljal relvarahu, või katkestada kehtestatud või sõlmitud relvarahu, kui vastane oma tegevusega ei täida selle tingimusi. • asutustel ja KOVidel võimalik jätta täitmata ülesanded, mida ei ole mõistlik kriisiolukorra ajal täita, kui need takistavad riigikaitseliste ülesannete täitmist. § 4. Tsiviilkriisiks valmistumise ja selle lahendamise ning riigikaitse põhimõtted Paragrahv 4 toob esile peamised põhimõtted, millest lähtuvalt valmistutakse nii tsiviil- kui ka riigikaitselisteks kriisideks ja neid kriise lahendatakse. Lõigetes 1 ja 2 selgitatakse kriisolukorraks valmistumise ja selle lahendamise põhimõtet avara julgeolekukäsituse kaudu. See tähendab, et julgeolekuolukorra hindamisel ja julgeoleku tagamisel võetakse arvesse kõiki globaalseid ning siseriiklikke suundumusi olenemata nende tekkeallikast või -kohast. Julgeolekut mõjutavad ka paljud asümmeetrilised ohud, mis ei tunne riigipiire ja mille allikad on raskesti tuvastatavad. Näiteks: kliimamuutused, nendest tulenev ränne või esilekutsutud ränne, pandeemia vms. Avar käsitus on vajalik eelkõige seetõttu, et nüüdisaegses maailmas saab riigi iseseisvust ja sõltumatust mõjutada ning suunata palju mitmekesisemate vahenditega kui „riigikaitse“ tavapärased valdkonnad, sõjaline kaitse, rahvusvaheline tegevus või sisejulgeolek. Avar julgeolekukäsitus on paljuski suunatud välistele julgeoleku mõjutajatele, aga hõlmab ka sisemisi mõjutajaid. Lai riigikaitse on osa avarast julgeolekukäsitusest. Lai riigikaitse tähendab riigi kaitsmist ja riigikaitseks valmistumist mis tahes ohtude eest, vektoritel või domeenides, kus need ilmneda võivad. Laia riigikaitset viiakse ellu kõikide riigi käsutuses olevate nii sõjaliste kui ka mittesõjaliste võimete ja ressurssidega, ühendades olulised tegevused nii avalikust, era- kui ka kolmandast sektorist. Tsiviilkriiside ja riigikaitse tervikmaailma jaoks on kogu riiki ning ühiskonda läbiva valmisoleku ning kaasatuse põhimõtte sõnastamiseks seepärast paslik lähtuda avarast julgeolekukäsitusest. Avar julgeolekukäsitus on strateegiadokumentides kasutuses olnud alates 1996. aasta „Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuundade“ dokumendi vastuvõtmisest. Selle põhimõtte seaduse tasandile toomise eesmärk on rõhutada, et vajaduse korral kasutatakse suure mõjuga tsiviilkriiside või riigikaitseliste kriiside lahendamiseks kõiki riiklikke ja mitteriiklikke ressursse ja selle jaoks peab ka ühiskond valmis olema. Seaduse tasandil nähakse ette tingimused ja piirangud selleks, et nii sõjalisi kui ka mittesõjalisi kriise lahendatakse proportsionaalselt ning kriisi ulatusele ja ohu suurusele vastavalt. Kokkuvõtvalt võib öelda, et avara julgeolekukäsituse alla käib kõik, milleks tuleb riigil ja ühiskonnal valmis olla, ning lai riigikaitse on kõik see, mis võib viia sõjalise konfliktini ning vajadusele kasutada jõudu (sh nt terrorism). Käesoleva eelnõu kontekstis on tsiviilkriisid suure mõjuga kriisid, käesoleva eelnõu fookuses ei ole kriiside lahendamise kontekstis väiksemad, 32  22.05.2025 asutuste igapäevase töö pädevusse jäävad väiksemahulised kriisid. Seega suuremate tsiviilkriiside lahendamisel on avar julgeolekukäsitus see, millest lähtuda. Lõike 3 kohaselt valmistub tsiviilkriisiks ja seda lahendab ning riigikaitset tagab iga asutus ja isik oma pädevuse kohaselt. Oluline on siinkohal mainida ka lähimuse põhimõtet, mis kehtivas õiguses on sedastatud HOSi § 3 lõikes 3 (Kriisireguleerimisülesandeid täidetakse lähimuse põhimõtte kohaselt võimalikult madalal vajalikul tasandil). Oluline on mitte eskaleerida kõike kriise võimalikult kõrgele tasandile (Vabariigi Valitsusse) või siis ka vastupidi, kui on näha, et olukord on tõsine, siis mitte lahendada seda olematu ressursi ja puudulike meetmetega võimalikult all. Oluline on lahendada kriise konkreetse kriisi lahendamiseks vajalikul tasandil. Kõigi isikute ja asutuste tavapärased ülesanded ja volitused kehtivad edasi ka kriisiolukorra ajal, sh selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kriisiolukorra ajal ei ole võimalik muuta asutustevahelist ülesandepüstitust, mis omakorda tingib vajaduse, et iga kriisis rolli omav asutus või isik oleks valmis (toimepidevuse ja kriisiplaanide koostamise kaudu) täitma oma kriisiülesandeid ka kriisist tingitud keerulisemas olukorras. Asutuse juhil on õigus teha oma asutuse töös ümberkorraldusi ja suunata ressurss nendele tegevustele, mis nõuavad kiiret reageerimist. Valmistudes madalama tasemega kriisideks, ollakse valmis ka suurema mõjuga kriisidega toimetulekuks. Oluline on, et asutus on valmis tema vastutusvaldkonnas esineda võivatele kriisidele igal ajal reageerima. Eelnõuga kaotab senine HOSi ühtne ametkondlik valmisolekuaste „hädaolukord“ juriidilise tähenduse. Asutused jätkavad allpool kriisiolukorra lävendit jäävatele intsidentidele, sündmustele, ulatuslikele sündmustele, olukordadele vms reageerimist eriseaduste alusel, kus põhiõiguste piirangud ei ole nii intensiivsed, st piirangu kestus on lühiajaline ja piirang hõlmab vähesel hulgal isikuid, nt päästesündmuse lahendamine. Täpsemalt, neid juhtumeid saab asuda vahetult ennetama või lahendama enne kriisiolukorra kehtestamist ametkondliku koostöö raames ning seda ennetamise ja lahendamise eest vastutava asutuse initsiatiivil. Neid juhtumeid saab hädaolukorra asemel nimetada eriseadustest lähtuvalt epideemiaks, ulatuslikuks pääste- või politseisündmuseks, küberintsidendiks, CBRN- juhtumiks7, eriti ohtlikuks loomataudiks vms. Vahetu ennetamine või lahendamine toimub vastavalt eriseadustele (sh neis esitatud piiravaid meetmeid kasutades), näiteks: • lisaõppekogunemine (Kaitsevägi, RiKS) • sundkasutusse võtmine (Päästeamet, PäästeS) • viibimiskeeld (Politsei- ja Piirivalveamet, KorS) • IT-süsteemile juurdepääsu piiramine (Riigi Infosüsteemi Amet, KüTS) • karantiini määramine (Terviseamet, NETS) • eriti ohtliku loomataudi tõrje meetmed (Põllumajandus- ja Toiduamet, VS) Nende üldnimetajate all toimuvad sündmused või olukorrad võivad viia kriisiolukorrani, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamiseni. See tingib, et kriisiplaanide koostamisel tuleb asutustel ja isikutel valmistuda nii väiksema mõjuga sündmuse lahendamiseks kui ka suure mõjuga tsiviilkriisi või riigikaitselise kriisi lahendamiseks vastavalt ülesannete jäävuse põhimõttest tulenevatele kriisiülesannetele. Seejuures annab suure mõjuga sündmuseks valmistumine asutusele ja isikule ning riigile tervikuna suurema valmisoleku reageerida alla kriisiolukorra lävendi olevale väiksema mõjuga intsidendile, sündmusele, olukorrale vms. 7 Olukord, kus võivad esineda keemilised, bioloogilised, radioloogilised või tuumaohud. 33  22.05.2025 Lõike 4 kohaselt tagatakse riigikaitset lähtudes riigikaitse laiast käsitusest, mille eesmärk on riigi kaitsmine ja selleks valmistumine, kasutades kõiki riigi käsutuses olevaid sõjalisi ja mittesõjalisi võimeid ja ressursse ning kaasates kogu ühiskonna, vahendid ja varud. Praeguses julgeolekukeskkonnas ähvardavad Eestit palju mitmekesisemad ohud kui vaid sõjalised rünnakud. Seega peab riigi kaitsmiseks valmistuma mitte ainult Kaitsevägi, vaid kõik riigiasutused ning kogu ühiskond. Sellest põhimõttest lähtudes on 2010. aastal kinnitatud Eesti riigikaitse strateegia ning 2014. aastal vastu võetud laiapindse riigikaitse arengukava aastateks 2013–2022, millele järgneb veelgi ambitsioonikam riigikaitse arengukava aastateks 2017– 2026. Samuti näeb ette ka kehtiv RiKS, et kõrgendatud kaitsevalmiduse kehtestamise järel hakkavad kõik asutused ja juriidilised isikud, kellele on määratud riigikaitseülesanded, oma ülesandeid täitma. Laia riigikaitse käsituse kohaselt jaguneb riigikaitse kuueks peamiseks omavahel seotud tegevussuunaks, millel on konkreetsed vastutajad. Seejuures lähtutakse põhimõttest, et asutused, kes vastutavad ühe või teise valdkonna eest sõjaajal, peavad seda tegema ka rahuajal. Riigikaitset kirjeldatakse kui laiapõhjaliste tegevuste kogumikku järgmiste tegevussuundadega: 1. Riigi ja ühiskonna toimepidevus – hõlmab riigi ja ühiskonna toimimist elutähtsate teenuste või muude riigikaitse tähenduses oluliste teenuste toimepidevuse tagamise kaudu mis tahes olukorras. Arvestatakse ka kriisisituatsioonis avaliku võimu poolt oma põhiliste ülesannete täitmist, riigivalitsemise riskikindlust ja kerksust ning riigi strateegilise tasandi juhtimisvõimet. Erinevate teenuste toimimine kriisiolukorra ajal on vajalik nii elanikkonnale tervikuna kui ka erinevatele ametkondadele või muudele juriidilistele isikutele. Lisaks tuleb ühiskonna sidususe saavutamiseks suurendada elanikkonna enda teadlikkust ja valmisolekut kriisisituatsioonideks. Elutähtsate teenuste või muude oluliste teenuste vastu suunatud ründed nõrgestavad ühiskonna vastupanuvõimet. Toimepidevuse kindlustamisega tagatakse ühiskonna toimimine ohuolukorras ning samuti paremad eeldused toimuva kriisi lahendamiseks või vastase rünnaku tõrjumiseks. 2. Rahvusvaheline tegevus – sisaldab rahvusvahelisel tasandil pingete ennetamist, vähendamist ja sobivate tingimuste loomist nii usutavaks heidutuseks kui ka kollektiivkaitse ja kriisiohje rakendumiseks. Rahvusvahelise tegevusega tagatakse Eestile rahvusvahelises keskkonnas need soodsad tingimused, mis on vajalikud ja aitavad meil tulemuslikult rakendada NATO kollektiivkaitset või rahvusvahelist kriisiohjet. Samuti soovitakse rahvusvahelise tegevusega tagada, et kriisi või relvakonflikti korral valitseks NATO ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahel solidaarsus ning ühtne olukorrataju toimuva kohta. 3. Strateegiline kommunikatsioon – hõlmab riigi strateegilise kommunikatsiooni arendamist ja psühholoogilist kaitset. Strateegilise kommunikatsiooni eesmärk on Eesti julgeolekupoliitikale toetuse tagamine, avalikkuse julgeolekuolukorrast teadlikkuse hoidmine ja paanika vältimine, vaenuliku mõjutustegevuse neutraliseerimine ning valeinfo paljastamine ja selle leviku takistamine. Strateegiline kommunikatsioon sisaldab riigi tegevuste planeerimist ja koondamist üheks kommunikatiivseks tervikuks ja selle edastamist ühiskonnale. 4. Sisejulgeolek – siia kuuluvad sisejulgeoleku tagamine ja asutuste valmisolek kriisi või rünnaku ajal ning samuti Eesti iseseisvuse, suveräänsuse ja põhiseadusliku korra kaitse. 34  22.05.2025 Sisejulgeoleku tagamisega kindlustatakse Eesti põhiseadusliku korra vastu suunatud igasuguse varjatud või hübriidse tegevuse tõkestamine ja samuti avaliku korra kaitsmine. Eesti-vastase rünnaku korral tagatakse asutuste põhiülesannete täitmine, elanikele vajaliku abi kättesaadavus või kaasnevate kriiside lahendamine. 5. Tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele – hõlmab sõjalise kaitse tõhusat käivitumist ja selle efektiivselt toimima jäämist. Tsiviilsektori toetus sisaldab mobilisatsiooni, riigivara kasutuselevõtmist, liitlaste vastuvõtmist ja neile vajaliku taristu olemasolu, sundkoormiste rakendamist ning oluliste varade ja teenuste omanikega sõlmitavaid lepingulisi suhteid. Tsiviilsektori toetus sõjalisele kaitsele ei tohi märgatavalt vähendada ülejäänud ühiskonna toimepidevust. 6. Sõjaline kaitse – siia kuuluvad iseseisva kaitsevõime arendamine ja tagamine ning NATO kollektiivkaitse rakendumine. Eesti sõjalise kaitse aluseks on iseseisev kaitsevõime ning NATO kollektiivkaitse. Sõjalise kaitsega tagatakse piisavad võimed riigi suveräänsuse tagamiseks ning sõjalise rünnaku ennetamiseks, tõkestamiseks ja tõrjumiseks. Nii lai riigikaitse kui ka avar julgeolekukäsitlus on aastaid kasutusel olnud mõisted, mida on selgitatud julgeolekupoliitika alustes. Laia riigikaitse kohaselt kasutatakse riigi kaitsmiseks ja selleks valmistumiseks kõiki riigi käsutuses olevaid sõjalisi ja mittesõjalisi võimeid ja ressursse ning kaasates avaliku, era- ja kolmanda sektori. Seega hõlmab lai riigikaitse tegevusi tahtliku Eesti-vastase tegevuse vastu valmistumiseks ja tegevusega toimetulemiseks. Avar julgeolekukäsitus on laiem ja võtab arvesse kõiki riigi julgeolekut mõjutavaid suundumusi ja tegureid. Avara julgeolekukäsituse eelnõusse toomine loob üldraami käsitlemaks koos nii laia riigikaitset kui ka tsiviilkriise, mille põhjuseks on loodusõnnetused, pandeemiad või tehnogeensed õnnetused, mis pole suunatud Eesti iseseisvuse, territoriaalse terviklikkuse või põhiseadusliku korra vastu. Tsiviilkriiside toomine avara julgeolekukäsituse alla a) tagab, et laia riigikaitse tegevusi ei laiendata tsiviilkriisidele, b) rõhutab, et ka tsiviilkriisideks valmistumine ja nendega toimetulek on osa riigi julgeoleku tagamisest. Nimetatut on selgitatud ka julgeolekupoliitika alustes. Lõike 5 kohaselt ei ole suure mõjuga tsiviilkriisi või riigikaitselise kriisi lahendamine võimalik ilma erinevate osaliste koostööta, mis omakorda tingib vajaduse arendada koostööd kriisideks valmistumise ajal. Tegemist on kriisireguleerimise üldpõhimõttega, mida rõhutab ka kehtiv HOS. Koostöö tegemine valmistumisel tähendab nii ühist kriisiplaanide koostamist kui ka nende läbiharjutamist, et tsiviilkriisi või riigikaitselise kriisi ilmnemisel ehitada konkreetse kriisi lahendamine üles varasematele plaanidele. Kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel on koostöö oluline, seega peavad koostööd tegema need, kes kriisideks valmistuvad ja neid lahendavad. Koostöö arendamisel on seejuures oluline abi pakkumise põhimõte, mis rõhutab iga asutuse ja isiku kohustust näidata kriisideks valmistumisel ning nende lahendamisel initsiatiivi, olla proaktiivne ning vajaduse korral olla kaasatud teise asutuse juhtimisel lahendatavasse kriisi. 2. peatükk Riigikaitse Nõukogu ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon 35  22.05.2025 § 5. Riigikaitse Nõukogu Paragrahvis 5 sätestatakse Riigikaitse Nõukogu (edaspidi RKN) ülesanded ja koosseis. Lõikes 1 korratakse selguse huvides üle PSi § 127 teises lõikes sätestatu, mille järgi on RKN Vabariigi Presidendi juures tegutsev nõuandev organ. Lõikes 2 sätestatakse, et RKN arutab kriisiolukorraks valmisoleku seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust. Eelnõuga ei muudeta RKNi sisulist pädevust, see jääb samaks, lähtudes PSi §-s 127 ette nähtust. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt teenib [RKN] riigi ühtse julgeoleku- ja kaitsepoliitika tagamise huve, seepärast on loogiline RKNis arutada valmisolekut nii tsiviil- kui ka riigikaitselisteks kriisideks. See peegeldab ka reaalselt alates 2016. aastast RKNis arutatud teemasid, kus muu hulgas on arutatud nii küber- kui ka energiajulgeolekuga seonduvat ning kliimaga seonduvat (tuleviku väljakutsed), välispoliitilisi küsimusi (USA valimistega seonduvat), ID-kaardi kriisi õppetunde (tsiviilkriisidega seonduvat), elutähtsa teenuse toimepidevust energiajulgeoleku vaatest. Lõike 3 järgi kuuluvad RKNi koosseisu lisaks presidendile Riigikogu esimees, Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni esimees, peaminister, riigikaitsega seotud valdkondade eest vastutavad ministrid, Kaitseväe juhataja ja Vabariigi Presidendi määratud isikud, kes nõustavad Vabariigi Presidenti kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamisega seotud küsimustes. Kehtiva RiKSi § 3 lõike 3 järgi kuuluvad RKNi koosseisu Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, Riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister ning Kaitseväe juhataja. Eelnõuga jäetakse presidendile võimalus kaasata nõukogu töösse ka teisi liikmeid, kelle kohalolu on vajalik kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel. RKN on formaat, kus eelkõige Vabariigi President, peaminister kui valitsuse esindaja ja Riigikogu esimees kui Riigikogu esindaja saavad arutada kriisidega, sealhulgas riigikaitsega seotud küsimusi. Näiteks enne erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamise ettepaneku tegemist saavad kõik osalised esitada oma argumendid ning koos arutada võimalikke lahendusi. RKNi arutelu võimaldab välistada ennatlike ettepanekute esitamist Riigikogule ning tagab tasakaalustatud otsuste vastuvõtmise kriisiolukorra lahendamisel. Kehtiva RiKSi järgi kuulub RKNi valitsusasutuste juhtidest vaid Kaitseväe juhataja. Arvestades kriiside olemust, peaks RKNi olema võimalus nimetada lisaks Kaitseväe juhatajale ka teisi asutuste juhte (nt Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti peadirektorit jne) ja kaasata isikuid nõuandjatena, kui sündmuse asjaoludest lähtuvalt on nende seisukohtade ja arvamuse ärakuulamine oluline. Lõikes 4 sätestatakse, et RKNi täpse koosseisu ja töökorra kinnitab ning selle istungeid juhatab Vabariigi President. Lõikes 4 kasutatud termin „töökord“ tähendab, et president kehtestab RKNi tööd reguleeriva eeskirja. Mida töökorras on täpsemalt vaja ette näha, otsustab president. Näiteks praegu kehtivas RKNi töökorras (mida president on nimetanud „kodukorraks“) on reguleeritud päevakorra koostamist, istungite pidamist ja kokkukutsumist, arutamiskorda, protokollimist, asjaajamist, rahastamist ja RKNi tegevusest teavitamist. § 6. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon 36  22.05.2025 Paragrahvis 6 sätestatakse Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni (edaspidi VVJK) puudutav. Kehtivas õiguses on VVJK ülesanded sätestatud RiKSis ja mitmes muus seaduses, kuna tegu on Vabariigi Valitsuse tööorganiga, siis jäetakse eelnõust seni seaduses olnud ülesanded välja ning Vabariigi Valitsus saab kehtestada VVJK põhimääruses komisjonile ülesanded. Üldiselt arutab VVJK riigi seisukohalt olulisi julgeolekuküsimusi. VVJK-le on kehtivate seadustega antud järgmised ülesanded:8 1. VVJK koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust riigikaitse planeerimisel, arendamisel ja korraldamisel (RiKSi § 4 lõike 1 punkt 1) – ülesanne on kavas sätestada eelnõus kui Vabariigi Valitsuse ülesanne. Vabariigi Valitsusele jääb võimalus otsustada, kuidas ta soovib täidesaatva riigivõimu asutuste tööd korraldada ja juhtida. 2. VVJK juhib riigikaitse strateegiliste arengudokumentide ja riigi kaitsetegevuse kava koostamist, tal on õigus nõuda ministeeriumidelt dokumentide koostamist ja selles osalemist (RiKSi § 7 lõige 2) – ülesanne on kavas sätestada eelnõus kui Riigikantselei ülesanne. 3. VVJK koordineerib julgeolekuasutuste tegevust (julgeolekuasutuste seaduse (edaspidi JAS) § 10 lõike 1 punkt 1) – ülesanne sätestatakse edaspidi Vabariigi Valitsuse määrusega, mis sätestab VVJK ülesanded, töökorra, koosseisu ja koostöö korralduse teiste riigiasutustega (edaspidi VVJK põhimäärus). Kuna julgeolekuasutused ehk Kaitsepolitseiamet ja Välisluureamet on valitsusasutused, võib Vabariigi Valitsus otsustada, kes ja kuidas nende tegevust koordineerib. 4. VVJK analüüsib ja hindab riigi julgeolekuolukorda (JASi § 10 lõike 1 punkt 2) – ülesanne sätestatakse edaspidi VVJK põhimääruses. 5. VVJK määrab kindlaks riigi julgeolekualase teabe vajadused (JASi § 10 lõike 1 punkt 3) – ülesanne sätestatakse edaspidi VVJK põhimääruses. 6. VVJK korraldab vajaduse korral riigikaitset puudutava teabe edastamise Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, Vabariigi Presidendile, Riigikogu esimehele ja asjaomastele Riigikogu komisjonidele (JASi § 10 lõige 2) – nimetatud põhimõte on kavas sätestada VVJK põhimääruses. Tegemist ei ole sellise põhimõttega, mille peab tingimata otsustama seadusandja. Vabariigi Valitsus võib otsustada selle üle, kuidas on korraldatud VVJK koostöö teiste riigiasutustega. Liiati on ka praegu VVJK vastav ülesanne seaduses sätestatud nii, et VVJK teeb seda vajaduse korral. See tähendab, et selle üle, kas vastavat teavet on vaja edastada, otsustab VVJK ise. 7. Kaitsepolitseiamet ja Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus on kohustatud tegema VVJK-le ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja õigusrikkumiste vältimiseks (riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi RSVS) § 22 lõike 2 punkt 4). Samasugune kohustus teha ettepanekuid on seatud ka Välisluureametile (RSVSi § 23 lõike 3 punkt 4) ning riigi julgeoleku volitatud esindajale (RSVSi § 52 lõike 1 punkt 7) – nimetatud kohustused on kavas seaduses sätestada selliselt, et ettepanekud tehakse Riigikantseleile ja vastavale ministeeriumile. Esitatud ettepanekuid ei menetle VVJK kui valitsuskomisjon, vaid nende ettepanekutega tegeleb sisuliselt, nii nagu ka praegu, kas Riigikantselei või ministeerium. Riigikantselei ja ministeerium analüüsivad ja hindavad ettepanekuid ning seejärel otsustatakse, kas need on vaja VVJK-le esitada. VVJK arutelud peaksid keskenduma riigi julgeolekuolukorra hindamisele ja strateegilis-poliitilistele küsimustele, seepärast on otstarbekas sätestada, et VVJK ei aruta kõiki ettepanekuid, mida võidakse puuduste kõrvaldamiseks ja õigusrikkumiste vältimiseks esitada, kuivõrd esitatud ettepanekud võivad olla väga tehnilist laadi. Just seetõttu nähakse ette, et ettepanekud esitatakse esmalt Riigikantseleile ja ministeeriumile ja mitte 8 Iga ülesande juures on selgitatud, millises määruses on kavas ülesanne sätestada või kellele ülesanne määratakse, kui seda ei peaks täitma VVJK. 37  22.05.2025 VVJK-le. Riigikantselei või ministeerium esitab teemad VVJK-le arutamiseks, kui seda peetakse vajalikuks. 8. VVJK nõustab Vabariigi Valitsust riigisaladuse kaitse korraldamisel (RSVSi § 24 punkt 1). Tuleb põhimääruse eelnõu menetlemisel hinnata, kas see peaks üldse olema VVJK ülesanne. Praktikas nõustab Vabariigi Valitsust pigem konkreetne asutus ja mitte VVJK kui kollektiivorgan. 9. VVJK vaatab läbi avaldusi ja kaebusi ministri poolt RSVSi ja selle alusel antud õigusaktide ebaseadusliku kohaldamise või kohaldamata jätmise kohta ning informeerib Vabariigi Valitsust läbivaatamise tulemustest (RSVSi § 24 punkt 2) – ülesanne on kavas tõsta VVJK põhimäärusesse, kuid ka konkreetsete avalduste ja kaebuste läbivaatamine ei ole kooskõlas VVJK kui valitsuskomisjoni olemusega, mistõttu see võiks olla mõne muu, madalama taseme asutuse või organi ülesanne. Kuna kehtivas õiguses ei ole reguleeritud ministri vastavat kohustust või õigust selliseid avaldusi või kaebusi esitada, võib eeldada, et ministrid esitavad vastavaid avaldusi või kaebusi vabas vormis tavapärase töö käigus. Eeltoodu kinnitab, et selline kohustus ei peaks olema reguleeritud seaduses, ning võib ka kahelda, kas ministrid tegelikult VVJK-le selliseid kaebusi ja avaldusi esitaksid. 10. VVJK annab Vabariigi Valitsusele vajaduse korral arvamuse riigisaladust käsitleva õigusakti ja välislepingu eelnõu kohta (RSVSi § 24 punkt 3) – arutatakse, kas jääb VVJK põhimäärusesse. 11. VVJK annab arvamusi riigisaladuse salastatuse ennetähtaegsel kustutamisel, salastamistähtaja pikendamisel ning salastamisaluse, -taseme ja -tähtaja muutmisel (RSVSi § 24 punkt 4) – arutatakse põhimääruse koostamisel, mis roll VVJK-l siin peaks olema. 12. VVJKd peab teavitama, kui salastatud teabekandja hävitatakse ootamatult tekkinud olukorras, kus teabekandjat ei ole võimalik kaitsta juurdepääsuõiguseta isiku juurdepääsu eest ühelgi muul viisil ning kui selle juurdepääsuga kaasneks tõenäoliselt oluline kahju Eesti Vabariigi julgeolekule (RSVSi § 38 lõike 3 punkt 2) – ülesanne on kavas VVJK ülesannete hulgast välja jätta. Lisaks Kaitsepolitseiametile ning teabevaldajale ei ole põhjust täiendavalt teavitada ka VVJKd. Kaitsepolitseiamet on vajaliku pädevusega asutus, kes peaks tegelema kõikide riigisaladusega seotud vahejuhtumitega. Kui Kaitsepolitseiamet leiab juhtumit menetledes, et sellest peaksid olema teadlikud ka ministrid, on tal võimalik VVJKd teavitada. 13. Eesti põhiseaduslikku korda ähvardavast ohust teavitatakse viivitamata Vabariigi Presidenti, Vabariigi Valitsust ning Riigikaitse Nõukogu ja VVJK liikmeid (ErSSi § 7) – ErSS tunnistatakse eelnõuga kehtetuks ning erakorralise seisukorra väljakuulutamisel ei peeta enam vajalikuks VVJKd sellisel kujul teavitada. 14. Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul Riigikogule erakorralise seisukorra väljakuulutamise ettepaneku tegemise otsustamiseks kutsub peaminister või tema äraolekul teda asendav minister viivitamata kokku Vabariigi Valitsuse istungi, kus kuulatakse ära VVJK arvamus erakorralise seisukorra väljakuulutamise vajaduse kohta (ErSSi § 9) – eelnõuga tunnistatakse ErSS kehtetuks ning eelnõuga ei nähta ette, et VVJK peab erakorralise seisukorra väljakuulutamise ettepaneku tegemiseks arvamuse andma. 15. Kui Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga presidendi volitused on lõppenud ennetähtaegselt, tuleb julgeolekukontroll Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga presidendi kandidaadi suhtes teostada ühe kuu jooksul. VVJK loal võib julgeolekukontrolli teostamise tähtaega pikendada ühe kuu võrra, kui esinevad RSVSi § 33 lõike 4 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolud või on ühe kuu jooksul võimalik punktis 3 või 4 nimetatud asjaolu ilmnemine (Eesti Panga seaduse § 112 lõige 6). Sisuliselt samasugused sätted, mis näevad ette, et julgeolekukontrolli tähtaega võib pikendada VVJK loal, on sätestatud ka Andmekaitse Inspektsiooni juhi (IKSi § 53 lõige 5), Riigikohtu esimehe (kohtute seaduse § 541 lõige 6), riigikontrolöri (Riigikontrolli seaduse § 18 lõige 6) ja õiguskantsleri (õiguskantsleri seaduse 38  22.05.2025 § 61 lõike 6) puhul – nimetatud ülesanded on kavas anda julgeolekukontrolli teostava asutuse juhile. 16. Tervishoiu riigikaitseks valmistumisel kavandab Terviseamet koostöös Kaitseministeeriumiga ja kooskõlastatult VVJKga kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tervishoiuteenuste osutamiseks vajaliku tervishoiuvaru moodustamist ja kasutamist (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, edaspidi TTKS, § 581 lõike 4 punkt 1) – ülesanne on kavas VVJK ülesannete hulgast välja jätta. Muude varude moodustamist ja kasutamist ei ole otstarbekas panna ülesandena ministritest koosnevale komisjonile. Nimetatud muudatused on kajastatud eelnõu rakendussätetes. Lõikes 1 sätestatakse üldine põhimõte, et VVJK täidab talle õigusaktidega pandud ja Vabariigi Valitsuse antud julgeoleku ja riigikaitsega seotud ülesandeid. Tegemist on üldise sättega, mis iseenesest ei näe VVJK-le ette ühegi ülesande täitmist (tegu on VV tööorganiga), kuid määrab kindlaks, millise valdkonnaga (riigikaitse, julgeolek) seotud küsimusi VVJK arutab. Riigikaitse ja julgeoleku ülesannete terviklik käsitlemine riiklikul tasandil on oluline, et valitsuse tasandil oleks tagatud ühtne planeerimine ja valmistumine nii riigikaitse- kui ka kitsamalt julgeolekuga seotud küsimuste korral. Venemaa ulatusliku sõjategevuse alustamine Ukraina vastu 2022. aastal näitas, et suures julgeolekukriisis on oluline kõigi valitsusliikmete informeeritus ja kaasatus, sest sõjalise konflikti mõjud ulatuvad kõikidesse valitsemisaladesse. Seetõttu suurenes praktikas julgeolekuküsimuste arutamine Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamistel ja ühtlasi vähenes VVJK kui valitsuskomisjoni kohtumiste toimumine. Säte on vajalik ka selleks, et tagada, et VVJK kui valitsuskomisjon igal juhul moodustataks. Eelnõu koostamisel kaaluti ka varianti, et jätta VVJK moodustamine lahtiseks, seda seaduses üldse mainimata. Sel juhul saaks Vabariigi Valitsus täielikult oma äranägemise järgi otsustada, kas VVJK Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) alusel valitsuskomisjonina moodustada või mitte. Seda lahendust ei eelistatud põhjusel, et VVJK tööformaati kasutatakse aktiivselt riigikaitse planeerimisel ning seda rolli ei soovita muuta ega kellelegi teisele anda. VVJK alalise valitsuskomisjonina määratlemine tagab VVJK eksisteerimise. Lõikes 2 antakse Vabariigi Valitsusele volitusnorm VVJK põhimääruse kehtestamiseks. Põhimääruses nähakse ette VVJK ülesanded, töökord, koosseis ning koostöö korraldus teiste riigiasutustega ning alakomisjonide ja nõukogude moodustamine. Volitusnormis nimetatud „töökord“ tähistab VVJK tööd reguleerivaid eeskirju, st reegleid, kuidas korraldatakse istungeid, kuidas koostatakse päevakava, kuidas istungeid peetakse jne. Põhimääruses tuleks reguleerida ka seda, kuidas toimub VVJK koostöö ka nt põhiseaduslike organitega. Näiteks on praegu JASi § 10 lõikes 2 ette nähtud, et vajaduse korral edastab VVJK riigikaitsealast teavet teistele riigiasutustele, sh Vabariigi Presidendile ning Riigikogu esimehele. Sellised küsimused reguleeritakse edaspidi VVJK põhimääruses. Samuti annab volitusnorm õiguse kehtestada julgeolekukomisjoni alakomisjone ja nõukogusid – praegu on moodustatud nt küberjulgeolekunõukogu. 3. peatükk Kriisiolukorraks valmistumine § 7. Vabariigi Valitsuse ülesanne kriisiolukorraks valmistumisel 39  22.05.2025 Paragrahvis 7 sätestatakse Vabariigi Valitsuse pädevus kriisiolukorraks valmistumisel. Kuna kriisiolukorra ennetamiseks, selleks valmistumiseks ja kriisiolukorra lahendamiseks vajalikud tegevused on eri ministeeriumide valitsemisalade ülesanded, on riigi valmisoleku suurendamiseks ja tegevuste edukaks elluviimiseks vajalik Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide hea koostöö ning tegevuste omavaheline koordineerimine. Paragrahvi 7 järgi kujundab kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise poliitikat Vabariigi Valitsus. Nimetatud ülesanne ei tähenda ühe konkreetse poliitika või dokumendi heakskiitmist, vaid strateegiliste eesmärkide seadmist ja nende saavutamiseks üldiste tegevuste suunamist erineva poliitika või dokumentide kaudu. Eesti julgeolekupoliitika peamised põhimõtted, seisukohad ja eesmärgid, samuti Eesti heidutus- ja kaitsehoiaku kujundamiseks esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule heakskiitmiseks dokumendis „Eesti julgeolekupoliitika alused“. See on suuniseks valdkondlike arengu- ja tegevuskavade koostamisele, sh riigikaitse arengukava, siseturvalisuse arengukava, Eesti välispoliitika arengukava, Eesti digiühiskonna arengukava, energiamajanduse arengukava jne. Samuti kehtestab Vabariigi Valitsus riigikaitse strateegilise arengudokumendi, milleks on hetkel riigikaitse arengukava (RKAK). Eelnõuga ei muudeta kriisiolukorraks valmistumisel üldist riigi juhtimise ülesehitust – minister ja ministeerium vastutavad vastavalt VVSile oma valdkonna eest endiselt. § 8. Ministeeriumi ja Riigikantselei ülesanded kriisiolukorraks valmistumisel Nimetatud paragrahvis sätestatakse ministeeriumi ja Riigikantselei ülesanded kriisiolukorraks valmistumisel. Lõige 1 sätestab, et ministeerium korraldab kriisiolukorraks valmistumist oma valitsemisalas. VVSi § 49 lõike 1 punkt 1 näeb ette, et minister juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi; samuti otsustab minister ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused. Samuti on igal ministeeriumil oma vastutusvaldkonnas olevate valdkondade puhul poliitikakujundamise roll. Eelnõuga rõhutatakse, et kriisideks valmisolek ja kriiside lahendamine ning kriiside ajal ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate asutuste toetamise ülesanne on ministeeriumil. Lõike 2 punkt 1. Riigikantselei töötab välja põhimõtted, kuidas kriisiolukordadeks valmistutakse. Selleks nt juhib Riigikantselei ametkondlikku koostööd üleriigilise riskianalüüsi koostamisel. Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks kehtestab Vabariigi Valitsus rakendusakti eelnõu § 11 lõike 5 alusel, vt ka rakendusakti kavandit ja eelnõu § 11 selgitust. Valitsus annab üldise raamistiku kriisideks valmistumise poliitika kohta. Riigikantselei roll on üldise raamistiku põhjal koostada praktilised valdkondlikud näidetega juhendid, mille pinnalt on asutustel lihtsam ette nähtud ülesandeid täita. Nii on see ka praegu (vt näiteks juhendmaterjal õppuste läbiviimiseks jms). Lõike 2 punkt 2. Riigikantselei juhib ametkondlikku koostööd riigikaitse strateegilise dokumendi (praegu riigikaitse arengukava) ning Vabariigi Valitsuse kriisiplaani koostamiseks. Riigikaitse strateegilise arengudokumendi koostamisel lähtutakse julgeolekupoliitika alustest, üleriigilisest riskianalüüsist ja Vabariigi Valitsuse kriisiplaani koostamise käigus tuvastatud võimelünkadest. Kriisiolukorraks valmistumise üks tegevusi on riigikaitse strateegilise arengudokumendi koostamine, kus kavandatakse riigi suutlikkus olla valmis kõikide kriisiolukordade lahendamiseks ja mille alusel arendatakse välja vajalikud võimed, seda laia riigikaitse ulatuses. Riigikaitse strateegilise arengudokumendi, senise nimetusega riigikaitse 40  22.05.2025 arengukava koostamisel jäetakse Riigikantseleile koostöös ministeeriumidega vabadus leida parim lahendus erinevate arengudokumentide omavaheliseks seostamiseks. Vabariigi Valitsuse kriisiplaani koostamise põhimõtted on toodud eelnõu §-s 14. Lõike 2 punkti 3 kohaselt koordineerib Riigikantselei täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust, et kõik eespool nimetatud tegevused oleksid omavahel kooskõlas ja aitaksid saavutada ühtseid Vabariigi Valitsuse seatud eesmärke. Koordineerimisülesannet täidab Riigikantselei ka juhendmaterjalide ja nõuete kehtestamise kaudu. Näiteks kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrustega nõuded riskianalüüsi ja kriisiplaanide koostamisele, elutähtsate teenuste toimepidevuse riskianalüüsile ja plaanile jne. Riigikantselei koordineerib ja annab suuniseid erinevate dokumentide ja juhendite koostamise kaudu. Põhiseaduslikud institutsioonid kaasab Riigikantselei kriisideks valmistumisega seotud tegevustesse, näiteks täidesaatva riigivõimu asutustele korraldatud koolitustele, õppustele ja aruteludele. Riigikantselei jagab häid kogemusi põhiseaduslike institutsioonide toimepidevuse tagamiseks ja suurendamiseks. Riigikantselei tagab, et kõigil laia riigikaitse osalistel oleks rolliselgus, ning koondab osalised, et kõigi tegevused oleksid sünkroonis. Ministeeriumide roll kriisiolukorraks valmistumisel on sätestatud VVSis ja sellest käesolev eelnõu erandeid ette ei näe (VVSi § 49). Kriisideks valmistumisel on ministeeriumi roll eelkõige vastava valdkonna poliitika kujundamine (õigusloome), ressursside eraldamine, teiste ministeeriumidega oma valitsemisala teemade koordineerimine (nn silotornide ülene koordineerimine) jne. Lõike 2 punkti 4 kohaselt juhib Riigikantselei elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia koostamist. Strateegiat on täpsemalt kirjeldatud käesoleva eelnõu §-s 81. Lõige 3. Kehtiv RiKSi § 7 lõige 3 sätestab, et Riigikantselei koordineerib strateegiliste arengudokumentide ja riigi kaitsetegevuse kava koostamist, ning Riigikantseleil on õigus kontrollida dokumentides määratud eesmärkide saavutamist. Ka eelnõuga jätkatakse sama põhimõtet, et Riigikantseleil on ülesanne kontrollida, kas Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis ja strateegilises arengudokumendis ette antud eesmärgid on saavutatud. Eelnõusse lisatakse ka ETOde strateegia kohta õigus kontrollida seal püstitatud eesmärke. ETOde strateegia lisatakse õigusaktidesse HOSi muudatusega, mis võtab üle kriitilise taristu direktiivi. ETOde strateegia on sisuliselt valdkondlikud arengukavad ja nende programmid, st iga teenus tuuakse sisse olemasolevatesse dokumentidesse. Täpsemad eesmärgid määratakse kindlaks valdkondlike arengukavadega. Valdkondlikes arengukavades ja programmides kirjeldatakse pikaajalisi eesmärke ja võetavaid meetmeid elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks. Riigikantselei saab sisuliselt kontrollida, kas ja kuidas on arengudokumentides seatud eesmärke saavutatud ja tegevusi ellu viidud. Sätte jätkuvat vajalikkust rõhutas ka Riigikontroll oma 2023. a auditis „Riigi kaitsetegevuse kava täitmise valmisolek“9. Et Riigikantselei saaks täita talle seadusega pandud kriiside poliitika kujundamise rolli, peab Riigikantselei saama kontrollida, kas Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis ministeeriumide loetletud võimed on päriselt olemas (nt kas EE-ALARM töötab, kas keskmaa õhutõrje on olemas jne), ja peab saama kontrollida, kas nende võimete kasutamine on ka läbi harjutatud 9 https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/4560/language/et-EE/Default.aspx 41  22.05.2025 (peab saama kontrollida õppuste või harjutustega, kas see plaan päriselt töötab). Samuti on Riigikantseleil vaja teavet selle kohta, kas Vabariigi Valitsuse seatud eesmärke kriiside lahendamisel ellu viiakse. Et tagada kõikide asutuste valmisolek, on oluline teada, kas püsiva kriisiülesandega asutusel on kriisiplaan olemas, kas selles plaanis on kirjeldatud Vabariigi Valitsuse plaanis toodud ülesannete täitmist, kas eri asutuste plaanid moodustuvad ühtse terviku, mille alusel päriselt kriisi lahendada saab, jms. Riigikaitse strateegilise arengudokumendi puhul on oluline luua kindlus, et kirjeldatud eesmärgid on seotud ressursiga (sh võime loomise eest vastutavad asutused on sellega oma eelarve ja tegevuste planeerimisel arvestanud), ning Riigikantselei roll on kontrollida, kas arengudokumendis kirjeldatavad võime-eesmärgid saavutatakse, ning arvestada sellega valitsuse järgmises kriisiplaani koostamise protsessis. § 9. Kriisiolukorraks valmistumine regionaalsel tasandil HOSi § 5 sätestab Päästeameti rolli regionaalsel tasandil kriisireguleerimise korraldamisel. Eelnõu § 9 kordab HOSis toodud põhimõtet, mille kohaselt on Päästeameti keskne ülesanne tagada, et KOVid oleks valmis nii tsiviilkriisideks kui ka riigikaitselisteks kriisideks. Lõikes 1 määratakse Päästeameti ülesanded kriisireguleerimise korraldamisel regionaalsel tasandil. Sama lõike punktis 1 sätestatakse Päästeameti ülesandena KOVide nõustamine kriisiolukorraks valmistumisel. See hõlmab mh KOVide nõustamist nende kriisiplaani koostamisel ning õppuste planeerimisel ja läbiviimisel. Päästeamet kaasab seejuures tegevustesse vastavalt vajadusele ka teisi asutusi, nt sotsiaalteenuste puhul on vastav pädevus Sotsiaalkindlustusametis ja haridusteenuste puhul Haridus- ja Teadusministeeriumis. Punktis 2 sätestatakse Päästeameti ülesanne tagada regionaalsel tasandil täidesaatva riigivõimu asutuste ja KOVide vaheline koostöö ja teabevahetus kriisiolukorraks valmistumisel. Viimase ülesande täitmiseks moodustatakse lõike 2 kohaselt Päästeameti juurde alaliselt tegutsevad regionaalsed kriisikomisjonid. Regionaalsed kriisikomisjonid on Päästeameti töövahendiks regionaalsel tasandil koordineerimisülesande täitmisel. Nimetatud säte ei välista, et asutused ka ise otse suhtlevad KOVidega, kuid regionaalse kriisikomisjoni kaudu jõuab info ühtlasemalt kõikide KOVideni ja see peaks olema esimene kontaktpunkt erinevatel asutustel KOVideni jõudmisel. Päästeameti keskne roll koordineerijana õigustas ennast COVIDi põhjustatud eriolukorras, kus Päästeamet oli peamine KOVi infovahetuse koordineerija. Päästeamet vahendas ja koondas ühtselt infot teiste riigiasutuste ja KOVide vahel. Selliselt oli KOVidel üks kindel partner, kellega suhelda, kellelt infot küsida jms. Eriolukorras pidasid asutused ja KOVid vajalikuks, et kriisiolukorra ajal oleks piirkondliku koostöö korraldamisel kõigi poolt aktsepteeritud eestvedaja, kes korraldab olukorra lahendamist eelkõige koostöö, kokkuleppimise ja veenmisega. Regionaalsed kriisikomisjonid moodustatakse, kinnitatakse nende koosseis, määratakse ülesanded ja kehtestatakse töökord Vabariigi Valitsuse määrusega (lõige 3). § 10. Kriisiülesannete määramine Kriiside kiireks ja tõhusaks lahendamiseks on vaja, et iga asutus ja isik teaks oma kohustusi ja ülesandeid kriisi ajal ning suudaks neid täita. Seni on riigiasutuste kriisiaegsed ülesanded püstitatud RIKSi alusel riigikaitseülesannete ning HOSi alusel hädaolukordade ja elutähtsa teenuse regulatsiooniga. Erineva regulatsiooni vahel killustunud ülesannetel puudub 42  22.05.2025 omavaheline struktureeritud ja erinevate kriiside ulatuses planeeritud seos. Kriisiülesannete kasutuselevõtmine loob tervikpildi, mis on erinevates kriisides kogu laia riigikaitse ulatuses kõikide osaliste ülesanne. Selline koondamine vähendab muu hulgas erinevaid mõisteid, mille kaudu kriitilisi ülesandeid, teenuseid ja taristut vaadeldakse. Kui asutus või isik teab täpselt, mis on need kriitilised ülesanded kriisiolukorra ajal, mille täitmist riik temalt ootab, siis on võimalik selle ülesande täitmiseks valmistuda. Vastupidisel juhul võib juhtuda, et asutus ei ole suuteline riiki abistama ega ülesandeid vajalikus ulatuses täitma. Eelnõu kohaselt on kriisiülesanded üksnes need ülesanded, mis on expressis verbis kriisiülesannetena määratud või täitmiseks antud. Praegu on pandud RiKSi alusel riigikaitseülesanded sõnaselgelt vaid täidesaatva riigivõimu asutustele10 ning tervishoiuteenuse osutajatele (kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja perearstiabi osutajatele)11, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (edaspidi KOKS) tuleneb riigikaitseülesanne ka KOVidele.12 Samas pole tervishoiuteenuse osutajad ainsad haldusvälised isikud, kellel tuleb kriisiolukorra ajal täita vajalikke ülesandeid. Näiteks on elutähtsad teenused sellised teenused, millest sõltub kõikide teiste teenuste ning laiemalt kogu riigi ja ühiskonna toimimine. Need on näiteks elekter, side, teede korrashoid, aga ka kaugküte, sularaharinglus, veega varustamine, toit jne. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal on elutähtsate teenuste osutamine hädavajalik nii Kaitseväele kui ka ühiskonna toimimiseks.13 KOVi puhul on seni olnud ebaselge, millised KOVi kõikidest ülesannetest on riigikaitseülesanded ja millised mitte. Kas KOVide riigikaitseülesanded on vaid KOKSi § 6 lõikes 21 sätestatud ülesanded või kõik § 6 lõigetes 1–21 sätestatud ülesanded? Kas sotsiaalhoolekande seaduses (edaspidi ka SHS) loetletud KOVi teenused on samuti riigikaitseülesanded, näiteks väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, tugiisikuteenus, varjupaigateenus, turvakoduteenus, asendushooldusteenus. Kas kõiki KOVi teenuseid tuleb osutada igas olukorras, s.o tavaolukorras ning kriisi ajal samas mahus ja samal tasemel või peaks olema seadusega ette nähtud võimalus ülesannete täitmist prioriseerida, mahte vahendada, keskenduda vaid olulisele? RiKSi seletuskirjast võib järeldada, et kõik KOVi ülesanded on põhimõtteliselt ka riigikaitseülesanded.14 Ka KOKSi § 6 lõige 21 sedastab, et lisaks olemasolevatele ülesannetele tuleb kriisi ajal täita veel ka lisaülesandeid. KOVide ülesanded ei ole kriisiolukorra ajal võrdse kaaluga ning arvestades, et kriisiolukorra ajal napib ressursse kõikide ülesannete täitmiseks, on väga oluline kindlaks määrata, millised on need 10 Täidesaatva riigivõimu asutuste riigikaitseülesanded on kehtestatud riigi kaitsetegevuse kavas. Kehtiva riigi kaitsetegevuse kava võttis Vabariigi Valitsus vastu 23. detsembril 2021. a korraldusega nr 460. Riigi kaitsetegevuse kava tervikuna on salastatud teave. 11 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 581 ning tervise- ja tööministri 28. märtsi 2016. a määruses nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja perearstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu kehtestatud ülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ning hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal“. 12 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõige 21. 13 Seda, et elutähtsate teenuste osutamine peaks olema määratud riigikaitseülesandena, leitakse ka Justiitsministeeriumi tellitud analüüsis „Riigikaitseülesanded ning avalike ülesannete, sh teenuste täitmine hädaolukorras või erikordade ajal“, Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co 2017, lk 24–25, 28–29, 31– 32. Analüüs tervikuna on piiratud juurdepääsuga, ligipääsuks tuleb pöörduda Justiitsministeeriumi poole. 14 RiKSi seletuskirjas kirjeldatakse seda nii: „Peamine eeldus on see, et KOV-i üksus aitab riigikaitsele kaasa sellega, et täidab võimalikult suurt osa enda KOKSi §-st 6 tulenevaid ülesannetest edasi ka kriisiajal. Seega on kõik KOVi riigikaitse toetamise eesmärgil täidetavad ülesanded ka riigikaitseülesanded käesoleva eelnõu tähenduses. See on ülioluline, tagamaks riigikaitse laia käsituse elluviimine ka kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal.“ Riigikaitseseaduse eelnõu (SE 772) seletuskiri, lk 113. http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/444b1af3-5b34-424d-bea0-2b211bb1a8b9/Riigikaitseseadus/ 43  22.05.2025 olulisemad ülesanded, mida KOV peab igal juhul täitma ning mis tingimustel ta seda tegema peab. Näiteks on KOKSi § 6 lõigetes 2 ja 3 sätestatud ülesannetest elamu- ja kommunaalmajanduse ning kohalike teede ja tänavate korrashoiu korraldamine kriisiolukorra lahendamise seisukohalt olulisem kui raamatukogude, rahvamajade, muuseumide ja spordibaaside korrashoiu tagamine. Nende probleemide lahendamiseks on esmalt eelnõus ümber mõtestatud riigikaitseülesannete määratlus ning sätestatud kriisiülesanded, kriisiülesannete määramise ja täitmise üldtingimused ja kord, et seejärel rakendussätetes määrata kindlaks asutuste ja isikute konkreetsed kriisiülesanded. Kriisiülesanne on püsiv või ühekordne ülesanne, mida täidetakse kriisiolukorra ajal. Joonis 1. Püsivate kriisiülesannete tüübid Lõige 2. Püsiv kriisiülesanne on kriisiolukorra lahendamiseks ja lahendamise toetamiseks vajalik ülesanne, mis seondub täidesaatva riigivõimu asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse põhiülesandega ning juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja tegevusala või eesmärgiga. Püsiv kriisiülesanne on ka elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamine ja elutähtsa teenuse osutamine nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda, tavaolukorras katkestustest hoidumine või nende järel teenuse taastamine. Püsiv kriisiülesanne on enne kriisiolukorda määratud ning selle täitmiseks peavad isik ja asutus looma valmiduse. Erinevus elutähtsa teenuse osutajatest seisneb selles, et elutähtis teenus on kõigile hädavajalik alusteenus, mis peab olema tagatud kogu aeg, nii tavaolukorras kui ka kriisiolukorra ajal. Elutähtsad teenused on seotud ELi direktiividega, neid hinnatakse 10 kriteeriumi ning vastava metoodika alusel (vt lisa 2). Elutähtsa teenuse osutaja tegevusi koordineerib elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, kes kehtestab ETO teenusele nõuded nii tavaolukorras kui ka kriisiolukorra ajal, ning tal on õigus anda kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutusena ETOdele korraldusi. Kriisiülesanded määratakse eelkõige täidesaatva riigivõimu asutustele ja juriidilistele isikutele, sh KOVidele ja teistele avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele (nt advokatuurile, Eesti Pangale, Kaitseliidule, Tervisekassale jne). Füüsilistele isikutele pannakse kohustusi töökohustuse kaudu. Kriisiülesandeid võib panna ka füüsilisest isikust ettevõtjale (edaspidi FIE). FIE ei ole küll juriidiline isik, kuid tegeleb ettevõtlusega talle kuuluva majandusüksuse kaudu. FIE-le kriisiülesande panemine võib olla vajalik, kui FIE pakub oma nimel selliseid kaupu või teenuseid, mis võivad olla vajalikud kriisiolukorra lahendamiseks või selle toetamiseks. Näiteks FIE-le, kes pakub toitlustus- ja majutusteenust, võib panna ühekordse kriisiülesande tagada kriisi lahendamises osalevate 44  22.05.2025 isikute majutus ja toitlustus. Kuivõrd isik pakub teenust oma majandus- ja kutsetegevuse raames ning tal peavad teenuse pakkumiseks olema vastavad oskused ja load, siis ei kvalifitseeru ülesanne ühekordseks töökohustuseks. Püsiva kriisiülesande määratluses esitatakse kolm olulist tingimust, mis peavad olema täidetud, et ülesanne oleks käsitatav kriisiülesandena. Esiteks, ülesannet on vaja täita kriisiolukorra lahendamiseks või selle toetamiseks. Selline määratlus on küllalt lai ning seega on kriisiülesandeks võimalik nimetada väga erinevaid ülesandeid. Oluline on see, et ülesannet oleks vaja täita selleks, et kriisiolukord lahendada või lahendamist toetada. Toetamise alla mahub väga palju erinevaid ülesandeid. Kriisiülesanne võib olla näiteks elektrienergia tootja kohustus toota elektrit, sest ilma elektrita ei ole võimalik hoida töös ühiskonnale hädavajalikke teenuseid, näiteks osutada arstiabi. Haiglatel on küll generaatorid, mis suudavad elektri teatud ajaks tagada, kuid generaatoritega ei saa elektrit tagada pikka aega. See, et arstiabi ei ole võimalik ilma elektrita pikema aja jooksul osutada, tähendab omakorda, et ei ole võimalik opereerida viga saanud sõjaväelasi ega tsiviilisikuid, mis tähendab Eesti vastupanuvõime olulist langemist. See ohustab Eesti julgeolekut ja põhiseaduslikku korda, elanikkonna turvalisusest rääkimata. Seega on kriisiolukorra lahendamiseks vaja elektrienergia tootjatel toota elektrit ka kriisiolukorra ajal. Teiseks, kriisiülesannet täidetakse kriisiolukorra lahendamiseks või selle toetamiseks, nii et ülesannet saab rakendada kriisiolukorra ajal ja mitte tavaolukorras. See ei tähenda, et sama ülesannet ei võiks isik või asutus täita tavapärase tegevuse käigus. Teisisõnu, kriisiolukorraks valmistumisel on riik hinnanud selle ülesande niivõrd oluliseks, et isik või asutus mõtleks läbi ja looks võimaluse täita teatud ülesandeid kriisi ajal, sh riigi seatud tingimustel. Näiteks elektritootmine on oluline ka tavaolukorras, kuid kriisiolukorra lahendamise kontekstis on oluline, kuidas toodetakse elektrit kriisiolukorra ajal, mis on selle tingimused, kuidas elanikkonnale ja ettevõtetele ning riigiasutustele elekter tagatakse, millised on elektrienergia saamise prioriteedid jne. Elektritootmine tavaolukorras ei ole eelnõu reguleerimisalas, seda reguleerivad teised seadused, näiteks majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (edaspidi MsÜS), aga ka väga paljud valdkondlikud seadused nagu elektrituruseadus jpt. Kui soovitakse seada tingimusi teenuse osutamisele tavaolukorras, tuleks vastavad tingimused sätestada nendes seadustes. PPA tagab avalikku korda igal ajal, aga kriisiolukorra ajal tuleb seda teha suuremat ressurssi kaasates ning palju suuremas mahus. Kriisiolukorra ajal võib lisanduda asutustele ja isikutele ülesandeid, mida tavaolukorras ei täideta, kuid mis seonduvad asutuse ülesannete või tegevusalaga. Näiteks ei ole tavaolukorras vaja evakueerida väga paljusid inimesi, mis tähendab, et pole ka vajadust evakueeritute eest hoolitseda suures mahus. Küll võidakse aga ulatuslikku evakuatsiooni korraldada kriisiolukorra ajal ning selleks valmistumisel tuleb ka lahendada küsimus, kes ja kuidas evakuatsiooni korraldab, ning sealt edasi evakueeritutele vajaduse korral pika aega vältimatut abi (toit, majutus, ilmale vastav riietus) jms tagab. Kolmandaks, püsiva kriisiülesandena on käsitatav vaid see ülesanne, mis on isikule või asutusele seadusega või selle alusel sõnaselgelt määratud. Kehtiva RiKSi järgi on riigikaitseülesanded kõik ülesanded, mis on vajalikud riigikaitse eesmärgi saavutamiseks. RiKSi senise tõlgenduse järgi ei pidanud ülesanne olema nimetatud riigikaitseülesandeks selleks, et seda riigikaitseülesandeks pidada. Ebamäärasus ülesannete määramisel ei taga piisavat valmisolekut ülesannete täitmiseks. Ühekordseid kriisiülesandeid enne kriisiolukorda ei määrata – need määratakse ad hoc kriisiolukorra ajal. 45  22.05.2025 Kokkuvõtteks, kriisiülesanded võivad olla kahte liiki: 1) ülesanded, mille täitmine peab olema kindlustatud nii tavaolukorras kui ka kriisiolukorra ajal (püsivad kriisiülesanded); 2) ülesanded, mille täitmist riik ei ole ette näinud, kuid mille täitmise vajadus tekib kriisiolukorra ajal (ühekordsed kriisiülesanded). Püsiva kriisiülesande võib määrata: 1) täidesaatva riigivõimu asutusele – seaduses või Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis, 2) KOVile – seaduses või seaduse alusel, 3) eraõiguslikule ja avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ning füüsilisest isikust ettevõtjale – seaduses või seaduse alusel. Lõige 3. Täidesaatva riigivõimu asutustele määratakse kriisiülesanded seaduses või Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis (vt lähemalt eelnõu § 14 selgitust). Kriisiülesannete määramisel on eeldus, et need seonduvad ühel või teisel moel nende täitja hariliku tegevuse ning sellest tulenevalt tema pädevuse, kogemuse, vahendite ja võimetega. Täidesaatva riigivõimu asutuste puhul ei ole vaja, et kriisiülesanded otsustaks seadusandja, sest ülesande täitmiseks vajaliku pädevuse ja volitused on seadusandja juba seadusega määranud ning Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis seda ei muudeta, üksnes täpsustatakse. Vabariigi Valitsus otsustab enesekorraldusõigusest lähtudes ise, milliseid ülesandeid täidesaatva riigivõimu asutustele seatakse nende seadusega antud põhiülesannete raames. Sellega välditakse ülereguleerimist, sest õiguse üldaktides ei sätestata seda, mida saab paindlikult otsustada halduse siseaktides. Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis saab täpsemalt selgitada riigiasutustele seadusega pandud ülesandeid ning neid täpsustada. Nt on Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) kriisiaegne ülesanne õppetöö järjepidevuse tagamine – sõnaselgelt ei ole seaduses neil sellist ülesannet, kuid see on otseselt nende valdkond ja Vabariigi Valitsus saab HTMile sellise ülesande määrata. Seaduste ning määrustega, aga samuti nt rahvusvaheliste konventsioonidega antud ülesandeid kirjeldataksegi just Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis. Valitsuse kriisiplaani eesmärk on kindlaks määrata, millised neist ülesannetest on vältimatult kriisi lahendamiseks vajalikud, ehk mitte ei määrata uusi lisanduvaid ülesandeid, vaid prioriseeritakse olemasolevaid. Lõige 4. KOVidele määratakse kriisiülesanded seadusega. Selline reegel tuleneb PSi §-st 154, mille järgi võib KOVile panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. PSis kasutatud terminit „seaduse alusel“ tuleb Riigikohtu praktika järgi tõlgendada nii, et „seadusandja peab ise otsustama kõik enesekorraldusõiguse /…/ piiramise seisukohast olulised küsimused. Täitevvõimule võib delegeerida /…/ seadusega kehtestatud piirangute täpsustamise.“15 See tähendab, et seadusandja peab seaduses määrama kriisiülesande, kuid seda võib täidesaatev võim täpsustada. Näiteks kui KOVile määratakse kriisiülesandeks osaleda evakuatsiooni läbiviimisel ning evakueeritute eest hoolitseda, siis nende ülesannete tingimusi võib täpsustada ka määruses. Samuti võib määruses ette näha, millised täpselt peavad olema evakuatsioonikohad, millise toitlustuse peab evakueeritutele tagama jne. Siinkohal on oluline juhtida tähelepanu sellele, et eelnõu järgi on KOVile võimalik anda ka ühekordseid kriisiülesandeid. Lõige 5. Eraõiguslikule juriidilisele isikule ning füüsilisest isikust ettevõtjale võib kriisiülesande määrata seaduses või seaduse alusel. Et kriisiülesande määramine võib piirata 15 Riigikohtu 15. detsembri 2008. aasta otsus asjas 3-4-1-14-08, p 34. 46  22.05.2025 isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige ettevõtlusvabadust, peab piirangu seadma seadusandja ise või andma selleks volituse. PSis sätestatud ettevõtlusvabadust riivab avaliku võimu iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse.16 See tähendab, et kui riik soovib, et ettevõtja kriisiolukorra ajal toodaks või pakuks kaupu või osutaks teenuseid, sh millisel viisil ja ulatuses seda teha tuleb, piirab see ettevõtja ettevõtlusvabadust. Sellise piirangu kehtestamiseks peab seetõttu olema seaduslik alus. Kehtiva RiKSi § 432 lõike 1 kohaselt võib juba praeguses õigusruumis näha ette FIEdele püsivaid riigikaitseülesandeid. Eelnõu näeb ette sama võimaluse ning et püsiva kriisiülesandega kaasnevate kohustuste täitmine ei oleks liiga koormav, võib riskianalüüsi teha ühiselt (nt kõik teatud KOVi ühe teenuse pakkujad), samuti kriisiplaani. Selline seaduslik alus võib olla seaduses otsesõnu sätestatud kriisiülesandena või volitusnorm, mille alusel võib täidesaatev riigivõim kriisiülesandeid määrata. Juriidilise isikule, v.a riik ja KOV, ning FIE-le määratakse kriisiülesanne üldjuhul seaduses või selle alusel antud õigusaktis, mis reguleerib isiku tegevusala, eesmärki või ülesandeid. Avalik-õigusliku juriidilise isiku korral on selleks eelkõige tema kohta käiv seadus, eraõiguslike juriidiliste isikute ja FIEde korral võib see olla konkreetset valdkonda reguleeriv eriseadus, milles sätestatakse teatud tunnustele vastavatele isikutele ülesandeid. Samuti võib seaduses või seaduse alusel määrata kriisiülesanded avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Eelnõu rakendussätetega pannakse kriisiülesanded näiteks Tervisekassale ja Eesti Advokatuurile, Eesti Pangale, Kaitseliidule, Eesti Töötukassale jt. Kriisiülesandeid võib määrata ka FIEdele. Näiteks võivad FIEd osutada elutähtsat teenust – praegu osutavad HOSi § 36 lõike 4 punktis 2 nimetatud kohaliku tee sõidetavuse tagamise ehk teekorrashoiu teenust ka FIEd. Seetõttu peab olema võimalik kriisiülesandeid seada kõikidele ettevõtjatele nende juriidilisest vormist olenemata. Püsivate kriisiülesannete määramine on oluline eelkõige planeerimisprotsessis, ka näiteks kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramisel. Kriisiülesandega töökohti ning nimeliselt nendel töötamise kohustusega isikuid võib määrata püsiva kriisiülesandega isiku juures, mis on täpsemalt selgitatud eelnõu §-s 101. Eelnõu näeb ette, et püsiv kriisiülesanne määratakse isiku ülesannetest, tegevusalast või eesmärgist lähtudes. See on oluline põhimõte. Konkreetsele isikule määratav ülesanne peab olema seotud tema igapäevase tegevusega – sellega, milleks tal on vajalikud teadmised ja oskused ning vahendid ja personal. Lihtsustatult öeldes, kriisiülesande saaja peab suutma seda ka täita. Näiteks ei saa tervishoiuteenuse osutajale teha ülesandeks toitlustada abivajajaid või toidutootjale ülesandeks koostada ilmaennustusi. Eelöeldu aga ei tähenda, et kriisiülesanded ei võiks erineda asutuse, KOVi või ettevõtja igapäevastest ülesannetest. Nagu ülal märgitud, võib kriisiülesanne olla ka selline ülesanne, mida isik iga päev ei täida. Küll aga peavad need ülesanded olema otseselt või kaudselt seotud tema tavapäraste ülesannetega või tegevusvaldkonnaga ja ülesande saaja peab suutma antud ülesannet ka täita. Näiteks tervishoiuteenuse osutajate ülesanded on põhimõtteliselt needsamad, mida nad täidavad tavaolukorraski, kuid kriisiolukorra ajal peavad nad seda tegema veidi teistsugustel tingimustel ning teistsuguses mahus. Näiteks peab kiirabi osutaja aktiveerima täiendavaid kiirabibrigaade ning teenindama kriisipiirkonnas esmajärjekorras raske ja elutohtliku seisundiga inimesi. KOVide puhul osutavad nad ka muidu sotsiaalhoolekandeteenuseid ning peavad tagama 16 Riigikohtu 28. aprilli 2000. aasta otsus asjas 3-4-1-6-2000, p 11. 47  22.05.2025 abivajajatele vältimatu sotsiaalabi, kuid kriisiolukorra ajal peavad nad seda tegema tavapärasest suuremas ulatuses. Eelnõus kasutatakse sõnu „ülesanne“, „tegevusala“ ja „eesmärk“, sest kriisiülesandega isik võib olla erinevas juriidilises vormis. Kriisiülesande võib määrata täidesaatva riigivõimu asutusele, KOVidele, eraõiguslikele ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ning FIEdele. Kõikide puhul on nende pädevus (ehk miks on juriidiline isik moodustatud) avatud õigusaktides erinevalt. KOVide puhul nimetatakse seda üldiselt ülesanneteks, eraõiguslike juriidiliste isikute ja FIEde puhul tegevusalaks ja eesmärgiks. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul kasutatakse ka enamjaolt sõna „eesmärk“, aga mõnel juhul on nimetatud ka „ülesandeid“. Lõike 2 sõnastus katab kõik need võimalused. Elutähtsa teenuse osutamine loetakse eelnõu kohaselt elutähtsa teenuse osutaja kriisiülesandeks. Sisuliselt on tegemist sellesama ühiskonna toimimiseks hädavajaliku teenusega, mille osutamisel peab nii tava- kui ka sõjaolukorras järgima samu reegleid (kuigi kriisiolukorra ajaks võib olla kehtestatud erandeid). Lõige 6. Oluline on, et asutused ja isikud, kellele on määratud püsiv kriisiülesanne, oleksid valmis selle täitmiseks igal ajal. Et seda tagada, peavad nad koostama riskianalüüsi (eelnõu § 13), tegema kriisiplaani (eelnõu § 15), korraldama õppusi (eelnõu § 17), tagama oma toimepidevuse (eelnõu § 18) ning tagama, et neil on kriisiülesande täitmiseks vastavad võimed, sh personal ning vahendid ja varud. Täpsemat võimete ja varude selgitust vaata § 15 lõike 1 punkti 3 selgituse juurest. Lõige 7 teeb viite §-le 33, mille alusel saab määrata ka ühekordseid kriisiülesandeid kriisi ajal, kuna kõiki ülesandeid ei ole võimalik ette näha ja planeerida. Püsivate kriisiülesannete kõrval on rangem regulatsioon elutähtsa teenuste osutamine, mis on sätestatud eelnõu § 73 jj. § 11. Üleriigiline riskianalüüs Üleriigiline riskianalüüs koostatakse kriisiolukorra riski hindamiseks Riigikantselei juhtimisel koostöös asjaomaste ministeeriumide ja teiste asutustega. Üleriigiline riskianalüüs on oluline lähtealus kriisiolukordadeks valmistumisel, kuivõrd sellest selguvad kriisiolukorda põhjustada võivad ohud, ohtude ristsõltuvus jm oluline teave. Üleriigilises riskianalüüsis sisalduv teave on aluseks näiteks Vabariigi Valitsuse kriisiplaani, asutuse ja isiku riskianalüüsi, kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi ning riigikaitse strateegilise arengukava koostamisel. Riigi ja ühiskonna vastupidavus erinevatele kriisidele eeldab terviklikku riskihaldustsüklit, mis hõlmab kriisiolukorda põhjustada võivate ohtude tuvastamist ja hindamist, ennetus- ja valmisolekumeetmete planeerimist, rakendamist ja jälgimist. Esimene etapp ehk tsiviilohtude tuvastamine on juba praegu reguleeritud HOSi ja selle alusel kehtestatud rakendusaktiga (loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs, analüüsi koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtiv asutus), samuti hinnatakse julgeolekuriske JASi alusel vastavalt julgeolekuasutuste pädevusele. Riskianalüüsi koostamist juhtivateks asutusteks on seitse asutust (Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Keskkonnaamet, Terviseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Kaitsepolitseiamet). Julgeolekuohtude hindamise eest vastutavad julgeolekuasutused. Kehtiva regulatsiooni alusel peavad juhtasutused hindama kehtiva riskianalüüsi asjakohasust vähemalt 48  22.05.2025 kord aastas ja vajaduse korral uuendama seda Riigikantselei juhtnööridest lähtuvalt. Julgeolekuriskide hindamise korraldust julgeolekukaalutlustel ei avaldata. Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eestil üks pikaaegsemaid riskianalüüsi riiklikke regulatsioone. Praegu kehtiv HOSi regulatsioon, sealhulgas nõue arvestada riskianalüüsiga plaanide ja arengukavade koostamisel, on kooskõlas Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (inglise keeles Organisation for Economic Co-operation and Development; edaspidi ka OECD) soovitustega. Kehtiva regulatsiooni puudusena on regulatsiooni rakendajad toonud esile tervikliku riskipildi puudumise, st tsiviilriske ja julgeolekuriske käsitletakse eraldi ning riskide maandamiseks ja olukorra lahendamiseks tehtavad ettevalmistused kattuvad ning tekitavad segadust. HOSi muudatusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14.12.2022 direktiivi nr 2022/2257, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (edaspidi CER direktiiv), ülevõtmisel on muudetud senist riskide hindamise regulatsiooni. Eelkõige toodi sisse üleriigilise riskianalüüsi koostamise kohustus, muudeti riskide hindamise sagedust (senine kaheaastane intervall asendati nelja- aastasega ja kohustusega vaadata kord aastas üle) ning muudeti riskianalüüsi koostamise eest vastutajaid eesmärgiga esitada rakendajatele terviklik ülevaade tuvastatud riskidest ning jagada asutuste vahel varasemast paremini vastutust riskide hindamise eest. Sarnaseid riskihinnanguid koostavad Soome, Rootsi, Norra, Holland ja Šveits. Lõikes 1 sätestatakse üleriigilise riskianalüüsi koostamise eesmärk. Üleriigiline riskianalüüs koostatakse kriisiolukorra riski hindamiseks. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga, mis tekkis CER direktiivi ülevõtmisel, asendatakse sõnad „hädaolukorra või muu sarnase olukorra“ sõnaga „kriisiolukorra“. Lõige 2 avab üleriigilise riskianalüüsi sisu. Selleks, et Vabariigi Valitsuse kriisiplaan ja teised kriisiolukorraks valmistumiseks ja selle lahendamiseks koostatavad dokumendid oleksid asjakohased, peavad need tuginema ühtsele ülevaatele kõikidest ohtudest. Oluline on tähelepanu pöörata tõenäolisematele ja suurema mõjuga ohtudele, kuid samas ei tohi tähelepanuta jätta ka muid tegureid, mis koosmõjus võivad põhjustada märkimisväärse kriisi. Oluline on, et nii püsivate kriisiülesannetega asutused ja isikud kui ka ühiskond tervikuna teadvustaksid kõiki ohte ning arvestaksid nendest tulenevaid mõjusid enda tegevuste kavandamisel. Samuti peaksid riskianalüüsid vastavalt OECD soovitustele olema selgemini seotud üldise planeerimise, eelarve ja juhtimisotsustega. Tegemist on dokumendiga, milles esitatakse tuvastatud ohud, mis võivad realiseerumisel põhjustada kriisiolukorra, samuti toob analüüs esile nimetatud ohtude tekkimise tõenäosuse ja mõju ehk tagajärjed. Riskianalüüsi konkreetne sisu avatakse lõikega 5 kehtestatavas määruses, sest see võib ajas muutuda ning nii üksikasjalikku regulatsiooni ei pea seaduses kehtestama. Samuti tuleb üleriigilise riskianalüüsi koostamisel ja avaldamisel arvestada, et julgeolekuriskide tausta ei ole võimalik alati avalikustada. Kokkuvõtvalt selgub üleriigilisest riskianalüüsist: 1) tuvastatud ja analüüsitud ohtude loetelu ja kirjeldus, sh elutähtsate teenuste ohud, piirkondlikud, piiriülesed ja valdkonnale tervikuna; 2) riskide ja mõju analüüs; 3) ohtude ristsõltuvuse analüüs; 4) suundumuste ja muutuste prognoos; 5) kokkuvõte. 49  22.05.2025 Lõike 3 alusel analüüsivad ohte ja hindavad riske pädevad asutused, sealhulgas KOVid, Eesti Pank, koostöös Finantsinspektsiooniga, ning esitavad vajalikke andmeid Riigikantseleile. Pädevad asutused määrab ja andmete esitamise kohustuse asutustele paneb Vabariigi Valitsus lõike 5 alusel kehtestatava määrusega ohtude, valdkondade ja alamvaldkondade põhiselt, määrates näiteks Justiits- ja Digiministeeriumi ülesandeks küberohtude ja -riskide hindamise, Kliimaministeeriumile energeetikavaldkonna ja selle alamvaldkondade (elekter, nafta, gaas jm) riskide hindamise. Kokkuvõtvalt hõlmab asutuse riskide hindamine: 1) tuvastatud ohtude loetelu ja kirjeldust; 2) ohtude ristsõltuvust arvestavat riskide ja mõju analüüsi, sh mõju elutähtsale teenusele ning valdkonnale ja alamvaldkonnale; 3) suundumuste ja muutuste prognoosi; 4) võimalikke riski vähendamise meetmeid; 5) ülevaadet toimunud sündmustest, mis oluliselt häirisid või võisid häirida elutähtsate teenuste osutamist. KOVide riskianalüüside koostamist reguleerib § 12 lõike 3 alusel antud määrus. Üleriigilise riskianalüüsi koostamist juhib Riigikantselei kui valdkonna poliitika kujundaja. See ülesanne tuleneb eelnõu § 8 lõike 2 punktist 1. Lõikega 4 sätestatakse, et üleriigilise riskianalüüs esitatakse Vabariigi Valitsusele teadmiseks. Seda selleks, et Eestit ähvardavad ohud oleksid ka poliitilisel tasandil teadvustatud. Lõikega 5 sätestatakse, et üleriigilise riskianalüüsi nõuded ning selle koostamise ja muutmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Üleriigilise riskianalüüsi koostab Riigikantselei koostöös määruses nimetatud asutustega, koordineerides analüüside koostamist ja andes koostamiseks vajalikke suuniseid, näiteks uuendamise sagedus jmt. Määrus on vajalik selleks, et seotud asutused oleksid teadlikud, milliste riskide hindamise eest keegi vastutab, mis nõuetele peab analüüs vastama ja kuidas korraldatakse selle koostamine. Võrreldes kehtiva määrusega asutuste vastutus muutub. Näiteks senini vastutab Päästeamet mh üleujutuse riski hindamise eest, kuivõrd riskide hindamine on olnud seotud riski realiseerumisel tekkiva sündmuse lahendamisega. Samas omab ja analüüsib üleujutuse ja muid ilmastikuga seotud andmeid pädeva asutusena tavapäraselt Keskkonnaamet, kes on edastanud andmed riskianalüüsi koostamiseks Päästeametile. Niisamuti ei analüüsi Päästeamet ise transpordiõnnetusi, vaid liikluses toimuvat analüüsib Transpordiamet. Selline andmete kogumine ja töötlemine ei peaks aga olema Päästeameti ülesanne. Muudatuse tulemusel esitavad andmeid riskide hindamiseks edaspidi asutused, kes tegelikult vastutavad ohu, valdkonna või alamvaldkondade eest ja on pädevad seda hindama, st senini riskide hindamisse kaasatud asutused võivad muutuda riskide hindamise eest vastutavateks asutusteks. Pädevad asutused määrab Vabariigi Valitsus ohtude, valdkondade ja alamvaldkondade põhiselt, et lisaks ähvardavatele ohtudele saaks koostatud riskide hinnangud ka valdkondade ja alamvaldkondade kohta, sätestades ka täpsemad nõuded ja korra nii üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks kui ka asutuste poolt andmete esitamiseks. Lisaks on kavas koostada üleriigilisest riskianalüüsist avalik osa, eesmärgiga suurendada ühiskonna teadlikkust ähvardavatest ohtudest ja võimalikest kriisiolukordadest (rakendusakti kavand lisatud). § 12. Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs 50  22.05.2025 Lõikega 1 seatakse KOVile kohustus koostada kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs. Täpsemad nõuded kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi kohta ning selle koostamise ja muutmise kord kehtestatakse lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega. Lõige 2 annab kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi dokumendi sisu. Riskianalüüsi eesmärk on luua terviklik ülevaade kõikidest kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil avalduda võivatest ohtudest, mis võivad mõjutada elutähtsa teenuse toimepidevust ja kõiki teisi avalikke teenuseid, mida kohaliku omavalitsuse üksus pakub oma haldusterritooriumil. Riskianalüüsis hinnatakse ka nende ohtude avaldumise tõenäosust ja mõju ehk tagajärgi. Üleriigiline riskianalüüs ja KOVi riskianalüüs on omavahel seotud, see võimaldab saada tervikliku ülevaate kohaliku omavalitsuse üksuste, regioonide ja ka riigi riskidest tervikuna. Samuti ülevaate KOVide valmisolekust kriisideks. Praegu hõlmab üleriigiline riskianalüüs eelkõige üldist riiklikku vaadet, lähtudes valitsusasutuste antud hinnangutest. Analüüsis puudub KOVide vaade, samuti KOVide ja nende korraldatavate elutähtsate teenuste vaade. CER direktiivi kohaselt on liikmesriigid kohustatud koostama üleriigilise riskianalüüsi, mis sisaldab ka direktiivi lisas esitatud sektorite riskide hindamist. Hindamine peab olema kõiki ohte hõlmav. Sellist sektoripõhist ja sektoriülest hindamist on võimalik tagada üksnes siis, kui lisaks valitsusasutuste hinnangutele on olemas ka KOVide hinnangud ohtudele ja riskidele kohalikul tasemel. Üleriigilise riskianalüüsi protsessi ja seotust KOVide riskianalüüsidega kirjeldab joonis 2. Joonis 2. Üleriigilise riskianalüüsi koostamine KOVi riskianalüüsi tulemusi kasutatakse piirkondade spetsiifiliste ja elutähtsate teenuste ohtude hindamiseks ja kajastamiseks üleriigilise riskianalüüsi avalikus osas. Üleriigiline 51  22.05.2025 riskianalüüs on aluseks lisaks asutuste riskianalüüsidele ka elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse riskianalüüsidele. Selleks peavad elutähtsa teenuse osutajad olema teadlikud spetsiifilistest riskidest, mis võivad esineda nende tegutsemispiirkondades. Edaspidi saavad elutähtsa teenuse osutajad seda teavet üleriigilisest riskianalüüsist, kuhu omakorda see info jõuab KOVi riskianalüüsidest. Oluline on juhtida tähelepanu sellele, et joonisel 2 kujutatud tegevused ei toimu ühel ajal, vaid kindlas järjekorras. Algul hindavad asutused ohte, siis hinnatakse valdkonna ja alamvaldkonna riske, peale seda koostatakse KOVi riskianalüüs ning alles viimasena valmib lõplik üleriigiline riskianalüüs. See tähendab seda, et KOVi riskianalüüsi koostamisel võetakse arvesse koostamise ajaks juba avaldatud üleriigilise riskianalüüsi osad (asutuste ja valdkondade ja alamvaldkondade osa). Kuna üleriigilist riskianalüüsi vaadatakse kord aastas üle ning vajaduse korral tehakse jooksvalt muudatusi, siis praktikas tähendab see, et KOVi riskianalüüsi koostamisel võetakse alati arvesse koostamise ajaks kättesaadav üleriigiline riskianalüüs ning KOVi riskianalüüsi koostamise ajaks üleriigiline riskianalüüs juba sisaldab ka asutuste ja sektorite värskemat hinnangut. Lõikes 3 sätestatakse, et kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi nõuded, selle koostamise ja muutmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Lähtudes volitusnormi üldisest sõnastusest on võimalik dokumendi koostamise korda reguleerivas määruse osas vajaduse korral täpsemalt sätestada dokumendi koostajad ja koostamises osalejad (lähteandmete andjad või andmete töötlejad), samuti koostamise juht, dokumendi kooskõlastajad, arvamuse avaldajad ja kinnitajad ning osalised, kellele valminud dokument edastatakse, samuti edastamise või avalikustamise viis. Määruses võib määrata ka lisanõudeid dokumendi rakendamisele ja aruandlusele. Muutmise korda reguleerivas osas saab vajaduse korral esile tuua, mis perioodi järel ning mis tingimustel dokument üle vaadatakse ja ajakohastatakse. Dokumendi nõudeid käsitlevas määruse osas saab vajaduse korral detailsemalt sätestada selle sisu ja ülesehituse. § 13. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku ning põhiseadusliku institutsiooni riskianalüüs Asutuse ja isiku riskianalüüsi koostavad kõik püsiva kriisiülesandega asutused ja isikud (ka ETOd) ning põhiseaduslikud institutsioonid. Asutuse ja isiku riskianalüüsi koostamisele eelneb üleriigilise riskianalüüsi koostamine. Asutuse ja isiku riskianalüüsi koostamine on üks tegevusi toimepidevuse tagamise, kriisiplaani koostamise ja õppuse korraldamise kõrval, et loetletud tegevuste tulemusel seada end valmis kriisiülesannete täitmiseks ja kriisiolukordade ajal tegutsemiseks. Lõige 1 kirjeldab riskianalüüsi sisu ja paneb selle koostamise kohustuse püsiva kriisiülesandega asutusele ja isikule, sealhulgas elutähtsa teenuse osutajale, ning põhiseaduslikule institutsioonile. Seejuures tuleb koostamisel lähtuda üleriigilisest riskianalüüsist, mis annab vajaliku teadmise ähvardavatest ohtudest ja ohtude ristsõltuvusest jm. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku riskianalüüsi koostamise peamine eesmärk on selgitada välja üleriigilisest riskianalüüsist tulenevate jm ohtude mõju enda ülesannete täitmisele ja toimepidevusele. Riskianalüüsi konkreetne sisu avatakse täpsemalt lõike 5 alusel kehtestatavas määruses, kuid kokkuvõtvalt selguvad asutuse ja isiku riskianalüüsist: 1) ülesannete täitmist ja toimepidevust mõjutavad ohud; 2) riski realiseerumise mõju püsivate kriisiülesannete täitmisele ja toimepidevusele; 3) riski maandavad meetmed. Riskianalüüsi koostamisel lähtutakse lisaks seaduses sätestatule Riigikantselei suunistest. 52  22.05.2025 Lõige 2 annab võimaluse mitmel sama elutähtsa teenuse osutajal koostada ühine riskianalüüs, seda elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja suunamisel. See võimaldab näiteks kohaliku omavalitsuse üksusel suunata kohaliku tee sõidetavust tagavaid isikuid koostama ühise riskianalüüsi, hinnates laiemalt ohtudest tulenevaid mõjusid elutähtsa teenuse osutamisele ja teenuse toimepidevusele, ning kavandada ühiselt riski maandavad meetmed. Kokkuvõttes võib see tõhustada teenuse osutajate omavahelist koostööd ja kindlustada toimepidevust. Lõige 3 kohustab elutähtsa teenuse osutajat enne riskianalüüsi kehtestamist selle kooskõlastama (saama kinnituse) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajaga. Elutähtsa teenuse korraldaja kinnitus tagab kindluse, et riskianalüüsid vastavad seatud nõuetele, on kõiki ohte hõlmavad, et neist selgub mõju elutähtsale teenusele ja selle osutajale ning nad sisaldavad riski maandavaid meetmeid. Elutähtsa teenuse korraldaja poolne riskianalüüside kooskõlastamine võimaldab muu hulgas leida kitsaskohad, mis vajavad teenuse osutaja või korraldaja tähelepanu elutähtsa teenuse toimepidevuse kindlustamiseks, sh elutähtsa teenuse osutajate nõustamiseks. Lõige 4 annab Riigikantseleile kui valdkonna poliitikat kujundavale asutusele õiguse küsida asutuste ja juriidiliste isikute riskianalüüse, et täita § 8 lõikes 2 toodud ülesandeid. Lõige 5 annab Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku (sh ka ETO) riskianalüüsi nõuded ning selle koostamise ja muutmise korra. Lähtudes volitusnormi üldisest sõnastusest on võimalik dokumendi koostamise korda reguleerivas määruse osas vajaduse korral täpsemalt sätestada dokumendi koostajad ja koostamises osalejad (lähteandmete andjad või andmete töötlejad), samuti koostamise juht, dokumendi kooskõlastajad, arvamuse avaldajad ja kinnitajad ning osalised, kellele valminud dokument edastatakse, samuti edastamise või avalikustamise viis. Määruses võib määrata ka lisanõudeid dokumendi rakendamisele ja aruandlusele. Muutmise korda reguleerivas osas saab vajaduse korral esile tuua, mis perioodi järel ning mis tingimustel dokument üle vaadatakse ja ajakohastatakse. Dokumendi nõudeid käsitlevas määruse osas saab vajaduse korral detailsemalt sätestada selle sisu ja ülesehituse. Lõike 6 kohaselt tuleb põhiseaduslikel institutsioonidel lähtuda riskianalüüsi koostamisel käesolevast seadusest, kuid lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest lähtumine on nende enese otsustada ehk soovituslik järgmistel põhiseaduslikel institutsioonidel: 1) Riigikogu Kantselei; 2) Vabariigi Presidendi Kantselei; 3) Riigikontroll; 4) Õiguskantsleri Kantselei; 5) Finantsinspektsioon; 6) kohtuasutused. Eeltoodu jätab põhiseaduslike institutsioonide enese otsustada, kuidas ja millal riskianalüüs koostada ja kehtestada. § 14. Vabariigi Valitsuse kriisiplaan Lõigetes 1 ja 2 nähakse ette Vabariigi Valitsuse kriisiplaani regulatsioon. Vabariigi Valitsuse kriisiplaan ehk täitevvõimu plaan koostatakse Riigikantselei juhtimisel koostöös kõikide ministeeriumidega. Vabariigi Valitsuse kriisiplaan koosneb kahest osast: ohustsenaariumitest lähtuv riigikaitseline plaan ja üleriigilisest riskianalüüsist lähtuv suure mõjuga tsiviilkriiside lahendamise plaan. Plaan arvestab julgeolekupoliitika alustes kirjeldatuna julgeolekukeskkonna ning tegevusvaldkondadega. 53  22.05.2025 Lihtsustatult võib öelda, et Vabariigi Valitsuse kriisiplaani riigikaitseline osa on sarnane praeguse riigi kaitsetegevuse kavaga (RKTK), mis koostatakse sõjalisest stsenaariumist lähtudes. Vabariigi Valitsuse kriisiplaan sätestab eesmärgi, st olukorra, mis peab olema tagatud igal juhul. Näiteks on riigikaitselise kriisi puhul eesmärk tagada põhiseaduslik kord, territoriaalne terviklikkus ning elanikkonnakaitse; tsiviilkriisi puhul võib olla eesmärk tagada riigi ja ühiskonna toimimine, säästes maksimaalselt inimeste elu, tervist ning keskkonda. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks paneb Vabariigi Valitsus asutustele kriisiülesanded, mille puhul tuleb tagada toimepidevus igas olukorras, ning määrab konkreetsed juhtasutused, kes vastutavad olukorra lahendamise eest. Kehtivas hädaolukorra seaduses on kirjeldatud olukorrad, mis teatud lävendist alates vajavad asutustelt lisaressurssi ning lahendamise vaates omavahelist koostööd. Igale sellisele olukorrale on määratud Vabariigi Valitsuse määrusega juhtasutus (hädaolukorra lahendamise eest vastutav asutus). Sama põhimõte säilib ka selle eelnõuga, see tähendab, et Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis määratakse asutused, kes vastutavad kriisiks valmistumise korraldamise ning kriisi lahendamise eest, VV kriisiplaanis sätestatu kandub edasi ka rakendusakti kavandisse nr 6, kus on toodud täpsemad nõuded asutuse kriisiplaanide koostamiseks. Näitena võib siin tuua pandeemia, milleks valmistub ning mille lahendamist juhib Terviseamet, või massilise korratuse, milleks valmistub ning mille lahendamist juhib Politsei- ja Piirivalveamet. Erisus kehtiva korraga seisneb selles, et kehtiva korra järgi ei ole tsiviilkriisideks valmistumisel Vabariigi Valitsusele selget rolli ette nähtud ei planeerimise ega lahendamise vaates. Võimalik on välja kuulutada eriolukord, ent eriolukorra puhul määratakse lahendajaks minister, mitte Vabariigi Valitsus tervikuna. Samas on selge, et üleriigilise mõjuga pandeemia (nagu oli COVID-19) või kogu elektrisüsteemi ohustava ohu (nagu oli veebruaris 2025, kui samal ajal energiasüsteemi Mandri-Euroopaga sünkroniseerimisega oli katki ka Estlink-2 elektrikaabel) realiseerumisel on mõjud kõikide ministeeriumide valitsemisaladele ning kahjustada võib saada nii KOVide, riigiasutuste kui ka ETOde toimepidevus. Sestap on mõistlik, kui Vabariigi Valitsus kui täitevvõimu esindaja osaleb kriisideks valmistumisel kollektiivselt, koostades kriisiplaane ning sõnastades Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis enda eesmärgid, prioriteedid, juhtimise, koostöö ning ressursi jagamise põhimõtted. Ümbritsev julgeolekukeskkond ning piire ületavad ohud ja kriisid aga vajavad laiapõhjalist valmistumist, mistõttu sätestatakse seadusega üheselt Vabariigi Valitsuse roll ühiskonnaülesteks kriisideks valmistumisel ning nende lahendamisel. Vabariigi Valitsuse kriisiplaan on aluseks ministeeriumidele, kes annavad enda suunised oma valitsemisala asutustele nende plaanide koostamiseks. Olenevalt valitsemisalast võib asutuse plaani liita ka ministeeriumiga, näiteks võivad Kultuuriministeerium ning Muinsuskaitseamet otsustada ühise kriisiplaani kasuks. Oluline on üle rõhutada, et Vabariigi Valitsuse kriisiplaani eesmärk on tagada võimalike kriiside eskalatsiooni korral sujuv Vabariigi Valitsuse olukorrateadlikkus ning otsustusprotsess. Vabariigi Valitsuse kriisiplaan on riigiülene poliitilise tasandi plaan, mis ei asenda asutuste operatsiooniplaane. Operatsiooniplaani koostamise kohustus jääb jätkuvalt lahendavatele asutustele (eelnõu § 15). Vabariigi Valitsuse kriisiplaan kajastab riigi suutlikkust koostamise ajal olemasolevate võimetega erinevaid kriisiolukordi lahendada, seejuures ka edaspidi keskendub oluline osa planeerimisest kõige tõsisemateks, st riigikaitselisteks kriisideks 54  22.05.2025 valmistumisele. Planeerimise raames selgitatakse tsiviilkriiside lävendid, mille eel vastutab olukorra lahendamise eest ministeeriumi-asutuse tasand, aga mille ületamisel võib tekkida suure mõjuga tsiviilkriis (nt pandeemia) ja mille puhul võib sestap olla võimalik valitsuse sekkumine ja kriisiolukorra või eriolukorra väljakuulutamine. Nii COVID-19 pandeemia kui ka erinevad õppused on näidanud, et kehtiv hädaolukordadeks valmistumise süsteem ei loo ulatuslikeks kriisideks piisavat ettevalmistust. Asutuste planeerimine lõppeb enamasti hädaolukorraga, sh ei planeerita olukordi, kus toimub mitu hädaolukorda korraga ning enam ei saa arvestada teiste asutuste ressurssidega. Samal ajal ei arvesta ka riigikaitseline planeerimine võimalusega, et riigikaitselised ja tsiviilkriisid võivad puhkeda järjestiku või samal ajal, pannes riigi kasutuses olevad ressursid täiendava surve alla. Seetõttu on oluline, et üleriigiline strateegiline plaan ja asutusteülene planeerimisprotsess arvestaks kõikide võimalike suure mõjuga kriisidega ning Vabariigi Valitsuse tasandil oleks kokku lepitud üleriigilised prioriteedid ja ühine tegutsemine. Seadusega Vabariigi Valitsuse kriisiplaani ülesehitusele detailseid nõudeid ei sätestata, samas on kavas nii Vabariigi Valitsuse kriisiplaani kui ka asutuse ja isiku kriisiplaanide ülesehitust ühtlustada Riigikantselei suunisega, et kõigi plaanide ülesehitusel lähtutakse viiesest jaotusest (olukord, ülesanne, täideviimine, toetus, juhtimine). Seadusega ei seata piiranguid plaani sisule, jättes selle suuresti plaani koostajate kujundada, seda käesolevast paragrahvist tulenevat arvestades. Samuti paneb plaan täidesaatva riigivõimu asutustele konkreetseid ülesandeid, sisaldab kokkulepitud tegevusi ja väljatöötatud lahendusi olemasolevate võimete kasutamiseks, määrab kriisiolukordade lahendamise eest vastutavad asutused ning omavahelise koostöö korra. Täpsema metoodika eri tasandi plaanide koostamiseks töötab koostöös ministeeriumidega välja Riigikantselei. Joonis 3. Planeerimisprotsess tervikuna Lõikes 3 sätestatakse, mis tuleb Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis määrata. Punkt 1. Plaan peab sisaldama kriisiplaani kasutusele võtmise ja rakendamise tingimusi ja korda. Selle all mõeldakse seda, et tuleb kirjeldada, kas plaan aktiveerub nt automaatselt 55  22.05.2025 kriisiolukorra kehtestamisega või on vajalik ka kriisiolukorra ohu ilmnedes rakendada mõningaid ettevalmistavaid meetmeid, näiteks kehtivate plaanide ja kordade ülevaatamine, varude olemasolu kontrollimine või suurendamine, olukorrateadlikkuse suurendamine, mõne sündmuse täiendav monitoorimine vms. Samuti peab selge olema, kes võtab vastu otsuse kriisiplaan kasutusele võtta, on see peaminister või eeltegevuste puhul on ka lahendavate asutuste juhtidel oma roll. Lisaks peavad kriisiplaanist selguma rakendamise tingimused ehk niinimetatud lävend, millest alates loeme kriisi mõju ühiskonnale niivõrd suureks, et otsuste tegemine väljub lahendava asutuse pädevusest. Näiteks tsiviilkriisi korral elutähtsa teenuse katkestuse puhul, kui suur peab olema mõju (inimeste arv / majapidamiste arv / mõju teistele teenustele, keskkonnale, majandusele, tervishoiule), et rakenduks Vabariigi Valitsuse kriisiplaan. Kehtivas elektrikatkestuste hädaolukorra lahendamise plaanis (HOLP) on hädaolukord sõnastatud tarbijate arvu ning katkestuse aja alusel. Vabariigi Valitsuse kriisiplaan peab andma indikaatorid ja loetelu riskidest, mille põhjal on võimalik ja vajalik vastu võtta otsus, et just valitsuse tasemel plaan on vajalik kasutusele võtta. Oluline on märkida seda, et lävendi kehtestamisel tuleb kindlasti arvestada eelnõu § 3 lõikes 3 toodut: Kriisiolukorra kehtestamiseks peavad olema samal ajal täidetud järgmised tingimused: 1) lähimuse põhimõttest tulenevalt pädev asutus või isik ei saa või ei saa õigel ajal kriisi lahendada või ohtu tõrjuda või selleks valmistuda ja vaja on Vabariigi Valitsuse tasandil tagada mitme asutuse või isiku tegevuse ühtsus ja koordineeritus; 2) olukorda ei ole võimalik lahendada käesolevas seaduses sätestatud juhtimiskorraldust rakendamata või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid kohaldamata ning 3) vaja läheb tavapärasest rohkem võimeid, sealhulgas personali, vahendeid ja varusid. Punkt 2. Plaan peab sisaldama Vabariigi Valitsuse eesmärke ja prioriteete erinevate kriisiolukordade lahendamiseks. Plaanis sõnastatud eesmärk või kavatsus on valitsuse lühikirjeldus, mis väljendab valitsuse ootust nii riigi kui ka ühiskonna soovitud suhtumisele, käitumisele, tegutsemisele ja lõpptulemusele kriisiolukorra lahendamisel. Vabariigi Valitsuse eesmärk annab suunise, kuidas kriisiolukordasid lahendada, ja on esmane lähtealus valmistumisel, erinevate plaanide koostamisel, piirangute teadvustamisel ja kriisiolukorra ajal tegutsemisel. Sellest peavad kõik ministeeriumid ja nende valitsemisala asutused juhinduma. Samuti juhindub sellest Vabariigi Valitsus ise, sõnastades ja sätestades kriisiolukorra ajal riigi eesmärgi vastavalt § 31 lõikele 1. Kui valitsuse kriisiplaanis sõnastatud eesmärk annab strateegilise suuna kriisiolukordadeks valmistumisele ja kriisiolukordade ajal tegutsemisele, siis kriisiolukordade ajal sõnastatakse ka riigi eesmärk konkreetse olukorra lahendamisel. Täpsustatud eesmärk seob riigi ja ühiskonna tegutsemise veelgi konkreetsemaks ja üheks tervikuks. Näitena võib siin tuua Vabariigi Valitsuse eesmärgi veebruaris 2025 toimunud Eesti elektrisageduse liitumisel Mandri-Euroopa sagedusalaga: Vabariigi Valitsuse eesmärk on tagada riigi kriitilise veealuse ja energiataristu puutumatus, toimimine ja energiaga varustamise toimepidevus. Prioriteetide seadmine on oluline mitmik-kriiside korral. Näiteks on Eestis merereostuse likvideerimine Kaitseväe ülesanne. Juhul, kui peaks olema samal ajal riigikaitseline kriis (võimalik oht riigi iseseisvusele ja põhiseaduslikule korrale) ning tsiviilkriis (ulatuslik merereostus Läänemerel, kus kahjustada võivad saada ohustatud liigid ning habras mikrofloora), siis on Vabariigi Valitsusel õigus seada Kaitseväele prioriteediks valmistuda riigikaitselise kriisi tõrjumiseks / lahendamiseks ning leppida keskkonnakahjudega. 56  22.05.2025 Punkti 3 alusel määratakse täidesaatva riigivõimu asutuste püsivad kriisiülesanded, mis ei ole pandud seaduses või seaduse alusel. Selleks esitavad kõik ministeeriumid enda ja valitsemisala asutuste kriisiülesanded, et Vabariigi Valitsus saaks kriisiplaanis määrata, milliste ülesannete täitmine tuleb kriisiolukorra ajal tagada. Ministeeriumidel on õigus oma valitsemisala asutuste kriisiülesandeid täpsustada või seada alamülesandeid. Plaanis koondatakse ka seaduses või seaduse alusel määratud püsivad kriisiülesanded ministeeriumile ja muu täidesaatva riigivõimu asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele, põhiseaduslikule institutsioonile, juriidilisele isikule ja füüsilisest isikust ettevõtjale. Seda selleks, et plaanist selguks tervikpilt eri osalistest ja nende ülesannetest kriisiolukordadeks valmisoleku loomisel. Sellest koondülevaatest lähtutakse eri osaliste tegevuste kavandamisel, võimete loomisel, kriisiolukorra lahendamise juhtimise ja koostöö korraldamisel jm, et oleksime valmistunud kriisiolukordade ajal tegutsema kooskõlastatult ja ühtselt kogu laia riigikaitse ulatuses, seda riigi eesmärgi saavutamiseks. Kuigi Vabariigi Valitsuse kriisiplaan ei ole kavandatud avalikuks dokumendiks, siis kavas on koostada avalik kokkuvõte püsivatest kriisiülesannetest, et teadvustada kogu laia riigikaitse ulatuses kõigi osaliste rolli kriisides. Kriisiülesanded võivad kriisiti erineda nii mahu, ulatuse kui ka prioriteetsuse poolest. Kriisiülesande planeerimisel lähtutakse eelnõus toodud põhimõtetest, sh kaasatakse plaanide koostamisse kõik osalised, kel on sellega puutumus. Valitsuse kriisiplaanis toodud kriisiülesannete täitmiseks valmistumine ning kriisi korral täitmine määratud mahus on asutustele kohustuslik. Näiteks valmistudes Eesti sünkroniseerimiseks Mandri-Euroopa sagedusvõrguga koostati Vabariigi Valitsuse tegevuskava, milles olid seotud asutustele määratud ülesanded. See tähendab, et igas kriisis ei pea kõik kriisiülesanded olema aktiivselt täies mahus täitmisel, vaid sõltuvalt olukorrast määrab Vabariigi Valitsus just selle kriisi lahendamiseks olulise. Punkti 4 alusel nimetatakse plaanis peamised ehk olulisemad võimed (personal, vahendid, varud) ja piirangud kriisiülesannet täita. Kriisiolukordadeks valmisolek korraldatakse kriisiülesannete ja nende täitmiseks vajalike võimete määramise, arendamise, tagamise ja kasutamise kaudu. Plaanis tuuakse esile ülevaade kriisiülesannete täitmise peamistest võimetest riigis, mida kavandatakse kriisiolukorra lahendamisel kasutada. Selleks esitatakse kriisiülesannete täitmiseks kavandatud peamiste võimete loetelu, kirjeldus ja nende kasutusele võtmise tingimused. Seejuures nimetatakse kriisiülesande täitmise piirangud, mis mõjutavad suutlikkust, iseloomustavad kriisiülesande täitmise võimet või on oluline teave kriisiolukorra lahendamisel. Võimete ja piirangute esiletoomine annab võimaluse kasutada olemasolevaid võimeid erinevate kriisiolukordade lahendamisel ning arusaama riigi suutlikkusest tulla toime kriisi lahendamisega, seejuures ülevaate puuduolevate võimete kaasamise võimalustest ja tingimustest. Võimete kajastamine on oluline ka selleks, et leida lahendused võimelünkadele. Näiteks peab kriisiplaanis näitama, mis on olukorrale lahendus, kas on olemas teiste riikide või organisatsioonidega kahe- või mitmepoolsed koostöölepped, mille alusel saab vajaliku võime kriisi korral Eestisse tuua. Riigikaitselise kriisi vaates saab siin rääkida sellest, et oleme osa kollektiivkaitsest ja õhuturve on midagi, mida tagavad liitlased. Tsiviilkriiside kohta võib tuua välja Eesti piiratud suutlikkuse tegeleda korraga suure arvu põletushaavadega patsientidega (nt seonduvalt suure tööstusõnnetusega vms), seda saab leevendada kahepoolsete lepingutega mõne teise riigiga. Piirangute kajastamine kriisiplaanis annab võimaluse Vabariigi Valitsusele edaspidises arengukavade koostamises kaaluda, kas piiranguga leppida või rahastada piirangu likvideerimist / leevendamist. Näiteks ei ole praegu Eestis korralikku Soome-laadset varjendite 57  22.05.2025 süsteemi. Sõjalise konflikti vaates on aga varjumine üks elanikkonnakaitse võtmemeetmetest. Seega on Vabariigi Valitsuse ülesanne kas leppida piiranguga, leida leevendusmeede (viia inimesteni info, kuidas käepäraste vahenditega maa-aluseid keldreid varjumiskindlamaks teha) või alustada piirangu likvideerimist õigusruumi muutmisega ning kohustada analoogselt põhjanaabritega varjendite loomine elumajades. Sama punkti alusel käsitletakse kriisiplaanis ka täidesaatva riigivõimu asutuste tegevuse ümberkorraldamist ning vahendite ümberjaotamist selleks, et täita oma kriisiülesannet. Kriisiolukordade tekkimise korral peavad kriisiolukorda lahendavad ja lahendamist toetavad osalised otsustavalt käituma ja saavutama kiiresti kohase valmiduse kriisiülesannete täitmiseks. Kriisiülesannete, tegevuste ja võimete juures on oluline keskenduda ressursile ning anda vastused küsimustele, mida saab teha, kui pikalt ja mis mahus. Nii sõltub kriisiülesannete täitmise edukus vahendite ja varude olemasolust ning lahendajate suutlikkusest vajaduse korral kaasata ja võtta kasutusele kriisiolukorra lahendamiseks lisaressursse. Selle saavutamiseks pannakse plaanis täidesaatva riigivõimu asutustele täitmiseks konkreetsed ülesanded korraldada ümber oma tegevus ja jaotada ümber vahendid. Plaani koostamine loob eelduse niinimetatud sünkroniseeritud valmisolekuks, kus kõik kriisiolukorra lahendamise osalised teadvustavad konkreetseid kriisiülesandeid ja vajadust võtta või anda kasutusele lisaressursid kriisiülesande täitmiseks. Lisaressursside all on mõeldud osaliste vahendite ja varude kasutuselevõttu, seejuures ristkasutamist. Näiteks võidakse plaanis kajastada Maksu- ja Tolliameti ülesannet toetada Politsei- ja Piirivalveametit konkreetse arvu isikkoosseisuga ja sõidukitega massilise korratuse kriisiolukorra lahendamisel. Võib ette näha, et see toimub nt ametiabi vormis. Seejuures oleks see vaid võimalus konkreetse ülesande panemiseks vahendite ümberjaotamisel, kuivõrd eelkõige lepitakse üksteise toetamine ja koostöö kokku asutuste vahel ja kajastatakse vastavas plaanis. Punkti 5 alusel määratakse plaanis kriisiolukorra lahendamise eest vastutavad asutused üleriigilisest riskianalüüsist tulenevate ja kriisiolukorda põhjustada võivate sündmuste lahendamiseks, mis on ühtlasi nende asutuste püsivaks kriisiülesandeks. Lahendamise eest vastutavate valitsusasutuste loetelust selgub, kelle vastutada on kriisiolukorra põhjustada võivaks sündmuseks valmistumine, seejuures kriisiplaani koostamine, sündmuse vahetu lahendamine ja juhtimine nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda. See korraldus ühtib senini HOSist tulenenud hädaolukordadeks valmistumise juhtasutuste määramisega, mille kohaselt määras valitsus näiteks tiheasustusalal toimuvaks üleujutuseks valmistumist juhtima Päästeameti, epideemiaks valmistumist juhtima Terviseameti jne. Edaspidi ühtlustatakse sama korraldus kõiki sündmusi hõlmavalt. Kriisiolukorra lahendamist vahetult juhtivatest asutustest tervikpildi tekkimiseks loetletakse plaanis ka elutähtsa teenuse korraldajad ja nende vastutatavad kriisiolukorrad. Punkti 6 alusel kirjeldatakse plaanis kriisiolukorra lahendamise juhtimise ja koostöö korda. Plaanis esitatakse riigi terviklik juhtimis- ja koostöö korraldus, mis on ühtne kõigi kriisiolukordade lahendamisel: nii ühe valdkonna kriisi, mitme samal ajal toimuva kriisi kui ka kogu riiki hõlmava kriisiolukorra ajal. Plaan kirjeldab, kuidas ühetaolistel alustel toimub juhtimine ja koostöö, kui terve ühiskond hõlmatakse kriisiolukorra lahendamisse, ja kuidas eri osaliste tegevus kriisiolukorra lahendamisel seotakse üheks tervikuks. Plaanis tuuakse esile juhtimistasandid, juhtimisstruktuurid ja nende ülesehitus, mida paindlikult kasutatakse koostöös osalistega kriisiolukorra lahendamisel kohalikul, regionaalsel ja üleriigilisel tasandil ning millest riigis lähtutakse valmiduse loomisel. Täpsemalt kirjeldatakse riigiülest juhtimisstruktuuri kriisiolukordade juhtimiseks. Esitatakse ka juhtimiskorraldus, kus Vabariigi Valitsusel ja peaministril on keskne roll, st plaanis sisaldub teave Vabariigi Valitsuse, 58  22.05.2025 kriisiolukorra juhi ning kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse ja lahendamisel osalejate tegutsemise kohta. Esile tuuakse ka juhtimise ja koostöö tegemise põhimõtted, tööjaotus eri osaliste vahel, osaliste ülesanded ja pädevus kriisiolukorra lahendamise juhtimisel, laiema koordinatsiooni ja koostöö korraldamisel eri juhtimistasanditel. Lõike 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus kriisiplaani ning see kehtestatakse käesoleva seaduse alusel antavas määruses määratud ajavahemikuks. Eelnõu koostajate arvates ja riigi kaitsetegevuse kava praktikale tuginedes on mõistlik plaani kehtivuse aeg neli aastat. Selle aja jooksul on võimalik Vabariigi Valitsuse kriisiplaanist lähtuvalt asutustel koostada enda kriisiplaanid, viia läbi õppusi ja hinnata plaani rakendatavust. Lõike 5 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Vabariigi Valitsuse kriisiplaani nõuded ning koostamise ja muutmise korra. Lähtudes volitusnormi üldisest sõnastusest on võimalik dokumendi koostamise korda reguleerivas määruse osas vajaduse korral täpsemalt sätestada dokumendi koostajad ja koostamises osalejad (lähteandmete andjad või andmete töötlejad), samuti koostamise juht, dokumendi kooskõlastajad, arvamuse avaldajad ja kinnitajad ning osalised, kellele valminud dokument edastatakse, samuti edastamise või avalikustamise viis. Määruses võib määrata ka lisanõudeid dokumendi rakendamisele ja aruandlusele. Muutmise korda reguleerivas osas saab vajaduse korral esile tuua, mis perioodi järel ning mis tingimustel dokument üle vaadatakse ja ajakohastatakse. Dokumendi nõudeid käsitlevas määruse osas saab vajaduse korral detailsemalt sätestada selle sisu ja ülesehituse. § 15. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaan Lisaks Vabariigi Valitsuse kriisiplaanile koostavad kriisiplaani kõik püsiva kriisiülesandega asutused ja isikud, sealhulgas ETOd, KOVid. Koostamise regulatsioon sätestatakse käesolevas paragrahvis. Asutuse ja isiku kriisiplaani koostamisele eelneb üleriigilise riskianalüüsi, asutuse ja isiku riskianalüüsi ning Vabariigi Valitsuse kriisiplaani koostamine, mis annab teadmise ähvardavatest ohtudest ja nende mõjudest asutusele ja isikule ning määrab kindlaks juhtimiskorralduse, sh lahendamise eest vastutava asutuse. 59  22.05.2025 Joonis 4. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisideks valmistumine Kriisideks valmistumine on pikaajaline ning järjepidev protsess, kus erinevad sammud on omavahel seotud. Üleriigilise riskianalüüsi ning riigikaitse puhul ohustsenaariumide põhjal koostatakse Vabariigi Valitsuse kriisiplaan, millega määratakse peamised ohud, mida valitsuse juhtimisel lahendatakse, ning olulisemad lahendamise eest vastutavad asutused. Asutused ja isikud koostavad üleriigilise riskianalüüsi baasil enda riskianalüüsi ning selles toodud ohtude maandamiseks koostavad kriisiplaani, mis peab arvesse võtma Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis pandud kriisiülesandeid, juhtimist ning eesmärke. Asutuse kriisiplaan on seotud ka toimepidevuse ning objekti turvalisusega. Asutus peab suutma oma ülesandeid täita või teenuseid osutada toimepidevalt, selleks on tal vaja nii väljaõpetatud personali, vahendeid, varusid kui ka taristut, vajaduse korral ka varuasukohta, kus on tagatud vajalikud kommunikatsioonid, kommunaalteenused, valve ja kaitse jms vajalik. Plaanides toodud eesmärkide saavutamist tuleb harjutada õppustel, et kontrollida, kas isikkoosseis teab oma ülesandeid, kas plaanides toodud protseduurid töötavad, kas on olemas vajalik ressurss jms. Õppustel ja harjutustel saadud õppetunnid tuleb vajaduse korral vormistada plaanide muudatusteks või võtta arvesse ka näiteks riskianalüüsi koostamisel või valdkondlike arengukavade planeerimisel. Asutuse ja isiku kriisiplaani koostamise peamine eesmärk on kirjeldada asutuse või isiku vastutusel olevate olukordade lahendamist. Kriisiplaanid kajastavad praeguse olukorra suutlikkust erinevaid suure mõjuga olukordi lahendada, sisaldavad kokkulepitud tegevusi ja väljatöötatud lahendusi olemasolevate võimete, vahendite ja varude kasutamiseks. Kriisiplaani koostamisel lähtutakse lisaks seaduses sätestatule vajaduse korral Riigikantselei suunistest. Kriisiplaani ülesehitusele ja sisule detailseid nõudeid ei sätestata, jättes selle käesolevast paragrahvist tulenevat arvestades plaani koostajate ja Riigikantselei kujundada. Seega on 60  22.05.2025 koostajal võimalus lisada plaani kogu vajalik info asutuse vastutusel olevate sündmuste lahendamiseks nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda. Asutuse ja isiku kriisiplaan asendab senise riigi kaitsetegevuse kava alamkava ja sellega seotud plaanid, lisaks ka hädaolukorra lahendamise plaanid, mida koostasid hädaolukorra lahendamist juhtivad asutused, võimaldades edaspidi koondada kõik nii kriisiolukordadeks kui ka alla selle lävendi jäävate sündmuste lahendamiseks vajaliku ühte plaani. Oluline on märkida, et eelnõu ei sea kitsendusi selle kohta, kas asutus või isik koostab ühe plaani, mis hõlmab kõikide kriiside lahendamist, või iga temale olulise kriisi kohta eraldi plaani või plaani lisa. Kõik oleneb asutuse ja isiku riskianalüüsist tulenevatest ohtudest ning samuti näiteks sellest, kas tegemist on mitme kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutusega. Kehtiva HOSi mõistes vastutab PPA näiteks nelja sündmuse lahendamise eest: - põgenike massiline sisseränne; - äkkrünnak; - massiline korratus; - ulatuslik merepääste. Sellele võivad lisanduda ülesanded seoses erakorralise seisukorra lahendamisega või sõjaseisukorrast tulenevad riigikaitseülesanded. Niisiis on kehtivast õigusest tulenevalt PPA-l kohustus teha mitu plaani erinevate sündmuste lahendamiseks. See aga ei arvesta näiteks mitmikkriisidega või asjaoluga, et HOSis toodud PPA vastutusel olevad hädaolukorrad võivad esineda ka näiteks sõjaseisukorra ajal, kui rakendub hoopis riigi kaitsetegevuse kava alusel koostatud alamkava. Eelnõu eesmärk on luua keskkond võimalikult laiapindseks planeerimiseks ning arvestades sellega, et kriisid ei juhtu üksikult ning vaakumis, vaid võivad avaldada ühiskonnaülest mõju ning olla doominoefektiga. Seega peab iga asutus hindama ise, milline plaani vorm on talle kõige sobivam ja kas tema kriisiülesannete täitmise planeerimiseks on vajalik üks plaan või mitu (nt eraldi riigikaitseliste ja tsiviilkriiside tarbeks). Lõikes 1 pannakse kriisiplaani koostamise kohustus igale püsiva kriisiülesandega asutusele ja isikule, sealhulgas elutähtsa teenuse osutajale ja kohaliku omavalitsuse üksusele, ning sätestatakse vähim, mis peab kriisiplaanis sisalduma. Seejuures tuleb kriisiplaani koostajal lähtuda üleriigilisest ja asutuse või isiku riskianalüüsist, riigikaitse puhul ka ohustsenaariumidest, kavandades kõiki ohte hõlmav tegutsemine ja püsivate kriisiülesannete täitmine nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda. Kriisiplaani sisus ette nähtud osa võib jätta täitmata üksnes juhul, kui see pole vajalik püsiva kriisiülesande täitmiseks kriisiolukorra ajal või enne seda ja sellele järeldusele on jõutud plaani koostamise käigus, tehes vastava märke. Näiteks, kui plaani koostaja jõuab arusaamisele, et püsiva kriisiülesande täitmiseks pole rahvusvahelist abi vaja kaasata, siis seda osa plaanis ei täideta, märkides vaid plaanis, et rahvusvahelise abi kaasamise vajadus puudub. Koostatav kriisiplaan on kasutatav igas olukorras, kui ilmnevad plaanis toodud tingimused, kriisiplaani kasutusele võtmine ei sõltu Vabariigi Valitsuse otsustatavast kriisiolukorrast. Punkti 1 alusel kirjeldatakse kriisiplaani kasutusele võtmise ja rakendamise tingimusi ning korda. Siin esitatakse näiteks, millise kriisiülesande täitmiseks ja olukordade lahendamiseks plaan on koostatud; kas plaani rakendatakse kriisiolukorra ajal või ka enne seda; mis indikaatorite ja kriteeriumide alusel ja mis olukorras võetakse plaan kasutusele; kes otsustab plaani kasutuselevõtu; kas ja kuidas on plaan seotud muude plaanidega jmt. 61  22.05.2025 Punkti 2 alusel tuleb kriisiplaanis kirjeldada tegevusi ja lahendusi kriisiplaani rakendamiseks. Toimepidevust reguleerib eelnõu § 18. Kriisiplaanist selgub, kuidas tegutsetakse kriisiolukorra tekkimisel ja selle ajal; milline on kriisiülesannete täpne sisu; mis tegevusi kriisiülesande täitmiseks ellu viiakse; milline on tegevuste elluviimise suutlikkus; kuidas, millal ja kellega täidetakse kriisiülesanne; milline on kavandatud tegevuskäik kriisiülesande täitmisel; millised on otsustuskohad jm vajalik. Samuti saab koostada plaani mitte ainult kriisiolukorras tegutsemiseks, vaid ka sündmustele reageerimiseks enne kriisiolukorda. Nii näiteks saab Päästeamet koostada kriisiplaani, kus on reageerimine, lahenduskäigud ja koostöö teiste osalistega nii ulatusliku päästesündmuse ajal kui ka Vabariigi Valitsuse välja kuulutatud kriisiolukorras. Punkti 3 alusel tuuakse kriisiplaanis esile võimed, sealhulgas personal, vahendid ja varud kriisiplaani rakendamiseks. Kriisiplaanis nimetatakse ka piirangud, mis mõjutavad ja iseloomustavad kriisiplaani täitmist. Võimete ja piirangute esiletoomine annab võimaluse kasutada olemasolevaid võimeid erinevate olukordade lahendamisel ning arusaama suutlikkusest tulla toime asutusele pandud ülesannete täitmisega. Seega tuleb kriisiplaanis esitada vähemalt: 1) kriisiplaani rakendamiseks vajalikud võimed; 2) võimete kasutamiseks vajalikud vahendid ja varud ning ka personal. Kriisiplaani rakendamiseks kavandatud tegevuste loetelu on ühtlasi peamiste võimete loetelu, sest võimed iseloomustavad suutlikkust tegevusi reaalselt täita. Kriisiplaanis loetletakse võimed ja kirjeldatakse, mida nendega saab teha, mis on ajaline faktor ja mis ressursist võime koosneb. Näiteks võib võime koosneda järgnevast: 1) osalised, kokkulepped; 2) inimesed; 3) vahendid, sh seadmed, finants, materjal; 4) varud (v.a riigi tegevusvaru); 5) infrastruktuur, sh ehitised, territoorium/maa-ala; 6) võrgu- ja infosüsteem, sh andmebaasid, sidesüsteemid; 7) tegutsemispõhimõtted, sh toimingud, reeglid; 8) võime juhtimine; 9) info; 10) õiguskeskkond; 11) inimesed. Ressursside all kirjeldatakse kogu olemasolevat ressurssi, sealhulgas vabatahtlike ja reservide kaasamise võimalusi. Ülevaade ressursist annab teadmise, mida on võime saavutamiseks, kasutamiseks ja tagamiseks vaja ning millest sõltub kriisiplaani täitmise suutlikkus. Seejuures esitatakse nii enda kui ka kaasatavad võimed, mida saab kriisiplaani täitmiseks kasutada, koos nende kasutusele võtmise tingimustega. Kriisiplaanis esitatakse ülevaade vahendite ja varude olemasolust ning nende täiendamise võimalustest, et kindlustada võimete jätkusuutlik kasutamine. Seejuures esitatakse kokkulepped asjassepuutuvate vahendite ja varude kaasamiseks ning nende ristkasutamiseks koos tingimustega. Varude all ei mõelda siin riigi tegevusvaru, vaid kriisiplaani rakendavate ja selle rakendamist toetavate asutuste ja isikute enda varusid. Punkti 4 kohaselt tuleb kirjeldada plaani rakendamisel juhtimise ja koostöö korraldus teiste asjassepuutuvate asutuste ja isikutega, sealhulgas nende kaasamine, nii kriisiolukorra ajal kui ka vajaduse korral enne seda. Juhtimine ja koostöö sõltub nii püsiva kriisiülesande olemusest kui ka lahendada vajava olukorra mastaapsusest. Näiteks ministeeriumid peavad tagama oma valitsemisalas tegevuste ühtsuse ja koordineerituse, mistõttu tuleb ministeeriumidel kirjeldada üldiselt kogu riiki hõlmavat ja detailselt valitsemisala hõlmavat juhtimise ja koostöö korraldust. Samas elutähtsa teenuse osutajatel tuleb kirjeldada vaid plaani rakendamisel kasutatavat 62  22.05.2025 juhtimist ja koostööd oma teenuse osutamiseks, sh muutused elutähtsa teenuse korraldaja tegutsema asumisel. Plaanis kirjeldavad asutused ja isikud nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda rakendatava juhtimis- ja koostöö korraldust: milline on juhi kriisiplaanis kirjeldatud eesmärk ülesannete täitmiseks ja olukorra lahendamiseks; kes püstitab tegutsemise eesmärgi kriisiolukorra tekkimisel; kuidas juhitakse tegevust ja ülesannete täitmist asutuse või isiku vastutusala hõlmavalt, kuidas jaotuvad pädevused; millised on koostöökokkulepped ja kuidas on korraldatud koostöö; kuidas kaastakse asjassepuutuvad osalised ja mis ülesande täitmiseks; milliseid juhtimisstruktuure kasutatakse, kuidas need omavahel suhestuvad ja kuidas nende tegevus on korraldatud; kuidas suhestub juhtimine ja juhtimisstruktuuride tegevus vastava valitsemisala ja riigiülese korraldusega ning erinevate juhtimistasanditega; kuidas on seotud juhtimis- ja koostöö korraldus õigusruumiga ja kokkulepetega; kuidas suhestuvad asjassepuutuvad asutused ja isikud juhtimisstruktuuride tegevusega; ning muu vajalik. Esitatud juhtimis- ja koostöö korraldus peab olema ühetaoline ja paindlikult rakendatav nii erinevate kriisiolukordade ajal kui ka enne neid, st kõigis olukordades, mil on vaja korraldada asutuse või isiku põhitegevusega seotud ülesannete täitmiseks tegevusi tavapärasest erinevalt, sh ohu tuvastamisel, mõjude ilmnemisel, sündmuse lahendamiseks jmt. Seejuures sõltub juhtimis- ja koostöö korralduse rakendamise ulatus konkreetse olukorra iseloomust ja vajadusest. Näiteks ei eelda kriisiplaani rakendamine alati staabi moodustamist, kuivõrd selle vajaduse tingib olukord – tihti võib juhtimise toetamiseks olla piisav kriisiaegse töökorralduse rakendamine tavapärase ülesehituse põhiselt ja koostöö korraldamine asjassepuutuvate osalistega tavapäraste koostööformaatide kaudu. Staap on juhtimiskorralduse tööriist, kuid selle rakendamine on otstarbekas kavandada otsusepõhisena. Kriisiplaanist selgub, kuidas eri tasandite ja osaliste tegevus seotakse juhtimis- ja koostöö korraldusega üheks tervikuks. Punktide 5 ja 6 järgi kirjeldatakse avalikkuse teavitamise ja teabevahetuse korraldust plaani rakendamisel nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda. See tähendab, et kriisiplaani osaks on olukorra lahendamist toetavate kommunikatsioonitegevuste kirjeldus, kus nimetatakse näiteks sihtrühmad, sidusrühmad, teavituskanalid, katussõnumid, meediateeninduse korraldus jms. Plaanis kirjeldatakse teabevahetust asutuste ja isikute vahel, näiteks nii teabevahetus kriisiplaani rakendamisel osalevate asutuste ja isikute vahel kui ka käivitatud juhtimisstruktuuri seas, samuti olukorrateadlikkuse tagamine jms. Vajaduse korral saab esile tuua ka teabevahetuse ja suhtluse korralduse rahvusvaheliste partneritega. Punkti 7 kohaselt peavad püsiva kriisiülesandega asutused ja juriidilised isikud oma kriisiplaanides läbi mõtlema ja vajaduse korral ka planeerima elanikkonnakaitse tegevused. Päästeamet, Häirekeskus, Terviseamet ja Sotsiaalkindlustusamet aitavad püsiva kriisiülesandega asutustel ja juriidilistel isikutel mõelda läbi ja planeerida elanikkonnakaitse tegevused, kui neid on, nt elutähtsa teenuse osutaja keskendub oma plaanis kitsalt elutähtsa teenuse taastamisele, kuid peaks vaatama pilti laiemalt ning seda just elanike vaatest – kas elanike vajadused on kaetud ja kas teenused on neile kõik tagatud, kas teenuste katkestuse korral on vajalik Häirekeskuse abil korraldada ohuteavitust (EE-ALARM, kriisiinfotelefoni käivitamine), võib olla vajalik viia läbi ulatuslik evakuatsioon või teha päästetöid, tekib suur hulk kannatanuid ja vajalik on rakendada katastroofimeditsiini võimeid või anda seoses ulatusliku evakuatsiooniga või muul põhjusel ulatuslikku vältimatut sotsiaalabi ja psühhosotsiaalset abi kriisides. Päästeamet vahendab erinevaid osalisi ning koondab parima elanikkonnakaitse teadmise: ohuteavituse puhul tuleb kaasata Häirekeskus, esmaabi ja katastroofimeditsiini vallas Terviseamet, vältimatu sotsiaalabi ja psühhosotsiaalse abi korral Sotsiaalkindlustusamet. 63  22.05.2025 Punktiga 8 pannakse plaani koostajale kohustus läbi mõelda ja planeerida rahvusvahelise abi vajadus, kaasamine, vastuvõtmine ja kasutamine. Plaanis tuleb nimetada, kas kriisiplaani rakendamiseks on vaja kaasata rahvusvahelist abi või piisab olemasolevatest võimetest, vahenditest ja varudest. Plaanis esitatakse: 1) rahvusvahelise abi vajadus ja selle ulatus (kas ja millist abi on vaja, mida, kellelt, kui palju, kui kiiresti ja mis tingimustel kaasata on võimalik); 2) rahvusvahelise abi taotlemise korraldus (mis ja kelle otsuseid taotlemine nõuab, kes ja kuidas taotleb, mida, kellelt ja kuidas, keda teavitada tuleb jms); 3) rahvusvahelise abi vastuvõtmise ja kasutamise konkreetne korraldus (kes teeb, mida, kuidas, miks). Oluline on seejuures, et asutused ja isikud mõtleksid läbi ja suhtleksid välispartneritega abi andmise ja vastuvõtmise teemal ning teaksid rahvusvahelise abi kaasamise riigisisese koordinatsiooni korraldust. Lõike 2 kohaselt peavad täidesaatva riigivõimuga asutused, kellele on määratud püsiv kriisiülesanne, ning kohaliku omavalitsuse üksused lähtuma oma kriisiplaani koostamisel Vabariigi Valitsuse kriisiplaanist, kus on määratud kriisiolukorra lahendamise eest vastutavad asutused ning kirjeldatud terviklikult riigi peamisi võimeid ja juhtimiskorraldust. Planeerimisloogikast lähtuvalt on alati kõrgema taseme plaan aluseks madalama taseme plaanide koostamisele. RiKSi alusel koostatakse riigi kaitsetegevuse kava, milles toodud ohustsenaariumite, ülesannete jaotuse ja juhtimiskorralduse baasil koostab iga ministeerium enda alamkava ning osas valitsemisalades (nt Kaitseministeerium, Siseministeerium) ka valitsemisala asutused enda kavad. See on vajalik selleks, et loogiliselt liikuda ülesannete täitmise kirjeldamisel üldiselt tasandilt rohkem detailsele ning osalt säilitada ka teadmisvajaduse põhimõte, kus näiteks riigisaladusega kaitstud teave jääb vajaduse korral valdava asutuse kasutusse. Samas aga näiteks võtavad kõik asutused planeerimise aluseks samad ohustsenaariumid ehk planeerivad samast ohust lähtudes ning on teadlikkus, kellele on määratud ülesanne toetada nn juhtasutusi ja millises etapis on kriitiline teha milliseid otsuseid ning kes neid teeb. Lõike 3 kohaselt võib püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani kasutusele võtta igal ajal, kui ilmnevad kriisiplaanis toodud tingimused. Nii võib kehtestada asutuse kriisiplaani päästesündmuse jaoks, korrakaitselise sündmuse jaoks, massilise korratuse jaoks vms. Nii nagu kehtivas õiguses otsustab ulatusliku päästesündmuse, korrakaitsesündmuse või hädaolukorra puhul plaani kasutusele võtmise asutuse juht, toimub see ka edaspidi kõnealuse sätte alusel samamoodi. Nii nagu praegu otsustab asutuse juht oma valdkonnas olevale sündmusele reageerimise ja vastava plaani käivitamise, otsustab ta seda ka eelnõu järgi. Püsiva kriisiülesandega asutuse või isiku juht võib otsustada kriisiplaani kasutusele võtmise juhul, kui ta tuvastab, et kriisiolukorda põhjustada võiv oht esineb ning seda tuleb tõrjuda. See sarnaneb praeguse HOSi § 14 lõike 3 põhimõttega, mille järgi seda, kas on tegemist hädaolukorraga, otsustab hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus. Kui Vabariigi Valitsus on kehtestanud kriisiolukorra, saab püsiva kriisiülesandega asutus ja isik kasutusele võtta kriisiolukorraks tehtud kriisiplaani. Püsiva kriisiülesandega asutused ja isikud saavad ise valida, kas teevad ühe või mitu kriisiplaani, kas teha enne kriisiolukorda väiksemateks sündmusteks ühed plaanid ja suuremateks, kriisiolukorra lävendit ületavate olukordade lahendamiseks teised. Oluline on, et lävendit ületavate sündmuste lahendamist puudutavad plaanid ja plaani osad lähtuksid Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis antud suunistest, sh seal määratud eesmärkidest, juhtimisloogikast ja kokku lepitud kriisiülesannetest. Vt täpsemalt rakendusakti kavandist (§ 15 lg 15 alusel). 64  22.05.2025 Lõike 4 kohaselt peavad püsiva kriisiülesandega asutused ja juriidilised isikud, kes kaasatakse kriisiplaani rakendamisse, osalema vastutava asutuse kriisiplaani koostamisel ja tagama selle rakendamise korral kriisiplaanis kokkulepitud võimed, vahendid ja varud. Kriisiplaanist on kasu vaid juhul, kui selle koostamisel osalevad kõik vajalikud osalised ja nende kavandatud kokkulepped toimivad ka plaani rakendamisel. Seetõttu on oluline ühelt poolt, et lahendavad asutused ei koosta kriisiplaane ilma vajalikke osalisi kaasamata, ning teiselt poolt, et kaasatud osalised täidaksid sõlmitud kokkuleppeid ka plaani rakendamisel. Lisaks on oluline, et lahendav asutus oleks teadlik kaasatud osaliste võimete, vahendite ja varude kasutamise tingimustest, mistõttu esitatakse kriisiplaanis ka piirangud, mis mõjutavad osaliste võimete, vahendite ja varude kaasamist ja kasutamist. See kohustus võimaldab kriisiplaani rakendaval ja kaasatud osalistel leppida koos kokku, kuidas nad olukorda koos lahendavad. See suunab asutusi ja isikuid üheskoos valmistuma neile pandud ülesannete täitmiseks ja olukordade lahendamiseks, et tagada vajalike võimete parim võimalik väljaselgitamine, arendamine, tagamine ja kasutamine. Lisaks võimaldab see kokku leppida vajaliku korralduse koos tegutsemiseks, näiteks vajalik juhtimise korraldus ja juhtimisstruktuuride moodustamine, teabevahetus, kulude üle arvestuse pidamise ja kulude hüvitamise korraldus jms. Joonis 5. Ristsõltuvused, mis tuleb plaanide koostamisel partneritega lahendada Lõige 5 annab ministeeriumile võimaluse ühise kriisiplaani koostamiseks oma valitsemisala asutusega ning ühisplaani võivad koostada Rahandusministeerium, Eesti Pank ja Finantsinspektsioon. Täpsemad tingimused ühisplaanide koostamisele sätestatakse käesoleva paragrahvi lõike 15 alusel antavas määruses. Lõige 6 kohustab Eesti Panka kooskõlastama koostatud kriisiplaani Rahandusministeeriumiga ja esitama selle arvamuse avaldamiseks Finantsinspektsioonile. Eeltoodut rakendatakse juhul, kui nad ei ole koostanud eelmises lõikes nimetatud ühisplaani. See kohustus võimaldab Eesti Pangal leppida Rahandusministeeriumi ja Finantsinspektsiooniga ka ilma ühisplaani koostamata kokku, kuidas nad kriisiolukorda koos lahendavad, ning kindlustada sõlmitud kokkulepete toimimise kriisiplaani rakendamisel. Lõige 7 annab võimaluse mitmel sama elutähtsa teenuse osutajal koostada ühine kriisiplaan ehk ühisplaan, seda elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja suunamisel. See võimaldab näiteks kohaliku omavalitsuse üksusel suunata kohaliku tee sõidetavust tagavaid isikuid koostama ühise kriisiplaani, et kindlustada seeläbi elutähtsa teenuse osutamine ja suurendada teenuse 65  22.05.2025 osutajate omavahelist koostööd ja toimepidevust. Eriti oluline on selline võimalus näiteks juhul, kui sama teenust pakub palju väikseid teenuseosutajaid. Lõige 8 viitab selguse huvides ETOde kriisiplaani osas § 74 lõikele 6, mille alusel kehtestatakse ETO-le toimepidevuse nõuded. ETOde kriisiplaani üks olulisemaid osasid on läbi mõelda ja planeerida elutähtsa teenuse osutamine vastavalt ETO-le seatud toimepidevusnõuetele. Lõike 9 alusel peab elutähtsa teenuse osutaja enne kriisiplaani kehtestamist saama kinnituse elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajalt. Elutähtsa teenus korraldaja kinnitus tagab, et kriisplaan vastab seatud nõuetele ja sisaldab lahendusi elutähtsa teenuse toimepidevaks ja katkematuks tagamiseks ning teenuse taastamiseks selle katkemisel. Elutähtsa teenuse korraldaja poolne kriisiplaanide kooskõlastamine võimaldab muu hulgas leida kitsaskohad, mis vajavad teenuse osutaja või korraldaja tähelepanu elutähtsa teenuse toimepidevuse kindlustamiseks, sh elutähtsa teenuse osutajate nõustamiseks. Lõike 10 alusel on Eesti Pank, kohaliku omavalitsuse üksused ja teised elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajad kohustatud kirjeldama kriisiplaanis ka elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikke tegevusi nii tsiviilkriisis kui ka sõjalises kriisis. Plaanis toob elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja eraldi esile tegevused, mida ja kuidas ta kavandab ellu viia elutähtsa teenuse häirete ja katkestuste või nende tekkimise ohu korral, lähtudes seejuures eelmises paragrahvis sätestatust (vt lisaks eelnimetatud punkti seletust). Nimetatud tegevustest selgub, kuidas tegutseb ja mida teeb elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja elutähtsa teenuse kättesaadavuse tagamisel, elutähtsa teenuse osutaja toetamisel ja elutähtsa teenuse häiretest või katkestustest tulenevate mõjude ilmnemisel. Eeltoodu sisaldab tegevusi, kuni on taastatud teenuse tavapärane osutamine. Seejuures esitatakse tegevused elutähtsa teenuse piiramiseks, sealhulgas teenuse taastamise või piiramise tähtsuse järjekord ja tingimused. Lõikes 11 täpsustatakse kohaliku omavalitsuse üksuste kriisiplaani koostamise kohustust sättega, et see koostatakse püsivate kriisiülesannete täitmiseks oma haldusterritooriumi kohta, ning sätestatakse võimalus, et kohaliku omavalitsuse üksus võib koostada kriisiplaani ühe või mitme omavalitsusega ühiselt. Haldusterritooriumi täpsustus lisatakse, et oleks selge kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne koostada kriisiplaan kõigi kohaliku omavalitsuse püsivate kriisiülesannete täitmiseks, mida täidetakse tema territooriumil. St mitte ainult kohaliku omavalitsuse üksuse enda ja tema hallatavate asutuste osutatavate, vaid ka erasektori täidetavate kohaliku omavalitsuse üksuse püsivate kriisiülesannete täitmiseks, näiteks eraomandis olevad üldhooldusteenuse osutajad, sotsiaalhoolekandeteenuse pakkujaid jm seotud osalised. Selleks kavandab kohaliku omavalitsuse üksus koostöö oma haldusterritooriumil asuvate sotsiaalteenuse osutajatega. Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisiülesandeks olevate ööpäevaringsete sotsiaalteenuse puhul eeldatakse, et kriisiolukorra ajal tagab teenust kasutavatele isikutele kriisiaegse teenuse korralduse ja selle läbimõelduse teenuseostaja haldusterritooriumi järgne kohaliku omavalitsuse üksus. Kohaliku omavalitsuse üksus, kelle eestkostel asuvad isikud kasutavad ööpäevaringset teenust teises omavalitsuses, lepib kriisiülesanded kokku isiku sotsiaalteenusele suunamisel ning tagab vajalikud nõusolekud kriisiülesande täitmiseks. Kohaliku omavalitsuse üksusele lisatakse ka võimalus ühise plaani koostamiseks teiste omavalitsusüksustega. Näites kui mitmel kohaliku omavalitsuse üksusel on samad elutähtsa teenuse osutajad või ühiselt korraldatakse ühe või mitme kriisiülesande täitmist, nt varjupaiga- 66  22.05.2025 või turvakoduteenus, võivad kohaliku omavalitsuse üksused otsustada ühise plaani koostamise kasuks. Sõltuvalt ühisosa suurusest võivad kohaliku omavalitsuse üksused kriisiplaani koostada ühiselt kogumahus või ainult üksikute ülesannete kaupa. Lõikest 12 tulenevalt peab kohaliku omavalitsuse üksus oma kriisiplaani kooskõlastama Sotsiaalkindlustusameti, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Päästeametiga ning esitama arvamuse andmiseks teistele asjassepuutuvatele osalistele. Sotsiaalkindlustusamet ja Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastavad plaanides oma valdkondlikule kompetentsile toetudes vastavalt sotsiaalteenuste ja haridusteenuste osad ning Päästeamet kooskõlastab tervikliku kriisiplaani (seejuures on Päästeameti kooskõlastuse eelduseks Sotsiaalkindlustusameti ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kooskõlastuste olemasolu). Päästeameti kooskõlastus kõikidele kohaliku omavalitsuse üksuse kriisiplaanidele tagab plaanide võimalikult ühetaolise kvaliteedi, kuid samuti võimaldab esile tuua kattuvusi erinevate omavalitsuste kriisiplaanide vahel. Kohaliku omavalitsuse üksuse nõustamine ja täidesaatva võimu asutuste koostöö korraldamine regionaalsel tasandil on Päästeameti ülesanne, mille täitmiseks on omavalitsuste kriisiplaanide kooskõlastamine oluline, kuivõrd toob esile kitsaskohad, millele nõustades jms toetades tähelepanu pöörata. Arvamuse andmiseks peab kohaliku omavalitsuse üksus kriisiplaani esitama neile asutustele, kes on kriisiplaani koostamisse kaasatud, kellel on kriisiplaanis tooduga puutumus või kes võiksid anda plaanile lisandväärtust. Asutuste nimetusi seaduses ei esitata, sest omavalitsusüksustes võivad nimetused ja ülesannete jaotused olla erinevad. Lõige 13 kohustab püsiva kriisiülesandega asutusi ja isikuid edastama kriisiplaani Riigikantseleile selle nõudmisel, et tagada plaanide omavaheline kooskõla. Riigikantselei toetab asutusi ja isikuid kriisplaanide koostamisel, kriisiolukordadeks valmistumisel ja nende lahendamisel. Riigisaladust ja salastatud välisteavet sisaldava plaani juurdepääsu osas lähtutakse RSVSist ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ehk juurdepääs on kitsale ringile, et kaitsta riigisaladust. Eelnõu ei erine suuresti kehtivast õigusest: VVSi § 77 lõige 2 sätestab, et Riigikantseleil on õigus saada oma ülesannete täitmiseks ministeeriumidelt ja teistelt täidesaatva riigivõimu asutustelt, kohaliku omavalitsuse üksuse organitelt ja asutustelt ning avalik-õiguslikelt või eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt vajalikku teavet. Seega on see õigus praegu täpselt samamoodi olemas. Riigikantselei kontrollib, kas kriisiplaan vastab seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toodud tingimustele, ja hindab kooskõla Vabariigi Valitsuse kriisiplaani ja teiste asutuste ning isikute kriisiplaanidega. Riigikantselei peab tagama tervikliku planeerimise ning et on tehtud koostööd teiste asutustega, kes on plaani rakendamisel osalised, samuti tuleb tagada, et plaanides ei oleks n-ö halle alasid ja läbirääkimata teemasid, et oleks asutusteülene koordinatsioon ja vaade. Plaane koostavad asutused ja juriidilised isikud peavad olema teadlikud teiste asutuste vajadustest ja tellimustest. Samuti on Riigikantselei peaministrit ja Vabariigi Valitsust toetav asutus, mis peab tagama kriisi ajal nii peaministri (kriisiolukorra juhi) kui ka Vabariigi Valitsuse operatiivse nõustamise. Lõige 14 paneb püsiva kriisiülesandega asutustele ja isikutele kohustuse kriisiplaanis esitatud elanikkonnakaitse tegevuste ja lahenduste kavandamisel teha koostööd Päästeametiga, kuna Päästeamet on elanikkonnakaitset koordineeriv asutus, kellel on tervikvaade elanikkonnakaitse tegevustest ja vajadustest. 67  22.05.2025 Lõikega 15 antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani nõuded ning selle koostamise ja muutmise ning kasutusele võtmise ja rakendamise täpsem kord (rakendusakti kavand lisatud). Lõikega 16 antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaani nõuded ning selle koostamise ja muutmise ning kasutusele võtmise ja rakendamise täpsem kord (rakendusakti kavand lisatud). Lähtudes volitusnormide üldisest sõnastusest on võimalik dokumendi koostamise korda reguleerivas määruse osas vajaduse korral täpsemalt sätestada dokumendi koostajad ja koostamises osalejad (lähteandmete andjad või andmete töötlejad), samuti koostamise juht, dokumendi kooskõlastajad, arvamuse avaldajad ja kinnitajad ning osalised, kellele valminud dokument edastatakse, samuti edastamise või avalikustamise viis. Määruses võib määrata ka lisanõudeid dokumendi rakendamisele ja aruandlusele. Muutmise korda reguleerivas osas saab vajaduse korral esile tuua, mis perioodi järel ning mis tingimustel dokument üle vaadatakse ja ajakohastatakse. Dokumendi nõudeid käsitlevas määruse osas saab vajaduse korral detailsemalt sätestada selle sisu ja ülesehituse. § 16. Finantssektori erand Riskianalüüside ja kriisiplaanide koostamisel tuleb arvestada eelnõu §-s 36 sätestatud eranditega finantskriisi lahendamisel, mis näeb ette Riigikogule teatud õigused finantssektori suhtes. Kui pangad, Eesti Pank ja Finantsinspektsioon oma riskianalüüse ja plaane koostavad, siis peavad nad arvestama selles paragrahvis toodud regulatsiooni, et kriisiolukorra ajal võib teatud juhtudel Riigikogu sekkuda ja otsustada paragrahvis sätestatud meetmeid. Kriisiplaanis saab ette näha n-ö kommunikatsiooniahelad. Samuti tuleb arvestada Finantsinspektsiooni rolliga, kelle ülesanne on suhelda Euroopa Keskpangaga. § 17. Õppused Paragrahv 17 reguleerib õppusi. Lõikega 1 pannakse Vabariigi Valitsusele kohustus korraldada vähemalt kord aastas riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks õppus ning vähemalt üks kord nelja aasta jooksul mitmest sündmusest põhjustatud kriisiolukorra lahendamise õppus mitme asutuse ja isiku kriisiplaani samaaegse rakendamise harjutamiseks, nt nagu oli õppus CREVEX. Lõige 2 sõnastab õppuse korraldamise eesmärgi ja määrab asutused ja isikud, kel on kohustus neid korraldada. Õppusi korraldatakse eesmärgil, et kontrollida ja harjutada oma valmisolekut lahendada kriisiolukord ja täita püsivaid kriisiülesandeid. Õppuse korraldamise kohustus kehtib Vabariigi Valitsusele ja kõigile püsiva kriisiülesandega asutustele ja isikutele, sealhulgas kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele, elutähtsa teenuse osutajale ja kohaliku omavalitsuse üksusele. Kriisiolukorra lahendamise ja püsivate kriisiülesannete täitmise valmisoleku all mõeldakse võimet ehk inimesi, oskuseid, väljaõpet, varustust, juhtimist ja kordasid, sidet, varusid ja muid vahetult ülesande täitmiseks vajalikke komponente. Õppus korraldatakse võimalikule kriisile või elutähtsa teenuse katkestusele lähedastes tingimustes. Õppusel kas harjutatakse vajalikke oskusi või selle käigus kontrollitakse, kas asutused on valmis kriisiolukorda lahendama, kas selleks on loodud vajalik suutlikkus ning 68  22.05.2025 kas kirjapandud reeglid toetavad seda ja vastavad tegelikkusele. Õppusel üleskerkinud tähelepanekud, ettepanekud ja probleemid aitavad asutusel kõrvaldada valmisoleku kitsaskohad, näiteks töökorraldust muuta, varusid täiendada või panustada senisest enam võimete arendamisse. Õppusi võib teha ühe kriisi põhiselt, sündmuse põhiselt või ka erinevate kriiside üheaegse esinemise võimaluse läbimängimisena. Samuti võib õppuse korraldada vaid mõne kriisiolukorra lahendamiselemendi toimimise hindamiseks (nt juhtimine, isikute teavitussüsteemi toimimine, kriisi lahendajate reageerimiskiirus jne). Lõikega 3 on antud Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada määrusega nõuded õppuste korraldusele ning nende toimumise sagedusele, õppusejärgsetele tegevustele ning õppuste kulu katmisele (rakendusakti kavand lisatud). Eesmärgipärase õppuse korraldamine on aja- ja ressursimahukas nii õppuse korraldajatele kui ka sellel osalevatele asutustele. Seetõttu on oluline, et kehtiksid ühtsed põhimõtted, millest kõik osalised lähtuvad. Valitsus sätestab määruses õppuse korraldamise minimaalse nõutud sageduse, et oleks tagatud vähim vajalik oma valmisoleku kontrollimiseks ja harjutamiseks. Vajaduse korral võivad õppuse korraldajad valmistada ette ja viia läbi ühise õppuse, kui see aitab saavutada lõikes 1 nimetatud eesmärki. Valitsus määrab ka nõuded õppuse korraldamisele, näiteks kohustuse dokumenteerida õppuse läbiviimine ulatuses, mis võimaldab tuvastada toimumise aja, vastutava korraldaja, õppusest osavõtjad, õppuse eesmärgi, stsenaariumi, läbiviimise korralduse, hindamise jm vajaliku. Õppusejärgsete tegevuste ühtne määramine on samuti vajalik, et oleks tagatud õppuse järelmite koostamine ja õppuste väljundid aitaksid tõhustada kriisideks valmisolekut. Õppuse korraldamise kulude kandmisel lähtutakse üldjuhul põhimõttest, et õppuse korraldamisega seotud kulud kaetakse õppuse korraldaja eelarvest ja õppusesse kaasatud asutuste ja isikute õppusel osalemise kulud kaetakse nende eelarvetest, kui pole eraldi kokkuleppeid. Õppuse korraldamisega seotud kulu on näiteks ettevalmistavate kokkusaamistega seotud seminaride korraldamise kulud, õppuses osalejate märgistusega seotud kulud, logistikaga ja toitlustusega seotud kulud, personalikulud jm. Kulude katmises võib ka teisiti kokku leppida, nt kui õppuse kulud kaetakse osaliselt välisvahenditest või kui õppuse korraldamine on mitme asutuse ühistöö, mistõttu on vaja teha täpsemad kokkulepped kululiikide kaupa (rakendusakti kavand lisatud). § 18. Toimepidevus Käesolev seadus võtab asutuste ja juriidiliste isikute toimepidevuse suurema tähelepanu alla, sätestades laialdase kohustuse ja ühtsed nõuded toimepidevuse tagamiseks. Senini oli toimepidevuse tagamine asutuste ja isikute enese korraldada, erandiks vaid HOSist tulenev elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise regulatsioon ja riigikaitseseadusest tulenev riigikaitseobjektide kaitse regulatsioon. Toimepidevuse tagamine on oluline tegevus kõigile asutustele ja isikutele, et valmistada end ette kriisiolukordade ajal kohanema ja tegutsema ning suuta igal ajal täita oma ülesandeid. Kõige toimepidevamad peavad olema aga asutused ja isikud (nt elutähtsa teenuse osutajad), kes täidavad püsivaid kriisiülesandeid ja kelle järjepidev toimimine on iga päev ja kriisiolukorra ajal vältimatult vajalik. Toimepidevuse tagamine on edaspidi asutuse ja isiku valmistumise üks tegevusi riskianalüüsi ja kriisiplaani koostamise ja õppuse korraldamise kõrval, et loetletud tegevuste tulemusel olla valmis kriisiülesannete täitmiseks ja kõikvõimalikeks kriisiolukordadeks, sh nende lahendamiseks. Toimepidevus hõlmab asutuste ja isikute suutlikkust ja valmidust järjepidevalt tegutseda, tagada oluliste objektide kaitse ning igal ajal oma ülesandeid täita ja teenuseid osutada. Toimepidevus on n-ö baashügieenina osa asutuse ja isiku sisemisest töökorraldusest. 69  22.05.2025 Toimepidevuse regulatsioon loob vajaliku raamistiku ja alused, mis nõuab asutustelt ja isikutelt ühetaolist valmistumist. Toimepidevuse tagamisel lähtutakse asutuse ja isiku riskianalüüsist, mis annab teadmise ähvardavatest ohtudest ja nende mõjudest asutuse ja isiku toimepidevusele. Lõige 1 sätestab toimepidevuse tagamise kohustusega asutused ja isikud ning selgitab toimepidevuse terminit. Toimepidevus on püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse, elutähtsa teenuse osutaja ja põhiseadusliku institutsiooni suutlikkus ja valmidus järjepidevalt toimida ning igal ajal oma ülesandeid täita ja teenuseid osutada. Kohaliku omavalitsuse üksusele ei panda lõikega 8 kehtestatavas määruses uusi ülesandeid, vaid üksnes kirjeldatakse, milliseid valmidustasemed on. Lõikega 2 täpsustatakse elutähtsa teenuse toimepidevuse mõistet, mis on eelnõus samuti kasutusel. Kuna ETOde ülesanne on osutada elutähtsaid teenuseid, siis elutähtsa teenuse toimepidevuse all peetakse silmas seda teenust osutava ETO toimepidevust. Seega näiteks juhul, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja kehtestab elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded, on nende eesmärk tagada, et ETO oleks suuteline ja valmis järjepidevalt, st nii kriisiolukorra ajal kui ka tavaolukorras toimima, oma ülesandeid täitma ja oma elutähtsat teenust osutama. Lõikes 3 määratakse nõuded, mida lõikes 1 nimetatud asutused ja isikud peavad tegema toimepidevuse tagamiseks. Sätestatud tegevuste loetelu on vähim, mida tuleb teha selleks, et kindlustada enda järjepidev toimimine ja kohane valmidus ülesannete täitmiseks nii iga päev kui ka kriisiolukordades. Punkti 1 kohaselt tuleb määrata kriitilised tegevused, mida on toimepidevuse tagamiseks vaja vältimatult täita. Näiteks võib olla üks kriitilisi tegevusi registri töö, ilma milleta ei saa asutus edastada ega vastu võtta salajast teavet. Kriitiline tegevus võib olla ka elektriga varustatus, mille katkemisel võib osutuda võimatuks kriisiülesandeid täita. Kriitilised on kõik need tegevused, sh teenused, mida asutus või isik vajab ehk mille häire või katkemine seab ohtu järjepideva tegutsemise ja kriisiülesannete täitmise ehk toimepidevuse. Määratud kriitiliste tegevuste loetelu on ühtlasi võimete loetelu, mis on vajalik toimepidevuse tagamiseks, sest võimed iseloomustavad suutlikkust tegevusi reaalselt täita. Võimetepõhine lähenemine võimaldab asutusel ja isikul kavandada, mida nendega saab teha, mis on ajaline faktor ja mis ressursist võime koosneb. Näiteks võib võime koosneda järgnevast: 1) osalised, kokkulepped; 2) inimesed; 3) vahendid, sh seadmed, finants, materjal; 4) varud (v.a riigi tegevusvarud); 5) infrastruktuur, sh ehitised, territoorium/maa-ala; 6) võrgu- ja infosüsteem, sh andmebaasid, sidesüsteemid; 7) tegutsemispõhimõtted, sh toimingud, reeglid; 8) võime juhtimine; 9) info; 10) õiguskeskkond. Ülevaade eeltoodust annab teadmise, mida on võime saavutamiseks, kasutamiseks ja tagamiseks vaja ning millest sõltub toimepidevuse tagamise suutlikkus. Punkti 2 alusel tuleb läbi mõelda ja maandada riske ning teha toimepidevuse tagamiseks ettevalmistusi. Selleks tuleb asutuse või isiku riskianalüüsist lähtudes välja töötada ja rakendada meetmeid toimepidevuse ohtude, häirete ja katkestuse riskide maandamiseks, sealhulgas määrata kriitiliste tegevuste järjepideva toimimise kriteeriumid, tehes ühtlasi vajalikud ettevalmistused kriitiliste tegevuste tagamiseks. 70  22.05.2025 Punkti 3 kohaselt tuleb välja töötada lahendused tegutsemiseks toimepidevuse ohtude, häirete ja katkestuste korral, sealhulgas kriitiliste tegevuste tagamiseks ja toimepidevuse taastamiseks. Seejuures on jäetud asutuse ja isiku enese otsustada, kuhu lahendused vormistada, näiteks võib selleks koostada toimepidevuse plaani, vormistada sisese korralduse dokumentidega vm viisil. Punkt 4 sätestab nõude määrata isikute kriisirollid ja valmistada isikuid ette nende täitmiseks, sealhulgas määrata isikute teavitamise ja rakendamise korraldus. Kõiki isikuid ei pea määrama kriisiülesandega ameti- ja töökohtadele – see on ainult üks võimalus, kuidas kriisiaegset ressurssi tagada. Kuid asutuse toimepidevuse tagamiseks on oluline, et kõik kriisi lahendamiseks vajalikud töötajad teaks, mis on nende kriisiaegne roll ja mida nad kriisi ajal teevad. Iga asutus ja isik peab määrama isikud, kes on asutusele ja juriidilisele isikule vajalikud, et kriisiolukorra ajal toimida, selleks tuleb välja töötada ja määrata isikute kriisirollid. Kriisirolliks võib olla töötaja ja teenistuja tavapärane või kriisiaegne töö- või teenistusülesanne. Kriisiroll ja selle täitmine võib erineda isiku tavapärastest tööülesannetest ja nende täitmisest, mistõttu on vaja määrata kriisirolli täitmiseks esitatavad nõuded, töövahendid, oskused ja teadmised ning valmistada isik ette kriisirolli täitmiseks (sh anda ülesande täitmiseks vajalik väljaõpe). Isikute teavitamise korraldus tuleb samuti määrata, et tagada vajaliku info, sh sõnumite ja juhiste jõudmine sihtrühmani. Isikute teavitamise korraldus hõlmab tehnilisi lahendusi, kontaktandmete haldamist, teavitamise üle otsustamist, teadete koostamist ja edastamist, teadete usaldusväärsuse kontrollimist jm vajalikku, sh teavitamise korraldust ka juhtudeks, kui elutähtsad teenused, nagu side, elekter jts, ei toimi. Isikute kriisiaegse rakendamise korralduse väljatöötamisel tuleb läbi mõelda ja kehtestada asutusesisestes töö- või teenistussuhet reguleerivates dokumentides isikute kriisiaegseks rakendamiseks vajalikud erisused, määrates tingimused, piirangud ja töökorralduse näiteks järgmises: kriisirolli täitmisest vabastamise tingimused; kriisirolli täitmisele või valmidusse asumine; puhkuste ja lähetuste katkestamine; kriisiaegne tööajakorraldus, sealhulgas töö-, puhke- ja valveaja kohaldamine, summeeritud tööajale üleminek; ametnikule palga ja töötajale töötasu maksmine; kulude hüvitamine isikutele; kaugtöö tegemine; jmt. Punkti 5 alusel tuleb määrata töökorralduse muutmise, sealhulgas turvalise side ja turvalise töökeskkonna ning selle kasutamise korraldus. Eeltoodu on vajalik selleks, et oleks kindlaks määratud reeglid kriisiaegseks töökorralduseks, näiteks: juhtimiskorraldus; kriisi lahendamise struktuuri töökorraldus ja toimingud; turvaline töökeskkond ja selle kasutamine; turvaline teabevahetus ja side, sh infoturbenõuded arvuti ja mobiilsete seadmete kasutamisel; raha ja muude ressursside rakendamine, nende üle arvestuse pidamine ja kulude katmine; vajaliku teabe kättesaadavus ja käitlemine; jmt. Punkt 6 kohustab määrama valmiduse saavutamise korralduse, vajaduse korral valmidustasemeid rakendades. Iga toimepidevuse tagamise kohustusega asutus ja isik peab läbi mõtlema, kuidas tagada ülesannete täitmine, kui tegutsemiskeskkond muutub. Valmiduse saavutamine tähendab asutuse ja isiku suutlikkust kohaneda ohu muutumisel, seades end kohaselt valmis tegutsemiseks ja ülesannete täitmiseks. Valmiduse saavutamise korraldus hõlmab tegevusi ja meetmeid, mille rakendamiseks tuleb alaliselt valmis olla. Nii tuleb igal asutusel ja isikul määrata korraldus, kuidas toimub juhi teavitamine käivitavast ohust või 71  22.05.2025 sündmusest, kes otsustab ja mis on tegevused, et vajaduse korral suurendada asutuse suutlikkust tegutseda ja ülesandeid täita, kes prioriseerib ülesanded jms (vt joonis 6. Valmiduse saavutamine ohu muutumisel). Valmiduse saavutamine tagatakse vajaduse korral ühtseid valmidustasemeid rakendades, mis on võimaluseks kõigile neile asutustele ja isikutele, kellele Vabariigi Valitsus käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel antava määrusega pole pannud kohustust kasutada valmidustasemeid valmiduse saavutamisel (vt lõike 7 seletust). Joonis 6. Valmiduse saavutamine ohu muutumisel Punkti 7 kohaselt tuleb tagada muutunud töökorralduse rakendamisel vajalike vahendite ja varude olemasolu. Fookuses on vahendid ja varud, mis on vajalikud toimepidevuse järjepidevaks tagamiseks ehk kriitiliste tegevuste täitmiseks, seda igal ajal, st mitte ainult töökorralduse muutmisel. Ülevaade vahendite ja varude olemasolust ning nende vajadusest kriitiliste tegevuste järjepidevaks täitmiseks annab võimaluse kavandada, kuidas tagatakse vajalike vahendite ja varude täiendamine. Teisisõnu, suutmatus täiendada vahendeid ja varusid toob kaasa toimepidevuse häire või katkemise, ühtlasi seab ohtu kriisiülesannete täitmise. Seetõttu on oluline mõelda läbi ja sõlmida kokkulepped vajalike vahendite ja varude õigeaegseks täiendamiseks. Varude all ei mõelda siin riigi tegevusvaru, vaid toimepidevust tagavate asutuste ja isikute enda varusid. Punkti 8 alusel tuleb läbi mõelda ja vajaduse korral määrata varuasukoht ja sinna ümberpaiknemise korraldus. Asutustel ja isikutel, kel püsiva kriisiülesande täitmine on võimalik alternatiivsest asukohast, tuleb leida varuasukohad, kavandada nende kasutuselevõtt ja kasutamine ning sinna ümberpaiknemine. Sama tuleb läbi mõelda ka põhiseaduslikel institutsioonidel. Eeltoodut on vaja selleks, et tagada paindlikkus ja järjepidev kriisiülesannete täitmine ka olukordades, kus senisel objektil edasi tegutseda pole võimalik. 72  22.05.2025 Punkti 9 kohaselt tuleb määrata toimepidevuse tagamiseks vajalikud objektid, nende kaitse ja objektidel varjumise korraldus. Toimepidevuse tagamise üks osi on vajalike objektide ja seal tegutsemise turvalisus. Selle tagamiseks tuleb määrata objektid ja kavandada meetmed, mis tagavad objektide turvalisuse ja seal tegutsemise ka ohu muutumisel. Nimetatud meetmed hõlmavad nii ehituslikke, tehnilisi kui ka töökorralduslikke meetmeid objekti füüsilise kaitse tagamiseks. Seejuures tuleb neil objektidel, kus tegutseb kriisiülesandega ameti- ja töökohaga personal, määrata personali kaitse meetmed ja korraldus objektil varjumise korraldamiseks. Näiteks varjumiskoha loomine, ventilatsiooni väljalülitamine, ohuteavitus, varjumise läbiviimise korraldus jms. Nõuded, tingimused ja korra selle täitmiseks sätestab Vabariigi Valitsus käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel (vt lõike 8 seletust). Objektil tegutsemise turvalisus on toimepidevuse osa ja ETO tagada. Objektide turvalisuse tagamine tähendab nii objekti kaitse kui ka objektidel varjumise korralduse määramist. See hõlmab neil objektidel, kus tegutseb kriisiülesandega ameti- ja töökohaga personal, personali kaitse meetmete ja korralduse määramist objektil varjumise korraldamiseks. Näiteks varjumiskoha loomine, ventilatsiooni väljalülitamine, ohuteavitus, varjumise läbiviimise korraldus jms. Eelnõu sätestab vajaduse ETO-l korraldada oma personali turvalisuse tagamine, jättes nii varjumise meetmed kui ka korralduse ETO enda valida. Punkti 10 alusel tuleb määrata käesolevas seaduses ning käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatavas määruses sätestatud ülesannete täitmise korraldamiseks volitatud esindaja ning kontaktpunkt. Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksus ning põhiseaduslik institutsioon peavad täitma toimepidevuse tagamise ja objektikaitse nõudeid, arvestades käesolevas eelnõus või muus seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud erisusi. Kuna püsiv kriisiülesanne on ühtlasi ka elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamine ja elutähtsa teenuse osutamine nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda, peavad käesolevas paragrahvis ja selle alusel kehtestatud toimepidevuse tagamise nõudeid järgima nii elutähtsa teenuse korraldaja kui ka elutähtsa teenuse osutaja selles osas, mis ei ole reguleeritud teenuse toimepidevuse tagamist puudutavate sätete ja vastavate rakendusaktidega. Viitamine muule seadusele tähendab, et näiteks valdkonna eriseaduses võib sätestada toimepidevuse tagamisele ja valmiduse saavutamisele erisusi. Osas, mis ei ole eriseadusega reguleeritud, lähtutakse käesoleva eelnõuga kehtestatud toimepidevuse tagamise nõuetest. Lõiked 4 ja 5 täpsustavad, kellele asutused, ETOd ja KOVid oma kontaktandmeid edastavad. Elutähtsa teenuse osutajad esitavad kontaktandmed elutähtsat teenust korraldavale isikule; omavalitsusüksused Päästeametile kui regiooni tasandil kriisiolukorraks valmistumise eest vastutajale ning püsiva kriisiülesandega asutused ja põhiseaduslikud institutsioonid Riigikantseleile. Eraldi on sätestatud Riigikantselei õigus küsida Päästeametilt KOV kontakte ning ETKAdelt ETOde kontakte, see on vajalik selleks, et kriisiolukorra ajal tagada tõhus infoliikumine ning toetada Vabariigi Valitsust ja peaministrit olukorra lahendamiseks kiirete otsuste tegemisel. Lõike 6 kohaselt kohaldatakse toimepidevuse tagamise nõudeid püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalikus ulatuses ka sellise asutuse või isiku suhtes, kellele on volitatud püsiva kriisiülesande täitmine või täitmise tagamine avaliku halduse ülesandena. Püsiv kriisiülesanne on enne kriisiolukorda määratud ning selle täitmiseks peab isik ja asutus looma valmiduse. Seejuures ei välistata seaduses sätestatud valitsusasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse õigust volitada halduskoostöö seaduses sätestatud korras kriisiolukorra lahendamiseks ja 73  22.05.2025 lahendamise toetamiseks vajaliku ülesande täitmine muule asutusele või isikule. Käesoleva lõike eesmärk on tagada, et püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalikus ulatuses täidavad toimepidevuse tagamise nõudeid ka need, kes on volitatud iseseisvalt täitma kriisiolukorra lahendamiseks ja lahendamise toetamiseks vajalikke ülesandeid. Näiteks võib Sotsiaalkindlustusamet rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse ülesannete täitmise halduskoostöö seaduses sätestatud korras sõlmitud halduslepingu alusel üle anda füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi VRKS) kohaselt (§ 32 lõige 3). Samuti rakendub siin sätestatud nõue ka kohaliku omavalitsuse üksuse kriisiülesannetele, mille täitmise on kohaliku omavalitsuse üksus halduslepinguga volitanud juriidilisele isikule. Lõike 7 kohaselt peavad kõik püsiva kriisiülesandega asutused ja isikud ning põhiseaduslikud institutsiooni harjutama käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuete täitmist. Kui lõikes 3 sätestatakse, mida tuleb teha toimepidevuse tagamiseks, siis siinne säte kohustab tehtavat ka läbi harjutama, et kontrollida ja saada kindlus, kas lahendused toimivad. Näiteks kui asutus mõtleb läbi ja määrab isikute teavitamise korralduse, siis on vaja seda ka harjutada, et isikute teavitamine toimuks kiiresti ja isikud oleks selleks valmis. Seejuures erineb siin lõikes sätestatud harjutamise kohustus käesoleva seaduse §-s 17 reguleeritud õppuste korraldamisest, kuivõrd harjutamise nõue kehtestatakse ilma korralduse regulatsioonita. Seda seetõttu, et üldjuhul ei vaja harjutuse tegemine põhjalikku ettevalmistamist. Samas on alati võimalus rakendada õppuse korraldamise põhimõtteid, näiteks kui harjutatakse varuasukohta ümberpaiknemist, selle kasutuselevõttu ja seal tegutsemist. Lõikega 8 antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada toimepidevuse tagamisel valmidustasemete kasutamise, kehtestamise ja muutmise kord ning toimepidevuse tagamiseks vajaliku objekti ja alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitse tingimused ja kord (rakendusakti kavand lisatud). Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 6 paneb kohustuse mõelda toimepidevuse tagamiseks läbi ja määrata valmiduse saavutamise korraldus, vajaduse korral valmidustasemeid rakendades. Vabariigi Valitsuse määrus täpsustab eelnimetatud kohustuse täitmist, määrates asutused, kes peavad kavandama valmiduse saavutamise ja tagamise korralduse. Rakendusakti kavandi kohaselt peavad valmidustasemed kasutusele võtma Riigikantselei, ministeeriumid ja kriisiolukorra lahendamise eest vastutavad asutused, sealhulgas elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajad ja kohaliku omavalitsuse üksused. Ühtsed valmidustasemed võetakse kasutusele, et eelnimetatud asutused teeksid ettevalmistused kriisiaegse juhtimis- ja töökorralduse rakendamiseks ning oleksid ohu muutumisel igal ajal koordineeritult, kiiresti ja tulemuslikult valmis püsivate kriisiülesannete täitmiseks ja kriisiolukorra lahendamiseks. Lisaks kehtestab Vabariigi Valitsus tingimused ja korra toimepidevuse tagamiseks vajaliku objekti ja alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitseabinõude kohaldamiseks. Eeltoodu hõlmab senist RiKSist tulenevat riigikaitseobjektide kaitse korraldust, sätestades ka esmavajalike kaitseabinõude kohaldamise nõude kõigile toimepidevuse tagamiseks vajalikele objektidele, sealhulgas varjumise korraldamiseks objektil. Lõige 9 sätestab, et eelmise lõike alusel antav Vabariigi Valitsuse määrus on Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile ja kohtuasutustele soovituslik. 74  22.05.2025 § 19. Objektikaitse Eelnõu §-s 19 käsitletakse tsiviil- ja riigikaitseliseks kriisiks valmisoleku tagamiseks objektikaitse korraldamist ning objektide valvet ja kaitset, samuti objektide määramist alaliselt ja ajutiselt kaitstavateks olulise tähtsusega objektideks. Praegu kohaldub RiKSis sätestatud riigikaitseobjektide kaitse regulatsioon kindlaksmääratud objektide suhtes (st nende objektide suhtes, mis on määratud riigikaitseobjektiks). Kuna maa-ala, ehitise või seadme kaitse on asutuse toimepidevuse tagamise üks komponent, muutub eelnõu kohaselt ka objektikaitse iga püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku ülesandeks. Senised riigikaitseobjektid nimetatakse eelnõu kohaselt edaspidi alaliselt või ajutiselt kaitstavateks olulise tähtsusega objektideks ja nende kaitse tagamise nõuetes võrreldes RiKSiga muudatusi ei tehta. Olulise tähtsusega objektide jagunemine erinevatesse kategooriatesse reguleeritakse erinevalt RiKSi § 83 lõikest 2 Vabariigi Valitsuse määruses, kuna erinevate kategooriate objektide kaitsemeetmed ja nende rakendamise nõuded on juba RiKSi alusel reguleeritud Vabariigi Valitsuse määrusega (riigikaitseobjekti kaitse kord). Eelnõuga jäetakse objektide valvet reguleerivast paragrahvist välja ka säte, mille kohaselt võib objekti kaitsesse kaasata Kaitseväge ja Kaitseliitu KorSis sätestatud alustel ja korras (vt RiKSi § 87 lõige 5), sest Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamine reguleeritakse terviklikult KorSis. Lõike 1 kohaselt on objektikaitse sellise maa-ala, ehitise või seadme kaitse, mille ründamine, hõivamine, kahjustamine või hävitamine takistab märkimisväärselt võimet või toob kaasa võimetuse täita kriisiülesannet. Lõige 1 sätestab objektikaitse eesmärgi sarnaselt, nagu see on sätestatud RiKSi §-s 83. Võrreldes RiKSiga defineeritakse termini „riigikaitseobjekt“ sisu „objektikaitse“ ehk tegevuse ja ülesannete kaudu, muutes sellega objektide kaitse (selleks vajalikud tegevused ja ülesanded) toimepidevuse üheks osaks. Lõikes 2 täpsustatakse parema õigusselguse tagamiseks, et objektikaitse hõlmab nii objekti valvet kui ka objekti füüsiliseks kaitseks vajalike meetmete (edaspidi objektikaitse meetmed) rakendamist. Sellest põhimõttest lähtuti ka RiKSis sätestatud riigikaitseobjektide kaitse korraldamise regulatsiooni väljatöötamisel. Samuti sätestab eelnõu sarnaselt RiKSiga, et seaduses sätestatud alustel ja korras võib objektikaitsel rakendada politsei, Kaitseväe või Kaitseliidu valvet. Objektil rakendatakse politsei valvet, kui objekt on lisatud esmalt PPVSi § 3 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud politsei valvatavate objektide loetellu. Nende objektide valvamise viisid määrab siseminister PPVSi § 3 lõike 4 teise lause alusel käskkirjaga. Objektil võib rakendada Kaitseliidu valvet Kaitseliidu seaduses (edaspidi KaLS) sätestatud korras ning Kaitseväe valvet, kui objekt on määratud Kaitseväe julgeolekualaks. Kaitseväe julgeolekuala kehtestatakse KVKSi 6. peatükis sätestatud alustel ja korras. Kaitseväe julgeolekuala on Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 50 kohaselt Kaitseväe territoorium, Kaitseväe laevad, õhusõidukid ja muud sõidukid, aga ka territoorium, mille Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem on ajutiselt julgeolekualana määratlenud. Lõiked 3–6 vastavad RiKSi § 83 lõikes 3 ja § 84 lõigetes 2–4 sätestatule, millega reguleeritakse objektide määramist alaliselt või ajutiselt kaitstavateks olulise tähtsusega objektideks. Maa-ala, ehitise või seadme määrab alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks, alalise kaitse lõpetab ja objekti kategooria määrab Vabariigi Valitsus korraldusega. Maa-ala, ehitise või 75  22.05.2025 seadme määrab ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Sõjalise riigikaitse toimimisega seotud või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutatava maa-ala, ehitise või seadme määrab ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Eelnõuga ei muudeta senist olulise tähtsusega objektide määramise korda. Näiteks on Siseministeeriumi ülesanne hinnata avaliku korra tagamiseks olulise objekti või ka elutähtsa teenuse tagamiseks olulise objekti ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise vajadust (vt rakendusakti kavandit, milles reguleeritakse valitsusasutuste ülesanded samamoodi nagu kehtivas määruses17). Eelnõu kohaselt määratakse objekt jätkuvalt alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks üksikaktiga ehk seda teeb Vabariigi Valitsus korraldusega või minister käskkirjaga. Lõikes 7 sätestatakse volitusnorm, millega antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada määrusega kaitsemeetmed ja täpsemad tingimused alaliselt ja ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitse korraldamiseks. Rakendusakti kavand on lisatud eelnõu seletuskirjale. Objektikaitse tingimused loovad seotud asutustele ja isikutele ühtse ja tervikliku raamistiku, et kohaneda muutuva tegutsemiskeskkonnaga. Rakendusaktide kavandi (rakendusakti kavand lisatud) kohaselt käsitatakse toimepidevust ja objektikaitset ühtse tervikuna. Toimepidevuse tagamise ja objektikaitse keskmes on kõik need riskid, mis võivad häirida või lausa katkestada seotud asutuse ja isiku tegevuse ülesannete täitmisel nii iga päev kui ka kriisiolukorra ajal. Oluline on nimetatud riske teadvustada, neid maandada ning valmistuda ohu korral tegutsemiseks. Selleks, et ohu korral tagada organisatsiooni suutlikkus edasi tegutseda, hõlmavad valitsuse kehtestatavad nõuded ja kord vajadust hakata rakendama meetmeid toimepidevuse ja objektide turvalisuse tagamiseks, sealhulgas kohase valmiduse saavutamiseks. Jõustatav raamistik loob aluse, et seotud asutused ja isikud valmistuvad võrdväärselt, mõistavad üksteist ning suudavad ootamatutes olukordades otsustavalt ja koordineeritult tegutseda. Kriitiliseks teguriks on seejuures sellise valmiduse saavutamine, mis võimaldab tagada ülesannete täitmise ja koostöö erinevate osalistega. Lõike 8 kohaselt sätestatakse Vabariigi Valitsuse määruses: 1) alaliselt või ajutiselt kaitstavate olulise tähtsusega objektide kategooriad, kaitsemeetmed ja nende rakendamise kord, sealhulgas objekti ohutasemed ja nende muutmise kord; 2) alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti riskianalüüsi ja turvaplaani koostamise, kooskõlastamise, kinnitamise ja muutmise kord; 3) ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise kord ja ajutise kaitse tähtajad; 4) eelnõu § 130 lõikes 1 nimetatud isikuandmete töötlemise nõuded alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitseabinõude kohaldamisel ja isikuandmete säilitamise täpsem tähtaeg. Nimetatud lõike alusel antavasse Vabariigi Valitsuse määrusesse viiakse üle RiKSi alusel kehtestatud riigikaitseobjekti kaitse kord. Eelnõu väljatöötamisel ei ole kavandatud muudatusi olulise tähtsusega objektide kategoriseerimisel. Alaliselt või ajutiselt kaitstavad olulise tähtsusega objektid on võimalik jaotada Vabariigi Valitsuse määrusega ka edaspidi järgmistesse kategooriatesse: 17 Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määrus nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“, kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019033 76  22.05.2025 1) avaliku võimu organi kasutuses olev objekt – nende hulka kuuluvad Eesti Vabariigi toimimise seisukohast olulised riigiasutuste objektid. Kategooriasse kuuluvad objektid, milles asuvad strateegilise tasandi juhtimisega seotud asutused (näiteks Vabariigi Valitsuse hoone, Siseministeeriumi hoone jms), või muud hooned, mida kasutatakse strateegilise tasandi otsuste tegemisel või nende heakskiitmisel (näiteks Riigikogu hoone). Kategooria nimetuses on kasutatud KorSis kasutusel olevat terminit „avaliku võimu organ“; 2) elutähtsa teenuse osutamisega seotud objekt – sellesse kategooriasse kuuluvad objektid, mille ründamine võib olulisel määral kahjustada elutähtsa teenuse toimepidevust või põhjustada selle lakkamise; 3) avaliku korra tagamiseks oluline objekt, sealhulgas objekt, mille kahjustamise või hävitamisega kaasneb isikute elu ja tervise, rahvusliku kultuuripärandi ja ühiskonna turvatunde kahjustamise oht – tegemist on laia kategooriaga, kuhu kuuluvad objektid, mis on vajalikud avaliku korra tagamiseks. Tegemist on n-ö pehmete sihtmärkidega, mille ründamise eesmärk ei ole riigiasutuste ja ametnike vastane rünnak, vaid võimalikult suure inimkahju või varalise kahju tekitamine hirmutamise eesmärgil (s.o klassikaline terroristlik tegevus). Nende objektide korral ei ole kaitse korraldamisel oluline mitte niivõrd füüsilise kaitse miinimummeetmete rakendamine, kuivõrd riskianalüüsi ja turvaplaani koostamine ning tulenevalt ohutasemest täiendavate turvameetmete rakendamine. Selle kategooria eesmärk on ka hõlmata kõik muud objektid, mida võib olla vaja kaitsta ning mis ei mahu muude kategooriate alla (näiteks teeinfrastruktuur – sillad, tunnelid vms). Muu hulgas võivad selles kategoorias olla ka ehitised, milles hoitakse riigi tegevusvaru. Ühtlasi on ka selle kategooria objektikaitse meetmed ning vajaduse korral rakendatavad täiendavad turvameetmed sellised, mis võimaldavad piisavat universaalsust, tagades siiski objekti kaitse; 4) sõjalise riigikaitse toimimisega seotud objekt, sealhulgas riigikaitseline ehitis ehitusseadustiku tähenduses – kategoorias nimetatud objektidega on seotud erisused objektide projekteerimisel ja ehitamisel, mistõttu on vajalik nende eristamine eraldi kategooriana; 5) julgeolekuasutuse kasutatav objekt, sealhulgas julgeolekuasutuse ehitis ehitusseadustiku tähenduses – kategoorias nimetatud objektidega on seotud erisused objektide projekteerimisel ja ehitamisel, mistõttu on vajalik nende eristamine eraldi kategooriana; 6) siseturvalisuse tagamisega seotud objekt – siseturvalisuse tagamisega seotud objekti eristamine on vajalik tulenevalt objektide kaitsevajadusest, mis on seotud objektil toimuvaga (seal paikneva informatsiooni, relvastuse, erivahenditega jms). Sarnaselt kehtiva korraga eristatakse ka alaliselt kaitstaval olulise tähtsusega objektil rakendatavaid füüsilise kaitse nn miinimummeetmeid ning täiendavaid kaitsemeetmeid. Täiendavate kaitsemeetmete rakendamisel lähtutakse objekti ohutasemest ja turvaplaanist. Ohutasemete rakendamine on vajalik võimalike rünnete ennetamiseks ning nende tagajärgede minimeerimiseks. Ohutaseme kehtestamine annab võimaluse teha objektil ettevalmistusi, kui pädevate asutuste ohuhinnangute või muu info põhjal on teatud olukorras rünnaku toimumine oluliselt tõenäolisem kui varem. Ohutasemete kehtestamise eesmärk on teha rünnete ennetamiseks või nende tagajärgede minimeerimiseks muudatusi töökorralduses või lisada täiendavaid kaitsemeetmeid. Objektikaitse ettevalmistamiseks koostatakse sarnaselt kehtiva korraga kaks dokumenti: 1) riskianalüüs, milles kirjeldatakse võimalikke objekti ähvardavaid ründeid ja muid ohte, nende realiseerumise tõenäosust ja tagajärgi; 2) turvaplaan, kus on kirjas riskianalüüsist lähtudes objektil rakendatavad meetmed võimaliku ründe ennetamiseks, tõkestamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks. 77  22.05.2025 Nende dokumentide eesmärk on siduda võimalikku ohtu ning asutuse tegevuse eripära, sealhulgas võtta arvesse tehnilisi abinõusid, töökorralduslikke abinõusid ja objektikaitse meetmeid. Muu hulgas võib määrusega ette näha, et teatud kategooriasse kuuluva või teatud tunnustele vastava objekti suhtes ei kehti kõik nõuded (nt teatud objektide korral ei pea koostama riskianalüüsi või turvaplaani või koostatakse see lihtsustatud korras). Erinevalt RiKSi § 84 lõigetest 5 ja 6 sätestatakse määruse tasandil ka olulise tähtsusega objekti ajutise kaitse tähtajad, kuid muus osas asendab nimetatud määrus sisuliselt olemasoleva riigikaitseobjekti kaitse korra. Eelnõuga reguleeritakse isikuandmete töötlemine alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitsemeetmete rakendamisel Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“ §-s 71 sätestatu eeskujul. Eelnõuga tehakse muudatus, mille kohaselt ei saa määrata isikuandmete säilitamise täpsemat tähtaega enam objekti valdaja enda turvaplaanis, vaid see tähtaeg sätestatakse vastava kategooria objekti kohta Vabariigi Valitsuse määruses (vt eelnõu § 131 selgitust). 4. peatükk Kriisiolukord 1. jagu Kriisiolukorra kehtestamine § 20. Kriisiolukorra kehtestamine ja tekkimine Lõikes 1 sätestatakse, et kriisiolukorra kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega, et oleks õigusakti tasemel kirjas, millise õigusakti Vabariigi Valitsus peab andma, kui kriisiolukorra otsustab. Samuti peab olema otsuses kirjas, millise kriisiolukorraga on tegu – kas tsiviilkriisiga (§ 3 lõike 1 punkt 1) või riigikaitselise kriisiolukorraga (§ 3 lõike 1 punkt 2). Lõikes 2 sätestatakse ka RiKSis ja HOSis olev põhimõte, et kriisiolukorra otsustamiseks tuleb tugineda ametkondlikule hinnangule – mh ohuhinnangule. Asutusi, kes võivad Vabariigi Valitsusele vastavaid ohuhinnanguid oma pädevuse piires esitada, on mitu – Välisluureamet, Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi (eelkõige kaitseväeluure), Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Terviseamet, Riigi Infosüsteemi Amet. Kõik asutused, kelle valdkonnas võib leida aset sündmus, mis kvalifitseerub kriisiolukorraks või võib areneda kriisiolukorraks, sh selle lahendamiseks välja kuulutatud erikorraks, on pädevad tegema valitsusele oma valdkonna spetsiifikast lähtuvalt ohuprognoose ja andma ohuhinnanguid. Valitsusel on kohustus kaaluda talle esitatud teavet ja arvestada ka muud asjassepuutuvat, nt välispoliitilisi kaalutlusi, mis võivad kriisiolukorra üle otsustamisel tähtsust omada. Samuti tuleb arvestada kriisiolukorra üle otsustamisel olukorda lahendavate asutuste hinnanguid vajalike pädevuste ja volituste rakendamise ning täiendavate ressursside (isikud, vahendid, varud) kasutamise vajaduse kohta. Kriisiolukorra kindlaksmääramine toob kaasa meetmete rakendamise ja asutuste töökorralduste muutuse, samuti võib kaasa tuua isiku põhiõiguste ja -vabaduste piiramise, mistõttu eeldatakse otsuse tegemisel, et see põhineb riigi ohtude ja võimevajaduste kohta kogutud teabel ning arvestab tehtud riskianalüüse ja antud ohuhinnanguid. 78  22.05.2025 Lõike 3 kohaselt on Vabariigi Valitsusel kohustus hinnata § 3 lõikes 1 sätestatud kriisiolukorra põhjustanud asjaolusid ja sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimusi järjepidevalt. Kui langevad ära Vabariigi Valitsuse kriisiolukorra kehtestamise ajal olnud asjaolud või tingimused ning uusi asjaolusid või tingimusi, mis tingiks kriisiolukorra, ei esine, siis peab Vabariigi Valitsus kriisiolukorra lõpetama – valitsus saab seda teha sellise kriisiolukorra puhul, mis ei ole kehtestatud mobilisatsiooni, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra tõttu, kuna nimetatud olukordi ei kuuluta välja Vabariigi Valitsus. Lõike 4 eesmärk on näha Vabariigi Valitsusele ette kohustus hinnata riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamisel ja selle ajal sõjalise rünnaku ohtu Eestile või tema liitlastele, mis tingiks kriisiolukorra eesmärgina sellise ohu tõrjumiseks valmistumise. Seega tuleb ka sisekaitseoperatsiooni ajal hinnata ja võrrelda sellega sõjalise rünnaku tõenäosust ja mõju. Sõjalise rünnaku ohu korral on Eestile eluliselt oluline teha õigeaegseid ettevalmistusi, et Kaitsevägi saaks tõrjuda sõjalist rünnakut või osaleda teise riigi territooriumil kollektiivse enesekaitse operatsioonis ning Eesti saaks vastu võtta välisriigi relvajõud Eesti Vabariigi territooriumil rahvusvahelise sõjalise operatsiooni läbiviimiseks. Lõikes 5 sätestatakse Vabariigi Valitsuse teavitamiskohustus: Vabariigi Valitsusel on kohustus teavitada kriisiolukorra kehtestamisest ja selle aluseks olnud asjaoludest ning kriisiolukorra lõppemisest Riigikogu ja Vabariigi Presidenti, kuna neil põhiseaduslikel institutsioonidel on roll kriisiolukorra lahendamisel, eelkõige kui tekib vajadus erakorraline seisukord või sõjaseisukord välja kuulutada (lõige 6). Seega on oluline hoida nad infoväljas. Vabariigi Valitsusel ei ole eelnimetatud põhiseaduslike institutsioonide teavitamise kohustust, kui kriisiolukord loetakse automaatselt saabunuks erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamise tõttu. Lõige 6. Kriisiolukorra lahendamiseks võib välja kuulutada eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra. Säte loob selge seose §-dega 21, 23 ja 25, milles sätestatakse nende väljakuulutamise tingimused ja kord. Kõigi kolme erikorra väljakuulutamise tingimus on see, et olukorda ei ole võimalik lahendada ilma vastava erikorra ajaks ette nähtud juhtimisvolitusi rakendamata või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid kohaldamata Lõiked 7–10 käsitlevad juhtumeid, kui erikorra või tegevuste kogumi väljakuulutamisele ei eelnenud kriisiolukorda või on vaja hinnata selle jätkuvat kehtivust. Eriolukorra väljakuulutamisega loetakse alati tekkinuks kriisiolukord. Kriisiolukord võib olla piirkondlik, nii nagu on PSi § 87 punkti 8 järgi eriolukord. Kui riigis kehtib vastavalt PSi § 87 punktile 8 eriolukord riigi mõnes osas, siis on Vabariigi Valitsuse otsustada, kas kriisiolukord kehtib ainult eriolukorra piirkonnas või laiemalt, nt üle Eesti. See oleneb suuresti sellest, kas on vajalik kehtestada üle-eestilisi piiranguid või on tegu lokaalse sündmusega. Samas on ka põhjendamatu kehtestada kriisiolukord või eriolukord üle Eesti, kui olukorrast on mõjutatud eelkõige ühe piirkonna elanikud. Seega oleneb kriisiolukorra, sh selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorra piirkond lahendatava olukorra tõsidusest ning ka sellest, kas selle lahendamiseks on vaja kaasata ressurssi muudest Eesti piirkondades, kus nt eriolukorda ei ole kehtestatud (nt asjade sundkoormamiseks). Erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamisega loetakse alati tekkinuks riigikaitseline kriisiolukord. Mobilisatsiooni käigus tagatakse Kaitseväe sõjaaja üksuste valmisolek sõjaliseks tegevuseks ning demobilisatsiooni tulemusena viiakse Kaitseväe sõjaaja üksused mobilisatsioonile eelnenud valmisolekusse (vt eelnõu § 28 selgitus). Mobilisatsiooni 79  22.05.2025 väljakuulutamisega loetakse riigikaitseline kriisiolukord tekkinuks üksnes juhul, kui on täidetud § 3 lõikes 3 sätestatud tingimused, ning demobilisatsiooni ajal kehtib riigikaitseline kriisiolukord edasi üksnes juhul, kui on täidetud § 3 lõikes 3 sätestatud tingimused. Mõlemad on Vabariigi Valitsuse diskretsioonotsused. Mobilisatsiooni võib välja kuulutada ka rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks sellisel juhul, kui Eesti Vabariiki sõjaline oht niivõrd ei ähvarda, et oleks täidetud kõik § 3 lõikes 3 sätestatud tingimused. Sõjategevuse lõppemise korral demobilisatsiooni korraldades aga ei pruugi riiki ähvardavad ohud olla täielikult kõrvaldatud, nt võib jätkuvalt olla ohus põhiseaduslike institutsioonide toimimine ning kõik § 3 lõikes 3 sätestatud tingimused võivad olla veel mõnda aega täidetud. Vabariigi Valitsus peab eelnõu § 20 lõike 3 kohaselt kriisiolukorra ajal järjepidevalt hindama eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatud asjaolusid ja sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimusi, teavitama nende muutustest asjaomaseid isikuid ja asutusi ning otsustama kriisiolukorra lõpetamise, kui neid asjaolusid ja tingimusi enam ei esine. Kui valitsus demobilisatsiooni ajal kriisiolukorda ei lõpeta, on järelikult kriisiolukorra tinginud asjaolud ja tingimused alles. Eelnõu § 166 lõike 2 kohaselt teeb õiguskantsler järelevalvet selle üle, kas kriisiolukorra lõpetamata jätmine on õiguspärane. Ulatuslik sündmus Kriisiolukord, sh Eriolukord Erakorraline Sõjaseisukord („hädaolukord“) – kõrgendatud seisukord ei ole TsiRkS ei kaitsevalmidus reguleeri lahendamist Praktilised näited Nakkuspuhang, Enamasti Ulatuslik Suuremahulised ja Sõjaline rünnak ohtlik loomataud, üleriigilise mõjuga tööstusõnnetus; pikaajalised Eesti või mõne teise ulatuslik pääste- või sündmused: ulatuslik pikaajaline vägivaldsed NATO liitlasriigi politseisündmus, ulatuslik epideemia, elektrikatkestus, rahutused, vastu küberintsident, ulatuslik mille mõjul on vägivaldsed ründed CBRN juhtum, elektrikatkestus, oht katkenud teised kriitilise taristu ja elutähtsa teenuse põhiseaduslikule olulised teenused riigikaitseobjektide katkemine jms korrale, sõjalise vastu, terrorism rünnaku oht Kes otsustab Lahendamise eest Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus Riigikogu Riigikogu või rakendamise üle? vastutavad asutused Vabariigi President Kas on rakendatav Jah Jah Ei, ainult Ei, ainult Ei, ainult sõjalises nii tsiviilkriisis kui tsiviilkriisis mittesõjalises kriisis ka riigikaitselise riigikaitsekriisis kriisiolukorra ajal? Kas ohu korral Jah Jah Ei, ainult pärast Jah Jah saab rakendada ka sündmust ennetamiseks? Millistel Kui sündmuse Kui asutuse) Kui olukorra Kui olukorra Kui käivitatud on tingimustel tekkimine on vajavad lahendamiseks või ennetamiseks või NATO artikkel 5, rakendatakse? tõenäoline või lahendamiseks või mõjude lahendamiseks või Kaitseväe juhataja sündmus on vahetu ohu korral leevendamiseks on mõjude sõjalisest nõuandest toimunud olukorra vaja rakendada leevendamiseks on ja (eriseaduste, ennetamiseks või piiravaid meetmeid vaja rakendada julgeolekuasutuste kriisiplaani alusel) mõjude (nt inimeste erikorrast või liitlaste leevendamiseks põhiõiguste ja - tulenevaid ohuhinnangust piiravaid meetmeid vabaduste juhtimisvolitusi lähtuvalt, kui või TsiRkS piiramine) ja/või rakendada Kaitseväel on juhtimiskorraldust piiravaid meetmeid vajadus kasutada surmavat jõudu Milliste seaduste Eriseadused, nt TsiRkS ja TsiRkS ja TsiRkS ja TsiRkS ja alusel PäästeS, NETS, eriseadused eriseadused eriseadused eriseadused lahendatakse? JAS, KorS, KÜTS, KVTS, KKS jt Kes olukorda Asutuse juht Peaminister juhib Peaminister juhib Peaminister juhib Peaminister juhib juhib? olukorda, Vabariigi olukorda, Vabariigi olukorda, Vabariigi olukorda, Kaitseväe Valitsuse määratud Valitsuse määratud Valitsuse määratud juhataja juhib asutus/asutused asutus/asutused asutus/asutused sõjalist juhib/juhivad juhib/juhivad juhib/juhivad operatsiooni, teised lahendamist lahendamist lahendamist Vabariigi Valitsuse (kriisiplaani alusel) (kriisiplaani alusel) (kriisiplaani alusel) määratud asutused juhivad muude sündmuste 80  22.05.2025 lahendamist (kriisiplaani alusel) Kellel on õigus TsiRkS alusel Kriisiolukorra juht Kriisiolukorra juht Kriisiolukorra juht Kriisiolukorra juht anda korraldusi asutuse või isiku (peaminister), (peaminister), (peaminister), (peaminister), olukorra kriisiplaani lahendamise eest lahendamise eest lahendamise eest Kaitseväe juhataja lahendamiseks? Sh käivitamisel vastutav asutus, vastutav asutus vastutav asutus, kui vastutav täidesaatva Kaitseväe juhataja Kaitseväe juhataja asutus ei tee õigel riigivõimu asutuselt (riigikaitselise (riigikaitselise aajal vajalikke täidesaatva kriisiolukorra ajal) kriisiolukorra ajal) otsuseid? riigivõimu asutustele või olenevalt olukorrast vastavalt eriseadustele Valmidustasemed: Alpha Bravo Charlie Delta Joonis 7. Kriisiolukorra ja erikordade suhe 2. jagu Eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra väljakuulutamine ning lõpetamine 1. jaotis Eriolukorra väljakuulutamine ja lõpetamine § 21. Eriolukorra väljakuulutamine PSi § 87 punkti 8 kohaselt on Vabariigi Valitsuse pädevuses kuulutada välja eriolukord kas kogu riigis või mõnes piirkonnas. Eriolukorra võib välja kuulutada loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust põhjustatud olukorra lahendamiseks. Eriolukorra väljakuulutamise peab tingima asjaolu, et nimetatud olukorda ei ole võimalik lahendada ilma eelnõus esitatud eriolukorra ajaks ette nähtud juhtimisvolitusi rakendamata ning isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiramata. Eriolukord kuulutatakse välja eelkõige siis, kui sündmus on juba juhtunud – kuna PS sätestab selgelt, et eriolukorra väljakuulutamiseks peab olema tegu loodusõnnetusega, katastroofiga või nakkushaiguse levikuga, mitte üksnes ohuga nende tekkeks. Eriolukord võimaldab kasutada lisameetmeid võrreldes tavapärase sündmustele reageerimisega. Nakkushaigusena mõistetakse nakkushaigust NETSi tähenduses. Nakkushaigus on haigus või haigustunnusteta kandlusseisund, mis on põhjustatud nakkustekitaja sattumisest organismi ja mis levib või mille puhul on alust oletada levikut inimeselt inimesele või loomalt inimesele otseselt või kaudselt. Eriti ohtlik nakkushaigus on NETSi kohaselt suure nakatuvusega haigus, mis levib kiiresti ja ulatuslikult või mille kulg on raske või eluohtlik. NETS määrab eriti ohtlikeks nakkushaigusteks katku, koolera, kollapalaviku, viiruslikud hemorraagilised palavikud ja tuberkuloosi. Nakkushaigus on ka loomataud veterinaarseaduse tähenduses. Katastroofi termin on esitatud eelnõu § 2 lõikes 2. Nt kui massiline sisseränne toob kaasa olukorra, mis põhjustab tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises või ohustab vahetult inimeste elu ja tervist või põhjustab suure varalise, majandusliku või keskkonnakahju, – saab sellise olukorra lahendamiseks kuulutada välja ka eriolukorra. Esimest korda taasiseseisvunud Eesti ajaloos kuulutas Vabariigi Valitsus Eestis välja eriolukorra 12.03.2020. Eriolukord kehtis kuni 17.05.2020. Eriolukord kuulutati välja COVID- 19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 pandeemilise leviku tõttu. Põhjused, miks Vabariigi Valitsus eriolukorra välja kuulutas, olid järgmised: tõkestada COVID-19 edasist levikut Eestisse ja Eestis, tagada tervishoiusüsteemi toimetulek COVID-19 tõrje ja raviga, 81  22.05.2025 tagada inimeste toimetulek COVID-19-st tulenevate kaudsete mõjudega ning tagada Eesti majanduse võimalikult normaalne toimimine. Eriolukord kehtis kuni 17.05.2020, alates 18. maist säilitati osa põhiõiguste piiranguid NETSi ja riigipiiri seaduse (edaspidi RIPS) alusel. § 22. Eriolukorra lõpetamine Kui eriolukorra väljakuulutamise tinginud asjaolud on ära langenud, peab Vabariigi Valitsus eriolukorra lõpetama. Näiteks kui olukorra lahendamiseks ei ole vaja enam kasutada eelnõus toodud juhtimiskorraldust, meetmeid, võimeid, vahendeid ja varusid.. Sündmuse lahendamine võib jätkuda eriseaduse järgi (nt NETS). 2. jaotis Erakorralise seisukorra väljakuulutamine ja lõpetamine § 23. Erakorralise seisukorra väljakuulutamine Paragrahv § 23 reguleerib erakorralise seisukorra väljakuulutamist. Lõike 1 järgi kuulutatakse erakorraline seisukord välja põhiseaduslikku korda ähvardavast ohust põhjustatud olukorra lahendamiseks, kui olukorda ei ole võimalik lahendada ilma erakorralise seisukorra ajaks ettenähtud juhtimisvolitusi või põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid rakendamata ning puudub alus eelnõus sätestatud sõjaseisukorra väljakuulutamiseks. Erakorralise seisukorra väljakuulutamise ettepaneku tegemiseks ja väljakuulutamiseks tuleb tuvastada, kas: 1) esineb oht põhiseaduslikule korrale; 2) ei esine sõjaseisukorra väljakuulutamise aluseid; 3) esineb vajadus erakorralise seisukorra juhtimisvolituste rakendamiseks või erakorralise seisukorra ajaks ettenähtud meetmete rakendamiseks. Kehtiva ErSSi § 3 kohaselt võib põhiseaduslikku korda ähvardav oht tuleneda: 1) Eesti põhiseadusliku korra vägivaldse kukutamise katsest; 2) terroristlikust tegevusest; 3) vägivallaga seotud kollektiivsest surveaktsioonist; 4) ulatuslikust vägivallaga seotud isikugruppide vahelisest konfliktist; 5) Eesti Vabariigi mõne paikkonna vägivaldsest isoleerimisest; 6) vägivallaga seotud pikaajalistest massilistest korratustest. Võrreldes kehtiva ErSSiga on eelnõus loobutud seaduse tasandil põhiseaduslikku korda ähvardavat ohtu põhjustavate tegevuste näitlikustatud loetlemisest. Igasugused loetelud kätkevad ohtu, et see ei taga kõigi võimalike ohuolukordade ilmnemisel kiiret tegutsemist, sest loetelust ei leita tegevuseks otsest õiguslikku alust. Erakorralise seisukorra väljakuulutamisel on määrava tähtsusega põhiseadusliku korra mõiste tõlgendamine, milline konkreetne tegevus põhiseaduslikule korrale ohu põhjustas, ei ole relevantne. Põhiseaduslik kord on määratlemata õigusmõiste18. Määratlemata õigusmõistete kasutamine on õigustatud, kui tegeliku elu situatsioonide rohkust ei ole võimalik või otstarbekas täpselt 18 Määratlemata õigusmõiste on õigustehniline vahend, mille puhul seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes, delegeerides normi täpsustamise seaduse rakendajale (RKPJKo 3-4-1-5-05, 16). 82  22.05.2025 kirjeldada ning tegemist on valdkonnaga, kus olukord on pidevas muutumises. Riigikaitse valdkonnas on riiki ähvardavad sisemised ja välised ohud muutlikud. Suurema abstraktsusastmega põhiseaduslikku korda ähvarda ohu määratlus võimaldab kehtestatud regulatsiooni piires paremini põhiseaduslikel institutsioonidel kaalutleda, kas ohu tõrjumiseks on vaja erakorraline seisukord välja kuulutada või mitte. Näiteks põhiseadusliku korra mõiste tõlgendamise teel on võimalik erakorraline seisukord kuulutada välja ka hübriidsete ohtude puhul, kus selge piiri tõmbamine sisemiste ja väliste ohtude vahel on keeruline. Määratlemata õigusmõiste kasutamisel ei ole tegemist ettenähtavuse põhimõtte rikkumisega, kuid termini ebaselgust on võimalik ületada tõlgendamise teel.19 Kuna määratlemata õigusmõiste on seadusandja loodud, tuleb seda selgitada seadusandja juhiste ja eesmärkide abil.20 Põhiseadusliku korra ja sellele esineva ohu selgitamisel saab lähtuda muu hulgas õiguskirjanduses esitatust ja varasemast Riigikohtu ning Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikast või tuletada konkreetsest kontekstist. Põhiseaduslik kord on keskne instituut inimväärikuse ja põhiõiguste tunnustamisel. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on põhiseaduslik kord avatud järgmiselt: „Põhiseadusliku korrana mõistetakse riigi suveräänsust (st iseseisvust ja sõltumatust), konstitutsionaalseid põhimõtteid ning põhiseaduslike institutsioonide toimimise olulisi tingimusi. Põhiseaduslik kord on osa avalikust korrast […]. Iseseisvusena käsitatakse riigi eksisteerimist eraldiseisva riigina ning keeldu muuta Eestit mõne riigi osaks. Sõltumatus tähendab, et ükski välisriik ei saa anda Eestile kohustuslikke juhiseid ja nende täitmist kontrollida muul juhul, kui Eesti on seda ise vabatahtlikult sõlmitud välislepinguga lubanud. Konstitutsionaalseteks põhimõteteks on eelkõige demokraatia, õigusriigi, vabariigi, rahvusriigi, võimude lahususe ja tasakaalustatuse, inimväärikuse ning põhiõiguste ja vabaduste austamise põhimõtted.“.21 Eeltoodust lähtuvalt võib lugeda, et põhiseaduslikku korda ähvardav oht eksisteerib olukorras, kus riigi eksistents või tema aluspõhimõtted (suveräänsus, rahvusriik, demokraatia, õigusriik jne) on ohustatud. Põhiseaduslikku korda ähvardav oht tuleb iga kord määratleda, st seostada konkreetsete eluliste asjaoludega, ning põhjendada piisavalt põhjalikult, kuidas otsusetegija mõistet selgitab. Lõikes 2 sätestatakse vastavalt PSis toodule, et erakorraline seisukord kuulutatakse välja kuni kolmeks kuuks. Võrreldes kehtiva õigusega sätestatakse eelnõus, et Riigikogu võib põhjendatud vajaduse korral erakorralist seisukorda pikendada kuni kolm kuud korraga. Seega erakorralise seisukorra pikendamise eelduseks on põhjendatud vajadus ning pikendamine ei toimu automaatselt. Pikendamine eeldab samasugust otsustusprotsessi, mis eelnes erakorralise seisukorra väljakuulutamisele. Selleks on kindlasti jätkuv oht põhiseaduslikule korrale ning vajadus rakendada erakorralise seisukorra lahendamiseks ettenähtud meetmeid ja volitusi. Samuti tuleb Vabariigi Valitsusel või presidendil teha Riigikogule ettepanek erakorralise seisukorra pikendamiseks, järgides sama protseduuri, mis on ette nähtud erakorralise seisukorra väljakuulutamisel (presidendi või valitsuse poolt ettepaneku esitamine, Riigikogus ettepaneku heakskiitmine). 19 RKPJKo 3-4-1-4-01, p 17. 20 RKPJKo 13.06.2005, 3-4-1-5-05, p 16; 26.11.2007, 3-4-1-18-07, p 29. 21 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 129 kommentaarid, punkt 3. Kättesaadav: https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=142&p=129 83  22.05.2025 Sarnaselt PSi §-s 129 sätestatuga on ka eelnõu lõikes 3 reguleeritud, et erakorraline seisukord kehtib kogu riigis. Erikorra väljakuulutamine kogu riigis on sisuliselt põhjendatud, kuna olukord puudutab kõigi riigiasutuste tegevust ja riigi toimimist ning kogu ühiskonna korraldust. § 24. Erakorralise seisukorra lõpetamine Paragrahv § 24 sätestab erakorralise seisukorra lõpetamise. Eelnõu kohaselt lõpetatakse erakorraline seisukord kahel juhul: 1) erakorralise seisukorra väljakuulutamise alused on ära langenud või 2) kuulutatakse välja sõjaseisukord. PS ei käsitle erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra lõpetamise pädevust ja korraldust. Erakorralise seisukorra lõpetamise menetluslikud sätted puuduvad ka kehtivas õiguses. Kuna erakorralise seisukorra saab kehtestada PSi § 129 kohaselt üksnes kolmeks kuuks, siis lõpeb erakorraline seisukord automaatselt kolme kuu möödumisel, kui erakorralist seisukorda ei pikendata. ErSSi §-s 16 on sätestatud, et sõjaseisukorra väljakuulutamisel loetakse erakorraline seisukord lõppenuks. Seega on tegemist juhtumitega, kus erakorraline seisukord lõpeb automaatselt. Eelnõuga säilitatakse ErSSi § 16 põhimõte, et sõjaseisukorra väljakuulutamisel loetakse erakorraline seisukord lõppenuks (lõige 3). Kuigi PSi § 131 lõige 2 mainib erakorralise seisukorra lõppemist, ei käsitle ei PS ega ErSS erakorralise seisukorra lõpetamise pädevust. PSi § 106 lõike 1 kohaselt ei saa erakorralise seisukorra kehtestamist ja lõpetamist ka rahvahääletusele panna. Regulatsiooni eesmärk „on õigustatud kõigepealt praktilistel kaalutlustel, sest loetletud probleemid nõuavad üldjuhul operatiivset otsustamist ja toimimist. Teiseks ja ehk peamisekski põhjuseks on vajadus vältida populismi ja rahva hetkemeeleolude ja ajutiste raskuste fataalset mõju“. Erakorralise seisukorra lõpetamise pädevuse küsimus kerkib teravamalt üles juhul, kui erakorralise seisukorra väljakuulutamise alus langeb ära enne kolme kuu möödumist. Lähtudes õiguslikust actus contrarius üldpõhimõttest, mille kohaselt on muutva või tühistava õigusakti andmise pädevus algse õigusakti andnud organil, ja tõlgendades PSi süstemaatiliselt, saab asuda seisukohale, et erakorralise seisukorra lõpetamine on Riigikogu pädevuses. ErSS ei täpsusta, kes ja kuidas seirab erakorralise seisukorra väljakuulutamise tingimuse jätkuvat olemasolu ning kes esitab erakorralise seisukorra lõpetamise ettepaneku. Kuivõrd erikordade väljakuulutamise eesmärk on pöörduda võimalikult kiiresti tagasi tavapärase elukorralduse juurde ning proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt peab erakorralise seisukorra viivitamata lõpetama, kui lakkavad olemast põhjused, mis erikorra väljakuulutamise tingisid, siis reguleeritakse eelnõus erakorralise seisukorra lõpetamine enne olukorra lõppemise tähtpäeva saabumist. Lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsus kohustatud hindama erakorralise seisukorra väljakuulutamise põhjustanud asjaolusid järjepidevalt ning edastama teabe muutunud asjaolude kohta asjaomastele asutustele ja isikutele, kelleks on muu hulgas Vabariigi President, Riigikogu esimees ja asjaomaste Riigikogu komisjonide esimehed. Eelnõu § 123 lõikest 3 tuleneb valitsusasutuste kohustus edastada oma valduses olevaid ohuhinnanguid ja muud tsiviilkriise ja riigikaitset puudutav teavet Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, Vabariigi Presidendile, Riigikogu esimehele ja asjaomastele Riigikogu komisjonidele, kui see on vajalik kriisiolukorraks valmistumiseks või selle lahendamiseks, kui selle teabe väljastamist või teabele juurdepääsu õigust ei ole muu õigusaktiga piiratud. Samasisuline säte on seni JASi § 10 lõige 2, mis tunnistatakse eelnõuga kehtetuks. 84  22.05.2025 Eelnõu kohaselt kohaldatakse erakorralise seisukorra lõpetamisele selle väljakuulutamisega sarnast korda. Lõike 2 kohaselt otsustab Riigikogu Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse ettepanekul viivitamata erakorralise seisukorra lõpetamise, kui erakorralise seisukorra väljakuulutamise põhjustanud asjaolud on ära langenud. Riigikogu on seotud Vabariigi Valitsuse või presidendi ettepanekuga ning omaalgatuslikult erakorralist seisukorda lõpetada ei saa. Lõike 3 kohaselt loetakse sõjaseisukorra väljakuulutamisega erakorraline seisukord lõppenuks. 3. jaotis Sõjaseisukorra väljakuulutamine ja lõpetamine § 25. Sõjaseisukorra väljakuulutamine Paragrahv § 25 reguleerib sõjaseisukorra väljakuulutamist. Eelnõu kohaselt on sõjaseisukorra väljakuulutamise tingimused järgmised: 1) tegemist on Eesti riigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud relvastatud rünnakuga või sellega samaväärse rünnakuga või agressiooniga ja 2) esineb vajadus sõjaseisukorra juhtimisvolituste rakendamiseks või sõjaseisukorra ajaks ettenähtud meetmete rakendamiseks. PS ja RiKS ei määratle, millist olukorda tuleks lugeda sõjaseisukorraks ning millised tingimused peavad sõjaseisukorra väljakuulutamiseks esinema. Sõjaseisukord ei ole võrdsustatav relvakonfliktiga, kuigi võib seda hõlmata, kuna sõjaseisukorra väljakuulutamise järel ei ole täidesaatev riigivõim kohustatud sõjategevust alustama. Sõjaseisukorra väljakuulutamise järel tekib Kaitseväel õigus otsustada sõjalise jõu laiaulatuslikuma kasutamise üle.22 Nüüdisajal välditakse terminit „sõda“, selle asemel kasutatakse rahvusvahelises õiguses pigem agressiooni, relvastatud rünnaku, relvakonflikti termineid, sest üldjuhul säilivad nimetatud olukordades riikide vahel kontaktid. PSist tulenevalt ei saa loobuda sõjaseisukorra mõiste kasutamisest, kuid seda saab selgitada nüüdisaja rahvusvahelisest humanitaarõigusest ja riikide praktikast lähtuvalt. Sätte eesmärk on eristada sõjaseisukorda erakorralisest seisukorrast, kuivõrd vastav üldine eristatus tuleneb PSi §-dest 128 ja 129. Erakorraline seisukord kuulutatakse välja Eesti põhiseaduslikku korda (riigi aluspõhimõtteid) ähvardava ohu korral (vt eelnõu § 23 selgitus). Eelnõu järgi kuulutatakse sõjaseisukord välja, kui esineb oht Eesti riigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu – oht riigi eksistentsile ja rahva säilimisele. Oht võib tuleneda sõjalisest relvastatud rünnakust või selle ohust. Rahvusvahelises humanitaarõiguses on rünnaku mõiste ja rünnaku kohaldamise ulatus avatud 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta23 (edaspidi I lisaprotokoll) artiklis 49. Rünnak tähendab vastaspoole vastu suunatud vägivallategusid nii pealetungil kui ka kaitses ja kõnealust määratlust kohaldatakse rünnakutele mis tahes territooriumil, sealhulgas konfliktiosalisele kuuluval, kuid vastaspoole kontrollitaval territooriumil toimuvate rünnakute puhul. Rünnakut võib käsitada nii kitsamas 22 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 128 kommentaarid, punktid 3 ja 5. Kättesaadav: https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=141&p=128 23 12. augusti 1949. a Genfi konventsioonide 8. juuni 1977. a (I) lisaprotokoll rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta. RT II, 1999, 21, 121. 85  22.05.2025 kui ka laiemas tähenduses. Igas konkreetses situatsioonis jääb rakendaja tõlgendada ja põhjendada rünnaku olemasolu ja selle ulatus. Sõjaseisukord võidakse välja kuulutada ka siis, kui esineb relvastatud rünnakuga samaväärne rünnak, sest traditsioonilise relvastatud rünnaku toimumise asemel on tõenäolisem sellega samaväärne rünnak muude vahenditega või mitteriiklike osaliste poolt. Nüüdisajal ei toimu ründed üksnes konventsionaalses keskkonnas, vaid ka tavatus sõjapidamise keskkonnas (nt küberruum). Ründeid pannakse toime lisaks tavapärastele sõjarelvadele ka muude vahenditega (nt info- ja telekommunikatsioonivahendid), mis toovad kaasa ohu riigi julgeolekule. Relvastatud rünnakuga samaväärne rünnak võib olla ka näiteks rünne teise kollektiivse enesekaitsega hõlmatud riigi vastu, mida Eesti tunnistab kui rünnakut oma riigi vastu, nt rünnak Läti vastu. Sõjaseisukorra väljakuulutamise põhjus võib olla ka agressioon. Agressiooni on eelnõus eraldi nimetatud, kuivõrd ka PS sätestab agressiooni korral erisused sõjaseisukorra väljakuulutamisele. Agressiooni toimumine ei ole üldjuhul ootamatu, vaid sellele eelneb situatsiooni pingestumine. Sellisel juhul võib otsuse teha Riigikogu (lõige 1). Vabariigi Presidendi pädevus on seotud eelkõige vahetu relvastatud rünnakuga, mis ei jäta Riigikogule aega reageerimiseks.24 PSi ja kõnesoleva eelnõu tähenduses on agressiooni toimumisel kahesugune õiguslik tagajärg. Esiteks tähendab see Eesti riigiõiguse seisukohast sõjaseisukorra väljakuulutamist ning sellega kaasnevate piirangute kehtestamist. Teiseks, agressiooni toimumisel on ka rahvusvahelise õiguse seisukohast tähendus ehk see tähendab Kaitseväe õigust kasutada jõudu teise riigi vastu (seda ka ründava riigi territooriumil). Terminit „agressioon“ tuleb defineerida vastavalt kehtivale rahvusvahelisele õigusele. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) põhikiri kasutab küll terminit „agressiooniakt“, kuid ei defineeri seda, vaid seab riigi enesekaitseõiguse eeltingimuseks „relvastatud rünnaku“ olemasolu. Agressiooni termini selgitamisel saab lähtuda ÜRO Peaassamblee 1974. a resolutsioonis nr 3314 (XXIX) „Agressiooni määratlemine“ sätestatud tingimustest, kuid peab arvestama, et tegemist ei ole õiguslikult siduva dokumendiga ning rahvusvahelises õiguses võib „agressiooni“ sisu aja jooksul muutuda.25 Resolutsiooni nr 3314 (XXIX) kohaselt on agressioon ühe riigi poolt sõjalise jõu kasutamine teise riigi suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu või muul viisil, mis on vastuolus ÜRO põhikirjaga. Järgnevates punktides nimetab viidatud resolutsioon agressiooniakte – nt sõjaline blokaad, sõjaline okupatsioon, relvaliikide kasutamine teise riigi vastu jne. Muu hulgas nimetab artikkel 3(g) agressiooniaktiks ka juhtumit, mil relvastatud grupid, irregulaarsed üksused, palgasõdurid, kes on saadetud riigi poolt või tegutsevad riigi nimel ning panevad toime teise riigi relvajõudude vastu tegusid, mis on kõnealuses definitsioonis nimetatud. Nimetatud ÜRO Peaassamblee resolutsioonis esitatud näited agressiooniaktide kohta ei ole ammendavad. Termineid „agressioon“ ja „relvastatud rünnak“ võib tõlgendada PSi kontekstis samatähenduslikena, kuivõrd Riigikogul kui kõrgemail rahva esindusel on üldjuhul pädevus sõjaseisukorra väljakuulutamiseks. Üksnes erakorralisel juhtumil, kus rünnak Eesti Vabariigi vastu on ootamatu ja vahetu, saab sõjaseisukorra kuulutada välja ka Vabariigi President. Rahvusvahelise õiguse seisukohast peetakse agressiooni mõistet laiemaks kui relvastatud 24 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 128 kommentaarid, punkt 20. Kättesaadav: https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=141&p=128 25 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 128 kommentaarid, punkt 19. Kättesaadav: https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=141&p=128 86  22.05.2025 rünnaku oma26. See tähendaks, et teatud agressiooniaktide toimepanemisel võib riik reageerida küll riigisiseselt, vastavalt oma õigusele, kuid ei või agressiooni tõrjuda teise riigi territooriumil. Viimast võiks ta teha ainult juhul, kui agressioon on ka relvastatud rünnak ÜRO põhikirja art 51 tähenduses. Rahvusvahelise praktika kohaselt ei ole siiski võimalik üheselt ütelda, kust jookseb täpne piir kahe kontseptsiooni vahel. Õigusselguse huvides on eelnõu lõikes 1 toodud eraldi esile Riigikogu õigus ka agressiooni korral sõjaseisukord välja kuulutada ning lõikes 2 täpsustatud, et agressiooni korral on seesugune õigus presidendil. Mobilisatsiooni võib välja kuulutada paralleelselt sõjaseisukorraga või ka varem. PSi kohaselt on nii erakorralise seisukorra kui ka sõjaseisukorra väljakuulutamiseks vaja demokraatliku legitimeeritud seadusandja – Riigikogu – eelnevat sellekohast otsust. PSi § 128 lõike 1 kohaselt kuulutab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, Eesti vastu suunatud agressiooni korral kuulutab sõjaseisukorra välja Vabariigi President, ootamata ära Riigikogu otsust (PSi § 128 lõige 2). Õigusselguse eesmärgil korratakse eelnõu lõikes 1 PSi §-s 128 sätestatut. Seejuures on oluline panna tähele, et Riigikogul ei ole PSi järgi diskretsiooniõigust – presidendilt sõjaseisukorra väljakuulutamise ettepaneku saamisel on Riigikogu kohustatud selle välja kuulutama. Erakorralise seisukorra väljakuulutamise ettepaneku saab esitada lisaks presidendile ka Vabariigi Valitsus ning ettepaneku menetlemisel on Riigikogul kaalutlusõigus ning võimalus jätta ettepanek rahuldamata (PSi § 129). PSi tõlgendades tähendab see, et sõjaseisukorra väljakuulutamisel peab tegemist olema sellise olukorraga, mis on ilmne ja kus on vaja rakendada sõjaseisukorraks ettenähtud juhtimisvolitusi ja piiravaid meetmeid. Riigikogu saab erinevalt erakorralisest seisukorrast sõjaseisukorra välja kuulutada lihthäälteenamusega, st rahvasaadikute poolset laiapõhjalist arutelu ei ole olukorra tõsidusest tulenevalt peetud enam vajalikuks. Lõike 3 kohaselt kehtib sõjaseisukord kogu riigis nagu erakorralise seisukorra puhul, mis on põhjendatud, kuna sõjaseisukorra väljakuulutamisega kaasnevad pädevused ja volitused puudutavad kõigi riigiasutuste tegevust ja riigi toimimist ning kogu ühiskonna korraldust. § 26. Sõjaseisukorra lõpetamine Paragrahv § 26 reguleerib sõjaseisukorra lõpetamist. Lõike 1 järgi hindab Vabariigi Valitsus sarnaselt erakorralise seisukorraga sõjaseisukorra väljakuulutamise põhjustanud asjaolusid järjepidevalt ning teavitab nende muutustest asjaomaseid isikuid ja asutusi. Lõike 2 järgi otsustab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul viivitamata sõjaseisukorra lõpetamise, kui lakkavad olemast põhjused, mis sõjaseisukorra väljakuulutamise tingisid. Sõjaseisukorra lõpetamise aluseks on asjaolu, et enam ei ole vaja rakendada sõjaseisukorra lahendamiseks ettenähtud abinõusid. Riigikogu on seotud presidendi ettepanekuga ning omaalgatuslikult sõjaseisukorda lõpetada ei saa. Riigikogu poolt sõjaseisukorra lõpetamise otsuse tegemine tagab vajaliku parlamentaarse kontrolli mehhanismid tagamaks, et tehtavad otsused lähtuvad demokraatia, õigusriigi ja teiste põhiseaduslike väärtuste säilitamise eesmärgist. RiKSi § 21 sätestab, et sõjaseisukord lõpeb 26 Värk, R., Riikide enesekaitse ja kollektiivse julgeolekusüsteemi võimalikkusest terroristlike mitteriiklike rühmituste kontekstis, lk 106, 2011; Gaja, G., The Rome Statute of the International Criminal Court: A Commentary, p 437, Oxford, 2002. 87  22.05.2025 Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu poolt sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamisega, kuid ei käsitle täpset lõpetamise korda. PSi süstemaatiliselt tõlgendades saab sõjaseisukorra lõpetamise pädevus olla vaid Riigikogul. PSi sõnastuse kohaselt on presidendi ettepanek sõjaseisukorra väljakuulutamisel kohustuslik, mistõttu peab presidendil olema võimalus ka teha ettepanek sõjaseisukord lõpetada, kuna näiteks sõjaseisukorra väljakuulutamine ei too kaasa automaatselt mobilisatsiooni, siis sõjaseisukorra lõpetamisega ei kaasne automaatselt demobilisatsiooni. Demobilisatsiooni väljakuulutamine tuleb otsustada eraldi. § 27. Mobilisatsioon ja selle väljakuulutamine Paragrahv 27 sätestab mobilisatsiooni sisu ja selle väljakuulutamise. Võrreldes kehtiva RiKSiga ei muudeta eelnõuga mobilisatsiooni sisu. Lõige 1. Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul viivitamata välja mobilisatsiooni Eesti riigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud relvastatud rünnaku või sellega samaväärse rünnaku või agressiooni või nende ohu korral või kollektiivse enesekaitse operatsioonil osalemiseks. Mobilisatsiooni väljakuulutamiseks ei ole eelnevalt vaja kriisiolukorra olemasolu otsust Vabariigi Valitsuse poolt. Mobilisatsiooni võib välja kuulutada, kui on olemas eeldatav relvastatud ründe oht Eesti Vabariigi või tema liitlasriigi vastu või on toimunud relvastatud sõjaline rünnak Eesti vastu. Mobilisatsiooni väljakuulutamisega loetakse kriisiolukord saabunuks. Mobilisatsiooni võib rakendada ka liitlaskohustuste täitmiseks, et osutada sõjalist toetust abivajajale. PSi § 128 järgi on peamine otsustusõigus Kaitseväe kasutamise üle antud Riigikogule, kes mobilisatsiooni kaudu ja sõjaseisukorra väljakuulutamisega muudab rahuaja riigikorralduse sõjaajale vastavaks ja annab Kaitseväele volituse relvajõudu kasutada. Erandkorras on võimalik, et sõjaseisukorra kuulutab välja Vabariigi President, ning seda juhul, kui on toimunud ootamatu agressioon. Samuti reguleeritakse Kaitseväe kasutamise otsustamine juhul, kui see on vajalik Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Ka sellisel juhul on PS andnud põhirolli Riigikogule. Erandjuhtumiks on olukord, kus Eesti Vabariigi vastu suunatud sõjalise ründe efektiivne tõrjumine nõuab viivitamatut tegutsemist ega jäta aega Vabariigi Presidendile kuulutada välja sõjaseisukord. KKSi § 46 kohaselt otsustab Kaitseväe poolt jõu kasutamise sellisel juhul kaitseminister või kui teda ei ole võimalik teavitada, siis pädev ülem. Pädeval ülemal on otsustusõigus järgmiste asjaolude koosesinemisel: rünnak peab olema suunatud Eesti Vabariigi vastu, selle peab tuvastama pädev ülem vahetult ning kaitseministri teavitamine ei ole võimalik. Kaitseväe relvastatud tegevus riigi kaitseks on sellisel juhul lubatud ka enne sõjaseisukorra väljakuulutamist, kuid ainult juhul, kui sõjalise ründe muul viisil tõkestamine ei ole võimalik või kasutatud muud meetmed ei ole andnud tulemust. Riigikogu võib otsustada Kaitseväe kasutamise kollektiivse enesekaitse operatsioonil. NATO liikmesriigina on meil kohustus toetada teisi riike sõjaliste vahenditega ning juhul, kui selle kohustuse täitmiseks on vaja mobilisatsiooni, siis peab Riigikogule see võimalus ka jääma. Ka kehtivas õiguses on see nii sätestatud. Lisaks Põhja-Atlandi lepingus sätestatud kohustustele on Riigikogul õigus otsustada Kaitseväe kasutamise üle ka teiste riikide kaitseks. Sellisel juhul on Riigikogul õigus kuulutada välja ka mobilisatsioon, kui see peaks olema vajalik kollektiivse enesekaitse operatsioonil osalemiseks. Kollektiivse enesekaitse operatsioonil osalemine ei 88  22.05.2025 tähenda automaatset mobilisatsiooni, eriti operatsiooni korral, mis toimub väljaspool Eestit. Mobilisatsiooni väljakuulutamise ettepanek sellises olukorras lähtub ohuhinnangust, Eesti otsusest, millises ulatuses kollektiivse enesekaitse operatsiooni panustatakse jne. Riigikogul on õigus otsustada mobilisatsiooni väljakuulutamise üle igal ajal. Mobilisatsioon eeldab ulatuslikku isikute võtmist kaitseväeteenistusse ja nende varustamist. Seetõttu eeldatakse mobilisatsiooni väljakuulutamise korral sõjaliseks tegevuseks valmisolevate üksuste arvu kehtestamist lähtuvalt ohuhinnangust ja olemasolevatest vahenditest või Kaitseväe kasutamise eesmärgist, millises ulatuses Kaitseväe sõjaaegne isikkoosseis teenistusse kutsutakse. Näiteks võidakse ohuhinnangust lähtuvalt kutsuda teenistusse vaid osa üksusi, jättes teised reservi. Samuti ei pruugita oma lepinguliste kohustuste täitmiseks kokku kutsuda kogu sõjaaja isikkoosseisu, kui Eestit sõjaline konflikt otseselt ei puuduta. Eelnõus on mobilisatsioon käsitatav eelkõige kui Kaitseväe viimine riigi vastu suunatud ohule vastava sõjalise tegevuse valmidusse. Mobilisatsioon ei ole ühekordne tegevus, vaid mitmed samaaegsed või erineval ajal toimuvad tegevused, mille käigus võib rakendada erinevaid piiranguid, et tagada Kaitseväe sõjaaegse koosseisu valmisolek sõjaliste ülesannete täitmiseks. Eelnõus tuuakse esile PSis mobilisatsiooni väljakuulutamise kohta sätestatu. PSi § 128 lõike 1 kohaselt kuulutab Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul välja mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni, Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral kuulutab Vabariigi President välja mobilisatsiooni, ootamata ära Riigikogu otsust (PSi § 128 lõige 2 (lõige 4). Mobilisatsiooni väljakuulutamine toob kaasa isiku õiguste ulatusliku piiramise, mistõttu eeldatakse mobilisatsiooni otsuse tegemisel, et see põhineb riigi julgeoleku kohta kogutud teabel ning arvestab tehtud riskianalüüse ja antud ohuhinnanguid. PS ei konkretiseeri mobilisatsiooni ega demobilisatsiooni mõisteid. Erinevalt eriolukorrast, erakorralisest seisukorrast ja sõjaseisukorrast ei näe põhiseadus mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni puhul ette erandeid üldisest riigikorraldusest – kummagi väljakuulutamisega ei kaasne põhiseadusega sätestatud erakordseid piiranguid ega volitusi. Eelöeldule toetudes võib asuda seisukohale, et mobilisatsioon ja demobilisatsioon ei ole teiste põhiseaduses sätestatud erikordadega samastatavad olukorrad, vaid teatud situatsioonides rakendatavad tegevuste kogumid.27 Lõiked 2 ja 3. Mobilisatsiooni käigus võetakse kaitseväeteenistuse seaduses (edaspidi KVTS) sätestatud tingimustel kohustuslikus korras kaitseväeteenistusse 18-aastased või vanemad kaitseväekohustuslased ning sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal olnud tegevväelased kohustatakse täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid. Kaitseväekohustuslasi võetakse tegevteenistusse vastavalt vajadusele jooksvalt, arvestades isikkoosseisu mehitamise vajadust. Kaitseväekohustuseta isikud võivad Kaitseväega liituda vabatahtlikult. Mobilisatsiooni korral kutsutakse teenistusse ka Kaitseliidus sõjalise väljaõppe saanud kaitseväekohustuslased ja kaitseväekohustuseta Kaitseliidu liikmed, kes on saanud sõjaväelise väljaõppe ja on varem andnud nõusoleku oma sõjaaja ametikohale nimetamiseks. Kaitseväe võib mobilisatsiooni väljakuulutamise järel viia sõjalise tegevuse valmidusse, ootamata ära sõjaseisukorra väljakuulutamist. Mobilisatsiooni väljakuulutamisega ei kaasne 27 Paloma Krõõt Tupay. Analüüs „Põhiseaduse riigikaitse ja sellega seoses eriolukorra ja erakorralise seisukorra regulatsiooni muutmise vajadus, riigi erikordade tervikregulatsioon ja kõrgendatud kaitsevalmidus ning põhiõiguste piirangute määratletus ja proportsionaalsus“, 2017, lk 12. 89  22.05.2025 automaatselt kogu riigi viimist sõjaseisukorraks ettenähtud valmisolekusse, kuid Kaitseväe valmiduse tõstmine puudutab paljusid asutusi ja juriidilisi isikuid. Mobilisatsiooniga ei pruugi kaasneda ka kohe kõigi seni rahuaja ametikoha ülesandeid täitvate tegevväelaste asumist sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma. Sõjaaja ülesandeid asuvad eelkõige täitma teenistusse kutsutavad reservis olevad isikud ja tegevväelased, kes on seotud mehitatavate sõjaaja üksuste juhtimisega. Seega on võimalik olukord, kus Kaitseväe n-ö rahuaegsest isikkoosseisust täidab vähem kui pool sõjaaja ülesandeid, ülejäänud jätkavad rahuaja ametikoha ülesannete täitmist ja neile ei laiene sõjaaja ametikohast tulenevad piirangud. Kaitseväe osalise sõjaliseks tegevuseks valmisolekusse viimise juures on tegemist nn osalise mobilisatsiooniga. Mobilisatsioon lõppeb, kui sõjaaja ametikohale kutsutud isikud on asunud täitma oma sõjaaja ametikoha ülesandeid (saavutanud lahingvalmiduse). Mobilisatsiooni ajal võetakse kaitseväekohustuslased teenistusse varem määratud kohustuse alusel (sõjaaja ametikohale nimetamisest teatamine ja mobilisatsioonikäsk) või vabatahtlikult kohustuse täitmisele asumise teel. Mobilisatsiooni ajal loetakse kõik sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvad kaitseväelased tegevväelasteks. Mobilisatsiooni ajal on võimalik tegevteenistusse võtta ka kaitseväekohustuseta isik, kui ta soovib ise teenistusse asuda ning tal on olemas Kaitseväe jaoks vajalik väljaõpe ja teadmised. Sellise vabatahtliku kaitseväeteenistusse asumisega ei kaasne kaitseväekohustust, kuid tema teenistuskäik Kaitseväes kuni demobiliseerimiseni toimub kaitseväekohustuslastega sarnastel alustel ja tingimustel ning ta loetakse kaitseväeteenistuses olemise ajal tegevväelaseks. Mobilisatsiooni käigus võib varieeruda mobiliseeritutega mehitatud Kaitseväe üksuste arv, arvestades olukorra vajadust ja olemasolevat inimressurssi. Mobilisatsiooni ajal jätkavad ametiasutused oma kriisiaegsete ülesannete täitmist, millele võivad lisanduda mobilisatsioonist tulenevad täiendavad ülesanded ja kohustused. Mobilisatsiooni väljakuulutamise järel määrab sõjaliseks tegevuseks kasutatavate üksuste arvu Vabariigi Valitsus korraldusega, kui mobilisatsioon kuulutatakse välja enne sõjaseisukorra väljakuulutamist. Vabariigi Valitsus võib lähtuvalt saadavatest ohuhinnangutest vähendada või suurendada juba kokku kutsutud üksuste arvu. Riigi ja elanikkonna toimetuleku eest lasub vastutus Vabariigi Valitsusel, kellel on ka õigus jaotada vahendeid ülesannete täitmiseks. Võrreldes kehtiva õigusega on eelnõus täpsustatud, et kindlaks määratakse vaid sõjalises tegevuses osalevad Kaitseväe üksused (lõige 5). Mobilisatsiooni eesmärk on suurendada Kaitseväe koosseisu reservis olevate isikute tegevteenistusse kutsumise kaudu. Reservis olevaid isikuid saab nimetada vaid Kaitseväe sõjaaja koosseisus olevas üksuses ettenähtud ametikohale ehk sõjaaja ametikohale. § 28. Demobilisatsiooni väljakuulutamine Demobilisatsiooni käigus toimub mobilisatsioonile vastupidine tegevus. Lõige 1 sätestab demobilisatsiooni väljakuulutamise. Vastavalt PSi §-le 128 kuulutab mobilisatsiooni välja Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Vabariigi Presidendi ettepanekul on tasakaalustav roll mobilisatsiooni jätkumist puudutavate poliitiliste seisukohtade vahel, sest võib eeldada, et president on ära kuulanud ettepaneku tegemisel erinevad seisukohad mobilisatsiooni jätkumise vajaduse kohta. Eelnõu 90  22.05.2025 kohaselt ei saa mobilisatsioon ja demobilisatsioon kehtida samal ajal ning demobilisatsiooni väljakuulutamine lõpetab mobilisatsiooni. Eelnõu lõigete 2 ja 3 kohaselt on demobilisatsioon tegevuste kogum, mille tulemusena viiakse Kaitsevägi mobilisatsioonieelsesse valmisolekusse ehk sõjaaegne koosseis asendub rahuaegse koosseisuga. Demobilisatsiooni ajal vabastatakse mobilisatsiooni kestel sõjaaja ülesannete täitmisele asunud kaitseväekohustuslane tegevteenistusest või ta hakkab täitma selle rahuaja ametikoha ülesandeid, millele ta on nimetatud enne sõjaaja ametikoha ülesannete täitmiselt vabastamist. Sarnaselt mobilisatsiooniga on demobilisatsioon ajavahemik selle väljakuulutamisest kuni lõppemiseni. Sarnaselt mobilisatsioonile keskendutakse eelnõus demobilisatsiooni juures vaid Kaitseväele ning muud institutsioonid on tegevad vaid vajaduse korral Kaitseväe toetamisel. Lõike 4 kohaselt lõpetab demobilisatsioon mobilisatsiooni. Lõike 5 kohaselt otsustab Riigikogu demobilisatsiooni kestuse. Demobilisatsiooni väljakuulutamisega antakse sõnum, et Kaitsevägi peab mobilisatsiooniga kaasnenud valmisolekut sõjaliseks tegevuseks või sõjalises tegevuses osalemist ulatuslikumalt piirama. Seega demobilisatsioon toimub olukorras, kus Kaitseväe juhataja peab hindama tema kasutuses olevaid vahendeid ja isikkoosseisu kaasamise vajadust, mistõttu nähakse eelnõus ette, et demobilisatsiooni väljakuulutamisel otsustab Riigikogu ka, kui kiiresti Kaitsevägi peab demobilisatsiooniga lõpule jõudma. Riigikogu ettenähtud tähtaja ulatuses võib Kaitseväe juhataja lähtuvalt ohuhinnangust piirata teatud väljaõppe saanud isikute demobiliseerimise kiirust või näha ette nende demobiliseerimine viimases etapis. 4. jagu Kriisiolukorraga seotud otsuste jõustumine ja avaldamine ning teavitamiskohustus § 29. Kriisiolukorraga seotud otsuste jõustumine ja avaldamine Paragrahvis 29 sätestatakse õigusaktide avaldamine kriisiolukorra ajal. Paragrahv näeb ette, et Vabariigi Valitsuse kriisiolukorra olemasolu kinnitav ja selle lõpetamise otsus, Riigikogu erakorralise ja sõjaseisukorra väljakuulutamise ja lõpetamise otsus, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise otsus, Vabariigi Presidendi sõjaseisukorra ning mobilisatsiooni väljakuulutamise otsus jõustub allakirjutamisel, kui otsuses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Otsus avaldatakse muutmata kujul üleriigilise levikuga massiteabevahendis viivitamata ja hiljemalt selle avaldamiseks esitamisele järgneval päeval Riigi Teatajas. VVSi § 30 lõike 5 üldreegel näeb ette, et Vabariigi Valitsuse korraldus jõustub allakirjutamisest, kui korralduses ei sätestata hilisemat tähtpäeva, või korraldus tuleb teatavaks teha vastavalt haldusmenetluse seadusele. Eelnõu kohaselt jõustub Vabariigi Valitsuse kriisiolukorra ja selle lõpetamise otsus vastavalt eeltoodud üldreeglile. Kriisiolukorra otsusega tuvastatakse faktiline olukord. Otsusega ei piirata vahetult isikule kuuluvaid subjektiivseid õigusi. Isiku subjektiivsete õiguste piiramine on abstraktne võimalus, mis võib, kuid ei pruugi realiseeruda isiku suhtes antava haldusaktiga. 91  22.05.2025 Olenemata sellest, kas kriisiolukorra otsust käsitada tuvastava eelhaldusaktina või mitte, sätestatakse eelnõus, et igal juhul jõustub valitsuse otsus selle allkirjastamisel, kui aktis endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Vabariigi Valitsuse otsuse jõustumine ei ole seotud selle avaldamise või teatavaks tegemisega. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 1121 järgi jõustub Riigikogu otsus allakirjutamisega, kui otsuses eneses ei sätestata teist tähtaega. Vabariigi Presidendi otsused jõustuvad Vabariigi Presidendi töökorra seaduse § 18 lõike 4 kohaselt nende allakirjutamisega, kui nendes enestes ei nähta ette teist tähtaega. Säte kordab sisuliselt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ning Vabariigi Presidendi töökorra seadust, kuid õigusselguse huvides rõhutatakse lõikes 1 kõigi kriisiolukorda puudutavate otsuste jõustumise ühetaolisust. Eelnimetatud otsused avaldatakse viivitamata ja muutmata kujul üleriigilise levikuga massiteabevahendites ja hiljemalt akti esitamisele järgneval päeval Riigi Teatajas. Eelnõu ja Riigi Teataja seaduse muudatusega säilitatakse otsuste Riigi Teatajas avaldamise erisused. Õigusaktide avaldamine lisaks Riigi Teatajale ka massiteabevahendis võimaldab õigusakti kiiresti teatavaks teha võimalikult laiale ringile isikutele, keda õigusakt võib puudutada (vt ka eelnõu § 50 selgitust, mis sätestab teadete ja õigusaktide avaldamise kohustuse massiteabevahendi valdajale, elektroonilise side ettevõtjale või muule isikule). Massiteabevahendit ei ole õigusaktides defineeritud. Kõige lihtsamalt öelduna on massiteabevahend selline kanal, portaal või muu selline, mille kaudu on võimalik paljusid inimesi korraga teavitada. Massiteabevahend on näiteks trükiajakirjandus, laiemalt kasutatav uudiseportaal, raadio- ja telekanal, mis on avalikkusele kättesaadav, sotsiaalmeedia ning internetiportaalid jne. Kohtupraktikas on massiteabevahendiks loetud nt Delfi internetiportaali.28 Massiteabevahendiks võib olla iga internetiportaal, millel on piisavalt lai lugejaskond, et seda saaks käsitada massiteabevahendina. Massiteabevahendite kaudu on võimalik operatiivselt esitada vajalik teave kogu elanikkonnale või selle osale. Seetõttu on sätestatud massiteabevahendi valdaja kohustus avaldada muutmata kujul ja tasuta paragrahvis nimetatud asutuste ja isikute teated. § 30. Rahvusvaheliste organisatsioonide, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni teavitamine Paragrahvis 30 sätestatakse rahvusvaheliste organisatsioonide, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni teavitamine. Lõike 1 kohaselt korraldab kriisiolukorra ajal rahvusvahelise lepinguga võetud kohustusest kõrvalekaldumisel rahvusvahelises lepingus sätestatud isikute teavitamise Välisministeerium. Säte on kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja tavaga ning välissuhtlemisseaduse (edaspidi VäSS) ning selles sätestatud Välisministeeriumi pädevusega. Välisministeeriumi pädevuses on mh välislepingut puudutavate lepingukirjade edastamine välislepingu hoiulevõtjale (VäSSi § 21 lõige 6) ning hoiulevõtja teavitamine välislepingu peatamisest (VäSSi § 23 lõige 3), denonsseerimisest, lõpetamisest või sellest taganemisest (VäSSi § 27 lõige 3). Samuti toimub diplomaatiline suhtlemine ja diplomaatiline kirjavahetus üldjuhul rahvusvahelise organisatsiooniga Välisministeeriumi kaudu. Riigisiseses otsustusprotsessis, mis eelneb 28 Tallinna Ringkonnakohtu 22. oktoobri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 2-06-9067/8. 92  22.05.2025 rahvusvahelisele teavitamisele, tuleb kaasata asjakohased ministeeriumid ning Vabariigi Valitsus annab eelnevalt heakskiidu plaanitud teavitustele (nt kabinetinõupidamisel). Selle sättega on kaetud nii rahvusvahelises lepingus ettenähtud põhiõiguste ja -vabaduste kaitse kohustustest kõrvalekaldumise juhtudest teavitamine kui ka ÜRO põhikirja artikli 51 meetmetest informeerimine. Esimesel juhul on tegemist Välisministeeriumi teavitusülesandega tulenevalt VäSSi § 23 lõikest 3 ning teisel juhul välislepingu täitmise pädevusega vastavalt VäSSi § 23 lõikele 1. Juhinduvalt VäSSi § 23 lõikest 1 tagab välislepingu täitmise Vabariigi Valitsus või selleks volitatud valitsusasutus. Seega on sätte eesmärk määrata riigisiseselt seaduse tasandil kindlaks, kes täidab rahvusvahelist teavitamiskohustust, et vältida rahvusvahelisel tasandil Eesti huvide kahjustamist. Euroopa iniõiguste konventsiooni (edaspidi EIÕK) artikli 15 lõike 1 kohaselt võib riik taganeda rahva eluvõimet ähvardavas olukorras konventsiooniga võetud kohustustest ulatuses, mis on olukorra tõsiduse tõttu vältimatult vajalikud. Artikli 15 kolmanda lõigu kohaselt on lepinguosalistel kohustus teavitada Euroopa Nõukogu hädaolukorrast, selle põhjustest ning selle raames võetud abinõudest (meetmetest), kui olukorra raames taganetakse EIÕKiga võetud kohustustest. Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti (edaspidi KPÕRP) artikli 4 lõige 1 sätestab sarnaselt EIÕKi artikliga 15 õiguse taganeda paktiga võetud kohustustest, kui olukord on sedavõrd terav, et ähvardab rahva elukäiku. Sama paragrahvi lõige 3 paneb kohustuse, et ÜRO kaudu teavitatakse paktiga liitunud riike rakendatud abinõudest, mis toovad kaasa KPÕRPi kohustuste derogatsiooni. EIÕKi artiklit 15 ja KPÕRPi artiklit 4 ei kohaldata automaatselt, vaid nende aktiveerimiseks on vaja riigil teha teavitamistoiminguid. Nendest lepingutest kõrvalekaldumisest teavitamine on eelkõige vajalik, et välistada Eesti rahvusvahelisõiguslik vastutus sammude eest, mis on astutud kriisiolukordade lahendamiseks. Teavitamine ei peata põhiseadusest tulenevate riigisiseste põhiõiguste ja -vabaduste kehtivust. Teavitamine on vajalik, kui riigisiseste meetmete kehtestamisel jõutakse veendumusele, et need väljuvad EIÕKi või KPÕRPiga tavapäraselt lubatavate piirangute raamidest. Euroopa Nõukogu soovitab vältida teavitusi, mille sõnastus jätab mulje, et teade lepingu täitmise ajutise peatamise kohta on esitatud „igaks juhuks“ (vt riikide praktika ülevaadet EIÕKi artikli 15 rakendamisel, punkt 82). EIÕKi artikli 15 alusel tehtav teavitus tuleks saata arvestusega, et see jõustub kättesaamisel Euroopa Nõukogu sekretariaadis (vt ka riikide praktika ülevaadet EIÕKi artikli 15 rakendamisel, punkt 21). EIÕKi alusel esitatud teavituse kehtivuse ja lubatavuse üle jääb lõplikuks otsustajaks EIK (vt ülevaadet kohtupraktikast). Kuna teavitamist vajavad põhiõiguste väga intensiivsed piirangud, on teavitamise riigisisesesse otsustusprotsessi kaasatud Vabariigi Valitsus, kes annab oma eelneva heakskiidu kavandatavale teavitusele kabinetinõupidamisel (vt ka riikide praktika ülevaadet EIÕKi artikli 15 rakendamisel, lk 8–13). Eelnõu võtab seega arvesse kogemusi COVID-pandeemia ajal 20. märtsil 2020 Välisministeeriumi noodiga EIÕKi artikli 15 ja KPÕRPi artikli 4 alusel esitatud teavituse sõnastamise (measures may involve a derogation from certain obligations) ja menetlemisega, kui teavitamise otsustamiseks konsulteeris Välisministeerium Riigikantselei ja Õiguskantsleri Kantseleiga. ÜRO põhikirja artikli 51 kohaselt tuleb meetmetest, mis organisatsiooni liikmed on võtnud enesekaitseõiguse rakendamiseks, teavitada viivitamata ÜRO Julgeolekunõukogu. 93  22.05.2025 Rahvusvahelisest õigusest tulenevad teavituskohustused rakenduvad Eesti puhul eelkõige olukorras, kus PSi mõttes kuulutatakse välja erakorraline seisukord või sõjaseisukord ning kohaldatakse PSi § 130 alusel kehtestatud põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid. Kehtivas õiguskorras puudub täpne regulatsioon, mis käsitleks ÜRO põhikirja artiklist 51, EIÕKi artiklist 15 ning KPÕRPi artiklist 4 tulenevate teavituskohustuste täitmist. Kehtivad RiKS ja ErSS viitavad kaudselt üksnes EIÕKi artiklile 15 ja KPÕRPi artiklile 4, mitte aga ÜRO põhikirjale. RiKSi § 19 lõikes 3 ja ErSSi § 4 lõikes 11 on sätestatud, et sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra ajal võib isiku põhiõiguste ja -vabaduste piiramisel kalduda kõrvale inimõigusi käsitleva välislepinguga võetud kohustustest, kui see on lubatud välislepingus ja piirangud on kooskõlas muude rahvusvahelise õiguse järgsete kohustustega. Samas ei ole täpsustatud, kas nendes olukordades rakendub kohustus teavitada rahvusvahelisi organisatsioone. RiKSi seletuskirja kohaselt on Välisministeerium see, kes on kohustatud teavitama kasutusele võetud meetmetest välislepingu hoiulevõtjat. Välisministeeriumi kohustuse aluseks on VäSSi § 23 lõige 3, mille kohaselt otsustab välislepingu peatamise Vabariigi Valitsus ning Välisministeerium teatab sellest teisele lepingupoolele või hoiulevõtjale. Välislepingus sätestatud õiguste ulatuslikuma piiramisega ei peatata aga kogu välislepingu õiguslikku jõudu. Välislepingus ettenähtud kohustuste täitmise peatamine on pigem üks välislepingu peatamise erivorme. Analoogilist teavitamiskorda tuleb rakendada ka ÜRO põhikirja artikli 51 meetmetest informeerimisel. ÜRO põhikirja artikli 51 alusel võetud meetmetest teavitamine ei ole välislepingu peatamine, vaid selle täitmine (VäSSi § 23 lõige 1). Välislepingu täitmise tagab üldjuhul see valitsusasutus, kelle valitsemisalasse leping kuulub. ÜRO põhikirja rakendamise tagamine on Välisministeeriumi valitsemisalas, kuid enesekaitseõiguse teostamise otsustamine on seotud kõrgema täitevvõimu otsusega. Seega õigusselguse tagamiseks ning teavitamistoimingute kiireks tegemiseks pannakse eelnõuga Välisministeeriumile kohustus teavitada ÜRO põhikirja artikli 51 alusel võetud meetmetest ÜROd, teavitades sellest eelnevalt Vabariigi Valitsust. Lõigetes 2–4 reguleeritakse Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni teavitamist juhul, kui Eesti soovib rakendada meetmeid, mis võivad kahjustada ELi siseturu toimimist. Üldjuhul peab ka erakorralise ja sõjaseisukorra või muu sellise kriisi ajal järgima ELi õigust. Asjaolu, kui Eestis kuulutatakse välja sõjaolukord või erakorraline seisukord, ei tähenda, et Eesti ei peaks enam järgima ELi õiguses sätestatud nõudeid. Siiski võib riigi julgeoleku kaitsmine olla piisav põhjendus selleks, et ELi õigusest kõrvale kalduda. Seda on täpsemalt käsitletud Justiitsministeeriumi tellitud analüüsis, lühikokkuvõttena võib märkida järgmist: ELi aluslepingud (s.o Euroopa Liidu leping ning Euroopa Liidu toimimise leping) eeldavad üldiselt, et ELi õiguse nõudeid järgitakse ka siis, kui riigis on kriisiolukord. See tähendab, et kui Eesti riigi julgeolek on ohus, peab ohu tõrjumisel tegema riik kõik selleks, et kohaldatavad meetmed ei rikuks ELi õigust ega kahjustaks siseturgu. Siiski on selge, et praktikas võib olla vaja rakendada ka selliseid meetmeid, mis siseturgu kahjustavad. Näiteks piirata mingite kaupade kättesaadavust, kehtestada piirikontrolle, kehtestada tavapärasest erinevaid nõudeid teenuseosutajatele jne. ELi õigusest kõrvalekaldumist võib liikmesriik põhimõtteliselt õigustada sellega, et tal on vaja tagada avalik kord või riiklik julgeolek. Selleks on kaks võimalust: ELi õigusest kõrvalekaldumist on reguleeritud ELi teiseses õiguses või liikmesriik tugineb otse aluslepingutele. Esimene võimalus tähendab seda, et ELi direktiivis või määruses, mis konkreetset küsimust reguleerib, on reguleeritud muu hulgas seda, kas ja kuidas võib riigi julgeoleku huvides direktiivis või määruses sätestatud nõuetest kõrvale kalduda. Selliseid õigusakte ei ole palju, 94  22.05.2025 aga neid siiski leidub. Näiteks on seda reguleeritud audiovisuaalsete meediateenuste puhul, kus direktiivis sätestatakse üldine nõue, et liikmesriik peab tagama teistest liikmesriikidest pärinevate audiovisuaalmeedia teenuste vastuvõtmise vabaduse, kuid liikmesriik võib rakendada seda piiravaid meetmeid siis, kui see on vajalik avaliku julgeoleku tagamiseks. Teine võimalus tähendab seda, et liikmesriik õigustab ELi õigusest kõrvalekaldumist, tuginedes otse mingile aluslepingu sättele. Näiteks võib liikmesriik kehtestada impordipiiranguid, kui see on vajalik julgeoleku tagamiseks, ning õigustada seda, tuginedes Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artiklile 36. Aluslepingutest leiab veel sätteid, kus käsitletakse nõuetest kõrvalekaldumist juhul, kui see on vajalik riigi julgeoleku tagamiseks. Lisaks võib tugineda ka ELTLi artiklile 4, kus sätestatakse üldine ELi ning liikmesriikide pädevuse jaotus. Viidatud artikli lõike 2 järgi austab EL riigi põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse terviklikkuse tagamist, avaliku korra säilitamist ja riigi julgeoleku kaitsmist ning riigi julgeolek on liikmesriikide ainuvastutuses. Seda artiklit võib tõlgendada nii, et liikmesriik võib kehtestada erandeid oma julgeoleku tagamiseks, sest riigi julgeoleku tagamine on liikmesriikide ülesanne. Siiski peab selliste erandite kehtestamisel jälgima, et need oleksid proportsionaalsed ega põhjustaks meelevaldset ebavõrdset kohtlemist. Kui liikmesriik soovib rakendada meetmeid, mis lähevad vastuollu ELi õigusega (tuginedes seejuures kas teiseses õiguses või aluslepingutes sätestatud alusele), ning sellised meetmed võivad kahjustada siseturu toimimist, peab ELTLi artikli 347 järgi konsulteerima teiste liikmesriikidega. Täpsemalt on artikkel 347 sõnastatud nii: „Liikmesriigid konsulteerivad omavahel, et astuda koos vajalikke samme, selleks et takistada siseturu toimimise kahjustamist meetmete tõttu, mida mõni liikmesriik võib olla sunnitud tarvitusele võtma tõsiste õiguskorda kahjustada võivate riigisiseste häirete puhul, sõja või endas sõjaohtu kätkeva tõsise rahvusvahelise pinge korral või selleks, et täita endale rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks võetud kohustusi.“ Selliseid konsultatsioone ei peaks pidama mitte riikide vahel eraldi, vaid kasutades ELi institutsioone. Selleks sobiv institutsioon on ELi nõukogu. Lisaks on ELTLi artikli 348 esimeses lauses sätestatud: „Kui artiklites 346 ja 347 märgitud asjaoludel võetud meetmetest tulenevalt kahjustatakse konkurentsitingimusi siseturus, siis uurib komisjon koos asjaomase riigiga, kuidas nimetatud meetmed viia vastavusse aluslepingutes sätestatud eeskirjadega.“ Sellest artiklist järeldub, et lisaks nõukogule on vaja teavitada ka Euroopa Komisjoni, sest artikli rakendamise eelduseks on see, et komisjon on asjaoludest teadlik. Eelnevast tulenevalt sätestatakse lõikes 2, et kui kriisiolukorra ajal on vaja rakendada meetmeid, mis võivad kahjustada siseturu toimimist ELTLi artikli 347 tähenduses, teavitatakse Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni sellistest meetmetest enne nende rakendamist. Meetmed, mis võivad kahjustada siseturu toimimist, võivad olla väga erinevad, sest siseturg on ELi õiguses väga lai mõiste. Siseturg põhineb neljal vabadusel: kaupade, kapitali, teenuste ja inimeste vaba liikumine. Nende vabaduste tagamiseks on EL kehtestanud väga palju õigusakte väga erinevates valdkondades. Näiteks on siseturu loomiseks kehtestatud kõik standarditega seotud nõuded, töötajate kaitse nõuded, ohutusnõuded, finantssektorile kehtivad nõuded, keskkonnakaitse nõuded jne. Seega võib suure osa ELi pädevuses olevatest valdkondadest lugeda seotuks siseturu tagamisega. Näiteks isegi õigusriigi põhimõtte järgimine on seotud 95  22.05.2025 siseturu tagamisega, sest ettevõtetel ja töötajatel peab olema võimalik oma õigusi kaitsta igas liikmesriigis. See tähendab omakorda, et kui Eesti kehtestatud meede läheb vastuollu ELi nõudega, peab igal juhul hindama, kas see võib kahjustada ka siseturu toimimist, sest on suur tõenäosus, et meetmel on kokkupuude siseturuga. Oluline on ka see, et teavitama peaks üldjuhul enne seda, kui Eesti selliseid meetmeid rakendab. Sel juhul on võimalik ELTLi artikleid 347 ja 348 rakendada ning nii teiste liikmesriikide kui ka komisjoniga konsulteerida. Kui Eestil on vaja meetmeid rakendada viivitamata, tuleb meetmetest teavitada esimesel võimalusel. Kuigi on ebatõenäoline, et Euroopa Komisjon alustaks rikkumismenetlust Eesti suhtes sellises olukorras, kus ohus on Eesti riigi julgeolek või põhiseadusliku korra püsimine, on siiski oluline läbi mõelda, kuidas tuleb käituda siis, kui Eesti peab rakendama meetmeid, mis lähevad vastuollu ELi õigusega. Selle raames on ka oluline kindlaks määrata, kes sellise teavitamise eest vastutab. Lõike 3 järgi korraldab nii Euroopa Komisjoni kui ELi nõukogu teavitamist valdkonna eest vastutav minister. Selline reegel järgib praegust detsentraliseeritud suhtlemiskorda, kus iga ministeerium suhtleb ELiga oma valdkonnas ise. Teavitamiseks kasutatakse tavapäraseid mooduseid, näiteks saadetakse ministri nimel ametlik kiri komisjonile ja nõukogule. Lõike sõnastamisel kaaluti ka seda, kas minister peaks enne teavitamist konsulteerima ka Vabariigi Valitsusega. Eelnõusse seda nõuet ei lisatud ennekõike põhjusel, et kõnealuse meetme kohaldamiseks peab olema õiguslik alus. See tähendab, et Riigikogu on juba seaduse kehtestamisel otsustanud, et selline ELi õigusest kõrvalekaldumine peab olema võimalik. Meetme rakendamist reguleerivas õigusaktis peavad olema sätestatud ka tingimused, kuidas meedet rakendatakse, näiteks kas selleks on vajalik Vabariigi Valitsuse nõusolek või mitte. Meetmest teavitamine on vaid protseduuriline samm, mitte sisuline otsus – sisuline otsus ELi õigusest kõrvale kalduda (mis võiks teoreetiliselt vajada teatud juhtudel ka Vabariigi Valitsuses arutamist ja otsustamist) tehakse meetme rakendamisel. Seetõttu ei ole teavitamist vaja eraldi valitsuses arutada. Lõike 4 järgi ei kohaldata kommenteeritavas paragrahvis sätestatut siis, kui ELi või Eesti õiguses on ELi nõukogu ja Euroopa Komisjoni teavitamist reguleeritud käesolevast eelnõust erinevalt. Selline välistus on oluline, sest kuigi ELTLi artikleid 347 ja 348 võib kohaldada ka siis, kui meetmete rakendamine on reguleeritud teiseses õiguses, võib vastavas direktiivis või määruses olla ette nähtud eraldi teavitamise kord. Näiteks audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis on ette nähtud eraldi kord, millal ja millest tuleb komisjoni ja teisi liikmesriike teavitada. Kuigi praktikas korraldaks Eestis sellist teavitamist audiovisuaalmeedia teenuste puhul samuti vastava valdkonna eest vastutav minister, ei saa välistada, et mõnes õigusaktis võib see olla sätestatud erinevalt. Ka Eesti riigisisesest õigusest leiab selliseid erisätteid. Näiteks peaks Vabariigi Valitsus kehtiva riigipiiri seaduse alusel kehtestama määruse, kus reguleeritakse muu hulgas seda, kuidas Eesti teavitab Euroopa Komisjoni ja liikmesriike piirikontrolli ja riigipiiri valvamise kehtestamisest sisepiiril. Seega, kui ELi või Eesti õiguses on teavitamist reguleeritud erinevalt, tuleb lähtuda ELi õigusaktidest ja mitte käesolevast eelnõust. 5. jagu Kriisiolukorra lahendamine 96  22.05.2025 § 31. Kriisiolukorra lahendamise juhtimine Paragrahv 31 sätestab kriisiolukorra lahendamise juhtimise ja koostöö. Kõikide kriisiolukordade lahendamisel rakendatakse ühtseid lähtealused, mille kohaselt on Vabariigi Valitsusel ja peaministril keskne roll tagada kriisiolukorra eesmärgipärane juhtimine ning kaasata vajaduse korral terve ühiskond kriisiolukorra lahendamisse, seejuures erikordade rakendamisel. PSi § 93 kohaselt esindab peaminister Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust. Peaminister on ennekõike valitsuse poliitika sisuline juht, kelle oluline ülesanne on hoida valitsust koos ja tagada tema töövõime.29 Peaministri erilise rolli rõhutamine on oluline, kuna mis tahes kriisi korral, sealhulgas riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtude korral, peab ta tagama valitsuse usaldusväärsuse, töövõime, valitsusliikmete koordineeritud tegevuse ja sõnumiselguse. Minister ja ministeerium vastutavad kriisiolukorra ajal endiselt oma vastutusala eest (vastavalt VVSile). Kriisiolukorra ajal suureneb peaministri kui kriisiolukorra juhi otsustusõigus. Samuti on Vabariigi Valitsusel kui kollegiaalorganil eelnõu kohaselt suuremad volitused kriisiolukorra lahendamisel (nt teatud meetmete otsustamisel). Sellele lisandub Riigikantselei koordineeriv roll peaministri ja valitsuse toetuseks ministeeriumide üleste teemade lahendamisel. Joonis 8. Kriisiolukorra väljakuulutamine ja lahendamise juhtimine Lõike 1 kohaselt on Vabariigi Valitsuse ülesanne sõnastada kriisiolukorra lahendamisel eesmärk, mille saavutamisele kriisiolukorra lahendamise tegevused peavad kaasa aitama. Näiteks võiks 2022. aastal julgeolekukeskkonna muutumisest tuleneva kriisiolukorra lahendamise üks riigi eesmärkidest olla „Tagada ühiskonna toimetulek Venemaa Ukraina- vastase sõjategevuse mõjudega, sealhulgas tagada vajalik riiklik ja ühiskondlik toetus Eestisse jõudnud Ukraina sõjapõgenikele“. Eelnõu kohaselt muudab Vabariigi Valitsuse kollegiaalne 29 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. § 93 kommentaarid, punkt 1. https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&p=93 97  22.05.2025 tegevus kriisiolukorra lahendamise eesmärgipõhiseks ja süsteemseks. Riigi eesmärk kriisiolukorra lahendamisel annab nii peaministrile, ministritele kui ka teistele osalistele strateegilise suuna ja selguse, mida püütakse saavutada ning kuhu tahetakse ühise tegutsemise ja koostöö tulemusel välja jõuda. See tagab, et eri tasandite, valdkondade ja osaliste tegevused on omavahel seotud üheks tervikuks, keskselt juhitavad ja aitavad kaasa riigi eesmärgi saavutamisele. Kriisiolukorra lahendamisel eesmärgi sõnastamisel saab Vabariigi Valitsus lähtuda §-s 14 nimetatud valitsuse kriisiplaanis esitatud valitsuse eesmärgist. Kokkuvõtvalt lepitakse just Vabariigi Valitsuses sisuliselt kokku, mida tehakse kriisiolukorra lahendamiseks, ning tagatakse valitsuse liikmete kaudu kõigi valdkondade juhtimine kriisiolukorra lahendamisel, sh mõjudega tegelemisel. Vabariigi Valitsusel on oluline roll kriisiolukorra kehtestamisel otsustada, kas tegemist on riigikaitselise kriisiga või tsiviilkriisiga. Kuna riigikaitseline kriis ohustab Eesti riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda, annab PS suuremad õigused sellele ohule reageerimisel, ning eelnõu kohaselt on sellistele sündmustele reageerimiseks ja nende tõkestamiseks ette nähtud võimalus kasutada intensiivsemaid meetmeid kui tsiviilkriisis. Riigikaitselise kriisiolukorra otsustamisel saab valitsus määrata, kas kriisi lahendamisel on fookuses sisejulgeoleku tagamine või pigem valmistumine relvastatud rünnakuks. Joonis 9. Kriisiolukorra lahendamise juhtimine tööstusõnnetusest tuleneva eriolukorra puhul. Sinine katkendlik joon tähistab eelnõu § 39 lõikes 2 sätestatud erandit. 98  22.05.2025 Joonis 10. Kriisiolukorra lahendamise juhtimine tööstusõnnetusest tuleneva eriolukorra puhul, kui samal ajal on oht riigikaitseliseks kriisiks. Sinine katkendlik joon tähistab eelnõu § 39 lõikes 2 sätestatud erandit. Lõigete 2 ja 3 järgi on peaminister kriisiolukorra juht, sealjuures eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise korral. Tema ülesanne on tagada Vabariigi Valitsuse tegevuse ühtsus ja koordineeritus. Lisaks näeb eelnõu ette peaministrile võimaluse sekkuda kriisiolukorra lahendamisse § 39 lõigetes 1 ja 2 sätestatud võimaluste kaudu. See annab peaministrile ülesande ja eripädevuse kriisiolukorra keskse juhina tavapärasest jõulisemalt juhtida Vabariigi Valitsuse tegevust kriisiolukorra lahendamisel. Kui tavapäraselt suunavad ministrid ise oma valitsemis- ja vastutusala tegevusi ja korraldavad nende elluviimist, siis kriisiolukorra ajal peavad nad olema valmis täitma peaministri korraldusi kriisiolukorra lahendamiseks ministri vastutusvaldkonnas ehk arvestama peaministri suuremate juhtimisvolitustega. Peaministri suuremad juhtimisvolitused on seotud olukordadega, kus kriisi lahendamine toppab ning minister või asutused ei reageeri või ei tee teatud tegevusi, kas koordineerimatusest või muudel põhjustel. Ülesannete jäävusest tulenevalt ei ole peaministril õigust sekkuda ministri vastutusvaldkonda ja asutuste tegevusse iga päev ja ilma põhjuseta. Eelnõu § 39 lõige 2 näeb ette kitsendavad tingimused: korraldus on õiguspärane, kui kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus seda ise ei tee või ei tee õigel ajal ja see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. Kui juhtub, et kriisi ajal annab asutusele korralduse nii peaminister kui ka minister, siis tuleb lähtuda kõrgemalseisva institutsiooni korraldustest. Seejuures säilib ministril ja tema ministeeriumil ülesanne tagada oma valitsemis- ja vastutusala tegevuse ühtsus ja koordineeritus kriisiolukorra lahendamisel, see tähendab nii valitsemisala kui ka vastutusvaldkonda tervikuna, st hõlmates vajaduse korral ka riigi osalusega ettevõtete, erasektori ja kolmanda sektori tegevuste suunamist kriisiolukorra ajal. Peaministril lasub pädevus sõnastada strateegilised tegevused, mida kriisiolukorra lahendamise eesmärgi saavutamiseks tehakse. Samuti on peaministri ülesanne tagada keskne juhtimine ühtse koordineerimise ja kooskõlastatud tegevuste kaudu, nii et ministrid, asutused ja isikud täidaks kriisiolukorra lahendamiseks neile pandud ülesandeid. Peamine vastutus kriisiolukorra lahendamise eest lasub peaministril, selleks on talle ette nähtud kriisiolukorra keskse juhina teave ja võimalused kriisiolukorra lahendamise strateegiliseks juhtimiseks. 99  22.05.2025 Vabariigi Valitsuse kollegiaalse valitsemise printsiibist lähtuvalt peavad peaministri otsused toetuma valitsuse otsustele, kui valitsus on konkreetses küsimuses kollegiaalselt seisukoha kujundanud. Küsimustes, kus valitsus ei ole kujundanud ühtsest seisukohta, seavad peaministri otsustuspädevusele piirid PS ja seadused. Peaminister võtab kriisiolukorra lahendamise eest poliitilise vastutuse. Ühtse koordineerimise ja kooskõlastatud tegevuste kaudu tagab peaminister, et ministrid, asutused ja isikud täidavad kriisiolukorra lahendamiseks neile pandud ülesandeid. Peaministri kätte koondub kogu teave erinevatest asutustest ja isikutelt ning temal kui valitsuse juhil peavad olema vahendid ja võimalused olukorra lahendamise strateegiliseks juhtimiseks. Vabariigi Valitsust ja peaministrit teenindab ja toetab nende funktsioonide täitmisel Riigikantselei. Riigikantselei ülesanne on juhtida riigi julgeolekuolukorra analüüsimist ja hindamist, samuti täpsustab eelnõu Riigikantselei rolli kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel (vt eelnõu §-de 8 ja 32 seletusi, lisaks VVSi muudatused eelnõu §-s 265). Riigikantselei nõustab peaministrit riigi julgeolekut, riigikaitset ja tsiviilkriise puudutavates küsimustes, samuti korraldab Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni tööd. Riigikaitse strateegiliste küsimuste otsustustasandil on pädevus ja volitused jaotatud Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja Vabariigi Presidendi vahel. Selleks et riigi struktuurid suudaksid julgeolekut ähvardava ohu eskaleerumisele paindlikult ja kiiresti reageerida, on peamine eesmärk kujundada kõikide suure mõjuga kriiside juhtimissüsteem ja struktuur võimalikult sarnaseks. Selle eeldus on, et tavaolukorras riigi juhtimiskorraldus, sealhulgas alluvussuhted ja haldusesisene koostöö, toimib ja on selge. Kui Eesti otsene riigihaldus on reguleeritud VVSis, siis kaudse riigihaldusega seonduv on reguleeritud halduskoostöö seaduses (edaspidi HKTS) ning paljudes teistes õigusaktides. Kõik need kokku aga moodustavad riigi halduskorralduse. Eelnõu koostamisel ning erijuhtimispädevuste ja -volituste sätestamisel on lähtutud praegu kehtivast valitsemis- ja halduskorralduse süsteemist. Kehtiva õiguse kohaselt tekivad Vabariigi Valitsusel, ministritel ja teistel täidesaatva riigivõimu asutustel ning avaliku võimu volitusi täitvatel isikutel erinevate sündmuste lahendamisel erinevad pädevused ja volitused, mis teatud ulatuses kattuvad või on üksteisega vastuolus. Lisaks võib erinevate seisundite või erikordade samaaegsel kehtimisel ühe ja sama riigiorgani pädevus paljuski erineda (vt täpsemalt lisa 4). Eelnõuga täpsustatakse pädevuse jaotust ja volitusi eelkõige strateegilisel ja operatiivsel juhtimistasandil selliselt, et oleks selge, kes ja millistes küsimustes ning kellele allub. Eelnõuga korrastatakse ja ühtlustatakse kõigi kriisiolukordade juhtimiskorraldust. PSist lähtuvalt on Riigikogul seadusandlik võim ja ülesanne luua alused riigivõimu teostamiseks. Riigikogu täidab ka legitimeerivat funktsiooni, valides Vabariigi Presidenti (PSi § 65 punktid 7, 8 ja 9) ning tehes kontrolli riigiorganite, iseäranis Vabariigi Valitsuse tegevuse üle. Vabariigi President on Eesti Vabariigi riigipea (PSi § 77) ja riigikaitse kõrgeim juht (PSi § 127 lõige 1). Presidendi roll riigikaitse kõrgeima juhina on sümboolne, tseremoniaalne ning tasakaalustav. Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu (PSi § 86). Talle kuulub koordineerimis- ja järelevalvefunktsioon täidesaatva riigivõimu asutuste üle, samuti viib ta ellu riigi sise- ja välispoliitikat ning osaleb selle kujundamises seaduseelnõude esitamise kaudu. PSi §-st 86 ning § 87 punktidest 1, 2 ja 9 tuleneb, et Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu ka riigikaitse valdkonnas. PSis puuduvad sätted, mis reguleeriksid riigi juhtimiskorraldust kriisiolukordades, sh nende lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra 100  22.05.2025 lahendamist. Seadusandjal on avarad võimalused juhtimiskorralduse sätestamisel, millele seavad raamid põhiseaduse alusprintsiibid. Olukorras, kus riigi eksistents, julgeolek, turvalisus, ühiskonna toimimine ning inimeste elu ja tervis on ohustatud, on lisaks tavapärastele rahuaegsetele pädevustele ja volitustele vaja täiendavaid pädevusi ja volitusi nii Vabariigi Valitsusele, peaministrile kui ka lahendavatele asutustele. Kriisiolukorra lahendamine nõuab võimu kontsentratsiooni ja juhtimise muudatusi. Täidesaatva riigivõimu asutused on Eesti avaliku halduse organisatsioonis hierarhiliselt. Alluvuspõhimõte väljendub haldusekandja sisemises ülesehituses. Oma olemuselt on alluvuspõhimõte tegelikult juhtimisprintsiip, st iga kõrgemalseisev asutus juhib oma haldusalas tegutsevaid asutusi ja isikuid ja vastutab nende eest (vt VVSi § 93 lõige 1). Ministeeriumid ja Riigikantselei on kõrgemad valitsusasutused, mis teostavad täidesaatvat riigivõimu. Riigikantselei ja ministeerium allub vahetult Vabariigi Valitsusele. Ministeeriumile alluvad tema valitsemisalas olevad ametid ja inspektsioonid ning muud riigiasutused (VVSi § 46 lõige 2). Hallatavad riigiasutused on valitsusasutuse haldamisel. Ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste alluvuses on nende kohalikud asutused (iseseisvad regionaalsed üksused). Alluvusest tulenevalt on valitsusasutused aruandekohustuslikud Vabariigi Valitsuse või vastava ministri või riigisekretäri ees, kes suunab ja koordineerib nende tegevust ning teeb nende üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet (VVSi § 41 lõige 1). Teenistuslikust alluvusest tuleneva teenistusliku järelevalve käigus tehakse järelevalvet asutuse tegevuse seaduslikkuse (õigusaktidest kinnipidamise kontroll) ja otstarbekuse (eesmärkide saavutamine ja selleks kulunud ressursside kasutus jne) tagamiseks (VVSi § 93 lõige 1). Teenistuslikku järelevalvet iseloomustab otsese sekkumise õigus kõrgemalseisva asutuse või organi poolt. Järelevalve tegija võib teha ettekirjutuse akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; peatada toimingu sooritamise või akti kehtivuse; tunnistada akti kehtetuks (VVSi § 93 lõige 2). Teenistusliku järelevalve tegemise kohustus on pandud ministrile järgmiselt: minister valvab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle (VVSi § 95 lõige 1). Minister ise vastutab parlamendi ees nii talle alluva ministeeriumi kui ka ministeeriumi valitsemisala asutustes toimuva eest. Ameti ja inspektsiooni peadirektor või muu valitsusasutuse juht teeb teenistuslikku järelevalvet ameti ja inspektsiooni või muu valitsusasutuse kohalike asutuste ja nende ametiisikute tegevuse üle ministri määratud ulatuses ja korras (VVSi § 96 lõige 1). Täidesaatva riigivõimu juhtimiskorraldusest tulenev alluvuskord ja teenistuslik järelevalve tagab poliitilise kontrollimehhanismi kogu täidesaatva riigivõimu üle. VVSi § 41 lõikes 4 on sätestatud, et valitsusasutused põhinevad ainujuhtimisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eeltoodust tuleneb, et kõik valitsusasutuse juhid saavad kehtestada iseseisvalt asutuse ülesannete täitmisega seotud korralduse (teenistuslik korraldus) ning üldjuhul puudub ka kõrgemalseisval asutusel või organil asutuse teenistuslikku juhtimisse sekkumise õigus – seda saab teha üksnes järelevalve käigus, mis saab piirduda õiguspärasuse ja otstarbekuse kontrolliga. Töötaja ja ametnik allub teenistuslikult teenistus- või tööülesannete täitmisel nii vahetule kui ka kõrgemalseisvale juhile (asutuse juht) (ATSi § 51 lõige 3). Kriisiolukord nõuab asutuste kiiret koordineeritud koostööd ja mitme valitsusasutuse pädevusse kuuluva haldusülesande täitmist, milleks võib olla vaja anda korraldusi ministeeriumi valitsemisalast või asutuse tegevusvaldkonnast väljapoole. 101  22.05.2025 Kriisiolukorra lahendamise juhtimisel on eelnõus lähtutud põhimõttest, et kriisiolukorra ajal ei tohiks toimuda olemuslikke muudatusi riigi juhtimises. Jätkuvalt on oluline ülesannete (pädevuste) jäävuse põhimõte, mille kohaselt täidavad kõik asutused ja isikud oma rahuaegseid ülesandeid (omavad vastavaid pädevusi ja volitusi) ka kriisiolukorra ajal. Kriisiolukorra ajal ei toimu olemuslikke muudatusi võimu teostamise põhimõtetes, lähtutakse võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiibist (PSi § 4). Institutsionaalselt ja funktsionaalselt jäävad Vabariigi Valitsus, Riigikogu, Vabariigi President ja kohtud sõltumatult toimivaks. Eelnõuga täpsustatakse Vabariigi Valitsuse, Riigikantselei, peaministri, Päästeameti, KOVide jt rolli kriisiolukorra lahendamisel. Kriisiolukorra volitustega toimub küll võimu kontsentreerumine, kuid regulatsiooni kehtestamisel on arvestatud, et säiliks riigi põhifunktsioonide eraldatus ning riigiorganite vaheline kontroll ja tasakaalustatus, vaba demokraatlik riigivalitsemine ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Kriisiolukorra aluseks olevate ohtude tõrjumine nõuab kõigi põhiseaduslike institutsioonide ja täidesaatva riigivõimu asutuste ühtset ja terviklikku lähenemist. Lõige 4 sätestab ministeeriumi ülesanded kriisiolukorra lahendamisel. Ministeeriumide ülesanded ja valdkonnad on sätestatud VVSis, kuid kuna ülesannete jäävusest tulenevalt on ministeeriumil roll kriiside lahendamisel, siis on ministeeriumi ülesanded toodud esile ka käesolevas eelnõus. Eelkõige on selleks tagada valitsemisala tegevuse ühtsus ja teiste ministeeriumidega tegevuste koordineerimine ning toetada oma valdkonnas kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat asutust. Lõike 5 järgi on kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus kas seaduses või Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis (eelnõu § 14 lõike 1 alusel) määratud valitsusasutus, Eesti Pank, elutähtsa teenuse korraldaja (edaspidi ETKA) või tema seaduse alusel määratud asutus või KOVi puhul KOVi määratud KOVi ametiasutus. Näiteks Terviseamet juhib vahetult kriisiolukorra lahendamist pandeemia korral ja Eesti Pank makseteenuse katkemisel, nt KOVi ametiasutus lahendamise eest vastutavaks asutuseks nende teenuste puhul, milles ta on ETKA (kaugküttega varustamine, kohalike teede sõidetavuse tagamine, veega varustamine ja kanalisatsioon). Vabariigi Valitsus määrab kriisiolukorra lahendamist vahetult juhtiva asutuse ja tema kriisiülesande kindlaks juba enne kriisiolukorda, seda eelnõu § 14 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis. See võimaldab kriisiolukorra lahendamise eest vastutaval asutusel juba enne kriisiolukorda teha vajalikud ettevalmistused ning tagada kriisiülesande täitmine igal ajal. Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus saab sellega suunata tegevusi kriisiolukorra lahendamiseks oluliste kriisiülesannete täitmiseks, ja seda koostöös kriisiolukorra juhi ja vastava ministri ning ministeeriumiga. Kriisiolukorra lahendamine eeldab paljude asutuste ja isikute koostööd, mistõttu on oluline kindlaks määrata kriisiolukorra lahendamist vahetult juhtivad asutused, kelle kriisiülesannete täitmisest sõltub vastavate kriisiolukordade lahendamine ja kellel lasub selles põhiraskus. See annab kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele võimaluse keskenduda tegevuses kriisiolukorra lahendamiseks oluliste kriisiülesannete täitmisele koostöös kriisiolukorra juhiga ning teistele osalistele suuna teda vajaduse korral toetada. Kriisiolukorra juht saab aga ise täiendavalt sekkuda olukorra lahendamisse, kui kriisiolukorra lahendamisega seotud osaliste panus on ebapiisav, andes neile korralduse eelnõu § 39 lõike 2 alusel. Näiteks kui ulatusliku mürgistuse korral juhib Terviseamet vahetult kriisiolukorra lahendamist ja Põllumajandus- ja Toiduamet ei tegele samal ajal ulatusliku mürgistuse põhjustanud toiduainete turult kõrvaldamisega, siis on kriisiolukorra juhil eripädevus anda korraldus Põllumajandus- ja Toiduametile vajalike tegevuste elluviimiseks, kui vastava 102  22.05.2025 valdkonna minister ei ole seda ise teinud. Kriisiolukorra juht saab anda nimetatud korraldusi siis, kui talle on eelnevalt teada (kas plaani või kirjalikult fikseeritud kokkulepete alusel) soovitud käitumine. Kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse määramine ja tegevus ei muuda teiste osaliste kohustust ega vastutust teha koostööd, pakkuda üksteisele abi, juhtida kriisiolukorra ajal edasi oma põhitegevusega seotud ülesannete täitmist, sh kriisiülesannete täitmist, kuivõrd säilib ülesannete jäävus ja valdkondlik vastutus ning põhimõte, et ülesanded tuleb lahendada nii madalal või kõrgel tasemel kui vaja. Lõike 6 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus määrata kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus, kui seda ei ole määratud seaduses või Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis või kui mitme asutuse vastutusvaldkond kattub. See on vajalik vastutuse määramiseks ja selguse saamiseks näiteks uute, esilekerkivate ohtude korral või kriisiolukordades, kus on ebaselge kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus, ja olukorras, kus kriisiolukorra lahendamist võiks oma pädevuse järgi juhtida mitu asutust. Vabariigi Valitsus määrab kriisiolukorra lahendamise eest vastutavaks valitsusasutuse, kellel on parim võime ja kompetents, või arvestades muid asjassepuutuvaid asjaolusid. Lõike 7 kohaselt on Vabariigi Valitsusel kriisiolukorra iseloomust lähtuvalt paindlikkus määrata üks või mitu kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat valitsusasutust. Kriisiolukorra ajal võib toimuda samal ajal kriisiolukorra lahendamine erinevates valdkondades, näiteks küberrünnakute ja massiliste korratuste samaaegsel esinemisel võib valitsus otsustada mitme kriisiolukorra lahendamise eest vastutava valitsusasutuse määramise. Lõige 8 näeb ette, et kriisiolukorra ajal tuleb täita eelkõige kriisiülesandeid. Tulenevalt kriisiolukorra iseloomust võib olla vajalik teatud ülesanded peatada, edasi lükata või vähendada. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib asutus, isik ja KOV jätta täitmata ka seadusega pandud ülesanded, kui neid ei ole võimalik olukorrast tulenevalt täita (vt eelnõu § 37). Näiteks ei ole vajalikku ressurssi (töötajad on kaitseväeteenistusse kutsutud), ei ole vahendeid, võimatu on asutuse asukohas töötada vms. Tegu on erakorralistest asjaoludest tingitud olukorraga ning igal juhul peab asutuse juht kaaluma, kas ja mis ülesandeid tal on võimalik täita. Prioriteet peab olema kriisiülesannetel ning siis seaduses toodud ülesannetel, vabatahtlikud (nt KOVide puhul) või seadusest alamaktidega antud ülesanded saab jätta täitmata esmajärjekorras, kui olukord seda tingib. Eelnõuga sätestatakse näiteks võimalus peatada riigieelarveliste hüvitiste ja toetuste maksmine ja neid vähendada. Kui olukord võimaldab, siis tuleb kõigil isikutel ja asutustel kriisiolukorra ajal täita oma ülesandeid, aga seda moel, et kõikide ülesannete seas seatakse prioriteediks asutuse või isiku kriisiülesanded. Lõige 9 on seotud § 20 lõikega 4 ning annab suunise asutustele, KOVidele ja ka püsiva kriisiülesandega isikutele tsiviilkriisiga samal ajal kehtiva riigikaitselise kriisiolukorra ajal täita võimaluse korral esmajärjekorras riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohtu tõrjumiseks või selleks valmistumiseks vajalikke ülesandeid ning tagada selleks vajalik ressurss. Sellise olukorda näol on tegu riigi eksistentsi suurel määral mõjutavate sündmustega ning kogu riigi ja ühiskonna pingutus peab olema suunatud nende lahendamisele. § 32. Riigikantselei ja Päästeameti ülesanded kriisiolukorra lahendamisel Paragrahv 32 nimetab Riigikantselei ja Päästeameti ülesanded kriisiolukorra lahendamisel, sätestades eelkõige ühtsed lähtealused kriisiolukorra lahendamise tegevuste koordineerimiseks 103  22.05.2025 üleriigilisel ja regionaalsel tasandil. Kui kõikide kriisiolukordade lahendamisel, seejuures erikordade rakendamisel on Vabariigi Valitsusel ja peaministril keskne roll tagada kriisiolukorra eesmärgipärane juhtimine koostöös kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutusega ning kaasata vajaduse korral terve ühiskond kriisiolukorra lahendamisse, siis Riigikantselei ja Päästeameti ülesanne on toetada peaministri, Vabariigi Valitsuse ja kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse tegevusi vastavalt üleriigilisel ja regionaalsel tasandil. Kõigil kriisiülesannetega isikutel ja asutustel säilib kohustus teha kriisiülesannete täitmiseks koostööd ning toetada kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat asutust tema kriisiülesannete täitmisel. Riigikantseleile ja Päästeametile vastava ülesande panemise eesmärk on eelkõige toetada kriisiolukorra lahendamise juhtimist ning võimendada „silotornide“ üleselt kriisiolukorra lahendamisel osalevate ja sellest mõjutatud osaliste horisontaalset koostööd kriisiolukorra ajal, kasutades seejuures tavapäraselt kasutuses olevaid koostöökogusid ka kriisiolukorra ajal. Lõike 1 järgi on Riigikantselei ülesanne koordineerida täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust kriisiolukorra lahendamisel. Riigikantselei ülesanne hõlmab nii kriisiolukorra juhi ja Vabariigi Valitsuse tegevuse toetamist kui ka nende antud ülesannete täitmist, strateegilise kommunikatsiooni korraldamist, Vabariigi Valitsuse kriisiolukorra lahendamise plaani koostamist ja elluviimist, kriisiolukorra juhi, Vabariigi Valitsuse liikmete ja ministeeriumide olukorrateadlikkuse tagamist jm tegevusi kriisiolukorra lahendamiseks, sh mõjudega tegelemiseks, mille täitmiseks on vaja koordineerida täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust üleriigilisel tasandil. Lõike 2 kohaselt on Päästeameti ülesanne kriisiolukorra lahendamisel regionaalsel tasandil lisaks eelnõu § 9 lõikele 1 toetada kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat asutust teabevahetuse ja koostöö korraldamisega. Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt on Päästeameti ülesanded kriisiolukorraks valmistumisel regionaalsel tasandil nõustada kohaliku omavalitsuse üksuseid ning korraldada täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahelist koostööd ja teabevahetust. Kriisiolukorra lahendamisel regionaalsel tasandil lisandub eelnimetatule ülesanne toetada kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat asutust teabevahetuse ja koostöö korraldamisega. Seda ülesannet täites toetab Päästeamet kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat asutust kriisiolukorra lahendamisel ning võimendab „silotornide“ üleselt kriisiolukorra lahendamisel osalevate ja sellest mõjutatud osaliste teabevahetust ja horisontaalset koostööd regionaalsel tasandil, kasutades seejuures tavapäraselt tegutsevate regionaalsete kriisikomisjonide formaati. Lõike 3 kohaselt on Päästeameti ülesanne koordineerida kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitse tegevuste õigeaegset rakendamist. Päästeameti elanikkonnakaitse alased ülesanded on sätestatud päästeseaduses ning kriisiolukorra ajal tagab Päästeamet nende õigeaegse rakendamise. Teiste asutuste ja isikute vastutusel olevate elanikkonnakaitse tegevuste õigeaegse rakendamise koordineerimine on eelnõu kohaselt Päästeameti ülesanne, samuti tagada nende koostoime. Sellega seondub ka eelnõu §-s 126 lõikes 1 toodud õigus saada oma ülesande täitmiseks teavet. Näiteks on Päästeametil vajalik saada teavet elektriliinide taastamise järjekorra kohta või KOVilt üksi elavate eakate kohta. Säte on tulnud praktilisest vajadusest ja õppetundidest seni olnud kriiside lahendamisel. Näiteks Saaremaa torm detsembris 2022. a, kus elektrita oli tuhandeid majapidamisi ning kriisi lahendasid nii Päästeamet (tehes päästetöid), Elektrilevi (taastades elektrit), KOV, tagades elanikele vett, lükates lahti kohalikke teid, viies küladesse kuivkäimlaid jne. Nimetatud kriisis oli oluline tagada kõikide kriisi lahendavate osaliste koordineeritus ja tegevuste ühtsus. Kui elutähtsa teenuse osutaja keskendub oma teenuse taastamisele (Elektrilevi elektri taastamisele) ning KOVil ei ole piisavalt vahendeid ja 104  22.05.2025 varusid, et kõikide inimesteni jõuda, siis on Päästeamet see, kes tagab elanike kaitse ning ei keskendu mitte teenustele, vaid inimesele kriisis. § 33. Ühekordne kriisiülesanne Lõiked 1 ja 2. Ühekordne kriisiülesanne antakse kriisiolukorra ajal ning see ei ole juriidilisele isikule, sh FIE-le ega ka KOVile üldjuhul ette teada. Üldjuhul määratakse püsivad kriisiülesanded enne kriisiolukorda, et ülesande täitja saaks luua vajaliku valmiduse, kuid ettenägematuteks juhtudeks on ette nähtud võimalus määrata ka ühekordseid kriisiülesandeid. Kuigi riik koostab ohustsenaariume ning hindab, kuidas võib üks või teine kriis tekkida ja areneda, ei ole võimalik kõiki olukordi ennustada ja nendeks valmistuda. Vähetõenäoliste kriisiolukordade jaoks juriidilistele isikutele ja KOVidele kohustuste panemine tooks näiteks erasektorile kaasa põhjendamatult suure ettevõtlusvabaduse piiramise. Isikute õiguste proportsionaalseks piiramiseks on riigil eelnõu järgi võimalus ülesandeid ka vastavalt tekkinud olukorrale ühekordselt määrata. Riigiasutustele saab Vabariigi Valitsus anda ülesandeid kas Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis või haldusesisese korraldusena. Kui püsivaid kriisiülesandeid määratakse enne kriisiolukorda, siis ühekordsed kriisiülesanded on ette nähtud kriisiolukorra ajal ettenägematute olukordade lahendamiseks. Eelnõuga säilitatakse selles osas RiKSi regulatsioon, mis võimaldab panna nii püsivaid riigikaitseülesandeid kui ka ühekordseid riigikaitseülesandeid. Sarnaselt püsiva kriisiülesandega sisaldab ka ühekordne kriisiülesanne kohustust midagi teha. Ühekordse kriisiülesandena ei saa kehtestada keeldu midagi teha või käsku millegi tegemisest hoiduda (nt jätta kaup tootmata või müümata, teenus osutamata või teatud info edastamata). Muu hulgas ei ole võimalik ühekordse kriisiülesandena kehtestada piiranguid isikute põhiõigustele ja - vabadustele. Sellekohaste piiravate meetmete kohaldamine võib toimuda üksnes 5. peatükis sätestatud tingimustel ja korras (nt piirangud majandustegevusele, teabe levitamisele). Sätestatakse põhimõte, et ühekordne kriisiülesanne peab olema seotud juriidilise isiku, sh FIE ja KOVi põhitegevusega, s.o tema tavapäraste ülesannete, eesmärgi või tegevusalaga. Sama põhimõte on sätestatud üldiselt ka püsiva kriisiülesande juures (eelnõu § 10 lõige 2). Selle sätte eesmärk on tagada, et sel, kellele ülesanne määratakse, on selle täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused ning vahendid ja personal. KOVide puhul tuleb tähele panna, et ühekordsete kriisiülesannete andmisel on ette nähtud ka õiglase hüvitise regulatsioon eelnõu §-s 154 (PSi §-st 154 tulenevalt). KOVile ühekordse kriisiülesande andmisel ning ka eelnõu § 40 lõike 5 alusel korralduse andmisel tuleb kaaluda, kas ülesande ja korraldusega sekkutakse ülemäära KOVi autonoomiasse ja seetõttu muutub olemuslik KOVi ülesanne riiklikuks ülesandeks. Kuna üks ja sama ülesanne võib samal ajal sisaldada nii riiklikke kui ka omavalitsuslikke tunnusjooni, siis ei saa kindlalt väita, et alati toob ühekordse kriisiülesande andmine kaasa selle ülesande muutumise riiklikuks. Näiteks kui KOVile säilib otsustusõigus, kuidas ülesannet kõige efektiivsemalt täita, siis ei pruugi ülesanne muutuda riiklikuks, vaid tegu on endiselt KOVi ülesandega, mille eest on eelnõu kohaselt ette nähtud õiglase hüvitise regulatsioon. Ühtselt on võimatu reguleerida, et kõik ühekordsed ülesanded, mis antakse KOVi ülesannete raames, muutuks seeläbi riiklikeks. Näiteks on ka Riigikohus oma lahendis nr 3-4-1-3-00 viitega põhiseaduse §-dele 16, 18 ja 14 öelnud, et kui mõni reguleerimist vajav valdkond on seotud ohuga elule või tervisele, siis vahetegu riigi- ja kohaliku elu küsimuste vahel pole määrav. 105  22.05.2025 Mitmed küsimused on KOVi ja riigi segapädevuses, näiteks hariduse valdkonna ja sotsiaalvaldkonna ülesanded jaotuvad eri tasandite vahel, on paratamatu, et võivad tekkida vaidlused pädevuste üle. Eespool on osutatud asjaolule, et kui kohustusliku omavalitsusliku ülesande täitmine on reguleeritud nii põhjalikult, et kohalikul omavalitsusel ei jää selle täitmise viisi ja laadi suhtes mingit otsustusõigust, võib KOVi otsustuspädevuse selline piirang praktikas tähendada seda, et konkreetne seadusest tulenev KOVi täidetav ülesanne on olemuselt riiklik. Riiklike ülesannete täitmisel võib KOVi kaalutlusruum ja otsustuspädevus olla redutseeritud väga madalaks, peaaegu nullini. St seadusandja on küllaltki täpselt ette kirjutanud ülesande sisu ning täitmise viisi ja mahu. Kohaliku ja kohaliku omavalitsuse täidetava riikliku ülesande eristamine ei lähtu siiski kitsalt vaid sellest, mil määral on keskvõim seadusega reguleerinud küsimuse lahendamise korda. Näiteks planeeringu koostamiseks ettenähtud menetlustoimingud on vägagi põhjalikult reguleeritud planeerimisseaduses ja ehitusseaduses. Sellele vaatamata ei ole tegemist riikliku elu küsimusega, kuivõrd vastavad õigusnormid on suunatud kohaliku elu korraldamisele.30 Seega tuleb iga kord hinnata, kas ühekordse kriisiülesande või korralduse andmisel muutub KOVi olemuslik ülesanne riiklikuks või mitte. Lõike 3 järgi võib kriisiolukorra ajal (ehk kõigi kriisiolukordade ajal – nii tsiviilkriisis kui ka riigikaitselistes kriisides) kriisiolukorra juht (peaminister) või tema volitatud kriisiolukorra lahendamise eest vastutav valitsusasutus anda füüsilisest isikust ettevõtjale ja juriidilisele isikule, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksusele, tema ülesannetest, tegevusalast või eesmärgist lähtudes ühekordse kriisiülesande. Eelnõu näeb ette ühekordsete ülesannete andmise mitte ainult riigikaitselistes olukordades, vaid ka tsiviilkriisi olukordades, kuna ka tsiviilkriiside lahendamisel on vajalik kaasata varem kokku leppimata ressurssi. Kehtiva HOSi alusel saab alates eriolukorrast kaasata olukorra lahendamisse lisaressurssi füüsiliste isikute näol töökohustuse ning muudel juhtudel asjade sundkoormamise kaudu. Sellist võimalust HOS ette ei näe, et hädaolukorda lahendav asutus paneks nt KOVile või ettevõttele kriisiülesande ja ettevõte tagaks vajamineva teenuse. Kuna ka tsiviilkriiside lahendamisel on vaja kaasata ressurssi väljastpoolt täitevvõimu asutusi, siis näeb eelnõu ette võimaluse panna ühekordseid kriisiülesandeid ka kriisilukorras. Kõik teised asutused saavad ühekordsete kriisiülesannete rakendamise õiguse kriisiolukorra juhi volitusega, kui leiavad, et nad ei suuda lahendada kriisiolukorda või aidata kaasa selle lahendamisele ilma ühekordsete kriisiülesannete andmiseta. Ühekordsete kriisiülesannete andmisega sekkutakse asutuse, juriidilise isiku ja ka KOVi põhiülesannete täitmisesse, see toob kaasa töökorralduse ning organisatsiooni prioriteetide muutuse – see on oluline pädevus, mida kergekäeliselt ei kohaldata. Eelnõu § 40 näeb ette ka teatud asutustele õiguse anda korraldusi, kuid need ei muuda asutuse prioriteete ega sekku tema ülesannete täitmise olemusse ja ressurssidesse nii mastaapselt. Oluline on märkida, et valitsusasutused saavad õiguse ainult kriisiolukorra juhi volituse kaudu. Seega ei ole kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse staatus piisav, et anda ühekordseid kriisiülesandeid, vaid vaja on veel eraldi kriisiolukorra juhi volitust. Kehtiva RiKSi alusel on võimalik ühekordseid kriisiülesandeid anda ainult kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal ning see õigus on Kaitseväel, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel ja Vabariigi Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutusel. Seega on Kaitseministeeriumi valdkonna asutustel seadusest tulenev otsevolitus ning teised valitsusasutused peavad pöörduma vastava vajaduse olemasolul Vabariigi Valitsuse poole. Et 30 Kohustuslike kohaliku omavalitsuse ülesannete ja kohaliku omavalitsuse üksuste täidetavate riiklike ülesannete piiritlemise juhend. Rahandusministeeriumi koduleht. 106  22.05.2025 säilitada RIKSi lahendus, kus Kaitseministeeriumi valdkonna asutused saavad anda ühekordseid kriisiülesandeid üksnes riigikaitselistes olukordades, nähakse sama põhimõte ette lõikes 3. Lõikega 4 sätestatakse põhimõte, et kui ühekordseid kriisiülesandeid samale subjektile on andnud mitu asutust, siis võimaluse korral (nt ei satu sellest ohtu elanike toimetulek või muud elutähtsad teenused) tuleb täita esimesena riigi sõjalise kaitse tagamiseks antud ülesanne, mitte näiteks tsiviilkriisi lahendamiseks antud ülesanne. Nimetatud põhimõte haakub eelnõu § 20 lõigetega 4 ja 10. Lõikes 5 on sätestatud kolm tingimust, mis peavad olema ühekordse kriisiülesande määramiseks täidetud: 1) ülesanne on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks või selle toetamiseks – selle eesmärgi alla mahub väga palju erinevaid ülesandeid. Näiteks evakueeritute või mobiliseeritute transportimine, toiduainete tootmine, majutusteenuste osutamine jne. Kuna kõiki vajalikke tegevusi ei ole kunagi võimalik lõpuni ennustada, sest kriisid on väga erinevad, peab eesmärk olema sõnastatud piisavalt laialt, et see hõlmaks kõiki vajaminevaid tegevusi. Kriisiolukorrad ja lahendavad asutused tulenevad riskianalüüsist ja Vabariigi Valitsuse kriisiplaanist. Näiteks kui tegemist on pandeemiaga (COVID), siis lahendav asutus on Terviseamet, kelle ülesanne on kehtestada piiranguid, koordineerida tervishoiuasutuste tegevust jms. Seejuures on näiteks toetav tegevus regionaalne koordinatsioon, mida tehakse Päästeameti juhtimisel regionaalsete kriisikomisjonide kaudu, kus nt Haridus- ja Teadusministeerium saab sisendi koolide pidamisse, Kultuuriministeerium saab teada, kas etendusasutustele peaks tegema erandeid. Samuti saab pidada lahendamise toetamiseks Politsei- ja Piirivalveamet tegevust, kes saab oma kriminalistikakeskuse laboris korraldada testimist või toetatakse elanikele kriisiga seotud teabe edastamist (ruuporitega varustatud droonid tiheasustusalal) jms. Sõjalise kriisi korral on lahendav asutus Kaitsevägi. Lahendamise toetuseks on vajalik vastuvõtva riigi toetus (host nation support, edaspidi ka HNS), mis lühidalt tähendab seda, et liitlaste riiki toomiseks ning sõjategevuse käigus varustuse täiendamiseks jms on vajalik toetus näiteks sadamates, kus võetakse vastu laev vajaliku ressursiga, järgmine toetuselement on tsiviiltransport Kaitseväe määratud aladele, seega toetavad Kaitseväe tegevust nt sadamad, lennujaam jne; 2) ülesannet ei ole võimalik täidesaatva riigivõimu asutustel või vabatahtlikult kaasatavate isikute abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult täita – kui ülesannet saavad täita riik või vabatahtlikud, ei saa ülesannet kellelegi teisele määrata. Selle tingimuse eesmärk on kaitsta haldusvälist isikut riigi eest, et riik ei delegeeriks oma ülesandeid kergekäeliselt olukorras, kus asutustel on olemas võimalused töö tegemiseks või on piisav arv vabatahtlikke või on piisavalt aega ülesande täitmiseks. Sisuliselt täpsustab tingimus proportsionaalsuse põhimõtet (täpsemalt selle vajalikkuse kriteeriumi); 3) ülesannet ei ole võimalik täita seaduses või selle alusel määratud või täitma volitatud muul isikul – praktikas võib ette tulla olukord, kus kriisiülesanne on määratud konkreetsele ettevõtjale, kellel aga ei ole ühel või teisel põhjusel võimalik ülesannet täita. Kui aga ülesannet peab Eesti riigi ja ühiskonna kaitsmiseks siiski täitma, on vaja selle täitmine kuidagi tagada. Sel juhul võib olla vaja ülesanne määrata teisele ettevõtjale või ettevõtjate ringile, kes ülesannet täita saavad. Tingimuse eesmärk on jällegi kaitsta kolmandat isikut ning suunata riiki eelnevalt põhjalikult hindama, kas ülesannet on võimalik täita ka muul moel. Ühekordse kriisiülesande saab määrata FIEdele ja juriidilistele isikutele, sh KOVidele. Kuigi KOVidele määratakse kriisiülesanded üldjuhul seaduses, võib ka KOVide puhul tekkida olukord, kus kõiki vajaminevaid ülesandeid pole ette nähtud ning neile on vaja ülesandeid anda ad hoc. KOVidele peab olema võimalik kriisiolukorra ajal ülesandeid anda, sest KOVid 107  22.05.2025 täidavad mitmeid tsiviilelanikele olulisi riigi avaliku halduse ülesandeid. KOVid on need, kes tunnevad kohalikke olusid, kellel on ülevaade piirkonnas olemasolevatest ressurssidest, samuti töötavad KOVis sotsiaaltöötajad jt spetsialistid, kelle teadmisi ja oskusi on kriisiolukorra ajal vaja. KOVid on need, kes tavaolukorras osutavad abivajajatele abi, olgu selleks vältimatu sotsiaalabi või mõni muu abivajadusest lähtuv teenus. KOVidel on sellise ülesande täitmiseks vajalikud vahendid ja personal. KOVidel on ka kriisiolukorra ajal oluline roll täita, seda ennekõike oma elanike eest hoolitsemisel. Seetõttu on oluline, et ka KOVidele oleks võimalik kriisiolukorra ajal anda ülesandeid, mille täitmise vajadust ei ole ette nähtud või mida ei ole muul põhjusel püsiva kriisiülesandena määratud. PSi § 154 seab KOVidele riiklike ülesannete andmisel teatud piirangud: KOVidele on võimalik riiklikke ülesandeid anda kokkuleppel või seaduse alusel. Riigikohtu praktika järgi tähendab „seaduse alusel“ üldjuhul seadust, määruses võib ülesandeid KOVidele delegeerida siis, kui need on seotud seadusest tulenevate ülesannete rakendamise seisukohalt ebaolulised küsimused ning selleks on sätestatud täpne, selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses olev volitusnorm.31 Lisaks sellele võib täitevvõimule delegeerida seadusega kehtestatud piirangute täpsustamise.32 Seetõttu on oluline tähele panna, et ühekordse kriisiülesande võib anda, lähtudes isiku ülesannetest, tegevusalast või eesmärgist. See tähendab, et ühekordne ülesanne, mis KOVile määratakse, peab lähtuma KOVi ülesannetest. Ühekordse ülesandena ei saa KOVile anda sellist ülesannet, mida KOV sisuliselt muidu ei täida. Näiteks võiks ühekordse ülesandena KOVile määrata sõjapõgenike majutamise. KOVil on SHSi alusel kohustus anda vältimatut sotsiaalabi igale tema territooriumil viibivale isikule, mitte ainult oma elanikele (SHSi § 5 lõiked 2, 4 ja 5). Seega võib väita, et KOVil on kohustus pakkuda vältimatut sotsiaalabi (ehk riietust, majutust ja toitu) ka sõjapõgenikele, kui need tema territooriumil viibivad. Samas on selge, et kui sõjapõgenikke on palju, ületab nende eest hoolitsemine KOVide haldussuutlikkuse ning tegemist on riikliku ülesandega. Kui riik soovib kriisiolukorra ajal selle KOVile delegeerida, võib seda teha ühekordse kriisiülesande andmisega. Sellega aga antakse KOVile selline ülesanne, mida KOV täidab ka tavaolukorras, ainult et väiksemas mahus. Seega ei ole tegemist intensiivse riivega ning sisuliselt tehakse KOVile ülesandeks täita KOVi olemuslikku ülesannet tavapärasest suuremas mahus. Seda, et ühekordne ülesanne antaks KOVi ülesannetest lähtudes, peab riik järgima iga kord, kui KOVile mõnd ülesannet delegeerida soovitakse. Ülesande andmisel tuleb ka tuvastada, kas KOVil on selle ülesande täitmiseks olemas vajalikud inimesed ja vahendid. KOV saab ühekordse kriisiülesande täita ainult ülesande andmise ajal olemasoleva personali ja vahenditega. Kui KOVil ei ole võimalik ühekordset kriisiülesannet olemasoleva personali ja vahendite abil täita, on tal võimalik pöörduda kriisiolukorra juhi või kriisiolukorra lahendamise eest vastutava valitsusasutuse poole ning paluda lisapersonali või -vahendite kaasamist kriisiolukorra meetmete kohaldamise kaudu. Igal juhul peab aga KOVile ühekordse kriisiülesande määramisel hindama seda, kas KOVil on võimalik seda ülesannet täita. Ühekordne kriisiülesanne antakse haldusaktiga. Haldusakti andmisele kohaldub HMS eelnõus sätestatud erisustega. Ühekordse kriisiülesande andmine võib olla vajalik näiteks olukordades, kus riigil on vaja abi, et elanikele laiali jagada toitu, esmatarbekaupu või humanitaarabi. Niisamuti võib riigil olla kriisiolukorra ajal vajalik, et ettevõtjad toodaksid riigile teatud kaupu või pakuksid teenuseid (nt transporditeenus). Kuna eelnõu ei sea täpsemaid tingimusi, millistes valdkondades võib ühekordseid kriisiülesandeid määrata, mis ulatuses vms, võib ühekordse kriisiülesande andmisega riivata 31 Riigikohtu 16. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-4-1-8-09, p 160. 32 Riigikohtu 15. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-4-1-14-08, p 34. 108  22.05.2025 intensiivselt põhiõigusi ja -vabadusi. Just seetõttu on eelnõus sätestatud, et ühekordse kriisiülesande andmise otsus tehakse kõrgemal juhtimistasandil ehk ühekordse kriisiülesande andmise volitus on kriisiolukorra juhil ja kriisiolukorra lahendamise eest vastutaval valitsusasutusel. Täidesaatva riigivõimu tasandil on võimalik hinnata, kuhu kõige paremini erasektori ressurssi suunata ja kuidas seda kasutada. Näiteks kui KOVidel on vaja ühekordse kriisiülesande kaudu erasektorit kaasata, võivad nad pöörduda kriisiolukorra juhi või kriisiolukorra lahendamise eest vastutava valitsusasutuse poole, kellel on volitused seda teha. Samamoodi peavad käituma teised kriisiolukorra lahendamisel osalevad täidesaatva riigivõimu asutused või püsiva kriisiülesande täitjad. Ühekordseid kriisiülesandeid ei määrata seaduse alusel valitsusasutustele, sest selleks ei ole vaja eraldi seaduses toodud alust. Kui täidesaatva riigivõimu asutus peab mingit ülesannet täitma, võib talle vastava korralduse anda kriisiolukorra lahendamise eest vastutav valitsusasutus, kriisiolukorra juht või Vabariigi Valitsus vastavalt eelnõus sätestatud juhtimisvolitustele. Samasugune alus erinevate teenuste osutamiseks on sätestatud ka Soome hädaolukorraks valmisoleku seaduses (valmiuslaki)33, mille § 111 järgi võib kaitsevägi kohustada ettevõtteid, asutusi ning teisi teenuseosutajaid kaitseväele pakkuma toitlustus-, majutus-, parandus-, hooldus-, ehitus- ja muid sellesarnaseid teenuseid. Kuigi paragrahvis on loetletud osa pakutavatest teenustest, on tegemist siiski lahtise loeteluga, mille alusel on võimalik kohustada täitma väga erinevaid ülesandeid, mida relvajõududel võib vaja minna. Lisaks sellele on valmiuslaki’s ette nähtud eraldi alused kaupade (§ 110) ja sõidukite pakkumiseks (§ 112). Lõike 6 järgi tuleb ühekordse kriisiülesande täitmisele määrata tähtaeg, mis aja jooksul tuleb ülesanne täita. Ühekordset kriisiülesannet saab anda kuni kriisiolukorra lõppemiseni. Termin „ühekordne kriisiülesanne“ ei tähenda, et ülesanne peab saama täidetud ühe sooritusega. Näiteks ei pea piirduma toidutootja ülesanne kindla koguse toidu tootmisega. Ülesannet võib olla vaja täita siiski kogu kriisiolukorra kestel ning sooritust võib olla vaja korrata. Näiteks võib olla toidutootja ülesanne toota oma tooteid teatud koguses teatud ajavahemike järel. Siiski ei ole võimalik ülesannet määrata pikemaks kui kriisiolukorra lõpuni. Kui kriisiolukord lõpetatakse, tähendab, et selle väljakuulutamise tinginud oht on tõrjutud ning enam ei saa isikuid samamoodi kohustada, sest ohtu, mis õigustab isikute õiguste riivet, enam pole. Niisamuti ei või ülesande täitmise kohustuse panemine olla tingimuslik. Näiteks ei või esitada korraldust, et juhul, kui esineb olukord X, siis isik peab asuma ülesannet täitma. Lõike 7 kohaselt tuleb ühekordse kriisiülesande täitmise takistusest ja selle põhjustest teavitada viivitamata ülesande andjat, kuna igasugune takistus kriisiülesande täitmisel võib olla kriisiolukorra lahendamisel määrava tähtsusega. Seetõttu on oluline ka lõikes 8 sätestatud võimalus kohaldada menetlustoiminguid enne ülesande panemist. Enne ülesande panemist peab ülesande andjal olema kindlus, kas ülesande saaja suudab talle pandud ülesannet täita – on tal piisavalt inimesi, vahendeid, raha, või ette näha rahaliste kulude hüvitamine pärast ülesande täitmist. Lõike 9 kohaselt põhiseaduslikele institutsioonidele võimude lahususe põhimõttest lähtuvalt ühekordseid kriisiülesandeid ei anta. Erandid on siinkohal ainult kohaliku omavalitsuse üksustele, kuna kohaliku omavalitsuse üksustele on eelnõuga ette nähtud konkreetsed kriisiülesanded ja nad on osa kriisi operatiivsest lahendamisest. 33 Kättesaadav: https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2011/20111552#L17P121 109  22.05.2025 Lõige 10. Eelnõu kohaselt lõpeb ühekordse kriisiülesande täitmine haldusaktis määratud tähtaja möödumisel. Ühekordse kriisiülesande täitmine lõpeb haldusaktis kindlaksmääratud ajal, olenemata sellest, kas ülesanne sai tehtud või mitte. Kui see ülesande täitmise tähtaeg möödub, ei pea enam ülesannet õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras täitma. Kui haldusaktis ei ole määratud ülesande tähtaega, siis piiritleb tähtaja punkt 2. Ühekordne kriisiülesanne lõpeb ka ühekordse kriisiülesande andja otsusega. Ühekordse kriisiülesande andja peab lõpetama ühekordse kriisiülesande täitmise, kui ülesande täitmine ei ole enam vajalik või ülesanne on täidetud. Kolmas võimalus puudutab FIEsid. Kuna FIE on vormilt füüsiline, mitte juriidiline isik, siis FIE surma korral loetakse ühekordne kriisiülesanne lõppenuks. Juriidilise isiku lõppemiseks tuleb eelnevalt teha mitmeid toiminguid. Nimetatud aja sees saab haldusorgan kaaluda, kas ta paneb ühekordse kriisiülesande kellelegi teisele või täidab juriidiline isik oma kohustust kuni oma tegevuse lõpetamiseni. § 34. Kaitseväe pädevus riigikaitselise kriisiolukorra ajal Eelnõu §-s 34 reguleeritakse tingimusi ja korda, millal võib Kaitsevägi jätta täitmata seaduse alusel antavates üld- ja üksikaktides, sh määrustes, korraldustes, otsustes ja käskkirjades, sätestatud tavaolukorras kehtivad õigusnormid. RiKSi § 14 lõike 3 punkti 3 ja lõike 4 kohaselt on Kaitseväe juhatajal ja tema volitatud ülemal kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal volitus jätta täitmata Vabariigi Valitsuse korraldus ja määrus, ministri käskkiri ja määrus, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse otsus ja määrus nii kaua, kuni see takistab vahetult riigi sõjalist kaitsmist, ning peamister võib selle otsuse muuta. Õigusaktiks, mida Kaitsevägi ei saa täita, võib olla näiteks ala püsielupaigana kaitse alla võtmise määrus, liiklusmärgiga (üldkorraldus) kehtestatud silla või mõne tee osa kandevõime piirang, aga ka kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskiri, parkimiskorraldus või muu kohaliku omavalitsuse määrus. Seega võimaldab säte piirata teatud ulatuses ka PSi §-st 154 tulenevasse KOVi autonoomiasse ehk õigusesse otsustada ja korraldada kõiki kohaliku elu küsimusi ning tegutseda seaduse alusel iseseisvalt. Vajadus jätta täitmata õigusaktist tulenev kohustus või piirang võib ilmneda eelkõige siis, kui riigikaitseks või selleks valmistumiseks on vaja teha manöövreid (näiteks ületada silda selle kandevõimest raskema sõidukiga, sõita teel selle kandevõimest raskema sõidukiga vms). Volitus kalduda kõrvale õigusaktist tulenevatest nõuetest on sätestatud nt alarm- ja jälitussõidukile liiklusseaduse §-s 84 või lihtmenetluse kohaldamisel tsiviil- ja halduskohtumenetluses. Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamisel on vaja kasutada avaliku võimu volitusi viisil, mida tavaolukorra lahendamiseks kehtestatud õigusnormid ei ole silmas pidanud. Sisuliselt on tegemist olukorraga, kus kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus peab valima tavaolukorra jaoks mõeldud reeglite järgimise ja kriisiolukorra lahendamise vahel ning mõlemat kohustust ei ole võimalik või võimalik eesmärgipäraselt järgida. Sisuliselt on sellises olukorras tegemist kohustuste kollisiooniga. Karistusõiguses on kohustuste kollisioon reguleeritud õigusvastasust välistava asjaoluna karistusseadustiku (edaspidi KarS) §-s 30 järgmiselt: „Tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita, kuid ta teeb kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus.“ Avalik võim ei või üldiselt ega veel vähem kriisiolukorra ajal toimida karistusõiguse normide alusel. Lisaks tuleb arvestada, et õigusvastasust välistav asjaolu on erand seaduslikkuse põhimõttest, mille kohaselt kõik peavad järgima kehtivat seadust. Avaliku võimu teostamisel tuleb lisaks seaduslikkuse põhimõttele arvestada ka õigusliku aluse põhimõttega ning õigusvastasust välistava asjaolu esinemine ei anna veel õiguslikku alust avaliku võimu teostamiseks. Seega 110  22.05.2025 tuleb anda õiguslik alus teha otsus õigusnormi täitmata jätmise kohta konkreetse juhtumi lahendamisel – tegemist ei ole pelgalt haldusorgani tegevusele tagantjärele antava õigusliku hinnanguga. Riik ei saa jätta täitmata enda tuumikülesandeid riigikaitse, riigi julgeoleku, põhiseadusliku korra ja avaliku korra tagamisel, sest avalik huvi ja riigi tegutsemise kohustus kaalub nendes valdkondades üles erahuvid ja teised vähema tähtsusega avalikud huvid. Õigusriigi põhimõtte osana on riigi tegutsemise kohustus võrdselt oluline seadusliku aluse ja seaduslikkuse (formaalselt mõistetud) põhimõttega. Ka selline formaalne või näiline vastuolu kõrvaldatakse, kui kollisiooni juhtudeks on seadusega sätestatud vastav alusnorm (st avaliku võimu teostamisel ei tugineta õigusvastasust välistavatele asjaoludele, vaid selline tegutsemise alus on normiga kindlaks määratud). Lõikes 1 antakse Kaitseväele volitus riigikaitselise kriisiolukorra lahendamisel kalduda kõrvale järgmiste määruste, korralduste, otsuste või käskkirjadega kehtestatud normide täitmisest: 1) relvade ning lahing- ja laskemoona käitlemist reguleerivad õigusnormid; 2) ehitamist, ehitist ja selle osa ning ehitise kasutamist reguleerivad õigusnormid; 3) liikluse korraldamist ja liikluses osalemist reguleerivad õigusnormid; 4) dokumentide vorminõuded ja vormistamist reguleerivad menetlusnormid; 5) looduskaitse ning -ressursside kasutamist reguleerivad õigusnormid, 6) avalik-õiguslikke lubasid, heakskiite ja nõusolekuid käsitlevad õigusnormid ning 7) muud normid, välja arvatud riigisaladust ja salastatud välisteavet reguleerivad normid. Teiste valdkondade seaduse alusel antud õigusnormid võib jätta täitmata, kui see on vältimatult vajalik riigi sõjaliseks kaitseks. Riigisaladust ja salastatud välisteavet puudutavate normide täitmata jätmist eelnõu ette ei näe. Vajalikud erandid kriisideks tuleb ette näha vastavates riigisaladust ja salastatud välisteavet reguleerivates õigusaktides. Lõike 1 alusel ei tohi kõrvale kalduda seaduse või seadlusega kehtestatud ega välislepingu või Euroopa Liidu õigusakti otsekohalduvatest normidest. Terminiga „seaduse alusel kehtestatavad normid“ mõeldakse materiaalses ja formaalses tähenduses seaduse, st Riigikogu antav üldakt, alusel ja täitmiseks kehtestatud üld- ja üksikakte. Seaduse alusel ja täitmiseks antavad üldaktid on määrused. Terminiga „määrus“ tähistatakse Vabariigi Valitsuse määrust, ministri määrust ning valla- või linnavolikogu või -valitsuse määrust, mitte Euroopa Liidu Nõukogu või komisjoni määrust. Seaduse alusel ja täitmiseks antavad üksikaktid võivad olla nii üldkorraldused kui ka individuaalsed haldusaktid. Üldkorraldused on asja õiguslikku seisundit reguleerivad haldusaktid (nt juurdepääsupiirangu kehtestamine, mälestiseks tunnistamine, looduskaitseobjektiks tunnistamine, planeeringu kehtestamine vms) või üldiste tunnuste alusel määratletud adressaatidele konkreetse juhtumi reguleerimiseks antavad haldusaktid (nt kodukorra kehtestamine, liiklusmärgi paigaldamine vms). Individuaalseteks haldusaktideks on nimeliselt kindlaksmääratud adressaadile konkreetse juhtumi lahendamisel suunatud haldusakt. Haldusaktid võivad olla vormistatud erineva nimetusega dokumendides, nt korraldus, otsus, käskkiri, ettekirjutus, luba vms. Terminiga „korraldus“ tähistatakse Vabariigi Valitsuse, peaministri ning valla- ja linnavalitsuse korraldusi ning „otsusena“ valla- ja linnavolikogu otsuseid. Eelnõus ei peeta silmas kohtuotsuse täitmata jätmist, kuna kohtuotsusega ei kehtestata normi, vaid lahendatakse normi alusel õigusvaidlus. Seaduse alusel ja täitmiseks võib anda ka siseakte. Siseaktid on asutuse juhtimise ja ülesannete täitmise korraldamiseks kehtestatavad halduseeskirjad, haldusjuhised ja teenistusalased korraldused, mis üldjuhul vormistatakse käskkirjadena. Käskkirju annavad ministrid ning asutuste juhid asutuse juhtimise ja asutuse pädevuses olevuste küsimuste reguleerimiseks (nt teabehalduse, töösisesekorra, raamatupidamise korra vms korra kehtestamine). 111  22.05.2025 Sättes sisaldub avatud loetelu valdkondadest, mida kõnealused õigusaktid reguleerivad. Sättes on loeteluna toodud esile need valdkonnad, milles on tavaolukorra reguleerimiseks kehtestatud nõuetest kõrvale kaldumine kõige tõenäolisem. Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamisel võib olla vaja lahendada väga erinevaid probleeme, millega seotud regulatsiooni kehtestamisel ei ole riigikaitselise kriisiolukorra vajadustega arvestatud. Kõiki neid olukordi ei ole võimalik ette näha ning seetõttu ei saa ka ammendavat loetelu kehtestada. Tüüpjuhud, milles on suure tõenäosusega vaja kalduda kõrvale mõne kehtiva normi järgimisest, on järgmised: 1) relvade, lõhkematerjali ning lahing- ja laskemoona käitlemist reguleerivad õigusnormid. Riigikaitselise kriisiolukorra ajal võib olla edasilükkamatult vaja transportida ning hoiustada senisest palju suuremates mahtudes, kogustes ja tingimustes relvi ning lahing- ja laskemoona. Näiteks on kiireloomuliselt vaja hajutada relvi, lahing- ja laskemoona, mille hoiustamise tingimused ei vasta rahuaegsetele standarditele, kuid mille tulemusel on võimalik päästa riigi sõjaliseks kaitseks vältimatult vajalikku varustust. Lahingtegevuse käigus relvade ning lahing- ja laskemoona hävimisel on neid suurtes kogustes vaja juurde hankida või toota, mille korral ei ole võimalik järgida ette nähtud käitlemise nõudeid. Lahingtegevuse käigus on vaja ka lõhkematerjali käidelda tavapärasest palju suuremas koguses ning rahuaegsetest tingimustest erinevalt; 2) ehitamist, ehitist ja selle osa ning ehitise kasutamist reguleerivad õigusnormid. Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamisel võib olla vaja võtta ehitisi kasutusele teisel eesmärgil, kui on ehitisele määratud kasutusotstarve (nt spordisaali kasutamine haiglana, tavapäraselt tsiviilfunktsiooniga hoonete kasutamine sõdurite ühiselamuna jne). Kaitserajatiste ehitamisel või riigikaitseks vajalike vahendite hoiustamisel võib samuti olla vaja sätestatud regulatsioonist teatud ulatuses kõrvale kalduda (nt naftasaaduste hoidla kasutamise kohta detailse dokumentatsiooni omamise regulatsioon); 3) liikluse korraldamist ja liikluses osalemist reguleerivad õigusnormid. Manöövrite sooritamisel on vaja kalduda kõrvale silla või muu tee osa kandevõime normidest või üldiselt teedele esitatud nõuetest. Samuti võib olla vaja kasutada erateed läbisõiduks ilma omanikult luba küsimata. Manöövrite sooritamisel võib olla vaja eirata tee omaniku või valdaja paigaldatud liikluskorraldusvahendeid (nt sõita ühesuunalisel teel vastassuunas vms). Samuti ei pruugi olla võimalik kõigi sõidukitele, sealhulgas Kaitseväe sõidukitele ning sõitjate vedamiseks kehtestatud normide täitmine (nt on sõitjate veoks kohandatud veoautode puhul sätestatud konkreetne seljatoe kõrgus istelavatsist, mis peab olema vähemalt 500 mm); 4) dokumentide vorminõuded ja vormistamist reguleerivad menetlusnormid. Riigikaitselise kriisiolukorra ajal võib olla vaja koostada dokumente ilma tavapärast asjaajamiskorraga kehtestatud kooskõlastuste protseduuri läbimata. Samuti võib olla vaja koostada dokument muu kui tavaolukorras kasutamiseks kehtestatud dokumendivormingu kohaselt. Tuleb arvestada, et volitust saab kohaldada üksnes erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lahendamiseks ning sellega seotud menetlustoiminguteks. Nii ei saa selle volituse alusel jätta Kaitsevägi või tegevväelane lihtsalt erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra kehtivuse ajal järgimata asjaõiguslike tehingute vms vorminõudeid, mis ei ole kriisiolukorra lahendamisega seotud; 5) looduskaitse ning -ressursside kasutamist reguleerivad õigusnormid. Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamisel võib olla vaja kasutada loodusressursse või looduskaitse all olevat ala riigi kaitsmiseks. Nii võib olla vaja pesitsuse perioodil langetada metsa, kaevata 112  22.05.2025 looduskaitsealal kaevikuid, võtta looduskaitse all olevast veekogust vett või läbida looduskaitse all olevat veekogu sõidukiga, isegi kui selle tõttu saab kahjustada looduskaitse all olev looma-, taime- või putukaliik. 6) avalik-õiguslikke lubasid, heakskiite ja nõusolekuid käsitlevad õigusnormid. Riigikaitselise kriisiolukorra ajal võib olla vajalik teha tegevusi, mille tegemiseks on tavaolukorras kehtestatud loakohustus. Loakohustus võib olla majandustegevuses osalemiseks (tegevusload), kutsealal tegutsemiseks (registreeringud vms), aine käitlemiseks (käitlusload) ning ei ole välistatud ka ressursi kasutamiseks (kaevandus- ja muud ressursi kasutamise load). Näiteks võib olla riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks või selleks valmistumiseks vaja kaevandada liiva, kruusa või kujundada ümber maastikku, paisutada vett või lõhkuda tammi, et takistada vaenlase liikumist või ise liikuda läbi loodusliku tõkke (jõgi). Säte katab ka neid loakohustuse olukordi, mis on punktides 1–5 nimetatud, aga hõlmab lisaks muid loakohustusi, mis ei ole punktides 1–5 nimetatud ja kus normi täitmata jätmine seisneb üksnes loakohustuse eiramises, järgides seejuures kõiki muid selle valdkonna nõudeid. See puudutab ainult rakendusakti tasemel kehtestatud nõudeid, mitte seadusest tulenevat loakohustust ennast. Oluline on pidada silmas, et volitus ei puuduta selliseid õigusnorme, milles on erandid kriisiolukorra jaoks. Sellised erinormid välistavad käesolevast sättest kui üldnormist tuleneva volituse kohaldamise. Samuti tuleb tähele panna, et täitmata saab jätta üksnes sellised punktides 1–4 nimetatud valdkondade näited, mis on sätestatud määruste, korralduste või otsustega, mitte seadusega. Arvestades lõikes 1 antud volituse ulatust on lõikes 2 määratud kindlaks piirid, millest õigusnormi kohaldamata jätmisel ei või üle minna. Kaitsevägi ei või jätta kohaldamata seadusest tulenevaid kohustusi. Volitus on piiratud üksnes seaduse alusel ja täitmiseks antud määruste ja haldusaktidega, kuid formaalses seaduses sisalduvat õigusnormi ei või jätta järgimata. Kui määruses, korralduses, otsuses või käskkirjas on taasesitatud seaduse sätte tekst, siis ei saa seda normi jätta kohaldamata – Kaitsevägi peab volituse rakendamisel eelnevalt kontrollima, et määruses sisalduv säte ei ole seaduse teksti taasesitamine. Arvestada tuleb ka sellega, et volitus algupäraselt ei hõlma ei põhiseaduse, välislepingute ega Euroopa Liidu õigusakti otsekohalduva normi kohaldamata jätmist. Ka siis, kui Kaitsevägi on volitatud jätma määruse, korralduse, otsuse või käskkirja normi järgimata, tuleb ülejäänud osas arvestada kehtivaid määruste ja korralduste norme niivõrd, kui see on riigikaitselise kriisiolukorra lahendamisel võimalik. Kaitsevägi peab võimaluse korral valima mitmest meetmest sellise, mille puhul on vaja kõige vähem eirata kehtivaid õigusnorme. Lõike 2 kohaselt antakse Kaitseväele õigus sõjaseisukorra ajal kalduda kõrvale teatud konkreetseid valdkondi reguleerivatest seadustes sätestatud õigusnormidest. Need valdkonnad on ammendavalt loetletud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6. Seaduses sätestatud nõetest kõrvalekaldumist on lubatud nt liiklusseaduse § 84 liiklusjärelevalve tagamiseks ja muude avaliku võimu ülesannete täitmiseks. Seaduses sätestatud õigusnormidest kõrvalekaldumise tingimus on pigem erandlik ning üldjuhul tuleb kehtivaid õigusnorme järgida ka avaliku võimu teostamisel (seaduslikkuse põhimõte). Seaduslikkuse põhimõte on riigiõiguse põhimõttena PSi §-des 3 ja 13 avalikule võimule siduv ning seadused kaitsevad igaühte muu hulgas riigivõimu omavoli eest. Ükski põhiseaduse põhimõte ega -õigus ei ole piiramatu, vaid seda tuleb vajaduse korral piirata muu põhiseadusliku õigushüve tagamiseks. Nii on ka riigikaitseks ehk riigi iseseisvuse ja sõltumatuse säilitamiseks võimalik ja vajalik piirata teatud juhtudel seaduslikkuse ja seadusliku aluse põhimõtet. Riigi sõjalise kaitse valdkonnas on 113  22.05.2025 olukordi, kus seaduses sätestatud õigusnormide järgimisel ei ole võimalik riigi iseseisvust ja sõltumatust kaitsta. Need on eelkõige olukorrad, mis ei ole ettenähtavad vastase tegevuse tõttu, tehnika arengu või uute taktikate tõttu või muudel uutel või kiiresti muutuvatel asjaoludel. Riigi iseseisvuse ja sõltumatuse säilimise näol on tegemist ülekaaluka avaliku hüvega, mille kaitseks tuleb kasutusse võtta seaduses sätestamata meede või kohaldada õigusnormis reguleeritut erineval moel ning erinevas ulatuses. Nii nagu ei ole ilmselgelt võimalik sõjaajal ette näha kõiki piiravaid meetmeid ammendava loeteluna, ei ole võimalik ka ette näha kõikides eriseadustes rahuaja normidest erinevat regulatsiooni sätte täpsusega, mistõttu sätestatakse seadusest kõrvalekaldumise volitus, kuid seda väga erandlike asjaolude ilmnemisel ning kitsalt valdkondi piiritledes. Seadused on koostatud tavaolukorra tingimusi arvestades. Eelnõu koostamisel on kaalutud ka seda, et lisada eriseaduste kohaldamisala sätetesse erand, et seadust ei kohaldata sõjaseisukorra ajal või agressiooni tõrjumisega seotud kriisiolukorra lahendamisel. Niivõrd ulatuslik erand oleks välistanud kogu Kaitseväe sõjalise riigikaitse tegevuse teatud seaduste kohaldamisalast ning oleks tekitanud sellega õiguslünga. Õigusselguse paremaks tagamiseks loobuti seaduste kohaldamisala välistusest ning piirduti volitusega otsustada konkreetsetel juhtudel seaduse täitmata jätmine. Seaduse täitmata jätmine on üksikjuhtumi otsustus, mida tuleb õiguslikult käsitleda koos sellega seotud meetme kohaldamisega. Seaduse täitmata jätmise otsustus toob kaasa selle, et meede, milleks puudus õiguslik alus või mis oli keelatud, on riigi sõjalisel kaitsmisel lubatud niivõrd, kui see on iseseisvuse ja sõltumatuse säilitamiseks hädavajalik. Lõigetes 3 ja 4 täpsustatakse täiendavaid põhimõtteid, mida tuleb arvesse võtta, kui on vaja rakendada lõigetes 1 ja 2 sätestatut, st avaliku võimu volitust jätta seadus või seaduse alusel kehtestatud norm täitmata. Ka lahingutegevuse käigus või sõjaseisukorra ajal ei tegutse riik väljaspool õiguskorda. Õiguskorra põhialusena kehtivad põhiseaduse ja välislepingute normid niivõrd, kui see on sõjaseisukorra lahendamisel võimalik. Põhiseaduses määratud riigiorganid jätkavad neile põhiseaduse ja välislepingutega pandud ülesannete täitmist ka Kaitseväe suhtes sõjaseisukorra ajal niivõrd, kui see on sõjaseisukorra lahendamist arvestades võimalik (nt võib olla õiguskantsleril takistatud kontrollida sõjavangide kinnipidamise tingimusi lahingutegevuse piirkonnas, aga ta saab korraldada kontrollkäigu ja küsitleda sõjavange siis, kui nad on toimetatud lahingutegevuse piirkonnast väljapoole). Sealjuures on oluline arvestada, et rahvusvahelise humanitaarõiguse normid kehtivad ka lahingutegevuse käigus ja sõjaseisukorra ajal, sest need normid on just nende olukordade lahendamiseks kehtestatud. Lõigete 5 ja 6 kohaselt tuleb siis, kui Kaitsevägi jätab täitmata seaduse või Vabariigi Valitsuse kehtestatud normid (nt määrus, korraldus, otsus või käskkiri), teavitada Vabariigi Valitsust. Kui Kaitsevägi jätab täitmata ministri ja KOVide õigusaktid, siis tuleb sellest teavitada valdkonna eest vastutavat ministrit (kaitseminister, KOVide puhul regionaal- ja põllumajandusminister). Nii kaitseminister kui ka Vabariigi Valitsus võib nõuda, et Kaitsevägi täidaks norme, millest kõrvale kalduti, kui on alust arvata, et nende täitmine ei takista vahetult kriisiolukorra lahendamist. Tegemist on täiendava järelevalve meetmega, mis lisandub kaitseministri ja Vabariigi Valitsuse üldisele järelevalve pädevusele ning ei välista haldusjärelevalve ega ka kohtuliku järelevalve tegemist. Teavitama ei pea igast juhtumist, kui õigusakte ei täidetud, vaid üksnes sellistest, mille täitamata jätmine mõjutab teiste asutuste, isikute ja institutsioonide võimet ja võimalusi oma kriisiülesandeid täita. 114  22.05.2025 Sättega ei anta ka ministrile või Vabariigi Valitsusele ainupädevust hinnata Kaitseväe poolt normist kõrvale kaldumise õiguspärasust, vaid seda võib teha kohus või muu pädev organ enda menetluses sõltumatult. Näiteks võib isik esitada Kaitseväe vastu kahju hüvitamise nõude seoses kahjuga, mida Kaitsevägi põhjustas normi kohaldamata jätmise käigus kohaldatud meetmetega – kui Kaitsevägi kaldus normist kõrvale õiguspäraselt, siis välistab see tekitatud kahju õigusvastasuse, ning normist kõrvale kaldumise õiguspärasust hindab kohus asja lahendamisel. Lõige 7. Erivolitus on antud Kaitseväe juhatajale: ta võib peatada lahingutegevuse, kehtestades või sõlmides relvarahu ja katkestades kehtestatud või sõlmitud relvarahu, kui vastane oma tegevusega ei täida selle tingimusi. Vastava volituse võib Kaitseväe juhataja anda ka ülemale. Samasugune säte on ka RiKSi § 18 lõike 4 punktis 2. Võrreldes RiKSiga on eelnõus Kaitseväe juhataja volitusi õigusselguse huvides täpsustatud, ka termineid „vaherahu“ ja „relvarahu“. Esimene neist tähistab esialgset eelkõige poliitilist kokkulepet relvakonflikti lõpetamiseks, teine on eelkõige sõjaline otsus lahingutegevuse ajutiseks peatamiseks, nt langenute kogumise või sõjavangide vahetamise eesmärgil. § 35. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise ja sõjaseisukorra ajal Eelnõu § 35 sätestab Vabariigi Valitsuse juhtimisvolitused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal. Vabariigi Valitsus on kollegiaalne organ, kes peamiselt suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust. Valitsuse liikmeteks on peaminister ja ministrid ning neil on hääleõigus otsuste tegemisel. Seega valitsus peab otsuseid tegema kollegiaalselt. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal on Vabariigi Valitsusel volitused, mis võimaldavad sekkuda asutuste ja isikute enesekorraldusõigusesse. Seepärast nähakse need volitused ette üksnes erakorralise ja sõjaseisukorra ajal, kus need on põhjendatud ja vajalikud ehk proportsionaalsed seatud eesmärgiga. Seega võib Vabariigi Valitsus erakorralise ja sõjaseisukorra ajal: 1) otsustada peatada osaliselt või täielikult Vabariigi Valitsuse, ministri, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse määruse täitmise või kehtivuse, kui see takistab vahetult kriisiolukorra lahendamist; 2) otsustada tunnistada osaliselt või täielikult kehtetuks kriisiolukorra ajal antud ministri, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse määruse, kui see takistab vahetult kriisiolukorra lahendamist. Oma olemuselt on tegemist kiiret sekkumist vajavate volitustega, kus peamiselt ei ole tegemist tavapärase alluvussuhtega. Samas on kriisiolukorra lahendamine selline riigielu küsimus, kus see võib osutuda hädavajalikuks. Vastavad volitused on valitsusel ka RiKSi § 18 lõike 1 punkti 4 alusel. Vabariigi Valitsusel on valitsuse, ministri, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse määruse täitmise või kehtivuse peatamisel kaalutlusõigus. Valitsus saab lähtuvalt asjaoludest otsustada määruse täielikult või üksnes osaliselt peatamise. Määruse saab osaliselt või täielikult peatada kuni erakorralise või sõjaseisukorra lõppemiseni. Määruse kehtivuse või täitmise peatamise korral ei tulene määrusest õigusi ega kohustusi. Pärast erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra lõppemist jätkub määruse täitmine ja selle kehtivus. Vabariigi Valitsus võib otsustada tunnistada kriisiolukorra ajal antud ministri, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse määruse täielikult kehtetuks või üksnes mõne sätte 115  22.05.2025 (osaline kehtetus). Määrusel ja selle sätetel on toime seni, kuni neid ei ole kehtetuks tunnistatud. Kehtetuks tunnistatud määrusel või selle sättel ei ole õigusjõudu ka pärast erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra lõppemist. Vältimaks võimalikku õiguskorras tekkivat vaakumit pärast erikorra lõppemist, on valitsusele antud volitus tunnistada kehtetuks üksnes neid määrusi, mis on antud kriisiolukorra ajal. Lõige 2. Sõjaseisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus lisaks eeltoodule kehtestada ja sõlmida vaherahu või sõlmida rahulepingu ning esitada selle Riigikogule ratifitseerimiseks. Samuti võib Vabariigi Valitsus anda Kaitseväele korralduse kehtestada või sõlmida relvarahu, peatades selleks lahingutegevuse. Samuti võib Vabariigi Valitsus anda Kaitseväele korralduse katkestada kehtestatud või sõlmitud relvarahu, kui vastane oma tegevusega ei täida selle tingimusi. Seejuures tähistab väljend „peatada lahingutegevus“ relvarahu loogilist järeldust, mitte relvarahu järgimisest eraldiseisvat korraldust Kaitseväele lahingutegevuse peatamiseks. Vastavad volitused on valitsusel ka RiKSi § 18 lõike 1 punktide 2 ja 3 alusel. § 36. Finantssektori erandid eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra ajal Finantssektori stabiilsus ja sujuv toimimine on valdkond, mille suhtes valitseb ühiskonnas kõrgendatud avalik huvi. Eelkõige pankade, kuid ka teiste finantssektori ettevõtjate (investeerimisühingud, kindlustusandjad, fondivalitsejad, makseasutused jt) tegevus on üks kõige tugevamate avalik-õiguslike piirangutega ettevõtluse valdkond. Finantssektori stabiilsuse ja usaldusväärsuse suurendamine ning finantskriisi lahendamine on vastavalt Finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi FIS) §-dele 3 ja 4 sõltumatu Finantsinspektsiooni eesmärk. Siin aga tuleb arvestada, et Finantsinspektsiooni volitused on teatud ulatuses piiratud – eelkõige puudutab see pangandust, kus süsteemselt oluliste pankade (suurpankade) otsene järelevalve ja väikepankade osatine järelevalve on antud Euroopa Keskpanga pädevusse (vastavalt ELi määrusele nr 1024/2013). Teiseks on pankade kriisilahenduspädevus aga antud ELi kriisilahendusasutuse (Ühtse Kriisilahendusnõukogu) pädevusse (vastavalt ELi määrusele nr 806/2014). Eeltoodud raamistikust tekkinud n-ö kolmikmandaat pankade järelevalve korralduses Finantsinspektsiooni, Euroopa Keskpanga ja ELi kriisilahendusasutuse vahel on tugevalt kujundanud ka käesoleva normi erilahendusi finantssektorit puudutavas. Paragrahvis 35 on sätestatud meetmed olulise avaliku hüve kaitseks ja sellel on legitiimne eesmärk. Oma olemuselt on tegemist „ultima ratio“ meetmega, mida rakendatakse ainult äärmise vajaduse korral, kui tegemist on avalikule korrale ja julgeolekule täiesti atüüpilise ohuolukorraga, mida seadusandja ega täitevvõim ei ole suuteline tavaolukorras ette nägema. See aga ei tähenda, et riik ei peaks sellises olukorras täitma oma kaitsekohustust, mis tuleneb PSi §-st 13. Paragrahv annab võimaluse Vabariigi Valitsuse otsusega tagada teatud meetmetega finantssektori stabiilsus, kui nt Euroopa Keskpanga suunised ja otsused viibivad. Tähele tuleb panna, et meetmed, mida Vabariigi Valitsus võib otsustada, peavad olema asjakohases olukorras sobivad, mõõdukad, vajalikud ning aitama kaasa finantssektori stabiilsuse saavutamisele. Pelgalt näiteks eriolukorra väljakuulutamine ei too Vabariigi Valitsusele kaasa õigust kõiki sättes nimetatud meetmeid rakendada. Kui on nt välja kuulutatud erakorraline seisukord, kuid see ei puuduta kuidagi finantssektori stabiilsust, siis ei ole tarvilik ega ka seaduslik eelnõus toodud meetmeid finantssektori suhtes kohaldada. Aga kui nt eriolukord või erakorraline seisukord mõjutab ulatuslikult elutähtsa teenuse – elektriga varustamise – 116  22.05.2025 osutamist ning see mõjutab olulisel määral nt pankade tööd, siis sellises olukorras võib olla vaja sektori stabiilsuse säilitamiseks teatud meetmeid rakendada. Eelnõu väljatöötamisel kaaluti ka võimalust anda vastav „otsustusõigus“ Vabariigi Valitsuse asemel Riigikogule. Siiski leiti, et antud otsused on sellise sisuga, kus pigem peaks vastav otsustuspädevus olema VV-l. Nimelt oma sisu poolest on tegemist pigem klassikaliste haldusotsustega, mida Vabariigi Valitsus saab kehtestada üldkorraldusega. Seega sellisel kujul Riigikogule vastava otsustusõiguse andmine võib tähendada ka võimalikku vastuolu Põhiseaduse §-s 4 sätestatud võimude lahususe põhimõttega (või täpsemalt ei pruugi olla selle mõttega kooskõlas). Teiseks antud § 35 alusel on sisuliselt vaja teha väga praktilisi otsuseid ja suhteliselt kiiresti, samuti on tõenäoline, et juba tehtud otsust tuleb päeva jooksul muuta (nt otsustatakse käesoleva eelnõu § 35 lõike 1 punkti 5 alusel piirata teatud ulatuses vastavate tehingute mahtu, kuid loetud tundide jooksul selgub, et seda tuleks piirata mõnes muus ulatuses). Eelnõu väljatöötamisel juhiti muuhulgas tähelepanu sellele, et kas antud juhul ei saaks samamoodi võtta aluseks finantskriiside lahendamiseks mõeldud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses ettenähtud erisätteid (§ 1182 finantsstabiilsuse tagamisega seotud Riigikogu otsuse eelnõu kiireloomulise menetlemise erisused). Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-s 1182 ettenähtud Riigikogu poolt kiireloomuliste otsuste rakendamise erikorda antud juhul aluseks võtta ei saa, kuna eelnimetatud seaduses peetakse lihtsustatult silmas riigieelarveliste vahendite eraldamist finantskriisi olukorras finantssektorile. Eelnõu § 35 näol on aga tegemist nö meetmega, mis on suunatud otseselt finantssektori enda toimimisele (mitte riigieelarveliste vahendite eraldamisega) ehk tegemist on selgelt teistsuguse iseloomuga meetmetega. Käesoleva eelnõu kontekstis tulebki seega Vabariigi Valitsuse pädevust käsitada valitsuse kui täidesaatva võimu haldustegevusena PSi § 87 p 8 tähenduses, kus täpsema pädevuse ja volitused sätestavadki muud seadused (PSi § 87 p 9). Laiemalt on riigil iseenesest kohustus luua seadusega juba ennetavalt tõhus ja paindlik regulatsioon tegevuseks ka sellises olukorras, kus ohtlik kriis võib levida väga kiiresti (kusjuures riskifaktorid on senitundmatud või unikaalsed) ja kõigi riskide või võimalike ohtude tõrjumiseks vajalike asjaolude, sh vajalike põhiõiguste riivamise võimaluste detailne ettenägemine ei pruugi olla võimalik. Eelnõus toodud meetmed on tegelikult nn „viimane õlekõrs“. Seega ka vastavate meetmete rakendamine finantssektori suhtes peab olema igal juhul proportsionaalne ja otstarbekas. Vabariigi Valitsuse otsuse kaudu tekivad eriõigused ka Finantsinspektsioonile järelevalveliste meetmete rakendamiseks eesmärgil, nagu seda Vabariigi Valitsuse otsusega antud ulatus nõuab. Käesoleva paragrahvi lõige 1 näeb Vabariigi Valitsusele ette võimaluse sätestada eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui väljakuulutatud olukord seda nõuab ehk kui Euroopa Keskpanga või ELi kriisilahendusasutuse mandaadi täitmine on Eestis piiratud või võimatu ja/või finantssektorile kehtiv õigus ja meetmed ei anna Finantsinspektsioonile väljakuulutatud olukorras reageerimiseks piisavalt paindlikkust, ise rakendada mitmeid järelevalve- ja kriisilahendusmeetmeid – seda aga tingimusel, et finantssektori stabiilsust ja usaldusväärsust või kriitiliste funktsioonide jätkuvust ülemäära ei kahjusta (ja s seda eesmärgiga tagada kodanikele ja ettevõtetele kõige hädavajalikumad finants teenused, näiteks sularahaautomaatidest on võimalik välja võtta sularaha). Viidatud eesmärkidest kantuna on Vabariigi Valitsusel õigus kindlaks tähtajaks FISi § 2 lõikes 2 nimetatud finantsjärelevalve subjekte (pangad jt) puudutavas osas kehtestada oma otsusega erikord ehk mitte igal juhtumil ei ole Vabariigi Valitsusel sellist õigust. Tegu peab olema 117  22.05.2025 erikorraga eelnõu tähenduses, mis puudutab muu hulgas finantssektorit, ehk olukorraga, kus selline puutumus on kas otse finantssektorile, seda väga oluliselt mõjutav või finantsjärelevalve subjektidele. Selline kitsendus on vajalik, kuna mitte iga kriisiolukord ega ka erikord ei pea ilmtingimata tooma kaasa vajadust muuta finantssektori tavapärast toimimist ja järelevalvemudelit. Arvestades seda, et tegemist on kõrgendatud avaliku huvi valdkonnaga (eelkõige, mis puudutab maksetehingute tegemist ja sularaha kättesaadavust), on põhjendatud, et finantssektori toimimise puhul antakse Vabariigi Valitsusele erikordades ultima ratio põhimõttel erandlikud volitused. Oluline on osutada, et käesolevast normist tulenev õigus puudutab üksnes FISi § 2 lõikes 2 nimetatud isikute suhtes eriõiguste rakendamist, kuid nende mõju puudutab või võib puudutada ka laiemat avalikkust. Tegu peab olema finantsjärelevalve subjektidega (nt hoiu-laenuühistud ei ole finantsjärelevalve subjektid) ehk vastav õigus puudutab otseselt neid isikuid, kes on saanud Finantsinspektsioonilt või Euroopa Keskpangalt eriseaduses (FISi § 2 lõige 1) sätestatud korras tegevusõiguse. Tegevusõiguse saanud isikud kannab Finantsinspektsioon enda juures peetavasse avalikku registrisse, mis on kättesaadav turuosaliste registrist (https://www.fi.ee/et/supervised-entities). Lõike 1 punktidest 1–7 tulenevad õigused on suuresti finantssektori eriseaduses juba ette nähtud ja olemuselt ajutise iseloomuga meetmed. Lihtsustatult saab juba praegu Finantsinspektsioon (või Euroopa Keskpank) ise rakendada üksikute pankade või muude finantsjärelevalve subjektide puhul samu ulatuslikke meetmeid – nt piirata teatud tehingute/toimingute tegemist (vt krediidiasutuste seaduse § 104) või suisa võtta panga juhtimine üle (vt FELSi §-d 36–37). Ehk selles mõttes ei ole tegemist pretsedendiga. Siinkohal tuleb rõhutada, et finantssektori toimimises ja selle järelevalves lähtutakse valdavalt riskipõhisest lähenemisest. Tegemist on paindlikkust vajava, väga dünaamilise valdkonnaga, sh kus on ka väga suured globaalsed mõjutused (kriis ühe riigi finantssektoris võib kergelt/kiiresti kanduda teistesse riikidesse). Õigusaktides kasutatakse seetõttu laialdaselt määratlemata õigusmõisteid ja järelevalvel on ulatuslik kaalutlusõigus ning vastavate printsiipide järgimise kohustus, sh otsuse põhjaliku põhjendamise kohustus. Riskide (nt operatsiooni riski, s.o risk saada kahju sisemiste protsesside, inimeste tegevuse ja süsteemide ebaadekvaatse toimimise või mittetoimimise või väliste sündmuste tagajärjel) suurenemisest johtuvalt on ka kehtivas õiguses sätestatud järelevalvele erinevaid võimalusi vastavate meetmete rakendamiseks, mh suurendada kapitalinõudeid (nt krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 104 lõige 4, § 1042 lõige 1, § 1043 lõige 1). Finantsinspektsioon saab Vabariigi Valitsuse otsuse rakendamiseks kasutada meetmeid, mis on sätestatud FISi § 2 lõigetes 1 ja 3 nimetatud seadustes või nendes viidatud õigusaktides. Punkt 1 annab Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada usaldatavusnõue või muu sarnane normatiiv eelkõige krediidiasutuste kui ka mõningate teiste finantssektori subjektide suhtes. Samuti võib Vabariigi Valitsus oma otsusega kõrvale kalduda n-ö tavapärastest usaldatavusnõuete või normatiivide määradest. Usaldatavusnõuded (ingl prudential requirements) on avalik-õiguslike reeglite kogum, mille eesmärk on tagada, et finantsasutuse riskid on piisavalt kaetud kapitali- ja likviidsusreservidega. Usaldatavusnõuded piiravad riski võtmist suhtena kapitali ja likviidsusesse. 118  22.05.2025 Usaldatavusnõuete eesmärk on tagada finantsstabiilsus ning kaitsta investoreid ja hoiustajaid (vt näiteks ELi pankade kapitalinõuete määruse nr 575/2013 (edaspidi CRR) preambuli punkti 7), mille kohaselt vastav määrus peaks muu hulgas sisaldama krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid, mis on otseselt seotud pangandusturu ja finantsteenuste turu toimimisega ning mille eesmärk on tagada kõnealustel turgudel tegutsevate ettevõtjate finantsstabiilsus, samuti investorite ja hoiustajate kõrge kaitstuse tase. Määruse eesmärk on aidata otsustavalt kaasa siseturu tõrgeteta toimimisele ja (vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktika tõlgendustele) põhineb see ELi toimimise lepingu artiklil 114. CRRi kohaldatakse krediidiasutuste, nende nn omanikfirmade (finantsvaldusettevõtjate ja segafinantsvaldusettevõtjate) ning investeerimisühingute suhtes ja teatud ulatuses ka makseasutuste ja e-raha asutuste suhtes koosmõjus riigisisese õigusega (s.o krediidiasutuste seaduse, väärtpaberituru seaduse ning makseasutuste ja e-raha asutuste seadusega). Usaldatavusnõuded jagatakse n-ö sammasteks – Pillar 1 ja Pillar 2. Pillar 1 on universaalne nõue, mida arvutatakse ühtsete arvutamisreeglite alusel. Pillar 2 on subjekti individuaalne nõue, kus on suur roll järelevalve hinnangul. Näiteks 2023. aastal kehtestati Eestis tegutsevatele pankadele täiendavaid omavahendite nõudeid ja omavahendite suuniseid 849 miljoni euro ulatuses (Pillar 2 nõue). Suurtele pankadele määrati 705 miljonit eurot ja väikestele pankadele 144 miljonit eurot. Suurtele pankadele tehti seda Euroopa Keskpanga otsusega ja koostöös Finantsinspektsiooniga. Täiendav kapitalinõue ja omavahendite suunis moodustasid kokku 47% pankadele pangandusmääruse alusel üldkohalduvast kapitalinõudest ehk Pillar 1-st, mis oli 1790 miljonit. 2008. aasta kriisist ajendatud regulatsioonide suuremahulise reformi käigus on Pillar 1 usaldatavusnõuded kehtestatud ELis otsekohalduvate määrustega maksimumharmoneerimise põhimõttel. Maksimumharmoneerimise vajadust selgitavad nt CRRi preambuli punktid 8 ja 9 (vähemalt pankadel ja investeerimisühingutel). Pillar 2 nõuete kehtestamise volitused on antud pädevatele asutustele direktiivis/seaduses. Panganduses on olemas järgmised usaldatavusnõuded: Pillar 1 (regulatiivne minimaalne kapitali tase): Pillar 2 (konkreetse pangaspetsiifilise kapitali nõue, mis kohaldub täiendavalt katmaks nn alahinnatud riske või mida Pillar 1 ei kata või sellest kapitalist ei piisa): CET, T esimese taseme kapitali ja kogu Täiendavate omavahendite nõue: KASi § 1042 omavahendite suhtarvu miinimumtase: CRRi lõige 1 artikli 92 lõige 1 Täiendavate omavahendite suunis: KASi § Algkapitalinõue: CRRi artikli 93 lõige 1 1043 lõige 1 Finantsvõimenduse määra nõue: CRRi artikli 92 Täiendav likviidsusnõue: KASi § 104 lõige 4 lõige 1 ja artikkel 429 Piirangud osalustele väljaspool finantssektorit: CRRi artikkel 89 Kontsentratsiooni piirmäärad: CRRi artikkel 395 Likviidsuskatte nõue: CRRi artikli 412 lõige 1 Stabiilse rahastamise nõue: CRRi artikli 413 lõige 1 119  22.05.2025 Omaette usaldatavusnõuete grupi moodustavad makrofinantsjärelevalve nõuded: Kombineeritud puhver: KASi § 8644 lõige 1 Muud täiendavad makrofinantsjärelevalve meetmed KASi § 854 ja CRRi artikli 458 lõige 2, mis annavad võimaluse: - Kehtestada miinimumriskikaalud kinnisvaralaenudele - Kehtestada miinimumkahjumäärad - Muuta CET1, Tier1 ja TR suhtarvude miinimumtaset - Muuta riskikontsentratsioonide limiite - Muuta finantsvõimendusmäära suhtarvu miinimumi - Muuta kapitalisäilitamise puhvri taset - Kehtestada erireegleid pankadevaheliste nõuete käsitlusele Punkt 2 annab lihtsustatult õiguse otsustada, kuidas pank või mõni subjekt investeerida võib, sealhulgas kohustuse osta riigi emiteeritavaid võlaväärtpabereid. Siiski ei saa seda õigust rakendada finantsjärelevalve subjektile kohalduvate usaldatavusnormatiivide, kõlblike kohustuste minimaalse taseme nõude ja muude taoliste nõuete täitmiseks vajalike investeeringute tegemise kohta, kuna seal annab väga täpse raamistiku ette ELi õigus. Kõlblike kohustuste minimaalne tase on lihtsustatult nõue, mille eesmärk on tagada, et pankadel oleks piisavalt vahendeid kahjude katmiseks (omavahendid) ning vajaduse korral omavahendite taseme taastamiseks ja turu usalduse säilitamiseks (kõlblikud kohustused). Vastava regulatsiooni eesmärk on tagada, et pankadel, kes on liiga suured, et põruda ja pankrotti minna (ingl to big to fail) oleks piisavalt vahendeid, et tagada panga pakutavate turule kriitiliste funktsioonide täitmise jätkumine ning et neid panku ei peaks päästma avalike (maksumaksjate) vahendite arvelt. Need nõuded tulenevad finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadusest. Punkti 3 kohaselt on õigus kehtestada tingimused raamatupidamise korra kohta ning järelevalveliste aruannete koostamisele, esitamisele ning aruannete avalikustamisele. Eelkõige võib see tähendada mitte teistsuguse raamatupidamisreeglite kehtestamist, vaid tavapärasest teistsuguste aruannete esitamise tähtaegade kehtestamist või lisaaruannete esitamist. Üks eesmärke on muu hulgas vähendada kriisiolukorra ajal finantssektori halduskoormust ja leevendada väga mahukate aruannete edastamisega seotud IT-süsteemide koormust. Punkti 4 kohaselt on õigus keelata osaliselt või täielikult kasumist väljamaksete tegemine või kehtestada muid tingimusi finantsjärelevalve subjektis olulise osaluse omajatele. Otsus tehakse finantsjärelevalve subjekti rahavoogude optimaalse juhtimise ja jätkusuutlikkuse tagamise eesmärgil. Siinkohal tuleb osutada, et kehtiva õiguse kohaselt saab finantssektori ettevõtja omanikuks (olulist osalust omavaks aktsionäriks või osanikuks) olla vaid isik, kelle finantsseisund on piisavalt tugev ja jätkusuutlik, et tagada ettevõtja korrapärane ja usaldusväärne tegevus. Sarnaselt soovitasid COVID-19 pandeemia põhjustatud majandus- ja finantsmõjude leevendamiseks Euroopa Keskpank, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja enamik liikmesriikide järelevalveasutusi tungivalt, et pangad hoiduksid dividendide jaotamisest või aktsiate tagasiostmisest ning rakendaksid muutuvtasude suhtes konservatiivset lähenemisviisi. Punkti 5 kohaselt on õigus keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või seada neile muid piiranguid, mille kohta täpsemad tingimused on sätestatud vaadeldava paragrahvi lõikes 120  22.05.2025 2. Korraldus kehtestatakse finantsjärelevalve subjekti rahavoogude ja muude ressursside optimaalse juhtimise eesmärgil, tingimusel, et see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks ja ühiskonna toimimise tagamiseks. Näiteks võidakse piirata tehingute tegemise kellaaegu või teatud liiki teenuse osutamist (nt investeerimisteenused, valuutavahetus vms). Punkti 6 kohaselt saab eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatada korraliste osamaksete tegemise Tagatisfondi. Tagatisfondi peamine ülesanne on eelkõige mõne panga maksejõuetuse korral hoiustajatele võimalikult kiire hüvitiste väljamaksmine ja selle tarvis kogutakse Tagatisfondi n-ö eelnevalt vahendeid pankade käest. Praegusel juhul aga võidakse Vabariigi Valitsuse otsusega edasi lükata just pankade rahalise kohustuse täitmine, eeldusel, et finantssektori stabiilsust ja usaldusväärsust või kriitiliste funktsioonide jätkuvust ülemäära ei kahjustata. Punkti 7 kohaselt saab ette näha nõudeid, mis puudutavad neid olukordi, kui mõni finantsjärelevalve subjekt või subjektid (eelkõige pangad ja kindlustusandjad) võivad muutuda maksejõuetuks või on n-ö märgid õhus, et nii võib minna. Moratoorium või erirežiim võimaldab sisuliselt ajutiselt peatada panga või kindlustusandja tegevuse. Lõige 2 täpsustab, milliseid konkreetseid toiminguid saab Vabariigi Valitsus keelata või piirata. Tegu on küll lahtise nimekirjaga, tingituna lõike 2 punktist 8, kuid siinjuures on oluline, et nimetatud tingimuse rakendamisele on seatud täiendavad eeldused. Esmalt on oluline, et eespool loetletud tingimustest ei ole kasu justnimelt arvestades konkreetset olukorda, olukord peab puudutama finantssektorit ning tagama ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitletud eesmärkide järgimise ning tegu peab olema kas eriolukorra või riigikaitselise kriisiolukorraga (sh mobilisatsioon, sõjaseisukord, erakorraline seisukord). Nendele nõuetele vastamise korral on õigus rakendada ka loetelust väljaspool olevaid muid tingimusi. Lõige 3 annab õiguse Tagatisfondi seaduses reguleeritud hüvitusjuhtumite korral sätestada vajaduse korral seadusest erinevad tähtajad nii hüvitiste väljamaksmisele kui ka täpsustada hüvitamise ja toetamise tingimusi (üldjuhul peab krediidiasutuse puhul hüvitise välja maksma kuni 100 000 euro ulatuses ja hüvitiste väljamaksmine olema lõpule viidud seitsme tööpäeva jooksul hoiuste peatamise päevast alates). Ehk Vabariigi Valitsus võib teha otsuse, et esialgne hüvitis makstakse välja väiksemas ulatuses ja kiiremini kui tavapäraselt. Ka siinjuures on oluline lisakriteerium, et vaja on arvestada konkreetse olukorraga, mh, et valitud meede oleks seejuures asjakohane ja vajalik. Lõige 4 sätestab, et eelduslikult kehtestab Vabariigi Valitsus korralduse, kaasates Finantsinspektsiooni ja Eesti Panka. See on tingitud finantssektori ja seotud õigusraamistiku spetsiifilisusest. Samuti tuleb ära kuulata enne otsustamist Tagatisfondi arvamus. Täiendavalt on seatud Vabariigi Valitsuse korraldusele tähtaeg, mis on kuni kolm kuud. Viidatu kinnitab seatud meetme lühiajalisust ja ajutisust, mis on kandev kontseptsioon sellesisulisele otsusele. Küll aga saab Vabariigi Valitsuse korralduse kehtivust pikendada iga kord kolme kuu võrra, kui selle tingib konkreetne olukord, võttes arvesse meetme(te) asjakohasust ja vajalikkust. Lõiked 5 ja 6 käsitlevad olukordi, mis seonduvad Euroopa Keskpanga ja ELi kriisilahendusasutuse mandaatidega tulenevalt ELi õigusest. Kõikidel neil juhtudel, kus ELi õigus (eelkõige määrus 1024/2013 ja määrus 806/2014) annab ainumandaadi nimetatud asutustele ja Vabariigi Valitsuse planeeritav otsus käesoleva seaduse alusel otsustab vastavate 121  22.05.2025 asutuste asemel, rakendub käesolevas seaduses sätestatud erikord. Nimelt on Vabariigi Valitsusel õigus teha otsus üksnes kahel üksteisest sõltumatul juhul: (i) Euroopa Keskpank või ELi kriisilahendusasutus faktiliselt ei tegutse või (ii) nimetatud asutused ei saa kas tekkinud kriisiolukorra tõttu või muul põhjusel oma ülesandeid täita ega pädevust Eestis teostada. Tekkinud peab olema selline olukord, kus esimesel juhul Euroopa Keskpank või ELi kriisilahendusasutus faktiliselt ei toimi. Selleks võib mh olla olukord, kus vastavad asutused ei tee vajalikke otsuseid ja/või ei ole olukorrale vastavas nõutavas aktiivses järelevalve rollis Eesti finantssektorit või nende poolt otse järelevalvatavaid subjekte puudutavas. Teisel juhtumil peab olema tekkinud olukord, kus nimetatud asutused ei saa oma ülesandeid Eestis täita. Viidatud olukorrad võivad seisneda nt tehnilistes probleemides (nt tõrked IT-valdkonnas) või olukorras, mille tõttu nad ei saa oma pädevust Eestis teostada (mh katab eeltoodu ka sellised olukorrad, kui otsuseid ei ole võimalik kätte toimetada, ei ole võimalik täita jne). Täiendavalt selgitab lõige 6, et ka olukorras, kui on küsitud nimetatud asutustelt planeeritava otsuse kohta arvamust ja nad seda vabariigi Valitsuse palutud ajaks ei ole edastanud, on Vabariigi Valitsusel õigus otsus vastu võtta. Lõige 7 annab Finantsinspektsioonile ainumandaadi rakendada Vabariigi Valitsuse korraldust. Nimetatu tähendab korralduse täitmisele suunamist kõikide Finantsinspektsioonil olevate õigustega, mh korralduse täitmise kontrolli. Viidatud õigused tulevad FISist ja FISi § 2 lõikes 2 nimetatud eriseadustest (sh väga paljudest ELi õigusaktidest ja asjakohastest juhendmaterjalidest). Lõige 7 annab Finantsinspektsioonile õiguse valida õiguslikult korrektne lahendus ka olukorras, kui Vabariigi Valitsuse korraldus ja seal sätestatu konkureerib samas asjas tehtud Euroopa Keskpanga või ELi kriisilahendusasutuse otsusega. Finantsinspektsioon saab sundida täitmisele ja kohustada järgima vaid kehtivaid ja seadusega (mh ELi õigusega) kooskõlas olevaid otsuseid. Kokkuvõttes võib öelda, et käesolevas paragrahvis sätestatu kohaldub vaid eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal. Finantssektori suhtes on nimetatud riigisisest erikorda vaja, kuna suurpankade puhul (need, kes praegu on ka ETO rollis) on otseseks järelevalve asutuseks Euroopa Keskpank ja kriisilahenduse asutuseks Ühtne Kriisilahendusnõukogu. Nimetatu põhineb ELi määrustel nr 1024/2013 ja nr 806/014. Vastav ELi õigusraamistik ei tee praegu vahet sellel, kas suurpank on riigisiseselt hõlmatud mingit laadi erikorraga või mitte – pädevaks järelevalve asutuseks on ikkagi Euroopa Keskpank ning Ühtne Kriisilahendusnõukogu. Euroopas on algamas diskussioonid, kuidas ka ELi õiguses oleks sellised olukorrad reguleeritud, aga seniks on Eestil vaja toimivat õigusraamistikku selliste kriisidega tegelemiseks. Eelnõus pakutud mudel toetub osalt Soomes kasutusel olevale kriisiraamistikule. Soome vastavat raamistikku on mitmel korral hinnanud ka Euroopa Keskpank ja oma tagasisidet sellele andnud. Loodud raamistik ei võta vastavatelt asutustelt õigusi, vaid loob riigisiseselt mehhanismi, kuidas õiguspäraselt kiiresti tegutseda. Õigusliku aluse teha riigisiseselt erandeid annab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 347 (end 297), mis näeb ette, et liikmesriigid konsulteerivad omavahel, et astuda koos vajalikke samme, selleks et takistada siseturu toimimise kahjustamist meetmete tõttu, mida mõni liikmesriik võib olla sunnitud tarvitusele võtma tõsiste õiguskorda kahjustada võivate riigisiseste häirete puhul, sõja või endas sõjaohtu kätkeva tõsise rahvusvahelise pinge korral või selleks, et täita endale rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamiseks võetud kohustusi. 122  22.05.2025 Viidatud sätet on hinnanud ja selgitanud ka Euroopa Liidu Kohus ja sellele on osutanud ka Euroopa Keskpank oma hinnangutes Soome „hädaolukorra seadusele“ (CON/2002/27, CON/2006/6 ja CON/2018/46). Nimetatud hinnangutest joonistub välja, et: • nii Soome Pank kui ka Euroopa Keskpank peavad olema mõlemad töövõimetud oma funktsioonide täitmisel enne, kui kohalikud õigused võiksid asendada neid ülesandeid; • Euroopa Liidu toimimise lepingu art 347 on üks vähestest sedalaadi õigustest, mis võimaldavad nimetatud lepingust kõrvale kalduda (vt ka art 58); • Euroopa Liidu toimimise lepingu art 347 tuleb tõlgendada kitsendavalt (c-13/68 Salgoil v Italian Ministry of Foreign Trade (1969) ecr 453)) ning on kaasusi, kus liikmesriik on tegutsenud ühiskondlikul vajadusel (case 804/79 commission vs UK, par 30); • puhtalt majanduslikud põhjendused ei täida nõutud tingimusi – vt case c-120/95 Decker vs Caisse de Maladie; C.398/98 Commission vs. Greece, C-158/96 Kohl vs. Union des Caisses de Maladie. Et seda õigust saaks riigisiseselt rakendada, on välja töötatud praegune lahendus finantssektori jaoks, kus (üldistatult): i) Vabariigi Valitsus saab finantssektorit puudutavas osas teha kiirkorras otsuseid. ii) Vabariigi Valitsuse otsuse tegemisse on kaasatud Finantsinspektsioon ja Eesti Pank, et tagada parim erialane teadmine vastava otsuse jaoks. iii) Finantsinspektsioon kui järelevalve funktsiooni täitev asutus saab sellise otsuse alusel asuda seda rakendama oma seaduses olevate meetmete kaudu. iv) Vabariigi Valitsuse otsus peab olema n-ö ajutine ehk peab olema tähtaegne (eelnõus võimalus ka pikendada). Ajutisus on oluline tunnus, mh tagab riive paremat proportsionaalsust. v) Kui otsus puudutab Euroopa Keskpanga või Ühtse Kriisilahendusnõukogu mandaate, peab eksisteerima olukord, et nad faktiliselt ei tegutse või ei saa kriisiolukorra ajal või muul põhjusel oma ülesandeid täita ega Eestis oma pädevust teostada. Seda on eelnõus sisustatud nii, et kui Vabariigi Valitsus on neilt küsinud arvamust, ning ei ole seda tähtaegselt saanud (kiireloomulisus), saab Vabariigi Valitsus edasi minna ja otsuse ära teha, et tagada riigisiseselt finantssektori stabiilsus. Selliselt on vastavad nõuded täidetud. Kui aga saabub Euroopa Keskpanga või Ühtse Kriisilahendusnõukogu arvamus, on vajaduse korral võimalik Vabariigi Valitsuse otsust muuta. Kõik meetmed, mida vastu võetakse, peavad olema asjakohases olukorras sobivad, mõõdukad vajalikud ning aitama kaasa finantssektori stabiilsuse saavutamisele ning neid meetmeid rakendatakse finantssektori stabiilsuse eesmärgil. Kui kriisiolukord ei puuduta finantssektori stabiilsust, ei ole tarvilik ega ka seaduslik eelnõus toodud meetmeid finantssektori suhtes kohaldada. Milliseid konkreetseid meetmeid on mingis kriisiolukorra ajal vaja rakendada, ei ole võimalik praegu ette näha ning seetõttu ongi sätestatud erinevad meetmed, et kriisiolukorra ajal oleks võimalik rakendada just seda meedet või meetmeid, mis finantsstabiilsuse saavutamisele kõige paremini kaasa aitavad. Arvestades, et finantssektori toimimises ja selle järelevalves lähtutakse peamiselt riskipõhisest lähenemisest, siis § 35 eesmärk ongi pakkuda võimalikult kiiret ja efektiivselt paindlikkust, et kriis saaks lahendatud ja tagatud oleks finantsjärelevalve subjektide ja nende klientide tasakaal. Muu hulgas tagab ka Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga kaasamine, et otsustatud meetmed on asjakohased ja proportsionaalsed. § 37. Ülesande täitmata jätmine erakorralise ja sõjaseisukorra ning mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal 123  22.05.2025 Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ning mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korral on oluline, et kogu avaliku sektori pingutus läheks olukorra lahendamisele. Seetõttu on vajalik n-ö tõmmata kokku ja jätta täitmata mõned sellised ülesanded, mis tavatingimustes on vajalikud, kuid kriisisituatsioonis ei ole mõistlik nende ülesannete täitmisesse ressurssi panna. Kuna nii erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra kui ka mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni otsustab Riigikogu, siis on eesmärgipärane näha ka eelnõus ette, et nimetatud Riigikogu otsustatavates olukordades võib samuti Riigikogus vastuvõetud seadustes lükata edasi nende ülesannete täitmine, mis ei ole määratud kriisiülesanneteks. Kriisiülesanded määravad, kuhu tuleb kriisi ajal ressurss suunata, need on kriisi lahendamiseks prioriteetsed ülesanded. Kuna nii erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra kui ka mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tuleb asutustel ja juriidilistel isikutel neile seadusega pandud ülesandeid täita minimaalse koosseisuga, siis ei ole realistlik, et asutused suudaksid täita kõiki neile rahuajal pandud ülesandeid samas mahus ja ulatuses, kuid nagu lõige 2 näeb ette, siis kriisiülesannete (nii püsivate kui ka ühekordsete) täitmine on selles olukorras prioriteet. Planeerimises saab läbi mõelda kõikide teenuste osutamiste mahtude vähendamise. Eelnõu on kriisiplaani ja kriisiülesannete regulatsiooni kaudu üles ehitatud selliselt, et vajaduse tekkides saab kriisiülesannete mahtu vahendada. Näiteks, kui Narva elektrijaamas elektri tootmine on kriisiülesanne, siis sõjategevuse alustamisega evakueeritakse Narvast elanikud, sh elektrijaama töötajad ning kaob ka vastav ülesanne. Samuti vaadatakse üle Kliimaministeeriumi kriisiülesanne elektritootmise mahu vallas, kuivõrd üks tootmise elemente enam ei tööta. Teise näitena võib tuua avaliku korra tagamise Narva linnas, evakuatsiooni korral lõpetab PPA nimetatud ülesande täitmise linnas ning PPA isikkoosseis ja varustus paigutatakse teise asukohta ümber, lõpeb paikkonnas kriisiülesande täitmine, sest see on võimatu, aga seda tehakse plaanide ja tegevuskavade kohaselt. Niisiis on tegemist paindliku protsessiga, kus vastavalt olukorrale saab kriisiülesandeid ning kriisiülesande täitmisega seotud ametikohti vähendada ja sellega lõpetada kriisiülesande täitmine. Seega tuleb alati oma ülesandeid täita niipalju, kui see võimalik on, kergekäeliselt ülesannete täitmisest loobumist eelnõu ette ei näe. Püsivate kriisiülesannete täitmine lõpetatakse viimasena. Samuti on oluline, et rahvusvahelise humanitaarõiguse normidest kõrvale ei kaldutaks (lõige 3). Juhul kui asutuse ülesannete vähendamisega on mindud liiga kaugele või kui asutus on liiga kergekäeliselt otsustanud, et ta seadusega pandud ülesandeid enam ei täida, rakendub § 38 ja Kaitseväe puhul lisaks ka § 34. § 38. Teavitamine ja vaidluste lahendamine kriisiolukorra ajal Paragrahv 38 sätestab teavitamise ja vaidluste lahendamise korralduse kriisiolukorra lahendamise ajal. Ministri ja peaministri poolt samal ajal vastukäivate korralduste andmise vältimiseks on eelnõu lõikes 1 sätestatud, et ministril tuleb viivitamata teavitada kriisiolukorra juhti ja ka teisi kriisi lahendamisel olulisi osalisi mis tahes kavatsustest ja meetmetest oma valitsemisalas, mis võivad mõjutada kriisiolukorra juhi korraldusi või kriisiolukorra lahendamise ühtsust. Seeläbi on tagatud kriisiolukorra lahendamise ühtne infoväli ning selle põhjal saab teha uusi juhtimisotsuseid, kui see peaks osutuma vajalikuks. Lõike 2 järgi lahendatakse haldusülesannete jaotuse ja täitmisega seotud vaidlused, mis tekivad eri valitsemisaladesse kuuluvate täidesaatva riigivõimu asutuste või muude avaliku võimu kandjate vahel või kohaliku omavalitsuse üksuste riiklike ülesannete üle, koostöös, ministrite 124  22.05.2025 vahel või lahendab need kriisiolukorra juht. Eelnõuga ei piirata KOVide kohtulikku kaebeõigust. Oluline on lahendada vaidlused võimalikult madalal tasandil, kus nad tekivad. Nt kui riigikaitselise kriisiolukorra ajal on KOVile andnud konkureerivad korraldused nii Kaitsevägi kui ka Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO), on mõistlik asjaomases regioonis operatsiooni juhtivatel isikutel vaidlus lahendada – kelle korraldust selles olukorras on mõislikum ja vajalikum KOVil esmajärjekorras täita. Tähele tuleb panna ka seda, et kui näiteks KOVile on antud samal ajal korraldus nii tsiviilkriisi lahendamiseks (nt Päästeamet) kui ka riigikaitselise kriisi lahendamiseks (nt Kaitsevägi), siis tuleb KOVil täita esmajärjekorras Kaitseväe antud korraldus. Vt ka eelnõu § 31 lõige 9 ning § 40 lõige 10. Kui töötasandil ei suudeta konsensust saavutada ja kokku leppida, siis lahendatakse vaidlused tavapärasel moel: seda teevad asutuse juhid või ka ministrid. Kriisiolukorra ajal võib ette tulla vajadust olukordi kiiremini lahendada, seega kui need on põhimõttelised vaidlused, mida ei õnnestu töökorras lahendada, siis on võimlik küsimused eskaleerida peaministri kui kriisiolukorra juhi tasandil. Seega on eelnõus jäetud otsustusvabadus, millisel tasandil probleeme lahendada, see oleneb probleemi olemusest ja osalistest. Haldusekandjatel on enesekorraldusõigus, st võim asutuste ja üksuste moodustamise üle, võim protsesside üle, võim ressursside üle. Haldusekandja enesekorraldusõigusesse on üldjuhul keelatud sekkuda. Haldusülesannete täitmise kontroll toimub kas teenistusliku (VVSi §-d 93– 101) või haldusjärelevalve käigus (VVSi §-d 751–753). Sättega on loodud sõnaselgelt erikord VVSi § 101 lõikes 3 sätestatust, mille kohaselt erinevatesse valitsemisaladesse kuuluvate riigiasutuste õiguslikud vaidlused lahendavad asjaomased ministrid, ning kui kokkulepet ei saavutata, lahendab vaidluse Vabariigi Valitsus. Vaidluste lahendamine valitsuse tasandil oleks kriisiolukorra ajal liiga aeganõudev ning üksikute ülesannete täitmise või pädevusvaidluste lahendamine koormaks valitsust üleliia, võttes arvesse kriisiolukorra faktilist tõsidust. 6. jagu Korralduste andmine § 39. Kriisolukorra juhi pädevus kriisiolukorra ajal Paragrahv 39 sätestab kriisiolukorra juhi juhtimisvolitused kriisiolukorra ajal. Eelnõu kohaselt on kriisiolukorra juht peaminister. Kriisiolukorra juhi ülesanne on tagada Vabariigi Valitsuse tegevuse ühtsus ja koordineeritus kriisiolukorra lahendamisel (vt ka eelnõu § 31 selgitus). Praktikas peetakse peaministri oluliseks ülesandeks hoida valitsust koos ja tagada tema töövõime. Seega võib öelda, et peaminister on nii valitsuse juht, moodustaja kui hoidja34. Sisuliselt on see ka tavapäraselt peaministri ülesanne ning kriisiolukorra lahendamisel on sellel veel eriti oluline tähendus, et valitsus oleks sellel olulisel hetkel ühtne, et valitsuse töövõime ei oleks kriisiolukorra lahendamisel kuidagi häiritud. Eelnõu lõige 1 sätestab, et kriisiolukorra ajal võib peaminister kui kriisiolukorra juht anda kriisiolukorra lahendamiseks ministrile § 40 lõikes 1 sätestatud korraldusi tema vastutusvaldkonnas. Tavapäraselt peaminister kui kriisiolukorra juht ei anna ministrile 34 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. § 93 kommentaarid, punkt 1. Kättesaadav: https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=102&p=93 125  22.05.2025 korraldusi, vaid ta annab suuniseid. PSi § 94 kohaselt juhib minister ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi. Minister ei ole oma tegevuses täiesti iseseisev. Ministeerium on valitsusasutus ning allub valitsuse suunamisele ja koordineerimisele. Valitsuse liikmena peab minister arvestama, et valitsuse tegevust juhib peaminister. Minister vastutab oma tegevuse eest peaministri, valitsuse ja Riigikogu ees. 35 Tavaolukorras juhib peaminister valitsuse tegevust poliitika kujundamisel ja elluviimisel. Tema ülesanne on kindlustada, et valitsuse poliitika on kindlaks määratud ja ellu viidud. Valitsuse poliitika peamiste seisukohtade määramise pädevus kuulub tavaolukorras Vabariigi Valitsusele kui kollegiaalorganile. Peaministril puudub tavaolukorras õigus anda ministritele korraldusi küsimustes, milles valitsus ei ole seisukohta kujundanud või otsust teinud.36 Sarnaselt RiKSiga antakse ka eelnõu kohaselt peaministrile kui kriisiolukorra juhile õigus anda ministrile siduvaid korraldusi. Ministril tuleb korraldus täita oma valitsemisalas iseseisvalt ning omal vastutusel. Kahtluse korral tuleb ministril küsida kriisiolukorra juhi seisukohta. Kriisiolukorra juhil on õigus ja kohustus kontrollida nimetatud korralduste täitmist. Peaministri korralduste andmise volitus on seotud peaministri pädevusega koordineerida kriisiolukorra lahendamist ja tagada valitsuse tegevuse ühtsus. Tegu on pigem ad hoc kiirete probleemide lahendamise tööriistaga, mitte süsteemsete probleemide lahendamise võimalusega, viimasel juhul tuleb minister valitsuses välja vahetada. Kriisi ajal on mõeldamatu, et kui üksikküsimuses ei toimi valitsuse sees koostöö, siis asub peaminister esimese asjana ministrit välja vahetama. Sellisel juhul on vaja leida uus minister ja anda talle aeg sisseelamiseks jms. Kriisi ajal on oluline üksikotsus kohe ära teha jsa kui ilmneb, et on süsteemne probleem, siis rakenduvad PSi § 90 ja § 97 lõige 5. Lõike 2 kohaselt on peaministrile kui kriisiolukorra juhile antud lisavolitus anda § 40 lõikes 1 sätestatud korraldusi kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale valitsusasutusele, kui minister ei ole täitnud eelnevalt lõike 1 alusel talle antud korraldust või ei ole seda teinud õigel ajal. Lõike 1 alusel antakse ministritele korraldusi juhul, kui need on hädavajalikud kriisiolukorra lahendamiseks, seetõttu tuleb ka lõike 2 rakendamisel hoolikalt arvestada sama eesmärgiga. Et tagada korralduse praktikas realiseerumine, tuleks seda teha lahendamise eest vastutava valitsusasutusega koostöös. Nimetatud juhul tagab korralduse täideviimise kriisiolukorra lahendamise eest vastutav valitsusasutus, rakendades vajaduse korral kõnesolevas seaduses sätestatud volitusi. Ehkki kriisiolukorra juht saab anda vahetult korraldusi, siis selle vahetu täitmine volitatakse kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale valitsusasutusele. Nimetatud säte ei anna peaministrile pädevust teha kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse üle teenistuslikku järelevalvet (nt otse PPA või Kaitseväe üle). Kriisiolukorra lahendamise eest vastutaval valitsusasutusel tuleb lähtuda peaministri korraldustest, kuid järelevalve korralduste täitmise üle toimub tavapärases korras. Näiteks kui kriisiolukorra lahendamise eest vastutavaks asutuseks on PPA, kes võib saada korraldusi siseministrilt, siis kriisiolukorra lahendamise juhtimisel võib PPA saada korraldusi ka peaministrilt. Peaministri korraldused on ülimuslikud siseministri korralduste ees. See tagab ka vastavalt demokraatia põhimõttele selguse küsimuses, millisel Vabariigi Valitsuse liikmel lasub vastutus parlamendi 35 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. § 94 kommentaarid, punkt 1 Kättesaadav: https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=103&p=94 36 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. § 93 kommentaarid, punkt 2 ja 3. Kättesaadav: https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=102&p=93 126  22.05.2025 ees. Seejuures kontrollib kriisiolukorra lahendamise eest vastutava valitsusasutuse tegevuse õiguspärasust ja otstarbekust ehk teeb tema üle teenistuslikku järelevalvet siseminister. Haldusülesande täitmist saab pidada õiguspäraseks, kui seda on teinud pädev haldusorgan täitmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalselt, kaalutlusvigadeta ja kooskõlas menetlusnormidega ning selle kohta koostatud dokument vastab vorminõuetele. Haldusülesande täitmist saab pidada aga otstarbekaks, kui see on eesmärgipärane. Haldusülesande täitmine on eesmärgipärane eelkõige, kui see vastab järgmistele tingimustele: 1) on kooskõlas Vabariigi Valitsuse või ministeeriumi elluviidava poliitikaga; 2) on kooskõlas haldusekandja arengukava, täitmisplaani, eelarvestrateegia ja eelarvega; 3) on säästlik, tõhus ja mõjus seaduse või selle alusel määratud eesmärgi suhtes; 4) on kooskõlas avalike huvidega. Teenistusliku järelevalve pädevuse ministrile jätmine võimaldab korralduste täitmise kontrollimisega tegeleda sisulisemalt ning hinnata vahetumalt ülesannete täitmise eesmärgipärasust, proportsionaalsust jne. Lõiked 3 ja 4. Sätestatakse püsiva kriisiülesande täitmisega seonduv. Püsivat kriisiülesannet tuleb täitma asuda kriisiolukorra juhi või tema volitatud haldusorgani (nt Riigikantselei) korraldusel, kui seaduses või seaduse alusel, sealhulgas Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis ei ole sätestatud teisiti. Kriisiolukorra juht saab otsustada: 1) milliseid ülesandeid täidetakse – seejuures võib määrata ka tingimused, mille saabumisel peab ülesannet täitma asuma (nt sõjalise rünnaku korral); 2) kuidas seda tehakse – kuna volitusnorm on sõnastatud laialt („kuidas ülesannet täidetakse“), võib valitsus või tema volitatud haldusorgan otsustada väga erinevate asjaolude üle, mida peab ülesande täitmisel arvestama. Kriisiolukorra juhil tuleb kriisiolukorra otsuse järel eraldi anda korraldus neile isikutele ja asutustele, kes peavad asuma püsivaid kriisiülesandeid täitma, ning täpsustada, millises korras seda teha tuleb, kui täitmise tingimused ei ole varem juba määratud. Kriisiolukorra juhi (või tema volitatud haldusorgani) pädevuses on kehtestada (kui seda pole varem kindlaks määratud) püsiva kriisiülesande täitmise maht, viis või selle täitmisele asumine, või kui nende täitmine ei ole varem kindlaksmääratud korra järgi vajalik. Nt on varem kokku lepitud, et asutus X tagab teatud hulga ressurssi asutusele Y, kuid kriisiolukorra ajal selgub, et sellist mahtu ei ole vaja tagada. Säte on sarnane nt HOSi § 33 lõikega 1. See, mis ulatuses ja viisil peab kriisiülesannet täitma ja millal seda täitma peab asuma, sõltub konkreetsest olukorrast ja riigi eesmärkidest kriisiolukorra ajal. See tähendab, et kuigi eelnevalt võib olla määratud, et üks või teine isik või asutus peab täitma mingit ülesannet, ei pruugi seda tegeliku kriisiolukorra ajal vaja olla või see võib lausa takistada kriisi lahendamist (näiteks on ülesande täitmiseks kasutatavat ressurssi vaja hoopis muu, olulisema ülesande täitmiseks). Seetõttu peab säilima paindlik lähenemine, nii et ka püsivate kriisiülesannete puhul on võimalik otsustada, et neid ei pea täitma või peab ülesandeid täitma väiksemas või suuremas mahus, kui on määratud. Kui näiteks Kliimaministeeriumile on antud kriisiülesandeks kohustus tagada Kaitseväele pidev ajakohane ülevaade ilmaoludest, siis peab Kliimaministeerium seda kriisiolukorra otsuse järel tegema hakkama. Samas ei pruugi Kaitseväel olukorras, kus sõjategevust veel ei toimu, olla vajadust selle teabe järele. Kriisiülesannete täitmise 127  22.05.2025 vähendamine ja peatamine aitab kasutada ressursse tõhusalt ja sellises ulatuses, mida on vaja prioriteetsete ülesannete täitmiseks. Kriisiolukorra juht võib volitada haldusorganit tema eest otsustama kriisiülesannete täitmise aja, vähendamise ja peatamise. Näiteks võib peaminister anda vastavad volitused kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele või ka nt Riigikantseleile. Kokkuvõtvalt on kriisiolukorra juhi ehk peaministri otsused kriisiolukorra ajal järgmised: 1) ühekordse kriisiülesande andmine; 2) eri valitsemisaladesse kuuluvate vaidluste lahendamine; 3) ministrile otse korralduste andmine; 4) kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele korralduse andmine, kui asutus seda ise ei tee või ei tee õigel ajal; 5) püsiva kriisiülesande täitmisele asumise otsustamine ja selle mahu määramine, kui seda pole varem määratud. Võrdluseks Vabariigi Valitsuse otsused: 1) kriisiolukorra kehtestamine; 2) kriisiolukorra eesmärk; 3) kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse määramine, kui seda pole Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis või seaduses või kui mitme asutuse vastutusvaldkond kattub; 4) kui Kaitsevägi jätab täitmata määrused, korraldused, otsused, siis Vabariigi Valitsust tuleb teavitada, ja Vabariigi Valitsus võib nõuda, et neid siiski täidetaks; 5) osaliselt või täielikult Vabariigi Valitsuse, ministri, valla- ja linnavolikogu või valla- ja linnavalitsuse määruse täitmise või kehtivuse peatamine, kui see takistab vahetult kriisiolukorra lahendamist; 6) kriisiolukorra ajal antud ministri, valla- ja linnavolikogu või valla- ja linnavalitsuse määruse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamine, kui see takistab vahetult kriisiolukorra lahendamist; 7) sõjaseisukorra ajal vaherahu kehtestamine ja sõlmimine või rahulepingu sõlmimine ning selle Riigikogule ratifitseerimiseks esitamine; 8) Kaitseväele korralduse andmine peatada lahingutegevus, kehtestada või sõlmida lahinguväljal relvarahu, või katkestada kehtestatud või sõlmitud relvarahu, kui vastane oma tegevusega ei täida selle tingimusi; 9) finantssektori otsused; 10) meetmed: otsustab kas ise või volitab teist asutust: sideteenuste piiramine, liikumispiirangud, avalike ürituste piirangud, Eestist lahkumise piiramine, ühingute tegevuse lõpetamine, majandustegevuse piiramine, streikide keelamine, meediateenuste piiramine, sidevahendite kasutamise piiramine, sõnumisaladuse piiramine, valdusesse sisenemine; 11) ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine; 12) tegevusvaru kasutuselevõtmine; 13) korraldus Kaitseväele alustada osalemist ning lõpetada üksuste osalemine kollektiivse enesekaitse operatsioonil; 14) Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele ajutise riigis viibimise loa andmine, kui Eesti Vabariik ja asjaomane välisriik on kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osalised. § 40. Kriisiolukorra ajal korralduste andmine 128  22.05.2025 Iga olukorra lahendamisel on oluline toimiv koostöö, samas aga peab olema olukorda lahendavatel asutustel võimalik ka erimeelsuste korral kiiresti sekkuda ja olukord lahendada. Kõikide erimeelsuste lahendamine Vabariigi Valitsuse või kriisiolukorra juhi tasemel ei taga kiiret olukorra lahendamist ja ohu tõrjumist, samuti ei tohi liigselt koormata riigi keskset juhtimist. Eeltingimused on, et selleks tavapäraselt õigustatud organ (nt vahetu juht) seda ise ei tee või ei tee õigel ajal ning tavapärased vaidluste lahendamise mehhanismid ei tööta või on liiga aeganõudvad (nt asutuse juhtide, ministeeriumide kaudu). Kergekäeliselt teise asutuse töösse sekkuda ei tohi. Korralduste andmine on võimalus täpsustada kas juba varem kokkulepitud ülesannet (nt püsivat kriisiülesannet) või lahendada olukorra lahendamisel tekkinud probleeme ad hoc. Korralduste andmisega ei sekkuta teise asutuse, juriidilise isiku, sealhulgas KOVi juhi pädevusse oma asutuse suhtes, nimetatud juhil on kõik õigused oma asutust või organisatsiooni juhtida, korralduse andja ei saa astuda tema asemele asutuse juhina. Nt kui Kaitsevägi soovib anda korraldust Päästeametile, siis see saab olla üksnes konkreetse operatsiooni elluviimiseks ja selle raames olev täpsustav ülesanne, korraldus. Kaitseväe juhatajal ei ole õigust seada Päästeameti juhi eest tema asutuse ülesannete täitmise suhtes prioriteete, öelda, mis ülesandeid Päästeamet täidab või ei täida. Või näiteks kui KOVile antakse korraldus, siis see ei saa olla KOVile uue ülesande panemine (selleks tuleb panna ühekordne kriisiülesanne), vaid olemasoleva ülesande täpsustamine või teisiti tegemine. Näiteks on KOVi ülesanne kohalike teede korrashoiu tagamine, KOVile võib anda korralduse talvel lahti ajada Kaitseväe üksuste liikumiseks vajalikud teed esmajärjekorras. Tegu ei ole KOVile olemuslikult uue ülesanne andmisega, vaid olemasoleva ülesande täitmise täpsustamisega, prioriteetide seadmisega. Kui kasutada militaartermineid, siis korralduste andmisega ei teki täielikku käsuõigust teise asutuse üle, vaid see piirdub üksnes operatsiooniliste korralduste andmisega. Kehtivas õiguses on haldusesiseste korralduse andmine kriisajal võimalik nt HOSi § 14 lõike 41 alusel, mille kohaselt võib hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus hädaolukorra lahendamiseks anda täidesaatva riigivõimu asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele või muule avaliku võimu kandjale korraldusi. Samuti näeb sarnase võimaluse ette RiKSi § 9 lõige 5, mille kohaselt võivad Kaitseväe juhataja ja siseminister anda sõjaseisukorra ajal korraldusi valla- ja linnavalitsuse liikmele, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhile, ametnikule ja töötajale. Sarnaselt eelnõu regulatsiooniga võib ka RiKS alusel anda sõjaseisukorra ajal korraldusi üksnes juhul, kui need on vältimatult vajalikud vastavalt riigi sisejulgeoleku korraldamiseks või riigi sõjaliseks kaitseks. Seda eelnõu § 4 lõike 3 põhimõttest lähtudes: „Tsiviilkriisiks valmistub ja seda lahendab ning riigikaitset tagab iga asutus ja isik oma pädevuse kohaselt lähimuse põhimõtet arvestades võimalikult madalal tasandil“ (nn lähimuse ja ülesannete jäävuse põhimõte). Paragrahviga 40 säilitatakse HOSi § 14 lõikes 41 lahendavatele asutustele ettenähtud õigus anda nende juhitava olukorra lahendamiseks korraldusi, kui asutustevaheline koostöö ei toimi. Et säilitada VVSi loogika, ei anta korraldusi asutuse poolt ministrile ja ministeeriumile. Ministeeriumite vahelised küsimused tuleb lahendada ministrite vahel või siis valitsuses või peaministri poolt. Kõnealused korraldused on oma olemuselt sarnased ka HOSi § 18 lõike 4 alusel antavate eriolukorra juhi korraldustega, erakorralise seisukorra juhi korraldustega (ErSSi § 25 alusel täitmiseks kohustuslikud teiste seas linnapeale ja vallavanemale), PäästeSi § 6 lõike 4 alusel antavate päästetöö või demineerimistöö juhi korraldustega. Võrreldes kehtiva õigusega on täpsustatud korralduse andmise sisu. Korraldusi saab anda üksnes kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus, mis määratakse Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis eelnõu § 14 lõike 1 punkti 4 alusel. Näiteks vastutab küberrünnakute lahendamise eest Riigi Infosüsteemi Amet, põgenike massilisest sisserändest tekkinud kriisiolukorra lahendamise eest PPA jne. 129  22.05.2025 Lõige 2 sätestab korralduste andmise üldpõhimõtte, et alati tuleb anda korraldus, mille puhul on andja veendunud, et teine pool suudab seda ka täita, see on tema pädevuses ning tal on vastavad oskused ja ressurss seda korraldust täita. Lõige 3. RiKSi § 9 lõike 5 kohaselt võib Kaitseväe juhataja üksnes sõjaseisukorra ajal anda valla- ja linnavalitsuse liikmele, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhile, ametnikule ja töötajale sõjaseisukorra lahendamist puudutavaid korraldusi juhul, kui need on vältimatult vajalikud riigi sõjaliseks kaitseks. Väljavõte kehtiva RiKSi § 9 seletuskirjast: Sarnaselt peaministriga antakse korralduste andmise õigus sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutavale ministrile ning Kaitseväe juhatajale, kuid nemad võivad seda teha üksnes sõjaseisukorra ajal selle lahendamiseks ning tingimusel, et need on vältimatult vajalikud nende enda vastutusala korraldamiseks.37 Eelnõuga ühtlustatakse Kaitseväe poolt korralduste andmist selliselt, et oleks tagatud ühelt poolt riigi sõjaliseks kaitseks valmistumine (rünnakut veel ei ole, kuid on sõjalise agressiooni oht) ning teiselt poolt juba konkreetse sõjalise rünnaku ajal Eesti riigi kaitsmine. Selleks nähakse ette, et Kaitsevägi saab anda korraldusi riigivõimu asutustele, sh KOVidele, alates riigikaitselisest kriisiolukorrast (praegune kõrgendatud kaitsevalmidus), ükskõik, kas Kaitsevägi on määratud riigikaitselise kriisiolukorra eest vastutavaks asutuseks või mitte, kui eesmärk on valmistumine mobilisatsiooniks, sõjaseisukorra lahendamiseks või kollektiivse enesekaitse operatsiooni läbiviimiseks. Näiteks võib riigikaitseline kriisiolukord olla otsustatud põhiseadusliku korra kaitseks ning selle lahendamise eest vastutavad asutused on KAPO ja PPA. Ohtu põhiseaduslikule korrale või rünnakut põhiseadusliku korra vastu on nii sisuliselt – arvestades võimaliku vastase taotlust, tööriistu ja tegevuskäike – kui ka põhiseaduslikult pea võimatu eristada Eesti riigi vastu suunatud sõjalisest rünnakust. Kõik need on sama eksistentsiaalse ohu ilmingud Eesti Vabariigi iseseisvusele, sõltumatusele ja konstitutsiooniliste põhimõtete kehtimisele. Põhiseaduse kommentaaridest: Põhiseadusliku korrana mõistetakse riigi suveräänsust (st iseseisvust ja sõltumatust), konstitutsionaalseid põhimõtteid ning põhiseaduslike institutsioonide toimimise olulisi tingimusi. Iseseisvusena käsitatakse riigi eksisteerimist eraldiseisva riigina ning keeldu muuta Eestit mõne riigi osaks. Sõltumatus tähendab, et ükski välisriik ei saa anda Eestile kohustuslikke juhiseid ja nende täitmist kontrollida muul juhul, kui Eesti on seda ise vabatahtlikult sõlmitud välislepinguga lubanud. Konstitutsionaalseteks põhimõteteks on eelkõige demokraatia, õigusriigi, vabariigi, rahvusriigi, võimude lahususe ja tasakaalustatuse, inimväärikuse ning põhiõiguste ja vabaduste austamise põhimõtted. Eelnõu on koostatud eeldusel, et ohu korral põhiseaduslikule korrale peame valmis olema sõjaliseks agressiooniks ja vastupidi – sõjalise agressiooni korral on vastase eesmärk õõnestada ka põhiseadusliku korra kehtimist. Seega kui konkreetset olukorda lahendavad praegu KAPO ja PPA, siis tuleb valmidust tõsta ka Kaitseväel, et olla valmis potentsiaalseks sõjaliseks rünnakuks. Seetõttu on oluline, et Kaitsevägi saab anda korraldusi ka siis, kui ta veel ei ole olukorda vahetult lahendav asutus, seega antakse eelnõuga Kaitseväele õigus anda vajaduse korral korraldusi juba riigikaitselise kriisiolukorra ajal, mitte ainult sõjaseisukorra ajal, nagu on kehtivas õiguses. 37 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/444b1af3-5b34-424d-bea0-2b211bb1a8b9 130  22.05.2025 Oluline on rõhutada, et Kaitsevägi ei saa anda kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele korraldusi riigikaitselise kriisiolukorra ajal, mille eesmärk ei ole sõjalise valmisoleku tõstmine. Näiteks kui riigis on kehtestatud erakorraline seisukord ning selle lahendamist juhib KAPO, siis ei ole Kaitseväel õigust sekkuda teise lahendamise eest vastutava asutuse operatsiooni juhtimisse. Lõige 4. Kui kriise lahendavad asutused annavad teistele asutustele korraldusi, siis Kaitseväele saab korraldusi (nt Terviseamet, Päästeamet, PPA, KAPO jne) anda üksnes Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema nõusolekul. Nende hinnata on, kas Kaitsevägi saab olla kaasatud teise asutuse vastutada oleva kriisi lahendamisse või seab korralduse täitmine ohtu riigi sõjaliseks kaitseks valmistumise ja Kaitseväe valmiduse tõstmise. Sama põhimõte on lõikes 5 ka Kaitseliidu puhul. Lõiked 6 ja 7. Eesti Pank on sõltumatu institutsioon, kuid samas ka elutähtsa teenuse korraldaja, kes lahendab makseteenuste, sularaharingluse ja makseteenuste osutamise tehniliste tugiteenuste katkestuste olukordi. Seega on Eesti Pank osaks kriiside lahendamisel ning juhib ka oma valdkonna kriisiolukordade lahendamist. Oluline on, et Eesti Pangale antud korraldused püsiksid rangelt kriisi lahendamise fookuses ega tooks kaasa sekkumist Eesti Panga muudesse ülesannetesse, seda rõhutab ka lõige 7. Sama põhimõte kehtib ka KOVi kohta – KOV peab elutähtsa teenuse korraldajana tagama kohalike teede sõidetavuse, kaugküttega varustamise ning veega varustamise ja kanalisatsiooni – vt nt § 32 KOVi rollist Saaremaa tormist põhjustatud olukorra lahendamisel. Samuti pannakse eelnõu §-ga 83 KOVile püsivad kriisiülesanded, mille täitmise tagamine on kriisiolukordade ajal ääretult oluline. Kriiside lahendamisel on KOV osa riigi haldussüsteemist. Seega näeb eelnõu ette, et KOVile võib anda korraldusi kriisiolukorra ajal talle pandud püsivate või ühekordsete kriisiülesannete raames. See tuleneb PSi §-st 154, et KOVid on autonoomsed ning ülesandeid antakse seadusega. Samuti on Riigikohus oma 3-4-1-10-09 lahendi punktis 19 selgitanud, et seaduse alusel võib kehtestada KOVi enesekorraldusõiguse vahetuid või kaudseid piiranguid. Kehtivas õiguses on näiteks reguleeritud KOVidele korralduste andmine: HOSi § 14 lõikes 41, ErSSi § 18 lõike 2 punktis 1 ja RiKSi §-s 9. Näiteks annab RiKS Kaitseväe juhatajale õiguse sõjaseisukorra lahendamiseks anda sõjaseisukorra lahendamist puudutavaid korraldusi juhul, kui need on vältimatult vajalikud riigi sõjaliseks kaitseks, järgmistele osalistele: valla- ja linnavalitsuse liikmele, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhile, ametnikule ja töötajale. ETOdele korralduste andmine on sätestatud eelnõu § 74 lõikes 11. Lõige 7 näeb ette, et kohe tuleb teavitada, kui antud korraldus on vastuolus korralduse saanud asutuse või juriidilise isiku seadusega pandud ülesannetega, õiguste või kohustustega, või on oht sellise vastuolu tekkeks. Näiteks ei tohi Finantsinspektsioonile antavad korraldused minna vastuollu käesolevas eelnõus finantssektorile sätestatuga, kuna sekkumise ulatuse ja raamid finantssektori suhtes sätestab eelnõu § 36. Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus ja kriisiolukorra juht ei saa anda §-de 39 ja 40 alusel korraldusi, mis on § 35 alusel Riigikogu pädevuses või läheksid §-s 36 sätestatud meetmetega vastuollu. Koostöös korralduse andjaga tuleb leida lahendus korralduse õiguspäraseks täitmiseks. Lõige 9 täpsustab selguse huvides, et korralduse võib anda ka haldusaktiga või halduslepinguga või seadusega haldusülesannet täitma volitatud füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele 131  22.05.2025 isikule, kuna ka nemad on osa kriisi lahendamisest, kui avalik võim on olulise ülesande neile delegeerinud. Kriisiolukorra lahendamise huvides tuleb korraldused täita viivitamata või korralduse andja tähtajaks (lõige 10). Nagu eelnõu § 4 lõige 4 sedastab, et riigikaitseline kriisiolukord prevaleerib tsiviilkriisi kriisiolukorra üle, siis sellest tulenevalt tuleb täita ka riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks antud korraldus esmajärjekorras (lõige 11). Vaidlused lahendatakse eelnõu § 38 lõikes 3 sätestatud viisil (lõige 16). Lõiked 12–14. Eelnõus säilitatakse kehtivas HOSi § 14 lõikes 41 lahendavale asutusele ettenähtud õigus anda oma juhitava olukorra lahendamiseks korraldusi. Kuivõrd kriisiolukorra ajal korralduste andmise regulatsioon säilib, siis on väga oluline, et kriisiolukorra lahendamise mudeli kitsaskohad korralduste andmisega seoses oleks seaduses finantssektori puhul käsitletud, mida HOSis, RiKSis ja ErSSis ei ole lahendatud, kuna finantskriise ei ole seni vaadeldud osana hädaolukordadest, erakorralisest ja sõjaseisukorrast (ka kõrgendatud kaitsevalmiduses). Kui finantssektori eriseadused tegelevad tavapärase finantsjärelevalvega ja reguleerivad seda, siis käesolev seadus on nendest omakorda eriseaduseks ja tegeleb seal konkreetselt kindlaks määratud olukorra lahendamisega. Sätete eesmärk on täpsemalt reguleerida olukorrad, kui Finantsinspektsioon peab täitma talle käesoleva seaduse alusel antud korraldusi, mh olukord, kui seda teeb näiteks Eesti Pank. Lõikega 12 nähakse Finantsinspektsioonile ette pädevus käesoleva seaduse alusel antud korralduse põhjal teha kriisiolukorra ajal järelevalve subjektidele ettekirjutus. Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud seadused näevad ette kindlad alused, millal Finantsinspektsioon saab ettekirjutusega järelevalve subjekti tegevusse sekkuda (nt kui on avastatud või on vaja ära hoida õigusnormi rikkumine). Kõnealuse normiga luuakse täiendav õiguslik alus ettekirjutuse või muu meetme rakendamiseks finantsjärelevalve subjektile ka kriisiolukorra ajal. Samuti täpsustatakse, et Finantsinspektsioon võib korraldust täites kalduda kõrvale õigusaktidest tulenevatest nõuetest nii palju, kui see on vajalik korralduse täitmiseks. Siin all mõeldakse FISi § 2 lõikes 2 sätestatud õigusakte: FIS, krediidiasutuste seadus, krediidiandjate ja -vahendajate seadus, kindlustustegevuse seadus, investeerimisfondide seadus, kogumispensionide seadus, väärtpaberituru seadus, liikluskindlustuse seadus, makseasutuste ja e-raha asutuste seadus, pandikirjaseadus ja väärtpaberite registri pidamise seadus ning nende alusel kehtestatud õigusaktid. Lõige 13 puudutab haldusmenetluse seaduse nõuete rakendamise erisust. Arvestades kriisiolukorda kui tavapärasest toimimisest kõrvale kaldumist, siis esineb vajadus leevendada korralduse alusel antava haldusakti kohta kehtivaid haldusmenetluse nõudeid. Eelnõu 8. peatükk, mis sätestab haldusmenetluse erandid, rakendub üldjuhul vaid riigikaitselise kriisiolukorra ajal ning teatud üksikjuhtumil erakorralise seisukorra ajal (menetlustähtaja peatamine). Seega sellise kriisiolukorra ajal, mille raames pole erakorraline ega sõjaseisukord välja kuulutatud, 8. peatüki sätted ei kohaldu. Eeltoodust tulenevalt annab lõige 13 võimaluse finantssektori puhul jätta järgimata teatud haldusmenetluse reegleid, mis võivad viivitada Finantsinspektsiooni poolt haldusakti andmist või toimingu sooritamist kriisiolukorra lahendamisele kaasaaitamisel, nt neid HMSi sätteid, mis oluliselt raskendavad korralduse tähtaegset täitmist. Nendeks on järgmised HMSi sätted: § 36 (Haldusorgani selgitamiskohustus), § 37 (Dokumentidega tutvumine), § 40 (Menetlusosalise arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine), § 45 (Asja arutamine istungil) ja 5. peatükk (Vaidemenetlus). Nimetatud normide välistuse eesmärk on võimalikult tõhusalt rakendada HMSi regulatsiooni 132  22.05.2025 teatud eranditega kriisiolukorra ajal, mille olustik nõuab avalikkuse ja finantsstabiilsuse huvides kiiret ja efektiivset tegutsemist. Lõike 14 eesmärk on tagada Finantsinspektsiooni haldusaktide jõustatavus võimalikult lühikese aja jooksul, mida kriisiolukorra ajal tegutsemine ka eeldab, et arvestada kriisiolukorra kiireloomulisusega. Haldusmenetluse põhimõte on, et haldusakt peab olema kooskõlas haldusmenetluse seaduse §-ga 56 faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud. See põhimõte ei ole aga kriisiolukorra ajal alati ajaressursi ja muutuvate olude tõttu ning Finantsinspektsiooni kiiret tegutsemist nõudvates olukordades võimalik, sest haldusaktis üksikasjaliku, detailselt lahkava põhjenduse sõnastamine, mis oleks hilisema võimaliku kohtuliku kontrolli käigus piisav, ei pruugi tagada Finantsinspektsiooni haldusaktide efektiivset jõustamist. Nimetatud norm võimaldab Finantsinspektsioonil anda vaid resolutiivosaga haldusakti. Põhjendamiskohustuse puhul on osalist eeskuju võetud kehtivast FISist, st kui Finantsinspektsiooni juhatus annab vaid resolutiivosaga haldusakti, siis põhjendused tuleb adressaadile esitada viie tööpäeva jooksul resolutiivosa kehtima hakkamisest. Eelnevast tulenevat sätestatakse, et ka korralduste täitmiseks antavaid haldusakte võib anda selliselt, et esmalt tehakse teatavaks haldusakti resolutiivosa ja seejärel haldusakt tervikuna. § 41. Korralduse täitmine Paragrahv 41 sätestab kriisiolukorra lahendamiseks antud korralduste täitmise. Lõige 1 näeb ette võimaluse, et kui kriisiolukorra juhi antud korraldus on jäetud tähtpäevaks täitmata, täidab korralduse andja selle ise, nt annab ise vajaliku haldusakti. Säte on koostatud RiKSi § 9 eeskujul. Lisatingimusena sätestab lõige 2, et täita saab teise asutuse eest korraldust üksnes siis, kui on vastavad oskused, teadmised, võimed (sh vahendid – raha, inimesed) ning korraldus tuleb viivitamata täita tulenevalt ohust põhiseaduslikule korrale või riigi kaitsmisele. Seega esmaselt on korralduse adressaadile endale antud võimalus korraldus täita, kuid kui ta seda mingil põhjusel täita ei saa või soovi, siis on antud volitus kriisiolukorra juhile ja kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele. Oma olemuselt on tegemist haldusesisese asendustäitmisega. Selliselt on tagatud piisav paindlikkus ja tõhus kriisiolukorra lahendamine, arvestades seejuures asutuste enesekorraldusõigust. 5. peatükk Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed 1. jagu Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete kohaldamine ning kaitsetagatised Riigi julgeolek, riigikaitse ja ühiskonna turvalisus on PSi põhimõtete kohaselt väärtused, mille kaitsmine annab legitiimse eesmärgi põhiõiguste piiramiseks nii rahuajal kui ka erikordades. Mõlemal juhul aga tuleb arvestada üldise seadusereservatsiooni ja proportsionaalsuse põhimõttega (PSi § 11). 133  22.05.2025 Põhiõiguste ja -vabaduste piiramine on üldjuhul lubatav PSi II peatükis sätestatud tingimustel ja alustel. PSi § 130 esimese lause kohaselt võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides seadusega ettenähtud juhtudel ja korras piirata isikute õigusi ja vabadusi ning panna neile kohustusi. Paragrahv 130 annab täiendavad alused paragrahvis loetlemata põhiõiguste piiramiseks. Paragrahvi teise lause kohaselt ei tohi piirata õigusi ja vabadusi, mis on sätestatud põhiseaduse §-des 8, 11–18, § 20 lõikes 3, §-des 22 ja 23, § 24 lõigetes 2 ja 4, §-des 25, 27 ja 28, § 36 lõikes 2, §-des 40, 41 ja 49 ning § 51 lõikes 1. Teise lause sõnastus „piirata ei tohi õigusi ja vabadusi“ ei tähenda keeldu lauses nimetatud põhiõigusi üldse piirata, vaid erandit esimesest lausest. Teises lauses loetletud õiguste piiramine on jätkuvalt lubatav II peatükis sätestatud tingimustel üldistel alustel.38 PSi § 124 lõige 1 sätestab Eesti kodaniku põhikohustuse kaitsta riiki. Põhikohustus on teataval määral põhiõiguse vastandiks. Nii võib tuginedes piiriklauslita põhiõiguste piiramise dogmaatikale tuletada ka PSi § 124 lõikest 1, et põhiõigusi on võimalik piirata, kui see on vajalik muu põhiseaduslikku järku väärtuse või teise põhiõiguse kaitseks. Piirang on demokraatlikus ühiskonnas vajalik siis, kui see on püstitatud eesmärgi ehk riigikaitse saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.39 Eelnõu kohaselt on lubatav põhiõigusi ja -vabadusi piirata üksnes juhul, kui piirangud on vältimatult vajalikud kriisiolukorra lahendamiseks. Kriisiolukord on kõigi käesolevas eelnõus sätestatud põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete kohaldamise eeltingimus. Meetmete kehtestamisel on silmas peetud seda, et pelgalt kriisiolukord ei võimalda PSi teises peatükis sätestatust ulatuslikumat põhiõiguste ja -vabaduste piiramist, sest PSi tähenduses on tegemist rahuajaga. Seetõttu on 2. ja 3. jaos sätestatud üksnes need meetmed, mille kehtestamise võimaluse puudumine võib suurel määral takistada kriisiolukorra, samuti riigikaitselise kriisiolukorra lahendamist. 4. jaos on sätestatud need meetmed, mis on lubatavad erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal ja mille põhiseaduslikuks aluseks on § 130. § 42. Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete kohaldamine Paragrahv 42 näeb ette eelnõus sätestatud isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete kohaldamise üldised põhimõtted, mida tuleb arvestada lisaks HMSis ja eriseadustes sätestatud põhimõtetele. Piiravateks meetmeteks on mis tahes õigusakti alusel isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravad haldusaktid, toimingud ja halduslepingud (haldusaktid). Piiravateks meetmeteks on näiteks nii KorSi, PPVSi, PäästeSi, TTKSi jne riikliku järelevalve meetmed kui ka eelnõus kriisiolukorra lahendamiseks ettenähtud meetmed. Kriisiolukorra piiravateks meetmeks on üksnes kõnesoleva eelnõu alusel kohaldatav põhiõigusi ja -vabadusi piirav haldusakt. Piiravateks meetmeteks on ka kriisiolukorra ajal täidetavad kohustused (nt kodanikukohustus, asja sundvõõrandamine), kui nimetatud kohustused pannakse haldusaktiga ning nendega piiratakse põhiõigusi ja - vabadusi. Erinevalt muudest piiravatest meetmetest on kriisiolukorra piiravad meetmed nähtud ette spetsiifiliselt kriisiolukorra lahendamiseks ning neid võib kohaldada kriisiolukorra ajal, sh teatud meetmeid üksnes kriisiolukorra lahendamiseks välja kuulutatud erakorralise ja sõjaseisukorra ajal (nt avaliku ürituse ja koosoleku piiramine või teabe levitamise keelamine). 38 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. § 130 kommentaarid, punktid 1 ja 5. Kättesaadav: https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=143&p=130 39 Paloma Krõõt Tupay. Analüüs „Põhiseaduse riigikaitse ja sellega seoses eriolukorra ja erakorralise seisukorra regulatsiooni muutmise vajadus, riigi erikordade tervikregulatsioon ja kõrgendatud kaitsevalmidus ning põhiõiguste piirangute määratletus ja proportsionaalsus“, 2017, lk 58. 134  22.05.2025 Eelnõu tekstis kasutatakse piirava meetme terminit selles tähenduses, nagu on sätestatud lõikes 1, ehk piiravad meetmed on eelnõu 12. peatüki 2.–4. jaos ning §-des 105 ja 110 sätestatud põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed. Kriisiolukorra ajal kohaldatud piiravad meetmed aitavad kaasa kriisiolukorra lahendamisele. Seda meedet ei saa kohaldada väljaspool kriisiolukorda ning meedet saab rakendada üksnes nii kaua, kui kehtib kriisiolukord. Kriisiolukorra üle otsustab Vabariigi Valitsus, v.a kui kriisiolukord loetakse tekkinuks automaatselt (vt eelnõu § 20 lõige 7). Vabariigi Valitsus hindab süstemaatiliselt, kas kriisiolukorra asjaolud jätkuvalt esinevad. Kriisiolukord on aluseks kõigi eelnõukohaste kriisiolukorra piiravate meetmete rakendamisele, sest kriisiolukorra kindlaksmääramisega on tehtud kindlaks vajaliku ohu esinemine. Kriisiolukorra kehtestamine ohuhinnangute alusel asendab KorSi § 24 lõikes 1 toodud ohuprognoosi nõuet40. Haldusorganile, kes meedet kohaldab, jääb diskretsioon abinõude valimisel. Samas tuleb arvestada, et kriisiolukord iseenesest ei ole kriisiolukorra piirava meetme ega muu piirava meetme kohaldamise alus, vaid võimaldab kindlatel tingimustel piirata isiku põhiõigusi ja - vabadusi teatud tavapärasest olukorrast erineva ulatuse või intensiivsusega. Seega peab haldusorgan ka kriisiolukorra ajal pidevalt hindama, kas kriisiolukorra piirava meetme või muu piirava meetme kohaldamise tingimused on täidetud. Kui need asjaolud on muutunud, siis on haldusorganil kohustus omal algatusel menetlus uuendada ning kriisiolukorra piirava meetme või muu piirava meetme haldusakt peatada, muuta või kehtetuks tunnistada. Eelnõus sätestatakse kriisiolukorra piiravate meetmete kohaldamise õiguslikud alused. Kriisiolukord, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukord, erakorraline ja sõjaseisukord, ei välista aga muu seaduse alusel piiravate meetmete jätkuvat kohaldamist. Kriisiolukorra ajal võivad politsei ja muud korrakaitseorganid avaliku korra tagamiseks endiselt kohaldada KorSis ja eriseadustes sätestatud üld- ja erimeetmeid. Eelnõus eristatakse neid kriisiolukorra piiravaid meetmeid, mida saab kriisiolukorra ajal Vabariigi Valitsus, kriisiolukorra juht ning teatud juhtudel ka kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kohaldada tulenevalt meetmete intensiivsest mõjust isikutele ja kogu ühiskonna toimimisele. Eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal saab lisaks jätkuvalt kohaldada kõiki neid meetmeid, mis on lubatavad kriisiolukorra ajal ja enne kriisiolukordi sündmustes (nt korrakaitsesündmuse, kiirgusõnnetuse, epideemia korral), arvestades eelnõus sätestatud erisusi. Ühest küljest peaks olulisuse põhimõttest tulenevalt ulatuslike piirangute kehtestamise otsuse tegema täidesaatva riigivõimu kõrgeim tasand ehk Vabariigi Valitsus. Teisest küljest on kriisiolukorra lahendamine eelkõige eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal olemuslikult aja poolest kriitiline tegevus. Eelnõu sätestab Vabariigi Valitsusele õiguse volitada osa piiravate meetmete kohaldamine valitsusasutusele. See loob kriisiolukorraks Vabariigi Valitsusele vajaliku paindlikkuse määrata vajaduse korral piiravate meetmete kohaldamise üle otsustavad valitsusasutused nt juba kriisiolukorraks valmistumisel (st enne kriisiolukorra tekkimist ja selle deklareerimist valitsuse või Riigikogu otsustes). Sellest tulenevalt on ka eelnõu vastavates sätetes sõnastatud piirava meetme kohaldamiseks pädeva organina Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus. Juhul, kui Vabariigi Valitsus on korraldusega volitanud mõne piirava meetme kohaldamise (st ka selle kohaldamise otsustuse) valitsusasutusele, on valitsusasutus automaatselt ka seotud meetme kohaldamise otsuse langetamisel ja selle kohaldamisel meetme adressaadi suhtes seaduses sätestatud meetme kohaldamise aluse ja tingimustega ning 40 KorSi § 24 lõike 1 järgi on korrakaitseorganil lubatud kohaldada riikliku järelevalve erimeedet ohu ennetamiseks, kui ohuprognoosile tuginedes saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib oht. 135  22.05.2025 haldusmenetluse üldiste põhimõtetega, sh proportsionaalsuse põhimõte, mille järgimist nõutakse ka kõnesoleva eelnõu §-ga 43. Tuleb rõhutada, et eelnõu § 43 on sätestatud KorSi § 7 eeskujul just põhjusel, et kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse ametnik, kes rakendab tavapärases tegevuses korrakaitseõigust, lähtuks põhiõigusi ja -vabadusi piirava meetme kohaldamisel analoogsetest põhimõtetest. Samamoodi on nende põhimõtetega seotud ka Vabariigi Valitsus, kui ta meetme kohaldamist asutusele edasi ei volita ja/või annab vastava meetme kohaldamiseks ise Vabariigi Valitsuse korralduse. Lõiked 3 ja 4. Kriisiolukorra ajal piiravate meetmete, st ka KorSi ja eriseadustes sätestatud riikliku järelevalve meetmete kohaldamisel ei tohi kalduda kõrvale rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest, näiteks ebainimliku ja julma kohtlemise keelust (vt EIÕKi art 3). Kuna rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni art 27 järgi ei tohi osalisriik viidata lepingu täitmata jätmise õigustusena oma riigisisesele õigusele, tuleb Eestil ka eriolukordades järgida välislepingutest tulenevaid kohustusi ning jääda põhiõiguste ja -vabaduste piiramisel lepinguga lubatud raamidesse. Vabariigi Valitsuse otsused ja valitsusasutuste pädevuse piiravate meetmete kohaldamise protsessis saab lühidalt kokku võtta järgmiselt: 136  22.05.2025 Vabariigi Valitsuse KORRALDUS • VV määrab kriisiolukorda lahendavad asutused; • VV võib anda valitsusasutusele ette volituse "Vabariigi Valitsuse kriisis ise otsustada ja kohaldada piiravat meedet. kriisiplaan" Vabariigi Valitsuse KORRALDUS • VV annab valitsusasutusele volituse otsustada ja kohaldada piiravat meedet kriisi ajal. "Volituse andmine piirava meetme kohaldamiseks" Vabariigi Valitsuse • VV otsustab ise piirava meetme kohaldamise või KORRALDUS tema ainupädevuses oleva piirava meetme kohaldamise (VV-l puub õigus volitada teatud "Piirava meetme meetmete kohaldamist; nt äriühingu tegevuse kohaldamine" peatamine, keelutund, Eestist lahkumise keeld). • VV annab asutusele pädevuse teha riiklikku järelevalvet piirava meetme täitmise tagamiseks; Vabariigi Valitsuse • VV nimetab KorSi erimeetmed, mida pädev MÄÄRUS asutus tohib kohaldada konkreetse piirava meetme täitmise üle järelevalve tegemisel; "Volituse andmine riikliku • VV võib määrata asutuse, kes võib kohaldada järelevalve tegemiseks ja vahetut sundi. erimeetme kohaldamiseks" • Pädev asutus võib erimeetmeid ja vahetut sundi kohaldada KorSis toodud alusel ja korras. Joonis 11. Piiravate meetmete otsustamise skeem § 43. Proportsionaalsuse põhimõte 137  22.05.2025 Paragrahv 43 sätestab piiravate meetmete kohaldamiseks proportsionaalsuse põhimõtte sarnaselt KorSi §-s 7 sätestatuga. Osa piiravaid meetmeid (nt erakorralise ja sõjaseisukorra ajal rakendatavad) võimaldavad isiku põhiõigusi ja -vabadusi äärmiselt ulatuslikult riivata ning nende täitmise tagamiseks võib rakenda kõige intensiivsemaid haldussunnivahendeid, sh vahetut sundi. Kaalutlusõiguse teostamisel rakendatav proportsionaalsuse põhimõte on seetõttu kriisiolukorra ajal keskse tähendusega. Proportsionaalsuse põhimõttel on oluline roll ühelt poolt indiviidi õiguste ja kohustuste tasakaalustamisel ning teiselt poolt avalike huvide ja riigivõimu erasfääri sekkumise lubatavuse hindamisel. Proportsionaalsuse põhimõte on kriteeriumiks avaliku võimu taotletavate eesmärkide ja põhiõiguste piirangute kaalumisel. Seetõttu on peetud vajalikuks nimetatud põhimõtte sisu kõnealuses eelnõus sätestada sarnaselt KorSi §-ga 7 detailsemalt, kui seda teevad HMSi § 3 lõige 2, mille kohaselt peab halduse õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes, ja HMSi § 5 lõige 2, mille kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiiresti, vältides üleliigseid kulutusi ning ebameeldivusi isikutele. Kriisiolukorra meetmed piiravad isiku põhiõigusi ja -vabadusi riikliku järelevalve meetmetega sama intensiivselt või intensiivsemaltki. Kriisiolukorra meetmete kohaldamisel on proportsionaalsuse põhimõte veelgi olulisem põhjusel, et kriisiolukorra lahendamiseks vajalikud meetmed on kirjeldatud üldiselt ja sõltuvad paljuski konkreetsest üksikjuhtumist. Haldusmenetluse teiste üldiste põhimõtete järgimise kohustus kriisiolukorra ajal toimuvas haldusaktide menetluses ei kao. HMSi põhimõtted kehtivad edasi määral, mille kohta ei ole eelnõuga kehtestatud erandeid (vt eelnõu 8. peatüki selgitused). Eelnõu sätestab proportsionaalsuse põhimõtte selle klassikaliste koostisosade nimetamise kaudu sarnaselt KorSi §-ga 7. Kohaldada võib mitmest sobivast ja vajalikust meetmest seda, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab. Meede peab koormama isikuid ja avalikkust väikseimal võimalikul määral.41 Teiseks, kohaldada võib ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda. Meetmega saavutatav kasu ei tohi olla selgelt ebaproportsionaalne meetmete rakendamise tagajärjel tekkiva kahjuga – tegemist peab olema mõistliku vahekorraga.42 Kolmandaks – meedet võib kohaldada vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada. Meetme sobivuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamisel on tegemist väärtusotsustega. Eelnõuga antakse haldusorganile nimetatud väärtusotsuste tegemiseks selgemad suunised. § 44. Piirava meetmete kehtivus Paragrahv 44 sätestab piiravate meetmete omavahelise kehtivuse pärast kriisiolukorra tekkimist, sh pärast eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra väljakuulutamist. Kriisiolukord, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukord, erakorraline või sõjaseisukord, ei mõjuta seaduse alusel kehtestatud piiravate meetmete kehtivust. Kriisiolukorra ajal kehtivad kõik varem kehtestatud piiravad meetmed edasi ning kriisiolukorra lahendamise käigus peab haldusorgan uue haldusakti andmisel hindama vajadust kehtiv piirava meetme haldusakt peatada, muuta või kehtetuks tunnistada. See tagab õigusliku järjepidevuse selliselt, et õiguskord ning sellest tulenevad isikute õigused ja kohustused ei katke ka 41 RKPJK 06.03.2002. a otsus nr 3-4-1-1-02; RKHK 17.03.2003. a otsus nr 3-3-1-11-03. 42 RKHK 18.12.2002. a otsus nr 3-3-1-66-02. 138  22.05.2025 kriisiolukorra tinginud asjaolude ilmnemisel. Näiteks kui enne kriisiolukorda on politsei kehtestanud KorSi alusel viibimiskeelu, siis kehtib see kriisiolukorra ajal edasi. Kui isik ei ole võimeline kriisiolukorra tinginud asjaolude tõttu piiravat meedet täitma ning haldusorgan ei ole piiravat meedet peatanud, muutnud või kehtetuks tunnistanud, hinnatakse tema käitumist lähtuvalt vastavas õigusvaldkonnas kehtivatest vastutusest vabastamise tingimustest. Erakorralise seisukorra ajal kohaldatud piirav meede kehtib edasi, kui erakorraline seisukord lõpeb seoses sõjaseisukorra väljakuulutamisega ja piirava meetme aluseks olnud asjaolu ei ole ära langenud. See tagab õigusliku järjepidevuse ka siis, kui kriisiolukorra ajal vahetub selle lahendamiseks kohalduv erikord: erakorraline seisukord läheb üle sõjaseisukorraks. Haldusorganil on siiski kohustus hinnata, kas erakorralise seisukorra ajal kohaldatud piirava meetme asjaolud esinevad või on sõjaseisukorra väljakuulutamise tõttu ära langenud. Sõjaseisukorra lahendamiseks uue piirava meetme kohaldamisel võib haldusorgan peatada, muuta või tunnistada kehtetuks varasemaid, sh erakorralise seisukorra lahendamisel kohaldatud piirava meetme haldusakte. Sõjaseisukorra ajal kohaldatud piirav meede kehtib edasi, kui sõjaseisukord lõpeb ja sellele järgneb erakorralise seisukorra väljakuulutamine ja piirava meetme aluseks olnud asjaolu ei ole ära langenud. See tagab õigusliku järjepidevuse ka siis, kui sõjaseisukorra lõppemisel kuulutatakse välja erakorraline seisukord. Kahe seisukorra kohaldamise asjaolud on piisavalt sarnased, et eelduslikult esinevad asjaolud, mis sõjaseisukorra ajal andsid aluse piirava meetme kohaldamiseks, edasi ka erakorralise seisukorra lahendamise ajal. Haldusorganil on siiski kohustus hinnata, kas sõjaseisukorra ajal kohaldatud piirava meetme asjaolud jätkuvalt esinevad või on erakorralise seisukorra väljakuulutamise tõttu ära langenud. Erakorralise seisukorra lahendamiseks uue piirava meetme kohaldamisel võib haldusorgan peatada, muuta või tunnistada kehtetuks varasemaid, sh sõjaseisukorra lahendamisel kohaldatud piirava meetme haldusakte. HMSi § 61 lõike 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Kriisiolukorra ajal kohaldatud kriisiolukorra meetmed on suunatud kriisiolukorra lahendamisele ning kriisiolukorra lõppemisel kaotavad ilma eriotsuseta kehtivuse. Haldusorgan peaks siiski adressaate teavitama kriisiolukorra meetmete lõppemisest või need haldusaktid formaalselt kehtetuks tunnistama, kui kriisiolukorra meetme eesmärk saavutatakse enne kriisiolukorra lõppemist, et kõigile õigussuhte osalistele oleks selge, millised õigused ja kohustused kehtivad. Haldusakti täitmine ja selle eesmärgi saavutamine on erinevad asjad: kui haldusakti täitmine on eelduslikult nii adressaadile kui ka haldusorganile arusaadav, siis „eesmärgi saavutamine“ on määratlemata õigusmõiste ja seda, millal on eesmärk saavutatud, saab hinnata haldusorgan. Formaalset kehtetuks tunnistamist ei ole tarvis teha, kui haldusaktis eneses on selgelt kindlaks määratud haldusakti kehtivuse tingimused. Näiteks on haldusaktis sõnaselgelt esitatud, et haldusakt kehtib kuni kriisiolukorra lõppemiseni. Kriisiolukorra lõppemine tehakse teatavaks nii massiteabevahendites kui ka Riigi Teatajas. Näiteks võib tuua sidevahendite kasutamise piiramise kriisiolukorra ajal piirkonnas, kuhu on pärast sõjaseisukorra lõppemist ja erakorralise seisukorra kehtestamist jäänud terroristlikud grupid, kelle tegevus ohustab põhiseaduslikku korda. Taolises olukorras on sideteenuste ja sidevahendite kasutamise piiramine proportsionaalne piirav meede, kuna väljaspool pädevate haldusorganite kontrolli olevate sidevahendite kaudu edastatav teave korrakaitseorganite või Kaitseväe üksuste liikumise kohta võib anda vastasele olulise eelise rünnakute planeerimisel. 139  22.05.2025 Kriisiolukorra ajal kehtivad muu seadusega või selle alusel antud haldusaktiga kehtestatud põhiõiguste ja -vabaduste piirangud edasi kuni seaduses või haldusaktis nimetatud asjaolude saabumise, piirangu aluseks oleva haldusakti muutmise või lõppemiseni või piirangu kehtetuks tunnistamiseni. Spetsiifiliselt kriisiolukorraks ettenähtud meetmed ei saa kehtida edasi pärast kriisiolukorra lõppemist, sest nende kohaldamise eelduseks on kriisiolukorra, sh selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra esinemine. Lõike 2 kohaselt kehtib kriisiolukorra ajal eelnõu alusel kohaldatud piirav meede kuni selle kehtetuks tunnistamiseni või muutub kehtetuks, kui kriisiolukord lõpeb. Kui eelnõukohase piirava meetme eesmärk saavutatakse enne kriisiolukorra lõppemist või seda ei ole enam võimalik saavutada, tunnistab haldusorgan piirava meetme kohaldamise haldusakti kehtetuks või lõpetab meetme kohaldamise. Muude kriisiolukorra ajal kohaldatud meetmete puhul, mille kohaldamise alus ei tulene eelnõust, vaid muust seadusest, on haldusorganil kohustus kaaluda nende meetmete lõpetamist või muutmist. Eelduslikult on kriisiolukorra ajal või kriisiolukorra lahendamiseks muu seaduse alusel kohaldatud piiravate meetmete puhul arvestatud kriisiolukorra asjaoludega ning pärast kriisiolukorra lõppemist on need piiravad meetmed ulatuse, intensiivsuse, kohustuste tasakaalu vms üksikasjade poolest ülemäärased. § 45. Lepinguliste kohustuste rikkumise vabandatavus Paragrahviga 45 sätestatakse need juhud, millal füüsiline isik ei vastuta rahaliste kohustuste täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest tuleneva lepingu rikkumise eest. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕSi § 101 lõike 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda lepingu üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohustuse rikkumine on küll vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks (VÕSi § 103 lõige 2). Seejuures võib aga lepinguga ette näha, et isik vastutab oma kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata. Lepingulise kohustuse rikkumine on vabandatav, kui riik on vähendanud või peatanud isikutele makstavaid rahalisi hüvitisi ja pensioni, tööandja on vähendanud riigikaitselisest kriisiolukorrast tingitud asjaolude tõttu palka või töötasu või isik on kutsutud kaitseväekohustuse täitmisele ehk on asunud riigikaitselise kriisiolukorra ajal täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid. Nimetatud juhtudel on isikule seadusega antud täiendav kaitsetagatis, kuivõrd suure tõenäosusega tekib isikul raskusi oma lepinguga võetud kohustuste täitmisega (nt laenu- või liisingulepingust tulenevate maksete tasumisega). Kuivõrd ühelt poolt nõuab riik isikutelt suuremat talumiskohustust, siis teiselt poolt vastukaaluks annab riik täiendava kaitsetagatise. Juriidilistel isikutel on võimalik riske maandada lepingutingimustega. Lepinguliste kohustuste rikkumine ei ole vabandatav automaatselt hüvitiste, toetuste ja pensioni maksmise peatamisel või vähendamisel, palga või töötasu maksmise peatamisel ega ka sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisel. Näiteks sõjaaja ametikohale asudes ei pruugi isiku sissetulek võrreldes rahuaja ametikohaga väheneda, see võib isegi suureneda (nt kui isikul puudus üldse eelnev sissetulek). Rikkumine ei pruugi olla vabandatav isegi siis, kui isiku sissetulekud 140  22.05.2025 vähenevad. Isik peab tõendama, et tema rahalise kohustuste täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest tulenev lepingu rikkumine on seotud tema sissetulekute vähenemisega või sõjaaja ametikohale asumisega. Selleks peab isik esitama avalduse võlausaldajale. Muudes aspektides kohaldub üldine VÕSi vabandatavuse regulatsioon. Eelnõuga kavandatav rahaliste kohustuste täitmata jätmise vabandatavus tähendab seda, et isik vabaneb kahju hüvitamise kohustusest ning viiviste maksmise kohustusest. VÕSi §-st 105 tulenevalt säilib võlausaldajal siiski õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda. Eelnõus sätestatakse sõnaselgelt, et tegemist on imperatiivse normiga. Sama sätte lõikes 1 sätestatust füüsilise isiku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. VÕSi § 103 lõige 3 sätestab, et kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. See tähendab, et vabandatavus vabastab vastutusest üksnes aja eest, millal vääramatu jõud kohustuse täitmist reaalselt takistas. § 46. Täitemenetluse peatamine Paragrahv 46 sätestab täiendavad juhud, millal füüsilise isiku suhtes rahaliste nõuete ning rahaliste ja varaliste karistuste sundtäitmise võib peatada. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 46 sätestab juhud, millal kohtutäitur võib peatada täitemenetluse. Kohtutäitur peatab täitemenetluse muu hulgas kohtulahendi esitamisel, kui selle kohaselt tuleb täitemenetlus või täitetoiming peatada. Seejuures võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Otsuse tegemisel tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda (TMSi § 45). Kohtutäitur saab oma kaalutlusõiguse alusel otsustada täitemenetluse peatamise näiteks võlgniku aja-, asendus- või reservteenistuses viibimise puhul (TMSi § 46 lõike 2 punkt 3). Kohtutäituril puudub eraldi alus täitemenetluse peatamiseks, kui isik asub tegevteenistusse või kui isikul tekivad raskused täitedokumendi või kokkulepitud maksegraafiku nõuetekohase täitmisega kriisiolukorrast tulenevatel asjaoludel. Olukorras, kus füüsiline isik jättis täitedokumendi vabatahtlikult täitmata, sealhulgas rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumata, või kokkulepitud maksegraafiku nõuetekohaselt täitmata, kuna riik on vähendanud või peatanud talle hüvitiste ja toetuste maksmist, töötaja vähendanud palka või töötasu või on ta asunud riigikaitselise kriisiolukorra ajal sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma, ei peaks kohus igal üksikjuhtumil asuma kaaluma, kas täitemenetluse jätkamine oleks isiku suhtes ebaõiglane. Kuna kriisiolukorra ajal on riigil õigus rakendada isiku suhtes suuremat talumiskohustust, siis tagab eelnõu isikule, et talumiskohustusest tulenevalt ei toimuks täitemenetluses füüsilise isiku vara realiseerimist, kuivõrd see võib isikule kaasa tuua täiendavad toimetulekuraskused, aresti (vt TMSi § 201 lõiked 1 ja 11) või vangistuse (vt TMSi § 206 lõige 2). Juriidiliste isikute puhul ei näe eelnõu ette erandeid täitemenetluse peatamiseks. 141  22.05.2025 Seejuures ei peatu füüsilise isiku suhtes rahaliste nõuete ning rahaliste ja varaliste karistuste sundtäitmine automaatselt hüvitiste ja toetuste maksmise peatamisel või vähendamisel, palga või töötasu maksmise peatamisel ning sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisel. Kohtutäitur peatab täitemenetluse üksnes juhul, kui isiku kohustuste täitmata jätmise ja sissetulekute vähenemise või riigikaitselise kriisiolukorra ajal sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise vahel on tuvastatud põhjuslik seos. Täitemenetlus peatatakse isiku avalduse alusel, kuna kohtutäitur ei tea, kas isiku suhtes esineb eelnõu §-s 46 toodud aluseid või mitte (nt kas on vähendatud palka või toetusi või kes on asunud sõjaaja ametikohale). Isik peab avaldusele lisama tõendi, kust nähtub, et palka on vähendatud või toetuste maksmine peatatud. Kohtutäitur peab seejärel kaaluma, kas võlgniku sissetulekud on vähenenud sellises mahus, et täitemenetluse peatamine on õigustatud. Kaalumine on oluline just sissenõudja huve silmas pidades, kuna oleks ebaproportsionaalne peatada täitemenetlus olukorras ja jätta sissenõudja ilma laekuvast summast, kui näiteks toetuse maksmise peatumise tõttu väheneb isiku sissetulek 80 eurot, kuid tema palk on säilinud ja tal oleks tegelikult võimalik oma võlgnevus sissenõudjale tasuda. 2. jagu Kriisiolukorra ajal kohaldatavad piiravad meetmed § 47. Sideteenuse ja sidevõrgule juurdepääsu piiramine Paragrahv 47 annab Vabariigi Valitsusele või tema volitatud valitsusasutusele õiguse kriisiolukorra ajal panna, arvestades olemasolevaid tehnoloogilisi lahendusi, sideettevõtjale ettekirjutusega kohustuse piirata lõppkasutajale sideteenuse osutamist või juurdepääsu sidevõrgule, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) preambuli punkti 11 kohaselt ei piira direktiivi sätted liikmesriikide võimalusi võtta vajalikke meetmeid selleks, et tagada oma oluliste turvalisusega seotud huvide kaitse, tagada avalik kord ja julgeolek, muu hulgas võivad riigi reguleerivad asutused kõnealuste meetmete raames kehtestada elektrooniliste sideteenuste osutajatele erikohustusi ja proportsionaalseid kohustusi. ELi direktiivid, mis reguleerivad sideteenuste osutamist ja sidevõrkude toimimist, ei kehtesta aluseid kriisiolukorra ajal piirangute seadmisele. Eeltoodu on põhjendatav ka liikmesriikide ainupädevusega riigi julgeoleku ja turvalisuse tagamisel. Sideteenuse osutamist Eestis reguleerib elektroonilise side seadus (edaspidi ESS). Eelnõu §-s 47 kasutatakse ESSis sätestatud terminoloogiat. Sideettevõtja on ESSi § 2 punkti 5 kohaselt isik, kes osutab lõppkasutajale või teisele üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajale sideteenust. Sideteenust osutatakse üldkasutatava elektroonilise side võrgu (edaspidi sidevõrk) kaudu. Lõppkasutaja on klient, kes ise ei osuta üldkasutatavat elektroonilise side teenust (ESSi § 2 punkt 27). Sidevõrk on võrk, mille kaudu osutatakse sideteenust, mis võimaldab teabe edastamist elektroonilise side võrgu lõpp-punktide vahel (ESSi § 2 punkt 71) ehk kliendile on loodud juurdepääs või võimalus juurdepääsuks üldkasutatavale elektroonilise 142  22.05.2025 side võrgule. Elektroonilise side võrk on ESSi § 2 punkti 8 kohaselt ülekandesüsteem koos selle tööks vajalike lülitusseadmete ning muude tugisüsteemidega, mis võimaldab signaalide edastamist ja suunamist kaabli kaudu, samuti raadio, optiliste või muude elektromagnetiliste vahenditega. Muu hulgas on elektroonilise side võrgud, sõltumata nende kaudu edastatava informatsiooni iseloomust, satelliitvõrk, telefonivõrk, andmesidevõrk, mobiiltelefonivõrk, ringhäälinguvõrk, kaabellevivõrk ja elektrikaablisüsteem, kui seda kasutatakse signaalide edastamiseks või suunamiseks. Üldkasutatav elektroonilise side teenus (edaspidi sideteenus) on teenus, mida sideettevõtja pakub vastaval sideteenuse turul üldistel alustel kõikidele isikutele, ilma et isikud peaksid vastama mingitele neid teistest sarnastest isikutest eristavatele tunnustele. Teenus on üldkasutatav eelkõige siis, kui selle osutamine on kestev ja järjepidev ning seda pakutakse sisuliselt ühesugustel tingimustel (ESSi § 2 punkt 68). Sideteenus on näiteks telefoniteenus, kaabelleviteenus, mobiiltelefoniteenus, andmesideteenus, virtuaalvõrguteenus. Siinjuures tuleb eristada elektroonilise side teenust, mis on teenus, mis seisneb kokkulepitud tingimustel tervikuna või peamiselt signaalide edastamises või suunamises elektroonilise side võrgu kaudu (ESSi § 2 punkt 6) ehk nt võrguteenus, lairibateenus, multipleksimisteenus (meedia- ja andmesideteenuse ühtseks digitaalseks andmevooks muutmine ja edastamine). Sideteenust osutatakse lõppkasutajale sideteenuse lepingu alusel. ESS kohustab sideteenuse lepingus sätestama tingimused, mis piiravad sideteenusele ja rakendusele juurdepääsu ning nende kasutamist. ESS ei kohusta sõnaselgelt lepingus kindlaks määrama, et sideteenust piiratakse, kui lõppkasutaja levitab teatud teavet või pakub sideteenuse kaudu teatud teenuseid, mis on õigusvastase sisuga või kujutavad ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. ESSi § 96 lõike 1 punkti 15 kohaselt peavad lõppkasutajaga sõlmitud sideteenuse lepingus sisalduma muu hulgas tingimused, mis piiravad sideteenusele ja rakendusele juurdepääsu ning nende kasutamist. ESS ega muud seadused ei täpsusta, millistel juhtudel tuleks sideettevõtjatel juurdepääsupiiranguid kohaldada. ESS võimaldab sideettevõtjatel leppida sideteenuse lepinguga kokku, millistel juhtudel on tegemist lepingu olulise rikkumisega, mis võivad kaasa tuua teenusele piirangute kehtestamise. ESSi § 98 lõige 9 annab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile õiguse nõuda, et sideettevõtja piiraks kliendi juurdepääsu sideteenusele või kõne valimise võimalust numbrile, kui see on põhjendatud pettuse või väärkasutuse tõttu. Kuivõrd kliendi poolt ükskõik millise sisuga informatsiooni edastamine ei ole käsitatav pettuse või väärkasutusena, siis puudub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil võimalus ESSi alusel ettekirjutuse tegemiseks olukorras, kus kliendi edastatava teabe sisu põhjustab vajaduse piirangu seadmiseks – teabe edastamine kujutab ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale. ESSi § 66 annab sideettevõtjale õiguse piirata sidevõrgule juurdepääsu. Eelnõuga luuakse (lisaks ESSi §-dele 98 ja 66) täiendav sideteenuste ja sidevõrgu piiramise alus, mida on volitatud kohaldama Vabariigi Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutus. Sideteenuste või sidevõrgule juurdepääsu piiramisel on vahetu mõju teenuse tarbijatele, kelle juurdepääsu sidevõrgule või sideteenusele piiratakse. Eelnõu §-s 47 sätestatud meede võib riivata: 1) PSi §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust, sest ettekirjutusega võib piirata ettevõtja õigust oma omandiga vabalt ringi käia; 2) PSi §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, sest ettekirjutusega on võimalik seada piiranguid teenuse osutamisele; 143  22.05.2025 3) PSi §-s 45 sätestatud sõna- ehk väljendusvabadust, sest ettekirjutusega on võimalik piirata isikute ligipääsu sideteenustele ja -võrgule, sh sotsiaalmeediale. Punktides 1 ja 2 nimetatud õigused on lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused. Sõnavabadus on kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigus, mida on õigus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Kriisiolukorra ajal piiratakse sõnavabadust avaliku korra ning teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. Näiteks ulatuslike küberrünnakute korral võib olla vajadus kaitsta erinevaid võrgu- ja infosüsteeme ning piirata sideteenust. Niisamuti võib olla vajadus seada prioriteete sidevõrgu kasutamisele ning määrata, millised asutused saavad kriisiolukorra ajal esmajärjekorras kasutada näiteks telefoni- või mobiilside võrku. Ka ilma erakorralist või sõjaseisukorda välja kuulutamata on võimalik riigi julgeolekule ja avalikule korrale tuginedes põhiõigusi ja -vabadusi piirata, kuid iga konkreetne piirang peab olema proportsionaalne ähvardava ohuga. Meede ei ole kehtivas õiguses uus. Ka HOSi § 33 lõikes 2 on eriolukorra juhile eriolukorra ajaks antud samasisuline volitus. Samas HOSi alusel on sideteenuste ja sidevõrgu piiramine lubatud üksnes siis, kui see on vajalik eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks. Meede on vajalik, kuna HOSi § 33 lõikes 2 sätestatud meede kaotab pärast käesoleva eelnõu jõustumist kehtivuse. HOSi § 33 lõike 2 kohaselt on nimetatud meede kohaldatav eriolukorras juhul, kui see on vajalik eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks. Eelnõuga ei seata nimetatud piirava meetme kohaldamist sõltuvusse mõne erikorra (eriolukord, erakorraline seisukord, sõjaseisukord) väljakuulutamisest, vaid arvestades meetme eesmärki võib meetme kohaldamise otsustada kohaldamise aluse olemasolul ka kriisiolukorra ajal. Meede on eesmärgi saavutamiseks sobiv, sest kui riigil on kriisiolukorra ajal õigus teha ettekirjutus, kus määratakse kindlaks sideteenuse osutamise ja sidevõrgule juurdepääsu tingimused, peab ettevõtja teenust nendel tingimustel osutama. Kui ettevõtja seda ei tee, on võimalik rakendada haldussunnivahendeid. See tähendab, et meetme kaudu on võimalik eesmärk saavutada. Meede on ka mõõdukas, sest kriisiolukord on sündmus, mis ähvardab kogu ühiskonda ja võib ähvardada riigi eksistentsi ning seda ei ole võimalik või ei saa lahendada tavapäraste meetmetega. See tähendab, et ohus võib olla riigi julgeolek, põhiseaduslik kord, avalik kord ning väga paljude inimeste elu või tervis ning tekkida võib väga suur majanduslik kahju. Tegemist on suure ohuga, mille tõrjumiseks võib kasutada ka intensiivsemalt isiku põhiõigustesse sekkuvaid meetmeid. Selleks et põhiõiguste riive oleks piisavalt selge ja ettenähtav, on meetme kohaldamist kitsendatud. Enne sideteenuste või sidevõrgu piiramise otsuse tegemist peab haldusorgan välja selgitama, millised on võimalikud mõjud meetme kohaldamisel ning millised on sideettevõtja võimalused haldusakti täita. Haldusmenetluses tuleb haldusorganil välja selgitada näiteks, kas võrgu arhitektuur ning haldamisest tulenevad tehnoloogilised nüansid ning sideettevõtja tegelik suutlikkus võimaldab saavutada haldusaktiga taotletavat eesmärki. Sõjategevusest tingituna võib olla vaja piirata kõnesidet või lõpptarbijatele edastatavat andmesideteenust, et tagada piisav kõne- või internetiühendus kriisiolukorra lahendamisel osalevatele asutustele. Kuna meediateenuse edastus toimub üldjuhul sideteenuse vahendusel, siis sellise piiranguga võib kaasneda negatiivne mõju isikule, kes ei saa täielikult meediateenuse tarbimist jätkata (nt ei pruugi televisiooniteenused olla samas ulatuses või täielikult igal pool 144  22.05.2025 ligipääsetavad). Samas on piirangu kehtestamine legitiimne, sest piirangu eesmärk ei ole iseenesest meediateenuste piiramine. Isik ei pruugi omada juurdepääsu meediateenustele väga erinevatel põhjustel. Näiteks ka tormi tõttu tekkinud internetikatkestuste tõttu, mis likvideeritakse prioriteetsuse järjekorras, võib isiku ligipääs meediateenustele olla raskendatud või puududa. Meediateenuseid tohib jätkuvalt piirata meediateenuste seaduse alusel või erakorralise ja sõjaseisukorra ajal eelnõu §-de 64 ja 65 alusel. Kuna sideteenuste piiramine võib mõjutada ka finantssektorit (nt sularaha kättesaadavust), siis on vajalik, et sideteenuste piiramise ettekirjutus oleks ka Eesti Panga ja Finantsinspektsiooniga eelnevalt koordineeritud. Nimetatud piirava meetme täitmise üle tehakse eelnõu 12. peatüki 3. jaos sätestatu kohaselt riiklikku järelevalvet ning pädeval riikliku järelevalve ülesannet täitval valitsusasutusel on õigus sideteenuse ja sidevõrgule juurdepääsu piiramise kohustuse jõustumisel kasutada järelevalveülesande täitmisel ka KorSi vastavaid erimeetmeid. Eelnõu § 157 kohaselt võib Vabariigi Valitsus määrusega volitada valitsusasutuse täitma riikliku järelevalve ülesannet piirava meetme täitmise üle ja kohaldama KorSis nimetatud riikliku järelevalve erimeedet juhul, kui vastavat riikliku järelevalve ülesande täitmise pädevust ei ole kehtestatud seadusega. § 48. Liikumispiirang Paragrahv 48 sätestab Vabariigi Valitsusele või tema volitatud valitsusasutusele õiguse kehtestada piirava meetmena liikumise piiranguid. Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib kriisiolukorra ajal ajutiselt keelata isiku viibimise teatud kohas või kohustada teda sellest kohast lahkuma, samuti ajutiselt keelata isikul teatud territooriumilt lahkumise ning kehtestada muid nõudeid ja tingimusi isikute liikumisele avalikus kohas, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. Eelnõuga antakse Vabariigi Valitsusele või tema volitatud valitsusasutusele õigus kohaldada piirava meetmena teatud kohtades viibimise keeldu, mis on sarnane erimeetmega, mida kohaldavad korrakaitseorganid riikliku järelevalve ülesannete täitmisel KorSi § 44 alusel. Erinevalt KorSis sätestatust ei kohaldata seda piiravat meedet nn isikule lähenemiskeelu kehtestamiseks. Meede on vajalik kriisiolukorra ajal teatud kohas (tänav, maantee lõik ja sellega külgnev ala, sadama ala, hoone jms) viibimise piiramiseks, kui isikute viibimine nendes kohtades takistab või raskendab kriisiolukorra lahendamist, samuti kui isikute viibimine selles kohas võib seada ohtu nende enda elu ja tervise. Samuti on kriisiolukorra operatiivse lahendamise eesmärgil oluline, et kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus saaks ise operatiivselt reageerida ja piiranguid seada. Mõeldamatu on, et nt sõjaseisukorra ajal tuleb KorSi §-s 44 sätestatud viibimiskeelu kehtestamiseks teatud kohas paluda Kaitseväel iga kord PPA abi. Liikumispiirangust intensiivsem meede on eelnõu §-s 59 sätestatud keelutund, mis hõlmab kogu riiki või väga suurt territooriumi ja selle kehtestab Vabariigi Valitsus, kui see on vajalik erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lahendamiseks. Erinevalt KorSis sätestatud erimeetmest (viibimiskeeld) sätestatakse eelnõuga ka õigus ajutiselt keelata isikul teatud kohast lahkumine ning kehtestada muid nõudeid ja tingimusi isikute liikumisele avalikus kohas. Sellel on oluliselt erinev sisu, kui on KorSi §-s 44 sätestatud viibimiskeelul, kuna viibimiskeeluna ei ole käsitatav viibimiskohustus. Erinevalt viibimiskeelust võimaldab liikumispiirang kohustada isikut viibima teatud kohas, nt siseruumides, elukohas või linnas. Kui liikumispiirang kehtestatakse määramata arvu isikute suhtes üldkorraldusena, teavitab meedet kohaldanud valitsusasutus viivitamata avalikkust liikumispiirangu territooriumist ning selle kehtestamisest ja lõpetamisest. Samuti võib kehtestada muid nõudeid ja tingimusi isikute liikumisele avalikus kohas, kui see on vajalik 145  22.05.2025 kriisiolukorra lahendamiseks (COVID-i kriisi näitel maski kandmise kohustus avalikus kohas, konkreetse vahemaa või inimeste hulga hoidmise kohustus teatud kohas, ruumides). Olemuslikult on nii viibimiskeeld kui ka teatud kohas püsimise kohustus (viibimiskohustus) ja erinevate nõuete seadmine isikute vabale liikumisele oma riive ulatuselt sarnased, sest need abinõud piiravad PSi §-ga 34 tagatud põhiõigust vabalt liikuda ja elukohta valida. Tegemist on kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigusega, sest seda võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või raske vaimse tervise häirega inimese järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks. Liikumise piirangute kohaldamisel tuleb arvestada eelnõu § 44 lõikega 1, mille kohaselt kriisiolukord, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukord, erakorraline või sõjaseisukord, ei mõjuta seaduse alusel kehtestatud piiravate meetmete kehtivust. Samamoodi tuleb järgida eelnõu §-s 43 sätestatud põhimõtteid: 1) kohaldada võib mitmest sobivast ja vajalikust meetmest seda, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab; 2) kohaldada võib ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ja 3) meedet võib kohaldada vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada. Kui liikumise piiramine kehtestatakse määramata arvu isikute suhtes üldkorraldusena, teavitab meedet kohaldanud haldusorgan viivitamata avalikkust liikumise piiramise kohast ning selle kehtestamisest ja lõpetamisest. Samuti tuleb analoogselt kehtivale korrakaitseõigusele võimaluse korral liikumise piiramise kohaldamise koht arusaadavalt tähistada ja säilitada isiku juurdepääs tema elu- või tööruumile. Tähistamine võib seisneda nii vastavate siltide väljapanemises kui ka koha lindiga piiramises vm viisil arusaadavalt märgistamises. Juhul kui tähistamine ei ole võimalik kohast tulenevate iseärasuste tõttu, ei pea seda tegema. Nimetatud piirava meetme täitmise üle tehakse ka riiklikku järelevalvet ning pädeval riikliku järelevalve ülesannet täitval valitsusasutusel on meetme jõustumisel õigus kasutada järelevalveülesande täitmisel ka KorSi vastavaid erimeetmeid. Eelnõu kohaselt võib Vabariigi Valitsus määrusega volitada valitsusasutuse täitma riikliku järelevalve ülesannet piirava meetme täitmise üle ja kohaldama KorSis nimetatud riikliku järelevalve erimeedet. § 49. Avaliku koosoleku pidamise ja ürituse korraldamise keelamine Paragrahvi 49 kohaselt võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal keelata avaliku koosoleku pidamise või avaliku ürituse korraldamise, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sõltumata nende eesmärgist ning toimumise kohast. Nimetatud piirang võib olla vajalik meeleavalduste vältimiseks, suurte rahvahulkade kogunemiste vältimiseks, kiirgusõnnetuse korral inimeste liikumise piiramiseks jne. Avalike ürituste korraldamine ja koosolekute pidamine on tegevus, mille kaudu realiseeritakse kogunemisvabadust. Kehtivas õiguses on kogunemisvabaduse piiranguid võimalik seada nii KorSi, HOSi, RiKSi kui ka ErSSi alusel. Kogunemisvabaduse piirangud võivad olla selle keelamine (nt KorSi § 62, HOSi § 32 lõige 1, ErSSi § 17 lõike 1 punkt 6, RiKSi § 20 lõige 2), laialisaatmine või muu lõpetamine (KorSi § 146  22.05.2025 73), osavõtjate arvu piiramine selle rahumeelsuse ja kontrollitavuse tagamiseks või üksikute isikute koosolekul osalemise või neil oma seisukohtade väljendamise keelamine (KorSi § 71), samuti karistamine keelatud koosoleku korraldamise või sellel osalemise eest (KarSi § 265) või koosoleku korraldamise eest seaduses sätestatud nõudeid rikkudes (KarSi § 2641). Kogunemisvabaduse piiranguks on ka ettekirjutus viia koosolek läbi muul ajal või muus kohas, kui on korraldaja soovinud (KorSi § 69).43 Piirangu kohaldamisel tuleb arvestada põhimõtet, et kriisiolukorra ajal jäävad kehtima ka eriseaduste alusel kehtestatud piirangud, kui nende kehtestamise aluseks olnud eeldused ei ole ära langenud. Avalike koosolekute piirangud on olulisel määral reguleeritud KorSis (§-d 61– 73) ning KorS kohaldub ka kriisiolukorra ajal. KorSi § 62 järgi on (automaatselt) keelatud korraldada või pidada koosolekut, mis: 1) on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vastu või põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele; 2) õhutab vägivaldselt rikkuma Eesti Vabariigi territoriaalset terviklikkust; 3) õhutab vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, seksuaalse sättumuse, poliitiliste veendumuste või varalise või sotsiaalse seisundi alusel või 4) mille eesmärgiks on kuritegude toimepanemine või nendele õhutamine. KorSi § 62 punktides 1 ja 2 nimetatud juhtumid ohustavad kriisiolukorra lahendamist ning seega kattuvad ka eelnõu § 49 kohaldamise eesmärgiga, kuid ei kata seda täielikult. Tuleb silmas pidada, et KorSi §-d 69 ja 72 võimaldavad koosoleku aega ja kohta muuta või koosoleku keelata avalikku korda ähvardava ohuga seoses. Sellest johtuvalt on eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal avalike ürituste ja koosolekute piiramine või nende keelamine eelnõu kohaselt lubatud, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. Kuivõrd KorSi alusel on avalike koosolekute keelamine ja piiramine lubatud prefekti otsusega, siis on eriolukorras, erakorralise või sõjaseisukorra ajal avaliku ürituse ja koosoleku piiramine lubatud Vabariigi Valitsuse või tema volitatud täidesaatva riigivõimu asutuse haldusaktiga. Sarnaselt teiste eelnõus sätestatud piiravate meetmetega tehakse ka nimetatud piirava meetme täitmise tagamiseks eelnõu 12. peatüki 3. jaos sätestatu kohaselt riiklikku järelevalvet ning pädeval riikliku järelevalve ülesannet täitval valitsusasutusel on õigus piirava meetme jõustumisel kasutada riikliku järelevalve tegemisel KorSi erimeetmeid vastavalt eelnõu §-s 157 sätestatule. § 50. Teadete ja õigusaktide avaldamise kohustus Paragrahv 50 sätestab kriisiolukorra ajal teadete ja õigusaktide avaldamise kohustuse. Vabariigi Valitsus, kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus, samuti nende volitatud isik võivad kriisiolukorra ajal kohustada massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või edastama olemasolevatest tehnoloogilistest lahendustest lähtudes tasuta, muutmata kujul ja ettenähtud ajal kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke teateid ning käesolevas eelnõus sätestatud juhul õigusakte (nt §-s 29 sätestatud kriisiolukorra otsuse avaldamine). 43 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. § 47 kommentaarid, punkt 10. Kättesaadav: https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=52&p=47 147  22.05.2025 Teadete või õigusaktide avaldamise kohustuse panemisel tuleb arvestada, et kohustatud subjektil (nt elektroonilise side ettevõtjal) oleks asjakohase teate avaldamiseks ka vastav tehniline võimekus. Paragrahv 50 sätestab massiteabevahendi valdajale, elektroonilise side ettevõtjale, aga ka nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule (sh avalik-õiguslik ja eraõiguslik juriidiline isik) kohustuse tagada kriisiolukorra ajal kiire ja efektiivne teavitustöö. Kriisiolukorra ajal on elanikkonna õigeaegne teavitamine erisugustest ohtudest ja nendest tingitud olukorrast ning selle lahendamiseks ellu viidavatest tegevustest kriitilise tähtsusega. Ohtudest ja nende ennetamiseks vajalike meetmete rakendamisest teavitamata jätmine võib tuua kaasa raskeid tagajärgi, näiteks evakuatsiooni õigeaegne alustamine aitab päästa tsiviilelanike elu ja tervist, teabe puudumine aga tõkestab selle eesmärgi saavutamist. Paragrahvis sätestatu suhtes kehtib ka erinorm viivitamatus olukorras ohuteadete edastamiseks. Nimelt nähakse eelnõu §-ga 87 ette üksnes viivitamatute ohuteadete edastamine ning sellega seotud kohustused ei sõltu kriisiolukorra olemasolust. Eelnõu §-ga 87 sätestatud teavituste eesmärk on tagada elanikkonna kohene reageerimine paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustavale sündmusele (vt selgitusi eelnõu § 87 kohta). Õigesti valitud massiteabevahendit (televisioon, päevalehed, online-meedia) kasutades jõuab teave palju suurema osani elanikest kui ainult Riigi Teatajas, Ametlikes Teadaannetes või riigiasutuste veebilehtedel avaldamise korral. Võttes arvesse asjaolu, et erinevate teavituskanalite (internetiportaalid, telekanalid, paberkandjal ajakirjandusväljaanded, mobiilisõnumid jne) kättesaadavus võib kriisiolukorra ajal olla ebakindel, on Vabariigi Valitsusel, kriisiolukorra juhil, kriisiolukorra lahendamise eest vastutaval asutusel või tema volitatud isikul vaja tagada samal ajal mitmesuguste teavituskanalite kasutamine, et kindlustada sel viisil kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku teabe jõudmise sihtrühmani. Kiiresti suure ringi isikuteni jõudev teave võib olla väga vajalik nii riigi toimimise tagamiseks kui ka sõjalise tegevuse ettevalmistamise või hilisema korraldamise toetamiseks. Sarnaselt teiste eelnõus sätestatud piiravate meetmetega tehakse ka nimetatud piirava meetme täitmise tagamiseks eelnõu 12. peatüki 3. jaos sätestatu kohaselt riiklikku järelevalvet ning pädeval riikliku järelevalve ülesannet täitval valitsusasutusel on õigus piirava meetme jõustumisel kasutada riikliku järelevalve tegemisel KorSi erimeetmeid vastavalt eelnõu §-s 157 sätestatule. 3. jagu Riigikaitselise kriisiolukorra ajal kohaldatavad piiravad meetmed § 51. Riigikaitselise kriisiolukorra meetmed Paragrahvis 51 sätestatakse riigikaitselise kriisiolukorra, seahulgas mobilisatsiooni ja demobilisatisooni meetmed. Lõike 1 kohaselt võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal ning mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks kohaldada eelmises jaos sätestatud meetmeid. Tegemist ei ole uue muudatusega, nimetatud piiravate meetmete kohaldamine on sätestatud samamoodi ka RiKSi § 15 lõikes 4 ja §-s 22. Enne riigikaitselist kriisiolukorda võib mobilisatsiooni ettevalmistamiseks kohaldada ka eelnõu § 54 lõikes 1 sätestatud piiravat meedet samamoodi RiKSi § 24 lõikega 1. 148  22.05.2025 Lõikes 2 sätestatakse ka sarnaselt eelnõu §-ga 56 (vt eelnõu § 56 selgitust), et enne riigikaitselise kriisiolukorra otsustamist kohaldatud käesoleva eelnõu eelmises jaos otsustatud meetmed kehtivad edasi seni, kuni ei otsustata teisiti. See aitab tagada selguse, et kriisiolukorra ajal kohaldatud piiravad meetmed kehtivad edasi ka siis, kui Vabariigi Valitsus kehtestab riigikaitselise kriisiolukorra. § 52. Isikut tõendava dokumendi kaasas kandmine Paragrahv 52 sätestab isikut tõendava dokumendi kaasas kandmise kohustuse riigikaitselise kriisiolukorra ajal. Paragrahv annab Vabariigi Valitsusele või tema volitatud valitsusasutusele õiguse riigikaitselise kriisiolukorra ajal kohustada isikut avalikus kohas kaasas kandma isikut tõendavat või muud isikusamasuse tuvastamist võimaldavat dokumenti. Kohaldatav meede on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, et tuvastada isikuid, kes liiguvad nt teatud hoonete ümbruses, liikumispiirangute ajal tänavatel eesmärgiga tabada isikusamasuse kontrollimisel nt diversante ka enne erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamist riigikaitselise kriisiolukorra ajal, mistõttu muudetakse eelnõuga meetme n-ö lävendit. Kehtivas õiguses saab Vabariigi Valitsus kehtestada dokumentide kaasas kandmise kohustuse erakorralise seisukorra ajal, kui see on nt vajalik politseitunni rakendamiseks (ErSSi § 17 lõike 1 punktid 3 ja 4). Isikut tõendavate dokumentide seadus ei kohusta isikut kaasas kandma isikut tõendavat või muud dokumenti, mille alusel oleks võimalik isik tuvastada. Isiku tuvastamiseks ei saa dokumendi kaasas kandmise kohustust panna ka muu kehtiva seaduse alusel. PPA või muu korrakaitseorgan võib KorSi § 32 alusel tuvastada isikusamasuse. Isikusamasust võib tuvastada avalikku korda ähvardava ohu ennetamise või ohu kahtluse korral selle väljaselgitamise ja tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise eesmärgil. Isikusamasuse tuvastamiseks on korrakaitseorganil õigus peatada isik või sõiduk, milles isik viibib, ning nõuda temalt isikut tõendava dokumendi esitamist, samuti saada temalt ütlusi, mis võimaldavad isikusamasuse tuvastamist. Isikusamasuse võib tuvastada kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel või muul õiguspärasel viisil (nt päring rahvastikuregistrist või muust seaduse alusel loodud andmekogust). Kriisiolukorra ajal on vaja kiiresti tuvastada isikud, kes võivad olla potentsiaalseks ohuallikaks, sh kriisiolukorra eesmärke ohustavad isikud. Ohutuvastamise oluline komponent on avalikus kohas viibivate isikute isikusamasuse tuvastamise võimalus, kuna anonüümsus on avalikku korda ohustavate süütegude toimepanemist soodustav asjaolu. Isikusamasuse tuvastamine vaid isiku ütluste alusel ning sellega kaasneva andmekogudesse tehtavate päringute abil on aja- ja inimressursikulukas toiming. Lisaks oleks esitatud andmete õigsuse kontrollimine välitingimustes keerukas. Kriisiolukorra ajal võib sideteenus olla märkimisväärselt häiritud, mis takistab kaugligipääsu korrakaitseasutuste käsutuses olevatele andmekogudele. Eespool loetletud toimingud on kriisiolukorra ajal äärmiselt koormavad ning ressursinappuse tõttu satub ohtu isikute turvalisuse tagamine. Dokumentide kaasas kandmise kohustuse eesmärk on kriisiolukorra lahendamiseks isikud kiirelt tuvastada. Meetmega on võimalik saavutada soovitud eesmärki ning meede on isiku õigusi vähe riivav, mistõttu võib meedet pidada proportsionaalseks. Isik võib oma isikusamasust tuvastada nii isikut tõendava dokumendiga kui ka muu dokumendiga, mis võimaldab isiku tuvastamist. Isikusamasuse tuvastamiseks on vaja teha kindlaks isiku nimi ja 149  22.05.2025 isikukood või selle puudumisel sünniaeg. Nimetatud piirava meetme täitmise üle tehakse eelnõu 12. peatüki 3. jaos sätestatu kohaselt riiklikku järelevalvet ning pädeval riikliku järelevalve ülesannet täitval haldusorganil on õigus isikut tõendavate dokumentide kaasas kandmise kohustuse jõustumisel kasutada järelevalveülesande täitmisel ka KorSi vastavaid erimeetmeid. Eelnõu § 157 kohaselt võib Vabariigi Valitsus määrusega volitada valitsusasutuse täitma riikliku järelevalve ülesannet piirava meetme täitmise üle ja kohaldama KorSis nimetatud riikliku järelevalve erimeedet. § 53. Kaitseväekohustuslase Eestist lahkumise piiramine Lõike 1 järgi võib Vabariigi Valitsus riigikaitselise kriisiolukorra ajal mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks kehtestada Eestist lahkumise keelu vähemalt 18-aastasele kaitseväekohustuslasele ning sõjaaja ametikohale nimetatud isikule, kui see on vajalik mobilisatsiooni korraldamiseks. RiKSi § 15 lõike 1 järgi võib Vabariigi Valitsus kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal kehtestada töökohustuse rakendamise tagamiseks Eestist lahkumise keelu töö- või teenistussuhtest tuleneva töökohustusega isikule. RiKSi § 18 lõike 1 järgi on Vabariigi Valitsusel sama õigus ka sõjaseisukorra ajal. RiKSi § 24 lõike 1 järgi võib Vabariigi Valitsus mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks kehtestada Eestist lahkumise keelu vähemalt 18-aastasele kaitseväekohustuslasele ning sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikmele. Sõjaaja ametikohale võib nimetada nii kaitseväekohustusega kui ka kaitseväekohustuseta isikuid. Seetõttu on sätte sõnastust võrreldes kehtiva seadusega muudetud üldisemaks, säilitades senise eesmärgi. PSi § 35 järgi on igaühel õigus Eestist lahkuda. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata kohtu- ning kohtueelse menetluse tagamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks. PSi §- s 35 sätestatud igaühe õigust Eestist lahkuda võib pidada PSi §-ga 34 tagatud liikumisvabaduse osaks.44 Riigikaitseõiguse revisjoni raames koostatud analüüsis45 on asutud seisukohale, et kõrgendatud kaitsevalmiduses (põhiseaduse mõistes rahuajal) kohalduv RiKSi § 15 lõige 1, mis seab riigikaitselise töökohustusega ametnikule või töötajale täieliku välismaale reisimise keelu, ei ole kooskõlas põhiseaduse §-s 35 sätestatuga. Seevastu RiKSi § 24 lõike 1 alusel kehtestatavat keeldu võib pidada õigustatuks PSi § 124 lõike 3 alusel. Viidatud säte näeb ette, et kui seadus ei näe teenistuse erilaadi huvides ette teisiti, on Kaitseväes ja asendusteenistuses olevatel isikutel kõik põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused. PSi § 124 lõikega 3 antakse kaitseväekohustuslaste põhiõiguste piiramiseks täiendav õiguslik alus. RiKSi § 24 lõike 1 alusel kehtestatav lahkumise keelu adressaatide ring on piiratud ja eesmärgipärane. Eesti riigikaitsemudel põhineb laial riigikaitsel, mille üheks osaks on kohustusliku kaitseväeteenistuse käigus väljaõpetatav reserv. Sõjalise riigikaitse planeerimisel on suure tähtsusega, et mobilisatsiooni ajal teavitaksid võimalikult kaitseväeteenistusse kohustatavad isikud oma asukohast. 44 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. § 35 kommentaarid, punkt 2. Kättesaadav: https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=40&p=35 45 Paloma Krõõt Tupay. Analüüs „Põhiseaduse riigikaitse ja sellega seoses eriolukorra ja erakorralise seisukorra regulatsiooni muutmise vajadus, riigi erikordade tervikregulatsioon ja kõrgendatud kaitsevalmidus ning põhiõiguste piirangute määratletus ja proportsionaalsus“, 2017, lk-d 63 ja 74. 150  22.05.2025 Lõige 2 paneb isikule, kelle suhtes Eestist lahkumise keeldu kohaldatakse, kohustuse teavitada Kaitseressursside Ametit46 või Eesti Vabariigi välisesindust viivitamata sellest, kui ta juba asub Eestist väljaspool. Eesti Vabariigi välisesinduse teavitamine võib olla kiirem viis oma asukohast teada andmiseks, kui infovahetus on Eestiga häiritud. Selle sätte puhul on kaitseväekohustuslasepoolse teavitamise eesmärk võimalikult kiire ja efektiivne võitlusvõimeliste sõjaaja üksuste formeerimine. Teavitamiskohustuse säte riivab PSi §-s 26 sätestatud isiku õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele. Tegemist on kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigusega, mida võib piirata seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Teavitamiskohustuse panemine on oluline kõigi Eestis viibivate isikute parema kaitse tagamiseks. Kaitseväekohustuslase teavitamiskohustuse täitmine võimaldab riigil teavitada isikut tema suhtes kehtivast kohustusest. Samuti võimaldab see abinõu planeerida paremini kaitseväekohustuse rakendamist ning selle tagamiseks riigist lahkumise keelu kehtestamist, sest see võimaldab paremat ülevaadet isikutest, kes on Eestist lahkunud. Tegemist on vähe riivava abinõuga, mistõttu võib meedet pidada proportsionaalseks. Riigist lahkumise keelu kohaldamise eesmärk on tagada, et kaitseväekohustuslane on mobilisatsioonikäsu saamisel (KVTSi § 15610 jj alusel) võimeline võimalikult kiiresti minema kogunemiskohta ja asuma täitma sõjaaja ametikohast tulenevaid ülesandeid. Riigist lahkumise keeld on selleks sobiv, sest välismaalt Eestisse naasmine on ajamahukam ning välismaal viibides ei pruugi kaitseväekohustuslane mobilisatsioonikäsku kätte saadagi. Muud meetmed, mis tagaksid kaitseväekohustuslase kiire reageerimise mobilisatsioonikäsu korral, oleksid elukohast lahkumise keeld võib viibimiskeeld (teatud piirkonnast lahkumise keeld), samuti kaitseväekohustuslase kinnipidamine. Kõik alternatiivsed sobivad meetmed piiravad ilmselgelt kaitseväekohustuslase õigusi ja vabadusi rohkem kui riigist lahkumise keeld. Eesti riigi territoorium on piisavalt väike, et ükskõik millisest kohast riigis on võimalik ilmuda kogunemiskohta mõne tunni jooksul. Seega puudub vajadus piirata kaitseväekohustuslaste liikumist riigi sees. Ainsaks vähem koormavaks meetmeks on kaitseväekohustuslaste teavitamine mobilisatsioonikäsu andmise kavatsusest. Mobilisatsioonikäsu andmise kavatsusest teavitamise korral ei ole takistatud kaitseväekohustuslaste riigist lahkumine. Seetõttu võib riigist lahkumise piirangu puudumisel tekkida riigil vajadus korraldada välismaal viibivate kaitseväekohustuslaste eraldi teavitamine, nende tagasitoomise kulu katmine või nende otsimisega seotud kulud. Riigikohus on pidanud mõju riigieelarvele isegi sedavõrd oluliseks, et õigustanud sellega isiku vabaduse piiramist (vt eespool). Seetõttu ei ole kaitseväekohustuslaste teavitamine mobilisatsioonikäsu andmise kavatsusest sobiv meede ning võib tuua kaasa vastupidise tagajärje, sh takistada Kaitseväe ülesannete tõhusat täitmist. Seega on sobivateks meetmeteks riigist lahkumise piirangu kõrval üksnes liikumisvabaduse ja vabaduse võtmisega seotud meetmed. Riigist lahkumise piirang on võrreldes liikumispiirangu või vabaduse võtmisega oluliselt vähem isiku õigusi riivav (leebem). Vaidlust pole selle üle, et KVTSi § 15610 jj alusel mobilisatsioonikäsu andmisel on kaitseväekohustuslane kohustatud ilmuma kogunemiskohta ja sellega kaasnev riigist lahkumise 46 Ettepanek lähtub kaitseministri 27.03.2013. a määruse nr 25 „Kaitseressursside Ameti põhimäärus“ § 7 lõike 1 punktist 1, mille järgi on Kaitseressursside Ameti üks põhiülesanne kaitseväekohustuslike Eesti kodanike üle arvestuse pidamine ja selleks andmete kogumine. 151  22.05.2025 keeld on põhiseaduspärane. Riigist lahkumise piirangu mõõdukuse hindamisel tuleb lähtuda sellest, et piirangu subjektid on õiguspäraselt käituvad isikud, kes täidavad mobilisatsioonikäsust tuleneva kogunemiskohta ilmumise kohustuse nõuetekohaselt. Enne mobilisatsioonikäsu andmist kaitseväekohustuslaste riigist lahkumise keeld mõjutab isikuid, kes mobilisatsioonikäsu korral peaksid viivitamata ilmuma kogunemiskohta. Piirang on mõõdukas, kuna tagab mobilisatsioonikäsu andmise korral isikute kohustuse täitmise ja võimaldab isikutel, kes muul juhul peaksid kiirendatud korras välismaalt Eestisse naasma, hoida kokku kulusid. Selline piirang võimaldab hoida kokku ka riigieelarvelisi vahendeid, mis muidu tuleks kulutada välismaal viibivate kaitseväekohustuslaste teavitamisele, otsimisele ja tagasitoomisele. Meetmed, mida rakendatakse KVTSi § 15610 jj alusel välismaal viibiva kaitseväekohustuslase suhtes tema riiki tagasitoomiseks, on eelduslikult koormavamad kui tema riigist lahkumise keeld. Eelnevast nähtub, et mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks riigist lahkumise keelu kehtestamine kaitseväekohustuslastele on taotletava eesmärgi suhtes mõõdukas. Seega on meede proportsionaalne. § 54. Kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isiku Eestist lahkumise piiramine Sarnaselt RiKSi § 15 lõikega 1 nähakse ette ka käesolevas eelnõus võimalus seada piirang Eestist lahkumisele nende isikute suhtes, kes töötavad kriisiülesandega ameti- või töökohal ning kelle töökohustuste täitmine on riigikaitselise kriisiolukorra ajal võtmetähtsusega. I. Põhiõiguse kaitseala analüüs PSi §-s 35 sätestatakse: „Igaühel on õigus lahkuda Eestist. Seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata kohtu- ning kohtueelse menetluse tagamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks.“ RiKSi § 15 lõikes 1 sätestatakse: „Vabariigi Valitsus võib kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal kehtestada töökohustuse rakendamise tagamiseks Eestist lahkumise keelu töö- või teenistussuhtest tuleneva töökohustusega isikule.“ Rahvusvahelises õiguses on riigist lahkumise õigus reguleeritud järgmiselt: • Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklis 12 sätestatakse: „1. Igaühel, kes seaduslikult viibib mingi riigi territooriumil, on õigus selle territooriumi piires vabalt liikuda ja elukohta valida. 2. Igal inimesel on õigus lahkuda ükskõik missuguselt maalt, kaasa arvatud kodumaa. 3. Eespool mainitud õigused ei või olla mingite piiramiste objektiks peale nende, mida näeb ette seadus ja mis on vajalikud riikliku julgeoleku, avaliku korra, elanikkonna tervise või moraali või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ja mis on kooskõlas teiste käesolevas paktis tunnustatud õigustega. 4. Kelleltki ei tohi meelevaldselt võtta õigust sõita oma kodumaale.“ • Inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 13 lõikes 2 sätestatakse: „Igal inimesel on õigus lahkuda ükskõik milliselt maalt, kaasa arvatud kodumaa ja kodumaale tagasi pöörduda.“ • Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni lisaprotokolli nr 4 artiklis 2 sätestatakse: „1. Igal riigi territooriumil seaduslikult viibival isikul on õigus seal vabalt liikuda ja elukohta valida. 2. Igaühel on õigus vabalt lahkuda igalt maalt, kaasa arvatud kodumaalt. 3. Nende õiguste kasutamist ei või piirata teisiti kui seaduse alusel ning kui see on vajalik demokraatlikus ühiskonnas riigi julgeoleku või ühiskondliku turvalisuse huvides, avaliku korra säilitamiseks, 152  22.05.2025 kuritegevuse ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks. 4. Esimeses lõikes ettenähtud õigusi võib demokraatliku ühiskonna mõnedes valdkondades piirata seaduse alusel ühiskondlikes huvides.“ PSi § 35 on igaühe õigus, mis on kohaldatav üksnes füüsilistele isikutele (isikuline kaitseala). Põhiõigus ei ole kohaldatav juriidilistele isikutele. Põhiõigus on kohaldatav nii Eesti kodanikele, välismaalastele kui ka kodakondsuseta isikutele. Kodaniku õigust kodumaalt lahkuda ei ole piiratud ei PSi §-ga 35 ega eelviidatud rahvusvahelise õiguse allikatega, kuid kodanikul on õigus alati naasta enda kodumaale (PSi § 36 lõige 1). PSi § 36 lõige 3 annab lisaks igale eestlasele õiguse asuda Eestisse. Põhiõiguse sisuks on igaühe vabadus lahkuda Eesti Vabariigi territooriumilt (esemeline kaitseala). Põhiõigus riigist lahkuda ei anna isikule õigust lahkuda ka Eesti Vabariigi jurisdiktsioonist, kui tema suhtes kohalduvatest Eesti Vabariigi seadustest tuleneb temale õigusi, kohustusi või vastutus. Isikud, kes on lahkunud Eesti Vabariigi territooriumilt, on jätkuvalt kaitseväekohustuslastena kohustatud mobilisatsiooni korral riiki naasma enda kohustuse täitmiseks või kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isikutena kohustatud riiki naasma töökohustuse täitmiseks. Tegemist on vabadusõigusega (põhiõiguse liik). Põhiõigus tagab igaühele vabaduse ehk kaitse selle eest, et riik takistab isikul Eesti territooriumilt füüsiliselt lahkumast (põhiõiguse funktsioon). Põhiõigus ei kohusta riiki soodustama isiku riigist lahkumist ega tagama talle majanduslikud vms riigist lahkumiseks vajalikud tingimused, vaid üksnes hoiduma vabaduse teostamise takistamisest (kaitsefunktsioon). Põhiõigus riigist lahkuda (PSi § 35) on piiratud ehk kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigus. Piirangu aluseks PSi § 35 järgi on „piirata kohtu- ning kohtueelse menetluse tagamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks“. Sarnaselt seaduse reservatsioonita põhiõigustega võib ka piiratud seaduse reservatsiooniga põhiõigusi piirata lisaks piirangu tingimusetele teiste põhiõiguste ja põhiseaduses sätestatud kohustuste tagamiseks (vt täpsemalt allpool). II. Põhiõiguse riive olemasolu RiKSi § 15 lõige 1 ja § 24 lõige 1 ning eelnõu §-d 54 ja 55 annavad Vabariigi Valitsusele volituse kehtestada Eestist lahkumise keeld. Kuna Eestist lahkumise keeld on sõnaselge ja ühemõtteline PSi § 35 piirang, siis riive olemasolu täiendavalt analüüsida ei ole vaja. III. Riive legitiimne eesmärk Riigikohus ei ole otseselt üheski kohtuasjas põhiküsimusena PSi § 35 piirangu lubatavust käsitlenud. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes (https://pohiseadus.ee sub § 35) on riigist lahkumise keeldu peetud liikumisvabaduse osaks ning liikumisvabaduse piiramisel on riigist lahkumise õiguse riive tuvastatav ka siis, kui ei ole tõendatud, et isik üldse soovis riigist lahkuda (punkt 2). Piirang on lubatav mis tahes kohtuotsuse täitmiseks või menetluse tagamiseks, sh pankrotimenetluse, tsiviilkohtumenetluse, käitumiskontrolli vms (punkt 3). Õigust riigist lahkuda saab piirata ka kaudselt, nt reisidokumenti märke kandmisega või reisidokumendi väljastamisest keeldumisega (punkt 4). PSi § 35 kommentaari punktis 5 on Peeter Roosma selgitanud riigist lahkumise keeldu kriisiolukorra ajal järgmiselt: „Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib § 130 kohaselt §-s 35 153  22.05.2025 sätestatud õigust riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides piirata. Nii võib ErSS kohaselt Vabariigi Valitsus põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks kehtestada piirangud Eestist väljasõitmisel. Samuti võidakse sõjaseisukorra ajal kehtestada ning kohaldada vältimatult vajalikke piiravaid meetmeid mh RiKSis sätestatud alustel, tingimustel ja korras. Ei § 35 ega § 130 näe ette võimalust piirata õigust Eestist lahkuda kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal ega mobilisatsiooniga seoses. Samas võib kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal töö- või teenistussuhtest tuleneva töökohustusega isikule kehtestatav ning mobilisatsiooniga seoses kaitseväekohustuslasele ning Kaitseliidu tegevliikmele kehtestatav Eestist lahkumise keeld olla õigustatud § 124 lõikest 1 tuleneva Eesti kodanike kohustusega võtta osa riigikaitsest. Sisuliselt annab Eestist lahkumise õiguse piiramiseks aluse ka HOS – seda juhul, kui loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust tuleneva hädaolukorra lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorra piirkond hõlmab kogu riiki ning on kehtestatud piirangud isikute õigusele vabalt liikuda eriolukorra piirkonnas.“ (vt https://pohiseadus.ee/sisu/3506) Samas ei analüüsi autor selle piirangu põhiseaduspärasust. Lisaks on põhiseaduse kommentaaris § 130 kohta kirjutatud: „Põhiõiguste piirangu eesmärkideks on eelkõige riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamine ning paljude isikutega seotud ohu samaaegne tõrjumine. Seetõttu võib esineda olukordi, kus põhiõigusi tuleb piirata juba enne erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamist eelnimetatud ohu ennetamiseks või tõrjumiseks. Seda eelkõige seetõttu, et sõjaline tegevus või kriis algab varem, kui jõutakse sõjaseisukord või muu erikord välja kuulutada. Kui sõjaseisukord või erakorraline seisukord ei ole välja kuulutatud, tuleb lähtuda seaduses ja rahvusvahelises õiguses sätestatud põhiõiguste piiramise regulatsioonist, kuid pärast sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra väljakuulutamist võib põhiõigusi piirata teisel viisil, ulatuslikumalt või teistsugust korda järgides. Lähtuma peab sellest, et igal konkreetsel piirangul peab olema legitiimine eesmärk ning konkreetne piirang peab olema proportsionaalne riigi julgeolekut või avalikku korda puudutava ohu suhtes. Seetõttu on vaadeldav norm oluline põhiõiguste seaduse kvalifitseeritud reservatsiooniga piiramise ja ilma seadusereservatsioonita põhiõiguste piiramise seisukohalt, sest ülejäänud põhiõigusi piiratakse seaduse alusel avalikes huvides niigi. Ka seaduse kvalifitseeritud reservatsiooniga ja ilma seadusereservatsioonita põhiõigusi on enamasti võimalik piirata riigi julgeoleku või avaliku korra huvides, arvestades mitmeid PS norme, eriti preambulit. Riigikohus on märkinud seda nt seoses välismaalase õigusega elada Eestis perekonnaelu (RKPJKo 05.03.2001, 3-4-1-2-01).“ (https://pohiseadus.ee/sisu/3610) Riigikohus on enda praktikas korduvalt rõhutanud, et põhiõigusi võib piirata teiste põhiseadusest tulenevate väärtuste tagamiseks. Hilisem on Riigikohtu üldkogu 15.02.2023 otsus asjas nr 3-18-477/73, milles käsitletakse PSi § 44 lõikes 1 sätestatud õigust vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Riigikohtu üldkogu leidis, et PSi § 44 lõikes 1 tagatud põhiõiguse riive legitiimseks eesmärgiks saab pidada sellise vanglavälise suhtlemise takistamist, mis jääb vanglateenistuse kontrolli alt välja, millega soodustatakse vangistuse täideviimise eesmärke, aidates lõppkokkuvõttes kaasa ühiskonna turvalisuse ning riigi sisemise rahu tagamisele. Sisemise rahu kaitse on Eesti riigi põhiseaduse preambulis väljendatud eesmärk ning selline põhiseaduslikku järku väärtus, mis võib õigustada PSi § 44 lõikes 1 ilma piiriklauslita tagatud põhiõiguse riivet. (punkt 65) Sealjuures ei pidanud Riigikohus üldse vajalikuks tegeliku ohu tuvastamist, vaid piisas üldsõnalisest abstraktse ohu hinnangust. Riigikohtu üldkogu 17.03.2003 otsuses asjas nr 3-1-3-10-02 on kohus leidnud: „Põhiseaduse nimetatud paragrahvides ei ole loetletud põhiõiguse piiramise tingimusi. Seepärast saab üldkogu arvestada põhiõiguse piiramise õigustusena vaid teisi põhiõigusi või põhiseaduslikke väärtusi. [--] Üldkogu leiab, et ühiskonna õiglustunne ja kohtusüsteemi efektiivne toimimine 154  22.05.2025 on väärtused, millega võib õigustada põhiõiguse piiramist. Eesti riigi rajamist õiglusele rõhutab Põhiseaduse preambul, kohtusüsteemi efektiivne toimimine on oluline väärtus, eriti õigusharu reformi ajal.“ (punkt 28) (sama Riigikohtu üldkogu 28.04.2004 määruse asjas nr 3-3-1-69-03 punktis 28 seoses eriõiguse piiranguga, sama lahendi punktis 32 eraldi välja toodud õigusrahu ehk kohtuotsuse seadusjõud). Riigikohtu üldkogu 02.06.2008 otsuse asjas nr 3 4 1 19-07 punktis 23 leidis kohus, et teatud juhtudel võivad teised põhiõigused või põhiseaduslikud väärtused kaaluda osaliselt või täielikult üles piiratava seaduse reservatsioonita põhiõiguse. Eelnevast kohtupraktikast nähtub, et Riigikohus on süstemaatiliselt ja pika aja vältel jätkuvalt pidanud teisi põhiõigusi ja põhiseaduslikke väärtusi ka ilma seaduse reservatsioonita põhiõiguste piiramise aluseks. Sealjuures on ka abstraktset ohtu riigi julgeolekule ja riigiasutuste efektiivsele toimimisele peetud oluliste põhiõiguste, sh vabaduse võtmine, piisavaks aluseks. Põhiõiguste hierarhias peetakse ilma seaduse reservatsioonita põhiõigusi kõige olulisemateks põhiõigusteks, mida on võimalik piirata vaid väga erandlikel ning põhiseadusest enesest lähtuvatel olulistel põhjustel. Kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigused on piiratavad ulatuslikumalt – nii põhiõiguse sättes endas välja toodud reservatsiooni tingimustel kui ka põhiseadusest lähtuvatest teistest põhiõigustest ja põhiseaduslikest väärtustest lähtuvalt. Kõige ulatuslikumalt on piiratavad lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigused. PSi § 35 on kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigus, mida saab eeltoodud kohtupraktika kohaselt piirata nii selles endas nimetatud alusel (st „kohtu- ning kohtueelse menetluse tagamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks“) kui ka mis tahes muu põhiõiguse ja -kohustuse või muu põhiseadusliku väärtuse tagamiseks. Selleks võib olla nii riigi suveräniteedi tagamine üldiselt (PSi §-d 1 ja 2, niivõrd kui see eeldab kaitset välise või sisemise vaenlase eest), PSi § 54 lõikest 1 tulenev kodaniku kohustus „kaitsta riigi iseseisvust“ kui ka PSi § 124 lõikest 1 tulenev kodaniku kohustus võtta osa riigikaitsest (vt ka Peeter Roosma seisukohta eespool). Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakti artikli 12 lõikes 3 nähakse selle põhiõiguse piiramise alusena sõnaselgelt riiklikku julgeolekut ja avalikku korda. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni lisaprotokolli nr 4 artikli 2 lõikes 3 sätestatakse: „3. Nende õiguste kasutamist ei või piirata teisiti kui seaduse alusel ning kui see on vajalik demokraatlikus ühiskonnas riigi julgeoleku või ühiskondliku turvalisuse huvides, ordre public (avaliku korra) säilitamiseks, kuritegevuse ärahoidmiseks, tervise või kõlbluse või kaasinimeste õiguste ja vabaduste kaitseks.“ Riigikohus on praktikas kasutanud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni põhiseaduse tõlgendamise täiendava allikana, mille tõttu oleks õigustatud ka praegusel juhul pidada vähemalt riigi julgeolekut ja avalikku korda riigist lahkumise piirangu legitiimseteks alusteks. Samuti tuleb arvestada, et inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklis 15 sätestatakse: „1. Sõja ajal või muus hädaolukorras, mis ähvardab rahva eluvõimet, võib iga Kõrge Lepinguosaline võtta meetmeid, millega ta taganeb selle konventsiooniga võetud kohustustest ulatuses, mis on olukorra tõsiduse tõttu vältimatult vajalik, tingimusel, et taolised abinõud ei ole vastuolus tema teiste rahvusvahelise õiguse järgsete kohustustega.“ Sellekohane „muus hädaolukorras“ on oluliselt laiem kui PSi § 130 piiramise klausel „erakorralise või sõjaseisukorra ajal“. Seetõttu on küsimus, kas PSi § 130 võib rahvusvahelise õiguse allikatega koostoimes tõlgendada nii, et mõiste „erakorralise ja sõjaseisukorra“ hõlmab mis tahes riigikaitselist kriisiolukorda? Põhiseaduse § 130 kommentaaris on leitud: „Vaadeldava normiga on sarnane ka EIÕK art 15 ning ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste pakti art 4. Eriolukordade väljakuulutamisel ei ole nimetatud art 15 ja art 4 kohaldamine automaatne, vaid nõuab riigilt lisatoimingut ehk vastava otsuse tegemist ja selle edastamist rahvusvahelises lepingus sätestatud organile. Seni on 155  22.05.2025 vastavaid teavitusi tehtud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 tõkestamiseks kehtinud eriolukorra ajal. 12.03.2020 kuulutas Vabariigi Valitsus seoses koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja viiruse Eesti-sisese leviku laienemisega riigis välja eriolukorra, mis kehtis kuni 17.05.2020. Eriolukorraga seoses piirati riigisisest ja riigipiiriülest liikumist, muudeti hariduse andmise korda ja kohtukorraldust, suleti kultuuri- jm asutusi, seati piirangud suhtlusele, sh haiglates ja kinnipidamisasutustes olevate isikutega. Kuna kehtestatud piirangud mõjutasid EIÕK ja ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste paktiga võetud põhiõiguste ja -vabaduste teostamist võrreldes tavapärase olukorraga, siis Välisministeerium teavitas Euroopa Nõukogu ja ÜROd 20.03.2020 EIÕK art 15 ja ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste pakti art 4 rakendamisest ning 16.05.2020 eriolukorra ja vastavate meetmete rakendamise lõppemisest.“ (vt https://pohiseadus.ee/sisu/3610, punkt 1). Euroopa Nõukogu ja ÜRO teavitamine inimõiguste piiramisest seoses hädaolukorraga ei ole täiendav inim- ega põhiõiguste piiramise alus, vaid riigi täiendav kohustus. Ka riigikaitselise kriisiolukorra ajal riigist lahkumise keeldu kohaldades tuleb sellest Välisministeeriumi kaudu teavitada Euroopa Nõukogu ja ÜROd. IV. Riive proportsionaalsus Proportsionaalsuse põhimõtet on kohtupraktikas ühetaoliselt käsitletud sobivuse, vajalikkuse ja mõõdukuse kontrollina. Näiteks on Riigikohtu üldkogu 17.03.2003 otsuses asjas nr 3-1-3-10- 02 selgitas kohus järgmiselt: „Proportsionaalsuse põhimõte tuleneb Põhiseaduse § 11 teisest lausest. Üldkogu kontrollib piirangu vastavust proportsionaalsuse põhimõttele kolme tunnuse - abinõu sobivuse, vajalikkuse ja mõõdukuse - abil. Ilmselgelt ebasobiva abinõu korral ei ole vaja kontrollida abinõu vajalikkust ja mõõdukust. Kui aga abinõu on sobiv, kuid pole vajalik, siis puudub vajadus kontrollida selle mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist. Sobivuse nõude sisuks on kaitsta isikut avaliku võimu tarbetu sekkumise eest. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust (vt Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsust 6. märtsist 2002 asjas nr 3-4-1-1-02 - RT III 2002, 8, 74, p 15).“ (punkt 30 lõige 2) Hiljutises Riigikohtu üldkogu 15.02.2023 otsuses asjas nr 3-18-477 on kohus selgitanud: „PSi § 11 teisest lausest tuleneva proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peab põhiõiguse riive olema eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Põhiõigust riivav abinõu on sobiv siis, kui see aitab kaasa eesmärgi saavutamisele. Abinõu on vajalik aga üksnes juhul, kui eesmärki pole võimalik saavutada mõnda teist, põhiõigusi vähem piiravat meedet kasutades. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust (Riigikohtu järjekindel praktika alates põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6. märtsi 2002. a otsusest asjas nr 3-4-1-1-02, punkt 15).“ (punkt 77). Riigist lahkumise keelu kohaldamise eesmärk on tagada, et kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isik saaks töökohustuse rakendamisel asuda õigel ajal täitma kriisiülesande täitmiseks vajalikku töökohustust. Kui isik ei saa asuda täitma kriisiülesande täitmiseks vajalikku töökohustust, võib juhtuda, et kriisiülesannet ei saa üldse täita, seda ei saa täita piisavas ulatuses või õigel ajal. Ilmselt pole vaidlust selle üle, et eelnõu § 101 jj töökohustuse rakendamisel peab isik, kui ülesanne seda eeldab, viibima riigis ega tohi riigist lahkuda (kaudne riigist lahkumise keeld). 156  22.05.2025 Riigikaitselise kriisiolukorra ajal kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isikule Eestist lahkumise keeld on sobiv tagamaks, et see isik asuks õigel ajal kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse täitmisele. Kui kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isik viibib ajal, kui ta peaks asuma tööülesannet täitma, välisriigis, siis ei pruugi ta saada kohustusest teada või selle täitmine võib olla raskendatud sõiduaja ja -kulu tõttu. Mõni inimene võib olla selliste eriteadmiste, -oskuste või juurdepääsuõigustega, et teda ei ole võimalik või ei ole võimalik piisavalt kiiresti või täies ulatuses asendada. Sõltuvalt kriisiülesande sisust ja korraldusest võib see tuua kaasa, et kriisiülesannet ei saa asuda täitma, seda ei saa asuda täitma õigel ajal või piisavas ulatuses. Kriisiülesande täitmise puuduste korral võivad saada rikutud õigustatud isikute põhiõigused ja -vabadused ning avalikku võimu teostavate asutuste, sh avalikku korda tagavate asutuste toimimine. See, et kõnealune isik ei saa riigist lahkuda, tagab, et ta on kriisiülesande täitmisele asumise hetkel Eesti territooriumil ning objektiivselt mõne tunni sõidu kaugusel kriisiülesande täitmise asukohast. Riigist lahkumise keeld on sobiv meede kriisiülesande täitmise tagamiseks. Riigist lahkumise keelu alternatiividena võib käsitleda elukohast lahkumise keeldu, liikumispiiranguid (teatud piirkonnast lahkumise keeldu) või isiku kinnipidamist. Elukohast lahkumise keeld, liikumispiirangud ja isiku kinnipidamine on küll kriisiülesande täitmise tagamiseks sobivad meetmed, aga selgelt isiku põhiõigusi rohkem koormavamad meetmed. Isiku teavitamine kavatsusest rakendada töökohustust ei taga, et isik sellest sõltumata või just teavitamisest tulenevalt riigist ei lahkuks. Isikut, keda on teavitatud kavatsusest rakendada töökohustust või vajadusest lähiajal asuda täitma kriisiülesannet, ei saa riigist lahkumise korral sunni jõuga Eestisse tagasi tuua ning töö- või teenistussuhtest tulenevad sanktsioonid ei ole piisavad, et tagada riigikaitselise kriisiolukorra ajal isiku riiki naasmine. Seetõttu ei võimalda teavitamine tagada, et kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku töökohustusega isik saab ka tegelikult asuda töökohustust täitma, kui asjaolud seda tingivad või töökohustust kohaldatakse. Seega ei ole isikute teavitamine kriisiülesande täitmisele asumise vajadusest lähiajal sobiv meede kriisiülesande täitmise tagamiseks. Meede puudutab riigist lahkumise keeldu üksnes isikute puhul, kes kriisiülesande täitmiseks vajalikust töökohustusest tulenevalt peaksid töökohustuse rakendamisel nende viibimiskohast sõltumata asuma töökohustust täitma. Meetme kohaldamine on piiratud üksnes riigikaitselise kriisiolukorraga. Riigist lahkumise keelu kohaldamine võimaldab ka isikul endal hoida kokku kulusid, mis kaasnevad ära jäänud reisi või viivitamatu riiki naasmisega. Kui isikut ei ole võimalik asendada või ei ole võimalik õigel ajal või täies ulatuses asendada, võib tema riigist lahkumine tuua kaasa selle, et kriisiülesannet ei ole võimalik või ei ole võimalik õigel ajal või piisavas ulatuses täita. See omakorda rikub kriisiülesande esemeks olevat kaupa või teenust saama õigustatud isikute põhiõigusi ja -vabadusi ning kahjustab riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste tõhusat toimimist. Eelnevast nähtub, et kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse rakendamiseks riigist lahkumise keelu kehtestamine riigikaitselise kriisiolukorra ajal on taotletava eesmärgi suhtes mõõdukas. Seega on meede proportsionaalne. Eestist lahkumise keeldu on käsitlenud ka õiguskantsler oma 26.08.2024 antud seisukohas. Õiguskantsler leidis samuti, et Eestis lahkumise keeld on teatud juhtudel õigustatud ja proportsionaalne.47 47 Eestist lahkumise keeld.pdf (oiguskantsler.ee) 157  22.05.2025 § 55. Sõjarelvade kasutamine Paragrahviga 57 lisatakse eelnõusse seni RiKSi § 9 lõikes 7 olev Vabariigi Valitsuse õigus anda PPA-le ja KAPO-le luba kasutada sõjarelvi, kui see on vajalik riigikaitselise kriisiolukorra ajal riigi julgeoleku tagamiseks või riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks. RiKSi kehtetuks tunnistamisega paikneb edaspidi nimetatud säte käesolevas eelnõus. Sõjarelvade kasutamise õigus lisati ErSSi ajendatuna Ukraina sündmustest, kus üha sagenevate „hübriidsete“ stsenaariumite tingimustes ei olnud nende olukordade lahendamisega alati seotud sõjaväelised struktuurid. Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine on keskse tähtsusega, kuid praktika näitab, et kiiresti arenevate sündmuste puhul ei pruugi kaasamine olla ajaliselt realistlik ning ohu neutraliseerimine eeldab kiiret ja vahetut tegutsemist. Sõjaväelise iseloomuga ohu neutraliseerimiseks ei pruugi piisata tsiviilstruktuuride praegu kasutusel olevatest vahenditest. Sõjarelvade kasutamine võib osutuda vajalikuks näiteks diversioonigruppidele, Eesti territooriumilt avastatud luureüksustele, (para)militaarsetele relvastatud üksustele vastupanu osutamiseks või ka sõjaliste üksuste ja lahingutehnika tegevuse tõkestamiseks avalikus ruumis. Seetõttu lisati ErSSi säte, mis annab võimaluse kasutada sõjarelvi ka KAPO-l ja PPA-l. PPA ja KAPO õigus sõjarelvi kasutada on piiritletud olukorraga, mis on seotud eelkõige Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra säilitamisega. Sõjarelvade kasutamise alustena on ette nähtud, et sõjarelvi võib kasutada riigikaitselise kriisiolukorra ajal. Eelkõige mõeldakse siin olukorda, kus sõjarelvade kasutamine on vältimatult vajalik riigi julgeoleku või põhiseadusliku korra tagamiseks või riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu ennetamiseks või tõrjumiseks. 4. jagu Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kohaldatavad piiravad meetmed Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal piiravate meetmete kohaldamise üks tingimusi on vajadus olukord kiiresti lahendada. Oluline on silmas pidada, et juhul, kui erakorraline seisukord või sõjaseisukord on välja kuulutatud, on selle (ettepaneku ja väljakuulutamise) otsuse teinud organid kujundanud olemasoleva info põhjal seisukoha, et riigi ja elanike eksistentsi ähvardab vahetu oht, mistõttu on riigis vaja muu hulgas rakendada täiendavaid põhiõiguste ja -vabaduste piiranguid. Põhiõiguste ja -vabaduste riivet õigustab seejuures riigi julgeoleku, avaliku korra, põhiseadusliku korra ja inimeste õiguste ja vabaduste kaitse vajadus. Vabariigi Valitsusele on jäetud laialdased volitused, mis võimaldavad lähtuvalt olukorrast kindlaks määrata, millal on vaja erakorralise ja sõjaseisukorra aegseid meetmeid rakendada ja kelle suhtes meetmeid kohaldada. Lähtudes erakorralise ja sõjaseisukorra abstraktsusest on asjakohane, et seaduses ei ole kindlaks määratud konkreetset isikute ringi, kelle suhtes piiravaid meetmeid võib rakendada. Konkreetne adressaat määratakse konkreetse piirava meetme kohaldamisel. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal rakendatavad piiravad meetmed on oma sõnastuselt suurema abstraktsusastmega. Suurem abstraktsus võimaldab kehtestatud regulatsiooni piires kaalutleda paremini, kas, mis ulatuses ja kui kaua on vaja erakorralise või sõjaseisukorra ajal piiravaid meetmeid kehtestada. 158  22.05.2025 § 56. Kriisiolukorra meetmete jätkumine Paragrahv 56 sätestab kriisiolukorra meetme jätkumise. Selle reguleerimise vajadus on ilmnenud õppustel, kus näiteks üleminekul erakorralisest seisukorrast sõjaseisukorda tekib küsimus, kas ErSSi alusel kehtestatud piiravad meetmed kaotavad kehtivuse, kui erakorraline seisukord lõpeb sõjaseisukorra väljakuulutamisel. Sõjaseisukorra väljakuulutamisel loetakse erakorraline seisukord lõppenuks (ErSSi § 16), misjärel on vajalik kehtestada samad piiravad meetmed uuesti sõjaseisukorra ajal. Praktikas toob see kaasa selle, et kõik meetmed, mis on vajalikud põhiseadusliku korra kaitsmiseks ja sisejulgeolekuoperatsiooni korraldamiseks (nt politseitund, riiki sisse ja riigist väljasõidu piirangud, streikide, töösulgude keelamised, toiduainete ja mootorkütuse müügi erikorrad jne), muutuvad kehtetuks ning see seab suurde ohtu edasise põhiseadusliku korra kaitsmise. Seetõttu on oluline, et erakorralise ja sõjaseisukorra meetmed oleks sarnased ja jätkuksid ühest olukorrast teise üleminekul, kuna piir põhiseadusliku korra kaitsmise ja riigi sõjalise kaitsmise vahel on õhuke. Paragrahvis 56 sätestatud piirava meetme jätkumise reguleerimine seadusega on vajalik õiguskindluse tagamiseks. „Põhiseaduse §-st 10 tuleneb õiguskindluse põhimõte. Kõige üldisemalt peab see printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte) (RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 12; RKPJKo 15.12.2005, 3-4-1-16-05, p 20; RKPJKo 20.03.2006, 3-4-1-33-05, p 21; RKPJKo 31.01.2007, 3-4-1-14-06, p 23.)“.48 Sellest tulenevalt sätestatakse eelnõu §-s 56, et enne erakorralist või sõjaseisukorda otsustatud meede kehtib edasi erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui ei otsustata teisiti. Samuti, et erakorralise seisukorra ajal otsustatud meede kehtib edasi sõjaseisukorra ajal, kui ei otsustata teisiti. § 57. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajaks ette nähtud piirava meetme edasilükkamatu kohaldamine Paragrahv 57 sätestab erakorralise ja sõjaseisukorra ajaks ette nähtud piirava meetme kohaldamise võimaluse, kui see on vältimatult vajalik riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, tema maa-ala, territoriaalvete või õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkuse või põhiseadusliku korra kaitseks, sealhulgas sellise ohu ärahoidmiseks (edaspidi edasilükkamatu piirav meede). Kriisiolukorra lahendamise eest vastutavate asutuste vajadus rakendada tõhusalt ja eesmärgipäraselt isikute õigusi ja vabadusi piiravaid meetmeid ei sõltu konkreetse erikorra formaalsest väljakuulutamisest, vaid eksisteerivast ohust ja sellega seotud faktilistest asjaoludest. Kriisiolukorra lahendamine on aja poolest kriitiline tegevus. Sellest tulenevalt võib teatud põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete kohaldamine osutuda edasilükkamatult vajalikuks juba Riigikogus erakorralise või sõjaseisukorra kehtestamise otsustamise ajal. Näiteks kui teatud telekanalis edastatakse elanikkonna seas üleskutset mitte alluda võimude seaduslikele korraldustele ajal, kui Riigikogu arutab erakorralise seisukorra väljakuulutamist, võib osutuda edasilükkamatult vajalikuks piirata sellise telekanali edastatavat teavet. Meediateenuse piiramise eesmärk on sellisel juhul mh tõkestada vaenulikku mõjutustegevust ning Eesti Vabariigi vastast kihutustööd. Lisaks meediateenuse piiramisele kannab sellises olukorras samasugust eesmärki sidevahendite kasutamise, infoühiskonna teenuse ning teabe 48 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. § 10 kommentaarid, punkt 46. Kättesaadav: https://pohiseadus.ee/sisu/3481 159  22.05.2025 levitamise piiramine. Nimetatud meetmete kohaldamine on suunatud sellisel juhul eeskätt vastase psühholoogiliste operatsioonide ennetamisele ja tõkestamisele, et vältida kriisiolukorra eskaleerumist. Nende meetmete kohaldamisega viivitamine seaks ohtu selle eesmärgi saavutamise. PSi kohaselt on riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides lubatud erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ulatuslikult piirata isikute õigusi ja vabadusi ning panna neile kohustusi (PSi § 130). PSi vastuvõtmise ajal eksisteerinud ohud erinesid oma olemuselt ja realiseerumise kiiruselt tänapäevastest, seega oli õigustatud seadusandja soov lubada ulatuslikumaid piiranguid alles alates parlamendi legitiimse otsuse tegemisest. Erikordades ettenähtud põhiõiguste ja - vabaduste piirangute kohaldamise vajadus võib olla pakiline aga juba enne, kui Riigikogu jõuab formaalse erikorra välja kuulutada. PS ei välista, et PSi kohaselt võib põhimõtteliselt kõiki põhiõigusi, sealhulgas kvalifitseeritud ja ilma seaduse reservatsioonita põhiõigusi, piirata riigi julgeoleku ja avaliku korra või muul PSi preambulist või aluspõhimõtetest tuleneval eesmärgil. Põhiseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt ka ilma §-des 128 ja 129 sätestatud korda kehtestamata õigustab sõjategevus või muu suurem oht riigi julgeolekule põhiõiguste ulatuslikumat piiramist, sest sellest tuleneb abstraktne oht avalikule korrale. Seda eelkõige seetõttu, et reaalne sõjaline tegevus või kriis algab varem, kui jõutakse sõjaseisukord või erakorraline seisukord välja kuulutada.49 Selline erand volituste rakendamisel kiiretel juhtudel on ka nt Soome hädaolukorraks valmisoleku seaduses.50 Tegemist ei ole olemuslikult uue volitusnormiga, vaid samasuguse õiguse näeb ette RiKS sõjaseisukorra ettepaneku arutamise ajaks. RiKSi § 17 lõike 3 järgi võib sõjaseisukorraks ette nähtud riigikaitseülesandeid asuda täitma ning kehtestada ja kohaldada sõjaseisukorra ajaks ette nähtud piiravaid meetmeid juba sõjaseisukorra väljakuulutamise ettepaneku järel, kui see on vältimatult vajalik riigi julgeolekut ähvardava ohu kiireks ennetamiseks või tõrjumiseks. Ajal, kui Riigikogu arutab sõjaseisukorra väljakuulutamist, ei peatata sõjaseisukorra ajaks ette nähtud kriisiülesannete täitmist ja piiravate meetmete kohaldamist. Lõikega 1 võib Vabariigi Valitsus erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamise ettepaneku järel otsustada erakorralise või sõjaseisukorra piirava meetme rakendamise, kui see on vajalik riigi iseseisvuse ja sõltumatuse, tema maa-ala, territoriaalmere või õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkuse või põhiseadusliku korra kaitseks, sealhulgas sellise ohu ärahoidmiseks. Kuivõrd sõjaseisukorra väljakuulutamise ettepaneku korral on Riigikogu diskretsioon PSi kohaselt redutseerunud nullini, siis on valitsusel edasilükkamatute meetmete kohaldamise otsuste tegemisel olemas kindlus, et sõjaseisukord kuulutatakse välja. Erakorralise seisukorra väljakuulutamise ettepaneku võib Riigikogu jätta heaks kiitmata. Kui erakorralise seisukorra väljakuulutamise ettepaneku esitab Riigikogule valitsus, siis peab valitsus olema juba ettepaneku esitamisel veendunud erakorralise seisukorra meetmete kohaldamise vajaduses (vt erakorralise seisukorra väljakuulutamise tingimusi). Kui väljakuulutamise ettepaneku teeb president, siis saab valitsus edasilükkamatute meetmete rakendamise otsustamisel võtta arvesse erakorralise seisukorra ettepaneku kohta Riigikaitse Nõukogus esitatud seisukohti. Põhiõiguste kaitse tagatisena on lõikes 2 sätestatud, et juhul, kui Riigikogu otsustab jätta erakorralise või sõjaseisukorra välja kuulutamata, lõpetatakse edasilükkamatu piirava meetme kohaldamine viivitamata. See säte välistab äärmusliku abinõu põhjendamatult ulatusliku 49 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. § 130 kommentaarid, punkt 2. Kättesaadav: https://www.pohiseadus.ee/index.php?sid=1&ptid=143&p=130 50 Soome hädaolukorraks valmisoleku seaduse (soome keeles valmiuslaki) § 7 sätestab määruse andmiseks volituse, mis võimaldab alustada piiravate meetmete rakendamist kiiretel juhtudel. 160  22.05.2025 kohaldamise ning aitab kaasa põhiõiguste tagamisele. Analoogiliselt sätestab RiKSi § 17 lõige 4, et juhul kui Riigikogu otsustab jätta sõjaseisukorra välja kuulutamata, lõpetatakse sõjaseisukorra ajaks ette nähtud riigikaitseülesannete täitmine ning piiravate meetmete kohaldamine. Edasilükkamatu piirava meetme kohaldamisega tekitatud kahju hüvitatakse lõike 3 kohaselt eelnõu riigivastutuse erandite peatükis sätestatud tingimustel ja korras. Analoogne säte kahju hüvitamise kohta on esitatud RiKSi § 17 lõikes 5. § 58. Isiku põhiõiguste ja -vabaduste piiramise üldvolitus Paragrahvi 58 lõikega 1 sätestatakse, et kui sõjaseisukorra ajal on riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks, avaliku korra või inimeste elu ja tervise kaitseks vaja kohaldada isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravat meedet, mida seaduses ei ole sätestatud, ning kõik muud seaduses sätestatud piiravad meetmed on ammendunud, võib Vabariigi Valitsus otsustada kohaldada seaduses sätestamata piiravat meedet nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. Üldvolituse vajalikkust käesolevas eelnõus on rõhutanud ka Eesti Teaduste Akadeemia oma ekspertarvamuses „Õiguspoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmise“ täitmise kohta 2023. aastal.51 Ekspertarvamuses tuuakse välja, et „Seda normi tuleb pidada vältimatult vajalikuks, sest käsitatavat olukorda on võimatu detailselt reguleerida kõrge määramatuse ja rakenduspraktika puudumise tõttu.“. Lõige 1 on sarnane RiKSi § 19 lõikega 1. Seega võib piirata erinevaid põhiõigusi, kuid piirata ei tohi õigusi ja vabadusi, mis on sätestatud põhiseaduse §-des 8, 11–18, § 20 lõikes 3, §-des 22 ja 23, § 24 lõigetes 2 ja 4, §-des 25, 27 ja 28, § 36 lõikes 2, §-des 40, 41 ja 49 ning § 51 lõikes 1 (PSi § 130 II lõige). Lähtuvalt sõjaseisukorra väga volatiilsest olemusest on täidesaatval riigivõimul vajalik ulatuslikum kaalutlusruum põhiõiguste ja -vabaduste piiramiseks. Üldvolitus annab avalikule võimule seadusliku aluse ja ulatuslikuma kaalutlusruumi eripalgelistest ohtudest tingitud olukordades tegutsemiseks, kuivõrd seaduse tasemel ei ole võimalik ette näha kõiki meetmeid, mille kohaldamine võib olla kriisiolukorra ajal vältimatult vajalik. Selleks, et tagada sätte ja selle kohaldamise proportsionaalsus, sätestatakse eelnõus nõue, et üldvolitust võib rakendada üksnes sõjaseisukorra ajal, kui seadustes sätestatud muud meetmed on ammendunud ning kui see on vajalik riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks, avaliku korra või inimeste elu ja tervise kaitseks. Seejuures proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt tuleb valida sellised meetmed, mis isiku põhiõigusi ja -vabadusi võimalikult vähe piiravad. Üldvolituse kohaldamine on lubatud üksnes nii kaua, kui see on vältimatult vajalik. Üldvolituse kohaldamise legitiimne eesmärk on riigi julgeoleku ja avaliku korra, sh põhiseadusliku korra kaitse. Üldvolituse ülemäärasele kasutamisele seabki piirid proportsionaalsuse põhimõtte järgimise kohustus ning halduskohtulik kontroll. PSi § 130 kohaselt võib sõjaseisukorra ajal riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides seadusega ettenähtud juhtudel ja korras piirata isikute õigusi ja vabadusi ning panna neile kohustusi. Seega annab PSi § 130 täiendavad alused paragrahvis loetlemata põhiõiguste piiramiseks, mis ei tähenda absoluutset keeldu neid põhiõigusi üldse piirata, vaid sellega viidatakse erandile PSi § 130 esimesest lausest, mis tähendab, et nende õiguste piiramine on lubatav vaid PSi II peatükis sätestatud üldistel tingimustel. 51 https://www.akadeemia.ee/riigioiguse-sihtkapital/analuusid-uuringud-ja-ekspertarvamused/ 161  22.05.2025 Et oleks tagatud parlamentaarne kontroll, tuleb piiravad meetmed Riigikogus heaks kiita või tühistada esimesel võimalusel. § 59. Keelutund Paragrahv 59 näeb Vabariigi Valitsusele ette lisapädevuse erakorralise või sõjaseisukorra ajal. Nimelt näeb eelnõu ette, et üleriigilise või väga suurt territooriumi hõlmava liikumispiirangu ehk keelutunni kehtestab Vabariigi Valitsus, kui see on vajalik erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lahendamiseks, näiteks riigi julgeoleku või põhiseadusliku korra kaitseks. Sarnased suurt territooriumi hõlmavad liikumisvabaduse piirangud on kehtivas õiguses sätestatud nt ErSSi § 17 lõike 1 punktis 3 (politseitund), kuid samuti NETSi §-des 27 ja 28 ning HOSi §-s 31. Kuna nimetatud meede puudutab väga suurt hulka inimesi, sellel on majanduslik, sotsiaalne ja psühholoogiline mõju ning selle otsustuspädevus väljub ühe ameti pädevusest, otsustab meetme kohaldamise Vabariigi Valitsus ning meede on kohaldatav üksnes erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal. Keelutundi otsustades võib Vabariigi Valitsus ette näha ka erandeid, kelle suhtes see ei kohaldu (nt kaitseväelased, politseinikud, tervishoiutöötajad), või ette näha, millistel tingimustel on liikumine keelatud (nt öösiti), vms. Eelnõu 12. peatüki 3. jaos sätestatu kohaselt tehakse sarnaselt muude piiravate meetmetega ka keelutunni kehtestamisel selle täitmise tagamiseks riiklikku järelevalvet ning pädeval riikliku järelevalve ülesannet täitval asutusel on õigus kasutada järelevalveülesande täitmisel ka KorSi vastavaid erimeetmeid. Eelnõu §-i 153 kohaselt võib Vabariigi Valitsus määrusega volitada pädeva valitsusasutuse (nt PPA, KAPO, Kaitsevägi) täitma riikliku järelevalve ülesannet ja kohaldama KorSis nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid. § 60. Ettevõtja, ühingu ja sihtasutuse tegevusele tingimuste seadmine või tegevuse peatamine Lõike 1 kohaselt võib Vabariigi Valitsus erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatada osaliselt või täielikult äriühingu, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühingu või sihtasutuse tegevuse või kehtestada nende tegevusele tingimusi, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks. Lõikes 2 täpsustatakse, et erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu ja nende liitude tegevuse peatamise otsustab Riigikohus Vabariigi Valitsuse taotlusel viivitamata, arvates taotluse saabumisest, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses sätestatud korras. Eelnõu rakendussätetega nähakse ette muudatused põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses (edaspidi PSJKS), millega reguleeritakse erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu ning nende liitude tegevuse peatamise kohtumenetluslikku korda. ErSSi § 19 järgi võib erakorralise seisukorra juht esitada Riigikohtule taotluse mittetulundusühingute ja nende liitude, sealhulgas erakondade ning töötajate ja tööandjate ühingute tegevuse peatamiseks erakorralise seisukorra lõppemiseni, põhjendades seda ühingu või selle liidu või erakonna Eesti põhiseaduslikku korda ohustava tegevusega. Riigikohus vaatab esitatud taotluse läbi kolme päeva jooksul, arvates taotluse saabumisest. Riigikohus otsustab ühingu või selle liidu või erakonna tegevuse peatamise erakorralise seisukorra lõppemiseni või jätab erakorralise seisukorra juhi taotluse rahuldamata. RiKSis ei ole sellist õigust sõnaselgelt sätestatud. 162  22.05.2025 Lõikes 1 sätestatud volitusnorm võimaldab erinevalt kehtivast õigusest peatada mitte üksnes mittetulundusühingu või nende liitude, vaid ka füüsilisest isikust ettevõtja, äriühingu ja sihtasutuste tegevuse ning mitte üksnes erakorralise seisukorra, vaid ka sõjaseisukorra ajal. Vabariigi Valitsus ei saa peatada erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu tegevust, mille peatamise otsustab eelnõu järgi jätkuvalt Riigikohus. Riigikohtus taotluse läbivaatamise korda eelnõus eraldi ei sätestata. Riigikohus menetleb taotlust, lähtudes PSJKSis sätestatud korrast. Ühingute ja sihtasutuste tegevuse peatamise eesmärk on erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lahendamine. Erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib esineda ka selliseid ühinguid ja sihtasutusi lisaks mittetulundusühingutele, kelle tegevus ei ole suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele, mis tooks kaasa ühingu sundlõpetamise (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 40 lõike 1 punkt 1, mittetulundusühingute seaduse § 40 lõike 1 punktid 1 ja 3, sihtasutuste seaduse § 46 lõike 1 punktid 1 ja 4, äriseadustiku § 203 lõike 1 punkt 3 ja § 366 lõike 1 punkt 4), kuid kelle tegevus võib takistada või takistab riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumist. Eelnimetatud eesmärgil sätestatakse eelnõus seaduslik alus ettevõtlus- ja ühinemisvabaduse piiramiseks. Erinevalt ühingu tegevuse lõpetamisest jääb peatamise kui olemuslikult ajutise tegevuskeelu korral ühing õigusliku subjektina alles ning ta saab oma tegevust pärast keelu lõppemist jätkata. Ühingu tegevuse peatamise tagajärjel ei saa ühing tegeleda ühegi tegevusalaga ega jätkata tegevust üheski majandusüksuses, st realiseerida oma õigusi või täita oma kohustusi. Kuna meetmega riivatakse isiku põhiõigusi, peab lähtuvalt seaduslikkuse põhimõttest meetme kohaldamise volitus tulenema seadusest ning olema demokraatlikus ühiskonnas vajalik. Meede võib riivata PSi §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, sest meetmega on võimalik seada piiranguid ettevõtlusele. Ettevõtja tegevuse peatamine võib olla vajalik, kui ettevõtja toodab, müüb, pakub teenust vms agressorriigile või isikutele, kelle tegevus ohustab põhiseaduslikku korda ning ettevõtja tegevus on sellega omakorda seotud (st teenused, tooted vms ettevõtja tegevus on suunatud põhiseadusliku korra ohustamisele). Samuti võib kõnealune meede riivata PSi §-s 48 sätestatud ühinemisvabadust, sest meetmega võib piirata mittetulunduslike ühingute ja liitude tegutsemisvabadust, mis kuulub ühinemisvabaduse kaitsealasse. Ühinemisvabadus hõlmab ka õigust koonduda sihtasutustesse. PSi § 48 järgi on keelatud sellised ühingud, liidud ja erakonnad, mille eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega. Sellisel juhul võib PSi § 48 järgi ainult kohus õiguserikkumise eest ühingu, liidu või erakonna tegevuse lõpetada või peatada, samuti teda trahvida. Ettevõtlus on tegevus, mille eesmärk on üldjuhul tulu saamine kauba tootmisest, müümisest, teenuste osutamisest, vara realiseerimisest jne. Ettevõtlusvabaduse tuumaks on Riigikohus pidanud riigi kohustust mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks. Ettevõtlusvabadust riivab seejuures iga abinõu, mis takistab või kahjustab mõnd ettevõtlusega seotud tegevust või kõrvaldab selle. Ettevõtlusvabaduse kaitseala riive toob kaasa selle vabaduse igasugune negatiivne mõjutamine avaliku võimu poolt. Ettevõtlusvabadus on lihtsa seaduse reservatsiooniga põhivabadus, kuivõrd seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra (PSi § 31 teine lause). Ühinemisvabadus on kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhivabadus (vt PSi § 48 lõiked 2–4 ning PSi § 30 163  22.05.2025 lõige 2). Neid põhivabadusi võib piirata samuti PSi § 130 alusel riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides. Sõja- või erakorralise seisukorra ajal piiratakse ettevõtlusvabadust ja ühinemisvabadust riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitseks. Meede on eesmärgi saavutamiseks sobiv, sest kui riik peatab haldusaktiga või Riigikohtu otsusega ühingu, sh erakonna, või sihtasutuse tegevuse, mis ei võimalda kriisiolukorra kiiret lahendamist, aitab see saavutada riigi julgeoleku kaitset kui legitiimset eesmärki. Kui ühing või sihtasutus oma tegevust siiski ei peata, on riigil võimalik rakendada haldussunnivahendeid. Meede on vajalik, sest ühingute tegevuse aluseks olevad seadused ei sätesta võimalust ühingute või sihtasutuste tegevust peatada ning KorSis sätestatud meetmed ei ole piisavad riigi julgeoleku kaitseks. Meede on ka mõõdukas. Meedet on võimalik rakendada üksnes erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui see on vajalik olukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks ehk juhtudel, kui tegemist on kogu ühiskonda ähvardava olukorraga (oht riigi julgeolekule, põhiseaduslikule korrale, väga paljude inimeste elule ja tervisele jne) ning erakorralist või sõjaseisukorda ei ole õnnestunud lahendada muude meetmetega. Selle piirava meetmega ei lõpetata ühingu või sihtasutuse tegevust täielikult, vaid üksnes ajutiselt ja kindlaksmääratud ajal. Avalik huvi ja kaitstavad õigushüved kaaluvad üles ettevõtlusvabaduse ja ühinguvabaduse täiendavad piirangud. § 61. Majandustegevuse piiramine Lõike 1 alusel võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult teatud liiki või teatud tunnustele vastavate teenuste osutamise ning vallasasjade tootmise ja müügi, vallasasjade riiki sisseveo ja väljaveo riigist või teatud piirkonnast ning kehtestada tingimusi nimetatud teenuste osutamisele või vallasasjade tootmisele ja müügile ning riiki sisseveole ja riigist väljaveole, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. Ettevõtja on äriseadustiku § 1 järgi füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning äriseadustikus sätestatud äriühing. Erinevalt eelnõu §-st 60, mis reguleerib mittetulundusühingu, sihtasutuse ja äriühingu tegevuse peatamist, ei puuduta eelnõu § 61 lõige 1 ettevõtja kui juriidilise isiku tegevuse peatamist. Kõnealuse meetmega ei keela riik asjassepuutuval isikul täielikult ettevõtlusega tegelemist, vaid piiratakse ajutiselt ettevõtlusvabadust sel teel, et peatatakse ettevõtja majandustegevus üksnes mõnel tema tegevusalal erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. Tegemist on sellise õigusliku alusega ettevõtja tegevuse peatamiseks, mida MsÜSi § 43 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud volitusnormid ei sisalda. MsÜSi § 67 järgi võib majandustegevust takistada, võttes riikliku järelevalve meetmeid, mis muudavad majandustegevuse edasise teostamise võimatuks. Selle tingimus on, et esineb kõrgendatud või oluline oht avalikule korrale. Kõrgendatud või olulise ohu olemasolu võib majandushaldusasutus eeldada MsÜSi § 67 punktides 1–5 sätestatud juhtudel. Need alused majandustegevuse piiramiseks lähtuvad aga ohust avalikule korrale. MsÜSis ei ole viidatud majandustegevuse piiramise võimalusele sel alusel, et ohustatud on põhiseaduslik kord või riigi julgeolek. Seetõttu on vajalik sõja- ja erakorralise seisukorra tingimusteks ette näha täiendav äriühingu majandustegevuse piiramise alus. 164  22.05.2025 Lõige 1 on volitusnorm, mis võimaldab ettevõtja majandusüksuse tegevust peatada teatud valdkonnas osaliselt või täielikult. Näiteks, kui ettevõtja tegutseb jaekaubanduses ja tootmissektoris, saab ta jätkata kaupade tootmisega, kui riik peatab tema majandustegevuse jaekaubanduses. Selline ettevõtja majandustegevuse sihipärane peatamine riivab ettevõtlusvabadust vähem kui ühingu tegevuse üleüldine peatamine. Siiski võib ka selline piirang kaasa tuua majandustegevuse sisulise peatumise, kui isikul ongi ainult üks kitsas tegevusala. Nimetatud meede riivab ettevõtlusvabadust. PSi §-ga 31 tagatud ettevõtlusvabaduse esemeline kaitseala hõlmab kõiki tegevusalasid ja elukutseid, mille puhul isik pakub enda nimel kaupu või teenuseid. Ettevõtlusvabadus on lihtsa seaduse reservatsiooniga põhivabadus (PSi § 31 teine lause), mistõttu võib pidada selle riive legitiimseks eesmärgiks mh riigi julgeoleku kaitset. Meede on sobiv selle eesmärgi saavutamiseks, sest ettevõtja majandusüksuse tegevuse peatamine osaliselt või täielikult, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, aitab saavutada riigi julgeoleku kaitset sõja- või erakorralise seisukorra ajal. Meedet tuleb abstraktselt, st mitte konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt hinnatuna pidada ka vajalikuks, sest puuduvad alternatiivsed abinõud, mis oleksid sõja- või erakorralise seisukorra ajal riigi julgeoleku kaitse suhtes sama tõhusad, kuid piiraksid isikute, esmajoones ettevõtjate põhiõigusi ja -vabadusi vähem. Kehtivas õiguses puudub ka volitusnorm ettevõtja majandusüksuse tegevuse peatamiseks ja KorSis sätestatud meetmed ei ole piisavad riigi julgeoleku kaitseks sõja- või erakorralise seisukorra ajal. Ettevõtja majandusüksuse tegevuse peatamise võimaldamine on abstraktselt hinnatuna ka mõõdukas abinõu, sest avalik huvi kriisiolukorra lahendamiseks ja riigi julgeoleku kaitse võivad kaasa tuua olukorra, kus sellise piirangu kohaldamine on vältimatult vajalik ettevõtja suhtes. Meedet on võimalik rakendada üksnes erakorralise või sõjaseisukorra ajal, st juhul, kui tegemist on kogu ühiskonda ähvardava olukorraga ning seda ei ole õnnestunud lahendada tavapäraste meetmetega. Lõike 2 alusel võib muu hulgas kehtestada vallasasjade müügile koguselisi piiranguid, samuti piiranguid müügi aja ja viisi ning üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikute kohta, kellele vallasasja müüa võib. Vabariigi Valitsus või tema volitatud haldusorgan võib panna sellise keelu või kohustuse äriseadustikust lähtuvalt ettevõtte omanikule või isikule, organile või kogule, kes tegelikult otsustab või saab otsustada selle tegevuse üle. Sarnaselt sätestab RiKSi § 20 lõige 4, et Vabariigi Valitsus võib kuni sõjaseisukorra lõppemiseni piirata teatud liiki või teatud tunnustele vastavate vallasasjade müüki, keelata nende väljaveo riigist või teatud piirkonnast, samuti määrata neile sundhindu juhul, kui need vallasasjad on vajalikud elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks või riigi sõjalise kaitsmise toetamiseks. ErSSi § 17 lõike 1 punktid 11–13 seevastu kitsendavad riigi võimalusi kaubandustegevuse piiramiseks, võimaldades seda üksnes kindlat tüüpi kaupade suhtes (relvad, mürkained ja alkohoolsed joogid). Sõja- või erakorralise seisukorra ajal on tarvilik ettevõtlusvabaduse piiramiseks anda Vabariigi Valitsusele sarnaselt RiKSi § 20 lõikega 4 avar kaalutlusõigus, sest sõltuvalt ohust ja selle suurusest võib tekkida erinevaid kaubanduspiirangute kehtestamise vajadusi. Eelnõu kõnealune säte võimaldab seetõttu ulatuslikku kaalutlusõigust otsustamisel mh selle üle, milliste kaubaliikide suhtes kaubandustegevuse piiranguid kehtestada. Sellised kaubaliigid ei pruugi tingimata piirduda relvade või mürkainetega, vaid võivad hõlmata ka tavapäraseid kaupu, millest lähtub erakorralise seisukorra või seisukorra ajal aga oluline oht. Näiteks võivad sellised piirangud hõlmata väetist ja pürotehnikat, mida on võimalik kasutada lõhkeseadeldiste valmistamisel. 165  22.05.2025 Meetme kohaldamise otsustuse võib Vabariigi Valitsus volitada eelnõu § 42 lõike 3 alusel pädevale täidesaatva riigivõimu asutusele. Ettevõtjat saab kohustada tootma teatud kaupa või pakkuma teenust ka kriisiülesannete raamistiku alusel. Lõigete 3 ja 4 kohaselt võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister erakorralise või sõjaseisukorra ajal kehtestada müüdavate vallasasjade kogused, sundhinnad ja muud vajalikud tingimused ning kehtestada nende müügi erikorra, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava ohu tõrjumiseks ning elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise tagamiseks. Samuti võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister kehtestada erakorralise või sõjaseisukorra ajal vallasasjade ostueesõiguse riigi kasuks. Vallasasjade müügipiirangute eesmärk on üldjuhul võimaldada võimalikult paljudele isikutele nende vallasasjade kättesaadavust, mis on toimetulekuks esmavajalikud. Sellesarnane volitusnorm on olemas nii erakorralise kui ka sõjaseisukorra puhuks ka kehtivas õiguses vastavalt ErSSi § 17 lõike 1 punktides 12 ja 13 ja RiKSi § 20 lõikes 4 sätestatule. Eelnõus ei ole loetletud nende kaupade liike või tunnuseid, mille müüki võib piirata, sest sõltuvalt kriisiolukorra asjaoludest võivad vastasel juhul loetelust põhjendamatult jääda välja sellised asjad, mille müügi piiramise vajadust ei osata tavaolukorras ette näha. Samuti ei saa riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra kaitset tagada üksnes jaemüügi piiramisega. Kui eesmärk on vältida teatud kaupade kiiret läbimüüki ja nendega spekuleerimist või nende kättesaadavust elanikkonnale, tuleb võimaldada ka nende hulgimüügi piiramist. Selleks, et asju jaguks kõigile isikutele või vastupidi, nende kättesaadavus oleks võimalikult piiratud, on ette nähtud, et piirangu kehtestamisel võib vallasasjade müügile seada lisaks koguselistele ja hinnaga seotud piirangutele ka muid vajalikke tingimusi. Sellisteks tingimusteks võivad olla näiteks piirangud müügi aja, viisi ja isikute gruppide kohta, kellele teatud liiki vallasasju müüa võib. § 62. Streikide ja töösulgude keelamine Paragrahv 62 sätestab streikide ja töösulgude keelamise volituse. Samasisuline volitus on sätestatud RiKSi § 20 lõikes 3 ja ErSSi § 17 lõike 1 punktis 5. Paragrahviga 62 ei sätestata uut põhiõiguste ja -vabaduste piiranguvolitust. Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata streigid ja töösulud või keelata nende korraldamise sõltumata asutusest ja organisatsioonist, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava ohu tõrjumiseks. Eelnõu sätestab streikide ja töösulgude keelamise erakorralise või sõjaseisukorra ajal, lähtudes ajaloolisest kogemusest, et streike ja töösulgusid võib nii konventsionaalne kui ka teatud juhtudel mitteriiklik vastane (paramilitaarne terroristlik ühendus) kasutada hübriidsõjavahendina riigi kaitsevõime õõnestamiseks. Kriitilise tähtsusega majandusharude, näiteks toiduainete tootmine, korrapärane toimimine on kriisiolukorra lahendamise seisukohalt suure tähtsusega. Sellest johtuvalt on eelnõu §-s 62 sätestatud piirava meetme kohaldamine proportsionaalne meede, et kindlustada kriisiolukorra lahendamist. Ulatusliku piirangu esmane tingimus on vajadus lahendada erakorraline või sõjaseisukord, sealhulgas on piirav meede vajalik põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava ohu tõrjumiseks. Ohu olemusest tingituna võib olla oluline erinevate ühiskonnaliikmete aktiivne osalus selle tõrjumises, muu hulgas oma tavapäraseid tööülesandeid täites. 166  22.05.2025 § 63. Teabe levitamise keelamine Paragrahvis 63 sätestatakse, et Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata teabe sõnas, trükis, pildis või muul viisil levitamise, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. Võrreldes ErSSi § 17 lõike 1 punktiga 7 ning RiKSi § 20 lõikega 6, mis reguleerivad teatud sisuga teabe massiteabevahendites edastamise piiramist, on eelnõus loobutud teabe edastamise sidumisest konkreetse (massiteabe)vahendiga. Tehnoloogia kiire areng ja selle erinevate avaldumisvormide paljususe suurenemine toob kaasa pidevalt uute infoedastusvahendite kasutuselevõtu, mistõttu lähtutakse eelnõus tehnoloogianeutraalsest reguleerimisviisist. Tehnoloogianeutraalset regulatsiooni toetab ka EL. Tehnoloogilise vahendi nimetamine õigusaktis võib olla vajalik siis, kui seadusandja soovib erisuguseid tehnoloogiavahendeid reguleerida erinevalt. Teabe levitamise ja edastamise piiramisel ei ole vajalik tehnoloogiavahendeid eristada. See, kas teabe levitamiseks kasutatakse meediateenuseid, veebi- või trükiajakirjandust, ei ole primaarne. Igasugust teavet, mida levitatakse sõnas, trükis, pildis või muul viisil ja mis seab ohtu kriisiolukorra lahendamise, võib piirata. Teabe levitamise piiramisega riivatakse isikute informatsioonivabadust (PSi § 44) ja väljendusvabadust (PSi § 45), aga ka ettevõtlusvabadust (PSi § 32). PSi §-st 130 tulenevalt on riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise eesmärgil erakorralise ja sõjaseisukorra ajal õigustatud informatsiooni- ja väljendusvabaduse täiendav piiramine. Tänu laialdasele tehniliste seadmete levikule ei ole info edastajateks enam üksnes meediateenuste pakkujad, vaid ka kõik isikud ehk kontroll edastatava teabe üle on muutunud mitmekülgseks. Interneti ekspansiivne levik on suurendanud sotsiaalmeedia osatähtsust ning muutnud selle üheks peamiseks kommunikatsioonivahendiks, mis võimaldab informatsiooni levitada, edastada ja vahetada ning omavahel suhelda sõltumata geograafilisest asukohast kiiremini kui kunagi varem. Võttes arvesse kõiki sõjalisi ja mittesõjalisi ründeid, võib riigi julgeolekut ähvardava ohu korral tõusta päevakorda avalikult levitatava teabe piiramise vajadus. Teatud põhiseaduslikku korda, territoriaalset terviklikkust või riiklikku iseseisvust ja sõltumatust ähvardava kriisi korral võib see olla väga vajalik. Peamised eesmärgid on sellisel juhul järgmised: • varjata riigi, sh relvajõudude tegevust vastase eest; • tõkestada vaenulikku mõjutustegevust ning Eesti Vabariigi vastast kihutustööd; • säilitada rahva kaitsetahet kui üht võitlusvõime komponenti.52 Tüüpnäide sellisest teabest on pildi või teksti abil edastatav teave Kaitseväe üksuste või sõidukite liikumise ja paiknemise kohta, selleks võib aga olla ka näiteks teave riigi julgeoleku seisukohalt oluliste ehitiste või maa-alade (sh kriisiolukorraks vajalike objektide), nende seisundi või turvameetmete kohta.53 Piirangut tasakaalustab oluline avalik huvi tagada riigi julgeolek ja põhiseaduslik kord. Säte piirab proportsionaalselt isiku õigust teabe vabale levitamisele, kuna piirangut saab kehtestada vaid erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal, mis seob meetme kohaldamise riigi eksistentsiaalse ohuga. 52 Margit Gross. Analüüs „Meediateenuste ja sideteenuste piiramine avaliku julgeoleku ja avaliku korra kaitseks“, 2017, lk 7. 53 Peeter Papstel. Analüüs „Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete ühtlustamine riigi julgeoleku tagamise eesmärgil“, 2017, lk 65. 167  22.05.2025 Intensiivselt põhiõigusi riivavate meetmete kehtestamine tuleks otsustada võimalikult kõrgel täidesaatva riigivõimu tasandil. Kirjeldatud meede on üks selliseid, mistõttu on meetme kehtestajaks Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi. Piirangu kehtestamise õiguse saab Vabariigi Valitsus volitada sama paragrahvi lõike 2 kohaselt eelnimetatud valitsusasutusele, kui see on vajalik meetme kiireks rakendamiseks. Lõikes 2 sätestatakse, et Vabariigi Valitsuse volitusel võib erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi keelata teabe levitamise üksnes juhul, kui teabe levitamisega kaasneb oht avalikule korrale või oht riigi julgeoleku või riigi sõjalise kaitse tagamisele (sellega mh kitsendatakse võrreldes riigikaitseseaduse eelnõuga54 oluliselt Vabariigi Valitsuse õigust volitada kõnesoleva piirava meetme kohaldamist mistahes kompetentsele haldusorganile). Eelnõu jätab meetme kohaldajale õiguse määrata, millise sisuga (millist liiki) ja milliste vahendite kaudu levitatavat teavet piiratakse (valikudiskretsioon). Piirangu adressaate ei ole normis otsesõnu nimetatud, kuid normi eesmärgist on adressaatide ring tuletatav – massiteabevahendite valdajad ja massiteabevahendajad ning muud teabevaldajad. Proportsionaalsuse tagamiseks tuleb igal üksikjuhul eraldi hinnata, millise isiku ja millise teabe levitamine on ohtlik ning vajab piiramist. Kaalutlusõiguse jätmine meetme kohaldajale on õigustatud, sest see, millist teavet on vaja täpsemalt piirata, on seotud iga kord konkreetse ohu ja selle ulatusega. Võttes arvesse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ja Kaitseväe pädevust, seatakse lõikega 2 nende valitsusasutuste valikudiskretsioonile ka ulatus. Vabariigi Valitsuse volitatud pädev valitsusasutus saab keelata erakorralise või sõjaseisukorra lahendamise eesmärgil teabe levitamise, kui teabe levitamisega kaasneb oht avalikule korrale või oht riigi julgeoleku või riigi sõjalise kaitse tagamisele. Lähtuvalt muutuvatest, kuid eelkõige praegustest julgeolekuohtudest võib riigil olla vajadus piirata väga erinevat liiki teavet. Oluline on seejuures, et piirangu seadmise eesmärk saab olla üksnes erakorralise või sõjaseisukorra lahendamise vajadus. Samuti tuleb rõhutada, et meetme kohaldamisel peab Vabariigi Valitsus või tema volitatud (eespool nimetatud) valitsusasutus juhinduma eelnõu §-s 43 sätestatud põhimõtetest: 1) kohaldada võib mitmest sobivast ja vajalikust meetmest seda, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab; 2) kohaldada võib ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ja 3) meedet võib kohaldada vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada. § 64. Meediateenuse osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise piiramine Paragrahvis 64 sätestatakse Vabariigi Valitsusele või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile ja Kaitseväele õigus erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult meediateenuse osutamine ja ajakirjandusväljaande väljaandmine, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. 54 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/94bd4697-41b5-4e9f-80f1-bda86715146e/Riigikaitseseadus; vt eelnõu § 44. 168  22.05.2025 Säte on sarnane ErSSi § 17 lõike 1 punktiga 8 ning RiKSi § 20 lõikega 7, mis reguleerivad meediateenuste osutamise ning ajakirjandusväljaande väljaandmise piiramist. Täpsustatud on üksnes piirava meetme kohaldamise tingimusi. Säte seondub osaliselt eelnõu §-ga 63 (vt eelnõu § 63 selgitus), kuid piirangu ulatus ja intensiivsus on suurem, kuivõrd piirang puudutab vabameediat, mis on demokraatliku õigusriigi alustalasid ja üks olulisi tunnuseid. Sarnaselt eelnõu §-ga 63 riivab meediateenuse osutamise ja ajakirjandusväljaannete väljaandmise piirang informatsioonivabadust (PSi § 44) ja väljendusvabadust (PSi § 45), aga ka ettevõtlusvabadust (PSi § 32). Väljendus- ja informatsioonivabadus on demokraatliku ühiskonna üks alusväärtusi ning aluseks mitmete teiste põhiõiguste ja -vabaduste realiseerimisele. Adekvaatselt ja vabalt toimiva avaliku elu ning seda peegeldava meedia eeldus on üldine, vaba ja hästitoimiv väljendusvabadus ehk sõnavabadus ja informatsioonivabadus. Teisalt jõuavad meediateenuste vahendusel maailmas toimuvad sündmused, ideed ja arvamused kiiresti ja vahetult inimesteni. Meedia vahendab meile informatsiooni ja kirjeldusi olukordadest, mida me isiklikult ja vahetult ei oma ega koge. Meediateenuste ja ajakirjanduse kaudu saab mõjutada inimeste käitumist, hoiakuid ja väärtusi, mistõttu kasutavad osalised, kelle eesmärk on levitada valitsus- ja riigivastaseid ideid ja arvamusi ning mõjutada elanikkonda, sh õhutada vaenu, erinevaid kommunikatsioonimeediumeid oma eesmärkide elluviimiseks. Nüüdisaegses infoühiskonnas on traditsiooniliste meediakanalitele (televisioon, raadio, ajalehed jne) osatähtsus vähenemas, kuid mitte kadunud. Riivet õigustab sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra väljakuulutamisest tulenevate riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavate ohtude tõrjumise vajadus. Otsuse tegemisel tuleb lähtuda ohuhinnangutest ning põhiõiguste ja - vabaduste piiramise üldpõhimõtetest, nagu kohasus, vajalikkus, proportsionaalsus, eesmärgipärasus. Meediateenuste piiramisel ei saa kõrvale kalduda PSi §-s 45 sätestatud nõudest, et Eestis ei ole tsensuur lubatud. Meetme kohaldajaks on Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi. Eelnõu jätab Vabariigi Valitsusele ja eespoolt nimetatud volitatud valitsusasutusele kaalutlusruumi hinnata erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal konkreetset ohtu, selle tinginud asjaolusid ning vajadust väljendus- ja informatsioonivabadust piirata. Võttes arvesse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ja Kaitseväe pädevust, seatakse lõikega 2 nende valitsusasutuste valikudiskretsioonile ka ulatus. Vabariigi Valitsuse volitatud pädev valitsusasutus saab keelata erakorralise või sõjaseisukorra lahendamise eesmärgil teabe levitamise, kui teabe levitamisega kaasneb oht avalikule korrale või oht riigi julgeoleku või riigi sõjalise kaitse tagamisele. Sarnaselt eelmise paragrahviga kitsendatakse võrreldes riigikaitseseaduse eelnõuga55 oluliselt Vabariigi Valitsuse õigust volitada kõnesoleva piirava meetme kohaldamist mistahes kompetentsele haldusorganile. Kõik Eesti jurisdiktsiooni all tegutsevad meediateenuse osutajad peavad järgima meediateenuste seaduse (edaspidi MeeTS) ja teistest seadustest tulenevaid nõudeid. Nõuete rikkumise korral näevad seadused (MeeTS, HMS, KorS, VTMS, MsüS, KarS) ette vastavad sunnivahendid ja sanktsioonid ning menetlused (ettekirjutus, sunniraha, rahatrahv, majandustegevuse keelamine, tegevusloa peatamine ja kehtetuks tunnistamine jms).56 55 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/94bd4697-41b5-4e9f-80f1-bda86715146e/Riigikaitseseadus; vt eelnõu § 44. 56 Margit Gross. Analüüs „Meediateenuste ja sideteenuste piiramine avaliku julgeoleku ja avaliku korra kaitseks“, 2017, lk 50. 169  22.05.2025 ELi audiovisuaalteenuste direktiivi muutvast ELi direktiivist (edaspidi direktiiv 2018/1808) ülevõetud normid jõustusid Eesti riigisiseses õiguses 09.03.2022. a.57 Audiovisuaalteenuste direktiivi üks keskseid põhimõtteid ELi tasandil on olnud tagada teisest liikmesriigist pärineva audiovisuaalmeedia teenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadus, mida saab piirata sihtriik vaid erandjuhtudel.58 Direktiivi 2018/1808 ülevõtmiseks tehti vajalikud korrektuurid riigisiseses õiguses peamiselt MeeTS-is (samuti ERHS-is, ESS-is, RekS-is ja RLS-is).59 MeeTS-ist ei tulene erivolitust, mis lubaks piirata kõiki meediateenuseid avaliku korra või riigi julgeoleku kaitseks. MeetS-i §-s 51 on sätestatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile õigus teha taasedastamise lõpetamise ettekirjutus, kui teisest ELi liikmesriigist pärit audiovisuaalmeedia teenus (ka väljastpoolt Euroopa Liitu pärit audiovisuaalmeedia teenus ja teisest riigist pärit raadioprogramm) kahjustab ühiskonna turvalisust, sealhulgas riigi julgeoleku ja riigikaitse tagamist. Oluline on seejuures, et rikkumise korral tuleb järgida konkreetseid protseduurireegleid (vt MeetS-i § 51 lõiked 2–4). Direktiivides ei ole sätestatud piirangute seadmise aluseid, kui riigis on põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral kehtestatud erakorraline seisukord või riigi vastu suunatud agressiooni korral sõjaseisukord. See on põhjendatav ka liikmesriikide ainupädevusega riigi julgeoleku ja turvalisuse tagamisel.60 Eelnõuga sätestatakse sarnaselt ErSSi § 17 lõike 1 punktiga 8 ning RiKSi § 20 lõikega 7 alused meediateenuse osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise piiramiseks erakorralise ja sõjaseisukorra ajal. Piiravate meetmete kohaldamisel tuleb arvestada haldusmenetluse põhimõtetega. Seejuures peab piirangu kohaldamisel olema vältimatu vajadus (meetme eesmärgipärasuse ja proportsionaalsuse tagamine). Sarnaselt eelmise paragrahvi juures selgitatuga, peab ka siin Vabariigi Valitsus või tema volitatud pädev valitsusasutus juhinduma eelnõu §-s 43 sätestatud põhimõtetest: 1) kohaldada võib mitmest sobivast ja vajalikust meetmest seda, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab; 2) kohaldada võib ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ja 3) meedet võib kohaldada vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada. Piirangu adressaate ei ole normis otsesõnu nimetatud, kuid normi eesmärgist on adressaatide ring tuletatav – meediateenuse osutajad ja ajakirjandusväljaande väljaandjad. Näiteks sõjaseisukorra ajal toimub üldjuhul riigi sõjaliseks kaitseks valmistumise viimane faas või juba riigi sõjaline kaitsmine, mistõttu võib mitmesuguse teabe avalikustamine kahjustada nii sõjalist kaitset kui ka teisi samavõrd olulisi riigikaitse põhisuundi (nt siseturvalisuse või elutähtsate teenuste toimimise tagamine). Niisamuti võib näiteks osutuda vajalikuks anarhistliku iseloomuga ja mobilisatsiooni takistamisele üleskutsuva ajakirjandusväljaande kättesaadavuse piiramine, samuti konventsionaalse vastase seisukohti ja tegevust õigustava meediakanali tegevuse peatamine. 57 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4ba650d7-565f-425c-960b-2ed72b05857c/ 58 Margit Gross. Analüüs „Meediateenuste ja sideteenuste piiramine avaliku julgeoleku ja avaliku korra kaitseks“, 2017, lk 50. 59 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4ba650d7-565f-425c-960b-2ed72b05857c/ 60 Euroopa Liidu lepingu artikli 4 punkt 2. Kättesaadav: http://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.C_.2016.202.01.0001.01.EST 170  22.05.2025 § 65. Infoühiskonna teenuste piiramine Paragrahvis 65 sätestatakse Vabariigi Valitsuse või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile ja Kaitseväele õigus erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult infoühiskonna teenuse osutamine, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. Eelnõus kasutatakse infoühiskonna teenuse mõistet infoühiskonna teenuse seaduse (edaspidi InfoTS) § 2 punkti 1 tähenduses. Infoühiskonna teenus on teenus, mida osutatakse majandus- või kutsetegevuse raames teenuse kasutaja otsesel taotlusel ja mille puhul andmeid töödeldakse, säilitatakse ja edastatakse digitaalkujul andmete töötlemiseks ja säilitamiseks mõeldud elektrooniliste vahendite abil, kusjuures osapooled ei viibi üheaegselt samas kohas. Infoühiskonna teenus peab olema täielikult üle kantud, edastatud ja vastu võetud elektrooniliste sidevahendite abil. Infoühiskonna teenus ei ole faksi ega telefonikõne abil edastatud teenus ega televisiooni- või raadioteenus. Praktikas on meede vajalik põhjusel, et esineda võib veebilehti või uudiseportaale, mis ei ole MeeTS §-i 4 mõttes. Ajakirjandusväljaannet ei ole ka üheski õigusaktis defineeritud. Veebilehtede piiramiseks julgeolekukaalutlustel täiendati 2022. a InfoTSi §-ga 131, mis võimaldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil piirata infoühiskonna teenust (nt uudiseportaal või muu veebileht või rakendus), kui selle kaudu üldsusele levitatud teabega kihutatakse vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele kodakondsuse, etnilise päritolu, keele, usutunnistuse või muude PSi §-s 12 nimetatud asjaolude tõttu, õhutatakse sõda või õigustatakse sõjakuritegusid ning kui see on vajalik riigi julgeoleku tagamiseks. InfoTSi § 131 seob veebilehe piiramise seega kahe eeldusega: 1) selle kaudu üldsusele levitatud teabega kihutatakse vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele kodakondsuse, etnilise päritolu, keele, usutunnistuse või muude Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 12 nimetatud asjaolude tõttu, õhutatakse sõda või õigustatakse sõjakuritegusid; 2) see on vajalik riigi julgeoleku tagamiseks. Arvestades mh InfoTSi §-s 131 sätestatud eeldusi, võimaldab see meede Vabariigi Valitsusel või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil, Politsei- ja Piirivalveametil, Kaitsepolitseiametil ja Kaitseväel otsustada piirata lisaks meediateenustele eelnõu § 64 alusel ka veebilehtede jms -portaalide (mida ei saa käsitada meediateenusena) kaudu teabe levitamist, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. Vabariigi Valitsuse volitatud pädev valitsusasutus saab keelata erakorralise või sõjaseisukorra lahendamise eesmärgil infoühiskonna teenuse osutamise üksnes ulatuses, mis ohustab avalikku korda või riigi julgeoleku või riigi sõjalise kaitse tagamist (lõige 2). Infoühiskonna teenuse piirang riivab samamoodi informatsioonivabadust (PSi § 44) ja väljendusvabadust (PSi § 45), aga ka ettevõtlusvabadust (PSi § 32; vt selgitust eelmise paragrahvi juures). Sarnaselt eelmise paragrahvi juures selgitatuga, peab ka siin Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus juhinduma eelnõu §-s 43 sätestatud põhimõtetest: 1) kohaldada võib mitmest sobivast ja vajalikust meetmest seda, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab; 2) kohaldada võib ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ja 171  22.05.2025 3) meedet võib kohaldada vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada. § 66. Teabele juurdepääsu piiramine Paragrahvis 66 sätestatakse Vabariigi Valitsuse või tema volitatud valitsusasutuse õigus erakorralise või sõjaseisukorra ajal piirata juurdepääsu teabele, mida avaliku teabe seaduse alusel ei või tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui see on vajalik erakorralise ja sõjaseisukorra lahendamiseks. Tuleb arvestada, et selle paragrahvi alusel ei või automaatselt piirata juurdepääsu kogu avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) §-s 36 loetletud teabele, vaid sarnaselt muude piiravate meetmetega tuleb ka siin arvestada eelnõu §-s 44 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ning hinnata piirangu seadmisel iga AvTSi §-s 36 loetletud teabe liiki eraldi. Säte on sarnane ErSSi § 17 lõike 1 punktiga 16, mis võimaldab põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks keelata valitsusasutustel ja kohaliku omavalitsuse organitel teatud liiki informatsiooni andmise. Eelnõuga on ErSSis sätestatud meedet uuendatud lähtuvalt eelnõu üldpõhimõtetest ja AvTSist. Teabe edastamise piirang riivab informatsioonivabadust (PSi § 44), mis on ilma seadusereservatsioonita põhivabadus. PSi §-st 130 tulenevalt on riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise eesmärgil erakorralise ja sõjaseisukorra ajal õigustatud PSi §-st 44 tuleneva informatsioonivabaduse täiendav piiramine. Eelnõu § 67 järgi võib teabe edastamist täiendavalt piirata üksnes erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks. Meedet võib kohaldada Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus. AvTS reguleerib avalikule teabele juurdepääsu ning avalikule teabele piiratud juurdepääsu kehtestamist teabe asutusesiseks kasutamiseks tunnistamisega. AvTSi § 35 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 36 on vastavalt reguleeritud, millist teavet peab, võib ning ei tohi asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks (edaspidi AK teave) tunnistada. AvTSi § 35 lõike 1 punktide 3– 62 ja 9 alusel tuleb AK teabeks tunnistada mitmesugust teavet, mille avalikuks tulek võib ohustada riigi julgeolekut.61 Samas AvTSi § 36 loetelus võib olla riigi julgeoleku seisukohalt tundlikku teavet, mida ei või avalikustada nimelt suurema ohu ajal, mille realiseerumine tingib erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamise. Eriti ohtlik riigi julgeolekule võib olla avalikustada §-s 36 loetletud andmeid, mis võivad näiteks sõjaseisukorra ajal anda vaenulikule välisriigile teavet Eesti riigi suutlikkuse, varude ja vahendite, aga ka elanikkonna kohta. Näiteks § 36 lõike 1 punktides 1–3 ja 9 nimetatud avaliku arvamuse küsitluse tulemused, üldistatud statistilised ülevaated, majandus- ja sotsiaalprognoosid, dokumendid riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarvevahendite kasutamise ning eelarvest makstud tasude ja hüvitiste kohta.62 61 Eelnõu rakendamiseks muudetakse ka AvTSi, milles sätestatakse alused kriisiolukorraks valmistumist või selle lahendamist puudutava teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamiseks. 62 Peeter Papstel. Analüüs „Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete ühtlustamine riigi julgeoleku tagamise eesmärgil“, 2017, lk 60. 172  22.05.2025 Eelnõuga luuakse eraldiseisev alus, mis võimaldab AvTSi §-s 36 nimetatud teabe tunnistada AK teabeks lähtuvalt erakorralise või sõjaseisukorra lahendamise, sealhulgas riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumise vajadustest. § 67. Sidevahendite kasutamise piiramine Paragrahvi 67 järgi võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus erakorralise või sõjaseisukorra ajal piirata sidevahendite kasutamist, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. Sidevahendite kasutamise piiramine on Vabariigi Valitsuse pädevuses, kuivõrd meetme kohaldamise tagajärjed võivad olla äärmiselt ulatuslikud ning piiranguga hõlmatud adressaatide ring peaaegu terve ühiskond. Sidevahendite kasutamise pidev kasv nüüdisaja ühiskonnas on muutunud mobiiltelefonid selliseks vahendiks, millega inimesed tagavad igapäevaelus oma esmavajadused. Olukorras, kus mobiiltelefone kasutatakse ka näiteks pangatoimingute tegemiseks, võib sidevahendite piiramine seada ohtu ka riigi majanduse toimimise. Seetõttu peab sidevahendite kasutamise piirang olema piisavalt kaalutud ning kaudne negatiivne mõju majandusele ja isikute igapäevaelule peab olema palju väiksem kui kahju, mida piiranguga välditakse. Sätte mõtte kohaselt võib sidevahendite kasutamist piirata vaid juhul, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra ajal selle lahendamiseks, sealhulgas riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks. Näiteks olukorras, kus sidevahendite vahendusel levitatakse teavet, mis ohustab riigi sõjalist kaitsmist või riigi julgeolekut (või on alust seda arvata).63 Vabariigi Valitsusele on antud võimalus volitada meedet kohaldama valitsusasutuse, kui ta seda mõistlikuks ja vajalikuks peab (vt eelnõu § 42). Näiteks võib Vabariigi Valitsus volitada otsustamise PPA-le või sõjaseisukorra ajal Kaitseväele. ESS kui elektroonilise side valdkonna üldseadus ja KorS kui korrakaitse valdkonna üldseadus sidevahendite piiramise aluseid ette ei näe. Sidevahendite kasutamise piirangud on spetsiifilised lähtudes konkreetsest valdkonnast. Näiteks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 2611 lõike 4 järgi väljasaatmiskeskuse juhataja volitatud väljasaadetava kirjavahetust, telefonikõnesid ja muude sidevahendite kasutamist piirama, kui see võib ohustada väljasaatmiskeskuse sisekorda või takistada väljasaatmise täideviimist. Vangistusseaduse ja selle alusel antud vangla sisekorraeeskirja kohaselt on kinnipeetaval keelatud vanglas mobiiltelefonid ning muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta.64 Sidevahendite kasutamise piirang riivab informatsioonivabadust (PSi § 44) ja väljendusvabadust (PSi § 45). PSi §-st 130 tulenevalt on riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise eesmärgil erakorralise ja sõjaseisukorra ajal õigustatud informatsioonivabaduse ja väljendusvabaduse täiendav piiramine. Sidevahendite kasutamise piiramist ei saa samastada sideteenuste piiramisega, sest sidevahend on defineerimata õigusmõiste, mida tuleb määratleda selle tavatähenduses. Eesti keele seletava sõnaraamatu ja Sõnaveebi65 kohaselt on sidevahend (tehniline) vahend sidepidamiseks (arvuti, raadio, faks, televiisor, telefon, aga ka trükis). 63 Peeter Papstel. Analüüs „Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete ühtlustamine riigi julgeoleku tagamise eesmärgil“, 2017, lk 65. 64 Margit Gross. Analüüs „Meediateenuste ja sideteenuste piiramine avaliku julgeoleku ja avaliku korra kaitseks“, 2017, lk 114. 65 https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/sidevahend/1 173  22.05.2025 Sidevahendite piirangu adressaatide ring hõlmab eelnõu kohaselt küll peaaegu tervet ühiskonda, kuid konkreetse piirangu seadmisel on Vabariigi Valitsusel või tema volitatud valitsusasutusel kohustus määrata täpsemalt adressaatide ring ning muud olulised piirangu tingimused, näidates ära piirava meetme rakendamise kaalutlused ning tagades meetme proportsionaalsuse. Üldjuhul on meetme adressaadiks sidevahendite lõppkasutajad, kuid eelnõu ei välista piirangute kehtestamist ka sideettevõtjale. Eelnõu ei täpsusta, milliste sidevahendite kasutamist on õigus piirata ja millisel viisil. Vabariigi Valitsusele on põhjendatult antud volitus otsustada, milliste sidevahendite kasutamist on vaja piirata. Konkreetse tehnoloogilise vahendi nimetamine seaduses ei taga hübriidohtudega võitlemisel vajalikku õiguslikku paindlikkust. § 68. Sõnumisaladuse õiguse piiramine Lõiked 1 ja 2 annavad julgeolekuasutusele ning Vabariigi Valitsuse volitusel Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitseväele sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra ajal volituse otsustada piirata isiku õigust tema poolt või temale posti, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatava sõnumi saladusele lõikes 2 nimetatud toimingutega, kui see on erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks vältimatult vajalik. Vabariigi Valitsus võib selle meetme kohaldamise üle otsustamise volitada ka politseiasutusele ehk PPA-le või Kaitseväele. Julgeolekuasutused võivad erakorralise või sõjaseisukorra ajal kohaldada meedet ilma Vabariigi Valitsuse volituseta, arvestades, et julgeolekuasutuste tegevuse eesmärk on tagada riigi julgeolek põhiseadusliku korra püsimisega mittesõjaliste ennetavate vahendite kasutamise abil (JASi § 2 lõige 1). See tähendab, et lisaks JASis sätestatud samasisulise meetme kohaldamise alusele (vt JASi § 25 lõige 2, mille alusel võib julgeolekuasutus kuriteo tõkestamiseks piirata isiku õigust sõnumi saladusele, kui on olemas piisavad andmed ettevalmistatava või toimepandava kuriteo kohta) antakse eelnõuga eriolukorra või sõjaseisukorra ajal julgeolekuasutusele täiendav seaduses sätestatud alus sõnumisaladuse õiguse piiramiseks, kui see on erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks vältimatult vajalik. Seega on julgeolekuasutuste tegevuse vaates oluline rõhutada, et eelnõus sätestatud piirava meetme kohaldamise alus ja eesmärk erineb JASis samasisulise meetme alusest ja eesmärgist ning seda peab julgeolekuasutus erakorralise või sõjaseisukorra ajal toimingute tegemisel (samuti toiminguks halduskohtu loa taotlemisel) arvestama. Kehtivas õiguses on volitused sõnumisaladuse õiguse piiramiseks antud vaid JASis kahele julgeolekuasutusele (Kaitsepolitseiametile ja Välisluureametile) nende ülesannete täitmiseks ning KrMSis PPA-le kui jälitusasutusele, st suhteliselt piiratud eesmärgil. Erakorralise ja sõjaseisukorra tingimustes võib osutuda möödapääsmatult vajalikuks kasutada ka Kaitseväe vastavaid ressursse. Kehtivas õiguses ei ole piisava selgusega arvestatud PPA või Kaitseväe võimalustega, mis on tavaolukorras mõeldud PPA puhul jälitusteabe hankimiseks raske kuritegevuse tõkestamisel ning Kaitseväe puhul teabe hankimiseks väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi asuva konventsionaalse vastase või missioonil viibiva Kaitseväe üksust ohustava teguri kohta. Samas võivad PPA ning Kaitseväe käsutuses olevad vahendid osutuda märkimisväärseks abiks kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku teabe kogumisel erakorralise ja sõjaseisukorra ajal. Seega võimaldab eelnõu säte nii Kaitseväel kui ka PPA-l sarnaselt julgeolekuasutusega reageerida sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra ajal operatiivselt riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavatele ohtudele. Meede võimaldab paindlikumalt kasutada legitiimse eesmärgi saavutamiseks ehk kriisiolukorra lahendamiseks riigiasutuste 174  22.05.2025 käsutuses olevaid kõiki vahendeid. Nii Kaitsevägi kui ka PPA saavad aga seda meedet kohalda erinevalt julgeolekuasutustest üksnes Vabariigi Valitsuse volitusel. Meetme rakendamisel riivatakse õigust sõnumisaladusele. PSi §-ga 43 tagatud õigus sõnumisaladusele hõlmab kõiki sõnumite edastamise viise ja juhtumeid. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks. Selle riive legitiimseks eesmärgiks võib pidada muu hulgas riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra kaitset, mis kehtivas õiguses avaldub JASi §-st 4 tulenevalt kuritegude tõkestamises. PSi § 130 alusel võib erakorralise ja sõjaseisukorra ajal seada riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitse eesmärgil täiendavaid piiranguid sõnumisaladusele. Eelnõu § 68 lõikes 1 sätestatud meede on sobiv selle eesmärgi saavutamiseks, sest sõnumisaladuse õiguse piiramine, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, aitab tõhustada riigi julgeoleku kaitset sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra ajal. Meedet tuleb abstraktselt, st mitte konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt hinnatuna pidada vajalikuks, sest puuduvad alternatiivsed abinõud, mis oleksid sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra ajal kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku teabe hankimiseks sama tõhusad. Meedet on võimalik rakendada üksnes erakorralise või sõjaseisukorra ajal, st juhtudel, kui tegemist on kogu ühiskonda ähvardava olukorraga ning olukorda ei ole õnnestunud lahendada tavapäraste meetmetega. PPA puhul tuleb silmas pidada veel järgmist. Sarnaselt julgeolekuohtude ennetamisega ei ole kriisiolukorra lahendamiseks vajalikku politseiasutuse tegevust võimalik ammendavalt siduda ennetavate kuritegude kataloogiga. Praktikas tähendab see siiski, et esineb piisavalt andmeid KarSi §-des 89–93, 95–97, 99, 1001, 101–104, 106–108, 110–112, 231–239, 241–244, 246– 247, 250–251, 254, 255–256, 258, 259, 263 ja 274 sätestatud kuritegude ettevalmistamise või toimepanemise kohta, mis annaks aluse kohaldada sõnumisaladust piiravat meedet, kuigi need tegevused ei ole veel jõudnud karistusõiguslikult karistatavasse ettevalmistamise staadiumisse. Lisaks on eelnõu säte sarnaselt JASi §-ga 4 suunatud loetletud kuritegude ennetamisele, mitte tõendite kogumisele. Loetletud kuriteokoosseisud on need, mis ohustavad otseselt riigi suveräänsust, põhiseaduslikku korda ning elanikkonna turvalisust. Lõigetes 2 ja 3 on eraldi esitatud toimingud, mida pädev asutus võib teha lõikes 1 sätestatud meetme rakendamisel. Lõike 2 järgi võib pädev asutus (nt Kaitsevägi) läbi vaadata postisaadetist, pealt kuulata, pealt vaadata või salvestada elektroonilise side võrgu kaudu edastatavat sõnumit või muud teavet ning pealt kuulata, pealt vaadata või salvestada muul viisil edastatavat teavet. Lõike 3 kohaselt on sama paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud toimingu (nt pealtkuulamine) tegemisel lubatud varjatult siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse, piirdega alale või arvutisüsteemi juhul, kui see on vältimatult vajalik toimingu eesmärgi saavutamiseks. Sarnased toimingud on lubatud julgeolekuasutusele JASi § 25 lõike 3 ja § 26 lõike 3 punkti 5 alusel. PPA teeb sarnaseid toimingud jälitustegevuses KrMSi § 1263 lõigetes 2 ja 6 sätestatud alusel. ErSSi § 20 lõike 3 punkt 6 annab sisekaitseülemale õiguse rakendada piiranguid nende isikute õigusele posti, telegraafi või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele, kelle suhtes on alust arvata, et nad oma tegevusega ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda. Seega ei looda eelnõuga uut piiravat meedet. Eelnõu § 68 lõige 1 on ErSSi § 20 lõike 3 punkti 6 volitust täpsustav norm. Meetme kohaldajate ring on piiratud nende asutustega, kes täidavad kriisiolukorra ajal selle lahendamiseks selliseid ülesandeid, mille tulemuslikuks täitmiseks on sõnumisaladuse õiguse piiramine vältimatult vajalik. 175  22.05.2025 Meetme rakendamisel riivatakse ka PSi §-s 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele ja §-s 33 sätestatud õigust kodu puutumatusele. Nimetatud õigusi tohib muu hulgas piirata avaliku korra, teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PSi § 130 alusel võib erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal seada riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitse eesmärgil täiendavaid piiranguid kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele. Meede on sobiv selle eesmärgi saavutamiseks, sest kodu, perekonna- või eraelu puutumatuse piiramine, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, aitab saavutada riigi julgeoleku kaitset sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra ajal. Meedet tuleb abstraktselt, st mitte konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt hinnatuna pidada vajalikuks, sest puuduvad alternatiivsed abinõud, mis oleksid sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra lahendamiseks vajaliku teabe hankimiseks sama tõhusad. Meedet on võimalik rakendada üksnes erakorralise või sõjaseisukorra ajal, st juhtudel, kui tegemist on kogu ühiskonda ähvardava olukorraga ning olukorda ei ole õnnestunud lahendada tavapäraste meetmetega. Lähtuvalt eeltoodust saab meedet pidada eesmärgipäraseks ja proportsionaalseks. Lõigetes 4–6 sätestatakse meedet kohaldavatele asutustele volitused rakendada eelnõus sätestatud alusel teabe kogumisele samu meetodeid, vahendeid ja teabe kogumise korda, millest peab lähtuma samasisulise meetme kohaldamisel asutuse põhiülesannet reguleerivas seaduses. See tagab riigi sõjalisel kaitsmisel või põhiseadusliku korra kaitsmisel võimaluse kasutada vastavat kompetentsi ja vahendeid omavate asutuste olemasolevaid võimeid. Nii kohaldatakse teabe kogumisel eelnõus sätestatud alusel julgeolekuasutuse tegevusele julgeolekasutuste seaduse §-des 211–32 sätestatut, Kaitseväe tegevusele Kaitseväe korralduse seaduse §-des 37– 40 sätestatut ning PPA tegevusele kriminaalmenetluse seadustiku §-des 1261 ja 12610–12612 ning politsei ja piirivalve seaduse §-des 751–756 jälitustoimingu tegemise kohta sätestatut. Sealjuures peab aga arvestama eelnõu §-dest 70 ja 71 tulenevaid erisusi, mis reguleerivad vastava meetme kohaldamiseks vajalike lubade taotlemist ja samuti nende isikute teavitamist, kelle suhtes toiming tehti. Selle eesmärk on tagada, et sama meedet kohaldavad asutused lähtuvad põhiõigusi riivava toimingu tegemiseks vajaliku kohtu loa taotlemisel ka ühetaolisest korrast. Eelnõu §-s 68 ja samuti §-s 69 sätestatu eesmärk on tagada paindlikum ja erinevate asutuste käsutuses olevate vahendite efektiivne kasutamine sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra ajal. Meetmeid ja selle lahendamiseks ettenähtud toiminguid on võimalik rakendada üksnes erakorralise või sõjaseisukorra ajal, st juhtudel, kui tegemist on kogu ühiskonda ähvardava olukorraga ning olukorda ei ole õnnestunud lahendada tavapäraste meetmetega. Kuigi karistusseadustikus sätestatud riigi julgeolekut ohustavate kuritegude tõkestamine JASi § 4 mõttes on riigisiseselt KAPO ülesanne, on erakorralise või sõjaseisukorra ajal vaja arvestada olukorraga, kus kaitsepolitseiametnikud võivad objektiivsetel põhjustel olla kaasatud kiireloomulisemate ülesannete täitmisse teistes piirkondades. KAPO-l ei pruugi olla võimalik täita oma ülesannet koguda teavet kriisiolukorra lahendamist ohustavate kuritegude tõkestamiseks. Samas võib selline võimalus olla kriisipiirkonnas teiste ülesannete (näiteks evakuatsiooni korraldamise) täitmise eesmärgil viibivatel PPA või Kaitseväe üksustel (näiteks kaitseväeluuret teostaval struktuuriüksusel). Kriminaalpolitsei jälitusüksuste tegevus jälitustoimingutega tõendite kogumisel ei erine olemuslikult JASi alusel tehtavast teabe kogumisest ehk teabehankest. PPA võib jälitusasutusena vastavalt KrMSi § 1263 lõikele 1 jälgida varjatult isikut, asja või paikkonda, koguda varjatult võrdlusmaterjali ja teha esmauuringuid, teostada varjatult asja läbivaatust ning asendada selle varjatult. Vastavalt KrMSi § 1263 lõikele 5 on nimetatud jälitustoimingu tegemisel lubatud varjatult siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse, piirdega alale või arvutisüsteemi juhul, kui see on vältimatult 176  22.05.2025 vajalik jälitustoimingu eesmärgi saavutamiseks. Ka kaitseväeluure tugineb erinevate luuredistsipliinide kasutamisel samadele alustele. Tehniliste vahendite olemasolu ja varjatult informatsiooni hankimise võimaluse korral võivad mainitud asutused täita edasilükkamatutel ja erakorralistel asjaoludel püstitatud eesmärki koguda teavet riigi julgeolekut ohustavate kuritegude ettevalmistamise kohta, mis võib olla oluline nii kuriteo tõkestamise kui ka hilisema tõendamise seisukohalt. Näitena võib siinkohal tuua kriminaalpolitsei käsutuses olevad tehnilised vahendid isikute varjatud jälgimiseks, mis on tavaolukorras kasutusel raske ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses. Riigi sõjalise kaitsmise või põhiseadusliku korra kaitsmise seisukohalt oleks väär jätta kasutamata vastavat kompetentsi ja vahendeid omavate Kaitseväe ja PPA võimeid, mis sarnanevad suurel määral julgeolekuasutuste omadega. Volituste delegeerimisel PPA-le ning Kaitseväele tuleb lähtuda samas ultima ratio printsiibist. Siiski annab valitsus alati hinnangu, kas meetme kohaldamine Kaitseväe ja PPA poolt on vajalik ja kellel peaks vastav volitus olema. Nimetatud volituse olemasolu on kriitilise tähtsusega olukorras, kus on vaja koguda teavet näiteks vaenuliku väärinformatsiooni levitamise kohta, mis toob kaasa olukorra teravnemise ning seeläbi ka ohu inimeste elule ja tervisele. 2014. aastal alanud Venemaa agressioon Ukrainas on ilmekalt näidanud sõjaliste, julgeoleku- ning politseiliste meetmete samaaegse rakendamise vajadust. § 69. Kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramine Lõikes 1 antakse samadel põhjendustel, mis on kirjeldatud eelmise paragrahvi juures, julgeolekuasutusele ning Vabariigi Valitsusele volitusel Kaitseväele ja PPA-le õigus piirata isiku kodu, perekonna- või eraelu puutumatust, kui see on erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks vältimatult vajalik. Sarnaselt eelnõu § 68 lõikega 1 võib Vabariigi Valitsus talle antud volituse edasi delegeerida PPA-le ning Kaitseväele. Lõikes 2 on eraldi esitatud toimingud, mida pädev asutus võib teha lõikes 1 sätestatud meetme rakendamisel. Selle järgi võib pädev asutus varjatult jälgida isikut, asja või paikkonda, varjatult tuvastada isiku samasuse, koguda elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja või vastuvõtja isiku ja asukoha kohta andmeid, varjatult siseneda ruumi, hoonesse, piirdega alale, sõidukisse või arvutisüsteemi teabe varjatud kogumiseks, salvestamiseks või selleks vajalike tehniliste abivahendite paigaldamiseks ja eemaldamiseks, asja varjatult läbi vaadata ja vajaduse korral seda varjatult muuta, rikkuda või asendada. Sarnased toimingud on lubatud julgeolekuasutusele JASi § 26 lõike 3 alusel. Lõikes 1 nimetatud meetme rakendamisel riivatakse PSi §-s 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele ja §-s 33 sätestatud õigust kodu puutumatusele. Nimetatud õigusi tohib muu hulgas piirata avaliku korra, teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PSi § 130 alusel võib erakorralise ja sõjaseisukorra ajal seada riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitse eesmärgil täiendavaid piiranguid kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele. Meede on sobiv selle eesmärgi saavutamiseks, sest kodu, perekonna- või eraelu puutumatuse piiramine, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks, aitab saavutada riigi julgeoleku kaitset sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra ajal. Meedet tuleb abstraktselt, st mitte konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt hinnatuna pidada vajalikuks, sest puuduvad alternatiivsed abinõud, mis oleksid sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra lahendamiseks vajaliku teabe hankimiseks sama tõhusad. Meedet on võimalik rakendada üksnes erakorralise 177  22.05.2025 või sõjaseisukorra ajal, st juhtudel, kui tegemist on kogu ühiskonda ähvardava olukorraga ning olukorda ei ole õnnestunud lahendada tavapäraste meetmetega. Lähtuvalt eeltoodust saab meedet pidada eesmärgipäraseks ja proportsionaalseks. Sarnaselt eelnõu §-ga 68 (vt eespool antud selgitusi) on ka eelnõu § 69 eesmärk paindlikum ja erinevate asutuste käsutuses olevate vahendite efektiivne kasutamine sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra ajal. PPA ning Kaitseväe käsutuses olevad vahendid võivad osutuda märkimisväärseks abiks kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku teabe kogumisel erakorralise ja sõjaseisukorra ajal. Sarnaselt eelnõu §-ga 68 võimaldab eelnõu § 69 Kaitseväel ja PPA-l reageerida sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra ajal operatiivselt riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavatele ohtudele. Meetmeid ja selle lahendamiseks ettenähtud toiminguid on võimalik rakendada üksnes erakorralise või sõjaseisukorra ajal, st juhtudel, kui tegemist on kogu ühiskonda ähvardava olukorraga ning olukorda ei ole õnnestunud lahendada tavapäraste meetmetega. Lõigetes 3–5 sätestatakse analoogselt eelmise paragrahviga meedet kohaldavatele asutustele volitused rakendada eelnõus sätestatud alusel teabe kogumisele samu meetodeid, vahendeid ja teabe kogumise korda, millest peab lähtuma samasisulise meetme kohaldamisel asutuse põhiülesannet reguleerivas seaduses, arvestades eelnõu §-dest 70 ja 71 tulenevaid erisusi (vt eelmise paragrahvi lõigete 4–6 kohta antud selgitust). § 70. Sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramise kord Paragrahvis 70 sätestatakse §-de 68 ja 69 alusel sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramise kord. Lõikes 1 on ette nähtud, et eelnõu § 68 lõigetes 2 ja 3 ja § 69 lõike 2 punktis 4 sätestatud toimingute tegemiseks annab loa halduskohtu esimees või tema määratud halduskohtunik toimingu kohaldamiseks julgeolekuasutuse, PPA või Kaitseväe põhjendatud kirjaliku taotluse alusel. Analoogne säte on JASi § 27 lõikes 1, kus on öeldud, et sõnumi saladuse ja JASi § 26 lõike 3 punktis 5 nimetatud viisil eraelu puutumatuse õiguse piiramine on lubatud, kui julgeolekuasutuse juht esitab halduskohtu esimehele või tema määratud halduskohtunikule põhjendatud kirjaliku taotluse vastava loa saamiseks. Lõikes 2 sätestatakse, et loa andmine, pikendamine ja tühistamine otsustatakse viivituseta, kohtuistungit korraldamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi. Loa pikendamise korral tuleb samuti järgida lõikes 1 esitatud tingimusi. Loa võib anda korraga kuni kolmeks kuuks või pikendada iga kord kuni kolme kuu võrra. Analoogse ülesehitusega sõnastus on JASi § 27 lõikes 2. Erinevalt JASis sätestatud loa kehtivuse kahekuulisest tähtajast on eelnõu kõnealuses sättes tähtaeg kolm kuud. Selle määramisel on lähtutud asjaolust, et vastavalt PSi §-le 129 võib erakorralise seisukorra välja kuulutada kuni kolmeks kuuks. Arvestades erakorralise seisukorra tinginud asjaolusid ning kõnealuse meetme kohaldamise eesmärki, on põhjendamatult ebaotstarbekas anda luba lühemaks tähtajaks ning asuda seda erakorralise seisukorra püsimise ajal pikendama. Sõjaseisukorrale PS maksimaalselt kehtivust ette ei näe, kuid ka sellel puhul on eelnõu koostajad näinud vajadust leida optimaalne aeg, mille lõppedes tuleks loa pikendamise vajadust eraldi hinnata. Loa kehtivus kuni sõjaseisukorra lõpuni (mis võib saabuda alles mitme aasta pärast) ei ole isikute põhiõiguste kaitse seisukohalt proportsionaalne. Arvestades eelnõu eesmärki ühtlustada erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kehtivaid tingimusi ja meetmeid, sätestatakse mõlemal juhul sama kolmekuuline tähtaeg. 178  22.05.2025 Lõikes 3 sätestatakse, et edasilükkamatul juhul on võimalik § 68 lõigetes 2 ja 3 ning § 69 lõike 2 punktis 4 sätestatud toiminguid teha halduskohtu loal, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Lõike 4 kohaselt esitab asutus edasilükkamatu toimingu loa aluseks oleva põhjendatud ja taasesitamist võimaldava taotluse halduskohtu esimehele või tema määratud halduskohtunikule esimesel võimalusel. Halduskohtu esimees või tema määratud halduskohtunik otsustab toimingu jätkamise käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loaga. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal esinevad kiiret reageerimist vajavad edasilükkamatud juhud palju sagedamini kui tavaolukorras. Üks võimalik olukord võib olla näiteks vastase poolt kontrollitaval alal olukorra eskaleerimise eesmärgil tsiviilelanike vastu planeeritava petterünnaku kohta (nn vale lipu kasutamine, ingl false flag operation) teabe hankimine Kaitseväe luureüksuse poolt tehniliste vahendite abil. Sarnane olukord esineb erinevate luuredistsipliinide abil teabe kogumisel vastasega koostööd tegevate riigireeturite ja terroristide kohta. Nii konventsionaalse kui ka mitteriikliku vastase poolt kontrollitaval alal tegutsemine on tsiviilstruktuuridele liialt ohtlik ning neil puudub ka vastav ettevalmistus ja varustus. Sellises olukorras ei ole üldjuhul piisavalt aega taotleda sõnumisaladuse õiguse piiramiseks halduskohtu luba eelnõus sätestatud korras. Eelnõu § 70 lõige 3 võimaldab edasilükkamatul juhul, kui toimingut on vaja kohaldada kiireloomuliselt ning ei ole võimalik esitada kirjalikku taotlust loa saamiseks, käesoleva eelnõu § 68 lõigetes 2 ja 3 ning § 69 lõike 2 punktis 4 sätestatud toiminguid kohaldada halduskohtu loal, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Toimingu kohaldamiseks pädev haldusorgan esitab loa aluseks oleva põhjendatud taotluse halduskohtu esimehele või tema määratud halduskohtunikule esimesel võimalusel taasesitamist võimaldaval viisil. Halduskohtu esimees või tema määratud halduskohtunik otsustab toimingu jätkamise käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loaga. Halduskohtule esitab taotluse pädeva asutuse juht. Selline kord võimaldab ühelt poolt paindlikku reageerimist julgeolekuohtudele, tagades samal ajal piisava kohtuliku kontrolli põhiõiguste piiramise üle. Lõikes 5 sätestatakse parema õigusselguse tagamise eesmärgil sarnaselt JASi § 27 lõikega 3, et eelnõu § 69 lõike 2 punktides 1–3 ja 5 nimetatud (halduskohtu luba mittenõudva) toimingu tegemise otsustab pädeva asutuse juht või tema volitatud ametnik. Otsus kehtib otsuses märgitud tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui kolm kuud. Sealjuures peab sarnaselt muu piirava meetme kohaldamisega arvestama ka eelnõu § 44 lõikega 2, mille kohaselt kriisiolukorra ajal kohaldatud piirav meede muutub kehtetuks, kui kriisiolukord lõpeb. Kui piirava meetme eesmärk saavutatakse enne kriisiolukorra lõppemist, tunnistab haldusorgan piirava meetme kohaldamise haldusakti kehtetuks või lõpetab meetme kohaldamise. Lõikes 6 sätestatakse erand lõikest 5 ja see puudutab üksnes julgeolekuasutusi. Erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal on suurem osa julgeolekuasutuste fookusest suunatud olukorra lahendamisele. Juhtumid ja nendega seotud huvipakkuvad isikud, kelle suhtes kohaldatakse neid meetmeid kriisiolukorra lahendamisel, on sageli samad või vastavad samadele tunnustele, kelle suhtes tehakse toiminguid JASis sätestatud alustel. Ülesannete jäävuse põhimõttest tulenevalt säilivad julgeolekuasutustel tavaolukorra ülesanded ja nendeks antud volitused ka kriisiolukorra lahendamisel. Seetõttu on julgeolekuasutustele võimalik anda erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal isikute põhiõigusi ja -vabadusi piirava toimingu luba nii JASi kui ka käesoleva eelnõu alusel, sõltuvalt sellest, kummast seadusest tulenevat 179  22.05.2025 toimingu eesmärki tuleb täita. Peamine erinevus on toiminguks antud kohtu loa ja asutuse juhi või tema volitatud ametniku otsuse tähtajas, mis eelnõu kohaselt antakse kuni kolmeks kuuks, aga tavaolukorras kuni kaheks kuuks. Erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisel võib olla vajalik jätkata kriisiolukorra ajal alustatud meetmete kohaldamist samade juhtumite ja isikute suhtes. Oluline on tagada, et kriisiolukorra ajal antud load oleksid kehtivad ja nende alusel saaks teha toiminguid ka pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist, kui esinevad JASis sätestatud tingimused. Vastasel korral võib järjepideva toimingu tegemine olla kuni JASi alusel antud uue loa või otsuseni takistatud. See võib oluliselt kahjustada juhtumi kohta teabe kogumist ja julgeolekuasutuse ülesande täitmist. Volitus jätkata erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lahendamiseks väljastatud lubade alusel meetmete kohaldamist, kui see on vajalik JASis sätestatud eesmärkide saavutamiseks, peab õiguste riive intensiivsust arvestades seaduses selgelt kirjas olema. Sellest tulenevalt sätestatakse lõikes 6, et pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist kehtib käesolevas paragrahvis sätestatud alusel julgeolekuasutusele antud toimingu tegemise luba või otsus kuni tähtaja möödumise või selle kehtetuks tunnistamiseni ka pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist, kuid seda üksnes juhul, kui vastava loa andmisel või otsuse tegemisel (sh loa pikendamise otsustamisel) on tuvastatud, et toimingu tegemine (jätkamine) vastab ühtlasi ka JASis sätestatud samasisulise toimingu loa andmise tingimustele. Sellega välditakse olukorra tekkimist, kus julgeolekuasutuse toimingu tegemise luba muutub erakorralise või sõjaseisukorra lõppemise tõttu automaatselt kehtetuks, kuid samal ajal on toimingu jätkamine JASis toodud ülesannete täitmise eesmärgil jätkuvalt põhjendatud. See võimaldab erakorralise või sõjaseisukorra ajal toimingu luba või otsust taotleval ametnikul põhjendada ning halduskohtul või asutuse juhil või tema volitatud ametnikul (sõltuvalt toimingust) hinnata eelnõus sätestatud aluse põhjendatuse kõrval kohe ka seda, kas toimingu tegemise jätkamine on pärast erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemist põhjendatud ja vajalik ka JASis sätestatud eesmärgi saavutamiseks ja ülesannete täitmiseks. See on vajalik selleks, et erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest tingituna ei pea julgeolekuasutus taotlema samade subjektide suhtes samasisulise toimingu tegemise luba uuesti JASis sätestatud korras otsekohe, vaid võib seda teha alles eelneva loa või otsuse tähtaja lõppedes. § 71. Sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramisest teavitamine Paragrahvis 71 sätestatakse sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramisest teavitamise kord sarnaselt JASi §-ga 29. Lõike 1 kohaselt teavitab julgeolekuasutus, PPA ja Kaitsevägi isikut, kelle suhtes tehti § 68 lõigetes 2 ja 3 või § 69 lõike 2 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud toiming või kelle põhiõigusi ja - vabadusi nimetatud toiminguga oluliselt piirati ning kes on selle käigus tuvastatud, toimingu ajast ja liigist viivitamata nelja kuu jooksul pärast erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra lõppemist või pärast toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumist, vastavalt sellele, kumb nendest sündmustest saabub hiljem. Sarnaselt muudetakse eelnõuga ka KrMSi seoses jälitustoimingu tegemisest teavitamisega erakorralise ja sõjaseisukorra ajal (vt eelnõu § 214 punkt 3). Teavitamise eesmärk on tulenevalt inimväärikuse põhimõttest (PSi § 10) võimaldada eelnimetatud isikutel teada saada nende suhtes läbiviidud toimingutest ning tagada seeläbi nende isikute põhiõiguste ja -vabaduste suurem kaitse, sh võimalus kasutada õiguskaitsevahendeid. 180  22.05.2025 Sätte sõnastuse järgi teavitatakse toimingutest iga isikut, kelle suhtes on meedet kohaldatud, st isikut, kes on meetme kohaldamise otsuse subjekt. Lisaks nendele isikutele teavitatakse kõiki selliseid isikuid, kelle põhiõigusi ja -vabadusi on meetme kohaldamisel oluliselt piiratud. See tähendab, et teavitama ei pea iga isikut, keda tehtud toiming juhuslikult puudutas, vaid üksnes neid, kelle põhiõigusi või -vabadusi mõne teise isiku suhtes tehtav toiming süstemaatiliselt või keskmisest oluliselt intensiivsemalt riivas. Näiteks ei pea teavitama sellist isikut, kellega varjatud jälgimise all olev subjekt juhuslikult või ühekordselt kohtus, kuid peab teavitama neid, kellega ta kohtus pidevalt ja süsteemselt ning kellele pöörati jälgimise eesmärgist tulenevalt teravdatud tähelepanu. Samasugust sõnastust on kasutatud jälitustoimingutest teavitamise regulatsioonis kehtiva KrMSi § 12613 lõikes 1. Kriisiolukorra lahendamine erineb rahuajal läbiviidavatest menetlustest oma konkreetsusastme ning sündmuste kiire eskaleerumise ja paljususe poolest. Kui rahuajal toimuv menetlus on üldjuhul piiritletud konkreetsete huvipakkuvate isikutega ja ühe sündmusega, siis kriisiolukorra lahendamisel võib neid isikuid ja sündmusi olla märgatavalt rohkem. Lisaks võib kriisiolukorra lahendamisel olla tegemist ohuga riigi põhiseaduslikule korrale, mille lahendamine on prioriteetne. Seega võib eelnõu § 68 lõigetes 1 ja 3 sätestatud meetmete kohaldamine piirata potentsiaalselt suurema hulga isikute põhiõigusi ja -vabadusi kui rahuaja menetlustes ning muuta kõigist toimingutest teavitamise kriisiolukorra ajal võrreldes nende tegemise eesmärgiga ehk kriisiolukorra lahendamise kaalukusega ebaproportsionaalseks. Sellest tulenevalt on toimingutest teavitamine võrreldes tavaolukorras kohaldatavate meetmetega rohkem piiratud. Isikut teavitatakse toimingu ajast, st perioodist, mil toiminguid tehti, ja liigist, st sellest, millist eelnõu § 68 lõigetes 2 ja 4 loetletud toimingut tema suhtes tehti. Sellist sõnastust on kasutatud jälitustoimingutest teavitamise regulatsioonis KrMSi § 12613 lõikes 1. Toimingu tegemisest teavitamine on ajaliselt seotud erakorralise või sõjaseisukorra lõppemise või toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumisega vastavalt sellele, kumb nendest sündmustest saabub hiljem. Lõigete 2 ja 3 kohaselt võib isiku jätta toimingu ajast ja liigist teavitamata, kui teavitamine võib kahjustada oluliselt teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi või seada teise isiku ohtu; võib ohustada julgeolekuasutuse või PPA või Kaitseväe vahendi, meetodi või taktika salajasust; võib ohustada teabe allikat, variisikut või salajasele koostööle kaasatud isikut; võib kahjustada julgeolekuasutuse või PPA või Kaitseväe teabevahetust või koostööd välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga. Isiku võib jätta teavitamata kuni eespool nimetatud toimingust teavitamata jätmise aluse äralangemiseni. Teavitamine ei tohi ohustada politseiasutuse, julgeolekuasutuse või Kaitseväe poolt sõnumisaladuse või kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramiseks kasutatava meetodi, taktika või vahendi salajasust. Kuna eelnõu §-des 68 ja 69 sätestatud meetmeid kohaldatakse kriisiolukorra ajal kõige enam isiku suhtes, kelle kohta pädeval haldusorganil on kahtlus, et ta võib olla seotud kriisiolukorra tekkimise aluseks oleva sündmusega või sellega seotud isikuga, siis võib tekkida olukord, kus toimingu tegemise ajast ja liigist teavitamine võib endaga kaasa tuua teatud menetlustaktika või -meetodite avaldamise, mis võib ohustada politseiasutuse, julgeolekuasutuse või Kaitseväe edasist ülesannete täitmist. Näiteks olukorras, kui kriisiolukorra ajal on isiku suhtes tehtud eelnõu §-s 68 või 69 sätestatud toiming ning kriisiolukorra ajal või pärast kriisiolukorra lõppu alustatakse tema suhtes nt KrMSi alusel süüteomenetlust, JASi alusel teabe kogumise menetlust või RSVSi alusel haldusmenetlust, mille raames temaga seoses tehakse toiminguid, millega samuti piiratakse tema õigust 181  22.05.2025 sõnumisaladusele või kodu, perekonna- ja eraelu puutumatusele, siis isikut eelnõukohase toimingu tegemisest ei teavitata. Isiku teavitamist on lubatud edasi lükata, kuni on ära langenud oht politseiasutuse, julgeolekuasutuse või Kaitseväe meetodi, taktika või vahendi salajasusele. Samuti võib ka üksnes toimingu ajast ja liigist teavitamine tuua näiteks kaasa kaitseväeluure meetodite või vahendite avalikustamise ning ohustada seeläbi pärast sõjaseisukorra lõppemist täidetavat Kaitseväe ülesannet valmistada ette ja korraldada riigi sõjalist kaitsmist ja osaleda kollektiivses enesekaitses. Sätte rakendamisel tuleb arvestada, et ühe valitsusasutuse poolt toimingust teavitamine võib ohustada teiste valitsusasutuse meetodite, taktikate või vahendite salajasust. Juhul kui ohtu politseiasutuse, julgeolekuasutuse ega Kaitseväe poolt sõnumisaladuse või kodu, perekonna- või eraelu puutumatuse õiguse piiramiseks kasutatava meetodi, taktika või vahendi salajasusele ei esine või niipea, kui selgub, et see on ära langenud, peab isikut teavitama. Siiski tuleb arvestada tingimusega, et isiku viivitamatu teavitamine on võimalik pärast toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumist. Lõike 4 kohaselt ei teavitata isikut, kellest lähtuva riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks toiming tehti ning kes ühtlasi ei asu Eestis või kelle asukoht ei ole tuvastatav. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal või pärast olukorra lõppemist on põhjendamatu nõuda julgeolekuasutustelt, et nad asuksid kulutama ressurssi selleks, et teavitada Eestit rünnanud välisriigi relvajõudude liikmeid sellest, et nende suhtes on Eesti-vastase agressiooni või ründe läbiviimisel tehtud eelnõus sätestatud toiminguid. Samuti ei pea julgeolekuasutused kulutama ressurssi selliste isikute teavitamata jätmise kaalumiseks ja selle põhistamiseks. Tegemist on isikutega, kellest lähtus riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardav oht ja mille tõrjumiseks oli vajalik toiminguid teha, kes ise on küll tuvastatud, kuid nad kas ei viibi Eestis või ei ole nende asukoht enam teada. Lõigetes 5 ja 6 on sätestatud erandina võimalus jätta isik püsivalt toimingu tegemisest teavitamata, kui ühe aasta möödumisel erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest ei ole teavitamata jätmise alus ära langenud. Sätted on sõnastatud sarnaselt JASi § 29 lõigetega 4 ja 5. Kui erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest või toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumisest on möödunud üks aasta ja toimingust teavitamata jätmise alus ei ole ära langenud, otsustab isiku püsivalt teavitamata jätmise toimingu teinud asutuse juht või tema volitatud ametnik. Kui teavitada tuleb toimingust, mille tegemiseks oli vajalik halduskohtu luba, peab toimingu teinud asutuse juht või tema volitatud ametnik taotlema halduskohtu esimehelt või tema määratud halduskohtunikult luba isiku püsivalt teavitamata jätmiseks, kui erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest või teabe salastatuse kustumisest on möödunud üks aasta ja toimingust teavitamata jätmise alus ei ole ära langenud. Teavitamata jätmise loa andmine või sellest keeldumine otsustatakse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete kohaselt. Teavitamata jätmise meelevaldne ärahoidmine tagatakse piisava järelevalvega. Järelevalvet toimingu tegemisest teavitamata jätmise üle teevad meedet kohaldanud haldusorgani juht ja kõrgemalseisev asutus, õiguskantsler õiguskantsleri seaduse § 1 lõikes 9 sätestatud tingimustel ning JASi § 36 lõikes 1 sätestatud juhtudel Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon. Isikul on lähtuvalt PSi §-st 15 võimalus tema suhtes tehtud toimingud vaidlustada kohtus. § 72. Rahaliste hüvitiste ja toetuste maksmise erandid Paragrahvis 72 sätestatakse hüvitiste ja toetuste vähendamine ja maksmise peatamine erakorralise või sõjaseisukorra ajal. Nimetatud olukordades võib riigil erinevate kriitiliste tegevuste, nt riigi sõjalise kaitsmise, rahastamise tõttu tekkida täiendav eelarvevahendite 182  22.05.2025 vajadus. Kuna sotsiaaltoetused ja -hüvitised ning sundkindlustushüvitised, sh ravikindlustushüvitised ja pensionid (edaspidi ka hüvitis) moodustavad märkimisväärse osa Eesti riigieelarvest, siis on üks täiendavate rahaliste vahendite saamise võimalusi vähendada füüsilistele isikutele makstavate hüvitiste ja toetuste suurust (st maksta neid vähendatud suuruses) või äärmuslikumal juhul hüvitiste ja toetuste maksmine teatud ajaks peatada. Kehtivas õiguses puudub regulatsioon, kuidas füüsilisele isikule makstavaid toetusi ja hüvitisi vähendada või nende maksmine peatada olukorras, kus maksmiseks vajalikud riigi rahalised ressursid on ebapiisavad või puuduvad. Riigi finantsvarade ümbersuunamiseks vajaliku õigusliku regulatsiooni puudumine võib aga seada ohtu riigi tuumikfunktsioonide täitmise ja riigi püsimajäämise. Toetuste ja hüvitiste vähendamisel või maksmise peatamisel tuleb siiski arvestada, et sellega ei saa jätta isikuid täiesti ainelisse puudusesse. PSi § 28 sätestab, et Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. Kõnesolev paragrahv sätestab üksnes füüsilisele isikule makstavate hüvitiste ja toetuste maksmise peatamise ja vähendamise. Paragrahv ei reguleeri juriidilistele isikutele makstavate toetuste (nt põllumajanduse valdkonna toetuste) vähendamist või maksmise peatamist. Lõikes 1 sätestatakse Vabariigi Valitsuse õigus erakorralise või sõjaseisukorra ajal vähendada rahaliste hüvitiste või toetuste suurust või peatada nende maksmise käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel, st kui riigil tekib vajadus kasutada täiendavaid riigi rahalisi vahendeid erakorralise ja sõjaseisukorra lahendamiseks, sh riigi eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks, ning kui muud võimalused täiendavate rahaliste vahendite kasutusele võtmiseks puuduvad või nende saamine ei ole piisavalt kiiresti võimalik. Lõikes 2 sätestatakse loetelu nendest hüvitistest ja toetustest, millega tagatakse isiku asendussissetulek ja mille suurust võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal vähendada seetõttu kuni summani, mis võrdub eelmise kalendriaasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraga. Asendussissetulekuks loetakse ennekõike järgmisi hüvitisi ja toetuseid: 1) pension, mida makstakse riikliku pensionikindlustuse seaduse või muu seaduse alusel; 2) rahvapensioni ja kahepoolse lepingu alusel makstava pensioni vahe, mida makstakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 42 lõike 5 alusel; 3) vanemahüvitis, mida makstakse perehüvitiste seaduse alusel; 4) töövõimetoetus, mida makstakse töövõimetoetuse seaduse alusel; 5) töötuskindlustushüvitis, hüvitis tööandja maksejõuetuse korral ja kindlustushüvitis koondamise korral, mida makstakse töötuskindlustuse seaduse alusel; 6) töötutoetus, mida makstakse tööturumeetmete seaduse alusel; 7) sotsiaaltoetus, mida makstakse SHSi § 140 alusel; 8) ajutise töövõimetuse hüvitised, mida makstakse ravikindlustuse seaduse alusel. PSi § 10 järgi on põhiseaduse aluspõhimõteteks inimväärikuse ja sotsiaalriigi põhimõtted66. Inimväärseks saab elu pidada muu hulgas siis, kui inimese esmavajadused ehk vajadused toidule, riietele, hügieenile, tervishoiule, transpordile, eluasemele on rahuldatud ning ta saab ilma häbita ja diskrimineerimiseta osaleda aktiivselt igapäevaelus (inimene saab teostada oma 66 RKPJKo 21.01.2004, 3-4-1-7-03, p-d 14 ja 16 183  22.05.2025 teisi põhiõigusi ja vabadusi). Kui inimese igapäevane toimetulek on kindlustatud, on üldjuhul tagatud ka tema inimväärikus.67 Teatud sotsiaalsed põhiõigused toetavad isikut, kui tema inimväärikus on juba ohus (nt õigus riigi abile puuduse korral või vältimatule abile), teised sotsiaalsed põhiõigused aitavad inimväärikuse riivet ennetada (nt lastega perekonna õigus toetusele).68 Lõikes 3 sätestatakse, et lõikes 2 nimetamata muid riigieelarvest makstavaid rahalisi hüvitisi ja toetusi, mille eesmärk on valdavalt teatud spetsiifiliste kulude katmine või tegevuste soodustamine, võib vähendada või peatada nende maksmise. Sellised toetused ja hüvitised võivad olla eriarsti lähtetoetus, mida makstakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel; apteekri lähtetoetus, mida makstakse ravimiseaduse alusel, riigi makstav vanglast vabanemise toetus, mida makstakse vangistusseaduse alusel; represseeritu toetus, mida makstakse okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel, sotsiaaltoetus sunniviisiliselt tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisele saadetud isikutele sotsiaalhoolkande seaduse alusel; olümpiavõitja riiklik toetus spordiseaduse alusel; üksi elava pensionäri toetus, mida makstakse SHSi alusel; väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis ja piiriülese tervishoiuteenuse hüvitis, mida makstakse ravikindlustuse seaduse alusel; kuriteoohvri riiklik hüvitis, mida makstakse ohvriabi seaduse alusel; matusetoetus, mida makstakse SHSi alusel jne. Riigikaitseks täiendavate rahaliste ressursside vajaduse korral võidakse neid toetusi senisest väiksemas suuruses maksta või juhul, kui rahalisi ressursse veelgi napib, peatada toetuste maksmise kuni vajaduse äralangemiseni. Millise skeemi alusel toetusi ja hüvitisi vähendada, otsustab Vabariigi Valitsus kaalutlusõiguse alusel. Lõige 4 täpsustab, et toimetulekutoetust, mida makstakse SHSi alusel, käesoleva seaduse alusel ei peatata ega vähendata. Lõige 5 näeb ette, et perioodiliselt makstavate hüvitiste ja toetuste puhul võib andmete puudumise korral lähtuda viimastest teadaolevatest andmetest. Lõiked 6 ja 7 täpsustavad, et hüvitiste ja toetuste maksmise peatamisel võib peatada ka hüvitiste ja toetuste määramise, st haldusorgan ei pea sel perioodil tegelema uute taotluste vastuvõtmisega ning ei kehti seaduses sätestatud taotluste esitamise ja menetlemise tähtajad. Lõike 8 kohaselt kehtestab hüvitiste ja toetuste vähendamise või nende maksmise peatamise Vabariigi Valitsus määrusega. Määrus kehtestatakse erakorralise või sõjaseisukorra aja kohta, kui otsustatakse toetusi ja hüvitisi vähendada või nende maksmine peatada. Erikorra tekkimisel hinnatakse esmalt toetuste ja hüvitiste senises mahus maksmise jätkamise võimalikkust. Vähendamise ulatus sõltub ennekõike sellest, kui pikaajaliseks olukorra kestust hinnatakse ning kui palju on kriisiolukorra lahendamiseks vaja lisaraha või -ressursse. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal kasutatakse riigi kaitsmise ja julgeoleku tagamise eesmärgil riigieelarve seadusega riigikaitseks eraldatud vahendeid. Riigieelarve seaduse § 45 lõike 1 muudatuse kohaselt on Vabariigi Valitsusel võimalik esitada pärast erikorra otsuse Riigikogus heakskiitmist või mobilisatsiooni või sõjaseisukorra väljakuulutamist Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve 67 RKPJKo 21.01.2004, 3-4-1-7-03, p 14; RKHKo 10.11.2003, 3-3-1-65-03, p 13 68 Vt täpsemalt Sotsiaalministeerium. Analüüs „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tasude vähendamine, hüvitised ja tagatised eriolukordade ajal“. 2018, lk 4–8. 184  22.05.2025 eelnõu ning otsustada vajaduse korral selle rakendamise üle kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni. Enne Riigikogu poolt küsimuse otsustamist ei tohi tehtavate kulude kogumaht ületada 10% jooksva aasta riigieelarve kulude mahust. Riigil on võimalus võtta ka laenu ning kasutada stabiliseerimisreservi vahendeid. Stabiliseerimisreservi vahendeid on võimalik kasutada riigieelarve seaduse § 70 lõike 1 punkti 3 kohaselt eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra või olulise mõjuga kriisi lahendamiseks, ennetamiseks või kollektiivse enesekaitse lepingus ettenähtud kohustuste täitmiseks. Tagatiste vähendamine saab kõne alla tulla siis, kui nimetatud vahendid on ära kulutatud ja riigikassas on vastavad vahendid otsas. Tagatiste vähendamine või peatamine sõltub aga juba konkreetsest olukorrast ja vajadusest. Hüvitiste ja toetuste vähendamise vajaduse tekkimisel sätestatakse Vabariigi Valitsuse määruses, mida tuleb inimestele erikorra ajal tagada või mida tuleb võrreldes tavapärase olukorraga teha teisiti. Toetuste ja hüvitiste vähendamine ei ole põhjendatud iga erikorra liigi puhul, vaid üksnes siis, kui tegemist on erakorralise või sõjaseisukorraga, kus küsimuse all on riigi eksistents. Näiteks ei saa hüvitiste ja toetuste vähendamise põhjuseks olla eriolukord, kuivõrd tegemist oleks ebaproportsionaalse õiguste riivega. Käesolevas paragrahvis nimetatud vähendamise meetmeid võib sõltuvalt konkreetsest olukorrast rakendada nii järjestikku kui ka ühel ajal. Nii näiteks võidakse otsustada vähendada lõikes 2 nimetatud asendussissetulekuid, ent sellega paralleelselt vähendada lõikes 3 nimetatud hüvitisi ja toetusi või nende maksmine peatada. Ent pole ka välistatud nt ainult osa hüvitiste või toetuste suuruse vähendamine või maksmise peatamine. Vabariigi Valitsus sätestab oma otsusega ka hüvitiste ja toetuste maksmise vähendamise või peatamise perioodi, st otsus ei saa olla permanentne. Seadusega kehtestatud toetuste ja hüvitiste muutmine on tavaolukorras seadusandliku võimu ülesanne. Vabariigi Valitsus saab üksnes äärmise vajaduse korral ja piiratud ajal rakendada riigi eelarvevahendite ümbersuunamiseks lõikes 1 nimetatud abinõu. Kui riigi finantsseis ei võimalda isikutele hüvitiste ja toetuste maksmise jätkamist pärast kriisiolukorra lõppemist, tuleb valitsusel esitada Riigikogule seaduse eelnõu, millega muudetakse makstavaid hüvitisi ja toetusi. Eelnõus ei reguleerita, kas ja kuidas hüvitatakse isikutele vähendamise või peatamise tõttu vähem makstud hüvitised ja toetused. Riik saab hüvitamise ulatuse ja korra kindlaks määrata alles pärast kriisiolukorra lõppu, lähtudes sellel hetkel riigi finantsseisust ja võimalustest. Maksed tuleb taastada nii kiiresti kui võimalik, kuid see mõistlik aeg sõltub riigi rahalistest võimalustest. Lõike 9 kohaselt peab Riigikogu pärast kriisiolukorda otsustama vähendamise või peatamise tõttu vähem makstud rahaliste hüvitiste ja toetuste hüvitamise, kuna see on seotud riigieelarvega ning see on Riigikogu pädevuses. Riigikogu teeb vastava otsuse pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppu. 6. peatükk Kriisiülesanded 1. jagu Elutähtsad teenused ja nende toimepidevust korraldava asutuse kriisiülesanded § 73. Elutähtis teenus 185  22.05.2025 Paragrahvis 73 sätestatakse elutähtsa teenuse (edaspidi ka ETO) ja elutähtsa teenuse toimepidevuse legaaldefinitsioonid ning elutähtsate teenuste nimekiri. Tegemist on HOSis oleva definitsiooniga ja elutähtsate teenuste nimekirjaga, mis võeti vastu CER direktiivi ülevõtmisel. Lõikes 1 sätestatakse, mis on elutähtis teenus. Definitsiooni ja elutähtsate teenuste loetelu määramise aluseks oli 2015. aastal Siseministeeriumi välja töötatud HOSi reguleerimisalasse kuuluvate teenuste metoodika. Metoodika väljatöötamises osalesid asjassepuutuvad asutused ning selle koostamisel lähtuti Taani elutähtsate funktsioonide metoodikast, mis omakorda on välja töötatud USA ja Suurbritannia kogemusi arvestades. 2022. aastal täiendas Riigikantselei koostöös asjaomaste valitsusasutustega 2015. aasta metoodikat hindamiskriteeriumidega „mõju keskkonnale“, „roll riigikaitses“ ja „mõju majandusele“. Metoodika täiendamise vajadus oli tingitud CER direktiivi ülevõtmisest, kuna selle ulatus on palju laiem kui tollel hetkel kehtinud hädaolukorra seaduse oma ning suunas keskenduma lisaks tavapärasele teenuse toimimisele tsiviilkriisides ka teenuse osutamise võimele riigikaitselise ohu olukorras ning teenuse enda mõjule riigi majandusele ja keskkonnale. Kokkuvõtlikult selgitati välja elutähtsad teenused, võttes hindamisel aluseks kümme kategooriat: 1) teenuse kasutajate arv – kui palju inimesi kasutab teenust aasta jooksul või kui palju inimesi saavad teenusest kasu. Näiteks merereostusseire ja -tõrje puhul saab hinnata ainult kasusaajate arvu, mitte kasutajate arvu; 2) kasutamise sagedus – kui tihti kasutavad teenust kas eraisikud või ettevõtted (kas iga päev, regulaarselt, juhuslikult, kindel sihtrühm jne); 3) teenuse asendatavus – kas teenus on asendatav või mitte. Kui teenus on asendatav, hinnati asendatavuse kiirust ja alternatiivse teenuse samaväärsust; 4) teenuse mõju teistele teenustele – kui paljudele teistele teenustele avaldab teenuse katkemine mõju; 5) teenus kui asendusteenus – kas teenust ennast saab kasutada alternatiivse teenusena mõne teise teenuse katkestuse korral. Näiteks elekter on üks alternatiive kaugküttesüsteemi häire korral; 6) tagajärgede saabumise kiirus – kui kiiresti avalduvad teenuse katkestuse tagajärjed teenuse kasutajatele või selle teenusega seotud teistele teenustele; 7) mõju inimeste elule ja tervisele – kas teenuse katkestusega kaasnevad üksnes elukorralduslikud ebamugavused või mõjutab katkestus inimeste elu või tervist; 8) mõju keskkonnale – kas teenuse katkestusega kaasneb negatiivne mõju populatsiooni arvukusele või ökosüsteemi talitlemisele ning kuivõrd on võimalik muudatuse eelset olukorda taastada inimese sekkumiseta; 9) teenuse roll riigikaitses – kas teenuse puhul on määratud seaduses, riigikaitse arengukavas, riigikaitse tegevuskavas, alamkavas, kaitsetegevuse operatiivkavas või sisekaitse operatiivkavas kriisiülesanne ning ülesande püsiv või ajutine iseloom; 10) mõju majandusele – teenuse katkestuse mõju Eesti riigi SKP-le ettevõtte palgakulu ja kasumite summa kaudu ning maksude laekumise summa vähenemine. Iga kategooria puhul olid oma kriteeriumid ja kindel punktijaotus. Hindamisel kasutatud metoodika kriteeriumid on esitatud seletuskirja lisas 2. Metoodika ja selle alusel tehtud teenuste hindamise järgi sisustati ka elutähtsa teenuse termin. Elutähtsaks teenuseks on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ehk selline teenus, mis on kõigis kümnes kategoorias saanud keskmisest kõrgemaid punkte (teenusel on suur kasutajaskond, seda kasutatakse sageli, on vähesel määral asendatav, tagajärg saabub kiiresti jne). Seejuures lisaks eeltoodule on elutähtis selline teenus, mille katkemine võib viia teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse katkemiseni või mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või katkemisega võib 186  22.05.2025 kaasneda suur keskkonnakahju. Oluline on siinjuures see, et teenuse katkestusel peab olema otsene mõju inimeste elule või tervisele ja teistele elutähtsatele teenustele või üldhuviteenustele ehk teenuse katkemine võib põhjustada doominoefekti. Lisaks eelnimetatud kriteeriumidele peab teenuse katkemisel olema oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele. Seega saab elutähtsaks pidada selliseid teenuseid, millel on täidetud kõik järgmised kriteeriumid: 1) ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele; 2) katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse osutamist või katkemisega kaasneb suur keskkonnakahju; 3) katkemisel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele. Sellistele kriteeriumidele vastavaid teenuseid on 22 ja nad on loetletud eelnõu § 73 lõikes 3: 1) aeronavigatsiooniteenuse toimimine; 2) andmesideteenuse toimimine; 3) autentimine ja digitaalne allkirjastamine; 4) avalik-õigusliku meediateenuse osutamiseks vajaliku ringhäälinguvõrgu teenuse toimimise tagamine; 5) avalik-õigusliku meediateenuse toimimine; 6) avaliku raudtee toimimine; 7) elektriga varustamine; 8) kaugküttega varustamine; 9) kohaliku tee sõidetavuse tagamine; 10) lennuväljade toimimine; 11) maagaasiga varustamine; 12) makseteenuse ja makseteenuste osutamise tehniliste tugiteenuste toimimine; 13) mobiiltelefoniteenuse toimimine; 14) ravimitega varustamine; 15) riigitee sõidetavuse tagamine; 16) sadamate toimimine; 17) sularaharingluse toimimine; 18) telefoniteenuse toimimine; 19) tervishoiuteenuste toimimine; 20) toiduga varustamine; 21) vedelkütusega varustamine; 22) veega varustamine ja kanalisatsiooni toimimine. Käesoleva eelnõuga sisuliselt ei muudeta elutähtsate teenuste nimekirja, üksnes täpsustatakse makseteenuse kui elutähtsa teenuse nimetus (vastavad muudatused on kajastatud makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse juures). Kuna elutähtsa teenuse osutamiseks on enamikul juhtudel vältimatult vajalik ka töökorras taristu, varude olemasolu (eeskätt ettevõtete enda varu, nt kütusevaru generaatorite tööks vms), siis täpsustatakse eelnõu § 73 lõikes 2, et elutähtsa teenuse definitsiooniga hõlmatakse ka ehitis, seade või varu. Oluline on, et elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos selle osutamiseks vältimatult vajalike ehitiste, seadmete, personali, varu ja muu taolisega. Näiteks on oluline mitte üksnes sidevõrgu või soojuselektrijaama olemasolu, vaid ka selle kasutatavus, vajaliku personali olemasolu, seadmete ja protsesside töö, et saaks teenust osutada. 187  22.05.2025 Elutähtsa teenuse terminit kasutatakse ka MsÜSi § 5 lõikes 3, kus sätestatakse, et ETO, seaduses sätestatud juhul ka muu ettevõtja, kes osutab riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse enamiku elanike kasutatavat teenust, sealhulgas gaasi-, elektri-, soojusenergia-, vee- ja kanalisatsiooni-, jäätmekäitlus-, ühistranspordi-, posti- ja sideteenust ning muud samalaadset teenust, on üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutaja ehk üldhuviteenuse osutaja. Vastavalt MsÜSi määratlusele on elutähtis teenus ja üldhuviteenuse seotud nii, et iga ETO on ka üldhuviteenuse osutaja MsÜSi tähenduses, kuid iga üldhuviteenuse osutaja ei ole ETO. MsÜSi § 5 lõike 3 järgi on kaks võimalust, mis juhul loetakse ettevõtja üldhuviteenuse osutajaks: 1) ettevõtja on ETO käesoleva eelnõu tähenduses; 2) seaduses on otsesõnu sätestatud, et ettevõtja on üldhuviteenuse osutaja. Kriteeriumid, millal loetakse teenuseosutaja üldhuviteenuse osutajaks või ETOks, võivad erineda. Ettevõtja võib küll osutada teenust, mis on elutähtis teenus käesoleva eelnõu tähenduses, kuid ta ei ole ETO, kui ta ei vasta kindlatele kriteeriumidele. Seda, millal on ettevõtja ETO, tuleb hinnata valdkondliku seaduse alusel. Kõik ETOd on aga automaatselt ka üldhuviteenuse osutajad. See tähendab, et kui valdkondliku seaduse järgi on ettevõtja ETO, on ta ka üldhuviteenuse osutaja, seda ka ilma sõnaselge normita, mis nii sätestaks. Samas aga võib ettevõtja olla üldhuviteenuse osutaja, aga mitte ETO. Praegusel juhul tuleks silmas pidada, et see ei kehti siiski makseteenuse toimimise ja sularaharingluse toimimise kohta, sest MsÜSi ei kohaldata finantssektori suhtes, sh krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste suhtes (sest nad on välistatud teenuste direktiivi 2006/123/EÜ) rakendusalast). Oluline on see, et elutähtsad teenused määratakse käesoleva eelnõuga ja mitte MsÜSis. MsüS täiendab elutähtsate teenuste regulatsiooni ning seab kohustused majandustegevuse jätkamise tagamiseks. Kehtivas HOSis ega käesolevas eelnõus ei ole näiteks alust selleks, kuidas kohustada ettevõtjat oma tegevust jätkama – selle võimaluse annab MsÜS. Nimetatud regulatsioon kehtib ka praegu kehtiva HOSi puhul, st tegemist ei ole uue regulatsiooniga, vaid juba kehtiva süsteemiga. Kasutades MsÜSi seletuskirja selgitusi: „Hädaolukorra seaduse regulatsiooniese seoses elutähtsate teenustega on suunatud nende teenuste toimepidevuse tagamisele ootamatus hädaolukorras ning regulatsiooni keskmeks on nö alternatiivlahenduste olemasolu tagamine teenuseosutaja poolt […]. [MsÜSi] § 35 seevastu reguleerib nende samade teenuse toimepidevust olukorras, kus kriisiolukord käesoleva eelnõu tähenduses puudub, ent on vaja tagada teenuse osutamise jätkumine olukorras, kus senine teenuseosutaja soovib teenuse osutamist lõpetada.“69 § 74. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja Paragrahvis 74 loetletakse, kes on elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldajad ning mis teenuste puhul. Elutähtsate teenuste regulatsiooni eesmärk on tugevdada ja suurendada elutähtsate teenuste toimepidevust. Eesmärk saavutatakse teenuse toimepidevuse lisanõuete kehtestamise, järelevalve tegemise võimalikkuse ja järelevalvemeetmete rakendamise kaudu. Kõik need meetmed võimaldavad riigil suunata eraõiguslikke juriidilisi isikuid tegutsema avalikes huvides ja panustama osutatava teenuse toimepidevusse, et teenus oleks tarbijatele kättesaadav ka kriisi ajal. 69 Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse seletuskiri, lk 65. Kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ea272fce-517d-efd0-0274-b1b8247c5de5/. 188  22.05.2025 Elutähtsa teenuse regulatsiooni puhul tuleb eristada teenuse osutajat (ETO) ja teenuse korraldajat (ETKA). ETO ülesanne on teenuse igapäevase toimimise tagamine. ETKA määratlus ja ülesanded on esitatud eelnõu § 74 lõigetes 1, 3 ja 5, mille kohaselt on ETKA vastava elutähtsa teenuse eest vastutav ministeerium, KOV või Eesti Pank. Lõikega 2 on täpsustatud, et kohaliku omavalitsuse üksus edastab käesoleva lõike 1 punktides 8 ja 9 nimetatud andmed kontaktisiku kohta Päästeametile, samuti teavitab viivitamata Päästeametit andmete muutumisest. Tegemist CER direktiivi ülevõtmisel tekkinud normiga. Lõike 3 kohaselt on elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesanne lisaks lõikes 1 sätestatule juhtida elutähtsa teenuse ulatusliku katkestuse korral või selle ohu korral nimetatud olukorra lahendamist käesoleva eelnõu §-s 15 sätestatud plaani kohaselt. Seejuures lõikes 4 on täpsustatud ETKA õigus delegeerida oma ülesanded allasutusele (ministeeriumi puhul tema valitsemisalas asuvale ametile või inspektsioonile, KOVi puhul tema määratud ametiasutusele). Ka kehtivas HOSis on sätestatud, et kui ETKA peab seda otstarbekaks, saab ta oma järelevalveülesanded delegeerida oma allasutusele. Siiani on seda võimalust kasutanud Sotsiaalministeerium (delegeeritud Terviseametile) ning Kliimaministeerium (delegeeritud Transpordiametile). ETKA saab delegeerida kõik oma ülesanded, välja arvatud üldise koordineerimise ülesanne. Näiteks Sotsiaalministeerium ei saa delegeerida Terviseametile ega Ravimiametile määruse koostamist või poliitiliste otsuste vastuvõtmist, kuna see õigus on üksnes ministeeriumil. Oluline on rõhutada, et kui ETKA delegeerib ülesande oma allasutusele, siis ei vabasta see ETKAt vastutusest oma valdkonna ülesannete täitmise eest. Lõikes 5 on täpsustatud elutähtsate teenuste kaupa nende teenuste toimepidevuse korraldajad. Eesti Panga korraldada on makseteenuse ja makseteenuste osutamise tehniliste tugiteenuste toimimine ning sularaharingluse toimimine; kohaliku omavalitsuse üksuse korraldada on kaugküttega varustamine, kohaliku tee sõidetavuse tagamine, veega varustamine ja kanalisatsiooni toimimine, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutada on toiduga varustamise toimimine, Sotsiaalministeeriumi korraldada on tervishoiuteenuste toimimine ja ravimitega varustamine. Kultuuriministeeriumi korraldada on avalik-õigusliku meediateenuse toimimine ja avalik-õigusliku meediateenuse osutamiseks vajaliku ringhäälinguvõrgu teenuse toimimine. Kõige rohkem teenuseid on korraldada Kliimaministeeriumil: - elektriga varustamine; - maagaasiga varustamine; - vedelkütusega varustamine; - riigitee sõidetavuse tagamine; - lennuväljade toimimine; - aeronavigatsiooniteenuse toimimine; - avaliku raudtee toimimine; - sadamate toimimine. Justiits- ja Digiministeeriumi korraldada on: - telefoniteenuse toimimine; - mobiiltelefoniteenuse toimimine; - andmesideteenuse toimimine; - autentimine ja digitaalne allkirjastamine. 189  22.05.2025 ETKA ülesanne on koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist; nõustada elutähtsa teenuse osutajat; kehtestada elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded; teha järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise üle; korraldada enda korraldatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi; kinnitada elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaan; juhtida elutähtsa teenuse ulatusliku katkestuse või selle ohu lahendamist ja koostada vastav kriisiplaan; määrata oma ülesannete täitmise korraldamiseks kontaktisik. ETKA ülesanne koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist tähendab suuniste andmist valdkonna arenguks, nõuete kehtestamist teenuse toimepidevuse kohta, strateegiliste ja poliitiliste otsuste langetamist vastava valdkonna elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks. Nõustamine hõlmab näiteks ETO nõustamist toimepidevuse riskianalüüsi ja kriisiplaani koostamisel või toimepidevuse üldisel korraldamisel, soovituste andmist toimepidevuse parandamiseks jne. ETKA järelevalve kohustus on seotud eelkõige kohustusega kontrollida ETO-le pandud kohustuste täitmist, muu hulgas kontrollida otsustatud meetmete rakendamist. ETKA kohustuse raames korraldada õppusi kontrollitakse korraldatava elutähtsa teenuse toimepidevust ja valmisolekut täita püsivat kriisiülesannet (õppustest loe lähemalt eelnõu § 17). See, kas korraldatakse lauaõppus või väliõppus, on ETKA enda otsustada. Samuti on ETKA otsustada, kas õppuse raames kontrollitakse ühe või mitme tema korraldatava elutähtsa teenuse toimepidevust. Valdavalt kontrollib iga ETO õppusel üksnes enda osutatava teenuse toimepidevust. Kui elutähtsat teenust osutab mitu ETOt, on oluline analüüsida kitsaskohti ja planeerida tegevusi üheskoos. Vajadust korraldada elutähtsa teenuse toimimist tervikuna käsitlevaid õppusi kinnitasid ka 2015. aastal ja 2019. aastal läbiviidud CONEXi õppus, kus harjutati muu hulgas erinevate elutähtsate teenuste katkestusi. Lõikes 6 sätestatakse sarnaselt HOSiga, et ETKA peab määrusega kehtestama elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded (vt selgitust lõike 9 kohta). Lõiked 7 ja 8 panevad kohustuse ETKA-le ja Kaitseministeeriumi valitsemisalale teha koostööd ETOdele riigikaitseliseks kriisiks nõuete kehtestamisel, et tagada ettevõtete teadlikkus riigikaitselistes kriisides teenuse osutamise vajadustest. Tegemist on uue põhimõttega, mis puudub kehtivas õiguses. Kehtiva õiguse kohaselt paikneb ETOde regulatsioon HOSis ning nende kehtestamisel ja reguleerimisel ei ole arvestatud riigikaitseliste vajadustega ning fookus on olnud elutähtsate teenuste tagamisel hädaolukordades ja lühiajaliste katkestusete korral. Et ettevõtja ja ka teenust korraldavad asutused ning KOVid saaksid valmistuda teenuse (lubatud piires) katkestusteta osutamisele, tuleb kokku leppida riigikaitselise kriisi ajal teenuse osutamise vajadus, mahud, viis ja eripärad, mille juures tuleb arvestada Kaitseministeeriumi kindlaks määratud sõjalise riigikaitse tagamise vajadusega – selleks on äärmiselt oluline Kaitseministeeriumi valitsemisala koostöö tsiviilsektoriga. Lõikes 9 omakorda sätestatakse, mida peab lõike 6 alusel kehtestatavas aktis reguleerima. Võrreldes kehtiva HOSiga muudetakse säte paindlikumaks, st sätestatakse, et määrusega tuleb kehtestada vähemalt elutähtsa teenuse kirjeldus, nõuded teenuse järjepidevaks toimimiseks, teenuse katkestuse ennetamiseks ja selle taastamiseks pärast teenuse katkestust ning vajaduse korral nõuded kriisiülesande täitmist toetavate teenuste sisseostmiseks. 190  22.05.2025 Elutähtsa teenuse kirjeldus on võtmetähtsusega komponent ETKA kehtestatavas toimepidevuse nõuete määruses, kuna see annab ETOdele fookuse, mis teenus või selle osa on elutähtis ja mida tuleb ETO-l igal ajal tagada. Üldjuhul on teenuse kirjeldused kehtestatud erinevates seadustes ja määrustes ning ei selgu üheselt, millist teenuse osa käsitatakse elutähtsana, või puudub teenuse kirjeldus üldse. Samuti on eriseadustes üldjuhul esitatud teenuse kirjeldus, lähtudes tavaolukorra tingimustest. On ilmselge, et kriisiolukorra ajal ei ole võimalik tagada teenuse kõikide osade täies mahus toimimine, vaid üksnes nende osade toimimine, mis on mõeldud elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks. Näiteks makseteenuste ja sularaharingluse puhul on igal ajal, sh kriisiolukorra ajal oluline, et oleks võimalik teha ülekandeid, võtta vastu makseid, võtta välja sularaha, vajaduse korral katkestada hoiuseid või panna raha kontole. Küll on vähem prioriteetne hoiuste avamise võimalus, otsekorralduste ja püsikorralduste automaatne toimimine vms. Vältimatu abi puhul on oluline, et kriisi ajal saaks elanikkonnale osutada kiireloomulist arstiabi, ja on küsitav, kas plaanilisi protseduure peab samas mahus läbi viima. Teede korrashoiu puhul on oluline olemasolevate teede läbitavuse tagamine, uute teede ehitamine on vähem oluline. Toimepidevuse nõuete määruses määratakse kindlaks, millised protsessid, ehitised, seadmed, personal, varu või muu taoline peavad ETO-l igas olukorras olema tagatud, et teenus saaks osutatud igas olukorras (nii väiksemate häirete kui ka kriisiolukorra korral). Näiteks kui elektriga varustamine kui elutähtis teenus hõlmab elektri tootmist, ühendusi välismaaga, põhivõrgu ja jaotusvõrgu toimimist, siis teenuse taseme juures täpsustatakse näiteks, mis protsessiosad, nagu katelde töö, jahutusvee olemasolu, turbiinide töö jne, peavad toimima ja seda katkematult või teatud ajalise vahega, võimsusega vms, et teenus oleks igas olukorras, sh kriisiolukorra ajal kättesaadav. Lihtsustatult öeldes peab selgitama, mis komponendid ja kui suures ulatuses peavad olema tagatud igal juhul, olema suurema toimepidevusega, et elutähtis teenus oleks tagatud ka raskemates oludes. Toimepidevuse nõuete määrusega saab ETKA kehtestada ka nõuded valmisolekule osutada teenust teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral. Selle kaudu suunab ETKA ETOsid paremini valmistuma enda teenuse osutamiseks teiste, kriitiliste teenuste katkestuste korral. Näiteks kui ETO toimimiseks on aja poolest kriitiline elektri olemasolu, siis toimepidevuse nõuete määruses sätestatakse ETO-le nõue omada autonoomset elektritoitesüsteemi, mis võimaldab tagada elektritoite teatud tundide jooksul. Vajaduse korral saab määruses kehtestada ka teised olulised nõuded, näiteks kommunikatsiooninõuded vms. Toimepidevuse nõuete määruses tuleb ETKA-l sätestada ka katkestusi ennetavad meetmed, mida ETO peaks rakendama teenuse toimpidevuse tagamiseks, näiteks täiendavate alternatiivsete lepingute, ehitiste, seadmete, varu olemasolu nõuded, nõuded personali koolitamisele vastavas valdkonnas jne. Üks olulisi toimepidevuse elemente on teenuse katkestuse lubatud aeg ning mis järjekorras teenus taastatakse. Need kriteeriumid on vajalikud eeskätt ETOdele, kuna annavad selgelt riikliku suunise, kui kiiresti tuleb teenus taastada ja kui teenuse taastamine oleneb alltöövõtjatest, saab ETO juba enne paremini planeerida sõlmitavate lepingute sisu ja targemini planeerida oma ressursside jaotust. Ühtlasi on võimalik sätestada ja anda ETOdele suunis, mis järjekorras, kus piirkondades või mis sihtrühmadele tuleb eeskätt teenus taastada olukorras, kui teenuse maht on piiratud. Toimepidevuse nõuete määrusega saab sätestada nõuded teenuse väljast tellimiseks. Näiteks on võimalik sätestada tingimusi, millest ETO peab lähtuma, kui tellib teatud tööd sisse, või mis nõuetele peab vastama ettevõte, kellelt tellitakse töö sisse. 191  22.05.2025 ETKA-l on võimalik toimepidevuse nõuete määrusega täpsustada, mis juhtudel on tegemist elutähtsa teenuse ulatusliku katkestusega ja millisel juhul lähtutakse lahendamisel ETKA eelnõu §-s 15 nimetatud kriisiplaanist. ETKA-l on võimalik määrusega sätestada teavituskorraldus elutähtsa teenuse ulatusliku katkestuse korral, sh kriisiolukorra ajal. Vajaduse korral saab ETKA toimepidevuse nõuete määruses täpsustada ka määruses toodud nõuete täitmise maksimaalset tähtaega alates isiku määramisest ETOks. ETKA määrab ETO haldusaktiga, kus mh tuleb tuua esile, mis tähtajaks üks või teine nõue tuleb täita. Toimepidevuse nõuete määruses saab nõuete kohta sätestada maksimaalse üleminekutähtaja. Haldusaktis toodud tähtajad võivad olla määruses toodud tähtaegades lühemad, kuid mitte pikemad. Lõike 10 kohaselt tuleb ETKA-l teavitamise ja üksikasjaliku aruande tingimuste seadmisel lähtuda vähemalt: 1) sündmusest mõjutatud kasutajate arvust ja osakaalust; 2) sündmuse kestusest; 3) sündmusest mõjutatud geograafilisest piirkonnast, võttes arvesse geograafilise piirkonna eraldatust. Eelnimetatud täpsustus on ka HOSis. ETKAdel tuleb HOSi § 37 lõike 2 alusel kehtestatavas määruses sündmustest teavitamise ja üksikasjaliku aruande korra sätestamisel arvestada ka eelnimetatud parameetritega. Säte on seotud CER direktiivi artikli 15 lõike 1 teises lauses sätestatud kohustusega. CER direktiivi artikli 15 lõike 1 kohaselt tuleb tagada, et elutähtsa teenuse osutajad teavitavad pädevat asutust põhjendamatu viivituseta intsidentidest, mis oluliselt häirivad või võivad oluliselt häirida elutähtsate teenuste osutamist. Samuti peavad liikmesriigid tagama, et välja arvatud juhul, kui see ei ole operatiivselt võimalik, esitavad elutähtsa teenuse osutajad esmase teate 24 tunni jooksul pärast seda, kui nad intsidendist teada said, millele vajaduse korral järgneb üksikasjalik aruanne ühe kuu jooksul. Lõike 1 teise lause kohaselt tuleb häire olulisuse kindlakstegemiseks võtta arvesse eelkõige järgmisi parameetreid: a) häirest mõjutatud kasutajate arv ja osakaal; b) häire kestus; c) häirest mõjutatud geograafiline piirkond, võttes arvesse ka seda, kas piirkond on geograafiliselt eraldatud. Lõige 11 annab ETKA-le õiguse panna ettekirjutusega ETO-le kohustuse osutada elutähtsat teenust ettenähtud viisil ja ulatuses, kui see on vajalik teenuse ulatusliku katkestuse ärahoidmiseks. Kui tavaolukorras määrab ETKA teenuse osutamise nõuded määrusega kindlaks ning ETO-le on ette teada, millist teenust millises mahus ta peab osutama, siis olukorras, kus teenus on ulatuslikult katkenud (või sellise katkestuse ärahoidmiseks) võib olla vaja kehtestada määrusest operatiivselt erisusi arvestades olukorra olemust. Kehtivas õiguses on selline sekkumisõigus antud üksnes eriolukorras ning seda eriolukorra juhile ja eriolukorra tööde juhile (vt HOSi § 33). Selline sekkumisõigus puudub näiteks erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra või mobilisatsiooni ajal. Tähele tuleb panna, et ettekirjutusega saab nõuda üksnes seda, milleks elutähtsa teenuse osutaja on ka suuteline. Näiteks olukorras, kus teatud piirkonnas oleks vajalik tagada teenus, kuid sinna ei pääse ligi sõiduteede läbipääsu puudumise tõttu, ei saa eeldada, et elutähtsa teenuse osutaja on suuteline talle pandud nõudeid kiiresti täitma. Sarnaselt kehtiva HOSi § 33 lõikega 3 sätestatakse 192  22.05.2025 eelnõuga ka õigus rakendada eelnimetatud ettekirjutuse täitmiseks eelnõu § 158 lõikes 2 nimetatud sunnivahendit. Ka COVID-kriis näitas, et eriolukorra juht (peaminister, minister) või eriolukorra tööde juht ei ole õiged tasemed sellise otsuse tegemiseks. ETKA vastutab teenuste tagamise eest nii rahu- kui ka kriisiajal ning temal on kõige parem teadmine teenuse toimimisest, ETOde suutlikkusest ning ka teenuste ristkasutustest ning lõppastmes peab tal olema ka õigus sekkuda n-ö tavapärases olukorras kehtestatud nõuetest operatiivsete vajadusepõhiste erandite tegemiseks – seda otsust ei ole mõistlik kriisi ajal viia tasemele, kes ETOdega tavapäraselt ei tegele. Tähele tuleb panna, et käesolev eelnõu on elutähtsate teenuste puhul üldregulatsiooniks ning elutähtsate teenuste regulatsiooni on kirjeldatud eriseadustes. Täpsem elutähtsate teenuste osutamise praegu kehtiv regulatsioon ning eelnõuga kehtestatav regulatsioon on toodud eelnõu lisas nr 9. § 75. Elutähtsa teenuse osutaja Paragrahvis 75 sätestatakse ETO legaaldefinitsioon ning ETO kohustused. Lõike 1 kohaselt on ETO isik, kelle pädevuses on elutähtsa teenuse osutamine. Eelnõu lõikes 2 on omakorda täpsustatud, et ETO tingimused määratakse seadusega. See tähendab seda, et ettevõtja võib määrata ETOks, kui ta vastab eriseaduses sätestatud tingimustele. Seega mitte kõiki ettevõtjaid, kes osutavad olulist teenust, ei määrata ilmtingimata käesoleva eelnõu mõistes ETOdeks. ETOdeks määratakse käesolevas paragrahvis sätestatud korras üksnes olulisemad ettevõtjad, mille mõju ja osakaal teenuse osutamisel on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil märkimisväärne. Need kriteeriumid tulenevad eriseadustest. Lõike 3 kohaselt määratakse elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse korraldaja haldusaktiga. Haldusakt antakse 30 päeva jooksul alates ajast, mil korraldaja sai teada, et teenust osutav ettevõtja vastab elutähtsa teenuse osutaja kriteeriumidele. Elutähtsa teenuse osutajaks määratakse vaid selline ettevõtja, kelle suhtes on elutähtsa teenuse osutaja kohustused ka proportsionaalsed ja kes suudab neid täita. Eelnõu üleminekusätte kohaselt loetakse enne 2024. aasta 18. oktoobrit eelnõu § 75 lõike 1 tingimustele vastavad isikud elutähtsa teenuse osutajaks päevast, mil isik esmakordselt täitis hädaolukorra seaduse ja § 75 lõike 1 tähenduses tingimused, mille täitmise korral loeti ettevõtjana tegutsev isik elutähtsa teenuse osutajaks. Enne käesoleva seaduse jõustumist hädaolukorra seaduse alusel haldusaktiga elutähtsa teenuse osutajaks määratud isikud loetakse käesoleva seaduse tähenduses elutähtsa teenuse osutajaks nende määramisest arvates. Sama paragrahvi lõikes 4 on täpsustatud, et haldusaktis peab olema muu hulgas esitatud tähtpäev, mis ajaks peab elutähtsa teenuse osutaja täitma korraldaja kehtestatud toimepidevuse nõuete määruses sätestatud nõudeid, seaduse eelnõus sätestatud nõuete (nt riskianalüüsi, kriisiplaani, õppuste korraldamise nõuded) täitmiseks. Samuti on ette nähtud tähtaeg muudes õigusaktides sätestatud nõuete täitmiseks. Näiteks osa elutähtsate teenuste puhul on toimepidevuse nõuded sätestatud ka valdkonna eriseaduses. Nii on kaugkütteseaduses (edaspidi KKütS) sätestatud soojusettevõtjatele reservkütuse tagamise kohustus, tervishoiuteenuste korraldamise seadusega (edaspidi TTKS) aga sätestatakse täpsemad nõuded tervishoiuteenuse 193  22.05.2025 osutaja püsiva kriisiülesande täitmise kohta. Haldusakti andmisel tuleb arvestada, et esmakordse riskianalüüsi koostamiseks antav tähtaeg ei tohi ületada üheksat kuud, kriisiplaani tähtaeg aga kümmet kuud ning eelnõu § 75 lõike 11 punktis 5 sätestatud võrgu- ja infosüsteemidega seotud dubleerivate vahendite ja tehnoloogiliselt alternatiivsete lahenduste nõude ning küberturvalisuse seadusest tulenevate nõuete täitmise tähtaeg ei tohi olla pikem kui viis aastat. ETOde haldusaktiga määramise kord loodi CER direktiivi ülevõtmisel ja seda käesoleva eelnõuga ei muudeta. Lõikega 5 sätestatakse, et enne haldusakti andmist on ETKA-l võimalus küsida arvamust Riigi Infosüsteemi Ametilt küberturvalisuse seaduses või eelnõu § 74 lõike 11 punktis 5 sätestatud nõuete täitmise tähtaja ja ettevõtja pakutud lahenduste kohta. Haldusaktis loetletavate kohustuste tähtaegade määramine on jäetud elutähtsa teenuse korraldaja otsustada. Seejuures tuleb arvestada punktis 3 tooduga, et eelnõu § 74 lõikes 11 punktis 5 sätestatud nõuete täitmise tähtaeg ei tohi olla pikem kui viis aastat. Tegemist on paindliku lähenemisega, mis võimaldab korraldajal koostöös elutähtsa teenuse osutajaga leida mõistlik, proportsionaalne ning teenuseosutaja omapära arvestades sobiv üleminekuaeg nõuete täitmiseks. Küberturvalisuse seaduses sätestatud nõuete ja käesoleva seaduse § 75 lõike 11 punktis 5 sätestatud nõude täitmistähtaja määramisel võib korraldaja või tema määratud valitsemisala asutus küsida arvamust Riigi Infosüsteemi Ametilt. Arvamuse küsimine on korraldaja võimalus, mitte kohustus. See tähendab seda, et korraldaja küsib arvamust Riigi Infosüsteemi Ametilt juhul, kui tal on iseseisvalt raske hinnata, mis aja jooksul on kindlal elutähtsa teenuse osutajal võimalik küberuturvalisuse nõudeid täita. Eelkõige võib selline vajadus tekkida KOVidest korraldajatel, kel tihtipeale ei ole endil piisavat IT-alast kompetentsi. Tegemist on sama põhimõttega, mis sätestati HOSis CER direktiivi ülevõtmisel. Elutähtsa teenuse osutajate üle peetakse lõike 6 kohaselt arvestust tsiviiltoetuse registris. Andmete esitamine ja uuendamine ETOde kohta tsiviiltoetuste registris kuulub ETKAde pädevusse. ETKAd vastutavad andmete ajakohasuse eest ning on tsiviiltoetuse registri põhimääruse § 3 lõike 2 punkti 2 alusel registri volitatud töötlejad. Lõike 7 kohaselt tuleb elutähtsa teenuse osutajaks määramise ja selle staatuse lõpetamise kohta korraldajal teha ka vastavad muutmiskanded viie tööpäeva jooksul tsiviiltoetuse registris, kus peetakse arvestust elutähtsa teenuse osutajate üle. Lõikes 8 täpsustatakse, et elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks esitatavate andmete täpsema koosseisu ja nende töötlemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Tegemist on tsiviiltoetuse registri põhimäärusega, mis juba praegu reguleerib ETOde üle arvestuse pidamist ja andmete koosseisu. Praegune põhimäärus on kehtestatud RiKSi § 8214 lõike 4 alusel. Käesoleva eelnõu seadusena vastuvõtmisel muutub RiKS kehtetuks ja põhimäärus kehtestatakse uuesti käesolevas eelnõus toodud volitusnormide alusel. Lõike 9 kohaselt tuleb elutähtsa teenuse osutajat määrav ja staatuse lõpetav haldusakt korraldajal edastada Riigi Infosüsteemi Ametile 30 päeva jooksul haldusakti ETO-le teatavakstegemisest arvates. Seejuures tuleb korraldajal teha ka vastavad muutmiskanded tsiviiltoetuse registris, kus peetakse arvestust elutähtsa teenuse osutajate üle. Lõikega 10 täpsustatakse, mis juhtudel ei loeta isikut enam ETOks ja kuidas toimub sellekohane teavitamine. Isikut ei loeta enam elutähtsa teenuse osutajaks, kui isik ei vasta 194  22.05.2025 elutähtsa teenuse osutaja tingimustele ja elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja on teinud sellekohase haldusakti isikule teatavaks. Haldusakti jõustumise järel ei kohaldata isiku suhtes elutähtsa teenuse osutaja kohta sätestatut. Lõikes 11 on loetletud ETO kohustused. Võrreldes HOSiga ETO ülesanded suures osas ei muutu. ETO põhiülesanne on tagada, et tema pakutav teenus oleks teenuse tarbijatele ehk teenuse klientidele, eelkõige elanikele, kes teenust tarbivad, alati kättesaadav. ETO kohustus tagada teenuse toimepidevus sisaldab mh kohustust rakendada selleks elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid ja kasutajatele kättesaadavust tagavaid meetmeid, sealhulgas vähendada sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ning infosüsteemidest tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise kaudu. Kuna kriiside korral tegutsevad kõik asutused ja ettevõtted tavapärasest piiratumate ressurssidega, võivad ETKAd siiski ette näha, et kriisiolukorra korral võib teenuse osutamise mahtu või kvaliteeti teatud tasemeni langetada, kuid nõutud miinimumtasemel peab teenuse osutamine siiski olema tagatud. Juhul, kui teenuse osutamine on siiski oluliselt häiritud või koguni katkeb, tuleb teenuseosutajal teenuse toimimine taastada esimesel võimalusel, kuid vähemalt korraldava asutuse ette nähtud aja jooksul. Et olla võimeline teenuse osutamist ohustavaid riske maandama, on esmalt tähtis suuta need tuvastada ja hinnata. Et olla võimeline tegutsema erinevate riskide realiseerumisel, on tähtis planeerida enda tegevusi sellisteks puhkudeks. Selleks koostavad kõik elutähtsa teenuse osutajad toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani (eelnõu §-d 13 ja 15) – dokumendid, milles: • määratakse, missugune osa teenuseosutaja tegevusest moodustab elutähtsa teenuse, • loetletakse need protsessid/tegevused ettevõtte sees, mis üheskoos teevad teenuse osutamise võimalikuks, • koostatakse ülevaade iga tegevuse toimimiseks vajalikest ressurssidest, • loetletakse ohud, mis võivad tegevuse toimimist takistada, • selgitatakse välja võimalikud stsenaariumid ja hinnatakse neid ning • koostatakse stsenaariumipõhised teenuse taastekavad. Ohte hinnatakse ja ennetavaid meetmeid nende vastu kavandatakse stsenaariumipõhiselt. Näiteks võib elektriettevõtja puhul üks stsenaariume olla „Laiaulatuslik äikesetormist põhjustatud elektrikatkestus Lõuna-Eestis“. Ühe või teise teenuseosutaja tegevus võib avaldada märkimisväärset mõju teiste teenuseosutajate suutlikkusele elutähtsa teenuse osutamist jätkata või tekkinud tõrkeid teenuse osutamisel operatiivselt lahendada. Seepärast, peale kõikvõimalike inimeste ja loodusnähtuste põhjustatud ohtude, peavad teenuseosutajad hindama: • omavahelist ristsõltuvust. Näiteks tuleb mobiilsideettevõtjal hinnata, kuivõrd sõltub tema võime teenust osutada elektriettevõtjatest, vedelkütuse müüjatest ja teehooldajatest, ning rakendada meetmeid ristsõltuvuse vähendamiseks. • muude lepingupartnerite ja tarneahelate olulisust, eriti juhul, kui elutähtsa teenuse osutaja on mõne elutähtsa teenuse osutamisega seotud tähtsa protsessi teenusena tellinud teiselt ettevõtjalt (ingl outsourcing). Näiteks tuleb pangal hinnata kaardimaksete opereerimise üleandmisega seotud riske ning kavandada meetmeid teenuse toimepidevuse kindlustamiseks. Näiteks haiglal tuleb hinnata enda sõltuvust toitlustajast ning kavandada sõltuvust maandavaid meetmeid. 195  22.05.2025 ETO-l tuleb tagada, et erakorralise vajaduse tekkimise korral oleks võimalik varude abil oma tegevust jätkata. Täpsed nõuded varude olemasolu kohta kehtestavad korraldavad asutused. Elutähtsa teenuse korraldaja võib näiteks nõuda, et teenuseosutaja: • omaks kohapeal elektrigeneraatorit ja teatud hulka kütusevaru või • seaks lepingute ja koostööpartnerite abil sisse varude tagamise süsteemi, kuivõrd kohapealse kütuse- ja seadmevaru loomine võib olla majanduslikult koormav. Kui varude süsteem on olemas, teab ettevõtte haldus- või riskijuht kriisiolukorra ajal, missuguse partneri poole pöörduda ning kustkohast ja kuidas vajalik varu kiiresti teenuseosutajani jõuab. Termin „varud“ on aga laiem ja võib tähendada ka varuosade olemasolu korraldamist. Näiteks ei ole mõeldav, et kriisi korral hakkab teenuseosutaja välisriigist tellima mõnda olulist varuosa, mis jõuab kohale alles nädalate pärast. Selleks, et kriisiolukordade ajal tegutsemiseks valmis olla, korraldavad elutähtsa teenuse osutajad kas ise või teiste samas sektoris tegutsevate teenuseosutajatega ühiselt õppusi. Tegemist võib olla nii lauaõppusega, mis mängitakse läbi ettevõtte juhtkonna või töötajate nõupidamisruumi laual, kui ka väliõppusega, mis mängitakse läbi objektil igapäevaste vahenditega ehk teenuseosutaja kollektiivi igapäevases töökeskkonnas. Õppuste korraldamise sagedus on seotud toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisega. Korraldatava õppuse eesmärk on kontrollida koostatud toimepidevuse plaani rakendatavust ja selgitada välja muud asjaomased teenuse toimepidevuse riskid. Õppuse tulemused on sisendiks toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani täiendamisele. Seepärast on oluline, et kui planeeritakse õppuste korraldamist ning toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamist, siis arvestatakse, et õppus toimuks enne riskianalüüsi ja plaani uuendamist. Eelnõuga sätestab kohustuse koolitada oma töötajaid regulaarselt ning lisatakse ka kohustus korraldada oma töötajatele elanikkonnakaitse koolituse läbimine. Nii nagu avalikult sektorilt eeldatakse, et oma ülesannete täitmist tuleb jätkata ka kriisi ajal, oodatakse sama elutähtsa teenuse osutajatelt. Seetõttu on äärmiselt oluline, et elutähtsa teenuse osutaja töötajad oleksid oma koduse ettevalmistuse läbi mõelnud, et vajadusel võimalikult kiiresti asuda oma tööülesandeid täitma. Koolituse kaudu soovitakse anda inimestele teadmisi eri ohuolukordadega seotud käitumisviisidest ja valmisolekust. Regulaarse koolituskohustuse eesmärk on tagada jätkusuutlik riigi toimimine ka kriiside ajal – hästi ettevalmistatud kodanik suudab hästi panustada ka töökohal. Teiseks suurendab selline kohustus kindlust, et ka personali vahetuse korral on tagatud jätkuv koolituse läbimine. Vähim vajalik elanikkonnakaitsealane ettevalmistus tagatakse eespool kirjeldatud veebikoolituse kaudu, mis asub Digiriigi Akadeemias. Samas on alati võimalik selle asemel tellida kontaktkoolitusi. Lisaks tuleb arvestada, et tööandja peab võimaldama töötajatel läbida koolituse tööaja sees ja vajaduse järgi ning kui valitakse veebikoolitus, siis andma selleks vajalikud vahendid (arvuti, tahvelarvuti, nutitelefon). Erisus võrreldes avaliku sektori koolituskohustusega on elutähtsa teenuse osutajal aga see, et koolituse läbimise regulaarsuse ja koolituskohustusega hõlmatud personali määrab elutähtsa teenuse osutaja ise. Elutähtsa teenuse osutaja koostab toimepidevuse riskianalüüsi, kus ta selgitab iga kriitilise tegevuse kohta välja selle toimimiseks vältimatult vajalikud personaliressursid ning selle, millised oskused ja teadmised peavad personalil olema. Selle 196  22.05.2025 tegevuse käigus määrab elutähtsa teenuse osutaja need töötajad, kellel on kohustus läbida elanikkonnakaitse koolitus. Eelnõu koostajad soovitavad elanikkonnakaitse koolituse läbida kõigil uutel töötajatel, kes asuvad tööle kriitiliste tegevustega seotud ametikohtadele. Juba töötavad inimesed võivad koolituse läbida sama regulaarsusega, nagu hinnatakse riskianalüüsi ajakohasust, aga sisuliselt määrab selle siiski elutähtsa teenuse osutaja ise. Lõike 11 punktiga 5 sätestatakse ETO-le kohustus valmistada ette dubleerivad vahendid ja tehnoloogiliselt alternatiivsed lahendused juhuks, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis ning neile juurdepääsuks kasutatav tavapärane elektroonilise side teenus või võrk ei toimi. Samasisuline kohustus on kehtestatud ETOdele juba praegu HOSi § 41 lõike 2 alusel ning käesoleva eelnõuga seda praegu ei muudeta. Sättega toonitatakse, et lisaks muudele teenuse toimimiseks vajalikele teenustele (nt vesi, elekter ja side) on nüüdisaegne tootmine ja teenuste pakkumine üha enam seotud infotehnoloogiaga ja see muudab ettevõtjad küberkuritegevuse või ka muude pahatahtlike küberrünnete sihtmärkideks. Eriti tuntav on ühiskondlik kahju, mis on suunatud ettevõtjate vastu, mille tooted või teenused on suure mõjuga ühiskonna normaalse toimepidevuse (sh avaliku korra) tagamisel. Sellest tulenevalt peavad olulise mõjuga ettevõtjad valmistuma ka võrgu- ja infosüsteemide kahjustamiseks ning elektroonilise side teenuse katkestusteks ning nägema ette ka alternatiivid, et ühiskond saaks jätkuvalt toimida. § 76. Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja Sättes reguleeritakse CER direktiivi artiklist 17 tuleneva Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutajaga seonduvat. Käesoleva eelnõuga regulatsiooni ei muudeta ja see jääb selliseks, nagu on see CER direktiivi ülevõtmisel HOSis sätestatud. Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutajana käsitatakse isikut, kelle puhul on korraga täidetud järgmised tingimused: 1) isik on riiklikult määratud elutähtsa teenuse osutajaks; 2) isik osutab samu või sarnaseid elutähtsaid teenuseid kuuele või enamale Euroopa Liidu liikmesriigile või kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis; 3) Euroopa Komisjon on oma otsusega nimetanud isiku Euroopa Liidu oluliseks elutähtsa teenuse osutajaks. Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja määramine on seotud mitme protseduuriga. Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja staatusest teavitab elutähtsa teenuse osutajat elutähtsa teenuse korraldaja 15 päeva jooksul isiku Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja kriteeriumidele vastavusest teada saamisest arvates. Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud peale sellekohase teate saamist esitama elutähtsa teenuse korraldajale teabe selle kohta, milliseid elutähtsaid teenuseid ta osutab Euroopa Liidu liikmesriikidele või Euroopa Liidu liikmesriikides, ning teabe selle kohta, kellele või kus ta teenuseid osutab. ETKA edastab omakorda teenuseosutajalt saadud teabe Riigikantseleile, kes edastab sellekohase teabe Euroopa Komisjonile. Komisjoni otsuse teatavaks tegemisest arvates hakkavad elutähtsa teenuse osutaja suhtes kehtima ka vastava staatusega kaasnevad kohustused. Kohustused on seotud eelkõige infovahetuse ja nõuandemissioonis osalemisega, mis on sätestatud järgnevates eelnõu paragrahvides. 197  22.05.2025 § 77. Taustakontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel Paragrahvis 77 reguleeritakse taustakontrolli elutähtsa teenuse osutajate juures. Käesoleva eelnõuga regulatsiooni ei muudeta ja see jääb selliseks, nagu on see CER direktiivi ülevõtmisel HOSi sätestatud. Regulatsioon käsitleb CER direktiivi artikli 13 lõike 1 punkti e ja artiklit 14. CER direktiivi artikli 13 lõike 1 punkti e kohaselt tuleb elutähtsa teenuse osutajal tagada töötajate turvalisuse piisav haldamine, sh nende isikute kategooriate määramine, kellelt nõutakse taustakontrolli läbimist. Omakorda, direktiivi artikli 14 kohaselt peavad liikmesriigid täpsustama tingimused, mille alusel on elutähtsa teenuse osutajatel lubatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja liikmesriigi riskianalüüsi arvesse võttes esitada direktiivi artikli 13 lõike 1 punktiga e nõutud taustakontrolli tegemiseks taotlusi. Seejuures näeb direktiiv taustakontrolli võimalust töötajate suhtes: a) kes täidavad elutähtsa teenuse osutaja juures või tema jaoks tundlikke ülesandeid, eelkõige seoses elutähtsa teenuse osutaja toimepidevusega; b) kellel on õigus saada otsene või kaudne juurdepääs elutähtsa teenuse osutaja rajatistele, teabele või kontrollisüsteemidele, sealhulgas seoses elutähtsa teenuse osutaja turvalisusega; c) kelle puhul kaalutakse töölevõtmist punktis a või b sätestatud kriteeriumidele vastavatele ametikohtadele. Taustakontroll peab olema proportsionaalne ja rangelt piirduma vajalikuga. Taustakontrolli tohib teha üksnes selleks, et hinnata võimalikku julgeolekuriski asjaomasele elutähtsa teenuse osutajale (direktiivi artikli 14 lõige 2). Taustakontroll peab direktiivi artikli 14 lõike 3 kohaselt minimaalselt hõlmama: a) isikusamasuse kontrolli; b) isiku karistusregistri andmeid seoses süütegudega, mis võiksid olla konkreetse ametikoha seisukohast olulised. Selleks, et kontrollida taustakontrolli subjekti isikusamasust, on direktiivi põhjenduspunkti 32 kohaselt asjakohane nõuda isikut tõendavat dokumenti, näiteks passi, riiklikku isikutunnistust või digitaalset isikut tõendavat dokumenti. Töötaja taustakontrolli tegemine tööandja poolt ei ole meie õiguses uudne. Sarnast (karistatuse andmete) kontrolli tehakse juba praegu nt lastega töötavate isikute suhtes lastekaitseseaduse alusel. Eesti võttis direktiivis sätestatud taustakontrolli üle võimalikult minimaalses kohustuslikus ulatuses ja arvestades direktiivist tulenevat taustakontrolli eesmärki. Direktiivi artikli 13 lõike 1 punkt e kohustab liikmesriike tagama, et elutähtsa teenuse osutajad võtavad oma toimepidevuse tagamiseks mh meetmed, mis on vajalikud selleks, et tagada töötajate turvalisuse piisav haldamine, kaaludes nõuetekohaselt selliseid meetmeid nagu elutähtsaid ülesandeid täitvate töötajate kategooriate määramine, rajatistele, elutähtsale taristule ja tundlikule teabele juurdepääsu õiguste kehtestamine, taustakontrolli menetluste kehtestamine kooskõlas artikliga 14 ning selliste isikute kategooriate määramine, kellelt nõutakse sellise taustakontrolli läbimist, ning asjakohaste koolitusnõuete ja kvalifikatsioonide kehtestamine. Seega direktiivi artikli 13 lõike 1 punkt e ja artikkel 14 kohustavad liikmesriike looma tingimused töötajate taustakontrolliks ja tagama seadusega sätestatud tingimustel taustakontrolli läbimise. Lõikes 1 sätestatakse taustakontrolli eesmärk, milles juhinduti direktiivi artikli 14 lõike 1 punktidest a ja b ning artikli 13 lõike 1 punktist e. CER direktiivi artikli 14 lõike 1 punktide a 198  22.05.2025 ja b kohaselt tuleb liikmesriikidel täpsustada tingimused, mille alusel on elutähtsa teenuse osutajatel lubatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja liikmesriigi riskianalüüsi arvesse võttes esitada taotlusi nende töötajate taustakontrolliks: a) kes täidavad elutähtsa teenuse osutaja juures või tema jaoks tundlikke ülesandeid, eelkõige seoses elutähtsa teenuse osutaja toimepidevusega; b) kellel on õigus saada otsene või kaudne juurdepääs elutähtsa teenuse osutaja rajatistele, teabele või kontrollisüsteemidele, sealhulgas seoses elutähtsa teenuse osutaja turvalisusega. Lõike 1 sissejuhatavas osas sätestatakse taustakontrolli eesmärk tulenevalt CER direktiivi artikli 13 lõike 1 punktist e ning põhjenduspunktist 32. Taustakontrolli eesmärk on tagada nende isikute usaldusväärsus, kes täidavad lepingu või muul alusel olulisi ülesandeid, mis on seotud: 1) elutähtsa teenuse toimepidevust tagava infosüsteemi, samuti toimepidevust tagava taristu läbipääsu- või valvesüsteemi arendamise või haldamisega; 2) elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule territooriumile, ehitistele, teabele või kontrollisüsteemidele ligipääsu võimaldamisega; 3) elutähtsa teenuse toimepidevuse planeerimise, investeeringute või riskihaldusega. Lõikes 1 sätestatud ülesannete loetelu ei ole eelnõus sõnastatud kinnisena ehk teisisõnu on elutähtsa teenuse osutajal kohustus teenust puudutavate riskide hindamisel (riskianalüüsi koostamisel) tuvastada, millised on need tööd, mis on seotud eelnevalt loetletud punktidega ja vastavad nendele. ETO ülesanne on tagada mh inimfaktorist tulenevate riskide maandamine, mistõttu on ka eesmärgipärane isiku karistatuse andmete töötlemine ETO poolt, et otsustada isikule elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega seotud olulise ülesande andmine. Lõike 1 punktid 1–3 on sisuliselt direktiivi artikli 14 lõike 1 punktide a ja b täpsustus. Lõikes 2 sätestatakse elutähtsa teenuse osutaja kohustus määrata elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis täpsemalt kindlaks need ülesanded, mille täitmise olulisuse seisukohast on taustakontrolli tegemine eesmärgipärane. Sellise kohustuse sätestamine on vajalik ja ka oluline, sest üksnes direktiivi artikli 14 lõikes 1 sätestatud ja üldiselt kindlaks määratud ülesannete loetelu ülekandmine ei taga piisavalt selgust, milliste konkreetsete ülesannete täitmisel elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel on elutähtsa teenuse osutaja seisukohalt põhjendatud ja eesmärgipärane ülesannet täitva isiku eraelu riivamine isiku andmete töötlemise näol. Seega peab elutähtsa teenuse osutaja juures töötava isiku taustakontrolli vajadus tulenema selgelt teenuseosutaja toimepidevuse riskianalüüsist. Oluline on rõhutada, et teenuseosutajad ei selgita riskianalüüsis välja konkreetseid füüsilisi isikuid (taustakontrolli subjekte või adressaate), vaid on kohustatud kindlaks määrama täpselt need olulised ülesanded, mida täitvate isikute suhtes on taustakontrolli tegemine eelnõuga sätestatud korras eesmärgipärane. Eeltoodut arvestades sätestatakse lõikes 3, et elutähtsa teenuse osutaja võib taustakontroll teha üksnes sellise füüsilise isiku suhtes, keda usaldatakse täitma sama paragrahvi lõike 2 alusel riskianalüüsis kindlaksmääratud ja kinnitatud ülesannet, st elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja peab olema riskianalüüsi enne taustakontrolli tegemist kinnitanud. Taustakontrolli tegemise ehk isiku usaldusväärsuse hindamise kohustus on elutähtsa teenuse osutajal. Taustakontrolli tegemiseks vajalike isikuandmete saamise õiguse võib elutähtsa teenuse osutaja volitada ka enda lepingupartnerile, kelle töötaja täidab elutähtsa teenuse osutaja juures riskianalüüsis kindlaksmääratud ülesandeid. 199  22.05.2025 Lõikes 4 sätestatakse taustakontrolli sisu ja ulatus. Taustakontrolli tegemisel kontrollitakse isikut tõendava dokumendi alusel isikusamasust ja üksnes andmeid isiku karistatuse kohta. Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud andmeid kontrollima enne, kui isik asub täitma lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet, ja ülesande täitmise ajal iga kahe aasta tagant. Kaheaastane tähtaeg on seotud elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi uuendamise sammuga. Kui teenuseosutaja uuendab riskianalüüsi ja seal olevaid taustakontrolli kohustusega ülesandeid, tuleb teenuseosutajal uuesti teha taustakontroll. Seetõttu korratakse taustakontrolli iga kahe aasta tagant. Taustakontrollis on lubatud kontrollida isiku karistatuse andmeid ehk kas isik on toime pannud eelnõu § 78 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kuriteo, mille kohta on karistusregistris kehtivad andmed. Direktiivi artikli 14 lõike 1 punkti c kohaselt tuleb teha taustakontroll isiku suhtes, kelle puhul kaalutakse töölevõtmist artikli 14 lõike 1 punktides a või b sätestatud kriteeriumidele vastavatele ametikohtadele (eelnõu kohaselt määrab elutähtsa teenuse osutaja sellised ülesanded riskianalüüsis). Arvestades taustakontrolli eesmärki, täiendatakse eelnõuga seda kohustust ka ajalise intervalliga ning sätestatakse nõue kontrollida isiku karistatuse andmeid konkreetse ülesande täitmise ajal iga kahe aasta tagant. Seega on andmete kontrollimine lubatud üksnes juhul, kui isik kahe aasta möödudes täidab jätkuvalt lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet. Elutähtsa teenuse osutajal on ühtlasi ka kohustus kontrollida andmeid uuesti juhul, kui isikule usaldatakse kahe aasta jooksul elutähtsa teenuse osutaja juures mõni muu, kuid jätkuvalt lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesanne, kuigi karistusandmed on varem (st eelmise ülesande andmise usaldamisel) juba kontrollitud. Eelnõu kohaselt teeb taustakontrolli elutähtsa teenuse osutaja. Taustakontrolli tegemiseks vajalike isikuandmete saamise õiguse võib elutähtsa teenuse osutaja volitada ka enda lepingupartnerile, kelle töötaja täidab elutähtsa teenuse osutaja juures riskianalüüsis kindlaksmääratud ülesandeid. Eelnõu koostamise käigus kaaluti erinevaid võimalusi taustakontrolli korraldamiseks ja direktiiviga sätestatud kohustuste ülevõtmiseks. Näiteks kaaluti sellise pädevuse andmist Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile või elutähtsa teenuse korraldajale. Eelnõus sätestatud taustakontrolli tegemine jäetakse elutähtsa teenuse osutaja ülesandeks, kuna selline kontroll piirdub üksnes päringute esitamisega vastavasse registrisse ja valmisvastuste saamisega, st kontroll ei eelda eriteadmisi ega lisaandmete kogumist. Lisaks puudub vajadus põhjaliku julgeolekukontrolli tegemiseks, mida saaksid teha üksnes pädevad asutused (nt luureteabe töötlemine), samuti ei kohusta direktiiv liikmesriike eraelu rohkem riivavat mehhanismi ka looma, jättes selle direktiivi põhjenduspunkti nr 32 järgi liikmesriigi enda otsustuspädevusse. Lõike 5 kohaselt on võimalik teha taustakontrolli ka sagedamini kui iga kahe aasta tagant. Seda saab teha üksnes põhjendatud kahtluse korral, et isik ei vasta enam taustakontrolli nõuetele, või kui suureneb isiku vastutus ülesannete täitmisel. Tuleb panna tähele ka seda, et isiku tausta tuleb kontrollida ka juhul, kui isik suundub sama ETO juures täitma muid ülesandeid, mille puhul samuti eeldatakse isiku tausta kontrollimist. Lõike 6 kohaselt peab elutähtsa teenuse osutaja kontrollitavat isikut teavitama taustakontrolli alusest ja eesmärgist enne karistusandmete kontrollimist. Andmesubjekti teavitamiskohustus ning selle detailsem regulatsioon tuleneb isikuandmete kaitse üldmääruse artiklitest 13 ja 14. Isiku suhtes õiglase ja läbipaistva andmete töötlemise tagamiseks kohustatakse elutähtsa teenuse osutajat teavitama isikut taustakontrolli alusest ja eesmärgist enne isiku karistatuse andmete kohta päringute tegemist. Isikule tuleb siis selgitada lisaks taustakontrolli eesmärgile ka muid taustakontrolli tegemise olulisi asjaolusid, nt lõikes 5 sätestatud õigust kontrollida karistusandmeid ka töötamise ajal. 200  22.05.2025 Lõigetes 7–10 sätestatakse, et elutähtsa teenuse osutaja kontrollib taustakontrolli tegemise eesmärgil karistatuse andmeid, kasutades selleks taustakontrolli teenust. Taustakontrolli teenus ei ole eraldiseisev andmekogu, vaid tehniline lahendus, mis võimaldab elutähtsa teenuse osutajal kontrollida taustakontrolli eesmärgil isiku karistatuse andmeid. Taustakontrolli teenus töötleb isiku üldandmeid, isiku töökoha andmeid, karistatuse andmeid ja karistusregistrist päringu tegemiseks vajalikke andmeid, mis on sätestatud karistusregistri seaduse § 15 lõikes 2. Taustakontrolli teenus tagab, et päringuid isikuandmete saamiseks teeb selleks õigustatud isik (elutähtsa teenuse osutaja või tema volitatud isik). Samuti tagab selline tehniline lahendus, et karistatuse andmeid päritakse üksnes eelnõukohase taustakontrolli tegemise eesmärgil. Taustakontrolli teenuse vastutav töötleja on Riigikantselei. Igasugune isikuandmete töötlemine riivab PSi §-s 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. PSi § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PSi § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. See, kes on isikuandmete vastutav töötleja, on oluline küsimus, mis peab olema sätestatud seaduses. Isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses on taustakontrolli protsessis laiemalt vastutavateks töötlejateks samuti iga teenusele andmeid andva andmekogu vastutav töötleja, kuid seda üksnes vastava andmekogu osas, sh vastutab nimetatud andmekogu vastutav töötleja andmekogus (nt karistusregistris) olevate andmete õigsuse eest. Taustakontrolli teenusele on nad aga andmeandjad ning eelnõus sätestatud taustakontrolli teenuse seisukohast (mis saadud andmeid teenuses töötleb), on vastutavaks töötlejaks Riigikantselei. Täpsemad nõuded tasutakontrolli teenusele, sealhulgas teenuse vastutava ja volitatud töötlejate ülesanded, täpsem andmekoosseis, andmeandjad ja saadavad andmed, teenusele juurdepääsu võimaldamise tingimused ja muud korralduslikud küsimused kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Lõike 11 kohaselt kohaldatakse §-s 77 sätestatut ka elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja isiku suhtes, kes usaldatakse täitma sama paragrahvi lõike 2 alusel kindlaks määratud ülesannet. Sellega rakendatakse jätkuvalt direktiivi artikli 13 lõike 1 teises lõigus ja artikli 14 lõike 1 punktis a sätestatu. Lisaks lepingus ettenähtule peavad lepingupooled arvestama seadusest tuleneva regulatsiooniga. Elutähtsa teenuse osutajal on taustakontrolli tegemiseks õigus saada temaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja isikusamasuse kontrollimiseks vajalikke isiku üldandmeid ja õigus teha päringuid karistatuse andmete kontrollimiseks (vt ka selgitusi järgmise paragrahvi kohta). Eelnõu § 78 lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolude ilmnemisel on elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes oleval juriidilisel isikul võimalik anda konkreetse ülesande täitmine elutähtsa teenuse osutaja juures muule töötajale või lahendada lepingu täitmine muul kohasel viisil, nt leppida tellijaga kokku, et ülesannet täidab kolmas juriidiline isik. Alltöövõtjate puhul tuleb arvestada ka sellega, et kui hankijast elutähtsa teenuse osutaja soovib eelnõus nimetatud ülesannete täitmise tellida näiteks teenusena, peab ta lähtuma riigihangete seadusest, mis ei võimalda aga teenuse osutajat riigihankelt kõrvale jätta seetõttu, et ta ei läbi mõnes muus eriseaduses ette nähtud taustakontrolli. Vajaliku taustakontrolli läbimise kohustuse saab sellisel juhul sätestada näiteks hankelepingu täitmise tingimusena ning panna pakkujale kohustus asendada need teenust osutavad isikud, kes taustakontrolli ei läbi. Elutähtsa teenuse osutaja taustakontrolli kohustus hõlmab nii töökohale kandideerivaid isikuid, teenuseosutaja enda töötajaid kui ka alltöövõtjate töötajaid, st kõiki isikuid, kellele on usaldatud 201  22.05.2025 eelnõu § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesanded. Elutähtsa teenuse osutajal on õigus volitada alltöövõtjat taustakontrolli eesmärgil eelnõu § 131 lõikes 1 sätestatud isikuandmete volitatud töötlejaks. Olles elutähtsa teenuse osutaja volitatud töötleja on alltöövõtjal enda töötajate kohta õigus saada eelnõu § 131 lõikes 1 sätestatud isikuandmeid ja teha ise andmete päring karistusregistrisse elutähtsa teenuse osutaja nimel. Vaatamata sellele on lõppvastutus taustakontrolli tegemisel elutähtsa teenuse osutajal, mitte alltöövõtjal. Samuti otsustab üksnes elutähtsa teenuse osutaja kontrolli tulemuse põhjal, kellele ja milliseid ülesandeid võib täitmiseks usaldada. Taustakontrolli teenus on ka keskkond, mille kaudu saab teha asjakohase taotluse teiste liikmesriikide kodanike suhtes (ja ka kolmandatest riikidest pärit kodanike suhtes) ja Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (edaspidi ka ECRIS, ingl k European Criminal Records Information System) andmevahetuskanali kaudu esitada päringu sellesse liikmesriiki, kellelt infot soovitakse. ECRISEe kaudu edastavad kõik Eesti kodaniku suhtes kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsuse teinud riigid isiku karistusandmed meie karistusregistrisse. Samamoodi saadab Eesti iga teise liikmeriigi kodaniku siin mõistetud kriminaalkaristuse selle kodaniku kodakondsusriigi karistusregistrisse. Tulevikus on võimalik ECRIS-TCN-st (kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute Euroopa karistusregistrite infosüsteem, kuhu kantakse kesksesse infosüsteemi selliste isikute liikmesriikides mõistetud karistused) kontrollida hõlpsamini kolmandatest riikidest pärit isiku teistes liikmesriikides mõistetud karistusi. Toimub see nii, et ei ole vaja enam esitada kõikidesse liikmesriikidesse eraldi päringuid kolmandate riikide või kodakondsuseta isikute kohta, vaid kõikide selliste isikute kohta, keda liikmesriigid on karistanud, saadetakse andmed kesksesse infosüsteemi, kuhu keskasutus saab teha päringu, saades teada, millises riigis on isikul karistusi, aga mitte detailseid karistusandmeid. St näiteks saades vastuse, et isikul on Prantsusmaal karistus, tuleb esitada tavapärane päring ECRIS kaudu Prantsusmaale. Alles siis saab infot, millise karistusega tegu on. ECRIS andmevahetuskanali kaudu ei ole võimalik kontrollida kolmandates riikides mõistetud karistusi, nt Eesti kodaniku või teise liikmesriigi kodaniku või kolmanda riigi kodaniku Venemaal, Ukrainas, Tais, USAs vms mõistetud karistusi. Selliseid andmeid ei sisalda ka ECRIS-TCN keskne süsteem. ECRISE päringu puhul tuleb juhtida tähelepanu sellele, et vastus ei tule teenuseosutajale automaatselt, vaid selle saadab teenuseosutajale liikmesriik enda määratud menetlustähtaegade jooksul. CER direktiivi artikli 14 lõike 3 kohaselt peab liikmesriik tagama, et sellistele päringutele vastatakse kümne tööpäeva jooksul. § 78. Töötamise piirangud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel Lõikes 1 sätestatakse imperatiivselt need alused, mille esinemisel ei ole eelnõu § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande usaldamine isikule elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel lubatud. Käesoleva eelnõuga regulatsiooni ei muudeta ja see jääb selliseks, nagu on see CER direktiivi ülevõtmisel HOSis sätestatud. Nimetatud ülesandeid ei või anda täita sellisele füüsilisele isikule, keda on karistatud karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis sätestatud kuriteo või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21), sätestatud sarnase kuriteo toimepanemise eest ning mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. 202  22.05.2025 CER direktiiv ei kohusta liikmesriike nimetatud imperatiivseid aluseid riigisiseses õiguses kehtestama. Direktiivi artikli 14 lõike 2 kohaselt peavad taustakontrollid olema proportsionaalsed ja rangelt piirduma vajalikuga. Neid tehakse üksnes selleks, et hinnata võimalikku julgeolekuriski asjaomasele elutähtsa teenuse osutajale. Artikli 13 lõike 3 punkti b kohaselt tuleb kontrollida karistusregistri andmeid seoses süütegudega, mis võiksid olla konkreetse ametikoha seisukohast olulised. Lõikes 1 on sätestatud sedalaadi süüteod (inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod, riigivastased süüteod), mille toimepanemise eest süüdimõistmine kaalub üles vajaduse ja võimaluse andmise isiku usaldusväärsuse (täiendavaks) hindamiseks ja kaalutlemiseks eelnõu § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannete täitmisel mis tahes elutähtsate teenuste osutajate juures. Lõike 2 kohaselt on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud kontrollima, kas eelnõu § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet on sobiv anda täita isikule, keda on karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist KarSi kohaselt kustutatud. Üksnes elutähtsa teenuse osutajal on kõige parem ülevaade tulenevalt toimepidevuse riskianalüüsist, mis tegevused ja protsessi osad on teenuse toimepidevuse jaoks kriitilised ning mis taristu, info- ja võrgusüsteemid, ehitised on toimepidevuse seisukohast olulised. Üksnes elutähtsa teenuse osutaja saab hinnata, mis pädevusega ja omadustega isikud on vajalikud ühe või teise tööülesande täitmiseks. Ka enne CER direktiivi ülevõtmist pidi elutähtsa teenuse osutaja oma toimepidevuse riskianalüüsis hindama teenuse toimepidevuse jaoks vajalikku personali, sh valima isikud, kellele on vajalik määrata riigikaitseline töökohustus RiKSi mõttes. Elutähtsa teenuse osutaja teostatavkontroll piirdub üksnes karistusandmete kontrolliga. Isiku eraelu kaitse vaates on tähtis, et lõikes 2 nimetatud asjaolusid ei kontrollita (täiendavalt), kui karistusregistri päringu tulemusel ilmnevad andmed lõikes 1 nimetatud kuritegude kohta. Lõikes 3 täpsustatakse, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul võib elutähtsa teenuse osutaja isiku usaldusväärsuse hindamisel arvestada üksnes neid karistatuse andmeid, mis on vastava ülesande täitmise seisukohast tähtsad. See tähendab, et ka juhul, kui riskianalüüsis kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku karistatuse kohta nähtuvad registrist kehtivad karistusandmed, peab elutähtsa teenuse osutaja võtma arvesse ja kaaluma ainult neid kuritegusid, mis on isiku usaldusväärsuse hindamise seisukohalt olulised just selle konkreetse ülesande iseloomu arvestades. Näiteks elutähtsa teenuse osutaja IT-juhi ülesande puhul võivad olla olulised kuriteod, mis on seotud arvutisüsteemidele ebaseaduslikult juurdepääsu hankimisega, arvutiandmetesse sekkumisega, arvutisüsteemi toimimise takistamisega või arvutikuriteo ettevalmistamisega, kuid ebaolulisel kohal on karistus joobeseisundis juhtimise eest. Kui isikut on karistatud näiteks tervisevastase kuriteo toimepanemise eest, siis võib see olla oluline haiglas töötava isiku usaldusväärsuse hindamisel, kuid ei pruugi olla samavõrd oluline nt vedelkütuse veo korraldamisel. Viimasena märgitud juhul võib isiku usaldusväärsuse hindamise seisukohalt olla määravam kehtiv karistatus liiklusalase kuriteo toimepanemise eest. Lõikes 4 sätestatakse, et lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolude ilmnemisel on elutähtsa teenuse osutajal õigus nõuda elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes olevalt juriidiliselt isikult temaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja asendamist ülesande täitmisel või ülesande täitmist muul kohasel viisil, nt et seda teeks teine isik. Lõplik lahendus jääb ettevõtete enda otsustada. Oma töötajate suhtes tuleb elutähtsa teenuse osutajal lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolude ilmnemisel rakendada töölepingu seaduses (edaspidi TLS) sätestatud korda ning selle suhtes eelnõus erisusi ei ole ette nähtud. 203  22.05.2025 § 79. Nõuandemissioon Paragrahvis 79 sätestatakse nõuandemissiooni definitsioon ja läbiviimise kord. Käesoleva eelnõuga ei muudeta olemasolevat regulatsiooni ja see jääb selliseks, nagu on see CER direktiivi ülevõtmisel HOSis sätestatud. Euroopa Komisjonil on Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja suhtes õigus viia läbi nõuandemissioon, et hinnata elutähtsa teenuse osutaja rakendatud meetmeid. Missiooniga kaasnevad nii elutähtsa teenuse korraldajale kui ka elutähtsa teenuse osutajale mitmed kohustused. Elutähtsa teenuse korraldaja on kohustatud väljastama Euroopa Komisjonile elutähtsa teenuse osutaja kohta järgmise teabe: 1) elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi asjaomased osad; 2) elutähtsa teenuse toimepidevuseks rakendatud meetmete loetelu; 3) elutähtsa teenuse osutaja suhtes läbi viidud järelevalve menetluse ja rakendatud meetmete andmed. Seejuures on nii elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja kui ka Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja kohustatud andma nõuandemissiooni raames Euroopa Komisjoni volitatud esindajatele juurdepääsu nõuandemissiooni läbiviimiseks ja elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule teabele, ehitistele ja süsteemidele. Nimetatud teabe andmist ja ligipääsu ei pea tagama, kui see ohustab riigi julgeolekut. Nõuandemissiooni raames antav teave ja ligipääs peab olema rangelt seotud missiooni eesmärgiga ja elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrolliga. Nõuandemissiooni tulemusena esitab Euroopa Komisjon arvamuse Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse suurendamiseks. Elutähtsa teenuse osutaja ja elutähtsat teenust korraldav asutus on kohustatud võtma arvamuses toodud märkused ja soovitused arvesse ning esitama komisjoni määratud tähtaja jooksul viimasele ülevaate meetmetest, mida rakendatakse Euroopa Komisjoni arvamuse arvestamiseks. § 80. Asutustevaheline koostöö, teavitamine ja aruandlus Paragrahvis 80 reguleeritakse asutustevahelist koostööd, teavitamist ja aruandlust seoses elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisega. Käesoleva eelnõuga ei muudeta olemasolevat regulatsiooni ja see jääb selliseks, nagu on see CER direktiivi ülevõtmisel HOSis sätestatud. CER direktiivi ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555, 14. detsember 2022, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (edaspidi küberturvalisuse 2. direktiiv, NIS2 direktiiv)70, pädevad asutused peavad tegema koostööd ja vahetama teavet küsimustes, mis puudutavad elutähtsa teenuse osutajaid mõjutavaid küberturvalisuse riske, küberohte ja -intsidente ning muid kui küberriske, -ohte ja -intsidente, sealhulgas seoses asjakohaste meetmetega, mille on võtnud NIS2 pädevad asutused. Vastav põhimõte sätestatakse eelnõuga ka seaduse tasemel. Eelnõu kohaselt tuleb elutähtsa teenuse toimepidevust korraldaval asutusel või tema nimetatud asutusel, Riigi Infosüsteemi Ametil, Päästeametil ja Riigikantseleil teha igakülgset koostööd ja vahetada omavahel teavet küsimustes, mis puudutavad elutähtsa teenuse osutajaid mõjutavaid ohte, riske, toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmeid ja toimunud sündmusi. Üheks selliseks koostöö tööriistaks on üleriigiline riskianalüüs. Üleriigiline riskianalüüs võimaldab erinevate asutuste koostöös vahetada erinevate osaliste vahel infot elutähtsa teenuse osutajaid mõjutavate riskide, ohtude ja intsidentide ning riskide maandamise 70 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32022L2555&qid=1716900678772 204  22.05.2025 meetmete kohta. Eraldi vajaduse korral vahetavad asutused omavahel teavet, mis on vajalik järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Lõikes 2 täpsustatakse infovahetust Finantsinspektsiooni ja Riigi Infosüsteemi Ameti vahel krediidiasutustest elutähtsa teenuse osutajate kohta. Finantsinspektsioon ja Riigi Infosüsteemi Amet vahetavad vastastikku teavet krediidiasutuste toimepidevuse, neid mõjutavate ohtude, riskide, toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete ja toimunud sündmuste kohta, samuti asjaomast teavet, mis on vajalik järelevalvemenetluse läbiviimiseks. Seejuures tuleb võtta arvesse eriseadustest tulenevaid piiranguid. Eelkõige on siin mõeldud FISi § 54 lõiget 47 , mille kohaselt konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine eelnõu alusel tegutsevatele asutustele ja isikutele on lubatud, kui see on vajalik nimetatud seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, kusjuures vastavad asutused või isikud peavad hoidma järelevalvelise informatsiooni konfidentsiaalsust FISi § 34 kohaselt. Kokkuvõttes on asutused ja nende töötajad kohustatud hoidma saladuses neile edastatud teavet, mille kohta on teatatud, et tegemist on äri- või ametisaladusega. See kehtib kõikide asutuste ja nende töötajate kohta, kes vahendavad asjaomast teavet elutähtsa teenuse osutajate suhtes. Finantsinspektsioon ja Eesti Pank vahetavad vastastikku nimetatud teavet FISis sätestatud korras. Lõike 3 kohaselt peab KOV esitama kord aastas Päästeametile kokkuvõtva aruande elutähtsa teenuse planeerimata katkestuse, katkestuse ohu, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häiriva sündmuse või sellise sündmuse toimumise vahetu ohu, ning kriisiolukorra ja KOVi rakendatud sündmuse lahendamise meetmete kohta. Päästeamet esitab aruande kohaliku omavalitsuse üksuste korraldatavate elutähtsate teenuste kohta kord aastas Riigikantseleile. Riigikantselei paneb saadud teabe põhjal kokku regulaarse koondaruande Euroopa Komisjonile. Direktiivi artikli 9 lõiked 2 ja 6 ning artikli 15 lõige 3 näevad ette elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsat teenust korraldavatele asutustele kohustuse vahetada omavahel infot intsidentide kohta, samuti edastada regulaarselt infot oluliste intsidentide kohta Euroopa Komisjonile. Eelnõu kohaselt lasub korraldaval asutusel kohustus teavitada Euroopa Komisjoni Riigikantselei kaudu sündmustest ehk intsidentidest, millel võib olla oluline mõju elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis. Samuti tuleb korraldaval asutusel teavitada teise liikmesriigi kontaktpunkti, kui sündmus võib mõjutada seda liikmesriiki. Elutähtsat teenuse toimepidevuse korraldajal, Riigi Infosüsteemi Ametil ja Päästeametil lasub kohustus esitada kord aastas Riigikantseleile aruanne elutähtsa teenuse osutajatega seotud sündmustest, sealhulgas teave sündmuste arvu, laadi ja rakendatud meetmete kohta. Päästeamet esitab aruande kohaliku omavalitsuse üksuste korraldatavate elutähtsate teenuste kohta. Riigikantselei paneb saadud teabe põhjal kokku regulaarse koondaruande Euroopa Komisjonile. Igasuguse infovahetuse korral tuleb pidada meeles, et vastavalt AvTSi § 35 lõike 1 punktile 17 tuleb tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teave, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust. Kui sellist teavet töötleb ETKA nimetatud alusel AK teabena, tuleb lähtuda AvTSi § 38 lõikest 3 ehk asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele on juurdepääsuõigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul või töötajal oma ametiülesannete täitmiseks. Seda teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata. 205  22.05.2025 Lõigetes 4–6 on sätestatud ülesanded, mis võeti HOSi üle seonduvalt CER direktiiviga. Nimetatud lõiked käsitlevad nii riigisisest kui ka Euroopa Liidu suunalist teabevahetust elutähtsa teenuse toimepidevusega seotud küsimustes. § 81. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia Paragrahvis 81 reguleeritakse elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamist. Käesoleva eelnõuga ei muudeta olemasolevat regulatsiooni sisuliselt ja see jääb selliseks, nagu on see CER direktiivi ülevõtmisel HOSis sätestatud. Strateegia koostatakse elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse suurendamiseks ning selles kirjeldatakse asjakohaseid pikaajalisi eesmärke ja nende saavutamiseks võetavaid meetmeid. Strateegia võib olla eraldiseisev dokument või strateegiliste arengudokumentide osa. Esimese strateegia koostamise tähtpäev on 31.12.2025, seega kõnealuse seaduse jõustumisel on see juba olemas ning vajab edaspidi üksnes ajakohastamist. CER direktiivi kohaselt ajakohastavad liikmesriigid oma strateegiat vähemalt iga nelja aasta järel. Elutähtsa teenuse toimepidevust kajastatakse selle teenuse valdkonna arengukavas või muus asjakohases strateegilises arengudokumendis. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia nõuded ning selle koostamise ja muutmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Lähtudes volitusnormi üldisest sõnastusest on võimalik dokumendi koostamise korda reguleerivas määruse osas vajaduse korral täpsemalt sätestada dokumendi koostamises osalejad (lähteandmete andjad või andmete töötlejad). Strateegia koostamist juhib eelnõu § 8 lõike 2 punkti 4 kohaselt Riigikantselei, kuid määrusega täpsustatakse vajaduse korral loetelu strateegiat koostavatest asutustest. Muutmise korda reguleerivas osas saab vajaduse korral esile tuua, mis perioodi järel ning mis tingimustel dokument üle vaadatakse ja ajakohastatakse. Dokumendi nõudeid hõlmavas määruse osas saab vajaduse korral detailsemalt sätestada selle sisu ja ülesehituse. Nende andmete määruses sätestamisel on liikmesriigil vaba voli niivõrd, kui CER direktiiv seda annab. Seejuures tuleb arvestada, et ilmselt kõige otstarbekam võimalus on ka edaspidi käsitada strateegiana eri valdkondade ja valitsemisalade strateegilisi arengudokumente, eeldusel, et need vastavad CER direktiivis loetletud sisunõuetele. Iga sektori ehk valdkonna kohta tuleb strateegias kajastada vastavalt CER direktiivi artikli 4 lõikele 2 järgmist: - hetkeolukorra kirjeldus ja peamised kitsaskohad sektori toimepidevuse, varustamise tagamisel; - strateegilised eesmärgid ja prioriteedid elutähtsa teenuse osutajate üldise toimepidevuse suurendamiseks, võttes arvesse piiri- ja valdkonnaüleseid sõltuvusi ja ristsõltuvusi; - juhtimisraamistik nende strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide saavutamiseks, sealhulgas erinevate ametiasutuste, elutähtsa teenuse osutajate ja teiste strateegia rakendamises osalevate isikute rollide ja vastutusalade kirjeldus; - elutähtsa teenuse osutajate üldise toimepidevuse suurendamiseks vajalike meetmete kirjeldus, sealhulgas võttes arvesse sektoripõhise riskianalüüsi tulemusi (nt peamised ohud sektorile, võimalikud tagajärjed, toimepidevuse seisukohast olulisemad ettevõtted, järeldused, st meetmed kavandada, võttes arvesse kõik need asjaolud); - elutähtsa teenuse osutajate identifitseerimise protsessi kirjeldus (nt milliste kriteeriumide alusel ja kuidas on valitud toidusektori elutähtsa teenuse osutajad); 206  22.05.2025 - elutähtsa teenuse osutajaid toetava protsessi kirjeldus, sealhulgas meetmed, millega tõhustatakse koostööd ühelt poolt avaliku sektori ning teiselt poolt erasektori ning avalik-õiguslike ja eraõiguslike üksuste vahel; - loetelu strateegia rakendamisse kaasatud peamistest asutustest ja asjaomastest sidusrühmadest, kes ei ole elutähtsa teenuse osutajad; - juba kehtestatud meetmete kirjeldus, mille eesmärk on hõlbustada seda, et elutähtsa teenuse toimepidevuse nõudeid täidavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, nagu on määratletud komisjoni soovituse 2003/361/EÜ(31) lisas, kelle asjaomased liikmesriigid on identifitseerinud elutähtsa teenuse osutajatena. § 82. Sõltumatu audit Paragrahvis 82 reguleeritakse sõltumatu auditiga seonduvat. Käesoleva eelnõuga ei muudeta olemasolevat regulatsiooni ja see jääb selliseks, nagu on see CER direktiivi ülevõtmisel HOSis sätestatud. Sõltumatu auditi sätted on seotud CER direktiivi artikli 21 lõike 1 punktiga b ja lõike 2 punktiga b. Liikmesriikidel lasub kohustus tagada, et pädevatel asutustel on õigused ja vahendid nõuda, et elutähtsa teenuse osutajad esitavad asjaomaste asutuste määratud mõistliku tähtaja jooksul tõendid nende meetmete tegeliku rakendamise kohta, sealhulgas asjaomase teenuseosutaja valitud sõltumatu ja kvalifitseeritud audiitori poolt ning kõnealuse teenuseosutaja kulul tehtud auditi tulemused. See säte puudutab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2022/2555 subjektiks olevaid sideettevõtjaid, keda loetakse CER direktiivi mõistes elutähtsa teenuse osutajateks. Regulatsiooniga ei tehta vahet elutähtsa teenuse osutajatel, kes tulenevad üksnes CER direktiivist, ja nendel, kes on ka NIS2 direktiivi subjektid. Nimetatud lähenemine on kooskõlas CER direktiivi artiklis 8 sätestatud liikmesriikide õigusega säilitada liikmesriigi õigusnormid, millega saavutada ka eelnevalt nimetatud NIS2 direktiivi subjektide suhtes toimepidevuse kõrgem tase. ETKA võib tellida sõltumatu auditi või kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima sõltumatut auditit elutähtsa teenuse toimepidevuse ja rakendatud meetmete asjakohasuse hindamiseks. Sõltumatu audiitor valitakse elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema määratud asutuse või Finantsinspektsiooni ja elutähtsa teenuse osutaja kokkuleppel. Audit on järelevalve tegemisel võimalus, mitte kohustus. Auditeerimine erineb tavapärasest järelevalvest, kuna see hõlmab teenuseosutaja sisekontrolli, protsesside ja toimingute süstemaatilist ja igakülgset uurimist. Auditi eesmärk on anda sõltumatu ja objektiivne hinnang auditeeritava elutähtsa teenuse osutaja nõuetele vastavusele ja elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise tulemuslikkusele. See sisaldab elutähtsa teenuse osutaja süsteemide ja protseduuride uurimist, testimist ja kontrollimist. Audit võimaldab saada sõltumatu hinnangu auditeeritava teenuseosutaja nõuetele vastavuse ja tegevustulemuste kohta ning anda soovitusi võimelünkade parandamiseks. Järelevalveorgan võib tellida auditi omal kulul või kohustada teenuseosutajat läbima auditi, viimasel juhul tasub kulud teenuse osutaja. Seejuures tuleb panna tähele, et audit ei tohi asendada tavapäraseid järelevalvetoiminguid ja muutuda meetmeks, mida järelevalveorgan kasutab oma suva järgi. Eelnõu kohaselt tohib korraldav asutus või tema määratud asutus ning Finantsinspektsioon (krediidiasutuste puhul) kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima auditi ning tasuma auditi eest ainult juhul, kui esineb üks alljärgnevatest tingimustest: 207  22.05.2025 1) elutähtsa teenuse osutaja on jätnud esitamata korraldavale asutusele või tema määratud asutusele kinnitamiseks toimepidevuse riskianalüüsi või plaani käesoleva eelnõu §-des 13 ja 15 sätestatud korras; 2) elutähtsa teenuse osutaja on jätnud täitmata käesoleva eelnõu § 74 lõike 6 alusel kehtestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema § 74 lõike 4 alusel määratud asutuse määratud tähtpäevaks; 3) on toimunud korduvad elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivad sündmused või hädaolukord. Üksnes nendel juhtudel saab nõuda auditi läbimist elutähtsa teenuse osutaja kulul. Eelnõuga ka täpsustatakse, et elutähtsa teenuse osutaja on täitnud sõltumatu auditi läbimise kohustuse, kui ta on läbinud viimase kuue kuu jooksul samaväärse auditi omal algatusel või muu isiku nõudmisel. Seega, kui elutähtsa teenuse osutaja on näiteks viimase aasta jooksul juba läbinud samaväärse auditi muu järelevalve menetluse raames või omal algatusel, ei saa korraldav asutus või tema määratud asutus või Finantsinspektsioon (krediidiasutuste puhul) nõuda eelnõukohast auditi läbimist. Auditi samaväärsust hindab järelevalve asutus iga üksikjuhtumi puhul eraldi. Seejuures samaväärseks saab lugeda nii auditi tervikuna kui ka üksnes samaväärses osas. CER direktiivi artikli 21 lõike 2 punktist b tulenevalt sätestatakse eelnõuga elutähtsa teenuse osutajatele kohustus väljastada elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, tema määratud asutuse või Finantsinspektsiooni nõudmisel määratud tähtpäevaks omal kulul varem tehtud auditi tulemused ja tõendid elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete kohta. Seega, kui elutähtsa teenuse osutaja on läbinud varem auditi, mis ühel või teisel kujul käsitles teenuse toimepidevust, on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud väljastama sellise auditi tulemused ning tõendid toimepidevuse meetmete rakendamise kohta. 3. jagu Kohaliku omavalitsuse üksuse püsivad kriisiülesanded § 83. Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisiülesanded Kehtiva KOKSi §-ga 6 on pandud KOVile riigikaitseülesanded, mida tuleb täita alates kõrgendatud kaitsevalmidusest. KOV peab kehtiva õiguse järgi tagama kriisi, st ka sõjaseisukorra ajal järgmised teenused: - korraldama vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist, eakate hoolekannet, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu. - korraldama antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. - kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal korraldama sõjategevuses kannatada saanud isikute ja sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud isikute perekondade sotsiaalhoolekannet ning aitama kaasa isikute evakueerimisele ja evakueeritute majutamisele, toitlustamisele ning arstiabi andmisele. 208  22.05.2025 Käesoleva eelnõuga kitsendatakse KOVi kriisi ajal täidetavaid ülesandeid ning nähakse ette, millised on kriisi ajal kriitilised teenused, mille jätkamine tuleb kindlasti tagada. See tähendab, et mitte kõik KOVi ülesanded ei ole kriisi korral prioriteetsed. See on suur erinevus kehtivast õigusruumist – KOV saab edaspidi keskenduda ainult olulistele ülesannetele ja teenustele, mis tuleb ka kriisiolukorra ajal täita ja tagada. Kõik eelnõus toodud kriisiülesanded tuleb planeerida eelnõu § 15 alusel koostatavas kriisiplaanis, millele peab eelnema eelnõu § 12 alusel koostatav riskianalüüs. Kriisiplaanis tuleb planeerida KOVi ressursid kriisiülesannete täitmiseks, sh teenuse mahud, teenuse osutamiseks vajalike ressursside korraldamine, sh vajalikud varud ja personal (sh nt vabatahtlike kaasamine ülesannete täitmiseks). Kriisiplaani koostamise käigus mõeldakse läbi, kuidas ja milliste ressurssidega eri kriisiolukordade ajal (nt pikaajalise elektrikatkestuse korral) teenuseid osutatakse ja milline on teenuste osutamise järjekord. Lisaks saab kriisiplaanis ja toimepidevuse nõuetes planeerida tegevused ja teenuste nõuete vähendamise, kui oluliste takistuste tõttu (nt elektrikatkestused) on tavapärane teenuste osutamise viis ja maht häiritud. Paragrahvis 83 sätestatakse KOVi püsivad kriisiülesanded. KOVi ülesanded ETKAna on kindlaks määratud § 74 lõike 5 punktis 2. Käesolevas paragrahvis sätestatakse KOVi täiendavad püsivad kriisiülesanded, mis ei ole seotud KOVi elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesannetega. Lõike 1 punktis 1 sätestatakse KOVi kriisiülesandena kohustus määrata oma territooriumil evakuatsioonikohad ja aidata kaasa KOVi haldusterritooriumil viibivate isikute ulatuslikule evakuatsioonile, aidata kaasa teise KOVi territooriumilt evakueeritud isikute vastuvõtmisele, ja võimaldada evakuatsioonikohas evakueeritutele vähemalt toit. Sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse, et KOV peab olema valmis abi osutama vähemalt kahe protsendi ulatuses oma elanike arvust. Kaasabi osutamine evakuatsiooni korral on universaalne kohustus kõikidele KOVidele, sest just KOVidel on abi osutamiseks vajalikud võimalused. Nii on KOVidel kõige parem ülevaade võimalikest kohtadest, kuhu saab inimesi evakueerida, samuti kohalikest ettevõtetest ja organisatsioonidest, keda on vajaduse korral võimalik kaasata. KOVile seatakse neli ülesannet: 1) aidata kaasa KOVi territooriumil viibivate isikute evakueerimisele; 2) aidata kaasa teise KOVi territooriumilt evakueeritud isikute vastuvõtmisele; 3) määrata selleks evakuatsioonikohad ning olla valmis nende kasutusele võtmiseks; 4) tagada evakuatsioonikohtades toitlustus. Esimene ülesanne on üldine KOVi ülesanne, mis hõlmab erinevaid tegevusi, millega KOV saab aidata Päästeametit, kes korraldab ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumist ja selle läbiviimist. KOVi käsutuses on teave selle kohta, kus elavad ja millist abi vajavad erivajadustega inimesed, vanemaealised, suuremat kõrvalabi vajavad inimesed jne, kes võivad evakueerimisel täiendavat abi vajada, milliste kohalike oludega oleks evakueerimisel vaja arvestada, millised on kohalikud ettevõtted, kelle poole võiks abi saamiseks pöörduda jne. Samuti saab KOV kaasa aidata ja toetada evakuatsiooni läbiviimist, nt tagades kohalike teede sõidetavuse, abistada liikluse ümberkorraldamisel ning teavitada sellest oma elanikke, võimaluse korral korraldada evakueeritute, personali ja varude transporti, osaleda evakuatsioonikoha töö korraldamisel. Oluline on tähele panna, et KOV ei pea kaasa aitama mitte ainult oma elanike evakueerimisele, vaid kõikide tema territooriumil viibivate isikute evakueerimisele. Kui inimesed on vaja ohu 209  22.05.2025 tõttu evakueerida, ei ole oluline, kas ohtu sattunu on selle KOVi elanik või mitte, evakueeritakse kõiki KOVi territooriumil viibivaid ohtu sattunud inimesi, olenemata nende kodakondsusest, elukohast vms. Oma territooriumil evakuatsioonikohtade määramise ja evakuatsioonile kaasaaitamise ülesanne on KOVil juba praegu, KOVile ei lisandu selles osas uusi ja täiendavaid ülesandeid. Ulatusliku evakuatsiooni teine ülesanne on evakueeritavaid vastu võtta. KOV peab olema valmis evakueeritavaid vastu võtma mis tahes omavalitsusüksusest. Ulatusliku evakuatsiooni korral viiakse evakueeritavad ohualast ohutusse asukohta, kusjuures inimeste liikumine võib toimuda üle Eesti, mitte lähimasse evakuatsioonikohta, vaid vastavalt olukorrale ja ohuhinnangule kõige optimaalsemasse asukohta. Samuti peab KOV kindlaks määrama oma territooriumil evakuatsioonikohad. Evakuatsioonikohtadeks sobivad kultuurimajad, spordisaalid, ühiselamud jms hooned, kus on olemas inimeste ajutise kogunemise ja majutamise tingimused (tualetid, pesemisvõimalused, tagatud tuleohutus jms). KOVides on sellised hooned olemas, läbi peab mõtlema, milliseid hooneid saab evakuatsioonikohtadena kasutada. Ka praegu peavad KOVid evakuatsioonikohad kindlaks määrama. Selleks peavad KOVid koos Päästeametiga evakuatsioonikohtade plaani, kuhu märgitakse evakuatsioonikohtade põhilised andmed, majutus- ja hügieenitingimused jms. Evakuatsioonikohtade kasutusele võtmine võib KOVi jaoks piirduda ainult juurdepääsu tagamisega Päästeametile, kuid lisaks uste avamisele võib olla vaja evakuatsioonikohaks määratud hoones tavapäraselt toimuvad tegevused ümber korraldada, teavitada inimesi ümberkorraldustest jms. Oluline on, et KOV peab olema valmis osutama abi vähemalt kahele protsendile kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arvust (lõige 2). Piirmäär on ette nähtud selleks, et oleks teada, kui paljudele inimestele abi pakkumiseks peab KOV minimaalselt valmistuma. Tartu linna näitel, kus elab umbes 100 000 elanikku, tuleb olla valmis abi pakkumiseks vähemalt 2000 evakueeritavale. Kahe protsendi määra kehtestamisel on lähtutud KOVide võimalustest ja NATO soovitustest, mille kohaselt peaks liikmesriikidel kriisiolukorra ajal olema võime võtta vastu põgenikke (nii sise- kui ka välispõgenikke) kahe protsendi ulatuses elanikkonnast. 2023. aasta lõpu seisuga on Päästeamet koostöös omavalitsustega välja selgitanud evakuatsioonikohad 3,5%-le elanikkonnast, magamisvarustust on kohalikel omavalitsustel kokku umbes 1% elanikkonna majutamiseks, Päästeametil samuti umbes 1% majutamiseks. Evakuatsioonikohaks sobivaid hooneid lisandub igal aastal, et oleks võimalik evakuatsiooni korral olukorrale vastavalt kõige sobivamad hooned kasutusele võtta (mis on parasjagu vaba, vastavalt ilmale, sihtrühmale, transpordivõimalusele jne). Määratud evakuatsioonikohti võetakse vajaduse korral kasutusele ka ajutiste kogunemispunktidena, näiteks juhul, kui taristu jääb ohuala perimeetrile. Inimesele on evakuatsioonikohas tagatud üksnes voodikoht, pesemisvõimalused ja turvaline keskkond, niipalju kui see võimalik on. KOV peab evakuatsiooni korral abivajajatele korraldama vähemalt toidu. Selleks peaks KOV hindama, milliseid tema territooriumil tegutsevaid ettevõtjaid oleks võimalik evakueeritute abistamisse kaasata, ning vajaduse korral sõlmima vajalikke eelkokkuleppeid toitlustuse korraldamiseks. Eelnõuga ei panda KOVidele otsest kohustust eelnevaid lepinguid sõlmida või toiduvarusid soetada, vaid iga KOV peab ise hindama, kuidas kõige paremini evakueeritute abistamiseks valmistuda. See tähendab, et KOV peab enda huve silmas pidades läbi mõtlema, millised on kõige mõistlikumad viisid toitlustuse tagamiseks. Valmistumise roll on seotud KOVi enda territooriumi, KOVi elanike ja sisuliselt KOVi olemasoleva ülesandega valmistuda vältimatu sotsiaalabi andmiseks. KOV teab ise ja oskab ise kõige paremini analüüsida ja läbi 210  22.05.2025 mõelda, millised võimalused selles KOVis (lähiümbruses) ja selle KOVi elanikke silmas pidades toitlustuse puhul on. Kindlasti ei tähenda KOVi kohustus seda, et iga KOV peaks looma varud abivajajate abistamiseks ja selleks kulutusi tegema. Kuna KOV peab toidu ise korraldama, peab ta eelnevalt läbi mõtlema, kuidas ta seda teeb. Kui evakuatsioonikohtadena (majutus) on KOVil võimalik kasutada eelkõige enda kasutuses olevaid hooneid, siis nendes toitlustuse korraldamiseks on vaja vähemalt ülevaadet toitlustuskohtadest ja nende võimest pakkuda toitlustust lühikese etteteatamisajaga. Lõike 1 punktide 2–11 järgi tuleb kriisiolukorra ajal tagada vähemalt järgmiste teenuste kättesaadavus ja toimimine: koduteenuse korraldamine, väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse korraldamine, asendushooldusteenuse ja turvakoduteenuse korraldamine, vältimatu sotsiaalabi tagamine, abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas perekonnast eraldatud või kriisiolukorra tõttu perekonnast lahutatud laste abistamine, toimetulekutoetuse maksmine, suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse korraldamine, alus-, põhi- ja keskhariduse kättesaadavuse tagamine ning oma territooriumil viibivate isikute teavitamisele kaasaaitamine kriisiolukorra ajal. Nimetatud kriisiülesannete täitmiseks koostab KOV kriisiplaani (eelnõu § 15). Nimetatud sotsiaalteenuseid korraldavad kohaliku omavalitsuse üksused ja need on inimestele nende olukorrast tulenevalt eluliselt olulised ning nende kättesaadavus tuleb tagada ka kriisiolukorra ajal. Teiste KOVi pakutavate või korraldatavate sotsiaalteenuste kättesaadavusel ei ole vahetut ohtu inimese elule, oluliselt ei halvene tema tervislik seisund ega inimene ei jää abitusse olukorda. Eelnõus nimetamata sotsiaalteenuste jätkuvus kriisiolukorra ajal sõltub kriisiolukorra mõjust omavalitsusüksusele, KOVi enda rahalistest võimalustest ja valikutest. KOKSi § 6 lõige 1 nimetab omavalitsusüksuse ülesandena konkreetselt kohustuse korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuseid, -toetusi ja muud sotsiaalabi. SHS sätestab tingimuse, et KOV on kohustatud välja selgitama KOVi poole abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi ulatuse ning korraldama abi osutamist või aitama abi saamiseks vajalikes tegevustes. Ehkki sotsiaalhoolekandeseaduses on KOV osutatavate teenuste nimekiri ulatuslikum, on eelnõu kohaselt kriisiolukorra ajal kõige olulisemad kriisiülesannete loetellu lisatud teenused ning prioriteet on nende teenuste jätkumine. Vaid olukorras, kus kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil on toimunud ulatuslik evakuatsioon ning inimesed on liikunud teise omavalitsuse territooriumile, on õigustatud kriisiülesannete täitmise lõpetamine. Samal ajal on teenust korraldavatel KOVidel oluline arvestada, et mõne teenuse osutamise peatamine või lõpetamine võib kaasa tuua surve suurenemise kriisiülesannete loetelus olevate teenuste pakkumisele. Näiteks isikliku abistaja teenuse peatamise korral võib inimese toimetulek halveneda sedavõrd, et võib tekkida vajadus ööpäevaringse majutusega hoolduse järele, mistõttu omavalitsuse jaoks võib olla majanduslikult mõistlikum jätkata esimese pakkumist. Samuti võib kohaliku omavalitsuse toetatavate teenuste (nt tugiisiku või sotsiaaltranspordi teenuse) peatamine viia mõningate juhtude korral olukorrani, mis on ohtlik inimese elule, halvendab oluliselt tervist või jätab inimese abitusse olukorda. Sellistel juhtudel tuleb inimesele vajalik abi tagada muul viisil vältimatu abi korras. Väljaspool kodu osutatav ööpäevaringne üldhooldusteenus ja asendushooldusteenus on sisuliselt inimesele elukohta pakkuvad enamasti asutusepõhised teenused, mille osutamist inimesele nende abitu seisundi tõttu (vanuse või tervise) ei saa lõpetada. KOV ei saa kriisiolukorra ajal loobuda ööpäevaringsest üldhooldusest ja asendushooldusest, küll aga saab ta piirata nt järelhooldust. KOVil tuleb läbi mõelda ja planeerida, kuidas tagada kriisiolukorra 211  22.05.2025 ajal hoolekandeasutuste töö jätkumine. Ööpäevaringseid hoolekandeteenuseid kasutavad üldjuhul inimesed, kes ilma kõrvalise abita ei saa hakkama, seega peab asutuse teenuse jätkudes olema tagatud vähemalt minimaalse personali olemasolu, lähtudes sellest, millistele abi- või järelevalvevajadusega inimestele parajasti teenust osutatakse. Kriisiolukorra ajal võib tekkida vajadus evakueerida isikuid hoolekandeasutusest teise hoolekandeasutusse (nt vanemaealised). Selleks peab olema loodud või kavandatud kohaliku omavalitsuse üksusel sisuline valmidus inimeste transportimiseks. KOVi ülesanne on korraldada turvakoduteenuse osutamist. Teenuse eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkond, esmane abi (mh kriisiabi, teavitamine abi saamise võimalustest) ja vajaduse korral east ja vajadustest tulenev hooldamine ja arendamine lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut, ja täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda. Teenuse nõuded on sätestatud SHSi §-des 33–37. Turvakoduteenus peab olema tagatud, et kriisiolukorra ajal oleks lastele ja haavatavamas olukorras täiskasvanutele tagatud majutus jm võimalik abi. KOVi kohustus korraldada isikule vältimatu sotsiaalabi andmist tuleneb SHSi §-st 5, mille kohaselt peab nii isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne KOV kui ka see KOV, kelle haldusterritooriumil isik abi vajamise ajal viibib, korraldama isikule vältimatu sotsiaalabi andmise. Isikutele, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse (SHSi § 8 lõige 1). Seega, kui isik satub äärmuslike sündmuste tõttu (tulekahju, loodusõnnetused, katastroofid jne) abitusse olukorda, kus ta ei suuda endale tagada peavarju ja toitu, peab KOV talle tagama ellujäämiseks vajaliku. Vältimatu sotsiaalabi osutamisel on KOVil laialdane otsustuspädevus ja kaalutlusruum, mis on piiratud üksnes ülesande täitmise kohustuslikkusega. KOVile on jäetud otsustusruum, kuidas täpselt ülesannet täita, milline on vältimatu sotsiaalabi osutamise täpne viis ja ulatus. Toidu tagamise võib KOV korraldada toidupaki jagamise või kohapeal korraldatud toitlustamisega, mille puhul on võimalik inimesel süüa kohapeal või võtta toit koju kaasa. Ajutise majutuse pakkumisel võib KOV tagada inimesele ööbimisvõimaluse varjupaigas, sotsiaalmajas või evakuatsioonikohaks planeeritud hoone kasutuselevõtmise kaudu. Juhul kui KOVil puudub oma haldusterritooriumil toimiv varjupaigateenus, tuleb tal peavarju vajavale isikule tagada vältimatu sotsiaalabi mõne muu ajutise ööbimiskoha kaudu, kus on voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond (SHSi § 30 lõige 1). Inimestele, kellele on vajalik tagada riideabi, pakub KOV või tema partner kasutatud riideid (rõivaid, jalatseid ja voodiriideid) tasuta. KOV võib sõltuvalt olukorrast asendada tasuta riideabi andmise ka KOVi fikseeritud rahalises määras toetuse maksmisega, mille eest saab inimene ise talle hädavajalikud riided osta. Vältimatu sotsiaalabi osutamise kohustus on KOVil seni, kuni isik ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras (SHSi § 8 lõige 2). Punktis 7 sätestatakse kohustus abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas perekonnast eraldatud või kriisiolukorra tõttu perekonnast lahutatud laste abistamiseks. Kriisiülesanne on loetellu lisatud Sotsiaalministeeriumi ettepanekul pärast eelnõu esimest kooskõlastusringi. KOVi kohustus on tagada kriisiolukorra ajal abivajavate ja hädaohus olevate laste abistamine. Lastekaitseseaduse (edaspidi LasteKS) kohaselt on KOVidel keskne roll lastekaitse korraldamisel, sealhulgas on KOVi ülesandeks abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamine ja lapse abistamiseks meetmete pakkumine ning perekonnast eraldatud lapsele ja tema perekonnale meetmete pakkumine (LasteKSi § 17 lõike 1 punktid 3 212  22.05.2025 ja 4). Ühtlasi peab KOV looma tingimused lastekaitsetöö tegemiseks eesmärgiga tagada nende ülesannete täitmine (LasteKSi § 17 lõige 2). LasteKSi § 26 kohaselt loetakse abivajavaks lapseks sellist last, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu. Lastekaitsetöötajad tegelevad iga päev väga erinevat laadi abivajadusega lastega, sealhulgas LasteKSi § 30 mõistes hädaohus olevate lastega, kelle elu või tervis on ohus ning kes vajavad lastekaitsetöötaja või politsei viivitamatut sekkumist ja abi. Kriisiolukorra ajal võib abivajavate laste ja perede hulk kohalikus omavalitsuses suureneda, samuti võivad lastega peredel tekkida tavapärasest erinevad abivajadused sõltuvalt kriisi olemusest (kas loodusõnnetus, nakkushaiguse levik, elektri- ja sidekatkestused, sõjaline kriis vm). Lisaks on lapsed kriisiolukorra ajal üks haavatavatest sihtrühmadest, sh eriti nooremad ning erivajadusega lapsed, tulenevalt laste piiratud suutlikkusest enda eest ise hoolitseda, end kaitsta ja abi otsida. Seda on rõhutatud ka ÜRO lapse õiguste konventsiooni preambulis, et laps vajab oma füüsilise ja vaimse ebaküpsuse tõttu erilist kaitset ja hoolt. Seetõttu on oluline, et lastekaitsetöö ning laste abistamine ja kaitsmine jätkuks igas olukorras ja saaks vajaduse korral isegi kõrgendatud tähelepanu. Kriisiolukorra ajal võib suureneda selliste laste hulk, kes on erakorraliste olude tõttu perekonnast lahutatud (nt kelle vanemad on hukkunud või kadunud) ning kes vajavad lastekaitsetöötaja abi oma vanemate või lähedaste leidmiseks või ajutist asendushooldust ning eestkostet. Samuti võib suureneda lastega perede hulk, kes vajavad vältimatut sotsiaalabi, mis on samuti üks KOV püsivaid kriisiülesandeid. Eriti haavatav sihtrühm on ka perest eraldatud lapsed, kes saavad ööpäevaringseid teenuseid nagu turvakodu- või asendushooldusteenus. Nende teenuste korraldamine on KOVi püsiv kriisiülesanne, kuid lisaks tuleb arvestada, et nende laste puhul täidab kohalik omavalitsus sageli ka eestkostja ülesandeid. Kriisiolukorra ajal abivajavate laste hulga suurenemisel ei pruugi KOVil jätkuda ressursse tavapärase abistamise standardi hoidmiseks ning tagatud peab olema paindlikkus abivajavate laste hindamise ja abistamise protsessis. Seetõttu on eelnõuga ettenähtud ka LasteKSi § 28 täiendamine lõikega 4, mis võimaldab lastekaitsetöötajal kriisiolukorra ajal hinnata lapse abivajadust kitsamalt, lähtudes nendest meetmetest, mida kriisiolukorraga kaasnevaid asjaolusid arvestades on võimalik lapse abistamiseks kohaldada. Mõne tõsisema kriisiolukorra ajal võib näiteks olla vajalik ja praktiliselt võimalik keskenduda üksnes laste esmatähtsate vajaduste katmisele, füüsilise ja vaimse tervise kaitsele, jättes tagaplaanile muud lapse heaolu ja arengu valdkonnad, milles lapse ja lapsevanemate toetamine sellel hetkel võimalik ei ole. Abivajava lapse suhtes tuleb siiski algatada juhtumikorraldus ning koostada juhtumiplaan abimeetmete pakkumiseks vastavalt hinnatud abivajadusele, mida hiljem kriisiolukorra lõppedes üle vaadatakse ja täiendatakse. Punktis 8 sätestatakse KOVi ülesandena toimetulekutoetuse maksmine. SHSi §-st 131 tulenevalt on toimetulekutoetuse eesmärk leevendada ajutise abimeetmena abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetust määrab ja maksab KOV jooksvaks kuuks SHSis kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras. Tegemist on meetmega, mis tagab minimaalse toimetuleku, see on põhjus, miks toimetulekutoetuse maksmist käsitatakse KOVi kriisiülesandena, mille toimepidevuse tagamiseks tuleb valmistuda. Punkti 9 kohaselt on KOVi ülesanne suure hooldus- ja abivajadusega laste hoiu teenuse tagamine. 1.09.2025 jõustuva sotsiaalhoolekande seaduse muudatuse kohaselt on tegemist teenusega, mille eesmärk on vähendada suure hooldus- ja abivajadusega last kasvatava isiku hoolduskoormust, soodustada tema toimetulekut või töötamist ning toetada lapse heaolu ja 213  22.05.2025 arengut. Teenuse sihtgrupiks on suure hooldus- ja abivajadusega lapsed, kes vajavad oma vaimse või füüsilise tervise seisundi tõttu eakohasega võrreldes keskmisest enam hooldust, järelevalvet ja muud tuge. Hoiu teenust osutatakse neile lastele SHS kohaselt haridusasutuse õppe- ja kasvatustegevuse välisel ajal st peamiselt õhtuti või nädalavahetuseti. Seega on tegemist lastega, kes oma tervisliku seisundi tõttu vajavad hooldamist või järelevalvet ööpäevaringselt. Teenuse tagamine igas olukorras on seega oluline ja võrdsustatud sisuliselt lapsehoiu tagamisega, et võimaldada vanematel täita ka kriisides töökohustusi. Enne suure hooldus- ja abivajadusega laste hoiu teenuse reguleerimist osutatigi SHS alusel neile lastele teenust lastehoiuteenuse raames. Lisaks sellele, et teenus aitab lapsevanematel püsida tööturul ka kriisiolukorras, on tegemist ka haavata sihtgrupiga, kelle hooldamine koduses keskkonnas ei pruugi olla võimalik. Seetõttu on oluline, et teenust neile lastele osutatakse edasi ka kriisides ning nende osutamise võimalikkus oleks läbi kaalutud koostöös teenuseosutajatega kohalike omavalitsuste kriisiplaanides. Punkti 10 kohaselt on üks KOVi kriisiülesandeid alus-, põhi- ja keskhariduse kättesaadavuse tagamine. Põhiharidust omandav õpilane on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lõikest 2 tulenevalt koolikohustuslik isik. Selleks, et koolikohustuslik isik saaks seadusest tulenevat kohustust täita, tuleb talle tagada selleks võimalused. Koolikohustuse täitmise ja põhikooli riiklikule õppekavale vastava põhihariduse omandamise võimaluse KOVi haldusterritooriumil elavatele koolikohustuslikele lastele tagab KOV, vajaduse korral kaasates erakooli pidajat või riiki (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 7 lõige 2). Eelnevast tulenevalt õpivad hiljemalt 1. oktoobriks 7-aastaseks saanud lapsed põhikoolis (on konkreetse kooli õpilased). Kuna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 35 lõige 1 näeb õpilasele ette õiguse ja samas ka kohustuse kooli päevakavajärgsest õppest osa võtta, siis tuleb õppest osavõtmiseks õpilastele võimalus tagada, sh kriisiolukorra ajal. Lisaks sellele tuleb I kooliastme õpilaste (1.–3. klassi ehk 7–9- aastaste laste) puhul tagada nende üle järelevalve, mis tähendab, et vähemalt üks vanematest peaks jääma koju, kui teenust tavapärasel kujul või sootuks üldse ei tagata. Pärast eelnõu esimest kooskõlastusringi lisati HTMi ettepanekul kriisiülesannete loetellu ka keskhariduse pakkumine. Seejuures on mh lähtutud COVID-kriisi õpituvastustest, mis näitasid, et keskhariduse pakkumine on paljuski võimalik ilma kontaktõppeta, mistõttu ei ole keskhariduse pakkumise lõpetamine kriisiolukorra ajal põhjendatud. HTM toetab KOVe haridusvaldkonna kriisiülesannete täitmisel eelkõige nõustamise ja suuniste kaudu. Tingimused kriisiülesannete täitmiseks peavad KOVid ise looma. Punktis 11 sätestatakse KOVi kriisiülesandena kohustus tagada oma territooriumil viibivate inimeste teavitamine ohuolukorrast ja käitumisjuhiste andmine. Oma elanikele ja teistele territooriumil viibivatele inimestele jagavad KOVid teavet toimuva ja rakendatavate meetmete kohta nii tavaolukorras kui ka kriisiolukorra ajal. KOVid annavad edasi teavet, mis jõuab nendeni nt regionaalsete kriisikomisjonide või riigiasutuste kaudu. Nii on nt COVID-19 epideemilise leviku ajal KOVid taganud oma elanike teadlikkuse rakendatavate meetmete kohta, nakkusolukorra kohta omavalitsusüksuses jms. Oluline on, et teavitamisel rakendataks erinevaid kanaleid (nt KOV veebileht, sotsiaalmeedia, raadio) ning arvestataks inimeste erivajadustest tulenevaid erisusi info tarbimisel. KOVil on kohustus planeerida koostöö ja vajalikud partnerid teavitamise tagamiseks ning kirjeldada see kriisiplaanis. KOVide esmaseks partneriks elanikkonnakaitsega seotud teemade puhul on Päästeamet, kes koondab kokku 214  22.05.2025 KOVide infovajadused, päringud, ettepanekud ja muu ning edastab selle vajaduse korral Riigikantseleile sõnumite ja kommunikatsioonitegevuste paremaks koordineerimiseks. Lõige 2. Oluline on, et KOV peab olema valmis osutama abi vähemalt kahele protsendile kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arvust. Piirmäär on ette nähtud selleks, et oleks teada, kui paljudele inimestele abi pakkumiseks peab KOV minimaalselt valmistuma. § 84. Kohaliku omavalitsuse üksusele kriisiülesannete täitmisega tekkinud kulude hüvitamine Paragrahvis 84 sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksusele kriisiülesannete täitmisega tekkinud kulude hüvitamine. Lõikes 1 sätestatakse, et elanike ulatuslikule evakutsioonile kaasaaitamisega ja toimetulekutoetuse maksmisega seotud riikliku ülesande täitmise kulu kaetakse riigieelarvest. Kuna ulatuslik evakuatsioon võib olla ka ühe KOVi territooriumi ületav, siis evakueeritute suure arvu tõttu võivad evakuatsioonile kaasaaitamisega seotud kulud olla KOVi jaoks sedavõrd suured, et nende katmisel võib ohtu sattuda ülejäänud seadusega pandud omavalitsuslike ülesannete täitmise finantseerimine. Kui riik peab igal juhul tulema KOVile appi ülesandega seotud kulude katmisel, on eeldatavasti tegemist riikliku ülesandega. Kui tegemist on riiklike kohustustega, mida täidab KOV, siis PSi §-st 154 tulenevalt tuleb sellisel juhul kulud katta riigieelarvest. Lõikes 2 sätestatakse, et eelnõu § 73 lõike 3 punktides 8, 9 ja 22 ja § 83 lõike 1 punktides 2−7 ja 9−11 loetletud ülesannete täitmisega seotud kulud kaetakse KOVi eelarvest. See tähendab, et KOVi eelarvest kaetakse kulud, mis on seotud järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamisega: 1) kaugküttega varustamine, 2) kohaliku tee sõidetavus, 3) veega varustamine ja kanalisatsiooni toimimine. Samuti kaetakse KOVi eelarvest järgmiste KOVi kriisiülesannete täitmisega seotud kulud: 1) koduteenuse korraldamine, 2) väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse korraldamine, 3) asendushooldusteenuse korraldamine, 4) turvakoduteenuse korraldamine, 5) vältimatu sotsiaalabi pakkumine, 6) abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas perekonnast eraldatud või kriisiolukorra tõttu perekonnast lahutatud laste abistamine; 7) suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse korraldamine; 8) alus- ja põhihariduse kättesaadavuse tagamine, 9) oma territooriumil viibivate isikute teavitamisele kaasaaitamine kriisiolukorra ajal. Loetletud ülesannete näol on tegemist KOVi olemuslike ülesannetega. KOKSi § 6 lõike 1 järgi on KOVi ülesanne korraldada vallas või linnas elamu- ja kommunaalmajandust ning veevarustust ja kanalisatsiooni ehk KOVi korraldada olevaid elutähtsaid teenuseid. Seetõttu rahastatakse elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamist ka KOVi eelarvest. Seejuures on oluline tähele panna, et see ei tähenda, nagu tasutaks ka teenuse enda eest KOVi eelarvest. Enamikus KOVides osutab vee- ja kanalisatsiooni- või kaugkütteteenust eraettevõte ning iga kliendi ja teenusepakkuja vahel on lepinguline suhe. Klient maksab nende teenuste eest otse 215  22.05.2025 teenusepakkujale, mitte KOVi eelarvesse. KOVi eelarvest rahastatakse vaid KOVi korraldatavate elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamist, mitte aga teenuste osutamist ennast. Teenuste eest tasutakse nii nagu tavaolukorraski. KOKSi § 6 lõike 1 järgi on KOVi ülesanne korraldada vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist, eakate hoolekannet, mis hõlmab KOVi sotsiaalvaldkonna kriisiülesandeid. Kriisiülesannetena loetletud sotsiaalteenuste sisu ja KOVi ülesandeid nende osutamisel on täpsemalt reguleeritud SHSis. KOVi ülesanded alus- ja põhihariduse kättesaadavuse tagamisel on täpsustatud alusharidusseaduses ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Lõikes 3 sätestatakse erisus eelnõu § 83 lõike 1 punktides 2–7 ja 9–11 toodud ülesannete täitmisega kaasnevate kulude rahastamisel. Loetletud ülesannete täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest selles osas, milles need ületavad ülesande täitmise laadi, mahtu ja täitmisega seotud kulusid tavapärasest olulisel määral. Seda isegi juhul, kui KOV peab teenust osutama vaid omaenda elanikele, kuid selle maht on tavapärasega võrreldes märkimisväärselt suurem. Ka KOVi enda ülesannete täitmiseks tuleb talle tagada piisavad vahendid ülesandega toimetulekuks, et isikud ei jääks vajaliku kaitseta. Seega ka olukordades, kus ülesanne nõuab isikutele vajaliku teenuse kvaliteedi tagamiseks KOVi sisemiste ressursside või tööjõu ümberpaigutamist ja kus on selge, et teenuse korraldamise ja kvaliteedi tagamise kulukus osutub KOVile üle jõu käivaks, tuleb KOVile tagada vajaduse korral riigieelarveline toetus. Näiteks vältimatu sotsiaalabi tagamine on olemuslikult KOVi ülesanne ja selle osutamisega seotud kulud kaetakse tavaolukorras KOVi eelarvest. Kuid olukorras, kui vältimatut sotsiaalabi vajavate inimeste arv ületab evakuatsiooni, massilise sisserände või muu omavalitsusüksusest sõltumatu teguri tõttu oluliselt KOVi suutlikkuse abi tagada, on põhjendatud vältimatu sotsiaalabi pakkumisega seotud kulude katmine riigieelarvest. Seejuures ei ole võimalik täpselt hinnata, milline on teenuse saajate maht, alates millest ei saa enam eeldada KOVi iseseisvat toimetulekut. See sõltub igast omavalitsusüksusest ja tema konkreetse tavapärase teenuse suutlikkusest ning lepitakse riigi ja KOVi vahel või KOVi esindusorganisatsiooni (Eesti Linnade ja Valdade Liidu) ja riigi vaheliste läbirääkimiste käigus eraldi kokku. Paragrahvi 83 lõike 1 punktides 2–7 ja 9–11 sätestatud ülesande täitmise kulud kaetakse riigieelarvest lisaks ka juhul, kui kulud on seotud teenuse osutamisega elanikele, kes ei ole KOVis registreeritud. Olukordades, kus teenuse saajatest suurema osa moodustavad isikud, kes ei ole KOVi alalised elanikud või kelle rahvastikuregistrijärgset elukohta ei saa kindlaks määrata, hüvitatakse registreerimata elanikele teenuste osutamise kulud. Sealhulgas võivad lõikes toodud alused (näiteks teenuse kulud juba oma elanikele on ületatud olulisel määral, kuid lisandub veel kolmandik teenuse saajaid, kes ei ole teenust osutava KOVi elanikud) esineda ka korraga. Lõige 4 annab Vabariigi Valitsusele õiguse kehtestada kulude hüvitamise alused ja arvestusmetoodika. 4. jagu Elanikkonnakaitse 216  22.05.2025 § 85. Elanikkonnakaitse Paragrahvis 85 sätestatakse elanikkonnakaitse sisu ja ulatus käesoleva seaduse mõistes. Lõikes 1 sätestatakse, et elanikkonnakaitse on riigi ja ühiskonna tegevused, mis tagavad inimeste elu ja tervise kaitse ning toimetuleku kriisiolukorra ajal. Kui elanikkonnakaitse laia käsituse all peetakse silmas kõiki ühiskonnas rakendatavaid ennetavaid, ettevalmistavaid, reageerivaid ja taastavaid meetmeid, millega hoitakse ära eri kriisidega kaasnev oht inimeste elule, tervisele, varale, elutähtsatele teenustele ja muudele ühiskonna väärtustele, siis käesolevas eelnõus sätestatakse meetmed, mis on vajalikud inimeste elu ja tervise kaitseks kriiside korral. Tegevused jagunevad kaheks: 1) inimeste vastupanuvõime suurendamine – inimeste teavitamine ja nõustamine eesmärgiga suurendada nende valmisolekut kriisiolukorraks ja kriisiolukorra ajal ise toime tulla, 2) riiklikud ja kogukondlikud (KOV) kaitsemeetmed – nt varjumine, evakuatsioon, (KOVide) elutähtsad teenused ja püsivad kriisiülesanded. Kõikidel püsiva kriisiülesannetega asutustel ja juriidilistel isikutel on kohustus oma kriisiplaanis kajastada elanikkonnakaitse tegevusi (eelnõu § 15 lõike 1 punkti 6 alusel). Lõikes 2 täpsustatakse tegevused, mida elanikkonnakaitse eelkõige hõlmab. Elanikkonnakaitse kriisiajal tähendab riigi ja ühiskonna valmisolekut ohuteavituseks, päästetöödeks, evakuatsiooniks, varjumiseks, esmaabiks ja katastroofimeditsiiniks (termini all mõistetakse kriisiolukorra ajal vältimatu abi tagamiseks vajalikke tervishoiu ressursse ja tavalisest erinevat töökorraldust), vältimatuks sotsiaalabiks, psühhosotsiaalseks abiks kriisides ning muuks elanikele hädavajalikuks abiks.71 Eraldi nimetatakse eelnõus viivitamatu ohuteate edastamist, varjumist ja ulatuslikku evakuatsiooni, mis on täpsemalt avatud eelnõu §-des 87–89. Elanikkonnakaitse tegevused, mida eelnõus kirjeldatud ei ole, on reguleeritud valdkondlikes eriseadustes, nt pääste- ja demineerimistööd päästeseaduses, esmaabi ja katastroofimeditsiin (vältimatu abi) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel, vältimatu sotsiaalabi SHSis ning psühhosotsiaalne abi ohvriabiseaduses. Elanikkonnakaitse tegevustena mõistetakse KOVide ja täidesaatva riigivõimu asutuste tegevusi kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel. Samuti hõlmab elanikkonnakaitse tegevusi, mis on mõeldud vahetult inimestele. Elanikkonna kriisiolukorraks valmisoleku ja kriisiolukorra ajal toimetuleku tagamiseks tuleb korraldada teavitustegevust ja pakkuda nõustamist, mille tulemusena on inimesed teadlikud võimalikest riskidest, nende mõjudest ja asjakohastest käitumisjuhistest. Muu hulgas teevad inimesed kodu ja kogukondade tasandil ettevalmistusi, et kriisiolukorra ajal toime tulla. Elanikele kriisi ajal toimetulekuks ettenähtud sõnumid, soovitused ja juhised on avaldatud veebilehtedel olevalmis.ee ja kriis.ee ja äpis „Ole valmis!“. Ohuteavituse ja kriisikommunikatsiooni eesmärk on, et võimalikult paljud Eesti elanikud oleksid ohtudest õigel ajal õige infoga teavitatud ning teaksid, kuidas ohuolukorras käituda. Päästetööde eesmärk sõjaolukorras on tagada õnnetusse sattunud inimelu säilimine. Päästetööd sisaldavad endas ka otsingu- ja päästetöid merel politsei ja piirivalve seaduse tähenduses. Ulatusliku evakuatsiooni eesmärk on elanikkonna ajutine ümberpaigutamine ohustatud alalt ohutusse asukohta. Varjumise eesmärk on elu ja tervise kaitsmine väliskeskkonna ohtude eest ohustatud alal, seal viibivate elanike ajutiselt vajalikku ruumi, ehitisse või maa-alale ümberpaigutamine või seal püsimine. Esmaabi ja katastroofimeditsiini eesmärk on maksimaalselt paljude inimeste elu ja tervise päästmine kõikide olemasolevate ressurssidega. 71 Eesti julgeolekupoliitika alused. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/328022023001 217  22.05.2025 Vältimatu sotsiaalabi eesmärk on inimeste esmaste vajaduste katmine toidu, riiete ja ajutise majutuse abil. Kriiside korral vaimse tervise ja psühhosotsiaalse abi pakkumise eesmärk on inimeste ja perekondade toetamine, et vähendada traumeerivate sündmuste mõju nende toimetulekule ja heaolule, ennetamaks vaimse tervise häirete teket ning toetamaks neid, kellel on varasemad häired või kellel need kriisiolukorra ajal tekivad. Muu elanikele hädavajaliku abi alla kuuluvad nt eluks vajalike teenuste, sh toidu, vee ja esmatarbekaupade kättesaadavuse tagamine. Lõikega 3 pannakse Siseministeeriumile kohustus koordineerida tervikliku elanikkonnakaitse poliitika kujundamist. See tähendab eelkõige järgmisi tegevusi: koostada elanikkonnakaitse strateegilised dokumendid, määrates kindlaks eesmärgid, luues võimekirjeldused, sihttasemed, prioriteedid ning selle alusel tegevuste rahastamise vajadused, töötada välja vajalikud õigusaktide muudatused, hinnata mõjusid; kujundada poliitikat elanikkonnakaitsega seotud ministeeriumide ülestes teemades nagu KOVide kriisivalmidus, elanike teadlikkus, ohuteavitus jms; koordineerida tegevusi teiste ministeeriumidega ja valitsemisalas kohalike omavalitsuste elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse teemadel. Iga ministeerium vastutab ja jääb ka pärast eelnõu jõustumist vastutama talle VVSiga pandud valdkondade eest, st et Siseministeerium ei hakka kujundama poliitikat või juhtima teiste valitsemisalade tegevusi. § 86. Avalikkuse teavitamine ja elanikkonnakaitse koolitus Paragrahvis 86 sätestatakse avalikkuse teavitamise ja elanikkonna kaitse koolitustega seonduv. Avalikkusele suunatud üldiste elanikkonnakaitse käitumisjuhiste ja teabe andmist sündmustest enne kriisiolukorda ja kriisiolukorra ajal koordineerib Päästeamet. Säte on koosmõjus eelnõu § 15 lõike 1 punktiga 5, kus on sätestatud, et asutused ja KOV peavad läbi mõtlema ja planeerima tegevused avalikkuse ja elanikkonna teavitamiseks, ning § 15 lõike 1 punktiga 6, mis paneb kohustuse läbi mõelda ja planeerida elanikkonnakaitse tegevused. Kriisiülesandega asutus ja isik on kohustatud elanikkonda ja avalikkust teavitama ja jagama käitumisjuhiseid tema vastutada olevate sündmuste kohta nii enne kriisiolukorda kui ka kriisiolukorra ajal. HOSis on kasutusel termin „riskikommunikatsioon“ (HOSi § 10), mis on avalikkuse teavitamine hädaolukorda põhjustada võivatest ohtudest ja hädaolukorra tagajärgedest ning käitumisjuhiste andmine elanikkonnale, et suurendada teadlikkust hädaolukordadest ja nendeks valmisolekut. Eelnõus ei võeta kasutusele eraldi riskikommunikatsiooni ega ka kriisikommunikatsiooni terminit, vaid sätestatakse asutustele kohustus tagada avalikkuse teavitus – seda nii enne kriisiolukorda kui ka kriisiolukorra ajal. Enne kriisi (kehtiva HOSi mõistes riskikommunikatsioon) tehtava teavituse eesmärk on teavitada avalikkust ennetavalt kriisiolukordadega seotud võimalikest ohtudest ja nende tagajärgedest ning anda käitumisjuhiseid elanikkonnale, et suurendada teadlikkust kriisiolukordadest ja valmisolekut nendeks. Nimetatud kommunikatsioonil on oluline roll kujundada teadmiste andmise ja veenmise kaudu elanike hoiakuid, et mõjutada nende tegutsemist kriisideks valmistumisel ja suurendada nende oskusi, et kriisiolukorra ajal õigesti käituda. Teavitamisel on n-ö kaks tasandit: 1) Päästeamet koondab universaalsed elanikkonnakaitse käitumisjuhised ja sõnumid, mida inimene peaks teadma, oskama ja tegema kriisi ajal (näiteks kodused varud, evakuatsiooniga seonduv, üldine kriisideks valmisolek), integreerib oma voldikutesse ja infopäevadesse. Üldises plaanis sisaldab see teave ka küberohte, terviseohutuse, kiirgusõnnetuste ja muude spetsiifiliste 218  22.05.2025 valdkondade üldinfot, aga viidatakse võimalusele saada detailset infot vastava asutuse käest, veebilehelt vms, 2) detailsem ja spetsiifilisem vaade: iga kriisiülesandega asutus vastutab oma valdkonna spetsiifilise riskikommunikatsiooni eest, nt küberkaitse, nakkushaigused, kiirgusõnnetused jne. Iga kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus vastutab, et valdkonnaspetsiifilised teemad oleksid käsitletud tema teabekanalites ja et info oleks olemas. Kohaliku omavalitsuse üksuse kohustus on teavitada oma haldusala elanikke vastavat piirkonda puudutavatest riskidest, Päästeamet nõustab selles KOVi nii enne kriisi kui ka kriisi ajal. Samuti peab KOV teavitama oma teenuste toimepidevusest ja nende riskidest (küte, kanalisatsioon, vesi, teede sõidetavus). KOVi roll on öelda, kust elanik saab kohalikul tasandil abi ja juhiseid, anda vajalikud kontaktid, kas või puhuks, kui side ja internet on maas (kogunemiskohad, infotahvlid jne), infot vältimatu sotsiaalabi osutamise kohta kriisi ajal jne. Päästeameti ja KOVi infovahetus ja koordinatsioon nii enne kriisi kui ka kriisi ajal toimub asutustevahelise otsesuhtlusena ning regionaalsete kriisikomisjonide, regionaalsete või riiklike kriisistaapide kaudu vastavalt Päästeameti kehtestatud töörütmile ning juhtimisstruktuurile. Riigikantseleiga puutumust omavate teemade, infopäringute või küsimuste korral koondab Päästeamet KOVide info ning edastab selle vajaduse korral Riigikantseleile vastavalt kokku lepitud infokanaleid kasutades ja formaadis (otsesuhtlus, strateegilise kommunikatsiooni nõukogu, valitsuse kommunikatsioonikeskuse koordinatsioonikoosolek vms). Riigikantselei juhib strateegilist kommunikatsiooni ja arendab valitsuskommunikatsiooni suutlikkust kriisiolukorra ajal ja enne seda. Riigikantselei roll enne kriisi tehtava kommunikatsiooni puhul on järgmine: pakub kriisi ajal lahendava(te)le asutus(t)ele kriis.ee ja riigiinfo platvorme kui universaalseid kanaleid kriisiinfo jagamiseks ja võimendamiseks. Kriis.ee lehel avaldatakse valitsuse otsused, muud kriisi lahendamist puudutavad otsused, olulisemad uudised seoses kriisi lahendamisega. Riigikantselei roll on vahendada valitsuse otsuseid elanikkonnale ja avalikkusele (sh meediale, partneritele jne). Kui valitsus hakkab juhtima kriisi lahendamist, juhib ka kriisikommunikatsiooni Riigikantselei, rakendades selleks vajaduse korral valitsuse kommunikatsioonikeskust. Elanikkonnakaitsega seotud küsimustes koordineerib Riigikantselei sõnumeid ning kommunikatsioonialaseid tegevusi Päästeametiga, kes edastab KOVidega seotud info vastavalt enda kehtestatud töörütmile ja juhtimisstruktuurile nendeni. Samuti koondab ja edastab Päästeamet KOVide tõstatatud küsimused, infovajadused, päringud Riigikantseleile, kui selleks on koordinatsiooni vajadus valitsuskommunikatsiooni tasemel. Kriisi ajal tehtava kommunikatsiooni eesmärk on teavitada avalikkust ja elanikkonda kriisiolukorra lahendamisest ning anda inimestele elu ja tervise kaitsmiseks vajalikke käitumisjuhiseid. Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus teavitab kriisiolukorra ajal elanikkonda ja avalikkust olukorra lahendamisest ning annab olukorraspetsiifilisi käitumisjuhiseid. Kommunikatsiooni saab teha ka Päästeameti juhitavate regionaalsete kriisikomisjonide kaudu. Regionaalse kriisikomisjoni roll, kui ta kokku kutsutakse, on lahendada kohalikul tasandil kriisi, koondades partnereid erinevatest asutustest, kes koos kriisi lahendamisesse panustavad. KOVi kohustus on toetada kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat asutust sellega, et võimendab ja edastab lahendava asutuse sõnumeid ja juhiseid kohalikul tasandil ning lisab kohaliku vaate (mis on need kohalikud telefoninumbrid, kust saab inimene infot; kui sidet ei ole, kus on infotahvlid, kogunemiskohad, kuhu saab evakueeruda, peavarju, kas või telefoni laadida, joogivett jne ehk kohaliku tasandi info ja abi). 219  22.05.2025 Nii nagu kehtib kriisi esmasel lahendamisel lähimuse põhimõte, kehtib see ka kriisi lahendamiseks tehtava teavituse puhul, ehk iga asutus edastab oma valdkonnaga seotud sõnumeid. Mitme osalisega kriisis toimub vajaduse korral koordinatsioon võimalikult madalal tasemel, ehk kriisiolukorda lahendava ühendstaabi juures, kus paikneb ka esmatasandi kommunikatsiooni koordinatsioon. Ministeeriumi roll on hoida „rahu“ ajal ETOdega sidet, omavahel tehakse vajalikud eelkokkulepped, sh lepitakse kokku, kes kriisi ajal mida teeb ning ütleb, mis piirini pädevus kehtib jne. Seega on oluline omavaheline varasem suhtlus ja kokkulepped. Seletuskirja lisas 9 on toodud kommunikatsioon kokkuvõtva joonisena. Lisaks sätestatakse avaliku sektori asutuse ametnikele ja töötajatele ning elutähtsateenuse osutaja töötajale (vt eelnõu § 75 lõike 11 punkt 10) elanikkonnakaitse koolituse läbimise kohustus, millega suurendatakse inimeste individuaalset kriisivalmidust ning oskust kriisides toime tulla. Koolituse läbimine on tehtud kohustatud isikutele võimalikult mugavaks ja paindlikuks.72 Päästeameti tellitud ja Kantar Emori 2023. aastal tehtud indeksuuring näitas, et Eesti elanike valmisolek kriisidega toimetulekuks on sama kehv nagu 2019. aastal. Kuigi ohtude, sealhulgas sõjaliste ohtude, tajumine ja mõningad oskused on varasemaga võrreldes paranenud, hindavad inimesed oma reaalset valmisolekut jätkuvalt kesiseks. Hädaolukorras toimetuleku esmaseid tegevusi teab hästi umbes pool elanikkonnast. Kriisiks valmistumisel on kasvanud tasapisi nende elanike arv, kes on oma pere toimetuleku parandamiseks mingeidki samme astunud. Muutunud ei ole aga nende perede hulk, kellel on kriisiolukorraks olemas kõik vajalikud vahendid ja varud. Selliseid peresid on endiselt vaid 15%. Vabariigi Valitsuses on kokku lepitud, et aastaks 2027 peaks meil olema vähemalt 25% inimestest kriisideks valmis. Senise elanike kriisivalmiduse suurendamiseks on Päästeamet teinud peamiselt erinevaid ennetuskampaaniad, teavitusi ja kontaktkoolitusi, kuid uuringu tulemused näitavad, et pelgalt sellisest lähenemisest ei piisa, et valmistada inimesi ette kriisides iseseisvalt toime tulema. Vajalik on sihistada konkreetseid sihtrühmi ja läheneda neile erinevalt. Käesoleva muudatuse raames otsustati sihtrühmaks valida avaliku sektori ametnikud ja töötajad ning elutähtsa teenuse osutaja töötajad, kuna nende personaalne kriisivalmidus võimaldab neil tõenäoliselt kiiremini asuda kriisi ajal täitma oma teenistusülesandeid. Tegemist on küllalt suure hulga inimeste kriisivalmiduse suurendamisega, mis omakorda parandab elanike üldist kriisivalmidust, kuna elanikkonnakaitse koolituse läbimine võimaldab suurendada mitte ainult konkreetse sihtrühma personaalset kriisivalmidust, vaid ka nende pere oma (nt kodused varud, tegutsemine elektri- või veekatkestuse korral jne). Esiti oli kaalumisel kontaktkoolituste kohustuse kehtestamine, kuid kuna selle süsteemi loomine on äärmiselt aja- ja ressursimahukas (sealhulgas koolitatavatele), jõuti kiiresti tõdemusele, et kõige paremini aitab inimeste teadlikkust ning kriisivalmidust suurendada veebikoolitus. Veebikoolituse loomisel lähtuti õpiväljunditest, mis peavad tagama inimese iseseisva hakkamasaamise ning vajalikud teadmised toimimiseks ohu- ja kriisiolukorras. Veebikoolituse läbimine on sihtrühmale paindlik, mis tagab, et iga inimene saab teadmisi omandada just talle sobivas tempos. Samas jätab eelnõu võimaluse kollektiividel läbida 72 Elanikkonnakaitse koolituse selgitused on koostanud Siseministeerium hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamisel. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/81ef7ad8- 14e2-4d3d-9c4e-83a841c1b8b4 220  22.05.2025 elanikkonnakaitse koolitus ka kontaktkoolitusena. Õpiväljundid saavutatakse nii veebi- kui ka kontaktkoolituse läbimisega. Eesti julgeolekupoliitika aluste kohaselt on elanikkonnakaitse aluseks inimeste suutlikkus kriisi ajal ennast kuni abi saabumiseni ise kaitsta ja vajaduse korral üksteist aidata. Selle saavutamine on ühiskonna eri osaliste ühine jõupingutus, kus on oluline roll inimestel, kogukondadel, vabatahtlikel, kohaliku omavalitsuse üksustel ja riigiasutustel. Elanikkonnakaitse eesmärk on toetada inimesi kriisis, sealhulgas sõjaolukorras, ning suurendada nende valmisolekut kriisides iseseisvalt toime tulla. Elanikkonnakaitse kriisiajal tähendab riigi ja ühiskonna valmisolekut ohuteavituseks, päästetöödeks, evakuatsiooniks, varjumiseks, esmaabiks ja katastroofimeditsiiniks, vältimatuks sotsiaalabiks, psühhosotsiaalseks kriisiabiks ning muuks elanikele hädavajalikuks abiks. Elanikkonnakaitse koolitus tuleb avaliku sektori asutuse ametnikel ja töötajatel läbida üks kord kahe aasta jooksul. Avalik sektor peab eri kriisides suutma oma ülesandeid erineva võimekusega jätkuvalt täita, mistõttu on äärmiselt oluline, et ametnikud ja töötajad oleksid oma koduse ettevalmistuse läbi mõelnud, et vajadusel asuda võimalikult kiiresti oma tööülesandeid täitma. Koolituse kaudu antakse inimestele teadmisi eri ohuolukordadega seotud käitumisviisidest ja valmisolekust. Põhimõtteliselt saab eelnõus nimetatud regulaarse koolituskohustusega hõlmata kõik avaliku sektori ametnikud ja töötajad. Avalikus sektoris töötab kokku pea 10% Eesti elanikest ehk ligikaudu 135 000 inimest, sh valitsussektoris 55 000 ja KOVi sektoris 65 000. Rahandusministeeriumi jaotuse kohaselt loetakse avaliku sektori asutusteks: • riigi ameti- ja hallatav asutus, avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi asutatud sihtasutus, riigi äriühing ja tulundusasutus, riigi asutatud mittetulundusühing – nt ministeeriumid, kohtud, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikogu Kantselei, Maksu- ja Tolliamet, Prokuratuur, Tööinspektsioon, Riigilaevastik, AS Valga Haigla, AS Eesti Liinirongid, SA Tartu Ülikooli Kliinikum; • kohaliku omavalitsuse ameti- ja hallatav asutus, äriühing, tulundusasutus, kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutus ja mittetulundusühing – nt Märjamaa Haigla AS, AS Ida-Tallinna Haigla, Pärnu Lasteaed Mai, Rõuge Valla Raamatukogu, Jõhvi Põhikool; • sotsiaalkindlustusfond – nt Eesti Töötukassa, Tervisekassa; • riigi või kohaliku omavalitsuse osalusega kaupa või teenust tootev avaliku sektori ettevõte – nt AS Tallinna Soojus, AS Levira, Estonia Spa Hotels AS, SA Tartu Teaduspark, Eesti Pank. Siseministeerium kaalus võimalust jätta koolituse läbimine vabatahtlikuks, kuid see ei aitaks suurendada elanikkonna teadlikkust nii kiiresti, kui on elanikkonnakaitse tegevuskavas 2024– 2027 nimetatud. Regulaarse koolituskohustuse eesmärk on tagada jätkusuutlik riigi toimimine ka kriiside ajal – hästi ettevalmistatud kodanik suudab hästi panustada ka töökohal. Teiseks suurendab kohustus kindlust, et ka personali vahetuse korral on tagatud jätkuv koolituse läbimine. Lisaks kannavad avaliku sektori töötajad kõrgeid väärtusi ja on eeskujuks kõigile teistele, mistõttu on asjakohane just neile koolituskohustus seada. Vähim vajalik ettevalmistus tagatakse veebikoolituse kaudu, mille on partneritega koostöös koostanud Sisekaitseakadeemia ja Päästeamet. Selle läbimine võtab aega keskmiselt 4 kuni 6 tundi. Veebikoolitus on väga paindlik ning võimaldab kõigil õppida enda valitud ajal ja tempos, koolitust saab igal hetkel pooleli jätta ning omale sobival hetkel samast kohast jätkata. Veebikoolitus koosneb õpetlikest videotest, iseseisvast lugemisest ja interaktiivsetest 221  22.05.2025 harjutustest ning lõpeb valikvastustega testiga, mida on võimalik läbida piiramatu arv kordi. Veebikoolituse edukas läbimine ei eelda eelteadmisi elanikkonnakaitsest, kõik vajalikud teadmised on koondatud veebikoolitusse. Veebikoolitust on võimalik läbida nii arvuti, tahvelarvuti kui ka mobiiliga. Veebikoolitus: • tagab minimaalse vajaliku ettevalmistuse, st teoreetilised teadmised elanikkonnakaitsest; • on tasuta ja koolituse tegijale talle sobival ajal kättesaadav. Veebikoolitus avaliku sektori ametnikele ja töötajatele asub Digiriigi Akadeemias, kus koolituse läbija saab ennast identifitseerides siseneda koolitusmoodulisse. Selline samm on oluline, et tagada logi koolituse läbinute kohta. Veebikoolitus on kõigile tasuta kättesaadav ning Päästeamet ja Sisekaitseakadeemia ajakohastavad seda vajaduse järgi. Koolituskohustus loetakse täidetuks, kui töötajad on läbinud elanikkonnakaitse veebikoolituse. Samas on tööandjatel alati võimalus lisaks veebikoolitusele või ka selle asemel tellida kriisivalmiduse suurendamiseks erisisulisi kontaktkoolitusi – tegutsemine kriiside eel ja ajal, iseseisev hakkamasaamine, füüsiline esmaabi, psühholoogiline esmaabi jm. Kontaktkoolitusi pakuvad nii Päästeamet kui ka tema koostööpartnerid: Punane Rist, Sotsiaalkindlustusamet jt. Kontaktkoolituste korraldamise eest tuleb igal tööandjal ise hoolt kanda: leida koolitajad, sõlmida nendega kokkulepped ja vajadusel olla valmis koolituste eest tasuma. Päästeameti koolitused on soovijatele tasuta, teiste koolitajate võimalike koolituste maksumuse kohta eelnõu koostajatel praegu teadmine puudub. Kontaktkoolituste abil on võimalik tagada valmisoleku suurendamine ka konkreetse asutuse eripärasid arvestavalt. Sarnaselt veebikoolitusele saavad kontaktkoolitusi tellida ka asutused, kellel seda kohustust otseselt pole. Veebikoolitus hakkab olema kättesaadav ka identifitseerimist mittenõudval kujul veebilehel olevalmis.ee. Kui eelnõus nimetatud sihtrühmale on koolituse läbimine kohustuslik, siis kõik teised, kellel seda kohustust ei ole, saavad samuti seda koolitust läbida. Sellega suureneb nende elanike hulk, kes on võimalikeks kriisideks valmistunud. Täiendavat elanikkonnakaitse koolitust ei pea läbima isik, kes on omandanud samaväärse väljaõppe. Oskuste vastavust hindab avaliku sektori asutus. Koolituskohustuse panemisega kehtivat järelevalve mehhanismi ei muudeta ehk see jääb endiseks. Ministeeriumid teevad järelevalvet oma allasutuste üle ja Päästeamet KOV-ide üle (lisandub KOV-i koolituskohustuse järelevalve). Teisisõnu, valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks korraldatakse teenistuslikku järelevalvet (Vabariigi Valitsuse seaduse § 93 lõige 1) ning seda teostatakse alluvuse korras (Vabariigi Valitsuse seaduse § 93 lõige 4). Vabariigi Valitsus valvab ministeeriumi ja Riigikantselei tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle (Vabariigi Valitsuse seaduse § 94 lõige 1) ning minister valvab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle (Vabariigi Valitsuse seaduse § 95 lõige 1). Sisejulgeoleku tagamise eest vastutavale ministrile antakse õigus kehtestada määrusega nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale. Määrusega täpsustatakse koolituse õpiväljundid ning nõudeid koolitajatele. § 87. Viivitamatu ohuteate edastamine 222  22.05.2025 Paragrahviga 87 reguleeritakse viivitamatu ohuteate edastamine.73 Tuginedes Vabariigi Valitsuse 15. veebruaril 2018 heaks kiidetud elanikkonnakaitse kontseptsioonile, moodustati 7. veebruaril 2019 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirjaga üleriigilise asukohapõhise kiire ohuteavituse süsteemi AKOS käivitamise töörühm. 2020. aastal sai Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS) ülesande arendada välja tehniline lahendus koos kaardirakendusega, kus saab piiritleda ohupiirkonnad ja edastada etteantud mobiiltelefoninumbritele teavitusi lühisõnumi vahendusel sõltumata kodaniku valitud operaatorist. Euroopa Komisjoni avaldatud Euroopa Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärkide dokumendi kolmas eesmärk on suunatud otseselt varajasele hoiatusele (Early Warning – EW) ning üks Euroopa Komisjoni soovituste erieesmärke on parandada üldsuse hoiatamist (Public Warning – PW) järgmiselt74: Liikmesriigid peaksid tõhustama üldsuse hoiatamise süsteeme, et parandada riski-, hädaolukordade ja kriisikommunikatsiooni, tehes teatavaks tagajärgede eeldatava ulatuse ning võetavad meetmed. Edendada tuleks asjaomaste asutuste ja teenistuste vahelist koordineerimist. Teabevood ja vastutusalad tuleb selgelt kindlaks määrata. Piiriüleste õnnetuste puhul peaks üldsuse hoiatamine liikmesriikides põhinema tõhustatud hoiatuskorral. Liikmesriigid peaksid tagama, et üldsuse hoiatamisel võetakse arvesse elanike keeleoskust ning et hoiatused on kaasavad ja kohandatud haavatavate rühmade, sealhulgas puuetega inimeste spetsiifilistele vajadustele. Hoiatused peaksid jõudma ohustatud elanikkonnani õigeaegselt ja tulemuslikult. Liikmesriigid peaksid tagama, et elanikkond saab üldsusele mõeldud hoiatussignaalidest ja -sõnumitest õigesti aru. Esimese etapi tehniline lahendus ohuteavituse lühisõnumi saatmiseks valmis 15. detsembril 2022 ning 19. jaanuaril 2023 jõustus ESS-i § 1051 ehk muudatus, mis võimaldab saata elu, tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste ja Vabariigi Valitsuse õppuste puhul ohualal viibivate inimeste mobiiltelefonidele ohualapõhist ohuteavituse lühisõnumit saatja nimega EE-ALARM (välisriigi mobiiltelefoninumbri kasutajatele numbrilt +372 5950 0000). Alates 1. maist 2024 on kasutamist laiendatud sõjaväelise väljaõppe läbiviimisele. 2022. aasta lisaeelarvega eraldati Päästeametile 4,572 miljonit eurot sireeniseadmetel põhineva ohuteavitussüsteemi (edaspidi sireeniseadmed ja sireeniseadmete süsteem) loomiseks. 2024. aasta lõpuks peab olema sireeniseadmetega kaetud 22 asulat. 2023. aasta lõpus loodi lahendus, et vajadusel jõuab ohuteavituse sõnum kiiresti ka ETV ja ETV+ tele-eetrisse ning Vikerraadio kanalit kuulates raadioseadme ekraanile. Lisaks eelnimetatuile on loodud võimekus uute ringhäälingulahenduste (nt dab+) kasutuselevõtul edastada ohuteavitust nn automaatselt massiteabevahendi valdaja, multipleksimisteenuse osutaja vms vahendusel ilma meediateenuse osutaja igakordse nõusoleku ja tegevuseta. Kui sellisel ohuteavituse edastamisel suunatakse kasutama Eesti Rahvusringhäälingu (edaspidi ERR) kanaleid, siis on juba praeguseks süsteemis tagatud ERR-i teavitamine ja kaasamine ohuteavituse edastamisse. Lahendust toetab Eesti 73 Eelnõu § 87 selgitused on koostanud Siseministeerium hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamisel. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/81ef7ad8-14e2-4d3d-9c4e- 83a841c1b8b4 74 Euroopa Komisjon 2023. Euroopa Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid: ühistegevus tulevastes hädaolukordades. 223  22.05.2025 Rahvusringhäälingu seaduse § 5 lõike 1 punkt 10, mille kohaselt on ERR-i ülesanne tagada adekvaatse informatsiooni operatiivne edastamine elanikkonda või riiklust ohustavates olukordades. Samuti toetavad lahendust ESS-i § 902 lõike 2 punktid 3 ja 4, mille järgi sideettevõtjale, kes edastab või taasedastab ESS-i § 4 lõikes 1 nimetatud audiovisuaalmeedia teenuseid, ei kohaldata hoiatustele ja avalikes huvides pakutavale teabele keeldu audiovisuaalmeedia teenuste lühendamise, katkestamise, muul viisil muutmise või ülekatmise osas ilma selle audiovisuaalmeedia teenuse osutaja selge nõusolekuta. 2022. aasta lõpus tehti enne ohualapõhise lühisõnumi kasutusele võtmist uuring75, mille tulemuste alusel on ellu kutsutud lühisõnumiga ohuteavituse edastamise süsteemi lisaarendus edastada ohuteavitust vastavalt numbri omaniku poolt operaatori juures tehtud keele- eelistusele, mis võimaldab ohuteavitust edastada lühemalt (see tähendab, et edastatavate sõnumite hulk on väiksem ja seega koormus mobiilsideoperaatorite sõnumikeskustele on väiksem, mis omakorda tagab kiirema edastuse), aga samas tagab arusaadavuse, olles kohe teavituse saajale sobivas keeles (mitte ei pea kolmes keeles sõnumi seast omale sobivat otsima). Lühisõnumi kasutamise suurim probleem on asjaolu, et lühisõnumiga edastatud ohuteavitus on küll saatja nime järgi eristatav, aga saabub nii nagu kõik lühisõnumid ning seega märkab inimene seda vastavalt oma telefoni kasutamise harjumustele (nt hääletu režiimi või seadistuse „Mitte segada“ puhul ei märka seda enne, kui on tegelikult seadet vaadatud). Samuti ilmnes, et inimesed ei jälgi oma mobiiltelefoni kogu aeg, eriti töö juures, autoroolis või ka kodus televiisorit vaadates või muu vabaajategevuse ajal. Seega on vaja leida lisalahendusi, mis ohuteavituse märkamist suurendaks, nt vahetaks raadio- või telekanalit või oleks avalikus ruumis sireenina kuuldav. Seetõttu on tehtud ja kavandatud mitmeid uusi arendusi, mis vajavad ka õigusruumi ajakohastamist. 2023. aasta CREVEXi õppusel testiti samuti ohuteavituse kanaleid ning tehtud uuringu76 tulemuste alusel on algatatud lisaarendusi ja ellu kutsutud uusi lahendusi. Ohuteavituse arendamisel lähtutakse Siseministeeriumi koostatud dokumendist „Riiklik avalikkuse hoiatamise süsteem ja ohuteavitus Eestis – hetkeseisu ja arendustegevuste ülevaade“77. Ohuteavituseks kasutatavad vahendid ja kanalid on seotud ohuteavitust iseloomustavate tegevuste ning peamise eesmärgiga, milleks on peamiselt tähelepanu haaramine/alarmeerimine ja/või hoiatussõnumi tekstiline edastamine78. Häire või sõnum ise on ainult üks osa hoiatamise süsteemist, lühidalt kokku võttes läbitakse teavitamise ajal järgmised etapid79: 1) oht peab olema tuvastatud; 2) tuleb otsustada, kas/kuidas avalikkust hoiatada või mitte; 3) avalikkus peab hoiatuse vastu võtma ja seda mõistma; 4) avalikkusel peab olema võimalus midagi ette võtta ja kohad, kuhu minna; 5) avalikkus peab otsustama tegutseda. 75 Siseministeerium 2022. Ohuteavituse SMSi märgatavuse ja arusaadavuse hindamise uuring. 76 Siseministeerium 2023. CREVEX 2023 ohuteavituse tagasiside uuring. 77 Siseministeerium 2024. Riikliku avalikkuse hoiatamise süsteem ja ohuteavitus Eestis. 78 Nugraheni, Dinar Mutiara Kusumo 2015. Improving the Effectiveness of the Dissemination Method in Disaster Early Warning Messages – International Conference on Information Technology & Society. Kuala Lumpur, Malaysia. 79 National Academies of Sciences, Engineering, and Medicine, et al., 2018. Understanding Public Response to Alerts and Warnings – Emergency Alert and Warning Systems: Current Knowledge and Future Research Directions. Washington, DC: The National Academies Press. lk 19. 224  22.05.2025 Lisaks tuuakse 2024. aastal avaldatud Niinistö raportis80 olulise hea tavana välja, et ohuteavituse süsteem peab kasutama mitut kanalit, et jõuda võimalikult paljude inimesteni ja vähendada ohtu, et mõne kanali rikke korral jääb teavitus edastamata. Eeltoodust lähtudes on vajalik, et viivitamatu ohuteate edastamise süsteem oleks tervikuna kirjeldatud ja eri osaliste rollid õiguses määratletud, kuna ainult ohualapõhise lühisõnumi kasutamine ohuteate edastamiseks ei ole piisav ega võimalda ohualas viibivaid inimesi iga kord kiirelt teavitada. Lõikega 1 sätestatakse viivitamatu ohuteate määratlus. Kui esineb paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustav sündmus, edastatakse elanikkonnale viivitamatu ohuteade, millega antakse juhis ohutuks tegutsemiseks, sealhulgas varjumiseks või ulatuslikuks evakuatsiooniks. Viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutatakse üldjuhul EE-ALARM-i, eelkõige selle meediateenuste, elektroonilise side teenuste ja sireeniseadmetega seotud komponenti. Viivitamatu ohuteate edastamise eesmärk on võimaldada elanikkonnal kiirelt reageerida paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustavale sündmusele, sealhulgas tagada varjumine või ulatuslik evakuatsioon ning anda juhiseid ohutuks tegutsemiseks. Viivitamatu ohuteate adressaadilt ehk teate saajalt eeldatakse kohest tegutsemist ja reageerimist paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustavale sündmusele ning sellise teate edastamine ei eelda erikorra olemasolu. Viivitamatu ohuteate edastamine reguleeritakse eelnõu kohaselt eriliiki teavitusena ja eraldiseisvalt erikorras kohaldatavatest piiravatest meetmetest, olles seega rakendatav nii erikorra ajal kui ka enne seda mistahes paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustava sündmuse korral. Viivitamatu ohuteade edastatakse eelkõige meediateenuse ja elektroonilise side teenuse kasutamise teel või helisignaalina sireeniseadmete kaudu. Viivitamatu ohuteade edastatakse mitmes kanalis, kuid seda ei pea edastama kõigi käesolevas paragrahvis nimetatud kanalite kaudu (ohuteate edastamise kanalite tervikloetelu on esitatud lõikes 4). Viivitamatu ohuteate edastamise kanalid valitakse konkreetse sündmuse ja selle leviku järgi. Lõikega 2 määratletakse EE-ALARM. Viivitamatu ohuteade edastatakse üldjuhul riikliku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM kaudu, et tagada ohuteate kiire edastamine ühetaoliselt ükskõik millise sündmust lahendava asutuse ja süsteemi liidestatud edastuskanali vahel, sõltumata nädalapäevast või kellaajast ning ilma kõigi osaliste igakordse tegevuseta. Riikliku ohuteavituse süsteemi koondnimetuse kasutamine on rahvusvaheliselt levinud tava (nt AT-Alert, BE-Alert, FR-Alert), mis toetab avaliku kommunikatsiooni lihtsust kampaaniategevustes ja võimaldab eri kanalite vahendusel edastatavaid ohuteateid ühetaoliselt nimetada. EE-ALARM-is kasutatakse ohuteavituse edastamiseks ennekõike rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid (nt CAP) ja viivitamatu ohuteate edastajate süsteemides kasutatavaid hädaolukorra hoiatusfunktsioone. EE-ALARM-i rikke korral kasutatakse viivitamatu ohuteate edastamiseks muid varem kokkulepitud viise. Ohuteavituse väljasaatmise tööprotsess on kokkuvõtlikult järgmine. Kui toimunud sündmuse lahendamise käigus ilmneb viivitamatu ohuteate edastamise vajadus, siis langetab vastava otsuse valitsusasutus ja kriisiolukorra ajal ka kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus või tema volitatud isik. Sündmuse lahendamist juhtiv isik või asutus valmistab 80 Niinistö, Sauli 2024. Safer Together Strengthening Europe’s Civilian and Military Preparedness and Readiness. 225  22.05.2025 ette ohuteate sisu koos käitumisjuhistega ja määratleb ohupiirkonna. Edasi edastatakse ohuteade vastavasse ohuteavituse platvormi, kus Häirekeskus kinnitab teavituse teksti ja süsteem edastab vastavaid IT-protokolle kasutades ohuteavituse lõppkasutaja seadmesse kanalile vastavas vormingus (tekst, tele- või raadiokanali vahetus koos tekstiga, alarmeerimine vms). Sireeniseadme käivitamise puhul on juhis alati ühene – kui kuuled sireene, siis varju kohe lähimasse siseruumi ja alles siis otsi lisateavet kriisiinfo kanalitest. Täpsemad protsessi reeglid ja nõuded kajastatakse lõike 11 alusel antavas ministri määruses ning iga otsustusõigust omava asutuse või edastamiseks kohustatud isikuga vastavalt kasutatavale ohuteavituse süsteemi osale Päästeameti või Häirekeskusega sõlmitavas koostöökokkuleppes. Lõike 3 kohaselt koordineerib viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist Päästeamet. Koordineerimine hõlmab ohuteavituse kanalite kasutamise üldpõhimõtete väljatöötamist ja ajakohastamist ning lisaks avalikkusele kampaaniate, koolituste ja teavitustegevuste läbiviimist, et suurendada elanike teadlikkust ohuteavitusest ja selleks kasutatavatest kanalitest. Päästeamet teeb viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumisel koostööd Häirekeskuse ning muu asjaomase asutuse (näiteks Terviseamet, PPA, Transpordiamet, kokku ligi 20 ametkonda) ja isikuga (näiteks ERR, Levira, Telia). Ühe vastutava asutuse määramist ohuteate edastamiseks valmistumisel toetab Euroopa Komisjoni soovitus81, milles on välja toodud soovitus asjaomaste asutuste ja teenistuste vahelise koordineerimise edendamiseks ning teabevoogude ja vastutusalade selgelt kindlaks määramine. Rahvusvahelises ISO standardis82 on välja toodud, et ohuteavituse süsteemi puhul on vaja luua, dokumenteerida, rakendada, hooldada ja pidevalt täiustada riiklikku ohuteavituse süsteemi, mis koosneb nii ohu monitoorimise ja hoiatuste levitamise funktsioonidest kui ka vastutavate ametkondade tegevuste koordineeritusest. Euroopa Komisjoni83 soovitustes on lisaks välja toodud hoiatuste õigeaegse ja tulemusliku kohale toimetamise vajadus, sõnumitest ja helisignaalidest õigesti aru saamine (sh keeleoskuse ja erivajadustega inimeste arvestamine). Samadele teemadele on pööratud tähelepanu ka Niinistö raportis84, kus muu hulgas on rõhutatud, et ohuteavitus peab olema selge, sisutihe, konkreetsete juhiste ja arusaadava keelekasutusega ning ligipääsetav (sh erivajadustega inimestele ja võõrkeelsele auditooriumile). Lisaks on eelnimetatud ISO standardis välja toodud vajadus teha pidevalt jõupingutusi, et suurendada ja säilitada avalikkuse teadlikkust – kõik inimesed peavad olema teadlikud olemasolevatest riskidest, ohuteavituse tüpoloogiast ja tasemetest ning individuaalsetest käitumisjuhistest. Päästeamet saab eelnõu kohaselt ülesande koondada sündmust lahendava asutuse vaates ohuteavituse üldpõhimõtete tervikpilt – selleks antakse talle volitused leppida kokku ohuteavitusega seotud instrumentide kasutamine, ohuteavituse valideerimine jms põhimõtted koostöös Häirekeskuse ning muude asjaomaste asutuste ja isikutega, lähtudes sündmust lahendavate asutuste vajadustest. Eesmärk on tagada elanikkonna ühtne teavitamine, et inimesed oleks kriisiolukordadeks paremini valmistunud ning saaksid kiiresti vajaliku info ootamatult tekkinud ohu kohta oma elule, tervisele või varale ning juhised, kuidas sellises olukorras käituda, ühetaoliselt ja sõltumata sündmust lahendavast asutusest. Lisaks soovitakse 81 Euroopa Komisjon 2023. Euroopa Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid: ühistegevus tulevastes hädaolukordades. 82 ISO 22322:2022 „Security and resilience — Emergency management — Guidelines for public warning“. 83 Euroopa Komisjon 2023. Euroopa Liidu suurõnnetustele vastupidavuse eesmärgid: ühistegevus tulevastes hädaolukordades. 84 Niinistö, Sauli 2024. Safer Together Strengthening Europe’s Civilian and Military Preparedness and Readiness. 226  22.05.2025 tagada, et mitut asutust hõlmavate sündmuste puhul ei edastataks dubleerivaid ohuteavitusi ega vastukäivaid käitumisjuhiseid. Päästeametil kui viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumise koordineerijal on tervikpilt kasutaja vaates ohuteavituse kanalite (ohualapõhine lühisõnum, sireenid, mobiilirakendus, meedia, sotsiaalmeedia jne) ja nende kasutamise üldpõhimõtete kohta. Samuti on Päästeameti ülesanne tagada, et ohuteavituse kasutamise kriteeriumid on haldusalade üleselt kokku lepitud. Lõike 4 kohaselt kohustatakse massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat (sh multipleksimisteenuse osutajat), avalikus ruumis paikneva elektroonilise teabeekraani valdajat ja riikliku mobiilirakenduse valdajat (edaspidi edastaja) liituma EE-ALARM-iga, et tagada ohuteate kiire jõudmine võimalikult suure hulga ohustatud inimesteni ning ühetaoline kiirus sõltumata eri osaliste tööajast. EE-ALARM-iga liituma kohustakse ainult suuremaid edastajaid. Ilma EE-ALARM-i kasutamata tuleks viivitamatu ohuteavituse sisuga tekst edastada sündmust lahendavast asutusest otse igale viivitamatu ohuteate edastamise kohustusega ettevõttele – see tähendaks, et iga sündmust lahendav asutus peaks ise võtma ühendust kõigi edastavate ettevõtetega ning iga edastaja peaks saadud teavituse oma kanalisse ise edastama. Selline lahendus oleks väga ajamahukas ega tagaks ohuteate viivitamatut edastamist. Viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutatavad kanalid peavad tagama ohule vastava ohuteate edastamise kiiruse, mistõttu on edastajate puhul tegemist konkreetsete isikutega, keda kohustatakse süsteemiga liituma. Uute ringhäälingulahenduste (nt dab+) kasutuselevõtul on osaliselt juba loodud ja laiendamisel võimekus edastada ohuteade nn automaatselt meediateenuse edastaja, multipleksimisteenuse osutaja vms vahendusel ilma massiteabevahendi valdaja igakordse nõusolekuta ning sõltumata sellest, millist meediumit lõpptarbija parajasti jälgib (s.t ei pea vaatama konkreetselt näiteks ETV kanalit ega kuulama Vikerraadiot, sest edastamine toimub süsteemis sõltumata jälgitavast kanalist). Edastaja kaasamise vajalikkust kinnitab Kantar Emori85 regulaarne teleauditooriumi mõõdikuuring, mille järgi on telekanalite vaatamises 2024. aasta esimese kümne kuu keskmise arvestuses suurima osakaaluga „muu vaatamine“ (39,4%), sellele järgneb 14,9%-ga ETV kanali ja 14,5%-ga järelvaatamisele kulutatud aeg, Kanal 2 vaatamisele kulutati 11,0% ning TV3 vaatamisele 4,7% kogu vaatamisajast, teiste kanalite vaatamise osakaal on alla 3%. Viivitamatu ohuteate edastamise vaatest on oluline eristada igapäevast eluolu, milles inimesed ei kasuta kriisiinfo edastamiseks ette nähtud kanaleid ega kriisiaegseid kommunikatsioonikanaleid. Seetõttu tuleb ootamatult tekkivates olukordades kasutada ohuteate edastamiseks lahendusi, mida inimesed igapäevaselt kasutavad, aga mille puhul ei ole eelduseks elutähtsa teenuse osutamine, sest ohuteade edastatakse nii varases sündmuse faasis, et eeldatavalt saab enamikku teavituslahendusi veel kasutada ja ohuteate edastamise abil on võimalik inimesi suunata edaspidi kasutama kriisikindlaid infokanaleid. Riiklikult on kokku lepitud, et ametlikud kriisinfo kanalid on ETV, ETV+ ning Vikerraadio ja Raadio 4. Sellest lähtudes on ka elutähtsa teenuse osutajatena määratud Levira ja ERR86, kuid eelnõus nähakse edastajate ringi laiemana. Liitumiskohustus seotakse massiteabevahendi osutaja, elektroonilise side ettevõtja ja riikliku mobiilirakenduse valdajate puhul lõppkasutajate hulgaga. 85 Kantar Emor. Teleauditooriumi ülevaade. 86 Alates 18.10.2024 jõustunud HOS-i muudatusega korraldab Kultuuriministeerium järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevust: 1) avalik-õigusliku meediateenuse toimimine; 2) avalik-õigusliku meediateenuse osutamiseks vajaliku ringhäälinguvõrgu teenuse toimimise tagamine. 227  22.05.2025 Käesolevas sättes toodud kohustus on erinevalt eelnõu §-s 50 sätestatud teadetest piiratum (nt ei ole viivitamatu ohuteade õigusakti avaldamine või muu selline, mis ei eelda adressaadilt viivitamatut tegutsemist) ning vajab rakendamiseks eri osaliste tehnilisi ja protseduurilisi arendusi ja kokkuleppeid. Süsteemi liidestamise kulud kannab riik, seega ei kaasne lõike 4 alusel süsteemiga liituma kohustatud isikutel sellega lisakulusid. Reeglina ei ole viivitamatu ohuteate igakordse edastamise eest kohustatud isikule tasu ette nähtud, kuna selle edastamisega edastajal otseseid kulusid ei teki. Erand on siinkohal käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatu ehk viivitamatu ohuteate edastamine elektroonilise side võrgus. Lõikega 5 sätestatakse pädevad asutused ja isikud, kelle otsusel võib EE-ALARM-i kasutada viivitamatu ohuteate edastamiseks. Need on valitsusasutus87 ja kriisiolukorra ajal ka kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus või tema volitatud isik. Otsustusõiguse määratlemisel on lähtutud ESS-i §1051-ga sarnasest pädevusest, mis põhineb kohustuste jäävuse printsiibil. Valitsusasutuse õigus edastada viivitamatu ohuteade säilib ka kriisiolukorra ajal. Lõike 6 kohaselt vahendab Häirekeskus edastajale viivitamatu ohuteate EE-ALARM-i kaudu. EE-ALARM-i rikke korral vahendab Häirekeskus edastajale viivitamatu ohuteate viivitamata muul viisil, mis lepitakse kokku edastaja ja Häirekeskuse koostöökokkuleppes. Nimetatud lõike kohaselt on üldjuhul Häirekeskuse roll olla viivitamatu ohuteate vahendaja EE-ALARM-i kaudu. Häirekeskus ise viivitamatu ohuteate sisu ei muuda ega paranda, vaid edastab lõikes 5 nimetatud asutuste ja isikute antud info. Häirekeskusele rolli andmist toetab päästeseaduse § 3 lõige 4, mille järgi on kriisiinfo teenus erakorralise sündmuse tõttu Häirekeskuse osutatav avalikkuse teavitamise teenus. Viivitamatu ohuteate vahendajana on Häirekeskus kohustatud tagama koostöölepete asjakohasuse, kriisiinfo telefoni (edaspidi KRIT) ja ohuteavituse koostoime, ohuteavituste lõppkontrolli ja vahendamise ning vajadusel ohuteavituse kasutamise ettepanekute tegemise. Ühtlasi koordineerib Häirekeskus ohuteavituse edastamiseks tehtavaid arendus- ja koolitustegevusi koostöös ohuteavitust rakendavate ja arendavate asutustega. Häirekeskuse rolli viivitamatu ohuteate edastamisel ja selleks valmistumisel on täpsustatud lõike 11 alusel kehtestatud määruses. Lõike 7 kohaselt kohaldatakse viivitamatu ohuteate edastamisele elektroonilise side võrgus kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale ESS-is ohualapõhise kiire ohuteavituse kohta sätestatut. See tähendab, et lõikes 1 nimetatud eesmärgil viivitamatu ohuteate edastamine mobiiltelefoni saadetava SMS-i (Short Message Service) teel on reguleeritud ESS-i vastavate sätetega ja nende edastamisel juhindutakse ESS-is sätestatud korrast (vt ESS-i § 1051).88 Lõikega 8 sätestatakse pädevad asutused, kes võivad otsustada ja aktiveerida viivitamatu ohuteate edastamise sireeniseadme kaudu. Sireeniseadme kaudu antav viivitamatu ohuteade on oma sisult korraldus sireeni käivitamise piirkonnas otsekohe varjuda. Sireeniseadme käivitamise õigus antakse konkreetsetele valitsusasutustele lähtuvalt nende ülesannetest. 87 Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 lõike 3 kohaselt on valitsusasutused ministeeriumid, kaitsevägi ja Riigikantselei, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. 88 RT I, 20.12.2022, 2. 228  22.05.2025 Valitsusasutuste nimekirja määramisel on arvestatud, et tegemist on valitsusasutustega, kelle ülesanne on lahendada sündmus, mis tingib inimeste viivitamatu varjumise vajaduse. Valitsusasutuste õigus sireeniseadme kaudu viivitamatut ohuteadet edastada säilib ka kriisiolukorra ajal. Täpsemad nõuded ja kord sireeniseadmete kasutamiseks ja selle kaudu viivitamatu ohuteate edastamiseks (helisignaali andmiseks) reguleeritakse lõike 11 alusel kehtestatava määrusega. Lõikega 9 määratletakse sireeniseade. Sireeniseade on EE-ALARM-i osa, mille eesmärk on esitada heliga viivitamatu ohuteade. Sireeniseade koosneb seadmekogumist, millesse kuulub alati valjuhääldi, mis esitab heli. Lisaks kuuluvad kogumisse valjuhääldi paigaldamiseks vajalik füüsiline taristu, mille komponendid sõltuvad konkreetsest paigalduskohast (nt juba olemasolevasse elektroonilise side võrgu masti valjuhääldi lisamine nõuab vaid kinnitusvahendeid ja juhtseadmeid, kuid hoone katusele paigaldamisel võib osutuda vajalikuks valjuhääldit kandva konstruktsiooni paigaldamine, mille eesmärk on valjuhääldit hoida ja suunata). Peale valjuhääldi ja selle paigaldamiseks vajaliku füüsilise taristu kuuluvad kogumisse heliga ohuteate esitamiseks vajalikud juhtseadmed, mille töö tagatakse olemasolevate elektroonilise side võrkude (nt telefoni-, andmeside-, mobiiltelefoni- ja ringhäälinguvõrk) abil, ning sellega seoses ei looda täiendavaid elektroonilisi võrke elektroonilise side seaduse tähenduses, välja arvatud juhul, kui sireeniseadmega kaetava ala asukohas sireeniseadme paigaldamiseks sobiv olemasolev ehitis puudub ja tuleb rajada uus maapinnale toetuv kõrge mast. Sireeniseadmete toimepidevuse tagamiseks võidakse ehitise olemasolevat elektrisüsteemi sireeniseadme teenindamiseks täiendada alternatiivsete toiteallikate (nt aku, generaator) või täiendava võrguliitumisega. Lõikega 10 seatakse sireeniseadme kasutuselevõtu korraldamise kohustus Päästeametile, muu hulgas otsustab Päästeamet, mis kohtadesse täpsemalt vajalikud seadmed paigaldatakse. Eelnõu kohaselt on Päästeamet AÕS-i § 1581 lõikes 1 sätestatud tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse kehtestamiseks sundvalduse seadmise taotluse esitamiseks pädev asutus. AÕS-i § 1581 lõike 1 kohaselt tekib avalikes huvides vajaliku tehnovõrgu ja -rajatise talumiskohustus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses (edaspidi KAHOS) sätestatud korras sundvalduse seadmisega. KAHOS-i § 39 lõike 1 kohaselt otsustab sundvalduse seadmise KOV ehitusloa kohustuse puudumise korral. Seega otsustab sireeniseadme paigaldamise korral sundvalduse seadmise KOV, kuid oluline on üheselt määratleda, kes on pädev vastavat taotlust esitama. Seni on sireeniseadmed paigaldatud hoone omanikega sõlmitud kokkuleppe alusel. AÕS-i § 1581 lõike 3 kohaselt ei ole välistatud talumiskohustuse seadmine kokkuleppe teel. Seega ei ole praegu kehtivate kokkulepete suhtes vaja eraldi sundvalduse seadmise menetlust läbi viia, vaid nende osas saab talumiskohustuse seada ka AÕS-i § 1581 lõike 3 alusel. Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et eelnõu kohaselt saab Päästeametist sireeniseadmete süsteemi kasutuselevõtu eest vastutav asutus. Eelnõuga muudetakse sireeniseadmete kasutuselevõtuga seoses asjaõigusseaduse § 1581 lõiget 11, sätestades, et avalikes huvides ehitatud tehnovõrk või -rajatis on ühtlasi sireeniseade. Lõikega 11 antakse sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega viivitamatu ohuteate edastamise, selleks valmistumise ja 229  22.05.2025 EE-ALARM-iga liitumisega seotud kulude hüvitamise tingimused ja korra, samuti spetsiifiliselt sireeniseadmeid puudutavad nõuded, nagu sireeniseadmetega kaetavad alad, millest Päästeamet peab oma otsustes konkreetsesse asukohta seadmete paigaldamisel juhinduma. Ministri määrusega kehtestatakse nõuded helisignaalile, seadmete testimisele, side- ja vooluühendusele jms tehnilised nõuded. Samuti kehtestatakse tingimused ja kord selleks, kuidas sireeniseadmete kaudu helisignaal viivitamatuks reageerimiseks antakse (rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale). Põhiseaduspärasuse analüüs Järgneva PS-i §-de 19, 26, 31 ja 45 analüüsi on koostanud TalTech Legal Lab. Siseministeeriumi tellitud ja TalTech Legal Labi koostatud õigusanalüüs teemal „Õigusanalüüs automaatse ohuteavituse kohta“ on tervikuna kättesaadav Siseministeeriumi veebilehel89. Ohuteavitus Viivitamatu ohuteate edastamine meediateenuste vahendusel ja helisignaalina sireeniseadme kaudu riivab järgmiste isikute õigust vabale eneseteostusele ja eraelu puutumatusele (PS-i §-d 19 ja 26): 1) hädaolukorra ohus või hädaolukorras viibivad inimesed; 2) inimesed, kes saavad automaatse ohuteavituse, kuid ei viibi hädaolukorra ohu või hädaolukorra piirkonnas. Vaba eneseteostuse ja eraelu puutumatuse riive seisneb lühidalt järgmises. Nii ohustatud kui ka mitteohustatud inimesed saavad televisiooni, tellitava audiovisuaalmeedia teenuse, raadio ja elektroonilise teabeekraani kaudu ohuteavituse, mida nad ei ole ise valinud, ning sireeniseadme puhul kuulevad häirivat heli. Näiteks võib inimene plaanida vaadata mõnd saadet (kuulata autos oma esitusloendit) või hoopis mitte televiisorit vaadata ja viibida vabas õhus vaikuses jalutades. Kui riik edastab inimesele massiteabevahendi või sireeniseadme kaudu ohuteavituse, siis otsustab riik inimese asemel, kuidas oma aega kasutada. Seega piiratakse inimese autonoomiat. Ohustatud ja mitteohustatud inimeste vaba eneseteostuse ja eraelu puutumatuse riive on põhiseaduse alusel lubatav. - Riivel on legitiimne eesmärk, milleks on hädaolukorra ohus või hädaolukorras viibivate inimeste tervise ja elu kaitse. - Riive on proportsionaalne: ✓ Viivitamatu ohuteate edastamine on sobilik, kuna see soodustab eesmärgi – ohustatud inimeste tervise ja elu kaitse – saavutamist. Saades televisiooni, tellitava audiovisuaalmeedia teenuse, raadio, elektroonilise teabeekraani või sireeniseadme kaudu ohuteate, saavad ohustatud inimesed kiiremini ohule reageerida (näiteks varjuda, lahkuda ohupiirkonnast jne). ✓ Viivitamatu ohuteate edastamine on vajalik, kuna puuduvad muud teavituskanalid, mille kaudu saaks samaaegselt ja sama kiiresti teavitada sama paljusid ohustatud inimesi. Viivitamatu ohuteate edastamine koormab ohustatud ja mitteohustatud inimesi väga vähe. Süsteemi kasutatakse loodetavasti haruharva. ✓ Viivitamatu ohuteate edastamine on mõõdukas. Omavahel kaalutakse i) ohustatud ja mitteohustatud inimeste vaba eneseteostuse ja eraelu puutumatuse riivet ning ii) viivitamatu ohuteate edastamise eesmärki, milleks on kaitsta ohustatud inimeste 89 TalTech Legal Lab 2024. Õigusanalüüs automaatse ohuteavituse kohta. 230  22.05.2025 tervist ja elu hädaolukorra ohu korral või hädaolukorras. See tähendab ohustatud inimeste tervise ja elu kaitset olukorras, kus reaalne oht on märkimisväärselt suurem kui vaba eneseteostuse ja eraelu puutumatuse põhiõiguste riive, mis tekitatakse meediateenuse tarbimise lühiajalise (üldjuhul ühe minuti pikkuse) häirega. Kuigi Eesti põhiseaduses puudub konkreetne põhiõiguste hierarhia, on PS-i §-s 16 sätestatud õigus elule õigusriigi üks väärtuslikumaid õigushüvesid, mis väärib ja vajab enim kaitset. Meediateenuste osutaja vahendusel ilma igakordse nõusolekuta viivitamatu ohuteate edastamine riivab ettevõtlusvabadust PS-i § 31 lause 1 ja väljendusvabadust § 45 lause 1 järgi. Kõige vähem koormaks massiteabevahendi valdajaid vaieldamatult see, kui riik ei avaldaks automaatset ohuteavitust nende kaasabil üldse. Teisisõnu, riik ei avaldaks televisioonis, tellitava audiovisuaalmeedia teenuse tarbimise ajal, raadios ega elektroonilisel teabeekraanil ohuteavituse teksti. Selline lahendus oleks aktsepteeritav üksnes juhul, kui sama palju inimesi saaks ohust teavitada sama kiiresti ja efektiivselt muul viisil. Seega seisneb põhiküsimus selles, kas televisiooni, tellitava audiovisuaalmeedia teenuse, raadio ja elektroonilise teabeekraani kõrval on muid kanaleid, mille kaudu saaks avaldada ohuteate sama kiiresti ja samaaegselt sama paljudele inimestele. Olemasolev lühisõnumi teel ohuteavituse edastamine on küll eeldatavalt kõige suurema inimeste katvusega, aga senistes uuringutes ja analüüsides on välja toodud, et mobiiltelefon on sageli seadistatud hääletule või mittesegamise režiimile ning teatud ajal üldse välja lülitatud (nt öösel, autoroolis jm). Samuti ei ole otstarbekas tagada kogu ohuteavitust inimese vaates ühe seadme, mobiiltelefoni põhiselt. Ei ole olemas selliseid kanaleid, mis lisaks mobiiltelefonile saaksid televisiooni, tellitava audiovisuaalmeedia teenuse, raadio ja elektroonilise teabeekraani täielikult asendada. Kindlasti ei ole Eestis samaväärseteks kanaliteks riigi sotsiaalmeedia kanalid, nagu riigi Instagram, X ja Facebook, mida üldjuhul saab samuti mobiiltelefonides kasutada. Pole teada, et nimetatud riigi sotsiaalmeedia kanaleid tarbiks mistahes ajal aktiivselt vähemalt sama palju inimesi kui televisiooni, tellitavat audiovisuaalmeedia teenust ja raadiot kokku. Viimasele tuleb lisada veel inimesed, kes näevad avalikus ruumis teabeekraane. Samuti ei ole võimalik eeldada, et loodav sireenivõrgustik kataks tulevikus kogu riigi territooriumi, ning juba tehnilistest aspektidest lähtuvalt saaks seda kasutada vaid kuulderaadiuses olevate õues viibivate inimeste teavitamiseks. Teiseks ei ole teada, et viivitamatu ohuteate edastamist saaks muuta massiteabevahendi valdajale vähem koormavaks. Viivitamatu ohuteate edastamise otsustajate ring on selgelt piiritletud kehtivas õiguses ja selle kinnitab protseduuriliselt Häirekeskus. Lisaks ei oleks edastaval massiteabevahendi valdajal võimalik hinnata viivitamatu ohuteate kasutamise vajalikkust, st kohustust teade viivitamata edastada. Ettevõtlusvabaduse riive seisneb eelkõige selles, et riik sekkub ettevõtluse üksikasjadesse. Massiteabevahendi valdaja on otsustanud edastada teatud sisuga saadet. Elektroonilise teabeekraani omanik on otsustanud kuvada teatud sisuga pilti, videot ja/või teksti. Ettevõtjad on otsustanud viia äritegevust ellu mingil konkreetsel viisil. Massiteabevahendi valdaja ja elektroonilise teabeekraani omanik ei ole sealjuures otsustanud sellel ajahetkel avaldada ohuteavitust. Kui riik edastab saate ajal, elektroonilisel teabeekraanil vm ohuteavituse teksti, siis otsustab riik ettevõtja asemel ettevõtluse üksikasju. Televisiooniteenust või tellitavat audiovisuaalmeedia teenust tarbiv inimene näeb saate ääres ohuteavituse teksti. Raadioteenust tarbiva inimese raadio pannakse lühiajaliselt, nt üheks minutiks, vaikima. Raadio ekraanil kuvatakse ohuteavituse tekst. Inimene näeb elektroonilisel teabeekraanil ohuteavituse teksti. Inimene saab sellisest massiteabevahendist planeeritust erineva sisu. Kuna ohuteavitus 231  22.05.2025 kuvatakse üksnes elektroonikaseadme ääres või raadio ekraanil, siis visuaalselt ei saa pidada ohuteavituse mõju märkimisväärseks. Elektroonilise teabeekraani puhul võib ohuteavitus katta kogu teabeekraani ja sel juhul on visuaalne mõju suurem, kuid arvestades ohuteavituse sisu, võib inimese tähelepanu saatelt või teabeekraanilt hajuda. Ohuteavitus võib osutuda võrreldes samal ajal käiva saatega või teabeekraani sisuga domineerivaks. Ohuteavitus võib motiveerida inimest saate vaatamist või kuulamist lõpetama. Väljendusvabaduse riive seisneb lühidalt järgmises. Massiteabevahendi valdaja on otsustanud edastada teatud sisuga saadet. Elektroonilise teabeekraani omanik on otsustanud kuvada teatud pilti, videot ja/või teksti. Massiteabevahendi valdaja ja elektroonilise teabeekraani omanik ei ole otsustanud avaldada ohuteavitust. Kui riik edastab nimetatud massiteabevahendites ohuteavituse teksti, siis mõjutatakse saate ja elektroonilisel teabeekraanil avaldatavat sisu. Riik riivab massiteabevahendi valdajate ja teabeekraani omanike vabadust otsustada, mida avaldada. Ettevõtja ettevõtlus- ja väljendusvabaduse riive on põhiseaduse alusel lubatav. - Riivel on legitiimne eesmärk, milleks on hädaolukorra ohus või hädaolukorras viibivate inimeste tervise ja elu kaitse. - Riive on proportsionaalne. ✓ Viivitamatu ohuteate edastamine on sobilik, kuna see soodustab eesmärgi – ohustatud inimeste tervise ja elu kaitse – saavutamist. Saades televisiooni, tellitava audiovisuaalmeedia teenuse, raadio või elektroonilise teabeekraani kaudu ohuteate, saavad ohustatud inimesed kiiremini ohule reageerida (näiteks varjuda, lahkuda ohupiirkonnast jne). ✓ Viivitamatu ohuteate edastamine on vajalik, kuna puuduvad muud teavituskanalid, mille kaudu saaks samaaegselt ja sama kiiresti teavitada sama paljusid ohustatud inimesi. Viivitamatu ohuteate edastamine koormab ettevõtjaid väga vähe. Riik hüvitab süsteemi väljatöötamise kulud. Süsteemi kasutatakse loodetavasti haruharva. Viivitamatu ohuteate edastamine on mõõdukas. Omavahel kaalutakse i) ettevõtja ettevõtlus- ja väljendusvabaduse riivet ning ii) viivitamatu ohuteate edastamise eesmärki, milleks on kaitsta ohustatud inimeste tervist ja elu hädaolukorra ohu korral või hädaolukorras. Ohustatud inimeste tervise ja elu kaitse on olulisem kui ettevõtjate põhiõiguste riive. Kuigi Eesti põhiseaduses puudub konkreetne põhiõiguste hierarhia, on PS-i §-s 16 sätestatud õigus elule õigusriigi üks väärtuslikumaid õigushüvesid, mis väärib ja vajab enim kaitset. Sireeniseadmete talumise kohustus Sireeniseadme talumise kohustuse seadmine riivab PS-i §-st 32 tulenevat hooneomaniku omandipõhiõigust. PS-i kommentaarides on selgitatud: Riigikohus on oma lahendites rõhutanud, et PS-i § 32 lõike 2 teine lause näeb ette omandiõiguse piiramiseks lihtsa seadusreservatsiooni. Seega võib omandiõigust piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole PS-iga vastuolus (vt nt RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 37). Sisuliselt saavad kitsendused olla üksnes sellised, mis ei sea kahtluse alla omandi kui instituudi säilimist. Omandipõhiõiguse kitsendused ei tohi olla ebaproportsionaalsed ega piirata omanikke ebamõistlikult. Omandipõhiõiguse kitsendused ei tohi vastuollu minna ka üldiste võrdsuspõhimõtetega.90 90 Kask, Oliver, Sten Andreas Ehrlich, Ave Henberg 2020. Paragrahv 32. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., parandatud ja täiendatud väljaanne. Tallinn: Juura 2020, komm 24 232  22.05.2025 Riigikohus on talumiskohustuse vaidlust lahendades märkinud, et piirang isiku õigusele oma omandit vabalt kasutada on PS-i §-ga 32 tagatud omandiõiguse riive (RKPJKo 17.04.2012, 3- 4-1-25-11, p 35).91 Omandipõhiõiguse riive on PS-ist tulenevalt lubatud sireeniseadme talumise kohustuse seadmiseks. - Riivel on legitiimne eesmärk, milleks on hädaolukorra ohus või hädaolukorras viibivate inimeste tervise ja elu kaitse. - Riive on proportsionaalne: ✓ Sireeniseadme talumise kohustuse seadmine on sobilik, kuna see soodustab eesmärgi – ohustatud inimeste tervise ja elu kaitse – saavutamist. Saades sireeniseadme kaudu ohuteate, saavad ohupiirkonnas olevad inimesed kiiremini ohule reageerida (näiteks varjuda, lahkuda ohupiirkonnast jne). Talumiskohustuse seadmine võimaldab sireeniseadmeid paigaldada kohtadesse, kus see tagab nende kõige efektiivsema kasutuse ja võimalikult paljude inimeste teavitamise. ✓ Sireeniseadme talumise kohustuse seadmine on vajalik, kuna puuduvad muud viisid, kuidas tagada sireeniseadmete sobivasse kohta paigaldamine. Praegu paigaldatakse sireeniseadmeid ainult kokkuleppel hooneomanikega, kuid üksnes kokkuleppele tuginemine ei võimalda paigaldada sireeniseadmeid kõigisse vajalikesse piirkondadesse. Kokkulepet on võimalik ka igal ajal üles öelda ja seega ei taga see, et sireeniseadmeid saab antud kohas püsivalt hoida. ✓ Sireeniseadme talumise kohustuse seadmine on mõõdukas. Talumise kohustuse seadmise eesmärk on kaitsta ohustatud inimeste tervist ja elu hädaolukorra ohu korral või hädaolukorras. Ohustatud inimeste tervise ja elu kaitse on märkimisväärselt olulisem kui omandipuutumatuse põhiõiguste riive. Kuigi Eesti põhiseaduses puudub konkreetne põhiõiguste hierarhia, on PS-i §-s 16 sätestatud õigus elule õigusriigi üks väärtuslikumaid õigushüvesid, mis väärib ja vajab enim kaitset. Sireeniseadme kasutamine on kõige kiirem viis ohupiirkonnas viibijate ohust teavitamiseks ning võimalike vigastuste ja elukaotuse vältimiseks. Seadmeid kasutatakse loodetavasti haruharva. Ohuteavituse süsteemi terviktestimine Ohuteavituse süsteemi terviktestimine riivab isikute õigust vabale eneseteostusele ja eraelu puutumatusele (PS-i §-d 19 ja 26). Vaba eneseteostuse ja eraelu puutumatuse riive seisneb lühidalt selles, et kõik terviktestimise piirkonnas asuvad inimesed saavad televisiooni, tellitava audiovisuaalmeedia teenuse, raadio, elektroonilise teabeekraani ja lühisõnumi kaudu ohuteavituse, mida nad ei ole ise valinud, või kui nad viibivad välisõhus testitaval alal, kuulevad sireeniseadme häirivat helisignaali. Näiteks võib inimene plaanida vaadata mõnd saadet, kuulata autos oma esitusloendit või viibida vabas õhus vaikuses jalutades. Kui riik edastab inimesele ohuteavituse süsteemi terviktestimisel massiteabevahendi, mobiiltelefoni teenuse või sireeniseadme kaudu ohuteavituse, siis otsustab riik inimese asemel, kuidas oma aega kasutada. Lisaks võib inimene saada häiritud olukorras, kus tegelikult oht tema elule ja tervisele puudub. Sellega piiratakse inimese autonoomiat. Ohuteavituse süsteemi terviktestimise piirkonnas viibivate inimeste vaba eneseteostuse ja eraelu puutumatuse riive on põhiseaduse alusel lubatav. 91 Sealsamas, komm 15. 233  22.05.2025 - Riivel on legitiimne eesmärk: toimetada ohuteavitus testimise abil õigel ajal ja tulemuslikult kohale, sealhulgas tagada, et inimesed saavad sõnumitest ja helisignaalidest õigesti aru. Peamine eesmärk on kaitsta inimeste elu ja tervist. - Riive on proportsionaalne: ✓ Ohuteavituse süsteemi terviktestimine on sobilik, kuna see soodustab eesmärgi saavutamist. Terviktestimisega on võimalik kontrollida ohuteavituse süsteemi kui terviku toimimist, et tagada viivitamatu ohuteate õigeaegne edastamine ja kohale jõudmine ning samuti koolitada inimesi, et päris olukorras saadetud sõnumitest ja helisignaalidest saadaks õigesti aru ning nendele osataks ka reageerida. Eri kanalite kasutamine on oluline, et kasutada testimisel sündmusega sarnast olustikku ning seeläbi kujundada inimestes kindlustunne ja teadlikkus ohuteate edastamise ja lisateabe kanalitest (nt saadetakse sireeni käivitamisel alati mobiiltelefonidele lühisõnum, aga sõnumi koostamine ja edastamine võtab helisignaali käivitamisega võrreldes rohkem aega ning seetõttu ei saabu lühisõnum päris samal hetkel, kui kuuldakse heli). Ainult ohuteavituse kohaletoimetamisest ei piisa selleks, et tagada inimeste elu ja tervis. Oluline on ka see, et inimesed teaksid, kuidas ohuteavituse saamisel tegutseda. Inimeste tegutsemine ohuteate saamisel sõltub otseselt nende teadlikkusest, milliseid kanaleid ohuteate edastamisel kasutatakse, ohuteate mõistmisest, selle usutavusest ja usaldusväärsusest, endaga seostamisest ning tegutsemisoskusest ja -võimalustest. ✓ Ohuteavituse süsteemi terviktestimine on vajalik, kuna soovitud eesmärgi täitmiseks puuduvad muud sama efektiivsed meetodid. Ohuteavituse süsteem koosneb mitmest komponendist, nt lühisõnum, sireeniseadmed, teated raadios ja televisioonis. Tegemist on uue järk-järgult täieneva süsteemiga, mis aitab jõuda võimalikult kiiresti võimalikult suure hulga inimesteni. Terviktestimine on vajalik ohuteavituse süsteemi reaalelulise toimivuse hindamiseks ning vigade ja puuduste avastamiseks. See omakorda tagab, et ohuteavitus toimiks ohuolukorras nii nagu vaja ja oleks rakendatav – s.t elanikkonnale on antud selged juhised ohutuks tegutsemiseks paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustava sündmuse puhul, sealhulgas varjumiseks või ulatuslikuks evakuatsiooniks. Eestis ei ole ohuteavituse süsteemi iga-aastane reaaleluline kasutuskoormus (3-4 sündmust ja 1 õppus, mis on üldjuhul erinevatel ja väikestel aladel) süsteemi toimimises veendumiseks piisav, mistõttu on ka elanike praktiline teadlikkus nende elementidest ja käitumisoskustest vähene. Sireeniseadmete käivitamisega koos on vaja edastada ka lühisõnum, kuna sireeniseadme heli ei anna ise teavet selle kohta, miks see käivitati. Pärast taasiseseisvumist ei ole Eestis ohuolukorras riiklikke sireene kasutatud (v.a ohtlikud ettevõtted) ning sireenisüsteem on alles valmimisel, mistõttu ei ole terviklikku testimist seni toimunud. Arvestades meie julgeolekuolukorda, tuleb tagada, et testimisega ei võimendataks hirme ega antaks võimalust levida desinformatsioonil. Samuti on oluline, et testimistega ei devalveeritaks ohuteatele kiiret reageerimist (nt sage ilma ohuolukorrata ohuteate funktsionaalsuse kasutamine võib tekitada olukorra, kus inimene peab seda ka reaalse ohu korral testimiseks). Ohuteavituse süsteemi komponentide osas tehakse regulaarseid tehnilisi testimisi lähtuvalt konkreetse komponendi eripärast. Tehnilise testimisega saab kontrollida konkreetse komponendi tehnilist korrasolekut, kuid ei saa testida eri kanalite samaaegsest kasutamisest tekkida võivaid mõjusid (nt elanikule eri kanalite vahendusel saabuvate ohuteadete ajalisi nihkeid, kanali märgatavust) ega harida elanikkonda. 234  22.05.2025 Eestis tehakse 2025. aasta esimeses kvartalis ohuteavituse lühisõnumi edastamise süsteemi uuendus, mis võimaldab ohuteavituse edastamisel viia läbi lisasortimise, edastades ohuteavituse lühisõnumi numbri kasutaja eelistatud keeles. Sellist lahendust ei ole üheski teises riigis seni kasutatud. Eestis loodava lahenduse testimine keele- eelistuse kontrollimise eesmärgil eeldab füüsiliselt lõppkasutajale lühisõnumi edastamist, et veenduda sortimise korrektsuses ja anda lõppkasutajale võimalus määrata eelistatud keel ilma reaalselt ohtliku olukorrata. Õiges keeles saadud ohuteavitus võimaldab inimestel saadud juhistele paremini ja kiiremini reageerida. ✓ Ohuteavituse süsteemi terviktestimine on mõõdukas, kuna selle põhjus kaalub üles põhiõiguse riive. Ohuteavituse süsteemi terviktestimist tehakse kõige rohkem kord aastas, et mitte devalveerida ohuteate kasutamist. Testimisega kaasneb avalik kommunikatsioon, mis aitab leevendada võimalikku häirivat mõju (nt võib sireeniseadme heli tänaval viibivat inimest ehmatada, mida tuleb eelneva teavitustööga maandada), ning testimiseks valitakse inimesi vähim segav aeg. Ilma terviktestimiseta ei ole võimalik tagada, et kriitilises olukorras, kus paljude inimeste elu ja tervis on ohus, jõuab ohuteavitus eri kanalite kaudu võimalikult paljude inimesteni ning ohuteavituse saanud inimesed teavad, kuidas saadud teavitusele reageerida. Iga inimese seisukohast on vajalik, et hoiatusteade sisaldab nii kognitiivseid kui ka emotsionaalseid aspekte, millest enamik on teadvustamata ja liigitub järgmiselt: 1) hoiatuse vastuvõtmine (kuulmine/nägemine vms), 2) teavituse mõistmine, 3) uskumine selle tõesusesse, 4) hoiatuse isikustamine, 5) hoiatuse kinnitamine ja 6) kaitsemeetmete kasutuselevõtt.92 Otseteavitus on kriitiliselt tähtis, sest maandab infomanipulatsioonide riske ning loob elanikele realistliku viivitamatu ohuteavituse olukorra, et inimesed saaksid reaalselt tekkinud olukorras kiiresti reageerida ning seeläbi vähendada ohtu elule ja tervisele. Kuigi Eesti põhiseaduses puudub konkreetne põhiõiguste hierarhia, on PS-i §-s 16 sätestatud õigus elule õigusriigi üks väärtuslikumaid õigushüvesid, mis väärib ja vajab enim kaitset. § 88. Varjumine Paragrahviga 88 reguleeritakse varjumine.93 Varjumisele ei ole Eestis viimastel aastakümnetel suurt tähelepanu pööratud. 1993. aastal võttis Vabariigi Valitsus vastu otsuse, et endisi varjendeid ei säilitata ja uusi varjendeid juurde ei ehitata. Seetõttu alates 1993. aastast varjumise valdkonnaga ei tegeletud ja seda õiguslikult ei reguleeritud. Krimmi okupeerimine ja sõjategevus Ida-Ukrainas tõstatasid Eestis küsimuse elanikkonnakaitse võimelünkade, sh varjumise kohta. Seetõttu koostati 2018. aastal Riigikantselei ja Siseministeeriumi koostöös elanikkonnakaitse kontseptsioon , milles toodi välja varjumise olulisus ning selle eelduseks olev õigeaegne ohuteavitus ja elanikkonna harimine. Elanikkonnakaitse kontseptsiooni täpsustamiseks moodustati 2018. aastal Riigikantselei juurde varjumise ekspertrühm, kes töötas läbi varjumiskoha tüübid ning esitas põhjaliku aruande ja ettepanekud Vabariigi Valitsusele otsustamiseks. 31. jaanuaril 2019 otsustas Vabariigi Valitsus esitatud materjali põhjal kabinetinõupidamisel: 92 Bean, H., Sutton, J., Liu, B. F., Madden, S., Wood M. M., Mileti, D. S. 2015. The Study of Mobile Public Warning Messages: A Research Review and Agenda - Review of Communication, Volume 15, Issue 1. 93 Eelnõu § 88 selgitused on koostanud Siseministeerium hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamisel. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/81ef7ad8-14e2-4d3d-9c4e- 83a841c1b8b4 235  22.05.2025 • „pidada vajalikuks arendada avalike varjumiskohtade võimet olemasoleva taristu baasil; • toetada varjumise ekspertrühma ettepanekut, et varjumiskohtade võime eest vastutavaks asutuseks on Päästeamet“. Ühtlasi anti otsusega Siseministeeriumile ülesanne töötada välja õigusaktide eelnõud, millega kehtestada Päästeametile õigused ja kohustused avalike varjumiskohtadega tegelemiseks. Siseministeerium esitas 2019. aastal Rahandusministeeriumile varjumisvõime arendamiseks vajaliku raha taotluse Vabariigi Valitsuse otsuses märgitud mahus, kuid seda raha ei eraldatud. Siseministeerium analüüsis kehtivat õigust, et hinnata Päästeametile õiguste ja kohustuste kehtestamist avalike varjumiskohtadega tegelemiseks, ning analüüsist nähtus, et takistusi selleks ei ole ja kehtiv õigus võimaldab kokkuleppel ehitise omanikuga varjumist teatud määral korraldada. Siseministeerium töötas analüüsi põhjal välja HOS-i muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Eelnõu ei koostatud, sest poolte kokkuleppel otsustati küsimus lahendada väljatöötatavas tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses. Pärast täiemahulise sõja algust Ukraina vastu esitas Siseministeerium Riigikantseleile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kirjaliku ettepaneku ning palus läbi vaadata Riigikantselei ettepanekud varjumise korralduse kohta ja kaaluda varjumiskoha rajamise nõuet uusehitistele. Venemaa agressioon Ukrainas näitab, et vastupidi meie ootusele ei järgi Venemaa sõjategevuse ajal rahvusvahelist õigust ega kokkuleppeid, mistõttu peame Eestis hindama ümber senised kriisideks valmistumise, sealhulgas varjumise korralduse ja elanikkonnakaitseks varjumisvõimaluste loomise aluspõhimõtted. Praeguse seisuga ei ole reguleeritud ei varjumise korraldust ega nõudeid varjendile või varjumiskohale (olemas on juhendmaterjal varjumiskohtade rajamise kohta). Muutunud julgeolekuolukorra tõttu ning võttes arvesse, et 1) kehtivas õiguses ei ole reguleeritud varjumist ja 2) puudub piisav rahastus, otsustas Vabariigi Valitsus 2022. aastal arutada teemat uuesti ning analüüsida, kas ja kuidas muuta 2019. aasta otsust. Ülesande eest vastutas siseminister. Kaasvastutajad olid riigisekretär ning majandus- ja kommunikatsiooniminister. Analüüsi ja ettepanekute koostamiseks moodustas Siseministeerium töörühma, kuhu kuulusid Siseministeeriumi, Päästeameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Riigikantselei esindajad. Ohuhinnangu, riskipiirkondade ja pikaajalise prognoosi üle peeti nõu Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi esindajatega. Ruumilise planeerimise üle peeti nõu Rahandusministeeriumi esindajatega. Siseminister tutvustas töörühma ettepanekuid, sealhulgas varjumise reguleerimist seaduses, Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2023. aasta kabinetinõupidamisel. Info võeti teadmiseks. Siseminister tutvustas uuesti ettepanekuid varjumise õiguslikuks korraldamiseks 7. märtsil 2024 ja käesolev eelnõu on koostatud nende ettepanekute põhjal. Koostöös kohaliku omavalitsuse üksustega (edaspidi KOV) on Päästeamet hakanud määrama ja tähistama avalikke varjumiskohti ning jätkab seda ka edaspidi. 2024. aasta jaanuari seisuga on tähistatud 210 avalikku varjumiskohta ligi 160 000 inimesele, sealhulgas Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Haapsalus, Rakveres ja Kuressaares, aga ka väiksemates KOV-ides. Avalike 236  22.05.2025 varjumis-kohtade nimekiri on kättesaadav Maa-ameti kaardirakenduses , mobiilirakenduses „Ole valmis!“ ning Päästeameti ja KOV-ide kodulehel. Kuna nõuded varjumiskohale puuduvad, on Päästeamet avaliku varjumiskoha valikul seni lähtunud tuleohutus- ja ventilatsiooninõuetest ning tunnetuslikust hinnangust, et valitud varjumiskoha konstruktsioon kaitseb inimest plahvatusega kaasneva lööklaine ja lendavate esemete eest. Avalik varjumiskoht tähistatakse rahvusvahelise tsiviilkaitsetunnusmärgiga kooskõlas 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artikliga 66. Lõike 1 kohaselt korraldab varjumist Päästeamet. Varjumise korraldus hõlmab varjumiseks valmistumist, sealhulgas avalikkuse teadlikkuse suurendamist ja teavitamist. Päästeameti ülesanne on suurendada inimeste teadlikkust varjumisest järgmistel teemadel: kuhu ja kuidas varjuda, kus asuvad avalikud varjumiskohad ja varjendid, millistele tingimustele peab vastama nii avalik kui ka mitteavalik varjend ja varjumiskoht, kuidas eri hoonetes parandada varjumiskindlust jne. Teavitamine hõlmab avalike varjendite ja varjumiskohtade nimekirja pidamist, selle avaldamist ning uuendamist. Päästeamet korraldab Vabariigi Valitsuse otsuse korral elanikkonna teavitamise, et varjendid ja varjumiskohad valmistataks kasutamiseks ette. Päästeamet kontrollib avalike varjendite ja varjumiskohtade rajamist, korraldab nende tähistamise, teavitab nende asukohast ning annab varjumise korraldamiseks vajalikke suuniseid. Samuti lepib Päästeamet lõike 5 alusel kehtestatava ministri määruse kohaselt kokku avaliku varjendi ja varjumiskoha korralduslikud küsimused, näiteks kasutusõigused, kontakt- isikud ja -andmed, avamiskriteeriumid ning toimepidevuse tagamine. Samuti teeb Päästeamet järelevalvet nii avalikule kui ka mitteavalikule varjendile esitatavate nõuete täitmise üle. Päästeameti täpsemad ülesanded varjumise korraldamisel kehtestatakse samuti eelnimetatud ministri määruses. Varjumise korraldamisel teeb Päästeamet koostööd KOV-ide, asjaomaste asutuste ja isikutega, nagu Kaitsevägi, Kaitseliit, ülikoolid, esindusorganisatsioonid, avalikuks varjumiskohaks sobivat ehitist omavad juriidilised isikud jne, kes aitavad oma pädevuse piires varjumist korraldada. Koostööpartneritelt oodatakse varjumise korraldamisele kaasa aitamist just nende pädevuse piires, kellelegi ei seata lisaülesandeid ega -kohustusi. Nii on näiteks KOV oma territooriumil vastutav ruumilise planeerimise eest ning saab olla hea partner varjendite ja varjumiskohtade märgistuse paigaldamisel (mõnes kohas on Päästeamet koostöös KOV-idega juba hakanud määrama ja tähistama avalikke varjumiskohti ning loodetavasti jätkatakse seda ka edaspidi). Lõikega 2 määratletakse termin varjumine olukorrana, kus ohustatud alal viibiv isik paikneb vahetu kõrgendatud ohu korral oma elu või tervise kaitseks ajutiselt ümber sobivasse ruumi või ehitisse või püsib seal. Varjumise eesmärk on kaitsta inimest väliskeskkonna ohtude eest. Vahetust ohust ja varjumisvajadusest teavitatakse inimesi viivitamatu ohuteate edastamise teel. Inimesel on alati õigus varjuda ka ilma viivitamatut ohuteadet saamata, kui ta tunneb, et ta on ohustatud. → Millal ja miks on varjumine vajalik? Varjumine võib olla vajalik sõjalise ohu korral, aga ka muu ohu, näiteks äärmuslike ilmastikuolude, suure põlengu, ioniseeriva kiirguse, keemiarünnaku või -õnnetuse ja massirahutuste korral. Olenevalt ohust on käitumisjuhised erinevad, näiteks piisab äärmuslike 237  22.05.2025 ilmastikuolude korral siseruumi minekust või seal püsimisest ja akende-uste sulgemisest. Varjumiseks sobiv ruum või ehitis sõltub samuti ohust, mis tingib varjumisvajaduse. Olenevalt ohust võib varjumiseks sobida nii hoone siseruum kui ka rajatis, näiteks tunnel, viadukt ja sillaalune. Samas ei käsitata viimaseid eelnõu mõistes varjumiskohtadena. Varjuma ei pea ilmtingimata varjendisse või varjumiskohta, kõige kiirem ja eesmärgipärasem on leida kindel koht selles hoones, kus ollakse – selleks võib olla ka igaühe kodu, kus tuleks võimalusel liikuda akendeta ruumi. Varjumisega tagatakse inimese elu või tervise kaitse ohuolukorras, kus on vaja isoleeruda saastunud väliskeskkonnast või saada füüsilist kaitset lööklaine, kuumuse või lendavate esemete eest või leevendust läbistava kiirguse kahjustava mõju eest. Varjumine on elutähtis meede, mis päästab inimese elu olukorras, kus tal ei ole piisavalt varajase hoiatuse puudumise tõttu võimalik ohupiirkonnast lahkuda või teda ei saa tema elu või tervist ohtu seadmata evakueerida. Samas võib varjumine ise pakkuda piisavalt kaitset, mistõttu lahkumine ei ole alati otstarbekas ega vajalik. Siseruumi varjumine nii, et lülitatakse võimalusel välja tavaventilatsioon, suletakse kõik avad ja püsitakse hoone akendeta seesmises ruumis, on peamine meede, mis kaitseb inimese elu või tervist näiteks põlengusuitsust tekkiva keemilise või radioaktiivse saastumise, aga ka plahvatuse mõju eest. Sellist kaitsetegevust peetakse tõhusaks ka olukorras, kus inimest on vaja kaitsta kiirgus- või keemiaohu eest relvakonfliktiaegse rünnaku korral. Kui relva- konflikti ajal ei ole inimest võimalikust ohupiirkonnast evakueeritud, on rünnaku korral hädavajalik varjuda. Relvakonflikti korral on enim ohustatud inimesed, kes viibivad tiheasustusalal väljaspool ehitisi. Varjumine pakub kaitset vaid eeldusel, et viivitamatu ohuteate edastamisega on inimesi õigel ajal hoiatatud. Viivitamatu ohuteate edastamine võimaldab varjuda enne ohtu sattumist. Varjuda tuleb lähimasse sobivasse kohta. Kui sõjalise rünnaku korral puuduvad varjumiseks piisava kaitsetasemega varjendid või varjumiskohad, tagavad ka muudesse ehitistesse varjumine ja olulisemad tegutsemisoskused inimestele üldjuhul vajaliku esmakaitse lõhkekehade vahetu ohu eest, kuid need ei pruugi kaitsta lisaohtude eest, nagu varing, tulekahju ja avariid. Siseruumi varjumine on parim viis kaitsta end ohtliku väliskeskkonna eest. Ohu korral tuleb püsida varjendis, varjumiskohas või siseruumis kuni ohu möödumiseni. Lõikega 3 antakse Päästeametile ja PPA-le õigus kohaldada varjumise tagamiseks KorS-i §-des 30, 32, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning vahetut sundi KorS-is sätestatud alusel ja korras. Tabel. Päästeametile ja PPA-le varjumise tagamiseks eelnõu kohaselt lubatud KorS-i riikliku järelevalve erimeetmed KorS-i erimeede Kohaldamise vajadus Päästeametil või PPA-l võib olla vaja ohualal inimesi peatada ja küsitleda, et veenduda, kas seal on inimesi, kes ei ole ise võimelised varjumiskohta liikuma ja vajavad § 30. Küsitlemine ja selleks abi; samuti on võimalik, et kõik inimesed ei ole kas dokumentide nõudmine ohuteavitust saanud või ei mõista näiteks sireeniseadmete heli tähendust. Meede võib olla vajalik ka selleks, et saada ohupiirkonnas viibivatelt inimestelt varjumiseks sobivate ehitiste ja nende omanike kohta teavet, et leida kiiresti 238  22.05.2025 täiendavaid varjumiskohti ohupiirkonnas tänaval liikuvatele inimestele. Päästeametil või PPA-l võib olla vaja tuvastada isiku- samasust, et teha kindlaks, kas inimesed, kes vajasid § 32. Isikusamasuse varjumiskohta liikumiseks abi, on seda saanud. Samuti tuvastamine võib tekkida vajadus tuvastada nende isikusamasust, kes ei ole ise võimelised oma isikuandmeid esitama. Viibimiskeeld võib olla vajalik näiteks selleks, et piirata § 44. Viibimiskeeld ohtlikuks muutunud varjendi või varjumiskoha kasutamist ja hoida kõrvalised isikud mingite tegevuste juurest eemal. Sõiduki peatamise vajadus võib tekkida näiteks juhul, kui sõidukiga ohualal viibija ei ole saanud kätte viivitamatut § 45. Sõiduki peatamine ohuteadet ning tema ohutuse tagamiseks tuleb teavitada teda viivitamatust varjumisvajadusest ja võimalusel suunata ta varjendisse või varjumiskohta. Varjendis või varjumiskohas viibimine võib inimestele olla väga stressirohke. Näiteks võib tekkida olukordi, kus inimese käitumine muutub seal ohtlikuks nii talle endale § 46. Isiku kinnipidamine kui ka teistele varjendis või varjumiskohas viibijatele. Selleks, et kaitsta nii tema enda elu või tervist kui ka teiste varjendis või varjumiskohas olevate inimeste elu või tervist, võib olla vajalik isik ajutiselt kinni pidada. Varjendisse või varjumiskohta võib koguneda suur hulk inimesi. Seetõttu võib seal suureneda ka eri korrarikkumiste oht. Varjendis ja varjumiskohas on § 47. Turvakontroll turvalisuse tagamiseks vaja, et Päästeametil või PPA-l § 48. Isiku läbivaatus oleks vajadusel õigus teha inimesele turvakontroll või § 49. Vallasasja läbivaatus vaadata tema (v.a keha ja kehaõõnsused) või tema vallasasi § 52. Vallasasja läbi, samuti võib tekkida vajadus võtta hoiule vallasasjad, hoiulevõtmine mis võivad olla teistele varjendis ja varjumiskohas viibijatele ohtlikud, näiteks terariistad või kergesti süttivad vedelikud. Suur osa praeguseks märgistatud avalikest varjumiskohtadest ei ole ööpäev läbi avatud ega ligipääsetavad. Päästeametil on avalike varjumiskohtade omanikega sõlmitud koostöökokkulepped täpsustamaks, kuidas ja millal avalik varjumiskoht avatakse. Valdusesse sisenemise õigus on Päästeametile vajalik, kui avaliku varjumiskoha omanik ei ole mõistliku aja jooksul kättesaadav ja on oht, et avalik varjumiskoht jääb õigel § 50. Valdusesse sisenemine hetkel inimestele avamata. Avalikud varjumiskohad on § 51. Valduse läbivaatus linnapildis tähistatud ja nende info on kättesaadav Maa- ameti kaardirakendusest. Kui avalikud varjumiskohad jäävad avamata, võivad inimesed saada viga või hukkuda. Selline vajadus võib tekkida ka mitteavaliku varjumiskoha puhul, kui hoone kasutajatele ei võimaldata juurdepääsu hoones olevale mitteavalikule varjumiskohale. Avalike ja mitteavalike varjendite tekkimisel kehtib sama ka nende kohta. 239  22.05.2025 Valduse läbivaatamise õigus on Päästeametile vajalik selleks, et kontrollida, kas avatud varjend või varjumiskoht on ette valmistatud ning kasutamiseks ohutu. Samuti võib vahetu ohu korral olla vajalik siseneda mõnda hoonesse või ehitisse, et tagada õues liikuvatele inimestele kiiresti ohutu koht varjumiseks. Selline vajadus võib tekkida näiteks ootamatu õhurünnaku korral, kui inimestel tuleb kiiresti leida koht, kuhu avatud tänavalt ära minna, kuna avatud tänaval on kõige suurem oht saada vigastada või hukkuda. Päästeametil on kehtiva seaduse kohaselt õigus tuleohutuskontrolli tegemiseks siseneda valdusesse ja see läbi vaadata. Seega on Päästeametil olemas teadmine ja kogemus antud meetme rakendamiseks. → Viibimiskeelu kohaldamine Eelnõu kohaselt võib KorS-i § 44 alusel kohaldada viibimiskeeldu üle 12 tunni Päästeameti päästekeskuse juhi või PPA prefekti loal. See võib osutuda vajalikuks, kui varjumisvajadus püsib ning inimeste elu ja tervise kaitseks on vaja keelata nende liikumine ohupiirkonnas. KorS-i § 44 lõike 5 kohaselt võib viibimiskeeldu üle 12 tunni kohaldada üksnes prefekti või muu korrakaitseorgani juhi loal. Õigus anda luba kohaldada üle 12-tunnist viibimiskeeldu antakse ka Päästeameti päästekeskuse juhile, kuna ta on selle regiooni juht, kus viibimiskeeldu kohaldatakse, ja ta juhib vahetult sündmuse lahendamist. Varjumise korraldamisel võib viibimiskeelu kohaldamise rakendamise vajadus tekkida näiteks kasutuskõlbmatute hoonete tähistamisel ja sõjaolukorras võib selliseid hooneid olla palju. Näiteks kui mõnes piirkonnas on selgunud hooned, kus on küll tähistatud varjumiskohad, kuid nendes viibimine on ohtlik, siis saab päästekeskuse tasandil keelata nendes viibimise. Peadirektori tasandil otsustamine võtaks liigselt aega ega tagaks kiiret tegutsemist. Samas, kui on vaja kehtestada viibimiskeeld selleks, et inimesi mingi tegevuse juurest eemal hoida, siis seda saab teha ametnik ka suuliselt, kuid see peab lõppema vajaduse äralangemisega ja piirang saab kesta alla 12 tunni. Lõikega 4 nähakse ette piirang, et Päästeamet võib isiku läbivaatusel vaadata läbi üksnes tema riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Võimaliku riive intensiivsuse tõttu rõhutatakse õigusselguse huvides teises lauses, et isiku keha ja kehaõõnsusi läbi vaadata ei tohi. Piirang on vajalik, sest isiku läbivaatusega riivatakse tema füüsilist ja kehalist puutumatust. Seetõttu on vaja tagada, et riive, mis isiku läbivaatusega kaasneb, oleks minimaalne ja läbivaatus piirduks eelkõige riietuse kui vähem riivava osaga. Varjumise tagamiseks ei ole isiku keha ja kehaõõnsuste läbivaatamine põhjendatud. Tasub silmas pidada, et Päästeametile lubatud läbivaatus ei saa olema varjumise tavapärane osa, kuid vajadusel peab Päästeametil olema võimalus veenduda, et isikul ei oleks kaasas asju, mis kujutavad ohtu teistele varjunud inimestele. Lõikega 5 volitatakse sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutavat ministrit kehtestama määrusega Päästeameti täpsemad ülesanded varjumise korraldamisel. Määrusega täpsustatakse Päästeameti sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid. 240  22.05.2025 Lõikega 6 sätestatakse Kaitseväe edasilükkamatud meetmed varjumise tagamiseks. Eesti riigi vastu suunatud ründe või selle vahetu ohu korral peab Kaitsevägi alustama riigi sõjalist kaitset või selleks valmistumist sõltumata sellest, kas on riigikaitseline kriisiolukord või sõjaseisukord välja kuulutatud või mitte. Sellises olukorras võib olla vajalik asuda muu hulgas tagama varjumise tagamist ka selliselt, et Päästeamet ei ole otsustanud varjumise korraldamist või ei saa Päästeamet ega Politsei- ja Piirivalveamet rakendada meetmeid varjumise tagamiseks. Sellises olukorras on Kaitseväel pädevus kohaldada edasilükkamatuid meetmeid, kuni Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet saavad varjumise tagamise ülesande täitmise üle võtta (edasilükkamatu pädevus) ning ulatuses, mis on vajalik Kaitseväe põhiülesande täitmiseks. Edasilükkamatute meetmetena saab Kaitsevägi kohaldada samu riikliku järelevalve meetmeid ja vahetut sundi, mida seaduse järgi saavad kohaldada Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet varjumise tagamisel (vt sama paragrahvi lõige 3). Eesti riigi vastu suunatud ründe või selle vahetu ohu korral teavitab Kaitsevägi puudutatud täidesaatva riigivõimu asutusi, sh Päästeametit ning Politsei- ja Piirivalveametit. Teavituse alusel alustab Päästeamet varjumise tagamist vastavalt eelnevalt kokkulepitud plaanidele, kaasates vastavalt vajadusele Politsei- ja Piirivalveameti ja teised puudutatud isikud ja asutused. Eesti riigi vastu suunatud ründe või selle vahetu ohu korral ei pruugi Päästeamet või Politsei- ja Piirivalveamet olla võimelised varjumist tagama (nt lahingutegevuse ala, õhuründe ala vms) või vastavalt ründe iseloomule ümber korraldama (nt ei sobi kavandatud varjumiskohad kavandatava ründe tõttu tegelikult varjumiseks). Sellises olukorras võib olla Kaitseväel olla võimalus tagada varjumine, kasutades selleks edasilükkamatuid meetmeid. Erinevalt politseist (vt KorSi § 6 lg-d 3 ja 4) ei ole Kaitseväel üldist volitust riikliku järelevalve erimeetmete ja vahetu sunni kohaldamiseks, mistõttu tuleb need seaduses kindlaks määrata. Varjumise tagamisel Kaitseväe rakendatavad edasilükkamatud meetmed võivad olla samad, mis Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti rakendatavad riikliku järelevalve meetmeid ja vahetu sund varjumise tagamisel. Edasilükkamatu pädevuse üldine regulatsioon tuleneb KorSi § 6 lg-st 3 ja 4 ning seda käesolevas paragrahvis ei korrata. § 89. Varjend Paragrahviga 89 reguleeritakse varjendi rajamist.94 Lõike 1 kohaselt peab varjendi rajama hoone omanik hoonesse või selle vahetusse lähedusse. Üldjuhul rajatakse varjend hoonesse, kuid kui see ei ole võimalik või otstarbekas, võib selle rajada ka hoone vahetusse lähedusse näiteks eraldi hoonena. Varjendi rajamine hoone lähedusse on siiski mõeldud erandina, et lisada nõudesse paindlikkust. Siinkohal on oluline rõhutada, et kehtestatavat nõuet kohaldatakse vaid neile hoonetele, mis püstitatakse peale 2026. aasta 1. juulit. Olemasolevates hoonetes tuleb varjumisplaanis hinnata varjumisvõimalusi ja nende olemasolul kohandada varjumiskoht. Lõike 2 kohaselt on varjend hoone või selle osa, mis on ehitatud varjumiseks ning mille konstruktsioon kaitseb inimest plahvatuse ja sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme ning õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest. 94 Eelnõu § 89 selgitused on koostanud Siseministeerium hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamisel. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/81ef7ad8-14e2-4d3d-9c4e- 83a841c1b8b4 241  22.05.2025 Varjend peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud määruses kindlaksmääratud ehitusnõuetele ja olema tähistatud. Varjendi nõuetega tagatakse, et see pakub kaitset eri ohtude eest, sealhulgas: 1. kaitse plahvatuse eest – nõuded konstruktsioonile ja selle vastupidavusele (seinapaksus, koormustaluvus, survekoormus, vibratsioonikoormus, vastupidavus hoone varingu korral), nõuded uksele; 2. kaitse lööklaine eest – vastupidavus survelainele, õhutihedus, ventilatsiooniklapid; 3. kaitse õhusaaste eest – mürgiste ainete filtreerimine ventilatsioonist, ülerõhu hoidmine varjendis, uksetihendid, tihendatud läbiviigud; 4. toimepidevus ja varulahendused – varuväljapääs, õhuvahetuse toimimine elektrikatkestuse korral, joogivee varud, kuivkäimlad, avariivalgustus, esmaabivahendid. Varjendi rajamise nõue ja nõuded varjendile kehtestatakse alates 2026. aasta 1. juulist võttes arvesse käesolevas seaduses toodud jõustumistähtaegasid. Tsiviilelanikkonna kaitseks vajalike varjendite haldamine on olulise humanitaarülesandena toodud esile ka 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artiklis 61. Riikides, nagu Šveits, Soome ja Rootsi, kus on totaalkaitse põhimõtetest lähtudes arendatud ulatuslikke varjendiprogramme, on lähtutud ennekõike tuumarünnaku ohust ning rajatud selle eest kaitseks varjendid. Riikides, nagu Ukraina, Gruusia ja Iisrael, mis on viimasel kümnendil olnud haaratud relvakonflikti, on elanike kaitseks konventsionaalsete rünnakute eest antud soovitusi varjuda keldritesse ning kasutatud olemasolevate ruumide käepärase kohandamise võimalusi või rajatud kiirkorras ajutisi ühiskasutatavaid betoonelementidest varjumiskohti ja paigaldatud mobiilseid varjendeid. Varjendid jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks põhimõttel, et: • avalikud on need varjendid, kuhu tagatakse igaühele ligipääs varjumiseks, ning • mitteavalikud on eelkõige konkreetse hoone kasutajatele ettenähtud varjendid. Selline jaotus loob seaduse tasandil selge arusaama ja ootused, et varjendid on rajatud nii avalikus ruumis viibijatele kui ka eelkõige konkreetse hoone kasutajatele varjumisvajaduse korral. Mitteavalike varjendite rajamisel võetakse arvesse eelkõige konkreetse hoone eripärasid ja selles tavapäraselt viibivate isikute arvu. Vt ka lõike 6 selgitust. Lõike 3 kohaselt tuleb rajada avalik varjend, kui püstitatakse hoone: • mida külastavad rahvahulgad ja • mille suletud netopind on vähemalt 10 000 m2. Avaliku varjendi suuruse määramisel on lähtutud Soomes pikka aega kehtinud nõuetest. Siinkohal on oluline, et täidetud peavad olema mõlemad kriteeriumid. Avaliku varjendi rajamise nõue kehtestatakse, arvestades, et eelkirjeldatud hoones või selle läheduses liigub korraga palju inimesi, kes võivad vajada ohuolukorras kiiresti varjumiskohta. Sama paragrahvi lõike 8 alusel täpsustatakse Vabariigi Valitsuse määruses, mis kasutusotstarbega hoonesse peab avaliku varjendi rajama. Avaliku varjendi rajamise kulud kannab hoone omanik. 242  22.05.2025 Avalik varjend on mõeldud selleks, et kaitsta inimest plahvatuse ja sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme ning saastunud välisõhu eest. See ei ole mõeldud pikemalt varjumiseks, mistõttu ei ole avalikus varjendis ka varusid. Avaliku varjendi rajamise nõudega luuakse võimalus varjuda kohtades, kus liiguvad rahvahulgad. Terminit rahvahulgad kasutatakse EhS-i eeskujul. Kehtivas õiguses ei ole määratletud, mitu inimest on rahvahulk. Eelkõige on eesmärk sätestada, et silmas peetakse hooneid, kus inimesed kogunevad. Seetõttu ei ole oluline mitte kogunevate inimeste miinimumhulk, vaid asjaolu, et hoone on mõeldud paljude inimeste kogunemiseks ja nad võivad vahetu ohu korral vajada kohta, kuhu varjuda. Hoonete konkreetsed kasutusotstarbed täpsustatakse lõike 8 alusel kehtestatavas määruses. Lõike 4 kohaselt tuleb rajada mitteavalik varjend, kui püstitatakse: • elamu, majutus- või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik hoone või erihoone, mille suletud netopind on vähemalt 1200 m2; • tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500 m2. Lõikes 4 on lähtutud majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. aasta määrusest nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. Lähtutud on ehitise kasutamise üldotstarbest, mille kood lõppeb kahe nulliga. Sama paragrahvi lõike 8 alusel täpsustatakse ministri määruses, mis kasutusotstarbega hoonesse peab varjendi rajama. Seega ei kehti nõue kõigi sama üldise kasutusotstarbega hoonete kohta. Mitteavaliku varjendi rajamist korraldab hoone omanik, lähtudes eelnõust ja selle rakendusaktidest. Mitteavaliku varjendi rajamise kulud kannab hoone omanik. Varjendi rajamise nõuet ei kehtestata kõigi uute hoonete kohta. Varjendi rajamise nõude sätestamisel on arvestatud, et see seatakse hoonele, kus viibib korraga suur hulk inimesi. Varjendi regulatsiooni loomisel on arvestatud, et ohuolukorras on varjumiseks väga vähe aega, mistõttu tuleb varjuda eelkõige lähimas sobivas hoones või ruumis. Enamikul inimestel on seega kõige mõistlikum võimalusel varjuda oma kodus või töökohas. Näiteks on õhuhäire korral kodus viibijal kõige otstarbekam varjudagi seal, kui see tagab piisava varjumiskindluse. Päästeamet on avaldanud oma kodulehel varjumiskoha rajamise soovitused95. Hoolimata sellest, et väiksemasse hoonesse ei pea varjendit rajama ega varjumiskohta kohandama, on seda võimalik teha Päästeameti soovituste põhjal vabatahtlikult. Lõike 5 kohaselt tuleb juhul, kui hoone vastab nii mitteavaliku kui ka avaliku varjendi rajamise nõude kriteeriumidele, rajada avalik varjend. Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatakse varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone kasutusotstarbe järgi. Ka kasutusotstarbe järgi mitteavaliku varjendi rajamise kohustusega hoonete seas on neid, mida külastavad rahvahulgad, näiteks muuseum. Lõike eesmärk on luua õigusselgus, kas selliste hoonete püstitamise korral tuleb rajada avalik või mitteavalik varjend. Sellistel juhtudel lähtutakse hoone suletud netopinnast. Näiteks kui püstitatakse muuseumihoone, mille suletud 95 Päästeamet. Varjumine. 243  22.05.2025 netopind on üle 10 000 m2, tuleb rajada avalik varjend, aga kui püstitatakse muuseumihoone, mille suletud netopind on alla 10 000 m2, tuleb rajada mitteavalik varjend. Lõike 6 kohaselt tagatakse avalikule varjendile igaühele ligipääs varjumiseks, samas kui mitteavalik varjend on ette nähtud eelkõige konkreetse hoone kasutajale. Sisuliselt tähendab see seda, et olenemata inimese viibimise kohast tagatakse talle ohu korral võimalus varjuda. Lisaks on siinkohal oluline tähele panna, et igaühe ligipääs avalikele varjenditele tähendab, et igaühel peab olema vajadusel võimalik varjuda, sealhulgas neil, kes võivad vajada kõrvalist abi – lapsevankriga inimesed, karkude või ratastooliga liikuvad inimesed, nägemislangusega inimesed jt. Varjend peab seega olema arusaadavalt tähistatud ja avatud ning sinna peab olema võimalik minna kõigil pärast Vabariigi Valitsuse vastavat otsust (vt lõige 7 selgitust) igal ajal. Ilma selle otsuseta ei ole vaja varjendit kasutada varjendina ja see võib olla ka suletud või kasutusel muuks otstarbeks. Varjendi igapäevane kasutamine muul eesmärgil on igati mõistlik ja naaberriikide praktikas hästi toimiv lahendus. Varjend ehitatakse hoone osana ja seda ei pea hoone igapäevakasutuses kinni hoidma; vastupidi, on igati praktiline, kui igapäevakasutuses on varjend hoone loomulik osa. Hoone omanikul on muidugi võimalus hoida varjendit kinni ja puutumatuna, aga kindlasti on asjakohasem leida sellele igapäevaselt mõni muu kasutusotstarve – mängutuba, hoiu- või koosolekuruum, jõusaal jm. Silmas tuleb pidada aga seda, et varjendi peab saama varjumiseks kohandada 72 tunni jooksul. Lõike 7 kohaselt otsustab varjendi eesmärgipärase kasutuselevõtu Vabariigi Valitsus, andes varjendi omanikule aega maksimaalselt 72 tundi kohandada varjend varjumiseks sobivaks. Tegemist on sisuliselt eelhoiatusega, mis annab ühiskonnale selge sõnumi, et relvakonflikti või muu sündmuse oht on lähipäevil tõenäoline ja seetõttu tuleb valmistuda varjumiseks. Tegemist on suure mõjuga ühiskondliku sõnumiga ja seega on otsustustasand määratud Vabariigi Valitsuse tasandile. Varjendeid on lubatud igapäevaselt kasutada muul eesmärgil, et tagada hoonetes ruumi maksimaalselt efektiivne kasutamine. Selle sättega reguleeritakse Vabariigi Valitsuse tasandil nn eelhoiatuse andmist, et oleks aega varjend varjumiseks kohandada. Kui tekib reaalne vajadus kohe varjuda, siis teavitatakse sellest elanikke ohuteavituse teel. Edasilükkamatul juhul otsustab varjendi varjumiseks kasutuselevõtu Päästeamet või Kaitsevägi. Kui olukord on aegkriitiline, siis teeb vastava otsuse Päästeamet või Kaitsevägi. Lõikega 8 volitatakse Vabariigi Valitsust kehtestama määrusega nõuded varjendile, selle suurusele, mahutavusele, kontrollile ja hooldusele ning varjendikohustusega hoonete täpsema loetelu, lähtudes hoone kasutamise otstarbest ning vajadusel tööstus- ja laohoone tavapärasest kasutajate arvust. § 90. Varjumiskoht Paragrahviga 90 reguleeritakse varjumiskoha kohandamist.96 Lõike 1 kohaselt on varjumiskoht ehitis või selle osa, mis on kohandatud varjumiseks ja mille konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest. Varjumiskoht ei ole eraldi varjumise eesmärgil rajatud ehitise osa, vaid on varjumiseks sobivaks kohandatud. Varjumiskoht peab olema varjumiseks sobilik ja kasutamiseks ohutu. 96 Eelnõu § 90 selgitused on koostanud Siseministeerium hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamisel. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/81ef7ad8-14e2-4d3d-9c4e- 83a841c1b8b4 244  22.05.2025 Peamine erinevus varjendiga on see, et varjumiskohale ei esitata nõudeid, vaid kehtestatakse põhimõtted, millele peaks varjumiskoht vastama, ega seata ka automaatset kohustust varjumiskoha kohandamiseks, vaid varjumiskoha kohandamise võimalusi hindab hoone omanik varjumisplaanis ja tegutseb vastavalt. Varjendi ja varjumiskoha peamine erisus seisneb selles, et varjumiskoha kaitsetase ei ole nii kõrge kui varjendil ja seal ei ole nõutavad lisatingimused nt sundventilatsioon või veega tualettruum. Varjumiskoha kohandamise baastingimused on: tugevad piirdekonstruktsioonid, värske õhu olemasolu, vähemalt kaks väljapääsu (ei pea olema uksed), puhtad ja kuivad ruumid inimestele viibimiseks, varjumiskoha vastutava isiku olemasolu. Varjumiskoht kohandatakse võimalusel hoonesse, mis on rajatud enne varjendinõude kehtestamist ja mis oma parameetritelt vastab varjendi rajamise kohustusega uuele hoonele, nt juba olemasolev kortermaja või büroohoone. Seda, kas sellisesse hoonesse saab varjumiskoha rajada ja milline ta siis lõpuks tuleb, kirjeldatakse varjumisplaanis. Varjumiskoht kohandatakse võimalusel varjendi rajamise kohustusega hoonesse, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2026. aasta 1. juulit. Lõike 2 kohaselt tuleb tagada, et sarnaselt varjenditele pääseb igaüks avalikule varjumiskohale ligi. Mitteavalik varjumiskoht on ette nähtud eelkõige konkreetse hoone kasutajale. Sisuliselt tähendab see seda, et olenemata inimese viibimise kohast tagatakse talle ohu korral võimalus varjuda. Lõikega 3 sätestatakse, et varjumiskoha eesmärgipärane kasutuselevõtt toimub varjendiga samadel põhimõtetel ehk selle otsustab Vabariigi Valitsus. Edasilükkamatul juhul otsustab kasutusele võtmise Päästeamet või Kaitsevägi. Lõikega 4 volitatakse Vabariigi Valitsust kehtestama määrusega varjumiskoha kohandamise põhimõtted. § 91. Varjumisplaani koostamine Paragrahviga 91 reguleeritakse varjumisplaani koostamist.97 Lõikega 1 sätestatakse varjumisplaani koostamise kohustus. Varjumisplaan tuleb koostada varjendikohustusega hoonetele. Varjumisplaan tuleb koostada nii uutele hoonetele, kuhu tuleb rajada varjend, kui ka sellisele hoonele, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2026. aasta 1. juulit ning mis vastavad käesoleva seaduse paragrahvi 89 lõikele 3 või 4. Oluline on varjumise korralduslikud küsimused läbi mõelda nii uutes hoonetes, kuhu rajatakse varjendid, kui ka samadele kriteeriumidele vastavates olemasolevates hoonetes ning viimaste puhul tuleks siis võimalusel kohandada varjumiskoht. Hoones varjumiskoha kohandamise võimaluse puudumine ei välista varjumisplaani koostamist, sest teadmine, et varjumiskohta 97 Eelnõu § 91 selgitused on koostanud Siseministeerium hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamisel. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/81ef7ad8-14e2-4d3d-9c4e- 83a841c1b8b4 245  22.05.2025 pole võimalik kohandada, tulebki varjumisplaani koostamisega. Ka see teave, et hoonesse ei ole võimalik varjumiskohta kohandada, peab olema varjumisplaanis kajastatud. Kui hoonesse rajatakse varjend, tuleb varjumisplaanis kajastada sellega seonduv: asukoht, suurus, juurdepääs jm oluline teave. Lõikega 2 antakse varjumisplaanile sisu. Varjumisplaanis hinnatakse esmalt hoones varjumise võimalusi, kirjeldatakse varjumiseks valmistumist, varjumise läbiviimist ja varjumiskindluse suurendamist. Varjumisplaan tuleb koostada hoonespetsiifiliselt, st arvestades hoone eripära ja võimalusi. Varjumisplaanis kirjeldatakse varjumise põhimõtteid, hoones olevat varjumiskohta ja selle võimalikku ettevalmistamist: näiteks panipaikade tühjendamine, akende katmine liivakottidega jm varjumiskindluse suurendamise meetmed. Kui varjend on hoones olemas, tuleb anda selle kohta vajalik teave – asukoht, sinna liikumise ohutu marsruut hoones, selle suurus ja avamise korraldus. Viimane on eriti oluline juhul, kui varjend on tavapäraselt kasutuses muuks otstarbeks ja avatakse varjendina peale vastavat otsust. Samuti kirjeldatakse varjumisplaanis, milliseid muid tegevusi on vaja hoones varjumise ajaks teha (gaasitrassi sulgemine vms). Varjumisplaani koostamise tulemusel võib ka selguda, et antud hoones ei olegi võimalik varjuda (eelkõige olemasolevate hoonete puhul). Sellisel juhul tuleb aga läbi mõelda, kuidas selles hoones viibijad vajadusel varjuvad, näiteks kas läheduses on mõni avalik varjend või varjumiskoht, kuhu saab ohu korral liikuda. Lõikega 3 antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada nõuded varjumisplaanile ja selle avalikustamisele ning varjumisplaani koostamise kord. Põhiseaduspärasuse analüüs Varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise kohustuse seadmine riivab PS-i §-st 31 tulenevat ettevõtlusvabadust ning PS-i §-st 32 tulenevat omandipõhiõigust. PS-i § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundus- ühingutesse ja -liitudesse. Seaduses võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. PS-i § 31 teises lauses on nähtud ette seadusreservatsiooni põhimõte, nagu on selgitatud PS-i kommenteeritud väljaandes: Riigikohtu selgituse kohaselt annab § 31 teine lause seadusandjale suure vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid. Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest (RKHKo 11.04.2016, 3-3-1-75-15). See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane.98 [---] Ettevõtlusvabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse (vt RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00). Ettevõtlusvabaduse kaitseala on riivatud 98 Kask, Oliver, Sten Andreas Ehrlich, Ave Henberg 2020. Paragrahv 31. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 5., parandatud ja täiendatud väljaanne. Tallinn: Juura 2020, komm 22. 246  22.05.2025 juba siis, kui avalik võim mõjutab seda vabadust ebasoodsalt – nt halvendatakse varem kehtinud õigusraamistikku (vt RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02; RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13).99 PS-i § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Omandipõhiõigus on samuti lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigus, mida võib seadusega piirata. Mõlema puhul peavad piirangud olema kooskõlas PS-i §-ga 11, mille kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas PS-iga. Piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Kuna PS-i §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadus ja §-s 32 sätestatud omandipõhiõigus on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigused, võib seadusandja neid põhjendatud juhul piirata. Riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks, et riive oleks põhjendatud, peab riivav meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on meede juhul, kui sellel on legitiimne eesmärk ning see on: 1) kohane ehk sobiv; 2) vajalik ja 3) proportsionaalne kitsamas tähenduses. Varjendi rajamise nõue seatakse teatud hoonete ehitamisel, varjumiskoha kohandamise kohustus seatakse peamiselt juba olemasolevatele hoonetele. Varjendi rajamise ja varjumiskoha kohendamise nõude legitiimne eesmärk on tagada inimeste elu ja tervise kaitse. ✓ Meede on kohane ehk sobiv, kui see vähemalt soodustab legitiimse eesmärgi saavutamist. See tähendab, et meede ei pea viima absoluutse kindlusega sihini ega olema kõige parem või kohasem, vaid piisab, kui see aitab legitiimse eesmärgi saavutamisele kaasa. Varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise nõue aitab kahtlemata legitiimset eesmärki saavutada, sest tänu sellele tekib juurde kohti, kuhu inimesed saavad vahetu ohu korral oma elu ja tervise kaitseks varjuda. ✓ Meede on vajalik, sest muutunud julgeolekuolukorra tõttu on tekkinud vajadus varjendite ja varjumiskohtade järele. Varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise nõue on vajalik, sest see loob järk-järgult elanikele ohuolukorras varjumise võimaluse. Mõlemad nõuded aitavad kaasa sellele, et inimesed tunneksid enda turvalisemalt. Mõlema nõude kehtestamisel lähtutakse avalikust huvist ja inimeste kaitse vajadusest kõrgendatud vahetu ohu korral. Varjendi eesmärk on tagada inimesele kaitse plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuvate esemete ja saastunud välisõhu eest. Varjumiskoha eesmärk on tagada inimestele esmakaitse vähemalt plahvatusega kaasnevate laialipaiskuvate esemete eest. Sama eesmärgi täitmiseks puudub teine sobiv meede, mis riivaks põhiõigusi vähem. ✓ Meede on proportsionaalne kitsamas tähenduses ehk mõõdukas, kui selle põhjus kaalub üles põhiõiguse riive. Varjendi rajamise nõue toob kaasa lisanõuded teatud hoone püstitamisel. Kohustus ei mõjuta ehitussektorit tervikuna, kuid aitab kaitsta inimeste elu ja tervist kohtades, kus on korraga koos palju inimesi. Varjumiskoha kohandamise nõue toob kaasa lisanõuded teatavatele peamiselt juba olemasolevatele hoonetele. Varjumiskoha kohandamise nõude puhul on arvestatud asjaolu, et see oleks rakendatav eriilmeliste hoonete puhul ega tooks kaasa ülemääraseid kulusid omanikule ning et seda ei ole võimalik 99 Sealsamas, komm 23. 247  22.05.2025 kõigis hoonetes rakendada. Nõuetekohase varjendi ja varjumiskoha kohandamine toob mõningaid rahalisi kulutusi, kuid varjendi rajamise ja varjumiskoha kohandamise nõude kehtestamise kõige efektiivsem viis on kaitsta ohustatud alal vahetu ohu korral viibivaid inimesi, kes ei ole sealt lahkunud või saanud lahkuda. Meede on seega mõõdukas: päästetud elud kaaluvad üles varjumiskoha rajamise nõude ja nõuded varjumiskohale. Analüüsi põhjal saab seega öelda, et eelnõu on proportsionaalne, vajalik seatud eesmärgi saavutamiseks ja kooskõlas PS-iga. § 92. Ulatuslik evakuatsioon Lõikest 1 tulenevalt on ulatuslik evakuatsioon inimeste ajutine ümberpaigutamine ohustatud alalt ohutusse asukohta. Ulatusliku evakuatsiooniga on tegemist siis, kui inimeste elu või tervist ähvardava ohu korral evakueeritakse ohupiirkonnas või -alal viibivad inimesed. Ulatuslik evakuatsioon ei hõlma tulekahju korral hoonest lahkumist. Ulatuslik evakuatsioon on oluline elanikkonnakaitse meede, mida kasutatakse sellistes olukordades, kus kohapeale jäävatele elanikele ei ole võimalik olemasolevate lahendustega piisavat kaitset tagada ja evakuatsiooni läbiviimisega on võimalik märgatavalt vähendada ohtu inimeste elule ja tervisele. Evakuatsiooniga suudetakse elanikele kõige parem kaitse tagada olukordades, millel on piisav eelhoiatuse aeg, ning inimeste elu ja tervise kaitse eesmärgil läbiviidav evakuatsioon on võimalik ka olukordades, mis ei ole veel inimeste elule ja tervise vahetult ohtlikud (näiteks üleujutuse hoiatus, sõjalise ründe oht). Eelhoiatuseta sündmuste korral võib tekkida vajadus käivitada evakuatsioon ka sündmuse ajal. Relvastatud konflikti korral võib elanike evakuatsioon (ümberpaigutamine) olla vajalik ka selleks, et tagada Kaitseväele sõjalise kaitse eesmärkide elluviimiseks vaba ala ja hoida seeläbi ära sellel alal viibivate tsiviilelanike ohtu sattumine. Lõike 2 alusel otsustab ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise Vabariigi Valitsus. Seda eelkõige neil juhtudel, kui on piisav eelteavitusaeg ning otsuse tegemiseks on piisavalt aega. Juhtudel, kui otsus ulatusliku evakuatsiooniga alustamiseks on aja poolest kriitiline, teeb otsuse Päästeamet, nt ulatusliku tööstusõnnetuse korral. Päästeametil on jätkuvalt päästeseaduse alusel õigus korralda nt tulekahju korral üksikute majade evakuatsiooni, see ei eelda Vabariigi Valitsuse otsust, ulatusliku evakuatsiooniga on tegemist, kui ümberpaigutatavate inimeste arv on umbes 10 000. Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumist ja selle läbiviimist korraldab Päästeamet (lõige 3). See tähendab, et Päästeamet määrab võimalikud evakuatsioonikohad, teeb evakuatsioonikohtade määramisel ja nende valmidusse seadmisel koostööd KOVidega, planeerib transpordi jne. Sarnaselt kehtiva HOSi § 16 lõikega 3 osaleb ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel Politsei- ja Piirivalveamet. Lõigetega 4 ja 5 alusel antakse Päästeametile ning Politsei- ja Piirivalveametile õigus kohaldada ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks KorSis sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ja vahetut sundi KorSis sätestatud alusel ja korras. Võimalikud rakendatavad meetmed mõlema ameti puhul on samad mis varjumise korral. Samuti nähakse ette piirang, et Päästeamet võib isiku läbivaatusel vaadata läbi üksnes isiku riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Võimaliku riive intensiivsuse tõttu rõhutatakse õigusselguse huvides teises lauses, et isiku keha ja kehaõõnsusi läbi vaadata ei tohi. Piirang on vajalik, sest isiku läbivaatusega riivatakse tema füüsilist ja kehalist puutumatust. Seetõttu on vaja tagada, et riive, mis isiku 248  22.05.2025 läbivaatusega kaasneb, oleks võimalikult minimaalne ja läbivaatus piirduks eelkõige riietuse kui vähem riivava osaga. Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise, selle läbiviimise, KOVi kaasamise korra ja nõuded evakuatsioonikohtadele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (lõige 6). Lõikega 7 sätestatakse Kaitseväe õigus kohaldada edasilükkamatuid meetmeid ulatusliku evakuatsiooni tagamiseks. Eesti riigi vastu suunatud ründe või selle vahetu ohu korral peab Kaitsevägi alustama riigi sõjalist kaitset või selleks valmistumist sõltumata sellest, kas on riigikaitseline kriisiolukord või sõjaseisukord välja kuulutatud või mitte. Sellises olukorras võib olla vajalik asuda muu hulgas viima läbi evakuatsiooni ka selliselt, et Vabariigi Valitsus ega Päästeamet ei ole otsustanud ulatusliku evakuatsiooni läbiviimist või ei saa Päästeamet ega Politsei- ja Piirivalveamet rakendada meetmeid ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks. Sellises olukorras on Kaitseväel pädevus kohaldada edasilükkamatuid meetmeid, kuni Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet saavad ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise ülesande täitmise üle võtta (edasilükkamatu pädevus) ning ulatuses, mis on vajalik Kaitseväe põhiülesande täitmiseks. Edasilükkamatute meetmetena saab Kaitsevägi kohaldada samu riikliku järelevalve meetmeid ja vahetut sundi, mida seaduse järgi saavad kohaldada Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel (vt sama paragrahvi lõiget 4). Eesti riigi vastu suunatud ründe või selle vahetu ohu korral teavitab Kaitsevägi puudutatud täidesaatva riigivõimu asutusi, sh Päästeametit ning Politsei- ja Piirivalveametit. Teavituse alusel otsustab Vabariigi Valitsus või Päästeamet ulatusliku evakuatsiooni läbiviimis või alustab ulatusliku evakuatsiooni läbiiviimist vastavalt eelnevalt kokkulepitud plaanidele, kaasates vastavalt vajadusele Politsei- ja Piirivalveameti ja teised puudutatud isikud ja asutused. Eesti riigi vastu suunatud ründe või selle vahetu ohu korral ei pruugi Päästeamet või Politsei- ja Piirivalveamet olla võimelised ulatuslikku evakuatsiooni läbi viima (nt lahingutegevuse ala, õhuründe ala vms) või vastavalt ründe iseloomule ümber korraldama (nt ei sobi kavandatud evakueerimise sihtkoht kavandatava ründe tõttu tegelikult inimsete evakueerimiseks). Sellises olukorras võib olla Kaitseväel olla võimalus tagada vahetus ohus olevate inimeste evakueerimine, kasutades selleks edasilükkamatuid meetmeid. Erinevalt politseist (vt KorSi § 6 lg-d 3 ja 4) ei ole Kaitseväel üldist volitust riikliku järelevalve erimeetmete ja vahetu sunni kohaldamiseks, mistõttu tuleb need seaduses kindlaks määrata. Inimeste evakueerimisel Kaitseväe rakendatavad edasilükkamatud meetmed võivad olla samad, mis Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti rakendadatavad riikliku järelevalve meetmeid ja vahetu sund ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel. Edasilükkamatu pädevuse üldine regulatsioon tuleneb KorSi § 6 lg-st 3 ja 4 ning seda käesolevas paragrahvis ei korrata. 4. jagu Riigi tegevusvaru § 93. Riigi tegevusvaru moodustamine, haldamine ja kasutamine Lõikes 1 sätestatakse riigi tegevusvaru termin. Riigi tegevusvaru (edaspidi tegevusvaru) on kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel, elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise tagamiseks vajalikud tooted, mis on tegevusvaru haldaja omandis või mille omandamine või kasutamine on tegevusvaru haldaja, milleks on praegusel juhul AS Eesti Varude Keskus (edaspidi ka EVK), eelnevalt sõlmitud lepingutega tagatud. Tegevusaruna saab käsitada tooteid 249  22.05.2025 (nii pakendatud lõpptooted kui ka toorained), mis võivad olla tegevusvaru haldaja omandis, või on tagatud selle kauba eelisväljaostu õigus (delegeeritud tegevusvaru). Lõike 2 kohaselt on varustuskindluse tagamiseks vajalik ehitis ja tehniline taristu kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise tagamiseks vajalikud hooned, rajatised ja tehnilised seadmed (edaspidi tegevusvaru taristu), mis on tegevusvaru haldaja omandis või mille kasutamine on tagatud tegevusvaru haldajaga eelnevalt sõlmitud lepingutega. Lõikes 3 sõnastatakse tegevusvaru haldaja praegused HOSi § 181 lõikes 1 sätestatud ülesanded eelnõu mõistes kriisiülesannetena. EVK püsiv kriisiülesanne on riigi tegevusvaru moodustamine, selle haldamine ja kasutusele võtmine. Lõikes 4 loetletakse analoogselt HOSi § 181 lõikega 3 tegevusvaru moodustamise alused. Tegevusvaru moodustamise aluseks on kas seadus (nt vedelkütusevaru seadus), Vabariigi Valitsuse otsus või tegevusvaru haldaja otsus. Seejuures lähtutakse varude moodustamisel eelnõu §-s 11 sätestatud üleriigilisest riskianalüüsist, Vabariigi Valitsuse kriisiplaanist jt asjassepuutuvatest materjalidest. Samuti arvestatakse õppuste ja kriiside kogemuste ning valdkondlike arutelude käigus tehtud ettepanekute ja eelarveliste võimalustega. Lõikes 5 sätestatakse tegevusvaru rahastamise alused samamoodi nagu HOSi § 181 lõikes 4. Tegevusvaru moodustamisel, kui on otsustatud see välja osta, kaasneb ühekordne suurem kulu. Halduskulu on iga-aastane ja tegevusvaru kasutusele võtmise kulu oleneb kriiside iseloomust. Tegevusvaru moodustamiseks, haldamiseks ja kasutusele võtmiseks riigieelarveliste vahendite taotluse esitab tegevusvaru haldamise valdkonna eest vastutav minister. Tegevusvaru võib omandada kas selle väljaostmise teel EVK omandisse või sõlmitakse leping, mis tagab võimaluse tegevusvaru hiljem välja osta. Tegevusvaru moodustamise all mõeldakse ka tegevusvaru moodustamist delegeeritud tegevusvaru põhimõttel. Kumba moodi tegevusvaru omandatakse, otsustab EVK iga tegevusvaru puhul eraldi, olenevalt riskianalüüsist, majanduslikust mõistlikkusest ja Vabariigi Valitsuse suunistest. Tegevusvaru moodustamisel juhindutakse riigihangete seadusest. Pärast tegevusvaru moodustamist, kas füüsilise või delegeeritud tegevusvaruna, toimub tegevusvaru haldamine kuni selle kasutusele võtmiseni. Tegevusvaru haldamiskuludeks võivad olla kõik kulud, mis kaasnevad tegevusvaru hoidmise, kindlustamise, kontrollimise, uuendamise, hooldamise jms- ga. Lisaks kaasnevad tegevusvaru haldamisega ka EVK kui tegevusvaru haldaja tegevuskulud. Üldjuhul on tegevusvaru delegeeritud lepingute alusel tegevusvaru hoidja omandis, kuid olenevalt kriisi iseloomust võib valitsus otsustada tegevusvaru välja osta riigi omandusse ja tegevusvaru jagamist kriisi kestel ise korraldada. Lõike 6 kohaselt reguleerib vedelkütusevaru moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist vedelkütusevaru seadus. Vedelkütusevaru on osa riigi tegevusvarust, mida reguleerib eriseadus. Vedelkütusevaru moodustamise regulatsioon järgib nõukogu direktiivi 2009/119/EÜ, millega kohustatakse liikmesriike säilitama toornafta ja/või naftatoodete miinimumvarusid (ELT L 265, 09.10.2009, lk 9–23), ning Rahvusvahelise Energiaagentuuri (International Energy Agency, IEA) seatud nõudeid ning sellepärast on vedelkütuse valdkonna varu moodustamist mõistlik ka edaspidi reguleerida eriseaduses. Vedelkütusevaru moodustamise tingimusi ja rahastuse ülesehitust käesolev eelnõu ei muuda. 250  22.05.2025 Lõike 7 kohaselt reguleerib tegevusvarusse kuuluva toiduvaru moodustamist ja kasutusele võtmist toiduseadus (vt § 257). Lõike 8 kohaselt reguleerib tegevusvarusse kuuluva maagaasi riigi tegevusvaru (maagaasi seaduse (edaspidi MGS) mõistes strateegiline gaasivaru) haldamist (MGSi §-d 267 ja 268) maagaasiseadus. Lõike 9 kohaselt tuleb ravimivaru käitlemisel lähtuda ravimiseadusest, sest see reguleerib ravimite käitlemist. Lõike 10 kohaselt reguleerib tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist tervishoiuteenuste korraldamise seadus, kuna tegu on tervisevaldkonna eriregulatsiooniga. § 94. Tegevusaru hoidmine Võrreldes HOSi §-ga 182 ei tehta käesoleva eelnõuga tegevusvaru hoidmise sätetes sisulisi muudatusi. Lõikes 1 sätestatakse, et tegevusvaru hoitakse viisil, mis tagab selle säilimise, juurdepääsetavuse ja kättesaadavuse selle hoiukohast. Seega tuleb tegevusvaru hoida sellises kohas ja viisil, et alati oleks võimalik tagada kauba kättesaadavus ja seda ka näiteks elektri- või sidekatkestuse korral. Tegevusvaru kasutusele võtmisel tuleb arvestada, et nii elutähtsate kui ka transpordisektori teenuste tase ja kättesaadavus on keeruliste kriisiolukordade ajal piiratud. Kriisi põhjustajaks võivad olla näiteks äärmuslikud ilmaolud, elutähtsa teenuse ulatuslik katkestus, nakkushaiguse suur levik, halvenenud julgeolek või siseturvalisus. Tegevusvaru hoiulepingu või delegeeritud lepingu sõlmimisel tuleb vastavad hoidmist, kvaliteedi tagamist ja kättesaadavust mõjutavad tingimused kokku leppida. Lõikes 2 sätestatakse kohustus, et tegevusvaru võib hoida Eestist väljaspool ainult juhul, kui Vabariigi Valitsus on selliselt otsustanud. Varu teises riigis hoidmine on võimalik, kui riikidevaheliste kõrgetasemeliste kokkulepetega on selgelt tagatud tegevusvaru kättesaadavus tarneraskuste korral või eriolukordades. Vajadus hoida tegevusvaru teises riigis võib tekkida, kui Eestis puuduvad hoidmiseks vajalikud kvaliteetsed laod või hoidmine on liialt kulukas ja seda olenemata sellest, kelle omandis on tegevusvaru. Tegevusvaru hoidmisel Eestist väljaspool on võimalik sõlmida riikidevahelised lepped selle kättesaamiseks ja kasutuselevõtmiseks. Lõikes 3 sätestatakse tegevusvaru moodustamise kaks põhilist viisi. Parema varustuskindluse tagamiseks ostetakse teenuse pakkujalt kaupade suuremat riigisisest laoseisu, olles ise tegevusvaru omanik, või tagades, et EVK-l on nende kaupade omandamiseks eelisostuõigus. Otsuse tegevusvaru moodustamiseks kas väljaostetud tegevusvaruna või delegeeritud tegevusvaruna teeb Eesti Varude Keskus, sealhulgas arvestades Vabariigi Valitsuse otsustes ja valdkondlikes seadustes sätestatuga. Lõikes 4 sätestatakse tegevusvaru hoiulepingu põhilised tingimused, mis tuleb teenust pakkuva ettevõtjaga kirjalikult kokku leppida. Leping peab tagama, et igal ajal on võimalik kontrollida tegevusvaru olemasolu ja kvaliteeti. Seega on oluline teada, mis aadressil ja millises laos tegevusvaru on hoiustatud, millise tunnuse järgi on võimalik seda tuvastada ja millised on tegevusvaru hoiustamise vajalikud tingimused, et tagada selle pikaajaline kvaliteet. Tegevusvaru uuendamise täpsed tingimused tagavad ülevaate toodete kvaliteedist ja laoseisust. 251  22.05.2025 Hoiulepingus tuleb kirjeldada, kuidas tehniliselt toimub tegevusvaru väljastamine ja milline on väljastamise suutlikkus ja seda piiravad tegurid. Tegevusvaru kontrollimise tingimused peavad võimaldama igal ajal varule füüsilist ligipääsu ja ka laohaldussüsteemidega jälgida igapäevast laoseisu. Tegevusvaru peab vastama kokkulepitud tingimustele igal ajal, et seda oleks võimalik kasutusele võtta. Lepingus tuleb kokku leppida ka õiguskaitsevahendid juhuks, kui tegevusvaru hoidja oma kohustusi ei täida. Lepingulisi suhteid reguleerib võlaõigusseadus. Juhul kui varu hoidja tema valduses olevat asja näiteks kasutab või muul viisil oma või kolmanda isiku kasuks pöörab, on võimalik kohaldada karistusseadustiku §-i 201. Lõikes 5 sätestatakse delegeeritud tegevusvaru moodustamise termin samamoodi, nagu see on sätestatud kehtiva HOSi § 182 lõikes 5. Delegeeritud tegevusvaru lepingu alusel ostab EVK teenuse pakkujalt kaupade suuremat Eesti-sisest laoseisu lisatingimusega, et EVK-l on nende kaupade omandamiseks eelisostuõigus. Delegeeritud tegevusvaru moodustaja (ettevõtja, kelle omandis on varu) kohustuste hulka kuulub muu hulgas tegevusvaru uuendamine ja kvaliteetsete hoiutingimuste tagamine. Lõikes 6 sätestatakse delegeeritud tegevusvaru lepingu põhilised tingimused, mis tuleb lepingus kokku leppida lisaks hoiulepingu põhilistele tingimustele. Delegeeritud tegevusvaru leping peab andma kindluse, et igal ajal oleks võimalik tegevusvaru kiiresti omandada ning tegevusvaru vastaks nõuetele (nt ei tohi olla riknenud ega aegunud). Tegevusvaru maksumuse kujunemine selle väljaostmisel peab olema lepingus kokku lepitud, et vältida delegeeritud tegevusvaru hoidja võimalust suurenenud nõudluse olukorras hinnaga manipuleerida. Samuti tuleb delegeeritud tegevusvaru lepingus kokku leppida õiguskaitsevahendid juhuks, kui tegevusvaru hoidja oma kohustusi ei täida. Lepingulisi suhteid reguleerib võlaõigusseadus. § 95. Tegevusvaru kasutusele võtmine Lõikes 1 sätestatakse sarnaselt HOSi § 183 lõikega 1, et tegevusvaru kasutusele võtmise otsustab Vabariigi Valitsus, kuna Vabariigi Valitsusel on tekkinud olukorrast keskselt parim ülevaade ja võib eeldada, et tegevusvaru kasutamise vajaduse ilmnemisel on olukorra lahendamise juhtimine liikunud selleks ajaks ka Vabariigi Valitsuse tasandile, st ilmnenud on suurem ja pikemaajalisem kaupade tarneraskus, elutähtsate teenuste katkestus, halvenenud märkimisväärselt elanike julgeolek või siseturvalisus. Vastava otsuse eelnõu koostab tegevusvaru valdkonna eest vastutav ministeerium. Lõikes 2 sätestatakse, et olukorras, mis eeldab vahetut tegutsemist ohu korral, võib tegevusvaru kasutusele võtmise otsustada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, teavitades sellest viivitamata Vabariigi Valitsust. Sarnaselt on see sätestatud ka kehtiva HOSi § 183 lõikes 2. VVSi § 63 lõike 1 kohaselt on riigi tegevusvaru haldamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Ministri otsust ei pea Vabariigi Valitsus eraldi heaks kiitma, küll tuleb otsusest teavitada Vabariigi Valitsust viivitamata. Samuti kui tehniliselt ja ajaliselt on võimalik, siis kooskõlastatakse otsuse eelnõu alati otsust puudutavate ministeeriumidega ning valitsemisala asutustega (nt Kaitsevägi, Päästeamet, Terviseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet). Eesmärk on tagada suurem paindlikkus ja operatiivsus olukorra lahendamisel, näiteks vedelkütusevaru kasutamiseks, kui halbade ilmaolude tõttu on katkenud elektri- ja sidevarustus ja vajalik on kiiresti tagada kütuse kättesaadavus elutähtsa teenuse osutajatele ja rikete likvideerijatele. Vabariigi Valitsusele või ministrile annab sisendi 252  22.05.2025 tegevusvaru kasutusele võtmiseks EVK juhtkond. Vabariigi Valitsusel on võimalik ministri otsus kehtetuks tunnistada teenistusliku järelevalve korras või peatada see vastavalt VVSile. Lõikes 3 sätestatakse võrreldes HOSi § 183 lõikega 2 täiendavalt ka tegevusvaru haldaja õigus otsustada tegevusvaru kasutusele võtmine (eelkõige seadmete tegevusvaru), kui olukord eeldab vahetut tegutsemist ohu korral ning tegemist on tehniliste seadmete tegevusvaruga. Sellisteks tegevusvarudeks on nt generaatorid või meditsiiniseadmed. Tegevusvaru haldjal on kohustus teavitada sellest viivitamata tegevusvaru haldamise eest vastutavat ministrit. Lõikes 4 sätestatakse, et tegevusvaru kasutusele võtmise otsuses esitatakse, miks tegevusvaru kasutusele võetakse, milline tegevusvaru ja mis ulatuses ning kuidas tegevusvaru kasutusele võtmine korraldatakse. Tegevusvaru kasutuselevõtu tingimustes võib Vabariigi Valitsus seada lisapiiranguid, kui ettevõtja võtab tegevusvaru kasutusele, keelates tegevusvaru müügi Eestist väljapoole, nähes ette, mis tegevusteks tegevusvaru tohib kasutada jne. Samuti tuleb fikseerida, kas ja kui kiiresti tuleb tegevusvaru taastada. Vedelkütusevaru kasutusele võtmisel tuleb kasutuselevõtmise otsuse selgitamisel juhinduda vedelkütusevaru seaduse (edaspidi VKVS) § 7 lõike 3 nõuetest. Lõikes 5 sätestatakse sarnaselt HOSi § 183 lõikega 4 võimalus, et riigi tegevusvaru haldamise eest vastutav minister võib kehtestada määruse, kus täpsemalt seatakse valdkonniti tingimused tegevusvaru kasutusele võtmiseks. VVSi § 63 lõike 1 kohaselt on riigi tegevusvaru haldamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Üldjuhul tegevusvaru kasutusele võtmisel tegevusvaru müüakse turutingimustel või tegevusvaru omanikuga eelnevalt kokku lepitud tingimustel, kuid vajaduse korral võib Vabariigi Valitsus või minister tegevusvaru kasutusele võtmise otsuses tegevusvaru müümise kohta ette näha hinnastamise reeglid ja jagamise põhimõtted. Olenevalt aga valdkonnast võib olla vajalik juba määrusega täpsemalt sätestada, kellele, mis hinnaga ja mis tingimustel on võimalik tegevusvaru omanikul kaupa müüa või kasutusse anda. Määruse kehtestamise eesmärk on vähendada kaupade massilist kokkuostmist ja hinnaga manipuleerimise riski olukorras, kus nõudlus ületab oluliselt pakkumist. Samuti aitab see tagada tegevusvarude kasutusele võtmise läbipaistvuse ja seeläbi on võimalik turuosalistel paremini kriisiks valmistuda. Lõikega 6 sätestatakse, et tegevusvaru kasutusele võtmiseks väljaostmise kulud, mis tekivad varu haldajale, rahastatakse Vabariigi Valitsuse reservist. Seejuures tegevusvaru taastamise kulude rahastamine automaatselt Vabariigi Valitsuse reservist ei toimu, vaid otsustatakse lähtuvalt olukorrast. § 96. Tegevusvaruga seotud riigihanked Paragrahv näeb ette erandi riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete kohaldamisest. Eelnõu kohaselt loetakse tegevusvaru soetamise ja haldamise, tegevusvaru taristuga ja varustuskindlusega seotud riigihankeid riigi olulise julgeolekuhuvi kaitsmisega seotud riigihangeteks riigihangete seaduse § 169 lõike 1 punktide 3 ja 4 tähenduses. Siinkohal tuleb täiendavalt ka selgitada, et RHSi § 169 lõike 1 punkt 2 kohaldub vaid asjadele ning punkt 3 kohaldub asjadele, teenustele ja ehitustöödele. Tegevusvaru all mõeldakse ka eelnõu § 93 lõigetes 6−10 nimetatud tegevusvaru, millele kohalduvad samuti RHSi erandid. 253  22.05.2025 Riigi strateegiliste tegevusvarude moodustamiseks ja hankimiseks edaspidi kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankemenetlust kohaldades on võimalik kaitsta strateegiliste pakkujate, lepingupartnerite, tegevusvarude asukoha ja logistika detailset infot ning sõlmida tegevusvarude moodustamiseks riigihankelepinguid vastavalt direktiivi 2009/81/EÜ reguleerimisalale (vt direktiivi artiklit 2; vastavalt direktiivis esitatud määratlusele. Direktiivi artikli 1 lõige 7: „Tundlikud seadmed“, „tundlikud ehitustööd“ ja „tundlikud teenused“ – seadmed, ehitustööd ja teenused turvalisuse eesmärgil, mis hõlmavad, nõuavad ja/või sisaldavad salastatud teavet). Direktiivist tulenevalt on riigi strateegilise varustuskindluse ja riigi varudega seotud teabe salajas hoidmise kontekstis kohane lisada eelnõu §-i 96 viide RHSis sätestatud kaitse- ja julgeolekuerandi kasutamise võimaldamisele riigi strateegiliste tegevusvarudega ja varustuskindluse tagamisega seotud hangetel. Avaliku teabe seaduse mõistes on riigi strateegiliste tegevusvarude moodustaja ja haldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe hädaolukorra tagajärgede leevendamiseks vajaliku tegevusvaru suuruse ja vahendite koguse kohta ning selle kasutusele võtmise ulatuse ja tingimuste kohta (AvTSi § 35 lõike 1 punkt 62). Ametkondlikuks teabeks kuulutamine võimaldab vältida ebatervet huvi tegevusvaru ulatuse kohta ja vähendada võimalikku vääriti mõistmist kriisiolukordades. Samal eesmärgil võib ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud teabeks kuulutada tegevusvaru hankimisega seotud teabe. Kehtiva AvTSi § 35 lõike 2 punkti 5 kohaselt võib teabevaldaja tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks riigikaitseülesannete täitmiseks ja hädaolukorra tagajärgede leevendamiseks vajaliku tegevusvaru moodustamise ning vahendite muretsemisega seotud teabe, kui selle avalikuks tulek võib mõjutada varu moodustamist ja vahendite muretsemist. HOSi § 181 lõike 2 kohaselt on tegevusvaru hädaolukorra lahendamiseks või selle ohu tõrjumiseks ning riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks vajalikud tooted, mis on tegevusvaru haldaja omandis või mille omandamine või kasutamine on tegevusvaru haldaja eelnevalt sõlmitud lepingutega tagatud. EVK on riigi äriühinguna tegevusvaru haldaja vastavalt HOSi § 181 lõikele 1. AS Eesti Varude Keskus on teabevaldajana kohustatud AvTSi mõistes tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks kogu teabe kriisi ja hädaolukorra tagajärgede leevendamiseks vajaliku tegevusvaru suuruse ja vahendite koguse kohta ning selle kasutusele võtmise ulatuse ja tingimuste kohta (AvTSi § 35 lõike 1 punkt 62). Eelnõuga tunnistatakse muu hulgas kehtetuks AvTSi § 35 lõike 1 punktid 6–62 ja § 35 lõike 2 punkt 5, mis on kehtestatud RiKSi ja HOSi rakendamise eesmärgil töödeldava teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamiseks. Parema õigusselguse tagamiseks sätestatakse samale teabele juurdepääsupiirangu sätestamise alused edaspidi käesoleva eelnõu §-s 127. Teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe riigi tegevusvaru suuruse ja vahendite koguse kohta ning selle kasutusele võtmise ulatuse ja tingimuste kohta. Riigi tegevusvaru moodustamise eesmärk on riigi ja ühiskonna valmisolek igasugusteks kriisiolukordadeks, sh sõjaolukorraks. Riigi tegevusvaru moodustatakse seega lisaks riigikaitseülesannete täitmisele ka kriisiolukorra ennetamiseks ning selle tagajärgede leevendamiseks. Lisaks on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks riigi tegevusvaru moodustamise ning vahendite soetamise ja haldamisega seotud teabe, kui selle avalikuks tulek võib mõjutada varu moodustamist või vahendite soetamist või ohustada riigi varustuskindlust või julgeolekut. Varude haldaja on loodud selleks, et tagada suure mõjuga kriisides Eesti elanike strateegilised ellujäämiseks vajalikud tegevusvarud ja toimepidevuse mehhanismid, sh vastutada riigi 254  22.05.2025 tegevusvarude, varustuskindluse ja toimepidevuse eest vedelkütuse, maagaasi, toidukaupade, teravilja, jaemüügiravimite ja tervishoiule (sh haiglad) ja sotsiaalhoolekandele ettenähtud isikukaitsevahendite puhul. Avatud riigihangete korraldamine riigi strateegilise varustuskindluse tagamisel ja varude hankimisel tähendaks seda, et riigi strateegiliste varudega seotud teave, sh varu täpne nimistu, kogused, mahud, tarneahelad, rotatsioonikorraldus, hoiukohad, pakkujad, taotlejad, lepingupartnerid ning varustuskindluse korraldus, on avalik info ja kõikidele sellest huvitatud isikutele riigihangete registri kaudu igal ajal vabalt kättesaadav. Riigi üldise toimepidevuse tagamisel ja julgeolekukaalutlustest lähtuvalt ei oleks riigi strateegilised tegevusvarud, nende asukohad ja lepingupartnerid jms soovimatute sekkumiste eest kaitstud. Lähtutakse ka sellest, et Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 346 lõike 1 punkt a sätestab üldise erandi ELi aluslepingute kohaldamisalast, mille kohaselt ükski liikmesriik ei ole kohustatud andma informatsiooni, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks. Sellele üldisele erandile on viidatud nii direktiivi 2011/23/EL, 2014/24/EL kui ka 2014/25/EL art-s 1. Direktiiv 2009/81/EÜ viitab samas kontekstis samasisulisele, varasema Euroopa Ühenduse (EÜ) asutamislepingu artiklile 296. Seega saab erandit mõista eelkõige ELTLi artiklit 346 täpsustavana selles osas, et meetmed, mille abil liikmesriik saab vältida oma julgeolekut kahjustava teabe avaldamist, on mh RHSis sätestatud kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hanked riigi strateegiliste tegevusvarude ja varustuskindluse tagamise hangete puhul. Riigi strateegiliste tegevusvarude ja varustuskindlusega soetud hankeid saaks seega eelnõu jõustumisel vajaduse korral kvalifitseerida kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangeteks, kus oleks võimalik kasutada RHSi 6. peatüki sätteid, sh annaks see aluse kohaldada RHSi § 175 lõiget 6, mille kohaselt ei pea nendes riigihangetes pakkumuste avamisel pakkujate nimesid avalikustama. Eelnõu jõustumisel antakse õigus ja võimalus rakendada riigi strateegiliste ja julgeoleku ning toimepidevuse tagamiseks vajalike tegevusvarude puhul RHSi 6. peatüki menetlust. § 97. Tegevusvaru andmed Lõikes 1 sätestatakse, et EVK-l peab olema tegevusvaru kohta igal ajal ülevaade. Pideva ülevaate olemasolu tegevusvarust ja valdkonna varustuskindlusest ning ettevõtete teenuste toimepidevusest tagab efektiivsema varu moodustamise ülesehituse ja kiirema hädaolukorra lahendamise. Lõikes 2 sätestatakse, mis teavet tuleb EVK-l igal ajal tegevusvaru kohta omada. Täpne ülevaade lihtsustab tegevusvaru kiiret kasutusele võtmist ja aitab kiiresti avastada rikkumisi, kui on toimunud tegevusvaru omavoliline kasutamine või ei ole tagatud tegevusvaru kvaliteet. § 98. Tegevusvaru uuendamine ja vähendamine Paragrahvis 98 sätestatakse, et tegevusvaru haldaja omandis oleva tegevusvaru müümisel, mis on seotud varu uuendamise või vähendamisega, tuleb otsida turult parimat hinda. Oluline on tagada, et riigiettevõtjana tegevusvaru uuendamisel või vähendamisel ei tehta alapakkumisi ega kasutata turul domineerivat positsiooni. Tegevusvaru uuendamiseks loetakse olukorda, kui tegevusvaru müümisel on otsustatud ka tegevusvaru uuesti moodustada. Tegevusvaru vähendamisel väheneb tegevusvaru kogus ja ei ole otsustatud samal ajal vähendatud koguse taastamine uuema kaubaga. Tegevusvaru vähendamise vajadus võib tuleneda muutunud 255  22.05.2025 ohuhinnangutest ja riskianalüüsidest. Tegevusvaru vähendamine võib toimuda ka samal ajal tegevusvaru kasutusele võtmisega ja sellisel juhul võib olla põhjendatud tegevusvaru müümine turuhinnast madalama hinnaga. Võrreldes HOSi §-ga 185 ei tehta eelnõuga sisulisi muudatusi. 7. peatükk Kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise kohustused 1. jagu Kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus Töökohustuse regulatsioon hõlmab püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku juures töötavatele isikutele rakendatavat kriisiülesande täitmiseks vajalikku töökohustust (edaspidi töökohustus). Püsiv kriisiülesanne pannakse asutusele või juriidilisele isikule seadusega või seaduse alusel ning isik määrab püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalikud ameti- või töökohad, mis fikseeritakse ametijuhendis või töölepingus. Püsiva kriisiülesandega ameti- ja töökohad määratakse kriisideks valmistumise faasis ennetavalt ja vastavatel ameti- või töökohtadel töötavaid isikuid koolitatakse kriisiülesandeid täitma. Kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kriisiolukorra ajal tekib püsiva kriisiülesande täitmiseks või selle toetamiseks vajadus täiendava ressursi ja tööjõu järele, siis nähakse eelnõus ette võimalus lisaks töökohustuse rakendamisele anda kriisülesandega ameti- või töökohal töötavale isikule ametijuhendi või töölepingu väliselt täiendavaid, kuid kriisiülesande täitmiseks vältimatult vajalikke ülesandeid. Näiteks antakse tervishoiuteenuse osutajale püsiv kriisülesanne osutada teatud tervishoiuteenust. Massiliste kannatanutega olukorras aga tekib tervishoiutöötajate seas tööjõupuudus ning patsiente ei ole enam võimalik teistesse haiglatesse ümber suunata, sellisel juhul saadetakse tervishoiuteenuse osutaja juures töötavad tervishoiutöötajad oma töösuhte väliselt teise tervishoiuteenuse osutaja juurde ja neile võidakse anda täiendav ülesanne näiteks siduda haavatute haavu. Püsiva kriisiülesande täitmiseks valmistatakse ette, selleks planeeritakse personal ja vahendid, et eesmärgipäraselt ja säilenõtkelt kriisiülesannet täita või seda toetada. Seega määratakse ka püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalikud ameti- ja töökohad kriisideks valmistumisel, mitte kriisi ajal. Isikud, kes on määratud kriisiülesandega ameti- või töökohale, saavad selleks vajalikku koolitust ning on teadlikud töökohustuse rakendamisega kaasnevatest piirangutest. Näiteks tavapärasest erinevast tööajakorraldusest. Erinevalt RiKSist ei hõlma töökohustuse regulatsioon ühekordset töökohustust. Kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks võib anda ka ad hoc ehk ühekordseid kriisiülesandeid, mida ei ole olnud erinevalt püsivatest kriisiülesannetest võimalik ette planeerida. Ühekordne kriisiülesanne täidetakse selle saanud juriidilise isiku või asutuse olemasoleva personali ja vahenditega. Selleks ei rakendata ühekordset töökohustust, vaid see täidetakse töötajatele töölepinguga või ametnikele ametijuhendiga antud ülesannete raames, nende piiratuse korral aga täiendavate ühekordsete töö- või teenistusülesannete täitmise abil (ühekordse kriisiülesande kohta vt § 33 ning täiendavate töö- või teenistusülesannete kohta vt täpsemalt § 101). Eelneva näite varal – kui püsiva kriisiülesandega tervishoiuteenuse korraldaja inimressurss töökohustuse täitmiseks on ammendumas, siis antakse kehtestatud kriisiolukorra ajal vältimatult vajalik ühekordne kriisiülesanne tervishoiuteenuse osutajale (näiteks ilukliinikule) võtta vastu pindmiste haavadega haavatuid ja õmmelda ning siduda haavad kinni 256  22.05.2025 või suunata ilukirurgid ja meditsiiniõed teise haiglasse meditsiinitöötajatele appi. Sel juhul on tõenäoline, et tööandja peab andma oma töötajatele ühekordseid tööülesandeid. § 99. Püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus Paragrahvi 99 kohaselt on püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus töö- või teenistussuhtest tulenev kohustus, mis on vahetult seotud kriisiülesande või põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmise tagamisega. Isikule töökohustuse panemise kaudu tagatakse kriisiülesannetega isiku ja asutuse ning põhiseadusliku institutsiooni tegevuse jätkumine kriisiolukorra ajal, sh toetatakse nende ülesannete täitmist olukordades, mis vajavad kiiret reageerimist või suuremahulist inimtööjõudu, et asutused ja isikud oleksid võimelised neile pandud ülesandeid täitma. Kuna põhiseaduslikele institutsioonidele ei ole ette nähtud kriisiülesandeid, vaid on oluline, et nad suudaks neile seadustega pandud ülesandeid igal ajal täita, siis näeb eelnõu ette võimaluse ka neil tööl või teenistuses olevatele isikutele töökohustust määrata. Töökohustuseks ei loeta tegevväelase poolt sõjaaja ametikoha ülesannete täitmist, ajateenistust, reservteenistust ega asendusteenistust sarnaselt RiKSi § 44 lõikega 2, sest tegemist on eriregulatsiooni alla käiva teenistuskohustusega. Samas võib töökohustus hõlmata tegevväelasi, kes täidavad rahuaja ametikoha ülesandeid. Töökohustuseks ei loeta ka vabatahtlikku tegevust (näiteks Kaitseliidu liikmesus). § 100. Kriisiülesandega ameti- ja töökoht Eelnõu muudab võrreldes kehtiva õigusega termineid: kui RiKSis on kasutusel riigikaitselise ameti- ja töökoha termin, siis eelnõuga võetakse kasutusele kriisiülesandega ameti- ja töökoha termin, sest olukorrad, kus on vajalik, et töötajaskond oleks tööl ja panustaks suuremal määral kriisi lahendamisse, ei piirdu ainult riigikaitseliste olukordadega. Asutustele ja tööandjatele on termini muutmisest tulenevate muudatuste tegemise koormus erinev – osas asutustes saab piirduda üksnes termini muudatusega (nt käskkirjad ümber vormistada), osas tuleb tervikuna üle vaadata, kes mis rolli kriisi ajal täidab – samas on kriisiülesandega ameti- või töökohale määramine asutuse valik ja võimalus, mitte kohustus, seega ei pea asutuses olema kõik isikud määratud seaduse jõustumisel kriisiülesandega töö- või ametikohtadele, seda saab teha jooksvalt igal ajal, ka pärast seaduse jõustumist. Oluline on märkida, et kriisiülesandega ameti- või töökoht ei ole eraldiseisev ameti- või töökoht, nagu on kaitseväeteenistuses rahuaja ja sõjaaja ametikoht, vaid tegemist on sama ameti- ja töökohaga, millele isik on vastavalt tema nõusolekule nimetatud või millel töötamiseks on sõlmitud tööleping. Kriisiolukorraks vajalikuks muudab töö- või ametikoha teadmine, et see ameti- või töökoht on vältimatult vajalik kriisiolukorra ajal asutuse või ettevõtte toimimiseks, et tagada riigikaitseülesande täitmine. Lõige 1 sätestab püsiva kriisiülesandega asutusele ja isikule selge kohustuse mõelda läbi, kuidas talle määratud kriisiülesannet täita, eelkõige personali vaatest. Asutus ja juriidiline isik peavad tagama, et neil on olemas kriisiülesande täitmiseks vajalik personal, kes on välja õpetatud, teab, mida kriisiolukorra ajal neilt oodatakse, neil on olemas vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud, et oma ülesandeid kriisiolukorra ajal täita. Ilma väljaõpetatud isikuteta ei ole asutusel võimalik täita talle määratud kriisiülesandeid. Oluline on välja tuua, et kriisiülesandega töökohti määratakse püsiva kriisiülesandega isiku juures. Näiteks elutähtsa 257  22.05.2025 teenuse osutaja, olles eelnõu tähenduses ühtlasi ka püsiva kriisiülesandega isik, ei saa ise määrata oma lepingupartneri (nt alltöövõtja) juures elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise eesmärgil kriisiülesandega töökohti. Teisisõnu saab selliseid kriisitöökohti määrata üksnes selline elutähtsa teenuse osutaja lepingupartner, kellele on seaduses või seaduse alusel määratud püsiva kriisiülesande täitmine (eelnõu § 10 lg 5). Kui püsiv kriisiülesanne on elutähtsa teenuse osutaja lepingupartnerile määratud, võib elutähtsa teenuse osutaja lepingupartner, juhindudes eelnõu §-st 100, määrata enda juures kriisiülesandega töökohti. Lõikes 2 sätestatakse, et asutuse ja isiku püsiva kriisiülesande ning põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmise tagamiseks võib kindlaks määrata kriisiülesandega töö- ja ametikohad, millel oleval isikul on töökohustus. See loob seadusliku aluse nende töö- ja ametikohtade kindlaksmääramiseks, millel omakorda on õiguslikud tagajärjed. Säte on sõnastatud õiguse, mitte kohustusena, kuid arvestades püsivate kriisiülesannete olemust on otstarbekas iga püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku ning põhiseadusliku institutsiooni struktuuris need ametikohad kindlaks määrata. Ka praegu on RiKSi alusel võimalik määrata ameti- ja töökohti riigikaitselisteks ameti- ja töökohtadeks. Praktikas aga ei ole paljud asutused seda teinud, või kui ka on teinud, siis ei ole teenistujaid teavitatud, et nad on riigikaitselisel ameti- või töökohal, ning millised on ootused neile kriisi ajal, st milliseid ülesandeid nad peavad täitma. Lõikes 3 tuuakse sarnaselt RiKSi § 46 lõikega 1 loetelu kriitilise tähtsusega ametikohtadest, mida loetakse kriisiülesandega ametikohaks alati, ilma, et asutus või põhiseaduslik institutsioon peaks neid eraldi kindlaks määrama. Loetellu on võrreldes kehtiva õigusega lisandunud riigi peaprokurör, et tagada prokuratuuri tegevus kriisi ajal, ning kohtunikud (RiKSis on toodud välja üksnes Riigikohtu esimees, riigikohtunik, ringkonna-, maa- ning halduskohtu esimehed, kuid kohtute jätkusuutlikkuse tagamiseks ei ole see piisav). Lisatakse Finantsinspektsiooni juhatuse liikmed. Finantsinspektsioon tagab näiteks eelnõu § 35 alusel tehtud otsuste rakendamise. Lõike 4 järgi võib püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku, põhiseadusliku institutsiooni ning Finantsinspektsiooni juures määrata lisaks lõikes 3 nimetatud ametikohtadele (täiendavaid) kriisiülesandega ameti- ja töökohti või ning nimeliselt või erialaselt (st vastavalt omandatud oskutele või teadmistele või ameti- või töökoha ülesannetele) nendel töötamise kohustusega isikuid. Määramine peab olema läbimõeldud ja põhjendatud. Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik võib seda teha oma kriisiplaanis esitatud ulatuses niivõrd, kui see on sobiv ja vältimatult vajalik selleks, et tagada kriisiülesande täitmiseks vajalik personal. Ka põhiseaduslik institutsioon peab läbi mõtlema, et määratud isikud oleksid vältimatult vajalikud ülesannete täitmiseks. Säte täiendab lõikes 2 esitatud põhimõtet ning loob aluse järgmises paragrahvis esitatud volitusnormidele. § 101. Töökohustuse tekkimine, rakendamine ja täitmine Paragrahvis 101 sätestatakse püsiva ja ühekordse kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse tekkimise ja isiku teavitamise kord ning töökohustuse täitmise üldine tingimus. Lõike 1 kohaselt peaks püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus kaasnema üldjuhul isikule, kui ta asub ameti- või töökohale. Samas võib see tekkida ka pärast töö- või ametikohale asumist, kui asutusele või isikule määratakse kriisiülesanne või kui leitakse, et isik on oluline, et tagada asutusele pandud kriisiülesande täitmist. Töökohustuse tekkimine on piiratud § 101 lõike 10 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustega. Seega võib Vabariigi Valitsus määrusega muu hulgas ette näha, et teatud tüüpi (nt vanuse, soo, võimetega) isikuid ei või 258  22.05.2025 määrata teatud juhtudel kriisiülesandega ameti- või töökohale või neil ei teki oma töö- või ametikohal töökohustust. See omakorda võib tähendada näiteks seda, et sõjaaja ametikohale nimetatud töökohustuseta isikul on kohustus asuda mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra ajal täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid. Lõike 2 järgi tuleb isikut töökohustuse tekkimisest teavitada kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega ameti- või töökohale asumisel või tema ameti- või töökoha kriisiülesandega ameti- või töökohaks määramisel. See peab toimuma kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mis võimaldab hiljem tuvastada ja tõendada, et teavitamine on nõuetekohaselt korraldatud. Seega tuleb isiku kriisiroll nimetada nt töölepingus või ametijuhendis töö- või teenistusülesannete kirjeldusena. Kui isiku ameti- või töökoht muutub tööl olemise ajal kriisiülesandega ameti- või töökohaks, tuleb vajaduse korral muuta isikuga sõlmitud töölepingut või ametijuhendit. Kuna kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus on seotud isiku tavapäraste ülesannetega ning eeldab olemasoleval ameti- või töökohal ülesannete täitmist ka kriisiolukorra ajal, ei ole tegemist olulise teenistus- või tööülesannete muutusega. Isikul ei teki seetõttu õigust nõuda töölepingu lõpetamist või teenistusest vabastamist. Ameti- või töökoha kriisiülesandega ameti- või töökohaks määramine ei eelda isiku täiendavat nõusolekut. Lõiked 3 ja 4 käsitlevad juhtumeid, kui sama isik on kriisiülesandega ameti- või töökohal ning nimetatud ka sõjaaja ametikohale. Kui töökohustus tekib sõjaaja ametikohale nimetatud isikul, kes on Kaitseväe hinnangul vältimatult vajalik lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal tema sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisel, selgitab Kaitseressursside Amet koostöös Kaitseväe ja püsiva kriisiülesandega asutuse või isiku või põhiseadusliku institutsiooniga välja, kas ja millistel tingimustel on isikut võimalik sõjaaja ametikohal või kriisiülesandega ameti- või töökohal, st sellelt puudumise korral asendada. Kui selgub, et isikut ei ole võimalik sõjaaja ametikohalt puudumise korral asendada, võib Kaitseressursside Amet kehtestada Kaitseväe ettepanekul tähtajalise piirangu isiku töökohustuse rakendamisele ja täitmisele sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise ajal. Seda piirangut võib Kaitseressursside Amet Kaitseväe ettepanekul pikendada ühe korra sama tähtaja võrra, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 lähtudes (st selles kirjeldatud protsessis) selgub, et piirangu kehtestamise alus ja asjaolud püsivad. See tähendab, et kui algselt seatud piirang lõppeb ning isik töötab endiselt kriisiülesandega ameti- või töökohal ning on endiselt nimetatud sõjaaja ametikohale, tuleb läbida algse piirangu seadmisele eelnenud toimingud uuesti. Seega peab Kaitsevägi andma hinnangu, et isik on jätkuvalt vältimatult vajalik sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisel (st alus esineb), ning Kaitseressursside Amet koostöös Kaitseväega kaasama uuesti püsiva kriisiülesandega asutuse või isiku või põhiseadusliku institutsiooni, et selgitada ühiselt välja, kas ja millistel tingimustel on võimalik isikut tema sõjaaja ametikohal või kriisiülesandega ameti- või töökohal asendada (st asjaolud esinevad). Kui asendamine osutub võimatuks, pikendatakse piirangut. Nii algselt kui pikendamisel määratud piirangu tähtaeg peab olema kaalutletud, põhjendatud ja proportsionaalne ning see ei saa kesta ebamõistlikult pikalt, nt kaitseväekohustuse lõppemiseni. Lähtudes Kaitseväe väljaõppest ja üksuste ettevalmistuskavast on võimalik vältimatult vajalik isik asendada keskmiselt 3–6 aasta jooksul. Vabariigi Valitsusel on võimalik soovi korral määrata piirangu pikim lubatud tähtaeg ka käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel antud määrusega kehtestatavate töökohustuse rakendamise ja täitmise piiramise täpsemate tingimuste hulgas. Kui asutus või isik või põhiseaduslik institutsioon ei ole nõus Kaitseväe ettepanekul ja lõike 10 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustest lähtuvalt seatud Kaitseressursside Ameti kehtestatud tähtajalise piiranguga, siis saab asutus, isik või põhiseaduslik institutsioon selle piirangu vaidlustada. 259  22.05.2025 Lõikes 5 rõhutatakse, et lõikes 4 nimetatud Kaitseressursside Ameti otsust ei või teha käesoleva seaduse § 100 lõikes 3 nimetatud ametikohal oleva isiku suhtes ning juba kehtestatud piirang lõppeb sellele ametikohale asumisel. See tähendab, et viidatud sättes loetletud kriitilise tähtsusega ametikohtadel olevate isikute töökohustuse rakendamist ja täitmist piirata ei saa. Lõike 6 järgi tuleb ka lõikes 4 nimetatud Kaitseressursside Ameti otsusest teavitada isikut, kelle suhtes otsus tehti, ning püsiva kriisiülesandega asutust või isikut või põhiseaduslikku institutsiooni. See peab toimuma kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mis võimaldab hiljem tuvastada ja tõendada, et teavitamine on nõuetekohaselt korraldatud. Lõikes 7 sätestatakse, et töökohustuse rakendamise otsustab püsiva kriisiülesandega asutus või isik või põhiseaduslik institutsioon, st selles otsustusõigust omav isik, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sõltuvalt kriisi olemusest ei pruugi kõigi kriisiülesandega ameti- või töökohal olevate isikute töökohustuse üheaegne rakendamine olla vajalik ega otstarbekas. Pikema kriisi korral on piisav puhkeaeg hädavajalik isikute töövõime säilitamiseks. Seetõttu on sageli mõistlik koostada töögraafik. Töökohustuse rakendamisega kaasnevad isikule kohustused ja piirangud, aga ka õigused. Seetõttu võib olla nii jooksvalt kriisiolukorra ajal kui ka hiljem oluline tuvastada, millal, kelle otsusega ja kelle suhtes töökohustust rakendada otsustati. See omakorda aitab tuvastada ka rikkumisi. Nii kriisiülesande kui ka töökohustuse täitmata jätmine on karistatav. Lõikes 6 käsitletakse töökohustuse rakendamist ja täitmist. Töökohustust võib rakendada ja täita kriisiolukorra ning eelnõu § 136 punktis 1 nimetatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil osalemiseks väljakuulutatud mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal. Töökohustuse täitmise olemus on üldistatult töö tegemine viisil, ulatuses ja tingimustel, mis võivad erineda tavapäraselt kokkulepitud ning seaduses ette nähtud tingimustest. See hõlmab muu hulgas õigust töö- ja puhkeajale, palga ja töötasu maksmist, ametikohalt vabastamise või töölepingu ülesütlemisest etteteatamise aega ning töökohustuse täitmata jätmise eest karistamist. Sätte kohaselt täidetakse töökohustust kriisiolukorra ajal. Sellega rõhutatakse üle põhimõtet, et töökohustust täidetakse püsiva kriisiülesande täitmiseks, mis omakorda on mõeldud kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks. Seega ei saa enne kriisiolukorda kriisiülesandega asutus või isik üldjuhul töökohustust rakendada ehk selle täitmist nõuda ega isik seda vastavalt täita. Erandiks on kollektiivse enesekaitse operatsioonil osalemiseks väljakuulutatud mobilisatsioon ja demobilisatsioon, mis ei tingi alati kriisiolukorda, kuid millel osalemiseks võib töökohustuse täitmine olla siiski vajalik. See hõlmab valdavalt juhtumeid, kui Eesti asub täitma oma liitlaskohustusi, mobiliseerides teatud hulga isikuid. Sel juhul ei ole tõenäoliselt täidetud kõik kriisiolukorra tingimused, kuid riigi julgeoleku huvides ja mobilisatsiooni toimimiseks peab osa mobilisatsiooni toetavatest ametnikest ja töötajatest töötama tavapärasest suurema koormusega ning ilma tavapärast töökorraldust järgimata. Samuti ei saa isiku suhtes enne kriisiolukorda või kollektiivse enesekaitse operatsioonil osalemiseks väljakuulutatud mobilisatsiooni või demobilisatsiooni eelnevalt viidatud eritingimusi rakendada. Töökohustust rakendav püsiva kriisiülesandega asutus ja isik või põhiseaduslik institutsioon ning täitev füüsiline isik peavad arvestama nii lõike 10 alusel antud määrusega kehtestatud rakendamise ja täitmise piiramise tingimusi (sh teatud välistusi, kui need on sätestatud), lõikes 7 nimetatud otsust kui ka lõikes 4 nimetatud piirangut. Määruses võib näha ette erandeid, mille puhul töökohustus ei prevaleeri muude ülesannete, näiteks sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise üle. See, kes ja millal kriisiolukorra ajal töökohustust täidavad, on iga püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku ning põhiseadusliku institutsiooni sisemise korralduse küsimus. Olenevalt kriisi olemusest ei pruugi olla vajalik kõigi kriisiülesandega ameti- või töökohal olevate isikute üheaegne töökohustuse täitmine. 260  22.05.2025 Lõikes 9 käsitletakse vaidluste lahendamist. Lõigete 3 ja 4 rakendamisel tekkivad vaidlused lahendatakse koostöös Riigikantseleiga asjakohaste asutuste, isikute ja institutsioonide või ministrite vahel, lähtudes lõike 10 alusel antud määruses sätestatud korrast. Lõikega 10 antakse kooskõlas lõikega 4 Vabariigi Valitsusele õigus kehtestada kriisiolukorra lahendamise huvides määrusega kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise ja lõpetamise ning nende üle arvestuse pidamise tingimused ja kord, töökohustuse rakendamise ja täitmise piiramise täpsemad tingimused (sealhulgas sõjaaja ametikohale nimetatud isiku puhul) ning sellega seotud vaidluste lahendamise kord. Volitusnormi sõnastusega antakse Vabariigi Valitsusele laiad volitused otsustada mis tahes detaile nii kõnealuste ameti- ja töökohtade määramise kui ka töökohustuse rakendamise ja täitmise, sealhulgas selle Kaitseväe huvides piiramise puhul. See võimaldab vajaduse korral seada tähtajalisi, valdkondlikke jm piiranguid, määrata täpsem töökohustuse rakendamise ja täitmise piiramise menetlus ning vajadusel lõikes 4 nimetatud piirangu pikim lubatud tähtaeg ja lubatud pikenduste arv. Sõnastus erineb senisest RiKSi § 46 lõike 3 sõnastusest, mille järgi määrab Vabariigi Valitsus muu hulgas täiendavate riigikaitseliste ameti- ja töökohtade moodustamise ulatuse. See väljendub olemasolevas määruses ülemmäärana ehk maksimaalse lubatud protsendina töö- või teenistuskohtade koguarvust. Muudetud volitusnorm annab võimaluse lahendusvariantide vahel valida. Volitusnormis tuuakse sõnaselgelt esile, et töökohustuse täitmise piiramise tingimusi võib kehtestada ka sõjaaja ametikohale nimetatud isikute puhul. See võimaldab Vabariigi Valitsusel määrusega otsustada, millistel tingimustel ja mis ulatuses saavutatakse mõistlik ja riigi julgeolekuhuve ja riigi ning ühiskonna toimimist parimal määral kaitsev tasakaal kriisiülesandega ameti- ja töökohtade ning Kaitseväes olevate sõjaaja ametikohtade vahel, sest riigi julgeoleku ja ühiskonna toimimise seisukohalt olulised tegevused vajavad osaliselt samu inimesi. Seejuures tuleb arvestada, et sõltuvalt kriisiolukorra iseloomust võib Vabariigi Valitsus nimetatud määrust ja sellega seatud tingimusi kiiresti muuta, näiteks lähtudes sellest, et teatud ülesanded või töö- või ametikohad ei ole enam vajalikud kriisi lahendamiseks või lahendamise toetamiseks ning neid ameti- ja töökohti täitvaid kaitseväekohustuslasi saab rakendada riigi sõjalisse kaitsmisse. Lõikes 11 esitatakse volitusnorm, mille järgi võib Vabariigi Valitsus (lisaks lõikes 5 sätestatule) kehtestada nimeliselt või erialaselt kriisiülesandega ameti- ja töökohtade ning nendel töötamise kohustusega isikute loetelu. VVSi § 26 lõike 1 järgi annab Vabariigi Valitsus seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi. Seega saab see ka kõnealusel juhul sõltuvalt õigusakti sisust olla tegemist kas määruse või korraldusega. Selliste loetelude kehtestamine ei ole kohustuslik ning tavaolukorras eeldatavasti ka vajalik. Samas teatud kriisiolukorra lahendamiseks võib olla vältimatult vajalik kehtestada detailsem loetelu ning määrata määruses ka konkreetse ametinimetuse või funktsiooniga või teatud üldtunnusega (nt eriala, valdkonna või struktuuriüksuse täpsusega) ametikohti ning nimeliselt nendel töötamise kohustusega isikud, kellel on teatud hädavajalikud oskused või teadmised. Sellega kindlustatakse, et isik töötab kriisiolukorra lahendamise eesmärgi huvides edasi kindlal ameti- või töökohal. Lõike 9 alusel vajaduse korral määrusega kehtestatavad loetelud võib ühendada lõike 8 alusel antava määrusega või vormistada eraldi määrusena. § 102. Töökohustusest vabastamine Paragrahv 103 sätestab, kes on kriisiülesande täitmiseks vajalikust töökohustusest vabastatud. Võrreldes RiKSi §-ga 47, mis näeb ette riigikaitselisest töökohustusest vabastamise alused, kõnesolevas sättes muudatusi tehtud ei ole. Eelnõuga ei välistata osalise töövõimega isikute 261  22.05.2025 töökohustuste täitmist, kuivõrd nende terviseseisund ning sellest tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei pruugi välistada töökohustuse täitmist. Isiku ameti- või töökoha kriisiülesandega ameti- või töökohaks määramisel või isiku sellele kohale asudes tuleb nii tööandjal kui ka isikul endal hinnata, kas isik on võimeline töö- või ametikohast tulenevaid kohustusi täitma. § 103. Töökohustuse lõppemine Paragrahv 103 sätestab kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse lõppemine alused ning nimetatud töö- ja ametikohalt vabastamise eriregulatsiooni. Kõnesolevas sättes võrreldes RiKSi §-ga 51, mis reguleerib riigikaitselise töökohustuse lõppemist, muudatusi tehtud ei ole. Lõike 1 järgi lõpeb töölepingu lõppemisel või ametikohalt vabastamise korral ka kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus. Kuna töökohustus ei ole seotud isiku, vaid ameti- või töökohaga, siis teisele ameti- või töökohale asumisega ei jätku töökohustus automaatselt. Näiteks kui isik vahetab asutuse sees ametikohta, siis eelmisel ametikohal olnud töökohustus lõpeb ja isikul ei pruugi enam oma uue ametikoha tõttu olla töökohustust. Töökohustuse saab isik, kes asub vabanenud ametikohale. Töökohustus lõpeb ka siis, kui ameti- või töökoht, millel isik töötab, ei ole enam kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega ameti- või töökoht. Ühekordse kriisiülesandega isiku juures töötava isiku töökohustus lõpeb ühekordse kriisiülesande täitmisel või ühekordse kriisiülesande saanud füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku, sealhulgas KOVi otsusel. Lõikes 2 sätestatakse kriisirolli täitva isiku teenistussuhte lõpetamise erisused võrreldes töölepingu seaduses (edaspidi TLS) ja avaliku teenistuse seaduses (edaspidi ATS) sätestatuga. Kriisiolukorra ajal on isik, kes on seotud kriisiolukorra lahendamisega, kohustatud töö- või teenistussuhte lõpetamise avalduse esitama tavapärase 30 päeva asemel 60 kalendripäeva ette. Sätte eesmärk on tagada asutuse või ettevõtte töö sujuvam jätkumine ning lühendada ajavahemikku, kui oluline töö- või ametikoht on täitmata. Lõige 3 ei välista vabastamist lühema aja jooksul, kui tööandja ja töövõtja lühemas tähtajas kokku lepivad. Kui kokkulepet ei saavutata, on õigus nõuda lühema tähtaja jooksul ametikohalt vabastamist või töölepingu lõpetamist tööandjapoolse olulise rikkumise tõttu, täpsemad alused on toodud TLSi §-s 91: 1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel; 2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega; 3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötaja isikust tuleneval põhjusel, eelkõige kui töötaja terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal kokkulepitud tööd teha ja tööandja ei võimalda talle sobivat tööd. Püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus peatub selleks ajaks, kui isik täidab sõjaaja ametikoha ülesandeid. Kui isik nendest vabastatakse, on ta kohustatud naasma oma põhitööle (lõige 4). 2. jagu 262  22.05.2025 Töö- ja teenistussuhete erandid § 104. Täiendavate töö- ja teenistusülesannete täitmise kohustus Paragrahv 104 sätestab töötajatele ja ametnikele täiendavate töö- ja teenistusülesannete täitmise kohustuse panemise eriregulatsiooni kriisiolukorra ajal. Riigikaitseõiguse muudatuste kontseptsiooni kooskõlastamisel esitas Siseministeerium ettepaneku, et regulatsiooni väljatöötamisel tuleks lahendada küsimus, kuidas saab kriisiolukorra ajal kaasata riigisektoris töötavaid inimesi pikema aja vältel avaliku võimu teostamisse või selle toetamisse, kui nad ei tööta riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal. Teiseks tõi Siseministeerium esile, et kriisi ajal peaks olema võimalik laiendada riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal töötava isiku ülesandeid väljapoole tema tavapärast töö- ja teenistussuhet ning tööandja tavapärast asukohta. Näiteks võib avaliku võimu teostamiseks või selle toetamiseks olla kriisi ajal vaja rakendada Siseministeeriumis riigikaitselisel ametikohal töötav jurist tööle Riigikantseleis kas juristina või muul tööl, mida juristi kvalifikatsioon võimaldab tal teha. Sama teema kerkis teravalt esile ka COVID-kriisis – kuidas saata kiiresti kriisi lahendamiseks vajaminevad teenistujad ühest asutusest teise appi. Vastavalt TLSi § 5 lõike 1 punktidele 3 ja 8 lepivad töötaja ja tööandja töölepingu kirjalikus dokumendis kokku tööülesannetes ja töö tegemise kohas. Tööülesannete kirjeldus võib sisalduda ka ametijuhendis, mis on töölepingu lahutamatu osa. Seega töötajal on kohustus täita neid tööülesandeid ja selles asukohas, milles on kokku lepitud ja mis tulenevad töö iseloomust. Töötaja võib lähetada väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta, kuid seda üksnes tööülesannete täitmiseks (TLSi § 21 lõige 1). Seejuures rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul, TLSi § 12 kohaselt saab töölepingu tingimusi, sh kokkulepitud tööülesandeid, muuta üksnes poolte kokkuleppel. Samas ei pruugi iga tööülesanne sisalduda ametijuhendis, vaid võib tuleneda töö iseloomust või ka seadusest. Kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud uutes tööülesannetes, siis TLSi § 17 lõike 1 kohaselt peab tööandja korraldus olema seotud töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud tööülesandega. Vastasel juhul on töötajal õigus sellest keelduda ning nimetatud korraldused on tühised (TLSi § 17 lõige 2). Tööandja võib töötajale alati teha ettepanekuid tööülesannete muutmiseks, kuid töötajal ei ole kohustust nõustuda, välja arvatud juhul, kui korraldus tuleneb hädavajadusest (TLSi § 17 lõige 4). Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral. Eelkirjeldatud näite korral ei ole tegemist TLSi tähenduses hädavajadusega. Arvestades, et kriisiolukorra lahendamiseks on vaja kiiresti jaotada personali asutuste vahel ning suunata töötajaid eri asukohtadesse, ei piisa TLSis sätestatust. ATSi § 51 lõike 3 kohaselt peab ametnik juhinduma vahetu ja kõrgemalseisva juhi teenistusalastest juhistest ja korraldustest, samuti ametijuhendist. Ametijuhendis määratakse muu hulgas ametniku teenistusülesanded (ATSi § 52 lõike 1 punkt 1). ATS ei reguleeri erandliku teenistusliku alluvuse võimalust, st ametnikule korralduste andmist teise ametiasutuse poolt. Ametnik peab teenistus- ja usaldussuhte raames aitama kaasa ametiasutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmisele (ATSi § 51 lõige 6). Ametnik ei pea ATSi järgi aitama kaasa teiste ametiasutuste ülesannete täitmisele, selleks ei saa teda ka sundida, kuivõrd ametijuhendit ei või ilma ametniku nõusolekuta muuta, kui muutuvad oluliselt ametniku teenistusülesanded või nende maht oluliselt suureneb (ATSi § 52 lõike 3 punktid 2 ja 4). ATS seob ametnikule teenistusülesannete andmise ametikohaga kindlas ametiasutuses. ATSi § 53 263  22.05.2025 kohaselt võib vahetu juht anda ametnikule täiendavaid ühekordseid teenistusülesandeid, mis ei tulene ametijuhendist ega õigusaktist, üksnes juhul, kui ametiasutuse töökoormus on ajutiselt suurenenud või kui see tuleneb hädavajadusest. Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu jõu tagajärjel ametiasutuse varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral. Kriisiolukorra lahendamisel ning ametnike teise ametiasutusse suunamise vajaduse tekkimisel ei ole tegemist olukorraga, mis kvalifitseeruks ATSi tähenduses hädavajaduseks. Sarnaselt töötajatega saab ametnikku lähetada väljaspool alalise ametikoha asukohta üksnes teenistusülesandeid täitma. ATSis sätestatud regulatsioonid ei sobi kriisiolukorra ajaks, kus personali on vaja kiiresti suunata teise asukohta või ametiasutusse teenistusülesandeid täitma. Paragrahvi lõike 1 järgi võib täidesaatva riigivõimu asutusega, kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ja selle hallatava asutusega või muu avaliku võimu kandjaga töö- või teenistussuhtes olevale töötajale ja ametnikule anda täiendavaid ühekordseid töö- või teenistusülesandeid, mille täitmise kohustus ei tulene ametijuhendist, töölepingust ega õigusaktidest, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks. Tegemist on ATSi ja TLSi regulatsiooni erinormiga, mis võimaldab isikule panna täiendavaid töö- ja teenistusülesandeid, mis on vajalikud kriisiolukorra lahendamiseks. Täiendavaid ülesandeid on volitatud töötajatele ja ametnikele panema nii need täidesaatva riigivõimu asutused, kohaliku omavalitsuse üksuse asutused, nende allasutused või muud avaliku võimu kandjad, kes ise osalevad kriisiolukorra lahendamisel, kui ka need, kellelt kriisiolukorra lahendamiseks abi palutakse (nt võimaldab see kaasata erinevate erialade eksperte ülikoolidest, teiste asutuste töötajaid). Nimetatud täiendavad ülesanded pannakse seaduse alusel, mistõttu on tegemist õigusaktist tuleneva kohustusega, mis ei eelda eraldi töötaja või ametniku nõusolekut. Säilitamaks töö- või teenistussuhtest tulenevat teenistuslikku korraldust, võib täiendava töö- või teenistusülesande panna üksnes ametisse nimetamise ja töölepingu sõlmimise õigust omav isik või tema volitatud isik. Ametnikule või töötajale täiendavate ülesannete andmise volitus jääb üldjuhul ametiasutusele, kellega ametnikul või töötajal on vastavalt kas teenistus- või töösuhe. Isikule täiendavate ülesannete määramisel tuleb arvestada tema teadmisi ja oskusi, töökogemust ja ka terviseseisundit. Kui ametnikul või töötajal tuleb täiendavaid ülesandeid täita teises, tema ametikohaga mitteseotud asutuses või isiku juures, on ametisse nimetamise ja töölepingu sõlmimise õigust omaval isikul volitus määrata volitatud isik, kes saab anda ametnikule või töötajale vahetult täiendavaid ülesandeid. Ametnik või töötaja, kes täidab täiendavat töö- või teenistusülesannet teises ametiasutuses, on kohustatud täitma selle ametiasutuse suuniseid ja korraldusi ulatuses, mis on vajalik täiendava töö- või teenistusülesande täitmiseks, ning järgima teise ametiasutuse töökorraldust. Näiteks olukorras, kus Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooni valdkonna ametnikule, kes ei tööta kriisiülesande täitmiseks vajalikul ametikohal, antakse korraldus toetada Riigikantseleid kommunikatsioonitegevuses, on töö efektiivseks korraldamiseks mõistlik, et konkreetsed kommunikatsioonitegevusega seotud ülesanded määrab ametnikule Riigikantselei volitatud isik ning Kultuuriministeeriumi kantsler ei pea iga kord ametnikule korraldusi delegeerima. Lõikes 2 sätestatakse erisus ATSi §-st 52. Muudatuse kohaselt võib ametnikule anda täiendavaid ühekordseid teenistusülesandeid, mille täitmise kohustus ei tulene ametijuhendist, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks. Ametnik on kohustatud neid ülesandeid täitma, sh vajaduse korral väljaspool tavapärast tööaega ja -kohta. Sellest tulenevalt tehakse erand ATSi §-st 52 ning sätestatakse, et selliste kriisiolukorra ajal antavate ülesannete puhul ei ole nõutav ametijuhendi muutmine ja ametniku nõusoleku 264  22.05.2025 küsimine. Sama regulatsioon on TLSi § 17 lõikes 1 ning §-s 19. Täiendavate töö- ja teenistusülesannete andmisel tuleb lähtuda käesoleva seaduse töö- ja teenistussuhete regulatsioonist, sh tuleb arvestada olulisi asjaolusid, mis võivad takistada teenistujal kohustuste täitmist. Lõige 3 annab aluse saata ametnik või töötaja ilma tema nõusolekuta täiendavat töö- ja teenistusülesannet täitma teise ametiasutusse ning väljapoole tema alalist töö- või teenistuskohta. Erinevalt TLSist ja ATSist võib töötaja ja ametniku lähetuse otsustada ilma tema nõusolekuta. Töötajale ja teenistujale hüvitatakse lähetuse korral, millega kaasneb töö- ja teenistusülesannete täitmise kohustus väljaspool ametniku alalise ametikoha ja töötaja alalise töökoha kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi, sõidu- ja majutuskulud (lõige 6). Töötajale maksab töötasu ning ametnikule palka edasi tööandja, kellega töötajal on tööleping sõlmitud või kelle juurde on ametnik teenistusse nimetatud (lõige 4). Silmas tuleb pidada, et ametniku teenistussuhe või töötaja töösuhe oma tegeliku tööandjaga ei katke – muutus toimub üksnes teenistuslikus korralduste andmise volituses. Samuti peab ametnik ja töötaja järgima teises ametiasutuses või teise isiku juures tema suuniseid ja töökorraldust, kui see on vajalik tema täiendava töö- või teenistusülesande täitmiseks. Ületunnitöö hüvitamise kohta on ette nähtud, et see asutus või juriidiline isik, kelle täiendavate ülesannete täitmise tõttu ületunnitöö tekkis, peab selle ka hüvitama (lõige 5). Näiteks kui Kultuuriministeeriumi ametnik on saadetud kriisiolukorra ajal Riigikantseleile appi ning Riigikantseleis töötamise ajal tekib isikul ületunnitöö, siis selle hüvitab kas isikule või Kultuuriministeeriumile Riigikantselei. Arvestada tuleb, et ületunnitöö arvestust saab pidada konkreetne asutus üksnes juhul, kui ta peab kogu tööaja arvestust ehk asutus peab pidama kogu tööaja arvestust. Täistööaja töötasu katab seejuures tööandja (kellele see otseste kuludena hüvitatakse), kuid tööaja arvestust peab pidama ja ületunnitöö maksab välja asutus/isik, kelle juures kriisiülesannet täidetakse. Sama kehtib ka sõidu- ja majutuskulude kohta (lõige 6). Lõike 7 kohaselt peab tagama töötervishoiu ja tööohutuse asutus, kelle juures isik tööülesandeid täidab. Arusaadavalt ei ole erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võimalik kõiki tööohutuse ja töötervishoiu rahuajaks ettenähtud nõudeid täita, tagada tuleb see, mis tollel hetkel võimalik on (lõige 8). Täiendavate ülesannete panemisel ja samuti nende täitmise ajal tuleb arvestada kõiki olulisi asjaolusid, mis võivad takistada töötajal või ametnikul kohustuste täitmist (lõige 9). Sellisteks asjaoludeks, mida tuleks arvestada ja kaaluda nii ülesannete panemisel kui ka nende täitmise ajal, on näiteks rasedus, puudega lapse kasvatamine, samuti perekondlikud kohustused, mis võivad kaasa tuua pereliikmete hooldamiskohustuse täitmata jätmise. Tööandja ja töötaja peavad koos leidma mõlemale poolele sobilikud lahendused. Isik võib keelduda täiendava töö- ja teenistusülesande täitmisest näiteks juhul, kui tema terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal ameti- või töökohal ettenähtud tööd teha. Isikul on õigus sellisel juhul töö tegemisest keelduda (lõige 10). Lõige 11 näeb ette ka võimaluse riigikaitselise kriisiolukorra, eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra lahendamiseks jaotada personali ning suunata töötajaid eri asukohtadesse ka muu püsiva ja ühekordse kriisiülesande saanud tööandja juures. Lõike kohaselt kohaldatakse kõnesolevas paragrahvis sätestatut ka töösuhtele lõikes 1 nimetamata püsiva kriisiülesandega isiku juures. Sellisele töösuhtele rakendatakse täiendavate tööülesannete täitmise kohustust üksnes riigikaitselise kriisiolukorra ajal, eriolukorras, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ning 265  22.05.2025 selleks saab kohustada vaid töötajat, kes töötab kriisiülesandega töökohal või ühekordse kriisiülesande saanud juriidilise isiku juures. Näiteks on vaja anda transporditeenuse osutajale ühekordne kriisiülesanne vedada varustust või transportida isikuid tavapärasest marsruudist erineval marsruudil. Sellisel juhul antakse transpordiettevõttele ühekordne kriisiülesanne ja sellele transporditöid ja kaubavedusid tegevale isikule rakendub tööandja poolt kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus. Riigikaitse eesmärgi saavutamiseks on meedet vaja rakendada operatiivselt alates kriisiolukorrast, sest sellistes olukordades on vaja üksusi liigutada või elanikkonda evakueerida kiireloomuliselt, ootamata ära eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamist. Samuti ei ole sellistel äärmuslikel juhtudel võimalik ajaliselt enam individuaalseid kokkuleppeid täiendava tööülesande täitmiseks sõlmida ja töölepinguid muuta. Tsiviilkriiside lahendamiseks võib tööandja ühekordse kriisiülesande saanud isiku juures töötavale isikule anda täiendava tööülesande ühepoolselt eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal, seega on tsiviilkriiside lahendamiseks rakendatava töökohustuse lävend tõstetud kõrgemale. Ühekordne kriisiülesanne täidetakse olemasolevate vahendite, varude ja personaliga. Täiendavate tööülesannete andmise korral tuleb arvestada asjaoluga, kas isik suudab tööülesannet täita. Ühepoolse kriisiülesande saanud isiku juures töötavale isikule kohaldatava täiendavate tööülesannete täitmise lävendi eristamine tsiviilkriiside lahendamisel ja riigikaitseliste eesmärkide saavutamisel tagab riive proportsionaalsuse. Täiendava tööülesandega väljutakse töölepingust, tööülesanne ei ole enamasti seotud tavapärase tööülesande täitmise kohaga, töövahenditega ja tavapäraste tööülesannetega. Ühekordne ülesanne täidetakse enamasti töölepingu raames ja kui tegevus väljub töölepingu raamidest, siis rakendub täiendav ülesanne ja täiendavad kaitseklauslid. Isikule kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse panemise kaudu tagatakse kriisiülesannetega isiku tegevuse jätkumine kriisiolukorra ajal. Erinevalt ühekordse kriisiülesandega asutustest ja isikutest peavad püsiva kriisiülesandega asutused ja isikud ennetavalt läbi mõtlema, kuidas kriisiülesannet täita, eelkõige personali vaatest. Nagu on eespool ka selgitatud, tuleb töökohustuse tekkimisest isikut teavitada kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega ameti- või töökohale asumisel või tema ameti- või töökoha kriisiülesandega ameti- või töökohaks määramisel. Seega tuleb isiku kriisiroll esitada nt töölepingus tööülesannete kirjeldusena. Ühekordse kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus tekib kehtestatud kriisiolukorra ajal, mil tööandja teavitab töötajat tema kriisirollist, see tähendab, et ametijuhendites või töölepingus kriisirolli ülesandena ei kirjeldata, vaid piisab töötaja informeerimisest, et asutusele või isikule on antud ühekordne kriisiülesanne ja sellega kaasneb töötajale kriisiroll ning eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib teda kohustada kõnesolevas paragrahvis sätestatud alustel ja tingimustel täitma täiendavaid tööülesandeid. Täiendavate ülesannete panemisel tuleb lõike 6 kohaselt tööandjal ka arvestada kõiki olulisi asjaolusid, mis võivad takistada töötajal kohustuste täitmist. Kui tööandja oluliste asjaoludega ei arvesta, siis võib töötaja täiendavast töö- või teenistusülesandest keelduda. § 105. Palga ja töötasu maksmise erandid kriisiolukorra ajal Eelnõu §-s 105 sätestatakse palga ja töötasu maksmise erandid kriisiolukorra ajal. Lõiked 1 ja 2. Sätted on sarnased RiKSi §-ga 49, mille kohaselt võib riigieelarvest rahastatav riigikaitseülesannetega asutus ja isik ühepoolselt vähendada ametniku palka ja töötaja töötasu, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) tegemist on kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorraga ning 2) riigi rahaliste võimaluste tõttu vähendatakse riigikaitseülesannetega 266  22.05.2025 asutuse ja isiku eelarvet ning samal ajal on vaja jätkata riigi toimimiseks vajalike ülesannete täitmist või teenuste osutamist. Eelnõu kohaselt saab palka või töötasu vähendada riigikaitselise kriisiolukorra ajal, milleks eelnõu kohaselt on ka sõjaseisukord, mobilisatsioon, demobilisatsioon, erakorraline seisukord. Samad tingimused kehtivad nii riigieelarvest rahastatava asutuse ja juriidilise isiku kui ka muude asutuste ja juriidiliste isikute kohta, kes on olulised kriisi ajal riigi toimimiseks vajalike ülesannete täitmisel või teenuste osutamisel. Riigi toimimiseks vajalikud teenused või ülesanded ei ole kindel loetelul, mida saab ette määrata – see võib olla nii elutähtsad teenused, püsivad kriisiülesanded, põhiseaduslike institutsioonide tegevus kui ka avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevus – seda tuleb hinnata kriisi ajal, kas mingi teenus või ülesanne on sel hetkel vajalik riigi toimimiseks või ei mitte. Paragrahv sätestab töötasu ja palga vähendamise võimaluse. Sätete eesmärk on tagada asutuste ja ettevõtete toimimine ka tulude ja eelarve vähenemise korral, kus ei ole enam võimalik tagada samaväärsete tasude väljamaksmist. Eelnõus kasutatakse palga terminit ATSi tähenduses. ATSi § 64 lõike 1 järgi koosneb ametniku palk põhipalgast, muutuvpalgast ning lisatasudest. Töötasu kasutatakse eelnõus TLSi tähenduses, st töötasu on töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (TLSi § 5 lõike 1 punkt 5). Eelnõus ei täpsustata, kes on volitatud palka ja töötasu vähendama. Palga ja töötasu vähendamine toimub üldises korras, st isik või asutus, kes määras ametnikule palga või leppis kokku töötasus, on volitatud otsustama ka palga ja töötasu vähendamise üle. Näiteks ametnike palgaga seotud otsused teeb ametisse nimetamise õigust omav isik (vt ATSi § 22 koosmõjus § 26 lõike 1 punktiga 5). Sarnaselt RiKSi §-ga 282 peab ka eelnõu järgi olema palga ja töötasu vähendamiseks tegemist riigikaitselise kriisiolukorraga (sh selle lahendamiseks välja kuulutatud erakorraline seisukord, sõjaseisukord, mobilisatsioon, demobilisatsioon) ning sarnaselt RiKSiga peab kärbe olema põhjustatud riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku eelarve või tööjõukuludeks planeeritud finantsvahendite vähenemisest. Eelnõuga luuakse võimalus ka erakorralise seisukorra ajal palka ja töötasu vähendada, kuna ka erakorraline seisukord kuulutatakse välja riigi põhiseadusliku korra kaitseks ning riigi sõjalist kaitsmist ja riigi põhiseadusliku korra kaitsmist on keeruline eristada. Riigieelarvest rahastatava asutuse või isiku puhul ei ole töötajate ja ametnike töötasu ja palga vähendamisel määrav, kas ta peab täitma kriisiülesandeid või mitte, vaid asjaolu, et tema eelarvet vähendatakse riigi rahaliste võimaluste vähenemise tõttu, sest riigieelarve vahendeid on vaja kasutada kriisiolukorra lahendamiseks, elanikkonna toimetulekuks või riigi eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks ehk riigi toimimiseks vajalike ülesanne täitmiseks või teenuste osutamiseks. Eelarve kärpimisega võib ükskõik millisel riigieelarvest finantseeritaval asutusel kaasneda vajadus palku ja töötasusid vähendada. Riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku eelarve vähendamiseks tuleb eelnevalt muuta vastava aasta riigieelarve seadust. Asutus ja isik, keda ei finantseerita riigieelarvest, võib ühepoolselt vähendada töötaja töötasu, kui tööjõukulude vähendamise põhjuseks on vajadus jätkata riigi toimimiseks vajalike ülesannete täitmist või teenuste osutamist, hoolimata eelarve tulude vähenemisest. Tulude vähenemine võib olla tingitud nii vajadusest täita riigi määratud kriisiülesandeid kui ka muudest asjaoludest (nt eksportturgude äralangemine, tootmise peatumine, eraisikute raskused tasuda teenuste eest jne). Elutähtsa teenuse osutajal, kes peab täitma kriisiülesandeid, võib tekkida 267  22.05.2025 raskusi teenuse osutamisega, kui eraisikud ei suuda kriisi ajal enam teenuse eest tasuda täishinnas, mistõttu vähenevad ettevõtte tulud, aga kulud jäävad eelduslikult samaks või võivad veel suurenedagi, kui kriisi ajal on vaja osutada teenust suuremas mahus. Elutähtsa teenuse jätkumine (nt elekter, gaas, küte, joogivesi, side, tervishoiuteenus) on kogu riigi huvides, nii kriisi lahendamise kui ka elanikkonna igapäevase toimetuleku huvides. Palga ja töötasu ühepoolsel vähendamisel ei tohi ametniku palka ja töötaja töötasu vähendada võrdeliselt rohkem ja pikema aja jooksul, kui on vähenenud asutuse ja isiku eelarve ja on ammendunud teised võimalused eelarve kulude vähendamiseks. Näiteks kui asutuse eelarve tulude maht on taas samas suuruses, mis oli enne eelarve vähendamist, tuleks maksta ka palka ja töötasu samas suuruses – sel juhul ei ole põhjendatud jätkuvalt maksta palka ja töötasu vähem kui enne. Eelarve teiste kulude vähendamise võimaluste ammendumise all on mõeldud seda, et kui asutuse või isiku eelarves on võimalik kulusid kärpida muude kulude arvelt, näiteks koolituskulud, ürituste korraldamise kulud, teatud arenduskulud jne, siis peaksid nende kulude vähendamise võimalused olema enne ammendunud, kui minnakse vähendama töötasu- ja palgakulusid. Näiteks kui avaliku sektori puhul võib valitsus anda korralduse vähendada kõigi või mõne asutuse eelarvet mingi protsendi võrra, tuleks kärped teha eelkõige teiste tööjõukulude arvelt ja alles nende ammendumisel minna palku vähendama. Lõige 3. Palga ja töötasu ühepoolsel vähendamisel ei tohi ametniku palka ja töötaja töötasu vähendada võrdeliselt rohkem, kui on vähenenud asutuse ja isiku eelarve ja on ammendunud teised võimalused eelarve kulude vähendamiseks. Palkade ja töötasu vähendamine on äärmuslik võimalus, mida tuleb kasutada kõigi teiste võimaluste ammendumisel. Pärast kriisiolukorra lõppemist tuleb asutusel ja isikul mõistliku aja jooksul ametniku palk ja töötaja töötasu taastada endises suuruses. Mõistlik aeg võib iga asutuse ja isiku puhul olla erinev, sest eri majandusharude kriisist väljumine võib toimuda erineva kiirusega. Tööandja peab palga ja töötasu taastama endises suuruses vastavalt võimalustele. Vahepealset palga või töötasu vahe kohustuslikku hüvitamist sarnaselt kehtiva RiKSiga eelnõu ette ei näe. Töölt lahkumise õigus on töötajal alati – kriisiülesandega ameti- ja töökohtadel olijate suhtes kohaldub 60-kalendripäevane etteteatamise aeg ning teiste isikute suhtes tavapärane 30 päeva või kokkuleppel varem. Töötasu vähendamine on keelatud olukorras, kus ettevõtja soovib ettevõtte kasumit suurendada dividendide maksmise eesmärgil. Samuti ei või töötasu vähendada olukorras, kus ettevõtja kasutab eelarvevahendeid laenu andmiseks, sealhulgas tütar- või emaettevõtjale. Sätte eesmärk on vältida kriisiolukorra ajal ettevõtjate kasumi suurendamist töötajate arvelt. § 106. Tööaja erandid Paragrahv 106 sätestab kriisiülesandega ameti- või töökohal olevale isikule tööaja erandid. Eelnõu lõike 1 järgi võib kriisiülesandega asutus või isik või põhiseaduslik institutsioon eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal kehtestada kriisiülesandega ameti- või töökohal olevale isikule TLSis, ATSis ja avaliku teenistuse eriliikide ametnikele kohaldatavates eriseadustes (nt PPVS, PäästeS jt) sätestatust erineva tööajakorralduse ja erinõuded töö- ja puhkeaja ning valveaja kohaldamisele ja kestusele, piirangud ööajal ning riigipühal tehtavale tööle, sh võimalus rakendada teenistujate suhtes summeeritud tööaega ja valveaega ilma, et isik oleks andnud nõusoleku või sellekohane märge või tingimus sisalduks ametijuhendis või töölepingus. 268  22.05.2025 Säte on sarnane HOSi §-ga 332 ja RiKSi §-ga 283. Erinevalt kehtiva RiKSi § 45 lõikest 1 hindab vajadust kehtestada tavapärasest erinev tööajakorraldus asutus või isik ise, mitte Vabariigi Valitsus. Asutuse ja isiku kohustus on täita talle määratud kriisiülesandeid. Asutus ja isik on võimelised kõige täpsemalt hindama, milline tööajakorraldus aitab kõige paremini kaasa kohustuste täitmisele ning piirab isikuid vähimal võimalikul viisil. Näiteks lühiajaline kriis ei pruugi kaasa tuua tööaja muutmise vajadust, sest kohustusi on võimalik täita ülesannete ja inimeste ümberjaotamisega. Samas võib nädal aega kestev kriis vajada intensiivsemat lähenemist kui kolm kuud vältav. Eelnõu lõike 2 kohaselt peab tagama isikule 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi puhkeaega peab olema katkematu, ning seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega. Sätte eesmärk on tagada, et tööandjad võimaldaks töötajale taastumiseks piisavalt puhkeaega. Erisuste kehtestamisel tuleb tagada otsuse proportsionaalsus ning kaaluda, kas lähtuvalt olukorrast on vaja kehtestada minimaalne puhkeaja kohustus ehk kuus tundi, või on võimalik lubada töötajatele ka näiteks kaheksa tundi puhkeaega. Lõige 3 täpsustab, et erinevat tööaja korraldust võib kohaldada ka rahuaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase suhtes, kuna tegevväelase poolt sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha ülesannete täitmine ei ole automaatselt kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus, kuid tegevväelast on vajalik rakendada olukorrast lähtuvalt erinevalt võrreldes KVTSis sätestatuga. Sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha ülesannete täitmine peatub vaid ajaks, mil tegevväelane asub Kaitseväe juhataja käsu alusel mobilisatsiooni ajal või lisaõppekogunemisel, sarnaselt teiste kaitseväekohustuslastega sõjaaja ametikohal oma kaitseväekohustust täitma. § 107. Põhipuhkuse katkestamine Paragrahv 107 täiendab TLSi §-s 69 sätestatut. TLSi § 69 lõige 5 juba reguleerib põhipuhkuse katkestamist ja edasilükkamist, võimaldades seda teha nii kahju tekkimise ärahoidmiseks kui ka muu olulise töökorraldusliku hädavajaduse tõttu, ka kriisiolukord läheb selle alla. Käesolevas sättes nähakse ette üksnes erandid kriisiolukorraks. Erandid võrreldes tavaregulatsiooniga on, et eriolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal põhipuhkuse katkestamisega seotud kulusid ei hüvitata. Kuna nimetatud erikordadele eelneb olukorra pingestumine ja kriis (kriisiolukord), siis saavad teenistujad arvestada, et ilmselt vajatakse neid töö juures ning vastavalt sellele oma puhkuseplaanid ümber teha. Sarnaselt TLSiga vanemapuhkusi tööandja ühepoolselt katkestada ei saa, neid saab katkestada üksnes poolte kokkuleppel. 3. jagu Kodanikukohustuse täitmine RiKSis on sätestatud sundtöö regulatsioon, mis sarnaselt eelnõuga on ühekordne töö- või teenistussuhteväline ametiasutuse avaliku võimu teostamise toetamine kriisiolukorra ajal. Rahvusvahelise õiguse kohaselt ei tohi kelleltki nõuda sunniviisilise töö tegemist rahuajal, vt EIÕKi artiklit 4 ja kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artiklit 8. Siiski ei hõlma sundtöö keeld teenistust erakorralise seisukorra korral või tavaliste kodanikukohustuste hulka kuuluvat tööd. 269  22.05.2025 Riigikaitseõiguse revisjoni käigus koostatud analüüsis100 tuuakse esile järgnev: Käesoleva regulatsiooni puhul tasub silmas pidada, et EIÕKi artikli 4 kohaselt ei tohi kelleltki nõuda sunniviisilist või kohustuslikku töö tegemist rahuajal. Isikute riigi julgeoleku huvides vajalikesse ühekordsetesse abitöödesse kaasamine ei ole aga käsitatav rahvusvahelise õiguse kohaselt keelatud „sundtöötamisena“. Kui RiKSi autorite eesmärk ei ole olnud reguleerida laiemas mõttes „sundtöötamist“, vaid – nagu RiKSist tuletatav – tagada riigi õigus kaasata isikuid ühekordsetesse, riigi julgeoleku huvides vajalikesse abitöödesse, on mõeldav kujundada need regulatsioonid ümber nn civic duties ehk kodanikukohustusteks. Soovitav on kaaluda RiKSis sätestatud sundtöökohustuse mõiste kaotamist ning selle asendamist nn civic duties ehk kodanikukohustuste mõistega, mille puhul on keeleliselt selgemalt välistatud rahvusvaheline sundtöö keeld (vt artikli 4 punkt 3.d. EIÕK; kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 8 punkt iv). Seetõttu on eelnõus loobutud sundtöökohustuse mõistest ja asendatud see kodanikukohustusega. § 108. Kodanikukohustus Paragrahv 108 näeb ette kodanikukohustuse regulatsiooni. Kodanikukohustus on käesoleva seaduse tähenduses kriisiolukorra ajal töö- või teenistussuhteväline üksikjuhtumil tehtav vajalik töö. Kodanikukohustust ei või rakendada tööandja ja töötaja vahelisest või sellesarnasest suhtest tulenevale tööle. Kodanikukohustuse täitmise eelduseks ei ole erialase väljaõppe või hariduse omamine. Kehtivas õiguses on reguleeritud sundtööd / töökohustust / ühekordset töökohustust RiKSi 5. peatüki 1. jao 3. jaotises – see on seotud riigikaitseliste vajadustega. Samuti on töökohustus reguleeritud HOSi §-s 26, mis annab õiguse isikuid rakendada eriolukorra ajal eriolukorra lahendamiseks vajalikele töödele. Samuti on töökohustus lubatud päästeseaduse § 19 alusel – isikut võib rakendada päästetööde lahendamiseks, samuti KorSi § 16 alusel on lubatud isikuid kaasata ohtu tõrjuma või ka korrarikkumist kõrvaldama. Nagu näha, siis on kehtivas õiguses mitmeid võimalusi isikute kaasamiseks nende kodanikukohustuse täitmise raames, sh üldise korrahoidmise ja õnnetuste likvideerimise huvides. Seega rakendatakse isikuid erinevatele riigi ja elanike kasuks tehtavatele töödele nii tavaolukorras, kriisi ajal kui ka sõjaseisukorras. Eelnõuga muudetakse sundtöökohustuse mõiste kodanikukohustuseks, kuna nimetatud muudatus tuleneb riigikaitseõiguse revisjoni aluseks olnud analüüsist, mille kohaselt tuvastati, et põhiseadusega on paremini kooskõlas kodanikukohustuse või ühekordse kohustuse mõiste. Kodanikukohustusele (ing civic duty) ei kohaldu rahvusvaheline sundtöö keeld (vaata EIÕKi artikli 4 punkt 3.d ning kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 8 punkt iv). Eelnõu nagu ka RiKSi § 44 lõike 5 järgi ei tohi kodanikukohustust rakendada tööandja ja töötaja vahelisest või sellega sarnanevast suhtest tulenevale tööle ning töökohustuse panemise eelduseks ei ole erialase väljaõppe või hariduse omamine. KorSi § 16 annab korrakaitseorganile 100 Põhiseaduse riigikaitse ja sellega seoses eriolukorra ja erakorralise seisukorra regulatsiooni muutmise vajadus, riigi erikordade tervikregulatsioon ja kõrgendatud kaitsevalmidus ning põhiõiguste piirangute määratletus ja proportsionaalsus. P-K. Tupay, 31.01.2017 270  22.05.2025 volituse kohustada muud isikut kui avaliku korra eest vastutavat isikut ohtu tõrjuma või korrarikkumist kõrvaldama. KorSi alusel saab korrakaitseorgan kohustada isikut ühekordse töö tegemiseks avaliku korra kaitse eesmärgil, samas kui eelnõu regulatsioon võimaldab kohustada isikut tööle näiteks ametiasutuse avaliku võimu teostamise toetamiseks kriisiolukorra ajal. RiKSi sundtöökohustuse regulatsiooni hinnates võib järeldada, et sundtöökohustuse eesmärk – ametiasutuse avaliku võimu teostamise toetamine – on ühtlasi avaliku korra kaitse. Ka RiKSi § 53 lõike 3 punktis 1, mis reguleerib sundtöökohustust kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal, viidatakse tegevustele, mida võib pidada osaks avalikku korda ähvardava ohu tõrjumisest või korrarikkumise kõrvaldamisest: isikute ja vara transport, riigikaitseobjekti ettevalmistamine ja taristu korrastamine. RiKSi ühekordse töökohustuse mõistet ja regulatsiooni on eelnõuga muudetud selliselt, et kodanikukohustust rakendatakse kriisiülesandega ameti- või töökoha väliste ülesannete täitmiseks. Samuti säilib võimalus kohustada isikut ühekordsele tööle KorSis või eriseadustes sätestatud alustel. Selleks et vältida kohustuste määramisel konfliktide tekkimist, peaks olema iga kord selge, kas tegu on korrakaitselise töökohustusega või kriisiolukorra ajal kriisiolukorra lahendamiseks pandud kohustusega ning isik ei täida parajasti kriisiülesandega ameti- või töökoha ülesandeid. § 109. Kodanikukohustuse täitmine Paragrahviga 109 antakse valitsusasutusele ja kohaliku omavalitsuse üksusele volitus rakendada vajaduse korral isikud kodanikukohustuse täitmisele. Kodanikukohustuse võib isikule panna eeldusel, et: - ta ei täida kriisiülesandega ameti- või töökoha ülesandeid, - tema kriisiolukorra aegsed kohustused ei tulene muust seadusest või halduslepingust. Kodanikukohustuse täitmine ei nõua eelnevaid erialaseid teadmisi. Kodanikukohustuse täitmise raames antav ülesanne peab olema seotud kriisiolukorra lahendamisega või lahendamise toetamisega või põhiseadusliku institutsiooni toimepidevuse tagamisega. Kehtivas õiguses on kodanikukohustuse (ühekordse töökohustuse / töökohustuse) panemine võimalik päästeseaduse § 19, KorSi § 16, RiKSi § 561 ja HOSi § 26 alusel, seega on isikute kaasamine planeerimata sündmuste lahendamisse üsna tavapärane. Ka Soome valmisolekuseaduses on sarnane kodanikukohustus ja isikute kaasamise võimalus ette nähtud. Nimelt võib Soome regulatsiooni järgi kaasata isikut kustutus-, pääste-, esmaabi-, hooldus-, korrastus- ja puhastusülesandeid täitma ning kodanikukaitseorganisatsiooni juhtimis- ja eriülesandeid, hädakeskuse ülesandeid või muid nendega võrreldavaid elanike kaitsmiseks möödapääsmatuid ülesandeid täitma.101 Seega annab Soome seadus üsna laiad võimalused kodanike kaasamiseks olukordade lahendamisse. Lisaks valitsusasutustele, kes kriise lahendavad, on füüsiliste isikute kaasamise võimalus ette nähtud ka KOVidele, kuna ka KOVid lahendavad kriise. Vastavalt eelnõu § 74 lõike 3 punktidele 4 ja 5 on KOVide korraldada kohaliku tee sõidetavus ja veega varustamine ning kanalisatsiooni toimimine. Samuti peavad nad tagama eelnõu § 83 lõike 1 järgi terve rea kriisiülesandeid, mille tagamisel on samuti vajalik kaasata abijõudu. Kehtiva regulatsiooni järgi võib KOV rakendada töökohustust HOSi § 26 101 https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2011/20111552#a1552-2011, § 116 271  22.05.2025 lõike 1 alusel eriolukorra juhina või eriolukorra juhi määratuna, samuti on kehtiva RiKSi § 44 lõike 1 alusel võimalik KOVil ühekordset töökohustust rakendada. Lõike 1 punktid 1 ja 2. Kodanikukohustust võib rakendada vaid juhul, kui seda rakendada sooviv asutus ei saa ise või vabatahtlikuna kaasatud isiku abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ülesannet täita ning kodanikukohustuse täitmine ei tekita ebaproportsionaalselt suurt ohtu seda täitvale isikule või tema varale ega ole vastuolus isiku muude seadusest tulenevate kohustustega. Eeltoodu tähendab, et kodanikukohustust ei rakendata, kui asutusel on olemas võimalused töö tegemiseks või on piisav hulk vabatahtlikke või on piisavalt aega ülesande täitmiseks. Näiteks sõjaseisukorra ajal ei või Kaitsevägi isikule ühekordset töökohustust panna, kui sama töö on võimalik teha tegevväelaste abil või kaasatud kaitseliitlaste abil. Kodanikukohustust täitvatel isikutel puuduvad volitused piiravate meetmete rakendamiseks. Nimetatud volitusi ei ole neile ette nähtud, sest piiravate meetmete kohaldamine eeldaks eelneva väljaõppe läbimist. Eelneva väljaõppe eelduse käesolev eelnõu välistab. Lõige 2. Kodanikukohustuse parimaks täitmiseks peab kohustuse panija arvesse võtma kohustatava isiku terviseseisundit ja muid olulisi asjaolusid, mis võivad mõjutada töö tegemist. Kodanikukohustuse rakendamine tuleb isikule teatavaks teha kirjalikult või suuliselt. Seejuures peab kohustuse panija (haldusorgan) veenduma, et isik ka kohustusest aru saab. Kodanikukohustuse rakendamise võib teha isikule teatavaks vahetult või kaudselt. Vahetu teatamine eeldab, et kohustuse teeb kohustuse panija teatavaks inimesele otse. Kaudne teatamine eeldab, et panija on oma kohustuse teatavaks teinud kolmandale isikule, kellega on inimesel töö- või teenistussuhe ja kes annab vastava teate edasi. Lõige 3. Kohustuse võib panna isikule kuni 48 tunniks, kuid see ei tohi ületada töö tegemiseks või ülesande täitmiseks vajalikku aega. Näiteks, kui ülesanne täidetakse 36 tunni jooksul, ei või isikut kohustada sama ülesande tõttu täitma kohustust veel 12 tundi eeldusel, et äkki võib veel abi vaja minna. Niisamuti ei või kodanikukohustuse panemine olla tingimuslik. Näiteks ei või esitada korraldust, et juhul, kui esineb olukord X, siis isik peab ilmuma kodanikukohustust täitma. Kui kodanikukohustust on vaja rakendada samale isikule korduvalt, tuleb selle panijal arvestada, et pärast 48 tundi kestnud kohustuse täitmist tuleb võimaldada isikule puhkeaega ja arvestada isiku kohustustega, nt tema tavapärane töökohustus ja perekondlikud kohustused. Lõige 4. Kohustuse täitmise ajal tuleb isikule samuti anda mõistlikus ulatuses puhkeaega. Puhkeaeg võimaldab isikul taastuda ja aitab vältida võimalikke terviseriske. Näiteks kui isiku suhtes rakendatakse kodanikukohustust pärast tema tööaega, tuleb talle tagada mõistlik puhkeaeg, enne kui isik peab minema täitma oma põhitöö kohustusi. Lõige 5. Kodanikukohustust täitvat isikut võib kohustada ilmuma kohustust täitma koos vajalike töövahendite ja sõidukiga. Seda saab nõuda üksnes see, kellel on eelnõu § 113 lõike 1 kohaselt asja sundkasutusse võtmise ja asja sundvõõrandamise pädevus. Näiteks võib kohustada isikut tulema tee taastamise töödele oma autoga. Kui isik peab kohustuse täitmiseks kaasa võtma ka oma labida, millega tööd teha, siis on lisaks kohustuse panemisele tegemist ka asja sundkasutusse võtmise kohustuse kohaldamisega. Kodanikukohustust täitvale isikule tekkinud kulud hüvitatakse eelnõu § 154 kohaselt õiglase hüvitise maksmisega (vt eelnõu § 154 selgitus), seetõttu on ka oluline, et kodanikukohustuse panemine oleks fikseeritud ja vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (lõige 6). 272  22.05.2025 § 110. Kodanikukohustuse täitmisest vabastamine Paragrahv 110 sätestab kodanikukohustusest vabastamise alused. Kodanikukohustust ei või rakendada välismaalase suhtes, kes rahvusvahelise lepingu või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide alusel on vabastatud töökohustusest. Välismaalane on välismaalaste seaduse kohaselt isik, kes ei ole Eesti kodanik. Nii võivad olla kodanikukohustuse täitmisest vabastatud nt teise riigi diplomaadid, ajutiselt Eestis viibivad Eesti mitteresidendid. Kodanikukohustust ei või panna alla 18-aastasele isikule ehk alaealisele. Alaealised on haavatav elanike grupp, kuivõrd nende võime erisuguste ülesannete täitmiseks, kriisiolukorra ajal hakkamasaamiseks ei ole võrdväärne täiskasvanu omaga. Tulenevalt isikute haavatavusest ja täiendavast kaitsevajadusest on välistatud kohustuse panemine ka puuduva töövõimega isikule. Eelnõuga ei välistata osalise töövõimega isikute suhtes kodanikukohustuse rakendamist, kuivõrd isiku terviseseisund ning sellest tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei pruugi välistada kohustuse täitmist. Kohustuse panemisel tuleb haldusorganil hinnata, kas isik on võimeline kohustust täitma või mitte. Kodanikukohustust ei või perekonnaelu ja alaealiste kaitse eesmärgil rakendada isiku suhtes, kellel on õigus emapuhkusele, alla 14-aastast last kasvatavale isikule või hooldajale, kes osaleb lapse kasvatamises või hooldamises, ja puudega isiku hooldajale hoolduskohustuse täitmise ajal. LasteKSi § 22 lõike 1 kohaselt on last kasvatav isik lapsevanem või last tegelikult kasvatav isik. Lapsi hooldavad enamasti kas vanemad, eestkostjad või hoolduspere vanemad. Siiski on võimalik, et last hooldab ja kasvatab kas lühemalt või pikemat aega muu isik. Vanusepiiri 14 eluaastat sätestamine on kooskõlas isiku vastutusvõime tekkimise eaga. Samuti on see kooskõlas julgeolekupoliitika aluste punktiga 4.1, mille kohaselt vajavad Eesti riigi ja rahva säilimise seisukohast erilist tähelepanu lapsed ja nende kaitse. Muu hulgas tuleb tagada kriisiajal laste turvalisus. Lapse esmane turvalisuse tagaja on tema vanem. Eelnõu keelab kodanikukohustust rakendada alla 14-aastase lapse ühele vanematest või last tegelikult kasvatavale isikule või hooldajale, mistõttu ei saa vabastust nõuda isik, kes ei osale lapse kasvatamises või hooldamises. Samuti on kohustusest vabastatud Eestis ajutiselt viibiv välismaalane, kelle püsielukoht ei ole Eesti (turist, ärireisija, laeva või õhusõiduki meeskonna liige vms). Lisaks ei panda kohustust sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale kaitseväelasele ja kriisiülesandega ameti- või töökohal olevale isikule, kui kodanikukohustuse täitmine takistab kriisiülesande täitmist. Kodanikukohustusest vabastatud isik võib vabatahtlikult osaleda kodanikukohustuse raames tehtava töö tegemisel. § 111. Kodanikukohustust täitva isiku õigused Paragrahv 111 annab kodanikukohustust täitavale isikule töösuhte säilimiseks kaitsetagatise ning paneb riigile kohustuse isiku hukkumise või surma korral tagada isiku inimväärikas viimsele teekonnale saatmine. 273  22.05.2025 Lõige 1 sätestab keelu lõpetada kodanikukohustust täitva isikuga tööleping või teenistussuhe põhjusel, et isik täidab nimetatud kohustust ega tee samal ajal tööd tööandja kasuks. Säte ei piira töövõtja õigust teha tööandjale ettepanek töösuhe lõpetada. Lõike 2 kohaselt, kui isikul on näiteks saab vigastada või on haigestunud kodanikukohustust täites, on tal õigus saada õiglast hüvitist (seda reguleerib eelnõu § 154). Lõikega 3 pannakse kohustatud isikule kohustuseks viivitamata teavitada teda kohustanud isikut asjaoludest, mis võivad takistada kodanikukohustuse täitmist. Lõige 4 annab õiguse, et kohustuse täitmisel hukkumise või saadud vigastuse või haigestumise tagajärjel saabunud surma korral korraldab riik isiku matused või katab isiku matuse korraldamise kulud. Kaetakse surnu transportimise, tuhastamise või matmise ja leinatalituse kulud (sarnaselt HOSi § 44 lõikega 3 ning ATSi § 49 lõikega 4). § 112. Kodanikukohustuse täitmise lõppemine Paragrahvis 112 sätestatakse kodanikukohustuse lõppemise alused. Eelnõu kohaselt lõpeb kodanikukohustuse täitmine eelkõige kriisiolukorra lõppemisega, aga ka selle täitmiseks määratud tähtaja möödumisel, olenemata sellest, kas töö iseenesest sai tehtud või mitte. Kui ei ole määratud kohustuse täitmise tähtaega, siis piiritleb tähtaja eelnõu § 109 lõikes 3 ettenähtud 48-tunnine ajaline piirang. 48-tunnine piirang on ühekordselt rakendatava, mitte kogu kriisiolukorra vältel. Sätte eesmärk on ühelt poolt anda isikule kindlus ja selgus, kui kaua ta võib olla hõivatud, ning teiselt poolt anda tööandjatele teavet töötajate hõivatuse kohta põhitöövälise tegevusega. Kodanikukohustuse täitmine lõpeb ka kohustuse panija või tema volitatud isiku otsusega. Otsus võidakse isikule teatavaks teha suuliselt või kirjalikult, lähtudes kriisiolukorra ajal haldusakti vormistamise nõuetest. Kohustuse panija peab tagama, et isik enam kohustust ei täidaks, kui selle täitmine ei ole enam vajalik või ülesanne on täidetud. Isiku surma korral loetakse kodanikukohustus lõppenuks, kuivõrd see on lahutamatult seotud isikuga, kellele kohustus pandi. 4. jagu Asja sundkasutus ja asja sundvõõrandamine § 113. Asja sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise regulatsioon on suures osas sama, mis on sätestatud RiKSi 5. peatüki 3. jaos ja HOSi §-des 27–29. Seetõttu näeb eelnõu ette, et eraomandit võib piirata riigikaitselise kriisiolukorra ajal (RiKSi mõistes kõrgendatud kaitsevalmidus, mobilisatsioon, demobilisatsioon, sõjaseisukord), rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ning eriolukorras. Eelnõuga antakse asja sundkasutuse ja sundvõõrandamise õigus lisaks Kaitseväele, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele (edaspidi RKIK) ja Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutusele ka Päästeametile. Lisaks laiendatakse RiKSis esitatud sundkasutuse ja sundvõõrandamise eesmärki – RiKSi kohaselt on kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal asjade sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine lubatud juhul, kui see on vältimatult vajalik kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või 274  22.05.2025 demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks, sealhulgas riigikaitseülesande täitmise toetamiseks, lisaõppekogunemise korraldamiseks ning ka rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks. Eelnõuga laiendatakse nimetatud eesmärki ka ulatusliku evakuatsiooni ja varjumise läbiviimisele, mistõttu ongi vaja anda õigus asjade sundkasutuseks ja sundvõõrandamiseks Päästeametile. Kuna nii kehtivas õiguses kui ka käesolevas eelnõus on asja sundkasutuse ja sundvõõrandamise õigus mitmel asutusel, siis on vajalik prioriteetide seadmine, eelnev planeerimine ning asutustevaheline tihe koostöö. Oluline on eelnevad võimalikud ressursi topelt broneerimised ja nendega oma plaanides arvestamised läbi rääkida teiste osalistega, nt Kaitseväel ja Päästeametil. See eeldab, et asutused on välja selgitanud oma sundkoormiste vajadused ning need omavahel läbi rääkinud. Eelnevaks broneerimiseks saab kasutada tsiviiltoetuste registrit. Kui kriisi ajal pretendeerivad mitu asutust samale ressursile, siis tuleb konfliktid lahendada regioonis kohapeal, konsensusele mittejõudmisel asutuste juhtide vahel, vajaduse korral ministrite vahel ning Vabariigi Valitsuses. Oluline on nimetada ka eelnõu § 20 lõikes 10 sätestatud põhimõtet, et võimaluse korral tuleb arvestada esmajärjekorras riigikaitseliseks kriisiolukorraks valmistumiseks ja selle lahendamiseks vajalike ülesannete täitmiseks vajaminevat ressurssi. See tähendab sundkoormiste vaatest seda, et kui on nii riigikaitseline kriisiolukord ja samal aja ka metsatulekahjud ning nii Kaitsevägi kui ka Päästeamet vajab oma vastutusel oleva olukorra lahendamiseks sama ressurssi (nt eritehnikat), siis eelis on selles osas Kaitseväel, kes peab tagama riigi sõjalise kaitsmise. Ka riigikaitselise kriisiolukorra lahendamisel võib ette tulla asutuste vajadust sama ressursi järele – näiteks võib Kaitsevägi vajada transpordivahendeid, et sõdureid rindele transportida, ning Päästeamet samu transpordivahendeid, et elanikke rindejoonelt evakueerida. Siin tuleb leida parimad lahendused vastavalt konkreetsele olukorrale kohapeal kohapealsete juhtide vahel. Lõikes 1 on Vabariigi Valitsusele jäetud paindlik võimalus anda valitsusasutusele volitus omandiõiguse riiveks. Näiteks kui valitsusasutusele on pandud kriisiülesanded, võib sellega sagedasti kaasneda ka vajadus, et sama asutus saaks ka asja sundkasutamise kohustust määrata. Oluline on, kas asja on vaja kasutusse võtta või võõrandada kriisiülesannete täitmiseks või korrakaitsefunktsiooni täitmiseks. Avalikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks saab korrakaitseorgan rakendada alati KorSis sätestatud samasisulisi meetmeid. Just seetõttu, et korrakaitseorganitel on KorSist lähtuv volitus kõigis kriisiolukordades, on nimetatud meetme kohaldamise volitus antud RKIKile ja Kaitseväele, kes üldjuhul ei ole korrakaitseorganid ning kellel puuduvad riikliku järelevalve meetmete rakendamise volitused. Päästeametil on kehtivas päästeseaduses (PäästeSi § 20) õigus väga kitsalt võtta sundkasutusse üksnes vett, liiva, kruusa ning muid üksnes päästetööks või demineerimistööks vajalikke aineid, materjale, seadmeid ja abivahendeid, kui see on vältimatult vajalik päästetööks või demineerimistööks ning muud võimalused asja sundkasutamiseks puuduvad või oleksid ebamõistlikult koormavad. Eelnõu kohaselt on Päästeamet ulatuslikku evakuatsiooni ja varjumist korraldav asutus ning seetõttu on vajalik Päästeameti õigusi märgatavalt suurendada. Kriisiolukorra ajal ei tegele Päästeamet ainult päästetöödega, vaid ka elanike turvalisuse tagamisega, ning sundkasutusse võib olla vaja võtta autosid, hooneid vms. Välistatud on asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise volituse andmine kohaliku omavalitsuse üksustele ja teistele haldusekandjatele. Ka KorSis kehtib põhimõte, mille järgi võivad omavalitsusüksused ja muud haldusekandjad kasutada selliseid meetmeid, mis riivavad isikute õigusi ja vabadusi pigem vähe ja leebelt. Lisaks kaasneb asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamisega vahetu sunni kohaldamise õigus. Tuumikülesandeid, milleks on ka riigi jõumonopoli õigus rakendada riigi nimel jõudu teise isiku vastu, ei ole lubatud delegeerida 275  22.05.2025 valitsusasutustest väljapoole, sest tulenevalt riigi jõumonopolist erinevad riigivõimu organi volitused igamehe hädakaitseõigusest nii eelduste kui ka jõukasutuse lubatava ulatuse poolest. Asja sundkasutus on lubatud üldjuhul üksnes riigikaitselise kriisiolukorra ajal ning eriolukorras. Erandjuht on toodud lõikes 4, mis lubab Vabariigi Valitsusel otsusel ka enne nimetatud kordi asju sundkasutada ja sundvõõrandada. Samuti nähakse eelnõuga ette asja sundkasutus olukorras, kus see on vajalik rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eesti võetud kohustuste täitmiseks. Arvestades tänapäeva olukordade tekkimise ja sündmuste eskaleerumise kiirust, peab Eestil ja liitlastel olema võimalus ka kiirelt reageerida. Näiteks võivad liitlaste relvajõud Eestisse saabuda enne kriisiolukorra kehtestamist, mistõttu ei pruugi olemasolevatel Kaitseväe objektidel olla saabuvate vägede paigutamiseks piisavalt ruumi või on julgeolekukaalutlustel kavandatud paiknemine piirkondades, kus ei ole majutamiseks sobivaid Kaitseväe objekte. Eeltoodust lähtudes võib tekkida vajadus hõivata täiendavaid maa-alasid, et liitlasi majutada ja nende varustust ladustada. Nimetatud piirang on põhjendatud ja vajalik põhiseadusest tulenevalt, kuna nii ulatuslik omandi põhiõiguse piirang eelnõus ettenähtud kujul ei oleks tavaolukorras lubatav. Eelnõu kohaselt täidetakse püsivaid kriisiülesandeid üksnes kriisiolukorra ajal, mistõttu on ka selle toetamine võimalik üksnes viidatud ajal. Näiteks võib toiduvaru laialijagamiseks olla vaja võtta sundkasutusse isikutele kuuluvaid transpordivahendeid. Lisaõppekogunemise võib lühikeseks ajaks kokku kutsuda nii pärast kriisiolukorra kehtestamist kui ka enne seda, näiteks olukorras, kus on vaja võimalikule agressorile jõudu näidata (ingl show of force). Lisaõppekogunemisi võib näiteks reservis olevatele isikutele korraldada ka vajaduse korral rahuajal mobilisatsioonivalmiduse kontrolliks, ka siis võib asju sundkasutusse võtta või võõrandada, kuid kehtestatud peab olema kriisiolukord. Teatud juhtudel on asja sundkasutusse võtmisel juba teada, et asi kasutamise käigus hävineb või ei saa asja pärast kasutamist muul objektiivsel põhjusel isikule tagastada. Sellisel juhul võib asja sundvõõrandada (lõige 2). Sellised asjad, mida ei ole võimalik tagastada, on äratarvitatavad asjad, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkavad olemast, näiteks kütus, toit, vedelikud jne. Teatud juhtudel on asja kasutusele võtmisel juba teada, et see tõenäoliselt hävineb. Näiteks võetakse isikult kasutusele sõiduk, mida kasutatakse kaitsekilbina rahutuste mahasurumise ajal, kui märatsejad ründavad korrakaitseametnikke põlevate esemetega. Haldusorgan peab enne asja sundkasutusse võtmist hindama, kas asi on võimalik isikule tagastada või mitte. Kui hinnangu järgi tõenäosus asja tagastamiseks puudub või on vähene, siis võib haldusorgan asja kohe võõrandada. Tegemist on haldusorgani kaalutlusotsusega. Sundkasutusse võetud asi võetakse valitsusasutuse kasutusse, kuna asja sundkasutuse eesmärk on riigi haldusülesande täitmisele kaasaaitamine. Niisamuti sundvõõrandatakse asi riigi omandisse. Sundvõõrandatavate asjade ring – riigikaitseks vajalikud asjad, mida riik võib erikordade ajal vajada, on näiteks kütus, betoonelementide tootmiseks vajalik tooraine (näiteks liiv, kruus). Asjadeks, mille suhtes võib tekkida sundkasutuse vajadus, on lisaks kinnisasjadele näiteks transpordivahendid, generaatorid, spetsialiseeritud masinad kaevetöödeks, tõsteseadmed, spetsiifilised tööstusliinid. Lõige 3. Oluline on märkida, et kui asi sundkasutamise kõigus hävineb või kahjustub, siis loetakse, et see oli sundvõõrandatud alates sellest hetkest, kui see hävis või kahjustus – sellel on tähtsus õiglase hüvitamise maksmisel. 276  22.05.2025 Võib esineda olukordi, kus Päästeametil, Kaitseväel või RKIKil tekib edasilükkamatu vajadus asju sundvõõrandada või sundkasutusse võtta juba enne riigikaitselise kriisiolukorra või eriolukorra kehtestamist. Tegemist on olukordadega, mille käigus võib olla oht realiseerunud ning ohu suurenemise vältimiseks on vaja kiiresti rakendada piiravaid meetmeid, kuid Vabariigi Valitsus ei ole kriisiolukorda veel kehtestanud. Eelkõige võib asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise vajadus tekkida lisaõppekogunemise korraldamise käigus või Eesti riigi kaitsmise eesmärgil Eestis viibivate välisriigi relvajõudude tegevuse toetamisel, kui reageerima peab kiirelt. Kuna asju soovitakse võtta sundkasutusse või sundvõõrandada enne kriisiolukorra otsust, siis on eelnõu järgi meetme rakendamise volitus antud kõrgeimale täidesaatva riigivõimu tasandile ehk Vabariigi Valitsusele. Vabariigi Valitsus võib otsustada asjade sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise üle enne kriisiolukorra otsust, kui see on vältimatult vajalik lisaõppekogunemise korraldamiseks, ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks, varjumiseks või rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks (lõige 4). Kui asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise otsustele ei järgne (riigikaitselise) kriisiolukorra või eriolukorra kehtestamist, siis hüvitatakse tekkinud kahjud isikutele 11. peatükis ettenähtud korras (lõige 5). Sarnaselt RiKSiga ja HOSi § 29 lõikega 4 makstakse isikule õiglast hüvitist. Lisaks võib kohustada toimetama sundkasutusse võetud või sundvõõrandatud asja kindlaksmääratud kohta, kui muud vähem koormavad võimalused asja kohaletoimetamiseks puuduvad. Oluline on ka markeerida, et kohaletoimetamine ei tohi seada isikuid ohtu (nt asjade rindele toimetamine vms) (lõige 6). Alates asja sundkasutusse võtmise haldusakti kehtima hakkamisest kuni selle kehtivuse lõppemiseni on isikul keelatud asja võõrandada või asjaõigusega koormata (lõige 7). Sama kehtib ka asja sundvõõrandamise haldusakti puhul. Nimetatud keelde rikkuvad tehingud on tühised. Iga isiku kohustused asja sundkasutusse võtmisel või sundvõõrandamisel määratakse täpsemalt kindlaks haldusaktiga. Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus isik pärast haldusakti kättesaamist võõrandab asja ning toimetab selle uue omaniku kätte. Keeld asja võõrandada ei kehti ajal, kui asja kohta on tehtud üksnes eelotsus. Asja sundkasutusse võtmisel ja sundvõõrandamisel võib kasutada vahetut sundi eelnõus sätestatud alustel ja korras (lõige 9). Vahetu sunni kui haldussunnimeetme kohaldamise õigus on vajalik, et lõpetada kiiresti isiku õigusvastane käitumine ja hoida ära kahjulikud tagajärjed, mis võivad kaasneda meetme rakendamise viivitusega. § 114. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise piirangud Paragrahv 114 sätestab, milliseid asju ja milliste tingimuste esinemise korral ei võeta sundkasutusse ega sundvõõrandata (lõige 1), erandid on suures osas samad mis kehtivas RiKSi § 822 lõikes 1, lisandunud on loomale vajalik toit. Esiteks ei võeta sundkasutusse ega sundvõõrandata isiku vara, mis on mõeldud tema toimetuleku tagamiseks. Selline vara on näiteks seitsmeks päevaks vajalikud toiduained temale ja tema lähedastele (pereliikmed, leibkond, koos elavad isikud), sh tema loomale vajalik sööt ning eluruumi kütmiseks üheks kütteperioodiks vajaminev kütus. 277  22.05.2025 Teiseks ei võeta sundkasutusse ega sundvõõrandata asja, mis on vältimatult vajalik teise isiku või asutuse kriisiülesande täitmiseks, sealhulgas elutähtsa teenuse osutamiseks vältimatult vajalikud asjad. Kolmandaks ei võeta sundkasutusse ega sundvõõrandata usulise ühenduse usulise talituse ja teenistuse korraldamiseks vajalikku vallasasja. Neljandaks ei võeta sundkasutusse ega sundvõõrandata välisriigi esindusele või selles töötavale välisriigi kodanikule kuuluvat asja. VäSSi § 5 lõike 2 kohaselt on välisesindus kas diplomaatiline esindus, konsulaarasutus või erimissioon. Välisriigi esindus hõlmab kõiki neid mõisteid. Säte ise tuleneb rahvusvahelisest õigusest. Konsulaarsuhete Viini konventsiooni artikli 31 lõike 4 kohaselt on konsulaarvaldused, nende sisustus ja muu vara ning sõidukid puutumatud riigikaitse ja ühiskondliku kasu eesmärgil sundvõõrandamise suhtes. Sama konventsiooni artikkel 52 vabastab konsulaarasutuse töötaja ka sundvõõrandamisega seotud või muudest sellesarnastest kohustustest. Diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni artikli 22 lõike 3 kohaselt on esinduse valdused, sisustus ja muu vara ning esinduse sõidukid puutumatud läbiotsimise, sundvõõrandamise, arestimise ja täitemenetluse suhtes. Sama konventsiooni artikkel 35 vabastab diplomaatilise esindaja ka sundvõõrandamisest ja muudest samalaadsetest kohustustest. Viiendaks ei võeta sundkasutusse ega sundvõõrandata asju, mida rahvusvaheliste kokkulepete või rahvusvahelise õiguse normide alusel ei sundvõõrandata ega võeta sundkasutusse. Näiteks on Eesti Vabariik ühinenud NATO ning selle liikmesriikide esindajate ja rahvusvahelise personali staatuse kokkuleppega, mille artikli 6 kohaselt on organisatsiooni valdused puutumatud ega kuulu läbiotsimisele, rekvireerimisele, konfiskeerimisele, sundvõõrandamisele ning on kaitstud muul moel sekkumise eest, olenemata sellest, kus ja kelle valduses vara asub. Samalaadsed piirangud võivad tuleneda ka muude rahvusvaheliste organisatsioonide liikmesusest, näiteks on Eesti ka ÜRO, Euroopa Liidu, Euroopa Nõukogu, OECD ja veel mitme muu rahvusvahelise organisatsiooni liige. Samuti võivad puutumatuse klauslid tuleneda muud laadi rahvusvahelistest kokkulepetest, millega Eesti Vabariik on ühinenud. Samalaadne piirang sisaldub ka RikSis. Lõikes 2 on sätestatud piirangud, millal võib sundvõõrandada ja sundkasutada kultuuriväärtusi ja isikute eluruumi. Sätted on samad mis RiKSis. Kultuuriväärtusega asja või arhivaali võib sundkasutusse võtta või sundvõõrandada vaid juhul, kui muul viisil ei ole võimalik kriisiolukorda lahendada, ning võimaluse korral välditakse kultuuriväärtuse või arhivaali hävimist või kahjustamist. Kultuuriväärtuse mõiste sätestab kehtivas õiguses muinsuskaitseseadus, muinsuskaitse alla võidakse võtta kultuuriväärtusega asi. Kehtivas õiguses sätestab kultuuriväärtuse mõiste samuti kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse § 2. Muuseumiseaduse § 2 lõige 2 seob museaali samuti kultuuriväärtuse mõistega. Eelnõusse on jäetud ka arhiiviseaduse § 2 lõikest 2 tuleneva arhivaali välistus. Sundkasutusse võtta ja sundvõõrandada võib isiku kasutuses oleva eluruumi juhul, kui talle on tagatud asenduseluruum. Soome hädaolukorraks valmisoleku seaduse (valmiuslaki)102 kohaselt võidakse eluruumi omanikku kohustada andma teada oma valdusest (§ 52), sealhulgas eluruumist, kus on rohkem kui üks ruum leibkonna liikme kohta (§ 53), ning eluruume võidakse 102 Kättesaadav: https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2011/20111552#L17P121. 278  22.05.2025 kohustada andma üürile isikutele, kelle vajadus on suurim, vahendades seejuures üürilepingut omaniku ja üürniku vahel. Kui pooled ei jõua üürilepingu tingimustes kokkuleppele, määrab need ametiasutus. Üürisumma määratakse kindlaks mõistliku kohaliku hinnataseme järgi (§ 54). Samuti on valmiuslaki kohaselt iga maa, veeala, hoone, ruumi või laoala omanik või valdaja kohustatud andma kaitseväele või kaitseministeeriumile üle oma valduse. Eluruumi, mida kasutatakse püsivalt elamiseks, võidakse kohustada üle andma üksnes juhul, kui esinevad iseäranis kaalukad sõjalised põhjused (§ 113). Seejuures on kaitseväel õigus nimetatud esemete ümberkujundamiseks ehitada neile ladusid, kindlustusrajatisi, teid ja muud riigikaitseks vajalikku. Saksa sundkoormiste seaduse (Bundesleistungsgesetz)103 § 3 lõike 4 kohaselt võidakse riigikaitseks sundkasutusse võtta ka eluruum, kuid seda üksnes juhul, kui isikule on tagatud asendusmajutus. Seega ei ole põhjendatud eluruumide täielik välistamine sundkasutusse võtmisest, kuid see peaks olema viimane abinõu. Esmajoones tuleks kriisiolukorra lahendamiseks kasutusele võtta kõikvõimalikke selleks sobivaid mitteeluruume. Ka nt sõjalise konflikti olukorras tuleb tagada tagala toimetulek ja toetus sõjategevusele ning kodutute tekkimine asja sundkasutuse tõttu seda ei soodustaks. Seetõttu on eluruumi sundkasutus võimalik, kuid sel juhul peab riik isikule tagama asenduseluruumi. Muu hulgas on asenduseluruumi leidmine võimalik näiteks sel teel, et võetakse sundkasutusse mõni teine eluruum, milles keegi sees ei ela. Esmajoones tuleb eluruumi sundkasutus kõne alla juhul, kui muu sobiv ruum tulenevalt olukorrast puudub. Eeltoodust lähtudes ei ole lõplikult välistatud eelloetletud asjade kasutusse võtmine või sundvõõrandamine (lõige 3). Näiteks kui elutähtsa teenuse osutamine on tagatud muude vahenditega või kui asja ei kasutata (näiteks ettevõtja on tegevuse suure riski tõttu lõpetanud) ning asja on riigikaitselise kriisiolukorra ajal vaja sõjalise kaitsevõime säilitamiseks, võib selle sundkasutusse võtta või sundvõõrandada. Täielikult on välistatud üksnes välisriigi esindusele ja neis töötavatele välisriigi kodanikele kuuluvad asjad ning asjad, mida rahvusvaheliste kokkulepete või rahvusvahelise õiguse normide alusel ei sundvõõrandata ega võeta sundkasutusse, ning ka isikule vajalik tema toimetulekuks (punkt 1). Lisaks on oluline rõhutada, et asjade sundkasutusse võtmisel ja sundvõõrandamisel tuleb HMSi järgi kaaluda kohustusega kaasnevaid mõjusid, sealhulgas kas on tagatud vara omaniku või valdaja majanduslik toimetulek, kuidas need mõjutavad teiste riigikaitseülesannete täitmist jne. Näiteks olenemata sellest, et eelnõuga ei ole välistatud põllutööks kasutatavate transpordivahendite kasutusele võtmine põllumajandustoodete tootmisega tegelevatelt isikutelt, on mõju põllumajandusele üks tegur, mida tuleb asjade sundkasutusse võtmisel või sundvõõrandamisel või selle ettevalmistamisel kaaluda. § 115. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise eelotsus Paragrahviga 115 sätestatakse võimalus asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramiseks eelotsusega igal ajal. Eelotsusega võib määrata kindlaks isikutele kuuluvad asjad, mis võivad olla vajalikud kriisiolukorra lahendamiseks. 103 Bundesleistungsgesetz (BLG) § 3 Abs 4: Wohnräume, die für den unentbehrlichen Wohnbedarf des Besitzers und der zu seinem Hausstand gehörenden Personen erforderlich sind, dürfen nur angefordert werden, wenn ausreichende anderweitige Unterbringung gesichert ist. 279  22.05.2025 Praegu on eelotsusega määratud kindlaks eelkõige sõjaliseks kaitseks vajalikud erasektori vahendid (tsiviilressurss). Niisugusteks vahenditeks võivad olla näiteks transpordivahendid, generaatorid, spetsialiseeritud masinad kaevetöödeks, tõsteseadmed, spetsiifilised tööstusliinid vms. Kuna eelotsused on vajalikud eelkõige sõjalise kaitse ja elanikkonna turvalisuse tagamiseks, antakse eelnõuga eelotsuse tegemise õigus lisaks RKIKile ka Päästeametile ja Kaitseväele, kes peavad tagama eelotsuste tegemise ka teistele asutustele, keda Vabariigi Valitsus volitab asju sundkoormama ja sundvõõrandama. Eelotsuse võib teha igal ajal. Eelotsusega määratakse enne asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise kohustuse panemist kindlaks isikutele kuuluvad asjad, mida riik võib vajada kriisiolukorra ajal. Eelotsuses nimetatud asja kohta tehakse kanne tsiviiltoetuse registrisse (edaspidi TTR). Eelotsusega toimubki eelkõige valmistumine kriisiolukorraks. Eelotsuse ettenägemine asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise kohustuse panemiseks juba enne kriisiolukorda on vajalik selleks, et riik oleks viidatud ajal paremini ette valmistatud ning saaks tsiviilressursse kasutusele võtta võimalikult kiiresti, ilma et peaks hakkama neid alles välja selgitama ning igal üksikjuhtumil haldusakti kehtestama. See võimaldab kriitilises olukorras märgatavalt aega säästa. Samuti võimaldab see haldusakti adressaatidel paremini valmistuda ning kriisiolukorra ajal kiiremini oma kohustusi täita. Samuti on sellisel juhul võimalik pidada asja sundkasutuse või sundvõõrandamisega seotud õigusvaidlused ära tavaajal ning mitte kulutada selleks aega kriisiolukorra ajal. Teoreetiliselt on ka sundkasutuse või sundvõõrandamise puhul võimalik mitmeaastane kohtuvaidlus läbi mitme kohtuastme, sealhulgas haldusakti täitmise peatamine kohtu poolt, mistõttu on iseäranis juhul, kui sellist õigusvaidlust võib prognoosida, mõttekas see protsess läbi teha juba enne kriisiolukorda. Teisalt säilib alati võimalus määrata kohustusi ka kriisiolukorra ajal. Näiteks võib olla kriisiolukorra ajal vajalik teha ettevalmistusi isikutele kuuluvate asjade kasutusele võtmiseks ja sundvõõrandamiseks, kui on tehtud prognoos, et olukord võib eskaleeruda, ning kuulutatakse välja sõjaseisukord. Otsus, millises vahekorras ja mis ulatuses määrata asja sundkasutuse või sundvõõrandamise kohustust eelotsusega juba enne kriisiolukorda ning mis mahus ja millistele esemetele kriisiolukorra ajal, on pädevate haldusorganite planeerimisotsus. Oma olemuselt on eelotsus samalaadne sundkoormise määramise haldusaktiga. Eelotsus on samuti haldusakt, mis võib olla antud ka üldkorraldusena. Eelotsus on haldusakt (vt HMSi § 51 lõige 1), kui konkreetset isikut (eelotsuse adressaat) kohustatakse olema valmis midagi tegema või mingit kohustust täitma (nt toimetama asi kindlaksmääratud kohta) või kui see on seotud asjaga ning asja igakordne omanik või valdaja on kohustatud olema valmis asja sundkasutusse andmiseks või asja sundvõõrandamiseks. Eelotsus on üldkorraldus (vt HMSi § 51 lõige 2), kui sellega määratakse asja sundvõõrandamise või sundkasutusse võtmise kohustus üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud isikutele. Erinevalt haldusaktist on üldkorralduses adressaatide ring määratud kindlaks üldise tunnuse alusel. Üldkorralduse tunnuseks võib HMSi järgi olla ka asja avalik-õigusliku seisundi muutmine – haldusakt ei reguleeri isiku tegevust, vaid asja õiguslikku seisundit. Näiteks määratakse haridusasutused sõjaseisukorra või muu välja kuulutatud erikorra ajal evakuatsiooni korraldamisel kohaliku omavalitsuse hallatavateks objektideks. Üldkorraldus peab vastama kõigile haldusakti tunnustele ja vorminõuetele, sealhulgas olema põhjendatud ja sisaldama õiget vaidlustamisviidet. Üldkorraldusest on mõned erandid. Üldkorralduse adressaate ei pea ära kuulama (vt HMSi § 40 lõike 3 punkt 6), kuid üldkorralduse andmiseks võib olla vaja avatud menetlust (vt HMSi § 46 lõige 1). Kui üldkorraldus ei ole vahetult tajutav, tuleks see avalikult teatavaks teha (vt HMSi § 31 lõike 1 punkt 2). Üldkorraldus on vahetult tajutav, kui see on näiteks edastatud sidevahendi või meedia kaudu. Üldkorraldust 280  22.05.2025 saab vaidlustada 30 päeva jooksul selle rakendamisest isiku suhtes või isikule sellest tuleneva kohustuse või piirangu tekkimisest. Lõigetega 2 ja 3 säilitatakse RiKSis sätestatu. Lõike 2 järgi võib eelotsuses kehtestada kõrvaltingimusi, mida on vaja asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise kiireks ja paindlikuks täitmiseks. HMSi § 53 lõike 1 kohaselt on kõrvaltingimus haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus või lisatingimus, samuti haldusakti kehtivusaja piiramine kindlaksmääratud tähtpäevast või tulevikus aset leida võivast sündmusest lähtudes või haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine. HMSi § 53 lõike 2 punkti 3 alusel võib haldusorgan kehtestada kõrvaltingimuse, kui haldusakti andmine tuleb otsustada kaalutlusõiguse alusel. Asja sundkasutusse võtmine või sundvõõrandamine toimub alati kaalutlusõiguse alusel. Lõige 2 täpsustab, mis kõrvaltingimusi võib RKIK ja Päästeamet kehtestada. Kõrvaltingimuste kehtestamise otsustab haldusorgan samuti kaalutlusõiguse alusel ja üksnes nende asjade suhtes, kus peetakse vajalikuks adressaadi viivitamatut tegutsemist teatud asjaolude ilmnemisel (nt meedia kaudu teate avaldamisel) ja eeldatakse, et adressaat on sellisel juhul kohe valmis talle määratud kohustust täitma (sh on ta hoidnud vara korras, tal on vajalike erioskustega spetsialist vms). Lõikes 3 nimetatakse, mis andmed haldusaktis olema peavad. Eelotsuses nimetatakse kohustuse adressaat, kohustusega seotud objekt, kohustuse liik ja sisu ning muud kohustuse täitmisega seotud asjaolud. Tegemist ei ole lõpliku loeteluga. Kui eelotsusega seatakse näiteks kõrvaltingimusi, peab eelotsusest nähtuma ka kõrvaltingimusega seonduv. Eelotsusel on HMSi § 52 lõike 1 punkti 2 kohaselt eelhaldusakti tähendus, mistõttu kohaldatakse tema suhtes haldusakti sätteid. Eelotsus tuleb selle jõustumiseks asja omanikule ja valdajale teatavaks teha pärast vastava otsuse tegemist (HMSi § 61 lõige 1). Lõikes 4 on ette nähtud, et eelotsuse tegemise haldusmenetluses võib RKIK ja Päästeamet lisaks HMSis sätestatud menetlustoimingute kohaldada järgmisi eelnõuga ettenähtud menetlustoiminguid, mis aitavad kaasa vajalike asjaolude väljaselgitamisele ning tõendite kogumisele (kattub RiKSi §-ga 826): • isiku peatamine küsitlemiseks, kui on alust arvata, et isikul on haldusmenetluse läbiviimiseks olulist teavet; • isikusamasuse tuvastamine isikut tõendava dokumendi alusel või küsitlemise teel; • vallasasja vaatlemine meeleliselt või tehnilise vahendi abil, sealhulgas uste avamine ja muude takistuste kõrvaldamine; • olukorra jäädvustamine pilti või heli salvestava seadmega; • territooriumile, ehitisse või ruumi sisenemine, sealhulgas uste ja väravate avamine või muude takistuste kõrvaldamine; • territooriumi, ehitise või ruumi läbivaatamine, sealhulgas seal asuva vallasasja läbivaatamine ning uste ja väravate avamine või muude takistuste kõrvaldamine. Eelnõu § 119 lõikes 1 sätestatakse menetlustoimingud, mille tegemise õigus on pädeval haldusorganil riigikaitselise kriisiolukorra ajal. Lõikes 4 täpsustatakse, et eelnõu § 119 lõike 1 punktides 1, 3–5, 8 ja 9 nimetatud menetlustoimingute tegemise õigus on ka tavaolukorra ajal juhul, kui see on vältimatult vajalik ulatusliku evakuatsiooni, varjumise või lisaõppekogunemise korraldamiseks või käesoleva seaduse § 135 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks. RKIK ja Päästeamet vajab nimetatud menetlustoimingute tegemise õigust tavaolukorras selleks, et selgitada välja nt 281  22.05.2025 ettevõtjate suutlikkus. Tavaolukorras peatab RKIK ja Päästeamet isikuid küsitlemiseks, töötleb andmeid eelnõu 9. peatükis sätestatu kohaselt, tuvastab isikusamasust, vaatleb vallasasju meeleliselt või tehnilise seadme abil, jäädvustab olukorda pilti või heli salvestava seadmega. Isiku peatamine küsitlemiseks on vajalik selleks, et veenduda asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise eelotsuse ja selle kõrvaltingimuste vajalikkuses. Näiteks on vaja küsitleda mõne sihtotstarbelise sõiduki juhti sõiduki kasutamise asjaolude väljaselgitamiseks ning selle info põhjal on võimalik eelotsuses vajalikke kõrvaltingimusi seada. Eelnõu 9. peatükis sätestatu kohaselt võib RKIK ja Päästeamet saada oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet, sh isikuandmeid, et välja selgitada vajalikud ettevõtted ja nende tootmisvõimsused või suutlikkus teenust osutada, et selle põhjal valmistada ette eelotsused, et olukorra tekkides operatiivselt reageerida. Isikusamasuse väljaselgitamise õigus on seotud asjaoluga, et isik, kelle suhtes koormava haldusakti eelotsus tehakse, oleks õige isik või adressaat, kelle vara või teenust kasutusele võetakse või kelle omandis või valduses vara on. Vallasasjade vaatlemine tagab eelotsusega vajaliku vara kasutuselevõtmise asjakohasuse ning võimaldab veenduda ja kontrollida, kas eeldused eelotsuse tegemiseks on täidetud või mitte. Näiteks on vaja vaatluse või tehniliste seadmete teel kontrollida, kas konkreetsel masinal on mingi spetsiifiline tehniline võime või mitte. Olukorra jäädvustamine pilti või heli salvestava seadmega on oluline nii asja sundkasutusse võtmise kui ka sundvõõrandamise seisukohalt, samuti toimingu jäädvustamise seisukohalt. Näiteks jäädvustatakse toimingu tegemine või ütluste võtmine tõendite kogumise eesmärgil piltide või videona. Tegemist on menetlustoiminguga, mida ei ole vajalik kasutada füüsilise isiku suhtes nt tema isiku tuvastamiseks. Olukorra jäädvustamise all on mõeldud foto või video tegemist konkreetsest asjast, selle asukohast ja omadustest (näiteks salvestatakse juriidilisele isikule kuuluv ruum, hoone, laopind, muu territoorium ning seal asuv sundvõõrandatav asi, asja seisukord, selle muud olulised tunnused). Tavaolukorras lepib nt RKIK ettevõtjaga kokku, millal ja kuidas toimub territooriumi, ehitise, ruumi või vallasasja vaatlemine. Vahetult enne kriisiolukorra kehtestamist võib tekkida vajadus uste avamiseks ja takistuste kõrvaldamiseks. Näiteks on vaja kiirkorras ettevalmistavate tegevustena ohu tõkestamiseks ja tõrjumiseks veenduda, kas karjäärist on võimalik killustikku sundvõõrandada, ning selle käitlemiseks kasutada vastavaid masinaid ja seadmeid. Karjääri käitaja ei pruugi olla kättesaadav või karjäär sellel hetkel ei opereeri. Sellises olukorras saab ametiisik volituse avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, näiteks avada karjääri ees olevat tõkkepuud. Vahetult enne kriisiolukorda võidakse RKIKile või Päästeametile panna vältimatu ülesanne võtta kasutusele mõni maa-ala näiteks selleks, et valmistada see ette parklaks, kogumispunktiks, formeerimispunktiks või evakuatsioonikohaks. Selleks on vaja minna kohapeale ja kontrollida, kas on vaja seada eelotsusega mingi konkreetne kõrvaltingimus, näiteks kohustus vara teisaldada või laoruum tühjendada ja vara teise kohta toimetada. Laopindade kasutuselevõtmiseks tuleb enne eelotsuse tegemist üle vaadata, kas laos on piisavalt ruumi nt varustuse hoiustamiseks või on laoruum hõivatud kaubaga, mida selle liigist ja omadustest tulenevalt ei ole võimalik mujale toimetada. Samuti võib olla vaja kontrollida, 282  22.05.2025 kas on olemas tingimused elanikkonna evakueerimiseks ja varjumiseks. Selles olukorras on RKIKil ja Päästeametil õigus lattu siseneda, selleks vajalikke tõkkepuid ja uksi avada. Samuti võib vahetult enne kriisiolukorda tekkida vältimatu vajadus veenduda sadamateenuse suutlikkuses ning vajalik info välja selgitada. Olukorrad, mil riik peab asuma näiteks liitlasi vastu võtma, võivad areneda väga kiiresti, nii et ettevalmistavate tegevustega tuleb alustada kohe, enne kriisiolukorra kehtestamist. Liitlaste vastuvõtmiseks võib olla vaja kasutada sadamas mingit teatud tüüpi kraanat. Sadama territooriumil on erinevad hooned ja territooriumid, millel on erinevad operaatorid. Kui mõistlikke pingutusi tehes ei ole võimalik sadamaoperaatorit või konkreetse territooriumi või hoone operaatorit piisavalt kiiresti kätte saada, siis tuleb avada territooriumile minekut takistavad väravad, läbida vajaduse korral teiste operaatorite hooned või territooriumid, veenduda vajaliku kraana olemasolus ja kui selgub, et kraanat ei ole või see ei tööta, siis seada eelotsusega operaatorile kohustus taluda, et territooriumile tuuakse vajalik kraana ja seda opereerib teine ettevõtja. Kõiki nimetatud menetlustoiminguid tehes peab lähtuma HMSi põhimõtetest, sealhulgas proportsionaalsuse põhimõttest (HMSi § 3 lõige 2, § 107 lõige 2). Iga menetlustoiming peab olema seatud eesmärgi suhtes sobiv, vajalik ja proportsionaalne. § 116. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise menetlus Paragrahvis 116 on sätestatud asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise haldusmenetluse erandid, mis ei tulene eelnõus sätestatud haldusmenetluse eranditest ning mis kohalduvad üksnes sundkasutuse ja sundvõõrandamise menetluses. Asja sundkasutuse ja sundvõõrandamise sätete juures ei ole dubleerivalt reguleeritud neid haldusmenetluse erandeid, mis on juba sätestatud eelnõu 8. peatükis, nt haldusakti kättetoimetamise erandid. Lõikes 1 on sätestatud andmed, mis asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise haldusaktis peavad sisalduma. Nendeks on kohustuse adressaat, kohustusega seotud objekt, kohustuse liik ja sisu, kohustuse täitmise aeg ja koht ning muud kohustuse täitmisega seotud asjaolud. Tegemist ei ole lõpliku loeteluga. Haldusakt peab andma adressaadile selguse, mida, millal, kus ja kuidas ta tegema peab. Kui eelotsuses on kehtestatud kõrvaltingimusi ning nende rakendamise vajadus ei ole muutnud, siis sisaldab haldusakt eelotsuses sätestatud tingimusi. Kuna eelotsuse tegemise ajaga võrreldes võivad kohustuse täitmise tingimused olla muutunud, siis koos asja sundvõõrandamise või sundkasutusse võtmise otsusega tuleb reguleerida ka eelotsuse muutmist, arvestades HMSi §-des 64‒68 sätestatud tingimusi ja korda. Eelnõuga lisatavates sätetes ei ole sarnaselt kehtiva RiKSiga reguleeritud asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise täitmise otsuses kõrvaltingimustega seonduvat. Kuna asja sundkasutusse võtmine või sundvõõrandamine otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, võib haldusorgan HMSi § 53 lõike 2 punkti 3 kohaselt kehtestada haldusaktis või üldkorralduses, millega otsustatakse asja sundvõõrandamine või sundkasutusse võtmine, ka kõrvaltingimuse kohaldamise. Eelnõus ei ole täpsustatud, mis kõrvaltingimusi võib haldusorgan kehtestada. Näiteks võib olla vajalik kehtestada kõrvaltingimusena kohustuse tuua asi haldusorgani kindlaksmääratud asukohta. Kõrvaltingimused võivad olla seotud ka asja hooldamise või säilitamisega ning teavitamisega. Lõikes 2 on ette nähtud erand HMSi § 63 lõike 2 punktist 2, mille kohaselt haldusakt, millest ei selgu selle adressaat, on tühine. Lõikes 2 on erandina ette nähtud võimalus, et kui asja omanikku või valdajat ei õnnestu hoolimata mõistlikest pingutustest kindlaks teha, võidakse 283  22.05.2025 asja sundkasutust või sundvõõrandamist kohaldada asja suhtes ka ilma haldusakti adressaati kindlaks tegemata. Sel juhul asi tagastatakse ning õiglane hüvitis makstakse välja isikule, kes tõendab enda õigust asjale. Õigustatud isikuks on enamasti isik, kes asja õiguspäraselt valdab, sealhulgas näiteks omanik, üürnik, liisinguvõtja jne. Kriisiolukorra ajal võib esineda juhte, kui on vaja võtta kasutusele asi, mille valdajat või omanikku ei õnnestu kindlaks teha. Näiteks juhul, kui on olemas küll liiklusvahend, kütus või muu asi, kuid selle omanik või valdaja on sõjategevuse tagajärjel hukkunud, evakueerunud või ei õnnestu muul põhjusel valdaja või omaniku isikut kindlaks teha, ei oleks võimalik asja kriisiolukorra ajal kasutusele võtta ilma kõnealust erandit sätestamata. Sundvõõrandamine puudutab asja omanikku, sõltumata sellest, kas omanik on nimeliselt kindlaks määratud või mitte, ning asja sundkasutusse võtmine mõjutab asja omaniku kõrval ka otsest valdajat, sõltumata sellest, kas nad on nimeliselt kindlaks tehtud või mitte. Asja tagastamine puudutab üksnes sundkasutusse võetud asja ning seega peab isik tõendama, et on omanik (sh kaudne valdaja) või otsene valdaja. Seetõttu on sundkasutusse võetud asja tagastamisel tõendamise esemeks õiguspärane valdus asja suhtes asja tagastamise aja seisuga. Näiteks vallasasja omanikul, kes ei suuda tõendada oma omandiõigust vallasasjale, vaid suudab tõendada kõigest (varasema) valduse vallasasjale, oleks ka õigus, et asi talle tagastatakse, või saada õiglast hüvitist. Seetõttu saab järeldada, et lõige 2 ei nõua vallasasja omanikult eranditult omandiõiguse tõendamist ja säte on AÕSi § 90 lõikega 1 kooskõlas (AÕSi § 90 lõike 1 järgi loetakse vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist). Lõikes 3 on sätestatud, et asja sundkasutuse lõppemisel tagastatakse asi selle sundkasutusse andnud isikule või muule õigustatud isikule. Nimetatud säte määrab kindlaks, et alati ei pruugi isik, kes asja sundkasutusse andis, olla sama isik, kellel on õigus asi tagasi saada. Näiteks võidakse asi võtta sundkasutusse kolmanda isiku valdusest, kuid tagastada tuleb selle omanikule või muule isikule, kellel on õiguslik alus asja kasutada. Lõikes 4 on sätestatud, et kui asi on muutunud kasutuskõlbmatuks, võib isik loobuda tagastatava asja vastuvõtmisest. Nimetatud säte võimaldab isikul otsustada, kas ta soovib asja tagasi oma valdusesse või mitte. Seejuures on asja kasutuskõlbmatuks muutumise korral isikul õigus saada õiglast hüvitist, kui riik ei otsusta kasutuskõlbmatuks muutunud asja asendada samaväärsega või ei esine muud õiglase hüvitise maksmist välistavad asjaolud. Tagastatava asja vastuvõtmisest loobumine, asja üleandmine ja vastuvõtmine vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (kirjalikult paberil, e-kirjaga, SMSiga jne) (lõige 5). Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm tähendab, et asja üleandmise-vastuvõtmise akt ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud, kuid peab sisaldama nende isikute nimesid, kes vastuvõtmis-üleandmistoimingu tegid (TsÜSi § 79). Seejuures on oluline fikseerida asja nimetus, kogus ja muud olulised parameetrid, kuna nimetatud dokumendiga on asja valdajal või omanikul võimalik hiljem tõendada asjaolusid, mis on vajalikud asja sundkasutuse või sundvõõrandamisega seotud õiglase hüvitise maksmiseks või asja tagastamiseks. Eelnõuga ei ole kindlaks määratud, millised andmed aktis peavad sisalduma. Pooled saavad üleantavast- vastuvõetavast asjast ja olukorrast lähtudes otsustada, millised andmed akti kantakse. Lõikes 6 on sätestatud, et asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise üle peetakse keskset arvestust tsiviiltoetuse registris. Vt eelnõu § 132. 8. peatükk Haldusmenetluse erandid 284  22.05.2025 § 117. Tähtaja peatamine Paragrahvis 117 antakse haldusorganile võimalus peatada seadusest tulenev menetluslik tähtaeg, kui erakorralise või sõjaseisukorra tõttu ei ole võimalik menetlust etteantud tähtaja jooksul läbi viia. Säte võimaldab kasutada asutustes olevat ressurssi kõige otstarbekamal viisil – erakorraline ja sõjaseisukord on tõsine julgeolekuoht, kus terve riigi eksistents on ohus. Võib eeldada, et palju personali on puudu või teadmata kadunud, asutused ei suuda täita oma kõiki ülesandeid, põhipingutus on kriisiülesannete täitmisel ning kõik muud ülesanded ei ole prioriteet. Kõik need ülesanded, mis ei ole seotud kriisiülesannete täitmisega ja mis ei ole kiireloomulised, tuleb lükata edasi ja asutuse peab keskenduma erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra lahendamisele. Tähtaja võib peatada kuni erakorralise või sõjaseisukorra lõpuni, kuid mitte kauemaks kui kolmeks kuuks pärast nimetatud olukordade lõpetamist. Haldusmenetluse erandid on suures osas sama regulatsioon mis RiKSi §-des 825–8212. § 118. Isiku ja asutuse kohustused haldusmenetluse läbiviimisel Paragrahvis 118 sätestatakse isiku ja asutuse kohustused haldusmenetluse läbiviimisel riigikaitselise kriisiolukorra ajal, millega säilitatakse RiKSi regulatsioon. HMSis on menetlusosalise või muu isiku talumiskohustus teatud haldusmenetluse toimingute suhtes tuletatav haldusorgani volitusest see toiming sooritada (nt paikvaatlus või asitõendi vaatlus), aga pole kohustust aktiivselt kaasa aidata. Kaasaaitamiskohustus (HMSi § 38 lõige 3) on ainult menetlusosalisel ning temalgi niivõrd, kui haldusakti andmine, toimingu sooritamine või halduslepingu sõlmimine on selle menetlusosalise huvides. Kui menetlus toimub riigikaitse eesmärgil avalikes huvides, piirava meetme kohaldamiseks või meetmete täitmise üle järelevalve tegemiseks, siis tuleb selgelt määrata ka menetlusosaliste ja menetlusse kaasatud isikute kohustus aidata haldusmenetlusele kaasa. Eelkõige tähendab see nii menetlusosaliste kui ka muude isikute kohustust esitada täielikku ja tõest teavet, andmeid ja tõendeid haldusmenetluses tähtsust omava kohta, tagada tasuta või enda kulul juurdepääs tõendi kogumiseks territooriumile, ehitisse, ruumi, kinnisasjale või vallasasjale, abistada haldusorganit territooriumi, ehitise, ruumi või vallasasja läbivaatamisel, abistada haldusorganit proovi või näidise võtmisel, mõõtmisel või isikule kuuluva looma kinnipidamisel ja ohjeldamisel. Isikul on keelatud haldusorganit haldusmenetluse läbiviimisel takistada või eksitada. HMSi § 39 lõike 1 kohaselt võib haldusorgan võtta tunnistajalt ütlusi ja eksperdilt arvamuse üksnes tunnistaja või eksperdi nõusolekul. HMSi § 39 lõigete 4–6 järgi on haldusorgan või isik, kelle taotlusel tunnistaja või ekspert kaasati, kohustatud maksma tunnistajale ja eksperdile tasu nende ülesannete täitmise eest ning sõidu-, korteri- ja päevaraha. Seevastu riigikaitse eesmärgil läbiviidavas haldusmenetluses on tunnistaja kohustatud andma ütlusi ja ekspert kohustatud andma arvamuse üldjuhul tasuta ja hüvitist saamata. Täielike ja tõeste ütluste ning asjatundliku ja põhjaliku arvamuse andmine tuleb tagada eelkõige haldussunni ja karistuslike meetmetega. Samuti ei tulene HMSist isiku kohustust ilmuda istungile. HMSi § 45 kohaselt võib haldusorgan arutada asja istungil, kui seda on vaja asja kiireks ja õigeks lahendamiseks. HMSi § 42 lõike 4 kohaselt võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata ja lõpetada haldusmenetluse, kui haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks taotluse esitanud isik jääb menetlustoimingule mõjuva põhjuseta ilmumata. HMSist ei nähtu, kuidas tagab haldusorgan kutsutu ilmumise istungile siis, kui haldusorgan on menetluse algatanud avalikes huvides või seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Eelnõus sätestatakse kutsega kutsutud isiku kohustus 285  22.05.2025 ilmuda istungile või muule menetlustoimingule. Selle kohustuse tagamiseks on võimalik kasutada haldussundi või kohustust rikkunud isikut karistada. § 119. Haldusorgani volitused haldusmenetluse läbiviimisel Paragrahvis 119 sätestatakse haldusorgani volitused haldusmenetluse läbiviimisel riigikaitselise kriisiolukorra ajal, millega säilitatakse RiKSi regulatsioon. Isikul tuleb taluda haldusorgani poolt nimetatud menetlustoimingute tegemist. Isiku haldusmenetluse läbiviimisele kaasaaitamise kohustusest tuleneb isiku talumiskohustus ehk kohustus taluda tema suhtes haldusorgani kohaldatavaid menetlustoiminguid. Eelnõu § 121 lõikes 1 loetletud menetlustoimingud on sellised menetlustoimingud, mis sõltumata menetluse tulemusel antavast haldusaktist, sõlmitavast halduslepingust või sooritatavast toimingust riivavad isiku põhiõigusi. Sisu poolest on need sarnased riikliku järelevalve erimeetmetega (vt KorSi §-d 30–52), kuid nende eesmärk ei ole iseseisvalt ohtu tõrjuda või rikkumist kõrvaldada, vaid üksnes selgitada välja asja sisuliseks lahendamiseks olulised asjaolud või koguda tõendeid. Haldusorgani volitused menetlustoimingute tegemiseks on sätestatud lõikes 1. Need täpsustavad ja laiendavad haldusorgani volitusi haldusmenetluses ning haldusorganil on nimetatud menetlustoimingute kõrval volitus teha kõiki haldusmenetluse seaduses või muus seaduses sätestatud haldusmenetluse menetlustoiminguid. Selles osas, milles eelnõu §-s 119 nimetatud menetlustoimingud langevad kokku mõne haldusmenetluse toimingu regulatsiooniga, on nende menetlustoimingute volitused erinormiks (nt volitus isiku küsitlemiseks annab aluse nõuda tunnistajalt ütluste andmist tema nõusolekust sõltumata, vrd HMSi § 39 lõige 1). Lõikes 1 sätestatud menetlustoimingud annavad haldusorganile õigusliku aluse isiku küsitlemise eesmärgil peatamiseks ja ametiruumi toimetamiseks, isikusamasuse tuvastamiseks, vallasasja vaatluseks ja olukorra jäädvustamiseks, proovide ja näidiste võtmiseks, mõõtmiste ja ekspertiisi tegemiseks ning vallasasja hoiule võtmiseks, valdusesse sisenemiseks ja selle läbivaatuseks. Erinevalt riikliku järelevalve meetme kohaldamisest, mis eeldab konkreetsete eelduste tuvastamist haldusmenetluses enne riikliku järelevalve meetme kohaldamise otsustamist, võib nimetatud menetlustoiminguid kohaldada juhul, kui arvestades nii haldusmenetluse üldpõhimõtteid kui ka käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet on vajalik saada asja sisuliseks lahendamiseks vajalikku teavet või tõendit. Menetlustoimingute kohaldamine ei too kaasa sellega seotud haldusmenetluse lõppemist ega asja sisulist lahendamist ning nende kohaldamise lubatavust saab vaidlustada ja hinnata ka selle tulemusena antava haldusakti vaidlustamise käigus. Üksnes juhul, kui isik leiab, et nimetatud menetlustoimingu kohaldamine eraldiseisvalt rikkus tema põhiõigusi ja -vabadusi, olenemata asja sisulisest lahendist, saab ta vastava menetlustoimingu kohaldamist vaidlustada. Eelnõu § 119 lõikes 1 nimetatud menetlustoimingu kohaldamise vaidlustamine ega selle tühistamine ei too automaatselt kaasa haldusmenetluses antud haldusakti, sõlmitud halduslepingu või sooritatud toimingu kehtetust, vaid selle otsustab haldusorgan või -kohus eraldi (sh arvestades HMSi §-s 58 sätestatut). Sekkuva halduse valdkonnas ei ole haldusorgani menetlustoimingute volitused piisavalt täpselt kindlaks määratud ja nende kasutamise tagamiseks puudub võimalus kohaldada sundi. Soodustava haldusmenetluse seisukohalt on volitused üldiselt kindlaks määratud ning menetlusosalise enda algatusel või tunnistaja ja eksperdi nõusolekul põhinevad menetlustoimingud piisavad. Probleem kujuneb riivehalduse valdkonnas, kus riik sekkub omal algatusel ning isiku isiklikud ja varalised huvid on sageli sellega konfliktis. Seetõttu on vaja menetlustoimingu sooritamise õiguslik alus täpsemalt kindlaks määrata ning reguleerida selle tagamiseks haldussunni kasutamise võimalused. Piirava meetme ning selle täitmise tagamiseks 286  22.05.2025 antava haldusakti, sooritatava toimingu või sõlmitava halduslepingu õiguspärasus on peale menetlusosalise ka avalikes huvides. Seega peab haldusorganil olema võimalus selgitada välja kõik piirava meetme või haldussunnivahendi kohaldamiseks või toimingu sooritamiseks olulised asjaolud. Selleks on haldusorganil avaliku võimu volitused nõuda näiteks menetlusosaliselt, muult isikult või asutuselt seletuse andmist, andmete ja dokumentide esitamist või vastamist päringule riiklikus registris või muus andmekogus. Sellele volitusele vastab menetlusosaliste ning muude isikute ja asutuste kohustus anda andmeid ja tõendeid ning vastata päringutele. Nende suhtes saab kohustuse täitmise tagamiseks kasutada haldussundi. Juurdepääsupiiranguga andmete kogumine ning päringutele vastuste saamise tingimused ja kord on määratud muu hulgas sellega, kes on haldusorgan (kas tal on juurdepääsõigus või -luba) ning millisel eesmärgil neid päringuid tehakse ja andmeid kogutakse. Üldisteks eranditeks on kaitsja, pihi- ja arstisaladus, mille kohta ei saa päringuid esitada ega andmeid koguda, kui andmesubjekt selleks eraldi nõusolekut ei anna. Seda, milline on kõnesoleva sätte ja muu õigusnormi vahekord, tuleb otsustada igal üksikjuhtumil eraldi. Eelnõu § 128 annab haldusorganile õiguse saada oma ülesannete täitmiseks isikuandmeid, sealhulgas selliseid andmeid nagu isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, kontaktandmed, terviseandmed, isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavad eriliiki isikuandmed, isikuandmed, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine (vt eelnõu 9. peatükis antud selgitusi teabe töötlemise kohta). Näiteks sõja ajal on suurem tõenäosus verekontaktiks või vigastusteks ja seetõttu võib olla vajalik HIV-kandjate või teatud terviseseisundiga isikute (nt hemofiiliahaigete) välistamine teatud üksusest. Sellise teabe saamiseks on vaja saada andmeid riiklikust registrist. Üks andmete kogumise viis on isiku küsitlemine (eelnõu § 119 lõike 1 punkt 1). Küsitlemine on reguleeritud KorSi §-s 30 ning seisneb eelkõige inimese peatamises ja temale küsimuste esitamises kohas, kus esineb ohukahtlus, oht või korrarikkumine. Küsitletaval on kohustus vastata küsimustele ning tema liikumisvabadust on piiratud seoses kohustusega vastata esitatud küsimustele (st ta ei või minna oma peatamiskohalt ära enne, kui korrakaitseorgan on peatamise lõpetanud). Ka eelnõu § 118 punktis 1 on peetud silmas olukorda, kus on vaja haldusmenetluses koguda andmeid isikutelt, kelle puhul on alust arvata, et neil võib olla haldusmenetluses olulist teavet. Kui küsitluse käigus ilmneb, et isikul on haldusmenetluses olulist teavet, mille kohta on vaja protokollida tunnistaja ütlused, siis võetakse isikult tunnistajana ütlused kohapeal või toimetatakse ta sellel eesmärgil ametiruumi. Erinevalt KorSi § 30 alusel toimuvast küsitlemisest ei ole eelnõu § 119 lõike 1 punktis 1 reguleeritud küsitlemise eesmärk ohu tõrjumine või rikkumise kõrvaldamine, vaid selle abil üksnes kogutakse andmeid ja tõendeid haldusasja sisuliselt õigeks lahendamiseks. HMSi § 38 lõike 2 kohaselt võib haldusorgan kasutada tõendina asitõendit, kuid ei ole reguleeritud, kuidas haldusorgan saab asitõendit vaadelda või millised on haldusorgani volitused asitõendi suhtes. Asitõendi vaatlus ei tekita õiguslikke probleeme, kui omanik lubab asitõendit vaadelda või tegemist on peremehetu asjaga. Asitõend võib olla mis tahes ese, mille vaatlemise või millest proovi või näidise võtmise või mille kohta antud eksperdiarvamuse tulemusena on võimalik saada haldusmenetluses olulist teavet. Asitõendi vaatlus võib piirata omaniku õigust asja vallata, kasutada ja käsutada. Asitõendi vaatlus võib toimuda kohapeal, kuid haldusorgan võib võtta asitõendi ka hoiule selle hilisemaks põhjalikumaks vaatlemiseks. Kui ei ole vaja võtta asitõendina hoiule eset tervikuna, siis võib võtta sellest näidise või proovi. 287  22.05.2025 Vallasasja võib võtta hoiule või sellest võib võtta näidise või proovi ka siis, kui see on vajalik hiljem eksperdiarvamuse küsimiseks või ekspertiisimaterjaliks. Vallasasja hoiule võtmise eesmärk on tõendite kogumine, mitte piirava meetme rakendamine. Näiteks võib sõiduki võtta hoiule selleks, et ekspert saaks hinnata sõiduki vastavust nõuetele (haldusmenetluses tähtsust omav asjaolu), mille tulemusena saab haldusorgan otsustada sõiduki omaniku suhtes veokohustuse või muu koormise rakendamise (piirava meetme kohaldamine). HMSi § 38 lõike 2 kohaselt võib haldusorgan tõendina teha paikvaatluse, kuid ei ole reguleeritud, kuidas haldusorgan paikvaatlust võib teha ning millised on tema avaliku võimu volitused paikvaatluse tegemisel. Paikvaatluse tegemine võib piirata isiku õigust omandit vabalt vallata ja kasutada, aga ka kodu ja valduse puutumatust ning eraelu puutumatust. Paikvaatlusega ei ole õiguslikult probleeme, kui paikvaatlust tehakse avalikus kohas või asja omanik on lubanud haldusorganil paikvaatlust teha. Kui haldusmenetlus toimub haldusorgani algatusel avalikes huvides, siis peab haldusorganil olema asja omaniku tahtest sõltumatult volitus siseneda paikvaatluse tegemiseks alale, ehitisse, ruumi või vallasasja ning vajaduse korral kõrvaldada selleks ka tõkkeid. Sellised volitused praegu HMSis puuduvad, kuid sarnaselt on reguleeritud KorSi §-des 49 ja 50 valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus riikliku järelevalve meetmena. Paikvaatluse eesmärk on tõendite kogumine piirava meetme kohaldamise otsustamiseks, mitte piirava meetme rakendamine iseenesest. Näiteks võib siseneda käitise territooriumile selleks, et välja selgitada selle käitise sobivus riigikaitseliste meetmete kohaldamiseks (haldusmenetluses tähtsust omav asjaolu), mille tulemusena saab haldusorgan otsustada sundvalduse seadmise, sõjatehnika paigutamise või muu haldusakti andmise (piirava meetme kohaldamine). Haldusmenetluse käigus võib tekkida vajadus tuvastada isikute isikusamasus ja fikseerida menetluse käigus kogutud teave pilti või heli salvestava seadmega. Selliste menetlustoimingute tegemiseks HMS samuti volitusi ette ei näe. See vajadus võib tõusetuda näiteks Kaitseväele vajalike hoonete ülevaatamisel, et jäädvustada hoonete suurust ja sisemust. Lõigetega 2 ja 3 nähakse ette haldussunnivahendid juhuks, kui isik ei täida lõikes 1 nimetatud menetlustoimingute tegemisel kaasaaitamiskohustust. Haldusorgan võib sellisel juhul kohaldada isiku suhtes sunniraha või KorSis sätestatud alusel ja korras vahetut sundi. Õigus kohaldada vahetut sundi on isikul, kes on saanud sellekohase väljaõppe. Vahetut sundi ei või kohaldada selgituste, ütluste ja arvamuste saamisel ning dokumentide nõudmisel. Nimetatud toimingute tegemisel on vahetu sunni rakendamine välistatud, kuna see võib endaga kaasa tuua PSi §-ga 18 keelatud piinamise, julma või inimväärikust alandava kohtlemise ning mitte olla vastavuses menetlustoimingu eesmärgiga. Haldusmenetluse läbiviimisel ei pruugi haldusorganil endal olla võimalik või otstarbekas kõiki lõikes 1 nimetatud menetlustoiminguid ise kohaldada. Sellisel juhul saab ta volitada selle muule haldusorganile (lõige 4). Näiteks on vaja teha ekspertiis selle kohta, kas sundkasutusse võetav ala, sidekaablid, territoorium, hoone või hoone osa, tehniline seadeldis või sundvõõrandatav materjal vastab tingimustele, millega Kaitsevägi saab sõjaliseks kaitseks eesmärgipäraseid tegevusi teha. Eelotsuseid teeb Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, kuid tal puudub vastav võimekus kõiki vajalikke asjaolusid välja selgitada või ekspertiisi teha või proovi võtta ja selles osas volitatakse näiteks seda uurimistoimingut tegema vastavat haldusorganit, kellel on vajalik pädevus olemas. Normi rakendamine eeldab, et teine haldusorgan on pädev ja volitatud konkreetsel juhul menetlustoimingut sooritama. 288  22.05.2025 § 120. Haldusakti ja muu dokumendi kättetoimetamine Paragrahvis 120 reguleeritakse haldusakti ja muu dokumendi kättetoimetamist riigikaitselise kriisiolukorra ajal. Nii säilitatakse RiKSi regulatsioon. Haldusakti, kutse, teate või muu dokumendi kättetoimetamine riigikaitselise kriisiolukorra (nt sõjaseisukorra, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni) ajal tavapärasel viisil ei pruugi olla piisavalt tõhus ning kui riigikaitselise kriisiolukorra lahendamise tõttu ei olnud võimalik kasutada muid kättetoimetamise viise. Kättetoimetamine on haldusakti adressaadile teatavakstegemine viisil, mis suurema tõenäosusega tagab, et adressaat saab ka tegelikult haldusaktist teadlikuks ning teatavakstegemise fakt ja aeg on usaldusväärselt tõendatavad. Oluline on dokument kätte toimetada võimalikult kiiresti ning sellisel viisil, et see jõuaks aegsasti kõigi isikuteni, kellele see teave on mõeldud. Sealjuures tuleb arvestada, et näiteks mobilisatsiooni väljakuulutamise ajal, mis ei ole veel sõjaseisukord, ei pruugi isik viibida oma tavapärases elukohas ega pääseda juurde oma tavapärasele e-postile, mille tõttu peab haldusorganil olema võimalik dokumendid isikutele kätte toimetada muul võimalikult tõhusal viisil. Haldusakti kättetoimetamine muul viisil, kui see on reguleeritud haldusmenetluse seaduses, ei muuda põhimõtet, et koormav haldusakt ei jõustu isikule teadmata tagaselja, vaid kindlustab riigikaitselise kriisiolukorra ajal haldusakti või selle olemasolu puudutava teabe jõudmise adressaadini. Olenevalt kättetoimetatavast haldusaktist, kutsest, teatest või muust dokumendist peab haldusorgan valima sellise viisi, mille kaudu dokument kõige suurema tõenäosusega adressaadini või võimalikult suure hulga adressaatideni jõuab. Sätestatud on avatud loetelu kättetoimetamise võimalustest, mille tõttu võib haldusorgan meedia- või sideteenuste või muude selliste kanalite katkemise korral võtta kasutusele muid kohaseid meetmeid haldusaktide, kutsete, teadete ja muude dokumentide kättetoimetamiseks. Näiteks võib haldusakti või muu dokumendi avaldada interneti uudiseportaalis, muul asjakohasel veebilehel või arvutivõrgus, ajalehes või tele- ja raadioprogrammides. Sätte mõte on suunata haldusorganit kasutama sellist kättetoimetamise viisi, mis konkreetseid asjaolusid arvesse võttes tagaks kõige paremini eesmärgi: dokumendi tegelik kättesaamine. Sidevahendi ja -võrgu kaudu kutse, teate, haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamine on võimalik siis, kui seda teenust ei ole adressaatide suhtes piiratud. Kättetoimetamine on menetlustoiming, mille sooritamisel peab haldusorgan täitma uurimiskohustust ning selgitama välja olulised asjaolud. See, kas adressaadil on üldse võimalik dokumenti sellel viisil kätte saada, on kättetoimetamise seisukohalt oluline asjaolu. Kuigi seaduses on sõnastatud kättetoimetamise fiktsioon, aga olukorras, kus haldusorgan on valinud sellise kättetoimetamise viisi, mille kaudu ei ole võimalik dokumendi jõudmine adressaadini, ei pruugi see üldse kvalifitseeruda kättetoimetamiseks. Seega ei kaasne sellega ka fiktsioonis sätestatud õiguslikku tagajärge. Erandi loomine tavalisest kättetoimetamise instituudist aitab saavutada eesmärki tagada riigikaitselise kriisiolukorra tinginud olukorra tõhus lahendamine. Kõnesolevas lõikes sätestatud kättetoimetamise viisid ei pruugi tagada seda, et isik saab tegelikult haldusakti, kutse, teate või muu dokumendi kätte. Sellest hoolimata jõustub see haldusakt tema suhtes formaalselt või kutse loetakse kättetoimetatuks ning haldusorgan saab asuda vajaduse korral seda sundtäitma (nt saab adressaadi kinni pidada ja sundtuua kutses märgitud kohta, ilma et peaks täiendavalt kontrollima, kas adressaat on ka tegelikult kutse kätte saanud). Sundtäitmise viisi ja isiku suhtes kohaldatavate meetmete valikul peab haldusorgan arvestama muu hulgas sellega, kas isik on tegelikult haldusakti, kutse, teate või muu dokumendi kätte saanud ning millisel viisil see kätte toimetati. Näiteks kutse kättetoimetatuks lugemisega ei saa ilmumata jäänud 289  22.05.2025 isiku puhul järeldada, et tegemist oleks õigusrikkujaga või et isik hoiaks kutses märgitud kohustusest kõrvale (viimane eeldab seda, et isik on tegelikult kutsest teada saanud ning otsustanud kutsest tuleneva järgimata jätta), vaid need asjaolud tuleb eraldi süüteomenetluses või haldussunni kohaldamise meetme valikul välja selgitada. Küll annab see haldusorganile võimaluse hakata isikut taga otsima või teda sundtooma. Juhul kui isik tõendab, et ta ei saanud näiteks riigikaitselise kriisiolukorra ajal lisaõppekogunemise kutsest tegelikult teada, tuleb haldusorganil seda arvesse võtta haldussunni kohaldamisel ja süüteomenetluses. Vaatamata sellele, et isik ei pruugi olla pannud toime süütegu, loetakse kutse tema suhtes siiski jõustunuks. HMSi § 29 kohaselt võib haldusorgan dokumendi kätte toimetada tööpäeviti ajavahemikul kell 8–20. Ajavahemikul kell 20–8 või puhkepäevadel võib dokumendi kätte toimetada adressaadi nõusolekul või viivitusest tuleneva kahju vältimiseks haldusorgani juhi loal. Muudel juhtudel võib isik keelduda dokumenti vastu võtmast. HMSi §-des 28 ja 29 ei ole sätestatud piiranguid sellele, kus võib haldusakti või muu dokumendi kätte toimetada. Lõike 2 eesmärk on hoida ära võimalikud vaidlused selle üle, kas kättetoimetamise kohas ja ajal võis haldusakti või muud dokumenti kätte toimetada või mis on keeldumise tagajärjed. Piirava meetme kohaldamisel võib isik olla suurel määral huvitatud selle meetme kohaldamise takistamisest. Peale majanduslike motiivide võib isik püüda meetme kohaldamist takistada ka poliitiliste või muude veendumuste tõttu. Lõige 3 annab haldusorganile aluse kohaldada meedet selliselt, et isikule toimetatakse meetme kohaldamise haldusakt kätte meetme kohaldamise ajal või pärast meetme kohaldamist. Näiteks võib meediateenuse osutaja edastada avalikku korda ja riigi julgeolekut ohustava saate või teabe enne programmis märgitud aega, kui ta saaks ette teada haldusorgani kavatsusest selle teabe avaldamine keelata. Selline olukord on sarnane riikliku järelevalve meetmete kohaldamisega ohu tõrjumiseks või rikkumise kõrvaldamiseks, kuna ka nendes olukordades on vaja meedet kohaldada edasilükkamatult. Samuti tuleb arvestada, et kätte on võimalik toimetada kirjalikus vormis haldusakti, kuid piirav meede võib olla antud muus vormis HMSi § 55 lõike 2 alusel. Kui haldusakt on antud suulises või muus vormis, siis ei kohaldata kõnesolevat sätet, vaid isik saab nõuda haldusakti kirjalikku väljastamist HMSi § 55 lõike 2 alusel. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa (HMSi § 60 lõige 2), mis on kohustuslik igaühe suhtes. Peale resolutiivosa peab haldusakt sisaldama HMSi § 55 lõikes 4 nimetatud andmeid, HMSi §-s 57 sätestatud vaidlustamisviidet ja HMSi §-s 56 sätestatud põhjendusi. Kuna põhjenduste koostamine võib osutuda ajamahukaks, siis on edasilükkamatutel juhtudel lubatud haldusorganil teha kohe teatavaks üksnes haldusakti resolutiivosa koos nõutavate andmete ja vaidlustamisviitega. Haldusorgan esitab haldusakti põhjendused niipea, kui see on võimalik, ehk viivitamata. Riigikaitselise kriisiolukorra ajal võib olla põhjenduste koostamine ja esitamine objektiivselt võimalik alles õigusvaidluse käigus või pärast viidatud olukorra lõppemist olenevalt konkreetse juhtumi asjaoludest. Lõige 3 annab võimaluse riigikaitselise kriisiolukorra ajal haldusakt, kutse, teade või muu dokument isikule kätte anda ükskõik kus kohas. Oluline on dokument kätte toimetada võimalikult kiiresti ning sellisel viisil, et see jõuaks aegsasti kõigi isikuteni, kellele see teave on mõeldud. Sealjuures tuleb arvestada, et riigikaitselise kriisiolukorra ajal ei pruugi isik viibida oma tavapärases elukohas ega pääseda juurde oma tavapärasele e-postile, mille tõttu peab haldusorganil olema võimalik dokumendid isikutele kätte toimetada muul võimalikult tõhusal viisil. § 121. Menetlusosalise õiguste piiramine 290  22.05.2025 Paragrahvis 121 reguleeritakse menetlusosalise õiguste piiramist puudutavad erandid (säilitatakse RiKSi regulatsioon). Riigikaitselise kriisiolukorra (nt mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, sõjaseisukord) lahendamise ajal võib esineda asjaolusid, kus piirava meetme kohaldamiseks on viivitamatu vajadus. Olukord on võrreldav riikliku järelevalve meetme kohaldamisega ohu tõrjumiseks või rikkumise kõrvaldamiseks, kui meedet on vaja kohaldada edasilükkamatult. Hea halduse põhimõtte tuumaks on selle isiku kaasamine menetlusse, kelle kohta otsus tehakse. Kaasamine algab sellest, et asja ei otsustata tagaselja, vaid menetluse alustamisest teavitatakse isikut, talle selgitatakse menetlust ning tutvustatakse menetluses kogutud tõendeid ja kuulatakse ära tema vastuväited. Sellega tagatakse isiku inimväärikas kohtlemine haldusmenetluses. Lõike 1 järgi võib haldusorgan teavitamiskohustuse, selgitamiskohustuse, dokumentidega tutvumise kohustuse, vastuväidete esitamise ja ärakuulamiskohustuse jätta täitmata või seda piirata. Hea halduse põhimõtte osaks olevate menetlusosalise õiguste piiramine on lõike 1 kohaselt lubatav ja demokraatlikus ühiskonnas hädavajalik eelkõige järgmistel juhtudel: 1) piirava meetme kohaldamine tuleb otsustada viivitamata. Piirangu alus on sarnane HMSi § 40 lõike 3 punktis 1 sätestatud ärakuulamisõiguse piiramise alusega ning on seotud meetme kohaldamise edasilükkamatusega. Kui piiravat meedet kohaldatakse vahetu ohu tõrjumiseks, siis ei ole üldjuhul võimalik tagada ühtegi menetlusosalise lõikes 1 nimetatud õigust, sest avalik huvi avaliku korra ja riigi julgeoleku kaitseks kaalub isiku õiguste riive üles. Muudel juhtudel peab haldusorgan ka kiiretel juhtudel tagama menetlusosalistele nende õiguste kaitse niivõrd, kui see on piirava meetme kohaldamise asjaolusid arvestades võimalik; 2) menetlusosaline ei ole teada või see puudutab määratlemata hulka isikuid või paljusid isikuid, keda ei ole mõistliku ajaga võimalik kindlaks teha. Piirangu alus on sarnane HMSi § 40 lõike 3 punktides 5 ja 6 sätestatud ärakuulamisõiguse piiramise alusega. Mõiste „määratlemata hulk“ tähendab seda, et meedet kohaldatakse asja õiguslikku seisundit reguleeriva üldkorraldusena. Seevastu „paljusid isikuid“ tähendab nii konkreetselt määratletud suurt hulka isikuid (individuaalne paljude adressaatidega haldusakt) kui ka üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratavaid isikuid (üldkorraldus). Mõistet „mõistliku ajaga“ tuleb käsitada määratlemata õigusmõistena ning see sõltub konkreetse piirava meetme kohaldamise asjaoludest. Eelkõige puudutab see olukorda, kus menetlusosalisi on võimalik välja selgitada. See tähendab, et ei ole tegemist viivitamatu vajadusega kohaldada meedet, aga isikute hulk, puuduvad andmed või muud asjaolud teevad haldusorgani lõikes 1 nimetatud kohustuste täitmise ajakulukaks ning raskendavad sellega piirava meetme õigeaegset kohaldamist. Mõlema eelnimetatud juhtumi esinemise korral peab haldusorgan hindama enne menetlusõiguste piiramist, et menetlusosaliste õiguste tagamine ei mõjuta asja otsustamist. Kui haldusorgan teab, et mõne menetlusõiguse tagamine muudaks asja sisulist otsustamist, siis tuleb isikule võimaldada tema õiguste realiseerimine. Lõike eesmärk on võimaldada haldusorganil kiire haldusmenetluse läbiviimine, kui haldusorgan teab, mis on sisuliselt õige lahend. Sellises olukorras jätab haldusorgan tegemata paar menetlustoimingut, mida seadusandja nõuab, et haldusorgan tavaolukorras igal juhul teeks, et lahendi õigsuses veenduda. Menetlusosalise õiguste piiramise tõttu võib haldusorganil jääda asja lahendamisel tähelepanuta oluline asjaolu või teave. Näiteks asutakse kohaldama ühekordset töökohustust isiku suhtes, kes on sõiduki võõrandanud, kelle sõiduk on varastatud või hävinud. Kuna menetlusosalise õiguste piiramine on kõnesoleva sättega lubatud (st isik ei saa tugineda enda õiguste rikkumisele, mis on vaide või kaebuse lubatavuse eelduseks), siis peab menetlusosaline üldjuhul koos teabe, tõendi või vastuväite esitamisega taotlema haldusmenetluse uuendamist, mitte vaidlustama kohaldatud meetme õiguspärasust tühistamis- või tuvastamiskaebusega. Erinevalt 291  22.05.2025 vaidemenetlusest ja halduskohtumenetlusest lahendab menetluse uuendamise korral taotluse ja vajaduse korral viib läbi uuendatud haldusmenetluse asja otsustanud haldusorgan ise. Tavakorras uuendab haldusorgan haldusmenetluse kooskõlas HMSi § 44 lõikega 1. Kõnesoleva sätte alusel otsustab haldusorgan menetluse uuendamise kaalutlusõiguse alusel ning sõltumata menetluse uuendamise taotluse esitamise tähtaegadest. Samuti võib isik esitada menetluse uuendamise taotluse koos kohaste tõendite, andmete ja vastuväidetega ka haldussunni kohaldamise käigus või muus seotud menetluses ning sellisel juhul võib haldussunni kohaldamise õiguspärasus sõltuda sellest, kas haldusorgan oleks uute asjaolude selgumise tõttu pidanud menetlust uuendama või mitte. Menetlusosaline võib esitada mõistliku aja jooksul pärast haldusaktist teada saamist oma valduses olevad tõendid ja teha teatavaks asjas tähtsust omavad asjaolud koos haldusmenetluse uuendamise taotlusega, kui menetlusosalise õigusi on haldusmenetluses piiratud. HMSi § 44 lõikes 3 sätestatakse: „Haldusmenetluse uuendamise taotlus tuleb esitada haldusmenetluse läbiviinud haldusorganile ühe kuu jooksul haldusmenetluse uuendamise asjaolude teadasaamisest alates.“ Eelnõus toodud sätte eesmärk on arvestada kriisiolukorrast tulenevat ettenägematust ning jätta konkreetne aeg määramata, kuid kriisiolukorra ajal menetluse uuendamise taotluse mõistlik tähtaeg ei saa olla lühem kui HMSi § 44 lõikes 3 tavaolukorraks ettenähtud tähtaeg, vaid pigem peegeldab olukorda, kus tavaolukorraks mõeldud ühe kuu pikkust tähtaega arvestatakse taotluse esitamist takistavate asjaolude lõppemisest. § 122. Haldusakti vormistamine Paragrahvis 122 reguleeritakse haldusakti vormistamise erandeid riigikaitselises kriisiolukorras. Tegu on kehtiva RiKSi analoogiaga. Üldiselt antakse haldusakt kirjalikus vormis (HMSi § 55 lõige 2) ning kirjaliku vormiga on võrdsustatud ka elektrooniline vorm (HMSi § 5 lõige 6). Kirjalikuks vormiks on ka digitaalselt allkirjastatud või ajatempliga varustatud haldusakti saatmine e-posti, andmekogu vms kaudu. Haldusakti edastamine allkirjastamata e-posti, SMSi vms kujul võib olla käsitatav pelgalt vormistusveana (st puudub HMSi § 55 lõikes 4 ettenähtud rekvisiit „allkiri“), aga kui haldusakti andja ja andmise fakt ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis vormiveaga. Kuna piirava meetmega sekkutakse isiku põhiõigustesse ja -vabadustesse, siis on otsustus meetme kohaldamise kohta haldusakt. Selle haldusaktiga määratakse kindlaks isiku kohustus taluda piirava meetme kohaldamist ning muud kohustused või õiguste piirangud. Sarnaselt riikliku järelevalve meetmega ei ole alati võimalik vormistada kirjalikku haldusakti enne meetme kohaldamist. Niisamuti on ettekirjutus meetme kohaldamise täitmise tagamiseks haldusakt, vt nt asendustäitmise ja sunniraha täitmise seadus (edaspidi AtSS) § 4 lõige 1. HMSi § 55 lõike 2 teise ja kolmanda lause kohaselt võib edasilükkamatu korralduse tegemiseks anda haldusakti muus vormis ning sellise isiku taotlusel, kellel on selleks põhjendatud huvi, tuleb muus vormis antud haldusakt tagantjärele viivituseta kirjalikult vormistada. „Muu vorm“ tähendab ükskõik millist muud viisi haldusakti tajuda. Muus vormis võib haldusakti anda märgi (nt liiklusmärk või muu silt), viipe või muu käeliigutusega (nt reguleerija märguanded), heli- või valgusmärgina (nt alarmsõiduki tuled ja helisignaal), suuliselt vahetult, telefoni või muu sidevahendi abil, heli- või videosalvestise, foto või filmina. Kirjalik vorm tähendab, et haldusakti kohta on koostatud dokument, mille sisu on autentselt võimalik taasesitada. Eeltoodud põhjusel tuleb muu vormina mõista ka näiteks teksti kuvamist ekraanil või selle projitseerimist pinnale või õhku. Lõikest 1 tulenevad järgmised erisused: 292  22.05.2025 1) iga piirava meetme kohaldamist ja järelevalve käigus antud ettekirjutust tuleb käsitada haldusaktina. Mis tahes piirava meetme kohta haldusakti või ettekirjutuse andmisel tuleb järgida haldusakti vormistamise kohta kehtivaid nõudeid (HMSi §-d 55 ja 56) ning käesolevast paragrahvist tulenevaid erisusi; 2) haldusakti võib anda suulises või muus vormis edasilükkamatul juhul, mitte üksnes edasilükkamatu korralduse tegemiseks. Oluline on juhtumi lahendamise edasilükkamatus, mitte konkreetse korralduse andmise edasilükkamatus. See tagab, et juhtumi lahendamisel kohalduvad ühesugused vorminõuded kõigile piiravatele meetmetele ja ettekirjutustele; 3) haldusakti võib anda suulises või muus vormis ka massilistel juhtudel. Massilise juhuna tuleb käsitada väga paljude individuaalsete haldusaktide andmist või vajadust toimetada haldusakt kätte paljudele isikutele. Massilise juhuna võib mõista ka üldiste tunnustega määratud adressaatidele mõeldud või territooriumi õiguslikku seisundit reguleeriva üldkorralduse andmist. Eristav tunnus on adressaatide või juhtumi kohta antavate individuaalsete haldusaktide paljusus; 4) isikul ei ole õigust nõuda õiguspäraselt muus vormis antud haldusakti vormistamist kirjalikult. HMSi § 55 lõike 2 kohaselt võib isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, nõuda haldusakti vormistamist kirjalikus vormis. Selline nõudmine on ülemäärane ja võib takistada riigikaitselise kriisiolukorra kiiret lahendamist (st kui ajaliselt oli haldusorganil võimalik piirava meetme haldusakt anda kirjalikult, siis oleks ta seda pidanud tegema kohe). Samas võib haldusorgan, kui asjaolud on muutunud, vormistada enda antud haldusaktid tagantjärele kirjalikult ja need menetlusosalistele saata – seda otsustab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel. Samuti ei ole välistatud, et haldusakti väljastamist või selle sisu ja andmise asjaolude tõendamist nõuab vaiet lahendav haldusorgan või kaebust lahendav kohus. Seetõttu on lõikes 1 sätestatud, et võimaluse korral haldusorgan salvestab või protokollib suulises või muus vormis antud haldusakti andmise, selle sisu ja adressaadile teatavaks tegemise. Kriisiolukorra ajal võivad haldusorgani ressursid olla sedavõrd piiratud, et eraldi dokumendina haldusakti andmine, isegi kui see sisaldab ainult resolutiivosa, nõutavaid andmeid ja vaidlustamisviidet, on ülemäära töömahukas. Sellisel juhul on otstarbekas lahendada taotlused, esildised ja muud avaldused, mis ei eelda eraldi haldusakti andmist, pelgalt pealdise tegemisega taotlusel, esildisel või muul dokumendil (resolutsioon). Infotehnoloogiliselt võib resolutsioon sisalduda ka andmekogus (nt dokumendiregister), kui see on menetluse aluseks oleva dokumendiga üheselt seostatav ja sellisena on võimalik resolutsiooni isikule kätte toimetada. Resolutsioon peab sisaldama lühidalt haldusakti põhisisu ja olulisemaid andmeid. Haldusakti vormistamine resolutsioonina ei välista, et isik nõuab haldusakti põhjenduste väljastamist enne vaide või kaebuse esitamist või et põhjendused nõuab välja vaiet lahendav haldusorgan või kaebust lahendav halduskohus. Haldusakti vormistamine resolutsioonina on lubatav eelkõige nendel juhtudel, kui haldusorganil oleks HMSi § 40 lõike 3 järgi alus jätta isik enne haldusakti andmist või koormava toimingu sooritamist ära kuulamata, see tähendab, kui otsustatakse isiku enda esitatud andmete alusel või taotlus rahuldatakse täies ulatuses. Kui haldusorgan keeldub isiku taotluse rahuldamisest, siis võib selle vormistada resolutsiooniga eelkõige juhul, kui keeldumise faktilise aluse saab märkida lühidalt resolutsiooni teksti, see nähtub muust dokumendist või on üldteada asjaolu. Haldusakti vormistamine resolutsioonina on lubatav ka kõigil neil juhtudel, kui seaduse kohaselt võib haldusorgan anda haldusakti ilma põhjendusteta 293  22.05.2025 (edasilükkamatutel või massilistel juhtudel) või haldusorgan lõpetab tema enda algatusel algatatud haldusmenetluse. Selle paragrahvi lõikeid 2 ja 3 tuleb tõlgendada koostoimes. Lõikes 3 sätestatud haldusakti resolutsiooniga vormistamise ammendav loetelu ei välista haldusakti vormistamist resolutsioonina siis, kui haldusorgan märgib resolutsioonis kõik haldusakti andmed ning põhjendused. Kui haldusakti andmisel ei lähtuta lõikes 3 toodud erisustest, vaid kõik HMSi §- de 55 ja 56 nõuded on resolutsiooni tekstis lühidalt ja vähimas nõutavas ulatuses täidetud, võib haldusorgan vormistada oma haldusakti resolutsioonina ka kõnesolevas lõikes esitatud piiranguid järgimata. § 123. Rahvusvahelise organisatsiooni teavitamine piirava meetme kohaldamisest Paragrahviga 123 reguleeritakse haldusakti teadmiseks edastamise erisusi. Seda, kas piirava meetme kohaldamine toob kaasa rahvusvahelise organisatsiooni teavitamiskohustuse, saab kõige paremini hinnata meedet kohaldav haldusorgan siis, kui ta otsustab meetme kohaldamise. Paragrahvis sätestatud teavitamiskohustus ei tingi, et piiravat meedet kohaldav haldusorgan peaks kooskõlastama meetme kohaldamise Välisministeeriumi või teavitamiskohustusega ministriga või neid muul viisil kaasama. Kohustus on teavitada Välisministeeriumi ja vastavaid ministreid pärast piirava meetme kohaldamise otsustamist. See ei tähenda, et Välisministeeriumi või muud vastavat ministeeriumi ei peaks muude ülesannete tõttu kaasama varasemas staadiumis selliste piiravate meetmete kohaldamise menetlusse, mis võivad tuua kaasa teavitamiskohustuse. § 124. Konkureeriva kohustuse kehtivus kriisiolukorra ajal Paragrahviga 124 sätestatakse konkureeriva kohustuse kehtivus kriisiolukorra ajal. Lähtudes eelnõu § 3 lõikest 4, siis alati prevaleerib riigikaitseline kriisiolukord tsiviilkriiside lahendamiseks antud või muude haldusaktide üle. Selleks et kriisiolukord operatiivselt lahendada, on oluline selgitada välja juba haldusakti andmise ajal konkureeriva kohustuse esinemine, mille täitmine võib õigustada haldusaktiga antava kohustuse täitmata jätmist. Konkureeriv kohustus võib seisneda nii õiguslikus keelus (st üks õigusakt kohustab selleks, mida teine keelab, ning mõlemat ei saa samal ajal teha) või faktilises võimatuses (st ühest õigusaktist tuleneva kohustuse täitmine muudab faktiliselt võimatuks teise kohustuse täitmise, isegi kui õiguslikult on lubatud mõlemat teha). Konkureeriv kohustus on õiguslikult siduv ka haldusakti andvale haldusorganile ning ta ei saa seda teisest õigusaktist tulenevat kohustust pelgalt eirata, vaid peab menetluses arvestama. Lisaks on adressaadil endal kaasaaitamiskohustus, mille järgi ta peab haldusorganile teada andma kõik konkureerivad kohustused. Kriisiolukorra kiire lahendamise eesmärgil ei ole võimalik jätta pelgalt haldusakti adressaadi otsustada, millist konkureerivatest kohustustest ta täidab, vaid haldusorgan peab õigusliku või faktilise vastuolu ise lahendama. Kui konkureeriva haldusakti andnud asutusega kokkulepet ei suudeta kohapeal saavutada, siis lahendavad erimeelsuse asutuse juhid, ministrid või peaminister kui kriisiolukorra juht (eelnõu § 38 lõige 3). 294  22.05.2025 Mõlemal konkureeriva kohustuse andnud haldusorganil tuleb kokku leppida, kumba kohustust isik täidab, või enda antud kohustusest loobuda, seda üksnes riigikaitselise kriisiolukorra ajal, kuna nimetatud olukorra lahendamiseks antud korraldused ja haldusaktid prevaleerivad muude olukordade või tavaolukorra jaoks antud haldusaktide üle. Seega tuleb eelkõige Kaitseväel, KAPO-l ja PPA-l lahendada võimalikud vastuolud operatiivselt kohapeal/regioonis. Kui konkureerivad haldusaktid on andnud sama ministeeriumi hallatavad riigiasutused, otsustavad, kumba kohustust tuleb täita, vajaduse korral asutuse juhid või minister. Kui konkureerivad kohustused kuuluvad erinevatesse valitsemisaladesse, otsustavad asutuste juhtide erimeelsuste korral ministrid. Kui kokkulepet ei saavutata, on võimalik kriisiolukorra juhil olukord lahendada. Kriiside operatiivse lahendamise huvides on vajalik asutustevaheline tihe koostöö ja oma tegevuste ja operatsioonide sünkroniseerimine (lõiked 3 ja 4). Sarnaselt RiKSi § 8211 lõikega 2 sätestatakse ka eelnõus, mida haldusorgan on kohustatud konkureeriva kohustusega tegema (lõige 5). § 125. Vaide esitamise ja läbivaatamise tähtaeg Paragrahvis 125 reguleeritakse läbivaatamise tähtaja erisusi riigikaitselise kriisiolukorra ajal. Paragrahv sätestab läbivaatamise tähtaja suhtes võrreldes HMSiga erandi. HMSi § 75 kohaselt tuleb vaie lahendada 60 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. HMS võimaldab seadustes vaidetähtaja puhul sätestada erandeid. Vaidemenetluse võib ka peatada, kui olukorra tõttu ei ole võimalik selle ajaga vaiet lahendada. Tähtaeg hakkab uuesti kulgema pärast olukorra lõppu. Tähtaega võib pikendada kuni 60 päeva võrra. HMSi § 84 lõike 1 järgi lahendatakse vaie kümne päeva jooksul arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada kuni 30 päeva võrra (HMSi § 84 lõige 2). HMS võimaldab seadustes vaide läbivaatamise tähtaja puhul sätestada erandeid. Riigikaitselise kriisi ajal on haldusorgani ressursid suunatud olukorra lahendamisele ning seetõttu võib 30-päevase tähtaja järgimine osutuda võimatuks. Vaidemenetluse peamine eesmärk on tagada, et kriisiolukorra lahendamiseks antud haldusaktid ja sooritatud toimingud oleksid täidetavad ja vastaksid riigikaitselise kriisiolukorra lahendamise eesmärgile. Selleks, et haldusorganil oleks võimalik keskenduda kriisi lahendamisele, on vaidemenetluse tähtaega pikendatud 60 päevale. See võimaldab haldusorganil leida riigikaitselise kriisi lahendamise kontekstis sobiva aja vaiete lahendamisega tegelemiseks, ilma et riigikaitse eesmärgid sellest kahjustatud saaksid. Eriti oluline on see siis, kui kriisiolukord toob kaasa suure hulga vaiete esitamise. 9. peatükk Kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel vajaliku teabe töötlemine ja andmekogud 1. jagu Teabe töötlemise üldnõuded ja juurdepääsupiiranguga teave 295  22.05.2025 § 126. Teabe töötlemine kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel Paragrahv 126 käsitleb teabe töötlemise õigust kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel, kus peab olema tagatud, et asjassepuutuvatel asutustel ja isikutel on võimalik saada neile seadusega pandud kohustuste täitmiseks vajalikku teavet. Teabena tuleb siin mõista laiemalt mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teavet. Eelnõu 9. peatükki on mh koondatud seni nii HOSi kui ka RiKSiga reguleeritud teabe (sh isikuandmete) töötlemise sätted. Kriisiolukorra ajal on asutuste ja isikute põhipingutus suunatud kriisiolukorra lahendamisele. Et seda saaks teha operatiivselt, on vaja, et kriisiolukorra lahendamisega tegelevatel ja ka lahendamist toetavatel asutustel ja isikutel on olemas vajalik informatsioon, et see olukord kiiresti lahendada. Vältida tuleb juhtumeid nagu koroonapandeemia alguses, kus PPA ja Terviseamet ei saanud efektiivselt üksteisega andmeid vahetada, kui vastav õigusruum ei olnud kriisikindel. Lõikes 1 sätestatakse, et kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel on kriisiülesandega asutusel ja isikul (nii püsiva kui ka ühekordse), sealhulgas elutähtsa teenuse osutajal ja kohaliku omavalitsuse üksusel ning põhiseaduslikul institutsioonil õigus saada oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet, sealhulgas avaliku teabe seaduse tähenduses asutatud andmekogusse (edaspidi andmekogu) kantud andmeid, mis ei ole isikuandmed, ja seaduse alusel asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud muud teavet, kui selle teabe väljastamist või juurdepääsu õigust ei ole muu õigusaktiga reguleeritud. Selgituseks tuleb rõhutada, et asjaomane lõige ei reguleeri isikuandmete saamise õigust, vaid oma ülesannete täitmiseks vajaliku muu teabe ja andmete (teabe, mis ei ole n-ö isikustatud) ja muu asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe saamise õigust. Isikuandmete töötlemine on reguleeritud eraldi käesoleva peatüki 2. jaos. Lõike 2 kohaselt peab teabe väljastamise taotlemisel teatama teabevaldajale teabe töötlemise aluse ja eesmärgi ning teabe taotlemise põhjuse, samuti väljastatava andmestiku ja väljastamise tähtaja, korduval väljastamisel ka kestuse. Väljastatud teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele teabevaldaja loata. Lõige 2 on sõnastatud sarnaselt AvTSi § 38 lõikes 3 sätestatuga ja see on vajalik, et seadusega oleks tagatud õigus saada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet kõigil nendel asutustel ja isikutel (sh elutähtsa teenuse osutajad), kellel on praktikas vaja oma ülesannete täitmiseks töödelda ka asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Parema selguse huvides ei tehta sellekohast muudatust AvTSis, vaid sätestatakse kõikide pädevate asutuste ja isikute suhtes ühetaoliselt käesolevas eelnõus. Nagu eespool on selgitatud, peab olema loodud eeskätt alus ja võimalused nii kriisideks valmistumise kui ka nende lahendamise mis tahes etapis seadusest tulenevate ülesannete täitmisel töödelda asjassepuutuvat teavet selleks, et neid ülesandeid ka edukalt täita. Lõike 2 eesmärk on tagada, et teabe küsija kohustub enda päringuid põhjuslikus seoses oma ülesandega ka põhjendama ehk sarnaselt AvTSi § 38 lõikega 31 peab teabele juurdepääsu taotlemisel olema nii teabe küsijale kui ka teabevaldajale selge, mis on vastava teabe töötlemise vajadus ja eesmärk. Teabe taotlemise õiguse kõrval on samavõrd oluline teabevaldaja õigus ja kohustus hinnata ning vajaduse korral keelduda teabe väljastamisest, kui teabe küsijal puudub alus vastava teabe töötlemiseks. Lisaks on vajalik, et teabe küsija selgitab teabe väljastamise tähtaega, aega või intervalli, millal ta seda teavet reaalselt vajab. See võimaldab eelkõige teabevaldaja koormuse maandamiseks erinevate päringute töötlemisel hinnata ning vajaduse ilmnemisel ka luua nii õiguslikult kui ka tehniliselt põhjendatud ja otstarbekamad päringutele 296  22.05.2025 vastamise mehhanismid (nt juurdepääsu loomine teabevaldaja andmekogule või nt päringu esitaja igakordne lisamine nn koopiareale või muu viis, mis vähendaks päringute töötlemise mahtu). Lõige 3 kehtestatakse seoses VVJKd käsitleva JASi § 10 kehtetuks tunnistamisega. Senise JASi § 10 lõike 2 järgi on valitsusasutused kohustatud andma ohuhinnanguid ning muud riigi julgeolekut ja riigikaitset puudutavat teavet julgeolekukomisjonile, Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, Vabariigi Presidendile, Riigikogu esimehele ja asjaomastele Riigikogu komisjonidele. Vajaduse korral korraldab julgeolekukomisjon riigikaitset puudutava teabe edastamise käesolevas lõikes nimetatud isikutele ja asutustele. Säte kehtestati 2016. aastal koos RiKSiga ning selle peamine eesmärk on tagada, et riigikaitse seisukohalt olulisi otsuseid tegevatel organitel oleks võimalikult suur ja ühtlustatud olukorrateadlikkus. Selleks peab olema neile kättesaadav kogu olemasolev asjassepuutuv teave. Valitsusasutusi, kes seda teavet valdavad ja töötlevad, on mitmeid ning nende ring ei piirdu üksnes julgeolekupoliitika kujundamiseks ja riigikaitseks vajaliku teabe kogumise ja töötlemise ülesannet täitvate ning ohuhinnanguid koostavate julgeolekuasutuste ja riigi sõjaliseks kaitseks vajalikku eelhoiatust andva Kaitseväe luurekeskusega. Riigikaitse laiast käsitusest lähtudes hõlmab see ka mis tahes tsiviilkriise, nende avaldumise ohte ja nendeks valmistumist puudutavat teavet. Seni oli säte seotud VVJK ülesannetega, kuid edaspidi ei oleks selle JASis säilitamine kooskõlas JASi reguleerimisalaga. Seetõttu tuuakse säte täpsustatud kujul üle eelnõusse ning sätestatakse, et valitsusasutus, kelle valduses on ohuhinnang või muu tsiviilkriise ja riigikaitset puudutav teave, peab selle edastama Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, Vabariigi Presidendile, Riigikogu esimehele ja asjaomastele Riigikogu komisjonidele, kui see on vajalik kriisiolukorraks valmistumiseks või selle lahendamiseks ning selle teabe väljastamist või juurdepääsu õigust teabele ei ole muu õigusaktiga piiratud. Tuleb silmas pidada, et säte ei hõlma mitte ainult (Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisala asutuse koostatud) ohuhinnanguid, millest Vabariigi Valitsus lähtub kriisiolukorra kehtestamisel või valitsusasutused lähtuvad riigikaitsega seotud otsuste tegemisel, vaid ka mitmesugust muud teavet (nt Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi või muus ministeeriumis või nende valitsemisalas koostatud valdkonnapoliitilisi hinnanguid, samuti ohustsenaariume ja olukorra ülevaateid), mida arvestatakse näiteks riskianalüüse ja kriisiplaane koostades, nendega seoses võimeid planeerides ja rakendades ning toimepidevust tagades. Vajaduse korral koordineerib asjassepuutuva teabe edastamist Riigikantselei oma VVSi § 77 lõike 1 punktides 13 ja 132 sätestatud ülesannete raames. Säte on sõnastuslikult kooskõlas eelnõuga tehtava VVSi muudatusega, mille kohaselt Riigikantselei kogub ja töötleb ühtlustatud riigiülese olukorrateadlikkuse tagamiseks tsiviilkriise ja riigikaitset puudutavat teavet. Ka selle ülesande eesmärk on tagada riigi strateegilise tasandi otsustajatele riigiülene ühtne, terviklik, tasakaalustatud ja kontrollitud julgeolekuohupilt ning olukorrateadlikkus. Piirangud asjassepuutuva teabe jagamisele võivad tuleneda eriseadustest. Näiteks peab JASi § 31 lõike 1 kohaselt edastama julgeolekuasutuse ülesannete täitmisel saadud teabe teisele riigiasutusele, kellele pandud ülesannete täitmiseks see on vajalik, kuid lisatingimusel, et see ei kahjusta julgeolekuasutuse ülesannete täitmist. § 127. Teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamine 297  22.05.2025 Paragrahvis 127 sätestatakse teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise alused ja juurdepääsupiirangu tähtajad. Eelnõuga tunnistatakse AvTSis kehtetuks senised RiKSi ja HOSi rakendamiseks loodud alused vastava teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamiseks (AvTSi § 35 lõike 1 punktid 6–62 ja § 35 lõike 2 punkt 5; edaspidi ka AK alused). Arvestades AvTSi § 35 lõike 1 punkti 19, hinnati eelnõu koostamisel, et sobivam ja selgem on need AK alused sätestada käesolevas eelnõus, kuna need reguleerivad konkreetselt sellise teabe töötlemist, mis puudutab edaspidi vaid eelnõus reguleeritud tegevusi ja ülesandeid. Lõike 1 punktis 1 sätestatakse uus teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise alus. Teabevaldajatena tuleb siinkohal mõista eelkõige püsiva kriisiülesandega asutusi ja isikuid. Selle sätte alusel kohustub teabevaldaja piirama ligipääsu sellisele teabele, mida töödeldakse eelnõust tulenevate kriisiolukorraks valmistumise või selle lahendamise ülesannete täitmiseks (nt riskianalüüsi või kriisiplaanide koostamisel ja toimepidevuse tagamise nõuete täitmisel). Teabele juurdepääsupiirangu seadmisel peab aga teabevaldaja arvestama tingimusega, et juurdepääsupiirang teabele on põhjendatud üksnes sellises osas või ulatuses, mille avalikuks tulek kahjustaks kriisiolukorra lahendamist või teabevaldaja toimepidevust. Muudatused, mis on vajalikud asjakohase teabe kaitsmiseks riigisaladusena, on sätestatud eelnõu §-s 247 ja selle rakendusaktis, milles sätestatakse vastava riigisaladuse alaliigid ning selle salastamistasemed ja -tähtajad. Lõike 1 punktis 2 sätestatakse muudetud sõnastuses senine AvTSi § 35 lõike 1 punkt 6. Kehtiva AvTSi § 35 lõike 1 punkti 6 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe riigikaitseseaduse alusel kohaldatud asja sundkasutusse võtmise ja asja sundvõõrandamise kohta. Tekstis asendatakse sõna „riigikaitseseaduse“ sõnadega „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse“. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuna käesoleva eelnõuga tunnistatakse RiKS kehtetuks ning asja sundkasutusse võtmine ja asja sundvõõrandamine kriisiolukorra ajal sätestatakse käesolevas eelnõus. Lõike 1 punktis 3 sätestatakse muudetud sõnastuses senine AvTSi § 35 lõike 1 punkt 61. Muudatus on samuti seotud RiKSi kehtetuks tunnistamisega, millega kaotab kehtivuse ka riigikaitseobjekti termin. Edaspidi kasutatakse eelnõus terminit „alaliselt või ajutiselt kaitstav olulise tähtsusega objekt“. Lõike 1 punktides 4 ja 5 ning lõikes 2 sätestatakse muudetud sõnastuses senised AvTSi § 35 lõike 1 punkt 62 ja sama paragrahvi lõike 2 punkt 5, milles on sätestatud riigi tegevusvaru puudutava teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise alused. Riigi tegevusvaru moodustamist, haldamist ja kasutamist reguleerib praegu HOS, mis tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks. Riigi tegevusvaru käsitlev regulatsioon sätestatakse edaspidi käesolevas eelnõus. Kehtiva AvTSi § 35 lõike 1 punkti 62 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe riigikaitseülesannete täitmiseks ja hädaolukorra tagajärgede leevendamiseks vajaliku varu suuruse ja vahendite koguse kohta ning selle kasutusele võtmise ulatuse ja tingimuste kohta. Punktis 4 viiakse senine AvTSi § 35 lõike 1 punkti 62 sõnastus vastavusse eelnõuga ning sätestatakse, et teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe riigi tegevusvaru ja tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru suuruse ja vahendite koguse kohta ning selle kasutuselevõtmise ulatuse ja tingimuste kohta. Riigi tegevusvaru ja tervishoiuvaldkonna vajadusteks riigi tegevusvaru 298  22.05.2025 moodustamise eesmärk on riigi ja ühiskonna valmisolek igasugusteks kriisiolukordadeks, sh sõjaolukorraks. Riigi tegevusvaru moodustatakse seega lisaks riigikaitseülesannete täitmisele ka kriisiolukorra ennetamiseks ning selle tagajärgede leevendamiseks. Punktis 5 sätestatud alus on sarnane lõikes 2 sätestatuga, aga kohustab teabevaldajat tunnistama lõikes 2 nimetatud teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks juhul, kui selle avalikuks tulek võib ohustada riigi varustuskindlust või julgeolekut. Lõikes 2 sätestatakse muudetud sõnastuses senine AvTSi § 35 lõike 2 punkt 5. Praeguse sõnastuse kohaselt võib teabevaldaja tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks riigikaitseülesannete täitmiseks ja hädaolukorra tagajärgede leevendamiseks vajaliku varu moodustamise ning vahendite muretsemisega seotud teabe, kui selle avalikuks tulek võib mõjutada varu moodustamist ja vahendite muretsemist. Muudetud sõnastuse kohaselt võib teabevaldaja tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks riigi tegevusvaru ja tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru moodustamise, haldamise ning vahendite soetamise ja haldamisega seotud teabe, kui selle avalikuks tulek võib mõjutada varu moodustamist või vahendite soetamist. Kavandatud muudatused võimaldavad lisaks riigi julgeolekuhuvide kaitsmisele vältida ka muud kahjulikku huvi riigi strateegiliste varudega seotud vajaliku varu suuruse ja vahendite koguse ning selle kasutusele võtmise ulatuse ja tingimuste vastu. Samuti võimaldab sellise teabe asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistamine vähendada mh riigi strateegiliste varude moodustamise, soetamise ja haldamisega seotud teabe ja andmete võimalikku väärkasutust erinevates kriisiolukordades. Kui kriisiolukorra ajal osutub vajalikuks riigi tegevusvarud hoiukohtadest välja viia ja elanikele kättesaadavaks teha, ei tohi teave logistilise protsessi, sh riigi tegevusvarude hoiukohtade, täpsete koguste ja kasutuselevõtu korralduse kohta olla avalikult kättesaadav. See ohustaks oluliselt riigi julgeolekut ja avalikku korda. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 346 lõike 1 punkt a sätestab üldise erandi ELi aluslepingute kohaldamisalast, mille kohaselt ükski liikmesriik ei ole kohustatud andma informatsiooni, mille avalikustamist ta peab oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks. Sellele üldisele erandile on viidatud nii direktiivides 2011/23/EL, 2014/24/EL kui ka 2014/25/EL artiklis 1. Direktiiv 2009/81/EÜ viitab samas kontekstis samasisulisele, varasema Euroopa Ühenduse (EÜ) asutamislepingu artiklile 296. Seega tuleks neid AvTSis sätestatud teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise aluseid mõista eelkõige ELTLi artiklit 346 täpsustavana osas, et meetmeks, mille abil liikmesriik saab vältida oma julgeolekut kahjustava teabe avaldamist, on mh sätestada riigisiseses õiguses kohustus nimetatud teavet mitte avaldada. Lõikes 3 sätestatakse, et asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele kehtib juurdepääsupiirang kümme aastat. Kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib, võib asutuse juht pikendada selle teabe juurdepääsupiirangu tähtaega viie aasta kaupa, kuid mitte kauemaks kui 30 aastaks teabele juurdepääsupiirangu kehtestamisest arvates. AvTSi § 40 lõike 1 kohaselt kehtestatakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele juurdepääsupiirang alates dokumendi koostamisest või saamisest ning kuni vajaduse möödumiseni või sündmuse saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Asutuse juht võib seda tähtaega pikendada kuni viie aasta võrra, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib. Seega on praegu AvTSi kohaselt võimalik teave asutusesiseks kasutamiseks tunnistada kuni kümneks aastaks. Käesoleva paragrahvi lõikega 3 sätestatakse sellest erand, mille järgi võib käesolevas paragrahvis sätestatud alusel asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabele kehtestada 299  22.05.2025 juurdepääsupiirangu kümneks aastaks ja seda võib pikendada viie aasta kaupa, kuid mitte kauemaks kui 30 aastaks teabele juurdepääsupiirangu kehtestamisest arvates. Lõikes 1 sätestatud teave püsib suhteliselt muutumatuna pikka aega. Pikema juurdepääsupiirangu sätestamise eesmärk on raskendada teabe sattumist nende isikute kätte, kes võiksid teavet kasutada kriisiolukorraks valmistumise või selle lahendamise kahjustamise eesmärkidel. § 128. Isikuandmete töötlemine Paragrahviga reguleeritakse käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel isikuandmete töötlemisega seonduvat. Lõige 1 sätestab üldnormi isikuandmete töötlemiseks, mille kohaselt võib kriisiolukorra ajal kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus või piiravat meedet kohaldav haldusorgan käesolevas eelnõus sätestatud piirava meetme kohaldamise, järelevalve tegemise ning muude kriisiolukorra lahendamiseks vajalike toimingute eesmärgil töödelda isikuandmeid, sealhulgas eri liiki isikandmeid. Kehtivas õiguses on isikuandmete töötlemine sarnaselt sätestatud RiKSi §-s 8213. Isikuandmeid võib töödelda ulatuses, mis on vajalik piiravate meetmete kohaldamiseks, samuti eelnõus sätestatud töö- või kodanikukohustuse rakendamiseks. Piiravate meetmete kohaldamine, mille raames võib töödelda isikuandmeid, hõlmab haldusmenetluses haldusakti andmist ning toimingute tegemist. Piiravate meetmete täitmise tagamine sisaldab järelevalve tegemist ja haldussunnivahendite kohaldamist. Lisaks võib isikuandmeid töödelda ka muude toimingute tegemisel, mis on vajalikud kriisiolukorra lahendamiseks ja mis ei ole seotud kriisiolukorra meetme kohaldamisega. Käesolevas eelnõus sätestatud ülesannete täitmisel (sh kriisideks valmistumise ülesanded) kohaldub haldusorgani tegevusele ka HMSi § 7 lõige 5, mille kohaselt võib haldusorgan haldusmenetluses haldusakti andmise, toimingu tegemise või halduslepingu sõlmimise eesmärgil töödelda isikuandmeid menetletavas asjas vajalike asjaolude kohta, kui seadusega või selle alusel antud õigusaktidega ei ole ette nähtud teisiti. Samuti on eelnõuga reguleeritud see osa, kuidas toimub isikuandmete töötlemine eelnõus nimetatud registrites (nt tsiviiltoetuse register, mobilisatsiooniregister). Lõike 2 kohaselt antakse kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele või piiravat meedet kohaldavale haldusorganile oma ülesannete täitmiseks õigus saada kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke andmekogusse kantud isikuandmeid, sealhulgas eri-liiki isikuandmeid ka juhul, kui andmekogu pidamist reguleerivas õigusaktis ei ole nende andmete väljastamise või muul viisil juurdepääsu õigust sätestatud. Lõige 2 tagab isikuandmete saamise üksnes erandkorras, kus isikuandmete töötlemine on kriisiolukorra lahendamisel vajalik ja eesmärgipärane, kuid nende väljastamise õigust ei ole vastavas õigusaktis reguleeritud, mis võib omakorda seada kriisiolukorra lahendamisele olulisi takistusi. Eelkõige kriisiolukorra lahendamise eest vastutaval asutusel ja selles osaleval asutusel peab oma ülesande täitmiseks olema õigus saada selleks vajalikku asjassepuutuvat teavet. Sätte eesmärk on vältida ettenägematuid olukordi, kus mis tahes teabe või konkreetsete andmete saamise õiguse puudumise tõttu kannatab kriisi lahendamine. Üldjuhul on (mida tuleb ka eeldada) pädevate asutuste või isikute õigused andmekogudesse kantud andmete, sh isikuandmete töötlemiseks sätestatud andmekogu asutamist või selle pidamist reguleerivas seaduses või andmekogu põhimääruses, seda ka kriisiolukordade lahendamiseks. Kuigi kriisideks valmistumisel ongi kõikidel osalistel enda ülesannete vaates võimalik ja ka kohustus hinnata (nt kriisiplaanide koostamisel), kas ja millist liiki teavet või konkreetseid andmeid vajatakse ning kas selleks on ka olemas vastavad õigused, jääb siiski 300  22.05.2025 teatud määramatus, mis aga ei saa muutuda takistuseks reaalse kriisiolukorra tekkimisel ja selle lahendamisel. Paratamatult ei ole andmekogude pidamist reguleerivate õigusaktide muutmisel kohe ja alati võimalik ette näha ja detailselt sätestada tulevikus mis tahes kriisis mis tahes vajaminevaid andmehulki. Asjakohane on märkida, et Eestis on riigi infosüsteemi haldussüsteemi veebilehe andmetel kokku 1388 andmekogu ja infosüsteemi104. Selle tõttu sätestatakse asjaomase paragrahviga üksnes erandlikeks juhtudeks seaduslik alus ja kord isikuandmete väljastamiseks kriisiolukorra ajal. Andmekogudesse kantud isikuandmete töötlemine (sh nende väljastamine) tuleb tagada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) sätestatud põhimõtetega. Lõigetega 3 ja 4 sätestatakse isikuandmete kaitse eesmärgil kohustus hinnata enne isikuandmete väljastamist ja töötlemist selle vajadust ja eesmärki. Andmekogu vastutav töötleja ei väljasta lõikes 3 sätestatud alusel taotletud isikuandmeid juhul, kui isikuandmete töötlemine ei vasta soovitud eesmärgile. Lõike 4 kohaselt hindab enne andmete väljastamist Andmekaitse Inspektsioon taotluse esitamisest arvates maksimaalselt nelja kalendripäeva jooksul väljastamise alust, eesmärki, andmekoosseisu minimaalsust ja andmete säilitamise vajadust, kaasates andmekogu vastutava töötleja. Säilitamise vajadust hinnatakse juhul, kui andmekogu reguleerivas õigusaktis ei ole andmete säilitamise tähtaega sätestatud. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal antakse hinnang viivitamata, maksimaalselt kahe kalendripäeva jooksul. Andmete väljastamist ei otsusta Andmekaitse Inspektsioon, vaid lõike 4 kohaselt otsustab selle andmekogu vastutav töötleja viivitamata, võttes arvesse Andmekaitse Inspektsiooni hinnangut. Kuigi lõike 4 kohaselt võetakse erakorralise ja sõjaseisukorra ajal enne andmete väljastamist Andmekaitse Inspektsioon hinnang kahe kalendripäeva jooksul, võib eelkõige sõjaseisukorra ajal ilmneda edasilükkamatuid olukordi, kus sellise korra rakendamine andmete väljastamisel on kas raskendatud või isegi võimatu või on kriisiolukorra ajal vajalik andmeid töödelda kõrgendatud ohu tõrjumiseks. Lõikes 6 sätestatakse eeltoodust tulenevalt, et edasilükkamatul juhul ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatut ning vastutav töötleja väljastab lõikes 2 nimetatud andmed kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele või piiravat meedet kohaldavale haldusorganile viivitamata, kui see on kriisiolukorra ajal vajalik kõrgendatud ohu tõrjumiseks või riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks. Vastutav töötleja peab aga sellises olukorras teavitama andmete väljastamisest esimesel võimalusel Andmekaitse Inspektsiooni. Teavitamine tagab sellistel juhtumitel esimesel võimalusel andmekaitsealase järelevalve rakendamise. § 129. Andmesubjekti õiguste piiramine kriisiolukorra ajal Paragrahvis 129 nähakse sarnaselt RiKSi §-ga 8213 ette õigus piirata kriisiolukorra ajal andmesubjekti õigusi (näiteks õigus saada infot tema isikuandmete töötlemise fakti ning töötlemise tehniliste ja korralduslike kaitsemeetmete kohta, õigus tutvuda tema kohta kogutud ja töödeldavate isikuandmetega, õigus nõuda oma isikuandmete töötlemise piiramist jm). Andmesubjekti õigusi võib piirata juhul, kui nende piiramata jätmine võib kahjustada 104 Kättesaadav: https://www.riha.ee/Infos%C3%BCsteemid?sort=meta.update_timestamp&dir=DESC 301  22.05.2025 kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse või piiravat meedet kohaldava haldusorgani käesolevas seaduses sätestatud ülesande täitmist või kahjustada andmesubjekti või teise isiku õigusi ja vabadusi. Andmesubjekti õiguste piiramine on lubatud üksnes kuni eespool nimetatud aluste äralangemiseni. Selline kaalutletud ajaline määrang on sätestatud põhjusel, et meil puudub võimalus täpselt ennustada mis tahes kriisiolukordi. Meil puudub võimalus ennustada, kui kaua reaalselt üks või teine kriisiolukord võiks kesta. Sõjaseisukorra kestust kuudes või aastates ei saa ka parima tahtmise juures seadusandja ette öelda. Seega tuleb seaduses piiritletud vajaduse korral andmesubjektil aktsepteerida tema õiguste piiramist, nii nagu see on eelnõus ka sätestatud – andmesubjekti õigusi võib piirata üksnes kuni seaduses sätestatud piirangu aluse äralangemiseni. Nimetatud piirangud on kooskõlas Euroopa Nõukogu 28.01.1981 sõlmitud isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni artikliga 11. § 130. Isikuandmete töötlemine alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitsel Paragrahvis 130 reguleeritakse isikuandmete töötlemine alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitsemeetmete rakendamisel Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“ §-s 71 sätestatu eeskujul. Kõnesolevas paragrahvis sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid kohaldatakse ainult nende andmesubjektide isikuandmete töötlemisele, kelle viibimine objektil ei ole seotud objekti igapäevatööga ja/või objekti valdaja ülesande täitmisega. Paragrahvi kohaldamisalasse ei kuulu andmesubjektidena töötajad ja ametnikud, kelle töökoht asub objektil, ning töö- või teenistusülesannete täitmise tõttu objektile saabumist ja objektilt lahkumist kõnesoleva paragrahviga ei reguleerita. Kui objektil rakendatakse ka töötajate ja ametnike tööle saabumise ja töölt lahkumise registreerimist, kuulub sellekohane isikuandmete töötlemine teenistus- ja töölepinguliste suhete valdkonda ja sellele kohaldub andmekaitse üldregulatsioon (isikuandmete kaitse üldmäärus, töölepingu seadus, sisemised töökorraldusaktid). Teenindavate isikutena võib mõista kõiki selliseid teenusepakkujaid, kes tagavad lepingu alusel ka teatava regulaarsusega objekti igapäevase toimimise (nt heakorrateenused, toitlustus jms), kuid ei ole objekti valdajaga otseses töö- või teenistussuhtes. Nii objekti teenindavate kui ka külastavate isikute (andmesubjektide) kindlaksmääramine sõltub sellest, milline on hoone osa, ala, ruum vms, millele juurdepääs tuleb registreerida.105 Eelnõus tehakse võrreldes RiKSiga vajalikud muudatused seonduvalt isikuandmete säilitamisega. Erinevalt RiKSi § 87 lõike 1 punktist 51 sätestatakse isikuandmete säilitamise minimaalne ja maksimaalne tähtaeg seaduse tasandil. Alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja peab andmeid säilitama vähemalt 12 kuud, kuid mitte kauem kui kümme aastat nende tekkimisest arvates. Sõjalise riigikaitse toimimisega seotud või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutatava objekti valdaja säilitab andmeid vähemalt kümme aastat, kuid mitte kauem kui 25 aastat nende tekkimisest arvates. Isikuandmete säilitamise täpsem tähtaeg sätestatakse objekti kategooriate kaupa eelnõu § 19 lõike 7 alusel antavas Vabariigi Valitsuse määruses. Ühesugust isikuandmete säilitamise tähtaega, mis kohalduks kõikide kategooriate objektidele, ei ole võimalik määrata objektide kategooriate erisuste tõttu. Sarnaselt praegu kehtiva riigikaitseobjekti kaitse korra § 71 lõikes 2 sätestatuga arvestati minimaalse ja maksimaalse 105 Lähemalt Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3959653f-ff4e-4869-b576-7c60b1a54e53 302  22.05.2025 säilitustähtaja määramisel mh esimese astme kuriteo aegumistähtaega (s.o kümme aastat). Julgeolekuasutuste objektide puhul arvestati andmete säilitamise ajalise piiri määramisel jätkuvalt eelkõige julgeolekuasutuste tegevuse eesmärki ja põhiülesandeid, sealhulgas objekti kaitsega vahetult seotud ülesannet korraldada riigi vastu suunatud luuretegevuse ennetamist ja tõkestamist ehk vastuluuret, millest tulenevalt võib tekkida vajadus selgitada välja aastaid tagasi aset leidnud sündmuse asjaolusid. Lisaks arvestati, et esimese astme kuritegu (nt välismaalase poolt toimepandud Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevus või salakuulamine) aegub kümne aasta möödudes ning kuritegu, mille eest on ette nähtud eluaegne vangistus (nt riigireetmine), ei aegu. Nende kuritegude menetlemine eeldab aga ka selleks vajaliku teabe säilitamist. Eelnõuga tehakse sisuline muudatus, mille kohaselt ei saa määrata isikuandmete säilitamise täpsemat tähtaega enam objekti valdaja enda turvaplaanis, vaid see tähtaeg sätestatakse vastava kategooria objekti kohta Vabariigi Valitsuse määruses (vt eelnõu § 19 lõiked 7 ja 8). § 131. Isikuandmete töötlemine elutähtsa teenuse osutaja poolt taustakontrolli tegemisel Paragrahvis 131 sätestatakse isikuandmete töötlemine elutähtsa teenuse osutaja poolt taustakontrolli tegemisel. Eelnõuga sätestatakse taustakontrolli eesmärgi saavutamiseks minimaalselt vajalike isikuandmete saamise õigus. Lõike 1 kohaselt on elutähtsa teenuse osutajal õigus saada: 1) kontrollitava isiku isikut tõendava dokumendi andmed ja tema üldandmeid (nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontakt, sh aadress, emakeel), sealhulgas õigus saada neid andmeid elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes olevalt isikult, kelle töötaja täidab § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet. Nimetatud andmed on vajalikud isikusamasuse kontrollimiseks, karistusregistrist päringute tegemiseks ja isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud andmesubjekti õiguste tagamiseks (nt teavitamiskohustus); 2) karistusregistrist andmeid isiku karistatuse kohta. Isikuandmete töötlemisel käesoleva eelnõuga sätestatud taustakontrolli eesmärgil tuleb lähtuda isikuandmete kaitse üldmäärusest106 ja selle rakendamiseks jõustatud õigusaktidest. Isikuandmete kaitse on osa põhiõigusest perekonna- ja eraelu kaitsele (PSi § 26) ning igaühe õigusest vabale eneseteostusele. Perekonna- ja eraelu puutumatusse võib sekkuda üksnes seaduses sätestatud juhul ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Igaühe õigust vabale eneseteostusele tuleb rakendada kooskõlas seaduse ning teiste inimeste õiguste ja vabadustega. Nendest põhiseaduslikest põhimõtetest lähtuvalt peab isiku eneseteostuse vabadusse sekkumiseks ning perekonna- ja eraelu riiveks olema seadusest tulenev alus. Lõikes 1 on juhindutud põhimõttest, et isiku eraelu puutumatuse riive nende andmete töötlemisel piirduks üksnes vältimatult vajalikuga. Lõikes 2 sätestatakse, et karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis nimetatu puhul väljastatakse karistusregistrist üksnes teave kehtiva karistuse olemasolu kohta ehk kas isikut on vastava kuriteo toimepanemise eest karistatud ja selle kohta on karistusregistris kehtivad andmed. Arhiivi kantud andmeid ei töödelda ja nende saamise õigust ei ole. Kui isikul on karistusregistris karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis nimetatud kuritegude andmed, siis edasine kontroll peatub, kuna juba esinevad imperatiivsed alused isikule ülesannet mitte anda. 106 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. 303  22.05.2025 Lõikes 3 täpsustatakse, et ka § 78 lõikes 2 nimetatud kuritegude puhul väljastatakse karistusregistrist üksnes teave kehtiva karistuse olemasolu kohta ning arhiivi kantud karistusandmeid ei kuvata. Lähtudes isikuandmete töötlemise üldistest põhimõtetest sätestatakse, et elutähtsa teenuse osutaja ei või teha veel üht päringut muude karistusandmete olemasolu kontrollimiseks juhul, kui juba on ilmnenud, et isiku kohta on karistusregistris kehtivad karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis nimetatud kuritegude andmed. Sellisel juhul ei ole päringu tegemine enam vajalik ja selline päring oleks vastuolus eesmärgikohasuse põhimõttega. Lõike 4 kohaselt kontrollib elutähtsa teenuse osutaja enne esmakordset taustakontrolli tegemist eelnõu § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku isikusamasust isikut tõendava dokumendi alusel. Lõikes 5 sätestatakse, et elutähtsa teenuse osutaja võib eelnõu § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitvalt isikult nõuda dokumendi esitamist selle kohta, kas välisriigi õiguskaitseorgan on teda kriminaalkorras karistanud, kui see on vajalik eelnõu § 78 lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolude kontrollimiseks. CER direktiivi põhjenduspunkti nr 32 kohaselt peaks taustakontroll hõlmama asjaomase isiku karistusregistri andmete kontrolli. Teiste liikmesriikide hallatavate karistusregistriandmete saamiseks peaksid liikmesriigid kasutama Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) kooskõlas nõukogu raamotsuses 2009/315/JSK ning, kui see on asjakohane ja kohaldatav, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/816 sätestatud menetlustega. Kui see on asjakohane ja kohaldatav, võivad liikmesriigid tugineda ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1862 loodud teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) teabele, luureteabele ja mis tahes muule kättesaadavale objektiivsele teabele, mis võib olla vajalik, et teha kindlaks asjaomase isiku sobivus töötada ametikohal, mille suhtes elutähtsa teenuse osutaja on taotlenud taustakontrolli. KarRSi § 6 punkti 7 kohaselt kantakse karistusregistrisse mh isiku karistusandmed jõustunud süüdimõistva välisriigi kohtuotsuse alusel kriminaalasjas Eesti kodaniku või Eestis elamisluba või elamisõigust omava välismaalase suhtes, kelle karistusandmed on välisriik edastanud või kelle süüdimõistvat kohtuotsust on Eesti kohus tunnustanud. Päringute tegemist teise liikmesriigi registrisse on reguleeritud KarRSi §-s 30, mille lõike 1 punkti 9 kohaselt on Registrite ja Infosüsteemide Keskusel õigus esitada päring teise liikmesriigi keskasutusele karistusregistris sisalduvate andmete kohta, kui andmeid soovib tööandja isiku tööle või teenistusse võtmisel isiku seadusega sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Lõikes 5 nimetatud dokumendi esitamise kohustus on sarnaselt reguleeritud ka Eesti kodakondsuse saamise või taastamise taotlemisel (vt siseministri 18. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Kodakondsuse seaduses sätestatud menetlustes esitatavate andmete ja dokumentide loetelu“ § 7 lõige 6 ja § 9 lõige 5). 2. jagu Andmekogud § 132. Tsiviiltoetuse register 304  22.05.2025 Paragrahv 132 sätestab tsiviiltoetuse registriga (edaspidi TTR) seonduva. Tsiviiltoetuse register on alates 21.03.2022 reguleeritud RiKSi § 8214 alusel. Kõnesoleva paragrahviga säilitatakse sisuliselt tsiviiltoetuse registri põhieesmärk. Registri pidamise eesmärk sõnastatakse eelnõu kohaselt uuesti, mis arvestab nii eelnõu kui ka selle rakendussätteid. Lisaks sätestatakse paragrahvis see osa isikuandmete töötlemisest, mis on vajalik reguleerida seaduse tasandil. RiKSi § 8214 lõike 1 kohaselt on TTR andmekogu, milles peetakse arvestust riigikaitseks, vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks, tsiviil-sõjaliseks koostööks, kõrgendatud kaitsevalmiduse, hädaolukorra, sõjaseisukorra ja muude sündmuste lahendamiseks vajalike vahendite ja nende kasutamiseks vajalike andmete, elutähtsa teenuse osutajate, riigikaitselisi ameti- ja töökohti omavate tööandjate, asja sundkasutusse võtmise ning asja sundvõõrandamise üle. Lõikes 1 sõnastatakse arvestades eelnõuga kavandatud muudatusi uuesti ka TTRi eesmärk. Selle kohaselt on TTR andmekogu, mille eesmärk on koondada ja hoida tsiviilkriisi lahendamiseks ja riigikaitseks vajalike vahendite, asutuste ja isikutega seotud andmeid, sealhulgas pidada arvestust: 1) vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks ning tsiviil-sõjaliseks koostööks vajalike vahendite üle; 2) kriisiolukorra ja muude sündmuste lahendamiseks vajalike vahendite üle; 3) elutähtsa teenuse osutajate ning kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega isikute ja asutuste üle; 4) asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise, ühekordsete kriisiülesannete ning tegevusvaru üle. Isikutega seotud andmete puhul on tegemist ennekõike juriidiliste isikute ja FIEdega ning äärmisel juhul ka füüsiliste isikutega, kellele kuulub kriisi lahendamiseks vajalik vara, samuti ETOd. Registri pidamise eesmärk ei ole pidada arvestust nn füüsiliste isikute üle, kes lahendavad kriise või kes on kaasatud kriiside lahendamisse, arvestust peetakse varade ja vahendite üle. Lõikes 2 sätestatakse registri vastutavad töötlejad. Registri vastutavad töötlejad on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Päästeamet ja Eesti Varude Keskus. Arvestades registri pidamise eesmärki (lõige 1) ei saa ainult Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus võtta kõiki registri vastutava töötleja kohustusi. Väga suur osa registrist on seotud tsiviilkriisideks vajalike vahendite üle arvestuse pidamise moodulite arendamisega, samuti varude mooduli arendamisega. Registri volitatud töötlejad sätestatakse registri põhimääruses ja nendeks jäävad elutähtsa teenuse korraldajad (Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Eesti Pank ja KOVid) ja Kaitseressursside Amet. Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse registri põhimäärusega seonduv. Põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus, samamoodi on sätestatud RiKSi § 8214 lõikes 4. Põhimääruses sätestatakse registri kaasvastutavate töötlejate ning volitatud töötleja ülesanded, registrisse kogutavate andmete täpsem koosseis, andmeandjad ja nende edastatavad andmed, andmevahetus teiste andmekogudega, andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord, andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord ja muud korraldusküsimused. Erinevalt kehtivast põhimäärusest sätestatakse edaspidi andmete säilitamise tähtajad ja isikuandmete töötlemise sätted seaduses. Lõikes 5 sätestatakse, milliseid isikuandmeid registris töödeldakse. Registris töödeldakse järgmisi isikuandmeid: 305  22.05.2025 1) vastuvõtva riigi toetust korraldava valitsusasutuse esindaja üldandmed ja ametikoht; 2) asja sundkasutusse võtva ja sundvõõrandava ametiisiku üldandmed, töökoha või ametikoha nimetus, töökoha kontaktandmed, tööpiirkond ja ülesanded; 3) kriisiülesande saaja isiku üldandmed; 4) vara või objekti omaniku, valdaja, vastutava kasutaja, hoonestaja ja kontaktisiku üldandmed. Punktis 4 nimetatud andmed hõlmavad mh Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusvälja, harjutusala kontaktisiku andmeid, Kaitseväe ja Kaitseliidu ning valitsusasutuste hoonete ja rajatiste omaniku andmeid, samuti sadama pidaja või valdaja ning laevaliikluse ja valveteenistuse korraldaja andmeid; 5) riigi tegevusvaru hoidja andmed; 6) registritoimingu teinud isiku üldandmed. Lõike 6 kohaselt säilitatakse registrisse kantud andmeid, mis ei ole isikuandmed, kuni andmete ajakohasuse lõppemiseni. Tsiviiltoetuse register on register, mis kogub andmeid teistest registritest, seega tsiviiltoetuse registri enda põhiandmeid on väga vähe. Andmed on ajakohased kuni põhiregistris andmete muutmiseni. Näiteks kui liiklusregistri andmetes muutub sõiduki omanik, siis sellisel juhul ei säilitata tsiviiltoetuse registris eelmise omaniku andmeid, vaid andmed ajakohastatakse ka tsiviiltoetuse registris. Kui omanik muutub, muutub kehtetuks ka asja sundkasutusse võtmise haldusakt. Täpsem andmete säilitamise kord ja tähtajad sätestatakse tsiviiltoetuse registri põhimääruses. Seadusega sätestatakse aga registrisse kantud isikuandmete maksimaalne säilitustähtaeg. Isikuandmeid säilitatakse mitte kauem kui kümme aastat andmete registrisse kandmisest arvates. Lõikes 5 nimetatud isikuandmete säilitamise täpsem tähtaeg sätestatakse tsiviiltoetuse registri põhimääruses. § 133. Mobilisatsiooniregister Paragrahvis 133 sätestatakse mobilisatsiooniregistriga seonduv, säte on üle võetud RiKSi §-st 8215. Põhimõttelisi muudatusi seonduvalt andmete töötlemisega ette ei nähta. Peamised muudatused seonduvad isikuandmete töötlemisega. Igasugune isikuandmete töötlemine riivab PSi §-s 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. PSi § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PSi § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Sellest tulenevalt täpsustatakse eelnõuga võrreldes RiKSi §-ga 8215 seaduse tasandil isikuandmete (sh eriliiki isikuandmete) töötlemist ja nende säilitamist reguleerivat osa. Lõike 1 kohaselt muudetakse võrreldes RiKSiga täpsemaks mobilisatsiooniregistri eesmärk. Eelnõu kohaselt on mobilisatsiooniregister andmekogu, milles peetakse arvestust Kaitseväe sõjaaja üksuste koosseisu, nende ettevalmistuse ja varustuses olevate materiaalsete vahendite üle. Kehtiva sõnastuse kohaselt on mobilisatsiooniregister andmekogu, milles peetakse arvestust sõjaaja ametikohtade täitmise ja riigi sõjaliseks kaitseks kasutatavate materiaalsete vahendite üle. Lõike 2 kohaselt sätestatakse sarnaselt kehtiva registri põhimääruse § 2 lõikega 1, et registri vastutav töötleja on Kaitseministeerium. 306  22.05.2025 Lõigetega 3 ja 4 sätestatakse registri põhimäärusega seonduv. Põhimääruse kehtestab mobilisatsiooni ettevalmistamise ja korraldamise eest vastutav minister määrusega, samamoodi on sätestatud RiKSi § 8215 lõikes 5. Sarnaselt TTRiga sätestatakse mobilisatsiooniregistri põhimääruses registri vastutava ning volitatud töötleja ülesanded, registrisse kogutavate andmete täpsem koosseis, andmeandjad ja nende edastatavad andmed, andmevahetus teiste andmekogudega, andmete registrisse kandmise ja õigsuse tagamise kord, andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord, andmete (mis ei ole isikuandmed) säilitamise tähtajad ja muud korraldusküsimused. Lõike 5 kohaselt sisaldab mobilisatsiooniregister järgmisi andmeid: 1) sõjaaja üksuse ja selle ettevalmistuse andmed; 2) sõjaaja üksuse koosseisus oleva isiku ja üksusele vajaliku väljaõppega reservis oleva isiku andmed, sealhulgas eriliiki isikuandmed. Punktis 2 nimetatud isikuandmed on isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, kontaktandmed, haridus, väljaõpe, juhtimisõigus, töö- või ametikoht, veregrupp ja reesusfaktor, vastavus tervisenõuetele, mobilisatsioonist ja lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamise alus, riigisaladusele juurdepääsu loa ja Eestist lahkumise piirangu andmed; 3) registrile juurdepääsuõigust omava isiku üldandmed; 4) sõjaaja üksuse varustatuse andmed. Punktis 2 nimetatud isikuandmed on vajalikud selleks, et tagada riigi sõjaliseks kaitseks vajalik sõjaaja ülesannete täitmise operatiivsus ja eesmärgipärasus. Veregrupp on vajalik vigastuste korral, et anda operatiivset abi, kui nn sõdur on teadvuseta. Haridusandmed on vajalikud, et määrata isikule õige sõjaaja ametikoht. Andmed väljaõppe kohta on vajalikud, et määrata isikule õige sõjaaja ametikoht ja üksus. Töökoha andmed on vajalikud, et teavitada tööandjat isiku lisaõppekogunemisele või sõjaaja ülesannetele asumise vajalikkusest. Tervisenõuetele vastavuse andmed on vajalikud, et määrata isikule kohane sõjaaja ülesanne. Punktis 3 nimetatud isikuandmed on vajalikud, et tuvastada isikud, kellel on juurdepääs registrile ning kes on registrisse kantud andmeid pärinud. Registris säilitatakse päringu teinud isiku üldandmed (päringu tegijat tuvastada võimaldav teave). Lõigetes 6 ja 7 sätestatakse võrreldes RiKSi §-ga 8215 täpsemas sõnastuses registrisse kantud andmete säilitamine. Isikuandmeid säilitatakse nende registri digitaalsesse arhiivi kandmisest arvates järgmiselt: 1) isikut tuvastavad andmed ja andmed isiku kaitseväeteenistuse käigu kohta kuni 50 aastat; 2) kõik teised registrisse kantud isikuandmed kuni 10 aastat. Isikuandmed kantakse registri digitaalsesse arhiivi pärast isiku kaitseväekohustuse lõppemist või isiku surma. Selline täpsustus on vajalik teha põhjusel, et nimetatud isikuandmed kantakse mobilisatsiooniregistrisse kaitseväekohustuslaste registrist, milles on nende säilitamist puudutav osa analoogselt reguleeritud. § 134. Kaitseplaneerimise infosüsteem Paragrahviga 134 luuakse uus Kaitseministeeriumi valitsemisala infosüsteem. Eelnõukohases seaduses sätestatakse kaitseplaneerimise infosüsteemi pidamise eesmärk, samuti vastutav töötleja ning luuakse volitusnorm infosüsteemi põhimääruse kehtestamiseks. Kaitseplaneerimise infosüsteemi andmestik hõlmab planeerimise ning kaitsevõime korraldamisega seotud andmeid, ressursihalduse andmed hangete, ostude, arvemenetluse, varade ja varude arvestuse, hooldushalduse ja personaliarvestuse kohta, riigikaitse arengukava 307  22.05.2025 elluviimiseks vajalike ressursside kohta ning üksuste lahingvalmiduse olukorra kohta, samuti kaitseotstarbelise varustuse, IKT, personali- ja tegevuskulude ning taristu arenduse ja korrashoiu hankevajaduse ning selleks eelarveliste otsuste kohta ning andmekogus vastavate hankeprojektide juhtimise ning Kaitseministeeriumi valitsemisala strateegliste andmevarade arvestuse kohta. Kuivõrd kaitseplaneerimise infosüsteemi peamisi eesmärke on pikaajaline riigikaitse planeerimine, siis on vajalik ka isikuandmete töötlemine ja hoiustamine eriti sõjaaja võimete, ametikohtade ja ülesannete kontekstis. Eelnevast tulenevalt sätestatakse seaduses isikuandmete töötlemine ning säilitamine sarnaselt mobilisatsiooniregistri regulatsiooniga. Kaitseplaneerimise infosüsteem on piiratud juurdepääsuga andmekogu, et tagada ministeeriumile ja tema allasutustele ühine planeerimisalane platvorm. Andmekogu hõlmab andmestikke, mida luuakse ja kasutatakse ainult riigikaitse planeerimiseks sõjaliste võimete puhul ja hindamaks sõjaaja struktuuri lahinguvalmidust. Nendele andmetele juurdepääs on lubatud ainult Kaitseministeeriumi valitsemisala teenistujatele ja seda vastavalt teadmisvajadusele. Täpsem infosüsteemi ülesehitus, vastutava ning volitatud töötleja ülesanded, kogutavate andmete täpsem koosseis ja säilitamise tähtajad, andmeandjad, andmevahetus, andmetele juurdepääs ning muud korralduslikud küsimused sätestaks kaitseplaneerimise infosüsteemi põhimääruses. 10. peatükk Rahvusvaheline sõjaline koostöö Kümnes peatükk on jaotatud kolmeks jaoks, milles käsitletakse rahvusvahelise sõjalise koostöö üldnõudeid, rahvusvahelist sõjalist koostööd väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi ning Eesti Vabariigi territooriumil. Rahvusvahelise sõjalise koostöö peatükist on välja jäetud rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud kahju nõude menetlemise säte (vt RiKSi § 32), kuivõrd kahju hüvitamist puudutavad sätted on koondatud eelnõu 5. peatükki. Eelnõu seletuskirja sätete juures on eraldi esile toodud ka muudatused võrreldes kehtiva regulatsiooniga. 1. jagu Rahvusvahelise sõjalise koostöö üldnõuded § 135. Rahvusvaheline sõjaline koostöö Lõige 1 sätestab ammendavalt, mida loetakse rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemine on: 1) Kaitseväe kasutamine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil; 2) Kaitseväe osalemine rahvusvahelisel sõjalisel õppusel; 3) välisriigi relvajõudude Eesti Vabariigi territooriumil ajutise viibimise võimaldamine seadusega sätestatud alustel ja korras; 4) rahvusvahelise sõjalise peakorteri staatuse tunnustamine, peakorteri tegevuses osalemine ja selle tegevuse toetamine; 5) Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamine ning elluviimine ning selleks abi andmine ja vahendamine ning riigihangete korraldamine. 308  22.05.2025 Rahvusvahelise sõjalise operatsiooni mõiste on toodud §-s 136. Sõjalise operatsioonina on käsitatav Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmine, kasutades selleks Kaitseväge ja kaitseväelasi Riigikogu otsuse alusel. Rahvusvaheline sõjaline operatsioon ei tähenda ilmtingimata relvakonflikti kahe riigi vahel, Kaitsevägi võib osaleda rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, mis ei ole suunatud ühegi riigi vastu, vaid keskenduvad erinevate meetmete kaudu üldisele rahu ja julgeoleku tagamisele. Kaitsevägi on osalenud rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel Kesk-Aafrika Vabariigis ja Malis, kus tegutsetakse riigi valitsust vastustavate mitteriiklike organisatsioonide vastu. Samuti ei ole rahvusvahelise sõjalise operatsiooni toimumine Eestis formaalselt seotud kehtestatud kriisiolukorra, sh selle lahendamiseks välja kuulutatud erakorralise või sõjaseisukorraga. Rahvusvahelisi sõjalisi operatsioone eristab muust rahvusvahelisest sõjalisest koostööst kõrgem otsustustasand ja jõu kasutamise alused ning ülesanded, milleks Kaitseväge kasutatakse. Rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide puhul ei anta seadusega otsustuspädevust Kaitseväe kasutamiseks Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmisel täitevvõimu tasandile. Täitevvõimu pädevus on piiritletud õigusega anda Kaitseväele korraldus alustada osalemist või lõpetada osalemine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Lisaks rahvusvahelistele sõjalistele operatsioonidele võib Kaitseväge kasutada ka Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamisel ning elluviimisel. Erinevalt rahvusvahelistest sõjalistest operatsioonidest otsustab rahvusvahelise kaitse- ja julgeolekukoostöö formaadis Kaitseväe osalemise sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister. Ühise koostöö sees tuleb eristada tegevusi, mille näol on tegu Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisega, sest sellisel juhul otsustab Kaitseväe kasutamise Riigikogu. Ühise kaitse- ja julgeolekukoostöö raames ei saa Eesti kaitseväelased minna aktiivsesse konfliktipiirkonda, sest tavapärast rahvusvahelist sõjalise operatsiooni raamistikku pole algatatud. Samuti teeb näiteks Kaitseväe küberväejuhatus (KüVJ) aktiivset rahvusvahelist koostööd mitmete riikide vastavate üksustega ja alati ei tähenda see Eesti kaitseväelaste teise riiki minekut. Oluline on märkida, et ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamisel ning elluviimisel kasutatakse erinevaid Kaitseväe vahendeid ja meetodeid ning täpne (kasutus) viis lepitakse kokku vastava organisatsiooni või välisriigiga. Ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide näitena osales Kaitsevägi 2021. aastal Leedu ja Valgevene piiril aset leidnud pagulaste massilisest ebaseaduslikust piiriületusest tingitud kriisi lahendamisel koostöös Leedu Vabariigi sisejulgeoleku ametkondade ja relvajõududega. 2021. aasta lõpus ning 2022. aasta esimeses pooles osales Kaitsevägi ühises kaitse- ja julgeolekuprojektis koostöös Poola Vabariigiga, mille raames tugevdati kiirendatud korras Poola piiritaristut Poola-Valgevene piiril. Täiendavalt on rahvusvahelise sõjalise koostöö mõistega hõlmatud Kaitseväe osalemine rahvusvahelistel sõjalistel õppustel väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. Tegu on olulise sõjalise koostöö formaadiga, mille raames Kaitsevägi harjutab muu hulgas koostegutsemist liitlasvägedega. NATO juhtimisstruktuur tugineb erineva pädevuse ja juhtimisvõimega staapidele ning lisaks staapidele on NATO struktuuris ka teisi üksusi, näiteks erineva valdkonnapõhise spetsialiseerumisega oivakeskused (Centre of Excellence). Eestis on sõjalise peakorteri staatuses (1952. aasta protokoll Põhja-Atlandi lepingu alusel loodud rahvusvaheliste sõjaliste peakorterite staatuse kohta) NATO staabielement (NATO Force Integration Unit) ning NATO küberkaitsekoostöö keskus (NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence). 309  22.05.2025 Nimetatud peakorterite töös osalemine ja nende tegevuse toetamine on käsitatav rahvusvahelise sõjalise koostööna lõike 1 punkti 4 mõistes. Samuti lisatakse eelnõusse ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide elluviimiseks hangete korraldamise õigus. Muudatusega seondub ka § 135 lõike 10 muudatus, kus määratakse, et RKIK on nimetatud riigihangete elluviijaks. Muudatuse eesmärk on luua riigisiseses õiguses selge õiguslik alus sellele, et rahvusvaheline sõjaline koostöö hõlmab ka Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamise ning elluviimise raames abi andmist, sealhulgas sõjalise abi andmist ja vahendamist ning riigihangete korraldamist. Muudatus on tingitud praktilisest vajadusest, kuna Eesti on andnud ja annab jätkuvalt Ukrainale mitmesugust abi , sealhulgas varustab relvade ja laskemoonaga. Tegemist on olnud selgelt poliitilise tahtega, mis tuleb aga ka õiguslike lünkade tõttu seaduses täpsustada. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK) on eelkõige Kaitseministeeriumi valitsemisala hankeid tegev asutus, kuid rahvusvahelise koostöö raames on leitud, et RKIK võiks oma oskusteavet kasutades teha riigihankeid ka teiste riikide asutustele (eelkõige teiste riikide kaitseministeeriumidele või kaitsevägedele). Samuti on Euroopa Liidu Nõukogu määranud RKIKi mitme Euroopa rahutagamisrahastu projekti elluviijaks107. Lõike 2 kohaselt kehtestab Põhja-Atlandi lepingu artiklite 4 ja 5 rakendamise korra ning Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõike 7 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 222 rakendamise korra Vabariigi Valitsus korraldusega. RiKSis puudub eraldi norm, mis annaks Vabariigi Valitsusele selge pädevuse juhtida riigisisest otsustusprotsessi ning Eesti osalust Põhja-Atlandi Nõukogu otsustusprotsessis. Lõike 3 järgi ei kohaldata käesoleva paragrahvi rahvusvahelise sõjalise koostöö sätteid kaitseväelasele, kes töötab Eesti Vabariigi välisesinduses, ega välisriigi relvajõudude liikmele, kes töötab välisriigi diplomaatilises esinduses või konsulaarasutuses (nt kaitseatašeed). Nende isikute staatus on reguleeritud välisteenistuse seaduse ja teiste seadustega. Lõigete 4 ja 5 järgi kasutab Kaitsevägi rahvusvahelises sõjalises koostöös jõudu ning annab üle ja võtab vastu käsuõiguse Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud korras. Lõiked 6 ja 7 sätestavad, et Eesti õigusakte kohaldatakse välisriigis viibivale kaitseväelasele, Kaitseväega töösuhtes olevale muule isikule ning temaga kaasas olevale ülalpeetavale ning Eesti Vabariigi territooriumil viibivale välisriigi relvajõudude liikmele, välisriigi relvajõude saatvale nende teenistuses olevale tsiviilisikule ja tema ülalpeetavale niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas välislepinguga ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega. 107 Euroopa Liidu Nõukogu otsus (ÜVJP), 2022/1093, 30. juuni 2022, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Moldova Vabariigi relvajõudude toetamiseks. – https://eur- lex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32022D1093 (11.01.2025). Vt lisaks Euroopa Liidu Nõukogu otsus (ÜVJP) 2022/338, 28. veebruar 2022, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Ukraina relvajõududele surmava jõu kasutamiseks mõeldud kaitseotstarbelise varustuse ja platvormide andmiseks. – https://eurlex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A32022D0338 (09.01.2025) ja Euroopa Liidu Nõukogu otsus (ÜVJP) 2023/921, 4. mai 2023, mis käsitleb Euroopa rahutagamisrahastu abimeedet Moldova Vabariigi relvajõudude toetamiseks. – https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32023D0921 310  22.05.2025 Lõikega 8 reguleeritakse välisriigi relvajõudude asjaomase asutuse õigust teostada oma riigi relvajõudude liikme ning tema ülalpeetava suhtes distsiplinaar- ja kriminaaljurisdiktsiooni Eesti Vabariigi territooriumil. Vastava õiguse teostamise alus on välisriigi relvajõudude asjaomasele asutusele selle riigi õigusaktidega antud volitus, mis peab olema kooskõlas asjakohase välislepingu ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega. Välisriigi relvajõudude õigust Eestis toime pandud tegevuste üle jurisdiktsiooni teostada reguleerib näiteks Põhja-Atlandi lepingu osalisriikide vahelist relvajõudude staatust reguleeriva kokkuleppe108 (Agreement between the Parties to the North Atlantic Treaty regarding the status of their Forces – edaspidi NATO SOFA) VII artikkel ning selle täiendusena 17. jaanuaril 2017 sõlmitud Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse kaitsekoostöö kokkuleppe109 (Agreement of Defense Cooperation– edaspidi DCA) XII ja XIII artikkel. Eestis võib relvajõudude staatuse kokkulepetest tulenevalt tegutseda näiteks välisriigi sõjaväepolitsei, kui see on vajalik nende enda relvajõudude liikmete distsiplinaar- või süütegude menetlemiseks. Välisriigi relvajõudude sõjaväepolitsei tegevus, et kontrollida, kas oma relvajõudude liikmed peavad kinni kehtestatud regulatsioonidest, on piiritletud välisriigi relvajõudude peamise asukohaga ning jurisdiktsiooni kohaldatakse ainult oma riigi relvajõudude liikmete suhtes. Lõikega 9 antakse Kaitseväele kui valitsusasutusele volitus sõlmida rahvusvahelisi kokkuleppeid (nii õiguslikult siduvaid ametkondlikke välislepinguid kui ka õiguslikult mittesiduvaid poliitilisi kokkuleppeid) sõjalise riigikaitse korraldamise eest vastutava ministri või tema volitatud isiku nõusolekul. Kaitseväe juhataja juhib Kaitseväge ning võib KKSi alusel volitada teisi isikuid Kaitseväe nimel allkirjastama rahvusvahelisi kokkuleppeid eeldusel, et kokkuleppe sõlmimiseks on olemas kaitseministri või tema volitatud isiku nõusolek. Seadusest tulenev kohustus Kaitseväele saada eelnev nõusolek rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimiseks on üks mitmest tsiviilkontrolli meetmest, millega Kaitseministeerium teeb järelevalvet Kaitseväe kui riigi relvajõudude tegevuse üle. Kuna ministeeriumi igapäevase töö juhtimine on kantsleri tööülesanne ning järelevalvefunktsiooni valitsemisalas olevate asutuste üle täidab ministeerium suuresti valdkonnapõhiselt ning kollegiaalselt, ei ole korralduslikult vajalik sätestada nõusoleku andmise õigus rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimiseks seaduse tasandil ainuisikuliselt ministrile, vaid selle võib anda eelnõu kohaselt ka ministri volitatud isik, näiteks kantsler või vastava valdkonna asekantsler. § 136. Rahvusvaheline sõjaline operatsioon Paragrahvi sõnastust ei ole muudetud võrreldes RiKSi §-ga 30. Paragrahv 136 defineerib, mis on rahvusvaheline sõjaline operatsioon. Esiteks on rahvusvaheline sõjaline operatsioon Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) põhikirja artiklis 51 tunnustatud õigusel põhineva välislepinguga või muul viisil seaduslikult võetud kohustuse täitmiseks korraldatav kollektiivse enesekaitse operatsioon (edaspidi kollektiivse enesekaitse operatsioon) ning teiseks ÜRO põhikirja VI või VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatav sõjaline operatsioon ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas olev muu sõjaline operatsioon (edaspidi muu rahvusvaheline sõjaline operatsioon). 108 https://www.riigiteataja.ee/akt/814544 109 https://www.riigiteataja.ee/akt/216062017002 311  22.05.2025 ÜRO põhikirja artikli 51 järgi „[r]elvastatud kallaletungi puhul organisatsiooni liikmele ei piira käesolev põhikiri mingil määral võõrandamatut õigust individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele, kuni Julgeolekunõukogu ei võta rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks vajalikke meetmeid“. Paragrahvi 13 punkti 1 sõnastus viitab „artiklis 51 tunnustatud õigusele“, kuid Eesti Vabariik ei pea lähtuma ainult artiklis 51 esitatud sõnastusest, vaid võib arvestada ka rahvusvahelise tavaõiguse arengut. Kollektiivse enesekaitse operatsioon on eelnõu § 136 punkti 1 tähenduses selline operatsioon, mille puhul Eesti Vabariik kasutab Kaitseväge teise riigi vastu suunatud relvastatud kallaletungi tõrjumiseks või teised riigid kasutavad enda relvajõudusid Eesti Vabariigi vastu suunatud rünnaku lõpetamiseks Eesti Vabariigi territooriumil. Kollektiivse enesekaitse operatsioon tuleb kõne alla juhul, kui riik, kes on langenud relvastanud rünnaku ohvriks, palub diplomaatiliste kanalite kaudu abi rahvusvaheliselt üldsuselt või konkreetselt Eesti riigilt. Punkt 1 hõlmab nii Põhja-Atlandi lepingus sätestatud kohustust, kollektiivse enesekaitse operatsioone laiemalt kui ka Kaitseväe kasutamist selliste riikide kaitseks, kes ei ole NATO liikmesriigid, kui selleks annab loa Riigikogu eelnõu § 137 lõike 1 punkti 2 alusel. Kollektiivse enesekaitse operatsioon tuleb kõne alla juhul, kui riik, kes on langenud relvastanud rünnaku ohvriks, palub diplomaatiliste kanalite kaudu abi rahvusvaheliselt üldsuselt või konkreetselt Eesti riigilt. Abi palumine võib toimuda rahvusvahelise organisatsiooni kaudu – nt NATO või ka mitmepoolselt, tahtekoalitsioonina. Kaitseväe kasutamisel teise riigi abistamiseks võib teatud juhtudel olla vajalik korraldada mobilisatsioon ja seeläbi piirata ka riigist lahkumise õigust. Punkt 2 käsitleb muid rahvusvahelisi sõjalisi operatsioone, mis toimuvad ÜRO põhikirja VI või VII peatüki alusel, ning muid rahvusvahelise tavaõiguse ja põhimõtetega kooskõlas olevaid operatsioone. Sõjaline operatsioon, mis ei ole kollektiivse enesekaitse operatsioon, võib olla rahvusvahelise õigusega kooskõlas ka juhul, kui selleks ei ole ÜRO Julgeolekunõukogu volitust ehk operatsioon ei toimu formaalselt ÜRO põhikirja VI või VII peatüki alusel. Selliseks näiteks on vastuvõtva riigi nõusolekuga toimuvad operatsioonid selle riigi territooriumil. Seega võib punkti 2 alusel Kaitseväge kasutada väga erinevat liiki sõjalistel operatsioonidel ning välisriigi relvajõud võivad toetada erinevaid Eesti territooriumil toimuvaid operatsioone. Kaitseväge kasutatakse näiteks ÜRO rahuvalveoperatsioonil United Nations Interim Force in Lebanon Liibanonis, ÜRO konfliktijärgsel rahuvalvemissioonil United Nations Truce Supervision Organization ja Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis. 2. jagu Rahvusvaheline sõjaline koostöö väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi Eelnõu §-d 137 ja 138 sätestavad, kuidas otsustatakse Kaitseväe kasutamine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel. Eelnõu § 140 sätestab eraldiseisvalt, kuidas otsustatakse Kaitseväe osalemine väljaspool Eesti Vabariigi territooriumil toimuval Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühise kaitse- ja julgeolekuprojekti kavandamisel ning elluviimisel, ning § 140, kuidas otsustatakse Kaitseväe osalemine rahvusvahelisel sõjalisel õppusel. § 137. Kaitseväe kasutamine kollektiivse enesekaitse operatsioonil Paragrahvis 137 sätestatakse Kaitseväe kollektiivse enesekaitse operatsioonil kasutamise reeglid. PSi § 128 kohaselt otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Lähtuvalt PSist on eelnõu § 137 lõikes 1 sätestatud, et Riigikogu otsustab Kaitseväe kasutamise kollektiivse enesekaitse operatsioonil. Riigikogu võib otsuse teha 312  22.05.2025 ratifitseerides kollektiivse enesekaitse põhimõtet sätestava välislepingu või teha üksikotsuse, kui nimetatud välislepingut ei ole sõlmitud. Kui Riigikogu on ratifitseerinud välislepingu, milles on kokku lepitud kollektiivse enesekaitse põhimõttes, ei pea Riigikogu selle kohta enam eraldi otsust tegema. Kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldab näiteks Põhja-Atlandi leping, kuid Riigikogu võib lisaks Põhja-Atlandi lepingule ratifitseerida ka teisi kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldavaid välislepinguid. Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõikes 7 sisalduv vastastikuse kaitse säte ei ole praegusel juhul käsitatav eraldiseisva kollektiivse enesekaitse sättena, kuna artikli 42 lõike 7 sõnastus keskendub eelkõige abi andmise kohustusele, täpsustamata abi formaati ja ulatust, ning abi andmisel peavad riigid arvestama juba Põhja-Atlandi lepingu raames võetud kohustusi. Samuti on Euroopa Liidu lepingu eesmärk erinev Põhja-Atlandi lepingu eesmärgist. Seetõttu tuleb Kaitseväe kasutamise otsustamine, kui Euroopa Liidu liikmesriik on Eestile artikli 42 lõike 7 raames esitanud sõjalise abi taotluse, olukorras, kus abi taotlev liikmesriik on sattunud relvastatud rünnaku ohvriks, lahendada endiselt Riigikogu otsusega. Lõike 2 järgi annab korralduse alustada osalemist ning lõpetada üksuste osalemine kollektiivse enesekaitse operatsioonil ratifitseeritud välislepingu või Riigikogu üksikotsuse alusel Kaitseväele Vabariigi Valitsus. See on käsitletav eraldi otsusena ning ei ole otsustatav näiteks riigikaitselise kriisiolukorra otsuse osana. Nii tegutsetakse näiteks Põhja-Atlandi lepingu artikli 5 käivitamisel. Kollektiivse enesekaitse operatsioonis osalemine ei ole piiritletud ainult teise NATO liikmesriigi vahetus kaitsmises osalemisega, olukorras, kus NATO liikmeriigi suhtes on toime pandud relvastatud rünnak. Põhja-Atlandi Nõukogu võib oma otsusega aktiveerida vastavad kaitseplaanid ka ennetavalt ning riikide relvajõud asuvad seega täitma juba eelnevalt kokkulepitud konkreetseid ülesanded olukorras, kus ühegi NATO liikmesriigi vastu ei ole relvastatud rünnakut toime pandud või ei ole liikmesriik veel teistelt liimesriikidelt sõjalist abi taotlenud. Lõike 2 alusel antud korraldus tehakse lõike 3 alusel viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. § 138. Kaitseväe kasutamine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Paragrahvis 138 sätestatakse Kaitseväe muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil kasutamise reeglid. Lõike 1 järgi otsustab Riigikogu Kaitseväe kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil igal üksikul juhul eraldi otsusega, välja arvatud lõigetes 2, 3, 5 ja 7 sätestatud juhtudel. Riigikogu määrab rahvusvahelise organisatsiooni või liitlasriigi, kelle kiirreageerimisjõudude koosseisus väeüksus või allüksus tegutseb, ning kaitseväelaste piirarvu, kes võivad konkreetses rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osaleda. Lõike 2 järgi ei tee Riigikogu Kaitseväe kasutamise kohta muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil eraldi otsust, kui kohustus kasutada Kaitseväge sellisel operatsioonil tuleneb ratifitseeritud välislepingust. Lõike 3 järgi otsustab Kaitseväe kasutamise muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil rahvusvahelise organisatsiooni (NATO ja EL) või NATO liitlasriigi kiirreageerimisjõudude koosseisus Riigikogu enne Kaitseväe üksuse asumist kiirreageerimisvalmidusse. Riigikogu määrab rahvusvahelise organisatsiooni või liitlasriigi, kelle kiirreageerimisjõudude koosseisus 313  22.05.2025 väeüksus või allüksus tegutseb, ning kaitseväelaste piirarvu, kes võivad konkreetses rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osaleda. Nii toimitakse näiteks NATO reageerimisjõu NRF (NATO Response Force) või Euroopa Liidu lahingugrupis osalemisel. Lõige 3 ei reguleeri seega Kaitseväe kasutamist NATO kollektiivkaitseoperatsioonil, sest selle on Riigikogu juba otsustanud Kaitseväe kasutamisega NATO kollektiivse enesekaitse operatsioonides sellega, et on 2004. aastal ratifitseerinud Põhja-Atlandi lepingu. Lõige 4 sätestab, et Riigikogu otsuse või välislepingu alusel annab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister (kaitseminister) kooskõlastatult välissuhtlemise valdkonna eest vastutava ministriga (välisminister) Kaitseväele korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. Lõigete 5 ja 6 kohaselt määrab Riigikogu otsusega igaks aastaks nende kaitseväelaste piirarvu, kes võivad osaleda kiireloomulise vajaduse korral riigi julgeoleku huvides muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil. Sätet muudetakse võrreldes RiKSi § 34 lõikega 4, kuna kehtiv sõnastus ei võimalda Eestil kasutada rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel (edaspidi RSO) osalemise täit potentsiaali sarnaselt meie strateegiliste liitlastega, kuna võib teatud juhtudel piirata Eesti võimalusi osalemiseks sõjalistel operatsioonidel. Muutunud julgeolekukeskkonnas peab Eestil olema tagatud valmidus panustada kiirelt ja paindlikult Eesti ja meie liitlaste otseste julgeolekuhuvidega seotud piirkondades toimuvatesse RSOdesse, kui see aitab saavutada kaitse- ja julgeolekupoliitilisi eesmärke. RiKSi § 34 lõike 4 sõnastus on piirav, kuna on ette nähtud vaid koostööks Eesti peamiste liitlastega, s.o NATO või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhitaval RSO-l osalemiseks. Näiteks olukordades, kus asukohariik on esitanud laiemale rahvusvahelisele kogukonnale üldist laadi abipalve panustada julgeoleku tagamisse sõjaliste vahenditega, ja olukorras, kus ELi liikmesriikide vahel sünnib kiiresti koordineeritud otsus sõjaliselt tahtekoalitsioonina panustada, võib Eesti vastav otsus jääda venima, kuna formaalselt ei ole tegu operatsiooniga, mida juhiks NATO, selle liikmesriik, EL või ÜRO. Muudatus võimaldab tulevikku vaatavalt ka ilma juhtosaliseta ja ilma kindlalt piiritletud organisatsioonide ja riikide ringita RSOdel osaleda. Seejuures hõlmab eelnõu § 137 lõike 1 punkti 2 järgne muu rahvusvaheline sõjaline operatsioon ÜRO põhikirja VI või VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavaid sõjalisi operatsioone ja kõiki muid rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega kooskõlas olevaid sõjalisi operatsioone. Muudatus võimaldab laiemalt operatsioonidesse panustada, arvestades muutunud julgeolekuolukorrast ja tehnoloogia arengust tulenevate olukordadega, näiteks tekib võimalus osaleda küberoperatsioonidel ja eriüksuste operatsioonidel, kus otsused tuleb teha kiires ajaraamis ja mitteavalikult, sh koos globaalsete partneritega. Muudatusega loobutakse samal RSO-l Kaitseväe edasise kasutamise otsustamisest üldkorras – vajaduse korral peab olema operatsioonidel võimalus osaleda mitteavalikult ja minimaalse teadjate ringiga. Kui Vabariigi Valitsuse korraldusega otsustatakse RSO-l panustamise alustamine ja lõpetamine, siis nimetatud korralduse ja korralduse seletuskirja saab Riigi Teataja seaduse § 4 lõike 1 punkti 2 alusel jätta avaldamata, kuna Riigi Teatajas ei avaldata riigisaladust ja juurdepääsupiirangut sisaldavat akti. Samuti saab arvestada, et laiema blankomandaadi alusel planeeritavad operatsioonid oleks suure tõenäosusega lühema kestusega kui tavapärased RSOd. Teadvustades 314  22.05.2025 võimalike vastaste vaenulikest eesmärkidest lähtuvaid ohte, mis on Eestile eksistentsiaalsed, ei loo Eesti õigusruumi paindlikumaks muutmine Eestile täiendavaid ega aktsepteerimatuid riske. Siiski eeldab Eesti tahtlik samm opereerida rahvusvahelise õiguse mitmeti tõlgendataval alal iga kord väga põhjalikku kaalutlemist nii selle võimaluste kui ka riskide üle, samuti asjakohast poliitilist ja tsiviilkontrolli. Vabariigi Valitsuse pädevus anda korraldus Kaitseväele alustada kiireloomuliselt panustamist RSO-l on tihedalt seotud demokraatlikule riigile kohaste konsultatsioonidega Riigikantselei, Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni juhtide ning Kaitseväe juhatajaga enne vastava otsuse tegemist. Nimetatud konsultatsioonide käigus kujundatakse ühtne Eesti seisukoht ka kõigis asjakohastes rahvusvahelise õiguse küsimustes, arvestades ja kaaludes igakülgselt võimalikku välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitilist mõju Eestile (vt ka lõike 6 selgitust). Lõige 5 tagab paindlikkuse olukorras, kus Eesti soovib sõjaliselt panustada operatsiooni, kuhu hetkel veel ei panustata, ja otsus on vaja teha kiiresti. Eelduseks on, et tegemist on NATO, NATO liikmesriigi (siia alla kuuluvad ka nn tahtekoalitsioonid), ELi või ÜRO juhitava operatsiooniga ning et operatsioonile saadetava kontingendi suurus mahub Riigikogu antud piirarvu sisse. Riigikogu annab sellisele panustamisele heakskiidu tagantjärele – järgmise rotatsiooni korral on panustamise eelduseks Riigikogu otsus konkreetse operatsiooni toetamise kohta. Lõike 6 järgi annab sama paragrahvi lõikes 5 sätestatud Riigikogu otsuse (nn üldmandaadi) alusel Kaitseväele korralduse alustada osalemist või lõpetada osalemine muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Vabariigi Valitsus. Korraldus tehakse viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni esimehele. Võrreldes kehtiva õigusega on lisandunud teavitajate hulka ka väliskomisjoni esimees ning loobutud on riigikaitsekomisjoni eelnevast nõusolekus/seisukohast. Muudatusega piiratakse sellistel RSOdel osalemisest teadvate isikute ringi, arvestades osa RSOde sisu tundlikkust. Ühtlasi on sellistel operatsioonidel panustamise kiireloomulisust arvestades vajalik langetada väga kiired otsused lühikeses ajaraamis. Tegu on üldmandaatide erijuhuga ning selle kasutamise otsus peab olema igakülgselt kaalutletud, võttes arvesse õiguslikke raamistikke ja konkreetset julgeolekuohtu. Muudatusega loobutakse enne RSO-l osalemise otsustamist Riigikogu riigikaitsekomisjoni arvamuse ärakuulamisest, kuid lisatakse erinevalt eelnevast sõnastusest korraldusest Riigikogu väliskomisjoni ja riigikaitsekomisjoni esimehe teavitamise kohustus. Muudatuse eesmärk on nii üldine otsustusprotsessi kiirendamine kui ka mitteavalikel RSOdel osalemise teabe kaitsmine. Riigikogu juhatuse teavitamine tagab Riigikogu laiema informeerituse ning tagatud on ka demokraatlik järelevalve, kuna Riigikogu juhatus saab kaalukate põhjuste olemasolu korral oma pädevuse piires mandaadi eesmärgipärast kasutamist kontrollida. Lõike 7 järgi võib rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise sõjalise peakorteri juurde KVTSi § 115 lõike 1 punktide 1 (lühiajaline lähetus kuni kuus kuud) ja 4 (riiklike ülesannete täitmiseks välisriigis pikemalt kui kuus kuud) alusel lähetatud tegevväelane selle rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise sõjalise peakorteri koosseisus osaleda rahvusvahelises sõjalises operatsioonis. Peakorterite all peetakse silmas püsivaid ja ka rahuajal toimivaid kehandeid, mis ei ole konkreetse sõjalise operatsiooni jaoks loodud, mitte 315  22.05.2025 operatsioonipiirkondades asuvaid staape, mille eesmärk on vastuvõtvas riigis rahu tagamine, vaatlemine, ülesehitus vms missioonipõhine tegevus ja mis oma laadilt on rahvusvahelised sõjalised operatsioonid, milles osalemise otsustab Riigikogu. § 139. Väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuva Eesti Vabariigi, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi ühise kaitse- ja julgeolekuprojekti kavandamisel ning elluviimisel Kaitseväe osalemise otsustamine Lõike 1 järgi otsustab sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister Kaitseväe osalemise väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuva Eesti Vabariigi ja rahvusvahelise organisatsiooni või välisriigi ühise kaitse- ja julgeolekuprojekti kavandamisel ja elluviimisel. Täpsemalt on ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamist ja elluviimist selgitatud § 135 juures. Lõike 2 järgi tehakse otsus kasutada Kaitseväe alalisi või ajutisi üksusi väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuva Eesti Vabariigi ja rahvusvahelise organisatsiooni või välisriigi ühise kaitse- ja julgeolekuprojekti kavandamisel ja elluviimisel viivitamata teatavaks Vabariigi Presidendile, Vabariigi Valitsusele, Riigikogu juhatusele ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. Riigipea ja seadusandliku võimu teavitamine on vajalik, kuivõrd nimetatud institutsioonidel on põhiseaduslik roll riigikaitse küsimustes. Vabariigi Valitsuse teavitamine on juurdunud praktika, kus kaitseminister on teavitanud Vabariigi Valitsust eelnevalt nt Ukrainale relvastuse andmisest, kaitseväelaste Poola saatmisest jne. § 140. Väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval rahvusvahelisel sõjalisel õppusel Kaitseväe osalemise otsustamine Paragrahvi järgi otsustab Kaitseväe osalemise väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuval RSO-l sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister ehk kaitseminister. Kaitseministrile teeb ettepaneku lubada Kaitseväel väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi toimuvatel RSO-l osaleda Kaitseväe juhataja. Kaitseminister võib valitsuse liikmena konsulteerida peaministriga ühel või teisel õppusel osalemise üle ning vajaduse korral tõstatada küsimuse arutelu ka Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonis või valitsuse istungil. Paragrahvi sõnastust on muudetud võrreldes kehtiva RiKSi §-ga 31. Kehtiva regulatsiooni järgi otsustas minister eraldi Kaitseväe osalemise ka Eestis toimuvatel RSO-l. Eelnõu koostamise ajaks on välisriikide relvajõud kaasatud Eestis toimuvatesse õppustesse sellisel määral, et säte kohalduks suurele osale Eestis toimuvatest sõjalistest õppustest. Kaitseministeeriumi valitsemisala senise praktika põhjal on hinnatud, et Eestis toimuvatel õppustel osalemine kuulub pigem Kaitseväe pädevusse ning ei vaja ministri otsust. Samas pole välistatud, et Kaitseväe juhataja konsulteerib vajaduse korral õppusel osalemise üle kaitseministriga, kui näiteks õppusel osalevad ka Kaitseministeeriumi ametnikud või õppuse läbiviimiseks vajalike ressursside olemasolu vajab arutelu. Kuna eelnimetatud muudatuse tulemusena on sätte mõjualas Kaitseväe tegevus vaid väljaspool Eesti territooriumi, on sätte asukohaks peatüki 2. jagu. 3. jagu Rahvusvaheline sõjaline koostöö Eesti Vabariigi territooriumil Eelnõu §-d 141–149 reguleerivad välisriigi relvajõudude lubamist Eesti Vabariigi 316  22.05.2025 territooriumile ja siin viibimist. Eelnõu § 141 punktis 5 on sarnaselt § 135 lõike 1 punktiga 5 ning § 139 lõike 1 sõnastusega asendatud sõna „kaitseprojektide“ fraasiga „kaitse- ja julgeolekuprojektide“, arvestades, et riikidevaheline sõjaline koostöö võib hõlmata ka sisejulgeoleku valdkonna tegevusi. Paragrahvide sõnastused on üldjoontes samad mis RiKSi §- d 36–43. § 141. Välisriigi relvajõudude viibimine Eesti Vabariigi territooriumil Paragrahvis 141 sätestatakse välisriigi relvajõudude Eestis viibimise alused ja eesmärgid. Välisriigi relvajõud võivad ajutiselt viibida Eesti Vabariigi territooriumil, kui selle eesmärk on: 1) osalemine rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil; 2) osalemine rahvusvahelisel sõjalisel õppusel; 3) osalemine rahvusvahelise sõjalise peakorteri tegevuses; 4) transiit; 5) ühiste kaitse- ja julgeolekuprojektide kavandamine ja elluviimine. § 142. Välisriigi relvajõudude Eesti Vabariiki saabumine, Eesti Vabariigis viibimine ja Eesti Vabariigist lahkumine Paragrahvis 142 sätestatakse, et välisriigi relvajõudude Eesti Vabariiki saabumiseks on vajalik kohustusliku loa olemasolu, kehtestatakse riigis viibimise aluse ja aja kohta dokumenti märke tegemise kord ning piiriületuse ajast ja kohast teavitamise kord. Lõike 1 järgi peab välisriigi relvajõududel Eesti Vabariiki saabumiseks olema seaduse alusel antud luba. Loa võib anda kas ühe- või mitmekordseks piiriületuseks. Lõike 2 kohaselt teeb PPA märke välisriigi relvajõudude liikme või tema ülalpeetava poolt riigipiiri ületamisel esitatud dokumenti. Märge tehakse vastavalt antud loale ning märkel ei ole iseseisvat õiguslikku tähendust ehk tegemist ei ole Eestis viibimise alusega. Riigis viibimise õiguslikuks aluseks on lõikes 1 nimetatud luba. Eelkõige on PPA toimingul tõendav iseloom. Märke võib teha ka pärast piiriületust esimesel võimalusel, kui seda ei saa teha piiri ületamisel. Eelkõige puudutab see Schengeni viisaruumis liikuvaid või lühikese teavitusajaga siia saabunud välisriigi relvajõudude liikmeid. Lõike 3 järgi ei tehta dokumenti märget, kui välisriigi relvajõudude Eesti Vabariigi territooriumil viibimise eesmärk on osaleda RSO-l või kui see ei ole praktilistel põhjustel võimalik. Tegemist on erandjuhtumitega, kus märke tegemiseks ei ole piisavalt aega. Üldjuhul tuleb tagada, et Eesti asutused tuvastaksid isiku staatuse. Kui siia saabuvate välisriigi relvajõudude eesmärk on osaleda RSO-l, siis takistaks üksuste kinnipidamine üksnes märke tegemise tõttu olukorra kiiret lahendamist. Samuti võib see olla praktikas keeruline, kui siia saabuv üksus on märkimisväärselt suur. Lõiked 4 ja 5 sisaldavad volitusnorme. Lõike 4 alusel kehtestab välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava riigipiiri ületamisel esitatud dokumenti kantava Eestis viibimise aluse ja aja märke vormi sisejulgeoleku korraldamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. Lõikega 5 antakse kaitseministrile volitus kehtestada välisriigi relvajõudude, välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava piiriületusest ning relvajõudude sõidukite ja kauba üle piiri toimetamisest teavitamise kord. 317  22.05.2025 § 143. Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmine Paragrahvis 143 sätestatakse Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmise pädevuse jaotus Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse vahel. Lõike 1 punkti 1 järgi otsustab sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele ajutise riigis viibimise loa andmise Vabariigi Valitsus, kui Eesti Vabariik ja asjaomane välisriik on kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava lepingu osalised, ning punkti 2 järgi nimetatud välislepingu puudumise korral Riigikogu oma otsusega. Lõigetega 2 ja 3 kohustatakse lõikes 1 tehtud otsusest viivitamata teavitama vastavalt Vabariigi Presidenti, Riigikogu juhatust, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimeest ja Vabariigi Valitsust. Paragrahvis sätestatud korda kohaldatakse ka välisriigi relvajõudude Eesti Vabariigi territooriumil ajutisele viibimisele, mille eesmärk on osaleda muu riigi territooriumil korraldataval sõjalisel operatsioonil (lõige 4). § 144. Välisriigi relvajõududele Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa andmine muudel juhtudel Paragrahvis 144 sätestatakse välisriigi relvajõududele Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa andmine muudel juhtudel, mis ei ole kaetud §-ga 143. Paragrahvi järgi otsustab kaitseminister Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel õppusel osalemiseks, Eesti Vabariigi territooriumil rahvusvahelise sõjalise peakorteri tegevuses osalemiseks ning ühise kaitseprojekti elluviimiseks välisriigi relvajõududele ajutise viibimise loa andmise. Kaitseväe osalusega Eestis läbiviidava sõjalise õppuse toimumise otsustab Kaitseväe juhataja, sarnaselt teiste Kaitseväe väljaõpet puudutavate küsimustega. Kaitseminister teeb Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel õppusel osalemiseks välisriigi relvajõudude liikmetele loa andmise kaudu kontrolli eelkõige välisriigi relvajõudude Eestis viibimise üle, kuid loa andmise pädevus on käsitatav ka täiendava tsiviilkontrolli meetmena Kaitseväe õppuste üle. Eestis võivad julgeoleku- ja kaitsekoostööprojekte ellu viia nii Eestis tegutsevad NATO struktuuri sõjalised peakorterid, Kaitseministeeriumi allasutused kui ka Kaitseministeerium. Koostööprojektina on käsitatavad erinevad kohtumised, kursused ja muud koostööformaadid ning sisulise otsuse projekti toimumise kohta võtab vastu projekti korraldav asutus. Kaitseminister teeb loa andmise protsessi kaudu sarnaselt Eestis toimuvate sõjaliste õppustega eelkõige kontrolli välisriigi relvajõudude Eestis viibimise üle. § 145. Välisriigi relvajõudude transiit Paragrahvis 145 sätestatakse välisriigi relvajõudude transiidiga seonduv, sh transiidiloa andmisega seotud pädevuse ja volituste jaotus kaitseministri, Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu vahel. § 146. Välisriigi relvajõudude õigus kasutada jõudu 318  22.05.2025 Paragrahvis 146 sätestatakse, millistel tingimustel ja mil viisil on välisriigi relvajõududel õigus kasutada Eesti Vabariigi territooriumil jõudu. Välisriigi relvajõud, kes viibivad Eesti Vabariigi territooriumil ning osalevad RSO-l, võivad kasutada jõudu RSO eesmärkide saavutamiseks (lõige 1). Üldjuhul seab RSO eesmärgid Eesti Vabariik, rahvusvaheline organisatsioon või välisriik. Riigikogu ja Vabariigi Valitsus saavad seada välisriigi relvajõudude Eesti Vabariigis jõu kasutamisele täiendavaid tingimusi või piiranguid. Lõike 2 järgi võivad välisriigi relvajõud, kes viibivad Eesti Vabariigi territooriumil muudel juhtudel (sõjalisel õppusel osalemine, ühises kaitse- ja julgeolekuprojektis osalemine, rahvusvahelise sõjalise peakorteri tegevuses osalemine, relvajõudude transiit läbi Eesti), kasutada jõudu, kui see on vajalik Kaitseväe toetamiseks rahuajal väljastpoolt Eesti riigi territooriumi Eesti riigi vastu suunatud ründe tõrjumisel (KKSi § 46 lõige 2). Kuivõrd tegemist on Kaitseväe toetuseks rahuajal toimuva tegevusega, siis peab jõu kasutamiseks loa andma KKSi § 46 lõike 2 kohaselt riigikaitse valdkonna eest vastutav minister või Kaitseväe pädev ülem. Viimane on Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2008. a määruse nr 162 § 2 lõike 1 kohaselt vahetult Eesti riigi vastu suunatud rünnet tuvastav tegevväelasest ülem või tema otsene ülem. Nimetatud Vabariigi Valitsuse määrus sätestab ka teatud piirid jõu kasutamisele. Tegemist on enesekaitseõiguse teostamisega, kuigi formaalselt ei pruugi rünnaku näol tegemist olla relvastatud kallaletungiga ÜRO põhikirja art 51 tähenduses. Lõike 3 järgi tuleb Riigikogul või Vabariigi Valitsusel viivitamata otsustada välisriigi relvajõudude edasine viibimine Eesti Vabariigi territooriumil situatsioonis, kus jõudu on kasutatud, või on tõenäoline, et seda kasutatakse § 146 lõike 2 alusel. Sellise olukorraga võib olla tegemist, kui ühele intsidendile järgneb või informatsiooni kohaselt järgnevad täiendavad rünnakud. Lõike 4 kohaselt lähtuvad välisriigi relvajõud jõu kasutamisel Eesti Vabariigi territooriumil välislepingutest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest, rahvusvahelise organisatsiooni ja välisriigi kehtestatud jõu kasutamise korrast ning Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse antud õigustest ning seatud piirangutest. Lõike 4 järgi võib jõu kasutamise aluseks olla: 1) rahvusvaheline õigus – vastuvõtva riigi kutse ja sellega seotud tingimused, välislepingud, rahvusvaheline tavaõigus ja rahvusvahelise õiguse põhimõtted. Rahvusvahelise õiguse kohaselt on riigil õigus lubada oma territooriumile välisriigi relvajõude. Rahvusvaheline õigus aktsepteerib riigi kutset kui õiguslikku alust vastuvõtva riigi territooriumil viibimiseks. Vastav kutse võib olla nii riigi ühepoolne akt kui sisalduda ka rahvusvahelises kokkuleppes. Kokkuleppe sõlmimisel või riigis viibimise loa andmisel võib nii Riigikogu kui ka Vabariigi Valitsus seada loale eraldi tingimusi, mis reguleerivad välisriigi relvajõudude viibimist Eestis – piirkond, tegevuse eesmärgid, jõu kasutamise ulatus, teavitus jne. Nimetatud piirangud täpsustavad vastuvõtva riigi kutse tingimusi ning on seega teisele riigile siduvad. Lisaks kutsele ja sellega seotud tingimustele reguleerivad relvajõudude jõu kasutamist ka relvakonfliktiõigust ning inimõigusi käsitlevad välislepingud (nt Genfi konventsioonid ja nende lisaprotokollid, Euroopa inimõiguste konventsioon), rahvusvaheline tavaõigus ning rahvusvahelise õiguse põhimõtted. 319  22.05.2025 NATO liikmesriikide puhul on Eesti Vabariigi territooriumile lubamine RSO-l osalemiseks jäetud Vabariigi Valitsusele, sest Riigikogu on ratifitseerinud juba kollektiivse enesekaitse põhimõtet sisaldava välislepingu. Vabariigi Valitsus võib vastavale loale seada ka tingimusi ja piiranguid, mis eelkõige Kaitseministeeriumi ja Välisministeeriumi kaudu antakse edasi NATO liikmesriikidele; 2) operatiivdokumendid – relvajõududele siduvad korraldused (nt operatsiooniplaan ja jõu kasutamise reeglid (ingl Rules of Engagement)). Jõu kasutamise reeglid on kehtestanud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni vastavat õigust omav organ ning need määravad kindlaks, missugused on relvajõudude sekkumise ja piiravate meetmete kasutamise (sh jõu kasutamine) volitused. Jõu kasutamise reeglid ei võimalda relvajõududel kasutada vahendeid ja meetodeid, mis võiksid minna vastuollu poliitiliste eesmärkidega. Operatiivplaanide ja jõu kasutamise reeglitega saab üksnes piirata relvajõudude õigusi, mitte aga anda neile juurde volitusi, mida rahvusvaheline õigus või riigi seadused ei luba. Jõu kasutamise reeglid on kogumik sellest, mida relvajõud saavad ohu tõrjumiseks teha, kuid reeglid võivad olukorras olla erinevad ehk reeglite kehtestamisel tuleb tagada nende paindlik muutmine (nt teatud volitused on komponendi ülemal, mitte üksuse ülemal). NATO liikmesriigina annab Eesti Põhja-Atlandi Nõukogus oma nõusoleku NATO üksuste jõu kasutamise reeglitele. Kuna reeglid lähtuvad nii saatva riigi õigusest, rahvusvahelisest õigusest kui ka asukohariigi õigusest, tuleb kahepoolse abistamise korral leppida reeglid eraldi kokku abi osutava ja abi vastu võtva osalise vahel. § 147. Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava Eesti Vabariigis viibimise seaduslik alus Paragrahv 147 reguleerib välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava Eesti Vabariigis viibimise seaduslikke aluseid. Välisriigi relvajõudude riigis viibimise luba on seaduslik alus ainult Eesti Vabariigi territooriumil viibimiseks (lõige 1). Välisriigi relvajõudude liikme ülalpeetaval on õigus Eestis viibida koos välisriigi relvajõudude liikmega ning ülalpeetaval on lubatud Eestis viibida ja töötada nimetatud loa kehtivusajal (lõige 2). Lõike 3 järgi võib välislepingus sätestatud juhul kaitseminister lubada ülalpeetaval viibida ja töötada Eestis loa kehtivusajast kauem. See tähendab, et Eesti riik peab olema välislepinguga võtnud kohustuse anda mõnede isikute ülalpeetavatele eristaatus, peamiselt nende Eestis viibimise ja töötamise (ilma täiendavate protseduurideta ja välismaalaste seaduses ette nähtut kohaldamata) võimaldamise näol. Sellised juhud sätestab näiteks DCA VII artikli 4. lõige. Lõike 4 järgi loetakse isik ülalpeetavaks siis, kui ta on välislepingus ülalpeetavana määratletud. Näiteks NATO SOFA artikli 1 punkti c järgi on ülalpeetav välisriigi relvajõudude ja tsiviilkoosseisu liikme abikaasa või laps, kes sõltub tema toetusest. § 148. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osalev muu isik 320  22.05.2025 Paragrahvi 148 kohaselt kohaldatakse välislepinguga võetud kohustuste täitmiseks seaduse §- des 141–145 ja 147 välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava kohta sätestatut ka järgmistele isikutele, kelle puhul on Eesti välislepinguga vastavad kohustused võtnud: 1) välisriigi relvajõude saatvad nende teenistuses olevad tsiviilisikud (Eesti on eristaatuse tagamise kohustuse võtnud NATO SOFA, Põhja-Atlandi lepingu osaliste riikide ja programmis „Partnerlus rahu nimel“ osalevate riikide vahelise nende vägede staatust puudutava lepingu ehk PfP SOFA, DCA ning Eesti ja Saksamaa relvajõudude külastuste kokkuleppega), 2) rahvusvahelise sõjalise õppeasutuse personali liikmed ja õppurid (Eesti on eristaatuse tagamise kohustuse võtnud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise protokolliga Balti Kaitsekolledži ja tema isikkoosseisu staatuse kohta), 3) rahvusvaheliste sõjalise peakorteri personali liikmed ja peakorterite lepingupartnerite töötajad (Eesti on eristaatuse tagamise kohustuse võtnud Eesti Vabariigi ning NATO Euroopa vägede kõrgema peakorteri ja NATO arenduse kõrgema ülemjuhataja peakorteri vahelise Pariisi protokolli lisakokkuleppega), 4) kõigi nimetatud isikute ülalpeetavad. Eesti territooriumil viibimise luba on Eestisse sisenemise eeltingimuseks küll ainult välisriigi relvajõudude liikmetele, kuid kõnesolevas paragrahvis sisalduv regulatsioon on vajalik, et anda selles nimetatud isikutele staatus, mida Eesti on kohustatud välislepingute alusel tagama. § 149. Lennu- ja laevaloa väljastamine Paragrahv 149 reguleerib lennu- ja laevalubade väljastamist. Sättes kasutatakse terminit „riiklik õhusõiduk“ lennundusseaduse § 5 lõike 3 (ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (International Civil Aviation Organization) konventsiooni art 3) tähenduses, st riiklik õhusõiduk on õhusõiduk, mida kasutatakse kaitseväe- või politseiteenistuses või tollis. 11. peatükk Riigivastutuse erandid 1. jagu Riigivastutuse erandid kriisiolukorra ajal Riigivastutuse erandid riigikaitselise kriisiolukorra ajal on üle võetud RiKSist (RiKSi §-d 871– 876). Kahju hüvitamist reguleerivad üldseadustena VÕS ja RVastS. Peale nende seaduste on kahju hüvitamine või talumiskohustusest tuleneva hüvitise maksmine reguleeritud veel mitmes seaduses, sealhulgas süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses, kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses, HOSis jm. Samuti reguleerivad kahju hüvitamist või hüvitise maksmist mitu määrust, sealhulgas Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2017. a määrus nr 109 „Eriolukorra ajal asja sundvõõrandamise ja sundkasutuse eest hüvitise arvutamise ja maksmise kord“, Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2010. a määrus nr 187 „Abipolitseiniku ülesande täitmise tõttu abipolitseinikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju hüvitamise tingimused ja kord“, Vabariigi Valitsuse 27. jaanuari 2011. a määrus nr 18 „Päästetööl või demineerimistööl asja sundkasutusse võtmisega tekkinud kulude hüvitamise ulatus ja kord“ ja teised. Selleks et jätkuvalt oleks tagatud riigivastutuse selge regulatsioon ja 321  22.05.2025 erisused riigikaitse valdkonnas, nähakse riigivastutuse eriregulatsioon ette ka käesolevas eelnõus samal kujul, nagu see praegu kehtib. § 150. Riigivastutuse erandid riigikaitselise kriisiolukorra ajal Lõikes 1 säilitatakse RiKSi regulatsioon, et riigikaitselise kriisiolukorra ajal (nt erakorraline seisukord, sõjaseisukord, mobilisatsioon, demobilisatsioon või kriisiolukord, mis on kehtestatud riigikaitse eesmärgi tagamiseks) tekitatud kahju hüvitatakse eelnõus ja selle alusel sätestatud tingimustel ja korras. Lõike 2 järgi ei hüvitata kahju, kui seaduses on nähtud ette õiglase hüvitise või sotsiaalse tagatise maksmine, samuti juhul, kui käesoleva eelnõuga on kahju hüvitamine välistatud. Riigikaitselise kriisiolukorra ajal ning selle korraldamiseks ja olukorra lahendamiseks kohaldatud piiravate meetmetega põhjustatud või kaasnevat kahju võib isikule hüvitada mitmel viisil. Olenevalt sellest, kas isikule tekitas kahju haldusorgan või kaasnes kahju isikule pandud kohustuse täitmisega ning kas haldusorgani tegevus oli õigusvastane või õiguspärane, on eristatud varalise kahju hüvitamist, õiglase hüvitise maksmist ning sotsiaalse tagatise väljamaksmist. Varalise kahju hüvitamisega on tegemist siis, kui haldusorgani õigusvastaselt kohaldatud piirava meetmega on kahjustatud isiku elu, tervist või vara. Õiglase hüvitise maksmisega on tegemist, kui haldusorgani õiguspäraselt kohaldatud piirava meetmega kaasneva koormuse proportsionaalsuse tagamiseks heastatakse isikule osa sellest koormusest. Sotsiaalse tagatise väljamaksmisega on tegemist, kui piirava meetme kohaldamisega pannakse isik sellisesse olukorda, kus suurenenud riski tõttu võib talle tekkida kahju. Sotsiaalsed tagatised tulenevad eelkõige muudest seadustest (nt sotsiaalsed tagatised vabatahtlikele päästjatele ja abipolitseinikele). § 151. Kahju hüvitamine riigikaitselise kriisiolukorra ajal Säilitatakse RiKSi regulatsioon. Riigivastutuse üldregulatsiooni sätestab riigivastutuse seadus. RVastSi § 7 lõikest 1 tuleneb seaduse keskne põhimõte, et kahju hüvitamise ja tagajärje kõrvaldamise nõuet (sekundaarnõuet) saab esitada üldjuhul siis, kui isik on RVastSi §-des 3, 4 ja 6 sätestatud õiguste kaitse ja taastamise nõude (primaarse nõude) esitamise võimaluse ammendanud või kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada. Riigivastutuse õiguses peab kannatanu ise aktiivselt tegema kõik endast oleneva, et primaarnõue esitada. Kui kannatanu jätab põhjusel, mille eest ta ise vastutab, õiguste kaitse ja taastamise nõude esitamata või õigeks ajaks esitamata, minetab ta ka kahju hüvitamise nõude esitamise võimaluse. Hüvitatakse nii otsene varaline kahju kui ka saamata jäänud tulu (RVastSi § 8), samuti seaduses nimetatud mittevaraline kahju (RVastSi § 9). RVastSi § 11 lõigete 1 ja 3 kohaselt võib kannatanu nõuda avaliku võimu kandjalt haldusakti või toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist ning avaliku võimu kandja võib, olenemata kannatanu tahtest, kõrvaldada tagajärjed, kui rahaline hüvitis oleks palju suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. RVastS sätestab süüta vastutuse erinevalt VÕSist. Erandina hüvitatakse mittevaraline kahju üksnes süü tingimusel (RVastSi § 9 lõige 1) ning saamata jäänud tulu ei hüvitata, kui kahju hüvitamiseks kohustatud isik tõendab, et ta ei olnud kahju tekitamises süüdi (RVastSi § 13 lõige 2). Riigivastutuse korras hüvitatakse üksnes õigusvastaselt tekitatud kahju (v.a RVastSi §-s 16 sätestatud juhul). 322  22.05.2025 ErSSi § 5 kohaselt hüvitatakse Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamisel tekitatud materiaalne kahju seadusega sätestatud alustel ja korras. ErSSis ei ole nähtud ette eraldi kahju hüvitamise ega õiglase hüvitise maksmise aluseid. Kuna tegemist on avaliku võimu teostamisel tekitatud kahjuga, siis kohaldub kahju hüvitamisel RVastS. Nimetatud erisused kehtivad ainult riigikaitselise kriisiolukorra ajal. Kui kriisolukord on kehtestatud tsiviilkriisi lahendamise eesmärgil (nt eriolukord), siis kohaldub üldine RVasSti regulatsioon. See tähendab, et kahju hüvitamiseks tuleb tuvastada nii põhjuslik seos, haldusorgani tegevuse õigusvastasus kui ka mittevaralise kahju ja kaudse varalise kahju hüvitamisel süü, samuti peab isik kahju hüvitamise nõude esitamiseks olema esitanud RVastSi § 7 lõike 1 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamise, jätkuva koormava toimingu lõpetamise või haldusorgani otsustamiseks kohustamise nõude. Õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamisele aga kohaldub RVastSi § 16. Riigivastutuse üldregulatsiooni kohaldamine riigikaitselise kriisiolukorra ajal ei ole sobilik, kuna primaarnõuete esitamine võib olla õiguslikult, poliitiliselt või muul põhjusel problemaatiline. Samuti võib isikul endal kahju tõendamise kohustuse täitmine olla raskendatud – isikul puuduvad piisavad võimalused kahju tõendamiseks. Eeltoodust lähtudes on lõikes 1 sätestatud, et isikul on õigus nõuda talle haldusorgani või kodanikukohustust täitva isiku või seaduse alusel kaasatud muu isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist või selle asemel tagajärgede kõrvaldamist. Erinevalt RVastSi § 7 lõikes 1 sätestatust ei ole eelnõus kahju hüvitamise eelduseks õiguste kaitsmine RVastSi §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil. See erand on tingitud peamiselt vajadusest koondada riigi ressurss kriisi lahendamiseks. RVastSi §-des 3, 4 ja 6 sätestatud esmase nõude esitamise kohustus on tõhus üksnes siis, kui sellise õiguskaitsevahendi kasutamisega kaasneb piirava meetme kehtivuse või täitmise peatamine. Paljudel juhtudel tuleb piirava meetme iseloomust lähtudes täita piirav meede kohe ning piiraval meetmel ei pruugi olla isiku jaoks kestvat mõju, mida saaks haldusakti kehtetuks tunnistamise või kestva toimingu lõpetamise nõudega kõrvalda (nt lühiajaline viibimiskeeld, asja sundkasutus vms). Isegi kui piiraval meetmel on kestev iseloom (nt pikaajaline viibimiskeeld, asja sundkasutus või sundvõõrandamine jne), siis kaaluvad riigikaitselise kriisi ajal üldiselt avalikud huvid üles isiku õiguskaitse vajaduse ning piirava meetme kehtivuse või täitmise peatamine takistaks ülemäära olukorra lahendamist. Seega on isiku õiguskaitse võimalik eelkõige kahju hüvitamisega, kui piirava meetme kohaldamine oli õigusvastane, või õiglase hüvitise maksmisega, kui piirava meetme kohaldamine oli õiguspärane ja seaduses on nähtud ette õiglase hüvitise maksmine. Isikul ei ole alust nõuda riigilt kahju hüvitamist, kui kahju tekitanud pool ei ole teada või kui kahju ei ole omistatav riigi või muu haldusekandja tegevusele. Eelnõuga säilitatakse isikule kohustus taotleda kahju hüvitamist ehk riik ei hüvita isikutele kahju automaatselt, nagu on sätestatud ka RVastSis. Küll võib haldusorganil olla kriisiolukorra ajal võrreldes tavaolukorraga suurem tõendamise ja tekitatud kahju üle arvestuse pidamise kohustus, kuna isikute enda võimalused endale tekitatud kahju tuvastada ja tõendada on piiratud. Näiteks on käesoleva eelnõuga märgatavalt lihtsustatud haldusakti kättetoimetamise regulatsiooni, mille tõttu õigusi piirav haldusakt võib jõustuda isegi siis, kui isik ei ole tegelikult enda õiguste piirangust teada saanud ega oska astuda vastusamme kahju ennetamiseks, selle vähendamiseks või enda õiguste kaitseks. Mida enam on haldusorgan kõnesoleva eelnõu alusel või muu seaduse alusel piiranud isiku menetlusõigusi ja õiguskaitse võimalusi, seda suurem on tema enda tõendamiskohustus. Riigikaitselise kriisiolukorra ajal haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan peab pidama arvestust tekitatud kahju kohta ning võimaluse korral 323  22.05.2025 heastama kahju esimesel võimalusel. Riigikaitselise kriisiolukorra ajal tekitatud kahju hüvitamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Õigus kahju hüvitamisele (PSi § 25) on seotud õigusvastase kahju tekitamisega. Kui tegu, millega kahju tekitati, oli õiguspärane, siis saab kahju hüvitamist nõuda üksnes RVastSi §-s 16 sätestatud asjaoludel. RVastSi § 16 lõike 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamisel arvestada kahju tekkimise asjaolusid. Arvestades, et riigikaitselise kriisiolukorra ajal piiravate meetmete kohaldamine on isiku enda huvides, oleks sellises olukorras õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamine RVastSi § 16 alusel ilmselt üldiselt välistatud. Lõikes 2 sätestatakse üheselt, et riigikaitselise kriisiolukorra ajal õiguspäraselt tekitatud kahju ei hüvitata. Kahju hüvitamise eeldused on kokkuvõtvalt järgmised: 1) kahju olemasolu; 2) kahju on tekitanud haldusorgan või kodanikukohustust täitev isik või muu, seaduse alusel riigikaitselise kriisiolukorra ajal kaasatud isik; 3) kahju tekitamine on olnud õigusvastane; 4) kahju on tekitatud riigikaitselise kriisiolukorra ajal. Eelnõuga jätkatakse sama põhimõtet, mis on RiKSi §-s 876, kus on eraldi reguleeritud õiglase hüvitise maksmine nendel juhtudel, kui riigikaitselise kriisiolukorra ajal on mõnele isikule pandud ebaproportsionaalselt suur kohustus. Õiglase hüvitise maksmise regulatsiooniga on hõlmatud kõik need juhtumid, kus eelnõu koostamisel võis näha ette õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise vajaduse. Selle tõttu täidab õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise range välistamine ka menetlusökonoomia põhimõtet, et selgelt vältida selliste tõenäoliselt perspektiivitute kaebuste esitamist. Lõike 3 kohaselt hüvitab kahju kannatanud isikule kahju selle hüvitamiseks kohustatud isik. Kahju hüvitamiseks kohustatud isik määratakse kindlaks RVastSi §-s 12 sätestatud korras. RVastSi § 12 lõike 1 järgi on kahju kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja (riik, KOV, muu avalik-õiguslik juriidiline isik), kelle tegevus oli kahju tekkimisega põhjuslikus seoses. Tegevusetusega tekitatud kahju on kohustatud hüvitama avaliku võimu kandja, kes oli õigusakti kohaselt kohustatud tegutsema, kuid ei teinud seda või ei teinud seda õigel ajal. RVastSi § 12 lõige 2 täpsustab kahjuhüvitise seost kahju tekitanud avaliku võimu kandja siseste suhetega. Kahju kannatanud isiku jaoks ei ole põhimõtteliselt tähtis, millises sisesuhtes oli võimuorganiga isik, kes selle organi nimel tegutsedes talle kahju tekitas. Oluline on ainult põhjusliku seose olemasolu tegevuse vahel, mis tõi kaasa kahju tekkimise, ja see, et tegevust tegi avaliku võimu ülesandel tegutsev isik. Seetõttu loetletakse seaduses erinevaid seoseid, mis võimukandja nimel tegutseval füüsilisel isikul võib olla. Eelkõige on kahju tekkimine tõenäoline subordinatsioonisuhtes, mida tekitavad avaliku võimu nimel tegutsedes ametnikud (teenistussuhe). Samas võib avaliku võimu nimel tegutseda ka temaga lepingulises suhtes olev füüsiline isik. Füüsiline isik, kes võimu nimel tegutseb, ei vastuta kahju kannatanud isiku ees personaalselt. RVastSi § 12 lõige 4 sätestab vastutuse jaotuse, kui kahju tekitab mitu avaliku võimu kandjat. Mitme võimukandja vastutuse korral vastutavad nad kahju tekitamise eest solidaarselt. Seega võib võlausaldaja nõuda solidaarvõla korral kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt kahju tekitanud võimukandjatelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Tagajärgede kõrvaldamisel võib tekkida olukord, kus kahju tekitanud avaliku võimu kandja ja tagajärgede kõrvaldamiseks vajaliku haldusakti andmiseks pädev haldusekandja ei lange 324  22.05.2025 kokku. Sellisel juhul on tagajärgede kõrvaldamiseks vajaliku haldusakti andma või toimingu kohustatud tegema pädev avaliku võimu kandja (RVastSi § 12 lõige 3).110 Eelnõu lõike 4 teise lausega on ette nähtud erand RVastSi §-st 12. Kui kahju tekitas füüsiline isik, kes täitis ühekordset kriisiülesannet, hüvitab kahju avaliku võimu kandja, kes andis ühekordse kriisiülesande. Isikule on jäetud lõikega 1 õigus kahju hüvitamise asemel nõuda talle tekitatud kahjulike tagajärgede kõrvaldamist. Lisaks on lõikega 4 antud kahju hüvitamiseks kohustatud isikule (avaliku võimu kandjale) õigus kõrvaldada olenemata isiku tahtest riigikaitselise kriisiolukorra ajal antud haldusakti või sooritatud toiminguga tekitatud õigusvastased tagajärjed. RVastSi § 11 lõike 2 kohaselt on avaliku võimu kandja tagajärgede kõrvaldamisel kohustatud rakendama kõiki õiguspäraseid abinõusid, sealhulgas andma haldusakte, tegema toiminguid või esitama kolmanda isiku vastu eraõiguslikke nõudeid, kui selleks on olemas õiguslik alus ja tagajärgede kõrvaldamise kulud ei ületaks märgatavalt rahalist hüvitist. Riigikaitselise kriisiolukorra ajal tuleb üldjuhul seada isiku õigustega võrreldes esikohale olukorra lahendamise eesmärgid. Nendeks on eelkõige riigi ja selle institutsioonide säilitamine ja toimimise tagamine, elanikkonnakaitse ning elutähtsate teenuste toimimise tagamine. Õigusvastaselt antud haldusakti, tehtud toimingu või sõlmitud halduslepingu tagajärgede kõrvaldamine nimetatud olukorras võib takistada muude piiravate meetmete võtmist ja toimingute tegemist, eriti kui need haldusaktid, toimingud või halduslepingud on omavahel seotud. Riigikaitselise kriisiolukorra ajal ei vähene avalik huvi selle vastu, et riigivõimu teostataks õiguspäraselt, aga selle kõrval on oluline avalik huvi mõne viidatud olukorra tekitanud asjaolude kõrvaldamiseks ning nende olukordade lahendamiseks. Erinevalt RVastSi §-s 11 sätestatust ei ole esmatähtis see, kas tagajärgede kõrvaldamine on säästlikum kahju hüvitamisest, vaid see, kas tagajärgede kõrvaldamine on enam kooskõlas olukorra lahendamise eesmärgiga. Samas ei ole välistatud, et tagajärgede vahetu kõrvaldamine võib aidata märkimisväärselt kaasa avalike vahendite paremale kasutamisele. Kahju hüvitama kohustatud isikule (avaliku võimu kandja) jäetakse kaalutlusõigus otsustada, kas ta hüvitab kahju või kõrvaldab muul viisil haldusakti või tehtud toiminguga tekitatud õigusvastased tagajärjed. Avaliku võimu kandja võib põhimõtteliselt kasutada õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks kõiki tema käsutuses olevaid õiguspäraseid vahendeid, faktilistest toimingutest kuni õiguslike nõuete esitamiseni kolmandate isikute vastu. See, et avaliku võimu kandja võib eelistada kahju hüvitamist tagajärgede kõrvaldamisele, ei tähenda, et isik jäetakse täielikult ilma riigi abita. Nii võib isikul olla õigus peavarjule ja toidule, ravile ja hooldusele olenemata sellest, kas avaliku võimu kandja otsustab õigusvastaselt tekitatud tagajäjed kõrvaldada või hüvitada kahju rahas. § 152. Hüvitatav kahju riigikaitselise kriisiolukorra ajal Säilitatakse RiKSi regulatsioon. Üldjuhul hüvitatakse riigikaitselise kriisiolukorra ajal üksnes õigusvastaselt tekitatud otsene varaline kahju. Saamata jäänud tulu või mittevaralise kahju hüvitamine on võimalik vaid erandjuhtudel ning õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamine on välistatud. Samas on 110 Mait Laaring. Riigivastutuse seaduse muutmisvajaduse analüüs. Tallinn, 2009, lk 44. Kättesaadav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/riigivastutuse_seaduse_muutmisvajaduse_analu us_2009_0.pdf. 325  22.05.2025 riigikaitselise kriisiolukorra ajal lubatud omandi ulatuslik piiramine ning selle kaudu on oluliselt piiratud ka isiku õigust saada hüvitist omandi hävimise, rikkumise või sellega seotud kasutus- ja käsutusõiguste piirangute korral (nt õiguspärases lahingutegevuses hoone hävimine ei ole õigusvastaselt tekitatud otsene varaline kahju). Piirang kehtib siiski ainult selle kahju korral, mida avaliku võimu kandja või avaliku võimu ülesannet täitev isik põhjustab. Näiteks, kui marodöörid lõhuvad vara, siis on omanikul võimalik esitada nende vastu kahju hüvitamise nõue VÕSis sätestatud tingimustel ja korras. Eraõiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamine ei kuulu riigivastutuse alla, sealhulgas juhul, kui riik tegutseb eraõiguslikus suhtes. Lõike 1 järgi hüvitatakse isikule otsene varaline kahju rahas. Otsene varaline kahju võib seisneda eelkõige varast ilmajäämises või selle hävinemises, asja rikkumises või selle väärtuse vähenemises, aga ka suurenenud kohustustes ja kuludes.111 Olulise piiranguna nähakse eelnõus ette kahju hüvitamine üksnes rahas. See on tingitud eelkõige asjaolust, et piiravate meetmete kohaldamisega seoses ei ole üldjuhul võimalik esitada tühistamis- ega kohustamisnõudeid (RVastSi §-d 3, 4 ja 6) ning õigusvaidlust peetakse pärast kriisiolukorra lõppemist. Kriisiolukorra ajal on riigi ressursid koondatud eelkõige selle olukorra lahendamisele või tegevustele. Selline välistus ei tähenda, et haldusorgan ei võiks menetluse uuendamise (HMSi § 44) ning haldusakti faktiliste tagajärgede kõrvaldamise või toimingu tagasitäitmisega (HMSi § 85 punktid 1 ja 3) vähendada tekitatud kahju või kahju üldse kõrvaldada. Erinevalt riigivastutusest on haldusmenetluslike meetmete eesmärk riigikaitselise kriisiolukorra lahendamine ja isiku õigusi kaitstakse üksnes niivõrd, kui see on nimetatud olukorra lahendamise huvidega kooskõlas (nt kui asja sundkasutuse kohaldamisel on tekitatud asjale kahju, siis kõrvaldatakse see kahju eelkõige põhjusel, et kriisiolukorra lahendamiseks või muul avaliku korra eesmärgil on vaja asja kasutada ka pärast sundkasutust, seevastu kui õiguskaitse seisukohalt oleks asja parandamine vajalik eelkõige selleks, et taastada omaniku õigus asja kasutada). Kõnesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt ei hüvitata üldjuhul saamata jäänud tulu. Arvestades, et kriisiolukorra ajal on ohustatud riik ja ühiskond tervikuna, ei saa isikul olla õigustatud ootust tulu teenimisele. Seetõttu on saamata jäänud tulu hüvitamine üldjuhul välistatud. Saamata jäänud tulu hüvitamise piiramine on seotud peamiselt sellega, et kriisiolukorra ajal ei ole ühelegi isikule ettenähtav tulu saamine. Seetõttu peab isik kõigepealt tõendama, et ta oleks just riigikaitselise kriisiolukorra tingimustes kindlasti saanud tulu. Teisalt ei taga riik kriisiolukorra tingimustes tulu kui omandi osa samal määral juba olemasoleva omandiga. Valdav osa õiguspäraselt kohaldatavaid piiravaid meetmeid vähendab isiku võimalust saada tulu. Isegi kui isikul jäi tulu saamata tema suhtes õigusvastaselt kohaldatud piirava meetme tõttu, ei ole välistatud, et selle piirava meetme asemel sama või muu piirava meetme õiguspärasel kohaldamisel sellist tagajärge ei oleks saabunud. Seetõttu on ka õigusvastaselt kohaldatud piirava meetme korral piiratud kahju hüvitamist juhtudega, kus saamata jäänud tulu hüvitamata jäämine oleks erakordselt ebaõiglane. Saamata jäänud tulu hüvitamine välistatakse täielikult, kui see tekkis erakorralise või sõjaseisukorra tõttu. PSi § 130 teine lause lubab piirata riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise ning demokraatliku õigusriigi ja rahvusriigi säilimise huvides PSi §-s 25 sätestatud õigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamisele. Sõjaseisukorra ajal on riigi ressursid suunatud olukorra lahendamisele ja kodanikkonna tegevus selles olukorras vastu pidamisele ning tulu saamine ei ole ühelegi isikule ettenähtav. Sättega on välistatud selle kahju 111 Mait Laaring. Riigivastutuse seaduse muutmisvajaduse analüüs. Tallinn, 2009, lk 32. Kättesaadav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/riigivastutuse_seaduse_muutmisvajaduse_analu us_2009_0.pdf. 326  22.05.2025 (õigusvastaselt tekitatud saamata jäänud tulu) hüvitamine, mille talumist oodatakse erakorralise ja sõjaseisukorra ajal igaühelt. Õigusvastaselt tekitatud saamata jäänud tulu eest hüvitise mittesaamine kui põhiõiguse piirang on erakorralise ja sõjaseisukorra tingimustes riigikaitseliste kohustustega kaasneva paratamatu kulu ja kahjuna osa üldisest kodanikukohustusest. Ka EIÕKi artikli 15 lõige 1 lubab konventsiooniosalisel peatada sõja ajal või muus hädaolukorras EIÕKiga võetud kohustuste täitmine ulatuses, mis on olukorra tõsiduse tõttu vältimatult vajalik. Koosmõjus PSi §-dega 25 ja 130 ei saa seadusandja mittevaralise kahju hüvitamist täielikult välistada isegi sõjaseisukorra ajal. Küll aga saab seadusandja piirata mittevaralise kahju hüvitamise ulatust. Eelnõu lõikega 3 on oluliselt piiratud isiku õigust nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju hüvitamist võib nõuda üksnes õigusvastaselt isiku surma põhjustamise, isikule kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, piinamise, julma või alandava kohtlemise või isikult ebaseaduslikult vabaduse võtmise korral. Lõikes 3 tehakse viide VÕSi § 134 lõikele 3, mille kohaselt võib isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Lõike 4 järgi lähtutakse kahju hüvitise suuruse määramisel RVastSi §-st 13. RVastSi §-s 13 reguleeritakse asjaolusid, mida arvestatakse kahju hüvitise suuruse määramisel. Need asjaolud on kohased ka riigikaitselise kriisiolukorra ajal tekitatud kahju hüvitamisel. Näiteks RVastSi § 13 lõige 1 määrab kindlaks hüvitise suuruse kindlaksmääramise üldised kriteeriumid ja RVastSi § 13 lõike 2 järgi vabaneb avaliku võimu kandja vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kahju hüvitamisel tuleb arvestada näiteks järgmisi asjaolusid: 1) kas põhiõiguste või -vabaduste piiramise põhjustas isik ise või aitas ta sellele kaasa; 2) kas põhiõiguste ja -vabaduste piiramine toimus avalikes või isiku enda huvides; 3) isiku talumis- ja tegevuskohustust ning seadusega sätestatud erilist kohtlemist; 4) millises osas tooks kahju hüvitamine kaasa avalike huvide või teiste isikute huvide kahjustamise. Eelkõige on kahju hüvitamine välistatud siis, kui isik ise enda tegevusega põhjustas selle olukorra, et tal tekkis kahju (nt üüris korteri isikutele, kes kavandavad terrorismikuritegu, riigivastast kuritegu vms ning kelle kinnipidamise käigus tekib korteris otsene varaline kahju). Eriti kriisiolukorra ajal on igaühel kõrgendatud hoolsuskohustus, et ta enda käitumisega ka kaudselt ei aitaks kaasa raske kuriteo toimepanemist ega soodustaks või muul viisil ei takistaks kriisiolukorra lahendamist. § 153. Kahju hüvitamise kord riigikaitselise kriisiolukorra ajal Kahju hüvitamine on nii nagu RiKSis nii ka eelnõu järgi seotud isiku taotlusega. RVastSi § 17 lõike 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teadasaamisest aga kümne aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Riigikaitselise kriisiolukorra ajal tekitatud kahju hüvitamisel on lähtutud üldiselt samast kahjunõude esitamise tähtajast. Kahju hüvitamise tähtaeg on seatud sõltuvusse kahjust teada saamisega. Kui kriisiolukord kestab pikemat aega ja isik ei saa selle aja jooksul nõuet esitada, siis saab kohus üldises korras tähtaja ennistada. Tähtaja ennistamise regulatsioon võimaldab kriisiolukorrast tulenevaid erisusi ja piiranguid piisavalt arvestada ja kaaluda igal konkreetsel üksikjuhtumil ning see ei suurenda märkimisväärselt kohtute koormust. Samas puudub sättes kahju esitamise nõude absoluutne tähtaeg, mida kohus ei saaks ennistada. Kui 327  22.05.2025 isik suudab kohtule tõendada, et ta ei saanud enam kui kümne aasta jooksul objektiivsetel ja mõjuvatel põhjustel kaebust esitada, siis võib halduskohtus tähtaja ennistada. Et kohtule ei tuleks suurt koormust seoses tähtaegade ennistamistega, on eelnõus ette nähtud, et riigikaitselise kriisiolukorra ajaks tähtaeg peatub, kuna kriisi ajal ei pruugi kõik inimesed teada saada, et nt nende vara on hävinenud ja neil oleks õigus kahju hüvitamist taotleda. RVastSi § 12 lõike 2 kohaselt loetakse avaliku võimu kandja tekitatud kahjuks igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku vahetult põhjustatud kahju, olenemata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt vastutab füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku võimu kandja tekitatud kahju eest riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik, kes andis füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule volitused avalike ülesannete täitmiseks, kui seadus ei sätesta teisiti. Lõikes 2 on lähtutud samast põhimõttest. Kui kahju tekitas füüsiline isik, kes täitis haldusülesannet (nt kodanikukohustust), või juriidiline isik, kes täitis haldusorgani volitusel haldusülesannet, esitatakse taotlus haldusorganile, kes määras kodanikukohustuse või andis volituse haldusülesande täitmiseks. Eriliigiliseks ülesandeks, mis ei pruugi kätkeda haldusülesande täitmist, kuid on samavõrd oluline kriisiolukorra lahendamisel ja riigikaitse eesmärkide saavutamisel, on kodanikukohustuse täitmine. Kahju hüvitamise taotluse lahendamisel otsustab haldusorgan ka selle, kas kodanikukohustust täites põhjustati kahju avaliku võimu kandja tegevuse käigus (RVastSi § 12 lõige 1) või väljus see sealt piirest. RVastSi § 18 lõike 2 kohaselt lahendab haldusorgan kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul alates selle saamisest. Kriisiolukorra ajal on avaliku võimu ressursid koondunud eelkõige olukorra lahendamiseks ning isiku huvi, et temale tekitatud kahju kiiresti hüvitataks, ei kaalu enamasti üles avalikku huvi olukorra kiireks ja mõjusaks lahendamiseks. Seetõttu on lõikes 3 ette nähtud tavaolukorrast pikem kahju hüvitamise taotluse lahendamise tähtaeg – üks aasta alates taotluse saamisest. Pikem tähtaeg on vajalik ka selleks, et kriisiolukorra ajal on esitatud taotluste hulk tavaolukorraga võrreldes eelduslikult suurem ning suurenenud töömahu tõttu ei ole võimalik kõiki taotlusi tähtaja jooksul lahendada. Kriisiolukorra ajal ei ole objektiivselt võimalik suunata ressursse taotluste lahendamisse, vaid keskenduda tuleb olukorra lahendamisele. Viimane võimaldab hoida ära uute kahjude tekkimist või tekkinud kahjude suurenemist ning on seetõttu nii avalikes kui ka kõigi võimalike mõjutatud isikute individuaalsetes huvides. Seevastu vajadus pikendada taotluste lahendamise tähtaega või võimalikud vaidlused taotluse lahendamise tähtaja pikendamise õiguspärasuse küsimustes üksnes suurendavad haldusorganite töökoormust ega aita tegelikult kaasa kõigi kahjude kiirele hüvitamisele või olukorra kiirele ja mõjusale lahendamisele. Lõige 4. Kahju hüvitamise täpsemad tingimused, ulatus ja kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Seadusega reguleeritakse kahju hüvitamisega seotud kõige olulisemad tingimused ja kord, kuid Vabariigi Valitsus saab määrusega neid tingimusi ja korda täpsustada. Õigusnorm kohustab Vabariigi Valitsust määrust kehtestama, aga jätab kaalutlusõiguse selle volituse sisustamiseks. § 154. Õiglase hüvitise maksmine Õiglase hüvitise kontseptsioon ei ole õiguskorras uus. Eri seaduste alusel makstakse omandiõiguse riivest ja talumiskohustusest tulenevaid eri nimetustega hüvitisi, kuid nende 328  22.05.2025 olemus vastab õiglase hüvitise kontseptsioonile (vt nt PäästeSi §-d 44–46, HOSi §-d 29 ja 43, PPVSi § 77 lõiked 7 ja 8). Kuna käesoleva eelnõuga tunnistatakse HOS kehtetuks, siis nähakse praegu HOSi § 29 lõike 5 alusel kehtestatud hüvitise maksmine ette käesoleva paragrahvi õiglase hüvitise regulatsioonis, samuti hakkab eelnõu järgi hõlmama õiglase hüvitise regulatsioon seni reguleerimata Päästeameti poolt asja sundkasutust ja sundvõõrandamist varjumise ja ulatusliku evakuatsiooni korral (Päästeameti poolt pääste- või demineerimistööks vajalike asjade sundkasutuse või sundvõõrandamise regulatsioon ja selle eest makstav hüvitis reguleeritakse edaspidi KorSis). Kuna ka tsiviilkriisides saab eelnõu järgi määrata ühekordseid kriisiülesandeid ning tuleb täita kodanikukohustust, siis allub selle eest õiglase hüvitise maksmine käesoleva paragrahvi regulatsioonile. Lisaks kajastub edaspidi siin ka praegu RiKSis sätestatud õiglase hüvitise regulatsioon. Avaliku võimu kandja vastutuse piiramisel tuleb eristada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist ja talumis- või tegevuskohustuse ebavõrdsest jaotumisest tulenevat õiglase hüvitise maksmise kohustust. Õigus kahju hüvitamisele (PSi § 25) on seotud õigusvastase kahju tekitamisega. Kui tegu, millega kahju tekitati, oli õiguspärane, siis saab tavaolukorras kahju hüvitamist nõuda RVastSi §-s 16 sätestatud asjaoludel. Eelnõuga on õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamisest riigikaitselise kriisiolukorra ajal täielikult loobutud (vt eelnõu § 150 lõige 2). Muus osas on isik kohustatud taluma riigi poolt õiguspäraselt avaliku võimu teostamist. Hoolimata sellest, et isikul ei ole õigust kahju hüvitamisele, võib seadusandja näha ette õiglase hüvitise maksmise, kui muul juhul oleks talumiskohustus isikule ülemäära koormav. Riigil ei ole kohustust hüvitada igasugust õiguspärase tegevusega tekitatud kahju, kuid õigusriigi põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik saada kas või osalist hüvitist (õiglast hüvitist) juhul, kui tema õigusi on suures ulatuses piiratud, ilma et ta ise oleks selleks põhjust andnud. Samuti võib õiglase hüvitise maksmise küsimus kerkida ulatuslike piirangute ja kohustuste kehtestamisel, kui mõnele isikule kohalduv piirang või kohustus koormab teda teiste isikutega võrreldes ebavõrdselt. Seejuures tuleb arvestada, et õiguspärase tegevuse tagajärjel tekkiv kahju on osaliselt hõlmatud talumiskohustusega. Termin „õiglane hüvitis“ on PSis kasutusel seoses omandiõiguse sundvõõrandamisega. PSi § 32 lõike 1 kohaselt võib omandit omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitise eest. Tegemist on ainsa põhiõigusega, mida põhiseadus kaitseb õiglase hüvitise tagatise abil. Omandipõhiõiguse riiveteks on omandi võõrandamine omaniku nõusolekuta ning muud omandiõiguse kitsendused ja riived.112 Õiglase hüvitise maksmine ei ole välistatud ka muude piiravate meetmete käigus tekitatud kahju või kulu hüvitamisel, kui seadusandja soovib seda ette näha. Kui õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamisel on lähtekohaks kannatanu õiguste täielik taastamine, mida võib seaduses sätestatud alustel ja ulatuses piirata, siis õiglane hüvitis ei pea korvama kogu tekitatud kahju, vaid arvestab ka õiguskorrast tulenevat talumiskohustust. Õiguspäraselt kahju tekitamise juhtudel on kriisiolukorra ajal teatud juhtudel (selleks on kodanikukohustuse täitmine, ühekordse kriisiülesande täitmine ning asja sundkasutamine ja sundvõõrandamine) menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes mõistlik maksta õiglane hüvitis välja ilma konkreetset kahju ja selle suurust igal üksikjuhtumil tuvastamata. Õiglase hüvitise maksmise peamine eesmärk on vähendada põhiõiguste ja -vabaduste piirangust või isikule pandud kohustusest tulenevat koormust. Õiglase hüvitise maksmine vähendab isiku suhtes 112 Vt Kristi Aule Parmas. Analüüs „Riigivastutuse erisused kriisi ja erikorra ajal“. 2018, lk 25. 329  22.05.2025 kohaldatud piirangu või kohustuse intensiivsust ja ulatust ning tagab, et selline piirang või kohustus on eesmärgi suhtes proportsionaalne. Hüvitist makstakse õiguspäraselt kohaldatud piirangu või kohustuse talumise eest. Õiglast hüvitist makstakse konkreetsetel seaduses sätestatud juhtudel, mitte üldiselt kahju hüvitamise alternatiivina. Õiglast hüvitist tuleb tasuda üksnes siis, kui see on võrdõiguslikkuse tagamiseks vajalik ja sellega vähendatakse üksikisikule või rühmale riigi või ühiskonna huvides pandud eriti intensiivse kohustuse või piiranguga kaasnevat koormavat mõju. Lõike 1 kohaselt on õigus saada õiglast hüvitist eelkõige järgmistel juhtudel: 1) kodanikukohustuse täitmise, 2) ühekordse kriisiülesande täitmise ning 3) käesoleva eelnõu alusel asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise eest. Tegemist ei ole suletud loeteluga, mis tähendab, et haldusorganil tuleb igal üksikul juhtumil kaaluda õiglase hüvitise ettenägemist. Õiglase hüvitise ettenägemine sõltub suuresti ka olukorrast ja riigi rahalistest võimalustest, seega on mõislik igas konkreetses olukorras kehtestada ja kokku leppida riigi sees juhtumid või reeglid, millal õiglast hüvitist ette nähakse; 4) makseteenuse toimimise erandi rakendamisel. Lõikega 2 nähakse ette, et õiglase hüvitise saamiseks on vajalik isiku taotlus. Taotluses saab näidata asjaolud ning sooviavalduse hüvitise saamiseks ning hüvitise kättesaamiseks olulised asjaolud (nt konto nr). Alati on võimalik ka õiglasest hüvitisest loobuda. Nii nagu kahju hüvitist makstakse ka õiglast hüvitist üldiselt rahas (lõige 3). Samas ei pruugi õiglase hüvitise maksmine rahas olla isiku ega avaliku võimu kandja huvides. Rahas makstava õiglase hüvitise asemel võib määrata muu rahaliselt hinnatava toetuse või abi, kui see toetus või muu abi tagab isikule parema toimetuleku. Õiglase hüvitisena võib tagada isikule majutuse, toidu ja muu toimetuleku, osutada tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenust või tagada isiku ülalpeetavatele vajalikud teenused. Õiglase hüvitise maksmise eesmärk on vähendada kulu, kahju või muud koormavat mõju, mida põhiõiguse piirang või kohustus isikule tekitab. Õiglase hüvitise maksmine ei eelda seda, et isik tõendab kahju tekkimist või et kahju on üldse tekkinud. Küll välistab seadus õiglase hüvitise maksmise mõnel tüüpjuhul, kus isikule kahjulikku tagajärge ei teki. Eelkõige on selliseks tagajärjeks see, kui mõni muu isik võtab kohustuse täitmisega seotud kulu enda kanda. Nii ei maksta kodanikukohustuse täitmise eest isikule õiglast hüvitist, kui tööandja säilitab isikule kohustuse täitmise ajaks tema senise töötasu (lõige 4). Kodanikukohustuse täitmise eest makstava õiglase hüvitise suurus sätestatakse lõike 9 alusel kehtestatavas Vabariigi Valitsuse määruses. Ühekordse kriisiülesande täitmisega võib asutusele ja isikule tekkida otseseid kulusid, mille hüvitamata jätmine oleks ebaproportsionaalne. Näiteks pannakse hotellile ühekordne kriisiülesanne ehk kohustus toitlustada kaitseväelasi ja evakueerituid. Toitlustamisega tekib hotellile otsene kulu, milleks on toiduainete soetamine. Otseste kulude hüvitamata jätmine oleks ettevõtjale liigse talumiskohustuse panemine. Hotelli varaline kaotus oleks võrreldes teiste majutusettevõtetega ebaproportsionaalselt suur. Lõike 5 järgi hüvitatakse asutusele ja isikule ühekordse kriisiülesande täitmisega tekkinud otsesed kulud õiglases ulatuses. Eelnõu järgi ei pea isikule hüvitama kõiki otseseid kulusid, hüvitise suurus peab olema õiglane. Niisamuti näeb lõige 6 ette, et isikule hüvitatakse asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamisega tekkinud otsesed kulud õiglases ulatuses. Näiteks kui võõrandatakse 330  22.05.2025 isikule kuuluvaid toiduaineid või kütust, siis on õigustatud asjade hüvitamine. Nimetatud õigus õiglasele hüvitisele kehtib olenemata sellest, mis liiki asja puhul õigust omandile piiratakse (nt liisingulepingu alusel kasutatav asi). Seejuures tuleb selleks õigustatud isikule lõike 6 alusel hüvitada ka põllumajandustehnika sundkasutus või sundvõõrandamine üldises korras. Õigustatud isikuks on üldjuhul isik, kes asja õiguspäraselt valdab, sealhulgas näiteks omanik, üürnik, liisinguvõtja jne. Vabariigi Valitsus kehtestab eraldi määrusega, millises ulatuses makstakse asjade sundkasutuse ja sundvõõrandamise korral õiglast hüvitist. Õiglast hüvitist ei pea maksma rahas, kui kahjustatud hüve on võimalik asendada teise samaväärsega. Eelkõige puudutab see asendatavaid asju. Kui sundkasutusse võetud asi on muutunud kasutuskõlbmatuks, siis võib õiglase hüvitise asemel asendada selle samaväärse asjaga (lõige 7). Üldjuhul makstakse õiglast hüvitist põhiõiguste ja -vabaduste piirangut leevendava meetmena ning see ei sõltu konkreetse isiku käitumisest piirangu talumise või kohustuse täitmise käigus. Siiski on asjaolusid, mille ilmnemise korral ei ole isikule hüvitise maksmine kooskõlas hüvitise eesmärgiga. Üldine õiglase hüvitise maksmist välistav asjaolu on võimalus saada hüvitist mujalt. Selleks võib olla lepingupartner, kindlustus, tööandja või teine isik, kes katab kulud, mis ülesande täitmise, sundkasutuse või sundvõõrandamise tõttu tekivad. Välistus kehtib ka siis, kui isikul on võimalus saada hüvitist mujalt, olenemata sellest, kas teine isik oma kohustust täidab (nt kui kindlustusselts keeldub hüvitist maksmast, siis ei anna see alust nõuda riigilt õiglast hüvitist, vaid isik peab lahendama vaidluse kindlustusandjaga). Lisaks on kriisiülesande täitmise, asja sundkasutuse ja sundvõõrandamise eest õiglase hüvitise maksmine välistatud, kui kahju tekkis lahingutegevuse käigus (lõige 5). Riik ei saa võtta endale vastutust lahingutegevuse tõttu tekkinud kahju eest, isegi kui isik või tema vara asus lahingutegevuse piirkonnas vara suhtes kohaldatud sundkasutuse või sundvõõrandamise tõttu. Õiglase hüvitise maksmine on välistatud ka siis, kui riik oli sunnitud asja sundkasutusse võtma või sundvõõrandama, kuna isik ei olnud täitnud seadusest tulenevaid nõudeid. Näiteks kriisiolukorra ajal loomade hooletusse jätmise korral on ikkagi tegemist loomakaitseseaduse nõuete olulise rikkumisega. Tavaolukorras tehakse sellisel juhul loomaomanikule ettekirjutusega kohustus korrakaitseorgani määratud tähtpäevaks loom võõrandada, tappa või hukata. Kui loomaomanik korrakaitseorgani määratud tähtpäevaks seda ei teinud, korraldab looma võõrandamise, tapmise või hukkamise korrakaitseorgan asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sellega seotud kulud nõutakse sisse looma omanikult ja juhul, kui looma võõrandamise, tapmise või hukkamisega saadakse tulu, siis ülejäänud tulu kuulub loomaomanikule, kellelt loom on ära võetud. Kriisiolukorra ajal võib esineda toidupuudus, mistõttu on riigil eesmärgipärasem loomade liha toiduks kasutada. Selleks tuleb riigil esmalt abitusse seisukorda sattunud loomad sundvõõrandada. Õigustatud isikule sellisel juhul õiglase hüvitise maksmist ette ei nähta, sest riik ei ole loomi sundvõõrandanud mitte enda otsestest vajadustest lähtudes, vaid selleks, et vältida loomadele tekkivaid kannatusi. Sätestatakse, kes on kohustatud õiglast hüvitist maksma. Üldjuhul maksab õiglast hüvitist riik. Kuivõrd kriisiülesannete täitmise ning asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise korraldusi saab anda täidesaatva riigivõimu esindaja, siis maksab õiglast hüvitist isikule riik. Vabariigi Valitsus võib määrusega täpsustada, milline valitsusasutus on kohustatud makseid tegema. Kuivõrd ühekordseid ülesandeid saab lisaks valitsusasutustele anda ka kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus, siis on õiglase hüvitise maksmise kohustus pandud sellele avaliku halduse kandjale, kes määras ühekordse töökohustuse. 331  22.05.2025 Õiglase hüvitise maksmise täpsemad tingimused, ulatus ja kord sätestatakse lõike 9 alusel kehtestatavas Vabariigi Valitsuse määruses. Õiglase hüvitisega tuleb saavutada tasakaal üldiste huvide ja isiku õiguste vahel ilma kahjuhüvitist maksmata. § 155. Õiglane hüvitis makseteenuse osutajale Elutähtsa teenuse toimimiseks määratakse elutähtsa teenuse osutajaks krediidiasutuste seaduse alusel krediidiasutus, mis on täitnud vähemalt ühe § 3 lõikes 2 sätestatud tingimustest. Makseteenused on: 1) teenused, mis võimaldavad teha sularaha sissemakseid maksekontole ja kõiki maksekonto pidamiseks vajalikke toiminguid; 2) teenused, mis võimaldavad sularaha väljavõtmist maksekontolt ja teha kõiki maksekonto pidamiseks vajalikke toiminguid; 3) maksetehingu täitmine, sealhulgas rahaliste vahendite ülekandmine makseteenuse pakkuja juures avatud maksekontole; 4) maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse pakkuja kliendile antud laenuna; 5) makseinstrumentide väljastamine ja maksetehingute vastuvõtmine; 6) rahasiire; 7) makse algatamise teenus; 8) kontoteabe teenus. Eesti Panga presidendi 13. juuli 2018. a määruse nr 7 „Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ (edaspidi Eesti Panga määrus nr 7) § 3 kohaselt on elutähtsateks makseteenusteks vaid teenuseosutaja osutatavad pangasisesed maksed, teenuseosutajate vahelised maksed ja teenuseosutaja osutatavad kaardimaksed. Makseteenuse osutajad peavad VÕSi § 7246 lõike 3 kohaselt nõudma kliendi tugevat autentimist iga kord, kui maksja soovib juurdepääsu oma maksekontole interneti teel, algatada elektroonilist maksetehingut või teha kaugjuurdepääsu teel loodud ühenduse kaudu mis tahes muud toimingut, millega kaasneb makseteenusega seotud andmete väärkasutamise või pettuse oht. Tugeva autentimise nõue tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015 direktiivist 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi makseteenuste direktiiv). Krediidiasutustest elutähtsa teenuse osutajad kasutavad kliendi tugevaks autentimiseks ühe võimalusena e-identimiseks ja e-tehinguteks vajalikke usaldusteenuseid (edaspidi usaldusteenus). Eestis on nõuetekohasteks usaldusteenusteks riigi väljaantud isikut tõendavatel dokumentidel põhinevad e-identimist ja allkirja andmist võimaldavad süsteemid ja erasektori pakutavad e-identimise süsteemid. Riigi väljastatud süsteemid on seotud isikutunnistusega (ID- kaart) ja digitaalse isikutunnistusega (mobiil-ID, digitaalne isikutunnistus ja e-residendi digitaalne isikutunnistus). Erasektori pakutavatest e-identimise süsteemidest tagab tugeva autentimise Smart-ID. Lisaks usaldusteenusel põhinevale autentimisele on krediidiasutustel praegu ka muid alternatiivseid kliendi tugeva autentimise lahendusi maksejuhiste kinnitamiseks, kuid nende kasutamise võimekus on makseteenuse osutajati ebaühtlane ja väiksem kui isikutunnistuse ja digitaalse isikutunnistuse korral. 332  22.05.2025 Elutähtsa teenuse osutajaks on praegu SK ID Solutions AS (edaspidi SK Solutions). Teenuse osaks on ka digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi kehtivuse (peatatud või kehtetu sertifikaat) kontrollimine. Reaalajas pakutava kontrollimise teenuse katkemisel pakub SK Solutions n-ö tühistusnimekirja, mida teenuse kasutajad, sh krediidiasutused saavad kasutada, et kliendid tuvastada. Tühistusnimekiri on kumulatiivne, sisaldades teavet kõigi sertifikaatide kohta, mis on nimekirja koostamise hetkel peatatud või tühistatud. SK Solutions katab teenustaseme lepingu alusel võimalikud tühistusnimekirjade kasutamisel tekkinud kahjud 12 tunni jooksul. Tühistusnimekirju väljastab SK Solutions 12-tunnise intervalliga, mis on lühem kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014 määrusega nr 910/2014 e-identimise ja e- tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ ettenähtud tase. Nimetatud määruse artikli 24 lõike 3 kohaselt, kui kvalifitseeritud sertifikaate väljastav kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja otsustab sertifikaadi tühistada, registreerib ta tühistamise oma sertifikaatide andmebaasis ning avaldab sertifikaadi tühistatud staatuse aegsasti, ning igal juhul 24 tunni jooksul pärast vastava taotluse saamist. Tühistamine jõustub kohe pärast selle avaldamist. Lõike 1 kohaselt võib Vabariigi Valitsus kriisiolukorra ajal lubada elutähtsa teenuse osutajatel makseteenuste osutamisel kasutada Eesti riigi väljastatud elektroonilisse isikut tõendavasse dokumenti kantud digitaalset tuvastamist võimaldavat sertifikaati, mille kehtivust ei ole kriisiolukorrast tulenevalt võimalik kontrollida. Makseteenuste toimimine on vajalik majanduse toimimiseks või kriisiülesannete täitmiseks vajalike maksete tegemiseks, elanikkonna toimetuleku tagamiseks (palgad, töötasud, toetused ja igapäevased ostud). Erandi otsustamine on jäetud Vabariigi Valitsuse tasemele, kuivõrd sellega võib kaasneda krediidiasutustele riigieelarvelistest vahenditest kahjude hüvitamise kohustus. Eeldatava kahju põhjuseks on kliendi nõuetekohase autentimiskohustuse täitmata jätmisest tulenevad võimalikud kahjunõuded krediidiasutuste tegevuse suhtes. Eelnõu ei kohusta Vabariigi Valitsust vastavat erandit kehtestama, kuivõrd makseteenuste direktiivi artikli 93 kohaselt ei kohaldata muu hulgas makseteenuse pakkuja vastutust ebatavaliste ja ettenägematute asjaolude korral, mille üle poolel, kes nendele asjaoludele viitab, ei ole kontrolli ning mille tagajärjed oleksid kõigile jõupingutustele vaatamata olnud vältimatud, või kui makseteenuse pakkuja on kohustatud täitma teisi, liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud kohustusi. Käesolev erandi tegemise võimalus kohaldub vaid elektroonilises keskkonnas algatatud maksekorralduste suhtes ja ei kohaldu olukorrale, kus on võimalik isik tuvastada krediidiasutuse esinduses või mitteriikliku usaldusteenuse kasutamise kaudu. Samuti seatakse eelnõuga piirang maksekorralduste suhtes, mille tegemisel võib maksetehingu teha nii, et tugev autentimine ei tööta. Nendeks maksetehinguteks on: a) maksetehingu täitmine, sealhulgas rahaliste vahendite ülekandmine makseteenuse pakkuja juures avatud maksekontole. Siia kuuluvad igapäevased tehingud maksja kontolt, sealhulgas deebetkaardi tehingud; b) maksetehingu täitmine, kui rahalised vahendid on makseteenuse pakkuja kliendile antud laenuna. Siia kuuluvad näiteks krediitkaardiga tehtavad tehingud või muud krediidikonto tehingud; c) makse algatamise teenus. 333  22.05.2025 Valiku tegemisel on arvestatud, et tegemist on elutähtsa teenusena osutatavate makseteenustega (vt ka Eesti Panga määrus nr 7). Vastavalt lõikele 2 on Vabariigi Valitsusel õigus ette näha, millistel tingimustel riik lubab elutähtsat teenust osutavatel krediidiasutustel makseteenuste vahendamisel lubada, et maksekorralduse teeb isik, kelle isikut tõendava dokumendi sertifikaadi kehtivust ei ole võimalik kontrollida. Valitsus saab tingimuste kehtestamisel olukorrast ning talle teadaolevatest asjaoludest lähtuvalt võtta arvesse mitmeid asjaolusid: - kas erandit lubada kõigile elutähtsa teenuse osutajatele või ainult mõnele, kui sellega on tagatud avaliku võimu toimimine ja kodanike toimetulek. Samuti kui mõnel krediidiasutustel on kasutusel samaväärne isiku tuvastamist võimaldav vahend, siis ei ole erandi rakendamine tema suhtes mõistlik; - milliste makseteenuste suhtes või millises ulatuses erandi kasutamist lubada. Näiteks võib olukorrast lähtuvalt piisata vaid deebetkaardi maksete lubamisest ja krediitkaardi kasutamisele ei pea erandit rakendama. Samuti on võimalik, et valitsus lubab erandi kasutamist vaid kindlat tüüpi maksete tegemiseks, mille tegemata jätmine võib mõjutada suurel määral majandustegevust riigis või riigi toimetulekut kriisiolukorra lahendamisel. Valitsus võib ka võtta arvesse, millise aja jooksul erandi kasutamist lubatakse. Sellises olukorras võib otsuse aluseks olla näiteks kriisiolukorra ulatus, maksetoimingute puudumise mõju. Valitsus võib ka kehtestada tingimused, mille esinemise korral erandi kasutamise lubatavus lõppeb (näiteks elutähtsa teenuse osutajatele on antud tähtaeg alternatiivide kasutusele võtmiseks või sertifikaatide tuvastamise võimaluse taastumisel). Valitsus võib lubada ka erandi rakendamist vaid kindlas ajavahemikus (nt 14 päeva jooksul korralduse avaldamisest Riigi Teatajas). Kuivõrd erandi kasutamise tulemusel võib tekkida riigile rahalisi kohustusi, võib valitsus piiritleda ka selliste makskorraldusega tehtavate tehingute suurust. Siinjuures ei ole välistatud, et valitsus võib kehtestada erinevad suurused lähtuvalt maksete eesmärkidest jne. Valitsus võib otsustamisel võtta arvesse ka eespool nimetamata asjaolusid, mis lähtuvad hetkeolukorrast ning ei mõjuta teenuste toimimist. Näiteks võib valitsus lubada piirkondlikke erandeid, seada täiendavaid tingimusi maksekorraldusele, sh milliseid tegevusi peab krediidiasutus veel tegema, et erandit rakendada; anda mõnele asutuse maksekorraldusele täielik erand (näiteks erand Sotsiaalkindlustusameti tehtavatele sotsiaaltoetuste maksetele). Olukorras, kus äriklientidel on kasutada muud tuvastamise lahendid, võib erandi rakendamine olla asjakohane vaid eraklientide maksekorraldustele jms. Lõike 4 kohaselt otsustab Vabariigi Valitsus elutähtsa teenuse osutajatele tekkinud kehtetu või peatatud kehtivusega sertifikaadi kasutamise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise. Krediidiasutuse kahjuna on käsitatav makseteenuste direktiivi artikli 73 lõikest 1 tulenev kohustus maksta autoriseerimata maksetehingu puhul maksjale tagasi autoriseerimata maksetehingu summa. Samas ei ole Eesti Panga hinnangul rahalise kahju tekkimine suure tõenäosusega, kuid seda ei saa ka välistada, sellise kahju tekkimine eeldab paljude halbade asjaolude kokkulangemist (nt ID-kaardi valduse kaotamine). Vabariigi Valitsus hüvitab vaid need autoriseerimata maksetehingu järel tekkinud kahjud, mis on tekkinud pärast Vabariigi Valitsuse vastavasisulise korralduse andmist (vt ka lõike 1 seletust) ja kui: 334  22.05.2025 1) elektroonilise isikutuvastamise, autentimise ja digitaalse allkirjastamise valdkonna elutähtsa teenuse osutaja ei taganud isikut tõendavasse dokumenti kantud digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi kontrolli; 2) alternatiivsed lahendused digitaalseks isiku tuvastamiseks ja maksete kinnitamiseks puuduvad või ei ole kiiresti rakendatavad; 3) maksetehing on tehtud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse kehtivuse ajal ja vastab otsusega kehtestatud tingimustele ja; 4) maksetehing tehti kehtetut digitaalset tuvastamist võimaldavat sertifikaati kasutades. Punktis 1 toodud eeldus on, et osutaja teenus ei toimi, ehk ei olnud tagatud isikut tõendavasse dokumenti kantud digitaalset tuvastamist võimaldava sertifikaadi kontroll. Siin tuleb arvestada, kas katkestus jäi elutähtsa teenuse katkestusele lubatud ajapiirangutesse, sealhulgas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. jaanuari 2019. a määruses nr 4 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektroonilise isikutuvastamise ja digitaalse allkirjastamise tagamisel“ sätestatut. Olukorras, kus ilmneb, et sertifikaadi kehtivuse kontroll on kasutatav Vabariigi Valitsuse korralduses sätestatud autentimise erandi kasutamise ajal, hüvitise taotlemise õigus puudub, kuna sertifikaat oli kontrollitav. Punktis 2 nähakse ette, et hüvitama ei pea kahju, kus maksekorralduse tegijal oli võimalik kasutada teisi tugevat autentimist võimaldavaid vahendeid. (Nt isikul on ka panga väljastatud tugevat autentimist võimaldav vahend). Punkt 3. Kahju hüvitise arvestamisel võetakse arvesse vaid need autoriseerimata maksetehingud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse korralduses sätestatud tingimustele (nt maksekorralduse tegemise aeg, maksekorralduse suurus, maksekorraldus tehti kindlaksmääratud makseasutuse elektroonilises keskkonnas). Punkti 4 kohaselt puudub hüvitamise kohustus ka juhul, kui autentimiseks ei kasutatud riigi väljastatud isikut tõendavat dokumenti (ID-kaart, mobiil-ID; digitaalne isikutunnistus). Seega riik ei võta endale kohustust hüvitada eraettevõtjate või teiste riikide kasutatavate usaldusteenuste katkemisest tulenev kahju. Samuti ei lähe kahju hüvitamise alla pankade enda poolt väljastatud tuvastamise vahendite kasutamisest tulenev kahju. Kahju hüvitatakse riigieelarvelistest vahenditest. Kahjude katmist ei saa enda kanda võtta Eesti Pank, kuna tegemist on riigi ettenähtud elutähtsa teenusega. Eesti Pank tegutseb sel juhul riigi nimel elutähtsa teenus korraldajana. Lõikes 5 nähakse ette Vabariigi Valitsusele volitusnorm anda määrus, milles sätestatakse täpsemad tingimused elutähtsat teenust osutavatele makseteenuse osutajatele hüvitise taotlemiseks ja väljamaksmiseks. 3. jagu Kahju hüvitamine rahvusvahelises sõjalises koostöös § 156. Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamine Võrreldes kehtiva regulatsiooniga (RiKSi § 875) selles sättes muudatusi ette ei nähta. 335  22.05.2025 Rahvusvaheline sõjaline koostöö on reguleeritud välislepingutega ning seetõttu lähtutakse kahju hüvitamise otsustamisel eelkõige välislepingutes sätestatust (lõige 1). Ka praegu on näiteks NATO liikmesriigi relvajõudude Eestis tekitatud kahju hüvitamine reguleeritud NATO SOFAga, mis artikli XV punkti 1 kohaselt kehtib ka relvakonflikti korral välislepingus sätestatud eranditega. Riigisisest õigust kohaldatakse üksnes siis, kui see on välislepingus ette nähtud. Välislepingutes ei määrata siiski kindlaks, millist riigisisest õigusakti kahju hüvitamisele kohaldatakse, vaid nähakse üksnes ette, millal millise riigi õigust kohaldatakse. Näiteks kui Eesti pinnal toimub rahvusvaheline sõjaline operatsioon, siis kahju tekitamise korral tuleb vaadata, kas kahju tekitasid liitlased (kohalduvad asjaomase paragrahvi sätted) või kahju tekitas Eesti Kaitsevägi (siis kohalduvad kahju hüvitamise paragrahvid, mis käsitlevad kahju hüvitamist riigikaitselise kriisiolukorra ajal). Lõikes 1 on täpsustatud, et rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamisele kohaldatakse eelduslikult riigivastutuse seadust. Selle täpsustuse eesmärk on vältida võimalikke vaidlusi selle üle, kas kahju hüvitamisel juhul, kui välisleping näeb ette Eesti õiguse kohaldamise, tuleks kohaldada avalik-õiguslikku või eraõiguslikku regulatsiooni (eriti juhul, kui rahvusvahelise sõjalise koostöö raames kaasatud poole enda õiguskorras ei eristata tsiviil- ja haldusõigust). Rahvusvahelist sõjalist koostööd reguleerivas lepingus ei ole üldjuhul nimetatud konkreetset haldusorganit, vaid haldusorgani määrab lepingupool oma riigisisese õigusega. Kuna riiki esindab rahvusvahelises sõjalises koostöös eelkõige Kaitsevägi, siis on pädevus seadusega määratud Kaitseväele (lõige 2). Kaitsevägi määrab HMSi § 8 lõike 1 alusel enda keskelt kindlaks isikud, kes tema nimel seda ülesannet täidavad. Selleks võib olla ükskõik milline kaitseväelane või muu Kaitseväega õigussuhtes olev isik. Kaitsevägi võib moodustada ka mitmesuguseid tööorganeid (komisjon, nõukogu vms) või protseduure (kooskõlastamine, sanktsioneerimine vms), ilma et see mõjutaks haldusvälise isiku suhtes asja otsustamise pädevust. Kaitseväe sisemine töökorraldus ei ole seaduse reguleerimise esemeks, kuid Kaitseväe enda kehtestatud korralduse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle saab teha teenistuslikku järelevalvet üldises korras. Kehtivas õiguses on rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise otsustusõigus samuti Kaitseväel, kuid see on seaduse asemel sätestatud määrusega. Riigikaitse, välissuhtluse või muudel poliitilistel kaalutlustel võib olla vaja hüvitada teatud juhtudel kahju ka siis, kui riik õiguslikult kahju eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu hüvitamisele (lõige 3). Kehtivas õiguses on õiguslik alus, mille kohaselt võib hüvitada kahju, mille eest Eesti riik ei vastuta, nähtud ette Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2016. a määruse nr 123 „Rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud kahju nõude menetlemise, kahju hüvitamise ning kahjuhüvitisest loobumise kord“ § 1 lõikes 3. Selle määruse aluseks olevast volitusnormist ega kehtivast seadusest sellist kahju hüvitamise alust ei tulene. Seadusliku aluse põhimõtte kohaselt ei saa määrusega sätestada erandeid seadusest tulenevate üldiste kahju hüvitamise aluste suhtes ning sellel põhjusel tuleb asjakohane säte viia üle seaduse teksti. Tegemist on formaalõigusliku muudatusega, mis ei muuda ex gratia hüvitatava kahju ulatust ega sisu. Sarnaselt kehtiva RiKSi §-ga 32 nähakse lõikega 4 ette volitusnorm, mille alusel kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju nõude menetlemise, kahju hüvitamise ja hüvitisest loobumise korra. Vabariigi Valitsus ei saa kehtestada täiendavaid õiguslikke aluseid kahju hüvitamiseks ega laiendada või piirata seadusest või välislepingust tulenevaid kahju hüvitamise aluseid. 336  22.05.2025 12. peatükk Järelevalve 1. jagu Riiklik järelevalve § 157. Riikliku järelevalve ülesande täitmise ja erimeetme kohaldamise õiguse volitamine Paragrahvis 157 sätestatakse volitusnormid, mille alusel võib Vabariigi Valitsus määrusega anda pädevale haldusorganile või konkreetsele valitsusasutusele volituse täita riikliku järelevalve ülesannet. KorSi § 6 lõike 1 kohaselt on korrakaitseorgan seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik. Lõike 1 kohaselt võib Vabariigi Valitsus määrusega volitada valitsusasutuse täitma riikliku järelevalve ülesannet käesolevas seaduses või muus seaduses sätestatud püsiva kriisiülesande täitmise üle. Kui seadusega ei ole kehtestatud pädevat valitsusasutust, kes teeb püsiva kriisiülesande täitmise nõuete üle riiklikku järelevalvet, siis võib pädeva asutuse määrata sarnaselt Vabariigi Valitsus määrusega. Erinevalt piiravate meetmete üle järelevalve tegemisel ei anta kriisideks valmistumise nõuete üle järelevalve tegemiseks Vabariigi Valitsusele õigust määrata lisaks volitatud asutusele ka KorSis sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Need sätestatakse seadusega kõikidele pädevatele valitsusasutustele ühetaoliselt eelnõu §-s 160. Lõike 2 kohaselt selleks pädevat valitsusasutust täitma riikliku järelevalve ülesannet käesolevas seaduses 5 sätestatud piirava meetme täitmise üle ja kohaldama KorSis nimetatud riikliku järelevalve erimeedet. Eelnõu kohaselt sätestatakse Vabariigi Valitsuse õigus volitada täidesaatva riigivõimu asutust kohaldama piiravat meedet (vt joonis eelnõu § 42 selgituse juures). Kohaldatud meetme jõustumisel tuleb tagada meetme jõustumisega kaasnevate kohustuse ja nõuete täitmise üle järelevalve tegemine. Eelnõu § 157 lõige 2 tagab Vabariigi Valitsusele võimaluse määrata eelnõus sätestatud piiravate meetmete täitmise riikliku järelevalve ülesannet täitvad valitsusasutused, kui pädevat asutust ei ole seadusega määratud. Samuti võib Vabariigi Valitsus määrata KorSis nimetatud erimeetmed, mida riikliku järelevalve ülesande täitmisel pädev asutus võib kohaldada. Pädev asutus võib nimetatud meetmeid kohaldada KorSis sätestatud alustel ja korras. Piirava meetme kohaldamise alused on kõik sätestatud eelnõuga ning talumiskohustuse eelduseks on kehtiv haldusakt, millega meedet kohaldatakse. Kui isik ei täida kriisiolukorra piirava meetme talumisest tulenevaid kohustusi, võib teha selle kohta isikule ettekirjutuse ning rakendada vajaduse korral haldussunnivahendeid. RiKSi §-ga 901 on piiravate meetmete rakendamise tagamiseks vajalik haldussunnivahendite kohaldamine nimetud riigikaitselise järelevalvena. Eelnõuga loobutakse riigikaitselise järelevalve terminist ning sätestatakse, et piiravate meetmete täitmise üle tehakse järelevalvet riikliku järelevalve raames. Sealjuures säilitatakse RiKSi §-s 901 sätestatud ettekirjutuse ja haldussunnivahendite kohaldamine. Muudatuse ettevalmistamisel hinnati mh, kas tulenevalt KorSi § 1 lõikest 6 on riiklik järelevalve eelnõus sätestatud piiravate meetmete täitmise tagamisel võimalik ka Kaitseväe poolt riigi sõjalisel kaitsmisel. KorSi § 1 lõike 6 kohaselt ei kohaldata KorSi Kaitseväe tegevusele riigi sõjalisel kaitsmisel, sõjalise kaitse ettevalmistamisel, rahvusvahelise 337  22.05.2025 sõjalise kohustuse täitmisel või julgeoleku tagamisel Kaitseväe julgeolekualal. Samas ei välista KorSi § 1 lõige 6 Kaitseväele riikliku järelevalve ülesannete andmist. Ka KorSi seletuskirja kohaselt ei välista käesolev lõige iseenesest, et kaitsejõududel võiks väljaspool oma riigikaitsefunktsiooni olla kõrvalfunktsioonidena ka riikliku järelevalve ülesandeid.113 Eelnõus sätestatud võimalus anda valitsusasutusele (sh Kaitseväele) riikliku järelevalve ülesande täitmiseks KorSi erimeetmete kohaldamine ei tekita olukorda, kus Kaitsevägi saaks võrreldes kehtiva seadusega ulatuslikumad õigused isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiramiseks. RiKS võimaldab Kaitseväel ja samuti Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel kohaldada RiKSi alusel läbiviidavates haldusmenetlustes erinevaid uurimistoiminguid (RiKSi § 826). Järgnevalt loetletud toiminguid võib kohaldada ühekordse riigikaitseülesande täitmise võimelisuse väljaselgitamiseks, asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise eelotsuse tegemiseks, põhiõigusi ja vabadusi piirava meetme kohaldamisel ning järelevalve (sh haldusjärelevalve) tegemisel: • isiku peatamine küsitlemiseks, kui on alust arvata, et isikul on haldusmenetluse läbiviimiseks olulist teavet; • isiku toimetamine ütluste või seletuste võtmiseks ametiruumi, kui on alust arvata, et isikul on haldusmenetluse läbiviimiseks olulist teavet; • andmete pärimine ja saamine riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik- õigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku andmekogust; • isikusamasuse tuvastamine isikut tõendava dokumendi alusel või küsitlemise teel; • vallasasja vaatlemine meeleliselt või tehnilise vahendi abil, sealhulgas uste avamine ja muude takistuste kõrvaldamine; • olukorra jäädvustamine pilti või heli salvestava seadmega; • proovide ja näidiste võtmine, mõõtmiste või ekspertiisi tegemine; • vallasasja hoiule võtmine; • territooriumile, ehitisse või ruumi sisenemine, sealhulgas uste ja väravate avamine või muude takistuste kõrvaldamine; • territooriumi, ehitise või ruumi läbivaatamine, sealhulgas seal asuva vallasasja läbivaatamine ning uste ja väravate avamine või muude takistuste kõrvaldamine. RiKSi seletuskirjas on ka selgelt öeldud, et „oma sisu poolest on need toimingud sarnased riikliku järelevalve erimeetmetega (vt KorSi §-d 30–52), kuid nende eesmärk ei ole iseseisvalt ohtu tõrjuda või rikkumist kõrvaldada, vaid üksnes selgitada välja asja sisuliseks lahendamiseks olulised asjaolud või koguda tõendeid.“ Seega on juba RiKSis antud Kaitseväele õigus kohaldada KorSi erimeetmetega sarnaseid meetmeid. Samuti on RiKSis antud õigus kasutada vajaduse korral ka vahetut sundi – füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõu, erivahendi või relvaga (RiKSi § 902 lõige 1). Vahetut sundi võib kasutada eespool loetletud toimingute kohaldamise käigus (RiKSi § 826 lõige 3), asja sundkasutusse võtmisel ja sundvõõrandamisel (RiKSi § 821 lõige 9) ja piirava meetme täitmise üle järelevalve tegemisel (RiKSi 901 lõige 3). 113 Korrakaitseseaduse eelnõu (49 SE) seletuskiri, § 1 lõige 6. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8a9c2286-06fc-65d2-957b-bd9e11a940c4/Korrakaitseseadus 338  22.05.2025 Lõikega 3 sätestatakse Vabariigi Valitsusele volitus ka kindlaks määrata need valitsusasutused, kellel on õigus KorSi erimeetme kohaldamisel kasutada vahetut sundi. Vahetu sunni kohaldamine on valdkond, kus peab seadusandja looma selgepiirilised reeglid, mis kaitseksid isikut, kelle suhtes ametnik füüsilist jõudu kasutab. Vabariigi Valitsus võib määrusega kindlaks määrata ainult sellised valitsusasutused, mille ametnikud on saanud vastava väljaõppe, et mõista, mis tingimustel tohib vahetut sundi kasutada, ning kuidas seda teha nii, et see jääks seadusega ette antud raamidesse. Vahetut sundi kohaldav ametnik peab olema võimeline valima tekkinud olukorra lahendamiseks kõige sobivama meetme, lähtudes seejuures meetmele allutatud isiku põhiõigustest. Sellest tulenevalt sätestatakse lõikes 4, et õigus kohaldada KorSis sätestatud erimeedet ja vahetut sundi on isikul, kes on saanud sellekohase väljaõppe. Lõikes 4 sätestatud põhimõttega tuleb arvestada nii Vabariigi Valitsus määruse andmisel kui volitatud valitsusasutuses ametnikele ülesannete määramisel. § 158. Haldussunnivahendi kohaldamine Paragrahvis 158 sätestatakse riikliku järelevalve meetmena ettekirjutuse ja sunnivahendi rakendamine. Lõikes 1 säilitatakse sisuliselt RiKSi § 901. Lõikes 1 sätestatud meedet võib kohaldada riikliku järelevalve tegemisel kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise nõuete täitmise üle (9. peatüki 2. jagu), samuti riikliku järelevalve tegemisel piirava meetme täitmise üle. KorSi mõistes on tegemist riikliku järelevalve üldmeetmega (KorSi § 28). Sarnaselt RiKSi § 901 lõikega 1 võib riikliku järelevalve tegija kohustada isikut ettekirjutusega tegema nõutavat tegu või hoiduma teost. Ettekirjutusega määratakse kindlaks talumiskohustuse sisu ehk konkreetne tegu, mille isik peab tegema või millest ta peab hoiduma. Tegemist ei ole mitte algupärase isikut koormava haldusaktiga, vaid selle haldusakti täitmiseks kohaldatava meetmega. Ettekirjutuse kaudu suunatakse isiku selle poole, et isik täidaks oma põhiõigusi ja -vabadusi piiravat meedet selliselt, nagu korrakaitseorgan peab seda nõuetekohaseks. Lõikes 1 sätestatakse sarnaselt RiKSi § 901 lõikega 2, et riikliku järelevalve üldmeetmena kohaldatud ettekirjutuse (KorSi § 28) täitmiseks võib rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär füüsilise isiku suhtes on 9600 eurot ja juriidilise isiku suhtes 30 000 eurot. Haldussunni kohaldamise eelduseks on see, et sundtäidetav haldusakt on piisavalt konkreetne. Kui kohaldatav põhiõiguse ja -vabaduse piirang ise võib olla suhteliselt üldine, siis ettekirjutus on konkreetne ning määrab üheselt ja kontrollitavalt selle teo, mida isik peab tegema või millest hoiduma. Seetõttu on sundtäidetav just ettekirjutus piirangu talumiseks, mitte piirangut kohaldav haldusakt iseenesest. Lõike 2 kohaselt on asendustäitmise erijuhtumiks Vabariigi Valitsuse või tema volitatud haldusorgani poolt sõjaseisukorra ajal ettevõtte valduse ajutine ülevõtmine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 661 kohaselt on ettevõte majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Ettevõtte valdust võib ajutiselt üle võtta siis, kui ettevõtte omanikust juriidiline isik ei täida temale piirava meetme täitmise tagamisel ettekirjutusega pandud kohustust. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb, olenemata ettevõtja õiguslikust vormist. See hõlmab näiteks majandustegevusega füüsilisest isikust ettevõtjaid, äriühinguid ja ühendusi jne. Ettevõtte ülevõtmisel võetakse üle konkreetse ettevõtja majandusüksus, nt äriühingu tootmisüksus. Riik asub tegema kontrolli ainult ülevõetud 339  22.05.2025 majandusüksuse (ettevõtte) üle, riik ei võta üle kogu ettevõtja tegevust. Kui riik võtab üle ettevõtte valduse, asub riik majandusüksuse kaudu majandustegevusse. Näiteks kui riik võtab üle äriühingu tootmise ja tootmiseks on vaja osta toormaterjali, on riik lepingu pooleks. § 159. Riikliku järelevalve tegemine kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel Lõikes 1 sätestatakse riikliku järelevalve tegemine RiKSi § 88 lõike 2 ja HOSi § 45 lõike 1 punkti 3 eeskujul. Eelnõuga säilitatakse riikliku järelevalve tegemine elutähtsa teenuse osutamise nõuete täitmise üle. Eelnõu § 74 lõike 6 alusel kehtestatud nõuete, § 75 lõikes 11 (ETO kohustused), § 77 lõigetes 3 ja 4 ning § 78 lõikes 1 (ETOde töötajate taustakontroll) või eriseaduses ja selle alusel sätestatud elutähtsa teenuse osutamise nõuete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema § 74 lõike 4 alusel määratud asutus ning finantsjärelevalve subjektide suhtes Finantsinspektsioon. Selguse huvides tehakse lõike 1 punkti 1 sõnastuses viide ka eriseaduses või selle alusel sätestatud elutähtsa teenuse osutamise nõuete täitmisele, sest eelnõu rakendussätetega kavandatud muudatuste kohaselt nähakse elutähtsate teenuste osutamise kohustus ette lisaks eelnõus ka mitmes eriseaduses (vt nt ehitusseadustiku või elektrituruseaduse muudatusi). Sellisel juhul juhindutakse eriseaduses sätestatud elutähtsate teenuste osutamise nõuete täitmise üle riikliku järelevalve tegemisel samuti eelnõus sätestatust, kui eriseaduses ei ole sätestatud järelevalve tegemiseks erisusi. Eelnõu § 19 lõike 7 alusel kehtestatud ajutiselt või alaliselt kaitstavate olulise tähtsusega objektide kaitse nõuete täitmise üle teeb lõike 1 punkti 2 kohaselt riiklikku järelevalvet Kaitsepolitseiamet. Sõjalise riigikaitse toimimisega seotud ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutuses olevate objektide korral teeb Kaitsevägi haldusjärelevalvet. Eelnõu kohaselt riikliku järelevalve pädevust praeguste riigikaitseobjektide kaitse korraldamisel võrrelduna kehtiva RiKSiga ei muudeta. Lõike 1 punktiga 3 antakse Päästeameti pädevusse riikliku järelevalve tegemine avaliku ja mitteavaliku varjendi rajamise, varjumiskoha kohandamise ja varjumisplaani koostamise kohustuse täitmise üle. Samuti teeb Päästeamet riiklikku järelevalvet ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise ja selle läbiviimise nõuete ning evakuatsioonikohtadele kehtestatud nõuete täitmise üle. Lõikes 2 sätestatakse sarnaselt RiKSi § 89 lõikega 1, et riikliku järelevalve tegemiseks võib Kaitsepolitseiamet kohaldada julgeolekuasutuste seaduses isikuandmete töötlemise kohta sätestatut. § 160. Riikliku järelevalve erimeetmed kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise nõuete täitmise tagamisel Paragrahvis 160 sätestatakse eelnõu §-s 159 sätestatud haldusorgani õigus kohaldada KorSi §- des 30, 31, 32, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud erimeetmeid KorSis sätestatud alustel ja korras (küsitlemine ja dokumentide nõudmine, kutse ja sundtoomine, isikusamasuse tuvastamine, vallasasja läbivaatus, valdusesse sisenemine, valduse läbivaatus, vallasasja hoiulevõtmine, hoiulevõetud vallasasja müümine või hävitamine). Võrreldes RiKSi ja HOSiga riikliku järelevalve tegemiseks vajalike erimeetmete loetelus muudatusi ei tehta. 340  22.05.2025 § 161. Riikliku järelevalve tegemine piiravate meetmete täitmise tagamisel Paragrahv 161 sätestab riikliku järelevalve tegemise käesolevas eelnõus sätestatud piiravate meetmete täitmise üle. Lõikega 1 sätestatakse, et eelnõus sätestatud piirava meetmete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet piiravat meedet kohaldanud valitsusasutus või Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus, kui kõnesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus võib olla sama, kelle Vabariigi Valitsus volitab piiravat meedet kohaldama, samuti võib Vabariigi Valitsus volitada riikliku järelevalve ülesannet täitma muu valitsusasutuse, nt PPA. Eelnõuga sätestatakse Vabariigi Valitsuse õigus volitada valitsusasutust kohaldama piiravat meedet. Kohaldatud meetme jõustumisel tuleb tagada meetme jõustumisega kaasnevate kohustuste ja nõuete täitmise üle järelevalve tegemine. Eelnõu § 157 lõikega 2 antakse Vabariigi Valitsusele õigus määrata eelnõus sätestatud piiravate meetmete täitmise riikliku järelevalve ülesannet täitvad valitsusasutused, kui pädevat asutust ei ole seadusega määratud (nt lõigetes 2 ja 3). Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse seadusega, millised asutused on pädevad tegema riiklikku järelevalvet konkreetsete eelnõuga sätestatud piiravate meetmete üle ning mille puhul ei ole Vabariigi Valitsusel volitust riikliku järelevalve ülesande määramiseks eelnõu § 157 lõike 2 alusel muule asutusele: • eelnõu §-des 53 ja 54 sätestatud piirava meetme täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet Politsei- ja Piirivalveamet riigipiiri seaduses sätestatud alusel ja korras. Nimetatud piiravad meetmed on kaitseväekohustuslase Eestist lahkumise piiramine ja kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isiku Eestist lahkumise piiramine; • eelnõu §-s 61 sätestatud majandustegevuse piiramise meetme kohaldamisel teevad Maksu- ja Tolliamet ning Politsei- ja Piirivalveamet riiklikku järelevalvet osas, mis puudutab vallasasjade riiki sisseveo ja riigist väljaveo tingimuste täitmise kontrollimist. Nimetatud asutused juhinduvad riikliku järelevalve tegemisel riigipiiri seaduses ja tollialastes õigusaktides sätestatud alustest ja korrast. § 162. Riikliku järelevalve erimeetme kohaldamine piiravate meetmete üle järelevalve tegemisel Paragrahviga 162 sätestatakse riikliku järelevalve erimeetme kohaldamine piiravate meetmete üle järelevalve tegemisel. Kui Vabariigi Valitsus on eelnõu § 157 lõike 2 alusel volitanud valitsusasutust täitma riikliku järelevalve ülesannet, võib nimetatud asutus kohaldada temale üksnes eelnõu § 157 lõike 2 alusel määrusega volitatud riikliku järelevalve erimeedet KorSis sätestatud alusel ja korras. § 163. Vahetu sunni kohaldamine piiravate meetmete üle järelevalve tegemisel Paragrahvis 1163 sätestatakse piirava meetme täitmise tagamisel vahetu sunni kohaldamise õigus. Vahetu sund on lubatud üksnes juhul, kui piirava meetme täitmise tagamine muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik või ei ole õigel ajal võimalik. Samamoodi on see sätestatud ka KorSi § 28 lõikes 3 ja § 76 lõikes 1. 341  22.05.2025 Vahetut sundi mõistetakse eelnõus KorSi § 74 lõike 1 tähenduses. Selle kohaselt on vahetu sund füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõu, erivahendi, relva või lahingumoonaga. Tulenevalt KorSi §-st 75 sätestatakse eelnõuga, et vahetut sundi piiravate meetmete üle järelevalve tegemisel võib kohaldada Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi ja käesoleva seaduse § 157 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse määratud valitsusasutus KorSis sätestatud alustel ja korras. Tuleb tähele panna, et vahetu sunni kohaldamise õigust ei reguleerita üksnes eelnõu §-s 163, mis sätestab vahetu sunni kohaldamise õiguse piiravate meetmete üle riikliku järelevalve tegemisel. Üheks piiravaks meetmeks on eelnõu kohaselt nt asja sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine. Eelnõu § 114 lõike 9 kohaselt võib lisaks Politsei- ja Piirivalveametile ja Kaitseväele kohaldada asja sundkasutusse võtmisel ja sundvõõrandamisel vahetut sundi ka Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Päästeamet. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse õigus vahetu sunni kohaldamiseks asja sundkasutusse võtmisel ja sundvõõrandamisel on ka praegu sätestatud RiKSi § 821 lõikes 9. Samuti sätestab vahetu sunni kohaldamise õiguse nt eelnõu § 89 lõige 4, mille kohaselt võib Päästeamet kohaldada vahetut sundi ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel. 2. jagu Haldusjärelevalve § 164. Haldusjärelevalve tegemine Lõigetes 1–3 sätestatakse käesolevas eelnõus sätestatud nõuete täitmise üle haldusjärelevalvet tegevad pädevad asutused. Lõikes 1 sätestatakse RiKSi § 88 eeskujul, kuidas tehakse haldusjärelevalvet ühekordse kriisiülesande täitmise üle juhul, kui ülesande täitjaks on avaliku halduse kandja (nt KOV). Haldusjärelevalvet ühekordse kriisiülesande täitmise üle teeb ülesande andnud haldusorgan või tema volitatud haldusorgan. Haldusjärelevalve pädevuse võib ühekordse ülesande andnud haldusorgan ka delegeerida. Kuigi tema teeb otsuse ühekordne kriisiülesanne määrata, määratakse ülesanded kõikides kriisiolukorra lahendamiseks vajalikes valdkondades. Need ülesanded on vajalikud kriisi lahendamiseks, kuid nende täitmine ei kuulu otseselt alati ülesande andja valdkondlikku pädevusse. Seega võib olla vaja järelevalve tegemine delegeerida sellele haldusorganile, kellel on pädevus asjaomases valdkonnas ning vajalike teadmistega personal, hindamaks, kas ülesannet täidetakse õigesti. Seetõttu antakse neile võimalus delegeerida järelevalvepädevus ka muule haldusorganile. Lõikes 2 sätestatakse analoogselt riikliku järelevalve pädevusega haldusjärelevalve tegemise pädevus eelnõu § 19 lõike 7 alusel kehtestatud ajutiselt või alaliselt kaitstavate olulise tähtsusega objektide kaitse nõuete täitmise üle. Sarnaselt RiKSi § 88 lõikega 2 teeb haldusjärelevalvet Kaitsepolitseiamet ning sõjalise riigikaitse toimimisega seotud ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutuses olevate objektide korral Kaitsevägi. Lõikes 3 sätestatakse analoogselt riikliku järelevalve pädevusega ka haldusjärelevalve pädevus eelnõu § 74 lõike 6 alusel kehtestatud nõuete, § 75 lõike 11, § 77 lõigetes 3 ja 4 ning § 78 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmise üle. Sarnaselt HOSi § 45 lõike 1 punktiga 3 teeb haldusjärelevalvet elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema § 74 lõike 4 alusel määratud asutus ning 342  22.05.2025 finantsjärelevalve subjektide suhtes Finantsinspektsioon. Haldusjärelevalve subjektideks on ka isikud, kes täidavad avaliku halduse ülesandeid. Lõike 4 kohaselt antakse sarnaselt riikliku järelevalve tegemisega Päästeameti pädevusse ka haldusjärelevalve tegemine varjumiskohtadele kehtestatud nõuete täitmise üle. Samuti teeb Päästeamet haldusjärelevalvet ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise, selle läbiviimise ja kohaliku omavalitsuse üksuse kaasaaitamise nõuete ning evakuatsioonikohtadele kehtestatud nõuete täitmise üle. Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse haldusjärelevalve meetmed. Haldusjärelevalve tegija võib lisaks VVSi § 752 lõikes 1 sätestatud haldusjärelevalve meetmetele teha ettekirjutuse järelevalvatava tegevuse õiguspäraseks ja otstarbekaks täitmiseks. Ettekirjutuse täitmiseks võib rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär füüsilise isiku suhtes on 9600 eurot ja juriidilise isiku suhtes 30 000 eurot. Lõike 7 kohaselt võivad sarnaselt riikliku järelevalve tegemisega ka kõnesolevas paragrahvis sätestatud haldusjärelevalve tegemiseks Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi kohaldada vastavalt JASis või KKSis isikuandmete töötlemise kohta sätestatut. § 165. Haldusjärelevalve tegemine kohaliku omavalitsuse üksuse püsiva kriisiülesande täitmise üle Paragrahvis 165 reguleeritakse eraldiseisvalt haldusjärelevalve tegemine eelnõuga kohaliku omavalitsuse üksusele pandud püsivate kriisiülesannete täitmise üle. Kehtiva HOSi § 45 lõike 1 punkti 5 kohaselt teeb haldusjärelevalvet kõikide HOSis ja selle alusel kehtestatud õigusaktides kohaliku omavalitsuse üksusele määratud ülesannete täitmise üle Päästeamet. Lõike 1 kohaselt jäetakse Päästeameti pädevusse haldusjärelevalve tegemine järgmiste kohaliku omavalitsuse üksuse püsivate kriisiülesannete üle: • elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamine järgmiste teenuste puhul: kaugküttega varustamine, kohaliku tee sõidetavuse tagamine ning veega varustamine ja kanalisatsiooni toimimine; • kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil evakuatsioonikohtade määramine ja kasutusele võtmine, kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil viibivate isikute ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamine, teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumilt evakueeritud isikute vastuvõtmisele kaasaaitamine ja evakueeritud isikutele evakuatsioonikohas vähemalt toidu ja joogivee võimaldamine ning oma territooriumil viibivate isikute teavitamise tagamine kriisiolukorra ajal. Erinevalt HOSi § 45 lõike 1 punktist 5 antakse vastavalt asutuste pädevusele haldusjärelevalve ülesanne ka Sotsiaalkindlustusametile ning HTMile. Sotsiaalkindlustusamet teeb eelnõu kohaselt haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse järgmiste püsivate kriisiülesannete üle: • koduteenuse korraldamine; • väljaspool kodu üldhooldusteenuse korraldamine; • asendushooldusteenuse korraldamine; • turvakoduteenuse korraldamine; 343  22.05.2025 • vältimatu sotsiaalabi tagamine; • abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas perekonnast eraldatud või kriisiolukorra tõttu perekonnast lahutatud laste abistamine; • toimetulekutoetuse maksmine; • suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenus. HTM teeb haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse püsiva kriisiülesande üle tagada alus-, põhi- ja keskhariduse kättesaadavus. Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse haldusjärelevalve meetmed kohaliku omavalitsuse üksusele pandud püsivate kriisiülesannete täitmise üle. Järelevalvet tegev haldusorgan võib haldusjärelevalve tegemisel kohaldada VVSi § 752 lõikes 1 sätestatud haldusjärelevalve meetmeid ja teha ettekirjutuse kohaliku omavalitsuse üksusele pandud ülesande õiguspäraseks täitmiseks. Eristada tuleb järelevalvet püsivateks kriisiülesanneteks valmistumise nõuete ja kriisiolukorra ajal püsivate kriisiülesannete täitmise üle. Valmistumise nõuded on kehtestatud eesmärgiga tagada KOVi võime täita kriisiülesandeid kriisiolukorra ajal. Valmistumise üle tuleb teha järelevalvet perioodiliselt enne kriisiolukorda. Valmistumise üle järelevalve tegemisel võib kohaldada tavapäraseid VVSis sätestatud meetmeid. KOVi üle tehtav haldusjärelevalve erinevalt riigiasutuste omavahelisest järelevalvest ei võimalda omavalitsuslike ülesannete puhul otstarbekuse hindamist. Eelnõu kohasel järelevalve korraldamisel arvestatakse KOVi enesekorraldusõigusega, milleks on KOVi õigus otsustada, millal ja kuidas ta oma pädevusse kuuluvaid ülesandeid lahendab. KOVi enesekorraldusõiguse puhul on tegu KOVi otsustus- ja valikudiskretsiooniga kohaliku elu küsimustes. Sellest tulenevalt sätestatakse lõikes 3 (arvestades mh eelnõu §-s 85 sätestatut), et ettekirjutuse kohaliku omavalitsuse üksusele pandud ülesande otstarbekaks täitmiseks võib teha juhul, kui vastava ülesande täitmise laadi ja mahtu arvestades on tegemist riikliku kohustusega. Lõige 4. Lõigetes 2 ja 3 nimetatud ettekirjutuse täitmiseks võib rakendada asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär on 30 000 eurot. 3. jagu Järelevalve õigusaktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle kriisiolukorra ajal Viiendas jaos on reguleeritud õiguskantsleripoolne järelevalve kriisiolukorra ajal antud õigustloovate aktide ja üksikaktide üle. Kriisiolukorra lahendamise huvides on esitatud õiguskantsleri järelevalvet puudutav tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus, mitte õiguskantsleri seaduses, kuna kogu kriisiolukorra lahendamist puudutav vastutus ja järelevalve on käesolevas eelnõus. Õiguskantslerile järelevalvepädevuse ettenägemine on kaitsegarantii, et tagada nii Vabariigi Valitsuse, Vabariigi Presidendi kui ka Riigikogu otsuste igakülgne põhjendatus ja seaduslikkus. Riigikohus on oma 19. märtsi 2009. a otsuse nr 3-4-1-17-08 punktis 45114 öelnud, et (Riigikontrollile) põhiseaduslikule institutsioonile põhiseadusliku pädevusega võrreldes lisaülesannete panemine peab eelnevat arvestades olema õigustatav mõne kaaluka põhjusega. Praegusel juhul on tegu väga kaaluka põhjendusega: riigi eksistentsi ja 114 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-4-1-17-08 344  22.05.2025 põhiseaduslikku korda ning kriisiolukorra lahendamist, kus piiratakse ulatuslikumalt isikute põhiõigusi ja -vabadusi, puudutavate otsuse üle järelevalve tegemine. § 166. Järelevalve kriisiolukorra ajal tehtud otsuste üle Sätte järgi teeb õiguskantsler järelevalvet kriisiolukorra kehtestamise ning eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise ja lõpetamise otsuse ning Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval RSO-l osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmise otsuse põhiseadusele, seadustele ja välislepingutele vastavuse üle. Nimetatud otsused puudutavad vahetult põhiseaduslikke suhteid ning tegemist on üksikotsustega, mis tehakse põhiseadusele tuginedes. Vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusele (edaspidi PSJKS) teeb ka tavaolukorras Riigikogu ja Vabariigi Presidendi otsuste üle järelevalvet Riigikohus. Kehtiv PSJKS võimaldab aga Riigikogu ja Vabariigi Presidendi otsuste üle väga piiratud järelevalvet. Eelnõu ja PSJKS muudatustega antakse Riigikohtule täiendav pädevus teha põhiseaduslikkuse järelevalvet ka Riigikogu erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise ja lõpetamise otsuse ning Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmise otsuse üle, Vabariigi Presidendi sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamise otsuse üle ning Vabariigi Valitsuse eriolukorra otsuse üle. Oluline on esile tuua, et õiguskantsleril on õigus n-ö sekkuda igal ajal – kui otsus vastu võetakse ja ka siis, kui otsuse kehtivuse ajal ilmnevad vastuolud põhiseaduse, seaduste või välislepinguga. Õiguskantsleril ei ole õigus teha järelevalvet mitte ainult eelnõu § 166 lõikes 1 toodud otsuste vastuvõtmisel ja nende lõpetamisel, vaid ka nende pikendamise korral (näiteks eriolukorra pikendamine). Kui õigustloovate aktide üle järelevalve tegemine on sätestatud PSi §-s 142, siis eelnõuga lisatakse õiguskantslerile järelevalvepädevus ka üksikaktide üle (lõige 3). Üksikaktide puhul on õiguskantsleril võimalus pöörduda akti andja poole ja nõuda viivitamata akti vastavusse viimist põhiseaduse, seaduste või välislepinguga. Kui akti andja seda ei tee, siis on õiguskantsleril õigus pöörduda Riigikohtusse ja taotleda akti kehtivuse peatamist kuni selle põhiseaduse, seaduse või välislepinguga kooskõlla viimiseni. Riigikohus lahendab taotluse vastavalt PSJKS 3. peatükile, mis sätestab Riigikogu, Riigikogu juhatuse ja Vabariigi Presidendi otsuste peale kaebuste esitamise ja nende lahendamise korra. Eelnõus ei ole sätestatud kohtuotsuse tegemise aega, vaid kohaldub PSJKSi §-st 22 tulenev kohustus lahendada kaebus viivitamata pärast nõuetekohase kaebuse saamist (lõige 4). § 167. Järelevalve kriisiolukorra ajal vastuvõetud õigustloova akti ja üldkorralduse üle Paragrahviga 167 sätestatakse kriisiolukorra ajal vastuvõetud õigustloovate aktide ja üldkorralduste üle järelevalve tegemine. Säte on sarnane kehtiva ErSSi §-ga 40, mis sätestab järelevalve erakorralist seisukorda korraldavate õigustloovate aktide seaduslikkuse üle, ning on kooskõlas PSi §-ga 142. Järelevalvet kriisiolukorra ajal vastuvõetud õigustloovate aktide ja üldkorralduste põhiseadusele, seadustele ja välislepingutele vastavuse üle teeb õiguskantsler õiguskantsleri seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Põhimõtteliselt ei erine õiguskantsleri pädevus ega 345  22.05.2025 volitused õigustloovate aktide järelevalve tegemisel nendest, mis tal on tavakorra ajal, lisandub järelevalve ka üldkorralduste üle. Kriisiolukorra lahendamisel on vaja lahendada õiguslikud vaidlused võimalikult kiiresti, ühetaoliselt ja lõplikult. Kui õiguskantsler leiab, et kriisiolukorra ajal vastuvõetud õigustloov akt või korraldus või selle säte kas täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele, seadusele või välislepingule, võib ta teha õigustloova akti ja üldkorralduse vastu võtnud organile ettepaneku peatada selle toime kuni põhiseaduse, seaduse või välislepinguga kooskõlla viimiseni. Õigustloova akti vastu võtnud organ peatab õigustloova akti või selle sätte toime pärast õiguskantsleri ettepaneku saamist 20 päeva jooksul, nagu näeb ette PSi § 142 lõige 1. Tulevikus võiks kaaluda PSi muutmist selliselt, et kriisiolukorra ajal kohalduks kiirem tähtaeg kui 20 päeva. Kui õigustloova akti ja üldkorralduse vastuvõtnud organ ei ole tähtpäevaks akti põhiseaduse, seaduse või välislepinguga kooskõlla viinud, teeb õiguskantsler viivitamata Riigikohtule ettepaneku tunnistada õigustloov akt või üldkorraldus või selle säte kehtetuks. Riigikohus lahendab taotluse PSJKSis sätestatud korras. 13. peatükk Vastutus § 168. Elutähtsa teenuse osutaja kohustuste rikkumine Paragrahvis 168 sätestatakse sarnaselt HOSi §-ga 49 vastutus elutähtsa teenuse osutaja kohustuste rikkumise eest. Eelnõu kohaselt karistatakse elutähtsa teenuse osutajale käesoleva seaduse § 75 lõike 11 punktides 1–7 ja 10 ning § 78 lõikes 1 kehtestatud kohustuste rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Juriidilise isiku karistuse ülemmäär on kuni 400 000 eurot. Rahatrahvide määrad on sätestatud maksimaalses ulatuses, kuivõrd tegemist on teenustega, mille toimepidevuse tagamine ja selleks seadusega sätestatud kohustuste täitmine on väga suure tähtsusega. Nende kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine võib tuua kaasa väga suure kahju, ohustada inimeste elu ja tervist, Eesti riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda. Karistusmäärade tõstmine maksimaalse lubatuni ei tähenda aga automaatselt nende kohaldamist. Igasugune karistuse kohaldamine peab järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mistõttu määratakse rahatrahv vastavalt rikkumise raskusele. § 169. Kriisiolukorra lahendamiseks antud haldusakti täitmata jätmine Paragrahvis 169 sätestatakse vastutus kriisiolukorra lahendamiseks sätestatud kriisiolukorra meetme kohaldamise haldusakti täitmata jätmise eest. Kriisiolukorra lahendamiseks võib eelnõu kohaselt kohaldada põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid. Eelnõu § 169 sätestab vastutuse põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete täitmata jätmise eest, mille kohaldamise alused on sätestatud eelnõu 5. peatüki 2.–4. jaos. Eelnõuga nähakse ette maksimaalsed võimalikud karistuse määrad, s.o füüsilistele isikutele 300 trahviühikut ja juriidilistele isikutel kuni 400 000 eurot. Rahatrahvi maksimummäärade kehtestamine on vajalik, arvestades käesoleva seaduse eesmärke ja selle alusel kaitstud õigushüvede olulisust. Karistuse määra valikul on lähtutud eesmärgist hoida ära, et nii 346  22.05.2025 konkreetne süüdlane kui ka teised ühiskonnaliikmed ei paneks toime rohkem õigusrikkumisi. Lisaks ei tähenda maksimummäära olemasolu, et reaalselt kohaldatav rahatrahv oleks tingimata maksimaalne lubatav. Kuivõrd kriisiolukorra meetmed, mille puhul karistusõiguslik vastutus on ette nähtud, on väga erinevad (nt liikumisvabaduse piiramine ja keelutund, väljendusvabaduse piiramine, ettevõtlusvabaduse piiramine), peab jääma kohtuvälisele menetlejale võimalikult suur kaalutlusõigus, et kohaldatavad karistused vastaksid proportsionaalsuse põhimõttele. Kehtivas õiguses on sellised vastutuse sätted ette nähtud nt RiKSi §-ga 91 ning ErSSi §-ga 33. § 170. Kriisiülesande täitmata jätmine või selle väiksemas ulatuses või tingimustele mittevastav täitmine Paragrahvis 170 sätestatakse vastutus kriisiülesande täitmata jätmise eest. Muudatus tehakse RiKSi § 911 eeskujul. Eelnõu kohaselt sätestatakse väärteokoosseis kõikide kriisiülesannete täitmata jätmise puhuks, olenemata sellest, millises seaduses või millise seaduse alusel on need määratud. See tähendab, et käesoleva eelnõu alusel võib väärteomenetlust alustada kõikide, nii püsivate kui ka ühekordsete kriisiülesannete täitmata jätmise korral. Paragrahvis 170 sätestatud koosseisu alusel on võimalik väärteomenetlust alustada vaid kriisiülesande täitmata jätmise korral ning mitte siis, kui rikutakse kriisiülesande täitmiseks valmistumise nõudeid. Seda, kas ka valmistumise nõuete rikkumisele peaks olema võimalik teha karistusõiguslik etteheide, tuleb kaaluda iga kriisiülesande puhul eraldi. Kuna kriisiülesanded on seotud isiku tavapäraste ülesannete, tegevusala või eesmärgiga, on ka võimalik, et valmistumise nõuete rikkumise eest on võimalik isik vastutusele võtta muu väärteokoosseisu alusel. Näiteks kui elutähtsa teenuse osutaja ei täida käesoleva eelnõu § 75 lõike 6 punktides 1–7 sätestatud kohustusi kriisiülesande täitmiseks valmistumisel, on võimalik alustada väärteomenetlust käesoleva eelnõu § 168 alusel (elutähtsa teenuse osutaja kohustuste rikkumine). Kui isik ülesannet ei täida või teeb seda väiksemas ulatuses või tingimustele mittevastavalt, võib FIEt karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga, juriidilist isikut rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Rahatrahvide määrad on seatud maksimaalses ulatuses, mida karistusseadustik lubab (KarSi § 47), sest kriisiülesande täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine võib tuua kaasa väga suure kahju, ohustada elanikkonda, Eesti riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda. Seetõttu on oluline, et isikud, kellele ühekordne kriisiülesanne määratakse, seda ka täidaksid. Kõrgemad trahvimäärad aitavad preventiivselt neid selleks sundida. KarSi § 14 lõike 3 järgi ei kohaldata riigile, kohaliku omavalitsuse üksusele ja avalik- õiguslikule juriidilisele isikule süüteovastutust. Eraõiguslike juriidiliste isikute ja FIEde karistusõigusliku vastutuse eesmärk on süüteo toime pannud juriidilisele isikule etteheite tegemine ning karistatavate tegude ärahoidmine tulevikus. § 171. Kodanikukohustuse täitmata jätmine või selle täitmise võimatusest teatamata jätmine Paragrahvis 171 sätestatakse sarnaselt RiKSi §-ga 93 (ühekordne töökohustus) vastutus kodanikukohustuse täitmata jätmise eest. Kodanikukohustus on eelnõu § 108 kohaselt kriisiolukorra ajal töö- või teenistussuhteväline üksikjuhtumil tehtav vajalik töö. 347  22.05.2025 Kodanikukohustuse täitmata jätmine võib seisneda töökohustusest kõrvalehoidmises või selle täitmisest keeldumises või töökohustuse täitmise võimatusest teavitamata jätmises. Isiku suhtes ei saa kohaldada väärteovastutust juhul, kui isik ei täida töökohustust nõuetekohaselt. Isikut, kes jätab talle pandud kodanikukohustuse täitmata või ei ilmu kohustust täitma või ei teavita asjaoludest, mis takistavad ülesande täitmist, võib eelnõu kohaselt karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühiku ulatuses. Isikut võib karistada üksnes siis, kui ta jättis kohustuse täitmata mõjuva põhjuseta. Selliseks mõjuvaks põhjuseks võivad olla näiteks edasilükkamatud perekondlikud kohustused, mis ei välistanud töökohustuse panemist, kuid takistasid selle täitmist, samuti isiku tervisest tulenevad põhjused (nt ootamatu raske haigestumine või muu terviseseisund, mis ei olnud töökohustuse panemise ajal teada). Korduvalt kodanikukohustuse täitmisele ilmumata jätmise korral karistatakse isikut juba kuni 30-päevase arestiga. Sarnaselt RiKSi §-ga 93 on väärteokorras karistatav ka kodanikukohustuse täitmise võimatusest teatamata jätmine. Eelnõu § 110 lõige 1 sätestab alused, millal isik on kodanikukohustuse täitmisest vabastatud. Kui isikule on teada, et esineb kodanikukohustuse täitmisest vabastamise alus, tuleb tal sellest teavitada haldusorganit, kes soovib talle töökohustust panna. Kui isik ei teata sellistest asjaoludest, peab ta arvestama võimaliku väärteokaristusega. § 172. Kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmine kriisiülesandega ameti- või töökohal või selle täitmise võimatusest teatamata jätmine Paragrahvis 172 sätestatakse eraldi vastutuse alus kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmise või selle täitmise võimatusest teatamata jätmise eest, kui töötaja töötab kriisiülesandega ameti- või töökohal. Sarnaselt kodanikukohustuse täitmata jätmisega võib kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmine seisneda töökohustusest kõrvalehoidmises või selle täitmisest keeldumises, mitte aga mittenõuetekohases täitmises. Eelnõu kohaselt võib kriisiülesandega ameti- või töökohal töötavat isikut kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmise eest karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja korduva kõrvalehoidmise eest arestiga kuni 30 päeva. Erinevalt kodanikukohustuse täitmata jätmisest saab kriisiülesandega ameti- või töökohal töötavat isikut karistada olenevalt sellest, kas tal esines kohustuse täitmata jätmiseks mõjuv põhjus. Kriisiülesandega ameti- või töökohal töötavad isikud täidavad kriisiolukorra lahendamisel olulisi ülesandeid ning neilt oodatakse suuremat panust ja vastutust oma tegevuses. Tegemist ei ole täiesti uue väärteokoosseisuga, sarnane koosseis on sätestatud kehtiva RiKSi §-s 94. Erinevalt RiKSi §-st 94 on väärteokorras karistatav ka töökohustuse täitmise võimatusest teatamata jätmine. Isikul on töö- või teenistussuhtest tulenevalt kohustus teavitada, kui ta ei saa täita kohustusi, mis tööandja on talle pannud. Nimetatud teavitamiskohustuse rikkumise korral võib isikule määrata väärteokaristuse. Kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus tuleneb isiku kriisiülesandega ameti- või töökohast. Kui isik ei täida oma kriisiülesandega ameti- või töökohast tulenevaid töökohustusi nõuetekohaselt, saab tema suhtes kohaldada ka tööõiguses ettenähtud vastutuse sätteid. Näiteks ametnikule saab teenistuskohustuste süülise rikkumise korral määrata distsiplinaarkaristuse ATSis sätestatud alustel ja korras. § 173. Asja sundkasutamisse võtmise ja asja sundvõõrandamise takistamine KarSi § 261 näeb ette karistuse koormise täitmata jätmise eest või selle täitmise võimatusest teatamata jätmise eest. 348  22.05.2025 KarSi § 261 kehtiv sõnastus pärineb aastast 2013, kui muudeti karistusseadustikku.115 Seletuskirjas on selle sätte kohta antud järgmine selgitus: „Nii rahu kui sõja ajal on tegemist isikule avalikes huvides pandud koormise täitmata jätmisega; selle teo karistatavaks lugemisest piisab ühest koosseisust. Ka on praegused koosseisud kasuistlikud ja keeleliselt kohmakalt sõnastatud. Sõjaseisukorra ajal koormise täitmata jätmine moodustab ettepaneku kohaselt kuriteokoosseisu.“ Karistusseadustiku algtekstis oli kõnealune säte sõnastatud järgmiselt: „§ 261. Isikule määratud ja teatavaks tehtud koormise täitmata jätmine ning täitmise võimatusest teatamata jätmine (1) Isikule määratud ja teatavaks tehtud koormise täitmata jätmise või täitmise võimatusest vara hävimise või kasutamiskõlbmatuks muutumise tõttu või muul põhjusel teatamata jätmise eest asutusele, kes oli koormise määranud, – karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni kolmkümmend tuhat krooni.“ Sellest eraldi koosseis oli riigikaitselise sundkoormise täitmata jätmine: „§ 253. Riigikaitselise sundkoormise täitmata jätmine Sõjaseisukorra ajal sundvõõrandamise, sundkasutuse või isikule määratud muu sundkoormise täitmata jätmise eest – karistatakse rahalise karistusega.“ KarSi § 253 paikneb riigivastaste süütegude peatüki süütegude riigi kaitsevõime vastu jaos. Seevastu KarSi § 261 paikneb avaliku rahu vastaste süütegude peatüki avaliku julgeoleku vastaste süütegude jaos. Seetõttu kaitsesid need koosseisud erinevat õigushüve. Pärast 2015. a muudatusi viidi kõik koormistega seotud süüteod avaliku rahu vastaste süütegude peatüki avaliku julgeoleku vastaste süütegude jakku (kaitstav õigushüve) sõltumata seadusest, mille alusel koormis on kehtestatud. Karistusseadustiku 1999. a eelnõu nr 119 SE116 seletuskirjas on antud sätete kohta järgmised selgitused: KarSi § 253 kohta on antud järgmine selgitus: „Paragrahvis 263 sätestatakse riigikaitseliste sundkoormiste täitmisest kõrvalehoidmist. Riigikaitselised sundkoormised on sundvõõrandamine, sundkasutus ja sundvaldus, veokohustus ja töökohustus. Sundkoormised määratakse ja tehakse teatavaks rahuajal. Lisaks neile võib sundkoormisi määrata aga ka sõjaajal, kui riigikaitse vajadused seda nõuavad. Sundkoormisi täidetakse sõjaseisukorra ajal. Paragrahvi sõnastust on korrigeeritud, koosseis on täpsemalt lahti kirjutatud, kuid mahult võrreldav KrK §-ga 791.“ KarSi § 261 kohta on antud järgmine selgitus: „Siia kuuluvad nii riigikaitselised sundkoormised kui ka muud avalik-õiguslikud koormised, mille riik võib peale panna nii füüsilisele kui ka juriidilisele isikule. Koormised omavad eelkõige tähtsust eriolukordades ja erakorralistes olukordades, kus üksikisikule võib panna kohustuseks nt aidata ära hoida katastroofi või likvideerida selle tagajärgi.“ 115 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/78433b29-8b2f-4281-a582-0efb9631e2ad 116 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5c321fb1-dc00-3e2a-aef2-a88bef6d0f5c/karistusseadustik 349  22.05.2025 Vaatamata sellele, et KarSi § 261 paikneb avaliku rahu vastaste süütegude peatüki avaliku julgeoleku vastaste süütegude jaos, on selles sättes alati reguleerinud ka riigikaitseliste koormiste rikkumise eest määratavaid karistusi. RiKSis ei kasutata enam terminit „koormis“, vaid kasutusel on terminid „asja sundkasutus ja asja sundvõõrandamine“. Samuti kehtib RiKSi § 951 alusel väärteokaristus asja sundkasutusse võtmise ja asja sundvõõrandamise takistamise eest (karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ning kui selle on toime pannud juriidiline isik, siis karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot). Parema õigusselguse loomiseks ning KarSi terminite kehtiva õigusega kooskõlla viimiseks nähakse eelnõuga ette muudatused nii KarSi §-s 261 kui ka RiKSi §-s 951. Edaspidi on jätkuvalt väärteona karistatav eelnõu alusel asja sundkasutusse võtmise ja asja sundvõõrandamise takistamine (eelnõu § 173) ning kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku asja sundkasutusse andmise ja asja sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmine (§ 174). Kuriteona on käsitatav asja sundkasutusse andmise või asja sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmine või selle täitmise võimatusest teatamata jätmine eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal (KarSi § 261 muudatus, eelnõu § 202). Seda seetõttu, et tegemist on kõige tõsisemate kriiside ajaga, kus iga viivitus võib kaasa tuua suure kahju. § 174. Kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku asja sundkasutusse andmise ja asja sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmine Paragrahvis 174 sätestatakse ka vastutus kriisiolukorra lahendamiseks vajaliku asja sundkasutusse andmise või asja sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmise või selle täitmise võimatusest teatamata jätmise eest. Isikut võib karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, juriidilise isiku karistuse ülemmäär on kuni 400 000 eurot. Lisaks säilib KarSi § 261 koosseis, mille järgi asja kasutusse andmise või asja sundvõõrandamise kohustuse täitmata jätmise või selle täitmise võimatusest teatamata jätmise eest võidakse määrata kuriteokaristus. § 175. Alaliselt ja ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti füüsilise kaitse nõuete rikkumine Paragrahvis 175 sätestatakse vastutus alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti füüsilise kaitse nõuete rikkumise eest RiKSi § 95 eeskujul. Alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti füüsilise kaitse nõuete rikkumise eest võib objekti valdaja töötajat või ametnikku karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Juriidilise isiku karistuse ülemmäär on kuni 400 000 eurot. Erinevalt RiKSst on rahatrahvide määrad seatud maksimaalses ulatuses, kuivõrd tegemist on selliste objektidega, mille kaitsemeetmete tagamine on eriti suure tähtsusega kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel. Karistusmäärade tõstmine maksimaalse lubatuni ei tähenda aga automaatselt nende kohaldamist. Igasugune karistuse kohaldamine peab järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mistõttu määratakse rahatrahv vastavalt rikkumise raskusele. § 176. Menetlus 350  22.05.2025 Paragrahv 176 määrab kindlaks eelnõu §-des 168–175 sätestatud väärtegude kohtuvälised menetlejad. Lõike 1 kohaselt menetleb elutähtsa teenuse osutaja kohustuste rikkumisi ning eelnõu 5. peatüki 2.–4. jaos sätestatud kriisiolukorra meetme kohaldamise haldusakti täitmata jätmisega seotud rikkumisi PPA. Samalaadsete väärtegude kohutuvälise menetleja pädevus on PPA-le antud ka kehtiva HOSi § 52 lõikega 1, RiKSi § 96 lõikega 1 ja ErSSi § 351 lõikega 2. Lõike 2 kohaselt sätestatakse RiKSi § 96 lõike 11 eeskujul kriisiülesande täitmata jätmise väärteo kohtuväline menetleja, kelleks on ministeerium. Ministeeriumidel on lisaks RiKSis sätestatule ka muus seaduses sätestatud piiratud ulatuses väärteomenetluse kohustus. Näiteks relvaseaduse § 8922 lõike 2 järgi menetleb sõjaväerelvade käitlemise nõuete rikkumist Kaitseministeerium, sama väärtegu teenistusrelvade puhul menetlevad Justiitsministeerium, Kliimaministeerium ja Rahandusministeerium. Kaitseministeerium on kohtuväline menetleja ka punase risti nimetuse ja embleemi seaduse §- s 14 sätestatud väärteo puhul. Seega on ministeeriumides väärtegude menetlemise suutlikkus ka praegu.117 Väärteomenetlus ei ole olemuselt keeruline menetlusliik ning selle läbiviimise pädevuse saab anda (vajaduse korral täiendkoolituse läbimisel) ministeeriumi teenistuses olevatele ametnikele, kes on omandanud juriidilise kõrghariduse. Kui ministeeriumis tekib siiski koolitatud personali puuduse tõttu raskusi väärtegude menetlemisel, saab menetluse läbi viia tema valitsemisala asutuse pädev ametnik. Ministeerium võib oma valitsemisalas määrata ametiasutused, kes selle ministeeriumi valitsemisalas toimunud kriisiülesannete rikkumistega seoses väärteomenetlust läbi viivad. Lõike 3 kohaselt menetleb RiKSi § 96 lõike 3 eeskujul kodanikukohustuse mõjuva põhjuseta täitmata jätmise või selle täitmise võimatusest teatamata jätmisega seotud rikkumisi vastava kohustuse pannud valitsusasutus. Valitsusasutuste käsutuses on ka teave, mis võimaldab tuvastada, kas tegemist on süüteokoosseisule vastava, õigusvastase ja süülise teoga. Lõike 4 kohaselt menetleb kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmise või selle täitmise võimatusest teatamata jätmisega seotud rikkumist kas ministeerium, mille valitsemisalasse kuulub küsimus, mille täitmiseks kriisiülesandega ameti- või töökoht on moodustatud, või valla- ja linnavalitsus tema korraldatava elutähtsa teenuse osutaja juures moodustatud kriisiülesandega ameti- või töökoha korral. PPA menetluspädevusse jääb kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmine eelnõu § 100 lõikes 3 nimetatud ametikohtade korral (Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, Euroopa Parlamendi liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigisekretäri, riigi peaprokuröri, kohtuniku, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja Eesti Panga presidendi, vallavanema ja linnapea ametikoht). Kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmist kriisiülesandega ameti- või töökohal võib menetleda ministeerium, kui tema valitsemisalasse kuulub kriisiülesandega ameti- või töökoht või kui kriisiülesandega ameti- või töökoht on sellise asutuse või isiku koosseisus, kelle ülesanded seonduvad vastava ministeeriumi valitsemisalaga. Näiteks 117 Ministeeriumi kohtuvälise menetleja pädevust on täpsemalt selgitatud ka riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 417 SE seletuskirjas lk 78. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/44178720-02b2-4d30-8707-d7dcf606dcee 351  22.05.2025 Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuses on määratud riigikaitselised töökohad ning keskus kuulub Kliimaministeeriumi valitsemisalasse. Seega kui Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse töötaja jätab kriisiülesandega ameti- või töökohal täitmata oma kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse, viib väärteomenetluse läbi Kliimaministeerium. Teise versiooni kohaselt on näiteks elektrienergia jaotus- ja müügiettevõte elutähtsa teenuse osutaja, kellel on ühtlasi kriisiülesanne tagada elektrienergiaga varustatus ka kriisiolukorra ajal. Ülesande täitmiseks on elektrienergia jaotus- ja müügiettevõte määranud ettevõttes kindlaks kriisiülesandega ameti- ja töökohad. Elektrienergiaga varustamise kui elutähtsa teenuse toimepidevust korraldab Kliimaministeerium. Kliimaministeerium on seega kohtuväliseks menetlejaks, kui nimetatud elektrienergia jaotus- ja müügiettevõttes ei täida kriisiülesandega ameti- või töökohal töötav töötaja vajalikku töökohustust. Kui kriisiülesandega ameti- või töökoht on moodustatud kaugküttega varustamise, kohaliku tee sõidetavuse tagamise ning veega varustamise ja kanalisatsiooni teenuse osutaja juures, on kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse rikkumist pädev väärteokorras menetlema valla- või linnavalitsus, kellel lasub vastutus korraldada elutähtsa teenuse toimepidevust. Näiteks kui Tallinna Vesi on määranud vastavad töökohad ning nimetatud töökohal töötav isik ei täida oma kriisiülesande täitmiseks vajalikku töökohustust, menetleb tema rikkumist Tallinna Linnavalitsus. Lõike 5 kohaselt sätestatakse asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise takistamise väärteo kohtuvälised menetlejad. Muudatus tehakse kehtiva RiKSi § 96 lõike 6 eeskujul. Politsei- ja Piirivalveamet menetleb üldjuhul asja sundvõõrandamise ja sundkasutusse võtmise takistamisega seotud rikkumisi. Kaitsevägi menetleb väärtegu üksnes juhul, kui asja võtab sundkasutusse või sundvõõrandab Kaitsevägi või Kaitseressursside Amet. Lisaks sätestatakse eelnõuga sarnaselt Kaitseväe või Kaitseressursside Ametiga ja arvestades eelnõu § 113 lõikes 2 sätestatut kohtuvälise menetluse pädevus ka Päästeametile, kui asja võtab sundkasutusse või sundvõõrandab Päästeamet. Lõike 6 kohaselt menetleb alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti (kehtiva RiKSi sõnastuses „riigikaitseobjekti“) füüsilise kaitse nõuete rikkumisi, kui need on toime pannud objekti valdaja töötaja või ametnik, sõltuvalt objektist: 1) Kaitsepolitseiamet; 2) sõjalise riigikaitse toimimisega seotud ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutuses olevate objektide puhul Kaitsevägi. Võrreldes RiKSi § 96 lõiget 5 eelnõu § 176 lõikega 6 ei ole menetluspädevust eelnõuga muudetud. 14. peatükk Rakendussätted § 177. Üleminekusätted 352  22.05.2025 Paragrahviga 177 sätestatakse üleminekusätted seonduvalt seni kehtivas HOSis ja eriseadustes sätestatud elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuete tagamisega ning seoses varjendite ja varjumiskohtade kasutuselevõtmisega. Lõiked 1 ja 2 sätestavad, et kõik need, kes on kehtiva HOSi alusel n-ö loetud või alates 18.10.2024 (ehk CER direktiivi ülevõtmisest arvates) haldusaktiga määratud elutähtsa teenuse osutajaks, on alates HOSi kehtetuks tunnistamisest ja käesoleva eelnõu jõustumisest seadusena jätkuvalt elutähtsa teenuse osutajad. Lõige 3 täpsustab, et nende (lõikes 1 ja 2 nimetatud) ETOde kohta ei pea koostama käesoleva eelnõu jõustumisel seadusena uuesti haldusakti nende ETOks määramise kohta ja nende suhtes kohalduvad jätkuvalt HOSis ja selle alusel haldusaktiga määratud kohustuste täitmise tähtajad. Lõike 4 alusel kehtivad edasi enne käesoleva eelnõu jõustumist elutähtsa teenuse osutaja hädaolukorra seaduse alusel koostatud riskianalüüs ja (hädaolukorra lahendamise) plaan, kuni käesoleva eelnõu alusel nende koostamise ja kinnitamiseni. Lõige 5. Elutähtsa teenuse osutajate töötajatele tuleb teha esmakordne taustakontroll kuue kuu jooksul pärast eelnõu nõuetele vastava elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi kinnitamist. Lõike 6 alusel kehtib RiKSi § 6 lõike 1 alusel koostatud riigikaitse strateegiline arengudokument (RKAK) seni, kuni on koostatud vastav dokument käesoleva eelnõu alusel. Lõige 7. Enne käesoleva eelnõu jõustumist HOSi alusel kehtestatud elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia kehtib kuni käesoleva eelnõu alusel elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse strateegia ajakohastamiseni. Lõiked 8 ja 9. Strateegilise planeerimise järjepidevuse tagamiseks nähakse ette, et RiKSi alusel kehtestatud riigi kaitsetegevuse kava kehtib kuni Vabariigi Valitsuse kriisiplaani kehtestamiseni ning HOS alusel kehtestatud üleriigiline riskianalüüs kehtib kuni selle uuesti kehtestamiseni käesoleva seaduse alusel. Lõige 10. Kõik püsiva kriisiplaaniga asutused, isikud ja KOVid peavad koostama kriisiplaanid hiljemalt 31.12.2027. a. Elutähtsa teenuse osutajate kohta vt lõiget 4. Lõige 11. Enne käesoleva eelnõu jõustumist HOSi alusel koostatud hädaolukorra lahendamise plaanid kehtivad kuni eelnõus sätestatud nõuetele vastavate kriisiplaanide koostamise ja kinnitamiseni. Lõike 12 kohaselt ei kohaldata eelnõu § 89 lõikes 3 sätestatud varjendi rajamise nõuet hoonele, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks esitati enne 2026. aasta 1. juulit. See tähendab, et kui soovitakse püstitada nt uut kaubanduskeskust, siis peab sellisel hoonel olema rajatud varjend, kui ehitusluba esitatakse pärast 1. juulit 2026. Kui isik esitab haldusorganile ehitusloa taotluse, on tal põhjendatud ootus, et taotluse esitamise ajal kehtinud õigus kehtib ka taotluse menetlemise ajal. Veel enam ootab isik, et ehitis, mis on ehitatud ehitusloa saanud projekti kohaselt, vastab nõuetele ja riik ei esita selle kohta tagasiulatuvalt lisanõudeid. 353  22.05.2025 Lõike 13 kohaselt ei kohaldata eelnõu § 89 lõikes 4 sätestatud varjendi rajamise nõuet hoonele, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2028. aasta 1. juulit. Sisuliselt on tegemist sama põhimõttega, mis on selgitatud lõike 12 muudatuse juures. Lõike 14 kohaselt on varjendi rajamise kohustusega hoone (mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2026. aasta 1. juulit) ja käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud hoone (mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2028. aasta 1. juulit) omanik on kohustatud koostama varjumisplaani hiljemalt 2027. aasta 1. juuliks. Siinkohal on mõeldud nii hooneid, mis vastavad avaliku varjendi rajamise kohustusega hoone tunnustele kui ka mitteavaliku varjendi rajamise kohustusega hoone tunnustele. Varjumisplaanis tuleb hinnata varjumiskoha kohandamise võimalust ja kui see võimalus on olemas, siis kohandada hoonesse varjumiskoht. Kui varjumisplaani koostamisel selgub, et hoones on mõni sobiv ruum, mida saab varjumiskohaks kohandada, siis tuleb see vastavaks kohandada. Varjumiskoha kohandamine ei eelda olulisi ehitustöid, vaid juba olemasoleva ruumi parendamist, näiteks olemasoleva majaaluse keldri koristamist, lisatoestamist, liivakottide varumist akende katmiseks jms. Varjumiskoha kohandamise eesmärk on tagada, et ka olemasolevatesse hoonetesse tekiks inimeste jaoks olemasolevast parema kaitsetasemega kohti, kuhu ohu korral varjuda. Seda, kas hoones on varjumiskoha kohandamise võimalus olemas, hindab hoone omanik varjumisplaani koostamisel. Varjumisplaani koostamisel võib ka selguda, et sellesse hoonesse ei ole võimalik varjumiseks sobivat ruumi kohandada – ja see on igati aktsepteeritav. Ka see info, et mingis hoones puudub nõuetele vastav varjumiskoht, on väärtuslik. Selle sättega ei kohustata hoone omanikku vastavat ruumi ehitama hakkama, vaid pigem suunatakse hoone omanik varjumisega seonduvat läbi mõtlema. Hoonele ei kohaldata samaaegselt nii varjendi kui ka varjumiskoha kohandamise kohustust. Eelnõu § 89 lõike 3 tunnustele vastavale hoonele kohaldatakse kas varjendi või varjumiskoha kohandamise kohustust olenevalt sellest, millal on hoone püstitatud või millal on esitatud ehitusloa taotlus või ehitisteatis püstitamiseks. Hoonetes, kuhu on võimalik varjumiskoht kohandada, tuleb seda teha 2028. aasta 1. juuliks. Seega tuleb esmalt koostada varjumisplaan, kus hinnatakse varjumisvõimalusi hoones, ja pärast seda tuleb hakata kohandama hoonesse varjumiskohta. Varjumiskoha kohandamise korraldab ehitise omanik. Selle sättega antakse piisav üleminekuaeg nii varjumisplaani koostamiseks kui ka varjumiskoha kohandamiseks. Lõige 15 on seotud eelnõu §-ga 100, mille lõike 4 järgi võib asutuse ja isiku püsiva kriisiülesande ning põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmise tagamiseks kindlaks määrata kriisiülesandega töö- ja ametikohad, millel oleval isikul on töökohustus. Tegemist on muu hulgas terminoloogilise muutusega, sest RiKSi alusel määratakse ameti- ja töökohad riigikaitselisteks ameti- ja töökohtadeks. Üleminekusätte järgi loetakse enne käesoleva eelnõu kohase seaduse jõustumist riigikaitseseaduse ja selle alusel antud õigusaktide kohaselt määratud riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohad kriisiülesandega ameti- ja töökohtadeks ning nendel olevate isikute töökohustus jätkub kuni selle lõppemiseni käesoleva eelnõu kohases seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui selle täitmist ei ole § 101 lõike 4 alusel ja sama paragrahvi lõike 8 alusel antud määrusega 354  22.05.2025 kehtestatud tingimustest lähtudes seaduse jõustumisest arvates nelja kuu jooksul piiratud. Sellega kindlustatakse, et RiKSi alusel määratud riigikaitseliste ameti- ja töökohtade ja nendel töötavate isikute suhtes ei tule teha ühtegi lisatoimingut ning üleminek toimub sujuvalt ja lisakoormuseta. Viidatud § 101 lõike 8 alusel antava Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatakse muu hulgas töökohustuse rakendamise ja täitmise piiramise täpsemad tingimused, sealhulgas sõjaaja ametikohale nimetatud isiku puhul. Juhul, kui seadusega samal ajal jõustuva Vabariigi Valitsuse määrusega nähakse ette töökohustuse rakendamise ja täitmise piiranguid, mis välistaksid osa juba määratud ameti- ja töökohtade käsitamise kriisiülesandega töö- ja ametikohtadena, tuleb juba RiKSi alusel määratud ameti- ja töökohtade puhul piirangut rakendada esimese nelja kuu jooksul. Kui selle aja jooksul piirangut rakendatud ei ole, ei saa seniseid ametikohti edaspidi piirata, sõltumata sellest, kas need vastavad määruses nimetatud tingimustele või mitte. Ajaliselt kindlaks määratud neljakuuline tähtaeg annab ametiasutustele ja tööandjatele ning ametnikele ja töötajatele suurema kindluse ning vastukaaluks loob riigile ajutise lisakoormuse otsustada olemasolevate riigikaitseliste ameti- ja töökohtade uuele süsteemile üleminek mõistliku aja jooksul. Riigikaitseline kriisiolukord ja selle kulg võib osutuda etteaimamatuks, mistõttu jäetakse Vabariigi Valitsusele õigus otsustada riigikaitselise kriisiolukorra ajal teisiti, st sätestada eelnõu § 101 lõike 10 alusel antavat määrust muutes tingimusi, mis puudutavad ka üleminekusättes nimetatud ameti- ja töökohti ja nendel olevaid isikuid. Muu hulgas võib valitsus tunnistada vajadusel määratavad (st muud kui § 100 lõikes 3 nimetatud) kriisiülesandega töö- ja ametikohad kehtetuks, lubada neid määrata väiksemas mahus või seada täiendavad tähtajalised piirangud töökohustuse rakendamisele. Sellise otsuse eeldus on suurenenud riigi sõjalise kaitse vajadused ning võimalus täita kriisiülesandeid vähendatud mahus ja ulatuses. Määruse muudatusest lähtudes saaks Kaitseressursside Amet Kaitseväe ettepanekul piirata riigikaitselise kriisiolukorra ajal ka kõnealustel ameti- ja töökohtadel olevate isikute töökohustuse rakendamist ja täitmist. Seetõttu nähakse üleminekusättes riigikaitselise kriisiolukorra ajaks Vabariigi Valitsusele vastava otsuse tegemise erand. Sarnane riskide maandamise võimalus on täna kehtiva õiguse järgi, et Vabariigi Valitsus võib otsustada määrust muuta ja näiteks vähendada või suurendada igas asutuses olevaid piirmäärasid. Selleks, et vähendatud piirmäära osas ei tekiks konflikti rakendussätte kui erinormi suhtes, tuleb sellesse rakendussättesse ette näha erand riigikaitseliseks kriisiolukorraks. Lõige 16 on seotud eelnõu §-ga 19. Üleminekusätte kohaselt loetakse riigikaitseseaduse § 84 lõike 2 alusel määratud alaline riigikaitseobjekt käesoleva eelnõu § 19 lõikes 3 nimetatud alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks. Seega ei pea Vabariigi Valitsus eelnõu § 19 lõike 4 alusel korraldusega neid objekte RiKSi kehtetuks tunnistamisel uuesti alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määrama. Alalised riigikaitseobjektid nimetatakse eelnõu kohaselt edaspidi alaliselt kaitstavateks olulise tähtsusega objektideks ja nende kaitse tagamise nõuetes võrreldes RiKSiga muudatusi ei tehta. Samuti ei muudeta ka senist olulise tähtsusega objektide määramise korda. Maa-ala, ehitise või seadme määrab alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks, alalise kaitse lõpetab ja objekti kategooria määrab Vabariigi Valitsus korraldusega. Lõikega 17 kehtestatakse üleminekuperiood EE-ALARM-iga liitumisele. Viivitamatu ohuteate edastajate EE-ALARM-iga liitumine eeldab täiendavate tehniliste lahenduste loomist. Edastajad, kelle puhul on vastavad tehnoloogilised lahendused juba olemas, on võimalik kohe liidestada EE-ALARM-iga, kuid teiste puhul jäetakse piisav üleminekuperiood vajalike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamiseks. 355  22.05.2025 § 178. Abipolitseiniku seaduse muutmine Abipolitseiniku seaduses tehakse terminoloogilised muudatused – käesoleva eelnõu jõustumisel ei ole enam kasutusel terminit „riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökoht“, vaid „kriisiülesandega ameti- või töökoht“. Samuti muudetakse kriisirolliga abipolitseiniku regulatsiooni selliselt, et kriisi lahendamine on edaspidi seotud nii massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra kui ka kriisiolukorra ajal täidetavate ülesannetega. § 179. Advokatuuriseaduse muutmine Paragrahvis 179 muudetakse advokatuuriseadust (edaspidi AdvS) ning sätestatakse, et riigi õigusabi osutamine füüsilisele isikule ja riigi õigusabi osutamise korraldamine on advokatuuri püsivad kriisiülesanded. Riik peab teatud juhtudel tagama isikule riigi õigusabi. Riigi õigusabi tähendab üldiselt seda, et isik saab õigusteenust riigi kulul (kuigi teatud juhtudel võib kohus määrata, et isik peab kulu täielikult või osaliselt katma). Riigi õigusabi eesmärk on tagada, et isikud, kes ei suuda endale vajalikku õigusabi majanduslikel põhjustel muretseda, saavad siiski asjatundlikku õigusteenust, et oma õigusi kaitsta. Üldiselt peab isik ise avaldama soovi riigi õigusabi saada. Riigi õigusabi ei pea taotlema siis, kui isik ei ole kokkuleppel endale kaitsjat valinud, kuid tema kriminaal- või väärteoasjas on kaitsja osavõtt kohustuslik (nt kui kuritegu on toime pandud alaealisena, isikul ei ole võimalik puude tõttu end ise kaitsta jne). Sel juhul on riik kohustatud isikule riigi õigusabi tagama hoolimata sellest, kas isik seda taotleb või mitte. Riigi õigusabi on oluline riigipoolne garantii tagamaks, et kõikidel inimestel oleks võimalik enda õigusi ja huve kaitsta oma majanduslikust olukorrast olenemata. Kuna kriisiolukorra, sh selle lahendamiseks välja kuulutatud erakorralise või sõjaseisukorra ajal, on suurem võimalus isiku põhiõiguste ja -vabaduste intensiivsemaks riiveks ning samal ajal on vajalik menetleda kohtuasju võimalikult sujuvalt ja ajalise viivituseta, on eriti oluline tagada riigi õigusabi tõrgeteta kättesaadavus. Selleks on oluline, et ka kriisiolukorra ajal osutataks riigi õigusabi ning riigi õigusabi osutajad oleksid selleks valmis. Riigi õigusabi osutavad riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 5 järgi advokaadid. Advokaadi, kes riigi õigusabi osutab, nimetab Eesti Advokatuur (RÕSi § 18 lõige 1). Advokatuur korraldab riigi õigusabi osutamist ning tagab advokaatide kaudu riigi õigusabi osutamise (AdvSi § 3 punkt 5). Ka kriisiülesande täitmisel on oluline, et nii advokatuur kui ka advokaadid täidaksid oma rolli – advokatuur korraldab kriisiülesande täitmist ja määratud advokaat on see, kes kriisiülesannet täidab. Seega on nii advokatuuril kui ka advokaadil kriisiolukorra ajal täita oma ülesanne. Riigi õigusabi osutamise kui püsiva kriisiülesande puhul on oluline tähele panna, et kriisiülesandeks on riigi õigusabi osutamine ainult füüsilistele isikutele. Riigi õigusabi on RÕSi § 6 järgi õigus saada: 1. füüsilisel isikul, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut; 2. kriminaalmenetluses füüsilisest isikust kahtlustataval või süüdistataval (tema majanduslikust seisundist sõltumata), kes ei ole kaitsjat valinud kokkuleppel, välja arvatud kriminaalmenetluse seadustiku §-s 441 ja § 227 lõikes 5 sätestatud juhtudel, ja kelle kriminaalasjas on kaitsja osavõtt seaduse järgi kohustuslik või kes taotleb kaitsja osavõttu; 356  22.05.2025 3. väärteoasja kohtumenetluses füüsilisest isikust menetlusalusel isikul (oma majanduslikust seisundist sõltumata), kes ei ole kaitsjat valinud kokkuleppel ja kelle väärteoasjas on kaitsja osavõtt seaduse järgi kohustuslik; 4. lapsel lapse elatise asjas (tema majanduslikust seisundist sõltumata); 5. kriminaalmenetluses piiratud teovõimega kannatanul (oma majanduslikust seisundist sõltumata), kui: a) asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et kannatanu seadusliku esindaja huvid on vastuolus kannatanu huvidega; b) alaealine kannatanu on perekonnast eraldatud; c) kannatanu on saatjata alaealine välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse tähenduses; 6. maksejõuetul mittetulundusühingul või sihtasutusel, kes taotleb riigi õigusabi keskkonnakaitse või tarbijakaitse valdkonnas või riigi õigusabi andmiseks esineb muu ülekaalukas avalik huvi paljude inimeste seadusega kaitstud õiguste võimaliku kahjustamise vältimiseks; 7. kriminaalmenetluses kahtlustatavana või süüdistatavana juriidilisel isikul, kes ei ole kaitsjat valinud kokkuleppel, välja arvatud kriminaalmenetluse seadustiku §-s 441 ja § 227 lõikes 5 sätestatud juhtudel, ja kelle kriminaalasjas on kaitsja osavõtt seaduse järgi kohustuslik või kes taotleb kaitsja osavõttu; 8. väärteoasja kohtumenetluses juriidilisel isikul, kes ei ole kaitsjat valinud kokkuleppel ja kelle väärteoasjas on kaitsja osavõtt seaduse järgi kohustuslik. Nagu näha, siis enamjaolt osutatakse riigi õigusabi füüsilistele isikutele ning juriidilistel isikutel on õigus riigi õigusabi saada vaid teatud piiratud juhtudel. Seega on riigi õigusabi instituudi eesmärk kaitsta ennekõike füüsilisi isikuid. Füüsiliste isikute puhul võib õigusabita jäämine tähendada kõige olulisemate põhiõiguste intensiivset riivet. Näiteks kui füüsilisel isikul ei ole võimalik kriminaalmenetluses saada vajalikku kaitset, võib see tähendada vabadusekaotust. Kui aga juriidilisel isikul ei ole võimalik õigusabi saada, võib see küll viia tema õiguste riivamiseni, kuid see ei ole nii intensiivne. Näiteks kui juriidilist isikut ei kaitsta kriminaalmenetluses, võib see viia likvideerimise või rahalise karistuseni, mis kahtlemata riivab selle isiku õigusi, kuid ei tekita nii palju kahju nagu pikaaegne vabadusekaotus füüsilise isiku puhul. Kõnealuse kriisiülesande täitmine ei tähenda sisuliselt muud kui seda, et ka kriisiolukorra ajal peab osutama riigi õigusabi ning riigi õigusabi osutamist korraldama. Õigusabi osutamisel kehtivad samad reeglid nagu tavaolukorraski. Seega sisuliselt ei muutu ei advokaatide ega advokatuuri jaoks midagi. Ainus muudatus advokaatide ja advokatuuri jaoks on see, et nad peavad arvestama, et peavad oma ülesandeid täitma ka kriisiolukorra ajal. Et välistada võimalikke vaidlusi selle üle, mida AdvSi tähenduses kriisiolukorraks pidada, määratletakse ka see, et käesoleva paragrahvi tähenduses on kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses. Nimetatud seadusest lähtumine tagab kriisiolukorra termini ühetaolise sisu. Riigi õigusabi sujuvaks osutamiseks peab olema piisavalt advokaate. Kriisiolukorra ajal võib vajadus riigi õigusabi järele ka järsult kasvada. See, millises õigusvaldkonnas on tavalisest suurem vajadus riigi õigusabi järele, sõltub konkreetse kriisi olemusest. Oluline on ka tagada, et kriisiülesande täitjateks määratakse ainult nii palju advokaate, kui kriisiülesande täitmiseks ehk riigi õigusabi osutamiseks vaja on. 31.12.2021 seisuga on Eesti Advokatuuri liikmeid kokku 1074. Kuna on väga ebatõenäoline, et nii suurt arvu riigi õigusabi osutajaid vaja läheb, ei ole põhjendatud kõiki advokaate kriisiülesande täitjaks lugeda. 357  22.05.2025 § 180. Alkoholiseaduse muutmine Alkoholiseaduse (edaspidi AS) muudatusega nähakse ette erisused HMSist haldusakti jõustumise osas. ASi § 1 lõike 31 kohaselt kohaldatakse ASis ettenähtud haldusmenetlusele HMSi sätteid, arvestades ASi erisusi. Kuna ASis ei ole tehtud erandit HMSist alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamise otsuse jõustumisele, tuleb nimetatud erand kriisiolukorraks ette näha. Kriisiolukorra ajal on oluline, et alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamine oleks võimalik jõustada vastavalt olukorrale kas allakirjutamisel või sobival kuupäeval. Tavapärane HMSis toodud kümnendal päeval jõustumine ei ole kriisiolukorra lahendamise akuutsust silmas pidades ratsionaalne. Seetõttu on eelnõusse lisatud, et jaemüügi peatamise otsus jõustub allakirjutamisel, kui otsuses ei ole hilisemat tähtpäeva. § 181. Asjaõigusseaduse muutmine Eelnõuga täiendatakse AÕS-i § 1581 lõike 11 kolmandat lauset ja sätestatakse, et avalikes huvides ehitatud tehnovõrk või -rajatis on ka eelnõus sätestatud Päästeameti sireeniseade. Eelnõus sätestatakse sireeniseadme kasutuselevõtt ühe viivitamatu ohuteate edastamise viisina. Sireeniseadme kasutuselevõtt on avalikes huvides. Viivitamatu ohuteate edastamise eesmärk on võimaldada elanikkonnal kiirelt reageerida paljude isikute elu ja tervist vahetult ohustavale sündmusele, sealhulgas tagada varjumise või ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine ning anda juhiseid ohutuks tegutsemiseks. Sireeniseadme kasutuselevõttu korraldab ja viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist koordineerib Päästeamet. Samuti antakse seadusega Päästeametile volitus otsustada, millistesse kohtadesse täpsemalt vajalikud seadmed paigaldatakse. AÕS-i muudatus on vajalik, et tekiks talumiskohustus, mis on sireeniseadme paigaldamiseks ja sireeniseadmete süsteemi kasutuselevõtuks vajalik. AÕS-i § 1581 lõike 1 kohaselt tekib avalikes huvides ehitatud tehnovõrgu või -rajatise talumiskohustus kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses (edaspidi KAHOS) sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Sireeniseadme paigaldamise osas puudub ehitusloa kohustus, seega otsustab sundvalduse seadmise KAHOS-i § 39 lõike 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus. Sundvalduse seadmise taotluse esitab Päästeamet. Esialgu eelistatakse sireeniseadmete paigaldamiseks olemasolevaid kõrgrajatisi (sidemastid, korstnad jms), riigile ja KOV-ile kuuluvaid ehitisi ning riigiettevõtetele kuuluvaid ehitisi. Siiski ei pruugi kõigis vajalikes piirkondades olla sobivat riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluvat ehitist, mistõttu tuleb võimalike asukohtadena ette näha ka muid ehitisi, et tagada sireeniseadmete paigaldamine nendesse asukohtadesse, mis on sireeniseadmete katvuse tagamiseks kõige efektiivsemad ja paigaldamiseks ehitustehniliselt sobivaimad. Sireeniseadmete asukohad määratakse Päästeameti tellitud akustilise analüüsiga ja tegeliku asukoha oluline muutus tekitab vajaduse uueks modelleerimiseks ning tõenäoliselt ka teiste sireeniseadmete asukoha muutmiseks ja/või sireeniseadme lisamiseks, millega kaasneb lisakulu. Eluliselt ei ole võimalik tagada, et kõik paigalduseks sobivad hooned on riigi või kohaliku omavalitsuse omandis, mistõttu on kriitiliselt tähtis saavutada sireeniseadme paigaldamiseks sobiva ehitise omanikuga kokkulepe. Kuna seni ei ole sireeniseadmete paigaldamise õiguslikku alust ega talumiskohustust Eesti õigusruumis sätestatud, on 2024. aasta lõpuks valmivate sireeniseadmete objektide kohta sõlmitud (või sõlmimisel) üürilepingud, mille saavutamine 358  22.05.2025 tähendab näiteks suure omanikeringi puhul pikka kooskõlastust ja ilmselt loobumist (nt korteriühistu, välisriigi omanikega ettevõte), sest ei saada kõigi omanike nõusolekut. Üürilepingutega on võimalik kokkuleppe puhul saavutada ehitise kasutamine seadmete paigaldamiseks ja hooldamiseks, kuid mitte kasutamiseks (helisignaali edastamiseks). Sireeniseadmete ja nende juhtseadmete paigaldamiseks kasutatakse üldjuhul hoone katust või seina ja katusealust tehnoruumi, korstnat või masti ja teenindamiseks mõeldud pindu. Sireeniseadmete kasutamiseks peavad olema tagatud elektri- ja sideühendused, mis tagatakse koostöös ehitise omanikuga või lisaühenduste loomise teel. Lisaks eeltoodule ei taga üürileping loodud sireeniseadme säilimise osas kindlust, kuna üürileping on tähtajaline ja mõlemal poolel on õigus see sõltumata põhjusest üldkorras enne tähtaega üles öelda, teatades sellest teisele poolele vähemalt kuus kuud ette. § 182. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine Paragrahviga 182 muudetakse atmosfääriõhu kaitse seadust (edaspidi AÕKS). Punktiga 1 täiendatakse AÕKSi § 381, millega sätestatakse, et õhukvaliteedi taseme hindamine on püsiv kriisiülesanne. Praegu on Eesti Keskkonnauuringute Keskusel (edaspidi EKUK) halduslepingu alusel kohustus osutada välisõhu kvaliteedi seire ja varajase hoiatamise teenust, mistõttu on EKUKi püsivaks kriisiülesandeks ka nimetatud teenuse osutamine. Enne 2017. aastat kehtinud HOSi järgi oli tegemist elutähtsa teenusega, mille toimimist korraldas Kliimaministeerium (alates 2017. aastast ei ole teenus enam HOSi mõttes elutähtis). Eelnõus on ülesande kirjeldamisel lähtutud eelmise HOSi alusel kehtestatud määrusest.118 Selle määruse § 5 lõikes 1 sätestati, et „õhuseire ja varajase hoiatamise teenus on välisõhu kaitse seaduse §-s 14 määratletud välisõhu kvaliteedi hindamine“. Tegemist on küllalt laia ülesandega, mis sisuliselt hõlmab kogu õhukvaliteedi taseme hindamist. Erinevalt varem kehtinud teenuse kirjeldusest on ülesande kirjeldusest välja jäetud ka avalikkuse teavitamine, sest AÕKSi järgi teavitab avalikkust õhukvaliteedist Kliimaministeerium ise, mistõttu ei peaks olema tegemist EKUKi ülesandega. Lõike 2 alusel saab kliimaminister kehtestada kriisiülesande täitmise täpsemad nõuded. Enne 2017. aastat (kui jõustus uus HOS ning kõnealune teenus arvati elutähtsate teenuste seast välja) olid EKUKi kohta kehtivad nõuded sätestatud ministri määruses. Peale seda, kui määrus kehtetuks muutus, andis keskkonnaminister käskkirja, kus EKUKile seati samad nõuded. Ka eelnõu järgi sätestatakse kriisiülesande täitmise nõuded kliimaministri haldusaktiga, et mitte tekitada asjatut bürokraatiat ning et EKUKi teenuse reguleerimisel saaks jätkata senist praktikat. Punktiga 2 tehakse muudatus AÕKSi §-s 55. AÕKS-i § 55 lõike 1 kohaselt on välisõhus leviva müra põhjendamatu tekitamine keelatud. Sama paragrahvi lõikes 3 sätestatakse erandid, mida välisõhus leviva müra hulka ei loeta: olmemüra, meelelahutusürituste müra, töökeskkonna müra ning riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. 118 Keskkonnaministri 28. detsembri 2015. a määrus nr 74 „Keskkonnaministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“. 359  22.05.2025 Eelnõuga täiendatakse AÕKS-i § 55 lõiget 3 punktiga 5 ja lisatakse eelnõus sätestatud sireeniseadme tekitatud heli juba olemasolevate erandite nimekirja. Sireeniseadmete kasutamise peamine eesmärk on selgelt taustmürast eristuva helisignaaliga saavutada inimeste tähelepanu elu ja tervist vahetult ohustava sündmuse puhul, et alustada varjumist. Peamise eesmärgi saavutamiseks on vaja sireene regulaarselt testida nii tehniliste parameetrite kontrollimiseks kui ka elanike harimiseks ja suurõppustel kasutamiseks. Sireeniseadme kasutamisel tekkiv heli ületab seejuures üldjuhul müra normtaset, häirib paljusid inimesi ega ole tavaliselt ehitise omaniku tekitatud. Punktidega 3 ja 4 määratakse kindlaks, kuidas tehakse püsiva kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise üle järelevalvet. Järelevalvet kriisiülesande täitmiseks valmistumise üle teeb halduslepingus määratud haldusorgan, kelleks on Kliimaministeerium. Kriisiülesande täitmise üle teeb järelevalvet Kliimaministeerium. Mõlemal juhul on tegemist haldusjärelevalvega, kuid volitused järelevalve tegemiseks on erinevad. Valmistumise üle järelevalve tegemisel võib Kliimaministeerium (või muu halduslepingus määratud haldusorgan) kohaldada tavapäraseid, VVSi §-des 751 ja 752 sätestatud meetmeid. Õhukvaliteedi taseme hindamine on nii elanikkonna kui ka riigiasutuste jaoks väga vajalik teenus, mille osutamine peab olema igal juhul tagatud. Uurimisvolitused võimaldavad Kliimaministeeriumil välja selgitada, kas kriisiülesannet täidetakse ettenähtud ulatuses ja tingimustel. Kui kriisiülesannet ei täideta, võib olla raskendatud kriisiolukorra lahendamine ning selle kaudu ka ohus Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus ning muud hüved. Nagu eespool kirjas, on kriisiülesanne selline ülesanne, mida on vaja täita, et kriis lahendada. Seetõttu on oluline kindlustada, et neid kriisiülesandeks valmisoleku nõudeid ja määratud ülesannet kindlasti täidetaks. Kui valmisoleku nõudeid või kriisiülesannet ei täideta, seda tehakse väiksemas mahus või tingimustele mittevastavalt, nähakse ette ka vastavad sanktsioonid. § 183. Autoveoseaduse muutmine Paragrahviga 183 muudetakse autoveoseadust. Punktides 1 ja 2 tehakse muudatused tulenevalt RiKSi kehtetuks tunnistamisest ning terminoloogia muudatustest. Viide RiKSile asendatakse viitega tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele, riigikaitseülesanded asendatakse terminiga „kriisiülesanded“ ning töökohustus terminiga „kodanikukohustus“. Endiselt jääb erisus puudutama riigikaitselisi olukordi. Punktis 3 tehtavad muudatused on seotud HOSi ja hädaolukorra termini ning erakorralise seisukorra seaduse kehtetuks tunnistamisega. § 184. Avaliku teabe seaduse muutmine Paragrahviga 184 muudetakse avaliku teabe seadust. Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks AvTSi § 35 lõike 1 punktid 6–62 ja § 35 lõike 2 punkt 5, mis on kehtestatud RiKSi ja HOSi rakendamise eesmärgil töödeldava teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamiseks. Parema õigusselguse tagamiseks sätestatakse samale teabele 360  22.05.2025 juurdepääsupiirangu sätestamise alused edaspidi tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses (vt eelnõu 9. peatüki selgitust). Punktiga 2 tehakse muudatus, mis on seotud eelnõu §-ga 66, milles sätestatakse Vabariigi Valitsuse või tema volitatud haldusorgani õigus erakorralise või sõjaseisukorra ajal piirata juurdepääsu teabele, mida avaliku teabe seaduse alusel ei või tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui see on vajalik erakorralise ja sõjaseisukorra lahendamiseks. Tuleb arvestada, et selle paragrahvi alusel ei või automaatselt piirata juurdepääsu kogu AvTSi §-s 36 loetletud teabele, vaid sarnaselt muude piiravate meetmetega tuleb ka siin arvestada eelnõu §-s 44 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ning hinnata piirangu seadmisel iga AvTSi §-s 36 loetletud teabe liiki eraldi. Säte on sarnane ErSSi § 17 lõike 1 punktiga 16, mis võimaldab põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks keelata valitsusasutustel ja kohaliku omavalitsuse organitel teatud liiki informatsiooni andmise. Eelnõuga on ErSSis sätestatud meedet uuendatud lähtuvalt eelnõu üldpõhimõtetest ja AvTSist. Kriisideks valmistumist või selle lahendamist käsitlev teave püsib muutumatuna pikka aega. Selle tõttu on punktiga 1 kavandatud aluste kehtetuks tunnistamisel AvTSis oluline sätestada punktiga 3 rakendussäte. Lõikes 1 on sätestatud üleminekuaeg, mille kohaselt alates AvTSi § 35 lõike 1 punktide 6–62 ja § 35 lõike 2 punkt 5 kehtetuks tunnistamisest jääb samadel alustel teabele juurdepääsupiirang kehtima nendel nõuetel, mis määrati enne nimetatud aluste kehtetuks muutmist. Lõike 2 kohaselt peab teabevaldaja aga hindama selle teabe jätkuva kaitse vajadust ja avalikuks tulekuga kaasnevaid riske. Sellest tulenevalt on lõike 2 kohaselt teabevaldaja õigus ja kohustus hinnata, kas AvTSi § 35 lõike 1 punktides 6–62 ja § 35 lõike 2 punktis 5 sätestatud teave peab olema pärast nimetatud aluste kehtetuks muutumist AvTSis jätkuvalt juurdepääsupiiranguga teave või mitte. Kui teabevaldaja hinnangul on põhjus nimetatud teabe kaitseks avalikuks tuleku eest kadunud, peab teabevaldaja juhinduma AvTSi §-st 42 ning tunnistama juurdepääsupiirangu kehtetuks. Kui see teave vajab siiski jätkuvalt kaitset avalikuks tuleku eest, võib teabevaldaja tunnistada sama teabe asutusesiseseks kasutamiseks tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alusel. § 185. Avaliku teenistuse seaduse muutmine Punktis 1 tehakse ATSis muudatus, mille kohaselt võib kriisiolukorra ajal täita ametikoha tähtajaliselt ilma konkursita juhul, kui kriisiolukorrast tulenevalt ei ole võimalik järgida kehtivas ATSis sätestatud konkursi korraldamise nõudeid. Kriisiolukorra ajal suureneb vajadus tööjõu järele märgatavalt, olemasolev koosseis peab tegema intensiivsemalt tööd ning planeerida tuleb ka vahetustega töö, et tagada pidev valmisolek, see kõik tähendab, et on kiiresti vaja tööjõudu juurde. Relvastatud konflikti olukorras võib korraga suur hulk töötajatest viga saada või hukkuda ning kiiresti on vaja leida asemele pädevad inimesed. Viimane näide realiseerus ka Ukrainas, kus tehti ametisse võtmise ja ametikoha täitmise nõuetes leevendused (kohati kaotati nõuded üldse) ning võeti inimesi n-ö otse tänavalt kriitilisi ülesandeid täitma. Vajaduseks täita ametikohad kriisiolukorra ajal kiireloomuliselt peab ka meie õigusraamistik valmis olema. Muudatus ei puuduta mis tahes ametikohti. Ametikoha võib täita konkursita vaid juhul, kui ametikoha täitmine on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. Näiteks on lahkunud töölt isik, kes oli määratud kriisiülesandega ameti- või töökohale ja täitis seal kriisi lahendamisel olulist rolli (nt Terviseameti mürgistuse spetsialist, nakkushaiguste nõunik vms). Kuna on oluline, et see ameti- või töökoht täidetakse kiiresti, ja nõuetele vastav inimene töötab 361  22.05.2025 näiteks haiglas, siis nimetatud sätte alusel saab kriisiolukorra lahendamisse panustava ameti- või töökoha kiiresti täita. Punktiga 2 nähakse ette, et määratud ajaks ametisse nimetatud isikute puhul võib kriisiolukorra ajal otsustada nende jätkamise. Piiranguna on ette nähtud, et maksimaalselt saavad nimetatud isikud jätkata kuni 90 päeva kriisiolukorra lõppemisest. Nimetatud säte on ajendatud 2020. a kehtinud eriolukorrast, kui kriisi lahendamisega seotud inimesed tegelesid sellega pidevalt ning oli raskendatud samal ajal kriisi lahendamisega korraldada konkursse ja teha läbi tippjuhtide värbamise protsessi. Samuti on problemaatiline, kui kriisi kõrghetkel peab asutuse juht teenistusest lahkuma, kuna tema teenistustähtaeg saab täis – see halvab kogu kriisi lahendamise. Seetõttu näeb eelnõu ette valikukoha – kui ametisoleku aeg lõppeb kriisiolukorra kestel, saavad nii ametikohta täitev isik kui ka tema ametisse nimetaja otsustada, kas kriisi lahendamise seisukohast on mõistlik, et isik lahkub ametist, või pikendatakse isiku nõusolekul teenistusaega vähemalt kriisiolukorra lõppemiseni. Nimetatud regulatsioon tagab, et kriisiolukorra ajal võtmeametikohti täitvad isikud ei peaks lahkuma teenistusest seetõttu, et ametiaeg saab läbi, vaid oleks tagatud kriisiolukorra lahendamiseks parim lahendus. Ametisoleku aja muutmine toob kaasa ka vajaduse isiku ametisse nimetamise haldusakti muuta. Kui isik on kriisiülesannetega ameti- või töökohal, siis kohaldub talle eelnõus toodud 60-päevane etteteatamine, kui aga mitte, siis tavapärane ATSi ja TLSi regulatsioon. Punktidega 3 ja 4 korrastatakse ATSi § 83 punkte 4 ja 5 kooskõlas TLSi samasisulise muudatusega. ATSi § 83 punktide 4 ja 5 järgi peatub avaliku võimu teostamise õigus aja- või asendusteenistuses viibimise ajaks, õppekogunemise ajaks, samuti ajaks, kui reservväelane mobilisatsiooni tõttu ei saa täita oma teenistusülesandeid. Muudetud sätte kohaselt peatub avaliku võimu teostamise õigus aja-, asendus- või reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses viibimise ajaks. Reservteenistus on KVTSi § 5 lõike 3 järgi reservis oleva isiku poolt kaitseväeteenistuskohustuse täitmine nii õppekogunemisel kui ka lisaõppekogunemisel. Ühtlasi kasutatakse senisest täpsemat sõnastust „mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses viibimine“. Muudatus on samaväärne TLSi § 19 muudatusega. Punktiga 5 täiendatakse ATSi § 100 lõiget 1 ning sätestatakse, et ATSi § 90, 92 või 93 alusel, välja arvatud ametiasutuse likvideerimise korral, ei tohi teenistusest vabastada ametnikku, kes viibib aja-, asendus- või reservteenistuses või mobilisatsioonikäsu alusel tegevteenistuses. Muudatus on samaväärne TLSi § 92 muudatusega. § 186. Eesti Panga seaduse muutmine Paragrahviga 186 muudetakse Eesti Panga seadust. Punktiga 1 määratakse Eesti Pangale püsivad kriisiülesanded, milleks on: 1) hindade stabiilsuse säilitamine; 2) ametlike välisvaluutareservide hoidmine ja juhtimine; 3) Eesti Panga hallatavate maksesüsteemide toimimise tagamine; 4) sularaha väljastamine ja vastuvõtmine; 5) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesannete täitmine. Loetletud ülesannete järjepidev täitmine on vajalik kõigis kriisiolukordades. Näiteks on Eesti Panga ülesanne välisvaluutareservide hoidmisel ning sularaharingluse korraldamisel tagada 362  22.05.2025 Eesti elanikele ja ettevõtetele piisav välisvaluutareserv ja sularahavaru. Makseteenuste toimimisele kaasaaitamise eesmärgiks on tagada raha ülekanded. Hindade stabiilsuse toetamise eesmärk on hoida ära finantskriise, kuid kriisiennetustöö juures jääb siiski alles finantskriisi tõenäosus, mis kindlasti kasvab julgeolekukriisi olukorras. Finantssüsteemi tõrked võivad tekkida väga ootamatult ning kanduda kiiresti edasi teistele turgudele ja turuosalistele. Finantssüsteemi stabiilsuse tagamise üheks meetmeks on pankadele likviidsuse tagamine, mille korraldamiseks on oluline nii riigisisene kui ka rahvusvaheline koostöö. Seetõttu on oluline tagada hea ettevalmistus sellistes olukordades käitumiseks. Seadusega ei määrata täpsemalt, milliseid tegevusi peab Eesti Pank kriisiülesande täitmiseks valmistumisel tegema, need saab ette näha näiteks kriisiplaanides. Makseteenuse, makseteenuste osutamise tehniliste tugiteenuste ja sularaharingluse toimimine on elutähtsad teenused ja need tuleb tagada kriisiolukorrast sõltumatuna. Punktiga 2 muudetakse Eesti Panga seaduse § 112 lõiget 6. Kehtiva Eesti Panga seaduse järgi tuleb juhul, kui Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga presidendi volitused on lõppenud ennetähtaegselt, julgeolekukontroll Eesti Panga Nõukogu esimehe või Eesti Panga presidendi kandidaadi suhtes teostada ühe kuu jooksul. Seda tähtaega võib teatud asjaolude ilmnemisel pikendada ühe kuu võrra, loa selleks annab VVJK. Sellist lahendust ei saa pidada õnnestunuks, seda kahel põhjusel. Esiteks ei ole asjakohane lahendus, kus loa julgeolekukontrolli tähtaja pikendamiseks annab VVJK. VVJK koosneb ministritest, kes peaksid VVJKs arutama strateegilisi küsimusi ning mitte seda, kas konkreetse isiku suhtes teostatava julgeolekukontrolli tähtaega võib pikendada või mitte. Võib eeldada, et seadusandja on soovinud anda pikendamise otsuse poliitilisele tasandile. Samas ei ole selge, miks on see vajalik. Julgeolekukontrolli tähtaega võib Eesti Panga seaduse § 112 lõikes 6 toodud juhtudel pikendada siis, kui: 1) julgeolekukontrolli teostamiseks ei ole ühe kuu jooksul arvates dokumentide nõuetekohasest esitamisest olnud võimalik juurdepääsuloa taotlejaga vestlust läbi viia taotlejast olenevatel mõjuvatel põhjustel; 2) juurdepääsuloa andmise otsustamisel on vaja tugineda välisriigist pärinevale teabele; 3) julgeolekukontrolli käigus kogutud teabest tuleneb, et järgneva ühe kuu jooksul võivad tõenäoliselt ilmneda juurdepääsuloa andmisest keeldumise alused; 4) julgeolekukontrolli käigus kogutud teabest tuleneb, et järgneva ühe kuu jooksul võivad kontrollitava isiku suhtes juurdepääsuloa andmisest keeldumise alused ära langeda. Tegemist ei ole poliitiliselt tundlike küsimustega, mille kaudu oleks võimalik kuidagi Eesti Panga presidendi või nõukogu esimehe sisulisse määramisse sekkuda. Tegemist on selliste alustega, mille puhul on ka tavajuhul võimalik julgeolekukontrolli tähtaega pikendada, ning selle otsuse võib teha julgeolekukontrolli teostav asutus ise (ehk üldjuhul Kaitsepolitseiamet või üksikutel juhtudel Välisluureamet). Teisisõnu, kui Eesti Panga presidendi või nõukogu esimehe volitused lõpevad tavalises korras (ja mitte ennetähtaegselt), võib uue kandidaadi suhtes julgeolekukontrolli tähtaja pikendamise otsustada samuti Kaitsepolitseiamet ise. Ei ole mõistetav, miks peaks siis, kui eelmise presidendi või nõukogu esimehe volitused on lõppenud ennetähtaegselt, selle otsuse tegema VVJK kui ministritest koosnev valitsuskomisjon. Selline lahendus ei ole ka kooskõlas VVJK üldise pädevusega. Seetõttu antakse eelnõuga see VVJK ülesanne üle julgeolekukontrolli teostava asutuse ehk Kaitsepolitseiameti juhile. Eelnõu järgi teavitab Kaitsepolitseiameti juht tähtaja pikendamisest Vabariigi Presidenti, asjaomaseid valitsuskomisjone ning Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni. Sellise teavitamise kohustuse kaudu tagatakse, et kõik Eesti Panga presidendi ja nõukogu esimehe 363  22.05.2025 ametisse nimetamisega või nende üle järelevalve teostamisega seotud isikud on teadlikud, et julgeolekukontroll võtab kauem aega. Teiseks ei ole praktikas võimalik põhjalikku julgeolekukontrolli teha ühe kuu jooksul. Kuigi võib mõista, et praeguse tähtaja eesmärk on tagada, et põhiseadusliku institutsiooni juhi koht ei jääks pikaks ajaks täitmata, on siiski oluline meeles pidada, et uus president või nõukogu esimees nimetatakse ametisse kogu järgmiseks ametiajaks (nõukogu esimehe puhul viieks aastaks, presidendi puhul seitsmeks aastaks), ning selleks saab olla vaid isik, kellel on ametikohaks vajalikud isikuomadused ning kelle tegevus ei võiks kujutada ohtu Eesti julgeolekule. Seetõttu on oluline, et julgeolekukontroll tehtaks vähemalt tavapärase põhjalikkusega, ning seda ei ole võimalik vaid ühe kuu jooksul teha. Seetõttu pikendatakse eelnõuga julgeolekukontrolli tähtaega ühelt kuult kolme kuuni. Tähtaega on võimalik pikendada veel vaid ühe kuu võrra, nagu praegugi, et kindlustada, et Eesti Panga presidendi või nõukogu esimehe ametikoht ei jääks liiga pikaks ajaks täitmata julgeolekukontrolli venimise tõttu. § 187. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmine Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muudatus on tehniline. Viide HOSile asendatakse viitega tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse vastavale sättele. § 188. Ehitusseadustiku muutmine Paragrahviga 188 muudetakse ehitusseadustikku (edaspidi EhS). Punktiga 1 tehakse terminoloogiline muudatus. RiKSi kehtetuks tunnistamisega kaotab kehtivuse ka riigikaitseobjekti termin, edaspidi kasutatakse terminit „alaliselt või ajutiselt kaitstav olulise tähtsusega objekt“. Punktiga 2 täiendatakse EhSi § 11 lõiget 2 punktiga 21 varjumise kohta.. EhS-i § 11 lõikes 2 on loetletud, mida nõuded ehitisele asjakohasel juhul hõlmavad. Punktiga 21 lisatakse nende hulka varjendi rajamise nõue. Kuigi loetelus on praegu ka mehaaniline vastupidavus ja stabiilsus ning tuleohutus, mida võib tõlgendada viisil „mis katab varjendi“, on siiski tarvilik lisada varjendi rajamine loetelusse eraldi, et tagada õigusselgus. Kuna EhS-i § 11 lõikes 2 määratakse ära ka lõikes 4 sätestatud volitusnormi piirid, tuleks lõikes 2 sätestatud ehitisele esitatavaid nõudeid tõlgendada pigem kitsalt, et ei tekiks olukorda, kus ministri määrusega mitte ei täpsustata lõiget 2, vaid kehtestatakse lisapiiranguid. EhS-i § 11 lõige 2 vastab määruse (EL) nr 305/2011 I lisale. Seega tuleks lõikes 2 sätestatud nõuete sisustamisel ja tõlgendamisel vaadata ka määruse (EL) nr 305/2011 I lisas toodud nõuete kirjeldust. Näiteks on kasutamise ohutuse ja juurdepääsu kohta, mis on nimetatud ka EhS-i § 11 lõike 2 punktis 4, märgitud, et ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et selle kasutamisel ja käitamisel ei esineks lubamatuid õnnetusriske või kahjustusi, nagu libisemine, kukkumine, kokkupõrge, põletus, elektrilöök, plahvatusest põhjustatud vigastus ja sissemurdmine. Eelkõige peab ehitis olema projekteeritud ja ehitatud nii, et on võetud arvesse, kuidas pääsevad sellele juurde ja kasutavad seda puudega isikud. Seega lähtutakse kõikides EhS-i § 11 lõikes 2 ja määruse (EL) nr 305/2011 I lisas sätestatud nõuetes mingil viisil vajadusest kõrvaldada või vähendada ehitisest ja selle kasutamisest 364  22.05.2025 lähtuvaid ohte ning luua tingimused, mis võimaldavad kasutada ehitist ettenähtud otstarbel. Varjumine on pigem eraldi, mistõttu on seda keeruline EhS-i § 11 lõike 2 punkti 4 tõlgendades tuletada. Arvestades, et ehitis peab vastama selle kasutamise nõuetele kogu oma kasutusea vältel, mis on üldjuhul vähemalt mitukümmend aastat, ja et nõuded ehitisele võivad muutuda, kehtestatakse varjendi rajamise nõue EhS-i § 11 lõikes 2 ning täpsustatakse seda Vabariigi Valitsuse määruses EhS-i § 11 lõike 5 alusel. Punktidega 3 ja 4 muudetakse olemasolevat volitusnormi ja sätestatakse täiendav volitusnorm. Muudatus on seotud punktiga 2, kus täiendatakse EhS-i § 11 lõikes 2 sätestatud ehitisele esitatavaid nõudeid varjendi rajamisele esitatavate nõuetega (EhS § 11 lõige 2 punkt 21). Arvestada tuleb, et oma loomult on varjenditele ja varjumiskohtadele esitatavate nõuete osas tegemist ehituslike nõuetega, mistõttu vastavad rakendusaktid kehtestatakse nii tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse kui ka EhS-i alusel. Kuivõrd eelnõu kohaselt volitatakse määrused kehtestama Vabariigi Valitsus, on vajalik vastavad muudatused sisse viia ka EhS-i sätestatud volitusnormi. Eelnõu kohaselt kehtestab EhS § 11 lõike 4 alusel ehitisele esitatavad nõuded, mis ei ole seotud varjendi rajamisega, vastava valdkonna minister. EhS § 11 lõike 5 alusel kehtestab varjendi rajamisega seotud nõuded Vabariigi Valitsus. Seega kehtestab määruse „Nõuded varjendile, varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone kasutamise otstarbe ja tööstus- ja laohoone tavapärase kasutajate arvu järgi ning varjumiskoha kohandamise põhimõtted“ Vabariigi Valitsus. Punktidega 5 ja 6 tehtav muudatus on esmalt seotud terminoloogia muutusega. Viited HOSile asendatakse seaduse § 97 lõigetes 7 ja 8 viidetega eelnõu vastavatele paragrahvidele. Lisaks täpsustatakse § 97 lõikes 8, et kohalikke teid korrashoidev ettevõtja on eelnõu § 73 lõike 3 punktis 9 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja, kui kohaliku omavalitsuse üksus on ta haldusaktiga elutähtsa teenuse osutajaks määranud. Punktiga 7 sätestatakse, et teede korrashoidja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid eelnõu § 74 lõike 6 alusel. Eelnõu § 74 lõike 6 alusel kehtestab elutähtsa teenuse korraldaja nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks. See tähendab, et võib kehtestada erisusi erinevate kriisiolukorra sündmuste ja n-ö tavaolukorra jaoks. Selline võimalus on oluline, sest on võimalik, et kõiki elutähtsaid teenuseid ei pea kõigi kriisiolukordade ajal osutama samas mahus või sama kvaliteediga nagu muidu. Näiteks teehoolduse puhul ei pruugi olla võimalik tagada, et teed hoitakse vabad tavapärase kvaliteediga sõjaolukorras ning seda samal tasemel tiheasustusalal ja hajaasustusalal, sest ettevõtetel võib nappida personali ja vahendeid, et teenust samal tasemel edasi osutada (kuigi ideaalis on ettevõtja siiski oma ressursi nii planeerinud, et ka kriisi ajal on võimalik teenuse taset hoida). Võib ette kujutada, et selleks, et tagada võimalikult paljude teede võimalikult hea korrashoid, võib olla vaja teha mööndusi teehoolduse kvaliteedis. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajad peavad iga teenuse puhul hindama, kas selliseid erisusi on vaja seada ning millised need peaksid olema. Punktis 8 on terminoloogiline muudatus. Kuna HOS tunnistatakse kehtetuks, siis asendatakse termin „hädaolukord“ terminiga „kriisiolukord“. Punktis 9 kavandatud muudatus on seotud punktiga 2. EhS-i § 130 lõiget 10 täiendatakse õigusega teha riiklikku järelevalvet varjendile esitatavate nõuete täitmise üle. EhS-i § 130 lõike 10 kohaselt teeb Päästeamet riiklikku järelevalvet ehitise tuleohutusnõuete täitmise üle. Täiendus on vajalik, sest eelnõu § ga 1 antakse Päästeametile ülesanne korraldada varjumist. Et 365  22.05.2025 ülesannet oleks võimalik täita, on tarvilik anda Päästeametile õigus lisaks ehitise tuleohutusnõuetele teha riiklikku järelevalvet ka varjendile esitatavate nõuete täitmise üle. Punktis 10 sätestatakse, et riiklikku järelevalvet kriisiülesandeks valmisoleku nõuete ja selle täitmise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras. Üldjuhul sätestatakse järelevalve selles seaduses, kus sätestatakse nõuded, mille üle järelevalvet tehakse. Kuigi ETO kriisiülesanded määratakse valdkondlikes seadustes (nt EhSis), kehtestatakse kriisiülesannete täitmise täpsemad nõuded tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel määruses kõikide ETOde puhul. Seetõttu on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses kõikidele ETOdele kehtestatud ühesugused kriisiülesannete täitmise järelevalve reeglid. Selline lahendus tagab õigusselguse, sest kõik elutähtsa teenuse osutamise nõuded ja nende üle järelevalve tegemine on sätestatud ühes õigusaktis. § 189. Elektrituruseaduse muutmine Paragrahviga 189 muudetakse elektrituruseadust. Punktis 1 tehtav muudatus on seotud terminoloogia muutusega. Viited HOSile asendatakse viidetega tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse vastavatele paragrahvidele. Punktis 2 täiendatakse § 211 lõikega 2 ja sätestatakse lõikes 1 nimetatud ettevõtjatele püsiv kriisiülesanne. Lõikes 1 nimetatud ettevõtjate püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust eelnõus ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. ETKA täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid eelnõu § 74 lõike 6 alusel. Eelnõu § 74 lõike 6 alusel kehtestab ETKA nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks. See tähendab, et võib kehtestada erisusi erinevate kriisiolukorra sündmuste ja n-ö tavaolukorra jaoks. Selline võimalus on oluline, sest on võimalik, et kõiki elutähtsaid teenuseid ei pea kõigi kriisiolukordade ajal osutama samas mahus või sama kvaliteediga nagu muidu. ETKAd peavad iga teenuse puhul hindama, kas selliseid erisusi on vaja seada ning millised need peaksid olema. Punktis 3 tehakse terminoloogiline muudatus. RiKSi kehtetuks tunnistamisega kaotab kehtivuse ka riigikaitseobjekti termin, edaspidi kasutatakse terminit „alaliselt või ajutiselt kaitstav olulise tähtsusega objekt“. Punktiga 4 täpsustatakse elutähtsa teenuse osutaja üle tehtavat järelevalvet. Eelnõu jõustumisega tehakse järelevalvet elutähtsa teenuste osutajate üle eelnõus toodu kohaselt. § 190. Elektroonilise side seaduse muutmine Punktiga 1 asendatakse ESSi § 2 punktis 29 sõna „hädaabiteenistuse“ sõnaga „häirekeskuse“. ESS § 2 punktis 29 on „lühinumbri“ mõiste defineerimisel elektroonilise side seaduse § 2 punktis 29 järgmiselt: lühinumber on kolme- kuni kuuekohaline kümnendnumber, mida võib kasutada üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks või sideettevõtja või muude adressaatide, sealhulgas hädaabiteenistuse lihtsustatud valimiseks. Vastavalt Euroopa sidedirektiivile on avatud mõiste „hädaabiteenistus“ 119 – teenistus, mida liikmesriik sellisena tunnustab ning mis annab kooskõlas siseriikliku õigusega viivitamatut ja kiiret abi olukordades, 119 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst). Artikkel 2 punkt 39 - ELT L 321, 17.12.2018, p. 36–214 366  22.05.2025 kus on eelkõige vahetu oht inimeste elule või tervisele, rahvatervisele või avalikule ohutusele, era- või riigivarale või keskkonnale. Mõiste „häirekeskus“120 – füüsiline koht, kus ametiasutuse või liikmesriigi poolt tunnustatud eraorganisatsiooni vastutusel hädaolukorra side esimesena vastu võetakse. Eeltoodust lähtuvalt on ESSi § 2 punktis 29 silmas peetud füüsilist kohta, kus hädaolukorra side vastu võetakse, mitte viivitamatut ja kiiret abi osutavat teenistust üldisemalt. Punktiga 2 sõnastatakse ringhäälinguvõrgu teenuse tähendus. Sideettevõtjale, kes osutab ringhäälinguvõrgu teenust, seatakse §-ga 903 püsiv kriisiülesanne, mis annab parema võimaluse kriisideks valmistumisel ning laiemad tegutsemisvõimalused kriisi korral. Täpsemalt on ringhäälinguvõrgu teenust osutava sideettevõtja kriisiülesande üheks osaks vähemalt ühe eestikeelse ja ühe venekeelse raadio- ja televisiooniprogrammi ööpäevaringne edastamine üle riigi. Samuti sõnastatakse kriisiülesande alustingimused ning täpsustamise kord. Punktidega 3 ja 4 muudetakse ESSi termineid. Käesoleva eelnõu jõustumisest ei ole enam kasutusel kõrgendatud kaitsevalmiduse termin ning erakorralise ja sõjaseisukorra saab võtta kokku termini alla „riigikaitseline kriisiolukord“. Punktidega 5 ja 6 muudetakse ESSi ja asendatakse viide HOSile viitega eelnõule, samuti luuakse viide ESSis sätestatud elutähtsa teenuse osutaja ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud elutähtsa teenuse regulatsiooni vahel, kuna viimati nimetatud seadusega määratakse ka elutähtsa teenuse osutamine kriisiülesandeks. Telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse toimimist tagavate isikute ETOdeks kvalifitseerumise kriteeriume võrreldes kehtiva seadusega ei muudeta. Punktiga 7 täiendatakse seadust riigisisese rändlusteenuse regulatsiooniga. ESSi § 881 lõikes 2 sätestatakse, et riigisisese rändlusteenuse pakkumise kohustus kehtib mobiilsideettevõtjast ETOdele HOSi mõistes ehk praegu kolmele Eesti mobiiltelefoniteenuse osutajale. Riigisisese rändlusteenuse kasutusele võtmine on ette nähtud ainult kahte tüüpi kriisi – erakorralise või sõjaseisukorra – ajal, seega on otsustusmehhanism teenuse kasutusele võtuks samuti seotud vastavate kriiside juhtimismudeliga ehk riigisisese rändlusteenuse võib võtta kasutusele peaministri või tema volitatud ministri korraldusel üksnes erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui on tekkinud mobiilsidevõrgu taristu pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutamisel (näiteks mobiilsidevõrgu taristu purustamine). Riigisisese rändlusteenuse kasutusele võtmise eelduseks on ka tingimus, et mobiiltelefonivõrgu taristul on näiteks purustused, mis on põhjustanud pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse. See mõiste on defineeritud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 19. veebruari 2021. a määruses nr 8 „Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“. Riigisisese rändlusteenuse rakendamise otsus peab 120 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst). Artikkel 2 punkt 36 - ELT L 321, 17.12.2018, p. 36–214 367  22.05.2025 põhinema hinnangul, et taristu ja sideühenduse taastamiseks vajalik ajavahemik on eeldatavalt oluliselt pikem kui riigisisese rändlusteenuse aktiveerimiseks kuluv aeg. ESSi § 881 lõikes 3 sätestatakse rändlusteenuse lõpetamise kord, mille otsustusmehhanism on sama mis kasutuselevõtu puhul. ESSi § 881 lõikes 4 sätestatakse rändlusteenuse tehniline raamistik. Mobiiltelefoniteenuse osutaja mobiiltelefonivõrguvõrgu teenindusmaht on projekteeritud teenindama oma klientide hulka. Rändluse võimaldamise korral hakkavad mobiiltelefonivõrku kasutama ka teiste mobiiltelefoniteenuse osutajate kliendid. See tähendab, et kasutajate hulk võib hetkega kolmekordistuda. Seega mobiiltelefonivõrgu ressurssi ei pruugi kõigile jätkuda, mis omakorda võib viia mobiiltelefoniteenuse kvaliteedi (kõnede õnnestumine, andmesidekiirus) alla või halvimal juhul tekib mobiiltelefonivõrgus katkestus. Paragrahvi 881 lõige 1. Juurdepääs tagatakse kliendile minimaalselt vajalikus ulatuses. See tähendab, et kõik rändlust kasutavad kliendid ei pruugi saada mobiiltelefoniteenust tavapärase kvaliteediga. Tegu on sidepidamiseks vajaliku minimaalse tasemega teenusega. Eelkõige seetõttu, et mobiiltelefonivõrgu ressurss on piiratud ja mobiiltelefoniteenuse osutaja võib mobiiltelefonivõrgu toimepidevuse säilitamiseks kasutada ka proaktiivseid mobiiltelefonivõrgu ja sideliikluse haldamise meetmeid. Vajaduse korral on riigisisene rändlus võimalik avada kogu riigi territooriumil. Paragrahvi 881 lõige 2. Mobiiltelefoniteenuse osutajale antakse õigus vajaduse korral rakendada kõne- ja andmesideliikluse või mobiiltelefonivõrgu haldamise meetmeid, mis on vajalikud mobiiltelefoniteenuse toimepidevuse võimaldamiseks. See tähendab, et mobiiltelefoniteenuse osutaja võib võtta tarvitusele piiravaid meetmeid, et vältida mobiiltelefonivõrgu nn kokku kukkumist ülekoormuse tõttu. Vastavalt koormuse olukorrale võidakse piirata näiteks andmesidekiirust, kõnede pikkust vms. Sideliikluse ja võrgu haldamise meetmeid rakendab mobiiltelefoniteenuse osutaja oma tavapärase tehnilise võimekuse piires ja ei pea täiendavaid meetmeid juurde looma ega investeerima. Andmesidekiiruse piiramise võimaluse olemasolu on mobiiltelefoniteenuse osutajale väga oluline, kuna riigisisese rändlusteenuse rakendumisel võib mobiiltelefoniteenuse osutaja võrku lisanduda väga suur hulk täiendavaid sideteenuse kasutajaid, kes võivad mobiiltelefonivõrgu üle koormata, mille tulemusel võrk lakkab töötamast. Seetõttu ei ole andmeside kiirusele riigisisese rändluse puhul seatud ülem- ega alampiiri, vaid see sõltub olemasolevast kasutusest ja võrgu võimekusest konkreetses olukorras. Paragrahvi 881 lõige 4 sätestab riigisisese rändlusteenuse kasutamisel minimaalse teenuste hulga. See on vähemalt 4G võrgus toimiv mobiilne kõne, lühisõnumteenus SMS ja mobiilne andmesideteenus. Näiteks Ukrainas on rändlusklientidele võimaldatud kõne, SMS ja mobiilne internet kuni 0,5 Mbit/s. See on piisav kiirus sõnumiäppide tööks, vähem mahukamateks e- teenusteks ja uudiste lugemiseks. Nii välditakse ülekoormusest tekkivaid võrgu rikkeid. Selle sätte sõnastus ei välista 2G, 3G või 5G kasutamist rändluse pakkumisel, kuid ei kohusta ühtegi neist tehnoloogiatest rändlusteenuse osutamisel ühelgi juhul rakendama ega võimaldama. Baasteenuseks on siiski 4G, mille vahendusel toimuvad ka kõned (VoLTE tehnoloogia), SMSid ja mobiilne internet. Rändlusteenus toimib telefoniga, millel on vähemalt 4G ja VoLTE kõnede võimekus. Mobiiltelefoniteenuse osutajate eksperthinnangul ei saa rändluse baasteenuse hulka kuuluda 2G (GSM) mobiilne kõne, kuna see (90ndate algusest pärinev) tehnoloogia ei tuleks toime kõnede teenindamisega tänapäevale vajalikus mahus ja see võib ohustada mobiiltelefonivõrkude toimepidevust. 3G tehnoloogia on aga oma elukaare lõpus ning mobiiltelefoniteenuse osutajad 368  22.05.2025 on hakanud sellel tehnoloogial töötavaid mobiiltelefonivõrke järk-järgult sulgema või on juba sulgenud. Eelnõus toodud haldamismeetmed ei reguleeri sisu piiramist. Paragrahvi 881 lõikes 5 sätestatakse, et rändlusteenuse kasutamisel ei lisandu kliendile sideteenuste arvel täiendavaid kulusid. Riigisisene rändlusteenus on rändluses osalevate mobiiltelefoniteenuse osutajate klientidele vastastikku tasuta. Tasuda tuleb vaid oma lepingulise mobiiltelefoniteenuse osutaja teenuste eest. Paragrahvi 881 lõikes 6 sätestatakse kulude hüvitamine. Arvestada on vajalik asjaoluga, et riigisisese rändlusteenuse pakkumisel tekivad mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtjale täiendavad kulud. Riigisisene rändlusteenus on käsitletav ühekordse kriisiülesandena käesoleva eelnõu § 33 tähenduses ja selle osutamise eest saab nõuda õiglast hüvitist vastavalt käesoleva eelnõu §-le 154. Paragrahvi 881 lõigetes 7 ja 8 käsitletakse elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutajale riigisisese rändlusteenuse osutamise valmisoleku loomise riist- ja tarkvara maksumuse ning nende hoolduskulude hüvitamist. Eelnõu kohaselt tehakse seda riigieelarvest Justiits- ja Digiministeeriumi eelarve kaudu. Riist- ja tarkvara soetamise või väljavahetamise vajadus, soetamise viis ning soetamise ja hoolduskulude maksumus kooskõlastatakse Justiits- ja Digiministeeriumiga enne riist- või tarkvara soetamist või väljavahetamist. Nimetatud kulud hüvitatakse vastavalt Justiits- ja Digiministeeriumi ning sideettevõtja vahel sõlmitud lepingule. Lõige 8 on volitusnorm. Kõnealuste kulude hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Punktis 8 toodud muudatus on tehniline. Viide HOSile asendatakse viitega eelnõu vastavale sättele. Punktiga 9 täiendatakse ESSi § 98 lõikega 10, milles sätestatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigus ettekirjutusega nõuda, et sideettevõtja piiraks sideteenuse osutamist lõppkasutajale või juurdepääsu sidevõrgule, kui see kahjustab avalikku korda ähvardava olulise ohu väljaselgitamist või tõrjumist. Erinevalt kehtivast ESSi § 98 lõikest 9, mille järgi on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus sideettevõtjalt nõuda, et ta piiraks kliendi juurdepääsu sideteenusele või kõne valimise võimalust numbrile, kui see on põhjendatud pettuse või väärkasutuse tõttu, antakse praeguse muudatusega ESSi § 98 lisatava lõikega 10 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile õigus nõuda sideteenuse osutamise piiramist ka selleks, et välja selgitada või tõrjuda olulist ohtu (vt KorSi § 5 lõige 3). Kõnealust ettekirjutust ei saaks sideettevõtja suhtes teha KorSi § 28 alusel, sest sideettevõtja puhul ei pruugi olla tegemist avaliku korra eest vastutava isikuga KorSi § 15 tähenduses. Kui nt sidevõrgu või sideteenuste kaudu edastatakse teavet, mis kahjustab avalikku korda ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamist või tõrjumist, on avaliku korra eest vastutav isik eelkõige teenuse lõppkasutaja. ESSi lisatavas § 98 lõikes 10 sätestatu on seega KorSi §-s 28 nimetatud ettekirjutuse tegemise kui üldmeetme eriregulatsioon, mille alusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib teha ettekirjutuse muu kui avaliku korra eest vastutava isiku suhtes. Kui sideettevõtja ei peaks suutma või saama õigel ajal sideteenuse osutamist lõppkasutajale piirata ning see kahjustab jätkuvalt avalikku korda ähvardava kõrgendatud ohu tõrjumist, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kui pädev korrakaitseorgan KorSi § 29 lõike 1 järgi 369  22.05.2025 ise piirata sideteenuse osutamist lõppkasutajatele või juurdepääsu sidevõrgule. Kuna tegemist on kaalutlusõiguse alusel tehtava otsusega, on enne asjassepuutuva ettekirjutuse tegemist tarvis veenduda, et muu hulgas võetakse arvesse kõiki otsuse tegemise seisukohast olulisi asjaolusid ja meetme rakendamine on vältimatult vajalik, et välja selgitada või tõrjuda avalikku korda ähvardavat kõrgendatud ohtu. Punktiga 10 täiendatakse ESSi riigiside teenuste osutamiseks ja nende toimepidevuse tagamiseks asutatud riigi sihtasutuse, mille asutajaõigusi teostab Justiits- ja Digiministeerium, püsiva kriisiülesandega. Eelnõu koostamise hetkel on nimetatud sihtasutuseks Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus. Eelnõuga nähakse ette, et kriitilise side, mereraadioside ja operatiivraadioside toimimise tagamine on Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse püsivaks kriisiülesandeks. Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse kriisiülesanne on tagada kriitilise taristu riigi andmekeskustele, turvalise kõneside, kriisiaegse varuside, mereraadioside ja operatiivraadioside toimimine vastavalt ESSi §-des 1003–1005 sätestatud nõuetele ja teenuse osutamise lepinguga võetud kohustustele. Kriitilise side mõiste võib muutuda vastavalt tehnika ja tehnoloogia kasutuselevõtule. Andmekeskuste teenus on mõeldud riigieelarvest finantseeritavatele asutustele, institutsioonidele, juriidilistele isikutele ja esindustele, samuti elutähtsa teenuse osutajatele ning teistele infokommunikatsiooniteenuste pakkujatele. Teenuse katkemise korral on ulatuslik mõju riigi pakutavate IT-teenuste toimimisele, kuni selleni, et osa teenuseid ei ole enam kättesaadavad. Mõju täpne ulatus sõltub konkreetsest asutusest ja tema kasutatavatest lahendustest. Turvaline kõneside on riigi osutatav teenus, mida kasutavad Eesti Vabariigi ametiasutused, kes peavad omavahel vahetama tundlikku informatsiooni. Teenus on mõeldud riigi seisukohalt delikaatse teabe töötlemiseks iga päev ning olenevalt teabe tasemest (asutusesiseseks kasutamiseks, salastatud teave) olema nõutud turvatasemega. Turvalise kõneside teenus peab vastama riigi kehtestatud turbenõuetele ning turbenõuete täitmise üle teeb järelevalvet selleks pädev asutus. Turvalise kõneside teenuse turbe ja käideldavuse nõuded kehtestatakse asjaomase õigusaktiga. Satelliitside teenus on riigi toimimiseks olulistele asutustele kriitilise tähtsusega side toimepidevuse suurendamiseks kriisiaegse varusidena. Teenus võimaldab säilitada minimaalses vajalikus mahus kõne- ja andmeside võimekust eelkõige riigikaitselisi ülesandeid täitvatele asutustele ja neid toetavatele teenustele, kuid ka teistele avaliku sektori asutustele, sh ministeeriumid ja nende allasutused. Mereraadioside on Eesti merepääste vastutusalas ja laevatatavatel siseveekogudel ülemaailmse merehäda ja -ohutuse süsteemi (GMDSS) nõuetele vastav mereside, mille tagamise on Eesti Vabariik endale 19.11.1991. a valitsuse protokollilise otsusega kohustuseks võtnud rahvusvahelise SOLAS konventsiooniga ühinemisel. Sidetaristut haldab ja hooldab Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus ning see hõlmab mereraadioside (VHF/MF/HF) ja Navtex süsteeme, tagades merehäda-, kiir- ja ohutusteadete ning muude kõrgema prioriteediga teadete edastamise, sh navigatsioonilise ja meteoroloogilise teabe. Raadioühendusega tagatakse ametkondliku ja erakorrespondentsi vahendamine mere ja kalda vahel. 370  22.05.2025 Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus pakub operatiivraadioside ESTER võrgu tehnilise opereerimise teenust, lõppkasutajatele pakutavat operatiivraadioside ESTER teenust pakub Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus valmistab ette üleminekut operatiivraadioside uue tehnoloogia kasutuselevõtuks koostöös ja sünkroniseeritult teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ning on määratud teenuse juhtasutuseks. Ohuteavitus (EE-Alarm) on Eestis kasutusele võetud ohuteavituse süsteem, mille kaudu on võimalik saata elu, tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste puhul (näiteks tulekahju, massiline korratus või ohtlik toit) ohualal viibivate inimeste mobiiltelefonidele ohuteavituse lühisõnumit EE-ALARM. Riigisiseselt saab ohuala määrata geograafilise piirkonnana asumi, küla, valla, maakonna jms täpsusega, välismaale saab saata riigi täpsusega. Teenuse omanik on Häirekeskus ja tehnilist platvormi haldab Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus. Elektroonilise side võrgu kaudu toimiva ohuteavituse süsteemi toimimise ja kasutamise Eestis on Vabariigi Valitsus 15.02.2018 elanikkonnakaitse kontseptsiooni osana heaks kiitnud. Punktiga 11 tehakse muudatused ESSi § 1051 lõikes 1, mis reguleerib ohualapõhise kiire ohuteavituse edastamist. Lõike 1 tekst viiakse kooskõlla eelnõuga (sh selles kasutatud terminoloogiaga) ning teiste rakendussätetega (eelnõuga tunnistatakse nt kehtetuks RiKS, HOS ja ErSS). Samuti lisatakse Päästeameti õigus edastada viivitamatu ohuteade mitte rohkem kui üks kord aastas teavituse edastamise testimiseks. Kehtiva ESSi § 1051 lõige 1 sätestab, millal võib kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale edastada ohutuks tegutsemiseks juhised. Nendeks on järgnevad juhud: 1) valitsusasutuse, eriolukorra juhi või eriolukorra tööde juhi otsusel, kui mobiiltelefoniteenuse kliendi ja rändlusteenuse kasutaja elule või tervisele esineb oht või sellise ohu lõppemise korral, arvestades, et oht elule või tervisele on eelkõige paljusid inimesi ohustav vahetult eelseisev või juba toimuv päästesündmus, katastroof või muu ootamatu olukord; 2) kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal valitsusasutuse, eriolukorra juhi, eriolukorra tööde juhi või peaministri otsusel riigi julgeolekut ohustava sündmuse või selle lõppemise korral; 3) Vabariigi Valitsuse või tema määratud valitsusasutuse otsusel HOSi § 18 lõikes 3 nimetatud õppuse ning mitte rohkem kui kord aastas Kaitseväe otsusel kaitseväeteenistuse seaduse § 69 lõigetes 3 ja 31 nimetatud sõjaväelise väljaõppe läbiviimisel. Ohuteavituse süsteemi loomisel on rahvusvaheliselt välja toodud mitme kanali kasutamise olulisus, nt Niinistö (2024) raportis on rõhutatud, et edukas kriisikommunikatsioon vajab muu hulgas mitme kanali kasutamist, et jõuda võimalikult paljude inimesteni ja vähendada ühe rikketest tulenevat ohtu. Samuti on Niinistö raportis välja toodud süsteemi regulaarse testimise olulisus ning elanikkonna teavitamine hoiatussüsteemidest ja ohutust käitumisest hoiatuste saamisel. Ohuteavituse süsteemi testimine on riigiti lahendatud erinevalt ning samuti on testimiste lahendused ja regulaarsus otseselt seotud kasutatava kanali tööpõhimõtete ja testimise eesmärgiga. Näiteks sireenisüsteeme testitakse: • kord kuus (nt Soome, Sloveenia, Prantsusmaa); • kord kvartalis (nt Rootsi); • kaks korda aastas (nt Läti, Norra); • üks kord aastas (nt Austria, Belgia, Leedu, Taani). 371  22.05.2025 Samas on mitmed riigid seoses mobiilipõhistele teavitustele üleminekule sireenidest loobunud või loobumas (nt Rumeenia). Sagedased testimised on peamiselt süsteemi tehnilised testimised, sest tegemist on vanade seadmetega ja testimiseks kasutatakse eraldi helisignaali. Kord aastas toimuvad testimised on üldiselt ka elanikkonna harimise eesmärgiga ja sellesse on kaasatud muu hulgas teiste teavitusviiside samaaegne testimine. Väga lühiajalist tehnilist testimist tehakse sagedamini näiteks Austrias (v.a Viin), kus sireenid käivitatakse kord nädalas 15 sekundiks. Mobiiltelefoni puhul on testimiste sageduses oluline välja tuua erinevus võrgupõhise teavituse (cell-broadcast) ja lühisõnumi (LB-SMS) põhise lahenduse tehniliste testimiste võimalustes. Võrgupõhise ohuteavituse puhul on standardist tulenevalt võimalik kasutada erinevaid teavitustasemeid. Testimisel ja õppustel kasutatakse madalamaid tasemeid, mis eeldavad lõppkasutajalt spetsiaalselt funktsionaalsuse sisselülitamist, mistõttu tehnilised testimised ei häiri kõiki lõppkasutajaid. Võrgupõhiste teavituste testimine on seega oluliselt vähem häiriv ja väiksema riivega ning neid testitakse tavaliselt sireenidega riikides koos sireenidega. Lühisõnumi põhiste lahenduste korral saab testimiseks edastada teavitusi süsteemis konkreetsetele eelnevalt sisestatud mobiiltelefoninumbritele või edastada nn varjatud lühisõnumeid (silent SMS), mida reaalselt ei kuvata lõppkasutaja seadmes, et tehnilised testimised ei tekitaks lõppkasutajale ebamugavust. Selliste testimiste sagedus on näiteks kord nädalas. Ohualapõhist lühisõnumit ohuteavituseks kasutatavates riikides tehakse testimised kord kvartalis (nt Belgia) või kord aastas (nt Ungari). Islandil on seda süsteemi küll kõige kauem kasutatud, kuid testitud on seda vaid kord (kuna see on väga sagedases kasutuses seoses reaalsete sündmustega), ning ka Portugal ei ole näinud vajadust testimiseks, kuna kasutab seda piisavalt sageli . Eestis on ohualapõhist lühisõnumit saadetud 2023. aastal seoses nelja sündmuse ja ühe õppusega ning 2024. aastal seoses kolme sündmuse ja ühe õppusega. Eestis tehakse 2025. aasta esimeses kvartalis ohuteavituse lühisõnumi edastamise süsteemi uuendus, mis võimaldab ohuteavituse edastamisel viia läbi lisasortimise, edastades ohuteavituse lühisõnumi numbri kasutaja eelistatud keeles. Sellist lahendust ei ole üheski teises riigis seni kasutatud. Eri riikides (sh Eestis) seni kasutuses olev süsteem võimaldab saata lühisõnumeid eri riikide SIM-kaartidele eri keeltes, aga ei võimalda sortida oma riigi SIM- kaarte. Belgias saadetakse eri keeltes vastavalt piirkonnale või eelregistreerimisega listide alusel. Eestis loodava lahenduse testimine keele-eelistuse kontrollimise eesmärgil eeldab füüsiliselt lõppkasutajale lühisõnumi edastamist, et veenduda sortimise korrektsuses ja anda lõppkasutajale võimalus määrata eelistatud keel ilma reaalselt ohtliku olukorrata. Praegune regulatsioon ei võimalda ohuteavituse süsteemi terviklikku testimist, et valmistuda paremini Eesti inimeste elu ja tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste lahendamiseks. Seetõttu täiendatakse ESS-i § 1051 lõiget 1 ja lisatakse sellesse Päästeameti õigus edastada ohuteavitus ohuteavituse süsteemi terviklikuks testimiseks. Testimise õigus antakse Päästeametile seoses käesoleva eelnõuga. Mitmete riikide kogemuse põhjal on eelnõu eesmärk testida ohuteavituse terviklahendust kuni üks kord aastas ja EL-i elanikkonnakaitse eesmärkide järgi võiks see aset leida oktoobris, mis on rahvusvaheline suurõnnetusteks valmisoleku kuu. Täiendava aluse reguleerimine seaduse tasandil on vajalik isikuandmete kaitse tagamiseks, kuna viivitamatu ohuteate edastamisel lühisõnumiga töödeldakse ka ohualas olevate isikute isikuandmeid. Seetõttu tuleb selgelt määratleda kõik juhud, mille puhul on olemas õiguslik alus 372  22.05.2025 ohuteavituse saatmiseks. Ohuteavituse süsteemi tervikliku testimise aluse lisamisega ei muudeta regulatsiooni sisuliselt, vaid täiendav alus võimaldab elu ja tervist või riigi julgeolekut ohustavate sündmuste lahendamiseks paremini valmistuda. Ohuteavituse süsteemi terviklikkuse testimisel ohuteavituse kasutamise eesmärk on teavitada avalikkust ja testida kriisikommunikatsiooni tegevusvõimet. Sellele eelneb alati aktiivne avalik kommunikatsioon, et tegemist ei ole tegelikult aset leidva sündmusega. Täiendava aluse loomine on vajalik, et testida kriisikommunikatsiooni tegevusvõimet sõjaliste ja elanikkonnakaitseliste kriiside ettevalmistamisel nii organisatsiooni kui ka elanike vajaduste vaates. Osa ohuteavituse süsteemist on sireeniseadmed, mille eripära on see, et need ei anna iseseisvalt edasi infot ohu kohta ega detailseid käitumisjuhiseid. Sireeniseadmed käivitatakse viimasel võimalusel. See tähendab, et sireeniheli kuulmisel peavad inimesed kohe a) saama aru, millega on tegu, ning mis veel olulisem, b) käituma õigesti (varjuma ja alles siis otsima infot). Peamiseks infoallikaks ohu kohta on ette nähtud sireenide käivitamisega alati kaasnev ohualapõhise lühisõnumi saatmine, sireeniseadme kasutamisel on alati tegemist ohuteate edastamise kanalite kombinatsiooniga. Praegu pole Eesti elanikel praktilist kogemust, kuidas ja mida sireenide käivitumine tähendab ning kuidas sellisel juhul käituda ja kust infot saada. Ohuteavituse süsteemi terviku testides kasutataks samu kanaleid kui päris sündmuse puhul, seega ei oleks asjakohane kasutada ühe komplektina töötavaid ohuteavituse edastamise viise ilma teisi kasutamata, st sireeni helisignaaliga kaasneb teavitus lühisõnumiga ja info ERR-i kanalites. Lühisõnumi saatmine on kriitiline, et tagada teavitus ka kõige haavatavamatele ja sotsiaal-demograafiliselt keerulisematele sihtrühmadele, kes ei pruugi olla igapäevases meediaruumis. Otseteavitus on samuti kriitiline, et maandada infomanipulatsioonide riske ja luua elanikele realistlik viivitamatu ohuteavituse olukord. Punktiga 12 sätestatakse, et järelevalvet kriisiülesande täitmise üle tehakse eelnõus sätestatud alustel ja korras. § 191. Erakorralise seisukorra seaduse kehtetuks tunnistamine Paragrahviga 191 tunnistatakse kehtetuks ErSS. Eesti õigussüsteemis on mitu seadust, mis reguleerivad riigikaitsega (nii sõjalise riigikaitsega kui ka mittesõjalise riigikaitsega) seonduvat, ent mis ei ole seni piisavalt selgelt omavahel seostatud. Riigikaitseõiguse õigusliku regulatsiooni killustamise vältimiseks ja süsteemsuse tagamiseks koondatakse riigi sõjalise kaitse ja muud riigi julgeolekut puudutavad regulatsioonid võimalikult vähestesse loogiliselt süstematiseeritud õigusaktidesse, et vältida õigusliku regulatsiooni dubleerimist ning üksteisele vastukäivaid õigusnorme. ErsS tunnistatakse kehtetuks ning erakorralise seisukorra regulatsioon viiakse eelnõusse. Täpsemalt riigikaitseõiguse revisjoni analüüsidest.121 § 192. Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmine Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduses (edaspidi ETS) tehakse terminoloogiline muudatus, kuna HOS tunnistatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse jõustumisega kehtetuks. ETSi § 15 reguleerib laenude tagamise isetasuvuse nõudeid, mille kohaselt tuleb tagada laenude tagamisega seotud tulude ja kulude tasakaal. Samuti sätestab nimetatud seadus, et tagatistasu peab katma võimaliku kahju pikema perioodi vältel. ETS näeb 121 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/riigikaitseoiguse_muudatuste_kontseptsioon.pdf 373  22.05.2025 ette, et neid nõudeid ei pea tagama, kui laenude tagamise alane tegevus on ümber korraldatud HOSi alusel. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse jõustumisega kajastub edaspidi vastav regulatsioon nimetatud seaduses. § 193. Euroopa Liidu kodaniku seaduse muutmine Euroopa Liidu kodaniku seaduses asendatakse viide RiKSile viitega tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele, kuna edaspidi sisalduvad vastavad sätted selles seaduses. § 194. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Paragrahviga 194 täiendatakse FISi § 6 lõikega 15, millega täpsustatakse Finantsinspektsiooni ülesandeid seoses tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusest tulenevate kohustuste täitmisega. Selle ettepaneku eesmärk on luua seadusel põhinev selge viide käesoleva seaduse ja FISi vahel Finantsinspektsiooni ülesannete kaudu. Muudatusettepaneku kohaselt on Finantsinspektsiooni ülesandeks täita talle tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega pandud kohustusi tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja FISis sätestatud korras. Juhul kui kehtestatakse kriisiolukord, siis Finantsinspektsioon on asutus, mille kriisiolukorra vahetu lahendamise eest vastutav asutus või isik kaasab vajaduse korral kriisilahendusse. Näiteks kriisiolukorra juhi või Eesti Panga kui elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja antud korralduste alusel kaasatakse Finantsinspektsioon tema pädevuse piirides kriisiülesannete täitmisesse ja kriisiolukorra lahendamisele kaasaaitamisse. Kriisiolukorra ajal tuleks Finantsinspektsiooni käsitada kui finantssektoris rakendatavate meetmete elluviijat ja täitjat. Samuti on Finantsinspektsiooni ülesandeks riikliku järelevalve ja haldusjärelevalve tegemine tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses määratud ulatuses. Punktiga 2 täiendatakse FISi § 18 uue lõikega, et Finantsinspektsiooni juhatusel oleks üldse pädevus võtta vastu otsuseid käesoleva eelnõu alusel antud korraldusest lähtuvalt. FISi § 18 lõige 21 määrab üheselt, et käesoleva eelnõu alusel antud korralduse täitmise otsustuspädevus on Finantsinspektsiooni juhatusel. Kehtivas FISis selline õiguslik alus puudub ning muudatusega see vastav õigus ka antakse. Punktidega 3 ja 5 välistatakse nii Finantsinspektsiooni kui ka Finantsinspektsiooni juhatuse vastutus korraldust puudutavas, st korralduse ja sellest tuleneva kahju eest vastutab korralduse andja (FIS § 29 lg 5 ja § 58 lg 3). Kriisiolukorras korralduse saamisel on Finantsinspektsioon korralduse täitja rollis. Arvestades, et kriisiolukorras ei täideta Finantsinspektsioon oma tavapäraseid ülesandeid, vaid täidab korraldusega etteantud juhiseid, st sisuliselt annab korraldusele vajaliku õigusjõu, siis ei ole põhjendatud vastutuse asetamine Finantsinspektsioonile, vaid korralduse andjale. Kui Finantsinspektsioon täidab korralduse seadusvastaselt nt rikub menetlus- või muid norme, siis rakendub tavapärane vastutuskord ning sellise tegevuse eest vastutab Finantsinspektsioon. Punkt 4 FISi § 54 lõike 47 muudatus on tehniline. Viide hädaolukorra seadusele asendatakse viitega tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele. § 195. Hädaolukorra seaduse kehtetuks tunnistamine Eelnõu §-ga 195 tunnistatakse kehtetuks HOS. 374  22.05.2025 Praegu toimub tsiviilkriiside lahendamine ja eriolukorra väljakuulutamine HOSi alusel. Mittesõjalise või sõjalise riigikaitselise kriisi lahendamine, sh kõrgendatud kaitsevalmiduse või erakorralise ja sõjaseisukorra väljakuulutamine toimub RiKSi või ErSSi alusel. Sellest lähtuvalt valmistutakse kriisideks ja lahendatakse neid eri metoodikaga ning eri õiguslikel alustel. See põhjustab suure mõjuga kriisi lahendamiseks vajalikus juhtimiskorralduses segadust ja tarbetut ajakulu. Lahenduseks on viia kõikide suure mõjuga kriiside lahendamise ja nendeks valmistumise korraldus ühtsetele alustele ja koondada see ühte seadusesse. Strateegilisel tasandil pole praegu võimalik hinnata riskide ja ohtude tõenäosust ning mõju terviklikult ja ühel alusel. HOSi ja RiKSi põhjal toimuv ohtude ning riskide hindamine on kaks eraldi protsessi. Samuti on erinevad kahest seadusest lähtuvad planeerimisprotsessid. RiKSist lähtuvad riigi kaitsetegevuse kava (RKTK) ja selle alamkavad (RKTK alamkavad) on plaanid riigikaitselisteks olukordadeks, HOSist lähtuvad hädaolukorra lahendamise plaanid (HOLP) on üldisel tasemel koostöökokkulepped tsiviilkriiside lahendamiseks. 01.07.2021 jõustunud HOSi muudatuste kohaselt vastutab Riigikantselei nii a) RiKSi alusel koostatava RKTK ja RKTK alamkavade koordineerimise kui ka b) HOLPide koostamise koordineerimise eest (varem vastutas Riigikantselei ainult RKTK ja selle alamkavade koostamise koordineerimise eest). Riigikantseleist kahe eraldi protsessi koordineerimine lihtsustab tsiviilkriisideks ning mittesõjalisteks ja sõjalisteks riigikaitselisteks kriisideks valmistumise planeerimist, kuid riskide ja ohtude tõenäosuse ning mõju terviklikuks hindamiseks ja terviklikuks valmistumiseks on vajalik kogu planeerimine viia ühtsetele alustele ning ühte seadusesse, et vältida n-ö halle alasid ja olla riigina tervikuna valmis kõikideks kriisideks. Ka RiKSi kontseptsioonis tõdetakse, et riigikaitseõiguse regulatsiooni iseloomustab killustatus erinevate õigusaktide vahel, samuti õigusliku regulatsiooni ebaselgus nii sätete sisu kui ka erinevate õigusaktide koostoime suhtes.122 COVID-19 kriis näitas, et sama kehtib ka tsiviilkriise puudutavate õigusaktide kohta: 2020. aasta kevadel COVID-19 kriisi õppetundide alusel tehtud HOSi ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (edaspidi NETS) muudatused on seda riski küll vähendanud, kuid piiratud ulatuses ning ainult tervisekriisi kontekstis. See tingib vajaduse kõiki kriise puudutavate seaduste ühtse ja omavahel seotud ajakohastamise järele, nii et terviklik vaade tekiks võimalikult väikese hulga ja omavahel loogiliselt süstematiseeritud õigusaktide alusel. Käesoleva eelnõu jõustumisel saab sellest üks terviklik seadus, kuhu koonduvad kõikideks suure mõjuga kriisideks valmistumine, nende ennetamine ja lahendamine. Samuti koondab eelnõu erikordasid ja nende omavahelist seost puudutava regulatsiooni, nende lahendamise ning juhtimise. Nimetatud eelnõu on riigikaitseõiguse ja kriisireguleerimise poliitika üldseadus, millele toetuvad teised valdkondadega seotud eriseadused. Sellega seoses tunnistatakse HOS kehtetuks. § 196. Isikuandmete kaitse seaduse muutmine Paragrahviga 196 muudetakse isikuandmete kaitse seadust (edaspidi IKS). Muudatused on analoogsed Eesti Panga seaduse muutmisega, mis on kavandatud eelnõu §-s 186. Ka IKSi puhul ei ole selge, miks on seadusandja andnud VVJK-le ülesande otsustada, millal võib pikendada Andmekaitse Inspektsiooni juhi kandidaadi suhtes tehtava julgeolekukontrolli tähtaega, kui eelmise juhi volitused on lõppenud ennetähtaegselt. Eelnõu järgi otsustab julgeolekukontrolli tähtaja pikendamise üle julgeolekukontrolli tegeva asutuse ehk Kaitsepolitseiameti juht. Nagu Eesti Panga presidendi ja nõukogu esimehe puhul, pikendatakse ka Andmekaitse Inspektsiooni juhi puhul julgeolekukontrolli tähtaega ühelt kuult kolmeni. Erinevalt aga Eesti Panga seaduse 122 https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/riigikaitseoiguse_muudatuste_kontseptsioon.pdf, lk 7. 375  22.05.2025 muutmisest peab julgeolekukontrolli tähtaja pikendamisest teavitama lisaks Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile Vabariigi Valitsust ja Riigikogu põhiseaduskomisjoni. Seda seetõttu, et Andmekaitse Inspektsiooni juhi nimetab ametisse Vabariigi Valitsus (ja mitte president, nagu Eesti Panga puhul), kuulates ära Riigikogu põhiseaduskomisjoni seisukoha. Selle kaudu on tagatud, et kõik ametisse nimetamisega seotud isikud on teadlikud, et julgeolekukontroll võtab tavapärasest kauem aega. § 197. Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmine Paragrahviga 197 asendatakse viited RiKSile ja HOSile viitega tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele, kuna nimetatud seaduse jõustumisel reguleerib see edaspidi elutähtsa teenuse osutamist. Punktiga 3 täpsustatakse, et elutähtsa teenuse tagamine on püsiv kriisiülesanne ja sellele kohaldub tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse elutähtsa teenuse osutamise regulatsioon. Autentimist ja digitaalset allkirjastamist tagava isiku ETOks kvalifitseerumise kriteeriume võrreldes kehtiva seadusega ei muudeta. Lisaks sätestatakse, et järelevalvet tehakse samuti tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras. Selline lahendus nähakse ette kõikide ETOde puhul. § 198. Julgeolekuasutuste seaduse muutmine Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks JASi § 10. JASi §-s 10 sätestatakse praegu VVJK ülesanded. Neid on JASi § 10 lõigete 1 ja 2 järgi: 1) julgeolekuasutuste tegevuse koordineerimine; 2) riigi julgeolekuolukorra analüüsimine ja hindamine; 3) riigi julgeolekualase teabe vajaduste kindlaksmääramine; 4) VVJK-le edastatud riigikaitsealase teabe edastamine teistele riigiasutustele; 5) RiKSi ja teiste seadustega ning Vabariigi Valitsuse antud ülesannete täitmine. Kõik nimetatud ülesanded on sellised, mida ei pea kehtestama seadusandja ning need võib sätestada määruses. Eelnõuga soovitakse anda Vabariigi Valitsusele VVJK töö korraldamisel võimalikult palju vabadust. See tähendab, et kõik VVJK ülesanded, mida ei pea otsustama seadusandja, sätestatakse edaspidi määruses. JASi § 10 lõikes 1 sätestatud ülesanded on kavas edaspidi sätestada VVJK põhimääruses. VVJK põhimääruses nähakse ette ka JASi § 10 lõikes 2 sätestatud põhimõte, et vajaduse korral peab VVJK edastama talle esitatud teavet Vabariigi Valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, Vabariigi Presidendile, Riigikogu esimehele ja asjaomastele Riigikogu komisjonidele. VVJK põhimääruse kavand on seletuskirjale lisatud. Punktiga 2 muudetakse JASi § 21 lõike 2 esimest lauset ning sätestatakse selgelt Kaitsepolitseiameti politseiametniku volitus kuriteo tõkestamiseks kohaldada riikliku järelevalve erimeetmeid ning vahetut sundi KorSis sätestatud alustel ja korras. Kuritegude tõkestamine JASi tähenduses on KorSi § 1 lõike 5 kohaselt osa korrakaitseülesande täitmisest, millele tuleb kohaldada ka KorSis sätestatut. Teiselt poolt peab julgeolekuasutuste tegevuses olema võimalik eristada kuritegude tõkestamist muude ülesannete täitmisest (kriminaalmenetluse läbiviimise kõrval eelkõige nn teabehankelisest tegevusest), millele KorS ei laiene. Ka õiguskantsler on leidnud, et JASi § 21 lõikest 2 praegu tulenevast selgemat 376  22.05.2025 sätestamist vajavad julgeolekuasutustele lubatud korrakaitseliste meetmete hulk ja kohaldamise alused.123 Kehtiv JASi § 21 lõige 2 ei täpsusta, milliste ülesannete täitmiseks on Kaitsepolitseiametil õigus meetmeid ja vahetut sundi kohaldada. Lisaks ei ole sätte sõnastusest üheselt arusaadav, kas Kaitsepolitseiamet on üldkorrakaitseorgan või mitte. KorSi kohaselt on ainult üldkorrakaitseorganil ehk politseil ilma erimeetmetele konkreetselt viitamata kõigi meetmete kohaldamise õigus ja nende täitmise tagamiseks õigus kohaldada vahetut sundi. Kaitsepolitseiamet ei ole ega ei peaks olema KorSi alusel üldkorrakaitseorgan, vaid erikorrakaitseorgan. KorSi § 1 punkti 5 kohaselt ei kohaldata seda seadust julgeolekuasutuste tegevusele julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete täitmisel, välja arvatud kuriteo tõkestamine. KorSi § 6 lõike 1 kohaselt on korrakaitseorgan seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik. KorSi § 2 lõike 4 kohaselt on riiklik järelevalve korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Seega ei muutu Kaitsepolitseiamet kui amet ega Kaitsepolitseiameti politseiametnik üldkorrakaitseorganiks. Kuna erikorrakaitseorgani pädevused ja volitused peavad olema eriseadusest tulenevad, siis tuleb see selgelt sätestada julgeolekuasutuste seaduses. Punktides 3 ja 4 tehakse JASi muudatused seonduvalt eelnõu §-dega 68 ja 69, millega sätestatakse alused erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramiseks. Nimetatud piiravaid meetmeid võib kohaldada julgeolekuasutus ja Vabariigi Valitsuse volitusel ka Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsevägi (vt seletuskirjas §-de 68 ja 69 kohta antud selgitusi). Eelnõu §-s 68 ja samuti §-s 69 sätestatu eesmärk on tagada paindlikum ja erinevate asutuste käsutuses olevate vahendite efektiivne kasutamine sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra ajal. Julgeolekuasutused ei vaja eelnõu §-des 68 ja 69 sätestatud piiravate meetmete kohaldamiseks erinevalt PPA-st või Kaitseväest Vabariigi Valitsuse volitust. Eelnõu §-des 68 ja 69 sätestatud piirava meetme kohaldamise alus ja eesmärk erineb aga JASi §-des 25 ja 26 sätestatud meetme alusest ja eesmärgist, millega peab julgeolekuasutus erakorralise või sõjaseisukorra ajal toimingute tegemisel (samuti toiminguks halduskohtu loa taotlemisel) arvestama. § 199. Kaitseliidu seaduse muutmine Paragrahviga 199 muudetakse Kaitseliidu seadust (edaspidi KaLS). Punktiga 1 täpsustatakse Kaitseliidu valveülesannet, kus senise riigikatiseobjektide valve sõnastatakse ümber alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valveks. Muudatuse eesmärk on viia Kaitseliidu seaduse terminid kooskõlla eelnõus tooduga. Punktidega 2, 3, 7–10, 12, 13 ja 15–27 tehakse KaLSis muudatused seoses Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist puudutava regulatsiooniga. Korrakaitseorgani nende ülesannete loetelu, mille täitmisse kaasamine on lubatud, viiakse üle KorSi 6. peatükki, mistõttu säilitatakse KaLSi § 4 lõikes 2 üksnes viide, mille järgi võib Kaitseliitu kaasata riiklikku järelevalvesse KorSis sätestatud tingimustel ja korras. Samuti tunnistatakse kehtetuks KaLSi § 4 lõikes 3 sätestatud volitusnorm Vabariigi Valitsuse määruse „Kaitseliidu kaasamise tingimused ja kord 123 Õiguskantsleri 24.07.2015 kiri nr 18-2/150881/1503270. Kättesaadav https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_arvamus__julgeolekuasutuste_s eaduse_ning_politsei_ja_piirivalve_seaduse_muutmise_seaduse_eelnou_valjatootamise_kavatsus.pdf 377  22.05.2025 küberturvalisuse tagamisel“ andmiseks, sest ka seda teemat reguleeritakse edaspidi KorSi alusel antud ühtses määruses. Ühtlasi sätestatakse KaLSi § 40 lisatavas lõikes 21, et KaLSi § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel võib kasutada kaasava korrakaitseorgani erivahendeid KorSis sätestatud tingimustel ja korras. Ülalkirjeldatud muudatuste tõttu muudetakse tagatisi reguleerivas KaLSi 7. peatükis läbivalt viiteid KaLSi § 4 lõikele 2. KaLSi §-des 58–61 ja 64 eristatakse erakorralise seisukorra ajal kaasamist ning muud korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasamist. Seetõttu muudetakse tagatiste sätetes viiteid KaLSi § 4 lõikele 2 ning rõhutatakse edaspidi seda, kas korrakaitseorgani ülesannete täitmisse kaasamine (ja selle raames mis tahes riikliku järelevalve ülesande õiguspärane täitmine) toimub erakorralise seisukorra ajal või mitte. Selle käigus ei muudeta kehtivaid põhimõtteid ning säilitatakse senine tagatiste ulatus. Kehtiva KaLSi § 26 lõike 3 järgi võib toetajaliiget kaasata KaLSi § 4 lõike 1 punktides 1–6 sätestatud Kaitseliidu ülesannete täitmisse ning ilma vahetu sunni kohaldamise volituseta lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete täitmisse. Eelnõus on muudetud sätteid, mis piiravad toetajaliikmel võimalust panustada kriiside lahendamisse. Avaliku korra kaitsel ja kriisiolukordade lahendamisel on oluline, et kaasamise korral saab Kaitseliit kasutada ülesannete täitmisel kõiki oma liikmeid. Peamine erinevus tegevliikme ja toetajaliikme vahel on selles, et toetajaliige ei osale aktiivselt sõjaväelises väljaõppes ega ole määratud sõjaaja ametikohale. Paljudes malevates on toetajaliikmed aktiivsed eri tegevustesse panustajad ning osalevad seadusega lubatud piirides ka avaliku korra kaitses. Kuna riikliku järelevalve meetme tõhus kohaldamine eeldab sageli ka vahetu sunni volitust, siis on mõistlik kehtivas õiguses sisalduvast piirangust loobuda. Kaitseliit peab tagama oma liikmetele nende ülesannetele vastava vajaliku väljaõppe. Punktiga 6 muudetakse terminoloogiat ning viiakse see eelnõuga kooskõlla. Punktis 11 täiendatakse KaLSi § 40 lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse kaasamisel võib kasutada kaasava korrakaitseorgani erivahendeid korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.“. Kaasamise korral tegutseb Kaitseliit kaasava korrakaitseorgani osana – talle lähevad üle nii ülesanded (pädevus), meetmed (volitused) kui ka vahendid nende meetmete kohaldamisel. Seega, kui kaasatud Kaitseliit asub kõrvuti nt politseiga täitma avaliku korra kaitsmise ülesandeid, siis ta saab kasutada samu erivahendeid, mida saab selles olukorras kasutada ka politsei. Säte tagab selguse, et kaitseliitlastel on kaasamise korral volitus erivahendite kasutamiseks. See, kuidas politsei või muu korrakaitseorgan Kaitseliidu kaasab, kas ja millised erivahendid antakse, otsustatakse lähtuvalt konkreetse juhtumi lahendamise vajadustest. Volituse andmisel tuleb arvestada, kas kaitseliitlasel on olemas vastav väljaõpe. Väljaõpe tagatakse KorSi § 825 alusel kehtestatava määrusega kindlaksmääratud korras. Punkt 5. Vormiriietuse kandmise õigus on antud praegu üksnes tegevliikmele, kuigi see vajadus on ka toetaja- ja auliikmel. Peamine erinevus tegevliikme ja toetajaliikme vahel on selles, et ainult tegevliikmed saavad kuuluda Kaitseliidu organitesse ja hääletada malevate sisestes kollektiivsetes organites. Kaitseliidu kaasamine erinevatesse kriisiolukorra lahendamise ning riikliku järelevalve ülesannetesse toob kaasa vajaduse üha enam täita ülesandeid lisaks tegevliikmele ka aktiivsetel toetajaliikmetel. Selleks, et ka toetajaliikmed saaksid kanda KaLSi § 4 lõike 1 punktides 1–6 ja lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud ülesannete täitmisel sarnaselt tegevliikmetega vormi, tuleb KaLSi §-s 8 muuta neid sätteid, mis näevad vormi kandmise ette üksnes tegevliikmetele. Vormi ei väljastata ning selle kandmise õigust ei 378  22.05.2025 ole kõigil toetajaliikmetel, vaid selle täpsemad tingimused ja kord määratakse kindlaks kaitseministri määruse ja Kaitseliidu ülema käskkirjaga vastavalt KaLSi § 8 lõigete 2 ja 4 volitusnormidele. Punktis 7 kavandatud muudatusega määratakse Kaitseliidu kui avalik-õigusliku juriidilise isiku kriisiülesanded. Need on KaLSi § 4 lõike 1 punktides 2–4 ja punktis 7 sätestatud järgmised ülesanded: sõjalise kaitse võime ettevalmistamine; Eesti elanike turvalisuse suurendamises ja tagamises osalemine; tegevliikmetele sõjaväelise väljaõppe andmine kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) § 6 lõike 3 alusel Kaitseväe juhataja kehtestatud korras ning kriisiülesannete täitmiseks kaitstava objekti ja riigikaitse eesmärgil kasutatava vara valve. Kriisiülesandeid täidetakse kriisiolukorra lahendamiseks või selle toetamiseks. Kriisiolukorra tingib üldjuhul oht Eesti riigi iseseisvusele ja sõltumatusele, territoriaalsele terviklikkusele, põhiseaduslikule korrale või kogu ühiskonna elukorraldusele ning teatud juhul tuleb selle lahendamiseks välja kuulutada erakorraline või sõjaseisukord, mille lahendamine eeldab kogu riigi pühendunud panustamist. Sellest tulenevalt peavad kriisiülesannetega asutused ja isikud kriisiolukorra ajal kõrvale jätma või väiksemas mahus täima kriisi lahendamise seisukohalt vähem tähtsaid ülesandeid ning keskenduma kõige kriitilisematele. Seetõttu sätestatakse eelnõus Kaitseliidu kriisiülesannetena üksnes neli kõige olulisemat KaLSi § 4 lõikes 1 loetletud ülesannet. Kriisiülesannetena ei määrata Eesti kodanike isamaaliste ja rahvuslike tunnete tugevdamisel, kaitsetahte säilitamisel ja kasvatamisel osalemist, muu väljaõppe ja koolituse andmist ning kehakultuuri ja spordi väärtustamist elanikkonna hulgas. Kaitseliidu neljast kriisülesandest kaks toetavad Kaitseväe riigi sõjalise kaitsega seotud ülesandeid, sest neid täites valmistab Kaitseliit ette sõjalise kaitse võimet ja nõutud väljaõppe saanud isikuid selleks, et Kaitsevägi saaks asuda riiki sõjaliselt kaitsma. Kolmas, Eesti elanike turvalisuse suurendamises ja tagamises osalemine on palju laiem ülesanne ning katab nii riigi sisemise kui ka välise rahu kaitsmises osalemist, millest üks või teine on olulisem sõltuvalt kriisiolukorra ja selle tinginud ohu eripärast. Neljas, kriisiülesannete täitmiseks kaitstava objekti ja riigikaitse eesmärgil kasutatava vara valve, toetab nii riigi sõjalist kaitsmist kui ka kogu Kaitseministeeriumi valitsemisala toimimist, sest KaLSi § 69 lõike 2 alusel kehtestatud määruse järgi kuuluvad Kaitseliidu alaliselt valvatavate objektide hulka erinevate funktsioonide ja valdajatega hooned ja territooriumid ning Kaitseväe ajutised julgeolekualad. Punktis 14 muudetakse KaLSi § 58 lõiget 4 ja sõnastatakse see järgmiselt: „(4) Kaitseliidu liikmele, kes Kaitseliidu koosseisus on kaasatud käesoleva seaduse § 4 lõike 2 alusel riiklikku järelevalvesse, mis toimub erakorralise seisukorra ajal selle lahendamise eesmärgil, või § 4 lõike 31 alusel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata Kaitseväe ülesande täitmisse, kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduse §-des 193–196 sätestatud tagatisi.“. Kaitseväeteenistuse seaduse §-des 193–196 reguleeritakse kaitseväelase ja asendusteenistuja täiendavaid tagatisi seoses haigestumise või vigastusega teenistusülesannete täitmisel. Kuna kaasamise korral tegutseb kaitseliitlane sarnases olukorras kaitseväelasega, siis tuleb võrdse kohtlemise tagamiseks anda ka temale samad täiendavad tagatised. § 200. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine Punktis 1 tehtav muudatus on seotud eelnõu §-s 26 tehtava muudatusega (VVSi muutmine). Edaspidi vastutab Kaitseministeerium üksnes riigi sõjalise kaitse valdkonna eest. Punktis 2 asendatakse viide RiKSile viitega käesolevale eelnõule, kuna rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemine reguleeritakse käesoleva eelnõu peatükis 10. 379  22.05.2025 Punktidega 3, 4, 23 ja 24 tehakse muudatused KKSi §-s 3 seoses Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist puudutava regulatsiooni korrastamisega. Asjaomased sätted viiakse üle KorSi 6. peatükki, mistõttu tunnistatakse KKSi § 3 lõiked 12–3 kehtetuks (sellega seoses muutuvad kehtetuks nende sätete all antud määrused), ning säilitatakse KKSi § 3 lõikes 11 üksnes viide, mille järgi võib Kaitseväge kaasata riiklikku järelevalvesse KorSis sätestatud tingimustel ja korras. Punktide 5–14 ja 16–18 muudatused on seotud eelnõu §-dega 68 ja 69, millega sätestatakse alused ja vastavad toimingud erakorralise ja sõjaseisukorra ajal sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramiseks. Nimetatud piiravaid meetmeid ja toiminguid võib kohaldada julgeolekuasutus ja Vabariigi Valitsuse volitusel ka Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsevägi (vt seletuskirjas §-de 68 ja 69 kohta antud selgitusi). Eelnõu §- s 68 ja samuti §-s 69 sätestatu eesmärk on tagada paindlikum ja erinevate asutuste käsutuses olevate vahendite efektiivne kasutamine sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra ajal. Kui Vabariigi Valitsus volitab erakorralise või sõjaseisukorra ajal Kaitseväge nimetatud piiravat meedet kohaldama, siis kohaldatakse eelnõu § 68 lõike 5 ja § 69 lõike 4 järgi teabe kogumisel Kaitseväe tegevusele Kaitseväe korralduse seaduse §-des 37–39 sätestatut. Sarnaselt reguleeritakse eelnõuga ka julgeolekuasutuse ja PPA volitused teabe kogumisel (vt eelnõu § 68 lõiked 4 ja 6, § 69 lõiked 3 ja 5). Arvestama peab eelnõu §-dest 70 ja 71 tulenevaid erisusi, mis reguleerivad vastava meetme kohaldamiseks vajalike lubade taotlemist ja samuti nende isikute teavitamist, kelle suhtes toiming tehti. Selle eesmärk on tagada, et sama meedet kohaldavad asutused lähtuvad põhiõigusi riivava toimingu tegemiseks vajaliku kohtu loa taotlemisel ka ühetaolisest korrast. Punktidega 5–14 ja 16–18 täpsustatakse seonduvalt eelnõu §-dega 68 ja 69 Kaitseväe volitusi rakendada tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alusel teabe kogumisele samu meetodeid, vahendeid ja teabe kogumise korda. Muudatus tagab riigi sõjalisel kaitsmisel või põhiseadusliku korra kaitsmisel võimaluse kasutada vastavat kompetentsi ja vahendeid omavate asutuste võimeid. Punktiga 15 asendatakse viide RiKSile viitega tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele. Punktiga 19 täpsustatakse jõu kasutamise mõistet ning defineeritakse jõu kasutamisena ainult Kaitseväe ja kaitseväelaste poolt riigi sõjaliseks kaitsmiseks kasutatavat sõjalist jõudu ning rahvusvahelises sõjalises koostöös kasutatavat sõjalist jõudu. Tegevused, mis mahuvad jõu kasutamise mõiste alla KKSis, kuid ei ole rahvusvahelise õiguse mõistes jõu kasutamine, ei vaja eraldi otsustamist KKSi § 46 mõistes, vaid on Kaitseväe põhiülesanded ja juba seadusandja poolt by default otsustatud. Vahetu sunni selge eristamine muust jõu kasutamisest suurendab õigusselgust, kuna õiguslikud alused vahetu sunni kasutamiseks on erinevad riigi sõjaliseks kaitsmiseks ning rahvusvahelises sõjalises koostöös kasutatava jõu kasutamise õiguslikest alustest. Kui vahetu sunni puhul on tegemist seadusandja poolt erinevatele haldusorganitele seadusega antud jõu kasutamise volitusega, siis riigi sõjalise kaitsmise puhul on tegemist ÜRO põhikirja artiklis 51 sätestatud riigi enesekaitse- või kollektiivse enesekaitse õiguse rakendamisega relvajõudude poolt. Muudatuse teine eesmärk on laiendada jõu kasutamise mõistet viisil, mis hõlmaks ka selliseid Kaitseväe sõjalisi võimeid, mis ei ole otseselt seostatavad kineetiliste tagajärgede tekitamisega. Selliste võimete kasutamisena võib vaadelda näiteks erineva ohtlikkuse astmega sõjalaevade manöövreid teiste aluste suhtes ning ka Kaitseväe kasutuses olevate kübervõimete kasutamist. Punktiga 20 muudetakse KKSi § 48 lõiget 1 ning asendatakse viited RiKSile viidetega tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõule. Sätet ei muudeta sisuliselt. 380  22.05.2025 Eelnõu järgi võib jätkuvalt rahvusvahelises sõjalises koostöös jõudu kasutada: 1) enda või teise inimese vastu suunatud ründe tõrjumiseks; 2) Kaitseväe või koos Kaitseväega rahvusvahelises sõjalises koostöös osalevate relvajõudude valduses olevate objektide vastu suunatud ründe tõrjumiseks; 3) rahu ja julgeoleku säilitamiseks või taastamiseks või muude Kaitseväele antud ülesannete täitmiseks. KKSi § 48 lõike 1 punkti 3 on lisatud täpsustus, et jõudu on lubatud kasutada ka muude Kaitseväele antud ülesannete täitmiseks. Rahvusvahelises sõjalises koostöös võib Kaitsevägi täita operatsioonilisi ülesandeid, mis ei ole otseselt seotud rahu ja julgeoleku tagamisega. Selliste ülesannetena on käsitatavad näiteks kollektiivkaitse raames kaitseplaanide ettevalmistamise või kõrgendatud heidutushoiaku elluviimisega seonduvad Kaitseväe operatsioonilised tegevused. Punktiga 21 lisatakse KKSi § 48 lõike 1 punkti 3 täpsustus, et Kaitseväel on õigus kasutada rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemisel jõudu ka muude Kaitseväele antud ülesannete täitmiseks. Seni kehtinud sõnastus võib osutuda rahvusvahelise sõjalise operatsiooni spetsiifikast ja ootamatustest tulenevalt jõu kasutamisel liialt piiravaks. Lisaks võib rahvusvahelises sõjalises koostöös Kaitsevägi täita operatsioonilisi ülesandeid, mis ei ole otseselt seotud rahu ja julgeoleku tagamisega. Selliste ülesannetena on käsitatavad näiteks kollektiivkaitse raames kaitseplaanide ettevalmistamise või kõrgendatud heidutushoiaku elluviimisega seonduvad Kaitseväe operatsioonilised tegevused. KKSi § 48 täiendatakse lõikega 11, mis sätestab erisuse lõikes 1 reguleeritud rahvusvahelises sõjalises koostöös osaledes Kaitseväe poolt jõu kasutamisest. Kollektiivse enesekaitse operatsiooni eesmärkide saavutamiseks võivad lõikes 1 sätestatud tingimused jõu kasutamiseks osutuda praktikas liialt piiravaks. Lõige 11 näeb ette, et kollektiivse enesekaitse operatsioonil osaledes, mis võib toimuda Eesti Vabariigi territooriumil või välisriigis, lähtub Kaitsevägi jõu kasutamisel välislepingutest, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest, kaitseministri, rahvusvahelise organisatsiooni ja asjaomase välisriigi kehtestatud jõu kasutamise korrast ning Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse antud õigustest ning seatud piirangutest. Punktiga 22 antakse Kaitseväele volitus kasutada demineerimistöödel füüsilist jõudu ja erivahendeid. Selline volitus tuleneb kehtiva Kaitseväe korralduse seaduse §-st 481 ning eelnõus seda avaliku võimu volitust sisuliselt ei muudeta. Eelnõus parandatakse terminoloogia ja asendatakse termin „abivahend“ PäästeSis kasutatava terminiga „füüsiline jõud ja erivahendid“. Lisatavast sättest lähtuvalt on Kaitseväel demineerimistööde tegemisel volitus kohaldada viibimiskeeldu, st määrata kindlaks ala, kuhu keegi ei või siseneda, ning selle ala tagamiseks kasutada füüsilist jõudu (nt kinnihoidmist) ja erivahendeid (nt käeraudu). Viibimiskeelu kehtestamise volitus on Kaitseväel demineerimistööde tegemiseks ka kehtiva riigikaitseseaduse järgi. § 201. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Paragrahviga 201 muudetakse kaitseväeteenistuse seadust. Punktiga 1 täiendatakse KVTSi § 12 uue lõikega. KVTSi § 12 lõike 6 järgi võib sõjaaja ametikohale nimetada iga kaitseväekohustuslase, välja arvatud kutsealuse ja asendusteenistuja, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega võib sõjaaja ametikohale nimetada iga lõikes 6 sätestatud tingimusele vastava kaitseväekohustuslase, kes on kriisiülesandega ameti- või töökohal. Sellele 381  22.05.2025 kehtestatakse kooskõlas lõikega 6 erand, mille järgi ei nimetata sõjaaja ametikohale politseiametnikku ega päästeteenistujat (st päästeametnikku või päästetöötajat). Politseiametnike erand tuleneb nende avaliku korra ja põhiseadusliku korra tagamise ülesannetest ning päästeteenistujate erand tuleneb nende päästesündmusele reageerimise ning elanikkonnakaitse tagamise ülesannetest. Politsei- ja Piirivalvemeti, Kaitsepolitseiameti ning päästeasutuse siseturvalisuse tagamisega seotud ülesandeid on vaja vältimatult täita ka ajal, kui Kaitsevägi asub riiki sõjaliselt kaitsma. Sellele lisatakse omakorda erand, et politseiametniku või päästeteenistuja võib sõjaaja ametikohale nimetada siiski juhul, kui ta on ühtlasi Kaitseliidu tegevliige. Erand lähtub vabatahtlikult riigikaitsesse panustamise ja sellega seotud otsustusvabaduse tähtsusest ning seda toetavad ka PSi §-d 19, 31 ja 54. Riik soosib ja toetab vabatahtlikku tegevust kriisikindluse suurendamisel ning kriiside lahendamisel. Kui isik on liitunud Kaitseliiduga, panustab oma vaba aega selle tegevusse, saab seal tegevliikmena sõjaväelise ja muu väljaõppe ning on Kaitseliidu kaudu nimetatud Kaitseväes olevale sõjaaja ametikohale, siis on selle ametikoha ja asjakohase Kaitseväe üksuse ülesanded kaalukamad tema politseiametniku või päästeteenistuja ülesannetest. Punktiga 2 täiendatakse KVTSi § 14 lõiget 1 ning sätestatakse sõnaselgelt, et Kaitseministeeriumil, Kaitseressursside Ametil ja Kaitseväel on KVTSis sätestatud ülesannete täitmiseks õigus saada haldusakti andmiseks ning toimingu tegemiseks muu hulgas andmeid ja tõendeid kaitseväekohustuslase kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega ameti- või töökoha kohta. See on vajalik, et edaspidi vahetada teavet, tuvastada vastuolusid ja lahendada vaidlusi, mis puudutavad isikuid, kes on määratud samal ajal kriisiülesandega ameti- või töökohale ning sõjaaja ametikohale. Punktidega 3–8, 13–16, 20–24 ja 27 muudetakse terminoloogiat. Edaspidi saab kasutada kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni ja sõjaseisukorra asemel „riigikaitseline kriisiolukord“. Juhtudel, kui mõni erikord vajab sätte mõtte edasiandmiseks eraldi esile toomist, on seda tehtud. Punktiga 9 tehakse muudatus sätetes, mis viitavad RiKSi § 46 lõikes 1 sätestatud riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohale, ning asendatakse see samaväärse viitega tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 100 lõikes 3 sätestatud kriisiülesandega ameti- ja töökohale. Punktiga 10 sätestatakse, et lisaõppekogunemisele ei kutsuta muu hulgas reservis olevat isikut, kelle töökohustuse täitmist ei ole tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 101 lõike 4 alusel ja sama paragrahvi lõike 8 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustest lähtudes tähtajaliselt piiratud. See erineb senisest sõnastusest, mille kohaselt oli lisaõppekogunemisele kutsumist välistav asjaolu riigikaitselisel ameti- või töökohal olemine. Punktidega 11 ja 12 tehakse terminoloogiline muudatus, kuna eelnõu ei kasuta enam terminit „riigikaitseline töö- ja ametikoht“, siis tuleb KVTSis olev termin viia kooskõlla eelnõuga ning kasutada edaspidi selle asemel „kriisiülesandega töö- ja ametikoht“. Punkt 17 sätestab, et reservasendusteenistuses osalemise kohustusest vabastatakse isik, kes töötab kriisiülesandega töö- või ametikohal ning kelle töökohustuse täitmist ei ole tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 101 lõike 6 alusel ja sama paragrahvi lõike 8 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustest lähtudes tähtajaliselt piiratud. Punktidega 18 ja 19 viiakse KVTS kooskõlla käesoleva eelnõuga. Eelnõu § 106 sätestab tööaja erisused ning reguleerib töö- ja puhkeaega eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal. 382  22.05.2025 Seetõttu ei ole vajalik KVTSis enam reguleerida vastavaid valdkondi töö- ja puhkeaja erisuste osas. Eelnõu jõustumisega tunnistatakse HOS kehtetuks. Töö- ja puhkeaja piirangud eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal on edaspidi käsitletud käesolevas eelnõus. Punktiga 25 muudetakse KVTSis kasutatavaid viiteid seadustele, edaspidi on mobilisatsioon reguleeritud käesolevas eelnõus, mitte riigikaitseseaduses. Punkt 26. KVTSi kohaselt ei kutsuta lisaõppekogunemisele isikuid, kes on kriisiülesandega ameti- või töökohal. Muudatuse järel kasutatakse mobilisatsioonikutsete edastamisel analoogset lähenemist lisaõppekogunemisele kutsumisega. Kriisiülesandega ameti- või töökohal töötamist loetakse KVTSi mõistes kogunemiskohta ilmumata jätmist põhjendavaks takistuseks, kui isiku töökohustuse täitmist ei ole eelnõu § 101 lõike 8 alusel määrusega kehtestatud tingimustest lähtudes tähtajaliselt piiratud. See tähendab, et kui Vabariigi Valitsus on määruses ette näinud võimaluse piirata töökohustuse täitmist tähtajaliselt (st määrusest lähtudes kindlaks määratud ajaks) nii, et sõjaaja ametikohale nimetatud isik peab ka kriisiülesandega ameti- või töökohal olles asuma mobilisatsiooni ajal täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid, sh ilmuma kogunemiskohta, ei ole see ka ilmumata jätmist põhjendav takistus. Teave mõne põhjendatud takistuse olemasolu kohta on Kaitseväele kättesaadav. Lisaks välistab see täiendava ebamõistliku asjaajamise olukorras, kus isik on asunud täitma ülesandeid kriisiülesandega ameti- või töökohal, kuid unustanud Kaitseväge teavitada oma ilmumata jätmisest. § 202. Karistusregistri seaduse muutmine Paragrahviga 203 tehakse karistusregistri seaduses muudatus seonduvalt HOSi kehtetuks tunnistamisega, kuna viide HOSile asendub viitega käesolevale eelnõule. § 203. Karistusseadustiku muutmine Paragrahviga 202 muudetakse karistusseadustikku. Punktiga 1 lisatakse karistusseadustikku täiendav väärteo aegumise peatumise alus erakorralise ja sõjaseisukorra puhuks. Koostoimes KarSi § 81 lõikega 8 tähendab muudatus seda, et erakorralise ja sõjaseisukorra puhul pikeneb väärteo aegumistähtaeg erakorralise või sõjaseisukorra kehtivuse aja võrra, kuid mitte kauem kui ühe aasta võrra. Regulatsioon lähtub tõdemusest, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal on kogu riigi pingutus suunatud erikorra lahendamisele ning väärtegude kui vähemtähtsate süütegude menetlemiseks tõenäoliselt ressurssi ei jätku, mistõttu on põhjendatud nendega tegelemiseks riigile rohkem aega anda. Sellele vaatamata on aga väärteod siiski sedavõrd vähetähtsad süüteod, et nende aegumise tähtaja pikendamist ilma lõpptähtaega kindlaks määramata ei saa pidada põhjendatuks. Seda nii riigi ressursi otstarbeka kasutamise kui ka väärtegude suhteliselt vähese etteheidetavuse tõttu. Süüteo aegumine väljendab muu hulgas seda, et ajaga muutub süütegu järjest vähem oluliseks ja selles sisalduv ebaõiglus järjest vähem akuutseks, kuni lõpuks hääbub tasemele, kus süüteo eest karistamine ise on juba ebaõiglane. Seetõttu ei olegi põhjendatud, et pärast erikorra lõppu peaks kohtuvälised menetlejad või kohus hakkama toime pandud väärtegusid lahendama rohkem kui aasta pärast aegumistähtaja lõppu. Punktiga 2 sätestatakse, et väärteootsuse täitmise aegumine peatub erakorralise või sõjaseisukorra ajaks, kuid mitte kauem kui üheks aastaks. See regulatsioon lähtub tõsiasjast, et 383  22.05.2025 seoses erikorraga on riigil vähem ressursse väärteokaristuste täideviimiseks, mistõttu karistuste täideviimine võib viibida. Ehkki karistuse vältimatus on oluline karistuse üldpreventiivse toime seisukohast, ei pruugi karistuse täideviimine liiga pikka aega pärast süüteo toimepanemist ikkagi karistuse eesmärke teenida. Esiteks ei ole teada, kui kaua eriolukord võib kesta. Venemaa algatatud sõda Ukrainas on vahet pidamata kestnud käesoleva eelnõu koostamise ajaks juba rohkem kui kolm aastat. Otsuse täideviimise aegumistähtaja pikendamine aasta võrra annab kohtuvälisele menetlejale ja karistuse täideviimisega seotud isikutele erikorrast tulenevate raskuste ületamiseks ühe aasta lisaaega, ent sunnib ka karistuste täideviimisel ressursside nappuse olukorras prioriteete seadma. Neis asjus, kus seaduses ette nähtud aasta ja lisanduva aasta jooksul ei ole suudetud väärteokaristust täide viia, pole karistuse täideviimine järelikult eripreventiivsest seisukohast sedavõrd oluline, et selle peale riigi ressursse kulutada. Pealegi väheneb iga süüteo, iseäranis aga väärteo kui vähetähtsa süüteo karistusväärtus ajas. Olukorras, kus kahe aasta jooksul karistuse mõistmisest ei ole suudetud seda täide viia põhjusel, mis ei ole seotud karistusest kõrvalehoidumise või isiku viibimisega välismaal, oleks karistuse täideviimine potentsiaalselt nii õigluse kui ka riigi ressursside kasutuse seisukohast ebasoovitav. Punktiga 3 tehtavad muudatused on seotud juba 1. septembril 2022. a jõustunud RiKSi muudatustega, kus koormiste termini asemel võeti kasutusele termin „asja sundkasutus ja sundvõõrandamine“. Karistusseadustikus jäid vastavad muudatused tegemata. Seega, kuna õiguskorda ei tunne enam terminit „koormis“, siis asendatakse see „asja sundkasutamise ja sundvõõrandamise“ terminiga. Muudetakse ka kehtivaid karistusmäärasid, kuna need on liiga madalad. Tähele tuleb panna, et RiKSi § 951 näeb ette väärteokaristuse, kui isik on takistanud asja sundkasutusse võtmist või sundvõõrandamist. Väärteokoosseis nähakse ette eelnõu §-des 169 ja 170. Sanktsioonimäärad on samad mis kehtivas õiguses (rahatrahv kuni 300 trahviühikut ning juriidilise isiku puhul kuni 400 000 eurot). KarSi muudatus viiakse kooskõlla juba kehtiva RiKSiga ning nähakse ette rangemad karistused (kuritegu), kui isik erakorralise või sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korral jätab talle määratud kohustused täitamata või takistab nende täitmist. Kriisiolukorra ajal on tegu väärteoga ning erikordade ja mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal kuriteoga, mis on rangemalt karistatav, kuna olukorras, kus riigi eksistents on kaalul, on rangemalt karistatav oma panuse andmata jätmine. Seetõttu tõstetakse ka karistusmäärasid, senise 100 trahviühiku või juriidilise isiku puhul 2000 euro asemel on karistuseks rahaline karistus või vangistus viis aastat. Senised karistusmäärad on liiga madalad, et motiveeriks isikuid eraomandist riigikaitse tagamiseks loobuma. § 204. Kaugkütteseaduse muutmine Paragrahviga 204 viiakse KKütS eelnõuga kooskõlla. Punktiga 1 tehtav muudatus on seotud terminoloogia muutusega. Viited HOSile asendatakse viidetega tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse vastavatele paragrahvidele. Punktiga 2 muudetakse reservkütuse nõuet ning sätestatakse, et reservkütuse kasutamise võimaluse võib tagada nii piisava kütusevaru soetamisega kui ka vajalike alternatiivsete reservvõimsuse kasutamisega. Muudatus on oluline, sest reservkütuse kasutamise võimaluse loomine ei pruugi olla ainus ega parim viis toimepidevuse tagamiseks. Toimepidevust võib olla võimalik tagada ka näiteks soojussalvestitega või elektroodkateldega, mis ei ole käsitletavad reservkütusena, kuid võivad olla konkreetses käitises optimaalseks lahenduseks. Seepärast jäetakse eelnõuga soojusettevõtjale laiem otsustusvabadus, milliste meetmetega soojusvarustuse toimepidevus tagada. 384  22.05.2025 Punktiga 3 sätestatakse, et soojusettevõtja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel. Nimetatud sätte alusel kehtestab elutähtsa teenuse korraldaja nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks. Üldjuhul on ETO ülesandeks osutada elutähtsat teenust iga kriisiolukorra ajal ja seda peab ta tegema vastavalt tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel kehtestatud nõuetele, mida ETKA võib täpsustada. Punktis 4 sätestatakse, et järelevalvet kriisiülesande täitmiseks valmisoleku nõuete ja selle täitmise üle tehakse eelnõus sätestatud alustel ja korras. Üldjuhul sätestatakse järelevalve selles seaduses, kus sätestatakse nõuded, mille üle järelevalvet tehakse. Kuigi ETOde kriisiülesanded määratakse valdkondlikes seadustes (nt KKütSis), kehtestatakse kriisiülesannete täitmise täpsemad nõuded tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel määruses kõikide ETOde puhul. Seetõttu on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses kõikidele ETOdele kehtestatud ühesugused kriisiülesannete täitmise järelevalve reeglid. Selline lahendus tagab õigusselguse, sest kõik elutähtsa teenuse osutamise nõuded ja nende üle järelevalve tegemine on sätestatud ühes õigusaktis. § 205. Kemikaaliseaduse muutmine KemSi § 24 lõige 2 vajab muutmist, kuna riiklikult on olemas tõhusam süsteem avalikkuse teavitamiseks, mida on asjakohane kasutada, st riik paigaldab suurematesse asulatesse viivitamatu ohuteate edastamiseks sireenisüsteemi ning avalikkuse teavitamiseks saab kasutada ka teisi riikliku ohuteavituse süsteemi EE-ALARMi võimalusi, nt saata ohualas olevatele inimestele tekstisõnumeid (SMS-teavitus). Ohtlike ettevõtete ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete (edaspidi ettevõtete) sireenisüsteemid ja muud teavitamise viisid on samal põhjusel juba kasutusel – sisuliselt tekib nendes piirkondades olukord, kus on kasutusel mitu paralleelset süsteemi (riiklik ja ettevõtete oma). Muudatuse eesmärk on kooskõlas eelnõuga täpsustada ettevõtte käitaja praegu kehtivat kohustust õnnetusest teavitada: käitaja kohustus on korraldada viivitamata nende isikute teavitamine, kes jäävad õnnetuse mõjupiirkonda. Muudatuse kohaselt ettevõtete olemasolevad sireenisüsteemid jääksid vajaduse korral riiklikega paralleelselt kasutusele piirkondades, kus riik omakorda sireenid paigaldab (seal tuleb Päästeametiga kokku leppida täpsem korraldus, kuidas ohu korral teavitamine hakkab toimuma). Samas osas ettevõtetes ei ole kasutusel sireene (kasutatakse muid teavituse viise, nt telefoni teel, SMS jms), kuid sinna piirkonda on planeeritud riiklikud sireenisüsteemid. Seetõttu nähakse KemSis ette praeguse otsese teavitamiskohustuse asemel teavitamise korraldamise kohustus. See tähendab, et kui teavitus on vaja edastada näiteks helisignaalina, siis saab see toimuda nii ettevõtte sireenisüsteemi kui ka riigi poolt kasutusele võetava sireenisüsteemi kaudu, mis on samuti mõeldud viivitamatu ohuteate edastamiseks. Ettevõtted, kelle lähedale või kelle territooriumile riik sireenid paigaldab, saavad tulevikus neid õnnetuse korral kasutada inimeste teavitamiseks. Oluline on siirjuures märkida, et riiklikke sireene ei saa ettevõte ise käivitada ning EE-ALARM sõnumit välja saata, vaid saab korralda ohuteavituse käivitamise, st sõlmides vastavad kokkulepped Päästeameti ja Häirekeskusega. Õnnetuse korral peab ettevõte olema suuteline kiirelt reageerima sündmusele, tagama territooriumil olevate inimeste ja Häirekeskuse teavitamise. Ettevõtte edastatava info alusel teeb reageeriv asutus lähtuvalt ohuhinnangust otsuse avalikkuse teavitamiseks ning valib õnnetuse mõju piirkonda jäävate isikute teavitamise viisi, milleks võib olla näiteks riikliku 385  22.05.2025 sireeni käivitamine ja/või EE-ALARMi sõnumi saatmine. Juhul, kui ettevõte ei jää riiklike sireenidega kaetud piirkonda, siis jääb ettevõtte kohustuseks korraldada ohustatud isikute teavitamise lahendus (kaasa arvatud vajaduse korral sireenide paigaldamine), kuid üheks lahenduseks võib olla ka EE-ALARMi sõnumi saatmine Häirekeskuse ja/või Päästeameti poolt. Samas peab ettevõtte käitaja suutma korraldada esmast ohuteavitust oma territooriumil ning samuti ei saa ettevõte eeldada, et riik tagab riiklikud sireenid ka nende piirkonda. Ettepaneku kohaselt vähendatakse ettevõtjate koormust, kuid oluline on, et igas sellises ettevõttes oleks võimaliku õnnetuse mõju piirkonda jäävate isikute teavitamise korraldus läbi mõeldud, kokku lepitud ja vajaduse korral toimiks tõrgeteta ning koostoimes riikliku teavitussüsteemiga. Täpsemad võimalused teavituse korraldamiseks, sh ettevõtte kohustus õnnetuse korral teavitada Häirekeskust, sätestatakse KemSi § 24 lõike 6 alusel antavas valdkonna eest vastutava ministri määruses. KemSi § 22 lõike 5 kohaselt on suurõnnetuse ohuga ettevõtet käitaval isikul kohustus vähemalt kord kolme aasta jooksul korraldada õppus hädaolukorra lahendamise plaani katsetamiseks. Sellise õppuse käigus tuleks testida ka ettevõtte võimekust korraldada avalikkuse teavitamist (sh seda, kui ettevõttes on kasutusel näiteks enda sireenisüsteem), kuid sõltuvalt sellest, mis stsenaarium õppuse käigus läbi mängitakse (st alati ei pruugi õppusel läbimängitav stsenaarium vajada avalikkuse teavitamist või kontrollitakse muude ülesannetega hakkama saamist). § 206. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine Seaduses tehakse terminoloogiline muudatus seoses HOSi kehtetuks tunnistamisega. Edaspidi võib keskkonnamõju jätta hindamata, kui kavandatakse tegevust, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või kriisiolukorra lahendamine. § 207. Kiirgusseaduse muutmine Punktis 1 tehakse muudatus ja viidatakse edaspidi HOSi asemel tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele, kuna nimetatud seaduse jõustumisel valmistutakse suure mõjuga sündmusteks tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel. Punktis 2 tehakse muudatus Keskkonnaametile kasutada olevates KorSi meetmetes. Käesoleva eelnõuga lisatakse üks uus KorSi meede: § 44 viibimiskeeld. Keskkonnaamet vajab viibimiskeelu kehtestamise õigust võimaliku kiirgusallika tuvastamiseks. Juhul kui piirkonnas tuvastatakse kiirgusallikas, võib ohutuse ja turvalisuse tagamiseks olla vajalik kehtestada seal viibimiskeeld. Eelnevalt nimetatud õigusi rakendab Keskkonnaamet vajaduse korral koostöös partneritega. Nimetatud õigused on olulised riigisisese kiirgussündmuse lahendamisel, kuid neid võib rakendada ka ilma erikorda või kriisiolukorda välja kuulutamata. § 208. Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse muutmine Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib kohaliku omavalitsuse volikogu volitada kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete täitmise valla- või linnavalitsusele, kohaldamata KOKSi § 22 lõike 1 punktides 3, 5, 8 ja 81 sätestatud volikogu ainupädevuse piiranguid. Tegemist on kas maksusoodustuste kohaldamise, laenukohustuste võtmise või toetuste andmise tingimuste ja korra üle otsustamisega. Erisused hõlmavad volikogu õigust delegeerida valitsusele tavapäraselt vaid volikogu ainupädevuses olevaid otsustusküsimusi. 386  22.05.2025 Need erisused ei ole rakendatavad mis tahes muu kriisiolukorra ajal, kuivõrd on väga oluliselt kohalike omavalitsuste volikogude mandaati kitsendavad. Samas tuleb arvestada kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 521 sätestatut (eelnõuga lisatav muudatus) ehk volikogu saab lubada valla- või linnavalitsusel muuta volikogus kinnitatud valla- või linnaeelarves väljaminekute liigendust kuni 25% ulatuses aasta eelarves ette nähtud väljaminekute kogusummast. Samuti võib valla- või linnavalitsusele rahavoogude juhtimise eesmärgil anda õiguse laenu võtta volikogu otsuseta või lubada laenu võtmisel valla- või linnavalitsusele eelarveaastaks ette antud eelarvepiirmäära ületada. Eelnõuga kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadusesse lisatava § 521 lõigetes 1 ja 2 sätestataks volikogule õigus lubada valla- või linnavalitsusel muuta volikogus kinnitatud valla- või linnaeelarves väljaminekute liigendust kuni 25% ulatuses aasta eelarves ette nähtud väljaminekute kogusummast. Samuti võib valla- või linnavalitsusele rahavoogude juhtimise eesmärgil anda õiguse laenu võtta volikogu otsuseta või lubada laenu võtmisel valla- või linnavalitsusele eelarveaastaks ette antud eelarvepiirmäära ületada. Eelnõuga kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seadusesse lisatav § 522 sätestab eri maksete peatamise võimalused okupeeritud aladel. Säte kehtib vaid siis, kui võib oodata teatud KOVide haldusterritooriumide osalist või täielikku okupeerimist agressiivse välisriigi poolt. Sellisel juhul on oluline tagada, et nii okupeeritud omavalitsusel endal kui ka rahandusministril riigieelarve tasandil oleks võimalus peatada seniste maksete tegemine ja korraldada maksevahendite kasutamine ümber. Näiteks toetada vahendite arvelt hoopis omavalitsust, kuhu okupeeritud ala omavalitsuse elanikud on okupatsiooni eest paigutatud, ning vältida vahendite kulutamist okupatsiooni alla langenud aladele, kus puudub kindlus nende vahendite otstarbekohase kasutamise suhtes. Peatamine ei tähenda maksete kohustuse lõppemist ega ära langemist, vaid üksnes maksekohustuse edasilükkamist ajani, kuni okupatsioon territooriumil või selle osal lõpeb. Rahandusminister võib uue § 522 lõike 1 kohaselt peatada kohaliku omavalitsuse üksusele edasiantavate maksude, tasandusfondi ja toetusfondi vahendite ülekanded, vältimaks nende kontrollimatut sattumist okupatsioonialadele (ja seeläbi võõrvõimu kätte), ning suunata need näiteks evakueerituid vastu võtva omavalitsuse tasandus- või toetusfondi. Samuti võib täieliku või osalise okupatsiooni alla sattunud kohaliku omavalitsuse üksus uue § 522 lõike 2 järgi otsustada peatada okupeeritud aladele oma eelarvest tasutavate maksete ja toetusfondide vahendite ülekanded. Kohaliku tasandi maksete peatamise küsimuse otsustab volikogu, kes võib selle otsustamise delegeerida valla- või linnavalitsusele. § 209. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmine Paragrahviga 209 muudetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust (edaspidi KOKS). Punktidega 1 ja 3 tehtavad muudatused on seotud KOKSi § 6 lõike 21 kehtetuks tunnistamisega, kus on seni sätestatud KOVi riigikaitseülesanded. KOKS reguleerib omavalitsuste tavapärast sisemist korraldust ehk seda, kuidas KOVe tavaolukorras juhitakse, kuidas on korraldatud KOVi organite töö, millised on omavalitsusteenistuse erisused jne. Edaspidi sätestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses, millised on KOVide kriisiülesanded, kuidas kriisideks valmistutakse ja kriiside ajal ülesandeid täidetakse, sh reguleeritakse sisemist korraldust omavalitsuste kriisivalmiduse tagamiseks. Punktiga 2 täiendatakse seadust KOVide kriisideks valmisoleku ülesandega, et siduda paremini KOKS ja eelnõu. KOVide ülesanne on vastavalt eelnõule korraldada kriisideks valmisolek, sh täita nimetatud seaduses toodud ülesandeid. 387  22.05.2025 Punktiga 4 tehtavad muudatused sätestavad kohaliku omavalitsuse ülesannete volitamise, volikogu kokkukutsumisega ja hääletamisega seotud erisused erakorralise või sõjaseisukorra ajal. Erisused hõlmavad volikogu õigust delegeerida valitsusele tavapäraselt vaid volikogu ainupädevuses olevaid otsustusküsimusi. Need erisused ei ole rakendatavad mis tahes muu kriisiolukorra ajal, kuivõrd on väga oluliselt kohalike omavalitsuste volikogude mandaati kitsendavad. Küll aga võib kahes põhiseaduse vaatest raske kriisiolukorra ajal olla vajalik volikogul volitada küsimuse otsustamine valitsusele, kui see on KOVi juhtimise operatiivsuse tagamise seisukohalt vajalik. Eelnõuga KOKSi lisatava § 536 lõikega 1 sätestatakse, et erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib kohaliku omavalitsuse volikogu volitada kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete täitmise valla- või linnavalitsusele kohaldamata KOKSi § 22 lõike 1 punktides 3, 5, 8 ja 81 sätestatud volikogu ainupädevuse piiranguid, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 521 sätestatut. Tegemist on kas maksusoodustuste kohaldamise, laenukohustuste võtmise või toetuste andmise tingimuste ja korra üle otsustamisega. Samas tuleb arvestada kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 521 sätestatuga ehk volikogu saab lubada valla- või linnavalitsusel muuta volikogus kinnitatud valla- või linnaeelarves väljaminekute liigendust kuni 25% ulatuses aasta eelarves ette nähtud väljaminekute kogusummast. Samuti võib valla- või linnavalitsusele rahavoogude juhtimise eesmärgil anda õiguse laenu võtta volikogu otsuseta või lubada laenu võtmisel valla- või linnavalitsusele eelarveaastaks ette antud eelarvepiirmäära ületada. Eelnõuga KOKSi lisatava § 536 lõikega 2 võimaldatakse erakorralise ja sõjaseisukorra ajal põhjendatud juhtudel jätta volikogu kokkukutsumisel kohaldamata KOKSi § 43 lõikes 3 sätestatud nõuded. Kehtiva seaduse järgi tuleb volikogu kokkukutsumisel kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Kutsega koos tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid. Eelnõuga kavandatava muudatusega võib kohaldamata jätta seega nõude istungi etteteatamise aja kohta ning samuti ei pea eelnevalt teatavaks tegema istungi materjale, kuna kriitilistes oludes ei ole see kiireloomuliste küsimuste lahendamiseks ilmselt võimalik ega ka otstarbekas. Põhjendatud juhul tähendab, et samas kutses tuleb siiski esitada lühipõhjendus, miks ei saa KOKSi § 43 lõike 3 nõudeid järgida. Samuti tuleb tagada, et kutse teatavaks tegemise ja istungi toimumise vahele jääks siiski mõistlik aeg, mis võimaldab volikogu liikmetel volikogu istungi kutse kätte saada, sellega tutvuda ja istungile koguneda. Ka kõige raskemates kriisioludes ei tohi volikogu oma tööd peatada, volikogu kokkukutsumine ei saa osutuda tavaolukorraks kehtestatud nõuete tõttu kriisiolukorra ajal võimatuks, vaid mandaadi tegelik teostamine peab olema tagatud kõigile volikogu liikmetele, kes on selleks võimelised. Eelnõuga KOKSi lisatava § 536 lõikega 3 antakse volikogule õigus erakorralise ja sõjaseisukorra ajal küsimuste otsustamisel loobuda KOKSi § 45 lõikes 5 sätestatud koosseisu häälteenamuse nõude järgimisest. Loobumine otsustatakse volikogu istungil eraldi otsusega. § 210. Kohtute seaduse muutmine Paragrahviga 210 muudetakse kohtute seadust, milles on sätestatud samasugune regulatsioon nagu Eesti Panga seaduses, mida muudetakse eelnõu §-ga 18. Kohtute seaduses on sätestatud, et kui Riigikohtu esimehe volitused lõpevad ennetähtaegselt, võib kandidaadi suhtes tehtava julgeolekukontrolli tähtaega pikendada VVJK loal. Ka kohtute seaduse puhul, nagu ka Eesti Panga seaduse puhul, ei ole selge, miks peaks selle otsuse tegema VVJK. Eelnõu järgi otsustab 388  22.05.2025 julgeolekukontrolli tähtaja pikendamise üle julgeolekukontrolli teostava asutuse ehk Kaitsepolitseiameti juht. Samuti pikendatakse julgeolekukontrolli tähtaega ühelt kuult kolmeni, sest ühe kuuga ei ole võimalik praktikas põhjalikku julgeolekukontrolli teha. Pikendada võib seda tähtaega ühe kuu võrra. Pikendamisest teavitatakse Vabariigi Presidenti, asjaomaseid valitsuskomisjone ning Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni. Selle kaudu on kõik ametisse nimetamise (Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul) ja järelevalvega seotud isikud teadlikud julgeolekukontrolli tähtaja pikendamisest. § 211. Konsulaarseaduse muutmine Konsulaarseaduses asendatakse viide RiKSile viitega tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele. § 212. Korrakaitseseaduse muutmine Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks KorSi §-d 161 ja 162. Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise normid on kehtivas õiguses killustatud mitme eriseaduse vahel (ErSS, HOS, KaLS, KKS, PäästeS, PPVS, RiKS). Seetõttu tunnistatakse vastavad paragrahvid kehtetuks ja edaspidi on Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine reguleeritud ühtselt KorSi §-des 821–824 (vt selgitust alt). Samuti tunnistatakse kehtetuks KorSi § 61, mis reguleerib koosoleku korraldamist ja pidamist eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal (vt selgitust alt). Punktid 2 ja 3 (ning seonduvalt punkt 1) on seotud eelnõu §-ga 49, milles sätestatakse piirava meetmena avaliku kogunemise korraldamise ja koosoleku pidamise keelamine eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal. Sellest tulenevalt täiendatakse KorSi § 62 punktiga 5 ja tunnistatakse kehtetuks KorSi § 61. Eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib avaliku kogunemise keelata lisaks KorSis sätestatule tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alusel. Samuti täiendatakse selguse huvides §-i 62, milles on sätestatud keelatud koosolek. Eelnõu § 49 kohaselt võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud täidesaatva riigivõimu asutus eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata avaliku koosoleku või avaliku ürituse korraldamise või pidamise, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. Eelnõu § 42 lõike 3 kohaselt võib Vabariigi Valitsus volitada piiravat meedet kohaldama täidesaatva riigivõimu asutuse. Lisaks võib Vabariigi Valitsus määrusega volitada haldusorgani täitma riikliku järelevalve ülesannet piirava meetme täitmise üle ja kohaldama KorSis nimetatud riikliku järelevalve erimeedet KorSis sätestatud alusel ja korras (vt eelnõu §-d 157 ja 163). Punktiga 3 lisatakse KorSi § 63 punkt 11, milles sätestatakse uus alus koosoleku pidamise keelamiseks. Olemuslikult on sel alusel võimalik diskretsiooniotsuse põhjal koosolekut keelata või kohustada muutma selle pidamise aega või kohta ka kehtiva KorSi § 69 lõike 1 punkti 2 ja § 72 lõike 1 punkti 2 alusel. Praeguse muudatusega keelatakse aga imperatiivselt erakorralise ja sõjaseisukorra ajal koosoleku pidamine riigikaitseobjektile ja riigikaitselisele ehitisele lähemal kui 500 meetrit. See alus täiendab KorSi § 63 punktides 1–4 sätestatud juhte, mil on eos keelatud pidada koosolekut: eriti ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku alal, piiripunktis ja Euroopa Liidu välispiirile lähemal kui 100 meetrit, üle 1000-voldise nimipingega elektripaigaldise kaitsevööndis või muus kohas, kus see on seadusega keelatud. Muudatusega piiratakse PSi §-s 47 sätestatud igaüheõigust eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Tegemist on kvalifitseeritud seaduse reservatsiooniga põhiõigusega, sest seda võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, 389  22.05.2025 avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. KorSi § 63 punktis 11 sätestatud meedet saab kohaldada üksnes riigi julgeoleku tagamiseks ja vältimaks kahju põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumisele. Meede on eelnimetatud legitiimse eesmärgi saavutamiseks sobiv, sest aitab riigi julgeoleku tagamisele kaasa. Meetme vajalikkus ja mõõdukus johtuvad sellest, et tegemist on võrdlemisi väheintensiivse koosolekuvabaduse piiranguga, arvestades, et lähedus kriisiülesannete täitmiseks kaitstavale objektile ja riigikaitselisele ehitisele on määratud meetri täpsusega (mitte nt määratlemata õigusmõistena) ja kaugust 500 meetrit tuleks pidada optimaalseks tasakaaluks ühelt poolt koosolekuvabaduse teostamise ja teiselt poolt potentsiaalselt põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumise ja riigi julgeoleku tagamise vahel. Erinevalt ülejäänud KorSi §-s 63 sätestatud keelatud koosoleku alustest kohaldub see piirang üksnes erakorralise ja sõjaseisukorra ajal. See piirang võimaldab ka välistada võimaluse, et provokaatorite tegevuse tulemusel rahumeelne kogunemine eskaleerub ja tekib oht niihästi riigikaitselisele ehitisele või kriisiülesannete täitmiseks kaitstavale objektile kui ka potentsiaalselt kogunemisest osavõtvate isikute elule ja tervisele. Punktiga 4 (ning seonduvalt punktiga 1) muudetakse KorSi sätteid, mis reguleerivad Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist avaliku korra kaitsesse.124 Eelnõu üks eesmärke on korrastada Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist puudutavat regulatsiooni. Seni leidub kaasamist puudutavaid sätteid lisaks KorSile ka ErSSis, HOSis, KaLSis, KKSis, PäästeSis, PPVSis ning RiKSis. Muudatuste eesmärk on koondada võimalikult suur osa sätteid KorSi tulenevalt sellest, et praegu on regulatsioon killustunud mitme seaduse vahel ning HOS, ErSS ja RiKS tunnistatakse kehtetuks. Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamisel on riigi üldine eesmärk võimaldada relvajõudude (sealhulgas Kaitseliidu kui vabatahtlikkusel põhineva riigikaitseorganisatsiooni) võimalikult kiiret ja paindlikku osalemist avaliku korra ja põhiseadusliku korra kaitses juhul, kui avalikku korda või põhiseaduslikku korda tagava asutuse ressursid on ammendunud, need puuduvad või asutus ei saa ise õigel ajal reageerida. Tuleb arvesse võtta, et PS ei sätesta, kas ja millal võib Kaitseliitu ja Kaitseväge riigisisese rahu tagamiseks kasutada ning kes sellise otsuse peaks langetama. See on andnud seadusandjale kõnealuse regulatsiooni kehtestamisel suhteliselt suure vabaduse. Eelnõus on arvestatud varem teada olnud praktikas ilmnenud probleeme, riigikaitseõiguse revisjoni raames koostatud analüüsis tehtud tähelepanekuid, õiguskantsleri 2009. ja 2014. aastal tehtud märkusi ja antud suuniseid ning eelnõule eelnenud kontseptsiooni kooskõlastamisel ministeeriumide esitatud seisukohti. Muudatuste üldine eesmärk on võimaldada Kaitseväe ja Kaitseliidu paindlikku kaasamist korrakaitseorganite ülesannete täitmisse viisil, mis ei takista nende põhiülesannete täitmist ning väldiks ka kuritarvitusi. Ühtlasi on seatud eesmärgiks, et sarnaselt kehtiva õigusega peab Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise regulatsioon toetama järgmistele ohtudele reageerimist: terrorioht, massiline sisseränne ja ulatuslikku evakuatsiooni tingivad ohud. Samuti peetakse vajalikuks kindlustada, et riiklikus järelevalves osalevad Kaitsevägi ja Kaitseliit saaksid osaleda oluliste objektide ja isikute ning piiri kaitses, samuti massiliste korratuste ärahoidmises ja kõrvaldamises. 124 Eelnõu sätete koostamisel on lähtutud muu hulgas Justiitsministeeriumi tellitud analüüsist „Kaitseväe ja Kaitseliidu osalemine avaliku korra kaitses“, 2017. Peeter Papstel. Analüüs tervikuna on piiratud juurdepääsuga, ligipääsuks tuleb pöörduda Justiitsministeeriumi poole. 390  22.05.2025 Kehtivas KorSis reguleerivad Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist §-d 161 ja 162. Eelnõu punkti 1 järgi tunnistatakse need kehtetuks ning punktiga 5 sätestatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise alused ning kord KorSi 6. peatüki 1. jaos esitatud §-des 822–825. Punktiga 5 lisatakse KorSi 6. peatükki muu hulgas Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist reguleerivad §-d 821–824, mis põhinevad senistel KorSi §-del 161 ja 162 ning korrakaitseorganite ning Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevust reguleerivate seaduste asjaomastel sätetel. Eelnõuga koondatakse sätted võimalikult suurel määral KorSi, lähtudes põhimõttest, et KorS on avaliku korra kaitset reguleeriv üldseadus, millele tuginevad eriseadused. Muudatusega kaotatakse samasisuliste sätete killustatus ning tagatakse seeläbi suurem õigusselgus, mis on kõnealuste normide operatiivsel rakendamisel hädavajalik. KorSi § 821. Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine riiklikku järelevalvesse Lõike 1 järgi võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata riiklikku järelevalvesse juhul ja nii kaua, kui korrakaitseorgan ei saa ise ega vabatahtlikult kaasatud isiku abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult olulist või kõrgendatud ohtu ennetada, välja selgitada, tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada. Selles sättes on ühendatud neli olulist kaasamise tingimust. Esiteks kasutatakse eelnõus läbivalt sõnastust, mille järgi võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata riiklikku järelevalvesse. See erineb kehtivast õigusest, mille järgi kaasatakse Kaitsevägi ja Kaitseliit avaliku korra kaitsesse. KorSi järgi on avaliku korra kaitse eelkõige avaliku korra eest vastutava isiku ülesanne. Avaliku korra eest vastutav isik on see, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus. Alles seejärel, kui vastutavat isikut ei ole või kui tema tegevus korrakaitseülesande täitmisel ei ole piisav või muul põhjusel eesmärgipärane, on korrakaitse pädeva korrakaitseorgani ülesanne. See, milles osalevad korrakaitseorgani võimetuse korral Kaitsevägi ja Kaitseliit, on riiklik järelevalve ehk korrakaitseorgani tegevus, mille sisu ja eesmärk on ennetada ohtu, selgitada oht välja, tõrjuda oht või kõrvaldada ohust tingitud avaliku korra rikkumine. Seega sätestatakse eelnõus selgelt, et Kaitseväge ja Kaitseliitu ei kaasata mitte avaliku korra eest vastutava isiku ülesandeid täitma, vaid kindla korrakaitseorgani alluvusse riiklikku järelevalvet toetama. Teiseks säilitatakse muudetud sõnastuses KorSi § 161 lõike 5 ultima ratio põhimõte, mille järgi on kaasamine lubatud viimase võimalusena, st üksnes juhul, kui asjaomane asutus ei saa õigel ajal või üldse mitte seda ülesannet täita ja puuduvad muud vahendid ülesande täitmiseks. Kaasamise korral tuleb alati arvestada, et relvajõudude peamine ülesanne on riigi sõjaline kaitse ning vajaduste kattuvuse korral tuleb eelistada selle ülesande täitmist. Samuti tuleb silmas pidada, et relvajõudude kasutamine kõnealustel juhtudel on lubatud ainult ultima ratio olukorras, seega üksnes juhul, kui korrakaitseorgan on võtnud kasutusele kõik oma käsutuses olevad isikud, sealhulgas kaasatavad vabatahtlikud (eeskätt abipolitseinikud ja vabatahtlikud päästjad), ja vahendid (sealhulgas riigivara ning eraõiguslike isikute vara, mida on võimalik võtta ajutiselt kasutusse) ning nendega ei ole ikkagi võimalik piisava tulemuslikkusega olukorda lahendada. Tuleb arvestada, et käesoleva lõike tingimustele ei vasta juhtumid, kui korrakaitseorgani ülesannete täitmiseks on teadlikult jäetud piisav hulk isikuid ja vahendeid planeerimata. 391  22.05.2025 Kolmandaks sätestatakse samas lauses, et Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine on lubatud ainult nii kaua, kui korrakaitseorgani võimetus püsib. Seega määratakse lisaks kaasamise tingimusele kindlaks ka kaasamise lõpetamise tingimus. Seega sätestatakse, et kaasamine tuleb enne tähtaega lõpetada niipea, kui korrakaitseorgani võimetus on ära langenud (näiteks väheneb oht niivõrd, et seda saab taas oma jõududega tõrjuda, või lisandub vajalikke vahendeid või puhanud vabatahtlikke). Neljandaks nähakse ette, et riikliku järelevalve ülesanne, millesse võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata, võib seisneda avalikku korda ähvardava ohu ennetamises, väljaselgitamises, tõrjumises või korrarikkumise kõrvaldamises. Kõik nimetatud tegevused võivad olla korrakaitseorgani ülesanded ning mitmed lõikes 2 loetletud ülesannetest ei piirdu üksnes ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamisega. Kõige laiem neist on ohu ennetamine, st KorSi § 5 lõike 7 järgi see osa korrakaitsest, kus puudub ohukahtlus, kuid saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht. Ohu ennetamise aluseks on ohuprognoos. Ohu ennetamine on muu hulgas teabe kogumine, vahetamine ja analüüs, toimingute kavandamine ja elluviimine ning riikliku järelevalve meetmete kohaldamine avalikku korda tulevikus ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks, sealhulgas süütegude ennetamine. Seda, et ohu ennetamisse kaasamine võiks muutuda liiga ulatuslikuks, võimaldavad vältida kõnesoleva lõike teised tingimused ning lõikes 2 esitatud korrakaitseülesannete loetelu. Nimetatud tingimused aitavad piirata Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise juhtumeid nendega, mis vajavad ohu tõttu ka tegelikult aktiivset lisajõu kaasamist, ning vältida seda, et kaasamist taotletaks või otsustataks liiga kergekäeliselt. Kaitseväe kaasamise ajal võivad riiklikus järelevalves osaleda kaitseväelased (s.t tegevväelased, reservväelased ja ajateenijad) ning Kaitseliidu kaasamise ajal võivad riiklikus järelevalves osaleda Kaitseliidus sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal olevad tegevväelased ning Kaitseliidu tegevliikmed ja toetajaliikmed. Kaasatud isikud saavad kasutada Kaitseväe või Kaitseliidu valduses olevaid vahendeid (nt tööriistad, sõidukid, ärakasutavad asjad), mille valitsemist ei anta üle ning mida ei anta kaasavale korrakaitseorganile kasutamiseks riigivaraseaduse või Kaitseliidu seaduse alusel. Lõike 2 järgi võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata järgmiste riikliku järelevalve ülesannete täitmisse: 1) päästesündmuse lahendamine, otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral ning demineerimistöö (PäästeSi § 311, PPVSi § 3 lõike 1 punkt 5, KKSi § 3 lõike 21 punkt 1); 2) kriisiolukorra lahendamine (praegu HOSi § 34 lõike 1 punkt 1, KKSi § 3 lõike 11 punkt 2 ja lõike 12 punkt 1, ErSSi § 15); 3) liikluse korraldamine ja reguleerimine, kaasa arvatud kriisiolukorra ajal (hetkel HOSi § 34 lõike 1 punkt 2 ja KKSi § 3 lõike 11 punkt 3 ja § 3 lõike 12 punkt 1); 4) riigipiiri valvamine (KKSi § 3 lõike 12 punkt 3 ja PPVSi § 3 lõike 1 punkt 6, KorSi § 161 lõike 1 punkt 3); 5) PPVSis ja selle alusel määratud isikute kaitsmine ja objektide valvamine (PPVSi § 3 lõike 1 punkt 8); 6) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel määratud kaitstava objekti kaitsmine (KKSi § 3 lõike 11 punkt 1, KorSi § 161 lõike 1 punkt 2); 7) ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide kaitsmine; 8) riigivastaste, avaliku rahu vastaste ning üldohtlike süütegude toimepanemise ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine ja korrarikkumise kõrvaldamine (PPVSi § 3 lõike 1 punkt 1); 392  22.05.2025 9) ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine ja varjumise korraldamine (HOSi § 16 lõige 3). Eelnevalt koostatud analüüsis jõuti järeldusele, et kõik ülesanded, millesse kaasamine on vajalik ja võimalik, on riikliku järelevalve ülesanded. Käesolevas eelnõus on ülesandeid täpsustatud, nende sõnastusi vajaduse korral laiendades või kitsendades, ilma et kaoks fookus tegelikelt vajadustelt. Järgnevalt selgitatakse lõike 2 punkte ükshaaval. Päästesündmuse lahendamine, otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral ning demineerimistöö. Päästesündmuse lahendamisse ning demineerimistöösse kaasamine on võimalik ka kehtiva õiguse järgi. PäästeSi § 311 lõike 1 ja KKSi § 3 lõike 12 punkti 2 järgi võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata päästesündmuse lahendamisse. Sellega on hõlmatud nii päästesündmused kui ka demineerimistöö. Päästesündmus aga on PäästeSi § 3 lõike 1 järgi ootamatu olukord, mis vahetult ohustab füüsikaliste või keemiliste protsesside kaudu inimese elu, tervist, vara või keskkonda tulekahju, loodusõnnetuse, plahvatuse, liiklusõnnetuse, keskkonna reostuse või muu sarnase olukorra korral. Päästetöö PäästeSi tähenduses on PäästeSi § 3 lõike 1 järgi päästesündmuse toimumisel, ohu tõrjumisel ja kõrvaldamisel ning päästesündmuse tagajärgede leevendamisel viivitamata rakendatavad, vältimatud ja edasilükkamatud tegevused. Demineerimistöö PäästeSi tähenduses PäästeSi § 3 lõike 12 järgi on pommiohu, lahingumoona ohu ja plahvatusohu tõrjumisega seotud tegevus. KKSi § 3 lõike 12 punkti 3 järgi kaasatakse Kaitsevägi vajaduse korral muu hulgas PPVSi § 3 lõike 1 punktides 5 ja 6 sätestatud politsei ülesannete täitmisse. Need ülesanded on otsingutööde tegemine maismaal lennuõnnetuse korral ning piirivalve valdkonna asjade korraldamine. Kaasavad korrakaitseorganid on Päästeamet ja PPA. Kriisiolukorra lahendamine ja liikluse reguleerimine kriisiolukorra ajal HOSi § 34 lõike 1 punkti 1, KKSi § 3 lõike 12 punkti 1 ja KaLSi § 4 lõike 2 punkti 2 järgi kaasatakse Kaitsevägi ja Kaitseliit vajaduse korral eriolukorra tööde tegemisse. Eriolukorra tööd on HOSi § 25 lõike 1 järgi tööd eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks, sealhulgas tööd kannatanutele ja abivajajatele abi osutamiseks ning tööd ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks. Samuti sätestab ErSSi § 15 lõige 1, et Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata erakorralise seisukorra ajal erakorralise seisukorra lahendamisse, eelkõige järgmistesse ülesannetesse: 1) avaliku võimu organi ja riigikaitseobjekti vastu suunatud ründe ärahoidmine ja tõkestamine; 2) vägivallaga seotud kollektiivsest surveaktsioonist või vägivallaga seotud ulatuslikust isikugruppide vahelisest konfliktist tuleneva ebaseadusliku tegevuse tõkestamine; 3) Eesti Vabariigi mõne paikkonna vägivaldse isoleerimisega seotud ebaseadusliku tegevuse tõkestamine; 4) vägivallaga seotud massilise korratuse tõkestamine. Käesoleva eelnõuga on edaspidi eriolukorra ja erakorralise seisukorra lahendamine hõlmatud kriisiolukorraga ning ulatusliku evakuatsiooni ja varjumise korraldamise ülesanne on esile toodud eraldi § 821 lõike 2 punktis 1, kuna varjumist ja evakuatsiooni saab läbi viia ka ilma kriisiolukorra otsuseta. HOSi § 34 lõike 1 punkti 2, KKSi § 3 lõike 11 punkti 3 ja KaLSi § 4 lõike 2 punkti 2 järgi kaasatakse Kaitsevägi ja Kaitseliit vajaduse korral liikluse korraldamisse ja turvalisuse tagamisse eriolukorra piirkonnas. Seda ülesannet täpsustatakse, tuues liikluse korraldamise juurde ka liikluse reguleerimise ning eriolukorra termini asemel kasutatakse terminit „kriisiolukord“. Turvalisuse tagamine on kaetud aga teiste selles lõikes loetletud ülesannetega. 393  22.05.2025 LSi § 6 lõike 1 järgi on liikluse korraldamise eesmärk tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Seega ei hõlma see liikluse reguleerimist. LSi § 8 lõike 1 järgi reguleerib reguleerija (LSi § 2 punkti 67 järgi liiklust suunav või peatav isik) liiklust juhul, kui seda on vaja teha liikluskorraldusvahendite märguannetest erineval viisil või kui olemasolevad liikluskorraldusvahendid ei taga teatud ajavahemikul liikluse normaalset kulgu, liiklustakistuste või -ummikute korral, samuti muudel juhtudel, kui liiklus on häiritud. Seega juhul, kui liikluskorraldusvahendid ei anna soovitud tulemust, võib pädev isik asuda liiklust reguleerima. LSi § 8 lõike 3 järgi reguleerib liiklust politseiametnik või abipolitseinik, kes on saanud sellekohase väljaõppe. Lisatud on loetelu isikutest, kes võivad pärast väljaõppe läbimist ja omandatud pädevuse piires samuti liiklust reguleerida. Muu hulgas on selliseks isikuks Kaitseväe ja Kaitseliidu reguleerija Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite kolonni liikluses osalemise korral. Sellest võib järeldada, et eriolukorra ajal ei ole liikluse korraldamises osaleval kaitseväelasel või Kaitseliidu liikmel õigust osaleda liikluse reguleerimises muul juhul. Osaliselt võiks seda võimaldada LSi § 8 lõike 3 punkt 2, mille järgi võib liiklust reguleerida ka päästetöösse kaasatud isik, aga ainult juhul, kui eriolukorra ajal osalevad Kaitsevägi ja Kaitseliit päästetöös ning seega ka üksnes päästesündmuse piirkonnas. Samuti tuleb arvestada, et eriolukorra lahendamine sisaldab ka muid tegevusi peale päästetöö. Kehtiva õiguse teine puudujääk on asjaolu, et vajadus kaasata Kaitseväge või Kaitseliitu liikluse korraldamisse ja reguleerimisse ei teki niivõrd eriolukorra (või ka erakorralise seisukorra) ajal, vaid juba varem, ohu suurenedes. Seetõttu sätestatakse, et kaasamine on võimalik ka enne kriisiolukorra otsust. Muudatusega kooskõlas täiendatakse LSi § 8 lõiget 3 uue punktiga, millega lisatakse kaitseväelane ja Kaitseliidu liige nende isikute loetellu, kes võivad asjaomase väljaõppe korral omandatud pädevuse piires liiklust reguleerida. Kaasav korrakaitseorgan sõltub olukorra, sh kriisiolukorra olemusest. Riigipiiri valvamine. KorSi § 161 lõike 1 punkti 3 järgi võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamisse ja tõkestamisse, sealhulgas juhtudel, kui Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister on otsustanud: 1) riigipiiri seaduse (edaspidi RiPS) §-s 17 nimetatud juhul ajutiselt piirata riigipiiri ületamist või see peatada; 2) RiPSi §-s 113 nimetatud juhul kehtestada piirikontrolli ja riigipiiri valvamise sisepiiril. RiPSi §-des 113 ja 17 nimetatud otsuseid võib teha avaliku korra või riigi julgeoleku tagamiseks või rahva tervist ohustada võiva olukorra ennetamiseks või lahendamiseks. Riigipiiri ületamist võib ajutiselt piirata või peatada ka välisriigi palvel. Samas viitab KorSi kõnealuse sätte sõnastuses kasutatud sõna „sealhulgas“, et Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise eeldus ei ole üksnes riigipiiri ületamise piiramine või peatamine või sisepiiril piirikontrolli ja riigipiiri valvamise kehtestamine. Arvestades, et siin on esitatud sisuliselt näidisloetelu kõige kriitilisematest juhtudest, kui politsei koormus suureneb hüppeliselt ning tekivad reaalsed eeldused relvajõudude kaasamise kui äärmise abinõu rakendamiseks, on viited RiPSile pigem üleliigsed. Eelnevat arvestades võib avaliku korra kaitse eesmärgil kaasamise otsustada ka juhul, kui kumbagi eelnimetatud olukorda ei ole. Sel juhul piirab otsust üksnes tingimus, et asjaomane asutus ei ole võimeline kas õigel ajal või üldse mitte seda ülesannet täitma ja selleks puuduvad ka muud vahendid. RiPSi § 9 lõike 1 järgi on riigipiiri valvamine politsei patrull- ja vaatlustegevus maismaal, merel ja piiriveekogudel eesmärgiga ennetada, selgitada välja ja tõkestada selleks mitte ettenähtud kohas ja ajal toimuvat piiriületust ning piiriülest kuritegevust, sealhulgas isikute ja kauba ühendusevälisest riigist Eestisse ja Eestist ühendusevälisesse riiki ebaseaduslikku toimetamist territoriaal- ja sisemerel ning piiriveekogudel, ja riigis viibimise õiguslikke aluseid kontrollida. RiPSi § 22 lõike 2 järgi laienevad riigipiiri valvamise, kaitsmise 394  22.05.2025 ja ületamise tingimused ning kord, piirirežiim ja vastutus piirirežiimi rikkumise eest ka ajutisele kontrolljoonele. Ajutine kontrolljoon on sama paragrahvi lõike 1 järgi katkematu mõtteline joon ja seda mööda kulgev vertikaaltasapind, mis eraldab Eesti jurisdiktsioonile alluvat Eesti territooriumi sellele mittealluvast Eesti osast. PPVSi § 3 lõike 1 punkti 6 järgi on üks politsei ülesandeid piirivalve valdkonna asjade korraldamine (sisuliselt ning ka PPA põhimääruse järgi: piirihaldus). Riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ennetamine ja tõkestamine moodustab kogu piirivalve valdkonna korraldamisest üksnes väga kitsa osa, mis paigutub mõtteliselt riigipiiri ja ajutise kontrolljoonega seotud korrakaitse alla. Võib eeldada, et kõnealuse süüteo ennetamiseks ja tõkestamiseks on Kaitseväel ja Kaitseliidul õigus osaleda riigipiiri (ja ajutise kontrolljoone) valvamises, st nii patrull- ja vaatlustegevuses kui ka riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimises eesmärgiga ennetada ja tõkestada ebaseaduslikku piiri- või kontrolljoone ületust. Samuti võib sõnastusest järeldada, et säte ei anna õigust kaasata Kaitseväge ja Kaitseliitu piirikontrolli tegemisse, milleks neil ilmselt puudub ka vajalik kvalifikatsioon. RiPSi § 11 lõike 2 järgi kontrollib politsei piirikontrollis riigipiiri ületamise kontrollimisel isikuid ja tuvastab, kas isikule võib anda loa riigipiiri ületamiseks. Isikute kontroll hõlmab isiku dokumentide, viibimisaluste, pagasi ja transpordivahendi kontrolli. Samas tuleb tunnistada, et osalevate isikute ülesanded ja nende piirid ei ole KorSi § 161 lõike 1 punktist 3 üheselt arusaadavad. Seega on kaasatud Kaitseväe ja Kaitseliidu volituste ulatuse täpsemaks määramiseks otstarbekam kasutada RiPSi terminit „riigipiiri valvamine“. Kehtivas õiguses muudab riigipiiriga seotud ülesannetes osalemise õiguse ulatuse tuvastamise eriti keerukaks see, et KKSi § 3 lõike 12 punkti 3 ja selles viidatud PPVSi § 3 lõike 1 punkti 6 järgi võib Kaitseväge kaasata vajaduse korral ilma vahetu sunni kohaldamise õiguseta piirivalve valdkonna asjade korraldamisse. Selle ülesandega PPVSis on kokku võetud kõik PPA ülesanded, mis seonduvad riigipiiri ja piirirežiimiga. Kaitseväe ja Kaitseliidu mis tahes sedalaadi ülesannetesse kaasamine ei ole tegelikult mõistlik ega võimalik. Eelnevast tulenevalt sätestatakse, et Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata riigipiiri valvamisse. Kaasav korrakaitseorgan on PPA. PPVSis ja selle alusel määratud isikute kaitsmine ja objektide valvamine ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel määratud kaitstava objekti kaitsmine KKSi § 3 lõike 12 punkti 3, KaLSi § 4 lõike 2 punkti 6 ja nendes viidatud PPVSi § 3 lõike 1 punkti 8 järgi võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata teatud politsei kaitstavate isikute kaitsmisse ja valvatavate objektide valvamisse. Politsei kaitstavad isikud on Vabariigi President ja tema perekond, samuti seaduses sätestatud juhul ametist lahkunud president, peaminister, välisriigi riigipead, valitsusjuhid ja välisministrid. Lisaks neile saab PPA peadirektor määrata PPVSi § 3 lõike 3 alusel käskkirjaga ajutiselt kaitstavad isikud. Politsei valvatavate objektide nimistu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. PPVSi § 3 lõike 42 alusel võib PPA peadirektor kehtestada käskkirjaga lisaks määruses nimetatud objektidele ajutiselt valvatavate objektide loetelu. Üldjuhul on PPA peadirektori käskkirja alusel kaitstavate isikute loetelus kõrged väliskülalised, hinnanguliselt 80–100 isikut aastas. See ülesanne seondub suurel määral teiste ülesannetega, millesse saab Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata KorSi § 161 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel. Need on KarSi §-des 237, 246 ja 266 nimetatud kuritegude ehk rahvusvaheliselt kaitstud isiku elu ja tervise vastu suunatud ründe, omavolilise sissetungi ja terrorikuriteo ennetamine ja tõkestamine ning riigikaitseobjektivastase ründe ennetamine ja tõkestamine. 395  22.05.2025 Eelnevast tulenevalt sätestatakse, et Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata PPVSis ja selle alusel määratud isikute kaitsmisse ja objektide valvamisse ning olulise tähtsusega objektide kaitsmisesse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses. Kaasav korrakaitseorgan on PPA. Ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide kaitsmine KaLSi § 4 lõike 2 punkti 4 järgi kaasatakse Kaitseliit vajaduse korral küberturvalisuse tagamisele pädeva ametiasutuse juhtimisel. Sama paragrahvi lõike 3 alusel on Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud Kaitseliidu kaasamise tingimused ja kord küberturvalisuse tagamisel. Määruse § 1 lõigete 2 ja 4 järgi on küberturvalisuse tagamine selle määruse tähenduses riigi toimimise või elutähtsa teenuse jaoks vajaliku info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristu toimepidevuse tagamiseks või toimepidevust ohustavate ohtude tõrjumiseks aktiivsete või passiivsete meetmete võtmine, milleks võib muu hulgas olla: 1) info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduste turvatestimine; 2) digitaalse informatsiooni monitoorimine ja analüüsimine; 3) nuhkvara, pahavara ja arvutiviiruse analüüsimine. Samas on ilmne, et määruses esitatud avatud loetelu ei kirjelda kõiki ohu tõrjumiseks vajalikke meetmeid, eriti aktiivseid meetmeid. Lisaks tuleb arvestada teiste õigusaktidega, eeskätt 2018. aastal jõustunud küberturvalisuse seadusega (KüTS), milles küberturvalisust ei ole soovitud defineerida, kuid mille § 1 lõikes 1 sätestatud reguleerimisala hõlmab ühiskonna toimimise seisukohast oluliste ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse võrgu- ja infosüsteemide pidamise nõudeid, vastutust ja järelevalvet ning küberintsidentide ennetamise ja lahendamise aluseid. KüTSi § 14 lõike 1 järgi teeb KüTSis ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle riiklikku ja haldusjärelevalvet Riigi Infosüsteemi Amet, kes on kõnealuses kontekstis korrakaitseorgan. Eelnevast tulenevalt sätestatakse, et Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata ühiskonna toimimise seisukohast oluliste võrgu- ja infosüsteemide kaitsmisse. Kaasav korrakaitseorgan on Riigi Infosüsteemi Amet. Riigivastaste, avaliku rahu vastaste ning üldohtlike süütegude toimepanemise ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine ja korrarikkumise kõrvaldamine KorSi § 161 lõike 1 punkti 1 järgi võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata KarSi §-des 237, 246 ja 266 nimetatud kuritegude ennetamisse või tõkestamisse. KarSi struktuuris jagunevad viidatud kuriteod erinevatesse peatükkidesse, see tähendab üldistatult, et kuriteoga kahjustatakse erinevaid õigushüvesid. Jaotus on järgmine: - § 237 (terrorikuritegu) – süüteod riigivõimu vastu (15. peatüki 3. jagu); - § 246 (rünne rahvusvaheliselt kaitstud isiku elule ja tervisele) – süüteod välisriigi ja rahvusvahelise organisatsiooni vastu (15. peatüki 4. jagu); - § 266 (omavoliline sissetung ja lahkumisnõude täitmata jätmine) – avaliku korra vastased süüteod (16. peatüki 2. jagu). Varem on loetelusse kuulunud ka KarSi §-d 240 (riigi- või kohaliku omavalitsuse ametiruumi tungimine) ja 248 (diplomaatilist puutumatust omavale maa-alale, hoonesse ja ruumi tungimine), mis on nn karistusõiguse revisjoni tagajärjel alates 1. jaanuarist 2015 kehtetud ning ühendatud §-ga 266. Kuriteo ennetamine ja tõkestamine hõlmab nii kuriteo toimepanemisele eelnevat faasi kui ka juba käimasoleva kuriteosündmuse tõkestamist. Sellise ülesannete 396  22.05.2025 kirjeldusega kaasnevad erinevad probleemid, mida on pikemalt käsitletud eelnõu aluseks olevas analüüsis. Analüüsis leiti, et konkreetsetele KarSi kuriteokoosseisudele viitamine ei võimalda mõistlikult hinnata kaasamise vajadust ning võib piirata osaleva Kaitseväe ja Kaitseliidu sooritust, suurendades riski, et neile antud võimuvolitusi korrakaitses osaledes tahtmatult ületatakse. Sättest lähtuv eeldus, et kaasamist otsustades on teada, milliseid kuritegusid avalikku korda rikkudes toime panema hakatakse, võib teatud juhtudel täituda. Samas võib situatsioonikirjeldus olla sisult piisavalt kaalukas, et otsustada kiire kaasamine (nt kirjeldatakse piisavalt täpselt potentsiaalselt kahjustatavat õigushüve või tõenäoliste õigusrikkujate suurt hulka, vahendeid jne), kuid mitte piisavalt täpne potentsiaalselt toimepandavate süütegude koosseisude kirjeldamisel. Konkreetne KarSis sätestatud kuriteokoosseis selgub aga alles kriminaalmenetluse käigus, mille oluline osa on tõendamine. Kuriteokoosseis on üks tõendamiseseme asjaolusid. Tõendamise käigus kujuneb kohtul veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad. Kõiki neid probleeme ei saa ennetada ka sündmuspaigal viibiv, situatsiooniteadlik ja osalejatele korraldusi andev ametiisik, kellel on tõenäoliselt ülevaade teatud õigushüvede kahjustamisest, kuid mitte sellest, millist konkreetset süütegu potentsiaalselt toime pannakse. Samuti on võimalik, et avaliku korra vastane tegu, mida püüti ennetada ja tõkestada, kvalifitseeritakse selliseks väärteoks, mis on sätestatud mõnes muus KarSi paragrahvis või muus seaduses. Ühtlasi jõuti järelduseni, et eesmärgipärasem on kirjeldada õigushüvesid, mida ähvardavat ohtu ennetatakse, välja selgitatakse või tõrjutakse, või nimetada teatud süütegusid KarSi peatükkide täpsusega. Eelnevast tulenevalt sätestatakse, et Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata riigivastaste (KarSi 15. peatükk), avaliku rahu vastaste (KarSi 16. peatükk) ning üldohtlike (KarSi 22. peatükk) süütegude toimepanemise ohu ennetamisse, väljaselgitamisse, tõrjumisse ja korrarikkumise kõrvaldamisse. Kaasav korrakaitseorgan on üldjuhul PPA, kuid teatud süütegude puhul võib see olla ka Kaitsepolitseiamet. Lõike 3 järgi on riiklikku järelevalvesse kaasatav kaitseväelane ja Kaitseliidu liige allutatud käsuõigusega ülemale või juhile, kes saab korraldusi korrakaitseorganilt. Teatud juhtudel on operatiivsuse eesmärgil või ülesande täitmise eripära tõttu põhjendatud, et kaasatud kaitseväelased või Kaitseliidu liikmed alluksid hoopis vahetult korrakaitseorganile ilma, et käsuliinis oleks nende vahel veel eraldi ülem või juht. Säte on kooskõlas HKTSi § 201 lõikega 4, mille järgi allub kaasatav haldusorgan kaasavale haldusorganile, kes võib anda tema tegevuse suunamiseks ja korraldamiseks korraldusi ja juhiseid. Sellega säilitatakse senine alluvuse ja korralduste saamise põhimõte, mis väljendub muu hulgas Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord“ § 5 lõigetes 1 ja 2 ning KorSi § 161 lõike 6 punktis 5. Lõike 4 järgi võib riiklikku järelevalvesse kaasatav Kaitsevägi või Kaitseliit kohaldada riikliku järelevalve meetmeid ja vahetut sundi juhul, kui ta on kaasatud KorSi § 824 lõike 2 punkti 3 alusel riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega. Sellega säilitatakse senine põhimõte, mille järgi eristatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist vahetu sunni kohaldamise volitusega ja ilma selleta. Võrreldes kehtiva õigusega täpsustatakse põhimõtet, et nii riikliku järelevalve erimeetmed kui ka nende tagamiseks vajalik vahetu sund eeldavad sellekohast volitust. Lõike 5 järgi võib, kui eelnõukohase KorSi § 824 lõike 1 punktis 3 nimetatud otsuses ei ole määratud teisiti, riikliku järelevalve meetmete kohaldamise volitusega kaasatud kaitseväelane 397  22.05.2025 ja Kaitseliidu tegevliige KorSi § 822 lõikes 2 nimetatud ülesande täitmisel kohaldada KorSi §- des 28 ja 30, § 32 lõigetes 1–4, §-des 38, 41, 42 ja 44, § 441, § 45 lõigetes 1 ja 5 ning §-des 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud erimeetmeid. Kehtivas õiguses ei ole kaasatava Kaitseväe ja Kaitseliidu riikliku järelevalve meetmete volituste ulatust määratud. See tähendab, et kaitseväelane või Kaitseliidu tegevliige võib kohaldada vahetut sundi korrakaitseametniku korraldusel ning abistada korrakaitseametnikku vahetu sunni kohaldamisel, kuid tal ei ole volitust kohaldada riikliku järelevalve erimeetmeid (sealhulgas tavapärased meetmed nagu küsitlemine, valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus, isikusamasuse tuvastamine). Näiteks ei ole koos politseiametnikuga patrulltegevuses osaleval kaitseväelasel või Kaitseliidu liikmel volitusi isikusamasuse tuvastamiseks. Seevastu on sama ülesannet täitvatele vabatahtlikele (näiteks abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad) vajalikus ulatuses volitused antud. Kuna puuduvad volitused meetmeid rakendada, ei ole võimalik Kaitseväge ja Kaitseliitu avaliku korra kaitsel võimalikult tõhusalt kasutada, sest nendega koos peavad tegevuses osalema korrakaitseorgani ametnikud, kellel on erimeetme kohaldamise volitus. Näiteks kui kaitseväelast või Kaitseliidu liiget soovitakse kasutada teatud ala perimeetri kontrollimiseks, sealhulgas sisenejate läbivaatuseks ja nende dokumentide kontrollimiseks, ei saa ta seda teha, vaid selleks peab siiski kohal olema ka korrakaitseorgani ametnik. Kui aga meetme rakendamiseks on vaja kohaldada vahetut sundi, on kaasatud kaitseväelasel või Kaitseliidu liikmel selle kohaldamise volitus olemas. Selline ülesannete jaotus toob kaasa ressursikulu ning takistab avalikku korda ähvardava ohu operatiivset ennetamist või tõrjumist. Eelnõus on arvesse võetud, et PPA saab oma ülesannete täitmisel kasutada abipolitseinikke ja vabatahtlikke merepäästjaid ning päästeasutus (eeskätt Päästeamet) oma ülesannete täitmisel vabatahtlikke päästjaid, kelle ammendumisel peaks kaasama Kaitseväge ja Kaitseliitu. Kõik grupid on sellised, kelle igapäevatöösse riikliku järelevalve erimeetmete rakendamine ei kuulu, kuid kellel on läbitud nende piiratud mahus rakendamiseks vajalik väljaõpe ning kellele antud seda arvesse võttes ka piiratud ulatuses erimeetmete kohaldamise volitus. Seetõttu on käesolevas eelnõus tuginetud PPVSi §-le 1084, abipolitseiniku seaduse §-le 16 ja PäästeSi §-le 38. Lõige 6 sätestab, et KorSi § 45 lõikes 5 sätestatud meedet võib kaitseväelane ja Kaitseliidu tegevliige kohaldada ainult eriolukorra või erakorralise seisukorra ajal. KorSi § 45 lõige 2 sätestab: „Kui isik ei täida sõiduki peatamise märguannet, võib sõiduki sundpeatada, korraldades teesulu või kasutades sõiduki sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud korras. Ilma eelneva peatamise märguandeta võib sõiduki sundpeatada, kui see on vältimatult vajalik vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks või vahetult pärast kuriteo toimepanemist põgeneva kahtlustatava või põgeneva tagaotsitava isiku kinnipidamiseks.“ Nii intensiivne meede ei ole kasutatav tavaolukorras. Lõike 7 järgi on vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasatud Kaitseväel ja Kaitseliidul õigus kanda ja kasutada kaasava korrakaitseorgani erivahendit ning sõjaväerelva, sealhulgas sõjarelva, ja lahingumoona. See tähendab, et lubatud erivahendid tulenevad korrakaitseorganile seadusega antud erivahendite loetelust, mis sõltub konkreetse riikliku järelevalve ülesande vajadusest. Kaitseväe 398  22.05.2025 ja Kaitseliidu põhiülesannete täitmiseks KKSi ja KaLSiga lubatud erivahendid on piiratud ning ei võimalda kõigil juhtudel tulemuslikult riikliku järelevalve ülesande täitmisse kaasatud olla. Samuti võib eelnõu järgi vajaduse korral kasutada ametirelva, st nii teenistusrelva (relva, mis on ette nähtud avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning kohtutele teenistusülesannete täitmiseks ning sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile õppetööks ja teenistusülesande täitmiseks) kui ka sõjaväerelva (relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 3 lõike 2 kohaselt relva, mis on ette nähtud Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele teenistusülesannete või teenistuskohustuste täitmiseks – järelikult Kaitseväele omast relva, millega on tehtud sõjaväelist väljaõpet). Selge alus ametirelva kasutamiseks võimaldab kaasatud kaitseväelastel ja Kaitseliidu liikmetel saavutada kaasamise eesmärki paremini, sest nad saavad kasutada relva, mille käsitsemisega nad on harjunud. Samuti võib ilmneda avalikku korda ähvardav oht, mille proportsionaalseks tõrjumiseks on vaja suurema tulejõuga või muul moel eriotstarbelisi relvi, mis on olemas Kaitseväel, kuid mitte korrakaitseorganil. Sättega antakse kaasamise otsustajatele võimalus määrata (või jätta määramata) relvad ja erivahendid sõltuvalt ohust ja kaasatavate oskustest. Sõjarelv on RelvS § 3 lõike 3 kohaselt sõjalisel otstarbel kasutatav või sõjalisel otstarbel kasutamiseks konstrueeritud, valmistatud, määratud või kohandatud relv või relvasüsteemi üks oluline osa. Lahingumoon on RelvS § 833 lõike 2 järgi lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend ja materjal, mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika kahjustamiseks või hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või signaliseerimiseks. Seega ei ole kogu lahingumoon mõeldud üksnes füüsiliseks mõjutamiseks. Sõjarelva ja lahingumoona kasutamine peab olema proportsionaalne, kuid kaasamise olemus ning avalduv oht võib tingida selle, et see kasutamine on igati sobiv, hädavajalik ja mõõdukas. Vabariigi Valitsus võib kaasamise otsuse tegemisel piirata Kaitseväe ja Kaitseliidu erivahendite, relvade, laskemoona ja lahingumoona kandmise ja kasutamise volitusi. Säte on sarnane KorSi § 162 lõikega 5, kuid sõnastust on laiendatud ja õigusselguse mõttes täpsustatud. KorSi § 822. Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused Lõike 1 järgi võib riiklikku järelevalvesse kaasata kaitseväelast ja Kaitseliidu liiget, kes on läbinud korrakaitseorgani korraldatud kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme riiklikku järelevalvesse kaasamise väljaõppe ja omandanud selle tulemusena asjaomase ülesande täitmiseks ning selle raames riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud (edaspidi õpiväljundid). KorSi § 162 lõike 6, HOSi § 35 lõike 5 ja ErSSi § 151 lõike 5 järgi võib vahetu sunni kohaldamise õigusega kaasata vaid selle konkreetse ülesande täitmiseks vajaliku väljaõppe läbinud kaitseväelase või Kaitseliidu tegevliikme. Seaduses ei ole sätestatud täpsemaid väljaõppenõudeid või volitusnormi kehtestada need määrusega, seega ei pruugi osalevate kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete kvalifikatsioon olla ülesandele ja volitustele vastav ega ka kontrollitav. Samas on siseministri määrustega kehtestatud väljaõppenõuded vabatahtlikele korrakaitses osalejatele (abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad ja merepäästjad), kes samamoodi kaasatud kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmetega ei ole teenistuses. Väljaõppenõuete ebaselgus võib tuua kaasa selle, et vahetut sundi kohaldab isik, kellel puudub selge arusaam selle proportsionaalsusnõudest või selleks lubatud vahenditest. Tuleb arvestada, 399  22.05.2025 et sõjalise väljaõppe käigus õpitud reeglid sõjalise jõu kasutamisest ei ole samaväärsed korrakaitseorgani vahetu sunni kohaldamise reeglitega, seetõttu on hädavajalik, et kaasatud isik oskaks neid eristada. Rakendades vahetut sundi piiratud teadmiste ja oskustega, võib kaitseväelane või Kaitseliidu liige teha isikule või asjale lubamatut kahju. Nii võib ta panna toime süüteo ning ka kaasamise eesmärk võib jääda saavutamata. Eelnevast tulenevalt sätestatakse eelnõus, et ülesande täitmisse kaasataval isikul peavad olema omandatud kindlad teadmised, oskused ja hoiakud, mis sätestatakse täpsemalt KorSi § 825 alusel kehtestatavas määruses. Kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme riiklikku järelevalvesse kaasamise väljaõpet korraldab korrakaitseorgan, st korrakaitseorgan võib väljaõpet ise teha või kasutada selleks teisi väljaõppeasutusi. Väljaõppe korraldusega seotud küsimused reguleeritakse eraldi määrusega. Lõike 2 järgi peab riiklikku järelevalvesse kaasatav kaitseväelane ja Kaitseliidu liige kandma vormiriietust koos eritunnusega. Riiklikus järelevalves kasutatav Kaitseväe või Kaitseliidu sõiduk tähistatakse eritunnusega. KorSi § 162 lõike 3 järgi peab korrakaitseülesande täitmisel osalev kaitseväelane ja Kaitseliidu tegevliige kandma vormiriietust koos ohutusvestiga. Ohutusvestil ning kasutataval Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukil peab olema selgelt nähtav tähistus. Valdkonna eest vastutav minister võib teha vormiriietuse ja ohutusvesti kandmisest ja sõiduki tähistamisest erandeid, kui see on vajalik kaasatud isiku ohutuse tagamiseks. Sama paragrahvi lõike 4 järgi on valdkonna eest vastutav minister (siseminister) kehtestanud määrusega ohutusvesti ja tähistuse kirjelduse, kasutamise nõuded ning vormiriietuse ja ohutusvesti kandmise erandid. Selle lõike 1 järgi on ohutusvest isikukaitsevahendile kehtestatud nõuetele vastav kollast või oranži värvi ning helkurpaeltega märguriietus, millele on lõikes 2 nimetatud tingimustele vastavalt kantud sõna „KORRAKAITSE“. Sellise ohutusvesti kandmise mõte on eelkõige suurendada isiku märgatavust. See aga ei pruugi olla igas situatsioonis oluline. Küll aga peab olema võimalik tuvastada, millised isikud osalevad korrakaitseorgani ülesannete täitmises. Vormiriietuse kandmise nõue on vajalik selleks, et oleks võimalik aru saada, millised osalejad pärinevad relvajõududest ehk Kaitseväest ja Kaitseliidust. Seetõttu tasub hinnata siseturvalisuse valdkonna õigusakte ning leida neist analoogsed nõuded, millest eeskuju võttes saaks muuta osalevate kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete ning nende sõidukite tähistamise nõuded rohkem praktilistele vajadustele vastavaks. Sellised eritunnused on abipolitseinikel ning vabatahtlikel päästjatel ja merepäästjatel. Seetõttu loobutakse kõnealuses lõikes tähistuse nõudest, kuid määratakse, et vormiriietust kantakse koos eritunnusega. Lõike 3 järgi võib ülesande iseloomust tuleneval erandjuhul korrakaitseorgani loal loobuda vormiriietuse kandmisest ja eritunnuse kasutamisest. Sellega säilitatakse üldjoontes senine siseministri 11. jaanuari 2016. a määruse nr 3 „Avaliku korra kaitses osaleva kaitseväelase ja Kaitseliidu tegevliikme ohutusvesti ning kasutatava Kaitseväe ja Kaitseliidu sõiduki tähistuse kirjeldus, kasutamise nõuded ning vormiriietuse ja ohutusvesti kandmise ja sõiduki tähistamise erandid“ §-s 3 sätestatud põhimõte, mille järgi võib tähistamise erandeid teha juhul, kui see on vajalik kaasatud isiku ohutuse tagamiseks. KorSi § 823. Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise otsustamine ja lõpetamine Lõike 1 järgi otsustab Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise: 400  22.05.2025 1) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem juhul, kui Kaitsevägi kaasatakse ilma korrakaitseorgani riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta; 2) Kaitseliidu ülem või tema volitatud isik juhul, kui Kaitseliit kaasatakse ilma korrakaitseorgani riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volituseta; 3) Vabariigi Valitsus korraldusega juhul, kui Kaitsevägi või Kaitseliit kaasatakse korrakaitseorgani riikliku järelevalve meetmete ja vahetu sunni kohaldamise volitusega. Seejuures on vajalik eelnev Vabariigi Presidendi nõusolek. Enne Vabariigi Valitsuse otsuse tegemist tuleb saada ka Vabariigi Presidendilt nõusolek. Vabariigi Presidendi nõusolek on vajalik ka kehtiva õiguse kohaselt. Ka kehtivates seadustes lähtutakse sarnasest põhimõttest, mille järgi eristatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist vahetu sunni kohaldamise volitusega ja ilma selleta. Seetõttu erineb ka kaasamise otsustamise kord. Vahetu sunni kohaldamise volituseta kaasamise otsus tehakse ametkondlikul tasandil. Sellise kaasamise otsustab Kaitseväe juhataja või Kaitseliidu ülem või nende volitatud isik korrakaitseorgani taotlusel. Vahetu sunni kohaldamise, sealhulgas füüsilise jõu, relva ja erivahendi kasutamise volitusega kaasamise otsus tehakse poliitilisel tasandil. Asjaomase ettepaneku teeb Vabariigi Valitsusele avaliku korra kaitsmise valdkonna eest vastutav minister, kes kooskõlastab selle enne riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministriga. Sellise kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus Vabariigi Presidendi nõusolekul korraldusega. Ühelegi ministrile ei ole aga relvajõudude kaasamise otsustusõigust antud. Vahetu sunni kohaldamise õigusega kaasamiseks on võimalik teha üksnes kollektiivne otsus, mille eeldus on Vabariigi Valitsuse otsustusvõimelise koosseisu kogunemine. Seejuures peab kaitseminister olema valitsuse otsuse ettevalmistamisse kaasatud ning saama anda oma arvamuse. Siiski ei ole põhjust reguleerida seda seaduses ning eelnõuga jäetakse välja senine KorSi § 161 lõige 3, mille järgi teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku kaasata Kaitseväge või Kaitseliitu (vahetu sunni kohaldamise volitusega) avaliku korra kaitsmise valdkonna eest vastutav minister, st siseminister, ning mille järgi kooskõlastatakse ettepanek eelnevalt riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministriga, st kaitseministriga. Selle reguleerimine jääb täidesaatva riigivõimu sisemiseks asjaks. Eelkõige lahendab selle küsimuse Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määrus nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“, mille § 6 lõike 1 järgi tuleb enne ministri määruse andmist või õigusakti eelnõu või muu küsimuse Vabariigi Valitsusele esitamist see kooskõlastada teiste ministeeriumide ja Riigikantseleiga, kui neile on eelnõus ette nähtud kohustusi või kui esitatav eelnõu puudutab nende valitsemisala või ülesandeid. Kehtivas õiguses on Kaitseväe ja Kaitseliidu vahetu sunni volituseta kaasamise taotlemist reguleeritud Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määruse nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord“ §-s 3. Selles on määratud korrakaitseorganid, kes taotluse esitavad, ning taotluse sisunõuded. Täpsem taotlemise kord jääb ka edaspidi määruse sisuks. Taotluse esitamine võimaldab paremini hinnata kaasamise vajadust, mis vajab põhjendamist isegi kiireloomulistel juhtudel, sest selle tagajärjeks on Kaitseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate isikute ja vahendite koormamine. Eelnõus sätestatakse Kaitseväe juhataja võimalus volitada enda eest otsust tegema talle otseselt või vahetult alluvat ülemat ning Kaitseliidu ülema võimalus volitada otsust tegema muud isikut (nt Kaitseliidu liiget, Kaitseliidus rahuaja ametikohal olevat tegevväelast või Kaitseliidus töölepingu alusel töötavat isikut). 401  22.05.2025 Erinevalt kehtivast seadusest sätestatakse sõnaselgelt, et lisaks vahetu sunni kohaldamise volitustele saavad Kaitsevägi ja Kaitseliit ka riikliku järelevalve meetmete kohaldamise volituse üksnes Vabariigi Valitsuse otsuse alusel. Lõike 2 järgi teavitatakse Vabariigi Valitsuse kaasamise otsusest viivitamata Riigikogu juhatust ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimeest. Riigikogu teavitamise kohustus on sätestatud ka kehtiva KorSi § 162 lõikes 2. Lõike 3 järgi määratakse Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise otsustamisel muu hulgas: 1) kaasatavate kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete koguarv või selle ülempiir; 2) kaasamise tähtaeg; 3) vajaduse korral lubatud riikliku järelevalve meetmed, relvad ja erivahendid, kui need erinevad käesoleva seaduse § 821 lõigetes 5 ja 7 sätestatust. KorSi § 161 lõike 6 järgi märgitakse Vabariigi Valitsuse korralduses muu hulgas: 1) ülesanne, mille täitmisse Kaitseväge või Kaitseliitu kaasatakse; 2) ülesande täitmisel osalevate kaitseväelaste või Kaitseliidu tegevliikmete arv või arvu ülempiir; 3) Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamise tähtaeg; 4) territoorium, kus Kaitsevägi või Kaitseliit oma ülesannet täidab; 5) ametiisik või -isikud, kellele ülesande täitmisel osalevad kaitseväelased või Kaitseliidu tegevliikmed allutatakse. Nendest säilitatakse kaasatavate arvu, tähtaja ning meetmete, relvade ja erivahendite määramise nõue. Territooriumi ning ametiisiku määramine on osutunud praktikas ebavajalikuks ning isegi piiravaks. Täpne alluvus on kaasava korrakaitseorgani sisese korralduse küsimus. Eelnõuga seatakse eesmärgiks, et kaasatavate kaitseväelaste või Kaitseliidu liikmete arv määratakse kaasamise otsuses nii, et see oleks üheselt arusaadav (kaasatavate koguarv või ülempiir või igal ajal olemasolevate kaasatavate arv). See on praktikas tekitanud arusaamatusi, sest osalejate arv ei pruugi tähendada igal ajal korrakaitseorgani käsutuses olevate isikute arvu (pidades silmas, et osalevad kaitseväelased ja Kaitseliidu liikmed vajavad puhkust ja roteerumist ning võimalused Kaitseliidu kui vabatahtlikkusel põhineva organisatsiooni liikmeskonna kohustamiseks on piiratud). Kindlasti tuleb arvestada, et Vabariigi Valitsuse korraldusega ei kohustata Kaitseministeeriumi võimaldama kindlat arvu isikuid, vaid vastupidi, määratakse nende isikute maksimumarv, keda korrakaitseülesande täitmisel võib (korraga) kasutada. Lõikega 4 sätestatakse kaasamise tähtaeg. Sätet ei ole muudetud võrreldes kehtiva KorSi § 161 lõikega 4. Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata kuni 30 päevaks otsuse tegemise päevast arvates. Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist võib pikendada kuni 30 päeva kaupa. Lõike 5 järgi võib kaasamise otsustanud organ (st Kaitseväe juhataja, Kaitseliidu ülem, Vabariigi Valitsus) kaasamise enne tähtaega lõpetada juhul, kui Kaitseväe või Kaitseliidu jätkuv kaasamine takistaks märkimisväärselt Kaitseväe või Kaitseliidu põhiülesannete täitmist, teavitades sellest enne korrakaitseorganit. Kaasamise üldine tingimus on asjaomase asutuse (korrakaitseorgani) võimetus ülesannet õigel ajal või üldse mitte täita, samuti see, et ülesande täitmiseks puuduvad muud vahendid (ultima 402  22.05.2025 ratio). Võib eeldada, et selle tingimuse äralangemine on ka üks kaasamise lõppemise aluseid. Samuti lõpeb kaasamine otsuses määratud tähtaja lõppemisel. Kehtivas õiguses ei ole täpsustatud, kuidas toimub osalemise ennetähtaegne lõpetamine või lõppemine juhul, kui osalemine hakkab takistama Kaitseväe või Kaitseliidu (sõjalise kaitse ja selle ettevalmistamisega vahetult seotud) põhiülesannete täitmist, sealhulgas juhul, kui Kaitsevägi asub kasutama jõudu riigi sõjaliseks kaitsmiseks KKSi §-des 45–46 sätestatu kohaselt. Vaatamata sellele, et Kaitsevägi on kaasatud avaliku korra kaitsesse, säilib Kaitseväel kohustus tagada riigi sõjaline kaitse. Kui Kaitsevägi asuks ootamatult täitma oma põhiülesannet, jääks saavutamata kaasamise eesmärk ning võib (taas) suureneda oht, mille ennetamisse või tõrjumisse Kaitsevägi või Kaitseliit kaasati. Selge kord Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise ennetähtaegseks lõpetamiseks võimaldab oma vahendeid ja tegevusi paremini planeerida nii korrakaitseorganitel kui ka Kaitseväel ja Kaitseliidul ning saavutada seega paremini riigikaitse eesmärki. Eelnõuga nähakse ette, et ennetähtaegsest lõpetamisest tuleb enne teavitada kaasavat korrakaitseorganit. See võimaldab korrakaitseorganil oma tegevust ümber korraldada nii, et ülesande täitmine ei saaks liigselt kahjustatud. KorSi § 824. Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise kord Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimustes ja korras sätestatakse: 1) riiklikku järelevalvesse kaasamise taotlemise ja otsustamise täpsem kord; 2) riiklikku järelevalvesse kaasatavate kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete alluvuse küsimused; 3) nõuded ja kord kaitseväelase ja Kaitseliidu liikme riiklikku järelevalvesse kaasamise väljaõppele; 4) eritunnuse kirjeldus ja kasutamise nõuded; 5) riiklikku järelevalvesse kaasamisega kaasneva kulu hüvitamise kord. Kehtivas õiguses reguleeritakse kaasamise tehnilisemaid küsimusi Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015. a määrusega nr 144 „Kaitseväe ja Kaitseliidu politsei ülesannete täitmisse, päästesündmuse lahendamisse ning eriolukorra tööde tegemisse kaasamise kord“. See puudutab aga üksnes ilma vahetu sunni kohaldamise volituseta kaasamist. Seoses sellega, et eelnõu järgi koondatakse kõik olulised kaasamist puudutavad sätted ühtlustatud kujul KorSi, sätestatakse sealsamas ka volitusnorm ühtse Vabariigi Valitsuse määruse andmiseks ning määratakse selle peamised sisunõuded, sealhulgas kaasamise taotlemise ja otsustamise täpsem kord, alluvuse küsimused, väljaõppenõuded ja korraldus, eritunnuse kirjeldus ja kasutamise nõuded (mis praegu on eraldi siseministri määruses) ning kulu hüvitamise kord. Punktis 1 sätestatud „riiklikku järelevalvesse kaasamise taotlemise ja otsustamise täpsemad tingimused ja kord“ hõlmab ka volitust määrata kindlaks, millised küsimused lahendatakse kaasamise otsuses (sisuline ja territoriaalne pädevus, volitused meetmete kohaldamiseks, vahendid ülesannete täitmiseks, kaasatav koosseis ja neile esitatavad täpsemad tingimused jms). Väljaõppenõuete koostamisel tuleb eeskujuks võtta vabatahtlikele kehtestatud väljaõppenõuded, kuid arvestada Kaitseväe ja Kaitseliidu põhiülesannete ning kaasamisel täidetavate ülesannete eripäraga, samuti tegeliku vajadusega. § 213. Krediidiasutuste seaduse muutmine 403  22.05.2025 Punktiga 1 täpsustatakse KASi § 3 lõike 2 sõnastust. Muudatusega laiendatakse elutähtsa teenuse osutaja määratlust. Edaspidi loetakse elutähtsa teenuse osutajaks makseteenuste või sularaharingluse puhul Eestis asutatud krediidiasutus või välisriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal, välja arvatud juhul, kui tema Eestis tehtud maksete või sularaha väljamaksete osakaalu näitaja on väiksem kui üks protsent Eesti krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste vastavast kogunäitajast ja Eesti Panga hinnangul pole tal Eestis maksete toimimisele olulist mõju. Hinnangu andmisel arvestab Eesti Pank lisaks ka maksekontot omavate klientide arvu ja kaasatud hoiuste mahtu. Eestis tehtud maksed tähendab makseteenuste direktiivi (PSD) kohaste makseteenuste puhul iga üksiku makseteenuse kaupa Eestis osutatud teenuse osakaalu sellesama teenuse koondnäitajast ehk kogunäitajas. Koondnäitaja moodustub krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste, sh asjakohaste välisriigi makseteenuse pakkujate Eestis osutatud teenuse mahtude summeerimisel. PSD kohased makseteenused, mis hakkavad olema elutähtsad makseteenused, määratleb Eesti Pank oma määruses. Kehtiva KASi § 3 lõike 2 sõnastuse kohaselt on krediidiasutus või välisriigi krediidiasutuse filiaal vähemalt ühe seaduses sätestatud kriteeriumi täitmisel nii makseteenuse kui ka sularaharingluse elutähtsa teenuse osutaja (HOSi § 36 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja). Kavandatavate muudatuste tulemusel arvatakse praegu sularaharinglusena käsitatavad teenused (sularaha sisse- ja väljamakse) makseteenuste hulka. Sularaharingluse kui elutähtsa teenuse terminit kavatseb aga Eesti Pank muuta ning käsitada sellena teenuseid, mis võimaldavad sularahal elutähtsa teenuse pakkujateni jõuda ja sularahas makseteenuseid osutada. Nendeks teenusteks on sularaha vedu, sortimine, lugemine, pakendamine, sularahaautomaatide hooldus ning ka sularahaautomaadist sularaha väljavõtmise teenus, kui teenusepakkuja tegutseb ühe või mitme maksekaardi väljastaja nimel, olemata sularaha väljavõtva kliendiga sõlmitud makseteenuse lepingu osaliseks (nn ATM teenus). KASi § 3 lõike 2 muudatus, mis asendab elutähtsate teenuste vahel oleva sõna „ja“ sõnaga „või“, võimaldab tulevikus ETO määramisel teha vahet, kas ta osutab makseteenust või sularaharingluse elutähtsat teenust või mõlemat. Muudatus on põhjendatud õiguskindluse ja -selguse vajadusega, arvestades makseteenuste, sh sularaha kättesaadavuse olulisust Eesti elanikkonnale. Praegu sätestab HOS, et makseteenused ja sularaharinglus on elutähtsad, samas ei ole seaduses piisavalt selge, kes ja mis tingimustel on elutähtsa teenuse osutajad. Kehtiva KAS sätestab § 3 lõike 2 punktis 3 ainult ühe arvulise kriteeriumi, milleks on kümme protsenti krediidiasutuste kaasatud hoiuste kogumahust. Muud kriteeriumid (krediidiasutuse osutatava teenuse katkemise või lõpetamise mõju ja klientide arv) on kindlaks määratud sõna „märkimisväärne“ kaudu, mida on selgitanud Eesti Panga juhatus. Suurema õiguskindluse tagamiseks sätestatakse arvulised kriteeriumid seaduses ning antakse neile sisu selliselt, et elutähtsa makseteenuse osutamine ja laiem kättesaadavus oleks Eestis tagatud. Elutähtsa teenuse osutaja määramisel lähtutakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse (edaspidi MERAS) § 3 lõikes 1 kirjeldatud makseteenustest. Seetõttu hõlmab KASi § 3 lõike 2 viide § 68 lõike 3 punktile 1 makseteenusena ka sularaha väljavõtmist maksekontolt, mida võib teha nt pangakontorist, maksekaardiga ATMidest või kaardimakseterminalidest poodides. Sularaharinglus ehk viide tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses § 73 lõike 3 punktile 2 sisaldab toetava taristu haldamist, sh sularaha käitlemist pangakontorites ja ATM võrgustikus, mis tagab 404  22.05.2025 sularaha kättesaadavuse tagamiseks vajalike kanalite olemasolu ja toimimise. Makseteenuste ja sularaharingluse ETOd võivad, aga ei pruugi kattuda. Paragrahvi 3 lõike 2 muutmise tulemusena laieneb elutähtsate teenuste osutajate ring. Praeguste andmete põhjal on makseteenuste pakkumises oluline roll olemasoleval viiel ETOl. Pangad, kelle ärimudel on keskendunud hoiuse kaasamisele ja laenu andmisele, ei ole makseteenuse pakkumisel olulised, aga kui kõnealune pank pakub aktiivselt makseinstrumendina pangakaarti (turuosa üle 1%), tuleb staatus ümber hinnata ning lähtuda sarnastest tingimustest, mis kehtivad ETO pankadele kaardimaksete pakkumisel ja sularaha väljavõtmise võimaldamisel. Täpse ETOde loetelu kinnitab Eesti Pank määrusega. Punktis 2 täpsustatakse, et eelmises punktis nimetatud ülesanded on elutähtsa teenuse osutaja püsivad kriisiülesanded. Eesti Pank lähtub sellest, mis teenuseid ja kuidas ETO pangad pakuvad tavaolukorras, ning võtab eesmärgiks, et mõistlik teenustase säiliks kriisiolukorra ajal, ehk kriisiolukorra ajal ei pea pank hakkama osutama teenust või ehitama taristut, mida ta tavaolukorras ei paku. See printsiip kehtib ka sularaha kui olulise maksevahendi kättesaadavuse tagamisel. Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks säte, millega Eesti Pank kinnitab elutähtsa teenuse osutajate loetelu. Pidades silmas, et tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kohaselt annab elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus haldusakti isiku elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta, ei ole eriseaduses vaja täiendavaid sätteid elutähtsa teenuse osutajate loetelu kinnitamiseks või elutähtsate teenuse osutajate nimetamiseks. Eesti Pank hakkab elutähtsa teenuse osutajaid määrama tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 75 lõikes 3 sätestatud korras. Punktiga 4 täiendatakse seaduse § 3 lõikega 4. Lõikes 4 sätestatud Eesti Panga volitusnorm ETOde loetelu koostamise täpsemate tingimuste ja korra määramiseks võimaldab vajaduse korral täpsustada nõudeid ETO määramise protseduuri aluseks olevatele andmetele ja kriteeriumidele, samuti otsustusprotsessi tähtaegu. Punktiga 5 täiendatakse seaduse § 3 lõikega 5. Lõikes 5 viidatakse krediidiasutuste ja filiaalide kohustusele pakkuda kriisiolukorra ajal teenuseid vähemalt ulatuses, mis vastavad Eesti Panga presidendi määrusega ette nähtud teenusele ettenähtud tingimustele ning ühtlasi pannakse elutähtsa teenuse osutajatele kohustus säilitada sularaha väljastamise võimekus sularahaautomaatide nn ristkasutuse kaudu ka kriisiolukorra ajal. Säte tagab, et kriisiolukorra ajal ei või pangad piirata sularaha väljastamist nende hallatavate sularahaautomaatide kaudu üksnes krediidiasutuse enda klientidele. See tähendab, et ühe panga väljastatud maksekaardiga saavad kliendid sularaha välja võtta ka mõne teise panga sularahaautomaadi kaudu nagu tavapäraselt. Kuivõrd sularahaautomaatide arvu on pangad aasta-aastalt vähendanud, ei tohiks lubada kriisiolukorra ajal sularaha kättesaadavust piirata ja kliente eelistada. Kui kriisiolukorra ajal nähakse ette ka sularaha summaline piiramine, tuleb seda rakendada samuti kõikide krediidiasutuste klientide suhtes, kes sularahaautomaatide kaudu sularaha välja võtavad. Punktidega 6 ja 8 parandatakse paragrahvi 824 lõiget 3 kustutades viite HOSile, ja § 924 lõiget 2, asendades viited HOSile viitega tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele. Punktiga 7 viiakse KASi § 871 lõige 1 terminid eelnõuga kooskõlla. Ka edaspidi tuleb tagada krediidiasutusel kui elutähtsa teenuse osutajal võrguühenduseta kaardimakseid kriisiolukorras, kui elutähtsa teenuse toimepidevus on häiritud. 405  22.05.2025 § 214. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine Punkt 1 (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 3 lõike 4 muutmine). KrMSi § 3 lõike 4 kohaselt kohaldatakse erakorralise seisukorra ajal kriminaalmenetluse seadustikku, arvestades erakorralise seisukorra seaduses sätestatud erandeid. Kuivõrd ErSS tunnistatakse käesoleva seaduse jõustumisel kehtetuks ja eelnõu koostamise lähtekohaks on see, et kriminaalmenetluse erandid erakorralise ja sõjaseisukorra ajal sätestatakse KrMSis, siis vajab kõnealune säte muutmist. Sellest tulenevalt muudetakse ja sõnastatakse KrMSi § 3 lõige 4 selliselt, et erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kohaldatakse KrMSi, arvestades KrMSi 142. peatükis sätestatud erandeid. Sisuliselt tähendab see seda, et erikorra ajal toimub kriminaalasjade menetlus kehtivat menetluskorda järgides, arvestades erikorra ajaks kehtestatud erandeid. Punkt 2 (KrMSi § 63 lõike 11 muutmine). Muudatus on seotud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu §-dega 68 ja 69, millega sätestatakse alused erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramiseks. Nimetatud piiravaid meetmeid võib kohaldada julgeolekuasutus ja Vabariigi Valitsuse volitusel ka Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsevägi (vt seletuskirjas §-de 68 ja 69 kohta antud selgitusi). Muudatusega sätestatakse sarnaselt julgeolekuasutuste seaduse alusel kogutud teabega, et ka tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kogutud teabe tõendina esitamise kriminaalmenetluses otsustab riigi peaprokurör. Punkt 3 (KrMSi § 1262 lõike 10 muutmine). Muudatus on sarnaselt eelmise punktiga seotud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu §-dega 68 ja 69, millega sätestatakse alused erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramiseks. Punkt 4 (KrMSi täiendamine 142. peatükiga). KrMSi lisatakse peatükk, mis sätestab kriminaalmenetluse erandid erakorralise ja sõjaseisukorra ajaks. Põhimõtteliselt oleks võimalik erikorra jaoks ettenähtud erandid sätestada ka nende paragrahvide juures, mis teatud küsimust tavaolukorras reguleerivad. Kuid õiguse rakendajate ja ka menetlusele allutatud isikute seisukohalt ei oleks selline lahendus parim, kuna muudaks regulatsiooni raskesti jälgitavaks. Seega otstarbekuse ja õigusselguse huvides lisatakse erikorra erandid kriminaalmenetluse seadustikku eraldi peatükina. KrMSi täiendamine §-ga 38211 (Isiku kahtlustatavana kinnipidamine) ErSSi § 29 näeb ette erandid kuriteos kahtlustatavana kinnipidamise kohta. Selle kohaselt võib erakorralise seisukorra ajal kuriteos kahtlustatavat kohtu loata kinni pidada kuni süüdistusakti koostamiseni või kokkuleppemenetluse läbirääkimiste alguseni, kuid mitte üle seitsme ööpäeva (lõige 1). Kahtlustatava kinnipidamise kohta erakorralise seisukorra ajal koostab uurimisasutus määruse ning teatab sellest 48 tunni jooksul prokurörile ning määruse sisu tehakse kahtlustatavale teatavaks allkirja vastu (lõige 2). Kahtlustatav kuulatakse erakorralise seisukorra ajal üle kolme ööpäeva jooksul alates kinnipidamise ajast (lõige 3). Tegemist on erandiga KrMSi §-st 217, mille järgi kahtlustatavana kinnipidamine seisneb isikult kuni 48 tunniks vabaduse võtmises (KrMSi § 217 lõige 1). Kui prokuratuur veendub vahistamise vajaduses, koostab ta vahistamistaotluse ja korraldab kinnipeetu toimetamise selle taotluse lahendamiseks eeluurimiskohtuniku juurde tema kahtlustatavana kinnipidamisest alates 48 tunni jooksul (KrMSi § 217 lõige 8). KrMSi § 217 lõike 7 kohaselt kuulab uurimisasustuse ametnik kahtlustatavana kinnipeetu viivitamata üle KrMSi §-s 75 sätestatud korras. Seega 406  22.05.2025 kehtib praegu erakorralise seisukorra ajal erand, et kuriteos kahtlustatavat võib kohtu loata kinni pidada kuni seitse ööpäeva. Eelnõuga lühendatakse isiku kohtu loata kahtlustatavana kinnipidamise tähtaega ning lisatakse KrMSi erikorra tarbeks kuriteos kahtlustatava kinnipidamise erand: erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib kuriteos kahtlustatavat kohtu loata kinni pidada kuni tema kohtu alla andmiseni, kuid mitte üle 96 tunni (KrMSi § 38211 lõige 1); kahtlustatava kinnipidamise kohta erakorralise või sõjaseisukorra ajal koostab uurimisasutus kinnipidamisprotokolli ning teatab sellest esimesel võimalusel prokuratuurile. Protokolli sisu tehakse kahtlustatavale teatavaks (KrMSi § 38211 lõige 2, sisuliselt jääb kehtima praegune ErSSi regulatsioon). Muus osas rakendub kinnipidamisele KrMSi § 217 regulatsioon, st kahtlustatav kuulatakse erakorralise või sõjaseisukorra ajal üle viivitamata ja ka erikorra ajal peab uurimisasutuse ametnik kahtlustatavana kinnipeetule selgitama tema õigusi ja kohustusi ning ülekuulamisel juhinduma KrMSi §-st 75. Kui prokuratuur veendub erakorralise või sõjaseisukorra ajal vahistamise vajaduses, koostab ta vahistamistaotluse ja korraldab, et kinnipeetule oleks tagatud kohtuga kontakt tema kahtlustatavana kinnipidamisest alates 96 tunni jooksul. Muudatus seni kehtinud ErSSiga võrreldes on tingitud sellest, et kinnipidamine enne vahistamist on üksnes selline menetlusetapp, mille eesmärgiks on teha esmased menetlustoimingud ja otsustada, kas isik tuleb vahistada või mitte, st kas on olemas põhjendatud kuriteokahtlus ja mõni vahistamise alus (põhjendatud alus arvata, et isik hakkab menetlusest kõrvale hoiduma või uusi kuritegusid toime panema). Ehkki kinnipidamine on oma olemuselt esialgne vabadust piirav menetlustoiming, ei tohi ka isiku kinnipidamist rakendada kergekäeliselt ning kui otsustatakse isik kinni pidada, peab selleks juba olema seadusest tulenev alus, mistõttu ka vahistamise aluse olemasolu või puudumise selgitamine ei võta sellel hetkel enamasti eriti kaua aega, vaid on juba teada. Seetõttu ei ole põhjendatud anda uurimisasutusele blankovolitus isikuid kinni pidada 7 ööpäeva ilma, et erapooletu õigusemõistja peaks kontrollima, et inimeselt vabaduse võtmine ikka tõesti möödapääsmatult vajalik on. Erikorra ajal võiks see kergesti kaasa tuua hoolimatut suhtumist ja inimeste isikuvabaduse kergekäelist piiramist. Samas on ErSSi praeguses sõnastuses kinnipidamise lõpp määratletud süüdistusakti koostamise ja kokkuleppemenetluse läbirääkimiste algusega. See määratlus ei ole mõistlik ning põhjustaks asjatut ressursikulu ja bürokraatiat. Näiteks olukorras, kus kriminaalasjas kohtueelne menetlus on lõpule viidud, tuleks kohtult põgenemisriski või retsidiivsusriskiga isiku vahistamist taotleda ka siis, kui tema kinnipidamisest 96 tunni jooksul oleks võimalik ta kohtu alla anda – süüdistusakti koostamine tähendaks ju automaatselt, et kahtlustatav tuleb vabastada, kui kohtu vahistamismäärust ei ole. Samuti tähendaks kokkuleppeläbirääkimiste alustamine seda, et isikut enam kinni pidada ei tohi ning sellises olukorras saaks ka ohtlik kahtlustatav kergesti saavutada enda vabastamise, kui vaid suudab prokuröri kokkuleppeläbirääkimistele meelitada ja läbirääkimised siis kohe katkestab. Sestap sätestataksegi, et isikut võib kinni pidada kohtu loata kuni isiku kohtu alla andmiseni, kuid mitte kauem kui 96 tundi. Kohtu alla andmist otsustades saab kohus muu hulgas hinnata vajadust isiku suhtes tõkendit kohaldada ning sellise regulatsiooniga välditakse vajadust vahistamise taotlust esitada, kui kahtlustatava kinnipidamisest kuni kohtu alla andmiseni kulub vähem kui 96 tundi. Kui kriminaalmenetlus lõpetatakse ilma isikut kohtu alla andmata, tuleb isik niikuinii vabastada, kuna tema kinnipidamise alus langeb ära. 407  22.05.2025 KrMSi täiendamine §-ga 38212 (Vahistamine) Erikorra puhuks on seoses vahistamisega tehtud järgmised erandid: põhjendustega vahistamismääruse vormistamiseks on tavapärase 48 tunni asemel aega 7 päeva; olenemata kuriteo raskusastmest, võib täisealise kahtlustatava kohtueelses menetluses erikorra ajal vahistada korraga kuni 6 kuuks ja kokku kuni aastaks. Vahistamistaotluse läbivaatamine peab küll võimaldama kohtunikul kahtlustatavat küsitleda ja kahtlustataval oma seisukohta vahetult kohtunikule avaldada, ent seadus jätab prokuratuurile vabad käed, kuidas seda korraldada. Vahistamise regulatsioon võtab arvesse, et erikorra ajal võib olla raskendatud kohtuistungite pidamine tavapärasel viisil ning ka kohtunikest võib puudus olla. Seetõttu ei pruugi olla teostatav tavaolukorra puhuks seaduses ette nähtud menetluskord, kus kohus annab vahistamiseks loa kahe kuu kaupa ja kokku 1. astme kuriteo puhul kuni 6 kuuks. Prognoositav on, et personali nappuse ja üleüldiselt keerulise olukorra tõttu võtab ka kohtueelne kriminaalmenetlus tavapärasest palju kauem aega. Seetõttu on ka pikendatud lubatud vahi all pidamise aja maksimaalset kestust. Üldiselt keerukas aeg võiks muidu kergesti tähendada seda, et ohtlikke kuritegusid toime pannud isikud tuleb suures osas vahi alt vabastada enne, kui nende suhtes on menetlus lõpule viidud, ja nad saaksid kergesti menetlusest kõrvale hoiduda või uusi kuritegusid toime panema asuda. Uus regulatsioon kasutab vahistamise menetluse kirjeldamisel sihilikult ebamäärast terminoloogiat, kuivõrd ei ole võimalik ennustada, millised võimalused menetluse läbiviimiseks erikorra ajal on kättesaadavad. Võimalik on näiteks, et füüsiliselt kohtuistungeid pidada ei saa, kas siis seetõttu, et isikute transportimine on liiga riskantne, või seetõttu, et lähim kohtumaja ja kohtunik on lihtsalt liiga kaugel. Oluline vahistamise menetluse juures on, et kahtlustataval oleks võimalik oma seisukohti avaldada ja kohtunikul teda küsitleda. Ilma võimaluseta vahetult suhelda kohtunikuga, näiteks muutes vahistamise menetluse tagaselja menetluseks, ei järgitaks õiglase kohtumenetluse põhimõtet. Võimalus vahetult kohtunikuga suhelda võib siinjuures tähendada nii seda, et kahtlustatav isiklikult tuuakse kohtuniku ette, kui ka näiteks seda, et kahtlustataval on võimalik kohtunikuga suhelda video või ka näiteks telefoni vahendusel. Tähtis on, et kahtlustatav saaks olla kindel, et tema seisukohti ei moonutata ja et need jõuavad kohtunikuni. Seetõttu ei ole ilmselt piisav vahetu suhtluse tagamiseks näiteks võimalus esitada vahistamisele kirjalikke vastuväiteid. Ka erikorra ajal peab õigusemõistmine kõikidele protsessis osalejatele aus välja paistma. KrMSi täiendamine §-ga 38213 (Kaitsja osavõtt) Erikorra ajal võib olla keeruline kriminaalmenetluses tagada isikule kvaliteetset õigusabi, mh seetõttu, et advokaadid on riigist lahkunud, ei soovi kutsetööga tegeleda või täidavad ülesandeid tegevväelastena. Kummatigi on kaitse osavõtt õiglase kriminaalmenetluse hädavajalik tagatis, mistõttu erikorra puhuks näeb eelnõu ette kaitseõiguse tagamise miinimumtaseme. Üldjuhul on kahtlustataval jätkuvalt õigus kaitsja osavõtule kõikidest tema suhtes tehtavatest menetlustoimingutest. . KrMS § 43 kohaselt on kahtlustataval võimalik endale ise kaitsja valida või, kui ta kaitsjat valinud ei ole, siis talle määratakse kaitsja riigi õigusabi korras, kui ta kaitsja osavõttu soovib või kaitsja on kohustuslik. Riigi õigusabi määramiseks teeb menetleja määruse advokatuurile teatavaks ning advokatuur nimetab kahtlustatavale kaitsja. Kui peaks tekkima olukord, kus valitud kaitsja ei saa 12 tunni jooksul arvates isiku kinnipidamisest kaitseülesandeid täitma asuda, saab tema asemele määrata asenduskaitsja. Eelnõukohane säte teeb erisuse puhuks, kui Advokatuur ei suuda kaitsjat tagada. Kahtlustatava osalusel menetlustoimingute tegemisel tuleb jätkuvalt esmalt tuvastada, kas kahtlustataval on valitud kaitsja. Kui on, siis kehtib jätkuvalt KrMS § 441 lg-s 1 sätestatud 12- 408  22.05.2025 tunnine tähtaeg, mille jooksul peab kaitsja oma ülesannete täitmisele asuma ning kui see pole võimalik, saab menetleja määrata asenduskaitsja. Kui advokatuur kaitsjat määruse saamisest 6 tunni jooksul ei nimeta, on selge, et kaitsjat leida ei ole antud olukorras realistlik ning menetlustoimingu võib teha kaitsja osavõtuta. Kui kaitsja nimetatakse, peab ta saama 48 tunni jooksul menetleja kutsest ilmuda menetlustoimingule. Kui see ei ole võimalik, saab kaitsja jätkuvalt nimetada enda asemel asenduskaitsja vastavalt KrMS §-le 44. Kui aga asenduskaitsjat ei ole nimetatud ja määratud kaitsja 48 tunni sees oma ülesandeid täitma asuda ei saa, siis saab menetlustoimingu teha kaitsja osavõtuta. Kaitsja osavõtuta menetlustoimingu tegemine ei tähenda, et kahtlustatav oleks oma õigusest kaitsjale loobunud ning kui kaitsja osavõtt on võimalik tagada järgmisel menetlustoimingul, siis tuleb seda teha. Samuti on menetlejal jätkuvalt kohustus tagada kahtlustatava õiguste kaitse – olukorras, kus kahtlustatava kaitsja küll ei saa ette nähtud ajaraamis menetlustoimingule tulla, kuid kahtlustatav on kaitsjat soovinud ja viivitus kaitsja ilmumises tegelikult menetluses probleeme ei põhjusta, tuleks menetlejal menetlustoiming planeerida ajale, mil kaitsja saab osaleda. Seaduses sätestatud erisuse eesmärgiks pole põhiõigusi piirata, vaid tagada kohtueelse menetluse läbiviimise tõhusus olukorras, kus sõjast või eriolukorrast tingituna ei ole menetluse läbiviimine tavapäraste reeglite järgi võimalik. Lõige 2 näeb ette, et kahtlustatavale kriminaaltoimiku tutvustamisel peab olema tagatud talle professionaalne õigusabi. See on vajalik selleks, et kahtlustatav saaks toimikuga tutvudes teha teadliku otsuse menetluse edasise käigu kohta, sealhulgas valida sobiva menetlusliigi. Kriminaaltoimikuga tutvumine kohtueelse menetluse lõpul on keskse tähendusega sündmus, mistõttu siin on kahtlustataval õigusabi olemasolu menetluse õigluse ja adekvaatse funktsioneerimise seisukohast möödapääsmatult vajalik. Lõige 3 sätestab, millistel juhtudel on kaitse vastavalt kohtumenetluses kohustuslik. Siin on võrreldes tavaolukorraga erandiks see, et nii lühimenetluses kui teise astme kuriteo üldmenetluses on süüdistataval võimalik kaitsjast loobuda, kui kohtu hinnangul süüdistatav ka üksinda enda kaitsmisega hakkama saab. Kokkuleppemenetluse puhul peab süüdistataval kaitsja olema kas kokkuleppemenetluse läbirääkimiste juures või kokkuleppe arutamiseks kokku kutsutud kohtuistungil. Teisisõnu, erinevalt tavaolukorrast on erikorra ajal süüdistataval võimalik kokkuleppemenetluse läbirääkimisi pidada ka ilma kaitsja osavõtuta, kuid sellisel juhul peab kaitsja osalema kokkuleppemenetluse kohtuistungil ja seal omalt poolt kinnitama kohtule, et ka tema arvates on kokkulepe seaduslik ja et kokkuleppe sõlmimisel ei ole rikutud tema kaitsealuse õiguseid. Apellatsioonimenetluses ei ole kaitsjat kohustuslikuks peetud seetõttu, et ka tavaolukorras on süüdistataval endal lubatud esitada apellatsioonkaebus ning sageli on apellatsioonimenetlus kirjalik. Kassatsioonimenetlus on ka kirjalik, kuid kuna kassatsioonimenetluses käsitletakse vaid õigusküsimusi, ei ole siin põhjust tavaolukorraga võrreldes erandit teha ja advokaadikohustust kaotada. KrMSi täiendamine §-ga 38214 (Kuriteoteatele vastamine) Kuriteoteatele vastamise kohta tehakse sõjaseisukorra ja erakorralise seisukorra puhuks muudatused lähtuvalt eeldusest, et kohtueelse uurimise asutusel on erikorra ajal ressursipuudus ning vastamine võtab kauem aega. Lõige 1 sätestab, et kui tavaolukorras nõutakse kuriteoteatele vastamist 20 päeva jooksul, siis järjekorra puhul pikendatakse seda tähtaega 10 päeva võrra 30 päevani. 409  22.05.2025 Lõike 2 kohaselt tuleb füüsilisest isikust kannatanule 30 päeva jooksul kuriteoteate kätte saamisest arvates saata taasesitatavas vormis kinnitus teate kättesaamise kohta. Kui sama tähtaja jooksul teatatakse kannatanule kriminaalmenetluse alustamata jätmisest või kannatanu kutsutakse menetlustoimingule, näiteks ülekuulamisele, siis ei ole kuriteoteate kättesaamise kohta eraldi kinnituse saatmine vajalik, sest kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade või kutse menetlustoimingule ise annab kannatanule kinnituse selle kohta, et tema kuriteoteade on kätte saadud, samuti on neil dokumentidel näha kriminaalasja number, mille järgi on kannatanul hiljem võimalik kriminaalasja menetlemise kohta esitada taotlusi või järelepärimisi. KrMSi täiendamine §-ga 38215 (Jälitustoiminguks loa andmise vormistamine) KrMSi § 1264 sätestab jälitustoiminguks loa andmise ning seab jälitustegevuseks kas prokuratuuri või kohtu loa eelduse. Kehtiv ErSS selles erandeid ette ei näe ja ka erikorra ajal kohaldub KrMS üldine regulatsioon. KrMSi § 1264 lõike 1 kohaselt võib jälitustoimingu teha prokuratuuri või eeluurimiskohtuniku kirjalikul loal. Eeluurimiskohtunik otsustab loa andmise määrusega prokuratuuri põhjendatud taotluse alusel. Eeluurimiskohtunik vaatab prokuratuuri põhjendatud taotluse läbi viivitamata ja annab määrusega jälitustoiminguks loa või keeldub selle andmisest. Teatud juhtudel võib vastav määrus olla ka taasesitamist võimaldavas vormis. Jälitustegevuse ultima ratio olemusest125 tingituna on jälitustegevus põhjendatud siis, kui muid toiminguid teha ei saa või need ei oleks tulemuslikud. KrMSi § 1264 lõike 2 kohaselt võib edasilükkamatul juhul prokuratuuri luba nõudva jälitustoimingu teha prokuratuuri loal, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Kirjalik luba vormistatakse 24 tunni jooksul jälitustoimingu alustamisest arvates. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib, kui tegemist on vahetu ohuga isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele või suure väärtusega varalisele hüvele ning loa taotlemine või vormistamine ei ole õigel ajal võimalik, kohtu luba nõudva jälitustoimingu teha edasilükkamatul juhul kohtu loal, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil. Viimati nimetatud juhul vormistatakse kirjalik taotlus ning luba vormistatakse 24 tunni jooksul jälitustoimingu alustamisest arvates. Eelnõuga täiendatakse KrMSi selliselt, et erikorra ajal on võimalik jälitustoiminguks taasesitataval viisil antud luba kirjalikult vormistada 48 tunni jooksul tavapärase 24 tunni asemel. Sellest tulenevalt kehtestatakse erikorra tarbeks erand KrMSi § 1264 lõigetes 2 ja 3 sätestatud üldisest korrast ja KrMSi lisatakse § 38215 järgmises sõnastuses: „Erakorralise või sõjaseisukorra ajal vormistatakse käesoleva seadustiku § 1264 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kirjalik luba 48 tunni jooksul jälitustoimingu alustamisest arvates.“. Kirjaliku loa vormistamiseks ettenähtud ajaraami pikendamine on tingitud sellest, et erikorra ajal võib luba andvatel ametiasutustel (kohus ja prokuratuur) olla tööjõupuudus ning probleeme võib olla ka tavaolukorras lihtsasti kättesaadava kontoritehnikaga, mistõttu kirjalike dokumentide vormistamine võtab rohkem aega. Kuivõrd loa andmise volitusega ametiisik on niikuinii juba otsustanud jälitustoimingu lubamise, siis teenib kirjalik luba, mis tagantjärele vormistatakse, üksnes loa ja selle tingimuste usaldusväärse talletamise funktsiooni ega mõjuta iseenesest ametiisiku otsustusprotsessi või selle seaduspärasust. KrMSi täiendamine §-ga 38216 (Jälitustoimingust teavitamine) 125 Vt RKKKo lahendit 3-1-1-23-17. 410  22.05.2025 KrMSi § 12613 sätestab jälitustoimingust teavitamise. Kehtiva seaduse kohaselt teavitab jälitustoimingu tegemise loa tähtaja lõppemise korral ning mitme ajaliselt vähemalt osaliselt kattuva jälitustoimingu tegemise korral neist viimase loa tähtaja lõppemise korral jälitusasutus viivitamata isikut, kelle suhtes jälitustoimingut tehti, ning isikut, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud. Isikut teavitatakse tema suhtes tehtud jälitustoimingu tegemise ajast ja liigist (KrMSi § 12613 lõige 1). KrMSi § 12613 lõikest 2 tulenevad alused, mille korral jälitusasutus võib prokuratuuri loal jätta jälitustoimingust teavitamata,126 ja KrMSi § 12613 lõigetest 3–5 teavitamata jätmise aluse jätkuva olemasolu kontrollimine ja teavitamise tähtaja pikendamine. Juhul kui teavitamata jätmise loa tähtaeg lõpeb või selle pikendamisest keeldutakse, tuleb isikut jälitustoimingust viivitamata teavitada ja selgitada edasikaebamise korda (KrMSi § 12613 lõiked 6 ja 7). Eelnõuga lisatakse KrMSi erikorra tarbeks jälitustoimingust teavitamise erand KrMSi § 12613 lõigetes 1 ja 6 sätestatud üldisest korrast: kui jälitustoimingu tegemise loa tähtaeg lõpeb või mitme ajaliselt vähemalt osaliselt kattuva jälitustoimingu tegemisel neist viimase loa tähtaeg lõpeb erakorralise või sõjaseisukorra ajal, teavitab jälitusasutus isikut, kelle suhtes jälitustoiming tehti, ning isikut, kelle perekonna- või eraelu puutumatust jälitustoiminguga oluliselt riivati ja kes on menetluse käigus tuvastatud, nelja kuu jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist, kuid hiljemalt viis aastat pärast jälitustoimingu loa tähtaja lõppemist (KrMSi § 38216 lõige 1); KrMSi § 12613 lõikes 6 nimetatud teavitamata jätmise loa tähtaja lõppemise või selle pikendamisest keeldumise korral teavitatakse isikut jälitustoimingust nelja kuu jooksul pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist, kuid hiljemalt viis aastat pärast jälitustoimingu loa tähtaja lõppemist (KrMSi § 38216 lõige 2). KrMSi täiendamine §-ga 38217 (Tõlkimine) Kehtivas õiguses on kriminaalmenetluses tõlgi tagamise kohustusega ja dokumentide tõlkimisele esitatavate nõuetega seonduv reguleeritud KrMSi §-des 10 ja 144 ja selles ErSS erandeid ei sätesta. KrMSi § 144 kohaselt koostatakse menetlusdokumendid eesti keeles ja juhul kui menetlusdokument on koostatud mõnes muus keeles, lisatakse selle eestikeelne tõlge (lõige 1). Uurimisasutuse ja prokuratuuri lõpetatud kriminaalasjades muus keeles koostatud menetlusdokumentide eestikeelne tõlge lisatakse prokuratuuri korraldusel või menetlusosalise taotlusel (lõige 2). KrMSi § 10 lõikest 1 tulenevalt on kriminaalmenetluse keeleks eesti keel. Kriminaalmenetlus võib menetleja, menetlusosaliste ja kohtumenetluse poolte nõusolekul toimuda ka muus keeles, kui nad seda valdavad. KrMSi § 10 lõike 3 kohaselt peavad kõik kriminaalmenetluse materjalid olema eesti keeles, st kõik dokumendid, mille lisamist kriminaal- ja kohtutoimikusse taotletakse, peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde.127 Uurimisasutuse ja prokuratuuri lõpetatud kriminaalasjades olevad muus keeles koostatud dokumendid tõlgitakse 126 Kui teavitamine võib kahjustada oluliselt kriminaalmenetlust, kahjustada oluliselt teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi või seada teise isiku ohtu või seada ohtu jälitusasutuse meetodid, taktika, jälitustoimingu tegemisel kasutatava vahendi või politseiagendi, variisiku või salajasele koostööle kaasatud isiku koostöö salajasuse. 127 Vt: sissejuhatavalt ka direktiivi 2010/64/EL art-st 3 tulenev õigus oluliste dokumentide tõlkele. 411  22.05.2025 eesti keelde prokuratuuri korraldusel või menetlusosalise taotlusel.128 Praktikas on poolte nõusolekul loobutud nt levinud võõrkeeles esitatud tehniliste dokumentide ja nende üldlevinud osade (arved, e-kirjade pealdised) tõlkest. Alates KrMSi jõustumisest on kriminaalmenetluses tõlgi ja tõlgete tagamisega seonduv regulatsioon teinud läbi mõnetise arengu. Viimased muudatused jõustusid seoses ohvrite direktiivi 2015. aastal Eesti õigusesse ülevõtmisega129. Õigusteoorias on KrMSi § 10 lõikes 2 sätestatu algallikaks peetud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 6 lõike 3 punktis e sisalduvat süüdistatava (ja kahtlustatava) õigust kasutada tasuta tõlgi abi, kui ta ei mõista või ei räägi kohtus kasutatavat keelt, millele lisaks on Eesti seadusandja sätestanud, et lisaks kahtlustatavale ja süüdistatavale saavad tõlgi abi ka teised menetlusosalised.130 Konkreetselt vabaduse võtmisega kui kahtlustatava või süüdistatava jaoks kahtlemata intensiivseima võimaliku vabaduspiiranguga seonduv informeerimiskohustus on lisaks KrMSile sätestatud ka põhiseaduslikul tasandil – nimelt näeb PSi § 21 lõike 1 esimene lause sarnaselt EIÕK artikli 5 lõikega 2 ette, et isikule, kellelt on võetud vabadus, teatatakse viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus ja tema õigused. Kannatanu puhul võiks tõlgi tagamata jätmine märkimisväärselt riivata tema PSi §-st 25 tulenevat õigust õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele, mille piiramine ei ole PSi § 130 kontekstis lubatud isegi erakorralise või sõjaseisukorra kaalutlustest lähtuvalt. KrMSi muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega laiendatakse kannatanute õigusi kriminaalmenetluses, seletuskirjas on 16.01.2016 jõustunud KrMSi § 10 muudatuste põhjendamisel viidatud ohvrite direktiivi artiklile 7, mis kohustab liikmesriike tagama, et kannatanule tõlgitakse taotluse korral teave, mis on oluline tema õiguste kaitseks, kuid minimaalselt kriminaalmenetluse lõpetamise otsus või kohtuotsus. Eelnõu seletuskirjas asutakse seisukohale, et just eelviidatu tõttu näebki eelnõu ette regulatsiooni, mille kohaselt kannatanu taotluse korral tagatakse talle kirjalik tõlge kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest või kohtuotsusest, samas kui teistest toimiku materjalidest on kannatanul õigus tõlget nõuda ainult juhul, kui need on olulised tema menetlusõiguste kaitseks. Samuti võib teistest olulistest dokumentidest teha vajaduse korral ka suulise kokkuvõtte, kui see ei kahjusta menetluse õiglust.131 Sarnaselt kannatanule dokumentide tõlkimise tagamise regulatsiooniga näeb 16.01.2016 jõustunud KrMSi § 10 lõige 5 ette loetelu menetlusdokumentidest, mille kahtlustatavale või süüdistatavale tõlkimine on kohustuslik. Nimetatud sätte kohaselt tõlgitakse, kui kahtlustatav või süüdistatav ei valda eesti keelt, isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, vahistamismäärus, Euroopa vahistamismäärus, süüdistusakt ja kohtuotsuse tekst tema emakeelde või keelde, mida ta valdab, vähemalt osas, mis on oluline kahtlustuse või süüdistuse sisust arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohast. Ehkki PSi § 130 võimaldab erakorralise või sõjaseisukorra ajal riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides seadusega ettenähtud juhtudel ning korras põhimõtteliselt piirata muu hulgas isegi isiku õigust olla informeeritud temalt vabaduse võtmise põhjustest (ehk PSi § 21 lõike 1 esimeses lauses 128 Vt ka: RKKKo 3-1-1-62-15. 129 Vt ka: Seletuskiri kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega laiendatakse kannatanute õigusi kriminaalmenetluses, juurde. 130 KrMS komm vln, § 10, komm p 5. 131 Vt seletuskiri kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega laiendatakse kannatanute õigusi kriminaalmenetluses, juurde, lk 6-7. 412  22.05.2025 sätestatud põhiõigust), peab selline piirang PSi §-ga 10 koherentse tõlgenduse järgi olema vajalik ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Süüdistuse sisust arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohast oluliste dokumentide tõlkimises järeleandmiste tegemisega riivataks süüdistatava või kahtlustatava kaitseõigust ja tema õigust olla talle inkrimineeritava tegevuse sisust informeeritud ja neid õigusi riivataks sellisel määral, et see läheks elulisse vastuollu õigusriigi toimimise aluspõhimõtetega ega saa olla vajalik ega põhjendatud isegi siis, kui välja on kuulutatud erikord. Ehkki KrMSi § 10 lõige 2 sedastab vajaduse korral tõlgi abi tagamise, on erakorralise või sõjaseisukorra ajal menetlusosaliste (eelkõige kannatanu ja kahtlustatava või süüdistatava) õiguste tagamiseks asjakohaste dokumentide kirjalik tõlkimine ressursimahukas ning sobiv tõlk ei pruugi alati olla kättesaadav. Eelnõuga kavandatava muudatuse puhul on silmas peetud eelkõige inglis- ja venekeelsete tõendite tõlkimisest loobumist, kuna eelduslikult on tegemist keeltega, mida menetlusosalised ja menetlejad laiemalt valdavad, aga eelnõuga pakutav sõnastus ei välista põhimõtteliselt ka muud keelt, kui kõik osalised seda valdavad. Eelnõuga lisatakse KrMSi erikorra tarbeks järgmised erandid: erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib tõlgi ülesannet täita ka kriminaalmenetluse muu subjekt. Siinkohal on silmas peetud muu hulgas uurimisasutuse ametnikke, kes küll vajalikke keeli valdavad, ent ei ole tõlgi ametikohal; menetleja võib otsustada, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal jäetakse dokumendid, mis ei ole eestikeelsed, eesti keelde tõlkimata (KrMSi § 38214 lõige 1); juhul kui prokuratuur või kohus peab vajalikuks eelnimetatud dokumendi tõlkimist, laseb ta dokumendi suuliselt või kirjalikult eesti keelde tõlkida (KrMSi § 38214 lõige 2). Tulenevalt väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) §-st 2 laieneb kõnealune regulatsioon ka väärteomenetluses koostatavatele menetlusdokumentidele ja muudele dokumentidele, mille lisamist taotletakse väärteotoimikusse. Kohtuvälises menetluses otsustab dokumentide tõlkimata jätmise kohtuväline menetleja. Juhul kui väärteoasja arutatakse kohtus ja kohus peab vajalikuks muus keeles koostatud dokumendile eestikeelse tõlke lisamist, laseb ta dokumendi suuliselt või kirjalikult tõlkida. KrMSi täiendamine §-ga 38218 (Muul eesmärgil kogutud daktüloskopeerimisel, näokujutise ja häälenäidise võtmisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmete ning arhiivi kantud andmete kasutamine kriminaalmenetluses kohtuekspertiisi tagamiseks) Isikuandmete kogumise ja kaitse üheks oluliseks põhimõtteks on see, et isik, kelle andmeid kogutakse, peab olema informeeritud eesmärgist, milleks neid andmeid kogutakse ja kasutama hakatakse. Sellest lähtub ka KrMSi § 992, mille kohaselt on kriminaalmenetluses kohtuekspertiisi tegemiseks vaja andmed koguda eelkõige kriminaalmenetluse reegleid järgides ning ainult piiratud juhtumitel on kriminaalmenetluses ekspertiisi tegemisel lubatud kasutada biomeetrilisi andmeid (DNA, sõrmejäljed, näokujutis, häälenäidis), mis on kogutud muul eesmärgil (näiteks isikut tõendavate dokumentide väljaandmisel). KrMSi § 992 lõige 1 loetleb erinevad registrid, millesse kantud biomeetrilisi andmeid on lubatud kriminaalmenetluse eesmärkidel kasutada, ning sätestab, et muudel eesmärkidel kogutud biomeetrilisi andmeid on lubatud kasutada üksnes siis, kui kriminaalmenetluses menetlustoiminguga neid andmeid koguda ei saa või on oluliselt raskendatud või see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on selliste muul eesmärgil kogutud biomeetriliste andmete kriminaalmenetluses kasutamise eelduseks, et teavet kogutakse 1. astme kuriteo või tahtliku 413  22.05.2025 teise astme kuriteo kohta, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni 3 aastat vangistust, ning andmete kasutamiseks on vajalik kohtu luba. Erakorralise või sõjaseisukorra puhuks tehakse tavaolukorras kehtivast regulatsioonist kaks erandit. Lõige 1 sätestab, et erikorra puhul ei kohaldata KrMSi § 992 lõiget 2. See tähendab, et erikorra kehtimise ajal võib ka muid kui KrMSi § 992 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel ja registrites sisalduvaid biomeetrilisi andmeid kasutada kriminaalmenetluseks kõikide (nii esimese kui ka teise astme) kuritegude uurimisel sõltumata sellest, milline karistus selle kuriteo eest ette on nähtud. Lõige 2 näeb ette, et erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võib loa muul eesmärgil kogutud biomeetriliste andmete kasutamiseks lisaks kohtule anda ka prokuratuur. Seda seetõttu, et sõjaseisukorra ajal võib vajadus kasutada muul kui kriminaalmenetlusega külgnevatel eesmärkidel kogutud biomeetrilisi andmeid oluliselt suureneda ning see tõenäoliselt koormaks kohtud üle. KrMSi täiendamine §-ga 38219 (Kriminaalasja arutamise peatamine maakohtus ja ringkonnakohtus) Eelnõuga täiendatakse KrMSi selliselt, et kohus saab erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatada kohtusse saadetud kriminaalasja kohtuliku arutamise või kriminaalasja apellatsiooni korras arutamise, kui asja arutamine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. Asja arutamise peatamise vormistab kohus KrMSi § 145 sätteid järgides määrusega. Kriminaalasja arutamise peatamise määrus on vaidlustatav määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMSi 15. peatükk). Tulenevalt VTMSi §-st 2 laieneb kõnealune regulatsioon ka väärteoasjadele, arvestades väärteomenetluse erisusi. Kohus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatada kohtu menetluses oleva väärteoasja arutamise, kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse arutamise või apellatsiooni arutamise, kui asja arutamine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. Kõnealune täiendus võimaldab peatada asja arutamise nii maakohtus (VTMSi 11. peatükk – väärteoasja arutamine maakohtus, VTMSi 12. peatükk – kaebemenetlus maakohtus) kui ka ringkonnakohtus (VTMSi 13. peatükk – apellatsioonimenetlus) ning seda kõikides menetluse etappides. Väärteoasja kohtus menetlemise peatamise vajadus võib selguda nii väärteoasja arutamise ettevalmistamisel eelmenetluse käigus (VTMSi §-d 85, 117 ja 141) kui ka väärteoasja arutamise, kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse arutamise või apellatsiooni arutamise ajal. Väärteoasja arutamine peatatakse selle kohtuniku määrusega, kelle menetluses on väärteoasi. Väärteoasja arutamise peatamise määrus on vaidlustatav määruskaebusega VTMSi 16. peatükis ettenähtud korras. KrMSi täiendamine §-ga 38220 (Kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise peatamine) 414  22.05.2025 Eelnõuga lisatakse KrMSi regulatsioon kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise peatamise kohta sarnaselt kriminaalasja arutamise peatamisega maakohtus ja ringkonnakohtus. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Riigikohus menetlusse võetud kriminaalasja läbivaatamise peatada, kui asja läbivaatamine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. Kriminaalasja läbivaatamise peatamise vormistab Riigikohus KrMSi § 145 sätteid järgides määrusega. Kriminaalasja läbivaatamise peatamise korral katkeb KrMSi § 363 lõikes 7 sätestatud menetlustähtaja kulgemine ja menetluse uuendamisel algab tähtaja kulgemine uuesti. Tulenevalt VTMSi §-st 2 laieneb kõnealune regulatsioon ka väärteoasjadele, arvestades väärteomenetluse erisusi. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib Riigikohus menetlusse võetud väärteoasja läbivaatamise peatada, kui asja läbivaatamine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erakorralise või sõjaseisukorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu. Väärteoasja läbivaatamine peatatakse Riigikohtu määrusega. VTMSi § 176 lõike 5 kohaselt peab Riigikohtu otsus olema Riigikohtu kantseleis kättesaadav hiljemalt 30 päeva möödumisel Riigikohtu istungist või kohtumenetluse pooltele seisukohtade esitamiseks antud tähtpäevast kirjalikus menetluses. Vajaduse korral võib seda tähtaega määrusega pikendada kuni 60 päevani. Väärteoasja läbivaatamise peatamise korral katkeb VTMSi § 176 lõikes 5 sätestatud menetlustähtaja kulgemine ja menetluse uuendamisel algab tähtaja kulgemine uuesti. KrMSi täiendamine §-ga 38221 (Kohtuotsuse ja -määruse täitmisele pööramise tähtaeg) Eelnõuga lisatakse KrMSi § 412 lõike 2 kohta erand, mille kohaselt erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib prokuratuur taotleda kohtult süüdimõistva kohtuotsuse või kohtumääruse viivitamata täitmisele pööramist, kui kohtulahendi hilisem täitmine on raskendatud või võimatu või viivitamatu täitmine on vajalik riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardava vahetu ohu kiireks tõrjumiseks. Taotluse lahendab kohtunik määrusega ning määrust saab vaidlustada üksnes süüdimõistva otsuse peale edasi kaevates. § 215. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmine Tegemist on terminoloogilise muudatusega. Seaduses asendatakse tekstiosa „kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal“ tekstiosaga „riigikaitselise kriisiolukorra ajal“. § 216. Käibemaksuseaduse muutmine Tehtav muudatus on seotud eelnõu §-s 265 tehtava muudatusega (VVSi muutmine). Kaitseministeerium vastutab üksnes riigi sõjalise kaitse valdkonna eest. § 217. Küberturvalisuse seaduse muutmine Punktiga 1 muudetakse KüTSi § 3 lõike 1 punktis 1 viide HOSile ning see asendatakse viitega tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele. Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et edaspidi määratakse elutähtsa teenuse osutajad tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses. Punktiga 2 lisatakse KüTSi § 3 lõikesse 4 punkt 111, mille tulemusena kohaldatakse KüTSi mõistes teenuse osutaja kohta sätestatut ka riigi tegevusvaru haldajale. Eelnõu § 93 lõike 3 esimese lause kohaselt on riigi tegevusvaru haldajaks riigi äriühing, kelle põhikirjalise tegevuse eesmärk on varu moodustamine, haldamine ja kasutuselevõtt. Nimetatud äriühinguks on AS 415  22.05.2025 Eesti Varude Keskus, kes ei muutu eelnõuga elutähtsa teenuse osutajaks. Riigi tegevusvaru haldaja lisamine KüTSi nõuete täitjate hulka on vajalik, arvestades selle riigi äriühingu loomise eesmärke ning selle äriühingu tegevuse olulisust kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel, elanikkonnakaitse ning ühiskonna toimimise tagamiseks vajalike toodete varude tagamisel. Oma tegevuse käigus kasutab AS Eesti Varude Keskus ka võrgu- ja infosüsteeme, mille kaitsmiseks on vajalik, et nende pidamisel lähtutakse KüTSi nõuetest. § 218. Lastekaitseseaduse muutmine Punktiga 1 täiendatakse LasteKSi § 20 lõigetega 31 ja 32. Paragrahvi 20 lõige 31 kehtestab erandi lapsega tööle asuva isiku karistatuse kontrollimisele kriisiolukorra ajal. LasteKSi § 20 lõike 3 kohaselt on tavaolukorras lapsega töötamist võimaldav isik või vastava tegevusloa väljastaja kohustatud kontrollima § 20 lõigetes 1–2 sätestatud piirangutest kinnipidamist (st lapsega töötamist alustavat isikut ei ole sättes viidatud kuritegude eest karistatud või sundravile määratud) isiku töölevõtmisel või tegevusloa väljastamisel. Selleks tuleb teha päring karistusregistrisse enne isiku tööle lubamist. Lisatavas lõikes 31 sätestatakse, et kui kriisiolukorra tõttu on lapsega töötamist võimaldaval isikul või vastava tegevusloa väljastajal lapsega töötamise piirangutest kinnipidamise kontrollimine enne isiku töölevõtmist või tegevusloa väljastamist takistatud ning isiku töölevõtmisega või tegevusloa väljastamisega viivitamine takistaks otseselt kriisiolukorra lahendamist või inimeste elu ja tervise kaitsmist vahetu ohu korral, võib isiku tööle võtta või tegevusloa väljastada, kui isik on andnud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnituse selle kohta, et tal puuduvad seaduses nimetatud piirangud lastega töötamiseks. Sellisel juhul on lapsega töötamist võimaldav isik või vastava tegevusloa väljastaja kohustatud kontrollima § 20 lõigetes 1–2 sätestatud piirangutest kinnipidamist viivitamata pärast seda takistanud asjaolude äralangemist või vahetu ohu tõrjumist. Teisisõnu võimaldab muudatus kriisiolukorra ajal võtta isiku tööle lapsega töötava isikuna või väljastada isikule või tema tööandjale vastava tegevusloa ka ilma isiku karistatust eelnevalt kontrollimata, juhul kui kontrollimine on nt ajutiselt tehniliselt võimatu elektri- või IT-süsteemide häirete tõttu (karistusregister on elektrooniline andmekogu), samas kui isiku viivitamatu tööle asumine – sisuliselt tundide jooksul – on vajalik, et tõrjuda vahetut ohtu inimeste (sh võib-olla ka laste) elule ja tervisele. Nimetatud erand võimaldab tööandjal erakorralistes oludes isiku tööle lubada ka enne taustakontrolli päringu tegemist ja selle vastuse saamist, mis tavaolukorras on lubamatu ja karistatav väärteona karistusseadustiku § 1791 alusel. Oluline on rõhutada, et erand ei kohaldu mitte kõigis kriisiolukordades, vaid üksnes väga piiratud juhtudel. Riskide leevendamiseks on sätestatud kohustus tööle asuval isikul anda kinnitus selle kohta, et teda ei ole karistatud seaduses sätestatud kuritegude eest, mis keelaksid tal lastega töötada, samuti tuleb tööandjal või tegevusloa väljastajal teha piirangute kontroll viivitamata pärast seda takistavate asjaolude äralangemist või vahetu ohu tõrjumist. Sarnast erandit ei ole kehtestatud SHSis täiskasvanutele osutatavate sotsiaalteenuste puhul. Ka nimetatud juhul peab tööandja tagama tööle võetava isiku vastavuse seaduses kehtestatud nõuetele, milleks võib olla keeld teatud kuritegusid toime pannud isikutel teenuseid vahetult osutada, aga nõuete täitmiseks vajalikud toimingud otsustab tööandja. Üldjuhul peab töötaja ise kinnitama, et teda ei ole karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada teenust saava inimese elu, tervise ja vara. Seetõttu ei ole selles osas muudatused kriisiolukorra puhuks vajalikud. Paragrahvi 20 lõikes 32 sätestatakse, et kriisiolukorraks LasteKSi tähenduses on kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses. 416  22.05.2025 Punktiga 2 täiendatakse LasteKSi § 28 lõikega 4, mis reguleerib lapse abivajaduse hindamist KOVi lastekaitsetööd mõjutava kriisiolukorra ajal. LasteKSi § 28 lõike 2 kohaselt on lastekaitsetöötajal kohustus hinnata lapse abivajadust väga laiapõhjaliselt kõigis lapse heaolu ja arengut mõjutavates valdkondades, samuti last kasvatava isiku vanemlikke oskusi. Lisatav lõige võimaldab lastekaitsetöötajal kriisiolukorra ajal, mis oluliselt mõjutab lastekaitsetööd selles KOVis, hinnata lapse abivajadust kitsamalt, lähtudes nendest meetmetest, mida kriisiolukorraga kaasnevaid asjaolusid arvestades on võimalik lapse abistamiseks kohaldada. See tagab kriisiolukorra ajal vajaliku paindlikkuse lastekaitsetöös, mis võib olla erinevat laadi kriisiolukordadest vähem või rohkem mõjutatud. KOV saab erandit rakendada kriisiolukorra ajal, mis on kehtestatud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus ette nähtud korras kas üle riigi või piirkondlikult KOVi piirkonnas, ning kui kriisiolukord mõjutab oluliselt ka lastekaitsetööd KOVis, eelkõige kui kriisist tulenevalt suureneb KOVis abivajavate laste ja perede hulk. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse kohaselt kuulub abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas perekonnast eraldatud või kriisiolukorra tõttu perekonnast lahutatud laste abistamine KOVi püsivate kriisiülesannete hulka. See on ühtlasi lahutamatult seotud mitme teise KOVile ettenähtava püsiva kriisiülesandega (eelkõige turvakoduteenuse ja asendushooldusteenuse osutamine, aga ka evakuatsioonile kaasaaitamine). Ka sellega seoses on oluline tagada KOVile paindlikkus abivajavate laste hindamise ja abistamise protsessis, võimaldades arvestada kriisiolukorraga kaasnevaid muutunud asjaolusid ja ressursse KOVis või riigis tervikuna. Mõne tõsisema kriisiolukorra ajal võib näiteks olla vajalik ja praktiliselt võimalik keskenduda üksnes laste esmatähtsate vajaduste katmisele, füüsilise ja vaimse tervise kaitsele, jättes tagaplaanile muud § 28 lõikes 2 nimetatud valdkonnad, milles lapse ja lapsevanemate toetamine sellel hetkel võimalik ei ole. Abivajava lapse suhtes tuleb siiski algatada juhtumikorraldus LasteKSi §-s 29 sätestatud korras ning koostada juhtumiplaan abimeetmete pakkumiseks vastavalt hinnatud abivajadusele. Kui kriisiolukorra ajal hinnati lapse abivajadust kitsamas ulatuses vastavalt kõnealuses lõikes kehtestatud erandile, tuleb pärast kriisiolukorra lõppemist lapse abivajadust uuesti hinnata § 28 lõikes 2 määratud ulatuses ning vajaduse korral juhtumiplaani täiendada. § 219. Lennundusseaduse muutmine Paragrahviga 219 muudetakse lennundusseadust (LennS), et sätestada lennunduse ETOde kvalifitseerumise tingimused ning määrata sektoris tegutsevatele isikutele püsivad kriisiülesanded. Punktis 1 tehtav muudatus on seotud eelnõu §-s 265 tehtava muudatusega (VVSi muutmine). Kaitseministeerium vastutab üksnes riigi sõjalise kaitse valdkonna eest. Punktides 2, 3 ja 5 tehtavad muudatused on seotud terminite muutusega – hädaolukorra terminit HOSi kehtetuks tunnistamisega enam ei kasutata, vaid kasutusele võetakse termin „kriisiolukord“. Samuti on edaspidi kõrgendatud kaitsevalmidus, erakorraline ja sõjaseisukord hõlmatud mõistega riigikaitseline kriisiolukord. Punktiga 4 määratakse püsiv kriisiülesanne lennujulgestusteenuse osutajale, kes tagab lennujulgestusmeetmete kohaldamise elutähtsat teenust osutava lennuvälja käitlejaga sõlmitud lepingu alusel, ning sealjuures tuleb teenuseosutajal arvestades ka ETOst lennuvälja käitajale kehtestatud toimepidevuse nõudeid. Praktikas on selleks AS G4S Eesti, kes pakub julgestuskontrolli teenust Tallinna lennujaamas, ning Viking Security AS Pärnu lennujaamas. Julgestuskontroll hõlmab nii reisijate kontrolli kui ka pagasi läbivalgustust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 300/2008 417  22.05.2025 kehtestatud nõuetele132. Julgestuskontrolli tegemine on kohustuslik, et kaitsta tsiviillennundust ebaseadusliku sekkumise eest ning tagada seeläbi nii reisijate kui ka pagasi/lasti ohutu vedu. Seega on oluline, et ettevõte täidaks oma ülesandeid ka kriisiolukorra ajal. Ettevõttele pandud kriisiülesanne ei erine üldjuhul tavapärasest julgestuskontrolli teenusest, siiski on antud valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada erandid juhul, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. Punktis 6 määratakse püsiv kriisiülesanne maapealsele teenindajale, kes osutab nõukogu direktiivi 96/67/EÜ133 lisas loetletud maapealse käitluse teenuseid, välja arvatud toitlustusteenust, elutähtsat teenust osutavale lennuvälja käitlejale. LennSi kohaselt loetakse maapealseks teenindajaks isikut, kes osutab kolmandale isikule (nt lennufirmadele) üht või mitut liiki maapealse teeninduse teenust, mis on loetletud eespool nimetatud direktiivi lisas. Sellisteks teenusteks on: • maapealne juhtimine ja järelevalve; • reisijate käitlus, mis hõlmab igat liiki abi saabuvatele, lahkuvatele, ümberistuvatele või transiitreisijatele, sh piletite ja reisidokumentide kontrolli, pagasi registreerimist ja selle toimetamist sorteerimispaika; • pagasikäitlus, mis sisaldab pagasi käitlust sorteerimispaigas, selle sorteerimist, ettevalmistust ärasaatmiseks, laadimist ettenähtud veovahendeile ning nendelt mahalaadimist pagasi vedamiseks õhusõidukist sorteerimispaika ja vastupidi, samuti pagasi transporti sorteerimispaigast väljastamispaika; • kauba ja posti käitlus; • perrooni käitlus, mis sisaldab nt õhusõiduki maapealset juhendamist saabumisel ja väljumisel, õhusõiduki laadimist ja tühjaks laadimist, mootori käivitamist jms; • kütuse- ja õlikäitlus; • õhusõiduki hooldus; • lennutegevus ja meeskonna juhtimine; • maapealne transport, mis hõlmab meeskonna, reisijate, pagasi, kauba ja posti veo korraldamist ning vedamist. Muudatus on vajalik, kuna lennujaama käitleja tagab tervikuna küll lennuvälja toimimise, kuid otseselt maapealseid teenuseid ise ühelegi kliendile ei osuta, seega on oluline tagada lennujaama kui terviku toimimine. Maapealsele teenindajale pandud kriisiülesanne ei erine üldjuhul tavapärasest maapealsest teenusest, st tuleb võtta arvesse LennSis sätestatud ja lennuvälja käitlejaga sõlmitud lepinguid, kuid siiski on antud valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada erandid juhul, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. Maapealseid teenindajaid on Tallinna lennujaamas praegu 13, neile lisandub 8 omakäitlejat. Punktis 7 tehtav muudatus on seotud terminite muudatusega – termin „riigikaitseülesanne“ asendatakse terminiga „kriisiülesanne“. Samuti antakse §-s 588 alus lennunduse ETOde kvalifitseerumise tingimuste sätestamiseks. 2017. a jõustunud HOSiga jäeti elutähtsate teenuste loetelust välja nii lennuväljade kui ka aeronavigatsiooniteenuse toimimine, kuna tollel ajal oli teadmine, et tsiviilkriiside puhul jääb alati alternatiiviks mõni muu logistikakanal, nt sadamad, raudtee või maantee. Samas tõestas COVID-19 epideemia, et ka tsiviilkriis võib mõjutada märkimisväärselt korraga kogu 132 Leitav: EUR-Lex - 32008R0300 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 133 Leitav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A31996L0067 418  22.05.2025 transpordisektorit ja seeläbi häirida nii inimeste liikumist kui ka laiemalt varustuskindluse tagamist, aga ka rahvusvahelise abi kaasamist riigikaitse tagamiseks, seega on oluline, et kriitilised transpordisektori ettevõtted mõtleksid siiski läbi kõik võimalikud teenust ohustavad riskid ning planeeriksid nende ennetamiseks ja maandamiseks meetmeid. Punktides 8 ja 9 tehtav muudatus on seotud terminoloogia muutusega. Viited HOSile asendatakse viidetega tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse vastavatele paragrahvidele. Punktis 10 sätestatakse § 589 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ETOde püsiv kriisiülesanne. Nende ettevõtete püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel. Eelnõu § 74 lõike 6 alusel kehtestab elutähtsa teenuse korraldaja nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks. See tähendab, et võib kehtestada erandeid erinevate kriisiolukorra sündmuste ja n-ö tavaolukorra jaoks. Selline võimalus on oluline, sest on võimalik, et kõiki elutähtsaid teenuseid ei pea kõigi kriisiolukordade ajal osutama samas mahus või sama kvaliteediga nagu muidu. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajad peavad iga teenuse puhul hindama, kas selliseid erandeid on vaja seada ning millised need peaksid olema. Punktiga 11 sätestatakse, et järelevalvet kriisiülesande täitmise üle (hõlmab ka järelevalvet elutähtsa teenuse osutamise üle) tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alusetel ja korras. Selline lahendus nähakse ette kõikide ETOde ja kriisiülesandega isikute puhul. § 220. Liiklusseaduse muutmine Punktiga 1 muudetakse LSi seoses Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist puudutava regulatsiooni korrastamisega. Muu hulgas sätestatakse KorSis, et Kaitseväge ja Kaitseliitu võib kaasata liikluse korraldamisse ja reguleerimisse kriisiolukorra ajal. Sellega kooskõlas täiendatakse LSi § 8 lõiget 3 punktiga 11, mille järgi võib teiste seas liiklust reguleerida korrakaitseorgani poolt riiklikku järelevalvesse kaasatud Kaitseväe või Kaitseliidu reguleerija. Selle tingimus on omandatud pädevus ja asjaomane väljaõpe. Uue sätte sõnastamisel on tuginetud LSi § 8 lõike 3 punkti 1 sõnastusele. Punktiga 2 tehakse LSi § 99 lõikes 2 normitehniline muudatus seoses seaduse pealkirja muutumisega. Lisaks muudetakse punktiga 3 LSi § 1906 lõike 2 punkti 4 (teekasutustasu tagastamise alused) selliselt, et senine punkti 4 tekstiosa „veoautoga on täidetud riigikaitselise sundkoormise kohustust“ asendatakse tekstiosaga „veoautoga on täidetud kriisiülesannet või kodanikukohustust“. Nimetatud muudatus tuleneb terminite muutusest – riigikaitseülesannete asemel on kriisiülesanded ning töökohustuse asemel võetakse kasutusele termin „kodanikukohustus“. Veoautoga võidakse eelnõu kohaselt kriisiolukorra ajal täita kas kriisiülesannet või kodanikukohustust. Nimetatud juhtudel peab säilima võimalus taotleda teekasutustasu tagastamist. § 221. Maagaasiseaduse muutmine 419  22.05.2025 Paragrahviga 221 muudetakse maagaasiseadust (edaspidi MGS). Punktis 1 tehtav muudatus on seotud terminoloogia muutusega. Viited HOSile asendatakse viidetega eelnõu vastavatele paragrahvidele. Punktiga 2 sätestatakse maagaasi võrguettevõtjatest ETOde püsiv kriisiülesanne osutada elutähtsat teenust igas olukorras, sh kriisiolukorra ajal. Seda peavad nad tegema vastavalt tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel kehtestatud nõuetele, mida ETKA võib täpsustada. Lisaks määratakse sarnaselt elektrivaldkonnaga ka maagaasivaldkonnas täiendavalt kriisiülesanne ka nendele isikutele, kes osutavad ETOdele kuuluva võrgu või selle osa arendamise või opereerimise teenust (vt selgitusi § 189 elektrituruseaduse muudatus). Punktis 3 tehtav muudatus on seotud terminoloogia muutusega. Viited HOSile asendatakse viidetega eelnõu vastavatele paragrahvidele. Punktiga 4 täiendatakse MGSi ETOdest maagaasiettevõtjate püsiva kriisiülesandega. Nende ettevõtete püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust eelnõus ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel. Eelnõu § 74 lõike 6 alusel kehtestab elutähtsa teenuse korraldaja nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks. See tähendab, et võib kehtestada erandeid erinevate kriisiolukorra sündmuste ja n-ö tavaolukorra jaoks. Selline võimalus on oluline, sest on võimalik, et kõiki elutähtsaid teenuseid ei pea kõigi kriisiolukordade ajal osutama samas mahus või sama kvaliteediga nagu muidu. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajad peavad iga teenuse puhul hindama, kas selliseid erandeid on vaja seada ning millised need peaksid olema. Punktiga 5 määratakse püsiv kriisiülesanne nendele isikutele, kes osutavad elutähtsa teenuse osutajatele kuuluva võrgu või selle osa arendamise või opereerimise teenust. Tegemist on kriitilise osaga elutähtsa teenuse toimepidevusest, kuna see hõlmab nt ka reaalajas gaasivõrgu toimimise seiret, avariide ja häirete tuvastamist ning nende likvideerimist jms. Seega on seaduse täiendamise eesmärk tagada teenuse terviklik toimepidevus, mistõttu tuleb võrgu või selle osa arendamise või opereerimise teenust tagavatel isikutel oma tegevuses järgida samuti ETKA kehtestatud toimepidevuse nõudeid sarnaselt elutähtsa teenuse osutajatega. Punktiga 6 jäetakse MGSist välja viited Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile (edaspidi VVKK). Muudatused on seotud sellega, et VVKK moodustamine jäetakse täielikult Vabariigi Valitsuse otsustada. See tähendab, et seaduses ei saa enam VVKK-le ühtki kohustust või ülesannet ette näha. Kehtivas MGSis on aga kolmes sättes VVKK-le roll antud: 1) Kliimaministeerium teavitab VVKKd Euroopa Komisjoni otsusest, millega rakendatakse meetmeid varustuskindluse tagamiseks, ja kavandatavatest meetmetest (MGSi § 262 lõige 21); 2) Kliimaministeerium teavitab VVKKd, kui varustuskindlus on taastatud (MGSi § 262 lõige 41); 3) valdkonna eest vastutav minister esitab ennetava tegevuskava gaasi varustuskindlust mõjutavate riskide vähendamiseks ning tarnehäirega toimetuleku kava VVKK-le teadmiseks (MGSi § 263 lõige 2). Nagu näha, reguleeritakse MGSi kõnealustes sätetes VVKK teavitamist. See tähendab, et nende sätete eesmärk on tagada, et VVKKs esindatud asutused oleksid teadlikud ELi meetmetest, varustuskindluse taastamise olukorrast ja erinevatest varustuskindluse tagamise kavadest. Sellist teavitamist võib korraldada asutuste või muude komisjonide kaudu, kui seda on 420  22.05.2025 otstarbekas nii korraldada, kuid seda ei pea nii tegema ega seaduses nii täpselt kindlaks määrama. Kliimaministeerium peaks ise otsustama, kuidas mingis olukorras on kõige parem teavitamist korraldada ning keda teavitama peab. Seega nähakse kõikides ülalviidatud sätetes ette, et VVKK asemel teavitatakse asjaomaseid asutusi. Punktis 7 on toodud kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise järelevalvesätted sarnaselt teistele ETOdele ja isikutele määratud kriisiülesannetega. § 222. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine Punktiga 1 täiendatakse seaduse § 4 punktiga 15, tuues täiendava erandina esile pangatähtede käitluse seadmete haldamise. Punktis 2 määratletakse pangatähtede ja müntide töötlemine § 4 lõike 1 punkti 3 tähenduses ning pangatähtede käitluse seadmete haldamine § 4 lõike 1 punkti 15 tähenduses. Punktiga 3 muudetakse § 41 pealkirja, kuna paragrahvi uute lõigete lisamise tulemusena ei piirdu selle sisu enam teabe edastamise kohustusega. Punktiga 4 täiendatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 41 lõigetega 5–8. Lõikes 5 sätestatakse, keda sularaha käitlemist pakkuvatest isikutest loetakse sularaharingluse teenuse puhul ETOdeks. ETOks on iga isik, kes tegeleb sularaha vedamise, lugemise, sortimise, pakendamise ja arvestuse pidamise, sularahaautomaatide kassettide täitmise ning muude teenuste osutamisega, mis võimaldavad sularaha- või makseautomaadist sularaha väljavõtmist, kui see töötab ühe või mitme kaardi väljastaja huvides, kes ei ole kontolt raha välja võtva kliendiga sõlmitud makseteenuse lepingu osaline. Samuti on ETOks isik, kes haldab pangatähtede käitluse seadmeid, omab Euroopa Keskpanga kinnitatud sularaha käitlemise registris olevaid seadmeid, monitoorib neid, tagab riistvaralise ja tarkvaralise toimekindluse ning korraldab sularahaautomaatide kassettide sularahaautomaatidesse paigaldamist. Sularaha veo ettevõte on ETO, kui ta osutab sularaha transpordi teenust teisele elutähtsa teenuse osutajale ning Eesti Panga hinnangul on tal oluline mõju sularaha ringluse toimimisele. Eestis on praegu kaks suuremat ETO pankadele ja jaekaubandusele sularaha transpordi teenust pakkuvat ettevõtet – Brink`s Estonia OÜ ja Viking Security AS. Seaduse täiendamise tulemusel laieneb ETOks nimetatud ettevõtetele kohustus esitada riskianalüüsid ja toimepidevuse plaanid, anda informatsiooni sularaha veo teenuse katkestuste ohu või katkestuste kohta ning korraldada teenuse toimepidevuse õppusi või osaleda neil. Lõikes 6 sätestatakse makseteenuste osutamise tehnilist tugiteenust osutava isiku määramine elutähtsa teenuse osutajaks. Praegu on Eesti Panga presidendi 13. juuli 2018. a määruse nr 7 „Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ kohaselt elutähtsateks makseteenusteks elutähtsa teenuse osutaja (ETO) osutatavad pangasisesed maksed, ETOde vahelised maksed ja ETO osutatavad kaardimaksed. Lisaks nõuab Eesti Pank oma määrusega ETOdelt teenuse kriitiliste tegevuste toimimiseks vajalike oluliste infosüsteemide ja seadmete toimepidevuse tagamise meetmete võtmist. Need meetmed on olulised kõikide elutähtsate makseteenuste toimepidevuse saavutamiseks, aga need aitavad eelkõige pangasiseste ja pankadevaheliste maksete kontekstis. Kaardimaksete toimimiseks on turuosalise enda infosüsteemidele ja seadmetele lisaks määrava tähtsusega ka kolmandate isikute osutatavate tugiteenuste toimimine ning selleks nõuab Eesi Pank ETOdelt kolmandate isikutega koostöö tegemist. Senise HOSi nõuete täitmise kontrollimise käigus saadud kogemus on näidanud, et 421  22.05.2025 ainult koostööst kaardimaksete toimimise tagamiseks ei piisa, eriti force majeure olukordades, kus lepingulised suhted enam ei kehti. Ka makseteenused, mis võimaldavad pangakaardiga maksekontolt sularaha välja võtta või maksekontole sissemakseid teha, sõltuvad samuti tugiteenuste osutajatest. Makseteenuse osutamise tehnilise tugiteenuse kirjelduse sätestab Eesti Pank määrusega. Praegu peetakse makseteenuse toimimiseks vajalikuks tehniliseks tugiteenuseks kaarditehingute töötlemise teenust, mis sisaldab kaarditehingute autoriseerimise päringute edastamist, info koondamist ja arvelduspositsioonide kindlaksmääramist. Eesti Pank hindab ETOks nimetamist igal üksikul juhtumil ja võtab arvesse nii tema teenusest sõltuvaid isikuid ja nende pakutavaid elutähtsaid teenuseid kui ka avalduva mõju ulatust makseteenuste toimimisele potentsiaalse intsidendi või muu häire korral. Makseteenuste osutamise tehniliste tugiteenuste osutajate ETOks määramise kriteeriumid tulenevad makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 41 täiendusest lõikega 6. Praegu on Eesti maksekeskkonnas kaardimaksete ja muude kaarditehingute tegemisel roll Nets Estonia ASil, kes pakub kaardimaksete tegemisel tehnilisi tugiteenuseid ETO staatust omavatele LHV Pank Asile, Coop Pank ASile ja AS SEB Pangale ning sularaha väljavõtmise tehingute tegemisel Swedbank ASile. Seega on Nets Estonia ASil oluline praeguse ETO pankade makseteenuste või sularaharingluse ahelas. Oluline on märkida, et lõikes 6 sätestatud elutähtsa teenuse osutajad ei kuulu Finantsinspektsiooni järelevalve alla ning Finantsinspektsioon ei ole kohustatud teostama järelevalvet lõikes 6 sätestatud elutähtsa teenuse osutajate üle, kuna nad ei ole järelevalve subjektid FIS § 2 lõike 2 tähenduses. Lõike 7 kohaselt võib Eesti Pank kehtestada elutähtsa teenuse osutajate määramise täpsemad tingimused ja korra. Sularaha käitlemist pakkuvate isikute rollil elutähtsate teenuste toimepidevuse ahelas on maksete toimimisele oluline mõju, mõjutades omakorda kogu sularaharingluse toimimise ahelat. Hetkel on kehtestatud kriteeriumidele vastavaid teenusepakkujaid Eesti turul tegutsemas 3 ettevõtet (Hansab AS, Brink`s Estonia OÜ ja Wordline Payments Estonia OÜ), kes osutavad teenuseid teistele sularaharingluse ETOdele. Sularaha käitlemise teenuse osutajate nimetamine ETOks suurendab tervikuna riigi valmisolekut võimalikeks kriisiolukordadeks, kuid see on vajalik ka kehtiva süsteemi parandamiseks, kus nõuete kehtestamine teenuste sisseostmisele ei ole lepingulistes suhetes piisavaks meetmeks (nt force majure olukord), tagamaks teenuste osutamise toimepidevust ja jätkuvust kriisiolukorra ajal. Otseselt parandab see nii pankade kui ka teenuse osutajate võimalust kriiside ennetamise kavandamiseks toimepidevuse riskianalüüside, plaanide ja erinevate meetmete kavandamisega elutähtsa teenuse üleselt, mis võtab arvesse ja katab kogu sularaharingluse toimimise ahelat. On vajalik, et olulist mõju omavad sularaha käitluse teenust pakkuvad isikud oleksid samal koostööplatvormil teiste sularaharingluse ETOdega ning neile kohalduks sama baasregulatsioon. Lõikega 8 täpsustatakse, et eelnevalt nimetatud ETOde püsiv kriisiülesanne on ei midagi muud kui osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Eesti Pank täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel. Punktiga 5 täiendatakse seadust §-ga 7¹. 422  22.05.2025 Lõikes 1 laiendatakse elutähtsate makseteenuste osutajate ringi makseasutuste ja e-raha asutustega. Eesti Pank võib kanda makseasutuse või e-raha asutuse ETOde nimekirja, kui tema tegevus on makseteenuste turu mõjutamiseks piisavalt oluline ehk kui tema Eestis tehtud maksete või sularaha väljamaksete osakaalu näitaja on suurem kui üks protsent Eesti krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste vastavast kogunäitajast ja Eesti Panga hinnangul on tal Eestis maksete toimimisele oluline mõju. Hinnangu andmisel arvestab Eesti Pank ka makse- või e-raha asutuses maksekontot omavate klientide arvu. See tähendab, et Eesti Pangal on õigus määrata makseasutus või e-raha asutus ETOks, kui vähemalt ühe loetletud näitaja poolest on tema turuosa üle ühe protsendi, kaaludes mõju maksete toimimisele üldiselt. Eesti Pank hindab makseasutuste ja e-raha asutuste kriteeriumidele vastavust igal aastal. Muudatus tagab võrdsed konkurentsitingimused elutähtsate makseteenuste osutamisel pankade, makseasutuste ja e-raha asutuste vahel. Samamoodi suurendab see elanike ja ettevõtete turvatunnet seoses võimalusega jätkata makseteenuste kasutamist ka kriisiolukorra ajal ning seeläbi aitab vältida paanika teket ja selle laienemist. Makseteenuste toimepidevuse tagamise vaatenurgast on suurema tähelepanu all makseasutused ja e-raha asutused, kelle kaudu täidetakse kõige suurem osa Eestis tehtud maksetest, sh e-kaubanduses, kuid muudatus võimaldab tulevikus ETOks määrata ka makseteenuste osutamise ahelas osalevaid makseasutusi ning e-raha asutusi, kellest sõltub näiteks kaardimaksete vastuvõtmise teenuse toimimine poes või (välk)maksete vastuvõtmise teenuse toimimine e-kaubanduses, ja välisriigi makseasutuste või välisriigi e-raha asutuste välisriigi krediidiasutuste filiaale. Seeläbi on võimalik makseteenuste toimepidevust tõhusamalt korraldada. Makseasutuste ja e-raha asutuste makseteenuste mahud on võrreldes pankadega siiani olnud tagasihoidlikud, kuid viimastel andmetel on ühe Eesti makseasutuse (Maksekeskus AS) maksetehingute osakaal ületanud ühe protsendi Eesti krediidiasutuste, makseasutuste ja e-raha asutuste vastavast kogunäitajast. Juhul kui Maksekeskus ASil on Eesti Panga hinnangul oluline mõju ka maksete toimimisele, siis on Eesti Pank valmis ta elutähtsa makseteenuse osutajaks nimetama. Lõikega 2 sätestatakse, et ETOde määramise täpsemad tingimused ja korra võib kehtestada Eesti Pank, kes võib oma määrusega täpsustada nõudeid ETO määramise protseduuri aluseks olevatele andmetele ja kriteeriumidele, samuti otsustusprotsessi tähtaegu. Sarnaselt kõikides teistes eelnõuga muudetavates eriseadustes määratakse lõikega 3 elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses ja elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja õigus täpsustada kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel. Punktiga 6 täiendatakse paragrahvi 636 lõikega 9, mille kohasel loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt esitatud teavitusega täidetuks tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 75 lõike 11 punktis 2 sätestatud elutähtsa teenuse osutaja kohustus teavitada tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist. Kui tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 9 punkt 5 nimetatud sündmus ei liigitu tõsiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendiks, kohaldatakse sündmusest teavitamisele nimetatud seaduses ja selle alusel antud õigusaktis sätestatud nõudeid. Punktiga 7 täiendatakse sarnaselt teistes eriseadustes tehtud muudatusega ka MERASi § 89 lõikega 5, millega täpsustatakse, et järelevalvet käesoleva seaduse § 41 lõikes 8 ja § 7¹ lõikes 3 423  22.05.2025 sätestatud elutähtsa teenuse nõuete täitmise üle tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras. § 223. Maksukorralduse seaduse muutmine Paragrahviga 223 muudetakse maksukorralduse seadust (edaspidi MKS). Punktiga 1 tehtav muudatus on tehniline. Viide HOSile asendatakse viitega tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse vastavale sättele. Punktiga 2 muudetakse MKSi maksusaladuse erandeid reguleeriva § 29 punkte 53–55. Tegemist on terminoloogiliste muudatustega. Punktiga 3 lisatakse MKSi säte, mille kohaselt tekib Välisministeeriumil õigus saada Maksu- ja Tolliametilt (edaspidi MTA) teavet töötamise registris kajastuvate välisriikide esindustes töötavate isikute töötamise andmete kohta. Välisministeeriumi pädevusse kuulub VäSSi kohaselt välisriikide esindustega suhtlemise korraldamine ning välisriikide esinduste Eestis tegutsemisega seotud küsimuste lahendamine. Võimalus saada andmeid töötamise registrist on Välisministeeriumile vajalik oma ülesannete täitmiseks (punkt 67). Asjaomasele sättele tuginedes küsitakse teavet taotluse alusel ja pigem harva. Selle taotluse alusel soovitakse teavet töölepingu või töövõtulepingu olemasolu või töösuhte lõpetamise kohta. § 224. Meditsiiniseadme seaduse muutmine Paragrahviga 224 täiendatakse meditsiiniseadme seaduse (MSS) § 16 lõikega 7. MSSi § 16 lõikega 7 sätestatakse Ravimiametile õigus inimeste elu ja tervist vahetult ohustavas olukorras, sealhulgas loodusõnnetus, katastroof, nakkushaiguse epideemia, tervishoiu toimepidevust ohustav olukord tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses või kriisiolukord, ajutiselt lubada erandeid meditsiiniseadme Eesti turul kättesaadavaks tegemise, meditsiiniseadme kliiniliste uuringute nõuete, meditsiiniseadme ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest. Viidatud ajutisi erandeid on võimalik teha vaid siis, kui a) tegemist on vahetult inimeste elu ja tervist ohustava olukorraga (loodusõnnetus, katastroof, nakkushaigus, tervishoiu toimepidevust ohustav olukord tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses, kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses); b) kõigi kehtestatud nõuete täitmine ei võimaldaks tagada elanikkonna ja raviasutuste katkematut varustatust meditsiiniseadmetega. Samuti võib Ravimiamet nimetatud olukorras, kui see on vajalik inimeste elu ja tervise kaitseks, piirata meditsiiniseadme reklaami. Nimetatud säte on vajalik inimeste elu ja tervise kaitse eesmärgil. Tulenevalt põhiseaduse §-s 16 sätestatud põhiõigusest elule ja § 28 esimeses lauses sätestatud tervisekaitse põhiõigusest on riigil vastutus oma inimeste elu ja tervise eest ning seega on vajalik luua ka regulatsioon elu ja tervise kaitse põhiõiguste tagamisel. Käesoleval juhul võib olla riivatud ettevõtlusvabadus. Ettevõtlusvabaduse esemeline kaitseala hõlmab Riigikohtu antud määratluse järgi kõiki tegevusalasid ja elukutseid, mille puhul isik pakub enda nimel kaupu või teenuseid (vt RKPJKo 28.04.2000, 3-4-1-6-00; RKÜKo 01.07.2015, 3-4-1-20-15, p 43). Ettevõtlusvabadus annab isikule õiguse nõuda, et avalik võim ei sekkuks tema ettevõtlusena käsitatavasse tegevusse, teisalt ka õiguse teatud positiivsete meetmete võtmisele. 424  22.05.2025 Kavandatud säte võimaldab seada täiendavad piirangud ja nõuded ja ühtlasi võimaldada kehtestatud nõuete suhtes teha leevendusi (nt kui USA, Hiina, Austraalia, Jaapani vm kolmandate riikide standardid on täidetud, aga ei ole täidetud Euroopas kehtivad standardid). Erandite tegemisel tuleb sageli ka seada täiendavaid piiranguid erandialuse meditsiiniseadme levitamisele / kasutusele võtmisele (nt Saksamaal kohustati COVID-19 pandeemia ajal erandialust pakendit ümber märgistama). Iga konkreetset juhtu tuleb vaadelda eraldi ja erandite võimaldamine on seotud alati konkreetse juhtumi asjaoludega. Olukordades, kus esmaülesandeks on tagada meditsiiniseadmete kättesaadavus, on põhjendatud piirata otsepostitusi ja muul viisil meditsiiniseadme reklaami. Kui riik soovib, et ettevõtja kriisiolukorra ajal ei osutaks teatud teenuseid või peataks ajutiselt oma toodete reklaami, piirab see ettevõtja ettevõtlusvabadust. Sellise piirangu kehtestamiseks peab seetõttu olema seaduslik alus. Käesolevas eelnõus sätestatud meede on sobiv, vajalik ja mõõdukas eesmärgi suhtes. Sobiv on iga abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi saavutamist. Piisab, kui tegemist on sammuga õiges suunas, vahendiga, mis seatud eesmärgi saavutamisele kaasa aitab, seda edendab. Praegusel juhul on piirangu näol tegemist sobiva meetmega, kuna viidatud ajutisi erandeid on võimalik teha vaid siis, kui a) tegemist on vahetult inimeste elu ja tervist ohustava olukorraga (loodusõnnetus, katastroof, nakkushaigus, tervishoiu toimepidevust ohustav olukord tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses, kriisiolukord tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses); b) kõigi kehtestatud nõuete täitmine ei võimaldaks tagada elanikkonna ja raviasutuste katkematut varustatust meditsiiniseadmetega. Eesmärk on võimaldada erandeid selliselt, et meditsiiniseadmete kättesaadavus oleks tagatud, ja vajaduse korral seatakse täiendavaid tingimusi, milleks võivad olla nõuded (nt märgistusele, täidetud standarditele) või piirangud (nt kättesaadavaks tegemisele ainult tervishoiuteenuse osutamiseks). Meede võib riivata PSi §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust, sest meetmega on võimalik seada piiranguid ettevõtlusele. Kõnealuse meetmega ei keela riik asjassepuutuval isikul täielikult ettevõtlusega tegelemist, vaid piiratakse ajutiselt ettevõtlusvabadust sel teel, et piiratakse ettevõtja majandustegevust üksnes mõnel tema tegevusalal (jaemüük). Inimeste elu ja tervist vahetult ohustava olukorra ajal piiratakse ettevõtlusvabadust tervishoiusüsteemi toimepidevuse kaitseks, et tagada raviasutuste katkematut varustatust meditsiiniseadmetega. Täpsemat loetelu ei ole võimalik kehtestada, kuna see sõltub eelkõige olukorra põhjustest, ulatusest, sellega kaasnevatest ja sellele järgnevatest mõjudest. Erandite võimaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne saavutatava eesmärgi suhtes, tagamaks rahvatervise kaitse. Meditsiiniseadmete kättesaadavusel on oluline osa tervishoiusüsteemi toimimiseks ja selle tagamiseks. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Eelduseks on, et leebem vahend on ilma kahtluseta eesmärgi saavutamiseks sama kohane ega rõhu lisaks kolmandaid isikuid ega üldsust. SoM on kaalunud alternatiivina piiramata jätmist, kuid see ei taga inimeste elu ja tervise kaitse eesmärki sellisel määral, mis oleks võrreldav käesoleva keeluga. Abinõu on mõõdukas, kui kasutatud vahendid on soovitud eesmärgiga proportsionaalsed. Siinjuures tuleb ühelt poolt kaaluda põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Kaalumisel kehtib reegel, mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks kaaluti ühelt poolt vabadusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi 425  22.05.2025 tähtsust. Tegemist on ajutise meetmega kriisiolukordade ja muude selliste olukordade ajaks, mis võivad vahetult ohustada paljude inimeste elu ja tervist. See tähendab, et regulatsioon ei ole kohaldatav tavaolukordades. Kavandatud säte võimaldab seada küll täiendavad piirangud ja nõuded, kuid samas võimaldab kehtestatud nõuete suhtes teha ka leevendusi. Kavandatud muudatus võib ettevõtetele olla ajutiselt negatiivse mõjuga, kuid lõpptulemusena on mõju positiivne, kuna võimaldab inimeste elu ja tervist ohustavat olukorda kiiremini lahendada. Inimeste elu ja tervist ohustava olukorra kiire lahendamine, mis mh taastab majanduse ja ühiskonna tavapärase toimimise, on ka ettevõtte huvides ning kaalub abstraktselt hinnatuna üles piirangutest tulenevad kitsendused, õigustades ettevõtlusvabaduse piiramist. § 225. Meediateenuste seaduse muutmine Paragrahviga 225 täiendatakse meediateenuste seaduse (MeeTS) § 21 kohustusega säilitada erakorralise või sõjaseisukorra ajal edastatud programmi salvestisi nimetatud olukordade lõppemiseni. Raadio- ja telesaadetel on erakorralise ja sõjaseisukorra ajal oluline mõju ühiskonnas meeleolude kujundamisel. Meediakanalite tegevuse monitoorimine on otseselt seotud riigi inforuumi kaitse ning ühiskonna stabiilsuse hoidmisega. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal on oluline seirata Eesti tegevusloaga meediakanalite programmi sisu ja omada sellest ülevaadet vähemalt kuni olukorra lõppemiseni. Saadud teave võimaldab vajaduse korral kiiresti reageerida vaenulikule mõjutustegevusele ning tuvastada õigusrikkumisi. Erikord võib kesta pikemalt kui 20 päeva (nt erakorralise seisukorra võib välja kuulutada kuni kolmeks kuuks), mistõttu on oluline sätestada meediateenuste seaduses erand, mis kohustab programmi salvestisi säilitama tavapärase 20 päeva asemel (MeeTSi § 21 lõige 2) kuni erakorralise või sõjaseisukorra lõppemiseni. Kuivõrd televisiooni- ja raadioteenuse osutajad salvestavad ka kehtiva MeetSi alusel programmi, siis ei nõua salvestiste pikemaajalisem säilitamine olulisi lisainvesteeringuid. Võrdluseks, näiteks Lätis on pandud meediateenuse osutajatele kohustus salvestada kogu edastatav programm, v.a taasedastatavad programmid, sellise kvaliteediga, mis lubab selgelt ja ühemõtteliselt kindlaks teha iga programmi sisu. Salvestisi tuleb säilitada vähemalt kolm kuud alates programmi edastamisest. Eraldi on sätestatud, et saated, mida edastatakse valimiskampaania ajal või enne rahvahääletust, seaduse algatuse kampaania või parlamendi laialisaatmise kampaania ajal, tuleb säilitada kogu vastava perioodi ajal ja mitte vähem kui kolm kuud pärast nimetatud perioodi. Salvestiste koopiad tuleb esitada Läti meediaregulaatorile (riikliku elektroonilise massimeedia nõukogu), kohtule, prokuratuurile, teistele uurimisasutustele ja pädevatele täidesaatva riigivõimu asutustele nende nõudmisel tasuta.134 Tavapärane 20-päevane programmi salvestiste säilitamise kohustus erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole piisav, et tuvastada hiljem rikkumise asjaolud. § 226. Meresõiduohutuse seaduse muutmine Paragrahviga 226 muudetakse meresõiduohutuse seadust (MSOS) seoses püsiva kriisiülesande määramisega jäämurdeteenuse ja lootsiteenuse osutajatele. Punktiga 1 määratakse püsiv kriisiülesanne jäämurdeteenuse osutajale, kellel tuleb tagada ka kriisiolukorra ajal jäämurdeperioodil jäämurdmine enda teeninduspiirkonnas vastavalt 134 Elektroonilise massimeedia seadus, artikkel 29. Kättesaadav: http://neplpadome.lv/en/assets/documents/anglu/Electronic%20Mass%20Media%20Law%2012.2014.pdf 426  22.05.2025 sõlmitud lepingule. Muudatus on vajalik, kuna ilma jäämurdmiseta ei ole võimalik jää korral laevadel sadamasse sisse sõita ega ka sadamast väljuda. Kuigi Transpordiamet korraldab jäärmurdmist jäämurdja Tarmo ja mitmeotstarbelise laeva EVA-316-ga (jäämurdetöid teeb alates 01.07.2023 Riigilaevastik),siis põhilisi rahvusvahelisi laevu teenindavates sadamates (Muuga sadam, Tallinna ja Kopli lahe sadamad, Paldiski Lõunasadam, Kunda ja Sillamäe sadamad) osutab jäämurdeteenust jäämurdja Botnica, mis kuulub TS Shipping OÜle. Kuna jäämurdmine on hooajaline teenus, mis sõltub ka talvehooajal ilmastiku- ja jääoludest, st igal aastal ei pruugi vajadust jäämurdmiseks alati tekkida, siis teenust elutähtsaks teenuseks ei määrata, küll aga on vajalik tagada selle toimimine kriisiolukorra ajal, kui selleks peaks vajadus tekkima. Juhul, kui kriisiolukorra lahendamiseks on vajalik jäämurdeteenust osutada tavapärastest tingimustest erinevalt, võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada selleks ka vastavad erandid. Punktis 2 on toodud kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise järelevalvesätted sarnaselt teistele isikutele määratud kriisiülesannetega. § 227. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine Paragrahvis 227 nähakse ette muudatused nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (NETS). Punktis 1 asendatakse sõnad „eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra“ sõnaga „kriisiolukorra“, kuna tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus koondab erinevad kriise põhjustavad olukorrad ühe katusmõiste alla. Seega edaspidi võib kõikides kriisiolukordades, kui on takistatud tervisekontrolli tegemine ja selle kohta tervisetõendi väljastamine, rakendada tervisetõendite väljastamise asemel erikorda – tööandja saab sel ajal nõuda tööle asujalt või töötajalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitust selle kohta, et isikul ei ole tuvastatud nakkushaigust, talle teadaolevalt ta ei põe nakkushaigust ja tal ei ole nakkushaiguse sümptomeid, ning tööandja peab tagama, et tööle asuja või töötaja esitaks nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta kirjaliku tervisetõendi hiljemalt 90 kalendripäeva möödumisel kriisiolukorra lõppemisest arvates. Punktiga 2 tehakse viide tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusele, kuna HOS tunnistatakse kehtetuks ja seda asendab osaliselt tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus. Punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks viide HOSile, mis on tarbetu kordamine, kuna § 26 juba sätestab, et kohaldatakse ka tsiviilkriisi ja riigikaitse seadust. Punktiga 4 tehakse terminoloogiline muudatus tulenevalt HOSi kehtetuks tunnistamisest. Edaspidi kasutakse terminit „tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorra ajal“. Tervishoiu toimepidevust ohustavat olukorda mõistetakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses, kriisiolukord on defineeritud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses. § 228. Ohvriabi seaduse muutmine Paragrahviga 228 täiendatakse OASi § 14 lõikega 4. Paragrahvi 14 lõike 4 kohaselt võib SKA eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ohvriabiteenuste korraldamisel ajutiselt teha erandeid teenuste sisus, kui see on eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal teenuste osutamiseks vältimatult vajalik. 427  22.05.2025 Ohvriabiteenused koosnevad erinevatest komponentidest ning sätte eesmärk on luua õiguslik alus selleks, kui eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik üht või teist teenuse komponenti pakkuda ning teenuse sisus tuleb teha erandeid. Oluline on rõhutada, et teenuste sisu puhul tohib erandeid teha vaid juhul, kui see on vältimatult vajalik ja teenuse komponenti ei ole võimalik pakkuda kriisist tulenevate erandlike asjaolude tõttu. Näiteks ei ole võimalik naiste tugikeskuses pakkuda ohvrile psühholoogilist nõustamist, kuna nõustajal ei ole füüsiliselt võimalik teenusekohta kohale minna ning teenuse pakkumine on raskendatud ka veebi vahendusel. Selged nõuded – kuidas teenuseosutaja hindab riske teenuse toimimisele, mil moel riske maandada ja kuidas vajalikud tööprotsessid üles ehitada – tuleb SKA-l koos teenuseosutajatega kokku leppida ning lepingutes või tööjuhistes fikseerida. § 229. Perehüvitiste seaduse muutmine Paragrahviga 229 täiendatakse perehüvitise seadust (edaspidi PHS) §-ga 141, mille eesmärk on reguleerida erakorralise ja sõjaseisukorra ajal perehüvitiste taotlemise, määramise ja maksmise erandeid. Peamiselt on erandid seotud õigusega taotleda ja saada toetusi, kuivõrd võib tekkida olukordi, kus lapsi võtavad ajutiselt oma hoole alla teised inimesed (nt laste sugulased, aga ka naabrid või muidu perega tihedalt seotud inimesed), ja võib tekkida vajadus suunata toetused lapsi tegelikult kasvatavatele inimestele. PHS eristab õigust toetusele õigusest toetust taotleda, kuivõrd paljude toetuste puhul on õigus toetusele lapsel, kes ise toetust taotleda ei saa. Paragrahvi 141 lõikes 1 sätestatakse erakorralise või sõjaseisukorra ajal erand teise vanema nõusoleku esitamiseks perehüvitise saaja vahetamisel. Säte käsitleb juhtumeid, mille puhul on vanemad enne erakorralise või sõjaseisukorra kehtestamist kasutanud õigust perehüvitistele kordamööda. Tavaolukorras peab vanem esitama uue taotluse perehüvitise saamiseks ja teine vanem, kes seni perehüvitist sai, annab nõusoleku saaja vahetamiseks. Saaja vahetamise põhimõte on praktikas rakendatav ka vanemaga võrdsustatud isikute (nt eestkostja, hoolduspere vanem) puhul. Sõjaseisukorra ajal võib perehüvitise senine saaja olla mobiliseeritud ega pruugi saada nõusolekut saaja vahetamiseks anda, mistõttu sätestatakse, et teise vanema nõusolekut ei ole vaja, kui seda ei ole tavapäraseid viise kasutades võimalik saada (inimest ei saa kätte, ta asukoht on teadmata). Paragrahvi 141 lõikega 2 laiendatakse erakorralise või sõjaseisukorra ajal perehüvitist saama õigustatud isikute ringi. Tekkida võib vajadus kaasata lapse mõlemad vanemad riigikaitse ülesannetesse ja laps jäetakse näiteks vanaema hoolde. Samuti võib tegemist olla olukorraga, kus vanemad on surnud või ei ole võimalik mingil muul põhjusel vanemapuhkust kasutada. TLSi § 65 lõige 2 annab lapse tegelikule hooldajale õiguse saada vanemapuhkust juhul, kui lapse vanem puhkust ei kasuta. Vanemahüvitisele ega ka muudele peretoetustele kehtiva seaduse järgi last tegelikult kasvataval isikul automaatselt õigust ei ole, mistõttu on mõistlik erakorralise või sõjaseisukorra ajal laiendada õigustatud isikute ringi. Seda, kas isik on võtnud lapse oma hoole alla, peab SKA hüvitise andjana kontrollima. Esimese võimalusena tuleb kasutada kõige lihtsamaid viise nagu lapse vanemate või seni toetusi saanud isiku kinnitus selle kohta, et laps on antud ajutiselt teise isiku hoolde. Kui lapsevanema(te) kinnitust ei õnnestu saada, kuna vanemaid ei saa erinevaid kanaleid kasutades kätte, saab SKA pöörduda lapse elukohajärgse KOVi poole, et selgitada välja, kas perehüvitise taotleja elab lapsega koos ja hoolitseb tema eest. KOVi töötaja saab juba kehtivat praktikat rakendades teha koduvisiidi ja anda selle alusel SKA-le kinnituse, et laps elab koos hüvitist taotleva isikuga. 428  22.05.2025 Paragrahvi 141 lõikega 3 antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada elatisabi kõigile võrdses suuruses juhul, kui täitemenetlus või pankrotimenetlus on erakorralise või sõjaseisukorra tõttu peatatud. Tavaolukorras võib elatisabi suurus olla erinev, kuna riik maksab elatisabi summas, mis on elatisabi suuruse ja võlgniku makstud elatise vahe. Kuna erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib täitemenetluse ja pankrotimenetluse peatada, ei ole Sotsiaalkindlustusametil enam võlgniku makstud elatisest ülevaadet. Sellisel juhul on mõistlik, et valitsus kehtestab kindla summa, mis elatisabina välja makstakse. Vabariigi Valitsusel on õigus vähendada hüvitisi ka tulenevalt tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu §-st 72, kuid eelnimetatud volitusnorm võimaldab vähendada isikule makstava hüvitise summat teatud protsendi ulatuses, kuid ei võimalda muuta toetuse ülesehitust ega kehtestada kõigile uut toetuse suurust. Seega võib Vabariigi Valitsus soovi korral vähendada muude toetuste suurust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel ja kehtestada elatisabi kõigile võrdses suuruses PHSi alusel. Isik uut elatisabi taotlust tegema ei pea, kui ta seda juba kord on taotlenud, aga erakorralise või sõjaseisukorra tõttu on täitemenetlus või pankrotimenetlus peatatud. Sellisel juhul on elatisabi maksmise aluseks isiku varem esitatud taotlus. § 230. Planeerimisseaduse muutmine Planeerimisseaduses asendatakse termin „hädaolukord“ terminiga „kriisiolukord“. § 231. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine Punktiga 1 täiendatakse PPVSi §-ga 31 ning sätestatakse vanglateenistuse ametnike kaasamine politsei tegevusse. PPVSi § 31 lõige 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet võib avaliku korra kaitsesse kaasata vanglateenistuse ametnikke. Kaasamine on lubatud, kui PPA ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ohtu ennetada, välja selgitada, tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada. Nimetatud piirang lähtub põhimõttest, et iga asutus peab eelkõige täitma neid põhiülesandeid, milleks ta on loodud. Näiteks, kui PPA-l puuduvad muud vahendid ülesande täitmiseks, on kaasamise eeltingimus täidetud. Kaasamine on lubatud üksnes niikaua, kui nimetatud asjaolud esinevad. Tegemist ei ole uue volitusega. Kehtiva vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 109 lõike 4 järgi võib relvastatud üksust või vanglateenistuse ametnikku kasutada ametiabi korras vastavalt halduskoostöö seadusele avaliku korra tagamiseks. Kuivõrd vanglateenistuse ametnikke kaasatakse PPA ülesannete täitmisse, siis on kaasamine sätestatud VangSi asemel PPVSis. PPVSi § 3 lõike 1 punkti 1 järgi on politsei ülesanne avaliku korra kaitse KorSis sätestatud alusel ja korras. Vanglateenistuse ametnike kaasamine on lubatud ohu ennetamiseks, ohu väljaselgitamiseks, ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks ehk avaliku korra kaitseks. Vanglateenistuse ametnikke saab kaasata, kui kaasamise tulemusena ei kannata vangla põhiülesannete täitmine, kuna vanglateenistuse ametnike esmane ülesanne on täita neile pandud teenistusülesandeid. Eraldi ei ole eelnõus enam nimetatud relvastatud üksust, sest relvastatud üksus koosnebki vanglateenistuse vanglaametnikest, erinevus on ainult nende väljaõppes: relvastatud üksuse liikmed on saanud spetsiaalse väljaõppe ja treenitud tegutsema keerukamates ja spetsiifilisi oskusi nõudvates olukordades võrreldes tavalise vanglateenistuse ametnikuga. Samuti ei ole kõigi vanglateenistuse ametnike väljaõpe ühesugune. 429  22.05.2025 PPVSi § 31 lõike 2 järgi on vanglateenistuse vanglaametnikul riiklikku järelevalvesse kaasamisel politseiametniku volitused. Volituste ulatus võrreldes kehtiva õigusega ei muutu. Volituste rakendamiseks tuleb tagada vanglateenistuse ametnikele ka vajalik väljaõpe ning täpsustada volituste rakendamise korda. Politsei- ja Piirivalveameti täpsemad ülesanded, mille täitmisse võib vanglateenistuse ametnikke kaasata, ning kaasamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Rakendusakti kavand on esitatud seletuskirja lisas. PPVSi § 31 lõige 4 on seotud Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamist puudutava regulatsiooni korrastamisega (vt täpsemad selgitused KorSi muutmise paragrahvi juures). Lõike 4 järgi võib Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata politsei ülesannete täitmisse ja selle raames riiklikku järelevalvesse KorSis sätestatud tingimustel ja korras. Muudatus tehakse õigusselguse eesmärgil. Samasugune viide KorSile lisatakse teiste kaasavate korrakaitseorganite ülesandeid reguleerivatesse seadustesse (nt PäästeS). Punktiga 2 jäetakse välja hädaolukorra õppused, vaid käsitletakse kõiki õppuseid koos. § 232. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine Nimetatud seaduses tehtav muudatus on seotud terminite muutusega – hädaolukorra terminit HOSi kehtetuks tunnistamisega enam ei kasutata, vaid kasutusele võetakse termin „kriisiolukord“. § 233. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse muutmine Paragrahviga 233 muudetakse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadust (PSJKS). Punktiga 1 täiendatakse PSJKSi § 3 uue lõikega ning sätestatakse, et erakorralise ja sõjaseisukorra ajal otsustab erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu või selle liidu tegevuse peatamise põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Kui eelnimetatud ühingu või selle liidu või erakonna tegevus ohustab riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda, hindab kolleegium Vabariigi Valitsuse taotluse üle otsustamisel mh seda, kas selle tegevuse peatamine sobib riigi julgeoleku kaitse eesmärgiga ning kas ei esine teisi abinõusid, mis oleksid eesmärgi saavutamise seisukohast sama tõhusad, kuid piiraksid erakonna või töötajate või tööandjate ühingu või selle liidu põhiõigusi ja -vabadusi vähem. Kohtumenetlust reguleerivates seadustes puuduvad normid, mis reguleeriksid seda, kuidas lahendatakse taotlusi erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu või selle liidu tegevuse peatamiseks erakorralise või sõjaseisukorra lõppemiseni. Kuigi õigus analoogilise taotluse esitamiseks on peaministrile kui erakorralise seisukorra juhile antud ka kehtiva ErSSi § 19 lõike 1 alusel, on jäänud selgusetuks, kas eelnimetatud taotlust lahendab Riigikohtu halduskolleegium või põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Kuna rahuajal on erakonna tegevuse lõpetamise taotluse lahendamine põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi pädevuses, on otstarbekas sätestada kolleegiumi õigus lahendada erakonna tegevuse peatamise taotlus ka erakorralise ja sõjaseisukorra ajal. Tegemist ei ole erakonna lõpetamise taotlusega, mille lahendamine on PSJKSi § 3 lõike 4 järgi ainult Riigikohtu üldkogu pädevuses. Erakonna tegevuse peatamise taotluse lahendamine põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi poolt ei ole vastuolus PSJKSi § 3 lõikega 4, sest 430  22.05.2025 kolleegium ei otsusta mitte erakonna lõpetamise, vaid erakonna tegevuse peatamise üle erakorralise või sõjaseisukorra lõppemiseni, mis on vähem piiravam meede. Erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu või selle liidu tegevuse sõja- või erakorralise seisukorra ajaks peatamise taotluse lahendamine on kiireloomuline. Kehtiva ErSSi § 19 lõige 2 annab Riigikohtule taotluse lahendamiseks kolme päeva pikkuse tähtaja. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis vaadatakse erakonna peatamise taotlus läbi viieliikmelises koosseisus (PSJKSi § 3 lõige 2), mis võimaldab sellist taotlust lahendada erakorralise või sõjaseisukorra tingimustest lähtuvalt viivitamata. Samuti on erakorralise või sõjaseisukorra ajal vaja viivitamata lahendada ka töötajate ning tööandjate ühingu tegevuse peatamise taotlusi. Sellest johtuvalt ei nähta eelnõus ette konkreetset taotluse lahendamise tähtaega, vaid sätestatakse, et Riigikohus lahendab erakonna tegevuse peatamise või lõpetamise või töötajate ja tööandjate ühingu või selle liidu tegevuse peatamise taotluse viivitamata pärast nõuetekohase taotluse saamist. Sõja- või erakorralise seisukorra lõppemisel on Riigikohtu üldkogul võimalik Vabariigi Valitsuse vastava taotluse esitamise korral põhjalikumalt kaaluda kehtiva PSJKSi 5. peatükis sätestatud õigusraamistiku alusel, kas on põhjendatud ja vajalik lõpetada erakonna tegevus, mis oli eelnevalt peatatud. Üldkogu vaatab PSJKSi § 3 lõike 5 järgi asja läbi vähemalt üheteistkümneliikmelises koosseisus. Kehtiva PSJKSi 5. peatükk (§-d 23–36) reguleerib vaid erakonna tegevuse lõpetamist. PSJKSi muudatuse punktidega 16–21 täiendatakse PSJKSi 5. peatükki osas, millega reguleeritakse ka erakonna ja töötajate ning tööandjate ühingute või nende liitude tegevuse peatamist. Paragrahviga 321 antakse Vabariigi Valitsusele õigus esitada erakorralise või sõjaseisukorra ajal Riigikohtule taotlus peatada erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu või selle liidu tegevus, kui see on vajalik erikorra lahendamiseks. Sellega seoses muudetakse ka PSJKSi § 33–36, mis käsitlevad menetlusosalisi sellises põhiseaduslikkuse järelevalve asjas, selle asja lahendamise tähtaega, menetluse uuendamist ja Riigikohtu volitusi asja lahendamisel. PSJKSi muudatuse punktid 2 ja 4–15 on seotud PSJKSi § 2 lõikes 11 Riigikohtu pädevusega teha põhiseaduslikkuse järelevalve korras erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise ja lõpetamise otsuse ning Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmise otsuse üle järelevalvet. Samuti käsitleb see järelevalvet Vabariigi Valitsuse kriisiolukorra otsuste üle. Kehtiva PSJKSi 3. peatükk (§-d 16– 24) reguleerib vaid kaebuste esitamist Riigikogu, Riigikogu juhatuse ja Vabariigi Presidendi otsuste peale. PSJKSi muudatuste punktidega 5–13 täiendatakse PSJKSi 3. peatükki osas, millega nähakse ette ka õiguskantsleri ja kohtute õigus taotleda Riigikohtult Riigikogu erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni väljakuulutamise või lõpetamise otsuse, Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele riigis viibimise loa andmise otsuse ning Vabariigi Presidendi sõjaseisukorra või mobilisatsiooni väljakuulutamise otsuse põhiseaduslikkuse kontrolli ja selle otsuse tühistamist. PSJKSi §-s 19 esitatud 10-päevane kaebuse esitamise tähtaeg jääb kehtima ka nimetatud taotluste kohta. Samamoodi täiendatakse õiguskantsleri ja kohtu poolt Riigikogu või Vabariigi Presidendi vastava otsuse tühistamise taotluse esitamise võimalusega ka PSJKSi § 20 („Kaebuse ja taotluse sisu- ja vorminõuded“), § 201 („Puuduste kõrvaldamine ning kaebuse ja taotluse tagastamine läbivaatamatult“), § 21 („Menetlusosalised“), § 23 („Menetluse uuendamine“) ja § 24 („Riigikohtu volitused“). PSJKSi §-s 22 nähakse ette, et Riigikohus lahendab kaebuse Riigikogu, Riigikogu juhatuse või 431  22.05.2025 Vabariigi Presidendi otsuse peale ja taotluse Riigikogu või Vabariigi Presidendi otsuse tühistamiseks viivitamata pärast nõuetekohase kaebuse või taotluse saamist. § 234. Päästeseaduse muutmine Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks PäästeSi § 1 lõige 3. Kehtiv PäästeSi § 1 lõige 3 sätestab, et päästeasutuse tegevuse korralduse erisused on esitatud ErSSis ja HOSis. Muudatus on ajendatud sellest, et ErSS ja HOS tunnistatakse kehtetuks ning nimetatud valdkondi hakkab reguleerima tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus. Samas ei sätesta kehtiv ErSS ja HOS päästeasutusele konkreetseid ülesandeid. Erikorra ajal kehtib ülesannete jätkuvuse põhimõte, mille kohaselt asutused täidavad üldjuhul oma tavapäraseid ülesandeid. Samuti sätestab PäästeSi § 5 lõike 1 punkt 9 ja § 11 punkt 2, et päästeasutuse ülesanne on ka muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine. Seega oma sisult ei ole PäästeSi § 1 lõige 3 regulatiivset tähendust omav säte ning selle esitamine PäästeSis ei ole vajalik. Punktiga 2 laiendatakse Päästeameti õigust sõlmida juriidilise isikuga tsiviilõiguslikke lepinguid vabatahtlike kaasamiseks elanikkonnakaitse ülesande täitmisele. Päästeametile pannakse eelnõuga elanikkonnakaitse ülesanne, mille sisu on pikemalt avatud käesoleva paragrahvi punktis 3. Praegu kehtiva PäästeSi § 2 lõike 5 kohaselt on Päästeametil õigus kõnesolevaid lepinguid sõlmida päästetööle, ennetustööle ja abidemineerijana kaasatute tegevuse korraldamiseks. Muudatuse kohaselt sätestatakse üldisemalt, et Päästeamet võib sõlmida juriidilise isikuga tsiviilõiguslikke lepinguid Päästeameti tegevuses osaleva vabatahtliku tegevuse korraldamiseks. PäästeSi § 2 lõikega 4 on määratud, et Päästeameti tegevuses vabatahtlike osalemist reguleerib täpsemalt seaduse 7. peatükk. Kokkuvõttes lisandub muudatuse kohaselt täiendav ülesanne – elanikkonnakaitse –, mille täitmiseks on juriidiliste isikutega tsiviilõiguslike lepingute sõlmimine lubatud, muus osas lepingute sõlmimise õigust ei laiendata. Eelkõige hõlmab säte selliseid juriidilisi isikud, kes on vabatahtlikke ühendavad organisatsioonid ja kellega on Päästeametil vaja tsiviilõiguslikke lepinguid sõlmida, et vabatahtlike tegevust efektiivselt hallata. Punktidega 3–5 viiakse PäästeSi kooskõlla eelnõuga. Nende sätetega määratakse Päästeameti ülesanded: regionaalsel tasandil koostöö korraldamine kriisiolukorraks valmistumisel (koostöös teiste asutustega vastavalt nende valdkondlikele ekspertteadmistele) ja selle lahendamisel (eelnõu § 9 ja § 32 lõige 2), elanikkonnale ja avalikkusele üldiste käitumisjuhiste ja sündmustest teabe andmise koordineerimine (§ 86), viivitamatu ohuteate edastamine (§ 87), elanike varjumiseks ning ulatuslikuks evakuatsiooniks ettevalmistuste tegemine ja evakuatsiooni läbiviimine (§-d 88 ja 9), elanikkonnakaitse tegevuste tagamine, kui ilma selleta oleks ohus inimeste elu ja tervis. Sellest tulenevalt muudetakse PäästeSi § 5 lõike 1 punkti 6 sõnastust ning sätestatakse, et Päästeameti ülesanne on kriisiolukorraks valmistumine ja selle lahendamine tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel. Nagu juba mainitud, on Päästeameti vastutusvaldkonnad päästetööd, ulatuslik evakuatsioon ja varjumine. Praegu kehtiva PäästeSi § 5 lõike 1 punkti 6 kohaselt on reguleeritud Päästeameti ülesanded seoses hädaolukorraga: hädaolukorraks valmistumine ja selle lahendamise tagamine HOSi alusel. Eelnõu jõustumisega tunnistatakse HOS kehtetuks, mistõttu ei ole viide enam asjakohane. Lisaks, võrreldes praegu kehtiva HOSiga tehakse eelnõuga ulatuslikud muudatused 432  22.05.2025 nii kriisireguleerimises tervikuna kui ka laiendatakse Päästeameti rolli kriisiolukordadeks valmistumisel ja nende lahendamisel. Eelnõuga võetakse kasutusele elanikkonnakaitse termin, mille sisu on reguleeritud eelnõu §-s 85. Paragrahvi lõike 1 kohaselt on elanikkonnakaitse tegevused, mis tagavad inimeste valmisoleku kriisiolukordade ajal ise toime tulla, kaitsevad inimesi kriisiolukordadest tulenevate ohtude eest ning aitavad tagajärgedega toimetulekul. Elanikkonnakaitse meetmeteks loetakse seejuures ennekõike ohuteavitust, pääste- ja ka demineerimistöid, ulatuslikku evakuatsiooni, varjumist, esmaabi ja katastroofimeditsiini, vältimatut sotsiaalabi ja psühhosotsiaalset abi kriisides. Elanikkonnakaitsega on tihedas puutumuses aga ka muu elanikele hädavajalik abi, nt on elanikkonnakaitse oluliseks osaks inimeste ja kohalike omavalitsuse üksuste kriisivalmidus, elutähtsate teenuste toimimine, rahvusvahelise abi koordineerimine, elanikkonna varustuskindlus jt ülesanded. Samas nt elutähtsate teenuste toimimine on oluline eeldus ka sise- ja sõjalise kaitse toimimiseks, mistõttu ei saa seda lugeda elanikkonnakaitse meetmeks. Elanikkonnakaitse tagamine eeldab erinevate osaliste ühist pingutust – st kõige aluseks on iga üksiku inimese valmisolek. Esmane vastutus enda ja oma pere toimetuleku ja turvalisuse tagamisel on inimesel endal. Oluline on valmisolek ka kogukondades ja üksteise abistamine, sh vabatahtliku töö näol. Kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigiasutuste korraldada on elanikkonnakaitse meetmed, ent abi saabumiseni tuleb ise või kogukondades toime tulla, mis tähendab, et kriisideks valmistuma peavad kõik osalised. Päästeameti roll elanikkonnakaitses on tagada regionaalsel tasandil nii kriisiolukorraks valmistumine ja kriisiolukordade lahendamine, elanike varjumise ja ulatusliku evakuatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine kui ka elanike teavitamine. Kriisiolukorra ajal kasutatakse vajaduse korral elanike teavitamiseks ka sireenisüsteemi, mille ülesseadmise ja haldamise roll on Päästeametil. Lisaks toetab Päästeamet kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat asutust teabevahetuse ja koostöö korraldamisel. Eelnõuga saab Päästeamet ülesande hoida elanikkonnakaitse n-ö üldpilti ehk koordineerida elanikkonnakaitse tegevuste õigeaegset rakendamist. Elanikkonnakaitse tegevused on eelkõige ohuteavitus, päästetööd, ulatuslik evakuatsioon, varjumine, esmaabi ja katastroofimeditsiin, vältimatu sotsiaalabi, psühhosotsiaalne abi kriisides ning muu elanikele hädavajalik abi. Päästeamet ei vastuta kõikide elanikkonnakaitse tegevuste eest (üksnes varjumise, evakuatsiooni, pääste- ja demineerimistööde eest). Elanikkonnakaitse moodustub mitmest omavahel seotud tegevusest ja võimest. Seejuures lähtub kogu lai riigikaitse ülesannete jäävuse põhimõttest, mis tähendab, et iga alategevuse toimimise eest vastutab nii kriisi ajal kui ka tavaolukorras sama osaline. Nii näiteks vastutab esmaabi ja katastroofimeditsiini eest tervishoiusektor, vältimatu sotsiaalabi tagatakse KOVi ja Sotsiaalministeeriumi valdkonna koostöös jne. Et Päästeamet saaks oma ülesannet edukalt täita, nähakse seaduses ette, et Päästeametil on õigus saada oma ülesande täitmiseks vajaminevat teavet ja seda nii juriidilistelt kui ka füüsilistelt isikutelt. Näiteks Saaremaa elektrikatkestuse olukorras oleks vaja olnud, et Päästeamet oleks saanud operatiivselt teavet veel elektrita ja hädas/üksi elevate inimeste kohta (vastavalt Elektrilevilt ja KOVilt). Näiteks on Päästeametil vajalik saada teavet elektriliinide taastamise järjekorra kohta, Elektrilevi rakendatud ja planeeritavate ressursside kohta, Elektrilevi võimelünkade kohta elektrivarustuse taastamisel. Päästeamet on elanikkonnakaitse puhul üldkoordineerija ning tema roll on tagada, et elanikele oleks vajalikud teenused tagatud ja et vastutavad asutused reageeriksid õigel ajal. Nii näiteks 433  22.05.2025 Saaremaa tormi ja veereostuse korral oleks olnud Päästeamet see, kes oleks koordineerinud üldpilti ja hoidnud kriisis üksikisiku vaadet. Elektri taastamisel on elutähtsa teenuse osutajal fookuses elektriliinide taastamine ning ta ei jälgi, kas tarbimiskohtades on inimeste elu ja tervis ohus, on seal vajalik viia läbi evakuatsioon või näiteks mõne teise sündmuse korral korraldada varjumine. Elektrivarustuse taastamisel näeb Elektrilevi seejuures, et elektrivarustus on taastatud liitumispunktis, aga ühe liitumispunkti taga võib olla mitu majapidamist, kortermaja mitme korteriga ja Elektrilevi ei oska seetõttu öelda, kui paljudel inimesel on elektrivarustus kadunud, või ei oska anda kinnitust, kas liitumispunkti taga asuvate hoonete, majapidamiste elektrivarustus on taastatud. Nimelt võib olla tekkinud rike liitumispunktist edasi või hoones. Konkreetselt selline järeldus tekkis Saaremaa kriisi lahendamisel, kui selgus, et ei Elektrilevi ega KOV ei teadnud, kellel veel elektrit ei ole ning see sundis Päästeametit teatud piirkondades majapidamisi läbi helistama ja ka füüsiliselt majapidamisi läbi käima. Kuna Kaitseliidu ja Kaitseväe kaasamine on edaspidi KorSis, siis tehakse seetõttu ka muudatus punktidega 5 (lõige 5) ja 6. Punktiga 7 täiendatakse PäästeSi § 32 lõikes 1 reguleeritud vabatahtliku päästja terminit. Vabatahtlik päästja on kehtiva sätte kohaselt isik, kes vabatahtlikult osaleb päästetööl või ennetustööl seaduses sätestatud alustel ja korras. Muudatuse kohaselt osaleb vabatahtlik päästja ka elanikkonnakaitses. Sisuliselt täiendatakse võimalusi, kuidas vabatahtlik saab osaleda Päästeameti tegevuses – päästetööl ja ennetustööl osalemisele lisandub õigus osaleda ka elanikkonnakaitse tegevustes. Vabatahtliku päästja osalemist elanikkonnakaitses on täpsemalt avatud käesoleva paragrahvi punkti 8 selgitustes. Punktiga 8 täpsustatakse PäästeSi § 34 lõike 1 punktis 4 sätestatud piirangut isiku kohta, keda on keelatud võtta vabatahtlikuks päästjaks. Praegu kehtiva sõnastuse kohaselt on keelatud vabatahtlikuks päästjaks võtta isikut, kellel on selline füüsiline puue, mis takistab tal vabatahtliku päästja ülesannete täitmist, välja arvatud ennetustööl osalevad isikud. Muudatuse kohaselt loobutakse erandist, mis on tehtud ennetustööl osalevate isikute suhtes. Päästeamet saab oma ülesannete täitmisse kaasata isikuid, kes on võimelised neid ülesandeid ohutult täitma. Isiku vabatahtlikuks võtmisel tuleb Päästeametil iga kord hinnata, kas isiku puue on sellist laadi, mis võimaldab tal ülesandeid täita. Seetõttu on selgemalt sõnastatud, et vabatahtlikuks päästjaks on keelatud võtta isikut, kelle füüsiline puue takistab tal vabatahtliku päästja ülesannete täitmist. Ka ennetustöö tegemist võivad teatud puuded takistada – näiteks selline kõnepuue, mille korral isikul ei ole võimalik teistega arusaadaval viisil suhelda. Seetõttu ei ole põhjendatud kõnesolevat erandit säilitada. Punktiga 9 nähakse täpsemalt ette vabatahtliku päästja elanikkonnakaitses osalemiseks vajalik väljaõpe, osalemise tingimused ja kohaldatavad meetmed. Selleks täiendatakse PäästeSi § 38 ning seni päästetööl ja ennetustööl osalemist reguleeriv säte sõnastatakse tervikuna uuesti. Päästeseaduse § 38 muudatusega nähakse täpsemalt ette vabatahtliku päästja elanikkonnakaitses osalemiseks vajalik väljaõpe, osalemise tingimused ja kohaldatavad meetmed. Kui seni reguleeris PäästeSi § 38 päästetööl ja ennetustööl osalemist, siis eelnõus on see paragrahv sõnastatud tervikuna uuesti. Vabatahtliku päästja väljaõpe jaguneb päästetöö väljaõppeks ja elanikkonnakaitse väljaõppeks. Elanikkonnakaitses osaleva vabatahtliku päästja väljaõpe on kaheastmeline, sarnaselt päästetöödel osalevate vabatahtlike päästjatega. Esimese astme õppe (kestusega vähemalt 16 tundi) läbinud vabatahtlik päästja võib päästeametniku korraldusel ja koos temaga osaleda 434  22.05.2025 elanikkonnakaitses kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel. Teise astme elanikkonnakaitse õppe (kestusega vähemalt 16 tundi) läbinud vabatahtlik päästja võib iseseisvalt päästeametniku korraldusel osaleda elanikkonnakaitses kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel. Sarnaselt päästetööga on vabatahtliku päästja teise astme elanikkonnakaitse õppe eelduseks esimese astme õppe edukas läbimine. Eelnõuga kaotatakse väljaõpete mahud, kuna siseministri 10.11.2010 määrus nr 57 „Vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi kohta ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“ käsitleb juba kehtivate vabatahtlike päästjate väljaõpete minimaalseid tundide arve. Teise astme elanikkonnakaitse õppe maht (vähemalt 16 tundi) sätestatakse samas määruses. Selle muudatusega kaotatakse seaduse tasandil kordus ning reguleeritakse kõigi Päästeameti kaasatud vabatahtlike väljaõppemahud siseministri 10.11.2010 määruses nr 57. PäästeSi § 38 lõikes 5 reguleeritakse vabatahtliku päästja õigused elanikkonnakaitses. Päästeameti ülesandeid elanikkonnakaitses on selgitatud käesoleva paragrahvi punktis 3. Muudatuse kohaselt on vabatahtlikul päästjal elanikkonnakaitses kriisiolukorra lahendamisel toetav (abistav) roll. Päästeamet moodustab suursündmuste lahendamise juhtimiseks staabi, mida omakorda juhib päästeametnik. Kriisiolukorra lahendamist juhitakse staabi kaudu juhul, kui on vaja iga päev ja ulatuslikult täita täiendavaid aja poolest kriitilisi ülesandeid ning sündmuse lahendamine eeldab ulatuslikku koostööd teiste asutuste ja isikutega. Päästeameti staap koosneb erinevatest gruppidest, kes täidavad erinevaid ülesandeid, ning igal grupil on päästeametnikust juht, kes määrab tööde jaotuse, prioriseerib need ja annab töökorraldused ning kontrollib regulaarselt nende täitmist. Seega on oluline rõhutada, et vabatahtlikule päästjale ei anta elanikkonnakaitses kriisiolukorra lahendamisel volituste kohaldamiseks iseseisvat pädevust ning õiguste realiseerimine on allutatud riiklikule kontrollile. Kõikidele tegevustele sündmuskohal peab eelnema päästeametniku korraldus. Lisaks tuleb silmas pidada, et kriisiolukord on oma olemuselt kiireloomuline olukord, mis nõuab kiiret tegutsemist ning tulenevalt sellest on vajalik võimalikult paljude inimeste kaasabi, keda on selleks ka eelnevalt koolitatud. Samuti toodi 2021. aastal, kui ulatusliku evakuatsiooni ülesanne anti Politsei- ja Piirivalveametilt üle Päästeametile, selle muudatuse olulise tegurina esile, et PPA ülesanded ja ressurss asutuste hädaolukordade lahendamise plaanides ning riigikaitselistes tegevustes on hõivatud. Ulatuslik evakuatsioon ja varjumine on suuremahulised operatsioonid, mida ükski Eesti ametiasutus ei ole suuteline üksi ja ainult oma teenistujatega täies mahus läbi viima. Nii kehtiva seaduse kui ka käesoleva eelnõu kohaselt osaleb PPA ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel, kuid tulenevalt ressursi hõivatusest lasub põhivastutus nende ülesannete täitmisel Päästeametil. Seega on väga oluline kaasata elanikkonnakaitse tegevustesse vabatahtlikke päästjaid ning anda nendele kontrollitud õigused, et vahetult kaitsta inimeste elu ja tervist kriisiolukordades. Oluline on siinjuures esile tuua, et ka tavapäraselt on vabatahtlikud päästjad kaasatud päästesündmuste lahendamisele ning juba praegu on palju komplekssündmusi (sh toimub väiksemaid evakuatsioone), kus Päästeamet teeb PPAga koostööd. Seetõttu ei ole ka selliste volituste kohaldamine vabatahtlike päästjatele jaoks midagi uut. Eelnõuga vabatahtlikule päästjale antavad õigused elanikkonnakaitses kriisiolukorra lahendamisel on sarnased Päästeameti õigustega varjumise ja ulatusliku evakuatsiooni puhul, kuid olemuselt siiski piiratumad, kus erinevate õiguste andmisel on lähtutud konkreetse tegevuse eesmärgist. Lõike 5 punkti 1 kohaselt on vabatahtlikul päästjal õigus KorSis 435  22.05.2025 sätestatud alusel ja korras siseneda valdusesse ja vaadata valdus läbi, et tagada isiku varjumine või evakuatsioon ohustatud alalt ohutusse kohta. Kriisiolukorra puhul on võimalik, et hoonetes võib viibida inimesi, kes on abitus seisundis ega saa ise hoonest väljuda. Kuna kriisiolukord võib oma mastaabilt olla väga ulatuslik, siis ei piisa üksnes ametnike ressursist, kes käiks läbi kodusid, et aidata inimestel evakueeruda või varjuda, ning seetõttu on oluline meetme kohaldamise õiguse andmine selleks koolitatud vabatahtlikule päästjale. Meetme kohaldamisele peab eelnema päästeametniku korraldus. Vabatahtlikel päästjatel on ka kehtiva päästeseaduse kohaselt õigus siseneda päästetööks valdusesse ja vaadata valdus läbi KorSis ettenähtud alusel ja korras. Seega oma olemuselt ei ole vabatahtliku päästja jaoks tegemist uue volitusega. Lõike 5 punkti 2 kohaselt on vabatahtlikul päästjal õigus elanikkonnakaitses kriisiolukorra lahendamisel peatada KorSis sätestatud alusel ja korras sõiduk, et tagada isiku varjumine või evakuatsioon ohustatud alalt ohutusse kohta. Sõiduki peatamise vajadus võib tekkida seetõttu, et sõidukitega ohualal viibivad inimesed on vaja evakueerida. Selline vajadus võib tekkida näiteks olukorras, kui sõiduk sõidab vales suunas (ei sõida ohualast välja, vaid ohu suunas). Tegemist ei ole iseseisvalt sõiduki peatamisega, vaid sõiduki peatamisel on kindel eesmärk – suunata isik ohustatud alalt ohutusse kohta. Kriisiolukorra ajal tuleb arvestada tavapärasemast ärevama olukorraga, kus inimesed vajavad lisaselgitusi ja suunamist. Lõike 5 punkt 3 sätestab, et vabatahtlikul päästjal on õigus elanikkonnakaitses kriisiolukorra lahendamisel tuvastada KorSis sätestatud alusel ja korras varjumiskohta või evakuatsioonikohta sisenemisel ja sealt väljumisel isiku samasus. Kriisiolukorra ajal on vajalik tuvastada, kes on konkreetses varjumis- või evakuatsioonikohas, et oleks võimalik tuvastada, kas näiteks ohualalt on kõik inimesed saanud evakueeritud, ning anda informatsiooni lähedastele, kus asuvad näiteks nende pereliikmed. Lõike 5 punkt 4 sätestab, et vabatahtlikul päästjal on õigus elanikkonnakaitses kriisiolukorra lahendamisel kontrollida KorSis sätestatud alusel ja korras varjumiskohta või evakuatsioonikohta sisenemisel isikut ja tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et kindlaks teha, kas isiku valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib varjumiskohas või evakuatsioonikohas ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine varjumiskohas või evakuatsioonikohas on keelatud. Tegemist on KorSi §-s 47 sätestatud turvakontrolliga. Selle õiguse andmine on vajalik, et tagada kriisiolukorra ajal evakuatsiooni- või varjumiskohas isikute ohutus. Kriisiolukorra ajal koguneb varjumis- või evakuatsioonikohtadesse suur hulk inimesi (nt lapsed, vanurid, kriminaalkorras karistatud isikud jne), kus tulenevalt ärevast olukorrast võib tekkida suur oht tülide tekkimiseks, korrarikkumisteks jne. Samal eesmärgil antakse vabatahtlikule päästjale õigus kontrollida varjumiskohta või evakuatsioonikohta sisenemisel isikuga kaasas olevat asja vaatlemise või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud teenistuskoera abil, et kindlaks teha, kas isiku valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib varjumiskohas või evakuatsioonikohas ohustada ennast või teisi isikuid või mille omamine on keelatud (punkt 5). Samuti on turvalisuse tagamiseks vajadus võtta hoiule vallasasjad, mis võivad teiste evakueeritud inimeste jaoks olla ohtlikud (nt terariistad, kergesti süttivad vedelikud vms). Lõike 5 punkt 6 sätestab, et vabatahtlikul päästjal on õigus elanikkonnakaitses kriisiolukorra lahendamisel kinni pidada isik vahetult eesseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks või elu või kehalist puutumatust ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks. Kinnipeetud isik antakse viivitamata üle PPAle. Lisaks annab käesoleva paragrahvi lõike 4 punkt 3 vabatahtlikule päästjale õiguse isiku kinnipidamisel (eelnõuga lisatav § 38 lõike 41 punkt 4) kasutada füüsilist 436  22.05.2025 jõudu KorSis sätestatud alusel ja korras, kui isiku kinnipidamine ning isiku tegevuse tõkestamine vabatahtliku päästja suulise korraldusega ei ole võimalik või õigel ajal võimalik. KorSi § 74 lõike 1 kohaselt on vahetu sund füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõu, erivahendi või relvaga. Vahetu sunniga saab viia täide haldusakti, mis on mõeldud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt on vahetu sund ultima ratio haldussunnivahend, mida saab kasutada üksnes siis, kui muud võimalikud vahendid on oma mõju ammendanud või neid ei ole võimalik kasutada. Kuna vahetu sund riivab tugevalt põhiõigusi, on eriti oluline arvestada KorSi §-ga 7 „Proportsionaalsuse põhimõte“, §-ga 8 „Otstarbekuse põhimõte“ ning §-ga 9 „Õiguste kaitse ja inimväärikuse tagamine“. Vahetut sundi rakendatakse vaid nii kaua, kuni selle eesmärk on saavutatud või on selge, et seda ei ole võimalik saavutada. Vabatahtlikud päästjad tohivad vahetu sunni raames kohaldada vaid füüsilist jõudu. Füüsiline jõud võib seisneda näiteks isiku kinnihoidmises, kõrvalelükkamises või ärakandmises, looma tagasitõrjumises või ukse maha löömises. Kuigi füüsilise jõu kasutamine on vahetu sunni esimene ehk vähim kahju tekitav aste, on oluline arvestada ka selle kohaldamise proportsionaalsust. Füüsilise jõu kasutamine võib tulla kõne alla, kui isik seab ohtu enda või kellegi teise elu või tervise ning ei täida korraldust lahkuda. Seejuures tuleb rõhutada, et ka füüsilist jõudu on lubatud kohaldada vaid koos päästeametnikuga tema korraldusel ja see peab olema vältimatult vajalik. Vabatahtlikel päästjatel on ka kehtiva päästeseaduse kohaselt õigus kasutada päästesündmuse käigus füüsilist jõudu KorSis sätestatud alusel ja korras. Punktiga 10 muudetakse PäästeSi § 39 lõiget 2. Muudatuse kohaselt peab vabatahtlik päästja elanikkonnakaitses osalemisel esitama isikule tema nõudmisel vabatahtliku päästja tunnistuse. Tegemist ei ole uue nõudega – kehtiva sätte kohaselt nõutakse tunnistuse esitamise valmisolekut ka päästetööl ja ennetustööl osalevalt vabatahtlikult päästjalt. Kuna vabatahtliku päästja tegevusega võib kaasneda riive teiste isikute õigustele, siis peab ta vajaduse korral tunnistusega tõendama oma isikut ja õigust vastavaid meetmeid kohaldada. Punktides 11–13 tehtavad muudatused on seotud terminite muutmisega. Käesoleva seaduse jõustumisel asendatakse hädaolukorra termin kriisiolukorraga ning riigikaitseliste ameti- ja töökohtade termini asemel võetakse kasutusele kriisiülesandega ameti- ja töökoha termin. Punktiga 14 muudetakse PäästeSi § 45 ja 46 – mõlemad paragrahvid sõnastatakse tervikuna uuesti. Muudatuse kohaselt hüvitatakse kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osalevale juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja § 19 alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule tekitatud kulud, välja arvatud saamata jäänud tulu. Vastavad hüvitamise alused on sätestatud riigieelarve seaduse § 58 lõike 3 alusel kehtestatud määruses. Kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulude hüvitamise ulatus ja kord nähakse ette Vabariigi Valitsuse 9. septembri 2010. a määruses nr 134 „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord“, mis vajab samuti muutmist. Tasu makstakse vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja PäästeSi § 19 alusel päästetööle rakendatud füüsilisele isikule kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osaletud aja eest. Vastav kord nähakse ette eelnimetatud määruses. Punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks PäästeSi § 49, kuna muudatuse järel kaob vajadus PäästeSi § 49 järele. Väljaõppe korraldust reguleerib siseministri 10. novembri 2010. a määrus nr 57 (§ 8). 437  22.05.2025 § 235. Päästeteenistuse seaduse muutmine Nimetatud seaduses tehtav muudatus on seotud terminite muutusega – hädaolukorra terminit HOSi kehtetuks tunnistamisega enam ei kasutata, vaid kasutusele võetakse termin „kriisiolukord“. § 236. Rahvastikuregistri seaduse muutmine Nimetatud seaduses tehakse terminoloogiline muudatus – hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra saab eelnõu jõustumisel kokku võtta terminiga „kriisiolukord“. § 237. Raudteeseaduse muutmine Paragrahviga 237 muudetakse raudteeseadust selleks, et sätestada raudteesektoris ETOdele ja valdkonnas tegutsevatele isikutele püsivad kriisiülesanded. Punktiga 1 lisatakse õigusselguse eesmärgil kohustus, et lisaks seadusele peab avalikku reisijatevedu tegev raudtee-ettevõtja lähtuma ka seaduse alusel antud õigusaktidest. Punktiga 2 määratakse avalikku reisijatevedu teostavale raudtee-ettevõtjale püsiv kriisiülesanne, mille kohaselt on kohustus korraldada reisijatevedu igaühele vastavalt avalikustatud veoeeskirjale ja seaduses sätestatud korras. Alates 2017. aastast teostab avalikku reisijatevedu AS Eesti Liinirongid (Elron), kellel on riigiga sõlmitud 10-aastane avaliku teenindamise leping. Tegemist on praegu ainsana turul tegutseva ettevõttega. Muudatus on vajalik, kuna iga päev rongiga reisivate inimeste hulk on märkimisväärne, nt eelistas Statistikaameti andmetel aastal 2021 rongi liikumiseks kokku ligi 6,1 mln reisijat. Kuna lisaks raudteele on inimestel siiski võimalik liikuda alternatiivina nt ka mööda teid, siis avalikku reisijatevedu otseselt elutähtsaks teenuseks ei määrata. Juhul, kui kriisiolukorra lahendamiseks on vajalik avalikku reisijatevedu teostada tavapärastest tingimustest erinevalt, võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada selleks ka vastavad erandid. Punktiga 3 asendatakse viited HOSile viidetega tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse vastavatele paragrahvidele. Samuti määratakse ETOst ettevõtjatele püsiv kriisiülesanne. Nende ettevõtete püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel. Eelnõu § 74 lõike 6 alusel kehtestab elutähtsa teenuse korraldaja nõuded elutähtsa teenuse osutamiseks. See tähendab, et võib kehtestada erandeid erinevate kriisiolukorra sündmuste ja n-ö tavaolukorra jaoks. Selline võimalus on oluline, sest on võimalik, et kõiki elutähtsaid teenuseid ei pea kõigi kriisiolukordade ajal osutama samas mahus või sama kvaliteediga nagu muidu. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajad peavad iga teenuse puhul hindama, kas selliseid erandeid on vaja seada ning millised need peaksid olema. Punktiga 4 täiendatakse raudteeseadust §-ga 811, millega nähakse ette võimalus kehtestada raudtee kasutamisele piiranguid ajal, mil oht põhiseaduslikule korrale ja riigi julgeolekule on suurenenud, nt vaenlane koondab vägesid piiri taha, luureinfo näitab vaenlase vägede liikumist meile ohtlikesse positsioonidesse jne. Sellises olukorras on oluline, et liitlaste relvajõud (isikud ja vahendid) saabuksid võimalikult kiiresti Eestisse. Samuti ei ole suurenenud ohu korral tähtis ainult liitlaste saabumine, vaid ka eluks vajalikud teenused ja kaubad, näiteks toit, vedelkütus, 438  22.05.2025 humanitaarabi. Seetõttu nähakse uue paragrahvi lõike 1 sõnastuses ette, et Vabariigi Valitsus võib piirata avaliku raudtee kasutamist, kui seda on vaja põhiseaduslikku korda, riigi julgeolekut või inimeste elu ja tervist ähvardava suurenenud ohu ajal kriisiülesande täitmiseks või selleks valmistumiseks. Vabariigi Valitsus teeb asjakohase otsuse korraldusega. Laia riigikaitse kontseptsioonist tulenevalt ei ole kriisiülesanded ainult Kaitseväel (riigi sõjaline kaitsmine), vaid paljudel asutustel, ettevõtetel ja ka KOVidel ning nende ülesannete täitmiseks vajalik ressurss võidakse tuua Eestisse ka raudtee kaudu. Sellisel juhul peab liikluse avalikul raudteel korraldama ümber selliselt, et kriisiolukorra lahendamiseks vajalikud teenused ja ressurss jõuaksid esmajärjekorras riiki. Uue paragrahvi lõikes 2 esitatakse tegevused, mida raudtee kasutamise piirangud võivad hõlmata. Sätte järgi võib ajutiselt piirata raudteeveoettevõtjate juurdepääsu raudteeinfrastruktuurile ehk avalikule raudteele (seda kajastab täpsemalt § 81), piirata oluliselt raudteeliiklust või selle ajutiselt sulgeda (muudel suurema ohuga juhtudel kajastab seda § 44) ja nõuda (raudteeveoettevõtjatele jaotatud läbilaskevõimeosasid kajastava) liiklusgraafiku muutmist (andes selles osa läbilaskevõimeosasid kiireloomulisele rongiliiklusele). See on lubatud ulatuses, mis on vajalik kriisiülesande täitmiseks või selleks valmistumiseks. Kõigil nimetatud juhtudel on üks ühine eesmärk – tagada, et kriisiülesande täitmiseks või selleks valmistumiseks kasutatav raudteeveerem saaks võimalikult kiiresti ja takistusteta liikuda ning ühtlasi oleks võimalikult suures ulatuses säilitatud muude rongide liiklus. Piirangute tõttu tekkinud kahju kannab ja saamata jäänud tulu hüvitab piirangu kehtestaja. Kui piirangud võivad mõjutada piiriülest raudteeliiklust (näiteks Eesti ja Läti vahelist rongiliiklust), teavitab raudteeinfrastruktuuriettevõtja teisi raudteeinfrastruktuuriettevõtjaid, kelle raudteevõrgustikku ja -liiklust see häire võib mõjutada, ning teisi asjassepuutuvate riikide läbilaskevõime jaotamise organeid (ehk Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti analooge), kellega tehakse raudteeseaduse alusel koostööd rahvusvahelis LISA 1 Elutähtsate teenuste määramise kriteeriumid vähem kui 1000 kasutajat rohkem kui 1000 kasutajat rohkem kui 5000 kasutajat rohkem kui 10 000 kasutajat rohkem kui 40 000 kasutajat rohkem kui 100 000 kasutajat I Teenuse kasutajate arv või teenusest kasu saavate inimeste arv (aasta jooksul) Palju Mõni kasutaja -3 -2 -1 1 2 3 kasutajaid Juhuslik, kaootiline. Kasutatakse Inimene või ettevõtte kasutab Regulaarselt kindla klientide Regulaarselt enamiku Iga päev kindla klientide Iga päev enamiku vajaduse korral, kui teenust ainult kindla juhtumi või sihtrühma või ettevõtete poolt kasutajate/klientide poolt sihtrühma või ettevõtete kasutajate/klientide poolt II Kasutamise vajadus eraisikute või harjumuspärased teenused ei ole sündmuse korral poolt ettevõtete poolt aasta jooksul kättesaadavad Harva Tihti -3 -2 -1 1 2 3 On olemas kohe rakendatav Asendamiseks kulub kuni 12 Asendamiseks kulub kuni 24 Asendamiseks kulub kuni 72 Asendamiseks kulub kuni Ei ole asendatav või alternatiiv tundi tundi tundi neli nädalat asendamiseks kulub kuid, III a Asendatavuse aastaid kiirus Saab kohe Ei ole asendada -3 -2 -1 1 2 3 asendatav III Teenuse asendatavus Alternatiiv võimaldab osutada Alternatiivi rakendamisel eeldab Alternatiivi rakendamisel Alternatiiviga on kaetud suur Alternatiiv võimaldab Alternatiiv puudub või võimaldab teenust samas mahus teenuse osutamine samas eeldab teenuse osutamine osa teenuse mahust osutada teenust pooles asendada ainult üksikute III b Alternatiivi mahus mõningaid samas mahus suuremaid mahus teenuse osutamise ülesannete samaväärsus ümberkorraldusi ümberkorraldusi täitmist Väga lähedane Samaväärne põhiteenusele -3 -2 -1 1 2 3 puudub Mõju puudub (ei ole vajalik Mõju väike (mõjutab ühe Mõju mõõdukas (mõjutab kahe Mõju keskmine (mõjutab Mõju oluline (mõjutab kuni Mõju suur (mõjutab rohkem kui ühiskonnale olulisema teenuse ühiskonnale olulisema teenuse ühiskonnale olulisema teenuse vähemalt kolme viie ühiskonnale olulisema viie ühiskonnale olulisema IV a Mitmele toimimiseks) toimimist) toimimist) ühiskonnale olulisema teenuse toimimist) teenuse toimimist) teenusele avaldab teenuse toimimist) mõju Ei ole seotud teiste Seotud paljude IV Seotus teiste teenustega -3 -2 -1 1 2 3 teenustega ühiskonnale oluliste teenustega Teenuse katkestusega ei kaasene Teenuse katkestusega kaasneb Teenuse katkestusega kaasneb Teenuse katkestusega võib Teenuse katkestusega võib Teenuse katkestusega võib (elutähtsad ja mõjutatud teenustele olulisi mõjutatud teenustele vähe mõjutatud teenustele kaasneda mõjutatud kaasneda mõjutatud kaasneda suure osa mõjutatud üldhuviteenused) tagajärgi tunnetatav töökorralduslik tunnetatav töökorralduslik teenuste protsessiosade teenuste olulisemate teenuste katkestus IV b mõju ulatus ebamugavus ebamugavus seiskumine, mis põhjustab protsessiosade seotud teenustele väiksemaid häireid seiskumine, kuid mitte täielik katkestus Mõju väike Mõju suur -3 -2 -1 1 2 3 Teenus ei ole alternatiiviks ühelegi Võib osutuda mingis osas On alternatiiviks vähemalt On ainukeseks alternatiiviks On alternatiiviks vähemalt On alternatiiviks vähemalt V Kas teenus ise on muule ühiskonnale olulisele alternatiiviks koosmõjus mõne ühele ühiskonnale olulisele vähemalt ühele ühiskonnale kahele ühiskonnale kolmele ühiskonnale olulisele alternatiiviks teistele teenusele muu teenusega teenusele olulisele teenusele olulisele teenusele teenusele ühiskonnale olulistele teenustele (elutähtsad Ei ole ise On ja üldhuviteenused) alternatiiviks -3 -2 -1 1 2 3 alternatiiviks LISA 1 Rohkem kui neli nädalat Kuni neli nädalat Kuni üks nädal Kuni 72 tundi Kuni 24 tundi Kuni paar tundi VI Tagajärgede Lühikese aja tajumise kiirus Pika aja jooksul -3 -2 -1 1 2 3 jooksul Teenuse katkestus ei mõjuta Teenuse katkestus muudab Teenuse katkestuse Teenuse katkestusega võib Teenuse katkestusega Teenuse katkestusega kaasneb teenuse vajaja harjumuspärast teenuse vajaja elukorralduse tulemusena peab teenuse kaasneda selle teenuse kaasneb suure igal juhul selle teenuse vajaja käitumist ebamugavaks vajaja suurel määral vaatama vajaja tervisliku seisundi tõenäosusega selle tervisliku seisundi halvenemine VII Mõju teenuse vajaja üle igapäevase elukorralduse halvenemine või surm teenuse vajaja tervisliku või surm elule ja tervisele ja harjumused seisundi halvenemine või surm Mugavus Surmav -3 -2 -1 1 2 3 Teenuse katkemisel ei toimu Teenuse katkemisel toimuvad Teenuse katkemisel toimuvad Teenuse katkemisel Teenuse katkemisel Elukeskkonna hävimine teenuse mõõdetavat otsest negatiivset vähesed negatiivsed otsesed otsesed negatiivsed muutused toimuvad otsesed toimub suur otsene katkemisel. muutust muutused populatsiooni populatsiooni negatiivsed muutused ühe negatiivne muutus ühe või Ökosüsteemi talitlemine on ühegi populatsiooni arvukuses või arvukuses või ökosüsteemi arvukuses või ökosüsteemi või mitme mitme lakanud või ökosüsteemi talitlemises, mis jäävad talitlemises. Eelnev liigi isendite arvukuses ja liigi isendite arvukuses. pöördumatult kahjustatud. talitlemises normaalkõikumise piiridesse. olukord taastub ilma inimese ökosüsteemi Eelneva olukorra Muudatuse eelset VIII Mõju keskkonnale Eelnev sekkumiseta talitlemises. Eelneva taastamine ei ole olukorda on võimatu taastada olukord taastub ilma inimese olukorra taastamine ei ole võimalik ilma inimese sekkumiseta võimalik ilma inimese sekkumiseta sekkumiseta Mõju on Mõju puudub -3 -2 -1 1 2 3 katastroofiline Teenuse osas ei ole määratud Teenuse osas on määratud Teenuse osas on määratud Teenuse osas on määratud Teenuse osas on määratud Teenuse osas on määratud kriisiülesannet kriisiülesanne, ta on vahetult kriisiülesanne, ta on vahetult kriisiülesanne, ta on kriisiülesanne, ta on kriisiülesanne, ta on vahetult vajalik lühiajaliselt kriisiolukorra vajalik lühiajaliselt vahetult lühiajaliselt vajalik vahetult lühiajaliselt vajalik püsivalt vajalik sõjaolukorra lahendamiseks hübriidkonflikti, sõjaolukorra hübriidkonflikti sõjaolukorra lahendamiseks lahendamiseks ja turul on lahendamiseks. lahendamiseks. teenuseosutajate paljusus Alternatiivselt on teenuse Alternatiivselt on teenuse IX Teenuse roll (palju alternatiivseid osas määratud osas määratud riigikaitses pakkujaid) kriisiülesanne, ta on kriisiülesanne, ta on vahetult vajalik püsivalt vahetult püsivalt vajalik kriisiolukorra hübriidkonflikti lahendamiseks lahendamiseks Märkimisväärn Puudub -3 -2 -1 1 2 3 e roll LISA 1 Teenuse katkemine võib häirida Teenuse katkemisega kaasneb Teenuse katkemisega kaasneb Teenuse katkemisega Teenuse katkemisega Teenuse katkemisega kaasneb mõne ettevõtte mõningane (>0,5% aastasest mõõdukas (>1% aastasest kaasneb negatiivne (>2% kaasneb ulatuslik (>3% väga ulatuslik (>4% aastasest majandustegevust, aga katkestus nominaalsest SKPst) negatiivne nominaalsest SKPst) aastasest nominaalsest aastasest nominaalsest nominaalsest SKPst) negatiivne ei mõjuta teenuse tarbijate mõju riigi SKP-le. Arvestades negatiivne mõju riigi SKP-le. SKPst) mõju riigi SKP-le. SKPst) negatiivne mõju riigi mõju riigi SKP-le. Arvestades harjumuspärast käitumist ning SKPd sissetulekute meetodil Arvestades SKPd sissetulekute Arvestades SKPd SKP-le. Arvestades SKPd SKPd sissetulekute meetodil laiem majanduslik mõju riigi tähendab see ettevõtete meetodil tähendab see sissetulekute meetodil sissetulekute meetodil tähendab see ettevõtete majandusele puudub palgakulu (palk+tulu- ja ettevõtete palgakulu (palk+tulu- tähendab see ettevõtete tähendab see ettevõtete palgakulu (palk+tulu- ja sotsiaalmaks palkadelt) ja ja sotsiaalmaks palkadelt) ja palgakulu (palk+tulu- ja palgakulu (palk + tulu- ja sotsiaalmaks palkadelt) ja kasumite summa vähenemist > kasumite summa vähenemist > sotsiaalmaks palkadelt) ja sotsiaalmaks palkadelt) ja kasumite summa vähenemist > 1 125 mln euro võrra (majanduses 250 mln euro võrra kasumite summa kasumite summa mld euro võrra (majanduses tervikuna kokku), millega (majanduses tervikuna kokku), vähenemist > 500 mln euro vähenemist > 750 mln euro tervikuna kokku), millega X Mõju majandusele kaasneb maksulaekumiste millega kaasneb võrra (majanduses tervikuna võrra (majanduses kaasneb maksulaekumiste vähenemine > 50 mln euro võrra maksulaekumiste vähenemine kokku), millega kaasneb tervikuna kokku), millega vähenemine > 350 mln euro võrra (ehk eelarvepositsioon halveneb > 85 mln euro võrra (ehk maksulaekumiste kaasneb maksulaekumiste (ehk eelarvepositsioon halveneb > ca 0,25% võrra SKP suhtes) eelarvepositsioon halveneb > vähenemine > 175 mln euro vähenemine > 250 mln > ca 1,5% võrra SKP suhtes) ca 0,35% võrra SKP suhtes) võrra (ehk eelarvepositsioon euro võrra (ehk halveneb > ca 0,7% võrra eelarvepositsioon SKP suhtes) halveneb > ca 1,0% võrra SKP suhtes) Mõju Puudub -3 -2 -1 1 2 3 katastroofiline Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 1 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ülesanded, töökord, koosseis, julgeolekukomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike alakomisjonide ja nõukogude moodustamise kord ja teiste osalistega koostöö korraldus Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 6 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon (edaspidi komisjon) arutab riigi julgeoleku seisukohalt olulisi küsimusi ning täidab talle tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega ja teiste seadustega pandud ning Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid. § 2. Komisjoni liikmed ja juhtimine (1) Komisjoni liikmed on … (2) Komisjoni tegevust juhib peaminister. § 3. Komisjoni ülesanded (1) Komisjon täidab järgmisi ülesandeid: 1) vajadusel annab hinnanguid riigi julgeolekuolukorrale; 2) määrab kindlaks riigi julgeolekualase teabe vajadused, kavandab riigi julgeolekule olulise tähtsusega teabe kogumist ning koordineerib riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kava väljatöötamist; 3) täidab muid seadusega pandud või Vabariigi Valitsuse antud ülesandeid. 4) … (2) Komisjonil on oma ülesannete täitmiseks õigus anda täidesaatva riigivõimu asutustele ülesandeid ning saada neilt dokumente ja teavet. § 4. Komisjoni istungid (1) Komisjoni istungi kutsub kokku ja selle päevakorra otsustab peaminister. (2) Komisjonile esitatavad dokumendid tuleb esitada piisavalt varakult, et komisjoni liikmetel oleks võimalik need enne arutelu mõistliku aja jooksul sisuliselt läbi vaadata. Üldjuhul esitatakse dokumendid Riigikantseleile vähemalt viis kalendripäeva enne komisjoni istungi toimumise päeva. 1  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (3) Komisjoni istungid on kinnised. Peaministri loal võivad komisjoni istungil sõnaõigusega osaleda teised isikud. § 5. Otsuste tegemine komisjoni istungil (1) Komisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale peaministri osa vähemalt kaks komisjoni liiget. (2) Komisjoni otsused tehakse istungil osalevate liikmete häälteenamusega. Kui ükski komisjoni liige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt. § 6. Komisjoni istungite protokollimine Komisjoni istungi kohta koostatakse protokoll. Kui komisjoni istungil käsitletakse riigisaladust või salastatud välisteavet, salastatakse istungi protokoll riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. § 7. Komisjoni töö korraldamine (1) Komisjoni töö korraldamise ja finantseerimise tagab Riigikantselei. Komisjoni sekretär on Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektor, kes osaleb komisjoni istungil sõnaõigusega. (2) Riigikantselei kontrollib ja koordineerib komisjoni otsuste täitmist. (3) Riigikantseleil on komisjoni töö korraldamiseks õigus saada täidesaatva riigivõimu asutustelt dokumente ja teavet. (4) Riigikantselei võib anda komisjoni töö korraldamiseks juhiseid. (5) Komisjon kasutab Vabariigi Valitsuse dokumendiplanke, lisades neile komisjoni nimetuse. § 8. Küberjulgeoleku nõukogu (1) Komisjoni juures tegutseb küberjulgeoleku nõukogu. (2) Küberjulgeoleku nõukogu: 1) annab suuniseid küberjulgeoleku poliitika kujundamiseks; 2) võtab seisukohti küberjulgeoleku valdkonda puudutavate plaanide kohta; 3) kooskõlastab sideettevõtja taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamise vastavuse riigi julgeolekuhuvidele; 4) täidab teisi komisjoni antud ülesandeid. (3) Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande täitmisel on küberjulgeoleku nõukogul haldusmenetluse seaduses haldusorganile antud õigused ja kohustused. (4) Küberjulgeoleku nõukogul on esimees ja juhataja. Küberjulgeoleku nõukogu tööd juhib juhataja. 2  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (5) Küberjulgeoleku nõukogu liikmed on järgmistest ministeeriumidest ja asutustest: 1) Andmekaitse Inspektsioon; 2) Haridus- ja Teadusministeerium; 3) Justiits- ja Digiministeerium; 4) Kaitseliit; 5) Kaitseministeerium; 6) Kaitsepolitseiamet; 7) Kaitsevägi; 8) Kliimaministeerium; 9) Kultuuriministeerium; 10) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; 11) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 12) Politsei- ja Piirivalveamet; 13) prokuratuur; 14) Rahandusministeerium; 15) Riigi Infosüsteemi Amet; 16) Riigikantselei; 17) Siseministeerium; 18) Sotsiaalministeerium; 19) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; 20) Välisluureamet; 21) Välisministeerium. (6) Küberjulgeoleku nõukogu liikme asendusliikmel on asendatava liikme õigused. (7) Vajaduse korral teiste isikute kaasamise küberjulgeoleku nõukogu töösse korraldab küberjulgeoleku nõukogu juhataja. (8) Küberjulgeoleku nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt kaks kolmandikku nõukogu hääleõiguslikest liikmetest. Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande täitmisel on küberjulgeoleku nõukogu otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa Riigikantselei, Justiits- ja Digiministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi ja Välisministeeriumi küberjulgeoleku nõukogu liige. (9) Küberjulgeoleku nõukogu otsused tehakse koosolekul osalevate hääleõigusega liikmete häälteenamusega. Hääleõigus on Riigikantseleil ja ministeeriumidel. Igal ministeeriumil ja Riigikantseleil on üks hääl. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav küberjulgeoleku nõukogu esimehe hääl, tema äraolekul juhataja hääl. (10) Lõike 2 punktis 3 nimetatud ülesande täitmisel on hääleõigus Riigikantseleil, Justiits- ja Digiministeeriumil, Kaitseministeeriumil, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil, Siseministeeriumil ja Välisministeeriumil. (11) Küberjulgeoleku nõukogu töökorra kinnitab komisjon. (12) Lõikes 11 nimetatud töökorras sätestatakse: 3  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid 1) küberjulgeoleku nõukogu esimees ja juhataja; 2) lõikes 5 nimetatud ministeeriumide ja asutuste liikmed ametikoha põhiselt; 3) küberjulgeoleku nõukogu liikmete, esimehe ja juhataja asendamine; 4) muud korralduslikud nõuded. § 8. Alakomisjon ja nõukogu (1) Komisjon võib oma ülesannete täitmiseks moodustada alakomisjone või nõukogusid ning määrata nende ülesanded, koosseisu, töökorra ja tööd korraldava asutuse. (2) Alakomisjonil ja nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus saada täidesaatva riigivõimu asutustelt dokumente ja teavet. § 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 4  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 2 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Regionaalsete kriisikomisjonide moodustamine ning nende koosseis, ülesanded ja töökord Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 9 lõike 3 alusel. § 1. Regionaalsete kriisikomisjonide moodustamine Neli regionaalset kriisikomisjoni (edaspidi komisjon) moodustatakse Päästeameti päästekeskuste (edaspidi päästekeskus) tegevuspiirkondades järgmiselt: 1) Ida päästekeskuse tegevuspiirkonnas Ida-Eesti regionaalne kriisikomisjon; 2) Lõuna päästekeskuse tegevuspiirkonnas Lõuna-Eesti regionaalne kriisikomisjon; 3) Lääne päästekeskuse tegevuspiirkonnas Lääne-Eesti regionaalne kriisikomisjon; 4) Põhja päästekeskuse tegevuspiirkonnas Põhja-Eesti regionaalne kriisikomisjon. § 2. Komisjoni ülesanded … § 3. Komisjoni koosseis (1) Komisjoni kuuluvad: 1) vastava tegevuspiirkonna päästekeskuse juht; 2) päästekeskuse juhi määratud päästekeskuse esindaja; 3) vastava tegevuspiirkonna prefektuuri prefekt; 4) Häirekeskuse vastava tegevuspiirkonna keskuse juhataja; 5) Kaitseliidu esindaja; 6) Kaitseväe esindaja; 7) Kaitsepolitseiameti esindaja; 8) Keskkonnaameti esindaja; 9) Põllumajandus- ja Toiduameti esindaja; 10) Terviseameti esindaja; 11) Sotsiaalkindlustusameti esindaja; 11) Transpordiameti esindaja; 12) vastava piirkonna kohaliku omavalitsuse üksuste esindajad; 13) vastava piirkonna Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kohaliku omavalitsuse poliitika osakonna esindaja; 14) elutähtsa teenuse korraldaja esindaja; 15) suuremate elutähtsa teenuste osutajate esindaja. (2) Päästeametil on õigus kaasata komisjoni töösse vajaduse korral teisi isikuid ja asutusi. (3) Komisjoni esimees võib komisjoni kokku kutsuda vähendatud koosseisus. 5  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (4) Komisjoni esimees on tegevuspiirkonna päästekeskuse juht. § 4. Komisjoni töökord (1) Komisjoni korralised istungid toimuvad vähemalt üks kord kvartalis. (2) Komisjoni erakorralised istungid kutsub kokku komisjoni esimees. (3) Komisjoni istungid protokollitakse. Protokollile kirjutab alla komisjoni esimees. (4) Komisjoni tööd korraldab tegevuspiirkonna päästekeskus. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 6  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 3 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Üleriigilise riskianalüüsi ning püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku riskianalüüsi nõuded ning selle koostamise ja muutmise kord1 Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 11 lõike 4 ja § 13 lõike 5 alusel. § 1. Üleriigiline riskianalüüs ja selle koostamise kord (1) Üleriigiline riskianalüüs (edaspidi riskianalüüs) on dokument, milles analüüsitakse kriisiolukorda põhjustada võivaid üleriigilisi ohte ning hinnatakse nende tõenäosust ja tagajärgi. (2) Riskianalüüsi koostamist juhib Riigikantselei, kes koordineerib ohte hindavate ja andmeid esitavate asutuste (edaspidi ka vastutavad asutused) koostööd, koostab koostöös ministeeriumidega riskianalüüsi lähtekohad, annab vastutavatele asutustele neist lähtuvalt suuniseid ning koondab esitatud andmed riskianalüüsi. (3) Vastutavad asutused tuvastavad ja analüüsivad §-des 4 ja 5 loetletud ohte ja hindavad riske, kaasates vajaduse korral asutusi ning isikuid, kellel on selleks vajalik teave, ning esitavad riskianalüüsi aluseks olevad andmed Riigikantseleile. (4) Riigikantselei hindab vähemalt üks kord aastas riskianalüüsi ajakohasust ja vajaduse korral algatab selle muutmise. (5) Uus riskianalüüs koostatakse vähemalt iga nelja aasta järel. § 2. Riskianalüüsi koostamise nõuded Riskianalüüs peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) tuvastatud ja analüüsitud ohtude loetelu ja kirjeldus; 2) riskide ja mõju analüüs; 3) ohtude ristsõltuvuse analüüs; 4) suundumuste ja muutuste prognoos; 5) kokkuvõte. § 3. Riskianalüüsi avalikustamine Riskianalüüsist koostatakse juurdepääsupiiranguta osa, mille eesmärk on suurendada ühiskonna teadlikkust ähvardavatest ohtudest ning võimalikest kriisiolukordadest. Riigikantselei esitab riskianalüüsi juurdepääsupiiranguta osa § 4 lõikes 1 ja §-s 5 loetletud vastutavatele asutustele arvamuse avaldamiseks ning avaldab selle oma veebilehel. § 4. Ohud ja vastutavate asutuste loetelu 7  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (1) Ohud ja nende hindamise eest vastutavad asutused on järgmised: 1) sõjaline oht – Riigikantselei koostöös asjaomaste täidesaatva riigivõimu asutustega, kes esitavad teabe … ülesande täitmiseks; 2) põhiseaduslikku korda ja riigi julgeolekut ähvardavad riigisisesed ja piiriülesed ohud, sealhulgas terrorismioht – Riigikantselei koostöös asjaomaste täidesaatva riigivõimu asutustega, kes esitavad teabe … ülesande täitmiseks; 3) klimaatilised ohud – Kliimaministeerium ja Siseministeerium; 4) inimese tervist mõjutavad ohud, sealhulgas epideemia, pandeemia, mürgistuse ja muu sarnane oht – Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium; 5) loomataudi oht – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; 6) ehitiste ja seadmetega seotud või nendest tulenevate õnnetuste, sealhulgas põlengu, varingu, plahvatuse ja muu sarnase sündmuse oht – Siseministeerium, Kliimaministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 7) ohtlike ainete käitlemisel tekkivate õnnetuste ja kiirgusõnnetuste oht – Kliimaministeerium, Siseministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 8) küberohud – Justiits- ja Digiministeerium, Kaitseministeerium ja Siseministeerium; 9) sotsiaal-majanduslikud ohud – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium ning Eesti Pank; 10) massilise sisserände oht – Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium. (2) Riskianalüüsi koostamisel võetakse arvesse kohaliku omavalitsuse üksuste riskianalüüsides hinnatud ohte ja analüüsitud riske. § 5. Valdkonnad ja alamvaldkonnad, milles ohte analüüsitakse ja riske hinnatakse, ning selle eest vastutavad asutused Valdkonnad ja alamvaldkonnad, analüüsitakse ohte, hinnatakse riske ja selgitatakse välja ristsõltuvused, ning selle eest vastutavad asutused on järgmised: 1) energeetika, sealhulgas elekter, kaugküte ja -jahutus, nafta, gaas, vesinik – Kliimaministeerium; 2) transport, sealhulgas lennu-, raudtee-, vee-, maantee- ja ühistransport – Kliimaministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; 3) pangandus ja finantsturutaristu – Eesti Pank, Rahandusministeerium ja Finantsinspektsioon; 4) tervis – Sotsiaalministeerium; 5) joogivesi – Sotsiaalministeerium ja Kliimaministeerium; 6) reovesi – Kliimaministeerium; 7) digitaristu – Justiits- ja Digiministeerium; 8) keskvalitsus – Riigikantselei ja ministeeriumid; 9) kosmos – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; 10) toiduainete tootmine, töötlemine ja turustamine – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. § 6. Riskianalüüsi aluseks olevad andmed Vastutavad asutused peavad nende vastutusel olevate ohtude, valdkondade ja alamvaldkondade kohta esitama järgmised andmed: 1) tuvastatud ohtude loetelu ja kirjeldus; 8  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid 2) ohtude ristsõltuvust arvestav riskide ja mõju analüüs; 3) suundumuste ja muutuste prognoos; 4) võimalikud riski vähendamise meetmed; 5) ülevaade toimunud sündmustest, mis oluliselt häirisid või võisid häirida elutähtsate teenuste osutamist; 6) vajaduse korral muud andmed, lähtudes ohu iseloomust või Riigikantselei suunistest. § 7. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku ning põhiseadusliku institutsiooni riskianalüüsi koostamise kord (1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik ning põhiseaduslik institutsioon koostavad asutuse ja isiku riskianalüüsi (edaspidi asutuse riskianalüüs), milles hinnatakse nii üleriigilises riskianalüüsis esitatud kui muid ohte oma püsivate kriisiülesannete täitmisele ja toimepidevusele. (2) Asutuse riskianalüüsi koostamisel lähtutakse Riigikantselei suunistest. (3) Asutuse riskianalüüsi kinnitab seda koostav asutus või isik, kooskõlastades riskianalüüsi enne selle kinnitamist valdkonna eest vastutava ministeeriumiga. § 8. Asutuse riskianalüüsi nõuded (1) Asutuse riskianalüüs peab sisaldama: 1) analüüsitavate ülesannete loetelu; 2) ülesannete täitmist ja toimepidevust mõjutavate ohtude, sh sõltuvuste loetelu ja kirjeldust; 3) ohu realiseerumise mõju analüüsi püsivate kriisiülesannete täitmisele ja toimepidevusele; 4) võimalikud riski vähendamise meetmed. § 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198). 9  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 4 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi koostamise nõuded ning selle koostamise ja muutmise kord1 Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 12 lõike 3 alusel. § 1. Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs (edaspidi riskianalüüs) on dokument, milles analüüsitakse kriisiolukorda põhjustada võivaid kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil avalduvaid ohte ning hinnatakse nende tõenäosust ja tagajärgi järgmiste teenuste toimepidevusele: 1) elutähtsad teenused, mille toimepidevuse korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus; 2) avalikud teenused, mida kohaliku omavalitsuse üksus osutab oma haldusterritooriumil. § 2. Riskianalüüsi koostamine, kooskõlastamine ja kinnitamine (1) Riskianalüüsi koostab kohaliku omavalitsuse üksus, lähtudes Päästeameti antud suunistest ja teabest. (2) Riskianalüüside koostamist ning sellekohast kohaliku omavalitsuse üksuste ja teiste asjassepuutuvate isikute ja asutuste koostööd koordineerib Päästeamet. (3) Riskianalüüsi koostamisel võetakse muu hulgas arvesse: 1) üleriigilist riskianalüüsi; 2) teisest kohaliku omavalitsuse üksusest või tema haldusterritooriumilt lähtuvaid ohte ja riske. (4) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab riskianalüüsi kavandi arvamuse andmiseks asjassepuutuvatele isikutele ja asutustele, sealhulgas teisele kohaliku omavalitsuse üksusele, kelle §-s 1 nimetatud teenuseid või kellest tulenevaid ohte ja riske on hinnatud, ning seejärel kooskõlastab selle Päästeametiga. (5) Riskianalüüsi kinnitab vajaduse korral selle koostanud kohaliku omavalitsuse üksus. (6) Kohaliku omavalitsuse üksus edastab riskianalüüsi Päästeametile, Riigikantseleile ning teistele asjassepuutuvatele isikutele ja asutustele ning avalikustab selle juurdepääsupiiranguta osa oma veebilehel. § 3. Riskianalüüsi osad (1) Riskianalüüs peab sisaldama vähemalt järgmisi osi: 1) riskide analüüs; 10  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid 2) kriisideks valmisoleku analüüs; 3) tegevuskava. (2) Riskide analüüsi osas kirjeldatakse kohaliku omavalitsuse üksust ja tema §-s 1 nimetatud teenuseid ning hinnatakse tema haldusterritooriumil avalduda võivaid ohte, nende riski ja nende ristsõltuvust. (3) Kriisideks valmisoleku analüüsi osas hinnatakse kohaliku omavalitsuse üksuse valmisolekut §-s 1 nimetatud teenuste katkestusteks. (4) Tegevuskavas esitatakse iga-aastased võimete parandamise meetmed. § 4. Riskianalüüsi ülevaatamine (1) Kohaliku omavalitsuse üksus hindab vähemalt üks kord aastas riskianalüüsi ajakohasust ja vajaduse korral muudab seda §-s 2 sätestatud korras. (2) Kui Päästeametil on alust arvata, et riskianalüüs ei ole ajakohane, võib ta nõuda riskianalüüsi muutmist. § 15. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198). 11  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 5 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi ja kriisiplaani nõuded ning nende koostamise ja muutmise kord1 Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 13 lõike 5 ja § 15 lõike 15 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi teenuseosutaja) osutatava elutähtsa teenuse riskianalüüsi (edaspidi riskianalüüs) ja kriisiplaani (edaspidi plaan) nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord. § 2. Terminid (1) Häire käesoleva määruse tähenduses on takistus elutähtsa teenuse osutamisel, mille tõttu osutatakse elutähtsat teenust osalises mahus ja mis võib viia elutähtsa teenuse katkestuseni. (2) Katkestus käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse osutamise lakkamine. (3) Oht käesoleva määruse tähenduses on inimtegevusest, loodusnähtusest, tehnoloogiast, tehnikast või muust asjaolust tingitud sündmus, sealhulgas kriisiolukord või kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku ressursi puudumine, mis võib põhjustada elutähtsa teenuse toimimiseks vajaliku kriitilise tegevuse katkestuse või häire. (4) Kriitiline tegevus käesoleva määruse tähenduses on teenuseosutaja tegevus, mille puudumine toob kaasa elutähtsa teenuse katkestuse või häire. (5) Ennetav meede käesoleva määruse tähenduses on abinõu, mida rakendatakse elutähtsa teenuse katkestuse või häire vältimiseks või selle riski vähendamiseks. (6) Leevendav meede käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamisel rakendatav abinõu, millega takistatakse negatiivse mõju laienemist või vähendatakse negatiivset mõju elutähtsa teenuse osutamisele või selle tarbijatele kuni elutähtsa teenuse taastamiseni. (7) Stsenaarium käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse häiret või katkestust põhjustada võiva sündmuse võimalik või eeldatav arengukäik. 2. peatükk RISKIANALÜÜSI JA PLAANI KOOSTAMISE NÕUDED JA KORD 12  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid § 3. Riskianalüüsi ja plaani koostamine (1) Teenuseosutaja, kellel on kohustus koostada riskianalüüs ja plaan esimest korda, esitab riskianalüüsi elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale (edaspidi toimepidevuse korraldaja) tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud korras kinnitamiseks elutähtsa teenuse osutajaks määramise haldusaktis määratud tähtpäevaks, mis ei või riskianalüüsi puhul olla hilisem kui üheksa kuud ja toimepidevuse plaani puhul kümne kuud elutähtsa teenuse osutajaks määramisest arvates. (2) Teenuseosutaja hindab riske stsenaariumi põhjal. Riskianalüüsis ja plaanis võib esitada mitu stsenaariumi. (3) Riskianalüüsi ja plaani võib koostada ühe dokumendina või mõne teise õigusakti alusel koostatava dokumendi osana, kuid sel juhul peavad need olema ülejäänud teabest selgelt eristatud. (4) Kui elutähtsat teenust osutab mitu elutähtsa teenuse osutajat, võivad nad toimepidevuse korraldaja või tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutuse (edaspidi määratud asutus) koordineerimisel koostada ühise toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani. (4) Toimepidevuse korraldaja võib teenuse osutamise eripärast lähtudes anda teenuseosutajale nõusoleku kasutada mõnda teist tunnustatud metoodikat, mis võimaldab välja selgitada ohte, mis võivad teenuse katkestusi põhjustada, nende tõenäosust, teenuse katkestuste tagajärgi ja muid olulisi asjaolusid. § 4. Riskianalüüsi ja plaani ajakohastamine (1) Teenuseosutaja hindab riskianalüüsi ja plaani ajakohasust vähemalt üks kord aastas või siis, kui elutähtsa teenuse osutamist mõjutavad olulised asjaolud muutuvad. Teenuseosutaja algatab vajaduse korral riskianalüüsi ja plaani uuendamise ning esitab selle toimepidevuse korraldajale kinnitamiseks. (2) Kui riskianalüüsi ja plaani ajakohasuse hindamise käigus selgub, et need on ajakohased ning neid ei ole vaja uuendada, teavitab teenuseosutaja sellest toimepidevuse korraldajat. (3) Kui teenuseosutaja ei ole lõikes 1 nimetatud oluliste asjaolude muutumisel riskianalüüsi ja plaani ajakohastanud ega toimepidevuse korraldajale kinnitamiseks esitanud, on toimepidevuse korraldajale õigus nõuda teenuseosutajalt riskianalüüsi ja plaani ajakohastamist. § 5. Riskianalüüsi ja plaani kooskõlastamine ja kinnitamine (1) Elutähtsa teenuse osutaja esitab toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani kinnitamiseks toimepidevuse korraldajale või määratud asutusele. (2) Kui elutähtsa teenuse toimimist tagavad infosüsteemid asuvad välisriigis, esitab elutähtsa teenuse osutaja tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 75 lõike 11 punkti 5 kohaste välisriikides 13  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid asuvatest infosüsteemidest mitte sõltuvate toimepidevuse tagamise viiside ja vahendite valiku arvamuse avaldamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile. (3) Toimepidevuse korraldaja või määratud asutus kontrollib toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele ning kinnitab toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 30 päeva jooksul arvates toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani saamisest. (4) Toimepidevuse korraldaja või määratud asutus võib toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani kinnitamise tähtaega mõjuval põhjusel pikendada kuni 30 päeva võrra. (5) Toimepidevuse korraldaja või määratud asutus edastab toimepidevuse plaani arvamuse avaldamiseks asutusele, kes kaasatakse või tõenäoliselt kaasatakse elutähtsa teenuse katkestuse korral teenuse taastamisse. Eesti Pank edastab elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani arvamuse avaldamiseks Finantsinspektsioonile. (6) Toimepidevuse korraldaja või määratud asutus jätab toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani kinnitamata, kui esitatud dokumendid ei vasta nõuetele, dokumentides esitatud kirjeldused ja hinnangud on puudulikud, need ei ole kooskõlas tegelike asjaoludega või dokumentidest lähtudes ei ole võimalik elutähtsa teenuse toimepidevust piisaval määral tagada. (7) Toimepidevuse korraldaja või määratud asutus edastab toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani Riigikantseleile viimase nõudmisel. Riigikantseleil on õigus saada täpsustusi toimepidevuse riskianalüüsis ja plaanis esitatud teabe kohta. (8) Asutus ja isik hoiavad saladuses neile edastatud teavet, mille kohta on elutähtsa teenuse osutaja teatanud, et tegemist on ärisaladusega. (9) Toimepidevuse korraldaja või määratud asutus edastab toimepidevuse riskianalüüsi või selle muudatused enne kinnitamist kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumi määratud asutusele. (10) Kui elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis või selle muudatuses tehakse pärast Kaitseministeeriumi kooskõlastust muudatusi, edastatakse kinnitatud toimepidevuse riskianalüüs või selle muudatus teadmiseks Kaitseministeeriumi määratud asutusele. 3. peatükk RISKIANALÜÜSI NÕUDED § 6. Riskianalüüsi osad Riskianalüüs koosneb järgmistest osadest: 1) elutähtsa teenuse kirjeldus ja teenuse nõutud tase; 2) analüütiline osa, mis koostatakse käesoleva määruse §-de 8–12 kohaselt; 3) kokkuvõte. § 7. Elutähtsa teenuse kirjeldus ja teenuse nõutud tase Lähtudes tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud määrusest, kirjeldab teenuseosutaja riskianalüüsis enda osutatavat elutähtsat teenust, esitades muu hulgas teenust 14  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid tarbivad isikud, nende arvu ja teenuse osutamise piirkonna. Samuti kirjeldab teenuseosutaja riskianalüüsis enda osutatava teenuse nõutud taset. § 8. Kriitiliste tegevuste väljaselgitamine (1) Elutähtsa teenuse kirjeldusest ja teenuse nõutud tasemest lähtudes nimetab teenuseosutaja elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikud tegevused, mille puudumine toob kaasa elutähtsa teenuse katkestuse või häire, ning hindab nende kriitilisust määruse lisa 1 kohaselt. (2) Toimepidevuse korraldaja annab juhise, kuidas arvutada määruse lisa 1 tabelis 2 nimetatud suhtarv. (3) Tegevuse kriitilisus arvutatakse määruse lisa 1 kohaselt elutähtsa teenuse katkestuseni või häireni kuluva aja ja elutähtsa teenuse katkestuse ulatuse kriitilisuse astme korrutisena. Tegevusi, mis saavad vähem kui kümme punkti, riskianalüüsi koostamise käigus edasi ei analüüsita. § 9. Kriitiliste tegevuste ressursside väljaselgitamine (1) Teenuseosutaja selgitab iga kriitilise tegevuse kohta välja selle toimimiseks vältimatult vajalikud ressursid vähemalt järgmiste ressursiliikide arvestuses: 1) personal – milline on kriitilise tegevuse toimimiseks vajaliku personali optimaalne ja minimaalne arv, sealhulgas elutähtsa teenuse toimepidevuseks vältimatult vajalikud töökohad ning millised oskused ja teadmised peavad personalil olema ning kas ja kuidas suudab personal üksteist asendada; 2) ehitised ja territoorium – millised ehitised ja territoorium on kriitilise tegevuse toimimiseks vältimatult vajalikud ning millist alternatiivset ehitist või territooriumi on võimalik kasutada; 3) seadmed ja infotehnoloogilised süsteemid – millised on kriitilise tegevuse toimimiseks olulised seadmed ja infotehnoloogilised süsteemid, sealhulgas andmebaasid ja sidesüsteemid; 4) kriitilise tegevuse toimimiseks vajalik teave – milline teave on kriitilise tegevuse toimimiseks vajalik ja kuidas seda hoitakse; 5) finantsvahendid – millised on teenuseosutaja igapäevased finantsvahendid kriitilise tegevuse toimimiseks; 6) muud teenused, sealhulgas elutähtsad teenused – milliste muude teenuste katkestus või häire võib mõjutada teenuseosutaja kriitiliste tegevuste toimimist; 7) varustajad ja partnerid – kes on olulised varustajad ja partnerid, kellest sõltub kriitiliste tegevuste toimimine. (2) Lõike 1 punkti 1 alusel personali kirjeldamisel määrab teenuseosutaja riskianalüüsis kindlaks elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise seisukohalt olulised ülesanded, mida täitva füüsilise isiku suhtes on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 77 sätestatud taustakontrolli tegemine eesmärgipärane. (3) Lõike 1 punkti 7 alusel varustajate ja partnerite väljaselgitamisel ja kirjeldamisel võtab teenuseosutaja arvesse enda osutatava elutähtsa teenuse sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest ja enda sõltuvust teistest, sealhulgas välisriikide teenuseosutajatest ning toob riskianalüüsis esile sõltuvuse ulatuse. 15  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (3) Kriitiliste tegevuste toimimiseks olulise ressursi kirjelduse esitab toimepidevuse korraldaja etteantud vormil või kui seda ei ole antud, siis lisas 5 toodud vormil. § 10. Ohtude ja stsenaariumite väljaselgitamine (1) Teenuseosutaja selgitab välja ohud, mis võivad põhjustada kriitiliste tegevuste katkestust või häiret, sealhulgas sektori- ja piiriüleseid riske, õnnetusi, looduskatastroofe ja hübriidohte, terroriohte või muid vaenulikest aktidest tingitud ohte, kirjeldab neid ning esitab nendega kaasneda võivad tagajärjed nii teenuseosutajale endale kui ka teenuse tarbijatele. Toimepidevuse korraldaja võib täpsustada, missuguseid võimalikke ohte teenuseosutaja peab hindama. (2) Kriitilise tegevuse ressursi puudumist käsitatakse ohuna üksnes juhul, kui teenuseosutaja hindab selle kriitilise tegevuse ressursi oluliseks. (3) Teenuseosutaja selgitab riskianalüüsi analüütilise osa põhjal välja stsenaariumid, mis võivad põhjustada elutähtsa teenuse häiret või katkestust, ning esitab riskianalüüsis nende kirjelduse. (4) Teenuseosutaja hindab riskianalüüsis stsenaariumi realiseerumise tõenäosust määruse lisas 2 ja tagajärgede raskusastet määruse lisas 3 määratletud kriteeriumite alusel. Koondhinnang stsenaariumi realiseerumise tagajärgede kohta antakse suurima raskusastmega tagajärje põhjal. (5) Toimepidevuse korraldaja võib määruse lisas 3 loetletud stsenaariumi realiseerumise tagajärgede hindamiskriteeriumide nimekirja täiendada. (6) Kui kriitilise tegevuse toimimist mõjutav oht on teise teenuseosutaja, varustaja või muu lepingupartneri osutatava teenuse katkestus või häire, küsib teenuseosutaja sellelt lepingupartnerilt asjaomast teavet, sealhulgas lepingupartneri suutlikkuse kohta teenus taastada. Saadud teabe alusel hindab teenuseosutaja stsenaariumi realiseerumise tõenäosust ja tagajärgi. (7) Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse ja tagajärgede hindamise alusel määratakse määruse lisa 4 kohaselt sellele riskiklass. § 11. Ennetavad meetmed (1) Teenuseosutaja kirjeldab riskianalüüsis selle koostamise hetkeks rakendatud ennetavaid meetmeid ja vähemalt järgneva kolme aasta jooksul rakendada plaanitud meetmeid, et vältida elutähtsa teenuse katkestust ja häiret ning saavutada muu hulgas tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud määrusega nõutud teenuse tase. (2) Ennetava meetmena kirjeldatakse ka kriitiliste tegevuste tagamiseks vajalikku vahendite varu või nende tagamise korraldust. § 12. Riskianalüüsi kokkuvõte 16  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Teenuseosutaja esitab riskianalüüsi kokkuvõttes: 1) kriitiliste tegevuste loetelu nende tähtsuse järjekorras; 2) riskianalüüsis olulise, kõrge ja väga kõrge riskiklassiga hinnatud stsenaariumite loetelu ning ülevaate nendega kaasnevatest võimalikest tagajärgedest; 3) võimalikud käitumisjuhised elanikele. 4. peatükk PLAANI NÕUDED JA SELLE KASUTUSELEVÕTMINE § 13. Plaani ülesehitus Plaan koosneb järgmistest osadest: 1) plaani kasutuselevõtmise tingimused, 2) taastekava. § 14. Plaani kasutuselevõtmise tingimused Teenuseosutaja kirjeldab plaanis tingimusi, mille korral rakendatakse plaanis kirjeldatud meetmeid ja plaani kasutuselevõtmise korda. § 15. Taastekava (1) Teenuseosutaja esitab plaanis iga riskianalüüsis toodud olulise, kõrge või väga kõrge riskiklassiga hinnatud stsenaariumi kohta taastekava. (2) Kui elutähtsa teenuse katkestus või häire lahendatakse eri ohtude korral sarnaselt või samamoodi, võib teenuseosutaja nende kohta koostada ühise taastekava ja sealjuures vajaduse korral asjassepuutuvad erinevused esile tuua. (3) Taastekavas esitatakse järgmine teave: 1) olukorra lahendamise juhi ja teda asendavate isikute kontaktandmed; 2) olukorra lahendamiseks tehtavad tegevused; 3) olukorra lahendamiseks vajalike ressursside loetelu, selgitus nende hankimise viisi ja selleks kuluva aja kohta; 4) võimaluse korral teenuseosutaja või kaasatava partneri alternatiivsed tegevused, et lahendada teenuse kriitiline tegevus või elutähtsa teenuse katkestus või häire, kui varem rakendatud tegevused ei andnud soovitud tulemust; 5) olukorra tagajärgi leevendavad meetmed; 6) avalikkusele edastatav teave ja käitumisjuhised; 7) elutähtsa teenuse taastamise maksimaalne prognoositav aeg. (4) Teenuseosutaja arvestab taastekavas tegevusi plaanides elutähtsa teenuse katkestuse või häire lubatud ajaga, välja arvatud juhul, kui olukorda ei ole teenuseosutajast sõltumatutel põhjustel võimalik määratud aja jooksul lahendada. § 16. Plaani kasutuselevõtmine 17  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (1) Plaan peab olema kättesaadav vähemalt teenuseosutaja personali sellele osale, kes osaleb elutähtsa teenuse katkestuse või häire lahendamises või ohu ennetamises. (2) Ohu realiseerumisel teavitatakse sellest olukorra lahendamise juhti, lähtudes varem kokku lepitud töökorraldusest. (3) Olukorra lahendamise juht tegutseb teabe saamisel taastekava kohaselt, rakendades olukorra lahendamiseks vajaduse korral ka taastekavas nimetamata tegevusi ja meetmeid. § 17. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). Lisa 1. Tegevuste kriitilisuse hindamine Lisa 2. Stsenaariumi realiseerumise tõenäosuse hindamine Lisa 3. Stsenaariumi realiseerumise tagajärje hindamine Lisa 4. Riskiklassid Lisa 5. Kriitilise tegevuse toimimiseks olulise ressursi kirjeldamine 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198). 18  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 6 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse kriisiplaan ja püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani koostamise nõuded, selle koostamise ja muutmise ning kasutusele võtmise ja rakendamise täpsem kord. Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 14 lõike 4 ja § 15 lõike 15 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse kriisiplaani nõuded, selle koostamise ja muutmise täpsem kord (1) Vabariigi Valitsuse kriisiplaani koostamist juhib Riigikantselei. (2) Vabariigi Valitsuse kriisiplaani koostamisel lähtutakse üleriigilisest riskianalüüsist, ohustsenaariumitest ja julgeolekupoliitika alustest. (3) Vabariigi Valitsuse kriisiplaan koostatakse iga nelja aasta tagant ja selle ajakohasust hindab Riigikantselei koos ministeeriumidega kord aastas. (4) Kui Vabariigi Valitsuse kriisiplaan ei ole ajakohane, selles on ebatäpsusi või ilmneb asjaolu, mis viitab vajadusele plaan uuendada, algatab Riigikantselei plaani uuendamise ja korraldab selle kuue kuu jooksul. (5) Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis määratakse asutuste kriisiülesanded. Nendest lähtudes võib ministeerium määrata oma kriisiplaanis valitsemisala asutustele täpsustavaid ülesandeid või tegevusi. § 2. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani nõuded ja koostamise kord (1) Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani koostamisel lähtutakse riskianalüüsidest ning riigikaitse osas ohustsenaariumidest. (2) Püsiva kriisiülesandega täidesaatva riigivõimu asutuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse kriisiplaani koostamisel lähtutakse lisaks Vabariigi Valitsuse kriisiplaanist. (3) Kriisiplaani koostab püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksus (edaspidi koos kriisiplaani koostamise eest vastutav asutus). (4) Riigikantselei annab kriisiplaani koostamise eest vastutavale asutusele vajadusel suuniseid kriisiplaani koostamiseks. 19  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (5) Kohaliku omavalitsuse üksust nõustab plaani koostamisel Päästeamet ning püsiva kriisiülesande valdkondlikust kuuluvusest tulenevalt Sotsiaalkindlustusamet ja Haridus- ja Teadusministeerium. (6) Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaanis esitatakse eelkõige: 1) kriisiplaani kasutusele võtmise ja rakendamise tingimused ning kord; 2) kriisiplaani rakendamiseks vajalikud tegevused ja lahendused; 3) kriisiplaani rakendamiseks vajalikud võimed, sealhulgas personal, vahendid ja varud; 4) kriisiplaani rakendamise juhtimine ja koostöö; 5) avalikkuse teavitamine ja teabevahetus; 6) elanikkonnakaitse tegevused; 7) rahvusvahelise abi vajadus, kaasamine, vastuvõtmine ja kasutamine. (7) Kriisiplaani koostamisel arvestatakse vastavalt kriisiolukorra lahendamisel osalevate asutuste pädevusele vähemalt järgmiste olukordade või sündmustega, neile reageerimine tuleb planeerida lahendava asutuse juhtimisel tegutsemiseks nii kriisiolukorras kui kriisiolukorra ohu tekkimisel: 1) sõjalisest ohust tingitud sündmused (Kaitseministeerium); 2) põhiseaduslikku korda ja riigi julgeolekut ähvardavatest riigisisestest ja piiriülestest ohtudest tingitud sündmused, sealhulgas terroriaktid, massiline sisseränne ja massiline korratus (Siseministeerium); 3) klimaatilistest ohtudest tingitud sündmused, sh üleujutus, metsapõleng (Siseministeerium); 4) inimese tervist mõjutavatest ohtudest tingitud sündmused, sh epideemia, pandeemia, mürgistus (Sotsiaalministeerium); 5) loomataud, sh ulatuslik nakkuspuhang (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium); 6) ehitiste ja seadmetega seotud või nendest tulenevad õnnetused, sh põleng, varingud, plahvatus ja muud sarnane sündmus (Siseministeerium); 7) ohtlike ainete käitlemisel tekkivad õnnetused ja kiirgusõnnetused (Siseministeerium, Kliimaministeerium); 8) küberohust tingitud sündmused, sh ulatuslik küberintsident (Justiits- ja Digiministeerium); 9) ulatuslik elutähtsa teenuse katkestus, sh ulatuslik elektrikatkestus, ulatuslik sidekatkestus (Kliimaministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Eesti Pank); 10) Eesti sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis õnnetustest tingitud sündmused, sh merereostus, sh ulatuslik merepäästesündmus, sh reostus piiriveekogus (Siseministeerium, Kaitseministeerium). (8) Kriisiplaani koostamisel arvestatakse vastavalt ohu ja riski suurusele järgmiste olukordadega: 1) olukord, mille lahendamiseks piisab tavapärastest võimetest ning juhtimise ja koostöö korraldusest; 2) olukord, mille lahendamiseks on vaja tavapärasest rohkem võimeid või erinevat juhtimise või koostöö korraldust ning võtta kasutusele kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse kriisiplaan ja algatada asutustevaheline koostöö; 3) vahetult eelseisev või juba kehtestatud kriisiolukord. § 3. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani kooskõlastamise, kehtestamise ja muutmise kord 20  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (1) Kriisiplaani koostamise eest vastutav asutus kooskõlastab plaani valdkonna eest vastutava ministeeriumiga ja esitab selle arvamuse avaldamiseks teistele asjassepuutuvatele osapooltele. (2) Kohaliku omavalitsuse kriisiplaan kooskõlastatakse Sotsiaalkindlustusameti, Haridus- ja teadusministeeriumi ja Päästeametiga ja esitatakse arvamuse avaldamiseks teistele asjassepuutuvatele osapooltele. (3) Kriisiplaani kehtestab kriisiplaani koostamise eest vastutava asutuse juht. Ministeeriumi kriisiplaani kehtestab asjaomane minister. Kohaliku omavalitsuse üksuse kriisiplaani kehtestab vallavanem või linnapea. (4) Kui ministeerium koostab ühise plaani oma valitsemisala asutustega või Rahandusministeerium Eesti Panga ja Finantsinspektsiooniga, siis kinnitavad selle kõik ühist plaani koostavate asutuste juhid. (5) Kui kohaliku omavalitsuse üksus koostab ühise plaani ühe või mitme kohaliku omavalitsuse üksusega ühiselt, siis kinnitavad selle asjaomased vallavanemad ja linnapead. (6) Asutuse ja isiku kriisiplaan koostatakse iga nelja aasta tagant ning selle ajakohasust hindab plaani koostamist juhtiv asutus või isik kord aastas. (7) Kui kriisiplaan ei ole ajakohane, selles on ebatäpsusi või ilmneb asjaolu, mis viitab vajadusele plaan uuendada, algatab kriisiplaani koostamise eest vastutav asutus plaani uuendamise ja korraldab selle kuue kuu jooksul. (8) Kui valdkonna eest vastutaval ministeeriumil või Riigikantseleil on alust arvata, et kriisiplaan vajab uuendamist, võib valdkonna eest vastutav ministeerium nõuda kehtiva plaani muutmise algatamist kohe või seada plaani uuendamisele lõikes 6 nimetatud tähtajast erineva aja. (9) Kui Päästeametil on alust arvata, et kohaliku omavalitsuse üksuse plaan vajab uuendamist, võib Päästeamet nõuda kehtiva plaani muutmise algatamist kohe või seada plaani uuendamisele lõikes 6 nimetatud tähtajast erineva aja. § 4. Kriisiplaani kasutusele võtmise ja rakendamise tingimused (1) Vabariigi Valitsuse kriisiplaani võetakse kasutusele ja rakendatakse Vabariigi Valitsuse otsusel: 1) enne kriisiolukorda kriisiplaanis toodud juhul kriisiolukorda põhjustada võiva ohu tõrjumiseks, lähtudes vajadusel Vabariigi Valitsuse määratud eesmärgist ning rakendades Vabariigi Valitsuse täpsemalt määratud juhtimis- ja koostöökorraldust. 2) kriisiolukorra ajal selle lahendamiseks. (2) Asutuse ja isiku kriisiplaan võetakse kasutusele ja rakendatakse: 1) enne kriisiolukorda asutuse või isiku juhi otsusel kriisiplaanis toodud juhul kriisiolukorda põhjustada võiva ohu tõrjumiseks; 2) kriisiolukorra ajal selle lahendamiseks. 21  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (3) Kriisiplaani koostamisel osalenud asutusel ja isikul on õigus teha ettepanek kriisiplaani kasutusele võtmise ja rakendamise kohta, kui püsiva kriisiülesandega asutus või isik seda ise ei tee. (4) Asutuse ja isiku kriisiplaani rakendav olukorra lahendamise eest vastutav asutus kohustub: 1) tagama valmisoleku juhtida kriisiplaanis kirjeldatud olukordade lahendamist; 2) korraldab oma vastutusalas kriisiplaanis kirjeldatud olukordade seiramise ja hindamise, et alustada õigel ajal tegevusi kriisiplaanis ohu tõrjumiseks ja olukorra lahendamiseks, ning esimesel võimalusel teavitab kriisiplaanis kaasatavaid asutusi ja isikuid; 3) määrab kriisiplaani koostamisse kaasatud asutustele ja isikutele ülesanded ja nende täitmise tähtsuse järjekorra; 4) püstitab eesmärgi või eesmärgid, mille saavutamiseks olukorra lahendamise tegevused kaasa aitavad; 5) otsustab olukorra lahendamise lõpetada, teavitades sellest olukorra lahendamisse kaasatud asutusi ja isikuid. (5) Kriisiplaani rakendaval olukorra lahendamise eest vastutaval täidesaatva riigivõimu asutusel on õigus anda täidesaatva riigivõimu asutustele ülesandeid ja korraldusi, et tagada olukorra kiire lahendamine. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 22  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 7 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Õppuste sagedus, selle korraldamisele ja läbiviimisele esitatavad nõuded, õppusejärgsed tegevused ja õppuste kulude katmise kord Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 17 lõike 3 alusel. § 1. Kohaldamisala (1) Määruses sätestatakse õppuse sagedus, õppuse läbiviimise ja õppuse korraldamise nõuded ning õppuse kulu katmine. (2) Määrust ei kohaldata Kaitseväele. § 2. Õppuse korraldamise eesmärk Õppuse korraldamise eesmärk on harjutada või kontrollida Vabariigi Valitsuse ja püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksuse võimet lahendada kriisiolukord ja täita püsivaid kriisiülesandeid. § 3. Õppuste sagedus ja korraldamine (1) Õppuse korraldamisel lähtutakse Riigikantselei suunistest. (2) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksus korraldab õppuse vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. (3) Lõikes 2 nimetatud õppuse korraldajad võivad teha ühise õppuse, kui ühise õppuse korraldamine täidab iga korraldaja suhtes §-s 2 nimetatud eesmärgi. (4) Lõikes 3 nimetatud ühise õppuse korraldamise kooskõlastavad elutähtsa teenuse osutajad elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajaga, kohaliku omavalitsuse üksused Päästeametiga ja ülejäänud püsiva kriisiülesande täitjad valdkonna eest vastutava ministeeriumiga. Kui korraldatav ühine õppus ei täida elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, Päästeameti või valdkonna eest vastutava ministeeriumi hinnangul iga korraldaja suhtes määruse §-s 2 nimetatud eesmärki ning õppust ei ole võimalik muuta viisil, et see täidaks iga korraldaja suhtes §-s 2 nimetatud eesmärki, tuleb õppused korraldada eraldi. § 4. Õppuste korraldamisele esitatavad nõuded 23  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Õppuse korraldaja dokumenteerib õppuse läbiviimise vähemalt ulatuses, et oleks võimalik tuvastada: 1) õppuse toimumise aeg; 2) õppuse vastutav korraldaja; 3) õppusest osavõtjad; 3) õppuse eesmärk; 4) õppuse stsenaarium ja läbiviimise korraldus; 6) õppuse hindajad ja hindamise korraldus 7) õppusel tuvastatud tähelepanekud, ettepanekud ja probleemid. § 5. Õppusejärgsed tegevused (1) Õppuse korraldaja koostab õppuse kokkuvõtte, kus esitatakse tähelepanekud, ettepanekud ja probleemid ning probleemide lahendamise ja ettepanekutega tegelemise tegevus- ja ajakava. (2) Õppuse tulemusest teavitab elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajat, kohaliku omavalitsuse üksus Päästeametit, ülejäänud püsiva kriisiülesande täitjad valdkonna eest vastutava ministeeriumi, esitades õppuse kokkuvõtte kolme kuu jooksul pärast õppuse toimumist. (3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, Päästeamet ja ministeerium edastavad õppuse kokkuvõtted koos oma tähelepanekute ja ettepanekutega Riigikantseleile ühe kuu jooksul pärast õppuse korraldajalt kokkuvõtte saamist. (4) Riigikantselei esitab kord aastas Vabariigi Valitsusele koondülevaate õppustel tuvastatud olulisematest probleemidest ja lahendusettepanekutest. § 6. Õppuste kulu kandmine Õppuse korraldamisega seotud kulu kaetakse õppuse korraldaja eelarvest. Õppusesse kaasatud asutuste õppusel osalemise kulu kaetakse nende asutuste eelarvetest, kui ei ole kokku lepitud teisiti. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 24  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 8 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Toimepidevuse tagamise ja objektikaitse kord Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 18 lõike 8 ja 19 lõike 7 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse: 1) toimepidevuse tagamise valmidustasemed ning nende kehtestamise ja muutmise kord; 2) toimepidevuse tagamiseks vajaliku objekti kaitse tingimused ja kord, sealhulgas varjumise korralduse nõuded; 3) alaliselt või ajutiselt kaitstavate olulise tähtsusega objektide kategooriad, kaitsemeetmed ja nende rakendamise kord, sealhulgas objekti ohutasemed ja nende muutmise kord; 4) alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti riskianalüüsi ja turvaplaani koostamise, kooskõlastamise, kinnitamise ja muutmise kord; 5) ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise kord ja ajutise kaitse tähtajad. (2) Määruses sätestatud nõudeid kohaldatakse elutähtsa teenuse osutamisele ja selle toimepidevuse tagamisele ulatuses, mis ei ole reguleeritud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktiga. 2. peatükk Valmidustasemete kehtestamine ja muutmine § 2. Valmidustasemed (1) Riigikantselei, ministeeriumid ja kriisiolukorra lahendamise eest vastutavad asutused, sealhulgas elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajad ja kohaliku omavalitsuse üksused tagavad igal ajahetkel valmiduse püsivate kriisiülesannete täitmiseks ja kriisiolukorra lahendamiseks, rakendades ohu muutumisele vastava valmiduse saavutamiseks kohast valmidustaset. (2) Valmidustasemed jagunevad järgmiselt: 1) valmidustase 1 – tavapärane valmidus, kui kriisiolukorra tekkimise risk on madal; 2) valmidustase 2 – tõstetud valmidus, kui kriisiolukorra tekkimise risk on tõenäoline; 3) valmidustase 3 – kõrgendatud valmidus, kui on kriisiolukord või selle tekkimise risk kõrge; 4) valmidustase 4 – täielik valmidus, kui on kriisiolukord või vahetu risk selle tekkimiseks. 25  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (3) Püsiva kriisiülesandega lõikes 1 nimetatud asutus määrab enda tegevused ja nende elluviimise kõikides valmidustasemetes lähtudes järgnevast: 1) tavapärase valmiduse korral toimub ülesannete täitmine tavapärase juhtimis- ja töökorraldusega, seejuures toimepidevust ja ülesannete täitmist seiratakse, kontaktpunkt toimib ning ollakse valmis tegevuste käivitamiseks ja valmiduse suurendamiseks; 2) tõstetud valmiduse korral seatakse end valmis maandama ähvardavat ohtu ja valmistuma eesootavaks olukorraks; 3) kõrgendatud valmiduse korral seatakse end osaliselt valmis ning rakendatakse kriisiaegset juhtimis- ja töökorraldust, et täita ohu realiseerumisel kriisiülesandeid, seejuures tagatakse võimalusel tavapäraste ülesannete täitmine; 4) täieliku valmiduse korral seatakse end terviklikult valmis ja minnakse täielikult üle kriisiaegsele juhtimis- ja töökorraldusele, et täita ohu realiseerumisel eelkõige kriisiülesandeid ja kriitilisi tegevusi. § 3. Valmidustaseme kehtestamine ja muutmine (1) Valmidustaseme kehtestab ja seda muudab valmidustasemeid rakendav asutus. Valmidusastme kehtestamise ettepaneku saab asutusele teha ka Riigikantselei ja asutuse kriisiplaani koostamisse kaasatud asutus või isik. (2) Valmidustasemeid rakendav asutus teavitab valmidustaseme muutmisest viivitamata seotud osapooli ja Riigikantseleid. (3) Teates esitatakse valmidustase, selle kehtestamise või muutmise põhjus ning kehtivuse algus ja lõpp, kui seda on võimalik ajaliselt määrata. 3. peatükk Toimepidevuse tagamiseks vajalik objektikaitse ja objektil varjumine § 4. Toimepidevuse tagamiseks vajaliku objekti kaitse ja objektil varjumise üldnõuded (1) Käesolevas peatükis sätestatud nõudeid kohaldatakse toimepidevuse tagamiseks vajaliku objekti kaitseks ka juhul, kui objekt ei ole määratud alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks. (2) Käesolevas peatükis sätestatud nõudeid kohaldatakse toimepidevuse tagamiseks vajalikul objektil varjumise korraldamiseks juhul, kui objekt on ameti- või töökohaks määratud kriisiülesandega ameti- ja töökohaga personalile. (2) Toimepidevuse tagamiseks ja kriisiülesande täitmiseks vajalikud objektid määrab püsiva kriisiülesandega asutus ja isik. (3) Objektikaitset ja objektil varjumist korraldab objekti valdaja. § 5. Objekti füüsiliseks kaitseks vajalike meetmete rakendamine (1) Toimepidevuse tagamiseks vajaliku objekti kaitseks rakendatakse selleks kohaseid töökorralduslikke ning ehituslikke ja tehnilisi füüsilise kaitse miinimummeetmeid. 26  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (2) Kui objekt moodustab osa ehitisest või kinnistust, rakendatakse füüsilise kaitse miinimummeetmeid üksnes sellel osal, mis on toimepidevuse tagamiseks vajalik. (3) Ohu muutumisel rakendatakse toimepidevuse tagamiseks vajaliku objekti kaitseks täiendavaid lisaturvameetmeid. (4) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik hindab füüsilise kaitse miinimummeetmete kohasust toimepidevuse seiramisel. (5) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik määrab objektikaitsel rakendatavad ehituslikud, tehnilised, töökorralduslikud füüsilise kaitse meetmeid ja täiendavad lisaturvameetmed ohu ennetamiseks, tõkestamiseks ja selle realiseerumise tagajärgede leevendamiseks. § 6. Objektil varjumise võimaldamiseks vajalike meetmete rakendamine (1) Toimepidevuse tagamiseks vajalikul objektil töötava kriisiülesandega ameti- ja töökohaga personali kaitseks rakendatakse selleks kohaseid töökorralduslikke ning ehituslikke ja tehnilisi personali kaitse meetmeid. (2) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik määrab objektil varjumise võimaldamiseks rakendatavad ehituslikud, tehnilised, töökorralduslikud personali kaitse meetmed. 4. peatükk Alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitse 1. jagu Olulise tähtsusega objektide kategooriad § 7. Alaliselt või ajutiselt kaitstavate olulise tähtsusega objektide kategooriad (1) Alaliselt või ajutiselt kaitstavad olulise tähtsusega objektid (edaspidi ka olulise tähtsusega objekt) jagunevad püsiva kriisiülesande täitmisest või selle tagamisest lähtuvalt järgmistesse kategooriatesse: 1) avaliku võimu organi kasutuses olev objekt (edaspidi A-kategooria objekt); 2) elutähtsa teenuse osutamisega seotud objekt (edaspidi B-kategooria objekt); 3) avaliku korra tagamiseks oluline objekt, sealhulgas objekt, mille kahjustamise või hävitamisega kaasneb inimeste elu ja tervise, rahvusliku kultuuripärandi ja ühiskonna turvatunde kahjustamise oht (edaspidi C-kategooria objekt); 4) sõjalise riigikaitse toimimisega seotud objekt, sealhulgas riigikaitseline ehitis ehitusseadustiku tähenduses (edaspidi D-kategooria objekt); 5) julgeolekuasutuse kasutuses olev objekt, sealhulgas julgeolekuasutuse ehitis ehitusseadustiku tähenduses (edaspidi E-kategooria objekt); 6) sisejulgeoleku tagamisega seotud objekt (edaspidi F-kategooria objekt). (2) Maa-ala, ehitise või seadme määramisel alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks märgitakse ära ka selle kategooria. 27  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid 2. jagu Objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramine § 13. Objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramine (1) Maa-ala, ehitise või seadme võib määrata ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks järgmistel eesmärkidel: 1) et kindlaks teha, kas on vajalik määrata see alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks; 2) et seda erakorraliselt kaitsta, kui muud kaitseabinõud on ammendunud või muude kaitseabinõude kohaldamine oleks seatud eesmärgiga võrreldes ebamõistlikult koormav. (2) Enne objekti määramist ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektis hinnatakse eelkõige: 1) objekti kaitsmise muid võimalusi; 2) ajutise kaitse määramata jätmise võimalikke tagajärgi; 3) objekti seost muu alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objektiga; 4) objekti võimalikku § 2 lõikes 1 nimetatud kategooriat lähtuvalt objekti tüübist. (3) Kui objekt on vaja määrata ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks § 13 lõike 1 punktis 2 sätestatud eesmärgil selle erakorraliseks kaitsmiseks, peab lisaks lõikes 2 nimetatud asjaoludele hindama: 1) asjaolusid või kaalutlusi, mis välistavad objekti kaitsmise muud võimalused; 2) objekti erakorralise kaitse kestust. (4) Objekti määramise ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks otsustab määramise õigust omav minister käskkirjaga. Käskkirjas märgitakse vähemalt: 1) objekti nimetus; 2) objekti aadress, lähiaadress või muud asukohaandmed; 3) objekti täpne paiknemine või asukoht, kui objekt on osa ehitisest või kinnistust; 4) objekti kategooria ja selle määramise põhjendus; 5) põhjendus objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise vajalikkuse kohta; 6) ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise tähtaeg. § 14. Objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise tähtaeg (1) Objekti võib määrata ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks kuni 60 päevaks ning kriisiolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal kuni 180 päevaks. (2) Objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks olemine lõpeb pärast käskkirjas märgitud tähtpäeva saabumist või objekti alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramisest arvates. § 15. Teavitamine (1) Objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise käskkiri toimetatakse objekti valdajale kätte lihtkirjaga või elektrooniliselt hiljemalt käskkirja andmisele järgneval tööpäeval. 28  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (2) Objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramisest teavitatakse Kaitsepolitseiametit. Muud isikut, asutust või institutsiooni teavitatakse, kui see tuleneb seadusest või see on vajalik objekti kaitse korraldamiseks. 3. jagu Alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja ja valitsusasutuse ülesanded § 16. Alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja ülesanded (1) Objektikaitset korraldab objekti valdaja. (2) Objekti valdaja peab määrama käesolevas peatükis sätestatud ülesannete täitmise korraldamiseks volitatud esindaja ning edastama volitatud esindaja kontaktandmed Kaitsepolitseiametile. (3) Objekti valdaja on kohustatud viivitamata teavitama Kaitsepolitseiametit asjaoludest objektil või selle lähiümbruses, mis võivad viidata rünnakuohule. § 17. Valitsusasutuste ülesanded (1) Siseministeerium hindab A-, B-, C- ja F-kategooria objekti ning Siseministeeriumi valitsemisala asutuse E-kategooria objekti ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise vajadust ning koordineerib nimetatud objektide kaitse korraldamist. (2) Kaitseministeerium hindab D-kategooria ja Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuse E- kategooria objekti ajutiselt või alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise vajadust ning koordineerib nimetatud objektide kaitse korraldamist. (3) Kaitsepolitseiamet nõustab A-, B-, C- ja F-kategooria objekti valdajat riskianalüüsi ning turvaplaani rakendamisel ning muudab käesolevas määruses sätestatud korras A-, B-, C- ja F- kategooria objekti ohutasemeid. (4) Politsei- ja Piirivalveamet muudab käesolevas määruses sätestatud korras A-, B-, C- ja F- kategooria objekti ohutasemeid. 4. jagu Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti riskianalüüsi ja turvaplaani koostamine 1. jaotis Üldnõuded § 18. Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti riskianalüüsi ja turvaplaani üldnõuded (1) Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja on kohustatud kinnitama riskianalüüsi ja turvaplaani ühe aasta jooksul objekti alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramisest arvates. 29  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (2) Riskianalüüsi ja turvaplaani võib koostada ühel territooriumil asuvate objektide kohta või mitme muul viisil seotud objekti kohta ühiselt, kui see on vajalik: 1) riskianalüüsi objektiivseks koostamiseks; 2) turvaplaani rakendamiseks. (3) Käesolevas määruses sätestatud nõuetele vastav riskianalüüs või turvaplaan võib sisalduda objekti valdaja muus dokumendis juhul, kui riskianalüüs või turvaplaan on nimetatud dokumendi muudest osadest või dokumendi sisust selgelt eristatav. (4) Kinnitatud riskianalüüs ja turvaplaan edastatakse Kaitsepolitseiametile. Kui B-kategooria objekti valdaja on elutähtsa teenuse osutaja, edastab ta kinnitatud riskianalüüsi ja turvaplaani ka elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale. (5) D- ja E-kategooria objekti riskianalüüsile ja turvaplaanile ei pea kohaldama lõikes 4, § 19 lõigetes 2 ja 4, §-des 20–27 ning § 28 lõikes 6 sätestatut. § 19. Riskianalüüsi ja turvaplaani uuendamine (1) Objekti valdaja on kohustatud uuendama riskianalüüsi ja turvaplaani korraliselt vähemalt üks kord kahe aasta jooksul nende kinnitamisest arvates. (2) Lõikes 1 sätestatud korras uuendatud riskianalüüs ja turvaplaan edastatakse Kaitsepolitseiametile kolme tööpäeva jooksul nende kinnitamisest arvates. Kui B-kategooria objekti valdaja on elutähtsa teenuse osutaja, edastab ta uuendatud riskianalüüsi ja turvaplaani ka elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale. (3) Objekti valdaja on kohustatud uuendama riskianalüüsi ja turvaplaani erakorraliselt 30 päeva jooksul, kui: 1) oluliselt muutuvad ohud, ohu realiseerumise tõenäosus või ohu realiseerumise võimalik tagajärg; 2) oluliselt muutuvad objekti turvalisuse tagamiseks rakendatud meetmed; 3) objektil või selle vahetus läheduses on toimunud sündmus, mis ohustab objekti turvalisust; 4) muutuvad objekti valdaja, omaniku või objekti andmed. (4) Riskianalüüsi ja turvaplaani erakorralisel uuendamisel teavitab objekti valdaja kirjalikult Kaitsepolitseiametit riskianalüüsis või turvaplaanis tehtud muudatustest. Kui B-kategooria objekti valdaja on elutähtsa teenuse osutaja, teavitab ta muudatustest ka elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajat. § 20. Riskianalüüsi ja turvaplaani kooskõlastamine Kaitsepolitseiametiga (1) Riskianalüüs ja turvaplaan kooskõlastatakse enne nende kinnitamist Kaitsepolitseiametiga: 1) riskianalüüsi ja turvaplaani esmakordsel koostamisel; 2) riskianalüüsi ja turvaplaani korralisel uuendamisel, kui nende uuendamisel muutuvad objektiturvalisuse tagamiseks rakendatavad meetmed. 30  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (2) Kui riskianalüüsis või turvaplaanis on puudusi, tagastab Kaitsepolitseiamet riskianalüüsi või turvaplaani ning annab kuni 30 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks võib Kaitsepolitseiamet anda kuni 90 päeva, kui: 1) puudused on olulised ning neid kõrvaldamata ei täida riskianalüüs või turvaplaan oma otstarvet; 2) objektil, selle läheduses või julgeolekukeskkonnas on toimunud muudatusi, mille mõjude analüüs on suuremahuline ja mõjutab rakendatavaid meetmeid. (3) Riskianalüüsi või turvaplaani võib tagastada puuduste kõrvaldamiseks korduvalt. (4) Kaitsepolitseiamet kooskõlastab riskianalüüsi ja turvaplaani 30 päeva jooksul nende esitamisest või puuduste kõrvaldamisest arvates. Kooskõlastamise tähtaega võib pikendada kuni 60 päeva võrra, kui kooskõlastamine nõuab Kaitsepolitseiametilt lisaanalüüsi. Kooskõlastamise tähtaja pikendamisest teavitab Kaitsepolitseiamet objekti valdajat kirjalikult. 2. jaotis Riskianalüüsi koostamine § 21. Riskianalüüsi osad Riskianalüüs koosneb vähemalt järgmistest osadest: 1) koostaja andmed, sealhulgas ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed; 2) analüütiline osa, mis koostatakse §-des 22–24 sätestatust juhindudes; 3) vajaduse korral riskianalüüsi selgitavad tabelid ja joonised; 4) riskianalüüsi kokkuvõte. § 22. Riskide analüüsimine (1) Riskianalüüsi koostaja selgitab välja võimalikud ohud, võttes aluseks üleriigilise riskianalüüsi tulemusi, kirjeldab neid vastavalt objekti kategooriale kogemuste, uuringute või muu teabe põhjal ning annab hinnangu ohu realiseerumise tõenäosusele ja selle tagajärgedele. (2) Ohu realiseerumise tõenäosusele antavas hinnangus lähtutakse statistilistest andmetest ja muudest dokumenteeritud arvestuslikest, analüütilistest või muul viisil tõestatud andmetest ning teiste asutuste antud hinnangutest. (3) Ohu realiseerumise tõenäosuse hinnang antakse järgmise viie aasta kohta lisas 1 sätestatu kohaselt. Kui ohu realiseerumise tõenäosust ei ole võimalik lisa 1 kohaselt hinnata, antakse hinnang ohu realiseerumise tõenäosusele, lähtudes muudest mõõdetavatest kriteeriumidest. (4) Ohu realiseerumise tagajärgi analüüsitakse eelkõige järgmistest valdkondadest lähtuvalt: 1) inimeste elu ja tervis; 2) vara; 3) teave; 4) B-kategooria objektide puhul elutähtsate teenuste toimepidevus; 5) asutuse põhitegevus ja maine. 31  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (5) Ohu realiseerumise tagajärgede analüüsimisel võib arvestada ebasoovitavaid mõjusid ka muudele kvantitatiivselt või kvalitatiivselt mõõdetavatele valdkondadele, mis toovad lisaks lõikes 4 nimetatud valdkondadele paremini esile ohu realiseerumise võimalikud tagajärjed. (6) B-kategooria objekti puhul nimetatakse eraldi tagajärjed selle objektiga seotud elutähtsa teenuse toimimisele. (7) Ohu realiseerumise tagajärgedele antakse raskusaste lisas 2 sätestatu kohaselt ning seda põhjendatakse. Ohu realiseerumise tagajärgede koondhinnang antakse raskeima tagajärje järgi. § 23. Riskiklassi määramine (1) Ohu realiseerumisele määratakse riskiklass, arvestades ohu realiseerumise tõenäosust ja tagajärje raskusastet. (2) Riskiklassi tasemed on esitatud lisas 3. § 24. Riskianalüüsi kokkuvõte Riskianalüüsi kokkuvõttes esitatakse ohtude kirjeldused ja riskiklassid. B-kategooria objektide puhul esitatakse kokkuvõttes ka tagajärjed elutähtsa teenuse toimepidevusele. 3. jaotis Turvaplaani ja ajutise turvaplaani koostamine § 25. Turvaplaani osad (1) Turvaplaan koosneb järgmistest osadest: 1) koostaja andmed, sealhulgas ees- ja perekonnanimi ning kontaktandmed; 2) ehituslikud, tehnilised ja töökorralduslikud meetmed ohu ennetamiseks, tõkestamiseks ja selle realiseerumise tagajärgede leevendamiseks lähtuvalt riskianalüüsis määratud riskiklassist; 3) ülevaade füüsilise kaitse miinimummeetmete rakendamisest, sealhulgas seos riskianalüüsiga ning meetme rakendamise hetkeseis; 4) füüsilise kaitse miinimummeetmete rakendamise erandi ja muu kaitsemeetme kohaldamise põhjendus; 5) ülevaade lisaturvameetmete rakendamisest, sealhulgas lisaturvameetmete rakendamise korraldus objektil; 6) lisaturvameetmete rakendamise erandi ja muu kaitsemeetme kohaldamise põhjendus; 7) kiirreageerimise kaart; 8) turvaplaani ankeet. (2) Turvaplaanis kirjeldatakse ka lõikes 1 nimetatud meetmete ning muude kaitsemeetmete rakendamiseks olemasolevaid ja vajaminevaid ressursse. § 26. Kiirreageerimise kaart (1) Turvaplaani osana koostatav kiirreageerimise kaart on käesoleva määruse tähenduses objektil objekti kaitse tagamiseks kasutatav mõõtkavaline hoone korruste ja lõigete plaan koos 32  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid tegelike ruumide asetusega ning selle juurde kuuluvate objekti kaitse tagamiseks vajalike andmetega ning muu hoonet iseloomustav lihtsustatud joonis. (2) Kiirreageerimise kaart koostatakse vaid alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määratud hoone kohta või selle hoone kohta, mis asub objektiks määratud maa-alal või kus asub objektiks määratud seade ja mis on seotud selle seadme toimimisega. (3) Kiirreageerimise kaarti uuendatakse, kui sellele kantud andmed muutuvad. (4) Objekti valdaja on kohustatud hoidma kiirreageerimise kaarti viisil, mis tagab selle kättesaadavuse operatiivtöö tegijale objektil. (5) Kiirreageerimise kaardi andmete loetelu ja vorm on esitatud lisas 4. § 27. Turvaplaani ankeet Turvaplaani kokkuvõttena täidetakse turvaplaani ankeet lisas 5 sätestatu kohaselt. § 28. Ajutine turvaplaan (1) Objekti valdaja on kohustatud koostama ajutise turvaplaani: 1) kui objekt on määratud ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks; 2) enne turvaplaani kinnitamist, kui objekt on määratud alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks. (2) Ajutisele turvaplaanile ei kohaldata §-des 18–20 ja 25–27 sätestatud nõudeid. (3) Objekti valdaja on kohustatud koostama ajutise turvaplaani 30 päeva jooksul objekti alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramisest arvates. Kui objekt määratakse ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks § 13 lõike 1 punktis 2 sätestatud eesmärgil objekti erakorraliseks kaitsmiseks, on objekti valdaja kohustatud koostama ajutise turvaplaani kolme päeva jooksul objekti ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramisest arvates. (4) Ajutise turvaplaani võib koostada ühel territooriumil asuvate objektide kohta või mitme muul viisil seotud objekti kohta ühiselt, kui see on vajalik ajutise turvaplaani rakendamiseks. (5) Ajutises turvaplaanis märgitakse vähemalt: 1) objekti ohutaseme muutmise kord objekti valdaja poolt; 2) paragrahvis 22 nimetatud lisaturvameetmete rakendamise kord; 3) lisaturvameetmete rakendamise eest vastutavate isikute kontaktandmed. (6) Ajutine turvaplaan edastatakse Kaitsepolitseiametile viie tööpäeva jooksul selle koostamisest arvates. Kui objekt määratakse ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks § 13 lõike 1 punktis 2 sätestatud eesmärgil objekti erakorraliseks kaitsmiseks, edastatakse ajutine turvaplaan Kaitsepolitseiametile viivitamata. 5. jagu 33  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti füüsilise kaitse miinimummeetmed § 29. Füüsilise kaitse miinimummeetmed (1) Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja on kohustatud rakendama objekti füüsilise kaitse miinimummeetmeid, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. (2) Kui objekt moodustab osa ehitisest või kinnistust, rakendatakse füüsilise kaitse miinimummeetmeid üksnes sellel osal. (3) A-, B-, C- ja F-kategooria objekti füüsilise kaitse miinimummeetmed on sätestatud lisades 6–9. (4) D- ja E-kategooria objekti kaitsel võib rakendada füüsilise kaitse miinimummeetmeid käesolevas määruses sätestatud korrast erinevalt. § 30. Füüsilise kaitse miinimummeetmete rakendamise erandid (1) Objekti füüsilise kaitse miinimummeetmeid võib rakendada lisades 6–9 sätestatud mahust erinevalt või osaliselt, kui: 1) objekti asukoha või eripära tõttu ei ole meetme rakendamine võimalik; 2) riskianalüüsi ja turvaplaani koostamise käigus on tuvastatud, et meetme rakendamine on ebamõistlik. (2) Lõikes 1 nimetatud erandi kohaldamist põhjendab objekti valdaja turvaplaanis, selgitades sealhulgas võimalust rakendada ohtude maandamiseks muud kaitsemeedet. (3) Kui objektil rakendatakse politsei valvet, kohaldatakse käesoleva määrusega sätestatud nõudeid füüsilise kaitse miinimummeetmete rakendamisel niivõrd, kuivõrd politsei ja piirivalve seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses ei ole sätestatud teisiti. 6. jagu Objekti lisaturvameetmed ning ohutasemed ja nende muutmine § 31. Lisaturvameetmed (1) Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja on kohustatud rakendama ohutaseme kehtestamisel objekti lisaturvameetmeid, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. (2) Kui objekt moodustab osa ehitisest või kinnistust, rakendatakse lisaturvameetmeid üksnes sellel osal. (3) A-, B-, C- ja F-kategooria objekti lisaturvameetmed on sätestatud lisades 10–13. (4) D- ja E-kategooria objekti kaitsel võib rakendada lisaturvameetmeid käesolevas määruses sätestatud korrast erinevalt. § 32. Lisaturvameetmete rakendamise erandid 34  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (1) Objekti lisaturvameetmeid võib rakendada lisades 10–13 sätestatud mahust erinevalt või osaliselt, kui: 1) objekti asukoha või eripära tõttu ei ole meetme rakendamine võimalik; 2) riskianalüüsi ja turvaplaani koostamise käigus on tuvastatud, et meetme rakendamine on ebamõistlik. (2) Lõikes 1 nimetatud erandi kohaldamist põhjendab objekti valdaja turvaplaanis, selgitades sealhulgas võimalust rakendada ohtude maandamiseks muud kaitsemeedet. (3) Kui objekt on määratud ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks, juhindutakse lisaturvameetmete rakendamisel objekti ajutisest turvaplaanist. (4) Kui objektil rakendatakse politsei valvet, kohaldatakse käesoleva määrusega sätestatud nõudeid lisaturvameetmete rakendamisel niivõrd, kuivõrd politsei ja piirivalve seaduse alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses ei ole sätestatud teisiti. § 33. Objekti ohutasemed ja nende muutmine (1) Objekti ohutaseme eesmärk on tagada käesolevas määruses sätestatud lisaturvameetmete rakendamine objekti kaitseks ohu muutumisel. (2) Ohutasemed jagunevad järgmiselt: 1) roheline – risk on madal; 2) kollane – risk on tõenäoline; 3) oranž – risk on kõrge; 4) punane – risk on vahetu. (3) Objekti ohutaset võib käesolevas määruses sätestatud korras muuta objekti valdaja, Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet, kui ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal on alust arvata, et risk on madal, tõenäoline, kõrge või vahetu. § 34. Ohutaseme muutmine Kaitsepolitseiameti ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt (1) Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet teavitab ohutaseme muutmisest objekti valdaja volitatud esindajat turvaplaani ankeedis määratud viisil ning annab teada vähemalt ohutaseme nimetuse. (2) Ohutaset muutnud asutus vormistab ohutaseme muutmise esimesel võimalusel kirjaliku otsusena, milles märgitakse vähemalt: 1) objekti nimetus; 2) ohutase ja selle muutmise põhjendus; 3) ohutaseme kehtivuse algus ja lõpp, kui seda on võimalik ajaliselt määrata; 4) viide dokumendile või dokumentidele, millest lähtuvalt on ohutaseme muutmise otsus koostatud. (3) Ohutaseme muutmise otsuse teeb ohutaset muutnud asutus objekti valdajale teatavaks lihtkirjaga või elektroonselt hiljemalt otsuse allkirjastamisele järgneval tööpäeval. 35  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (4) Ohutaset võib alandada üksnes kõrgema ohutaseme kehtestanud asutus. (5) Ohutaset muutnud asutus teavitab ohutaseme muutmisest ja selle põhjendusest Siseministeeriumi esimesel võimalusel kirjalikult. § 35. Ohutaseme muutmine objekti valdaja poolt (1) Objekti valdaja võib muuta objekti ohutaset, arvestades §-s 33 sätestatut. (2) Objekti valdaja ei või alandada Kaitsepolitseiameti või Politsei- ja Piirivalveameti kehtestatud ohutaset. 7. peatükk Rakendussätted § 36. Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti füüsilise kaitse miinimummeetmete ja lisaturvameetmete rakendamise tähtaeg (1) Objekti valdaja on kohustatud viima objekti §-des 29–32 sätestatud nõuetega vastavusse 18 kuu jooksul objekti alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramisest arvates. (2) Kui objekti vastavusse viimine §-des 29–32 sätestatud nõuetega ei ole lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul objekti eripära tõttu võimalik, teavitab objekti valdaja sellest Kaitsepolitseiametit. Kaitsepolitseiamet võib lõikes 1 nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuu võrra. § 34. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). Lisa 1 Ohu realiseerumise tõenäosuse hindamine Lisa 2 Ohu realiseerumise tagajärgede raskusastmed Lisa 3 Riskiklassi tasemed Lisa 4 Kiirreageerimise kaardi andmete loetelu ja vorm Lisa 5 Turvaplaani ankeet (kokkuvõte) Lisa 6 A-kategooria objekti füüsilise kaitse miinimummeetmed (asutusesiseseks kasutamiseks) Lisa 7 B-kategooria objekti füüsilise kaitse miinimummeetmed (asutusesiseseks kasutamiseks) Lisa 8 C-kategooria objekti füüsilise kaitse miinimummeetmed (asutusesiseseks kasutamiseks) Lisa 9 F-kategooria objekti füüsilise kaitse miinimummeetmed (asutusesiseseks kasutamiseks) Lisa 10 A-kategooria objekti lisaturvameetmed (asutusesiseseks kasutamiseks) Lisa 11 B-kategooria objekti lisaturvameetmed (asutusesiseseks kasutamiseks) Lisa 12 C-kategooria objekti lisaturvameetmed (asutusesiseseks kasutamiseks) Lisa 13 F-kategooria objekti lisaturvameetmed (asutusesiseseks kasutamiseks) 36  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 9 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks esitatavate andmete koosseis ja nende töötlemise kord Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 75 lõike 8 alusel. § 1. Reguleerimisala § 2. Andmete koosseis § 3. Töötlemise kord § 4. Määruse jõustumine 37  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 10 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Taustakontrolli teenuse nõuded Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 77 lõike 10 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse: 1) elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks kasutatava taustakontrolli teenuse nõuded tulenevalt tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 77 lõike 1 eesmärgist; 2) taustakontrolli teenuse vastutava ja volitatud töötleja ülesanded; 3) taustakontrolli teenusele juurdepääsu võimaldamise tingimused; 4) taustakontrolli teenuse kasutamisel töödeldavate andmete täpsem koosseis, andmeandjad ja saadavad andmed. § 2. Taustakontrolli teenuse nõuded (1) Taustakontrolli teenus tagab elutähtsa teenuse osutajale võimaluse e-äriregistri kaudu kontrollida tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku karistatuse andmeid. (2) Taustakontrolli teenuse kasutamisel võib käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja ulatuses töödelda tsiviiltoetuse registrisse, töötamise registrisse ja karistusregistrisse kantud andmeid. § 3. Taustakontrolli teenuse kasutaja (1) Taustakontrolli teenust võib tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku karistatuse andmete kontrollimiseks kasutada elutähtsa teenuse osutaja volitatud füüsiline isik, sealhulgas tsiviilkriisi ja riigikaitse § 77 lõikes 11 nimetatud juriidilise isiku töötaja (edaspidi teenuse kasutaja). (2) Teenuse kasutaja isiku üldandmete või taustakontrolli teenusele juurdepääsu õiguse muutumisest peab elutähtsa teenuse osutaja või tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 77 lõikes 11 nimetatud juriidiline isik viivitamata teavitama taustakontrolli teenuse volitatud töötlejat. § 4. Vastutav ja volitatud töötleja (1) Taustakontrolli teenuse vastutav töötleja on Riigikantselei ning volitatud töötleja Registrite ja Infosüsteemide Keskus. 38  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (2) Vastutav töötleja: 1) vastutab taustakontrolli teenuse toimimise eest, andes volitatud töötlejale taustakontrolli teenuse toimimise tagamiseks vajalikke juhiseid, ja kavandab teenuse arendamist; 2) lahendab taustakontrolli teenuse toimimist puudutavaid õiguslikke küsimusi; 3) teavitab volitatud töötlejat taustakontrolli teenuse toimimist ja kasutamist puudutavate kohustuste täitmist takistavatest asjaoludest ja teenust reguleerivate õigusaktide muutmise kavatsusest; 4) töötab koos volitatud töötlejaga välja taustakontrolli teenuse turvanõuded. (3) Volitatud töötleja: 1) tagab teenuse kasutajale võimaluse saada e-äriregistri kaudu tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku karistatuse andmeid; 2) nõustab teenuse kasutajaid tehnilistes küsimustes ja tagab teenuse infotehnoloogilise kasutajatoe; 3) korraldab taustakontrolli teenuse haldamise, hooldamise ja majutamise; 4) töötab koos vastutava töötlejaga välja taustakontrolli teenuse turvanõuded ja rakendab järjepidevalt andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks turvanõuetele vastavaid turvameetmeid; 5) tagab andmete säilimise ja kustutamise vastavalt tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 77 lõikes 8 ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele; 6) teavitab vastutavat töötlejat viivitamata taustakontrolli teenuse toimimist ja kasutamist puudutavate kohustuste täitmist takistavatest asjaoludest; 7) teeb vastutavale töötlejale ettepanekuid taustakontrolli teenuse arendamiseks ja viib neid ellu koostöös vastutava töötlejaga. § 5. Teenusele juurdepääs (1) Teenuse kasutajale võimaldatakse taustakontrolli teenusele juurdepääs üksnes tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku karistatuse andmete kohta päringute tegemiseks. (2) Teenuse kasutaja juurdepääs taustakontrolli teenusele toimub e-äriregistri kaudu. (3) Taustakontrolli teenusele juurdepääsu andmisel identifitseeritakse teenuse kasutaja autentimise teenuse alusel. (4) Lisaks teenuse kasutajale on taustakontrolli teenusele juurdepääs: 1) vastutaval ja volitatud töötlejal tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmiseks; 2) elutähtsa teenuse toimepidevust korraldaval asutusel tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 156 lõike 1 punktis 1 ja § 160 lõikes 3 sätestatud järelevalve tegemiseks; 3) Andmekaitse Inspektsioonil isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle järelevalve tegemiseks. § 6. Andmete koosseis, andmeandjad ja saadavad andmed (1) Taustakontrolli teenus töötleb teenusele juurdepääsu andmisel ja selle kasutamisel järgmisi teenuse kasutaja andmeid: 39  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg; 3) selle elutähtsa teenuse osutaja nimi ja registrikood, kelle nimel teenuse kasutaja andmeid pärib; 4) aadress või e-posti aadress. (2) Taustakontrolli teenus töötleb teenuse kasutamisel järgmisi tsiviiltoetuse registrisse kantud elutähtsa teenuse osutaja andmeid: 1) elutähtsa teenuse osutaja nimi; 2) registrikood. (3) Taustakontrolli teenus töötleb teenuse kasutamisel järgmisi maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrisse kantud andmeid: 1) tööd tegeva isiku ees- ja perekonnanimi; 2) tööd tegeva isiku isikukood või sünniaeg; 3) tööd võimaldava isiku registri- või isikukood ja nimi; 4) teave tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 77 sätestatud taustakontrolli läbimise kohustuse kohta, kui tegemist on elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise seisukohalt olulisi ülesandeid täitva isikuga. (4) Taustakontrolli teenus töötleb ja väljastab teenuse kasutajale tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet täitva isiku kohta järgmised karistusregistrisse kantud andmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) isikukood või sünniaeg; 3) karistusseadustiku säte, milles sätestatud kuriteo toimepanemises isik süüdi mõisteti; 4) otsuse või määruse jõustumise kuupäev. (5) Lõikes 4 sätestatud andmete väljastamisel teenuse kasutajale tuleb arvestada tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 77 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimusi. (6) Taustakontrolli teenus võimaldab teenuse kasutajal saada lisaks lõikes 4 sätestatule andmeid isiku karistatuse kohta karistusregistri seaduse §-s 30 sätestatud päringuga teise liikmesriigi registrisse ja kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatavasse Euroopa karistusregistrite infosüsteemi. § 7. Andmete logimine Taustakontrolli teenuse kasutamise õiguspärasust kontrollitakse tarkvaraliste ja organisatsiooniliste meetmete abil. Iga päringu kohta logitakse: 1) selle elutähtsa teenuse osutaja nimi ja registrikood, kelle nimel teenuse kasutaja andmeid päris; 2) teenuse kasutaja ees- ja perekonnanimi; 3) teenuse kasutaja isikukood, isikukoodi puudumisel sünniaeg; 4) päringu tegemise kuupäev ja kellaaeg; 5) päritud andmed. 40  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 11 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia nõuded ning selle koostamise ja muutmise kord Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 81 lõike 3 alusel. § 1. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamine (1) Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegiat (edaspidi toimepidevuse strateegia) koostavad asutused on vastavalt valdkondadele ja alamvaldkondadele järgmised: 1) energeetika, sealhulgas elekter, kaugküte ja -jahutus, nafta, gaas – Kliimaministeerium; 2) transport, sealhulgas lennu-, raudtee-, vee- ja maanteetransport – Kliimaministeerium; 3) pangandus ja finantsturutaristu – Eesti Pank, Rahandusministeerium ja Finantsinspektsioon; 4) tervishoid – Sotsiaalministeerium; 5) joogivesi – Kliimaministeerium; 6) reovesi – Kliimaministeerium; 7) digitaristu – Justiits- ja Digiministeerium; 8) toiduainete tootmine, töötlemine ja turustamine – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. (2) Toimepidevuse strateegia koostamist juhib Riigikantselei, kes annab seda koostavatele asutustele vajalikke suuniseid ja teavet. (3) Toimepidevuse strateegia ajakohastatud versioon koostatakse vähemalt iga nelja aasta järel. § 2. Toimepidevuse strateegia koostamiseks vajalikud andmed (1) Toimepidevuse strateegia peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) iga valdkonna hetkeolukorra kirjeldus ja peamised kitsaskohad selle toimepidevuse tagamisel; 2) strateegilised eesmärgid ja prioriteedid elutähtsa teenuse osutajate üldise toimepidevuse suurendamiseks, võttes arvesse piiri- ja valdkonnaüleseid sõltuvusi ja ristsõltuvusi; 3) juhtimisraamistik nende strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide saavutamiseks, sealhulgas eri ametiasutuste, elutähtsa teenuse osutajate ning teiste strateegia rakendamises osalevate asutuste ja isikute rollide ja vastutusalade kirjeldus; 4) valdkonna tegevuskava, milles esitatakse meetmed elutähtsa teenuse osutajate üldise toimepidevuse suurendamiseks ning mida koostades võetakse arvesse valdkonnapõhise riskianalüüsi tulemusi; 5) elutähtsa teenuse osutajate kindlaksmääramise protsessi kirjeldus; 6) elutähtsa teenuse osutajaid toetava protsessi kirjeldus, sealhulgas meetmed, millega tõhustatakse koostööd avaliku sektori ja erasektori vahel; 7) loetelu strateegia rakendamisse kaasatud peamistest asutustest ja asjaomastest sidusrühmadest, kes ei ole elutähtsa teenuse osutajad; 41  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid 8) poliitikaraamistik iga valdkonna ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2555, 14. detsember 2022, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 80–152), kohaste pädevate asutuste vaheliseks koordineerimiseks, et jagada küberturvalisuse riske, küberohte ja -intsidente ning muid kui küberriske, -ohte ja -intsidente käsitlevat teavet ning täita järelevalveülesannet; 9) juba võetud meetmete kirjeldus. (2) Lõike 1 punktis 4 nimetatud valdkonna tegevuskava peab sisaldama iga meetme kohta vähemalt järgmist: 1) kirjeldus; 2) vastutaja; 3) seotud osalised; 4) algtase ja sihttase; 5) kulu katteallikad. (3) Toimepidevuse strateegiana võib käsitada toimepidevuse strateegiat koostavate asutuste strateegilisi arengudokumente, kui need kajastavad § 1 lõikes 1 nimetatud valdkondi ja alamvaldkondi ning sisaldavad lõikes 1 nimetatud teavet. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 42  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 12 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Kohaliku omavalitsuse üksusele kriisiülesannete täitmise kulude hüvitamise alused ja arvutusmetoodika Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 84 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala § 2. Kulu hüvitamise alused § 3. Arvutusmetoodika § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 43  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 13 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise, selle läbiviimise ja kohaliku omavalitsuse üksuse sellele kaasaaitamise nõuded, tingimused ja kord ning nõuded evakuatsioonikohtadele Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 92 lõike 6 alusel. § 1. Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumine (1) Päästeamet ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumisel: 1) koostab kootöös kohalike omavalitsuse üksustega evakuatsioonikohtade ning nende kasutusele võtmise plaani; 2) kinnitab evakuatsioonikohtade sisekorraeeskirjad. § 2. Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine (1) Päästeamet ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel: 1) määrab evakuatsiooni korraldamiseks juhtimisstruktuuri, sealhulgas vastutavad isikud punktides 2–7 kirjeldatu korraldamiseks; 2) korraldab evakuatsioonialal viibijate teavitamise ning annab edasiseks tegevuseks juhiseid; 3) kaasab evakuatsiooni korraldamisse kohaliku omavalitsuse üksuse, vajalikud asutused ja isikud ning annab neile ülesandeid ja korraldusi nende pädevuse kohaselt; 4) määrab evakuatsioonialalt evakueeritavate kogunemisalale jõudmiseks evakuatsioonitee ja evakueeritute vastuvõtmiseks evakueeritute kogunemispunkti; 5) suunab majutusvajaduse korral evakueeritud kohaliku omavalitsuse üksuse evakuatsioonikohtadesse; 6) korraldab evakueeritavate evakuatsioonikohta liikumise või transportimise ning määrab vajaduse korral transpordipunktid, kus evakueeritavad paigutatakse transpordivahenditesse; 7) korraldab evakueeritute üle arvestuse pidamise. § 3. Kohaliku omavalitsuse üksuse kaasaaitamiskohustus (1) Kohaliku omavalitsuse üksus ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamisel: 1) abistab Päästeametit evakuatsioonikohtade kasutusele võtmisel; 2) tagab sissepääsu/ligipääsu evakuatsioonikohale; 3) osaleb evakuatsioonikoha töö korraldamisel; 4) teavitab elanikke; 5) tagab kohalike teede sõidetavuse; 6) toetab haavatavamas seisundis (vanemaealised, puudega inimesed jt) evakueerimist; 7) toetab muude tegevuste juures. 44  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid § 4. Evakuatsioonikoha nõuded (1) Evakuatsioonikoht on hoone või rajatis, kuhu saab evakueeritud majutada vähemalt üheks nädalaks (vajadusel kauem) ning kus on tagatud inimeste viibimiseks esmavajalikud tingimused. (2) Evakuatsioonikoha võib vajadusel võtta kasutusele evakueeritavate ajutise kogunemispunktida. (3) Evakuatsioonikoha nõuded on järgmised: 1) eelistatakse kohaliku omavalitsuse üksuse või riigi omandis olevaid hooneid ja rajatisi, mis on varasemalt evakuatsioonikohtadena kaardistatud ning avatakse ulatusliku evakuatsiooni korral; 2) tagatud peab olema evakuatsioonikoha kiire kasutusele võtmine, kuni kahe tunni jooksul alates ulatusliku evakuatsiooni välja kuulutamisest; 3) hooned ja rajatised peavad vastama üldistele ohutuse-, keskkonna- tervisekaitse- ja tuleohutusnõuetele; 4) magamisalaks ühe inimese kohta arvestatakse minimaalselt 4 m2; 5) tagatud peab olema hoonetele ja rajatistele hea ligipääsetavus, sealhulgas ligipääsetavus puudega inimesele; 6) tagatud peavad olema esmased olme- ja hügieenitingimused. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 45  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 14 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise ja lõpetamise ning nende üle arvestuse pidamise tingimused ja kord, sellega seotud vaidluste lahendamise kord ning töökohustuse rakendamise ja täitmise piiramise täpsemad tingimused Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 101 lõike 8 alusel. [Koostatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa 9 põhjal] 46  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 15 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tsiviiltoetuse registri põhimäärus Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 132 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Tsiviiltoetuse registri ametlik nimetus (1) Registri ametlik nimetus on tsiviiltoetuse register (edaspidi register). Registri ametlik lühend on TTR. (2) Registri ingliskeelne nimetus on Register of Civil Assets. § 2. Registri pidamise eesmärk Register on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on: 1) kriisiolukorra ja muude sündmuste lahendamiseks vajalike vahendite ja nende kasutamiseks vajalike andmete, kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega isikute üle; 2) pidada arvestust elutähtsa teenuse osutajate üle; 3) pidada arvestust riigikaitseks vajalike materiaalsete vahendite, vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks vajalike vahendite ning tsiviil-sõjaliseks koostööks vajalike vahendite üle; 4) pidada arvestust asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise ja täitmise üle; 5) pidada arvestust kriisiülesannete ja kodanikukohustuse täitmise üle. § 3. Registri vastutav ja volitatud töötleja (1) Registri kaasvastutavad töötlejad on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Päästeamet ja tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 82 lõikes 3 nimetatud tegevusvaru haldaja. (2) Registri volitatud töötleja on: 1) Kaitseressursside Amet; 2) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja §-s x sätestatud teabe osas. § 4. Registri andmete õiguslik tähendus Registrisse esitatud ja kantud andmetel on informatiivne tähendus. 2. peatükk Registri ülesehitus 47  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid § 5. Registri pidamine ja ülesehitus (1) Registrit peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna, mis koosneb digitaalsetest registriandmetest. (2) Register koosneb: 1) digitaalsest registrist; 2) digitaalsest kanderaamatust; 3) digitaalsest geoinfosüsteemist. (3) Register on liidestatud infosüsteemide andmevahetuskihiga (edaspidi X-tee). § 6. Registriandmete kaitse (1) Registri pidamisel kohaldatakse avaliku teabe seaduses, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõudeid. (2) Registriandmete turbeaste on keskmine (M) ja turvaklass on K2T2S2. (3) Registriandmete kaitsmiseks rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi meetmeid. (4) Andmete sisestamise, parandamise ja muutmise õigus antakse ainult isikule, kellel on seda vaja teenistus- ja töökohustuste täitmiseks. (5) Teave tehtud registritoimingute kohta salvestatakse. 3. peatükk Registrisse kantavad andmed § 7. Vastuvõtva riigi toetuse kontaktisikute andmed Eestis § 8. Asja sundkasutusse võtmist ja sundvõõrandamist teostava ametiisiku andmed § 9. Kaitseväe sõjaväelinnakute andmed § 10. Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljade, harjutusalade, lasketiirude ning eraldiseisvate hoidlate ja depoode andmed § 11. Kaitseväe ja Kaitseliidu ning valitsusasutuste hoonete ja rajatiste ning nende käsutuses oleva varustuse andmed § 12. Haiglavõrgu arengukava haiglate loetelus nimetatud haiglate ja kiirabibrigaadi pidajate andmed § 13. Kütusehoidlate ja -tanklate andmed § 14. Alajaamade andmed 48  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid § 15. Sõidukite andmed § 16. Masinate ja seadmete andmed § 17. Raudtee taristu ja veeremi andmed § 18. Teede andmed § 19. Sadamate andmed § 20. Lennuväljade ja kopteriväljakute andmed § 21. Kaardikihtide andmed § 22. Katastriüksuste andmed § 23. Riigi tegevusvaru andmed § 24. Jäätmekäitluskohtade andmed § 25. Ettevõtjate andmed § 26. Elutähtsa teenuse osutaja andmed Elutähtsa teenuse osutaja kohta kantakse registrisse lisaks §-s 25 nimetatud andmetele järgmised andmed: 1) osutatav elutähtis teenus; 2) elutähtsa teenuse toimepidevust korraldav asutus või asutused; 3) elutähtsa teenuse osutamise piirkond; 4) elutähtsa teenuse osutamise algus ja lõpp; 5) teave elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani kinnitamise kohta; 6) kontaktisiku ees- ja perekonnanimi, telefoninumber ja e-posti aadress. § 27. Puurkaevude andmed § 28. Spordiehitiste andmed § 29. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise määramise ning täitmise andmed § 30. Kriisiülesandega ameti- ja töökohtadega tööandja arvestus § 31. Andmete esitajad ja andmete esitamine (1) Registrisse esitavad andmeid: 1) ministeeriumid; 2) elektrituru jaotusvõrguettevõtjad; 3) Kaitseliit; 4) Kaitseressursside Amet; 49  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid 5) Kaitsevägi; 6) Keskkonnaagentuur; 7) Keskkonnaamet; 8) Maa-amet; 9) transpordiamet; 10) Politsei- ja Piirivalveamet; 11) Päästeamet; 12) Riigi Kinnisvara Aktsiaselts; 13) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; 14) Terviseamet; 15) Ravimiamet; 16) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja; 17) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. (2) Andmeid esitatakse registrisse paberil või, kokkuleppel volitatud töötlejaga, elektroonse andmevahetuse kaudu. § 32. Andmevahetus teiste andmekogudega § 33. Andmete registrisse kandmise kord § 34. Registrisse esitatud või kantud andmete õigsus § 35. Ebaõigete andmete parandamine ja täpsustamine § 36. Juurdepääs registrisse kantud andmetele ja registriandmete väljastamine 5. peatükk Andmete säilitamine, järelevalve registri pidamise üle, registri pidamise rahastamine ja registri likvideerimine § 37. Registriandmete säilitamine ja arhiveerimine § 38. Registritoimingute kohta teabe säilitamine § 39. Järelevalve registri pidamise üle § 40. Registri pidamise rahastamine § 41. Registri likvideerimise kord § 42. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 50  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 16 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Välisriigi sõjalaevale Eesti territoriaal- või sisevetesse ja piiriveekogu Eestile kuuluvasse osasse sisenemise loa ning välisriigi riiklikule õhusõidukile Eesti õhuruumi sisenemise, Eesti Vabariigi territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise loa loa andmise kord Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 149 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrus reguleerib välisriigi sõjalaevale Eesti territoriaal- või sisevetesse ja piiriveekogu Eestile kuuluvasse osasse sisenemise loa andmist (edaspidi laevaluba) ning välisriigi riiklikule õhusõidukile (edaspidi välisriigi õhusõiduk) Eesti õhuruumi sisenemiseks, Eesti territooriumil maandumiseks või üle territooriumi lendamiseks loa andmist (edaspidi lennuluba). (2) Käesolevas määruses sätestatud korrast lähtutakse niivõrd, kuivõrd välislepinguga ei ole ette nähtud teisiti. (3) Eesti õhuruumi kaitsmisel ja puutumatuse tagamisel osaleva Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi õhusõiduk võib Eesti õhuruumi siseneda, Eesti territooriumil maanduda või üle territooriumi lennata käesolevas määruses sätestatut kohaldamata. Eesti territoriaal- või sisevete ja piiriveekogu Eestile kuuluva osa kaitsmisel ja puutumatuse tagamisel osaleva Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi sõjalaev võib Eesti territoriaal- või sisevetesse ja piiriveekogu Eestile kuuluvasse osasse siseneda ilma määruses sätestatut kohaldamata. § 2. Laeva- ja lennuluba (1) Laeva- ja lennuluba on aluseks välisriigi sõjalaeva või õhusõiduki Eesti territooriumile sisenemiseks. (2) Laeva- ja lennuluba võib olla ühe- või mitmekordne. (3) Mitmekordse laeva- või lennuloaga antakse välisriigi sõjalaevale Eesti territoriaal- või sisevetesse ja piiriveekogu Eestile kuuluvasse osasse ning välisriigi õhusõidukile Eesti õhuruumi sisenemise, Eesti territooriumil maandumise või üle territooriumi lendamise õigus kestusega kuni üks aasta. (4) Laevaluba ei ole vaja rahumeelse läbisõidu jaoks territoriaalmerest. 51  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid § 3. Taotluse esitamise õigus Laeva- või lennuloa saamiseks võib taotluse esitada Kaitsevägi, välisriik või rahvusvaheline organisatsioon. Laeva- või lennuloa taotlus esitatakse Kaitseministeeriumile. 2. peatükk Välisriigi sõjalaevale laevaloa andmise kord § 4. Laevaloa taotlemine (1) Välisriigi sõjalaeva Eesti territoriaal- või sisevetesse ja piiriveekogu Eestile kuuluvasse osasse sisenemiseks esitatakse taotlus vähemalt viis tööpäeva enne kavandatavat sisenemist. (2) Erandkorras võib mõjuvatel põhjustel esitada laevaloa taotluse lõikes 1 sätestatud tähtajast kinni pidamata. (3) Laevaloa taotluse vorm on toodud lisas 1. § 5. Taotluse esitamine arvamuse avaldamiseks (1) Kaitseministeerium edastab välisriigi sõjalaeva taotluse ühe tööpäeva jooksul pärast selle saamist Kaitseväele ja Politsei- ja Piirivalveametile ning vajaduse korral muule asjaomasele valitsusasutusele arvamuse avaldamiseks, määrates ühtlasi vastamise tähtaja. (2) Epideemia piirkonnast saabuva välisriigi sõjalaeva sisenemisel Eesti territoriaal- või sisevetesse ja piiriveekogu Eestile kuuluvasse osasse esitab laeva kapten Kaitseministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2003. a määruse nr 298 „Eesti riigipiiril eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise kord ja tingimused” § 3 lõikele 2 merenduse tervisedeklaratsiooni lisa, mille Kaitseministeerium edastab ühe tööpäeva jooksul pärast selle saamist arvamuse avaldamiseks Terviseametile, määrates ühtlasi vastamise tähtaja. (3) Arvamuse esitavad lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutuste juhid või nende volitatud isikud. Tähtajaks arvamuse esitamata jätmisel loetakse arvamuse avaldaja laevaloa andmisega nõustunuks. § 6. Laevaloa andmine (1) Kaitseministeerium kontrollib taotluses esitatud andmeid ja laevaloa andmise või sellest keeldumise otsus tehakse ühe tööpäeva jooksul pärast § 5 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutustelt arvamuste saamist. Laevaloale võib seada tingimusi. (2) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi sõjalaevale võib laevaloa anda ühe tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, kohaldamata §-s 5 sätestatut. § 7. Loa andmisest või sellest keeldumisest teavitamine 52  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Kaitseministeerium teavitab laevaloa andmisest või sellest keeldumisest viivitamata taotluse esitanud välisriiki, rahvusvahelist organisatsiooni, Kaitseväge, Politsei- ja Piirivalveametit ning vajaduse korral muid asjaomaseid valitsusasutusi. § 8. Mitmekordse laevaloa alusel Eestisse saabumine Mitmekordse laevaloa olemasolu korral teavitab välisriik või rahvusvaheline organisatsioon kavandatavast sisenemisest Politsei- ja Piirivalveametit kaks tööpäeva ette. Politsei- ja Piirivalveamet edastab vajaduse korral saadud teabe ühe tööpäeva jooksul Kaitseväele ja muudele asjaomastele valitsusasutustele. § 9. Laevaloa andmine Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni alalise mereväe üksuse koosseisus olevale sõjalaevale (1) Kaitsevägi esitab iga aasta 1. novembriks Kaitseministeeriumile taotluse järgneval kalendriaastal Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni alalise mereväe üksuse koosseisus olevate laevade kohta. Kaitsevägi annab viivitamata Kaitseministeeriumile teada muutustest eespool nimetatud alalise mereväe üksuse koosseisus. (2) Kaitseministeerium annab lõike 1 alusel esitatud taotluses nimetatud sõjalaevale üksuse ülesannete täitmiseks mitmekordse laevaloa. Kaitseministeerium teavitab antud loast Kaitseväge. (3) Lõikes 2 sätestatud loa olemasolu korral teavitab välisriigi sõjalaev Eesti territoriaal- või sisevetesse ja piiriveekogu Eestile kuuluvasse osasse sisenemisest Kaitseväge vastavalt Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioonis kehtivale korrale. Kaitsevägi teavitab sisenemisest Kaitseministeeriumi ja Politsei- ja Piirivalveametit ning vajaduse korral muid asjaomaseid valitsusasutusi. 3. peatükk Välisriigi õhusõidukile lennuloa andmise kord § 10. Lennuloa taotlemine (1) Välisriigi õhusõiduki Eesti õhuruumi sisenemiseks, Eesti territooriumil maandumiseks või üle territooriumi lendamiseks esitatakse taotlus vähemalt viis tööpäeva enne kavandatavat sisenemist. (2) Põhjendatud juhul võib lennuloa taotluse esitada Kaitseministeeriumile lõikes 1 sätestatust lühema tähtaja jooksul, kui sellest on Kaitseministeeriumi varem teavitatud. (3) Lennuloa taotluse vorm on toodud lisas 2. (4) Tehnilise kokkuleppega „Piiriülese õhus liikumise protseduurid Euroopas“ liitunud Euroopa Liidu liikmesriigi esitatava lennuloa taotluse vorm on toodud lisas 3. § 11. Taotluse esitamine arvamuse avaldamiseks 53  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (1) Kaitseministeerium edastab lennuloa taotluse ühe tööpäeva jooksul pärast selle saamist Kaitseväele, Politsei- ja Piirivalveametile ja muule asjaomasele valitsusasutusele arvamuse avaldamiseks ning Tallinna lennuinfopiirkonnas piirkondlikku lennujuhtimisteenust osutavale sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale, määrates ühtlasi vastamise tähtaja. (2) Välisriigi õhusõiduki saabumisel epideemia piirkonnast esitab õhusõiduki kapten Kaitseministeeriumile vastavalt Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2003. a määruse nr 298 „Eesti riigipiiril eriti ohtlike nakkushaiguste leviku tõkestamise kord ja tingimused” § 3 lõikele 5 lennunduse ülddeklaratsiooni osa „Tervis”, mille Kaitseministeerium edastab ühe tööpäeva jooksul pärast selle saamist arvamuse avaldamiseks Terviseametile, määrates ühtlasi vastamise tähtaja. (3) Arvamuse esitavad lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutuste juhid või nende volitatud isikud. Tähtajaks arvamuse esitamata jätmisel loetakse arvamuse avaldaja lennuloa andmisega nõustunuks. § 12. Lennuloa andmine (1) Kaitseministeerium kontrollib taotluses esitatud andmeid ja lennuloa andmise või sellest keeldumise otsus tehakse ühe tööpäeva jooksul pärast §-s 11 nimetatud arvamuste saamist. Lennuloale võib seada tingimusi. (2) Lennuluba antakse taotluses märgitud ajavahemikuks. Lennuluba hakkab kehtima 72 tundi enne loas märgitud aega ning selle kehtivus lõpeb 72 tundi pärast loas märgitud aega. (3) Lennuloa võib anda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi õhusõidukitele ühe tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, kohaldamata §-s 11 sätestatut. § 13. Loa andmisest või sellest keeldumisest teavitamine Kaitseministeerium teavitab lennuloa andmisest või sellest keeldumisest viivitamata taotluse esitanud välisriiki või rahvusvahelist organisatsiooni, Kaitseväge, Politsei- ja Piirivalveametit ning vajaduse korral muid asjaomaseid valitsusasutusi. § 14. Mitmekordse lennuloa alusel Eestisse saabumine Mitmekordse lennuloa olemasolu korral ei pea välisriik või rahvusvaheline organisatsioon välisriigi õhusõiduki Eesti õhuruumi sisenemisest, Eesti territooriumile maandumisest või üle territooriumi lendamisest ette teavitama. § 15. Mitmekordse lennuloa andmise eriregulatsioon (1) Kaitseministeerium annab ilma käesolevas peatükis sätestatud korda kohaldamata igal kalendriaastal lennuloa Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi ja Euroopa Liidu liikmesriigi riiklikele õhusõidukitele ning Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile kuuluvatele õhusõidukitele. 54  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (2) Enne lennuloa väljastamist küsib Kaitseministeerium Tallinna lennuinfopiirkonnas piirkondlikku lennujuhtimisteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutaja arvamuse välisriigi õhusõidukile lennuloa väljastamise kohta. (3) Kaitseministeerium teavitab antud loast Kaitseväge, Politsei- ja Piirivalveametit ning vajaduse korral muid asjaomaseid valitsusasutusi. (4) Lõikes 1 sätestatud lennuloa olemasolu korral ei pea välisriik õhusõiduki Eesti õhuruumi sisenemisest, Eesti territooriumile maandumisest või üle territooriumi lendamisest ette teavitama, välja arvatud õhusõiduk, mis on varustatud luure, seire, sihtmärgi kinnistamise ja kohaluure süsteemiga ning elektroonilise sõjapidamise vahendiga, olenemata seadmete väljalülitamisest. Nimetatud seadmetega varustatud välisriigi õhusõiduk teavitab Kaitseväge üks päev enne kavandatud Eesti õhuruumi sisenemist, Eesti territooriumil maandumist või üle territooriumi lendamist. (5) Lõikes 1 sätestatud lennuloa kasutamise korral peavad õhusõiduki luure, seire, sihtmärgi kinnistamise ja kohaluure süsteemid ning elektroonilise sõjapidamise vahendid Eesti õhuruumis ja territooriumil viibimise ajal olema välja lülitatud. (6) Käesoleva paragrahvi alusel antud lennuluba ei kehti välisriigi õhusõidukile, mis veab relvi, laskemoona, lõhkeaineid või muid ohtlikke kaupu, mis ei ole sätestatud Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni vastavate ohtlike kaupade vedu reguleerivates dokumentides, ning välisriigi õhusõidukile, millel on Eesti õhuruumi sisenemisel, Eesti territooriumil maandumisel või üle territooriumi lendamise ajal sisse lülitatud luure, seire, sihtmärgi kinnistamise ja kohaluure süsteem ning elektroonilise sõjapidamise vahend. (7) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile kuuluv õhusõiduk võib lennata luure-, seire- ja kohaluure süsteemi seadmed sisselülitatult. Nimetatud ja sisselülitatud seadmetega varustatud Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonile kuuluv õhusõiduk teavitab Kaitseministeeriumi üks päev enne kavandatud sisenemist Eesti õhuruumi, maandumist Eesti territooriumil või üle territooriumi lendamist. § 16. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 55  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 17 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Riigikaitselise kriisiolukorra ajal tekitatud kahju hüvitamise tingimused, ulatus ja kord Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 153 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega reguleeritakse riigikaitselise kriisiolukorra ajal tekitatud kahju hüvitamiseks või tagajärje kõrvaldamiseks taotluse esitamise ja lahendamise tingimusi, ulatust ja korda. (2) Määrust kohaldatakse sellise isiku suhtes, kellele on riigikaitselise kriisiolukorra ajal tekitatud õigusvastast kahju, või tema õigusjärglasele (edaspidi kahju kannatanud isik). § 2. Kahju hüvitamise taotluse esitamine (1) Taotlus riigikaitselise kriisiolukorra ajal tekitatud kahju hüvitamiseks või tagajärje kõrvaldamiseks (edaspidi kahju hüvitamise taotlus) esitatakse haldusorganile, kes tekitas kahju või vastutab kahju vahetult tekitanud isiku eest (edaspidi kahju tekitanud haldusorgan). (2) Kui kahju tekitanud haldusorgan ei ole teada, siis esitatakse taotlus asjaomasele ministeeriumile, kes viib kahju hüvitamise menetluse läbi ulatuses, mis on vajalik vastutava haldusorgani väljaselgitamiseks või tõendi tagamiseks. (3) Kui kahju tekkimises on osalenud mitu haldusorganit, siis esitatakse kahju hüvitamise taotlus asjaomasele ministeeriumile või valdkonna eest vastutava ministri määratud valitsusasutusele. § 3. Kahju hüvitamise taotluse menetlemise kord (1) Kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada kolme aasta jooksul alates päevast, millal kahju kannatanud isik kahjust teada sai või pidi teada saama. (2) Kahju hüvitamise taotlus peab olema kirjalik. (3) Kahju hüvitamise taotluses tuleb märkida vähemalt järgmised andmed: 1) kahju kannatanud füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 2) kahju kannatanud juriidilise isiku ärinimi ja registrikood; 3) kahju kannatanud isiku elu- või asukoha aadress, telefoninumber, e-postiaadress ja muud kontaktandmed; 4) kahju tekitanud haldusorgani või asjaomase ministeeriumi nimetus ja muud teada olevad andmed; 56  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid 5) õigusvastane haldusakt, toiming või muu tegu, millega kahju tekitati; 6) isikule teada olevad kahju tekitamise asjaolud ning sellekohased tõendid; 7) isiku selgelt väljendatud taotlus, sealhulgas kas isik soovib hüvitist või tagajärje kõrvaldamist; 8) arvelduskonto andmed, millele soovitakse hüvitise ülekandmist; 9) muud taotluse lahendamisega seotud olulised asjaolud. (4) Kui kahju hüvitamise taotluse esitaja ei ole kahju kannatanud isik, siis tuleb kahju hüvitamise taotluses täiendavalt märkida kahju hüvitamise taotluse esitaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumisel sünniaeg, ja kontaktandmed ning põhjendada taotluse esitamist. (5) Kahju tekitanud haldusorgan lahendab kahju hüvitamise taotluse ühe aasta jooksul alates nõuetekohase taotluse saamisest. (6) Kahju tekitanud haldusorgan lahendab kahju hüvitamise taotluse haldusaktiga. § 4. Kahju hüvitamise tingimused ja piirangud (1) Kahju tekitanud haldusorgan hüvitab üksnes tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s … sätestatud kahju. (2) Hüvitise suuruse määramisel arvestab kahju tekitanud haldusorgan riigivastutuse seaduse §-s 13 sätestatud piiranguid, arvestades tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s .. sätestatud erisusi. (3) Kahju tekitanud haldusorgan ei hüvita kahju, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kulust ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. § 5. Kahju hüvitise väljamaksmine (1) Kahju hüvitis kantakse üle taotluses nimetatud arvelduskontole. (2) Hüvitise välisriigi krediidiasutuse arvelduskontole või muu makseasutuse kontole maksmise korral ei vastuta haldusorgan ajalise viivituse eest, mis on tekkinud makse tegemise ja arvelduskontole raha laekumise vahel, ega hüvitise suuruse erinevuse eest, mis on tekkinud välisriigi krediidiasutuse teenustasude maksmise või valuutakursi muutumise tõttu makse tegemise ja selle kontole laekumise vahelisel ajal. Haldusorgan võib vähendada hüvitise summat nende teenustasude võrra, mida tema peab makse tegijana kandma. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 57  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 18 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Õiglase hüvitise maksmise tingimused, ulatus ja kord Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 155 lõike 9 ja § 155 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega reguleeritakse kriisiolukorra ajal kodanikukohustuse, ühekordse kriisiülesande täitmise ning isikule kuuluva asja sundkasutusse võtmise, sundvõõrandamise eest õiglase hüvitise ning makseteenuste toimimise valdkonna elutähtsa teenuse osutajal õiglase hüvitise (edaspidi õiglane hüvitis) maksmise tingimusi, korda ja ulatust. (2) Määrust kohaldatakse sellise isiku suhtes, kellele suhtes on seaduse alusel või haldusaktiga kohaldatud kodanikukohustust, kriisiülesande täitmise kohustus või kellele kuuluv asi on võetud sundkasutusse või sundvõõrandatud kriisiolukorra ajal, ja tema õigusjärglasele (edaspidi isik). (3) Määrust kohaldatakse makseteenuste toimimise valdkonna elutähtsa teenuse osutaja suhtes, keda on Vabariigi Valitsuse otsusega kohustatud kasutama makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktides 3, 4 ja 7 nimetatud makseteenuse osutamisel isikut tõendavasse dokumenti kantud digitaalset tuvastamist võimaldavat sertifikaati, mille kehtivust ei ole võimalik kriisiolukorrast tulenevalt kontrollida. § 2. Õiglase hüvitise maksmise alused Õiglast hüvitist makstakse ulatuses, milles riik on avalikes huvides koormanud isikut või § 1 lõikes 3 nimetatud elutähtsa teenuse osutajat rohkem või piiranud tema õigusi rohkem, kui see avalik-õiguslike kohustuste täitmisel üldiselt ühiskonna liikmeid või teisi sama valdkonna elutähtsa teenuse osutajaid koormab. § 3. Õiglase hüvitise taotlemine (1) Õiglase hüvitise saamiseks esitab isik haldusorganile, kes määras kodanikukohustuse, ühekordse kriisiülesande või rakendas asja sundkasutusse võtmist või sundvõõrandamist, kirjaliku taotluse (edaspidi õiglase hüvitise taotlus). (2) Makseteenuste toimimise valdkonna elutähtsa teenuse osutaja esitab taotluse.. (3) Õiglase hüvitise taotlus tuleb esitada kolme kuu jooksul alates kodanikukohustuse rakendamisest, ühekordse kriisiülesande täitmise, asja sundkasutuse lõppemisest, asja sundvõõrandamise otsuse tegemisest või Vabariigi Valitsuse otsusest makseteenuse osutaja osas. 58  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (4) Taotluses märgitakse järgmised andmed: 1) füüsilisest isikust taotluse esitaja ees- ja perekonnanimi või selle puudumisel sünniaeg; 2) juriidilisest isikust taotluse esitaja ärinimi ja registrikood; 3) taotluse esitaja elu- või asukoha aadress, telefoninumber, e-postiaadress ja muud kontaktandmed; 4) ühekordse töökohustuse, ühekordse kriisiülesande, asja sundkasutuse või asja sundvõõrandamise võtmise otsuse teinud haldusorgani nimetus ning otsuse tegemise aeg; 5) õiglase hüvitise maksmise aluseks olevad asjaolud; 6) muud õiglase hüvitise maksmise otsustamisel tähtsust omavada asjaolud. (5) Haldusorgan teavitab isikut, kellele ta on määranud kodanikukohustuse, kes täidab ühekordset kriisiülesannet või kelle suhtes on rakendatud asja sundkasutusse võtmist või sundvõõrandamist, õiglase hüvitise maksmise tingimusest ja korrast. Kui haldusorgan on rikkunud teavitamise kohustust ja isik on sellel põhjusel lasknud õiglase hüvitise taotluse tähtaja mööda, siis ennistab haldusorgan taotluse esitamise tähtaja enda algatusel või isiku taotluse alusel. § 4. Õiglane hüvitis kodanikukohustuse täitmise eest (1) Isikule hüvitatakse kodanikukohustuse täitmine õiglases ulatuses. Isikule ei maksta õiglast hüvitist ulatuses, milles tööandja säilitab isikule kohustuse täitmise ajaks tema senise töötasu. (2) Isikule makstakse õiglast hüvitist kodanikukohustuse täitmise eest Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära ulatuses. (3) Kui lõike 2 alusel makstav tasu oleks kodanikukohustuse sisu ja selle täitjalt oodatavat kvalifikatsiooni arvestades ilmselgelt ebaõiglane, siis võib haldusorgan maksta õiglase hüvitisena tasu nõutavale kvalifikatsioonile vastava ameti- või töökoha Statistikaameti avaldatud viimase keskmise brutokuupalga alusel. § 5. Õiglane hüvitis ühekordse kriisiülesande täitmise eest (1) Isikule hüvitatakse ühekordse kriisiülesande täitmisega tekkinud otsene kulu õiglases ulatuses. Isikule ei hüvitata tekkinud kulu ulatuses, milles ühekordse kriisiülesande isikul on võimalik hüvitist saada mujalt, või kui kahju tekkis lahingutegevuse käigus. (2) Ühekordse kriisiülesande täitmise õiglaseks kuluks on eelkõige järgmine kulu: 1) kulunud esemete, ainete ja materjalide soetusmaksumus; 2) osalenud töötaja ja ametniku töötasu- ja palgakulu; 3) teenust osutanud isikule makstud tasu ja maksud. (3) Kui lõike 2 alusel makstav hüvitis oleks ühekordse kriisiülesande täitmise tegelikku dokumentaalselt tõendatud kulu arvestades ilmselgelt ebaõiglane, siis võib haldusorgan hüvitada isikule täiendavalt kütte, elektri, vee, gaasi ja muu ühekordse kriisiülesande täitmisega seotud otsese kulu. 59  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (4) Haldusorgan võib, arvestades lõigetes 1–3 sätestatut, leppida ühekordset kriisiülesannet täitva isikuga kokku muu õiglase hüvitise. (5) Isikule ei hüvitata ühekordse kriisiülesande tõttu saamata jäänud tulu. § 6. Hüvitis haiguse või vigastuse korral (1) Füüsilisele isikule, kes täitis kodanikukohustust või osales vahetult ühekordse kriisiülesande täitmisel ning kelle töövõime selle täitmisel saadud haiguse või vigastuse tõttu on osaline või puudub, võib haldusorgan maksta ühekordset hüvitist kuni kahe aasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära summas või hüvitada ravi- ja ravimite kulu, mida ravikindlustuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt ei hüvita Eesti Haigekassa. (2) Lõikes 1 nimetatud hüvitise saamiseks esitab isik haldusorganile töövõimetoetuse seaduse §-s 10 sätestatud tõendi osalise või puuduva töövõime kohta. § 7. Õiglane hüvitis asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise eest (1) Isikule hüvitatakse asja sundkasutusse võtmise või asja sundvõõrandamisega tekkinud otsene kulu õiglases ulatuses. Isikule ei maksta õiglast hüvitist juhul, kui tal on võimalik hüvitist saada mujalt, kui kahju tekkis lahingutegevuse käigus või asi võeti sundkasutusse või sundvõõrandati seetõttu, et isik jättis täitmata seadusest tulenevad nõuded. (2) Asja sundkasutusse võtmisel ei hüvitata asja kasutuseelist. (3) Sundkasutusse võetud asja kasutuskõlbmatuks muutumisel või hävimisel hüvitatakse samaväärse asja keskmine turuhind või asendatakse see samaväärse asjaga. Sundvõõrandamisel hüvitatakse isikule asja keskmine turuhind. Hüvitise maksmisel võetakse aluseks asja turuhind asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise rakendamise hetkel. Haldusorgan võib vähendada hüvitist niivõrd, kui asja väärtus oleks vähenenud asja tavapärase kasutamise korral. (4) Sundkasutusse võetud asja kahjustamisel hüvitatakse asja väärtuse vähenemine. Haldusorgan võib hüvitise maksmise asemel asja enda kulul remontida. Hüvitist ei maksta asja sundkasutamise käigus tavapärase kulumise eest. (5) Kui isik põhjendatult keeldub sundkasutusse võetud asja tagasivõtmisest, siis võib haldusorgan hüvitada asja väärtuse lõikes 3 sätestatud tingimustel. § 8. Õiglane hüvitis makseteenuse osutajale § 9. Õiglast hüvitist välistavad asjaolud (1) Õiglast hüvitist ei maksta, kui isik või teine isik, kelle eest isik vastutab: 1) pani kodanikukohustuse või ühekordse kriisiülesande täitmisel või seoses asja sundkasutusse võitmise või asja sundvõõrandamisega toime kuriteo või väärteo; 2) põhjustas kahju tekkimise, aitas sellele oluliselt kaasa või jättis võtmata kasutusele kahju ärahoidmiseks vajalikud meetmed; 60  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid 3) oli enda põhjustatud joobeseisundis. (2) Paragrahvis 6 sätestatud ühekordset hüvitist või ravikulu hüvitist ei maksta, kui haigus või vigastus tekkis isiku enda tegevuse tulemusena, eelkõige enesetapu katse ja enesevigastuse, mis ei ole põhjuslikus seoses haigusliku seisundiga ega tulenenud teiste isikute õigusvastasest käitumisest, tulemusena. (3) Õiglast hüvitist ei maksta, kui sundkasutusse võetud asi hävib sundkasutusse võtmisest sõltumatutel asjaoludel. (4) Õiglast hüvitist ei maksta, kui kahju tekkis sõjategevuse tagajärjel. § 10. Õiglase hüvitise määramine (1) Haldusorgan otsustab õiglase hüvitise määramise kolme kuu jooksul alates nõuetekohase taotluse saamisest. (2) Haldusorgan otsustab õiglase hüvitise määramise või sellest keeldumise haldusaktiga. § 11. Õiglase hüvitise väljamaksmine (1) Õiglane hüvitis kantakse üle taotluses nimetatud arvelduskontole. (2) Õiglase hüvitise välisriigi krediidiasutuse arvelduskontole või muu makseasutuse kontole maksmise korral ei vastuta haldusorgan ajalise viivituse eest, mis on tekkinud makse tegemise ja arvelduskontole raha laekumise vahel, ega õiglase hüvitise suuruse erinevuse eest, mis on tekkinud välisriigi krediidiasutuse teenustasude maksmise või valuutakursi muutumise tõttu makse tegemise ja selle kontole laekumise vahelisel ajal. Haldusorgan võib vähendada hüvitise summat nende teenustasude võrra, mida tema peab makse tegijana kandma. § 12. Õiglasest hüvitisest loobumine (1) Kui haldusorgan on teavitanud isikut õigusest saada õiglast hüvitist ja isik ei ole esitanud tähtaegselt taotlust selle saamiseks, siis eeldatakse, et ta on hüvitisest loobunud. (2) Kui üks õiglast hüvitist solidaarselt saama õigustatud isikutest on taotlenud õiglase hüvitise maksmist, siis peab isik hüvitisest loobumiseks esitama kirjaliku avalduse. (3) Kui isik on loobunud õiglasest hüvitisest, siis ei ole tema õigusjärglasel õigust iseseisvalt hüvitist nõuda. § 13. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 61  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 19 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemise, kahju hüvitamise ning hüvitisest loobumise kord Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 156 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala ja kohaldamisala (1) Määruses sätestatakse rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud kahju hüvitamise nõude menetlemise, kahju hüvitamise ning nõudest loobumise kord, kui kahju on tekitanud: 1) rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja välisriigile ja välisriigis kolmandale isikule; 2) välisriik Eesti riigile ja Eestis kolmandale isikule. (2) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja käesoleva määruse tähenduses on isik, kes osaleb Eesti poolt tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 121 lõikes 1 nimetatud tegevustes. (3) Kaitsevägi võib välislepingu või ametkondliku välislepingu alusel hüvitada kahju, mille eest Eesti riik ei vastuta. (4) Määrust kohaldatakse rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile niivõrd, kuivõrd see on ette nähtud rahvusvahelises kokkuleppes. (5) Määrusega ei reguleerita kahju hüvitamist: 1) mis on tekitatud õiguspärase tegevuse käigus; 2) mille on tekitanud isik, kelle töö- või teenistussuhe oli kahju tekkimise ajal peatunud või lõppenud; 3) mille on tekitanud rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalev isik; 4) rahvusvahelises sõjalises koostöös osalejate vahel. (6) Kaitseministeerium ja Kaitsevägi võivad peale käesoleva määruse kehtestada lisatingimusi kahju hüvitamise nõude läbivaatamise, kahju hüvitamise ning kahjuhüvitisest loobumise menetluse kohta vastavalt Kaitseministeeriumi valitsemisalas või Kaitseväes. (7) Määruse rakendamisel arvestatakse rahvusvaheliste kokkulepetega. § 2. Kahju hüvitamise taotlemine (1) Rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud kahju hüvitamiseks esitab kahju kannataja või muu õigustatud isik (edaspidi õigustatud isik) taotluse Kaitseväele. (2) Taotluses märgitakse muu hulgas järgmine teave: 62  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid 1) füüsilisest isikust kahju kannataja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg; 2) esindaja kasutamisel lisaks punktis 1 sätestatule esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg ning viide esindusõiguse alusele; 3) juriidilisest isikust kahju kannataja ärinimi, registrikood, esindusõigusliku isiku ees- ja perekonnanimi; 4) kahju kannataja ja tema esindaja kontaktandmed; 5) kui on teada, siis kahju tekitamise aeg, koht, iseloom ja kahju tekitaja; 6) põhjuslik seos kahju tekkimise ja kahju tekitaja tegevuse vahel; 7) taotletav kahjuhüvitis; 8) taotluse esitamise kuupäev ja taotluse esitaja allkiri. (3) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise taotluses kajastatakse lõikes 2 sätestatud andmeid võimalikus ulatuses. Välisriigis esitatud taotluses võib taotletava kahjuhüvitise suuruse märkida kohalikus valuutas. (4) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise taotlus võib olla esitatud nii kirjalikult kui ka suuliselt. Suuliselt esitatud taotluse protokollib kahju hüvitamise nõude vastu võtnud ametnik või töötaja. § 3. Taotluse läbivaatamine (1) Kaitsevägi kontrollib § 2 lõikes 2 nimetatud taotluse asjaolusid. Vajaduse korral määrab Kaitsevägi ekspertiisi kahju suuruse või selle tekke asjaolude väljaselgitamiseks. Kaitsevägi võib taotluse läbivaatamisel küsida taotlejalt tema käsutuses olevat lisateavet ja -tõendeid kahju tekkimise, kahju suuruse ja põhjuslike seoste kohta. (2) Kui rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju hüvitamise menetlusele eelneb taotluse menetlemine välisriigi poolt, jätab Kaitsevägi taotluse läbi vaatamata, selgitades taotlejale asja kuulumist välisriigi pädevusse, või edastab taotluse välisriigile. Taotluse välisriigile edastamisest teavitatakse taotlejat. (3) Isiku surma põhjustamisel või muu olulise asjaolu ilmnemisel kaasab Kaitsevägi kahju hüvitamise menetlusse Kaitseministeeriumi. (4) Kaitseväe üksuste välisriiki lähetamisel määratakse üksusest kaitseväelane, kes tagab üksuse tekitatud või üksusele tekitatud kahju hüvitamiseks vajalike toimingute tegemise. (5) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju korral tuleb muu hulgas tuvastada rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja vastutus kahju tekitamise eest. (6) Taotlus jäetakse läbi vaatamata, kui: 1) kahju kannataja nimel taotluse esitajal puudub esindusõigus ja taotleja seda puudust ei kõrvalda; 2) riigivastutuse seaduse § 17 lõikes 3 nimetatud tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata; 3) esineb muu õigusaktis sätestatud taotluse läbivaatamata jätmise alus. (7) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui: 63  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid 1) kahju tekkimine ei ole tuvastatav; 2) kahju kannataja ei ole tuvastatav; 3) puudub põhjuslik seos kahju ja teo vahel; 4) esineb muu õigusaktis sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alus. (8) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ametnik teeb otsuse kahju hüvitamise või sellest keeldumise kohta esimesel võimalusel kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt välisriigis tekitatud kahju menetlemise tähtaega võib mõjuval põhjusel pikendada kuni ühe kuu võrra. (9) Kahju hüvitamise või sellest keeldumise otsus tehakse taotluse esitajale teatavaks viivitamata. Otsus kahju hüvitamisest keeldumise kohta tehakse Eestis teatavaks kättetoimetamisega. § 4. Kahju hüvitamine (1) Kahju hüvitatakse üldjuhul rahas. (2) Kahjuhüvitise suuruse määramisel lähtutakse eesmärgist luua võimalikult selline olukord, milles õigustatud isik oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahjuhüvitise suuruse määramisel arvestatakse muu hulgas kannatanu vastutust kahju tekkimise eest. (3) Kahju tekitamise tagajärjed võib sõltumata taotluse esitaja tahtest kõrvaldada igasugusel õiguspärasel viisil, kui rahaline hüvitis oleks märgatavalt suurem tagajärgede kõrvaldamise kulust ja isikul ei ole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. (4) Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju hüvitamisel tekib riigil süüdioleva isiku suhtes kahjuhüvitisena makstud summa ulatuses nõudeõigus riigivastutuse seaduses sätestatud korras. Nõudeasjas esindab riiki kaitseminister või tema volitatud isik. § 5. Rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju kohe hüvitamine (1) Erandkorras võib Kaitsevägi rahvusvahelise sõjalise operatsiooni käigus rahvusvahelises sõjalises koostöös osaleja poolt tekitatud kahju taotluse korral hüvitada õigustatud isikule kohe. (2) Kohe hüvitamisel ei või kahjuhüvitise suurus olla suurem kui 3200 eurot. (3) Kahju kohe hüvitamine, selle põhjendused ja kahjuhüvitise suurus fikseeritakse kirjalikult esimesel võimalusel. § 6. Kahjuhüvitise väljamaksmine (1) Paragrahvi 3 lõikes 8 nimetatud kahju hüvitamise otsuse põhjal makstakse kahjuhüvitis õigustatud isikule Kaitseväe eelarvest. (2) Kui Kaitseväel puuduvad rahalised vahendid kahjuhüvitise maksmiseks, võib Kaitseväe juhataja esitada Kaitseministeeriumile põhjendatud taotluse täiendava riigieelarvelise eraldise saamiseks. 64  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid § 7. Kahjuhüvitise tagasimaksmine (1) Väljamakstud kahjuhüvitise regressi korral arvatakse tagasimakstu riigi tuludesse. (2) Kui välisriik soovib rahvusvahelise kokkuleppe väliselt hüvitada Kaitseväe poolt õigustatud isikule väljamakstud kahjuhüvitist, võib Kaitsevägi kahjuhüvitise vastu võtta rahvusvahelise koostöö huvides. § 8. Kahju hüvitamise nõudest loobumine (1) Kui välisriik on tekitanud kahju Eesti riigi varale ja rahvusvaheline kokkulepe näeb ette loobumise kahju hüvitamise nõudest, siis tagab Kaitsevägi vajalike riigisiseste toimingute tegemise. Kaitsevägi teavitab vajaduse korral välisriiki vara kuulumisest riigi omandisse ning sellest tulenevast kahju hüvitamise nõudest loobumisest. (2) Lõikes 1 nimetamata juhtudel võib kahju hüvitamise nõudest loobuda rahvusvahelise koostöö huvides. Kaitseväe eelarvest eraldatud vahenditest loobumise otsustab Kaitsevägi, muudest vahenditest loobumise otsustab Kaitseministeerium. § 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 65  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 20 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutajale siseriikliku rändlusteenuse osutamise valmisoleku loomise kulu hüvitamise tingimused, ulatus ja kord Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 881 lõike 8 alusel. § 1. Siseriikliku rändlusteenuse osutamise valmisoleku loomiseks vajaliku riist- ja tarkvaraga seotud kulu hüvitamine (1) Siseriikliku rändlusteenuse osutamise valmisoleku loomiseks vastava riist- ja tarkvara maksumus ning nende hoolduskulu hüvitatakse elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutajale riigieelarvest Justiits- ja Digiministeeriumi eelarve kaudu. Nimetatud kulu hüvitatakse fikseeritud maksetena üks kord aastas vastavalt Justiits- ja Digiministeeriumi ning elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja vahel sõlmitud lepingule. (2) Riist- ja tarkvara soetamise või väljavahetamise vajadus, soetamise viis ning soetamis- ja hoolduskulu kooskõlastatakse Justiits- ja Digiministeeriumiga enne riist- või tarkvara soetamist või väljavahetamist. (3) Riist- ja tarkvara kohta esitab elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks vähemalt järgmised andmed ning dokumendid: 1) tarnija pakkumise riist- ja tarkvara funktsionaalsuse, koguse, maksumuse ning tarnetähtaja kohta; 2) riist- ja tarkvara hoolduskulu eelarve. § 2. Hüvitise suuruse osas kokkuleppele mittejõudmine Justiits- ja Digiministeeriumi ja sideettevõtja vahel käesolevas määruses ettenähtud hüvitise suuruse osas kokkuleppele mittejõudmine ei saa olla elektroonilise side seaduse § 881 lõikes 2 sätestatud siseriikliku rändlusteenuse osutamise keeldumise aluseks. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 66  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 21 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Kaitseväe ja Kaitseliidu riiklikku järelevalvesse kaasamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse korrakaitseseaduse § 824 lõike 1 alusel. § 1. Terminid § 2. Kaasamise taotlemine § 3. Kaasamise otsustamine § 4. Kaasatud kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete alluvus § 5. Eritunnuse kirjeldus ja kasutamise nõuded § 6. Kaasamise väljaõppe korraldus ja õpiväljundid § 7. Väljaõppe ja kaasamisega kaasneva kulu hüvitamine § 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 67  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 22 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vanglateenistuse ametnike politsei ülesannetesse täitmisse kaasamise tingimused ja kord ning politseiametnike vangla ülesanne täitmisse kaasamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse politsei ja piirivalve seaduse § 31 lõike 3 ja vangistusseaduse § 1091 lõike 3 alusel. § 1. Terminid § 2. Kaasamisel täidetavad ülesanded § 3. Kaasamise taotlemine § 4. Kaasamise otsustamine § 5. Kaasatud isikute alluvus § 6. Kulu hüvitamine § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 68  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 23 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitsega seotud kulu juriidilisele isikule, vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule hüvitamise ning tasu maksmise alused, tingimused ja kord ning vabatahtlikule päästjale, abidemineerijale ja päästetööle rakendatud füüsilisele isikule ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl või kriisiolukorra ajal elanikkonnakaitses osaletud aja eest hüvitatava kulu ja tasu maksmise alused, tingimused ja kord Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 45 lõike 2 ja § 46 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrus reguleerib ulatuslikul või pikaajalisel päästetööl või demineerimistööl (edaspidi päästetöö) Vabariigi Valitsuse reservist: 1) vabatahtlikule päästjale tekitatud kulu hüvitamise ulatust ja korda; 2) vabatahtlikule päästjale päästetööl osaletud aja eest tasu maksmise korda; 3) päästeteenistuja, vabatahtliku päästja ja päästetööle rakendatud füüsilise isiku toitlustamise ja joogivee kulu hüvitamise ulatust ja korda. § 2. Mõisted § 3. Hüvitatav kulu § 4. Tasu maksmise alused § 5. Tasu maksmise ulatus § 6. Toitlustamise ja joogivee kulu hüvitamine § 7. Hüvitise ja tasu taotlemise kord § 8. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 9. septembri 2010 määrus nr 134 „Ulatusliku või pikaajalise päästetöö või demineerimistööga seotud kulude hüvitamise ja tasu maksmise ulatus ja kord“ tunnistatakse kehtetuks. § 10. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 69  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 24 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Kriisiolukorra ajal riigivara valitsemise üleandmine või ajutisse kasutusse võtmise, tagastamise ja kulu hüvitamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigivaraseaduse § 12 lõike 8 alusel. § 1. Üldsätted Määrusega kehtestatakse kriisiolukorra ajal ühelt riigivara valitsejalt teisele täidesaatva riigivõimu asutusele riigivara valitsemise üleandmise ja ajutisse kasutusse võtmise põhimõtted, vara tagastamise ning kulu hüvitamise korraldamise põhimõtted. § 2. Kinnisasja kasutuse üleandmine § 3. Vallasasja valitsemise üleandmine § 4. Riigivara tagastamine § 5. Kulu hüvitamine § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 70  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 25 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Nõuded varjendile, varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone kasutamise otstarbe ja tööstus- ja laohoone tavapärase kasutajate arvu järgi ning varjumiskoha kohandamise põhimõtted Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11 lõike 5 ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 89 lõike 8 ja § 90 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määruses sätestatakse nõuded varjendile, sealhulgas ehituslikud nõuded, nõuded sisustusele ja varustusele, hooldusele, ligipääsetavusele ja tähistamisele, samuti varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone kasutamise otstarbe ja vajadusel tööstus- ja laohoone tavapärase kasutajate arvu järgi. (2) Määruses sätestatakse varjumiskoha kohandamise põhimõtted. 2. peatükk Nõuded varjendile § 2. Varjendi tüübid (1) Varjendid jaotatakse varjendi kaitseklassist ja suurusest tulenevalt kahte klassi: 1) S1-klassi varjendid, mille suurus on 20 ruutmeetrit kuni 135 ruutmeetrit ja mille konstruktsioon talub rõhulaine koormust kuni 100 kilopaskalit; 2) S2-klassi varjendid, mille suurus on 135 ruutmeetrit kuni 900 ruutmeetrit ja mille konstruktsioon talub rõhulaine koormust kuni 200 kilopaskalit. (2) Hoones rajatava varjendi tüüp valitakse vastavalt planeeritava varjendi suurusele. § 3. Varjendi üldnõuded (1) Mitme lähestikku asuva hoone kohta võib rajada ühe ühise varjendi. Seejuures tuleb tagada, et varjend on piisavalt suur, et mahutada kõikide selle varjendiga seotud või sellesse varjendisse määratud ehitiste kasutajaid ja varjend peab olema valmis kõige varem kasutusele võetava hoonega. (2) Hoonete ühine varjend võib paikneda kaugeimast selle varjendiga seotud hoonest kuni 250 meetri kaugusel, kusjuures kauguse arvestamisel mõõdetakse vahemaad hoone välisuksest kuni 71  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid varjendi sissepääsuni mööda käiguteed. Juhul kui käigutee ühisesse varjendisse on maa-alune, on erandina lubatud käigutee suurem pikkus. (3) Varjendi peab saama varjumiseks ette valmistada 72-tunni jooksul alates vastavast korraldusest. (4) Varjendil võib olla tavaolukorraks muu kasutusotstarve. Tavaolukorra kasutusotstarve peab võimaldama varjendi kasutamiseks ettevalmistamist 72-tunni jooksul. (5) Varjendis tuleb hoida temperatuuri +10 C kuni +25 C. (6) Varjendi ehitamise kohustus määratakse ehitise peamise kasutusotstarve järgi. § 4. Varjendi suuruse määramine (1) Varjendi suuruse määramisel võetakse arvesse hoone netopinnast kasulik pind, st hoone netopindala, mida püsivalt kasutavad inimesed, sh eluruumid, tööruumid, olmeruumid ja muud sellised ruumid (edaspidi „kasulik pind“). Varjendi suuruse määramisel ei arvestata hoone tehnoruumide, parkimiskorruste, abiruumide ja muude hoone osadega, kus inimesed püsivalt ei viibi. (2) Varjendi tegelik varjendiruum on varjendis inimeste kaitseks eraldatud ruum, iga varjuva isiku kohta peab olema ruumi arvestuslikult vähemalt 0,75 ruutmeetrit. (3) Käesoleva määruse § 19 lõikes 1 (eluhoone jm „hoone tüüp 1“) nimetatud hoone puhul on varjendi tegelik varjendiruum vähemalt 2% kasulikust pinnast. (4) Käesoleva määruse § 19 lõikes 2 (tööstushoone jm „hoone tüüp 2“) nimetatud hoone puhul on varjendi tegelik varjendiruum vähemalt 1% kasulikust pinnast. Juhul kui tööstushoone kasutajate arvu arvestades tuleks kasuliku pinna järgi määratav varjendi tegelik suurus liiga suur, võib varjendi varjendiruumi suurust arvestada kasutajate arvu järgi, tagades tegeliku varjendiruumi vähemalt 0,75 ruutmeetrit hoone kasutaja kohta. (5) Käesoleva määruse § 18 (avalik varjend jm „hoone tüüp 3“) nimetatud hoone puhul on varjendi tegelik varjendiruum vähemalt 2% kasulikust pinnast. § 5. Varjendi paiknemine (1) Üldjuhul paikneb varjend hoone kõige madalamal korrusel, eelistatult maa-alusel korrusel. (2) S1-klassi varjendeid võib rajada hoone osana või eraldiseisva hoonena kas täielikult või osaliselt maa-alusena või hoone esimese korrusele. (3) S2-klassi varjend rajatakse üldjuhul maa-alusena. 72  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (4) Vältida tuleb varjendi paigutamist madalamale kui üks meeter põhjavee tasemest ja maa- alusele korrusel üleujutusohuga kohas. (5) Varjendi piirdesein ja juurdepääsuteed ei tohi piirneda ruumiga, mille eripõlemiskoormus on üle 1200 megadžauli ruutmeetri kohta või kus paiknevad kõrgsurveseadmed, plahvatusohtlikud ained või suures koguses vedelikke (basseinid, suured veehoidlad). (6) S2-klassi varjendi asemel võib rajada kaks või mitu S1-klassi varjendit. Kõrvuti võib paigutada kuni kaks S1-klassi varjendit (edaspidi varjendirühm), mille tegelik varjendiruum on maksimaalselt 270 ruutmeetrit. Varjendirühmade vaheline kaugus peab olema vähemalt 20 meetrit. § 6. Varjendi ruumid (1) Varjendi ruumide hulka loetakse kõiki survekaitses seespool asuvaid ruume. (2) Varjendi sissepääs ja väljapääs ning väljaspool survekonstruktsioone asuvad varjendi seadmete ja kanalite jaoks vajalikud ruumid loetakse varjendiga seotud ruumideks. (3) Tegeliku varjendiruumi juurde kuuluvad järgmised abiruumid ja hoiukohad: 1) olmeruum – vähemalt kahe ruutmeetri suurune ala, kus on olemas elektrivarustus koos pistikupesadega; 2) koht värske (joogi)vee hoiustamiseks, tagades tegeliku varjendiruumi iga ruutmeetri kohta 40 liitrit vett, kui varjendis on veevarustus, on nõutav vee hoiustamise kogus 15 liitrit tegeliku varjendiruumi ruutmeetri kohta; 3) koht jäätmete hoiustamiseks, 15 liitrit tegeliku varjendiruumi ruutmeetri kohta; 4) käimla, iga 20 ruutmeetri tegeliku varjendiruumi kohta üks käimla, ühele tualetiboksile arvestatakse vähemalt 0,7 ruutmeetrit. (4) Tegelikule varjendiruumile lisaks tuleb arvestada järgmiste abiruumidega: 1) sulgetelk või sulgeruum, mille suurus on vähemalt 2,5 ruutmeetrit; 2) ventilatsiooniseadme kohta vähemalt 1,5 ruutmeetrit seadme kohta; 3) esmaabiruum, kui tegelik varjendiruum on suurem kui 135 ruutmeetrit. (5) Tegeliku varjendiruumi hulka ei loeta: 1) alla 1,6 meetri kõrguseid ruume; 2) vähem kui 2 meetri laiuseid ruume. (6) Varjendiruum võib koosneda ühest või mitmest ruumist, seejuures tuleb kõikides ruumides tagada piisav ventilatsioon. (7) Kui S1-klassi varjendi tegelik varjumisruum on suurem kui 90 ruutmeetrit, tuleb see raudbetoonist vaheseina abil jagada kaheks sektsiooniks. 73  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (8) Vibratsioonikindluse tagamiseks ei tohi vaheseinad olla müüritud ja varjendi siseseinu ja lage ei tohi krohvida. Katmata betoonist varjendi sisepinnad tuleb töödelda tolmu siduva ainega. (9) Varjendi kõrgus on vähemalt 2,3 meetrit. Talade ja kanalite juures peab vaba kõrgus olema vähemalt kaks meetrit. Ruumi osasid, mille kõrgus on alla 1,6 meetri ei loeta tegeliku varjendiruumi pinna hulka. (10) Lemmikoomadele rajatakse võimalusel eraldi ala. § 7. Varjendi tuleohutus (1) Kui varjend on eraldi tuletõkkesektsioon, siis kasutatakse varjendi igapäevasest kasutusotstarbest lähtuvalt selle uksena vastavat tuletõkkeust ja tavaolu ventilatsioonis tuletõkkeklappi. (2) Varjendi suitsueemaldus tagatakse avariiväljapääsuava või avariiväljapääsu koridori kaudu. § 8. Liikumisteed (1) Varjendil peab olema lihtne ja selge sissepääsutee ja ohutu väljumistee. (2) Varjendist peab saama väljuda vähemalt kahes suunas. (3) Varjendi ruumid ja liikumisteed peavad olemas korraldatud nii, et liikumispuudega inimest saab vajadusel kõrvalise abiga varjendisse transportida ja liikumispuudega inimene saab varjendis kasutada talle vajaminevat abivahendit. (4) Varjendil võib olla mitu sissepääsuteed. Sama sissepääsutee võib viia mitme varjendi juurde. Sissepääsutee laius on vähemalt 1,2 meetrit. (5) Varjendil võib olla mitu kaitseust, neist ühe sissepääsu ava laius peab olema vähemalt 0,9 meetrit. Kui sissepääsutee laius on vähemalt 1,6 meetrit, siis peab varjendi ühe kaitseukse laius olema vähemalt 1,2 meetrit. (6) Kaitseuksega külgnevad või selle vastas olevad seinad ei või olla müüritud. (7) Varjendi kaitseukse avanemisruumi kaitsvad konstruktsioonid peavad lisaks tavalisele koormusele taluma ka 25 kN/m2 kilonjuutonit ruutmeetri kohta varisemiskoormust. (8) Vastastikku asetsevate varjendite kaitseuksi ei paigutata üksteise vastu, et tagada uste samaaegse avanemise võimalikkus. (9) Avariiväljapääsu kavandamisel arvestatakse hoone varingualaga ja luuakse võimalus avariiväljapääsu kaudu väljuda varingualast kaugemale. Hoone varingualaks loetakse hoone väliste kandvate osade kõrgusest ühte kolmandikku. 74  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (10) Kahel või enamal varjendil võib olla ühine väljapääsutee. (11) Tugevdatud liikumistee algab varjendi uksest ja lõppeb hoone välisseina juures. Tugevdatud liikumistee laius peab olema vähemalt 1,2 meetrit ja selle konstruktsioon peab lisaks tavalisele koormusele taluma ka 25 kN/m2 kilonjuutonit ruutmeetri kohta varisemiskoormust. (12) Varjendi väljapääsuteed kavandatakse kasutades järgmisi lahendusi: 1) maapealsel varjendil avariiväljapääsuava maapealses välisseinas; 2) maa-alusel varjendil väljapoole varinguala viiv avariiväljapääsukoridor (võimalusel eelistatud lahendus); 3) maa-alusel varjendil tugevdatud liikumistee hoone sees ja avariiväljapääsuava varjendi seinas maa all maksimaalselt 2 meetrit maapinnast; 4) kui eeltoodud lahendused ei ole teostatavad, siis on maa-alusel varjendil lubatud rajada avariiväljapääsukoridor varingualale ja avariiväljapääsuava varjendi seinas maa all maksimaalselt 2 meetrit maapinnast. (13) Avariiväljapääsuavana kasutatakse varjendisse sissepoole avanevat luuki. (14) Avariiväljapääsuava peab olema varjendis vabalt juurdepääsetavas asukohas. (15) Avariiväljapääsuava standardmõõtmed on 600 x 800 millimeetrit ja 700 x 1200 millimeetrit. Avariiväljapääsuava servad jäetakse varjendi sise- ja väliskülgedel lae- ja seinapindadest vähemalt 150 millimeetri kaugusele. Avariiväljapääsu välis- ja siseküljele kasutatakse varjendis hoiustatavat redelit, kui ava alaserv on maapinnast või põrandast kõrgemal kui 2 meetrit. (16) Avariiväljapääsuava alumine serv võib olla maapinnast allpool maksimaalselt 2 meetrit. Kui alumine serv on sügavamal kui 2 meetrit, tuleb varjendist teha ülespoole suunatud avariiväljapääsukoridor. (17) Avariiväljapääsuava ümbritsev pinnas peab olema kergesti eemaldatav ja vältida tuleb pinnase külmumist. (18) Avariiväljapääsukoridori mõõtmed on vähemalt 800 ×1200 millimeetrit ja see suunatakse väljapoole varinguala maa peale või maa alla. Avariiväljapääsukoridori konstruktsioonid peavad vastama varingukoormusele 25 kilonjuutonit ruutmeetri kohta. Avariiväljapääsu- koridori vertikaalsetesse osadesse paigaldatakse statsionaarsed redelid. (19) Avariiväljapääsukoridori välimise otsa ava alumine serv võib olla maapinnast allpool maksimaalselt 2 meetrit. Avariiväljapääsukoridori välimise otsa ava sulgemiseks võib kasutada terasluuki, samuti võib ava kinni laduda kergblokkidega, mida saab koridori poolelt lammutada. Avariiväljapääsukoridor peab välimise otsa ava ees olema vähemalt kahe meetri ulatuses 75  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid horisontaalne. Väljaspool avariiväljapääsukoridori ava juures peab pinnas olema kergesti kaevatav ja mittekülmuv vähemalt ühe meetri kaugusel avast. § 9. Varjendi konstruktsioonid (1) Varjendi konstruktsioon võib moodustada osa hoone kandvast konstruktsioonist. (2) Varjendi piirdekonstruktsiooni ei tohi teha paisuvuuke. Hoone muu konstruktsiooni jaoks vajalikud paisuvuugid peavad asuma väljaspool varjendit. (3) Omavahel kokkupuutuvate varjendite piirdeseinade vahele tuleb jätta paisuvuuk. (4) Varjendis kasutavad metallkonstruktsioonid, nagu redelid, käsipuud ja muu sarnane sisustus, peab olema korrosioonikindluse tagamiseks vähemalt kuumtsingitud. (5) Varjendi kandev sisekonstruktsioon tehakse raudbetoonist. (6) S1-klassi varjendi piirdekonstruktsioon peab olema projekteeritud taluma lisaks tavakoormusele ka järgimisi lööklaine koormusi: 1) lagi ja piirdeseinad 100 kN/m2; 2) põrand, põrandapind välisolude vastas 100 kN/m2; 3) pinnasele toetuv põrand – nõue puudub; 4) avariiväljapääsukoridor 25 kN/m2. (7) Kõik varjendi konstruktsiooni peavad olema projekteeritud mistahes suunast mõjuvale vibratsioonikoormusele, mis on vähemalt kaks korda suurem kui varjendi konstruktsiooni mass. (8) Üksteise peal asuvate eraldiseisvate S1-klassi varjendite vahelise vahelae raudbetooni paksus on vähemalt 300 millimeetrit. (9) Varjendi põrand, kandvad raudbetoonist vaheseinad ja postid ning kahekorruselise varjendi raudbetoonist vahelagi peab olema vähemalt 150 millimeetrit paksud. (10) Varjendi piirdeseintesse võib teha varjendi jaoks vajalikke süvispaigaldisi. Varjendi lakke süvispaigaldisi teha ei tohi. Kõik varjendi ülapoolele jäävad kütte-, vee-, ventilatsiooni- ja elektripaigaldised viiakse/projekteeritakse/paigaldatakse/ehitatakse selleks ettenähtud paigaldusruumi, mis asub varjendi piirdekonstruktsioonist väljaspool. (11) Varjendi piirdeseinas võib lisaks kaitseuksele olla avariiväljapääsu avasid ja tavaolude ventilatsiooni sulgeseadmeid ja muid varjendi jaoks vajalikke avasid, tingimusel, et avade kogupindala ei üle S1-klassi varjendi puhul neli protsenti tegeliku varjendiruumi pindalast. (12) Kui varjend tuleb soojustada, paigaldatakse soojustus varjendi piirdekonstruktsiooni välisküljele. 76  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (13) Varjendi seinad, lagi ja põrand tuleb betoonitolmu sidumiseks töödelda. (14) Varjendi seinad, põranda ja lae võib katta tugevalt kinnituvate tasandusmaterjalide ja tavaliste värvidega. Põrandal võib kasutada tavapäraseid põrandakatteid. Seinaplaadid tuleb kinnitada otse betoonipinnale vibratsioonikindla seguga. § 10. Killukaitse (1) Varjendi uksed, luugid, ventiilid ja muud seadmed peavad olemas kas killukindlad või peavad olema ülalt ja küljelt kaitstud killukaitsekonstruktsioonidega, mis pakuvad kaitset lenduvate esemete eest, mis tulevad 45 kraadise või suurema nurga all. (2) Killukaitse konstruktsiooni hulka loetakse kõik varjendi konstruktsioonid, mis asuvad kaitstavast objektist kuni 10 meetri kaugusel. (3) Kildude eest kaitsvaks konstruktsiooni kokku liidetud minimaalne paksus on järgmine: 1) raudbetoon 200 millimeetrit; 2) teras 30 millimeetrit; 3) pinnas 600 millimeetrit. § 11. Varjendi ventilatsioon (1) Varjendile tehakse tavakasutuseks mõeldud ventilatsioon vastavalt ehitise ja ruumi tavakasutuse otstarbele ja varjumise korral kasutatav ventilatsioon. (2) Varjumise korral vajaliku ventilatsioonisüsteemi osad on: 1) ventilatsiooniseade iga 45 ruutmeetri tegeliku varjendiruumi pindala kohta; 2) torustik iga ventilatsiooniseadme jaoks; 3) värske õhu kanal; 4) jaotuskanal koos õhuventiilidega, mis jagab õhku varjendiruumi; 5) väljatõmbeventiil, mille kaudu liigub õhk varjendiruumist sulgeruumi; 6) ülerõhuventiilid, kaks tükki ventilatsiooniseadme kohta, mille kaudu õhk varjendist väljub ja mis reguleerivad varjendi ülerõhku; 7) ülerõhumõõtur, mis näitab rõhkude erinevust varjendiruumi ja välisõhu vahel; 8) tavaoludes kasutatava ventilatsiooni sulgeseade, mis suletakse varjumise ajal. (3) Ventilatsiooni projekteeritakse nii, et õhk jaotuks ühtlaselt kogu varjendis. (4) Varjumise ajal peab ventilatsioon hoidma varjendis ülerõhku vähemalt 50 paskalit, et vältida ohtlike ainete sattumist välisõhu kaudu varjendisse. (5) Sissepuhkeõhk jagatakse kõikidesse varjendi ruumidesse vastavalt nende pindalale. Väljatõmbeõhk juhitakse tualettruumide, sulgeruumi või sulgetelgi kaudu varjendist välja. 77  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (6) Varjendi õhuvarustus tuleb tagada ka varingu korral. Selleks paikneb õhuvõtutoru eelistatult väljaspool varinguala. Juhul kui see ei ole võimalik, peab õhuvõtukoht olema varisemiskindel või varingu eest kaitstud. Õhuvõtukoht peab olema 0,8 meetrit kõrgemal allpool olevast horisontaalpinnast. (7) Maapealses varjendis võetakse õhk üldjuhul varjendi seina paigaldatud läbiviigutoru kaudu otse ventilatsiooniseadmesse. Läbiviigutoru kaitstakse üldjuhul killukaitseplaadiga. (8) Maa-aluses varjendis: 1) võetakse üldjuhul õhku väljastpoolt varinguala; 2) sissepuhkekanalina võib kasutada avariiväljapääsukoridori, sel juhul võetakse välisõhk läbi avariiväljapääsukoridori luugis asuva võre, tagades, et võre avatud ala peab olema vähemalt 0,02 ruutmeetrit iga ventilatsiooniseadme kohta; 3) välisõhu võib avariiväljapääsukoridori juhtida ka eraldi õhuvõtutoru kaudu; 4) varingualal paiknev õhuvõtutoru tuleb kaitsta 100 kilonjuutonilise tugevuse varisemise eest betoonkonstruktsiooniga või kasutada vastava tugevusega vertikaaltoru; 5) maasse paigaldatud kuumtsingitud terastoru kaudu, torusse tuleb teha vee-eemaldus. (9) Juhul kui lõigetes 7 ja 8 toodud lahendused ei ole rakendatavad võib varjendi sissepuhkeõhu võtta hoone siseruumide kaudu. (10) Kui varjendisse tuleb paigutada rohkem kui üks ventilatsiooniseade, peab nende jaoks olema eraldi ruum. Ventilatsiooniseadme ees peab olema piisavalt ruumi seadme käsitsi juhtimiseks. (11) Tavaolu ventilatsioonikanalid, torud ja elektripaigaldised võib viia läbi varjendi piirdeseina selleks tehtud avause kaudu, mida peab saama varjumise ajal sulgeda sulgeluugiga. § 12. Sulgeruum ja sulgetelk (1) Varjendis peab olema sulgeruum või sulgetelk, mis takistab ohtlike ainete sattumist varjendisse varjendi ukse avamisel. (2) Sulgetelk paigaldatakse varjendi kasutamise ettevalmistamisel kaitseukse siseküljele. Varjendi kaitseukse siseküljel peab sulgetelgi jaoks olema ruumi vähemalt 2,5 ruutmeetrit ja vajalik ruum peab olema tasane ja see tuleb välja tuua varjendi joonisel. (3) Sulgetelgi asemel võib varjendile ehitada sulgeruumi, mille minimaalne pindala on 2,5 ruutmeetrit. Sulgeruumi seinad peavad olema kergesti puhastatavad ja pesukindlad. Sulgeruum peab olema eraldatud õhu- ja veetihedalt teistest ruumidest. Sulgeruumis peab asuma veekraan, valamu ja äravool. § 13. Varjendi olmetingimused 78  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (1) Iga 20 ruutmeetri tegeliku varjendiruumi pindala kohta peab olema vähemalt üks tualett. Tualeti asukoht märgitakse varjendi joonisele. (2) Varjendis peab olema veekraan. S1-klassi varjendil võib veekraan asuda väljaspool varjendit kuni 15 meetri kaugusel varjendi uksest. (3) Side kasutamist võimaldav tehniline süsteem. (4) Elektrivarustus ja küte. (5) Varjendis tuleb korraldada jäätmete kogumine. § 14. Varjendi varustuse vastavuse hindamine Varjendi seadmete ja varustuse, sh kaitseuste ja -luukide, ventilatsiooniseadmete, sulgetelkide ja muude seadmete nõuetele vastavus peab olema kontrollitud sõltumatu hindamisasutuse poolt. § 15. Nõuded varjendi kontrollile ja hooldusele Varjendis tuleb iga-aastaselt kontrollida: 1) ventilatsiooniseadme käivitumist ja tagada selle töö vähemalt viieks minutiks aastas, kontrollides seejuures ruumi õhutihedust ja ülerõhunäidiku toimimist; 2) kanalisatsiooni sulgeventiili täielikku sulgumist ja avamist; 3) varjendi kaitseukse sulgumist ja uste tihendite korrasolekut; 4) varjendi vajaliku varustuse olemasolu. 3. peatükk Varjumiskoha kohandamise põhimõtted § 16. Varjumiskoht (1) Varjumiskoha konstruktsioon peab pakkuma kaitset lenduvate kildude eest. Varjumiskohal võib olla aken, mille peab saama varjumise ettevalmistamisel katta liivakottide või muu sarnase kaitsevahendiga. (2) Varjumiskohas peab olema tagatud piisav õhuvahetus arvestades varjumiskohas viibivate isikute hulka. Õhuvahetus võib käia läbi aknaava. (3) Varjumiskohal peaks olema varuväljapääs. Varuväljapääsuna võib kasutada piisava suurusega aknaava või kergblokkidega kinni laotud ava, mida saab varjumisruumi poolelt lammutada. (4) Varjumiskohas peab saama hoiustada joogivett ja kasutada varjumise ajal kuivkäimlat. 79  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (5) Varjumiskohta ei paigutata soojasõlme või muusse tehnosüsteemi ruumi, mis võib plahvatusega kaasneva lööklaine või vibratsiooni tõttu puruneda ja muutuda varjumiskohas viibivatele inimestele eluohtlikuks. (6) Avalik varjumiskoht peab olema kõigile ligipääsetav. 4. peatükk Varjendi ja varjumiskoha tähistus § 17. Nõuded varjendi ja varjumiskoha tähistamisele (1) Avalik varjend ja varjumiskoht tähistatakse rahvusvahelise tsiviilkaitsetunnusmärgiga, nagu on sätestatud 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artiklis 66. Rahvusvahelisele tsiviilkaitsetunnusmärgile lisatakse sõnad „VARJUMINE“. Avaliku varjendi ja varjumiskoha tähis on esitatud käesoleva määruse lisas. (2) Avaliku varjendi ja varjumiskoha tähis paigutatakse avaliku varjendi ja varjumiskoha sissepääsu lähedusse nähtavale kohale. Võimaluse korral tähistatakse avaliku varjumiskohani liikumise tee, lisades avaliku varjendi ja varjumiskoha tähisele teetähise, näiteks suunanoole, korruse numbri või kauguse meetrites. (3) Mitteavalik varjend ja varjumiskoht tähistatakse hoonesiseselt käesoleva määruse lisas toodud varjumise märgisega. Hoone omanik teavitab mitteavaliku varjumiskoha kasutajat selle asukohast ja kasutamisest. (4) Varjendi ja varjumiskoha märgiste näited on lisas 1. 4. peatükk Varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone kasutamise otstarbe järgi § 18. Avaliku varjendiga hoone Avalik varjend rajatakse, kui püstitatakse järgmine hoone, mille netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit: 1) 12311 - kaubandushoone; 2) 12411 - lennujaama hoone; 3) 12413 - raudteejaama hoone; 4) 12415 - bussijaama hoone; 5) 12611 - teater, kino, kontserdi- või universaalsaalide hoone; 6) 12615 - klubi või rahvamaja; 7) 12616 - tantsusaal, diskoteek või ööklubi; 8) 12621 - muuseum või kunstigalerii; 9) 12623 - raamatukogu; 10) 12651 - spordihall või võimla; 11) 12619 - muu meelelahutushoone. § 19. Mitteavaliku varjendiga hoone 80  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (1) Mitteavalik varjumiskoht rajatakse, kui püstitatakse järgmine hoone, mille netopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit: 1) 11221 - ridaelamu; 2) 11222 - muu kolme või enama korteriga elamu; 3) 11311 - päevakeskus; 4) 11312 - tugikodu; 5) 11313 - varjupaik; 6) 11314 - lastekodu; 7) 11315 - noortekodu; 8) 11316 - üldhooldekodu; 9) 11317 - koolkodu; 10) 11318 - sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus; 11) 11319 - erihooldekodu; 12) 11321 - ühiselamu üliõpilastele või õpilastele; 13) 11322 - ühiselamu teistele sotsiaalsetele gruppidele; 14) 12111 - hotell, motell või külalistemaja; 15) 12131 - restoran; 16) 12139 - muu toitlustushoone 17) 12201 - büroohoone; 18) 12611 - teater, kino, kontserdi- või universaalsaalide hoone; 19) 12615 - klubi või rahvamaja; 20) 12616 - tantsusaal, diskoteek või ööklubi; 21) 12619 - muu meelelahutushoone; 22) 12621 - muuseum või kunstigalerii; 23) 12623 - raamatukogu; 24) 12631 - koolieelne lasteasutus: lastesõim või -aed, päevakodu või lasteaed-algkool; 25) 12632 - põhikooli või gümnaasiumi õppehoone; 26) 12633 - kutseõppeasutuse õppehoone; 27) 12634 - ülikooli või rakenduskõrgkooli õppehoone; 28) 12641 - haigla; 29) 12645 - sanatoorium või spaa; 30) 12651 - spordihall või võimla; 31) 12743 - päästeteenistuse hoone. (2) Mitteavalik varjend rajatakse, kui püstitatakse järgmine hoone, mille suletud brutopind on vähemalt 1500 ruutmeetrit ja mille tavapärane kasutajate arv on suurem kui 10 inimest: 1) 12511 - maavarade kaevandamise ja töötlemise hoone; 2) 12512 - energeetikatööstuse hoone; 3) 12513 - keemiatööstuse hoone; 4) 12514 - toiduainetetööstuse hoone; 5) 12515 - ehitusmaterjalide või -toodete tööstuse hoone; 6) 12516 - kergetööstuse hoone; 7) 12517 - puidutööstuse hoone; 8) 12518 - masina- või seadmetööstuse hoone; 9) 12519 - muu tööstushoone. § 20. Varjumiskoha kohandamine 81  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Käesoleva määruse §-des 19 ja 20 nimetatud hoonetes, mis on püstitatud enne 1.septembrit. 2025 a. ja kus varjumisplaani kohaselt on võimalik kohandada mingi hoone osa varjumiskohaks, tehakse seda lähtudes käesoleva määruse §-s 17 sätestatust. 5. peatükk Rakendussätted § 21. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 82  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Lisa. Varjendi ja varjumiskoha tähis Vabariigi Valitsuse …. määrus nr … „Nõuded varjendile, varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu hoone kasutamise otstarbe ja tööstus- ja laohoone tavapärase kasutajate arvu järgi ning varjumiskoha kohandamise põhimõtted“ Lisa Avaliku varjendi ja varjumiskoha tähis 83  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 26 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Nõuded varjumisplaanile ja selle avalikustamisele ning varjumisplaani koostamise kord Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 91 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesolev määrus sätestab nõuded varjumisplaanile, sh varjumisvõimaluste hindamisele, varjumisplaani avalikustamisele ja plaani koostamise korra. § 2. Varjumisplaani koostamine Varjumisplaan koostatakse hoonete kohta, kuhu tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses nimetatud juhul rajatakse varjend. Samuti tuleb varjumisplaan koostada nende hoonete kohta, mis on püstitatud enne 2026. aasta 1. jaanuari, kuid kriteeriumide järgi tuleks uute hoonete puhul neisse rajada varjend. § 3. Varjumisplaani koostamise eesmärk Varjumisplaani koostamise eesmärk on: 1) varjumisvõimaluste hindamine ehitises ja; 2) varjumise korralduslike meetmete kirjeldamine. § 4. Varjumisplaan (1) Varjumisplaan peab nimetama ära hoone varjumispõhimõtte. (2) Kui hoonesse ei pea rajama varjendit ning hoones või selle vahetus läheduses puudub varjumiskohaks sobiv hoone osa, tuleb varjumisplaanis tuleb sel juhul kirjeldada varjumise korraldus hoones. Hoone omanik peab hoone kasutajaid teavitama, et hoones sees puudub varjumise võimalus. (3) Kui hoones või selle vahetus läheduses on olemas hoone osa, mis kaitseb inimesi piisavalt lenduvate kildude eest ja mida saab kohandada varjumiskoha nõuetele vastavaks, siis tuleb see kohandada varjumiskoha põhimõtetele vastavaks ning varjumisplaanis tuleb kirjeldada varjumise korraldus hoones. (4) Varjumisplaani osadeks on: 1) joonis varjendi või varjumiskoha asukohaga hoones või selle vahetus läheduses, sh vajadusel teekond varjendisse; 2) varjendi või varjumiskoha suurus ja selle mahutavus ning selle tavapärane kasutusotstarve; 3) vajalikud tegevused (meetmed) varjendi või varjumiskoha ettevalmistamisel varjumiseks 72 tunni jooksul, tuues välja vajalikud tegevused koos vastutajatega; 4) varjendi või varjumiskoha ligipääsetavuse kirjeldus; 84  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid 5) vajadusel hoonesisese teavituse korraldus varjumise vajaduse korral; 6) varjendi kontrolli ja hoolduse korraldus ja tehtud kontrollide ja hoolduste ülevaade. § 5. Varjumisplaani kinnitamine ja uuendamine (1) Varjumisplaan kinnitatakse hoone omaniku või korteriühistu juhatuse poolt. (2) Varjumisplaani uuendatakse kui see on asjakohane, näiteks hoone ümberehitamise järgselt või varjumise läbi viimise muutmisel. § 6. Varjumisplaani avalikustamine (1) Varjumisplaan varjendi rajamise kohustusega hoonete kohta esitatakse hoone dokumentatsiooni hulgas ehitisregistrisse. (2) Varjumisplaanis kajastuv varjumise läbi viimine, sh varjendi või varjumiskoha asukoht hoones, tehakse teatavaks kõigile hoone kasutajatele. § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 85  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 27 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse jõustumisega Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 2 ja § 591 lõike 3, päästeseaduse § 5 lõike 3, ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 7 lõike 3, kaitseväeteenistuse seaduse § 11 lõike 2, kiirgusseaduse § 105 lõike 3, Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3 ja § 42 lõike 1, elektroonilise side seaduse § 115 lõike 2, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 11 lõike 1, § 13 lõike 5, § 14 lõike 4, § 15 lõigete 4 ja 5, § 20 lõigete 4 ja 6, § 27 lõike 13, § 31 lõike 5, § 36 lõike 3, § 39 lõike 1, § 41 lõike 6, § 42 lõike 4, § 46 lõike 4, § 51 lõike 6 ja maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 ja kogumispensionide seaduse § 724 lõike 6 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2012. a määruse nr 26 „Infoturbe juhtimise süsteem“ muutmine Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2012. a määruse nr 26 „Infoturbe juhtimise süsteem“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõike 4 punktis 7 asendatakse sõna „hädaolukorraks“ sõnaga „kriisiolukorraks“; 2) paragrahvi 4 lõike 4 punktis 8 jäetakse välja tekstiosa „hädaolukorra seaduse § 37 lõike 3 punkti 3 kohaselt“. § 2. Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määrust nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2004. a määruses nr 151 „Kaitseministeeriumi põhimäärus“ asendatakse sõna „riigikaitse“ sõnadega „sõjaline riigikaitse“ vastavas käändes. § 3. Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohuslaste registri põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruses nr 54 „Kaitseväekohuslaste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõike 1 punktis 9 asendatakse sõnad „riigikaitseliste ülesannete“ sõnadega „püsiva kriisiülesande“; 2) paragrahvi 19 punktis 6 asendatakse sõna „riigikaitseseaduses“ sõnadega „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses“; 86  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid 3) paragrahvi § 22 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „riigikaitseseaduse § 24 lõike 1“ tekstiosaga „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 50 lõike 1“. § 4. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määruse nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. a määruse nr 119 „Kiirabi, haiglate, pääste- ja politseiasutuste ning Terviseameti kiirabialase koostöö kord“ § 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva määruse kiirabialase koostöö õigusi ja kohustusi reguleerivaid sätteid kohaldatakse ka tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra ja kriisiolukorra ajal kuni Terviseameti juhiste saamiseni, arvestades tervishoiuteenuste korraldamise seaduses ja tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud põhimõtteid.“. § 5. Vabariigi Valituse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valituse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 53 lõiget 2 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses: „101) teave taustakontrolli kohustuse kohta elutähtsa teenuse osutaja juures;“; 2) määrust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses: „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (ELT L 333, 27.12.2022, lk 164–198).“; § 6. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2021. a määruse nr 118 „Pensionilepingute pensionimaksete tegemise täpsemad tingimused ja kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2021. a määruse nr 118 „Pensionilepingute pensionimaksete tegemise täpsemad tingimused ja kord“ § 2 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kriisiolukorra ajal võib Sotsiaalkindlustusamet arvestada sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 301 lõikes 1 sätestatut.“. § 7. Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 5 „Päästesündmusel osalevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord” muutmine Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määruse nr 5 „Päästesündmusel osalevate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning isikute koostöö kord” § 7 lõige 5 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks. § 8. Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määruse nr 301 „Raadioside piiramise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määruse nr 301 „Raadioside piiramise kord“ § 3 lõikes 3 asendatakse sõna „hädaolukorra“ sõnaga „kriisiolukorra“. 87  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid § 9. Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2011. a määruse nr 140 „Riigikantselei põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 7. novembri 2011. a määruse nr 140 „Riigikantselei põhimäärus“ punkt 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „71) Vabariigi Valitsuse ja valitsusasutuste suutlikkuse arendamine avalikkuse teavitamise osas;“. § 3. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruses nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõike 5 punktides 8, 9 ja 16 asendatakse tekstiosa „kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, erakorralise seisukorra ja mobilisatsiooni“ tekstiosaga „kriisiolukorra“; 2) paragrahvi 26 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „Eriolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal“ tekstiosaga „kriisiolukorra ajal“. 1) paragrahvi 5 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 5. Tsiviilkriisi ja riigikaitse riigisaladus“; 2) paragrahvi 5 lõike 1 sissejuhatav osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tsiviilkriisi ja riigikaitse ettevalmistamist, juhtimist ja tegevust käsitleva teabe osas on riigisaladuseks:“; 3) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga … järgmises sõnastuses: …) Punktidega 21 ja 22 sätestatakse riigisaladuse alaliigid ning selle salastamistasemed ja - tähtajad tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel koostatud üleriigilises riskianalüüsis ja Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis ning püsiva kriisiülesandega valitsusasutuse riskianalüüsis ja kriisiplaanis sisalduva sellise teabe kaitseks, mille avalikuks tulek kahjustab Eesti Vabariigi julgeolekut. 4) paragrahvi 5 lõike 4 punktides 8, 9 ja 16 asendatakse tekstiosa „kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, erakorralise seisukorra ja mobilisatsiooni“ sõnaga „kriisiolukorra“; 5) paragrahvi 6 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 7 lõikes 3 asendatakse läbivalt sõna „hädaolukorra“ sõnaga „kriisiolukorra“; 7) paragrahvi 26 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 88  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid „(5) Kriisiolukorra ajal võib liikuva või ajutise turvaala luua iga riigisaladust või salastatud välisteavet valdava asutuse juhi suulise korralduse alusel. Suuliselt antud korraldus tuleb esimesel võimalusel ka kirjalikult jäädvustada. Püsiva kriisiülesandega asutused, kelle tegevus eeldab nimetatud olukordades liikuva või ajutise turvaala loomist, peavad kajastama sellekohase info kriisiplaanides ning teavitama sellest kooskõlastavat asutust.“. § 11. Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2004. a määruse nr 95 „Riiklikult tagatud elamumajanduslaenude sihtgrupid ja laenutagatiste ülempiirid“ muutmine Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2004. a määruse nr 95 „Riiklikult tagatud elamumajanduslaenude sihtgrupid ja laenutagatiste ülempiirid“ § 41 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „päästesündmuse ja erakorralise seisukorra lahendamisele, eriolukorra tööde tegemisele“ tekstiosaga „päästesündmuse, eriolukorra ja erakorralise seisukorra lahendamisele“. § 12. Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2016. a määruse nr 95 „Sekkumis- ja tegutsemistasemed ning avariikutsekiirituse viitetase kiirgushädaolukorras“ muutmine Vabariigi Valitsuse 15. septembri 2016. a määruse nr 95 „Sekkumis- ja tegutsemistasemed ning avariikutsekiirituse viitetase kiirgushädaolukorras“ § 4 lõikes 2 asendatakse sõnad „hädaolukorra seaduse“ sõnadega „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse“. § 13. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016.a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimääruse“ § 6 lõike 5 punktis 5 asendatakse sõnad „hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra ajal“ sõnadega „tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või kriisiolukorra ajal“. § 14. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 89  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 28 SISEMINISTER MÄÄRUS Viivitamatu ohuteate edastamise ja selleks valmistumise, EE-ALARM-iga liitumise ja sellega seotud kulude hüvitamise ning sireeniseadme kasutuselevõtu ja selle haldamise ja testimise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 87 lõike 11 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) EE-ALARM – riiklik ohuteavituse süsteem tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 87 lõike 2 tähenduses; 2) käivitaja - ohuteate kasutamise otsustanud isik või asutus; 3) edastaja – EE-ALARM-iga liituma kohustatud isik tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 87 lõike 4 tähenduses; 4) kõrge taseme viivitamatu ohuteade – ohuteade, mille edastamisel kasutatakse lahendusi, mille vahendusel inimene ei saa seadet kasutades või selle levialas viibides keelduda ohutate saamisest, eeskätt mobiiltelefoni saabuv lühisõnum, sireen, ringhäälinguvõrgus edastatav ohuteade; 5) madala taseme viivitamatu ohuteade – ohuteade, mille edastamiseks kasutatakse lahendusi, mille vahendusel ohuteate saamiseks peab inimene olema eelnevalt midagi ohuteavituse saamiseks teinud, eeskätt laadinud mobiilirakenduse, lülitanud sisse funktsionaalsuse, külastanud veebilehte, jälgima sotsiaalmeedias konkreetset asutust). 2. peatükk Viivitamatu ohuteate edastamine § 2. Viivitamatu ohuteate edastamise üldnõuded (1) Viivitamatu ohuteade edastatakse EE-ALARM-i kaudu käivitaja ja Päästeameti või Häirekeskuse vahel sõlmitud koostöökokkuleppe alusel. (2) Viivitamatu ohuteate kasutamiseks peab käivitaja koostama asutuse sisekorra, mille kinnitab vastava asutuse juht. Käivitaja kooskõlastab korra Päästeameti ja asjaomaste partneritega. (3) Viivitamatu ohuteade edastatakse EE-ALARM-i kaudu edastaja ja Päästeameti või Häirekeskuse vahel sõlmitud koostöökokkuleppe alusel. 90  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid § 3. EE-ALARM-iga liitumine ja sellega seotud kulud (1) EE-ALARM-iga on kohustatud liituma: 1) massiteabevahendi valdaja, kelle poolt hallatava digitaalse platvormi tarbijate hulk on vähemalt 10 000 lõppkasutajat; 2) sideettevõtja, kes edastab või taasedastab meediateenuste seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud audiovisuaalmeedia teenuseid ja kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat; 3) multipleksimisteenuse osutaja, kes edastab või taasedastab meediateenuste seaduse § 4 nimetatud meediateenuseid ja kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat; 4) riikliku mobiilirakenduse valdaja, kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat; 5) avalikus ruumis paiknev elektroonilise teabeekraani valdaja, kelle ekraani ööpäevane eeldatav kontaktide arv ületab 10 000 inimest. (2) Viivitamatu ohuteate edastaja EE-ALARM-iga liidestamise kulud kannab riik. § 4. Nõuded viivitamatu ohuteate edastamisele (1) Viivitamatu ohuteate teksti sisustab selle käivitaja. (2) Viivitamatu ohuteate tekst peab üldjuhul olema koostatud eesti, vene ja inglise keeles. (3) Viivitamatu ohuteate kasutamisel tagab käivitaja esmase info edastamise Häirekeskuse kriisiinfo teenusele, kriis.ee veebilehele, meedia ja asutuse sotsiaalmeedia kanalite kaudu. (4) Kõrgema taseme viivitamatu ohuteate rakendamisel peavad rakenduma ka madalama taseme ohuteavituse kanalid. Sireeniseadmete käivitamisel tuleb maksimaalsel määral kaasata ka teisi kõrgema taseme ja madalama taseme ohuteavituse kanaleid. (5) Ohu möödumisel edastatakse sellekohane info üldjuhul viivitamatu ohuteate edastamisega samades kanalites. Viivitamatu ohuteate edastamine sireeniseadme kaudu lõpetatakse ohu möödumisel. 3. peatükk Päästeameti ülesanded § 5. Päästeameti ülesanded viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumise koordineerimisel Päästeamet: 1) töötab välja viivitamatu ohuteate edastamise teenuse standardi koostöös viivitamatut ohuteadet käivitavate ja edastavate isikute ning asutustega; 2) viib mitte rohkem kui üks kord aastas läbi ohuteavitussüsteemi terviktestimise; 3) korraldab viivitamatu ohuteate edastamisega seotud isikute ja asutustega regulaarselt õppusi ja koolitusi; 91  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid 4) teavitab elanikkonda EE-ALARM ja üldisemalt viivitamatu ohuteate edastamise kanalitest ja käitumisjuhistest, sealhulgas tehniliste testide läbi viimisest; 5) otsustab sireeniseadme paigaldamise piirkonna ning kinnitab paigalduskohtade loendi; 6) esitab taotluse sundvalduse sireeniseadme talumise kohustuse kehtestamise; 7) tagab koostöös Siseministeeriumi Infotehnoloogia ja Arenduskeskusega sireeniseadmete võrgustiku toimimise. 4. peatükk Sireeniseadmed § 6. Nõuded sireeniseadmetele Sireeniseade peab: 1) võimaldama viivitamatu ohuteate edastamist helisignaalina või audiotekstina sireeniseadme kaudu; 2) välistama valehäirete tekkimise; 3) võimaldama lisaks tsentraalsele käivitamisele alternatiivseid käivitusviise. § 7. Nõuded sireeniseadme helisignaalile (1) Sireeniseadme helisignaal peab olema arusaadav ning selgesti eristuma taustmürast. (2) Sireeniseadme viivitamatu ohuteate helisignaal on minutipikkune tõusev ja langev heli, mis tähendab varju koheselt lähimasse siseruumi. § 8. Sireeniseadmetega kaetavad alad (1) Sireeniseadmetega kaetavate alade määramise aluseks võetakse järgmised põhimõtted: 1) asustustihedus; 2) ohtlikud tööstuspiirkonnad; 3) strateegiliselt olulised piirkonnad; 4) regiooni- ja maakonnakeskused. (2) Siseministeeriumi Infotehnoloogia ja Arenduskeskus teostab sireeniseadme paigaldamiseks vajalikud akustilised ja strateegilised analüüsid. § 9. Sireeniseadmete tehniline testimine (1) Sireeniseadmete tehnilised testid teostab sireenseadme paigaldaja. (2) Sireeniseadme tehniline akustiline test on üksiku sireeniseadme testimine ühekordse 3 kuni 4 sekundi pikkuse helisignaaliga, mis erineb viivitamatu ohuteate helisignaalist. 5. peatükk Rakendussätted 92  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid § 10. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 93  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 29 SISEMINISTER MÄÄRUS Päästeameti täpsemad ülesanded varjumise korraldamisel Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 88 lõike 5 alusel. § 1. Päästeameti ülesanded Päästeamet: 1) peab avalike varjendite ja varjumiskohtade arvestust; 2) teavitab avalikkust avaliku varjendi ja varjumiskoha asukohast ja varjumise korraldusest oma kodulehel või muul viisil; 3) korraldab koos kohaliku omavalitsuse üksusega varjumisteabe, sealhulgas varjendi ja varjumiskoha tähistuse ja juhiste esitamise ka erivajadusega inimesele arusaadaval viisil; 4) koostab ja avaldab juhendeid, soovitusi ja ettepanekuid varjumise korraldamise kohta; 5) sõlmib vajaduse korral kokkuleppe sobiva ehitise omanikuga, et võtta ehitis või selle osa kasutusele avaliku varjumiskohana; 6) annab asjaosalistele nõu varjumise kohta; 7) koostab vajadusel juhendmaterjali varjendite ja varjumiskohtade nõuete selgitamiseks. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 94  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 30 SISEMINISTER MÄÄRUS Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 86 lõike 5 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Käesolev määrus sätestab nõuded elanikkonnakaitse koolituse korraldusele, koolitusel käsitletavatele teemadele ja mahule ning koolitajale. § 2. Koolituse korraldus (1) Koolitust saab läbida nii veebikoolituse kui kontaktkoolitusena. (2) Koolitus lõppeb testi või lõpuloenguga. § 3. Koolituse õppekava ja maht (1) Koolituse õppekava sisaldab vähemalt järgmisi elanikkonnakaitse teemasid: 1) riskid ja hädaolukord, õige tegutsemine; 2) iseseisev hakkamasaamine ja tegutsemine kriisiolukorras, tegutsemine kogukonnana; 3) psühholoogiline esmaabi. (2) Koolituse õppekava minimaalne maht on esitatud määruse lisas. (3) Elanikkonnakaitse koolitust ei pea läbima isik, kes on saanud samaväärse väljaõppe. § 4. Nõuded koolitajale (1) Koolitaja on isik, kes viib läbi elanikkonnakaitse koolitust. (2) Koolitajal peab olema kontaktkoolituse läbi viimisel õpperuum või selle kasutamise võimalus ning vahendid õppe läbiviimiseks. (3) Koolitaja peab olema läbinud käesoleva määruse paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud teemade kohta täienduskoolituse seda pakkuvas täienduskoolitusasutuses. (3) Kui koolitaja kasutab veebikoolitust, siis peab see olema heaks kiidetud vastava täienduskoolitusasutuse või valitsusasutuse poolt. (4) Koolitaja peab koolitatud isikute kohta arvestust ning säilitab neid andmeid vähemalt kaks aastat. Lisa. Elanikkonnakaitse koolitusel käsitletavad teemad ja õpiväljundid 95  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Siseministri …. määrus nr … „Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale“ Lisa Elanikkonnakaitse koolitusel käsitletavad teemad ja õpiväljundid Teema Sisu Õpiväljund RISKID JA Elanikkonnakaitse mõiste ja Teab, millised riskid inimest HÄDAOLUKORD, ÕIGE eesmärk, kriisiolukorra Eestis ohustavad ning oskab TEGUTSEMINE mõiste ja erinevad riskid, leida tõest teavet võimalike üleriigilised ja piirkondlikud kriisiolukordade kohta ja riskid, relvastatud teab, mida teha ohuteavituse konfliktidega seotud riskid, korral. teabeallikad riskide kohta. Riskikommunikatsiooni mõiste ja eesmärk, käitumisjuhised kriisiolukorras, ohuteavitus: kanalid ja vahendid, ohuteavituse korral tegutsemine. ISESEISEV Elutähtsate teenuste mõiste ja Nimetab, millised on isikliku HAKKAMASAAMINE JA jagunemine, pere korteri ja ettevalmistuse tegevused ja TEGUTSEMINE eramu ettevalmistamine riiklikult soovitatud KRIISIOLUKORRAS, kriisiks, isiklik ettevalmistus minimaalsed varud vähemalt TEGUTSEMINE ja hakkamasaamine, kodune ühenädalaseks iseseisvaks KOGUKONNANA ettevalmistus ja varud, hakkamasaamiseks kodune kriisiplaan, kriisiolukorras valmisolek elutähtsate Teab, millist tegutsemist teenuste katkestamiseks, oodatakse temalt teabeallikad kriisiolukorras. kriisiolukorras. On valmis Kogukonna vajadused tegutsema kogukonnaga võimalused ja lahendused, koos, et suurendada abi kutsumise võimalused, kriisivalmidust. kerksuskeskused. Varjumiskoht ja varjend, varjumine kodus linnas ja maastikul, varjumiskohtade tähistamine ja kaardirakendus. Evakuatsiooni mõisted ja põhimõtted, tegutsemine evakuatsiooni korral, evakuatsioonikoti sisu. 96  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid LISATEADMISED JA Psühholoogilise esmaabi Teab, millised on OSKUSED: tegevussammud - JÄLGI - psühholoogilise esmaabi psühholoogiline esmaabi, KUULA – AITA, enesehoid, andmiseks vajalikud füüsiline esmaabi* abi saamise võimalused. vahendid, võimalused ja Teadmised füüsilise esmaabi pädevused ning füüsilise algtõdedest esmaabi põhitõed 97  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 31 SISEMINISTER MÄÄRUS Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava poolt riigipiiri ületamisel esitatud dokumenti kantava Eestis viibimise aluse ja aja märke vorm Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 138 lõike 4 alusel. § 1. Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava poolt riigipiiri ületamisel esitatud dokumenti kantavad Eestis viibimise aluseks olevad andmed (1) Politsei- ja Piirivalveamet kannab riigipiiri ületamisel või hiljem esimesel võimalusel välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava poolt esitatud dokumenti järgmised andmed: 1) Eesti Vabariigi kolmetäheline lühend (EST); 2) Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa väljastaja; 3) kolmekohaline templi identifitseerimisnumber; 4) välisriigi relvajõudude liikmele ja tema ülalpeetavale väljastatud Eestis viibimise loa lõppemise kuupäev; 5) Eesti Vabariigis viibimise kordsus; 6) Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa väljastaja vastava haldusakti andmise kuupäev, aasta ja selle number. (2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud loa väljastajate koodid on järgmised: 1) Riigikogu – KOOD 01; 2) Vabariigi Valitsus – KOOD 02; 3) sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister – KOOD 03. (3) Lõike 1 punktis 5 nimetatud viibimise kordsus märgitakse dokumenti järgmiselt: 1) ühekordse Eestisse sisenemise ja Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa märge – 01; 2) mitmekordse Eestisse sisenemise ja Eesti Vabariigi territooriumil viibimise loa märge – M; 3) ühekordse sisenemise ja Eesti Vabariigi territooriumi läbimise transiitloa märge – B01; 4) mitmekordse Eestisse sisenemise ja Eesti Vabariigi territooriumi läbimise transiitloa märge – BM. § 2. Välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava poolt riigipiiri ületamisel esitatud dokumenti kantava Eestis viibimise aluse ja aja märke vorm (1) Eestis viibimise alus ja aeg märgitakse riigipiiri ületamisel või hiljem esimesel võimalusel välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava esitatud dokumenti eritempliga. Eritempli jäljendi kujutis ja mõõdud on esitatud käesoleva määruse lisas. (2) Eritemplis kasutatakse musta ja punast värvi. Eritempli jäljendile käsitsi kantavad märked kirjutatakse veekindla musta tindiga. 98  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (3) Paranduste tegemine dokumenti kantud eritempli jäljendile on keelatud. Dokumenti valesti või ekslikult sissekantud eritempli jäljend tühistatakse ja vajaduse korral kantakse dokumenti uus jäljend. (4) Eritempli jäljendi tühistamiseks dokumendis kasutatakse templit „ANNULLEERITUD” või tehakse kustumatu musta tindiga käsikirjaline kirje „ANNULLEERITUD”. Tühistatud templijäljendi alla kantakse annulleerimise kuupäev, annulleerija nimi ja allkiri. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 99  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 32 SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 2. novembri 2018. a määrus nr 27 „Isikutunnistuse vorm ja tehniline kirjeldus ning isikutunnistusele kantavate andmete loetelu“ muutmine Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1 alusel. § 1. Siseministri 2. novembri 2018. a määruse nr 27 „Isikutunnistuse vorm ja tehniline kirjeldus ning isikutunnistusele kantavate andmete loetelu“ § 4 lõikes 8 asendatakse sõna „riigikaitseseaduse“ sõnadega „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 100  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 33 SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri 26. augusti 2020. a määruse nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu“ muutmine Määrus kehtestatakse isikut tõendavate dokumentide seaduse § 9 lõike 1, välismaalaste seaduse § 224 lõike 1 punkti 6 ja § 250 lõike 2 punkti 9 ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 47 lõike 2 ja § 60 lõike 2 alusel. § 1. Siseministri 26. augusti 2020. a määruses nr 33 „Elamisloakaardi vorm ja tehniline kirjeldus ning elamisloakaardile kantavate andmete loetelu“ asendatakse läbivalt sõna „riigikaitseseaduse“ sõnadega „tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse“. § 2. Määrus jõustub (kuupäev). 101  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 34 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Mobilisatsiooniregistri põhimäärus Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 130 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Registri eesmärk Mobilisatsiooniregistri (edaspidi register) eesmärk on pidada arvestust sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohtade (edaspidi sõjaaja ametikoht) täitmise ja riigi sõjaliseks kaitseks kasutatavate materiaalsete vahendite üle. § 2. Registri vastutav ja volitatud töötleja (1) Registri vastutav töötleja on Kaitseministeerium. (2) Registri volitatud töötleja on Kaitsevägi. § 3. Registri pidamine ja ülesehitus (1) Registrit peetakse ühetasandilise digitaalse andmekoguna. (2) Register koosneb: 1) andmetest sõjaaja üksuste, sõjaaja ametikohtade ja ametikohale nimetatud isikkoosseisu ning mobilisatsiooni korraldamiseks vajalike materiaalsete vahendite kohta (edaspidi digitaalne register); 2) digitaalsest arhiivist. 2. peatükk Registriandmete koosseis § 4. Digitaalsesse registrisse kantavad andmed (1) Sõjaaja üksuse kohta kantakse digitaalsesse registrisse järgmised andmed: 1) nimetus; 2) koosseisuline kuuluvus; 3) kood; 4) tüüp; 5) tase; 102  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid 6) valmidusaste; 7) staatus sõjaaja struktuuris; 8) moodustamise alguse ja lõpu kuupäev; 9) varustusaste; 10) kiirusklass; 11) formeerija; 12) formeerimiskoht; 13) kogunemiskoht; 14) teave loomise, muutmise ja lõpetamise kohta; 15) väljaõpe. (2) Sõjaaja ametikoha kohta kantakse digitaalsesse registrisse järgmised andmed: 1) nimetus; 2) kuuluvus; 3) ametikoha tüüp; 4) samalaadsete sõjaaja ametikohtade arv; 5) ametikohale nimetava isiku ametikoht; 6) teave ametikoha loomise, muutmise ja lõpetamise kohta; 7) ametikoha moodustamise alguse ja lõpu kuupäev; 8) ametikoha klassifikaator; 9) ametikohale kehtestatud tervisenõuded; 10) ametikohal nõutav auaste; 11) ametikohal nõutav riigisaladusele juurdepääsu loa vajadus ja tase. (3) Sõjaaja ametikohale nimetatava ja üksusesse kuuluva isiku, välja arvatud kutsealuse ja isiku, kes ei vasta sõjaaja ametikoha nõuetele, kohta kantakse digitaalsesse registrisse järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi või -nimed; 2) isikukood; 3) rahvastikuregistrijärgne elukoht; 4) kontakttelefon ja e-postiaadress ning kontaktaadress, kui see erineb rahvastikuregistrisse kantud elukohast; 5) omandatud või omandatav haridustase; 6) õppekava nimetus; 7) sõjaväelise väljaõppe tase; 8) mootorsõiduki juhtimisõigus; 9) töö- või ametikoht; 10) veregrupp ja reesusfaktor; 11) vastavus tervisenõuetele; 12) antropomeetrilised andmed; 13) omandatud sõjaväelise eriala arvestuskategooria; 14) sõjaväelise eriala arvestuse kood; 15) sõjaväeline auaste, selle andmise kuupäev ja käskkirja number; 16) isikuplaadi väljastamise kuupäev; 17) rahuaja ametikoht, ametikohale nimetamise otsuse number ja kuupäev; 18) sõjaaja ametikoht, ametikohale nimetamise otsuse number ja kuupäev; 19) sõjaaja üksuse koosseisu arvamine; 103  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid 20) mobilisatsioonist ja lisaõppekogunemisel osalemise kohustusest vabastamise alus; 21) riigisaladusele juurdepääsu loa andmed; 22) Eestist lahkumise piirang. (4) Sõjaaja üksuse ja selle ametikohtade materiaalsete vahendite kohta kantakse digitaalsesse registrisse järgmised andmed: 1) nimetus; 2) kood või koodid; 3) varustusklass; 4) seotus sõjaaja üksuse või ametikohaga; 5) vahendi liik; 6) vahendi kirjeldus; 7) vahendi mõõtühik; 8) vahendi kogus; 9) seisukord; 10) asukoha või kogumiskoha andmed; 11) omaniku ja valdaja ees- ja perekonnanimi või nimetus ning kontaktandmed; 12) registrisse kandmise alus; 13) komplekti kood ja tüüp. § 5. Digitaalne arhiiv Digitaalsesse arhiivi kantakse digitaalsest registrist kustutatud andmed. 3. peatükk Andmete registrisse kandmine § 6. Andmevahetus teiste andmekogudega (1) Register vahetab andmeid riigi järgmiste andmekogudega: 1) kaitseväekohustuslaste register; 2) tsiviiltoetuse register; 3) rahvastikuregister. (2) Andmevahetus andmekogudega toimub elektroonilist andmevahetust võimaldaval viisil. § 7. Registris kannete tegemise nõuded (1) Registrisse kande tegemine on digitaalsesse registrisse andmete ja dokumentide sisestamine, nende salvestamine, muutmine ja kustutamine. (2) Volitatud töötleja teeb kanded digitaalsesse registrisse kümne tööpäeva jooksul kande tegemise aluseks oleva sündmuse toimumisest või sellest teadasaamisest, dokumendi vastuvõtmisest või toimingu või otsuse tegemisest arvates. (3) Registri kannete kohta salvestatakse ja säilitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) kande tegijat tuvastada võimaldav teave; 2) kuupäev ja kellaaeg; 104  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid 3) objekt. § 8. Andmete parandamine (1) Registriandmetes vea tuvastamisel või veast teadasaamisel on volitatud töötleja kohustatud pärast andmete kontrollimist ja ebaõigete andmete tuvastamist vea parandama. (2) Volitatud töötlejal on õigus vea tuvastamiseks ja parandamiseks pöörduda andmete saamiseks andmete esitaja poole. (3) Paragrahvi 6 lõikes 1 nimetatud andmekogu põhiandmetes olevast veast teadasaamisel edastab volitatud töötleja veateate vastava andmekogu vastutavale või volitatud töötlejale. § 9. Andmete kandmine digitaalsesse arhiivi (1) Kande aluseks olevate andmete muutmisel kantakse registrisse uued andmed ja varasemad andmed kantakse digitaalsesse arhiivi. (3) Andmeid säilitatakse digitaalses arhiivis kolm aastat nende digitaalsesse arhiivi kandmisest arvates. 4. peatükk Juurdepääs registriandmetele ja andmete väljastamine § 10. Juurdepääs registriandmetele (1) Juurdepääs registrisse kantud andmetele on asutusel või isikul, kellel on selleks seadusest tulenev õigus. (2) Registriandmetele võimaldatakse juurdepääs kooskõlas riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusega. (3) Juurdepääs registriandmetele võimaldatakse juurdepääsuõiguse andmisega või väljavõttena registrist. (4) Juurdepääsu võimaldamiseks peab isik või asutus esitama volitatud töötlejale kirjaliku taotluse, milles tuleb esitada vähemalt järgmised andmed: 1) taotluse esitaja nimi või nimetus; 2) isiku- või registrikood; 3) taotluse allkirjastaja ees- ja perekonnanimi; 4) taotluse esitaja ametikoht, kui taotlejaks on juriidiline isik või ametiasutus; 5) juurdepääsuõiguse taotlemise vajaduse põhjendus ning viide andmete saamise aluseks olevale õigusnormile; 6) isiku, kellele juurdepääsuõigust taotletakse, ees- ja perekonnanimi, isikukood ning ameti- või töökoht; 7) juurdepääsu kestus; 8) isiku riigisaladusele juurdepääsu loa tase; 9) nende andmete kirjeldus või loetelu, millele juurdepääsuõigust taotletakse; 105  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid 10) soovitav andmetele juurdepääsu viis. (5) Volitatud töötleja otsustab juurdepääsuõiguse andmise või sellest keeldumise ja juurdepääsuõiguse andmise ulatuse 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. (6) Volitatud töötlejal on enne juurdepääsuõiguse andmise otsustamist õigus küsida taotluse esitajalt lisateavet. (7) Juurdepääs digitaalsele registrile võimaldatakse vaid autentimisega või registri väljavõttega. Füüsilisele isikule võimaldatakse juurdepääs ainult registri väljavõttega. (8) Digitaalsele arhiivile võimaldatakse juurdepääs vaid registri väljavõttega. Väljavõte koostatakse digitaalse või paberdokumendina. (9) Digitaalsesse registrisse juurdepääsuõigust taotlenud isik või asutus on kohustatud enda või oma esindaja juurdepääsuvajaduse lõppemisest enne selle kestuse lõppu teavitama volitatud töötlejat viivitamata. § 11. Juurdepääsuõigusega isiku tehtud päringute kohta teabe kogumine ja säilitamine (1) Digitaalsesse registrisse juurdepääsuõigusega isiku tehtud päringu kohta kogutakse vähemalt järgmisi andmeid: 1) päringu tegijat tuvastada võimaldav teave; 2) päringu kuupäev ja kellaaeg; 3) vaadatud andmed. (2) Lõikes 1 sätestatud andmeid säilitatakse kolm aastat päringu tegemisest arvates. 5. peatükk Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, järelevalve ja rahastamine § 12. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded (1) Vastutav töötleja: 1) tagab registri pidamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele; 2) tagab organisatsiooniliste ja tehniliste meetmetega registriandmete tervikluse ja autentsuse, registriandmete kaitse, säilimise ning arhiveerimise; 3) vastutab koos volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest. (2) Volitatud töötleja: 1) tagab registri pidamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele; 2) vastutab registritoimingute õiguspärasuse eest; 3) vastutab registrist andmete väljastamise nõuetele vastavuse eest; 4) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu registrile; 5) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest; 6) teeb registri vastutavale töötlejale ettepanekuid registri arendamiseks. § 13. Registri pidamise rahastamine 106  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Registri pidamise kulu kaetakse riigieelarvest registri volitatud töötlejale eraldatud riigieelarvelistest vahenditest. § 14. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 107  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 35 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseplaneerimise infosüsteemi põhimäärus Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 134 lõike 4 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Infosüsteemi eesmärk ja andmete töötlemine § 2. Infosüsteemi pidamine ja ülesehitus § 3. Infosüsteemis töödeldavate andmete kaitse § 4. Infosüsteemi volitatud töötleja § 5. Infosüsteemi vastutava ja volitatud töötleja ülesanded. 2. peatükk Infosüsteemi andmete koosseis § 6. Infosüsteemi kantavad andmed 3. peatükk Andmete infosüsteemi kandmine § 7. Andmevahetus teiste andmekogudega § 8. Andmete õigsuse tagamine § 9. Andmete muutmine ja parandamine § 10. Isikuandmete säilitamine ja umbisikustamine § 11. Andmete kustutamine 4. peatükk Juurdepääs registriandmetele ja andmete väljastamine § 12. Juurdepääs andmetele § 13. Juurdepääsuõiguse andmine 108  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid 5. peatükk Infosüsteemi andmete säilitamine, järelevalve infosüsteemi pidamise üle, infosüsteemi pidamise finantseerimine ja infosüsteemi likvideerimine § 14. Andmete säilitamine § 15. Järelevalve § 16. Infosüsteemi pidamise rahastamine § 17. Infosüsteemi likvideerimine 5. peatükk Rakendussätted § 18. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 109  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 36 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Välisriigi relvajõudude, välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava piiriületusest ning relvajõudude sõidukite ja kauba üle piiri toimetamisest teavitamise kord Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 138 lõike 5 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala (1) Käesolev määrus reguleerib tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel Eestisse saabuvate välisriigi relvajõudude, välisriigi relvajõudude liikme ning tema ülalpeetava kavandatavast ja tegelikust piiriületusest ning välisriigi relvajõudude sõiduki ja kauba kavandatavast ning tegelikust üle riigipiiri toimetamise ajast ja kohast teavitamise korda. (2) https://www.riigiteataja.ee/akt/riksTsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 134 sätestatud juhul loetakse käesoleva määruse tähenduses välisriigi relvajõudude liikmeks ka välisriigi relvajõude saatev nende teenistuses olev tsiviilisik, rahvusvahelise sõjalise õppeasutuses õppiv isik, rahvusvahelise sõjalise peakorteri personali liige ja peakorteri lepingupartneri töötaja. Nimetatud isikute ülalpeetav loetakse käesoleva määruse tähenduses välisriigi relvajõudude liikme ülalpeetavaks. (3) Käesolevat määrust ei kohaldata, kui välisriigi relvajõudude Eestisse saabumise eesmärk on Eesti või muu riigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemine. § 2. Kaitseministeeriumi teavitamine välisriigi relvajõudude liikme või tema ülalpeetava Eestisse saabumisest (1) Välisriigi relvajõudude liikme Eestisse saabumise ja Eestis viibimise eelduseks on riigikaitse valdkonna eest vastutava ministri antud luba. (2) Eestis viibimise loa saamiseks võib taotluse esitada Kaitsevägi, välisriik, rahvusvaheline sõjaline peakorter või rahvusvaheline sõjaline õppeasutus. Eestis viibimise loa taotlus esitatakse Kaitseministeeriumile. (3) Lõikes 2 nimetamata isik või organisatsioon peab taotluse esitama Kaitseministeeriumile Kaitseväe kaudu. Kaitsevägi lisab taotlusele oma seisukoha välisriigi relvajõudude liikme Eestisse saabumise kohta. (4) Kaitseväe juhataja määrab vastutava ametniku või Kaitseväe struktuuriüksuse, kellel on õigus välisriigi relvajõudude liikme Eestis viibimise luba taotleda või anda lõikes 3 ettenähtud Kaitseväe seisukoht. Määramisest teavitatakse Kaitseministeeriumi kirjalikult. 110  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (5) Eestisse saabuva välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava kohta tuleb taotluses esitada vähemalt järgmised andmed: 1) isiku ees- ja perekonnanimi; 2) sünniaeg; 3) kodakondsus; 4) riigipiiri ületuseks kasutatava dokumendi number; 5) sõjaväeline auaste selle olemasolu korral; 6) Eestis viibimise aeg ja teadaolev paiknemise koht; 7) kavandatav riigipiiri ületamise koht; 8) Eestis viibimise eesmärk; 9) Eesti kontaktisik. (6) Kaitsevägi peab lisaks lõikes 5 sätestatule taotlusel välja tooma ka välisriigi relvajõudude liikme Eestis viibimist korraldava Kaitseväe struktuuriüksuse nimetuse. (7) Rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuvate relvajõudude liikmete kohta võib esitada ainult isikkooseisu arvu, Eestis viibimise aja, Eestis viibimise eesmärgi ja Eesti kontaktisiku, kui relvajõudude liikmete kohta ei ole teada lõikes 5 toodud täpsemaid andmeid. (8) Lõigetes 5 ja 7 sätestatud andmed tuleb esitada Kaitseministeeriumile vähemalt viis tööpäeva enne kavandatavat riigipiiri ületamist. Põhjendatud juhul võib Kaitseministeerium lubada lõigetes 5 ja 7 sätestatud andmete esitamist lühema tähtaja jooksul, kui sellest on Kaitseministeeriumi varem teavitatud. (9) Lõikes 2 või 3 nimetatud isik või organisatsioon või lõike 4 alusel määratud isik või Kaitseväe struktuuriüksus peab Kaitseministeeriumi viivitamata teavitama, kui ilmneb erinevusi lõigete 5 ja 7 alusel esitatud andmetes või kui talle saab teatavaks välisriigi relvajõudude liikme asjaomase asutuse loata Eestis viibimine. Kaitsevägi on kohustatud viivitamata teavitama Kaitseministeeriumi, kui talle saab teatavaks, et lõikes 3 sätestatud korras taotluse esitanud asutus või organisatsioon on taotluses esitatud andmeid muutnud või Eestis viibimise loata isiku vastu võtnud. (10) Kaitseministeeriumil on õigus nõuda Eestis viibimise loata isiku kohest Eestist lahkumist või väljastada talle Eestis viibimiseks vajalik luba. (11) Kaitseministeerium teavitab Kaitseväge väljastatud Eestis viibimise loast. § 3. Politsei- ja Piirivalveameti teavitamine välisriigi relvajõudude liikme või tema ülalpeetava Eestisse saabumisest (1) Kaitseministeerium teavitab Politsei- ja Piirivalveametit tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel väljastatud Eestis viibimise loast. (2) Kaitseministeerium edastab Politsei- ja Piirivalveametile § 2 lõike 5 punktides 1–7 või lõikes 7 sätestatud andmed, väljaarvatud Eesti kontaktisiku kohta käivad andmed, välisriigi relvajõudude liikme ja tema ülalpeetava kohta hiljemalt järgmisel tööpäeval Eestis viibimise loa andmisest arvates. 111  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid § 4. Välisriigi relvajõudude sõidukist ja kaubast ning selle planeeritava piiriületuse ning üle piiri toimetamise ajast ja kohast teavitamine Välisriigi relvajõudude sõidukite ja kauba hulgast ning planeeritava piiriületuse ning üle piiri toimetamise ajast ja kohast teavitamine toimub valdkonna eest vastutava ministri poolt strateegilise kauba seaduse § 1 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud korras. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 112  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 37 REGIONAALMINISTER MÄÄRUS Toiduga varustamise valdkonna elutähtsa teenuse osutamise nõuded Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 466 lõike 2 alusel. 1. Peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse toiduga varustamise valdkonna elutähtsa teenuse osutamise nõuded toiduseaduse § 463 lõikes 3 sätestatud valdkondade kaupa. 2. peatükk TOIDUGA VARUSTAMISE TAGAMISE KUI ELUTÄHTSA TEENUSE KIRJELDUS JA SELLE TÄITMISE NÕUDED § 2. Elutähtis teenus (1) Toiduga varustamine on elanikukonna toiduga varustamine selliselt, et kõik vajalikud toiduaineid oleksid elanikkonnale kättesaadavad ka kriisi ajal täites elanikkonna esmavajadusi. (2) Käesoleva määruse mõistes lähtutakse elutähtsa teenuse osutaja põhitegevuse määratlemisel tema majandustegevuse valdkonnast. § 2. Nõuded elutähtsa teenuse osutamise tasemele (1) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud jätkama oma tavapärases mahust vähemalt 50% oma põhitegevust Eesti Vabariigis vähemalt 30 päeva perioodi vältel alates kriisiolukorra välja kuulutamisest tehes selleks eelnevalt piisavad ettevalmistused mh tagades tegevusvaru. (2) Peale § 2 lõikes 1 määratletud perioodi, peab elutähtsa teenuse osutaja jätkama oma põhitegevust parimal võimalikul viisil, ka juhul kui kriisiolukord on kestnud enam 30 päeva. (3) Põhitegevuse jätkamise mahu ning tegevusvaru mahu arvutamisel lähtutakse eelmise kalendriaasta 12 kuu keskmisest tegevusmahust põhitegevuse valdkonnas. (4) Elutähtsa teenuse osutaja peab toiduga varustamise tagamiseks paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul ja mahus eelistama toiduaineid, mille omadus vastab vähemalt ühele alljärgnevale kriteeriumile: 1) pika säilivusajaga ja/või eritemperatuuri mittevajavad tooted 2) tulenevalt toidu omadustest kiirelt turustatavad tooted 113  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid § 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks (1) Elutähtsa teenuse osutaja kohustub koostama tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud nõuetekohase kriisiülesande täitmise plaani (edaspidi riskianalüüs), võttes arvesse käesolevas määruses sätestatud nõuded. (2) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud alates käesoleva määruse rakendamisest … kuu/aasta jooksul võtma kasutusele kõik asjakohased ennetavad meetmed, tagamaks käesolevas määruses §-des 2, 3 ja 4 määratletud nõuete täitmise lähtudes koostatud riskianalüüsist. (3) Elutähtsa teenuse osutaja peab lähtudes koostatud riskianalüüsist tagama oma põhitegevuse jätkumise elanikkonna toiduga varustamise tagamiseks § 2 lõikes 1 määratletud perioodi vältel ja mahus ning tagama teenuse katkestuse korral osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime. (4) Sealhulgas peab arvestama energiakandjate ja kütteallikate varustuskindlust, veevarustuse katkemise riski, tooraine kättesaadavuse vähenemise riski, majandustegevusse kaasatud personaliga tagatuse vähenemise riski ja muid asjakohaseid riske. § 4. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus (1) Elutähtsa teenuse osutaja peab viivitamata, kuid mitte hiljem kui 1 tunni jooksul teavitama elutähtsat teenust korraldajat täitmise katkemisest ning võtma tarvitusele abinõud teenuse taastamiseks. (2) Lõikes 1 kirjeldatud teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) katkestuse toimumise koht, aeg, kestus ja eeldatav lõpu aeg; 2) katkestuse tegelik või arvatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus; 3) teenuse taastamiseks rakendatud meetmete lühikirjeldus; 4) esialgsed andmed oletatava kahju kohta teenuse tarbijale ja seotud osapooltele; 5) vajadusel esialgsed andmed prognoositava mõju kohta keskkonnale. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 114  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 38 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määruses kehtestatakse nõuded tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 21 sätestatud elutähtsale teenuse osutamisele ning selle teenuse kirjeldus. (2) Määruses sätestatakse elutähtsa teenuse taseme, valmisoleku ja teenuse katkestuse ennetamise nõuded. Samuti sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse pikaajalises, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusega, ja nõuded elutähtsa teenuse põhitegevust toetavate teenuste sisseostmiseks teiselt ettevõttelt ning elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus. § 2. Vedelkütusega varustamise kirjeldus (1) Vedelkütusega varustamine kui elutähtis teenus (edaspidi elutähtis teenus) on vedelkütust tarbivatele isikutele (edaspidi tarbijatele) Eesti territooriumil vedelkütuse kättesaadavuse tagamine. (2) Vedelkütusega varustamise kui elutähtsa teenuse osutaja on vedelkütuse seaduse § 3 lõike 7 punktis 1 esitatud nõuetele vastav kütusemüüja (edaspidi vedelkütuse müüja) ja sama lõike punktis 2 nimetatudaktsiisilao tegevusluba omav isik, kes lubab vedelkütust siseriiklikkuse tarbimisse (edaspidi aktsiisilaopidaja). § 3. Elutähtsa teenuse taseme ja valmisoleku nõuded (1) Vedelkütuse müüja tagab vedelkütuse kättesaadavuse vähemalt § 4 lõikes 1 märgitud tanklates koos hanke-, tarne- ja müügisüsteemi toimimisega. (2) Vedelkütuse müüja tagab kriisiolukorra ajal § 4 lõikes 1 märgitud tanklates vedelkütuse kättesaadavuse eelisjärjekorras alarmsõidukitele. (3) Aktsiisilao pidaja tagab … (4) Teise elutähtsa teenuse katkestuse või selle ohu korral ja kriisiolukorra ajal tagavad vedelkütuse müüja ja aktsiisilao pidaja teenuse toimimise vastavalt tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanile. 115  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (5) Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 11 lõikes 1 ja § 13 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse riskianalüüsis ja kriisiplaanis tuleb vedelkütuse müüjal ja aktsiisilaopidajal analüüsida ja kirjeldada oma tegevusi sama seaduse §-des…toodud sätete alusel. § 4. Vedelkütuse varustamise teenuse katkestuse ennetuse nõuded vedelkütuse müüjale (1) Vedelkütuse müüjal on kohustus elutähtsa teenuse osutamise tagamiseks varustada paikse autonoomse elektritoitega üks tankla vähemalt kolmes maakonnas, millest üks tankla on Tallinnas või Harjumaal. (2) Vedelkütuse müüja teavitab paikse autonoomse elektritoitega tankla asukohast Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit 30 päeva jooksul pärast asukoha valikut ja avaldab paikse autonoomse elektriküttega tankla asukoha aadressi oma veebilehel. (3) Vedelkütuse müüja esitab 30 päeva jooksul pärast paikse autonoomse elektritoite paigaldamist tankla asukoha Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, kes teostab järelevalvet paikse autonoomsete elektritoidete nõuetele vastavuse ja ohutusnõuete täitmise üle. § 5. Nõuded autonoomse elektritoitega varustatud tanklale (1) Paikse autonoomse elektritoitega tankla kütusemahutite summaarne mahutavus peab mootoribensiinide puhul olema minimaalselt 30 000 liitrit ja diislikütuste puhul minimaalselt 30 000 liitrit. (2) Väljaspool Harju, Ida-Viru, Tartu ja Pärnu maakonda asuva paikse autonoomse elektritoitega tankla kütusemahutite summaarne mahutavus peab mootoribensiinide puhul olema minimaalselt 20 000 liitrit ja diislikütuste puhul minimaalselt 20 000 liitrit. (3) Paikse autonoomse elektritoitega tankla mootoribensiini ja diislikütuse summaarne jääk ei tohi ühelgi ajahetkel mootoribensiinide puhul olla väiksem kui 15 000 liitrit ja diislikütuste puhul väiksem kui 15 000 liitrit. (4) Lõikes 2 sätestatud tanklates ei tohi kütuse summaarne jääk ühelgi ajahetkel mootoribensiinide puhul olla väiksem kui 10 000 liitrit ja diislikütuste puhul väiksem kui 10 000 liitrit. (5) Lõigetes 3 ja 4 nimetatud kohustust ei rakendata: 1) diislikütusele oktoobri- ja novembrikuus, kui toimub ettevalmistus talvisele diislikütusele üleminekuks; 2) mootoribensiini osas märtsi- ja aprillikuus, kui toimub ettevalmistus suvisele mootoribensiinile üleminekuks; 3) seadusest tulenevate kütuse koostise muudatuste osas muudatuse jõustumise kuul ja sellele eelneval kalendrikuul. § 6. Vedelkütuse varustamise teenuse katkestuse ennetuse nõuded aktsiisilaopidajale § 7. Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg 116  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg on § 4 lõikes 1 nimetatud tanklates kuni 30 minutit ja aktsiisilaos vedelkütuse siseriiklikkuse tarbimise lubamisel X § 8. Elutähtsa teenuse taastamise korraldus (1) Vedelkütuse müüja lähtub elutähtsa teenuse taastamisel toimepidevuse plaanis esitatud teenuse taastamise prioriteetidest, arvestades võimalusel järgmisega: 1) esimesena taastatakse teenus objektide valdajatele, kelle teenuse katkestusega kaasneb vahetu oht inimelule; 2) teisena taastatakse teenus objektide valdajatele, kes tagavad elutähtsa teenuse või riigikaitseobjektide toimepidevuse. (2) Aktsiisloapidaja lähtub … § 9. Elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste ostmise nõuded Vedelkütuse müüja ja aktsiisilao pidaja lähtuvad elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste ostmisel lepingupartneri võimest osutada teenust kriisiolukorra ajal ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral. § 10. Elutähtsa teenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus Elutähtsa teenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusega, mille lahendamist korraldatakse Kliimaministeeriumi tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud kriisiplaani alusel, on tegemist juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) elutähtsa teenuse osutaja ei suuda tagada § 4 lõikes 1 sätestatud tanklates katkematut teenust ja selle tulemusena on teenuse katkemise piirkonnas ohustatud teiste elutähtsate teenuste jätkamine; 2) katkeb vedelkütusega varustamise tarneahel. § 11. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus (1) Elutähtsa teenuse osutaja teavitab elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust või selle ohust viivitamata Kliimaministeeriumit §-s 8 nimetatud kriisiplaanis kokkulepitud telefoni ja e-posti teel. (2) Lõikes 1 kirjeldatud teavitus sisaldab vähemalt järgmist teavet: 1) katkestuse toimimise aeg ja kestus; 2) katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus; 3) teenuse taastamiseks või teenuse katkestuse mõju vähendamiseks rakendatud ja rakendatavad meetmed; 4) esialgsed andmed prognoositava kahju kohta teenuse tarbijale; 5) esialgsed andmed prognoositava mõju kohta teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele; 6) vajadusel esialgsed andmed prognoositava mõju kohta keskkonnale. 117  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (3) Kliimaministeerium teavitab viivitamata avalikkust elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust meediakanalite kaudu vastavalt kliimaministri käskkirjaga välja antud kriisikommunikatsiooni plaanile. § 12. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 118  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 39 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määruses kehtestatakse nõuded tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 7 sätestatud elutähtsale teenusele ning teenuse kirjeldus. (2) Määruses sätestatakse elutähtsa teenuse taseme, valmisoleku ja teenuse katkestuse ennetamise nõuded. Samuti sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusega, ja nõuded elutähtsa teenuse põhitegevust toetavate teenuste sisseostmiseks teiselt ettevõttelt ning elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus. § 2. Elektriga varustamise kirjeldus (1) Elektriga varustamine kui elutähtis teenus (edaspidi elutähtis teenus) on elektrienergiaga varustamise teenus elektrituruseaduse §-s 12 nimetatud tarbijatele (edaspidi tarbija) Eesti territooriumil, mida osutab elektrituruseaduse §-s 211 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi ühiselt elektriettevõtja). (2) Elutähtsa teenuse toimimiseks on vajalik elutähtsa teenuse osutaja poolt elektrienergia tootmine, põhivõrgu ja jaotusvõrgu toimimine ning ühenduste toimimine teiste riikide elektrivõrkudega. § 3. Elutähtsa teenuse taseme ja valmisoleku nõuded (1) Põhivõrguettevõtja ja liinivaldaja osutavad teise elutähtsa teenuse katkestuse korral või kriisiolukorra ajal elutähtsat teenust tasemel, mis kindlustab Eesti elektrisüsteemi kui terviku toimimise, et igal ajahetkel oleks tarbijatele tagatud elektrituruseaduse § 65 lõike 5 alusel kehtestatud määruse (edaspidi võrguteenuste kvaliteedinõuete määrus) nõuetele vastava kvaliteediga elektrivarustus. (2) Võrguettevõtja tagab teise elutähtsa teenuse katkestuse või selle ohu korral või kriisiolukorra ajal: 1) võrguteenuse enda tegevuspiirkonnas võrguteenuste kvaliteedinõuete määrusele vastava kvaliteediga elektri edastamise ja turuosalise elektripaigaldise liitumispunkti toomise töökindla elektrivõrgu kaudu; 119  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid 2) elutähtsa teenuse tasemel, mis vastab elektrituruseaduse § 42 lõike 2 alusel kehtestatud määrusele; 3) vähemalt elutähtsa teenuse osutamisele kehtestatud minimaalsete nõuete täitmise vastavalt tsiviilkriisiks valmisoleku ja riigikaitse seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse plaanile. § 4. Elutähtsa teenuse katkestuse ennetuse nõuded (1) Elektriettevõtja arvestab elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks ja katkestuse ennetamiseks tsiviilkriisiks valmisoleku ja riigikaitse seaduse § 11 lõikes 1 ja § 13 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisel järgmiste ohtudega: 1) telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse katkestus; 2) infosüsteemi küberrünnak; 3) olulise töötaja puudumine; 4) rasked ilmastikutingimused; 5) teenuse osutamiseks olulise objekti füüsiline rünne; 6) tulekahju; 7) pommiähvardus; 8) teenuse osutamiseks olulise ehitise, seadme ja infosüsteemi rike; 9) küttematerjali, seadme ja muu olulise vahendi tarne katkestus; 10) muu asjakohane oht. (2) Elektriettevõtja peab elutähtsa teenuse tagamiseks vähemalt: 1) omama telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse katkestuse puhul alternatiivseid sidepidamise lahendusi; 2) tagama ööpäev läbi elutähtsa teenuse toimimiseks vajaliku personali ja alltöövõtjate olemasolu ning nende kättesaadavuse elutähtsa teenuse tagamisega seotud ülesannete täitmiseks; 3) regulaarselt analüüsima ja hindama küberohte ning rakendama maandavaid turvameetmeid süsteemse infoturbe halduse protsessi järgi. (3) Põhivõrguettevõtja tagab lisaks lõigetes 1 ja 2 kehtestatud nõuetele: 1) elektrienergia reservvõimsuse kasutuselevõtmise ulatuses, mis tagab Eesti elektrisüsteemi võimsusbilansi tasakaalu; 2) alternatiivsete tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtu andmesideteenuse tagamiseks. § 5. Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg Elektriettevõtja lähtub võrguteenuste kvaliteedinõuete määruse §-des 4, 42, 5 ja 6 kehtestatud elutähtsa teenuse katkestuse lubatud ajast. § 6. Elutähtsa teenuse taastamise korraldus Elektriettevõtja lähtub elutähtsa teenuse taastamisel toimepidevuse plaanis esitatud teenuse taastamise prioriteetidest, arvestades võimalusel järgmisega: 1) esimesena taastatakse teenus objektidel, kus teenuse katkestusega kaasneb vahetu oht inimelule; 2) teisena taastatakse teenus objektidel, mis tagavad elutähtsa teenuse või riigikaitse objektide toimepidevuse. 120  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid § 7. Elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste sisseostmise nõuded (1) Elektriettevõtja lähtub elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste sisseostmisel lepingupartneri võimest osutada teenust kriisiolukorra ajal ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral. (2) Elektriettevõtja tagab, et lepingupartner järgib küberturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel kehtestatud võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõudeid. § 8. Elutähtsa teenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus Elutähtsa teenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus, mille lahendamist korraldatakse Kliimaministeeriumi tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud kriisiplaani alusel, on juhtum, kui tootja ei suuda tagada tema poolt lepinguga kokkulepitud teenust, mille tagajärjel toimub süsteemi ühtsuse ja töövõime häiring või ulatuslik toitekatkestus või kui on täidetud järgmised tingimused: 1) liinivaldaja, põhivõrguettevõtja või võrguettevõtja ei suuda järgida §-s 5 viidatud katkestuse lubatud aega; 2) teenuse katkemise piirkonnas tekib oht teise elutähtsa teenuse katkestusest tuleneva kriisiolukorra tekkeks. § 9. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus (1) Elutähtsa teenuse osutaja teavitab elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust viivitamata Kliimaministeeriumi §-s 8 nimetatud kriisiplaanis kokkulepitud telefoni ja e-posti teel. (2) Lõikes 1 kirjeldatud teavitus sisaldab vähemalt järgmist teavet: 1) katkestuse toimumise aeg ja kestus; 2) katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra kirjeldus; 3) teenuse taastamiseks või teenuse katkestuse mõju vähendamiseks rakendatud ja rakendatavad meetmed; 4) esialgsed andmed prognoositava kahju kohta teenuse tarbijale; 5) esialgsed andmed prognoositava mõju kohta teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele; 6) vajadusel esialgsed andmed prognoositava mõju kohta keskkonnale. (3) Kliimaministeerium teavitab viivitamatult avalikkust elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust meediakanalite kaudu vastavalt majandus- ja taristuministri poolt käskkirjaga välja antud kriisikommunikatsiooni plaanile. § 10. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 121  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 40 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded maagaasiga varustamisel Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määruses kehtestatakse nõuded tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 11 sätestatud elutähtsale teenusele ning selle kirjeldus. (2) Määruses sätestatakse elutähtsa teenuse taseme, valmisoleku ja teenuse katkestuse ennetamise nõuded. Samuti sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusega, ja nõuded elutähtsa teenuse põhitegevust toetavate teenuste sisseostmiseks teiselt ettevõttelt ning gaasitarne hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus. § 2. Maagaasiga varustamise teenuse kirjeldus (1) Maagaasiga varustamine kui elutähtis teenus (edaspidi elutähtis teenus) on maagaasiga varustamise teenus maagaasiseaduse § 2 punktis 8 nimetatud tarbijatele (edaspidi tarbija) Eesti territooriumil, mida osutab maagaasiseaduse § 22 lõikes 15 nimetatud ettevõtja (edaspidi maagaasiga varustaja). (2) Elutähtsa teenuse toimimise eelduseks on piisava rõhu olemasolu gaasisüsteemis, et tagada tarbijate varustuskindlus maagaasiseaduse tähenduses. § 3. Elutähtsa teenuse taseme ja valmisoleku nõuded (1) Maagaasiga varustaja peab osutama teise elutähtsa teenuse katkestuse või selle ohu korral ja kriisiolukorra ajal elutähtsat teenust tasemel, mis kindlustab Eesti tarbijate vajadusele vastava maagaasi impordi, ülekande, jaotamise ja müügiga seonduvad tegevused gaasisüsteemi kaudu. (2) Maagaasiga varustaja toob tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse plaanis nõutavale teabele välja vähemalt järgmise informatsiooni: 1) avariiolukorras tegutsemise kord, mis sätestab võrguettevõtte tegevuse üldreeglid ja põhimõtted; 2) ettevõtja tegutsemise kord kriisiolukorra ajal; 3) D-kategooria gaasitorustiku avariiolukorras tegutsemise kord; 4) gaasijaotusjaamade avariiolukorras tegutsemise kord. § 4. Elutähtsa teenuse katkestuse ennetamise nõuded 122  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (1) Maagaasiga varustaja lähtub oma tegevuses tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 13 lõikes 1, § 16 lõikes 2 ja maagaasiseaduse § 263 lõikes 1 nimetatud dokumentidest. (2) Maagaasiga varustamise tarnehäire korral tagab maagaasiga varustaja täiendava gaasitarne. § 5. Elutähtsa teenuse katkestuse lubatud aeg Maagaasiga varustaja lähtub maagaasiseaduse § 261 lõikes 5 kehtestatud teenuse katkestuse lubatud ajast. § 6. Elutähtsa teenuse taastamise korraldus Maagaasiga varustaja lähtub elutähtsa teenuse taastamisel toimepidevuse plaanis esitatud teenuse taastamise prioriteetidest, arvestades võimalusel järgmisega: 1) esimesena taastatakse teenus objektidel, kus teenuse katkestusega kaasneb vahetu oht inimelule; 2) teisena taastatakse teenus objektidel, mis tagavad elutähtsa teenuse või riigikaitseobjektide toimepidevuse; 3) kolmandana taastatakse teenus muudel objektidel. § 7. Gaasitarne hädaolukord Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2017/1938, mis käitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (JO L 280, 28.10.2017, 1–56) artikli 11 lõike 1 punktile c on gaasitarne hädaolukorraga tegemist juhul, kui esineb vähemalt üks järgnevatest tingimustest: 1) erandlikult suur gaasinõudlus; 2) märkimisväärne tarnehäire või tarneolukorra muu märkimisväärne häire; 3) turumeetmed ei taga piisavat gaasivarustust, mistõttu tuleb täiendavalt kasutusele võtta mitteturupõhised meetmed, et kindlustada gaasitarne eelkõige kaitstud tarbijatele. § 8. Gaasitarne hädaolukorrast või selle ohust teavitamise korraldus (1) Maagaasi varustaja teavitab viivitamata Kliimaministeeriumit ja Konkurentsiametit tarnehäirest, tarnehäirest põhjustatud hädaolukorrast või selle ohust eelnevalt kokkulepitud telefoni ja e-posti teel. (2) Lõikes 1 kirjeldatud teavitus sisaldab vähemalt järgmist teavet: 1) katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus; 2) katkestuse toimumise aeg ja kestus; 3) teenuse taastamise või teenuse katkestuse mõju vähendamiseks rakendatud ja rakendatavad meetmed; 4) esialgsed andmed prognoositava kahju kohta teenuse tarbijale; 5) esialgsed andmed prognoositava mõju kohta teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele; 6) vajadusel esialgsed andmed prognoositava mõju kohta keskkonnale. 123  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (3) Kliimaministeerium teavitab viivitamatult avalikkust gaasitarne hädaolukorrast või selle ohust meediakanalite kaudu vastavalt majandus- ja taristuministri käskkirjaga välja antud kriisikommunikatsiooni plaanile. § 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 124  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 41 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded riigitee sõidetavuse tagamisel Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel. § 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus (1) Riigitee sõidetavuse tagamine kui elutähtis teenus seisneb riigiteede, välja arvatud riigi jääteede, korrashoiu teostamises tasemel, mis tagab riigiteede võrgu toimimise ning tingimused ohutuks liiklemiseks. (2) Elutähtsa teenuse osutaja ülesandeid riigitee sõidetavuse tagamisel täidab ehitusseadustiku § 97 lõikes 7 nimetatud ettevõtja (edaspidi riigiteed korrashoidev ettevõtja) nende korrashoiutööde osas, mis tulenevad Transpordiametiga sõlmitud riigiteede korrashoiu lepingust. Muus osas täidab riigitee sõidetavuse tagamisel elutähtsa teenuse osutaja ülesandeid Transpordiamet. § 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele (1) Kriisiolukorra ajal, välja arvatud lõikes 2 nimetatud olukorras, tagab elutähtsa teenuse osutaja riigitee sõidetavuse vastavalt § 1 lõikes 1 kehtestatud teenuse tasemele. (2) Vedelkütusega varustamise katkestusest tingitud kriisiolukorra ajal järgib riigiteed korrashoidev ettevõtja riigitee sõidetavuse tagamisel tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 13 lõikes 1 ja § 15 lõike 1 nimetatud toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani (edaspidi riskianalüüs ja plaan). § 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks (1) Riigitee sõidetavuse tagamiseks ja selle katkestuse ennetamiseks peab riskianalüüsis ja plaanis arvestama vähemalt järgmiste võimalike ohtudega: 1) tee purunemine; 2) erakordselt rasked ilmaolud; 3) vedelkütusega varustamise katkestus; 4) telefoni-, mobiiltelefoni- või andmesideteenuse katkestus. (2) Riigitee sõidetavuse tagamiseks ja selle katkestuse ennetamiseks peab riigiteed korrashoidev ettevõtja tagama vähemalt: 1) vajalikul hulgal ja vajalike oskustega personali; 2) vajalikus koguses ja töövalmiduses teehooldetehnika ja abivahendid; 3) vajalikud kokkulepped lisatehnika ja -tööjõu kaasamiseks riigitee sõidetavuse taastamiseks. 125  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (3) Riigitee sõidetavuse tagamiseks ja selle katkestuse ennetamiseks peab Transpordiamet tagama vähemalt: 1) vajalikul hulgal ja vajalike oskustega personali; 2) valmisoleku riigitee sõidetavuse taastamiseks vajalike meetmete rakendamiseks. § 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus (1) Riigitee sõidetavuse katkestuse lubatud aeg on: 1) põhimaanteel 12 tundi; 2) tugimaanteel 24 tundi; 3) kõrvalmaanteel ja muul riigiteel 72 tundi. (2) Riigitee sõidetavuse katkestuse korral rakendab elutähtsa teenuse osutaja kõiki asjakohaseid meetmeid eesmärgiga riigitee sõidetavus võimalikult kiiresti taastada. (3) Elutähtsa teenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusega on tegemist siis, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) olukord ohustab paljude inimeste tervist või võib põhjustada suurt varalist kahju; 2) lõikes 1 nimetatud riigitee sõidetavuse katkestuse lubatud aeg on ületatud; 3) elutähtsa teenuse osutajal puuduvad võimalused riigitee sõidetavuse taastamiseks. § 5. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus (1) Riigiteed korrashoidev ettevõtja teavitab riigitee sõidetavuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust Transpordiametit eelnevat kokkulepitud telefoni ja e-posti teel. (2) Lõikes 1 käsitletud teavitus peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni: 1) asukoht, kus esineb riigitee sõidetavuse pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuses või selle oht; 2) riigitee sõidetavuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse või selle ohu lühikirjeldus; 3) riigitee sõidetavuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse või selle ohu lahendamise käik ja kaasatavad osapooled; 4) riigitee sõidetavuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse või selle ohu hinnanguline kestus. (3) Transpordiamet teavitab avalikkust riigitee sõidetavuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust liiklusseaduse §-s 51 sätestatud korras. Avalikkuse teavitamiseks võib lisaks liiklusseaduse §-s 51 sätestatud võimalustele kasutada ka teisi teavituskanaleid. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 126  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 42 JUSTIITS- JA DIGIMINISTER MÄÄRUS Elutähtsa telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel. § 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus (1) Telefoniteenus käesoleva määruse tähenduses on sideteenus, mis võimaldab riigisiseste kõnede tegemist ja vastuvõtmist Eesti numeratsiooniplaani kuuluva numbri abil. (2) Mobiiltelefoniteenus käesoleva määruse tähenduses on sideteenus, mis võimaldab kindlaks määramata asukohas riigisiseste kõnede tegemist ja vastuvõtmist ning lühisõnumi (SMS – Short Message Service) edastamist ja vastuvõtmist. (3) Andmesideteenus käesoleva määruse tähenduses on sideteenus, mis võimaldab andmete edastamist pakettkommutatsiooni abil sellise andmeedastuskiirusega, mis on kokkulepitud sideettevõtja ja lõppkasutaja vahelises liitumislepingus. (4) Kui ühe sideettevõtja osutatavat telefoniteenust, mobiiltelefoniteenust või andmesideteenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat, on tegemist elutähtsa teenusega (edaspidi sideteenus). (5) Sideteenuse lõppkasutajate arvu hindamisel lähtutakse sideettevõtja osutatava sideteenuse tavapärasest lõppkasutajate arvust. § 2. Sideteenuse taseme ja valmisoleku nõuded Sideettevõtja, kes osutab sideteenust kui elutähtsat teenust (edaspidi sideettevõtja), peab planeerima, projekteerima, ehitama, hooldama ja kasutama teenuse osutamiseks vajalikku sidevõrku nii, et sideteenus oleks sidevõrku ja sideteenust häiriva teguri esinemisel minimaalselt häiritud. § 3. Sideteenuse katkestuse lubatud aeg (1) Sideteenuse katkestuse korral, välja arvatud elektrienergiaga varustamise teenuse katkestuse korral, tagab sideettevõtja selle taastamise oma sidevõrgu piires: 1) kaheksa tunni jooksul, kui samast rikkest tingitud sideteenuse katkestusest on mõjutatud üle 200 000 lõppkasutaja; 2) 16 tunni jooksul, kui samast rikkest tingitud sideteenuse katkestusest on mõjutatud 30 001 kuni 200 000 lõppkasutajat; 3) 24 tunni jooksul, kui samast rikkest tingitud sideteenuse katkestusest on mõjutatud 1000 kuni 30 000 lõppkasutajat; 127  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid 4) ühe tööpäeva jooksul, kui samast rikkest tingitud sideteenuse katkestusest on mõjutatud alla 1000 lõppkasutaja ja tegemist ei ole üksikute geograafiliselt hajusalt paiknevate lõppkasutajate sideteenuse katkestusega. (2) Kui sideettevõtja ja lõppkasutaja on lepingus kokku leppinud lõikes 1 sätestatust kiirema sideteenuse taastamise tähtaja, lähtutakse sideteenuse taastamisel lepingus sätestatud tähtajast. (3) Kui sideteenuse katkestuse kõrvaldamist takistab vääramatu jõud võlaõigusseaduse tähenduses, hakatakse lõikes 1 sätestatud tähtaega arvestama katkestuse piirkonnas alates vääramatu jõu vahetu mõju lõppemisest. (4) Sideettevõtja teavitab viivitamata lõikes 3 sätestatud olukorrast ja selle lõppemisest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit. § 4. Sideteenuse taastamise korraldus Sideteenuse katkestuse korral lähtub sideettevõtja elutähtsa teenuse taastamisel tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 13 lõikes 1 ja § 15 lõikes 1 nimetatud riskianalüüsist ja plaanist. § 5. Sideteenuse katkestuse ennetuse nõuded (1) Sideettevõtja kirjeldab elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis sideteenusele kaasnevaid ohtusid vähemalt teiste elutähtsate teenuste häirete ja katkestuste ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-s 11 üleriigilises riskianalüüsis nimetatud riskide korral ning arvestab nendega toimepidevuse plaani koostamisel. (2) Sideteenuse toimepidevuse tagamiseks elektrienergiaga varustamise teenuse katkestuse korral tagab sideettevõtja autonoomse elektritoite oma sidevõrgu piires: 1) vähemalt 24 tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub sideteenuse kättesaadavus enam kui 200 000 lõppkasutajale; 2) vähemalt 16 tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub sideteenuse kättesaadavus 30 001 kuni 200 000 lõppkasutajale; 3) vähemalt kuueks tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub telefoniteenuse või andmesideteenuse, välja arvatud mobiilse andmesideteenuse, kättesaadavus 200 kuni 30 000 lõppkasutajale; 4) vähemalt kaheks tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub mobiiltelefoniteenuse kättesaadavus 100 kuni 30 000 lõppkasutajale avatud keskkonnas väljaspool asustusüksusena käsitletavat linna; 5) vähemalt kaheks tunniks sidevõrgu osale, mille toimepidevusest sõltub mobiiltelefoniteenuse kättesaadavus 100 kuni 30 000 lõppkasutajale avatud keskkonnas asustusüksusena käsitletavas linnas. (3) Kui autonoomse elektritoite tagamist takistab vääramatu jõud võlaõigusseaduse tähenduses, hakatakse lõikes 2 sätestatud aega arvestama katkestuse piirkonnas alates vääramatu jõu vahetu mõju lõppemisest. (4) Sideettevõtja teavitab viivitamata lõikes 3 sätestatud olukorrast ja selle lõppemisest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit. 128  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid § 6. Sideteenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus ja sellest teavitamine (1) Sideteenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusega on tegemist juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) sideettevõtja ei suuda taastada teenust § 3 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud aja jooksul; 2) sideteenuse katkestus põhjustab teise elutähtsa teenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse. (2) Sideettevõtja teavitab viivitamata tekkinud sideteenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust ning katkestuse või selle ohu lõppemisest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit. (3) Lõikes 2 nimetatud teavitus sisaldab vähemalt järgmist teavet: 1) sideteenuse pikaajalises raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse või selle ohu algusaeg ja hinnanguline kestus; 2) sideteenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse või selle ohu tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus; 3) sideteenuse taastamiseks või pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse või selle ohu mõju vähendamiseks rakendatud ja rakendatavad meetmed; 4) esialgne hinnang prognoositava mõju kohta sideteenuse lõppkasutajale; 5) esialgne hinnang prognoositava mõju kohta teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele. § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 129  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 43 JUSTIITS- JA DIGIMINISTER MÄÄRUS Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded autentimise ja digitaalse allkirjastamise tagamisel Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel. § 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus Autentimine ja digitaalne allkirjastamine kui elutähtis teenus (edaspidi elutähtis teenus) on isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel välja antud dokumentidega elektroonilises keskkonnas isiku tõendamiseks, isikusamasuse kontrollimiseks ja digitaalallkirja andmiseks vajalike sertifikaatide kehtivusinfo kättesaadavuse tagamine isikut tõendavate dokumentide seaduse § 94 lõikes 31 nimetatud sertifitseerimisteenuse osutaja (edaspidi teenuseosutaja) poolt. § 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele ja lubatud katkestuse aeg (1) Teenuseosutaja tagab elutähtsa teenuse toimimise aastas vähemalt 361 kalendripäeval. (2) Elutähtsa teenuse lubatud katkestuste aeg on kokku maksimaalselt 45 minutit tööpäeval ajavahemikus kell 9.00–18.00 ja tööpäeva väliselt maksimaalselt kolm järjestikust tundi. Lubatud katkestuste summeeritud kestus peab kindlustama teenuse toimimise lõikes 1 sätestatud tasemel. (3) Elutähtsa teenuse katkestuse korral lähtub teenuseosutaja tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 13 lõikes 1 ja § 15 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse plaanis kirjeldatud teenuse taastamise korrast. § 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks (1) Elutähtsa teenuse toimimise tagamiseks ja katkestuse ennetamiseks peab teenuseosutaja tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 13 lõikes 1 ja § 15 lõikes 1 nimetatud toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisel arvestama vähemalt järgmiste ohtudega: 1) andmesideteenuse katkestus; 2) elektrikatkestus; 3) võrgu- ja infosüsteemi vastu suunatud pahatahtlik tegevus; 4) olulised tehnilised rikked. (2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks peab teenuseosutaja rakendama vähemalt järgmiseid meetmeid: 1) tagama autonoomse elektritoitesüsteemi olemasolu, mis kindlustab elektritoite vähemalt 24 tunniks; 2) tagama ühest kaablitrassist ja andmesideteenuse osutajast sõltumatu andmesideühenduse. 130  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid § 4. Elutähtsa teenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus Elutähtsa teenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusega on tegemist siis, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) elutähtsa teenuse katkestuse tõttu ei ole vähemalt 200 000 kasutajal enam kui 72 tunni vältel võimalik kasutada elektroonilise isikutuvastamise, autentimise või digitaalse allkirjastamise teenust; 2) katkestus toob kaasa teenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse. § 5. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus (1) Teenuseosutaja teavitab viivitamata elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust või elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust Riigi Infosüsteemi Ametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (2) Kui lõikes 1 nimetatud vorminõude järgimine ei ole olukorra ajakriitilisuse tõttu mõistlikult võimalik, teavitab teenuseosutaja Riigi Infosüsteemi Ametit mistahes viisil, kuid edastab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavituse seejärel hiljemalt 24 tunni jooksul. (3) Teavitus sisaldab häire või katkestuse kohta vähemalt järgmist teavet: 1) toimumise aeg ja hinnanguline kestus; 2) esialgne hinnang, kas katkestuse või häire põhjustas inimviga, süsteemi tõrge, loodusõnnetus, pahaloomuline tegevus või kolmanda osapoole viga; 3) põhjuse kirjeldus; 4) esialgne hinnang mõju kohta teenuse terviklusele, käideldavusele ja konfidentsiaalsusele; 5) häire või katkestuse likvideerimiseks ning kahjuliku mõju vähendamiseks rakendatud ja rakendatavad meetmed; 6) esialgne hinnang mõju kohta teenuse kasutajale; 7) esialgne hinnang mõju kohta teiste elutähtsate teenuste toimepidevusele; 8) esialgne hinnang piiriülese mõju kohta. (4) Riigi Infosüsteemi Ameti nõudel esitab teenuseosutaja kümne kalendripäeva jooksul Riigi Infosüsteemi Ametile häire või katkestuse kohta raporti, mis sisaldab vähemalt järgmist teavet: 1) häire või katkestuse alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg; 2) mõjutatud kasutajate arv ning teenused ja infosüsteemid; 3) häire või katkestuse piiriülene mõju; 4) selgitus, kas häire või katkestuse põhjustas inimviga, süsteemi tõrge, loodusõnnetus, pahaloomuline tegevus või kolmanda osapoole viga; 5) häire või katkestuse põhjuse avastamise kuupäev, kellaaeg ja viis; 6) põhjuse kirjeldus ja katkestuse kronoloogia; 7) mõju teenuse terviklusele, käideldavusele ja konfidentsiaalsusele; 8) rakendatud abinõud; 9) ülevaade senisest ja planeeritud kommunikatsioonist asutustele, kasutajatele ja avalikkusele. 131  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 132  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 44 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded lennuväljade toimimise tagamisel Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel. § 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus § 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele § 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks § 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus § 5. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 133  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 45 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded aeronavigatsiooniteenuse toimimise tagamisel Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel. § 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus § 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele § 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks § 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus § 5. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 134  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 46 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded avaliku raudtee toimimise tagamisel Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel. § 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus § 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele § 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks § 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus § 5. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 135  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 47 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded sadamate toimimise tagamisel Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel. § 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus § 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele § 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks § 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus § 5. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 136  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 48 JUSTIITS- JA DIGIMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. a määruse nr 109 „Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele” muutmine Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 115 lõike 3 alusel. § 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21. septembri 2005. a määruse nr 109 „Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadioside piiramisele” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi § 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) kriisi reguleerimiseks sündmusega vahetult seotud piirkonnas; 2) paragrahvi 3 lõikes 4 asendatakse sõnad „hädaolukorra piirkonnas“ sõnadega „sündmusega vahetult seotud piirkonnas“. § 2. Määrus jõustub (kuupäev). 137  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 49 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1, § 43 lõike 5, liiklusseaduse § 34 lõike 5, kaitseväeteenistuse seaduse § 28 lõike 3 ja § 31 lõike 7, Kaitseliidu seaduse § 601 lõike 4 alusel. § 1. Kaitseministri 19. detsembri 2016. a määruse nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu sõitjate ning veose veo kord“ muutmine Kaitseministri 19. detsembri 2016. a määruse nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu sõitjate ning veose veo kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesolev määrus on kohustuslik kriisiolukorra ajal, välja arvatud rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas liiklemisel. Kriisiolukorra, välja arvatud mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni, ajal ja rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas liiklemisel on määrus kaitseväelastele kohustuslik, kui see ei takista Kaitseväe ülesannete täitmist või kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Erandi tegemise otsustab sõidukijuht, üksuse ülem või sõidukivanem, kui Kaitseväe juhataja ei ole ette näinud teisiti. Igas olukorras tuleb tagada liiklejate ja sõitjate ohutus.“; 2) paragrahvi 32 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra“ tekstiosaga „kriisiolukorra, välja arvatud eriolukorra ja erakorralise seisusukorra,“. § 2. Kaitseministri 22. augusti 2016. a määruse nr 16 „Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord“ muutmine Kaitseministri 22. augusti 2016. a määruse nr 16 „Kaitseliidu liikme püsiva töövõimetuse, selle ulatuse ja põhjuse tuvastamise tingimused ja kord“ § 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) Kriisiolukorra lahendamisse ning selle raames riiklikku järelevalvesse kaasamisel korrakaitseseaduses sätestatud tingimustel ja korras.“. § 4. Kaitseministri 26. veebruari 2013. a määruse nr 9 „Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine“ muutmine 138  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Kaitseministri 26. veebruari 2013. a määruse nr 9 „Arstlike komisjonide moodustamise ja koosseisu kinnitamise korra ning komisjonide töökorra, komisjoni liikmete töö tasustamise ulatuse ja korra ning kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku arstlikule läbivaatusele ja terviseuuringule suunamise ning nende eest tasumise korra kinnitamine“ §-i 16 lõikes 6 ja 7 ning §-i 18 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja sõjaseisukorra“ tekstiosaga „kriisiolukorra“. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 139  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 50 TERVISEMINISTER MÄÄRUS Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuded Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Käesoleva määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse tähenduses tervishoiuteenuse, ravimite hulgimüügi ja apteegiteenuse kui elutähtsa teenuse (edaspidi elutähtis teenus) toimepidevuse nõuded. (2) Määruses sätestatakse nõuded elutähtsa teenuse tasemele ja teenuse osutamise valmisolekule ning meetmed elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks. Samuti sätestatakse tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga häire või katkestusega ning elutähtsa teenuse toimepidevuse häirest või katkestusest ja selle tekkimise ohust teavitamise korraldus. 2. peatükk Kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded § 2. Elutähtsa teenuse kirjeldus § 3. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele § 4. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks § 5. Elutähtsa teenuse katkestus ja elutähtsa teenuse pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus § 6. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus 3. peatükk Haiglavõrgu haigla pidaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded § 7. Elutähtsa teenuse kirjeldus § 8. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele 140  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid § 9. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks § 10. Elutähtsa teenuse katkestus ja pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus § 11. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus 4. peatükk Perearstiabi osutaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded § 12. Elutähtsa teenuse kirjeldus § 13. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele § 14. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks § 15. Elutähtsa teenuse katkestus ja pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus § 16. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus 5. peatükk Ravimite hulgimüügi elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded § 17. Elutähtsa teenuse kirjeldus § 18. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele § 19. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks § 20. Elutähtsa teenuse katkestus ja pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus § 21. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus 6. peatükk Apteegiteenuse elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded § 22. Elutähtsa teenuse kirjeldus § 23. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele § 24. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks § 25. Elutähtsa teenuse katkestus ja pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus 141  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid § 26. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus 8. peatükk Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja § 27. Terviseameti ülesanded § 28. Ravimiameti ülesanded 7. peatükk Rakendussätted § 29. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 142  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 51 TERVISEMINISTER MÄÄRUS Ravimitega varustamise ja esmatasandi tervishoiuteenuse toimimise elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja kord Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 7 lõike 7 ning ravimiseaduse § 26 lõike 13 ja § 29 lõike 13 alusel. § 1. Esmatasandi tervishoiuteenuse toimimise elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja kord § 2 . Ravimitega varustamise elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja kord § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev) 143  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 52 TERVISEMINISTER MÄÄRUS Tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17 lõike 3 punktide 3 ja 4, § 19 lõike 2, meretöö seaduse § 32 lõike 8, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 20 lõike 2, § 21 lõigete 61 ja 7, Vabariigi Valitsuse seaduse § 40 lõike 2 ja § 42 lõike 1, inimgeeniuuringute seaduse § 18 lõike 2 ja ravimiseaduse § 26 lõike 9 punkti 1 punkti 1 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 18. detsembri 2018. a määruse nr 65 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ muutmine Tervise- ja tööministri 18. detsembri 2018. a määruse nr 65 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ § 8 lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) vältimatu abi järsu suurenemise korral, tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või kriisiolukorra lahendamisel juhindub oma asutuse elutähtsa teenuse toimepidevuse plaanist kuni Terviseameti korralduste saamiseni.“. § 2. Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruse nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“ muutmine Tervise- ja tööministri 20. detsembri 2018. a määruses nr 72 „Kiirabi ja meditsiinilise kaugkonsultatsiooni teenuse eest tasumise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Koodidega 11203, 11204, 11244 ja 11245 tähistatud lisabrigaadi eest tasumist saab taotleda vastavalt nõuete määruse § 6 lõikele 8 või terviseministri … määruse nr … „Tervishoius rakendatavad kriisimeetmed ja kriisistaabi moodustamine” (edaspidi kriisiolukorra määrus) § 4 lõigete 1–3 alusel tervishoiu valmisoleku tasemete kehtestamisel ning lepingus kokku lepitud tingimustel ja korras.“; 2) määruses asendatakse läbivalt sõna „hädaolukorra määrus“ sõnaga „kriisiolukorra määrus“ (ajakohastada tuleb ka viited määruse sätetele). § 3. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 24 „Nakkushaiguste loetelu ja neisse haigestumise andmete edastamine“ muutmine Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruses nr 24 „Nakkushaiguste loetelu ja neisse haigestumise andmete edastamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruses asendatakse läbivalt sõnad „hädaolukorra ohu korral, hädaolukorra ja eriolukorra“ sõnadega „tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra ja kriisolukorra“; 144  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid 2) määruses asendatakse läbivalt sõnad „hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra“ sõnadega „ tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra ja kriisolukorra“; 3) paragrahvi 12 lõike 2 punktis 7 asendatakse sõnad „hädaolukorra ohu korral, hädaolukorra või eriolukorra“ sõnadega „tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra või kriisiolukorra“. § 4. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruses nr 25 „Nakkushaiguste registri põhimäärus“ asendatakse läbivalt sõnad „hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra“ sõnadega „tervishoiu toimepidevust ohustava olukorra ja kriisolukorra“. § 5. Tervise- ja tööministri 10. märtsi 2015. a määruse nr 10 „Rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise eeskiri“ muutmine Tervise- ja tööministri 10. märtsi 2015. a määruses nr 10 „Rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise eeskiri“ asendatakse sõna „hädaolukord“ sõnaga „kriisiolukord“ vastavas käändes. § 6. Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 96 „Terviseameti põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 96 „Terviseameti põhimäärus“ § 8 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks“ tekstiosaga „tervishoiu toimepidevust ohustavaks olukorraks ja kriisiolukorraks“. § 7. Sotsiaalministri 17. detsembri 2001. a määruse nr 127 „Geenidoonori pseudonüümitud koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse säilitamise tingimused“ muutmine Sotsiaalministri 17. detsembri 2001. a määruse nr 127 „Geenidoonori pseudonüümitud koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse säilitamise tingimused“ § 6 lõikes 2 asendatakse sõna „hädaolukorras“ sõnadega „tervishoiu toimepidevust ohustavas olukorras või kriisiolukorras“. § 8. Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ muutmine Sotsiaalministri 17. veebruari 2005. a määruse nr 27 „Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord“ § 18 lõikest 7 jäetakse välja sõnad „hädaolukorra seaduse tähenduses“. § 9. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 145  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 53 TERVISEMINISTER MÄÄRUS Tervishoius rakendatavad kriisimeetmed ja kriisistaabi moodustamine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 581 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala § 2. Terviseameti ülesanded toimepidevust ohustava olukorra ja kriisiolukorra ülesannete täitmisel ning selleks valmistumisel § 3. Tervishoiuteenuse osutajate ülesanded toimepidevust ohustava olukorra ja kriisiolukorra ülesannete täitmisel ning selleks valmistumisel § 4. Kriisimeetmete rakendamine § 5. Kriisistaabi moodustamine § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 146  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 54 MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele Määrus kehtestatakse kemikaaliseaduse § 24 lõike 6 alusel. § 1. Määruse § 7 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõna „tagama“ sõnaga „korraldama“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 147  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 55 MAJANDUS- JA INFOTEHNOLOOGIAMINISTER MÄÄRUS Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded raudteeveo toimimise tagamisel Määrus kehtestatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 6 alusel. § 1. Elutähtsa teenuse kirjeldus § 2. Nõuded elutähtsa teenuse tasemele § 3. Nõuded elutähtsa teenuse katkestuse ennetamiseks § 4. Elutähtsa teenuse katkestus ja pikaajaline, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestus § 5. Elutähtsa teenuse pikaajalisest, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestusest või selle ohust teavitamise korraldus § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub (kuupäev). 148  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid Rakendusakti kavand nr 56 SOTSIAALMINISTER MÄÄRUS Sotsiaalministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 9, rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 9, § 8 lõike 2 punkti 81 ja § 8 lõike 2 punkti 82 ning sotsiaalhoolekande seaduse § 107 lõike 3, välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 11 lõike 8 ja väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 269 lõike 7, ravikindlustuse seaduse § 53 lõike 7, ravikindlustuse seaduse § 52 lõike 4 alusel. § 1. Sotsiaalministri 3. aprilli 2002. a määruse nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“ muutmine Sotsiaalministri 3. aprilli 2002. a määrust nr 58 „Täiskasvanute hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“ täiendatakse peatükiga 41 järgmises sõnastuses: „41. peatükk Hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded kriisiolukorra ajal § 131. Tervisekaitsenõuded eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal (1) Kui see on vältimatult vajalik teenuse osutamiseks, võib eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal jätta kohaldamata §-des 3–13 sätestatud nõuded. (2) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada teenuse osutamisel vastavalt võimalustele ohutu, tervist toetav ja hügieeniline keskkond. (3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada toitlustamisel teenusel viibivate isikute eale ja terviseseisundile vastav regulaarne toitumine, mis katab isiku toiduenergia- ja toitainete vajaduse. Samuti peab isikule olema kättesaadav veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele vastav joogivesi. § 2. Sotsiaalministri 9. jaanuari 2001. a määruse nr 4 „Laste hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“ muutmine Sotsiaalministri 9. jaanuari 2001. a määrust nr 4 „Laste hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“ täiendatakse peatükiga 41 järgmises sõnastuses: „41. peatükk Hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded kriisiolukorra ajal § 201. Tervisekaitsenõuded eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal (1) Kui see on vältimatult vajalik teenuse osutamiseks, võib eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal jätta kohaldamata §-des 5–19 sätestatud nõuded. 149  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (2) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada teenuse osutamisel vastavalt võimalustele ohutu, tervist toetav ja hügieeniline keskkond. (3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada toitlustamisel lapse eale ja terviseseisundile vastav regulaarne toitumine, mis katab lapse toiduenergia- ja toitainete vajaduse. Samuti peab lapsele olema kättesaadav veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele vastav joogivesi.“. § 3. Sotsiaalministri 12. märtsi 2007. a määruse nr 28 „Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele“ muutmine Sotsiaalministri 12. märtsi 2007. a määrust nr 28 „Tervisekaitsenõuded lapsehoiuteenusele“ täiendatakse peatükiga 5 järgmises sõnastuses: „5. peatükk Lapsehoiuteenuse tervisekaitsenõuded kriisiolukorra ajal § 91. Tervisekaitsenõuded eriolukorra, erakorralise ja sõja seisukorra ajal (1) Kui see on vältimatult vajalik teenuse osutamiseks, võib eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal jätta kohaldamata §-des 2–9 sätestatud nõuded. (2) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada teenuse osutamisel vastavalt võimalustele ohutu, tervist toetav ja hügieeniline keskkond. (3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada toitlustamisel lapse eale ja terviseseisundile vastav regulaarne toitumine, mis katab lapse toiduenergia- ja toitainete vajaduse. Samuti peab lapsele olema kättesaadav veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele vastav joogivesi.“. § 4. Sotsiaalministri 20. juuli 2007. a määruse nr 59 „Tervisekaitsenõuded asendushooldusteenusele pere- ja asenduskodus“ muutmine Sotsiaalministri 20. juuli 2007. a määrust nr 59 „Tervisekaitsenõuded asendushooldusteenusele pere- ja asenduskodus“ täiendatakse peatükiga 5 järgmises sõnastuses: „5. peatükk Tervisekaitsenõuded pere- ja asenduskodus kriisiolukorra ajal § 81. Tervisekaitsenõuded eriolukorra, erakorralise ja sõja seisukorra ajal (1) Kui see on vältimatult vajalik teenuse osutamiseks, võib eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal jätta kohaldamata §-des 2–8 sätestatud nõuded. (2) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada teenuse osutamisel vastavalt võimalustele ohutu, tervist toetav ja hügieeniline keskkond. 150  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid (3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb hoolekandeasutusel tagada toitlustamisel lapse eale ja terviseseisundile vastav regulaarne toitumine, mis katab lapse toiduenergia- ja toitainete vajaduse. Samuti peab lapsele olema kättesaadav veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele vastav joogivesi.“. § 5. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“ täiendatakse peatükiga 41 järgmises sõnastuses: „41. peatükk Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile kriisiolukorra ajal § 111. Tervisekaitsenõuded eriolukorra, erakorralise ja sõja seisukorra ajal (1) Kui see on vältimatult vajalik teenuse osutamiseks, võib eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal jätta kohaldamata §-des 2–11 sätestatud nõuded. (2) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb erihoolekandeteenuse osutajal tagada teenuse osutamisel vastavalt võimalustele ohutu, tervist toetav ja hügieeniline keskkond. (3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb erihoolekandeteenuse osutajal tagada toitlustamisel teenusel viibivate isikute eale ja terviseseisundile vastav regulaarne toitumine, mis katab isiku toiduenergia- ja toitainete vajaduse. Samuti peab isikule olema kättesaadav veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele vastav joogivesi.“. § 6. Sotsiaalministri 6. detsembri 2013. a määruse nr 40 „Rahvusvahelise kaitse taotleja ja väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus ja kord“ muutmine Sotsiaalministri 6. detsembri 2013. a määrust nr 40 „Rahvusvahelise kaitse taotleja ja väljasaadetava tervisekontrolli ja neile osutatavate tervishoiuteenuste riigieelarvest rahastamise ulatus ja kord“ täiendatakse §-ga 7 järgmises sõnastuses: „§ 7. Tervishoiuteenuste osutamine massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra ajal (1) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra ajal ja kuni aasta pärast hädaolukorra lõppemist tagab rahvusvahelise kaitse taotleja tervisekontrolli ja tervishoiuteenuste osutamise ning nende teenuste osutamiseks vajalike ravimite soetamise Terviseamet koostöös Sotsiaalkindlustusameti ja majutuskeskuse ülesandeid täitva teenuse osutajaga. (2) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra ajal ja kuni aasta pärast hädaolukorra lõppemist rahastatakse lõikes 1 nimetatud tervisekontrolle ja tervishoiuteenuste osutamist riigieelarvest Tervisekassa kaudu. (3) Massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra ajal ja kuni aasta pärast hädaolukorra lõppemist rahastatakse lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuste osutamiseks vajalike ravimite soetamist riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu.“. 151  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Rakendusaktide kavandid § 7. Sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määruse nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord” muutmine Sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määruses nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Ravikindlustuse seaduse §-s 621 sätestatud juhul võib lõikes 1 sätestatud tööandja tõendi esitada Tervisekassale paberil neljateistkümne kalendripäeva jooksul alates töövõimetuslehe lõpetamisest teada saamise päevast.“; 2) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Kui ravikindlustuse seaduse §-s 621 sätestatud juhul väljastatakse töövõimetusleht paberil, teeb tööandja, füüsilisest isikust ettevõtja või ettevõtlustulu maksu maksja paberil töövõimetuslehele oma kanded ja edastab Tervisekassale neljateistkümne kalendripäeva jooksul alates töövõimetuslehe lõpetamisest teadasaamisest.“; 3) paragrahvi 17 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Ravikindlustuse seaduse §-s 621 sätestatud juhul määrab ja maksab Tervisekassa hüvitise hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul arvates nõuetekohaselt vormistatud dokumentide esitamisest.“; 4) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Tervisekassa võib pikendada hüvitise väljamaksmist 30 kalendripäeva võrra ravikindlustuse seaduse §-s 621 sätestatud juhul.“. § 8. Tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määruse nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja edastamine Tervisekassale“ muutmine Tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määruses nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja edastamine Tervisekassale“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Töövõimetuslehe võib väljastada paberil ravikindlustuse seaduse §-s 621 sätestatud juhul. Paberil väljastatud töövõimetuslehel peab olema lõikes 1 sätestatud andmekoosseis.“; 2) paragrahvi 10 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Tööandja võib ravikindlustuse seaduse §-s 621 sätestatud juhul edastada Tervisekassale paberil töövõimetuslehe. Paberil edastatud töövõimetuslehel peab olema lõikes 1 sätestatud andmekoosseis.“; 3) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Töövõimetuslehe andmete muutmise taotlused võib ravikindlustuse seaduse §-s 621 sätestatud juhul edastada Tervisekassale paberil.“. 152 Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 Piiravate meetmete kokkuvõtte võrdluses kehtiva õigusega Lühidalt • Riigil ei teki õigust kohaldada suure mõjuga kriisi lahendamiseks ulatuslikumaid isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiranguid võrreldes kehtivuse kaotavate seadustega (riigikaitseseadus, erakorralise seisukorra seadus, hädaolukorra seadus) või kehtima jäävate eriseadustega (korrakaitseseadus, julgeolekuasutuste seadus, kriminaalmenetluse seadus jpt). • N-ö tavaolukorras, enne suure mõjuga kriisi lahendamiseks väljakuulutatavat kriisiolukorda saab piiravaid meetmeid ka edaspidi kohaldada kehtivate eriseaduste alusel (korrakaitseseadus, julgeolekuasutuste seadus, kriminaalmenetluse seadus). • Valdavalt säilivad kehtivuse kaotavates seadustes (riigikaitseseadus, erakorralise seisukorra seadus ja hädaolukorra seadus) sätestatud piiravad meetmed ja nende kohaldamise tingimused ehk lävend. Muudatused: o samaväärsete olukordade regulatsioon ühtlustatakse, st edaspidi: a) on erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra meetmed täpselt ühesugused; b) kehtivad erakorralise seisukorra ajal kehtestatud piiravad meetmed edasi ka pärast sõjaseisukorra väljakuulutamist, kui seda on vaja sõjaseisukorra lahendamiseks; o COVID-19 kriisi õppetundide alusel võib edaspidi: a) teha elutähtsa teenuse osutajale ettekirjutuse mitte ainult eriolukorra ajal, vaid ka enne seda, kui see aitab ära hoida teenuse ulatuslikku katkestust või teenust taastada; b) piirata sideteenust ja sidevõrgule juurdepääsu mitte ainult eriolukorra, vaid ka kriisiolukorra, sh erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal; o luuakse suure mõjuga kriisi ühetaolise lahendamise süsteem. Nt edaspidi võib seni sõjalise kriisi ja eriolukorra ajaks ette nähtud töökohustust kohaldada ka eriolukorra lävendi alla jääva suure mõjuga tsiviilkriisi ajal. • Piiravate meetmete kohaldamise õigust laiendatakse minimaalselt: o erakorralise ja sõjaseisukorra lahendamiseks antakse Kaitseväele õigus ning laiendatakse kehtivat Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) õigust piirata sõnumisaladuse õigust ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õigust. • Ka kriisiolukorra ajal võib piiravaid meetmeid kohaldada rangelt sätestatud tingimustel – üksnes sel juhul, kui need aitavad kriisiolukorda lahendada. Pikemalt Eelnõu koondab kriiside lahendamiseks kehtivas õiguses sätestatud meetmed, et muuta riigipoolne reageerimine sujuvamaks ja tõhusamaks. Kui olukorra lahendamiseks on sobilik ja vajalik rohkem kui ühe meetme kohaldamine, tuleks kohaldada meedet, mis nii mõjutatud isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab. Kohaldada võib ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda. Meetmega saavutatav kasu ei tohi olla selgelt ebaproportsionaalne meetme rakendamise tagajärjel tekkiva kahjuga. Meedet võib kohaldada vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada. Praegused eriolukorra ajal kohaldatavad meetmed nagu liikumise piiramine (viibimiskeeld) ning sideteenusele ja sidevõrgule juurdepääsu piiramine sätestatakse eelnõus kriisiolukorras kohaldatavate meetmetena. Seejuures ei ole tegemist uute meetmetega ja neid kohaldatakse 1  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 praegu ka n-ö tavaolukorras: elektroonilise side seaduse alusel saab sideettevõtja piirata sideteenuse osutamist ning korrakaitseorgan võib tavaolukorras kohaldada viibimiskeeldu korrakaitseseaduse alusel riikliku järelevalve tegemisel. Kehtivas õiguses võib ilma põhiseaduslike erikordadeta viibimiskeeldu kohaldata nt Päästeamet päästetööde tegemiseks, PPA avaliku korra tagamiseks, Terviseamet nakkushaiguse tõrjeks, Kaitsepolitseiamet nt lõhkeainega seotud sündmuse lahendamiseks või Põllumajandus- ja Toiduamet loomataudi tõrjeks. Tavasündmuste lahendamiseks kehtivad jätkuvalt eriseadused, kus asutustele on sündmuste lahendamiseks ette nähtud vastavad meetmed, enne kui olukord eskaleerub ja välja peab kuulutama kriisiolukorra või eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra. Näiteks ulatusliku metsatulekahju korral lahendab Päästeamet sündmust päästeseaduse alusel, mis annab talle õiguse kasutada sündmuse lahendamiseks vajalikke meetmeid (nt isikute rakendamine päästetööle, päästesündmuseks vajalike asjade sundkasutamine jne), nakkushaiguse puhangu korral lahendab Terviseamet sündmust nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse järgi (seadus annab Terviseametile nt õiguse sulgeda asutusi ja ettevõtteid, kehtestada liikumisvabaduse piiranguid, keelata avalikud koosolekud jne), massilise korratuse olukorda lahendab PPA korrakaitseseaduse järgi (seadus annab PPA-le õiguse nt kohaldada viibimiskeeldu, peatada sõidukeid, isikuid kinni pidada, asju läbi vaadata või siseneda valdusesse). Seejuures on ka osa kehtivaid eriolukorra meetmeid kohaldatavad ilma eriolukorra või ka hädaolukorrata. Kui asutusele tema eriseadusega ettenähtud meetmetest ei piisa või sündmus eskaleerub nii suureks, et vaja on paljude asutuste koordineeritud lähenemist ning kõrgematasemelist juhtimist, siis eelnõu jõustumisel on Vabariigi Valitsusel võimalik otsustada, et tegu on kriisiolukorraga. Töökohustus asendatakse eelnõus kodanikukohustuse mõistega ja seda võib rakendada kriisiolukorras. Praeguses õigusruumis on see lubatud eriolukorras, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korral, Päästeametil päästesündmuse lahendamiseks ning PPA-l korrakaitseseaduse alusel ohu likvideerimiseks. Kehtivas riigikaitseseaduses sätestatud kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni meetmed ning nende kohaldamise lävendid ei muutu. Eelnõuga muudetakse dokumendi kaasaskandmise kohustuse lävendit. Praegu erakorralise seisukorra ajal kasutatav meede on eelnõu kohaselt kohaldatav kriisiolukorras. Meetme rakendamise eesmärk on kontrollida nende isikute isikusamasust, kes liiguvad nt strateegilise tähtsusega hoonete ümbruses või liikumispiirangute kehtimise ajal tänavatel. Lisaks koondatakse võrreldes kehtiva õigusega erakorralise ja sõjaseisukorra lahendamiseks vajalikud piiravad meetmed. Erakorralise seisukorra seaduse kohaselt loetakse sõjaseisukorra väljakuulutamisel erakorraline seisukord lõppenuks. Praktikas toob see aga kaasa selle, et kõik meetmed, mis on vajalikud põhiseadusliku korra kaitsmiseks (nt politseitund, riiki sissesõidu ja riigist väljasõidu piirangud, streikide ja töösulgude keelamised, toiduainete ja mootorikütuse müügi erikorrad jne), muutuvad kehtetuks ning see seab suurde ohtu edasise põhiseadusliku korra kaitsmise. Piir põhiseadusliku korra kaitsmise ja riigi sõjalise kaitsmise vahel on õhuke. Seetõttu on oluline, et erakorralise ja sõjaseisukorra meetmed oleks sarnased ja vajadusel jätkuksid ühest olukorrast teise üleminekul. Täiendavalt sätestatakse uute meetmetena Vabariigi Valitsuse volitusel PPA-le ja Kaitseväele õigus piirata sõnumisaladuse õigust ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õigust, et 2  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 kasutada vajadusel kõiki riigi käsutuses olevaid vahendeid. Need meetmed on lubatud ainult siis, kui need on erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks möödapääsmatult vajalikud. Kehtivas riigikaitseseaduses sätestatud üldvolituse alusel on võimalik kohaldada ka seaduses otsesõnu nimetamata piiravaid meetmeid, kui need on vältimatult vajalikud olukorra lahendamiseks. Üldvolitus tähendab aga määramatust nii kohaldaja, adressaadi kui ka täpsemate tingimuste osas. Eelnõuga lisatakse piiravate meetmete kataloogi seni sätestamata meetmeid, et vähendada üldvolituse kasutamise võimalust. Kokkuvõtvalt koondab ja täpsustab eelnõu kriiside lahendamiseks vajalikke meetmeid, tagades ülemineku tavaolukorrast kriisiolukorda ning parandab riigi võimalusi reageerida kiirelt ja proportsionaalselt. 3  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 Tabel 1. Piirava meetme kohaldamise lävendi võrdlus Uus meede: Piirav meede Kehtiv regulatsioon Eelnõu Sõnumisaladuse õiguse piiramine Igal ajal - julgeolekuasutused, jälitusasutused Igal ajal - julgeolekuasutused, jälitusasutused Erakorraline seisukord, sõjaseisukord - Kaitsevägi Kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse Igal ajal - julgeolekuasutused, jälitusasutused Igal ajal - julgeolekuasutused, õiguse piiramine jälitusasutused Erakorraline seisukord, sõjaseisukord - Kaitsevägi Infoühiskonna teenuste piiramine - Erakorraline seisukord, sõjaseisukord 4  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 Meetme kohaldamise lävend muutub järgmistel meetmetel: Piirav meede Kehtiv regulatsioon Eelnõu Sideteenuse ja sidevõrgule juurdepääsu Eriolukord Kriisiolukord, sh riigikaitseline piiramine kriisiolukord (mobilisatsioon, demobilisatsioon, erakorraline seisukord, sõjaseisukord) Liikumise piiramine Igal ajal – eriseadustes sätestatud tingimustel Igal ajal – eriseadustes sätestatud Eriolukord, erakorraline seisukord tingimustel Kriisiolukord, sh riigikaitseline kriisiolukord (mobilisatsioon, demobilisatsioon, erakorraline seisukord, sõjaseisukord) Ettekirjutus (elutähtsa teenuse osutajale Eriolukord Elutähtsa teenuse ulatuslik katkestus või kohustus osutada elutähtsat teenust erinevalt selle oht kokkulepitust) Isikut tõendava dokumendi kaasaskandmine Erakorraline seisukord Riigikaitseline kriisiolukord (mobilisatsioon, demobilisatsioon, erakorraline seisukord, sõjaseisukord) Kodanikukohustus Kõrgendatud kaitsevalmidus, mobilisatsioon, Kriisiolukord, sh riigikaitseline demobilisatsioon, sõjaseisukord kriisiolukord (mobilisatsioon, demobilisatsioon, erakorraline seisukord, sõjaseisukord) Ühekordne kriisiülesanne Kõrgendatud kaitsevalmidus, mobilisatsioon, Kriisiolukord, sh riigikaitseline demobilisatsioon, sõjaseisukord kriisiolukord, erakorraline seisukord, sõjaseisukord 5  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 Püsiv kriisiülesanne Kõrgendatud kaitsevalmidus, mobilisatsioon, Kriisiolukord, sh riigikaitseline demobilisatsioon, sõjaseisukord kriisiolukord (mobilisatsioon, demobilisatsioon, erakorraline seisukord, sõjaseisukord) Teadete ja õigusaktide avaldamise kohustus Hädaolukorra oht, hädaolukord, eriolukord, Kriisiolukord, sh riigikaitseline Kõrgendatud kaitsevalmidus, mobilisatsioon, kriisiolukord (mobilisatsioon, demobilisatsioon, sõjaseisukord demobilisatsioon, erakorraline seisukord, sõjaseisukord) Keelutund Erakorraline seisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Ettevõtja, ühingu ja sihtasutuse tegevusele Erakorraline seisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord tingimuste seadmine või tegevuse peatamine Teabele juurdepääsu piiramine Erakorraline seisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord 6  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 Meetme kohaldamise lävend ei muutu järgmistel meetmetel: Asja sundkasutusse võtmine ja Eriolukord, kõrgendatud kaitsevalmidus, Eriolukord, riigikaitseline kriisiolukord sundvõõrandamine sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon (mobilisatsioon, demobilisatsioon, erakorraline seisukord, sõjaseisukord) Avaliku koosoleku pidamise ja ürituse Eriolukord, erakorraline seisukord, sõjaseisukord Eriolukord, erakorraline seisukord, korraldamise keelamine sõjaseisukord Kaitseväekohustuslase Eestist lahkumise Mobilisatsiooni ettevalmistamine, kõrgendatud Riigikaitseline kriisiolukord piiramine kaitsevalmidus, sõjaseisukord (mobilisatsioon, demobilisatsioon, erakorraline seisukord, sõjaseisukord) Kriisiülesande täitmiseks vajaliku Kõrgendatud kaitsevalmidus, sõjaseisukord Riigikaitseline kriisiolukord töökohustusega isiku Eestist lahkumise (mobilisatsioon, demobilisatsioon, piiramine erakorraline seisukord, sõjaseisukord) Sõjarelva kasutamine Kõrgendatud kaitsevalmidus, sõjaseisukord Riigikaitseline kriisiolukord (mobilisatsioon, demobilisatsioon, erakorraline seisukord, sõjaseisukord) Streikide ja töösulgude keelamine Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Majandustegevuse piiramine Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Teabe levitamise keelamine Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Meediateenuse osutamise ja Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord ajakirjandusväljaande väljaandmise piiramine Sidevahendite kasutamise piiramine Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord 7  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 Tabel 2. Piiravate meetmete võrdlus Asja sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu Piirav meede: Hädaolukorra seadus § 110. Asja sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine (1) Riigikaitselises kriisiolukorras ja eriolukorras võib Riigi § 27. Vallasasja sundvõõrandamine Kaitseinvesteeringute Keskus, Päästeamet, Kaitsevägi või (1) Eriolukorra juht ja eriolukorra tööde juht võivad Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus võtta ajutiselt otsustada kütteaine, toidu, ravimi või muu äratarvitatava valitsusasutuse kasutusse isiku valduses oleva asja juhul, kui see vallasasja sundvõõrandamise riigi omandisse, kui asi on on vajalik riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra vältimatult vajalik eriolukorra töö tegemiseks ning muud lahendamiseks või lahendamise toetamiseks, sealhulgas võimalused asja õigeaegseks saamiseks puuduvad või on ulatusliku evakuatsiooni, varjumise, lisaõppekogunemise, ebamõistlikult koormavad. mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni läbiviimise tagamiseks või (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud korras ei käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud sundvõõrandata raha ega isikule kuuluvat vara, millele ei saa rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks. pöörata täitemenetluses sissenõuet. /…/ § 28. Asja sundkasutus (1) Eriolukorra juht ja eriolukorra tööde juht võivad otsustada kinnisasja või selle osa, ehitise, sõiduki, masina, seadme või muu käesoleva seaduse §-s 27 nimetamata vallasasja ajutisse sundkasutusse võtmise, kui asja kasutamine on vältimatult vajalik eriolukorra töö tegemiseks ning muud võimalused asja õigeaegseks kasutamiseks puuduvad või on ebamõistlikult koormavad. (2) Asja sundkasutus lõpeb eriolukorra juhi või eriolukorra tööde juhi määratud ajal, kuid kõige hiljem eriolukorra lõpetamisel. 8  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 § 29. Asja sundvõõrandamine ja sundkasutusse võtmine ning hüvitise maksmine (1) Asja sundvõõrandab või võtab sundkasutusse eriolukorra juhi või eriolukorra tööde juhi määratud ametiisik. (2) Eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja asja sundvõõrandav ametiisik võivad kohustada sundvõõrandatava või sundkasutusse võetava asja omanikku või valdajat toimetama vallasasja selle üleandmiseks määratud kohta. /…/ Riigikaitseseadus § 821. Asja sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine (1) Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Vabariigi Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutus võib kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võtta ajutiselt täidesaatva riigivõimu asutuse kasutusse isiku valduses oleva asja juhul, kui see on vältimatult vajalik kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks, sealhulgas riigikaitseülesande täitmise toetamiseks, lisaõppekogunemise korraldamiseks või käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks. (2) Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Vabariigi Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutus võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kasutusse võetava asja sundvõõrandada riigi omandisse, kui asi kasutamise käigus tõenäoliselt hävib või ei ole pärast kasutamist muul objektiivsel põhjusel isikule tagastatav. /…/ 9  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 Lisaks võimalik kohaldada asja sundkasutust ja sundvõõrandamist päästesündmusel päästeseaduse § 20 lg 1 alusel. Olukord: Eriolukord, kõrgendatud kaitsevalmidus, sõjaseisukord, Eriolukord, riigikaitseline kriisiolukord. Lisaks ka mobilisatsioon, demobilisatsioon päästesündmus. Kohaldamise Eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht, tema määratud Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Päästeamet, Kaitsevägi või otsustab: ametiisik (HOS); Kaitsevägi, RKIK, Vabariigi Valitsuse Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus volitatud täidesaatva riigivõimu asutus (RiKS). Sideteenuse ja sidevõrgule juurdepääsu piiramine Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu Piirav meede: Elektroonilise side seadus § 47. Sideteenuse ja sidevõrgule juurdepääsu piiramine Tavaolukorras (lepingus reguleeritud juhul) kohaldatakse Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib elektroonilise side seaduse § 66 (juurdepääsu piiramine kriisiolukorras panna sideettevõtjale ettekirjutusega kohustuse sidevõrgule) ja § 98 (sideteenuse osutamise piiramine) piirata arvestades olemasolevaid tehnoloogilisi lahendusi lõppkasutajale sideteenuse osutamist või juurdepääsu Hädaolukorra seadus sidevõrgule, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. § 33. Ettekirjutus ja haldussunnivahendi kohaldamine /…/ (2) Eriolukorra juhil on õigus eriolukorra ajal panna sideettevõtjale ettekirjutusega kohustus piirata lõppkasutajale sideteenuse osutamist või juurdepääsu sidevõrgule, kui see on vajalik eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks. /…/ Olukord: Tavaolukord, eriolukord Kriisiolukord Kohaldab: Sideettevõtja, eriolukorra juht Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus 10  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 Liikumise piiramine Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu Piirav meede: Korrakaitseseadus § 48. Liikumise piiramine § 44. Viibimiskeeld (1) Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib (1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu kriisiolukorras ajutiselt keelata isiku viibimise teatud kohas või korrakaitseorgan võib ajutiselt keelata isiku viibimise kohustada teda sellest kohast lahkuma, samuti ajutiselt keelata teatud isiku läheduses või teatud kohas, kohustada teda selle isikul teatud kohast lahkumise ning kehtestada muid nõudeid ja isiku lähedusest või sellest kohast lahkuma või isikule või tingimusi isikute liikumisele avalikus kohas, kui see on vajalik kohale teatud kaugusele lähenemisest hoiduma järgmistel kriisiolukorra lahendamiseks. juhtudel: /…/ 1) isiku elu või tervist ähvardava vahetu ohu korral; 2) ülekaaluka avaliku huvi kaitseks; 3) kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks; 4) kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks; 5) süüteomenetluse läbiviimise tagamiseks või 6) riikliku järelevalve meetme kohaldamise tagamiseks. Hädaolukorra seadus § 31. Viibimiskeeld ja muud liikumisvabaduse piirangud (1) Vabariigi Valitsus, eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja eriolukorra juhi määratud ametiisik võivad kohustada isikut eriolukorra piirkonnast või selle osast lahkuma ning keelata tal eriolukorra piirkonnas või selle osas viibida, kui see on vajalik eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks (edaspidi viibimiskeeld). Võimaluse korral säilitatakse isikule juurdepääs tema elu- või tööruumile. (2) Kui viibimiskeeld kehtestatakse määramata arvu isikute suhtes üldkorraldusena, tagab viibimiskeelu kohaldamise otsustaja viibimiskeelu koha tähistamise arusaadaval viisil. Kui määramata arvu isikute suhtes kehtestatud 11  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 viibimiskeeld hõlmab suuremat kui ühe ruutkilomeetri suurust ala, avalikustatakse teave viibimiskeelu kohta viivitamata massiteabevahendites. (3) Vabariigi Valitsus ja eriolukorra juht võivad kehtestada korraldusega käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata liikumisvabaduse piirangu eriolukorra piirkonnas, kui see on vajalik eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viibimiskeeld, lõikes 3 nimetatud liikumisvabaduse piirang või muu liikumisvabaduse piirang kehtib korralduses määratud ajani, kuid kõige kauem eriolukorra lõpetamiseni. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus § 27. Karantiini kehtestamine ja lõpetamine (1) Karantiin on eriti ohtliku nakkushaiguse haiguskoldest väljapoole leviku vältimiseks või tõkestamiseks kohaldatav: 1) viibimiskeeld korrakaitseseaduse tähenduses; /…/ § 28. Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamine /…/ (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud terviseuuringuks ja nakkushaiguse diagnoosimiseks võib kohustada isikuid, kes asuvad haiguskoldes või piirkonnas, kus on oht haiguskolde tekkimiseks, ja nendega seotud nakkuskahtlaseid isikuid. Terviseuuringust ja nakkushaiguse diagnoosimisest keeldumisel võib kohaldada isikute suhtes käesolevas seaduses sätestatud viibimiskeeldu või liikumisvabaduse piirangut. /…/ 12  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 (5) Eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib Terviseamet, kui see on vältimatult vajalik, haldusaktiga lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud meetmetele ja piirangutele ajutiselt: /…/ 3) kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid. Erakorralise seisukorra seadus § 18. Erakorralise seisukorra juht /…/ (2) Erakorralise seisukorra juht võib erakorralise seisukorra ajal Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks: /…/ 5) piirata liikumisvabadust Eesti territooriumil või selle osal; /…/ Olukord: Tavaolukorras riikliku järelevalve tegemine, eriolukord, Kriisiolukord erakorraline seisukord. Kohaldab: PPA või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan, Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus Vabariigi Valitsus, eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja eriolukorra juhi määratud ametiisik, Terviseamet. Avaliku koosoleku pidamise ja ürituse korraldamise keelamine Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu Piirav meede: Kogunemisvabaduse piirangud võivad olla selle keelamine § 49. Avaliku koosoleku pidamise ja ürituse korraldamise (nt KorS § 62, HOS § 32 lg 1, ErSS § 17 lg 1 p 6, RiKS § 20 keelamine lg 2), laialisaatmine või muu lõpetamine (KorS § 73), Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib osavõtjate arvu piiramine selle rahumeelsuse ja eriolukorras, erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata avaliku 13  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 kontrollitavuse tagamiseks või üksikute isikute koosolekul koosoleku pidamise või avaliku ürituse korraldamise, kui see on osalemise või neil oma seisukohtade väljendamise vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. keelamine (KorS § 71), samuti karistamine keelatud koosoleku korraldamise või sellel osalemise eest (KarS § 265) või koosoleku korraldamise eest seaduses sätestatud nõudeid rikkudes (KarS § 2641). Kogunemisvabaduse piiranguks on ka ettekirjutus viia koosolek läbi muul ajal või muus kohas, kui on korraldaja soovinud (KorS § 69). Hädaolukorra seadus § 32. Avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamise piirangud (1) Vabariigi Valitsus ja eriolukorra juht võivad korraldusega piirata avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamist eriolukorra piirkonnas või keelata nende pidamise eriolukorra piirkonnas, kui see on vältimatult vajalik eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks. /…/ Erakorralise seisukorra seadus § 17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra ajal (1) Erakorralise seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks: /…/ 6) keelata koosolekute, demonstratsioonide ja pikettide korraldamise ning muud isikute kogunemised avalikes kohtades; /…/ Riigikaitseseadus 14  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 § 20. Isikute põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed sõjaseisukorra ajal /…/ (2) Vabariigi Valitsus võib kuni sõjaseisukorra lõppemiseni keelata avalikku korda ähvardava ohu ennetamiseks avalike ürituste ja koosolekute pidamise, sõltumata nende eesmärgist ning pidamise kohast. /…/ Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus § 28. Nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamine /…/ (5) Eriti ohtliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks võib Terviseamet, kui see on vältimatult vajalik, haldusaktiga lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud meetmetele ja piirangutele ajutiselt: /…/ 3) kehtestada muid liikumisvabaduse piiranguid. Olukord: Tavaolukord, eriolukord eriolukorra piirkonnas, Eriolukord, erakorraline seisukord, sõjaseisukord. erakorraline seisukord, sõjaseisukord Kohaldab: Eriolukorra juht, Vabariigi Valitsus, Terviseamet Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus Teadete ja õigusaktide avaldamise kohustus Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu Piirav meede: Riigikaitseseadus § 50. Teadete ja õigusaktide avaldamise kohustus § 15. Isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiramine (1) Vabariigi Valitsus, kriisiolukorra juht, kriisiolukorra kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal lahendamise eest vastutav asutus, samuti nende volitatud isik /…/ võivad kriisiolukorras kohustada massiteabevahendi valdajat, (4) Vabariigi Valitsus, peaminister ja Kaitseväe juhataja, elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või samuti Kaitseväe juhataja volitatud ülem võib kõrgendatud edastama arvestades olemasolevaid tehnoloogilisi lahendusi 15  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 kaitsevalmiduse ajal kohustada massiteabevahendi tasuta, muutmata kujul ja ettenähtud ajal kriisiolukorra valdajat, elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut lahendamiseks vajalikke teateid, käitumisjuhiseid ning avaldama või edastama tasuta, muutmata kujul ja käesolevas seaduses sätestatud juhul õigusakte. viivitamata või ettenähtud ajal sõjalise tegevuse (2) Käesoleva seaduse § 31 lõigete 5 ja 6 alusel määratud ettevalmistamiseks, mobilisatsiooni või kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus ja elutähtsa lisaõppekogunemise korraldamiseks, isiku valduses oleva teenuse toimepidevuse korraldaja võivad käesoleva paragrahvi asja sundkasutusse võtmise või selle sundvõõrandamise ja lõikes 1 sätestatud kujul kohustada massiteabevahendi valdajat, töökohustuse rakendamiseks, riigivara valitsemise elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või üleandmiseks või ajutiseks kasutuseks võtmiseks, edastama tasuta, muutmata kujul ja ettenähtud ajal teate nende riigikaitseülesannete täitmiseks ja piiravate meetmete vastutada olevate sündmuste kohta, kui on vajalik teavitada kohaldamiseks vajalikke teateid ning käesolevas seaduses suurel hulgal inimesi ja jagada käitumisjuhiseid. sätestatud juhul õigusakte. /…/ § 11. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooniga seotud õigusaktide jõustumine ja avaldamine (1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korraldamiseks ning sõjaseisukorra lahendamiseks antud haldusakt, sealhulgas piiravate meetmete kohaldamise haldusakt jõustub selle teatavaks tegemisel vahetule täitjale või selle avaldamisel üleriigilise levikuga massiteabevahendis, kui õigusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega või korda. See õigusakt avaldatakse ka Riigi Teatajas. /…/ Hädaolukorra seadus § 13. Massiteabevahendi valdaja ja elektroonilise side ettevõtja kohustused hädaolukorrast teavitamisel Vabariigi Valitsus, eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud asutus võivad 16  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 olemasolevatest tehnoloogilistest lahendustest lähtudes kohustada massiteabevahendi valdajat ja elektroonilise side ettevõtjat avaldama või edastama muutmata kujul ja tasuta teate hädaolukorra ohu, hädaolukorra ja selle lahendamise kohta, sealhulgas teate eriolukorra väljakuulutamise, muutmise või lõpetamise kohta, ning käitumisjuhiseid. Teade avaldatakse viivitamata või teate esitaja määratud ajal. Erakorralise seisukorra seadus 17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra ajal (1) Erakorralise seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks: /…/ 17) esitada massiteabevahendite valdajatele erakorralise seisukorraga seotud teateid kohustuslikuks avaldamiseks massiteabevahendites. Olukord: Kõrgendatud kaitsevalmidus, mobilisatsioon, Kriisiolukord demobilisatsioon, lisaõppekogunemine, erakorraline seisukord, hädaolukorra oht, hädaolukord. Kohaldab: Vabariigi Valitsus, peaminister ja Kaitseväe juhataja, Vabariigi Valitsus, kriisiolukorra juht, kriisiolukorra Kaitseväe juhataja volitatud ülem, eriolukorra juht, lahendamise eest vastutav asutus, samuti nende volitatud isik; eriolukorra tööde juht, Vabariigi Valitsuse määratud elutähtsa teenuse korraldaja tema vastutusel oleva sündmuse täidesaatva riigivõimu asutus või elutähtsa teenuse kohta. toimepidevust korraldav asutus. 17  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 Isikut tõendava dokumendi kaasaskandmine Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu Piirav meede: § 17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra § 52. Isikut tõendava dokumendi kaasaskandmine ajal Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib (1) Erakorralise seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti riigikaitselises kriisiolukorras kohustada isikut avalikus kohas põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks: kaasas kandma isikut tõendavat või muud isikusamasuse /…/ tuvastamist võimaldavat dokumenti, kui see on vajalik 4) kehtestada dokumentide liigid, mis on nõutavad tänavatel kriisiolukorra lahendamiseks. ja muudes avalikes kohtades viibimiseks ajal, kui nimetatud kohtades viibimine on keelatud ilma vastavate dokumentideta, ja vajadusel nende dokumentide vormid. Olukord: Erakorraline seisukord Riigikaitseline kriisiolukord Kohaldab: Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus Kaitseväekohustuslase Eestist lahkumise piiramine Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu Piirav meede: § 24. Isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiramine § 53. Kaitseväekohustuslase Eestist lahkumise piiramine mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks (1) Vabariigi Valitsus võib riigikaitselises kriisiolukorras (1) Vabariigi Valitsus võib mobilisatsiooni mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks ettevalmistamiseks ja korraldamiseks kehtestada Eestist kehtestada Eestist lahkumise keelu vähemalt 18-aastasele lahkumise keelu vähemalt 18-aastasele kaitseväekohustuslasele ning sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslasele ning sõjaaja ametikohale nimetatud isikule, kui see on vajalik mobilisatsiooni korraldamiseks. kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikmele. /…/ /…/ Olukord: Mobilisatsiooni ettevalmistus, mobilisatsioon, kõrgendatud Mobilisatsiooni ettevalmistus, mobilisatsioon, riigikaitseline kaitsevalmidus, sõjaseisukord kriisiolukord Kohaldab: Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus 18  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 Kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isiku Eestist lahkumise piiramine Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu Piirav meede: Riigikaitseseadus § 54. Kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega § 15. Isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiramine isiku Eestist lahkumise piiramine kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal (1) Vabariigi Valitsus võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal (1) Vabariigi Valitsus võib kõrgendatud kaitsevalmiduse kehtestada Eestist lahkumise keelu kriisiülesande täitmiseks ajal kehtestada töökohustuse rakendamise tagamiseks vajaliku töökohustusega isikule, kui tema Eestis viibimine on Eestist lahkumise keelu töö- või teenistussuhtest tuleneva vajalik riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks. töökohustusega isikule. /…/ /…/ Olukord: Kõrgendatud kaitsevalmidus, sõjaseisukord Riigikaitseline kriisiolukord Kohaldab: Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus Sõjarelva kasutamine Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu Piirav meede: § 9. Kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamise ja § 55. Sõjarelvade kasutamine sõjaseisukorra lahendamise juhtimine Vabariigi Valitsus võib riigikaitselises kriisiolukorras anda /…/ Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile õiguse (7) Vabariigi Valitsus võib kõrgendatud kaitsevalmiduse või kasutada sõjarelvi, kui see on vajalik riigikaitselise sõjaseisukorra ajal anda Politsei- ja Piirivalveametile ning kriisiolukorra lahendamiseks. Kaitsepolitseiametile õiguse kasutada sõjarelvi, kui see on vältimatult vajalik riigi julgeoleku tagamiseks või riigi julgeolekut ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks. Olukord: Kõrgendatud kaitsevalmidus, sõjaseisukord Riigikaitseline kriisiolukord Kohaldab: Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus Keelutund 19  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu Piirav meede: Erakorralise seisukorra seadus § 59. Keelutund § 17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra (1) Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal ajal keelata kindlaksmääratud ajavahemikus liikumise kogu riigis (1) Erakorralise seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti või suures osas riigi territooriumil (edaspidi keelutund), kui see põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks: on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. /…/ (2) Keelutunni kehtestamisest võib ette näha erandeid ja sellele 3) kehtestada politseitunni – keelu kindlaksmääratud võib kehtestada kõrvaltingimusi. ajavahemikul viibida tänavatel ja muudes avalikes kohtades ilma selleks eraldi väljaantava läbipääsuloata ja isikut tõendava dokumendita; /…/ Olukord: Erakorraline seisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Kohaldab: Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus Ettevõtja, ühingu ja sihtasutuse tegevusele tingimuste seadmine või tegevuse peatamine Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu Piirav meede: Erakorralise seisukorra seadus § 60. Ettevõtja, ühingu ja sihtasutuse tegevusele tingimuste § 19. Mittetulundusühingute ja nende liitude, sealhulgas seadmine või tegevuse peatamine erakondade ning töötajate ja tööandjate ühingute (1) Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal tegevuse peatamine erakorralise seisukorra ajal peatada osaliselt või täielikult äriühingu, füüsilisest isikust (1) Erakorralise seisukorra juht võib esitada Riigikohtule ettevõtja, mittetulundusühingu või sihtasutuse tegevuse või taotluse mittetulundusühingute ja nende liitude, sealhulgas kehtestada nende tegevusele tingimusi, kui see on vajalik erakondade ning töötajate ja tööandjate ühingute tegevuse erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. peatamiseks erakorralise seisukorra lõppemiseni, (2) Erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu tegevuse põhjendades seda ühingu või selle liidu või erakonna Eesti peatamise otsustab Riigikohus Vabariigi Valitsuse taotlusel põhiseaduslikku korda ohustava tegevusega. viivitamata põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse (2) Riigikohus vaatab käesoleva paragrahvi 1. lõikes seaduses sätestatud korras. nimetatud taotluse läbi kolme päeva jooksul, arvates taotluse saabumisest. 20  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 (3) Riigikohus otsustab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ühingu või selle liidu või erakonna tegevuse peatamise erakorralise seisukorra lõppemiseni või jätab erakorralise seisukorra juhi taotluse rahuldamata. Olukord: Erakorraline seisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Kohaldab: Erakorralise seisukorra juhi taotlusel Riigikohus • Vabariigi Valitsus; • Riigikohus erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu tegevuse peatamisel. Majandustegevuse piiramine Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu Piirav meede: Riigikaitseseadus § 61. Majandustegevuse piiramine § 20. Isikute põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed (1) Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib sõjaseisukorra ajal erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult /…/ teatud liiki või teatud tunnustele vastavate teenuste osutamise (4) Vabariigi Valitsus võib kuni sõjaseisukorra lõppemiseni ning vallasasjade tootmise ja müügi, vallasasjade sisseveo riiki piirata teatud liiki või teatud tunnustele vastavate ja väljaveo riigist või teatud piirkonnast, kui see on vajalik vallasasjade müüki, keelata nende väljaveo riigist või teatud erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. piirkonnast, samuti määrata neile sundhindu juhul, kui need (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vallasasja müügi vallasasjad on vajalikud elanikkonna esmavajaduste piiramise korral võib muu hulgas kehtestada koguselisi rahuldamiseks või riigi sõjalise kaitsmise toetamiseks. piiranguid, samuti piiranguid müügi aja ja viisi ning üldiste /…/ tunnuste alusel kindlaksmääratud isikute kohta, kellele vallasasja müüa võib. Erakorralise seisukorra seadus (3) Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister võib § 17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra erakorralise või sõjaseisukorra ajal kehtestada müüdavate ajal vallasasjade kogused, sundhinnad ja muud vajalikud tingimused (1) Erakorralise seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti ning kehtestada nende müügi erikorra, kui see on vajalik põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks: erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks, sealhulgas /…/ elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise tagamiseks. 21  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 11) piirata või keelata relvade, mürkainete ja alkohoolsete (4) Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister võib kehtestada jookide müüki; erakorralise või sõjaseisukorra ajal vallasasjade ostueesõiguse 12) kehtestada toiduainete müügi erikorra; riigi kasuks. 13) kehtestada mootorikütuse müügi erikorra; /…/ Olukord: Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Kohaldab: Vabariigi Valitsus • Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus; • Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister. Streikide ja töösulgude keelamine Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu Piirav meede: Riigikaitseseadus § 62. Streikide ja töösulgude keelamine § 20. Isikute põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal sõjaseisukorra ajal keelata streigid ja töösulud, kui see on vajalik kriisiolukorra /…/ lahendamiseks. (3) Vabariigi Valitsus võib kuni sõjaseisukorra lõppemiseni peatada avalikku korda ähvardava ohu ennetamiseks streigid ja töösulud ning keelata nende korraldamise, sõltumata asutusest ja organisatsioonist. /…/ Erakorralise seisukorra seadus § 17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra ajal (1) Erakorralise seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks: /…/ 5) keelata streikide ja töösulgude korraldamise; /…/ Olukord: Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord 22  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 Kohaldab: Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus Teabe levitamise keelamine Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu Piirav meede: Riigikaitseseadus § 63. Teabe levitamise keelamine § 20. Isikute põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed (1) Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja sõjaseisukorra ajal Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, /…/ Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi võib erakorralise või (6) Vabariigi Valitsus, peaminister ja sisejulgeoleku sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult teabe sõnas, tagamise valdkonna eest vastutav minister võivad kuni trükis, pildis või muul viisil levitamise, kui see on vajalik sõjaseisukorra lõppemiseni keelata massiteabevahendis erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. teatud sisuga teabe edastamise, kui selle avalikustamine võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib Tarbijakaitse ja julgeolekut. Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, /…/ Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi keelata teabe levitamise üksnes juhul, kui teabe levitamisega kaasneb oht avalikule korrale või Erakorralise seisukorra seadus oht riigi julgeoleku või riigi sõjalise kaitse tagamisele. § 17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra ajal /…/ 7) keelata massiteabevahendites teatud liiki informatsiooni edastamise; /…/ Olukord: Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Kohaldab: Vabariigi Valitsus, peaminister, sisejulgeoleku tagamise Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise valdkonna eest vastutav minister Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi. 23  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 Meediateenuse osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise piiramine Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu Piirav meede: Riigikaitseseadus § 64. Meediateenuse osutamise ja ajakirjandusväljaande § 20. Isikute põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed väljaandmise piiramine sõjaseisukorra ajal (1) Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja /…/ Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, (7) Vabariigi Valitsus, peaminister ja sisejulgeoleku Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi võib erakorralise või tagamise valdkonna eest vastutav minister võivad kuni sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult meediateenuse sõjaseisukorra lõppemiseni peatada meediateenuste osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise, kui see on osutamise ning ajakirjandusväljaande väljaandmise, kui vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. on alust arvata, et nende vahendusel avalikustatav teave võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib Tarbijakaitse ja julgeolekut. Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi keelata meediateenuse Erakorralise seisukorra seadus osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise üksnes § 17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra ulatuses, mis ohustab avalikku korda või riigi julgeoleku või ajal riigi sõjalise kaitse tagamist. (1) Erakorralise seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks: /…/ 8) peatada raadio- ja telesaadete edastamise ning ajakirjandusväljaannete väljaandmise; /…/ Meediateenuste seadus § 51. Meediateenuse vastuvõtmise ja taasedastamise vabadus /…/ (2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib teha teisest Euroopa Liidu liikmesriigist pärit 24  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 audiovisuaalmeedia teenuse taasedastajale taasedastamise lõpetamise ettekirjutuse järgmistel tingimustel: /…/ Olukord: Tavaolukord, erakorraline seisukord, sõjaseisukord. Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Kohaldab: Vabariigi Valitsus, peaminister ja sisejulgeoleku tagamise Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise valdkonna eest vastutav minister, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet Järelevalve Amet ja Kaitsevägi. Infoühiskonna teenuste piiramine Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu Piirav meede: Tavaolukorras InfoTSi § 131 võimaldab Tarbijakaitse ja § 65. Infoühiskonna teenuste piiramine Tehnilise Järelevalve Ametil piirata infoühiskonna teenust (1) Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja (nt uudisteportaal või muu veebileht või rakendus), kui selle Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, kaudu üldsusele levitatud teabega kihutatakse vihkamisele, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi võib erakorralise või vägivallale või diskrimineerimisele kodakondsuse, etnilise sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult infoühiskonna päritolu, keele, usutunnistuse või muude Eesti Vabariigi teenuse osutamise, kui see on vajalik erakorralise või põhiseaduse §-s 12 nimetatud asjaolude tõttu, õhutatakse sõjaseisukorra lahendamiseks. sõda või õigustatakse sõjakuritegusid ning kui see on vajalik riigi julgeoleku tagamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Riigikaitseseadus Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi keelata infoühiskonna teenuse § 20. Isikute põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed osutamise üksnes ulatuses, mis ohustab avalikku korda või riigi sõjaseisukorra ajal julgeoleku või riigi sõjalise kaitse tagamist. /…/ (7) Vabariigi Valitsus, peaminister ja sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister võivad kuni sõjaseisukorra lõppemiseni peatada meediateenuste osutamise ning ajakirjandusväljaande väljaandmise, kui on alust arvata, et nende vahendusel avalikustatav teave 25  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi julgeolekut. Erakorralise seisukorra seadus § 17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra ajal (1) Erakorralise seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks: /…/ 8) peatada raadio- ja telesaadete edastamise ning ajakirjandusväljaannete väljaandmise; /…/ Olukord: Tavaolukord, erakorraline seisukord, sõjaseisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Kohaldab: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Vabariigi Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Valitsus, peaminister ja sisejulgeoleku tagamise valdkonna Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet eest vastutav minister. ja Kaitsevägi. Teabele juurdepääsu piiramine Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu Piirav meede: Erakorralise seisukorra seadus § 66. Teabele juurdepääsu piiramine § 17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra (1) Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib ajal erakorralise või sõjaseisukorra ajal piirata juurdepääsu teabele, (1) Erakorralise seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti mida avaliku teabe seaduse alusel ei või tunnistada põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks: asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui see on /…/ vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. 16) keelata valitsusasutustel ja kohaliku omavalitsuse (2) Käeoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel ei ole lubatud organitel teatud liiki informatsiooni andmise; piirata teabele juurdepääsu kauem kui erakorralise või /…/ sõjaseisukorra lõppemiseni. Olukord: Erakorraline seisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Kohaldab: Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus 26  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 Sidevahendite kasutamise piiramine Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu Piirav meede: Riigikaitseseadus § 67. Sidevahendite kasutamise piiramine § 20. Isikute põhiõigusi ja -vabadusi piiravad meetmed Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib sõjaseisukorra ajal erakorralise või sõjaseisukorra ajal piirata sidevahendite /…/ kasutamist, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra (5) Vabariigi Valitsus võib kuni sõjaseisukorra lõppemiseni lahendamiseks. piirata sidevahendite kasutamist juhul, kui on alust arvata, et nende vahendusel levitatav teave võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi julgeolekut. /…/ Erakorralise seisukorra seadus § 17. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise seisukorra ajal (1) Erakorralise seisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks: /…/ 14) kehtestada piirangud sidevahendite kasutamisele; /…/ Olukord: Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Kohaldab: Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus Sõnumisaladuse õiguse piiramine Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu Piirav meede: Kehtivas õiguses tavaolukorras lubatud: § 68. Sõnumisaladuse õiguse piiramine 27  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 - JASi alusel julgeolekuasutusele JASis sätestatud (1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib julgeolekuasutus ja teabehankeks ja oma ülesannete täitmiseks kuriteo Vabariigi Valitsuse volitusel Politsei- ja Piirivalveamet ning tõkestamisel; Kaitsevägi piirata sõnumisaladuse õigust käesoleva paragrahvi - PPA-le kriminaalmenetluses jälitustoimingu tegemisel lõikes 2 sätestatud toiminguga, kui see on erakorralise või krimininaalmenetluse seadustikus sätestatu kohaselt; sõjaseisukorra lahendamiseks vältimatult vajalik. - Kaitseväe puhul teabe hankimiseks väljaspool Eesti (2) Sõnumisaladuse õiguse piiramiseks võib käesoleva Vabariigi territooriumi asuva konventsionaalse vastase paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusorgan teha teabe kogumisel või missioonil viibiva Kaitseväe üksust ohustava teguri järgmisi toiminguid: kohta. 1) vaadata läbi postisaadetist; 2) kuulata või vaadata pealt või salvestada elektroonilise side võrgu kaudu edastatavat sõnumit või muud teavet; 3) kuulata või vaadata pealt või salvestada muul viisil edastatavat teavet. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud toimingu tegemisel on lubatud varjatult siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse, piirdega alale või arvutisüsteemi juhul, kui see on vältimatult vajalik toimingu eesmärgi saavutamiseks. /…/ Olukord: Tavaolukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Kohaldab: Kaitsevägi, PPA, julgeolekuasutus (kohtu loal). • Julgeolekuasutus halduskohtu loal; • Vabariigi Valitsuse volitusel ka Politsei- ja Piirivalveamet ja Kaitsevägi halduskohtu loal. Kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramine Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu Piirav meede: Kehtivas õiguses tavaolukorras lubatud: § 69. Kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse - JASi alusel julgeolekuasutusele JASis sätestatud piiramine teabehankeks ja oma ülesannete täitmiseks kuriteo (1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib julgeolekuasutus ja tõkestamisel; Vabariigi Valitsuse volitusel Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsevägi piirata isiku õigust kodu, perekonna- ja eraelu 28  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 - PPA-le kriminaalmenetluses jälitustoimingu tegemisel puutumatusele käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud krimininaalmenetluse seadustikus sätestatu kohaselt; toiminguga, kui see on erakorralise või sõjaseisukorra - Kaitseväe puhul teabe hankimiseks väljaspool Eesti lahendamiseks vältimatult vajalik. Vabariigi territooriumi asuva konventsionaalse vastase (2) Kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramiseks või missioonil viibiva Kaitseväe üksust ohustava teguri võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusorgan teha kohta. järgmisi toiminguid: 1) isikut, asja või paikkonda varjatult jälgida; 2) isikusamasust varjatult tuvastada; 3) koguda elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja või vastuvõtja isiku ja asukoha kohta andmeid; 4) varjatult siseneda ruumi, hoonesse, piirdega alale, sõidukisse või arvutisüsteemi teabe varjatud kogumiseks, salvestamiseks või selleks vajalike tehniliste abivahendite paigaldamiseks ja eemaldamiseks; 5) asja varjatult läbi vaadata ning vajaduse korral seda varjatult muuta, rikkuda või asendada. /…/ Olukord: Tavaolukord Erakorraline seisukord, sõjaseisukord Kohaldab: Kaitsevägi, PPA, julgeolekuasutus (varjatud sisenemine • Julgeolekuasutus; kohtu loal). • Vabariigi Valitsuse volitusel ka Politsei- ja Piirivalveamet ja Kaitsevägi; • Varjatud sisenemine halduskohtu loal. Kodanikukohustus Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu Piirav meede: Riigikaitseseadus § 105. Kodanikukohustus 1 § 51 . Ühekordse töökohustuse panemine Kodanikukohustus on kriisiolukorras töö- või (1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, teenistussuhteväline üksikjuhtumil tehtav vajalik töö. mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib valitsusasutus Kodanikukohustust ei või rakendada tööandja ja töötaja 29  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus ja tema vahelisest või sellesarnasest suhtest tulenevale tööle. volitatud isik panna füüsilisele isikule, kelle riigikaitselised Kodanikukohustuse täitmise eelduseks ei ole erialase väljaõppe kohustused ei tulene muust seadusest või halduslepingust, või hariduse omamine. riigikaitseülesande täitmiseks või selle toetamiseks või põhiseadusliku institutsiooni toimepidevuse tagamiseks § 106. Kodanikukohustuse täitmine ühekordse töökohustuse, kui: (1) Kriisiolukorras võib valitsusasutus ja kohaliku omavalitsuse 1) ühekordset töökohustust rakendada sooviv asutus ei saa üksus füüsilise isiku suhtes, kes ei täida kriisiülesandega ameti- ise või vabatahtlikuna kaasatud isiku abil õigel ajal või või töökoha ülesandeid või kelle kriisiolukorra aegsed piisavalt tulemuslikult ülesannet täita ja kohustused ei tulene muust seadusest või halduslepingust, 2) ühekordse töökohustuse täitmine ei tekita rakendada kodanikukohustust, mis aitab kaasa kriisiolukorra ebaproportsionaalselt suurt ohtu ühekordset tööd tegevale lahendamisele või lahendamise toetamisele tagamisele, kui: isikule või tema varale ega ole vastuolus isiku muude 1) kodanikukohustust rakendada sooviv asutus ei saa ise või seadusest tulenevate kohustustega. vabatahtlikuna kaasatud isiku abil õigel ajal või piisavalt /…/ tulemuslikult ülesannet täita ja 2) kodanikukohustuse täitmine ei tekita ebaproportsionaalselt HOS § 26 lg 1 suurt ohtu seda täitvale isikule või tema varale ega ole vastuolus Eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ja muu eriolukorra isiku muude seadusest tulenevate kohustustega. juhi määratud ametiisik võivad eriolukorra ajal kohustada /…/ füüsilist isikut eriolukorra tööd tegema, kui pädevad asutused või nende poolt vabatahtlikult kaasatud isikud ei saa seda teha või ei saa seda õigel ajal teha. Lisaks: Päästeseadus § 19 lg 1: § 19. Isiku rakendamine päästetööle (1) Päästetöö juht võib rakendada päästetööle füüsilist isikut alates 18. eluaastast ohu tõrjumiseks või päästesündmuse tagajärgede leevendamiseks vajalike toimingute tegemiseks, kui: 1) Päästeametil ei ole endal võimalik päästesündmuse iseloomust tulenevalt päästetööd tulemuslikult teha või selle tagajärgi leevendada; 30  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 2) Päästeameti tegevuses vabatahtlikkuse alusel osalevad vabatahtlikud päästjad ei saa õigel ajal või piisavalt tulemuslikult päästetööd teha; 3) rakendamine ei tekita ebaproportsionaalselt suurt ohtu rakendatavale isikule või tema varale. Lisaks: KoRS § 16 lg 1 (1) Korrakaitseorgan võib kohustada ohtu tõrjuma või korrarikkumist kõrvaldama või ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks vajalikku eset korrakaitseorgani kasutusse andma isiku, kes ei ole avaliku korra eest vastutav ning kelle kohustus ohtu tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada ei tulene muust seadusest või halduslepingust, kui ta on võimeline ohtu tõrjuma või korrarikkumist kõrvaldama või kui tema valduses on ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks vajalik ese ja kui: 1) tegemist on vahetu kõrgendatud ohuga; 2) avaliku korra eest vastutavat isikut ei ole või vastutaval isikul ei ole võimalik ohtu õigel ajal tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada või see ei anna piisavat tulemust; 3) korrakaitseorgan ei saa ise või vabatahtlikult kaasatud isiku abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ohtu tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada ja 4) kaasamine ei tekita ebaproportsionaalselt suurt ohtu kaasatavale isikule või tema varale ega ole vastuolus kaasatava isiku muude seadusest tulenevate kohustustega. Olukord: Kõrgendatud kaitsevalmidus, sõjaseisukord, mobilisatsioon Kriisiolukord ja demobilisatsioon, hädaolukord, päästesündmus, Lisaks jäävad kehtima Päästeseaduses ja KorSis ettenähtud politseisündmus/avalikku korda ohustav oht võimalused. 31  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 Kohaldamise Valitsusasutus ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus Valitsusasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus. otsustab: ja tema volitatud isik, eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht, ja muu eriolukorra juhi määratud ametiisik, päästetöö juht, korrakaitseorgan Ühekordne kriisiülesanne Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu Piirav meede: Riigikaitseseadus § 33. Ühekordne kriisiülesanne § 433. Ühekordne riigikaitseülesanne (1) Kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks /…/ võib anda füüsilisest isikust ettevõtjale ja juriidilisele isikule, (2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksusele ühekordse mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal võib Kaitsevägi, kriisiülesande tema ülesandest, tegevusalast või eesmärgist Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Vabariigi Valitsuse lähtudes. volitatud täidesaatva riigivõimu asutus anda füüsilisest (2) Ühekordne kriisiülesanne on käesoleva seaduse alusel isikust ettevõtjale ja juriidilisele isikule, sealhulgas kohaliku kriisiolukorras üksikjuhtumil antud ülesanne, mis peab olema omavalitsuse üksusele, tema ülesannetest, tegevusalast või seotud füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku, sealhulgas eesmärgist lähtudes ühekordse riigikaitseülesande, kui: kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevusega. 1) ülesanne on vajalik kõrgendatud kaitsevalmiduse, (3) Kriisiolukorras võib ühekordse kriisiülesande anda mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks või kriisiolukorra juht või tema volitatud kriisiolukorra lahendamise sõjaseisukorra lahendamiseks või nende toetamiseks; eest vastutav täidesaatva riigivõimu asutus. Riigikaitselises 2) ülesannet ei ole võimalik täita täidesaatva riigivõimu kriisiolukorras võib lisaks nimetatud asutustele anda ühekordse asutustel või vabatahtlikult kaasatavate isikute abil õigel ajal kriisiülesande ka Kaitsevägi ja Riigi Kaitseinvesteeringute või piisavalt tulemuslikult ja Keskus. 3) ülesannet ei ole võimalik täita seaduses või selle alusel /…/ määratud või täitma volitatud muul isikul. Olukord: Kõrgendatud kaitsevalmidus, sõjaseisukord, mobilisatsioon, Kriisiolukord, riigikaitseline kriisiolukord. demobilisatsioon. Kohaldab: Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus ja Vabariigi Kriisiolukorra juht või tema volitatud kriisiolukorra Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutus. lahendamise eest vastutav täidesaatva riigivõimu asutus; 32  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja lisa nr 3 riigikaitselises kriisiolukorras ka Kaitsevägi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Püsiv kriisiülesanne Kehtiv regulatsioon Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu Piirav meede: Riigikaitseseadus § 10. Kriisiülesannete määramine 2 § 43 . Püsiv riigikaitseülesanne (1) Kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks (1) Püsiv riigikaitseülesanne on riigikaitse eesmärgi määratakse täidesaatva riigivõimu asutusele ja muule asutusele, saavutamiseks vajalik ülesanne, mis seondub ministeeriumi kohaliku omavalitsuse üksusele, juriidilisele isikule ja valitsemisalaga, muu täidesaatva riigivõimu asutuse või füüsilisest isikust ettevõtjale püsivad kriisiülesanded. kohaliku omavalitsuse üksuse põhiülesandega ning (2) Püsiv kriisiülesanne on ülesanne, mis seondub täidesaatva juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja tegevusala või riigivõimu asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse eesmärgiga. põhiülesandega ning juriidilise isiku ja füüsilisest isikust (2) Ministeeriumi ja muu täidesaatva riigivõimu asutuse ettevõtja tegevusala või eesmärgiga. Püsiv kriisiülesanne on ka püsiv riigikaitseülesanne määratakse seaduses või riigi elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamine ja elutähtsa kaitsetegevuse kavas. teenuse osutamine nii kriisiolukorras kui ka enne seda. (3) Kohaliku omavalitsuse üksuse püsiv riigikaitseülesanne (3) Ministeeriumi ja muu täidesaatva riigivõimu asutuse püsiv määratakse seaduses. kriisiülesanne määratakse seaduses või Vabariigi Valitsuse (4) Eraõigusliku juriidilise isiku, avalik-õigusliku juriidilise kriisiplaanis. isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja püsiv riigikaitseülesanne (4) Kohaliku omavalitsuse üksuse püsiv kriisiülesanne määratakse seaduses või seaduse alusel. määratakse seaduses. /…/ (5) Juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja püsiv kriisiülesanne määratakse seaduses või seaduse alusel. /…/ Olukord: Kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või Kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks. demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks või nende toetamiseks. Kohaldab: Määratakse seaduses, seaduse alusel või riigi kaitsetegevuse Määratakse seaduses, seaduse alusel või Vabariigi Valitsuse kavas. kriisiplaanis. 33 Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4 Kehtiva õigussüsteemi kitsaskohad ja mis läheb paremaks tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega Kehtivas õigussüsteemis on kahe maailma eraldiseisval arendamisel jäänud mõned teemad n-ö toolide vahele või on need lahendatud puudulikult – ühe sektori ja valdkonna vaatest. Samuti ilmestab kehtivat õigussüsteemi (eri)kordade paljusus, mis saab alguse juba põhiseadusest. Nii eristab põhiseadus Vabariigi Valitsuse väljakuulutatavat eriolukorda ning Riigikogu väljakuulutatavaid sõjaseisukorda ja erakorralist seisukorda. Samuti on kehtivas õiguses kasutusel kõrgendatud kaitsevalmidus riigikaitselisteks sündmusteks, mis eeldab Riigikogu heakskiitu, ning hädaolukorra oht ja hädaolukord tsiviilkriisideks. Veel võib leida arvukaid olukordi ja sündmuseid valdkonna eriseadustest, nagu näiteks ulatuslik päästesündmus, korrakaitsealased sündmused, kiirgushädaolukord, maagaasi hädaolukord, massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord. Lisaks tunneb kehtiv õigus ka mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni. Kõikideks eelmainitud olukordadeks valmistumist planeeritakse ühe sündmuse põhiselt ja erinevate õigusaktide alusel ning kui sündmus käes, siis juhitakse ka lahendamist erinevalt. Küll aga tuleb esile tuua asutustevahelist koostööd, mida tehakse hädaolukorra plaanide koostamisel. Sellest viimasest on siiski puudu sõjalisteks kriisideks valmistumine. Ülesannete jäävusest tulenevalt on vajalik püüelda kriisides ka juhtimiskorralduse jäävuse poole. Kehtivas kriiside lahendamise õigussüsteemis tekib kriiside ajal erinevaid juhtimistasandeid, mida ei ole tavaolukorras ning mille toimimist ei ole kriiside välisel ajal harjutatud (nt eriolukorra tööde juhid, sisekaitseülem). Põhiseadus näeb ette järgmised erikorrad ja olukorrad (seega peavad need meie õiguskorras kajastuma ja neid ei saa n-ö ära kaotada): eriolukord, erakorraline seisukord, sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon. Järgnevalt on esitatud ülevaade hädaolukorraks, eriolukorraks, kõrgendatud kaitsevalmiduseks, sõjaseisukorraks ja erakorraliseks seisukorraks valmistumisest, nende olukordade lahendamisest ning erinevate otsustustasandite rollidest ja kehtiva regulatsiooni kitsaskohtadest. Samuti tuuakse esile mobilisatsioon, demobilisatsioon ning erinevad otsused, mis ei sõltu ühestki erikorrast, kuid on samuti vajalikud kriiside lahendamiseks. Analüüs sisaldab nii COVID-19 kriisi, erinevate tormide tõttu tekkinud ulatuslike elektri- ja muude elutähtsate teenuste (side, vedelkütuse kättesaadavus, veevärk, kaugküte, sularaha kättesaadavus) katkestuste kui ka Ukraina sõja, sh põgenike sisserände õppetunde ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega tehtavaid muudatusi, et olemasolevat süsteemi korrastada ja luua tänapäevastele komplekssetele kriisidele vastav õigusraamistik. Käesolevas dokumendis kasutatakse termineid tsiviilkriis ja riigikaitseline kriis. Tsiviilkriisi all mõeldakse olukorda, mis võib põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises või ohustada vahetult paljude inimeste elu ja tervist või põhjustada suure varalise, majandusliku või keskkonnakahju, sealhulgas loodusõnnetus, katastroof või nakkushaiguse levik (nt parvlaev Estonia katastroof, COVID-19 kriis, Saaremaa torm ja veekriis). Riigikaitselise kriisiga on tegemist siis, kui on oht järgmistele hüvedele: Eesti Vabariigi iseseisvus ja sõltumatus, maa-ala, territoriaalmere ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus ning põhiseaduslik kord. Lühidalt: Kehtiva õiguse kitsaskohad - Tänase õigusruumi puhul on kolm peamist kitsaskohta: a) tsiviilkriiside, erakorralise seisukorra ja riigi sõjalise kaitse maailm ei jookse õigusruumis kokku; b) mitmetele tsiviilosapooltele (KOV, elutähtsa teenuse osutajad, põhiseaduslikud institutsioonid) puudub selge kohustus sõjaliseks kaitseks valmistuda; c) riigil ei ole piisavat paindlikkust kiireks tegutsemiseks sõjalise ohu korral. 1  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4 - Iga kriisi lahendamiseks on oma õigusraamistik, plaanid ja juhtimine. Käsitletakse eraldi tsiviilkriisi ja riigikaitselise kriisi lahendamist. - Praegu koostatakse tsiviilkriiside lahendamiseks hädaolukorra lahendamise plaane (HOLP), mis on kitsalt ühe sündmuse kesksed, ega arvesta sündmuste eskaleerimist ja ristsõltuvusi. Riigikaitseliste kriiside lahendamiseks koostatakse riigi kaitsetegevuse alamkava. - Tsiviilkriiside osas puudub Vabariigi Valitsuse vaade/eesmärk. - Erakorraliseks seisukorraks valmistumiseks kasutatakse hädaolukordadeks valmistumise süsteemi (HOLPid), millel puudub selge seos riigikaitselisteks kriisideks valmistumisega. - Kaasaja kriisid on riigipiiride ja sektorite ülesed. Tihtipeale toob üks nt elutähtsa teenuse katkestus kaasa teiste elutähtsate teenuste või riigi osutatavate teenuste katkestuse (elekter kui põhisõltuvus, aga ka eraldi võttes e-teenused (ID kaardi põhine) jms). - Tänased HOLPid lõpevad eriolukorraga (nii planeerimise kui ka lahendamise ja juhtimise vaates) ja ei arvesta sellega, et hädaolukord võib aset leida ka erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal, samuti et hädaolukorra seaduse (HOS) alusel lahendatav olukord võib eskaleerudes viia erakorralise seisukorrani (nt massiline korratus) või sõjaseisukorrani (vastane alustab hübriidrünnakuga – elektrikatkestus). - Puuduvad planeerimise ja lahendamise vaates üleminekud ühest seadusest teise, eri seadused näevad ette eri lahendavad asutused ning erinevad lahendamise meetmed, mis võivad kaduda kui olukord muutub (nt sõjaseisukorra kehtestamisel kaotavad automaatselt kehtivuse kõik erakorralise seisukorra meetmed, sest need kaks erikorda ei saa samal ajal korraga olla, mis tõttu võib tekkida kriisi lahendamisel n-ö auk). - Elutähtsate teenuste regulatsioon paikneb HOSis ja teenuste tagamisel on lähtutud seni tsiviilkriiside vajadustest, puudub valmisolek teenuseid tagada riigikaitselises kriisis. - Kui on vaja, et elutähtsa teenuse osutaja osutaks kriisi ajal teenust teisiti, kui tavaolukorra ajaks kokku lepitud, siis selleks peab kehtima eriolukord, ka riigikaitselises kriisis, kuna elutähtsa teenuse osutaja kohustamise õigus on ainult eriolukorra juhil ja eriolukorra tööde juhil. - Elanikkonnakaitse ei ole täna üheski õigusaktis seadustatud ega sisustatud. - Päästeametile on inimestel ja riigil ootused elanikkonnakaitse osas, kuid nende täitmiseks puuduvad õiguslikud alused. - Sõjaseisukorra väljakuulutamisega kaotavad automaatselt kehtivuse kõik erakorralises seisukorras otsustatud meetmed (nt politseitund, piirangud sisse- ja väljasõitmisel, streikide keelud, ajakirjanduse piirangud). - Regionaalsed kriisikomisjonid on kokku kutsutavad HOSi alusel ja neil on selge roll tsiviilkriisideks valmistumisel, kuid mitte riigikaitselistes kriisides. - KOVid peavad kriiside ajal täitma kõiki oma ülesandeid, puudub prioriseerimise võimalus. - Mitme kriisi samaaegsel esinemisel on erinev juhtimine: hädaolukorra lahendamist juhib hädaolukorda lahendav asutus. Eriolukorra lahendamist juhib üks ministritest. Tekib ka eriolukorra tööde juhtide funktsioon, mis on erisus tavapärasest rahuaegsest juhtimisest ja ülesannete jäävusest (tekib alluvussuhe: eriolukorra juht ning tööde juht, nt minister ja teise asutuse asekantsler/Päästekeskuse juht – vahelt jääb ära asutuse juht, minister jne). - Eriolukorrale peab eelnema hädaolukord, ilma milleta ei saa valitsus eriolukorda kehtestada. - Erakorralise seisukorra lahendamise üldjuht on peaminister ning tekib sisekaitseülema funktsioon, lisaks vahetult n-ö põllul olukorda lahendavad asutused. Sisekaitseülemal on kohustus koordineerida ja tagada tegevusi ka teiste ministrite valitsemisalades. - Riigikaitselise kriisi (kehtivas õiguses kõrgendatud kaitsevalmidus ja sõjaseisukord) lahendamise üldjuht on peaminister, vahetult n-ö põllul lahendavad kõik asutused seda oma valdkonnas. Pikemalt: 1. Hädaolukord 2  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4 Hädaolukord ja hädaolukorra oht on reguleeritud HOSis. Hädaolukorra otsustab valdkonna eest vastutava asutuse juht. Elutähtsate teenuste katkestuse korral otsustab hädaolukorra elutähtsa teenuse osutaja (nt Elektrilevi) või elutähtsat teenust korraldav asutus (nt Kliimaministeerium). Elutähtsa teenuse katkestuse puhuks on kindlaks määratud, kui suur katkestus kvalifitseerub hädaolukorraks. Muud laadi hädaolukordade puhul on hädaolukordadeks kvalifitseeruvad tingimused mõnede sündmuste puhul kirjeldatud hädaolukorra lahendamise plaanides. Sisuliselt võimaldab hädaolukord varem sõlmitud koostöölepetelt tolm pühkida ja olukorda koos teiste asutustega lahendama hakata. Kui olukorra lahendamiseks on vaja teiste asutuste kaasabi, rakendatakse varem kokku lepitud koostöökokkuleppeid. Ülesannete jäävusest tulenevalt on kõikide asutuste ülesandeks oma valdkonda kuuluva sündmuse lahendamine, kuid hädaolukorra lahendamise plaanid (ehk HOLPid) on asutuste omavahelises koostöös kokku lepitud ning meetmete rakendamisel tuginetakse valdkondlikele eriseadustele (päästeseadus, korrakaitseseadus, küberturvalisuse seadus, veterinaarseadus, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus jne). Kui hädaolukord on mastaapne või ületab asutuste suutlikkust, on Vabariigi Valitsusel võimalus välja kuulutada eriolukord. Hädaolukordade lahendamise eest vastutavad asutused on olenevalt valdkonnast Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Terviseamet, Keskkonnaamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Kaitsevägi, Põllumajandus- ja Toiduamet, Kaitsepolitseiamet, Eesti Pank, kohaliku omavalitsuse üksus, Justiits- Digiministeerium, Kliimaministeerium või Sotsiaalministeerium. Kui korraga on mitu hädaolukorda – nt ulatuslikud metsatulekahjud nakkushaiguse epideemia ajal, siis on hädaolukorda lahendavaid asutusi samuti mitu. Hädaolukorra meetmed Hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus võib: • anda täidesaatva riigivõimu asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele või muule avaliku võimu kandjale korraldusi. NB! korralduste andmise õigus on juba hädaolukorra ohu korral; • kohustada massiteabevahendi valdajat ja elektroonilise side ettevõtjat avaldama või edastama muutmata kujul ja tasuta teate hädaolukorra ohu või hädaolukorra ja selle lahendamise kohta. Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet võivad ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel kohaldada järgmisi meetmeid: • küsitlemine ja dokumentide nõudmine; • isikusamasuse tuvastamine; • viibimiskeeld; • vallasasja läbivaatus; • valdusesse sisenemine; • valduse läbivaatus. Lisaks ülaltoodule võib Politsei- ja Piirivalveamet ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel kohaldada järgmisi meetmeid: • isikuandmete töötlemine andmete saamisega sideettevõtjalt; • sõiduki peatamine; • isiku kinnipidamine; • turvakontroll; • isiku läbivaatus; • vallasasja hoiulevõtmine. 3  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4 Vabariigi Valitsus võib: • kohustada massiteabevahendi valdajat ja elektroonilise side ettevõtjat avaldama või edastama muutmata kujul ja tasuta teateid hädaolukorra ohu ning hädaolukorra ja selle lahendamise kohta. Lisaks tulenevad valdkondlikest seadustest nii asutustele kui ka Vabariigi Valitsusele erinevad õigused, nt võib Ravimiamet ajutiselt piirata ravimite väljastamist ning lubada erandeid ravimite käitlemise nõuete, ravimi müügiloa nõuete, ravimite kliiniliste uuringute nõuete, ravimi ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest. Samuti võib Ravimiamet piirata ravimireklaami. Nakkushaiguse ennetamise ja tõrje seaduse alusel võib Vabariigi Valitsus rakendada meetmeid, kui on tegu suure ühiskondliku või majandusliku mõjuga otsusega. 2. Eriolukord Kui hädaolukord eskaleerub, võib Vabariigi Valitsus otsustada eriolukorra väljakuulutamise. Eriolukorra lahendamise juhiks saab määrata ühe ministritest, lisaks saab määrata veel ühe juhtimistasandi, milleks on eriolukorra tööde juhid, kes alluvad eriolukorra juhile. Lisaks tegutsevad veel olukorda vahetult lahendav asutus (nt Terviseamet, Riigi Infosüsteemi Amet) ning omavalitsusüksuste kriisikomisjonid. Nagu eelnevalt mainitud, võib Vabariigi Valitsus loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks välja kuulutada eriolukorra, kui hädaolukorda ei ole võimalik lahendada ilma HOSis sätestatud juhtimiskorraldust või meetmeid rakendamata. Eriolukord võib olla üle-eestiline või piirkondlik. Enne, kui Vabariigi Valitsus saab eriolukorra välja kuulutada, peab sellele eelnema ametkonna otsustatud hädaolukord, st et ilma eelneva hädaolukorrata ei saa olla eriolukorda. HOSi koostamisel lähtuti põhimõttest, et eriolukord on kitsalt ühes valdkonnas ning selle juht on valdkonna minister. Nii COVID-19 kriis kui ka suurõppus CREVEX näitasid, et päriselus see alati nii ei tööta ja ei ole rakendatav. Kui üks või mitu hädaolukorda on eskaleerunud eriolukorraks ning puudutatud on paljud asutused ja valdkonnad, siis on valitsuse tasemel vaja kogu teavet ja seega on igati loogiline, et COVID-19 kriisis määrati eriolukorra juhiks peaminister. Peaminister on samuti üks ministritest ja tema määramine on seetõttu kooskõlas Vabariigi Valitsuse seaduse loogikaga, kuid HOSi koostamisel peeti eriolukorra juhina silmas pigem valdkonna eest vastutavat ministrit. COVID-19 kriisis tähendas peaministrikeskne juhtimine, et peaminister andis kõik eriolukorra juhi korraldused, kuid sisuliselt arutati kõiki küsimusi Vabariigi Valitsuses kollektiivselt ning pärast arutelu vormistati korraldused vastavalt kas eriolukorra juhi või Vabariigi Valitsuse korraldustena. Kriisi alguses prooviti ka formaati, kus COVID-19 kriisiga seotud küsimusi arutasid ainult teatud ministrid, mitte terve valitsuse koosseis, kuid üsna ruttu ilmnes, et kriisi mõju on laiaulatuslik ning hõlmatud peavad olema kõik valdkonnad. Kriisireguleerimisõppuse CREVEXi üks järeldustest oli, et ei olnud mõistlik määrata stsenaariumijärgse eriolukorra juhiks siseministrit, kuna teemasid, millega nii mahuka õnnetuse puhul tegeleda, oli mitmeid, enamik neid väljusid Siseministeeriumi valitsemisalast. Siseministeeriumi valitsemisala fookuses oli suurõnnetuse likvideerimine ning need tegevused said suures osas läbi esimese 48 tunni jooksul, kuid näiteks Sotsiaalministeeriumi valitsemisala pidi terve kriisi vältel ja ka pärast seda tegelema vältimatu abi andmisega koostöös KOVidega, samuti psühhosotsiaalse kriisiabiga, Kliimaministeeriumi fookuses oli keskkonnakahjud ning kogu sadamaga seonduv (meretee taastamine, st kui plahvatuse käigus sadama sügavus muutub jms; kai, sadama taristu, kogu majandustegevuse ümbersuunamine), elektrikatkestuste likvideerimine; Kaitseministeeriumil oli ülesanne kogu merereostuse likvideerimine; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel tuli likvideerida sidekatkestused, varude keskuse varude kasutusele võtt, samuti vajadusel varude taastamine. Nagu mainitud, siis osa nendest ülesannetest saab läbi paari päevaga, osa kestab aastaid (nt keskkonnakahjude likvideerimine, elanike tagasi kodudesse majutamine). CREVEXi stsenaariumit arvestades oli mõeldamatu määrata ainult üks ministeerium komplekskriisi eest vastutavaks ning 4  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4 seetõttu otsustati, et stsenaariumijärgset eriolukorda juhib Vabariigi Valitsus keskselt eesotsas peaministriga. Eriolukord annab võimaluse rakendada töökohustust, töösuhete erisusi, asju sundvõõrandada ja sundkasutada, vt edasi täpsemalt. Kui eriolukord kehtib samal ajal erakorralise seisukorraga, allub eriolukorra juht erakorralise seisukorra juhile ehk peaministrile (ErSSi § 18 lõige 7). Kui eriolukord kehtib samal ajal kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorraga, siis tuleb alluvussuhe lahendada töökorras. Lähtuda saab põhiseadusest, mille üldsätted sedastavad, et Eesti on iseseisev ja demokraatlik riik. Seega on tsiviilkriiside ja riigikaitseliste kriiside samaaegsel esinemisel vajalik tagada esmajärjekorras Eesti iseseisvuse ja demokraatliku riigikorra tagamine. Vabariigi Valitsusel on eriolukorras õigus: • kohustada isikut eriolukorra piirkonnast või selle osast lahkuma ning keelata tal eriolukorra piirkonnas või selle osas viibida; • kehtestada liikumisvabaduse piiranguid (nt 2+2 reegel COVID-19 kriisis); • piirata avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamist eriolukorra piirkonnas või keelata nende pidamise; • otsustada Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise eriolukorra lahendamiseks; • teha eelarvestrateegiat piiratud mahus (RESi § 251: Kui eelarvestrateegia koostamise ajal kehtib eriolukord, erakorraline seisukord või sõjaseisukord, võib Vabariigi Valitsus täita käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut osaliselt, põhjendades seda eelarvestrateegias); • Kaitseväge ja Kaitseliitu saab kaasata eriolukorra tööde tegemisse. Lisaks ka liikluse korraldamisse eriolukorra ajal ja turvalisuse tagamisse eriolukorra piirkonnas. Viimati nimetatud tegevustesse kaasamisel on vajalik ka Vabariigi Presidendi nõusolek. Eriolukorra juhil (üks ministritest, sh peaministri) on eriolukorras õigus: • anda korraldusi olukorra lahendamiseks eriolukorra tööde juhile, asutustele ja muudele avaliku halduse ülesandeid täitvatele isikutele; • kehtestada liikumisvabaduse piiranguid (nt COVID-19 kriisi ajal kehtestati piirang, et avalikus kohas ei või liikuda ilma maski kandmata, samuti 2+2 reegel); • rakendada füüsilise isiku suhtes töökohustust (nt võib kohustada isikut päästetöödele kaasa aitama); • piirata avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamist eriolukorra piirkonnas või keelata nende pidamise; • piirata lõppkasutajale sideteenuse osutamist või juurdepääsu sidevõrgule; • otsustada kütteaine, toidu, ravimi või muu äratarvitatava vallasasja sundvõõrandamise riigi omandisse; • otsustada kinnisasja või selle osa, ehitise, sõiduki, masina, seadme või muu vallasasja ajutisse sundkasutusse võtmise; • otsustada valdaja nõusolekuta valdaja kinnisasjal, ehitises või ruumis eriolukorra tööde tegemise, sealhulgas lammutustööde tegemise, puude maharaiumise ja veekogude tõkestamise; • kohustada isikut eriolukorra piirkonnast või selle osast lahkuma ning keelata tal eriolukorra piirkonnas või selle osas viibida; • panna elutähtsa teenuse osutajale kohustuse osutada elutähtsat teenust teatud viisil ja ulatuses (nt kohustada elektrivarustuse taastama kiiremini, kui varem kokku lepiti); • edastada ohuteateid (nt CREVEXi õppusel mängiti läbi SMS-teavitus ja sireenide kasutamine). Eriolukorra tööde juhil on eriolukorras õigus: 5  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4 • võib otsustada kütteaine, toidu, ravimi või muu äratarvitatava vallasasja sundvõõrandamise riigi omandisse; • võib otsustada kinnisasja või selle osa, ehitise, sõiduki, masina, seadme või muu vallasasja ajutisse sundkasutusse võtmise (nt otsustatakse kellegi auto sundkasutusse võtta); • võib otsustada eriolukorra piirkonnas valdaja nõusolekuta valdaja kinnisasjal, ehitises või ruumis eriolukorra tööde tegemise, sealhulgas lammutustööde tegemise, puude maharaiumise ja veekogude tõkestamise; • võib kohustada isikut eriolukorra piirkonnast või selle osast lahkuma ning keelata tal eriolukorra piirkonnas või selle osas viibida; • võib panna elutähtsa teenuse osutajale kohustuse osutada teenust teatud viisil ja ulatuses; • rakendada füüsilise isiku suhtes töökohustust; • piirata avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamist eriolukorra piirkonnas või keelata nende pidamise; • edastada ohuteateid. Eriolukorra juhi määratud ametiisikul on eriolukorras õigus: • rakendada füüsilise isiku suhtes töökohustust; • võib piirata avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamist eriolukorra piirkonnas või keelata nende pidamise; • panna sideettevõtjale ettekirjutusega kohustus piirata lõppkasutajale sideteenuse osutamist või juurdepääsu sidevõrgule. Ametisse nimetamise ja töölepingu sõlmimise õigust omaval isikul või tema volitatud isikul (nt asutuse juhil) on eriolukorras õigus: • anda täiendavaid ühekordseid töö- või teenistusülesandeid, mille täitmise kohustus ei tulene ametijuhendist, töölepingust ega õigusaktidest; • saata ametnikku või töötajat ilma tema nõusolekuta täitma ülesandeid teise ametiasutusse ja väljapoole tema alalist töö- või teenistuskohta, kui see on vajalik eriolukorra lahendamiseks (nt saata isik appi Terviseametisse COVID-19 kriisi lahendama); • kehtestada tavapärasest tööajast erineva tööaja, sealhulgas kohaldada töötajale ja ametnikule summeeritud tööaega ning muuta kehtestatud tööajakava töötaja või ametniku nõusolekuta. PPA koosseisus kaasatud kaitseväelase ja Kaitseliidu liikmel on eriolukorras õigus: • sõiduk sundpeatada, kui isik ei täida sõiduki peatamise märguannet. Selleks võib kasutada teesulgu või sõiduki sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit. Ravimiametil on eriolukorras õigus: • ajutiselt piirata ravimite väljastamist ning lubada erandeid ravimite käitlemise nõuete, ravimi müügiloa nõuete, ravimite kliiniliste uuringute nõuete, ravimi ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest. Samuti piirata ravimireklaami. 3. Hädaolukorra ja eriolukorra regulatsiooni kitsaskohad 3.1. Hädaolukord kui lokaalne sündmus ning olukorra juhtimine Hädaolukordade lahendamise mehhanism toimib üksnes teatud tingimustel – kui on ühte või paari asutust hõlmav ainult tsiviilkriisi olukord, olukorra lahendamine ei ületa asutuse võimekust ega mõjuta suuresti teisi valdkondi ja samal ajal ei ole riigikaitselist kriisi. HOS ei loo raamistikku mitmiksündmusteks valmistumiseks. Lahendamiseks oleme paremini valmis, kui meil on varem koostatud sarnase olukorra lahendamiseks HOLPid. HOLPide eelis on, et need on koostöökokkulepped erinevate asutuste vahel ning need saab iga asutus integreerida oma plaanidesse. 6  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4 Kui olukord läheb ülalnimetatust komplekssemaks (nt COVID-19 kriis), siis ilmnevad tühimikud nii õigusmaastikul, planeerimises kui ka juhtimises. Näiteks tõi Saaremaad tabanud lumetorm 2022. a detsembris kaasa nii elektri- ja sideteenuste kui ka veevärgi ja kaugkütte teenuste katkestuse ja kohalike teede sõidetavuse takistuse. Keskset tormitagajärgede likvideerimise juhtasutust Eestis ei ole – iga asutus lahendab kriisi vastavalt oma valdkonnale. Seega on keeruline nt Kliimaministeeriumil, kes on vastutav elektrikatkestuste kiire likvideerimise eest, vastutada kaugkütte või veevärgi kiire taastamise eest, mis kuulub üldsegi KOVide vastutusalasse. Seega toob üks torm kaasa selle, et on mitu hädaolukorda ja mitu hädaolukorda juhtivat asutust ning palju teenuseid korraldavaid ja taastavaid ettevõtteid. Puudu on terviklikust juhtimisest, KOVide kaasatusest kriisi lahendamisse ning elanikkonnakaitse vaatest. HOS näeb ette, et iga lahendav asutus peab tegema plaani oma juhitava (üksik)sündmuse lahendamiseks, komplekssemate sündmuste koos planeerimise nõuet ei ole. HOSi alusel antud määrus1 reguleerib mitmikkriise järgmiselt: ühel ja samal ajal lahendatavate hädaolukordade korral teevad hädaolukordade juhid omavahel koostööd ja kooskõlastavad otsused, mis võivad mõjutada hädaolukorra lahendamist, sealhulgas avalikkuse teavitamist. See tähendab, et lahendamisel tehakse koostööd, aga valmistumiseks ühiste plaanide ja õppuste tegemise kohustust ei ole. Kogu ühiskonda puudutava kriisi lahendamine ei saa olla vaid üksikute asutuste vastutus, laiapindne kriis vajab osaliste tihedat koostööd, avatust ja juhtimisselgust, kes millega tegeleb. Mida laiapõhjalisem kriis, seda kõrgemal juhtimistasandil vajab selle lahendamine koordineerimist. COVID- 19 pandeemia andis hea õppetunni valdkondadeülese kriisi juhtimisest, samuti tuli esile vajadus õigusruumi kohandada. Kui samal ajal toimub ka riigikaitseline kriis, läheb juhtimine ja lahendamine palju keerukamaks, selle kohta vt analüüsi lõpuosast. Probleem, mis tuli teravalt esile ka COVID-19 kriisis, on see, et hädaolukord ei eelda selle väljakuulutamist ega fikseerimist, piisab vaid asutuse juhi nendingust, et tema valdkonnas on hädaolukord ning kõnest teise asutuse juhile, et aktiveerida varem kokku lepitud koostöökokkulepe (HOLP) ja hakata olukorda lahendama. Hädaolukorra otsus on elutähtsate teenuste puhul piiritletud (nt kui elektrit ei ole teatud tunnid, siis on hädaolukord), teiste olukordade ja sündmuste korral on hädaolukorra otsus tunnetuslik. COVID-19 kriisis ilmnes vajadus, et kriisi lahendaval asutusel tuleb anda kiiresti korraldusi, sh KOVidele. Seetõttu täiendati keset kriisi HOSi selliselt, et lahendaval asutusel oleks õigus anda korraldusi millegi tegemiseks või mingi tegevuse keelamiseks. Enne COVID-19 kriisi sellist võimalust seadus ette ei näinud. Kuna hädaolukorras tekib lahendamist juhtival asutusel õigus anda nii teistele asutustele kui ka KOVidele korraldusi, on ülioluline, et asutused ja KOVid oleksid teadlikud, mis hetkest tekib lahendaval asutusel õigus nende tegevusse sekkuda. Kuna hädaolukorda ei pea ka kirjalikult fikseerima, oli COVID- 19 kriisi algul segadust palju – kas Terviseamet on hädaolukorra otsustanud, millest alates seda tehtud on, kas juba kehtib, kas Vabariigi Valitsus saab kuulutada välja eriolukorra jne. Hädaolukorra lahendamisel on HOSi alusel Vabariigi Valitsusel piiratud roll – otsustada üksnes riigi tegevusvarude kasutuselevõtt. HOS näeb küll ette hädaolukorra lahendamisel ministeeriumi rolli, selleks on kriisireguleerimise korraldamine oma valitsemisalas. Tõlgendanud on seda ministeeriumid erinevalt, kuid raami annab ette Vabariigi Valitsuse seadus, mis näeb ette ministeeriumi ülesandena kujundada valdkonna poliitikat. Küll aga täiendati COVID-19 kriisis nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust ja nähti ette Vabariigi Valitsusele otsustuspädevus, kui tegu on suure ühiskondliku või majandusliku mõjuga otsustega nakkushaiguste tõrje vallas. 3.2 Riigikontrolli tähelepanekud COVID-19 kriisist 1 Vabariigi Valitsuse 22.06.2017 määruse nr 112 "Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise ja selle läbiviimise nõuded ja kord" §-s 11 7  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4 Riigikontroll on hädaolukordade lahendamise probleemistiku kokku võtnud nii: Eesti on valinud hädaolukordadeks valmistumise ja lahendamise mudeli, mille kohaselt peavad kõik asutused olema valmis oma ülesandeid täitma ka kriisi korral. See tähendab, et igal asutusel tuleb kavandada oma tegevusi ka olukorraks, mil kõik meile harjumuspäraseks saanud teenused ideaalselt ei toimi ning vaja on rohkem inimesi, teiste asutuste abi, rohkem tehnikat või rohkem tagavarasid. Hädaolukordade lahendamise mudeli ideeks on, et riigiasutused vastutavad oma vastutusvaldkonna toimimise eest kriisi ajal samamoodi nagu argipäeval. Epideemia tõttu tervet ühiskonda hõlmanud kriisil ei ole paraku ligilähedastki sarnasust Terviseameti argipäevaga. Olukorda ei lihtsustanud ka see, et puudus olukorda sobituv hädaolukorra lahendamise plaan, rääkimata eelviidatud võimelünkadest. Piisava valmisoleku puudumine ei ole ühe valitsemisala probleem, vaid muutub suure mõjuga erinevaid riigielu valdkondi puudutavate kriiside korral kogu ühiskonna probleemiks. Kogu riiki hõlmava ning valitsemisalade ülese olulise mõjuga kriisi puhul ei ole mõeldav, et kitsa valdkonna asutus või ministeerium suudaks strateegilisel tasandil kriisi lahendada. Polnud üldse võimalikki, et Terviseamet oleks seda suutnud. Ja tuleb silmas pidada, et sellised kriisid, nagu meil COVID-19 puhul on tulnud kogeda, ei ole enam mingi kitsa valdkonna – praegusel juhtumil tervisehoiuvaldkonna – kriisid, vaid need laienevad sisuliselt kõigile elualadele, kogu riigi ja majanduse toimimisele, rahvusvahelisele suhtlusele jne jne. Seega ei saa sellelaadseid kriise lahendada ja hallata ei mõtlemise poolest ega ka kriisi lahendamise juhtimisse hõlmatute poolest kui kitsa valdkonna kriise.2 Kui on tegu valdkondadeülese olukorraga, mis mõjutab mitut valdkonda, on suure ühiskondliku ja majandusliku mõjuga, vajab see ka laiaulatuslikku koordineerimist. Nagu koroonakriis näitas, on ebarealistlik eeldada, et üks lahendav asutus, kes lahendab samal ajal ka kriisi oma valdkonnas, suudaks ohjata, koordineerida ja pakkuda lahendusi kõikides teistes valdkondades. Hädaolukorra seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määruste kohaselt on Terviseameti ülesanne juhtida hädaolukorra lahendamist ja kommunikatsiooni korraldamist epideemia korral. Seda sõltumata epideemia ulatusest – kas tegu on lokaalse või üleriigilise puhanguga, lühi- või pikaajalise kriisiga. Kogu riiki hõlmava ning valitsemisaladeülese olulise mõjuga kriisi puhul ei ole aga mõeldav, et kitsa valdkonna asutus või ministeerium suudaks strateegilisel tasandil kriisi lahendada. Seetõttu toetab Riigikontroll kavatsust valmistada ette nn valmisoleku seadus, milles on muu hulgas ette nähtud, et kogu riiki hõlmava kriisi lahendaja on strateegilisel tasandil Vabariigi Valitsus, keda toetab Riigikantselei, kes moodustab riigi kriisistaabi.3 3.3 Eriolukord Hädaolukord on seaduse järgi ühte või mõnda valdkonda puudutav olukord, mis lahendatakse asutustega koostöös. Kui aga olukord eskaleerub, on Vabariigi Valitsusel võimalik välja kuulutada eriolukord, kuid Vabariigi Valitsus ei saa seda enne teha, kui asutuse juht ei ole öelnud, et tema valdkonnas on hädaolukord, ehk Vabariigi Valitsuse otsus on seotud eelnevalt asutuse juhi hinnanguga. Eriolukorrale eelnev hädaolukord võib osutuda suureks probleemiks, kui Eestit tabab äkitsi suur loodusõnnetus või katastroof, mille lahendamisel on kohe vajalik hakata rakendama eriolukorra meetmeid. Eriolukorra saab välja kuulutada üksnes põhiseaduses toodud olukordade lahendamiseks – loodusõnnetus, katastroof või nakkushaiguse levik. Kui nt nakkushaiguse levik või katastroof on tekitatud pahatahtlikult, siis ei ole põhjust rääkida enam eriolukorrast, vaid mittesõjalisest riigikaitsekriisist. Sellisel juhul lisandub veel üks lahendav asutus, milleks on Kaitsepolitseiamet. Selle stsenaariumi kohaselt saab ulatusliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja kuulutada eriolukorra 2 Riigikontrolör Janar Holmi kiri peaminister Kaja Kallasele tähelepanekutest ja ettepanekutega, mis tulenevad koroonaviiruse teise laine õppetundidest https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2538/Area/21/language/et-EE/Default.aspx, lk 2 ja 3. 3 Koroonakriisi viis õppetundi, https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2538/Area/21/language/et- EE/Default.aspx punktid 40 ja 41. 8  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4 (nagu tehti COVID-19 kriisis), kuid kui tegu on ka kellegi tahtliku tegevusega nakkuse vallapäästmisel, siis võib olukorra lahendamiseks olla Kaitsepolitseiameti jaoks otstarbekam hoopiski erakorralise seisukorra väljakuulutamine, mis tähendab, et praegu koostatakse hädaolukorra lahendamise plaane ka erakorralise seisukorra lahendamiseks. Põhiseadus näeb ette, et eriolukorra võib välja kuulutada ka piirkondlikult. HOSi seletuskirjas on seda selgitatud järgmiselt: oluline on, et eriolukorda ei kuulutataks välja suuremal alal, kui on vaja. Samuti kehtib põhimõte, et eriolukorra piirkonna piiritlemisel lähtutakse KOVi piiridest ning nende haldusterritooriume eriolukorra piirkonna piiritlemisel ei poolitata. Eriolukorra piirkondliku väljakuulutamise kitsaskohad on eelkõige seotud ka meetmete piirkondliku rakendamisega, nt tohiks asju sundkoormata ainult selles konkreetses eriolukorra piirkonnas. Kui on vajalik eriolukorra piirkonda kaasata tööjõudu väljastpoolt kriisipiirkonda või kui eriolukorra lahendamiseks vajalik transpordivahend on vaja võtta väljastpoolt eriolukorra piirkonda, siis kuidas ja kas saab kohaldada eriolukorraks ette nähtud meetmeid ja õiguseid piirkonnas, kus ei ole eriolukorda. Kuna Eestis ei ole varem piirkondlikku eriolukorda välja kuulutatud, on need küsimused läbi vaidlemata. Eriolukorra lahendamisel on võimalik määrata eriolukorra tööde juhid, kes alluvad otse eriolukorra juhile. Näiteks kui eriolukorra juht on siseminister ning eriolukorra tööde juhid on Sotsiaalkindlustusameti juht ja Kliimaministeeriumi kantsler, siis alluvad viimati nimetatud eriolukorra juhile. See toob tavapärase juhtimisloogika kõrvale uue tasandi ning võib tekkida olukord, kus eriolukorra juht annab korraldusi ja tööülesandeid teise asutuse juhile või töötajale, ilma teise valdkonna juhi ja ministri teadmata. Nimetatud kitsaskohale just erinevate asutuste, isikute ja juhtimistasandite poolt antud korralduste osas on juhitud tähelepanu ka riigikaitseõiguse revisjoni raames koostatud analüüsis: „Põhiseaduse riigikaitse ja sellega seoses eriolukorra ja erakorralise seisukorra regulatsiooni muutmise vajadus, riigi erikordade tervikregulatsioon ja kõrgendatud kaitsevalmidus ning põhiõiguste piirangute määratletus ja proportsionaalsus“ (Paloma Krõõt Tupay): „Tähelepanuväärne on ka HOS-is sätestatud eriolukorra lahendamise puhul määratud otsustajate rohkus, milleks võivad vastavalt meetmetele olla – osaliselt kumulatiivselt – Vabariigi Valitsus (HOS §- id 26, 27), eriolukorra juht (mh HOS §-id 21-27), eriolukorra tööde juht (HOS §-id 21-26) või muu eriolukorra juhi määratud ametiisik (HOS §-id 21, 25, 26) või eriolukorra tööde juhi määratud isik (HOS § 25 lg 1). Kuigi erinevate juhtide alluvussuhe tuleneb HOS-ist, jäävad ebaselgeks nende poolt antud korralduste, ehk haldusaktide kehtivuse omapärad. Vasturääkivate korralduste puhul peaks olema tagatud kõrgemal asuva juhi otsuse ülimuslikkus. Samas tuleb möönda, et praktikas ei pruugi ministri ehk ministeeriumi olukorra hinnang olla asjakohasem koha peal asuvast tööde juhi hinnangust. Kui eriolukord on välja kuulutatud erakorralise seisukorra ajal, allub eriolukorra juht erakorralise seisukorra juhile (HOS § 18 lg 5). Eriolukorra lahendamise regulatsioonid vajavad kohandamist. Õiguslik regulatsioon peaks olema kooskõlas praktikas toimiva otsuste ja korralduste ahelaga. Soovitav on kaaluda erinevate juhtide pädevuste seaduse tasandil täpsustamist, mille tulemusena oleks selge, millised on erikorra lahendamiseks antud vasturääkivate korralduste puhul prioriteetsust omavad õigusaktid.“.4 Eriolukorra tööde juhtide formaati on seni kasutatud nii COVID-19 kriisis, kui ka on selle vajadus tekkinud erinevatel õppustel, kuid seda eelkõige nende ülesannete korral, mis on jäänud n-ö toolide vahele. Samuti on eriolukorra tööde juhtide funktsiooni kasutatud, kui on asutusel vaja rakendada meetmeid, mida saab kasutada ainult tööde juhtide funktsiooni kaudu, nt peab Päästeamet viima läbi evakuatsiooni, selleks ei ole Päästeametil sundkoormiste õigust, kuid see on nt õppustel lahendatud 4 file:///V:/oig/avalik/VOS/RIKS%20anal%C3%BC%C3%BCsid/Riigikaitse%20p%C3%B5hianal%C3%BC%C3%BCs%2 0I_PKT_t%C3%A4iendatud.pdf, lk 36. 9  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4 sellega, et Päästeameti juht on määratud eriolukorra tööde juhiks. Siin aitaks pigem läbimõtlemine, milliseid meetmeid on asutustel nende ülesannete täitmisel vaja, mitte uute juhtimistasandite loomine. Kui kriise on mitu, siis olemasoleva õigusraamistiku juhtimistasemed ei haaku omavahel: nt sisekaitseülem on minister, kõrgendatud kaitsevalmiduses rakendab meetmeid Kaitseväe juhataja, eriolukorra tööde juhid on asutuste juhid, asekantslerid või nt linnapea, kellel kõigil tekib oma uue funktsiooni tõttu eraldi meetmete rakendamise ja korralduste andmise õigus. Samas aga peab jääma toimima ka tavapärane Vabariigi Valitsus-minister-asutus loogika, et oleks tagatud ka ministeeriumi toetus ja teadlikkus valdkonnas toimuvast. 3.4. Regionaalne koostöö Regionaalseks koostööks ei ole kõikideks kriisideks valmistumise ja nende lahendamise korral kokku lepitud ühtset formaati. HOSi § 3 lõige 4 sedastab, et hädaolukordade ennetamisel, nendeks valmistumisel ja nende lahendamisel teevad asutused ja isikud koostööd ning pakuvad üksteisele abi. HOSi § 5 paneb Päästeametile kohustuse korraldada täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahelist koostööd hädaolukordade ennetamisel ja nendeks valmistumisel. Seda peaks Päästeamet tegema nelja regionaalse kriisikomisjoni kaudu. Riigikaitseseadus (RiKS) ja erakorralise seisukorra seadus (ErSS) ei viita regionaalsele koostööle üldse. Regionaalsete kriisikomisjonide ülesanne HOSi järgi on mh hädaolukordade lahendamine, st et nad peavad olema toeks olukorda lahendavale asutusele, ükskõik kas asutuseks on RIA, Terviseamet, Keskkonnaamet või Päästeamet. Samuti näeb seadus ette omavalitsusüksuse kriisikomisjonid, kelle ülesanne on omavalitsuses kriisireguleerimise koordineerimine. Regionaalsete kriisikomisjonide formaat ei võta HOSi tähenduses hädaolukorda lahendavatelt asutustelt ega ka nt riigikaitselises kriisis Kaitseväelt ära õigust teha otse ja vahetult koostööd KOVidega. Tegemist on lisandväärtusega, mida võib, aga ei pea kasutama, küll aga on sellel formaadil regionaalse koostöö ja koordinatsiooni osas lisandväärtus, mis tuleb kriisis kasuks. Seega on mõistlik, et hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus leiab viisi, kuidas regionaalseid kriisikomisjone olukorra lahendamisse kaasata, seda nii olukorrateadlikkuse tagamiseks kui ka kohapealse koostöö huvides. Näiteks oli üks eriolukorra järelmitest, et Päästeameti keskne roll koordineerijana õigustas ennast igati, kuna Päästeamet oli peamine KOVi infovahetuse koordineerija. Päästeamet vahendas ja koondas ühtselt infot teiste riigiasutuste ja KOVide vahel. Selliselt oli KOVidel üks kindel partner, kellega suhelda, kellelt infot küsida jms. Eriolukorras peeti asutuste ja KOVide poolt vajalikuks, et kriisiolukorras oleks piirkondliku koostöö korraldamisel kõigi poolt aktsepteeritud eesvedaja, kes korraldab olukorra lahendamist eelkõige koostöö, kokkuleppimise ja veenmise kaudu. Eraldi teema on hädaolukorra lahendamise ajal seda juhtiva asutuse toetamine (HOSi § 5 lg 1 p 3) teabevahetuse, olukorrateadlikkuse ja koostöö korraldamisel. Tegemist on hädaolukorrapõhise sättega ja näiteks ei rakendu see erakorralise seisukorra ajal (toetamaks juhtasutust Siseministeeriumi või KAPOt olukorra lahendamisel) või kõrgendatud kaitsevalmiduse korral (toetamaks Kaitseväge) juhul kui puudub hädaolukord. Sätte rakendamiseks väljaspool HOSi reguleerimisala peab selle siduma hädaolukorra olemasoluga, kuna regionaalne kriisikomisjon toetab HOSi kohaselt ainult hädaolukorra lahendajat, mitte muude olukordade lahendamise eest vastutavaid asutusi. Ehk siis loodud on ainult tsiviilkriiside keskne formaat. Paraku on praegu regionaalsed kriisikomisjonid kord kvartalis kogunevad mõtete vahetamise kogud. Vaja on tugevdada nende rolli kriisideks valmistumisel ja ka nende lahendamisel. Kui riigi tasandil on juurdunud praktika, et Vabariigi Valitsus koguneb igal nädalal ning asutused valmistavad koostöös valitsuse istungiks või kabinetinõupidamiseks ette materjale, siis regionaalsel tasandil selline regulaarsus ja juurdunud praktika koostööks puudub. Kui rahuajal ei ole harjutatud ja sisse töötatud töösuundi, siis ei saa eeldada, et need ka kriisis tööle hakkavad. 10  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4 Eraldi teema on omavalitsusüksuse kriisikomisjon, mille ülesanne on muu hulgas koordineerida hädaolukorraks valmistumist ja selle lahendamist kohaliku omavalitsuse üksuses. Kriisikomisjoni esimees on vallavanem või linnapea. Ideeliselt vastutab KOVi juht elutähtsa teenuse korraldajana KOVi hädaolukorra lahendamise eest ja KOVi juhina kõigi ülesannete täitmise eest, seega selles vaates komisjoni esimehe koht lisandväärtust ei anna. Koordineerimine komisjoni kaudu ei ole nii tugeva mandaadiga kui näiteks kriisi lahendamine ja lahendamise juhtimine ametikohapõhiselt. Samuti on ebaselge, miks peab seadusega kindlaks määrama, millises koosolekuformaadis KOVi juht kriisideks valmistub või nende lahendamist koordineerib. Samuti on puudu seosest regionaalse kriisikomisjoniga. Siiski on omavalitsusüksuse kriisikomisjoni loomine hetkel HOSi järgi kohustus ja selle täitmise üle teeb Päästeamet ka järelevalvet. Ülesannete jäävusest tulenevalt on selgusetu ka eriolukorra tööde juhtide ja ka sisekaitseülema formaadid, mis irduvad tavapärasest rahuaegsest juhtimisloogikast. Nii tavapärane kui ka kriisiaegne juhtimine peaksid olema võimalikult sarnased, kuna see tagab olukorra kiire ja sujuva lahendamise tavapäraselt toimivate kriisilahendamise struktuuride järgi. Kehtivas kriiside lahendamise süsteemis võib määrata ka eriolukorra tööde juhte, kes alluvad otse eriolukorra juhile. Nimetatud juhtimissüsteem ei taga ministeeriumi rolli tõrgeteta täitmist kriisi ajal. Tavapäraselt on asutused inimeste läheduses ja lahendavad olukordi kohapeal ning kui asutused ei saa omavahel koordineerimise või lahendamisega hakkama või kui asutusel on vajalik lisaressurssi kas nt kommunikatsiooni, õigusloome, raha vms näol, siis lahendab küsimust aste kõrgem ehk ministeerium. Kui ka ministeeriumi tasemel ei saa probleemi lahendatud, siis läheb probleemi lahendamine Vabariigi Valitsusse. Eriolukorra tööde juhiks saab määrata nt mõne asutuse juhi (nt Päästeameti juhi), kes hakkab alluma olukorra lahendamisel otse eriolukorra juhile, nt peaministrile, jättes selliselt ministeeriumi üldse välja. 3.5 Evakuatsioon HOS näeb ette ka evakuatsiooni, kuid see on seotud ainult hädaolukorra olemasoluga. Evakuatsioon on definitsiooni kohaselt hädaolukorra või selle ohu korral elanikkonna ajutine ümberpaigutamine ohustatud alalt ohutusse asukohta. Kui on vajadus korraldada evakuatsioon riigikaitselises kriisis, näiteks sõjalise rünnaku (ohu) korral, siis selleks ei piisa Kaitseväe ohuhinnangust või sisendist, et mingi ala inimesed evakueerida, vaid selleks peab enne mõni asutus (nt Päästeamet) otsustama, et ka tema valdkonnas on hädaolukord. Evakuatsiooni definitsioon on selle kitsalt piiritlenud hädaolukorraga. Problemaatiline on ka ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine, kuna Päästeametil ei ole õigusi rakendada sundkoormisi, näiteks võtta kasutusele transpordivahendeid või koolimaju, võimlaid, suuri hooneid, kuhu evakueerituid majutada. Päästeametil on küll õigus kohaldada valdusesse sisenemist korrakaitseseaduse alusel, kuid see ei hõlma hoone hõivamist Päästeameti poolt nt mitmeks nädalaks- kuuks. Samuti on problemaatiline eelnevalt evakuatsioonikohtade kaardistamine, nendes vajaliku inventariga tutvumine, samuti transpordivahendite eelbroneerimine. Korrakaitseseaduse (KoRS) alusel sundkoormiste kasutamine on seotud üksnes vahetu (kõrgendatud) ohu väljaselgitamisega, mitte ennetava tegevusega. Ei ole realistlik, et riik ja KOVid suudavad ulatuslikku evakuatsiooni läbi viia oma varude ja vahendite abil, selleks võib vaja olla ka eraomandis olevate asjade sundkasutust ja sundvõõrandamist. Järelikult selleks, et saaks ulatuslikku evakuatsiooni edukalt planeerida ja selleks valmistuda, on mõistlik vajaminevad võimlad, staadionid, bussid välja vaadata, kindlaks teha, mis inventar nendes kohtades on olemas, mida juurde vaja jne. Lisaks tasub mainida, et Päästeametil on evakuatsiooni ülesanne Eesti siseselt. Riigist väljapoole evakueerimise ülesannet ei ole praegu õiguslikult reguleeritud ega seda ülesannet kellelegi antud. Konkreetselt asja sundkasutuse (ja sundvõõrandamise) õigus on Päästeametil päästeseaduses ka olemas, kuid see on kitsalt piiritletud ainult päästesündmuse lahendamisega (ja seda ka eelkõige vee, liiva ja kruusa võõrandamisega või kasutamisega). 11  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4 RiKS annab õiguse Kaitseväele alates kõrgendatud kaitsevalmidusest (teatud juhtudel ka enne seda, nt rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks) asju sundkasutada ja sundvõõrandada. Et Kaitseväel oleks ülevaade vajaminevate asjade, maatükkide jne seisust, on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele ette nähtud võimalus n-ö broneerida asjad Kaitseväele ja hinnata nende seisukorda – selleks on ette nähtud eelotsuste tegemine ja uurimistoimingute läbiviimne. Selliseid õiguseid ei ole aga Päästeametil ega PPA-l hädaolukorras elanikkonna ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel. HOS annab küll õiguse kehtestada näiteks viibimiskeelu, kuid seegi on KorSi kohaselt lubatud 12 tundi või pikemalt üksnes prefekti loal. Siit nähtub, et praegune õiguskord ei toeta ulatusliku evakuatsiooni efektiivset läbiviimist ning selleks ka ettevalmistamist. Sama tähelepanek kehtib ka KorSis sätestatud valduse läbivaatuse kohta. Nimetatud meetmed on KorSis politseisündmuste kesksed. Samuti ei ole KorSis asjade sundkasutamise või sundvõõrandamise sätteid ega sarnaseid õiguseid kaitsevaldkonna sundkasutamise ja -võõrandamise kohta (eelotsused, paikvaatlus). Asja sundkasutamise ja sundvõõrandamise regulatsioon tekib alles eriolukorras, kuid eelnevalt saab evakuatsiooniks planeeritavate hoonetega ja nt sõidukitega tutvuda üksnes omanikuga kokkuleppel ning loota sõlmitud kokkulepetele. Samas aga planeeritakse HOSi alusel evakuatsiooniga seotud tegevusi tsiviilkriisi/hädaolukorra lahendamise vaatest, kuid sõjaks planeerimise alused ja eeldused ning ka vajadused on erinevad ning praegu ei ole kokkupuutepunkti sõjalisel planeerimisel ja hädaolukorras evakuatsiooniks valmistumisel. Mõistlik on ulatuslikku evakuatsiooni vaadata tervikuna, sõltumata kriisitüübist ning sellest, millises seaduses selle regulatsioon paikneb. 4. Kõrgendatud kaitsevalmidus Kõrgendatud kaitsevalmidus on rahuajal asutuste valmisoleku tõstmiseks ja ettevalmistavate tegevustega alustamiseks ette nähtud erikord, mis annab teatud asutustele lisaõigusi oma valmiduse tõstmiseks. Kõrgendatud kaitsevalmiduse otsustab Vabariigi Valitsus, tehes seda eelneva ohuhinnangu alusel. Kõrgendatud kaitsevalmiduse otsuse peab heaks kiitma ka Riigikogu. Lisaks võib otsustada kõrgendatud kaitsevalmiduse ka mitte otseselt sõjalise ohu korral Eesti riigile, vaid ka nt rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks mõnes teises riigis. RiKS ei määratle, kes on kõrgendatud kaitsevalmidust vahetult lahendav asutus, kuna kõrgendatud kaitsevalmidus on ette nähtud kõikide asutuste (riigisektori) valmiduse tõstmiseks. Samuti põhineb Eesti julgeolekupoliitika laia riigikaitse kontseptsioonil, mis tähendab, et riigi kaitsmine ei ole ainult Kaitseministeeriumi valitsemisala ülesanne, vaid sellesse panustavad kõik. Seetõttu näeb RiKS ette, et kõrgendatud kaitsevalmiduse otsuse järel hakkavad kõik need, kellele on määratud riigikaitseülesanded, neid rakendama. Praktikas on tõlgendatud seadust selliselt, et riigikaitseülesandeid ei hakata täitma automaatselt, vaid ikkagi vastavalt vajadusele. Kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamist juhib peaminister. Samuti jääb kehtima tavapärane Vabariigi Valitsuse seaduses toodud alluvussuhe: Vabariigi Valitsus-minister/ministeerium-asutus. Kõrgendatud kaitsevalmidus annab õigusi juurde nii peaministrile, Vabariigi Valitsusele, kaitseministrile, siseministrile, Kaitseväe juhatajale kui ka näiteks sotsiaalministrile ja Terviseametile. Nagu juba öeldud, siis lubab kõrgendatud kaitsevalmidus rakendada selliseid meetmeid, mis aitavad kaasa valmiduse tõstmisele – nt sundkoormised laskemoona ladudest väljavedamiseks ning eraomanduses maa-alade kasutuselevõtt, et üksuseid formeerida, Eestist lahkumise piirang, et takistada vajaminevate inimeste Eestist lahkumist. Vabariigi Valitsusel on kõrgendatud kaitsevalmiduses lisaõigus: • kehtestada töökohustuse rakendamise tagamiseks Eestist lahkumise keeld töö- või teenistussuhtest tuleneva töökohustusega isikule (nt riigikaitselistel ametikohtadel olijate kohta); 12  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4 • kohustada massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või edastama tasuta, muutmata kujul ja viivitamata või ettenähtud ajal sõjalise tegevuse ettevalmistamiseks, mobilisatsiooni või lisaõppekogunemise korraldamiseks, isiku valduses oleva asja sundkasutusse võtmise või selle sundvõõrandamise ja töökohustuse rakendamiseks, riigivara valitsemise üleandmiseks või ajutiseks kasutuseks võtmiseks, riigikaitseülesannete täitmiseks ja piiravate meetmete kohaldamiseks vajalikke teateid ning RiKSis sätestatud juhul õigusakte (nt kohustatakse Postimeest avaldama Vabariigi Valitsuse otsuseid muutmata kujul); • esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse eelnõu ning otsustada vajaduse korral selle rakendamine kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni (nt Vabariigi Valitsus otsustab ise, et eraldab Kaitseministeeriumile lisaraha sõjaliseks kaitseks); • esitada Riigikogule riigieelarve muutmise seaduse eelnõu, millega nähakse ette riigieelarve Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude otstarbe muutmine, ning otsustada vajaduse korral Riigikogule esitatud eelnõu rakendamine kuni Riigikogu poolt küsimuse otsustamiseni (nt otsustab Vabariigi Valitsus ise, et eraldab Kaitseministeeriumile lisaraha sõjaliseks kaitseks)5; • anda PPA-le ja KAPO-le õiguse kasutada sõjarelvi, kui see on vältimatult vajalik riigi julgeoleku tagamiseks või riigi julgeolekut ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks. Peaministril on kõrgendatud kaitsevalmiduses lisaõigus: • anda haldusakte valla- ja linnavalitsuse liikmele, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhile, ametnikule ja töötajale, samuti sõjaseisukorra ajal sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutavale ministrile ja riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutavale ministrile kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamist ja sõjaseisukorra lahendamist puudutavaid korraldusi juhul, kui pädev organ seda ise ei tee või ei tee õigel ajal ja need on vältimatult vajalikud riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamiseks või tõrjumiseks; • tunnistada kehtetuks valla- ja linnavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhi haldusakti ning anda nende eest ise uue haldusakti juhul, kui pädev organ seda ise ei tee või ei tee õigel ajal ning haldusakt või selle andmata jätmine takistab vahetult sisejulgeoleku korraldamist või riigi sõjalist kaitsmist või ohustab muul viisil riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamist või tõrjumist; • kohustada massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või edastama tasuta, muutmata kujul ja viivitamata või ettenähtud ajal sõjalise tegevuse ettevalmistamiseks, mobilisatsiooni või lisaõppekogunemise korraldamiseks, isiku valduses oleva asja sundkasutusse võtmise või selle sundvõõrandamise ja töökohustuse rakendamiseks, riigivara valitsemise üleandmiseks või ajutiseks kasutuseks võtmiseks, riigikaitseülesannete täitmiseks ja piiravate meetmete kohaldamiseks vajalikke teateid ning RiKSis sätestatud juhul õigusakte; • nõuda Kaitseväe juhatajalt ja Kaitseväe juhataja volitatud ülemalt Vabariigi Valitsuse korralduse ja määruse, ministri käskkirja ja määruse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse otsuse ja määruse täitmist, kui selle täitmata jätmisest on teda teavitanud õigusakti andnud asutus või isik ja on alust arvata, et õigusakti täitmine ei takista vahetult riigi sõjalist kaitsmist; • edastada kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale ohutuks tegutsemiseks juhiseid. Kaitseväe juhatajal või tema volitatud ülemal on kõrgendatud kaitsevalmiduses lisaõigus: 5 Sellega seondub ka RAMi õigus: hoida ja paigutada avalik-õiguslike juriidiliste isikute, riigi asutatud või riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute ning riigi haldusülesandeid täitvate eraõiguslike juriidiliste isikute raha, teha nende makseid ja arveldusi ning vahendada neile makseteenuseid 13  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4 • kohustada massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või edastama tasuta, muutmata kujul ja viivitamata või ettenähtud ajal sõjalise tegevuse ettevalmistamiseks, mobilisatsiooni või lisaõppekogunemise korraldamiseks, isiku valduses oleva asja sundkasutusse võtmise või selle sundvõõrandamise ja töökohustuse rakendamiseks, riigivara valitsemise üleandmiseks või ajutiseks kasutuseks võtmiseks, riigikaitseülesannete täitmiseks ja piiravate meetmete kohaldamiseks vajalikke teateid ning RiKSis sätestatud juhul õigusakte; • jätta täitmata Vabariigi Valitsuse korralduse ja määruse, ministri käskkirja ja määruse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse otsuse ja määruse nii kaua, kuni see takistab vahetult riigi sõjalist kaitsmist; • anda korraldusi lennuliiklusteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale, et tagada Eesti õhuruumi puutumatus, valvamine ja kaitsmine. KOV/valitsusasutusel on kõrgendatud kaitsevalmiduses lisaõigus: • panna füüsilisele isikule kuni 48 tunniks ühekordse töökohustuse; • saata ametnik või töötaja nõusolekuta täitma täiendavaid ülesandeid teise ametiasutusse ning väljapoole tema alalist töö- või teenistuskohta; • vähendada ühepoolselt palka ja töötasu, kui tööjõukulude vähendamise põhjuseks on vajadus jätkata riigi toimimiseks vajalike ülesannete täitmist või teenuste osutamist hoolimata eelarve tulude vähenemisest; • kehtestada erinev tööajakorraldus riigikaitselisel ameti- ja töökohal olevate teenistujate kohta (erinevad nõuded töö-, puhke- ja valveaja kestusele ning piirangud ööajal ja riigipühal tehtavale tööle). Siia lisanduvad veel ka sotsiaalministri ja Terviseameti spetsiifilisemad õigused tervishoiusektori kohta (TTKSi § 581). Kaitseminister kõrgendatud kaitsevalmidusega lisaõiguseid ei saa. 5. Kõrgendatud kaitsevalmiduse regulatsiooni kitsaskohad 5.1 Juhtimine Esimene märkus ei ole otseselt käsitletav kitsakohana, vaid tähelepanu juhtimisena, mis on seaduses sätestatud ja kuidas seda kiputakse laiendavalt tõlgendama (nt õppustel). RiKS eristab kõrgendatud kaitsevalmiduse (KKV) ajal õigusi, mis on rakendatavad valmisoleku tõstmisel, nendest, ms on kohaldatavad juba reageerimisel ehk riigi sõjalisel kaitsmisel. Oluline tähelepanek on, et kõik seaduses toodud õigused ja rakendatavad meetmed ei ole n-ö automaatselt kasutatavad kõrgendatud kaitsevalmiduse otsusest alates. Nagu alguses mainitud, on kõrgendatud kaitsevalmiduse eesmärk tõsta asutuste valmisolekut võimalikuks sõjaliseks rünnakuks. Kaitseväe korralduse seadus eristab selgelt sõjaliseks kaitseks valmistumist (nt õppuste, lisaõppekogunemise ja Kaitseväe igapäevaste tegevuste, ka sundkoormiste rakendamisega) ning aktiivset riigi sõjalist kaitsmist. Mõlemal juhul on Kaitseväel ka erinev jõu kasutamise õigus. Nt meetmed, mis on ette nähtud riigi sõjaliseks kaitsmiseks (nt Kaitseväe õigus jätta täitmata ministri, Vabariigi Valitsuse ja ka KOVi määrusi), ei ole rakendatavad valmisoleku tõstmisel. Seega tuleb lugeda hoolikalt õigusakte ning eristada neid meetmeid, mis on ettevalmistamisfaasis, nendest, mida on lubatud kasutada aktiivses riigi sõjalise kaitsmise faasis. Nagu eespool väljatoodud meetmetest selgub, on õigus anda teistele asutustele, sh KOVidele ning ka üksikisikule korraldusi nii Vabariigi Valitsusel, peaministril, Kaitseväe juhatajal kui KOVil. 14  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4 Peamine nimetatud regulatsiooni kriitika on olnud, et ebaselgeks jääb, milliseid korraldusi ja mis ulatuses korraldusi erinevad osalised annavad ja kuidas lahendatakse ebakõlad erinevate korralduste andmiste vahel. Puudu on selgus, kuidas nimetatud korralduste andmist koordineeritakse ja mis olukorras neid eelnimetatud organid annavad. Kui samale asutusele või isikule annavad mitu ülalnimetatut erinevaid (või ka samasisulisi) korraldusi, siis lahendatakse erimeelsused tavapärasel moel: kõigepealt asutuste vahel, siis ministeeriumide vahel ja kõige viimasena valitsuses. Tasub ka tähele panna, et alati on ülimuslikud kõrgemalseisva institutsiooni või asutuse korraldused. Seega kui samale asutusele annab korraldusi nii peaminister kui Kaitseväe juhataja, siis kehtib peaministri oma. Inimesele või asutusele võib see tekitada segadust ning oluline on kriisi ajal nimetatud korralduse andmist tihedalt koordineerida ning koostööd teha juba planeerimise faasis. Sama on leitud ka riigikaitseõiguse revisjoni raames koostatud analüüsis: „Põhiseaduse riigikaitse ja sellega seoses eriolukorra ja erakorralise seisukorra regulatsiooni muutmise vajadus, riigi erikordade tervikregulatsioon ja kõrgendatud kaitsevalmidus ning põhiõiguste piirangute määratletus ja proportsionaalsus“ (Paloma Krõõt Tupay): „Peale peaministri võivad kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamiseks anda haldusakte ka Vabariigi Valitsus, Kaitseväe juhataja ja sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister, kui haldusakti andmine on vältimatult vajalik riigi julgeolekut ähvardava ohu kiireks ennetamiseks või tõrjumiseks (RiKS § 9 lg 2). Ebaselgeks jääb, kellele ja mis ulatuses nimetatud institutsioonid haldusakte anda tohivad. Regulatsioon ei ole antud osas piisavalt selge. Tuleb märkida, et laiapindsest riigikaitse käsitlusest lähtuvalt ja RiKS § 5 alusel tagavad kõik riigikaitseülesannetega asutused (mh ministeeriumid) ja isikud igas riigi kaitseseisundis neile määratud riigikaitselisi ülesandeid. Ka nende täitmine võib nõuda haldusaktide andmist kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamiseks. Tekib küsimus, kuivõrd sellised analoogsed pädevused teenivad RiKSiga seatud selge ja ühtse juhtimise eesmärki. Ebaselgeks jääb samuti, kelle korraldused on ülimuslikud juhul, kui erinevate pädevate asutuste või institutsioonide poolt ohuolukorra lahendamiseks antud korraldused on vasturääkivad.“.6 Samas aga sedastab RiKS seletuskiri, et RiKSi § 9 lõike 5 kohaselt võib Kaitseväe juhataja üksnes sõjaseisukorra ajal anda valla- ja linnavalitsuse liikmele, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhile, ametnikule ja töötajale sõjaseisukorra lahendamist puudutavaid korraldusi juhul, kui need on vältimatult vajalikud riigi sõjaliseks kaitseks. Väljavõte kehtiva RiKSi § 9 seletuskirjast: Sarnaselt peaministriga antakse korralduste andmise õigus sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutavale ministrile ning Kaitseväe juhatajale, kuid nemad võivad seda teha üksnes sõjaseisukorra ajal selle lahendamiseks ning tingimusel, et need on vältimatult vajalikud nende enda vastutusala korraldamiseks.7 Samuti tuleb olla tähelepanelik, mis laadi korraldusi on lubatud kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal anda: need saavad olla üksnes n-ö korraldavad korraldused, ei ole õigust anda korraldust üle seaduse või kohustada seaduses toodut teisiti täitma. Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal kehtib siiski rahuaja riigikorraldus ning kõrgendatud kaitsevalmidus ei ole põhiseaduses nimetatud erikord, kus on lubatud intensiivsemad sekkumised asutuste, KOVide ja isikute seaduses toodud õigustesse ja ülesannetesse. Nii ühekordsete kui ka varem määratud riigikaitseülesannete puhul on olukord sarnane: ebakõlad lahendatakse asutustevahelises koostöös või prevaleerib kõrgema taseme antu (Vabariigi Valitsus, peaminister, siseminister ja siis Kaitseväe juhataja). Sisejulgeolekuasutused saavad anda kehtiva süsteemi järgi korraldusi siseministri kaudu, kellele tekib see õigus kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal. Seega kui sisejulgeolekuasutused annavad oma korraldusi siseministri kaudu, siis neil on samas 6 file:///V:/oig/avalik/VOS/RIKS%20anal%C3%BC%C3%BCsid/Riigikaitse%20p%C3%B5hianal%C3%BC%C3%BCs%2 0I_PKT_t%C3%A4iendatud.pdf, Lk 41. 7 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/444b1af3-5b34-424d-bea0-2b211bb1a8b9 15  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4 valdkonnas antud korralduse osas eelis näiteks Kaitseväe antud korralduste ja ülesannete ees. Kehtiva süsteemi järgi on vajalik eelised/prioriteedid jne kokku leppida kriisi alguses või kriisi jooksul Vabariigi Valitsuses, riigiasutuste puhul riigi kaitsetegevuse kavas. Otseselt ettevõtetele korraldusete andmist RiKS kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal ette ei näe. Erisus on ainult lennundussektoris, kus õhuruumi tervikliku kaitse ja valve huvides on Kaitseväe juhatajale antud õigus anda korraldusi aeronavigatsiooniteenuse osutajale ning aeronavigatsiooniteenuse osutajale on pandud on ka püsiv riigikaitseülesanne. Aga see on kehtiva süsteemi eranditest, üldjuhul ei ole määratud teistele ettevõtetle riigikaitseülesandeid ning Kaitseväe poolt ettevõtete riigikaitselise kriisi lahendamisse kaasamine saab toimuda läbi ühekordsete kriisiülesannete andmise. 5.2 Sundkoormised Sundkoormiste puhul näeb kehtiv õigus ette, et asju saavad sundkasutusse võtta ja sundvõõrandada nii Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) kui ka Vabariigi Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutus. See eeldab, et sellise volituse on Vabariigi Valitsus ka eelnevalt andnud. Praktikas on tekkinud selline vajadus Päästeametil, kes on tuvastanud, et elanike massiliseks evakueerimiseks on vajadus kasutada hooneid ja transpordivahendeid (vt täpsemalt ülalt hädaolukorra regulatsiooni kirjelduse juurest). Tähele tuleb panna, et RiKSi kohaselt on asjade ülevaatamisel eelotsuse ja uurimistoimingute (n-ö asja enne üle vaatamist) tegemise õigus ainult RKIKil, mis tähendab, et nii rahu- kui ka kriisi ja sõja ajal peab RKIK osutama n-ö teenust ka teistele asutustele, keda on Vabariigi Valitsus volitanud ja kellel on vajadus sundkasutada ja sundvõõrandada. Praktikas on selle sätte tõlgendamine osutunud problemaatiliseks – vaidluse all on, kas RKIKi volitused piirduvad üksnes Kaitseministeeriumi valitsemisalaga või peaks ta osutama n-ö teenust ka teistele asutustele, kui Vabariigi Valitsus mõne asutuse sundkoormisi rakendama määrab. Lisaks tuleb mainida, et asjade sundkasutamine või sundvõõrandamine ei ole ainult kõrgendatud kaitsevalmiduse spetsiifiline. Kehtivas õiguses võib asju sundkasutusse võtta Päästeamet päästesündmuse lahendamiseks (ei eelda hädaolukorda ega eriolukorda – üksnes päästesündmust), samuti PPA korrarikkumise kõrvaldamiseks (ei eelda väljakuulutatud olukordi) ning eriolukorras eriolukorra juht ja eriolukorra tööde juht. Sundkoormatavate asjade saamisel ei ole ühelgi asutusel n-ö eelist – kui kõik asutused, kellel on õigus asju koormata, seda võimalust kasutavad ja tekivad vaidlused piiratud ressursi üle, siis tuleb need asutuste vahel jooksvalt lahendada, samuti on siin kriitilise tähtsusega eelnev koostöö ja planeerimine (nt tsiviiltoetuse registri võimalusi kasutades). Siinkohal on paslik tähelepanu juhtida ka sellele, et ka Kaitsevägi on hädaolukorda lahendav asutus (merereostuse korral) – seega kui on merereostus ja samal ajal on vaja tõsta ka Kaitseväe valmisolekut riigi sõjaliseks kaitsmiseks (kõrgendatud kaitsevalmiduse kaudu), siis peab Kaitsevägi toimetama nii HOSi hädaolukorra lahendamise juhtasutusena kui ka RiKSi kõrgendatud kaitsevalmiduse alusel. Kaitsevalmidust võib olla vaja kõrgendada mitte ainult ohu korral Eesti riigile, vaid ka meie liitlaskohustuste täitmiseks – kui toimub rünnak mõne meie liitlase vastu, siis võib samuti olla vajadus seada Kaitseväe üksused võitlusvalmis kõrgendatud kaitsevalmiduse abil. Sellises olukorras tuleb edasi tegeleda ka nt Eestis asetleidva merereostusega, mille lahendamise eest vastutab Kaitsevägi, ning rakendada paralleelselt mitut plaani ja õigusraamistikku. Ja nagu eelnevalt mainitud, kui on paralleelselt tsiviilkriisiga vaja hakata tõstma ka kaitsevalmidust, on mitmetel asutustel mitmeid eri õigusi, mis pretendeerivad samale ressursile ja annavad korraldusi samadele subjektidele. 5.3. Riigikaitselised töö- ja ametikohad RiKS näeb ette, et asutustel, juriidilistel isikutel, sh KOVid ja ka elutähtsa teenuse osutajad, on võimalus määrata oma töötajaid riigikaitselistele ameti- või töökohtadele. See tähendab, et nimetatud isikuid ei kutsuta sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma Kaitseväkke, vaid nad on kohustatud täitma oma töökohustust oma ameti- või töökohal. Teatud ametikohtadele on Kaitseväkke asumisest vabastus ette 16  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4 nähtud otse seaduses (RiKSi § 46), nendeks on Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, Euroopa Parlamendi liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigisekretäri, Riigikohtu esimehe ja riigikohtuniku, ringkonna-, maa- ning halduskohtu esimehe, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja Eesti Panga presidendi, vallavanema ning linnapea ametikoht. Teised ameti- ja töökohad kehtestab Vabariigi Valitsus. Nii näiteks on kehtestatud erinevatele ministeeriumidele ja asutustele teatud protsent koosseisust, kes on kohustatud jääma alates kõrgendatud kaitsevalmidusest tööle. Kehtiva süsteemi probleem on see, et määratud riigikaitselised ameti- ja töökohad ei ole otseses seoses asutusele määratud riigikaitseliste ülesannetega. Nii näiteks on ette nähtud Konkurentsiametile kuni kolm protsenti teenistuskohtadest riigikaitselisteks ametikohtadeks, samuti nt Muinsuskaitsemetile kuni viis protsenti, kuid neile ei ole määratud riigikaitseülesannet, mida nad alates kõrgendatud kaitsevalmidusest peaksid täitma. Samuti on asutuste ja ettevõtete poolt läbi mõtlemata oma teenuste osutamine ja selleks kuluv ressurss erinevates kriisides (nt ei osutata mõningaid teenuseid riigikaitselises kriisis samas mahus kui tsiviilkriisis). Nimetatud probleemile juhtis tähelepanu ka Riigikontroll oma auditis: Riigikaitseliste ametikohtade vajadust ei ole kindlaks määratud ega riigikaitseülesannetega seostatud. Selliste ametikohtade määramine ei ole seni lähtunud valitsemisalade sisulisest vajadusest. Kuigi riigikaitseseaduses on sätestatud, mis on riigikaitselise ametikoha eesmärk, pole valitsemisalades tihti kokku lepitud, milliste funktsioonide jaoks on vaja riigikaitselisi ametikohti määrata. Mõningates riigikaitseülesandeid täitvates asutustes on senini teadmatust, mis ülesanded võivad riigikaitselisel ametikohal olijal olla ning millised on vastava staatusega kaasnevad kohustused ja piirangud. Auditi näitas, et kuigi riigikaitselised ametikohad on ministeeriumites enamasti täidetud, ei tähenda see ministeeriumi sisulist valmidust täita riigikaitseülesandeid, kuna ametikohad pole seostatud konkreetsete riigikaitseülesannetega.8 6. Mobilisatsioon Mobilisatsioon on määratletud kehtivas õiguses mitte kui erikord, vaid kui „tegevuste kogum“, mille eesmärk on tagada Kaitseväe sõjaaja üksuste valmisolek sõjaliseks tegevuseks. Mobilisatsiooni kuulutab välja Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Juhul kui aset leiab agressioon, siis kuulutab mobilisatsiooni välja Vabariigi President. Mobilisatsiooni väljakuulutamine ei ole seotud ühegi erikorraga, st et selle väljakuulutamiseks ei pea olema eelnevalt erakorralist seisukorda, kõrgendatud kaitsevalmidust või sõjaseisukorda, vaid kokku on vaja kutsuda Kaitseväe sõjaaja koosseis. Kuna oleme NATO liikmed, näeb seadus ette, et mobilisatsiooni võib välja kuulutada ka teisele NATO liikmesriigile appi minekuks ehk kollektiivsel enesekaitse operatsioonil osalemiseks. Mobilisatsiooni ajal võib rakendada sarnaseid meetmeid nagu on ette nähtud kõrgendatud kaitsevalmiduseks ja sõjaseisukorraks, nt transpordivahendite äravõtmine, maa-alade kasutuselevõtt. 7. Demobilisatsioon Sarnaselt mobilisatsiooniga ei ole ka demobilisatsioon erikord, vaid tegevused, millega viiakse Kaitseväe sõjaaja üksused tagasi enne mobilisatsiooni olnud valmisolekusse. Demobilisatsiooni kuulutab välja Vabariigi Presidendi ettepanekul Riigikogu. Riigikogu peab otsustama ka, kaua demobilisatsioon kestab. Sarnaselt mobilisatsiooniga võib ka demobilisatsiooni toetamiseks rakendada erinevaid meetmeid: võetakse isiku valduses olev asi sundkasutusse või sundvõõrandatakse ja rakendatakse töökohustust, otsustatakse riigivara valitsemise üleandmine või ajutisse kasutusse võtmine ning 8 file:///C:/Users/kristi.purtsak/Downloads/17215_RKTR_4560_2-1.4_2303_002-4.pdf, lk 2. 17  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4 riigikaitseülesannetega asutus ja isik täidab oma riigikaitseülesandeid. Demobilisatsiooni korraldamiseks võib kasutusele võtta riigikaitseülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ja varu. 8. Erakorraline seisukord Erakorraline seisukord on üks põhiseaduses ette nähtud erikordadest. Seda iseloomustab põhiseaduse § 129 lg-s 1 sätestatud “põhiseaduslikku korda ähvardav oht”. Erakorralise seisukorra ajal tuleb enamasti riigil tegutseda riigi seest lähtuvate ohtude vastu. Erakorralise seisukorrana ei ole käsitatavad loodusõnnetused, katastroofid ega laiaulatuslikud nakkushaiguste levikud, kui need ei ole inimtekkelised. ErSS määratleb olukorrad, millal on põhjust erakorralist seisukorda välja kuulutada (tegemist ei ole kinnise loeteluga): Eesti põhiseadusliku korra vägivaldse kukutamise katse, terroristlik tegevus, vägivallaga seotud kollektiivne surveaktsioon, ulatuslik vägivallaga seotud isikugruppide vaheline konflikt, Eesti Vabariigi mõne paikkonna vägivaldne isoleerimine või vägivallaga seotud pikaajaline massiline korratus. Erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra väljakuulutamisega on lubatud ulatuslikumalt riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides seadusega ettenähtud juhtudel ja korras piirata isikute õigusi ja vabadusi ning panna neile kohustusi. Vabariigi Valitsusel on erakorralises seisukorras lisaõigus: • peatada riigi valitsusasutuse õigusakti ja kohaliku omavalitsuse organi õigustloova akti täitmise, teatades sellest viivitamatult õiguskantslerile (nt kui KOV on kehtestanud kohaliku elu korraldamiseks erinevad reeglid, kuid neid ei ole võimalik täita erakorralises seisukorras; samuti kui Vabariigi Valitsus on kehtestanud looduskaitsealad, siis nendegi kaitse-eeskirja võib olla keeruline täita sellises olukorras); • kehtestada piirangud Eestisse sisse- ja siit väljasõitmisel (nt kehtestatakse piirang, et teatud inimgruppe ei lasta Eestisse sisse); • kehtestada politseitunni – keelu kindlaksmääratud ajavahemikul viibida tänavatel ja muudes avalikes kohtades ilma selleks eraldi väljaantava läbipääsuloata ja isikut tõendava dokumendita (nt kehtestatakse keeld öösiti õues ilma mõjuva põhjuseta liikuda); • kehtestada dokumentide liigid, mis on nõutavad tänavatel ja muudes avalikes kohtades viibimiseks ajal, kui nimetatud kohtades viibimine on keelatud ilma vastavate dokumentideta, ja vajaduse korral nende dokumentide vormid (nt kehtestatakse kõigile kohustus kaasas kanda ID-kaarti); • keelata streikide ja töösulgude korraldamise; • keelata koosolekute, demonstratsioonide ja pikettide korraldamise ning muud isikute kogunemised avalikes kohtades; • keelata massiteabevahendites teatud liiki informatsiooni edastamise; • peatada raadio- ja telesaadete edastamise ning ajakirjandusväljaannete väljaandmise; • kohustada massiteabevahendite valdajaid säilitama edastatud raadio- ja telesaadete salvestusi erakorralise seisukorra lõppemiseni; • esitada Riigikogule erakorralise seisukorra lisaeelarve eelnõu; • piirata või keelata relvade, mürkainete ja alkohoolsete jookide müüki; • kehtestada toiduainete müügi erikorra; • kehtestada mootorikütuse müügi erikorra; • kehtestada piirangud sidevahendite kasutamisele; • kehtestada piirangud transpordivahendite liikumisele; • keelata valitsusasutustel ja kohaliku omavalitsuse organitel teatud liiki informatsiooni andmise; • esitada massiteabevahendite valdajatele erakorralise seisukorraga seotud teateid kohustuslikuks avaldamiseks massiteabevahendites; • tunnistada kehtetuks erakorralise seisukorra juhi ja sisekaitseülema korraldusi; 18  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4 • teha eelarvestrateegiat piiratud mahus (RESi § 251: Kui eelarvestrateegia koostamise ajal kehtib eriolukord, erakorraline seisukord või sõjaseisukord, võib Vabariigi Valitsus täita käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut osaliselt, põhjendades seda eelarvestrateegias). Peaministri on erakorralises seisukorras lisaõigus: • anda sisekaitseülemale ja valitsusasutuste ning kohaliku omavalitsuse organite juhtidele erakorralisest seisukorrast tingitud tegevust puudutavaid korraldusi; • peatada täidesaatva riigivõimu asutuse ametniku teenistussuhte, kui on alust arvata, et ta oma tegevusega ohustab Eesti põhiseaduslikku korda, kuni erakorralise seisukorra lõppemiseni, teatades sellest Vabariigi Valitsusele; • peatada valla- ja linnavalitsuse ametniku teenistussuhte, kui on alust arvata, et ta oma tegevusega ohustab Eesti põhiseaduslikku korda, kuni erakorralise seisukorra lõppemiseni, teatades sellest vastavale valla- või linnavolikogule; • üle viia täidesaatva riigivõimu asutuse või valla- või linnavalitsuse ametniku teisele ametikohale või teise paikkonda kuni erakorralise seisukorra lõppemiseni ja anda talle ametiväliseid ülesandeid ilma ametniku nõusolekuta; • piirata liikumisvabadust Eesti territooriumil või selle osal; • esitada massiteabevahendite valdajatele erakorralise seisukorraga seotud teateid kohustuslikuks avaldamiseks massiteabevahendites; • anda muid korraldusi Vabariigi Valitsuse volitusel; • võib tunnistada kehtetuks sisekaitseülema korraldusi; • võib esitada Riigikohtule taotluse mittetulundusühingute ja nende liitude, sealhulgas erakondade ning töötajate ja tööandjate ühingute tegevuse peatamiseks erakorralise seisukorra lõppemiseni, põhjendades seda ühingu või selle liidu või erakonna Eesti põhiseaduslikku korda ohustava tegevusega; • koordineerida Kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamist Kaitseväe juhataja juhtimisel Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamisel ning riigi sisemise julgeoleku tagamisel; • anda linnapeale ja vallavanemale korraldusi; • edastada kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale ohutuks tegutsemiseks juhiseid (sama õigus ka valitsusasutuse juhil). Siseministril (sisekaitseülemal) on erakorralises seisukorras lisaõigus: • rakendada piiranguid transpordivahendite liikumisele; • rakendada isikute suhtes, kes viibivad politseitunni ajal tänavatel või muudes avalikes kohtades, dokumentide kontrolli; • rakendada isikute suhtes, kes viibivad tänavatel või muudes avalikes kohtades ilma läbipääsuloata ja isikut tõendava dokumendita, kui see on nõutav, isikute ja asjade läbivaatust; • rakendada isikute suhtes, kes rikuvad avalikku korda ning kes ei ole vastava paikkonna elanikud, saatmist paikkonda, mille elanikud nad on; • rakendada nende isikute läbivaatust, kelle kohta on andmeid, et nende valduses on ilma vastava loata relvad või lõhkeained, samuti nimetatud isikute asjade, töö- ja eluruumide ning transpordivahendite läbivaatust; • rakendada piiranguid nende isikute õigusele posti, telegraafi või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele, kelle suhtes on alust arvata, et nad oma tegevusega ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda; • rakendada isikutelt relvade ning mürk- ja lõhkeainete äravõtmist erakorralise seisukorra ajaks • rakendada piiranguid massiteabevahendite valdajate suhtes; 19  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4 • teha maa-ala, ehitise või seadme ajutiseks riigikaitseobjektiks määramise ning riigikaitseobjektivastase ründe ennetamiseks või tõkestamiseks Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise ettepanekuid; • esitada massiteabevahendite valdajatele erakorralise seisukorraga seotud teateid kohustuslikuks avaldamiseks; • teha kooskõlastatult riigikaitse valdkonna eest vastutava ministriga ettepaneku erakorralise seisukorra juhile anda Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile õigus kasutada sõjarelvi, kui see on vältimatult vajalik riigi julgeoleku või põhiseadusliku korra tagamiseks või riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava vahetu ohu tõrjumiseks; • anda linnapeale ja vallavanemale korraldusi. Kaasatud kaitseväelasel ja Kaitseliidu liikmel on erakorralises seisukorras lisaõigus: • sõiduk sundpeatada, kui isik ei täida sõiduki peatamise märguannet. Selleks võib kasutada teesulgu või sõiduki sundpeatamise vahendit või relva või muud erivahendit. Ravimiametil on erakorralises seisukorras lisaõigus: • ajutiselt piirata ravimite väljastamist ning lubada erandeid ravimite käitlemise nõuete, ravimi müügiloa nõuete, ravimite kliiniliste uuringute nõuete, ravimi ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest. Samuti võib Ravimiamet piirata ravimireklaami. 9. Erakorralise seisukorra regulatsiooni kitsaskohad Erakorralise seisukorra väljakuulutamisel on määrava tähtsusega põhiseadusliku korra mõiste selgitamine, mida ErSSi §-s 3 on püütud teha (vt ka erakorralise seisukorra väljakuulutamise põhjuseid). Nimetatud paragrahvist tulenevalt võib väita, et põhiseaduslikku korda ähvardav oht eksisteerib olukorras, kus riigi eksistents või tema aluspõhimõtted (suveräänsus, rahvusriik, demokraatia, õigusriik jne) on ohustatud. Seega praktikas on ääretult keeruline eristada seda riigi sõjalisest kaitsest või selleks valmistumisest. Eeldatavasti on erakorralises seisukorras aktiivne ka Kaitsevägi, kes saab oma tegevustega alustada ja valmisolekut tõsta hoopiski kõrgendatud kaitsevalmiduse, mitte hädaolukorra või erakorralise seisukorra (nagu PPA või KAPO) alusel. Seega on paralleelselt koos erakorraline seisukord ja kõrgendatud kaitsevalmidus. Ühelt poolt on vajalik lahendada sisejulgeolekukriisi ja teiselt poolt on vajadus Kaitseväel vägi kokku saada. Põhiseaduse vaatest on prioriteet Riigikogu välja kuulutatud erikord – erakorraline seisukord, mitte kõrgendatud kaitsevalmidus. Kui on erakorraline seisukord, siis selle juht on peaminister, seadus näeb ette teatud õigused ja juhtimisvolitused ka sisekaitseülemale (vt ülalt lähemalt), kelleks on siseminister, kuid kes on valitsusliige, sisejulgeoleku valdkonna eest vastutaja ja kannab poliitilist vastutust sisejulgeoleku valdkonna eest. ErSS ei määra otseselt, kes on erakorralist seisukorda vahetult lahendav asutus, kuid valdkondade jaotuse järgi kuulub erakorralise seisukorra lahendamine PPA ja KAPO vastutusalasse, kuid ErSS ei anna mingeid õigusi PPA-le ega ka KAPO-le otseselt juurde. KAPO ja PPA peavad olukorra lahendama KorSis ja julgeolekuasutuse seaduses (JAS), võimaluste piires ka kriminaalmenetluse seadustikus ette antud meetmetega. Meetme kehtestamise õigus on nt Vabariigi Valitsusel, kuid meedet rakendab KAPO või PPA. See on erisus kõrgendatud kaitsevalmidusest, kus nt Kaitsevägi saab ka ise meetmeid otsustada (nt kohustada massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või edastama tasuta, muutmata kujul ja viivitamata või ettenähtud ajal sõjalise tegevuse ettevalmistamiseks vajalikke teateid; anda korraldusi lennuliiklusteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale, et tagada Eesti õhuruumi puutumatus, valvamine ja kaitsmine). Samuti on kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal Kaitseväe juhatajal õigus anda korraldusi teistele asutustele ja KOVidele, sellist õigust ei ole sisejulgeolekuasutustel erakorralises seisukorras, vaid see õigus on peaministril ja sisekaitseülemal. 20  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4 Erakorraline seisukord annab Vabariigi Valitsusele juurde õigusi kehtestada meetmeid, mille vahetu elluviimisega tegelevad nii PPA, KAPO kui ka muud asutused, kelle vastutusalas meetme elluviimine on (nt toiduainete müügi erikord, mootorikütuse müügi erikord). Kuid mingeid eriõigusi nende Vabariigi Valitsuse kehtestatud meetmete elluviimiseks ja rakendamiseks ei ole, hakkama tuleb saada nende õiguste ja seadustega, mis on ka tavapäraste ülesannete täitmiseks ette nähtud. Samuti ei sisalda ErSS erakorraliseks seisukorra lahendamiseks valmistumist – kes milliseid plaane teeb, kuidas kellega koostööd tehakse jne. Praegu on see õiguslünk lahendatud nii, et PPA on määratud HOSi järgi lahendavaks asutuseks massilise korratuse puhul ning KAPO siis, kui on alust arvata, et hädaolukorra on põhjustanud terroristlik tegevus. Seega valmistutakse praegu erakorralise seisukorra lahendamiseks hädaolukorra lahendamise süsteemi kaudu – HOLPidega – massilise korratuse plaani ning olemasolevate JASi ja KorSi meetmete rakendamisega. Kui RiKSi alusel saab määrata asutustele ja juriidilistele isikutele (sh ka KOVid) riigikaitseülesandeid, mida nad hakkavad alates kõrgendatud kaitsevalmidusest lahendama, siis erakorralise seisukorra lahendamiseks ei ole ette nähtud ühelegi asutusele konkreetseid uusi ülesandeid, ülesannete prioriseerimist jne. Kui on soovi, et asutused, ettevõtjad ja KOVid täidaks neile pandud riigikaitseülesandeid ka erakorralises seisukorras, siis tuleb selleks samaaegselt ka kõrgendatud kaitsevalmidus välja kuulutada. Näiteks kui leiab aset 2007. a nn pronksiöö kriisi laadne olukord, siis alustab PPA selle lahendamist tsiviilkriisiks ettenähtud massilise korratuse plaani alusel, kuid kui massiline korratus eskaleerub, siis tuleb välja kuulutada erakorraline seisukord, mitte eriolukord, mille eelduseks on hädaolukord. Kui lisandub ka terroristlik tegevus, lisandub lahendavate asutuste ringi ka KAPO, kes reageerib olukorrale JASis ette nähtud meetmetega. Planeerimisel peaks erakorraliseks seisukorraks, massiliseks sisserändeks ja massiliseks korratuseks valmistumist vaatama ühe tervikuna ning seda eelkõige RiKSi alusel koostatava riigi kaitsetegevuse kava raames. Kaitseväe ja Kaitseliidu roll erakorralise seisukorra lahendamisel on ette nähtud sellega, et PPA või KAPO saavad kaasata Kaitseväge ja Kaitseliitu olukorra lahendamisse. Kaitsevägi ja Kaitseliit kaasuvad, kui neil on see võimalik. Nt kui samal ajal on oht ka piiri tagant, siis ilmselgelt tegeleb Kaitseministeeriumi valitsemisala oma valmiduse tõstmisega ja üksuste koondamisega ning kaasumine sisekaitseülema juhitava olukorra lahendamisse võib olla tagasihoidlik või üldse puududa. Ka erakorralises seisukorras kehtib endiselt Vabariigi Valitsuse seadus ehk liin asutus- minister/ministeerium-Vabariigi Valitsus-peaminister. Erakorralises seisukorras lisandub juhtimisahelasse ka sisekaitseülem ehk siseminister on n-ö kahe mütsiga – ta peab eristama, milliseid korraldusi ta annab sisekaitseülemana erakorralise seisukorra lahendamiseks ja milliseid siseministrina valdkonna poliitiliseks juhtimiseks. Nt on siseministril erakorralise seisukorra lahendamiseks õigus anda korraldusi ka linnapeale, kuid sellist õigust ei ole tal muude oma juhitavate valdkondade puhul, mis ei seondu erakorralise seisukorra lahendamisega. Sisekaitseülem allub vahetult peaministrile. Erakorralises seisukorras on erandlik Vabariigi Valitsuse õigus nii peaministri kui ka siseministri suhtes – nimelt võib erakorralises seisukorras Vabariigi Valitsus tunnistada kehtetuks peaministri (kui erakorralise seisukorra juhi) ja siseministri (kui sisekaitseülema) korraldusi. Kui vastata üheselt küsimusele, kes on erakorralise seisukorra juht, siis saab öelda, et KAPO ja PPA juhivad omas valdkonnas, sisekaitseülem ja peaminister annavad korraldusi ning Vabariigi Valitsusel kui kollektiivorganil on viimane sõnaõigus. Sisekaitseülemale on pandud ErSSiga kohustus tagada ka nt erakondade ja tööandjate ühingu tegevuse peatamise otsuse elluviimine ning kõikide Vabariigi Valitsuse erakorralise seisukorra lahendamiseks antud õigusaktide täitmine. Vabariigi Valitsus võib erakorralises seisukorras näiteks peatada raadio- ja telesaated ning ajakirjandusväljaannete väljaandmise või kehtestada toiduainete müügi erikorra, mootorkütuse müügi erikorra või piirata transpordivahendite liikumist. Nimetatud valdkonnad ei kuulu tavapäraselt siseministri vastutusalasse. Nii tegeleb tavapäraselt meediapiirangutega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, toiduainete sektoriga Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning 21  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4 Põllumajandus- ja Toiduamet, kütusega Kliimaministeerium jne. Erakorralises seisukorras irdutakse ülesannete jäävuse põhimõttest ning pannakse ka teiste valdkondade otsuste täideviimise tagamine ja elluviimine hoopiski siseministri õlule, kes peaks tegelema sellises olukorras sisekaitsega. Riigikaitseõiguse revisjoni raames koostatud analüüsis: „Põhiseaduse riigikaitse ja sellega seoses eriolukorra ja erakorralise seisukorra regulatsiooni muutmise vajadus, riigi erikordade tervikregulatsioon ja kõrgendatud kaitsevalmidus ning põhiõiguste piirangute määratletus ja proportsionaalsus“ (Paloma Krõõt Tupay): „Ülaltoodud pädevuste jaotusest nähtub teatud vastuolu sama seadusega sätestatud põhimõttest, et erakorralise seisukorra lahendamist juhib peaminister. Erinevad olulised pädevused erakorralise ohu kõrvaldamiseks on antud hoopis Valitsuse kätte, millele on omistatud mh õigus tunnistada kehtetuks peaministri korraldusi. Kokkuvõttes jääb ebaselgeks, kes on reaalselt erakorralise seisukorra juht. Kuigi nominaalselt juhib peaminister erakorralise seisukorra lahendamist, sõltuvad kõik tema otsused Valitsuse heakskiidust. Sisekaitseülemale erakorralises olukorras omistatud pädevuste eesmärgipärasus on samuti küsitav. Kuna Siseministril puudub isiklikult reaalne võimalus piirangute rakendamiseks, piirduvad temale määratud kompetentsid olulises ulatuses Valitsuse kehtestatud piirangute rakendamiseks vajalike otsuste edasi andmisega täidesaatvate riigivõimu asutustele, nt Politsei- ja Piirivalve Ametile. Erakorralise olukorra seaduses on seega täheldatav osaline vastuolu määratud juhtimisorganite ja nendele omistatud kompetentside vahel.“.9 Samas: „Riigi sõjalise ja tsiviilkaitse regulatsioonid vajavad ühtlustamist moel, mis tagaks nende selge ja võimalikult sarnase juhtimise. Selle eelduseks on, et seadusandja reguleerib selgemalt riigi erikordade ja seisundite omavahelise seose ja üheaegse kehtimise võimaluse. Nii peab rahuajal kehtivate seisundite ja kordade juhtimine olema kooskõlas põhiseadusega sätestatud, üldise riigikorraldusega. Erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra juhtimise kord peavad leidma proportsionaalse tasakaalu efektiivse riigikaitse ja riigikorra püsimise vahel.“.10 Mööda ei saa ka mitmikkriisidest – kui samal ajal erakorralise seisukorraga on ka näiteks COVID-19 kriis ja eriolukord, allub eriolukorra juht erakorralise seisukorra juhile. Õiguslikult ei ole see problemaatiline, kuna eriolukorra juht on üks ministritest ja erakorralise seisukorra juht on peaminister. Küll aga tekitab segadust olukord, kus Vabariigi Valitsusel on peaministri erakorralise seisukorra lahendamiseks antud korralduste suhtes n-ö vetoõigus, kuid eriolukorra juhi korralduste suhtes sellist õigust Vabariigi Valitsusel ei ole. Kui nimetatud erikorrad kehtivad paralleelselt ning peaministrile kui erakorralise seisukorra juhile allub ka eriolukorra juht ning kui peaminister annab eriolukorra juhile korraldusi olukordade lahendamiseks, siis tekib segadus, mille üle on Vabariigi Valitsusel vetoõigus ja mille üle mitte. Samuti peavad koostööd tegema ja koordineerima vahetult olukorda lahendavad asutused oma tegevusi – KAPO, PPA ja eriolukorda vahetult lahendav asutus (nt Terviseamet), kui samal ajal on ka kõrgendatud kaitsevalmidus, siis ka Kaitseväega. 10. Sõjaseisukord Eesti kriisijuhtimine, sh sõjaseisukorra aegne juhtimine toimub suuresti ülesannete jäävuse põhimõttel ning asutused ja institutsioonid ei saa sõjaseisukorras endale ülesandeid, milleks nad ei ole saanud rahuaja tingimustes valmistuda ja mis ei kuulu nende valdkonda/pädevusse. Ka sõjaseisukorras kehtivad edasi kõik seadused – peaminister on endiselt valitsuse juht ja Kaitseväe juhataja juhib riigi 9 file:///V:/oig/avalik/VOS/RIKS%20anal%C3%BC%C3%BCsid/Riigikaitse%20p%C3%B5hianal%C3%BC%C3%BCs%2 0I_PKT_t%C3%A4iendatud.pdf, lk 37. 10 file:///V:/oig/avalik/VOS/RIKS%20anal%C3%BC%C3%BCsid/Riigikaitse%20p%C3%B5hianal%C3%BC%C3%BCs%2 0I_PKT_t%C3%A4iendatud.pdf, Lk 52. 22  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4 sõjalist kaitset. Sõjaseisukorra juhtimisõigused on kirjeldatud RiKSis, mille § 9 näeb ette Vabariigi Valitsusele, peaministrile, kaitseministrile, Kaitseväe juhatajale ja siseministrile lisaõigused. Ühelgi asutusel ei ole sõjaseisukorra lahendamisel eelist kellegi teise ees, kuna riigi sõjaline kaitse on kõigi ühispingutus ja lähtutakse laia riigikaitse kontseptsioonist. Vabariigi Valitsus saab sõjaseisukorras endale lisaks kõrgendatud kaitsevalmiduse meetmetele juurde õiguse: • anda Kaitseväele korraldusi vaherahu kehtestamiseks või sõlmimiseks; • kehtestada või sõlmida vaherahu või sõlmida rahulepingu ning esitada selle seaduses sätestatud juhul Riigikogule ratifitseerimiseks; • peatada ministri käskkirja ja määruse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse otsuse ja määruse täitmise või tunnistada akti kehtetuks, kui see takistab vahetult sisejulgeoleku korraldamist või riigi sõjalist kaitsmist või ohustab muul viisil riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamist või tõrjumist; • peatada meediateenuste osutamise ning ajakirjandusväljaande väljaandmise, kui on alust arvata, et nende vahendusel avalikustatav teave võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi julgeolekut; • keelata avalikku korda ähvardava ohu ennetamiseks avalike ürituste ja koosolekute pidamise, sõltumata nende eesmärgist ning pidamise kohast; • peatada avalikku korda ähvardava ohu ennetamiseks streigid ja töösulud ning keelata nende korraldamise, sõltumata asutusest ja organisatsioonist; • piirata teatud liiki või teatud tunnustele vastavate vallasasjade müüki, keelata nende väljaveo riigist või teatud piirkonnast, samuti määrata neile sundhindu juhul, kui need vallasasjad on vajalikud elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks või riigi sõjalise kaitsmise toetamiseks; • piirata sidevahendite kasutamist juhul, kui on alust arvata, et nende vahendusel levitatav teave võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi julgeolekut; • keelata massiteabevahendis teatud sisuga teabe edastamise, kui selle avalikustamine võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi julgeolekut; • kohaldada (n-ö üldvolitus) seaduses sätestamata meedet nii kaua, kui see on vältimatult vajalik; • kalduda kõrvale põhiõiguste ja -vabaduste piiramisel inimõigusi käsitleva välislepinguga võetud kohustustest, kui see on lubatud välislepingus ja piirang on kooskõlas muude rahvusvahelise õiguse järgsete kohustustega; • teha eelarvestrateegiat piiratud mahus (RESi § 251: Kui eelarvestrateegia koostamise ajal kehtib eriolukord, erakorraline seisukord või sõjaseisukord, võib Vabariigi Valitsus täita käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut osaliselt, põhjendades seda eelarvestrateegias). Peaminister saab sõjaseisukorras endale lisaks kõrgendatud kaitsevalmiduse meetmetele õiguse: • anda valla- ja linnavalitsuse liikmele, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhile, ametnikule ja töötajale, samuti sõjaseisukorra ajal siseministrile ja kaitseministrile sõjaseisukorra lahendamist puudutavaid korraldusi juhul, kui nad ise seda ei tee või ei tee õigel ajal ja korralduste andmine on vältimatult vajalikud riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamiseks või tõrjumiseks; • tunnistada kehtetuks valla- ja linnavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhi haldusakt ning anda nende eest ise uue haldusakti juhul, kui pädev organ seda ise ei tee või ei tee õigel ajal ning haldusakt või selle andmata jätmine takistab vahetult sisejulgeoleku korraldamist või riigi sõjalist kaitsmist või ohustab muul viisil riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamist või tõrjumist; • otsustada muid riigikaitsega seotud küsimusi, mis ei ole põhiseaduse või seaduse kohaselt teise asutuse või isiku pädevuses; 23  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4 • peatada meediateenuste osutamise ning ajakirjandusväljaande väljaandmise, kui on alust arvata, et nende vahendusel avalikustatav teave võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi julgeolekut; • keelata massiteabevahendis teatud sisuga teabe edastamise, kui selle avalikustamine võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi julgeolekut. Siseminister saab sõjaseisukorras endale juurde lisaks kõrgendatud kaitsevalmiduse meetmetele õiguse: • anda valla- ja linnavalitsuse liikmele, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhile, ametnikule ja töötajale sõjaseisukorra lahendamist puudutavaid korraldusi juhul, kui need on vältimatult vajalikud riigi sisejulgeoleku korraldamiseks; • tunnistada kehtetuks valla- ja linnavalitsuse, valla- ja linnavolikogu, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhi haldusakti juhul, kui pädev organ seda ise ei tee ja haldusakt takistab vahetult sisejulgeoleku korraldamist; • peatada meediateenuste osutamise ning ajakirjandusväljaande väljaandmise, kui on alust arvata, et nende vahendusel avalikustatav teave võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi julgeolekut; • keelata massiteabevahendis teatud sisuga teabe edastamise, kui selle avalikustamine võib ohustada riigi sõjalist kaitsmist või muul viisil riigi julgeolekut. Kaitseminister saab sõjaseisukorras endale õiguse: • tunnistada kehtetuks valla- ja linnavalitsuse, valla- ja linnavolikogu, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhi haldusakt juhul, kui pädev organ seda ise ei tee ja haldusakt takistab vahetult riigi sõjalist kaitsmist. Kaitseväe juhataja saab endale lisaks kõrgendatud kaitsevalmiduse meetmetele sõjaseisukorras juurde õiguse • anda valla- ja linnavalitsuse liikmele, riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse juhile, ametnikule ja töötajale sõjaseisukorra lahendamist puudutavaid korraldusi juhul, kui need on vältimatult vajalikud riigi sõjaliseks kaitseks; • kehtestada või sõlmida vaherahu ja katkestada kehtestatud või sõlmitud vaherahu, kui vastane oma tegevusega ei täida selle tingimusi. Ravimiamet saab sõjaseisukorras endale õiguse: • ajutiselt piirata ravimite väljastamist ning lubada erandeid ravimite käitlemise nõuete, ravimi müügiloa nõuete, ravimite kliiniliste uuringute nõuete, ravimi ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest. Samuti võib Ravimiamet piirata ravimireklaami. Põhiseadus ei välista võimalust, et korraga võib olla väljakuulutatud nii erakorraline seisukord kui ka sõjaseisukord. Samas ErSSi kohaselt loetakse erakorraline seisukord lõppenuks, kui kuulutatakse välja sõjaseisukord. HOS sellist sätet ette ei näe, et sõjaseisukorras või erakorralises seisukorras muutuks eriolukord või hädaolukord kehtetuks, seega võib kehtiva õiguse järgi olla Eestis korraga sõjaseisukord, hädaolukord ning eriolukord või erakorraline seisukord, hädaolukord, eriolukord või erakorraline seisukord, hädaolukord, eriolukord, kõrgendatud kaitsevalmidus. Kuna HOS on tsiviilkriiside lahendamiskes ja erakorraline ning sõjaseisukord riigikaitseliste kriiside lahendamiseks. Üks ei välista teist ning ka riigikaitselise kriisi ajal jätkub tsiviilkriisis lahendamine ja nt päästetööd. Probleem tekib erakorralise seisukorra kohesel lõppemisel sõjaseisukorra väljakuulutamise korral – kohe kaotavad kehtivuse ka kõik erakorralises seisukorras otsustatud meetmed. Olukorra lahendamise huvides on mõistlik ette näha võimalus, et erakorralise seisukorra meetmed jäävad sõjaseisukorras kehtima, kuni ei ole otsustatud teisiti (see on eelnõus ette nähtud). 24  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4 Nii erakorralise seisukorra kui ka sõjaseisukorra üldjuht on peaminister, lahendamata on olukordi vahetult lahendavate asutuste omavahelised pädevused: sõjaseisukorra pealahendaja Kaitseväe ning erakorralist seisukorda lahendava PPA ja KAPO omavaheliste korralduste andmise õigus ja juhtimine. Lisaks on vaja selgeks teha ja kindlaks määrata sisekaitseülema erivolitused ja vahekord kaitseministriga, kes saab sõjaseisukorras lisavolitused. Ära ei saa unustada ka NATO rolli ja Kaitseväe koostegutsemist liitlaste üksustega Eesti kaitsmisel. Nii Kaitseväe korralduse seadus, Kaitseväe põhimäärus kui ka RiKS keskenduvad riigi sõjalisele kaitsmisele, mis toimub Eesti territooriumil Eesti Kaitseväe poolt. Teisalt näeb seadus ette ka rahvusvahelised sõjalised operatsioonid, mille regulatsioon on koostatud pigem sellest vaatest, et need toimuvad välisriigi territooriumil (nt Afganistan, Mali, Iraak). Kui on tegu Eesti riigi kaitsmisega Eesti riigi territooriumil, siis tegelevad Kaitseväe üksused ühelt poolt nii Eesti riigi sõjalise kaitsmisega kui teiselt poolt on osa ka rahvusvahelisest sõjalisest operatsioonist, kuna oleme NATO liige ja riigi kaitsmine toimub koos liitlastega või liitlaste üksuste koosseisus (nt arvatakse mõni meie Kaitseväe üksus liitlase üksuse koosseisu). Seega peavad õiguslikust vaatest olema sarnased nii riigi sõjalise kaitsmise kui ka rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemisel jõu kasutamise õigus ja üksuste liikumisvabadus ning meetmete kasutamise õigused. Lisaks tuleb arvestada ka üksuste operatiivset liikumisvajadust Lätti, Leetu jne, kuna Eesti sõjaline kaitsmine on tihedalt seotud ka teiste Balti riikidega, sest kolme Balti riiki käsitletakse ühe operatsiooniruumina. Nii meie piiriregulatsioon kui ka tolliformaalsused jne peavad seda operatiivsust võimaldama. 11. Elutähtsate teenuste toimepidevus Kehtiva HOSi § 1 lõike 2 kohaselt kohaldatakse HOSi riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks valmistumisel, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd muudes seadustes ei sätestata teisiti. Eestis kehtib kriisides ülesannete ja pädevuste jäävuse põhimõte. See tähendab, et kriiside ajal lisandub isikutele ja asutustele õigusi ja kohustusi, kuid üldjuhul jäävad samal ajal kehtima ka kõik rahuaegsed igapäevaselt kehtivad õigused ja täidetavad ülesanded. Näiteks peavad elutähtsad teenused toimima ka erakorralises seisukorras või kaitsevalmiduse kõrgendamisel ning sõjaseisukorras. RiKS näeb võimaluse määrata elutähtsa teenuse osutajatele valdkonna eriseadusega riigikaitselisi ülesandeid ehk täpsustada teenuse osutamist riigikaitselise ohu olukordades. Seni ei ole seda tehtud, mis on viinud olukorrani, kus elutähtsa teenuse osutajatel on ootus tagada ka sõjaseisukorras sama teenuse tase kui tsiviilkriisis. Samas aga paikneb elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise regulatsioon praegu HOSis, mis on kaasa toonud selle, et elutähtsa teenuse osutajad ei planeeri elutähtsate teenuste osutamist riigikaitselistes kriisides ning elutähtsa teenuse osutajatele ei ole kehtestatud teenuste osutamise nõudeid riigikaitselistes kriisides, sest hädaolukord on rahuaegne teenuste katkestus. KOVide puhul näeb HOS ette, et elutähtsaid teenuseid tuleb tagada ja need toimivana hoida üksnes üle 10 000 elanikuga KOVides. Lisaks ei ole praegu nt toidu ja ravimite varustuskindluse tagamine elutähtis teenus. Praegu saab elutähtsat teenust korraldav asutus kehtestada elutähtsa teenuse osutajale nõuded teenuse kohta oma määrusega. Nõudeid saab muuta operatiivselt üksnes eriolukorras, kui käes on elutähtsa teenuse katkestus või ulatuslik häire, mis on viinud juba eriolukorrani (nt elektrikatkestus). Kui on kõrgendatud kaitsevalmidus või erakorraline seisukord, siis võimalust nõudeid kiirelt muuta ei ole. Ka eriolukorras ei saa nõuet kehtestada elutähtsat teenust korraldav asutus, kes sellega tegeleb igapäevaselt ning kes tunneb vastavat valdkonda, vaid ta peab selleks pöörduma eriolukorra juhi (peaministri) või eriolukorra tööde juhi poole, kui see on määratud. Nimetatud lahendus olukorra kiirele lahendamisele ilmselt kaasa ei aita, seda näitasidki ulatuslikud elektrikatkestused Saaremaal (2022. a detsembris), kus elektriettevõtetele seatud nõuete muutmiseks oleks õiguslikult vaja olnud kuulutada välja eriolukord. Õnneks lahenes olukord eraettevõtjate ja riigi mõistlikus koostöös. 25  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4 Praeguse süsteemi peamine kitsaskoht on, et elutähtsa teenuse korraldaja (nt elektrivarustuse puhul Kliimaministeerium) peab juba hetkel kehtestama nõuded kõikideks kriisiolukordadeks ning kriisi ajal ei ole nt Kliimaministeeriumil olukorra lahendamisel suurt sõnaõigust – seda lahendab elutähtsa teenuse osutaja (nt Elektrilevi) varem kehtestatud nõuete alusel. Kriisi ajal elutähtsa teenuse korraldajal (nt Kliimaministeerium) otsest korralduse andmise õigust elutähtsate teenuste osutajatele ei ole, elutähtsa teenuse osutaja rakendab enda toimepidevuse plaani. Elutähtsa teenuse korraldaja saab abiks olla seeläbi, et koordineerib erinevate elutähtsa teenuste osutajate tegevusi, et ei tekiks ülekatteid, halle alasid ja tegevused oleks ühtlustatud, ressursse jaotatakse vajaduse korral ning kommunikatsioon oleks ühtne. Samas aga paneb HOS elutähtsa teenuse korraldajale kohustuse elutähtsa teenuse katkestusest tingitud olukorra lahendamist juhtida. Elutähtsate teenuste puhul on prioriteediks ühiskonna toimimine ning elanike elud ja tervis – sellest lähtuvalt on teatud valdkondades praegu ka prioriteedid seatud (nt elektrivarustuse taastamise esimene prioriteet on haiglad ja hingamisraskustega patsiendid hooldekodudes, mitte riigiasutused). Elutähtsate teenuste süsteemi on kirjeldatud erinevates eriseadustes ja igal teenusel on oma osutamise süsteem ja loogika. Nii näiteks on elektrivarustuse prioriteetide nimekiri koostatud elektri süsteemioperaatorite ja Kliimaministeeriumi koostöös, tervishoiukorraldus kõrgendatud kaitsevalmiduses ja sõjaseisukorras (katastroofimeditsiini plaan) on kokku lepitud Terviseameti, Sotsiaalministeeriumi ja Kaitseväe koostöös. Tähele tuleb panna, et riigi sõjalisel kaitsmisel ei ole Kaitseväel õigust hakata korraldama elutähtsa teenuse osutajate süsteemi. Ainus elutähtis teenus, kus Kaitseväele on seadusega ette nähtud suurem sekkumis- ja korraldamisõigus, on lennundus. Mis on ka arusaadav, kuna Kaitseväe vastutada on Eesti õhuruumi valvamine ja kaitse. Kuid ka see õigus ei ole absoluutne, Kaitsevägi ei võta üle lennundussektori ettevõtete juhtimist, kuna kõik ohuolukorrad (kriisid) ei ole seotud välise julgeolekuohu ega sõjalise ohuga. Kui ohuolukorra ajal suletakse osa õhuruumist Kaitseväe jaoks, siis ülejäänud õhuruumis toimib üldlennuliiklus edasi ja seega on vaja ka lennuliiklusteenuse osutamist, sest Kaitseväel puudub see õigus ja samuti pädevus tsiviilõhusõidukite liiklust juhtida. Näiteks juhul, kui on välja kuulutatud sõjaseisukord ja teiste riikide tsiviilõhusõidukitele on Eesti õhuruum suletud, võivad tsiviilõhusõidukid siiski Eesti õhuruumis lennata näiteks MEDEVAC lendudena (täites Kaitseväge abistavat ülesannet). Ka siis on vaja, et keegi neid Kaitseväge abistavaid õhusõidukeid juhiks, et Kaitsevägi saaks tegeleda üksnes kaitselennunduse õhusõidukitega, samas peab tegevus olema koordineeritud ja omavahel kooskõlas (lennundusseaduse § 72 lõige 6). Sama loogika on ka nt elektroonilise side piiramise osas, mis toimub TTJA kaudu. Kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal tuleb TTJAle Kaitseministeeriumist korraldus, et vajatakse täiendavaid raadiosagedusi. Kuna TTJA korraldab raadiosageduste andmist, siis on temal kõige parem ülevaade ja ta on kõige pädevam hindama, kuidas Kaitseministeeriumist tulnud vajadust kõige paremini rahuldada nii et see ei mõjutaks teisi riigis olulisi teenuseid. TTJAle on antud selle paragrahvi kaalutlusõigus leidmaks kõige sobilikumad sagedused, arvestades, et riigis peab olema tagatud elutähtsa teenuse osutamine (ESSi § 211). Lisaks toimub sadamatele prioriteetide seadmine Vabariigi Valitsuse kaudu (sadamaseaduse § 33 lõige 4) ning elektriga varustamist saab piirata nii Vabariigi Valitsus kui ka süsteemihaldur (elektrituruseaduse § 4 ja § 40). HOS annab võimaluse eriolukorra juhile ja tööde juhile kõikide elutähtsate teenuste osas kehtestada varasemalt elutähtsat teenust korraldava asutuse poolt kehtestatud nõuetest erinevad nõuded, kui eriolukorra lahendamine seda nõuab. Selgusetuks jääb, kuidas tuleb eriolukorra juhile (kes on nt peaminister, minister) või tööde juhile (KOVi juht, asekantsler, asutuse juht/töötaja) kriisi ajal teadmus teema kohta, millega ta varasemalt ei ole kokku puutunud, et teha kriisi lahendamisel parim otsus. Nt elektriga varustamine on kõige enam ristsõltuvusi kaasa toov teenus ning selle piiramine üldpilti teadmata võib kaasa tuua ohu inimeste elule ja tervisele. Seega on mõistlik anda selline õigus elutähtsa teenuse korraldajale, kes teab ja tunneb nimetatud valdkonda ning suudab hinnata ka erinevaid ristsõltuvusi. Täpsem elutähtsate teenuste kehtiv regulatsioon ning eelnõuga ettenähtavad muudatused on toodud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu lisas 8. 26  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4 12. Muud õigused sõltumata erikorrast Samuti näeb kehtiv õigus ette veel meetmeid, mis on vajalikud olukordadeks valmistumiseks või juba ka reageerimiseks, kuid mis ei eelda ühegi erikorra ega ka nt kõrgendatud kaitsevalmiduse või mobilisatsiooni olemasolu. Vabariigi Valitsus otsustab: • lisaõppekogunemisel osalevate reservväelaste arvu ja lisaõppekogunemise kestuse (KVTSi § 73 lg 5); • Eesti Vabariigi territooriumil korraldataval rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemiseks välisriigi relvajõududele ajutise riigis viibimise loa andmise (RiKSi § 37 lg 1 p 1); • piirikontrolli ja riigipiiri valvamise sisepiiril, piirikontrolli ja riigipiiri valvamise ulatuse, ajalise kestuse, avatud piiripunktid ning üldsuse, Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide asjakohase informeerimise (RiPSi § 113 lg 4); • Kaitseväe sõjaaja üksuste sõjaväelise auastmega ametikohtade arvu ülempiiri (KKSi § 9 lg 1); • riigimetsa kasutamise Kaitseväele riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks ja sellise riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks, millega võivad kaasneda metsakahjustused (MSi § 36 lg 2); • riigi tegevusvaru kasutuselevõtmise (HOSi § 183 lg 1). Riigi tegevusvaru on ette nähtud hädaolukorra lahendamiseks või selle ohu tõrjumiseks ning riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks. Avalikku korda, riigi julgeolekut või rahva tervist ohustada võivas olukorras, mis eeldab vahetut tegutsemist ohu vastu, võib varu kasutusele võtmise otsustada varu haldamise eest vastutav minister, teavitades sellest viivitamata Vabariigi Valitsust. Lisaks on Vabariigi Valitsuse kvoorumi vähendamise võimalus, kui on riigi julgeolekut ähvardav vahetu oht. Siis on Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale peaministri osa vähemalt kaks ministrit. Siin tasub markeerida, et nii hädaolukorras, kõrgendatud kaitsevalmiduses, erakorralises seisukorras kui ka sõjaseisukorras jäävad kehtima kõik seadused. Ükski seadus ei kaota oma kehtivust seetõttu, et erikord on välja kuulutatud (erand üksnes ErSSiga, kui välja kuulutatakse sõjaseisukord, ErSSi § 16). Kehtivad ka näiteks ametiabi regulatsioon, riigivaraseaduse riigivara üleandmise regulatsioon, lubade menetlused. Kui nendest erikordade jaoks või ka vajaduse korral enne erikordasid erisusi seadustes ette ei nähta, siis tuleb nendes seadustes etteantud reeglitest ja sätetest ka igal ajal kinni pidada. Seetõttu on ääretult oluline välja töötada ja kehtestada vajalikud erandid juba rahuajal, sest kriisi ajal võib eelnõude menetlemine olla problemaatiline, eriti nt sõjaseisukorras, kui Riigikogu kokkusaamine võib olla küsimärgi all. Praktilise näitena võib tuua COVID-19 kriisi alguse, kus kriisi alguspäevadel muudeti kohe 33 seadust11, kus oli vaja ette näha kriisiaegsed erisused, kuna seadustes ettenähtut ei olnud võimalik rakendada kriisi tingimustes. Praegu ongi õigusloome üks suurimaid probleeme, et koostatakse regulatsioone rahuaja tingimustest lähtudes ning ei mõelda läbi, kuidas asjaomane valdkond toimib tsiviilkriisis või ka riigikaitselises kriisis, kuigi ülesannete jäävus seda eeldab. Vajalik on paindlikkus, mis lubaks kriisi ajal omavalitsusüksusel (aga ka riigiasutustel) prioriseerida ning muuta seadustes ja põhimäärustes ette nähtud inimestele osutatavate teenuste mahtusid ning nende õigusaktidega kehtestatud standardit. Näiteks puudub omavalitsusüksusel õiguslik alus prioriseerida erikorras talle erinevate õigusaktidega pandud ülesandeid (nt mitte kooskõlastada detailplaneeringuid, 11 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/000826a5-0c93-407c-9fab-f173221748b4/abipolitseiniku- seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus-covid19-haigust-pohjustava-viiruse-sarscov2-levikuga-seotud- meetmed 27  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4 mitte kinni pidada avaldustele ja märgukirjadele vastamiseks sätestatud tähtaegadest) või jätta mõni teenus osutamata või osutada seda vähendatud/piiratud ulatuses (vt näiteks sotsiaalhoolekande seaduse võlanõustamisteenust, sotsiaaltransporditeenust). Lisaks ei ole paljudes seadustes teatud meetmed ja asutuste tegevused seotud mitte ühegi erikorra ega ka hädaolukorra või kõrgendatud kaitsevalmidusega, vaid nt julgeolekuohuga. Nt JASi § 22 lõige 2: kui muid vahendeid ei leidu, võib julgeolekuasutus otsese ohu korral riigi julgeolekule nõuda oma ülesannete täitmiseks vastava abi osutamist üksikisikult. Samuti nt on vedelkütusega varustamise raskuste korral Vabariigi Valitsusel õigus tähtajaliselt kehtestada sõidukiiruse piirangud asulasisesel ja -välisel teel ning luba mitte rakendada kütuse müügil kliimatingimustest tulenevaid nõudeid. Need on ainult mõned olulised näited, mis ei ole seotud ühegi erikorraga ning mille tingimuseks on oht riigi julgeolekule, riigikaitsele, kütuse tarneraskused vms. Samuti tuleb tähele panna, et mõnda kriisivaldkonda reguleerib ka Euroopa Liidu õigus, seetõttu on nt: • maagaasiseaduses sätestatud gaasivarustuskindluse hädaolukord, mis ei ole sama, mis HOSis toodud hädaolukord, st et ELi õigusele vastavate tingimuste esinemise korral on maagaasi hädaolukord, kuid see ei too kaasa automaatselt Eestis hädaolukorda; • välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukord; • finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud finantskriiside regulatsioon. 13. Järeldused kehtivatest regulatsioonidest Nii tsiviilkriisideks kui ka riigikaitselisteks kriisideks valmistumist ja nende lahendamist on arendatud aastaid eraldiseisvana. Seetõttu on nendeks kriisideks valmistumine ja nende lahendamine, sh lahendamise juhtimine väga erinev ning õiguslik regulatsioon äärmiselt killustunud. Sellist puhast kriisi, mis piirdub üksnes ühe valdkonnaga ja mille lahendamiseks piisab ühe valdkonna ressurssidest, leidub harva, tänapäeval ehk enam ei leidugi, kuna kõik on kõigega seotud ja ristsõltuvuses ning ohud on mitmetahulised. Seega tulles õigusaktide maailmast pärisellu, on enam kui tõenäoline, et meil on samal ajal nii hädaolukord, eriolukord kui ka kõrgendatud kaitsevalmidus või erakorraline seisukord ja kõrgendatud kaitsevalmidus. Näiteks mõjub piisavalt realistlikult õppuse stsenaarium, mille kohaselt keset nakkushaiguse epideemia kriisi (Terviseameti vastutada) on ulatuslikud küberründed (RIA vastutada) ning samal ajal koondab vaenlane piiri taga vägesid ja otsustatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse kasuks (Kaitseväe juhtida) ning on ulatuslikud metsatulekahjud (Päästeameti vastutada). Ühelt poolt on meil õigusaktides rõhutatud ülesannete jäävust – iga asutus, ettevõte, KOV teeb oma tööd edasi ning ka seadused, kus on toodud nimetatute rollid ja ülesanded, kehtivad edasi. Teiselt poolt aga rakendub erikordade väljakuulutamisel ja eskaleerumisel nende lahendamise juhtimise skeem ja sellega seoses tekivad teatud asutustele ja institutsioonidele lisaõigused, sh suureneb kordades tegevuste koordineerimise vajadus. Iga asutus juhib tegevusi küll oma vastutusalas, kuid asutused pretendeerivad samale ressursile, tegutsevad samas piirkonnas ning neil on vajadus anda nt samale KOVile ülesandeid või korraldusi. Milline asutus on siis n-ö tähtsam, kelle vajadused prevaleerivad? Hetkel on see lahendatud läbi koostöö ja koordinatsiooni ning kui sellest jääb väheks, siis lahendavad küsimused asutused-ministrid ja lõpuks vajadusel Vabariigi Valitsus. Hädaolukorrad on HOSi määruses selgelt esile toodud, aga nende rakendatavust riigikaitselises olukorras ei ole kajastatud ja planeeritud. Sama kehtib elutähtsa teenuse regulatsiooni kohta. Hädaolukorra lahendamise plaanid on üksikplaanid ühe hädaolukorra lõikes ning koostatud eeldusega, et muud kriisi samal ajal ei eksisteeri ning kaasnevate asutuste kogu vajaminev ressurss on saadaval. Hädaolukorra lahendamise plaanides ei ole piisavalt arvestatud, et tänapäevastes mitmikkriisides põhjustab üks kriis järgmise kriisi ning kriisi lahendavad asutused pretendeerivad samale inim- ja materiaalsele ressursile (näiteks Saaremaa torm ja sellest põhjustatud elektrikatkestused). Samuti on 28  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4 praegu erinevate seadustega pandud asutustele ülesandeid, mida nad peavad kriisi ajal täitma. Nii eristab kehtiv õigus elutähtsaid teenuseid, riigikaitseülesandeid, hädaolukordadeks valmistumist, kuid terviklikku ülevaadet kuskil ei ole. Põhiline raskuskese on seni eraldiseisvad maailmad ühtseks tervikuks liita nii, et igal asutusel, kes peab oma vastutusvaldkonnas olevat sündmust lahendama, on selleks vajalikud õigused, erinevate olukordade samaaegsel eksisteerimisel on selge, kes kus mida juhib ning kes koordineerib kõikide osaliste tegevust. HOSi § 3 lõike 3 kohaselt täidetakse kriisireguleerimisülesandeid (sh hädaolukorra lahendamine) lähimuse põhimõtte kohaselt võimalikult madalal vajalikul tasandil. See tähendab, et HOS ongi üles ehitatud eeldusele, et hädaolukord on pigem lokaalne, lühiajaline ja kitsa mõjuga ning ühe määratud asutuse juhtimisel lahendatav. Nii COVID-19 epideemia kui ka Ukraina sõda on tõestanud, et kriisid on komplekssed, ühiskonnaülesed ning nendega tegelemine väljub ühe konkreetse asutuse pädevusest. Seda enam, et praegu on hädaolukorra lahendaja nii KOV kui ka ministeerium (ehk tasandid on väga erinevad) ning on keeruline näha, kuidas KOV annab korralduse ministeeriumile või ka kuidas ühe valitsemisala lahendav asutus käsutab teise valitsemisala ministeeriumi. Vajadus on eristada suure mõjuga sündmusi, mille lahendamist tuleb juhtida kõrgemalt ja koordineeritumalt, nendest sündmustest, mille lahendamist saab ja tulebki juhtida lähimuse printsiibist tulenevalt: päästesündmused, korrakaitsesündmused jms eriregulatsioonidega kaetu, mille lahendamiseks ei ole vaja Vabariigi Valitsuse juhtimist ja suuremas mahus koordineerimist ning mida saabki teha ja peabki tegema kohapeal kiiresti asutustevahelise koostööna ja eelnevate harjutamiste ja kokkulepete põhjal. Kehtiv õigus annab riigi tegevusvaru mõiste, kuid puudub regulatsioon asutuse ja KOVi toimepidevuse varu moodustamiseks ning asutuse ja KOVi seadusest tuleneva ülesande täitmiseks. Selge ei ole, kellel on varude suhtes mis roll, samuti kas varud peavad olema eelladustatud või on neid võimalik tsiviiltoetuse registri eelotsustega tsiviilülesande täitmiseks broneerida. Praegune õigusruum ei luba riigiasutuse ega KOVi üksuse ülesandeid ja osutatavaid teenuseid prioriseerida, neid vähemas mahus osutada või nende täitmist ajutiselt peatada või lõpetada. See omakorda ei võimalda asutustel suunata piiratud ressurssi kriisi lahendamisele. RiKSi § 6 lõike 2 kohaselt on riigi kaitsetegevuse kava küll dokument, milles saab anda asutustele ja isikutele ülesandeid korraldada ümber oma tegevus ja jaotada ümber vahendid, kuid kavaga ei saa muuta seaduses toodut. 14. Mida ja kuidas oleme eelnõu koostades arvesse võtnud ja mis läheb paremaks? Eespool sai esile toodud ülevaade kehtivast õigusest ja õigusraamistiku kitsaskohtadest. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga pakume lahendused ja toome muutused järgmistes teemades. • Luuakse terviklik õigusruum, kus kõikideks, nii tsiviil- kui ka riigikaitsekriisideks, valmistutakse ühtsetel alustel ning lahendatakse kõiki suure mõjuga kriise Vabariigi Valitsuse ja peaministri kui kriisiolukorra juhi juhtimisel. • Koondatakse ühte seadusesse põhiseaduses nimetatud erikorrad (eriolukord, erakorraline seisukord, sõjaseisukord), nende ennetamine, nendeks valmistumine, nende juhtimine ning nende lahendamiseks kohaldatavad meetmed, et tekiks terviklik vaade võimalikult väikese hulga ja omavahel loogiliselt süstematiseeritud õigusaktide alusel (tunnistatakse kehtetuks HOS, RiKS, ErSS). • Et tagada juhtimiskorralduse selgus ja ühetaolisus erinevates kriisides, siis kaotatakse eriolukorra tööde juhtide ja sisekaitseülema funktsioonid. • Kriiside ühtse lahendamise huvides võetakse senise hädaolukorra ja kõrgendatud kaitsevalmiduse asemel kasutusele tsiviil- ja riigikaitsekriise ühendav koondtermin „kriisiolukord“. Selle olemasolu üle otsustab valitsus, kui on vajalik lahendada suure mõjuga tsiviilkriisi või tagada riigikaitse ning seda ei saa teha ilma mitme asutuse või isiku tegevuse 29  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4 ühtsuse ja koordineerituseta ning mille lahendamine ei ole võimalik valitsuse- ja peaministrikeskset juhtimiskorraldust ja isiku põhiõigusi ning -vabadusi piiravaid meetmeid rakendamata ning tavapärasest rohkem võimeid, vahendeid ja varusid kaasamata. • Ühetaoline ja kõiki sündmusi arvestatav planeerimine kõikideks olukordadeks. Ühtlustatakse kriisideks valmistumist ja selleks planeerimist. Plaanide koostamiseks tekib üks protsess, nii et kõigil osalistel oleks võimalik koostada üks plaan nii kriisiolukorraks kui ka selle lävendi alla jäävateks väiksemateks sündmusteks. • Erinevates kriisides täidetavate ülesannete koondamine ühtse raamistiku – kriisiülesannete – alla. See loob tervikliku vaate, mh muudetakse eelnõuga paljusid seadusi just selleks, et lihtsustada ning muuta läbipaistvamaks ülesannete kirjeldust, mille täitmine on vajalik ükskõik millise kriisi lahendamiseks või leevendamiseks tulenevalt ülesannete jäävuse põhimõttest ning asutuste omanditundest nende vastutada olevateks kriisideks valmistumisel. Riigikantselei teeb kriisiülesannetest kriisirollide paremaks mõtestamiseks avaliku kokkuvõtte. • Elutähtsa teenuse regulatsioon on edaspidi osa kriisiülesannete regulatsioonist. Praegu on HOSi alusel elutähtsa teenuse katkemisel selle taastamise fookus ainult tavaolukorras (n-ö rahuajal). Elutähtsa teenuse viimine kriisiülesannete alla loob eeldused teenuste kriisiaegse toimimise sätestamiseks ka riigikaitselises kriisis, sh sõjaseisukorras. Seda tehakse asjakohaste nõuete kehtestamise kaudu. • Elanikkonnakaitse reguleerimine seaduse tasemel ja selle tähtsustamine. Päästeamet saab meetmed, et ellu viia ulatuslikku evakuatsiooni, varjumist ja viivitamatu ohuteate edastamist. • Laiendatakse kriisiülesandega osaliste hulka ning eriti KOVide rolli, et liikuda laia riigikaitsega praktikas edasi. Selleks: • koostatakse ja järjepidevalt uuendatakse üleriigilist riskianalüüsi, mis hõlmab nii tsiviilkriisidega kui ka riigikaitsega seotud ohte. See on aluseks Vabariigi Valitsuse kriisiplaanile ja sellest tehakse avalik kokkuvõte. Üleriigilist riskianalüüsi võtavad arvesse nii kriisiplaanide koostajad kui ka elutähtsa teenuse osutajad oma riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani koostamisel; • kriisiülesannetega asutused ja põhiseaduslikud institutsioonid hakkavad koostama oma asutuse põhist riskianalüüsi; • senise riigi kaitsetegevuse kava (RKTK) edasiarendusena hakatakse koostama seda asendavat uut planeerimisdokumenti – Vabariigi Valitsuse kriisiplaani, mis hõlmab valmistumist nii tsiviilkriisideks kui ka riigikaitselisteks kriisideks; • kõik, kellel on kriisiülesanne, sh elutähtsa teenuse osutajad ja kohaliku omavalitsuse üksused, hakkavad koostama kriisiplaani. Kriisiülesandega asutused ja isikud teevad ühe plaani erinevate olukordade lahendamiseks või oma kriisiülesande täitmise tagamiseks; • kriisiülesannetega seotakse ka kriisiülesannetega ameti- ja töökohad, mille aluseks on praegu kehtiv riigikaitseliste ameti- ja töökohtade regulatsioon. Kriisiülesannetega ameti- ja töökohad on kasutatavad nii tsiviil- kui riigikaitselises kriisis; • sätestatakse esimest korda seaduse tasemel elanikkonnakaitse, sh varjumine ja viivitamatu ohuteate edastamine (sireenide kasutamise võimaldamine). Päästeamet saab lisaks ulatuslikule evakuatsioonile ka varjumise korraldamise ülesande ning Päästeametil on kohustus tagada, et asutused teeksid elanikkonnakaitse tegevusi igas kriisis õigeaegselt; • suurendatakse KOVide rolli kriiside lahendamisel. KOVile määratakse kriisiülesanded: koduteenuse väljaspool kodu, üldhooldusteenuse, asendushooldusteenuse, turvakoduteenuse korraldamine; vältimatu sotsiaalabi tagamine; abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas perekonnast eraldatud või kriisiolukorra tõttu perekonnast lahutatud laste abistamine, toimetulekutoetuse maksmine; suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse korraldamine; alus-, põhi- ja keskhariduse kättesaadavuse tagamine; oma territooriumil viibivate isikute kriisiolukorras teavitamise tagamine; 30  Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu LISA 4 • kõigil, kellel on kriisiülesanne, samuti põhiseaduslikel institutsioonidel on toimepidevuse tagamise kohustus. Toimepidevus on n-ö baashügieenina osa asutuste sisemisest töökorraldusest – suutlikkus järjepidevalt toimida ja tagada igal ajal valmidus talle pandud ülesannete täitmiseks. Selle alla käivad ka valitsusasutuste valmidustasemed ja objektikaitse regulatsioon. Kui kriisiplaan on selleks, kuidas asutus lahendab kriisi põhjustanud sündmust, siis toimepidevus on selleks, et tagada asutuse töökorraldus kriisi lahendamise ajal; • nähakse ette paindlikum töösuhete regulatsioon, mis võimaldab kriisi ajal tööjõudu suunata just sinna, kuhu seda kõige enam vaja on; • elutähtsa teenuse korraldajale antakse õigus korraldada teenuse tagamist kõikides kriisides. Seni on see võimalus üksnes eriolukorras ning sedagi eriolukorra juhi või eriolukorra tööde juhi otsusel. • Seotakse finantskriiside lahendamine üldise kriisilahendamise süsteemiga ja antakse Vabariigi Valitsusele õigus tagada teatud meetmetega finantssektori stabiilsus, kui Ühtne Kriisilahendusnõukogu ei ole õigel ajal meetmeid tarvidusele võtnud. 31 Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 5 (ministeeriumide märkused) Sisukord Keskkonnaministeerium (nüüdne Kliimaministeerium) .............................................................................................................................................. 2 Maaeluministeerium (nüüdne Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) ................................................................................................................. 8 Sotsiaalministeerium .................................................................................................................................................................................................. 29 Kultuuriministeerium ............................................................................................................................................................................................... 108 Haridus- ja Teadusministeerium .............................................................................................................................................................................. 112 Rahandusministeerium (selle endine regionaalministri vastutusvaldkond) ............................................................................................................. 120 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (II kooskõlastusring) ............................................................................................................................ 144 Rahandusministeerium ............................................................................................................................................................................................. 151 1  Keskkonnaministeerium (nüüdne Kliimaministeerium) Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid 1. Eelnõu § 163 punktiga 1 täiendatakse Arvestatud atmosfääriõhukaitse seadust (edaspidi AÕKS) §-ga 381. Punktiga 3 täiendatakse AÕKSi 8. peatükki §-ga 2261. Nimetatud sätte lõigetes 1 ja 2 on ebaõige viide (AÕKSi §-le 341). Palume §-s 2261 viide parandada ja viidata §-le 381. 2. Eelnõu § 176 näeb muuhulgas ette Selgitus HTKSi muudatused jäetud eelnõus välja, JUM halduskoostöö seaduse (edaspidi HKTS) menetleb eraldi. muutmise. Eelnõuga luuakse võimalus, millega üks haldusorgan saab kaasata teise haldusorgani oma haldusülesannete täitmisse. Tegemist on täiendava haldusorganite vahelise koostöö võimalusega ning alles jääb ka ametiabi regulatsioon. Seletuskirjas selgitatakse, et muudatuse eesmärk on parandada ning muuta paindlikumaks haldusorganite vaheline kaasamine haldusülesannete täitmisse. Kuivõrd eelnõu kohaselt on HKTS-i muutmine ajendatud muuhulgas sellest, et parandada ning muuta paindlikumaks haldusorganite vahelist koostööd, siis teeme alljärgnevalt ettepaneku vaadata samal eesmärgil üle ka ametiabi regulatsioon, eelõige HKTS §-s 20 sätestatud kulude hüvitamise regulatsioon. HKTS § 20 sätestab, et kui 2 ametiabi andja ja saaja on erinevad isikud (riik, kohalik omavalitsus või muu avalik- õiguslik juriidiline isik), hüvitab ametiabi saaja ametiabi andjale tema ametiabi andmisel tehtud mõistlikud kulutused. Õiguskirjanduses on pikka aega ja korduvalt leitud, et kaaluda tuleb ka riigiasutuste vahelist hüvitamiskohustust. Sellel oleks küll ennekõike arvestuslik iseloom, kuid see sunniks abi saajat abi vajalikkust põhjalikumalt kaaluma ning tagaks abiga kaasnevate kulude kandmise toetatava haldusülesande täitmiseks ettenähtud eelarverealt. Samuti on 2022. aasta magistritöös „Haldusõiguse üldosa reform Eesti Vabariigis 1990. aastate teisel poolel – Halduskorralduse seaduse küsimus“ (autor Marge-Reet Usk) nõustutud õiguskirjanduses toodud soovitusega kaaluda riigiasutuste vaheliste kulude hüvitamist, et lisaks kulutusi kandnud haldusorganile hüvitise tagamisega oleks võimalik panna abi taotlev haldusorgan abi vajalikkust põhjalikumalt kaaluma. Hüvitamata võiks jääda alla kindla künnise jäävad kulud. Olukorras, kus taotletava abi osatamisega kaasnevad kulud on märkimisväärsed ja selleks vahendeid ametiabi andjal 3 eelarves ette nähtud ei ole, võib abi osutamine tähendada, et abistaval haldusorganil jääb ressursse enda ülesannete täitmiseks vähemaks. Kui haldusorgan toetab ametiabi korras teise haldusorgani ülesannete täitmist, võib kulude hüvitamiseta saada kahjustatud haldusorgani enda ülesannete täitmine või ametiabi andmisest keeldumisel abi taotleva haldusorgani ülesanne ja haldusorganite vaheline koostöö üldiselt. Eelnõu § 176 punktiga 3 kehtestatava haldusorganite vahelise kaasamise regulatsioonis, täpsemalt HKTS § 201 lõikes 5 on samuti ette nähtud, et haldusülesande täitmist rahastatakse kaasava haldusorgani eelarve kaudu. Viidatud sätte puhul ei ole vastavat erisust riigiasutuste vahelises kulude hüvitamises ette nähtud. Kuigi erinevalt eelnõuga loodavast kaasamisest täidab ametiabi puhul abistav haldusorgan enda haldusülesannet, teeb ta seda siiski teise haldusorgani ülesannete täitmise toetamiseks ning tegemist on täiendava ülesandega, millega kaasnevad ka täiendavad kulud. Eeltoodule tuginedes teeme haldusorganite vahelise koostöö parendamiseks ettepaneku muuta HKTS 4  §-i 20 selliselt, et ametiabi andmisel tehtud mõistlike kulutuste hüvitamine oleks võimalik ka riigiasutuste vahel. Administratiivkulude vähendamise eesmärgil võib ette näha ka piirmäära, millest allapoole jäävaid kulutusi ei hüvitata. 3. Eelnõu § 176 punktiga 2 täiendatakse Selgitus HTKSi muudatused jäetud eelnõus välja, JUM HKTS § 18 lõiget 1 punktiga 6, lisades menetleb eraldi. üheks teiselt haldusorganilt ametiabi taotlemise aluseks ka olukorra, kus kriisiolukorras ei ole haldusorganil võimalik talle pandud ülesandeid piisavalt kiiresti ja tulemuslikult täita. Juhime tähelepanu, et seletuskirjas vastava muudatuse selgitus puudub. Seletuskirja kohaselt täiendatakse punktiga 1 seaduse reguleerimisala haldusorganite vahelise kaasamise ja haldusülesannete ajutise üleandmise aluste ja korraga, mis lisatakse seadusesse eelnõu sama paragrahvi punktiga 2. Palume eelnõu seletuskirja parandada ja lisada selgitus HKTS § 18 lõike 1 täiendamise kohta. 4. Eelnõu § 197 punktiga 7 täiendatakse Selgitus KAURil on täna riigikaitseülesanne tagada lennundusseadust §-ga 589. Lõikega 1 hüdroloogia- ja meteoroloogiateenuse toimimine sätestatakse, et Tallinna ning uue seaduse jõustumisel määraratakse lennuinfopiirkonnas KAURile ka kriisiülesanne. tsiviillennuliiklusteenuse ja aeronavigatsiooniteenuse osutaja on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 5  lõike 3 punktis 16 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja. Paragrahv 73 lg 3 punkti 16 kohaselt on elutähtsaks teenuseks aeronavigatsiooniteenuse toimimine. Märgime, et (tsiviil)lennuliiklusteenus on üks osa aeronavigatsiooniteenusest ja selle eraldi väljatoomine sättes on üleliigne. Lisaks on aeronavigatsiooniteenuse üheks osaks muuhulgas meteoroloogiateenused, mida osutab Keskkonnaagentuur (edaspidi KAUR), omades selleks vastavat sertifikaati. Seega on ka KAUR aeronavigatsiooniteenuse osutaja. Eelnõu seletuskirja (lk 310) kohaselt märgitakse aga, et selliseks ettevõtteks kvalifitseerub praegu vaid Lennuliiklusteeninduse AS. Käesoleval juhul jääb selgusetuks, kas KAURile määratakse püsiv kriisiülesanne (elutähtis teenus) kavandatava lennundusseaduse muudatusega või Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis. Palume sätte sõnastust ja seletuskirja täpsustada, samuti vaadata üle seletuskirja punktide numeratsioon (selgitused ei ühti eelnõu numeratsiooniga). 5. Eelnõu § 240 punktiga 2 muudetakse Mittearvestatud Vastuseks selgitame, et Riigikantselei koordineerib veeseaduse § 114 lõikeid 1 ja 2. Lõike 1 kriisideks valmistumist ja seda näiteks läbi kohaselt korraldab maandamiskava üleriigilise riskianalüüsi koostamise, kuid 6 rakendamist Keskkonnaministeerium rakendamisega tegelevad eelkõige need asutused, koostöös teiste ministeeriumide ja kelle vastutusalas on konkreetselt nt üleujutusega kohaliku omavalitsuse üksustega. Kehtiv tegelemine (antud juhul eelkõige Päästeamet, veeseadus nimetab maandamiskava Keskkonnaministeerium, KOVid, ETOd ja rakendamise korraldajana ka ETKAd). Riigikantselei nimetatud Siseministeeriumi. maandamiskavale mingit lisandväärtust ei anna. Punkt 1 on otseselt seotud punktiga 2, kus öeldakse, et valmisolek üleujutusteks tagatakse päästeseaduse ja tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega sätestatud korras koostatud plaanide ja maandamiskavade kohaselt. Siseministeerium on sättesse lisatud põhjusel, et kriisiks valmisoleku teema on olnud Siseministeeriumi vastutada. Täna on see nihkunud Riigikantseleisse. Maandamiskavad oma olemuselt peavad sisaldama ka meetmeid üleujutusteks valmisolekuks nii enne üleujutusi kui ka üleujutuse ajal. See on üks olulisemaid teemasid, mille toimivus tuleb tagada. Keskkonnaministeeriumi roll on üleujutuste kontekstis tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse rakendamisel väga väike. Hoolimata sellest, et lõike 1 järgi korraldab maandamiskavade rakendamist Keskkonnaministeerium koostöös teiste ministeeriumitega, siis sisuliselt vastutab Keskkonnaministeerium kogu tegevuse eest. Keskkonnaministeerium ei saa üksi 7  vastutada sellise valdkonna rakendamise eest, kus tal puudub terviklik ülevaade ning isegi ligipääs terviklikule informatsioonile (sh AK märkega tegevused). Maaeluministeerium (nüüdne Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitused Kommentaarid 1. Eelnõu § 196 punktis 3 on sätestatud Selgitused ja arvestatud Sätte uuendatud sõnastus on sama, mis 11.03.2025 nõue, et kui elutähtsa teenuse toimimist Riigikogu menetlusse võetud HOSis muutmise tagavad infosüsteemid asuvad välisriigis, seaduse eelnõus (589 SE), kuid see on lõimitud tagab elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa elutähtsa teenuse osutaja kohustuste üldisesse teenuse toimepidevuse ka viisil ja loetelusse. Selle järgi peab elutähtsa teenuse osutaja vahenditega, mis ei sõltu välisriikides tagama juhul, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse asuvatest infosüsteemidest. tagamiseks vajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis, elutähtsa teenuse toimepidevuse Selle nõude rakendamine toob elutähtsa dubleerivate vahendite ja tehnoloogiliselt teenuse osutajale, kes kasutab oma alternatiivsete lahenduste abil ajal, kui välisriigis tegevuse tagamiseks kas pilveteenuseid asuvatele andmetele või seadmetele juurdepääsuks või asub tema andmekeskus näiteks kasutatav tavapärane elektroonilise side teenus või emaettevõtja juures Soomes, Rootsis või võrk ei toimi. See seondub vahetult elutähtsa Leedus, kaasa otsese kohustuse võtta teenuse osutaja teise kohustusega rakendada kasutusele kas on prem lahendused, elutähtsa teenuse toimepidevust tagavaid meetmeid majutada oma andmed muus Eestis (…) tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja asuvas andmekeskuses või ehitada oma muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite ärimudel ja tootmisprotsessid üles dubleerimise, alternatiivsete lahenduste kasutamise, toimima alternatiivselt ka ilma vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning infosüsteemideta. muu sellise kaudu. Elutähtsa teenuse osutaja nõuete täitmist kontrollib, toimepidevuse nõuded kehtestab Täna kasutavad Eesti olulisemad ning tema toimepidevuse riskianalüüsi ja toidutööstused ning kaubandusettevõtjad 8 paljudes oma põhiprotsessides kriisiplaani kinnitab elutähtsa teenuse pilveteenuseid või asuvad nende toimepidevuse korraldaja. andmekeskused näiteks emaettevõtjate juures naaberriikides. Selle nõude täitmine nõuaks tootmise juhtimise Elutähtsa teenuse üks eesmärke on tagada ka tarkvarade või kriitiliste tugiteenuste teenuse kättesaadavus kasutajatele kriisiolukorras, puhul täiesti uute tarkvaralahenduste ning sealhulgas olukordades kus ühendus välisriikidega ka mitmete äriprotsesside muutmist, sest on erinevatel põhjustel piiratud. Sätte eesmärk on, näiteks paljud tootmise juhtimise et elutähtsa teenuse osutaja mõtleks ka olukordadel, tarkvarad ongi tänapäeval kasutatavad kus väliriigis olevad andmed või seadmed ei ole vaid nn pilvelahendusena. See tähendaks juurdepääsetavad, sest sideteenus või sidevõrk ei ettevõtja äriprotsesside täielikku toimi. ümberkorraldamist vähem kui aasta jooksul. Sellise mastaapse muudatuse Näiteks olukorras, kus toidutootja infosüsteem on täpset mõju ei ole võimalik nii lühikese ajaakna juures hinnata ning nagu ka meie lunavara nõude tõttu lukustatud või küberründe sotsiaalpartnerid oma arvamustes eelnõu tõttu kahjustatud peab olema plaan, kuidas tagada kohta on rõhutanud, sunniks see neid toidutootmise jätkumine. tänaselt tehnoloogiliselt tasemelt ajas tagasi minema kohati mitme aastakümne Sätte mõtte kohaselt tuleb läbi mõelda ja teenuse tagusele tehnoloogilisele tasemele. See osutamine kui esineb kirjas kirjeldatud sõltuvus halvendaks oluliselt nende välisriigis olevast võrgu- ja infosüsteemist, mis on konkurentsivõimet nii Eesti kui ka kahjustatud ning seab näiteks ohtu isikute elu ja välisturul, võttes ära võimaluse kasutada tervise. Selle tulemusena tuleb ette näha dubleerivad oma äriprotsessides kaasaegseid parimaid vahendid ja alternatiivsed lahendused. lahendusi. Detailsemalt kirjeldavad selle sättega kaasnevaid probleeme oma arvamustes eelnõu kohta valdkonna esindusorganisatsioonid. Maaeluministeerium neid siinkohal üle kordama ei hakka. Maaeluministeerium 9 on eelnõu koostamise käigus seda seisukohta korduvalt väljendanud ja proovinud mitmetel kohtumistel Riigikantselei ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga leida meie valdkonna jaoks sobivam lahendus. Paraku on see seni jäänud leidmata. Samas ei tähenda see, et kehtestada tulebki sobimatu lahendus. Toiduga varustamise valdkonna ettevõtjate elujõulisus ja konkurentsivõime on selleks liiga olulised, et kehtestada igakülgselt läbimõtlemata ja ettevõtjaid ülemäära koormavaid lahendusi. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et „/…/ selle sätte reguleerimisala on seotud infosüsteemide toimepidevuse tagamisega.“, kuid ei ole täpsemalt välja toodud, millist riski või ohtu selline ettevõtte äriprotsesse fundamentaalselt muutev säte aitaks maandada. Pilvetehnoloogiate kasutuselevõtt on viimaste aastate üks olulisimaid tehnoloogilisi muudatusi, mis, vaadates kasvõi hiljutist Ukraina sõja kogemust, aitab hoopis tõsta infosüsteemide toimepidevust ja käideldavust. Kui selle sättega üritatakse tagada ettevõtete toimepidevus ka nn saartalitluse korral, kus Eesti andmesideühendused on katkenud, siis on palju otstarbekam 10 lahendus kohustada ettevõtjaid omama näiteks alternatiivina satelliitandmeside ühendusi, mis võimaldaksid neil jätkata kaasaegsete infosüsteemide ja tehniliste lahenduste kasutamist ka olukorras, kus kõik Eesti andmesideühendused välisriikidega on katkenud. Eelnõu seletuskirjas on selle sätte kohta märgitud ka seda, et: „Eelnõu menetlemise käigus on Pangaliit tõstatanud küsimuse HOSi § 41 lõikes 2 sätestatud kohustuse asjakohasuse kohta ning on pöördunud 08.06.2022 Riigi Infosüsteemi Ameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Eesti Panga poole palvega hinnata elutähtsa teenuse osutamisega seotud tehnoloogilisi riske, mida HOSi § 41 lõige 2 käsitleb. Seetõttu on eelnõu koostamisega paralleelselt alustanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Riigi Infosüsteemi Ameti, Riigikantselei ning julgeolekuasutustega selle sätte sisulise muutmise vajaduse analüüsimist. Olenevalt analüüsi tulemustest võidakse tulevase KüTSi § 7 lõike 31 sõnastust muuta või kehtetuks tunnistada, kuid see muudatus tehakse KüTSi täiendava muutmise ehk revisjoni käigus. Eelnõuga antakse teatud isikutele üleminekuaeg, millal nad saavad 11 elutähtsa teenuse osutajateks. Kommenteeritava nõude kehtima hakkamine sõltub nende uute elutähtsa teenuse osutajate puhul ka eelnõuga kavandatavast üleminekutähtajast.“ Eelnõu menetlemise ajal selle sätte kohta Maaeluministeeriumi tõstatatud küsimusi ja sel teemal peetud nõupidamisi kajastatud ei ole, mis jätab väära mulje, nagu rohkem probleeme selle sättega ei olekski. Lisaks on seletuskirjas selgesõnaliselt märgitud vajadus alustada selle sätte sisulise muutmise vajaduse analüüs ja toodud välja võimalus, et analüüsi tulemusena võidakse see säte muuta või hoopis kehtetuks tunnistada. Analüüsi valmimise tähtaega ei ole seletuskirjas toodud. See tuleks aga kindlaks määrata ja välja tuua koos võimaliku seadusemuudatuse varaseima võimaliku jõustumise ajaga. Ei ole mõeldav, et see säte tehakse kohustuslikuks elutähtsa teenuse osutajateks määratavatele ettevõtjatele enne kui on saavutatud selgus selle sätte kehtimajäämise suhtes. Eelnõu §-ga 251 toidu varustuskindluse valdkonnas antav üheaastane üleminekuaeg, eeldusel, et seadus jõustub 12 2024. aasta 1. jaanuaril, ei ole kindlasti piisav ega anna selget sõnumit selle kohta, kas see on seotud ka KüTSi § 7 lõike 31 kehtivuse küsimusega. Võib eeldada, et elutähtsa teenuse osutajate määramine on ligikaudu pool aastat kestev protsess. Pärast elutähtsa teenuse osutajaks määramist jääks tal enda KüTSi nõuetega kooskõlla viimiseks aega aga ainult ligikaudu kuus kuud. Ettevõtjal, kes elutähtsa teenuse osutajaks määratakse, ei ole mõtet hakata juba määramise menetluse käigus igaks juhuks suuremahulisi investeeringuid ja ümberkorraldusi tegema. Arvestades ainuüksi selleks vajalike kulutuste mahtu (ühe ettevõtja puhul on selleks tema hinnangul ligikaudu miljon eurot, koos seletuskirja lk 405 märgitud kulutustega küberturvalisusele), mis jäetakse vaid ettevõtja enda kanda, on see sisuliselt sama kui isikule riigi poolt üleöö suuremahulise maksukohustuse panemine. Sellist käitumist ettevõtja suhtes ei saa pidada põhiseadusega kooskõlas olevaks. Ja kui peagi pärast nende kulutuste kandmist peaks neid kulutusi tinginud seaduse säte kehtetuks tunnistatama, siis on see riigi poolt igal juhul ettevõtja suhtes pahatahtlik ja sõnamurdlik 13  käitumine, rääkimata riigi suhtes tekkida võivast kahju hüvitamise nõudest. Sellise olukorra tekkimist tuleks igal juhul vältida. Eespool toodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 196 punktiga 3 muudetava KütSi § 7 lõiget 31 võimalusega omada alternatiivina satelliitandmeside ühendust välisriigis asuva infosüsteemi kasutamiseks või täiendada KütSi § 7 lõikega 32, mille kohaselt toiduga varustamise valdkonna elutähtsa teenuse osutaja, kelle elutähtsa teenuse toimimist tagavad infosüsteemid asuvad välisriigis, võib tagada elutähtsa teenuse toimepidevuse välisriikides asuvate infosüsteemidega satelliitandmeside ühenduse kaudu. 2. Eelnõu § 73 lõike 3 punkti 6 ja § 230 Selgitus Selgelt on välja toodud sektori sõltuvus võrgu- ja kohaselt on toiduga varustamine elutähtis infotehnoloogiast, mistõttu jääb selgusetuks, teenus. Seoses sellega on toiduga millistel põhjustel ei ole elutähtsa teenuse juures varustamisega tegelevatel elutähtsa vajalik rakendada küberturvalisuse nõudeid. Vead teenuse osutajateks määratud ettevõtjatel võrgu- ja infosüsteemides võivad kaasa tuua muu hulgas kohustus KüTS § 3 lõike 1 katkestuse mitte ainult teenuseosutaja enda punkti 1 ja § 7 kohaselt täita 24. tegevuses vaid ka mõjutada avalikke teenuseid ja detsembril jõustunud 22. detsembri 2022. elutähtsaid teenuseid osutavaid võrgu- ja a majandus- ja kommunikatsiooniministri infosüsteeme, millega teenuse osutaja on liitunud. määrust nr 101 „Eesti infoturbestandard“. Küberturvalisuse tagamine ei vähenda ettevõtjate Seletuskirja kohaselt (lk 395) „KüTsist konkurentsivõimet vaid pigem suurendab seda, tulenevalt on kohustus koostada võrgu- ja 14 infosüsteemide riskianalüüs, mille võib kuivõrd ettevõtja tootmisprotsess on turult saada olenevalt ettevõttest 2000 – usaldusväärsem. 20 000 euro eest. Vastavaid analüüse saab ettevõte teha ka ise, st kohustust tellida Märkustes on mainitud rahvusvahelise standardi neid ei ole, see on üksnes ettevõtte ISO 27001 kasutamist, mis on Eesti võimalus. Kõik vähemalt 10 töötajaga infoturbestandardi alternatiiv. Seetõttu jääb elutähtsa teenuse osutajad on tulenevalt arusaamatuks märkus Eesti Infoturbestandardi KüTSist kohustatud tellima sisse võrgu- kasutamise võimatuse kohta, eriti olukorras, kus nii ja infosüsteemide auditi. Tegemist on Eesti Infoturbestandard ja ISO 27001 on sisuliselt ainukese kohustusega, mida ettevõtja ei võrreldavad infoturberaamistikud. Ka ISO saa ise täita ja mida tuleb tellida sisse. rakendamisel on auditeerimine kohustuslik, Auditi maksumus jääb 4 500 – 20 000 mistõttu peavad vastavad kulud juba täna olema euro vahemikku. Maksumus oleneb planeeritud. ettevõtte suurusest ja infosüsteemidest. Vastav nõue tuleneb küberturvalisuse Rõhutame ka sellele märkusele vastates, et Justiits- seadusest ja selle alamaktist ning täpsem ja Digiministeerium analüüsis elutähtsa teenuse mõju on analüüsitud nende õigusaktide osutajate küberturvalisuse nõuete sätteid koostamise raames.“. 11.03.2025 Riigikogu menetlusse võetud HOSis muutmise seaduse eelnõu (589 SE) koostamise Tähelepanuta on jäetud asjaolu, et KüTSi käigus. ja Eesti infoturbestandardi eelnõu koostamise ajal ei olnud vabaturul tegutsevad ettevõtjad veel elutähtsa teenuse osutajad. Seega ei saa KüTSi ja selle alamaktiks oleva Eesti infoturbestandardi koostamise raames olla juba analüüsitud mõju isikutele, kelle suhtes nende normide kohaldumine ei olnud veel selge. See nähtub sõnaselgelt ka mõlema õigusakti eelnõu seletuskirjadest, millest viimase puhul on samuti mõjude analüüs jäetud tegemata 15 viidates, et mõju on analüüsitud KüTSi eelnõu seletuskirjas. Seega ei ole hinnatud toiduga varustamise valdkonna ettevõtjatele elutähtsa teenuse osutajaks määramisega kaasneva küberturvalisuse nõuete täitmise kohustuse panemise majanduslikku mõju (seotud kulu ja mõju konkurentsivõimele teiste valdkonnas tegutsevate ettevõtjatega võrreldes, kellel sellist kohustus ei ole). Samal põhjusel ei ole asjakohane jätta seletuskirjas (lk 405) toodud kohustuste loetelus nimetamata toiduvaldkonna ettevõtjale, kes määratakse elutähtsa teenuse osutajaks, kaasnevate küberturvalisuse meetmete rakendamise kohustus. Selline puudulik loetelu laseb ettevõtjale kaasnevate kohustuste hulka näidata ekslikult oluliselt väiksemana, kui see tegelikkuses on. Juba täna on paljudel toiduga varustamisega tegelevatel ettevõtjatel kasutusel mõni rahvusvaheliselt tunnustatud infoturbestandard, teistes riikides kehtivate standardite või ISO27001 alusel väljatöötatud kontserniülesed infoturbemeetmed või ostetakse asjakohast teenust IKT 16 teenuspakkujalt, kellel on täna kasutusel ISO 27001 infoturbestandard. Iga ettevõtja on huvitatud oma majandustegevuse tõrgeteta toimimisest ja iga piisavalt hoolas ettevõtja on võtnud selle tagamiseks abinõusid tarvitusele ka ise, ilma riigi sunnita. Ilma asjakohase analüüsita ei ole põhjust eeldada, et need nõuded ei ole piisavad. Otstarbekam oleks, kui ettevõtja hindaks oma infoturberiske ning rakendaks iga konkreetse elutähtsa teenuse puhul just selle valdkonna spetsiifiliste riskide maandamiseks vajalikke infoturbemeetmeid. Eespool toodust tulenevalt teeme ettepaneku kas muuta eelnõu § 73 lõiget 3 ja jätta sellest välja punkt 6 või täiendada eelnõu § 196 sättega, millega täiendatakse KüTSi § 3 lõikega 5 nii, et selle seaduse § 3 lõike 1 punktis 1 sätestatut ei kohaldata elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse osutamisel toiduga varustamise valdkonnas. See muudatus võimaldaks elutähtsa teenuse osutajaid toiduga varustamise valdkonnas käsitleda KüTSi tähenduses püsiva kriisiülesandega isikuna, mis on olnud Maaeluministeeriumi kui toiduga varustamise eest vastutava ministeeriumi seisukoht ka varasemalt. Sellise 17 muudatusega on võimalik tagada ettevõtjate toimepidevuse kasvu ning kindlust, et toiduga varustamine Eestis on tagatud. Lisaks võib täiendada eelnõu § 11 lõike 5 või 6 (sõltuvalt sellest, millist eespool tehtud ettepanekutest eelnõus arvestatakse) alusel antava määruse rakendusakti kavandit sättega, mille kohaselt toiduga varustamise valdkonnas tuleb riskianalüüsis esitada ka küberturvalisusega seotud riskid. Samuti võib täiendada eelnõu § 74 lõiget 6 sättega, mille kohaselt toiduga varustamise valdkonnas sätestatakse toimepidevuse nõuded ka küberturvalisuse kohta lähtudes isiku osutatavast elutähtsast teenusest. Need ettepanekud on kooskõlas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus /…/. Sarnaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ võetakse ka see direktiiv üle teise, hiljem ettevalmistatava 18 eelnõuga, kuid käesolevas eelnõus tuleks samuti arvestada juba varakult direktiivis sätestatud põhimõtete ja tähtaegadega. Direktiiviga (EL) 2022/2555 on riikliku küberturvalisuse strateegia ja riiklike küberkriiside ohjamise raamistikud jäetud iga liikmesriigi enda määrata. Seega saab iga liikmesriik otsustada iga ettevõtjate grupi puhul põhjendatud küberturvalisuse meetmed ja seda võimalust tuleb kasutada. Lisaks märgime, et seletuskirjas (lk 382) on siiski mööndud, et keerulisem on olukord ettevõtjate jaoks, kes varem ei ole olnud elutähtsate teenustega seotud, sest sellised toimepidevusega seotud tegevused nagu enda organisatsiooni riskianalüüsi koostamine, kriitiliste funktsioonide väljaselgitamine, ressursside kindlaksmääramine, riskide maandamine, toimepidevuse seire, valmidusastmete kasutuselevõtmine, iga- aastase raporti koostamine, 24/7 toimiva kontaktpunkti määramine, objektikaitse baasnõuete täitmine eeldavad nendelt ettevõtjatelt suuri ümberkorraldusi ja kohanemist muudatustega. Vastavate nõuete rakendamisega võivad kaasneda lisanduvad tööjõukulud. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt ettevõttest 0,5–1 19  koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Samas juba täna on teada, et Eesti napib IT spetsialiste, infoturbejuhtidest rääkimata ning ei tundu reaalne, et Eestis on võimalik leida 350 uut infoturbespetsialisti, keda elutähtsa teenuse osutajatel oleks võimalik värvata seaduses sätestatud kohustuse täitmiseks. 3. Eelnõu §-ga 251 nähakse toiduga Mittearvestatud CER direktiiv võeti üle hädaolukorra seadusega, varustamise valdkonna sätete ehk eelnõu muudatused jõustusid 18.10.2024.a. Käesoleva § 230 jõustumise ajaks 2025. aasta 1. eelnõuga ei muudeta CER direktiivi ülevõtmiseks jaanuar. See tähendab, et alates sellest kehtestatud norme. Täiendavalt selgitame järgmist. kuupäevast saab Maaeluministeerium Viidatud 2022/2557 direktiivi (CER) art 6 p-i 3 määrata toiduga varustamise valdkonnas kohaselt kohaldatakse asjaomaste elutähtsa teenuse elutähtsa teenuse osutajad või püsiva osutajate suhtes direktiivi III peatükki alates kümne kriisiülesandega isikud. kuu möödumisest ETO staatusest teavitamise kuupäevast. Eelnõu § 75 lõike 4 punkti 1 kohaselt peab elutähtsa teenuse toimepidevuse Seejuures art 12 lg-s 1 on täpsustatud, et vaatamata korraldaja elutähtsa teenuse osutajaks artikli 6 lõike 3 teises lõigus sätestatud tähtpäevale määramise otsuses sätestama määratud tagavad liikmesriigid, et elutähtsa teenuse osutajad isikule muu hulgas 10 kuu jooksul alates viivad läbi riskianalüüsi üheksa kuu jooksul elutähtsa teenuse osutajaks määramisest, pärast artikli 6 lõikes 3 osutatud teate saamist ning elutähtsa teenuse osutajale sätestatud seejärel vastavalt vajadusele ja vähemalt iga nelja nõuete täitmise kohustuse, kuid mitte aasta järel liikmesriigi riskianalüüside ja muude toimepidevuse nõuete täitmise kohustuse, asjakohaste teabeallikate põhjal kõiki asjaomaseid jõustumise tähtpäeva. Tähtpäeva riske, mis võivad nendepoolset asjaomaste määramine 10 kuu piires on jäetud elutähtsate teenuste osutamist häirida (edaspidi elutähtsa teenuse toimepidevuse „elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüs“). korraldaja suvaotsuseks. Samuti võib aru 20 saada, et toimepidevuse nõuete täitmise Sellest tulenevalt tuleb ETOl koostada riskianalüüs jõustumise tähtpäeva valik on eelnõu § 75 üheksa kuu jooksul ETOks nimetamisest alates ning lõike 4 punkti 2 kohaselt jäetud elutähtsa toimepidevuse plaan 10. kuu jooksul nimetamisest teenuse toimepidevuse korraldaja alates. Sisuliste nõuete osas on teenuse korraldajal otsustada, kusjuures ilma igasuguste õigus haldusaktis määrata täitmise tähtpäev (HOS § ajaliste piirideta. 38 lg 1-3). Seletuskirja kohaselt on mõlemad sätted kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ, artikli 6 lõikes 3 sätestatuga, et hiljem vähendada muutmiste vajadust (lk 148). Viidatud direktiivi artikli 6 lõike 3 kohaselt kohaldatakse aga määratud isiku suhtes nii riskianalüüsi tegemise kui ka toimepidevusmeetmete rakendamise kohustust alates 10 kuu möödumisest isiku teavitamisest meie eelnõu tähenduses isiku elutähtsa teenuse osutajaks määramise otsusest. Artikli 12 lõike 1 kohaselt peavad elutähtsa teenuse osutajaks määratud isikud viima riskianalüüsi läbi üheksa kuu jooksul alates artikli 6 lõikes 3 nimetatud kümne kuu möödumisest. Seega kehtestab Eesti eelnõu § 75 lõike 4 punktidega 1 ja 2 hetkel direktiivi nõudest rangema nõude, 21 kuid rangema nõude kehtestamise vajadust ei ole põhjendatud. Eespool toodust tulenevalt teeme ettepaneku viia eelnõu § 75 lõikes 4 sätestatu, sealhulgas tähtajad kooskõlla direktiivi (EL) 2022/2557 artikli 6 lõikes 3 sätestatuga. Samuti teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 251 sättega, mille kohaselt kooskõlastuskirja punktis 1 tehtud ettepaneku kohane säte, mis käsitles eelnõu § 196 punktiga 3 muudetava KütSi § 7 lõiget 31, ja vajaduse korral ka eelnõu § 196, mille kohaselt jõustuks 2025. aastal toiduga varustamise valdkonnas elutähtsa teenuse osutajaks määratud isiku suhtes asjakohased küberturvalisuse nõuded varaseimalt direktiivi 2008/114/EÜ artikli 12 lõikes 1 sätestatud tähtpäeval ehk üheksa kuud pärast 10 kuu möödumist isiku teavitamisest tema elutähtsa teenuse osutajaks määramise otsusest. Viimane täiendus on vajalik, sest hetkel on eelnõust aru saada, et elutähtsa teenuse osutaja küberturvalisuse nõuete rakendamise kohustust see eelnõu ja selle rakendussätted otseselt ei reguleeri. Küll aga moodustavad asjakohased KüTSi 22  sätted olulise osa elutähtsat teenust osutavatele isikutele kaasnevatest nõuetest ja kohustustest. Elutähtsa teenuse osutaja küberturvalisuse nõuete rakendamise kohustus jõustuks eelnõu ja KüTSi kohaselt isiku suhtes tema elutähtsa teenuse osutajaks määramise otsusest, kuid seda olukorda tuleb kindlasti vältida. 4. Teeme ettepaneku toiduga varustamise Mittearvestatud Nimetatud sätte lisamisel on mõju riigikaitsele. tagamiseks täiendada eelnõu § 99 Kaitseministeerium ei nõustu REMi ettepanekuga kaitseväeteenistuse seaduse § 76 lõike 2 täiendada kaitseväeteenistuse seaduse § 76 lõikega, eeskujul lõikega järgmises sõnastuses: mis automaatselt vabastab aprillist oktoobrini isiku „Ajavahemikul 1. aprillist kuni 1. kodanikukohustuse täitmisest riigikaitselises oktoobrini on kodanikukohustuse kriisiolukorras. Kriisiolukord ei pruugi olla seotud täitmisest vabastatud füüsiline isik, kes või mõjutada toidusektorit. Seepärast selline tegeleb Euroopa Liidu toimimise lepingu lausvälistus on ebamõistlik. I lisas loetletud põllumajandustoodete, välja arvatud kalandustoodete tootmisega, kui: 1) isikul on kodanikukohustuse täitmise ajal reaalne vajadus osaleda Eestis põllumajandustöödel ja 2) kodanikukohustuse täitmine võib põhjustada ohu isiku põllumajandustootmise jätkamisele.“ 5. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 103 Arvestatud lõike 1 punkti 1 pärast sõnu „vajalik toit“ tekstiosaga „, tema loomale vajalik sööt“. 6. Eelnõu § 140 lõike 5 teise lause kohaselt Selgitus ja arvestatud Selgitame, et säte ei reguleeri üksnes loomade ei maksta isikule õiglast hüvitist juhul, sundkasutusse võtmist – loomade sundkasutusse kui tal on võimalik hüvitist saada mujalt, võtmine on vaid seletuskirja näide, millistel 23 kui kahju tekkis lahingutegevuse käigus juhtudel nimetatud paragrahvi saab rakendada. või asi võeti sundkasutusse või Lõike 5 täienduse ettepanekut arvestatud. sundvõõrandati seetõttu, et isik jättis täitmata seadusest tulenevad nõuded. Seletuskirjast jääb mulje, et see säte on kavandatud sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise osas reguleerima üksnes loomade sundkasutusse võtmist või sundvõõrandamist juhul kui isik jättis täitmata seadusest tulenevad nõuded ehk jättis täitmata looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse. Sellisel juhul ei ole sätte osa „või asi võeti sundkasutusse või sundvõõrandati seetõttu, et isik jättis täitmata seadusest tulenevad nõuded“ õige ja seda tuleks muuta, sest et loomade sundvõõrandamine põhjusel, et isik jättis täitmata looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustused ehk seadusest tulenevad nõuded, toimub alati loomakaitseseaduse (edaspidi LokS) alusel ja LokSi kohaselt toimub ka selle eest hüvitise maksmine. Lisaks võib parema selguse tagamiseks kaaluda eelnõu § 102 täiendamist sättega, et kui isik jättis täitmata looma nõuetekohase pidamisega seotud kohustuse, siis loom sundvõõrandatakse LokSis sätestatud alusel ja korras. 24  Juhul aga, kui selle osaga sättest on kavas reguleerida muude asjade sundkasutusse võtmist või sundvõõrandamist, siis tuleks seda samal põhjusel täpsustada. Viimasel juhul võiks § 140 lõike 5 teise lause lõppu lisada tekstiosa „, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti“. 7. Punktis 6 toodud asjaolude tõttu vajab Arvestatud täpsustamist ka eelnõu seletuskirjas § 140 (õiglase hüvitise maksmine kriisiolukorras) antud selgituse tekstilõik (lk 231 viimane lõik ja lk 232 esimene lõik) alates tekstiosast „Tavaolukorras tehakse sellisel juhul /…/“ kuni tekstiosani „et vältida loomadele tekkivaid kannatusi.“. Kooskõlas punktis 6 antud selgitusega teeme ettepaneku asendada see tekstilõik järgmise tekstilõiguga: „Tavaolukorras tehakse sellisel juhul loomaomanikule ettekirjutusega kohustus korrakaitseorgani määratud tähtpäevaks loom võõrandada või hukata. Kui loomaomanik korrakaitseorgani määratud tähtpäevaks seda ei teinud, korraldab looma võõrandamise või hukkamise korrakaitseorgan asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sellega seotud kulud nõutakse sisse looma omanikult ja juhul, kui looma võõrandamise või 25 hukkamisega saadakse tulu, siis ülejäänud tulu kuulub loomaomanikule, kellelt loom on ära võetud. Kriisiolukorra ajal on aga põhjendatud rakendada loomakaitseseaduse § 64 lõikes 6 sätestatud kohese sundvõõrandamise võimalust. See on ette nähtud just sellisteks olukordadeks, mil ei ole võimalik ilma looma tervist või elu ohtu seadmata anda loomapidajale mõistlikku tähtaega looma võõrandamiseks või looma hukkamise korraldamiseks (nt loomapidaja on mobiliseeritud, surnud, evakueeritud, põgenenud, on söödapuudus vmt). Loomakaitseseaduse § 10 lõike 1 punkti 1 kohaselt tähendab looma hukkamine ka põllumajanduslooma tapmist toiduks kasutatava loomse saaduse saamiseks. Kuna kriisiolukorra ajal võib esineda toidupuudus, on riigil Põllumajandus- ja Toiduameti kaudu eesmärgipärane selleks sobivate loomade sundvõõrandamine ja hukkamine korraldada nii, et loomi saaks kasutada võimalikult suurel määral toidu tootmiseks. Näiteks kas nii, et loomade liha saaks toiduks kasutada või asendustäitmise korras pidamise võimaluse (sh sööda) olemasolu korral saaks loomi (nt munakanad, piimalehmad, põrsad kuni suureks 26  kasvamiseni) pidada toidu tootmiseks. Õigustatud isikule õiglase hüvitise maksmine toimub samadel alustel ja korras, nagu tavaolukorras, loomakaitseseaduse § 648 lõigete 2-5 kohaselt.“ 8. Eelnõu §-st 230 on menetluse käigus Mittearvestatud Nimetatud sätted on juba eelnõuga kaetud. kahetsusväärselt kaduma läinud § 466 ja seda selgitav osa seletuskirjas. Rakendusakti kavand on seletuskirjas jätkuvalt märgitud ja kavand lisatud. Teeme ettepaneku lisada järgnevad osad eelnõu § 230 punkti 3 ja seletuskirja asjakohasesse ossa, muutes asjakohaselt olemasolevat numeratsiooni. § 466. Elutähtsa teenuse osutaja kohustused (1) Elutähtsa teenuse osutaja tagab elutähtsa teenuse osutamise oma valdkonnas, vajaduse korral toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga. (2) Elutähtsa teenuse määratluse ja nõuded elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse kohta valdkondade ja vajaduse korral toidugruppide kaupa kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ToiduSi eelnõu §-s 466 sätestatakse elutähtsa teenuse osutaja kohustused. 27 Tsiviilkriisiks valmisoleku ja riigikaitse seaduse § 75 lõige 6 sätestab elutähtsa teenuse osutaja üldised kohustused, nagu elutähtsa teenuse toimimise tagamine ja elutähtsa teenuse katkestusi ennetavate meetmete rakendamine. Tsiviilkriisiks valmisoleku ja riigikaitse seaduse nimetatud kohustuste loetelu ei ole aga piisavalt täpne toiduga varustamise valdkonnas, kuna elutähtis teenus määratakse seaduses ja seaduse alusel, käesoleval juhul ToiduSis ja seda täpsustavas maaeluministri määruses ning ToiduSi alusel. ToiduSi eelnõu §-s 466 lõikes 1 täpsustatakse tsiviilkriisiks valmisoleku ja riigikaitse seaduse nimetatud kohustusi toiduga varustamise valdkonnas nii, et elutähtsa teenuse osutaja tagab elutähtsa teenuse osutamise oma valdkonnas, vajaduse korral toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga. Ehk ettevõtja ei pea tagama näiteks kogu oma sortimendi tootmist või turustamist, vaid üksnes seda osa, mis on määratletud elutähtsa teenusena maaeluministri määruses või ka vajaduse korral täpsustatud ministri käskkirjas, millega ta elutähtsa teenuse osutajaks määrati. 28  ToiduSi eelnõu §-s 466 lõikes 2 sätestatakse valdkonna eest vastutavale maaeluministrile volitusnorm, mille alusel saab ta määratleda, milline tegevus konkreetses valdkonnas või konkreetse toidugrupi puhul on elutähtis teenus ja kehtestada selles osas nõuded elutähtsa teenuse osutamise ehk toimepidevuse kohta (rakendusakti kavand lisatud). 9. Eelnõu § 73 lõike 3 punkti 6 kohaselt on Arvestatud Seaduse eelnõu ja seletuskiri vastavalt muudetud. elutähtsaks teenuseks varasemalt kasutatud teenuse nime „toidu varustuskindlus“ asemel kasutusele võetud lühem ja täpsem teenuse nimi, milleks on toiduga varustamine. Teeme ettepaneku muuta asjakohaselt elutähtsa teenuse või püsiva kriisiülesande nimi ka eelnõu §-s 230. 10. Teeme ettepaneku asendada eelnõu Arvestatud Seletuskirja vastavalt muudetud seletuskirjas läbivalt sõna „toidutootja“ sõnadega „toidu käitleja“ ja sõna „toiduaine“ ning „toidukaup“ sõnaga „toit“. Sotsiaalministeerium Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid 1. Eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala Selgitus Eelnõu reguleerimisala täpsustatud. vajab täpsustamist. Eelnõu § 20 lg 1 Käesolev seadus reguleerib riigikaitse rahu- ja kohaselt võib Vabariigi Valitsus sõjaaegset korraldust, kriisiolukorraks sealhulgas korraldusega kehtestada kriisiolukorra. eriolukorraks, erakorraliseks ja sõjaseisukorraks Eelnõu § 21 lg 5 järgi võidakse välja valmistumist ja nende olukordade lahendamist, 29  kuulutada ka eriolukord (valitsuse poolt), mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korraldust, erakorraline seisukord, sõjaseisukord ja Eesti Vabariigi osalemist rahvusvahelises sõjalises mobilisatsioon (Riigikogu poolt), ja koostöös, elutähtsate teenuste toimepidevuse sellega loetakse kriisiolukord tekkinuks. tagamise õiguslikke aluseid ning järelevalvet ja Seletuskirja kohaselt on „kriisiolukord“ vastutust. katusmõiste nii Vabariigi Valitsuse kehtestatud kriisiolukorrale (mille lävend on kõrgem kui hetkel kehtiv hädaolukord, mis on asutuse juhi otsus), põhiseaduslikele erikordadele (eriolukord, erakorraline seisukord ja sõjaseisukord) ning ka mobilisatsioonile ja demobilisatsioonile (lk 58). Samal ajal eelnõu reguleerimisala §-s 1 ei hõlma sellist valitsuse kehtestatud kriisiolukorda, nimetatud on üksnes riigikaitset ja erikordasid. Seejuures on eelnõu seletuskirjas siiski öeldud, et seadus reguleerib ka tsiviilkriisiks valmistumist ja selle lahendamist (§ 1, lk 19). Terminoloogiliselt on küsitav ka §-s 1 toodud fraas „…ja nendest põhjustatud olukordade lahendamist“, sest erikord kuulutataksegi välja juba tekkinud kriisiolukorra lahendamiseks, st erikord ise ei põhjusta lahendamist vajavat olukorda 2. Eelnõu 3. peatükk reguleerib Arvestatud Toome kriisiolukorra mõiste sisse 1. peatükis. kriisolukorraks valmistumist ja erinevate asutuste ülesandeid seejuures, samas kui mõiste „kriisolukord“ defineeritakse alles §-s 20. Varem kasutatakse §-s 3 mõisteid 30  „tsiviilkriis“ ja „riigikaitse tagamine“, aga ka „olukord“, mis ei ole seostatud kriisiolukorra mõistega. See teeb seaduse kesksete mõistete ja olukordade seoste mõistmise keerukaks. Kriisiolukorra määratlus või viide sellele võiks olla toodud eespool juba §-s 2 või 3. 3. Eelnõu § 8 lg 1 p 1 kohaselt on Mittearvestatud Päästeamet saab KOV nõustada oma pädevuse Päästeameti ülesanne kriisiolukorraks piires ning nii SKA kui HTM saavad seda teha oma valmistumisel regionaalsel tasandil valdkondade osas. Päästeameti nö vahelüliks nõustada kohaliku omavalitsuse olemine ei loo siin lisandväärtust, kuna Päästeametil üksuseid. Seletuskirja järgi hõlmab see ei ole kompetentsi HTMi või SKA mh KOVide nõustamist nende sisuvaldkondaade osas. Seletuskirjas on täpsustatud kriisiplaani koostamisel ning õppuste osapoolte rollijaotust ning mõjude osas eelarvelist planeerimisel ja läbiviimisel. Samal ajal mõju SKA-le. on rakendusakti kavandis nr 4 (Vabariigi Valitsuse kriisiplaani, püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani koostamise tingimused ja kord) sätestatud (§ 3 lg 2), et kohaliku omavalitsuse üksusi nõustab (kriisi)plaani koostamisel Päästeamet ning kriisiülesande valdkondlikust kuuluvusest tulenevalt Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ja Haridus- ja Teadusministeerium. Rakendusaktis ei ole seletuskirja ning ka eelnõu vastavate sätete juures selgitatud, kuidas täpsemalt jaotub KOV üksuste nõustamine Päästeameti ja teiste asutuste vahel. Võib eeldada, et „valdkondliku kuuluvuse“ all on rakendusaktis mõeldud 31 seda, et eelnõu § 76 lg 1 punktis 2-8 nimetatud KOV üksuse kriisiülesanded on olemuslikult kas sotsiaal- või haridusvaldkonna teenused (küll vajaks täpsustamist lapsehoiuteenuse „kuuluvus“, mis on ühes loetelus haridusteenustega, kuid on õiguslikult sotsiaalvaldkonna teenus; vt ka meie ettepanek nr 1.28). Samas ei ole nt SKA- l tavaolukorras seadusest tulenevat ülesannet nõustada KOV üksusi nende sotsiaalteenuste korraldamisel. Seda on viimastel aastatel tehtud projektipõhiselt, kuid selleks kasutatud Euroopa Sotsiaalfondi rahastus lõpeb 2023. a lõpus. Ukraina põgenike kriisis toetab SKA KOVe samuti selleks eraldatud lisaeelarve abil. Teatud määral toimub KOVide nõustamist SKA järelevalvetegevuse raames, kuid see ei ole iseloomult ega mahult võrreldav kriisiks valmistumise nõustamisega. Kui KOVide nõustamise ülesanne määratakse Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis SKA püsivaks kriisiülesandeks, nõuab see ka täiendavat püsivat inimjmressurssi (praegu ei ole eelnõu mõjude analüüsis seda vajadust välja toodud). Seega selguse loomiseks ning arvestades eelnõu seletuskirjas toodut (§ 8, lk 29), et regionaalsel tasandil pannakse 32  kriisiolukorraks valmistumisel ja lahendamisel põhivastutus Päästeametile, teeme ettepaneku täiendada § 8 lg 1 järgmiselt: „1) nõustab kohaliku omavalitsuse üksuseid, kaasates vajadusel valdkondliku pädevusega täidesaatva riigivõimu asutusi.“ Samuti palume täiendada sätte seletuskirja vastavalt ettepanekule nr 2.1 allpool. 4. Eelnõu § 11 lg 3 regulatsioon näeb ette, et Mittearvestatud Riskianalüüside koostamisel ei ole keelatud teha kui elutähtsat teenust osutab mitu koostööd ja hinnata riske ühiselt, kuid lõpuks peab elutähtsa teenuse osutajat, võivad nad ikkagi iga KOV ja asutus ise kinnitama oma koostada ühise riskianalüüsi. asutuse/KOVi vaatest riskianalüüsi. Riskianalüüs Regulatsiooni võiks lisada võimaluse on aluseks toimepidevuse läbimõtlemisele ja kõigil püsiva kriisiülesandega asutustel ja kriisiplaani koostamisele. Oluline on analüüsida, isikutel teha ühine riskianalüüs, kui nad kuidas erinevad riskid mõjutavad konkreetset osutavad teenust nt samal taristul. Sama KOVi. ETOdele on ette nähtud võimalus koostada märkus ka § 13 lg 5 puhul (kriisiplaani ühine riskianalüüs, kuna nende osutatav teenus on koostamine). sama. KOVi teenused erinevad KOV üksuste lõikes, sihtrühm on erinev ja igat KOVi mõjutavad ohud on Ettepanek lisada § 11 juurde võimalus erinevad. KOVid võivad koos arutada ja analüüsida, teha riskianalüüs mitme kohaliku riskianalüüsi mingid osadki võivad kattuda (sellisel omavalitsuse üksusega ühiselt. Sarnane juhul need osad võivadki mitme KOV-i plaanis võimalus on toodud § 13 lõikes 8 ühesugused), kuid ikkagi igaüks kinnitab lõpuks kriisiplaani osas ning on loogiline, et eraldi. ühine kriisiplaan võiks tugineda ka ühisele riskianalüüsile. Kõigis Rakendusakti kavandit täiendatud. omavalitsustes pole nt ööpäevaringset üldhooldusteenuse osutajat või turvakodu (s.o KOV püsivad kriisiülesanded) ning kriisiolukorras võib vajadus kriitiliste 33  teenuste tagamiseks vajalike ressursside koondamiseks võimenduda. Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõule lisatud rakendusaktide kavandeid vaadates ei selgu piisaval määral püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku, sealhulgas KOVi riskianalüüsi koostamise nõuded, selle kooskõlastamise, edastamise ja kinnitamise tingimused ja kord, millele viidatakse § 11 lõikes 5. Seega jääb ebamääraseks sotsiaalvaldkonna asutuste, sh SKA puutumus selle KOV ülesandega. 5. Teeme ettepaneku täiendada § 13 lõiget 9 Arvestatud Eelnõu, seletuskirja ja rakendusakti kavandit või lisada sama lõike järele uus lõige, mis täiendatud. täpsustab nn teiste asjassepuutuvate osaliste rolli. Praegu näeb säte ette, et KOVid esitavad kriisiplaani teistele asjassepuutuvatele osalistele arvamuse avaldamiseks, ent kriisiplaani kooskõlastab Päästeamet. Leiame, et Päästeameti kooskõlastuse eelduseks peaks olema teiste osaliste sisend/kinnitus, vastasel juhul võib tekkida olukord, kus Päästeamet küll kooskõlastab plaani, ent see ministeerium või asutus, kelle valitsemisalasse konkreetsed KOV kriisiülesanded kuuluvad, näeb plaanis olulisi puudujääke. Täiendus looks ka suurema rolliselguse, sest kui Päästeametil on 34  kriisiplaanide nõustamisel ja kooskõlastamisel peamine roll, peaks neil olema koordineeriv roll ka vajaliku sisendi kokku kogumisel ja terviklikul menetlemisel. See on vajalik ka ühtse infovälja loomiseks, sest kui KOVid suhtlevad kriisiplaani osas asjassepuutuvate asutuste ja Päästeametiga eraldi, ei teki Päästeametil olukorrast ja plaani asjakohasusest tervikpilti. 6. Eelnõu § 32 lg 7 sätestab, et iga asutus ja Selgitus ja arvestatud § 37. Ülesande ja kohustuse täitmata jätmine isik peab kriisiolukorras olema valmis erakorralise, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning täitma talle käesoleva seadusega ja selle demobilisatsiooni ajal alusel kehtestatud õigusaktidega pandud ülesandeid, kui seaduses ei ole sätestatud (1) Täidesaatva riigivõimu asutus, muu asutus, teisiti, tagades esmajärjekorras kohaliku omavalitsuse üksus, muu avalik-õiguslik kriisiülesannete täitmise. Seletuskirjas on juriidiline isik või halduslepingu alusel selgitatud, et kriisiolukorras tuleb täita haldusülesannet iseseisvalt täitma volitatud eelkõige kriisiülesandeid ning võib olla eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik võib jätta vajalik teatud ülesanded peatada, edasi täitmata seadusega või seaduse alusel või lükata või vähendada, kuni selleni, et halduslepinguga määratud avalik-õigusliku seadusega pandud ülesanded jäetakse ülesande või kohustuse, kui selle täitmine on täitmata. Sellest võib välja lugeda, nagu erakorralise või sõjaseisukorra või mobilisatsiooni annaks antud säte õigustuse jätta täitmata või demobilisatsiooni tõttu ja sellega kaasnevaid muudes seadustes sätestatud ülesandeid, asjaolusid arvestades võimatu. kuid see ei tulene sätte sõnastusest ega pruugi ka olla sätte mõte, samuti ei ole (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu selge, millistel tingimustel võiks kohaldamisel tuleb esmajärjekorras täita püsivad ülesandeid täitmata jätta. Samal ajal kriisiülesanded. eelnõu § 42 kohaselt võib asutus või isik jätta täitmata seaduses sätestatud 35  ülesande vaid erakorralise ja (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu sõjaseisukorra ajal, kui ülesande täitmine kohaldamisel ei või kalduda kõrvale rahvusvahelise on erakorralisest või sõjaseisukorrast humanitaarõiguse normide järgimisest. tulenevalt võimatu. Seega palume § 32 lg 7 või sätte seletuskirja vastavalt täpsustada. 7. Eelnõu § 72 reguleerib hüvitiste Arvestatud Arvestatud § 72 (eelnõus uus §) ettepanekuid. vähendamist ja muid hüvitiste maksmise Sularahas maksmise osas muutsime eelnõu erisusi. Sellest tulenevalt võiks sõnastust. paragrahvi pealkirja muuta ja sõnastada üldisemalt: „Rahaliste hüvitiste maksmise erisused“, kuna ka hüvitiste vähendamine on üks erisustest. Kuivõrd termin „rahaline hüvitis“ on toetuste, hüvitiste ja pensionide katusterminina juba kasutusel ning reguleeritud ka sotsiaalseadustiku üldosa seaduse §-is 13 lõikes 1, siis puudub vajadus paragrahvi pealkirjas eraldi nimetada toetust, kindlustushüvitist kui ka pensioni. Oluline on rõhutada, et sättes reguleeritakse vaid rahaliste hüvitiste vähendamist ja peatamist. Mitterahalised hüvitised on reguleerimisalast väljas. Mitterahalisi hüvitisi saab vähendada ja nende regulatsiooni muuta vastavas eriseaduses. Lisaks leiame, et antud säte annab valitsusele liiga laia volitusnormi vähendada mh ka PS § 28 kaitse all olevaid hüvitisi. Valitsusel on võimalik 36 juba kehtiva riigieelarve seaduse raames kasutada eriolukorras rahalisi vahendeid riigieelarvest 10% ulatuses enne kui Riigikogu riigieelarve seaduse muudatused vastu võtab. Eelnõu § 72 rakendamisel on valitsus seotud riigieelarve seaduse § 45 raamidega, kus hüvitise muutmise korral tuleb valitsusel esitada riigieelarve muutmise seaduse või lisaeelarve eelnõud, millise juures on ka eriseaduste vastavad muudatused. Kõige ajamahukam on eelnõude väljatöötamise protsess ning praktikas ei ole kiireloomuliste eelnõude menetlemisega probleeme olnud. Kui tahta luua valitsusele volitusnormi andmisega lisandväärtust kiiruse osas, peab see olema üleöö rakendatav. Kuna hüvitiste väljamaksmine toimub läbi erinevate infosüsteemide, siis täna võimekus hüvitiste suurusi kiiresti vähendada, puudub. Vajaminevate infosüsteemide arenduste mahu, ajaraami ja kulu prognoosimiseks vajame lisaaega. Leiame, et valitsusel võiks olla õigus lõpetada mittekriitiliste hüvitiste (mis ei mõjuta olulisel määral inimese toimetulekut) maksmine või vähendada neid vajalikus mahus. Mittekriitiliste hüvitiste vähendamisele ulatuse määramine ei ole otstarbekas, kuivõrd 37 hüvitiste eesmärgid ja suurused on äärmiselt erinevad. Valitsusel peab olema võimalik teha otsused tegelikust olukorrast lähtuvalt, arvestades konkreetse hüvitise eesmärki ja tingimusi. Inimeste toimetuleku seisukohast olulisi asendussissetulekuid, millest enamus kuuluvad PS § 28 kaitse alla, võiks valitsus saada vähendada kuni töötasu alammäärani. Teeme ettepaneku esitada sättes avatud loetelu asendussissetulekutest, kuivõrd selliseid asendussissetulekuid võib olla veel ka teiste ministeeriumide haldusalas. Hüvitiste vähendamisele alampiiri seadmise eesmärk on hoida inimesed eemal vajadusest minna täiendavalt taotlema toimetulekutoetust. Toimetulekutoetust maksavad välja KOVid. Selle määramine ja suuruse arvestamine põhineb isiku ja tema leibkonna individuaalsel hindamisel ning on seetõttu ressursimahukam. Kriitilises olukorras on KOVide võimalused niigi väga piiratud, mistõttu ei ole mõistlik luua regulatsiooni, mis neile automaatselt täiendavat koormust loob. Toimetulekutoetus kui abi puuduse korral PS § 28 mõttes on riiklikus 38 sotsiaalkaitsesüsteemis viimane rahaline abimeede ja lisatud ka KOVide püsivaks kriisiülesandeks. Seetõttu ei oleks proportsionaalne võimaldada valitsusel otsustada selle vähendamine või maksmise lõpetamine. Toimetulekutoetuse maksmise regulatsioon koos võimalike kriisiaegsete erisustega reguleeritakse sotsiaalhoolekande seaduses. Teeme ettepaneku sularahas hüvitiste maksmise säte eelnõust välja jätta. Toimetulekutoetust on võimalik kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse alusel sularahas välja maksta. Muude hüvitiste sularahas maksmise ulatuse, tingimused ja korra saab Riigikogu kehtestada siis, kui selleks vajadus tekib. Eesti Pangaga peetud aruteludest selgus, et sularaha hoiustamise võimekuse ülesehitamine ja käigus hoidmine oleks ebaproportsionaalselt kulukas arvestades riski realiseerumise tõenäosust. Kui siiski tekib vajadus hüvitisi maksta sularahas, peab kogu protsess olema võimalikult lihtne, ühetaoline ja kiiresti teostatav. Siinkohal ei ole välistatud, et ka asendussissetulekuid makstakse siis kõigile ühes määras või määras, mis on madalam kui töötasu alammäär. Vajadus sularahale üle minna võib tekkida pigem 39 muudes kriisiolukordades kui erakorraline olukord ja sõjaseisukord. Samuti soovime lisada sätte, et kui valitsuse korraldusega peatatakse teatud hüvitiste maksmine, siis võib peatada ka juba vastu võetud taotluste menetlemise ja uute taotluste vastuvõtmise. Sel juhul peatub ka taotluste esitamise tähtaeg. Eeltoodud sätte lisamisel kaob vajadus kõikides eriseadustes eraldi tähtaja pikendamist reguleerida. Lisaks märgime, et kui erakorraline või sõjaseisukord lõpeb, siis taastub automaatselt endine olukord. Kui tekib vajadus peatada hüvitiste maksmine kauemaks või alustada maksmisega järkjärgult, tuleb selleks muuta hüvitiste maksmist reguleerivaid seaduseid. Praktikas tähendab see olukorra seiret ja vajalike eelnõude Riigikogule esitamist juba enne erakorralise või sõjaseisukorra lõppu. Ühtlasi tuleb Riigikogul otsustada, kas ja kuidas kompenseeritakse vahepeal saamata jäänud hüvitiste osa. Seetõttu teeme ettepaneku eelnõust välja jätta lõige, mis reguleerib hüvitiste maksmise taastamist „mõistliku aja jooksul“. Eeltoodud põhjendustel palume muuta eelnõu § 72 sõnastust ja sõnastada see järgmiselt: 40 „§ 72. Rahaliste hüvitiste maksmise erisused (1) Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal, sealhulgas riigi eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks, on vaja kasutada täiendavaid riigi rahalisi vahendeid, võib Vabariigi Valitsus vähendada rahaliste hüvitiste suurust või peatada nende maksmise käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel. (2) Hüvitisi, millega tagatakse isiku asendussissetulek, võib vähendada kuni summani, mis võrdub eelmise kalendriaasta Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammääraga. Asendussissetulekuks käesoleva seaduse mõistes loetakse eelkõige: 1) pension, mida makstakse riikliku pensionikindlustuse seaduse või muu seaduse alusel; 2) rahvapensioni ja kahepoolse lepingu alusel makstava pensioni vahe, mida makstakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 42 lg 5 alusel; 3) vanemahüvitis, mida makstakse perehüvitiste seaduse alusel; 4) töövõimetoetus, mida makstakse töövõimetoetuse seaduse alusel; 5) töötuskindlustushüvitis, hüvitis tööandja maksejõuetuse korral ja kindlustushüvitis koondamise korral, 41 mida makstakse töötuskindlustuse seaduse alusel; 6) töötutoetus, mida makstakse tööturumeetmete seaduse alusel; 7) sotsiaaltoetus, mida makstakse sotsiaalhoolekande seaduse § 140 alusel; 8) ajutise töövõimetuse hüvitised, mida makstakse ravikindlustuse seaduse alusel. (3) Lõikes 2 nimetamata rahalisi hüvitisi, mis ei ole asendussissetulekud, võib vähendada või peatada nende maksmise. (4) Toimetulekutoetust, mida makstakse sotsiaalhoolekande seaduse alusel, ei peatata ega vähendata käesoleva seaduse alusel. (5) Perioodiliselt makstavaid hüvitisi võib haldusorgan andmete puudumisel maksta isikule viimaste teadaolevate andmete alusel. (6) Hüvitiste maksmise peatamisel võib peatada ka hüvitiste määramise. Hüvitiste määramise peatamisel võib haldusorgan peatada uute taotluste vastuvõtmise, taotluste vastuvõtmise peatamisel peatub ka seaduses sätestatud taotluste esitamise tähtaeg. (7) Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega vähendatavate hüvitiste loetelu, vähendatud suuruses maksmise perioodi ja hüvitiste vähendamise ulatuse protsendid ning peatatavate hüvitiste loetelu ja nende peatamise perioodi.“. 42 8. Eelnõu §-s 77 on reguleeritud kohaliku Arvestatud Seletuskirjas täpsustused tehtud. omavalitsuse üksusele kriisiülesannete täitmisega tekkinud kulude hüvitamine. Seletuskirjas on § 77 lõikes 2 ekslikult jäänud nimekirja toimetulekutoetus (§ 76 lõike 1 punkt 7), mida hüvitatakse eelnõu kohaselt lõike 1 alusel. Lõikes 2 esitatud teenuste nimekiri peab olema seletuskirjas samas järjekorras ja sõnastuses nagu eelnõus (nt eelnõus vältimatu abi tagamine – SK-s vältimatu abi pakkumine). 9. Eelnõu § 77 lõike 3 alusel kaetakse Arvestatud enamiku KOV püsivate kriisiülesannete täitmise kulud riigieelarvest osas, milles need ületavad ülesande täitmise laadi, mahtu ja täitmisega seotud kulusid olulisel määral, või kui tegemist ei ole oma elanikele teenuse osutamise kuluga. Selline kulude hüvitamise vajadus tekib kriisiolukorras, mis võib olla ulatuslik ja tõsine ning kus tuleb teenuste osutamist ja kulude hüvitamist puudutavaid otsuseid teha kiiresti. Praegune regulatsioon ei täpsusta hüvitatavate kulude suuruse arvutamise korda, mis võib kaasa tuua pikale venivad vaidlused kriisiolukorras Vabariigi Valitsuse ja KOVide vahel. Kokkulepete saavutamist kiirendaks juba enne kriisiolukorda osapoolte koostöös välja töötatud metoodika, mis täpsustaks hüvitatavate kulude arvutamise alused (nt 43 kulu komponendid eri teenuste puhul, eri liiki kulude suuruse määramise põhimõtted jne) ning võimalusel ka piiri, millest alates loetakse KOVi kulud antud sätte mõistes erakorraliseks ja hüvitamist nõudvaks. Eelnõus tuleks ette näha ülesanne vastava metoodika väljatöötamiseks Rahandusministeeriumi juhtimisel. Palume täiendada eelnõu § 77 lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva seaduse § 76 lõike 1 punktides 2–6 sätestatud ülesande täitmise kulude katmiseks riigieelarvest käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel võetakse aluseks kulude hüvitamise alused ja arvutusmetoodika, mille töötab välja Rahandusministeerium koos Sotsiaalministeeriumi ja üleriigiliste KOV üksuste liitude esindajatega.“ Juhime seejuures tähelepanu ka meie ettepanekule nr 1.28 eelnõu § 76 lõike 1 kohta, kus on Sotsiaalministeeriumi haldusalas olev lapsehoiuteenus nimetatud ühes punktis haridusvaldkonna teenustega. Lisatav § 77 lõige 4 peaks hõlmama ka Sotsiaalministeeriumi haldusalas oleva lapsehoiuteenuse. 44 10. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 78 Arvestatud põhimõtteliselt Täiendatud seletuskirja, et teavitamisel peab lõiget 4 põhimõttega, et inimeste arvestama sihtrühma ja selle vajadusi. teavitamine peab toimuma puudega inimestele ligipääsetaval viisil, et oleks tagatud info kättesaadavus kõigile. Ligipääsetavuse tagavad audiovisuaalse, tekstilise või veebipõhise info täiendamine vastavalt subtiitritega, viipekeele tõlkega, lihtsa keelega või veebiplatvormide WCAG 2.0 nõuetele vastavusega. 11. Teeme ettepaneku lisada eelnõu §-i 82 Arvestatud viide, et tervishoiuvaldkonna vajadusteks riigi tegevusvaru moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seadus. Selle täienduse kaudu tekib suurem selgus, et tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus reguleerib riigi tegevusvaru elanikkonna jaoks ja tervishoiuteenuste korraldamise seadus reguleerib riigi tegevusvaru tervishoiuvaldkonna vajadusteks. 12. Eelnõu § 84 lg 5 kohaselt võib Vabariigi Selgitus VV võib seada lisapiiranguid. Valitsus seada lisapiiranguid, kui ettevõtja võtab tegevusvaru kasutusele. Lisaks selgitame, miks ei ole mõistlik lisada Ebaselgeks jääb, kas sättes on mõeldud delegeeritud tegevusvaru eelnõusse: delegeeritud tegevusvaru, mille mõiste on 1. delegeeritud tegevusvaru hoidja ega varu toodud § 83 lg-s 5? Sellisel juhul võiks § hoidja ise ei võta riigi tegevusvaru kasutusele. Varu 84 lg 5 täiendada sõnaga „delegeeritud“ - hoidjad ainult hoiab riigi tegevusvaru ja tagab „/---/võtab delegeeritud tegevusvaru vastavalt lepingule riigi tegevusvaru olemasolu ja kasutusele“. Kaaluda, kas eelnõus kättesaadavuse EVKle, kui VV on otsustanud, et 45  kasutatud mõiste „ettevõtja“ on liiga varu võetakse kasutusele (ehk tehakse üldine. Kuna tegemist on sättega, millega elanikkonnale kättesaadavaks). Riigi tegevusvaru piiratakse isiku õigusi, siis peaks normi kasutusele võtmine toimub ainult VV otsuse alusel adressaat olema üheselt selge. Kui § 84 lg (seda nii VoSi eelnõu kui ka HOS kehtiva sõnastuse 5 viitab § 83 lg 5 delegeeritud kohaselt). tegevusvaru haldavale juriidilisele 2. EVK-l on vastavalt varu liikidele lepingute isikule, siis võiks kasutada mõlemas alusel võetud kohustus kas varu enne ise välja osta sättes samu mõisteid (seletuskirjas lk 166 (viljavaru näiteks) või suunata varu hoidjalt (ka on kasutatud „delegeeritud tegevusvaru del.varude lepingu puhul) ettevõttele või asutusele, moodustaja“, aga sobilikud võiksid olla kes teeb selle varu elanikele tarbimiseks ka „delegeeritud tegevusvaru haldav kättesaadavaks (nt ravimid apteeki ja kütus juriidiline isik“ / „delegeeritud tanklasse, toit kriisi asukohta jne). Seetõttu ei saa tegevusvaru hoidev juriidiline isik“ / VV otsuses reguleerida delegeeritud varu hoidja ega „delegeeritud tegevusvaru hoidja“). ka varu hoiulepingu alusel hoidja tegevust. Küll saab VV otsusega seada piiranguid riigi varu kasutamisele. See tähendab, et VV otsuses seatakse piirangud ettevõtetele (ja asutustele), kes teevad võtavad varu kasutusele ehk teevad varu elanikele kättesaadavaks (nt apteek, kes ei tohi varus olnud ravimit müüa ühele isikule rohkem kui x karpi korraga või tankla pidaja, kes ei tohi korraga müüa rohkem kui x liitrit kütust jms). 13. Eelnõu § 85 tegevusvaruga seotud hanked Arvestatud laiendab (täpsustab) kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangete mõistet. Küll ei ole tehtud muudatust RHS asjakohasesse sättesse. RHS otsesõnu tegevusvaru, tegevusvaru taristu ja varustuskindlusega seotud hankeid ei nimeta. Õigusselguse huvides võiks täpsustada ka RHS § 169 regulatsiooni. 46  Eelnõust ei tule üheselt välja, kas tegevusvaruga seotud hangete erand laieneb ka TTKSis nimetatud tervishoiuvaldkonna vajadusteks riigivaru moodustamisele, kuivõrd eelnõu §-s 85 neile ei viidata. Teeme ettepaneku lisada sarnane regulatsioon ka tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse, et ka tervishoiuvaldkonna vajadusteks riigivaru moodustamisel saab RHS § 169 erandit kasutada. 14. Eelnõu § 92 lõiked 2-4 reguleerivad Selgitus Eelnõus uus sõnastus, vt eelnõu § 103 kriisirolli täitva isiku töölepingu ülesütlemist. Jääb arusaamatuks, kas soovitud on töölepingu seaduse (TLS) eeskujul reguleerida töölepingu korralist (§ 92 lg 2) ja erakorralist ülesütlemist (§ 92 lg 3 ja 4). TLS loogika kohaselt tuleb korralise ülesütlemise puhul järgida etteteatamistähtaega, erakorralise ülesütlemise puhul mitte. Lisaks jääb lõigete 3 ja 4 puhul TLS vaatest segaseks, mis eesmärgil on need sätted eelnõusse lisatud. TLS-is on töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt reguleeritud §- s 91. Nimetatud paragrahv näeb ette sarnase regulatsiooni nagu eelnõus. Antud juhul lõiked 3-5 dubleerivad TLS regulatsiooni ning on keeruline aru saada, mis eesmärgil sellisel viisil ülesütlemist antud eelnõus on reguleeritud. 47 Kui lõikega 3 soovitakse välistada teatud TLS-is välja toodud ülesütlemise alused, siis praeguse sõnastuse juures, kuivõrd tegemist on lahtise loetueluga, saab töölepingu üles öelda ka muudel põhjustel, mida siin paragrahvis välja ei ole toodud (nt TLS § 91 lg 2 p 3 oht töötaja elule ja tervisele). Lahtise loetelu puhul jääb ka segaseks, millised olukorrad võivad üldse sinna alla minna. Kui soov on jätta eelnõusse töölepingu ülesütlemise regulatsioon ning teha erisus TLS regulatsioonist, siis tuleb sõnastusest välja jätta „eelkõige juhul“. Eelnevast tulenevalt soovitame pigem teha viite TLSle (juhul kui ei ole soov teha TLSist erisusi). Lisaks märgime, et korrektne väljend töölepingu lõpetamisel on töölepingu ülesütlemine. Samuti palume täpsustada, kas § 92 lõikes 2 on mõeldud 60 kalendripäeva. Lisaks palume täpsustada § 92 lõike 1 punkti 3. Täpsustamata jätmisel võiks sättest välja lugeda, et kui asutus on ühepoolselt määranud töökohustusega ametikoha, siis võib isik ise otsustada, et tal enam ei ole töökohustust, mis ei ole ilmselt olnud sätte mõte. 48  Eelneva märkuse vaates juhime tähelepanu, et § 92 peaks hõlmama nii töölepingu lõpetamise kui ka ametniku avalikust teenistusest vabastamise regulatsiooni. Seega viidete tegemisel peab ametniku ametikohalt vabastamisele tegema viite avaliku teenistuse seadusele. Näiteks ATS § 87 kohaselt saab ametniku teenistusest vabastada tema enda algatusel ainult tema kirjaliku taotluse alusel ja lühem etteteatamistähtaeg kehtib juhul kui teenistusest lahkumise põhjuseks on ametniku töövõime kaotus, haige või puudega perekonnaliikme hooldamise vajadus, kutsumine aja- või asendusteenistusse või kui ametnikul on katseaeg (sellisel juhul tuleb taotlus esitada vähemalt kümme kalendripäeva enne soovitud vabastamise päeva). 15. Eelnõu § 93 kohta üldine märkus: Arvestatud Töösuhtes on tööandjal kohustused töötervishoiu ja tööohutuse tagamisel. Kuidas on kriisiolukorras (kriisiolukord, eriolukord) tagatud ohutud töötingimused ja kelle kohustus on need töötajale tagada? Üldiselt peaks ohutud töötingimused tagama asutus, kuhu tööaja või ametnik täiendavaid ülesandeid täitma saadetakse. See tuleb aga seaduses selgelt reguleerida, vastasel juhul 49  vastutab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel igal juhul tööandja. Tavapärase tsiviilkriisi puhul (kriisiolukord, eriolukord) võib regulatsioon olla järgmine: „Kui tööülesandeid täidetakse käesoleva paragrahvi alusel teise ametiasutuse või isiku juures, tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise ametiasutus või isik, kelle juures ametnik või töötaja tööülesandeid täidab.“ Kui tegemist on erakorralise või sõjaseisukorraga, siis võib kasutada järgmist sõnastust: „Tööandja täidab erakorralise või sõjaseisukorra ajal töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi niivõrd, kuivõrd see on olukorda arvestades võimalik.“ Igal juhul peab olema reguleeritud, kelle kohustus on tagada ohutud töötingimused. Seega teeme ettepaneku § 93 vastavalt täiendada. 16. Eelnõu § 93 lõike 4 juures on seletuskirjas Arvestatud märgitud, et töötajale maksab töötasu ning ametnikule palka edasi tööandja, kellega töötajal on tööleping sõlmitud või 50  kelle juurde on ametnik teenistusse nimetatud. Palume lisada vastav säte ka eelnõusse. 17. Eelnõu § 93 lõike 5 juures on seletuskirjas Selgitus § 104 lg 5 sätestabki erisuse TLSist ja ATSist: öeldud, et tööaja arvestust peab pidama ja ületunnitöö arvestust on kohustatud pidama ja ületunnitöö maksab välja asutus/isik, hüvitama see asutus või juriidiline isik, kelle töö kelle juures kriisiülesannet täidetakse. tõttu ületunnitöö tekkis. Vastavat sätet seaduses ei ole ning TLS järgi on tööaja arvestuse pidamine tööandja kohustus. Seega kui soovitakse tööaja arvestamise kohustus panna kellelegi teisele, siis tuleb see seaduses selgelt sätestada. 18. Eelnõu § 93 lõike 6 kohta on seletuskirjas Arvestatud Eelnõu § 104 lõike 9 (numeratsioon muudetud) välja toodud, et isik võib keelduda kohta on seletuskirjas antud järgmine selgitus: täiendava töö- ja teenistusülesande Täiendavate ülesannete panemisel ja samuti nende täitmisest näiteks juhul, kui tema täitmise ajal tuleb arvestada kõiki olulisi asjaolusid, terviseseisund või perekondlikud mis võivad takistada töötajal või ametnikul kohustused ei võimalda tal ameti- või kohustuste täitmist (lõige 9). Sellisteks asjaoludeks, töökohal ettenähtud tööd teha. Eelnõus mida tuleks arvestada ja kaaluda nii ülesannete puudub säte, mis annaks töötajale või panemisel kui ka nende täitmise ajal, on näiteks ametnikule õiguse keelduda täiendava rasedus, puudega lapse kasvatamine, samuti töö- ja teenistusülesande täitmisest. Seega perekondlikud kohustused, mis võivad kaasa tuua kui töötajal või ametnikul selline õigus pereliikmete hooldamiskohustuse täitmata jätmise. on, siis palume see lisada ka eelnõusse. Tööandja ja töötaja peavad koos leidma mõlemale poolele sobilikud lahendused. Isik võib keelduda täiendava töö- ja teenistusülesande täitmisest näiteks juhul, kui tema terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal ameti- või töökohal ettenähtud tööd teha. 51  Selgitame, et eelnõu koostamisel juba kaaluti antud sätte sõnastamisel, kas (ka siin SOM-i ettepanekus väljendatuna) oleks võimalik sätestada seaduses konkreetne loetelu nendest alustest, millele tuginedes saab töötaja keelduda täiendavaid ülesandeid vastu võtmast. Leiti, et sellise loetelu (sh näitliku) sätestamiseks puudub vajadus, kuna eelnõu juba kohustabki tööandjat enne täiendava ülesande panemist kaaluma mistahes olulisi asjaolusid, mis võivad takistada töötajal täiendava ülesande täitmist. Rõhutame, et lõige 9 seab kohustuse tööandjale mistahes olulisi asjaolusid arvestada nii enne täiendavate ülesannete panemist kui nende ülesannete täitmise ajal. Arvestades esitatud ettepanekut on eelnõu §-i 104 muudetud ja täiendatud lõikega 10, mille kohaselt Töötajal või ametnikul on õigus keelduda täiendava töö- või teenistusülesande täitmisest, kui tööandja jätab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud kohustuse täitmata. 19. Eelnõu § 93 lõikes 8 ja § 94 lõikes 1 on Selgitus Eelnõu muudetud. seletuskirja järgi soovitud regulatsiooni kohaldata riigikaitselise kriisiolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal, kuid eelnõu vastavad sätted on sõnastatud erinevalt. Palume sõnastused ühtlustada. 20. Eelnõu § 94 tuleks täiendada uue lõikega, Arvestatud mille kohaselt palga ja töötasu ühepoolsel vähendamisel ei tohi palka ja töötasu vähendada võrdeliselt rohkem, kui on 52  vähenenud asutuse ja isiku eelarve ja on ammendunud teised võimalused eelarve kulude vähendamiseks (analoogne säte sisaldub ATS § 61 lg 3 p-s 2). Seletuskirjas on vastav põhimõte märgitud aga ka eelnõusse tuleks selline säte lisada. Eelnevast tulenevalt pakume välja järgmise sõnastuse „Palga ja töötasu ühepoolsel vähendamisel ei tohi ametniku palka ja töötaja töötasu vähendada võrdeliselt rohkem kui on vähenenud asutuse ja isiku eelarve ja on ammendunud teised võimalused eelarve kulude vähendamiseks.“ 21. Eelnõu § 96 pealkirjas on mainitud Arvestatud füüsilist isikut, kuigi mujal ei ole. Näeme, et selline täiendus ei ole vajalik ja tekitab segadust, miks nt töö- ja puhkeaja sätete juures pole füüsilist isikut mainitud. 22. Eelnõu § 99 lg 1 p 6 sätestab, et Arvestatud Eelnõu § 110 lg 1 p 6 sõnastust on muudetutud kodanikukohustuse täitmisest on lähtuvalt LasteKS § 22 lõikele 1, mille kohaselt last vabastatud „alla 12- aastast last kasvatav kasvatav isik on lapsevanem või last tegelikult üks vanem või hooldaja“. Teeme kasvatav isik. Samuti on muudetud vanusepiir ja ettepaneku muuta antud sätet järgmises täpsustatud eelnõu seletuskirja. sõnastuses: „üks alla 14-aastast last kasvatav isik“. Samuti teeme ettepaneku muuta eelnõus korrakaitse seaduse § 821 lg 4 p 6 sõnastust, mis sätestab, et korrakaitsesse 53  ei või kaasata „üht alla 12-aastast last kasvatavat vanemat või hooldajat“. Ettepanek on muuta viidatud sätte p 6 järgmiselt: „üht alla 14-aastast last kasvatavat isikut“. Ettepanek lähtub sellest, et hooldaja terminit kasutatakse üldjuhul puudega inimese eest hoolt kandva isiku puhul. Laste hooldamist teostavad enamasti kas vanemad, eestkostjad või hoolduspere vanemad. Siiski on võimalik, et lapse hooldamist ja kasvatamist teostab kas lühi- või pikaajaliselt muu isik. Palume kasutada seda selgitust seletuskirjas. Vanusepiiri tõstmine 14-eluaastale on kooskõlas isiku vastutusvõime tekkimise eaga. Samuti on see kooskõlas „Eesti julgeolekupoliitika alused“ punktiga 4.1, mille kohaselt vajavad Eesti riigi ja rahva säilimise seisukohast erilist tähelepanu lapsed ja nende kaitse. Muuhulgas tuleb tagada kriisiajal laste turvalisus. Lapse esmaseks turvalisuse tagajaks on tema vanem. Samuti tuleb arvestada, et kriisiolukord erineb tavapärasest olukorrast, milles võib eeldada lapse lühiajalist iseseisvat toimetulekut. 23. Eelnõu § 102 lõike 1 kohaselt võib Arvestatud osaliselt Lõiget 3 muudetud ning lg 2 punkti 2 seletuskirja kriisiolukorras võtta ajutiselt täidesaatva täiendatud. riigivõimu asutuse kasutusse isiku valduses oleva asja juhul, kui see on 54 vältimatult vajalik ulatuslikuks evakuatsiooniks ja varjumiseks, lisaõppekogunemise korraldamiseks, rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks või kriisiolukorra lahendamiseks või selle lahendamise toetamiseks. Lõike 2 kohaselt võib kasutusse võetud asja sundvõõrandada riigi omandisse, kui asi kasutamise käigus tõenäoliselt hävib või seda ei saa pärast kasutamist muul objektiivsel põhjusel isikule tagastada. Lõike 3 kohaselt on teatud tingimustel eelnimetatud otsused võimalikud ka enne kriisiolukorda. Kuigi § 103 näeb ette piirangud sundkasutusse võtmisel ja sundvõõrandamisel (sundvõõrandada ei või isiku toimetuleku tagamiseks mõeldud vara ja isiku kasutuses olevat eluruumi, välja arvatud juhul kui talle on tagatud asenduseluruum), siis leiame, et nimetatud kaitseklausleid tuleb täpsustada. Kui eelnõu § 72 kohaselt võib hüvitisi ja toetusi vähendada, siis ei ole lubatud neid vähendada nii, et isikul ei ole toitu, peavarju ega riietust. Sama põhimõte võiks kehtida ka sundkasutusse võtmisel ja sundvõõrandamisel, kus toimetuleku tagamiseks mõeldud vara ei tohiks sundvõõrandada ehk § 103 lg-st 3 tuleb välja jätta viide lg 1 punktile 1. Lisaks peaks § 103 lg 2 punktist 2 tulema 55  selgemini välja, et see on kõige äärmuslikum abinõu, mida kasutada. Seletuskirjas on toodud näide Soome kohta, kus eluruumi võidakse kohustada üle andma üksnes juhul, kui esinevad iseäranis kaalukad sõjalised põhjused. Selline põhimõte võiks sisalduda ka eelnõus. Samuti palume kaaluda § 103 lg 1 punktis 1 toodud toimetuleku tagamiseks mõeldud vara määratluse täiendamist ka eluruumi kütmiseks või elektrivarustamiseks vajalike seadmete (elektrigeneraator) ja nende toimimiseks vajaliku kütusega. 24. Eelnõu § 108 selgitustes (lk 197, 198) on Arvestatud/selgitus Tegemist on kehtiva õiguse küsimuse või märgitud, et haldusorganil on probleemiga. Vt RiKS § 826 lg 1 p 3: „Käesoleva riigikaitselises kriisiolukorras volitused seaduse §-s 825 nimetatud kohustusega isikul tuleb nõuda menetlusosaliselt, muult isikult või taluda haldusorgani poolt haldusmenetluses asutuselt seletuste andmist, andmete ja vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ning tõendite dokumentide esitamist ja vastamist kogumiseks kohaldatavaid järgmisi toiminguid päringutele riiklikus registris või muus (edaspidi uurimistoiming): 3) andmete pärimine ja andmekogus. Sellisele volitusele vastab saamine riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohustus anda andmeid, tõendeid ja muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vastata päringutele. Üldisteks eranditeks ülesandeid täitva eraõigusliku isiku on muuhulgas ka arstisaladus, mille kohta andmekogust;“. ei saa päringuid esitada ega andmeid koguda, kui andmesubjekt selleks eraldi Selle kohta on RiKSi EN seletuskirjas antud nõusolekut ei anna. Kuna vastav järgmine selgitus: paragrahv hõlmab andmete pärimist riigi, „Selleks on haldusorganil avaliku võimu volitused KOV üksuse või muu avalik-õigusliku nõuda näiteks menetlusosaliselt, muult isikult või 56 juriidilise isiku või avalikke ülesandeid asutuselt seletuse andmist, andmete ja dokumentide täitva eraõigusliku isiku andmekogust, esitamist või vastamist päringule riiklikus registris siis see regulatsioon saab hõlmata ka või muus andmekogus. Sellele volitusele vastab terviseandmete pärimist. menetlusosaliste ning muude isikute ja asutuste kohustus anda andmeid ja tõendeid ning vastata Samas terviseandmeid sisaldavatele päringutele. Nende suhtes saab kohustuse täitmise andmekogudele juurdepääs ei ole tihti tagamiseks kasutada haldussundi. võimalik kui eriseadus seda otsesõnu ei Juurdepääsupiiranguga andmete kogumine ning luba (tervise infosüsteemi piirang TTKS päringutele vastuste saamise tingimused ja kord on § 593 lg 6, geenivaramu IGUS § 16 lg 1, määratud muu hulgas sellega, kes on haldusorgan rahvatervise seaduses nimetatud (kas tal on juurdepääsõigus või -luba) ning millisel andmekogudel RTerS § 141 lg 2). Seega § eesmärgil neid päringuid tehakse ja andmeid 108 sõnastus ei anna hetkel alust kogutakse. Üldisteks eranditeks on kaitsja, pihi- ja juurdepääsuks kõigile terviseandmeid arstisaladus, mille kohta ei saa päringuid esitada puudutavatele andmekogudele ning ega andmeid koguda, kui andmesubjekt selleks kriisiolukorras juurdepääs eraldi nõusolekut ei anna. Seda, milline on terviseandmetele tuleks eraldiseisvalt kõnesoleva sätte ja muu õigusnormi vahekord, tuleb sätestada eriseaduses. otsustada igal üksikjuhtumil eraldi.“ Kõik tervisevaldkonna andmekogudes Õigus saada ja töödelda neid isikuandmeid töödeldavad andmed on eriliiki sätestatakse eelnõuga kriisi lahendavale asutusele isikuandmed, millele on eeltoodult ka olukordadeks, kus isikuandmeid sisaldava selgitatult õigusaktides kehtestatud andmekogu pidamist reguleerivas õigusaktis konkreetsed juurdepääsupiirangud. (siinkohal TTKS) ei ole nende isikuandmete Terviseandmete töötlemise esmane väljastamise või muul viisil juurdepääsu õigust eesmärk on parimal viisil konkreetsele asutusele sätestatud (vt lisaks punktis tervishoiuteenuse osutamise tagamine. 25 toodud selgitust). Sellise seadusliku aluse Andmesubjektil on eeldada, et tema kohta eelnõus sätestamise vajadus seisneb selles, et kogutud eriliiki isikuandmeid ei seadusandjal ei ole võimalik detailselt ette näha väljastata suvalisele isikule ka siis, kui mistahes kriisiolukorra lahendamises osalevate tegemist on tsiviilkriisi või sõjaga. asutuse täpsemaid vajadusi mõnes andmekogus Eelkõige võib kriisiolukorras tekkida sisalduvate andmehulkade osas. Tuleb möönda, et 57 probleeme isiku tuvastamisega olukorras, kuigi kriisideks valmistumisel on praegu iseenesest kui tekib liigsuremus. Samuti võivad võimalik kõikidel eelnõus sätestatud ülesandeid tekkida vigastused, mille tagajärjel täitvatel asutustel ja isikutel analüüsida ja mõelda jäädakse ellu, aga võivad olla kadunud läbi erinevate andmete töötlemise vajadused ning dokumendid, tekkinud amneesia või on valmistada ka ette vajalikud muudatused vigastused sellised, mis takistavad õigusaktides, siis teatud määramatus paratamatult dokumentidega isiku tuvastamist. jääb ning see ei saa olla takistuseks kriisi Seetõttu võib kaaluda erandi kehtestamist lahendamisel. Eelnõuga kavandatud muudatuste isiku kiireks ja efektiivseks eesmärk on vältida neid olukordi, kus konkreetseid tuvastamiseks, andes kriisi lahendajatele kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke andmeid ei volituse vastaval eesmärgil saa nt eriseaduses aluse puudumise tõttu töödelda tervisevaldkonna andmekogudele ligi see lahendav asutus, kellele võib andmete pääsemiseks ning piirates juurdepääsu väljastamine kriisiolukorras olla aga igati ulatuse konkreetse eesmärgiga. põhjendatud ja eesmärgipärane, ja seeläbi kannataks kriisi lahendamine. Tervise infosüsteemi puhul peab juurdepääsude andmisel arvestama, et Selgitame, et kriisiolukorras saab jätkuvalt lahendav kahjustada ei tohi saada tervishoiuteenuse asutus tugineda isikuandmete saamiseks eelnõu osutaja ja patsiendi usaldussuhe. sätetele juhul, kui andmete saamine vastab Tervishoiuteenuse osutaja enda eesmärgile ning tegemist on eriregulatsioonis andmetele on võimalik juurdepääs ainult reguleerimata jäänud olukorraga (TTKS § 593 lg 6 juhul kui see on lubatav VÕS § 768 näeb ka ette, et muudel isikutel on juurdepääs kohaselt (reguleerib tervishoiuteenuse tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele, kui osutaja andmete saladuses hoidmise see õigus tuleneb seadusest). Kui eriregulatsiooniga kohustust). Eelnevast tulenevalt teeme (ja ei puuduta ainult TTKSi) on andmete saamise ja ettepaneku tervise infosüsteemi töötlemise õigused aga kaetud (seda nii kriisiks puudutavate sätete osa, kaaludes valmistumisel kui lahendamisel), puudub ka eraldiseisvalt teiste terviseandmeid vajadus juhinduda nende andmete taotlemisel ja puudutavate andmekogude ligipääsu. väljastamisel eelnõus sätestatust. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse regulatsiooni tuleks muuta järgmiselt: 58  Paragrahvi 593 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise ülesande täitmisel väljastatakse isikuandmeid ainult isiku tuvastamise eesmärgil.“; Paragrahvi 594 lõikeid 1 ja 4 täiendatakse peale sõnu „statistika vajadusteks“ tekstiosaga „või kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise“; Paragrahvi 594 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Taotlus isikuandmete väljastamiseks kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise ülesande täitmisel vaadatakse läbi taotluse esitamisest arvates 10 tööpäeva jooksul, erakorralises ja sõjaseisukorras 2 kalendripäeva jooksul.“. 25. Eelnõu § 117 näeb ette laiad volitused Selgitus Eelnõu vastavaid sätteid on koostöös JUM, AKI, kriisiolukorraks valmistumise ja SOM muudetud. lahendamise eesmärgil isikuandmete töötlemiseks. Sätte lõige 2 näeb küll ette, et andmeid töödeldakse ennekõike anonüümitud kujul, kuid anonüümitud kuju ei pruugi anda sättes soovitud lisandväärtust, kuivõrd ei võimalda erinevate andmekogude andmeid kokku 59 panna. Samuti on pseudonüümitud kujul isikuandmete kokku panemiseks vajalik andmeid andvatel asutustel töödelda isikustatud andmeid, seega kuigi andmed võidakse andmeid soovivale asutusele väljastada pseudonüümitud kujul, vajab see siiski andmete isikustatud kujul töötlemist. Leiame, et sätet on võimalik rakendada juhul, kui on loodud asjakohased kaitsemeetmed ülemäärase andmetöötluse vältimiseks ning isikuandmete töötluse kontrollimiseks. Seda eriti juhul, kui tegemist on eriliiki isikuandmetega. Vastasel juhul võime jõuda olukorrani, kus sätte alusel on pädeval asutusel või isikul (sisuliselt kõik, kes on kaasatud kriisiolukorra lahendamisse) piiramatult nõuda misiganes andmeid, olenemata sellest, kas see on olukorda arvestades põhjendatud, eesmärgipärane ning viib soovitud tulemuseni. Lisaks juhime tähelepanu, et ettenähtud kujul kehtib säte kõikides kriisiolukordades. Arvestades, et andmete soovijatel ei ole tihti täielikku teadmist, mis kujul, mis kvaliteediga ja millised andmed täpselt andmekogus on, vajab väljastatavate andmete koosseisu täpsustamine ja eesmärgile vastavuse kontroll vastutava töötleja kaasamist. 60 Kasutades paralleeli kehtiva õigusega peame võimalikuks luua kaitsemeetmena kiirmenetluse isikuandmete väljastamiseks ning teeme ettepaneku täiendada eelnõu §-i 117, kaasates isikuandmete väljastamiseks kontrolliks Andmekaitse Inspektsiooni ja eetikakomitee. Vastava regulatsiooni kujundamisel tuleb protsess läbi arutada eelkõige Justiitsministeeriumi ja Andmekaitse Inspektsiooniga, kelle vastutusalas on isikuandmete kaitse teemad, tagades töötluse proportsionaalsus ning samas ka efektiivne ja kiiresti toimiv menetlus. Samas puudutab teema kõiki isikuandmete töötlejaid ja andmekogusid, mistõttu vajab regulatsioon ühtset arusaama kõigi andmekogude vastutavate töötlejate poolt ning asutuste üleselt. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 117 lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Enne käesolevas paragrahvis nimetatud isikuandmete töötlust või andmesubjekti õiguste piiramist kontrollivad Andmekaitse Inspektsioon ja eetikakomitee isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõigetes 4 ja 5 sätestatud korras taotluse esitamisest arvates 10 kalendripäeva jooksul töötluse eesmärki 61  arvestades isikuandmete töötlemise vajalikkust, kaasates andmeid väljastava andmekogu vastutava töötleja. Erakorralises seisukorras ja sõjaseisukorras toimub kontroll 2 tööpäeva jooksul. Andmeid taotleval pädeval asutusel ja isikul on õigus anda täiendavaid selgitusi. Andmeid taotlevale asutusele ei väljastata andmeid, kui isikuandmete töötlemine ei vasta soovitud eesmärgile.“; 26. Eelnõu § 117 lõige 3 näeb ette Selgitus Eelnõu vastavaid sätteid on muudetud, sh on kriisiolukorraks valmistumisel ja selle sätestatud andmesubjekti õiguste piiramise lahendamisel andmesubjekti õiguste konkreetsed alused. Märkuses toodud väidetega ei piiramise võimaluse. Sedavõrd laia saa nõustuda. Tuleb rõhutada, et eelnõus puudus määratluse valikut ei ole seletuskirjas seni ja ka puudub praegu igasugune kavatsus põhjendatud. Nõustume, et teatud lahendada isikuandmete töötlemise regulatsioon erilistes olukordades võib olla vajalik selliselt, et riigil oleks lubatav isikuandmeid andmesubjekti teatud õiguseid piirata, kui töödelda enda suva alusel ja/või võimaldada puudub näiteks tehniline võimekus riiklikes andmekogudes sisalduvatele õiguste täitmise tagamiseks või see on isikuandmetele sisuliselt piiramatut ligipääsu. riigikaitselistel eesmärkidel vajalik. Eelnõud sätestatud alustel isikuandmete pärimine ja Juhime tähelepanu, et isiku andmed on nende töötlemine viisil, mis ei vasta mitte ühelegi kaitstud põhiseaduse § 26 alusel, mis eelnõus sätestatud eesmärgile ja ülesande täitmisele, sätestab õiguse perekonna- ja eraelu on ebaseaduslik. puutumatusele, sätestades ka alused selle õiguse riivamiseks. Asjaolu, et teatud isiku andmeid säilitatakse riiklikes andmekogudes ei tähenda, et riik muutuks andmete omanikuks või riigil oleks lubatav andmeid töödelda enda suva alusel. Sisuliselt on seadustes täpselt 62  kirjeldamata isikuandmete töötlemisel tegemist perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramisega. Seejuures on eelnõus §-des 68-70 sätestatud piiramise õiguse alused, kuid ka piiramise kord ja piiramisest teavitamine. Eelnõu vastavate sätete omavaheline vahekord jääb antud olukorras arusaamatuks, võimaldades riiklikes andmekogudes sisalduvatele isikuandmetele sisuliselt piiramatut ligipääsu. Samas tuleks ka riiklikes andmekogudes sisalduvate isikuandmete puhul tagada samad garantiid, nagu on antud eelnõu §-des 68-70, kuivõrd mõlema puhul on tegemist riivega isiku perekonna- ja eraelu puutumatusele. Leiame, et piirangute proportsionaalsuse tagamiseks tuleb lisada täiendavaid garantiisid, näiteks täiendades sätet kohustusega esitada teave andmesubjektile kriisiolukorra lõppemisel või hiljemalt piirangu aluse äralangemisel. 27. Seoses isikuandmete töötlemise ja Selgitus Nimetatud teema on edastatud ka MKMi. andmekogudega teeme ettepaneku Hetkel reguleerib seda VV määrus nr 121 „Võrgu- kaaluda lahendust, millega sõjaaja ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ olukorras olulisemate andmekogude Vt määruse § 12 ja § 13 andmed viiakse hoiustamiseks turvalisse välisriiki, tagades selliselt andmete säilimine ning edasine töötlus ka 63  sõjaseisukorras. Leiame, et lahendus vajab laiemat arutelu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel ning palume kaaluda vastava regulatsiooniga eelnõu täiendamist või praktilisi lahendusi, millega andmete säilimine on tagatud. 28. Eelnõu § 148 lg 1 p-s 3 on sätestatud, et Arvestatud seaduse § 76 lõike 1 punktis 8 sätestatud ülesande üle teeb haldusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium. Viidatud § 76 lg 1 p 8 hõlmab ka lapsehoiuteenust, mis on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) ning mille üle teostab praegu järelevalvet Sotsiaalkindlustusamet. Palume viia § 148 lõike 1 punkt 3 sellega kooskõlla. Alternatiivselt on võimalik lapsehoiuteenus § 76 lõikes 1 viia eraldi punkti alla ning muuta vastavalt § 148 lõike 1 p 2 või 3 ja teiste seotud sätete viiteid. Eelnõu § 148 lõike 1 kohaselt teostatakse Arvestatud haldusjärelevalvet „püsiva ülesande täitmise ja selleks ettevalmistumise“ üle (sama ka sätte pealkirjas), kuid § 148 lõike 2 punkti 2 kohaselt saaks ettekirjutuse teha ühekordse ülesande täitmiseks. Ilmselt on tegemist veaga ja punkt 2 peaks võimaldama teha 64 ettekirjutuse siiski „püsiva kriisiülesande“ täitmiseks. Eelnõu § 148 lõige 2 punktis 3 nähakse ette haldusjärelevalve teostajale võimalus rakendada kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes eelnõu § 146 lõikes 2 nimetatud sunnivahendeid, sh asendustäitmist. Meie hinnangul vajab eelnõu § 76 lõike 3 punktides 2 – 7 nimetatud kohaliku omavalitsuse üksuse kriisiülesannete asendustäitmise võimalus ja praktiline teostamine põhjalikumat analüüsi ning võimalike lahenduskäikude selgitamist eelnõu seletuskirjas. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 11 lg 1 kohaselt tähendab asendustäitmine võimalust järelevalvet teostaval haldusorganil täitmata kohustus selle adressaadi kulul täita ise või korraldada selle täitmise kolmanda isiku poolt. Asendustäitmine SKA enda poolt nõuaks täiendavaid muudatusi kehtivas õiguses, et SKA-l oleks päriselt võimalik korraldada teenuseid ja tagada abi kriisiolukorras KOV üksuse asemel. Sellise asendustäitmise võimekuse loomine riigi tasandil SKA-s tooks kaasa märkimisväärseid tööjõu-, arendus- ja andmevajadusi ning tuleks põhjalikumalt läbi kaaluda, sh planeerida vastavad ressursid. Paremini teostatav võiks olla 65 asendustäitmine kolmanda isiku poolt, kelleks võib olla mõni teenuseosutaja (väikesemahuline asendustäitmise vajadus) või teine kohaliku omavalitsuse üksus, kus on sarnas(t)e teenus(t)e korraldamise ja abi osutamise raamistik juba olemas. Asendustäitmine teist KOV üksust kaasates saaks toimuda kas kokkuleppel selle KOV üksusega või kiiret tegutsemist vajavatel juhtudel (nt oht inimeste elule või tervisele) saaks kriisiolukorra juht või kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus panna teisele KOV üksusele sellekohase ühekordse kriisiülesande eelnõu § 43 alusel. Ka neil juhtudel vajaksid põhjalikumat analüüsi ja täpsemat reguleerimist nii asendustäitmise praktilised aspektid (sh teise KOVi juurdepääs vajalikele andmetele, menetlustele) kui ka asendustäitmise kulude hüvitamise kord. Praegu ATSS § 15 alusel kehtestatud määrus asendustäitmise kulude arvutamise ja hüvitamise kohta ei pruugi katta vajadusi, mis tekivad käesoleva eelnõuga seotud suuremahulise asendustäitmise korral mõne KOV üksuse poolt, samuti peab kulude hüvitamise regulatsioon olema kooskõlas eelnõu teiste sätetega nt KOV üksuse erakorraliste kulude või 66  ühekordse kriisiülesande täitmise kulude hüvitamise kohta (§ 77; § 140 lg 4). 29. Eelnõu §-s 158 on ette nähtud teatud Selgitus Eelnõus ette nähtud, et kohustuse täitmata jätmine juhtudel väärteo kohtuvälise menetlejana on väärteona karistatav ning seda menetleb vastav ministeerium, kelle valitsemisalasse ministeerium oma haldusalas, PPA menetleb neid, kuuluv kriisiülesanne täitmata jäetakse kes ei kuulu ministeeriumi valitsemisalasse (nt või kelle valitsemisalasse kuulub ETOd, põhiseaduslikud institutsioonid jne). küsimus, mille lahendamiseks kriisiülesandega ameti- või töökoht on moodustatud. Eelnõu § 153 (kriisiülesande täitmata jätmine) ja § 155 (kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustuse täitmata jätmine kriisiülesandega ameti- või töökohal) kohtuväline menetleja võiks seaduse kohaselt olla lisaks ministeeriumile ka valitsusasutus, kellele on volitatud elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamine (analoogselt järelevalve regulatsioonile). Juhime tähelepanu, et Sotsiaalministeeriumisse tuleb luua vastav pädevus ja planeerida kulud väärtegude kohtuväliseks menetlemiseks, kui väärtegude kohtuväline menetlemine jääb ministeeriumi pädevusse. 30. Avaliku teabe seaduses (eelnõu § 165) on Arvestatud/selgitus Eelnõu on muudetud. Eelnõuga tunnistatakse tehtud muudatused tulenevalt AvTSi § 35 lõike 1 punktid 6–62 ja § 35 lõike 2 mõistekasutusest ning § 35 lõike 1 punkt 5 kehtetuks. Nimetatud teabe asutusesiseseks punktis 62 ja lõike 2 punktis 5 nähakse kasutamiseks tunnistamise alused sätestatakse ette riigi tegevusvaru puudutav teave tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses. AvTS-i vaatest tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks oleks edaspidi tegu AK alustega AvTSi § 35 lg 1 p mõeldud teabeks. Palume õigusselguse 19 alusel. 67  huvides nimetatud sätetesse lisada ka tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatav riigivaru. 31. Teeme ettepaneku eelnõu § 191 Arvestatud (korrakaitseseaduse muutmine) punktiga 12 kavandatud § 827 sõnastada ümber selliselt, et riik kannab mainitud juhul kõik raviga seotud kulud, mitte ainult „ravi- ja ravimikulud“. Sõnastuse muutmine on vajalik, et hõlmata lisaks ravi- ja ravimikuludele ka meditsiiniseadmete ja abivahendite kulud. Analoogsed muudatused tuleks vastavalt teha ka rakendusakti kavandis nr 13 §-s 6 ja rakendusakti kavandis nr 16 §- des 1 ja 3. 32. Palume teha eelnõu §-s 202 Arvestatud EN ja SK vastavalt ettepanekutele täiendatud. (meditsiiniseadme seaduse muutmine) järgmised muudatused: a) eelnõu § 16 lõige 4 tuleks asendada lõikega 7, sest vahepeal on jõustunud uued MSS muudatused, mis on paragrahvi lõigete numeratsiooni muutnud. b) täiendada lõiget 4 (muudatusettepanekust tulenevalt uue numeratsiooni kohaselt lõiget 7) pärast sõna „epideemia“ sõnadega „,tervishoiu toimepidevust ohustav olukord tervishoiuteenuste korraldamise seaduse 68  tähenduses“. Muudatus on vajalik, et hõlmatud oleks lisaks paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustavale olukorrale ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses kriisiolukorrale ka eelnõu §-s 228 (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine) nimetatud „tervishoiualane hädaolukord“ (muudatusettepaneku kohaselt sõnastatuna „tervishoiu toimepidevust ohustav olukord“). 33. Palume teha eelnõu §-s 214 Arvestatud EN ja SK vastavalt ettepanekutele täiendatud. (ravimiseaduse muutmine) järgmised muudatused: a) Täiendada punktis 2 muudetavat RavS § 15 lõiget 8 pärast sõna „epideemia“ sõnadega „,tervishoiu toimepidevust ohustav olukord tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses“. Muudatus on vajalik, et hõlmatud oleks lisaks paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustavale olukorrale ning tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses kriisiolukorrale ka eelnõu §-s 228 (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine) nimetatud „tervishoiualane hädaolukord“ (muudatusettepaneku kohaselt sõnastatuna „tervishoiu toimepidevust ohustav olukord“). Samuti võiks punktis 2 sätestatud ravimiseaduse § 15 lg-s 8 69 ravimireklaami nõuete osas jätta samaväärse otsustusõiguse nagu ülejäänud nõuete osas. Seega teeme ettepaneku sõnastada § 15 lg 8 järgmiselt: „(8) Kui see on vajalik paljude inimeste elu ja tervist vahetult ohustavas olukorras, sealhulgas loodusõnnetus, katastroof, nakkushaiguse epideemia, tervishoiu toimepidevust ohustav olukord tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses või kriisiolukorras tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse tähenduses, ning kõigi kehtestatud nõuete täitmine ei võimaldaks tagada elanikkonna ja raviasutuste katkematut varustatust ravimitega, võib Ravimiamet ajutiselt piirata ravimite väljastamist ning lubada erandeid käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud ravimite käitlemise nõuete, ravimi müügiloa nõuete, ravimite kliiniliste uuringute nõuete, ravimi väljakirjutamise nõuete, ravimi ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest. Samuti võib Ravimiamet sellises olukorras piirata ravimireklaami või lubada erandeid selle tegemiseks, kui see on vajalik inimeste elu ja tervise kaitseks.“; 70 b) Ravimiseaduse osas tuleb rakendada hilisemat jõustumise aega, sest Ravimiamet ei ole valmis sel aastal eelnõus toodud kohustusi täitma alates 01.01.2024 (2023 puuduvad uue järelevalveteenuse loomiseks eelarvelised vahendeid, RA struktuuris ei ole täiendava personali jaoks ametikohti (eelarveliste vahenditeta neid ka ei võimaldata) ning Ravimiameti tegevuslubade registris muudatuste tegemisega ei ole RA ja TEHIK-u tööplaanides ja eelarves arvestatud). Samuti vajavad ravimi hulgimüüjad ja apteegid, kes edaspidi osutuvad elutähtsa teenuse osutajateks, aega oma tegevuse kohandamiseks. Seega vajab tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu § 251 täiendamist. Seega teeme ettepaneku muuta § 251 sõnastust järgmiselt: „Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Käesoleva seaduse § 214, § 230 ja § 228 punktid 4 ja 25 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.“. c) Palume teha muudatus ka terminites, mis puudutavad riigi tervishoiuvaru. Uus termin oleks „tervishoiuvaldkonna vajadusteks riigi tegevusvaru“. 71  d) Ravimiseaduse § 26 lg 15 ja § 29 lg 15 , mis reguleerivad apteekide ja hulgimüüjate kui elutähtsa teenuse osutajate püsivat kriisiülesannet ning annavad volituse kriisiülesande, selleks valmistumise ja selle täitmise nõuete täpsustamiseks, vajavad täpsustamist. Apteegid ja hulgimüüjad on elutähtsa teenuse osutajateks ravimitega varustamise osas ja see peaks sättest selgelt välja tulema. Pakume järgmist sõnastust: RavS § 26 lg 15 lause 1: „(15 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja püsiv kriisiülesanne on osutada ravimitega varustamise elutähtsat teenust käesolevas seaduses, tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. ….“; RavS § 29 lg 15 : „(15 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud üldapteegi püsiv kriisiülesanne on osutada ravimitega varustamise elutähtsat teenust käesolevas seaduses, tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt.“. 34. Eelnõu § 217 (RHS § 15 lõige 101 ). Selgitus Eelnõu sõnastust muudetud, vt § 96. Tegevusvaruga Mõistame ja toetame muudatuse seotud riigihanked 72 eesmärki, kuid peame oma senise praktika pinnalt oluliseks väljendada muret hankemenetluse reeglite jäikuse osas. Seda põhjusel, et tavaliselt kriisid, katastroofid jm ootamatud olukorrad juhtuvadki ootamatult ja need vajavad reeglina kiiret sekkumist/lahendust. COVID-19 ja põgenike kriis on meile näidanud, et praktikas võib lühikese ajaraami sees riigil tekkida vajadus hankida väga suures mahus erinevaid teenuseid. Seejuures võib (sõltuvalt kriisi ulatusest) tekkida probleeme ka rahvusvaheliste piirmääradega, kuna erinevad kriisiolukorrad on sisult ja mõjult erinevad. Seetõttu peame oluliseks, et kaalutaks ka tänaste hanemenetluse reeglite raamistiku vastavust elulistele vajadustele. On oluline, et hankemenetluse reeglid võimaldaksid kiirelt ja operatiivselt kriise lahendada. RHS osas palume vaadata ka märkust eelnõu § 85 ja § 228 kohta. Nendest märkustest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada RHS järgmiselt: „§ 217. Riigihangete seaduse muutmine Riigihangete seaduses tehakse järgmised muudatused: 73  1) § 15 täiendatakse lõikega 101 järgmises sõnastuses: „(101) Massilisest sissrändest põhjustatud hädaolukorras ja kriisiolukordades on avaliku sektori hankijal ja võrgustikusektori hankijal õigus häda- ja kriisiolukorra lahendamisega seotud hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne lihthanke piirmääraga, kuid on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär, kohaldada käesoleva seaduse 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda.“; 2) paragrahvi 169 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) sellise asjade ostmine, teenuste või ehitustööde tellimine, mis on seotud riigi tegevusvaru, sealhulgas tervishoiuvaldkonna vajadusteks riigi tegevusvaru, tegevusvaru taristu ja varustuskindlusega.“ 35. Palume teha eelnõu §-s 228 Arvestatud (tervishoiuteenuste korraldamise seadus, TTKS) järgmised muudatused: a) Asendada eelnõu §-s 228 sõnad „tervishoiualane hädaolukord“ sõnadega „tervishoiu toimepidevust ohustav 74 olukord“. Täpsemalt võiks muuta terminit punktis 3 ja edaspidi teha võimalusel viide §-le 41. Muuta tuleks ka nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (§ 205) ja tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse (§ 229) vastavat terminit. b) Palume asendada punktis 16 viide § 52 lõikele 31 viitega § 52 lõikele 34 , sest vahepeal on jõustunud uued seaduse muudatused, mis on paragrahvi lõigete numeratsiooni muutnud. c) Tervise infosüsteemist andmete väljastamise osas palume vaadata Punkti c kohta antud selgitused punktides 24 ja 25. märkust eelnõu §-de 108 ja 117 kohta. d) TTKS ei kasuta mõistet „tegevusvaru“ Punkt d arvestatud. (mida kasutab tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu), vaid „riigivaru“, „riigi tervishoiuvaru“. Õigusselguse huvides Punkt e osas märgime järgmist: RAM on välja tuleks TTKSis kasutada samuti mõistet töötanud julgeolekuhangete erandite kasutamise „tegevusvaru“ – nt „tervishoiuvaldkonna juhendi. vajadusteks riigi tegevusvaru (edaspidi riigi tervishoiuvaru)“. Termini muudatus Punkt f arvestatud. tuleks teha ka ravimiseaduses. e) Palume lisada punkti 19 (TTKS § 576 ) viide, et tervishoiuvaldkonna vajadusteks riigivaru moodustamisega seotud hankeid võib käsitleda riigi olulise 75  julgeolekuhuvi kaitsmisega seotud riigihangetena riigihangete seaduse § 169 lõike 1 tähenduses. f) Palume muuta punktis 21 §-i 584 ja täiendada seda analoogselt eelnõu §-ga Punkt g arvestatud. 109 uue lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Massiteabevahendina käsitletakse: 1) interneti uudisteportaali, muud asjakohast veebilehte, asjakohast arvuti- või sidevõrku; 2) tele- ja raadioprogrammi ajavahemikul 7.00-22.00 või 3) üleriigilist ajalehte.„ g) Palume asendada TTKS § 585 punktis 3 sõna „piiriülene abi“ sõnaga „humanitaarabi“. 36. Eelnõu §-ga 234 muudetakse TLS § 17 Arvestatud lõiget 1. Oleme seisukohal, et TLS muutmine ei ole vajalik. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus eriseadusena määrab, millal tööandja saab kriisiolukorras töötajale ülesandeid anda ja millal töötajal tekib töökohustus. Tegemist on erireeglitega, mis kehtivad teatud olukorras ning erireeglitele viitamine TLS-is ei ole vajalik. Eelnõus on veel erisusi TLS-i regulatsioonist, mille puhul ei ole peetud vajalikuks TLS-i täiendada viitega kriisolukordadele/eriseadusele. 76  Lisaks on pakutud sõnastus väga üldine ega viita konkreetsele seadusele, mistõttu võib seda mitmeti tõlgendada, mis omakorda tekitab segadust. Seega palume TLS-i muudatuse eelnõust välja jätta. 37. Palume teha eelnõu §-s 236 Arvestatud Eelnõus parandus tehtud. (töötuskindlustusseaduse muutmine) järgmine muudatus: Töötuskindlustuse seaduse § 23 lõike 22 viide tööturumeetmete seaduse §-le 15 tuleb asendada viitega tööturumeetmete seaduse §-le 18. Eelnõu seletuskirja kohaselt on §-is 236 peetud silmas tööturumeetmete seaduse alusel makstavat töötutoetust, mitte tööturuteenusel osalemise toetamise tööturutoetuse piirmäärasid, mida reguleerib tööturumeetmete seaduse § 15. 38. Palume täiendada eelnõu § 244 Arvestatud osaliselt Eelnõusse ja seletuskirja täiendused tehtud. Siiski ei (välismaalasele rahvusvahelise kaitse tundu põhjendatud jätta lisatud paragrahvis 367 andmise seaduse muudatus) uute leevenduste kasutamise aeg täiesti lahtiseks. punktidega 5 ja 6 (muutes järgneva punkti Täiendasime sõnastust järgmiselt: „Paragrahvi 366 numeratsiooni) järgmises sõnastuses: lõikes 11 sätestatut kohaldatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse teenuse 5) seaduse 2. peatüki 21 . jao pealkirja osutamisele vajadusel ka kuni 2 aastat pärast täiendatakse pärast sõna „hädaolukorras“ massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra sõnadega „ja selle järgselt“; lõppemist.“ Lähtusime eeldusest, et 2 aasta jooksul peaks olema võimalik asutuse tavapärane 6) seaduse 2. peatüki 21 . jagu töökorraldus taastada. täiendatakse §-ga 367 järgmises sõnastuses: 77 „§ 367. Rahvusvahelise kaitse taotleja majutamine massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra järgselt Paragrahvi 366 lõikes 11 sätestatut kohaldatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse teenuse osutamisele vajadusel ka pärast massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra lõppemist Sotsiaalkindlustusameti määratud aja jooksul.“. Muudatuste ettepanek on luua SKAle õiguslik alus teenuste ajutiseks vähendamiseks massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra järgselt. VRKS § 366 lõige 11 käsitleb täna õigust vähendada majutuskeskuses teenuste osutamist vaid hädaolukorra kontekstis. Pärast Ukraina sõjapõgenike massilisest sisserändest kehtestatud hädaolukorda (11.03.2022-13.05.2022) naasid enamik reageerivaid asutusi oma tavaülesannete juurde. Nii oleks tulnud ka SKA-l peale hädaolukorra lõppemist asuda rakendama majutuskohtades viibijatele VRKS § 32 lõikes 1 toodud teenuseid. 2022. aasta maikuus viibis SKA majutuskohtades keskmiselt 3761 UA sõjapõgenikku, kellele erinevate teenuste osutamine tulenevalt sedavõrd suurest isikute arvust 78  § 32 sätestatud tingimustele ei olnud võimalik. Teeme ettepaneku täiendada VRKS-i uue §-ga 367 , mis reguleerib rahvusvahelise kaitse taotlejale teenuste osutamist massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorra järgselt ning võimaldab SKA-l kriitilise arvu isikute puhul kohaldada rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse teenusel viibijatele vähendatud mahus teenuste osutamist seniks kuni on taastunud asutuse tavavõimekus teenuste korraldamisel. Eelnevast lähtuvalt teeme ka ettepaneku seaduse 2. peatüki 21 . jao pealkirja täiendamiseks pärast sõna „hädaolukorras“ sõnadega „ja selle järgselt“, et see kataks ka lisatud muudatust. Meie hinnangul on antud muudatus kooskõlas direktiivi 2013/33/EL artikkel 18-ga. 39. Palume teha eelnõu §-s 246 Arvestatud (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu muudatus) järgmised täiendused: 1) täiendada § 14 lõiget 1 pärast sõna „kohtutele“ sõnadega „ja rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse“; Rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse ülesanne (VRKS § 32 lg 79 1) on korraldada taotlejale rahvusvahelise kaitse menetluse või ajutise kaitse menetluse ajal toetusena järgmiste teenuste osutamine: majutamine, tervisekontroll, hädavajalik tõlketeenus, menetluseks vajalik transporditeenus jmt. Peame oluliseks, et hädaolukorra juures on selgelt välja toodud ka rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskuse mõiste, sest hädaolukorra puhul majutub enamik välismaalasi majutuskeskuses. 2) täiendada § 14 lõiget 2 pärast sõnu „alguse ja lõpu“ sõnadega „ning teavitab võimalikult varakult massilise sisserände ohust kriisiplaanis toodud partnerasutusi“. Hädaolukorra alguse ja lõpetamise otsustab PPA. VRKS § 32 raames ettenähtud teenuste osutamise võimekus on SKA-l tavaolukorras maksimaalselt kuni 150 inimesele. Selleks, et SKA oleks teadlik võimalikust ohust, peame vajalikuks, et PPA lasub seadusest tulenev kohustus partnerasutuste informeerimiseks võimaliku kriisiolukorra tekke ohust, sest julgeolekuasutuste poolt ei teostata olukorra pidevat monitooringut, mistõttu on läbi õigeaegse teavituse võimalik valmistuda tekkivaks kriisiks 80  hädaolukorra eelsel ajahetkel. Samuti peame oluliseks, et koostavate kriisiplaanide puhul tuleks kriisplaani (ka massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorda puudutava kriisiplaani) koostajal kooskõlastada ka kriisiolukorra deeskaleerumise järgsed tegevused seotud partnerasutustega ning täpsustada, kuidas jätkub partnerasutuste tööülesannete täitmine peale kriisiolukorra lõpetamist. 40. Eelnõu raames tuleb läbi mõelda ja Selgitus Vastav regulatsioon on, et kriisiülesannet täitvatele reguleerida olukorrad, kus inimestele tuleb tagada ka minimaalne puhkeaeg. kriisiülesandeid täitvad inimesed peavad tegema 24/7 valveid (hinnata, kas vaja töölepingu seaduse ja avaliku teenistuse seaduse muudatusi). 41. Märkused seletuskirjale. Arvestatud Seletuskirja täiendatud. Samuti on täpsustatud eelnõu § 15 lg 12 Ettepanek lisada seletuskirja § 8 lõike 1 Kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlastab juurde, et „Päästeamet kaasab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriisiplaani kriisiolukordadeks valmistumisel ja Sotsiaalkindlustusameti ja Haridus- ja KOVide nõustamisel asjaomaseid Teadusministeeriumiga ning esitab selle arvamuse ministeeriume või täidesaatva riigivõimu avaldamiseks teistele asjassepuutuvatele osalistele asutusi, et tagada vajalik ekspertsus“. ning lõplikuks kooskõlastamiseks Päästeametile. Selgitus: Enamik KOV püsivatest kriisiülesannetest kuuluvad Sotsiaalministeeriumi haldusalasse ning nende üle teeb järelevalvet SKA. On oluline, et kriisiplaani koostamisel ja õppuste ettevalmistamisel/läbiviimisel oleks valdkonna eksperdid kaasatud. 81  Täiendus aitaks ka eristada Päästeameti jt asutuste rolle, mis praegu jäävad mõnevõrra segaseks nii eelnõu §-s 8 kui rakendusakti kavandis nr 4. Peame vajalikuks, et Päästeameti koordineeriv roll jääks püsima, ent oleks selgelt välja toodud, et Päästeamet ise asjaomaseid partnereid kaasab. Sama täiendus puudutab ka seletuskirjas § 37 lõiget 2. 42. Eelnõu § 16 lg 3 sätestab, et käesolevas Selgitus Eelnõu §-s 18 sätestatud toimepidevuse tagamise paragrahvis ja selle alusel antud kohustus on püsiva kriisiülesandega asutusel või õigusaktides sätestatud nõudeid isikul, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksusel, toimepidevuse tagamisele kohaldatakse elutähtsa teenuse osutajal ning põhiseadusliku halduslepingus määratud ja püsiva institutsioonil. Eelnõu § 18 lõike 5 kohaselt kriisiülesande täitmiseks vajalikus kohaldatakse käesolevas paragrahvis ja selle alusel ulatuses ka isiku suhtes, kellele on antud õigusaktides sätestatud nõudeid halduslepinguga volitud osaliselt või toimepidevuse tagamisele halduslepingus määratud tervikuna püsiva kriisiülesande täitmine ja püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalikus või täitmise tagamine. Seletuskirjas on ulatuses ka isiku suhtes, kellele on halduslepinguga toodud näiteks KOV püsiv kriisiülesanne volitatud osaliselt või tervikuna püsiva lapsehoiuteenus, mille osas laienevad kriisiülesande täitmine või täitmise tagamine. toimepidevuse nõuded teenuseosutajale Halduskoostöö seaduse § 3 lõike 2 kohaselt võib kui ülesande täitmiseks on sõlmitud kohalik omavalitsus talle seadusega või selle alusel haldusleping lastehoiu pidajaga. Seda pandud haldusülesannet volitada juriidilist või seetõttu, et tegelikku teenust osutab füüsilist isikut täitma seaduse alusel antud lastehoiu pidaja, mitte kohaliku haldusaktiga või seaduse alusel käesolevas seaduses omavalitsuse üksus, ning lastehoiu sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud osutaja peab läbi mõtlema ja planeerima, halduslepinguga. kuidas ta talle pandud ülesannet kriisiolukorras täidab. Juhime tähelepanu, Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt haldusülesande et teatud kohaliku omavalitsuse püsivate täitmiseks volitamise korral võib sõlmida kriisiülesannete puhul, mis on toodud § tsiviilõigusliku lepingu, kui seadus ei näe ette 82 76 lõikes 1 võivad tegelikud teenuse üksnes halduslepingu sõlmimist, lepinguga ei osutajad olla juriidilised isikud, kellega ei reguleerita avaliku teenuse kasutaja või muu ole sõlmitud halduslepingut vaid kolmanda isiku õigusi ega kohustusi, riiki või tsiviilõiguslik teenuse osutamise leping. kohalikku omavalitsust ei vabastata tal lasuvatest Sellised teenused on näiteks väljaspool kohustustest ja ülesande täitmisel ei kasutata kodu osutatav üldhooldusteenus ja täidesaatva riigivõimu volitusi. Kui lepingust selgelt asendushooldusteenus. Peame oluliseks, ei nähtu poolte tahe sõlmida tsiviilõiguslik leping, et vähemalt seletuskirja tasemel oleks eeldatakse, et tegemist on halduslepinguga. selgitatud, mil viisil on võimalik KOV püsivate kriisiülesannete puhul Lisaks märgime, et juriidilisele isikule saab panna toimepidevuse tagamise kohustust püsiva kriisiülesande seadusega (§ 10 lõige 4 ja 5). laiendada ka eraõiguslikele teenusele osutajatele, kes võivad olla KOV-idele Kuna eelnõu kohaselt laienevad toimepidevuse oluliseks partneriks teenuse sisulisel kohustused neile, kes on eelnõus nimetatud püsiva tagamisel. kriisiülesande täitjad, siis ei saa neid kohustusi laiendada neile juriidilistele isikutele, kes osutavad teenust tsiviilõigusliku lepingu alusel ja ei täida KOVi volitusel halduslepinguga KOVile pandud püsivat kriisiülesannet. Kui võtta näiteks KOVi püsiv kriisiülesanne korraldada asendushooldusteenust, siis selle teenuse „korraldamise ülesande“ täitmise volitamine juriidilisele isikule on võimalik halduslepinguga. Kui KOV ei volita temale pandud ülesannet „korraldada“ teenuse täitmist, vaid sõlmib temale pandud „korraldamise ülesande täitmiseks“ tsiviilõiguslikud lepingud teenuse osutamiseks juriidiliste isikutega, siis kohalduvad jätkuvalt toimepidevuse nõuded ikkagi KOV suhtes. Püsiva kriisiülesande täitmise eest (et teenus on korraldatud ja sihtgrupile tagatud) vastutab KOV. Kui KOV on aga teenuse korraldamise (ehk oma püsiva 83  kriisiülesande) täitmise halduslepinguga volitanud juriidilisele isikule, vastutab teenuse korraldamise eest nimetatud juriidiline isik, kellele kohalduvad ühtlasi on ka kõnealuse paragrahvi alusel toimepidevuse nõuded. 43. Eelnõu § 49 sätestab, et kohtutäitur Arvestatud osaliselt Teeme ettepaneku eelnõust elatisabi maksmise peatab füüsilise isiku suhtes rahaliste regulatsioon välja jätta ja reguleerida see vajadusel nõuete ning rahaliste ja varaliste eriseaduses. karistuste sundtäitmise, kui füüsiline isik jättis täitedokumendi vabatahtlikult täitmata põhjusel, kui isiku töötasu või hüvitisi vähendati või ta pidi tööle asuma sõjaaja ametikohale. Teeme ettepaneku täiendada sätte seletuskirja ja lisada, et täitemenetluse peatamine mõjutab ka lapsele elatise ja elatisabi maksmist. Elatisabi makstakse lapsele, kelle võlgnikust vanem lapsele elatist ei maksa või ei tee seda vajalikus ulatuses. Elatisabi maksmise eelduseks on, et elatise nõude osas on algatatud täitemenetlus. Elatisabi maksmise erisused kriisiolukorras reguleeritakse perehüvitiste seaduses, et tagada elatisabi saamine ka olukorras, mil täitemenetlus on peatatud. 44. Seletuskirja § 72 selgituste juures on Arvestatud Eelnõu ja seletuskiri muudetud. märgitud sätte ühe vajadusena see, et praeguses regulatsioonis puudub süsteem, kuidas saab avalik-õiguslike juriidiliste isikute vahendeid ümber suunata. Juhime tähelepanu, et antud 84 rahaliste hüvitiste vähendamise säte seda süsteemi ei loo ega taga, mistõttu palume avalik-õiguslike juriidiliste isikude vahendite ümbersuunamise tekstiosa välja võtta. Rahaliste vahendite ümbersuunamine on riigieelarve seaduse küsimus, samas seda osa käesoleva eelnõuga muuta ei plaanita. Kuivõrd riigieelarve seadus on Rahandusministeeriumi pädevuses, siis tuleks nendega koostöös vastavad osad üle vaadata. Samuti leiame, et lõike 8 juures olev selgitus sobib pigem sissejuhatavasse ossa, kus palume täpsemalt selgitada riigieelarve seaduse § 45 koostoimet Vabariigi Valitsuse mandaadiga vähendada hüvitisi. Samuti palume muuta lõike 1 kohta tehtud selgitusi ja viia vastavusse eelnõus pakutud muudatustega. Lõigete 2 - 9 tehtud selgitused palume asendada järgneva tekstiga: Lõikes 2 sätestatakse loetelu hüvitistest, mille eesmärgiks on inimese toimetuleku tagamine olukorras, kus inimene ei saa töist tulu teenida näiteks vanaduse, töötuse, haiguse või väikelapse hooldamise tõttu. Sättes on esitatud avatud loetelu hüvitistest, mille eesmärk on tagada isikule asendussissetulek. Selliseid hüvitisi võib olla veel ning need 85 võivad ka ajas muutuda. Kuivõrd tegemist on oluliste asendussissetulekutega, millest enamus kuuluvad PS § 28 kaitse alla, saab valitsus neid vähendada üksnes kuni töötasu alammäärani. Valitsus ei saa peatada asendussissetulekute maksmist. Asendussissetulekute maksmise jätkamine tagab inimestele sissetuleku ja hoiab ära hüvitiste peatamisega võimaliku kaasneva toimetulekutoetuse saajate arvu kasvu. Asendussissetulekuid võib vähendada töötasu alammäärani, kuna ei ole mõistlik riiklike hüvitiste vähendamisel tekitada olukorda, kus makstav hüvitis on sedavõrd väike, et selle saajad on sunnitud täiendavalt pöörduma toimetulekutoetuse taotlemiseks kohalikku omavalitsusse. Toimetulekutoetust maksavad välja kohalikud omavalitsused, selle määramine ja suuruse arvestamine põhineb isiku ja tema leibkonna individuaalsel hindamisel ning on seetõttu ressursimahukam. Kriitilises olukorras on kohalike omavalitsuse võimalused niigi väga piiratud, mistõttu ei ole mõtet luua regulatsiooni, mille administreerimine nõuab topelt ressurssi ning tekitaks ebameeldivusi ka inimestele. 86 Lõikes 3 on nimetatud kokkuvõtvalt muud riigieelarvest makstavad rahalised hüvitised, mille eesmärk on valdavalt teatud spetsiifiliste kulude katmine või tegevuste soodustamine. Kuivõrd sellised hüvitised on väga erinevate eesmärkide ja suurustega, võib valitsus neid kas vähendada vastavalt tekkinud vajadusele või peatada. Sellised hüvitised võivad olla näiteks: peretoetused laste kasvatamise ja õppimisega seotud kulude katmiseks, puuetega inimeste sotsiaaltoetused puudest tulenevate lisakulude hüvitamiseks, eriarsti lähtetoetus, riigi makstav vanglast vabanemise toetus, represseeritu toetus, sotsiaaltoetus sunniviisiliselt tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisele saadetud isikutele, olümpiavõitja riiklik toetus, üksi elava pensionäri toetus, piiriülese tervishoiuteenuse hüvitis, kuriteoohvri riiklik hüvitis jne. Selliste hüvitiste vähendamisele miinimumnõuet ei kehtestata, kuivõrd kehtivate õigusaktide alusel määratavate hüvitiste suurused on väga erinevad ning nende eesmärk ei ole inimese toimetuleku tagamine. Lõikes 4 sätestatakse, et toimetulekutoetust ei või valitsus oma korraldusega vähendada ega peatada. Toimetulekutoetus kui abi puuduse korral 87 PS § 28 mõttes on riiklikus sotsiaalkaitsesüsteemis viimane rahaline abimeede ja lisatud ka kohalike omavalitsuste püsivaks kriisiülesandeks. Seetõttu ei oleks proportsionaalne võimaldada valitsusel otsustada selle vähendamine või maksmise lõpetamine. Toimetulekutoetuse maksmise erisused kriisiolukordades on plaanis reguleerida tervikuna sotsiaalhoolekande seaduses. Lõikes 5 sätestatakse, et perioodiliselt makstavaid hüvitisi võib haldusorgan andmete puudumisel maksta isikule viimaste teadaolevate andmete alusel. Kuivõrd hüvitiste maksmiseks vajalikud andmed saadakse peamiselt erinevatest registritest, siis siin on silmas peetud olukordi, kui ligipääs registritele on pikema aja vältel katkenud või piiratud. See eeldab, et asutused loovad võimekuse eelnevate kuude väljamaksu andmeid varundada ja tagavad kriisiolukorras nende kättesaadavuse. Samas säte ei välista õigust maksta hüvitisi uuemate andmete alusel, mida asutus saab muul moel, kui registritest (näiteks isik esitab ise vajalikud dokumendid või tõendid). Sellisel juhul tuleb aluseks võtta tõendatud andmed. Sätte eesmärgiks on tagada võimalikult laiaulatuslik võimalus maksta inimesele hüvitis välja tuginedes 88 teadaolevatele või kättesaadavatele andmetele. Lõikes 6 sätestatakse haldusorganile õigus peatada uute hüvitiste taotluste menetlemine olukorras, kus valitsus on peatanud nende hüvitiste maksmise. Säte peab andma paindlikkuse, võimaldades koos hüvitiste peatamisega teha haldusorgani poolt ressursside mujale suunamisel vastav otsustus hüvitiste määramise ja taotluste vastuvõtmise peatamiseks. Samuti sätestatakse, et sel juhul peatub ka seaduses sätestatud taotluste esitamise tähtaeg. Lõike 7 kohaselt kehtestab hüvitiste vähendamise või nende maksmise peatamise Vabariigi Valitsus määrusega. Vähendamise ulatus sõltub ennekõike sellest, kui pikaajaliseks olukorra kestus hinnatakse ning kui palju on kriisiolukorra lahendamiseks vaja lisaraha. Hüvitiste vähendamise ulatus on otstarbekas väljendada protsendina ja seda eelkõige individuaalsetes summades makstavate asendussissetulekute puhul. Seega, kui näiteks otsustatakse vanemahüvitist vähendada 10%, siis see ei tähenda vanemahüvitise asendusmäära vähendamist sajalt protsendilt üheksakümnele, vaid inimesele makstava 89 lõppsumma vähendamist 10% võrra. Käesolevas paragrahvis nimetatud vähendamise ja peatamise meetmeid võib sõltuvalt konkreetsest olukorrast rakendada nii järjestikku kui ka samaaegselt. Nii näiteks võidakse otsustada vähendada lõikes 2 nimetatud asendussissetulekuid, ent sellega paralleelselt vähendada lõikes 3 nimetatud hüvitisi või nende maksmine peatada. Ent pole ka välistatud nt ainult osa hüvitiste suuruse vähendamine või maksmise peatamine. Valitsuse määruses sätestatakse ka rahaliste hüvitiste vähendamise aeg, mis ei saa olla pikem periood kui see, mis ajaks on välja kuulutatud erakorraline seisukord või sõjaseisukord. Hüvitisi ei saa Vabariigi Valitsus oma otsustusega lõplikult muuta või nende maksmist permanentselt lõpetada. Seadusega kehtestatud hüvitiste muutmine on seadusandliku võimu ülesanne. Vabariigi Valitsus saab üksnes äärmise vajaduse korral ja piiratud ajal rakendada riigi eelarvevahendite ümbersuunamiseks käesolevas paragrahvis nimetatud abinõu. Kui olukord riigis ja riigi rahaline seis ei võimalda isikutele hüvitiste maksmise jätkamist ka juba vähendatud ja peatatud kujul ning ka toimetulekutoetust ei ole võimalik maksta, saab Riigikogu peatada 90  või lõpetada seadustes sätestatud hüvitiste maksmise. Riigil säilib vältimatu materiaalse mitterahalise abi andmise kohustus. Tagatud peab olema vähemalt toiduabi, peavari ja riietus, samuti vältimatu arstiabi. Vältimatut sotsiaalabi korraldab üldjuhul isiku elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus. Kui erakorraline või sõjaseisukord lõpeb, siis hüvitiste vähendamise ja maksmise peatamise alus langeb ära ning automaatselt taastub endine olukord, st taastub kohustus hüvitisi maksta. Kui riigi rahaline seis ei võimalda isikutele hüvitiste maksmise jätkamist pärast kriisiolukorra lõppemist, tuleb valitsusel esitada Riigikogule seaduse eelnõu, millega muudetakse hüvitiste suuruseid. Vastavad eelnõud tuleb Riigikogule esitada juba enne erakorralise või sõjaseisukorra lõppu. Ühtlasi tuleb Riigikogul sätestada, kas ja kuidas kompenseeritakse isikutele vähendamise või peatamise tõttu vähem makstud hüvitised, lähtudes sellel hetkel riigi finantsseisust ja võimalustest.“ 45. Seletuskirja § 73 selgituste juures (lk 143) Arvestatud on märgitud, et võrreldes kehtiva regulatsiooniga on eelnõuga lisandunud juurde kuus elutähtsat teenust, kuid nende 91 seas ei ole loetletud uue teenusena ravimitega varustatust (§ 73 lg 3 p 21). Palume lisada ravimitega varustamine ka seletuskirjas lisanduvate teenuste loetellu. Vastavalt ravimiseaduse muudatustele (eelnõu § 214) käsitletakse uute elutähtsa teenuse osutajatena ravimi hulgimüügi tegevusloa omajaid ja üldapteeke, kes vastavad ravimiseaduses sätestatud kriteeriumidele. Samuti on võrreldes kehtiva regulatsiooniga elutähtsa teenuse osutajate loetelus tehtud muudatus tervishoiuteenuste toimimise sõnastuses. Kui varem oli elutähtsa teenusena määratletud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses vältimatu abi toimepidevus, siis edaspidi on elutähtsa teenusena käsitletav tervishoiuteenuste toimimine laiemalt. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (§ 228) sätestab täpsemalt, et elutähtsa teenuse osutajatena käsitletakse haiglavõrgu haiglaid, kiirabibrigaadi pidajaid ja üldarstiabi osutajaid, kes vastavad seaduses sätestatud kriteeriumidele. Kuna elutähtsa teenusena on käsitletav tervishoiuteenuste toimimine laiemalt, siis tuleks seletuskirja vastavalte selgitustega täiendada ja § 74 lõike 4 selgituste juurest võtta välja viide ainult vältimatu abi osutamisele. 92 46. Eelnõu § 74 lg 4 p 3 on öeldud, et Selgitus Toiduga varustamine on eelnõu kohaselt elutähtis Maaeluministeerium korraldab püsiva teenus. ETO-deks on tulenevalt eelnõu kohastest kriisiülesandena toiduga varustamise kui ToiduS-se muudatustest suuremad toidukäitlejad elutähtsa teenuse toimepidevuse. Palume (tootjad, kasvatajad, toidupoed). Regionaal- ja selgitada eelnõu seletuskirjas, kas see põllumajandusministeerium (endine MEM) tähendab ka toiduga varustamist ülesanne ETKAna on korraldada ETO-dest olukorras, kus kohalik omavalitsus ei toidukäitlejate toimepidevuse tagamist, samuti suuda enam vältimatu sotsiaalabi raames planeerida tegevusi juhuks, kui toidukäitlejad abivajajatele toiduabi pakkuda. mingil põhjusel ise osaliselt või täismahus ei suuda elutähtsat teenust iseseisvalt tagada. Regionaal- ja põllumajandusministeerium (endine MEM) ei korralda vältimatu sotsiaalabi saamist ja toiduga varustamine sotsiaalabikorral on KOV-i ülesanne. REM saab toidupoodide kaudu tagada toidu kättesaadavust poodides, kuid tarbija ja KOV oma ülesannete täitmiseks peab seda toitu ise kauplusest ostma. 47. Seletuskirja § 75 lg 3 selgituste juures on Selgitus Eelnõu on täiendatud üleminekusätetega. märgitud, et edaspidi määratakse Olemasolevate ETO-de kohta ei pea andma uusi elutähtsa teenuse osutaja ETKA haldusakte. Enne eelnõu jõustumist eelnõus toodud haldusaktiga. Palume seletuskirja ETO tingimustele vastavad isikud loetakse ETO- täiendada selgitustega, et kas selline deks seaduse jõustumise päeval. haldusakt tuleb anda ka juhul, kui Haldusakt tuleb anda üksnes uute ETO-de puhul. teenuseosutaja on juba kehtiva seaduse Näiteks SOM valdkonnas perearstide, hulgimüüjate kohaselt ETO ja seaduses on väga selged ja apteekide osas. Kui tulevikus tekkib uus kiirabi ETOks kvalifitseerimise kriteeriumid või haigla, siis ka tema suhtes tuleb anda haldusakt. määratletud. Näiteks TTKS näeb ette, et Haldusaktis määratakse ära mh nõuete täitmise ETOd on haiglavõrgu haiglad ja tähtajad. Määrusega ETO-de määramine oleks haiglavõrgu haiglad on määratletud problemaatiline, kuna igakord eeldaks määruse, sh loeteluna Vabariigi Valitsuse määruses toimepidevuse nõuete määruse ja nende (TTKS § 22 lg 41 ja § 55 lg 1 alusel antud rakendussätete muutmist, kuna ei ole mõeldav, et määrus koosmõjus). 93  uus ETO peab täitma nõudeid samadeks kuupäevadeks, kui juba olemasolevad ETO-d. On mõistetav, et TTKSi kohaselt haiglate ETO staatus oleneb sellest, kas haigla on määratud haiglavõrgu arengukava haiglaks või mitte. Kui haigla muutub haiglavõrgu arengukava haiglaks ja selle kohta tehakse määruse muutmine, siis haigla suhtes tuleb ikkagi koostada haldusakt, kus täpsustatakse ETO nõuete täitmise tähtajad. 48. Eelnõu § 76 seletuskirjas on kirjas, et Arvestatud Seletuskirja ettepanekute pinnalt muudetud ja SHS sätestab tingimuse, et tuvastatud täiendatud. abivajaduse korral on KOV kohustatud korraldama väljaspool kodu osutatavat ööpäevaringset üldhooldusteenust, turvakoduteenust ja asendushooldusteenust. Selgitame, et abivajadust tuleb hinnata ja tuvastada kõigi sotsiaalteenuste puhul, mitte ainult väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse, turvakoduteenuse ja asendushooldusteenuse puhul. § 76 lg 1 p 2 on välja toodud koduteenus kui teenus, mille puhul tuleb kriisiolukorras tagada vähemalt teenuse kättesaadavus ja toimimine. Samas on seletuskirjas vältimatu sotsiaalabi osutamise juures märgitud toetatavate teenuste, sh koduteenuse peatamine. Seletuskirjas võiks välja tuua, kas ja mis olukordades võib koduteenust peatada 94 või asendada teiste KOV üksuse tagada teenustega. Meie hinnangul tuleb KOV üksusel isikule koduteenus tagada seni kuni kriisiolukord seda vähegi võimaldab. Vaid olukorras, kui viiakse läbi kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil viibivate isikute ulatuslik evakuatsioon, lõppeb inimese elukohas koduteenuste pakkumine. Vajadusel tagatakse isikule talle vajalik tugi evakuatsioonikohas läbi kohapeal pakutavate tugiteenuste või paigutatakse isik väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele, mis tagab inimese toimetuleku. § 76 lg 1 p 6 on reguleeritud vältimatu sotsiaalabi osutamist. Palume seletuskirjas kogu vältimatu sotsiaalabi puudutav tekst (kaks lõiku lk 158-159, algusega „KOVi kohustus on tagada vältimatu sotsiaalabi…“ ja lõpuga „…sotsiaalabi osutamise täpne viis ja ulatus“) asendada järgneva selgitusega: KOVi kohustus korraldada isikule vältimatu sotsiaalabi andmist tuleneb SHSi §-st 5, mille kohaselt peab nii isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne KOV kui ka see KOV, kelle haldusterritooriumil isik abi vajamise ajal viibib, korraldama isikule vältimatu 95 sotsiaalabi andmise. Isikutele, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse (SHSi § 8 lg 1). Seega, kui isik satub äärmuslike sündmuste tõttu (tulekahju, loodusõnnetused, katastroofid jne) abitusse olukorda, kus ta ei suuda endale tagada peavarju ja toitu, peab KOV talle tagama ellujäämiseks vajaliku. Vältimatu sotsiaalabi osutamisel on KOVil laialdane otsustuspädevus ja kaalutlusruum, mis on piiratud üksnes ülesande täitmise kohustuslikkusega. KOVile on jäetud otsustusruum, kuidas täpselt ülesannet täita, milline on vältimatu sotsiaalabi osutamise täpne viis ja ulatus. Toidu tagamise võib KOV korraldada toidupaki jagamise või kohapeal korraldatud toitlustamisega, mille puhul on võimalik inimesel süüa kohapeal või võtta toit koju kaasa. Ajutise majutuse pakkumisel võib KOV tagada inimesele ööbimisvõimaluse varjupaigas, sotsiaalmajas või evakuatsioonikohaks planeeritud hoone kasutuselevõtmise kaudu. Juhul kui KOVil puudub oma haldusterritooriumil toimiv varjupaigateenus, tuleb tal peavarju vajajavale isikule tagada vältimatu 96  sotsiaalabi mõne muu ajutise ööbimiskoha kaudu, kus on voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond (SHSi § 30 lg 1). Inimestele, kellele on vajalik tagada riideabi, pakub KOV või tema partner tasuta kasutatud riideabi (rõivaid, jalatseid ja voodiriideid). KOV võib sõltuvalt olukorrast asendada tasuta riideabi andmise ka KOVi fikseeritud rahalises määras toetuse maksmisega, mille eest saab inimene ise talle hädavajalikud riided osta. Vältimatu sotsiaalabi osutamise kohustus on KOVil seni, kuni isik ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras (SHSi § 8 lg 2). 49. Paragrahvi 77 lõike 2 osas toob seletuskiri Arvestatud välja: „KOVi ülesanded lastehoiu, alus- ja põhihariduse kättesaadavuse tagamisel on täpsustatud koolieelse lasteasutuse seaduses ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses“. Palume täpsustada seletuskirjas, et KOV-i ülesanded lapsehoiu tagamisel on täpsustatud sotsiaalhoolekande seaduses. 50. Seletuskirja § 82 puhul jääb ebaselgeks, Selgitus Eelnõu § 93 lisatud säte: (10) Tervishoiuvaldkonna kas tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru eelnõu reguleerib ka Eesti Varude moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist Keskuse poolt elanikkonnale vajaliku reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seadus. ravimivaru moodustamist, kuigi ülejäänud Eesti Varude Keskuse moodustatavad riigi tegevusvarud on 97 reguleeritud eelnõu 4. jaos (§§ 82-87). Eelnõu seletuskirjas on toodud, et ravimivaru moodustamist reguleerib ravimiseadus, kuid selleks puudub eelnõus volitusnorm ning vastav regulatsioon nii kehtivas ravimiseaduses kui selle muutmise eelnõus (§ 214). Palume seletuskirjas selgitada, kuidas on kavas reguleerida Eesti Varude Keskuse poolt elanikkonna ravimivaru moodustamine, haldamine ja kasutusele võtmine. Seletuskirja § 82 selgituste juures võiks asendada termini „tervishoiuvaldkonna varu moodustamine“ terminiga „tervishoiuvaldkonna vajadusteks riigi tegevusvaru moodustamine“. Kui tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kohaselt moodustatakse riigi tegevusvaru elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise tagamiseks, siis tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt luuakse Terviseameti poolt veel täiendav varu, mis mõeldud spetsiifiliselt tervishoiuvaldkonna enda vajadusteks. Ravimiseaduse (eelnõu § 214) § 14 lg 3 kohaselt kohaldatakse nii riigi tegevusvarus kui ka tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigivarus olevate ravimite käitlemisele ravimiseaduse regulatsiooni. See selgitus 98  peaks seletuskirjas selgemini välja tulema. Seletuskirjas soovitame selgema regulatsiooni huvides kasutada läbivalt mõistet tervishoiuvaldkonna vajadusteks riigi tegevusvaru ja vajadusel eraldi mõistet elanike tervisevaldkonna tegevusvaru. Juhime tähelepanu, et kuna tervishoiuvaldkonna vajadusteks riigi tegevusvaru moodustamisele ei ole eelnõu §-s 82 viidet, kuigi see on seal lõigetes 6-8 teistele eriseadustele, siis tekitab see seletuskirja lugejates palju küsimusi. Palume asendada seletuskirja § 82 lõikes 5 sõnad „ja ravimivaru moodustamist ravimiseadus“ sõnadega „ja lisaks tuleb ravimeid hõlmavate varude puhul järgida ravimiseaduses sätestatud nõudeid.“ 51. Eelnõu § 93 lõike 3 puhul on seletuskirjas Arvestatud nimetatud seda olukorda lähetuseks. Juhime tähelepanu, et kui tegemist on lähetusega, siis kohaldub TLS § 21 regulatsioon ning töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Samuti tuleb arvesse võtta töölähetuse kulude hüvitamise korda. Seega, kui eesmärk ei ole olnud 99  antud olukorras lähetuse regulatsiooni rakendada, siis palume seletuskirja vastavalt muuta. 52. Eelnõu § 96 lõike 4 puhul on seletuskirjas Arvestatud mainitud vähem puhkuseliike kui eelnõus. Lisaks on kasutatud vanu termineid, mida TLS-is enam ei kasutata. Juhime tähelepanu, et tööandja ei saa ühepoolselt katkestada isiku emapuhkust, isapuhkust, vanemapuhkust ega lapsendajapuhkust. Teeme ettepaneku, et seletuskirjas kasutada kehtivaid termineid ja palume ühtlustada need eelnõus kasutatavate mõistetega (Seletuskirjas praegune sõnastus: „Erandina on sätestatud perekonna ja alaealiste huvide kaitse eesmärgil, et eriolukorra, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra väljakuulutamisel ei saa tööandja ühepoolselt katkestada rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja- ega lapsehoolduspuhkust, seda saab teha üksnes vastastikusel nõusolekul.). 53. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 99 Arvestatud lõike 1 punkti 8 osas seletuskirja, et sealt tuleks selgelt välja, et puudega isiku hooldaja all peetakse silmas nii SHS § 26 alusel KOV poolt määratud hooldajad (nn ametlikud hooldajad) kui ka neid hooldajad, kes faktiliselt on puudega isiku hoolduskohustusega seotud, sh puudega lapse hooldajad. Konkreetse juhtumi 100  puhul selgitab hoolduskohustusega seotuse välja KOV, kellel on kohustus selgitada välja hoolduskoormusega inimese toetusvajadus (SHS § 15 lg 4). 54. Seletuskirjas on lahti selgitamata § 109 lg Arvestatud Seletuskirja täiendatud 3 (selgitused on antud lõike 4 osas). 55. Seletuskirjas § 214 punktide 4 ja 5 Arvestatud selgitustes tuleks lõigete numbreid kohendada (11- 15 asemel 11 -15). 56. Palume asendada seletuskirja § 228 punkt Arvestatud 4 sõnastus (lk 340) „Kui inimesed saavad jätkuvalt pöörduda oma perearsti poole“ sõnastusega „Kui inimestele on jätkuvalt tagatud üldarstiabi“. Praegune sõnastus jätab eksitava mulje, sest tegelikult kriisiolukorras üldarstiabi ei ole alati tagatud patsiendi enda perearsti juures. Palume täiendada seletuskirja § 228 punkti 19 lõiget 5 lausega „Kui tegemist ei ole delegeeritud varuga, tuleb lisaks arvestada ravimite heas turustamistavas allhangetele esitatud nõudeid.“ 57. Seletuskirjas on lahti selgitamata eelnõu § Selgitus Eelnõus on loobutud riskianalüüsi eelanalüüsist. 10 lõigetes 2 ja 6 nimetatud üleriigilise Eelnõu on täiendatud üleminekusätetega. riskianalüüsi eelanalüüsi koostamise Hädaolukorra seaduse alusel tuleb üleriigiline nõude tulenemine 16.01.2023 jõustunud riskianalüüs koostada hiljemalt 31.12.2025. elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse Koostamise nõuded ja kord täpsustatakse direktiivi (Euroopa Parlamendi ja rakendusaktiga. nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis ETO-de väljaselgitamiseks on juba tehtud analüüs käsitleb elutähtsa teenuse osutajate 2022. aastal. Metoodika on esitatud eelnõu lisas 1. toimepidevust ja millega tunnistatakse Eelnõus ja hädaolukorra seaduse muutmisega, 101  kehtetuks nõukogu direktiiv millega võeti üle CER direktiiv on arvestatud 2008/114/EÜ) artiklist 6. Eesti peab analüüsi tulemustega. Kõik 485, sh ligi 360 direktiivi üle võtma hiljemalt 17.10.2024. lisanduvat ettevõtet on ETO-d. Kuigi see direktiiv võetakse üle teise, Tulevikus üleriigilise riskianalüüsi tulemusena võib hiljem ettevalmistatava eelnõuga, siis selguda, et mõni ettevõtte tuleb määrata ETO-ks või käesoleva eelnõuga on juba arvestatud hoopis arvata ETO-de nimekirjast välja, siis tuleb direktiivis sätestatud põhimõtteid. ETKAl vormistada sellekohast haldusakti. Kuivõrd üleriigilise riskianalüüsi ja eelanalüüsi koostamise nõuded ja kord täpsustatakse rakendusakti kavandi nr 3 peatükis 3, tuleks riskianalüüsi eelanalüüsi koostamise nõude ülevõtmise ajakava juba käesoleva eelnõu seletuskirjas täpsustada. Samuti tuleks eelnõu seletuskirja punkti 6 alapunktis 1.2 kirjeldatud kavandatava muudatuse raames täiendavalt hinnata mõju sellele sihtrühmale, kes üleriigilise riskianalüüsi ja eelanalüüsi koostamise raames täiendavalt elutähtsa teenuse osutajatena võidakse identifitseerida. Seletuskirja lehekülgedel 380 ja 381 on kirjeldatud, et muudatuste tulemusena suureneb elutähtsa teenuse osutajate arv 360 ettevõtte võrra, kuid ei selgu, kas selle 360 hulka on arvestatud need ettevõtted, kes üleriigilise riskianalüüsi tegemise raames tõenäoliselt identifitseeritakse elutähtsa teenuse osutajatena. 58. Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas Arvestatud puudub viide seaduse rakendamiseks 102  vajaliku eelarve tagamise kohta kriisiolukordi korraldavate asutuste eelarves, sh SOM valitsemisala. Palume lisada eelnõu seletuskirjale (seaduse mõjud ning seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud) käesoleva kooskõlastuskirja lisas 1 olev kulude tabel, mis seondub SoM valitsemisalale seoses eelnõu vastuvõtmisega. 59. Märkused rakendusaktide Arvestatud kavanditele. Rakendusakti kavandi nr 3 osas esitame järgmised ettepanekud: a) volitusnormi tuleks lisada ka § 11 lg 5. b) Ettepanek on täiendada ka rakendusakti kavandi § 8 p-i 4 ja lisada apteegid tervisesektori hulka, sest apteegid on oluline lüli elanikkonna ravimitega varustamisel: „Loetelu sektorites ja allsektorites, milles hinnatakse riskid ja mille kohta järgnevad asutused kostavad üleriigilise riskianalüüsi eelanalüüsi: 4) tervisesektor ning selle allsektorid: tervishoiuteenuse osutajad, referentlaborid, ravimite uurimise ja 103 arendamisega tegelevad üksused, põhifarmaatsiatooteid ja ravimpreparaate tootvad üksused, rahvatervise hädaolukorras kriitilise tähtsusega meditsiiniseadmeid tootvad üksused, hulgimüüjad ja apteegid – Sotsiaalministeerium;“. c) § 8 p 5 kohaselt on joogivee sektori üleriigilise eelanalüüsi koostamise kohustus pandud Sotsiaalministeeriumile kaasates Keskkonnaministeeriumit. Sotsiaalministeerium vastutab joogivee kvaliteedinõuete eest, Keskkonnaministeerium laiemalt nii joogiveehaarde valgala ja toiteala kaitse ning nende riskihindamise ja -juhtimise eest, samuti ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniteenuse osutamise poliitika kujundamise ning vee- ettevõtteid puudutava strateegia, regulatsiooni ja ka veemajandust puudutavate rahastusmeetmete eest. Eelneva tõttu peame põhjendatuks, et see kohustus oleks proportsionaalselt Keskkonnaministeeriumil koos Sotsiaalministeeriumiga. d) § 6 lõike 2 punktis 1 tuleks asendada sõnad „tervisealaste hädaolukordade“ sõnadega „rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorras“. Muudatus 104  on vajalik, kuna Eesti õiguses puudub termin „rahvatervise hädaolukord“. Rahvatervise seaduses on sisustatud rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorra mõiste. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust, paneb liikmesriikidele kohustuse teha elutähtsate teenuste loetelu riskianalüüs ja identifitseerida elutähtsa teenuse osutajad direktiivi lisas esitatud sektorites ja allsektorites. e) § 8 punktis 4 tuleks asendada sõnad „rahvatervise hädaolukorras“ sõnadega „rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorras“. Muudatus on vajalik, kuna Eesti õiguses puudub termin „rahvatervise hädaolukord“. Rahvatervise seaduses on sisustatud rahvusvahelise tähtsusega rahvatervise hädaolukorra mõiste. f) § 8 punktis 4 tuleks asendada sõna „hulgimüüjad“ sõnadega „ravimite hulgimüüjad“. Muudatus on vajalik tulenevalt RavSis tehtavatest muudatustest. 60. Eelnõu rakendusakti kavandi nr 4 § 3 Selgitus Rakendusaktide eelnõu koostamisel koostame ka lõige 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse rakendusakti eelnõu seletuskirja, kus täpsustatakse üksusi nõustab plaani koostamisel osapoolte tegevused. Rakendusakti eelnõu 105  Päästeamet ning kriisiülesande koostamise käigus lepitakse kokku täpne osapoolte valdkondlikust kuuluvusest koostöö korralduse protsess. tulenevalt Sotsiaalkindlustusamet ja Haridus- ja Teadusministeerium. Rakendusaktis tuleks selgemalt välja tuua, mille osas SKA peab KOVe nõustama ning et nõustamist tervikuna koordineerib Päästeamet, kaasates vajadusel vastavad valdkondliku pädevusega asutused. Vt ka eespool ettepanekud eelnõu § 8 lg 1 ja seletuskirja täiendamiseks 61. Palume asendada rakendusakti kavandis Selgitus Seda arutaks täpsemalt rakendusakti koostamise nr 6 § 3 punkt 1 järgmises sõnastuses: käigus, et kellel peaks olema õigus valmidusastmeid „Valmidustaseme kehtestab ja seda rakendada, kas ainult asutusel ise või ka nt muudab valmidustasemeid rakendav ministeeriumil oma valitsemisala asutuse osas. Siin asutus või vajadusel tema tööd tuleb ka mõelda, et mis on need tingimused, millal korraldatav asutus. Vastuolude kehtestab asutuse juht ise ja millal nt ministeerium, ilmnemisel asutus rakendab tema tööd samuti kui on asutuse juht ja minister kehtestanud korraldava asutuse määratud erinevad astmed, kumb siis prevaleerib jne. valmidustaset“. Täiendava sõnastuse eesmärk on kiirendada kriisiohjet eskaleeruvas olukorras või juhul, kui lokaalse tsiviilkriisi lahendamisse kaasatakse teiste piirkondade asutusi. 62. Rakendusakti kavandis nr 8 on vaja Arvestatud arvestada evakuatsioonikoha nõuete kehtestamisel ka puudega inimestele ligipääsetavuse tagamisega. Hetkel on rakendusakti kavandi § 5 punktis 5 sätestatud, et hoonetele ja rajatistele peab olema tagatud hea ligipääsetavus, kuid ei 106  tule selgelt välja, mida hea ligipääsetavuse all mõeldakse. 63. Rakendusakti kavandis nr 10 peaks olema Selgitus TTR-s peetakse arvestust ETO-de üle, kuid see ei lisatud juurde ka uute elutähtsa teenuse tähenda seda, et iga teenuse kohta on TTR osutajate asjakohased andmed (nt põhimääruses nähtud ette eraldi paragrahv andmete üldarstiabi, hulgimüügi tegevusloa loeteluga. Vastav täpsustus on tehtud üksnes osa omajad ja üldapteegid). Tähele tuleb teenuste kohta, kus on vajadus teenuse spetsiifiliste panna, et nende osas jõustub regulatsioon andmete korje osas. Kõikide teiste ETO-de puhul on aasta hiljem kui üldregulatsioon. kavas määruses täpsustada ETO kohta esitatavate üldandmete loetelu. 64. Rakendusakti kavandites nr 22, 46, 47 ja Arvestatud 48 tuleks asendada sõnad „tervishoiualane hädaolukord“ sõnadega „tervishoiu toimepidevust ohustav olukord“ vastavas käändes. Muudatus on vajalik tulenevalt TTKSis tehtavatest muudatustest. 65. Rakendusakti kavandis nr 24 on vaja Arvestatud põhimõtteliselt Seda saab täpsemalt arvestada, kui on rakendusakt arvestada alalisele ja kodusele koostamisel. varjumiskohale nõuete seadmisel ja varjumispaikade tähistamisel, et need oleksid ligipääsetavad puudega inimestele. Hetkel ei tule rakendusakti kavandist välja, milliseid nõudeid varjumiskohtade ja nende tähistamise osas plaanitakse rakendada ja seetõttu peame oluliseks välja tuua, et rakendusaktide väljatöötamisel arvestataks ka ligipääsetavusega. 66. Rakendusakti kavand nr 46 peaks olema Arvestatud tervise- ja tööministri määrus (ehk asendada ministri nimi läbivalt). 107  Kultuuriministeerium Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid 1. Eelnõu § 103 sätestab asja sundkasutusse Mittearvestatud Kaitseministeerium ei nõustu võtmise ja sundvõõrandamise piiranguid. Kultuuriministeeriumi ettepanekuga. Esimene lõige määratleb asjad, mida on Kaitseministeerium on seisukohal, et reeglina keelatud võtta sundkasutusse või välistavad sundkasutusse võtmise või võõrandada. Teises lõikes on loetelu sundvõõrandamise asjaolud iseenesest selle, et asjadest, mida teatud tingimustel võib objektiks võiks olla kultuuriväärtuslik asi või sundkasutusse võtta ja sundvõõrandada. arhivaal. Sundkasutusse saab võtta või Seal loetelus on ka kultuuriväärtusega asi sundvõõrandada on volitus selliseid asju, mida on või arhivaal, seda juhul, kui muul viisil ei võimalik reaalselt kasutada riigi sõjalise kaitse ole võimalik kriisiolukorda lahendada, ettevalmistamiseks või riigi sõjaliseks kaitsmiseks. ning võimaluse korral välditakse Reeglina mälestistel, taiestel ega arhivaalidel kultuuriväärtuse hävimist või selliseid omadusi ei ole. Isegi, kui mõnel mälestisel kahjustamist. või muul kultuuriväärtusega asjal, nt ajalooline relv, on säilinud omadused, mille tõttu seda oleks Säte on seletuskirja kohaselt sama, mis võimalik kasutada riigi sõjaliseks kaitsmiseks, siis kehtivas riigikaitseseaduses, kuid ei ole need reeglina enam tõhusad. Samuti tuleb riigikaitseseaduse § 822 lõike 2 kohaselt kaalutlusõiguse teostamisel asuda seisukohale, et võib kultuuriväärtusega asja või arhivaali vähese sõjalise kasuga kultuuriväärtusega asja sundkasutusse võtta ja sundvõõrandada puhul kaalub selle kultuuriväärtus üle riigikaitselise vaid juhul, kui muul viisil ei ole võimalik väärtuse. Siiski, Kaitseministeerium on seisukohal, riigikaitselist vajadust rahuldada, ning et kui peaks olemas olema mõni kultuuriväärtusega võimaluse korral välditakse asi, mida saab tänapäeval kasutada tõhusalt riigi kultuuriväärtuse hävimist või sõjalisel kaitsmisel ning selle sõjaline väärtus kahjustamist. Seega, eelnõu § 103 lõikes kaalub üle kultuuriloolise väärtuse riive, siis peab 2 minnakse senisest riigikaitselisest sellise asja sundkasutus või sundvõõrandamine riigi vajadusest oluliselt kaugemale. sõjaliseks kaitsmiseks olema võimalik. Kriisiolukord on ka tsiviilkriis. Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt on tsiviilkriis olukord, 108 mis võib põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises või ohustada vahetult paljude inimeste elu ja tervist või põhjustada suure varalise, majandusliku või keskkonnakahju, sh on tsiviilkriis loodusõnnetus, katastroof või nakkushaiguse levik. Kuna põhiseadus näeb kultuuri kaitse ette põhiseadusliku väärtusena, peaks kultuuriväärtus olema kõrgemini kaitstud. Peame vajalikuks, et seadusesse kirjutatakse kultuuriväärtusliku asja ja arhivaali sundvaldusse võtmise ja sundvõõrandamise keeld. Esitame sama märkuse ka eelnõu § 191 raames täiendatava § 531 lõike 6 kohta. Alternatiivina pakume välja lahenduse, et kultuuriväärtust võib lubada sundkasutusse võtta või sundvõõrandada vaid juhul, kui muul viisil ei ole võimalik lahendada kriisiolukorda, millest tuleneb vahetu oht inimese elule või tervisele, ning võimaluse korral välditakse kultuuriväärtuse hävimist või kahjustamist. Eelistaksime aga kindlasti esimest varianti ehk kultuuriväärtusega asja ja arhivaali sundvaldusesse võtmise ja sundvõõrandamise keeldu. 109  Kui kaalutakse, kas võtta ohuolukorras või kriisis sundkasutusse või sundvõõrandada kultuuriväärtusega asi, siis sellise otsustuse juures peaks arvestama Muinsuskaitseameti ja Kultuuriministeeriumi seisukohaga, kes toob otsustuse juurde teabe konkreetse asja väärtusest. Lisaks eeltoodule palume lisada kultuuriväärtusega asjade loetellu väljaande säilituseksemplari. Säilituseksemplari seaduse § 4 kohaselt on säilituseksemplar füüsilisel teabekandjal avaldatud väljaanne ja võrguväljaanne (edaspidi koos väljaanne) ning füüsilisel teabekandjal avaldatud väljaande algmaterjal, mida säilitatakse säilituseksemplari seaduse eesmärkide täitmiseks. Seaduse eesmärk on tagada Eesti kultuurile oluliste väljaannete ja nende algmaterjali võimalikult täieliku kogu loomine, pikaajaline säilitamine ning järjepidev kättesaadavaks tegemine, kui väljaannete teisi eksemplare ei ole võimalik kasutada. 2. Eelnõu §-ga 168 muudetakse Eesti Arvestatud Rahvusringhäälingu seadust ning sõnastatakse seaduse tasandil rahvusringhäälingu püsivad kriisiülesanded. Muudatusega sätestatakse, et valdkonna eest vastutav 110 minister võib täpsustada määrusega Eesti Rahvusringhäälingu püsivat kriisiülesannet, selle täitmise mahtu ning püsiva kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise nõudeid. Seletuskirja kohaselt nähakse „sarnaselt nt §-dega 197, 204, 206, 213 ja 226 ka siin ette, et valdkonna eest vastutav minister võib oma määrusega kehtestada püsiva kriisiülesande täitmise täpsemad tingimused.“ Leiame, et eelnõus toodud volitusnorm on siiski laiem, kui seletuskirjas toodu – seadusega antakse võimalus ministrile ka kriisiülesandeid ja selle täitmise mahtu täpsustada. Volitusnorm võiks olla järgmine: „(12) Valdkonna eest vastutav minister võib täpsustada määrusega Rahvusringhäälingu püsiva kriisiülesande täitmise ja selleks valmistumise nõudeid.“ Seletuskirja kohaselt on „ERRil vastutusrikas roll Eesti elanike teavitamisel ning selleks rolliks tulemuslikuma valmistumise eesmärgil seatakse § 5 lõikega 11 ERRile püsiv kriisiülesanne tagada adekvaatse informatsiooni operatiivne edastamine elanikkonda või riiklust ohustavates olukordades.“ Samas ei ole seletuskirjas 111  Eesti Rahvusringhäälingule kaasnevaid mõjusid ega ülesannete täitmiseks vajaminevaid kulusid analüüsitud. 3. Palume täpsustada rakendusakti kavandit Selgitus Üleriigilises riskianalüüsi, käigus selgitatakse välja nr 3 („Üleriigilise riskianalüüsi, kriisiolukorra põhjustavad ohud, nende olemus ja üleriigilise riskianalüüsi eelanalüüsi ja tõsidus. Asutuse ja isiku riskianalüüsi käigus püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku hinnatakse, kas ja kuidas need ohud mõjutavad riskianalüüsi koostamise nõuded ja kord kriisiülesannete täitmist ja toimepidevuse tagamist. ning loetelu eelanalüüse koostavatest Kultuuriväärtuste kaitse on Muinsuskaitseameti asutustest“). Selle §-s 7 toodud riskide üheks kriisiülesandeks ning riskianalüüsi loetelus ei ole välja toodud riski koostamise käigus hindabki Muinsuskaitseamet, kultuuripärandi sihilikule või kaasnevale kuidas sõjalised jm ohud kultuuripärandit hävitamisele sõjatingimustes. Palume see mõjutavad. Kui on selgunud riskid kultuuripärandi lisada. kaitsel, siis hakatakse valmistuma nende ohtudega toimetulekuks, sh riske maandama. Haridus- ja Teadusministeerium Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitused Kommentaarid 1. Eelnõu § 76 lõike 1 punktis 8 sätestatakse Arvestatud Eelnõus sätestatud sotsiaalteenused ja kohaliku omavalitsuse püsivad haridusteenused eraldi punktides. kriisiülesanded lastehoiu, alus- ja põhihariduse kättesaadavuse tagamine. Lastehoiuteenus on kehtiva seadusandluse kohaselt sotsiaalteenus. Teeme ettepaneku sätestada loetelus sotsiaalteenused (lapsehoiuteenus) ja haridusteenused (alus- ja põhiharidus) eraldi punktides. Olukorras, kus valla- või linnavalitsus asendab koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõike 1 teise 112 lause alusel pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha vanema nõusolekul lapsehoiuteenusega, ei muutu lapsehoiuteenus haridusteenuseks. Koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõige 1 lubab asendada haridusteenuse sotsiaalteenusega. Samas soovitame eelnõu koostajatel jälgida Haridus- ja Teadusministeeriumi koostatavat alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu menetluse käiku. Nimelt praegu sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) alusel tegutsevad ja 1,5‒3aastastele lastele lapsehoiuteenust osutavad lastehoiud kavandatakse eelnõu jõustumisel tuua sotsiaalvaldkonnast üle haridusvaldkonda. Sotsiaalhoolekande seadus jääb reguleerima suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenust sotsiaalteenusena. Seega, kui alushariduse ja lapsehoiu seadus jõustub enne käesoleva eelnõu seadusena jõustumist, tuleks suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse tagamise kohustus ikkagi haridusteenustest eraldi punktis sätestada. Teiseks märgime, et kui lapsehoiuteenus (välja arvatud suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenus) tuuakse 113 üle haridusvaldkonda, hakkab lapsehoidude ja nende pidajate üle Sotsiaalkindlustusameti asemel tegema järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium, kuid suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenuse üle jätkab järelevalve Praeguse eelnõuga tuleks lasteaia- ja koolikohad teostamist Sotsiaalkindlustusamet. tagada vastavalt kehtivale koolieelse lasteasutuse seaduse ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse Kolmandaks on vaja täpsustada, kas nõuetele. Teeme ettepaneku HTMile koostöös kohaliku omavalitsuse üksuse püsiv KOVidega töötada välja haridusseaduste nõuded kriisiülesanne on tagada lasteaia- ja kriiside, sh sõja ajaks, kui vajalik seaduses toodud koolikohad vastavalt täna kehtivale nõudeid täpsustada või muuta ja lahendada koolieelse lasteasutuse seaduse ja nimetatud teema eriseaduse muudatustega. põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse nõuetele või tekib kohaliku omavalitsuse üksustel võrreldes täna kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse nõuetega täiendav kohustus. Koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõige 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses (elukoht koolieelse lasteasutuse seaduse tähenduses on rahvastikuregistri järgne elukoht). Koolieelse lasteasutuse seaduse 114 § 15 lõige 3 sätestab, et valla- või linnavalitsus võtab kõigepealt lasteasutusse vastu lasteasutuse teeninduspiirkonnas elava lapse, Haridus- ja teadusministeeriumiga kokkuleppel on eelistades võimaluse korral lapsi, kelle ka keskhariduse pakkumine lisatud kriisiülesannete samas elukohas elavate sama pere teised hulka. lapsed käivad samas lasteasutuses. Pärast teeninduspiirkonnas elavate laste vastuvõttu võetakse vabade kohtade olemasolul lasteasutusse lapsi väljastpoolt teeninduspiirkonda, eelistades esmajärjekorras samas vallas või linnas elavaid lapsi, seejärel teeninduspiirkonnas töötavate vanemate lapsi. Väljaspool teeninduspiirkonda elavate laste vastuvõtul arvestatakse ajaliselt varem esitatud taotlusi. Seega tuleb koolieelse lasteasutuse seaduse järgi võimaldada koht teiste kohaliku omavalitsuse üksuste lastele vaid siis, kui lasteaias on vabu kohti. Sama põhimõte ja loogika on ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (vt §- d 7 ja 10). Teiste kohaliku omavalitsuse üksuste lastele jaoks ei pea koolieelse lasteasutuse seaduse ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi kohaliku omavalitsuse üksus õppekohti juurde looma. Kooskõlastatava eelnõu § 76 lõike 1 punktist 8 võib aru saada, et säte paneb kohaliku omavalitsuse üksusele 115  kohustuse luua hoiu-, lasteaia- või koolikohti juurde rohkem, kui seda nõuavad sotsiaalhoolekande seadus, koolieelse lasteasutuse seadus ja põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Seletuskirjas on kirjeldatud, et kohad tuleb tagada ka teiste kohaliku omavalitsuse lastele, kui vanemad seda vajavad ning seda eesmärki kinnitab ka kohaliku omavalitsuse üksusele püsiva kriisiülesande täitmisega seoses tekkinud kulude hüvitamise säte. Seega, kui eelnõu § 74 punkti 8 alusel tekib kohaliku omavalitsuse üksusele täiendav kohustus, on eelnõus vajalik selle alused üheselt sätestada. Eelnõus ei ole üheselt aru saada, kas keskhariduse tagamine on kriisiülesanne või mitte ning tuleb ka kriisiajal keskhariduse tagamisel lähtuda üksnes põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest. 2. Eelnõu § 77 lõike 2 kohaselt kaetakse § Arvestatud 76 lõike 1 punktis 8 sätestatud ülesande täitmise kulud kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul. Sarnaselt eelnevas punktis tehtud ettepanekule palume hoida loeteludes eraldi sotsiaalteenused ja haridusteenused. Samuti võib olla eksitav seletuskirja lk 156 tekst § 77 lõike 2 116  kohta, et „KOVi ülesanded lastehoiu, alus- ja põhihariduse kättesaadavuse tagamisel on täpsustatud koolieelse lasteasutuse seaduses ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses.“ Kohalike omavalitsuste ülesanded alus ja põhihariduse kättesaadavuse tagamisel on tõesti sätestatud koolieelse lasteasutuse seaduses ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses. Koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõike 1 teine lause lubab küll asendada lasteaiakoha lapsehoiuteenusega, kuid kohalike omavalitsuste ülesanne võimaldada lapsehoiuteenust tuleneb sotsiaalhoolekande seadusest ja tegemist on sotsiaalteenusega. Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu menetluse käigu jälgimine on ka käesoleva eelnõu sätte sõnastuse valguses vajalik. 3. Eelnõu § 148 lõike 1 punkt 3 kohaselt Arvestatud teeb eelnõu § 76 lõike 1 punktis 8 sätestatud ülesande üle teeb haldusjärelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium. Haridus- ja Teadusministeerium teostab koolieelse lasteasutuse seaduse § 28 ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 84 alusel haldusjärelevalvet lasteaedade ja 117 nende pidajate ning koolide ja nende pidajate tegevuse õiguspärasuse üle. Haldusjärelevalvet sotsiaalhoolekande seaduse alusel lapsehoiuteenuse üle teostab Sotsiaalkindlustusamet (vt sotsiaalhoolekande seaduse § 157). Seega Haridus- ja Teadusministeerium ei tee haldusjärelevalvet lapsehoiuteenuse osutajate üle, seda ka siis kui kohaliku omavalitsuse üksus asendab lasteaiakoha lapsehoiuteenusega. Ka siis on lapsehoiuteenuse osutajale järelevalveorganiks Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt. Haridus- ja Teadusministeerium ei saa teha järelevalvet sotsiaalteenuse üle, mille osas tavaolukorras teeb järelevalvet Sotsiaalkindlustusamet. Kui on eesmärk anda sotsiaalteenuse üle järelevalve korraldamine Sotsiaalkindlustusameti asemel Haridus- ja Teadusministeeriumile, vajab see täiendavat arutelu. Palume sätet vastavalt järelevalveorgani pädevusele täpsustada. Samas tuleb silmas pidada alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu menetluse käiku. Kui eelnõu seadusena jõustumisel tuuakse lapsehoiud haridusvaldkonda, teostab 118  nende üle järelevalvet Haridus- ja Teadusministeerium, välja arvatud suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiuteenus, mille üle jääb järelevalvet teostama ka edaspidi Sotsiaalkindlustusamet. 4. Eelnõu § 9 lõike 1 osas leiame, et selles ei Arvestatud ja selgitus Eelnõu sõnastust muudetud selgemaks. sätestata üheselt, arusaadavalt ja Püsivaid kriisiülesandeid saab määrata: täielikult, kellele püsivad kriisiülesanded 1) ministeeriumi ja muu täidesaatva riigivõimu määratakse. asutustele; 2) kohaliku omavalitsuse üksustele; Eelnõu § 9 lõige 1 sätestab, et 3) juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust „kriisiolukorra lahendamiseks või ettevõtjatele. lahendamise toetamiseks määratakse Toimepidevus ei ole seotud ainult püsivate asutustele ja isikutele püsivad kriisiülesannetega, vaid see on lisaks püsiva kriisiülesanded“. kriisiülesandega asutuste ja isikute (juriidilised ja FIEd) ka põhiseaduslike institutsioonide kohustus. Sama paragrahvi lõigetest 2 ja 3 võib aru saada, et lõikes 1 nimetatud asutuse all peetakse silmas ministeeriumi ja muu täidesaatva riigivõimu asutusi. Isikute all peetakse silmas juriidilisi isikuid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid. Lõikes 4 on nimetatud ka põhiseadusliku institutsioon ja kohaliku omavalitsuse üksus. Eelnevat koosmõjus tõlgendades võib aru saada, et püsivad kriisiülesanded määratakse seaduse alusel või vastavalt Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis: 1) ministeeriumi ja muu täidesaatva riigivõimu asutustele; 119  2) põhiseaduslikule institutsioonile; 3) kohaliku omavalitsuse üksustele; 4) juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele. Samas on eelnõu § 16 lõikes 1 sätestatud: „Toimepidevus on püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse, elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi püsiva kriisiülesandega asutus ja isik) ning põhiseadusliku institutsiooni suutlikkus järjepidevalt toimida ja tagada igal ajal valmidus talle pandud ülesandeid täita. Lähtuvalt eeltoodust palume kaaluda eelnõu § 9 lõikes 1 sätestada selgelt, kellele püsivad kriisiülesanded määratakse. Leiame, et mõisted „asutus“ ja „isikud“ ei ole piisavalt selged mõisted eelnõu tähenduses ja võivad tekitada arusaamatust. Kuna § 9 lõikes 1 ei ole selgelt määratletud asutuse definitsioon, tekib arusaamatusi ka teiste sätete tõlgendamisel, näiteks eelnõu § 11 lõige 1, § 13 lõige 1, § 16 lõiked 1 ja 2, § 74 lõige 1 jj. Rahandusministeerium (selle endine regionaalministri vastutusvaldkond) Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitused Kommentaarid 120 1. KOVi puudutavas osas on põhimõtteliselt Selgitus KOV ülesanded saab nende sisu järgi jagada probleemne ühekordsete korralduste kolmeks: andmise mittetäitmisel eelnõuga 1) vabatahtlikud KOV ülesanded; ettenähtavad sanktsioonid, eeskätt eelnõu 2) kohustuslikud olemuslikud KOV ülesanded (st §-s 33 (viitega §-le 34) ja § 38 lõike 1 pandud KOV-le täitmiseks seadusega); alusel. Ebaselgeks jääb ka eelnõu § 33, § 3) KOV täidetavad riiklikud ülesanded (nii 34 ja § 38 omavaheline koosmõju. Eelnõu seadusega kui seaduse alusel halduslepinguga § 33 sätestab läbi juhtimisvolituste KOV-le antud ülesanded). korralduste andmise õiguse kriisiolukorra juhile ja § 38 korralduste andmise õiguse Riigikohtu lahendi 3-4-1-8-09 punktis 53 on kriisiolukorda lahendavale asutusele. omavalitsuslikke ülesandeid piiritletud järgmiselt: „Kohaliku elu küsimused on lähtuvalt sisulisest KOV vaatest on ebaselged eelnõu § 33 kriteeriumist need küsimused, mis võrsuvad lõige 2 ning § 38 lõiked 1 ja 5. Ehkki kohalikust kogukonnast ja puudutavad seda ega ole kriisiolukorda lahendava asutuse mõiste vormilise kriteeriumi kohaselt haaratud või on seaduses defineerimata, võib eeldada, põhiseadusega antud mõne riigiorgani et selleks saab olla ka KOV. Seega on kompetentsi.“. KOV suhtes kohalduvad nii eelnõu § 33, Seadusandjal on õigus muuta mõne kohaliku elu § 34 kui § 38. Paragrahv 38 lg 5 viimase ülesande täitmine omavalitsusüksusele lause kohaselt võib KOVile anda kohustuslikuks (seadusest tulenev korralduse üksnes KOV püsiva või omavalitsusülesanne), kui see on ühekordse kriisiülesande täitmise raames. enesekorraldusõigust arvestades proportsionaalne Nähtav on eelnõu väljatöötaja tahe, et abinõu põhiseadusega lubatud eesmärgi sättega on püütud välistada sekkumine saavutamiseks. KOV enda ülesannete täitmisesse, kuid arvestama peab, et ka eelnõu § 73 lõike 3 Nii kohustuslike kohalike ülesannete kui ka riiklike punktides 3−5 ning § 76 lõike 1 punktides (ülekantud pädevuses) ülesannete puhul võib 2−6, 8 ja 9 sätestatud ülesanded on hetkel ülesande täitmise kohustus seaduse järgi olla omavalitsuslikud ülesanded, ehk säte ei tingimatu (ülesanne tuleb igal juhul täita) või ole piisav ja tekitab pigem segadust. tingimuslik (ülesanne tuleb täita vajaduse korral või teatud tingimustel). 121 Paraku ei saa mistahes tsiviilkriisi Kuna KOV-id tegutsevad PS § 154 lõike 1 järgi lahendamisel ei kriisiolukorra juht ega seaduste alusel iseseisvalt, siis saab sellisest kriisi lahendav asutus omada volitusi käsitlusest välja lugeda seadusandjale antud volitust KOV asemel KOV haldusakti andmiseks, piirata omavalitsusüksuste iseseisvust iga vabalt muutmiseks ega kehtetuks valitud eesmärgi saavutamiseks, mis ei ole tunnistamiseks, halduslepingu põhiseadusega vastuolus. Seega riik võib KOV sõlmimiseks või ühepoolseks garantiid teataval määral kärpida, kuid taoline riive lõpetamiseks või toimingu sooritamise peab taotletavat eesmärki silmas pidades olema lõpetamiseks. Tsiviilkriisides, nt proportsionaalne. loodusõnnetuste, isegi mässu või ka haiguspuhangute puhul pole sellisel viisil Kui aga kohustusliku omavalitsusliku ülesande sekkumisõigus põhjendatud. KOV suhtes täitmine on reguleeritud nii põhjalikult, et kohalikul saab anda korraldusi oma seadusest omavalitsusel ei jää selle täitmise viisi ja laadi osas tuleneva püsiva või ajutise ülesande mingit otsustusõigust, võib omavalitsuslikust täitmiseks, kuid paraku ei saa minna ülesandest rääkida veel üksnes formaalses mõttes. seadusega omavalitsuslike KOV otsustuspädevuse taoline piirang võib kriisiülesannete täitmise korraldamise praktikas tähendada seda, et konkreetne seadusest viisi ja nõudeid KOVile täpselt ette tulenev KOV täidetav ülesanne on olemuselt riiklik. kirjutama. Ammugi ei saa kriisiolukorra juht või kriisi lahendav asutus asuda Vt RaM enda juhist: ühepoolselt üle hindama KOV haldusakti, https://www.fin.ee/media/4704/download halduslepingu või toimingu otstarbekust ega teha enda teadmiste pinnalt kohalike Ühekordsete ülesannetega, mis KOVidele antakse, olude osas „otstarbekamat otsust“. tekkivad kulud hüvitatakse, selleks on eraldi õiglase Euroopa kohaliku omavalitsuse harta hüvitise maksmise sätted. Püsivad kriisiülesanded artikli 8 lõigete 2 ja 3 järgi on üldjuhul on aga paljuski KOVide enda omavalitsuslikud mis tahes KOVide suhtes teostatava ülesanded, mille osas nad peavad tagama ülesande haldusjärelevalve eesmärk tagada vaid jätkuva täitmise ka kriisiolukorras. Riiklike nende tegevuse vastavus seadustele ja ülesannete laiendamise korral nt ulatuslik põhiseadusest tulenevatele põhimõtetele. evakuatsioon ongi eelnõus eraldi nähtud Haldusjärelevalvet KOVide üle kompensatsiooni ette. teostatakse viisil, mis tagab, et kontrolliva 122 organi sekkumine oleks tasakaalus Eelnõuga sätestatakse kohaliku omavalitsuse kaitstavate huvide tähtsusega. Seega üksusele kriisiülesannete täitmisega tekkinud nõuab ka harta kohaliku omavalitsuse kulude hüvitamine (vt eelnõu § 84), samuti enesekorraldusõigusega arvestamist, haldusjärelevalve tegemise erisused kohaliku mida KOV tegevuse otstarbekuse omavalitsuse üksuse püsiva kriisiülesande täitmise kontroll ei aita kuidagi tagada. üle. Lisaks näeb eelnõu § 150 ette õiglase hüvitise maksmise ühekordse kriisiülesande korral (§ 33). Probleemsed on eelnõu § 33 lg 2 (ebaselgus KOVile kohaldumise suhtes) ning § 38 lõike 1 sissejuhatavas lauses sisalduv „kohaliku omavalitsuse üksus“ ja lõike 1 punktid 1–5, mida ei saa omavalitsuslikele ülesannetele kohaldada. Kui sellisel kujul eelnõu § 33 lg 2 ja § 38 lg 1 sissejuhatav lause ja selle punktid 1–5 jäävad eelnõusse, võib Riigikohus senisele praktikale tuginedes kohtuvaidluste algatamisel tõlgendada ilmselt kõik eelnõu § 76 lõike 1 alusel püsivad KOV kriisiülesanded tsiviilkriisis kas riiklikeks ülesanneteks, või tunnistada § 34 lõike 1 punktid 1–5 või § 38 lõike 1 punktid 1–5 KOV osas põhiseadusvastaseks, kuna need kitsendavad põhjendamatult KOVide enesekorraldusõigust. Kumbki perspektiiv ei ole soovitav tulemus, kuna tekitab riigieelarvele ootamatuid kulusid ja KOVidele põhjendamatut lisakoormust. Võimalikud lahendused: 123 a) Eelnõu § 33 lõike 2 puhul tuleks selgelt välistada kohaldatavus KOV omavalitsuslike ülesannete täitmisesse sekkumise osas, § 38 lõikest 1 jätta välja sõnad „kohaliku omavalitsuse üksuse“ ja § 38 lõiget 5 täiendada sõnastusega, mille kohaselt ei saa kohaliku omavalitsuse omavalitsuslike ülesannete puhul kohaldada käesoleva paragrahvi (§ 38) lõike 1 punkte 1–5. b) Seadusega võib ka ette näha, et juhul, kui KOV ei täida antud korraldust selle andnud kriisiolukorra juhile või asutusele meelepärasel viisil, ei teki automaatselt mitte õigus § 38 lõike 1 punktide 1–5 kohaldamiseks, vaid õigus algatada koheselt haldusjärelevalve KOV suhtes. Järelevalve peaks läbi viima kas Vabariigi Valitsus või muu sõltumatu järelevalveorgan, kes tagab KOV ärakuulamise ja vastuväite esitamise õiguse, sest KOV võib omada kaalukat argumenti, miks kriisiolukorra juhi nägemus tema haldusakti kehtetuks tunnistamise vajadusest ei ole õige. Samuti tuleb tagada KOV õigus vaidlustada tema haldusakti, toimingut või halduslepingut kehtetuks tunnistav või muutev haldusjärelevalve organi otsus kohtusse, kui erandlikult selline 124 ülesanne eelnõuga antakse (mida Rahandusministeerium ei toeta). c) Kolmas võimalus, mis ei pea välistama esimest ja teist varianti, on täita korraldusega antud ülesanne riigiasutusel ise, kui KOV kriisiolukorra lahendamisse ei panusta või KOV panus riigiasutust ei rahulda. Korraldusega antud ülesande saab riigiasutus ise täita vastavalt eelnõu § 34 lg 1 p 1 või § 38 lõike 1 p 1 alusel, kui selleks on riigi kriisi lahendav asutus võimeline ja olukorra lahendamine on vältimatult vajalik (tekitada KOV asemel paralleelne tegutsemisõigus riigile). Arvestama peab, et see ei toimuks siiski „korralduse saaja“ ehk KOVi nimel, vaid oleks riigi korraldatav ülesanne. Sellepärast ei sobi ka eelnõu § 34 ega § 38 lõike 1 p 1 omavalitsuslike ülesannete osas, sest riik ei saa täita KOV nimel KOV eest omavalitsuslikku ülesannet. Sel juhul jäetaks KOV antud haldusaktid ja sõlmitud halduslepingud kohaldamata (riigile ei tohiks nagunii anda õigust neid akte ja lepinguid KOV eest anda ja sõlmida). d) Neljas võimalus on selgelt eelnõus sätestada, et selline kriisiolukorra juhi eelnõu § 33 või kriisi lahendama asutuse § 38 alusel KOVile antud korraldus on 125  riiklik ülesanne, kus kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust ei rakendata ning täita tuleb täpselt ja ette antud mahus riigi antud suuniseid. See tähendab aga, et ka eelnõu § 73 lõike 3 punktides 3−5 ja § 76 lõike 1 punktides 2−6, 8 ja 9 omavalitsuslikud ülesanded, juhul kui nende täitmiseks on antud eraldi suunistega korraldus ja selle täitmise viiside osas KOVil enam valikut ei ole, muutuvad korralduse raames riiklikeks ülesanneteks. Riigieelarve kavandamisel tuleks selliste kulude kaasnemisega ka sellisel juhul arvestada. e) Naasta eelnõu tööversioonis kasutatud sõnastuse juurde: „Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korralduse võib anda juhul, kui sellega ei sekkuta põhiseadusliku institutsiooni, täidesaatva riigivõimu asutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avaliku võimu kandja enda ülesande täitmisesse.“. 2. Eelnõus on jätkuvalt probleemiks Arvestatud Eelnõu on muudetud- ettekirjutuse kohaliku otstarbekuse hindamine omavalitsuse üksusele pandud ülesande haldusjärelevalve raames KOV enda õiguspäraseks ja otstarbekaks täitmiseks võib teha ülesannete täitmisel (eelnõu § 148 lg 1 p juhul, kui vastava ülesande täitmise laadi ja mahtu 2 ja lg 2 p 2 kontekstis). Samuti ei võta arvestades on tegemist riikliku kohustusega. eelnõu § 44 arvesse, et KOVil ei teki Eelnõuga sätestatakse kohaliku omavalitsuse omavalitsuslike ülesannete osas riigiga üksusele kriisiülesannete täitmisega tekkinud alluvussuhet, seega ei saa ka 126 kriisiolukorra juht (kes võib olla ise kulude hüvitamine ning haldusjärelevalve tegemise ülesande andjaks) olla KOV vaatest erisused. vaidluste lahendaja (eelnõu § 44 lõige 2). Probleemi ei ole KOV täidetavate riiklike ülesannete üle teostatava haldusjärelevalvega, mis võib hõlmata ka riigi otstarbekussuunitlusi. On kaheldav, et eelnõu § 76 lõike 1 punktides 2−6, 8 ja 9 ülesannete puhul soovitakse SKA kaudu teostada KOV õigusaktide õiguspärasuse kontrolli (mis on Riik–KOV suunal haldusjärelevalve esemeks), vaid pigem kontrollida, kas kriisivalmidus on tagatud ja KOV kriisiülesannetega hästi toime tullakse (nagu peab silmas ka seletuskiri). Siit jõuame aga tagasi algusesse, kus tuleks teha valik, mis tüüpi kriisiülesandega on KOV puhul tegu, kas see on tõlgendatav KOV täidetava riikliku või omavalitsusliku ülesandena. Kui lähtuda eeldusest, et eelnõu § 73 lõike 3 punktides 3−5 ja § 76 lõike 1 punktides 2−6, 8 ja 9 on omavalitsuslikud ülesanded, mis on rahastatavad KOV enda eelarvest, siis peab saama KOV nende osas teha ise riigi poolt sekkumatuid otstarbekusvalikuid. Kui seadus seda valikut ei jäta ja lubab haldusjärelevalve kaudu riigiasutusel KOV valikut ümber hinnata, siis loeb Riigikohus vaidluse korral need 127 ülesanded ilmselt riiklikuks4 . Seeläbi võib riigieelarvele tekkida ootamatu ja suur eelarveline koormus. Kuna KOV haldusjärelevalve erinevalt riigiasutuste omavahelisest järelevalvest ei võimalda omavalitsuslike ülesannete osas otstarbekuse hindamist, ongi KOV haldusjärelevalvet (VVS § 753 alusel) käsitletud eraldi teistest VVS § 751 sätestatud haldusjärelevalvetest. KOV haldusaktide järelevalve puhul näiteks ei ole võimalik juhul, kui KOV jätab justiitsministri ettepaneku täitmata, kohaldada asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud sunniraha. Seega ka eelnõu kohasel järelevalve korraldamisel peab arvestama KOV enesekorraldusõigusega, milleks on KOV õigus otsustada, millal ja kuidas ta oma pädevusse kuuluvaid ülesandeid lahendab. KOV enesekorraldusõiguse puhul on tegu KOV otsustus- ja valikudiskretsiooniga kohaliku elu küsimustes. See tähendab KOV õiguse vabalt, st riigilt lähtuvate otstarbekussuunisteta otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi ja võimet teha otsustusi vastavalt oma vajadustele ja poliitilistele valikutele. 128 Võimalikud lahendused: a) Palume sätestada eraldi KOV omavalitsuslike ülesannete (eelnõu § 76 lõike 1 punktides 2−6, 8 ja 9) haldusjärelevalve osas säte, mis võib olla analoogne § 148 lõikele 2, kuid on suunatud vaid õiguspärasuse kontrollile: „teha ettekirjutuse ühekordse kriisiülesande õiguspäraseks täitmiseks“. Kõne alla võib tulla ka sunniraha kohaldamine KOV suhtes järelevalve meetmena, samuti ka mõningal juhul võimalus asendustäitmiseks, kuid seegi peaks olema sätestatud KOV puhul eraldi sättega, ilma § 146 lõikele 1 viitamata. Pole põhjust karta, et Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatavad nõuded jäävad täitmata, sest samasisulised korrad saavad ja peavad KOVid ise kehtestama ja neid järgima. b) KOV täidetavate riiklike ülesannete (nt eelnõu § 76 lõike 1 punkt 1) osas haldusjärelevalve ulatumisega ka otstarbekuse üle probleemi ei ole, sest siinkohal võib riik ülesande tellijana täpselt ette kirjutada KOVilt nõutavad tegevused ning hinnata nende riigi vaatest otstarbekat täitmist, mida loomulikult ka eelnõu saavutada soovib. Küll aga tuleks haldusjärelevalves eristada järelevalvet KOV riiklikult täidetava ülesande üle, kus 129  hinnatakse nii õiguspärasust ja otstarbekust ning teisalt omavalitsusliku ülesande üle, kus hinnatakse ainult õiguspärasust. c) Eelnõu § 44 lõike 2 puhul tuleks vältida sõnu „kohaliku omavalitsuse üksus“ ja „alluvus“ ühes lauses, kuna teoreetilisest alluvusest on võimalik rääkida üksnes riiklike ülesannete kontekstis, kuid mitte omavalitsuslike ülesannete osas. Viide kohaliku omavalitsuse üksusele tuleks sealt kas välja jätta või asuda taas eristama KOV ülesandeid (riiklik vs olemuselt omavalitsuslik). 3. Eelnõuga muudetakse mitmeid seadusi, Selgitus Kuna eelnõu hakkab endas hõlmama PS § 104 p 16 mis on põhiseaduse § 104 kohaselt ja p 17 regulatsioone – nendes osades on tegu Riigikogu koosseisu häälteenamusega konstitutsioonilise seadusega. vastu võetavad seadused. Ka antud eelnõu Seda on selgitatud ka eelnõu seletuskirjas. tuleks põhiseaduse muudatusega § 104 nimekirja lisada. Vastasel korral (kui eelnõu jääb lihtseaduseks) võib eelnõus tekkida koosseisu häälteenamust nõudva seaduse sätete kohaldamise välistamisega probleeme. Riigikohus on seda küsimust mitmel korral viitamise nurga alt käsitlenud ja andnud ajas erinevaid tõlgendusi. Oma 20.10.2008. a otsuses nr 3-3-1-42-08, leidis kohus, et kui küsimus ei kuulu konstitutsioonilise seaduse spetsiifilisse 130  reguleerimisalasse, on viited lihtseadustele lubatavad. Samas oli küsimuse all kõigest lihtseadusele viitamine, mitte lihtseaduses konstitutsioonilise seaduse sätte kohaldamata jätmine, mida antud eelnõuga mitmel korral paratamatult teha tuleb. 4. Eelnõu § 16 lõiked 5 ja 6 ei arvesta Selgitus Eesmärk on, et oleks ühtsed nõuded asutustele ja piisavalt KOVi enesekorraldusõigusega. KOVidele kriisivalmiduse osas. Toimepidevuse Lõike 6 viimase lause järgi lähtub KOV nõuded ei hakka hõlmama kitsaid ettekirjutusi ega enda toimepidevuse tagamisel käesoleva ülesande täitmise täpseid reegleid. Toimepidevus on paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud eelnõu kohaselt põhiasjad, mis peavad olema määrusest. Lõike 5 kohaselt asutustes ja KOVides tehtud, et asutus ja KOV oleks toimepidevuse tagamisel kriisiks valmis: inimestele määratud kriisirollid, valmidustasemete kasutamise, alternatiivne asukoht, lobi mõtlemine, kuidas kehtestamise ja muutmise korra ning igasuguses kriisis tööd teha ja tagada. Rakendusakti toimepidevuse tagamiseks vajaliku kavand on toodud seletuskirja lisas, kust on näha, objekti kaitse tingimused ja korra mida VV kehtestama hakkab viidatud volitusnormi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. alusel, sisuliselt uusi kohustusi VV määrusega KOVidele ei kehtestata. Ei saa väita, et lõike 6 viimane lause oleks automaatselt kohalike omavalitsuste õigusi põhjendamatult riivav, kuid sätte paindlikkus tekitab ohu, kus Vabariigi Valitsus võib määruse sisustamisel tahtmatult tsiviilkriisis toimepidevusega seotud ülesannete korralduse tingimusi ja korda kehtestades tungida omavalitsuslike ülesannete reguleerimisalasse. See võib omakorda tingida olukorra, kus määrusega KOVile 131  seatud kitsad ettekirjutused, ülesande täitmise tingimused muudavad ülesande riiklikuks ja PS § 154 lõiget 2 arvesse võttes tuleb rahastus leida ka nende ülesannete täitmiseks riigieelarvest, mis eelnõu § 77 KOVile kulude hüvitamise sättes ei sisaldu. Riigile ootamatute kulude vältimiseks palume lisada § 16 lõikesse 6 juurde välistus: „Kohalike omavalitsuse omavalitsuslike ülesannete korralduse toimepidevuse tagamise tingimused ja korra kehtestab omavalitsusüksus“. 5. Jätkuvalt võib PSi seisukohalt olla Selgitus Eelnõu lähtub KOVidele korralduste andmisel küsitav ka eelnõu § 39 ja § 40 sätestatud suurest kehtivast RiKSist, HOSist ja ErSSist. Kõik KOVi tegevusse sekkumisõigus nimetatud seadused võimaldavad sekkuda kriisi erakorralises ja sõjaseisukorras, kuigi lahendamise eesmärgil KOVide tegevusse, nt ErSS samalaadne regulatsioon on ka kehtivas § 18 lg 2 p 1 – erakorralise seisukorra juht võib anda RiKS §-s 9. PS § 130 näeb ette teatud KOVi juhile korraldusi; § 17 lg 1 p 16 – Vabariigi põhiõiguste piiramise õiguse nendeks Valitsus võib keelata KOVil teatud liiki infot anda; rasketeks olukordadeks, kuid teisalt § 17 lg 1 p 1 – Vabariigi Valitsus võib peatada sätestab põhiseaduse § 131, et KOVI õigusaktide täitmise; HOS § 14 lg 4.1 - erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei hädaolukorda juhtiv asutus võib anda korraldusi valita Riigikogu, Vabariigi Presidenti ega KOVile; RiKS § 9 lg 2 – riigikaitselises olukorras kohalike omavalitsuste esinduskogusid võib anda korraldusi, sh KOVidele, sama §-i lõige 3 ega lõpetata ka nende volitusi. Seega – peaminister võib anda KOVidele korraldusi, sama KOV volikogu volitused säilivad ka §-i lõige 4 – peaminister võib tunnistata kehtetuks sõjaseisukorras, mis tekitab segaduse § 39 KOVi korraldusi ja ise anda uusi haldusakte KOVi lõike 1 punktide 2–5 ja § 39 lõike 4 eest. viimase lause osas. Raske on eelnõu pinnalt vahet teha, kuidas suhestub KOV 132 volikogu mandaat ja kriisiolukorra juhi Kuna KOVid ei ole kuidagi eraldiseisvad riigi mandaat erimeelsuste korral. Esmapilgul süsteemist, vaid osa riigi halduskorraldusest ning tundub, et kriisiolukorra juhil on kriiside lahendamisest, siis on kriisi lahendamise võimutäius sekkuda sõjalistest operatiivsuse ja ühtsuse eesmärgil nähtud juba vajadustest lähtuvalt KOV otsustesse, kehtivas õiguses ette võimalused ja õigus sekkuda kuid kuna samal ajal garanteerib vajadusel KOVide tegevusse nii tsiviilkriiside põhiseadus ka KOV võimu säilimise, lahendamisel kui ka riigikaitseliste kriiside tekib olukord, kus sisuliselt koheselt saab lahendamisel. Sama põhimõtet jätkatakse ka omakorda KOV samal kujul taas jõustada eelnõuga, mille kohaselt võib KOVile anda kriisiolukorra juhi või asutuse kehtetuks ühekordse kriisiülesande (varem kokkuleppimata tunnistatud haldusakti, halduslepingu või teenuse osas, ad hoc kriisi vajadustest lähtuv, sama õigusakti. Seega on kehtivas RiKSis ja õigus ka kehtivas RiKSis § 43.3 lg 2); KOVile võib käesolevas eelnõus ette nähtud lahendus ülesandeid anda kriisiolukorras üksnes nende üsna lihtsustatud. Kaaluda tuleks püsivate ja ühekordsete kriisiülesannete raames. sekkumist vaid selgelt seaduses Nimetatud kaitseklausleid kehtivas õiguses piiritletud juhtumitel (mitte abstraktse KOVidele korralduste andmise osas ei ole, need volitusnormi alusel) ja näha olukorra juhi lisatakse eelnõuga. Alati tuleb arvestada korralduse õigusena ette võimalus üksnes peatada andmisel KOVi võimekust seda korraldust täita. KOV akti kohaldamine kitsalt sõjalis- taktikalise olukorra tarbeks ja täpselt seni, kuni olukord nõuab, kuid mitte asuda eelnõu § 34 ja § 38 analoogiat kohaldades taas ühepoolselt kehtetuks tunnistama või veelgi enam KOV nimel ise akte andma. On arusaadav, et korraldust ei või anda Eesti Pangale, kuid arusaamatuks jääb, miks sellist analoogiat ei kohaldata KOVile, kes on samuti PSis nimetatud enesekorraldusõiguse alusel tegutsev institutsioon. Probleemne võib ka olla eelnõu § 40 sätestatud „riigiasutuste õigus 133 ise täita KOVi asemel“, arvestades § 39 lõike 1 ja lõike 4 sõnastust. Küsimus on selliste sõjaseisukorra sunnimehhanismide legitiimsuses. Erinevalt teistest ohuolukordadest annab PS § 130 sõjaseisukorraks põhiõiguste piiramise eriõiguse madalama astme seadusega, aga vaidluse koht ongi see, kui sügavale saab kriisiolukorra juht sekkuda ja milline peab olema selleks pädevust ettenägev volitusnorm. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et mida intensiivsem on sekkumine või õiguste piirang, seda täpsem peab olema volitusnorm. Arusaadavalt taotleb eelnõu aga vastupidist, s.o otsustada ja lahendada ettenägematuid olukordi võimalikult üldiste ja laiapindsete volitusnormide alusel. Ja ehkki ainult erakorralises ja sõjaseisukorras võib isikute põhiõiguste või KOV enesekorraldusõiguse piiramine laiapindsete volitusnormide alusel kõne alla tulla, peaks meie hinnangul olema siiski tagatud, et ükski nendest volitustest ei seaks ohtu põhiseaduse võõrandamatute õiguste peatükis sätestatud demokraatia ja võimude lahususe printsiipi. Tekkida ei tohi olukorda, kui kriisijuhi võimuvolitused lubavad tungida otsustamisel sfääridesse, milleks tal ei ole kompetentsi ega 134 kohapealset teadmist. Arvestades KOV kriisiülesannete olemust, (nt erinevad sotsiaalteenused) võib KOV pädevussfääri sekkumine tingida halbade asjaolude kokkulangemisel ohu ka inimelule või tervisele. Kehtiva RiKS osas on sõnastus väga üldine, mis arusaadavalt on taotluslik, kuid seda enam on oluline, et seda targalt ja väga konservatiivselt rakendatakse. Sama võib öelda analoogsetele sätete osas antud eelnõus. On raske leida õigustusi, miks peaks loetletud riigiasutused ka sõjaseisukorras asuma korraldama omavalitsuslikke ülesandeid KOV asemel. Küsimus on, kas eelnõu § 40 lõikes 1 toodud välistavad klauslid on piisavad selleks, et võimu kuritarvitamist takistada. Jätkuvalt ei tohi unustada, et põhiseadus jätab kriisiolukorras samaaegselt kehtima KOV volikogu mandaadi, seega võib viimane igal hetkel enda õiguslikku võimu riigiameti kõrval legitiimselt edasi teostada, s.h anda kehtetuks tunnistatud akti uuesti välja. Kuna seletuskiri seostab seda vajadust KOV pahatahtlikkusega, siis oleks õigem tegeleda KOV juhtide võimaliku pahatahtlikkusega või riigivaenuliku meelestatusega eraldi indiviidide tasandil. Vaenulikult käituvad isikud saab 135 võtta vastutusele (ja ametist kõrvaldada) karistusseadustiku alusel või luua eelnõus eraldi kiired ametisuhte peatamise või kõrvaldamise alused, aga mitte luua seadustesse riigile ebamääraseid võimutäiuseid andvaid volitusi omavalitsuslike ülesannete üle. Võimalikud lahendused: Õiguskindluse huvides ja tagamaks selgemalt sätete kooskõla põhiseadusega, tuleks siiski kaaluda: a) sätestada eelnõu § 39 lõike 4 sekkumisõigus vaid KOV ajutiste ja püsivate kriisiülesannete puhul ja hoiduda § 39 lõike 1 punktides 1–5 ja § 40 lõike 2 punktides 1–5 sätestatud meetmete rakendamisest KOV mistahes teiste, otseselt mitte kriisi lahendamisse puutuvate ülesannete osas. Eelnõu § 40 osas pigem võiks ka sätestada üksnes võimaluse jätta KOV haldusaktid või halduslepingud kohaldamata, kuid mitte tunnistada neid kehtetuks. Raske on siiski näha, millistes omavalitsuslike ülesannete kontekstis (mis ei ole seotud KOV riigikaitseliste ülesannetega) saaks selline olukord end õigustada. Tuleb arvestada, et KOVil võib olla väga kaalukas põhjus, miks asju ei saa ka riigikaitseolukorras teha vaid 136 kaitseväe või olukorra juhi tahtest lähtuvalt. Küsitav on juhtiva asutuse või isiku pädevus KOV sotsiaalteenuseid, haridus- jm teenuse korraldust otsustada paremini viisil, et see kellegi elule või varale põhjendamatut kahju ei tekitaks. Lisaks peab alati olema tagatud sõltumatu instants, kellele kaevata. Selleks on küll kohus, aga kiirem variant oleks Vabariigi Valitsus, kui kriisi lahendaval juhtorganil tekib KOViga ülesande õige täitmise viisi üle vaidlus. b) Alternatiiv on sätestada juhul, kui KOV haldusakt, haldusleping, toiming või õigusakt takistab vahetult kaitseolukorra lahendamist, õigus jätta see olukorra lahendamiseni kohaldamata ja lugeda prioriteetsemaks riigi vahetuks kaitsmiseks tehtavad otsused. Siiski ei saaks riik sekkuda ja omatahtsi KOV akte, lepinguid või toimingud lihtsalt ära muuta või kehtetuks tunnistada, vaid kohaldada olukorda arvestades ajutiselt enda otsust olukorra lahendamiseks. Arvestama peab, et see kohaldamata jätmine toimuks muidugi samuti otsusega, kus tuleks ära näidata, miks ei kohaldata KOV akti ja kui kaua või mis sündmusega seonduvalt. KOV kohtukaebeõigus selle otsuse osas peab samuti säilima. 137 6. Eelnõu § 76 lõike 1 punkti 7 järgi loetakse Selgitus Kui VV on selle maksmise peatanud siis KOV ei saa toimetulekutoetuse maksmine KOVi seda kriisiülesannet täita püsivaks kriisiülesandeks. Vastav selgitus lisatud seletuskirja. Toimetulekutoetuse maksmine on sätestatud KOV täidetava riikliku ülesandena (eelnõu § 77 lõige 1), mis kulud kaetakse riigieelarvest. Seega KOV peab küll tagama valmisoleku ka kriisiolukorras toimetulekutoetuse maksmiseks, kuid vahendid ülesande täitmiseks peab tagama riik. Ülesanne on seega KOVi ja riigi jagatud pädevuses. Eelnõu § 72 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib Vabariigi Valitsus aga erakorralise või sõjaseisukorra ajal, sealhulgas riigi eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks, kui on vaja kasutada täiendavaid riigi rahalisi vahendeid, vähendada kriisiolukorra lahendamiseks korraldusega toimetulekutoetuse suurust või peatada selle maksmine. Eelnõu § 72 lõike 1 punkti 2 juures ei ole selgitust ka eelnõu seletuskirjas, kuidas seda tõlgendada koostoimes eelnõu § 76 lõike 1 punktiga 7. Eelnõus tuleks selgelt sätestada, kas KOV vabastatakse püsiva kriisiülesandena toimetulekutoetuse maksmisest, kui riik on selle maksmiseks vahendeid vähendanud või ülekanded KOVile peatanud. 7. Palume muuta eelnõu § 77 lõike 3 Arvestatud Eelnõu sõnastust muudetud sõnastust ja jätta sealt välja tarbetu 138  täpsustav lauseosa: „vaid teenuse saajatest suurema osa moodustavad isikud, kes ei ole ülesannet täitva kohaliku omavalitsuse üksuse rahvastikuregistrisse kantud elanikud või kelle rahvastikuregistrijärgset elukohta ei saa kindlaks määrata.“. Piisab, kui säte on muudatuse järgselt sõnastatud: „(3) Käesoleva seaduse § 76 lõike 1 punktides 2−6, 8 ja 9 sätestatud ülesande täitmise kulud kaetakse riigieelarvest osas, milles need ületavad ülesande täitmise laadi, mahtu ja täitmisega seotud kulusid olulisel määral, või kui tegemist ei ole oma elanikele teenuse osutamise kuluga.“. Ühtlasi palume lisada volitusnormi lõikesse 4 täpsemate kulude arvestusmetoodika kehtestamiseks. „(4) Käesoleva seaduse § 76 lõike 1 punktides 2–6 sätestatud ülesande täitmise kulude katmise täpsema arvestusmetoodika tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“. 8. Eelnõu § 89 teises lõikes antud püsiva Arvestatud kriisiülesandega ametikohtade loetelu ei ole Rahandusministeeriumi hinnangul piisav ning ei ole osaliselt samuti 139 kooskõlas põhiseaduslike garantiidega. Selleks, et kohalik omavalitsus saaks toimida PS § 154 kohaselt ja kooskõlas PS §-ga 131, on vältimatu tagada kõigis kriisiolukordades omavalitsuse esindusorgani volikogu ja ka valitsuse kui täitevorgani töö. Selleks on vaja laiendada püsiva kriisiülesandega ametikohtade loetelu lisaks linnapeale või vallavanemale ka valitsuse liikmetega ning kohaliku demokraatia toimimiseks ka volikogu liikmetega (analoog riigi tasandil Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmetega). Sellise garantii saab tuletada ka PS §-st 131, mis sätestab kohalike omavalitsuste esinduskogude volituste jätkumise erakorralise või sõjaseisukorra lõpuni. 2022 a lõpu seisuga oli Eestis kokku volikogu liikmeid 1 717. Neist mehi oli 1 191. Neist 276 on vanemad, kui 60. Seega (kui jätta arvestamata Riigikogu liikmed jms piirangud nt tervislik seisund, õppimine jms) on volikogu liikmetest kõige enam võimalikke kaitseväekohuslasi u 915. Volikogu liige on oma mandaadi kasutamisel vaba ning ta võib soovi korral peatada oma tegevuse volikogus ning täita teisi riigile vajalikke ülesandeid. Rahandusministeerium ei ole sarnast arvutust teinud omavalitsuste valitsuse liimete osas, kuid ka sealt lisanduvate 140  isikute arv ei saa olla eriti suur, arvestades, et üldjuhul on valitsused 3–5 liikmelised. Palume täiendada eelnõu § 89 lõiget 2 püsiva kriisiülesandega ametikohtade loetelu lisaks linnapeale või vallavanemale ka valitsuse liikmetega ja põhiseadusega kooskõla tagamiseks ka volikogu liikmetega. 9. Eelnõu § 89 lõike 3 osas märgime, et Mittearvestatud Kindlasti ei saa see olla kohustus, kriisi ajal tööjõu võimalus Vabariigi Valitsuse poolt kaasamiseks on mitmeid võimalusi, ka eelnõu määrata täiendavaid kriisiülesandega pakub neid – erinev tööaeg, valveaeg, lepingud, ameti- ja töökohti peaks olema asendatud vahetustega töö, täiendavad kriisiülesanded jne. kohustusega Vabariigi Valitsuse poolt Kriisitöökohtadele määramine on ainult üks selliste ameti- ja töökohtade loetelu võimalus mitte kohustus. kinnitamisega. Siia alla kuuluvad nt arstid, politseinikud, päästjad, ETO-de töötajad, erinevad omavalitsuse ametnikud ja töötajad jne, keda on vaja kriisi lahendamisel nende peamises olemasolevas rollis. Ehk on vajalik selgus ülesannete osas, millest saaks lähtuda nii riigi kui kohalikul tasandil ning mis hõlbustaks KRA-l pidada arvestust nn laiguliste ja toimiva tagala vahel. Selline kord (täiendavate riigikaitseliste töökohtade moodustamine elutähtsa teenuse osutaja juures, loetelu moodustamise ja muutmise ning andmete esitamise kord) kehtis kuni 20.03.2022 141  ning näeme antud eelnõu juures samuti sellise korra sätestamise vajalikkust. 10. Seoses erakorralise seisukorra ja Arvestatud Vastavate ettepanekutega täiendatud KOKSi. sõjaseisukorra erisustega vajavad üle vaatamist ka KOV volikogu kokkukutsumise tingimused. Leiame, et volikogule peaks andma eelnõuga tavapärasest laiemad volitused KOV ülesannete valitsusele delegeerimiseks nt KOV eelarveliste küsimuste osas. Palume eelnõu 6. peatükki täiendada 3. jaoga (võib olla ka muu sobiv koht eelnõus), muutes järgnevate sätete numeratsiooni (vt pikemalt kooskõlastuskirjast). 11. Eelnõu § 61 lõike 2 kohaselt võib peatada Selgitus Säte võimaldab peatada nimetatud ühingute erakonna ning töötajate ja tööandjate tegevuse üksnes erakorralises ja sõjaseisukorras. ühingu tegevuse. Palume selgitada, millised on juhud lisaks ohtudele põhiseaduslikule ja demokraatlikule korrale, mille korral on vaja seda sätet rakendada. Nt COVID ju ei too kaasa sellist olukorda, samuti ulatuslik elektrikatkestus jne. Kui sellised juhud puuduvad, siis palume täpsustada seda lõiget vastavalt eelnõus. PS § 48 annab sellele küsimusele ammendava selgituse. 12. Palume seletuskirjas kirjeldada, kuidas Selgitus Säte võimaldab KOVil ise otsustada, kas on vajalik toimub eelnõu § 93 lõikes 3 sätestatud KOV üksuses töötavaid teenistujaid suunata teise põhiseaduslike institutsioonide töötajate ametiasutusse või juriidilise isiku juurde tööle. s.h kohaliku omavalitsuse ametnike ja 142  töötajate suunamine teise ametiasutuse Selleks ei pea KOV üksus pöörduma VV poole, või isiku juurde. Kas selleks pöördub toimub KOVide vahelisel nõusolekul/koostöös. keskvõim (s.o kriis lahendav asutus) otse nende poole ning esitab abipalve. Kas see on siduv või saavad põhiseaduslikud institutsioonid lähtuda oma diskretsiooniõigusest. Või tuleks vastavat paragrahvi täiendada, et see ei laiene põhiseaduslikele institutsioonidele või, et neil on diskretsioon nendes küsimustes? 13. Eelnõu § 100 on sätestatud Selgitus RiKS muudatusega (jõustus 21.03.2022) asendati kodanikukohustuse täitmisel hukkumise, sundtöökohustuse toetus õiglase hüvitise saadud vigastuse või haigestumise maksmisega. Sündtöö ja eelnõu kohaselt tagajärjel saabunud surma korral matuse kodanikukohustus ei ole võrdsustatav korraldamine ja kulude katmine. Palume teenistusülesannete täitmisega, kuna isikut ei vähemalt seletuskirjas selgitada, miks rakendata nö päris töö- ja teenistusülesannete kodanikukohustuse täitmisele suunatud täitmisel (eeldavad spetsiifilist väljaõpet, võetakse isikule ei laiene sarnased garantiid, kui teenistusse jne), vaid lihtsamate tööde peal, mida teenistusülesannet täitvale. Juhul, kui isikutel on võimalik nö ad hoc teha. neile siiski peaksid laienema sarnased Kodanikukohustust täitvatel isikutel on võimalik garantiid, palume eelnõu vastavalt saada ka õiglast hüvitist eelnõu § 154 sätestatud täiendada. tingimustel. 143 14. Eelnõuga kavandatavate täiendavate Selgitus Seaduse rakendamise toetamiseks on plaanis välja KOVi ülesannetega tõuseb KOVide töötada nii erinevaid juhendmaterjale kui töökoormus arvestatavalt. Palume korraldada koolitusi, seminare jm toetavaid hinnata eelnõuga kavandatavate tegevusi. Oleme seletuskirjas ühe võimaliku mõjuna muudatuste mõju KOVidele koos ka välja toonud, et KOV-id vajavad eelnõus ette riigipoolsete leevendavate meetmetega. nähtud ülesannete täitmiseks tõenäoliselt täiendavat Eriti arvestades, et näiteks kõik 79 KOVi tööjõudu. ei ole seni elutähtsa teenuse toimepidavust tagama pidanud, kuid eelnõuga kavandatavate muudatuste jõustumisel peavad seda kõik KOVid korraldama. Kuidas kavandatakse KOVidele kompenseerida seaduse rakendumisega lisanduv lisakoormus? Kas riigi poolt kavandatakse täiendavaid KOVi spetsiifilisi juhendeid ja koolitusi? 15. Teeme ettepaneku käsitleda eelnõu Selgitus UA õpitundide järeldused ei ole käsitletavad avaliku seletuskirjas ülevaatlikult ka Ukraina materjalina. sõjast õpitud praktikat ja kogemusi riigi ja KOVide toimetamisel sõjaolukorras. Palume selgitada (kasvõi seletuskirja lisas), kuidas on Ukrainas tagatud sõjaolukorras avalike teenuste osutamine, toetuste maksmine, millised volitused on antud KOVidele jne, ja milliseid praktikaid oleks mõistlik rakendada ka Eestis. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (II kooskõlastusring) Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitused Kommentaarid 144 1. Eelnõu § 254 (toiduseaduse muutmine) Arvestatud/selgitus Toiduseadusesse lisatakse § 466, millega on täiendatud punktidega 4 ja 5 (millega sätestatakse, et toidu jaekaubandusega tegeleval täiendatakse toiduseaduse § 463 lõiget 3 ettevõtjal on püsiv kriisiülesanne. punktiga 4 ja § 464 lõikega 6), lisades uue toiduga varustamise valdkonnana toidu Seaduse eelnõu kohaselt ei ole kõik jaekaubanduse jaekaubanduse valdkonna. Praeguses ettevõtted kohe püsiva kriisiülesandega, vaid menetlusetapis uue valdkonna lisamine vastutav minister määrab sobivad ettevõtted kriisiülesannete alla eeldab, et selle kaalutlusotsuse alusel haldusaktiga püsiva mõjusid on eelnevalt hinnatud ja muid kriisiülesannetega ettevõteteks. alternatiive on kaalutud. Toidu jaekaubanduse valdkonna lisamist ei näe ette ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EU. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil on täna toimiv koostöö jaekaubanduses tegelevate ettevõtjatega kriisipoodide arendamises ja toiduga tagamise toimepidevuse loomises, mis adresseerib toiduga varustamise eesmärki vähem koormavalt. Praeguses õigusruumis kehtivad küberturvalisuse nõuded on elutähtsa teenuse osutajatele ebaproportsionaalselt koormavad, mistõttu ei aita praeguse regulatsiooni tingimustes uute ettevõtjate lisamine kaasa toidu varustuskindluse tõstmisele. Vabariigi Valituse poolt on otsustatud, et septembris vaadatakse elutähtsa teenuse 145  osutajatele kohalduvad küberturvalisuse nõuded üle. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku, et uute valdkondade kriisiülesannete alla lisamise juurde saab tagasi tulla pärast seda, kui vastavad nõuded on üle vaadatud ning ettevõtjate jaoks on olemas selgus, millised kohustused regulatsioon kaasa toob. 2. Eelnõu §-s 33 (ühekordne kriisiülesanne) Arvestatud Muudetud seletuskirja. on võrreldes varasema eelnõuga täpsustatud ühekordse kriisiülesande piire ja olemust ja sama paragrahvi lõikes 2 nenditakse, et kohaliku omavalitsuse üksusele (edaspidi KOV) saab ühekordse ülesande anda vaid tema põhitegevusega seonduvalt. Silmas tuleb pidada, et selline seaduse volitusega ettenähtud ülesanne on olemuselt ilmselt siiski KOVile antav riiklik ülesanne isegi juhul, kui palutakse KOVil täita oma tavapärast ülesannet, kuid seda kindlal riigi poolt antud suunaval viisil või mahus (nii, et KOVil ei jää üldse võimalust määrata ülesande täpsemat sisu ja täitmise korda). Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 6 lõike 2 järgi tuleb KOVile kohustuse kavandamisel eelnõus nimetada, kas kohustus on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse tähenduses kohaliku omavalitsuse üksusele seadusega pandav riiklik kohustus, millega seotud kulud kaetakse eraldistega riigieelarvest. 146  Seetõttu soovitame kindlasti kaaluda täpsustust, et KOVile antav ühekordne kriisiülesanne on riiklik ülesanne eelnõu §-s 33 või selgitada seda seletuskirjas sätte juures, kus käsitletakse KOV-i kulude hüvitamist seoses tema põhiülesannetega. Sama palume kaaluda ka eelnõu § 40 lõike 1 puhul (kriisiolukorra juhi KOVile korralduse andmise alused). 3. Palume täpsustada seletuskirjas eelnõu § Arvestatud Muudetud 38 (vaidluste lahendamine kriisiolukorras) selgitust ja jätta välja ekslik viide, mille kohaselt kriisiolukorra juhilt või kriisiolukorda lahendavalt asutuselt korraldust saades muutub KOV osaks riigi haldusorganisatsioonist. See jätab mulje nagu KOV kaotaks osa oma autonoomiast ja tekkivat vaidlust saaks lahendada Vabariigi Valitsus. Nagu eelnõu § 38 lõikes 3 on sätestatud jääb KOVile siiski õigus pöörduda kohtusse. 4. Eelnõu § 40 lõige 5 sätestab, et Eesti Arvestatud Pangale ja KOVile võib anda korralduse üksnes nende püsiva või ühekordse kriisiülesande täitmise raames. On selge, et korraldus, mis näeb ette Eesti Panga või KOVi haldusakti või halduslepingu muutmist, on intensiivne sekkumine mõlema enesekorraldusse ja peab olema seetõttu pigem erandlik ka kriisiolukorras. Sellega seonduvalt on 147  ettepanek täiendada eelnõu § 40 lõiget 5 tekstiga „kui see on vältimatult vajalik“. 5. Eelnõu § 99 (töökohustuse tekkimine) Selgitus/arvestatud Eelnõus on uus lahendus muudab põhimõtteliselt tänast riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade regulatsiooni. Senine regulatsioon annab asutustele tema riigikaitseliste ülesannete täitmiseks teatud paindliku personali ressursi varu (nt ReMi puhul kuni 25% ametikohtadest). Nimetatud paragrahvi lõigete 2 ja 3 alusel on plaanis muuta süsteemi selliselt, et Kaitseressursside Amet hakkab andma isikupõhiselt nõusolekuid asutuse riigikaitseliste ülesannete täitmiseks vajalike isikute kriisiametikohtadele määramiseks ning võib sellest keelduda, kui isik on vältimatult vajalik sõjaaja ülesannete täitmiseks. Selge ei ole, kuidas saab olema kindlustatud riigikaitseliste ülesannete täitmine ja sellise info liikumine. Mis hetkel ja mis tingimustel saab Kaitseressursside Amet öelda, et elutähtsa teenuse osutaja või KOVi kriisiaja ametikohale määratud isik on siiski vajalik sõjaaja ülesannete täitmiseks kaitseväele? Kas Kaitseressursside Ameti mainitud õigus hõlmab ka eelnõu § 98 lõikes 2 sätestatud valitavaid ametikohti? Milline lävend peab olema ületatud, et isiku vajadus 148  osaleda sõjalises riigikaitses on nii vältimatu, et kaalub üle asutuse kriisiülesande täitmise (nt kantsleri, IT turbejuhi, kriisijuhi puhul)? Asutused peavad seda varakult teadma ning saama sellega juba kriisiülesandega ameti- või töökohti ette nähes arvestada. Arvestades eeltoodut palume täpsustada eelnõu § 99 ja tagada kindlus asutuste riigikaitseliste ülesannete täitmiseks. 6. Eelnõu §-s 162 kavandatud Arvestatud/antud selgitus Seletuskirja on täpsustatud. VVSi § 751 lg 4 haldusjärelevalve osa on võrreldes kohaselt hõlmab haldusjärelevalve teise varasemaga selgem ja õiguspärasem. haldusekandja (sh omavalitsusüksus) üle Siiski tekitab pisut arusaamatust, kas haldusülesannete täitmise õiguspärasuse ja seaduses sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud sätestatud juhul otstarbekuse kontrollimist. Sama sunniraha saab rakendada ka KOVi enda lõike teise lause kohaselt on haldusjärelevalve ülesande puhul või mitte. Hetkel saab teostajal teise haldusekandja kontrollimisel õigus sättest järeldada, et sunniraha saab teha ettekirjutusi, mille täitmata jätmise korral on rakendada vaid KOVi täidetava riikliku asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud ülesande puhul (mille puhul saab korras rakendatava sunniraha ülemmäär 9600 eurot. kontrollida ka otstarbekust) ettekirjutuse täitmata jätmisel, mis on aktsepteeritav. Selgitame, et eelnõu § 165 lõikes 4 on silmas Kuid lahtiseks jääb küsimus KOVi enda peetud nii lõikes 2 kui lõikes 3 nimetatud ülesande osas, mille puhul otstarbekust ei ettekirjutuse täitmata jätmist. Lõige 3 täpsustab kontrollita. Euroopa kohaliku lõiget 2 osas, mis puudutab ülesande otstarbekaks omavalitsuse harta artikli 8 lõike 2 järgi täitmiseks ettekirjutuse tegemist (juhul, kui vastava nimelt on üldjuhul mis tahes KOVide ülesande täitmise laadi ja mahtu arvestades on suhtes teostatava haldusjärelevalve tegemist riikliku kohustusega). eesmärk tagada vaid nende tegevuse vastavus seadustele ja põhiseadusest tulenevatele põhimõtetele. Seega haldusjärelevalves KOVide üle 149  omavalitsusliku ülesande täitmisel ei saa kontrollida ülesande täitmise otstarbekust ehk tulemuslikkust vaid ainult õiguspärasust. Erinev on olukord aga KOVi täidetava riikliku ülesande puhul, kus riik saab ka KOVi täidetava ülesande üle otstarbekuse kontrolli teha. Seda on selgitatud ka eelnõu seletuskirjas. Palume seletuskirjas aga veelkord kaaluda ja täpsemini selgitada, kas sunniraha ettenägemine on KOVi ülesande puhul põhjendatud. Lisaks on seletuskirjas eelnõu § 162 lõike 4 selgitustes jätkuvalt mainitud sunniraha füüsilisele isikule summas 9600 eurot, kuigi mainitud säte seda enam ei reguleeri. Palume seletuskirja vastavalt parandada. 7. Eelnõu §-ga 274 täiendatakse Arvestatud ühistranspordiseaduse § 6 (Vedaja) püsiva kriisiülesande regulatsiooniga, andes paragrahvile uue pealkirja „Vedaja ja vedaja püsiv kriisiülesanne“. Oleme seisukohal, et vedaja mõiste ja püsiva kriisiülesande regulatsioon peavad olema eraldi paragrahvides, kuna vedaja mõistesse kriisiülesande sissetoomine on arusaamatu ja segadust tekitav. Seetõttu teeme ettepaneku luua eraldi § 6¹ vedaja püsiva kriisiülesande reguleerimiseks. 8. Palume seletuskirja punktis 7 (Seaduse Selgitus Seletuskirjas on välja toodud Päästeameti, rakendamisega seotud riigi ja kohaliku Sotsiaalkindlustusameti ja Haridus- ja omavalitsuse tegevused, eeldatavad teadusministeeriumi kulud, mis on seotud KOV-ide 150  kulud) kokkuvõtvalt esitada seaduse toetamise ja järelevalvega kriisiplaanide rakendamisega seotud KOVi tegevused, koostamisel. Seejuures on seletuskirjas välja eeldatavad kulud ja nende katteallikad. toodud, et vajalikud vahendid tuleb leida asutustes Praegune punkt 7 ei kajasta seda. töö ümber korraldamisel. KOV-ide kulu on toodud Mainitud teave on osaliselt esitatud vahemikuna, kuna täiendav kulu sõltub praegusest seletuskirja muudes osades, näiteks töökorraldusest. Seejuures on oluline välja tuua, et seletuskirja lk 448 on KOVi kuluna välja ka kehtiva õigusruumis tuleb olla valmis teenuste toodud 1,26 miljon eurot (kusjuures pakkumist jätkama ka erinevates kriisiolukordades. katteallikat ei ole mainitud), seletuskirja Uus seaduseelnõu täpsustab, milliste teenuste lk 450 on KOVi kulu aga vahemikus 960 jätkamine on prioriteetne ning kuidas täpselt tuhat ja 4,5 miljon eurot. valmistuda, st mõju ulatus sõltub paljuski sellest, kas ja kuidas omavalitsused seni oma ülesannete täitmiseks erinevates kriisiolukordades valmistunud on. Rahandusministeerium (selle endine rahandusministri valdkond) Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitused Kommentaarid 1. Seaduses läbivalt kasutatavad Arvestatud põhiterminid tuleb esitada kohe eelnõu alguses. Näiteks defineeritakse eelnõu üks olulisemaid termineid „kriisiolukord“ eelnõu 4. peatükis, samas kui sellele eelnev 3. peatükk käsitleb juba kriisiolukorraks valmistumist. HÕNTE § 18 lõike 5 kohaselt määratletakse termini sisu kas pärast termini esmakordset kasutamist eelnõu struktuuriosas, kuhu on koondatud terminiga seotud sätted, või eelnõu üldsätetes selle termini jaoks kavandatavas paragrahvis. 151 2. Eelnõu § 3 lõikes 3 määratletakse, et Arvestatud Avar julgeolekukäsitus tuleneb julgeolekupoliitika tsiviilkriisiks valmistutakse, seda alusest (Riigikogus vastuvõetud 22.02.2023). lahendatakse ja riigikaitset tagatakse avarast julgeolekukäsitusest lähtuvalt. Eelnõu teksti muudetud. Seejuures ei ole „avar julgeolekukäsitus“ määratletud. Kuivõrd seaduses peaks kogu tsiviilkriisiga seonduv lähtuma sellest käsitusest, tõusetub küsimus, kas selline lõige on vajalik. 3. Eelnõu § 7 lõikes 3 sätestatakse, et Selgitus Tegemist on eriregulatsiooniga riigieelarve riigikaitse strateegilise arengudokumendi seadusest - riigikaitse arengukavaga, sama ka kehtiv kehtestab Vabariigi Valitsus. Riigieelarve RiKS § 7 lõige 2, mis toetub julgeolekupoliitika seaduse kohaselt kinnitab strateegiliste põhialustele (reguleeritud VäSSis). arengudokumentide hulgast Vabariigi Valitsus üksnes valdkonna arengukava. Seega tuleks seaduses selgelt öelda, mis liiki arengudokumendiga tegemist on. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ § 1 lõike 1 kohaselt lähtutakse valdkonna arengukavas ja programmis Riigikogu või Vabariigi Valitsuse kinnitatud Eesti pikaajalistest strateegilistest sihtidest ning toetatakse nende saavutamist. Eelnõu Riigikogus kinnitatavaid poliitika põhialuseid ei maini, kuid arvestades, et riigikaitse on riiklikult oluline küsimus, tekib küsimus, kas eelnõus valitud strateegilise arengudokumendi tasand on 152  õige. Palume seletuskirjas arengudokumendi tasandi valikut selgitada. 4. Eelnõu § 9 lõike 4 kohaselt sätestatakse, Selgitus Püsivad kriisiülesanded määratakse neile asutustele et kohaliku omavalitsuse üksuse ja ja juriidilistele isikutele seadusega, kellele see peab põhiseadusliku institutsiooni püsiv olema seadusega määratud – nt KOVidele saab kriisiülesanne määratakse seaduses või ülesandeid anda ainult seadusega, seetõttu nähakse seaduse alusel kehtestatud õigusaktides. eelnõuga ette KOVile püsivad kriisiülesanded. Teeme ettepaneku eelnõus ja Ministeeriumite ja nende allasutuste ülesanded ei muudetavates seadustes pea olema määratud otseselt seadusega, vadi need kriisiolukordadega seonduvalt läbivalt peavad jääma seadusega asutustele pandud läbi mõelda ja konkreetselt sätestada, ülesannete raamidesse, aga VV saab neid täpsustada mida milliste aktidega kehtestatakse. VV kriisiplaanis. Ettevõtjatele tuleb kohustusi samuti panna seadusega, seetõttu on ette nähtud Nii ei kulu kriisiolukorras aega vastava käesoleva seaduse rakendamise seaduses püsivate analüüsimisele (näiteks ei ole praegu RES kriisiülesannete panemine erinevatele valdkondades § 42 lõikes 3 ega § 45 lõikes 1 märgitud, toimetavatele ettevõtetele, nt 249 liiniveo teostava millega Vabariigi Valitsus otsustab vedaja püsiva kriisiülesande määramine. riigieelarve või lisaeelarve eelnõu rakendamise). Viidatud RES § 42 lg 3 ja § 45 lg 1 otsused on VV protokollilised otsused, kuna RES ei maini konkreetset õigusakti (korraldust, määrust). 5. Eelnõu § 10 lõikes 2 on märgitud Arvestatud Sõnastust muudetud. „Vabariigi Valitsuse määratud asutused, sealhulgas Eesti Pank koostöös Finantsinspektsiooniga“. Eesti Pank on iseseisev juriidiline isik ja teda ei saa lugeda asutuste hulka. 6. Eelnõu § 11 lõike 2 kohaselt on Selgitus Säte on eelnõust välja võetud riskianalüüs strateegiliste arengudokumentide aluseks. Kuna siin kasutatakse mitmuse vormi, palume 153  seletuskirjas selgitada, milliseid erinevaid arengudokumente siin mõeldakse. 7. Eelnõu § 36 võimaldab Vabariigi Arvestatud ja selgitus Eelnõus muudetud „võlaväärtpabereid“. Nimetatud Valitsusel kehtestada määruse, millega otsused on eelnõus muudetud Vabariigi Valitsuse kohustatakse ostma riigi emiteeritavaid korraldus. võlaväärtpabereid. Palume kasutada väärtpaberituruseaduse § 2 nimetatud termineid. Sellega seoses teeme ettepaneku asendada sõna „võlaväärtpaberid“ sõnadega „võlakirju, rahaturuinstrumente või andma riigile laenu“. Samuti peame § 36 lõikes 3 nimetatud juhul oluliseks, et otsuse tegemisel kaasataks kindlasti Rahandusministeerium, kuivõrd Tagatisfondi seaduse kohaselt võib olukorras, kus Tagatisfondi osafondi varast ei piisa osafondi kohustuste täitmiseks, taotleda Tagatisfondi nõukogu riigilt fondile laenu andmist või riigigarantiid. Nii on näiteks Tagatisfondi nõukogu esitanud lähiaastateks hoiuste tagamise osafondist hüvitatavate väljamaksete tegemise tagamiseks Rahandusministeeriumile taotluse korduvkasutusega laenu saamiseks riigilt ning Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 2023. a korraldusega nr 15 „Korduvkasutusega laenu andmine Tagatisfondile“ on sellise laenu andmine heaks kiidetud. Seega on Rahandusministeerium otseselt huvitatud kõikidest asjaoludest, mis võivad 154  mõjutada Tagatisfondi poolt laenu tagasimakset. 8. Palume täiendada eelnõu § 48 lõike 1 Arvestatud punkti 2 loetelu, lisades loetelusse ka sõna „pensionide“. Eelnõu § 72 lõike 1 punkt 1 sätestab selgelt pensionite maksmise peatamise võimaluse. Ühtlasi palume kaaluda, kas lepinguliste kohustuste rikkumine võiks olla vabandatav ka olukorras, kus Tagatisfond on eelnõu § 36 lõike 2 kohaselt hüvitiste väljamaksmise peatanud või edasi lükanud. 9. Eelnõu § 61 lõikes 1 ei ole korrektne Arvestatud öelda „äriühingu, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtja“, kuivõrd äriseadustiku § 2 lõike 1 kohaselt on äriühingud täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. 10. Eelnõu § 72 sätestatakse hüvitiste ja Selgitus Eelnõu sõnastust muudetud. Sättest võetud välja toetuste vähendamise ja maksmise töötasu ning muudetud ka sularahas maksmise sätet. peatamise alused. Lõikesse 6 on millegipärast lisatud ka töötasu sularahas maksmise võimalus. Palume eelnõus parandada või seletuskirjas selgitada, miks reguleeritakse hüvitiste ja toetuste vähendamise ja maksmise peatamise paragrahvis äkitselt töötasu maksmist. Samuti jääb ebaselgeks, kuidas sularahas maksete tegemist korraldatakse. 11. Eelnõu § 73 lõike 3 punkti 10 kohaselt on Selgitus Vedelkütusega varustamine on vedelkütuse seaduse elutähtsaks teenuseks vedelkütusega tähenduses – tegu on kehtiva regulatsiooniga, 155 varustamine. Märgime, et säte sisaldab eelnõu ei muuda kehtiva HOSi ja määratlemata õigusmõisteid, mille vedelkütuseseaduse põhimõtteid. Omakorda tõlgendamiseks seletuskiri detailseid vedelkütuse seaduses endas on täpsustatud ETO suuniseid ei anna. Ebaselge on, kas kriteeriumid. eelnõus on termini „vedelkütus“ all peetud silmas vedelkütust nii, nagu see on defineeritud kehtivas vedelkütuse seaduses (edaspidi VKS)? Kui see on nii, siis tuleks see vähemalt seletuskirjas fikseerida. Kui aga siin peetakse midagi muud või midagi kitsamat/laiemat silmas, siis tuleks seda samuti seletuskirjas rohkem avada, sest vastasel juhul jääb ebaselgeks, kas ühe või teise vedelkütuse käitlemine kuulub selle regulatsiooni alla – koos sellega ettevõtjale kaasnevate õiguste ja kohustustega. Hetkeseisuga siiski oletame, et siin mõeldakse vedelkütust VKS-i mõistes. Samuti ei ole üheselt mõistetav termin „varustamine“. Kas see hõlmab ostu- müügi tehinguid, transporti, tarnet ja/või muud kokkupuudet kütusega? Seega jääb ebaselgeks, milliseid ettevõtjaid siin sättes mõeldakse. Ühtlasi, kas „varustamisel“ on ka mingi piir, millest alates loetakse see elutähtsaks teenuseks, või on hõlmatud ka sellised ettevõtjad, kes varustavad kütust harva, teevad seda väikestes kogustes või muus mõttes ebaregulaarselt. Lisaks tõusetuvad samad 156  tõlgenduslikud küsimused § 73 lõike 3 punktide 8 (elektriga varustamine) ja 9 (maagaasiga varustamine) kohta, ehk ka nende sisu võiks analoogilisel viisil rohkem avada, kasvõi viidetega elektrituruseadusele, maagaasiseadusele vm energeetikavaldkonna õigusaktidele. 12. Eelnõu §-s 85 viidatakse RHS § 169 lõike Arvestatud 1 punktidele 3 ja 4, mille kohaselt on kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankeks sama lõike punktides 1 ja 2 nimetatud asjadega otseselt seotud ja nende elutsükli etappide jaoks vajalike asjade ostmine ning teenuste või ehitustööde tellimine, ja selliste sõjalise otstarbega teenuste või ehitustööde tellimine ning julgeolekuotstarbeliste teenuste või ehitustööde tellimine, mis eeldavad või sisaldavad riigisaladust, salastatud välisteavet või muud juurdepääsupiiranguga teavet või millega see kaasneb. Eelnõu § 85 seletuskirjas ei ole avatud, millega kõnealustes punktides nimetatust täpselt tegemist on. Seletuskirjas selgitatakse, et varude hankimisega on alati seotud juurdepääsupiiranguga teave, ent see väide iseeneses ei anna mingit selgust, mille alusel asuda seisukohale, et tegemist on kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankega eelnõus viidatud punktide mõistes. 157 Veelgi enam, seletuskirjas viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ, 13. juuli 2009, millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ artiklis 2 sedastatud reguleerimisalale üldiselt, mis on üle võetud RHS § 169 lg 1 kõikide punktidega, mitte ainult punktidega 3 ja 4, ent spetsiifiliselt nimetatud direktiivi art 1 punktile 7, mis avab tundliku varustuse, tundlike ehitustööde ja tundlike teenuste mõiste, mida aga kasutatakse mitte RHS § 169 lg 1 punktide 3 või 4 aluseks olevates direktiivi art 2 punktides c ja d, vaid punktis b, mis on üle võetud RHS § 169 lg 1 punktiga 2. Sellest tulenevalt leiame, et eelnõu viide RHS § 169 lg 1 punktidele 3 ja 4 on ekslik ning ilmselt on pigem soovitud viidata punktile 2, võibolla punktidele 2 ja 3. Meile teadaolevalt on varude hankimise puhul tegemist riigihangete seaduse RHS § 8 lg 3 mõttes asjade hankimise lepingutega, mitte aga teenuste või ehitustööde tellimise lepingutega sama paragrahvi lg-te 4 või 5 mõttes. Juhime 158  tähelepanu, et § 169 lg 1 p 4 tunnustele vastavad riigihanked on alati üksnes teenuste või ehitustööde tellimise, mitte aga asjade hankimise riigihanked. 13. Eelnõu § 90 lõikes 4 esineb meie Arvestatud Eelnõu muudetud, inimene peab andma teada ja hinnangul potentsiaalne õiguslünk. Meie valima, millisel kohal on kohustus tekkinud ja hinnangul ei arvesta säte ja selle kohta milline asutus saab temaga kriisi ajal arvestada. antud selgitused seletuskirjas asjaoluga, et isik võib mitme tööandja juures töötades esitada kõigile avaldused maksuvaba tulu mittearvestamiseks. See aga tekitab pealtnäha olukorra, kus ühelgi tööandjal ei ole õigust kohustada isikut kriisiülesandeid täima, sest see õigus on normi kohaselt vaid sellel tööandja, kes peab töötasult maksuvaba tulu maha arvama enne tulumaksu kinnipidamist. Õiguslikult on mitmel kriisiülesandega ameti- või töökohal töötaval isikul seega justkui võimalik maksuvaba tulu mittearvestamise avalduse kaudu vabastada ennast kriisiülesannete täitmisest. See aga ilmselgelt on vastuolus kõnealuse normi eesmärgiga lahendada kohustuste kollisiooni. Märgime ka seda, et isegi kui eeltoodud probleemi ei oleks, siis säiliks õiguslünk siiski põhjusel, et kehtiva õiguse kohaselt alates 2100 euro suurusest kuusissetulekust ei ole isikul enam maksuvaba tulu kasutamise õigust. 159  Tõenäosus, et see piirmäär jääb ületamata sellise isiku poolt, kes töötab korraga mitmel ameti- või töökohal, ei ole eluliselt usutav. See aga samuti justnagu tekitab olukorra, kus ükski tööandja ei saa kohustada isikut kriisiülesannet täitma. Eeltoodu taamal palume § 90 lõiget 4 korrigeerida, sest praegusel kujul ei pruugi see oma eesmärki täita. 14. Eelnõu § 94 sätestatakse, et riigieelarvest Selgitus ja arvestatud Riigieelarvest rahastatav asutus: tegu on kehtiva rahastatava asutuse ja isiku juures töötava RiKS § 28.2 sõnastusega. Selle all mõeldakse ametniku palka ja töötasu võib asutusi, kes saavad riigieelarvest raha, kuna sätte ühepoolselt vähendada riigikaitselise eesmärk on, et kui riigil on vaja raha panna riigi kriisiolukorra ja eriolukorra ajal, kui riigi kaitsesse, siis on võimalik antud sätte alusel rahaliste võimaluste tõttu vähendatakse vähendad kulusid teistele valdkondadele, kes riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku riigieelarvest raha saavad. eelarvet ning samal ajal on vaja jätkata riigi toimimiseks vajalike ülesannete Eriolukord jäetud eelnõust välja. täitmist või teenuste osutamist. Palume seletuskirjas põhjendada vajadust tsiviilkriisi ajal palka või töötasu vähendada. Lisaks palume täpsustada, keda mõeldakse riigieelarvest rahastatava isiku all? 15. Eelnõu § 96 lõikes 4 sätestatakse Arvestatud kriisiülesandega füüsilise isiku puhkuse katkestamise erisused. Palume eelnõu ja seletuskirja teksti ühtlustada, kuivõrd seletuskirjas on nimetatud puhkuseliigid, mida kehtivates seadustes enam ei ole. 16. Eelnõu § 116 koosmõjus §-ga 117 – Arvestatud Eelnõu vastavaid sätteid on koostöös Isikuandmete töötlemine ja Justiitsministeeriumiga muudetud. Eelnõust on 160 andmesubjekti õiguste piiramine jäetud välja Statistikaameti ülesanne erinevate kriisiolukorraks valmistumisel ja selle andmekogu andmete ühendamiseks. lahendamisel – §-s 116 on sätestatud, et Kriisiolukorras on andmekogu vastutav või volitatud töötleja kohustatud väljastama eelkõige kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele või piiravat meedet kohaldavale Vabariigi Valitsuse volitatud haldusorganile andmekogusse kantud kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke isikustamata andmeid ka juhul, kui andmekogu pidamist reguleerivas õigusaktis ei ole andmete väljastamise või muul viisil andmetele juurdepääsu õigust sätestatud. Oleme seisukohal, et kriisiolukorra lahendamiseks vajalike andmeallikate, andmete kogumise, töötlemise ning andmete analüüsi eesmärki ning korraldust tuleb täpsustada, et oleks tagatud metoodika kaudu andmete kvaliteet ja kokkuvõttes usaldusväärsus. COVID-19 pandeemia ajal liikuvusanalüüse tehes tuli selgelt välja, et isikustatud andmeid hõivates on see eriti oluline, kuna erinevad lähenemised metoodikale (metoodikat ei olnud võimalik kontrollida, see oli n-ö akrediteerimata), tõid kaasa vead andmetes ning tulemustes. Andmete 161 parandamine oli võimatu või kulus selleks liialt niigi väärtuslikku aega. Riikliku statistika seaduse (edaspidi RStS) kohaselt teeb statistikatöid Statistikaamet ning nende tööde tegemiseks on Statistikaametil vastavalt RStS § 28 lõikele 4 õigus saada andmekogudesse kogutud andmed, sh ka isikustatud andmeid. Leiame, et kriisiolukorra lahendamiseks oleks mõistlik kasutada ennekõike juba olemasolevaid lahendusi ja/või võimekusi, sh Statistikaameti pädevust ning kompetentsi ning õiguslikke aluseid andmete kogumiseks ja töötlemiseks. See võib tähendada Statistikaametile konkreetsete kriisiülesannete määramist, mis hõlmaksid kriiside lahendamiseks vajalike andmete kogumist, töötlemist, analüüsimist. Isikustamata andmete kogumisel on oluline, et eelnevalt oleks asutustega kokkulepitud ja ka kriisiolukordadeks valmisolekuks testitud andmete edastamise kord. Lisaks märgime, et kriisiolukordade lahendamiseks ei pruugi piisata vaid isikustamata andmete töötlemisest ning hädavajalik võib olla ka isikustatud andmete töötlemine. Isikustatud andmete töötlemine võimaldab erinevate andmekogude andmeid koos töödelda 162  ning seeläbi toota kvaliteetsemat ning täpsemat analüüsi. Statistikaamet töötleb oma põhiülesannete täitmiseks isikustatud andmeid, pseudonüümides need vajadusel pärast kontrolli ja andmestike sidumist. Samuti tuleb kaaluda, kas kriisiolukorras peaks kriisi lahendavatel asutustel olema õigus saada kriisi lahendamiseks ka vajalikul määral isikustatud eraandmeid (privately held data). Selleks puudub kehtivas õiguses toimiv lahendus, sest selget õiguslikku alust õigusaktides sätestatud ei ole või on need õiguslikud alused sätestatud eriseadustes üksikute juhtudena. Isikustatud eraandmete töötlemisel tuleb see põhimõte esmalt andmete valdajatega läbi arutada ja leida vastastikku sobivad lahendused ning loomulikult tagada andmete kaitse ja nende andmete pealt tehtud analüüside avaldamine vaid andmete anonüümsust tagaval kujul. 17. Palume analüüsida eelnõu § 167 punktiga Selgitus Riigieelarve seaduse § 64 lg 5 sätestab RAMi 1 täiendatava Eesti Panga seaduse § 2 vastutuse riigikassa toimimise eest. Tegemist on (Eesti Panga kriisiülesanded) ja valdkonna eriseadusega. Sätte ei ole otseses seoses riigieelarve seaduse § 64 lõike 5 kehtiva HOS-ga või tulevase VOS-ga. Tegemist on omavahelist seost ja vajadusel sätete ülesandega, mida seadusandja on pidanud RAMi sõnastusi korrigeerida. Riigieelarve kohustuseks igas olukorras. Toimepidevuse mõiste seaduse vastuvõtmise ajal (2014. aastal) sisustamine toimub siinkohal lähtudes riigieelarve kehtinud hädaolukorra seaduse järgi seaduse põhimõtetest. korraldas Rahandusministeerium maksete ja arvelduste toimimise, 163  sealhulgas riigimaksete toimimise kui elutähtsa teenuse toimepidevust ja riigieelarve seaduse SK sellele just viitabki. Hädaolukorra seaduse nimetas ka Eesti Panka, kes tagas elutähtsa teenusena makseteenuste ja sularaharingluse toimepidevuse. Samas kehtiva hädaolukorra seaduse vastuvõtmisel 2017. aastal sai makseteenuste ja sularaharingluse osas elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajaks üksi Eesti Pank. Rahandusministeeriumit hädaolukorra seadus enam ei nimeta. Riigieelarve seaduses jäi aga sõnastus samaks. Seega teeme ettepaneku ka riigieelarve seaduse § 64 lõike 5 korrigeerimiseks, näiteks on nüüd ebaselge „toimepidevuse tagamine“ tähendus. 18. Eelnõu § 175 punktiga 2 täiendatakse Arvestatud Sätte sõnastus kirjutatud kitsamaks: finantsinspektsiooni seaduse § 54 lõikega „(47) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud 47 , mille kohaselt võib konfidentsiaalset konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi teavet ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine tsiviilkriisi ja kajastavaid dokumente avaldada riigikaitse seaduse alusel tegutsevatele asutustele ja tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel isikutele ning Riigikantseleile on lubatud, kui see on tegutsevatele asutustele ja isikutele. vajalik nimetatud seadusest tulenevate ülesannete Seletuskirjas ei ole selgitatud, et kellele ja täitmiseks, kusjuures vastavad asutused või isikud millistel täpsematel eesmärkidel peavad hoidma järelevalvelise informatsiooni konfidentsiaalset teavet edastatakse. konfidentsiaalsust käesoleva seaduse § 34 Eelnõus pakutud sõnastus on pigem liialt kohaselt.“. lai ning oleks tõenäoliselt vastuolus ka Euroopa Liidu õigusega. Seega leiame, et 164  eelkõige võiks see olla üksnes lubatud Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile. 19. Eelnõu § 201 punktiga 3 täiendatakse Arvestatud maksukorralduse seaduse § 29 punktidega 62 ja 63. Märgime, et maksukorralduse seaduse 1. juulil 2024. a jõustuvas redaktsioonis on § 29 punktide järjekohad 62 ja 63 juba hõivatud. 20. Palume muuta eelnõu § 216 punktiga 5 Arvestatud muudetava riigieelarve seaduse § 64 lõike 6 punkti 1 sõnastust, asendades sõna „kriisiolukorras“ sõnadega „tsiviilkriisi lahendamiseks“, kuivõrd § 64 lõige 7 käsitleb juba riigikaitse tagamisega seotud olukordi ning riigikaitselistes olukordades kehtestab väljamaksete tingimused Vabariigi Valitsus, mitte minister. 21. Eelnõu §-ga 217 täiendatakse RHS § 15 Arvestatud uue lõikega 101, mille teksti saab sõnastada lühemalt, asendades sõnad „avaliku sektori hankijal ja võrgustikusektori hankijal“ sõnaga „hankijal“. Kui RHS-s kasutatakse mõistet hankija, tuleb selle all mõista niikuinii nii avaliku sektori hankijat kui ka võrgustikusektori hankijat, mistõttu ei ole nende kahe hankija liigi välja kirjutamine selles sättes vajalik. Vt võrdluseks näiteks sama paragrahvi lõikeid 4–6, 11 või 12. 165 22. Eelnõu § 224 punktidega 7 ja 8 Arvestatud muudetakse riigivaraseaduse § 12 lõiget 7 ja 8, muutmata jäävad lõiked 71 ja 72, seega tundub, et riigivaraseaduse § 12 muudatuse aluseks ei ole võetud 1. septembril 2022. a jõustunud versiooni. 23. Eelnõu §-ga 235 muudetakse tööstusheite Selgitus Säte on seaduses olnud alates 2004. aastast kui seaduse § 78 lõiget 3, milles jääb meie suurte põletusseadmete direktiiv võeti üle välisõhu hinnangul ebaselgeks, mida peetakse kaitse seadusesse. Seejärel kandus antud säte üle silmas fraasi „kütuse tarnete katkemise“ tööstusheite direktiivi, mis omakorda tööstusheite all. Kas tarne katkemiseks saab lugeda seadusega üle võeti. Tööstusheite direktiivis erandi üleüldist kütuse puudumist (füüsiliselt ei sõnastus: „Pädev asutus võib kuni kuueks kuuks tooda juurde ja tekib defitsiit) või ka teha erandi tavaliselt madala väävlisisaldusega näiteks seda, kui kriisiolukorras üks kütust kasutava põletusseadme puhul lõigetes 2 ja 3 lepingupartner lõpetab tarnimise, aga ettenähtud vääveldioksiidiheite piirväärtustest teised pakuvad sama kütust märksa kinnipidamise kohustusest, kui käitaja ei saa kallima hinnaga, millega kaob tavapärase kõnealustest piirväärtustest kinni pidada seetõttu, et majandustegevuse mõttekus? madala väävlisisaldusega kütuse tarned on tõsise puuduse tõttu katkenud.“ Teiseks, kas tarnete katkemine peab Tegemist on kaalutlusõigusega ning iga sellise kestma teatud aja, et lugeda seda erandi andmisel tuleb teavitada otse Euroopa „katkemiseks“ käesoleva eelnõu Komisjoni. Seni pole seda erandit kasutatud. Erand kontekstis, või ei mängi ajaline faktor kehtib ainult suurtele põletusseadmetele rolli? Näiteks, kas tarne viibimine üks (>50MWth), selliseid käitisi on Eestis kokku vaid nädal kvalifitseerub katkemiseks, seda ka 19 (põletusseadmeid on rohkem). Erandi pikim aeg juhul, kui eksisteerivad adekvaatsed on 6 kuud, mille jooksul tuleb esimesel võimalusel varud? minna tagasi tavapärasele kütusele, sest heite piirväärtuste ületamine on tõsine loa nõuete Kolmandaks, juhime tähelepanu sellele, rikkumine, seda saab korralduses täpsustada. Lisaks et teatud osale vedelkütustest on eeldab kütuse vahetus suurtes põletusseadmetes kehtestatud kvaliteedinõuded (mh mahukaid ümberehitusi, et need mõnel muul kütusel väävlisisalduse piiramine), mis tulenevad töötada saaksid. Seega on erandi ära kasutamine 166 vedelkütuse seadusest ja majandus- ja üsna keeruline, sest eeldab väga head põhjendust ja kommunikatsiooniministri 17. märtsi ei ole väga tulus tegevus. 2010. a määrusest nr 16 ning Siiski oleme valmis sätet selgemaks sõnastama ning atmosfääriõhu kaitse seadusest ja rõhutama, et erandit on võimalik rakendada vaid keskkonnaministri 20. detsembri 2016. a juhul, kui kütuse tarne on puuduse tagajärjel määrusest nr 73. Nõuetele mittevastava katkenud ning selle tulemusena satub otseselt ohtu (sh lubatust suurema väävlisisaldusega) teenuse kättesaadavus ja toimepidevus. kütuse import ja tarbimisse lubamine on Konkreetsemaid ajamääratlusi ei sätesta, kuna see reeglina keelatud. Seega ei hakka võibki olla ettevõtete lõikes erinev ning lõppotsuse tööstusheite seaduse muudatus praktikas teeb loa andja. oma eesmärki täitma, kuna lubatust suurema väävlisisaldusega kütus, mille kasutamist põletusseadme käitajale erandkorras lubada, esmalt kohaldatava kvaliteediregulatsiooni tõttu siseturule ja tarbimisse ei jõuagi. Seetõttu soovitame kaaluda vastavate muudatuste sisse viimist ka vedelkütuste kvaliteedinõudeid käsitlevasse regulatsiooni. Neljandaks, kuivõrd tegemist on kaalutlusõigusega, siis peaks normis paremini avama ka kõnealuse kaalutluse piirid. Peame oluliseks, et regulatsioon ei võimaldaks pahausksetel seadme käitajatel kergekäeliselt kasutada kõnealust reeglit mittekvaliteetsest ja seega raskesti turustatavast kütusest lahti saamiseks, kuigi otsene hädavajadus selle kasutamiseks puudub. 167  Viimaks, palume rohkem selgitada ka seda, mida peetakse silmas termini „vähese väävlisisalduse“ all. 24. Eelnõu § 241 punktiga 3 muudetakse Arvestatud osaliselt Muudetud lg 1 p 2 sõnastust vedelkütuse seaduse § 3 lõiget 7. 7.1 muudatuse näeme siiski ette vedelkütuse Muudatuse mõte on arusaadav, ent see ei seaduses, kuna see reguleerib konkreetsete ETOde vasta täpselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja tegevust. elektriaktsiisi seaduse (edaspidi Arvestame esimest sõnastusettepanekut ATKEAS) terminitele, sest seal kütuse „aktsiisilaopidaja, kes lubab kütuse tarbimisse selle tarbimisse lubamisel riigisisest või lähetamiseks Eestisse“ rahvusvahelist tarbimisse lubamist ei eristata (mõlemad on tarbimisse lubamisega hõlmatud). Erisus tuleb kütuse lähetamisest kas Eestisse või teise liikmesriiki. Ühtlasi, fraas „aktsiisilao tegevusluba omav isik“ on tarbetult pikk, sobilikum oleks kasutada nt „aktsiisilaopidajat“ (vt ATKEAS § 3). Punkti 2 parema sõnastusega variandiks võiks olla kas „aktsiisilaopidaja, kes lubab kütuse tarbimisse selle lähetamiseks Eestisse“ või „aktsiisilaopidaja, kütuse tarbimisse lubamisel ja lähetamisel Eestisse“. Lisaks eeltoodule palume kaaluda, kas eelnõu § 241 punktiga 4 tehtav muudatus (vedelkütuse seaduse § 3 lõike täiendamine lõikega 71) ei oleks otstarbekam ette näha hoopis tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses. 25. Varasematest aruteludest on esile Selgitus Hetkel on planeeritud vedelkütuse varustust tagada kerkinud vajadus teatud kriisiolukordades kriisi ajal läbi tavatanklate võrgustiku, sh on 168  riigiasutuste poolse kütuse müügi järele elutähtsa teenuse osutajad töösse rakendanud üle 30 (nt Päästeamet hakkab hädaolukordade autonoomse toitega tankla. Täiendavalt rakendus puhul olulisi objekte kütusega alates sept lõpp 2023 Eesti Varude Keskuse varustama). Selliseks tegevuseks näeb täiendavad 19 kriisitanklat, kus teenindatakse kriisi VKS § 1 lõige 32 ette vabastuse kütuse ajal vaid operatiivteenistust, elutähtsa teenuse müügiga kaasnevate nõuete (sh osutajaid ning riigikaitse tagamisega seotud asutusi. tegevusluba kütuse müügiks) täitmisest, Juhul, kui tulevikus nähakse ette vajadust müüa ent selleks on vajalik rakendusakti kütust ka läbi riigiasutuste, siis vastav rakendusakt (Vabariigi Valitsuse või tema volitusel ka sisustatakse. valdkonna eest vastutava ministri määruse) olemasolu. Seega juhul, kui kriisiolukordadeks valmistumisel nähakse ette tarbimisse lubatud (s.o aktsiisiga maksustatud) kütuse müüki riigiasutuse (Päästeamet või muu) poolt, tuleb anda ka vastav rakendusakt anda (praegu see puudub). 26. Teeme ka ettepaneku viia Mittearvestatud Antud säte puudutab konkreetselt vedelkütuse varu vedelkütusevaru seaduse § 14 lõige 6 üle haldaja erandeid. vedelkütuse seadusesse. Kõnealune säte kehtestab erandi vedelkütuse seaduse üldreeglitest, seega süsteemsuse huvides peaksid üldreegel ja selle erandid olema koos ühes õigusaktis (erandite laiali jaotamine erinevate õigusaktide vahel ei ole süsteemne). 27. Peame vajalikuks eelnõu kontekstis Selgitus Siia ootaks RAMi ettepanekuid, mida eelnõus terviklikult üle vaadata riigieelarve ja muuta. Või näha ette vastavad erisused RAMi riigi eelarvestrateegia koostamise, koostatavas riigieelarve seaduses heakskiitmise ja rakendamisega seotud asjaolud ja protsess. Võimalik on vastav kavandada käesoleval ajal 169  käimasolevasse riigieelarve seaduse muutmise protsessi (seadus kavas vastu võtta 2025. aastal). 28. Eelnõus on esitatud kriisiplaanide ja Selgitus Asutuse ja isiku riskianalüüsi koostamise peamine riskianalüüsi kirjeldus, kuid selle osana ei eesmärk on selgitada välja üleriigilisest ole välja toodud finantsanalüüsi. Eelarve- riskianalüüsist tulenevate ja muude ohtude mõju ja finantsmõju analüüs on riski- ja asutuse ja isiku ülesannete täitmisele ja kriisiplaanide vajalik osa. toimepidevusele. Teisisõnu, eesmärk on tuvastada eelkõige organisatsiooni tegevuses esinevad ohud ja nende mõju. Seejuures kirjeldatakse loetletud ohtude võimalik mõju ülesannete täitmisele ja toimepidevusele ehk mis juhtub ja kuidas avaldab mõju kui risk realiseerub. Eelnõus on viidatud kaasneva mõju kirjeldamisele üldiselt, jättes detailsema mõju hindamise kriteeriumid koostatavate juhendite jm sisustada. Seetõttu pole finantsanalüüsile viidatud, kuivõrd mõju eelarvele ja finantsidele on vaid üheks kriteeriumiks asutuse ja isiku laiemal mõjude hindamisel. Lisaks hinnatakse riskianalüüsi käigus ka riski maandamise meetmeid ehk kui tuvastatakse oluline mõju näiteks eelarvele, kuludele, siis tuleb hinnata ka vajadust, võimalusi nendega toimetulekuks. Asutuse ja isiku kriisiplaanis tuleb eelnõu kohaselt nimetada püsiva kriisiülesande täitmise võimed, vahendid ja varud. See hõlmab ka kokkuleppeid vahendite kasutamiseks koos tingimustega. Vahendite alla on mõeldud ka finantse, seega tuleb kriisiplaanis välja tuua ka kokkulepped näiteks kulude katmiseks jm vajalik. Kokkuvõttes sisaldub finantside teema nii riskianalüüsis kui kriisiplaanis, 170  täiendavalt ka eelnõust tulenevas toimepidevuse tagamisel ja õppuste korraldamisel. 29. Eelnõus ega seletuskirjas ei ole esitatud Arvestatud osaliselt Nõustume, et nii asutuse ja isiku riskianalüüs kui riskianalüüsi ja kriisiplaani seost kriisiplaan on seotud valdkondliku arengukava või valdkondliku arengukava või muude muude arengudokumentidega, samuti riigi arengudokumentidega, samuti riigi eelarvestrateegiaga, olles üheks lähtealuseks nende eelarvestrateegiaga. Strateegilise koostamisel. Viitame sellele nii riskianalüüsi kui planeerimise dokumentidesse tuleks kriisiplaani seletuskirjas. lisada kriisivalmisolekuks vajalikud Nõustume vajadusega tuua strateegilise eesmärgid ja vastavad kulude (vähemalt planeerimise dokumentides välja nii valmisoleku kriisivalmisolekuks vajalike kulude), tagamise eesmärgid kui arendusvajaduste samuti tuleks täiendada vastavalt riigi sidustamine riigieelarvestrateegiaga. Samas ei näe eelarvestrateegiat ja valitsemisalade me vajadust lahendada eelnimetatud eelnõuga, programmide eelarveid. kuivõrd ühine kokkulepe kriisivalmiduse arenduste kavandamiseks, programmide koostamiseks ja seostamiseks riigi eelarvestrateegiatega peab lähtuma üldisest korraldusest. 30. Peame vajalikuks täiendada Eesti Panga Arvestatud seadust ja riigieelarve seadust sätetega, mis võimaldaksid kriisiolukorras anda riigi reservide haldamise (riigi rahavoogude juhtimine, võlakohustuste võtmine ja maksete tegemise (kui arveldussüsteemid (sh e-riigikassa, pankade liidesed, internetipank) ei tööta ) üle Eesti Pangale. Eesti Pangal on vastav kompentents ja võimekus olemas (nad tegelevad igapäevaselt välisvaluutareservide haldamise ja finantsoperatsioonide tegemisega). Samas võivad kriisiolukorras tekkida tõrked, mis takistavad 171  Rahandusministeeriumil nimetatud ülesandeid täita. 31. Palume korrigeerida eelnõu § 9 lõike 4 Arvestatud kohta toodud selgitust (lk 33 viimase lõigu viimane lause) ja sõnastada see alljärgnevalt: „Eelnõu rakendussätetega pannakse kriisiülesanded näiteks Tervisekassale ja advokatuurile, Eesti Töötukassale, Eesti Pangale ning ka riigi nimel tegutsevale Finantsinspektsioonile. /täiendavaks selgituseks: FI on autonoomse pädevusega ja oma eelarvega Eesti Panga juures asuv asutus, mille juhtimisorganid tegutsevad ja esitavad aruandeid käesolevas seaduses sätestatud korras ja tegutseb finantsjärelevalve teostamisel ja kriisilahendusülesannete täitmisel riigi nimel./ 32. Palume korrigeerida § 36 lõike 1 punkti 3 Arvestatud (lk 91) selgituses lauset: „Üks eesmärke on muu hulgas vähendada kriisiolukorras finantssektori halduskoormust ja leevendada väga mahukate aruannete edastamisega seotud IT-süsteemide koormust. 33. Palume sõnastada eelnõu § 36 lõike 1 Arvestatud punkti 5 (lk. 91) selgitus „Punkti 5 kohaselt on Vabariigi Valitsusel õigus määrusega keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või seada neile muid 172  piiranguid, mille kohta täpsemad tingimused on sätestatud vaadeldava paragrahvi lõikes 2.“ 34. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 85 Arvestatud Seletuskirja muudetud seletuskirja väide, mille kohaselt ei ole Eesti Varude Keskusel praegu alust kohaldada varude hankimisel RHSi 6. peatüki ehk kaitse- ja julgeolekuvaldkonna sätteid (vt seletuskirja lk 168 teine lõik) ning selgitus, et pärast eelnõu jõustumist selline alus on olemas, on väär. Riigihanke käsitlemine kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankena ei olene sugugi sellest, kas selle kohta on olemas õigusaktis eraldi riigihanke määratlemise säte. Riigihange kuulub kaitse- ja julgeolekuvaldkonna reguleerimisalasse, kui see vastab RHS § 169 lg-s 1 toodud tunnustele. Kui riigihange ühelegi nimetatud sättes toodud tunnusele ei vasta, siis ei muuda seda kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankeks ka eraldi sätte lisamine õigusakti. Seega ei vasta tõele seletuskirjas esitatud selgitus, et alles eelnõu jõustumisel ja teisest küljest, siis juba täiesti kindlalt, saaks varude hankimisega riigihankeid käsitleda kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangetena. Kui varude hankimine vastab RHS § 169 lg 1 eeldustele, on see 173  kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankeks juba praegu. Kui varude hankimine nimetatud eeldustele ei vasta, ei ole see kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankeks ka pärast eelnõu jõustumist. 35. Seletuskirjast on keeruline on aru saada, Arvestatud Eelnõu seletuskirjas toodud eraldi välja eelnõuga milline on eelnõu kogu lisavahendite kaasnevad kulud ja nende katteallikad. vajadus ning kaasnev mõju eelarvele. Seega palume seletuskirja täiendada tuginedes HÕNTE § 47 lg 1 tuues välja eelnõu rakendamisega kaasnevad kulud ja nende katteallikad, juhul kui kulud tekivad ning eeldatavad tulud, juhul kui neid on. Sealhulgas palume seletuskirja täiendada ülevaatega eelnõuga kaasnevatest IT arendustest, sha tuua välja andmekogude arendamise ja hoolduskulude rahalise vajaduse, kas vahenditega on arvestatud eelarves, millised on edaspidised hoolduskulud arendustele, mis on katteallikas? Näiteks kas toetuste, hüvitiste ja palkade vähendamine või maksmise peatamine toob kaasa arendustegevused või on see täna juba ilma arendusi tegemata võimalik). 36. Eelnõu annab Vabariigi Valitsusele Selgitus Kriisiolukorras valitakse sobiv ja proportsionaalne ulatuslikke õigusi hüvitiste kärpimiseks meede, seetõttu näeb eelnõu ette erinevad riigikaitselise eriolukorra puhul (kuni võimalused, mille rakendamine sõltub konkreetsest toimetulekupiirini). Seletuskirja olukorrast. mõjuanalüüsi osa aga ei käsitle, kuidas mõjutab hüvitiste erinevate elanikkonna 174 gruppide sissetulekut ning kas hüvitiste vähendamise ja eelnõus mujal käsitletud töötasude vähendamise (ja mh. ka riigivastutuse) tingimused on sisuliselt võrreldavad (ning mõju proportsionaalne). Seletuskirjast ei ole täpselt aru saada, kas ja kuidas nimetatud hüvitiste vähendamine on kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksustele pandava kohustusega tagada küllaltki ulatuslik sotsiaalne turvavõrk ka eriolukorras. Tervisekassa poolt makstavate hüvitiste puhul on ette nähtud rahaliste hüvitiste vähendamise võimalus. Samal ajal võib riigi finantsstabiilsuse tagamiseks olla vajalik ka tervishoiuteenuste eest teenusepakkujatele maksatvate hüvitiste ehk sisuliselt tervishoiuteenuste loetelu hindade vähendamine. Kuivõrd kehtima jäävad riigieelarve sätted riigieelarve muutmise või lisaeelarve kohta eriolukorras ning hüvitiste vähendamiseks vajalike Vabariigi Valitsuse määruste muutmine nõuab igal juhul küllaltki mahukat ettevalmistust, siis ei ole päris selge, kas viidatud erimeedeannaks üldse ajalist vm võitu võrreldes lisaeelarve või eelarve muudatuse ettevalmistamisega praegu kehtiva korra kohaselt. 175 37. Eelnõus on viidatud võimalusele, et Arvestatud Riigikassa osas koostöös RAMiga eelnõu sõnastust kriisiolukorras „Euroopa Keskpank või täiendatud. ELi kriisilahendusasutus faktiliselt ei tegutse“. Kuivõrd Eesti Pangale pannakse seaduseelnõuga maksesüsteemide (ja sularaharingluse) toimimise kohustus, siis sellest tulenevalt peab Eesti Pank olema valmis ka finantssüsteemi likviidsuse tagamiseks eeltoodud kriisiolukorras. Eraldi küsimuseks võib olla seejuures Riigikassa kui finantssüsteemi lahutamatu osa likviidsuse tagamine. 38. Eelnõu ei viita võimalusele Selgitus Ootame RAMist sõnastusettepanekuid. maksusüsteemi muutmiseks (nt. sotsiaalkindlustusmaksete peatamiseks v asendamiseks) kriisiolukorras. 39. Peame vajalikuks täpsustada seletuskirjas Arvestatud Seletuskirja vastavalt täiendatud. Tervisekassa rolli: see ei ole lihtsalt süsteemi rahastamine, vaid „ravikindlustushüvitiste võimaldamine, tervishoiuteenuste eest tasumine, vaktsiinikahjude hüvitamine ning tervishoiuteenuste korraldamisega seotud teiste ülesannete täitmine vastavalt ravikindlustuse seadusele, ravimiseadusele, tervishoiuteenuste korraldamise seadusele ja muudele õigusaktidele ning Tervisekassa eelarves ettenähtud kuludele“. 176 Eelnõu on koostatud koostöös kõikide ministeeriumitega, koostöö käigus esitasid eelnõule märkuseid ja ettepanekuid ka Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Justiitsministeerium ning Siseministeerium. Esitatud märkustega on arvestatud või neile vastatud ja selgitatud. 177 Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 6 (märkuste tabel) Sisukord Eesti Haiglate Liit......................................................................................................................................................................................................... 3 Eesti Advokatuur .......................................................................................................................................................................................................... 7 Eesti Advokatuur (II kooskõlastusring) ..................................................................................................................................................................... 33 Eesti Gaasiliit ............................................................................................................................................................................................................. 49 Elering ........................................................................................................................................................................................................................ 59 Eesti Eratervishoiuasutuste Liit .................................................................................................................................................................................. 74 Eesti Rahvusringhääling ............................................................................................................................................................................................. 77 Finantsinspektsioon .................................................................................................................................................................................................... 81 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit................................................................................................................................................. 87 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (II kooskõlastusring) ............................................................................................................ 123 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ...................................................................................................................................................................... 168 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (II kooskõlastusring) .................................................................................................................................... 194 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ................................................................................................................................................................. 220 Eesti Pangaliit ........................................................................................................................................................................................................... 226 Prokuratuur ............................................................................................................................................................................................................... 254 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit ................................................................................................................................................................................. 257 Riigikogu Kantselei .................................................................................................................................................................................................. 328 Riigikohus ................................................................................................................................................................................................................ 338 Eesti Töötukassa ....................................................................................................................................................................................................... 350 Eesti Proviisorapteekide Liit .................................................................................................................................................................................... 375 1 Eesti Proviisorapteekide Liit (II kooskõlastusring) .................................................................................................................................................. 392 HKSCAN ESTONIA AS ......................................................................................................................................................................................... 397 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ................................................................................................................................................................................. 413 Eesti Pank ................................................................................................................................................................................................................. 428 Eesti Pank (II kooskõlastusring) .............................................................................................................................................................................. 451 Eesti Vee-ettevõtete Liit ........................................................................................................................................................................................... 469 Eesti Linnade ja Valdade Liit ................................................................................................................................................................................... 470 Eesti Kaupmeeste Liit .............................................................................................................................................................................................. 502 Eesti Toiduainetööstuse Liit ..................................................................................................................................................................................... 509 Eesti Toiduainetööstuse Liit (II kooskõlastusring) .................................................................................................................................................. 523 Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing ..................................................................................................................................................................... 524 2  Eesti Haiglate Liit Nr Ettepaneku/märkuse Arvestatud/mittearvestatud/ Kommentaarid sisu selgitused 1. Eelnõu § 9 lg 6 sätestab, et Selgitus Eelnõu seletuskirjas on toodud välja eelnõu võimalikud mõjud, sh rahalised. püsiva kriisiülesandega Tervishoiuteenuste puhul saab toimepidevusega seotud kulud katta piirhinna asutus ja isik peab arvelt. Tervishoiuasutustele esitatavad nõuded sätestatakse eriseadustes ja valmistuma talle määratud valdkonna määrustes, mille ettevalmistamisel arvestatakse Tervisekassa püsiva kriisiülesande võimalustega tagada vastav rahastus. täitmiseks, sealhulgas koostama käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud korras riskianalüüsi ja §-s 13 sätestatud korras plaani ning tagama, et tal on ülesande täitmiseks vajalikud võimed, vahendid ja varud. Juhime tähelepanu asjaolule, et kriisiülesande täitmiseks vajalike võimete, vahendite ja varude olemasolu on otseselt seotud rahastusega, mida tervishoiuteenuse osutajad Tervisekassast saavad. 2. Leiame, et rakendusakt Selgitus Eelnõu seletuskirjas on toodud välja kõik eelnõu endas sisalduvate nõuete „Sotsiaalministeeriumi võimalikud mõjud, sh rahalised. korraldatavate elutähtsate 3  teenuste toimepidevuse Toimepidevuse nõuete määruse kehtestab elutähtsa teenuse korraldaja nõuded“ ja teised määrusega. Nimetatud määrusega sätestatakse täpsemad toimepidevuse tervishoiuteenuse nõuded. Täpsemat mõju hinnatakse Sotsiaalministeeriumi poolt määruse osutajaid puudutavad koostamise käigus, samuti vajadusel määratakse mõistlik üleminekuaeg rakendusaktid ei ole koostöös huvirühmadega. piisavalt sisustatud, seega ei ole võimalik hinnata Täiendavalt märgime, et tervishoiuteenuse osutaja määratakse elutähtsa täiendavat halduskoormust teenuse osutajaks haldusaktiga, kus mh tuuakse välja erinevate kohustuste ja kulutusi kohustatud täitmise tähtajad ehk nn üleminekuajad. Kokkuvõttes tuleb ETO määrata isikutele. Kui uute nõuete haldusaktiga, sama kehtib ka ETO staatuse lõpetamise kohta. Olemasolevate täitmiseks tekib ETO-de kohta haldusakti ei koostata. Üleminekusätte kohaselt loetakse investeeringute vajadus, isikud ETOks seaduse jõustumise päeval, kui isik vastas enne seaduse peaks jõustumise tähtaeg jõustumist seaduses toodud tingimustele või kui ta on määratud haldusaktiga olema vähemalt jooksev HOSi alusel ETOks. aasta + 1 aasta. Kuna rakendusaktid peaksid andma täpsed nõuded, mida tervishoiuteenuse osutajad peavad rakendama, siis palume neid kooskõlastusringi vältel jagada ka EHL-ga. 3. Eelnõu lisas 1 teeme Mittearvestatud Kriteeriumi III b hindamisskaala on toodud välja korrektselt. -3 kuni -1 kriteeriumi III b punktidega on hõlmatud alternatiiv, mis võimaldab osutada teenust samas „Alternatiivi samaväärsus“ mahus. -2 ja -1 erinevus -3 lahtrist seisneb üksnes selles, et tuleb teha kohta järgmise ettepaneku: ümberkorraldusi töös, kuid teenuse maht jääb samaks. Punktid 1-3 aga Leiame, et kriteeriumite eeldavad seda, et teenust ei saa enam osutada samas mahus, vaid maht järjekord peaks olema: väheneb. Alternatiiv võimaldab osutada teenuse samas mahus (-3); Alternatiiviga on kaetud suur osa teenuse 4  mahust (-2); Alternatiiv võimaldab osutada teenuse pooles mahus (-1); Alternatiivi rakendamisel teenuse osutamine samas mahus eeldab mõningaid ümberkorraldusi (1); Alternatiivi rakendamisel teenuse osutamine samas mahus eeldab suuremaid ümberkorraldusi (2); Alternatiiv puudub või võimaldab asendada ainult üksikud teenuse osutamise ülesannete täitmist (3). Seega EHL hinnangul on - 2 ja -1 läinud vahetusse 2 ja 1-ga. 4. Eelnõu lisa 2. Selgitus Eelnõu lisas 2 on toodud välja üksnes rakendusaktide kavandid, mis loovad Rakendusaktide kavandid. üldist arusaama võimaliketest nõuetest. Täpsemad nõuded kehtestab Siseministri määruse valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määruse eelnõu esitatakse ka eelnõu „Elutähtsa teenuse osapooltele kooskõlastamiseks. kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega Meie hinnangul ei ole riiklikult tagatav võrgustik (ETO-de tanklad + EVK varustamisel“ § 4 lg 1 kriisitanklad) ebapiisav. Hetkel on olemas üle 30 tankla, millest vähemalt 1 sätestab, et vedelkütuse on igas maakonnas. Jooksvalt tuleb neid ka juurde. Lisaks käivitas Eesti müüjal on kohustus Varude Keskus alates 2023 sügisest olulistele sihtrühmadele (sh ka elutähtsa teenuse operatiivteenistus ja ETO-d) täiendavalt kriisitanklate võrgustiku, mis on osutamise tagamiseks olemasolevate autonoomsete tanklate võrgustikule täiendav tanklate varustada paikse võrgustik, kust kütust saavad eelisjärjekorras kätte elutähtsa teenuse autonoomse elektritoitega osutajad. üks tankla vähemalt 5 kolmes maakonnas, millest Küll aga peab iga asutus ka ise oma toimepidevuse vajaduse ja võimalused üks tankla on Tallinnas või läbi mõtlema ja arvestama, et määruse järgi tekkinud toimepidevad tanklad Harjumaal. Võttes arvesse kindlasti ei ole tekkinud teatud asukohtadesse arvestades ainult kellegi vedelkütuse müügiga konkreetse asutuse vajadusi. St asutused ise peavad olema valmis oma tegelevate ettevõtete arvu vajadustele vastavalt hankima toimepidevaid teenuseid. Ja hangetes peaks Eesti turul, leiame, et siis ka viitama, kus ja millistel tingimustel on vaja tagada kütuse kriisiolukorras kättesaadavus. ETOde või muude kriitiliste asutuste toimepidevus ei saa tervishoiuteenuse osutajate sõltuda ainult avalikel tavatanklal põhinevatele lahendustele, mis on ja teiste elutähtsate mõeldud kõikidele tarbijatele. Läbi konkreetsete lepingute või tehniliste teenuste osutajate lahenduste (nt eraldi varu masinapargi juures, eraldi lepingud tanklatega toimepidevuse tagamiseks teatud piirkondades) on võimalik tagada ka kiirabi reaalne toimepidevus. ei ole välja pakutud paikse autonoomse elektritoitega Kiirabi rahastamine toimub läbi Tervisekassa ja täiendavate eelarveliste tanklate arv piisav. vahendite vajadus tuleb kokku leppida koos Tervisekassaga. Kokkuvõtvalt leiame, et eelnõu rakendamiseks ja toimepidevuse tagamiseks on vajalik tagada tervishoiuteenuse osutajatele piisavas mahus rahastus ning võimekus vajalike investeeringute tegemiseks infrastruktuuri, seadmetesse ja varudesse. Ka Tervisekassa teenuste rahastamine ja hinnakujundus peaksid tulevikus kindlasti enam arvestama elutähtsate teenuste osutamise 6  toimepidevuse tagamiseks vajalike sisenditega. Eesti Advokatuur Nr Ettepaneku/märkuse Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid sisu 1. Eelnõu kohaselt kehtestab Selgitus Nagu õigesti märgite, siis on eelnõu järgi Advokatuurile määratud püsiv Vabariigi Valitsus kriisiülesanne, milleks on eelnõu § 179 järgi korraldada riigi õigusabi kriisiolukorra igal osutamist. Samuti täpsustab eelnõu § 179, et püsiva kriisiülesande täitmiseks konkreetsel juhul eraldi vajaliku arvu riigi õigusabi osutajad võib nimetada tsiviilkriisi ja riigikaitse vastavalt seaduse § 101 alusel kriisiülesandega töökohale. Et eelnõus ette nähtud vajadusele/olukorrale. kriisiülesannet täita, peaks Advokatuur määrama ära kriitilise hulga inimesi, Advokatuur on eelnõu kes kriisiolukordades riigi õigusabi pakuvad, ning neile saab õigusaktidega järgi püsiva vastava kohustuse ette näha. Toote välja, et Advokatuuri liikmetel puudub kriisiülesandega asutus. Advokatuuriga töölepinguline või muu sarnane võlaõiguslik suhe või Püsiv kriisiülesanne teenistussuhe, mistõttu ei saa Advokatuuri liikmetel olla ka suhtest seisneb riigi õigusabi advokatuuriga tulenevat püsivat töökohustust. Advokaadid osutavad teenust osutamise korraldamises ja ainult advokaadibüroo kaudu ning nad on töölepingulises või muus sarnases füüsilisele isikule riigi lepingulises suhetes advokaadibürooga. Märgime, et nii on tõesti nö õigusabi osutamises rahuaegne tavaregulatsioon. Samas aga tuleb mõelda ka, kuidas tagada riigi kriisiolukorra ajal. õigusabi osutamine kriisiolukordades – eelnõu võimaldab kriisiolukorras teistsugust lähenemist, et tagada, et ka kriisi ajal oleks riigi õigusabi teenus Eelnõu § 160 lg 3 kohaselt tagatud. määrab advokatuuri juhatus püsiva kriisiülesande täitmiseks vajaliku arvu riigi õigusabi osutajaid ja nimetab kriisiolukorras riigi õigusabi kohustusega isikud, keda võib määrata 7 tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 89 lg 3 alusel kriisiülesandega töökohale. Nimetatud sätte kohaselt võib Vabariigi Valitsus püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku juures määrata täiendavaid kriisiülesandega ameti- ja töökohti ja nimeliselt nendel töötamise kohustusega isikuid ning näha ette püsivat kriisiülesannet täitvatele või seda toetavatele või põhiseadusliku institutsiooni toimepidevust tagavatele asutustele ja isikutele kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise tingimused. Eelnõu § 88 lg 1 kohaselt on püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus töö- või teenistussuhtest tulenev kohustus. Advokatuur juhib tähelepanu, et advokatuuri liikmetel 8 puudub advokatuuriga töölepinguline või muu sarnane võlaõiguslik suhe või teenistussuhe, mistõttu ei saa advokatuuri liikmetel olla ka suhtest advokatuuriga tulenevat püsivat töökohustust. Ka eelnõu § 89 lg 3 eeldaks just töö- või teenistussuhte olemasolu. Advokatuuri kui kutseühenduse kantseleis ei tööta advokaadid, vaid kantsler ja erinevad spetsialistid, kes aitavad korraldada advokatuuri kui kutseorganisatsiooni tööd, täidavad kutseorganisatsiooni administratiivseid ülesanded ja ei oma õigust ega pädevust osutada õigusabi (ca 10 inimest). Advokaadid osutavad AdvS § 49 lg 1 kohaselt õigusteenust ainult advokaadibüroo kaudu ning nad on töölepingulises või muus sarnases lepingulises suhtes advokaadibürooga. 9 Seega ei ole eelnõu §-dest 88 ja 89 tulenevad põhimõtted advokatuuri ja advokaatide vahelistes suhetes rakendatavad. Kuna advokatuuri ja advokaatide vahel ei ole tööõiguslikku ega muud sarnast võlaõiguslikku suhet, siis on riigi õigusabi osutamisse advokaate võimalik kaasata vaid vabatahtlikkuse alusel. Advokaadil, kes ei ole ennast riigi õigusabi infosüsteemis riigi õigusabi osutajaks märkinud, ei ole kohustust riigi õigusabi osutada. Samuti ei ole ühelgi advokatuuri liikmel kohustust ennast infosüsteemis märkida riigi õigusabi osutajaks. Otsus, kas teenust eraettevõtjana osutada või mitte, on iga advokaadi vaba valik (AdvS § 49 kohaselt on advokaaditegevus ettevõtlus). Seda on 10 rõhutanud ka Riigikohus 07.11.2022 lahendis nr 5- 22-2 (p 58). Advokaatide kui eraettevõtjate kohta käib eelnõu seletuskirjas § 9 “Kriisiülesannete määramine” lõike 4 kohta selgitatu: “Eraõiguslikule juriidilisele isikule ning füüsilisest isikust ettevõtjale võib kriisiülesande määrata seaduses või seaduse alusel. Et kriisiülesande määramine võib piirata isiku põhiõigusi ja - vabadusi, eelkõige ettevõtlusvabadust, peab piirangu seadma seadusandja ise või andma selleks volituse. PSis sätestatud ettevõtlusvabadust riivab avaliku võimu iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse. See tähendab, et kui riik soovib, et ettevõtja kriisiolukorras toodaks või 11 pakuks kaupu või osutaks teenuseid, sh millisel viisil ja ulatuses seda teha tuleb, piirab see ettevõtja ettevõtlusvabadust. Sellise piirangu kehtestamiseks peab seetõttu olema seaduslik alus. Selline seaduslik alus võib olla seaduses otsesõnu sätestatud kriisiülesandena või volitusnorm, mille alusel võib täidesaatev riigivõim kriisiülesandeid määrata.” Selline seaduslik alus kehtivas regulatsioonis ja eelnõus advokaatide kohta puudub. Eeltoodust tuleneb, et advokatuur saab nö. kohustuslikus korras riigi õigusabi ülesandeid suunata siiski vaid juhul, kui kriisiolukorras selliste ülesannete täitmine on seadusega advokaatidele või advokaadibüroodele kohustuslikuks tehtud. 12 Lisaks ülaltoodud põhimõttelisele rakenduslikule küsimusele jäävad eelnõu § 642 lg 3 ja § 89 lg 3 praktilisest vaatest arusaamatuks. Eeltoodud kahe normi koosmõjust võib järeldada, et advokatuuri juhatus määrab 1) püsiva kriisiülesande täitmiseks õigusabi osutajate arvu ja 2) nimetab kriisiolukorras riigi õigusabi osutamise kohustusega isikud ning seejärel 3) Vabariigi Valitsus määrab nimeliselt kriisiülesandega seotud töökohal töötamise kohustusega isikud. Esiteks on selline lahendus paindumatu ja kohmakas ning teiseks on kaheldav sellise lahenduse kooskõla advokatuuri sõltumatusega. Samuti on küsitav, kas advokatuuri sõltumatusega oleks kooskõlas Vabariigi Valitsusele antud volitus kehtestada püsiva kriisiülesandega isikutele 13  kriisiülesandega töökohtade määramise tingimused. 2. Eelnõuga pannakse Selgitus Toote oma kirjas välja, et riigi õigusabi osutamine võrdsustatakse eelnõus advokatuurile püsiv elutähtsa teenuse osutamisega. Märgime, et nii see siiski ei ole. Eelnõu kriisiülesanne, mis on kohaselt on kriisiülesanded püsivad – määratakse seadusega või seaduse Eesti õiguses uus mõiste. alusel, näiteks Töötukassale, Advokatuurile; ühekordsed – antakse Eelnõu § 9 lg 2 kohaselt on kriisiolukorra ajal ad hoc; elutähtsate teenuste osutamine – elutähtsad püsiv kriisiülesanne teenused on toodud eelnõu § 73 lõikes 3 ning riigi õigusabi osutamine ei ole ülesanne, mis seondub üks nendest. Riigi õigusabi osutamine on elutähtsate teenuste kõrval oluline täidesaatva riigivõimu teenus, mis tuleb ka kriisi ajal tagada ning seda läbi püsiva kriisiülesande asutuse või kohaliku süsteemi. Püsivad kriisiülesanded on asutuste, institutsioonide jt ülesanded, omavalitsuse üksuse mis neile on pandud seadusega või muude õigusaktidega juba varem – põhiülesandega ning eelnõu määrab ära, millised asutustele määratud ülesanded on kriisi ajal juriidilise isiku ja prioriteetsed ja millele peab kriisiolukorras pöörama eriti suure tähelepanu. füüsilisest isikust ettevõtja Nii näiteks on eelnõus välja toodud kohaliku omavalitsuse kriisiülesanded tegevusala või eesmärgiga. (eelnõu § 83), mis on kõik ka hetkel, ilma kriisiolukorra, kohaliku Püsiv kriisiülesanne on ka omavalitsuse üksuse põhiülesanded ning neid tuleb tagada koguaeg. Eelnõu elutähtsa teenuse toob juurde selle, et tõstab teatud teenuste osutamise ja ülesannete täitmise toimepidevuse fookusesse ning kohustab riigile ja ühiskonnale kriisi ajal oluliste teenuste korraldamine ja elutähtsa osutamise läbi planeerima, läbi mõtlema ning ka plaane koostama ja neid teenuse osutamine nii läbi harjutama. Advokatuuril on riigi õigusabi osutamise ülesanne ka hetkel kriisiolukorras kui ka enne (ning see ei ole välistatud kriisiolukorras), seda tuleb tagada ka kriisi ajal seda. Eeltoodust järeldub, ning seetõttu näeb eelnõu ette, et selle osutamine kriisiolukorras tuleb läbi et AdvS §-ga 64² mõelda ja selleks valmistuda. muudatuse tulemusena Kuna õiguskaitseasutuste menetluslik ressurss on piiratud, ei ole riigi võrdsustatakse (vähemalt õigusabi mahu hüppeline kasv realistlik. osaliselt) riigi õigusabi osutamine elutähtsa teenusega. 14 Ilma mõjuanalüüsita on sügavalt ekslik eelnõu seletuskirjas toodud väide, et eelnõuga ei muutu advokaatide ega advokatuuri jaoks midagi. Eelnõu paneb advokatuurile uued kohustused, mille maht ei ole selge. Eelnõu § 9 lg 6 kohaselt “peab püsiva kriisiülesandega asutus ja isik valmistuma talle määratud püsiva kriisiülesande täitmiseks, sealhulgas koostama §-s 11 sätestatud korras riskianalüüsi ja §-s 13 sätestatud korras kriisiplaani ning tagama, et tal on ülesande täitmiseks vajalikud võimed, vahendid ja varud”. Selleks, et advokatuuril oleksid püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalikud võimed, vahendid ja varud, peab valitsema mingigi selgus kriisiülesande ulatusest ja mahust. Eelnõu seletuskirjas ei ole 15  hinnatud, milline on eelnõu §-st 11 ja 13 tuleneva kohustusega koostada riskianalüüs ja kriisiplaan kaasnev mõju advokatuurile. Lisaks sätestab eelnõu § 16 lg 2 püsiva kriisiülesandega isiku kohustused toimepidevuse tagamiseks. Nende uute kohustuste täitmisega kaasneb advokatuurile vaieldamatult oluline mõju, mis on eelnõu seletuskirjas täielikult käsitlemata. Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri1 (HÕNTE) sätestab nõuded seaduseelnõudele ja nende seletuskirjadele. Eelnõu puhul ei ole nendest nõuetest kinni peetud. Seletuskiri ei sisalda HÕNTE § 43 lg 1 p 5 kohast analüüsi AdvS § 64² kooskõla kohta Eesti Vabariigi põhiseadusega. 1 Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri. – RT I, 29.12.2011, 228 (kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228 16  Eelnõu seletuskirjas ei ole ühelgi viisil kontrollitud AdvS § 64² proportsionaalsust (HÕNTE § 5). Samuti ei ole hinnatud seadusemuudatuse mõju advokatuurile (HÕNTE § 40 lg 1 p 6, § 46 lg 1 p 7). Mõjude hindamiseta ei ole võimalik hinnata ka eelnõu kooskõla põhiseadusega sh meetme sobivust, vajalikkust ja mõõdukust. 3. Eelnõu seletuskirja Selgitus Riigi õigusabi osutamist tasustatakse ja advokatuuri korralduskulud kohaselt kehtivad kaetakse riigi õigusabi eelarvest samamoodi nagu tavaolukorras. Riigi kriisiolukorra ajal riigi ülesandeks on tagada eelarves piisavate vahendite olemasolu ka õigusabi osutamisel samad kriisiolukorras. reeglid nagu tavaolukorraski. Jääb siiski selgusetuks, kas riigi õigusabi tellimuste jagamine toimuks sellisel juhul samuti läbi riigi õigusabi infosüsteemi (RIS) ning tasude osas kohalduks justiitsministri 26.07.2016 määrus nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“. Juhime tähelepanu, et riigi 17 õigusabi madalad tasumäärad seavad riigi õigusabi süsteemi jätkusuutlikkuse pikemas perspektiivis kahtluse alla ka praeguses olukorras ning seoses sellega kasvab ka oht, et kriisiolukorra ajal võib abivajajatele advokaadi õigusabi ja kaitse jääda kättesaamatuks advokatuurist mittesõltuvatel põhjustel. Kehtiv riigi õigusabi tunnitasu on endiselt palju väiksem võrreldes lepinguliste advokaatide keskmise tunnitasuga ning sel põhjusel on väga keeruline leida täiendavaid riigi õigusabi osutajaid. Kriisiülesande täitmisega seonduvalt tõusetub ka advokatuuri kulude katmise küsimus. AdvS § 141 kohaselt rahastatakse advokatuuri tegevust advokatuuri liikmemaksudest ja muudest tasudest. Riigi 18 õigusabi osutamist ja korraldamist rahastatakse seaduses sätestatud korras riigieelarvest. Sellest tulenevalt ei saa advokatuur üksi tagada kohustuste täitmist. Advokatuuri võime tagada kriisiülesande täitmiseks vajalikud vahendid sõltub riigi enda tegevusest riigi õigusabi tasude kehtestamisel. Kriisiolukorras võib halveneda võimekus riigi õigusabi eest õiglast tasu maksta veelgi. Samuti haakub rahastamise küsimusega ka eelnõu § 16, mille kohaselt on toimepidevus püsiva kriisiülesandega asutuse (mh advokatuuri) suutlikkus järjepidevalt toimida ja tagada igal ajal valmidus talle pandud ülesandeid täita. Leiame, et enne selliste kohustuste kehtestamist tuleb esmalt selgitada nende täitmiseks vajalike rahaliste 19  vahendite tagatuse küsimused. 4. Jääb selgusetuks, kas Selgitus Toote välja, et jääb selgusetuks, kas advokatuuri juhatus on riigi õigusabi advokatuuri juhatus on osutajaid kohustatud määrama alles siis, kui Vabariigi Valitsus on riigi õigusabi osutajad konkreetse kriisiolukorra kehtestanud, või juba varem. kohustatud määrama alles Selgitame, et Vabariigi Valitsus saab nimetatud määruse kehtestada seaduse siis, kui Vabariigi Valitsus jõustumisel ning seda vajadusel erinevates kriisiolukordades ja ka ilma on konkreetse kriisiolukordadeta muuta. Juhime tähelepanu, et kuna kriisiülesannete kriisiolukorra kehtestanud, kontseptsioon põhineb riigikaitseseaduse riigikaitseliste ameti- ja või juba varem. töökohtade süsteemil, siis on paljudele asutustele ja ka elutähtsate teenuste Advokaatide n-ö ette või osutajatele määratud juba hetkel kehtiva õiguse alusel riigikaitseliste ameti- valvesse määramine ei ole ja töökohtade piirmäärad ning asutused on neid ameti- ja töökohti täitvad ju võimalik, kui ei ole inimesed määranud. Vabariigi Valitsus on nimetatud määruse vastu võtnud: teada, millise https://www.riigiteataja.ee/dynaamilised_lingid.html?dyn=114032023031 spetsialiseerumisega &id=127092016002;114082018001 advokaate konkreetsel Eelnõuga jätkatakse sama põhimõtet, et Vabariigi Valitsus annab määruse, juhul vaja minema hakkab. kui seadus jõustub ning seda saab vastavalt vajadusele jooksvalt muuta, sh Tänapäeval on advokaadid kriisiolukorras. Seega on Advokatuuril võimalik määrata kriisitöökohtadele spetsialiseerunud ning advokaadid nii rahuajal kui erinevates kriisiolukordades. kõikidelt advokaatidelt ei Kui asutusele või organisatsioonile on määratud püsiv kriisiülesanne, siis saa eeldada kõikide peab selle täitmiseks valmistuma ning selleks on eelnõus toodud plaanide valdkondade igapäevast koostamise ja õppuste läbiviimise kohustus. Seega peab Advokatuur eelnõu praktiseerimist. Eelnõu jõustumisel tegema plaani, kuidas ta talle määratud kriisiülesannet täidab, seletuskirjas on toodud: planeerima ka ressursi (inimesed, vahendid, varud) ning seda kõike ka läbi „See, millises harjutama. Asutustel ja ühendustel, ettevõtjatel jne on erinevad võimalused, õigusvaldkonnas on kuidas kriisiülesannete täitmist inimressursiga tagada – kriisiameti- ja tavalisest suurem vajadus töökohtadele määramine on üks võimalus. Asutused saavad kasutada ka riigi õigusabi järele, sõltub paindlikku tööaega, kokkuleppeid (sõlmida vastavad lepingud), kasutada konkreetse kriisi valveaega jne. Advokatuur ei pea määrama oma liikmeid kriisitöökohtadele, olemusest. Kriisiülesande kui Advokatuur suudab tagada riigi õigusabi osutamise kriisi ajal muul moel, täitjateks määratakse näiteks sõlmides advokaatidega lepingud, et nad on kohustatud seda teenust ainult nii palju advokaate, ka kriisi ajal tagama. Kriisiametikohtadele määramine on eelnõus üksnes 20 kui kriisiülesande võimalus. Advokatuur saab läbi mõelda ja leida just sellised lahendused täitmiseks ehk riigi ressursi kaasamiseks ja kohustamiseks, mis sobivad kõige paremini õigusabi osutamiseks vaja Advokatuuri olemusega, aga mis võimaldavad ka igas olukorras riigi on“. Seega võiks eeldada, õigusabi osutada. et advokaadid tuleb Lisaks märgime, et nii nagu me arutasime ka teiega 31.03.2023.a määrata konkreetse kohtumisel, et kuna riigi õigusabi, prokuröride, kohtute tegevus on seotud, situatsiooni tekkimisel siis tuleb kriisiplaane koostades ning neid läbi harjutades teha tihedat ning vajaduspõhiselt, kuid koostööd. eelnõu pinnal ei ole selge, kas selline tõlgendus on õige. Eelnõu § 15 näeb ette, et “püsiva kriisiülesandega asutus korraldab õppusi, eesmärgiga kontrollida ja harjutada oma valmisolekut lahendada kriisiolukord ja täita püsivaid kriisiülesandeid. Õppuse sagedus, selle korraldamisele ja läbiviimisele esitatavad nõuded, õppusejärgsed tegevused ja õppuse kulude katmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.” Advokatuuri puhul peaks õppustesse olema kaasatud peale advokatuuri personali ka riigi õigusabi 21 osutavad advokaadid. Jääb ebaselgeks ülalkirjeldatud advokaatide määramise ning õppuste omavaheline seos. Kui advokaate ei ole kohustuslik n-ö ette määrata, siis kas praktiliselt tähendab see, et koolitada tuleb kõiki advokaate, kes antud ajahetkel ennast RISis riigi õigusabi osutajaks on märkinud? Sellest lähtuda ei pruugi olla otstarbekas, sest advokaat võib igal ajal RISist väljuda. Lisaks, riigi õigusabi osutamine nii tava- kui kriisiolukorras toimub vaid koordineerituna Justiitsministeeriumi haldusalas tegutsevate kohtunike ja prokuröridega ning reeglina Siseministeeriumi haldusalas tegutsevate uurijatega ja nende tellimusel. Eelnõu § 13 lg 3 sätestatakse, et ministeerium võib koostada ühisplaani oma 22 valitsemisala asutusega. Õigussüsteemi toimimise tagamine on seotud niivõrd mitmete osapooltega, et tsentraalne koordinatsioon ja ühisplaani koostamine peaks olema kohustuslik, mitte valikuline. Õigusala töötajate (kohtunikud, prokurörid, advokaadid) ettevalmistus ja kriisis töötamiseks vajalikud vahendid ja eeldused võivad paljuski kattuda, seega on ressursisäästlik, kui töötatakse välja ühtsed lahendused. Ka eelnõu üldiseks eesmärgiks on “suure mõjuga kriiside terviklik ja ühtne lahendamine”. Samuti on märgitud, et suure mõjuga kriiside lahendamine vajab võimalikult lühikest käsuahelat ja “paljude osaliste koordineeritud juhtimist”. Tulenevalt riigi õigusabi tellivate ametnike (kohtunikud, prokurörid ja uurijad) võimekusest 23  tuleks määratleda koordineeritult, milliste õigusvaldkondade advokaate tuleb kriisiks ette valmistada ja millises suurusjärgus. Vastasel juhul ei ole võimalik advokatuuril kriisiks valmistuda. Advokaadid on spetsialiseerunud, mistõttu näiteks tsiviilõigusele spetsialiseerunud advokaat ei oma kogemust ja oskusi näiteks massilise sisserände tingimustes pagulaste esindamiseks. Seetõttu on vaja kaardistada, mis tüüpi õigusteenust kriisiolukorras üldse vaja võib minna. 5. Eelnõu seletuskirjas Selgitus Toote oma kirjas välja, et „Näiteks ei ole selge, kas kriisiülesannet täitma selgitatakse § 9 määratud advokatuuri liige võib keelduda temale määratud ülesande “Kriisiülesannete vastuvõtmisest ja täitmisest riigi õigusabi seaduses sätestatud juhul ja korras määramine” lg 4 kohta et (AdvS § 641 lg 1 2. lause).“ Justiitsministeeriumi hinnangul võib keelduda “Eelnõu näeb ette, et püsiv riigi õigusabi seaduses sätestatud juhul ja korras. kriisiülesanne määratakse Lõppkokkuvõttes võiks meie hinnangul kriisideks valmisolek advokatuuril isiku ülesannetest, ja riigi õigusabi osutamine välja näha selline: tegevusalast või 1. Advokatuuri juhatus määrab püsiva kriisiülesande konkreetsetele eesmärgist lähtudes. See advokaadile – osutada kriisiolukorras riigi õigusabi on oluline põhimõte. 2. Advokaadibüroos töölepingulises või muus sarnases lepingulises 24  Konkreetsele isikule suhtes olevaid füüsilisi isikud nimetatakse kriisiülesandega töökohale, et määratav ülesanne peab kindlustada kriisiolukorras advokaadibüroole pandud püsiva kriisiülesande olema seotud tema täitmine igapäevase tegevusega – 3. Advokatuur korraldab kriisiülesande täitmist, st teeb ettevalmistused sellega, milleks tal on ja kaasab kriisiolukorras advokaadibüroode kriisiülesandega töökoha vajalikud teadmised ja füüsilised isikud püsiva kriisiülesande täitmisele, näiteks: oskused ning vahendid ja - Advokatuur koostab riskianalüüsi ja kriisiplaani, tagab toimepidevuse ja personal. Lihtsustatult korraldab õppuseid öeldes, kriisiülesande - Püsiva kriisiülesandega advokaadibüroo võiks piirduda vaid kokkulepitud saaja peab suutma seda ka ulatuses toimepidevuse tagamise + kohustusega osaleda advokaatuuri täita.”. kriisiplaani koostamisel Kriisiolukorras võib tekkida situatsioon, kus Iga kriisiülesande täitja kavandama oma ülesande täitmist ise, tehes küll advokaadil ei ole võimalik kriisiplaanide koostamisel koostööd teiste asjakohaste asutustega. kriisiolukorra ülesandeid vastu võtta teiste pooleliolevate tööde tõttu (lepingulised kliendid, teised riigi õigusabi tööd). Advokatuuri eetikakoodeksi2 § 12 lg 4 kohaselt ei võta advokaat ülesannet vastu, kui tema töökoormus seda ei võimalda, samuti siis, kui advokaadi kutseoskused ja -teadmised selles valdkonnas ei võimalda kliendi huve parimal 2 Kättesaadav: https://advokatuur.ee/est/advokatuur/oigusaktid/eetikakoodeks 25 võimalikul viisil kaitsta. Selle eetikakoodeksi sätte eesmärgiks on vältida olukorda, et ebamõistlikult suure töökoormuse tõttu kannatab õigusteenuse kõrgetasemeline osutamine ning klientide huvide parim võimalik kaitse. Kui kriisiolukorra tellimused muude juba olemasolevate tööde kõrvalt vastu võtta, siis tekkiva võimaliku ajaressursi puudumise tõttu ei suuda advokaat aga enam ehk täita juba oma olemasolevaid ülesandeid ning tekib küsimus, miks uute määratavate klientide põhiõigused peaksid sellises olukorras olema kaalukamad kui advokaadi olemasolevate klientide põhiõigused. Sellest omakorda võib tekkida vastuolu advokatuuri eetikakoodeksi § 14 lg-ga 1, mille kohaselt on advokaat kohustatud ülesande vastuvõtmisel või sellest keeldumisel, samuti 26 ülesande täitmisel või ülesande täitmisest loobumisel kohtlema kõiki isikuid võrdselt, sõltumata kodakondsusest, rahvusest, rassist, nahavärvusest, soost, keelest, päritolust, usutunnistusest, poliitilistest või muudest veendumustest, samuti varalisest ja sotsiaalsest seisundist või muudest sarnastest asjaoludest. Tekib küsimus, et kui kohustuste kollisiooni tõttu tekib mõnele kliendile kahju, siis kas nende isikute suhtes rakenduks eelnõu § 139 ning kes oleks kahju tekitanud haldusorgan? Ebaselge on ka, kuidas on omavahel seotud AdvS kehtiv § 641 ja kavandatav § 64². Näiteks ei ole selge, kas kriisiülesannet täitma määratud advokatuuri liige võib keelduda temale määratud ülesande vastuvõtmisest ja 27 täitmisest riigi õigusabi seaduses sätestatud juhul ja korras (AdvS § 641 lg 1 2. lause). Kuivõrd kriisülesande täitmata jätmise eest on ettenähtud vastutus, peab sellel küsimusel olema selge vastus. Eelnõu § 153 lg 2 näeb ette kriisiülesande täitmata jätmise või selle väiksemas ulatuses või tingimustele mittevastava täitmise eest rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti (juriidilisele isikule rahatrahv kuni 400 000 eurot). AdvS § 641 lg 2 kohaselt peab advokatuuri juhatus tagama riigi õigusabi katkematu korralduse ja osutamise ning riigi õigusabi mõistliku kättesaadavuse. Tegemist on tavaolukorras ehk mitte tsiviilkriisi olukorras kehtestatud teenuse osutamise standardiga. Eelnõust ei selgu, milline peaks olema tsiviilkriisi 28 olukorras riigi õigusabi mõistlik kättesaadavus. Kokkuvõttes ei ole advokatuuril võimalik eelnõuga praegusel kujul nõustuda. Ootame tõstatatud küsimustele teiepoolset tagasisidet ning kinnitame, et advokatuur on valmis eelnõuga seonduvatesse täpsustavatesse aruteludesse aktiivselt panustama. Teeme ettepaneku eelnõu pinnalt tekkinud küsimuste konstruktiivseks arutamiseks kohtuda nõupidamise vormis. Palun teatage, millal oleks Riigikantseleile selliseks nõupidamiseks võimalikud sobivad ajad. Märkused täiendavast Selgitus Meie pakutud säte tähendab, et advokatuuri juhatus määrab ära, kes on need, kirjavahetusest: kes osutavad riigi õigusabi ja kes on siis kriisitöökohal – siis liiguvad need 1. Riigikantselei andmed Kaitseressursside Ametisse, siis räägitakse need läbi Kaitseväega, ettepanek AdvS § 642 lg 3 kui antud asutustele on see vastuvõetav, siis saavad nad sõnastamiseks mobilisatsiooniregistris vabastuse Kaitseväkke asumisest. Ehk siis VV määrusesse saab panna nt maksimummäära, et kriisitöökohal on advokatuuri Olete teinud ettepaneku juhatuse poolt määratud 15 advokaati. Edasi valite need 15 välja ja teavitate AdvS § 642 lg 3 sõnastada neid, et neil on kriisiaegne kohustus. Täpsema süsteemi saab läbi arutada ja 29 järgmiselt: kokku leppida rakendusakti koostades. „(3) Advokatuuri juhatus määrab püsiva kriisiülesande täitmiseks vajaliku arvu riigi õigusabi osutajaid ja nimetab kriisiolukorras riigi õigusabi osutamise kohustusega isikud, kellele võib nimetatud kohustuse määrata tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 89 lõike 3 alusel kriisiülesandega töökohale määramisele kohaldatavas korras.“ Antud sõnastus võimaldaks advokatuuri juhatusel nimetada riigi õigusabi osutamise kohustusega advokaate vaatamata sellele, et advokaadid ei ole advokatuuriga töö- ega teenistussuhtes, kuid sellisele nimetamisele kohaldataks samasugust korda nagu kriisiülesandega töökohale 30 määramisel. Palume selgitust, kas mõistame õigesti, et olenemata sättes olevast viitest tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu § 89 lg-le 3, ei määra Vabariigi Valitsus nimeliselt kriisiolukorras riigi õigusabi osutavaid advokaate ega § 89 lg 4 kohaselt advokaatide määramise tingimusi? Samuti ei tähenda see, et Vabariigi Valitsus nö kinnitab määrusega üle advokatuuri juhatuse poolt nimetatud riigi õigusabi osutavad advokaadid? Lisaks soovime, et seadus sätestaks selgelt, et kriisiolukorra väliselt ei ole igal advokaadil kohustust riigi õigusabi osutada. 2. Riigi õigusabi Selgitus Viidatud § 109 on kodanikukohustuse täitmine – see ei vabasta kedagi tema osutamise kohustusest tööülesannete täitmisest. § 109 on sisuliselt nö kraavi kaevamine – nt vabastamine Kaitsevägi rakendab hetkel mööda kõndivat isikut kraavi kaevamisele. § 110 lg 1 p 10 ütleb, et kui sa pead täitma kriisitöökoha kohustust ja see takistab Justiitsministeeriumi sul antud hetkel kodanikukohustust täitmast, siis pead minema oma hinnangul võib kriisitöökohustust täitma. Kui aga jalutad pärast tööpäeva koju ja Kaitsevägi 31 kriisiülesannet täitma rakendab sinu osas kodanikukohustust, siis on see ok, ehk et pelgalt fakt, et määratud advokaat sa oled kriisitöökohal, ei ole vabastus. keelduda temale määratud ülesande vastuvõtmisest ja täitmisest riigi õigusabi seaduses sätestatud juhul ja korras. Kas advokaatide suhtes rakenduvad ka muud tingimused, mil nad kriisiülesande täitmisest keelduda võivad, peame eelkõige silmas tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu §-s 99 sätestatud tingimusi? 3. Kriisiolukorra Selgitus Politsei- ja Piirivalveamet koostab massilise sisserände, äkkrünnaku, ühisplaanist massilise korratuse ja ulatusliku merepäästesündmuse (sh reostus piiriveekogus) hädaolukordade lahendamise plaane ja sellega seoses on Eelnõu § 13 lg 3 näeb ette, moodustanud töörühm, mille eesmärk on koostöös hädaolukorra et ministeerium võib lahendamisse kaasatud asutuste esindajatega hinnata plaanide toimimist, koostada ühise kriisiplaani ajakohasust (sh ülesehitust) ning vajadusel neid muuta. Antud töögruppi on oma valitsemisala ühe koostööpartnerina kaasatud ka Advokatuur ning vastavad ühised plaanid asutustega. Kuna riigi on sisendiks kõigile koostööpartneritele oma detailse kriisiplaani välja õigusabi osutamisega on töötamisel. seotud mitmed asutused, Eelnõu sõnastust muudetud ja kirjutatud, et kõik asutused ja isikud, kes siis näeme, et otstarbekas osalevad olukorra lahendamisel peavad tegema koostöös ja osalema plaani oleks kohtutel, koostamisel. prokuratuuril, PPA-l ning advokatuuril kriisiolukorra tarbeks koostada kriisiolukorra ühisplaan. Ühisplaani raames on igal 32  asjaomasel asutusel võimalik välja töötada asutuse sisene detailne kriisiplaan. Ühisplaani õnnestumise tagamise tõenäosuse nimel teeme ettepaneku selle koostamine ette näha seadusega. Eesti Advokatuur (II kooskõlastusring) Nr Ettepaneku/märkuse Arvestatud/mittearvestatud/ Kommentaarid sisu selgitused 1. Eelnõu §-ga 211 KrMS § 382-13 lg 1 mõju avaldub üksnes nendel juhtudel, kui toiming planeeritakse täiendada tuleb teha kahtlustatava osavõtul. Seejuures on kaitsja osavõtul suur tähtsus 2 KrMS-i peatükiga 14 , neil juhtumitel, kui kahtlustatavalt oodatakse mingis ulatuses menetlusega millega kehtestatakse koostööd ning seejuures on oht, et rikutakse kahtlustatava enese kriminaalmenetluse mittesüüstamise privileegi. Järelikult räägime siin vaid vahistamise erisused erakorralise ja küsimuse lahendamisest. Muude toimingute jaoks tähtaega ei ole sõjaseiskorra ajaks. Ühe kehtestatud. erisusena soovitakse sätestada erandid Vahistamise küsimuse lahendamise puhul tuleb silmas pidada järgmist. kriminaalmenetlusele Vahistamise küsimuse lahendab eeluurimiskohtunik, üksiti selgitab allutatud isiku kinnipeetule ka tema õigusi ja kohustusi. Kohtunik küll ei asenda kaitsjat, põhiseaduslikule õigusele kuid just kohtuniku ees toimuv ärakuulamine tagab selle, et kahtlustatav on saada kaitsja abi (edaspidi oma õigustest teadlik ja teda ei survestata salakavaluse või ebaseaduslike kaitseõigus). Eelnõuga meetoditega neid õigusi kasutamata jätma. Kahtlustataval ei ole kohustust kavandatav KrMS § 38213 vahistamise arutamisel küsimustele vastata ning seda õigust kohtunik talle piiraks kaitseõigust ka kindlasti selgitab. Kui aga vahistamise arutamise võimalus seada järgmiselt: sõltuvusse sellest, kas ettenähtud aja jooksul on võimalik valmistatavale kaitsja organiseerida, võib tekkida olukord, kus advokaatide puuduse tõttu 33 Kui kahtlustatavale tuleb vabastada isik, kelle vahistamiseks oleks iseenesest alust küllaga ja kaitsja tagamine veel, tema vabastamise põhjuseks oleks üksnes asjaolu, et kaitsja osavõtul erakorralise või tema vahistamise küsimust lahendada ette nähtud tähtaja jooksul ei olnud sõjaseisukorra ajal võimalik. Vahistamise küsimuse lahendamine kahtlustatava kaitsjata riivaks tooks kaasa küll kahtlustatava kaitseõigust, ent selle riive intensiivsust vähendab käesolevas vahistamiseelne küsitlemine kohtuniku poolt kontrollitud keskkonnas, kus seadustikus kahtlustatavale on tagatud minimaalselt informeeritus tema põhilistest kohtueelse menetluse menetlusõigustest ning reaalne võimalus oma menetlusõigusi vabalt toimingu tegemiseks kasutada. Nagu advokatuur väga õigesti märgib, on kriminaalmenetluse ette nähtud tähtaja tõhususe tagamine, nagu ka kohtusüsteemi efektiivse toimimise tagamine ületamise, on lubatud põhiseaduse järgi riigi kohustus ja seega legitiimne eesmärk, mis saab kohtueelse menetluse õigustada põhiõiguste riivet. Iseäranis kriisiolukorras lisanduvad sellele veel toiming teha kaitsja vajadus tagada avalik kord ja julgeolek, mida ei saa seada sõltuvusse osavõtuta (lg 1) eraõiguslike teenusepakkujate (advokaadid) kättesaadavusest. Ehkki vahi Kriminaaltoimiku alla võtmine kujutab endast äärmiselt intensiivset põhiõiguste riivet, ei tutvustamisel otsustata vahi alla võtmise käigus süüküsimust ning süüküsimuse käesoleva seadustiku lahendamise eel on isikul kohustuslikult võimalik advokaadi abi kasutada. § 224 järgi tuleb Samuti ei kujuta advokatuuri poolt kritiseeritud säte endast kaitseõiguse kahtlustatavale tema äravõtmist - isikul on jätkuvalt õigus endale kaitsja valida või paluda endale soovil kaitsja tagada kaitsja riigi õigusabi korras määrata, ning oma kaitsjaga kohtuda ka ajal, mil (lg 2) isik viibib vahi all. Seetõttu saabki väita, et riive viidatud sättes on Kohtumenetluses on põhiseadusega kooskõlas. erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kaitsja osavõtt kohustuslik: 1) esimese astme kuritegude üldmenetluses; 2) kokkuleppemenetluse läbirääkimistel või 34 kohtuistungil, kus arutatakse kokkulepet; 3) lühimenetluses või teise astme kuriteo üldmenetluses, kui süüdistatav, kes kohtu hinnangul on võimeline end ise adekvaatselt kaitsma, ei ole kaitsjast loobunud; 4) kassatsioonimenetlus es. (lg 3) Eesti Advokatuuri põhiõiguste kaitse komisjon on seisukohal, et eelnõu § 211 ei vasta „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ (HÕNTE) § 43 lg 1 p-le 5 osas, millega planeeritakse kehtestada KrMS § 38213 lõikes 1 toodud kaitseõiguse piirang (kohtueelse menetluse toimingu läbiviimisel ei tule kahtlustavale tagada kaitsjat, kui kaitsja tagamine tooks kaasa 35  menetlustoimingu tähtaja ületamise), sest seletuskirjas ei ole: (a) analüüsitud KrMS § 38213 lg 1 kooskõla PS § 21 lg 1 teises lauses sätestatuga, mille järgi on kuriteos kahtlustaval isikul õigus valida endale kaitsja; (b) hinnatud, kas piirangu kehtestamist õigustab legitiimine eesmärk ja kas piirangu on eesmärki arvestades proportsionaalne. 2. PS 21 lg 1 teine lause tagab kriminaalmenetlusele allutatud isikule õiguse kaitsele nähes ette, et: „[k]uriteos kahtlustatavale antakse viivitamatult ka võimalus valida endale kaitsja ja kohtuda temaga.“ Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (EIÕK) artikkel 6 lg 3 p c tagab samuti kriminaalmenetlusele 36 allutatud isikule õiguse valida kaitsja või saada tasuta õigusabi, kui see on õigusmõistmise huvides vajalik ja isikul pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks. Viidates EÕIK art 6 lg 3 p- le c on Riigikohus korduvalt leidnud, et PS § 21 lg 1 teine lause kohaldub kõigile kahtlustavatele, mitte üksnes nendele kahtlustatavatele, kellelt on võetud vabadus (nii nagu võiks järeldada PS §21 lg 1 esimese ja teise lause grammatilisest tõlgendusest) (nt. RKKKo 06.03.2013, 3-1-1-17-13; RKPJKo 18.06.2010, 3-4- 1-5-10, p 38; RKKKm 29.01.2002, 3-1-1-3-02). PS § 21 lg 1 teise lause sõnastusest ning seda sisustavast kohtupraktikast järeldub, et (a) kahtlustavatele, kes on vahistatud, tuleb tagada 37 kaitsja valimise võimalus viivitamatult; ning (b) kahtlustataval, kellelt ei ole vabadust võetud, tuleb õiglase menetluse tagamiseks võimaldada kaitsja abi kasutamine vastavalt seadusele. EIÕK art 6 lg 3 p c sisustamisel on EIK korduvalt rõhutanud, et kahtlustatava õigus saada kriminaalmenetluses kaitsja abi on üks ausa ja õiglase kohtumenetluse olulisemaid garantiisid. Seejuures on EIK praktikas juurdunud seisukoht, et õigus kaitsele tuleb tagada juba eelmenetluse faasis, kuivõrd üksnes nii on kahtlustatav kaitstud ebaõiglase menetluse ning uurimisasutuste eksimuste, avaliku võimu sunni ja „väärkohtlemise“ eest. Kaitseõiguse tagamine eelmenetluse faasis on eriti oluline põhjusel, et justnimelt potentsiaalse 38 kuriteo uurimise faasis määratakse kindlaks, millistest tõenditest ning faktilistest asjaoludest lähtutakse kuriteo menetlemisel kohtus. (EIKo 36391/02, Salduz vs. Türg i, 27.11.2008, p-d 50-51 ja 54 ning seal viidatud lahendid; EIKo 21980/04, Simeonovi vs. Bulgaaria, 12.05.2017, p 110 – 114 ning seal viidatud lahendid; EIKo, 9300/81, Can v. Austria). Kuigi vastavalt Riigikohtu praktikale tuleb põhiseaduse sisustamisel juhinduda üldjuhul EIÕK- st ning selle kohaldamispraktikast (nt. RKPJKo 25.03.2004 otsus asjas nr 3-4-1-1-04, p 18), siis ei saa tähelepanuta jätta, et ka EL õiguses on kehtestatud kaitsja tagamise kohustuslikkus. Nii näeb EL põhiõiguste harta artikkel 47 lg 2 teine lause ette, et igaühel peab 39 olema võimalus saada nõu ja kaitset ning olla esindatud ning artikkel 48 lg 2 sätestab, et iga süüdistava õigus kaitsele on tagatud. Hartaga tagatud kaitseõiguse kohustuslikkus on täpsustatud direktiivis 2013/48/EL, mille art 3 lg 2 esimene lause näeb ette, et kahtlustatavale või süüdistatavale isikule antakse põhjendamatu viivituseta võimalus kasutada kaitsjat, kusjuures art 3 lg 2 p a kohaselt tuleb kaitsja tagada igal juhul enne küsitlemist pädeva asutuse poolt. Kaitseõiguse tagamata jätmine, s.h kaitseõiguse riived ja piirangud, seavad ohtu mitmed muud põhiseaduslikku järku õigused, sest kriminaalmenetlusele allutatud isiku õigus kaistjale on põimunud mitmete muude põhiõigustega nagu õigus 40  enese mittesüüstamisele, õigus asja tõhusale kohtulike arutamisele, õigus ausale ja õiglasele menetlusele (nt. EIKo, 73748/13, Tolmachev vs Eesti, 09.07.2015, p 49). 3. PS § 21 lg 1 teise lausega tagatud kriminaalmenetlusele allutatud isiku õigus kaitsja abile ei ole absoluutne ehk piiramatu. Kaitseõiguse piiramise lubatavus erakorralise või sõjaseisukorra ajal järeldub otsesõnu PS §-st 130, millega ei ole PS § 21 sätestatud õiguste piiramine keelatud. Tuleb siiski silmas pidada, et PS §-ga 21 tagatud kaitseõigus on reservatsioonita põhiõigus, mida võib piirata üksnes mõne muu põhiõiguse või põhiseadusest tuleneva väärtuse kaitseks (nt. RKPJKo 18.06.2010, 3-4- 1-5-10, p 38). 41 PS §-st 11 tuleneva proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peavad põhiõiguste piirangud olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Teisisõnu peab põhiõiguse riivel olema põhiseadusega kooskõlas olev (legitiimne) eesmärk ning riive peab olema eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne – s.o. sobiv, vajalik ja mõõdukas (nt RKPJKo, 23.02.2023, 5-22-12, p 41). Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning 42 teiselt poolt eesmärgi tähtsust (vt nt Riigikohtu üldkogu 26. märtsi 2009. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1- 16-08, p 29). Ka EIK praktika kohaselt on õigust kaitsele lubatud piirata üksnes väga erandlikel asjaoludel. Seejuures peab mistahes kaitseõiguse piiranguks olema seadusega sätestatud alus, piirangul peab olema ajutine iseloom ning selle kohaldamist peavad õigustama üksikjuhtumi asjaolud - näiteks vajadus kaitsta ohvri õigusi ja huve (nt. EIKo 21980/04, Simeonovi vs. Bulgaaria, 12.05.2017 p-d 116 – 118). EIÕK Art. 15 seab väga kõrge standardi põhiõiguste piiramiseks. Põhiõiguste piiramiseks ei piisa sõja- või muust eriolukorrast vaid olukord peab olema niivõrd tõsine, et see ohustab rahva 43 eluvõimet. Kohaldada võib vaid neid meetmeid, mis olukorra tõsiduse tõttu on vältimatult vajalikud ja tingimusel ,et meetmed ei ole vastuolus rahvusvahelise õiguse järgsete kohustustega. Liikmesriik ei oma ka sõja- või eriolukorras piiramatut diskretsiooniõigust põhiõiguste kärpimisel ning ka siin tuleb lähtuda demokraatlikus ühiskonnas vajaliku piirangu põhimõttest (Brannigan and McBride v. the United Kingdom, § 66; Mehmet Hasan Altan v. Turkey, § 210; Şahin Alpay v. Turkey, § 180; Hasan Altan v. Turkey, § 91; Baş v. Turkey, § 160- 161). Tavaliselt on piiravad meetmed õigustatud, kui need on suunatud ohu tõrjumisele (Lawless v. Ireland no. 3, § 36). Eelnõust ja seletuskirjast jääb ka üheselt arusaamatuks, 44  kuidas tõstab piirang ohutust ning miks on see vältimatult vajalik. Kaitseõiguse piiramine on eeltoodut arvestades põhiseaduspärane üksnes juhul, kui: (a) seaduses sätestatud piirangul on legitiimine ehk põhiseadusega kooskõlas olev eesmärk – s.o piirang on kehtestatud mõne muu põhiõiguse või põhiseadusest tuleneva väärtuse kaitseks; ning (b) piirang on eesmärki arvestades proportsionaalne. 4. HÕNTE § 3 kohaselt peavad seaduseelnõud olema kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide, Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingutega ning Euroopa Liidu õigusega ning § 5 järgi peavad seaduseelnõus 45 kavandatavad isiku õiguste ja vabaduste piirangud olema asjakohased ja proportsionaalsed eesmärgiga, mida seaduseelnõu taotleb avalikes huvides. Eelnõu seletuskirja kohaselt kavandatakse kaitseõiguse piirangu kehtestamist põhjusel, et erikorra ajal võib olla keeruline tagada isikule kriminaalmenetluses kvaliteetset õigusabi (muuhulgas seetõttu, et advokaadid võivad olla riigist lahkunud, ei soovi kutsetööga tegeleda või täidavad ülesandeid tegevväleastena), mis võib omakorda kaasa tuua ettenähtud menetlustähtaegade rikkumise. Eelmenetluses menetlustoimingute läbiviimist ilma kaitsja osavõtuta (s.o. kaitseõiguse piiramist) peetakse asjakohaseks meetmeks, millega vältida 46 ettenähtud menetlustähtaegade rikkumist. Seletuskirjas puudub (a) igasugune analüüs kaitseõiguse piirangu kooskõla kohta PS § 21 lg 1 teises lausega ning EIKÕ art 6 lg 3 p-ga 3 ning (b) selgitus, millise muu põhiõiguse või põhiseadusest tuleneva väärtuse kaitseks KrMS § 38213 lg-ga 1 kavandatud piirang kehtestatakse. Eelnõu seletuskirjas ei ole toodud mitte ühtegi põhjendust, mis võimaldaks veenduda, et kaitseõiguse piiramine on proportsionaalne (s.o sobiv, vajalik, mõõdukas) võrreldes eesmärgiga vältida eelmenetluses ettenähtud menetlustoimingute tähtaegade rikkumist. Kummatigi on äärmiselt küsitav, kas tähtaegade järgmine on per se 47 eesmärgina legitiimne õigustamaks PS § 21 lg 1 teise lausega tagatud kaitseõiguse riivet. Iseenesest on Riigikohtu praktikas peetud põhiõiguste (kaebeõiguse) piiramist kohtusüsteemi efektiivse toimimise tagamise eesmärgil legitiimseks (RKÜKo, 03.07.2012, 3-1-1-18-12). Analoogselt võiks ka kriminaalmenetluse tõhususe tagamine olla põhiseadusega kooskõlas olev eesmärk kaitseõiguse piiramiseks, kuid eelnõu seletuskirjast ei selgu, kas piirangu eesmärgiks on tagada kriminaalmenetluse tõhusus või mõni muu põhiseadusega kaitstud õigus, huvi või väärtus. Eeltoodu tõttu ei vasta Eelnõu § 211 osas, millega planeeritakse kehtestada KrMS § 38213 lg 1, HÕNTE § 43 lg 1 p-le 5, mis seab isiku õiguste ja vabaduste piiramise korral 48  kohustuslikuks esitada seaduseelnõu seletuskirjas analüüs piirangute kooskõla kohta Eesti Vabariigi põhiseaduse, teiste seaduste, Euroopa Liidu õiguse ja Eesti Vabariigi jõustunud välislepingutega. Eesti Gaasiliit Nr Ettepaneku/märkuse Arvestatud/mittearvestatud/ Kommentaarid sisu selgitused 1. Tagatud peab olema Mittearvestatud Mõistame liidu muret. Eraõiguslikete juriidiliste isikute õigused ja elutähtsa teenuse osutaja kohustused peavad tulenema seadusest. Kohustuste ja õiguste subjektide võimalus kasutada ring peab olema võimalikult täpselt seadusega määratletud. Alltöövõtjate elutähtsa teenuse puhul on seda raske teha, kuna alltöövõtjate ring on tavaliselt kiiresti osutamisel muutuv, samuti on muutuv nende ülesannete laad, seda ka ühe elutähtsa teenusepakkujaid. Eelnõu teenuse osutaja lõikes. Kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökoha ei arvesta sellega, et regulatsiooniga kaasneb võimalus määrata isikud kriisitöökohtadele, mis elutähtsa teenuse osutajad tähendab, et isikud peavad täitma oma kohustust töökohal mitte Kaitseväe kasutavad elutähtsa koosseisus. Riigi kaitsevõime planeerimisel ei ole võimalik jätta subjektide teenuse osutamisel teiste ring avatuna või panna sõltuvusse elutähtsa teenuse osutaja äristrateegiast. ettevõtjate teenuseid. Selle tõttu on loodud võimalus korraldavale asutusele seada nõuded Ettevõtetel endil ei pruugi elutähtsa teenuse osutaja alltöövõttu kohta. See võimaldab suunata olla vajalikke ettevõtjaid mõtlema paremini läbi alltöövõttu tingimusi, sh vääramatu jõu kompetentse, kuna teenuse välistamist lepinguga. tsüklilise olemuse tõttu ei ole majanduslikult põhjendatud omada ja ülal pidada kõiki vajalikke 49 ressursse ning mõistlikum on teenust turult sisse osta. Seetõttu ei paikne kõik püsiva kriisiülesande täimise tagamiseks vajalikud töökohad püsiva kriisiülesandega isiku (elutähtsa teenuse osutaja) koosseisus. Eelnevat arvestades on meil järgmised ettepanekud: 1. 1.1. Eelnõu 7. peatükis esitatud kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökoha regulatsioon lähtub eeldusest, et püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalikud töökohad asuvad elutähtsa teenuse osutaja koosseisus. Eelnõu tuleb täiendada ja sätestada võimalus püsiva kriisiülesandega töökohtade loomiseks elutähtsa teenuse osutaja lepingupartnerite juures. Selgitus Mis puudutab asjade sundvõõrandamist ja sundkasutamist, siis 2. 1.2. Eelnõu § 103 lõike sundkoormisi saab määrata nö ette – teha ära märkused tsiviiltoetuse 1 punkt 2 ei luba sarnaselt registrisse, teha asjade ülevaatust, nö eelotsust – kui on ette teada vajaminev kehtiva ressurss, siis Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus määrab eelotsustega riigikaitseseadusega vajamineva vara ära ning siinkohal on vajalik elutähtsa teenuse osutajatel 50 sundkasutusse võtta ega anda sisend Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele, kes tuleb eelotsuseid sundvõõrandada asja, mis tegema, et mingit asja on vaja elutähtsa teenuse osutajal, kuna ilma selleta ei on vältimatult vajalik teise saa elutähtsa teenust osutada. Sundkoormisi saab määrata ka kriisiolukorras, isiku kriisiülesande, sh sõjaseisukorras – siinkohal jällegi vajalik Kaitseväe, Riigi sealhulgas elutähtsa Kaitseinvesteeringute Keskuse ja ettevõtte kokkulepe ja infovahetamine, et teenuse osutamiseks. millist asja saab võtta sundkasutusse ja millist on elutähtsa teenuse osutajal Puudub aga regulatsioon, vältimatult vaja. millist vara peab seadus elutähtsa teenuse osutamiseks vältimatult vajalikuks või kuidas tuleb selline vara kindlaks määrata ning kes seda teeb. Seadusega tuleb tagada võimalus vara teise isiku kriisiülesande täitmiseks vajalikuks varaks ennetavalt (näiteks tsiviiltoetuse registrisse kandmise kaudu), mitte vaid läbi asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise otsuse vaidlustamise, mis põhjustab nii vara omanikule kui elutähtsa teenuse osutajale täiendavat halduskoormust ja kulusid. Samuti suurendab regulatsiooni puudumine ohtu, et elutähtsa teenuse osutajal 51  puuduvad kriisiolukorras oma teenuse osutamiseks vältimatult vajalikud asjad või tuleb tegeleda sundkasutusse võtmise otsuse vaidlustamisega kriisiülesande täitmise arvelt. Kontaktpuntki osas juhime tähelepanu eelnõu § 18 lg 2 p 10, kus nimetatud 3. 1.3. Eelnõu peab selgelt kohustus kajastub. võimaldama määrata püsiva kriisiülesande täitmise korraldamise ööpäev läbi toimivaks kontaktpunktiks (eelnõu § 16 lg 2 p 10) elutähtsa teenuse osutaja teenusepakkuja või teenusepakkuja juures asuva kontaktpunkti. 2. Reguleeritud turul Selgitus Alates 2015. a Konkurentsiameti kujundatud seisukoha kohaselt on elutähtsa tegutsevale elutähtsa teenuse osutajal võimalik kajastada teenuse toimepidevusega seotud kulud teenuse osutajale peab teenuse hinnas, kui see vajadus tuleneb õigusaktist, elutähtsa teenuse osutaja olema seadusega tagatud toimepidevuse riskianalüüsist või plaanist. Teatud kulude puhul tuleb võimalus lülitada püsiva arvestada erisustega. Näiteks õppustega seotud kulud lülitatakse teenuste kriisiülesande täitmisest hinda kahe õppuste vahelise ajaperioodi vältel (kui õppus toimub iga kahe tekkivad lisategevuskulud aasta tagant, siis ühe aasta kuludes kajastatakse õppuse korraldamise kulusid regulaatoriga 1/2 ulatuses)) Personalikulu on samuti võimalik ajastada teenuse hinnas. kooskõlastatavasse Selguse huvides eelnõu täiendatud vastava sättega. võrguteenuse hinda. Maagaasiseaduse (edaspidi MGS) § 23 lõike 52 3 punkt 1 võimaldab võrguteenuse hinda kujundada selliselt, et tagatud oleks võrguettevõtja vajalike tegevuskulude katmine. Võrguteenuse hindade arvutamise ühtse metoodika väljatöötamine on jäetud Konkurentsiameti pädevusse (MGS § 23 lõige 41), mistõttu on ka Konkurentsiameti kaalutluspädevuses otsustada, kas pidada püsiva kriisiülesande täitmisega seotud tegevuskulusid võrguteenuse osutaja vajalikeks tegevuskuludeks, samuti see, millises ulatuses hinnata selliste tegevuskulusid võrguteenuse hindade kooskõlastamisel MGS § 23 lõike 42 alusel põhjendatuks. Püsiva kriisiülesande täitmine ning selleks valmisolekut tagavad seadusest 53 tulenevad kohustused põhjustavad elutähtsa teenuse osutajale kahtlemata lisakulutusi. Nii näiteks paneb eelnõu § 15 püsiva kriisiülesandega isikule kohustuse korraldada õppusi ning eelnõu seletuskirjale lisatud Vabariigi Valitsuse määruse kavand sätestab, et õppusi korraldatakse vähemalt kord aastas ning korraldamisega seotud kulud katab õppuse korraldaja oma eelarvest. Samuti paneb kübarturvalisuse seaduse § 7 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 09.12.2022. a määrus nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ elutähtsa teenuse osutajale kohustuse viia läbi Eesti infoturbestandardi tingimuste täitmise auditi majandus- ja taristuministri määrusega kindlaks määratud nõuetele vastava audiitori 54  poolt iga kolme aasta järel. Eelnõu seletuskirjas on hinnatud, et sellise auditi maksumus võib ulatuda 20 000 euroni. Eelnõu seletuskirjas on ka hinnatud, et elutähtsa teenuse osutajaks olemisest tingitud lisaülesannete täitmine tingib kuni ühe töötaja töötundide lisandumise, samuti toob kulusid kaasa riskianalüüsi koostamine. Eelnevast tulenevalt palume eelnõu täiendada MGS-i muudatusega, mis üheselt sätestab, et võrguteenuse hindade kujundamisel tuleb tagada elutähtsa teenuse osutamisest tulenevate tegevuskulude katmine võrguettevõtjale võrguteenuse tasu kaudu. 3. Püsiva kriisiülesandega Selgitus Kui isiku ameti- või töökoht määratakse asutuse juhi poolt kriisiülesandega töökohtadeks muutuvate ameti- või töökohaks, siis see ei too automaatselt kaasa tööülesannete olemasolevate töökohtade muutust. Isikul on oluline ette teada, et tema ameti- või töökoht on kriisi ajal töölepingute muutmise oluline, see tähendab töö tegemist intensiivsemalt. Tegu ei ole töölepingu võimalikkus peab muudatusega, kuna isik jääb ka kriis ajal tegema seda, milleks ta tööle võeti. elutähtsa teenuse osutajale Selguse huvides on soovitatav sätestada kriisiülesanded ja kriisiaegne töö olema seadusega tagatud. tegemise kohustus ka isikute töölepingutes ja ametijuhendites, kuid tagada 55 Eelnõuga pannakse püsiva on vaja, et isikud oleks teadlikud, et nende ameti- või töökoht on määratud kriisiülesandega isikule kriisiülesandega ameti- või töökohaks. TLS § 15 lg 2 sätestab, et kui kohustus määrata kindlaks seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja püsiva kriisiülesande eelkõige järgmisi kohustus: (..). Seega annab TLS võimaluse teiste täitmiseks vajalikud seadustega kokku leppida teisi ülesandeid või siis ka töölepingus. Antud töökohad ja fikseerida juhul on tegu seaduses sätestatud erisusega, teha kriisi ajal tööd. Oluline on selliste ülesannete täitmine isikutele teavitada, et nende ameti- või töökohal selline kohustus on, see nendel töökohtadel annab võimaluse isikul nt töölt lahkuda, kui ta ei soovi seda kohustust täita. töötavate inimeste Kriisitöökohale nimetamine ei too kaasa automaatselt töölepingu muudatust, töölepingus. Eelnõu isik täidab ka kriisi ajal oma ülesandeid, milleks ta on tööle võetud ning ka seletuskirja kohaselt ei juba hetkel võib isikule anda tavapärases töösuhtes (ja ka kriisi ajal) eelda isiku töökoha ühekordseid täiendavaid ülesandeid, kui nendeks peaks vajadus olema. muutmine töölepingu kehtivuse ajal kriisiülesandega töökohaks isiku nõusolekut, sest tegu ei ole olulise tööülesannete muutusega. Juhime eelnõu koostajate tähelepanu asjaolule, et töölepingu seaduse § 12 kohaselt saab töölepingut muuta vaid poolte kokkuleppel. Kuna püsiva kriisiülesandega töökoha suhtes kehtivad mitmed töösuhte erisused (täiendavad tööülesanded, erisused töö- ja puhkeajas), siis palume uuesti analüüsida, kas olemasolevate 56  töölepingute muutmine ja püsiva kriisiülesandega töökohtadeks muutmine ilma töölepingut poolte kokkuleppel muutmata on kehtiva töölepingu seaduse alusel võimalik. Juhul kui eelnõu koostajad leiavad, et see on võimalik, palume esitada selle kohta täpsem õiguslik analüüs eelnõu seletuskirjas. Palume ka kaaluda eelnõusse töölepingu seaduse muudatuste lisamist, mis tagaksid, et püsiva kriisiülesandega isikul on võimalik kriisiülesande täitmiseks vajalikud töökohad, mille osas on kehtivad töölepingud, muuta püsiva kriisiülesandega töökohtadeks. 4. Eelnõust tulenevate Arvestatud Käesoleva eelnõuga ei muudeta elutähtsate teenuste regulatsiooni. muudatuste rakendamine Elutähtsate teenuste regulatsiooni täiendati hädaolukorra seaduse (HOS) peab olema tagatud muudatustega, millega võeti üle CER direktiiv. 18.10.2024 jõustunud HOSi realistlike ja elutähtsa § 53 lõikes 18 sätestatakse, et olemasolevatel ETOdel on aega oma teenuse osutajatele toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani uuendamiseks kuni 2026. aasta 31. lisakulusid detsembrini. Samuti sätestatakse eelnõus, et enne käesoleva seaduse mittepõhjustavate jõustumist HOSi alusel kinnitatud elutähtsa teenuse toimepidevuse rakendussätete kaudu. 57 Eelnõu toob ka riskianalüüs ja plaan kehtib kuni käesoleva seaduse alusel koostatava olemasolevatele elutähtsa riskianalüüsi ja plaani kinnitamiseni. teenuse osutajate tegevusele kaasa olulisi muudatusi. Nii näiteks peab elutähtsa teenuse osutaja alates eelnõu jõustumisest hakkama oma riskianalüüsi koostamisel lähtuma üleriigilisest riskianalüüsist. Samas puuduvad eelnõus rakendussätted, mis määraksid kindlaks, mis ajaks koostatakse üleriigiline riskianalüüs ning tagaksid, et elutähtsa teenuse osutaja ei pea oma riskianalüüsi kehtiva hädaolukorra korralduse alusel koostama vahetult enne üleriigilise riskianalüüsi valmimist või välistaksid kehtiva regulatsiooni alusel koostatava elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi uuendamise vajaduse ennetähtaegselt pärast üleriigilise riskianalüüsi valmimist. Eelnõust tulenevate 58  muudatuste rakendamiseks ettenähtavad tähtajad peavad olema realistlikud ja mitte põhjustama asjatuid lisakulutusi olemasolevatele elutähtsa teenuse osutajatele. Elering Nr Ettepaneku/märkuse Arvestatud/mittearvestatud/ Kommentaarid sisu selgitused 1. Eelnõu jätab lugejale Selgitus Vastused allpool. mulje, et elutähtsa teenuse osutajad (edaspidi: ETO) tagavad teenuse järjepidevuse ning kiire taastamise mistahes olukorras alates tavaolukorrast ja lõpetades sõjaseisukorraga ( § 75 lg6 p1: tagama … kriisiolukorras enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime). Paraku on tegelikkus aga selline, et Eesti elektri- ega gaasisüsteemi ei ole võimalik hoida järjepidevalt töös ning tagada selle kiiret 59 taastamist tahtliku rünnaku korral kas hübriidkonfliktis või otseses kineetilises sõjas. Kui Eesti elektrisüsteem ei toimi, siis mõne aja pärast lakkab ka enamus teistest elutähtsatest teenustest toimimast. Seega on meie meelest vaja seda tõsiasja kajastada ka seaduses, et ühiskond oleks paremini valmis toimima ilma elektri- või gaasivarustuseta kriisiolukorras. Võimalik, et eelnõu ettevalmistajad lootsid, et seaduse alamaktide koostajad võtavad tegelikkust arvesse ning kirjeldavad neis olukordi, kus elektri- või gaasisüsteem ei toimi. Meie meelest see aga ei ole parim lähenemine. Esiteks, on kaheldav, et alamaktid saavad muuta seaduses väljendatud nõuet, et elutähtis teenus peab olema järjepidev ning 60  kiiresti taastatav. Teiseks, muud institutsioonid (KOV-d, teised ETO-d jne) ei pruugi süveneda energeetikat puudutavatesse alamaktidesse ning eeldavad oma kriisiplaanides, et elektrikatkestused likvideeritaksegi lühikese ajaga igas olukorras, nagu seadus sätestab. Lisas on toodud meie ettepanek antud sätte muutmiseks. 2. Seletuskirja lk 12 võtab Selgitus Eelnõu seletuskirja on kahetsusväärsel kombel sattunud eksitav info. väga hästi kokku peamise Kehtiva hädaolukorra seaduse § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse hädaolukorra muutuse ETO-de jaoks: seadust riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks Praegu kehtib HOSi alusel valmistumisel, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja elutähtsa teenuse sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd muudes seadustes ei sätestata teisiti. katkemisel selle taastamise Eestis kehtib erinevates erikordades ülesannete ja pädevuste jäävuse kohustus ainult põhimõte. See tähendab, et erikorra ajal lisandub isikutele ja asutustele tavaolukorras või n-ö õigusi ja kohustusi, kuid üldjuhul jäävad samal ajal kehtima ka kõik rahuajal. Elutähtsa rahuaegsed igapäevaselt kehtivad õigused ja täidetavad ülesanded. Näiteks teenuse viimine peavad elutähtsad teenused toimima ka erakorralises seisukorras või kriisiülesannete alla loob kaitsevalmiduse kõrgendamisel ning sõjaseisukorras. Riigikaitse seadus eeldused teenuste näeb võimaluse määrata elutähtsa teenuse osutajatele valdkonna kriisiaegse toimimise eriseadusega riigikaitselisi ülesandeid ehk täpsustada teenuse osutamist sätestamiseks ka riigikaitselistes olukordades. Seni ei ole seda tehtud, mis on viinud riigikaitsekriisi ajal olukorrani, mil elutähtsa teenuse osutajatel tuleb tagada ka sõjaseisukorras vastavate nõuete sama teenuse taset kui ka tsiviilkriisis. Seda põhjusel, et hädaolukorra kehtestamisega. Ka meie seaduse § 1 lg 2 kohaselt kohaldub hädaolukorra seadus ka teistes 61 tegime eelnõud lugedes eriolukordades, kui ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva eelnõuga sama järelduse, st et ETO- võimaldatakse elutähtsat teenust korraldavatel asutustel täpsustada elutähtsa d peavad vägagi palju ette teenuse osutamist riigikaitselistes kriisides, sh vajadusel alandada nõutud võtma oma taristu kaitse taset. Kokkuvõttes, võrreldes kehtiva korraga seatakse eelnõuga ettevõtted tugevdamiseks, kuna soodsamasse olukorda, kui seni. riigikaitsekriis on midagi muud kui rahuaeg. Mõjuanalüüsi lk 394 aga väidab risti vastupidist: Elutähtsa teenuse osutajatele kriisiülesannete seadmine ei mõjuta olemasoleva 125 elutähtsa teenuse osutaja töökorraldust. Nende elutähtsa teenuse osutajate kriisiülesanne on elutähtsa teenuse osutamine ning juba kehtivad nõuded elutähtsa teenuse osutamise kohta ei muutu. … Oma olemuselt on tegemist pigem korralduslike muudatustega, mis ei mõjuta olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate käitumist ja mõju ulatus nendele ettevõtetele on väike. 62  Väga raske on aru saada, kuidas ETO-de jaoks midagi ei muutu, kui neile pannakse juurde kohustus täita riigikaitsekriisis oma kohustusi. Kui seada eesmärgiks, et Eesti elekri- ja gaasisüsteem toimiksid ka riigikaitsekriisis, siis see on äärmiselt ressursimahukas tegevus. Elering nagu ka enamus teisi ETO-sid tegutsevad reguleeritud tegevusaladel ning taristu tugevdamine toob paratamatult kaasa tariifide tõusu. Meie meelest oleks aus informeerida seadusandjat ja ühiskonda laiemalt eesootavatest lisakuludest. 3. Eelnõus on toodud Arvestatud Eelnõu on täiendatud üleminekusätetega. jõustumise ajaks Elutähtsate teenuste regulatsiooni täiendati hädaolukorra seaduse (HOS) 1.01.2024. Eeldatavasti muudatustega, millega võeti üle CER direktiiv. 18.10.2024 jõustunud HOSi võetakse seadus vastu § 53 lõikes 18 sätestatakse, et olemasolevatel ETOdel on aega oma sügisel 2023. Selleks, et toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani uuendamiseks kuni 2026. aasta 31. taristu kriisivalmiduses detsembrini. Samuti sätestatakse käesolevas eelnõus, et enne käesoleva midagi reaalselt muutuks, seaduse jõustumist HOSi alusel kinnitatud elutähtsa teenuse toimepidevuse kulub aastaid, mitte kuid. riskianalüüs ja plaan kehtib kuni käesoleva seaduse alusel koostatava Seega tuleks seaduses riskianalüüsi ja plaani kinnitamiseni. sätestada erinevad jõustumise tähtajad 63  erinevatele valmisoleku etappidele sõltuvalt sellest, millised ootused ETO-de taristu tugevdamiseks seadusandjal tegelikult on. 4. § 75 lg 6 p1: Elutähtsa Mittearvestatud Tegemist on kehtiva sättega ja põhimõttega. Eelnõuga tekitatakse ETKAle teenuse osutaja on võimalus kehtestada toimepidevuse nõuded riigikaitselisteks olukordadeks. kohustatud: 1) tagama Pakutud põhimõtted on võimalik sätestada toimepidevuse nõuete määruses elutähtsa teenuse (vaata ka vastust nr 2). toimimise, sealhulgas tagama tehnilise rikke ning tarne ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, sealhulgas kriisiolukorras enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete kohaselt. Kommentaar: Säte nõuab sisuliselt, et mistahes olukorras (sh kriisiolukorras, sõjaseisukorra ajal, erakordsete ilmastikunähtuste ajal jne) peab ETO tagama teenuse järjepideva toimimise elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete 64 kohaselt. See pole kahjuks reaalne. Näiteks tänaste toimepidevuse nõuete kohaselt peab Elering oma elektrivõrgus tagama elektrikatkestuse kestvuse alla 2 tunni. Seega tuleks elektrivarustus taastada ka terrorismi, sabotaaži ja ka vaenuliku riigi õhurünnakute korral 2 tunni jooksul. Lahenduseks ei saa olla ka elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete muutmine detailsemaks. Esiteks, praktikas pole võimalik koostada maatriksit kõikvõimalike taristu rünnakute viiside ning ulatuste kohta, lisades igaühele nõutava taastamisaja. Kui õhurünnaku korral purustatakse 1 alajaam 150-st, siis on üks taastamise aeg ning kui purustatakse 20 alajaama, siis hoopis midagi muud. Ja loomulikult on ka suur vahe, millised seadmed 65  alajaamades purustatakse. Teiseks, kui seaduses on sätestatud nõue „järjepidevaks toimimiseks“, siis ilmselt seaduse alamakt ei saa sätestada, et elutähtsa teenuse toimimises võivad tekkida pikaajalised katkestused. Teeme ettepaneku sõnastada säte nii: § 75 lg 6: Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud: 1) tagama elutähtsa teenuse toimimise tavaolukorras elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete kohaselt. Kriisiolukorras ning muudel juhtudel, mida pole praktiliselt võimalik ära hoida, taastada elutähtsa teenuse osutamine võimalikult kiiresti, sealjuures järgides kriisiplaanis toodud taastamise tingimusi. 5. 75 lg 6 p 2: Elutähtsa Selgitus Eelnõus on teavitamiskohustus sõnastatud samamoodi nagu 18.10.2024 teenuse osutaja on jõustunud HOSi muudatustes, millega võeti üle CER direktiiv. kohustatud: 2) teavitama 66 viivitamata elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajat või käesoleva seaduse § 74 lõike 3 alusel määratud asutust elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust; Kommentaar: Igast elutähtsa teenuse katkestusest või isegi katkestuse ohust teatamine on täiesti ebapraktiline ning ebavajalik. Eleringi elektrivõrgus on väga lühiajalisi elektrikatkestusi suurusjärgus 100tk aastas, kuni 2-tunniseid suurusjärgus 10tk. Need ei põhjusta märkimisväärseid häireid ühiskonna toimimises ja pole mingit põhjust nendest igakordselt ETKA-t teavitada. Teeme ettepaneku volitada ETKA-sid ise sätestama 67  mõnes seaduse alamaktis kriteeriumeid, millistele vastavate elutähtsa teenuse katkestuste korral nad soovivad teavitusi. 6. § 75 lg 6 p7: Elutähtsa Mittearvestatud Toimepidevuse riskianalüüsis esitavad elutähtsa teenuse osutajad meetmete teenuse osutaja on kava kolmeks aastaks, st edasiulatuv plaan. Eelnõus nimetatud aruandlus on kohustatud: esitama kord kokkuvõtte rakendatud meetmetest möödunud aasta kohta, mis loob aastas elutähtsa teenuse korraldavale asutusele arusaama rakendatavatest meetmetest ja elutähtsa korraldajale ülevaate teenuse toimepidevuse muutustest. elutähtsa teenuse katkestuse ja häire vältimiseks ning käesoleva seaduse § 74 lõike 5 alusel kehtestatud määrusega nõutud teenuse taseme saavutamiseks rakendatud ja rakendatavate meetmete kohta; Kommentaar: Täpselt samu asju kirjeldatakse seaduses nõutud elutähtsa teenuse riskianalüüsis ning toimepidevuse plaanis. Kui antud säte peabki silmas samu dokumente, siis tuleks lisada viide. Ning „kord aastas“ maha tõmbama, kuna nimetatud dokumentide esitamise 68  perioodsus on mujal sätestatud. Kui aga on silmas peetud täiendavat aruandlust, siis see lisaks ainult täiendavat bürokraatiat ilma nähtava lisaväärtuseta. 7. Ilmselt kattuvate mõistete Selgitus Elutähtsa teenuse osutaja saab kajastada erinevaid eelnõus toodud kohustusi „kriisiplaan“ ja ühes plaanis, selle viitab ka eelnõu § 15 lõige 8 ja selle seletuskiri. „toimepidevuse plaan“ kasutamine. Eelnõust on raske aru saada, kas need tähistavad sama või erinevat asja. Kindlasti ei saa nõus olla kahe erineva dokumendi koostamise nõudega, mis käsitlevad sama teemat. 8. Mille eest peab ETO Selgitus Vaata vastust punkti 2 all. tegelikult oma taristut kaitsma? Tänaseni ei ole ETO-d kuigi palju oma taristut kaitsnud rünnakute vastu. Eelnõu paneb aga ETO- dele kohustuse tagada toimepidevus igasugustes olukordades alates varjatud hübriidkonfliktist kuni klassikalise kineetilise sõjani välja koos õhurünnakutega (§ 75 69  lg6 p1). On selge, et see ülesanne käib ETO-dele üle jõu. Tuleks selgemalt sätestada, mille eest taristu kaitsmine on ETO-de kohustus ja mille eest mitte. 9. Millises ulatuses taristu Selgitus Varude ja dubleerimise üksikasjad on võimalik korraldaval asutusel taastamiseks peab ETO sätestada toimepidevuse nõuete määrusega. Täpsemalt tuleb leppida kokku valmis olema? elutähtsa teenuse korraldajaga nõuete eelnõu § 74 lõike 6 alusel Erinevalt eelmises punktis kehtestatavas määruses väljatöötamisel. kirjeldatud taristu kaitsmise kohustusest on elutähtsa teenuse taastamise panemine ETO- dele kriisiolukorras igati põhjendatud. Analüüsides Ukraina sündmusi ei saa aga välistada, et Eesti elektrisüsteemist võidakse sõja käigus hävitada vägagi oluline osa. Seadus paneb ETO-dele kohustuse asuda viivitamatult taastama hävinud taristut. Selleks peab aga olema piisav varu seadmetest ladudes ootamas ning piisavalt lepingupartnereid, kes seadmete asendamise suudaksid läbi viia. 70  Kusagil (ilmselt mõnes alamaktis) tuleks sätestada, kui suur osa taristust tuleks varuosade ning lepingupartnerite teenuselepingutega dubleerida. Näiteks Eleringi puhul oleks taristu täielik asendusväärtus ca 5-10 miljardit eurot. Kas Elering peaks varudesse soetama sellest 1%, 10% või 90%? 10. Seaduse jõustumine on Selgitus Eelnõu ei sea tähtaegasid riski maandamise meetmete elluviimisele, eelnõu kohaselt 1.01.2024 sätestades tähtajad plaanide ja riskianalüüsi koostamisele. (§ 251). Eeldatavasti võetakse Erinevate nõuete ja meetmete rakendamise tähtpäevi seab elutähtsa teenuse seadus vastu 2023 sügisel toimepidevuse korraldaja eelnõu § 74 lõike 6 alusel kehtestatavas määruses ning pärast seda kuni aasta (elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded). Uute, st seaduse eelnõu tulemusel lõpuni koostatakse lisanduvate ETO-dele määratakse nõuete täitmise tähtajad mh ka ETOks alamakte. Kui tahta taristu määramist puudutavas haldusaktis. vastupanuvõimes midagigi sisulist muuta, siis võtab see aega aastaid. Näiteks ühe 330kV trafo hankimine võtab aega ca 2 aastat. Seega tuleks eelnõus sätestada erinevad realistlikud jõustumise tähtajad. 11. Seaduse rakendamise Selgitus Eelnõu täiendatakse rakendussätetega (vaata vastust nr 4). tegevuskavad. 71 Teeme ettepaneku sätestada seaduses ETO-de seaduse rakendamise tegevuskavade koostamise kohustuse koos ETKA-de poolse tegevuskavade kinnitamis kohustusega. Põhjendused: On selge, et seaduse rakendamine nõuab lühikese aja jooksul enneolematult suuri rahalisi väljaminekuid. ETO-d tegutsevad üldiselt reguleeritud äris, mistõttu tuleb kavandatavad investeeringud ja kulud esitada Konkurentsiametile tariifitaotluse käigus. Konkurentsiamet ei ole kindlasti see institutsioon, kes peaks või suudaks hinnata ETO-de tegevuskavade põhjendatust elutähtsa teenuse tagamisel kriisiolukorras. Konkurentsiamet saab ainult kontrollida ETO Selgitus Toimepidevus on n-ö baashügieenina osa asutuse ja isiku sisemisest esitatava tariifitaotluse töökorraldusest. Toimepidevuse regulatsioon loob vajaliku raamistiku ja alused, mis nõuab asutustelt ja isikutelt ühetaolist valmistumist. 72  vastavust kinnitatud Toimepidevuse tagamisel lähtutakse asutuse ja isiku riskianalüüsist, mis tegevuskavale. annab teadmise ähvardavatest ohtudest ja nende mõjudest asutuse ja isiku toimepidevusele. Eelnõu § 18 lõikes 2 sätestatud tegevuste loetelu on vähim, Eelnõu § 16 lg 2 p 9 mida tuleb ETO-l teha selleks, et kindlustada enda järjepidev toimimine ja kohaselt otsustab ETO kui kohane valmidus ülesannete täitmiseks nii iga päev kui ka kriisiolukordades. objekti valdaja ise objekti Nii on toimepidevuse tagamise üks osa ka selleks vajalike objektide kaitse abinõude üle (v.a. väljaselgitamine ehk ETO peab esmalt määrama objektid ja seejärel alaliselt kaitstavad kavandama minimaalsed meetmed, mis tagaksid objektide turvalisuse ja seal objektid, mida Eleringil on tegutsemise ka ohu muutumisel. Nimetatud meetmed võivad olla nii 1 umbes 200-st). On väga ehituslikud, tehnilised kui töökorralduslikud. oluline, et mingi kõrgemalseisev Minimaalsete ja asjakohaste objekti kaitse abinõude kinnitamine mõne institutsioon (ETKA?, kõrgemalseisva institutsiooni poolt iseenesest ei taga objekti kaitset ja SiM?) aitaks ette seeläbi toimepidevust, seega ei ole see eesmärgi vaates vajalik ja valmistada ning kinnitaks otstarbekas. Nagu eespoolt märgitud antakse eelnõuga ühetaoliseks kavandatavad kaitse valmistumiseks vajalik raamistik, millega mh suunatakse püsiva abinõud. kriisiülesandega asutusi ja isikuid ka iseseisvalt hindama kõiki minimaalselt vajalikke asjaolusid enda toimepidevuse tagamiseks ja hoidmiseks kriisiolukordades. 12. Varjumine. Selgitus Objektil tegutsemise turvalisus on toimepidevuse osa ja ETO tagada. Eelnõu § 16 lg 2 p 7 Objektide turvalisuse tagamine tähendab nii objekti kaitse kui objektidel kohaselt peab ETO varjumise korralduse määramist. See hõlmab neil objektidel, kus tegutseb korraldama töötajate kriisiülesandega ameti- ja töökohaga personal, personali kaitse meetmete ja varjumise oma objektidel. korralduse määramist objektil varjumise korraldamiseks. Näiteks See vajab täpsustamist, varjumiskoha loomine, ventilatsiooni väljalülitamine, ohuteavitus, kuna praegu ei saa me aru, varjumise läbiviimise korraldus jms. Eelnõu sätestab vajaduse ETO-l milles see meie varjumise korraldada oma personali turvalisuse tagamine, jättes nii varjumise meetmed korraldamine seisneb. kui korraldus ETO enda valida. Seletuskirjas käsitletakse varjumist ainult elanikkonna kontekstis, ETO-de objektidel 73  varjumisest pole midagi kirjas. Kas ETO peab hakkama varjendeid ehitama oma objektide territooriumitele? 13. Eelnõu alamaktid. Selgitus Rakendusaktide kavandid on üksnes kavandid ning rakendusaktide eelnõud Eelnõu paketis oli ka töötatakse alles välja. Kindlasti esitatakse need ka arvamuse avaldamiseks hulgaliselt alamakte (VV huvigruppidele. ja ministrite määruseid), milles on samuti palju parandamist vajavat. Me oleme nii aru saanud, et nendega hakatakse tegelema sügisel. Seetõttu me neid momendil ei kommenteeri. Eesti Eratervishoiuasutuste Liit Nr Ettepaneku/märkuse Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid sisu 1. Soovime järgmisi Mittearvestatud Elutähtsa teenuse osutajaks nimetatud haiglate suhtes on riigil suured muudatusi. ootused: need haiglad on võimelised võtma vastu erakorralised patsiendid Tsiviilkriisi ja riigikaitse ning suurendama selle võimekust kriisi ajal, operatiivselt ümber korraldama seaduses oma voodifondi (voodikohtade ümberprofileerimine, kiire vabastamine 7) paragrahvi 22 lõige 41 masskannatanu olukorras) ja omavad teisi kriisivõimekusi, mida muudetakse ja Sotsiaalministeeriumi andmetel HVA võrku mittekuuluvatel haiglatel täna ei sõnastatakse järgmiselt: ole piisavas mahus. Uute haiglate liitumine ETO nimekirjaga eeldab riigilt „(41 ) Käesoleva seaduse § väga suuri investeeringuid, millega tagatakse haiglate vastavust ETO 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu toimepidevusnõuetega ning milleks riik ei ole hetkel valmis. haigla Piirkondliku haigla, 74  keskhaigla, üldhaigla, kohaliku haigla, erihaigla ja taastusravihaigla pidaja on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 7 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“; 2. 8) paragrahvi 22 Vt eelmist täiendatakse lõikega 43 järgmises sõnastuses järgmiselt: „(43 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud haiglavõrgu haigla püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust käesolevas seaduses, tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja nende seaduste alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 5 alusel.“; 3. Seaduse seletuskirjas lk Vt esimest vastust. 339 75 Terminit kasutatakse TTKSi §-des 52 ja 581 – 584 . Tervishoiualase hädaolukorra üle otsustamiseks on vajalik mitme eeltingimuse täitmine: 1. Terviseamet lähtub olukorra üle otsustamisel ohuhinnangust ja muust asjassepuutuvast teabest; 2. olukord nõuab lahenduseks mitme asutuse või isiku tegevuse ühtsust ning koordineeritust, tavapärasest erinevat juhtimiskorraldust või tavapärasest oluliselt rohkemate isikute ja vahendite kasutamist; 3. olukord võib põhjustada või põhjustab tõsiseid häireid elutähtsa teenuse osutaja (kiirabi, haiglavõrgu kavas nimetatud haigla piirkondliku haigla, keskhaigla, üldhaigla, kohaliku haigla, erihaigla ja taastusravihaigla , loetelus nimetatud 76  üldarstiabi osutaja) toimepidevuses või ohustab paljude inimeste elu ja tervist; 4. Vabariigi Valitsus ei ole kohaldanud kriisiolukorra meetmeid, piiranguid ega nõudeid. 4. Lk 342 Vt esimest vastust Punktis 8 sätestatakse elutähtsa teenuse osutajaks määratud haiglavõrgu oleva haigla püsiv kriisiülesanne ning ülesande täpsustamise viis. Kriisiülesannet täpsustatakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 74 lõike 5 alusel antud määruses (ETKA kehtestab elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded). Eesti Rahvusringhääling Nr Ettepaneku/märkuse Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid sisu 1. Eelnõu § 168, millega Selgitus ERR on elutähtsa teenuse osutaja vastavalt HOSi muudatustele, muudetud muudetakse Eesti ka käesolevat eelnõu vastavalt. Rahvusringhäälingu seaduse §-i 5: 77  Kavandatavata § 5 lõike 11 punktis 2 palume muuta terminit „ligipääs sideettevõtjale“. Nimetatud termin on kohane sama lõike punktis 3, kus on vajalik tagada sideettevõtja ligipääs ERRi toodetud veebiuudistele ehk ERR valduses olevas serveris paiknevale ühendusele sideoperaatori võrguga. Raadio-ja teleprogrammide edastamisel on programmide väljastus ja edastamine sidevõrguni ERRi kohustus. Seetõttu palume asendada punkti 2 sõnastus alljärgnevaga: „2) tagada vähemalt ühe eestikeelse ja ühe venekeelse raadio- ja televisiooniprogrammi ööpäevaringne tootmine ja edastamine sideoperaatori võrguni”. 2. Teeme ettepaneku lisada § Selgitus ERR on elutähtsa teenuse osutaja vastavalt HOSi muudatustele, muudetud 5 lõike 11 punktis 3 ka käesolevat eelnõu vastavalt. veebiuudiste edastamise 78  kohustuse juurde lisaks eestikeelsetele uudistele sarnaselt raadio- ja teleprogrammidega ka venekeelsed uudised. 3. Palume kaaluda § 5 lõike Selgitus ERR on elutähtsa teenuse osutaja vastavalt HOSi muudatustele, muudetud punktis 12 sätestatud ka käesolevat eelnõu vastavalt. volitusnormist loobumist. Püsiva kriisiülesande sätestab seadus ja see, kuidas ERR tagab valmisoleku selle ülesande täitmiseks ja ülesande täidab, peaks olema ERRi enda tegevuse korraldus. Kuna rakendusakti kavandit ei ole lisatud eelnõule, puudub tõenäoliselt arusaam selle sisust, mistõttu oleks tegu sisutu volitusnormiga. Kui siiski sellise määruse kehtestamiseks ja volitusnormi andmiseks nähakse vajadust, peaks rakendusakti kavand koos reguleeritavaga olema lisatud eelnõule. Lisaks annab volitusnorm eelnõus esitatud sõnastuses võimaluse ministri määrusega laiendada 79  seadust ja kehtestada kriisiülesandele seadusest erinev maht. Määrus saaks vaid täpsustada ülesande täitmise korda või nõudeid. 4. ERR hinnangul tuleks Selgitus ERR on elutähtsa teenuse osutaja vastavalt HOSi muudatustele, muudetud seletuskirjas tuua välja ka ka käesolevat eelnõu vastavalt. seaduse vastuvõtmisega kaasnev rahaline mõju kõigile püsiva kriisiülesande saanud asutustele. Seletuskirjas (mõjud lk 393 p.2.5.- püsiva kriisiülesande määramine) on vaid märgitud, et püsiv kriisiülesanne määratakse seaduses, et asutused saaksid olla ülesande täitmiseks juba varem valmis olla. Märgitud on, et valitsusasutustele ja riigiasutustele toob riskianalüüsi ja kriisplaani koostamine ning seadusest tulenevate tegevuste koordineerimine (sh nt seaduses nõutud õppuste läbiviimine) kaasa tõenäoliselt ühe töötaja 80  palgakulu aastas (ca 50 000 eurot), kuid on jäetud analüüsimata mõju, mida toob kaasa püsiv kriisiülesande täitmine. Kehtiva Eesti Rahvusringhäälingu seaduse kohaselt on ERR ülesandeks operatiivse informatsiooni edastamine elanikkonda või riiklust ohustavates olukordades. Püsiva kriisiülesande täitmise valmisolekuks (raadio- ja teleprogrammide ning veebiuudiste edastamise valmisolek väljaspool ERRi asukohta) eeldab ulatuslikke investeeringuid ja püsikulu, millega tuleb arvestada riigieelarvelise toetuse planeerimisel. Finantsinspektsioon Nr Ettepaneku/märkuse Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid sisu 1. Eelnõu § 14 peaks Arvestatud Muudetud eelnõu sõnastusi. sätestama Finantsinspektsioonile 81 võimaluse sisustada nii riskianalüüs (eelnõu § 11) kui toimepidevuse (eelnõu § 16) raamistik suurema paindlikkusega. Finantsinspektsiooni hinnangul, arvestades finantsjärelevalve ja kriisilahenduse eesmärke (finantsinspektsiooni seaduse (FIS) § 3), sektori seotust Euroopa Keskpanga ja Ühtse Kriisilahendusnõukoguga (eelkõige FIS § 6 lõige 1 punkt 72 ja lõige 12 punkt 7), kui rahvusvahelisel õigusel põhineva sõltumatuse nõudega (FIS § 4 lõige 3), on põhjendatud jätta Finantsinspektsioonile valik eelnõu § 11 lõikes 5 ja § 16 lõikes 5 sätestatud määruse rakendamisel. Nimetatud ettepanek tooks kaasa kohustuse järgida eelnõud, kuid vabaduse täita Vabariigi Valitsuse täpsemat määrust igapäevatöö kujundamisel. Eeltoodust tulenevalt 82  teeme ettepaneku eelnõu § 14 alljärgnevaks sõnastamiseks: § 14. Finantssektori erisused (1) Käesoleva seaduse §- des 10–13 sätestatud riskianalüüsid ja kriisiplaanid peavad finantssektorit puudutavas arvestama käesoleva seaduse §-s 36 sätestatuga. (2) Finantsinspektsioon võib arvestada käesoleva seaduse § 11 lõikes 5 ja § 16 lõikes 5 sätestatud Vabariigi Valitsuse määrustega. 2. Eelnõu § 142 lõike 1 Selgitus Juhime tähelepanu, et eelnõus on Finantsinspektsiooni järelevalve punkti 1 kohaselt teeb sõnastamisel lähtutud kehtiva HOSi 7. peatükist. Nii sunniraha suurus riiklikku järelevalvet ettekirjutuse täitmata jätmisel kui maksimaalselt lubatud rahatrahvi määrad finantsjärelevalve kohustuste rikkumise toimepanemise eest muudetakse kõikide elutähtsa subjektide suhtes teenuse osutajate suhtes ühetaoliselt seoses nn CER direktiivi ülevõtmisega. Finantsinspektsioon. Seni kehtivad sunniraha ja trahvide määrad ei ole olnud motiveerivad. Eelnõuga on antud Näiteks osa teenuseosutajate jaoks on seni olnud lihtsam tasuda iga kord haldusorganile õigus sunniraha 2000 eurot kui täita ettekirjutus ja toimepidevuse nõudeid. rakendada ettekirjutuse Sanktsioonid on mõjutusvahend isikute käitumise korrigeerimiseks sobivas täitmiseks eelnõu § 146 suunas. On oodata, et uued sunniraha ja trahvide määrad mõjutavad lõikes 2 nimetatud olemasolevate elutähtsa teenuse osutajate käitumist ning suunavad neid sunnivahendeid, sh on paremini täitma seadusest tulenevaid nõudeid. kehtestatud sunniraha 83 ülemmäärad. Nimetatud Lisaks on trahvimäärade muutmisel juhindutud KarS-i §-st 47. Erinevalt lõike teise lause kohaselt kehtivast HOSist on rahatrahvide määrad seatud maksimaalses ulatuses, sunniraha igakordse kuivõrd tegemist on teenustega, mille toimepidevuse tagamine ja selleks kohaldamise ülemmäär seadusega sätestatud kohustuste täitmine on väga olulise tähtsusega. Nende füüsilise isiku suhtes on kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine võib tuua kaasa 9600 eurot ning juriidilise väga suure kahju, ohustada inimeste elu ja tervist, Eesti riigi julgeolekut ja isiku suhtes 30 000 eurot. põhiseaduslikku korda. Samasuguses ulatuses on sätestatud maksimaalne Vastavad sunniraha trahvimäär ka nt riigikaitseülesande täitmata jätmise korral (vt kehtiv RiKS määrad ei ole kohased § 911). Trahvimäära tõstmine maksimaalse lubatuni ei tähenda aga mõjutusvahendid automaatselt nende maksimaalses ulatuses kohaldamist. Igasugune karistuse finantsjärelevalve kohaldamine peab järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mistõttu subjektide osas ja võivad määratakse rahatrahv vastavalt rikkumise raskusele. tekitada põhjendamatu arusaama, kus 01.11.2023 jõustusid KarSis muudatused, millega ühtlasi täiendati KarSi § rikkumine/nõuete 47 lõikega 4 ja selle kohaselt võib eriseadusega ette näha rahatrahvi mittetäitmine tsiviilkriisi kohaldamise sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust erineval alusel ja ja riigikaitse seaduse alusel määras, võttes arvesse reguleeritava valdkonna eripära. Kui oleks justkui oluliselt Finantsinspektsioon peab vajalikuks ja võimalikuks ühtlustada VOSis odavam, kui finantssektori sätestatud finantssektori kohustuste ja nõuete järgimiseks kohaldatava eriseadustest tulenevatel sunniraha ja trahvimäärade suurust nt krediidiasutuste seaduses sätestatuga, juhtudel. palume Finantsinspektsioonilt vastavasisulist sõnastusettepanekut. Rõhutame, et tegemist on eelnõus sätestatud nõuete ja kohustuste täitmise Näiteks krediidiasutuste üle järelevalve raames kohaldatava sunniraha ja trahvimääradega, millega ei tegevust reguleeriva välistata finantssektori järelevalvet ja menetlust muudes õigusaktides krediidiasutuste seaduse § sätetatud kohustuste täitmise üle. 1041 lõike 2 kohaselt kui haldusakt jäetakse täitmata või see on täidetud ebakohaselt, on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel 84 kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kokku kuni 5 000 000 eurot või summa, mis vastab kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui haldusakt jäetakse täitmata või see on täidetud ebakohaselt, on sunniraha ülemmäär juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 32 000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kokku kuni 5 000 000 eurot või kuni kümme protsenti aastasest netokäibest, sealhulgas brutotulust vastavalt viimasele kättesaadavale raamatupidamisaruandele, mis kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 575/2013 koosneb komisjoni- ja teenustasudest ning 85 intressi- ja muudest sellesarnastest tuludest, või summa, mis vastab kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamisaruandeid, siis on esimeses lauses nimetatud brutotuluks kogutulu konsolideerimisgrupi emaettevõtja viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamisaruande järgi. Sarnaselt sunniraha määraga soovime vastutuse osas tähelepanu juhtida, et eelnõuga kehtestatavad väärteokaristused on finantsjärelevalve subjektide osas (mh pangad) olulisemalt madalamad võrreldes 01.11.2023 jõustuvate 86  karistusmääradega finantssektoris (vt eelnõud 94 ja 111 SE). Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Nr Ettepaneku/märkuse Arvestatud/mittearvestatud/ Kommentaarid sisu selgitused 1. Avar julgeolekukäsitlus (§ Arvestatud Eelnõu teksti muudetud, vt § 4. 3). Eelnõu § 3 sätestab tsiviilkriisiks valmistumise ja selle lahendamise ning riigikaitse tagamise põhimõtted. Selle sätte lõike 3 kohaselt: „Tsiviilkriisiks valmistutakse, seda lahendatakse ja riigikaitset tagatakse avarast julgeolekukäsitusest lähtuvalt.“ ITL-i hinnangul on tegemist väga lakoonilise paragrahviga, mis sätestab ainult äärmiselt üldsõnalised põhimõtted. Seejuures ei avata eelnõus mida tähendab sisuliselt „avar julgeolekukäsitlus“. Palume selgitust, miks on otsustatud seda olulist 87  aluspõhimõtet seaduse tasandil mitte avada. Selgitame, et elutähtsate teenuste osutamine on kavandatud olema osa avarast julgeoleku käsitlusest riigikaitse tagamisel. Sellest tulenevalt peab ETO-de jaoks olema selgelt arusaadav, millised on prioriteedid riigi julgeoleku ohu olukorras ehk kuhu suunatakse ressurss ning kelle korraldusel. Hetkel jätab avara julgeoleku käsitluse kontseptsioon laialdase tõlgendamise võimaluse. 2. Kriisiülesannete Selgitus Elutähtsa teenuse tagamine on püsiv kriisiülesanne, täpsemini selle eriliik. määramine (§ 9). Püsiva kriisiülesande sätted kohalduvad ka elutähtsa teenuse osutajate Eelnõuga võetakse suhtes. Erisused on toodud eelnõus välja, sh eraldi elutähtsa teenuse kasutusele uus termin osutajate nimetamisega kindlate sätete juures. „püsiva kriisiülesandega isik“, mis katusterminina hõlmab ka elutähtsa teenuse osutajat. Meie jaoks tekitab see segadust, sest arusaamatuks jääb kas kõik sätted eelnõus, mis nimetavad püsiva kriisiülesandega isikut, 88  kohalduvad ka ETO-dele? Näiteks § 89 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsuse poolt kriisiülesandega töökohtade ja nimeliselt nendel töötajate määramine, täna kehtiv seadusandlus sätestab riigikaitselise ametikoha määramise. Kui jah, siis jääb arusaamatuks, mis osal juhtudest ETO-sid eraldi rõhutatakse (nt § 13 lg 1), aga teistel juhtudel mitte (nt § 9 lg 6). Üks võimalus, mida palume kaaluda, oleks läbivalt ETO kohustuste juures tuua selguse huvides kohustatud isikute loetelus välja ka ETO. See looks selgust ja veendumust, et tegemist on ETO-le kohalduva kohustusega. 3. Üleriigiline riskianalüüs (§ Selgitus Kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel on eelnõu § 126 10). kohaselt püsiva kriisiülesandega asutusel ja isikul, sealhulgas elutähtsa Eelnõu § 10 lg 5 sätestab, teenuse osutajal ja kohaliku omavalitsuse üksusel ning põhiseaduslikul et üleriigiline riskianalüüs institutsioonil õigus saada oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet, on aluseks Vabariigi sealhulgas avaliku teabe seaduse alusel asutatud andmekogusse (edaspidi Valitsuse kriisiplaanile andmekogu) kantud andmeid, mis ei ole isikuandmed, ja seaduse alusel ning teistele asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud muud teavet, kui selle teabe kriisiolukorraks väljastamist või juurdepääsu õigust teabele ei ole muu õigusaktiga 89 valmistumiseks ja selle reguleeritud. Selgituseks tuleb rõhutada, et antud paragrahv ei reguleeri lahendamiseks isikuandmete saamise õigust, vaid oma ülesannete täitmiseks vajaliku muu koostatavatele teabe ja andmete (teabe, mis ei ole nö isikustatud) ja muu asutusesiseseks dokumentidele. ITL palub kasutamiseks tunnistatud teabe saamise õigust. Isikuandmete töötlemine on selgitust, kuidas saavad reguleeritud eraldi (vt eelnõu § 128 ja selle selgitusi) sellega tutvuda ETO-d, kes peavad seda oma Nagu eespool on selgitatud peab olema loodud eeskätt alus ja võimalused riskianalüüsis arvestama. nii kriisideks valmistumise kui lahendamise mistahes etapis seadusest Hetkel järeldame eelnõu tuleneva ülesande täitmisel töödelda asjassepuutuvat teavet selleks, et neid seletuskirja (lk 11) põhjal, ülesandeid ka edukalt täita. Eelnõu eesmärk on tagada, et teabe küsija et ka ETO-d saavad kohustub enda päringuid põhjuslikus seoses oma ülesandega ka põhjendama tutvuda vaid üleriigilisest ehk sarnaselt AvTSi § 38 lõikele 31 peab teabele juurdepääsu taotlemisel riskianalüüsist tehtud olema nii teabe küsijale kui teabevaldajale selge, mis on eesmärk. Teabe avaliku kokkuvõttega. taotlemise õiguse kõrval on samavõrd oluline teabevaldaja õigus ja kohustus Leiame, et see ei ole ETO- hinnata ning vajadusel keelduda teabe väljastamisest, kui teabe küsijal de jaoks piisav ega taga puudub alus vastava teabe töötlemiseks. Lisaks on vajalik, et teabe küsija seda, et midagi olulist selgitab teabe väljastamise tähtaega, ajaperioodi või intervalli, millal ta seda käsitlemata ei jää. Seetõttu teavet reaalselt vajab. See võimaldab eelkõige teabevaldaja koormuse teeme ettepaneku lisada maandamiseks erinevate päringute töötlemisel hinnata ning vajaduse eelnõusse järgmine säte: ilmnemisel ka luua nii õiguslikult kui tehniliselt põhjendatud ja otstarbekamad päringutele vastamise mehhanismid (nt juurdepääsu loomine „Korraldav asutus tagab teabevaldaja andmekogule või nt päringu esitaja igakordne lisamine nn elutähtsa teenuse koopiareale või muu viis, mis vähendaks päringute töötlemise mahtu). osutajatele nende riskianalüüsi koostamiseks Riskianalüüside osas näeme ette, et riskianalüüs koostatakse iga kahe aasta vajalikus mahus tagant ja selle ajakohasust hinnatakse vähemalt kord aastas. sisendinfo.“ Lisaks peame asjatu halduskoormuse ja bürokraatia vähendamiseks 90  mõistlikuks, et kohustus riskianalüüse uuendada on iga kahe aasta tagant, kui vahepeal ei toimu olulisi muutusi ja arenguid, mitte kohustuslikus korras igal aastal. 4. Püsiva kriisiülesandega Mittearvestatud Kriisiplaan ja elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüs on olemuslikult isiku riskiplaan (§ 13). erinevad dokumendid. Riskianalüüsis analüüsitakse erinevaid ohte, nende Eelnõu § 13 loetleb esinemise tõenäosust, tagajärge, ressursside olulisust jne. Kriisiplaanis kohustuslikud punktid, mis kirjeldatakse tegevusi kriisides, lahendamist. peavad olema kirjas püsiva kriisiülesandega isiku riskiplaanis. Mitmed neist (nt kriisiplaani rakendamise tingimused ja avalikkuse teavitamine) on täna kaetud elutähtsate teenuste riskianalüüsis. Samas nimetatakse eelnõus kohustusliku sisu loetelus ka punkte, mida ETO oma plaani kirja panna ei saa, nt rahvusvahelise abi vajadus ja selle vastuvõtmine Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sätestada eelnõus, et ETO-de jaoks on riskiplaani koostamise kohustus täidetud riskianalüüsi tegemisega. 91 Leiame, et ETO-de tänaseid kohustusi riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani osas ei ole vajalik muuta, vaid tuleb hinnata sellega jätkamise võimalust riigi kriisiplaani ja ristsõltuvuste kontekstis. Kriisiga võimalikult tõhusalt toimetuleku eelduseks on kriitiliste ressursside ja funktsioonide ülevaade, mida on võimalik vastavalt vajadusele ümber suunata ja tegevusi (ümber) prioritiseerida. Seda kõike tehaksegi ETO-de riskianalüüsis ja toimepidevuse plaanis. See oleks ka jätkuvalt mõistlik. Palume selgitust eelnõu § Eelnõu § 15 lg 3 kohaselt püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, kes on 13 lg 2 osas. Antud sättest Selgitus kaasatud kriisiolukorra vahetu lahendamise eest vastutava asutuse või isiku võib välja lugeda, et juhitud olukorra lahendamisse, peab osalema kriisiplaani koostamisel ja elutähtsat teenust tagama kriisiolukorra vahetu lahendamise eest vastutavale asutusele korraldav asutus peab kokkulepitud võimed, vahendid ja varud. Näiteks elutähtsa teenuse vahetult kriisiolukorda toimepidevust korraldaja peab koostama kriisiplaani elutähtsa teenuse lahendavale asutusele toimepidevuse osas. Plaani koostamisse kaasatakse ka teenuseosutajad. See tagama võimed, vahendid tähendab seda, et kui MKM koostab sideteenuse osas kriisiplaani, siis ja varud. Ehk kui 92  tsiviilkriis on põhjustatud sideettevõtjad peavad tagama MKMle võimed, vahendid ja varud, milles on näiteks sideteenuse pooled leppinud kokku MKM kriisiplaanis. katkestusest, siis MKM või tema allasutus TTJA peaks Sätte eesmärk on tagada, et osapooled räägiks läbi ja lepiks kokku plaanide elutähtsa sideteenuse koostamisel, mis on vajaminevad võimed ja vahendid, et kõik ühe olukorra osutajale tagama võimed, lahendamisse kaasatud oleksid ootustest samamoodi aru saanud ja kokku vahendid ja varud. Kas leppinud. oleme sätte mõttest õigesti aru saanud? 5. Objektikaitse (§ 17). Selgitus Põhimõte, mille kohaselt on iga ETO ülesanne tagada, et tal on olemas Objektikaitsega seoses vajalik taristu selleks, et elutähtsaid teenuseid osutada, jääb alles. Muudatus, kavandatakse eelnõuga mis seni kehtivaga võrreldes tehakse on see, et toimepidevuse tagamise üks olulist muudatust, millest osa on ka kriisiülesande täitmiseks ja toimepidevuse tagamiseks vajalike võib välja lugeda, et objektide kaitse, et ETO ka selle läbi mõtleks (nn baashügieen, mille alla objektikaitse regulatsioon lähebki tänane põhimõtte, mille kohaselt ETO peab tagama, et tal on olemas rakendub ka kogu ETO-de vajalik taristu teenuse tagamiseks). infrastruktuuri osas (eelnõu § 17 lg 1). ITL-i Need objektid, mida tuleb pidada olulise tähtsusega objektideks riiklikus jaoks jääb arusaamatuks, vaates, need määratakse alaliselt kaitstavateks (tänased riigikaitseobjektid) miks muudetakse senist ning sel juhul rakendub täiesti eraldi kord (kohustus määrata põhimõtet, mille kohaselt miinimumkaitseabinõud, rakendada lisaturvameetmeid objekti kaitseks on iga ETO ülesanne ohutaseme muutumisel, kooskõlastada riskianalüüs ja turvaplaan KAPOga tagada, et tal on olemas jne). Ja alalise kaitse all oleva objekti kaitset korraldab ETO ise, sh kannab vajalik taristu selleks, et vajalikud kulud. Seejuures oluline juhtida tähelepanu, et alaliste objektide elutähtsaid teenuseid kaitse pole ka midagi uut vaid kehtiv RiKS. osutada. Samuti on raske aru saada, kuidas välja Kavas ei ole, et turvateenus tervikuna muutuks elutähtsaks. SIM on seda pakutud regulatsiooni teemat täiendavalt vaadanud ja jõudis järelduseni, et tegemist tugiteenusega, praktikas rakendama mis on piisavalt reguleeritud turvategevuse seaduses. Praegu on eelnõus sees hakatakse. Näiteks: üksnes sularaharingluse osaks olev sularahakäitluse teenus, mida pakkuvad mh ka turvaettevõtted (raha inkassatsioon, ATMde täitmine, raha lugemine). 93 - Kuidas praktikas Ja seda selle tõttu, et sularaha käitlus on kujunenud eraldiseisvaks teenuseks hakatakse Vabariigi (moodustab teenuse ahela). Valitsuse ja ministri korraldustega neid objekte Kas konkreetsed objektid on riiklikult kaitstavate objektide nimekirjas tuleb määratlema? Näiteks koostöös ETKAga suheldes selgeks saada. kuidas saab ETO-de infrastruktuuri objektina kirjeldada, kui see koosneb väga paljudest (tuhandetest) omavahel seotud osadest ja paikneb laiali kogu riigi territooriumil (tugijaamad, võrgusõlmed, andmekeskused jne). Objektikaitse all peaks olema selgelt määratletud millise mõjuga objektid valimisse võetakse (näiteks objektid mille hävinemise korral katkeb x arv teenuse kasutajatele elutähtis teenus). - Millist osa ETO-de infrastruktuurist hakatakse kaitsma ja kes kaitseb? Täpsemalt vajab selgitusi ja selgemat väljendamist, kas ja kuidas on mõeldud praktikas korraldada ETO- dele kuuluvate objektide 94 kaitse? Kuidas seda praktikas rakendatakse ja regulatsiooni tõlgendatakse? Arusaamatuks jääb, milline on riigi kontseptsioon objekti kaitsest ETO-dega seoses. Kuidas katab riik vastavate objektide kaitsmisega seotud kulud? Selgitame, et täna on ETO- del tehtud riskianalüüs füüsilise taristu kriitilisematele objektidele, aga mitte turvaplaan. Juhul, kui Vabariigi Valitsuse korraldusega saab näiteks ETO hoone alaliselt kaitstavaks olulise tähtsuse objekti staatuse, siis saab ETO kohustuseks koostada antud hoonele turvaplaan. Ebaselgeks jääb, millises ulatuses ja milliseid olukordi silmas pidades seda tegema peab. Lisaks, kui ETO-l on vajalik selleks täiendavalt turvateenust, 95  taustakontrolli tegemise vahendeid ja võimekust, siis kas selleks on ette nähtud ka riigi tugi või on see kõik ETO-le pandav täiendav kohustus ja vastutus? Objektikaitsega seoses palume lisaks selgitust turvateenuse osutamise osas. Nimelt muutub eelnõu § 233 kohaselt turvaettevõtja elutähtsa teenuse osutajaks sularaharingluse ja sularaha käitlemise toimimise osas. Samas on turvateenus väga oluline ka teistele elutähtsa teenuse osutajatele, kuna ka nende riskianalüüsi osa on kriitiliste objektide turvamine. Kas ongi mõeldud nii, et elutähtsa teenuse osutaja kriitilise objekti valvamine ei saa olema elutähtis teenus? 6. Sideteenuse piiramine (§ Arvestatud Eelnõu § 47 on täiendatud selliselt, et kohustuse panemisel tuleb arvestada 51). olemasolevaid tehnoloogilisi lahendusi. Korralduse andmine peab lähtuma Eelnõu § 51 reguleerib sideteenuse piiramist reguleerivatest õigusaktidest ning piirangute sideteenuse piiramist, aga rakendamine leiab seejuures aset olemasolevate tehniliste võimaluste piires. 96 see säte vajab seostamist reaalsete võimalustega. ITL teeb ettepaneku lisada eelnõu §-i 51, et korralduse andmine peab lähtuma sideteenuse piiramist reguleerivatest õigusaktidest (elektroonilise side seadus – ESS) ning piirangute rakendamine leiab seejuures aset olemasolevate tehniliste võimaluste piires. Lisaks juhime tähelepanu, et igasugused sideteenustega seotud piiramised, sõnumisaladuse ja jälitustegevusega seotud isiku põhiõigusi riivavad tegevused peavad olema ka kooskõlas elektroonilise side regulatsiooni, õiguste ja kohustustega. Täiendava piiramise aluse lisandumine peab nähtuma ka piiramise aluseks olevast ESS-is toodud loetelust. Rõhutame, et seejuures tuleb üle vaadata volitusnormide teema ja 97  omavaheline normide seos ning alluvus (mis on erinorm, mis üldnorm). 7. Teadete ja õigusaktide Arvestatud osaliselt Eelnõus tehakse järgmine muudatus: avaldamise kohustus (§ Vabariigi Valitsus, kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest 57). vastutav asutus, samuti nende volitatud isik võivad kriisiolukorras kohustada Eelnõu § 57 annab õiguse massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut kohustada avaldama või edastama arvestades olemasolevaid tehnoloogilisi lahendusi massiteabevahendi tasuta, muutmata kujul ja ettenähtud ajal kriisiolukorra lahendamiseks valdajat, elektroonilise vajalikke teateid, käitumisjuhiseid ning käesolevas seaduses sätestatud juhul side ettevõtjat ja muud õigusakte. isikut avaldama või edastama tasuta Põhimõte on, et nõuda ei saa seadusega kelleltki midagi, mida ei saa kriisiolukorra tegelikult täita. Seletuskirja on täiendatud, et teadete või õigusaktide lahendamiseks vajalikke avaldamise kohustuse panemisel tuleb arvestada, et kohustatud subjektil (nt teateid ja eelnõus elektroonilise side ettevõtjal) oleks asjakohase teate avaldamiseks ka vastav nimetatud juhtudel ka tehniline võimekus. õigusakte. Erinevate kohustatud isikute ja Samuti jäetakse sättest välja sõna „viivitamata“. Paindlikkuse tagamiseks erinevate kohustuste jäetakse sättesse ka „muud isikud“. Lisaks selgitame, et eelnõus eristatakse kirjeldamine ühes sättes kriisiolekukorra lahendamiseks vajalikke teated ja viivitamatut ohuteadet. tekitab segadust. Seetõttu on jäetud eelnõu §-ga 50 võimalus kohustada sideettevõtjat edastama ka neid teateid, mis ei ole käsitletav viivitamatu ohuteatena. ITL teeb ettepaneku seda sätet muuta ja sõnastada järgmiselt: „Vabariigi Valitsus, kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus, samuti nende volitatud isik 98 võivad kriisiolukorras kohustada massiteabevahendi valdajat avaldama või edastama tasuta, muutmata kujul ja ettenähtud ajal kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke teateid ning käesolevas seaduses sätestatud juhul õigusakte.“ Selgitame, et: - Sõna „viivitamata“ saab parema arusaadavuse välja jätta, kuna väljend „ettenähtud ajal katab ka mõiste „viivitama“, kui nii korralduses ette näha. - „Õigusaktide avaldamine“ sideettevõtja poolt ei ole ega peagi olema tehniliselt teostatav ja tuleb eelnõust välja jätta. Sideettevõtjad ei saa sellist kohustust endale võtta ega saa kuidagi edastada kriisiolukorra õigusakte SMS sõnumina. - Samuti sisaldub meie pakutud sõnastuses ettepanek jätta välja muud 99  isikud, kuna meie hinnangul ei saa kohustatud isikute loetelu lahiseks jätta. Lisame, et kriisiolukorra lahendamiseks saab saata sideettevõtjate kaudu 1 teateid ESS § 105 alusel ja sellele võimalusele viitab ka eelnõu § 79. Täiendava aluse kehtestamist ei pea me vajalikuks. 8. Sidevahendite kasutamise Selgitus Eelnõu § 67 kohaselt võib Vabariigi Valitsus või tema volitatud täidesaatva piiramine (§ 67). riigivõimu asutus erakorralise või sõjaseisukorra ajal piirata sidevahendite ITL-ile jääb arusaamatuks kasutamist, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. eelnõu § 67, mis näeb ette võimaluse Vabariigi Valitsusel või tema Antud sättega ei reguleerita sideteenuse piiramist või juurdepääsu piiramist volitatud haldusorganil sidevõrgule (mis on sätestatud eelnõu §-s 47). Sidevahendite kasutamise piirata sidevahendi piiramist ei saa samastada sideteenuste piiramisega, sest sidevahend on kasutamist, kui see on defineerimata õigusmõiste, mida tuleb määratleda selle tavatähenduses. vajalik kriisiolukorra Sidevahendite kasutamise piiramise meedet on võimalik kohaldada juhtudel, lahendamiseks. Nimetatud kus isikute vahelise side pidamine ei vasta juriidiliselt kehtivas õiguses sättest ei nähtu, kellele see (ESSis) defineeritud sideteenuse osutamisele. Eelnõu ei täpsusta, milliste haldusorgani korraldus sidevahendite kasutamist on õigus piirata ja millisel viisil. Vabariigi võib olla suunatud. Valitsusele on põhjendatult antud laialdane volitus otsustada, milliste Arvestades, et nimetatud sidevahendite kasutamist on vaja piirata. Konkreetse tehnoloogilise vahendi on sidevahendeid, siis nimetamine seaduses ei taga hübriidohtudega võitlemisel vajalikku ennetavalt selgitame, et õiguslikku paindlikkust. Eelnõu seletuskirjas on ka selgitatud, et üldjuhul on sideteenuse osutajad meetme adressaadiks sidevahendite lõppkasutajad, kuid eelnõu ei välista saavad piirata piirangute kehtestamist ka sideettevõtjale. 100 sideteenuseid, aga mitte sidevahendite kasutamist. Seega tehniliselt ei saaks sideettevõtjad olla need, kellele eelnõu §-is 67 sisalduv kohustus suunatud on. Kui see säte jätta eelnõusse sellisel kujul laiaulatusliku ja sisustamata volitusnormina, siis võib tekkida olukord, kus antakse välja haldusakt, mida ei ole võimalik praktikas teostada. Leiame, et haldusakti andvalt organilt ei saa kriisiolukorras eeldada, et ta teaks kõiki tehnilisi võimalusi ning oskaks anda pädeva korralduse suunatuna õigele isikule. ITL-i ettepanek on sõnastada see säte selliselt, et Vabariigi Valitsusel või tema volitatud haldusorganil on õigus nõuda elektroonilise side teenuse osutajalt sidevõrgule juurdepääsu piiramist olemasolevate 101  tehniliste võimaluste piires. Täiendava piiramise alus või sellise piiramise aluse lisandumine peab nähtuma ka piiramise aluseks olevast ESS-i loetelust. 9. Sõnumisaladuse ning Selgitus Eelnõus uus sõnastus. kodu-, perekonna- ja eraelu puutumatuse piiramine (§ 68). Eelnõu § 68 lg 2 punkt 2 annab õiguse Politsei- ja Piirivalveametile, julgeolekuasutusele ja Kaitseväele kuulata või vaadata pealt või salvestada elektroonilise side võrgu kaudu edastatavat sõnumit või muud teavet. Täna on ESS § 113 kohaselt kohustus jälitustegevuseks juurdepääsu anda üksnes jälitus- ja julgeolekuasutustele kohtu loal. Leiame, et isikute ringi laiendamine ei ole põhjendatud ja teeme ettepaneku eelnõu § 68 102 kitsendada ning jääda ESS-is sätestatud isikute loetelu juurde, kes korraldavad neile loodud juurdepääsulahenduse vahendusel pealtkuulamise jms toimingute läbiviimise ja omalt poolt info edastamise vastavalt kriisiolukorra vajadustele ka teistele eelnõu § 68 lõikes 2 täiendavalt nimetatud isikutele. Juhime tähelepanu, et ESS § 113 täitmiseks on loodud tehniline võimekus. Ca 20 aasta jooksul on tehtud on pidevaid investeeringuid tehnoloogia arenguga kaasas käimiseks ning õigustatud isikutele on arendatud nende vajadustele vastavad tehnilised juurdepääsukanalid. Me ei pea täiendavate kanalite loomist mõttekaks. Selleks võimekuse loomine nõuaks süsteemide tehnilist täiendamist ning lisaressurssi selleks. 103  Vajadusel on riigiasutustel võimalik muudel alustel omavahel jälitustegevuse infot vahetada. 10. Elutähtsa teenuse Mittearvestatud Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldaja saab toimepidevuse nõuete toimepidevuse korraldaja määruses täpsustada teenusenõudeid erinevateks olukordadeks. Seejuures (§ 74). sätestatavad nõuded peavad olema proportsionaalsed ja asjakohased ning Eelnõu § 74 lg 6 punkt 1 neid peab olema ka reaalselt täita. alusel kehtestatav teenuse toimepidevuse nõuete Eelnõus sätestatu on analoog kehtivast HOS § 33 lg-st 1. Korraldaja antav kirjeldus peab kindlasti korraldus on oma olemuselt haldusakt, mis peab olema põhistatud ja hõlmama erinevaid proportsionaalne. Haldusorgan ei saa kohustada tegema asju, mis ei ole toimepidevuse nõudeid objektiivseid asjaolusid arvesse võttes täidetavad. Korraldust peab olema erinevateks olukordadeks. võimalik täita ning sellega peab haldusorgan arvestama korralduse andmisel, Nagu ülal (kirja punktis anda saab üksnes selliseid korraldusi, mida on võimalik ka tehniliselt täita. 1.3) rõhutasime, on meie hinnangul oluline vahe, millisest kriisist räägitakse. Ei saa eeldada, et teenust taastatakse samadel põhimõtetel ka olukorras, kus sellega kaasneb reaalne oht inimese elule ja tervisele. Eelnõu § 74 lõikes 7 sisalduv elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja õigus panna ETO-le mis iganes kohustusi sõltumata sellest, kas see oleks üldse õiguslikult või tehniliselt 104  võimalik, ei ole proportsionaalne ega vastuvõetav. Need kohustused ületaksid selle, mis saab olema ETO-le õigusaktidega ette nähtud. Kehtiv õiguskord ei võimalda luua olukorda, milles saab kehtestada nõudeid, mis ei tulene seadusest või pole vähemalt määruse tasandil fikseeritud. ITL-i ettepanek on jätta see arusaamatuid ootusi ja ebamäärasust juurde loov säte eelnõust välja. Juhul, kui tekib olukord, mida ei olnud võimalik ette näha, siis saab rakendada ühekordsete kriisiülesannete skeemi. 11. Elutähtsa teenuse osutaja Arvestatud osaliselt Eelnõu § 75 lg 11 p-i 1 sõnastus täiendatud järgmiselt: kohustused, sh kohustus „tagama elutähtsa teenuse toimimise ja kasutajale kättesaadavuse, vähendada sõltuvust sealhulgas tagama teenuse toimimise tehnilise rikke ning tarne ja teise partneritest (§ 75). elutähtsa teenuse katkestuse korral, sealhulgas kriisiolukorras enda HOS-ist (eelnõu § 75 lg 6) osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime“. kohustuste ülevõtmise Tegemist on kehtiva HOS põhimõttega. Seda ei muudeta. osas leiame, et enne Nõudeid alltöövõttu kohta saab kehtestada ETKA oma määrusega. See on kohustuste ülevõtmist kehtiv põhimõtte ja ei muutu. Nt EP on kehtestanud sellised nõuded. 105 vajab sisulist lahendamist Seadus ei kohusta ETO-t isoleerima koostööpartneritest, vaid arvestama kaks teemat: nendest tulenevate riskidega, tegelema nende riskidega, nt mitmekesistama partnerite ringi, leppima ETKA.ga kokku sõjas osutava teenuse taset ja - Eelnõu kohaselt peab koostoimet ETKA kriisiplaani kohaselt. ETO tagama elutähtsa teenuse toimimise, sealhulgas tagama tehnilise rikke ning tarne ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, sealhulgas kriisiolukorras enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete kohaselt (eelnõu § 75 lg 6 p 1); Juhul, kui soovitakse HOS-i tänase sõnastuse lõppu lisada täiendus: „elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete kohaselt“, siis tuleb eelnevalt kirjeldada eelnõus erinevad toimepidevuse ja taastamise nõuded sõjaolukorras ning tavaolukorras. Vastasel korral eeldatakse tavapärase toimepidevuse 106 ja teenuse taastamise nõuete kehtimist samaväärselt sõjaolukorras. - Eelnõu kohustab riik jätkuvalt ETO-t vähendama sõltuvust lepingupartneritest (§ 75 lg 6 p 4), kuigi sellele teemale kui probleemsele kohale oleme riigikaitseliste ametikohtadega seoses riigi tähelepanu juhtinud. Riigi eeldus, et kogu elutähtis teenus majandatakse algusest lõpuni ühe ettevõtte sees, ei tundu mõistlik eeldus ega kooskõlas tegeliku olukorraga. Üsna tavapärane ja loogiline on, et süsteemide ja võrgu haldamiseks ning ehitamiseks tellitakse teenused mingis osas sisse. Kui elutähtsat teenust osutaval töökohal lepingulise partneri juures Eraõiguslikete juriidiliste isikute õigused ja kohustused peavad tulenema ei ole riigi poolset tuge, seadusest. Kohustuste ja õiguste subjektide ring peab olema võimalikult vaid see on ja jääb ETO täpselt seadusega määratletud. Alltöövõtjate puhul on seda raske teha, kuna enda vastutusele, siis alltöövõtjate ring on tavaliselt kiiresti muutuv, samuti on muutuv nende 107  sõjaolukorras osutub see ülesannete laad, seda ka ühe elutähtsa teenuse osutaja lõikes. Kriisiülesande kokkuvõttes ka riigi täitmiseks vajaliku töökoha regulatsiooniga kaasneb võimalus määrata julgeoleku ja isikud kriisitöökohtadele, mis tähendab, et isikud peavad täitma oma toimepidevuse riskiks. kohustust töökohal mitte Kaitseväe koosseisus. Riigi kaitsevõime planeerimisel ei ole võimalik jätta subjektide ring avatuna või panna ETO on riigile sõltuvusse elutähtsa teenuse osutaja äristrateegiast. Selle tõttu on loodud väljendanud oma võimalus korraldavale asutusele seada nõuded elutähtsa teenuse osutaja potentsiaalset murekohta alltöövõttu kohta. See võimaldab suunata ettevõtjaid mõtlema paremini läbi eelkõige kriitilistes alltöövõttu tingimusi, sh vääramatu jõu välistamist lepinguga. olukordades (sõda) ja leiame, et selles osas Samuti juhime tähelepanu, et tegu on kehtiva HOSi sõnastusega (HOS § 38 midagi ette võtmata lg 3 p 2), eelnõu ei too selles osas muutust. Mobilisatsioonist vabastuse osas aktsepteerib riik seda on eelnõus sama süsteem, mis kehtivas õiguses (RiKS § 46 lõike 3 alusel olukorda, et määrus võimaldab ETOl määrata kriisi ajal tööl olevad isikud: sõjaolukorraks ette https://www.riigiteataja.ee/akt/116032022013) valmistades ei ole riik andnud endast parimat ning aktsepteerib seda riski ja olukorda. Täna puudub eelnõus isegi selge viide selles osas, et ETO kriisiülesandega (riigikaitselased) töötajad on vabastatud mobilisatsioonist (eelnõust välja ei loe otseselt, vt ka kirja punktid 2.13 ja 2.14). Partneritest sõltuvus on jäetud ETO riskiks. 12. Riigi tegevusvaru Selgitus ETOdel peavad olema oma ülesannete täitmiseks vastavad vahendid ja moodustamine, haldamine varud, sh inimesed. Eesti Varude Keskus tegeleb varuga, mis on viimne ja kasutamine (§ 82). abinõu, kui kõik muud varud on ammendunud. Üldine varude info on 108  Riigi tegevusvaruga seoses kättesaadav EVK kodulehel ja nende aastaülevaadetes. Varud jagatakse jääb vajab selgitamist, olemasolevate võrgustike kaudu. Vedelkütus tanklate kaudu (ETO-de jaoks kuidas jõuab ETO-deni autonoomsed ja kriisitanklad). info, millised varud riigil olemas on, kuidas ja millistel tingimustel ETO- d varusid kasutada saavad. Kus ja kuidas see küsimus lahendatakse? Näitena toome siinkohal kütuse ja generaatorid. Kahtlemata oleks kõige efektiivsem just generaatorite puhul keskse nö varupanga loomine. Kui kütusega varustav ettevõtja on oluline, siis on ta määratud ETOks ning talle kohaldub võimalus määrata teatud inimesed kriisitöökohtadele. Teistel Varude haldamise seda võimalust ei ole. tagamiseks sõja olukorras peaksid kütusega varustavale ettevõttele kohalduma ka eelnõu kohased püsiva kriisiülesandega isiku kohustused ja sätted ning mobilisatsioonist välistamine. 13. Püsiva kriisiülesandega Selgitus Elutähtsa teenuse tagamine on ETO püsiv kriisiülesanne. ETO on püsiva ameti- ja töökoht (§ 89). kriisiülesandega isik ning sellele kohalduvad ka püsiva kriisiülesandega ITL-ile jääb segaseks, isiku kohta käivad sätted. ETOl on samuti võimalik määrata enda juures kuidas toimub püsiva kriisiülesandega töökoht. Korraldus ETO-de jaoks jääb seejuures mobilisatsiooni korral samasuguseks kehtiva riigikaitselise töökoha korraldusega ( elutähtsa teenuse osutaja https://www.riigiteataja.ee/akt/116032022013) 109 töökorraldus. Hetkel kehtiva seaduse kohaselt Alltöövõtjate osas vastatud eelnevalt. on selge, et riigikaitselistel ametikohtadel olevad inimesed peavad oma ametikohustusi täitma ehk neid ei mobiliseerita. Eelnõust seda välja ei loe, sest riigikaitselistest ametikohtadest enam juttu ei ole, vaid räägitakse püsiva kriisiülesandega ameti- ja töökohast. Samas ei saa selgelt aru, kas see rakendub ka elutähtsa teenuse osutajale. Nimelt ei nähtu eelnõust ega seletuskirjast elutähtsa teenuse osutaja kriisiülesandega töötajate mobilisatsioonist vabastamist. ITL toetab senise mudeli säilitamist, mille kohaselt on ETO-del ka õigus oma töötajaid määrata kriisiülesandega ametikohtadele, et tagada kriisiolukorras elutähtis teenus. 110 Eelnõu § 89 lõike 3 kohaselt hakkaks kriisiülesandega ameti- ja töökohti määrama nimeliselt Vabariigi Valitsus. Meile tundub sellise muudatuse põhjendus ja praktiline rakendatavus arusaamatu. Kui peetakse siiski vajalikuks anda teatav roll selle osas Vabariigi Valitsusele, siis meie hinnangul saaks Vabariigi Valitsus vaid määrata, mis teenuste osutamisega seoses on vajalik määrata kriisiülesandega töökohti. Elutähtsa teenuse osutajale jääks siis ise võimalus määrata konkreetsed töökohad, sest tema tunneb oma teenuseid ja teab millised spetsialistid on nende osutamise tagamiseks vajalikud. Murekoht on ka selles, et kuidas käituda sisseostetava ehk allhangitava teenuse korral. ETO ei saa 111 kohustada oma partnereid määrama viimaste ettevõtetes kriisiülesandega töökohti, kuigi see oleks vajalik, selleks et ETO saaks oma kohustusi täita ka siis, kui toimub näiteks mobilisatsiooni kohustus sisseostetava ettevõtte töötajate suhtes. See küsimus on laual ka riigiasutuste poolt sisseostetavate teenuste puhul ja vajab eelnõuga lahendust. ITL teeb ettepaneku kaaluda võimalust määrata kriisiülesandega töökohad, mitte juriidilise isiku põhiselt, vaid seotuna teenuse osutamiseks vajaliku ressursiga. Leiame, et kriisiülesandega töökohad tuleb määratleda vastavalt elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikele tegevustele. Sealhulgas tuleb arvestada koostööpartnerite 112 töötajaid, kelle osas tuleb mobilisatsiooni korral näha ette erisus ning võimaldada asuda kriisiülesandega ametikohale, sõltumata sellest, kas ta töötab ettevõttes, kes on ETO või tegutseb tema volituste alusel/lepingulise partnerina. Teemaga on seotud ka ETO võimekus tellida riigilt kriisiülesandega töötajate taustakontrolli. Täna puudub ETO-del võimalus tellida riigilt neile töötajatele, kes täidavad kriisiülesandeid või kes pääsevad ligi elutähtsa teenuse osutamise kontekstis võtmetähtsusega kriitilisele taristule (nt võrgukeskustele), enne nende töölevõtmist ja vajadusel ka töösuhte vältel taustakontrolli, veendumaks nende usaldusväärsuses ja sobivuses vastavale 113  töökohale. Selline võimalus tuleb antud eelnõu raames ETO-dele luua. 14. Töökohustuste tekkimine Selgitus Eelnõust jäetud välja viide tulumaksu arvestamisele, isik peab ise ütlema, (§ 90) ja lõppemine (§ 92 millises töökohas ta kriisi ajal töötab. lg 2). Eelnõu § 90 lg 4 kohaselt loetakse töökohustus tekkinuks vaid ameti- või töökohal, millel töötamise eest saadavalt tulult tehakse tulumaksu kinnipidamisel mahaarvamisi, kui isik töötab mitmel kriisiülesandega ameti- või töökohal. Võimalike dubleerivate kohustuste olemasolu puhul on tegemist väga olulise probleemiga, mis vajab ennetavat lahendamist. ETO-de jaoks on väga oluline, et nende võtmetöötajad saaksid ka kriisi ajal tegeleda elutähtsa teenuse osutamise tagamisega. Seetõttu on meie jaoks äärmiselt oluline, et eelnõusse saaks selgelt kirja, et teatud isikuid ei 114 tohi kohustada täitma muid kriisiülesandeid ja neid näiteks ei mobiliseerita. Hetkel eelnõu § 90 lõikes 4 välja pakutud regulatsioon selleks meie hinnangul ei sobi. Meile jääb arusaamatuks, miks siduda seda küsimust tulumaksu tasumisega. Palun selgitage. Kui seda sätet lugeda koos eelnõu § 89 lõikega 3, tekib küsimus, et kui Vabariigi Valitsusel on plaanis koostada kogu riigi peale üks nimekiri kriisiülesandega ameti- ja töökohtadest, kas siis on plaanis selle kaudu TLSi muutmine ei ole vajalik, kuna eelnõu sätestabki eriregulatsiooni, nii välistada ka kattuvused. nagu hetkel kehtivas õiguses sätestab eriregulatsiooni RiKS (§ 51). Püsiva kriisiülesandega ameti- või töökohalt omal soovil vabastamise ja töölepingu lõppemise korral nähakse ette tänasest töölepingu seaduse ülesütlemise regulatsioonist erinev ülesütlemise tähtaeg (60 115  päeva) enne töölepingu lõppemist (§ 92 lg 2). Leiame, et erisuse kehtestamisel töölepingu seaduses sätestatu osas, tuleb vastav muudatus teha ka TLS vastavatesse sätetesse (TLS § 98 – Töötaja ülesütlemise etteteatamise tähtajad) 15. Haldusakti ja muu Selgitus Eelnõu on muudetud selliselt, et avaldamisel lähtutakse olemasolevatest dokumendi tehnoloogilistest lahendustest. Põhimõte on, et nõuda ei saa seadusega kättetoimetamine (§ 109). kelleltki midagi, mida ei saa tegelikult täita. Eelnõu § 109 lg 1 p 2 kohaselt loetakse haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamiseks ka selle avaldamis asjakohases arvuti- või sidevõrgus. Meie hinnangul saab selline kohustus kehtida vaid massiteabevahenditele, mitte olla sideettevõtja kohustus. Seetõttu teeme ettepaneku jätta sellest punktist välja viide arvuti- ja sidevõrgule. 16. Elutähtsa teenuse osutaja Selgitus Kehtiv HOS näeb ette sanktsioonid seaduse ja selle alusel kehtestatud kohustuste rikkumine (§ õigusaktides sätestatud nõuete täitmata jätmise korral. Sellegipoolest ei ole 151). Eelnõuga seni kehtinud sunniraha ja trahvide määrad olnud motiveerivad. Näiteks osa 116 suurendatakse elutähtsa teenuseosutajate jaoks on seni olnud lihtsam tasuda iga kord sunniraha 2000 teenuse osutaja kohustuste eurot kui täita ettekirjutus toimepidevuse nõuete täitmiseks. Sanktsioonid on rikkumise maksimaalset mõjutusvahend isikute käitumise korrigeerimiseks sobivas suunas. On karistust märkimisväärselt oodata, et uued sunniraha ja trahvide määrad mõjutavad olemasolevate – 20 000 eurolt 400 000 elutähtsa teenuse osutajate käitumist ning suunavad neid paremini täitma euroni. Seejuures on seadusest tulenevaid nõudeid. eelnõus sisalduvad kohustused väga üldised ja Määrade tõstmine maksimaalse lubatuni ei tähenda automaatselt nende hetkel ka lahtised (nt kõike maksimaalses määras kohaldamist. Nõustume, et igasugune karistuse muud tuleb ka teha kohaldamine peab järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mistõttu sunniraha vastavalt eelnõu § 74 ja rahatrahv määratakse vastavalt rikkumise raskusele. Trahvimäärad on lõikele 7). seatud maksimaalses ulatuses, mida karistusseadustik lubab (KarSi § 47), sest elutähtsa teenuse osutaja kohustuste täitmata jätmine või ITL palub selgitust, et mittenõuetekohane täitmine võib kaasa tuua väga suure kahju, ohustada millest nii suur muudatus elanikkonda, Eesti riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda. Näiteks võib tingitud on ja kuidas see juriidilist isikut, kes jätab täitmata riigikaitseülesande, karistada põhjendatud on. Meile rahatrahviga kuni 400 000 eurot (vt RiKS § 911). Sunniraha määr on samuti tundub ebamõistlik ühtlustatud RIKSi §-s 901 sätestatuga ja jääb samasse suurusjärku KütSis sanktsioone sellises sätestatud sunniraha määradega elutähtsa teenuse osutajatele. ulatuses suurendada arvestades, et ETO-del on eelnõu kohaselt üksnes kohustused, näha on, et ETO roll ja kohustused riigi julgeoleku ja toimimise vaatest veelgi suurenevad võrreldes tänasega ning kompensatsioonimehhanis mi pole ette nähtud. Kusjuures arvestamata on jäetud see, et sõja 117  olukorras antakse endast parim, kuid palju sõltub sellest, mis on olukord kriisi või sõja hetkel ning kuidas toimib koostöö (ristsõltuvused, varustatus). Kindlasti on oluline, et enne karistamist kuulatakse ettevõtja ära ja otsitakse probleemile lahendust. Samuti see, et karistus on proportsionaalne rikkumisega. 17. Elektroonilise side seaduse Selgitus Eespool on selgitatud, et eelnõuga eristatakse sideteenuste piiramist ja muutmine (§ 171). sidevahendite kasutamise piiramist. Eelnõu §-s 67 ei reguleerita sideteenuse Eelnõu § 171 punktiga 5 piiramist või juurdepääsu piiramist sidevõrgule. Sidevahendite kasutamise lisatakse ESS §-i 98 uus piiramist ei saa samastada sideteenuste piiramisega, sest sidevahend on lõige, mille alusel on defineerimata õigusmõiste, mida tuleb määratleda selle tavatähenduses. TTJA-l õigus nõuda, et Sidevahendite kasutamise piiramise meedet on võimalik kohaldada juhtudel, sideettevõtja piiraks kus isikute vahelise side pidamine ei vasta juriidiliselt kehtivas õiguses sideteenuse osutamist (ESSis) defineeritud sideteenuse osutamisele. lõppkasutajale või juurdepääsu sidevõrgule, kui see kahjustab avalikku korda ähvardava olulise ohu väljaselgitamist või tõrjumist. Juhime tähelepanu, et selle sätte sõnastus on mitmest ülal käsitletust (eelnõu §§- 118  id 51 ja 67) õnnestunum osas, milles see annab õiguse piirata juurdepääsu sidevõrgule, sest just see on see, mida sideettevõtja tehniliselt teha saab. Teeme ettepaneku jääda eelnõus vaid selle sätte juurde. Samas teeme ettepaneku selle sätte (§ 171 p 5) sisu üle arutleda, et tagada ühine arusaam sellest, millisteks olukordadeks see mõeldud on ja kuidas praktikas rakendama hakatakse. 18. Isikut tõendavate Selgitus Kehtiva seaduse ja ka eelnõus esitatud muudatuse kohaselt on eesmärk dokumentide seaduse käsitleda elutähtsa teenuse osutajana neid sertifitseerimisteenuse osutajaid, muutmine (§ 179). ITL on kes osutavad teenust ITDS-i alusel välja antud dokumentidele. Selguse seisukohal, et identimise, huvides tuleks antud ITDS-i säte alles jätta. EUTS-i täiendamise vajadust autentimise ja analüüsitakse KüTS-i revisjoni raames. Elutähtsa teenuse sisu on võimalik elektroonilise täpsustada ka ETKA määrusega ja see ei eelda ITDS või muude seaduste allkirjastamise määramine muutmist. elutähtsaks teenuseks läbi isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) ei ole õige. Meie hinnangul peab seda tegema läbi e-identimise ja e-tehingute 119  usaldusteenuste seaduse (EUTS), kuna see reguleerib e-identimist ja e-tehinguteks vajalikke usaldusteenuseid laiemalt, samas kui ITDS reguleerib üksnes riiklike isikut tõendavate dokumentide väljaandmist. Identimise, autentimise ja elektroonilise allkirjastamise määramine elutähtsaks teenuseks läbi EUTS-i toetab ka tänane praktika. 19. Küberturvalisuse seaduse Selgitus Sätte uuendatud sõnastus on sama, mis 11.03.2025 Riigikogu menetlusse muutmine (§ 196). võetud HOSis muutmise seaduse eelnõus (589 SE), kuid see on lõimitud Eelnõu § 196 punktiga 3 elutähtsa teenuse osutaja kohustuste üldisesse loetelusse. See eelnõu läbis viiakse hetkel HOS § 41 eelnevalt uue kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise ringi. Selle järgi peab lõikes 2 sisalduv elutähtsa elutähtsa teenuse osutaja tagama juhul, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse teenuse toimimist tagavate tagamiseks vajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis, elutähtsa infosüsteemide asukoha teenuse toimepidevuse dubleerivate vahendite ja tehnoloogiliselt nõue küberturvalisuse alternatiivsete lahenduste abil ajal, kui välisriigis asuvatele andmetele või seadusesse muutmata seadmetele juurdepääsuks kasutatav tavapärane elektroonilise side teenus kujul. Teame, et käimas on või võrk ei toimi. See seondub vahetult elutähtsa teenuse osutaja teise analüüs selle sätte kohustusega rakendada elutähtsa teenuse toimepidevust tagavaid meetmeid vajalikkuse osas. (…) tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse Märgime, et elutähtsa osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste teenuse osutajate jaoks on kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise oluline, et antud sätte osas kaudu. Elutähtsa teenuse osutaja nõuete täitmist kontrollib, toimepidevuse tehakse otsused koos nõuded kehtestab ning tema toimepidevuse riskianalüüsi ja kriisiplaani käesoleva eelnõuga, mitte kinnitab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja. 120  eraldiseisvalt. Tegemist on elutähtsa teenuse Elutähtsa teenuse üks eesmärke on tagada ka teenuse kättesaadavus osutamise ning kasutajatele kriisiolukorras, sealhulgas olukordades kus ühendus toimepidevuse tagamise välisriikidega on erinevatel põhjustel piiratud. Sätte eesmärk on, et elutähtsa seisukohast olulise teenuse osutaja mõtleks ka olukordadel, kus väliriigis olevad andmed või küsimusega. Ilma selle seadmed ei ole juurdepääsetavad, sest sideteenus või sidevõrk ei toimi. sätte tulevikku teadmata ei ole võimalik hinnata tervikuna riske ega näha Sätte mõtte kohaselt tuleb läbi mõelda ja teenuse osutamine kui esineb kirjas ette riske maandavaid kirjeldatud sõltuvus välisriigis olevast võrgu- ja infosüsteemist, mis on meetmeid elutähtsa kahjustatud ning seab näiteks ohtu isikute elu ja tervise. Selle tulemusena teenuse osutamise ja tuleb ette näha dubleerivad vahendid ja alternatiivsed lahendused. toimepidevuse tagamise seisukohalt. Eelnõus toodud sätte juures on arvestatud, et sisulisi muudatusi olemasolevates nõuetes ei tehta. Riskide hindamisel tuleb arvestada hindamise hetkel kehtivate õigusaktidega. Eelnõu ei keela võrgu- ja infosüsteemide kasutamist, mis asuvad välisriigis. Ettevõttel peab olema mõeldud läbi alternatiivne lahendus välismaal asuvate infosüsteemide või välismaa ühenduse katkemise korral. 20. Eelnõu jõustumine (§ 251). Arvestatud Eelnõu täiendatud rakendussätetega. Eelnõu rakendamise osas teeb ITL ettepaneku lisada eelnõusse mõistlik ülemineku periood. Eelnõuga lisandub ettevõtetele palju uusi kohustusi ning nende rakendamiseks ettevalmistuste tegemine võtab aega. Muuhulgas on 121  ETO-del vaja jõustunud mahuka õigusakti teksti koos selle alamaktidega selleks, et analüüsida uute kohustuste erinevusi võrreldes tänase olukorraga ning koostada seejärel uutele nõuetele vastav riskianalüüs. 21. Rakendusaktid. Selgitus Rakendusaktid menetletakse eraldi. Menetlemisel saadetakse need ka Rakendusaktide osas arvamuse avaldamiseks huvigrippidele. leiame endiselt, et neid on väga palju. Eeldame, et eelnõud koostades jõuti järeldusele, et nende mahtu pole võimalik vähendada. Palume hetkel antud tagasisidet võtta ITL-i poolt antuna üksnes eelnõu põhiosa suhtes, mitte alamaktide kavanditele Kindlasti soovime rakendusaktide menetlusse kaasatud olla.. Teeme ettepaneku korraldada rakendusaktide osas ka eraldi ümarlaud elutähtsate teenuse osutajate kaupa ning seejuures käsitleda ka nende elutähtsate teenuste rakendusakte, mis on tugevas ristsõltuvuses 122 kõnealuse elutähtsa teenusega. Näiteks sideteenuste puhul ka nõuded elektri ja kütusega varustamisele. Oluline on ka, millised on täiendavad võimalikud varude kasutamise põhimõtted ja prioriteedid, riigi poolne kriisijuhtimine ja info jagamine. Lisaks on sideettevõtjatel ootus, et elektri toimepidevuse tagamiseks kehtestatud nõuded ei oleks niivõrd erinevad sideteenuse toimepidevusele kehtestatud nõuetest, et sideettevõtjad peavad oma teenuse toimimiseks autonoomset elektritoidet tagama järjest suurenevas ulatuses. Rakendusaktide puhul on äärmiselt oluline, et nende aluseks oleksid praktilised täidetavad kokkulepped ning oleks lahendatud ristsõltuvuste jm sõltuvuste küsimused. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (II kooskõlastusring) 123 Nr Ettepaneku/märkuse Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid sisu 1. Püsiva kriisiülesandega Mittearvestatud ETO põhiülesanne on tagada, et tema pakutav teenus oleks klientidele, isikute ringi laiendamine eelkõige elanikele, alati kättesaadav. Selle tagamiseks ja ohtude maandamiseks, tuleb ETOl hinnata riske, sh tuleb hinnata ka Püsiva kriisiülesandega lepingupartnerite (alltöövõtjate) olulisust ja nendega kaasnevaid ohte. isikute ring on praktikas Näiteks tuleb haiglal hinnata enda sõltuvust toitlustajast ning kavandada laiem kui eelnõu ette näeb. sõltuvust maandavaid meetmeid. Lisaks töötajatele ja Seega tuleb ETOl välja töötada alltöövõtjatega/partneritega kaasnevate ametnikele on vajalik riskide leevendamiseks meetmed, et teenuse toimimine tagada. lisada ka isikud (koostööpartneri töötajad), kes täidavad elutähtsa teenuse osutamisega seotud kriisiülesandeid. ITL-i ettepanek: muuta eelnõus läbivalt vastavad sätted, milles on käsitletud kriisiülesandega töö- või ametikohtadena üksnes ETO töötaja või ametniku töökohustusi. Palume laiendada kriisiülesandega ameti- ja töökohtade ringi ning viia nende määramise sätetesse muudatused nii, et ETO-l oleks võimalik lisada ka koostööpartnerite ameti- ja/või töökohti, mis on vajalikud kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks. 124 Meie konkreetne ettepanek on kriisiülesande täitmiseks vajalik „töökohustus“ asendada „(kriisi)ülesandega“ ja/või „kohustusega“ (vastavalt kontekstile) ja „töötaja“ asendada „kriisiülesandega isikuga“ Põhjendus: Arvestamata on jäetud, et ETO teenused on muutunud nii kompleksseks, et kõiki elutähtsa teenusega seotud ülesandeid ei ole ETO-l võimalik tagada üksnes oma töötajatega. Paratamatult sõltuvad ETO-d ja nende poolt osutatavad elutähtsad teenused osaliselt partneritest, millest tulenevalt on eelnõus partneri töötajate taustakontrolli tegemiseks eraldi sätted. Palume samast põhimõttest lähtudes sõnastada ringi ka kriisiülesandega töö- ja ametikohad ning nende määramisega seotud 125 sätted, et ETO-l oleks võimalik sinna hulka lugeda ka partnerite töötajaid, kellele on ETO usaldanud olulise ülesande elutähtsa teenuse tagamisel. Mõned näited eelnõust (sinisega ettepanek lisada, punasega läbikriipsutatud ettepanek välja jätta), mille osas teeme ettepaneku vastavalt muuta: Eelnõu § 55. Kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isiku Eestist lahkumise piiramine (1) Vabariigi Valitsus võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal kehtestada Eestist lahkumise keelu kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega ülesandega isikule, kui tema Eestis viibimine on vajalik riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks. 126 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetme kohaldamisel on lõikes 1 nimetatud isik, kes viibib väljaspool Eestit, kohustatud sellest viivitamata teavitama tööandjat. Eelnõu § 97. Püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus (alternatiiv: täitmiseks vajalikud ülesanded või täitmiseks vajalikud kohustused) (1) Püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus on töö- või teenistussuhtest või lepingulisest suhtest tulenev kohustus, mis on vahetult seotud kriisiülesande täitmise, selle toetamise või põhiseadusliku institutsiooni toimepidevuse tagamisega (edaspidi ka töökriisiülesanne/kohustus ). 127 (2) Töö Kriisiülesandega kohustus käesoleva seaduse tähenduses ei ole tegevväelase poolt sõjaaja ametikoha ülesannete täitmine, ajateenistus, reservteenistus ega asendusteenistus. § 98. Püsiva kriisiülesandega ameti- ja töökoht (1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik peab tagama, et tal on kriisiülesande täitmise tagamiseks olemas vajalik personal, kes on kriisiülesandega ameti- ja töökohale määratud või lepingulise partneriga kokku lepitud, kes on teadlik oma kriisirollist ning kellel on kriisiülesande täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud.“ Täiendavad märkused: Lugedes rakenduskavandit eelnõu § 98 lõike 6 alusel kehtestavale määrusele 128 „Täiendavate kriisiülesandega ja kriisiülesannete täitmist toetavate ameti- ja töökohtade ning nendele nimeliselt määratud isikute loetelu, nende ameti- ja töökohtade ja isikute määramise tingimused ja nende üle arvestuse pidamise kord“ jääb arusaam, et määrusesse kavatsetakse tuua ka loetelu ametikohtadest (vt § 3. Kriisiülesandega ja kriisiülesande täitmist toetavate ameti- ja töökohtade loetelu). Juhime tähelepanu, et selline loetelu ei peaks olema avalik, kuna see annab võimaluse ka välistel osapooltel tuvastada isikud, kes nendel ametikohtadel on ning annab täiendava võimaluse vastavate isikute tegemist kuidagi mõjutada või isikud võivad sattuda ohtu, kui reisivad riskiriiki. 129  Eelnõu ei näe endiselt eriti arvestavat võimalusega, et kriisiülesande täitmist toetav funktsioon ja/või ETO, või selle osutamiseks vajaliku teenuse/komponendi osutaja s.t ka antud eelnõus toodud ametikoht võib asuda teises (EL) riigis. Grupiettevõtete puhul on mõnes valdkonnas tegemist küllalt levinud praktikaga. Praktikas muutub ilmselt väga keeruliseks ka selliste teenuste toimimiseks vajalike kolmandate osapoolte teenuste tuvastamine ja neile regulatsioonide kohandamine, tuues siin näiteks kas või platvormteenuste pakkujad. 2. Taustakontrolli Mittearvestatud Märkuses esitatu jätab eksitava mulje, justkui puuduks eelnõus ETOdel oma kohustuse piiravad riskide analüüsimisel ja hindamisel võimalus arvestada mistahes ETO vaates sätted oluliste tahtlike kuritegude toimepanemist. Selgitame, et vastavalt eelnõule Eelnõu sisaldab piirangud (mh on see samamoodi HOSis) kohustub ETO tegema päringu ka muude nii ETO jaoks oluliste kuritegude toimepanemise kohta, kui karistusregistris puuduvad kehtivad ülesannete määramisele karistused karistusseadustiku 8. ja 15. peatüki kuritegude toimepanemise riskianalüüsis kui ka eest. CER direktiivist ülevõetud minimaalse taustakontrolli sisuks ongi 130 taustakontrolli ulatuse karistusandmete kontroll ja nende alusel isiku usaldusväärsuse hindamine määramise õigusele ETO temale usaldatud olulise töö tegemisel ning siin ei piirduta ainuüksi enda poolt. Seoses selle karistusseadustiku 8. ja 15. peatüki kuritegudega. Asjaolu, et seadusandja probleemiga esitasime imperatiivselt välistab seadusega võimaldada töö andmist isikule, keda on 10.06.2024 ITL-i karistatud karistusseadustiku 8. ja 15. peatüki kuritegude toimepanemise ettepanekud Riigikogu eest, ei tähenda seda, et ETOl puudub kohustus ja võimalus saada menetluses olevale karistusregistrist teavet ja teha muude toimepandud kehtivate kuritegude hädaolukorra seaduse andmete alusel riskide maandamiseks vajalikke otsuseid. Seda on selgitatud muutmise ja sellega ka eelnõu seletuskirjas. Lisaks, kõnesoleva eelnõuga ei muudeta CER seonduvalt teiste seaduste direktiivi minimaalseks ülevõtmiseks koostatud sätteid, mistõttu ei lisata muutmise seaduse täiendavaid nõudeid või tingimusi isikute taustakontrolli tegemiseks ETO eelnõule 426 SE (lisatud teenuse osutaja poolt (nt töötamise välistamine kodakondsuse andmete käesolevale kirjale). alusel, välisriikides viibimise kontrollimine vms). Selgitame veelkord, et Käesolevaga esitame karistusandmete kontrollimine on ka direktiiviga nõutav miinimum (millest samast probleemkohast lähtub ka kõnesolev eelnõu) ja seda võimaldatakse teha ETOle iseseisvalt ajendatud ettepanekud ka (selleks arendatakse e-äriregistri juurde mh vastav teenus). Eelnõu käesolevale eelnõule. koostamisel on juba varasemalt kaalutud ja arvesse võetud asjaolu, et Märgime, et need ei ole täiendavate nõuete ja tingimuste (sh andmekogudes sisalduvate mistahes täpselt samas sõnastuses, muude isikuandmete, sh eriliigiliste ehk delikaatsete andmete kontroll, kuid adresseerivad sama nendele juurdepääs ja nende andmete analüüsi võimalus) kehtestamine probleemi. seaduses tähendaks ka taustakontrolli (ehk isiku usaldusväärsuse hindamise) ülesande andmist seadusandja poolt konkreetsele riigiasutusele (nt PPA-le ITL-i ettepanek 1: või KAPO-le). ITLiga kohtumiste aruteludel oleme olnud alati üksmeelel, et Sõnastada eelnõus põhiseaduses sätestatud olulisuse põhimõtte kohaselt peame isikuandmete taustakontroll viisil, et töötlemisega kaasneva eraelu puutumatuse riive üksikasjad sätestama alati karistusseadustiku 8. ja 15. seadusandja poolt seaduses. peatüki kuritegude ja terrorismi eest karistuse Tuleb märkida, et mistahes muude isiku usaldusväärsust puudutavate kontroll on minimaalne asjaolude hindamist ja nendega arvestamist töösuhtetes reguleerib juba kohustuslik kontroll, mille praegu ka töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 5, mille kohaselt tööandja võib ETO peab seaduse töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, kohaselt tegema. Eelnõust mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, 131 sõnastusest peab selgelt eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega välja tulema, et ETO võib põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Eelnõu ei sekku antud oma riskianalüüsis ette küsimuses tööõiguse valdkonda kuuluvasse ehk eelnõuga ei tehta muudatusi näha riigi julgeoleku ja õigustes või kohustuses, mis on tööandjale ja töötajale sätestatud TLSiga. elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise Arvestades ITLi tehtud eelnõu § 77 lõike 1 sissejuhatava osa eesmärgil ka teisi aluseid muudatusettepanekut selgitame, et ka praeguses sõnastuses on arusaadav, et (nt kõrge riskiga riikide loeteletud ülesannete näol ei ole tegemist kinnise loeteluga. Selle kohta on kodanike välistamiseks lisatud selgitus ka eelnõu seletuskirja. kodakondsuse kontroll (RUS, BLR jne), tahtlikult Kui on soovi reguleerida taustakontrolli veelgi põhjalikumalt, siis tuleb seda toimepandud kuriteod, mis käsitleda käesolevast eelnõust eraldi, nt taustakontrolli seaduse eelnõus on ETO vaates olulised (nt (JDMi vastutusalas). KarS § 406 elutähtsa süsteemi häirimine ja kahjustamine). Põhjendus: Julgeolekuolukorra ja elutähtsate teenuste toimimise vaatest ei ole piisav taustakontroll üksnes isikusamasuse kontroll ja karistusseadustiku 8. ja 15. peatükkides sätestatud kuriteo või kitsalt terrorismiga seotud kuriteo kontroll karistusregistrist (eelnõu § 79 lg 1). Vajalik on viide ka ETO riskianalüüsile, milles võib täiendavalt ette näha aluseid, mis võimaldavad 132 välistada ka ülesannete andmise näiteks kõrge riskiga riikide kodanikele (kelle puhul on karistusregistri kontroll keeruline, mistõttu on oluline, et oleks võimalik ka muul alusel neile ülesannete andmist välistada). Tänase eelnõu sõnastuse kohaselt võib riskianalüüsis määratleda vaid ülesandeid, mitte aga usaldusväärsuse kontrollimise täiendavaid aluseid. See on julgeoleku vaatest selgelt liiga kitsas lähenemine ega ole Eesti riigi huvides. Muudatusettepanek: Eelnõu § 78 (4) „Taustakontrolli tegemisel kontrollitakse minimaalselt isikusamasust ja andmeid isiku karistatuse kohta, mis on elutähtsa teenuse osutaja ülesannete täitmise vaatest olulised. Elutähtsa teenuse osutaja võib riskianalüüsis ette näha 133 täiendavaid aluseid isiku usaldusväärsuse kontrollimiseks. Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud andmeid kontrollima enne, kui isik asub täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet, ja ülesande täitmise ajal iga kahe aasta tagant.“ Eelnõu § 79. „Töötamise piirangud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel (1) Käesoleva seaduse § 78 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesandeid ei või elutähtsa teenuse osutaja anda täita isikule, keda on karistatud karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis sätestatud kuriteo või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning 134 muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21), sätestatud analoogse kuriteo toimepanemise eest, kui selle kuriteo karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. (2) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud kontrollima, kas käesoleva seaduse § 78 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet on sobiv anda täita isikule, keda on karistatud tahtlikult toime pandud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud või kelle suhtes esineb usaldusväärsuse kontrollimise käigus selgunud muu asjaolu, mis on elutähtsa teenuse osutaja ülesannete täitmise vaatest oluline. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul 135 võib elutähtsa teenuse osutaja isiku usaldusväärsuse hindamisel arvestada üksnes neid karistatuse andmeid, mis on kindlaksmääratud ülesande täitmise seisukohast olulised. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolude ilmnemisel on elutähtsa teenuse osutajal õigus nõuda temaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja asendamist või käesoleva seaduse § 78 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande täitmist muul kohasel viisil.“ ITL-i ettepanek 2: Muuta elutähtsa teenuse ülesannete loetelu eelnõu § 78 lõikes 1, et oleks veel selgem, et tegemist ei ole lõpliku loeteluga. Selleks lisada loetellu ka muud ülesanded. Teeme ettepaneku selle sätte saatelauses kasutada sõna 136 „nagu“ asemel sõna „näiteks“, et oleks selge, et tegu on näidisloeteluga, mida ETO saab vastavalt oma teenusele sisustada. Alternatiivina teeme ettepaneku lisada loetellu ülesanded, mis on seotud elutähtsa teenuse toimimise ja selle tagamisega või sellele teenusele ligipääsu saamisega. Põhjendus: Eelnõu § 78 lõike 1 punktid 1-3 ei hõlma kõiki olulisi funktsioone ja ülesandeid, mille kaudu on võimalik seada ohtu elutähtsa teenuse osutamine. Eelnõu § 78 lg 1 loetelu olulisus tuleb välja ka § 78 lõikest 2 ja 3, mis näevad ette riskianalüüsis ülesannete kindlaksmääramise samadest § 78 lõike 1 loetelus ettenähtud ülesannetest lähtuvalt, mistõttu ei saa see loetelu olla nii kitsas. Muudatusettepanek: 137 „§ 78. Taustakontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel § 78 (1) Taustakontrolli eesmärk on tagada nende isikute usaldusväärsus, kes täidavad lepingu või muul alusel järgmisi elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega seotud olulisi ülesandeid, nagu näiteks: 1) elutähtsa teenuse toimepidevust tagava infosüsteemi, samuti toimepidevust tagava taristu läbipääsu- või valvesüsteemi arendamine või haldamine; 2) ülesanne, mis võimaldab ligipääsu elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule territooriumile, ehitistele, teabele või kontrollisüsteemidele; 3) ülesanne, mis on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse planeerimise, investeeringute või riskihaldusega. 138  4) elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega ja teenuse taastamisega selle katkestuste korral.“ 3. Riigisisene rändlusteenus Arvestatud osaliselt Eelnõus täpsustatud ESS § 881 lõiget 5 selliselt, et tasuta peab olema erakorralise seisukorra siseriiklik rändlus elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja kliendile. See või sõjaseisukorra ajal tähendab, et siseriikliku rändluse eest ei pea elutähtsa mobiiltelefoniteenuse Eelnõu sõnastus vajab osutaja klient maksma täiendavat tasu. Talle kohaldub vaid tasu oma täpsustamist, osa sätted ei lepingulise elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja teenuste eest. ole kohaldatavad ning on lisatud kohustusi, mida ei Ei nõustu väitega, et kulude hüvitamise sätted (ESS § 881 lõige 6) ei ole ole sideettevõtetest ETO- siseriikliku rändluse osas kohaldatavad. Siseriiklik rändlusteenus on dega kooskõlastatud. käsitletav ühekordse kriisiülesandena ja selle osutamise eest saab nõuda ITL- i ettepanek: jätta õiglast hüvitist tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu § 151 sätestatud välja kohustus osutada korras. Ühekordse kriisiülesandega seonduvate kulude hüvitamine toimub teise mobiilside ettevõttele ühtsetel alustel, erisusi eelnõu ette ei näe. teenust tasuta (eelnõu 187 punktiga 7 elektroonilise ESS § 881 lõikes 6 toodud viide §-le 152 oli ekslik ja eelnõust välja jäetud. side seadusse (ESS) lisatav § 881 lg 5), eelkõige kui Ei ole nõus 1 Mbit/s piirangu sätestamisega. Andmeside kiiruse puhul ei ole sama paragrahvi lõikes 6 mõistlik seada etteulatuvaid piiranguid, kuna võimalikud pakutavad kiirused viidatakse riigisisese sõltuvad konkreetsest kriisiolukorrast. rändlusteenuse osutamisega seotud kulude VoLTE väljatoomine seaduses on liiga detailne ja tehnoloogiliselt hüvitamisele sama seaduse spetsiifiline. VoLTE on ära toodud seletuskirjas. §-des 151 ja 152 ette nähtud õiglase hüvitise korda järgides, sest eelnõu § 151 ja § 152 sätete alusel ei ole võimalik ETO-l vastavate kulude hüvitamist reaalselt saada. 139 Tegemist on sisutühja viitega, kuna need sätted reguleerivad eelkõige kulude hüvitamist kodanikukohustuse ja ühekordse kriisiülesande korral ja teatud juhul makseteenuse osutajatele. Tegu on eksliku viitega. Teeme ettepaneku asendada senine § 881 lg 6 eelnõu sõnastus sarnase sõnastusega nagu see on ESS-is (§ 105 lg 6) asukohapõhise ohuteavituse süsteemiga seotud kulude hüvitamise osas. Teeme ettepaneku sätestada eelnõu ESS § 881 lg 6, et vastavad kulud kuuluvad sideettevõtjale hüvitamisele ning kulude hüvitamise täpsem kord sama sätte lõike 8 alusel vastu võetavad volitusnormis. Samuti lisada uuesti sätte varasemas versioonis rändlusteenuse 140 osutamisega seotud täpsustused (1Mbit/s mõeldud piirang ja VoLTE kõned). Põhjendus: riik ei saa sundida mobiilside ettevõtteid omavahel tasuta üksteisele teenust osutama ja seda olukorras, milles sõjaseisukorras või erakorralises seisukorras siseriikliku rändlusteenuse osutamise kohustusega kaasnevad kuuluvad eelnõu kohaselt hüvitamisele, kuid hetkel on (ilmselt normitehnilise eksimuse tõttu) riigi poolt siseriikliku rändlusega seotud kulude hüvitamise kohta sätestatu on sisutühi. Seda ei ole võimalik praktikas rakendada. Lisaks on vajalik juhtida on avalikkuse ootusi regulatsiooni rakendamisel ning teha sellekohast kommunikatsiooni (s.t et tegemist on piiratud mahus teenusega – ainult 1 Mbit/s ja VoLTE), mitte lasta seda tulla hiljem üllatusena ning ebamõistliku 141 ootusena mobiilside ettevõtete suunal. Muudatusettepanek: „§ 881 . Riigisisene rändlusteenus (1) Riigisisene rändlusteenus on rändlusteenus, millega elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja (või alternatiiv: § 74 lg 3 p 11 kohase elutähtsa teenuse osutaja) võimaldab teise elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja (või: § 74 lg 3 p 11 kohase elutähtsa teenuse osutaja) kliendil Eestis kasutada mobiiltelefoniteenust oma mobiilsidevõrgus. (2) Riigisisese rändlusteenuse võib võtta kasutusele Vabariigi Valitsuse otsusel üksnes erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal, kui on tekkinud mobiilsidevõrgu taristu ulatuslik või raskete tagajärgedega katkestus elutähtsa 142 mobiiltelefoniteenuse osutamisel. (3) Riigisisese rändlusteenuse osutamise lõpetamise korralduse annab käesoleva paragrahvi lõikes 2 kohaselt Vabariigi Valitsus kohe, kui erakorraline või sõjaseisukord lõpeb või riigisisese rändlusteenuse osutamine pole enam vajalik. (4) Riigisisese rändlusteenuse osutamisel lähtub elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja järgmisest: 1) võimaldab teise elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja kliendile minimaalselt vajalikus ulatuses juurdepääsu oma mobiilsidevõrgule juurdepääsuvõrgu tasandil ja vajaduse korral kogu riigi territooriumi ulatuses; 2) vajaduse korral rakendab kõne- ja andmesideliikluse või 143 sidevõrgu haldamise meetmeid, mis on vajalikud teenuse toimepidevuse võimaldamiseks ulatuses, milles see on tehniliselt võimalik selleks lisakulusid tegemata; 3) võimaldab riigisisese rändlusteenuse kasutamisel tehniliselt võimalikus ja optimaalses ulatuses (andmeside kiirus 1 Mbit/s) vähemalt 4G võrgus toimivat mobiilset kõnet (VoLTE), SMS- lühisõnumiteenust ja mobiilset andmesideteenust. (5) Elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutaja on kohustatud võimaldama võimaldab teisele elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutajale ja tema kliendile riigisisese rändlusteenuse kasutamist tasuta. (6) Elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutajale hüvitatakse riigisisese rändlusteenuse 144 osutamise tulemusena tekkivad kulud. kaasnevad põhjendatud kulud. tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-des 151 ja 152 ette nähtud õiglase hüvitise korda järgides. (7) Riigisisese rändlusteenuse osutamise valmisoleku loomise riist- ja tarkvara maksumuse ning nende hoolduskulud hüvitatakse elutähtsa mobiiltelefoniteenuse osutajale riigieelarvest Majandus- ja Kommunikatsiooniministe eriumi eelarve kaudu. Riist- ja tarkvara soetamise või väljavahetamise vajadus, soetamise viis ning soetamise ja hoolduskulude maksumus kooskõlastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministe eriumiga enne riist- või tarkvara soetamist või väljavahetamist. Nimetatud kulu hüvitatakse vastavalt Majandus- ja 145  Kommunikatsiooniministe eriumi ning sideettevõtja vahel sõlmitud lepingule. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes lõigetes 6 ja 7 sätestatud kulude hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“; 4. ETO-de ebaselged Arvestatud osaliselt/antud Ettepanekut lisada, et kokkulepitust erinevaid teenuseid saab osutada üksnes kohustused ja selgitus siis kui ETO on selleks ka suuteline ja see on võimalik, on lisatud eelnõusse. ebaproportsionaalne vastutus Märkused, mis seonduvad ETO kohustuste ja vastutusega (sh trahvisumma ETO kohustused ei ole suurusega) selgitame järgmist: selged ega nende täitmata jätmise eest määratud Maksimaalne trahvisumma on eelnõus sama, mis EL direktiivi (nn CER vastutus proportsionaalne, direktiiv) ülevõtmiseks koostatud hädaolukorra seaduse muutmise eelnõus, arvestades karistuse ja lähtub samadest põhjendustest ja selgitustest. ETO kohustuste täitmata määramise aluseks olevaid jätmine või mittenõuetekohane täitmine võib tuua kaasa väga suure kahju, ebaselgelt sõnastatud ohustada inimeste elu ja tervist, Eesti riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku kohustusi. ITL-i ettepanek korda. Maksimaalne karistusmäär seaduses ei tähenda automaatselt selle 1: täpsustada eelnõu § 75 maksimaalses ulatuses kohaldamist, mida on selgitatud ka direktiivi lõikes 11 selgitusega, ülevõtmises koostatud HOSi eelnõu seletuskirjas. Karistuse kohaldamine millal on võimalik nõuda peab alati järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mistõttu määratakse elutähtsa teenuse rahatrahv rikkumise raskuse järgi. Selgitame, et nii kõnesolev eelnõu kui osutamist erinevalt HOSi muudatused tulenevalt CER direktiivist on koostatud juba praegu kehtestatud nõuetest. kehtivaid ETO kohustusi arvestades, mistõttu ei tehta eelnõuga ka ETO Põhjendus: eelnõu § 75 kohustuste osas suuremaid ja põhimõttelisi muudatusi. Eelnõu on koostajate lõige 11 sätestab, et hinnangul piisavalt õigusselge, et tagada nii ETOle tema kohustuste elutähtsa teenuse osutaja arusaadavus (ehk millal on päriselt tegemist kohustuse täitmata jätmisega korraldaja võib nõuda teenuse toimepidevuse tagamisel) ja samuti riigi reageerimine riikliku 146 ETO-lt elutähtsa teenuse järelevalve raames või väärteomenetluse läbiviimine süüteo toimepanemise osutamist ka viisil ja tunnuste ilmnemisel. ulatuses, mis erineb eelnõu § 75 lg 6 alusel kehtestatud nõuetest ehk ette teada nõuetest. Leiame, et seda on võimalik nõuda ainult juhul, kui soovitav viis ja ulatus on ka tegelikult rakendatav ning see peaks eelnõust üheselt välja tulema. Näiteks olukorras, kus teatud piirkonnas oleks vajalik tagada teenus, kuid sinna ei pääse ligi sõiduteede läbipääsu puudumise tõttu. Muudatusettepanek: Eelnõu § 75 lg 11 „(11) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja võib lähtudes hinnangust reaalsele olukorrale ja teostatavusele panna elutähtsa teenuse osutajale kohustuse osutada elutähtsat teenust ettenähtud viisil ja ulatuses erinevalt käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud nõuetest, kui 147 see on vajalik selle teenuse ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestuse ärahoidmiseks või pärast teenuse ulatuslikku või raskete tagajärgedega katkestust teenuse taastamiseks.“ ITL-i ettepanek 2: täpsustada eelnõu § 76 lõikes 11 ETO kohustusi, eelkõige: • Punkt 1) Jätta välja eelnõu § 76 lg 11 punktist 1 „ja kasutajale kättesaadavus“, sest ei eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, mis on see ETO täiendav kohustus lisaks elutähtsa teenuse toimimise tagamisele. Kasutajale kättesaadavus ei anna selgust ega anna midagi sättele juurde, kui kohustuse olemusest ei selgu, milles see seisneb. • Punkt 2) Arvestades intsidentidest teavitamise laialivalguvat määratlust (sh teenuse toimimise ohu korral), siis on vaja selgust, 148 millistele kriteeriumitele peab vastama oht elutähtsa teenuse katkestusest, et ETO teenuste puhul ongi kõige olulisem, et teenuse saaja saaks seda ka sellele kohaldub 24h tarbida, seetõttu leiame, et kohustus tagada selle kättesaadavus on oluline. teavitamiskohustus Teenus peab olema kättesaadav kliendile ja ennekõike elanikkonnale igas (eelnõu § 76 lg 11 p 2) ning olukorras. Seega kättesaadavus peab olema sõnastuses sees. mille rikkumise korral on Eelnõu seletuskirjas: Selleks, et kriisiolukordades tegutsemiseks valmis olla, õigus trahvida kuni 400 korraldavad elutähtsa teenuse osutajad kas ise või teiste samas sektoris 000 euroga (eelnõu § 165). tegutsevate teenuseosutajatega ühiselt õppusi. • Punkt 4) viide sellele Samas võib õppuseid korraldada ka ETKA. Nt on ReM kutsunud õppusele kohustusele jätta välja tulevasi ETOsid, et harjutada koostööd ja aru saada varude suurusest ja eelnõu § 165 vastutuse alt, vajadusest. sest selle kohustuse täitmise hindamine on subjektiivne ning reaalselt mittemõõdetav. • Punkt 5) täpsustada ETO- ETKA määrab elutähtsa teenuse miinimumnõuded määrusega, sh le määratud kohustust. katkestuste võimaliku kestuse. Punktis 5 viidatud eelnõu §-s 17 reguleeritakse kriisiplaani koostava asutuse ja isiku ning Vabariigi Valitsuse korraldatud õppusi. Kas ETO kohustub neil ETO põhiülesanne on tagada, et tema pakutav teenus oleks klientidele, osalema või ise eelkõige elanikele, alati kättesaadav. Seega, kui elanik, kellel puudub ruuter korraldama samaväärseid ei ole ka ETO klient ja ETO ei pea talle teenust osutama (ei saagi). õppusi oma töötajatele? • Punkt 7) viide sellele ETO peab hindama oma riske ja ristsõltuvust ka teistest elutähtsatest kohustusele jätta välja teenustest ning töötama välja maandamismeetmed. Kuna elekter on elutähtis eelnõu § 165 vastutuse alt, teenus, siis kehtivad ka sellele ETO-le teenuse tagamise ja kiire taastamise sest vahendite ja varude kohustus. 149 olemasolu ja piisavus (viidatud eelnõu § 18 lõikes 7) selgub tegelikult alles sõja-või kriisiolukorras ning selle ebapiisavuse korral Vene- Ukraina sõja näitel ei saa olla karistuse aluseks. P 5 on toodud, et ETO peab korraldama õppuse, õppuse kord on toodud §-s Samamoodi jääb 17 ning täpsem kord § 17 lg 3 alusel antavas määruses. arusaamatuks toimepidevuse nõuete mistahes rikkumise eest kuni 400 000 eurose rahatrahviga karistamine. Põhjendus: Kohustused, mille eest võidakse ETO-t karistada rahatrahviga kuni 400 000 eurot, tunduvad olevat väga erineva kaaluga, kohati mitut tegevust hõlmavad ning täitmise kriteeriumid ebaselged, mistõttu on karistusena ettenähtud rahatrahv ebaproportsionaalne (nt kuidas hinnatakse eelnõu § 76 lõike 11 p 1 või p 4 kohustuse täitmist ning millisel hetkel on õigus hakata trahvima). Lisame, 150 et eelnõu § 76 lg 11 punktiks 1 nimetatud kasutajale kättesaadavus on teenuse toimimise lahutamatu osa, ilma selleta puudub teenusel eesmärk. Samal ajal ei ole see elutähtsa teenuse osutamise vaatest asjakohane kohustus. Lisaks on mõiste „kasutajale kättesaadavus“ mitmeti tõlgendatav ega ole sageli sõltuv elutähtsa teenuse osutajast, vaid ka kasutajast endast. Näiteks sideteenuste puhul, kui kasutajal ei ole kodus elektrit ja terminalseade (ruuter) ei tööta, ei ole sideettevõtjast ETO-l võimalik tagada kasutajale ka oma teenuse kättesaadavust ja sellist kohustust ei saa ka eelnõuga panna. Eelnõu § 76 lg 11 punkti 7 osas märgime veel, et endiselt puudub selgus, kuidas eristatakse toimepidevuse nõudeid erinevates kriisiolukordades (viidatud 151 eelnõu § 75 lg 6). Varasemalt tehtud ITL’i ettepanekule edastati vaid selgitus, et toimepidevuse korraldaja saab määruses täpsustada teenusenõudeid erinevates olukordades ning et sätestatavad nõuded peaksid olema proportsionaalsed ja asjakohased. Kuna täielik selgus kohustuse sisu osas endiselt puudub, siis on trahvi määramise aluseks ebaselge kohustus. Muudatusettepanek: Eelnõu „§ 76 (11) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud: 1) tagama elutähtsa teenuse toimimise ja kasutajale kättesaadavuse, sealhulgas tagama teenuse toimimise tehnilise rikke ning tarne ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, sealhulgas kriisiolukorras enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime; 152 2) teavitama viivitamata, kuid kuni 24 tunni jooksul elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajat või tema käesoleva seaduse § 75 lõike 4 alusel määratud asutust käesoleva seaduse § 75 lõike 9 punktis 5 nimetatud sündmusest ning esitama üksikasjaliku aruande ühe kuu jooksul sündmuse lõpust arvates; 3) andma elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse § 75 lõike 4 alusel määratud asutusele tema nõudmisel teavet elutähtsa teenuse osutamise kohta; 4) rakendama elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid ja kasutajatele kättesaadavust tagavaid meetmeid, sealhulgas vähendama sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ning infosüsteemidest tehniliste 153 süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise kaudu; 5) korraldama enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud korras; 6) koostama riskianalüüsi ja kriisiplaani käesoleva seaduse §-des 13 ja 15 sätestatu kohaselt; 7) täitma käesoleva seaduse § 18 lõikes 7 ja § 75 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse nõudeid; 10) teavitama elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajat või tema käesoleva seaduse § 75 lõike 4 alusel määratud asutust, kui sündmusel on või võib olla oluline mõju elutähtsa teenuse 154  osutajatele ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele ühes või mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis;“ Eelnõu „§ 165. Elutähtsa teenuse osutaja kohustuste rikkumine (1) Elutähtsa teenuse osutajale käesoleva seaduse § 76 lõike 11 punktides 1–3, 5-67 ja 10 ning § 79 lõikes 1 kehtestatud kohustuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“ 5. Objektikaitse Selgitus Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud koostama riskianalüüsi ja Eelnõud analüüsinuna kriisiplaani. Nende koostamisel saab ta juhinduda VV kinnitatud riskidest ja puudub veendumus, et riigi kriisiplaanist. Samuti on ETOl kohustus tagada toimepidevus, teha koolitusi. poolt ka mingeid Eelnõu objektikaitse on otseselt seotud viidatud dokumentidega, ehk et ETO meetmeid tarvitusele vaates saab ETO riigilt: võetakse, et aidata ETO - Riskianalüüsiks vajaliku sisendi (sh mis riskid / ohud) olulisi objekte kaitsta. - VV kriisiplaanist kriisi lahendamise eest vastutava asutuse, vastavad Eelnõu §-is 19 küll elanikkonnakaitse meetmed, ülesanded sisekaitsele ja sõjalisele kaitsele ja selgitatakse riiklikult vajadused ühiskonna kui terviku toimimisele. Samuti põhinedes riigil 155 kaitstavate objekti olemasolevatele võimetele (sh inimressursist õhukaitseni) määratakse nimekirja koostamist, kuid plaanis objektikaitse prioriteedid, mille puhul arvestatakse ETO enda arusaamatuks jääb kas ja võimalusi, mõjusid ühiskonna toimimisele aga ka sõjalise operatsiooni kuidas riik pakub omalt läbiviimisele jms. See kõik on sisendiks ETO kriisiplaanile. poolt ETO-dele abi ja tuge - Juhul kui riskianalüüsist ja VV kriisiplaanist tuleneb, et tegemist on objekti kaitsmisel sõjalises riigi kriitilise taristu või teenusega, mille ründamine, hävimine, hõivamine, või riigikaitselises kahjustamine tekitab märkimisväärset kahju ühiskonnale, kriisiülesannete kriisiolukorras. täitmisele, määrab VV Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi (küber) valitsemisalale ülesande oma plaanides seade Konkreetsemalt jääb nende teenuste ja objektide kaitse prioriteediks. arusaamatuks, kas - Oluline on märkida, et mitte kogu ETO taristu ei pruugi olla toimepidevuse seisukohalt kriitiline. Hinnata tuleb kindlasti vähemalt järgmisi aspekte: oluliste objektide kaitse 1) Kas taristu on taastatav, kui pika aja jooksul ning kui suur on kulu puhul nähakse Vabariigi 2) Kas taristul olevat teenust on võimalik osutada mujalt Valitsuse poolt ette üksnes 3) Millised on taristu ja teenusega seotud ristsõltuvused tingimused ja kord või on 4) Millise efekti saavutab vastane rünnates / hävitades taristu või teenus kohaldatav elutähtsa 5) Kas konkreetne taristu on kriitiliselt vajalik teenuse osutamiseks või teenuse oluliste objektide on võimalik teenuse osutamist prioriseerida, osutada vähemas mahus vms suhtes ka eelnõu § 19 lg 2, mis sätestab, et seaduses Kokkuvõttes, baasreegel on, et objektikaitse eest vastutab objekti valdaja. sätestatud alusel ja korras Siinkohal aga on selge, et näiteks raketirünnaku vastu ei saa ETO meetmeid võib objektikaitsel rakendada, see on osa sõjalisest kaitsest. Sellisel juhul riik hindab iga objekti rakendada politsei, ja teenuse puhul eraldi, arvestades ka sõjalist nõuannet ning riigi võimalusi, Kaitseväe või Kaitseliidu kas ja mida ja millega kaitsta. Sama kehtib ka näiteks küberkaitse kohta, kus valvet. Seejuures ei ole abi küberturbe meetmeid peavad kõik ise rakendama, kuid RIA saab küberründe eelnõu lisaks 6 olevas korral aidata. märkuste tabelis antud selgitustest, kuna ka see ei Ressursi vaatest ei ole võimalik kõikide ETOde objektidele Kaitseväe ja anna käitumisjuhist, mida PPA valvet laiendada. ETO tegelikult tegema peab. Seejuures ei pruugi olla sideettevõtete puhul 156  objektiks mitte ainult aiaga piiritletud ehitis, vaid kogu sidetrass. 6. Ringhäälinguvõrgu Selgitus / Arvestatud Teemat tuleb vaadata komplekselt – ERR ilma Levirata ei toimi. teenuse toimimine kui sisuliselt Hädaolukorra seaduse muudatustega (millega võeti Eesti õigusesse üle CER elutähtis teenus direktiiv), sai ERR ja Levira elutähtsa teenuse osutajaks. ITL-i ettepanek: lisada eelnõu § 74 lõikes 3 sätestatud elutähtsate teenuste loetellu ka ringhäälinguvõrgu teenuse toimimine. Põhjendus: Levira AS-ile ja Eesti Rahvusringhäälingule (ERR) on eelnõu kohaselt ette nähtud endiselt püsiva kriisiülesande kehtestamine, kuid juunis 2024 on ITL-ile teadaolevalt jõutud riigi tasandil arusaamisele, et nii Levira kui ka ERR-i puhul on otstarbekas kaaluda ETO-staatust, sest mõlema juriidilise isiku teenused on äärmiselt olulised, kui riigi eesmärk on tagada kogu Eesti elanikkonna õigeaegne ja asjakohane informeerimine. Nimelt on mõlemal roll kriisideks 157 valmistumisel, kriisikommunikatsioonis ja ohuteavitustes. Hetkel on läbiviimisel selle teenuse elutähtsuse hindamine Kultuuriministeeriumi poolt. Kõnealusest hindamisest tehtavad järeldused peaksid lõpuks muudatustena kajastuma Riigikogu menetluses olevas hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõus (426SE) ja seejärel vastavate muudatustena käesolevas eelnõus. Märgime, et käesoleva muudatuse osas peaks oma seisukohta väljendama kindlasti ka ERR ja pakkuma teda puudutavad muudatused välja omalt poolt. Muudatusettepanek: Eelnõu § 74 lg 3 „(3) Elutähtsad teenused on: /…/ 14) ringhäälinguvõrgu teenuse toimimine;/…/ 158  Eeltoodust tulenevalt on vajalik muuta ka eelnõu § 184 ja § 187 punkt 8, kuid uut konkreetset sõnastust on praegu keeruline välja pakkuda, sest suund Levira ning ERR-i ETO- staatusele on üsna hiljutine. Siiski juhime tähelepanu eelnõu §-ga 184 Eesti Rahvusringhäälingu seaduses muudetava § 5 lg 11 p 2 kasutatakse ekslikult terminit sideoperaator, sest elektroonilise side seaduse tähenduses on tegemist elektroonilise side ettevõtja ehk sideettevõtjaga. Nagu see on õigesti kasutuses ka sama sätte punktis 3. Palume ka punktis 2 asendada sideoperaator sideettevõtjaga. 7. Jälitus- ja Arvestatud julgeolekuasutuste õigused seoses sidevõrgule juurdepääsu ning sideandmete edastamise ja kasutamisega 159 Eelnõu § 187 punktiga 12 kavandatakse kohustada sideettevõtja andma Kaitseväele sideandmeid ning punktiga 13 tagama Kaitseväele mobiiltelefonivõrgus kasutatavate terminalseadmete asukoha tuvastamise reaalajas. Sama sätte punktiga 14 muudetakse ESS § 113 ja lisatakse juurdepääs sidevõrgule ka Kaitseväele. ITL-i ettepanek 1: jätta eelnõu § 187 punktid 1, 12 ja 13 eelnõust välja. Põhjendus: Kõnealuseid jälitus- ja julgeolekuasutuste õigusi seoses sideandmete edastamise ja kasutamisega peab vaatama tervikuna ning seejuures ei tohi unustada kohustust viia vastavad ESS-i nõuded Euroopa Kohtu otsustega kooskõlla. Olukorras, milles Eestis 160 kehtiv sideandmete säilitamise ja kasutamise regulatsioon pole riigi poolt viidud kooskõlla Euroopa Kohtu otsustega, ei saa pidada põhjendatuks ega ka õiguslikult võimalikuks uusi sätteid ja õiguslikke aluseid ESS-i sideandmete säilitamist ja kasutamist puudutavatesse sätetesse juurde lisada. ITL-i ettepanek 2: jätta eelnõust § 187 punktid 14 ja 15 eelnõust välja ja jääda ESS-is juba sätestatud isikute loetelu juurde, kellele tuleb võimaldada juurdepääs sidevõrgule. Leiame, et uue kanali loomise asemel on võimalik korraldada juba ESS § 113 nimetatud õigust omavate isikute poolt loodud juurdepääsulahenduse vahendusel pealtkuulamise jms toimingute läbiviimine ja omalt poolt info edastamine vastavalt kriisiolukorra vajadustele 161 ka teistele isikutele, näiteks Kaitseväele. Põhjendus: Sidevõrgule juurdepääsu saavate isikute ringi laiendamine ei ole meie hinnangul põhjendatud. ESS § 113 täitmiseks on loodud tehniline võimekus. Umbes 20 aasta jooksul on tehtud on pidevaid investeeringuid tehnoloogia arenguga kaasas käimiseks ning selleks seaduse alusel õigustatud isikutele on arendatud nende vajadustele vastavad tehnilised juurdepääsukanalid. Me ei pea täiendavate kanalite loomist mõttekaks. Selleks võimekuse loomine nõuaks süsteemide tehnilist täiendamist ning lisaressurssi selleks. Vajadusel on riigiasutustel (sh. Kaitsevägi) võimalik muudel alustel omavahel jälitustegevuse infot vahetada kasutades 162  olemasolevaid juurdepääsukanaleid. 8. Muud tähelepanekud ja Õige on viide lõikele 2 ettepanekud 1) Eelnõu § 8 lõige 3 sisaldab ekslikult viiteid sama sätte lõike 1 punktidele 2 ja 4. Lõikes 1 vastavaid alapunkte ei ole. Lisaks jääb selle sätte lõike 3 mõte arusaamatuks – kas mõte on, et Riigikantselei ise kontrollib enda koostatud dokumentides sätestatud eesmärkide saavutamist (kui õige on viide § 8 lg 1 punktile 2)? 2) Eelnõu § 75 lg 1 punkti ETKA ülesanne on juhtida elutähtsa teenuse raskete tagajärgede või 7 ja lõike 3 kohaselt on pikaajalise katkestuse või selle ohu lahendamist. Läbi juhtimise ja olukorra elutähtsa teenuse osutaja pildi loomise koordineerib ETKA mitme ettevõtte/asutuse tööd strateegilisel korraldava asutuse tasandil. (ETKA) ülesanne muuhulgas juhtida elutähtsa teenuse katkestuse lahendamist. Märgime, et praktikas on raske nõustuda, et ETKA saab ning oskab ETO teenuse katkestuse lahendamist sisuliselt juhtida, kuna tegelik 163 teadmine teenuse toimimisest ning võimalused seda taastada on ETO käes. Palume kaaluda võimalust sõnastuse muutmiseks. Näiteks, et ETKA koordineerib teenuse katkestuse lahendamise korral koostööd seotud isikute vahel. 3) Eelnõu § 76 lõike 7 kohaselt ETKA-l aega 5 tööpäeva ETO määramise andmete kandmiseks tsiviiltoetuste registrisse. Sama sätte lg 9 kohaselt on ETKA-l aega 5 tööpäeva, et edastada haldusakt Riigi Infosüsteemi Ametile. Jääb arusaamatuks, miks on vajalik nendel juhtudel 5-päevast tähtaega. Teeme ettepaneku lahendada lg 9 e-riigile kohase automaatteate esitamisega Punkt 2 ütleb, et sundkasutusse ei võeta ega sundvõõrandata asja, mis on ning kaaluda, kas lg 7 vajalik elutähtsa teenuse osutamiseks või isiku või asutuse kriisiülesannete puhul oleks võimalik see täitmiseks. kanne koheselt teha. 164 4) Eelnõu § 112 lg 1 sätestab, milliseid asju ei või sundkasutusse võtta ega sundvõõrandada. Antud sätte punkt 2 on ebaselge ega ava mida sellega mõeldud on. Seda ei ava ka eelnõu seletuskiri, kuna selles korratakse sõna-sõnalt sätte sõnastust ning täiendavat selgitust ei ole lisatud. Sätte mõte peaks olema, et elutähtsa teenuse osutaja asja, mis on vältimatult vajalik elutähtsa teenuse osutamiseks, ei võeta ära. Samas tekitavad segadust sõnade „teise isiku või asutuse“ ja „sealhulgas“ kasutamine. Palume sätte sõnastus üle vaadata ning selgemaks kirjutada. Samuti lisada, et ka ETO lepingupartnerile kuuluvat asja ei tohi ära võtta, kui see on vältimatult vajalik elutähtsa teenuse osutamiseks. Kõik, mida Seletuskirja muudetud. elutähtsa teenuse osutamiseks kasutakse, ei 165 pruugi kuuluda ETO-le endale. 5) Eelnõu § 187 punktiga 2 lisatakse ESS-i ringhäälinguvõrgu teenuse mõiste. Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskiri (lk 321) on selle osas eksitav. Nimelt ütleb seletuskiri, et ringhäälinguvõrgu teenus on Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) poolt toodetava meediateenuse edastamine avalikkusele. Tegelikkuses on see laiem ehk ka teiste meediateenuste osutajate teenuste avalikustamine. ERR-i teenuse edastamine on eelnõu kohaselt sideettevõtja püsiv kriisiülesanne, kuid seda reguleerib juba täpsemalt eelnõu § 187 punktiga 8 ESS-i lisatav § 903 (mida on vaja muuta, kui ringhäälinguvõrgu teenusest saab elutähtis teenus), mitte mõiste ESS- i §-is 2. 166 167  Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Nr Ettepaneku/märkuse Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid sisu 1. Reguleerimisala, kriisi Arvestatud Toidu varustuskindluse määratlemine elutähtsa teenuse või püsiva määratlemine kriisiülesandena peaks aitama kaasa sellele, et selle valdkonna ettevõtjatele VOS-i kohaselt tagatakse tootmist toetavate tugiteenuste toimimine või vajaduse korral määratletakse kriisi alternatiivsete teenuste pakkumine teiste elutähtsa teenuse osutajate kaudu olemused eristades neid (nt kütus, elekter, andmeside) esimeses järjekorras, et elutähtsa teenuse osutajad suudaksid neile pandud kohustusi täita. kui eriolukord, erakorraline seisukord Riik jätkab ettevõtjate toetamist meetmetega, mis aitavad nii kriise ennetada ning sõjaseisukord. kui ka kriisisituatsioonis jätkata toidutootmisega kasvõi osalises mahus. Vabariigi Valitsus Näiteks Eesti maaelu arengukava kaudu on suunatud nii kuulutas esimest korda põllumajandustootjatele kui ka toiduainetööstustele erinevaid eriolukorra välja Eestis 12. toetusmeetmeid. Olemas on ennetusmeetmeid põllumajandustootjatele märtsil 2020 seoses riskide maandamiseks, nagu näiteks põllumajanduskindlustustoetus. koroonapandeemiaga, mis Toiduainetööstustele on suunatud investeeringutoetused, nagu näiteks kestis sama aasta 17. põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus. Lisaks maini. Eriolukorra sellele on ka mitmeid erakorralisi toetusmeetmeid nii põllumajandustootjatele kui ka toiduainetööstustele. tingimused ja tegevused on siiani koondatud Ka on toetusmeetmeid kriisijärgsete mõjudega toimetulekuks, nagu näiteks hädaolukorra seadusse. „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud Erakorralise seisukorra põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus“ (maaeluministri Eesti põhiseaduslikku 26. juuni 2017. a määrus nr 48). korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks saab välja Energiakriisi jaoks töötati toidutööstustele kiirkorras välja meede kuulutada erakorralise „Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse tagamiseks“ (maaeluministri 10. augusti 2022. a määrus nr 45). Lisaks 168 seisukorra seaduse sellele eelistatakse ja toetatakse tootjate investeeringutoetuses neid kohaselt, senini selleks investeeringuid, mis on suunatud varustuskindluse tagamisse nt Eestis vajadust ei ole diiselmahutite ostmine, generaatorid, hoidlate ehitamine jne. olnud. Samuti ei ole rakendatud Eestis Samas on eespool nimetatud toetused sihitud eelkõige siiski ettevõtjate tavapärase majandustegevuse arendamisele, mitte nende majandustegevuse riigikaitseseadust kindla osa toimepidevuse loomisele kriisiolukorras riigi tahtel. Viimane on riigikaitse korralduseks toidu käitlemisega tegelevatele ettevõtjatele seaduse eelnõuga lisanduv uus sõjaajal. Kõik eelpool kohustus. Seaduse eelnõu kohaselt elutähtsa teenuse osutajale pandavate nimetatud kolm toimepidevuse nõuete täitmiseks ettevõtjale kaasnevate kulutuste kohta ei kriisiolukorda reguleerivat ole analüüsi tehtud või on see olnud pigem osaline ja pealiskaudne. Toidu seadust (edaspidi varustuskindluse valdkonnas on need nõuded ka alles väljatöötamisel. Küll kriisiseadused) aga peavad nii seaduse eelnõust kui selle rakendusaktidest tulenevad koondatakse kokku VOS- kohustused võimaldama ettevõtjal neid kohustusi täita nii, et sellega ei iks ning tunnistatakse kaasne nende konkurentsiolukorra halvenemist. VOS-i vastuvõtmisega kehtetuks. Kuigi Venemaa sissetung Ukrainasse on pannud olulisem määral mõtlema Eesti turvalisusele, ei loeta Eestile otsest sõjalist ohtu. Oleme nõus, et vaatamata otsese ohu puudumisele, on oluline riigil panustada tegevustesse, et tulla toime nii sõjaolukorraga kui erakorralise seisukorraga ja eriolukorraga, on meie meelest olulisem, tuleks 169 meie meelest keskenduda pigem pikemaajaliste kriiside ohjeldamisele, mille kestvus on rohkem kui VOS-is nimetatud 30 päeva. Lühemaajaliste kriisidega on toidutootjatest ettevõtjad, vaatamata neid tabanud majanduslikest tagasilöökidest, siiski hakkama saanud. Hetkel reguleerivad kriisiseadused ei hõlma toiduga kindlustatuse temaatikat muul moel kui toiduainete müügi erikorra kehtestamisega või vajadusega tagada elanikkonna, kaitseväe ja reservväelaste toitlustamine. Seepärast on toidutootjad läbi erinevate kriiside pidanud ise hakkama saama teadmisega, et seadusandlikul tasandil ei loeta toitu kui elutähtsat teenust ning selles vallas 170 tegutsevad ettevõtjad on olnud sunnitud kriisisituatsioonides ilma seadusandlike garantiideta iseseisvalt tegutsema. Koroonaepideemia ja sõda Ukrainas on jõulisemalt toonud pilti toidu varustuskindluse ja põllumajanduse ja toidutootjate rolli toidujulgeoleku tagamisel. Meie liikmetest ettevõtjad hindavad seninini oma toimetulekut kriisiolukordades nii koroonaepideemia kui muude lokaalsemate situatsioonides nagu nt tormist tulenevate ulatuslike elektrikatkestuse, loomataudide levikust tulenevate piirangute või oluliste sisendite tarneraskustega, pigem heaks. Riigilt oodatakse tuge just tootmist toetavate tugiteenuste 171  toimimise tagamisel või vajadusel alternatiivsete teenuste pakkumisel, mis aitavad kriisisituatsioonis jätkata toidutootmisega kasvõi osalises mahus. 2. Elutähtsa teenuse Selgitus Toiduga varustamine muutus elutähtsaks teenuseks hädaolukorra seaduse osutaja ja toidu alusel CER direktiivi ülevõtmisega. Käesoleva eelnõuga täiendatakse varustuskindlus regulatsiooni toiduvaru osaga ning toidu jaekaubandusettevõtetele Eelpool öeldut üle sätestatakse püsiv kriisiülesanne. korrates, nendime vajadust Esitame vastused küsimustele allpool. 1) Uued elutähtsa teenuse osutajad sätestada elutähtsa teenuse tuleb selgitada välja hiljemalt 28.02.2026. See ei välista seda, et ka hiljem osutaja mh ka võib ETOde koosseis muutuda ja lisanduda uusi ettevõtteid või vastupidi toiduvaldkonnas, kelle toimuda ETOde väljaarvamisi. ülesanne on elanikkonna toiduga varustamine. 2) toiduseaduse § 464 kohaselt võetakse elutähtsa teenuse osutaja Toiduvaldkonnas määramiseks aluseks määramise aastale vahetult eelnenud kahe aasta reguleeritakse ETO majandusaasta aruande ning riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmete määratlus VOS-is lisaks ka keskmised andmed. Seega küsimuses kirjeldatud majandustegevuse läbi toiduseaduse (TS). lühemaajalistest kõikumistest tingitud mõjutuste vältimiseks võetakse Viimasesse tehakse VOS-i elutähtsa teenuse osutaja määramiseks aluseks määramise aastale vahetult eelnenud kahe aasta andmete keskmised andmed. vastuvõtmisega mitmeid muudatusi, sh Ettepanekuga märkida toidu varustuskindluse valdkonnana teravilja-, kehtestatakse uus peatükk pagari- või makarontoodete tootmise asemel teraviljatoodete, jahu või jahu- 71 toidu varustuskindlus. ja pagaritoodete tootmine, ei saa nõustuda. Nimelt jahu ja jahutooted Uus TS-i § 464 määratleb kuuluvad juba sätestatud teraviljatoodete alla ja seega puudub vajadus ETO-ks ettevõtja, kellel on nende eraldi märkimise järele. teravilja-, pagari- või 172 makarontoodete tootmise, looma pidamine liha või Toidu varustuskindluse valdkonna elutähtsa teenuse osutamise täpsemad piima tootmise, liha nõuded kehtestab minister määrusega. Nimetatud määrus on täna käitlemise, piima Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis väljatöötamisel, kus käitlemise või toidu täpsustatakse täpsemad nõuded ETO toimepidevusele. Kavandatavate nõuete sõnastused räägitakse osapooltega läbi määruse koostamise ja jaekaubanduse valdkonnas kooskõlastamise protsessis. märkimisväärne mõju elanikkonna toiduga varustamisel. Varustuskindluse määratlemisel võetakse arvesse nimetatud valdkonna ettevõtjate aastane müügikäive. ETO staatuse saab suurima müügikäibega ettevõtja, erandina piima käitlemise valdkonnas, kus ETO-ks määratakse kolm suurimat müügikäibega ettevõtjat. Nõuetele vastavus tehakse kindlaks ettevõtja majandusaasta aruande ja tema põllumajandusloomade registri ning riigi toidu ja söödaregistri andmete alusel. Sellest on ajendatud meie küsimused: 173 • Kui tihti edaspidi hinnatakse ettevõtjate staatust müügikäibe põhjal ringi? • Mis juhtub kui mõned ettevõtjad on väikese müügikäibe vahega, st ühel aastal justkui kvalifitseerub ETO nõuetele vastavaks ja teisel mitte? • Hetkel on lihakäitlejana ära nimetatud HKScan, mis katab nii põllumajandustootja kui toidutööstuse. Kuivõrd toimub ettevõtte omanike vahetus, mille tulemusel võib muutuda ka ettevõtte struktuur. Kui pikalt antakse uuele/uutele ettevõtetele aega VOS nõuetega kohanemiseks? 174 TS-i § 463 lõige määratleb, et toidu varustuskindluse valdkonnaks on teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmine. Pöörame tähelepanu, et Eestis on makaronitoodete tootmine väga marginaalne, enamus turul müüdavatest makaronitoodetest imporditakse. Küll aga on pagaritootmise ja makaronitootmise peamiseks tooraineks jahu, mille varustuskindluse tagamine on oluline ära märkida. Teeme ettepaneku märkida vastav valdkond järgmiselt: teraviljatooete, jahu või jahu- ja pagaritoodete tootmine. Edaspidi kehtestatakse TS- i § 466 lõike 2 alusel määrus „Toidu 175 varustuskindluse valdkonna elutähtsa teenuse osutamise nõuded“, mille kavand on esitatud VOS-i paketi lisas 2 (rakendusakti kavand nr 29). Määruse eelnõu § 2 sätestab, et ETO on kohustatud jätkama oma tavapärases mahust vähemalt 75% oma põhitegevust vähemalt 30 päeva perioodi vältel alates kriisiolukorra välja kuulutamisest tagades mh ka tegevusvaru, peale 30nendat päeva, peab ETO jätkama oma põhitegevust parimal võimalikul viisil. Kavandi sõnastuses jääb arusaamatuks, mida põhitegevuse all silmas peetakse? Põllumajanduse ja toidutootmisega tegeleval ettevõtjal on mitu põhitegevust, nt piimatootja, kes toorpiima tootjana kasvatab ka vilja, toodab loomasööta ja 176  biogaasi või lihakäitleja, kelle loomad kasvatatakse üles omavalmistatud söödal ja kes kasvatatud loomad ise tööstuses ära realiseerib ning kõrvalsaadused tootmisüksuses ära käitleb. Siit ka küsimus, kas 75% nõuet tuleb vaadelda käibena, tootmismahuna või turule viidud pakendatud toodete arvust või lähtutakse mõnest muust määrast? 3. ETO kohustused Selgitus Konkreetsed nõuded konkreetses valdkonnas määrab elutähtsa teenuse ETO kohustused on korraldaja ja need on erinevat teenuste lõikes. peaasjalikult määratletud VOS-i §-s 75. Üldised nõuded on olenemata ETO tegevusvaldkonnast kõigile ühesugused. Meie hinnangul on sätestatud nõuded toiduvaldkonnas määratud ETO-le karmid, ettevõtlust liialt piiravad, vähendavad ettevõtete konkurentsivõimet ega arvesta toidusektori 177 erisustega. Arvestades, et toiduvaldkonna ettevõtja ei ole seni kehtivate kriisiseaduste mõistes loetud ETO-ks ning seetõttu on toiduvaldkonna ettevõtete jaoks tegemist riigi ees uute kohustustega, tuleks olulisemal määral hinnata kõiki seadusega kehtestatavaid nõudeid toiduvaldkonna vaatenurgast ning meie meelest on mõistlik kehtestada toiduvaldkonnale vähemalt järgmised erandid: • Erand Sätte uuendatud sõnastus on sama, mis 11.03.2025 Riigikogu menetlusse küberturvalisuse võetud HOSis muutmise seaduse eelnõus (589 SE), kuid see on lõimitud seaduse elutähtsa teenuse osutaja kohustuste üldisesse loetelusse. See eelnõu läbis rakendamisel eelnevalt uue kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise ringi. Selle järgi peab VOS-i eelnõu § 196 elutähtsa teenuse osutaja tagama juhul, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse punktiga 3 täiendatakse tagamiseks vajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis, elutähtsa teenuse toimepidevuse dubleerivate vahendite ja tehnoloogiliselt küberturvalisuse seaduse alternatiivsete lahenduste abil ajal, kui välisriigis asuvatele andmetele või (KüTS) §-i 7 uue lõikega seadmetele juurdepääsuks kasutatav tavapärane elektroonilise side teenus 31. Sätte kohaselt peavad või võrk ei toimi. See seondub vahetult elutähtsa teenuse osutaja teise ETO-d, kelle kohustusega rakendada elutähtsa teenuse toimepidevust tagavaid meetmeid 178  infosüsteemid asuvad (…) tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse välisriigis tagama osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste elutähtsa teenuse kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise toimepidevuse ka viisil ja kaudu. Elutähtsa teenuse osutaja nõuete täitmist kontrollib, toimepidevuse vahenditega, mis ei sõltu nõuded kehtestab ning tema toimepidevuse riskianalüüsi ja kriisiplaani kinnitab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja. välisriikides asuvatest infosüsteemidest. See Elutähtsa teenuse üks eesmärke on tagada ka teenuse kättesaadavus tähendab, et ETO ei tohi kasutajatele kriisiolukorras, sealhulgas olukordades kus ühendus kasutada välisriikides välisriikidega on erinevatel põhjustel piiratud. Sätte eesmärk on, et elutähtsa olevaid servereid ega ka teenuse osutaja mõtleks ka olukordadel, kus väliriigis olevad andmed või pilveteenuseid. Kaasajal seadmed ei ole juurdepääsetavad, sest sideteenus või sidevõrk ei toimi. On on uued tehnoloogiad, vähetõenäoline, et põllumajandustootmine seiskub, kui lühema perioodi seadmed, rääkimata IT- jooksul jääb mõne programmi uuendus tegemata.3 lahendustest ja tarkvaradest aga kõik Sätte mõtte kohaselt tuleb läbi mõelda ja teenuse osutamine kui esineb kirjas arendatud selliselt, mis kirjeldatud sõltuvus välisriigis olevast võrgu- ja infosüsteemist, mis on kasutavad rohkemal või kahjustatud ning seab näiteks ohtu isikute elu ja tervise. Selle tulemusena vähemal määral arendaja tuleb ette näha dubleerivad vahendid ja alternatiivsed lahendused. tugisüsteeme ja pilveteenuseid, nt e- Käesoleva eelnõuga ei muudeta elutähtsate teenuste regulatsiooni. põlluraamat, Elutähtsate teenuste regulatsiooni täiendati hädaolukorra seaduse muutmise farmitarkvara, aga ka ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, millega võeti viimased Microsofti üle CER direktiiv. Käesolevasse eelnõusse on HOSi sätted lihtsalt toodud versioonid ja ka riiklikult üle. arendatavad suurandmete süsteemid jmt. Nendest 3 https://arileht.delfi.ee/artikkel/120190212/meie-susteemis-oldi-sees-mitu-kuud-kuberrunnaku-labi-elanud-ettevotja-raagib-loo-perefirmade-kolmest-koige-raskemast- nadalast?_gl=1%2a1as5met%2a_ga%2aODM4MTc1NTk0LjE2NzU0MjkwMTU.%2a_ga_YG8VC2H8NV%2aMTY4NDUwMDgxMy4xNC4xLjE2ODQ1MDA4MzEuMC 4wLjA. 179 lahti harutamine on Sättes on selgelt välja toodud põhimõte, et elutähtis teenus peab olema praktikas pea võimatu ja kättesaadav kasutajale ka sellisel juhul, kui teenuse osutamiseks kasutatavad piiraks olulisel määral võrgu- ja infosüsteemid asuvad välisriigis ja ühendus nendega on katkenud. ettevõtte arenguvõimalusi. Sätte eesmärk on toonitada, et kasutaja, sh eraisiku esmased vajadused Keeruline on mõista sellise teenuse järgi tuleb tagada sõltumata, kas välisriigiga on ühendus või ei. Siin ei oma tähendust, mis põhjusel see välisühendus (sidekaabel) ei toimi – piirangu eesmärgipärasust. näiteks, et kas on tegemist olukorraga, kus sidekaabel on lõhutud lava ankru Seletuskirja mõju või traalnoodi tõttu, on toimunud loodusõnnetuse, sabotaaž, sideliini tõrge, hinnangus ei ole välja sidevõrgu enda tõrge või on toimunud mõni muu sündmus. Välisriigi võrgu- toodud, kas Eestis üldse ja infosüsteemidega ühenduse katkemisega ei tohi kaasneda olukorda, kus on taoliste lokaalsete Eestis asuv kasutaja ei saa talle vajalikku teenust. Siin juures mõeldakse, et süsteemide loomiseks teenus oleks vähemalt tagatud esmasel tasandil. Näiteks, kui esineb tõrge võimekust ega ka kui finantsasutuste võrgu- ja infosüsteemis, peab finantsasutus kasutusele võtma palju selliste süsteemide elutähtsa teenuse osutamiseks kavandatud alternatiivid sularaha välja töötamine, väljamaksete tegemiseks või maksete ülekannete korraldamiseks. Selliseks programmeerimine ja alternatiiviks võib näites olla ajutiste kontorite tekitamine jms. uuendamine maksab. Säte eeldab, et alternatiivid rakenduks mõistliku aja jooksul ning elutähtsa teenuse toimimise katkestus ei mõjutaks olulisel määral sellelt sõltuvate isikute heaolu. Näiteks kui katkestus on lühiajaline, ei pruugi teenuse kättesaadavuse tagamise alternatiivi rakendamine olla vajalik. Samas kui katkestus on pikaajaline ning tõenäosus võrgu- ja infosüsteemis ühenduse taastamiseks on lühiajalises perspektiivis väike, tuleb alustada alternatiivide rakendamisega. Näiteks olukorras, kus toiduainete tootmiseks kasutatav võrgu- ja infosüsteemi on kahjustatud, tuleb jätkata toiduainete tootmist viisil, mida välisriigis asuva võrgu- ja infosüsteemi puudumine ei mõjuta. Või veevarustamist puudutava võrgu- ja infosüsteemi kompromiteerimisel tuleb leida alternatiivne lahendus joogivee pakkumiseks vee-ettevõtte klientidele. Sätte olemus ei ole iseenesest uus, vaid pigem toonitatakse, et lisaks muudele teenuse toimimiseks vajalikele sisendistele (nt vesi, elekter ja side) on 180  kaasaegne tootmine ja teenuste pakkumine üha enam seotud infotehnoloogiaga ja see muudab ettevõtjad küberkuritegevuse või ka muude pahatahtlike küberrünnete sihtmärkideks. Eriti tuntav on ühiskondlik kahju, mis on suunatud ettevõtjate vastu, mille tooted või teenused on suure mõjuga ühiskonna normaalse toimepidevuse (sh avaliku korra) tagamisel. Sellest tulenevalt peavad olulise mõjuga ettevõtjad valmistuma end ka võrgu- ja infosüsteemide kompromiteerimise ja katkestuste olukordadeks ning Teise murena näeme nägema ette ka toimimise alternatiivid, et ühiskond saaks jätkuvalt toimida. KüTS-ise E-ITS kohuslust, mis tähendab E-ITS HOS § 41 lõike 2 sõnastuse viimine kommenteeritavasse seadusesse ei tekita infoturbestandardi täiendavaid nõudeid praegustele elutähtsa teenuse osutajatele. rakendamist alates 2023. aastast ning nõuet Kümme kuu nõue rakendub seaduses toodud nõuete kohta, nt kriisiplaani koostada riskianalüüse, koostamise osas. Täpsemad toimepidevuse nõuded sätestab elutähtsa auditeerimist ja vajadusel teenuse toimepidevuse korraldaja oma määrusega eelnõu § 75 lg 6 alusel. protsesside muutusi. Nende nõuete täitmise tähtaegu määratakse iga ETO kohta eraldi Eelnõu seletuskirjas ei haldusaktiga, k.a saartalitluse nõude täitmise täpsem tähtaeg (seadus annab maksimum tähtaja 5 a). Tegemist on juba eelnõus sätestatud põhimõttega. ole meie meelest piisavalt põhjendatud, milline on Eelnõu § 75 lg 11 p-i 1 kohaselt on elutähtsa teenuse osutaja kohustatud reaalne oht või riski tagama elutähtsa teenuse toimimise, sealhulgas tagama tehnilise rikke ning ulatus riigile juhul kui tarne ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, sealhulgas kriisiolukorras toiduvaldkonna ETO ei enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime rakenda elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete kohaselt. Selle sätte puhul on küberturvalisuse seadust keeleliselt määdav sõna „korral“, mis moodustab sõnaga „rikke“ ühtse nõutud mahus? Olgu terviku. siinkohal öeldud, et toidutootmine on Sama paragrahvi lg 11 p 2 puudutab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja teavitamist teenuseosutaja poolt ehk Regionaal- ja enamjaolt mehhaniseeritud põllumajandusministeeriumi teavitamist. Küberintsidendist tuleb teavitada ja suures osas ka eraldi ka RIA-t, see tuleneb küberturvalisuse seadusest. digitaliseeritud, saab 181 seadmeid käivitada Eelnõus on sätestatud põhimõtted, millest tuleb elutähtsa teenuse osutajal vajadusel manuaalselt ning lähtuda enda töö korraldamisel. Täpsemad meetmed kavandatakse lähtudes etapid teostada häda pärast ettevõtte riskianalüüsist. Seadus ei sunni ettevõtjaid vähendama käsitööna. Seepärast jääb lepingupartnerite hulga, üksnes suunab mõelda läbi sõltuvusi meil arusaamatuks, miks lepingupartneritest ja kaasnevaid riske, nende riskide maandamist. toiduvaldkonnas tegutsev ETO peab kasutama just ettenähtud E-ITS-t ega saa ise küberturvalisuse riskide maandamiseks kasutada vahendeid ise valida. KüTS-es määratud riskide maandamise tagamine on meie meelest üks komponent ettevõtja riskianalüüsist, milles küberohte ja -riske peab ETO kaalutletult hindama ning mille osas võtma vastu vastavad meetmed riskide ja ohtude maandamiseks. Lisaks eelpool öeldule, ei ole seletuskirjas hinnatud, kui ulatusliku lisa investeeringu vajaduse E-ITS-i rakendamine ETO-le kaasa toob? Muuhulgas seame 182 kahtluse alla tingimuse, mille kohaselt laieneb toiduvaldkonna ETO-le nõue tellida võrgu- ja infosüsteemide audit. Auditiga hinnatakse KüTS-ise nõuete täitmist. Kuigi KüTS-is võimaldab auditi hinnangut teha ise nendel ETO-del, kus töötab vähem kui 10 inimest, siis pöörame tähelepanu, et alla 10 töötajaga ettevõtet, kes kvalifitseeruks ETO-ks toiduvaldkonnas ei ole ja seetõttu ei saa nad võrgu- ja infosüsteemide audit ise teostada. • Erand VOS-i nõuete ülevõtmiseks ja kohanemiseks VOS-i eelnõu § 75 lõike 3 kohaselt annab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, kelleks toiduvaldkonnas on 183 Maaeluministeerium, ETO-le 30 päeva jooksul teada ETO tingimustele vastavusest. Sellest kümne päeva jooksul peab ETO hakkama seadusega kehtestatud nõudeid täitma (§ 75 lg 4 p 2). Meie hinnangul on vähem kui kümme päeva kõikide nõuete täitmise tagamiseks liialt lühike tähtaeg, arvestades asjaoluga, et ettevõtjad peavad tegema lisainvesteeringuid nt tehnilistele lahendustele täitmaks saartalitluse ja E- ITS infoturbestandardi kasutuselevõtuks või hoonete ehituseks tagamaks piisavalt suur laovaru toodetele ja tootmiseks vajalikele sisendite ladustamiseks. Teeme ettepaneku, et ETO nõuetele vastavust hinnatakse iga ettevõtjapõhiselt ning üleminekuks 184 kehtestatakse lõpptähtaeg haldusaktiga. Selline paindlik üleminek on vajalik muuhulgas juhul kui ETO-ks määratakse ettevõtja, kes ei pea vastama kõikidele ETO tingimustele, kuid on vaatamata sellele siiski maaeluministri poolt määratud toidu varustusindluse tagamisel elutähtsa teenuse osutajaks (§ 230), samuti kui valdkonna müügikäivete pingereas on ettevõtjate paremusjärjestuses toimunud muutused, mille tulemusena senine ETO ei vasta enam toiduseaduse § 464 ja 465 nõuetele ja tingimustele vastab ettevõtja, kes ei ole senini pidanud täitma kõiki VOS- ga kehtestatud nõudeid. § 75 lõikega 6 loetletakse ETO kohustused 185 üldisemalt, seletuskirjas on olukorda kirjeldavad üksikud näited, kuid mitte ühtegi neist ei kajasta toiduvaldkonda. Täpsustavad küsimused ja ettepanekud § 75 lõike 6 kohta: • Ettepanek parendada lg 6 punkti 1 sõnastust, praegune tekst jätab mulje justkui ETO peaks tagama tehnilise rikke, mitte tegema selleks kõik et tehnilist riket ära hoida. • Lõige 2 kohustab ETO-t teavitama viivitamata elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajat või seaduse § 74 lõike 3 alusel määratud asutust elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, 186  elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust. Kas toiduvaldkonna ETO teavitab võimalikest ohtudest ja häiretest Maaeluministeeriu mit või on ta kohustatud tegema teavitusi erinevatesse asutustesse vastavalt ohu valdkonnale? Lõige 4 kohustab rakendama elutähtsa teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid, sealhulgas vähendama sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ning 187 infosüsteemidest tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise kaudu – toiduvaldkonnas on kõiki eelpool nimetatud tegevusi keeruline täita, sest toidu tarneahel on seotud väga erinevate teenusepakkujatega ning toote tootmiseks on vaja väga palju erinevaid sisendeid. Lepingupartnerite vähendamine võib kaasa tuua vastupidise efekti, muutes ettevõtja liialt sõltuvaks. Pöörame tähelepanu, et punktis esitatud loetelu on väga mitmekihiline hõlmates erinevaid teemasid ja valdkondi, sätte loetavuse parendamiseks teeme siin ettepaneku punkt esitada alapunktidena või viia osa 188  tekst selgitustena seletuskirja. 4. Mõjude hindamine Selgitus Seaduse eelnõu seletuskirjas on toodud välja mõjud elutähtsa teenuse EPKK üldise seisukohana osutajatele. Võimalikud personalikulud, kulud riskianalüüsidele ja leiame, et mõjusid plaanidele, auditeerimisele, õppustele. Seaduse eelnõuga ei seata kohustust toiduvaldkonnaks 30-päevase varu hoidmiseks. Täpsemad toimepidevuse nõuded kehtestab määratud ETO-dele, ei ole regionaal- ja põllumajandusminister oma määrusega. Seaduse eelnõu juures toodud kavandid on üksnes indikatiivsed. Rakendusaktid on alles piisavalt hinnatud. väljatöötamisel, sh määruse mõjude hindamine ning määruse sisuarutelud Eelkõige tahame rõhutada huvigruppidega. Kõik määrusest tulenevad mõjud hinnatakse määruste asjaoluga, et toidusektorit väljatöötamise käigus, mitte seaduse eelnõu raames. ei ole seniste kriisiseaduste kohaselt loetud ETO-ks. Seletuskirja mõjude hindamisel on mõningal määral välja toodud kulu tööjõu suurendamiseks, nähakse vajadust palgata juurde üks töötaja ning nimetatakse, et õppuse käigus osalenud töötajatele peab ETO tagama palga. Kuid õppuse käigus tootmise vähendamisest tulenevate müügitulu vähenemist hinnatud ei ole. Samuti ei ole hinnatud KüTS-i nõuetele vastavusse viimist ega ka kulu, mida 189 toob kaasa KüTS-i nõuete igapäevane rakendamine. Ettevõtjale lisandub muuhulgas kulu, mida tingib vajadus suurendada laopinda tagamaks nõutav 30-ne päevane varude ladustamine või investeeringuvajadus uute seadmete ja tehnoloogiate rakendamiseks nt energiavarustuskindluse tagamisel. Kuna tootmise efektiivsus on viidud maksimaalsele tasemele, hoitakse tooteid, toorainet ja sisendeid laovaruna minimaalsel hulgal, peab ettevõtja suurendama nende laovaru, mis on samuti lisa kulu, mida ettevõtjad peavad kandma oma vahenditest. Kõike seda arvestades tuleb hinnata selliste mõjude 190  ulatust ka konkurentsi tingimustes, teades, et teised samas valdkonnas tegutsevad ettevõtted taolisi lisakulusid kandma ei pea. Lisaks on oluline mõjude hindamisel märgitakse ära ka riigipoolne toetuste skeem ja pakett, mida konkreetselt ja millises ulatuses riik ettevõtjaid toetab. 5. Muud teemad Selgitus Üheselt ei ole võimalik öelda, et kõik sellised juhtumid kvalifitseeruksid § 62 lg 1 annab Vabariigi vääramatuks jõuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 tähenduses. Valitsusele või tema Õiguskirjanduses on avaldatud seisukohta, et ootamatult kehtestatud piirang volitatud haldusorganile avalikult võimult võib teatud juhtudel olla vaadeldav vääramatu jõuna. õiguse piirata ettevõtja Samas sõltub see konkreetsest olukorrast, st kas kõik vääramatu jõu tingimused on täidetud. Võlaõigusseaduse kohaselt on vääramatu jõud majandustegevust, asjaolu, mis oli väljaspool võlgniku mõjuulatust, asjaolu ei saanud ette näha keelates osaliselt või ning mida võlgnik ei saanud mõjutada. täielikult toodete sisse või väljaveo või kehtestades Oluline on ka üldiselt arvesse võtta, milline on vääramatu jõu mõju ja piiranguid tootmisele ja tagajärg lepingulisele suhtele. Vääramatu jõu asjaoluga kaasneb võlgniku toodete müügile, kui see vabanemine vastutusest kohustuse rikkumise eest, mis välistab tema vastu on vajalik kriisiolukorra õiguskaitsevahendite rakendamise. Reaalselt puudutab see siiski põhiliselt lahendamiseks. Mõistame vaid vabanemist kahju hüvitamise kohustusest ning viivise maksmise sätte vajalikkust ning kohustusest, kuna VÕS § 105 alusel saab võlausaldaja ka kohustuse saame seda oma liikmete vabandatavuse korral kasutada mitmeid teisi olulisi õiguskaitsevahendeid, nt lepingust taganeda. Lisaks peab üldisemalt mõistma, et vabandatavus poolt toetada. Siinkohal 191 pöörame tähelepanu, et vabastab vastutusest kohustuse täitmise eest üksnes aja eest, millal toodete ja teenuste vääramatu jõud või selle tagajärjed kohustuse täitmist reaalselt takistasid. sisseost, müük kohalikul turul ja eksport on kõik Lisaks peab arvestama, et VÕS § 103 lõike 4 kohaselt vastutab seaduses või seotud lepinguliste lepinguga ettenähtud juhtudel isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata. See tähendab, et teatud juhtudel on seadusega kohustustega, mille mitte nähtud ette rangem vastutuse režiim. Samuti on pooltel võimalik välistada täitmine toob kaasa võlgniku õigus tugineda kohustuse rikkumise vabandatavusele. Eraldi sanktsioonid. küsimus seisneb piiriüleste tehingute puhul selles, mis riigi õigust lepingule Kriisiolukorra välja kohaldatakse. kuulutamisel on vajalik anda ettevõtjale garantii, Leiame, et nendes küsimustes võiks kohaldada siiski kehtivaid reegleid, mis mille alusel saab on mõeldud kohalduma üldiselt vääramatu jõu olukordades. ettevõtja viidata lepingupartneritele, et tegemist on force majeure´iga mis takistab tal lepingutingimustest kinni pidada ning seetõttu ei rakendu talle lepingujärgsed sanktsioonid. 192 § 103 reguleerib asja Riigi sõjalisel kaitsmisel tuleb kogu ressurss suunata selleks, et agressor sundkasutusse võtmise ja peatada ja riiki kaitsta. Seega on ka ülioluline, et Kaitsevägi saab oma sundvõõrandamise käsutusse just need asjad mida tal on riigi sõjaliseks kaitsmiseks vaja, samas piirangud, mille kohaselt ei peavad jääma toimima ka elutähtsad teenused. Seega on igal elutähtsa või võtta ega teenuse osutajal kohustus ära määrata, mis on need vajaminevad seadmed, mis on vältimatult vajalikud elutähtsa teenuse osutamiseks ning ülejäänud sundvõõrandada asja, mis saab vajadusel Kaitsevägi sundvõõrandada. on vältimatult vajalik teise isiku või asutuse Elutähtsa teenuse osutamiseks vältimatul vajalikud seadmed peavad olema kriisiülesande täitmiseks, selgelt määratletud ja eristatavad muudest tootmises kasutatavatest sealhulgas vältimatult seadmetest. Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamisel võib olla vajalik vajalik elutähtsa teenuse võtta sundkasutusse või sundvõõrandada ka seadmeid, mida elutähtsa osutamiseks (lg 1 p 2). teenuse osutaja kasutab elutähtsa teenuse osutamisel, vt eelnõu § 114 lg 3 Nõustume, et ETO vajab sõnastust: elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikku asja võib võtta toidu tootmiseks sundkasutusse või sundvõõrandada, kui muud võimalused riigi sõjalise hädavajalikke seadmeid ja kaitsevõime säilitamiseks puuduvad. Tuleb hinnata, kas seadet just sellel hetkel kasutatakse elutähtsa teenuse osutamiseks (nt on vaja kasutada taristut, millest kõiki toiduainete veoks kasutatavat masinat haavatute evakueerimiseks või kriisiolukorras kasutada ei üksuste rindele toimetamiseks). Nt lahingutegevuse piirkonnas ei ole ole vaja, kuid kriisis olles võimalik teisi elutähtsaid teenuseid reeglina tagada ning selles piirkonnas on ebapraktiline hakata peab Kaitseväel olema seaduslik alus kasutada mistahes asja riigi sõjaliseks hindama, milline ETO-le kaitsmiseks, sõltumata selle tavakasutuse valdkonnast. kuuluv asi omab olulist rolli teenuse tagamisel ja milline mitte. Arvestades, et ETO-dest toidutootjate nimistu on limiteeritud, st enamus põllumajandusettevõtjaid ja toidutootjad ei ole VOS- i järgi ETO-d, võiks 193  sundkasutusesse võtmise ja sundvõõrandamise piirangut rakendada toiduvaldkonna ETO-dele täis mahus. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (II kooskõlastusring) Nr Ettepaneku/märkuse Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid sisu Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda (EPKK) on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse (VOS) eelnõule andnud korduvalt tagasisidet, mida eelnõu autorid suures osas ei ole arvesse võtnud. 31. märtsil 2023.a EPKK poolt Riigikantseleile saadetud kirjas nr 55/1-4 „Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja tagasiside tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõule“, tuuakse välja mitmed probleemid, mis seaduse rakendamisega kaasnevad. 194  EPKK ettepanekud ja küsimused on välja toodud dokumendis „Lisa 6 Märkuste tabel - muud asutused“, alates lk 102. Käesolev eelnõu redaktsioon kätkeb endiselt murettekitavaid sätteid, millest kõige suuremaks on küberturvalisuse seaduse rakendamise kohustuse laiendamine toidu tootmisega ja töötlemisega tegelevatele ettevõtetele. Seetõttu ei saa EPKK eelnõud kuidagi toetada. 1. Reguleerimisala, kriisi Teema lahendatav rakendusaktiga, millega kehtestatakse nõuded elutähtsa määratlemine teenuse osutajale (nt teenuse maksimaalne katkestus, miinimum tootlikus VOS-i kohaselt jms). Pärast ETO ristsõltuvuste kaardistus ja ohtude hindamist on võimalik määratletakse kriisi juba täpsemalt välja tuua teenused, millest sõltutakse ja sellest omakorda olemused eristades neid võimalik välja töötada meetmed. kui eriolukord, erakorraline seisukord ning sõjaseisukord. Vabariigi Valitsus kuulutas esimest korda eriolukorra välja Eestis 12. märtsil 2020 seoses 195 koroonapandeemiaga, mis kestis sama aasta 17. maini. Eriolukorra tingimused ja tegevused on siiani koondatud hädaolukorra seadusse. Erakorralise seisukorra Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks saab välja kuulutada erakorralise seisukorra seaduse kohaselt, senini selleks Eestis vajadust ei ole olnud. Samuti ei ole rakendatud Eestis riigikaitseseadust riigikaitse korralduseks sõjaajal. Kõik eelpool nimetatud kolm kriisiolukorda reguleerivat seadust (edaspidi kriisiseadused) koondatakse kokku VOS- iks ning tunnistatakse VOS-i vastuvõtmisega kehtetuks. Kuigi Venemaa sissetung Ukrainasse on pannud olulisem määral 196 mõtlema Eesti turvalisusele, ei loeta Eestile otsest sõjalist ohtu. Oleme nõus, et vaatamata otsese ohu puudumisele, on oluline riigil panustada tegevustesse, et tulla toime nii sõjaolukorraga kui erakorralise seisukorraga ja eriolukorraga, on meie meelest olulisem, tuleks meie meelest keskenduda pigem pikemaajaliste kriiside ohjeldamisele, mille kestvus on rohkem kui VOS-is nimetatud 30 päeva. Lühemaajaliste kriisidega on toidutootjatest ettevõtjad, vaatamata neid tabanud majanduslikest tagasilöökidest, siiski hakkama saanud. Hetkel reguleerivad kriisiseadused ei hõlma toiduga kindlustatuse temaatikat muul moel kui toiduainete müügi erikorra kehtestamisega või 197 vajadusega tagada elanikkonna, kaitseväe ja reservväelaste toitlustamine. Seepärast on toidutootjad läbi erinevate kriiside pidanud ise hakkama saama teadmisega, et seadusandlikul tasandil ei loeta toitu kui elutähtsat teenust ning selles vallas tegutsevad ettevõtjad on olnud sunnitud kriisisituatsioonides ilma seadusandlike garantiideta iseseisvalt tegutsema. Koroonaepideemia ja sõda Ukrainas on jõulisemalt toonud pilti toidu varustuskindluse ja põllumajanduse ja toidutootjate rolli toidujulgeoleku tagamisel. Meie liikmetest ettevõtjad hindavad seninini oma toimetulekut kriisiolukordades nii koroonaepideemia kui muude lokaalsemate 198  situatsioonides nagu nt tormist tulenevate ulatuslike elektrikatkestuse, loomataudide levikust tulenevate piirangute või oluliste sisendite tarneraskustega, pigem heaks. Riigilt oodatakse tuge just tootmist toetavate tugiteenuste toimimise tagamisel või vajadusel alternatiivsete teenuste pakkumisel, mis aitavad kriisisituatsioonis jätkata toidutootmisega kasvõi osalises mahus. 2. Elutähtsa teenuse osutaja Ümberhindamist võib ETKA teha vastavalt vajadusele, kuna seda seadusega ja toidu varustuskindlus ei reguleerita. Eelpool öeldut üle korrates, nendime vajadust ReM määrab toiduvaldkonnad vastavalt Statistikaameti EMTAK järgi. sätestada elutähtsa teenuse Tänane sõnastus on selle järgi määratud. osutaja mh ka ReM täpsustab rakendusaktis. (seaduse eelnõuga kaasas olnud määrus on toiduvaldkonnas, kelle kavand) ülesanne on elanikkonna toiduga varustamine. Toiduvaldkonnas reguleeritakse ETO määratlus VOS-is lisaks ka 199 läbi toiduseaduse (TS). Viimasesse tehakse VOS-i vastuvõtmisega mitmeid muudatusi, sh kehtestatakse uus peatükk 7.1 toidu varustuskindlus. Uus TS-i § 464 määratleb ETO-ks ettevõtja, kellel on teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmise, looma pidamine liha või piima tootmise, liha käitlemise, piima käitlemise või toidu jaekaubanduse valdkonnas märkimisväärne mõju elanikkonna toiduga varustamisel. Varustuskindluse määratlemisel võetakse arvesse nimetatud valdkonna ettevõtjate aastane müügikäive. ETO staatuse saab suurima müügikäibega ettevõtja, erandina piima käitlemise valdkonnas, kus ETO-ks määratakse kolm suurimat müügikäibega ettevõtjat. 200 Nõuetele vastavus tehakse kindlaks ettevõtja majandusaasta aruande ja tema põllumajandusloomade registri ning riigi toidu ja söödaregistri andmete alusel. Sellest on ajendatud meie küsimused: • Kui tihti edaspidi hinnatakse ettevõtjate staatust müügikäibe põhjal ringi? • Mis juhtub kui mõned ettevõtjad on väikese müügikäibe vahega, st ühel aastal justkui kvalifitseerub ETO nõuetele vastavaks ja teisel mitte? • Hetkel on lihakäitlejana ära nimetatud HKScan, mis katab nii põllumajandustootja kui toidutööstuse. Kuivõrd toimub ettevõtte omanike vahetus, mille tulemusel võib muutuda ka ettevõtte 201 struktuur. Kui pikalt antakse uuele/uutele ettevõtetele aega VOS nõuetega kohanemiseks? TS-i § 463 lõige määratleb, et toidu varustuskindluse valdkonnaks on teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmine. Pöörame tähelepanu, et Eestis on makaronitoodete tootmine väga marginaalne, enamus turul müüdavatest makaronitoodetest imporditakse. Küll aga on pagaritootmise ja makaronitootmise peamiseks tooraineks jahu, mille varustuskindluse tagamine on oluline ära märkida. Teeme ettepaneku märkida vastav valdkond järgmiselt: teraviljatooete, jahu või jahu- ja pagaritoodete tootmine. 202 Edaspidi kehtestatakse TS- i § 466 lõike 2 alusel määrus „Toidu varustuskindluse valdkonna elutähtsa teenuse osutamise nõuded“, mille kavand on esitatud VOS-i paketi lisas 2 (rakendusakti kavand nr 29). Määruse eelnõu § 2 sätestab, et ETO on kohustatud jätkama oma tavapärases mahust vähemalt 75% oma põhitegevust vähemalt 30 päeva perioodi vältel alates kriisiolukorra välja kuulutamisest tagades mh ka tegevusvaru, peale 30nendat päeva, peab ETO jätkama oma põhitegevust parimal võimalikul viisil. Kavandi sõnastuses jääb arusaamatuks, mida põhitegevuse all silmas peetakse? Põllumajanduse ja toidutootmisega tegeleval ettevõtjal on mitu põhitegevust, nt 203 piimatootja, kes toorpiima tootjana kasvatab ka vilja, toodab loomasööta ja biogaasi või lihakäitleja, kelle loomad kasvatatakse üles omavalmistatud söödal ja kes kasvatatud loomad ise tööstuses ära realiseerib ning kõrvalsaadused tootmisüksuses ära käitleb. Siit ka küsimus, kas 75% nõuet tuleb vaadelda käibena, tootmismahuna või turule viidud pakendatud toodete arvust või lähtutakse mõnest muust määrast? 3. Erand küberturvalisuse Sätte sõnastust on uuendatud ning see on sama, mis 11.03.2025 Riigikogu seaduse rakendamisel menetlusse võetud HOSis muutmise seaduse eelnõus (589 SE), kuid see on VOS-i eelnõu § 196 lõimitud elutähtsa teenuse osutaja kohustuste üldisesse loetelusse. See punktiga 3 täiendatakse eelnõu läbis eelnevalt uue kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise ringi. küberturvalisuse seaduse Selle järgi peab elutähtsa teenuse osutaja tagama juhul, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis, (KüTS) §-i 7 uue lõikega elutähtsa teenuse toimepidevuse dubleerivate vahendite ja tehnoloogiliselt 31. Sätte kohaselt peavad alternatiivsete lahenduste abil ajal, kui välisriigis asuvatele andmetele või ETO-d, kelle seadmetele juurdepääsuks kasutatav tavapärane elektroonilise side teenus infosüsteemid asuvad või võrk ei toimi. See seondub vahetult elutähtsa teenuse osutaja teise välisriigis tagama kohustusega rakendada elutähtsa teenuse toimepidevust tagavaid meetmeid 204 elutähtsa teenuse (…) tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse toimepidevuse ka viisil ja osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste vahenditega, mis ei sõltu kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise välisriikides asuvatest kaudu. Elutähtsa teenuse osutaja nõuete täitmist kontrollib, toimepidevuse infosüsteemidest. See nõuded kehtestab ning tema toimepidevuse riskianalüüsi ja kriisiplaani kinnitab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja. tähendab, et ETO ei tohi kasutada välisriikides Elutähtsa teenuse üks eesmärke on tagada ka teenuse kättesaadavus olevaid servereid ega ka kasutajatele kriisiolukorras, sealhulgas olukordades kus ühendus pilveteenuseid. Kaasajal välisriikidega on erinevatel põhjustel piiratud. Sätte eesmärk on, et elutähtsa on uued tehnoloogiad, teenuse osutaja mõtleks ka olukordadel, kus väliriigis olevad andmed või seadmed, rääkimata IT- seadmed ei ole juurdepääsetavad, sest sideteenus või sidevõrk ei toimi. lahendustest ja tarkvaradest aga kõik Sätte mõtte kohaselt tuleb läbi mõelda ja teenuse osutamine kui esineb kirjas arendatud selliselt, mis kirjeldatud sõltuvus välisriigis olevast võrgu- ja infosüsteemist, mis on kasutavad rohkemal või kahjustatud ning seab näiteks ohtu isikute elu ja tervise. Selle tulemusena vähemal määral arendaja tuleb ette näha dubleerivad vahendid ja alternatiivsed lahendused. Kui need tugisüsteeme ja ja nende kaudu toimepidevus on tagatud, võivad kõnealused andmed ja pilveteenuseid, nt e- seadmed asuda ka välisriigis põlluraamat, farmitarkvara, aga ka viimased Microsofti versioonid ja ka riiklikult arendatavad suurandmete süsteemid jmt. Nendest lahti harutamine on praktikas pea võimatu ja piiraks olulisel määral ettevõtte arenguvõimalusi. Keeruline on mõista sellise 205  piirangu eesmärgipärasust. Seletuskirja mõju hinnangus ei ole välja toodud, kas Eestis üldse on taoliste lokaalsete süsteemide loomiseks võimekust ega ka kui palju selliste süsteemide välja töötamine, programmeerimine ja uuendamine maksab. 4. Teise murena näeme Eesti infoturbestandardi kasulikkusest KüTS-ise E-ITS kohuslust, mis tähendab E-ITS Eesti infoturbestandardi (edaspidi E-ITS) siht on arendada ning edendada infoturbestandardi Eesti avaliku sektori asutuste ja erafirmade infoturbe taset. E-ITS-i eesmärk rakendamist alates 2023. on esitada eestikeelne ja Eesti õigusruumile vastav alus infoturbe aastast ning nõuet käsitlemiseks, mis ühtlasi vastaks rahvusvahelisele standardile ISO/IEC koostada riskianalüüse, 27001:2017 (Infotehnoloogia. Turbemeetodid. Infoturbe halduse süsteemid. auditeerimist ja vajadusel Nõuded). protsesside muutusi. Eelnõu seletuskirjas ei ole 1 E-ITS esitab etalonturbe rakendamise süsteemi, mis aitab organisatsioonil meie meelest piisavalt saavutada tema vajadustega sobivat infoturbe taset. Organisatsiooni põhjendatud, milline on juhtkond ise otsustab, milliseid objekte ja protsesse on tarvis kaitsta. reaalne oht või riski ulatus Etalonturve seab kaitstavad objektid ja protsessid vastavusse etalonturbe riigile juhul kui kataloogi tüüpmoodulitega. Etalonturbe kataloogis leiduvad tüüpmoodulid toiduvaldkonna ETO ei kirjeldavad tüüpilisi ohte ja neile vastavaid, riskianalüüsi põhjal valitud rakenda küberturvalisuse turvameetmeid. Turvameetmete rakendamine vähendab infoturbeohtude seadust nõutud mahus? realiseerumise tõenäosust. Etalonturve võimaldab organisatsioonil 206 Olgu siinkohal öeldud, et taaskasutada infoturbe parimaid praktikaid ning seeläbi kokku hoida toidutootmine on infoturbe rakendamisele kuluvaid vahendeid. enamjaolt mehhaniseeritud ja suures osas ka E-ITS esitab infoturbe korraldamise parimad teadaolevad viisid. Standardi digitaliseeritud, saab omanik on Riigi Infosüsteemi Amet. E-ITS ökosüsteemi oluliseks osaks on seadmeid käivitada audiitorite kogukond, kes hakkab tuvastama organisatsioonide vajadusel manuaalselt ning infoturbehalduse süsteemide vastavust standardi nõuetega. etapid teostada häda pärast käsitööna. Seepärast jääb E-ITS seob ühtsesse tervikusse järgmised turbeprintsiibid, -tehnoloogiad ja meil arusaamatuks, miks kontrollimehhanismid: toiduvaldkonnas tegutsev • riskihaldus, lähtumine võimalikust kahjust, kahju vältimine. Kui ETO peab kasutama just tuvastati ohud, mida etalonturve hallata ei suuda, suunab E-ITS ettenähtud E-ITS-t ega saa kasutaja vahetu riskihalduse protseduuri juurde; ise küberturvalisuse • infoturbe haldussüsteem (i.k. ISMS – Information Security riskide maandamiseks Management System) muutuste avastamiseks ja infoturbe kasutada vahendeid ise jätkusuutlikkuse tagamiseks; valida. KüTS-es määratud • etalonturve – alusohtude tõrjumiseks riskianalüüsi tulemusel leitud riskide maandamise tüüpsed meetmed, mis on mugavalt pakendatud ja rakendajale tagamine on meie meelest kasutusvalmis; üks komponent ettevõtja • auditeerimine ja sertifitseerimine – infoturbekohuslasele on väline riskianalüüsist, milles vastavusaudit kohustuslik, sertifitseerimine standardi ISO/IEC küberohte ja -riske peab 27001 suhtes on vabatahtlik ning asendab vastavusauditit. ETO kaalutletult hindama ning mille osas võtma 3.1 Eesti infoturbestandardi põhimõtted: vastu vastavad meetmed E-ITS eeldab, et organisatsioon käsitleb infoturvet läbi äriprotsesside riskide ja ohtude prisma. Toimiva infoturbe eeldusena peab organisatsioon olema teadlik oma maandamiseks. Lisaks eesmärkidest, põhikirjalistest ülesannetest jms ning suutma kirjeldada oma eelpool öeldule, ei ole toimimise valdkondi läbi äriprotsesside. Infoturbe ülesanne organisatsioonis seletuskirjas hinnatud, kui on säilitada äriprotsesside käigus töödeldava teabe turvalisus. Infoturbe 207 ulatusliku lisa konkreetsed eesmärgid on seejuures vastavuses organisatsiooni tegevuse investeeringu vajaduse E- eesmärkidega. ITS-i rakendamine ETO-le kaasa toob? Muuhulgas Infoturve on pidevalt toimiv protsess, mitte ühekordne tegevus. Infoturve seame kahtluse alla lähtub organisatsiooni eesmärkidest ja selle olulistest äriprotsessidest. tingimuse, mille kohaselt laieneb toiduvaldkonna Infoturve kaitseb organisatsiooni ohtude eest üksnes juhul, kui ta on ETO-le nõue tellida võrgu- loomuliku osana integreeritud äriprotsessidesse. Infoturbe nõuetega peavad ja infosüsteemide audit. kursis olema ning neid oma töös arvestama kõik töötajad. Auditiga hinnatakse KüTS-ise nõuete täitmist. Infoturve vajab pidevat uuendamist, sest ohud muutuvad ja teisenevad ajas. Kuigi KüTS-is võimaldab Infoturbe jätkusuutlikkuse tagamiseks näeb E-ITS ette, et organisatsioonis auditi hinnangut teha ise rakendatakse infoturbe halduse süsteem. Infoturbe seis organisatsioonis nendel ETO-del, kus vajab pidevat parandamist, kavakindlat juhtimist ja jätkusuutlikku haldust töötab vähem kui 10 selleks, et inimest, siis pöörame • mõista organisatsiooni tööprotseduure ja avastada neis ebaturvalisi tähelepanu, et alla 10 kohti; töötajaga ettevõtet, kes • täita seaduste ja standardite nõuded; kvalifitseeruks ETO-ks • seista vastu pidevalt teisenevatele küberohtudele. toiduvaldkonnas ei ole ja seetõttu ei saa nad võrgu- E-ITS aluspõhimõtteks on riskihaldus. Et vältida kahju, mida ohud ja infosüsteemide audit ise realiseerudes äriprotsessile võivad tekitada, peab organisatsioon oma riskid teostada. arvele võtma ja neid haldama. Standard on riskihalduse teinud kättesaadavaks ja mugavaks ka väikesele organisatsioonile. E-ITS turbemeetodiks on etalonturve. See tähendab, et tüüpjuhtude riskianalüüs on juba ette keskselt ära tehtud standardi koostaja poolt. Riskide vähendamiseks pakutakse standardi rakendajale valmis tüüpmeetmed, mis paiknevad etalonturbe kataloogis. 208 3.2 Kasu E-ITS rakendamisest E-ITS rakendamine organisatsioonis toob kaasa infoturbekulutuste optimeerimise ning mitmed kaasnevad eelised. • Infoturve on ühtlaselt kõrgel tasemel (üks kõigi, kõik ühe eest), mis omakorda toetab e-riigi turvalist toimimist. • Organisatsioon suudab kiiresti arenevas infoühiskonnas omi ülesandeid täita ja end globaalsete välisohtude eest kaitsta. • Organisatsioon on halvimaks valmistunud. On tagatud organisatsiooni tegevuse jätkuvus. Läbi on mõeldud organisatsiooni ja selle töötajate kaitse küberohtude eest. • Kui infoturve on hästi korraldatud, siis saab organisatsioon keskenduda oma põhitegevusele ning pole karta ootamatuid ründeid, sanktsioone ega trahve. • Organisatsioon saavutab eelise ning parema maine omalaadsete organisatsioonide seas (olen naabrist parem). • Organisatsioon saab oma turvalisust ning jätkusuutlikkust tõendada ka klientidele ja partneritele. Läbimõeldud ja jätkusuutlik infoturbeprotsess tagab seega organisatsiooni teenuste jätkuvuse ning hea maine. Infoturbe kõrge tase võib olla omakorda eelduseks rahastuse hankimisel projektidele (näiteks struktuurifondidest või hangetes). Etalonturve võimaldab organisatsioonil taaskasutada infoturbe parimaid praktikaid ning seeläbi kokku hoida infoturbe rakendamisele kuluvaid vahendeid.“ Toidutootmise sektoris on teistes riikides olnud olukordi, kus toidu tootmine on häiritud küberründe tõttu. MKM pöörab tähelepanu asjaolule, et Euroopa 209  Liidus ootavad ülevõtmist ja seejärel jõustumist direktiivid, millega toiduainete tootmise, töötlemise ja turustamise valdkonnas tegutsevad toidukäitlemisettevõtjad peavad muu hulgas järgima küberturvalisuse nõudeid. Kümme kuu nõue rakendub seaduses toodud nõuete kohta, nt kriisiplaani koostamise osas. Täpsemad toimepidevuse nõuded sätestab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja oma määrusega eelnõu § 74 lg 6 alusel. Nende nõuete täitmise tähtaegu määratakse iga ETO kohta eraldi haldusaktiga, k.a saartalitluse nõude täitmise täpsem tähtaeg (seadus annab maksimumtähtaja 5 a). Tegemist on juba eelnõus sätestatud põhimõttega. Samuti on RIA-l väljatöötamisel tööriist, mis aitab leida optimaalsema E- ITS rakendamise vastavalt ettevõtte profiilile. 5. VOS-i eelnõu § 75 lõike 3 ETO-d määratakse haldusaktiga ETKA poolt (see jõustus 18.10.2024 HOSi kohaselt annab elutähtsa muudatustega, mis võetakse käesolevasse eelnõusse samamoodi üle). teenuse toimepidevuse Üleminekuajad on eelnõus toodud. korraldaja, kelleks toiduvaldkonnas on Maaeluministeerium, ETO-le 30 päeva jooksul teada ETO tingimustele vastavusest. Sellest kümne päeva jooksul peab ETO hakkama seadusega kehtestatud nõudeid täitma (§ 75 lg 4 p 2). Meie 210 hinnangul on vähem kui kümme päeva kõikide nõuete täitmise tagamiseks liialt lühike tähtaeg, arvestades asjaoluga, et ettevõtjad peavad tegema lisainvesteeringuid nt tehnilistele lahendustele täitmaks saartalitluse ja E- ITS infoturbestandardi kasutuselevõtuks või hoonete ehituseks tagamaks piisavalt suur laovaru toodetele ja tootmiseks vajalikele sisendite ladustamiseks. Teeme ettepaneku, et ETO nõuetele vastavust hinnatakse iga ettevõtjapõhiselt ning üleminekuks kehtestatakse lõpptähtaeg haldusaktiga. Selline paindlik üleminek on vajalik muuhulgas juhul kui ETO-ks määratakse ettevõtja, kes ei pea vastama kõikidele ETO tingimustele, kuid on vaatamata sellele siiski 211  maaeluministri poolt määratud toidu varustusindluse tagamisel elutähtsa teenuse osutajaks (§ 230), samuti kui valdkonna müügikäivete pingereas on ettevõtjate paremusjärjestuses toimunud muutused, mille tulemusena senine ETO ei vasta enam toiduseaduse § 464 ja 465 nõuetele ja tingimustele vastab ettevõtja, kes ei ole senini pidanud täitma kõiki VOS- ga kehtestatud nõudeid. 6. § 75 lõikega 6 loetletakse Eelnõu § 75 lg 11 p 1 kohaselt peab tagama elutähtsa teenuse toimimise ja ETO kohustused kasutajale kättesaadavuse, sealhulgas tagama teenuse toimimise tehnilise üldisemalt, seletuskirjas on rikke ning tarne ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, sealhulgas olukorda kirjeldavad kriisiolukorras enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire üksikud näited, kuid mitte taastamise võime. ühtegi neist ei kajasta toiduvaldkonda. Täpsustavad küsimused ja ettepanekud § 75 lõike 6 kohta: • Ettepanek parendada lg 6 punkti 1 sõnastust, praegune tekst 212  jätab mulje justkui ETO peaks tagama tehnilise rikke, mitte tegema selleks kõik et tehnilist riket ära hoida 7. Lõige 2 kohustab ETO-t teavitama viivitamata ETOl tuleb teavitada ETKAt või tema poolt määratud asutust. Toidu puhul elutähtsa teenuse on ETKAks Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kes ei ole oma toimepidevuse korraldajat ETKA staatust allasutusele edasi delegeerinud. või seaduse § 74 lõike 3 alusel määratud asutust elutähtsa teenuse katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust. Kas toiduvaldkonna ETO teavitab võimalikest ohtudest ja häiretest Maaeluministeeriumit või on ta kohustatud tegema teavitusi erinevatesse asutustesse vastavalt ohu valdkonnale? 8. Lõige 4 kohustab rakendama elutähtsa Meetmed, kuidas ETO riske saab maandada, tulenevad ETO riskianalüüsist. 213 teenuse katkestusi ennetavaid meetmeid, sealhulgas vähendama sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ning infosüsteemidest tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise kaudu – toiduvaldkonnas on kõiki eelpool nimetatud tegevusi keeruline täita, sest toidu tarneahel on seotud väga erinevate teenusepakkujatega ning toote tootmiseks on vaja väga palju erinevaid sisendeid. Lepingupartnerite vähendamine võib kaasa 214  tuua vastupidise efekti, muutes ettevõtja liialt sõltuvaks. Pöörame tähelepanu, et punktis esitatud loetelu on väga mitmekihiline hõlmates erinevaid teemasid ja valdkondi, sätte loetavuse parendamiseks teeme siin ettepaneku punkt esitada alapunktidena või viia osa tekst selgitustena seletuskirja 9. EPKK üldise seisukohana Toimepidevuse meetmete rakendamine aitab parandada elutähtsa teenuse leiame, et mõjusid toimimist kriisides ning seeläbi ettevõtte äri toimekindlust ning üldist toiduvaldkonnaks elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Samuti annab ETO staatus määratud ETO-dele, ei ole võimaluse olla varakult kursis infoga ja valmistuda kõikvõimalikeks piisavalt hinnatud. katkestusteks paremini, et tagada oma äritegevus ja ettevõtte kasumlikkus. Täpsemad nõuded teenuse tagamisele kehtestab regionaal-ja Eelkõige tahame rõhutada põllumajandusminister määrusega, kus hinnatakse juba täpsemalt nõuete asjaoluga, et toidusektorit mõjusid. ei ole seniste kriisiseaduste kohaselt loetud ETO-ks. Seletuskirja mõjude hindamisel on mõningal määral välja toodud kulu tööjõu suurendamiseks, nähakse vajadust palgata juurde üks töötaja ning nimetatakse, et õppuse 215 käigus osalenud töötajatele peab ETO tagama palga. Kuid õppuse käigus tootmise vähendamisest tulenevate müügitulu vähenemist hinnatud ei ole. Samuti ei ole hinnatud KüTS-i nõuetele vastavusse viimist ega ka kulu, mida toob kaasa KüTS-i nõuete igapäevane rakendamine Ettevõtjale lisandub muuhulgas kulu, mida tingib vajadus suurendada laopinda tagamaks nõutav 30-ne päevane varude ladustamine või investeeringuvajadus uute seadmete ja tehnoloogiate rakendamiseks nt energiavarustuskindluse tagamisel. Kuna tootmise efektiivsus on viidud maksimaalsele tasemele, hoitakse tooteid, toorainet ja sisendeid laovaruna minimaalsel hulgal, peab 216  ettevõtja suurendama nende laovaru, mis on samuti lisa kulu, mida ettevõtjad peavad kandma oma vahenditest. Kõike seda arvestades tuleb hinnata selliste mõjude ulatust ka konkurentsi tingimustes, teades, et teised samas valdkonnas tegutsevad ettevõtted taolisi lisakulusid kandma ei pea. Lisaks on oluline mõjude hindamisel märgitakse ära ka riigipoolne toetuste skeem ja pakett, mida konkreetselt ja millises ulatuses riik ettevõtjaid toetab 10. § 62 lg 1 annab Vabariigi Selgitus Üheselt ei ole võimalik öelda, et kõik sellised juhtumid kvalifitseeruksid Valitsusele või tema vääramatuks jõuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 tähenduses. volitatud haldusorganile Õiguskirjanduses on avaldatud seisukohta, et ootamatult kehtestatud piirang õiguse piirata ettevõtja avalikult võimult võib teatud juhtudel olla vaadeldav vääramatu jõuna. majandustegevust, Samas sõltub see konkreetsest olukorrast, st kas kõik vääramatu jõu tingimused on täidetud. Võlaõigusseaduse kohaselt on vääramatu jõud keelates osaliselt või asjaolu, mis oli väljaspool võlgniku mõjuulatust, asjaolu ei saanud ette näha täielikult toodete sisse või ning mida võlgnik ei saanud mõjutada. 217 väljaveo või kehtestades piiranguid tootmisele ja Oluline on ka üldiselt arvesse võtta, milline on vääramatu jõu mõju ja toodete müügile, kui see tagajärg lepingulisele suhtele. Vääramatu jõu asjaoluga kaasneb võlgniku on vajalik kriisiolukorra vabanemine vastutusest kohustuse rikkumise eest, mis välistab tema vastu lahendamiseks. Mõistame õiguskaitsevahendite rakendamise. Reaalselt puudutab see siiski põhiliselt vaid vabanemist kahju hüvitamise kohustusest ning viivise maksmise sätte vajalikkust ning kohustusest, kuna VÕS § 105 alusel saab võlausaldaja ka kohustuse saame seda oma liikmete vabandatavuse korral kasutada mitmeid teisi olulisi õiguskaitsevahendeid, poolt toetada. Siinkohal nt lepingust taganeda. Lisaks peab üldisemalt mõistma, et vabandatavus pöörame tähelepanu, et vabastab vastutusest kohustuse täitmise eest üksnes aja eest, millal toodete ja teenuste vääramatu jõud või selle tagajärjed kohustuse täitmist reaalselt takistasid. sisseost, müük kohalikul turul ja eksport on kõik Lisaks peab arvestama, et VÕS § 103 lõike 4 kohaselt vastutab seaduses või seotud lepinguliste lepinguga ettenähtud juhtudel isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise kohustustega, mille mitte vabandatavusest sõltumata. See tähendab, et teatud juhtudel on seadusega täitmine toob kaasa nähtud ette rangem vastutuse režiim. Samuti on pooltel võimalik välistada võlgniku õigus tugineda kohustuse rikkumise vabandatavusele. Eraldi sanktsioonid. küsimus seisneb piiriüleste tehingute puhul selles, mis riigi õigust lepingule Kriisiolukorra välja kohaldatakse. kuulutamisel on vajalik anda ettevõtjale garantii, Leiame, et nendes küsimustes võiks kohaldada siiski kehtivaid reegleid, mis mille alusel saab ettevõtja on mõeldud kohalduma üldiselt vääramatu jõu olukordades. viidata lepingupartneritele, et tegemist on force majeure´iga mis takistab tal lepingutingimustest kinni pidada ning seetõttu ei rakendu talle lepingujärgsed sanktsioonid. 218 11. § 103 reguleerib asja Selgitus See hindamine tuleb ära teha enne kriisi – kriisiplaanides ja riskianalüüsis sundkasutusse võtmise ja Eelnõu § 114 lg 1 p 2) asja, mis on vältimatult vajalik teise isiku või asutuse sundvõõrandamise kriisiülesande täitmiseks, sealhulgas vältimatult vajalik elutähtsa teenuse piirangud, mille kohaselt ei osutamiseks. või võtta ega sundvõõrandada asja, mis on vältimatult vajalik teise isiku või asutuse kriisiülesande täitmiseks, sealhulgas vältimatult vajalik elutähtsa teenuse osutamiseks (lg 1 p 2). Nõustume, et ETO vajab toidu tootmiseks hädavajalikke seadmeid ja taristut, millest kõiki kriisiolukorras kasutada ei ole vaja, kuid kriisis olles on ebapraktiline hakata hindama, milline ETO-le kuuluv asi omab olulist rolli teenuse tagamisel ja milline mitte. Arvestades, et ETO-dest toidutootjate nimistu on limiteeritud, st enamus põllumajandusettevõtjaid ja toidutootjad ei ole VOS- i järgi ETO-d, võiks 219  sundkasutusesse võtmise ja sundvõõrandamise piirangut rakendada toiduvaldkonna ETO-dele täis mahus. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Nr Ettepaneku/märkuse Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid sisu 1. Teeme ettepaneku jätta Arvestatud Eelnõu muudetud selliselt, et täitemenetluse peatamine toimub füüsilise eelnõust välja § 49, kuna isiku avalduse alusel. Isik peab avaldusele lisama tõendi, kust nähtub, et selle sätte rakendamine ei palka on vähendatud või toetuste maksmine peatatud eelnõus toodud alustel. haaku täitemenetluse Nõustume, et kohtutäituril ei ole võimalik tuvastada, et kes need isikud kõigi üldiste põhimõtetega ning võlgnike seas on, kellel on vähendatud kas palka, toetusi või kes on asunud kavandatud eesmärk on sõjaväelisele ametikohale. saavutatav ka muul moel. Selgitame, et täitemenetlus Kohtutäitur peab seejärel kaaluma, kas võlgniku sissetulekud on vähenenud ei asu haldusmenetluse sellises mahus, et täitemenetluse peatamine on õigustatud. Kaalumine on seaduse reguleerimisalas oluline just sissenõudja huve silmas pidades, kuna oleks ning täitemenetluse ebaproportsionaalne peatada täitemenetlus olukorras ja jätta sissenõudja seadustiku üldpõhimõtete ilma laekuvast summast, kui näiteks toetuse maksmise peatumise tõttu kohaselt lasub väheneb isiku sissetulek a la 80 eurot, kuid tema palk on säilinud ja tal oleks tõendamiskohustus tegelikult võimalik oma võlgnevus sissenõudjale tasuda. eelkõige võlgnikul. Kohtutäitur ei pea selgitama välja põhjuseid, miks võlgnik temale esitatud nõuet ei ole nõutud viisil täitnud, vaid kohtutäituri ülesanne on 220 pöörata nõue sundtäitmisele seadusega lubatud ja ettenähtud meetmeid rakendades. Ühe ja täitemenetluse seadustikust väljaspool asuva õigusnormiga ei ole kohane täitemenetluse üldiste põhimõtete nii suures ulatuses muutmine. Kohtutäiturile uurimiskohustuse panemine ei ole põhjendatud ka põhjusel, et eelnõu § 48 lg 1 sätestatud alused ei ole üheselt mõistetavad. Näiteks eelnõu § 48 lg 1 p 1 viidatud eelnõu §-s 94 ega ka mujal ei anna eelnõu täpset definitsiooni, keda peetakse silmas „riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku juures töötava ametniku ja töötaja“ all. Näiteks, kas nende hulka loetakse kooliõpetajad, avalike liinide bussijuhid, riigi õigusabi osutava advokaadi büroo töötajaid 221  jt, kelle sissetulek sõltub otsesemalt või kaudsemalt riigieelarvelistest väljamaksetest. Kuni täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg ei ole saabunud, siis ei tohi kohtutäitur kehtiva õiguse kohaselt rakendada ühtegi täitemenetluslikku meedet nõude sundtäitmisele pööramiseks, sealhulgas ka uurida võlgniku töötamise ja tööandja andmeid. 2. Palume ka selgitada, kas Selgitus Jätame eelnõu reguleerimisalast välja elatise võimaliku vähendamise eelnõus kasutatud fraasi küsimuse, nimetatud teema on SOMis lahendamisel eriseadusega. „rahaliste nõuete ning rahaliste ja varaliste karistuste“ hulka loetakse ka lapse igakuise elatise nõuded või hüpoteegiga tagatud nõuded. Leiame, et võlgniku töötasu või sotsiaaltoetuse vähendamine ei peaks olema argument, millega õigustada lapsele igakuise elatise sissenõudmise edasilükkamist. Nimelt 222 annab täitemenetluse seadustiku § 132 lg 11 kohtutäiturile õiguse arestida kuni pool töötasu alammäärast, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii lapse perioodilise elatisnõude täielikule rahuldamisele. Selline arestimise ulatuse õigus ei ole seotud võlgniku töötasu suurusega, kui sissetulek ületab poolt töötasu alammäärast. Hüpoteegiga tagatud nõue pööratakse sundtäitmisele panditud varaeseme vastu ning võlgniku muu vara arvel nõuet täita ei tohi. Eelnevast tulenevalt peame asjakohasemaks, kui eelnõuga täiendatakse täitemenetluse seadustiku § 46 lg 1 täiendava punktiga, et kohtutäitur peatab täitemenetluse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel pädeva isiku tõendi esitamisel 223 enne vabatahtliku täitmise tähtaega, mille kohaselt on võlgniku kohustuste täitmata jätmise ja tema sissetulekute vähenemise või sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise vahel tuvastatud põhjuslik seos. Ilmselgelt on vajalik ka rakendusakt, mis oleks pädevale isikule aluseks hindamaks, kas ja kui suures ulatuses on võlgnikule makstava töötasu või toetuse vähendamisel mõju tema kohustuse täitmise võimele. Mõju hindamisel tuleb arvesse võtta nii sissetuleku vähenemist absoluutväärtuses, võlgniku igapäevakulutuste suurust ja põhjendatust, võimalusi kohustuste suuruse või kandja muutmiseks leibkonnas, täitemenetlusse antud nõude suurust jm aspekte. Kindlasti ei saa õigusnormiga kinnistada 224 põhimõtet, et võlgniku sissetuleku vähendamine kriisiolukorras tähendab automaatselt täitemenetlusse antud nõude sundtäitmisele pööramise edasilükkamist, selmet võlgnik loobub esmalt esmaseks toimetulekuks tarbetute kulude tegemisest. Äärmiselt vajalik on õigusnormiga täpsustada ka seda, kuidas saab kohtutäitur teada täitemenetluse peatamise aluseks olevate eelnõu § 48 lõikes 1 sätestatud asjaolude äralangemisest. Võimaliku lahendusena näeme, et tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel pädev isik, kes on esitanud kohtutäiturile tõendi täitemenetluse peatamiseks esinevate asjaolude ilmnemise kohta, peab esitama kohtutäiturile teate, kui need asjaolud on ära langenud. Pädev isik peaks 225  nii tõendi kui ka teate esitama ka täitemenetluses menetlusosaliseks olevale sissenõudjale, nagu näiteks esitatakse sissenõudjale täitemenetlust peatav või peatamist lõpetav kohtulahend. Kuna täitemenetlus toimub eeskätt sissenõudja huvide kaitseks ja sundmenetlus riivab võlgnike põhiõigusi, peaksid peatamise tingimused ja peatamise asjaolude äralangemine olema selgemini reguleeritud ning olema ka kohtutäiturile, kui menetlejale, üheselt arusaadavad. Eesti Pangaliit Nr Ettepaneku/märkuse Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid sisu 1. § 1 lg 4. Selgitus Lõikes 4 sätestatakse erand eelnõu kohaldamisest finantskriisidele, et Sätte sisu jääb ebaselgeks eristada FELSi kohaldamisala käesoleva eelnõu kohaldamisalast ning seda ja vajaks vähemalt peab vaatama koos §-ga 35. seletuskirja tasandil täiendavaid kommentaare. Finantssektoris on eelkõige pankade (krediidiasutuste) ja investeerimisühingute finantskriisi ennetamise ja lahendamise meetmed 226 • § 1 lg 4 sätestab erandi väga ulatuslikult reguleeritud (finantskriisi ennetamise ja lahendamise FELS § 1 lg 1 nimetatud seadusega – FELS). FELS põhineb ELi õigusel (direktiivil 2014/59/EL), mis isikutele. Kas siit võib on ELi tasemel reaktsioon 2008. a aset leidnud globaalsele finantskriisile. järeldada, et ülejäänud Maksevõimetute või ebakindlate (unsound) pankade ja eelnõuga hõlmatud investeerimisühingute kriisilahendusraamistik juba eksisteerib ja vastav kohustatud subjektidele, direktiiv on ELi tasemel reaktsioon 2008. a aset leidnud globaalsele eelkõige ETO-dele, finantskriisile. Seega kuna vastav kriisilahendusraamistik finantssektori rakendub eelnõu ka suhtes juba eksisteerib, siis välistatakse käesoleva seaduse kohaldumisalast olukorras, kus konkreetne nn tavapärane finantskriisi olukorra ennetamine ja lahendamine (nn ETO ei suuda oma kriisilahendusmenetlus). Seda just juhul, kui kriisi põhjustavad finants- teenuseid pakkuda majanduslikud olukorrad (likviidsusraskused, olulised vead finantsettevõtja finantsprobleemide tõttu? riskijuhtimises jmt). Kas ETO-l n lubatud elutähtsa teenuse Lõike 4 lisamine on vajalik õigusselguse tagamiseks ja mitmeti mõistetavuse osutamine vältimiseks. Peale selle – FELS kohaldub lisaks pankade ja lõpetada/peatada, kui tal investeerimisühingutega ühte gruppi kuuluvatele ettevõtetele (nt ema- või on finantsprobleemid? Või valdusettevõtted). Samuti kohaldub FELS kesksetele vastaspooltele (isikud, oleks see kriisiülesande kes viivad lõpuni suuremahulisi väärtpaberi-, eelkõige tuletistehinguid). mittetäitmine ja sellele Samuti hakkab sarnane raamistik tõenäoliselt tulevikus ELi tasemel kehtima järgneks trahv? Vt ka ka kindlustusandjatele. Seetõttu ei viidata asjaomases lõikes konkreetselt kommentaare § 16 juures. FELSis nimetatud isikutele (krediidiasutustele ja investeerimisühingutele), • Näitlik olukord: Mõnes vaid jäetakse vastavate subjektide ring n-ö lahtiseks – sõltuvalt sellest, kes naaberriigis, nt Lätis või veel tulevikus FELSi kohaldumisalasse lisatakse, siis ka neile kehtib lõige 4 Leedus, on toimunud samamoodi. üksikud füüsilised (sõjalised) konfliktid ja on Kokkuvõttes ei kohaldata eelnõu nendele olukordadele, mis alluvad FELS- oht suuremaks sõjaks le. Kõik muud, FELS-is reguleerimata olukorrad, alluvad eelnõu nendes riikides. Eestit regulatsioonile. sellised ründed otseselt ei puuduta. Küll aga selle ETO ei saa turult lihtsalt lahkuda. Reeglina on sellistel ettevõtjatele seatud tulemusena paljude eriseadustes piirangud tegevuse lõpetamiseks, nt vee-ettevõtjatele ÜVVKS- pankade kliendid s, kaugkütteettevõtjatele KKüTS-s. Nende ettevõtjate suhtes, kellel 227 otsustavad oma raha Balti puuduvad reeglid eriseadustes, peavad lähtuma kas siis MSÜS pankadest, sh Eestist, välja regulatsioonist või pankade puhul KAS 11. ptk. viia. Eesti pankadel tekivad ETO staatus lõpetatakse haldusaktiga. Kuni ETKA ei ole vastavat haldusakti likviidsusprobleemid ja andnud, ei vabane ka ETO oma kohustustest. oht muutuda maksejõuetuks. Küsimus: Kas nimetatud olukord on „muu põhjus“ ning Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadust (TsKRKS) ei kohaldata? • Ettepanek on sättes lõik „…. Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamisega vastavalt käesoleva seaduse §-dele 22, 24 ja 26, või kui on oht eelnimetatud paragrahvide alusel välja kuulutatavate olukordade tekkeks“ asendada sõnaga „kriisiolukorraga“. Nimelt vastavalt § 20 sõnastusele mõiste „kriisiolukord“ hõlmabki nii erinevaid „olukordi“ kui ka nende ohte. Kuivõrd aga „kriisiolukord“ on staatus ja selle väljakuulutamine 228  vajab eraldi otsustust, siis annab see parema õigusselguse § 1 lg 4 rakendamisel. • Kas saame õigesti aru, et juhul, kui panga finantsprobleem on põhjustatud nt sõjaseisukorrast, siis rakendub TsKRKS? Kui jah, siis kas ja kuidas Ühtne Kriisilahendusnõukogu on võimekus ja soov rakendada oma volitusi pankade suhtes vastavalt TsKRKS §-le 36 lg 5, seda olukorda muudab? Või peavad pangad sellisel juhul taluma üheaegselt kahte erinevat kriisijuhtimise režiimi? • Vt ka kommentaare §-de 14 ja 36 juures. 2. § 9 lg 2. Selgitus Kehtiva hädaolukorra seaduse § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse hädaolukorra • Mõistame, et elutähtis seadust riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda ähvardavaks ohuks teenus on vajalik nii valmistumisel, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja tavaolukorras kui ka sõjaseisukorra ajal niivõrd, kuivõrd muudes seadustes ei sätestata teisiti. kriiside ajal. Samas Eestis kehtib erinevates erikordades ülesannete ja pädevuste jäävuse kriiside ajal võib vajaliku põhimõte. See tähendab, et erikorra ajal lisandub isikutele ja asutustele teenuse sisu olla oluliselt õigusi ja kohustusi, kuid üldjuhul jäävad samal ajal kehtima ka kõik erinev tavaolukorrast. rahuaegsed igapäevaselt kehtivad õigused ja täidetavad ülesanded. Näiteks 229  Samuti ka olenevalt kriisist peavad elutähtsad teenused toimima ka erakorralises seisukorras või võib reaalne võimekus kaitsevalmiduse kõrgendamisel ning sõjaseisukorras. Riigikaitse seadus mingit teenust pakkuda näeb võimaluse määrata elutähtsa teenuse osutajatele valdkonna olla oluliselt piiratud. eriseadusega riigikaitselisi ülesandeid ehk täpsustada teenuse osutamist • Küsimus: kas on riigikaitselistes olukordades. Seni ei ole seda tehtud, mis on viinud mõeldud eristada ETO-de olukorrani, mil elutähtsa teenuse osutajatel tuleb tagada ka sõjaseisukorras kriisiülesannete sisu sama teenuse taset kui ka tsiviilkriisis. Seda põhjusel, et hädaolukorra tavaolukorraks ja seaduse § 1 lg 2 kohaselt kohaldub hädaolukorra seadus ka teistes kriisiolukorraks, sh eriolukordades, kui ei ole sätestatud teisiti. Käesoleva eelnõuga erinevate kriiside puhuks? võimaldatakse elutähtsat teenust korraldavatel asutustel toimepidevuse • Ettepanek: Vähemalt nõuete määruses täpsustada elutähtsa teenuse osutamist riigikaitselistes seletuskirja tasandil anda kriisides, sh vajadusel alandada nõutud taset. Kokkuvõttes, võrreldes kehtiva ETKA-dele juhiseid korraga seatakse eelnõuga ettevõtted soodsamasse olukorda, kui seni. eristada teenuse toimivuse tasemeid nö tavaolukorras Ettevõtte tegevuse lõpetamine toimub valdkonna eriseaduste alusel. ja erinevate kriiside korral. St kui keegi ei saa turult nö päevapealt lahkuda – eriseadustes on ette nähtud • Küsimus: Kas püsiva erinevad etteteatamistähtajad kriisiülesande panemine ETO-le tähendab ka seda, et vastav isik ei tohi loobuda teenuse pakkumisest? Või lõpeb ETO staatus ja kohustused hetkel, kui isik lõpetab teenuse osutamise. 3. § 10 lg 5. Selgitus Vaata vastust endise Maaeluministeeriumi (REM) märkuse nr 1 juures. • Selgelt viidata antud sättes, et üleriigiline riskianalüüs peab olema ka aluseks käesoleva seaduse ning teiste kriisiolukordi reguleerivate 230  seaduste/õigusaktide väljatöötamiseks/muutmis eks, eelkõige kui õigusaktide tasandil soovitakse kehtestada nõudeid või piiranguid, mis seonduvad kriisideks ettevalmistumise või kriiside lahendamisega. • Taust: Jätkuvalt soovitakse seaduses sätestada ETO-dele kohustus hoida teenuse pakkumiseks vajalikud infosüsteemid Eestis. Sellise nõude aluseks puudub adekvaatne riskianalüüs, mis toetaks sellise nõude vajalikkust ja adekvaatsust. Pangaliit on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et vastav piirang ei ole enam asja- ja ajakohane. 4. § 11 lg 4. Selgitus Elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise, • Millise sagedusega peab kooskõlastamise, kinnitamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord ETO riskianalüüsi on toodud välja eelnõu rakendusaktide kavandite hulgas. Tegemist on koostama ja kinnitamiseks kehtiva HOS §-s 40 kirjeldatud protseduuriga. esitama? • Mida täpselt riskianalüüsi Määruse kavandi § 5 lg 5 kohaselt jätab korraldaja või tema tsiviilkriisi ja kinnitamine endas riigikaitse seaduse alusel määratud asutus toimepidevuse riskianalüüsi ja sisaldab? Kas see annab plaani kinnitamata, kui esitatud dokumendid ei vasta nõuetele, 231  ETKA-le ka õiguse nö dokumentides esitatud kirjeldused ja hinnangud on puudulikud, need ei ole ümber otsustada ETO enda kooskõlas tegelike asjaoludega või dokumentidest lähtudes ei ole võimalik algse riskiotsuse (maanda, elutähtsa teenuse toimepidevust piisaval määral tagada. Tegemist on kehtiva väldi, aktsepteeri)? Sama HOS § 40 lg 5 analoogiga. küsimus ka kriisiplaani kohta ehk § 13 lg 6. Vt Kokkuvõttes võib korraldaja jätta ETO riskianalüüs ja plaan kinnitamata, lisaks ka § 75 lg 6 p 4 kui nende alusel ei ole võimalik tagada teenuse toimepidevust, sh meetmete kommentaare. ebapiisavuse tõttu. • Seadusandja on ette näinud ühise riskianalüüsi Eelnõu § 13 lg 3 kohaldub kõikide elutähtsate teenuste osas. Selle sätte koostamise võimaluse kohaldamise vajadust ja soovi tuleb rääkida läbi korraldajaga, st pankade elutähtsa teenuse punul Eesti Pangaga. toimepidevust korraldava asutuse koordineerimisel. Kas eelnõu § 11 lg 3 hõlmab ka pangandussektorit ning kas Eesti Pangal ETKA-na on plaanis rakendada ühist riski- või kriisiplaani (§ 13 lg 5)? 5. § 13. Selgitus ETO toimepidevuse plaan ongi püsiva kriisiülesandega isiku kriisiplaan. • Kas saame õigesti aru, et Eelnõu täiendatud ja sõnastused ühtlustatud. Kriisiplaanis kirjeldatakse mõiste „kriisiplaan“ on tegevusi nii kriisiolukorras kui enne kriisiolukorda ehk kõigis ootamatudes sünonüüm mõistele olukordades, kus teenuse osutamine on ohus, häiritud või katkenud. „toimepidevusplaan“? Vt eelnõu § 74 lg 1 p 5, § 11 Kriisiplaanis tuleb kirjeldada ETO tegevused riskianalüüsi käigus tuvastatud lg 2. Kui jah, siis ettepanek stsenaariumite korral, sh kirjeldama ressursid, võimekused, mida seaduses läbivalt kasutada kasutatakse. Täpsemad nõuded ETO kriisiplaani kohta kehtestatakse VV ühte mõistet. määrusega eelnõu § 15 lg 14 alusel. Üldjoontes on ETO kriisiplaan sarnane • Kas kriisiplaanis peame praegu koostatava ETO toimepidevuse plaaniga. kirjeldama tegevusi nii nö 232  tavaolukorras (teenuse Lisaks ETO-dele, peavad kriisiplaani koostama ka ETKA-d. Täpsemad toimepidevuse tagamine ja nõuded plaani kohta kehtestatakse VV määrusega. tõrgete lahendamine) kui ka kriisiolukorras (kriiside Üleriigiline riskianalüüs on aluseks nii ETO kui ka ETKA riskianalüüsidele. lahendamine)? • Kui ETKA peab ka koostama Mis peaks olema ETKA kriisiplaani sisu lähtudes just tema kriisiülesandest oma kriisiplaani, kas sealt, „koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist“? üleriigilisest ETKA kirjeldab oma kriisiplaanis, kuidas ta elutähtsa teenuse raskete riskianalüüsist ning ETKA tagajärgede või pikaajalise katkestuse korral või selle ohu korral juhib riskianalüüsist peaksid nimetatud olukorra lahendamist. tulema vajalikud sisendid nö kriisistsenaariumitele? Mis peaks olema ETKA kriisiplaani sisu lähtudes just tema kriisiülesandest „koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist“. • § 13 lg 1 p 6 –väga spetsiifiline nõue ja ilmselt ETO-de puhul ei ole asjakohane, eelkõige nö tavapäraste teenuse katkestuste kontekstis. Ettepanek see kohustuslik nõue eemaldada ETO-de vaatest. 6. § 13 lg 11 ja 12. Selgitus ETO-de riskianalüüsi ja kriisiplaani koostamise osas on nähtud ette erisused, Miks on vaja neid seepärast nõuded ja kord kehtestatakse eraldi määrusega. Riigiasutuste erinevaid lõikeid ja kas ei riskianalüüsi ja plaani nõuded, kord kehtestatakse teiste määrustega. saaks ühte lõiku panna? Või millistel 233  kaalutlustel/põhjustel lõikes 11 pole peetud vajalikuks „plaani kasutuselevõtmise nõuded“ välja jätta? 7. § 14. Selgitus Eelnõu § 35 näeb ette valitsusele teatud õigused finantssektori osas, kui Sätte sisu jääb ebaselgeks pangad, EP, FI oma riskianalüüse ja plaane koostavad, siis peavad nad – millega täpselt peavad arvestama eelnõu §-s 35 toodud regulatsiooni, et kriisiolukorras võib teatud pangad, EP või FI juhtudel Vabariigi Valitsus sekkuda ja otsustada §-is sätestatud meetmeid. riskianalüüsi ja plaani Kriisiplaanis saab ette näha nö kommunikatsiooniahelad. Samuti tuleb koostamisel arvestama § arvestada Finantsinspektsiooni rolliga, kelle ülesanne on suhelda Euroopa 36 tähenduses? Kas Keskpangaga. pangad peaksid riskianalüüsi koostamisel juba võtma arvesse riske ning sellest tulenevaid tagajärgi juhuks, kui nt Vabariigi Valitsus otsustab kasutada talle §- ga 36 antud õigusi? 8. § 16 lg 1. Selgitus ETO toimepidevus on suutlikkus järjepidevalt toimida ja tagada igal ajal Kas toimepidevuse all valmidus talle pandud ülesandeid täita. Finantsilist võimekust vaadatakse mõeldakse operatsioonilist rahalise vahendina, st olulise ressursina, mis on vajalik teenuse toimepidevust (operational toimepidevuse tagamiseks ja elutähtsa teenuse katkestuse, häire või nende resilience) või ka ohu kõrvaldamiseks. ETKA vaatab toimepidevuse plaanide osas nt panga finantsilist toimepidevust operatsioonilist jätkusuutlikkust, et elutähtsa teenuse osutaja oleks suuteline (financial resilience)? Ehk teenust osutama (tagama sularaha ringlust ja maksete toimimist). kas ETKA-d peaksid järelevalve korras Eelnõus tuleb püsiva kriisiülesandega asutuste ja isikute (valitsusasutused, teostama ETO-de üle ka põhiseaduslik institutsioon, KOV elutähtsa teenuse osutajana, juriidiline isik nende finantsvõimekuse elutähtsa teenuse osutajana) toimepidevust mõista lihtsustatult kaheks järelevalvet? Kui jah, siis jaotatult. ETOde näitel: eristada tuleb „isiku või asutuse enda 234 kas ETO-d ei peaks lisaks (organisatoorset) toimepidevust“ ja tema poolt püsiva kriisiülesandena riskianalüüsile ja osutatava „teenuse toimepidevust“. Esimene neist (§ 18) hõlmab oma kriisiplaanile regulaarselt nõuetega valmiduse saavutamist (valmisolek), selle hoidmist kriisis, et ETKA-dele esitama ka asutus või isik on mistahes ajahetkel kindlas valmisolekus täita temalt ülevaateid enda nõutavat ülesannet või tagada teenust. § 18 toimepidevuse osa hõlmab finantsvõimekusest? Ning lihtsamalt öeldes nt koolitatud personali olemasolu ning mistahes teenuste kas ja millised saavad olla lepingud, nt IT ja sideteenuse olemasolu, turvalahendused, teenuseks ETKA võimalused vajalikud objektid, tehnika, nende kaitse, samuti varu asukohad/töökohad, reageerida olukorras, kus taristu ja hoonete igapäevane ja kriisiaegne hooldus jms lepingud, mis on ETO finantsvõimekus vajalikud ja tagavad organisatsiooni enda püsimise teenuse osutajana). Teine teenust pakkuda on ohus? osa ehk teenuse toimepidevuse tagamine keskendub detailsemalt teenuse tagamisele ja selle taastamisele. ETOde puhul peabki neid kahte vaatama koos, sest esimene osa ehk laiem nõue „tagada jur.isiku enda püsimiseks“ vajalik toimepidevus (§ 18) ei ole ETOde puhul kuidagi lahutatav teisest osast ja on ilmselgelt osaks teenuse toimepidevuse tagamisest (teenuse hoidmine rahuajal, püsimine ja taastamine kriisis, pärast kriisi). § 18 vajalikkus seisneb eelkõige selles, et kõikidel teistel püsiva kriisiülesandega asutustel erinevalt ETOdest ei ole praegu seaduse tasandil kehtestatud „toimepidevuse“ nõudeid (ETOdel on täna HOSis teenuse tagamise toimepidevuse nõuded reguleeritud). Nt ka Riigikantselei nagu iga teine püsiva kriisiülesandega asutus kohustub edaspidi juhinduma eelnõu § 18 sätestatud toimepidevuse nõuetest, et asutus on valmistunud ja läbi mõelnud enda valmiduse kriisis toimida. Tulles ETOde juurde – eelnõuga nähakse „isiku/asutuse toimepidevuse“ (§ 18) nõuete ja konkreetsemalt „ETO teenuse toimepidevuse“ nõuete täitmise osas ette, et ETO lähtub jätkuvalt „teenuse tagamise nõuetest“ (endine HOS) ning nendes osades, mis jääb katmata, peab lähtuma § 18 toodud toimepidevuse nõuetest (vastav säte on ka rakendusaktis toodud). Märkuses toodud küsimused puudutavad jätkuvalt neid nõudeid, mis on täna reguleeritud HOSiga ehk teenuse toimepidevust. VOS järgi paneb jätkuvalt nõuded, mida riskianalüüs peab kajastama, paika ETKA. Nende nõuete 235  skoop (nii analüüsis kui plaanis) peab olema suunatud püsiva kriisiülesande täitmisele ehk teenuse tagamisele ja taastamisele. Kas siin vajab ETKA ka finantsvõimekuse ülevaadet, selle saab panna paika ETKA toimepidevuse nõuete kehtestamisel. Erinevalt muudest ettevõtjatest tehakse pankade (ja ka muude finantsettevõtjate majandusliku võimekuse ja finantsilise toimepidevuse järelevalvet FI poolt pidevalt (sõltumata sellest, kas tegemist on ETO-ga või mitte). Nii financial kui operational resilience peab pangal olemas olema igapäevaselt nii ehk naa, sest raha ringleb 24/7. ETKA, s.t. EP ei tee finantsilise toimepidevuse järelevalvet, selleks on FI-il pädevus ja volitused. Küll aga vaatab Eesti pank ETKAna operatsioonilist toimepidevust ning on maksesüsteemide järelevaataja. 9. § 16 lg 2 p 4. Selgitus ETO kriisiroll on teenuse pakkumine nii tavapärases olukorras kui ka kriisis. • Kas kriisirollideks on See on ETO püsiva kriisiülesande olemus. rollid nö ETO teenuse tavapärase toimivuse Püsiva kriisiülesandega töökoht tähendab ka töökohustust töötajale, kes on tagamiseks või sellele töökohale määratud. Töötaja ülesanne on täita tööandja juures tegutsemiseks tööülesandeid, mis on seotud elutähtsa teenuse toimepidevusega. ETO püsiv kriisiolukorras? kriisiülesanne on elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamine. • Kas tegemist on §-des 88 Kriisiülesandega töökoht määratakse püsiva ülesande täitmiseks, st elutähtsa ja 89 sätestatud teenuse toimepidevuse tagamiseks. töökohustustega? • Kas kriisirollid peavad olema otseselt seotud elutähtsa teenuse pakkumise / taastamisega või peaksid olema ka suunatud ETO kui terviku toimimise tagamiseks? Nt pankadel on palju erinevaid regulatiivseid kohustusi, 236  sh nt väline raporteerimine, mis ei ole otseselt seotud elutähtsate teenustega. Samas selleks, et pank saaks jätkusuutlikult pakkuda elutähtsaid teenuseid, peab ta tagama erinevate muude funktsioonide/protsesside toimimise. 10. § 17 ja 18. Selgitus Avalikus tagasisides ei saa konkreetseid näiteid praeguste objektide kohta VV saab määrata alaliselt välja tuua. Seletuskirjas on piirdutud objektide kategooriate sisu kaitstavaks objektiks mh kirjeldusega. Objektide koondnimekiri, mis on täna määratud alalisteks elutähtsat teenuse riigikaitseobjektideks, on piiratud tasemega riigisaladus ning üksikut objekti osutamisega seotud ja selle kaitsemeetmeid puudutav teave on asutusesiseseks kasutamiseks objekti. Samuti saab mõeldud teave (AvTS § 35 lg 1 p 61). Eelnõuga ei muudeta objektide ajutiselt sama otsuse teha määramise protsessi võrreldes kehtiva õigusega (vt RiKS § 87 lõike 1 alusel valdkonna eest vastutav antud määrust „Riigikaitseobjekti kaitse kord“, minister. Kas seletuskirjas https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019033). Elutähtsa teenuse saaks tuua näiteid, osutamiseks olulised objektid määrab alalisteks riigikaitseobjektideks (nagu millistele objektile võiks ka muud) Vabariigi Valitsus. Objekti vastavust konkreetsele kategooriale ja objektikaitse olla selle alaliselt kaitstavaks objektiks määramise vajadust hindab suunatud? Milline on Siseministeerium (määruse § 7 lg 1). protsess, et lülitada Objektid jagunevad objekti tüübist lähtuvalt järgmistesse kategooriatesse: objektid objektikaitse 1) avaliku võimu organi kasutuses olev objekt; nimekirja? Ning millised 2) elutähtsa teenuse osutamisega seotud objekt; lisakohustused sellega 3) avaliku korra tagamiseks oluline objekt, sealhulgas objekt, mille ETO-dele kaasneksid? kahjustamise või hävitamisega kaasneb inimeste elu ja tervise, rahvusliku kultuuripärandi ja ühiskonna turvatunde kahjustamise oht; 4) sõjalise riigikaitse toimimisega seotud objekt, sealhulgas riigikaitseline ehitis ehitusseadustiku tähenduses; 237  5) julgeolekuasutuse kasutuses olev objekt, sealhulgas julgeolekuasutuse ehitis ehitusseadustiku tähenduses; 6) sisejulgeoleku tagamisega seotud objekt. 11. § 36 (koosmõjus §-dega 1 Selgitus § 35 annab võimaluse valitsusele tagada teatud meetmetega finantssektori lg 4 ja 14). stabiilsus, kui nt Euroopa Keskpanga suunised ja otsused viibivad. Tähele • Palume selgitada antud tuleb panna, et meetmed, mida Vabariigi Valitsus võib otsustada peavad sätte loogikat (eriti olema antud olukorras sobivad, mõõdukad vajalikud ning aitama kaasa tsiviilkriisi vs riigikaitse finantssektori stabiilsuse saavutamiseks. Pelgalt erikorra väljakuulutamine vaatest, kuna leiame, et ei too kaasa valitsusele kõiki eelnõu §-s 35 ette nähtud meetmeid rakendada. eriolukorras VV juhtimisvolituste Kui on nt välja kuulutatud eriolukord, kuid see ei puuduta kuidagi rakendamine ei ole finantssektori stabiilsust, siis ei ole valitsusel tarvilik ega ka seaduslik proportsioonis samade eelnõus toodud meetmeid finantssektori osas kohaldada. Aga kui nt volitustega erakorralise ja eriolukord on kuulutatud välja ulatusliku elutähtsa teenuse – elektri - sõjaseisukorra ajal)? katkestuse tõttu ning see mõjutab olulisel määral nt pankade tööd siis sellises • Mida täpselt mõeldakse olukorras võib olla vahalik sektori stabiilsuse säilitamiseks Riigikogul teatud järgneva lõigu all „… meetmeid rakendada. Tähele tuleb panna, et teatud meetmed võivad olla finantssektorit puudutavas ebasobilikud ühe konkreetse panga osas, kuid vajalikud terve sektori osas, eriolukorras, erakorralises nt võlaväärtpaberite ostmine. ja sõjaseisukorras…“? Kas nimetatud olukord peab Siia alla lähevad nt hübriid- ja kübridrünnakud (DoS-id jmt), mille eesmärk olema seotud ongi maksimaalses ulatuses takistada tänapäevase infrastruktuuri toimimist finantssektori kui elutähtsa Finantssektori puhul oluline nn „ristsõltuvus“ ja pikemaajalised katkestused teenuse osutaja kohustuste „puudutavad“ finantssektorit ja likviidsusprobleemid võivad tekkida kiiresti täitmisega? Kas olukorras, ka väga hästi kapitaliseeritud pangal. kus konkreetseks ETO-ks olev pank täidab § 35 on sätestatud olulise avaliku hüve kaitseks – finantsstabiilsuse kaitseks- korrektselt enda ja sellel on legitiimne eesmärk. Oma olemuselt „ultima ratio“ meede, mida kriisiülesandeid ning ka rakendatakse ainult äärmise vajaduse korral, kui tegemist on avalikule tema finantsseisund on korrale ja julgeolekule täiesti atüüpilise ohuolukorraga, mida seadusandja hea, võib VV rakendada §- ega täitevvõim ei ole suuteline ette nägema. See aga ei tähenda, et riik ei s 36 toodud meetmeid, kui peaks täitma oma kaitsekohustust, mis tuleneb Põhiseaduse § 13. Kui 238 kriisiolukord muud moodi valitsusel on ulatusliku kriisi olukorras vajalik arvestada korraga mitmete „puudutab“ vastandlike huvide ja paljude asjaolude arvesse võtmisega vältimatu, ning finantssektorit? Palume kuivõrd finantsstabiilsus on avaliku hüvena hädavajalik isikute muude tuua näiteid sellistest põhiõiguste kaitsmiseks (vt. RK üldkogu 12.07.2012. otsus asjas 3-4-1-6-12, olukordadest! mitmed erinevad punktid) on § 35 toodu kooskõlas Põhiseadusega. • Leiame, et Vabariigi Valitsus võtab endale liiga laiad volitused finantssektori suhtes, kuid ei tee seda teiste sektorite (nt telekommunikatsioon, esmatarbekaubad) suhtes? Palume selgitada erinevat kohtlemist. • Kes kontrollib ja saab vajadusel vaidlustada lõikes 2 nimetatud meetmete võtmisel nende eesmärgipärasust ja proportsionaalsust? Subjekt, kelle õigusi on VV korraldusega piiratud ehk siis krediidiasutuse klient? • Lg 2 p 8 on väga laia mandaadiga ning jätab võimalike meetmete seadmise lahtiseks. Sellest tulenevalt ning õiguskindluse tagamiseks tuleb p 8 välja jätta. 239  • Kas on ettevalmistamisel juba ka sättega seonduvad määrused? Või millal saab BRRD eesmärk on: „to deal effectively with unsound or failing credit nendega tutvuda? institutions and investment firms. Such tools are needed, in particular, to • Kas on teostatud prevent insolvency or, when insolvency occurs, to minimise negative õiguslikku analüüsi sätte repercussions by preserving the systemically import functions Sellest kooskõla kohta Euroopa tuleneb BRRD reguleerimisese rahuaja tingimustes. Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/59/EL? 12. § 48 lg 1. Selgitus ja arvestatud Eelnõu ja seletuskirja täiendatud. • Säte ja seletuskiri osaliselt lahknevad olulises määras. Eelnõus on uus sõnastus, § 72 ja see kohaldub üksnes erakorralises ja Seletuskirjas on selgitatud, sõjaseisukorras. et automaatselt laenumakseid ei vähendata ning subjekt peab tõestama palga või toetuse vähendamise mõju oma võimele laenu teenindada. Leiame, et sättes endas oleks mõistlik mainida neid aspekte hilisemate vaidluste vältimiseks ehk ettepanek • Kuidas toimub tagasipöördumine tavaolukorra juurde (kuidas pank saab teadlikuks palga või toetuse tõstmisest või taastamisest)? 240  • Leiame, et sätte rakendamine ei ole proportsionaalne tsiviilkriisi ajal (§ 94 palga vähendamine eriolukorra ajal). Sellest tulenevalt palume p 1 osas jagada põhjendavaid selgitusi või kaaluda eriolukorras rakendamise välistamist. Ettepanek: • Täiendada § 48 ning lisada sellele täiendav lõige järgnevas: „§-s 48 lõikes 1 sätestatud õiguse rakendamiseks peab füüsiline isik esitama taotluse asjaomasele võlausaldajale. Vastutusest vabastamine loetakse lõppenuks hiljemalt kriisiolukorra lõppemisel.“ • Piirata § 48 lg 1 p 1 toimeulatust üksnes erakorralise olukorra ja sõjaseisukorraga. 13. 2. jagu Selgitus Ilmselt on siin mõeldud seletuskirja järgmist osa: „Kuna sideteenuste Seletuskirjas oli piiravate piiramine võib mõjutada ka finantssektorit (nt sularaha kättesaadavust), siis meetmete osas kirjeldatud, on vajalik, et sideteenuste piiramise ettekirjutus oleks ka Eesti Panga ja et näiteks on TTJA-l Finantsinspektsiooniga eelnevalt koordineeritud.“ Määruse tasandil ei ole 241  kohustus sideteenuse vajalik seda reguleerida, kuna sisuliselt on siin silmas peetud olulise piiramise meetme tähendusega asjaolude tuvastamiseks vajadusel asjassepuutuvate osapoolte rakendamisel vajalik haldusmenetlusse kaasamist (HMS § 6). kooskõlastus FI & EP või kriisiülesande kohustusega isiku Eestist lahkumisele võimalik teha erandeid. Kas sellised seletused/nõudmised jäävad ainult seletuskirja või sätestatakse need aspektid kuskil määrustes, et mis kohustused ja kuidas neid aspekte rakendada? 14. § 51. Selgitus Antud säte kehtib sideteenusele ehk üldkasutatavale elektroonilise side • Kas säte laieneb ka teenusele. Kui privaatühendus on selline teenus mida iga inimene saab privaatühendustele? osta/tellida siis jah, kohaldub. Kui privaatühendus on mingi spetsiifiline • Kas säte kohaldub ka teenus, mille saamiseks peavad kliendil olema mingid erilised tunnused siis ühendustele väljaspool tegemist ei ole üldkasutatava teenusega ja säte ei kohaldu. Säte kehtib Eesti Eesti territooriumi? sideettevõtetele ja siin pakutavatele teenustele. Samas võib selle nõude • Kas sideettevõtjatel on rakendamisega mõju olla ka ühendustele väljaspool Eestit. Näiteks võimalused piirata mobiilside roaming. Sideteenuse osatamise piiramise tehnilised võimalused lõppkasutajatele olenevad teenuse pakkuja võrgust. Tõenäoliselt on võimalik piirata sideteenuse osutamist või kasutajapõhiselt. juurdepääsu sidevõrku ka osaliselt või tehakse seda Mõistame, et antud meetme kohaldamine mõjutab e-teenuste kättesaadavust. üldiselt? Selgitame, et mistahes piirava meetme kohaldamisel peab eelnõu § 43 • Juhime tähelepanu, et kohaselt järgima järgmisi põhimõtteid: vastavate piirangute 1) kohaldada võib mitmest sobivast ja vajalikust meetmest seda, mis nii rakendamine mõjutab isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab; oluliselt pankade võimekust tagada enda 242  teenuste kättesaadavus 2) kohaldada võib ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades lõpptarbijale. Seetõttu meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat selliste piirangute olukorda, ja rakendamisel peaks 3) meedet võib kohaldada vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või analüüsima kaasnevaid seda ei ole enam võimalik saavutada. mõjusid ning mõjutatud osapoole võimalusel ka ennetavalt teavitama. 15. § 60 lg 1. Selgitus Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal on isikutel vaba liikumise õigus kuniks • Kas peab paika, et kui Vabariigi valitsus ei ole antud sätte alusel kehtestatud Eestist lahkumise ettevõtte hinnangul on keeldu, keeldu saab sätte alusel kehtestada nii nimeliselt, sektorite kaupa kriisiülesande täitmiseks vms. Erakorralises ja sõjaseisukorras tuleb arvestada, et ühendused vajaliku töökohustusega välismaailmaga. kaugtöö jne võib olla takistatud ning seetõttu ei ole eelnõu isikul ohutum oma koostajad ette näinud võimalust, et VV hakkaks hindama, kes võiks minna kohustusi täita välisriigis, välismaale kaugtööle. siis paigutavad konkreetsed juhtumid seletuskirjas toodud erandi alla? • Kuidas käib erandite andmise protseduur? 16. § 73 lg 3. Selgitus Jah, suuremad toidukaupluste ketid hakkavad kuuluma ETO-de hulka. • Kas ETO-de hulka KÜTSi lisanduv § 7 lg 31 ei kohusta hoidma serverid Eestis. Tehniline hakkavad kuuluma ka lahendus on ETO valida. jaekauplused? • Kui KüTS-i jääb nõue hoida infosüsteeme Eestis, siis peaks ka andmekeskuse teenus olema elutähtsate teenuste loetelus. 243 17. § 74 lg 1 p 1 ja 2. Selgitus ETKA korraldada ja koordineerida on teenuse kättesaadavus Eesti • Kas ETKA peab territooriumil, seda nii sektoriülesel kui ka ETO põhiselt. Kui ühe ETO korraldama nö turuüleselt teenuse katkemine tekitab turul olulisi häireid, siis võib esineda vajadus teenuse toimimist või ETKA kriisiplaani rakendamiseks ja ETKA poolseks juhtimiseks. Olenevalt üksikute teenuseosutajate ETO-st ja tema pakutavast teenusest, võib ka üksiku ETO kokku kukkumine teenuse toimimist? Kui põhjustada kriisiolukorda. ETKAl tekib õigus juhtida olukorda kriisiplaanis üksikud teenuseosutajad ettenähtud juhtudel, st nii kriisiolukorras kui ka enne seda, nt ulatusliku kokku ei paku teenust, teenuse katkestuse korral, mis ei vasta veel kriisiolukorra tunnustele, kuid mida ETKA vaatest oleks vajab ETKA koordineeritud juhtimist. vaja kriisiolukorras, kas siis ETKAL õigus nõuda Kui kriisiolukorras suureneb vajadus mingi teenuse järgi, nt sularaha järgi, ETO-delt teenuse siis tuleb ETKAl koostöös ETO-dega mõelda kriisiplaanis läbi kuidas osutamist suuremas pakutakse teenust suurendatud nõudluse korral, nt kuidas luuakse täiendavad mahus? • Kas lg 2 kohaselt sularaha jagamise võimalusi. peaks ETKA juhtima olukorda üksnes siis kui turuüleselt teenus maas või kui üksikul ETO-l teenuses tõrked? • Kas üksiku teenuse osutaja või siis ka turuüleselt teenuse maha kukkumine oleks kriisiolukord? Ehk kas ETKA õigus lg 2 kohaselt olukorra lahendamist juhtida tekib üksnes siis, kui VV on kriisiolukorra välja kuulutanud? Või peaks ETKA juhtima olukorra lahendamist ka 244  siis, kui kriisiolukorda pole? 18. § 74 lg 5. Selgitus Rakendusaktide väljatöötamine on töös. Kõik rakendusaktid peavad läbima • Kas paralleelselt ka kooskõlastusmenetluse enne nende jõustumist. seadusega töötatakse välja ka vastavad määrused? • Millal on võimalik makseteenuseid ja sularaha puudutava määruse sisuga tutvuda? 19. § 74 lg 7. Selgitus Eelnõuga tekitatakse ETKAle võimaluse täpsustada teenuse nõuded, • Kas Eesti Pangal on tasemed ka riigikaitselistes olukordades. Teenuse mahu vähendamise, plaanis oma määruses suurendamise ning muud asjakohased tingimused määrab ETKA oma eristada tsiviilkriisi ja määrusega. riigikaitselist olukorda (nt sõjaolukorda) ja vastavalt Eelnõu § 74 lg 11 on analoog kehtivatest HOS § 37 lg-st 3 ja § 33 lg-st 1, st sellele määrata teenuse tegemist on juba täna kehtivate sätete ja volitustega. PS §-s 31 sätestatud kasutuse ulatus? ettevõtlusvabadus ei ole piiramatu. Seda võib tulenevalt sama paragrahvi • Kas ja millistel teisest lausest seaduse alusel piirata. Piirangud peavad olema põhjendatud ja tingimustel võib mingis proportsionaalsed. Vastavad põhjendused on toodud välja käesoleva eelnõu piirkonnas lõpetada seletuskirjas ning HOS seletuskirjas (tegemist juba praegu kehtivate elutähtsa teenuse sätetega). osutamise (nt sularaha väljastamine) evakuatsiooni piirkondade mõttes (§ 81)? • Kuidas on defineeritud „katkemine“? Kuidas vaadelda olukorda, kus teine ETO ei suuda talle pandud ülesandeid täita, 245  mis tingib teenuse katkemise? • Kas „ettenähtud viisil ja ulatuses“ on planeeritud ka täpsemalt sisustada? ETO- l võib olla tehnilises vaates vajalik kontrollida oma võimekust teatud nõudeid täita ja/või oma süsteeme vastavalt ette valmistada, et neid nõudeid täita. • § 74 lg 6 ja 7 annavad ETKA-le väga suured õigused sekkuda ettevõtlusvabadusse. Kui riigil/ETKA-l on üksnes õigused nõuda, aga ei järgne vastutust/kohustusi (sh kulusid katta), siis see oleks ebaproportsionaalne ja ETO-dele väga koormav. Vt ka § 140 kommentaare. 20. § 75 lg 6 p 4. Selgitus Kogu elutähtsa teenuse toimepidevuse kontseptsioon on pikemaajalise • Kas säte on mõeldud vaatega, st kõik taristu arendused, äriotsused peavad arvestama teenuse tulevikus rakenduma ka toimepidevuse tagamisega ja osutamisega kriisides. pikaajalises vaates? • Kui teatud sõltuvuste See, kas mingit sõltuvust vähendada või aktsepteerida ning mil määral peab kaotamine on praktiliselt selguma ETO riskianalüüsist. Kui ETKA ei kinnita riskianalüüsi, kuna leiab võimatu, kas siis ei oleks põhjendatud juhul, et kavandatud meetmed ei taga toimepidevust, siis tuleb mõistlik tõdeda, et teatud ETKAl ja ETOl koostöös leida mõistlik lahendus ning leppida kokku teenused jäävadki sõltuma mõistlikus ajakavas, st üleminekuajas. 246  elektri- ja sideteenuse olemasolust. • Millisel viisil võib vähendada sularahaautomaatide ristsõltuvust (side, elekter, partnerlus)? • Kes teeb lõppotsuse, et ETO poolt rakendatud meetmed sõltuvuste vähendamiseks on piisavad? Kas ETKA läbi ETO riskianalüüsi ja riskiplaani kinnitamise/kinnitamata jätmise ja § 74 lg 7 toodud õiguse? Sellise lähenemisega ei nõustu, sest see võib viia olukorrani, kus ETKA, kes ei pea kandma kulusid ega nõudmistega kaasnevaid täiendavaid riske, võib nõuda sõltuvuste vähendamist nullini ehk siis sisuliselt sõltuvuste vältimist. 21. § 75 lg 6 p 7. Selgitus Tegemist on täiendava ülevaatega, mida tuleb esitada ETKA-le. • Kas sätte all mõeldakse riskianalüüsi ja plaani, mida ETO peab § 11 ja 13 kohaselt ETKA-le 247  kinnitamiseks esitama? Või on tegemist mingi täiendava kohustusega? 22. § 82 lg 1. Selgitus Vedelkütusevaru puhul on jagamisel tanklate kaudu eelistatud teised ETO-d • Kes on tegevusvaru ja operatiivsõidukid. saajate nimekirjas? • Kas ETO-del tekib eelisõigus tegevusvarusid (nt kütust) saada? 23. § 89 lg 3. Selgitus Jah, tegemist on tänase riigikaitselise töökohustuse töökoha analoogiga. • Kas tegemist on tänase Vastavale töökohale määramine on ETO-le vabatahtlik, ETO ülesanne on riigikaitselise hoida oma teenus tarbijale kättesaadav ja ETO saab ise valida ja otsustada, töökohustusega milliseid tööõiguse/töösuhete võimalusi ta kasutab. töökohtadega? Ja kas jääb kehtima senine tõlgendus, Kriisiülesandega töökoht tähendab töökohta, mis on vajalik püsiva et riigikaitselise kriisiülesande täitmiseks. Oluline on pidada meeles, et teenuse osutamine on töökohustustega võimalik siis, kui ka ETO ise on püsti, toimiv ehk see on ETO püsiva töökohtade määramine on kriisiülesande osa ja ka vastavate töökohtade määramine on samuti sellega ETO-le võimalus mitte seotud. Eelnõu sätestab, millistel tingimustel võib isik nõuda enda kohustus? Vt ka § 16 ja töölepingu lõpetamist – kuna kriisi ajal on kriisitöökohti täitvaid isikuid kriisiroll. vaja, siis on ette nähtud kitsad erandid, millal võib töölt lahkuda. Eelnõusse • Kas püsiva lisatud, et ka siis kui isiku elu on ohus. kriisiülesandega töökoht ETO vaatest tähendab inimesi, keda vajatakse nö tavaolukorras teenuse pakkumiseks või ka kriisiolukorra lahendamiseks? Lisaks, kas panga vaatest ei peaks vaade olema veel laiem – ametikohad, keda on vaja 248  panga kui terviku nö püsti hoidmiseks? • § 92 lg 3 – kas nt teller ei tohiks varem lahkuda töölt, kui kriisi ajal töö jätkamine tema elu ohustaks? Nt kui sularaha kontoriga tegu? 24. 11. peatükk Selgitus Igas olukorras kehtib riigivastutuse seadus ning seal toodud põhimõtted. Riigivastutuse erisused. Riigikaitselistes kriisiolukordades on ette nähtud kitsamad kahju hüvitamise • Miks see kehtib vaid regulatsioonid, kuna riigi kogu pingutus läheb riigi säilimisele ja julgeoleku riigikaitselises tagamisele. kriisiolukorras? • Kuna muus osas jäävad kehtima Riigivastutuse seadusest tulenev riigi vastutus, siis kas eelnõus toodu ja kehtiv seadus on omavahel proportsioonis? 25. § 140 lg 1. Selgitus Ka kriisides on ülesannete jäävuse põhimõte – kõik täidavad oma ülesandeid • Miks püsiva nii rahuajal, kriisis, kui sõjas. Iga asutus ja elutähtsa teenuse osutaja peab kriisiülesande täitmise eest olema valmis oma teenuseid pakkuma igal ajal. Erinevates kriisiolukordades õiglast hüvitist pole ette saab ette näha erinevaid teenuse tasemeid. See tähendab, et isik, kes on nähtud? Eelkõige on teema määratud kriisiameti- või töökohale, peab arvestama, et ta on tööl igas aktuaalne olukorras, kus olukorras. ETO on kohustatud erinevateks Kui isikuga hetkel midagi juhtub tööülesandeid täites, siis kohaldub kriisiolukordadeks vastavalt kas riigivastutuse seadus ja töötervishoiu ja tööohutuse seadus. valmistumiseks ning ka Regulatsioonid on olemas, mis puudutavad töötajatega töö juures ja tööajal nende kriiside ajal tegema toimuvaid õnnetusi. kulutusi/võtma riske, mida tavapäraselt ei peaks tegema. Nt tavapäraselt 249  saaks teenuse pakkuja sõja olukorras force majeure klauslile tugineda. Seletuskirja lk 229 toodud põhjendused on adekvaatseks argumenteerimaks, et ka püsiva kriisiülesandega isikud peaksid õiglast hüvitist saama. • Kas ja kes peaks hüvitama kahjud ETO töötajatele, kes täidavad püsiva kriisiülesande täitmisega seotud töökohustust? Eelkõige kui selline kohustus tuleneb ETKA poolt seatud nõuetest? Näiteks kui pangad on kohustatud riigikaitselises kriisiolukorras jätkama sularaha teenuse pakkumist, kuid panka rünnatakse ja tagajärjeks on töötaja surm/tervisekahjustus? 26. § 142 lg 1 p 1. Selgitus Krediidiasutuste üle teeb järelevalvet FI. Kehtiv olukord säilib. See nõue • Kas saame õigesti aru, et tuleneb ka 16.01.2023 jõustunud DORA määrusest. pankade suhtes teeb üksnes FI järelevalvet? Või EP ja FI mõlemad? 250  Ehk kas FI järelevalve on täiendav EP järelevalvele? § 74 lg 1 p 4 ju ütleb, et ETKA ehk siis pankade osas EP teeb järelevalvet. • Kui uuteks ETO-deks saavad sularaha käitlejad, kelle üle teostab riiklikku järelevalvet EP ning EP on kogu sularaha teenuse korraldav asutus, kas siis pangad saavad edaspidi tugineda EP järelevalvele ja ei pea iseseisvalt kontrollima, et sularaha käitlejast partner täidab kõiki ETO staatusest tulenevaid kohustusi? 27. § 192 lg 3. Arvestatud • See tähendab muuhulgas pankadele vajadust teenused ühiselt tagada ning sellise olukorra tarbeks omavahelist kokkulepet (seletuskiri lk 299). Samas puuduvad hoovad sellise kokkuleppe sõlmimisele kohustamiseks (mh hinnas kokkuleppimiseks). • Kas erinevate kriiside valguses on üldse 251 realistlikult mõeldav, et pangad saaksid tagada sularaha teenuse toimimise samas ulatuses, nagu tavaolukorras? • Ettepanek on sõnastada § 192 lg 3 järgnevalt: Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 3) paragrahvi 3 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: (5) Elutähtsat teenust osutav krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse filiaal on kohustatud säilitama kriisiolukorras juurdepääsu makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktis 2 nimetatud makseteenustele, kui vastav asutus neid teenuseid tavaolukorras pakub. Kriisiolukorras pakub Elutähtsat teenust osutav krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse filiaal neid makseteenuseid ulatuses, mis vastab Tsiviilkriisi ja 252  riigikaitse seaduse § 74 lõike 5 alusel kehtestatud toimepidevuse nõuetele. 28. § 196 – muudatused Selgitus Vaata vastust Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi märkusele nr 1, KüTS-s. lisaks: arvestades võimalikke kriise ja väliriikide kogemust ei saa nõustuda Oleme ka varem öelnud, et väitega, et nõue mille kohaselt esmatähtsa teenuse toimimine tuleb tagada eeltoodud nõue on oma igas olukorras on asjakohatu. Esmatähtis teenus on selgelt vajalik ühiskonna sisult riski maandamise jätkusuutlikuks toimimiseks. Eelnõuga soovitakse, et selline jätkusuutlik meede ning ei pea toimimine oleks etteulatuvalt läbi mõeldud. põhjendatuks selle sisse kirjutamist seadusesse: risk, mille katteks see meede aastaid tagasi rakendati, on muutunud ning antud meede pole enam aja- ning asjakohane. Riskid muutuvadki ajas ning vajavad regulaarset ülevaatust ja otsustust sobivate maandusmeetmete osas. Eelnõu näeb ette erinevate riskianalüüside koostamise vajadust, sh riigiülese riskianalüüsi koostamist. Leiame, et enne vastava riskianalüüsi koostamist ja selle tulemuste analüüsimist ei peaks „igaks juhuks“ hoidma seaduses sees nõudeid, mis pole enam adekvaatsed, sh 253  mis isegi võivad suurendada riske vastu elutähtsate teenuste toimimist. 26. § 222 lg 5. Selgitus Antud Vabariigi Valitsuse määrusega (toimepidevuse tagamise ja Toimepidevuse tagamise objektikaitse kord) ei määrata konkreetseid objekte olulise tähtsusega ja objektikaitse kord objektideks. Maa-ala, ehitise või seadme määrab alaliselt kaitstavaks olulise määrab elutähtsa teenuse tähtsusega objektiks ja alalise kaitse lõpetab Vabariigi Valitsus osutamisega seotud objekti korraldusega, misjärel nö omandab konkreetne objekt eelnõu tähenduses B-kategooria “Olulise alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti staatuse. Olulise tähtsusega tähtsusega objektiks”. Kas objektide tervkloetelu (st tänaste riigikaitseobjektide tervikloetelu) on see tähendab, et lisaks piiratud tasemel riigisaladus (vt 1 lisaanalüüside ja https://www.riigiteataja.ee/akt/131052023008 § 8 lg 1 ). Lisaks töödeldakse turvaplaanide olemasolule nende objektide kaitsemeetmeid puudutavat teavet asutusesiseseks peab hakkama teatud infot kasutamiseks mõeldud teabena (vt kehtiv AvTS § 35 lg 1 p 61). Eelnõuga ei majasiseselt piirama, sest kavandata selles osas võrreldes kehtiva regulatsiooniga muudatusi, ka see on riigisaladuse edaspidi töötlevad olulise tähtsusega objektide valdajad (ehk kui objekt on seaduse skoobis? Vabariigi Valitsuse korraldusega määratud vastava kategooria olulise tähtsusega objektiks) objektikaitset puudutavat teavet sarnaselt kehtivale õigusele. Lisaks selgitame, et eelnõuga sätestatakse ka eraldiseisev juurdepääsupiirang toimepidevust puudutavale teabele. Selle kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe kriisiolukorraks valmistumise või selle lahendamise kohta juhul, kui selle avalikuks tulek kahjustaks kriisiolukorra lahendamist või püsiva kriisiülesandega asutuse või isiku või põhiseadusliku institutsiooni toimepidevust. Prokuratuur Nr Ettepaneku/märkuse Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid sisu 254 1. Tsiviilkriisi ja riigikaitse Arvestatud Eelnõu on muudetud selliselt, et eelnõu §-des 68 ja 69 sätestatud piirava seaduse §-des 68, 69 ja 70 meetme kohaldamisel kogutud teavet sõltumata, kas nimetatud alusel kogub kirjeldatud toimingute teabe julgeolekuasutus, PPA või Kaitsevägi, võib kasutada ka näol on tegemist varjatud kriminaalmenetluses. Selleks muudetakse ka KrMSi § 63 lõike 11 sõnastust. teabe kogumise viisiga, Muudatusega sätestatakse sarnaselt julgeolekuasutuste seaduse alusel mis on sisuliselt võrreldav kogutud teabega, et ka tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätesatud alusel kriminaalmenetluses erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kogutud teabe tõendina esitamise läbiviidava kriminaalmenetluses otsustab riigi peaprokurör. jälitustegevusega. Prokuratuuri hinnangul on oluline tõstatada küsimus, kas kirjeldatud viisil kogutud teavet saaks kasutada tõendina ka kriminaalmenetluses – nii on meile teadaolevalt nt Ukraina sõjakuritegude menetlemisega seotult kasutanud Ukraina võimalust kasutada ka kriminaalmenetluse välise, sh luuretegevuse läbi teostatud teabekogumise tulemina saadud infot tõendina kriminaalmenetluses. Eelnõust ei nähtu, kas ja millisel viisil eelnõus viidatud alustel kogutud teavet saaks kriminaalmenetluses tõendina kasutada või 255  vastupidi – kas sellise teabe kasutamine tõendina peaks olema täielikult välistatud. Asjakohane on mõelda sellele, kas viidatud viisidel kogutud teabe tõendina kasutamine peaks olema lubatav nt sarnaselt JAS alusel kogutud teabe kasutamisega kriminaalasjades. Näitlikustades olukorda, kui teavet kogutakse julgeolekuasutuste seaduse alusel on riigi peaprokuröril KrMS § 63 lg 11 järgi õigus otsustada, kuidas teavet tõendina kriminaalmenetluses esitada. Seega tuleks tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega sätestada täpne kord sellise teabe kasutamiseks kriminaalmenetluses. 2. Samuti tõstatab Arvestatud Riigi peaprokuröri ametikoht lisatud eelnõusse. prokuratuur küsimuse, kas tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse §-le 89 lg 2 oleks asjakohane nimetada ka prokuratuuriga seotud 256 ametikohti. Püsiva kriisiülesandega ametikohtade juures riigi peaprokuröri ega muud prokuratuuri ametikohta nimetatud ei ole, samal ajal, kui kohtute esimehed ja riigikohtunik välja toodud on. Prokuratuurile seadusega pandud ülesannete täitmine sõltub aga paljuski ka kohtute tööst ja vastupidi, mistõttu võiks riigi peaprokuröri eeltoodud isikutega käesoleva seaduse püsiva kriisiülesandega ametikoha juures võrdsustada. Kuigi käesoleva seaduse § 89 lg 3 näeb ette võimaluse Vabariigi Valitsusel täiendavaid kriisiülesandega ametikohti nimetada, võiks mõne prokuratuuri ametikoha või vähimal juhul riigi peaprokuröri ametikoha seaduse tasandil sisse kirjutada. Eesti Ravimihulgimüüjate Liit 257 Nr Ettepaneku/märkuse Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid sisu 1. Seaduseelnõus ja Arvestatud osaliselt Käesoleva eelnõuga ei muudeta elutähtsate teenuste regulatsiooni. seletuskirjas tuleb Elutähtsate teenuste regulatsiooni täiendati hädaolukorra seaduse muutmise täpsustada (esmakordselt) ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, millega võeti püsiva kriisiülesandega üle CER direktiiv. Käesolevas eelnõus on ühtlustatud mõistete kasutamine. isiku / elutähtsa teenuse ETO-de riskianalüüsi ja kriisiplaani osas kehtestatakse eraldi nõuded VV osutaja staatuse saanud määrusega. Terminite kasutust (kriisiplaan, toimepidevuse plaan, isiku rakendussammud ja - riskianalüüs jne) eelnõus korrastati. tähtajad. Seaduseelnõu paremaks mõistmiseks Ettevõtja määratakse ETO-ks ETKA haldusaktiga. Haldusaktiga määratakse vajavad ühtlustamist ära ja nõuete täitmise tähtajad lähtudes § 76 lg-s 3 toodule. Riskianalüüsi ja „riskianalüüside“ ja kriisiplaani uuendamise kord on toodud välja vastavas rakendusaktis. „kriisiplaanide“ mõisted Uuendada tuleb vähemalt kord kahe aasta jooksul või asjaolude muutumisel ning neist isikutele varem. tekkivad kohustused koos asjakohaste tähtaegadega. Eelnõu kohaselt tuleb ETO-de võtta üleriigiline riskianalüüs aluseks oma riskianalüüsi ja kriisiplaani koostamiseks. Olukorras, kui mingil põhjusel Nimelt on seaduseelnõu § eelnõu kohane uuendatud üleriigiline riskianalüüs ei ole valmis, tuleb ETO- 10 kohaselt nii tsiviil- kui del lähtuda kehtivast üleriigilisest riskianalüüsist, mis on avaldatud riigikaitselisteks kriisideks Riigikantselei kodulehel. valmistumisel keskne instrument Riigikantselei Eelnõu täiendatud rakendussätetega ülemineku aegade osas. Hulgimüüjate juhtimisel koostatav ja jaoks olulised tähtajad ja peamised muudatused seoses elutähtsa teenuse Vabariigi Valitsuse osutaja staatusega on täpsemalt selgitatud HOS eelnõus ja vastatud HOS kinnitatav „üleriigiline eelnõu märkuste tabelis. riskianalüüs“. Selle analüüsi aluseks on Alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti valdaja peab koostama sellise erinevate riigiasutuste objekti kohta riskianalüüsi ja „turvaplaani. See riskianalüüs või turvaplaan poolt eelnevalt võib rakendusakti kohaselt sisalduda objekti valdaja muus dokumendis koostatavad riskide ning juhul, kui riskianalüüs või turvaplaan on nimetatud dokumendi muudest 258 teatavate sektorite ja nende osadest või dokumendi sisust selgelt eristatav. Samamoodi on see allsektorite reguleeritud ka kehtivas õiguses ( „eelanalüüsid“. https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019033, § 8). Vastavalt seaduseelnõu § Seaduse eelnõu rakendusaktid on koostamisel. Huvirühmad kaasatakse 11 lg-le 1 on „püsiva nimetatud aktide väljatöötamisse. kriisiülesandega isikute, sealhulgas elutähtsa Üleriigilise analüüsi tarbeks sektoripõhine riskide hindamine peab hõlmama teenuse osutajate“ jaoks kogu hulgimüügi turgu, sh ka neid hulgimüüjaid, kes ei ole ETO-d. Selle „üleriigiline riskianalüüs“ tegevuse käigus peaks selguma vajadus ETO-de ringi muutmiseks, st uute aluseks enda ETO-de nimetamiseks või olemasolevate väljaarvamiseks. „riskianalüüsi“ koostamisele. Seejuures ETO-de ühiste riskianalüüside ja kriisiplaanide koostamine on võimalusena näeb seaduseelnõu § 11 lg- ette nähtud ka kehtiva HOS § 39 lõikes 4. KonkS §-s 4 on sätestatud tes 5 ja 6 ette eraldi konkurentsi kahjustava kokkuleppe, kooskõlastatud tegevuse ja ettevõtjate volitusnormid ühenduse otsuse keeld. Omakorda KonkS §-s 6 on nähtud ette erandid riskianalüüsi koostamise keeldu kohaldamata jätmiseks. Nii näiteks ei kohaldata keeldu kokkuleppe, nõuete kehtestamiseks tegevuse või otsuse suhtes, mis aitab parandada kaupade tootmist või „püsiva kriisiülesandega turustamist. Kriisiplaanides planeeritud ETO-de tegevus on suunatud isikutele“ ja seejärel ka eelkõige teenuse kättesaadavuse parandamiseks ning sellist tegevust ei peeta „elutähtsa teenuse ka KonKs §-I 4 rikkumiseks. osutajatele“. Sellest tekib ka esimene suurem mitmetimõistetavus eelnõus, sest „elutähtsa teenuse osutaja“ on sama §-i kohaselt ühtlasi ka „püsiva kriisiülesandega isik“. Ilmselt siiski ei nõuta eelnõuga elutähtsa teenuse osutajalt topelt riskianalüüside tegemist? 259 Asjaolu, et tegemist on omavahel üld- ja erinormi suhtes olevate volitusnormide ja nõuetega hakkab selguma alles asjakohaste rakendusaktide kohaldamisala normide kaudu. Leiame, et taolisi segadust tekitavaid mitmeti tõlgendatavusi saaks ja tuleks juba seaduseelnõus endas võimalikult vältida. „Püsiva kriisiülesandega isiku, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja“ „riskianalüüsis“ tuleb „üleriigilisest riskianalüüsist“ lähtudes analüüsida nii riigi riskianalüüsis esitatud kui ka muid „riske isiku püsiva kriisiülesande täitmisele ja toimepidevusele“. Seaduseelnõu § 11 lg 4 kohaselt peab „elutähtsa teenuse osutaja“ esitama „riskianalüüsi“ 260 kinnitamiseks ETKA-le või tema volitatud isikule. „Üleriigiline riskianalüüs“ ja „püsiva kriisiülesandega isiku, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja“ enda „riskianalüüs“ on seaduseelnõu § 13 lg 1 ja lg 7 kohaselt järgmises tegevusastmes omakorda aluseks „püsiva kriisiülesande isiku, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja“ „kriisiplaani“ tegemisele „tegutsemiseks nii kriisiolukorras kui enne seda“. Plaanis tuleb esitada vähemalt: - „Kriisiplaani“ rakendamise tingimused - „Püsiva kriisiülesande“ täitmise juhtimine ja koostöö - Tegevused ja lahendused „püsiva kriisiülesande“ täitmisel - Avalikkuse teavitamine ja teabevahetus - Rahvusvahelise abi vajadus, kaasamine, 261 vastuvõtmine ja kasutamine. - „Elutähtsa teenuse osutaja“ peab lisaks kirjeldama „kriisiplaanis“ ka „elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikke tegevusi elutähtsa teenuse raskete tagajärgede või pikaajalise katkestuse või selle ohu korral“. Taaskord näeb seaduseelnõu § 13 lg-tes 11 ja 12 ette eraldi volitusnormid „püsiva kriisiülesandega isiku kriisiplaanile“ ning „elutähtsa teenuse kriisiplaanile“ [siinpuhul siis mitte teenuseosutaja kriisiplaan, vaid lihtsalt teenuse kriisiplaan]. Seaduseelnõu § 13 lg 6 kohaselt peab elutähtsa teenuse osutaja esitama ka „kriisiplaani“ kinnitamiseks asjakohasele ETKA-le või tema volitatud isikule. 262 Vastavalt seaduseelnõu § 75 lg 6 p-le 6 on „elutähtsa teenuse osutaja“ ülesandeks koostada ka enda osutatava „elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja plaan“. Seejuures viitab seaduseelnõu mõnevõrra segadusttekitavalt nende koostamise korralduse osas tagasi eelnõu §-dele 13 ja 16 ehk nö lihtsalt „riskianalüüside“ ja „kriisiplaanide“ koostamise reeglitele. Samas on seaduseelnõu § 74 lg 1 p 6 kohaselt ETKA kriisiülesandeks samuti just „elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse plaani“ ja „toimepidevuse riskianalüüsi“ kinnitamine. Eeldatavasti on siin tegemist sünonüümidega „riskianalüüsi“ ja „kriisiplaani“ mõistetele, kuid lõplikku kindlust me selles ei leidnud. 263 Lisaks peavad kõik „püsiva kriisiülesandega isikud“ igal juhul määrama „toimepidevuse tagamiseks vajalikud objektid“ ning täitma sellest lähtuvaid täiendavaid nõudeid. Täiendavalt peab „alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti“ valdaja koostama sellise objekti kohta veel eraldi „riskianalüüsi“ ja „turvaplaani“. Eelnimetatud keeleliselt lähedaste mõistetega tähtistatud analüüside ja plaanide koostamise täpsemad, üksteisele sarnased, kuid samas mitte identsed, ja väga ulatuslikud nõuded on sätestatud seletuskirjale lisatud rakendusaktide kavandites nr 3, 4, 6 ja 7. Seejuures ei erine seaduse ja rakendusaktide nõuded mitte üksnes sisus, vaid ka nende täitmiseks 264 koostatavate dokumentide ajakavas. Nimelt on erinevate asutuste ja isikute poolt koostatavad „riskianalüüsid“ ja „kriisiplaanid“ omavahel hierarhilises seoses ja ajaliselt üksteisele järgnevad: - Enne „üleriigilise riskianalüüsi“ koostamist peavad riigiasutused koostama Riigikantselei suuniste järgi selle „eelanalüüsid“. Viimaste koostamise tähtaegu seaduseelnõu ei sätesta, kuid vastav kohustus tekib eelnõu jõustumisest 1.1.2024. - „Eelanalüüside“ alusel koostab Riigikantselei ja kinnitab Vabariigi Valitsus „üleriigilise 265  riskianalüüsi“, mille täpsemaid tähtaegu seaduseelnõu samuti ei sätesta, nähes ette vaid üldnõude, et see koostatakse iga nelja aasta tagant ja selle ajakohasust hinnatakse kord aastas. - „Üleriigilise riskianalüüsi“ alusel – seega pärast selle kinnitamist valitsuses – koostavad: i. „püsiva kriisiülesandega isikud, välja arvatud elutähtsa teenuse osutajad“ omaenda „riskianalüüsi“. Ka nende koostamisele seaduseelnõu ega rakendusakti kavand nr 3 muid tähtaegu ei sätesta peale selle, et analüüs koostatakse iga 4 aasta tagant ning selle ajakohasust hinnatakse 266 kord aastas. Analüüs tuleb enne kinnitamist kooskõlastada vastava valdkonna ministeeriumiga. ii. Lähtudes omaenda „riskianalüüsist“ – seega pärast analüüsi koostamist, kinnitamist ja kooskõlastamist – peavad „püsiva kriisiülesandega isikud, välja arvatud elutähtsa teenuse osutajad“ vastavalt rakendusakti kavandile nr 4 koostama ka enda „kriisiplaani“. Ka see plaan tuleb vastava ministeeriumiga kooskõlastada ja lisaks esitada arvamuse avaldamiseks „teistele [eelnõus täpsemalt määratlemata] asjassepuutuvatele osapooltele“. Plaan koostatakse iga 4 aasta tagant ning sellegi ajakohasust hinnatakse kord aastas. Asjaolude muutudes tuleb algatada ka plaani muutmine 6 kuu jooksul, kui pädevad 267 riigiasutused ei määra selleks teistsugust tähtaega. iii. „Elutähtsa teenuse osutajast püsiva kriisiülesandega isikud“ koostavad rakendusakti kavandi nr 7 kohaselt samuti omaenda „riskianalüüsid“ ja „kriisiplaanid“. Täpsemaid tähtaegu peale koostamise kord 4 aasta jooksul iga- aastase ülevaatamise eelnõust ei leia. Siinkohal näeb kavandi § 3 lg 1 siiski ette tähtaja erisuse neile „elutähtsa teenuse osutajatele“, kellel on kohustus koostada analüüs ja plaan esimest korda. Nemad peavad nii „riskianalüüsi“ kui „kriisiplaani“ esitama ETKA-le hiljemalt 9 kuu möödumisel alates hetkest, kui nad vastavad teenuseosutaja tunnustele. Nii analüüsi kui plaani ajakohasust tuleb hinnata vähemalt kord aastas. Seejuures jääb 268 mõistetamatuks, kuidas arvestatakse eelnimetatud 9-kuulist eritähtaega olukorras, kus „elutähtsa teenuse osutaja“ „riskianalüüsi“ aluseks olev „üleriigiline riskianalüüs“ on teenuseosutaja kohustuse tekkimise hetkel alles valmimas, iga-aastasel ülevaatamisel või pole muul põhjusel elutähtsa teenuse osutajale kättesaadav. Ilmselt lükkuvad ETO-analüüsi tähtajad sellest olukorras vastavalt edasi, sest riigi viivitus enda riskianalüüsi tegemisel ei saa lühendada riigi kohustusest sõltuvate järgmiste kohustuste täitmise tähtaegu. Samas sellist sõnaselget reeglit eelnõust ei leia. Samuti jääb mõistetamatuks, kuidas saab nö esmakordsele „elutähtsa teenuse osutajale“ seada samaaegset 9-kuulist tähtaega nii „riskianalüüsi“ kui 269 „kriisiplaani“ koostamiseks olukorras, kus seaduseelnõu kohaselt peab „kriisiplaan“ lähtuma „riskianalüüsist“, mis aga omakorda tuleb pärast koostamist esitada kinnitamiseks riigile ehk teisisõnu ei saa „kriisiplaani“ koostada enne, kui riik on kinnitanud selle aluseks oleva „riskianalüüsi“. Seejuures on riigil analüüsi kinnitamiseks aega 30 päeva, mida võib mõjuval põhjusel veel 30 päeva võrra pikendada. Sisuliselt tähendavad sätted seda, et kohustatud isikule ei saa mitte kuidagi jääda tegevuste järjekorras esimesena ette nähtud „riskianalüüsi“ koostamiseks rakendusakti kavandiga justnagu lubatud 9 kuud. (vt seaduseelnõu § 11 lg 4 ja § 13 lg 1). iv. Eritähtajad ja menetluskord on lisaks ette 270 nähtud objektikaitse reeglites. Kokkuvõttes muudab keeleliselt sarnaste, kuid eritähenduslike mõistete kasutamine seaduseelnõu väga raskesti jälgitavaks. Eelnõust arusaamist komplitseerib veelgi asjaolu, et nende mõistete kaudu isikutele pandud kohustused on omavahel hierarhilises, ajalises ning üld- ja erinormi seostes, kuid need seosed selguvad üksnes seaduseelnõu ja rakendusaktide normide ning seletuskirja selgituste koostoimes tõlgendamise kaudu. Taoline segadus seaduseelnõu põhialustes muudab eelnõu mõistmise ja sellega isikutele pandavate kohustuste kohase rakendamise ebamõistlikult keerukaks. Rõhutame, et seaduseelnõuga pandavad järjestikused kohustused peavad olema üksteisega loogiliselt seotud nii, et 271 nende täitmine oleks nii sisuliselt kui ajaliselt ka võimalik. Lähtuvalt eeltoodust esitame järgmised põhimõttelised ettepanekud: - Seaduseelnõu ja sellest erinevat liiki püsiva kriisiülesandega isikutele tekkivate kohustuste selgemaks piiritlemiseks ja mõistmiseks soovitame asjakohased üld-erinormi vahekorrad sõnaselgelt sätestada juba seaduseelnõus endas nii riskianalüüside kui kriisiplaanide koostamist käsitlevates sätetes ja/või volitusnormides (vastavalt seaduseelnõu § 11 lg 1, 5 ja 6 ning § 15 lg 1, 7, 11 ja 12). Sisuliste selgituste andmine pelgalt seletuskirjas muudab eelnõu mõistmise väga keeruliseks, eriti juhul, kui niigi ebaselge norm ja selle selgitus ka omavahel vastuollu satuvad. Vältida 272 tuleks olukorda, kus sätete vahelised üld-erinormi suhted on selgitatud üksnes seletuskirjas ning seaduseelnõust endast see üheselt ei selgu – näiteks § 16 lg-s 2 imperatiivselt ja eranditeta sätestatud toimepidevuse kohustused püsiva kriisiülesandega isikule, mille kohta seletuskirja lk 52 selgitab, et elutähtsa teenuse osutajale kohalduvad need siiski üksnes niivõrd, kuivõrd elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse nõuetes ei ole sätestatud teisiti. Küll aga oleks kasuks esitada seletuskirjas kriiside- plaanide süsteem nii vertikaalses kui horisontaalses vaates tervikliku kokkuvõtva vooskeemina vms ülevaatlikul moel. Samuti peaks seaduseelnõu selgemalt välja tooma selle, mis ulatuses peavad elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsid ja 273 kriisiplaanid käsitlema nö igapäevast tavaolukorda, kus puudub oht kriisiks. - Seaduseelnõu paremaks mõistmiseks ja ühetaoliseks kohaldamiseks tuleks ühtlustada „riskiplaanide“, „kriisianalüüside“, „plaanide“, „toimepidevuse riskianalüüside“ ja „toimepidevuse kriisiplaanide“ jms mõisted ning vaadata eelnõus ja rakendusaktide kavandites läbivalt üle neid kasutavad väljendid. - Seaduseelnõu rakendamiseks tuleks veelkord analüüsida omavahel sisuliselt ja ajaliselt seotud riskianalüüside ja - plaanide koostamise korraldus ja sisu. Ülesanded peavad olema täidetavad ning nende täitmiseks antavaid tähtaegu ei saa kahandada 274 nullini. Soovitame võtta eeskuju EL direktiivist 2022/2557, kus sarnaste kohustuste täitmine on selgelt ja loogiliselt seatud sellisel moel, et enne ajaliselt eelneva kohustuse täitmist ei teki kellelgi ülesannet ega vastutust sellele ajaliselt järgneva kohustuse osas. Peame sellist lähenemist ka käesoleva seaduseelnõu puhul ainuvõimalikuks. - Kindlasti tuleb seaduseelnõus ka riigile sätestada selged tähtajad riiklike riskianalüüside ja kriisiplaanide tegemiseks ning juhiste koostamiseks – neist dokumentidest sõltub ülejäänud isikute kohustuste algus ja nende täitmise võimalikkus. - Kuna seaduseelnõu kohaselt võivad elutähtsa teenuse osutajad ETKA loal ja koordineerimisel koostada ka ühiseid kriisiplaane, siis vajab 275 vähemalt seletuskirja tasandil selgitamist, kuidas sellised tegevused haakuvad konkurentsiõigusest tulenevate piiride ja keeldudega ettevõtete kooskõlastatud tegevusele. Eelnõus tuleks sõnaselgelt sätestada selliste ühisplaanide konkurentsiõiguslikud piirid, pidades seejuures silmas riigi koordineeriva rolli selgelt piiravat mõju isikute vastutusele. - Eraldi tähelepanu tuleks riskianalüüside ja kriisiplaanide koostamisele pöörata ka rakendusaktide tasandil, mille nõuded vajaks samuti täiendavat süstematiseerimist. Tuleks loobuda üksteist (kasvõi näiliselt) dubleeritavatest riskide-ohtude loeteludest ning ristviidetest nõudeid sätestavate paragrahvide ja loetelude vahel 276 (rakendusakti kavandid nr 3, 4 ja 7). - Samuti tuleks rakendusaktide kavandite kohaldamisala sätestamisel hoiduda nn suletud ringide tekitamisest – näiteks näeb rakendusakti kavandi nr 6 § 1 lg 2 ette, et määrust kohaldatakse elutähtsa teenuse osutamisele ja selle toimepidevusele ulatuses, milles seaduseelnõu ja selle alusel kehtestatud määrused ei sätesta teisiti. Kuna ka see rakendusakt ise kehtestatakse just sellesama seaduseelnõu alusel, siis tekib küsimus, mis ulatuses seda määrust siis elutähtsa teenuse osutajatele tuleks kohaldada ning mis osas mitte? - Palume seaduseelnõus sätestada ka eelanalüüsidele juurdepääsuks õigustatud 277 isikud ja eelanalüüside juurdepääsu kord. Võib suure tõenäosusega eeldada, et püsiva kriisiülesandega isiku riskianalüüsi koostamisel võib üleriigilise riskianalüüsi kõrval olla abiks ka vastava valdkonna eelanalüüsiga tutvumine. - Ühtlasi tuleb läbi mõelda, kavandada ning eelnõus ja seletuskirjas sätestada asjakohased üleminekunormid elutähtsa teenuse osutaja staatusega automaatselt kaasnevate 3. seadustest (sealhulgas KÜTS, MSÜS jm) tekkivate kohustuste täitmiseks. Kindlasti on sellised rakendusnormid ja eritähtajad vajalikud isikutele, kelle staatus elutähtsa teenuse osutajana tekib seaduseelnõu alusel esmakordselt, sh ravimitega varustamise valdkonnas 278  ravimihulgimüüjad ja üldapteegid. - Palume seletuskirjas ja rakendusakti kavandi nr 3 § 8 p-s 4 täpsustada, missuguste „hulgimüüjate“ kohta on Sotsiaalministeerium kohustatud koostama tervisesektori ja selle allsektorite eelanalüüsi. 2. Seaduseelnõus tuleb Selgitus Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses kirjeldatud juhtimissüsteem käivitub välistada dubleerivate ainult suurte kriiside korral, mida juhib peaminister. Näitena toodud kriisihalduse ja -juhtimise nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse erisätteid ei saa tühistada, kuna süsteemide loomine. väiksemate kriiside lahendamine toimub ka pärast käesoleva eelnõu jõustumist valdkondlike eriseaduste alusel. Seaduseelnõuga luuakse uus terviklik Sotsiaalministeerium on teinud ettepaneku asendada eelnõus sõnad kriisijuhtimise ja -halduse „tervishoiualane hädaolukord“ sõnadega „tervishoiu toimepidevust ohustav süsteem nii tsiviil- kui olukord“. riigikaitsekriisideks, samuti kriisideks TTKSis on vajalik näha ette operatiivne tegutsemine ka juhul, kus on ettevalmistumiseks. olukord või oht olukorra tekkeks, mis põhjustab tõsiseid häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses või ohustab vahetult paljude inimeste elu ja tervist Seepärast on mõistetamatu ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või isiku tegevuse ühtsus ja lubamatu, et ning koordineeritus ja mille lahendamine ei ole võimalik tavapärasest paralleelselt jäävad siiski erinevat juhtimiskorraldust rakendamata või tavapärasest oluliselt rohkem kehtima ka vanad, võimeid, isikuid ja vahendeid kasutamata, aga mille lahendamiseks ei ole eriseadustes sätestatud vajalik rakendada kriisiolukorra meetmeid, piiranguid ja nõudeid. kriisijuhtimise ja -halduse Tervishoiusektor peab koordineeritult tegutsema kiirelt kõikides reeglid, mis alluvad 279 teistsugustele olukordades, kus on ohus paljude inimeste elu ja tervis, olenemata sellest, põhimõtetele ja kas Vabariigi Valitsus on kehtestanud kriisiolukorra või mitte. juhtimissüsteemidele, madalamatele lävenditele piirangute kehtestamisel ning mis dubleerivad seaduseelnõu ka piiravate meetmete kataloogi osas. Viimaste aastate COVID- kriisi üheks olulisemaks õppetunniks on peetud kriisijuhtimise süsteemi selguse vajadust. Muuhulgas just sel põhjendusel ongi käesolev seaduseelnõu koostatud ning selsamal põhjusel tunnistatakse eelnõuga kehtetuks varasemad kriisijuhtimise eriseadused (hädaolukorra seadus jm). Eriti ilmekalt avalduski selge ja arusaadava kriisijuhtimissüsteemi vajadus just tervisekriisis ja tervisesüsteemi korralduses. Seepärast: - tuleb seaduseelnõu täiendada ning tunnistada kehtetuks valdkondlikes 280 eriseadustes dubleerivalt sätestatud kriisihalduse normid – ennekõike nakkushaiguste ja ennetamise seaduse 4. ja 5. peatüki kriisijuhtimise ja piiravate meetmete sätted (N. § 22, § 27, § 28 ja nende alusel antud määrused). - Samuti tuleb loobuda tervishoiuteenuste korraldamise seaduses uue käesoleva seaduseelnõu süstemaatikat dubleeriva ja osalt eirava paralleelse nn „tervishoiualase hädaolukorra“ kontseptsiooni loomisest. Seejuures tunnistatakse just käesoleva seaduseelnõuga ka kehtetuks senine hädaolukorra seadus. Taolised muudatused töötavad otse vastu käesoleva eelnõu põhieesmärkidele, muudavad kogu kriiside haldamise ja juhtimise süstemaatika tänasega võrreldes veelgi 281  keerulisemaks ja arusaamatumaks ning jätavad arvestamata möödunud tervisekriisi peamised õppetunnid. Vastavad sätted tuleks seaduseelnõust välja jätta. 3. „Ravimitega varustamine“ Selgitus Elutähtsa teenuse kirjelduse kehtestab ETKA oma nõuete määrusega, mh kui elutähtis teenus ning määratakse ära teenuse sisu ja tasemed erinevateks olukordadeks. ravimihulgimüüjate ja Rakendusakti väljatöötamisse kindlasti kaasatakse ka huvirühmad, st üldapteekide püsiv määruse sisu ei tule subjektidele üllatusena üleöö. Seaduse eelnõu kriisiülesanne tuleb eelnõu menetlemisel ei ole võimalik lahendada need küsimused, mis on pandud dokumentides sisuliselt täidesaatva riigivõimu ülesandeks, st ei ole võimalik juba hetkel täpselt avada ja piiritleda. öelda kavandatava määruse sisu, see selgub nimetatud määruse Praegusel poolikul kujul ettevalmistamisel. eelnõuga sisuliselt edasi liikuda ju ei saagi, sest Ravimitootjate, ravimite hulgimüüjate, jaemüügiapteekrite ravimitega varustamise esindusorganisatsioonide, Ravimiameti, Terviseameti ja Eesti Varude valdkonnas Keskusega on planeeritud eraldi selle teemaline kohtumine. seaduseelnõuga soovitud reaalne muutus, selle täitmise võimalikkus ja mõjud jäävad hoomamatuks. Eelnõu ja seletuskirja tuleb vastavas osas kindlasti oluliselt täiendada. Seaduseelnõu § 73 lg 3 p 21 kohaselt loetakse „ravimitega varustamine“ elutähtsaks teenuseks. 282 Seletuskirja § 73 selgitustes põhjendatakse küll elutähtsate teenuste loetelu täiendamist muude uute teenustega, kuid kahjuks on selgitustest välja jäänud „ravimitega varustamise“ kui elutähtsa teenuse põhjendused. Õigusselguse huvides tuleks seletuskirja vastavalt täiendada. See on muuhulgas oluline uute teenuste sisu ja eesmärgi mõistmisel ning sellest lähtuvalt teenuse rakendamisel. Vastavalt seaduseelnõu § 214 p-le 4 nähakse ravimiseaduse (RavS) § 26 lg-s 11 - 15 ette reeglid ja kord ravimite hulgimüügi tegevusloa omajate seast nende ettevõtete loetelu kehtestamiseks, kelle kaudu tagatakse ravimite hulgimüük „ravimite varustuskindluse tagamiseks ja kriisiolukorra lahendamiseks“. 283 Samuti sätestab RavS, et sellesse loetelusse kuuluv hulgimüüja on „ravimitega varustamise“ elutähtsa teenuse osutaja, kelle püsivaks kriisiülesandeks ongi vastava elutähtsa teenuse osutamine. Vastavalt seaduseelnõu § 74 lg 4 p-le 5 ja lg-le 5 kehtestab Sotsiaalministeerium „ravimitega varustamise“ elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded määrusega, milles nähakse ette: - teenuse kirjeldus, ehk millisele teenuse osale elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded kehtivad; - nõuded teenuse järjepidevaks toimimiseks; - nõuded teenuse katkestuse ennetamiseks ja selle taastamiseks pärast teenuse katkestust; - teenuse piiramise põhimõtted nii enne 284 kriisiolukorda kui ka erinevates kriisiolukordades; - vajaduse korral nõuded, kui kriisiülesande täitmist toetavaid teenuseid ostetakse sisse; - tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestuse või selle ohuga, mille lahendamist hakkab korraldama riik ise; ning - teavitamisnõuded. - Seaduseelnõu § 214 p-ga 4 RavS-i lisatava § 25 lg 15 teise lause kohaselt täpsustab ministeerium selles määruses ka hulgimüüja kriisiülesannet ning selleks valmistumise ja selle täitmise nõudeid. Lisaks tulenevad püsiva kriisiülesandega elutähtsa teenuse osutajatele mahukad nõuded otse seaduseelnõust endast. Uute ülesannete suurt mahtu ERHL liikmetele 285 selgitatakse seaduseelnõu seletuskirjas järgmiselt: „/.../ keerulisem olukord on ettevõtete jaoks, kes varem ei ole olnud elutähtsate teenuste või riigikaitseobjekti regulatsiooniga seotud. Sellised toimepidevusega seotud tegevused nagu enda organisatsiooni riskianalüüsi koostamine, kriitiliste funktsioonide väljaselgitamine, ressursside kindlaksmääramine, riskide maandamine, toimepidevuse seire, valmidusastmete kasutuselevõtmine, iga- aastase raporti koostamine, 24/7 toimiva kontaktpunkti määramine, objektikaitse baasnõuete täitmine, eeldavad nendelt ettevõtetelt suuri ümberkorraldusi ja kohanemist muudatustega. /.../ Arvestades sellega, et paljudele ettevõtetele eeldab toimepidevuse üldpõhimõtete 286 rakendamine muutusi töökorralduses, uute kordade väljatöötamist ja juurutamist, täiendavate ülesannete täitmist ning sihikindlat kohanemist muudatustega, siis mõju sagedust saab pidada suureks. Negatiivne mõju avaldub eelkõige halduskoormuse kasvus, et juurutada toimepidevuse üldpõhimõtteid. Samuti võivad vastavate nõuete rakendamisega kaasneda lisanduvad tööjõulukud. /.../ Küll aga eeldab käesoleva seaduse eelnõu muudatust senises toimimises ja kohanemist ... ravimite hulgi- ja jaemüügi toimepidevuse eest vastutavatelt ettevõtetelt. /.../ Suurt ümberkorraldust eeldab see üksnes ... ravimite hulgimüüjatelt, ... apteekidelt. ... uus kriisiülesanne toob nende jaoks kaasa muudatusi töökorralduses. Tarvis on välja töötada ja juurutada 287 uued korrad, koostada toimepidevuse riskianalüüse ja plaane, rakendada toimepidevuse meetmeid ning korraldada õppusi. /.../ edaspidi lisanduvad elutähtsa teenuse osutajate hulka ravimite hulgimüügi tegevusloa omajad (Tamro Eesti OÜ, Magnum Medical OÜ, kinnitamata andmed) ja apteegid (umbes 50, kinnitamata andmed), kelle üle hakkab järelevalvet tegema Ravimiamet. /.../“. Eraldi rõhutab seletuskiri Sotsiaalministeeriumi teenusenõuete määruse keskset kohta regulatsioonis: „ /.../ Elutähtsa teenuse kirjeldus on võtmetähtsusega komponent ETKA kehtestatavas toimepidevuse nõuete määruses, kuna see annab ETO-dele fookuse, mis teenus või selle osa on elutähtis ja mida tuleb 288 ETO-l igal ajal tagada. Üldjuhul on teenuse kirjeldused kehtestatud erinevates seadustes ja määrustes ning ei selgu üheselt, millist teenuse osa käsitatakse elutähtsana, või puudub teenuse kirjeldus üldse. Samuti on eriseadustes üldjuhul esitatud teenuse kirjeldus, lähtudes tavaolukorra tingimustest. On ilmselge, et kriisiolukorras ei ole võimalik tagada teenuse kõikide osade täies mahus toimimine, vaid üksnes nende osade toimimine, mis on mõeldud elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks. /.../ Toimepidevuse määruses määratakse kindlaks, millised protsessid, ehitised, seadmed, personal, varu või muu taoline peavad ETO-l igas olukorras olema tagatud, et teenus saaks osutatud igas olukorras (nii pisimate häirete kui ka kriisolukorra 289 korral). /.../ Lihtsustatult öeldes peab [määrus] selgitama, mis komponendid ja kui suures ulatuses peavad olema tagatud igal juhul, olema kõrgema toimepidevusega, et elutähtis teenus oleks tagatud ka raskemates oludes. /.../ Toimepidevuse nõuete määrusega saab ETKA kehtestada nõuded ka valmisolekule osutada teenust teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral. Selle kaudu suunab ETKA ETOsid paremini valmistuma enda teenuse osutamiseks teiste, kriitiliste teenuste katkestuste korral. /.../ Toimepidevuse nõuete määruses tuleb ETKA-l sätestada ka katkestusi ennetavad meetmed, mida ETO peaks rakendama teenuse toimepidevuse tagamiseks, nõuded personali koolitamisele vastavas valdkonnas jne. Üks olulisi toimepidevuse elemente on teenuse 290 katkestuse lubatud aeg ning mis järjekorras teenus taastatakse. Need kriteeriumid on vajalikud eeskätt ETOdele, kuna annavad selgelt riikliku suunise, kui kiiresti tuleb teenus taastada ja kui teenuse taastamine oleneb alltöövõtjatest, saab ETO juba enne paremini planeerida sõlmitavate lepingute sisu ja targemini planeerida oma ressursside jaotust. Ühtlasi on võimalik sätestada ja anda ETOdele suunis, mis järjekorras, kus piirkondades või mis sihtrühmadele tuleb eeskätt teenus taastada olukorras, kus teenuse maht on piiratud. Toimepidevuse nõuete määrusega saab sätestada nõuded teenuse väljast tellimiseks. /.../ ETKA-l on võimalik toimepidevuse nõuete määrusega täpsustada, mis juhtudel on tegemist pikaajalise või raskete tagajärgedega 291 elutähtsa teenuse katkestusega ja millisel juhul lähtutakse lahendamisel ETKA eelnõu §-s 13 nimetatud kriisiplaanist. /.../“. Eelnõu § 74 lg 7 annab ETKA-le suisa õiguse panna elutähtsa teenuse ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestuse ärahoidmiseks või pärast seesugust katkestust teenuse taastamiseks teenuseosutajale kohustuse osutada teenust teatud viisil ja ulatuses ehk sekkuda väga ulatuslikult ettevõtte igapäevategevusse, sisuliselt võtta riikliku sunniga üle ettevõtte või selle osa juhtimine. Kõigi eelkirjeldatud ülesannete, kohustuste, piirangute, ettevalmistuste jne kriitilised otsuse- ja valikukohad avanevad „ravimitega varustamise“ elutähtsa teenuse puhul 292 just Sotsiaalministeeriumi määruse kaudu. Ometi on ravimihulgimüüjate „ravimitega varustamise“ püsiv kriisiülesanne ja ühtlasi elutähtis teenus jäänud eelnõus ja seletuskirjas sisulises mõttes veel täielikult avamata. Eelnõu ja seletuskirja määratlemata mõistete „ravimitega varustamine“, „ravimite hulgimüük ravimite varustuskindluse tagamiseks ja kriisiolukorra lahendamiseks“ ja „on ilmselge, et kriisiolukorras ei ole võimalik tagada teenuse kõikide osade täies mahus toimimine, vaid üksnes nende osade toimimine, mis on mõeldud elanikkonna esmavajaduste rahuldamiseks“ sisu ei ole eelnõus ega seletuskirjas avatud. Eelnõu seletuskirjale lisatud Sotsiaalministeeriumi rakendusakti kavand nr 44 293 on sisu osas veel täiesti tühi. Ka seletuskiri tõdeb lakooniliselt, et: „/.../ Täpsemad toimepidevuse nõuded neile [mh „ravimitega varustamise“ hulgimüüjatest ETO-dele] kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Käesoleva eelnõu koostamise ajal ei ole teada täpsemaid toimepidevuse nõudeid, mida on kavas kehtestada ja seega saab nende muudatuste mõju hinnata alles vastava määruse eelnõu koostamisel. /.../“. Sarnaselt on seaduseelnõule lisatud muude rakendusaktide kavandite juurest puudu riskianalüüside ja kriisiplaanide koostamist käsitlevad lisad tegevuste, stsenaariumite, riskiklasside hindamise ja oluliste ressursside kirjeldamise kohta (vt näiteks rakendusaktide 294 kavandite nr 3, 4, 6 ja 7 lisad). Seega kokkuvõttes pannakse eelnõuga ERHL liikmetele väga ulatuslikud uued kohustused, mille tegelikku sisu, ulatust ja mõju ei tea veel eelnõu autorid isegi. Oleme selle sisuküsimuse varasemalt esitanud ka Sotsiaalministeeriumile, palusime ka Riigikantseleil kaasata ennast eelnõu koostamisse, kuid ei ole seni vastus saanud ega leia seda nüüd ka käesolevast seaduseelnõust. Meie hinnangul on oluline kitsendavalt piiritleda „ravimitega varustamise“ elutähtsa teenusega hõlmatud tooted ja tegevused. Oluline on tagada hulgimüüjate võimekus jätkata kriisis oma tegevust, kuid nagu tõdevad ka eelnõu autorid, ei saa see ilmselgelt hõlmata kõiki neid 295 tegevusi, tooteid jm, millega ettevõtted tegelevad tavaolukorras. Arvestama peab asjaoluga, et ükski isik ega ettevõte, sh ravimihulgimüüja, ei saa olla võimeline iseseisvalt tõrjuma ja maandama kõiki neid riske, mis on loetletud seaduseelnõus ja rakendusaktide kavandites ning jätkama alati ja kestvalt tegevust nende realiseerumisel. Ühtlasi ei tohiks seaduseelnõuga luua eksitavat muljelt justnagu oleks praktikas ükskõik kellel võimalik tagada kõigi püsivate kriisiülesannete täitmine ja elutähtsate teenuste ühetaoline ja samal tasemel osutamine ning teenuste toimepidevuse tagamine kõigis kriisiolukordades piiratud ulatuse ja mõjuga tsilviilkriisist kuni täiemõõdulise sõjaolukorrani. Eraldi juhist ja abi vajavadki 296 ettevõtted kindlasti näiteks riigikaitselisteks kriisideks valmistumiseks. Ses valguses jäävad üksjagu õhku ka seletuskirja optimistlikud väited, mille kohaselt: „Ravimite hulgimüüjate olukord [võrreldes üldapteekidega] on aga veidi teine, kuna nemad on toimepidevusega juba varem tegelenud ning eeldatavasti suudavad elutähtsat teenust tagada“ ning „Ravimite hulgimüügiga tegelevate ettevõtete jaoks võib samuti praegune käitumine muutuda, kuid eeldatavasti ei kaasne sellega kohanemisraskusi“. Kinnitame EHRL poolt, et ravimihulgimüüjad tõepoolest tegelevad igapäevaselt ettevõtete toimepidevuse tagamisega ning ravimite jõudmine patsiendini on meie 297 esmane prioriteet. Seni oleme nende küsimustega tegelenud väljaspool elutähtsa teenuse osutamise ja püsiva kriisiülesande regulatsioone. Kogu seaduseelnõust meile lisanduv ülesannete pakett eelnõus kavandatud struktuuris ja vormis on meie jaoks aga uus. Kuna seaduseelnõuga meile lisanduvad valdkonnaspetsiifilised kohustused on jäetud täielikult alles tulevikus väljatöötamiseks ja - selgitamiseks, siis faktiliselt puudub nii meil kui eelnõu koostajatel igasugune võimalus hinnata, kas need homsed nõuded reaalselt täidetavad oleks, rääkimata nende täitmise korraldusest. Eelnõu praeguse küpsusastme juures puudub täna kahjuks võimalus nõuete üle sisuliselt arutada. Puudub isegi võimalus 298 kontrollida, kas tulevased määruste normid mahuksid seaduseelnõu volitusnormi piiresse või vajaks seaduseelnõu ise mõnes kriitilises osas ümbervaatamist. Kuna teenusenõuete määruse koostamine soovitakse jätta tulevikku, siis seda võimalust aga praktikas eeldatavasti ei tekigi. Samas on kõigi tulevaste nõuete võimalikud rikkumised juba ette väga rangelt ja karmilt sanktsioneeritud blanketselt sisustatud kuni 400 000-eurose rahatrahviga. Eeltoodud põhjustel teeme järgmised täiendavad põhimõttelised märkused ja ettepanekud: - Peame eelnõuga edasiliikumise vältimatuks eeltingimuseks, et „ravimitega varustamise“ elutähtsa teenuse ja püsiva 299 kriisiülesande sisu, ulatus ja piirid oleks eelnõu dokumentides hoomatavalt avatud sellisel moel, et neid oleks võimalik mõista ja vajadusel vahetada nende üle arvamusi nii sisulises, õiguslikus kui normitehnilises mõttes. Selle töö lahutamine seaduseelnõu menetlusest ning jätmine üksnes tulevase määruse eelnõu menetlusasjaks neid eesmärke saavutada ei võimalda. - Palume asjakohase eelnõu kavandi koostamisel võtta kindlasti arvesse ka ravimihulgimüüjatele olemasolevates õigusaktides juba kehtivalt sätestatud riski- jm analüüside-plaanide kohustusi, sh kindlasti näiteks nn heast turustamistavast (GDP) tulenevaid nõudeid. 300 - Eelnõu ja sellega puutuvate valdkondade läbivalt tuleb kriitiliselt üle vaadata ja hinnata analüüside, plaanide, aruannete koostamise ja ülevaatamise tähtajad. Eelnõuga kaasneb ettevõtetele igal juhul väga suur halduskoormus, mida tuleb püüda maksimaalselt ohjeldada. Igas valdkonnas tuleb võimalikult arvestada juba olemasolevaid nõudeid, aruandeid, toimepidevuse juhiseid jm ning lubada ja arvestada neid käesoleva seaduseelnõu nõuete täitmisel. Lisaks tuleb kindlasti lähtuda minimaalsuse ja kohustuste selguse põhimõtetest. - Tuleks kriitiliselt hinnata ka seda, kas riskianalüüside ja - plaanide iga-aastane ülevaatamine ja uuendamine on põhjendatud ja jõukohane 301 – tundub mõistlik seda intervalli oluliselt pikendada, et vältida plaanide koostamise ja kinnitamise lõputut protsessi. - Tuleb asjakohaselt ja sisuliselt arvestada riiklikult reguleeritud hindadega ravimivaldkonnas „ravimitega varustamise“ elutähtsa teenuse osutajate uute kohustuste finantsilist ulatust ja õiguslik- finantsilisi meetmeid uue seisundiga vahetult seotud lisanduvate nõuete täitmiseks. Küsimus on oluline nii ettevõtjate vaates, kelle jaoks norm peab jääma proportsionaalseks ega tohi korrata juba olemasolevaid sarnaseid kohustusi teistest õigusaktidest ning olema üheselt mõistetav ja arusaadav, et selle järgi oma käitumist kujundada 302  kui samavõrra oluline on see ka avalikkuse ja riigi jaoks, et seada kriisideks valmistumisel ja valmisolekul realistlikke, täidetavaid nõudeid, suuta hinnata nende mõjusid ning loodetava kasu proportsionaalsust tekitatud koormuse ja kahjuga nii riigile kui kõigile puudutatud isikutele. 4. Ravimihulgimüüjate tulevaste kohustuste tegeliku ulatuse mõistmiseks tuleks eelnõus ja/või seletuskirjas esitada selgemad orientiirid ja viited selle kohta, kas ja kui, siis missuguse tõenäosusega võivad ravimitega varustamise elutähtsa teenuse osutajad, mh ka riigi delegeeritud tegevusvaru hoidjatena, sattuda täiendavate kohustuste adressaadiks järgmistes aspektides: Objektikaitse erireeglistik rakendub vastava kategooria objekti valdajale juhul, kui Vabariigi Valitsus on vastavad objektid alalisteks kaitstavaks 303 2.2.1 Objektikaitse objektiks määranud. Kas nimetatud objektid on vajalik määrata on seega erireeglistikust tekkida eraldi otsustusprotsess ning seda hindab eeskätt Siseministeerium koostöös võivad kohustused ERHL valitsemisala asutustega ja samuti muude ministeeriumidega. Hetkel kehtiva poolt peame eelduslikult riigikaitseobjekti kaitse korra lisades on vastavad kaitseabinõud sätestatud seda tüüpi erinõuete (AK tasemel). rakendumist ravimihulgimüüjatele ebatõenäoliseks ning loodame sellele kinnitust ka eelnõu koostajatelt. Samas jätab eelnõu selle küsimuse lahtiseks ning vähemalt teoreetiliselt võiks ka hulgimüüjate valduses olvaid objekte määratleda B ja C kategooria alaliselt kaitstavateks objektideks objektikaitse ja toimepidevuse määruse tähenduses. Tulevaste kohustuste mõistmiseks peab eelnõust vähemalt suures piiris siiski selguma, mis kohustused Riigisaladuseks tunnistatud teabega tutvuvad jätkuvalt isikuid võivad oodata juurdepääsuõiguse/loa ning teadmisvajadusega isikud. Selles vallas 2.2.2 Võimalik muudatusi ei tehta. Riskianalüüsi avaliku ja AK tasemel osaga on võimalik riigisaladuse reeglite asjassepuutuvatel isikutel tutvuda. Eelduslikult puudub siin vajadus tutvuda kohaldumine „ravimitega mh ka riigisaladusega. varustamise“ püsiva kriisiülesande täitjatele, 304 eelkõige ravimihulgimüüjatele. Palume eraldi selgitada ka seda, missuguses ulatuses ja juurdepääsutingimustel tehakse ravimihulgimüüjatele teatavaks üleriigiline riskianalüüs (ja selle eelanalüüsid), mis saab aluseks ettevõtete poolt koostatavatele sisemistele riskianalüüsidele ja kriisiplaanidele. Kui elutähtsa teenuse osutajateks määratud ravimihulgimüüjad peavad enda analüüsi koostamisel lähtuma üleriigilise riskianalüüsi avalikust osast, mis avaldatakse Riigikantselei kodulehel, siis tuleks see sõnaselgelt seaduseelnõus ja seletuskirjas välja tuua. Kui aga ettevõtete tegevuse aluseks saavad ka üleriigilise riskianalüüsi suletud osad, siis tuleb meie tulevaste kohustuste hindamiseks selgitada, mis juurdepääsurežiimi neile 305 kohaldatakse. Sama küsimus võib eeldatavasti tõusetuda ka objektikaitse reeglitest, kui ravimihulgimüüjate valduses olevad objektid peaks tunnistatama 2.2.3 Kriisiolukorras tuleb seada prioriteete, kuna ressurss ja vahendid ja alaliselt kaitstavateks varud on piiratud. Selleks, nähaksegi ette eelnõus kriisiülesanded, mille olulise tähtsusega täitmine on kriisi ajal eriti oluline. objektideks. 2.2.3 Seaduseelnõu rakendamiseks on oluline üheselt mõista, missugused normid eelnõust on konstitutsioonilised ning seega normihierarhias kõrgemal seaduseelnõu muudest sätetest ning valdkondlike eriseaduste normidest. Näiteks seab seaduseelnõu § 32 lg 7 igaühele kriisiülesannete täitmise prioriteedi muude ülesannete ees. Kuna ravimitega varustamine on eelnõu kohaselt elutähtis teenus ja ravimihulgimüüjate püsiv kriisiülesanne, siis ulatub see kohustus eriti tugevalt ka ravimivaldkonda. 306 Võrdluseks sätestab ravimiseaduse RavS § 44 lg 1 p 7 hulgimüüjatele apteekide võrdse varustamise kohustuse. Taolisi näiteid on ainuüksi ravimivaldkonnast võimalik tuua mitmeid. 2.2.5 Seaduseelnõus sätestatud erinevad teavitus-, aruandlus- jms kohustused vajavad täpselt piiritlemist ning nende kohaldamise ja kohaldamise ulatuse küsimused selgelt sätestamist. Näiteks kas – Kui ravimihulgimüüja on elutähtsa teenuse osutaja, siis kohalduvad talle ka ja kui, siis mis ulatuses – eelnõus toodud püsiva kriisiülesandega isiku ja asutuse kohustused. Kui kohalduvad ja puutuvad tekib tema valdkonnas kriis, siis on vajalik, et jagatakse ka käitumisjuhiseid. ravimihulgimüüjatesse järgmised õigused ja kohustused: 2.2.5.1 seaduseelnõu § 78 lg-s 4 sätestatud püsiva kriisiülesandega isiku kohustus teavitada elanikkonda ja avalikkust ning jagada käitumisjuhiseid isiku Kui Päästeametil on vajalik anda elanikkonnalu suuniseid elutähtsa teenuse vastutada olevate osutaja valdkonnas, siis on Päästeametil eelnõu kohaselt neid ka elutähtsa sündmuste kohta nii enne teenuse osutajalt õigus saada (nt elektrikatkestuste korral info Elektrilevilt, MKMilt, Eesti Energialt). 307 kriisiolukorda kui ka selle ajal? 2.2.5.2 seaduseelnõu § 78 lg 3 ja lg 5 koosmõjus sätestatud kohustus anda võimaliku „asjassepuutuva Eelnõu § 87 sätestatud avaldamise kohustuse puhul on oluline, et selline isikuna“ andmeid teavitus jõuab võimalikult kiiresti ohustatud sihtgrupini. Selle tõttu on Päästeametile, et see saaks vajalik, et viivitamatu teate avaldamiseks kohustatud isikute ring ei oleks koordineerida ja koondada piiratud ja selle saab panna lisaks massiteabevahendi valdajale ja elanikkonnale ja elektroonilise side ettevõtjale ka muule isikule, kui see on võimalik ja avalikkusele üldiste ohuteate avaldamine muu isiku poolt täidab eesmärgi ja tagab selle jõudmise käitumisjuhiste ja teabe sihtgrupini. andmist? 2.2.5.3 Seaduseelnõu § 79 lg 3 tulenev võimalik kohustus avaldada või edastada „muu isikuna“ valitsuse või kriisijuhi Kriisitöökohtade määramise võimalus on ka elutähtsa teenuse osutajatel. käsul „viivitamatu Hetkel kehtib vastav määrus nt: ohuteade“ tasuta, https://www.riigiteataja.ee/akt/116032022013 muutmata kujul ja viivitamata? 2.2.5.4 Seaduseelnõu 7. peatüki 1. jaos kriisiülesande täitmiseks püsiva kriisiülesandega töökohtade määramine ning 2. – 3. jaos sätestatud ulatuslikud tööõiguslikud õigused ja (talumis)kohustused ettevõtetele, töötajatele ja 308 kodanikele? Kahjuks on asjakohane valitsuse Kui on vaidlused, siis lahendatakse need eelnõu § 38 sätestatud korras. rakendusakti kavand nr 9 jäänud hetkel sisustamata. Punktid 2.2.5.6 ja 2.2.5.7: eelnõu on täpsustatud ja selles sätestatakse, et 2.2.5.5 Seaduseelnõu §-s kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel on püsiva 113 sätestatud kriisiülesandega asutusel ja isikul, sealhulgas elutähtsa teenuse osutajal ja konkureerivate kohustuste kohaliku omavalitsuse üksusel ning põhiseaduslikul institutsioonil õigus kollisiooni olukorras saada ja töödelda eelnõus sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet, kohustuste täitmine, kui sealhulgas avaliku teabe seaduse alusel asutatud andmekogusse (edaspidi haldusorgan ei ole andmekogu) kantud andmeid, mis ei ole isikuandmed. See tähendab, et kohustuste võistlevuse kriisiolukorraks valmistumisel on õigus saada ja töödelda selliseid andmeid, probleemi lahendanud? mis ei ole isikuandmed, ning mis on vajalikud eelnõuga pandud ülesannete Vastavalt § 113 lg-le 2 täitmiseks. Lisaks reguleeritakse ka õigus töödelda asutusesiseseks haldusorgan võib, kuid ei kasutamiseks mõeldud teavet juhul, kui selle töötlemine vastab kriisideks pea seda tegema. valmistumise või selle lahendamise eesmärgile ning teabe töötlemine on 2.2.5.6 Seaduseelnõu §-s vajalik konkreetselt eelnõus sätestatud ülesande täitmiseks. 115 sätestatud teabe saamise/andmise Isikuandmete saamise õigus, sealhulgas õigus saada neid AvTSis nimetatud õigus/kohustus andmekogudest, sätestatakse üksnes kriisiolukorras kriisiolukorda kriisiolukorraks lahendaval asutusele või piiravat meedet kohaldaval haldusorganile. Õigus valmistumisel ja selle saada ja töödelda neid andmeid sätestatakse nimetatud asutusele ka lahendamisel? olukordadeks, kus isikuandmeid sisaldava andmekogu pidamist reguleerivas Kuna erinevaid „pädevaid õigusaktis ei ole nende isikuandmete väljastamise või muul viisil asutusi ja isikuid“ tekib juurdepääsu õigust konkreetsele asutusele sätestatud. Sellise seadusliku seaduseelnõus suurel aluse sätestamise vajadus seisneb selles, et seadusandjal ei ole võimalik hulgal, siis tuleb see säte detailselt ette näha mistahes kriisiolukorra lahendamises osalevate asutuse nii sisuliselt, isikuliselt kui täpsemaid vajadusi mõnes andmekogus sisalduvate andmehulkade osas. ulatuselt täpselt piiritleda. Tuleb möönda, et kuigi kriisideks valmistumisel on praegu iseenesest Ei ole proportsionaalne võimalik kõikidel eelnõus sätestatud ülesandeid täitvatel asutustel ja isikutel ega praktikas täidetav, kui analüüsida ja mõelda läbi erinevate andmete töötlemise vajadused ning igaühel neist on absoluutne valmistada ka ette vajalikud muudatused õigusaktides, siis teatud teabe nõudmise õigus määramatus paratamatult jääb ning see ei saa olla takistuseks kriisi 309 kõigilt isikutelt. lahendamisel. Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on vältida neid Muuhulgas tuleb selgitada, olukordi, kus konkreetseid kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke andmeid kas ja kellelt on teabe ei saa aluse puudumise tõttu töödelda see lahendav asutus, kellele võib nõudmise õigus elutähtsa andmete väljastamine kriisiolukorras olla aga igati põhjendatud ja teenuse osutajatel? eesmärgipärane, ja seeläbi kannataks kriisi lahendamine. Andmesubjekti 2.2.5.7 Seaduseelnõu §-s õiguste ühe kaitsegarantiina sätestatakse nendeks olukordadeks ka nõue, et 116 ja § 117 lg-tes 1–2 andmete töötlemise eesmärki peab eelnevalt hindama AKI. Isikuandmed sätestatud piiramatu väljastab andmekogu vastutav töötleja üksnes juhul, kui isikuandmete andmete väljastamine töötlemine vastab soovitud eesmärgile. võimalus andmekogudest piiritlemata isikute ringile Peame rõhutama, et eelnõus puudus seni ja ka puudub edaspidi igasugune ning sisuliselt piiramatu kavatsus lahendada isikuandmete töötlemise regulatsioon nõnda, et riigil isikuandmete töötlemise oleks lubatav isikuandmeid töödelda enda suva alusel ja/või võimaldada õiguse põhiseaduslik ja EL riiklikes andmekogudes sisalduvatele isikuandmetele sisuliselt piiramatut õigusega kooskõlas olev ligipääsu. Eelnõus sätestatud alusel isikuandmete pärimine ja nende alus ja õigustus? töötlemine viisil, mis ei vasta mitte ühelegi eelnõus sätestatud eesmärgile, Muuhulgas vajab selliste pole vajalik ühegi eelnõus sätestatud ülesande täitmiseks, on ebaseaduslik. sätete sisuline lubatavus väga põhjalikku analüüsi ja põhjendamist andmekaitse ja põhiseaduslikkuse aspektidest, eriti tsiviilkriiside kontekstis. 2.3 Ravimitega varustamise elutähtsa teenuse rakendamise algus ja tähtajad tuleb selgelt sätestada. Seaduseelnõu ja seletuskiri on omavahel 310 vastuolus ravimitega varustamise elutähtsa teenuse jõustumisaja osas. Vastavalt seaduseelnõu §- le 251 jõustub eelnõu seadusena 1.1.2024. Hilisem jõustumine 1.1.2025 on ette nähtud seaduse § 228 p 4 ja p 24 ning § 230 puhul ehk vastavalt üldarstiabi osutajate ning toidu varustuskindluse kui elutähtsate teenuste ja riigi toiduvaru puhul. Seega Eelnõu rakendussätete osas muudetud, vt märkuse nr 1 vastust. peaks ravimitega varustamise elutähtsa teenuse normid jõustuma ja rakenduma koos ülejäänud seadusega juba 1.1.2024. Samas soovitakse seletuskirja kohaselt ka ravimitega varustamise elutähtsad teenused jõustuda ülejäänud seaduseelnõust aasta hiljem 1.1.2025: „Ravimite hulgimüügi tegevusloa omajate määramisel elutähtsa teenuse osutajaks on antud pikem üleminekuperiood, 311  et neil oleks piisavalt aega valmistuda toimepidevuse nõuete täitmiseks. Asjakohased sätted jõustuvad aasta hiljem pärast tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse jõustumist“. Sama selgitab seletuskiri ka üldapteekide kui ravimitega varustamise elutähtsa teenuse osutajate puhul. Peame pikemat jõustumis- ja üleminekuaega oluliseks ning palume eelnõu pikema tähtajaga jõustumissätet täiendada viidetega asjakohastele ravimitega varustamise elutähtsa teenuse normidele. Lisaks tuleb üheselt sätestada eelnõu rakendamiseks käesolevast seaduseelnõust, selle alusel antavatest määrustest ja teistest seadustest tulenevate sammude omavahelised tähtajad. 5. 3.1 Seaduseelnõus ja Selgitus Äriühingute nõukogude moodustamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse poolt seletuskirjas käsitletakse kinnitatud „Osaluspoliitika põhimõtetest“. Nõukogude puhul tuleb lähtuda ulatuslikult riigi eesmärgist tagada meeskonna töövõime ja mitmekülgsus, kuid samas 312 tegevusvarude küsimusi, efektiivne töökorraldus. AS Eesti Varude Keskuse nõukogu koosneb kuuest sealhulgas eriseadustes nö liikmest, kus riigi esindajaid on kolm (Majandus- ja valdkondlike varude Kommunikatsiooniministeerium osaluse valitsejana; Riigikantselei kui korraldust. Üheks laiapindse riigikaitse koordinaator ning Siseministeerium kui keskseks organisatsiooniks elanikkonnakaitse eest vastutaja). Lisaks on äriühingu nõukogu töösse riigi tegevusvarude, kaasatud liikmetena üks vedelkütusesektori esindaja ja kaks sõltumatut eeskätt elanikkonna liiget. Kütusesektori esindaja kaasamine on oluline, kuna Varude Keskus varude, moodustamisel ja rahastab kütusevarude haldamist läbi turuosaliste kogutava varumakse. korraldamisel on AS Eesti Varude Keskus (EVK). Riik määratleb talle kuuluva äriühingu strateegilised eesmärgid omaniku Kahetsusväärselt ei ootuste kaudu ja nõukogu liige peab oma tegevusega nende eesmärkide kavandata seaduseelnõus saavutamisele kaasa aitama nii, et see ei kahjusta ühingu huve. Strateegiliste aga ajakohastada eesmärkide kaitsel on siiski esmatähtis ühingu huvide kaitse. Nõukogu roll vedelkütusevaru seaduses ja otsustuspädevus on ühinguõigust reguleeriva seadusandluse kohaselt sätestatud EVK eelkõige planeerida ja korraldada äriühingu üldist juhtimist ning teostada juhtimiskorralduse sätteid. järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Seetõttu ei ole nõukogu organ, kus Kuna EVK varuvaldkonna esindaja esindab vaid oma valdkonna huve. Selleks on tegevusvaldkond on juba loodud Eesti Varude Keskuse juurde nõuandvad kogud. praegu oluliselt avaram kui pelgalt vedelkütuse varude Tervisevaru nõuandvas kogus on olemas kõik võimalused tulemuslikuma loomine ja haldus ning koostöö saavutamiseks ravimite varustuskindluse tagamisel. Seal on avardub seaduseelnõu esindatud ka valdkondlik ministeerium, turuosalised ja tervishoiuasutused. alusel eeldatavasti veelgi, siis tuleks kindlasti üle vaadata ja laiendada ka asjakohaste varuvaldkondade esindatus EVK nõukogus. Üksnes vedelkütuse valdkonna ja riigi esindajate kuulumine EVK juhtorganisse ei taga enam 313  piisavalt avarat kompetentsi teiste valdkondades osas. Selguse huvides tasub kaaluda EVK organisatsiooni ja juhtimist käsitlevate Seletuskirja muudetud. Eelnõusse lisatud lõige, et tervishoiuvaldkonna normide ületoomist vajadusteks riigi tegevusvaru moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist käesolevasse eelnõusse. reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seadus. 3.2 Seletuskiri (lk 163) vajab korrigeerimist osas, milles väidetakse, et ravimivaru moodustamist reguleerib ravimiseadus. Eelnõus ette nähtud ravimiseaduse muudatustes ega kehtivas ravimiseaduses selliseid regulatsioone ei ole. 6. 4.1 Tuleks kaaluda Selgitus Üheselt ei ole võimalik öelda, et kõik sellised juhtumid kvalifitseeruksid seaduseelnõu §-s 48 ja §-s vääramatuks jõuks võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 tähenduses. 49 lepinguliste kohustuste Õiguskirjanduses on avaldatud seisukohta, et ootamatult kehtestatud piirang rikkumise vabandatavuse avalikult võimult võib teatud juhtudel olla vaadeldav vääramatu jõuna. ja täitemenetluse Samas sõltub see konkreetsest olukorrast, st kas kõik vääramatu jõu peatamise aluste tingimused on täidetud. Võlaõigusseaduse kohaselt on vääramatu jõud asjakohast laiendamist ka asjaolu, mis oli väljaspool võlgniku mõjuulatust, asjaolu ei saanud ette näha juriidilistele isikutele. ning mida võlgnik ei saanud mõjutada. Kuna seaduseelnõu § 32 lg Oluline on ka üldiselt arvesse võtta, milline on vääramatu jõu mõju ja 7 kohaselt on tagajärg lepingulisele suhtele. Vääramatu jõu asjaoluga kaasneb võlgniku kriisiülesannete täitmine vabanemine vastutusest kohustuse rikkumise eest, mis välistab tema vastu 314  püsiva kriisiülesandega õiguskaitsevahendite rakendamise. Reaalselt puudutab see siiski põhiliselt isiku esmane kohustus ja vaid vabanemist kahju hüvitamise kohustusest ning viivise maksmise prioriteet muude kohustusest, kuna VÕS § 105 alusel saab võlausaldaja ka kohustuse kohustuste ees ning kuna vabandatavuse korral kasutada mitmeid teisi olulisi õiguskaitsevahendeid, lisaks võib talle panna nt lepingust taganeda. Lisaks peab üldisemalt mõistma, et vabandatavus ühekordseid vabastab vastutusest kohustuse täitmise eest üksnes aja eest, millal kriisiülesandeid ja sundida vääramatu jõud või selle tagajärjed kohustuse täitmist reaalselt takistasid. taluma piiravaid meetmeid, siis võib see Lisaks peab arvestama, et VÕS § 103 lõike 4 kohaselt vastutab seaduses või riiklik sund oluliselt lepinguga ettenähtud juhtudel isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise raskendada või muuta vabandatavusest sõltumata. See tähendab, et teatud juhtudel on seadusega võimatuks juriidilise isiku nähtud ette rangem vastutuse režiim. Samuti on pooltel võimalik välistada lepinguliste kohustuste võlgniku õigus tugineda kohustuse rikkumise vabandatavusele. Eraldi täitmise. Seepärast tuleks küsimus seisneb piiriüleste tehingute puhul selles, mis riigi õigust lepingule asjakohased lepingu kohaldatakse. rikkumist vabandavad ja Nendes küsimustes võiks kohaldada siiski kehtivaid reegleid, mis on täitemenetluse peatamist mõeldud kohalduma üldiselt vääramatu jõu olukordades. lubavad alused sätestada ka juriidiliste isikute Lisaks märgime, et kuna eesmärgiks on vältida füüsilise isiku vara puhul. realiseerimist kriisiolukorras, siis sama regulatsiooni laiendamine ka jur.isikutele ei pruugi olla põhjendatud. 7. 4.2 Seaduseelnõu § 75 lg 3 Selgitus Eelnõu on selles osas muudetud- kõik olemasolevad ETOd SOMi kohaselt määratakse isik valitsemisalas määratakse haldusaktiga, kus sätestatakse ka konkreetsed elutähtsa teenuse osutajaks nõuete täitmise tähtajad arvestades ETO-de suutlikkust. haldusaktiga. Vastavalt seaduseelnõu § 214 p-dele 4-5 määratakse ravimite varustamise elutähtsa teenuse osutajad aga ministri määrusega. 315  Seletuskirjas tuleks selgitada, miks on ravimivaldkonna teenuseosutajate määramisel otsustatud üldseaduses sätestatud üksikakti tasandist erinevalt üldakti kasuks. Küsimus on muuhulgas oluline elutähtsa teenuse osutajate võrdse kohtlemise ning isikute õiguskaitsevõimaluste aspektist. 8. 4.3 Seaduseelnõus vajavad Selgitus Viidatud säte on erimeede, mille rakendamine peab olema proportsionaalne kriitiliselt ülevaatamist ja põhjendatud. Tegemist on analoogiga kehtivast HOS § 33 lg-st 1. PS §-s riigivastutuse ja kahju 31 sätestatud ettevõtlusvabadus ei ole piiramatu. Sama paragrahvi teise lause hüvitamise sätted. kohaselt saab ettevõttevabadust piirata seadusega. Seaduse eelnõu seletuskirjas on kirjeldatud põhjendused piirangu rakendamiseks. Olukordades ja asjaoludel, kus seaduseelnõu Juhime tähelepanu, et tegemist on piiranguga, mida eelkõige rakendatakse võimaldab riigil sisuliselt ad hoc juhtudel, mida ei saa ette näha. Tegemist on pigem erandliku võtta üle ettevõtete meetmega. juhtimise (näiteks § 74 lg 7) on kahtlemata suur võimalus ja oht ka kahju tekkimiseks, tulu saamata jäämiseks jms. Erineva intensiivsusega isikute tegevust pärssivaid ja potentsiaalselt ka väga ulatuslikult kahjustavaid 316 piiranguid leiab eelnõust läbivalt. Seepärast on nii kriisijuhtimise, elutähtsate teenuste osutajate tegeliku toimepidevuse säilitamiseks kui asjakohaste normide põhiseaduspärasuse tagamiseks äärmiselt oluline näha ette reaalsed, sisulised ja kiired kahju hüvitamist tagavad regulatsioonid. Seda eriti nö leebemate, piiratud geograafilise vm ulatusega tsiviilkriiside puhul, kus riigi sunnimeetmed võivad isikute põhiõiguseid riivata ja kahju tekitada proportsionaalselt palju intensiivsemal määral kui seda õigustaks kriisi enda ulatus. Jääb äärmiselt kaheldavaks seegi, kas isegi kitsamalt ja ainult riigikaitselises kriisiolukorras saab pidada põhiseaduspäraseks ja 317 lubatavaks õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise täielikku välistamist. Ka need olukorrad võivad reaalses elus piirduda vaid asjaoludega, mille tõttu tegelikult vaid valmistuti kriisiks ning tekitati selle käigus isikutele kahju. Eelnimetatud minetusi ei kompenseeri ka seaduseelnõu nn „õiglase hüvitise“ instituut, kuna see on eelnõus jäetud määratlemata õigusmõistete sisustada, ehk täielikult halduse kaalutlusotsuseks, mille kohtulik kontroll on äärmiselt piiratud. Kahtlemata on tervitatav ka õiglase hüvitise mehhanism, kuid seda kahju hüvitamise kõrval või selle valikulise alternatiivina, mitte imperatiivse ja piiratud ulatusega asendusena. Üksnes seaduseelnõus kirjeldatud õiglase hüvitise õiguskaitseviisi 318  põhiseaduslikkuse seab kahtluse alla juba seletuskiri, selgitades, et õiglane hüvitis ei peagi korvama kogu kahju ning lähtuvalt menetlusökonoomia põhimõttest ei ole konkreetse kahju suuruse väljaselgitamine ja tuvastamise isegi nõutav. Lisaks on seaduseelnõu ja seletuskiri asjakohaste reeglite osas ka omavahel vastuolus – nii väidetakse seletuskirjas, et õiglase hüvitise saamiseks ei pea isik taotlust esitama. Samas rakendusakti kavandi nr 13 § 3 lg 3 kohaselt on taotluse esitamine õiglase hüvitamise saamiseks vältimatult vajalik ning lisaks sätestatakse selle esitamiseks väga lühike 3- kuuline tähtaeg. 9. 4.4 Seaduseelnõu § 202 ja Selgitus Meditsiiniseadme seaduse muudatusega sätestatakse Terviseameti õigus § 214 annavad ajutiselt lubada erandeid meditsiiniseadme Eesti turul kättesaadavaks Tervisametile ja tegemise, meditsiiniseadme kliiniliste uuringute nõuete, meditsiiniseadme Ravimiametile väga ohutusalase teabe esitamise nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest, et 319 ulatuslikud õigused lubada tagada elanikkonna ja raviasutuste katkematu varustatus erandeid meditsiiniseadmetega, ning vastava erandi lubamisel seada ka täiendavaid meditsiiniseadmete piiranguid. seaduse ja ravimiseaduse täitmisest. Sisulises mõttes Ravimiseaduse kohaselt võib ajutiselt piirata ravimite väljastamist ning antakse täitevvõimule lubada erandeid käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud ravimite volitus peatada käitlemise nõuete, ravimi müügiloa nõuete, ravimite kliiniliste uuringute haldusaktiga [või nõuete, ravimi väljakirjutamise nõuete, ravimi ohutusalase teabe esitamise toiminguga?] seaduste nõuete ja teabe edastamise nõuete täitmisest. kehtivus. Nii meditsiiniseadme seaduse kui ka ravimiseaduse nimetatud meetmed Seejuures on mõõdukad. Meedet on võimalik rakendada üksnes paljude inimeste elu ja meditsiiniseadmete puhul tervist vahetult ohustavas olukorras, kus meditsiiniseadmete/ravimite vastusolus ka kättesaadavust ei ole õnnestunud tagada muude meetmetega. Selle piirava seaduseelnõu ja seletuskiri meetmega ei piirata ettevõtlusvabadust täielikult, vaid üksnes ajutiselt ja ise, kus esimese kohaselt kindlaksmääratud ajal ning kindlaksmääratud meditsiiniseadme(te)/ravimite võiks Terviseamet lubada osas. Avalik huvi ja kaitstav õigushüve (õigus tervise kaitsele) kaaluvad üles erandeid seaduse nõuete ettevõtlusvabaduse täiendavad piirangud. täitmisest, kuid seletuskirja järgi hõlmaks see ka õigust seada ettevõtete tegevusele täiendavaid piiranguid. Täiendavate nõuete seadmine tähendab ettevõtlusvabaduse intensiivset piiramist, milleks on vajalik selge seaduslik alus. Mõlema seaduse puhul vajab taoliste „erandite“ 320  lubamine sisulist põhjendamist ja põhiseaduslikku õigustust. Seda eriti juhul, kui seaduste sisulist kehtivust soovitakse halduse otsuse tasandil peatada ka väljaspool kriisiolukordi. Pigem vajab kriitiliselt ülevaatamist ja hoopis kitsendamist täna ravimiseaduses § 15 lg-s 8 ülemäära avaralt sätestatud erireegel. 10. 4.5 Seaduseelnõu § 214 Selgitus Ravimiseaduse § 14 lõikes 3 ei tehta muid muudatusi võrreldes kehtiva muudatus ravimiseaduse § regulatsiooniga kui terminite täpsustus (kuna ravimivarud koosnevad kahest 14 lg 3 kohta vajab varust: 1) EVK ravimivarud elanikkonnale; 2) Terviseameti poolt sisuliselt avamist ning iga moodustatud ravimivarud tervishoiuasutustele, siis tuleb nimetada mõlemad selle sätte alusel varud. Sõnad „riigi tegevusvarus olevate ravimite“ asendatakse sõnadega hulgimüügi üldreeglitest „Riigi tegevusvarus ja tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud tekkiv erand konkreetselt riigivarus“. välja toomist ja põhjendamist. Üldjuhul – eriti väljaspool kriisiolukorda – ei erine riigivarudesse kuuluvate ravimite käitlemine (sh turustamine, roteerimine jm tegevused) sisulises mõttes millegi poolest 321 tavapärasest ravimite hulgimüügist. Sellele tegevusele õigusliku erirežiimi võimaldamine vajab nii sisuliselt kui võrdse kohtlemise põhimõtte kontsektis väga kaalukaid põhjendusi. Jääb kaheldavaks, kas seesuguses olukorras on üldse võimalik õiguspäraselt kehtestada teistsuguseid käitlemisreegleid, sest ravimite hulgimüügi nõuded põhinevad valdavas osas Eesti siseriikliku õiguse suhtes ülimuslikul Euroopa Liidu õigusel. Kui riigivarude käitlemise siiski soovitakse sätestada erandeid, siis tuleb iga erand ise konkreetselt sõnastada, selle vajadus selgelt põhjendada ning samuti tuleb nende lubatavust käsitleda asjakohase EL õiguse kontekstis. Pelgalt asjaolu, et ravim kuulub riigi 322  varudesse ei saa tavaolukorras olla õigustuseks selle ravimi erikäitlemisele võrreldes teise täpselt samasuguse ravimiga, mis riigivarudesse ei kuulu. Lisaks vastuolule EL õigusega tekitab selline regulatsioon põhjendamatu erisuse ja ebavõrdse kohtlemise ravimituru osaliste seas. 11. 4.6 Seaduseelnõus Selgitus Eelnõu koostajad ei nõustu, et tervisekriisi üheks õppetunniks kujunes sätestatud piiravate täitevvõimu piiranguotsuste, paratamatult nn kaalutlus- ja väärtusotsuste, meetmete kohaldamise formaalse ja sisulise kontrollivõimaluse äärmise piiratuse küsimus. haldusotsuste efektiivseks Üldkorraldusi oli tervisekriisis igal inimesel võimalik kohtus vaidlustada – kontrollimiseks tuleb see tagas õigel ajahetkel kõigile õiguskaitse kättesaadavuse. Eelnõusse on tõsiselt kaaluda kaalutlus- lisatud täiendavalt õiguskantseleri järelevalvekohustus (vt eelnõu 166 ja § ja nn väärtusotsuste puhul 167). eraldi tõhusate kontrolli- ja õiguskaitsevõimaluste loomist. Tervisekriisi üheks õppetunniks kujunes täitevvõimu piiranguotsuste, paratamatult nn kaalutlus- ja väärtusotsuste, formaalse ja sisulise 323 kontrollivõimaluse äärmise piiratuse küsimus. Käesolevas eelnõus on piiravate meetmete rakendamise mudelina võetud üle eelmise kriisiaja korraldus. Kahetsusväärselt tähendab see, et eilsed vead kanduvad edasi ka homsesse. Eelnõus ja seletuskirjas tuleks tõsiselt kaaluda isikute õiguskaitsevõimaluste tõhustamist, sealhulgas näiteks: - kriisiaja kaalutlus- ja väärtusotsuste sisulise kohtuliku kontrolli ulatuse süvendamist, - kaaluda kaebeõiguse avardamist (näiteks populaarkaebuste lubamist), - õiguskantsleri rolli tugevdamist piiravate meetmete rakendamise otsuste kontrollimisel, - sätestada selge vastutus- ja õiguskaitse korraldus 324 eelnõus kirjeldatud nö mitmeastmeliste piiranguotsuste korral, kus sisulise otsuse piirangut rakendada teeb üks haldusorgan (näiteks valitsus, peaminister), kuid konkreetse piiranguotsuse vormistab formaalselt kriisijuhi määratud sisu ja suuniste alusel enda nimel hoopis mõni teine haldusorgan. Otsuse allkirjastaja muutub küll formaalselt sellise haldusakti andjaks, kuid tegelikku pädevust ei sellise otsuse andmise ega otsuse sisu üle tal ei ole. Kui taoline mitmetasandiline otsustuskord seaduseelnõus sätestada, siis ei saa seda teha isikute õiguskaitse kaotamise hinnaga, vaid sel juhul tuleb tõhusatele õiguste kaitse võimalustele igas otsustamise etapis ja iga otsuse teinud haldusorgani puhul eraldi tähelepanu pöörata, sh tuleb tagada 325  kõigi otsustusetappide haldusotsuste reaalne teatavakstegemine puudutatud isikutele. 12. 4.7 Äärmiselt küsitav on Selgitus Kehiva Vabariigi Valitsuse seaduse § 30 lõike 5 kohaselt jõustub ka otsese välismõjuga Vabariigi valitsuse korraldus üldjuhul allkirjastamisest. Korralduse piiranguotsuste jõustamine andmisel tuleb kaaluda kõiki asjaolusid, ka seda, et kas otsus on vajalik juba otsuse allkirjastamisel teatavaks teha, avaldada jne, kõikidest asjaoludest tulenevalt jõustumisaeg ilma otsuse määrataksegi. Alkoholiseaduse jõustumissäte ütleb, et otsus jõustub teatavakstegemiseta. allakirjutamisel, kui korralduses ei sätestata hilisemat tähtpäeva – korraldus on võimalik määrata sobiv tähtaeg. Vt näiteks seaduseelnõus alkoholi jaemüügi piirangute otsustamise kord. Põhiõiguseid piiravate ja välismõjuga otsuste täitmist ei saa nõuda enne kui need on adressaadile teatavaks tehtud. Pelgalt otsuse allkirjastamine ei taga, et keegi peale otsustaja enda uuest reeglist või nõudest teada saab ning on võimeline seda täitma. 13. 4.8 Isikute õiguste kaitse Selgitus Ühekordset kriisiülesanne antakse asutusele või juriidilisele isikule (eelnõu vajaks läbimõtlemist ja § 33 lg 1). Füüsilised isikud määratakse kriisiameti- või töökohtadele või kaitsevõimalused rakendatakse nende suhtes kodanikukohustust (töö- või teenistussuhte väline tugevdamist ka nn ühekordne üksikjuhtumil antav ülesanne). 326 ühekordse kriisiülesande Asutuse ja ettevõtte juhil on igal ajal kohustus hinnata, mis on optimaalne panemisel. ressurss, millega kriisiülesanded ära täita ning valida sobivad tööõiguse võimalused oma ressursi tagamiseks – kõiki isikuid ei pea määrama nt Seaduseelnõu kohaselt kriisiülesandega töökohale, võib rakendada ka valveaega, summeeritud otsustavad selliste tööaega jne. Kodanikukohustuse rakendamiseks on eelnõus toodud ranged ülesannete panemise reeglid, millistes olukordades ja kui kapa seda rakendada tohib. kriisiolukorra juhid. Iseenesest on mõistlik, et üksikotsused tehakse võimalikult operatiivsel tasandil. Siiski vajavad ka sellised otsused meie hinnangul tugevamat kontrolliregulatsiooni, sest ajalises mõttes võivad need kesta väga pikaajaliselt kogu kriisi kestel. Sellisel juhul tuleks ka neid otsuseid sarnaselt muude ulatusliku mõjuga kriisiotsustega perioodiliselt haldusorgani enda initsiatiivil üle vaadata, uuesti nende vajalikkust hinnata ja põhjendada. Samuti tuleb ette näha asjakohased reeglid sellistest otsustest 327  tekkinud kahju hüvitamiseks – eriti juhul, kui otsus kehtib pikaajaliselt ning võib sisulises mõttes oluliselt piirata isikute enda tegevus- ja ettevõtlusvalikuid. Sedavõrd intensiivsete meetmete lubamine sisuliselt igasuguses kriisis, sh tsiviilkriisis, vajaks eraldi kaalumist ning ilmselt ka täpsemalt piiritlemist. Riigikogu Kantselei Nr Ettepaneku/märkuse Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid sisu 1. Eelnõus on mitmes kohas Selgitus Põhiseaduslik institutsioon on Põhiseaduse järgi Riigikogu. Riigikogu juttu põhiseaduslikest Kantselei on Riigikogu tööd toetav organ ning selleks, et Riigikogu saaks institutsioonidest, nende oma tööd teha, on eelnõus ette nähtud teatud juhtudel ka nt täiendavate püsivatest tööülesannete andmise õigus (§ 104). Samuti peab Riigikogu kantselei kriisiülesannetest ja tagama, et Riigikogul oleks kriisiks valmis – oleks vastavad plaanid, kohustustest, mis alternatiivasuukohad, vahendid, varud jne. tulenevad tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusest. Riigikogule ei määrata püsivat kriisiülesannet, kuna Riigikogu roll ja ülesanded on toodud juba Põhiseaduses. Eelnõuga pannakse Laiema probleemina põhiseaduslikele institutsioonidele teatud kohustused, mis on seotud nende näeme seda, et üheselt ei Põhiseaduses toodud ülesannete täitmise tagamisega – kriisiplaan, 328 ole selge, kas toimepidevuse läbimõtlemine jne. Eelnõus on läbivalt kasutatud põhiseadusliku konstruktsiooni püsiva kriisiülesandega asutus ja põhiseaduslik institutsioon institutsiooni all tuleb – kui on peetud vajalikuks põhiseaduslikele institutsioonidele kohustuste mõista Riigikogu või on ettenägemist. selle all silmas peetud hoopis Riigikogu Kantseleid, mis on loodud Riigikogu, tema organite ja Riigikogu liikmete teenindamiseks. Kontekstist võib aru saada, et valdavalt on selle silmas peetud Riigikogu Kantseleid (nt sättes, kus on juttu põhiseadusliku institutsiooni ametnikest), kuid eelnõu grammatilise tõlgenduse kohaselt peaks Riigikogu täitma eelnõu § 16 lg 2 nimetatud ülesanded ja kehtestama § 95 lg 1 alusel erakorralise ja sõjaseisukorra ajal erineva tööajakorralduse, erinevad nõuded töö-, puhke- ja valveaja kestusele ning piirangud ööajal ja riigipühal tehtavale tööle. Peame oluliseks, et eelnõus tehtaks korrektuurid, mis võimaldaks selgelt aru 329 saada Riigikogu ja Riigikogu Kantselei pädevustest. Hoolimata sellest, kas põhiseadusliku institutsiooni all on silmas peetud Riigikogu või Riigikogu Kantseleid, ei ole selge, kas tegemist on püsiva kriisiülesandega asutusega või ei ja millises seaduses tema püsiv kriisiülesanne määratakse. Oleme seisukohal, et kui seaduses ei ole Riigikogu Kantselei püsivat kriisiülesannet kehtestatud, ei saa Riigikogu Kantseleid käsitleda püsiva kriisiülesandega asutusena. Samas olemuslikult võib näha Riigikogu Kantselei püsiva kriisiülesandena Riigikogu töö toimepidevuse tagamist. Teiseks on selgusetu, kes ja millise seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga 330  Riigikogu Kantselei püsiva kriisiülesande võib määrata. Oleme seisukohal, et selleks ei saa olla seaduse alusel antud täitevvõimu allakt. Kuna eelnõu ei näe ette Riigikogu Kantseleile ette püsivat kriisiülesannet, siis lähtume sellest, et Kantselei ei ole kriisiülesandega asutus ega pea täitma neid kohustusi, mis on ette nähtud vaid püsiva kriisiülesandega asutustele (nt riskianalüüs, õppused). 2. Eelnõu § 16 lõike 2 punkt Selgitus Nimetatud nõuded tuleb tagada Riigikogu töö toimimiseks ja ka 5 paneb põhiseaduslikule põhiseaduslikud institutsioonid peavad määrama turvalise teabevahetuse ja institutsioonile kohustuse side korralduse, sealhulgas Riigikogu töö toimimiseks ka Riigikogu turvalise side loomiseks. Kantselei. See tähendab eelkõige turvaliste lahenduste kasutuselevõttu, Jääb selgusetuks, kas see mitte iseseisva turvalise sidesüsteemi loomist. See hõlmab teabevahetuseks tähendab, et Riigikogu kasutatavate teavituskanalite määramist, mida vastavalt olukorrale Kantselei peab endale kasutatakse (näiteks mobiilside, tekstisõnum, e-post, raadioside või looma iseseisva turvalise rakendused nagu Signal, facetime vmt), sealhulgas alternatiivseid võimalusi sidesüsteemi. Sama lõike teavitamise korraldamiseks side ja elektrikatkestuse korral (näiteks punkt 10 kohustab kullerside, teavitamine kokkulepitud kogunemiskohtades). Samuti tuleb Riigikogu Kantseleid võimaldada teabe usaldusväärsuse kontrollimine, näiteks teabe looma ööpäev läbi toimiva dubleerimisega meililistides, siseveebis, kokkulepitud kontaktnumbri vm kontaktpunkti. On vahendusel. Seejuures tuleb määrata infoturbenõuded arvuti ja mobiilsete ebaselge, kas see seadmete kasutamisel. kontaktpunkt peab 331  reaalselt toimima ka ajal, Kontaktpunkt peab toimima ööpäevaringselt ka siis, kui kriisi ei ole. kui kriisi ei ole. Ähvardavad ohud ja ootamatud olukorrad ei avaldu vaid organisatsiooni ametlikul tööajal, mistõttu tuleb tegutsemiseks olla valmis igal ajal. Kontaktpunkti peamine ülesanne on vastata kõnedele ning edastada infot ja tagada kokkulepitud isikute olukorrateadlikkus, seda nii organisatsiooni siseselt kui partnerite vahel. Seejuures on organisatsioonide enese mõelda, kuidas tagada kontaktpunkti alaline toimimine. 3. Eelnõu § 17 lõige 4 Selgitus Juhul, kui Riigikogu hooned on määratud kehtiva RiKSi alusel sätestab, et maa-ala, ehitise riigikaitseobjektideks, siis rakendatakse objektil ka riigikaitseobjekti kaitse või seadme määrab korras (vt RiKS § 87) sätestatud kaitseabinõusid. Eelnõuga ei tehta selles alaliselt kaitstavaks olulise osas muudatusi ja samasisulised kaitsebinõud kehtivad praegustele tähtsusega objektiks ja riigikaitseobjektidele edasi juhul, kui need objektid määratakse eelnõu alalise kaitse lõpetab oma kohaselt alaliselt kaitstavateks olulise tähtsusega objektideks. korraldusega Vabariigi Valitsus. Sellega seoses vajaks korrastamist Riigikogu hoonete kaitsmise küsimus. Praegu on Riigikogu hoonete valvamine ette nähtud politsei- ja piirivalve seaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määrusega. See ei taga aga seaduse tasandil Riigikogu hoonete valvamist. Samuti vajaks reguleerimist Riigikogu asenduspinna kaitse alla võtmise küsimus, kui Riigikogu on sunnitud mingitel 332  asjaoludel oma tavaliselt asukohalt lahkuma. 4. Eelnõu § 59 lõikes 2 Arvestatud RKKTSi lisatud nimetatud sätte osas erimenetluskord. nimetatud otsuse osas tuleks kaaluda, kas selleks oleks vaja kehtestada eraldi menetlus (nt sarnane nagu RKKTS §-s 118 nimetatud otsuste puhul) ning kuidas seda Riigikogus menetletakse. Riigikogu otsuse tavamenetlus ei pruugi tagada eelnõu seletuskirjas eelnõu § 59 lõike 2 selgitusena välja toodud eesmärki, mille kohaselt on eesmärgiks tagada parlamentaarne kontroll, milleks tuleb piiravad meetmed Riigikogus heaks kiita või tühistada esimesel võimalusel. 5. Eelnõu § 71 lõige 1 lubab Selgitus Nimetatud säte ei olegi pelgalt täitevvõimu hinnangu alusel - nimetatud Vabariigi Valitsusel või piirangud ja sätted kohalduvad ikkagi kriisiolukorra lahendamiseks, tema volitatud sealhulgas riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu haldusorganil otsustada tõrjumiseks. Nii näiteks nagu hetkel on KorS § 50 alusel korrakaitseorganil ruumi, hoonesse või õigus valdusesse siseneda kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või piirdega alale sisenemise tõrjumiseks, sama ka nt Päästeseaduses § 132 jne. ja selle läbivaatamise valdaja nõusolekuta ja 333  teadmiseta. Soovime juhtida tähelepanu sellele, et Riigikogu hoonetesse sisenemise ja läbivaatamisel tuleb arvestada Riigikogu staatuse eripäraga, mis tähendab, et kõnealune paragrahv ei saa olla aluseks Riigikogu hoonetesse sisenemiseks ja läbivaatamiseks pelgalt täitevvõimu hinnangu alusel. 6. Eelnõu § 89 lõike 3 alusel Selgitus Kriisi ameti- ja töökohtade süsteem peab olema toimivas loogikas Kaitseväe võib Vabariigi Valitsus sõjaaja ametikohtadega, asutusele määratud kriisiülesannetega (Riigikogu püsiva kriisiülesandega puhul tema PSis toodud ülesannetega). Selgusetuks jääb, millest lähtuvalt isiku juures määrata Riigikogu Kantselei määrab endale kriisiajal vajamineva ressursi, kui täiendavaid puudub link KVga/KAM valitsemisalaga. kriisiülesandega ameti- ja töökohti ning näha ette põhiseadusliku institutsiooni toimepidevust tagavatele asutustele kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise tingimused. Vastava korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. Arvestades parlamentaarse autonoomia põhimõtet 334  peaks Riigikogu Kantseleil olema täitevvõimust sõltumatu õigust määrata kindlaks kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise tingimused ja nende arvu. Vabariigi Valitsus võtaks selle informatsiooni teadmiseks, omamata õigust teha mingeid omapoolseid muudatusi. 7. Seoses eelnõu §-s 247 Mittearvestatud Kuna JPA menetluse osas on välissuhtlemisseaduses ette nähtud tehtavate muudatustega eriregulatsioon võrreldes teiste põhialustega, siis leiame, et välissuhtlemisseaduses julgeolekupoliitika aluste nimetus peegeldabki seda, et tegu ei ole teeme ettepaneku kaaluda samasuguse põhialuste dokumendiga nagu kõik teised põhialused. julgeolekupoliitika aluste nimetuse muutmist julgeolekupoliitika põhialusteks. Selliselt sobituks selle strateegiline arengudokument selgemini riigieelarve seaduse §-des 19 ja 20 nimetatud riigi strateegiliste arengudokumentide süsteemi. 8. Täiendavalt tahame Selgitus Viidatud PS § 62 kaitseb eelkõige Riigikogu liikme õigust hääletada ja käsitleda ka õiguslikke otsustada oma südametunnistuse ja põhimõtete kohaselt (indemniteedi teemasid, mis tulenevad põhimõte). Eelnõu seda tõenäoliselt otseselt ei takista. Riigikogu tööst ja 335 Riigikogu liikme Pigem seonduvad kõik Riigikogu liikme isiklikku vabadusse sekkuvad staatusest, kuid mida meetmed PS §-ga 76, mis sätestab Riigikogu liikme puutumatuse nõude kehtivates seadustes ei ole (immuniteedi põhimõte). Kuigi normi teine lause nõuab Õiguskantsleri või käsitletud. Need teemad Riigikogu liikme koosseisu enamuse luba vaid Riigikogu liikme tekkisid COVID-19 kriminaalvastutusele võtmise situatsioonis, võib kehtivas õiguses olla eriolukorra ajal ja nende vajalik Riigikogu liikme isiklikku vabadust oluliselt piirata ka puhtalt reguleerimist seaduses ohutõrjeliste abinõudega (nt isiku kinnipidamine, viibimiskeeld, isiku peame õigusselguse läbivaatus, samuti kavandatavad liikumispiirangud, keelutund jms). Ei saa huvides hädavajalikuks. välistada, et kuna põhiseaduse vastuvõtmisel ei olnud õiguskorras kriminaalvastutuse ja ohutõrjelise vastutuse omavaheline piiritlemine eriti Esimene teema seondub selge, ei osatud ette näha selle sätestamise vajadust põhiseaduses. Seetõttu võimalike „erikordade“ oleks põhimõtteliselt õigustaud PS § 76 sätestatud Riigikogu liikme ajal täitevvõimu poolt puutumatuse nõude tõlgendamine avaralt ning hõlmata selle kaitsealasse ka kehtestatavate teatud ohutõrjeliste meetmete rakendamise piiramine. liikumispiirangute (nii teatud territooriumile Kuigi küsimus on tekkinud VOS menetlemisel vajaks teema põhjalikumat sisenemise keeld kui ka analüüsi ja laiemat arutelu. väljumise keeld) kohaldumisega Riigikogu liikmetele. Võttes aluseks põhiseaduse §-s 62 ja Riigikogu liikme staatuse seaduse §-s 17 sätestatud Riigikogu liikme vaba mandaadi põhimõtte ning § 18 lõikes 2 sätestatu („Riigikogu liiget ei tohi takistada tema ülesandeid täitmast“), vajaks seaduses õigusselguse ja üheti mõistetavuse huvides reguleerimist täitevvõimu 336 poolt rakendatavate piirangute kohaldamise/mittekohaldu mise küsimus Riigikogu liikmetele. Meie seisukoht on, et Riigikogu liige ei peaks järgima selliseid täitevvõimu korraldusi, mis ei võimalda tal oma vaba mandaadi raames tööülesandeid täita, ja selleks ei saa teda ka kohustada ning nende mittetäitmise eest karistada. Eriti see puudutab eelnõu §-s 53 käsitletud liikumispiiranguid, §-s 54 käsitletud viibimiskeeldu ja §-s 55 käsitletud keelutundi. Praktikas vajaks seaduse tasemel regulatsiooni ka eeltoodud piirangute kohaldumine või mittekohaldumine Riigikogu Kantselei teenistujate suhtes, kelle ülesandeks on Riigikogu täiskogu ja komisjonide töö häireteta tagamine. 337  Juhul, kui neile vastavad piirangud rakenduvad, võib tekkida olukord, kus Riigikogu töö võib olla tõsiselt häiritud või isegi halvatud teenindava personali puudumise tõttu. Riigikohus Nr Ettepaneku/märkuse Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid sisu 1. Eelnõus ja seletuskirjas on Selgitus püsiva kriisiülesande Riigikohtule ei määrata püsivat kriisiülesannet, kuna Riigikohtu roll ja regulatsioon ebaselge ja ülesanded on toodud juba Põhiseaduses. Eelnõuga pannakse vastuoluline. põhiseaduslikele institutsioonidele teatud kohustused, mis on seotud nende Põhiseseaduslike Põhiseaduses toodud ülesannete täitmise tagamisega – eelnõus § 13 institutsioonide vaates põhiseadusliku institutsiooni riskianalüüs ja § 18 toimepidevuse tagamine. vajaks täiendavat selgitamist, kas Eelnõus on läbivalt kasutatud konstruktsiooni püsiva kriisiülesandega asutus toimepidevuse tagamine ja põhiseaduslik institutsioon – kui on peetud vajalikuks põhiseaduslikele on või ei ole püsiv institutsioonidele kohustuste ettenägemist. kriisiülesanne. Sõltuvalt sellest tuleks kõrvaldada võimalik kontseptuaalne ja terminoloogiline segadus eelnõus ja seletuskirjas. Eelnõu järgi on kriisiülesanded kas püsivad (§ 9) või ühekordsed (§ 43). Eelnõu 338 § 9 pealkiri on eksitav – paragrahvis käsitletakse üksnes püsivaid kriisiülesandeid. Seletuskiri selgitab § 9 osas samuti kriisülesannet laiemalt kui üksnes püsiv kriisiülesanne. Eelnõus defineeritakse püsivat kriisiülesannet seeläbi, et seda seostatakse üksnes täidesaatva riigivõimu asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse põhiülesandega (ilmselt põhimääruses toodud põhiülesanne) ja juriidilise isiku tegevusala või eesmärgiga, lisaks sellele on püsivaks kriisiülesandeks ka elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamine ja selle osutamine (§ 9 lg 2). Erinevalt eelmisest on aga elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamisel ja sellise teenuse osutamisel tegemist püsiva kriisiülesandega nii 339  kriisiolukorras kui ka enne seda. Samas toodud loetelus puudub põhiseaduslik institutsioon, kuid ta on nimetatud § 9 lg-s 4. Kas on mõeldudki, et lisaks Eesti Pangale, kes on seotud elutähtsa teenuse toimepidevusega (seega seostatud püsiva kriisiülesandega ka läbi § 9 lg 2), käsitletakse ka teisi põhiseaduslikke institutsioone püsivate kriisiülesannete omajatena? 2. Eelnevaga haakub ka Selgitus Vt eelmist vastust. Lisaks selgitame, et § 18 reguleerib kõikide püsivate küsimus, kas kriisiülesannetega asutuste ja isiku toimepidevust ning ka põhiseaduslike toimepidevuse tagamine institutsioonide oma. on püsiv kriisiülesanne või mitte? Alustame aga Lisaks selgitame, et kõiki püsivaid kriisiülesandeid seadusega ei määrata – sellest, et eelnõu § 16 lg 1 riigiasutusteel tulevad need vabariigi valitsuse kriisiplaanist samas säte ja seletuskirjas toodu määratakse need seaduse alusel nt määrustes, haldusaktidega määratakse nt on omavahel vastuolus. elutähtsate teenuste osutajatele. Eelnõust saaks järeldada, et § 16 lg-ga 1 reguleeritakse nii püsiva kriisiülesannetega asutuse või isiku – kelleks võib olla ka põhiseaduslik institutsioon – kui ka kõigi 340 ülejäänud põhiseaduslike institutsioonide suutlikkust järjepidevalt toimida ehk toimepidevust. See tähendaks, et sättega reguleeritakse toimepidevuse tagamise kohustust sõltumata sellest, kas see on püsiva kriisiülesandega asutuse või isiku või mõne muu institutsiooni toimepidevus (sellega on kooskõlas ka § 16 üldselgitus seletuskirjas). Konkreetselt aga § 16 lg 1 kohta käivast seletuskirja osast nähtub, et säte (seega ka paragrahv tervikuna?) peaks reguleerima üksnes nende põhiseaduslikke institsioonide toimepidevust, kellele on pandud püsiv kriisiülesanne. Omakorda jälle teistsuguse käsitluse annab seletuskirja lk 31, mille kohaselt toimepidevuse tagamise kohustus on püsiv kriisiülesanne. 341  Võimalik, et vähemalt § 16 lg 1, aga ka nt § 11 ja selle lg 1 omavaheline ebamäärane õigusselgus on seotud sellega, et püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kui üldmõiste selgitus on esitatud alles § 16 lõikes 1, kuid seda kasutatakse juba varem (nt § 13 lg-d 2 ja 11). Üldmõiste tuleks kasutusele võtta koheselt, meie arvates paragrahvis 9. See võimaldaks meie arvates ka nt § 9 lõiked 3 – 5 koondada üheks sätteks – püsiv kriisiülesanne peab olema määratud seadusega. Sellise järelduseni jõutakse meie arvates ka seletuskirjas. 3. Mõjude analüüs Selgitus Kaasnevad kulud on välja toodud eelnõu seletuskirjas. põhiseaduslikele institutsioonidele on puudulik ja eksitav. Seal on väidetud (seletuskiri lk 379), et põhiseaduslikel institutsioonidel ei ole kriisiplaani koostamise ja õppuste korraldamise kohustust. Tõepoolest, 342 põhiseaduslikel institutsioonidel puudub formaalne kohustus koostada dokument „Kriisiplaan“, kuid võrreldes nõudeid kriisplaani koostamiseks (rakendusakti kavand 4) ja toimepidevuse tagamiseks (§ 16 lg 2 p-d 1-10), on mõeldamatu, et nende täitmiseks ei pea muutma ulatuslikult nii kehtivat dokumentatsiooni kui ka looma uut. Kriisplaani kui ühe formaliseeritud dokumendi koostamise ja sellega seotud asjaajamise mõju ressursikuluna, võrrelduna näiteks toimepidevuse või selle mitmete üksikkomponentide (nt varud) ressursimahuga, on marginaalne. Tõepoolest ei ole põhiseaduslikult institutsioonil kohustust korraldada kriisiõppusi, kuid tal on kohustus harjutada toimepidevusnõuete täitmist (§ 16 lg 4). 343 Erinevalt näiteks kriisõppustest ei nähta selle kulude katteks ette valitsuse kaudu eraldatavaid täiendavaid vahendeid. Mõjude analüüs ei ole sisuline, vaid pigem õigustele keskenduv ja analüüsi tulem on valdavalt vaid täiendavate inimtöötundide (täiendavate korraldavate ametikohtade) vajaduse prognoos. Täiesti tähelepanuta on jäetud mõju kaasuvatele majanduskuludele – nt kohustus tagada varud ja vahendid eelnõuga sätestatud toimepidevusnõuete tagamiseks (§ 15 lg 2 p 7), varuasukoht ja sinna ümberpaiknemine (§16 lg 2 p 8), toimepidevuseks vajalike objektide kaitse (§16 lg 2 p 9) jne. Selline puudulik mõjude hindamine ei ole korrektne, jättes eksliku mulje, et kriisivalmiduse 344  või ka kriisides püsiva toimepidevuse saavutamiseks ongi tarvis ennekõike üksnes bürokraatlikku tööd – koostada dokumente. 4. Eelnõu § 27 lg 1 järgi Arvestatud otsustab Riigikogu sõjaseisukorra lõpetamise Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse ettepanekul. Põhiseadus ei reguleeri otsesõnu sõjaseisukorra lõpetamist, kuid sõjaseisukorra kuulutab välja Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul või teatud juhtudel Vabariigi President üksi (PS § 128). Seetõttu on põhiseaduslikult küsitav sõjaseisukorra lõpetamise ettepaneku tegemise pädevuse andmine Vabariigi Valitsusele. Seletuskirjas toodud väide, et ka põhiseadust tõlgendades ei saa järeldada, et sõjaseisukorra lõpetamise ettepaneku tegemise ainuõigus on 345  Vabariigi Presidendil, ei põhine mitte ühelgi tõlgendusargumendil. Pigem saab põhiseadust süstemaatiliselt tõlgendades järeldada vastupidist, sest sõjaseisukorra välja kuulutamise ja lõpetamise kaudu teostab Vabariigi President oma PS § 127 lg- s 1 sätestatud pädevust riigikaitse kõrgeima juhina. Seda järeldust kinnitab ka tõsiasi, et PS § 128 lg 1 annab ka demobilisatsiooni ettepaneku tegemise ainupädevuse Vabariigi Presidendile. Demobilisatsioon ja sõjaseisukorra lõpetamine kuuluvad mõlemad riigikaitselise kriisi deeskalatsiooni faasi. 5. Eelnõu §-s 48 nähakse ette, Selgitus Lepinguliste kohustuste rikkumise vabandatavus on seotud otseselt et füüsiline isik ei vastuta sissetuleku vähendamisega, kui vähendatakse töötasu, palka või hüvitisi ja rahaliste kohustuste toetusi. § 45 sätestab füüsilise isiku kohustuste rikkumise vabandatavuse – täitmata jätmisest tuleneva majandustegevust piiratakse ettevõtetel. Sundkasutusse võtmine otseselt ei lepingu rikkumise eest, kui tohiks põhjustada rahaliste kohustuste täitmata jätmist. see on põhjustatud sellest, et kriisiolukorra tõttu on 346  vähendatud palka, hüvitisi ja toetusi. Säte on põhjendatud, sest sellistel juhtumitel on lepingu rikkumisel põhjuslik seos riigi tegevusega kriisiolukorras ressursside säästmisel. Samas ei ole seletuskirjas põhjendatud, miks ei laiene säte muudele eelnõus ette nähtud meetmetele, mis samuti füüsilise isiku majanduslikku toimetulekut võivad oluliselt raskendada, nt majandustegevuse piiramine või asjade sundkasutusse andmine. 6. Eelnõu §-s 59 on ette Selgitus Sarnane üldvolitus on kehtivas õiguses RiKS § 9 lõikes 1 ja KorS § 24, 25. nähtud üldvolitus üldvolitust piirdub ainult sõjaseisukorraga. põhiõiguste piiramiseks erakorralise või sõjaseisukorra ajal. Üldvolitus põhiõiguste piiramiseks terves ühiskonnas ei saa üldjuhul olla kooskõlas seadusereservatsiooni ega määratuse põhimõttega. Isegi kui eeldada, et eksisteerib mõni erandlik 347  konkreetne olukord, mil seda on võimalik põhiseaduspäraselt rakendada, tuleks selle üldvolituse sõnastamisel arvestada PS §-s 130 sätestatud piirangutega. 7. Eelnõu § 97 seletuskirjast Selgitus Kehtivas õiguses on reguleeritud sundtööd/töökohustust/ühekordset nähtub, et sundtöö on töökohustust RiKS5. peatüki 1.1 jao 3. jaotises – see on seotud ümber nimetatud riigikaitseliste vajadustega. Samuti on töökohustus hetkel reguleeritud „kodanikukohustuseks“ hädaolukorra seaduse § 26, mis annab õiguse isikuid rakendada eriolukorra seetõttu, et sundtöö on ajal eriolukorra lahendamiseks vajalikele töödele. üldjuhul rahvusvahelise õiguse järgi keelatud, kuid Samuti on töökohustus lubatud päästeseaduse § 19 alusel – isikut võib riigi julgeoleku jaoks rakendada päästetööde lahendamiseks, samuti korrakaitseseaduse § 16 vajalikke abitöid tuntakse alusel on lubatud isikuid kaasata ohtu tõrjuma või ka korrarikkumist inglise keeles mõiste civic kõrvaldama. Nagu näha, siis on kehtivas õiguses mitmeid võimalusi isikute duties ehk kaasamiseks nende kodanikukohustuse täitmise raames, sh üldise kodanikohustuste all ja korrahoidmise ja õnnetuste likvideerimise huvides. Seega rakendatakse neile sundtöö keeld ei isikuid erinevatele riigi ja elanike kasuks tehtavatele töödele nii laiene. Tuleb rõhutada, et tavaolukorras, kriisi ajal kui ka sõjaseisukorras. Eelnõu koostamisel arutame õigusinstituudi ümber veel, kas mõiste kodanikukohustus on kõige täpsem. nimetamine ei muuda selle lubatavuse eeldusi. Töökohustusele rahvusvahelisest õigusest ja põhiseadusest tulenevad piirangud kehtivad ühtviisi sõltumata sellest, kas seda nimetada sundtööks või kodanikukohustuseks. Seletuskirjas on 348  analüüsitud kooskõla EIÕK artikliga 4, kuid täielikult on jäetud analüüsimata kooskõla PS § 29 lg-ga 2, mis on sõnastatud EIÕK artiklist 4 erinevalt. Igal juhul tuleks tõsiselt kaaluda, kas sõna „kodanikukohustus“ kasutamine kõnealuse õigusinstituudi tähistamiseks on õigustatud. Tavakeeles on sellel sõnal täiesti teistsugune tähendusväli ja selle kasutamine õiguskeeles üksnes ajutise sunniviisilise töö tähistamiseks tekitab asjatut segadust. 8. Eelnõu § 102 lg-s 1 asja Selgitus Asjade sundkasutus on lubatud juba ka nö rahuajal kehtiva õiguse järgi: sundkasutusse võtmine ja Päästeseaduses § 20, KorS § 52, samuti RiKS § 82.1. Eelnõu võtab üle sundvõõrandamine ning § kehtiva RiKSi regulatsiooni. 98 lg-s 1 sunniviisiline töö on võimalik juba n-ö lihtsas kriisiolukorras, ilma põhiseaduses sätestatud erikordi kohaldamata. Tasub kaaluda, kas niivõrd intensiivselt põhiõigusi piiravad meetmed peaksid 349  olema niivõrd hõlpsasti kohaldatavad. 9. Eelnõu § 139 lg 3 järgi Selgitus Eelnõuga ei looda uut kohtueelse menetluse liiki, vaid sätestatakse lahendatakse haldusorganile tähtaeg, mis aja jooksul tuleb taotlus läbi vaadata ja seisukoht kriisiolukorras tekitatud kujundada. Vt nt kehtiv RiKS § 87.4 lõike 4 alusel antud määrus. kahju hüvitamise taotlus ühe aasta jooksul. Seletuskirjas on seda põhjendatud eelkõige vajadusega suunata ressursse kriisiolukorra lahendamisele ja suurenenud töömahuga, sest kriisiolukorras esitatakse eeldatavasti kahju hüvitamise taotlusi rohkem. Eeltoodud põhjendused tekitavad küsimuse, kas eelnõuga on soovitud kehtestada kohustuslik kohtueelne menetlus kriisiolukorras kahju hüvitamise nõuete lahendamiseks. Kui see on olnud eesmärk, tuleks see sätestada selgelt (vt RKHKm 3-3-1-18-13, p 11). Eesti Töötukassa Nr Ettepaneku/märkuse Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid sisu 350 1. Eelnõu §-s 72 sätestatakse Selgitus Vabariigi Valitsuse poolt SoM on nimetatud paragrahvi osas teinud omad ettepanekud, samuti on need hüvitiste ja toetuste läbi arutatud nii Sotsiaalkindlustusameti, Töötukassa kui ka Haigekassaga. (edaspidi hüvitis) Täpsemad selgitused: vähendamise ja maksmise peatamise võimalus 1.1 Kuna lõike 1 kohaselt tohib piiranguid kehtestada üksnes erakorralise juhuks, kui erakorralise või või sõjaseisukorra ajal, siis SoM arvates sellise olukorra lõppedes sõjaseisukorra ajal, taastub automaatselt vana olukord. Kui siiski soovitakse piiranguid sealhulgas riigi eelarvelise pikendada, tuleb selleks muuta seadusi. Kui Valitsus soovib piiranguid jätkusuutlikkuse lühemalt kasutada, märgitakse see ära valitsuse määruses. tagamiseks, on vaja 1.2 Ulatust on SoM poolt tehtud sõnastusettepanekus täpsustatud: hüvitisi kasutada täiendavaid riigi vähendatakse protsentides, samuti on asendussissetulekutele ette rahalisi vahendeid. nähtud vähendamise alumine piir. 1.3 Arvestatud SoM ettepanekus, asendussissetulekuid saaks vähendada 1.1. Eelnõu §-st 72 ei palga alammäärani. nähtu, kui pikaks ajaks Vabariigi Valitsus võib 1.4 Arvestatud SoM ettepanekus. makseid vähendada või 1.5 Sularahas väljamaksmise kohustus on SoM ettepanekus välja võetud. peatada. Sellist piirangut Toimetulekutoetust on võimalik ka kehtiva seaduse alusel maksta saaks meie hinnangul sularahas, sotsiaalhoolekande seadusesse on mõistlik täpsustada siiski rakendada ajutiselt sularahas väljamaksmise erisusi kriisides. piiratud aja jooksul, mis 1.6 Arvestatud SoM ettepanekus, vt SOMi märkusi tuleks sätestada seaduses. 1.7 SoM ettepanekus see säte välja võetud, kuna see on segadust tekitav. Kui erakorraline või sõjaolukord lõped taastub vana olukord või 1.2. Samuti tuleks eelnõus võetakse vastu seaduse muudatused, mida reguleerivad uut olukorda. ette näha täpsem hüvitiste ajutise vähendamise ulatus ja tingimused, et hüvitist väljamaksev asutus saaks ennetavalt teha infosüsteemide arendused, et kriisiolukorras oleks 351 vähendamine lihtsamini ja kiiremini rakendatav. 1.3. Lisaks ei taga eelnõu § 72 lõikes 2 kavandatud hüvitiste vähendamine toimetulekupiirini isikute toimetulekut, kuna see on piir, mis sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt perekonna esimesele liikmele pärast eluasemekulude tegemist esmavajadusteks peab alles jääma. Kuna leibkonna struktuurist lähtuvalt võib toimetulekutoetuse kogusumma olla suurem, kui perekonna esimesele liikmele määratud toimetuleku piir (so 200 eurot), siis võib erakorralise või sõjaolukorra ajal tekkida olukord, kus isik saab esmalt töötukassast vähendatud määras hüvitise ja pöördub seejärel kohalikku omavalitsusse 352 toimetulekutoetuse saamiseks, mis võib osutuda kõrgemaks arvestades tema leibkonna struktuuri. Asendussissetulekuks olevad hüvitised ja toetused peaksid tagama isikule tema vajalike kulude katmise ilma, et ta peaks minema lisaks kohalikult omavalitsuselt toimetulekutoetust taotlema. Ettepanek on vähendamise alumiseks piiriks seada töötasu alammäär ja hüvitiste vähendamise ulatus määrata protsendina väljamakstavast summast. 1.4. Eelnõu § 72 lõike 4 kohaselt võib sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitiste ja toetuste maksmise peatada, kui lõigetes 2 ja 3 sätestatud meetmete rakendamise järel on kriisiolukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi eelarvelise 353 jätkusuutlikkuse tagamiseks jätkuvalt vaja kasutada täiendavaid riigi rahalisi vahendeid. Lõike 5 kohaselt tuleb peatamise korral inimesele tagada vältimatu sotsiaalabi korras hädavajalik toit, peavari ja riietus. Kuna ka vältimatu sotsiaalabi korras hädavajaliku abi andmine nõuab riigi poolt kulutuste tegemist, jääb ebaselgeks, miks peatatakse ühest allikast kulude tegemine ja samad kulud tehakse samuti eelarve vahenditest teise kanali kaudu. Ettepanek on loobuda asendussissetulekuks olevate hüvitiste ja toetuste peatamisest. 1.5. Eelnõu § 72 lõike 6 kohaselt võib muu võimaluse puudumisel maksta hüvitisi isikule sularahas. Tööturumeetmete seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja töövõimetoetuse 354 seaduse kohaselt makstakse hüvitised isiku pangakontole ja sularahas väljamakseid ei tehta. Hüvitiste maksmiseks sularaha käitlemine (sh hoiustamine ja kassaline teenindamine) nõuab erinõuete täitmist, milleks töötukassal käesoleval ajal valmisolekut loodud ei ole. Meie hinnangul ei ole ka otstarbekas, kui iga väljamakseid tegev asutus teeks seda iseseisvalt, vaid tuleks luua ühine riigi poolt keskselt koordineeritud väljamaksete tegemise süsteem ja erinevate asutuste andmete alusel maksta isikutele hüvitised välja piirkonniti ühest kohast. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus kõik hüvitisi maksvad asutused teevad kulutused sularaha käitlemiseks ja klientidele väljamaksmiseks ning kliendid peavad käima samal või erineval ajal mitmes kohas raha saamas, 355 mis kriisiolukorras ei ole turvaline ega mõistlik korraldus. Samuti võiks kaaluda vajadusel kõigile hüvitisi ja toetusi saavatele isikutele ühesuguses suuruses nö baastoetuse maksmist, mis vähendaks hüvitisi maksvate asutuste töö- ja arenduskoormust ning oleks kriisi oludes inimestele lihtsasti kommunikeeritav. Eelnõus vajaks reguleerimist võimalus hüvitiste sularahas väljamaksmisel hüvitise summa ümardamiseks, et vältida müntides väljamaksmist, samuti isikutele ümardamisest tulenevate vahede hüvitamine. Ettepanek on eelnõus vastavalt täpsustada hüvitiste sularahas väljamaksmise regulatsiooni. 356  1.6. Eelnõu § 72 lõike 7 kohaselt võib perioodiliselt makstavaid hüvitisi andmete puudumisel maksta isikule eelmisel kuul makstud hüvitise summas. Pigem tuleks sätestada, et makstakse viimaste teadaolevate andmete alusel, kuna eelmine kuu ei tarvitse olla viimane, mille kohta on andmed olemas. 1.7. Eelnõu § 72 lõike 9 kohaselt jätkatakse erakorralise ja sõjaseisukorra lõppemisel hüvitise ja toetuse maksmist seaduses sätestatud alustel ja korras mõistliku aja jooksul. Reguleerimata on kas ja millal vähendatud või peatatud hüvitised ja toetused isikutele välja makstakse. Ettepanek on eelnõu vastava regulatsiooniga täiendada. 2. Tööturumeetmete Arvestatud Sisuliselt arvestatud ja arusaadav, ettepanekud esitatud vastutavale seaduses, ministeeriumile, kes töötab välja vastavad muudatused. töötuskindlustuse seaduses 357 ja töövõimetoetuse seaduses on hüvitiste saamiseks seatud ka tingimused, näiteks töötuna arvelolek, töötukassas nõustamisel osalemine, aktiivne tööotsimine, töötule seatud muude kohustuste täitmine või ka töötamine, ettevõtlusega tegelemine või õppimine. Eelnõus puudub sellekohane regulatsioon, kuidas kriisiolukorras või hüvitisete vähendamisel tuleks nn aktiivsustingimusi rakendada. Samuti puudub regulatsioon, kas ja mis tingimustel tuleks jätkata tööturuteenuste osutamist. Ettepanek on eriseadustes sätestada kriisiolukorras töötute arvelevõtmise ja aktiivsusnõuete erisused ning hüvitiste ja toetuste saamise tingimused ning tööturuteenuste osutamine. Juhul, kui pole võimalik täpsustada kõiki tingimusi 358  eriseadustes, tuleks anda volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile, kes võib täpsustada määrusega seaduses sätestatud ülesannete täitmist ja isikutele seatud tingimuste kohaldamist. 3. Eelnõu § 92 lõike 2 Arvestatud kohaselt kriisiolukorras püsiva kriisiülesande lahendamisega seotud kriisiülesandega ameti- või töökohalt omal soovil vabastamise või töölepingu lõpetamise korral peab isik esitama tööandjale avalduse vähemalt 60 päeva enne soovitavat ametikohalt vabastamist või töölepingu lõpetamist. Ebaselge on, mida mõeldakse püsiva kriisiülesande lahendamisega seotud kriisiülesandega ameti- või töökoha all. Eelnõu § 89 kohaselt määratakse püsiva kriisiülesandega ameti- ja töökohad. Eelnõu § 90 lõike 1 kohaselt töökohustus tekib isikule 359  püsiva kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega ametikohale asumisel või töölepingus ettenähtud tööle asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel kriisiülesandega ameti- või töökohaks. Kriisiolukorras ei saa vastaval ameti- või töökohal töötamisel töölepingu lõpetamisel vahet teha, kas isiku kõik tööülesanded olid seotud kriisiülesande lahendamisega ja sellest sõltuvalt arvestada töölepingu ülesütlemise aega. Ettepanek on eelnõu § 92 lõike 2 sõnastust täpsustada ja jätta välja sõnad „kriisiülesande lahendamisega seotud“. 4. Eelnõu § 94 lõike 1 Selgitus kohaselt võib riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku juures töötava ametniku palka ja töötaja töötasu ühepoolselt vähendada riigikaitselise kriisiolukorra ja 360 eriolukorra ajal, kui riigi rahaliste võimaluste tõttu vähendatakse riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku eelarvet ning samal ajal on vaja jätkata riigi toimimiseks vajalike ülesannete täitmist või teenuste osutamist. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib lõikes 1 nimetamata asutus ja isik töötaja töötasu ühepoolselt vähendada, kui tööjõukulude vähendamise põhjuseks on vajadus jätkata riigi toimimiseks vajalike ülesannete täitmist või teenuste osutamist hoolimata Lg 2 on täpsustatud samamoodi nagu lõiget 1 (riigikaitseline kriisiolukord). eelarve tulude Riigi toimimiseks vajalikud teenused või ülesanded ei ole kindel loetelul vähenemisest. mida saab ette määrata – see võib olla nii elutähtsad teenused, püsivad kriisiülesanded, põhiseaduslike institutsioonide tegevus kui ka avalik- Lõike 2 sõnastusest ei õiguslike juriidiliste isikute tegevus – seda tuleb hinnata kriisi ajal, kas mingi nähtu, mis olukordades teenus või ülesanne on antud hetkel vajalik riigi toimimiseks või ei ole seda täpsemalt on muul asutusel mitte. õigus töötaja töötasu vähendada. Samuti on ebaselge, mida on mõeldud riigi toimimiseks vajalike ülesannete all, kuna 361 eelnõus sellist terminit avatud ei ole. Kui mõeldud on elutähtsa teenuse osutamist või püsiva või ühekordse kriisiülesande täitmist, võiks selliselt ka eelnõu sätet täpsustada. Eelnõu § 94 lõike 2 sõnastus on hetkel liiga lai ja seda tuleks täpsustada selliselt, et tuleks selgelt Eelnõu sätestab, et palk ja töötasu tuleb taastada mõistliku aja jooksul pärast välja mis olukordades ja vähendamist. Töölt lahkumise õigus on töötajal alati – kriisi amet- ja juhtudel on tööandjal õigus töökohtadel olijate osas kohaldub 60 kalendripäevane etteteatamise aeg ning töötajate töötasu teiste isikute osas tavapärane 30 päev või siis kokkuleppel varem. vähendada. Vahepealset palga või töötasu vahe kohustuslikku hüvitamist sarnaselt kehtivale RiKSile eelnõu ette ei näe. Kuna eelnõu § 94 lg 3 kohaselt võib töötasu Eelnõu seletuskirja on ülaltoodud selgitustega täiendatud. vähendada töötasu alammäärani, tuleks sätestada ka see, kas ja mis aja jooksul on tööandjal kohustus töötasu vahe töötajale hüvitada, kas töötajal on vähendatud ulatuses õigus tööst keelduda, töösuhe üles öelda ja muud töölepingu seadusest tulenevad õigused. 362  Ettepanek on eelnõu § 94 vastavalt täpsustada. 5. Eelnõu §-des 109 ja 110 Selgitus Haldusakti kättetoimetamise erisused on ette nähtud eelnõus piiravate sätestatud erisused meetmete kohaldamisega seotud haldusaktide kättetoimetamisega, milleks haldusaktide on kriisiolukorra lahendamise kohustustega seotud haldusaktid jm kättetoimetamisel ja dokumendid (nt kriisiülesanded, kodanikukohustuse määramine, asja menetlusosaliste õiguste sundkasutusse võtmine või sundvõõrandamine). piiramise rakendamine on seotud riigikaitselise Säte on kirjutatud RiKS § 827 eeskujul, kus näiteks Töötukassa saaks RiKS kriisiolukorra osas riigikaitselise ülesandega seotud haldusakte jms kutseid, dokumente lahendamisega. kätte toimeta kasutades haldusmenetluse erisusi nt olukorras, kus on vaja Ebaselgeks jääb, kas ühekordset töökohustust panna suurele hulgale isikutele ja vajadusel kaasata püsiva kriisiülesandega selleks töötuid. Sellisel juhul saaks ühekordse töökohustuse andmiseks asutuse poolt üldkorraldusega selle haldusakti kätte toimetada. riigikaitselise kriisiolukorra ajal kriisiülesande täitmine (näiteks eelnõu § 236 kohaselt töötuskindlustuse Sama loogika jätkub ka eelnõuga – kõik tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse seaduse § 23 lõikes 22 alusel antud haldusaktid, dokumendid, kohaldatavad piiravad meetmed – sätestatud hüvitiste ja neid saab isikule kätte toimetada eelnõus toodud HMS erisustele tuginedes, toetuste maksmine) on kui neid antakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel ja kriisiolukorra selles kontekstis seotud lahendamise eesmärgil. Seega kui Töötukassa rakendab meetmeid kriisiolukorra tsiviilkriisi ja riigikaitseseaduse alusel, on ka Töötukassal võimalik HMSi lahendamisega ja asutusel erisusi rakendada. on võimalik kohaldada §- dest 109 ja 110 tulenevaid erisusi. Ettepanek on eelnõus täpsustada terminit riigikaitselise kriisiolukorra lahendamine. Juhul, kui 363  eelnimetatud sätted ei kohaldu püsiva kriisiülesande täitmisele, tuleks eelnõu täiendada haldusaktide kättetoimetamise ja menetlusosaliste õigusi reguleerivate sätete erisustega ka neil juhtudel, kuna kriisiolukorras ei tarvitse olla võimalik haldusmenetlust tavapäraselt vastavalt haldusmenetluse seaduses sätestatule läbi viia ja dokumente kätte toimetada. 6. Eelnõu §-s 117 on Selgitus Eelnõu on muudetud ja selles sätestatakse, et kriisiolukorraks valmistumisel sätestatud isikuandmete ja selle lahendamisel on püsiva kriisiülesandega asutusel ja isikul, sealhulgas töötlemine elutähtsa teenuse osutajal ja kohaliku omavalitsuse üksusel ning kriisiolukorraks põhiseaduslikul institutsioonil õigus saada ja töödelda eelnõus sätestatud valmistumise ja selle ülesannete täitmiseks vajalikku teavet, sealhulgas avaliku teabe seaduse lahendamise ülesande alusel asutatud andmekogusse (edaspidi andmekogu) kantud andmeid, mis täitmise eesmärgil. Samas ei ole isikuandmed. See tähendab, et kriisiolukorraks valmistumisel on õigus on lõikes 1 nimetatud, et saada ja töödelda selliseid andmeid, mis ei ole isikuandmed, ning mis on õigus on töödelda vajalikud eelnõuga pandud ülesannete täitmiseks. Lisaks reguleeritakse ka isikuandmeid, sealhulgas õigus töödelda asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet juhul, kui selle anonüümitud andmeid. töötlemine vastab kriisideks valmistumise või selle lahendamise eesmärgile Kuna anonüümitud ning teabe töötlemine on vajalik konkreetselt eelnõus sätestatud ülesande andmed ei ole täitmiseks. isikuandmed, siis tuleks sõnastust vastavalt 364 täpsustada ja lõikest 1 välja Isikuandmete saamise õigus, sealhulgas õigus saada neid AvTSis nimetatud jätta sõna „anonüümitud“. andmekogudest, sätestatakse üksnes kriisiolukorras kriisiolukorda lahendaval asutusele või piiravat meedet kohaldaval haldusorganile. Õigus Eelnõu § 117 lg 2 kohaselt saada ja töödelda neid andmeid sätestatakse nimetatud asutusele ka sama paragrahvi lõikes 1 olukordadeks, kus isikuandmeid sisaldava andmekogu pidamist reguleerivas sätestatud eesmärgil õigusaktis ei ole nende isikuandmete väljastamise või muul viisil töödeldakse isikuandmeid juurdepääsu õigust konkreetsele asutusele sätestatud. Sellise seadusliku eelkõige anonüümitud või aluse sätestamise vajadus seisneb selles, et seadusandjal ei ole võimalik pseudonüümitud kujul. detailselt ette näha mistahes kriisiolukorra lahendamises osalevate asutuse Kriisiolukorra täpsemaid vajadusi mõnes andmekogus sisalduvate andmehulkade osas. lahendamiseks vältimatu Tuleb möönda, et kuigi kriisideks valmistumisel on praegu iseenesest vajaduse korral ja mitte võimalik kõikidel VOSis sätestatud ülesandeid täitvatel asutustel ja isikutel kauem kui kriisiolukorra analüüsida ja mõelda läbi erinevate andmete töötlemise vajadused ning lõppemiseni võib lõikes 1 valmistada ka ette vajalikud muudatused õigusaktides, siis teatud nimetatud andmeid määramatus paratamatult jääb ning see ei saa olla takistuseks kriisi töödelda isikustatud kujul. lahendamisel. Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on vältida neid Eelnõu § 117 lõige 2 on olukordi, kus konkreetseid kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke andmeid sõnastatud üldiselt ja sealt ei saa aluse puudumise tõttu töödelda see lahendav asutus, kellele võib ei nähtu, mis asutustel ja andmete väljastamine kriisiolukorras olla aga igati põhjendatud ja kas igasuguses eesmärgipärane, ja seeläbi kannataks kriisi lahendamine. Andmesubjekti kriisiolukorras on õiguste ühe kaitsegarantiina sätestatakse nendeks olukordadeks ka nõue, et isikuandmete töötlemise andmete töötlemise eesmärki peab eelnevalt hindama AKI. Isikuandmed õigus. Samuti ei nähtu väljastab andmekogu vastutav töötleja üksnes juhul, kui isikuandmete sätetest, mis on vältimatu töötlemine vastab soovitud eesmärgile. vajadus kriisiolukorra lahendamiseks. Eelnõu sõnastuse kohaselt antakse lai volitus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid ning lõikes 3 piiratakse ulatuslikult andmesubjekti 365  õigusi. Arvestades, et andmekogu vastutav töötleja peab vastava päringu saamisel hindama isikuandmete väljastamisel õigusliku aluse olemasolu, siis tuleks vastavad sätted täpsemalt sõnastada. 7. Eelnõu § 119 lg 1 kohaselt Selgitus Tsiviiltoetuse registris ei kajastu kriisiameti- või töökohal olevate isikute on tsiviiltoetuse register andmed – need on töötamise registris. Tsiviiltoetuse register on, nagu nimigi andmekogu, mille eesmärk ütleb vahendi, varud. Lisaks elutähtsa teenuse osutajate ning on koondada ja hoida kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega isikute ja asutuste tsiviilkriisiks ja andmed. riigikaitseks vajalike vahendite, asutuste ja isikutega seotud andmeid, sealhulgas pidada arvestust elutähtsa teenuse osutajate ning kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise õigusega isikute ja asutuste üle. Eelnõu § 119 lõike 5 punkti 3 järgi töödeldakse registris kriisiülesande saaja andmed (ees- ja perekonnanimi, aadress ja kontaktandmed). Kuna eelnõus ega seletuskirjas ei avata kriisiülesande saaja mõistet, jääb ebaselgeks, kelle isikuandmeid sel 366  alusel töödeldakse. Täpsustamist vajab, kas selle sätte alusel on kavas töödelda näiteks kriisiülesandega ameti- või töökohal töötava isiku andmeid. 8. Eelnõu § 165 punktis 4 Mittearvestatud Teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise aluseid või viidatud täiendatakse avaliku teabe hindamise ulatust ei saa reguleerida määruse tasemel. Ka praegu peavad seaduse § 35 lõiget 1 teabevaldajad kehtiva seaduse alusel hindama, milline osa töödeldavast punktiga 63 , mille kohaselt teabest vastab seaduses sätestatud asutusesiseseks kasutamiseks peab teabevaldaja tunnistamise alusele või tunnustele ja see põhimõte ei muutu mistahes uute tunnistama asutusesiseseks AK aluste sätestamisel. Eelnõu muudetakse aga selliselt, et avaliku teabe kasutamiseks mõeldud seadusest võetakse kõik kriisideks valmistumise ja lahendamise alused välja teabeks teabe tsiviilkriisi ja ja sätestatakse need tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses. riigikaitse seaduse alusel kriisiolukorraks valmistumise või selle lahendamise kohta juhul, kui selle avalikuks tulek kahjustaks kriisiolukorra lahendamist või püsiva kriisiülesandega asutuse või isiku või põhiseadusliku institutsiooni toimepidevust. Seletuskirja kohaselt kohustub teabevaldaja sätte alusel piirama ligipääsu sellisele teabele, mida töödeldakse 367 tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusest tulenevate kriisiolukorraks valmistumise või selle lahendamise ülesannete täitmiseks (nt riskianalüüsi või kriisiplaanide koostamisel ja toimepidevuse tagamise nõuete täitmisel). Teabele juurdepääsupiirangu seadmisel peab aga teabevaldaja arvestama tingimusega, et juurdepääsupiirang teabele on põhjendatud üksnes sellises osas või ulatuses, mille avalikuks tulek kahjustaks kriisiolukorra lahendamist või teabevaldaja toimepidevust. Arvestades riskianalüüsi ja kriisiplaani nõuded ning toimepidevuse tagamise kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse poolt, võiks vastavates määrustes näha ette, mis ulatuses on vastavas dokumendis teave avalik või juurdepääsupiiranguga. 368  Sel juhul ei peaks teabevaldaja igakordselt hindama, kas vastava teabe avalikuks tulek võiks kahjustada kriisolukorra lahendamist või toimepidevust. 9. Eelnõu §-s 216 punktis 6 Selgitus Küsimus on edastatud RAMi. muudetakse riigieelarve seaduse § 64 lõiget 7, mille kohaselt kui riigikaitse eesmärgi tagamiseks kehtestatud kriisiolukorra, sealhulgas erakorralises seisukorras, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korral ning sõjaseisukorra ajal on vaja kasutada täiendavaid riigi rahalisi vahendeid olukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks, võib Vabariigi Valitsus määrata riigieelarve ja käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud isikute väljamaksete tingimused. Töötuskindlustuse seaduse alusel makstavaid hüvitisi rahastatakse 369  sundkindlustusmaksest kogutud töötuskindlustuse vahenditest, mille kasutamine saab toimuda vaid seaduses sätestatud alustel. Kuigi seaduses on antud Vabariigi Valitusele volitus teatud olukordades seaduses sätestatud ulatuses töötuskindlustuse vahendite kasutamist muuta, oleks eelnõus vajalik sätestada regulatsioon, kuidas ja millal toimub riigi poolt kasutatavate töötuskindlustuse vahendite tagastamine töötukassale. 10. Eelnõu §-s 233 Selgitus Elutähtsate teenuste väljaselgitamine toimus kindla metoodika järgi, vaata täiendatakse turvategevuse seletuskirja lisa 1. Elutähtsad on nö alusteenused/esmatähtsad teenused, mis seadust ja lisatakse § 91, on hädavajalikud inimeste elu ja tervise tagamiseks, ühiskonna, riigi mis reguleerib toimimiseks. Hetkel elutähtsana loetakse üksnes sularaha käitlemise teenust turvaettevõtjana elutähtsa (vedu, inkassatsioon), seda teenust pakkuvad Eestis turvaettevõtted. teenuse osutamist. Turvateenus tervikuna on kindlasti oluline teenus, kuid koostöös Seletuskirja kohaselt Siseministeeriumiga on hindamise käigus jõutud järelduseni, et hädavajalik seisneb turvaettevõtjate on üksnes sularahaga seotud osa, mis võimaldab tagada sularaha jõudmist turvamise teenus teistele inimesteni. Sularaha on aga aluseks toidu ja esmatarbekaupade, ravimite elutähtsa teenuse ostmiseks. Elutähtsa teenuse osutaja staatusega kaasnevad ettevõtetele osutajatele eelkõige ulatuslikud kohustused ja seepärast peab vastava kohustuse panemine olema objektide valves, põhjendatud ja kaalutud. valveseadmete 370 haldamises, inkassatsioonis. Ilma turvateenuseta võib kriisis olla ohustatud teiste elutähtsate teenuste toimimine, nt võib sattuda ohtu elutähtsa teenuse osutajate objekti turvalisus, sularaha vedu jmt. Eelnõu § 72 lõike 6 kohaselt võib sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitisi ja toetusi muu võimaluse puudumisel maksta isikule sularahas. Eelnõu § 72 lõikes 1 on muuhulgas nimetatud ka töötukassa makstav töötutoetus, töövõimetoetus ja töötuskindlustushüvitis. Töötukassa osutatavad teenused ei ole elutähtis teenus, vaid eelnõu §-s 236 sätestatud püsiv kriisiülesanne. Ettepanek on täiendada eelnõu sätetega, mis tagaks turvateenuse osutamise püsiva kriisiülesandega 371  asutusele, sh hüvitiste ja toetuste sularahas maksmisel. 11. Eelnõu §-s 236 Arvestatud sätestatakse töötukassa püsivad kriisiülesanded, milleks on töötuskindlustuse seaduses sätestatud hüvitiste, sotsiaalmaksu seaduse sätestatud sotsiaalmaksu maksmine ning töövõimetoetuse seaduses sätestatud töövõime hindamine ja töövõimetoetuse maksmine ning töötute, töövõime ja töövõimetoetuse, töötutoetuse ja käesoleva seaduse alusel kindlustatute ja hüvitiste maksmise üle arvestuse pidamine. Seletuskirja kohaselt on kriisiülesandeks ka tööturumeetmete seaduses sätestatud töötutoetuse maksmine, aga eelnõu §-s 236 on ekslikult viide tööturumeetmetel 372  osalemisel makstavale toetusele. Teeme ettepaneku muuta ja sõnastada eelnõu § 236 järgmiselt: „Töötuskindlustuse seaduse § 23 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22 ) Eesti Töötukassa püsivateks kriisiülesanneteks on käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 3 1 ja 4 sätestatud ülesannete täitmine, tööturumeetmete seaduse §-s 18 nimetatud töötutoetuse maksmine ning töötute, töövõime ja töövõimetoetuse, töötutoetuse ja käesoleva seaduse alusel kindlustatute ja hüvitiste maksmise üle arvestuse pidamine.“.“ 12. Eelnõu § 251 kohaselt Selgitus Eelnõu täiendatud rakendussätetega. jõustub eelnõu 01.01.2024. Seletuskirja kohaselt on kavandatud jõustumisaeg selline, et asutustel oleks 373 piisav aeg uuele süsteemile üleminekuks vajalikke ettevalmistusi teha (nt rakendusakte ja planeerimisdokumente kehtestada jne). Eelnõu § 11 järgi koostavad püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksus ning põhiseaduslik institutsioon sama seaduse §-s 10 nimetatud üleriigilisest riskianalüüsist lähtudes oma asutuse või isiku riskianalüüsi, milles analüüsitakse nii üleriigilises riskianalüüsis esitatud kui ka muid riske asutuse või isiku püsiva kriisiülesande täitmisele ja toimepidevusele. Enne eelnõu jõustumist ei ole võimalik üleriigilist riskianalüüsi kinnitada, mistõttu ei ole võimalik ka selle alusel asutuse riskianalüüsi teha. Seega on vajalik eelnõuga anda 374  asutustele eelnõu rakendamiseks aega, et pärast eelnõu jõustumist ja üleriigilise riskianalüüsi kinnitamist saaks asutus teha oma riskianalüüsi ja kriisiplaani ning neist plaanidest lähtuvalt luua valmisoleku. Samuti on vajalik teha infosüsteemide arendusi, et tagada valmisolek püsivate kriisiülesannete täitmiseks. Ettepanek on kehtestada eelnõu jõustumisest üheaastane tähtaeg selle rakendamiseks ja seaduse nõuetega vastavusse viimiseks. Eesti Proviisorapteekide Liit Nr Ettepaneku/märkuse Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid sisu 1. Eelnõu seletuskirja põhjal: Selgitus Vastava sätte eesmärk on määrata teatud apteegid elutähtsa teenuse negatiivne mõju avaldub osutajaks. Nimekiri apteekidest, kellele uued nõuded rakenduvad, töötatakse eelkõige halduskoormuse välja eraldi ning nõudeid sätestatakse eriseaduste ja valdkonna määruste kasvus nendele tasemel. Elutähtsa teenuse osutajaks määramine toimub kaasates 375 ettevõtetele, kes ei ole huvirühmad ning arvestades finantsmõjude ja valdkonna esindajate eelneva kehtiva HOSi alusel kogemuse puudusega – analoogselt toimub protsess peremeditsiini elutähtsa teenuse osutajad. valdkonnas ning varasemalt teiste tervishoiuteenuste osutajate suhtes. Samuti võivad vastavate nõuete rakendamisega kaasneda lisanduvad tööjõukulud. Hinnanguliselt võib vastavate ülesannete täitmiseks kuluda olenevalt ettevõttest 0,5–1 koormusega töötaja töötunnid, mis eeldab umbes 13 000 – 50 000 eurot palgafondiraha aastas. Üldjuhul kaasneb seaduse eelnõust tuleneva toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamisega töötaja tööaeg ja tööjõukulu. Juhul, kui ettevõte otsustab tellida toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani sisse, siis võib olenevalt ettevõtte suurusest olla kuluks 600–5000 eurot. Näiteks 2022. aasta mai seisuga oli turult võimalik saada teid korrashoidva ettevõtte toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 376 600–1000 euro eest, vee- ettevõtja toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 2500 euro eest ja kaugkütteettevõtte toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani 3500 euro eest. KüTsist tulenevalt on kohustus koostada võrgu- ja infosüsteemide riskianalüüs, mille võib turult saada olenevalt ettevõttest 2000 – 20 000 euro eest. Vastavaid analüüse saab ettevõte teha ka ise, st kohustust tellida neid ei ole, see on üksnes ettevõtte võimalus. Kõik vähemalt 10 töötajaga elutähtsa teenuse osutajad on tulenevalt KüTSist kohustatud tellima sisse võrgu- ja infosüsteemide auditi. Tegemist on ainukese kohustusega, mida ettevõtja ei saa ise täita ja mida tuleb tellida sisse. Auditi maksumus jääb 4 500 – 20 000 euro vahemikku. Maksumus oleneb ettevõtte suurusest 377 ja infosüsteemidest. Vastav nõue tuleneb küberturvalisuse seadusest ja selle alamaktist ning täpsem mõju on analüüsitud nende õigusaktide koostamise raames. Täiendavalt seda siin seletuskirjas ei kajastata. Elutähtsa teenuse osutaja ülesanne on korraldada ka kord kahe aasta jooksul õppus. Õppuste läbiviimine ei eelda üldjuhul suuri kulusid. Õppusi korraldav asutus saab õppuse viia läbi ka lauaõppusena. Sellisel juhul tekib kulu juhul, kui osalejatele tagatakse toitlustus (nt lõuna ja kaks kohvipausi), üldjuhul ei ole see kulu suurem kui 70 eurot osaleja kohta. Sellise õppuse korraldamiseks ei võeta üldjuhul tööle eraldi projektijuhti, mis tähendab, et õppuse ettevalmistamisega seotud kulud kaetakse ettevõtte tegevuskulude jooksvast 378 eelarvest. Toimepidevuse meetmete rakendamine aitab parandada elutähtsa teenuse toimimist kriisides ning seeläbi ettevõtte äri toimekindlust ning üldist elanikkonna turvalisust ja käekäiku kriisides. Seda nii lühiajalises kui ka pikemaajalises perspektiivis. Sellest tulenevalt ei saa pidada ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski suureks, vaid pigem keskmiseks. Sihtrühma suurust, mõju ulatust, sagedust ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise riski arvestades on tegemist keskmise mõjuga. Eesti üldapteekide vaatest on seletuskirjas toodu ebaõige ja mõjud meile on kindlasti suured. Valdav enamus Eesti üldapteekidest on väike- või mikroettevõtjad, seaduse järgi tohib üks proviisor omada kuni neli üldapteeki. Lisaks on 379 nende tulukus riigi poolt oluliselt piiratud (riiklikult kehtestatud juurdehindluse piirmäärad ravimitele; lisategevused, mille kulud tuleb katta ravimite väljastamise tuludest, näiteks ravimijäätmete kogumine ja hävitamine, riiklikult kehtestatud kõrghariduse nõue tööjõule). Apteekidel puudub kogemus elutähtsa teenuse osutamisel, kõiki analüüse, auditeid ja õppusi tuleb teha sisuliselt nullist. Seletuskirjas välja toodud valdkondade riskianalüüse on tehtud juba aastaid ning ilmselt tõesti on võimalik neid sisse tellida, kuid apteekide puhul ei ole selliseid standardseid riskianalüüse olemas ning apteekidel endal puudub võimekus ja oskus nii lühikese aja jooksul neid koostada. Enamusel üldapteekidel puudub täielikult võimekus seletuskirjas viidatud 380  lisakulude või kohustuste kandmiseks ilma riigipoolse finantseerimiseta. Lisaks on ju teadmata, milliseid lisakulusid tuleb teha, et vastata toimepidevuse nõuetele – vajalikud võivad olla näiteks generaatorite ja – varukommunikatsioonide olemasolu, aga ka elektrisüsteemide ümberehitus jmt. Kuna seletuskiri ei kirjelda, siis võib eeldada, et riigi poolt on läbi mõtlemata üldapteekidele vastavate ressursside tagamise plaan. Seega ei pea me seaduse rakendamist apteekide suhtes võimalikuks. 2. Millal rakenduvad Selgitus Käesoleva eelnõuga ei muudeta elutähtsate teenuste regulatsiooni. kriisiseadusest tulenevad 18.10.2024 jõustusid CER direktiivi ülevõtmisega seotud muudatused. nõuded üldapteekidele, Käesolevasse eelnõusse on HOSi sätted lihtsalt üle toodud. Seega, millal tuleb kinnitada määratakse isik ETOks haldusaktiga eelnõu § 76 lg 3 kohaselt. Haldusaktis asjakohased dokumendid sätestatakse ka nõuete täitmise tähtajad, samuti sätestatakse käesoleva (riskianalüüs, riskiplaan, eelnõu §-s 177 asjakohased üleminekusätted.. toimepidevuse tagamise plaan)? 381 3. Seletuskirja alusel Selgitus Rakendusaktid on koostamisel. Koostamise ajal hinnatakse ka täpsemate käsitletakse elanikkonnale nõuete mõjud, samuti kaasatakse puudutatud osapooled. SOM võtab vajalike ravimite kaalumisele ettepaneku koostada valdkonnale ühine riskianalüüs. olemasolu tagamiseks edaspidi ravimite hulgi- ja jaemüüki elutähtsa teenusena ning luuakse AS Eesti Varude Keskuse juurde elanikkonna ravimivaru. Varem ei ole ravimite jaemüüki käsitatud elutähtsa teenusena. Antav püsiv kriisiülesanne toob elutähtsat teenust osutavate üldapteekide jaoks kaasa muutused töökorralduses, uute kordade väljatöötamise ja juurutamise, toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide koostamise, toimepidevuse meetmete rakendamise ja õppuste korraldamise. Kuna puuduvad konkreetsed toimepidevuse nõuded, ei ole võimalik sisuliselt asjakohaseid regulatsioone 382  hinnata ega kommenteerida. Ühine riskianalüüs kogu valdkonnale, mille paneks kokku koordineeriv asutus oleks siinkohal kindlasti abiks. 4. Seletuskiri väidab, et Selgitus ETO-ks määramine toimub koostöös huvirühmadega ja konkreetse eelduslikult määratakse apteegipidajaga. Täpsemad tingimused selgitatakse rakendusaktide umbes 50 apteeki ETO-ks. väljatöötamisel. Muudatuse eesmärk on tagada ravimite varustuskindluse tagamise kui elutähtsa teenuse toimimine. Ravimite kättesaadavus on elanikkonna tervise tagamise seisukohast oluline. Kuna pole teada, millised apteegid ETO-ks määratakse, siis pole teada nende ettevõtjate seiskoht selles suhtes. Mis saab kui nad näiteks keelduvad või äärmisel juhul isegi tegevuse lõpetavad? Kuidas tagatakse apteekidele vajalikud ressursid või 383  kompenseeritakse täiendavad kulud? 5. ETO-de loetellu Selgitus Ühekordne kriisiülesanne ei eelda eelnevat ettevalmistust, seda määratakse mittekuuluvatele ad hoc. Seega ei ole võimalik ennustada vajalikke ressursside tagamise ja üldapteekidele on kulude kompenseerimise mehhanismi – nad sõltuvad kriisiulatusest ja kriisiolukorra iseloomust. Ühekordne kriisiülesanne on üks äärmistest kriisimeetmetest, lahendamiseks või selle mida tulenevalt seadusest võib rakendada ainult juhul, kui ülesannet ei saa lahendamise toetamiseks täita ükski muu asutus või isik. võimalik tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse alusel anda ühekordne kriisiülesanne. Pole võimalik aru saada, milliseid täiendavaid kohustusi ja kulusid kriisiülesanded kaasa võivad tuua. Kuidas tagatakse apteekidele vajalikud ressursid või kompenseeritakse täiendavad kulud? 6. Üldapteek, kes osutab Selgitus Vastavalt MsüSi määratlusele on elutähtis teenus ja üldhuviteenuse seotud elutähtsat teenust, on nii, et iga ETO on ka üldhuviteenuse osutaja MsüSi tähenduses, kuid iga ühtlasi üldhuviteenuse üldhuviteenuse osutaja ei ole ETO. MsüSi § 5 lõike 3 järgi on kaks osutaja majandustegevuse võimalust, mis juhul loetakse ettevõtja üldhuviteenuse osutajaks: 1. ettevõtja seadustiku üldosa seaduse on ETO käesoleva eelnõu tähenduses; 2. seaduses on otsesõnu sätestatud, et § 5 tähenduses ja talle ettevõtja on üldhuviteenuse osutaja. kohalduvad üldhuviteenuse osutajale Kriteeriumid, millal loetakse teenuseosutaja üldhuviteenuse osutajaks või ette nähtud kohustused, ETOks, võivad erineda. Ettevõtja võib küll osutada teenust, mis on elutähtis nõuded ja tähtajad niivõrd, teenus käesoleva eelnõu tähenduses, kuid ta ei ole ETO, kui ta ei vasta 384 kuivõrd elutähtsa teenuse kindlatele kriteeriumidele. Seda, millal on ettevõtja ETO, tuleb hinnata osutajale ei ole sätestatud valdkondliku seaduse alusel. Kõik ETOd on aga automaatselt ka teistsuguseid nõudeid. üldhuviteenuse osutajad. See tähendab, et kui valdkondliku seaduse järgi on Erisused on sätestatud ettevõtja ETO, on ta ka üldhuviteenuse osutaja, seda ka ilma sõnaselge üldhuviteenuse osutaja ja normita, mis nii sätestaks. Samas aga võib ettevõtja olla üldhuviteenuse elutähtsa teenuse osutaja osutaja, aga mitte ETO. Apteekrite esindusorganisatsioonidega planeeritud toimepidevuse nõuetes. eraldi kohtumine. Samas näiteks majandustegevuse lõpetamise kohta erisusi ette nähtud ei ole, nii näiteks peab üldapteek, kes osutab elutähtsat teenust, teavitama üldhuviteenuse osutamisest loobumisest seda takistavate asjaolude olemasolu tõttu tegevuslubade andjat ehk Ravimiametit vähemalt kolm kuud ette. Milline on üldapteekide kui üldhuviteenuse osutajate ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse nõuete omavahelised seosed, millised on erisused? Kuidas tagatakse apteekidele vajalikud ressursid või 385  kompenseeritakse täiendavad kulud? 7. Seletuskirjas on toodud Selgitus TTKS § 28.4 kohaselt on tervishoiukorralduse infosüsteemi eesmärk: Terviseameti ülesanded tervishoiualase 1) registreerida tervishoiutöötajad, proviisorid ja farmatseudid, et tagada hädaolukorra ja tervishoiuteenuste ja apteegiteenuse osutamine nõutava kvalifikatsiooniga kriisiolukorra ülesannete isikute poolt eesmärgiga kaitsta teenusesaajate tervist; täitmisel ning selleks 2) pidada tõhusa ametliku kontrolli tagamiseks arvestust tegevusloa saanud valmistumisel on füüsilisest ja juriidilisest isikust ettevõtjate üle; järgmised: 1) kavandab kooskõlas 3) tagada vajalikud andmed tervishoiuvaldkonna juhtimise ja korraldamise tsiviilkriisi ja riigikaitse ülesannete täitmiseks; seaduses sätestatud piirangutega 4) tagada järelevalve; tervishoiutöötajate ning apteekide töötajate poolt 5) töödelda tervisestatistika ja tervishoiupoliitika tegemiseks vajalikke töökohustuse täitmise andmeid. korraldust ning peab selle üle arvestust tervishoiukorralduse infosüsteemis. Tervishoiutöötajate ja apteekide töötajatele saab kohaldada töökohustuse rakendamist ainult kooskõlas tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusega. Pole võimalik aru saada, kuidas Terviseamet kavandab apteekide töötajate poolt 386  töökohustuste täitmise korraldust ning peab selle üle arvestust tervishoiukorralduse infosüsteemis. Samuti, kuidas kohaldatakse apteegitöötajatele töökohustuste rakendamist. Kuidas tagatakse apteekidele vajalikud ressursid või kompenseeritakse täiendavad kulud? 8. Seletuskirjas on välja Selgitus Apteekide nimekiri vaadatakse üle regulaarselt ning põhjendatud juhul toodud, et 01.01.2022 määratakse uusi ETO-sid või võetakse olemasolevatelt ETO staatuse ära. seisuga on Ravimiameti ETO-de ülevaatamise kriteeriumid peavad toetama investeeringute tegemist andmetel Eestis 475 ja toimepidevuse suurendamist – täpsemad tingimused on välja töötamisel, üldapteeki. Nende kõigi kuid kirjeldatud probleemidest on teada ja neid võetakse arvesse. ühetaoliselt ETOks nimetamine ei ole ravimite ETOde üle vaatamisel lähtutakse printsiibist, et ETO-ks määratud apteegid varustuskindluse tagamise oleksid püsivad ehk nimekirja täiendamine või muutmine peab olema aspektist vajalik. Seetõttu põhjendatud (nt üldapteegi tegevuse lõpetamine piirkonnas, tulenevalt kehtestatakse ministri rahvastiku paiknemisest vm täiendavate apteekide määramise vajadus). määrusega üldapteekide Elutähtsat teenust osutavate üldapteekide nimekirja vaatab regulaarselt üle loetelu Ravimiamet ning vajadusel teeb täiendamise ettepaneku. valmisolekutasemete kaupa. Loetelu kehtestamisel lähtutakse rahvastiku ja teiste elutähtsa teenuse osutajate paiknemist arvestavatest strateegilistest 387  arengudokumentidest ning asustusüksuses elutähtsa teenuse osutajaks oleva üldapteegi valikul selle käibest ning personali, ruumide ja seadmete sobivusest ravimite varustuskindluse tagamiseks võrreldes teiste sama asustusüksuse üldapteekidega. Kuidas on planeeritud ETOks määratud apteekide loetelu muutused? Näiteks juhul kui toimuvad muutused rahvastiku paiknemisel või teiste elutähtsa teenuse osutajate paiknemisel, siis kas see toob alati kaasa muudatused ka ETOks määratud apteekide valikul? 9. Seletuskirjas on toodud Selgitus Majandustegevuse lõpetamise korraldust ei muudeta. Täpsema toimimise välja, et ettepaneku loetelu sellises olukorras otsustab Ravimiamet. ETO kriteeriumid on staatilised ja muutmiseks teeb vajaduse ei muutu iga päev. Samuti ei ole näha, et ühe apteekige andmed võivad korral Ravimiamet. niivõrd muutuda, et see mõjutaks tema staatust. Üldjuhul on põhimõtte, et Loetelu muudetakse toimepidevuse kulud katavad ETO-d ise. See kehtib kõikide elutähtsate jooksvalt ETOde teenuste ja nende ETO-de kohta. nimekirjas olevate üldapteekide tegevuse 388 lõpetamisel. Põhjalikuma hinnangu nimekirja ajakohasusele seatud kriteeriumide alusel annab Ravimiamet mitte sagedamini kui korra aastas. Kui apteek, kes on ETO, teeb suured investeerinud apteegi toimepidevuse tarvis, näiteks viib sisse muutused elektrisüsteemis, soetab generaatori, ostab sisse riskianalüüsid jne, siis kuidas on tagatud, et see kõik peale Ravimiameti järjekordset ajakohasuse hinnangut, mis toimub korra aastas, ei muutu mõttetuks, sest ETOks nimetatakse teine apteek? Kuidas sel juhul hüvitatakse apteegi poolt kantud kulud? Suurem osa apteeke asub üüripinnal. Üüripinnal jätkamine on üürniku ja üürile andja vaheline kokkulepe. Kui 389  üürilepingu pikendamises kokkuleppele ei jõuta, siis kuidas on planeerinud riik korraldada, et apteegi omanikule seoses ETO kohustuse täitmisega tehtud investeerinud hüvitatakse. 10. Seletuskiri ütleb, et Selgitused Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse paragrahvi 35 lõike 3 alusel majandustegevuse on võimalik ETO apteeki jätkamise ettekirjutusega kohustada jätkama lõpetamise kohta erisusi üldhuviteenuse osutamist kuni üheksa kuud pärast kavandatud loobumise ette nähtud ei ole, nii tähtaega senistel tingimustel või võimaluse korral ettekirjutuses märgitud näiteks peab üldapteek, kes tingimustel, mis on ettevõtjale senistest vähem koormavad. Mõistame, et osutab elutähtsat teenust, apteegi tegevuse lõppemine võib toimuda põhjustel, mis välistavad sellise teavitama üldhuviteenuse ettekirjutuse mõistlikkuse. Vahepealsel perioodil ravimite kättesaadavuse osutamisest loobumisest tagamine peab toimuma kokkuleppel piirkonna teiste apteekidega. seda takistavate asjaolude olemasolu tõttu tegevuslubade andjat ehk Ravimiametit vähemalt kolm kuud ette. Kolme kuu jooksul ei suuda ükski apteek tagada ETO staatuse üle võtmist. Kuidas on sellisel juhul tagatud selle piirkonna kriisi korraldus? 11. Punktidega 6 ja 7 tehakse Selgitus Järelevalve regulatsioon jõustub koos ravimiseaduse muudatustega muudatused järelevalve (üleminekuaeg planeeritud). peatüki pealkirjas ning täiendatakse seadust §-ga 390  1021, millega sätestatakse elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale (Ravimiametile) ülesanne teha käesoleva seaduse alusel järelevalvet ravimite hulgimüügi tegevusloa omajate ja üldapteekide kriisiülesannete täitmise ja selleks valmistumise üle. Eelnõus pole sätestatud ega seletuskirjas selgitatud, millal hakkab Ravimiamet tegema järelevalvet üldapteekide kriisiülesannete täitmise ja selleks valmistumise üle. Kas see toimub koos eelnõu vastu võtmisega või rakendub sellele mingi ülemineku periood? 12. Ja lõpetuseks on meie Selgitus Väljatöötamisel, arvestame märkusega. hinnangul oluline, et üldapteekide toimepidevuse tagamise kohustus peab korreleeruma ka ETO apteekide õigusega nõuda hulgimüüjatelt enda eelisjärjekorras 391  varustamist elutähtsate ravimite/meditsiiniseadme tega kriisiolukorras. Pole võimalik aru saada, kuidas see lahendatakse. Eesti Proviisorapteekide Liit (II kooskõlastusring) Nr Ettepaneku/märkuse Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid sisu 1. Eelnõu järgi antakse ETO- Selgitus Täpsemad nõuded üldapteekidele on Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiameti dele püsiv kriisiülesanne, poolt koostamisel hädaolukorraseaduse rakendamise ettevalmistamise mis toob elutähtsat teenust käigus. Numbrilised erinevused tulevad sellest, et tsiviilkriisi ja riigikaitse osutava üldapteekide jaoks seaduse eelnõu koostamise käigus on prognoositavad numbrid täpsustunud, kaasa muutused st eelnõus on uuemad ja täpsemad arvestused. Riigikantseleile teadaolevalt töökorralduses, sh on Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti ja Eesti Proviisorapteekide Liidu erinõuded personalile, vahel toimunud juba mitmeid kohtumisi murekohtadele lahenduste küberturvalisuse tõstmise leidmiseks. Riigikantselei on valmis kohtumistele kaasuma kui see lisameetmed, uute kordade vajalikuks osutub, aga oleme aru saanud, et hetkeseisuga selleks vajadust ei väljatöötamise ja ole ja lahendused murekohtadele on valdkonnas väljatöötamisel. juurutamise, toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide koostamise, toimepidevuse meetmete rakendamise ja õppuste korraldamise Kriisiülesannete täitmise ja selleks valmistumise üle järelevalvet tegeva Ravimiameti jaoks on see samuti uus ülesanne, mis 392 vajab vastavate pädevuste loomist. Kahjuks ei ole meil võimalik hinnata ja kommenteerida konkreetselt selle kõigega kaasnevaid probleeme, kuna üldapteekide jaoks on täpne sisu siiani määratlemata. Meie poolt eelmises kooskõlastusringis väljatoodud probleemidele ei ole kahjuks ammendavaid vastuseid ega selgitusi laekunud. Seetõttu jääme eelmiste märkuste juurde, aga toome allpool lühidalt veelkord kõige põhilisemad probleemid välja. Pole selge, millisel määral ja viisil harmoneeritakse meile kooskõlastamiseks saadetud Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadust hädaolukorra seadusega (HOS), mis samuti on alles eelnõu staatuses. Seletuskirjas ja selle lisades on selgitused üldsõnalised. Kindlasti 393 tuleb vältida olukorda, kus HOS alusel ETO staatuse saanud apteegid, kes on end nende kohustuste rakendamiseks ette valmistanud, peaksid taas panustama ja töökorraldust muutma. Seda enam, et ka HOS-i seaduse alusel apteekidele pandavad nõuded on täna olulisel määral veel ebaselged, sest rakendusmääruste osas ei ole arutelud veel alanud. Toome välja lihtsa näite eelnõude erinevustest - HOS-i eelnõus on määratletud ETO apteekide eeldatav arv 24, aga käesolevas seaduses on see 50. Kui palju siis Eesti ikka vajab ETO apteeke? Palume ka teavet, mis saab Kaupmeeste Liidu nn kriisipoodide algatusest, mille raames on käsitletud teatud määral ka apteeke puudutavaid lahendusi (kriisiapteegid). Rõhutame veel kord, et üldapteegid on valdavalt 394 väike- ja mikroettevõtjad, mille tulubaas on oluliselt piiratud seoses riigi kehtestatud ravimite jaemüügi juurdehindluse piirmääradega. Apteekidel ei ole lubatud lisada ravimite hinnale juurde täiendavat juurdehindlust, mis võiks tagada kriisiks valmistumiseks vajalike investeeringute kulud. Seega Eesti apteekidel puudub võimekus teha mahukaid investeeringuid lisaks juba seni kehtivate rangete nõuete täitmisele ja apteegid vajavad kindlasti riigi tuge. Uus eelnõuga seotud dokumentide pakett ei adresseeri seda põhimõttelist probleemi. Apteekidel puudub kogemus elutähtsa teenuse osutamisel ja kõik analüüsid, auditid ning õppused tuleb teha sisuliselt nullist. Kuigi seletuskirjas välja toodud valdkondade riskianalüüse on tehtud juba aastaid ja 395 neid on võimalik sisse tellida, siis apteekide puhul selliseid standardseid riskianalüüse ei ole ning apteekidel puudub võimekus ja oskus nii lühikese aja jooksul neid koostada. Enamusel üldapteekidel puudub täielikult võimekus kanda seletuskirjas viidatud lisakulusid või kohustusi ilma riigipoolse finantseerimiseta. Lisaks on tänaseks veel ka täpsemalt teadmata, milliseid lisakulusid tuleb teha, et vastata kõigile nõuetele – vajalikud võivad olla näiteks generaatorid ja varukommunikatsioonid, aga ka elektrisüsteemide ümberehitus, täiendav tööjõud, koolitused, täiendavad turvameetmed, täiendav kaubavaru jne. Kuna puuduvad konkreetsed toimepidevuse nõuded apteekidele, ei ole võimalik sisuliselt ja 396  konkreetselt asjakohaseid regulatsioone hinnata ega kommenteerida. Eriti oluline on see ristsõltuvuste probleemi kontekstis, kus apteegid sõltuvad oma kohustuste täitmisel Tervisekassast ja retseptikeskusest, sideteenustest, pangateenustest, internetiteenustest jne. HKSCAN ESTONIA AS Nr Ettepaneku/märkuse Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid sisu 1. Meie suuremad Käesoleva eelnõuga ei muudeta elutähtsate teenuste regulatsiooni. frustratsiooni allikad: Elutähtsate teenuste regulatsiooni täiendati hädaolukorra seaduse muutmise • Toidutootja vaates ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, millega võeti on täiesti üle CER direktiiv. Käesolevasse eelnõusse on HOS muudatusega tehtud arusaamatu, mida muudatused lihtsalt toodud üle. Sellegipoolest on seletuskirjale lisatud kõigi tähendab nõue ministri määruste eelnõude kavandid. Nimetatud kavandis on alles jätkata 30 päeva väljatöötamisel ja neisse kavandatavate nõuete sõnastus räägitakse kõigi jooksul 75% osapooltega eraldi läbi ning konkretiseeritakse valdkonna põhiselt. See ulatuses oma protsess on juba käimas. Samas selgitame, et kuigi põllumajanduse ja põhitegevust – kas toidutootmisega tegeleval ettevõtjal võib tema majandustegevuses olla mitu see rakendub põhitegevust, siis elutähtsa teenuse osutajaks määramisel määratakse inimtoiduks kindlaks ka täpne teenus, mis on selle konkreetse ettevõtja puhul käsitletav sobivate toodete elutähtsa teenusena. Kui ettevõtjal on mitu põhitegevust, siis elutähtsaks tootmisele, kas teenuseks võib olla neist kõigist tegevustest vaid üks (näiteks toorpiima seda mõõdetakse tootmine). Kõik asjassepuutuvad ministri määruste eelnõude kavandid on 397  käibe, aga hetkel alles väljatöötamisel ja, nagu eespool märgitud, kavandatavate tootmismahu, nõuete sõnastus räägitakse kõigi osapooltega eraldi läbi. turule lastud pakendite arvu, Mõistame elutähtsa teenuse osutajaks määramisega ettevõtjale looma- ja küberturvalisuse seadusest tulenevate nõuetega kaasnevat. Samale linnukasvatamise probleemile on viidanud ka teised valdkonna sotsiaalpartnerid ja ka REM jätkumise või oma kooskõlastuskirjas. millegi muu alusel; • Saartalituse nõue Saartalitluse sätte sõnastust on uuendatud ning see on sama, mis 11.03.2025 tähendab kohe kuni Riigikogu menetlusse võetud HOSis muutmise seaduse eelnõus (589 SE), paarikümne kuid see on lõimitud elutähtsa teenuse osutaja kohustuste üldisesse miljoni euro loetelusse. See eelnõu läbis eelnevalt uue kooskõlastamise ja arvamuse suurust avaldamise ringi. Selle järgi peab elutähtsa teenuse osutaja tagama juhul, kui lisainvesteeringut elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikud andmed või seadmed ning edaspidi suurt asuvad välisriigis, elutähtsa teenuse toimepidevuse dubleerivate vahendite ja ebavajalikku ja tehnoloogiliselt alternatiivsete lahenduste abil ajal, kui välisriigis püsi- ja asuvatele andmetele või seadmetele juurdepääsuks kasutatav tavapärane muutuvkulu; elektroonilise side teenus või võrk ei toimi. See seondub vahetult elutähtsa • Ärikriitiliste IT teenuse osutaja teise kohustusega rakendada elutähtsa teenuse toimepidevust süsteemide tagavaid meetmeid (…) tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude Eestisse rajamine teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete on suurettevõtete, lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning aga eelkõige muu sellise kaudu. Elutähtsa teenuse osutaja nõuete täitmist kontrollib, piiriüleste toimepidevuse nõuded kehtestab ning tema toimepidevuse riskianalüüsi ja rahvusvaheliste kriisiplaani kinnitab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja. kontsernide puhul äärmiselt elukauge Teenuste toimepidevuse tagamisel on vajalik kriisikindlamate nõue, mis välistab infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtmine, mis aga ei peaks eeldama meie võrgu ja infosüsteemi füüsilist paiknemist Eestis ning võimaldama tegevusvaldkonnas muuhulgas pilveteenuste kasutamist. kõik best-in-class SaaS lahendused 398  (pilvepõhine täisteenus tarkvara lahendus); • Valitsus soovib suuri toidutootjaid nimetada ETOdeks, jätkates samal ajal nende sisulist välistamist energia- ja põllumajandustoet usmeetmetest. Ettevõtted, kelle kanda toidujulgeolek on, peavad jätkuvalt ise hakkama saama. Ainuüksi HKScan maksis Eestis elektrienergia eest 2022. aastal 6,5 miljonit eurot rohkem kui aasta varem ja soojusenergia eest 5,9 miljonit eurot rohkem. Riigi poliitika on erinevate ministeeriumite haldusalades 399  karjuvalt vastuoluline; • Soovitame koos ametnikkonnaga mõelda COVIDi kogemusest õppinuna väljakutsele kuidas on võimalik ettevõtetega koostöös sisuliselt ja (meenutame, et jätkuvalt) Eesti toidujulgeolekut tagada ilma, et me objektiivselt toidutootjate majanduslikku seisu ja konkurentsivõimet vähemalt oluliselt ei kahjustaks. Riigikantselei ettepanekud on lahus Maaeluministeeriu mi varustuskindluse tagamise töörühma konstruktiivsemast ja sisulisemast lähenemisest. 400 2. Elutähtsa teenuse Arvestatud Elutähtsa teenuse osutaja peab tagama elutähtsa teenuse osutamise üksnes osutamise tasemele on oma valdkonnas, vajaduse korral toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, esitatud eelnõus sätestatud määratud aja jooksul, mahus ja hinnaga. Ehk elutähtsa teenuse osutajaks nõue jätkata 75% ulatuses määratud ettevõtja ei pea tagama kriisiolukorras kogu oma 30 päeva jooksul oma majandustegevuse jätkumist täies mahus, vaid eelkõige üksnes seda osa, mis põhitegevust. on määratletud elutähtsa teenusena selles valdkonnas (näiteks teie näite puhul liha tootmise valdkonnas näiteks üksnes sealiha tootmine). Täpsemalt Sellest jääb selgusetuks, määratletakse see asjakohases ministri määruses ja ka ministri käskkirjas, mida antud kontekstis millega konkreetne ettevõtja elutähtsa teenuse osutajaks määrati. Lisaks tuleb lugeda rõhutame, et seletuskirjale lisatud ministri määruse „Toidu varustuskindluse põhitegevuseks? Kas valdkonna elutähtsa teenuse osutamise nõuded“ eelnõu kavand on alles selleks on HKScani puhul väljatöötamisel ja kavandatavate nõuete sõnastus räägitakse kõigi kitsalt inimtoiduks osapooltega eraldi läbi ning konkretiseeritakse valdkonna põhiselt. See sobivate toodete tootmine, protsess on juba käimas. kuna sellest tekib käive ning käive on ETO’ks määramise ainsaks aluseks? Kas 75% nõuet tuleb vaadelda käibena, tootmismahuna, turule saadetud pakendite arvuna või mõnest muust näitajast lähtudes? Kas samal ajal tuleb tegeleda ka looma- ja linnukasvatuse jätkamise ning selle tegevuse jätkuvuse tagamisega peale 30 päevase tähtaja möödumist? Ehk kas muuhulgas tuleb jätkata päevavanuste broileritibude farmidesse 401  viimisega (tulem lihatootena ca 40 päeva pärast) või emiste seemendamisega (tulem lihatootena umbes aasta pärast)? 3. ETO staatuse Arvestatud Eelnõuga kavandatud toiduseaduse kohaselt võetakse elutähtsa teenuse määratlemine ainult osutaja määramiseks aluseks määramise aastale vahetult eelnenud kahe aasta seetõttu, et ettevõte on majandusaasta aruande ja tema põllumajandusloomade registri ning riigi majandusaasta aruande toidu ja söödaregistri andmete keskmised andmed. alusel suurima käibega antud valdkonnas tekitab Elutähtsa teenuse osutaja on ka üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse mitmeid küsimusi, üldosa seaduse tähenduses ja tema majandustegevust reguleeritakse ka selles eelkõige koosmõjus seaduses. Näiteks § 35 reguleerib üldhuviteenuse osutamisest loobumist. See ETOks määramise ja toimub ettevõtja esitatud teate alusel kolmekuulise etteteatamisajaga. Selle ETOle esitatavate nõuete paragrahvi lõikes 5 reguleeritakse üldhuviteenuse osutaja õigust nõuda selle ulatuse ja nende täitmise paragrahvi kohaselt tehtud üldhuviteenuse osutamise jätkamise ettekirjutuse lühikese ajaraami tõttu. täitmisest tingitud kahju hüvitamist juhul, kui üldhuviteenuse osutamisest Kui tihedalt hinnatakse loobumine ei olnud vastuolus temale seadusest, haldusaktist või lepingust ümber käibeid ettevõtetel – tulenevate kohustustega. Üldhuviteenuse osutajaks või elutähtsa teenuse kas see on vaid osutajaks määramise tõttu tehtud investeeringute hüvitamist reguleeritud ei majandusaasta aruande ole. Samas tuleb elutähtsa teenuse osutaja suhtes nõuete kehtestamisel alusel? Kas toimub ka lähtuda põhimõttest, et need oleks ettevõtjale kriisides kasulikud ka ilma kriteeriumi täitmise elutähtsa teenuse osutajaks olemiseta, sest need võimaldavad tal kriisideks hindamise protsess juhul, valmis olla ja majandustegevust kriisides jätkata. Muul juhul võib olla kui toimub ettevõte tegemist olukorraga, mil tuleb kohaldada riigivastutuse seadust. jagunemine/osaline müük või mõnede muude turuosaliste liitumine ja uue valdkonna suurima käibega ettevõte tekkimisel? Kuidas toimub 402  ETO staatusest vabastamine (ja ETO staatuse tõttu tehtud ja hiljem äriliselt mittevajalike investeeringute hüvitamine)? 4. Seaduse eelnõus toodud Selgitus Käesoleva eelnõuga ei muudeta elutähtsate teenuste regulatsiooni. kohustus toimida Elutähtsate teenuste regulatsiooni täiendati hädaolukorra seaduse muutmise saartalitusel tekitab ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, millega võeti HKScanis mitmeid üle CER direktiiv. HOS eelnõuga on muudetud ka HOS § 41 lg 2 sõnastus, probleeme, kaasa arvatud mis kandub üle eelnõusse. KüTSiga kaasnev muudatus, mille kohaselt peavad ärikriitilised IT süsteemid asuma füüsiliselt Eestis. Peame antud nõuet täiesti ebaproportsionaalseks ning elukaugeks, mis pärsib selgelt ETOde konkurentsivõimet teiste turuosalistega, kellel pole selliseid piiravaid meetmeid ning kohustust kasutada aegunud ressursimahukaid tehnoloogilisi lahendusi, selmet panustada oma äri arendusse. IT tarkvaraarendus liigub 100% pilvepõhistele 403 tehnoloogiate poole välistades onprem (saartalituse) kasutamise võimalused. Juba täna on onprem lahenduste kogukulud suuremad kui pilvepõhistel lahendustel. Antud areng on pöördumatu, kuna pilvepõhiste lahenduste korral on küberturvalisuse riskid kordades väiksemad. Onprem lahendustele tagasi liikudes kasvab hüppeliselt küberintsidentide esinemise tõenäosus ja onprem lahenduste korral on praktiliselt võimatu tagada IT sektori välisel ettevõttel isegi ligilähedane küberturvalisuse tase, kui saab teha pilvepõhiseid tehnoloogiaid kasutades. Pilvepõhiste tehnoloogiate taga on teenusepakkujate väga suured pidevad investeeringud küberturbesse. Microsofti küberturbe aastased investeeringud on 404 kordades suuremad kui kogu Eesti avaliku sektori IT aasta eelarve. HKScan kasutab väga suures ulatuses Microsofti erinevaid rakendusi ja teenuseid. Erinevate IT rakenduste ja teenuste eluiga on järjest lühem ja onprem korral tähendab see areng iga aasta järjest suuremaid investeeringuid, et isegi rahuldav küberturvalisuse tase saavutada. Pilveteenuseid kasutades on need riskid maandatud ja küberturvalisuse tase tõuseb otseseid investeeringuid tegemata. Samas meie tänase arusaama kohaselt puudub ETOl võimalus kasutada isegi täielikku Microsoft Office paketti, kuna mitmed olulised rakendused on saadaval vaid pilveversioonis, rääkimata uutest spetsiifilistest äritarkvara lahendustest, mis on 405 reeglina saadaval täisfunktsionaalsuses vaid SaaS-ina. Raske on näha sellise piirangu eesmärgipärasust. Saartalituse nõue koosmõjus impordi- ja ekspordipiirangutega ning 75% tegevuse jätkuvusnõudega sunnib meid oma ärimudelit oluliselt ümber muutma, kuna HKScanil puudub Eestis päevavanuste tibude tarnija või enda toimiv haudejaam. Täna tuuakse tibud meile sisse Soomest. Enda haudejaama (ja ka vanemkarja ehk haudemunasid munevate kanade) loomine Eestisse olenevalt valitud tehnoloogilisest lahendusest maksab investeeringuna 4-8 miljonit eurot (vanemkari koos vajalike farmidega lisaks umbes 12 miljonit eurot) ning siis saame enda tänase tootmismahu tõttu ebamõistliku suuruse ja 406 igapäevase kuluga süsteemi, mis täielikult hakkab toimima umbes 24 kuud peale investeerimisotsuse vastu võtmist. Lisaks, kuigi 75% ulatuse äritegevuse jätkumise nõue on sisuliselt veel arusaamatu, siis võib eeldada, et HKScanil tekib veel täiendav käibekapitali vajadus ka selleks, et tagada kõigi vajalike mittelihaliste toormete olemasolu enda laos. Meil puudub sellisele kogusele toormele vajalik ladustamistaristu ning selle loomise vajaliku täiendava investeeringu suurus ei ole täna teada. Täiendavalt tekitab nõutust eelnõus toodud kohustus vähendada sõltuvust „teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ning 407 infosüsteemidest tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise kaudu“. Me ei suuda täna hinnata selleks vajalikke investeeringu- ja opereerimiskulusid. Nende tegevuste tegelikuks hindamiseks pakub HKScan välja viia läbi ennetav riskikaardistus meie ettevõte näitel hindamaks sellise kohustuse kohase täitmise võimalikust ja reaalset finantsmõju ettevõtetele. Arvestades, et eelnõus nõutud kriisianalüüsi ja - plaanide koostamise kohustuste täitmisel tulevad nende teostamise käigus kindlasti välja täiendavad kitsaskohad, mis pole faktiliselt toidutootmise äri arenguks 408 vajalikud, ent mis valitsuse poolt seatud normatiivide täitmiseks vajavad kõrvaldamist ning mille maksumust ja ressursimahukust ei ole täna võimalik kommenteerida, vajab see kõik põhjalikku läbimõtlemist. VOSi eelnõu asetab suure ja üldise kohustuste paketi ning äripiirangud ettevõtetele, sekkudes oluliselt ettevõtete turupõhisesse konkurentsi, määrates kõige suurema käibega ettevõte(te)le täiendavad Käesoleval programmiperioodil oli tõesti Eesti maaelu arengukava raames investeerimiskohustused ja toiduainetööstustele suunatud investeeringutoetustest kontsernid välistatud. igapäevased Välistus tulenes eelkõige sellest, et Eesti maaelu arengukava väljatöötamisel ärikorralduskohustused, oli see sektori soov ja tahe (mõiste määratlemisel oli võetud aluseks mis paratamatult arengukava väljatöötamisel koostatud SWOT analüüs, sektoriga toimunud suurendavad ETOks aruteludelt saadud tagasiside ja statistilised näitajad toiduainetööstuste määratud ettevõtete olukorra kohta). Märgime, et toetuse andmisel tuleb lähtuda põhimõttest, et toodangu omahinda, riik peaks sekkuma seal, kus on turutõrge ning toetusel peab olema ergutav iseäranis nende mõju. MAKi kontekstis (töötlemise investeeringutoetustes) loetakse konkurentidega võrreldes. suurettevõtjaks ettevõtja, kellel on rohkem kui 750 töötajat ja kelle Jätkub ka traditsioon müügitulu on üle 200 miljoni euro. Toetuse suurused jäävad vahemikku 500 asetada uusi kohustusi 000 – 2 000 000 euroni. Reeglina need ettevõtjad, kelle müügitulu on üle 409 kompensatsioonimeetmete 200 mln euro, suudavad teha investeeringuid, mille maksumus jääb toetuse ta. suuruse piiresse, ka ilma toetuseta ning seega ei saa rääkida turutõrkest. Täiendavalt tuleb välja Strateegiakavas suurettevõtjale toetuse andmise suhtes piiranguid ei ole. tuua HKScani näitel Eesti Küll aga on saanud kontsernid toetust erakorralistest meetmetest. Seega ei riigi pikaajaline ning saa öelda et kontsernid oleksid toetuse saajate hulgast alati välistatud. Lisaks vastuoluline suhtumine pidi tulema ka MKMil meede tööstustele, kus nad saavad toetust taotleda suurettevõtetesse, kus energia varustuskindluse tagamiseks tehtavateks investeeringuteks. Kuna meid on automaatselt kahjuks seda meedet siiski ei tule, muudab MeM oma toetusskeemi ja juba arvatud välja erinevatest 2023. aasta sügisel saavad ka kontsernid taotleda toetust meetmest investeeringutoetuse „Toiduainetööstuse investeeringutoetus energia varustuskindluse meetmetest nii tööstuse kui tagamiseks“ (maaeluministri 10. augusti 2022. a määrus nr 45). ka looma- ja linnukasvatuse alal samal HKScani pakutav ennetava riskikaardistuse läbiviimise võimalus tema ajal, kui paljudes teistes ettevõtte näitel, hindamaks eelnõuga elutähtsa teenuse osutaja kohustuste EL liikmesriikides on kohase täitmise võimalikkust ja reaalset finantsmõju elutähtsa teenuse erinevatele osutajaks määratavale ettevõtjale on kahtlemata igakülgset kaalumist väärt. toetusmeetmetele kvalifitseerunud ka suurettevõtted. Toiduettevõtted, kes tagasid Eesti riigis toidu varustuskindlust koroonakriisis (eelkõige selle alguses) ei ole saanud selle osas mingeid täiendavaid rahalisi tugimeetmeid (riik tuli meile appi kaupade piiriületuste korraldamisel kriisi alguses). Täiendavate 410 energiainvesteeringute tegemine jäeti ettevõtete kanda ning suurettevõtted olid välistatud ka hilisemast energiainvesteeringute toetusmeetmest. Maaeluministeerium on nüüd välja pakkunud toetusmeetme, kus kõik põllumajandus- ja toidutööstusettevõtted võivad saada erakorralist riigiabi kuni 200 000 (kakssada tuhat) eurot ettevõtte kohta. Võib spekuleerida, et toidutootmise valdkonnas ETOdeks nimetatud ettevõtete täiendav energiakulu oli möödunud aastal enam kui paarkümmend miljonit eurot... Me ei asu siinjuures pikemalt arvustama seakasvatustoetusi, heaolutoetusi või teisi turutõrketoetusi, mida jagatakse samade põhimõtete järgi (madala ülempiiriga ühe ettevõtte 411  kohta, kuid oleme lisanud lühikokkuvõte antud kirjale) – mille tulemusena need ettevõtted, kelle panus on anda 80% või enam toidujulgeolekust, kvalifitseeruvad maksimaalselt 6-8%-le toetustest. 5. Kokkuvõtteks palume Selgitus 1. Kinnitame, et toidu varustuskindlust käsitlevate toiduseaduse kaaluda järgmist: rakendusaktide eelnõude koostamisel arvestatakse Regionaal- ja 1) Kasutada VOSi põllumajandusministri juurde loodud varustuskindluse tagamise töörühma toidujulgeoleku osa töö tulemusi, millesse ka HKScan on oma väärtusliku panuse andnud. sisustamiseks Kavandatavate nõuete sõnastus räägitakse kõigi osapooltega eraldi läbi ning Maaeluministeeriumi konkretiseeritakse valdkonna põhiselt. juurde loodud 2. Saartalitluse sätte sõnastust on uuendatud ning see on sama, mis varustuskindluse tagamise 11.03.2025 Riigikogu menetlusse võetud HOSis muutmise seaduse eelnõus töörühma töö tulemusi; (589 SE), kuid see on lõimitud elutähtsa teenuse osutaja kohustuste üldisesse 2) Eemaldada loetelusse. See eelnõu läbis eelnevalt uue kooskõlastamise ja arvamuse toidutootjatelt KüTSi avaldamise ringi. saartalituse nõue kui mitte 3. Käesoleva eelnõuga toidu valdkonnas elutähtsa teenuse osutajate ring eesmärgipärane; võrreldes kehtiva hädaolukorra seadusega ei laiene. 3) Tagada seaduseelnõuga 4. Kahtlemata aitaks elutähtsa teenuse osutajateks määratavate ettevõtjate tehtava edasise töö käigus, ennetav riskikaardistus parimate tulemuste saavutamisele kaasa. et ei tekiks 5. Toiduvarustuskindluse tagamist ja suurendamist, mõjutamata negatiivselt konkurentsimoonutusi; konkurentsiolukorda, soovitakse saavutada ka selle eelnõuga. 4) Viia läbi ETOdeks 6. Kehtiva hädaolukorra seaduse alusel on täidetud CER direktiivist tulenev nimetatavate ettevõtete kohustus, millega määrati elutähtsaks teenuseks toiduga varustamine. ennetav riskikaardistus Toiduseaduse alusel määratakse elutähtsa teenuse osutajadteravilja-, pagari- ning selle pealt töötada või makaronitoodete tootmises, liha käitlemises ja piima käitlemises. välja vajalikud Käesoleva eelnõuga lisandub jaekaubandus püsiv kriisiülesandega. Seaduse toetusmeetmed; eelnõu kohaselt ei ole kõik jaekaubanduse ettevõtted kohe püsiva 412  5) Tagada tervikuna kriisiülesandega, vaid vastutav minister määrab sobivad ettevõtted erinevate toetusmeetmete kaalutlusotsuse alusel haldusaktiga püsiva kriisiülesannetega ettevõteteks. loomisel nende konkurentsineutraalsus ja meetmete toiduvarustuskindlust tagav ja suurendav iseloom; 6) Kaaluda toiduettevõtete käsitlemist PKE-dena ETO-de asemel. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Nr Ettepaneku/märkuse Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid sisu 1. Riigipoolsed Selgitus ETO toimepidevusega seotud kulud katab tarbija teenuse hinnast. Need toetusmeetmed. põhimõtted ei ole kavas muuta. Riigi enda loodavad lahendused kaetakse riigieelarvest, nt Eesti Varude Keskuse tegevus. Kaubanduskoda on seisukohal, et eelnõuga Samuti jääb võimalus taotleda raha erinevatest EL fondidest tuleks luua ka riigipoolseid projektipõhiselt. toetusi ettevõtetele, kes Riigiabi andmine lahendatakse iga üksikjuhtumi puhul eraldi. praegu ja tulevikus kvalifitseeruvad elutähtsa teenuse osutajateks (edaspidi ETO). Kehtivate seaduste kohaselt ETOdele kehtivad nõuded jäävad tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõuga peamiselt samasuguseks, 413 kuid eelnõuga on määratud mitmed uued valdkonnad elutähtsaks teenuseks ning seega muutuvad paljud uued ettevõtted ETOks. ETOks olemine toob endaga ettevõttele kaasa aga väga mitmeid kohustusi, nagu näiteks kohustus korraldada õppusi, koostada riskianalüüsi ja tagada toimepidevus. Eelnõu toob seega just uutele ETOks kvalifitseeruvatele ettevõtetele kaasa väga mitmeid uusi suuri kohustusi ning eelnõuga on seega ettevõtetele pandud väga mitmeid nõudeid. Kaubanduskoda rõhutab, et selle kõrval ei ole piisavalt pööratud rõhku sellele, kuidas ettevõtteid motiveerida ja toetada seoses kaasnevate kohustustega. Kaubanduskoda leiab, et selline ettevõtete toetamine on vajalik, et ei toimuks ainult ühepoolne ettevõtete koormamine 414 ning et ettevõtetel tekiks ka reaalne soov saada ETOks. Lisaks on ilmne, et iga ettevõtetele juurde tulev kohustus ja reegel toob kaasa ka kulu, mis omakorda võivad avaldada seetõttu mõju ka toodete ja teenuste lõpphindadesse. Muuhulgas ei ole eelnõus kulude hüvitamise mehhanismi, mida ettevõtjad saaksid nõuda erakorraliste ja täiendavate kohustuste puhul. Kulude hüvitamist võiksid ettevõtted saada nõuda näiteks õigusaktidega tekitatud täiendavate kulude eest või juhul kui ettevõttel tuleb teha riikliku julgeoleku suurendamiseks vajalikke täiendavaid ettevalmistusi ja kulutusi. Eelnõu kohaselt peab kõik julgeoleku ja riigi kaitse seisukohalt olulised ülesanded täitma ettevõtte enda kulul. 415  Kuna aga riigi huvides on tagada kriisi ajal elutähtsate teenuste olemasolu, siis selle kohustuse täitmiseks peaks ka riik pakkuma ettevõtetele omapoolset tuge, et tagada ka ettevõtete motiveeritus ja soov olla ETO. Kaubanduskoda on seisukohal, et riik peab looma ETO-dele toetus- ja kompenseerimismehhanis mid, et aidata suurenenud kohustusi täita. 2. Küberturvalisuse nõuded. Selgitus Käesoleva eelnõuga ei muudeta elutähtsate teenuste regulatsiooni. Elutähtsate teenuste regulatsiooni täiendati hädaolukorra seaduse muutmise Eelnõu § 196 punktiga 3, ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, millega võeti millega täiendatakse üle CER direktiiv. Käesolevasse eelnõusse on HOSi muudatustega tehtud küberturvalisuse seaduse sätted lihtsalt toodud üle. §-i 7 uue lõikega 31, mille kohaselt peavad ETO-d, Ei saa nõustuda olukorraga, kus toiduainete tootmine Eestis võiks lõppeda, kelle infosüsteemid asuvad sest väliriikidega ei ole võimalik sideühendust luua. Samuti võib olla muul välisriigis, tagama põhjusel vajalik katkestada võrgu- ja infosüsteemiga ühendus, et tagada elutähtsa teenuse tootmise ohustus ja jätkumine. toimepidevuse ka viisil ja vahenditega, mis ei sõltu Säte ei pärsi ettevõtjate võimalusi võtta kasutusele kaasaegseid ja parimaid välisriikides asuvatest tehnoloogilisi lahendeid ning eelnõu ei mõjuta konkurentsi. infosüsteemidest. Selline nõue välistab ETOde 416 puhul välisriikides olevate serverite ja ka pilveteenuste kasutamise. Näiteks ETO-le, kes kasutab oma tegevuse tagamiseks, kas pilveteenuseid või asub tema andmekeskus näiteks emaettevõtja juures Soomes, tooks muudatus kaasa otsese kohustuse võtta kasutusele uued sobivad meetmed, et seda nõuet täita. Peamiselt puudutab probleem uue eelnõuga ETOks muutuvaid elutähtsa teenuse osutajaid toidu varustuskindluse valdkonnas. Täna kasutavad näiteks paljud Eesti olulisemad toidutööstused ning kaubandusettevõtjad oma põhiprotsessides pilveteenuseid või asuvad nende andmekeskused välismaal. Seega võib tekkida olukord, kus ettevõte peab näiteks kasutusele võtma täiesti uue tarkvaralahenduse, 417  kuna näiteks paljud tootmise juhtimise tarkvarad ongi tänapäeval kasutatavad vaid pilvelahendusena. Sellised muudatused toovad endaga omakorda kaasa suured kulutused. Lisaks pärsib see ETOde konkurentsivõimet võrreldes teiste turuosalistele, kuna ettevõtetel puudub võimalus kasutada kaasaegseid ja parimaid tehnoloogilisi lahendusi. Kaubanduskoda on seisukohal, et säte paneb ETO-d konkurentsi turul võrreldes teiste turuosalistega ebavõrdsesse olukorda ning seetõttu tuleb kriitiliselt analüüsida, kas selline säte on eelnõus nimetatud kujul üldse vajalik. 3. Toidu varustuskindlus. Selgitus Täpsemad nõuded teenuseosutajatele kehtestab elutähtsa teenuse korraldaja, st Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Eelnõu § 74 lg 6 alusel Võrreldes kehtiva kehtestatavas määruses on võimalik näha ette erinevad nõuded ja tasemed hädaolukorra seadusega erinevate elutähtsate teenuste osutajatele. Eelnõus toodud üldreeglid, st 418 muutub ka toidu riskianalüüsi ja kriisiplaani koostamine, õppuste korraldamine, varustuskindlus toimepidevuse tagamine kehtivad aga kõikidele ühetaoliselt. elutähtsaks teenuseks. Toiduvaldkonnas reguleeritakse ETO määratlus lisaks tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ka läbi toiduseaduse. Uus toiduseaduse § 464 sätestab, et toidu valdkonnas on ETO ettevõtja, kellel on teravilja-, pagari- või makarontoodete tootmise, looma pidamine liha või piima tootmise, liha käitlemise, piima käitlemise või toidu jaekaubanduse valdkonnas märkimisväärne mõju elanikkonna toiduga varustamisel. Varustuskindluse määratlemisel võetakse arvesse nimetatud valdkonna ettevõtjate aastane müügikäive. ETO staatuse saab suurima müügikäibega ettevõtja, erandina piima käitlemise valdkonnas, kus ETO-ks 419 määratakse kolm suurimat müügikäibega ettevõtjat. Kaubanduskoda on seisukohal, et määruse alusel ETO-ks muutuvate toiduettevõtete puhul tuleb neile teha ETO-de reeglitest erandeid või määrata neile ainult püsiv kriisiülesanne. Kõikide eelnõus kehtestatud ETO nõuete täielik täitmine toiduvaldkonnas on ebaproportsionaalne ning need võivad suuresti mõjutada ettevõtte konkurentsivõimet (vt arvamuse punkt 2). Tuleb hoolikalt kaaluda, milliste ETO nõuete kehtestamine on vajalik ja ei ole vajalik toiduvaldkonna ETO-de puhul. Seega teeb Kaubanduskoda ettepaneku hinnata kriitiliselt, kas ja millised ETO-le kehtivad nõudeid on vaja rakendada ka toiduvaldkonna ETO-de puhul ning lähtuvalt 420  sellest, kehtestada toiduvaldkonnas tegutsevatele ETO-le erandid. Näiteks ühe alternatiivina tuleks kaaluda lahendust, kus toiduga varustamine või teatud osa sellest on püsiv kriisiülesanne, mitte elutähtsa teenuse osutamine. 4. Üleminekuperiood. Arvestatud Käesoleva eelnõuga ei muudeta elutähtsate teenuste regulatsiooni. Elutähtsate teenuste regulatsiooni täiendati hädaolukorra seaduse Kuna eelnõuga muutmisega, millega võeti üle CER direktiiv. Üleminekuperiood elutähtsa täiendatakse elutähtsate teenuse osutajatele olid HOSi muudatustes ette nähtud. HOS eelnõu teenuste nimekirja, siis üleminekusätted on toodud üle ka käesolevasse eelnõusse. Lisaks on muutuvad ka paljud uued käesolevas eelnõus toodud üleminekusätted püsivate kriisiülesannetega ettevõtted ETO-deks. isikute jaoks. ETO-ks olemine toob endaga eelnõu kohaselt palju uusi kohustusi. Kuna kohustusi on palju, siis võtab ka nende ettevalmistamine aega. Lisaks peavad ka ettevõtted enda jaoks läbi töötama uue mahuka seaduse teksti, et tutvuda uute kohustustega. Seletuskirja § 75 lg 3 kohaselt määratakse peale ettevõtte ETO-ks 421 määramist ETO-le kuupäev, mis ajaks peab elutähtsa teenuse osutaja täitma korraldaja kehtestatud toimepidevuse nõuete määruses sätestatud nõudeid, ning tähtaeg seaduse eelnõus sätestatud nõuete (nt riskianalüüsi, kriisiplaani, õppuste korraldamise nõuded) täitmiseks. Viimase puhul ei tohi see tähtaeg olla pikem kui 10 kuud. Praeguse selgituse kohaselt jääb mulje, et kõikide nõuete täitmiseks võib määrata ka väga lühikese tähtaja, mille jooksul ei pruugi olla reaalne nende täitmine ning mis omakorda võib kaasa tuua trahvid. Lisaks võib praeguse selgituse kohaselt määrata ühele uuele ETO-le ühe tähtaja ja teisele teise. Olem seisukohal, et nõuete täitmise jaoks peab olema tagatud piisav ajaperiood ning seega tuleks määrata konkreetselt, et igal juhul 422  on uuel ETO-l aega nõuete täitmiseks vähemalt 10 kuud. Seega teeb Kaubanduskoda ettepaneku tagada eelnõuga piisav üleminekuperiood uutele ETO-dele ning et ETO nõuete täitmise aeg oleks sätestatud kõikidele sarnaste kohustuste korral alati võrdselt ja mitte vähem kui 10 kuud. 5. ETO kohustuste Selgitus Kehtiv HOS näeb ette sanktsioonid seaduse ja selle alusel kehtestatud rikkumine. õigusaktides sätestatud nõuete täitmata jätmise korral. Sellegipoolest ei ole seni kehtinud sunniraha ja trahvide määrad olnud motiveerivad. Näiteks osa Eelnõu § 150 kohaselt teenuseosutajate jaoks on seni olnud lihtsam tasuda iga kord sunniraha 2000 suurendatakse eurot kui täita ettekirjutus toimepidevuse nõuete täitmiseks. Sanktsioonid on märkimisväärselt elutähtsa mõjutusvahend isikute käitumise korrigeerimiseks sobivas suunas. On teenuse osutaja kohustuste oodata, et uued sunniraha ja trahvide määrad mõjutavad olemasolevate rikkumise karistusi, tõstes elutähtsa teenuse osutajate käitumist ning suunavad neid paremini täitma selle 20 000 eurolt 400 000 seadusest tulenevaid nõudeid. euroni. Seega tõstetakse karistusmäär maksimaalse Trahvimäärade muutmisel juhindutud KarS-i §-st 47. Erinevalt kehtivast lubatuni. Seletuskirjas on HOSist on rahatrahvide määrad seatud maksimaalses ulatuses, kuivõrd põhjendatud sellist tegemist on teenustega, mille toimepidevuse tagamine ja selleks seadusega muudatust asjaoluga, et sätestatud kohustuste täitmine on väga olulise tähtsusega. Nende kohustuste kuivõrd ETO-de tegevuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine võib tuua kaasa väga suure puhul on tegemist kahju, ohustada inimeste elu ja tervist, Eesti riigi julgeolekut ja teenustega, mille põhiseaduslikku korda. Samasuguses ulatuses on sätestatud maksimaalne 423 toimepidevuse tagamine ja trahvimäär ka nt riigikaitseülesande täitmata jätmise korral (vt kehtiv RiKS selleks seadusega § 911). Trahvimäära tõstmine maksimaalse lubatuni ei tähenda aga sätestatud kohustuste automaatselt nende maksimaalses ulatuses kohaldamist. Igasugune karistuse täitmine on väga olulise kohaldamine peab järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mistõttu tähtsusega, kuna nende määratakse rahatrahv vastavalt rikkumise raskusele. kohustuste täitmata jätmine või Juhime tähelepanu, et 01.11.2023 jõustusid KarSis muudatused, millega mittenõuetekohane täiendatakse KarSi § 47 lõikega 4 ja selle kohaselt võib eriseadusega ette täitmine võib tuua kaasa näha rahatrahvi kohaldamise sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust väga suure kahju, ohustada erineval alusel ja määras, võttes arvesse reguleeritava valdkonna eripära. inimeste elu ja tervist, Eesti riigi julgeolekut ja põhiseaduslikku korda. Siiski tuleb arvestada sanktsioonimäära maksimumini tõstmise puhul seda, et kriisi olukorras tegutsevad ettevõtted oma parimal võimalusel. Arvestada tuleb ka sellega, kuidas toimivad omavahelised koostööd ja milline on täpne kriisi olukord. Seega ei peaks sanktsiooni maksimummääras kohaldamine toimuma kindlasti kergekäeliselt ning et karistuse kohaldamise vajadusel peab see olema ka proportsionaalne 424  rikkumisega. Lisaks on Kaubanduskoda arvamusel, et kuna ETO- de roll on julgeoleku tagamisel ulatuslik ja eelnõu seab ETO-dele ulatuslikult kohustusi ning selle juures ei ole loodud ETO-dele toetavaid- või kompenseerivaid mehhanisme, siis on ebaproportsionaalne tõsta ka sanktsiooni määrasid maksimumini. Kaubanduskoda on seisukohal, et põhjendatud ei ole eelnõuga kehtestatud maksimummääras karistus elutähtsa teenuse osutaja kohustuste rikkumise eest. 6. Kriisiülesanded. Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja muudetud. Juhime tähelepanu, et eelnõus ja seletuskirjas on kriisiülesannete regulatsioon ebaselge. Eelnõu kohaselt on kriisiülesanded püsivad või ühekordsed. Need on eelnõus reguleeritud vastavalt §-s 9 ja §-s 43. 425  Seejuures on aga seletuskirja §-s 9 räägitud mitte ainult püsivatest kriisiülesannetest vaid ka ühekordsetest. Leiame, et seletuskirja käsitlus võib jääda lugejale ebaselgeks, kuna eelnõu §-i 9 lugedes ei tule välja, et kuskil on eraldi sätestatud ka ühekordsed kriisiülesanded. Selle tõttu võib tekkida segadus, kust tulenevad ühekordsed kriisiülesandeid, või kus need reguleeritud on. Seletuskirja §-9 selgituste juures ei ole ka viidet eelnõu §-ile 43. Kaubanduskoda teeb ettepaneku täpsustada seletuskirja §-9 selgitusi, et tuleks selgemini välja ka see, et ühekordsed kriisiülesanded on reguleeritud eelnõus eraldi. 7. Arutelu korraldamine. Arvestatud Kaubanduskoda on seisukohal, et toimuma 426 peaks kohtumine ja arutelu Riigikantselei ja ETO-de vahel, et ettevõtted saaksid aimu, millised nõuded neile tulenevalt uue seaduse eelnõust kehtima hakkaksid. Kuna eelnõu kohaselt on ETO-del väga palju kohustusi ning paljude uute valdkondade ettevõtted muutuvad ETO- deks, siis oleks vajalik saada selgus selles, millised nõuded kohalduvad. Kuna eelnõu sisaldab ka selliseid nõudeid ETO-dele, mille teostamine võib osutuda väga keeruliseks ja kulukaks ning mille realiseerimine ei pruugi olla tegelikkuses isegi realiseeritav (vt arvamuse punkt 2). Arutelu võimaldaks kõikidel osapooltel avaldada enda seisukohti ja vastavalt sellele on võimalik ka teha nõuetes lähtuvalt valdkondadest erisusi. 427  Seega teeb Kaubanduskoda ettepaneku korraldada arutelu ETO-de ja Riigikantselei vahel, et hinnata lähtuvalt konkreetsest valdkonnast ETO nõuete vajalikkust ning tagada ETO-le selgus, millised nõuded neile kohalduvad. Eesti Pank Nr Ettepaneku/märkuse Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid sisu 1. Teeme ettepaneku Arvestatud täiendada elutähtsate teenuste loetelu kaarditehingute töötlemise teenuse toimimisega. Täna on Eesti Panga presidendi 13.07.2018. a määruse nr 7 „Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ kohaselt elutähtsateks makseteenusteks elutähtsa teenuse osutaja (ETO) osutatavad pangasisesed 428 maksed, ETO-de vahelised maksed ja ETO osutatavad kaardimaksed. Lisaks nõuab Eesti Pank oma määrusega ETO-delt teenuse kriitiliste tegevuste toimimiseks vajalike oluliste infosüsteemide ja seadmete toimepidevuse tagamise meetmete võtmist. Need meetmed on olulised kõikide elutähtsate makseteenuste toimepidevuse saavutamiseks, aga need aitavad eelkõige pangasiseste ja pankadevaheliste maksete kontekstis. Kaardimaksete toimimiseks on turuosalise enda infosüsteemidele ja seadmetele lisaks määrava tähtsusega ka kolmandate isikute osutatavate tugiteenuste toimimine ning selleks nõuab Eesi Pank ETO-delt kolmandate isikutega koostöö tegemist. Senise hädaolukorra seaduse (HOS) nõuete täitmise 429 kontrollimise käigus saadud kogemus on näidanud, et ainult koostöö nõudmisest kaardimaksete toimimise tagamiseks ei piisa. Sama kehtib ka makseteenuste puhul, kus kliendid saavad pangakaardiga maksekontolt sularaha välja võtta või siis maksekontole sissemakseid teha. Need teenused sõltuvad samuti tugiteenuste osutajatest. Elutähtsate makseteenuste pakkumiseks oluliste kaarditehingute töötlemise teenusepakkujate nimetamine ETO-ks aitab meie hinnangul suurendada elutähtsate makseteenuste toimekindlust. ETO staatusega kaasnevad ETO-le kohustused täita Eesti Panga presidendi määruses „Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse 430 nõuded“ sätestatud nõudeid sh. teavitada elutähtsa teenuse katkestustest ning täita küberturvalisuse seadusest tulenevaid teenuse osutaja kohustusi. ETO staatusega kaasnevalt on võimalus määrata riigikaitselise töökohustusega töökohti ning tagada kriitiliste ülesannete täitmiseks vajaliku personali olemasolu ja sellega elutähtsa teenuse toimepidevus kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra ajal, sest nende töökohtade täitjaid ei kaasata mobilisatsiooni. Samuti kaasneb ETO staatusega elektrienergia varustuskindluse paranemine. Kaarditehingute töötlemise teenuse pakkuja nimetamise ETO-ks otsustab Eesti Pank. Makseteenuste osutamise 431  tehniliste tugiteenuste kui elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamine sh teenuse toimepidevuse tagamise järelevalve oleks antud juhul Eesti Panga püsivaks kriisiülesandeks. Täna on Eesti maksekeskkonnas kaardimaksete ja muude kaarditehingute tegemisel oluline roll Nets Estonia AS-l, kes pakub kaardimaksete tegemisel tehnilisi tugiteenuseid ETO staatust omavatele LHV Pank AS-ile ja Coop Pank AS-ile ning sularaha väljavõtmise tehingute tegemisel Swedbank AS- ile ning võib seetõttu ETO- ks osutuda. 2. Soovime osundada sellele, Arvestatud Eelnõu täiendatud õiglase hüvitise maksmise regulatsiooniga. et makseteenus on elutähtis teenus, mida makseteenuse osutajad ei saa pakkuda ilma digitaalse allkirjastamise teenuseta. Eesti riigi partneriks sertifikaatide 432 väljastamisel isikut tõendavatele dokumentidele on SK ID Solutions (SK). SK pakub e-teenustesse sisse logimise võimalust ning digitaalse allkirjastamise võimalust ning teenindab ligi 1000 organisatsiooni, mille hulgas on nii finants- , tervishoiu-, haridus- kui ka muud era- ja riigisektori e-teenused. SK reaalajas pakutavate teenuste katkemisel on ta kohustatud väljastama tühistusnimekirja. SK tühistusnimekirjad sisaldavad infot tühistatud ja peatatud sertifikaatide kohta. Tühistusnimekirjad on kumulatiivsed, sisaldades infot kõigi sertifikaatide kohta, mis on hetkel peatatud või tühistatud. SK katab teenustaseme lepingu alusel võimalikud tühistusnimekirjade kasutamisel tekkinud kahjud 12 tunni jooksul. 433 Tühistusnimekirju väljastab SK 12 tunnise intervalliga. Eesti Panga hinnangul tagaks makseteenuse jätkumise vajalikul määral valdavale osale elanikest ID-kaardi kasutamine maksete kinnitamiseks nö offline ehk vastu tühistusnimekirja. Makseteenuse osutajatelt eeldab see tehnilist ja protseduurilist valmisolekut lubada digitaalset allkirjastamist (PIN2 kasutamine) ning kliendipõhiste limiitide sisse lülitamist. Olukorraks, kus SK tegevus on täielikult katkenud, sh ka tühistusnimekirja väljastamine ei ole enam võimalik, Eesti riigil hetkel alternatiivlahendust digitaalse allkirjastamise teenusele ei ole. Antud kontekstis oleks ID-kaardi kasutamine 434 tühistusnimekirjade alusel alternatiivne riigi poolt tagatud ja korraldatud varulahendus autentimiseks. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu § 74 lg 7 kohaselt saab Eesti Pank makseteenuse toimepidevuse korraldajana (ETKA) panna elutähtsa teenuse osutajale kohustuse osutada elutähtsat teenust ettenähtud viisil ja ulatuses, kui see on vajalik elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega katkestuse ärahoidmiseks või peale ulatusliku või raskete tagajärgedega teenuse katkestust teenuse taastamiseks. Seda meedet saab Eesti Pank kasutada eelnõu kohaselt igas olukorras. Kehtiva hädaolukorra seaduse § 33 lg 1 saab sellist meedet rakendada eriolukorra juht või tööde juht eriolukorras. 435 Olenemata rakendajast, st kas seda meedet eelnõu järgi rakendab ETKA või HOSi alusel eriolukorra juht või tööde juht, võimaldab nimetatud meede kohustada panku kasutama aegunud tühistusnimekirju maksete kinnitamiseks. ETKA-na ei ole Eesti Pangal õigust nõuda makseteenuse pakkujatelt võimaliku rahalise kahju katmist, mis võib eriolukorras, antud juhul aegunud tühistusnimekirjade kasutamisest, tekkida. Rahalise kahju tekkimine ei ole suure tõenäosusega sündmus, kuid seda ei saa ka välistada. Kui riik ei suuda tagada reaalaegset ID-kaardi sertifikaatide kehtivuskinnituse teenust, siis võib tekkida olukord, kus makseid tehakse kehtetu ID-kaardiga seda teadlikult kuritarvitades. Selline tegevus nõuab paljude halbade asjaolude kokkulangemist (ID- 436 kaardi enda valdusesse saamist, ID-kaardi omaniku PIN1 ja PIN2 info valdamist). Kui makseteenuse pakkuja võimaldab ID-kaardiga teha makseid tühistatud sertifikaadiga võõralt kontolt, siis tekib konto valdajal nõue makseteenuse pakkuja vastu, mille katmist ei saa makseteenuse pakkujalt eeldada. Kahjude katmist ei saa enda kanda võtta ka Eesti Pank, kuna tegemist on riikliku teenusega, kus Eesti Pank on sarnaselt teistega teenuse kasutaja rollis. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku reguleerida kahju hüvitamine riigi poolt ETO pankadele ülal kirjeldatud riskide realiseerumisel. Eesti Panga hinnangul tuleks tagada võimalike kahjude katmine makseteenuse osutajatele 437  olukorras, kus on täidetud järgmised tingimused: a) riigi teenusepartner isikutuvastamise ja digitaalse allkirjastamise osas (täna SK ID Solution) ei suuda pakkuda reaalajas teenust, mis on vajalik makseteenuse toimimiseks ja ei suuda tühistusnimekirja kokkulepitud intervalliga väljastada; b) makseteenuse pakkujad on taganud protseduurilise ning tehnilise valmisoleku maksete kinnitamiseks vastu tühistusnimekirju (kliendipoolne PIN2 kasutamine) ning seadnud sisse kliendipõhised limiidid. 3. Eesti Pank peab oluliseks Arvestatud laiendada ETO-de ringi ka ETO pankadele teenust osutavate sularaha ringluses olulist tähtsust omavate ettevõtetega, mis on tingitud elutähtsa teenuse sisse ostmise osakaalu olulisest suurenemisest. ETO rolli 438  laienemine eelpool mainitud funktsiooniga ettevõtetele kohustab neid tagama teenuse kriisiaegseks osutamiseks vajalik toimepidevus. Teeme ettepaneku asendada eelnõu paragrahvi 73 lõige 3 punktis 2 elutähtsa teenusena pakutud „sularaharingluse ja sularaha käitlemise toimimine“ mõistega „sularaharingluse toimimine“. Sellest tulenevalt soovime ühte sättesse kokku võtta ka selle mõiste ning määratleda vastavat teenust pakkuv isik elutähtsa teenuse osutajaks vaid siis, kui ta pakub seda teenust elutähtsa makseteenuse osutajale ning tal on Eesti Panga hinnangul maksete toimimisele oluline mõju. 4. Teeme ettepaneku Eesti Arvestatud Panga seaduse muutmise sättes mitte viidata tsiviilkriisi ja riigikaitse 439  seadusele, vaid kirjutada teenused, mille toimepidevust Eesti Pank korraldab, Eesti Panga seadusesse. Lisaks soovime Eesti Panga sularahaga seonduvat kriisiülesannet täiendada sularaha vastuvõtmise ülesandega ning eemaldada sularahavaru tagamise ülesande. 5. Eeltoodud põhjendustele Arvestatud tuginedes teeme järgmised muudatusettepanekud: Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõusse: 1) täiendada paragrahvi 73 lõiget 3 punktiga 11: „11) kaarditehingute töötlemise teenuse toimimine;“ 2) paragrahvi 73 lõige 3 punkt 2 sõnastada järgmiselt: „2) sularaharingluse toimimine;“ 6. Makseasutuste ja e-raha Arvestatud asutuste seadusesse: 440 1) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 91: „91) kaarditehingute töötlemise teenused;“ 2) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „14) sularaharinglus;“; 3) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Sularaharinglus käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 14 tähenduses on sularaha käitlemine ning pangatähtede käitluse seadmete haldamine. Sularaha käitlemine on sularaha lugemine, sortimine, pakendamine ja arvestuse pidamine, sularahaautomaatide kassettide täitmine ning muud teenused, mis võimaldavad sularaha- või makseautomaadist sularaha väljavõtmist, kui see töötab ühe või mitme kaardi väljastaja huvides, 441 kes ei ole kontolt raha välja võtva kliendiga sõlmitud makseteenuse lepingu osapool. Pangatähtede käitluse seadmete haldamine on Euroopa Keskpanga kinnitatud sularaha käitlemise registris olevate seadmete omamine, monitoorimine, riistvaralise ja tarkvaralise toimekindluse tagamine ning sularahaautomaatide kassettide sularahaautomaatidesse paigaldamise korraldamine.“ 4) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Kaarditehingute töötlemise teenus käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 91 tähenduses on kaarditehingute autoriseerimise päringute edastamine, info koondamine ja arvelduspositsioonide kindlaksmääramine.“ 442 5) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Isik, kes osutab vähemalt ühte käesoleva seaduse § 4 lõikes 6 nimetatud teenust, on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja kui ta osutab teenuseid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale ja tal on Eesti Panga hinnangul maksete toimimisele oluline mõju. (6) Isik, kes osutab vähemalt ühte käesoleva seaduse § 4 lõikes 7 nimetatud teenust, on tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 11 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja kui ta osutab teenuseid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 73 lõike 3 punktis 1 nimetatud elutähtsa teenuse osutajale 443 ja tal on Eesti Panga hinnangul maksete toimimisele oluline mõju. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja püsiv kriisiülesanne on osutada elutähtsat teenust tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuete kohaselt. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja täpsustab kriisiülesannet, selleks valmistumise ning selle täitmise nõudeid tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 75 lõike 5 alusel. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud elutähtsat teenust osutavate isikute loetelu kinnitab Eesti Pank.“; 6) paragrahvi 89 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Järelevalvet käesoleva seaduse § 41 lõikes 7 ja § 51 lõikes 14 sätestatud kriisiülesannete täitmise ja selleks valmistumise üle 444  tehakse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses sätestatud alustel ja korras.“. 7. Eesti Panga seadusesse: Arvestatud 1) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Eesti Panga püsivad kriisiülesanded on: 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud ülesanded; 2) Eesti Panga hallatavate maksesüsteemide toimimise tagamine; 3) sularaha väljastamine ja vastuvõtmine; 4) makseteenuse, kaarditehingute töötlemise teenuse ja sularaharingluse kui elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamine.“; 8. Vabariigi Valitsuse Selgitus § 35 annab võimaluse valitsusel tagada teatud meetmetega finantssektori juhtimisvolitused stabiilsus, kui nt Euroopa Keskpanga suunised ja otsused viibivad. Tähele finantssektori suhtes tuleb panna, et meetmed, mida valitsus võib otsustada peavad olema antud olukorras sobivad, mõõdukad vajalikud ning aitama kaasa finantssektori Märgime, et paragrahvi 36 stabiilsuse saavutamiseks. Pelgalt erikorra väljakuulutamine ei too kaasa lõige 1 punktis 2 toodud kõiki eelnõu §-s 35 ette nähtud meetmeid rakendada. Kui on nt välja võimalus kohustada kuulutatud eriolukord, kuid see ei puuduta kuidagi finantssektori stabiilsust, 445  finantsjärelevalve subjekte siis ei ole valitsusel tarvilik ega ka seaduslik eelnõus toodud meetmeid ostma riigi emiteeritavaid finantssektori osas kohaldada. Aga kui nt eriolukord on kuulutatud välja võlaväärtpabereid ei ole ulatusliku elutähtsa teenuse – elektri - katkestuse tõttu ning see mõjutab kooskõlas paragrahvi olulisel määral nt pankade tööd siis sellises olukorras võib olla vahalik eesmärgiga säilitada sektori stabiilsuse säilitamiseks valitsusel teatud meetmeid rakendada. finantssektori stabiilsus ja Tähele tuleb panna, et teatud meetmed võivad olla ebasobilikud ühe usaldusväärsus või konkreetse panga osas, kuid vajalikud terve sektori osas, nt kriitiliste funktsioonide võlaväärtpaberite ostmine. jätkuvus. Kui seadusandja soovib tagada riigi finantseerimist kriisiolukorras, tuleb seda põhjendada ning vastav nõue kehtestada eraldiseisvas sättes. Ühtlasi juhime tähelepanu, et sellise kohustuse kehtestamine võib viia olukorrani, kus finantsjärelevalve subjektide finantsseisund halveneb, millel omakorda võivad olla negatiivsed tagajärjed finantsstabiilsusele. 9. Piiriülesed Selgitus Teema nõuab põhjalikumat analüüsi, FI seisukohta ja RAMiga teenusepakkujad läbirääkimist. Siin on oluline esmalt aru saada, et milliseid subjekte silmas peetakse. Soovime tuua välja, et Ilmselt saavad need olla: a) krediidiasutused; b) makseasutused/e-raha hetkel ei ole elutähtsa asutused; c) makse- ja arveldussüsteemide korraldajad; d) ATM teenuse osutajatena hooldajad/käitlejad. Üldjuhul ei luba EL õigus selliseid piirangud seada hõlmatud piiriüleseid (läheb vastuollu teenuste osutamise vabaduse põhimõttega). Siiski 446 teenusepakkujaid, kuna pangandusdirektiivi 2013/36 artiklid 36 ja 41 võimaldavad liikmesriikidel järelevalvet nende nn general good printsiibi alusel teatud piiranguid nö sissetulevatele (filiaali tegevuse üle ei tee Eesti või piiriülese teenuse kaudu) ja teenust osutatavatele teiste liikmesriikidele Vabariigi krediidiasutustele seada. järelevalveasutused. Sarnaseid erisusi ei ole ette nähtud EL õiguses punktis b nimetatud makse- Eelkõige puudutab see ja e-raha asutustele, kes võivad samamoodi makseteenust osutada nagu makseteenuse osutamist, krediidiasutused. Ehk ilmselt nende tegevuse piiramine sellisel kujul oleks aga võib olla oluline ka küsitav. teistes valdkondades. Subjektid c ja d - nende osas ei näe EL õigus ette otseselt nn piiriüleselt Seega tekib olukord, kus teenuse osutamise/filiaali asutamise vabadust, võimalik seega välisriikide Eestis asutatud vastavate isikute tegevust Eestis saaks sel kujul piirata. teenuspakkujad peavad järgima täiendavaid sh ETO staatusest tulenevaid regulatsioone, mille jõustamine ülepiiriste teenusepakkujate puhul on problemaatiline, mis omakorda võib viia selleni, et regulatsioonide vältimiseks hakatakse elutähtsat teenust osutama ülepiiriliselt ning väljaspool Eesti järelevalveasutuste kontrolli. Eeltoodust tulenevalt peame vajalikuks analüüsida, kas Euroopa Liidu õigus (nt julgeoleku alane) võimaldab kehtestada nõude, mille kohaselt 447  teatud teenuse mahu ületamisel tekiks piiriülestel teenusepakkujatel kohustus asutada Eestis vähemalt filiaal. See võimaldaks nende teenuse osutajate määratlemist elutähtsa teenuse osutajatena ning nende suhtes saaks kehtestada ETO-dele ette nähtud nõuded ja teha ka järelevalvet Eesti järelevalveasutuse poolt. 10. Kriisiolukorraks Selgitus Eelnõu on muudetud ja selles sätestatakse, et kriisiolukorraks valmistumisel valmistumisel ja selle ja selle lahendamisel on püsiva kriisiülesandega asutusel ja isikul, sealhulgas lahendamisel vajaliku elutähtsa teenuse osutajal ja kohaliku omavalitsuse üksusel ning teabe töötlemine põhiseaduslikul institutsioonil õigus saada ja töödelda eelnõus sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet, sealhulgas avaliku teabe seaduse Eelnõu reguleerib ka alusel asutatud andmekogusse (edaspidi andmekogu) kantud andmeid, mis andmete jagamist ei ole isikuandmed. See tähendab, et kriisiolukorraks valmistumisel on õigus kriisiolukorraks saada ja töödelda selliseid andmeid, mis ei ole isikuandmed, ning mis on valmistumisel ja selle vajalikud eelnõuga pandud ülesannete täitmiseks. Lisaks reguleeritakse ka lahendamisel. Soovime õigus töödelda asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet juhul, kui selle tähelepanu juhtida Eesti töötlemine vastab kriisideks valmistumise või selle lahendamise eesmärgile Panga kogutavate ning teabe töötlemine on vajalik konkreetselt eelnõus sätestatud ülesande statistikaandmete täitmiseks. eriregulatsioonile, mille kohaselt võib isiku otsest Isikuandmete saamise õigus, sealhulgas õigus saada neid AvTSis nimetatud või kaudset tuvastamist andmekogudest, sätestatakse üksnes kriisiolukorras kriisiolukorda võimaldavaid andmeid lahendaval asutusele või piiravat meedet kohaldaval haldusorganile. Õigus 448 (statistika saada ja töödelda neid andmeid sätestatakse nimetatud asutusele ka konfidentsiaalseid olukordadeks, kus isikuandmeid sisaldava andmekogu pidamist reguleerivas andmeid) levitada ainult õigusaktis ei ole nende isikuandmete väljastamise või muul viisil tema nõusolekul, välja juurdepääsu õigust konkreetsele asutusele sätestatud. Sellise seadusliku arvatud riikliku statistika aluse sätestamise vajadus seisneb selles, et seadusandjal ei ole võimalik seadusest tuleneval juhul. detailselt ette näha mistahes kriisiolukorra lahendamises osalevate asutuse Riikliku statistika seadus täpsemaid vajadusi mõnes andmekogus sisalduvate andmehulkade osas. loetleb selliste juhtudena Tuleb möönda, et kuigi kriisideks valmistumisel on praegu iseenesest konfidentsiaalsete võimalik kõikidel eelnõus sätestatud ülesandeid täitvatel asutustel ja isikutel andmete levitamise teistele analüüsida ja mõelda läbi erinevate andmete töötlemise vajadused ning statistika tegijatele (sh valmistada ka ette vajalikud muudatused õigusaktides, siis teatud Eurostat, Euroopa määramatus paratamatult jääb ning see ei saa olla takistuseks kriisi Keskpank) ja levitamise lahendamisel. Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on vältida neid teaduslikel eesmärkidel. olukordi, kus konkreetseid kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke andmeid Sama regulatsioon kehtib ei saa aluse puudumise tõttu töödelda see lahendav asutus, kellele võib ka Statistikaameti andmete väljastamine kriisiolukorras olla aga igati põhjendatud ja kogutavatele eesmärgipärane, ja seeläbi kannataks kriisi lahendamine. Andmesubjekti statistikaandmetele. õiguste ühe kaitsegarantiina sätestatakse nendeks olukordadeks ka nõue, et Eeltoodu tähendab seda, et andmete töötlemise eesmärki peab eelnevalt hindama AKI. Isikuandmed kriisiolukorraks väljastab andmekogu vastutav töötleja üksnes juhul, kui isikuandmete valmistumisel või selle töötlemine vastab soovitud eesmärgile. lahendamisel ei ole praeguse regulatsiooni kohaselt võimalik riikliku statistika tegijatelt nõuda statistika konfidentsiaalseid andmeid. Kui kriisiolukorraks ettevalmistamisel või selle lahendamisel on siiski neid andmeid tarvis, tuleb 449  selleks kehtestada õiguslik alus. Õigusliku aluse kehtestamine võib olla problemaatiline, kuna statistika andmete konfidentsiaalsuse põhimõte tuleneb ÜRO riikliku statistika põhiprintsiibist nr 6 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest nr 223/2009 Euroopa statistika kohta. 11. Püsiva kriisiülesandega Arvestatud asutuse ja isiku kriisiplaan Eelnõu § 13 lõige 3 sätestab, et Rahandusministeerium võib koostada ühisplaani Eesti Panga ja Finantsinspektsiooniga ning lõige 4 sätestab Eesti Pangale kriisiplaani kooskõlastamise kohustuse Rahandusministeeriumiga juhul, kui eeltoodud ühist kriisiplaani ei koostata. Sarnane tasakaalustav kooskõlastamise kohustus Rahandusministeeriumil 450  aga puudub. Pidades silmas, et keskpank on Eesti Panga seaduse kohaselt sõltumatu asutus, palume kaaluda kooskõlastamise kohustuse asendamist nõudega esitada plaan Rahandusministeeriumile arvamuse avaldamiseks. 12. Konsulteerimine Euroopa Teadmiseks võetud Keskpangaga Lõpetuseks soovime juhtida Teie tähelepanu sellele, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõigetele 4 ja 5 tuleb eelnõud konsulteerida ka Euroopa Keskpangaga. Konsulteerimise juhis on leitav Euroopa Keskpanga veebilehelt. Eesti Pank (II kooskõlastusring) Nr Ettepaneku/märkuse Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid sisu 1. Eelnõu § 10 lg 6 sätestab, Selgitus Eelnõu seletuskirja kohaselt loetakse elutähtsa teenuse osutamine elutähtsa et püsiva kriisiülesandega teenuse osutaja kriisiülesandeks, st püsiv kriisiülesanne on ka elutähtsa asutus ja isik peavad teenuse toimepidevuse korraldamine. Oluline on, et asutused ja isikud, 451 valmistuma talle määratud kellele on määratud püsiv kriisiülesanne, oleksid valmis selle täitmiseks igal püsiva kriisiülesande ajal. Valmisoleku tagamiseks koostab kriisiülesandega asutus riskianalüüsi, täitmiseks, sealhulgas mille põhjal saab asutus otsustada vahendite vajaduse, rollid ja täitjate hulga koostama §-s 13 sätestatud ning koostada kriisiplaani. Tegemist on ETO-le pandud ülesandega, mida ei korras riskianalüüsi ja §-s saa lugeda valitsuse ülesandeks. 15 sätestatud korras plaani ning tagama, et tal on ülesande täitmiseks vajalikud võimed, sealhulgas personal, vahendid ja varud. Eesti Pank on püsiva kriisiülesandega asutus. Euroopa Keskpank on sarnaste valmisoleku nõuet kommenteerinud oma arvamuses riigikaitseseaduse eelnõul kohta järgmiselt: „Kuigi Eesti Panga riigikaitseülesande täitmiseks valmistumise ülesannet võib pidada tavaliseks EKPSi keskpanga ülesandeks, teostatakse seda selgelt eranditult Eesti Vabariigi valitsuse huvides, eesmärgiga säilitada Eesti riigi iseseisvus ja sõltumatus, tema maa-ala, territoriaalvete ja 452  õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkus ning põhiseaduslik kord. Kuna see ülesanne ületab keskpanga ülesande seoses hädaolukorra planeerimise sisemenetlusega, on see pigem valitsuse, mitte keskpanga ülesanne. Seetõttu peaks seaduseelnõu sätestama hüvitamise skeemi valitsuse ülesande täitmisel kantud kulude hüvitamiseks Eesti Pangale, nagu seda on tehtud samalaadsete korralduste puhul mitmes muus liikmesriigis, kus võrreldavad ülesanded on pandud riigi keskpangale.“ Seega võib eelnõu konsulteerimisel Euroopa Keskpangaga oodata neilt sarnast seisukohta ka selle sätte osas. 2. Jääme oma varasemalt Arvestatud esitatud seisukoha juurde, et paragrahvi 35 lõige 1 punktis 2 toodud võimalus kohustada finantsjärelevalve subjekte 453 ostma riigi emiteeritavaid võlaväärtpabereid ei ole kooskõlas paragrahvi eesmärgiga säilitada finantssektori stabiilsus ja usaldusväärsus või kriitiliste funktsioonide jätkuvus. Kui eelnõuga soovitakse tagada riigi finantseerimist kriisiolukorras, tuleb seda igati põhjendada ja rakenduslikult hinnata ning vastav nõue kehtestada eraldiseisvas sättes. Ühtlasi juhime tähelepanu, et sellise kohustuse kehtestamine võib viia olukorrani, kus finantsjärelevalve subjektide finantsseisund halveneb, millel omakorda võivad olla negatiivsed tagajärjed finantsstabiilsusele. Märkuste tabelis toodud selgitus ei ole piisav ega too välja ühtegi olukorda, kus Riigikogu kehtestatud kohustus osta riigi võlaväärtpabereid aitaks 454  kaasa finantssektori stabiilsuse säilitamisele. 3. Eelnõu § 40 lg 5 sätestab, Arvestatud osaliselt Eelnõu sõnastust muudetud, et tuleks selgelt välja, et EPle saab anda et Eesti Pangale ja korraldusi ainult püsiva kriisiülesande raames. kohaliku omavalitsuse üksusele võib anda Korralduste andmine on oluline, et tagada kiire sekkumine ja olukorra korralduse üksnes nende lahendamine. Eesti Pank on sõltumatu institutsioon, kuid samas ka elutähtsa püsiva või ühekordse teenuse korraldaja, kes lahendab makseteenuste, sularaharingluse ja kriisiülesande täitmise kaarditehingute töötlemise katkestuste olukordi. Seega on Eesti Pank osaks raames. Juhime kriiside lahendamisel ning juhib ka osade kriisiolukordade lahendamist, nt tähelepanu, et Eesti sularaharinglus/makseteenuse toimimine. Korraldused ei ole eesmärgiga Pangale kui sekkuda EP ja Euroopa Keskpanga pädevuses olevatesse küsimustesse, vaid põhiseaduslikule kriisi lahendamise ühtsuse huvides Eesti Panga ETKA kohustuste raames institutsioonile ei saa tekkida võivatesse kitsaskohtadesse. vastavalt § 33 lõikele 9 Kuna kõiki ettetulevaid olukordi ei ole võimalik ette näha jäetakse võimalus ühekordseid korralduse andmiseks ka Eesti Pangale. kriisiülesandeid üldse anda. Lisaks on küsitav Eesti Pangale korralduste andmine üldse, kuna Eesti Panga seaduse § 3 kohaselt tegutseb Eesti Pank muudest riigiasutustest sõltumatult. Ta annab oma tegevusest aru Riigikogule, ei allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele ega kolmandatele isikutele. Sellele on varasemalt ka 455  oma arvamuses riigikaitse seaduse eelnõu kohta juhtinud tähelepanu Euroopa Keskpank. Eelnõu § 40 lõikes 6 sätestatakse küll Eesti Panga kohustus teavitada korralduse andjat, kui korraldus on vastuolus Eesti Panga muude ülesannete, õiguste või kohustustega, kuid eelnõust ei ole üheselt võimalik välja lugeda, kas see peatab korralduse täitmise. 4. Eelnõu § 41 lõige 6 Selgitus Eelnõust vastav säte välja jäetud, kohaldub eelnõu riigivastutuse välistab regulatsioon. Finantsinspektsiooni vastutuse kriisiolukorra lahendamise eest vastutava asutuse korralduse täitmisel. Sarnane vastutusest vabastav säte peaks kohalduma kõigile asutustele, kellele kriisiolukorras korraldusi antakse. 5. Eelnõu § 75 lõiked 7 ja 8 Arvestatud Nõudega soovitakse tagada ettevõtete ja asutuste teadlikkus riigikaitselistes sätestavad elutähtsat kriisides teenuse osutamise vajadustest – mahud, viis, eripära. Nimetatud teenust korraldava asutuse vajaduste tagamiseks on oluline Kaitseministeeriumiga kooskõlastada, et kohustuse kooskõlastada tagada teenuste osutamine ka riigikaitselistes kriisiolukordades. Kõikide 456  elutähtsa teenuse kirjeldus elutähtsate teenuste osas ei ole Kaitseministeeriumil vajadust nö tellimust ja nõuded anda, seega on eelnõust jäetud kooskõlastamise nõue välja ning lähtutakse Kaitseministeeriumiga. VV reglemendis toodud nõudest, et kooskõlastada tuleb asjassepuutuvate Eesti Pank on sõltumatu asutuste ja isikutega. põhiseaduslik institutsioon. Kolmandate isikute õigused kiita heaks keskpanga õigusakte ei ole kooskõlas keskpanga sõltumatusega. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku asendada Kaitseministeeriumi kooskõlastus elutähtsat teenust korraldava asutuse kohustusega esitada elutähtsa teenuse kirjeldus ja nõuded Kaitseministeeriumile arvamuse avaldamiseks. 6. Eelnõu §75 lg 11 sätestab, Arvestatud ja selgitus Nimetatud säte annab õiguse panna varem kokkulepitust erinevat korraldust et elutähtsa teenuse elutähtsa teenuse korraldajale, kelleks on Eesti Pank, mitte toimepidevuse korraldaja Finantsinspektsioon. Nimetatud säte ei reguleeri järelevalve küsimusi. võib panna elutähtsa Kohustuse saab panna ettekirjutusega ning see tagatakse vajadusel teenuse osutajale sunnirahaga, eelnõu muudetud. kohustuse osutada elutähtsat teenust ettenähtud viisil ja ulatuses erinevalt käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatavas määruses sätestatud nõuetest, kui see 457  on vajalik selle teenuse ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestuse ärahoidmiseks või pärast teenuse ulatuslikku või raskete tagajärgedega katkestust teenuse taastamiseks. Eesti Panga jaoks ei ole selge selliste korralduse jõustamine. Kui see peaks toimuma läbi ettekirjutuse tegemise ja sunniraha määramise, siis vastavalt §-le 155 teeb ettekirjutusi ja rakendab sunniraha riiklikku järelevalvet tegev haldusorgan. Vastavalt § 157 lg 1 punktile 1 teeb riiklikku järelevalvet finantsjärelevalve subjektidest elutähtsa teenuse osutajate suhtes aga Finantsinspektsioon. Ühe võimalusena võiks kaaluda § 155 täiendamist selliselt, et ka Eesti Pangal oleks §75 lg 11 nimetatud juhul õigus ettekirjutusi teha ja sunniraha määrata. 7. Eelnõu § 76 lõige 12 ehk n- Selgitus Saartalitluse sätte sõnastust on uuendatud ning see on sama, mis 11.03.2025 ö saartalituse nõue küll Riigikogu menetlusse võetud HOSis muutmise seaduse eelnõus (589 SE), 458 võimaldab elutähtsa kuid see on lõimitud elutähtsa teenuse osutaja kohustuste üldisesse teenuse osutajatel loetelusse. See eelnõu läbis eelnevalt uue kooskõlastamise ja arvamuse infosüsteeme välisriigis avaldamise ringi. Selle järgi peab elutähtsa teenuse osutaja tagama juhul, kui hoida, kuid sisuliselt elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikud andmed või seadmed kohustab neid teenuse asuvad välisriigis, elutähtsa teenuse toimepidevuse dubleerivate vahendite toimimise tagamiseks ja tehnoloogiliselt alternatiivsete lahenduste abil ajal, kui välisriigis hoidma sellisel juhul asuvatele andmetele või seadmetele juurdepääsuks kasutatav tavapärane paralleelselt töös kahte elektroonilise side teenus või võrk ei toimi. See seondub vahetult elutähtsa süsteemi ehk süsteeme, teenuse osutaja teise kohustusega rakendada elutähtsa teenuse toimepidevust mis asuvad Eestis kui ka tagavaid meetmeid (…) tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude välismaal. Teeme teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete ettepaneku sõnastada lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning eelnõu § 76 lõige 12 muu sellise kaudu. Elutähtsa teenuse osutaja nõuete täitmist kontrollib, järgmiselt: „(12) Kui toimepidevuse nõuded kehtestab ning tema toimepidevuse riskianalüüsi ja elutähtsa teenuse kriisiplaani kinnitab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja. toimimist tagavad infosüsteemid asuvad välisriigis ning need ei toimi või ühendus välisriigi võrgu- ja infosüsteemidega on katkenud, tagab elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse toimepidevuse alternatiivsel viisil ja vahenditega. Lubatud viisi ja vahendid sätestab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja käesoleva seaduse § 75 lõike 6 alusel kehtestatud määruses. Enne nimetatud 459 määruse kehtestamist esitab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja selle kooskõlastamiseks Riigi Infosüsteemise Ametile. Eesti Pank esitab nimetatud määruse Riigi Infosüsteemide Ametile arvamuse avaldamiseks.“ Muudatus annaks elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale võimaluse saartalitluse nõudeid oma määrusega muuta ning seda selgel seadusest tuleval alusel, kuid oleks samas kooskõlas sellega, et saartalitluse nõude täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet Riigi Infosüsteemide Amet. Kõik elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajad peale Eesti Panga esitavad määruse eelnõu kooskõlastamiseks Riigi Infosüsteemide Ametile. Eesti Pank esitab oma määruse eelnõu Riigi Infosüsteemide Ametile arvamuse avaldamiseks, kuna kolmandate isikute 460 õigus keskpanga õigusakte heaks kiita ei ole kooskõlas Eesti Panga seadusest tuleneva keskpangas sõltumatuse nõudega. Lisaks on pakutud sätte sõnastus kooskõlas eelnõu § 76 lõikes 5 sätestatuga, mis annab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale võimaluse küsida elutähtsa teenuse osutajate nimetamisel Riigi Infosüsteemide Ametilt arvamust saartalitluse nõude täitmise ja selle täitmise tähtaja kohta. Väljapakutud sõnastus annab elutähtsa teenuse osutajatele võimaluse infosüsteemide välisriikides hoidmiseks ja teenuse kättesaadavuse tagamiseks alternatiivse (nt. satelliitside) ühendusega, kui Eesti mere- ja maakaablid peaksid katkema. Sellise lahenduse vajalikkust on rõhutanud elutähtsa teenuse osutajatest 461 krediidiasutused. Säte suurendab ka makseteenuse ja sularaharingluse toimekindlust riigikaitselistes kriisiolukordades, sest hetkel kehtiva nõude täitmiseks eelistavad elutähtsa teenuse osutajad oma andmekeskusi Eestis hoida, mis tähendab, et andmekeskuste vastu tehtava füüsilise rünnaku tagajärjel katkeks elutähtsate teenuste toimepidevus, sh inimeste ja ettevõtete juurdepääs oma pangakontol oleva raha kasutamisele. Riigi Infosüsteemide Ameti seisukohast on makseteenus füüsilise komponendita elutähtis teenus, mille puhul võiks toimepidevuse tõstmiseks ja andmekeskuste hävimise riski maandamiseks kaaluda elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajatele suurema 462  otsustusõiguse andmist saartalituse nõuete kehtestamisel. 8. Eelnõu § 98 lõikes 3 Selgitus ETKA ülesanne on tagada, et ETOl oleks tehtud riskianalüüs ja kriisiplaan toodud määrus paneb ning isikud, kes määratakse kriisiülesandega töökohale oleks vastavuses elutähtsa teenuse riskianalüüsis ja kriisiplaanis tooduga. Kohustust tagada, et ETO kindlasti toimepidevuse määraks kriisiülesandega töökohale isikuid, ei ole, kuna nimetatud korraldajale kohustuse töökohale määramine on vaid üks valik, kuidas endale vajalikku personali tagada, et elutähtsa teenuse tagada. osutaja on määranud sobivad kriisiülesandega ametikohad. See kohustus tuleks määruse asemel sätestada seaduses. 9. Teeme ettepaneku Arvestatud ETKA kohustus on määrata ETO tingimused ja kord täiendada krediidiasutuste seaduse § 3 lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Eesti Pank võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja korra. (5) Kriisiolukorras pakub elutähtsat teenust osutav krediidiasutus, välisriigi krediidiasutuse filiaal Eestis ja lõikes 22 nimetatud krediidiasutus makseteenuseid ulatuses, mis vastab tsiviilkriisi ja 463 riigikaitse seaduse § 75 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatule. Elutähtsat teenust osutav krediidiasutus ja välisriigi krediidiasutuse filiaal Eestis, kes osutab sularaha- või makseautomaadist sularaha väljavõtmise teenust, peab kriisiolukorras tagama teenuse sõltumata sellest, kas sularaha välja võttev isik on selle krediidiasutuse ja filiaali klient või mitte.“ Seletuskiri: Punktiga 4 täiendatakse seaduse § 3 lõigetega 4 ja 5. Lõikes 4 on sätestatud Eesti Panga volitusnorm kehtestada elutähtsa teenuse osutaja määramise täpsemad tingimused ja kord. Lõikes 5 viidatakse krediidiasutuste ja filiaalide kohustusele pakkuda kriisiolukorras teenuseid ulatuses, mis vastavad Eesti Panga presidendi määrusega ette 464 nähtud teenusele ettenähtud tingimustele ning ühtlasi pannakse elutähtsa teenuse osutajatele kohustus säilitada sularaha väljastamise võimekus sularahaautomaatide nn ristkasutuse kaudu ka kriisiolukorras. Säte tagab, et kriisiolukorras ei või pangad piirata sularaha väljastamist nende hallatavate sularahaautomaatide kaudu üksnes krediidiasutuse enda klientidele. See tähendab, et ühe panga väljastatud maksekaardiga saavad kliendid sularaha välja võtta ka mõne teise panga sularahaautomaadi kaudu nagu tavapäraselt. Kuivõrd sularahaautomaatide arvu on pangad aasta-aastalt vähendanud, ei tohiks lubada kriisiolukorras sularaha kättesaadavust piirata ja kliente eelistada. Kui kriisiolukorras nähakse ette ka sularaha 465  summaline piiramine, tuleb seda rakendada samuti kõikide krediidiasutuste klientide suhtes, kes sularahaautomaatide kaudu sularaha välja võtavad. 10. Teeme ettepaneku muuta Arvestatud Eesti Panga seadust ja täiendada paragrahvi 2 lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Eesti Panga püsivad kriisiülesanded on: 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1, 2 ja 5 sätestatud ülesanded; 2) Eesti Panga hallatavate maksesüsteemide toimimise tagamine; 3) finantssüsteemi stabiilsusele kaasaaitamine, sealhulgas finantskriiside lahendamisel osalemine; 4) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesannete täitmine.“ Seletuskiri: Eesti Panga seaduses sätestatakse Eesti Panga püsivad 466 kriisiülesanded, mis on seotud rahapoliitika kujundamise, raharingluse korraldamise ning finantsstabiilsuse tagamisega, ning mille eesmärk on kindlustada rahandus- ja finantssüsteemi stabiilsus ning efektiivne toimimine kriisiolukordades. Samuti on kriisiolukorras äärmiselt oluline maksesüsteemide katkematu toimimine, et tagada finantsvoogude jätkumine ja vältida majanduslikku seiskumist. Finantssüsteemi stabiilsus on kogu majanduse toimimise alus. Eesti Pank mängib olulist rolli finantskriiside ennetamisel ja lahendamisel. See hõlmab pidevat finantssektori olukorra jälgimist, analüüsimist ja vajadusel sekkumist, et vältida sügavamate kriiside tekkimist. Eesti Pank teeb koostööd teiste finantsasutuste ja 467  riigiasutustega, et koordineerida kriisihaldust ja rakendada vajalikke meetmeid. Finantssüsteemi stabiilsuse tagamise üheks meetmeks on pankadele likviidsuse tagamine. 11. Eelnõu ei sätesta enam Selgitus FI täidab kriisiolukorras neid ülesandeid, mis talle on seaduses toodud või püsivaid kriisiülesandeid EP poolt korraldusega antud Finantsinspektsioonile. Peame Finantsinspektsiooni oluliseks institutsiooniks finantskriiside lahendamisel kriisiolukorras ja leiame, et ka Finantsinspektsioonile peavad olema määratud püsivad kriisiülesanded (näiteks elutähtsa teenuse osutajate üle järelevalve tegemine, finantskriiside lahendamine, tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse § 35 tulenevate ülesannete täitmine) nendest tulenevate õiguste ja kohustustega. 12. Eelnõuga sätestatakse Selgitus Eelnõu reguleerib üldist taustakontrolli tegemist. Kui mõnes valdkonnas on võimalus läbi viia spetsiifilised nõuded juhtorganitele ja omanikele, siis oleks mõttekas need taustakontroll isikute vastavas valdkonna seaduses ette näha. Käesolevas eelnõus on ainult need 468  suhtes, kes täidavad taustakontrolli puudutavad sätted, mis lisati HOSi tulenevalt EL direktiivist. elutähtsa teenuse Suuremad muudatused ja nõuded taustakontrolli osas on mõistlik lahendada toimepidevuse tagamise ühtse taustakontrolli regulatsiooniga, mille väljatöötamine kuulub JUMi seisukohast olulisi vastutusalasse või siis spetsiifilised nõuded eriseadustes. ülesandeid. Arvestades elutähtsa teenuse olulisust Eesti Vabariigi toimimise tagamisel võiks lisaks töötajate taustakontrollile kaaluda ka elutähtsa teenuse osutajate juhtorganite ja omanike sobivusnõuete kehtestamist neis tegevusvaldkondades, kus see praegu puudub. Eesti Vee-ettevõtete Liit Nr Ettepaneku/märkuse Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid sisu 1. Kuigi seletuskirja kohaselt Arvestatud Kohtumine toimus 23.05.2023 ETO-de ülesanded ei muutu, on suurema tähelepanu alla seaduse eelnõuga võetud asutuste ja isikute toimepidevus, mis puudutab ka ETO-sid, kes on kriisiülesande täitjad. Sellest tulenevalt kaasneb meie hinnangul ETO-dele uudseid nõudeid 469  ja täiendavaid kohustusi (nt toimepidevuse tagamise objekte hõlmav objektikaitse regulatsioon). Soovime kaasnevaid kohustusi täpsemini analüüsida, et vältida hilisemaid praktikas ilmnevaid kitsaskohti. Lisaks palume võimalusel Riigikantseleiga eraldi kohtumist, eelduslikult mai kuus, et eelnõu raames tekkinud küsimusi vahetult arutada ja võimalikke hilisemaid praktilisi probleeme vältida. Eesti Linnade ja Valdade Liit Nr Ettepaneku/märkuse Arvestatud/mittearvestatud/ Kommentaarid sisu selgitused 470 1. Eesti Linnade ja Valdade Selgitus Mitmed kirjeldatud ülesanded on omavalitustel juba ka täna ning Liit ei pea võimalikuks eelnõu ainult täpsustab neid ootuseid (nt sotsiaal- ja kooskõlastada tsiviilkriisi haridusteenuseid tuleb ka kehtiva õigusruumi järgi pakkuda nii ja riigikaitse seaduse tava- kui kriisiolukorras). eelnõu järgmistel põhjustel. Kooskõlastusringi käigus saadud tagasiside pinnalt on tehtud Kahtlemata on tegemist mõningaid täpsustusi osapoolte rollides, mitmed täpsustused on vajaliku eelnõuga, kuid tulemas eriseaduste paketi raames (nt ettepanek esitatud kujul eelnõu vajab sotsiaalvaldkonna kriisülesannete miinimumstandardite täiendavat läbitöötamist ja seadmiseks on välja töötatud sotsiaalhoolekande seaduse täpsustamist, et eelnõu muutmise eelnõu raames, mille ELVL on eraldiseisvalt seadusena toimiks kooskõlastanud). eesmärgipäraselt ja kõigil osapooltel oleks selgus Eelnõu seletuskirjas oleme keskendunud rahaliste mõjude vaates nende rollist, pädevusest, ennekõike toimepidevuse nõuete täitmise ning kriisiplaanide õigustest ja kohustustest. koostamisega seotud kuludele. Nagu ka ise välja toote, siis muid Seaduse eelnõu sätestab rahalisi mõjusid saab hinnata pärast riskianalüüside ja kohalikele omavalitsustele kriisiplaanide koostamist ja plaanide õppustel läbi mängimist. hulgaliselt uusi ülesandeid, Täiendavate rahastusvõimaluste vajadusi ja võimalikke mille tegelik maht eelnõust katteallikaid saab seega arutada ennekõike analüüsi- ja ei selgu, kuid mille täitmine planeerimisprotsessile toetudes. nõuab eeldatavalt täiendavaid rahalisi Oluline on välja tuua, et erinevad riigiasutused pakuvad vahendeid KOVidele uute planeerimisprotsesside juurutamisel ka tuge – investeeringuteks ja seda nii erinevate juhendmaterjalide kui koolituste kaudu. Lisaks kvalifitseeritud personalile. täpsustuvad mitmed teemad enne eelnõu jõustumist Täpsemat rahalist vajadust rakendusaktide ettevalmistamise käigus. saab hinnata pärast riskianalüüside ja 471 kriisiplaanide koostamist, millega samuti kaasnevad kulud. Eelnõu seletuskirjas on viidatud ainult võimalikule täiendavale palgakulule, jättes märkimata sellegi katteallikad. Kulutused toimepidevuse tagamiseks ja püsivate kriisiülesannete täitmiseks valmistumisel on kahtlemata oluliselt suuremad kui üksnes palgakulu. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 7 lõige 2 sätestab, et riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele lisakulude sätestamisel või kui on vaja nende tulusid vähendada, tuleb eelnõu koostamisel kavandada nimetatud lisakulude või saamata jäävate tulude katteallikad. Leiame, et asjakohast mõjude analüüsi ja eelviidatud nõuet ei ole täidetud. Eelnõus puudub selgus kohalike omavalitsuste 472 rollist tsiviil- ja riigikaitselises kriisiolukorras kriisiülesannete täitmisel. Arvestades eelnõuga kavandatud kriisiolukorra lahendamise tsentraliseeritust ja sellest tulenevaid erinevaid Selgitame, et KOVidele korralduste andmise osas on eelnõus sekkumisvorme, vajaks lahendus, et kriisiolukorra juht (PM) võib anda korralduse täpsustamist – mis osas KOVile seoses kriisülesannete täitmisega juhul, kui püsiva täidavad kohalikud kriisiülesande täitmisele asumise maht ja selle täitmisele asumine omavalitsused riiklikke, ei ole määratud seaduses ega seaduse alusel antud õigusaktis. mis osas kohalikke ülesandeid ning Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus saab anda missugune on nende KOVile korralduse üksnes kohaliku omavalitsuse üksuse püsiva otsustusõigus, sh kohaliku või ühekordse kriisiülesande täitmise raames. Muude kohalike omavalitsuse volikogu teenuste osutamise otsustab KOV vastavalt oma kordadele. otsustusõigus kriisiolukorras. Ühelt poolt Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduses otsustatakse kriisiolukord seletuskirjas märgitakse, et ainult VV otsusega. Samas kohalike kriiside (nt elutähtsa teenuse „Kriisiolukorra katkestuse) korral lahendab kriisi KOV ETKA-na vastavalt oma lahendamise juhtimisel on kriisiplaanidele ning ETKA-na määrab ta ise ka teenuste tasemed eelnõus lähtutud ning juhib teenuste katkemisel olukorra lahendamist. põhimõttest, et kriisiolukorras ei tohiks Eelnõus olev KOVidele korralduste andmise regulatsioon on toimuda olemuslikke suuresti sama, mis kehtivase õiguses, muudetud ainult muudatusi riigi juhtimises. õigusselgemaks: kui hetkel saab korraldusi anda ka siseminister, Jätkuvalt on oluline siis see on eelnõust välja jäetud. ülesannete (pädevuste) jäävuse põhimõte, mille 473  kohaselt täidavad kõik asutused ja isikud oma rahuaegseid ülesandeid (omavad vastavaid pädevusi ja volitusi) ka kriisiolukorras. Kriisiolukorras ei toimu olemuslikke muudatusi võimu teostamise põhimõtetes, lähtutakse võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiibist (PS § 4).“ Teiselt poolt tõdetakse seletuskirjas, et „Kohaliku omavalitsuse üksused ja muud avaliku võimu kandjad, kes saavad korraldusi kriisiolukorra juhilt või kriisiolukorda lahendavalt asutuselt neile pandud riigi haldusülesannete täitmiseks, muutuvad osaks riigi haldusorganisatsioonist.“ 2. Tsiviilkriisi ja riigikaitse Arvestatud ja selgitus Eelnõu § 1 muudetud. Lisaks selgitame, et kui tegu ei ole suure seaduse eelnõu (edaspidi mõjuga tsiviilkriisiga või riigikaitselise kriisiga, siis lahendatakse „eelnõu“) § 1 sätestab: olukordi sarnaselt praegusele eriseaduste alusel (KoRS, „Käesolev seadus Päästeseadus, Kaitseväe korralduse seadus, nakkushaiguste reguleerib riigikaitse rahu- ennetamise ja tõrje seadus jne). ja sõjaaegset korraldust, eriolukorraks, 474 erakorraliseks ja sõjaseisukorraks valmistumist ja nendest põhjustatud olukordade lahendamist, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korraldust, Eesti Vabariigi osalemist rahvusvahelises sõjalises koostöös, elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikke aluseid ning järelevalvet ja vastutust.“ Eelnõu pealkirjas on märgitud ka „tsiviilkriis“, kuid § 1, mis räägib seaduse reguleerimis- ja kohaldamisalast, tsiviilkriisi ei maini. Samas eelnõu § 2 toob tsiviilkriisi mõiste sisse ja selgitab, mis on tsiviilkriis ja mis on riigikaitse. § 1 seletuskirjas märgitakse, et seadus reguleerib muu hulgas ka tsiviilkriisiks valmistumist ja selle lahendamist ning tuuakse välja, et eelnõus defineeritakse „tsiviilkriis“ õigusaktis esimest korda . Eelnõu § 20 sätestab, et 475 Vabariigi Valitsus võib korraldusega kehtestada kriisiolukorra tsiviilkriisi lahendamiseks või riigikaitse tagamiseks. Eeltoodust tulenevalt võib tõdeda, et käesolev eelnõu reguleerib ka suure mõjuga tsiviilkriisi korraldust. Leiame, et selguse huvides peaks olema märgitud, et eelnõu reguleerib ka tsiviilkriisi lahendamist. Lisame samuti, et eelnõu alusel jääb ebamääraseks olukordade lahendamine juhul, kui olukord on üldiselt hinnatav kriisiolukorrana, kuid üheselt ei ole tuvastatav, kas tegemist on suure mõjuga tsiviilkriisiga või mitte. Olukorda võidakse kohtadel näha ja hinnata erinevalt kui riigi tasandil. Ka peaks selgemalt eelnõust välja tulema, missugused seaduse sätted kohalduvad üldiselt igasuguses kriisiolukorras ning mis üksnes suure mõjuga kriisiolukorras. Põhjalikumat analüüsi 476  vajaks olukordade lahendamine juhul, kui ei ole tegemist suure mõjuga tsiviilkriisiga. 3. Eelnõuga lisandub Selgitus Seaduse rakendamise toetamiseks on plaanis välja töötada nii kohalikele omavalitsustele erinevaid juhendmaterjale kui korraldada koolitusi, seminare jm (edaspidi ka KOV) mitmeid toetavaid tegevusi. täiendavaid ülesandeid. Eelnõu § 11 kohaselt peab KOV koostama üleriigilisest riskianalüüsist lähtudes oma asutuse või isiku riskianalüüsi, milles analüüsitakse nii üleriigilises riskianalüüsis esitatud, kui ka muid riske asutuse või isiku püsiva kriisiülesande täitmisele ja toimepidevusele. Riskianalüüsi koostamise käigus hinnatakse ka asutuste võimekust osutada teenuseid kriisiolukordades. Samuti eelnõu § 13 kohaselt peab KOV koostama üleriigilisest ja asutuse või isiku riskianalüüsist lähtudes kriisiplaani, tegutsemiseks nii kriisiolukorras kui ka enne seda. Täiendavalt lisanduvad väiksematele 477 KOVidele (alla 10 000 elanikuga) nõuded, mis on seotud elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisega. Püsiva ülesandega asutuse riskianalüüsi ja kriisiplaanide koostamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisega seotud ülesannete täitmise eelduseks on pädev ja asjatundlik personal. Kuna kohustus on pandud kõikidele KOVidele, siis on probleemiks asjaolu, et kriisireguleerimise valdkonna spetsialiste on Eestis vähe. Nimetatud pädevuse loomiseks on vajalik olemasolevat personali koolitada, kuna paljud töötajad on spetsialiseerunud konkreetsete teenuste osutamisele. Arvestades dokumentide koostamiseks vajaminevaid teadmisi ning ajalist mahtu, siis ei ole võimalik seda ülesannet panna olemasolevatele töötajatele, kuna nende töömaht on juba niigi suur. 478  Probleemiks on ka asjaolu, et asutustes osutatakse erinevaid teenuseid, mida üks töötaja ei suudaks korraga administreerida ja hallata. Üldjuhul peaksid KOVid leidma täiendavaid töötajaid, kes keskselt koordineeriks ametiasutuses plaanide koostamist, kaasates selleks töötajate erialaseid teadmisi. Teeme ettepaneku seletuskirjas välja tuua plaanid, kuidas tagada KOVle eelnõu nõuetele vastav tööjõud. 4. Eelnõu § 13 lõikes 7 on Selgitus Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja on veevarustuse, sätestatud, et elutähtsa kanalisatsiooni, kaugkütte ja kohalike teede osas kohaliku teenuse korraldaja kirjeldab omavalitsuse üksus. kriisiplaanis ka elutähtsa Eelnõus parandatud mõisted ja läbivalt ühtlustatud. teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikke tegevusi elutähtsa teenuse raskete tagajärgede või pikaajalise katkestuse korral või selle ohu korral. Samuti on „elutähtsa teenuse korraldajat“ nimetatud eelnõu § 32 lg 4, § 38 lg 5, § 39 lg 4, § 75 lg 6 punktis 7. 479  Teeme ettepaneku selgitada, keda mõeldakse elutähtsa teenuse korraldaja all, kas elutähtsa teenuse osutajat või elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajat? Samuti on eelnõus läbivalt kasutatud mõisteid „elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja“ ja „elutähtsa teenuse korraldaja“ – kas nende mõistete all mõeldakse samasid isikuid? Märgime, et kehtivas hädaolukorra seaduses on vastavad mõisted arusaadavamalt sätestatud. 5. Eelnõu § 16 lõike 2 punkt Selgitus Eelnõu § 18 lg 1 kohaselt on toimepidevus püsiva 10 sätestab toimepidevuse kriisiülesandega asutuse ja isiku, sealhulgas kohaliku tagamiseks püsiva omavalitsuse üksuse, elutähtsa teenuse osutaja (edaspidi püsiva kriisiülesandega asutusele kriisiülesandega asutus ja isik) ning põhiseadusliku institutsiooni kohustuse määrata suutlikkus järjepidevalt toimida ja tagada igal ajal valmidus talle käesolevas seaduses pandud ülesandeid täita. Eeltoodu ütleb üheselt, et toimepidevus sätestatud ülesannete tuleb tagada igal ajal, seega peab ka ööpäev läbi toimiv täitmise korraldamiseks kontaktpunkt toimima igal ajal, nii tava- kui kriisiolukorras. volitatud esindaja ning ööpäev läbi toimiv kontaktpunkt. Teeme ettepaneku täpsustada, kas ööpäev läbi toimiv kontaktpunkt peab 480  toimima ka tavaolukorras, väljaspool kriisi. 6. Eelnõu § 21 lõike 6 Selgitus Kriisiolukorra kehtestab Vabariigi Valitsus (eelnõu § 20 lg 1). kohaselt võib Vabariigi KOV-d ei saa iseseisvalt üleriigilist kriisiolukorda kuulutada Valitsus kriisiolukorra välja välja, vaid üksnes teha ettepanekut VV-le vastava olukorra kuulutada ka piirkondlikult kehtestamiseks. või ühe kohaliku Küll on ETKA kohustus juhtida elutähtsa teenuse raskete omavalitsuse piires. Eelnõu tagajärgede või pikaajalise katkestuse korral olukorra § 32 lg 4 kohaselt, nagu lahendamist kriisiplaani kohaselt. Samuti on KOV-l võimalus seletuskirjas on toodud, on rakendada ETO-de suhtes eelnõu § 74 lg-s 11 nimetatud KOV kriisiolukorra erimeedet. lahendamist juhtivaks asutuseks nende teenuste KOV-de püsivad kriisiülesanded on loetletud eelnõus, nendeks puhul, milles ta on ETKA. on lisaks kaugküttega varustamisele, kohaliku tee sõidetavuse Eelnõust ega seletuskirjast tagamisele ja veega varustamisele ja kanalisatsiooni toimimisele aga ei selgu, et kui tegemist järgmised teenused; on näiteks ulatusliku 1) kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil kaugkütte teenuse evakuatsioonikohtade määramine ja kasutusele võtmine, katkemisega ühe kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil viibivate omavalitsuse piires, siis kas isikute ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamine, teise kohaliku omavalitsusel on pädevus omavalitsuse üksuse territooriumilt evakueeritud isikute kriisiolukord välja vastuvõtmisele kaasaaitamine ja evakueeritud isikutele kuulutada ja seda juhtida? evakuatsioonikohas vähemalt toidu ja joogivee võimaldamine; Jääb segaseks, kas ka nende 2) koduteenuse korraldamine; kriisiolukordade 3) väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse väljakuulutamine, mille korraldamine; osas KOV on ETKA, on 4) asendushooldusteenuse korraldamine; KOVil piisavalt õigusi ja 5) turvakoduteenuse korraldamine; volitusi kriisiolukorra 6) vältimatu sotsiaalabi tagamine; iseseisvaks 7) abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas perekonnast väljakuulutamiseks ja eraldatud või kriisiolukorra tõttu perekonnast lahutatud laste lahendamiseks? abistamine; 481  Teeme ettepaneku 8) toimetulekutoetuse maksmine; täpsustada, kelle pädevus on 9) lapsehoiuteenuse korraldamine; kriisiolukorra 10) alus- põhi- ja keskhariduse kättesaadavuse tagamine; väljakuulutamine, kui 11) oma territooriumil viibivate isikute ohuolukorrast teavitamise tegemist on KOV ja käitumisjuhiste andmise tagamine. korraldatava elutähtsa teenuse katkestusega. Lisame, et eelnõu § 32 lg 7 kohaselt peab iga asutus ja isik olema kriisiolukorras valmis täitma talle antud seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega pandud ülesandeid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, tagades esmajärjekorras kriisiülesannete täitmise. Arvestades seletuskirja selgitusi, jääb ebaselgeks, millise volituse nimetatud säte annab, otsustamaks, missuguseid ülesandeid täita ja missuguseid mitte. 7. Eelnõu § 44 lõike 2 Arvestatud osaliselt ja selgitus Sätte sõnastusest jäetud välja „alluvuse korras“ ning lisatud, et kohaselt lahendab „Kriisiolukorras eri valitsemisaladesse kuuluvate täidesaatva kriisiolukorras eri riigivõimu asutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste riiklike valitsemisaladesse ülesannete osas või muude avaliku võimu kandjate vahel tekkivad kuuluvate täidesaatva avaliku halduse ülesannete jaotuse ja täitmisega seotud vaidlused riigivõimu asutuste, lahendatakse asutusevahelises koostöös, ministrite vahel või kohaliku omavalitsuse kriisiolukorra juhi poolt.“ Sisuliselt ei muutu sätte uue üksuste või muude avaliku sõnastusega senine praktika, kus ministeeriumid ja teised 482  võimu kandjate vahel asutused lahendavad oma erimeelsused ise ning kui kokkuleppele tekkivad avaliku halduse ei jõuta siis lahendatakse küsimus kõrgemal tasemel. KOVide ülesannete jaotuse ja riiklike ülesannete osas on partneriks regionaal- ja täitmisega seotud vaidlused põllumajandusministeerium. kriisiolukorra juht alluvuse korras. Juhime tähelepanu, et kohalikud omavalitsused ei ole alluvussuhtes peaministriga. 8. Teeme ettepaneku Selgitus Ööpäevaringsed erihoolekandeteenused nähakse ette täiendada eelnõu § 73 lg 3 Sotsiaalkindlustusameti püsivate kriisiülesannetena, mille punktiga 23 katkematu osutamise peab Sotsiaalkindlustusamet tagama ka „erihoolekandeteenuste kriisiolukorras. Terviklik loetelu riigiasutuste ja kohalike tagamine“ ja § 74 lg 4 omavalitsuste kriisiülesannetest tekib koos VV kriisiplaaniga. punktiga 5 järgmises sõnastuses „ Sotsiaalministeerium käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktides 7, 21 ja 23 nimetatud elutähtsaid teenuseid“. Selgitame, et erihoolekandeteenused on riigi rahastatavad teenused, mis nõuavad spetsiaalset väljaõpet ja on mõeldud isikule, kellel on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäire ja vajab pidevat tuge. Teenuse katkemine ohustaks 483  vahetult inimeste elu või tervist. 9. Eelnõu § 74 lõike 2 Selgitus Nimetatud ülesannet delegeerida edasi ei saa, olukorra kohaselt on elutähtsa lahendamise juhtimine on elutähtsa teenuse korraldaja teenuse toimepidevuse peavastutus. korraldaja ülesanne elutähtsa teenuse raskete või pikaajaliste katkestuste korral või selle ohu korral juhtida nimetatud olukorra lahendamist kriisiplaani kohaselt. Teeme ettepaneku täpsustada, kas asjaomast ülesannet võib sarnaselt eelnõu § 74 lg 3 sätestatud ülesannetele täita kohaliku omavalitsuse üksuse määratud ametiasutus? 10. Eelnõu § 74 lõikes 5 on Selgitus Jah. Selguse huvides on eelnõu sõnastus täiendatud. sätestatud, et elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja kehtestab elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded määrusega. Teeme ettepaneku selgitada, kas siinkohal on mõeldud eelnõu § 74 lg 1 punktis 3 sätestatud elutähtsa teenuse osutamise nõudeid? Hetkel on nende 484  kehtestamise pädevus kohaliku omavalitsuse üksusel, operatiivsem oleks kaaluda linna/vallavalitsuse tasandit. Märgime, et kaaluda võiks kehtiva hädaolukorra seaduse vastava regulatsiooni ülevõtmist. 11. Eelnõu § 74 lõike 7 Selgitus Nimetatud säte on elutähtsa teenuse korraldaja peavastutus ja kohaselt võib elutähtsa edasi delegeerimise võimalust ei ole ette nähtud. Sätet täiendatud, teenuse toimepidevuse et oleks selge, et nimetatud võimalus on kehtestatud nõuete korraldaja panna elutähtsa väliselt. teenuse osutajale kohustuse osutada elutähtsat teenust ettenähtud viisil ja ulatuses, kui see on vajalik elutähtsa teenuse ulatusliku või raskete tagajärgedega katkestuse ärahoidmiseks või pärast teenuse ulatuslikku või raskete tagajärgedega katkestust teenuse taastamiseks. Teeme ettepaneku täpsustada, kas asjaomast ülesannet võib sarnaselt eelnõu § 74 lg 3 sätestatud ülesannetele täita kohaliku omavalitsuse üksuse määratud ametiasutus? 485  Ebaselgeks jääb, kas eelnõu § 74 lõikes 7 sätestatud nõuded elutähtsa teenuse osutajale peavad sisalduma sama paragrahvi lõike 6 kohases määruses, kus on ette nähtud nõuded teenuse osutajale. Kui need on võimalikud täiendavad nõuded (lisaks sellele, mis on määruses kirjas), siis teeme ettepanku sätet täpsustada, sest see annab omavalitsusele võimaluse sekkuda ettevõtte tegevusse. 12. Eelnõu § 76 lõike 1 punkti Selgitus Päästeamet korraldab koolitusi/seminare nii eelnõu 1 kohaselt on KOVi ettevalmistavas faasis kui pärast jõustumist. Samuti tehakse püsivaks ülesandeks rakendumise toetamiseks omavalitsustele temaatilised kohaliku omavalitsuse juhendmaterjalid. Erinevate osapoolte rolle täpsustatakse üksuse territooriumil erinevates ametkondlikes dokumentides, nt Päästeameti evakuatsioonikohtade elanikkonnakaitse kava ulatusliku evakuatsiooni lisa raames. määramine ja kasutusele võtmine, kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil viibivate isikute ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamine, teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumilt evakueeritud isikute vastuvõtmisele 486 kaasaaitamine ja evakueeritud isikutele evakuatsioonikohas vähemalt toidu ja joogivee võimaldamine. Eeltoodust tulenevalt tuleb kriisiolukorras tagada elanike evakuatsiooni läbiviimiseks nii kogunemispunktide kui ka evakuatsioonikohtade ettevalmistamine ja nende töösse rakendamine. Seega KOVid peavad valmistama ette töötajaid, kes oleksid suutelised tagama nii evakuatsioonipunktide kui ka evakuatsioonikohtade töö. Kõik see eeldab massilisi koolitusi, kuna kasutusele võidakse võtta mitmeid kogunemis- ja evakuatsioonikohti, kus tuleb tagada vahetustega töö. Samuti tuleb tagada nii evakueeritutele kui ka töötajatele toitlustus jms teenused, mis eeldab täiendavaid ressursse. Eriti kriisiolukordades, kus ei ole kindel, et eelnevate kokkulepete alusel 487  ettevõtted suudavad tagada kõikide kohustuste täitmise. 13. Eelnõu § 76 lg 1 punkt 7 Selgitus KOV täidab oma kriisiülesannet seni, kuni ta selle ülesande kohaselt on täitmisest vabastatud ei ole. Kui VV otsustab peatada teatud toimetulekutoetuse teenused, siis ei pea KOV neid enam osutama. maksmine KOVi Toimetulekutoetuse osas on eelnõus ka muudetud. kriisiülesanne; § 77 lg 1 kohaselt toimetulekutoetuse maksmise kui riikliku ülesande täitmise kulud kaetakse riigieelarvest. Samas eelnõu § 72 kohaselt võib Vabariigi Valitsus vähendada või peatada toimetulekutoetuse maksmise ning kui toetuse maksmine on peatatud, tuleb isikule tagada vältimatu sotsiaalabi korras hädavajalik toit, peavari ja riietus. Teeme ettepaneku selgitada, missugune on KOVi kriisiülesanne – kas jätkata toimetulekutoetuse maksmist ka juhul, kui Vabariigi Valitsus on selle maksmise peatanud ja hiljem kulude katmist taotleda riigieelarvest või lõpetada toimetulekutoetuse 488  maksmine ja tagada vältimatu sotsiaalabi vm. 14. Eelnõu § 76 lg 1 punktides Selgitus Kriisiteenuste minimaalsed tasemed pannakse paika eriseaduste 2-8 nimetatud alusel (nt SHS muudatustes). Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus kriisiülesanded on ka loob aluse kriisiülesannete prioriseerimiseks teiste üle (st nt tavapäraselt täidetavad võlanõustamise teenuse pakkumise võib KOV kriisolukorras KOVi ülesanded, mille lõpetada ning vabanevad ressursid suunata mõne kriisiülesande täitmise nõuded on täitmiseks). reguleeritud eriseadustes ja nende rakendusaktides. Sellest tulenevalt tõusetub küsimus, missuguses ulatuses on võimalik täita seaduse nõudeid erinevates kriisiolukordades ja missugused õigusaktide nõuded võib täitmata jätta. Teeme ettepaneku täpsemalt selgitada nõudeid minimaalsele teenustasemele. Kuna püsiva kriisiülesande täitmise üle teostavad järelevalvet vastavalt Sotsiaalkindlustusamet ning Haridus- ja Teadusministeerium, siis seostub küsimus ka järelevalve ulatusega. 15. Eelnõu § 76 lõige 2 Selgitus Minimaalselt kahe protsendi elanike aitamise nõue puudutab täpsustab, et kohaliku ainult ulatusliku evakuatsiooni punkti. Sätte idee on KOV-idele omavalitsuse üksus peab esmase planeerimise aluse andmine – tegelik vajadus selgub 489 olema valmis käesoleva ikkagi konkreetses kriisis olenevalt evakueeritute arvust. paragrahvi lõike 1 punkti 1 Seejuures peamiseks ülesandeks on evakuatsioonile kohaselt evakueeritutele abi kaasaaitamine, sh evakueeritud isikutele evakuatsioonikohas osutama vähemalt kahe vähemalt toidu ja joogivee võimaldamine. protsendi ulatuses oma elanike arvust. Teatavasti Teisi KOV kriisiülesandeid tuleb samuti pakkuda vastavalt võib kriisiolukorras KOVi teenusvajadusele – vajaduse prognoosimist toetab edaspidi mh elanike arv suureneda ka KOV läbiviidav riskianalüüs. Võimalused kriisiülesannete ilma evakuatsioonita nt teenustasemete langetamiseks pannakse paika valdkondlikes põgenikud. Siit küsimus, eriseadustes. kui suurele hulgale peab KOV tagama § 76 lg 1 punktides 2-9 toodud teenuste kättesaadavuse? Teeme ettepaneku seaduse või alamaktidega täpsustada: • Milline peab olema abi osutamise teenustase 2% elanikkonnast? Kas ootus teenustasemele on samaväärne, mis rahuaegne ehk tavaolukorrale vastav? • Kui KOV ei ole võimeline püsivate kriisiülesannete raames abi osutama vähemalt 2%-le oma elanikkonnast, siis kas on vaja välja kuulutada täiendav kriisiolukord vastavas KOVis ja kes seda teeb? Või kas KOVil on 490  iseseisev õigus teenuse osutamise taset alandada, et 2% elanikkonnast siiski ettenähtud abi saaks? 16. Eelnõu § 77 lõike 3 kulud Selgitus Vastav kulude arvestamise metoodika nähakse ette eelnõu § 84 lg hüvitatakse riigieelarvest 4 alusel. osas, milles need ületavad ülesande täitmise laadi, mahtu ja täitmisega seotud kulusid olulisel määral, või kui tegemist ei ole oma elanikele teenuse osutamise kuluga, vaid teenuse saajatest suurema osa moodustavad isikud, kes ei ole ülesannet täitva kohaliku omavalitsuse üksuse rahvastikuregistrisse kantud elanikud või kelle rahvastikuregistrijärgset elukohta ei saa kindlaks määrata. Teeme ettepaneku selgitada, kuidas määratletakse „olulisel määral“ ja „suurem osa“? 17. Eelnõu § 82 – 87 sätestavad Selgitus Riigi tegevusvaru on elanikkonnale nö viimane varu. KOV peab riigi tegevusvaru enda ülesannete täitmiseks planeerima oma varud või läbi regulatsiooni. mõtlema varustuskindluse. Eelnõu rakendamise toetamiseks on Teeme ettepaneku plaanis koostada toetavad materjalid KOV-idele, mis aitaks läbi täpsustada, mis juhtudel ja mõelda, kuidas KOV tasandil varustuskindlus või vajalikud varud olukorras võetakse tagada. Seejuures teeb riik omalt poolt pingutusi, et kaubandus 491  kasutusele riigi püsiks avatuna (nt kriisipoodide meetme väljatöötamine) ning tegevusvaru, sh millal võib tavapärased tarneahelad toimiksid võimalikult kaua ja/või KOV loota riigi tegevusvaru taastuksid võimalikult kiiresti. abile. Riigi tegevusvaru kasutuselevõtt otsustatakse Vabariigi Valitsuse või varuliigi eest vastutava ministri otsusega kui muud tegevusvõimalused on ennast ammendanud. 18. Eelnõuga omavalitsustele Selgitus Eelnõu § 101 annab võimaluse ka KOV-ides kriisiülesandega tulevad püsivaid ameti- ja töökohti määrata. Täpsemad tingimused pannakse enne kriisiülesandeid on oma eelnõu jõustumist paika rakendusaktidega. Eelnõu raames tähtsuselt võrdsustatud kirjeldatakse ära KOV kriisiülesanded ning oma riigikaitseülesannetega. planeerimisprotsessis tuleks KOV-idel edaspidi läbi mõelda, Eelnõu § 88 ja 89 kohaselt milline on kriitiline inimressurss kriisiülesannete täitmiseks, peab püsiva misjärel on võimalik teha ettepanekud kriisiülesandega ameti- ja kriisiülesandega asutus ja töökohtade määramiseks. isik tagama, et tal on kriisiülesande täitmise tagamiseks olemas vajalik personal. § 89 lg 2 annab loetelu, kes kuuluvad kriisiülesannete täitmisega seotud ametikohtadele ning loetelus on ka vallavanem ja linnapea. See on aga kriisiülesannete täitmise tagamiseks selgelt ebapiisav. § 89 lg 3 ja 4 kohaselt võib püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku juures määrata täiendavaid kriisiülesandega ameti- ja 492 töökohti Vabariigi Valitsuse määrusega. Seletuskirjas on toodud, et kriisiülesandega ameti- ja töökohti võib luua nii riigiasutuses, avalik- õigusliku juriidilise isiku juures kui ka muu juriidilise isiku juures. Vajab täpsustamist, kas täiendavate kriisiülesannetega ameti- ja töökohtade määramise hulka kuuluvad ka kohalikud omavalitsused või kuidas täpselt on eelnõus mõeldud, et kohalikus omavalitsuses on tagatud püsivate kriisiülesannete täitmiseks vajalikud ametikohad? Leiame, et püsivate kriisiülesannete täitmiseks vajalike ametikohtade määramine töölepingus või ametijuhendis ei ole piisav, kuivõrd tööleping või ametijuhend on eelkõige kahe osapoole vahelisi suhteid reguleeriv ega ole mõeldud tavalisest töösuhtest väljapoole 493 jäävate kohustuste panemiseks. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada eelnõu sätetega, mis annavad kohaliku omavalitsuse üksusele võimaluse välja selgitada püsivate kriisiülesannete täitmiseks vajalik ressurss, sh personal ning määrata vajaliku personali optimaalne ja minimaalne arv, sealhulgas püsivate kriisiülesannete täitmiseks ja toimepidevuseks vältimatult vajalikud töökohad ning anda neile ametikohtadele riigikaitselise töökohustusega töökohtade staatus. KOV riigikaitseliste ametikohtade vajalikkus tõuseb veelgi, kuivõrd eelnõu järgi on õiguslik ootus, et KOV tagab vajaduse korral kriisiolukorras ka erasektori pakutavad teenused (eelnõu seletuskiri lk 47: Kohaliku omavalitsuse üksuse 494  kriisiülesandeks olevate ööpäevaringsete sotsiaalteenuse puhul eeldatakse, et kriisiolukorras tagab teenust kasutavatele isikutele kriisiaegse teenuse korralduse ja selle läbimõelduse teenuseostaja haldusterritooriumi järgne kohaliku omavalitsuse üksus), kui kohaliku omavalitsuse üksused ei kuulu eelnõuga täiendavate kriisiülesannetega ameti- ja töökohtade määramise hulka Kriisiülesande täitmisega seotud ameti- ja töökohtadega seondub ka kohaliku omavalitsuse volikogu ja valitsuse kui täitevorgani tegutsemisvõimelisuse tagamine kriisiolukorras. 19. Eelnõu § 91 ja 99 sätestab Mittearvestatud Töökohustuse panemisel arvestatakse isiku tervislikku seisundit, isikud, kes on vabastatud seega vanus ei ole automaatselt töökohustusest vabastamise töökohustuse ja aluseks. kodanikukohustuse täitmisest. Teeme ettepaneku kaaluda, kas võiks neist 495  kohustustest vabastada ka eakad? 20. Eelnõu § 93 sätestab Arvestatud Eelnõu sõnastust muudetud, kui on määratud püsivad täiendavate töö- ja kriisiülesanded, siis on õigus küsida ka kriisitöökohti. teenistusülesannete täitmise kohustuse KOV ametiasutuse või muu avaliku võimu kandjaga töö- või teenistussuhtes olevale töötajale või ametnikule, kellele on õigus anda kriisiolukorra lahendamiseks täiendavaid ühekordseid töö- või teenistusülesandeid. Antud säte ei nimeta KOVi ametiasutuse hallatavat asutust, kuigi võib kriisiolukorras olla vajalik ka hallatavate asutuste töötajatele anda ühekordseid tööülesandeid. Teeme ettepaneku täpsustada, kuidas see õigus suhestub KOVi hallatavate asutustega. 21. Eelnõu § 142 lõike 1 Selgitus Eelnõuga ei tehta elutähtsa teenuse osutajate kohustuste ja ETO punktis 1 on sätestatud, et teenuse nõuete järelevalve osas suuremaid muudatusi. Eelnõu on seaduse §-des 11, 13, 16 ja kooskõlastamisel saadud märkuste, samuti CER direktiivi 75 ning § 74 lõike 5 alusel ülevõtmise vaates parandatud. Riikliku järelevalve tegemise kehtestatud elutähtsa kohta elutähtsa teenuse osutajatele kehtestatud nõuete täitmise teenuse osutamise nõuete üle vt eelnõu 12. ptk ja selle kohta antud selgitusi. 496  täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või § 74 lõike 3 alusel tema määratud asutus ning finantsjärelevalve subjektide suhtes Finantsinspektsioon. Antud sõnastus on mitmeti mõistetav, kas siin mõeldakse, et elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema määratud ametiasutus võib teha riiklikku järelevalvet elutähtsa teenuse osutamise nõuete täitmise üle ja lisaks §-des 11, 13, 16 ja 75 sätestatud kohustuste täitmise üle? Teeme ettepaneku antud sätte mõtet täpsustada. 22. Eelnõu § 143 lõige 1 Selgitus Jah, riikliku järelevalve tegemisel võib korrakaitseorgan sätestab erimeetmete kohaldada KorSis sätestatud riikliku järelevalve üldmeetmeid. loetelu, mida §-s 142 nimetatud haldusorgan võib kohaldada. Teeme ettepaneku selgitada, kas elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema määratud ametiasutus võib 497  lisaks erimeetmetele kohaldada kohustuste täitmise tagamiseks ka korrakaitseseaduse (KorS) üldmeetmeid, sh sunniraha kuni 9600 eurot? 23. Eelnõu § 148 sätestab Selgitus Eelnõuga KOVile pandud ülesannete üle haldusjärelevalve haldusjärelevalve KOVi tegemise sätteid on eelnõus pärast kooskõlastusringi muudetud püsiva kriisiülesande (vt eelnõu ja selle selgitusi seletuskirjas). täitmise üle. Järelevalvet teostatakse mh ka Võttes arvesse erinevate osapoolte märkusi, tehti eelnõus kriisiülesande täitmiseks muudatus, mille kohaselt ettekirjutuse kohaliku omavalitsuse valmisoleku üle. üksusele pandud ülesande otstarbekaks täitmiseks võib teha Küsimuseks jääb, mille selleks pädev haldusorgan juhul, kui vastava ülesande täitmise alusel valmisolekut laadi ja mahtu arvestades on tegemist riikliku kohustusega. hinnatakse. Kui võtta aluseks § 9 lg 6 (püsiva kriisiülesandega asutus ja isik peab valmistuma talle määratud püsiva kriisiülesande täitmiseks, sealhulgas koostama käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud korras riskianalüüsi ja §-s 13 sätestatud korras plaani ning tagama, et tal on ülesande täitmiseks vajalikud võimed, vahendid ja varud), siis on selge, et peab olema riskianalüüs ja plaan, kuid kuidas ja mille alusel 498  hinnatakse järelevalve käigus vajalike võimete, vahendite ja varude tagamist, ei ole selge. Teeme ettepaneku täpsustada, mille alusel hinnatakse kriisiülesande täitmise valmisolekut. Lisaks, eelnõu § 148 lg 2 p 2 kohaselt sisaldab järelevalve ka kriisiülesande täitmise otstarbekuse hindamist. Märgime, et kui tegemist on järelevalvega kohaliku omavalitsuse poolt täidetava omavalitsusliku ülesande üle, siis järelevalve korras otstarbekust hinnata ei saaks. 24. Eelnõu §-ga 176 nähakse Arvestatud ette halduskoostöö seaduse muutmine, sätestades mh haldusorganite vahelise kaasamise haldusülesande täitmisse. Ehkki eelnõust seda otseselt välja ei loe, siis seletuskirjas toodud näidete varal võib aru saada, et selle all mõeldakse ka senist põhiseaduse § 154 kohast 499  riiklike ülesannete täitmist KOVide poolt. Leiame, et taoline käsitlus ei ole kooskõlas senise lähenemisega ja muudab oluliselt senist arusaama põhiseaduse kohaselt riiklike ülesannete täitmisest kohalike omavalitsuste poolt. Teeme ettepaneku eelnõu ja seletuskiri viidatud osas üle vaadata. 25. Eelnõu § 191 punktiga 8 Selgitus Eelnõust on vastav KorSi muudatus jäetud välja. täiendatakse KorS §-ga 531, mille lõige 1 sätestab, et politsei või muu seaduses sätestatud korrakaitseorgan võib võtta ajutiselt kasutusse isiku valduses oleva asja juhul, kui see on vältimatult vajalik ohu tõrjumiseks, korrarikkumise kõrvaldamiseks, pääste- või demineerimistööks või ulatusliku evakuatsiooni või varjumise läbiviimiseks ning lõige 2, et politsei või muu seaduses sätestatud korrakaitseorgan võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kasutusse võetava 500 asja sundvõõrandada riigi omandisse, kui asi kasutamise käigus tõenäoliselt hävineb või kui asja ei saa kasutamise järel isikule muul objektiivsel põhjusel tagastada. Teeme ettepaneku täpsustada, kas „muu seaduses sätestatud korrakaitseorgani“ all peetakse silmas ka kohalikku omavalitsust kui elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajat. Tulenevalt sellest, et eelnõu § 142 lõige 1 punkt 1 sätestab: „Käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise nõuete täitmise üle tehakse riiklikku järelevalvet järgmiselt: 1) käesoleva seaduse §-des 11, 13, 16 ja 75 ning § 74 lõike 5 alusel kehtestatud elutähtsa teenuse osutamise nõuete täitmise üle teeb riiklikku järelevalvet elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja 501  või § 74 lõike 3 alusel tema määratud asutus ning finantsjärelevalve subjektide suhtes Finantsinspektsioon“. Eesti Kaupmeeste Liit Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitused Kommentaarid 1. Jaekaubandusele kui Mittearvestatud CER direktiivist tulenevalt määrati toidusektor elutähtsa teenuse peamiselt jaotusvõrgu osutajaks (muudatused tehti hädaolukorra seaduse funktsiooni täitjale sobiks muudatustega). ETO staatuse asemel Konkreetsed nõuded kehtestab elutähtsa teenuse osutajale paremini püsiva elutähtsa teenuse korraldaja. kriisivalmidusega ettevõtte (PKE) staatus. Kõigi seletuskirjale lisatud ministri määruste eelnõude kavandid on alles väljatöötamisel ja neisse kavandatavate nõuete sõnastus räägitakse kõigi osapooltega eraldi läbi ning konkretiseeritakse valdkonna põhiselt. See protsess on juba käimas. Samas selgitame, et kuigi põllumajanduse ja toidutootmisega tegeleval ettevõtjal võib tema majandustegevuses olla mitu põhitegevust, siis elutähtsa teenuse osutajaks määramisel määratakse kindlaks ka täpne teenus, mis on selle konkreetse ettevõtja puhul käsitletav elutähtsa teenusena. Kui ettevõtjal on mitu põhitegevust, siis elutähtsaks teenuseks võib olla neist kõigist tegevustest vaid üks (näiteks toorpiima tootmine). 2. Lahendus kriisiolukorras on Teadmiseks võetud Kriisiplaanide koostamisel peavad kauplused selles oma tagada kauplustele tarnijatega kokku leppima. Riik osaleb selles arutelus ning jõukohases mahus kriisiplaanide koostamises ETKA rollis ja vastutusega. Kindlasti tellimused, sest kaubanduse on vajalik sellised kokkulepped luua varustuskindluse tagamiseks roll on olla jaotusvõrk. igas olukorras. Seega toimima peab 502 transport, tellimused ja jaotus. Et see oleks võimalik, peaksid tellimused piirduma nimekirja eelnevalt kokku lepitud toodetega, mille tellimusi on võimalik esitada ka telefoni teel nii et see püsiks tehtavana ilma IT-lahenduste ja andmesideta. Kauplused muutuvad sellises olukorras autonoomselt toimivateks punktideks, kelle jaoks realiseerub ette valmistatud kriisiplaan ja kes asuvad selle alusel tellima kokku lepitud mahtudes piiratud kriisisnomenklatuuri kokku lepitud tootjatelt. Nii kaob ära vajadus EDI teenuse toimepidevusele, mis ei ole ETO reeglitega eelnõu järgi niigi hõlmatud ja süsteem on robustsem ja kriisikindlam. Kokkulepped kriisisortimendi koostisele tuleb teha keskelt riigi, kaupmeeste, vedajate ja tootjate koostöös. 503 3. Elektrikatkestuste korral on Teadmiseks võetud Nimetatud teema edastatud MKMi. lahenduseks kokku leppida kauplused, mis peavad lahti jääma ning need poed ette valmistada generaatori paigaldamiseks. Generaatorid on suur investeering ning igal kaupmehel neid eraldi soetada ei ole mõtet ning ilmselt ei ole see ka riigi poolt kompenseerituna kuluefektiivne. Pigem peaks mõtlema riikliku "generaatori pargi" peale, mida kriisiolukorras ETO´de ja valitud kaupluste jaoks kasutada. 4. Järgmine samm on leppida Teadmiseks võetud Nn kriisipoodide kui toimepidevama jaekaubanduse võrgustiku riigiga kokku, millised poed protsess on Riigikantselei juhtimisel käivitunud. Riigi eesmärk on saavad olema leida võimalus leida elanikele lahendused kriiside ajal nii toidu, kriisiolukorras kindlasti esmatarbekaupade, ravimite kui ka sularaha osas. Poeketid ja lahti. Soovitame seda teha EKL on loomulikult sellesse protsessi kaasatud ning kannavad nii, et riik annab ette olulist osa. regioonid, meie anname Märkus saadetud ka Regionaal- ja selle regiooni kõik põllumajandusministeeriumisse. kauplused aadressi täpsusega ja valime koos välja sobiliku suuruse ja asukohaga kauplused. Iga jaekett tagab nende poodide toimivuse, mis on välja 504  valitud tema ketist ja juurutab seal kriisivalmiduse tegevused. On teada, et ülejäänud kauplustest tõmmatakse vajadusel ressurss sinna ja teised poed võib sulgeda hädaolukorras. 5. Elektrikatkestuste korral ei Teadmiseks võetud Saab arutatud ja lahendused otsustatud kriisipoodide ole võimalik kulutada kontseptsiooni välja töötamisel. Siiski tuleb arvesse võtta, et generaatori mahtu värske toimepidevus ja elanike tagamine toiduga peab olema läbi toidu sortimendi mõeldud ja katma kõiki kriise. Määrav osa riigi isevarustatusest hoidmisele- toiduga tuleb piima- ja lihatööstusest, seetõttu peab võimalus sügavkülmadele ja jaheleti toodete tellimiseks, hoiustamiseks ning müügiks säilima. külmkappidele kuna see Näidismääruses olev 75% tegevusmahu säilitamise nõue eeldab liiga võimsaid jaekaubanduse osas asendub kriisipoodide toimepidevuse generaatoreid. Elektriga tagamise kohustusega. Märkus saadetud ja regionaal- ja tuleb tagada kassade põllumajandusministeeriumisse, kes kehtestab vastavad nõuded. toimivus, valgus ja mõned hädavajalikud süsteemid. Kauplused saavad siis müüa kauasäilivat toitu, mis ei vaja külmutamist. 75% sortimendist ega mahtudest ei saa tagada. Samuti ei ole see vajalik kuna tarbijad ei osta kriisiolukorras kogu mitmekümne tuhande erineva toote sortimenti. Isegi kui kaupmees seda pakuks, siis inimesed ei 505  ostaks ja palju toitu tuleks maha kanda. 6. Riik peaks loobuma 75% Selgitus Vt eelmine vastus toimivuse nõudest, kuna jaekaubanduse kontekstis see on ebaloogiline ja raiskab ressursse. Lahendus on riigil anda ette, mis peab toimima- miinimumostukorv, mis peab olema üle Eesti kättesaadav, mahud ja asukohad. Jaekaubandus planeerib siis kriisikavad, mis jõustuvad kui selline olukord tekib ja tagab toiduga varustatuse kokku lepitud sortimendis, mahtudes ja kohtadesse, et rahvas oleks toiduga varustatud kuniks kriis möödub. Oleme nõus, et selle kriisisortimendi hoidmine suuremas varus on ka jaekaubanduse kohustus. Samal ajal juhime tähelepanu, et kaubandus on vaid jaotusvõrgustik. Kui tööstus ei suuda kriisiolukorras toota, ei suuda kaubandus ka 75% müüa. 506 7. Kriisiolukorras ei ole Teadmiseks võetud vajalik tagada tavapärast töövoogu. Sellel perioodil ei ole vajalik teha sortimendimuudatusi, hinnamuudatusi, kampaaniaid ja automaat- tellimusi keskselt. Need teenused on kõik pilvepõhised ja käivad läbi kesksete andmeladude. Kuna kassasüsteemid toimivad ka lokaalselt, säilib võimalus müüa olemasolevat kaupa sularaha eest. 8. Internetiühendused Selgitus Ettepanek saadetud Regionaal- ja olulisemates kauplustes üle Põllumajandusministeeriumisse. Eesti dubleeritud, näiteks kaabel ja mobiilne internet. Selle kulu on mitukümmend tuhat eurot aastas, aga oleme nõus selle kulu katma. Teeme ettepaneku, et riik seda mingil määral ka toetaks. Osadel kaupmeestel on välisriigis andmekeskusse veetud ka eraldi valguskaabel, mis on kaupluse enda vastutus ja kulu. 507 9. Välisühenduste säilimise Selgitus Sõnastus on kehtiva HOS sõnastus. Käesoleva eelnõuga ei saab tagada kriisiolukorras muudeta elutähtsate teenuste regulatsiooni. Elutähtsate teenuste satelliitsidega. Satelliitside regulatsiooni täiendati hädaolukorra seaduse muutmisega, peaks tulema telcodelt millega võeti üle CER direktiiv. Käesolevasse eelnõusse on HOS (sideteenuste ettevõtetelt), eelnõu sätted toodud üle. kes tagaksid ühendused ETOdele ja valitud punktidele PKE-de seas. See on telcode roll, kaupmeeste roll on tagada dubleeritud ühendused enda asjakohastesse poodidesse. 10. Teatud kriisiolukordades Teadmiseks võetud. Ohud, mis mõjutavad toidu varustuskindlust on välja toodud nagu küberrünnak ja toidu varustuskindluse strateegias. Lokaalsed hädaolukorrad ja looduskatastroof ei ole ETO isegi toidu tarneahela mõne lüli ajutine välja langemine sinna ei süsteemi pealeminek kuulu. vajalik. Jaekaubandusvõrk on Eestis tihe ja on palju 75% nõudest loobumine jaekaubanduse puhul vt ülal. konkurente. Distantsid on väikesed. Jaeketid on juba sattunud küberrünnakute alla ja need saadakse paari päevaga kontrolli alla. Ainus mõju on jaeketile kaotatud raha. Paljudel jaekettidel on selleks olukorraks ostetud ka küberkaitsekindlustus. Kõik teised kaupluseketid toimivad samal ajal normaalselt ja elanikkonnale mõju ei ole. 508  Looduskatastroofi korral saab kriisipiirkonda kiirelt transportida tooteid riigi teistest osadest. IT- lahendused ei ole siinkohal teema. Elektrikatkestuste korral on abi kokku lepitud kohtades tootmisvõimsuse olemasolust, mis on tagatav ka püsiva kriisivalmidusega ettevõtte staatusega. IT lahendused ja Eestis asuvad serverid ei ole vajalikud. Reaalne vajadus küberturvalisuse ja IT lahenduste toimepidevusele kõigis jaekettides on ainult sõjaolukorras. Ja sellises ekstreemses olukorras ei ole enam mõtet rääkida 75% müükide tagamisest, vaid tagama peabki esmatähtsa toidu jaotusvõrgu, kus piiratud kogus sortimenti jõuab kõiki Eesti osadesse. Eesti Toiduainetööstuse Liit Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitused Kommentaarid 1. Kõige suurem probleem on Selgitus Käesoleva eelnõuga ei muudeta elutähtsate teenuste VOSis sõnastatud KüTSi regulatsiooni. Elutähtsate teenuste regulatsiooni täiendati täiendavas paragrahvis: hädaolukorra seaduse muudatustega, millega võeti üle CER 509  direktiiv. Käesolevasse eelnõusse toodi HOSis tehtud „(31) Kui elutähtsa teenuse muudatused üle. Täpsemad selgitused liidu küsimustele seoses toimimist tagavad elutähtsa teenuse regulatsiooniga on toodud välja HOS eelnõu infosüsteemid asuvad juures. Mõistame elutähtsa teenuse osutajaks määramisega välisriigis, tagab elutähtsa ettevõtjale küberturvalisuse seadusest tulenevate nõuetega teenuse osutaja elutähtsa kaasnevat. teenuse toimepidevuse ka viisil ja vahenditega, mis ei Saartalitluse sätte sõnastust on uuendatud ning see on sama, mis sõltu välisriikides asuvatest 11.03.2025 Riigikogu menetlusse võetud HOSis muutmise infosüsteemidest.“; seaduse eelnõus (589 SE), kuid see on lõimitud elutähtsa teenuse osutaja kohustuste üldisesse loetelusse. See eelnõu läbis eelnevalt Mis sätestab otsesõnu, et uue kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise ringi. Selle järgi juhul, kui ettevõttel on peab elutähtsa teenuse osutaja tagama juhul, kui elutähtsa teenuse kasutusel pilveteenusena toimepidevuse tagamiseks vajalikud andmed või seadmed asuvad SaaS või kasutatakse välisriigis, elutähtsa teenuse toimepidevuse dubleerivate välisriigis asuva emafirma vahendite ja tehnoloogiliselt alternatiivsete lahenduste abil ajal, serveriparki, siis peab kui välisriigis asuvatele andmetele või seadmetele juurdepääsuks ettevõte tagama oma kasutatav tavapärane elektroonilise side teenus või võrk ei toimi. toimepidevuse ka ilma See seondub vahetult elutähtsa teenuse osutaja teise kohustusega nende infosüsteemideta. rakendada elutähtsa teenuse toimepidevust tagavaid meetmeid Selline nõudmine jääb (…) tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse täielikult arusaamatuks, sest osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete sunnib praeguse lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende sõnastusega ettevõttel varumise ning muu sellise kaudu. Elutähtsa teenuse osutaja looma alternatiivsed on nõuete täitmist kontrollib, toimepidevuse nõuded kehtestab ning prem infosüsteemid või tema toimepidevuse riskianalüüsi ja kriisiplaani kinnitab ehitama äriprotsessid üles elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja. ilma infosüsteemideta. Elutähtis teenus peab olema kättesaadav kasutajale ka sellisel Paljud toidutööstused on juhul, kui teenuse osutamiseks kasutatavad võrgu- ja oma ärimudeli ehitanud üles infosüsteemid asuvad välisriigis ja ühendus nendega on katkenud. kasutades mh ka Sätte eesmärk on toonitada, et kasutaja, sh eraisiku esmased 510 pilveteenuseid või omades vajadused teenuse järgi tuleb tagada sõltumata, kas välisriigiga on näiteks andmekeskuseid ühendus või ei. Siin ei oma tähendust, mis põhjusel see välisriikides. Seda on tehtud välisühendus (sidekaabel) ei toimi – näiteks, et kas on tegemist tehnoloogia arenguga olukorraga, kus sidekaabel on lõhutud lava ankru või traalnoodi kaasaskäimiseks ning tõttu, on toimunud loodusõnnetuse, sabotaaž, sideliini tõrge, võimalikult efektiivsete sidevõrgu enda tõrge või on toimunud mõni muu sündmus. kaasaegsete tehnoloogiliste Välisriigi võrgu- ja infosüsteemidega ühenduse katkemisega ei lahenduste tohi kaasneda olukorda, kus Eestis asuv kasutaja ei saa talle kasutuselevõtuks, mis vajalikku teenust. Siin juures mõeldakse, et teenus oleks vähemalt aitavad tihedas tagatud esmasel tasandil. Näiteks, kui esineb tõrge finantsasutuste rahvusvahelises võrgu- ja infosüsteemis, peab finantsasutus kasutusele võtma konkurentsis oma elutähtsa teenuse osutamiseks kavandatud alternatiivid sularaha konkurentsivõimet väljamaksete tegemiseks või maksete ülekannete korraldamiseks. säilitada. Ka paljud Selliseks alternatiiviks võib näites olla ajutiste kontorite spetsiifilised tekitamine jms. tootmisseadmed on sellised, kus on hoolduseks ning Võrgu- ja infosüsteemi asumine välisriigis on näiteks olukorras, opereerimiseks võimalik kus elutähtsa teenuse osutaja osutab oma elutähtsat teenust, kuid kasutada vaid pilvepõhiseid selle teenuse osutamise käigus kasutatakse ka mõnda võrgu- ja lahendusi ning nendest infosüsteemi. Kui see võrgu- ja infosüsteem asub väljaspool lahendustest loobumine Eestit (näiteks Soomes või Rootsis), siis tegemist on peamise nõuaks suures osas kogu eeldusega kommenteeritava sätte rakendumiseks. Kui taolist ärimudeli muutmist, sõltuvust ei ole ehk kõik elutähtsa teenuse osutamisega seotud teadmata, kas uued võrgu- ja infosüsteemid asuvad Eestist, siis puudub elutähtsa äriprotsessid üleüldse teenuse osutajal vajadus siinse sätte järgimiseks. avatud turul konkurentsivõimelised Säte eeldab, et alternatiivid rakenduks mõistliku aja jooksul ning oleks. elutähtsa teenuse toimimise katkestus ei mõjutaks olulisel määral sellelt sõltuvate isikute heaolu. Näiteks kui katkestus on Sellisel kujul sõnastus ja lühiajaline, ei pruugi teenuse kättesaadavuse tagamise alternatiivi selle kasutegur ettevõtete rakendamine olla vajalik. Samas kui katkestus on pikaajaline ning toimepidevuse kasvule ning tõenäosus võrgu- ja infosüsteemis ühenduse taastamiseks on 511 kohustusele tagada 75% lühiajalises perspektiivis väike, tuleb alustada alternatiivide tootmisvõimsus ka rakendamisega. Näiteks olukorras, kus toiduainete tootmiseks kriisiolukordades on täiesti kasutatav võrgu- ja infosüsteemi on kahjustatud, tuleb jätkata arusaamatu ning toiduainete tootmist viisil, mida välisriigis asuva võrgu- ja teostamatu, sest oma infosüsteemi puudumine ei mõjuta. Või veevarustamist kriitilisi äriprotsesse on puudutava võrgu- ja infosüsteemi kompromiteerimisel tuleb leida ettevõtted üles ehitanud ja alternatiivne lahendus joogivee pakkumiseks vee-ettevõtte lihvinud aastakümneid. klientidele. Pigem on pilvetehnoloogia kasutuselevõtt vastupidi just Säte rõhutab, et lisaks muudele teenuse toimimiseks vajalikele tõstnud kasutatavate sisendistele (nt vesi, elekter ja side) on kaasaegne tootmine ja infosüsteemide ja teenuste pakkumine üha enam seotud infotehnoloogiaga ja see andmebaaside käideldavust, muudab ettevõtjad küberkuritegevuse või ka muude pahatahtlike tagades selle toimimise ka küberrünnete sihtmärkideks. Eriti tuntav on ühiskondlik kahju, ühe serveripargi mis on suunatud ettevõtjate vastu, mille tooted või teenused on toimepidevuse katkemisel suure mõjuga ühiskonna normaalse toimepidevuse (sh avaliku ning võimaldades korra) tagamisel. Sellest tulenevalt peavad olulise mõjuga lokaalseid lahendusi tööst ettevõtjad valmistuma end ka võrgu- ja infosüsteemide väljalangemise korral kompromiteerimise ja katkestuste olukordadeks ning nägema ette dubleerida ka näiteks ka toimimise alternatiivid, et ühiskond saaks jätkuvalt toimida. kontserniüleste välisriigis asuvate lahenduste näol. HOS § 41 lõike 2 sõnastuse viimine kommenteeritavasse seadusesse ei tekita täiendavaid nõudeid praegustele elutähtsa Sellisel kujul nõudmise teenuse osutajatele. sõnastus on absoluutselt vastuvõetamatu ning mõjub ettevõtete konkurentsivõimele ja toimepidevusele vastupidiselt ning ühegi toidutööstusega ei ole minu andmetel sellist sätet 512  väljatöötades ei arutatud ega suheldud! Sellise nõude jõustamine kahjustab toidu varustuskindlust ning sellisel juhul teeb Toiduliit ettepaneku üldse tööstuseid ETOdeks mitte määrata. Kui riigi huvi on maandada riske võimaliku saartalitluse korral, kui kõik Eesti maa- ja merekaablid on rivist väljas, ning telekomiettevõtete pakutavad sateliitühendused ei tööta, siis võiks alternatiivina aidata toimepidevust säilitada näiteks igas ettevõttes satelliitandmeside alternatiivse ühenduse loomine, mis tagaks ühenduse ja kriitiliste äriprotsesside toimimise läbi pilves või välisriigis asuva infosüsteemi. Samuti aitaks riske maandada erinevate telekomiettevõtetega sideühenduste olemasolu. 2. Kui oleme nõuetest õigesti Selgitus E-ITS i ei pea rakendama, kui teenuse osutaja rakendatud aru saanud, siis turvameetmed vastavad rahvusvahelise standardiga ISO/IEC 513 kohustatakse elutähtsa 27001 kehtestatud nõuetele või teenuse osutaja on esitanud Riigi teenuse osutajaid Infosüsteemi Ametile kehtiva vastavussertifikaadi. ISO standardi rakendama ka nõue ja RIA pakutud metoodika kehtis ka varem. E-ITS on infoturbestandardit E-ITS. paindlikum lahendus. Ühtlasi on oluline pidada meeles, et Ka selle nõudmise riskianalüüsi tellimine konsultandistl on võimalus, mitte rakendamine on teenuseosutaja kohustus. Riskianalüüsi ja auditi turuhinnad on ebaproportsionaalne, sest kaardistatud eelnõu koostamise käigus ja toodud välja ka eelnõu kübervaldkonna ohud on seletuskirjas. vaid üks osa tööstusettevõetete Küberturvalisuse nõuete kohuslaste hulgas on väga erinevaid riskiprofiilist ning nagu on organisatsioone, kes erinevad nii tegevusala, suuruse, riskide kui viimasel aastal ilmnenud küberturbe võimekuse poolest. Näiteks juba kehtiva KÜTSi riskid ja nende kohaselt laienevad nimetatud kohustused ka üldarstiabi maandamiseks tööstuste osutajatele (perearstid), kes on valdavalt oluliselt väiksema tehtud investeeringud võimekusega, kui toidusektori ettevõtted. Sellegipoolest on ka näidanud, sugugi mitte nemad seni suutnud nõudeid täita. kõige kõrgema riskiskooriga. Meile E-ITS on olemuselt tööriist, mis aitab kõiki neid riske ja sõltuvusi teadaolevalt ei ole ükski hinnata ja varade turvalisust tagada. Kõiki etalonturbe kataloogis ettevõte ega riigiasutus veel esitatud infoturbe meetmeid ei pea iga ettevõte rakendama, tuleb suutnud E-ITSi rakendada, läheneda riskipõhiselt. Ilma analüüsita, milline on maksimaalne mistõttu ei ole võimalik kahju ja mis ulatuses on kahju kandmine aktsepteeritav, ei saa hinnata selle mõju ning edasisi järeldusi teha ( nt kui kaua saab ilma elektrita, ilma arveid sellega kaasnevat või tellimusi esitamata hakkama, ilma et tema äriprotsess sellest administratiivset koormust. kahjustuks). Sellise analüüsi peaks ettevõtja ise tegema. Veelgi enam, Riigikantselei tehtud tutvustuses ilmnes, et E-ITS alusel koostatud riskianalüüsi maht oleneb ettevõtja Eestisse lisandus ligi 350 määratud kaitsealast. Keskenduda tuleb üksnes olulisetele ETOt ning on ebareaalne süsteemidele. Kui teenuseosutaja ostab süsteemidega seotud loota, et kõigi nende jaoks teenuse sisse, nt pilveteenuse ja teenusepakkuja süsteemid ka vajaliku vastavad ISO/IEC 27001 standardile, siis teenuseosutaja ei pea kvalifikatsiooniga nende süsteemide osas täiendavat analüüsi teostama. 514 infoturbespetsialiste jaguks, Kokkuvõttes ei saa välistada, et toiduettevõtja IT-riskianalüüs ja kes suudaks juurutada uut riskide leevendamiseks vajalike infoturbe meetmete standardit, mis on sama dokumenteeritud kogumaht ongi kokku ainult 10 lehekülge. keeruline kui infoturbe Oluline, et tuleksid välja peamised riskid, nõrkused ning mida etalonstandard ISO27001. praktiliselt oma andmete, äriprotsesside ja varade kaitseks juba Eelnõu kooskõlastusringi antud hetkel praktiliselt tehakse või mida tuleks veel lisaks teha. ajal ei olnud võimalik võtta ühtegi hinnapakkumist E- ITSi juurutamist teenusena pakkuvalt ettevõttelt, kuid konsultatsioonide põhjal on indikeeritud selle outsource’imisel ligikaudu 50 000 euro suurust hinda juurutamisel, mille lisanduvad auditid ning muud kaasnevad kulud. Toiduliit ei vaidlusta infoturbe olulisust, kuid leiame, et etalonturbe standardi seadmine miinimumnõudeks on äärmiselt ebaproportsionaalne ning kübertuvalisuse parandamiseks on palju mõjusamaid meetmeid, veel enam olukorras, kus terve eelmise aasta pidid ettevõtted maandama gaasi- ning elektri varustuskindluse ohte 515 omavahenditega. Tööstustele ja jaekaubandusele karmide infoturbenõuete kehtestamisest ei ole kasu, kui kogu ahela ulatuses (EDIlahenudsed, logistika) ei ole toimepidevus tagatud. Juhime tähelepanu, et küberturvalisuse suurendamiseks süsteemide ja tarkvara kasutuselevõtuks on just suured ettevõtted teinud viimastel aastatel suuri investeeringuid ja liigutakse pilvetehnoloogiate poole. Paigas on näiteks tsentraalsed SOC - Security Operations Center ja SIEM- Security Incident and Event Management teenused, nii laua- ja sülearvutites on kasutusel viirusetõrjed, kasutatakse serverites dubleeritud lahendusi, ettevõtete võrguliiklus toimub läbi tsentraalse tulemüüri, lisaks on kõikides asukohtades lokaalsed äriklassi tulemüürid ning kaugtööks 516  kasutatakse Always-on- VPN teenust. Serverid asuvad kas pilves või on onprem, mida hallatakse partneri poolt. Kõigi ärirakenduste kriitilisuse astmete kaardistused on tehtud, samuti tehtud mitmeid auditeid (Business continuity – IT, OT ja tuvastatud kitsaskohti parendame jooksvalt). See kõik on nõudnud investeeringuid ja mitte väikesi. 3. Ettevõtjate jaoks on Selgitus Elutähtsa teenuse osutaja peamine ülesanne on tagada teenuse arusaamatu, millised järjepidev toimimine ja kiire taastamisvõime peale katkestusi. kohustused kaasnevad Punktis 4 loetletud meetmed on tavapärased meetmed, mida järgneva punktiga: üldjuhul rakendatakse teenuse toimepidevuse ja kiire taastamisvõime tagamiseks. Täpsemad meetmed ja rakendamise 4)(ETO on kohustatud) ajakava määrab teenuseosutaja oma riskianalüüsis, mida kinnitab rakendama elutähtsa korraldaja. Kui teenuseosutaja ja korraldaja jäävad eriarvamusele teenuse katkestusi meetmete osas, tuleb rääkida läbi ja leida kompromiss. Teatud ennetavaid meetmeid, meetmed tulenevad ka korraldaja kehtestavast nõuete määrusest. sealhulgas vähendama sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ning infosüsteemidest tehniliste süsteemide, lepingute, 517  personali ja muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise kaudu; Kõigi nende meetmete rakendamine ei ole reaalne, kui eeldatakse näiteks ka Elektrilevile alternatiivse võrguettevõtja leidmist või siis tööstuste käimashoidmist generaatorite abil. See ei ole reaalselt võimalik! Küll aga on ettevõtetel võimalus osaliselt neid ilmnevaid riske maandada. 4. Toimepidevuse määruses Arvestatud Eesti Toiduainetööstuse Liidu ettepanekuid kaalutakse väga on vaja täpsustada tõsiselt rakendusaktide eelnõude väljatöötamisel. alljärgneva sätte olemust: Nagu Maaeluministeerium (REM) oma kooskõlastuskirjas (p 8) § 2. Nõuded elutähtsa tähelepanu juhtis, siis selgus, et kooskõlastamisel olnud eelnõust teenuse osutamise tasemele oli menetluse käigus kahetsusväärselt kaduma läinud toiduseadusesse kavandatud § 46.6 ja seda selgitav osa (1) Elutähtsa teenuse seletuskirjas (tekst leitav kooskõlastuskirjast). Sellest osutaja on kohustatud paragrahvist oleks selgunud, et elutähtsa teenuse osutaja peab jätkama oma tavapärases tagama elutähtsa teenuse osutamise oma valdkonnas, vajaduse mahust vähemalt 75% oma korral toidugruppide või tegevuse liikide kaupa, määratud aja 518 põhitegevust Eesti jooksul, mahus ja hinnaga. Ehk selle sätte kohaselt ettevõtja ei Vabariigis vähemalt 30 pea tagama näiteks kogu oma sortimendi tootmist või turustamist päeva perioodi vältel alates kriisis, vaid eelkõige üksnes seda osa, mis on määratletud kriisiolukorra välja elutähtsa teenusena selles valdkonnas (näiteks piima tootmise kuulutamisest tehes selleks valdkonnas toorpiima tootmine) maaeluministri määruses või ka eelnevalt piisavad vajaduse korral täpsustatud ministri käskkirjas, millega ettevalmistused mh tagades konkreetne ettevõtja elutähtsa teenuse osutajaks määrati. tegevusvaru. Elutähtsa teenuse määratluse ja nõuded elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse kohta valdkondade ja vajaduse korral Toiduliit teeb ettepaneku, et toidugruppide kaupa kehtestab valdkonna eest vastutav minister tootmine kriisis võiks olla määrusega. Seega peetakse määruse eelnõu kavandis silmas orienteeritud eeskätt üksnes seda osa ettevõtja tegevusest, mis on määratletud tema kriitiliste toiduainete elutähtsa teenusena tema elutähtsa teenuse osutajaks määramise tootmisele, mis on eelnevalt käskkirjas. tarneahela osaliste ja riigi vahel ka kokku lepitud (nn Seletuskirjale lisatud ministri määruste eelnõude kavandid, minimaalne ja mõistlik sealhulgas „Toidu varustuskindluse valdkonna elutähtsa teenuse sortiment). Samuti ei ole osutamise nõuded“ eelnõu kavand, on alles väljatöötamisel. tööstustel võimalus nõutud Kavandatavad nõuded räägitakse kõigi osapooltega eraldi läbi 75% tagada igas kriisis, sest ning konkretiseeritakse valdkonna põhiselt. See protsess on juba näiteks ulatusliku käimas ja kindlasti saab ka Eesti Toiduainetööstuse Liit ja tema loomataudi või asjasse puutuvad liikmed sellesse töösse veelgi panustada. kiiritusõnnetuse puhul ei ole ka parima tahtmise juures võimalus seda nõuet täita. Mõistlik oleks kokku leppida miinimum sortiment, mis tooted peaksid olema kindlasti sortimendis. 519 5. Toiduliit teeb ettepaneku Teadmiseks võetud Nõustume, et teema vajab erinevate osapooltega dialoogi ning täiendada eelnõud ning näha ühisarutelusid. Võimalike vajalike toetuste küsimused tuleb ettevõttele ette ka lahendada teistes õigusaktides. riigipoolseid toetusi, sest toidu julgeoleku garanteerimine ei ole üksikute eraettevõtete personaalne ärihuvi. Tänase sõnastusega on tingimused kohustuste poolel tugevalt kaldu ainult ettevõtete poole. VOSi koostamise protsessis on riigipoolse abina Maaeluministeerium alati välja toonud ETOdele teiste elutähtsate teenuste prioriteetse tagamise, kuid seadusest ei tule isegi seda riigipoolset tuge selgelt välja, mistõttu jääb riigipoolsest toetusest ühe olulisema elutähtsa teenuse tagamiseks väheks. Tuues näitena mõned päevad tagasi tehtud otsuse, kus gaasivarude hoidmisel tuleb kasutajatel hakata maksma gaasivaru hoidmistasu, näeme vajadust riigipoolselt näha ette toetused ka 520 tootmisvarude hoidmiseks ja haldamiseks, lisainvesteeringute tegemiseks toimepidevuse tagamiseks jms ehk kuludeks, mida ettevõtted mitte ETO-na tegelikult ei vaja. Ilma sellise peatükita on eelnõu mõjusid ning investeeringuvajadusi ettevõtetel raske hinnata. Ettevõtted on tugevalt välja toonud, et iga lisanduv administratiivkoormus või riske maandava meetme kulu kandub edasi toiduainete lõpphinda ning tõstab lõpphindu tarbijatele, mis niigi on Eestis ettevõtetest sõltumatult kasvanud järsult ja lühikese aja jooksul, mis on kaasa toonud mahtude languse ja läbi selle vähendanud ka Eesti toidutööstuste konkurentsivõimet nii sise- kui välisturgudel. Mööname, et toidu julgeolek peaks olema tõsistes kriisides eelkõige ka 521 riigi huvides, et oma inimestele tagada toidu ja joogiga varustatus ning ettevõtete toimepidevus. See eeldab ka riigipoolselt kohustuste täitmiseks tuge. Kahjuks on eelnõus kohustused vaid ettevõtetele, nende täitmine problemaatiline. Peame vajalikuks kokkuvõtlikult märkida, et teema vajab erinevate osapooltega dialoogi ning ühisarutelusid. Praegusel kujul eelnõuga me nõustuda ei saa. Toidutööstused tunnevad selgelt vastutust tagada varustuskindlus erinevates kriisides. Nii oleme endiselt valmis panustama läbi Maaeluministeeriumi loodud toidu varustuskindluse tagamise töörühma töötamaks välja lahendusi, kuidas ka kriisi olukorras oleks tagatud Eesti inimeste toiduga varustatus. Töörühm käib koos juba regulaarselt, kus 522  toimuvad tarneahela – põhised arutelud, leidmaks parimaid viise ja võimalusi kriisiolukorras toimimiseks. Kutsume siinkohal üles ka Riigikantselei esindajat töörühmas osalema ning panustama. Töörühmas osalemine aitaks saada aru, kuidas tegelikult toidu tarneahel ja seda ülal hoidvad ettevõtted toimivad ning milliseid pudelikaelu kas siis koostöös riigiga või ettevõtetel omavahel tegelikult lahendada on vaja. Mõistlik oleks olnud kaasata juba eelnõu ettevalmistavasse faasi erinevaid osapooli ja palume edaspidi sellega arvestada. Eesti Toiduainetööstuse Liit (II kooskõlastusring) Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitused Kommentaarid 1. Eesti Toiduainetööstuse Liit Eelnõus on CER direktiiviga üle võetud sätted, mis võeti Eesti ei toeta seaduse eelnõud õigusesse üle hädaolukorra seaduse muudatustega. esitatud kujul, sest vaatamata korduvale tagasisidele ettevõtetele 523  murettegevatele teemadele ja punktidele osutamisel, ei ole meie tagasisidet arvestatud. Kõige problemaatilisem on küberturvalisuse kohustuse rakendamine toidutootjatele. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitused Kommentaarid 1. Valdkondade ülese Selgitus Käesoleva eelnõuga ei muudeta elutähtsate teenuste koordineerimise vajadus regulatsiooni. Elutähtsate teenuste regulatsiooni täiendati Kriisiplaanide koostamisel hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seotud teiste seaduste ja elutähtsa teenuse muutmise seaduse eelnõuga, millega võeti üle CER direktiiv. toimepidevuse nõudeid Käesolevasse eelnõusse on HOS eelnõuga kavandatud sätted sätestavate määruste lihtsalt toodud üle. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajad kehtestamisel on oluline kehtestavad toimepidevuse nõuded, sh elektri, vedelkütuse ja pidada silmas tervikpilti maagaasi osas. Nõudeid kehtestavaid määrused kooskõlastatakse ning lahendada mitmeid osapoolte vahel ning kooskõlastuse käigus saab kaardistada küsimusi alates ruumi ühisosad ja teha ettepanekuid. Kui kaugkütteettevõtted näevad kasutusest, vajalikest vajadust juba olemasolevate nõuete muutmises, siis alati on investeeringutest ja võimalik pöörduda vastava teenuse korraldava asutuse poole logistikast kuni vastavasisulise ettepanekuga. Riigikantselei edastas ühingu võrguettevõtjate ja teiste mured kliimaministeeriumile. teenuse osutajate koostöö Kortermajade pumpadega seotud probleemi edastasime küsimusteni. Päästeametile. Vedelkütuse puhul on hetkel keskne lahendus, et ka kriisis Seejuures tuleb arvesse viiakse kütust tarbijateni, st ettevõteteni tanklate vahendusel. võtta, et mitmete oluliste Täpsemas logistikas tuleb leppida elutähtsa teenuse osutajast teenuste nt elektri ja kütusemüüjaga eraldi kokku. Paraku ei ole võimalik korraldada 524 gaasivarustuse kõikide huvidele vastavat logistikat, küll saab riik korraldada korraldamine (sh kütuse kättesaamist kindlatest kohtadest. katkestusprioriteetide seadmine) väljub kaugkütte toimepidevust tagavate KOV-de korraldusalast, kuid samas on need valdkonnad kriitilised kaugkütte toimimise seisukohalt. Näiteks, kui elektrivarustuse probleemide korral katkestatakse varustus esimeses järjekorras kodumajapidamistes, siis ei tööta ka nende hoonete sisesed tsirkulatsioonipumbad, mis on vajalikud soojusvarustuse tagamiseks lõppkasutaja juures. Seega ei piisa soojusvarustuse tagamiseks üksnes kaugkütte ettevõtjate ja KOV-de poolt toimepidevuse tagamisest – vajalik on erinevate süsteemide koostoimimine. Samuti tuleb lahendada KOV-de üleselt kütuste logistikaga seotud 525  küsimused, sh kaugkütte ettevõtjate ja nende kütuse (nt puiduhakke või vedelkütuse) tarnijate transpordikütustega varustamine ja vajalike töötajate olemasolu. Sellest tulenevalt leiame, et erinevate elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajate tegevuse koordineerimiseks on vajalik selgem regulatsioon ja ühtne pädev organ. Toimepidevuse nõuete kehtestamisel tuleb teha tihedat koostööd kaugkütte ettevõtjatega, aga ka teiste taristuettevõtjate ja teenuse osutajatega ning kindlasti arvestada ruumiliste, tehniliste ja majanduslike võimalustega, lähtudes tegelikest oludest, vajadustest ja mõjudest. 2. KOV-de rolli Selgitus Riigikantselei on avatud koostööks ja ühingu poolt pakutavatele suurendamine kaugkütte ühtsetele nõuetele. kriisikorralduses Oleme seisukohal, et KOV- de rolli ja vastutuse suurendamine 526 soojusvarustuse korraldamisel on põhjendatud, kuivõrd KOV- d tunnevad kohalikke olusid, vajadusi ja eripärasid kõige paremini. Samas, arvestades, et KOV-de kogemused ja võimekused on erinevad, on oluline kokku leppida ühised toimepidevuse tagamise nõuete alusstandardid või põhimõtted. Nõuete koostamisel tuleb läheneda proportsionaalselt ja võimalikult ühetaoliselt. Eestis on küllalt tavapärane, et üks kaugkütte ettevõtja tegutseb mitme KOV piirides või siis vastupidi, et ühe KOV piirides tegutseb mitu kaugkütte ettevõtjat. Ühised alused lihtsustavad tööprotsesside korraldamist, vähendavad määramatust tegelikus kriisiolukorras ning tagavad ka soodsama energiahinna lõpptarbijale. Samuti juhime tähelepanu, et enamus Eesti kaugkütte 527  võrgupiirkondasid on väiksema kui 5000 MWh aastase müügimahuga. Sellistes piirkondades jääb kaugküttega ühendatud hoonete arv valdavalt 10-20 vahele ning lokaalse kriisi olukorras on sellised piirkonnad suhteliselt hõlpsalt hallatavad, mida tuleks kindlasti nõuete kehtestamisel arvesse võtta (nii väldime üleinvesteerimist ja soovimatuid hinnatõuse). 3. Kaugkütte olulisus Selgitus Alates 2015. a Konkurentsiameti kujundatud seisukoha kohaselt toimepidevuse tagamisel on elutähtsa teenuse osutajal võimalik kajastada teenuse ja seotud investeeringud toimepidevusega seotud kulud teenuse hinnas, kui see vajadus tuleneb õigusaktist, elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse Kõik varustuskindlust ja riskianalüüsist või plaanist. Teatud kulude puhul tuleb arvestada toimepidevust tagavad erisustega. Näiteks õppustega seotud kulud lülitatakse teenuste investeeringud on seotud hinda kahe õppuste vahelise ajaperioodi vältel (kui õppus toimub kuludega. Sellised iga kahe aasta tagant, siis ühe aasta kuludes kajastatakse õppuse investeeringud ei pruugi korraldamise kulusid 1/2 ulatuses)) alati olla ettevõtte vaates Personalikulu on samuti võimalik ajastada teenuse hinnas. majanduslikult tasuvad ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja võivad vähendada teenuse Konkurentsiamet ei näe vajadust kaugkütte seaduse muutmises, osutamise kuna see juba praegu võimaldab kajastada vajalikud konkurentsivõimet. Eriti investeeringud teenuse hinnas. just väikestes kaugkütte Selguse huvides eelnõu täiendatud vastava valdkonna seaduse piirkondades tuleb muudatusega. investeeringuid teostada 528 vastutustundlikult. Teenuste Planeerimisega seotud küsimused vajavad pikemat arutelu kallinemise tulemusel erinevate osapooltega. võivad hooned asuda kaugküttevõrgust lahkuma, mõistmata, et nii väheneb ka hoone ja selle elanike kriisikindlus (KOV vastutus tõenäoliselt siiski säilib). Samas kehtib reegel, et võimalikult varases järgus nt planeerimise või projekteerimise faasis tehtud otsused ei pruugi alati kaasa tuua täiendavat investeerimiskulu, mistõttu on oluline omada nõuete osas selgust juba varajases faasis. Seetõttu on igati mõistlik, et KOV analüüsib piirkondlikest eripäradest lähtudes toimepidevust tõstvate investeeringute vajadust ja põhjendatust, mida omakorda erinevad riiklikud instantsid on edaspidi kohustatud arvesse võtma (nt tariifide, heitmenormide kehtestamisel jne). Samuti 529 on oluline selles valguses täpsustada kaugkütteseadust selge põhimõttega, et elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega seotud tegevuskulud kaetakse tariifist (nt õppuste, valveaja, objektikaitse jne tegevustega seotud kulud). Ka tänase praktika järgi on paljud kaugkütet kasutavad hooned toimepidevuse mõttes paremas olukorras võrreldes hoonetega, mis pole kaugküttevõrguga ühendatud. Kaugkütteettevõtted paigaldavad varukatlaid ja avariigeneraatoreid vastavalt majanduslikele võimalustele ja vajadustele ning tihti sõltumata asula elanike arvust. Varugeneraatorid võimaldavad tagada katlamaja toimimise ja lisainvesteeringute puhul ka võrgupumpade töö, juhul kui hooned on võimelised soojust vastu võtma. 530  Kaugkütte hinnastamise mõttes on oluline leida optimaalne investeeringute tase, mis vastab riski suurusele ja mõjule. Väiksemate võrgupiirkondade puhul võiks teatud kriitiliste investeeringute tegemise kiirendamist ka avalikest vahenditest toetada. 4. Reservkütuste Selgitus Eesmärk ei ole öelda, milliseid reservkütuseid tuleb konkreetselt problemaatika varuda, vaid see sõltubki ettevõttest ja tema kasutatavatest kütusest ja/või võimalustest alternatiivseid kütuseallikaid Eelnõu §-ga 185 on plaanis kasutada või kas varu peab olema füüsiline või tagatakse lepingu muuta kaugkütteseadust. alusel. Tegemist on juba toimiva praktikaga, kus osa ettevõtteid Vastavalt muudatusele on reservkütusena varunud hoopiski muud kütuse liiki kui oleks edaspidi tavapäraselt kasutatakse. Küll aga tuleks ettevõttel läbi mõelda, kaugkütteseaduse § 7 lõige kuidas on tagatud teenuse toimepidevus ka olukorraks, kus kütuse 31 järgi soojusettevõtja, kättesaadavuses on häireid. Eesmärk on pikendada toimepidevust kelle tootmise prognoositav sellises olukorras 3 päeva pealt nädalale. maht aastas on vähemalt 10 Lisaks on Konkurentsiamet võimaldanud põhjendatud juhtudel 000 MWh võrgupiirkonna toimepidevuse tagamisega seotud kulusid arvestada ka teenuse kohta, kohustatud soojuse hinda. tootmiseks tagama niisuguse koguse reservkütuse kasutamise võimaluse, mis kindlustab soojusvarustuse seitsme ööpäeva jooksul. 531 Põhimõtteliselt on selline säte mõistetav ning nagu juba eelpool märgitud tegelevad kaugkütte ettevõtjad igapäevaselt varustuskindluse tagamise parendamisega, mis on teenuste osutamiseks vajalikud. Samas tuleb analüüsida sellise kohustuse majandusliku mõju soojusettevõtjate kulubaasile ja seeläbi ka tarbijatele, et kaugkütte ei kaotaks konkurentsivõimet oluliselt väiksema varustuskindlusega erinevate lokaalsete küttelahenduste ees. Laialdane kodumaiste taastuvate kütuste (eelkõige puiduhakke) kasutamine on oluliselt vähendanud tarneriskide tõttu kaugkütteteenuse katkemise ohtu (puitu võib lugeda Eestis suhteliselt kättesaadavaks ning tegelik mitme päeva varu on ettevõtjatel alati olemas või siis suhteliselt hõlpsalt 532 kättesaadav). Samas on maagaasil siiski vähemalt praegusel ajal veel väga oluline roll mõnede kaugkütte piirkondade kaugküttega varustamisel, aga ka tipukoormuste katmisel. Oluline on selgemalt sätestada, mida peetakse reservkütuseks ning millisel viisil on võimalik tagada ja korraldada reservkütuse varustus – kas piisab lepingulistest kokkulepetest või nähakse ette kütuse füüsiline hoiustamine. See on oluline, et erinevate elutähtsa teenuste korraldajate puhul ei tekiks ootamatuid erisusi. Eesti kaugküttes väga olulist tähtsust omava puiduhakke puhul korraldatakse varustuskindlus tavapäraselt läbi tarnelepingute. Suuri ladusid pole üldjuhul võimalik katlamajade või koostootmisjaamade juurde 533 rajada ruumipuuduse ja puiduhakke tuleohtlikkuse tõttu (isesüttimise oht). Seepärast on oluline kindlustada puiduhakke tarnijate transpordikütusega varustamine. Erisused on aga ka muude kütuste varustuskindluse tagamisel. Maagaasi varustuskindlusega seotud probleeme oleme käsitlenud allpool. Mitmete reservkütuste kasutamise osas on kindlasti oluline rotatsioon ja regulaarne asendamine, et kütused oleks kriisisituatsioonis kasutuskõlblikud. Mööda ei saa vaadata ka üldisest trendist, et ühiskond ning erinevate teenuste osutamine on muutumas järjest süsinikuneutraalsemaks, mistõttu tavapärane ja hõlpsalt ladustatavate fossiilset päritolu kütuste kasutamine muutub ning investeeringute tegemine olemasolevate fossiilseid 534  reservkütuseid kasutavate seadmete heitmete vähendamisse pole enam otstarbekas, kui vastavaid seadmeid tavaolukorras ei kasutata. See muudab varustuskindlusega seotud lahendused kulukamaks. Arvesse tuleb võtta ka fakti, et tänases mõttes traditsioonilisi lahendusi ei ole juba lähiajal enam võimalik rahastada. Siin tuleks otsida toimepidevuse tagamiseks täiendavaid taastuvkütuste lahendusi ja finantseerimisvõimalusi. Väiksemate võrgupiirkondade puhul võiks teatud kriitiliste investeeringute tegemise kiirendamist ka avalikest vahenditest toetada. 5. Muudatustest Selgitus MGSi hädaolukord tuleneb ELi direktiivist ja see ei ole seotud maagaasiseaduses ja gaasi kehtiva hädaolukorra seaduse hädaolukorraga ega ka eelnõus varumaksest toodud kriisiolukorraga. Kaugkütte ettevõtjate Varu antakse kasutusele Vabariigi Valitsuse korraldusega ja toimepidevuse ja kütuse müüakse turuosalistele (gaasi müüjad, süsteemihaldur) kõikide varuga seotud kohustuste Eestis paiknevate tarbijarühmade varustamiseks (MGS § 61 lõige 535 reguleerimisel on oluline 1) enne gaasi tarbimise piiramiseks meetmete rakendamist (MGS silmas pidada ka § 262 lõige 2) ja kaitstud tarbijate varustamiseks mõeldud maagaasiseaduses (MGS) gaasivaru kasutusele võtmist (MGS § 264). Vastavalt määrusele sätestatud maagaasi tarnete (EL) 2017/1938 tuleb enne tarbijate gaasivarustuse piiramist katkemisega, maagaasi rakendada kõik muud meetmed, mis on võimalikult turupõhised. varudega ja nende varude Kuna gaasi varumakset kogutakse kõikidelt gaasi tarbijatelt, siis rahastamisega seotud tarbijatel on põhjendatud ootus kriisi olukorras saada varust osa. regulatsiooni. Gaasi varumakset maksavad kõik tarbijad olenemata kohustustest Eelnõu §-ga 199 on kavas toimepidevuse tagamisel. Kindlasti on mõistlik võimalusel muuta maagaasiseadust. endale gaasivaru või gaasile alternatiivse kütte varu planeerida, Juhime tähelepanu, et kehtiv kuna gaasi varustuskindluse halvenedes tõusevad hinnad MGS viitab mitmes kohas kordades. Gaasi varumaksega sarnaselt on üles ehitatud ka hädaolukorra seadusele ja vedelkütuse varumakse süsteem. Sealgi paljud ettevõtjad on selle alusel kehtestatavale kohustatud läbi mõtlema oma varustuskindluse ja soetama kütuse määrusele. Vastavaid viiteid varusid, sest riigi strateegiline varu võetakse kasutusele viimase ei ole eelnõuga muudetud, meetmena siis kui kommertsvarud on ammendumas – seda just mis tõttu tuleks eelnõu eesmärgil, et riigi tegevusvarude süsteem ei mõjutaks kütuse MGS-i regulatsiooniga turgu. Strateegilist varu ei ole kohustust osta, kui ettevõtjad on ise paremini ühtlustada. suutnud tagada oma varustuskindluse, kuid samas on alati sellistel ettevõtetel võimalus strateegilisest varust osa saada, kui Sisulisest küljest on aga selleks tekib vajadus või kui palju nad eelnevalt on varumakset oluline muuta MGS-is tasunud. Tegemist on justkui tavalise kindlustuslepinguga, mis ei kehtestatud varude piira võimalusi ise kriisiks valmistuda. rahastamise korraldust. Nimelt näeb alates 01.05.2023 jõustunud MGS-i redaktsioon ette maagaasi varumakse tasumise kohustuse. MGS § 267 kohaselt kaetakse varumakse arvelt 536 strateegilise gaasivaru haldamise kulud. MGS § 262 lg 9 kohaselt on strateegilisest varust õigus omandada maagaasi gaasi müüjal lähtudes hädaolukorra seaduse § 183 lõike 4 alusel kehtestatud määruses sätestatud korrast. Vastavat korda praegusel hetkel kehtestatud ei ole ega ole ette nähtud ka eelnõus ega selle rakendusaktides. Seega ei ole üheselt selge, millistel tingimustel ja kellel on võimalik kasutada strateegilise varu hulgas olevat maagaasi. Siiski tuleneb MGS § 61 lg- st 1, et hädaolukorras tagavad gaasi müüja ja jaotusvõrguettevõtja gaasitarnete säilitamise tarbijarühmadele järgmises järjestuses: 1) kodutarbijad; 2) muud kaitstud tarbijad MGS § 261 lg p 2 tähenduses; 537 3) avariireservelektrijaam elektrituruseaduse tähenduses; 4) ühiskonna toimimiseks vajalike teenuste osutajatest tarbijad, kelle tegevuse jätkamine sõltub gaasivarustuse olemasolust; 5) muud tarbijad, kelle puhul eeldatav gaasivarustuse katkestamise aeg on kuni kuus tundi; 6) muud tarbijad, kelle puhul gaasivarustuse katkestamise aeg on üle kuue tunni. Loetelust võib järeldada, et strateegilisest varust saavad hädaolukorras tuge järjekorras eespool olevad tarbijarühmad, samas kui punktidest 1-4 välja jäävad tarbijarühmad (nt kaugkütteseaduse § 7 lõikes 31 ette nähtud reservkütuse varu kohustusega soojusettevõtjad) ei saa tõenõoliselt strateegilisest varust maagaasi omandada. Sellistel tarbijatel tuleb ise soetada alternatiivseid 538 gaasi- või muude kütuste varusid või otsida võimalusi maagaasi asendamiseks ning nagu juba ülal selgitatud, eeldab see olulisi investeeringuid või käibevahendeid. Varumakse kohustus laieneb aga kõigile tarbijarühmadele ühetaoliselt. Lisaks, kuivõrd varumakse maksja on MGS § 267 lg 4 kohaselt võrguettevõtja, siis tuleb varumakset tasuda ka (soojus)ettevõtjatel, kes on soetanud maagaasi määratud tarnena enne kriisiolukorra tekkimist. Ka sellised ettevõtjad peavad võrguteenuse kasutamisel kõigi ülejäänud maagaasi tarbijatega (sh ka enda varu mitte omavate soojusettevõtjatega) ühetaoliselt varumakset tasuma. Selliselt tekib ebavõrdne konkurentsiolukord, mis ei soosi kuidagi neid ettevõtjaid, kes võtavad ise 539  meetmeid maagaasi tarneriskide maandamiseks. Seepärast tuleks muuta varumakse tasumise kohustusega sihtgruppi õiglasemaks (sihtotstarbeliseks). See oleks ühiskonnale õiglasem ning samuti mõjutaks kaitstud tarbijaid tugevamini otsima alternatiivseid, paremini varundatud ja importkütustest vähemsõltuvaid lahendusi. 6. Tööstusheite seaduses Arvestatud kavandatud muudatused Mitmed kaugkütte ettevõtjad omavad varasemast ajast fossiilseid kütuseid kasutavaid tootmisseadmeid, mida igapäevaselt ei kasutata, kuid mida on võimalik rakendada tipukoormuse katmiseks kasutades fossiilseid reservkütuseid olukorras, kus maagaasi kättesaadavus on piiratud. Selliste tootmisseadmete 540 heitmete kõikide kehtivate piirväärtustega vastavusse viimine eeldaks väga suuri investeeringuid, mida ei ole mõistlik teha, kui neid tootmisseadmeid kasutatakse ainult väga erandlikes olukordades. Sellest tulenevalt on lubatud ka kehtivas tööstusheite seaduse §78 lg-s 3 teha piirväärtuste järgmisest erandeid. Eelnõu §-s 235 on ette nähtud tööstusheite seaduse § 78 lg 3 muutmine järgmises sõnastuses: „Loa andja võib kuni kuueks kuuks kirjalikult peatada kohustuse järgida vääveldioksiidi heite piirväärtust suure põletusseadme puhul, mis tavaliselt kasutab vähese väävlisisaldusega kütust, kui seadme käitaja ei suuda täita vääveldioksiidi piirväärtuse nõuet vähese väävlisisaldusega kütuse tarnete katkemise tõttu, kui see on vajalik teenuse 541 kättesaadavuse ja toimepidevuse tagamiseks.“ Olukorras, kus tarned on juba katkenud, on kaugkütte ettevõtjal hilja sellist luba saada, sest reservkütuse kasutuselevõtuks on juba varasemalt vaja teha ettevalmistusi – ettevalmistada tootmisseadmed ja mahutid reservkütuse kasutuselevõtuks, sõlmida reservkütuse tarnelepingud, korraldada kütuse transport ja logistika. Kui maagaasi tarned on juba katkenud, siis on seda kõike teha hilja. On oluline mõista, et maagaasi tarnete katkemine ei pruugi olla ajutine ning eelnõuga ettenähtud 7-päevane reservkütuse varu ei ole piisav, et tagada toimepidevus kogu küttehooajaks. Seepärast peab olema võimalik saada vastav luba juba maagaasi tarnete katkemise ohu korral, et teha vajalikud 542 ettevalmistused ja investeeringud. Reservkütuse varumine seondub väga oluliste kuludega. Kui need kulud on kantud, peab ettevõtjatel olema võimalik ohu säilides ka varutud reservkütuseid kasutada, jäämata ootama põhikütuste tarnete tegelikku katkemist. Selliselt on võimalik maagaasi vajadust minimeerida ja tarnete katkemise ohtu ka kõigi teiste maagaasi kasutajate (sh kaitstud tarbijate) jaoks vähendada. Analoogne olukord valitses enne 2022/2023 küttehooaja algust, kui ei olnud tagatud maagaasi varu eesseisvaks küttehooajaks ning mitmed kaugkütte ettevõtjad pidid toimepidevuse tagamiseks kindlustama reservkütuste olemasolu. Seaduse sõnastus, mis lubab heite piirnormide ületamist ainult maagaasi tarnete 543  katkemisel, tekitas probleeme juba siis. Seepärast teeme ettepaneku täiendada eelnõu sõnastust lisades järgmiselt: „Loa andja võib kuni kuueks kuuks kirjalikult peatada kohustuse järgida vääveldioksiidi heite piirväärtust suure põletusseadme puhul, mis tavaliselt kasutab vähese väävlisisaldusega kütust, kui seadme käitaja ei suuda täita vääveldioksiidi piirväärtuse nõuet vähese väävlisisaldusega kütuse tarnete katkemise või katkemise ohu tõttu, kui see on vajalik teenuse kättesaadavuse ja toimepidevuse tagamiseks.“ 7. Keskkonnamõjude Selgitus Elutähtsaks teenuseks kvalifitseerumine ei ole samaväärne hindamisega seotud „tsiviilhädaolukorras reageerimisele“ (KMH direktiivi artikli 1 lg muudatused 3 sõnastus) lahendamisega. Elutähtsa teenuse ülesehitamine ja käigushoidmine toimub ikka tavapäraselt – selleks kaasatakse Varustuskindluse avalikkust ja tehakse vajalikke uuringuid ja analüüse. KMH tagamiseks ja direktiiv lubab vabastada KMHst vaid siis, kui hädaolukord on toimepidevuse tõstmiseks tekkinud ja vaja kiirelt selle likvideerimiseks teha midagi, millel energiasektoris aga ka on oluline keskkonnamõju. 544 riiklike taastuvenergiaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks on oluline vähendada sõltuvust imporditavatest fossiilsetest kütustest ja kiirendada taastuvatele kütustele üleminekut. Selliste projektide arendust pikendavad praktikas mitmetel juhtudel pikale venivad loamenetlused ja keskkonnamõjude hindamise kohustus. Eelnõu §-ga 186 on kavandatud teha terminoloogiline muudatus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses selliselt, et edaspidi võib keskkonnamõju jätta hindamata, kui kavandatakse tegevust, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või kriisiolukorra lahendamine. Oleme seisukohal, et paindlikkust 545 keskkonnamõjude hindamise vajaduse osas tuleks laiendada ka elutähtsate teenuste puhul, mille eesmärk on toimepidevuse tagamine, kui selline tegevus aitab kaasa ka süsinikneutraalsuse saavutamisele. Sellist põhimõtet toetab näiteks ka Euroopa Liidu Nõukogu 22.12.2022 määrus nr 2022/2577, millega kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks. Nimetatud otsekohalduv määrus lähtub eeldusest, et taastuvenergiaprojektid (sh kaugküttes kasutatavad soojuspumbad) pakuvad ülekaalukat avalikku huvi, kuivõrd need aitavad asendada maagaasi tarned taastuvatest energiaallikatest toodetud energiaga ning suurendada varustuskindlust. Seepärast näeb nimetatud 546  otsekohalduv määrus ette taastuvenergiajaama (sh soojuspumbajaama) ehitamise ja käitamisega seotud loamenetlusele lühikesed tähtajad, mille täitmine eeldab ka senisest suuremat paindlikkust keskkonnamõjude hindamise regulatsioonis ja selle rakenduspraktikas. 8. Muudatustest Selgitus Juhime tähelepanu, et antud sättega elektritootjate kriteeriumeid elektrituruseaduses ei muudetud, vaid tegemist on kehtiva õigusega. Arvestades, et tuule- ja päikeseenergia põhised juhitamatud elektrijaamad on Eelnõu § 170 kohaselt varustuskindluse tagamisel oluliseks osaks, siis on võimalus nähakse ette muudatused juhtimatu seadmete põhisele elektritootjale kehtestada elektri elektrituruseaduses, millega toimepidevuse nõuetes ka teistsugused nõuded kui nt juhitavatele määratakse ETO-dena tootmisvõimsustele. tootjad, kelle elektrijaama netovõimsus on suurem kui 200 MW. Kuigi täna ei ole Eestis tuule- või päikeseenergia põhiseid juhitamatuid elektrijaamu, mille netovõimsus ületab 200 MW, on reaalne, et tulevikus selliseid jaamu lisandub. Selliste juhitamatute seadmete põhistele elektritootjatele ei tohiks laieneda ETOde 547  regulatsioon, kuivõrd see ei oleks praktikas rakendatav. 9. Püsiva kriisiülesande Selgitus Tööaja korralduse osas: Kui isiku ameti- või töökoht määratakse täitmisega seotud tööjõu asutuse juhi poolt kriisiülesandega ameti- või töökohaks, siis see küsimused ei too automaatselt kaasa tööülesannete muutust. Isikul on oluline ette teada, et tema ameti- või töökoht on kriisi ajal oluline, see Kui on koostatud tähendab töö tegemist intensiivsemalt. Tegu ei ole töölepingu adekvaatne kriisiplaan ning muudatusega, kuna isik jääb ka kriis ajal tegema seda, milleks ta seda täidetakse, siis tegeliku tööle võeti. Selguse huvides on soovitatav sätestada kriisisituatsiooni kriisiülesanded ja kriisiaegne töö tegemise kohustus ka isikute ilmnemisel sõltub teenuste töölepingutes ja ametijuhendites, kuid tagada on vaja, et isikud osutamine piisava ja oleks teadlikud, et nende ameti- või töökoht on määratud kvalifitseeritud tööjõu kriisiülesandega ameti- või töökohaks. TLS § 15 lg 2 sätestab, et olemasolust sh ETOdele nt kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab logistikateenuseid osutavate töötaja eelkõige järgmisi kohustus: (..). Seega annab TLS ettevõtete juures. võimaluse teiste seadustega kokku leppida teisi ülesandeid või Kõikvõimalikud asjaolud siis ka töölepingus. Antud juhul on tegu seaduses sätestatud tuleks ennetavalt läbi erisusega, teha kriisi ajal tööd. Oluline on isikutele teavitada, et mõelda. Eelnõus hetkel nende ameti- või töökohal selline kohustus on, see annab sätestatud püsiva võimaluse isikul nt töölt lahkuda, kui ta ei soovi seda kohustust kriisiülesandega ameti- ja täita. Kriisitöökohale nimetamine ei too kaasa automaatselt töökohtade määramise ja töölepingu muudatust, isik täidab ka kriisi ajal oma ülesandeid, vastavate töötajatega seotud milleks ta on tööle võetud ning ka juba hetkel võib isikule anda erisused tekitavad mitmeid tavapärases töösuhtes (ja ka kriisi ajal) ühekordseid täiendavaid küsimusi. ülesandeid, kui nendeks peaks vajadus olema. Oluline on selgitada või lisada täpsustused, et kuidas Alltöövõtjatega seotud mure on mõistetav. Eraõiguslikete ja mil viisil saab elutähtsa juriidiliste isikute õigused ja kohustused peavad tulenema teenuse püsiva seadusest. Kohustuste ja õiguste subjektide ring peab olema kriisiülesande tagamist võimalikult täpselt seadusega määratletud. Alltöövõtjate puhul on korraldada sh töölepingu seda raske teha, kuna alltöövõtjate ring on tavaliselt kiiresti 548  seaduse võimalused muutuv, samuti on muutuv nende ülesannete laad, seda ka ühe kohustamaks töötajat tööle elutähtsa teenuse osutaja lõikes. Kriisiülesande täitmiseks naasma? Kas selline vajaliku töökoha regulatsiooniga kaasneb ka mobilisatsioonist töökohustus peaks olema vabastus viimase väljakuulutamisel. Riigi kaitsevõime määratud uue töötaja tööle planeerimisel ei ole võimalik jätta subjektide ring avatuna või asumisel ning kuidas peaks panna sõltuvusse elutähtsa teenuse osutaja äristrateegiast. Selle olema ette nähtud tõttu on loodud võimalus korraldavale asutusele seada nõuded valmisoleku tasustamine? elutähtsa teenuse osutaja alltöövõttu kohta. See võimaldab Mil viisil hakkab töötajate suunata ettevõtjaid mõtlema paremini läbi alltöövõttu tingimusi, püsiva kriisiülesandega sh vääramatu jõu välistamist lepinguga. töökohtadele määramise ja taustakontrolli kohustus kehtima olemasolevate töötajate puhul? Kuidas saab ETO partner garanteerida logistika toimimise jne. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing (II kooskõlastusring) Nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgituse Kommentaarid d 1. Teeme ettepaneku, et Selgitus ETO põhiülesanne on tagada, et tema pakutav teenus oleks seadusesse luuakse sätted, klientidele, eelkõige elanikele, alati kättesaadav. Riskide kus sarnaselt ETO enda maandamiseks tuleb tuvastada stsenaariumite põhiselt ohud ja töötajatele saab ETO teatud nendega kaasnevaid riske hinnata. Hinnata tuleb ka tingimustel määratleda ka lepingupartnerite ja tarneahelate olulisust, eriti juhul, kui elutähtsa kriitiliste tarnijat ja teenuse osutaja on mõne elutähtsa teenuse osutamisega seotud 549  alltöövõtjate töötajaid nn tähtsa protsessi teenusena tellinud teiselt ettevõtjalt. Näiteks kriisirolli. haiglal tuleb hinnata enda sõltuvust toitlustajast ning kavandada Selliste töötajate hulk pole sõltuvust maandavaid meetmeid. Maandavate meetmete väga lai, sest tõenäoliselt väljatöötamine välistab vajaduse alltöövõtjate kriisirollide osutatakse samu teenuseid määramiseks. Samuti tuleb siinkohal arvestada, et paljudel mitmetele juhtudel lepingupartnerid vahetuvad kiiresti, mis omakorda ETO-dele. Vastavaid kasvataks halduskoormust ETO-le endale kui ka ETKA-le ning isikkoosseisud oleksid registripidajale. Seadus annab lisaks lepingule ka ühekordsete tulevikus hõlpsasti kriisiülesannete panemise võimaluse. hallatavad tsiviiltoetuse registri kaudu. Seega ei pruugi selline säte omada suurt mõju üleüldisele kriisikorraldusele tervikuna, küll aga on selline täpsustus oluline usaldusväärsete taastekavade koostamisel. 2 Teeme ettepaneku, et Mittearvestatud Sellise kohustuse kehtestamine vajab analüüsi ja hinnangut ja seadusesse luuakse antud eelnõu raames seda ei lahenda ja jätkame Päästeameti kaudu vajalikud sätted kogu elanikkonna valmisoleku tõstmisega kriisideks. Hetkel on elukondliku kinnisvara eluruumidele esitatavate nõuete määruse § 4 kohaselt: toimepidevuse hindamise „Kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei vajaduseks ning tohi siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis maandavate meetmete viibimisel olla madalam kui 18 ºC. Siseõhu temperatuuri lubatav rakendamiseks ülempiir tuleb määrata kehtestatud nõuete alusel.“ Meie hinnangul pole põhjust siin kriisierandit teha, sest 18 ºC on juba päris madal temperatuur. 3. 2. Kaugkütteseaduse Arvestatud muutmine Eelnõu § 201 näeb ette kaugkütteseaduse (KkütS) 550 muutmine. Seoses sellega teeme ettepaneku muuta KKütS § 7 lõikes 3.1 sätestatud reservkütuse nõuet ning sätestada, et reservkütuse kasutamise võimaluse võib tagada nii piisava kütusevaru soetamisega kui ka vajalike alternatiivsete reservvõimsuse kasutamisega. Muudatus on oluline, sest reservkütuse kasutamise võimaluse loomine ei pruugi olla ainus ega parim viis toimepidevuse tagamiseks. Toimepidevust võib olla võimalik tagada ka näiteks soojussalvestitega või elektroodkateldega, mis ei ole käsitletavad reservkütusena, kuid võivad olla konkreetses käitises optimaalseks lahenduseks. Seepärast peaks jätma soojusettevõtjale laiema otsusvabaduse, milliste meetmetega 551  soojusvarustuse toimepidevus tagada. Teeme ettepaneku sõnastada vastav punkt järgmiselt: „(31 ) Soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 10 000 MWh võrgupiirkonna kohta, on kohustatud soojuse tootmiseks tagama niisuguse koguse kütusevaru või reservvõimsuse kasutamise võimaluse, mis kindlustab soojusvarustuse seitsme ööpäeva jooksul vastavalt ETKA kehtestatud nõuetele.“ 4. 3. Maagaasiseaduse Mittearvestatud Mis puudutab maagaasi kaitstud tarbijate ettepanekut, siis tuleb muutmine siin eristada kahte asja: Eelnõu § 218 näeb ette 1) Kaitstud tarbijate hulka on juba praegu arvestatud need maagaasiseaduse soojusettevõtjad, kes kasutavad osaliselt maagaasi ja seda osa muutmise. Täna ja asendada ei saa ehk, et selle osa mahus peaksid nad olema kaitstud lähitulevikus on maagaasil tarbijad juba praegu, mitte küll aga kogumahu osas. oluline roll mõnede 2) Need soojusettevõtted, kes saavad gaasi asendada kaugkütte piirkondade täielikult alternatiivküttega, siis neid täismahus ikkagi kaitstud kaugküttega varustamisel tarbijate alla panna ei saa, kuna juba praegu on meie kaitstud ja ka vajalike tarbijate hulk nii suur (peaks mahtuma 20% piiresse, et saaksime 552 tipukoormuste katmisel. ise midagi juurde veel). Läheksime siin EU regulatsiooniga Sellega seoses oleks vastuollu. Kaitstud tarbijate mõiste on defineeritud EU oluline muuta otsekohalduvas määruses (EU) 2017/1938 järgmiselt: maagaasiseaduses (MGS) 5) „kaitstud tarbija“ – kõik gaasijaotusvõrguga ühinenud kehtestatud tarbijarühmade kodutarbijad ning asjaomase liikmesriigi otsuse korral ka üks või varustuskindluse tagamise mitu järgmist, tingimusel et punktides a ja b osutatud ettevõtjate määratlust ning varude ja teenuseosutajate iga-aastane gaasitarbimine kokku ei ületa 20 rahastamise % iga-aastasest gaasi lõpptarbimisest kõnealuses liikmesriigis: korraldust. a) väike või keskmise suurusega ettevõtja, kes on ühinenud Tänase MGS § 61 gaasijaotusvõrguga, järgi ei ole kaitstud b) esmase sotsiaalteenuse osutaja, kui ta on ühinenud gaasijaotus- tarbijate loetelus kaugkütte või -ülekandevõrguga, ettevõtted, millel on c) kaugkütterajatis niivõrd, kuivõrd see pakub kütet võimekus toota soojust kodumajapidamistele, väikestele või keskmise suurusega mitmest kütusest olgugi, et ettevõtjatele või esmase sotsiaalteenuse osutajatele, tingimusel et vajalike tipukoormuste rajatis ei ole suuteline üle minema muudele kütustele kui katmine pole maagaas. selliste tootmisallikate puhul alati võimalik. ETKA poolt kehtestatavate toimepidevuse nõuete nõutud tasemete täitmise tagamiseks on oluline, et kaugkütteettevõtetel tagatud maagaasile vajalik ligipääs, et vältida teenuste kvaliteedi langust lubatud nõuetest allapoole, mis küttehooajal võib viia tehnosüsteemide külmumiseni. 553  Teeme ettepaneku täiendada seaduseelnõu selliselt, et juhul kui ETKA poolt kehtestatavate toimepidevuse nõuete täitmine pole võimalik ilma piisava maagaasi olemasoluta, siis neist nõuetest tulenevalt on maagaasi võrguettevõttel kohustus lugeda ettevõte MGS § 6 1 lg 1 p 2 määratletud tarbijarühma hulka ning tagada kaugkütteteenuse osutamiseks vajaliku maagaasi edastamine. Vastav info on võimalik sisestada ka tsiviiltoetuste registrisse. 4. Vedelkütusevaru seaduse Selgitus Kriisitanklatesse pääseb ligi operatiivteenistus ja ETOd ja muutmine kriitilised alltöövõtjad. Täna juba arvestatakse nt hakkepuitu Eelnõu §265 nähakse ette vedav veok on ka prioriteetne. See küsimus lahendatakse vedelkütuse seaduse vedelkütuse toimepidevuse määrusega – elutähtsa teenuse muutmine. Vedelkütuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisele. piisav kättesaadavus kaugkütte tarneahelale on kriitilise tähtsusega, et 554 teenuse osutamine oleks võimalik. Vastasel korral võib tekkida probleeme generaatorite kütusega varustamisel kui ka kaugkütteteenuse osutamiseks vajalike kütuste varumisel ning tootmisüksustesse transportimisel. Eelnevast tulenevalt teeme ettepanekud, et vedelkütusevaru seaduse § 71 lg 2 muudetakse järgmiselt: „(2) Piirangute kehtestamisel võib eelistada operatiivteenistusi ning ettevõtjaid, kes tagavad riigile elutähtsate teenuste toimimise hädaolukorra seaduse tähenduses ja ettevõtjaid, kes varustavad elutähtsa teenuse osutajaid teenuse toimepidevuse tagamiseks vajaliku kütusega. Vastav info on võimalik sisestada ka tsiviiltoetuste 555 registrisse“ Sama muudatuse tuleks siis ka esitada rakendusakti kavandis nr 33 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded vedelkütusega varustamisel“ täiendades vastavalt määruse §3 lg 2-de. 556 Seletuskirja lisa 7 SHS, LasteKS, OAS, PHS, RaKS, RPKS, SÜS, TLS, VRKSi kooskõlastustabel Eelnõu kooskõlastused EISis: Siseministeerium, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium, Riigikantselei, Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit. Arvamuse ja ettepanekud esitasid: Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, MTÜ Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus, Tervisekassa. 1. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. 2. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. 3. Justiitsministeeriumi märkused: I Põhimõttelised märkused 1. Eelnõu § 1 p 7 (SÜS § 301 lg 1) − eelnõuga sotsiaalseadustiku üldosa 1. Arvestatud. Lõige eelnõust välja jäetud. seadusesse (SÜS) kavandatav § 301 lõige 1 sätestab, et kriisiolukorras võib haldusorgan pikendada SÜS §-s 25 sätestatud hüvitise andmise tähtaega viieteistkümne tööpäeva võrra, kui hüvitise määramiseks vajalikele andmetele puudub ligipääs või kriisiolukorra tõttu pole hüvitisi võimalik määrata seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole hüvitise andmise tähtaja pikendamise võimaluse sätestamine kavandatud kujul vajalik ega põhjendatud. Taotluse lahendamiseks vajalikele andmetele ligipääsu puudumine, kriisiolukorrast tingitud vajadus töö ümber korraldamiseks vms on käsitatavad taotluse lahendamist takistavate ettenägematute asjaoludena, mille korral saab juhinduda haldusmenetluse seadusest (HMS). Tähtaja pikendamise võimaluse ette nägemine eriseaduses on iseenesest tavapärane, kui see on tingitud vajadusest uurida täiendavalt taotluse lahendamiseks vajalikke asjaolusid vms (nt teatud tegevuslubade taotluste menetlustähtaja pikendamine tulenevalt vajadusest korraldada keskkonnamõju hindamine). Olukorras, kus taotluse lahendamine võib aga viibida mingi ettenägematu, haldusorganist ja taotlejast sõltumatu 1  asjaolu tõttu, saab juhinduda HMS §-s 41 sätestatust. HMS § 41 sätestab, et kui haldusakti või toimingut ei ole võimalik anda või sooritada ettenähtud tähtaja jooksul, peab haldusorgan viivituseta tegema teatavaks haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäolise aja ning näitama ettenähtud tähtajast mittekinnipidamise põhjuse. Viimasel juhul küll seaduses sätestatud tähtaega formaalselt ei pikendata, kuid taotlejat teavitatakse menetlustähtaja ületamise põhjusest ning teatatakse haldusakti andmise või toimingu sooritamise tõenäoline aeg. Sarnane teavitamise kohustus kaasneb ka tähtaja pikendamise korral. Lisaks juhime tähelepanu, et tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse (TsiRKS) eelnõu § 106 annab haldusorganile aluse peatada seadusest tulenev tähtaeg, kui ta ei ole suuteline tähtaegselt andma määrust või haldusakti, tegema toimingut või sõlmima halduslepingut erakorralise või sõjaseisukorra tõttu. Iga eelkirjeldatud aluse korral tuleb aga arvestada HMS § 5 lõikes 4 sätestatud menetluse kiire läbiviimise kohustustega, mis kehtib ka siis, kui seadus näeb menetluse läbiviimiseks ette maksimumtähtaja. Menetlus tuleb alati läbi viia nii kiiresti kui võimalik, iseäranis olukordades, kus taotluse lahendamisest võib sõltuda isiku toimetulek. Eelnevast tulenevalt palume kaaluda kavandatava SÜS § 301 lg 1 eelnõust välja jätmist. 2. Eelnõu § 1 p 7 (SÜS § 301 lg 5) − eelnõuga kavandatav SÜS § 301 lõige 2. Arvestatud. Lõige eelnõust välja jäetud. 5 sätestab, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib hüvitise andja hüvitise andmise või hüvitise andmisest keeldumise haldusakti andmisel kõrvale kalduda HMS § 56 lõikes 3 sätestatust. Seletuskirjast nähtuvalt on lõike eesmärk kiirendada erakorralise või sõjaseisukorra ajal piiratud inimressursside juures toimuvat haldusmenetlust haldusakti andmisel. Juhime tähelepanu, et just selle 2 eesmärgi täitmiseks näevad nii kehtiv riigikaitseseaduse § 829 kui ka TsiRKS eelnõu § 111 ette üldised erisused haldusakti vormistamisele, mh põhjendamiskohustuse täitmisele kõikides kriisiolukordades. TsiRKS eelnõu § 111 lõike 3 kohaselt võib haldusorgan vormistada haldusakti pealdisena taotlusel või muul dokumendil (edaspidi resolutsioon). Resolutsioon peab sisaldama otsustuse põhisisu, allkirja, ametniku nime ja ametinimetust ning kuupäeva. Haldusakti võib vormistada resolutsioonina, kui haldusorgan rahuldab menetlusosalise taotluse täies ulatuses, haldusorgan lahendab asja üksnes taotluse andmete alusel, haldusorgan lõpetab oma algatusel alustatud haldusmenetluse, haldusaktiga keeldutakse isiku taotluse rahuldamisest või TsiRKS § 111 lõikes 2 viidatud edasilükkamatutel või massilistel juhtudel (samas lg 4 p 5). Haldusakti vormistamine resolutsioonina on lubatav eelkõige nendel juhtudel, kui haldusorganil oleks HMS § 40 lõike 3 järgi alus jätta isik enne haldusakti andmist või koormava toimingu sooritamist ära kuulamata, see tähendab, kui otsustatakse isiku enda esitatud andmete alusel või taotlus rahuldatakse täies ulatuses. Kui haldusorgan keeldub isiku taotluse rahuldamisest, siis võib selle vormistada resolutsiooniga eelkõige juhul, kui keeldumise faktilise aluse saab märkida lühidalt resolutsiooni teksti, see nähtub muust dokumendist või on üldteada asjaolu. Haldusakti vormistamine resolutsioonina on lubatav ka kõigil neil juhtudel, kui seaduse kohaselt võib haldusorgan anda haldusakti ilma põhjendusteta (edasilükkamatutel või massilistel juhtudel) või haldusorgan lõpetab tema enda algatusel algatatud haldusmenetluse. TsiRKS § 111 lõikes 4 sätestatud haldusakti resolutsiooniga vormistamise ammendav loetelu ei välista haldusakti vormistamist resolutsioonina siis, kui haldusorgan märgib resolutsioonis kõik haldusakti andmed ning põhjendused. Kui haldusakti andmisel ei lähtuta TsiRKS § 111 lõikes 4 toodud erisustest, vaid kõik HMS §-des 55 ja 56 sätestatud nõuded on resolutsiooni tekstis lühidalt ja vähimas 3  nõutavas ulatuses täidetud, võib haldusorgan vormistada oma haldusakti resolutsioonina ka TsiRKS § 111 lõikes 4 esitatud piiranguid järgimata (vt TsiRKS eelnõu seletuskiri lk 202 jj[1]). Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole üldiste erisuste olemasolul erisuse kehtestamine SÜSis vajalik, mistõttu palume kaaluda ka selle regulatsiooni eelnõust välja jätmist. II. Sisulised märkused II. Sisulised märkused 3. Eelnõu § 1 p 2 – palume kaaluda, kas on vajalik kehtestada rakendussäte 3. Eelnõu seletuskirja on täiendatud. Selgitame, et erihoolekandeteenuseid selleks, et kriisiolukorras vahetult teenust osutav isik saaks teenust osutavate isikute ettevalmistusnõuete leevendamine võrreldes osutada ka teatud aja jooksul pärast kriisiolukorra lõppemist. Olukorras, tavaolukorraga kehtib vaid eriolukorra, erakorralise olukorra ning kus isik on tööle võetud tähtajatu töölepinguga, peab tööandjale jääma sõjaolukorra ajal ning kuni kaks aastat pärast sõjaolukorra lõppemist. võimalus seadusekohaselt töötajat ette teavitada tema töölepingu Sellises olukorras võetakse isikud tööle tähtajalise töölepinguga, mille lõppemisest. Juhul kui eelnõu koostajad on silmas pidanud, et kehtivus lõppeb teatud kindla sündmuse saabumisega. kriisiolukorras vahetult teenust osutav isik võetakse tööle üksnes tähtajalise töölepinguga, mille tähtajalisus on määratud teatud kindla sündmuse saabumisega, siis palume see seletuskirjas välja tuua. 4. Eelnõu § 1 p 3 – Justiitsministeeriumi hinnangul on vajalik kehtestada 4. Arvestatud, eelnõu sõnastust on täpsustatud. Teenuse sujuvama rakendussäte selleks, et erakorralise või sõjaseisukorra lõppedes oleks ülemineku tagamiseks lisasime eelnõu § 1 p 4 täienduse, et pärast nendel teenuse osutajatel, kes esitasid tegevusloa taotluse asemel erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist on võimalik teenuseosutajal erakorralise või sõjaseisukorra ajal majandustegevusteate, võimalik viia jätkata oma tegevust 90-kalendripäeva teavitamise alusel, ilma ennast seaduse nõuetega kooskõlla. Vastasel korral ei ole neil alates tegevusloata, et oleks võimalik selle aja jooksul tegutsemiseks tegevusluba erakorralise või sõjaseisukorra lõppemise hetkest õigust valitud taotleda. tegevusalal enam tegutseda ning tegevusloa taotlemine võib võtta aega kuni 30 päeva. Eelnevast tulenevalt leiame, et vajalik oleks ette näha vähemalt 30 päevane üleminekuperiood. III. Normitehnilised ja keelemärkused ning märkused mõju kohta III. Normitehnilised ja keelemärkused ning märkused mõju kohta 5. Normtehniliste ja keelemärkustega ning mõjude märkustega on arvestatud. [1] https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/375b55a6-eaf1-4904-b3b7-fd0965df5106 4 5. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. 6. Arvestatud. Palume Riigikantseleil käesoleva eelnõu liita TsiRKS eelnõu 14. peatükki rakendussätete hulka. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. Eelnõu menetlemine koos TsiRKS eelnõuga – palume eelnõu liita reglemendi § 6 lõikele 5 tulenevalt esitab Riigikantselei TsiRKS TsiRKS eelnõuga, st palume eelnõu sätted kavandada TsiRKS eelnõu 14. tervikeelnõu Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks. peatükki rakendussätete hulka. Kooskõlastamiseks esitatud eelnõu ja TsiRKS eelnõu eraldi menetlemine ei ole otstarbekas. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. 4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. 5. Riigikantselei kooskõlastab sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste põhimõtteliste märkustega arvestamisel: Eelnõu kohaselt reguleeritakse sotsiaalteenuste ja -toetuste korraldamist puudutavad erisused, et tagada sotsiaalsüsteemi toimimine ja teenuste järjepidev osutamine kriisolukordades. Sotsiaalteenuste- ja toetuste järjepidevaks toimimiseks ning teenuste osutamise tagamiseks kriisiolukorras on vaja õigusaktides anda kõikidele osapooltele üheselt mõistetavad ja selged reeglid. Osapoolteks on KOV-id, SKA, eraõiguslikud juriidilised isikud, mis teenust osutavad ja inimesed, keda teenus vahetult puudutab ning nende lähedased ja hooldajad. Leiame, et eelnõuga kavandatud regulatsioon ei ole siiski eesmärgi täitmiseks üheselt selge ja on küsitav, kas kavandatud muudatused on piisavad. Selgitame oma tähelepanekuid alljärgnevalt: 5 1. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu põhimõtted, millest lähtudes on tehtud 1. Arvestatud. Selgitame, et käesoleva eelnõu väljatöötamisele on eelnenud valik sotsiaalteenuste ja -toetuste erisuste kehtestamisel erinevates 9-s töörühmas väga põhjalikud arutelud, mille raames arutati läbi SHS kriisiolukordades. Samuti ei selgu, kas on analüüsitud, kuidas kavandatud reguleeritud sotsiaalteenuste ja- toetuste korraldamist puudutav erinevates erisused kriisiolukorras toimivad koosmõjus tavapäraste tingimustega. kriisiolukordades. Tuleb tõdeda, et täna SHS-is reguleeritud teenuste Seletuskirjas selline info puudub või on pealiskaudne. Samuti kasutatakse puhul ei ole alati kõigile sihtgruppidele võimalik rakendada mõistet „kriisiolukord“ eelnõu erinevates sätetes erinevalt, mis raskendab kriisiolukordades samasugust teenuse korraldust. Siinjuures on oluline eelnõuga kavandatud muudatustest arusaamist. Näiteks näevad eelnõu § 1 arvesse võtta just haavatavate sihtgruppidele (lapsed, psüühikahäiretega punktid 1 ja 2 (SHS § 13.1 ja § 13.2) ette sotsiaalteenuste ja inimesed, puuetega inimesed, kodu- või üldhooldusteenusel viibivad erihoolekandeteenuste osutamise erisused kriisiolukorras, kuid inimesed) erinevates kriisiolukordades teenuste korraldamise eripära, et paragrahvide tekstiosa regulatsioon puudutab eriolukorda, erakorralist ja seeläbi toetada nende hakkamasaamist ja turvalisust. Seetõttu ongi sõjaseisukorda. Kui olete analüüsinud, et kriisiolukorras ei ole ühtegi erinevate sotsiaalteenuste puhul kokku lepitud veidi erinevad lähenemised, erisust vaja, tuleks viia paragrahvide pealkiri sisuga vastavusse ning mis lähtuvad teenusega hõlmatud sihtgrupi vajadustest erinevates täiendada seletuskirja selgitustega, kuidas teenused saavad toimida nii, kriisiolukordades ja toetavad ka teenuseosutajaid. Samuti lähtutakse nagu tavaolukorras on ette nähtud. kriisiolukorras põhimõttest, et nii kaua kui vähegi võimalik korraldatakse sotsiaalteenuseid ja makstakse toetusi tavaolukorra reeglite alusel. Tulenevalt rakenduvast kriisiolukorrast leevendatakse ka teenuse või toetuse korraldamist reguleerivaid nõudeid. Täpsem teenuste korraldamine erinevates kriisiolukordades ning osapoolte rollid kriisiolukorras teenuse korraldamisel pannakse paika kriisikavades. Käesoleva eelnõu puhul on võetud suund luua teenuse nõuete lõdvendused just erakorraliseks ja sõjaseisukorraks, sest varasemalt selliste olukordade puhul teenuse ja toetuste korraldamise nõudeid sätestatud ei ole. Juhime tähelepanu, et TsiRKS eelnõus on välja toodud kriisolukorra üldmõiste, mis hõlmab käesolevas eelnõus § 1 punktide 1 ja 2 puhul nimetatud erinevaid kriisiolukordi. Ka eelnõu § 1 punktide 1 ja 2 puhul on pealkirja sisu muudetud ja eelnõu § 132 lõike 2 osas on seletuskirja täiendatud. 2. Seletuskirjast ei selgu, millistest asjaoludest lähtudes on ette nähtud 2 leevendused sotsiaaltöötajate ja hooldustöötajate värbamiseks kahe aasta 2. Tähelepanekutega on arvestatud ja seletuskirja eelnõu § 13 lõike 1 jooksul üksnes pärast sõjaseisukorra lõppemist. Palume seletuskirja osas täiendatud. Eelmise punkti juures on täpsemalt selgitatud töörühma poolt tehtud sisuliste valikute põhimõtteid. Lisame, et KOV teenuste puhul 6 täiendada selgitustega, kas on analüüsitud vajadust kehtestada ka teisi on lähtutud TsiRKS eelnõus välja toodud kohaliku omavalitsuse tähtajalisi leevendusi sotsiaalteenuste ja erihoolekandeteenuste osutamisel korraldada jäävate sotsiaalteenuste ja Sotsiaalkindlustusameti poolt triaaži ja ka teistes kriisiolukordades, nt pärast eriolukorra lõppu mingi perioodi põhimõttest lähtuvast teenuste ja toetuste osutamise/maksmise jooksul ning millest lähtudes on otsustatud eelnõu leevendused kehtestada korraldamise pingereast. Eesmärgiks on võetud toetada teenuste kaheks aastaks. korraldamist ennekõike erakorralise või sõjaseisukorra ajal. 3. Eelnõu kohaselt võib kriisiolukorras teatud tingimustel hinnanguliselt 3. Selgitame. Tulenevalt teenuste ja sihtgruppide erinevusest ei ole võimalik leevendada teenusele osutatavaid nõudeid. Näiteks võib nõudeid teenust ette näha kõikide teenuste puhul ühesugust teenuste korraldust erinevates osutavale isikule leevendada kriisiolukorras, mis otseselt mõjutab lapsele kriisiolukordades. Samuti leiame, et kriisiolukorras rakenduv regulatsioon turvakoduteenuse osutamist, erihoolekandeteenuse osutamisel eriolukorra peab olema piisavalt paindlik selleks, et ühelt poolt võimaldada ajal kehtib leevendus juhul, kui see on vältimatult vajalik hädavajalikke leevendusi teenuse toimepidevuse tagamiseks, kuid teisalt erihoolekandeteenuse osutamiseks. Seletuskirjast ei nähtu, miks on teenuse jätkata teenuse osutamist ka kriisiolukorras nii kaua kui vähegi võimalik leevendamise eelduseks valitud erinevad tingimused ja millised olukorrad tavaolukorra reeglite alusel. Käesoleva eelnõu juures oleme siiski ühtselt need potentsiaalselt olla võiksid. Palume kaaluda, kas eelnõus tervikuna on lahendanud SHS §-s 151 sätestatud tegevusloa nõudega hõlmatud võimalik näha ette kriisolukorrad, mille väljakuulutamise tõttu teenuse sotsiaalteenuste puhul tsiviilkriisi lahendamiseks välja kuulutatud nõuded alati leevenduvad ja need olukorrad, kus leevendamise eelduseks kriisiolukorra ajal tegevusloa väljastamist puudutavad erisused, samuti on, et kriisiolukord peab teenuse osutamist (oluliselt) ka mõjutama. Hetkel erakorralise ja sõjaseisukorra ajal tegevusloa nõude ajutise peatamise on eelnõus teenuste leevendused erinevalt sätestatud - ühed vajavad võimaldamise. Võttes arvesse, et olenevalt kriisi iseloomust võib teenus lisatingimusi, teistel juhtudel piisab kriisiolukorra või erikorra faktist. olla mõjutatud erineval moel, ei ole mõistlik liigselt piiravaid kriteeriume Otsuse tegemiseks tuleks ette näha ka kriteeriumid, mille raames teenuse või regulatsioone luua. Kas välja kuulutatud kriisiolukorral on oluline osutamise olulisust mõju või vältimatust saab kaaluda. Lisaks ei selgu mõju konkreetse teenuse osutamisele või mitte, saavad otsustada eelnõust, kelle pädevuses on nende otsuste tegemine. Meie hinnangul on teenuseosutajad, kelle ülesanne on tagada klientide heaolu ja kvaliteetse see vajalik, sest teenuse osutajad on erinevad ja kriisiolukorras peab olema teenuse osutamine. Täiendavad selgitused, mil viisil on jõutud eelnõus igaühe roll selge. väljatoodud lahendusteni, on välja toodud käesolevas kooskõlastuskirjas Riigikantselei ettepanekute punkti 1 juures. 4. Eelnõust ja seletuskirjast jääb ebaselgeks, millised kohustused ja 4. Selgitame, et lastele ja täiskasvanutele osutatavate teenuste puhul on ka ootused teenuste korraldajatele ja pakkujatele erinevates kriisiolukordades tavaolukorras erinevalt reguleeritud see, kas ja kuidas kontrollitakse tekivad ning miks need on erinevalt reguleeritud. Näiteks erihoolekande teenust vahetult osutava isiku karistatust. LasteKS § 20 lg 3 kohaselt teenuse juures ei ole täpsustatud, kellel lasub kohustus tõendada, et töötajat on lapsega töötamist võimaldav isik või vastava tegevusloa väljastaja on ei ole karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada kohustatud kontrollima LasteKS § 20 lõigetes 1–2 sätestatud piirangutest teenust saava inimese elu, tervise ja vara. Samas lastekaitse teenuse juures kinnipidamist isiku töölevõtmisel või tegevusloa väljastamisel. Lapsega 7 on öeldud, et tööle asuval inimesel on kohustus anda kinnitus, et sellised töötamist võimaldav isik on kohustatud kontrollima lapsega töötava isiku piirangud puuduvad ning tööandjal või tegevusloa väljastajal tuleb vastavust LasteKS § 20 lõigetele 1–2 vähemalt kord 12 kuu jooksul, kui piirangute kontroll teostada viivitamatult pärast seda takistavate asjaolude teavitust isiku karistusandmete muutumise kohta ei edastata automaatselt. äralangemist või vahetu ohu tõrjumist. Teeme ettepaneku teenuste üleselt Kontrollikohustuse täitmata jätmine on väärteona karistatav (KarS § 1791). nõuded ja nende täitmise tõestamise kohustused ühtlustada või täiendada Seetõttu on vaja kriisiolukordades näha ette sellest kohustusest erisus, seletuskirja selgitustega, miks erisused teenuste lõikes vajalikud on. juhul kui isiku karistatuse andmeid ei ole võimalik seaduses sätestatud tähtaja jooksul kontrollida. Täiskasvanutele suunatud sotsiaalteenuste puhul peab tööandja samuti tagama, et tööle võetav isik vastab seadusega kehtestatud nõuetele, kuid selleks vajalikud toimingud otsustab tööandja. Üldjuhul peab töötaja ise kinnitama, et teda ei ole karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mis võib ohtu seada teenust saava inimese elu, tervise ja vara. See on teenuste juures läbiv põhimõte, et alati tuleb isikul esitada ametlik dokument oma karistusandmete või nende puudumise kohta ja tööandjal võtta isikult kinnitus, et teda ei ole karistatud. Selle osas ei ole plaanis muudatusi ka kriisiolukorras. Eeldame, et enamuse tsiviilkriiside puhul on läbi karistusregistri e-toimiku võimalik igaühel nii enda kui teiste isikute kohta iseseisvalt teha päringuid avalikus e-toimiku infosüsteemis. E-toimiku väljavõte on küll mõeldud üksnes karistusandmetega tutvumiseks, ametlikku dokumenti sama keskkonna kaudu saada ei ole võimalik. Samas on tööle võetavale isikule loodud võimalus taotleda kolmandale osapoolele esitamiseks ka ametlik dokument oma karistusandmete või nende puudumise kohta, mis väljastatakse talle üldjuhul kahe tööpäeva jooksul. 5. Eelnõu näeb erihoolekande teenuse osas ette (§ 132 lg 7), et 5. Selgitame, et täpsustused on toodud sotsiaalkaitseministri 21. detsembri „erakorralise või sõjaseisukorra ajal peab kogukonnas elamise teenuse ja 2015. a määruse nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja lisaks käesoleva paragrahvi eraldusruumile“ täiendustes: lõikes 6 sätestatule tagama isikule majutamise ja toitlustamise.“ § 111. Tervisekaitsenõuded eriolukorra, erakorralise ja sõja seisukorra ajal Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse erinevates aruteludes on osapooled välja 8 toonud, et nt evakuatsiooni läbiviimist reguleerivates sätetes on oluline (1) Kui see on vältimatult vajalik teenuse osutamiseks, võib eriolukorra, täpsustada, millistest standarditest toidu ja majutuse pakkumisel lähtuma erakorralise või sõjaseisukorra ajal jätta kohaldamata §-des 2–11 peaks, mistõttu Riigikantselei plaanib seletuskirja täiendada ning sätestatud nõuded. täpsustada eeldust tagada vastavalt võimalustele minimaalne vajalik elu ja (2) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb tervise säilitamiseks. Samuti ei ole joogivesi käsitletav toiduna, palume erihoolekandeteenuse osutajal tagada teenuse osutamisel vastavalt vajadusel kaaluda ka joogivee eraldi väljatoomist eelnõus. Soovitame ka võimalustele ohutu, tervist toetav ja hügieeniline keskkond. siin seletuskirjas ootuseid täpsustada (st ulatusliku kriisi korral ei pruugi (3) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal tuleb olla võimalik tagada tavapärast isiklikku ruumi, pesemisvõimalusi, sooja erihoolekandeteenuse osutajal tagada toitlustamisel teenusel viibivate toitu jne). isikute eale ja terviseseisundile vastav regulaarne toitumine, mis katab isiku toiduenergia- ja toitainete vajaduse. Samuti peab isikule olema kättesaadav veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele vastav joogivesi.“. 6. Samuti ei ole seletuskirjas selgitatud, kuidas tagatakse ülejäänud 6. Selgitame, et kohaliku omavalitsuse kohustuslikuna korraldatavate sotsiaalteenuse osutamise nõuete täitmine erinevates kriisiolukordades. teenuste loetelu on välja toodud sotsiaalhoolekande seaduses. Tsiviilkriisi Näiteks toimetulekutoetuse määramise ja maksmise erisusi on eelnõuga ja riigikaitse seaduse eelnõus on omakorda välja toodud kohaliku ette nähtud minimaalselt ainult erakorralise või sõjaseisukorra ajal või omavalitsuse püsivad kriisiülesanded. Samuti on olulisel kohal ülesannete kriisiolukorras ulatusliku evakuatsiooni ajal KOV üksuse territooriumil, jäävuse põhimõte, mille järgi korraldavad ja pakuvad kriisiolukorras samas kui tavaolukorras toimiv toetuse taotlemise ja määramise protsess teenuseid samad osapooled, kes ka tavaolukorras. Teenuste osas, mis ei eeldab taotlejalt paljude dokumentide esitamist, mis ei pruugi olla ole kriisiolukorras täiendavalt reguleeritud tsiviilkriisi ja riigikaitse kriisiolukorras kättesaadavad. Samuti kehtivad kohustused KOV-dele, seaduse või antud seaduse eelnõus on lähtutud sellest, et peale seaduse mille täismahus täitmine kriisiolukorras on keeruline ja teatud erikordade vastu võtmist tuleb koostada üleriigiline riskianalüüs, sh nii asutustel kui väljakuulutamisel ebarealistlik, näiteks KOV-i kohustus riiklike registrite kaudu välja selgitada, kas taotlejale ja tema perekonnaliikmetele kuulub kohalikel omavalitsustel tuleb koostada kriisiplaan. kinnisasju või sõidukeid, et teha kindlaks isiku varaline seis. Palume Seletuskirja on täiendatud toimetulekutoetuse osas. Toimetulekutoetuse seletuskirja täiendada selgitustega, kuidas eelnõuga ette nähtud erisusi määramise ja maksmise üldiseid põhimõtteid ei muudeta. Kui teatud koosmõjus tavaolukorras ette nähtud nõuetega rakendatakse ja seda iga andmetele puudub ligipääs ja neid ei õnnestu ka muul viisil saada, saab teenuse osutamise kohta erinevates kriisiolukordades. Vajadusel tuleb küsida inimeste omakäelisi kinnitusi. Avaldusi menetletakse nende erisused eelnõus ette näha (millised sätted ei kohaldu kriisiolukorras). 3 andmete põhjal, mis on kättesaadavad. (3) Lisaks juhime tähelepanu, et tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus ei ole ulatusliku evakuatsiooni eeltingimuseks kriisiolukord. Palume mõelda, kas ka sotsiaalhoolekande seaduse eelnõus seda selliselt sätestada. 9  7. Palume seletuskirja täiendada selgitustega, kas ja kuidas on eelnõu 7. Seletuskirja on täiendatud. Juhime ettepaneku koostaja tähelepanu, et koostamisel arvestatud ka COVID-19 pandeemia järelmitega ning vaid osad käeolevas eelnõus sätestavad muudatused tulenevad COVID-19 Ukraina sõjast põhjustatud hüppeliselt kasvanud pagulaste või UA sõjapõgenike kriisi mõjudest. Selle näiteks on käesoleva eelnõu § vastuvõtmise käigus tekkinud kogemustega, mis mitmete eelnõus 1 toodud § 131 lõike 3 ja 4 toodu, mis on ka täna kehtivas SHS sätestatud fookuses olevate teenuste korraldust oluliselt mõjutasid ning kehtiva COVID-19 kriisi ajal. Samuti § 9 tehtavad täpsustused VRKS-i, mille korralduse kitsaskohad välja tõid. vajadus tuleneb UA sõjapõgenike kriisi kogemustest. 8. Esitame ka väiksema kaaluga märkused: 8. Seletuskirja on täiendatud. - Palume § 131 lg ja § 132 lg 5 täiendada kirjeldatud protsessi, sh - Täiendasime seletuskirjas § 131 lg 5 ja § 132 lg 5 kirjeldatud protsessi täpsustada, millises vormis peab valdkonna eest vastutav minister - § 1551 lg 2 osas täiendasime seletuskirja. Käesoleva sätte eesmärgiks SKA-le ettepaneku tegema ja seletuskirjas selgitada, kas SKA ei saa ennekõike lubada teenuse osutamist kriisiolukorras või massilisest enne otsustada, kui ei ole ministrilt vastavat ettepanekut. sisserändest tingitud hädaolukorras uues asukohas või suuremale - Palume § 1551 lg 2 täpsustada, kas tegevuskoha või klientide arvu arvule klientidest kui kehtival tegevusloal märgitud, et tagada muutmisel on Sotsiaalkindlustusametil teate kättesaamise järel õigus paindlikkus teenuse osutamisel eelpool nimetatud kriisiolukordades, asukoha muutusega ka mitte nõustuda. kus on oluline operatiivsus. Kokkuvõtvalt ei ole käesoleva muudatuse - Palume § 141 lg 2 täpsustada, kelle kohustus on välja selgitada või juures eelduseks SKA nõusoleku saamine, vaid nende informeerimine tõendada, kes on last tegelikult kasvatav isik. kujunenud olukorrast. - Palume § 621 lg 2 täpsustada, millistel juhtudel Tervisekassa ajutise - § 141 lg 2 osas seletuskirja täiendatud, tegemist on hüvitise määramise töövõimetuse tähtaega pikendada võib (nt kui kriisiolukorrast tingimusega, mida kontrollib hüvitise andja, vajadusel koostöös tulenevalt on Tervisekassa töökoormus oluliselt suurenenud, teenuse kohaliku omavalitsusega. pakkumine häiritud vms). - § 621 lg 2 Justiitsministeeriumi ettepaneku valguses lg 2 tekstist välja - Palume § 8 kohta seletuskirjas selgitust, miks eelnõuga kavandatud jäetud, kuna hüvitiste andmise tähtaja pikendamist reguleerib muudatus kohaldub ainult lapse tegelikule hooldajale, aga mitte nt haldusmenetluse seaduse § 41, mida saab Tervisekassa rakendada ka vanemale ja hoolduspere vanemale. antud juhul. - § 8 seletuskirja on täiendatud. 6. Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega: Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kohaselt kehtestab kriisiolukorra Vabariigi Valitsus. Kriisiolukorra võib kehtestada ka piirkondlikult. Kriisiolukorra võib põhjustada loodusõnnetus, 10 nakkushaigus, katastroof – sellisel juhul on tegu tsiviilkriisiga. Kriisiolukorra võib põhjustada ka oht põhiseaduslikule korrale, teise riigi sõjaline rünnak või oht selliseks rünnakuks – sellisel juhul on tegu riigikaitselise kriisiolukorraga. Kriisiolukorra lahendamiseks võib välja kuulutada eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra. Eriolukorra võib välja kuulutada Vabariigi Valitsus. Erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra võib välja kuulutada Riigikogu. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et „kriisiolukord“ on katusmõiste kriisiolukorrale, eriolukorrale, erakorralisele seisukorra, sõjaseisukorrale, mobilisatsioonile ja demobilisatsioonile. 1. Käesoleva eelnõu §-ga 8 täiendatakse töölepingu seaduse § 65 lõiget 2 1. Selgitame, et säte on töögrupis läbiarutatu järel teadlikult selliselt teise lausega, mille kohaselt ei rakendata vanemapuhkusele jäämisel sõnastatud, et oleks võimalik kohaldada erinevates olukordades. töölepingu seaduses ette nähtud etteteatamistähtaega, kui etteteatamist ei Seletuskirja selgitust on täiendatud. saa asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Meie hinnangul on kõnealune muudatus eelduslikult kohaldatav erinevates olukordades, mitte ainult kriisiolukorras tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu tähenduses. 2. Käesoleva eelnõu § 1 punkiga 2 täiendatakse sotsiaalhoolkande seadust 2. Selgitame, et vastavalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse §-ga 133 , mille lõikes 3 on sätestatud, et kui kriisiolukorras osutatakse (edaspidi NETS) § 13 lõikele 1 on tegevusaladel, kus töö iseärasused lapsehoiuteenust eluruumis, mis ei ole lapsehoiuteenust saava lapse võivad soodustada nakkushaiguste levikut, tööandajale pandud kohustus eluruum, siis ei esitata teenuse osutajale nakkushaiguste suhtes nõuda tööle asujalt tervisetõendit nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli tervisekontrolli läbimise kohta tervisetõendi esitamise nõuet. Leiame, et läbimise kohta ja tööle asuajalt tõendit tervisekontrolli läbimise kohta. Kui kui kriisiolukorra on põhjustanud nakkushaigus, tuleks vastupidi eelnõus eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra tõttu on takistatud sätestatule vastavat tõendit nõuda. Kui regulatsiooni eesmärk on tervisekontrolli läbimine ja selle kohta tervisetõendi väljastamine, näeb rakendada erandit mõnes konkreetsemas kriisiolukorras, siis on 2 (2) kehtiv NETS § 13 lõige 8 tööandjale erisuse. Tööandjal tuleb küsida tööle võimalik sõnastust täpsustada (nt mõiste „kriisiolukorras“ asemel asujalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitus selle kohta, et „sõjaseisukorra ajal“). tal ei ole tuvastatud nakkushaigust ning talle teadaolevalt ei põe ta Lisaks palume seoses lapsehoiuteenuse osutamise regulatsiooni tehtavate nakkushaigust ning tal ei ole nakkushaiguse sümptomeid. Samuti muudatustega jälgida Haridus- ja Teadusministeeriumi koostatava pannakse samas sättes tööandjale kohustus tagada see, et tööleasuja või alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu menetlust, sest lapsehoiuteenus töötaja esitaks nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta sätestatakse edaspidi nimetatud eelnõus. kirjaliku tervisetõendi hiljemalt 90 kalendripäeva möödumisel kehtestatud 11  olukorra lõppemisest arvates. Lapsehoiuteenuse osutamisel lapsehoiuteenust saava isiku eluruumis rakendatakse samu sätteid, mis eelnevalt kirjeldatud. 3. Käesoleva eelnõu § 1 punktis 3 tehakse muudatused sotsiaalhoolekande 3. Selgitame, et meie poolt eelnõu § 1 punktis 3 sotsiaalhoolekande seadusesse ja §-s 9 tehakse muudatused välismaalasele rahvusvahelise seadusesse tehtava muudatuse ja §-s 9 puhul välismaalasele kaitse andmise seadusesse, kasutades mõistet „hädaolukord“. Sellist rahvusvahelise kaitse andmise seadusesse tehtava muudatuste puhul oleme mõistet tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu aga ei kasuta, sest eelnõus teadlikult sisse toodud mõiste „massilisest rändest tingitud hädaolukord“, on võetud kasutusele praeguste riigikaitseülesannete ja hädaolukordade et luua meile vajalik seos TsiRKS eelnõu § 244. Välismaalasele asemel „kriisiülesannete“ kontseptsioon. Käesolevas eelnõus kasutatakse rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmine, § 245. Välismaalaste mitmel pool mõistet „kriisiolukord“, aga ka näiteks loetelu „eriolukord, seaduse muutmine ja § 246. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu erakorraline ja sõjaseisukord“ või veel kitsamalt. Nagu eelpool märkisime, seaduse muutmine. Lisame, et TsiRKS eelnõu § 246. Väljasõidukohustuse siis „kriisiolukord“ on katusmõiste, mis tähendab Vabariigi Valitsuse poolt ja sissesõidukeelu seaduse muudatusse tuuakse erandina sisse, massilisest kehtestatud kriisiolukorda, aga ka eriolukorda, erakorralist olukorda ja sisserändest põhjustatud hädaolukorra mõiste ja reguleeritakse selle sõjaolukorda. Eelnõu tekstist ei ole päris üheselt selge, kas mõiste rakendamine. Lisaks selgitame, et oleme teadlikult võtnud oma eelnõus „kriisiolukord“ kasutamisel on kindlasti eesmärk rakendada vastavat sätet erinevate teenuste regulatsiooni puudutava pealkirja juures eelnõus kõigis kriisiolukordades (Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kasutusele TsiRKS kasutatava kriisiolukorra katusmõiste, mille juures kriisiolukorras, Riigikogu poolt välja kuulutatud eriolukorras, oleme iga vajaliku alamsätte puhul toonud ka iga teenuse või toetuse puhul erakorralises ja sõjaolukorras) või täpsemalt mõnes kriisiolukorras. eraldi välja erinevad kriisolukorrad, mille puhul seda rakendatakse. Näiteks ei ole me nõus, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud kriisiolukorras Turvakoduteenuse puhul nõustume, et tavaolukorras kehtivatest nõuetest on alati ja ilmtingimata vajalik turvakoduteenust vahetult osutavate isikute ei pruugi olla vajalik loobuda igas Vabariigi Valitsuse kehtestatud osas loobuda tavaolukorra haridusnõudest ning täienduskoolitusnõudest kriisiolukorras – seetõttu olemegi eelnõus ette näinud nõuete leevendamise (eelnõu § 1 p 1, nõuded SHS § 36 lg 2). võimaluse üksnes juhul, kui antud kriisiolukord „mõjutab oluliselt turvakoduteenuse osutamist“. 7. Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega: 12 Eelnõu § 134 sätestab toimetulekutoetuse maksmise erisused kriisiolukorras ning seletuskirja leheküljel 28 on neid erisusi kommenteeritud. Konkreetsemalt on öeldud, et „muudatus avaldab mõju riigieelarvele. Täpse lisakulude summat ei ole võimalik arvutada. See hakkab sõltuma, millal toimub evakuatsioon, kui pikalt, mis piirkondadest.“. 1. Juhime tähelepanu sellele, et kuigi ühelt poolt võib evakuatsiooni tingiv 1. Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud, et toimetulekutoetust maksavad kriis avaldada mõju riigieelarvele (samaaegselt kaotab sissetuleku suurem välja evakuatsioonijärgsed KOV-id, kes saavad kohaldada ainult enda arv inimesi), siis eelkõige mõjutab see eelarve riigisisest jagunemist. Ehk õigusakte. kui tavaolukorras saaks inimene kompensatsiooni elukohajärgselt omavalitsuselt, siis kriisiolukorras maksab seda evakuatsioonijärgne omavalitsus. Teeme ettepaneku täpsustada, kuidas arvestatakse toimetulekutoetuse maksmisel omavalitsustes kehtestatud toetuse maksmise kordadega, millise omavalitsuse korrast lähtutakse ja kui aluseks on elukohajärgse KOVi kord, siis kuidas on tagatud vajaliku info liikumine evakuatsioonikoha KOVile. 2. Eelnõuga kavandatavate muudatuste mõju on kriisiolukorra lõppemisel 2. Eelnõu seletuskirja on täiendatud ja ettepanekuga on arvestatud. reguleeritud erinevalt nt § 131 sätestab, et erakorralise või sõjaseisukorra Selgitame, et erakorraline seisukord on üldjuhul Eesti põhiseaduslikku ajal võib teatud tööle võtta inimese, kelle ettevalmistus ei vasta seaduses korda ähvardav oht (Eesti põhiseadusliku korra vägivaldne kukutamise kehtestatud nõuetele (sotsiaaltöötaja, hooldustöötaja). Eelnõu kohaselt katse, terroristlik tegevus, vägivallaga seotud kollektiivne surveaktsioon, kehtib see leevendus ka kaks aastat peale sõjaseisukorra lõppu, kuid mitte ulatuslik vägivallaga seotud isikugruppide vaheline konflikt ja Eesti erakorralise olukorra lõppemisel. Seletuskirjas puudub põhjendus, miks ei Vabariigi mõne paikkonna vägivaldne isoleerimine). Põhiseaduslikku kehti leevendus erakorralise seisukorra puhul, on lihtsalt nenditud, et korda ähvardava ohu puhul võib riigikogu presidendi või valitsuse erisust ei rakendata. ettepanekul välja kuulutada erakorralise seisukorra. Lisaks võib valitsus erakorralise seisukorra ajal Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks kehtestada erinevaid piiranguid, näiteks keelata rahvakogunemised või kehtestada politseitunni, millel võib olla suur mõju sotsiaalteenuste korraldamisele. Eelpool loetletud olukorra lõppedes peaks olema võimalik korraldada sotsiaalteenuseid tavaolukorra reeglite 13  kohaselt. Juhul kui erakorralisele seisukorrale järgneb sõjaseisukord, siis rakendub peale sõjaseisukorra lõppemist eelnõus toodud erisused, sest sõjaolukorraga kaasnev mõju sotsiaalteenuste korraldamisele ja teenuse saajatele võib olla pikaajalisem, mistõttu on § 131 lõikes 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmise osas antud ka üleminekuaeg. 3. Eelnõu § 132 sätestab, et vältimatu vajaduse puhul võib 3. Ettepanekuga on arvestatud. erihoolekandeteenust vahetult osutada ka vastava ettevalmistuseta isik, kellel on vähemalt põhiharidus. Teeme ettepaneku, et isik peaks olema ka teovõimeline. 4. Täiendavalt leiame, et antud eelnõuga kavandatav on ilmselt vaid osa 4. Info on võetud teadmiseks. Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse terviktekst sellest, mida muudetakse kriisidega seoses ning mis mõjutavad avaliku koos asjaomaste õigusaktidega annab ülevaate kõikidest muudatustest, mis sektori toimimist tsiviil- või sõjalise kriisi ajal (haldusmenetluse seadus, uus seadus kaasa toob. Samuti näitab seda seaduse eelnõuga kaasasolev tsiviilseadustiku üldosa seadus, perekonnaseadus, tsiviilkohtumenetluse mõjude analüüs. KOV -d on erinevad nii suuruselt kui võimekuselt ning seadustik jms). Selleks, et osata hinnata muudatuste mõju kohalike valmisolekult kriisides reageerimiseks. Teadmata erinevaid võimalikke omavalitsuste eelarvele, tööjõu vajadusele ja halduskoormusele, oleks üleskerkivaid situatsioone on keeruline tervikülevaate kujundamine. vajalik omada tervikülevaadet kõigi nende muudatuste osas, mis Mõistame väljatoodud probleemi olemust. Tervikpildi kujundamine on mõjutavad avaliku sektori sotsiaalvaldkonna tööd. osa protsessist ning muudatuste vajaduse ilmnemisel saame teemade juurde tagasi tulla. 8. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon esitas omapoolsed kommentaarid: 1. § 132. Erihoolekandeteenuste osutamise erisused kriisiolukorras . Lg 1 6. Selgitame, et § 13 lõigetes 1 ja 2 on silmas peetud kahte erinevat olukorda- Eriolukorra ajal, kui see on vältimatult vajalik erihoolekandeteenuse lõikes 1 eriolukorda ja lõikes 2 erakorralist või sõjaseisukorda. Lõikes 2 osutamise jätkamiseks võib lisaks käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 sätestatakse nõuete leevandamine erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja sätestatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult osutada ka füüsiline kahe aasta jooksul sõjaseisukorra lõppemisest, kui see on vältimatult isik, kellel on vähemalt põhiharidus ja kellele on tagatud juhendamine § vajalik erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks. Lõikes 2 sätestatu 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava isiku poolt. tähendab seda, et teenust võib osutada ilma vastava ettevalmistuseta isik juhul, kui talle on tagatud juhendamine tavaolukorras nõuetele vastava Lg 2 Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja kaks aastat pärast isiku poolt. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal on ei saa sõjaseisukorra lõppemist, kui see on vältimatult vajalik erihoolekandeteenuse osutaja ilmselt valida, millise haridusega inimesi ta 14 erihoolekandeteenuse osutamise jätkamiseks, võib lisaks käesoleva tegevusjuhendajana tööle võtab. Iga abikäsi on teretulnud olukorras, kus seaduse § 86 lõikes 1 sätestatud isikutele erihoolekandeteenust vahetult palju tegevusjuhendajaid võib olla töölt eemal. Inimeste eest hoolitsemise osutada ka füüsiline isik, kes on täisealine, teovõimeline ja kellele on töö puhul on siiski oluline, et abistaja oleks teovõimeline ja ei oleks tagatud juhendamine § 86 lõikes 1 sätestatud nõuetele vastava isiku poolt. karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Erihoolekandeteenuste sihtgrupiga tegelemise puhul on primaarne, et vajaliku ettevalmistuseta Eelpool viidatud lõikudest jääb segaseks, kas mõeldud on kahte erinevat inimesed oleksid oma töös juhendatud nõuetele vastava isiku poolt. olukorda, esimeses lõigus eriolukorda (nt covid-19 pandeemia) ning teises lõigus erakorralist- ja või sõjaseisukorda? Käesolevate lõigetega seoses muutub teenuse osutamiseks vajalik haridusnõue. Esimese punkti puhul võib teenust vahetult osutada isik, kellel on vähemalt põhiharidus ning tagatud peab olema juhendamine. Teises punktis ei ole viidatud haridusnõuetele. Kas see tähendab seda, et teenust võib osutada isik, kellel puudub vastav ettevalmistus. Küll aga on vajalik vastava ettevalmistusega isiku juhendamine? 2. Paragrahvi 131 lõikes 1 viidatakse, et erakorralise või sõjaseisukorra 7. Selgitame. Paragrahvi 131 lõikes 1 sätestatud erisus peaks looma KOV ajal ja kaks aastat pärast sõjaseisukorra lõppemist võib kohaliku üksusele võimaluse erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ametisse ajutiselt omavalitsuse üksuses olla sotsiaaltöötajana ametis isik, kelle tööle võtta haridusnõuetele mittevastavaid ametnikke. Sarnane 1 ettevalmistus ei vasta käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud nõudele, kuid ettevalmistusnõuete leevendamine on vajalik ka § 132 lõigetes 1 ja 2 toodu kes vastab avaliku teenistuse seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud nõuetele. osas, et tagada eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal teenuse See tähendab, et ametnikuna võib teenistusse võtta vähemalt jätkumine ja teenusel olijate turvalisus. Juhime intellektihäiretega keskharidusega täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab inimestega töötamiseettevalmistusnõuetele langetamise osas tähelepanu, eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses. et eriolukorras, erakorralises või sõjaseisukorras ei pruugi teenuse osutajal olla võimalik leida piisavalt vajaliku ettevalmistusega tegevusjuhendajaid, 2 mistõttu peab olema seaduses ära toodud ajutine võimalus (nõuete Viidates § 13 lg-le 1 ja 2, siis on vajalik mõelda, kas intellektihäiretega inimestele teenuse osutamise haridusnõuetes on õigustatud teha niivõrd langemine kehtib vaid eriolukorra, erakorralise olukorra ajal ning suuri muudatusi, arvestades, et teenust saav sihtgrupp on üsna keeruline. sõjaseisukorra ajal ja kuni kaks aastat pärast sõjaolukorra lõppemist) nõuete leevendamiseks, et saaks teenuse osutamisega jätkata. Kõik Eelneva jätkuks, kas haridusnõuetele mittevastavate töötajate sotsiaalsete töötajaid tuleb tööandjal kohelda võrdselt ja samuti rakendatakse neile garantiide osas on tööandjatel kohustus tagada kõik võrdsed tingimused vastavalt seadustele võrdselt kõiki kehtivaid õigusi ja sotsiaalseid teiste töötajatega, kellel on olemas vastav ettevalmistus sihtgrupile garantiisid, võttes arvesse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus 15  teenuse osutamiseks - sotsiaalsed garantiid, tööõnnetuste käsitlemine, kriisiolukordades rakenduvaid sätteid. Sotsiaalsed tagatised jäävad tasustamine, töö sisu? samadeks, seda me ei muuda. TLS kehtib koosmõjus kriisi sätetega. TLS eelnõus tehakse ka vajalikud muudatused, mis reguleerivad Millised on abi osutajate sotsiaalsed tagatised? Töölepingud - kas üldse, kriisiolukordades töötamist. käsundus- või TLS alusel töölepingud? Sellest tulenevad ka tööõnnetuste käsitlemine ja tasustamine (haigusleht jmt). Töö tasustamine - kas võrdne summa sellega, kellel on olemas kutsetunnistus? Töö sisu - kas võrdne kohustuste hulk kutselise töötajaga või jagatud lihtsamateks ja keerukamateks tegevusteks, mis peaks olema seotud ka palgaga. Määruses ei ole välja toodud, kuidas seda tööd tasustatakse, mis alustel ja põhimõtetel rahastatakse antud tegevusi kriisi ajal, missugused on töötajate palgagarantiid ning kuidas fikseeritakse töötingimused. 3. § 132. Erihoolekandeteenuste osutamise erisused kriisiolukorras 8. Arvestatud. Paragrahvi 132 lõikes 3 sätestatud teenuselt eemal oleku tähtaja lühendamine kahelt kuult 14 päevale kehtib vaid sõjaseisukorra ajal Lg 3 Sõjaseisukorra ajal lõpetab teenuseosutaja käesoleva seaduse § 80 ja on ette nähtud võimaldamaks vabanenud teenuskoha korral kiiresti lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul erihoolekandeteenuse osutamise teenusele pääseda inimestel, kes äärmiselt keerulises olukorras vajavad suunamisotsuse alusel, kui isik ei kasuta teenust kauem kui 14 päeva, teenust esimesel võimalusel. Tehtud ettepanekule toetudes täpsustasime välja arvatud statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise korral. eelnõus, et teenuselt eemal oleku aja lühendamine kehtib majutusega teenuste puhul. Samuti muutsime eelnõus ka teenusele saabumise aja 1 kuu Lg 4 Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal pikenevad asemel 14 päevale (kehtiva seaduse kohaselt peab erihoolekandeteenust käesoleva seaduse § 71 lõigetes 6 ja 7 sätestatud tähtajad ühe kuuni. saama suunatud isik pöörduma erihoolekandeteenuse osutaja poole suunamisotsuses märgitud teenuse osutamiseks kokku lepitud tähtpäeval, Lõike 3 juures on lühendatud aega 14 päevale. Kui isikul on midagi kuid igapäevaelu toetamise teenuse, töötamise toetamise teenuse ja vahele tulnud, näiteks erakorralise olukorra tõttu ei ole teenusele toetatud elamise teenuse puhul hiljemalt kolme päeva jooksul, kogukonnas saabumine ohutu, kas siis lõpetatakse tema teenus? Küll aga lõike 4 elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse puhul seitsme päeva juures on inimestel aega üks kuu teenusele tulla. Leiame, et lõigetes 3 ja jooksul ja sundravilt või tahtevastaselt ravilt vabanev ja kohtumäärusega 4 viidatud perioodid peavad sarnasema, arvestades olukordi, mis võivad erihoolekandeteenust saama suunatud isik hiljemalt kümne päeva jooksul kriisidega seoses ette tulla. Sõjaseisukorras ja eriolukorras peavad kõigil kokkulepitud tähtpäevast arvates. olema võrdsed võimalused teenust saada. 16  Lg 6 Erakorralise või sõjaseisukorra ajal teeb erihoolekandeteenuse osutaja endast oleneva, et tagada teenuse toimimine. Erihoolekandeteenuse toimimise tagamiseks peab erihooldusteenuse osutaja tagama lähtuvalt täisealise isiku vajadustest isiku turvalisuse ja abistama isikut enese eest hoolitsemisel. Täiendaksime käesolevat lõiget järgmiselt: “Erakorralise või sõjaseisukorra ajal teeb erihoolekandeteenuse osutaja endast oleneva, et tagada teenuse toimimine. Erihoolekandeteenuse toimimise tagamiseks peab erihooldusteenuse osutaja tagama lähtuvalt täisealise isiku vajadustest isiku turvalisuse ja abistama isikut enese eest hoolitsemisel. Erihoolekandeteenuse osutamisel võib teha ajutiselt erandeid teenuste sisu osas, kui see on vältimatult vajalik kriisiolukorras erihoolekandeteenuse osutamiseks.“. 4. Lg 6-8 sätestatakse erihoolekandeteenuse osutaja kohustused erakorralise 9. Lõigetes 6-8 on sätestatud teenuseosutaja kohustuste leevendamine või sõjaseisukorra ajal. Mainitud kriisiolukordades on teenuseosutaja erakorralise ja sõjaseisukorra ajal ning teenuseosutajale siinkohal kohustus teha endast olenev teenuse toimimise jätkumiseks. Selleks tuleb lisakulusid ei teki. Silmas peetud, et teenuseosutaja kohustus tagada kõikide erihoolekandeteenuste puhul lähtuvalt teenust kasutava isiku teenust kasutavatele isikutele majutus ja turvalisus ei saa ohtu seada vajadustest tagada isiku turvalisus ja abistada teda enese eest hoolitsemisel. teenuseosutaja enda elu ja tervist. Seletuskirja on täiendatud. Kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kohustus on lisaks eelnevale tagada isikule majutus ja toitlustamine ning ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja kohustus on järgida tervishoiuteenuse osutaja poolt isikule määratud raviskeemi ja omada ülevaadet ööpäevaringset erihooldust saava täisealise isiku viibimiskohast. Nimetatud punkt vajab teenuseosutajale kindlasti lisaraha saamise või -kulude hüvitamise selgitust ehk siis mille arvelt saab teenuseosutaja klientidele tagada majutuse ja toitlustuse. 5. Nagu on kirjas § 3 Ohvriabi seaduse muutmine lg 4. Kindlasti peab 10. Selgitame. Ohvriabiteenused on riigi korraldatavad teenused, mida analüüsima, kuidas nimetatud täiendust rakendatakse, kas määruse mitmete teenuste puhul osutab Sotsiaalkindlustusamet ise. Seega 17 tasandil, teenuseosutaja enda nägemuse järgi või mingisugusel kolmandal kirjeldatakse olukorrad, millistel juhtudel on võimalik teenuste viisil? komponentide osas leevendusi teha Sotsiaalkindlustusameti töökorralduse juhistes. Juhul, kui Sotsiaalkindlustusamet on teenuse osutamise delegeerinud kolmandale osapoolele, siis lepitakse kriisolukorras teenuse osutamine kokku lepingus. 6. § 134. Toimetulekutoetuse määramise ja maksmise erisused 6. Selgitame. Igal juhul säilib haldusmenetluse § 5 lõikes 4 sätestatud kriisiolukorras menetluse kiire läbiviimise kohustus, mis on eriti oluline toimetulekutoetuse maksmisel. Lg 2 Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole võimalik maksta toimetulekutoetust toetuse taotlejale sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud arvelduskontole, võib kohaliku omavalistuse üksus toimetulekutoetuse sularahas maksmise korral määrata toetuse 0 või 5-ga lõppeva summana, ümmardades toetuse suurust inimese kasuks. Toetuse võib sularahas välja maksta mõistliku aja jooksul.“; Esialgu peaks oleme kindel vahemik, mis aja jooksul toetus välja makstakse ning ettenägematute olukordade puhul on mõistlik rakendada alles „mõistliku aja“ mõistet. Leiame, et kui inimesed sõltuvad niisugusel keerulisel ajal toetustest, siis on mõistlik luua võimalikult selged kokkulepped. 7. § 3. Ohvriabi seaduse muutmine 7. Mittearvestatud. Vastav täiendus ei muudaks sätte sisu. Säte on sõnastatud juba praegu nii, et teenuste sisu osas võib ajutisel erandeid teha Lg 4 Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib vaid siis, kui see on vältimatult vajalik. See tähendab, et teenused Sotsiaalkindlustusamet teha ohvriabiteenuste korraldamisel ajutiselt osutatakse senikaua tavapärasel kujul, kui see on võimalik. erandeid teenuste sisu osas, kui see on vältimatult vajalik kriisiolukorras ohvriabiteenuste osutamiseks. Täiendaksime lõiget järgmiselt: „Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal teeb Sotsiaalkindlustusamet endast oleneva, et tagada 18  teenuse toimimine. Küll aga võib Sotsiaalkindlustusamet teha ohvriabiteenuste korraldamisel ajutiselt erandeid teenuste sisu osas, kui see on vältimatult vajalik kriisiolukorras ohvriabiteenuste osutamiseks.“. 8. Viidates käesolevale määrusele § 132. Erihoolekandeteenuste osutamise 8. Paragrahvi 132 lõigetes 6–8 sätestatakse erihoolekandeteenuse osutaja erisused kriisiolukorras lg 6, peaks mõtlema, kuidas ajutisi erandeid teenuse kohustused erakorralise või sõjaseisukorra ajal. Mainitud olukordades on osutamisel rakendatakse, kas määruse tasandil, Sotsiaalkindlustusameti enda teenuseosutaja kohustus teha endast olenev teenuse toimimise jätkumiseks. nägemuse järgi või mingisugusel kolmandal viisil? Nõuete puhul eeldatakse, et teenuse osutaja tegutseb teenuse saaja huvides parimal võimalikul moel, oma elu ja tervist ohtu seadmata. 9. MTÜ Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühenduse arvamus Käesolevaga edastame ELNHÜ arvamuse sotsiaalhoolekande seaduse ja Selgitame. Nõustume, et olenemata teenuseosutaja juriidilisest vormist teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu osas. peab kriisiolukorras olema tagatud teenuse toimepidevus, mille üheks ELNHÜ liikmed avaldavad arvamust üksnes nende seaduse ja määruse osaks on teenust vahetult osutavate isikute olemasolu. Samas ei ole ning plaanitavate muudatuste kohta seaduse eelnõu osas, millega puutume võimalik panna SHS-is kriisiolukorraks täiendavaid kohustusi isikutele, oma töös kokku. kellele TsiRKS kriisiülesandeid või muid kohustusi ei pane, nagu nt eraõiguslikud isikud ja teenuseosutajad. Leiame, et üldjuhul peaks Oleme seisukohal, et tegemist on oluliste muudatustega seadusandluses. kohalikele omavalitsustele püsivate kriisiülesannete määramine ning Peame väga oluliseks, et tehakse muudatusi, mis reguleerivad täiendavalt asutustele ja isikutele ühekordsete kriisiülesannete seadmise kriisiolukorras sotsiaalteenuste järjepidava osutamise, sh on fikseeritud ka võimalus tagama võrdsed võimalused töötajate kaasamiseks. Töölepingu aeg, mil tuleb taastada eelnevad nõuded. Leiame, et erinevate seadusesse täiendavate erisuste tegemine üksikute teenuse liikide kaupa sotsiaalteenuste pakkujate rollide täpsustused ning teenuste pakkumise vajab põhjalikumat kaalumist, sh tuleb arvestada, et kriisiülesannet tingimused kriisiolukordades on põhjendatud. täitvaid eraõiguslikke teenuseosutajaid võib olla ka teistes valdkondades või muude teenuste puhul lisaks tagasisides märgitud lapsehoiu-, ELNHÜ kooskõlastab sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste turvakodu- ja asendushooldusteenusele. Sellest tulenevalt arutame muutmise seaduse eelnõu. ettepanekut edaspidi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, kelle haldusalasse töövaldkonna küsimused kuuluvad. Samas soovime juhtida tähelepanu, et ELNHÜ liikmeid puudutavad eelkõige turvakodu-, lapsehoiu- ja asendushooldusteenuse osutamise tingimused kriisiolukordades. Kõigi nimetatud teenuste puhul on tegemist tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu kohaselt KOV püsivate 19 kriisiülesannetega, mis tähendab, et teenuse osutamine tuleb tagada igas kriisis. Meie hinnangul ei tohiks see sõltuda teenuse osutaja omandivormist ega personali ametinimetustest. Oleme teadlikud, et meie järgnevalt kirjeldatud murekohad puudutavad küll töölepingu seaduse muutmise vajadust, kuid kuna peame neid oluliseks, siis toome need siiski siinkohal välja: Plaanitava regulatsiooni kohaselt on lubatud tööajas erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal erisusi teha üksnes perevanemal. Kui perevanemate puhul võib erakorralise ja sõjaseisukorra ajal jätta kohaldamata minimaalse ja maksimaalse tööaja ning teenuse osutamise aja nõuded, siis kasvatajate puhul ei saa neid ka edaspidi rakendada. Samas on meil veel palju asutusi, kus toimib kasvataja süsteem (2021.aasta lõpu seisuga 244 perevanemat, 215 kasvatajat, 36 abi). ELNHÜ liikmed leiavad, et see, millisel asendushoolduse vormil laps teenust saab, ei tohiks erakorralise ega sõjaseisukorra ajal mõjutada lapse heaolu. Seetõttu peame oluliseks, et asendushooldusteenusel asenduskodus, on samamoodi vajalik luua sarnane erisus kasvatajate tööajas, kui see on põhjendatud ning teenust vajavate laste huvides. Selleks, et tagada erinevates kriisiolukordades lastele, noortele ja nende saatjatele hädavajalike sotsiaalteenuste toimepidevus on olulisteks teenuse liikideks ka turvakoduteenus ja lapsehoiuteenus ning nende teenuste jätkusuutlik osutamine. Oluline on ka erisuse loomise võimaldamine nende kasvatusala töötajate tööajas. Ka nende teenuste puhul ei ole kriisitingimustes teatud olukordades mõistlik ega võimalik kinni pidada tööpäeva (kuni 24h töövahetus) või töönädala üldisest normist. Leiame, et ka lapsehoiuteenuse ja turvakoduteenuse töötajate tööaja osas on erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal vajalik luua sarnane erisus asendushooldusteenuse osutajatega. 20  Lisaks saame aru, et riigikaitse ja tsiviilkriisi seaduse eelnõu järgi on KOV hallatavad asutused kriisiolukorras nö kriisiülesandega asutused ja nende töökohtadel olevatele isikutele võib kehtestada erineva tööajakorralduse, erinevad nõuded töö-, puhke- ja valveaja kestusele ning piirangud ööajal ja riigipühal tehtavale tööle. Teiste omandivormidega (MTÜ, AS, SA jms) asutused tuleb eraldi määrata kriisülesandega asutuseks kriisi lahendava asutuse poolt. Praktikas võib aga see protsess võtta kriisisituatsioonis liiga kaua aega ja ohustada nende asutuste toimepidavust. Ehk siis erisuste kehtimine saab olema seotud asutuse omandivormiga, mis aga meie arvamusel ei ole teenust saavate laste vaatest õige ega õiglane. 10. Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus: 1. Eelnõuga luuakse võimalus, et eriolukorras, erakorralise või 1. Arvestatud. Eelnõud on täiendatud. sõjaseisukorra ajal võib kogukonnas elamise teenust osutada eraldi ruumides intellektihäirega ja psüühikahäiretega isikutele. Lisaks osutada ööpäevaringset erihooldusteenust ruumides koos teiste ööpäevaringsete hooldusteenustega. Mõistame vajadust kriisolukorras teenusele seatud tingimuste lõdvendamist, kuid tuleb arvestada, et erihoolekandeteenustel viibivad raske psüühika- ja intellektihäirega inimesed, kellele iga muudatus tema tavapärases rutiinis võib mõjutada laastavalt, rääkimata kriisiolukorrast. Meetme rakendamine peab olema põhjalikult läbi kaalutletud, mistõttu teeme ettepaneku sõnastada eelnõu säte järgnevalt: „§ 132 . Erihoolekandeteenuste osutamise erisused kriisiolukorras Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kohaldata käesoleva seaduse § 99 lõikes 3 ja § 102 lõike 1 punktis 4 sätestatut, kui see on vältimatult vajalik. Viitame, et vältimatu vajaduse sõnastamist on kasutatud eelnõus käsitletud teiste teenuste puhul ka, kus on nõuete leevendamine 21 kriisiolukorrast tulenevalt vajalik, näiteks lapse turvakoduteenus, lapsehoiuteenus, asendushooldus. Kuna raske on hinnata, milliseks kujunevad erinevad kriisid ja nende avaldumine, sh nende kestvus, sagedus, korraga, järjestiku või kombinatsioonis avaldumine, pole ette- ennustatav ning seetõttu pole ka ette hinnatav, siis on äärmiselt oluline, et seaduse sõnastus on paindlik nii inimese, süsteemi kui ka teenuseosutajate vaatest ning teenuse saajate sihtgrupid on seaduse eest võrdselt koheldud. 2. Eelnõus käsitletud teenuste puhul lõdvendatakse teenust vahetult 2. Selgitame. Nõustume, et erinevate teenuste kasutajaid tuleb kohelda osutavate töötajate puhul kvalifikatsiooninõudeid (asendushooldus, võrdselt, kuid töötajate haridusnõuete leevendamisel peame lähtume turvakoduteenus, lapsehoiuteenus) alates kriisolukorra kehtestamisest, va teenuse sihtgrupi eripäradest ja konkreetsest olukorrast. Kahjuks on erihoolekandeteenusel, kus töötajate kvalifikatsiooni lõdvendatakse juba erihoolekandeteenuste puhul ka nö tavaolukorras raskusi nõutud eriolukorra kehtestamisel (§ 132). Eelnõu seletuskirjast ei leia põhjendust, ettevalmistusega tegevusjuhendajate leidmisel, mistõttu on tehtud miks koheldakse erinevalt erihoolekandeteenuse osutajaid ja kasutajaid. ettevalmistusnõuetesse leevendusi (nt võib juhendamisel tööle asuda ka Juhime tähelepanu, kõikide teenuse kasutajad tuleb kohelda võrdselt, inimene, kellel on läbitud sissejuhatav e-koolitus, kuid ei ole veel 260- lisaks arvestades, et erihoolekandeteenustel on tegemist raske psüühika- tunnine tegevusjuhendaja koolitus). Paragrahvi 132 lõigetega 1 ja 2 on ja intellektihäirega inimesed, kelle eripärade tõttu on vaja spetsiifilisemate loodud võimalus erihoolekandeteenuse osutajal võtta tööle inimesed, kes teadmistega töötajaid. tavaolukorras ei saaks tegevusjuhendajana töötada, kuid eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal (ja 2 aastat pärast sõjaseisukorra Teeme ettepaneku sarnaselt teiste eelnõus välja toodud teenustega lõppemist) saavad töötada eesmärgil, et teenuse osutamine ei katkeks. eriolukorras mitte leevendada erihoolekandeteenust vahetult osutavate Oluline on rõhutada, et tavaolukorras nõuetele mitte vastavate isikute isikute kvalifikatsiooninõudeid, et tagada maksimaalne kvaliteet kõikidel puhul on nõutud juhendamine nõuetele vastava isiku poolt. teenustel ühetaoliselt. 3. Paragrahvi 1551 lõike 4 kohaselt ei kohaldata erakorralise või 3. Arvestatud. Lisatud eelnõusse täiendus, mis toetab teenuse osutamise sõjaseisukorra ajal SHS §-s 151 nimetatud üheksa sotsiaalteenuse jätkumist pärast sõjaseisukorra lõppemist - sõjaseisukorra lõppedes on osutamise puhul tegevusloa nõuet. Need teenused on turvakodu-, teavitamise alusel (ilma tegevusloata) lubatud tegutseda kuni 90 päeva lapsehoiu- ja asendushooldusteenus (perekodus ja asenduskodus), selleks, et oleks võimalik selle aja jooksul taotleda edasiseks tegevuseks väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, igapäevaelu toetamise teenus, tegevusluba. Selgitame, et erakorralise või sõjaseisukorra lõppedes tuleb töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise SHS §-s 151 toodud üheksa teenuse osutajal, kes on eelnevalt, tuginedes teenus ja ööpäevaringne erihooldusteenus. Pärast erakorralise või eelnõu § 1551 lõikele 4, esitanud teate teenuse osutamise alustamise kohta, 22  sõjaseisukorra lõppemist tuleb majandustegevuse alustamise teate siiski kohe alustada ka tegevusloa taotlemise protsessiga. SKA poolt esitanud teenuseosutajal alustada tegevusloa taotlemist või lõpetada võetakse käesoleva seaduse muudatusega töötajatele rakendatavaid erisusi teenuse osutamine. arvesse juba tegevusloa väljastamisel. Kriitiliste teenuste puhul saab SKA kriisolukorras tegevusloa väljastamise menetluse puhul personali ja Eelnõust selgub, et teenuseosutajad peavad koheselt teenuse osutamise ruumide osas kindlasti arvesse võtta antud ajahetkest lähtuvalt kõiki lõpetama või alustama tegevusloa taotlemist peale erakorralise või asjaolusid ja väljastada ka tähtajalise tegevusloa. sõjaseisukorra lõppu. Teeme ettepaneku kaaluda sarnaselt töötaja nõuete taastamisega ajaakent, millal tuleb nõuded vastavusse viia. Võib juhtuda, et teenuseosutaja peale sõjaseisukorra lõppemist ei ole koheselt võimeline tegevusluba taotlema (pole piisavalt personali või ruumid ei vasta maksimaalsetele vajadustele), aga on äärmiselt kriitiline teenuse osutamist jätkata, kuna inimeste põhivajadusi ei ole võimalik muul viisil tagada (pakkuda peavarju vms). Vähemalt peab kaaluma sätte muutmist nendel teenustel, kus inimese elu on otseselt ohus peale teenuse lõppemist (majutusega teenused). EPIKoda rõhutab, et kuna kriisid ja nende avaldumine ei ole täielikult ette ennustavad, siis tuleb tagada maksimaalne paindlikkus süsteemisiseselt, et minimeerida riske, et inimestele pakutavad teenused ja toetused on kriisolukorras korraldatud alla tegelike võimete. 11. Tervisekassa arvamus: Arvestatud. Tervisekassal on seaduse eelnõu ja rakendusaktide kavandite kohta järgnevad märkused ja muudatusettepanekud: 1) Eelnõu kohaselt saab Tervisekassa vahendid kriisi lahendamiseks riigieelarvest. Seletuskirjas on põhjenduseks toodud asjaolu, et hädaolukorras on korraldatava teenuse mastaabid ja selle rahalise katmise vajadused kordades suuremad. Nõustume, et ülesannete laiendamine võib kaasa tuua täiendavaid kulutusi töötajatele, seda eriti 23 seoses töövõimetuslehtede paberil vormistamisega. Mõju hindamine sh täiendavate kulutuste suurus oleneb kriisi kestusest, sügavusest jne. 2) Rakendusaktide kavand 7 - Sotsiaalministri 19. septembri 2002. a määruse nr 109 „Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord” muutmine. Läbivalt palume asendada § 1 punktides 1-4 viite RaKS §-i 893 asemel viitega RaKS §-le 621. 3) Rakendusaktide kavand 8 - Tervise- ja tööministri 22. juuli 2022. a määruse nr 62 „Töövõimetuslehe vormistamine ja edastamine Tervisekassale“ muutmine. Läbivalt palume asendada § 1 punktides 1-3 viite RaKS §-i 893 asemel viitega RaKS §-le 621. 24 Kriisiülesandega töö- ja ametikohad ning sõjaaja ametikohad Püsiv kriisiülesanne > Riskianalüüs > Kriisiplaan: • Vajalikud vahendid ja varud: o Olemasolevate vahendite kasutamine o Riigivaraks olevate vahendite (rist)kasutamine o Isikute vara kasutamine lepingu alusel o Isikute vara sundkasutus, sundvõõrandamine • Vajalik (rollist teadlik ja oskuslik) personal: o Tavapärased tööülesanded (+ vajadusel töö-, puhkeaja, öötöö, ületunnitöö erandid, valveaeg jm töökorralduse erandid, puhkuste ja lähetuste katkestamine) o Ühekordsed tööülesanded (isikul) o Vabatahtlike kasutamine o Töökohustus (töö- või ametikohal) • Püsiv kriisiülesanne – seondub asutuse põhiülesandega või isiku elutähtsa teenuse osutamise ülesandega. Täidesaatva riigivõimu asutuse puhul tuleneb seadusest või Vabariigi Valitsuse (VV) kriisiplaanist. • Püsiva kriisiülesandega asutus/isik peab valmistuma püsiva kriisiülesande täitmiseks, sealhulgas: o koostama riskianalüüsi ja kriisiplaani; o tagama vajalikud võimed, sealhulgas personali, vahendid ja varud. • Püsiva kriisiülesandega asutus/isik teeb riskianalüüsidest lähtudes kriisiplaani, milles on muu hulgas püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalikud: o tegevused ja lahendused; o võimed, sealhulgas personal, vahendid ja varud; • Personalil peab olema teadlikkus oma kriisirollist ning vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. • Asutuse/ isiku püsiva kriisiülesande ning põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmise tagamiseks võib kindlaks määrata kriisiülesandega töö- ja ametikohad, millel oleval isikul on töökohustus. • Kriisiülesandega töö- ja ametikohti võib määrata üksnes kriisiplaanis esitatud ulatuses, mis tagab ülesande täitmiseks vajaliku personali olemasolu. • VV määrusega kehtestatakse kriisiülesandega töö- ja ametikohtade määramise ja lõpetamise tingimused (seega võib VV ka edaspidi seada maksimaalse % koosseisust, mida võib kriisiülesandega ameti- või töökohtadeks määrata). Vastavalt VV reglemendi §-dele 4 ja 6 tuleb valitsuse määruse muutmise korral teha koostööd kõigi asjassepuutuvate ministeeriumide, Riigikantselei, kohaliku omavalitsuse üksuste (KOV) ja teiste osapooltega, kes on muudatusest mõjutatud, enne eelnõu istungile esitamist kooskõlastada see kõigiga, kellele on eelnõus 1  ette nähtud kohustusi või kui eelnõu puudutab nende valitsemisala või ülesandeid. Vastavalt VV reglemendi §-le 8 tehakse vaidluste lahendamiseks igakülgset koostööd. Seega: • töökohustus on mõeldud elutähtsa teenuse või muu püsiva kriisiülesande täitmise tagamiseks; • töökohustuse vajadus ja ulatus (sh % töö- ja ametikohtade koosseisust) peab tulenema kriisiplaanist, mis omakorda tuleneb riskianalüüsist; • on ainult üks paljudest püsiva kriisiülesande täitmist tagavatest võimalustest. Kriisiülesandega töö- ja ametikohade määramise protsess on järgmine: • Seadusest või VV kriisiplaanist tuleneb püsiv kriisiülesanne. • Asutuse/isiku riskianalüüsist selguvad: o püsiva kriisiülesande täitmist ja toimepidevust mõjutavad ohud; o nende ohtude riski maandavad meetmed, sh kriisiülesandega töö- ja ametikohade määramise vajadus. • Asutuse/isiku kriisiplaanis määratakse: o Võimed (sh personal), mida kriisiolukorras kasutada püsiva kriisiülesande täitmiseks, kriisiülesandega töö- ja ametikohade määramine ja nende ulatus (% töö- ja ametikohtade koosseisust, vajadusel täpsemad tingimused). • Kriisiplaani kooskõlastamisel või kinnitamisel on roll muudel asutustel (kes saavad vajadusel mõjutada ka võimete, sh personali kirjeldust): o Elutähtsa teenuse osutaja (ETO) kriisiplaani kinnitab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja (ETKA); o valitsemisala asutused võivad koostada ühise kriisiplaani ministeeriumiga; o KOV kriisiplaani kooskõlastavad Sotsiaalkindlustusamet, Haridus- ja Teadusministeerium ning lõpuks Päästeamet; o Asutuse/isiku kriisiplaan esitatakse Riigikantseleile, kes hindab kriisiülesande detailset kirjeldust, selle täitmise vajalikkust kriisi kõigis etappides, ressursivajadust ning toob vajadusel esile vastuolud VV kriisiplaani ja üleriigilise riskianalüüsiga. Riigikantseleile toob see kaasa lisatöö, kuid Riigikantselei roll on olla tasakaalustaja, kes kindlustab, et ühtaegu oleks piisavalt mehitatud Kaitseväe sõjaaja ametikohad ning minimaalne vajalik ressurss tagatud tsiviilsektorile (kes mh pakub toetust sõjalisele kaitsele). • Määruses sätestatakse, et Riigikantseleil ja teistel eelnevalt nimetatud asutustel on õigus hinnata, kas esitatud ressursivajadus on ülesande täitmiseks vajalik (s.t kas ei piisa teistest võimetest ja võimalustest) ning sobiv (s.t kas plaanitud % on realistlik ehk ei ole liiga suur või väike). • Asutuse/isiku ameti- või töökohtade loetelus määratakse kriisiplaanist lähtudes kriisiülesandega töö- ja ametikohad. • Asutus/isik eelistab võimaluse korral kriisiülesandega töö- ja ametikohtadel isikuid, kes ei ole kaitseväekohustuslased. Kuna see ei ole väga sageli võimalik, peab asutus/isik minimaalselt läbi mõtlema kaitseväekohustuslaste asendamise kriisiülesandega töö- ja ametikohal. • Asutus/isik teeb sellega kooskõlas töötamise registris (TÖR) märke isiku andmete juurde. • Kui see märge tehakse kaitseväekohustuslase kohta, saab sellest kaitseväekohustuslaste registriga (KVKR) peetava andmevahetuse kaudu teada Kaitseressursside Amet (KRA). NB! KRA-l on puutumus ainult kaitseväekohustuslastega (elanikkonna koosseisu arvestades töö- ja ametikohtade koosseisust väiksem osa). • Kui kaitseväekohustuslaseks olev isik on nimetatud ka sõjaaja ametikohale ning Kaitsevägi (KV) peab teda sellel vältimatult vajalikuks, võtab KRA ühendust asutuse/isikuga. Ühiselt selgitatakse välja, kas ja millistel tingimustel on võimalik isikut sõjaaja ametikohal või kriisiülesandega ameti- või töökohal asendada. 2 • Kui KRA ja KV jõuavad selle käigus järeldusele, et isikut ei ole siiski võimalik sõjaaja ametikohal asendada, määrab KRA KV ettepanekul tähtajalise, eelduslikult kuni kolmeaastase piirangu (mida võib pikendada, kui asjaolud ja alus püsivad). • Piirangu määramisel tuleb arvestada VV määruses kehtestatud tingimusega. Piirangut ei saa määrata isikule, kes on mõnel riigi seisukohalt tähtsal, seaduses loetletud ametikohal (president, valitsuse või Riigikogu liige, õiguskantsler, riigikontrolör, kohtunik jne). • Tekkinud vaidlus lahendatakse koostöös Riigikantseleiga asjakohaste asutuste, isikute ja institutsioonide või ministrite vahel. Esmane tasand vastavalt: ETO-de puhul ETKA, asutuste puhul ministeerium, ministeeriumide puhul Riigikantselei. • Sõltumata vaidluse tulemusest võib sõjaaja ametikohal oleva isiku kutsuda õppekogunemisele ja lisaõppekogunemisele ning anda sellest vabastuse asutuse/isiku juhi taotlusel. • Vaidluse lahendamise järel tehakse muudatus kas TÖR-is või KVKR-is. Sellele vastavalt on isikul kas üks või teine kohustus. • Sama isiku võib nimetada nii sõjaaja ametikohale kui ka kriisiülesandega ameti- või töökohale (erandina ei või nimetada sõjaaja ametikohale politseiametnikku ja päästeteenistujat, kui ta ei ole Kaitseliidu tegevliige). • Nii isiku sõjaaja ametikohale nimetamisel kui ka kriisiülesandega töö- ja ametikoha märkimisel, samuti vaidluste lahendamisel tuleb arvestada isiku asendatavust (sh kas tema väljaõpe on nii spetsiifiline, et isikut ei saagi asendada). • Paindlikkuse huvides tuleb luua tehniline võimekus teha KVKR-is eriliiki märkeid, mis võimaldavad hoida sõjaaja ametikohal (n-ö varus) ka isikuid, kes konkreetsel ajahetkel on poolte kokkuleppel vajalikumad oma kriisiülesandega ameti- või töökohal, kuid kes saaksid osaleda sõjaväelises väljaõppes (õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel). • Kaitseministeeriumi valitsemisala huvides tekib kõigile asutustele/isikutele kohustus hinnata, kas iga kriisiülesandega ameti- või töökoht on püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalik ning kas sellel olevat isikut on võimalik asendada, sh kas sellel kohal peab olema kaitseväekohustuslane. • Üleminekusäte: o varem riigikaitseseaduse kohaselt määratud riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohad loetakse kriisiülesandega ameti- ja töökohtadeks ning nendel olevate isikute töökohustus jätkub; o siiski on KRA-l nelja kuu jooksul seaduse jõustumisest võimalik selgitada välja isiku asendatavus ning vajadusel seada isikule piirang. o Kui KRA ei ole nelja kuu jooksul piirangut seada, saab seda edaspidi teha ainult juhul, kui VV teeb riigikaitselise kriisiolukorra ajal sellekohase otsuse (muutes määrust). 3 EELNÕU 22.05.2025 Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus1 1. peatükk Üldsätted § 1. Seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Käesolev seadus reguleerib riigikaitse rahu- ja sõjaaegset korraldust, kriisiolukorraks, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorraks, erakorraliseks ja sõjaseisukorraks valmistumist ja nende olukordade lahendamist, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni korraldust, Eesti Vabariigi osalemist rahvusvahelises sõjalises koostöös, elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikke aluseid ning järelevalvet ja vastutust. (2) Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesolevas seaduses sätestatud riigivastutusele kohaldatakse riigivastutuse seadust ja võlaõigusseadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (4) Käesolevat seadust ei kohaldata kriisiennetusmeetmete ning kriisilahendusmeetmete ja - õiguste rakendamisele finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud isiku suhtes, kui tema finantsolukord on halvenenud või võib kiiresti halveneda või on tõenäoline, et ta on maksejõuetu või võib muutuda lähitulevikus maksejõuetuks põhjusel, mis ei ole seotud eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamisega vastavalt käesoleva seaduse §-le 21, 23 või 25, või kui on oht eelnimetatud paragrahvide alusel välja kuulutatavate olukordade tekkeks. § 2. Tsiviilkriis ja riigikaitse (1) Tsiviilkriis on loodusõnnetus, katastroof või nakkushaiguse levik või muu olukord, mis võib põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises või ohustada vahetult paljude inimeste elu ja tervist või põhjustada suure varalise, majandusliku või keskkonnakahju. (2) Katastroof käesoleva seaduse tähenduses on ulatuslike tagajärgedega olukord, mis on põhjustatud eelkõige inimtegevusest ja millega kaasnevad ulatuslikud häired ühiskonna toimimises või suur kahju inimeste elule ja tervisele, isikute varale, majandusele või keskkonnale, või muu sarnase mõjuga sündmus, mis ei ole tingitud loodusõnnetusest, sabotaažist või terroriaktist. (3) Nakkushaigus käesoleva seaduse tähenduses on nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses sätestatud nakkushaigus ning veterinaarseaduses sätestatud loomataud. (4) Riigikaitse on Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse, tema maa-ala, territoriaalmere ja õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkuse ning julgeoleku ja põhiseadusliku korra kindlustamine, tagades seejuures elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise. 1  EELNÕU 22.05.2025 § 3. Kriisiolukord (1) Kriisiolukord käesoleva seaduse tähenduses on olukord, mis kehtestatakse juhul, kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimused ning: 1) on vaja lahendada tsiviilkriisi või 2) on vaja tõrjuda riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardavat ohtu või selleks valmistuda või osaleda käesoleva seaduse § 136 punktis 1 nimetatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil. (2) Riigikaitseline kriisiolukord on kriisiolukord, mis kehtestatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud asjaolude esinemise korral. (3) Kriisiolukorra kehtestamiseks peavad olema samal ajal täidetud järgmised tingimused: 1) lähimuse põhimõttest tulenevalt pädev asutus või isik ei saa või ei saa õigel ajal kriisi lahendada või ohtu tõrjuda või selleks valmistuda ja vaja on Vabariigi Valitsuse tasandil tagada mitme asutuse või isiku tegevuse ühtsus ja koordineeritus; 2) olukorda ei ole võimalik lahendada käesolevas seaduses sätestatud juhtimiskorraldust rakendamata või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid kohaldamata ning 3) vaja läheb tavapärasest rohkem võimeid, sealhulgas personali, vahendeid ja varusid. § 4. Tsiviilkriisiks valmistumise ja selle lahendamise ning riigikaitse põhimõtted (1) Tsiviilkriisiks valmistumine ja selle lahendamine lähtub avarast julgeolekukäsitusest. (2) Avar julgeolekukäsitus on arusaam julgeolekust kui riigi ja selle rahva võimest kaitsta endale omaseid väärtusi ja eesmärke väliste poliitiliste, sõjaliste, majanduslike ja ühiskondlike ohtude ja riskide ning nende koosmõjude eest ja saavutada nende ohtude tõrjumine ja riskide maandamine. (3) Tsiviilkriisiks valmistub ja seda lahendab ning riigikaitset tagab iga asutus ja isik oma pädevuse kohaselt lähimuse põhimõtet arvestades võimalikult madalal tasandil. (4) Riigikaitse tagamisel lähtutakse riigikaitse laiast käsitusest, mille järgi on riigikaitse riigi kaitsmine ja selleks valmistumine, kasutades kõiki riigi käsutuses olevaid sõjalisi ja mittesõjalisi võimeid ja ressursse ning kaasates kogu ühiskonna ning kõik vahendid ja varud. (5) Asutused ja isikud teevad tsiviilkriisiks valmistumiseks ja selle lahendamiseks ning riigi kaitsmiseks koostööd ning pakuvad üksteisele abi. 2. peatükk Riigikaitse Nõukogu ja Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon § 5. Riigikaitse Nõukogu (1) Riigikaitse Nõukogu on Vabariigi Presidendi juures tegutsev nõuandev organ. 2  EELNÕU 22.05.2025 (2) Riigikaitse Nõukogu arutab kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise seisukohalt olulisi küsimusi ning avaldab nende kohta arvamust. (3) Riigikaitse Nõukokku kuuluvad Riigikogu esimees, Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni esimees, peaminister, riigikaitsega seotud valdkondade eest vastutavad ministrid, Kaitseväe juhataja ja Vabariigi Presidendi määratud isikud, kes nõustavad Vabariigi Presidenti kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamisega seotud küsimustes. (4) Riigikaitse Nõukogu koosseisu ja töökorra kehtestab ning selle koosolekut juhatab Vabariigi President. § 6. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon (1) Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon (edaspidi julgeolekukomisjon) arutab riigi julgeoleku seisukohalt olulisi küsimusi ning täidab muid talle õigusaktidega määratud ja Vabariigi Valitsuse antud riigi julgeoleku ja riigikaitsega seotud ülesandeid. (2) Julgeolekukomisjoni ülesanded, töökorra, koosseisu, julgeolekukomisjoni ülesannete täitmiseks vajalike alakomisjonide ja nõukogude moodustamise korra ning teiste osalistega koostöö korralduse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 3. peatükk Kriisiolukorraks valmistumine § 7. Vabariigi Valitsuse ülesanne kriisiolukorraks valmistumisel (1) Vabariigi Valitsus kujundab kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise poliitika. (2) Vabariigi Valitsus kehtestab riigikaitse strateegilise arengudokumendi. Riigikaitse strateegilise arengudokumendi koostamisel, elluviimisel ja muutmisel lähtutakse riigieelarve seadusest ning selle § 20 lõike 5 alusel sätestatud korrast. § 8. Ministeeriumi ja Riigikantselei ülesanded kriisiolukorraks valmistumisel (1) Ministeerium korraldab kriisiolukorraks valmistumist oma valitsemisalas. (2) Kriisiolukorraks valmistumisel Riigikantselei: 1) juhib üleriigilise riskianalüüsi koostamist; 2) juhib riigikaitse strateegilise arengudokumendi ja Vabariigi Valitsuse kriisiplaani koostamist; 3) koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust; 4) juhib elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia koostamist. (3) Riigikantselei kontrollib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 4 nimetatud dokumendis määratud eesmärkide saavutamist. § 9. Kriisiolukorraks valmistumine regionaalsel tasandil 3  EELNÕU 22.05.2025 (1) Regionaalsel tasandil kriisiolukorraks valmistumisel Päästeamet: 1) nõustab kohaliku omavalitsuse üksusi, kaasates vajaduse korral teisi täidesaatva riigivõimu asutusi; 2) korraldab täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahelist koostööd ja teabevahetust. (2) Täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste vaheliseks koostööks moodustatakse alaliselt tegutsevad regionaalsed kriisikomisjonid. (3) Regionaalse kriisikomisjoni moodustab, selle koosseisu kinnitab, töökorra kehtestab ja ülesanded määrab Vabariigi Valitsus määrusega. § 10. Kriisiülesannete määramine (1) Kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks määratakse täidesaatva riigivõimu asutusele, kohaliku omavalitsuse üksusele, juriidilisele isikule ja füüsilisest isikust ettevõtjale püsivad kriisiülesanded. (2) Püsiv kriisiülesanne on ülesanne, mis seondub täidesaatva riigivõimu asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse põhiülesandega ning juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja tegevusala või eesmärgiga. Püsiv kriisiülesanne on ka elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldamine ja elutähtsa teenuse osutamine nii kriisiolukorra ajal kui ka enne seda. (3) Ministeeriumi ja muu täidesaatva riigivõimu asutuse püsiv kriisiülesanne määratakse seaduses või Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis. (4) Kohaliku omavalitsuse üksuse püsiv kriisiülesanne määratakse seaduses. (5) Juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja püsiv kriisiülesanne määratakse seaduses või seaduse alusel. (6) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik peavad valmistuma neile määratud püsiva kriisiülesande täitmiseks, sealhulgas koostama riskianalüüsi ja kriisiplaani käesoleva seaduse §-des 13 ja 15 sätestatu kohaselt ning tagama, et neil on ülesande täitmiseks vajalikud võimed, sealhulgas personal, vahendid ja varud. (7) Lisaks püsivatele kriisiülesannetele saab määrata kriisiolukorra ajal ka ühekordseid kriisiülesandeid käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud korras. § 11. Üleriigiline riskianalüüs (1) Kriisiolukorra riski hindamiseks koostatakse üleriigiline riskianalüüs. (2) Üleriigiline riskianalüüs on dokument, milles analüüsitakse kriisiolukorda põhjustada võivaid üleriigilisi ohte ning hinnatakse nende tõenäosust ja tagajärgi. (3) Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks analüüsivad ohte ja hindavad riske oma pädevuse piires: 4  EELNÕU 22.05.2025 1) käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse määruses määratud asutused; 2) Eesti Pank koostöös Finantsinspektsiooniga; 3) kohaliku omavalitsuse üksused oma riskianalüüsi koostamise käigus. (4) Riigikantselei edastab üleriigilise riskianalüüsi Vabariigi Valitsusele teadmiseks. (5) Üleriigilise riskianalüüsi nõuded ning selle koostamise ja muutmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 12. Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs (1) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi. (2) Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüs on dokument, milles analüüsitakse kriisiolukorda põhjustada võivaid kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil avalduvaid ohte ning hinnatakse nende tõenäosust ja tagajärgi. (3) Kohaliku omavalitsuse üksuse riskianalüüsi nõuded ning selle koostamise ja muutmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 13. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku ning põhiseadusliku institutsiooni riskianalüüs (1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja, ning põhiseaduslik institutsioon koostavad käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud üleriigilisest riskianalüüsist lähtudes oma riskianalüüsi, milles analüüsitakse nii üleriigilises riskianalüüsis esitatud kui ka muid ohte asutuse, isiku või institutsiooni püsiva kriisiülesande täitmisele ja toimepidevusele. (2) Kui sama elutähtsat teenust osutab mitu teenuse osutajat, võivad nad elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutuse koordineerimisel koostada ühise riskianalüüsi. (3) Elutähtsa teenuse osutaja esitab riskianalüüsi kinnitamiseks elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutusele. (4) Riigikantselei nõudmisel edastavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus ja isik enda riskianalüüsi Riigikantseleile käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 sätestatud ülesande täitmiseks. (5) Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku riskianalüüsi nõuded ning selle koostamise ja muutmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuded ja kord on Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile, Finantsinspektsioonile ja kohtuasutusele soovituslikud ning neis asutustest lähtutakse riskianalüüsi koostamisel käesolevast seadusest. § 14. Vabariigi Valitsuse kriisiplaan 5  EELNÕU 22.05.2025 (1) Vabariigi Valitsuse kriisiplaan on dokument, mis koostatakse: 1) ohustsenaariumidest lähtudes riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks; 2) üleriigilisest riskianalüüsist lähtudes suure mõjuga tsiviilkriiside lahendamiseks. (2) Vabariigi Valitsuse kriisiplaani käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud eesmärgil koostatud osa on riigi kaitsetegevuse kava. (3) Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis määratakse eelkõige: 1) kriisiplaani kasutusele võtmise ja rakendamise tingimused ning kord; 2) Vabariigi Valitsuse eesmärgid ja prioriteedid kriisiolukorra lahendamisel; 3) täidesaatva riigivõimu asutuste püsivad kriisiülesanded; 4) täidesaatva riigivõimu asutuste peamised võimed kriisiülesannet täita ja täitmise piirangud ning vajadus korraldada ümber oma tegevus ja jaotada ümber oma vahendid; 5) kriisiolukorra lahendamise eest vastutav valitsusasutus; 6) kriisiolukorra lahendamise juhtimise ja koostöö kord. (4) Vabariigi Valitsuse kriisiplaani kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega. (5) Vabariigi Valitsuse kriisiplaani nõuded ja selle koostamise, muutmise ning kasutusele võtmise ja rakendamise täpsema korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 15. Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaan (1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksus, koostavad üleriigilisest riskianalüüsist, oma riskianalüüsist ning riigikaitse puhul ohustsenaariumidest lähtudes kriisiplaani, milles on esitatud eelkõige: 1) kriisiplaani kasutusele võtmise ja rakendamise tingimused ning kord; 2) kriisiplaani rakendamiseks vajalikud tegevused ja lahendused; 3) kriisiplaani rakendamiseks vajalikud võimed, sealhulgas personal, vahendid ja varud; 4) kriisiplaani rakendamise juhtimine ja koostöö, sealhulgas rakendamisse kaasatavad asutused ja isikud; 5) avalikkuse teavitamine; 6) teabevahetus; 7) elanikkonnakaitse tegevused; 8) rahvusvahelise abi vajadus, kaasamine, vastuvõtmine ja kasutamine. (2) Püsiva kriisiülesandega täidesaatva riigivõimu asutus ja kohaliku omavalitsuse üksus lähtuvad oma kriisiplaani koostamisel käesoleva seaduse § 14 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse kriisiplaanist. (3) Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaan võetakse kasutusele: 1) kriisiolukorra ajal selle lahendamiseks või 2) enne kriisiolukorda seda põhjustada võiva ohu tõrjumiseks asutuse või isiku juhi otsusel, millega ta tuvastab, et selline oht esineb. (4) Asutus ja isik, kes kaasatakse püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani rakendamisse: 6  EELNÕU 22.05.2025 1) osaleb selle koostamisel; 2) tagab selle rakendamisel kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale asutusele kokkulepitud võimed, sealhulgas personali, vahendid ja varud. Kaitsevägi ja Kaitseliit tagavad võimed juhul, kui see ei takista riigi sõjalist kaitsmist ja osalemist kollektiivses enesekaitses või selleks valmistumist. (5) Ministeerium võib koostada ühise kriisiplaani koos oma valitsemisala asutusega. Rahandusministeerium võib koostada ühise kriisiplaani koos Eesti Panga ja Finantsinspektsiooniga. (6) Kui Eesti Pank ei ole koostanud käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel Rahandusministeeriumiga ühist kriisiplaani, esitab ta oma kriisiplaani arvamuse avaldamiseks Rahandusministeeriumile ja Finantsinspektsioonile. (7) Kui sama elutähtsat teenust osutab mitu teenuse osutajat, võivad nad elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutuse koordineerimisel koostada ühise kriisiplaani. (8) Elutähtsa teenuse osutaja peab lähtuma oma kriisiplaani koostamisel käesoleva seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse nõuetest. (9) Elutähtsa teenuse osutaja esitab kriisiplaani kinnitamiseks elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutusele. (10) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja kirjeldab oma kriisiplaanis ka elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikke tegevusi elutähtsa teenuse pikaajalise, raskete tagajärgedega või muu suure mõjuga katkestuse (edaspidi ulatuslik katkestus) või selle ohu korral. (11) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kriisiplaani oma haldusterritooriumi kohta. Kohaliku omavalitsuse üksused võivad koostada plaani ühiselt. (12) Kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriisiplaani Sotsiaalkindlustusameti ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning esitab selle arvamuse avaldamiseks teistele asjassepuutuvatele osalistele ja lõplikuks kooskõlastamiseks Päästeametile. (13) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus ja isik edastavad Riigikantselei nõudmisel oma kriisiplaani Riigikantseleile eri plaanide kooskõla tagamiseks. Riigisaladust ja salastatud välisteavet sisaldava kriisiplaani edastamisel tuleb järgida riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõudeid. (14) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik teevad oma kriisiplaani elanikkonnakaitse tegevustes koostööd Päästeametiga. (15) Püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku kriisiplaani nõuded, selle koostamise ja muutmise ning kasutusele võtmise ja rakendamise täpsema korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 7  EELNÕU 22.05.2025 (16) Elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaani nõuded, selle koostamise ja muutmise ning kasutusele võtmise ja rakendamise täpsema korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 16. Finantssektori erand Käesoleva seaduse §-des 11–15 sätestatud riskianalüüside ja kriisiplaanide finantssektorit puudutavas osas arvestatakse käesoleva seaduse §-s 36 sätestatut. § 17. Õppused (1) Vabariigi Valitsus korraldab vähemalt kord aastas riigikaitselise kriisiolukorra lahendamise õppuse ja vähemalt üks kord nelja aasta jooksul mitmest sündmusest põhjustatud kriisiolukorra lahendamise õppuse mitme asutuse ja isiku kriisiplaani samaaegse rakendamise harjutamiseks. (2) Käesoleva seaduse § 15 alusel kriisiplaani koostav asutus ja isik ning Vabariigi Valitsus korraldavad õppusi, et kontrollida ja harjutada oma valmisolekut lahendada kriisiolukorda ja täita püsivaid kriisiülesandeid. (3) Õppuste korraldamise sageduse, nende korraldamisele ja läbiviimisele esitatavad nõuded, õppusejärgsed tegevused ja õppuste kulude katmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 18. Toimepidevus (1) Toimepidevus on püsiva kriisiülesandega asutuse ja isiku, sealhulgas elutähtsa teenuse osutaja ja kohaliku omavalitsuse üksuse, ning põhiseadusliku institutsiooni suutlikkus ja valmidus järjepidevalt toimida ning igal ajal oma ülesandeid täita ja teenuseid osutada. (2) Elutähtsa teenuse toimepidevusena käsitatakse elutähtsa teenuse osutaja toimepidevust. (3) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik ning põhiseaduslik institutsioon teevad toimepidevuse tagamiseks vähemalt järgmist: 1) määravad kriitilised tegevused, mida on toimepidevuse tagamiseks vaja teha; 2) maandavad riske ja otsustavad toimepidevuse taseme; 3) leiavad lahendused tegutsemiseks toimepidevuse ohtude, häirete ja katkestuste korral, sealhulgas võrgu- ja infosüsteemides, ning toimepidevuse taastamiseks; 4) määravad isikute kriisirollid ja võimalikud asendused ning valmistavad isikuid ette nende täitmiseks; 5) määravad töökorralduse muutmise, sealhulgas turvalise side ja turvalise töökeskkonna ning nende kasutamise; 6) määravad valmiduse saavutamise ja tagamise korralduse; 7) tagavad vahendite ja varude olemasolu; 8) määravad vajaduse korral varuasukoha ja sinna ümberpaiknemise korralduse; 9) määravad toimepidevuse tagamiseks vajalikud objektid, korraldavad nende kaitse ja nendel varjumise; 10) määravad käesolevas seaduses ja käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel sätestatud ülesannete täitmise eest vastutava isiku ning kontaktpunkti. 8  EELNÕU 22.05.2025 (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 10 nimetatud kontaktandmed edastab püsiva kriisiülesandega asutus ja põhiseaduslik institutsioon Riigikantseleile, elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutusele ning kohaliku omavalitsuse üksus Päästeametile. (5) Riigikantseleil on õigus küsida käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel edastatud kontaktandmeid elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajalt ja Päästeametilt. (6) Käesolevas paragrahvis ja selle alusel kehtestatud nõudeid toimepidevuse tagamisele kohaldatakse halduslepingus määratud ja püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalikus ulatuses ka isiku suhtes, kellele on halduslepinguga volitatud osaliselt või tervikuna püsiva kriisiülesande täitmine või täitmise tagamine. (7) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik ning põhiseaduslik institutsioon harjutavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõuete täitmist. (8) Toimepidevuse tagamisel valmidustasemete kasutamise, kehtestamise ja muutmise korra ning toimepidevuse tagamiseks vajaliku objekti kaitse tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (9) Käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud tingimused ja kord on Riigikogu Kantseleile, Vabariigi Presidendi Kantseleile, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile, Finantsinspektsioonile ja kohtuasutusele soovituslikud. Riigikogu Kantseleis, Vabariigi Presidendi Kantseleis, Riigikontrollis, Õiguskantsleri Kantseleis, Finantsinspektsioonis ja kohtutes lähtutakse toimepidevuse tagamisel käesolevast seadusest. Kohaliku omavalitsuse üksus lähtub enda toimepidevuse tagamisel käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud tingimustest ja korrast. § 19. Objektikaitse (1) Objektikaitse on sellise maa-ala, ehitise või seadme kaitse, mille ründamine, hõivamine, kahjustamine või hävitamine takistab märkimisväärselt võimet või toob kaasa võimetuse täita kriisiülesannet. (2) Objektikaitse hõlmab objekti füüsiliseks kaitseks vajalike meetmete rakendamist ja objekti valvet. Seaduses sätestatud alusel ja korras võib objektikaitsel rakendada Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitseväe või Kaitseliidu valvet. (3) Maa-ala, ehitise või seadme võib määrata alaliselt või ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks, mille kaitse korraldamisel tuleb rakendada täiendavaid kaitsemeetmeid käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud tingimustel ja korras. (4) Maa-ala, ehitise või seadme määrab alaliselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks ja alalise kaitse lõpetab Vabariigi Valitsus korraldusega. (5) Maa-ala, ehitise või seadme määrab ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. 9  EELNÕU 22.05.2025 (6) Sõjalise riigikaitse toimimisega seotud või Kaitseministeeriumi valitsemisalas oleva julgeolekuasutuse kasutatava maa-ala, ehitise või seadme määrab ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks sõjalise riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (7) Alaliselt ja ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitsemeetmed ning nende rakendamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatavas määruses sätestatakse: 1) alaliselt või ajutiselt kaitstavate olulise tähtsusega objektide kategooriad, kaitsemeetmed ja nende rakendamise kord, sealhulgas objektide ohutasemed ja nende muutmise kord; 2) alaliselt kaitstava olulise tähtsusega objekti riskianalüüsi ja turvaplaani koostamise, kooskõlastamise, kinnitamise ja muutmise kord; 3) ajutiselt kaitstavaks olulise tähtsusega objektiks määramise kord ja ajutise kaitse tähtajad; 4) käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 nimetatud isikuandmete töötlemise nõuded alaliselt või ajutiselt kaitstava olulise tähtsusega objekti kaitseabinõude kohaldamisel ja isikuandmete säilitamise täpsem tähtaeg. 4. peatükk Kriisiolukord 1. jagu Kriisiolukorra kehtestamine § 20. Kriisiolukorra kehtestamine ja tekkimine (1) Kriisiolukorra kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega. (2) Kriisiolukorra kehtestamisel käesoleva seaduse § 3 alusel lähtub Vabariigi Valitsus asjaomaste valitsusasutuste esitatud ohuhinnangutest ja muust asjassepuutuvast teabest. (3) Vabariigi Valitsus hindab kriisiolukorra ajal järjepidevalt käesoleva seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud asjaolusid ja sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimusi, teavitab nende muutustest asjaomaseid isikuid ja asutusi ning otsustab kriisiolukorra lõpetamise, kui neid asjaolusid ja tingimusi enam ei esine, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti. (4) Vabariigi Valitsus hindab riigikaitselise kriisiolukorra kehtestamisel ja selle ajal asjaolusid, mille tõttu võib riigikaitselise kriisiolukorra eesmärgiks saada valmistumine mobilisatsiooniks või sõjaseisukorra lahendamiseks või kollektiivse enesekaitse operatsiooni korraldamiseks. (5) Vabariigi Valitsus teavitab kriisiolukorra kehtestamisest ja selle aluseks olnud asjaoludest ning kriisiolukorra lõppemisest viivitamata Riigikogu ja Vabariigi Presidenti. (6) Kriisiolukorra lahendamiseks võib välja kuulutada eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra käesoleva seaduse §-s 21, 23 või 25 sätestatud tingimustel ja korras. 10  EELNÕU 22.05.2025 (7) Eriolukorra väljakuulutamisega loetakse kriisiolukord tekkinuks. Kui Vabariigi Valitsus on eriolukorra välja kuulutanud ühe või mitme maakonna või kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil vastavalt käesoleva seaduse § 21 lõikele 2, võib ta otsustada, kas kriisiolukord kehtib üksnes eriolukorra piirkonnas või laiemalt. (8) Erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamisega loetakse riigikaitseline kriisiolukord tekkinuks. (9) Mobilisatsiooni väljakuulutamisega loetakse riigikaitseline kriisiolukord tekkinuks juhul, kui on täidetud käesoleva seaduse § 3 lõikes 3 sätestatud tingimused. (10) Demobilisatsiooni ajal kehtib riigikaitseline kriisiolukord edasi juhul, kui on täidetud käesoleva seaduse § 3 lõikes 3 sätestatud tingimused. 2. jagu Eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra väljakuulutamine ning lõpetamine 1. jaotis Eriolukorra väljakuulutamine ja lõpetamine § 21. Eriolukorra väljakuulutamine (1) Vabariigi Valitsus võib loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust põhjustatud olukorra lahendamiseks välja kuulutada eriolukorra, kui seda ei ole võimalik lahendada ilma käesolevas seaduses eriolukorra ajaks ette nähtud juhtimisvolitusi rakendamata või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid kohaldamata. (2) Eriolukorra võib välja kuulutada kogu riigis või ühe või mitme maakonna või kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil või Vabariigi Valitsuse kindlaksmääratud maa-alal. § 22. Eriolukorra lõpetamine (1) Vabariigi Valitsus hindab eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud asjaolusid järjepidevalt ning teavitab nende muutustest asjaomaseid isikuid ja asutusi. (2) Vabariigi Valitsus otsustab eriolukorra lõpetamise, kui eriolukorra väljakuulutamise tinginud asjaolud on ära langenud. 2. jaotis Erakorralise seisukorra väljakuulutamine ja lõpetamine § 23. Erakorralise seisukorra väljakuulutamine (1) Riigikogu võib oma koosseisu häälteenamusega kuulutada Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti põhiseaduslikku korda ähvardavast ohust põhjustatud olukorra lahendamiseks välja erakorralise seisukorra, kui seda ei ole võimalik lahendada ilma 11  EELNÕU 22.05.2025 käesolevas seaduses erakorralise seisukorra ajaks ette nähtud juhtimisvolitusi rakendamata või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiramata ning puudub alus käesoleva seaduse §-s 25 nimetatud sõjaseisukorra väljakuulutamiseks. (2) Erakorralise seisukorra võib välja kuulutada kuni kolmeks kuuks. Riigikogu võib erakorralist seisukorda vajaduse korral korduvalt pikendada kuni kolm kuud korraga. (3) Erakorraline seisukord kehtib kogu riigis. § 24. Erakorralise seisukorra lõpetamine (1) Vabariigi Valitsus hindab erakorralise seisukorra väljakuulutamise põhjustanud asjaolusid järjepidevalt ning teavitab nende muutustest asjaomaseid isikuid ja asutusi. (2) Riigikogu otsustab Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse ettepanekul viivitamata erakorralise seisukorra lõpetada, kui selle väljakuulutamise põhjustanud asjaolud on ära langenud. (3) Sõjaseisukorra väljakuulutamisel loetakse erakorraline seisukord lõppenuks. 3. jaotis Sõjaseisukorra väljakuulutamine ja lõpetamine § 25. Sõjaseisukorra väljakuulutamine (1) Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud relvastatud rünnakust või sellega samaväärsest rünnakust või agressioonist põhjustatud olukorra lahendamiseks välja sõjaseisukorra, kui seda ei ole võimalik lahendada ilma käesolevas seaduses sõjaseisukorra ajaks ette nähtud juhtimisvolitusi rakendamata või isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid kohaldamata. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral kuulutab Vabariigi President välja sõjaseisukorra, ootamata ära Riigikogu otsust. (3) Sõjaseisukord kehtib kogu riigis. § 26. Sõjaseisukorra lõpetamine (1) Vabariigi Valitsus hindab sõjaseisukorra väljakuulutamise põhjustanud asjaolusid järjepidevalt ning teavitab nende muutustest asjaomaseid isikuid ja asutusi. (2) Riigikogu otsustab Vabariigi Presidendi ettepanekul viivitamata sõjaseisukorra lõpetada, kui selle väljakuulutamise põhjustanud asjaolud on ära langenud. 3. jagu Mobilisatsioon ja demobilisatsioon 12  EELNÕU 22.05.2025 § 27. Mobilisatsioon ja selle väljakuulutamine (1) Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul viivitamata välja mobilisatsiooni Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse vastu suunatud relvastatud rünnaku või sellega samaväärse rünnaku või agressiooni või nende ohu korral või käesoleva seaduse § 136 punktis 1 nimetatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil osalemiseks. (2) Mobilisatsioon on tegevuste kogum, mille käigus tagatakse Kaitseväe sõjaaja üksuste valmisolek riigi sõjaliseks kaitseks. (3) Mobilisatsiooni käigus kohustatakse kaitseväekohustuslasi ja sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht) nimetatud kaitseväekohustuseta Kaitseliidu tegevliikmeid asuma täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid ning võetakse kaitseväeteenistusse vabatahtlikke. (4) Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral kuulutab mobilisatsiooni välja Vabariigi President, ootamata ära Riigikogu otsust. (5) Kui mobilisatsioon kuulutatakse välja enne sõjaseisukorra väljakuulutamist, määrab Vabariigi Valitsus korraldusega mobilisatsiooni väljakuulutamise järel sõjalises tegevuses osaleva Kaitseväe isikkoosseisu suuruse või osalevad Kaitseväe sõjaaja üksused. § 28. Demobilisatsioon ja selle väljakuulutamine (1) Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul viivitamata välja demobilisatsiooni, kui mobilisatsiooni väljakuulutamise põhjustanud asjaolud on ära langenud. (2) Demobilisatsioon on tegevuste kogum, mille tulemusena viiakse Kaitseväe sõjaaja üksused mobilisatsioonile eelnenud valmisolekusse. (3) Demobilisatsiooni käigus vabastatakse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelased tegevteenistusest või nad jätkavad sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha ülesannete täitmist. (4) Demobilisatsiooni väljakuulutamine lõpetab mobilisatsiooni. (5) Demobilisatsiooni väljakuulutamisel otsustab Riigikogu demobilisatsiooni kestuse. 4. jagu Kriisiolukorraga seotud otsuste jõustumine ja avaldamine ning teavitamiskohustus § 29. Kriisiolukorraga seotud otsuste jõustumine ja avaldamine (1) Kriisiolukorra kehtestamise ja selle lõpetamise otsus ning eriolukorra väljakuulutamise ja selle lõpetamise otsus, Riigikogu välja kuulutatud erakorralise ja sõjaseisukorra 13  EELNÕU 22.05.2025 väljakuulutamise ning lõpetamise otsus, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise otsus ning Vabariigi Presidendi sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamise otsus jõustuvad allakirjutamisel, kui otsuses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (2) Kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teisiti, avaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsus muutmata kujul: 1) viivitamata ja tasuta massiteabevahendis, arvestades käesoleva seaduse §-s 50 sätestatut; 2) Riigi Teataja seaduse § 9 lõikes 61 sätestatud korras. § 30. Rahvusvaheliste organisatsioonide, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni teavitamine (1) Kui kriisiolukorra ajal kaldutakse kõrvale rahvusvahelise lepinguga võetud kohustustest, korraldab Välisministeerium Vabariigi Valitsuse eelneval heakskiidul rahvusvahelises lepingus ettenähtud teavitamise. (2) Kui kriisiolukorra ajal on vaja rakendada isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid, mis võivad kahjustada siseturu toimimist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 347 tähenduses, teavitatakse Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni sellistest piiravatest meetmetest enne nende rakendamist. Kui piiravaid meetmeid on vaja rakendada kohe, teavitatakse Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni nendest esimesel võimalusel. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teavitamist korraldab minister, kelle vastutusvaldkonnas lõikes 2 nimetatud meetmeid rakendatakse. (4) Kui Euroopa Liidu õiguses või Eesti õigusaktides on Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni teavitamist reguleeritud käesolevast paragrahvist erinevalt, kohaldatakse nendes õigusaktides sätestatut. 5. jagu Kriisiolukorra lahendamine § 31. Kriisiolukorra lahendamise juhtimine (1) Vabariigi Valitsus otsustab kriisiolukorra ajal eesmärgi, mille saavutamisele kriisiolukorra lahendamise tegevused peavad kaasa aitama. (2) Kriisiolukorra juht on peaminister. (3) Kriisiolukorra juht tagab Vabariigi Valitsuse tegevuse ühtsuse ja koordineerituse kriisiolukorra lahendamisel. (4) Ministeerium tagab oma valitsemisala tegevuse ühtsuse ja koordineerituse teiste ministeeriumidega ning toetab oma valdkonnas kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat asutust. (5) Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus on: 14  EELNÕU 22.05.2025 1) seaduses või Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis määratud kriisiolukorra lahendamise eest vastutav valitsusasutus; 2) elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel tema määratud asutus; 3) kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus. (6) Vabariigi Valitsus määrab kriisiolukorra lahendamise eest vastutava valitsusasutuse, kui seda ei ole seaduses või Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis määratud või kui mitme asutuse vastutusvaldkond kattub. (7) Kriisiolukorra iseloomust lähtuvalt võib määrata ühe või mitu kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat valitsusasutust. (8) Iga asutus, isik ja kohaliku omavalitsuse üksus peab kriisiolukorra ajal olema valmis täitma talle käesoleva seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, tagades esmajärjekorras kriisiülesannete täitmise. (9) Iga asutus, isik ja kohaliku omavalitsuse üksus peab tsiviilkriisiga samal ajal kehtiva riigikaitselise kriisiolukorra ajal täitma võimaluse korral esmajärjekorras riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohtu tõrjumiseks või selleks valmistumiseks vajalikke ülesandeid ning tagama selleks vajaliku ressursi. § 32. Riigikantselei ja Päästeameti ülesanded kriisiolukorra lahendamisel (1) Riigikantselei koordineerib täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust kriisiolukorra lahendamisel. (2) Päästeameti ülesanne kriisiolukorra lahendamisel regionaalsel tasandil on toetada kriisiolukorra lahendamise eest vastutavat asutust teabevahetuse ja koostöö korraldamisega ning nõustada kohaliku omavalitsuse üksusi. (3) Päästeamet koordineerib elanikkonnakaitse tegevuste õigeaegset rakendamist kriisiolukorra ajal. § 33. Ühekordne kriisiülesanne (1) Kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks võib anda füüsilisest isikust ettevõtjale ja juriidilisele isikule, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksusele ühekordse kriisiülesande tema ülesandest, tegevusalast või eesmärgist lähtudes. (2) Ühekordne kriisiülesanne on käesoleva seaduse alusel kriisiolukorra ajal üksikjuhtumil antud ülesanne, mis peab olema seotud füüsilisest isikust ettevõtja ja juriidilise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevusega. (3) Kriisiolukorra ajal võib ühekordse kriisiülesande anda kriisiolukorra juht või tema volitatud kriisiolukorra lahendamise eest vastutav valitsusasutus. Riigikaitselise kriisiolukorra ajal võivad anda ühekordse kriisiülesande ka Kaitsevägi ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. 15  EELNÕU 22.05.2025 (4) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal mitu ühekordset kriisiülesannet saanud füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksus, peab nende täitmisel võimaluse korral eelistama riigi sõjalise kaitse tagamiseks antud ühekordset kriisiülesannet. (5) Ühekordse kriisiülesande võib anda, kui: 1) ülesanne on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks; 2) ülesannet ei ole võimalik täita täidesaatva riigivõimu asutustel või vabatahtlikult kaasatavate isikute abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ja 3) ülesannet ei ole võimalik täita seaduses või selle alusel määratud või täitma volitatud muul isikul. (6) Ühekordse kriisiülesande andmisel tuleb määrata selle täitmise tähtaeg. Ühekordse kriisiülesande võib anda kuni kriisiolukorra lõppemiseni ja see ei tohi olla antud tingimuslikult. (7) Ühekordse kriisiülesande täitmise takistusest ja selle põhjustest teavitab täitja viivitamata ülesande andjat. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ühekordse kriisiülesande andja võib enne ülesande andmist kohaldada käesoleva seaduse § 119 lõikes 1 nimetatud menetlustoiminguid, et selgitada välja ühekordse kriisiülesande täitmise võime. (9) Ühekordset kriisiülesannet ei anta põhiseaduslikule institutsioonile, välja arvatud kohaliku omavalitsuse üksusele. (10) Ühekordse kriisiülesande täitmine lõpeb: 1) ülesande täitmise tähtaja möödumisel; 2) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülesande andja otsusel; 3) füüsilisest isikust ettevõtja surma korral; 4) kui juriidiline isik lõpetab tegevuse. § 34. Kaitseväe pädevus riigikaitselise kriisiolukorra ajal (1) Kaitsevägi võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud erakorralise ja sõjaseisukorra ajal jätta täitmata järgmised seaduse alusel kehtestatud normid, kui see on riigi sõjaliseks kaitseks vältimatult vajalik: 1) relvade, lõhkematerjali ning lahing- ja laskemoona käitlemist reguleerivad õigusnormid; 2) ehitamist, ehitist ja selle osa ning ehitise kasutamist reguleerivad õigusnormid; 3) liikluse korraldamist ja liikluses osalemist reguleerivad õigusnormid; 4) dokumentide vorminõuded ja vormistamist reguleerivad menetlusnormid; 5) looduskaitset ja loodusressursside kasutamist reguleerivad õigusnormid; 6) avalik-õiguslikke lubasid, heakskiite ja nõusolekuid käsitlevad õigusnormid; 7) muud normid, välja arvatud riigisaladust ja salastatud välisteavet reguleerivad normid. (2) Sõjaseisukorra või Eesti Vabariigi territooriumil toimuva relvakonflikti ajal võib Kaitsevägi jätta täitmata seadused käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–6 sätestatud valdkondades, kui see on riigi sõjaliseks kaitseks vältimatult vajalik ning seadustes ettenähtud normide järgimise korral ei ole võimalik riigi iseseisvust ja sõltumatust kaitsta. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaldamisel tuleb järgida: 16  EELNÕU 22.05.2025 1) Eesti Vabariigi põhiseadust ja välislepingut; 2) seadust ja seaduse alusel kehtestatud norme niivõrd, kui see on sõjaseisukorra lahendamisel võimalik. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamisel ei või kalduda kõrvale rahvusvahelise humanitaarõiguse normide järgimisest. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaldamisest, mis võib ohustada kriisiolukorra ühtset lahendamist või teise asutuse, isiku või institutsiooni püsiva kriisiülesande täitmist, teavitab Kaitsevägi esimesel võimalusel järgmiselt: 1) seaduse või Vabariigi Valitsuse õigusakti täitmata jätmisest Vabariigi Valitsust; 2) muu õigusakti täitmata jätmisest valdkonna eest vastutavat ministrit. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul võib Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister nõuda, et Kaitsevägi täidaks õigusakte, kui on alust arvata, et nende täitmine ei takista vahetult kriisiolukorra lahendamist. (7) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib peatada lahingutegevuse, kehtestada või sõlmida lahinguväljal relvarahu või katkestada kehtestatud või sõlmitud relvarahu, kui vastane oma tegevusega ei täida selle tingimusi. § 35. Vabariigi Valitsuse pädevus erakorralise ja sõjaseisukorra ajal (1) Vabariigi Valitsus võib erakorralise ja sõjaseisukorra ajal: 1) peatada osaliselt või täielikult Vabariigi Valitsuse, ministri, valla- ja linnavolikogu või valla- ja linnavalitsuse määruse täitmise või kehtivuse, kui see takistab vahetult kriisiolukorra lahendamist; 2) tunnistada osaliselt või täielikult kehtetuks kriisiolukorra ajal antud ministri, valla- ja linnavolikogu või valla- ja linnavalitsuse määruse, kui see takistab vahetult kriisiolukorra lahendamist. (2) Sõjaseisukorra ajal võib Vabariigi Valitsus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule: 1) kehtestada ja sõlmida vaherahu või sõlmida rahulepingu ning esitada selle Riigikogule ratifitseerimiseks; 2) anda Kaitseväele korralduse kehtestada või sõlmida lahinguväljal relvarahu või katkestada kehtestatud või sõlmitud relvarahu, kui vastane oma tegevusega ei täida selle tingimusi. § 36. Finantssektori erandid eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra ajal (1) Tingimusel, et finantssektori stabiilsust ja usaldusväärsust või kriitiliste funktsioonide jätkuvust ülemäära ei kahjustata, võib Vabariigi Valitsus finantssektorit puudutava eriolukorra, erakorralise ja sõjaseisukorra ajal Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud finantsjärelevalve subjektide suhtes otsustada: 1) kehtestada usaldatavusnõuded või muud sellised normatiivid; 2) kehtestada investeeringute tegemise tingimused, sealhulgas kohustuse osta riigi emiteeritavaid võlaväärtpabereid, välja arvatud finantsjärelevalve subjektile kohalduvate usaldatavusnormatiivide, kõlblike kohustuste minimaalse taseme nõude ja muude selliste nõuete täitmiseks vajalike investeeringute tegemise kohta; 17  EELNÕU 22.05.2025 3) kehtestada tingimused raamatupidamise kohta ning järelevalveliste aruannete koostamisele, esitamisele ja avalikustamisele; 4) keelata osaliselt või täielikult kasumist väljamaksete tegemise või kehtestada muid tingimusi finantsjärelevalve subjektis olulise osaluse omajatele; 5) keelata teatud tehingute või toimingute tegemise või seada neile piiranguid, sealhulgas piirata nende mahtu; 6) peatada täielikult või osaliselt korraliste osamaksete tegemise Tagatisfondi seaduse tähenduses Tagatisfondi osafondidesse; 7) kehtestada krediidiasutuse osalise või täieliku moratooriumi või kindlustusandja erirežiimi ning vastavad tingimused ja korra või maksejõuetuse või tõenäolise maksejõuetuse, sealhulgas pankrotimenetluse ja täitemenetluse tingimused. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud juhul on Vabariigi Valitsusel õigus korraldusega määrata: 1) raha ja muu tagasimakstava vahendi, pensionilepingu alusel väljamakstava summa, väärtpaberi ja muu sellise nõude tagastamise, väljamaksmise või muu rahuldamise tingimused; 2) krediidi andmise, tagasi maksmise ja tagamise tingimused; 3) antud krediidi intressi, krediidi kulukuse või muu sellise tasu ülemmäära või peatada viiviste või leppetrahvide maksmise; 4) kindlustuslepingu alusel väljamakstava summa vähendamise või maksetähtpäeva edasilükkamise, kindlustusvõtja jaoks kindlustusmakse vähendamise või maksetähtpäeva edasilükkamise ja kindlustuslepingu ülesütlemise tingimused; 5) väärtpaberi emiteerimise, reguleeritud väärtpaberiturul või muus kauplemiskohas pakkumuse ja tehingu tegemise tingimused, samuti väärtpaberiarveldussüsteemis toimingu tegemise tingimused või kauplemiskohas kõigi väärtpaberitehingute tegemise peatamise; 6) maksetehingu ja rahasiirde tegemise tingimused, sealhulgas tingimused maksekontolt sularaha väljavõtmise piiramiseks või keelamiseks, maksejuhiste täitmise tähtaja pikendamise ja tugeva autentimise rakendamiseks; 7) väärtpaberite registri pidamise seaduses sätestatud väärtpaberite registris ja pensioniregistris toimingute tegemise tingimused; 8) muud tingimused, mis arvestades konkreetset kriisiolukorda on vajalikud.. (3) Vabariigi Valitsusel on õigus korraldusega eriolukorra ja riigikaitselise kriisiolukorra ajal Tagatisfondi seaduses sätestatud hüvitusjuhtumi korral ja kui see on konkreetset olukorda arvestades asjakohane ja vajalik, peatada või lükata edasi hüvitiste väljamaksmine ning täpsustada hüvitamise ja toetamise tingimusi. (4) Käesolevas paragrahvis nimetatud Vabariigi Valitsuse korralduse võib kehtestada kuni kolmeks kuuks, kuulates ära Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga arvamuse. Lisaks kuulatakse käeoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul ära ka Tagatisfond. Vabariigi Valitsus võib korralduse kehtivust pikendada korduvalt kuni kolm kuud korraga, kui see on olukorda arvestades asjakohane ja vajalik. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõigete 1, 3 ja 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldus reguleerib Euroopa Liidu toimimise lepingu või Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja alusel Euroopa Keskpangale või Ühtsele Kriisilahendusnõukogule kuuluvate ülesannete täitmist, on Vabariigi Valitsusel õigus lõikes 1 nimetatud korraldus kehtestada juhul, kui Euroopa Keskpank või Ühtne Kriisilahendusnõukogu faktiliselt ei tegutse 18  EELNÕU 22.05.2025 või ei saa kriisiolukorra põhjustanud asjaolude tõttu või muul põhjusel oma ülesandeid täita ega Eestis oma pädevust teostada. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud Euroopa Keskpanga või Ühtse Kriisilahendusnõukogu võimetus ülesandeid täita on muu hulgas selline olukord, kus Vabariigi Valitsus on küsinud neilt vastavalt asutuse pädevusele ja Vabariigi Valitsuse korralduse reguleerimisalale arvamust, kuid ei ole seda tähtpäevaks saanud. (7) Käesoleva paragrahvi lõigete 1, 3 ja 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse korraldust rakendab Finantsinspektsioon. Kui Finantsinspektsioonil tekib Vabariigi Valitsuse korralduse rakendamisel olukord, et see on vastuolus Euroopa Keskpanga või Ühtse Kriisilahendusnõukogu hilisema otsusega, rakendab Finantsinspektsioon Vabariigi Valitsuse korraldust sellises maksimaalses ulatuses, et tagatud on kooskõla Euroopa Keskpanga või Ühtse Kriisilahendusnõukogu hilisema otsusega. § 37. Ülesande ja kohustuse täitmata jätmine erakorralise, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning demobilisatsiooni ajal (1) Haldusülesande täitja võib jätta täitmata temale seadusega, seaduse alusel või halduslepinguga määratud ülesande või kohustuse, kui selle täitmine on erakorralise või sõjaseisukorra või mobilisatsiooni või demobilisatsiooni tõttu ja sellega kaasnevaid asjaolusid arvestades võimatu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaldamisel tuleb esmajärjekorras täita püsivad kriisiülesandeid. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaldamisel ei või kalduda kõrvale rahvusvahelise humanitaarõiguse normide järgimisest. § 38. Teavitamine ja vaidluste lahendamine kriisiolukorra ajal (1) Ministril tuleb viivitamata teavitada kriisiolukorra juhti ja teisi kriisi lahendamisel olulisi osalisi mis tahes kavatsusest ja meetmest oma valitsemisalas, mis võivad mõjutada kriisiolukorra juhi korraldusi või kriisiolukorra lahendamise ühtsust. (2) Haldusülesannete jaotuse ja täitmisega seotud vaidlused, mis tekivad kriisiolukorra ajal ministeeriumide, nende valitsemisalas olevate asutuste või muude avaliku võimu kandjate vahel või kohaliku omavalitsuse üksuste riiklike ülesannete üle, lahendatakse koostöös või ministrite vahel või lahendab need kriisiolukorra juht. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalik pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse. 6. jagu Korralduste andmine § 39. Kriisiolukorra juhi pädevus kriisiolukorra ajal (1) Kriisiolukorra juht võib kriisiolukorra ajal selle lahendamiseks anda käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 sätestatud korralduse ministrile tema vastutusvaldkonnas. See korraldus on ministrile siduv. 19  EELNÕU 22.05.2025 (2) Kriisiolukorra juht võib anda käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 sätestatud korralduse kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale valitsusasutusele, kui minister ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud korraldust täitnud või õigel ajal täitnud. Korralduse täideviimise tagab kriisiolukorra lahendamise eest vastutav valitsusasutus, rakendades vajaduse korral käesolevas seaduses sätestatud volitusi. (3) Kriisiolukorra juht või tema volitatud haldusorgan võib kriisiolukorra ajal otsustada püsiva kriisiülesande täitmisele asumise, kui seda ei ole sätestatud seaduses või seaduse alusel, sealhulgas Vabariigi Valitsuse kriisiplaanis. (4) Kriisiolukorra juht või tema volitatud haldusorgan võib kriisiolukorra ajal otsustada püsiva kriisiülesande täitmise mahu ja viisi, kui ülesande täitmine ei ole kriisiolukorra lahendamiseks vajalik sellises mahus või sellisel ajal, nagu on sätestatud seaduses või selle alusel, sealhulgas Valitsuse kriisiplaanis. § 40. Kriisiolukorra ajal korralduste andmine (1) Kriisiolukorra lahendamise eest vastutav valitsusasutus võib kriisiolukorra lahendamiseks anda täidesaatva riigivõimu asutusele, välja arvatud ministeeriumile, kohaliku omavalitsuse üksusele või muule avaliku võimu kandjale haldusülesande õiguspäraseks ja otstarbekaks täitmiseks korralduse, arvestades nende asutuste ja isikute pädevust ning volitusi: 1) haldusakti andmiseks, halduslepingu sõlmimiseks või toimingu tegemiseks; 2) haldusakti või halduslepingu muutmiseks; 3) toimingu tegemise lõpetamiseks või keelamiseks; 4) haldusakti osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamiseks või halduslepingu kehtetuks tunnistamiseks; 5) haldusakti või halduslepingu kehtivuse või toimingu tegemise osaliseks või täielikuks peatamiseks; 6) seaduses või seaduse alusel kehtestatud kohustuse muul viisil täitmiseks. (2) Korralduse andmisel tuleb arvestada haldusülesande täitja pädevust, samuti võimalust korraldust täita. Korraldus peab sisaldama vajalikke põhjendusi ja muud asjakohast teavet ning olema proportsionaalne konkreetse olukorra lahendamiseks. (3) Kaitsevägi võib anda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korralduse riigikaitselise kriisiolukorra ajal ka juhul, kui Kaitsevägi on valmistumas mobilisatsiooniks, demobilisatsiooniks, sõjaseisukorra lahendamiseks või kollektiivse enesekaitse operatsiooni korraldamiseks. Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamise eest vastutavale valitsusasutusele võib Kaitsevägi anda korralduse selle asutuse juhi nõusolekul. (4) Kaitseväele võib anda korralduse Kaitseväe juhataja nõusolekul või tema volitatud ülema nõusolekul, välja arvatud kriisiolukorra juhi korraldus. (5) Kaitseliidule võib anda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korralduse Kaitseliidu ülema nõusolekul või tema volitatud ülema nõusolekul, välja arvatud kriisiolukorra juhi korraldus. 20  EELNÕU 22.05.2025 (6) Kohaliku omavalitsuse üksusele võib anda korralduse üksnes tema püsiva või ühekordse kriisiülesande täitmise raames, kui see on vältimatult vajalik. (7) Eesti Pangale võib anda korralduse üksnes tema püsiva kriisiülesande täitmise raames, kui see on vältimatult vajalik. Korralduse andmisel Finantsinspektsioonile tuleb lähtuda käesoleva seaduse §-st 35. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korralduse saanud täidesaatva riigivõimu asutus, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avaliku võimu kandja teavitab korralduse andjat, kui talle antud korraldus on õigusvastane või ebaotstarbekas. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korralduse võib anda ka haldusaktiga või halduslepinguga või seadusega haldusülesannet täitma volitatud füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korraldus tuleb täita viivitamata, kui ei ole määratud teistsugust tähtaega. (11) Kui mitme korralduse samaaegne täitmine ei ole võimalik, tuleb võimaluse korral esimesena täita riigi sõjalise kaitse tagamiseks antud korraldus. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korraldus on iseseisvaks aluseks Finantsinspektsioonile Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud seaduses nimetatud ettekirjutuse tegemiseks või muu meetme rakendamiseks. Finantsinspektsioon võib korraldust täites kalduda kõrvale § 2 lõikes 1 sätestatud õigusaktidest tulenevatest nõuetest nii palju, kui see on vajalik korralduse täitmiseks. (13) Sobiva meetme valikule ega selle rakendamisele haldusakti või toiminguga ei kohaldata haldusmenetluse seadust. (14) Käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud korralduse täitmiseks võib Finantsinspektsioon haldusakti anda viisil, kus adressaadile tehakse teatavaks üksnes haldusakti resolutiivosa. Haldusakti põhjendused tuleb sellisel juhul edastada adressaadile viie tööpäeva jooksul haldusakti resolutiivosa kehtima hakkamisest arvates. (15) Korralduse andmisel tekkivad vaidlused lahendatakse käesoleva seaduse § 38 lõikes 3 sätestatud viisil. (16) Finantsinspektsioon ei vastuta riigivastutuse seaduse ega muu õigusakti alusel, kui täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korraldust. § 41. Korralduse täitmine (1) Kui käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 sätestatud korraldus on jäetud tähtpäevaks täitmata, võib korralduse andja täita enda antud korralduse selle saaja asemel ise järgmiselt: 1) annab haldusakti, sõlmib halduslepingu või teeb toimingu; 2) muudab haldusakti või halduslepingut; 3) lõpetab toimingu tegemise või tagab toimingu tegemisest hoidumise; 4) tunnistab haldusakti või halduslepingu osaliselt või täielikult kehtetuks; 21  EELNÕU 22.05.2025 5) peatab haldusakti või halduslepingu kehtivuse või toimingu tegemise; 6) täidab seaduses või seaduse alusel kehtestatud kohustuse muul viisil. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korralduse võib selle saaja asemel täita ise, kui on korralduse täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja võimed ning kui erakorralisest või sõjaseisukorrast tulenev oht julgeolekule või avalikule korrale tuleb kõrvalda viivitamata ning teine täidesaatva riigivõimu asutus, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avaliku võimu kandja seda ei tee või ei tee piisavalt kiiresti ja korralduse täitmata jätmine takistab vahetult riigi sõjalist kaitset ja ohustab riigi julgeolekut või avalikku korda. 5. peatükk Isiku põhiõigusi- ja vabadusi piiravad meetmed 1. jagu Isiku põhiõigusi- ja vabadusi piiravate meetmete kohaldamine ning kaitsetagatised § 42. Isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravate meetmete kohaldamine (1) Kriisiolukorra ajal võib isiku suhtes kohaldada käesoleva peatüki 2.–4. jaos ning §-des 108 ja 113 sätestatud põhiõigusi ja -vabadusi piiravaid meetmeid (edaspidi piirav meede) käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras. (2) Kriisiolukord, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukord, erakorraline ja sõjaseisukord, ei välista muu seaduse alusel isiku põhiõiguste ja -vabaduste piiramist. (3) Piirava meetme kohaldamisel tuleb järgida neid piiranguid, mis tulenevad Eestile Euroopa Liidu õigusest, siduvatest välislepingutest ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest. (4) Piirava meetme kohaldamisel võib kalduda kõrvale inimõigusi käsitleva välislepinguga võetud kohustustest, kui see on lubatud välislepingus ja piirangud on kooskõlas muude rahvusvahelise õiguse järgsete kohustustega. § 43. Proportsionaalsuse põhimõte Piirava meetme kohaldamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid: 1) kohaldada võib mitmest sobivast ja vajalikust meetmest seda, mis nii isikut kui ka üldsust eeldatavalt kõige vähem kahjustab; 2) kohaldada võib ainult sellist meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ja 3) meedet võib kohaldada vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam võimalik saavutada. § 44. Piirava meetme kehtivus (1) Kriisiolukord, sealhulgas selle lahendamiseks välja kuulutatud eriolukord, erakorraline või sõjaseisukord, ei mõjuta seaduse alusel kehtestatud piiravate meetmete kehtivust. 22  EELNÕU 22.05.2025 (2) Kriisiolukorra ajal käesoleva seaduse alusel kohaldatud piirav meede kehtib kuni selle kehtetuks tunnistamiseni või muutub kehtetuks, kui kriisiolukord lõpeb. Kui piirava meetme eesmärk saavutatakse enne kriisiolukorra lõppemist või seda ei ole enam võimalik saavutada, tunnistab haldusorgan piirava meetme kohaldamise haldusakti kehtetuks või lõpetab meetme kohaldamise. § 45. Lepinguliste kohustuste rikkumise vabandatavus (1) Füüsiline isik ei vastuta rahalise kohustuse täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest tuleneva lepingurikkumise eest, kui lepingurikkumise põhjustas: 1) käesoleva seaduse § 105 alusel palga või töötasu vähendamine; 2) käesoleva seaduse § 72 alusel rahaliste hüvitiste ja pensionide väljamaksmise peatamine või vähendamine; 3) riigikaitselise kriisiolukorra ajal sõjaaja ametikoha ülesannete täitma asumine. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust nimetatud füüsilise isiku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. § 46. Täitemenetluse peatamine (1) Kohtutäitur võib peatada füüsilise isiku suhtes rahaliste nõuete ning rahaliste ja varaliste karistuste sundtäitmise, kui füüsiline isik jättis täitedokumendi vabatahtlikult täitmata, sealhulgas rahatrahvi, rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumata, või kokkulepitud maksegraafiku nõuetekohaselt täitmata käesoleva seaduse § 72 lõikes 1 või §-s 105 sätestatud põhjustel või riigikaitselise kriisiolukorra ajal isiku sõjaaja ametikoha ülesannete täitma asumisel. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel täitemenetluse peatamiseks esitab füüsiline isik avalduse. 2. jagu Kriisiolukorra ajal kohaldatavad piiravad meetmed § 47. Sideteenuse ja sidevõrgule juurdepääsu piiramine Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib kriisiolukorra ajal panna sideettevõtjale ettekirjutusega kohustuse piirata, arvestades olemasolevaid tehnoloogilisi lahendusi, lõppkasutajale sideteenuse osutamist või juurdepääsu sidevõrgule, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. § 48. Liikumispiirang (1) Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib kriisiolukorra ajal ajutiselt keelata isiku viibimise teatud kohas või kohustada teda sellest kohast lahkuma, samuti ajutiselt keelata isikul teatud kohast lahkumise ning kehtestada muid nõudeid ja tingimusi isikute liikumisele avalikus kohas, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. 23  EELNÕU 22.05.2025 (2) Kui liikumispiirang kehtestatakse määramata arvu isikute suhtes üldkorraldusena, teavitab meedet kohaldanud haldusorgan viivitamata avalikkust liikumise piiramise kohast ning selle kehtestamisest ja lõpetamisest. (3) Võimaluse korral tuleb koht, kus liikumise piiramist kohaldatakse, arusaadavalt tähistada ja säilitada isiku juurdepääs tema elu- või tööruumile. § 49. Avaliku koosoleku pidamise ja ürituse korraldamise keelamine Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata avaliku koosoleku pidamise või avaliku ürituse korraldamise, kui see on vajalik vastava kriisiolukorra lahendamiseks. § 50. Teadete ja õigusaktide avaldamise kohustus (1) Vabariigi Valitsus, kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus, samuti nende volitatud isik võivad kriisiolukorra ajal kohustada massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või edastama, arvestades olemasolevaid tehnoloogilisi lahendusi, tasuta, muutmata kujul ja ettenähtud ajal kriisiolukorra lahendamiseks vajalikke teateid, käitumisjuhiseid ning käesolevas seaduses sätestatud juhul õigusakte. (2) Käesoleva seaduse § 31 lõigete 5 ja 6 alusel määratud kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus ja elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kujul kohustada massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või edastama tasuta, muutmata kujul ja ettenähtud ajal teate nende vastutada olevate sündmuste kohta, kui on vaja teavitada suurel hulgal inimesi ja jagada käitumisjuhiseid. 3. jagu Riigikaitselise kriisiolukorra ajal kohaldatavad piiravad meetmed § 51. Riigikaitselise kriisiolukorra meetmed (1) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal võib kohaldada käesoleva seaduse 5. peatüki 2. jaos sätestatud meetmeid. (2) Enne riigikaitselise kriisiolukorra otsustamist kohaldatud käesoleva seaduse 5. peatüki 2. jaos otsustatud meetmed kehtivad edasi riigikaitselise kriisiolukorra ajal seni, kuni ei otsustata teisiti. § 52. Isikut tõendava dokumendi kaasas kandmine Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal kohustada isikut avalikus kohas kaasas kandma isikut tõendavat või muud isikusamasuse tuvastamist võimaldavat dokumenti, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. 24  EELNÕU 22.05.2025 § 53. Kaitseväekohustuslase Eestist lahkumise piiramine (1) Vabariigi Valitsus võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal mobilisatsiooni ettevalmistamiseks ja korraldamiseks kehtestada Eestist lahkumise keelu vähemalt 18-aastasele kaitseväekohustuslasele ning sõjaaja ametikohale nimetatud isikule, kui see on vajalik mobilisatsiooni korraldamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetme kohaldamise korral on samas lõikes nimetatud isik, kes viibib väljaspool Eestit, kohustatud sellest viivitamata teavitama Kaitseressursside Ametit või Eesti Vabariigi välisesindust. § 54. Kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isiku Eestist lahkumise piiramine (1) Vabariigi Valitsus võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal kehtestada Eestist lahkumise keelu kriisiülesande täitmiseks vajaliku töökohustusega isikule, kui tema Eestis viibimine on vajalik riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetme kohaldamise korral on samas lõikes nimetatud isik, kes viibib väljaspool Eestit, kohustatud sellest viivitamata teavitama tööandjat. § 55. Sõjarelvade kasutamine Vabariigi Valitsus võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal anda Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile õiguse kasutada sõjarelvi, kui see on vajalik riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks. 4. jagu Erakorralise ja sõjaseisukorra ajal kohaldatavad piiravad meetmed § 56. Kriisiolukorra meetmete jätkumine (1) Enne erakorralist või sõjaseisukorda otsustatud meede kehtib edasi erakorralise või sõjaseisukorra ajal, kui ei otsustata teisiti. (2) Erakorralise seisukorra ajal otsustatud meede kehtib edasi sõjaseisukorra ajal, kui ei otsustata teisiti. § 57. Erakorralise ja sõjaseisukorra ajaks ette nähtud piirava meetme edasilükkamatu kohaldamine (1) Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra väljakuulutamise ettepaneku järel otsustada käesolevas peatükis sätestatud meetme rakendamise, kui see on vajalik Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse, tema maa-ala, territoriaalmere või õhuruumi lahutamatu ja jagamatu terviklikkuse või põhiseadusliku korra kaitseks (edaspidi edasilükkamatu piirav meede). (2) Kui Riigikogu otsustab jätta erakorralise või sõjaseisukorra välja kuulutamata, lõpetatakse edasilükkamatu piirava meetme kohaldamine viivitamata. 25  EELNÕU 22.05.2025 (3) Kahju, mis on tekitatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse ja Riigikogu poolt erakorralise või sõjaseisukorra välja kuulutamata jätmise otsuse vahelisel ajal edasilükkamatu piirava meetme kohaldamisega, hüvitatakse isikule käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. § 58. Isiku põhiõiguste ja -vabaduste piiramise üldvolitus (1) Kui sõjaseisukorra ajal on põhiseaduslikku korda või riigi julgeolekut ähvardava ohu tõrjumiseks, avaliku korra või inimeste elu ja tervise kaitseks vaja kohaldada isiku põhiõigusi ja -vabadusi piiravat meedet, mida seaduses ei ole sätestatud, ning kõik muud seaduses sätestatud piiravad meetmed on ammendunud, võib Vabariigi Valitsus otsustada kohaldada seaduses sätestamata piiravat meedet nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vajalik, tagades inimväärikuse põhimõtte järgimise. Piirata ei tohi õigusi ja vabadusi, mis on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-des 8 ja 11–18, § 20 lõikes 3, §-des 22 ja 23, § 24 lõigetes 2 ja 4, §-des 25, 27 ja 28, § 36 lõikes 2, §-des 40, 41 ja 49 ning § 51 lõikes 1. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud otsuse edastab Vabariigi Valitsus viivitamata Riigikogule. Riigikogu võib enda otsusega kas kiita Vabariigi Valitsuse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tehtud otsuse heaks või tunnistada selle osaliselt või täies ulatuses kehtetuks. Piiravate meetmete kohaldamine lõpetatakse Riigikogu otsuse jõustumise päevale järgneval päeval. § 59. Keelutund (1) Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata kindlaksmääratud ajavahemikus avalikus kohas liikumise kogu riigis või suures osas riigi territooriumist (edaspidi keelutund), kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. (2) Keelutunni kehtestamisest võib ette näha erandeid ja sellele võib kehtestada kõrvaltingimusi. § 60. Ettevõtja, ühingu ja sihtasutuse tegevusele tingimuste seadmine või tegevuse peatamine (1) Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal peatada osaliselt või täielikult äriühingu, füüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühingu või sihtasutuse tegevuse või kehtestada nende tegevusele tingimusi, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. (2) Erakonna ning töötajate ja tööandjate ühingu tegevuse peatamise otsustab Riigikohus Vabariigi Valitsuse taotlusel viivitamata põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses sätestatud alustel ja korras. § 61. Majandustegevuse piiramine (1) Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult teatud liiki või teatud tunnustele vastavate teenuste osutamise 26  EELNÕU 22.05.2025 ning vallasasjade tootmise ja müügi, vallasasjade sisseveo riiki ja väljaveo riigist või teatud piirkonnast, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vallasasja müügi piiramise korral võib muu hulgas kehtestada koguselisi piiranguid, samuti piiranguid müügi aja ja viisi kohta ning üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikute kohta, kellele vallasasja müüa võib. (3) Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal kehtestada müüdavate vallasasjade kogused, sundhinnad ja muud vajalikud tingimused ning nende müügi erikorra, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks, sealhulgas elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise tagamiseks. (4) Vabariigi Valitsus või tema volitatud minister võib kehtestada erakorralise või sõjaseisukorra ajal vallasasjade ostueesõiguse riigi kasuks, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. § 62. Streikide ja töösulgude keelamine Vabariigi Valitsus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata streigid ja töösulud, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. § 63. Teabe levitamise keelamine (1) Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult teabe sõnas, trükis, pildis või muul viisil levitamise, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi keelata teabe levitamise üksnes juhul, kui teabe levitamisega kaasneb oht avalikule korrale või oht riigi julgeoleku või riigi sõjalise kaitse tagamisele. § 64. Meediateenuse osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise piiramine (1) Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal keelata osaliselt või täielikult meediateenuse osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi keelata meediateenuse osutamise ja ajakirjandusväljaande väljaandmise üksnes ulatuses, mis ohustab avalikku korda või riigi julgeoleku või riigi sõjalise kaitse tagamist. § 65. Infoühiskonna teenuste piiramine (1) Vabariigi Valitsus või tema volitusel Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal 27  EELNÕU 22.05.2025 keelata osaliselt või täielikult infoühiskonna teenuse osutamise, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi keelata infoühiskonna teenuse osutamise üksnes ulatuses, mis ohustab avalikku korda või riigi julgeoleku või riigi sõjalise kaitse tagamist. § 66. Teabele juurdepääsu piiramine (1) Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal piirata juurdepääsu teabele, mida avaliku teabe seaduse alusel ei või tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel ei ole lubatud piirata teabele juurdepääsu kauem kui erakorralise või sõjaseisukorra lõppemiseni. § 67. Sidevahendite kasutamise piiramine Vabariigi Valitsus või tema volitatud valitsusasutus võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal piirata sidevahendite kasutamist, kui see on vajalik erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks. § 68. Sõnumisaladuse õiguse piiramine (1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib julgeolekuasutus ja Vabariigi Valitsuse volitusel Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsevägi piirata sõnumisaladuse õigust käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toiminguga, kui see on erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks vältimatult vajalik. (2) Sõnumisaladuse õiguse piiramiseks võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusorgan teha teabe kogumisel järgmisi toiminguid: 1) vaadata läbi postisaadetist; 2) kuulata või vaadata pealt või salvestada elektroonilise side võrgu kaudu edastatavat sõnumit või muud teavet; 3) kuulata või vaadata pealt või salvestada muul viisil edastatavat teavet. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud toimingu tegemisel on lubatud varjatult siseneda hoonesse, ruumi, sõidukisse, piirdega alale või arvutisüsteemi juhul, kui see on toimingu eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik. (4) Teabe kogumisel käesolevas paragrahvis sätestatud alusel kohaldatakse julgeolekuasutuse tegevusele julgeolekuasutuste seaduse §-des 211–32 sätestatut käesoleva seaduse §-dest 70 ja 71 tulenevate erisustega. (5) Teabe kogumisel käesolevas paragrahvis sätestatud alusel kohaldatakse Kaitseväe tegevusele Kaitseväe korralduse seaduse §-des 37–39 sätestatut käesoleva seaduse §-dest 70 ja 71 tulenevate erisustega. 28  EELNÕU 22.05.2025 (6) Teabe kogumisel käesolevas paragrahvis sätestatud alusel kohaldatakse Politsei- ja Piirivalveameti tegevusele kriminaalmenetluse seadustiku §-des 1261 ja 12610–12612 ning politsei ja piirivalve seaduse §-des 751–756 jälitustoimingu tegemise kohta sätestatut käesoleva seaduse §-dest 70 ja 71 tulenevate erisustega. § 69. Kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramine (1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib julgeolekuasutus ja Vabariigi Valitsuse volitusel Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsevägi piirata isiku õigust kodu, perekonna- ja eraelu puutumatusele käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toiminguga, kui see on erakorralise või sõjaseisukorra lahendamiseks vältimatult vajalik. (2) Kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramiseks võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusorgan teha järgmisi toiminguid: 1) isikut, asja või paikkonda varjatult jälgida; 2) isikusamasust varjatult tuvastada; 3) koguda elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja või vastuvõtja isiku ja asukoha kohta andmeid; 4) varjatult siseneda ruumi, hoonesse, piirdega alale, sõidukisse või arvutisüsteemi teabe varjatud kogumiseks, salvestamiseks või selleks vajalike tehniliste abivahendite paigaldamiseks ja eemaldamiseks; 5) asja varjatult läbi vaadata ning vajaduse korral seda varjatult muuta, rikkuda või asendada. (3) Teabe kogumisel käesolevas paragrahvis sätestatud juhul kohaldatakse julgeolekuasutuse tegevusele julgeolekuasutuste seaduse §-des 211–32 sätestatut käesoleva seaduse §-dest 70 ja 71 tulenevate erisustega. (4) Teabe kogumisel käesolevas paragrahvis sätestatud juhul kohaldatakse Kaitseväe tegevusele Kaitseväe korralduse seaduse §-des 37–39 sätestatut käesoleva seaduse §-dest 70 ja 71 tulenevate erisustega. (5) Teabe kogumisel käesolevas paragrahvis sätestatud alusel kohaldatakse Politsei- ja Piirivalveameti tegevusele kriminaalmenetluse seadustiku §-des 1261 ja 12610–12612 ning politsei ja piirivalve seaduse §-des 751–756 jälitustoimingu tegemise kohta sätestatut käesoleva seaduse §-dest 70 ja 71 tulenevate erisustega. § 70. Sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramise kord (1) Käesoleva seaduse § 68 lõigetes 2 ja 3 ning § 69 lõike 2 punktis 4 sätestatud toimingu tegemiseks annab loa halduskohtu esimees või tema määratud halduskohtunik julgeolekuasutuse, Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitseväe põhjendatud kirjaliku taotluse alusel. (2) Loa andmine, pikendamine ja tühistamine otsustatakse viivituseta, kohtuistungit korraldamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete kohaselt. Loa võib anda korraga kuni kolmeks kuuks ja seda võib pikendada iga kord kuni kolme kuu võrra. 29  EELNÕU 22.05.2025 (3) Edasilükkamatul juhul, kui käesoleva seaduse § 68 lõigetes 2 ja 3 ning § 69 lõike 2 punktis 4 sätestatud toiming on vaja teha viivitamata ning ei ole võimalik esitada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kirjalikku taotlust loa saamiseks, võib seda toimingut teha halduskohtu loal, mis on antud taasesitamist võimaldavas vormis. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul esitab asutus toimingu tegemiseks põhjendatud ja taasesitamist võimaldava taotluse halduskohtu esimehele või tema määratud halduskohtunikule esimesel võimalusel. Halduskohtu esimees või tema määratud halduskohtunik otsustab toimingu jätkamise käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud loaga. (5) Käesoleva seaduse § 69 lõike 2 punktides 1–3 ja 5 nimetatud toimingu tegemise otsustab asutuse juht või tema volitatud ametnik. Otsus kehtib, arvestades käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 sätestatut, otsuses märgitud tähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui kolm kuud. (6) Pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist kehtib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud luba ja lõike 5 alusel tehtud otsus julgeolekuasutuse suhtes kuni selles märgitud tähtaja möödumiseni, kui otsustamisel on tuvastatud, et selle alusel tehtav toiming on õigustatud ja vajalik ka julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesande täitmiseks. § 71. Sõnumisaladuse ning kodu, perekonna- ja eraelu puutumatuse õiguse piiramisest teavitamine (1) Julgeolekuasutus, Politsei- ja Piirivalveamet ja Kaitsevägi teavitab isikut, kelle suhtes tehti käesoleva seaduse § 68 lõigetes 2 ja 3 või § 69 lõike 2 punktides 1, 4 ja 5 nimetatud toiming või kelle põhiõigusi ja -vabadusi nimetatud toiminguga oluliselt piirati ning kes on selle käigus tuvastatud, toimingu ajast ja liigist nelja kuu jooksul erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest arvates või pärast toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumist. (2) Isiku võib jätta käesoleva seaduse § 68 lõigetes 2 ja 3 või § 69 lõike 2 punktides 1, 4 ja 5 sätestatud toimingu ajast ja liigist teavitamata, kui teavitamine võib: 1) kahjustada oluliselt teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi või seada teise isiku ohtu; 2) ohustada julgeolekuasutuse, Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitseväe vahendi, meetodi või taktika salajasust; 3) ohustada teabe allikat, variisikut või salajasele koostööle kaasatud isikut; 4) kahjustada julgeolekuasutuse, Politsei- ja Piirivalveameti või Kaitseväe teabevahetust või koostööd välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooniga. (3) Isiku võib toimingu teinud asutuse juhi või tema volitatud ametniku otsusel jätta teavitamata kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust teavitamata jätmise aluse äralangemiseni. (4) Käesoleva seaduse § 68 lõigetes 2 ja 3 või § 69 lõike 2 punktides 1, 4 ja 5 sätestatud toimingu ajast ja liigist ei teavitata isikut, kellest lähtuva riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu tõrjumiseks toiming tehti ning kes ei asu Eestis või kelle asukoht ei ole tuvastatav. (5) Kui erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest või toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumisest on möödunud üks aasta ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust 30  EELNÕU 22.05.2025 teavitamata jätmise alus ei ole ära langenud, otsustab toimingu teinud asutuse juht või tema volitatud ametnik isiku püsivalt teavitamata jätmise, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul. (6) Kui erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest või käesoleva seaduse § 68 lõigetes 2 ja 3 või § 69 lõike 2 punktis 4 sätestatud toiminguga kogutud teabe salastatuse kustumisest on möödunud üks aasta ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud toimingust teavitamata jätmise alus ei ole ära langenud, taotleb toimingu teinud asutuse juht või tema volitatud ametnik hiljemalt 15 päeva enne nimetatud tähtaja möödumist halduskohtu esimehelt või tema määratud halduskohtunikult luba isiku püsivalt teavitamata jätmiseks. Loa andmine või sellest keeldumine otsustatakse halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete kohaselt. § 72. Rahaliste hüvitiste ja toetuste maksmise erandid (1) Kui erakorralise või sõjaseisukorra ajal on vaja kasutada täiendavaid riigi rahalisi vahendeid riigi kaitsmiseks, sealhulgas riigi eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks, võib Vabariigi Valitsus vähendada rahaliste hüvitiste ja toetuste suurust või peatada nende maksmise käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel. (2) Hüvitise ja toetuse puhul, millega tagatakse isiku asendussissetulek, võib nende ühe kuu eest makstavat summat vähendada kuni summani, mis võrdub töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud eelmise kalendriaasta kuu töötasu alammääraga. Asendussissetulekuks käesoleva seaduse tähenduses loetakse eelkõige: 1) pension, mida makstakse riikliku pensionikindlustuse seaduse või muu seaduse alusel; 2) rahvapensioni ja kahepoolse lepingu alusel makstava pensioni vahe, mida makstakse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 42 lõike 5 alusel; 3) vanemahüvitis, mida makstakse perehüvitiste seaduse alusel; 4) töövõimetoetus, mida makstakse töövõimetoetuse seaduse alusel; 5) töötuskindlustushüvitis, hüvitis tööandja maksejõuetuse korral ja kindlustushüvitis koondamise korral, mida makstakse töötuskindlustuse seaduse alusel; 6) töötutoetus, mida makstakse tööturumeetmete seaduse alusel; 7) sotsiaaltoetus, mida makstakse sotsiaalhoolekande seaduse § 140 alusel; 8) ajutise töövõimetuse hüvitised, mida makstakse ravikindlustuse seaduse alusel. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata rahalisi hüvitisi või toetusi, mis ei ole asendussissetulekud, võib vähendada või nende maksmise peatada. (4) Toimetulekutoetust, mida makstakse sotsiaalhoolekande seaduse alusel, ei peatata ega vähendata käesoleva seaduse alusel. (5) Perioodiliselt makstavaid hüvitisi ja toetusi võib haldusorgan andmete puudumise korral isikule maksta viimaste teadaolevate andmete alusel. (6) Hüvitiste ja toetuste maksmise peatamise korral võib peatada ka nende määramise. (7) Hüvitiste ja toetuste määramise peatamise korral võib haldusorgan peatada uute taotluste vastuvõtmise. Taotluste vastuvõtmise peatamise korral peatub ka seaduses sätestatud taotluste esitamise tähtaeg. 31  EELNÕU 22.05.2025 (8) Vähendatavate hüvitiste ja toetuste loetelu, hüvitiste ja toetuste vähendatuna maksmise perioodi ja vähendamise ulatuse ning peatatavate hüvitiste ja toetuste loetelu ja peatamise perioodi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (9) Rahaliste hüvitiste ja toetuste vähendamise või peatamise hüvitamise ulatuse ja korra otsustab Riigikogu pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppu. 6. peatükk Kriisiülesanded 1. jagu Elutähtsad teenused ja nende toimepidevuse korraldaja kriisiülesanded § 73. Elutähtis teenus (1) Elutähtis teenus on teenus, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teise elutähtsa teenuse või üldhuviteenuse toimimist või tekitab suure keskkonnakahju ja mille katkemisel on oluline mõju riigi majandusele ja riigikaitsele. (2) Elutähtsat teenust käsitatakse tervikuna koos selle toimimiseks vajaliku taristu, kinnis- või vallasasja, vahendite, varu, personali ja muu sellisega. (3) Elutähtsad teenused on: 1) aeronavigatsiooniteenuse toimimine; 2) andmesideteenuse toimimine; 3) autentimine ja digitaalne allkirjastamine; 4) avalik-õigusliku meediateenuse osutamiseks vajaliku ringhäälinguvõrgu teenuse toimimise tagamine; 5) avalik-õigusliku meediateenuse toimimine; 6) avaliku raudtee toimimine; 7) elektriga varustamine; 8) kaugküttega varustamine; 9) kohaliku tee sõidetavuse tagamine; 10) lennuväljade toimimine; 11) maagaasiga varustamine; 12) makseteenuse ja makseteenuste osutamise tehniliste tugiteenuste toimimine; 13) mobiiltelefoniteenuse toimimine; 14) ravimitega varustamine; 15) riigitee sõidetavuse tagamine; 16) sadamate toimimine; 17) sularaharingluse toimimine; 18) telefoniteenuse toimimine; 19) tervishoiuteenuste toimimine; 20) toiduga varustamine; 32  EELNÕU 22.05.2025 21) vedelkütusega varustamine; 22) veega varustamine ja kanalisatsiooni toimimine. § 74. Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja (1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja on käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 3−7 nimetatud ministeerium, Eesti Pank või kohaliku omavalitsuse üksus, kelle püsiv kriisiülesanne on: 1) koordineerida elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist; 2) nõustada elutähtsa teenuse osutajat; 3) kehtestada käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded; 4) teha järelevalvet elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise üle; 5) kinnitada elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs ja elutähtsa teenuse osutaja kriisiplaan; 6) korraldada õppusi käesoleva seaduse §-s 17 sätestatu kohaselt; 7) juhtida elutähtsa teenuse ulatusliku katkestuse või selle ohu lahendamist ning koostada käesoleva seaduse § 15 alusel oma kriisiplaan; 8) määrata oma ülesannete täitmise korraldamiseks kontaktisik ja edastada tema kontaktandmed Riigikantseleile, samuti teavitada viivitamata Riigikantseleid kontaktisiku andmete muutumisest; 9) teavitada käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel asutuse määramisest ning edastada asutuse ja selle kontaktisiku andmed Riigikantseleile, samuti teavitada viivitamata Riigikantseleid nimetatud asutuse või selle kontaktisiku andmete muutumisest. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus edastab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 8 ja 9 nimetatud andmed Päästeametile, samuti teavitab viivitamata Päästeametit andmete muutumisest. (3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja ülesanne elutähtsa teenuse ulatusliku katkestuse või selle ohu korral on juhtida nimetatud olukorra lahendamist käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud kriisiplaani kohaselt. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 ning 4−7 nimetatud ülesandeid võib täita lõike 5 punktides 3−7 nimetatud ministeeriumi määratud tema valitsemisala asutus või kohaliku omavalitsuse üksuse määratud ametiasutus. (5) Elutähtsa teenuse toimepidevust korraldavad püsiva kriisiülesandena: 1) Eesti Pank käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktides 12 ja 17 nimetatud teenuseid; 2) kohaliku omavalitsuse üksus käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktides 8, 9 ja 22 nimetatud teenuseid; 3) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktis 20 nimetatud teenust; 4) Sotsiaalministeerium käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktides 14 ja 19 nimetatud teenuseid; 5) Justiits- ja Digiministeerium käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktides 2, 3, 13 ja 18 nimetatud teenuseid; 6) Kliimaministeerium käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktides 1, 6, 7, 10, 11, 15, 16 ja 21 nimetatud teenuseid; 7) Kultuuriministeerium käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktides 4 ja 5 nimetatud teenuseid. 33  EELNÕU 22.05.2025 (6) Elutähtsa teenuse kirjelduse ja toimepidevuse nõuded kehtestab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja juht või kohaliku omavalitsuse üksuse organ määrusega. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõuded kehtestatakse arvestades nii tsiviilkriisi kui ka riigikaitselist kriisiolukorda. (8) Riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks vajalike teenuste tagamiseks arvestab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud nõuete kehtestamisel Kaitseministeeriumi kindlaks määratud sõjalise riigikaitse vajadust. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kirjelduses ja nõuetes sätestatakse vähemalt: 1) teenuse kirjeldus ehk see, millise teenuse osa kohta elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuded kehtivad; 2) nõuded teenuse järjepidevaks toimimiseks, teenuse katkestuse ennetamiseks, teenuse taastamiseks pärast katkestust ning teenuse piiramise põhimõtted nii enne kriisiolukorda kui ka eri kriisiolukordades; 3) vajaduse korral nõuded, kui kriisiülesande täitmist toetavaid teenuseid ostetakse sisse; 4) tingimused, mille puhul on tegemist elutähtsa teenuse ulatusliku katkestusega või selle ohuga ning mille lahendamist korraldab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja; 5) elutähtsa teenuse planeerimata katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust ja kriisiolukorrast teavitamise kord ning nende sündmuste kohta üksikasjaliku aruande esitamise tingimused ja kord; 6) vajaduse korral maksimaalne lubatud tähtaeg elutähtsa teenuse toimepidevuse nõuete täitmiseks alates isiku määramisest elutähtsa teenuse osutajaks. (10) Käesoleva paragrahvi lõike 9 punktis 5 nimetatud teavitamise ja üksikasjaliku aruande tingimuste seadmisel peab lähtuma vähemalt: 1) sündmusest mõjutatud kasutajate arvust ja osakaalust; 2) sündmuse kestusest; 3) sündmusest mõjutatud geograafilisest piirkonnast, võttes arvesse geograafilise piirkonna eraldatust. (11) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja võib panna elutähtsa teenuse osutajale ettekirjutusega kohustuse osutada elutähtsat teenust käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud nõuetest erineval viisil ja erinevas ulatuses ning rakendada ettekirjutuse täitmiseks käesoleva seaduse § 158 lõikes 1 nimetatud sunnivahendeid, kui see on vajalik selle teenuse ulatusliku katkestuse ärahoidmiseks või pärast ulatuslikku katkestust teenuse taastamiseks ning elutähtsa teenuse osutaja on suuteline erinevalt käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud nõuetest teenust osutama. § 75. Elutähtsa teenuse osutaja (1) Elutähtsa teenuse osutaja on isik, kes täidab käesoleva seaduse § 73 lõikes 3 elutähtsa teenusena määratletud ülesannet. (2) Seadusega määratakse kindlaks tingimused, mille esinemise korral võib ettevõtjana tegutseva isiku määrata elutähtsa teenuse osutajaks. 34  EELNÕU 22.05.2025 (3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutus annab haldusakti isiku elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta 30 päeva jooksul isiku elutähtsa teenuse osutaja tingimustele vastavusest teada saamisest arvates. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud haldusaktis määrab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud tema valitsemisala asutus muu hulgas tähtpäeva, mis ajaks peab elutähtsa teenuse osutaja: 1) koostama riskianalüüsi ja kriisiplaani käesoleva seaduse §-des 13 ja 15 sätestatu kohaselt, arvestades, et riskianalüüs peab olema koostatud üheksa kuu ja kriisiplaan kümne kuu jooksul elutähtsa teenuse osutajaks määramisest arvates; 2) korraldama esimest korda käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud õppuse; 3) täitma käesoleva seaduse § 74 lõike 6 alusel ja käesoleva paragrahvi lõikes 11 ning muudes õigusaktides kehtestatud toimepidevuse nõudeid. Seejuures peab ta arvestama, et käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 5 ja küberturvalisuse seaduses sätestatud nõude täitmise tähtaeg ei oleks pikem kui viis aastat elutähtsa teenuse osutajaks määramisest arvates. (5) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud haldusakti andmist võib elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutus küsida Riigi Infosüsteemi Ametilt arvamust küberturvalisuse seaduses sätestatud nõuete täitmise ja käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 5 sätestatud kohustuse täitmise tähtaja määramise kohta. (6) Elutähtsa teenuse osutajate üle peetakse arvestust tsiviiltoetuse registris. Elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks vajalikud andmed esitab registrisse ja uuendab need kord aastas hiljemalt 31. detsembriks elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutus, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut. (7) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja kannab käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 10 sätestatud andmed elutähtsa teenuse osutajaks määramise või selle lõpetamise kohta tsiviiltoetuse registrisse viie tööpäeva jooksul haldusakti elutähtsa teenuse osutajale teatavakstegemisest arvates. (8) Elutähtsa teenuse osutajate üle arvestuse pidamiseks esitatavate andmete täpsema koosseisu ja nende töötlemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (9) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja edastab käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 10 nimetatud haldusakti teadmiseks Riigi Infosüsteemi Ametile viie tööpäeva jooksul haldusakti elutähtsa teenuse osutajale teatavakstegemisest arvates. (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut ei loeta enam elutähtsa teenuse osutajaks, kui isik ei vasta elutähtsa teenuse osutaja tingimustele ja elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja on teinud sellekohase haldusakti isikule teatavaks. Haldusakti jõustumise järel ei kohaldata isiku suhtes elutähtsa teenuse osutaja kohta sätestatut. (11) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud: 1) tagama elutähtsa teenuse toimimise ja kasutajale kättesaadavuse, sealhulgas tagama teenuse toimimise tehnilise rikke ning tarne ja teise elutähtsa teenuse katkestuse korral, sealhulgas kriisiolukorra ajal enda osutatava teenuse järjepideva toimimise ja kiire taastamise võime; 2) teavitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 24 tundi pärast sündmusest teada saamist, elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajat või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel 35  EELNÕU 22.05.2025 määratud asutust § 74 lõike 9 punktis 5 nimetatud sündmusest ning esitama üksikasjaliku aruande ühe kuu jooksul sündmuse lõpust arvates; 3) andma elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutusele tema nõudmisel teavet elutähtsa teenuse osutamise kohta; 4) rakendama elutähtsa teenuse toimepidevust tagavaid meetmeid, sealhulgas vähendama sõltuvust teistest elutähtsatest teenustest, olulisematest lepingupartneritest, tarnijatest ning infosüsteemidest tehniliste süsteemide, lepingute, personali ja muude teenuse osutamiseks oluliste vahendite dubleerimise, alternatiivsete lahenduste kasutamise, vajalike vahendite omamise ja nende varumise ning muu sellise kaudu; 5) tagama juhul, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikud andmed või seadmed asuvad välisriigis, elutähtsa teenuse toimepidevuse dubleerivate vahendite ja tehnoloogiliselt alternatiivsete lahenduste abil ajal, kui välisriigis asuvatele andmetele või seadmetele juurdepääsuks kasutatav tavapärane elektroonilise side teenus või võrk ei toimi; 6) korraldama enda osutatava elutähtsa teenuse toimepidevuse kontrollimiseks õppusi käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud korras; 7) koostama riskianalüüsi ja kriisiplaani käesoleva seaduse §-des 13 ja 15 sätestatu kohaselt; 8) täitma käesoleva seaduse § 18 lõikes 7 ja § 74 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse nõudeid; 9) esitama kord aastas elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutusele ülevaate elutähtsa teenuse katkestuse ja häire vältimiseks ning käesoleva seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse nõuete täitmiseks rakendatud ja rakendatavatest meetmetest; 10) korraldama töötajatele koolitusi, et suurendada nende teadlikkust elutähtsa teenuse toimepidevusest, rakendatud meetmetest ja toimimisest kriisiolukorra ajal ning käesoleva seaduse § 86 lõike 3 tähenduses elanikkonnakaitsest; 11) teavitama elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajat või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutust sündmusest, millel on või võib olla oluline mõju elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele ühes või mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis; 12) määrama käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmise korraldamiseks kontaktisiku ning edastama tema kontaktandmed elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutusele; 13) täitma muid õigusaktides elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks sätestatud kohustusi. § 76. Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja (1) Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja on käesoleva seaduse § 75 lõike 3 alusel elutähtsa teenuse osutajaks määratud isik, kes osutab muu hulgas samu või sarnaseid elutähtsaid teenuseid kuuele või enamale Euroopa Liidu liikmesriigile või kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis ja kes on määratud Euroopa Liidu elutähtsa teenuse osutajaks käesolevas paragrahvis sätestad tingimustel ja korras (edaspidi Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja). (2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja teavitab elutähtsa teenuse osutajat tema vastavusest Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja tunnustele 15 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustest teada saamisest arvates. 36  EELNÕU 22.05.2025 (3) Elutähtsa teenuse osutaja esitab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate saamisest arvates 15 päeva jooksul andmed selle kohta, millises Euroopa Liidu liikmesriigis ning milliseid elutähtsaid teenuseid ta osutab. (4) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja edastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teabe Riigikantseleile 15 päeva jooksul teabe saamisest arvates. Riigikantselei edastab nimetatud teabe Euroopa Komisjonile, kes otsustab elutähtsa teenuse osutaja vastavuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele. (5) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja edastab elutähtsa teenuse osutajale Euroopa Komisjoni otsuse Euroopa Liidu oluliseks elutähtsa teenuse osutajaks määramise kohta ning teavitab elutähtsa teenuse osutajat sellega kaasnevatest kohustustest ja kuupäevast, millest alates need kohustused tema kohta kehtivad. § 77. Taustakontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel (1) Taustakontrolli eesmärk on tagada nende isikute usaldusväärsus, kes täidavad lepingu või muul alusel olulisi ülesandeid, mis on seotud: 1) elutähtsa teenuse toimepidevust tagava infosüsteemi, samuti toimepidevust tagava taristu läbipääsu- või valvesüsteemi arendamise või haldamisega; 2) elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule territooriumile, ehitistele, teabele või kontrollisüsteemidele ligipääsuga; 3) elutähtsa teenuse toimepidevuse planeerimise, investeeringute või riskihaldusega. (2) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis täpsemalt kindlaks määrama need käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise seisukohalt olulised ülesanded, mida täitva füüsilise isiku suhtes on taustakontrolli tegemine eesmärgipärane. (3) Elutähtsa teenuse osutaja võib teha taustakontrolli üksnes selle füüsilise isiku suhtes, keda usaldatakse täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet, mis on kinnitatud käesoleva seaduse § 74 lõike 1 punkti 5 kohaselt elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsis. (4) Taustakontrolli tegemisel kontrollitakse isikusamasust ja andmeid isiku karistatuse kohta. Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud andmeid kontrollima enne, kui isik asub täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet, ja ülesande täitmise ajal iga kahe aasta tagant. (5) Kui esineb põhjendatud kahtlus, et isikul võivad esineda käesoleva seaduse § 78 lõigetes 1 ja 2 sätestatud töötamise piirangud, või suureneb isiku vastutus ülesannete täitmisel, võib taustakontrolli teha vähem kui kahe aasta tagant. (6) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud teavitama kontrollitavat isikut taustakontrolli tegemise alusest ja eesmärgist ning tema isikuandmete töötlemisest enne esmakordse taustakontrolli tegemist. (7) Elutähtsa teenuse osutaja kontrollib taustakontrolli tegemise eesmärgil karistatuse andmeid, kasutades selleks taustakontrolli teenust. 37  EELNÕU 22.05.2025 (8) Taustakontrolli teenus töötleb isiku üldandmeid, isiku töökoha andmeid, karistatuse andmeid ja karistusregistri päringu andmeid. Taustakontrolli teenuse andmeid säilitatakse kaks aastat. (9) Taustakontrolli teenuse vastutav töötleja on Riigikantselei. (10) Täpsemad nõuded taustakontrolli teenusele, sealhulgas teenuse vastutava ja volitatud töötleja ülesanded, täpsema andmekoosseisu, andmeandjad ja saadavad andmed, teenusele juurdepääsu võimaldamise tingimused ja muud korralduslikud küsimused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (11) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka elutähtsa teenuse osutajaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja suhtes, keda usaldatakse täitma lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet. § 78. Töötamise piirangud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel (1) Käesoleva seaduse § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesandeid ei või elutähtsa teenuse osutaja anda täita isikule, keda on karistatud karistusseadustiku 8. ja 15. peatükis sätestatud kuriteo või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21), sätestatud samaväärse kuriteo toimepanemise eest, kui selle kuriteo karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. (2) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud kontrollima, kas käesoleva seaduse § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesannet on sobiv anda täita isikule, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul võib elutähtsa teenuse osutaja isiku usaldusväärsuse hindamisel arvestada üksnes neid karistatuse andmeid, mis on kindlaksmääratud ülesande täitmise seisukohast olulised. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud asjaolude ilmnemise korral on elutähtsa teenuse osutajal õigus nõuda temaga lepingulises suhtes oleva juriidilise isiku töötaja asendamist või käesoleva seaduse § 77 lõike 2 alusel kindlaksmääratud ülesande täitmist muul kohasel viisil. § 79. Nõuandemissioon (1) Nõuandemissioon on Euroopa Komisjoni tehtav kontroll elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamise nõuete täitmise ja toimepidevuse tagamiseks kohaldatud meetmete üle Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja juures (edaspidi nõuandemissioon). (2) Nõuandemissioon viiakse läbi Euroopa Komisjoni algatusel või Euroopa Liidu liikmesriigi või -riikide või elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja esitatud põhjendatud taotluse alusel. Nõuandemissiooniks peab andma nõusoleku elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja. 38  EELNÕU 22.05.2025 (3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja väljastab Euroopa Komisjonile nõuandemissiooni korraldamiseks järgmise teabe: 1) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi asjaomased osad; 2) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse toimepidevuseks rakendatud meetmete loetelu; 3) Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja suhtes tehtud järelevalvemenetluses tuvastatud teave ning järelevalve käigus rakendatud meetmed. (4) Euroopa Liidu oluline elutähtsa teenuse osutaja ja tema elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja annavad nõuandemissiooniks Euroopa Komisjoni volitatud esindajatele juurdepääsu nõuandemissiooni korraldamiseks ja elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalikule teabele, ehitistele ja süsteemidele, välja arvatud juhul, kui see ohustaks riigi julgeolekut. (5) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja esitab Euroopa Komisjoni määratud tähtaja jooksul Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele, kus Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja teenust osutab, ülevaate nõuandemissiooni järel Euroopa Liidu olulise elutähtsa teenuse osutaja juures rakendatavatest meetmetest või nende muutmisest. § 80. Asutustevaheline koostöö, teavitamine ja aruandlus (1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutus, Riigi Infosüsteemi Amet, Päästeamet ja Riigikantselei teevad igakülgset koostööd ja vahetavad omavahel teavet elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse, neid mõjutavate ohtude ja riskide ja toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete ning toimunud sündmuste kohta, samuti asjaomast teavet, mis on vajalik järelevalvemenetluseks. Asutused ja isik hoiavad saladuses neile edastatud teavet, mille kohta on antud teada, et tegemist on äri- või ametisaladusega. (2) Finantsinspektsioon ja Riigi Infosüsteemi Amet vahetavad vastastikku teavet käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktides 12 ja 17 nimetatud elutähtsaid teenuseid osutavate elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse, neid mõjutavate ohtude, riskide, toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete ja toimunud sündmuste kohta, samuti asjaomast teavet, mis on vajalik järelevalvemenetluseks, arvestades Finantsinspektsiooni seadusest tulenevate piirangutega. (3) Kohaliku omavalitsuse üksus esitab kord aastas Päästeametile kokkuvõtva aruande enda korraldatava elutähtsa teenuse osutajatega seotud käesoleva seaduse § 75 lõike 11 punktis 2 nimetatud sündmustest, sealhulgas teabe sündmuste arvu, laadi ja rakendatud meetmete kohta. (4) Kui sündmusel on või võib olla oluline mõju elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele kuues või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis, teavitab elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutus, kelle vastutusvaldkonda mõjutatud elutähtsa teenuse osutaja jääb, sündmusest viivitamata või kuni 24 tunni jooksul Riigikantseleid, kes omakorda teavitab viivitamata Euroopa Komisjoni. (5) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutus peab teavitama teise Euroopa Liidu liikmesriigi kontaktpunkti sündmusest, kui sellel on või võib olla oluline mõju elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele selles Euroopa Liidu liikmesriigis. 39  EELNÕU 22.05.2025 (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutused esitavad kord aastas Riigikantseleile kokkuvõtva aruande elutähtsa teenuse osutajatega seotud käesoleva seaduse § 75 lõike 11 punktis 2 nimetatud sündmustest, sealhulgas teabe sündmuste arvu, laadi ja rakendatud meetmete kohta. Kohaliku omavalitsuse üksuste korraldatavate elutähtsate teenuste kohta esitab kokkuvõtva aruande Päästeamet. Riigikantselei koostab saadud teabe põhjal koondaruande ja esitab selle Euroopa Komisjonile. § 81. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia (1) Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse suurendamiseks koostatakse elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia. (2) Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia on dokument, milles kirjeldatakse pikaajalisi elutähtsate teenuste toimepidevuse suurendamise eesmärke ja nende saavutamiseks võetavaid meetmeid. (3) Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse strateegia nõuded ning selle koostamise ja muutmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 82. Sõltumatu audit (1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutus või Finantsinspektsioon võib tellida omal kulul sõltumatu auditi või kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima sõltumatu auditi elutähtsa teenuse toimepidevuse ja rakendatud meetmete asjakohasuse hindamiseks ning katma auditiga seotud kulud. Sõltumatu audiitor valitakse elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutuse või Finantsinspektsiooni ja elutähtsa teenuse osutaja kokkuleppel. (2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutus või Finantsinspektsioon võib kohustada elutähtsa teenuse osutajat läbima käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõltumatu auditi ja katma auditiga seotud kulud vähemalt ühe järgmise aluse esinemisel: 1) elutähtsa teenuse osutaja on jätnud elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldajale või tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutusele kinnitamiseks esitamata toimepidevuse riskianalüüsi või kriisiplaani käesoleva seaduse §-des 13 ja 15 sätestatud korras; 2) elutähtsa teenuse osutaja on jätnud täitmata käesoleva seaduse § 74 lõike 6 alusel kehtestatud toimepidevuse nõuded elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja või tema § 74 lõike 4 alusel määratud asutuse määratud tähtpäevaks; 3) on toimunud korduvad elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivad sündmused või kriisiolukord. (3) Elutähtsa teenuse osutaja on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõltumatu auditi läbimise kohustuse täitnud, kui ta on läbinud viimase 12 kuu jooksul omal algatusel või muu isiku nõudmisel samaväärse auditi. Elutähtsa teenuse osutaja omal algatusel või muu isiku nõudmisel läbitud audit loetakse samaväärseks kas tervenisti või üksnes ühtiva osa ulatuses. (4) Elutähtsa teenuse osutaja on kohustatud väljastama elutähtsa teenuse toimepidevuse korraldaja, tema käesoleva seaduse § 74 lõike 4 alusel määratud asutuse või 40  EELNÕU 22.05.2025 Finantsinspektsiooni nõudmisel määratud tähtpäevaks omal kulul varem tehtud auditi tulemused ja tõendid elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks rakendatud meetmete kohta. 2. jagu Kohaliku omavalitsuse üksuse püsivad kriisiülesanded § 83. Kohaliku omavalitsuse üksuse püsivad kriisiülesanded (1) Kohaliku omavalitsuse üksuse püsivad kriisiülesanded on lisaks käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 ja lõike 5 punktis 2 sätestatule: 1) kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil evakuatsioonikohtade määramine ja kasutusele võtmine, kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil viibivate isikute ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamine, teise kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumilt evakueeritud isikute vastuvõtmisele kaasaaitamine ning evakueeritud isikutele evakuatsioonikohas vähemalt toidu ja joogivee võimaldamine; 2) koduteenuse korraldamine; 3) väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse korraldamine; 4) asendushooldusteenuse korraldamine; 5) turvakoduteenuse korraldamine; 6) vältimatu sotsiaalabi tagamine; 7) abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas perekonnast eraldatud või kriisiolukorra tõttu perekonnast lahutatud laste abistamine; 8) toimetulekutoetuse maksmine; 9) suure hooldus- ja abivajadusega lapse hoiu teenuse korraldamine; 10) alus-, põhi- ja keskhariduse kättesaadavuse tagamine; 11) oma haldusterritooriumil viibivate isikute ohuolukorrast teavitamise ja käitumisjuhiste andmise tagamine. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus peab olema valmis käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaselt evakueeritutele abi osutama vähemalt kahe protsendi ulatuses oma elanike arvust. § 84. Kohaliku omavalitsuse üksusele kriisiülesannete täitmisega tekkinud kulude hüvitamine (1) Käesoleva seaduse § 83 lõike 1 punktides 1 ja 8 sätestatud riikliku ülesande täitmise kulud kaetakse riigieelarvest. (2) Käesoleva seaduse § 73 lõike 3 punktides 8, 9 ja 22 ja § 83 lõike 1 punktides 2−7 ja 9−11 sätestatud ülesande täitmise kulud kaetakse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul. (3) Käesoleva seaduse § 83 lõike 1 punktides 2−7 ja 9−11 sätestatud ülesande täitmise kulud kaetakse riigieelarvest ulatuses, milles need ületavad ülesande täitmise laadi, mahtu ja täitmisega seotud kulusid olulisel määral, või kui tegemist ei ole oma elanikele teenuse osutamise kuludega. 41  EELNÕU 22.05.2025 (4) Käesoleva seaduse § 83 lõike 1 punktides 2–7 ja 9−11 sätestatud ülesande täitmise kulude riigieelarvest hüvitamise alused ja arvutusmetoodika kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 3. jagu Elanikkonnakaitse § 85. Elanikkonnakaitse (1) Elanikkonnakaitsena käsitatakse riigi ja ühiskonna tegevusi, mis tagavad inimeste valmisoleku kriisiolukorra ajal ise toime tulla, kaitsevad inimesi kriisiolukordadest tulenevate ohtude eest ja abistavad nende tagajärgedega toimetulemisel. (2) Elanikkonnakaitse tegevused on eelkõige ohuteavitus, päästetööd, ulatuslik evakuatsioon, varjumine, esmaabi ja katastroofimeditsiin, vältimatu sotsiaalabi, psühhosotsiaalne abi kriisides ning muu inimestele hädavajalik abi. (3) Siseministeerium koordineerib elanikkonnakaitse poliitika kujundamist. § 86. Avalikkuse teavitamine ja elanikkonnakaitse koolitus (1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik on kohustatud avalikkust teavitama ja jagama käitumisjuhiseid tema vastutada olevate sündmuste kohta nii enne kriisiolukorda kui ka selle ajal. (2) Päästeamet koordineerib avalikkusele üldiste elanikkonnakaitse käitumisjuhiste ja teabe andmist ning elanikkonnakaitse koolituste korraldamist. (3) Elanikkonnakaitse koolituse eesmärk on suurendada inimese valmisolekut kriisis iseseisvalt toime tulla. (4) Avaliku sektori asutus korraldab kord kahe aasta jooksul ametnikele ja töötajatele elanikkonnakaitse koolituse. (5) Nõuded elanikkonnakaitse koolitusele ja koolitajale kehtestab sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 87. Viivitamatu ohuteate edastamine (1) Paljude inimeste elu või tervist ohustava vahetult eelseisva või juba toimuva sündmuse või selle lõppemise korral edastatakse avalikkusele viivitamatu ohuteade, millega antakse juhis ohutuks tegutsemiseks, sealhulgas varjumiseks või ulatuslikuks evakuatsiooniks. Viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutatakse riikliku ohuteavituse süsteemi EE-ALARM (edaspidi EE- ALARM). (2) EE-ALARM käesoleva seaduse tähenduses on protokollide, protsesside ja tehnoloogiate kogum elanikkonnale viivitamatu ohuteate edastamiseks. 42  EELNÕU 22.05.2025 (3) Viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumist koordineerib Päästeamet. Koordineerimine hõlmab ohuteavituse kanalite kasutamise üldpõhimõtete väljatöötamist ja ajakohastamist ning avalikkuse teadlikkuse suurendamist. Viivitamatu ohuteate edastamiseks valmistumise koordineerimisel teeb Päästeamet koostööd Häirekeskuse ning muu asjaomase asutuse ja isikuga. (4) EE-ALARM-iga on kohustatud liituma: 1) massiteabevahendi valdaja, elektroonilise side ettevõtja ja riikliku mobiilirakenduse valdaja, kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat; 2) avalikus ruumis paikneva elektroonilise teabeekraani valdaja, kelle ekraani ööpäevane eeldatav kontaktide arv ületab 10 000 inimest (edaspidi koos edastaja). (5) EE-ALARM-i kaudu viivitamatu ohuteate edastamise võib otsustada valitsusasutus ja kriisiolukorra ajal ka kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus või tema volitatud isik. (6) Häirekeskus vahendab edastajale viivitamatu ohuteate üldjuhul EE-ALARM-i kaudu. EE-ALARM-i rikke korral vahendab Häirekeskus selle edastajale viivitamata muul viisil ning edastaja edastab selle avalikkusele muul kokkulepitud viisil tasuta, muutmata kujul ja viivitamata. (7) Viivitamatu ohuteate edastamisele elektroonilise side võrgus kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale kohaldatakse elektroonilise side seaduse §-s 1051 sätestatut. (8) Sireeniseadme kaudu viivitamatu ohuteate edastamise võib otsustada Päästeamet, Kaitsevägi, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnaamet ja kriisiolukorra ajal ka kriisiolukorra juht, kriisiolukorra lahendamise eest vastutav asutus või tema volitatud isik. (9) Sireeniseade käesoleva seaduse tähenduses on EE-ALARM-i tehnoloogiline osa, mis on omavahel ühendatud seadmete kogum, mille eesmärk on esitada heliga viivitamatut ohuteadet. (10) Päästeamet korraldab sireeniseadme kasutuselevõttu. (11) Sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: 1) viivitamatu ohuteate edastamise ja selleks valmistumise tingimused ning korra; 2) EE-ALARM-iga liitumise ja sellega seotud kulude hüvitamise tingimused ning korra; 3) sireeniseadme kasutuselevõtu, haldamise ja testimise tingimused ning korra. § 88. Varjumine (1) Varjumist korraldab Päästeamet. Varjumise korraldamine hõlmab varjumiseks valmistumist, sealhulgas avalikkuse teadlikkuse suurendamist ja teavitamist. Varjumise korraldamisel teeb Päästeamet koostööd kohaliku omavalitsuse üksuse, asjaomase asutuse ja isikuga, kes aitavad oma pädevuse piires varjumist korraldada. 43  EELNÕU 22.05.2025 (2) Varjumine käesoleva seaduse tähenduses on vahetu kõrgendatud ohu korral ohustatud alal viibiva isiku ajutine ümberpaiknemine sobivasse ruumi või ehitisse või seal püsimine elu või tervise kaitseks. (3) Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet võivad varjumise tagamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. Korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud viibimiskeeldu võib kohaldada üle 12 tunni Päästeameti päästekeskuse juhi või Politsei- ja Piirivalveameti prefekti loal. (4) Päästeamet võib korrakaitseseaduse §-s 48 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisel vaadata läbi üksnes isiku riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku keha ja kehaõõnsuste läbivaatus on keelatud. (5) Päästeameti täpsemad ülesanded varjumise korraldamisel kehtestab sisejulgeoleku tagamise valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6) Kui Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni või selle toimumise vahetu ohu korral ei saa Päästeamet ega Politsei- ja Piirivalveamet varjumist tagada, võib Kaitsevägi kohaldada edasilükkamatu pädevuse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud meetmeid, kui see on vajalik riigi sõjaliseks kaitsmiseks või selleks valmistumiseks. (7) Kaitseväe edasilükkamatu pädevus lõpeb, kui on ära langenud asjaolud, mis takistasid Päästeametil ning Politsei- ja Piirivalveametil varjumist tagada. § 89. Varjend (1) Hoone omanik rajab varjendi hoonesse või selle vahetusse lähedusse. (2) Varjend käesoleva seaduse tähenduses on hoone või selle osa, mis on rajatud varjumiseks ja mille konstruktsioon kaitseb inimest plahvatuse ning sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme ja õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest. Varjendid jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks. (3) Avalik varjend rajatakse, kui püstitatakse hoone, mille kasutusotstarbe tõttu külastavad seda rahvahulgad ja mille suletud netopind on vähemalt 10 000 ruutmeetrit. (4) Mitteavalik varjend rajatakse, kui püstitatakse: 1) elamu, majutus- või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik hoone või erihoone, mille suletud netopind on vähemalt 1200 ruutmeetrit; 2) tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500 ruutmeetrit. (5) Kui hoone vastab nii käesoleva paragrahvi lõikele 3 kui ka 4, rajatakse avalik varjend. (6) Avalikule varjendile tagatakse igaühele ligipääs varjumiseks. Mitteavalik varjend on ette nähtud eelkõige konkreetse hoone kasutajale. 44  EELNÕU 22.05.2025 (7) Varjendi omanik korraldab varjendi varjumiseks kasutuselevõtu 72 tunni jooksul Vabariigi Valitsuse otsusest arvates. Edasilükkamatul juhul otsustab varjendi varjumiseks kasutusele võtmise Päästeamet või Kaitsevägi. (8) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega: 1) nõuded varjendile, selle suurusele ja mahutavusele ning kontrollile ja hooldusele; 2) varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsema loetelu hoone kasutamise otstarbe ning vajaduse korral tööstus- ja laohoone tavapärase kasutajate arvu järgi. § 90. Varjumiskoht (1) Varjumiskoht käesoleva seaduse tähenduses on olemasolev ehitis või selle osa, mis on kohandatud varjumiseks ning mille konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest. (2) Varjumiskohad jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks. Avalikule varjumiskohale tagatakse igaühele ligipääs varjumiseks. Mitteavalik varjumiskoht on ette nähtud eelkõige konkreetse hoone kasutajale. (3) Varjumiskoht võetakse varjumiseks kasutusele käesoleva seaduse § 89 lõike 7 kohaselt. (4) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega varjumiskoha kohandamise põhimõtted. § 91. Varjumisplaani koostamine (1) Hoone omanik koostab varjumisplaani varjendi rajamise kohustusega hoone kohta. (2) Varjumisplaanis hinnatakse hoones varjumise võimalusi, kirjeldatakse varjumiseks valmistumist, varjumise läbiviimist ja varjumiskindluse suurendamist. (3) Nõuded varjumisplaanile ja selle avalikustamisele ning varjumisplaani koostamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 92. Ulatuslik evakuatsioon (1) Ulatuslik evakuatsioon on inimeste elu või tervist ähvardava ohu korral suure hulga inimeste ajutine ümberpaigutamine ohustatud alalt ohutusse asukohta. (2) Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise otsustab Vabariigi Valitsus. Edasilükkamatul juhul otsustab ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise Päästeamet. (3) Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumist ja selle läbiviimist korraldab Päästeamet ning selles osaleb Politsei- ja Piirivalveamet. (4) Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel võivad Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveamet kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 35, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ja vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras. Korrakaitseseaduse §-s 44 sätestatud viibimiskeeldu võib kohaldada üle 12 tunni Päästeameti päästekeskuse juhi või Politsei- ja Piirivalveameti prefekti loal. 45  EELNÕU 22.05.2025 (5) Päästeamet võib korrakaitseseaduse §-s 48 sätestatud riikliku järelevalve erimeetme kohaldamisel vaadata läbi üksnes isiku riided ja riietes oleva või kehal kantava asja. Isiku keha ja kehaõõnsuste läbivaatus on keelatud. (6) Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise, selle läbiviimise ja kohaliku omavalitsuse üksuse sellele kaasaaitamise nõuded, tingimused ja korra ning nõuded evakuatsioonikohtadele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (7) Kui Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni või selle toimumise vahetu ohu korral ei saa Päästeamet ega Politsei- ja Piirivalveamet ulatuslikku evakuatsiooni läbi viia, võib Kaitsevägi kohaldada edasilükkamatu pädevuse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud meetmeid, kui see on vajalik riigi sõjaliseks kaitsmiseks või selleks valmistumiseks. (8) Kaitseväe edasilükkamatu pädevus lõpeb, kui on ära langenud asjaolud, mis takistasid Päästeametil ning Politsei- ja Piirivalveametil ulatuslikku evakuatsiooni läbi viia. 4. jagu Riigi tegevusvaru § 93. Riigi tegevusvaru moodustamine, haldamine ja kasutamine (1) Riigi tegevusvaru (edaspidi tegevusvaru) on kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise tagamiseks vajalikud tooted. Tegevusvaru on selle haldaja omandis või on haldaja selle omandamise või kasutamise taganud eelnevalt sõlmitud lepingutega. (2) Varustuskindluse tagamiseks vajalik ehitis ja tehniline taristu (edaspidi tegevusvaru taristu) on kriisiolukorraks valmistumisel ja selle lahendamisel elanikkonnakaitse ja ühiskonna toimimise tagamiseks vajalikud hooned, rajatised ja tehnilised seadmed, mis on kas selle haldaja omandis või on haldaja selle kasutamise taganud eelnevalt sõlmitud lepingutega. (3) Tegevusvaru haldaja on riigi äriühing, kelle põhikirjalise tegevuse eesmärk on tegevusvaru moodustamine, haldamine ja kasutusele võtmise korraldamine. Nimetatud ülesanded on tegevusvaru haldaja püsivad kriisiülesanded. (4) Tegevusvaru moodustamise aluseks on: 1) seadus; 2) Vabariigi Valitsuse otsus; 3) tegevusvaru haldaja otsus. (5) Tegevusvaru ja tegevusvaru taristu moodustamise, omandamise, haldamise, uuendamise ja kasutusele võtmise kulu kaetakse riigieelarve vahenditest, seaduse alusel ettenähtud vahenditest, tegevusvaru või tegevusvaru taristu müügist saadud vahendite arvelt või tegevusvaru haldaja omatulust. (6) Tegevusvarusse kuuluva vedelkütusevaru moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist reguleerib vedelkütusevaru seadus. 46  EELNÕU 22.05.2025 (7) Tegevusvarusse kuuluva toiduvaru moodustamist ja kasutusele võtmist reguleerib toiduseadus. (8) Tegevusvarusse kuuluva strateegilise gaasi varu haldamist reguleerib maagaasiseadus. (9) Tegevusvarusse kuuluva ravimivaru käitlemist reguleerib ravimiseadus. (10) Tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seadus. § 94. Tegevusvaru hoidmine (1) Tegevusvaru hoitakse viisil, mis tagab selle säilimise, juurdepääsetavuse ja kättesaadavuse selle hoiukohast. (2) Tegevusvaru hoitakse Eestis, kui Vabariigi Valitsus ei otsusta teisiti. (3) Tegevusvaru haldaja hoiab enda omandis olevat varu ise või annab tegevusvaru või selle osa hoiule juriidilisele isikule hoiulepingu alusel. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hoiulepingus peavad olema kindlaks määratud vähemalt: 1) tegevusvaru asukoha aadress; 2) tegevusvaru identifitseerimist võimaldav tunnus; 3) tegevusvaru hoidmise tingimused; 4) tegevusvaru uuendamise tingimused; 5) tegevusvaru hoiukohast väljastamise tehnilised tingimused; 6) tegevusvaru hoidmise kontrollimise kord; 7) lepingu tähtaeg ja lepingu maksimaalne maksumus; 8) meetmed teenuse tagamiseks elutähtsa teenuse katkemise korral. (5) Tegevusvaru moodustamise ja haldamise kohustuse täitmiseks võib tegevusvaru haldaja sõlmida tähtajalise lepingu, mille alusel juriidiline isik võtab endale tegevusvaru või selle osa moodustamise ja haldamise kohustuse ning tegevusvaru haldajal on õigus kokkulepitud tingimustel omandada lepinguga hõlmatud tegevusvaru (edaspidi delegeeritud tegevusvaru). (6) Delegeeritud tegevusvaru lepingus sätestatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatule: 1) tegevusvaru haldaja õigus lepinguga hõlmatud tegevusvaru omandada igal ajal kogu lepingu kehtivusaja jooksul; 2) tingimus, et tegevusvaru omandamise korral on tagatud tegevusvaru kättesaadavus tegevusvaru haldajale lepingus sätestatud aja jooksul; 3) tegevusvaru omandamisel makstava hinna kujundamise metoodika. § 95. Tegevusvaru kasutusele võtmine (1) Tegevusvaru kasutusele võtmise otsustab Vabariigi Valitsus. 47  EELNÕU 22.05.2025 (2) Olukorras, mis eeldab vahetut tegutsemist ohu korral, võib tegevusvaru kasutusele võtmise otsustada tegevusvaru haldamise eest vastutav minister, teavitades sellest viivitamata Vabariigi Valitsust. (3) Olukorras, mis eeldab vahetut tegutsemist ohu korral, võib seadmete tegevusvaru kasutusele võtmise otsustada tegevusvaru haldaja, teavitades sellest viivitamata tegevusvaru haldamise eest vastutavat ministrit, esitades käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1−3 nimetatud teabe. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsuses esitatakse: 1) tegevusvaru kasutusele võtmise põhjus; 2) kasutusele võetava tegevusvaru nomenklatuur ja kogus; 3) tegevusvaru kasutusele võtmise tingimused; 4) kasutusele võetud tegevusvaru taastamise tingimused. (5) Tegevusvaru haldamise eest vastutav minister võib kehtestada määrusega tegevusvaru kasutusele võtmise tingimused. (6) Tegevusvaru kasutusele võtmiseks väljaostmise kulud, mis tekivad varu haldajale, rahastatakse Vabariigi Valitsuse reservist. § 96. Tegevusvaruga seotud riigihanked Tegevusvaru, sealhulgas käesoleva seaduse § 93 lõigetes 6−10 sätestatud varu, tegevusvaru taristu ja varustuskindlusega seotud riigihankeid võib käsitada riigi olulise julgeolekuhuvi kaitsmisega seotud riigihangetena riigihangete seaduse § 169 lõike 1 punktide 2 ja 3 tähenduses. § 97. Tegevusvaru andmed (1) Tegevusvaru haldaja peab tegevusvaru kohta üksikasjalikku ja pidevat arvestust. (2) Tegevusvaru arvestus sisaldab teavet hoiukohtade asukoha kohta ning hoiukohtade kaupa teavet tegevusvaru koosseisu, koguse, aegumise tähtpäeva ja tegevusvaru omaniku kohta. § 98. Tegevusvaru uuendamine ja vähendamine Tegevusvaru haldaja omandis oleva tegevusvaru uuendamisel ja vähendamisel müüakse tegevusvaru turuhinnaga, välja arvatud siis, kui tegevusvaru vähendatakse käesoleva seaduse §-s 95 sätestatud juhul. 7. peatükk Kriisiolukorraks valmistumise ja selle lahendamise kohustused 1. jagu Kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus § 99. Püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus 48  EELNÕU 22.05.2025 (1) Püsiva kriisiülesande täitmiseks vajalik töökohustus on töö- või teenistussuhtest tulenev kohustus, mis on vahetult seotud kriisiülesande või põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmisega (edaspidi ka töökohustus). (2) Töökohustus käesoleva seaduse tähenduses ei ole tegevväelase poolt sõjaaja ametikoha ülesannete täitmine, ajateenistus, reservteenistus ega asendusteenistus. § 100. Kriisiülesandega ameti- ja töökoht (1) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik tagab, et tal on kriisiülesande täitmiseks olemas vajalik personal, kes on teadlik oma kriisirollist ning kellel on kriisiülesande täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. (2) Asutuse ja isiku püsiva kriisiülesande ning põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmise tagamiseks võib kindlaks määrata kriisiülesandega ameti- ja töökohad, millel oleval isikul on töökohustus. (3) Kriisiülesandega ametikoht on Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, Euroopa Parlamendi liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigisekretäri, riigi peaprokuröri, kohtuniku, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja Eesti Panga presidendi, Finantsinspektsiooni juhatuse liikme ning vallavanema ja linnapea ametikoht. (4) Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik,põhiseaduslik institutsioon ning Finantsinspektsioon võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ametikohtadele määrata kriisiülesandega ameti- ja töökohti ning nimeliselt või erialaselt nendel töötamise kohustusega isikuid niivõrd, kui see on sobiv ja vältimatult vajalik selleks, et tagada kriisiülesande või põhiseadusliku institutsiooni ülesande täitmiseks vajalik personal. § 101. Töökohustuse tekkimine, rakendamine ja täitmine (1) Töökohustus tekib isikule kriisiülesandega ameti- või töökohale asumisel või töölepingus ette nähtud tööle asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel kriisiülesandega ameti- või töökohaks, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel antud määrusega kehtestatud tingimusi. (2) Töökohustuse tekkimisest teavitatakse isikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kriisiülesandega ameti- või töökohale asumisel või tema ameti- või töökoha määramisel kriisiülesandega ameti- või töökohaks. (3) Kui töökohustus tekib sõjaaja ametikohale nimetatud isikul, kes on Kaitseväe hinnangul vältimatult vajalik lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni või sõjaseisukorra ajal tema sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisel, selgitab Kaitseressursside Amet koostöös Kaitseväe ja püsiva kriisiülesandega asutuse või isiku või põhiseadusliku institutsiooniga välja, kas ja millistel tingimustel on võimalik isikut sõjaaja ametikohal või kriisiülesandega ameti- või töökohal asendada. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul selgub, et isikut ei ole võimalik tema sõjaaja ametikohal asendada, võib Kaitseressursside Amet kehtestada Kaitseväe ettepanekul käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel antud määrusega kehtestatud tingimustest lähtudes 49  EELNÕU 22.05.2025 tähtajalise piirangu isiku töökohustuse rakendamisele ja täitmisele sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise ajal. Kaitseressursside Amet võib Kaitseväe ettepanekul otsustada piirangut pikendada, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 lähtudes selgub, et piirangu kehtestamise alus ja asjaolud püsivad. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsust ei või teha käesoleva seaduse § 100 lõikes 3 nimetatud ametikohal oleva isiku suhtes ning juba kehtestatud piirang lõppeb sellele ametikohale asumisel. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud otsusest teavitatakse isikut, kelle suhtes otsus tehti, ning püsiva kriisiülesandega asutust või isikut või põhiseaduslikku institutsiooni kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (7) Töökohustuse rakendamise otsustab püsiva kriisiülesandega asutus või isik või põhiseaduslik institutsioon kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (8) Töökohustust võib rakendada ja täita kriisiolukorra ning käesoleva seaduse § 136 punktis 1 nimetatud kollektiivse enesekaitse operatsioonil osalemiseks väljakuulutatud mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal, arvestades käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel antud määrusega kehtestatud rakendamise ja täitmise piiramise tingimusi, lõikes 7 nimetatud otsust ja lõikes 4 nimetatud piirangut. (9) Käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 rakendamisel tekkivad vaidlused lahendatakse koostöös Riigikantseleiga asjakohaste asutuste, isikute ja institutsioonide või ministrite vahel, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel antud määrusega kehtestatud korrast. (10) Kriisiülesandega ameti- ja töökohtade määramise ja lõpetamise ning nende üle arvestuse pidamise tingimused ja korra, töökohustuse rakendamise ja täitmise piiramise täpsemad tingimused ning sellega seotud vaidluste lahendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (11) Vabariigi Valitsus võib kehtestada nimeliselt või erialaselt kriisiülesandega ameti- ja töökohtade ning nendel töötamise kohustusega isikute loetelu. § 102. Töökohustusest vabastamine Töökohustusest on vabastatud: 1) alla 18-aastane isik; 2) puuduva töövõimega isik; 3) Eestis välismaalaste seaduse § 43 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel viibiv isik. § 103. Töökohustuse lõppemine (1) Töökohustus lõpeb: 1) ametikohalt vabastamisel või töölepingu lõppemisel; 2) kui ameti- või töökoht ei ole enam kriisiülesandega ameti- või töökoht. 50  EELNÕU 22.05.2025 (2) Kui kriisiülesandega ameti- või töökohal olev isik soovib kriisiolukorra ajal enda ametikohalt vabastamist või oma töölepingu üles öelda, esitab ta tööandjale avalduse hiljemalt 60 kalendripäeva ette. (3) Isik võib nõuda etteteatamistähtaega järgimata erakorralist kriisiülesandega ametikohalt vabastamist või töölepingu lõpetamist asutuse- või tööandjapoolse olulise rikkumise tõttu eelkõige siis, kui: 1) isikut on koheldud ebaväärikalt või ähvardatud sellega või lubatud teha seda kolmandatel isikutel; 2) oluliselt on viivitatud põhipalga või töötasu maksmisega; 3) teenistuses või tööl jätkamine on seotud reaalse ohuga isiku kõlbelisusele ja heale nimele. (4) Isik võib nõuda etteteatamistähtaega järgimata erakorralist kriisiülesandega ametikohalt vabastamist või töölepingu lõpetamist mõjuval põhjusel, eelkõige kui tema terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal ameti- või töökohal ettenähtud tööd teha. (5) Isik võib nõuda erakorralist kriisiülesandega ametikohalt vabastamist või töölepingu lõpetamist üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. 2. jagu Töö- ja teenistussuhete erandid § 104. Täiendavate töö- ja teenistusülesannete täitmise kohustus (1) Täidesaatva riigivõimu asutusega, kohaliku omavalitsuse ametiasutuse ja selle hallatava asutusega või muu avaliku võimu kandjaga töö- või teenistussuhtes olevale töötajale ja ametnikule võib ametisse nimetamise ja töölepingu sõlmimise õigust omav isik või tema volitatud isik anda juhul, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks, täiendavaid ühekordseid töö- või teenistusülesandeid (edaspidi täiendav töö- või teenistusülesanne), mille täitmise kohustus ei tulene ametijuhendist, töölepingust ega õigusaktidest, kui töötajal või ametnikul on selle töö- või teenistusülesande täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendava töö- ja teenistusülesande andmisel ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 52 lõikeid 1 ja 3, sealhulgas ametijuhendi muutmist ja ametniku nõusoleku küsimist, ning töölepingu seaduse § 12 ja § 17 lõiget 1. (3) Ametniku ja töötaja võib ilma tema nõusolekuta ja vastuvõtva asutusega kokkuleppel saata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavat töö- või teenistusülesannet täitma teise ametiasutuse või isiku juurde ning väljapoole tema alalist töö- või teenistuskohta. Sõltuvalt täiendava tööülesande täitmise mahust on isik sellisel juhul kas täielikult või osaliselt vabastatud oma alalise töö- või teenistuskoha ülesannetest ning ta on kohustatud täitma teise ametiasutuse või isiku suuniseid, korraldusi ja töökorraldust ulatuses, mis on vajalik täiendava töö- või teenistusülesande täitmiseks. (4) Täiendava töö- või teenistusülesande täitmise ajaks säilitatakse ametnikule palk ja töötajale töötasu. Töötajale maksab töötasu ning ametnikule palka edasi tööandja, kellega töötajal on tööleping sõlmitud või kelle juurde on ametnik teenistusse nimetatud. 51  EELNÕU 22.05.2025 (5) Ületunnitöö arvestust peab ja selle hüvitab asutus või isik, kelle ülesande täitmise tõttu ületunnitöö tekkis. (6) Ametnikule ja töötajale, kes täidab täiendavat töö- või teenistusülesannet väljaspool oma alalise ametikoha või töökoha kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumi, hüvitab sõidu- ja majutuskulu see asutus või isik, kelle tõttu sõidu- ja majutuskulu tekkisid. (7) Kui ametnik või töötaja täidab tööülesandeid käesoleva paragrahvi alusel teise ametiasutuse või isiku juures, tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise ametiasutus või isik, kelle juures ametnik või töötaja tööülesandeid täidab. (8) Tööandja täidab erakorralise või sõjaseisukorra ajal töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi niivõrd, kuivõrd see on olukorda arvestades võimalik. (9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud kohustuse panemisel ja selle täitmisel arvestatakse olulisi asjaolusid, mis võivad takistada ametnikul ja töötajal täiendava töö- või teenistusülesande täitmist või selle täitmist väljaspool alalist töö- ja teenistuskohta. (10) Töötajal või ametnikul on õigus keelduda täiendava töö- või teenistusülesande täitmisest, kui tööandja jätab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud tingimuse täitmata. (11) Riigikaitselise kriisiolukorra, eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatut ka töösuhtele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata püsiva kriisiülesandega isiku juures, kui töötaja töötab kriisiülesandega töökohal, ja ühekordse kriisiülesandega isiku juures, kui tööandja on ühepoolselt määranud isiku kriisiülesannet täitma. § 105. Palga ja töötasu maksmise erandid kriisiolukorra ajal (1) Riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku juures töötava ametniku palka ja töötaja töötasu võib ühepoolselt vähendada riigikaitselise kriisiolukorra ajal, kui riigi rahaliste võimaluste puudumise tõttu vähendatakse riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku eelarvet ning samal ajal on vaja jätkata riigi toimimiseks vajalike ülesannete täitmist või teenuste osutamist. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata asutus ja isik võib riigikaitselise kriisiolukorra ajal töötaja töötasu ühepoolselt vähendada, kui on vaja vähendada tööjõukulusid, et jätkata riigi toimimiseks vajalike ülesannete täitmist või teenuste osutamist hoolimata eelarve tulude vähenemisest ja on ammendunud teised võimalused eelarve kulude vähenemiseks. (3) Palga ja töötasu ühepoolse vähendamise korral ei tohi ametniku palka ja töötaja töötasu vähendada võrdeliselt rohkem, kui on vähenenud asutuse ja isiku eelarve. (4) Palga ja töötasu ühepoolse vähendamise korral ei tohi palk ja töötasu olla väiksemad kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. (5) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olukorra lõppemist tuleb ametniku palk ja töötaja töötasu mõistliku aja jooksul taastada endises suuruses. 52  EELNÕU 22.05.2025 (6) Töötasu ja palga vähendamine ei ole lubatud, kui asutus või isik annab laenu teisele isikule, sealhulgas oma ema- või tütarettevõtjale, või perioodil, mille eest makstakse kasumiosa, välja arvatud riigile laenu andmise või kasumiosa riigieelarvesse kandmise korral. § 106. Tööaja erandid (1) Püsiva kriisiülesandega asutus või isik või põhiseaduslik institutsioon võib eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal kehtestada kriisiülesandega ameti- või töökohal olevale isikule töölepingu seaduses, avaliku teenistuse seaduses ja avaliku teenistuse eriliikide ametnikele kohaldatavates seadustes sätestatust erineva tööaja korralduse, erinevad nõuded töö-, puhke- ja valveaja kohaldamisele ja kestusele ning piirangud ööajal ja riigipühal tehtavale tööle. Tavapärasest erineva tööaja korralduse kehtestamisel tuleb arvestada isiku perekondlike asjaolude, terviseseisundi ja muu asjassepuutuvaga. (2) Kriisiülesannet täitvale isikule tagatakse 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi puhkeaega peab olema katkematu, ning seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega. (3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut võib kohaldada ka sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase suhtes. § 107. Põhipuhkuse katkestamine (1) Püsiva kriisiülesandega asutuse või isiku ja põhiseadusliku institutsiooni ametniku ja töötaja põhipuhkuse võib tööandja ühepoolselt katkestada või edasi lükata töölepingu seaduse § 69 lõikes 5 sätestatud alusel, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks. (2) Eriolukorra, erakorralise või sõjaseisukorra ajal põhipuhkuse katkestamise või edasi lükkamise korral ei hüvitata ametnikule ja töötajale puhkuse katkestamisest või edasilükkamisest tekkinud kulusid. (3) Kasutamata jäänud puhkuseosa saab kasutada tööandjaga kokkulepitud ajal. 3. jagu Kodanikukohustuse täitmine § 108. Kodanikukohustus Kriisiolukorra ajal on kodanikukohustus töö- või teenistussuhteväline üksikjuhtumil tehtav vajalik töö. Kodanikukohustust ei saa rakendada tööandja ja töötaja vahelisest või sellesarnasest suhtest tulenevale tööle. Kodanikukohustuse täitmise eelduseks ei ole erialase väljaõppe või hariduse omamine. § 109. Kodanikukohustuse täitmine (1) Kriisiolukorra ajal võib valitsusasutus ja kohaliku omavalitsuse üksus füüsilise isiku suhtes, kes ei täida kriisiülesandega ameti- või töökoha ülesandeid või kelle kriisiolukorraaegsed 53  EELNÕU 22.05.2025 kohustused ei tulene muust seadusest või halduslepingust, rakendada kodanikukohustust, kui see on vajalik kriisiolukorra lahendamiseks ning: 1) kodanikukohustust rakendada sooviv asutus ei saa ise või vabatahtlikuna kaasatud isiku abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ülesannet täita ja 2) kodanikukohustuse täitmine ei tekita ebaproportsionaalselt suurt ohtu seda täitvale isikule ega tema varale ega ole vastuolus isiku muude seadusest tulenevate kohustustega. (2) Kodanikukohustuse rakendamise otsustamisel tuleb arvesse võtta isiku terviseseisundit ja muid olulisi asjaolusid, mis võivad mõjutada töö tegemist. (3) Kodanikukohustust võib rakendada kuni 48 tundi. Kodanikukohustuse rakendamise kestus ei või ületada töö tegemiseks või ülesande täitmiseks vajalikku aega. Kodanikukohustuse rakendamine ei saa olla tingimuslik. (4) Kodanikukohustust täitvale isikule peab olema tagatud mõistlik puhkeaeg ja võimalikult ohutu töökeskkond. (5) Isikuid võib kohustada ilmuma kodanikukohustust täitma koos vajalike töövahendite ja sõidukitega, kui need on olemas. Asjakohase kohustuse saab panna käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud asja sundkasutusse võtmiseks ja sundvõõrandamiseks pädev asutus. (6) Kodanikukohustuse rakendamine vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vahetut reageerimist nõudvas olukorras võib kodanikukohustuse korralduse anda suuliselt. § 110. Kodanikukohustuse täitmisest vabastamine (1) Kodanikukohustuse täitmisest on vabastatud: 1) välismaalane, kes rahvusvahelise lepingu või rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide alusel on vabastatud töökohustusest; 2) alla 18-aastane isik; 3) rase ja naissoost isik ajal, millal tal on töölepingu seaduse kohaselt õigus emapuhkusele; 4) puuduva töövõimega isik; 5) Eestis välismaalaste seaduse § 43 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alusel viibiv isik; 6) alla 14-aastast last kasvatav üks lapsevanem, last tegelikult kasvatav isik või hooldaja; 7) raske või sügava puudega isik; 8) puudega isiku hooldaja hoolduskohustuse täitmise ajal; 9) sõjaaja ametikoha ülesandeid täitev kaitseväelane; 10) kriisiülesandega ameti- või töökohal olev isik, kui kodanikukohustuse täitmine takistab kriisiülesande täitmist. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik võib vabatahtlikult osaleda kodanikukohustusena tehtava töö tegemisel. § 111. Kodanikukohustust täitva isiku õigused (1) Kodanikukohustust täitva isikuga ei või tööandja lõpetada töölepingut või teenistussuhet põhjusel, et isik täidab kodanikukohustust. 54  EELNÕU 22.05.2025 (2) Isikul on õigus saada õiglast hüvitist käesoleva seaduse §-s 154 sätestatud tingimuste kohaselt. (3) Kodanikukohustuse täitmise takistusest ja selle põhjustest teavitab isik viivitamata kodanikukohustuse rakendajat või tema volitatud isikut. (4) Kui isik kodanikukohustuse täitmisel hukkub või sureb selle käigus saadud vigastuse või haigestumise tagajärjel, korraldab riik isiku matuse või katab isiku matuse korraldamise kulu. § 112. Kodanikukohustuse täitmise lõppemine Kodanikukohustuse täitmine lõpeb: 1) kriisiolukorra lõppemisega; 2) tähtaja möödumisel; 3) kodanikukohustuse rakendaja või tema volitatud isiku otsusel; 4) isiku surma korral. 4. jagu Asja sundkasutus ja asja sundvõõrandamine § 113. Asja sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine (1) Riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra ajal võib Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Päästeamet, Kaitsevägi või Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus võtta ajutiselt valitsusasutuse kasutusse isiku valduses oleva asja juhul, kui see on vältimatult vajalik riigikaitselise kriisiolukorra ja eriolukorra lahendamiseks või lahendamise toetamiseks, sealhulgas ulatusliku evakuatsiooni, varjumise, lisaõppekogunemise, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni läbiviimiseks või käesoleva seaduse § 135 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks. (2) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitsevägi, Päästeamet või Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kasutusse võetava asja sundvõõrandada riigi omandisse, kui asi kasutamise käigus tõenäoliselt hävib või seda ei saa pärast kasutamist muul objektiivsel põhjusel isikule tagastada. (3) Kui Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Kaitseväe, Päästeameti või Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kasutusse võetud asi hävib või saab oluliselt kahjustada, loetakse asi sundvõõrandatuks hävimise või kahjustumise hetkest. (4) Vabariigi Valitsus võib otsustada, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Päästeamet, Kaitsevägi ja Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus võib võtta asja sundkasutusse ja sundvõõrandada enne riigikaitselise kriisiolukorra või eriolukorra otsust, kui see on vältimatult vajalik ulatusliku evakuatsiooni, varjumise või lisaõppekogunemise korraldamiseks või käesoleva seaduse § 135 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks. 55  EELNÕU 22.05.2025 (5) Kui riigikaitselist kriisiolukorda või eriolukorda ei kehtestata, hüvitatakse isikule käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamisega tekitatud kahju käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. (6) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Päästeamet, Kaitsevägi või Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus võib kohustada toimetama käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asja kindlaksmääratud kohta, kui muud vähem koormavad võimalused asja kohaletoimetamiseks puuduvad ja kohaletoimetamine ei sea isikut ohtu. (7) Alates asja sundkasutusse võtmise haldusakti kehtima hakkamisest kuni selle kehtivuse lõppemiseni on isikul, kelle omandis või valduses see asi on, keelatud asja võõrandada või asjaõigusega koormata. Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised. (8) Alates asja sundvõõrandamise haldusakti kehtima hakkamisest on haldusakti adressaadil keelatud sundvõõrandamise haldusaktis nimetatud asja võõrandada või asjaõigusega koormata. Seda keeldu rikkuvad tehingud on tühised. (9) Asja sundkasutusse võtmisel ja sundvõõrandamisel võib Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Päästeamet, Kaitsevägi või Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutus kasutada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras. § 114. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise piirangud (1) Sundkasutusse ei või võtta ega sundvõõrandada: 1) füüsilise isiku vara, mis on mõeldud tema toimetuleku tagamiseks, sealhulgas temale ja tema lähedastele vajalik toit, tema loomale vajalik sööt ning eluruumi kütmiseks üheks kütteperioodiks vajaminev kütus; 2) asja, mis on vältimatult vajalik teise isiku või asutuse kriisiülesande täitmiseks, sealhulgas vältimatult vajalik elutähtsa teenuse osutamiseks; 3) usulise ühenduse usulise talituse ja teenistuse korraldamiseks vajalikku vallasasja; 4) välisriigi esindusele või selles töötavale välisriigi isikule kuuluvat asja; 5) asja, mida rahvusvaheliste kokkulepete või rahvusvahelise õiguse normide alusel ei sundvõõrandata ega võeta sundkasutusse. (2) Sundkasutusse võtta ja sundvõõrandada võib: 1) kultuuriväärtusega asja või arhivaali vaid juhul, kui muul viisil ei ole võimalik riigikaitselist kriisiolukorda ja eriolukorda lahendada ning võimaluse korral välditakse kultuuriväärtuse hävimist või kahjustamist; 2) isiku kasutuses oleva eluruumi juhul, kui talle on tagatud asenduseluruum. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 ning lõikes 2 sätestatud asja võib võtta sundkasutusse või sundvõõrandada riigikaitselise kriisiolukorra ajal, kui muud võimalused riigi sõjalise kaitsevõime säilitamiseks puuduvad. § 115. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise eelotsus (1) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitsevägi ja Päästeamet võivad asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise kohustuse panemiseks määrata haldusaktiga kindlaks isikutele 56  EELNÕU 22.05.2025 kuuluvad asjad, mis võivad olla vajalikud kriisiolukorra lahendamiseks (edaspidi eelotsus). Eelotsuse võib teha ka enne kriisiolukorda. (2) Eelotsuses võib kehtestada järgmised kõrvaltingimused: 1) asja sundkasutusse andmise või sundvõõrandamise kohustuse täitmiseks vajalik lisakohustus, sealhulgas asja hooldamise ja säilitamise, asja kasutusse andmisest või võõrandamisest teavitamise, kvalifitseeritud spetsialisti rakendamise või muu kohustus; 2) asja sundkasutusse andmise või sundvõõrandamise kohustuse täitmise tingimus, selle tingimuse saabumisest teavitamise kord ja eelotsuse adressaadi kohustused tingimuse saabumisel seoses kohustuse täitmisega. (3) Eelotsuses nimetatakse kohustuse adressaat, kohustusega seotud objekt, kohustuse liik ja sisu ning muud kohustuse täitmisega seotud asjaolud. (4) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitsevägi ja Päästeamet võivad eelotsuse tegemiseks kohaldada käesoleva seaduse § 119 lõike 1 punktides 1, 3–5, 8 ja 9 nimetatud menetlustoiminguid, kui see on vältimatult vajalik ulatusliku evakuatsiooni, varjumise või lisaõppekogunemise korraldamiseks või käesoleva seaduse § 135 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks. § 116. Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise menetlus (1) Asja sundkasutusse võtmise või asja sundvõõrandamise haldusaktis nimetatakse kohustuse adressaat, kohustusega seotud objekt, kohustuse liik ja sisu, kohustuse täitmise aeg ja koht ning muud kohustuse täitmisega seotud asjaolud. (2) Kui asja omanikku või valdajat ei õnnestu mõistlikest pingutustest hoolimata kindlaks teha, võidakse käesolevas jaos nimetatud kohustust kohaldada asja suhtes ilma haldusakti adressaati kindlaks tegemata. Asi tagastatakse ja käesoleva seadusega ettenähtud õiglast hüvitist makstakse sel juhul isikule, kes tõendab enda õigust asjale. (3) Asja sundkasutuse lõppemisel tagastatakse asi selle sundkasutusse andnud isikule või muule õigustatud isikule. (4) Kui asi on muutunud kasutuskõlbmatuks, võib isik loobuda tagastatava asja vastuvõtmisest. (5) Tagastatava asja vastuvõtmisest loobumine ning asja üleandmine ja vastuvõtmine vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (6) Asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise üle peetakse arvestust tsiviiltoetuse registris. 8. peatükk Haldusmenetluse erandid § 117. Tähtaja peatamine 57  EELNÕU 22.05.2025 (1) Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib haldusorgan peatada seadusest tuleneva tähtaja kulgemise, kui ta ei ole suuteline tähtaja jooksul andma määrust või haldusakti, tegema toimingut või sõlmima halduslepingut erakorralise või sõjaseisukorra tõttu. (2) Haldusorgan võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tähtaja kulgemise peatada erakorralise või sõjaseisukorra lõpuni ja kõige kauem kolmeks kuuks pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist. § 118. Isiku ja asutuse kohustused haldusmenetluse läbiviimisel Riigikaitselise kriisiolukorra ajal on käesolevas seaduses sätestatud piirava meetme kohaldamisel haldusmenetluses isikul ja asutusel järgmised kohustused: 1) viivitamata esitada ja teatavaks teha tasuta või omal kulul tema käsutuses olevad menetluses tähtsust omavad tõendid ja andmed; 2) anda tasuta või omal kulul menetlusosalisena seletus, tunnistajana ütlus või eksperdina arvamus; 3) tagada tasuta või omal kulul haldusorganile juurdepääs territooriumile, ehitisele, ruumile, piiratud või tähistatud kinnisasjale või vallasasjale; 4) abistada haldusorganit territooriumi, ehitise, ruumi või vallasasja läbivaatamisel; 5) abistada haldusorganit proovi või näidise võtmisel, mõõtmise tegemisel või talle kuuluva looma kinnipidamisel ja ohjeldamisel; 6) ilmuda haldusorgani määratud ajal ja kohta menetlustoimingu tegemiseks või istungi läbiviimiseks. § 119. Haldusorgani volitused haldusmenetluse läbiviimisel (1) Käesoleva seaduse §-s 118 nimetatud kohustusega isikul tuleb lisaks haldusmenetluse seaduses sätestatud muude menetlustoimingute tegemisele taluda haldusorgani poolt haldusmenetluses vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ning tõendite kogumiseks kohaldatavaid järgmisi menetlustoiminguid: 1) isiku peatamine küsitlemiseks, kui on alust arvata, et isikul on haldusmenetluse läbiviimiseks olulist teavet; 2) isiku toimetamine ütluste või seletuste võtmiseks ametiruumi, kui on alust arvata, et isikul on haldusmenetluse läbiviimiseks olulist teavet; 3) isikusamasuse tuvastamine isikut tõendava dokumendi alusel või küsitlemise teel; 4) vallasasja läbivaatus meeleliselt või tehnilise vahendi abil, sealhulgas uste avamine ja muude takistuste kõrvaldamine; 5) olukorra jäädvustamine pilti või heli salvestava seadmega; 6) proovide ja näidiste võtmine, mõõtmiste või ekspertiisi tegemine; 7) vallasasja hoiule võtmine; 8) territooriumile, ehitisse või ruumi sisenemine, sealhulgas uste ja väravate avamine või muude takistuste kõrvaldamine; 9) territooriumi, ehitise või ruumi läbivaatamine, sealhulgas seal asuva vallasasja läbivaatamine ning uste ja väravate avamine või muude takistuste kõrvaldamine. (2) Käesoleva seaduse §-s 118 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks võib haldusorgan kohaldada käesoleva seaduse § 158 lõikes 1 nimetatud sunnivahendit. 58  EELNÕU 22.05.2025 (3) Käesoleva seaduse § 118 punktides 3–5 sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib haldusorgan kohaldada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. (4) Haldusorgan võib teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetlustoimingu tegemise ülesandeks muule haldusorganile, kellel on haldusmenetluses samad volitused. § 120. Haldusakti ja muu dokumendi kättetoimetamine (1) Kui haldusakt, kutse, teade või muu dokument on vajalik riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks, loetakse see isikule kätte toimetatuks, kui riigikaitselise kriisiolukorra lahendamise tõttu ei olnud võimalik kasutada muid kättetoimetamise viise ja seda on tehtud ühel järgmistest viisidest: 1) haldusmenetluse seaduse §-s 25 sätestatud viisil; 2) haldusakt või muu dokument avaldatakse olemasolevatest tehnoloogilistest lahendustest lähtudes interneti uudiseportaalis, muul asjakohasel veebilehel või asjakohases arvuti- või sidevõrgus; 3) haldusakt või muu dokument avaldatakse tele- ja raadioprogrammides ajavahemikul kell 7.00–22.00 vähemalt kolm korda, kusjuures avaldamiskordade vahele peab jääma vähemalt üks tund; 4) haldusakt või muu dokument avaldatakse vähemalt ühes üleriigilises ajalehes. (2) Kui kättetoimetamine ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil võimalik, võib haldusorgan haldusakti, kutse, teate või muu dokumendi isikule kätte toimetada muul viisil, mis tagab haldusakti või muu dokumendi kättesaamise. (3) Riigikaitselise kriisiolukorra ajal selle lahendamiseks antava haldusakti, kutse, teate või muu dokumendi võib haldusorgan isikule kätte toimetada igal ajal ja ükskõik kus kohas. (4) Kui riigikaitselise kriisiolukorra ajal haldusakti kättetoimetamine enne käesoleva seaduse alusel piirava meetme kohaldamist ei võimalda saavutada selle eesmärki, võib haldusorgan toimetada haldusakti kätte piirava meetme kohaldamise, selle asendustäitmise või haldusorgani poolt täitmise käigus või viivitamata pärast seda. (5) Edasilükkamatul juhul võib haldusorgan riigikaitselise kriisiolukorra ajal teha teatavaks või toimetada kätte üksnes haldusakti resolutiivosa, kui muud moodi ei ole võimalik. Haldusakti adressaadi, kolmanda isiku, vaiet lahendava haldusorgani või kaebust lahendava halduskohtu taotlusel esitab haldusorgan viivitamata haldusakti põhjendused. § 121. Menetlusosalise õiguste piiramine (1) Kui riigikaitselise kriisiolukorra lahendamiseks võetava piirava meetme kohaldamine tuleb otsustada viivitamata, menetlusosaline ei ole t