Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja selle tõttu teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eesti kaitsevõime rajaneb Eesti inimestel, kes panustavad riigikaitsesse ajateenijate, tegev- ja reservväelaste või vabatahtlikena. Eesti elanikkonna valmisolek osaleda kaitsetegevuses vastavalt oma võimetele ja oskustele on suur. Eelnõu on välja töötatud eelkõige selleks, et avardada riigikaitsesse panustamise võimalusi. Eelnõuga muudetakse kaitseväeteenistuse seadust, avaliku teenistuse seadust, kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust, kaitseväe korralduse seadust ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust. Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) muudatuse eesmärk on laiendada võimalusi panustada Kaitseväe ülesannete täitmisse. Selleks luuakse KVTS-i sätted, millega reguleeritakse reservis olevate isikute võimalusi asuda vabatahtlikult Kaitseväe ülesandeid täitma. Ajateenistust korraldavate sätete juures luuakse võimalus ajateenistuse ennetähtaegseks lõpetamiseks seoses isiku tegevteenistusse asumisega, samuti nähakse ette võimalus lähetada nõusoleku andnud ajateenija rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile. Lisaks ajakohastatakse Kaitseväes distsiplinaarmenetluse läbiviimise sätteid. Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) muudatusega luuakse võimalus suunata isik, kes on Kaitseväes avalikus teenistuses või töötab seal töölepingu alusel, sõjaväelisele väljaõppele ning täpsustatakse väljaõppel viibimisel kohaldatavat töö- ja puhkeaja regulatsiooni. Täiendava olulise muudatusena antakse kaitseministrile volitus kehtestada Kaitseväkke vabatahtlikusse teenistusse isikute värbamiseks koosseisuväliste ametikohtade piirarv. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi RSVS) muudatusega täiendatakse riigisaladusele juurdepääsu andmise erisusi, mille kohaselt on võimalik sarnaselt reservteenistuses olevatele isikutele anda riigisaladusele juurdepääsu õigus ka ajateenijatele kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajaks. Erisuste alla lisatakse ka rahvusvahelisel operatsioonil (edaspidi RSO) osalevad tegevväelased, kelle rahuaja ametikohal ülesannete täitmine ei eelda juurdepääsu õigust riigisaladusele, kuid kellele on võimalik anda riigisaladusele juurdepääsu õigus RSO-l viibimise ajaks. Juurdepääsu õigus antakse julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja kavandi on koostanud Kaitseressursside Amet koostöös Kaitseväega ning eelnõule on teinud juriidilise kontrolli Kaitseministeeriumi õigusosakond, kes vastutab eelnõu menetlemise eest ([email protected]). Eelnõu kontaktisik on Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski ([email protected]) ja analüüsi- ja planeerimisosakonna kaitseväeteenistuse nõunik Gerli Morell ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]). 1/33 Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse: 1) kaitseväeteenistuse seadust (RT I, 27.09.2024, 6); 2) avaliku teenistuse seadust (RT I, 27.09.2024, 4, edaspidi ATS); 3) kaitseväe korralduse seadust (RT I, 12.12.2024, 5); 4) kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust (RT I, 20.02.2024, 6, edaspidi KVTRS); 5) riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust (RT I, 12.12.2024, 11). Selleks, et eelnõu seadusena vastu võtta, on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu üldiseks eesmärgiks on laiendada Kaitseväe ülesannete täitmisesse panustamise võimalusi Kaitseväes avalikus teenistuses või töösuhtes olevate isikute (edaspidi koos tsiviilteenistujate), reservis olevate isikute ja ajateenijate kaasamisena. Tsiviilteenistujate, reservis olevate isikute ja ajateenijate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse võimaldab katta teatud valdkondades personalivajadust ka nende isikutega, kes ei ole tegevväelased. Eelnõule on koostatud väljatöötamiskavatsus1, mille märkustega arvestamise tabel on toodud eelnõu seletuskirja lisas 1. Võrreldes väljatöötamiskavatsusega on eelnõust, tulenevalt laekunud märkustele, välja jäetud pensioni puudutava regulatsiooni muudatused. 2.1. Tsiviilteenistujate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse Kaitseväes on valdkondi, mis on kaetud tegevväelastega. Samas ei eelda valdkondlik vajadus igapäevast sõjaväelist väljaõpet või on see võrreldes erialase haridusega teisejärguline. Tegevväelaste koolitamine on ressursimahukas ja kui konkreetsel ametikohal ei ole sõjaväelist väljaõpet tingimata vaja, ei pea seda funktsiooni täitma tegevväelane. Rahuajal saab Kaitseväe ülesannete täitmise harjutamiseks mõeldud õppustel rakendada tegevväelast lihtsamini kui tsiviilisikut, kelle töö- ja puhkeaeg on rangelt reguleeritud ATS-is või töölepingu seaduses (edaspidi TLS). Kui Kaitseväes olevat tsiviilteenistujat saaks õppustele kaasata tegevväelastega samadel tingimustel, oleks võimalik vähendada sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohtade vajadust ja seeläbi hoida kokku ressursse, mis muidu läheks tegevväelastele sõjaväelise väljaõppe andmiseks. Lisaks annab see võimaluse asuda Kaitseväkke tööle isikutel, kes ei soovi asuda tegevteenistusse. Eelnõu täiendatakse KKS-i sätetega, millega reguleeritakse Kaitseväes töötavate tsiviilteenistujate õppusel osalemist ja osalemise eest tasustamist. 2.2. Reservis olevate isikute kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse KVTS-i kohaselt on reservteenistus reservis oleva isiku poolt kaitseväeteenistuskohustuse täitmine õppekogunemisel või lisaõppekogunemisel ja reservteenistuses osalemine on reservis olevale isikule kohustuslik. Kaitseväekohustus on isikul 18.–60. eluaastani. KVTS kehtestab tingimused, kui palju võib isikut reservis oleku ajal õppekogunemistele kutsuda ja kui pikk võib olla ühel õppekogunemisel osalemise aeg. Vastavad piirangud on 1 Eelnõude infosüsteemi toimik nr 24-0249/01. 2/33 kehtestatud isiku auastme põhiliigi alusel ja nimetatud kriteeriumid kehtivad ka kohustuslikus korras õppekogunemisel osalemise kohta. Lisaks nähakse KVTS-is ette võimalus reservis oleval isikul osaleda õppekogunemisel vabatahtlikult. Kehtiva KVTS-i järgi ei kohaldata vabatahtlikult õppekogunemisel osalevale isikule KVTS-ist tulenevaid piiranguid õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemise aja kohta, samuti ei loeta vabatahtlikult õppekogunemisel osalemist reservteenistuse kestuse hulka, ent vabatahtlikuna reservteenistuses osalemisel laienevad isikule KVTS-ist tulenevad õigused ja tagatised, nagu ka kohustuslikus korras reservteenistuse puhul. Alates 2022. aastast, mil tekkis kiireloomuline vajadus õpetada välja suures mahus maakaitse üksuseid, hakati instruktoritena kaasama reservis olevaid isikuid, kes on läbinud vajaliku väljaõppe (käsunduslepinguga, õppekogunemisel vabatahtlikuna vms). Sellest praktikast nähtus, et reservis on suurel hulgal sõjaväelise väljaõppe saanud isikuid, kes tegevteenistusse asuda ei soovi, kuid oleksid valmis ja huvitatud panustama ka edaspidi Kaitseväe tegevusse reservväelasena. Üks selliseid tegevusi on muu hulgas RSO-del osalemine. Riigikaitseseaduse alusel võib RSO-le lähetada ka reservis olevaid isikuid reservteenistuse raames, kuid reservväelase RSO-le lähetamine on KVTS-is õiguslikult reguleerimata. Üldjuhul kestab üks RSO rotatsioon kauem kui KVTS-is ettenähtud koguperiood, mil on lubatud reservis olevat isikut kogu tema reservis oleku ajal õppekogunemistele kutsuda. Seetõttu ei ole kehtiva korra alusel võimalik õppekogunemise raames üksust RSO-le saata tulenevalt eespool nimetatud KVTS-is kehtestatud piirangutest. Selleks et kaasata reservis olevaid isikuid vabatahtlikuna muudesse sõjaväelise väljaõppega seotud tegevustesse, tuleb KVTS-is sätestada täiendav teenistusliik, milleks oleks vabatahtlik osalemine Kaitseväe ülesannete täitmisel. Lisateenistusliik oleks eristatud õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemisest, s.t sellise teenistusliigi puhul ei arvata teenistuses viibitud aega reservteenistuse hulka, samuti ei kaasne sellega täiendavaid kohustusi kolmandatele isikutele (tööandjad). Uue teenistusliigi puhul on võimalik lähetada vabatahtlikke reservis olevaid isikuid RSO-le, mehitada alalises valmiduses olevaid üksuseid ja kaasata neid näiteks ka ajateenijate väljaõppe läbiviimisse. Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium tõid eelnõule esitatud kooskõlastuskirjas välja, et riigikaitse organiseerimine, jõu kasutamine ja sõjalise riigikaitse korraldamine on riigi tuumikfunktsioon, mis eeldab avaliku võimu volituste olemasolu (ATS § 7), ent esialgses eelnõus puudus vabatahtliku teenistuja õiguslik staatus ning tema õigused avaliku võimu teostamisel. Samuti toodi välja, et eelnõus tuleb täpsemalt sätestada, millise lepinguga vabatahtlikud teenistujad teenistusse võetakse ning milliseid ülesandeid nad täitma hakkavad, kuna selle läbi selguks ka vabatahtliku teenistuja õigused, kohustused ja vastutus. Tulenevalt Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi märkustele, täiendatakse eelnõus vabatahtliku teenistuja staatust ning sätestatakse teenistusse võtmise vorm. Kuna vabatahtlik teenistuja hakkab täitma ajutiselt tegevteenistuja ülesandeid, tuleb vabatahtlikule teenistujale anda ülesande täitmiseks vajalikud õigused, sealhulgas avaliku võimu teostamise volitus. Seetõttu leiti, et vabatahtliku teenistuse korraldamiseks ja teenistusse võtmiseks on vaja luua erisäte, mis võimaldab Kaitseväes kehtestada koosseisuvälised ametikohad. Sarnane erisus on loodud ka politsei- ja piirivalve seaduses ning välisteenistuse seaduses. Koosseisuvälised ametikohad luuakse lisaks Kaitseväe koosseisus olevate sõjaväelise auastmega ametikohtade ja muude teenistuskohtade piirarvule. S.t vabatahtliku teenistuse ametikohad ei mehitata Kaitseväe koosseisu arvelt. Vabatahtliku teenistuse korraldamiseks ei suurendata personalieelarvet, mistõttu vabatahtlikusse teenistusse värvatakse lähtuvalt ette antud eelarvelistest võimalustest. Vabatahtlikku teenistujat võib kaasata vaid selliste Kaitseväe ülesannete täitmisele, mis on seotud riigi sõjaliseks kaitseks valmistumisega ning rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemisega. Vabatahtlik teenistus on Kaitseväes koosseisuvälisele sõjaväelise auastmega ametikohale nimetatud reservis oleva isiku osalemine Kaitseväe ülesannete täitmisel. 3/33 2.3. Ajateenijate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse Kaitsevägi on hinnanud, et vastava taseme väljaõppe läbinud ajateenijaid saaks kaasata lisaks sõjalisele väljaõppele ka muude Kaitseväe ülesannete täitmisele, kuid seadusest tulenevate piirangute tõttu ei ole see praegu võimalik. Kehtiv KVTS võimaldab suunata ajateenijaid väljaõppe huvides teise paikkonda riigi sees ja lähetada neid ka välisriiki, kuid keelatud on lähetada neid RSO piirkonda. Kaitseväe hinnangul on selline keeld liialt piirav ega võimalda teatud eriala omandavatele ajateenijatele täiemahulist väljaõpet läbi viia. Mereväe laevad on ühe kolmandiku ulatuses mehitatud ajateenijatega ning mere- ja laevapraktika on oluline osa mereväkke suunatud ajateenijate väljaõppes. Uute NATO kaitseplaanide alusel on NATO alaline miinitõrje grupp nüüd NATO kiirreageerimisüksuse koosseisus RSO-l, kuid kehtiva KVTS-i sätte järgi on ajateenijate lähetamine RSO-le või RSO piirkonda keelatud. Seetõttu on tekkinud olukord, kus miinitõrje grupi laevadele ajateenijaid enam suunata ei saa ja seepärast jääb nende laevapraktika kasinaks. Eelnõuga luuakse võimalus suunata ajateenija RSO-le ja võtta erialase väljaõppe omandanud ajateenija tegevteenistusse enne ajateenistustähtaja lõppu, et tagada Kaitseväe ülesannete järjepidev täitmine vajalikus mahus isikkoosseisuga. Enne tähtaega reservi arvamine ja tegevteenistusse võtmine või ajateenija RSO-le lähetamine toimuvad vaid ajateenija struktuuriüksuse ülema ettepanekul ja ainult ajateenija nõusolekul ning eeldusel, et ajateenija on omandanud edasiseks teenistuseks vajaliku väljaõppe ja oskused. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist ning sellega muudetakse vastavalt KVTS-i, ATS-i, KKS-i, KVTSRS-i ja RSVS-i. Kuuendas paragrahvis sätestatakse muudatuste jõustumise aeg. Paragrahviga 1 muudetakse KVTS-i. Punktis 1 muudetakse KVTS-i § 2 lõikes 6 sätestatud volitusnormi sõnastust, millega kehtestatakse kaitseväekohustuslasele ja kaitseväekohustust võtta soovivale isikule identifitseerimiskoodi moodustamise ja väljastamise kord. Identifitseerimiskood moodustatakse kaitseväekohustuslastele ja kaitseväekohustust võtta soovivale isikule siis, kui tema andmed kantakse kaitseväekohustuslaste registrisse. Kaitseväekohustuslaste register on andmekogu, mille eesmärk on pidada arvestust kaitseväekohustuslaste, kaitseväekohustust võtta soovivate isikute, kaitseväekohustuse täitmise ning KVTS-is ettenähtud toimingute ja otsuste tegemise üle ning tegevteenistusse asumise nõuetele vastavuse kohta. Identifitseerimiskood on vajalik selleks, et tuvastada isik kaitseväeteenistuse kohustuse täitmisel. Identifitseerimiskoodi moodustavad isikukood ja riigi tunnusena tähis „EST“. Identifitseerimiskoodile võib lisamärkena kanda andmed isiku veregrupi ja reesusfaktori ning usutunnistuse kohta, kui need andmed on olemas. Kehtiva volitusnormi kohaselt nähakse määrusega ette ka identifitseerimiskoodi moodustamisest teavitamise kord. Kuna identifitseerimiskood moodustatakse siis, kui isiku andmed kantakse kaitseväekohustuslaste registrisse, näeb isik tema kohta moodustatud koodi kaitseväekohustuslaste registrisse sisse logides ning eraldi identifitseerimiskoodi moodustamisest teavitamise korda ei ole vaja määruse tasemel kehtestada. Seetõttu jäetakse identifitseerimiskoodi moodustamisest teavitamise kohustus volitusnormist välja. 4/33 Punktis 2 täiendatakse KVTS-i § 3 lõike 2 punktiga 3 ning lisatakse kaitseväeteenistuse liigituse juurde vabatahtlik teenistus. Kehtiva korra kohaselt jaguneb kaitseväeteenistus kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks ja tegevteenistuseks. Uue kaitseväeteenistusliigina kehtestatakse vabatahtlik teenistus. Kaitseväeteenistuskohustus on osalemine õppekogunemisel, lisaõppekogunemisel ja ajateenistuses kohustuslikus korras, kuid uue teenistusliigi puhul saab reservis olev isik osaleda Kaitseväe tegevuses ja ülesannete täitmisel vabatahtliku teenistuse raames. KKS-i § 3 järgi on Kaitseväe ülesanded muu hulgas riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses, osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös riigikaitseseaduses sätestatud korras, valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses enesekaitses. Seega saab vabatahtlikke teenistujaid kaasata KKS-i §-s 3 loetletud ülesannete täitmisse lähtuvalt nende väljaõppest, oskustest ja läbitud koolitustest. Kaitseväeteenistuses olev isik on kaitseväelane, seega loetakse ka vabatahtlikus teenistuses olev isik kaitseväelaseks. Vabatahtlikule teenistusele ei laiene kohustuslikule teenistusele ettenähtud nõuded ega piirangud. Kuna reservis olevat isikut ei võeta tegevteenistusse, ei laiene talle ka rahuaja ametikohale nimetamise nõuded (ametikoha füüsilise ettevalmistuse nõuded). Lisaks ei pea neile eraldi tervisekontrolli tegema, kuna vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele on juba varem hinnatud ning see teave on nähtav kaitseväekohustuslaste registris. Kuna Kaitseväe ülesannete täitmisel täidavad reservis olevad isikud tegevväelastega samu teenistusülesandeid, oleks ka teenistuses viibimise aja eest makstav tasu sarnane tegevväelasega. Punktiga 3 täiendatakse KVTS-i paragrahviga 71, milles sätestatakse vabatahtliku teenistuse mõiste. Eelnõu kohaselt on vabatahtlik teenistus Kaitseväes koosseisuvälisele sõjaväelise auastmega ametikohale nimetatud reservis oleva isiku osalemine Kaitseväe ülesannete täitmisel. Kaitseväe ülesannete loetelu on sätestatud KKS §-s 3, nendeks on: 1) riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses; 2) valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses enesekaitses; 3) osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös riigikaitseseaduses sätestatud korras; 4) lahingumoona kahjutuks tegemine sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis; 5) demineerimistöö Kaitseväe ja Kaitseliidu territooriumil ning harjutusväljadel; 6) Kaitseväe aktsiisilao pidamine; 7) isikute kaitse käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras; 8) riigikaitselise rakenduskõrgkooli tegevuse korraldamine; 9) Eesti õhuruumi ja merepiiri valvamine ja kaitse; 10) mereolukorrateadlikkuse loomine ja tagamine; 11) merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine Eesti merealal; 12) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetööl osalemine merel. Eelnõu § 71 lõikes 2 täpsustatakse, milliste Kaitseväe ülesannete täitmiseks võib vabatahtlikke teenistujaid kaasata. Vabatahtlikke teenistujaid võib kaasata riigi sõjaliseks kaitseks valmistumiseks ja osalemiseks rahvusvahelises sõjalises koostöös. Sõjaliseks kaitseks valmistumine on näiteks ajateenijate, reservväelaste koolitamine ja neile väljaõppe andmine. Lisaks täpsustatakse, et vabatahtlikus teenistuses olev isik ei täida teenistusülesandeid sõltumatu isikuna (nagu töövõtulepingu puhul), vaid teenistusülesannete täitmisel ta allub Kaitseväe korraldusele ja juhtimisele. 5/33 Vabatahtlik teenistus on eristatud reserv- ja tegevteenistusest. Vabatahtlik teenistus ei ole kaitseväekohustuse täitmine, vaid reservis olev isik asub täitma Kaitseväe ülesandeid omal soovil. Vabatahtlikus teenistuses täidab isik samu teenistusülesandeid nagu rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelane, kuid teenistusse võtmise vorm ja teenistuse korraldus erinevad tegevteenistusest. Vabatahtlikusse teenistusse võetakse isik konkreetse ülesande täitmiseks või tegevuse elluviimiseks ning vastavad ülesanded ja tegevused määratakse teenistusse võtmise käskkirjas. Uue teenistusliigi loomise eesmärk on võimaldada kaasata Kaitseväele vajaliku väljaõppega reservis olevat isikut lühiajaliselt ning vajaduspõhiselt.. Kaasamisvajaduse teeb kindlaks Kaitsevägi sõltuvalt olukorrast ja tegevustest, kuhu oleks ajutiselt vaja kaasata spetsiifilise väljaõppe ja taustaga isikuid, või kui olemasoleva isikkoosseisuga ei ole võimalik tegevusi vajalikus mahus ellu viia. Teiselt poolt annab see soovijatele võimaluse panustada riigikaitsesse rohkemal määral. Paindlikku töötamist (ja enda mittesidumist pikaaegsete töölepingutega) hindab tööturul järjest rohkem inimesi. Kuna vabatahtlik teenistus on eristatud kaitseväekohustuse täitmisest, ei laiene siinkohal reservis oleva isiku teenistusse võtmisel reservteenistusse võtmise piiranguid. Näiteks vabatahtliku teenistuse puhul ei laiene KVTS-i § 70 lõike 3 punktis 11 ning KVTS-i § 70 lõikes 4 sätestatud piirangud, mille kohaselt ei kutsuta reservteenistusse ega lisaõppekogunemisele reservis olevat isikut, kes on asunud või nimetatud riigikaitselise töökohustusega ametikohale. Kuna tegemist on reservis oleva isiku enda algatusel, vaba tahte alusel tehtava lühiajalise tegevusega, arvestades enda töö- ja eraelu võimalusi, siis ei ole selle teenistusliigi puhul vaja kehtestada kõiki samasuguseid piiranguid ja kohustusi, mis on ette nähtud kaitseväekohustuse täitmisele. Vabatahtlikus teenistuses olev isik on vabatahtlik teenistuja. ATS § 7 lõike 3 punkti 4 kohaselt alaliselt riigi sõjaline kaitsmine ja selleks valmistumine on avaliku võimu teostamine. Avaliku võimu teostamine on üksikisikute suhtes riigivõimu teostamine, mistõttu avalikku võimu saavad teostada vaid ametnikud. KVTS § 7 kohaselt tegevteenistus on avaliku teenistuse eriliik, kus kaitseväekohustuslane töötab sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal või kaitseväekohustuslane on mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal asunud täitma sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesandeid. Avaliku võimu teostamise õigus on tegevväelasel tegevteenistuses olles ning avalikku võimu teostab tegevväelane enda sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha teenistusülesannete täitmise kaudu. Ka reservväelased ja ajateenijad osalevad riigi sõjalises kaitses ja selleks valmistumises, kuid nemad täidavad riiklikku kohustust, mistõttu nende teenistust ei saa käsitleda avaliku teenistusena ning avaliku võimu teostamisega ATS § 7 mõttes. Uue teenistusliigi eesmärk on kaasata vajaliku oskuste ja väljaõppega reservis olevat isikut tegevustesse, mida üldjuhul teostavad tegevväelased ja selleks, et vabatahtlikul teenistujal tekiksid samasugused õigused ja kohustused nendes tegevustes osalemiseks vastavalt ülesande eesmärgile, tuleb vabatahtlikule teenistujale anda avaliku võimu teostamise volitused Teenistusülesannete täitmiseks vajalikud volitused sätestatakse käskkirjas. Punktiga 4 muudetakse KVTS-i § 9. Kehtiva sätte kohaselt esitab valdkonna eest vastutav minister iga aasta 1. märtsiks Vabariigi Valitsusele eelmise kalendriaasta kohta aruande kaitseväekohustuse täitmisest ja kaitseväeteenistuse korraldamisest. Kuna ministeeriumite aruandekohustus tuleneb Vabariigi Valitsuse seaduse § 41 lõikest 1, ei ole otstarbekas täiendavat aruande esitamise kohustust KVTS-is sätestada. Kaitseväekohustuse täitmise aruanne on teavitav dokument ja sellega ei kaasne Kaitseministeeriumile, valitsemisala asutustele ega Vabariigi Valitsusele lisakohustusi. Seetõttu muudetakse sätet selliselt, et aruanne kaitseväekohustuse täitmise ja kaitseväeteenistuse korraldamise kohta avalikustatakse 6/33 iga aasta 1. aprilliks Kaitseministeeriumi veebilehel ning huvilistel on õigus teha lisapäringuid ja esitada täpsustavaid küsimusi avalikustatud aruande kohta. Aruande avalikuks tegemise tähtaega muudetakse praktilisest vajadusest ühe kuu võrra hilisemaks. Punktiga 5 muudetakse KVTS-i § 22 lõiget 5. Kehtiva sõnastuse kohaselt võib tegevväelase esitada uue sõjaväelise auastme saamiseks, kui ta vastab rahuaja ametikoha nõuetele, on kaitseväeteenistuses olnud vähemalt nõutava auastme vanuse ning rahuaja ametikohale vastavust hinnanud ülem või temast kõrgem ülem on teinud sellekohase ettepaneku. Tegevväelaste puhul toimub nõutava auastme vanuse arvestus vaid kaitseväeteenistuses oldud aja eest, kuid reservis olevate isikute auastme vanuse arvestamisel arvestatakse ka reservis oldud aega. Seega on tegevväelaste ja reservis olevate isikute auastme andmise alused erinevad, mis ei ole aga põhjendatud. Et auastme andmise nõudeid ühtlustada, jäetakse tegevväelaste auastme andmise nõuete sättest välja kaitseväeteenistuses oldud aeg ning nõutava auastme vanuse arvestamisel arvatakse juurde ka reservis oldud aeg. Punktiga 6 muudetakse KVTS § 261 lõiget 12. Kehtiva sõnastuse kohaselt kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamise käigus tuvastatud diagnoosid edastab terviseseisundit hindav arst tervise infosüsteemi (edaspidi TIS). Muudatusega täiendatakse sätet selliselt, et terviseseisundi hindamise käigus osutatud tervisehoiuteenuste andmed s.t lisaks diagnoosidele ka uuringu e-saatekirjad ja tulemused edastatakse tervise infosüsteemi. Kaitseministri määrusega kehtestatakse täpsem loetelu, milliseid tervise infosüsteemi andmeid Kaitseressursside Amet ja Kaitsevägi seoses kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamisega tervise infosüsteemi edastavad. Terviseseisundit hindav arst koostab tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 59² lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud saatekirja, mis edastatakse tervise infosüsteemi. Säte võimaldab terviseseisundit hindaval arstil suunata TIS-i edastatavate dokumentide andmekoosseisu ning nende esitamise tingimuste ja korra alusel e-saatekiri kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku tervisesisundi hindamisel kohustuslike ja täiendavate terviseuuringutele saatmisel tervishoiuteenuse osutajale (edaspidi TTO). Kehtiv kord näeb ette KRA arsti poolt terviseuuringutele suunamise, küll aga pole sätestatud selle täpsemat korraldust. Praktikas toimub suunamine kokkuleppel TTO-ga KRA edastatud terviseuuringutele suunatud isikute nimekirja alusel või saatekirjaga, mis mõlemal juhul on isikule väljastatud paberkandjal. See tähendab et uuringute tegemiseks peab TTO kandma uuringu tellimuse andmed käsitsi oma infosüsteemi, millega kaasneb suur töökoormus. Edaspidi koostatakse ja edastatakse e-saatekiri TIS-i kaudu ning KRA arstile tagatakse TIS-i kaudu terviseuuringutele suunamine tervishoiusüsteemis ühtsetel alustel edastamiseks sarnaselt tervishoiuteenust osutavale tervishoiutöötajale. Täpsustatud korraldusega kaob muuhulgas ära vajadus paberkandjal saatelehele ning e- saatekirja liikumine TIS-i kaudu tagab tervishoiuteenuse osutaja uuringu vastuse kiire jõudmise KRA arstile edasiste otsuste tegemiseks. Kokkuvõttes toetab muudatus tervishoiuressursside otstarbekamat kasutamist. Punktidega 7 ja 8 muudetakse ning täiendatakse välisriigis elava kutsealuse ajateenistusse asumisest vabastamise sätteid. KVTS-i § 39 lõike 1 punkti 4 kohaselt vabastatakse ajateenistusse asumisest isik, kes on vahetult tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele eelnenud ajal elanud rahvastikuregistri andmetel katkematult vähemalt seitse aastat välisriigis või on vahetult tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele eelnenud ajal sündinud ja elanud välisriigis ning ei ole viie aasta jooksul andmete registrisse kandmisest arvates esitanud kirjalikku taotlust aja- või asendusteenistusse asumiseks. Muudatuse kohaselt 7/33 jäetakse sättest välja isiku poolt ajateenistusse asumise taotluse esitamise tähtaeg (viis aastat) ning uue sõnastuse kohaselt arvab Kaitseressursside Amet isiku, kes on rahvastikuregistri andmetel elanud vahetult enne 17-aastaseks saamist seitse aastat välisriigis, reservi ilma viieaastast ooteperioodi rakendamata ning sellises saatuses isikul on võimalik esitada ajateenistusse asumise taotlus kogu kutsealuse vanuse jooksul (kuni 28-aastaseks saamiseni). Taotluse saamisel hindab amet isiku terviseseisundit ja tervisenõuetele vastavust ning seejärel muudab isiku andmed registris uuesti kutsealuseks ja väljastab aja- või asendusteenistusse asumise otsuse (lõiked 6 ja 7). Punktiga 9 muudetakse KVTS-i § 44 lõiget 2. Uue sõnastusega muudetakse kutseõppe ja kõrghariduse omandamiseks ajateenistusse kutsumisest ajapikenduse taotlemise kord selgemaks ning taotlemise alused ühtlustatakse välisriigis kõrghariduse omandamise ajapikenduse taotlemise korraga. Seni kehtinud sätte kohaselt tuli Eestis kõrgharidust omandaval kutsealusel esitada ajapikenduse taotlus hiljemalt 15. septembriks ning taotluses tuli märkida, millal ta kolme aasta jooksul alates õpingute alustamisest soovib ajateenistusse asuda. Samas, välisriigis kõrgharidust omandaval kutsealusel selliseid lisatingimusi kehtestatud ei ole. Muudatuse eesmärk on lihtsustada ja võrdsustada ajapikenduse taotlemise aluseid ning Eesti kutseõppeasutuses või kõrgkoolis õpingute jätkamiseks ajapikenduse taotlemisel kaotatakse ära senised lisatingimused. Uue korra kohaselt tuleb kutsealusel, kes alustab õpinguid kõrgkoolis vahetult peale keskhariduse omandamist, esitada ajapikenduse taotlus hiljemalt 30 päeva jooksul kõrgkooli immatrikuleerimisest. Ajapikendust on õigus saada kuni õpingute nominaalaja lõpuni, kuid mitte kauem kui kutsealuse 23-aastaseks saamiseni. Ka edaspidi on kutsealusel õigus asuda ajateenistusse varem, taotledes kõrgkoolist akadeemilist puhkust, mida võimaldatakse kõrgharidusseaduse § 15 lõike 1 punkti 7 alusel kuni aasta ajateenistuse läbimiseks. Täiendava muudatusega jäetakse sättest välja mõiste „riiklikult tunnustatud diplom“. Senine säte oli sõnastatud selliselt, et pärast vastuvõtmist kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli, mille lõpetamisel antakse välja riiklikult tunnustatud diplom, teatab kõrgharidust omandama asunud kutsealune Kaitseressursside Ametile kirjalikult 15. septembriks kalendriaasta, millal ta kolme aasta jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest arvates soovib asuda kaitseväeteenistuskohustust täitma, kusjuures valitud kalendriaasta ei või olla hilisem kui eriala nominaalajaga lõpetamise aasta. Antud sättes on eksitav kasutada mõistet „riiklikult tunnustatud diplom“, kuna diplom väljastatakse vaid rakenduskõrgkooli ja ülikooli lõpetamisel, kuid kutseõppeasutuses õpingute lõpetamisel väljastatakse tunnistus. Punktiga 10 täiendatakse KVTS-i § 49 lõikega 16. KVTS-i §-s 49 on sätestatud ajateenijate põhiõiguste ja -vabaduste piiramise alused. Kuna kodanike põhiõigused ja -vabadused tulenevad Eesti Vabariigi põhiseadusest, siis on ajateenistuses kui põhiseadusest tuleneva kohustuse täitmise perioodil seatud ajateenijate õigustele ja vabadustele teatud piirangud. Eelnõuga nähakse ette, et ajateenijale võib ilma tema nõusolekut küsimata taotleda Kaitseväe algatusel salastatud teabele juurdepääsu õigust, kui Kaitseväe juhataja on määranud ajateenija rahuaja ametikohale juurdepääsu õiguse taseme riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras. Lähiaastatel hangitakse riigikaitseks üha rohkem süsteeme (nt keskmaa õhutõrje, mitmikraketiheitjad, varitsev õhuründemoon, laevatõrje raketisüsteem jne), mille kasutusele võtmise eelduseks on nende kasutajate salastatud teabele juurdepääsu õiguse omamine. Eesti riigikaitse on üles ehitatud reservteenistuse põhimõttel, mis tähendab, et mitmeid (relva)süsteeme opereerivad ka kaitseväekohustuslased kaitseväeteenistuskohustuse täitmisel (sh ajateenijad oma sõjaväelise väljaõppe ajal) ning seega on vajalik, et neil oleks õigus salastatud teabele juurdepääsuks ja seda töödelda juba väljaõppe ehk ajateenistuse ajal. Riigisaladusele juurdepääsu loa saamise protsess kestab vähemalt kolm kuud, millele võib lisanduda ühekuuline salastatud välisteabele juurdepääsu sertifikaadi väljastamise aeg, mis moodustab olulise aja näiteks kaheksakuulisest ajateenistusest, mille jooksul ei saa ajateenijat 8/33 kaasata salastatud süsteemidega seotud väljaõppesse. Lisaks eeldab protsess, et isik esitab vaba tahte alusel vastava taotluse, ja julgeolekukontrolli tegemiseks peab isik esitama ka nõusoleku. Samas on kaitseväeteenistuskohustuse täitmine kohustuslik ning KVTS-i § 12 lg 7 ja § 51 järgi võib Kaitsevägi sätetes nimetatud subjekte nimetada ametikohale ilma nende nõusolekuta. Ametikoha ülesannetest lähtuvalt võib olla vaja riigisaladust ja/või salastatud välisteavet töödelda, mis eeldab vastava loa või sertifikaadi olemasolu. Selleks, et ajateenistust tõhustada ja väljaõpe sujuvamaks muuta, peab Kaitsevägi vajalikuks, et ka ajateenijate puhul saaks rakendada samasugust erandit, nagu on sätestatud sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslasel (riigisaladuse ja välisteabe seaduse § 301), s.t kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajaks antakse ajateenijale riigisaladusele juurdepääsu õigus julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel. Ajateenija suhtes julgeolekukontrolli teostamise ja talle juurdepääsu õiguse taotluse esitab Kaitsevägi. Tulenevalt RSVS § 301 lõikest 3 Kaitsevägi teavitab ajateenijat kavatsusest esitada tema suhtes julgeolekukontrolli teostamise ja talle juurdepääsuõiguse andmise taotlus ning määrab tähtaja, mis ei või olla lühem kui kümme tööpäeva, mille jooksul isikul on õigus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis keelduda julgeolekukontrollist. Juhul, kui ajateenija ei anna julgeolekukontrolliks nõusolekut või tallejuurdepääsu õigust ei anta, siis ei jää tal ajateenistus läbimata, vaid ta nimetatakse ametikohale, millele ei ole ette nähtud salastatud teabele juurdepääsu õigust. Kaitseväe hinnangul on neid ajateenijaid, kellel on juurdepääsu õigust vaja, kalendriaastas umbes 400, olenevalt Kaitseväe võimearendustest. Punktiga 11 muudetakse KVTS-i § 52 lõiget 5. Paragrahvis 52 on sätestatud ajateenija lähetamise ja ajateenistuskohast väljalubamise kord. Lõike 5 sõnastuse kohaselt on ajateenija lähetamine rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda keelatud. See piirang on kehtestatud seetõttu, et RSO-le ei saadetaks isikuid, kellel puuduvad väljaõpe ja vajalikud oskused. Samas on Kaitseväe hinnangul ajateenijad pärast sõduri baaskursuse ja vastava eriala väljaõppe läbimist omandanud vajalikud oskused ja teadmised, et osaleda ka muudes Kaitseväe tegevustes. Tavapraktikas komplekteeritakse RSO-dele saadetavad üksused tegevväelastest, kuid praegusel ajal on tekkinud olukord, kus mereväe laevastikku kuuluv miinitõrje grupp on määratud RSO-le NATO kiirreageerimisüksuse koosseisus, mistõttu ei saa nendele laevadele ajateenijaid võtta kehtiva piirangu tõttu. Seega on ajateenijate väljaõppe võimalused piiratud. Olukorra lahendamiseks tuleb luua võimalus lähetada RSO-le või RSO piirkonda ka ajateenija, kuid tingimusel, et ajateenija on omandanud sellise taseme väljaõppe, mis võimaldaks tal täita laevameeskonna ülesandeid. Ajateenija oskuste ja väljaõppe kohta annab hinnangu väljaõpet korraldav ülem. Lisaks tuleb enne lähetamist küsida ajateenija kirjalikku nõusolekut RSO koosseisu arvatud laeval teenistusülesannete täitmiseks. Kuigi väljaõppel osalemine on ajateenijale kohustuslik, lähetatakse RSO piirkonda vaid neid ajateenijaid, kes on andnud selleks oma nõusoleku. Seega, lähtuvalt eeltoodust muudetakse eelnõuga KVTS-i § 52 lõiget 5 ning sätestatakse, et ajateenija lähetamine rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda on lubatud vaid ajateenija nõusolekul. Siinkohal on oluline tuua välja, et ajateenija RSO-l osalemise aeg ja ajateenistuse kogukestus kokku ei tohi ületada esialgset ajateenistuse kestust. Ajateenijale makstakse RSO-l osalemise ajal suuremat toetust, mille maksmise ulatus ja kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 03.01.2017. a määrusega nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“. 9/33 Kehtiva määruse kohaselt makstakse ajateenijale igakuist toetust ja kui ta lähetatakse välisriiki kauemaks kui 14 päevaks, makstakse talle lisatoetust 10 eurot päevas kuni lähetuse lõpuni. Vabariigi Valitsuse määrusesse lisatakse toetus, mida hakatakse maksma ajateenijale RSO-l osalemise ajal peale igakuise toetuse. Kuna RSO-le lähetatud ajateenija täidab RSO-l tegevväelasega samu ülesandeid, siis võetakse makstava toetuse suuruse arvutamise aluseks RSO-l osalemise ajal tegevväelasele makstava päevaraha suurus, mis on 32 eurot. KVTS-i § 116 lõike 3 kohaselt võib tegevväelase päevaraha RSO ajal suurendada. Päevaraha suurendamise tingimused ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja. Päevaraha suurendatakse vastavalt RSO piirkonnale määratud koefitsiendi korrutisega. Näiteks kui piirkonna või ülesande koefitsient on 2,0, siis korrutatakse vastava koefitsiendiga ka päevaraha suurus. Et tagada ajateenijatele ühetaoline ja selge toetuse maksmise kord, nähakse Vabariigi Valitsuse määruses ette kindel toetussumma, mis ei sõltu RSO piirkonna või ülesande koefitsiendist. Et vähendada kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva, kuid erineva sihtrühma ebavõrdset kohtlemist, kehtestatakse toetuse suuruseks 64 eurot päevas. 64 eurot on keskmine päevaraha suurus, mida makstakse tegevväelasele, kes on lähetatud RSO piirkonda, mille koefitsient on 2,0. See koefitsient on kehtestatud riskiga RSO ülesandele või piirkonnale. Punktiga 12 täiendatakse KVTS-i § 52 lõigetega 51 ja 52, milles täpsustatakse ajateenija RSO-le lähetamise korda. Uute sätete kohaselt võib ajateenija RSO-le lähetamiseks antud kirjaliku nõusoleku igal ajal tagasi võtta ning kui ta võtab nõusoleku tagasi RSO-l osalemise ajal, siis peab Kaitsevägi korraldama ajateenija RSO-lt tagasi toomise esimesel võimalusel. Sellisel juhul toimetatakse ajateenija tema ajateenistuskohta ja tema tavapärane väljaõpe jätkub kuni ajateenistuse lõpuni. Punktiga 13 muudetakse KVTS-i § 52 lõiget 6, milles on sätestatud ajateenija ajateenistuskohast väljalubamise kord. Sätte kohaselt on ajateenijal õigus taotleda ajateenistuskohast väljalubamist, kui see ei takista sõjaväelise väljaõppe läbiviimist ega teenistusülesannete täitmist. Senise korra kohaselt tuli ajateenijal esitada kirjalik taotlus, kui ta soovis ajateenistuskohast väljaluba saada. Muutunud tava tõttu antakse väljaluba ajateenijale ka ilma tema taotluseta. Kuigi väljaloa andmise sagedus ja kord sõltuvad väljaõppe intensiivsusest ning plaanist, on tänapäeval üha tavalisem, et ajateenijal lubatakse ajateenistuskohast lahkuda peale tunniplaanis ettenähtud väljaõpet ning ajateenijal tuleb väeossa naasta enne öörahu. Kuna seaduses kehtestatud väljaloa taotlemise kord ja tegelik väljaloa andmise tava enam ei ühti, antakse eelnõuga ajateenistuskohast väljalubamise korra kehtestamine üle Kaitseväe juhatajale (eelnõu punkt 14). Väljalubamise kord kehtestatakse Kaitseväe juhataja käskkirjaga. Punktis 15 muudetakse KVTS-i § 56, milles on sätestatud ajateenistuse lõppemise alused. Kui üldjuhul loetakse ajateenistus lõppenuks ajateenistuse kestuse lõppemisega ehk 8- või 11- kuulise väljalõppe läbimisel, siis teatud asjaolude esinemisel vabastab ajateenistuskoha ülem ajateenija ajateenistusest enne ajateenistustähtaja lõppu. Näiteks vabastatakse ajateenija ajateenistusest enne tähtaega, kui ta ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele või kui ajateenija sai lapsevanemaks või muuks last ülal pidavaks isikuks või ainsaks isikuks, kes peab ülal raske või sügava puudega inimest, ning ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest. Lisaks eeltoodule on KVTS-is sätestatud juhud, millal võib ajateenistuskoha ülem ajateenija enne tähtaega ajateenistusest vabastada. Need on ajateenija raske perekondlik olukord või kui esmase sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenija võetakse tegevteenistusse kadetina või esmase sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenija asub kõrgharidust omandama arsti või õe erialal. Muul põhjusel vabastatakse ajateenistusest enne tähtaega üldjuhul siis, kui isik ei ole läbinud ajateenistust ettenähtud mahus ja teda sõjaaja ametikohale ei nimetata. 10/33 Ajateenistus loetakse lõppenuks, kui ajateenija on läbinud kogu väljaõppeprogrammi ettenähtud tähtajaga. Erialakursus läbitakse umbes viie kuu möödumisel ajateenistuse algusest, mis tähendab, et selleks ajaks on ajateenija omandanud enda ametikohale vastavad oskused ja teadmised. Pärast erialakursuseid jätkub ajateenijate väljaõpe üheskoos allüksusekursusel, mille eesmärk on harjutada koostööd oma jao, rühma, kompanii ja suurema üksuse koosseisus. Seega on selleks etapiks ajateenijal läbitud kolm neljandikku tema väljaõppeprogrammist, ta on omandanud n-ö üksikvõitlejana ametikohale kehtestatud nõuded ja oskused ning seega saaks ta asuda tegevteenistusse enne ajateenistuse väljaõppeprogrammi läbimist (st 8- või 11-kuu läbimist). Tänapäeval on võimalik sellisel viisil tegevteenistusse võtta ajateenijat vaid kadetina. Et tagada Kaitseväe teatud ülesannete järjepidev toimimine, tuleb tegevteenistusse võtmise eesmärgil ajateenistusest vabastamise aluseid laiendada. Enne 2012. aastat kehtinud KVTS-i kohaselt oli ette nähtud järgmine: kui ajateenija oli teeninud vähemalt kolm neljandikku oma ajateenistuse kestusest, võis ta teenistusest vabastada ja lugeda tema ajateenistuskohustuse täidetuks väeosa ülema otsuse alusel lepingulisse teenistusse võtmisega alalises valmiduses olevas väeüksuses või allüksuses. Seega on ajateenijate tegevteenistusse võtmine enne ajateenistuse lõppu olnud ka varasem praktika, kuigi 2013. aasta 1. aprillil jõustunud KVTS-iga sellist võimalust enam ette ei nähtud. KVTS-i § 56 lõike 3 punktis 2 sätestatakse, et ajateenistuskoha ülem võib ajateenija ajateenistusest vabastada, kui esmase sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenija võetakse tegevteenistusse kadetina. Eelnõuga muudetakse KVTS-i § 56 lõike 3 punkti 2 ning sätestatakse, et ajateenistuskoha ülem võib ajateenija ajateenistusest vabastada, kui esmase sõjalise väljaõppe läbinud ajateenija võetakse tegevteenistusse. Kõnesolevast sättest jäetakse välja sõna „kadett“ ning sellega laiendatakse ennetähtaegselt ajateenistusest vabastamise võimalust tegevteenistusse võtmise eesmärgil. Kui isik vabastatakse ajateenistusest enne tähtaega, võetakse ta tähtajaliselt tegevteenistusse ja nimetatakse rahuaja ametikohale. Tegevteenistusse võtmisel ja rahuaja ametikohale määramisel peab isikul olema ametikohal nõutav haridus ning sõjaväeline väljaõpe. Punktiga 16 täiendatakse KVTS-i § 56 lõiget 3 punktiga 4 ning lisatakse ajateenistusest enne tähtaega vabastamise võimalusena ajateenistuskoha ülema antud hinnang selle kohta, et ajateenijat ei ole otstarbekas sõjaaja ametikohale nimetada. Sõjaaja ametikohale nimetamise eeldus on isiku omandatud sõjaväeline väljaõpe, mis on vajalik selleks, et täita edukalt teenistusülesandeid rahu- ja sõjaajal. Sõjaaja üksuste komplekteerimisel on igal üksusesse kuuluval isikul oma kindel eesmärk ja funktsioon, mistõttu on oluline, et sõjaaja ametikohale nimetatud isik suudab nii rahu- kui ka sõjaajal oma ülesandeid täita vastavalt ootustele ja väljaõppele. Kõige esmasema ja vahetuma hinnangu ajateenija võimekusele ja oskustele saab anda tema ajateenistuskoha ülem. Kui ajateenija ei suuda ajateenistuses antavat väljaõpet omandada, siis ei ole puudulike oskustega ajateenijat otstarbekas sõjaaja ametikohale nimetada, kuna puuduliku sõjaväelise väljaõppega reservis olev isik võib seada ohtu kogu oma üksuse. Seega antakse eelnõuga ajateenistuskoha ülemale võimalus vabastada ajateenija ajateenistusest enne tähtaega, kui ülema hinnangul ei ole ajateenijat võimalik sõjaaja ametikohale nimetada. Enne tähtaega ajateenistusest vabastatud isik arvatakse reservi. Selle sätte alusel ajateenistusest vabastatud isikul ei ole õigust saada KVTS-is sätestatud hüvitisi ega toetusi, mis on ettenähtud tavapärase tähtajaga ajateenistuse läbimise korral. See tähendab, et ennetähtaegselt ajateenistusest vabastatud isikule ei maksta mootorsõiduki juhtimisõiguse omamise eest toetust, samuti lõpetatakse isiku eest sotsiaalmaksu maksmine. Tulenevalt sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõikest 33 maksab riik sotsiaalmaksu tähtajaks ajateenistuse lõpetanud isiku eest kaks kuud alates ajateenistusest vabastamise päevast. Isikule, kes vabastati ajateenistusest ennetähtaegselt põhjusel, et ta ei suutnud ajateenistuses väljaõpet omandada, lõpetatakse sotsiaalmaksu maksmine üks kuu peale ajateenistusest vabastamist. 11/33 Punktis 17 täiendatakse KVTS-i § 76 lõiget 1 punktiga 11. KVTS-i §-s 76 on sätestatud alused, mille puhul reservis olev isik vabastatakse reservteenistuses osalemise kohustusest. Lõikes 1 on kehtestatud loetelu asjaoludest, mille ilmnemisel vabastatakse reservis olev isik reservteenistuses osalemise kohustusest ilma vastavat otsust vormistamata, s.t tegemist ei ole Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema tehtava kaalutlusotsusega. Nimetatud loetellu lisatakse reservis olevad isikud, kes on usulistel või kõlbelistel põhjustel keeldunud reservteenistusest ning esitanud vastava taotluse Kaitseressursside Ametile KVTS-i § 801 lõikes 3 sätestatud korras. Taotlus reservteenistuse asendamiseks asendusteenistusega tuleb esitada vähemalt 30 päeva enne reservteenistuse algust. Hiljem esitatud taotlus reservteenistusse tulemise kohustusest ei vabasta. Kaitseressursside Amet otsustab, kas asendada reservteenistus asendusteenistusega. Punktis 18 tunnistatakse kehtetuks KVTS-i § 76 lõike 3 punkt 3, mis on seotud eelmises punktis tehtava muudatusega. Kui reservis olev isik on esitanud Kaitseressursside Ametile tähtajaks taotluse reservteenistuse asendamiseks asendusteenistusega, siis ei ole reservis oleva isiku reservteenistust korraldaval ülemal vaja vabastamisotsust vormistada. Punktis 19 tehakse viiteline muudatus seoses KVTS § 76 lõike 3 punkt 3 kehtetuks tunnistamisega. Punktis 20 muudetakse KVTS-i § 79 lõiget 21. KVTS-i §-s 79 on sätestatud asjaolud, mille esinemisel võib reservväelase enne õppekogunemise lõppu reservteenistusest vabastada. Sellised olukorrad on näiteks reservväelase halvenenud terviseseisund, mille tõttu ei ole tal enam võimalik õppekogunemisel osaleda, või ootamatult tekkinud raske perekondlik olukord. KVTS-i § 79 lõike 21 kohaselt võib Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem vabastada reservväelase õppekogunemiselt Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel kõrgendatud kaitsevalmiduse ja mobilisatsiooni ajal. Õppekogunemiste läbiviimise praktikas on esinenud olukordi, kus õppekogunemisele kutsutud üksuse väljaõppe eesmärk on saavutatud enne õppekogunemise kutses märgitud tähtaega, kuid seaduses puudub alus vabastada reservväelasi õppekogunemiselt enne õppekogunemise lõppu Kaitseväe ettepanekul. Seaduses on sätestatud vastav võimalus vaid kõrgendatud kaitsevalmiduse ja mobilisatsiooni ajal, kuid Kaitseväe hinnangul on vaja vastav erisus sätestada ka rahuajal korraldatavatele õppekogunemistele. Sellise võimaluse sätestamine annab vajaliku paindlikkuse kasutada õppekogunemisele kutsutud üksuste ja reservväelaste aega tõhusamalt ning tegelik õppekogunemisel osalemise aeg sõltub väljaõppe tulemuste ja eesmärkide saavutamise kiirusest. Seetõttu muudetakse KVTS-i § 79 lõiget 21 ja see sõnastatakse selliselt, et Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib vabastada reservväelase õppekogunemiselt Kaitseväe ülesannetest tulenevatel põhjustel. Vastav alus laieneb nii kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni kui ka rahuajal õppekogunemise korraldamisele. Punktiga 21 täiendatakse KVTS-i uue peatükiga 73, millega kehtestatakse vabatahtliku teenistuse korraldamise põhimõtted ja alused. Eelnõuga luuakse täiendav kaitseväeteenistuse liik, milleks on vabatahtlik teenistus. Uue teenistusliigi loomisega laiendatakse reservis olevate isikute võimalusi osaleda Kaitseväe ülesannete täitmisel, mis põhineb vabatahtlikkusel ning on eristatud reservteenistusest ehk õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemisest. Samuti on see teenistusliik oma põhiolemuselt teistsugune kui Kaitseliidu tegevliikmete vabatahtlik tegevus – Kaitseliidus täidetakse erinevaid teenistuskohustusi vabast ajast ja tasu 12/33 saamata, uus sätestatav vabatahtlik teenistus on kaitseväeteenistusse asumine, mille kohta sõlmitakse töösuhet kinnitav leping ja mis on mõeldud eeskätt lühikeste tööampsude tegemiseks. Tasustamine toimub tegevväelastega samadel põhimõtetel. Seni värvati instruktoritena/koolitajatena reservis olevaid isikuid käsunduslepinguga. Kuigi oma olemuselt sarnaneb käsundusleping vabatahtliku teenistusega s.t reservis olev isik kohustub vastavalt lepingule osutama Kaitseväele teenuseid ja Kaitsevägi peab maksma reservis oleval isikule selle eest tasu, siis käsundiga ei saa anda üle avaliku võimu teostamise volitusi (käsuõigus), lisaks käsunduslepingu puhul ei laiene käsundisaajale tema vigastada saamisel või haigestumisel teenistusülesannete täitmise tõttu KVTSist tulenevad sotsiaalsed tagatised. Käsunduslepingu puhul on käsundisaaja õigused ja kohustused piiratud ning sotsiaalsed tagatised puuduvad. Sellest tulenevalt vabatahtliku teenistuse loomise ja teenistusse võtmise regulatsiooni välja töötamise eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada teenistusse võtmise alused ja vabatahtliku teenistuja õigused ja kohustused. Kehtiva KVTS-i kohaselt jaguneb kaitseväeteenistus kaheks: kaitseväeteenistuskohustuse täitmine ja tegevteenistus. Kaitseväeteenistuses olev isik on kaitseväelane. Kaitseväeteenistuskohustust täidab meessoost kodanik või vabatahtlikult kaitseväekohustuse võtnud naine aja- ja reservteenistuses. Tegevteenistus on isiku valitud ameti ja karjääri kaudu teenistusülesannete täitmine. Uue loodava teenistusliigina saavad reservis olevad isikud osaleda teenistusülesannete täitmisel vabatahtlikult ja selleks ei tule neil asuda tegevteenistusse. Kuna vabatahtlik teenistus on kaitseväeteenistuse liik, siis loetakse vabatahtlikus teenistuses osalev isik kaitseväelaseks ning talle laienevad KVTS-is kaitseväelastele ettenähtud õigused ja kohustused. Vabatahtliku teenistuja nimetatakse käskkirjaga Kaitseväes koosseisuvälisele sõjaväelise auastmega ametikohale. Käskkirjas sätestatakse täpsemad ülesanded ja ülesannete täitmisega kaasnevad võimupiirid, volitused ja alluvussuhe. Alluvussuhte puhul märgitakse, kellele vabatahtlik teenistuja allub ja kas vabatahtlikul teenistujal on alluvaid, kelle osas tuleb teostada distsiplinaarvõimu. Kaitseväeline distsipliin eeldab käskude ja keeldude reeglistikust kinni pidamist, seega käskkirjas fikseeritud võimuvolitus antakse näiteks distsiplinaarvõimu teostamiseks ja käsuõiguseks2. Vabatahtliku teenistuse loomisega ei muudeta tegevteenistuse põhimõtteid. Kui tegevteenistus põhineb karjäärisüsteemil, siis vabatahtlikus teenistuses olevale isikule tegevväelastele loodud karjäärisüsteem ei kohaldu, mis tähendab, et vabatahtliku teenistuja teenistusülesannete sisu ja keerukus sõltub tema varasemast väljaõppest ning tavapärast karjääri isik vabatahtlikus teenistuses teha ei saa. Karjäärialaseks arenguks tuleb isikul asuda tegevteenistusse. Võrreldes tegevteenistusega on vabatahtlikusse teenistusse võtmise nõuded leebemad. Kuna reservis olevat isikut ei võeta tegevteenistusse, ei laiene talle ka rahuaja ametikohale nimetamise nõuded. Kui esmakordsel tegevteenistusse asumisel võetakse isik teenistusse viieks aastaks, siis vabatahtlikusse teenistusse võetakse isik lühemaks perioodiks. Näiteks ühe kontingendi RSO lähetamise periood on 6 kuud, sellele eelnev ettevalmistus ja vajalik väljaõpe (ca kaks kuud), mistõttu oleks vabatahtliku teenistuse tähtajaks 8 kuud. Teise näitena saab tuua ajateenijate väljaõppe läbiviimine. Sõltuvalt sellest, kas vabatahtlikku teenistujat soovitakse värvata sõduri baaskursuse või erialakursuse läbiviimiseks või kogu väljaõppetsükliks, võetakse vabatahtlik teenistuja teenistusse vastavalt siis kolmeks või üheteistkümneks kuuks. 2 Käsuõigus on ülema ametikohast tulenev kõrgema ülema poolt üle antud õigus ja kohustus anda käske oma pädevuse ulatuses. (KKS § 27) 13/33 Kuna vabatahtliku teenistuja puhul ei eeldata (ja ei ole ka loodava võimaluse eesmärk) pikemaajalist teenistussuhet (isikul jääb jätkuvalt võimalus asuda tegevteenistusse), siis vabatahtlikusse teenistusse võtmisel ei lähtuta isiku füüsilise ettevalmistuse nõuetele vastavusest, sõjaväelisest auastmest ega muudest KVTS-i § 92 rahuaja ametikohale nimetamise nõuetest, vaid eelnõuga nähakse ette, et vabatahtlikusse teenistusse võetakse reservis olev isik, kelle terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ja kes on läbinud vähemalt esmase sõjaväelise väljaõppe. Teavet tervisenõuetele vastavuse ja sõjaväelise väljaõppe taseme kohta saadakse kaitseväekohustuslaste registrist. Vabatahtlikku teenistust käsitletakse kaitseväekohustuse täitmisest eraldi, mis tähendab, et reservis oleval isikul, kes soovib panustada vabatahtliku teenistuse kaudu Kaitseväe tegevusse, tuleb endiselt täita ka kaitseväekohustust. Vabatahtliku teenistuse puhul seadustes kehtestatud piirangud tööandjatele ja kolmandatele isikutele ei laiene. See tähendab, et kui töötaja soovib asuda vabatahtlikku teenistusse, siis ei ole tööandja kohustatud säilitama tema töökohta ja palka. Tööandjale laienevad piirangud ja kohustused vaid ametniku või töötaja reservteenistuses viibimise ajaks. Eelnõu kohaselt on Kaitseressursside Ametil ja Kaitseväel õigus töödelda reservis oleva isiku andmeid, et korraldada tema vabatahtlikku teenistust. Samad õigused on Kaitseressursside Ametil ja Kaitseväel ka isikute aja-, reserv- ja asendusteenistuse korraldamisel (§ 8015). Reservis oleva isiku andmeid töödeldakse, et hinnata, kas ta vastab vabatahtlikule teenistujale esitatavatele nõuetele. Töödeldavad andmed on näiteks andmed isiku hariduse, tervise ja karistatuse kohta ning muud vajalikud andmed, mille põhjal hinnatakse isiku sobivust teenistusse võtmisel ja teenistusülesannete määramisel. Vabatahtlikult Kaitseväe ülesannete täitmisele kaasumiseks peab Kaitsevägi enne kindlaks tegema tegevused ja ülesanded, mida reservis olevad isikud saavad täitma asuda. Kaitsevägi esitab reservis olevatele isikutele otsepakkumisi või tehakse vastavate ametikohade või tegevuste loetelu teatavaks muul viisil. Otsepakkumiste saamiseks tuleb reservis oleval isikul anda kaitseväekohustuslaste registri iseteeninduskeskkonnas nõusolek. Kui isik annab pakkumiste saamiseks nõusoleku, annab ta ühtlasi nõusoleku töödelda enda andmeid vabatahtliku teenistuse korraldamiseks. Tegemist ei ole uudse IT-arendusega, kuna ka juba praegu saab kaitseväekohustuslaste registris anda isik nõusoleku kaitsevaldkonnas tööpakkumiste saamiseks. Lisaks saab reservis olev isik ise avaldada soovi näiteks instruktorina väljaõppe läbiviimiseks või RSO-le lähetamiseks. Kui tahteavaldus laekub, hindab Kaitsevägi isiku sobivust ja võimaluse korral vormistatakse isikuga vabatahtlikusse teenistusse võtmise käskkiri. Sellisel juhul tekib Kaitseväel ja Kaitseressursside Ametil õigus töödelda reservis oleva isiku andmeid tahteavalduse laekudes. Vabatahtliku teenistuse puhul on eelkõige oluline, et isikul, kes soovib teenistusse asuda, oleks teenistusülesannete täitmiseks omandatud vajalikud oskused ja sõjaväeline väljaõpe (§ 8016 lg 1). Tervisenõuetele vastavuse tuvastamisel lähtutakse kehtivast otsusest.. Lisaks tehakse vabatahtlikusse teenistusse asuda soovija osas taustakontroll. Taustakontrolli teostatakse KKSi § 413 korras. KKS § 413 lõike 1 kohaselt Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideeriva isiku ning tegevväelase, ametniku või töötaja Kaitseväkke sobivuse hindamisel ja Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isikute Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamisel kontrollib Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus, kas: 1) isiku tegevus on või on olnud suunatud Eesti Vabariigi või Kaitseväe üksuste julgeoleku vastu; 2) isik on või on olnud kaasatud koostöösse välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega; 14/33 3) isik on seotud organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele; 4) isik on piiratud teovõimega; 5) isikul on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 6) isik on isikuankeedis või sellele lisatud dokumentides tahtlikult varjanud andmeid, esitanud valeteavet või võltsitud andmeid; 7) isikul on narkootilise või psühhotroopse aine, alkoholi- või hasartmängusõltuvus; 8) isikul on psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 9) isik on pikemat aega viibinud välisriigis asjaoludel, mis ei ole tuvastatavad. Nimetatud asjaolude ilmnemisel võib jätta isiku kaitseväeteenistusse või tööle võtmata, isiku tegevteenistusest vabastada, töölepingu üles öelda ja keelduda isikut Kaitseväe julgeolekualale lubamast. Kaitsevägi on sõjaväeliselt korraldatud asutus, mille teenistujad töötlevad sageli tundlikku teavet, samuti puutuvad kokku relvade, laskemoona ja lõhkeaine käitlemisega ning omavad vaba juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ja infosüsteemidele. Seetõttu on oluline, et territooriumil viibivate ja teenistus- või töösuhtes olevate isikute tausta kontrollitakse märksa põhjalikumalt kui riigiasutuses, mille teenistujatel puudub kokkupuude relvade ja lõhkematerjaliga ning relvastatud jõu kasutamisega seotud väljaõppega. Taustakontrolli teostamiseks tuleb vabatahtlikusse teenistusse asuda soovival isikul täita isikuankeet, milles toodud andmed võimaldavad Kaitseväel hinnata tema sobivust Kaitseväe ülesannete täitmiseks. Nagu ka tegevteenistuse puhul, ei võeta vabatahtlikusse teenistusse isikut, kes on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav või kes on süüdi mõistetud ja kellelt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada kaitseväeteenistusega või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal või kelle puhul esineb muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistav asjaolu (§ 8016 lg 2). Muu teenistusse võtmist välistav asjaolu on näiteks see, kui isik ei läbi KKS § 413 alusel tehtavat taustakontrolli. Vabatahtlikusse teenistusse võtmine vormistatakse käskkirjaga, milles märgitakse teenistusse võetava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; teenistusülesanded ning teenistusülesannete täitmisega kaasneva avaliku võimu teostamise volitused ja käsuõigus; teenistuskoha asukoht; teenistuse tähtaeg; teenistujale makstav palk ning vaidlustamisviide. Nagu ka tegevteenistusse võtmisel, otsustab vabatahtlikusse teenistusse võtmise Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem. Üldjuhul on selleks teenistuskoha struktuuriüksuse ülem. Eelnõu §-s 1817 sätestatakse vabatahtliku teenistuse korraldus. Kuna vabatahtlikus teenistuses olev isik täidab tegevväelastega samu teenistusülesandeid, kohaldatakse vabatahtliku teenistuja töökorraldusele KVTS-iga kehtestatud tegevväelaste töö- ja puhkeaja (KVTS-i §-d 104–105) ning lähetamise (KVTS-i §-d 113–117) regulatsiooni. Lisaks sätestatakse, et reservis oleva isiku vabatahtlikus teenistuses olemise perioodi ei loeta KVTS-i § 69 lõikes 1 ja § 73 lõikes 1 kehtestatud reservteenistuse kestuse hulka. KVTS-i § 69 lõike 1 kohaselt võib reservis oleva isiku tema auastme põhiliiki arvestades kutsuda õppekogunemisele järgmiselt: 1) ohvitser – kokku kuni 12 kuuks; 2) allohvitser – kokku kuni üheksaks kuuks; 3) sõdur – kokku kuni kuueks kuuks. 15/33 KVTS-i § 73 lõike 1 kohaselt võib reservväelane osaleda õppekogunemisel tema auastme põhiliiki arvestades järgmiselt: ohvitser kuni 30 päeva, allohvitser kuni 21 päeva ja sõdur kuni 14 päeva. Seega tuuakse eelnõus välja, et vabatahtlikule teenistusele ega teenistuse kestusele nimetatud piirangud ei laiene, kuna vabatahtlik teenistus on eristatud kohustuslikust reservteenistusest. Eelnõu §-s 8018 kehtestatakse vabatahtliku teenistuja tagatised. Vabatahtlikule teenistujale makstakse teenistusülesannete täitmise eest palka käskkirjas ettenähtud ulatuses ja korras. Vabatahtliku teenistuja puhkuse andmisel lähtutakse töölepingu seaduse §-des 54–71 sätestatud regulatsioonist. Nagu ka tegevväelastele, võimaldatakse vabatahtlikule teenistujale vajaduse korral tasuta toitlustus, arvestades teenistusülesannete täitmise asukohta, iseloomu, kestust ja muid olulisi tingimusi. Näiteks on toitlustus tagatud sõjaväelisel väljaõppel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil ning Kaitseväe laeval ja õhusõidukis. Vabatahtliku teenistuja võib majutada teenistusülesannete täitmise ajal selleks ettenähtud ruumi, milleks on üldjuhul kasarmuruum. Kuna vabatahtlik teenistus loetakse kaitseväeteenistuseks ja kaitseväeteenistuses olev isik loetakse kaitseväelaseks, siis laienevad vabatahtlikule teenistujale KVTS-i 11. peatükis kehtestatud kaitseväelasele ettenähtud teenistusalased tagatised, mis on ette nähtud olukorras, kus kaitseväelane saab teenistuskohustusi täites viga või haigestub. KVTS-i § 192 kohaselt kohaldatakse kaitseväelase ja asendusteenistuja teenistustingimustele töötervishoiu ja tööohutuse seadust, arvestades KVTS-is sätestatud erisusi. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise tagab kaitseväelase ameti- või teenistuskoha asutus. Vabatahtlikule teenistujale tagatakse vajaduse korral piirmäära ulatuses tervishoiuteenused, meditsiiniseadmed ja ravimid KVTS-i §-s 193 ettenähtud korras. Vabatahtlikus teenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu raske tervisekahjustuse saamise korral kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest sõidukulu raviasutusse ja tagasi, reservasendusteenistuja piiratud liikumisvõime korral tema ühe saatja sõidukulu raviasutusse ja tagasi ning statsionaarsel ravil viibimise korral sõidukulu raviasutusse ja tagasi ning majutuskulu raviasutuse asukohas kuni kahele vabatahtliku teenistuja nimetatud isikule. Lisaks nähakse ette hüvitis teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse tagajärjel töövõimetule isikule, kellel ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel, ning püsiva töövõimetuse puhul maksab riik ühekordset hüvitist vastavalt töövõime kaotuse ulatusele. Tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatus ning kord sätestatakse kaitseministri määrusega. KVTS-is nähakse ette ka teenistusülesannete täitmise tõttu hüvitise saamise õigus vabatahtliku teenistuja hukkumise või töövõimetuse korral. Vabatahtlikul teenistujal on õigus teenistusalastele tagatistele käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud ulatuses ja korras. Eelnõu § 8019 loetleb vabatahtliku teenistuja piirangud ning sätestab streigikeelu. Vabatahtlikul teenistujal on keelatud levitada oma poliitilisi vaateid teenistuskohas. Poliitiliste vaadete levitamise piirang laieneb kõikidele kaitseväeteenistuses olevatele isikutele s.t ka ajateenijatele (KVTS § 49 lg 14), reservteenistuses olevatele reservväelastele (§ 75 lg 3) kui ka tegevväelastele ( § 123 lg 1). Vabatahtlik teenistus on kaitseväeteenistuse eriliik ning vabatahtlikus teenistuses olev isik loetakse kaitseväelaseks, mistõttu teenistuses olles tuleb tal järgida Kaitseväes kehtestatud korda ja distsipliini sarnaselt teiste kaitseväelastega (teenistuses olevad ajateenijate, reservväelaste, tegevväelastega). Vabatahtlikule teenistujale võib kohaldada liikumisvabaduse piiranguid KVTS-i §-s 1261 sätestatud korras. KVTS-i § 1261 sätestab, et Kaitseväe juhataja võib sõjalise riigikaitse huvides või nakkushaiguse leviku 16/33 tõkestamise eesmärgil piirata Kaitseväes sõjaväelise auastmega ametikohal olevate tegevväelaste lahkumist pärast tööaja lõppu Kaitseväe territooriumilt. Liikumispiirangu kehtivuse ajal tagatakse väeosas olevale vabatahtlikule teenistujale toitlustamine ja majutus. Kui vabatahtlik teenistuja täidab käskkirjas ettenähtud teenistusülesandeid Kaitseväe territooriumil ning vastavas teenistuskohas kehtestatakse eeltoodud põhjustel liikumispiirang, siis laieneb piirang ka vabatahtlikule teenistujale nagu teistele samas teenistuskohas viibivatele kaitseväelastele. Vabatashtlikul teenistujal on keelatud streikida ning ta peab hoiduma korruptiivsetest tegudest. Eelnõu §-s 8020 sätestatakse vabatahtliku teenistuse lõppemise alused ja kord. Eelnõu kohaselt lõpeb vabatahtlik teenistustähtaja möödumisel. Enne tähtaega võib vabatahtliku teenistuse lõpetadapoolte kirjalikul nõusolekul.. Lisaks nähakse eelnõus ette, et vabatahtliku teenistus lõpeb juhul, kui vabatahtlik teenistuja paneb toime distsiplinaarsüüteo kas tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui teo iseloomu tõttu ei saa ta vabatahtlikku teenistust jätkata. Sama kehtib juhul, kui vabatahtliku teenistuja suhtes on jõustunud kohtuotsus, mille eest on talle karistusena mõistetud reaalne vangistus, või kui vabatahtliku teenistuja tervis ei vasta püsivalt või ajutiselt kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Vabatahtlik teenistus lõpeb ka siis, kui vabatahtlik teenistuja on süüdi mõistetud ja kui temalt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada kaitseväeteenistuse või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal või kui vabatahtlik teenistuja kannab aresti või on vahistatud, ning vabatahtliku teenistuja surma korral. Lisaks loetakse vabatahtlik teenistus lõppenuks, kui isikul tuleb asuda täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid mobilisatsioonikäsu saamisel. Vabatahtliku teenistuse kaudu oleks võimalik täita hinnanguliselt 40–50 teenistuskohta aastas. Punktidega 22, 23 ja 24 muudetakse ja täiendatakse KVTS § 93, milles sätestatakse Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt tegevväelase sõjaväelise auastmega ametikohale nimetamise kord. Muudatuse kohaselt ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelane nimetatakse ametikohale kuni viieks aastaks. Rahuaja ametikohad, millele tegevväelase nimetamise õigus on kaitseministril, on kehtestatud Kaitseväe põhimääruses. Kaitseväe põhimääruse § 22 kohaselt riigikaitse korraldamise eest vastutaval ministril on õigus nimetada tegevväelasi järgmistele sõjaväelise auastmega ametikohtadel: 1) Kaitseväe juhataja asetäitja; 2) Kaitseväe peastaabi ülem; 21) diviisi ülem; 3) mereväe ülem; 4) õhuväe ülem; 5) erioperatsioonide väejuhatuse ülem; 6) küberväejuhatuse ülem; 7) luurekeskuse ülem; 8) sõjaväepolitsei ülem; 9) toetuse väejuhatuse ülem. Seni kehtinud korra kohaselt nimetati eelpool loetletud ametikohtadele tegevväelased tähtajatult. Kõnesolevad ametikohad on sama vastutustasemega, mis riigiametite juhid, ministeeriumite kantslerid/asekantslerid, keda täna nimetatakse ametikohale tähtajaliselt. Arvestades, et tegemist on riigi tippjuhtide hulka kuuluvate Kaitseväe ametikohtadega, siis tuleks siduda ka need Kaitseväe ametikohad tähtajalise nimetamisega sarnaselt Kaitseväe juhataja ametikohaga. Kuna tegevväelane peab andma nõusoleku enda nimetamiseks vastavale ametikohale, siis juba ametikohale nimetamisel ollakse teadlik oma edasisest perspektiivist. Tegevväelase nimetab ametikohale minister Kaitseväe juhataja ettepanekul viieks aastaks. 17/33 Sarnaselt Kaitseväe juhataja ametikestusega, sätestatakse eelnõus võimalus ametiaega pikendada kuni kahe aasta võrra. Ettepaneku ametiaja tähtaja pikendamiseks teeb Kaitseväe juhataja. Kokku võib ministri poolt nimetataval ametikohal olla maksimaalselt kuni seitse aastat. Pärast vastava perioodi lõppu nimetatakse tegevväelane uuele rahuaja ametikohale või vabastatakse tegevteenistusest, seda juhul, kui tegevväelast ei nimetata uuele ametikohale või ta ei ole nõus uue pakutava ametikohaga. Sellisel juhul tegevteenistuja loetakse tegevteenistusest vabastatuks ametikohal olemise lõputähtpäevale järgnevast päevast. Tegevväelase rahuaja ametikohale nimetamine toimub lähtuvalt Kaitseväe karjäärisüsteemist ja rotatsiooniplaanist. Rahuaja ametikohad, mille puhul ametisse nimetab kaitseminister, on üldjuhul kõrgema ohvitseri ametikohad ja seetõttu ohvitseri karjääri viimane ja kõrgeim positsioon. Et edendada Kaitseväes ohvitsere motiveerivat karjäärimudelit, mis oleks läbipaistev, võrdne ja jätkusuutlik, ei ole õiglane hoida ühte isikut vastaval positsioonil tähtajatult. Sama muudatuse on tehtud ka rahandusministeeriumi poolt koostatud ATS muutmise seaduse eelnõus3, millega täiendatakse ATS § 23 lõiget 2 punktiga 3¹ ja §-ga 23¹ selliselt, et valitsusasutuse struktuuriüksuse (üldiselt osakonna juhataja ja talituse juhataja) juht ning ameti ja inspektsiooni peadirektorile või tema asetäitjale alluva struktuuriüksuse juht nimetatakse ametisse või temaga sõlmitakse tööleping viieks aastaks. Selgituseks on toodud, et muudatuse eesmärgiks on võimaldada struktuuriüksuse juhtidele uusi arengu – ja karjäärivõimalusi ning aidata kaasa rotatsioonisüsteemi paremale toimimisele. Punktiga 25 täiendatakse KVTS-i § 104 lõiget 1, milles sätestatakse tegevväelase töö- ja puhkeaja arvestamise erandid, mille puhul avaliku teenistuse seaduse tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid sätteid ei kohaldata. Sellised erandid on näiteks teenistusülesannete täitmine päästesündmuse lahendamisel või eriolukorra töödel osalemise ajal, erakorralise seisukorra ajal, sõjaväelisel väljaõppel osalemise ajal ja sõjaväepolitsei ülesande täitmisel osalemise ajal Kaitseväe juhataja ettenähtud ulatuses. Nimetatud juhtudel hüvitatakse tegevväelasele tehtud töö vaba aja andmisega või rahas, arvestades täidetud ülesande keerukust ja ülesande täitmiseks kulunud aega. Eelnõuga lisatakse erandolukordade loetellu teenistusülesande täitmine kaitseväeluure teostamise ning relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ajal Kaitseväe juhataja ettenähtud ulatuses. Teatud kaitseväeluure kogumise viise võivad kasutada kõik Kaitseväe struktuuriüksused, aga mitmeid kaitseväeluureks teabe kogumise viise on lubatud kasutada ainult Kaitseväe põhimääruses toodud struktuuriüksustel ning käesolev muudatusettepanek mõjutab just eelkõige neid tegevväelasi, kes on teenistuses nendes struktuuriüksustes. Muudatuse eesmärk on tagada eelnimetatud funktsioone täitvatele tegevväelastele õigused tasule ja puhkeajale ülesannete täitmise ajal, kuna nende ülesannete täitmine võib ületada tavapäraseid töö- ja puhkeaja norme ning ka puhkeajal ei pruugi olla võimalik tegevuspiirkonnast lahkuda. Samuti võib nende ülesannete täitmise ajal esineda suurenenud oht tegevväelase elule ja tervisele. Muudatus annab Kaitseväe juhatajale võimaluse sätestada konkreetsemad kaitseväeluure ja relvastatud vastupanu ettevalmistamise ning korraldamise ülesanded, mille täitmise ajal ei kohaldata tegevväelasele ATS-i tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid sätteid. Selline ülesannete piiritlemine tagab tegevväelasele selguse, millistel juhtudel võib Kaitsevägi teda täiendavalt koormata ja kus ei 3 EIS toimik: 24-0237 - Avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 18/33 kehti tavapärased tööaja arvestuse reeglid. Oluline on hinnata tegevuse ajalist intensiivsust ja puhkeaja andmise võimalust ülesannete täitmise kestel, et tagada tegevväelase tervise säilimine ja teenistusülesannete ohutu täitmine. Punktis 26 muudetakse paragrahvi 104 lõiget 4 ning täpsustatakse, et § 104 lõigetes 1–3 sätestatud töö- ja puhkeaja erandeid ei kohaldata tegevväelasele, kes on rase või kellel on õigus emapuhkusele. Käesoleva eelnõuga täiendatakse § 104 lõikega 5 (eelnõu punkti 22 muudatus), mille kohaselt võib ATS-i § 41 lõikes 1 sätestatud puhkeaja regulatsiooni jätta kohaldamata, kui töötamine ei kahjusta tegevväelase tervist ja ohutust. Seetõttu muudetakse ka § 104 lõiget 4 ning täpsustatakse, et tegevväelasele, kes on rase või kellel on õigus emapuhkusele, §-s 104 sätestatud töö- ja puhkeaja erandeid ei kohaldata, välja arvatud lõikes 5 sätestatud erand tingimusel, et töötamine ei kahjusta tegevväelase tervist ja ohutust. Punktiga 27 täiendatakse KVTS-i §-s 104 kehtestatud töö- ja puhkeaja erandjuhtumeid ning sättesse lisatakse, et tegevväelasele ei kohaldata ATS-i § 41 lõikes 1 sätestatud puhkeaja regulatsiooni, kui töötamine ei kahjusta tegevväelase tervist ja ohutust. ATS-i § 41 lõike 1 kohaselt on ametnikul 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega ja summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega. Kui tööaeg on pikem kui 13 tundi, antakse pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega tundide ulatuses, mis ületasid 13 tundi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. a direktiiv 2003/88/EÜ (tööaja korralduse teatavate aspektide kohta) artikli 17 lõike 2 kohaselt võib lõigetes 3, 4 ja 5 (igapäevane ja -nädalane puhkeaeg ja vaheajad) sätestatud erandid vastu võtta õigus- ja haldusnormidega või tööturu osaliste kollektiivlepingute või lepingutega, tingimusel et kõnealustele töötajatele antakse hüvituseks võrdväärse pikkusega puhkeajad või et erandjuhtudel, kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik anda hüvituseks niisuguseid võrdväärse pikkusega puhkeaegu, võimaldatakse kõnealustele töötajatele asjakohane kaitse. Artikli 17 lõike 3 kohaselt võib erandeid öötöö ja igapäevase puhkeaja piirangust teha punkti 3 alapunkti c alapunkti iii kohaselt tegevuste puhul, mis nõuavad teenuse või tootmise pidevat jätkumist, eriti ajakirjandus, posti- ja sideteenused, kinematograafiatööstus, raadio, televisioon, kiirabi, tuletõrje ja kodanikukaitseteenused. Kaitsevägi peab talle pandud ülesannete täitmisel tagama olukorrateadlikkuse igal ajal ning selle tagamiseks on vaja rakendada teatud valdkondades (näiteks õhu- ja mereolukorrateadlikkuse tagamine) tegevväelasi tööle pikemate kui 13-tunniste vahetustega. Punktis 28 täiendatakse KVTS-i § 131 lõiget 1 punktiga 7¹, mille kohaselt peatub Kaitseväe Akadeemias (edaspidi KVA) õppiva tegevväelase tegevteenistussuhe tema soovil akadeemilisel puhkusel olemise ajal. Kehtiva KVTSi järgi teenistussuhe akadeemilise puhkuse ajal ei peatu. Kõrgharidusseaduse järgi on akadeemilise puhkuse mõte vabastada õppur õppetööst. Kuna KVA õppurid on õppimise ajal tegevteenistussuhtes ja nende töö on õppimine, siis tuleks õppimisest vabastuse saamise ajaks (st akadeemilisel puhkusel viibimise ajaks) ette näha ka tegevteenistussuhte peatamise võimalus. Tegevteenistussuhte peatamiseks peab tegevväelane esitama sooviavalduse, kuna alati ei pea akadeemilise puhkusega kaasnema teenistussuhte peatumist. Näiteks kui tegevväelane jätkab akadeemilisel puhkusel olemise ajal teenistust mõnes teises üksuses teisel rahuaja ametikohal, siis ei ole vaja tegevteenistussuhte peatamist vormistada. Praktikas on esinenud olukordi, kus KVA-s õppides soovib isik jääda õppetööst akadeemilisele puhkusele, aga jätkata akadeemilise puhkuse ajal teenistust näiteks oma endises üksuses. 19/33 Punktis 29 täiendatakse KVTS-i § 132 lõikega 5¹. Muudatus on seotud § 131 lõike 1 punkti 7¹ lisamisega, milles sätestatakse, et tegevväelase tegevteenistussuhe tema soovil peatub, kui ta on akadeemilisel puhkusel, ja sellisel juhul ei arvata seda aega isiku tegevteenistusstaaži hulka. Punktis 30 täiendatakse KVTS-i § 132 lõiget 7 pärast tekstiosa „§ 131 lõike 1 punkti 3“ tekstiosaga „või 71“. Muudatus on seotud § 131 lõike 1 punkti 7¹ lisamisega. Punktis 31 muudetakse KVTS § 1561 lõiget 2, milles jäetakse välja viide KVTS §-le 190 tulenevalt KVTS § 190 kehtetuks tunnistamisega. (vt ka punkti 39 selgitust) Punktis 32 muudetakse KVTS § 158 lõiget 2. KVTS §-s 158 sätestatakse, et distsiplinaarvõim on ülema pädevus kohaldada alluva suhtes ergutusi ja distsiplinaarkaristusi. Lõike 2 kohaselt ülemat ajutiselt asendaval tegevväelasel on asendatava ülema distsiplinaarvõim. Muudatuse kohaselt lisatakse sättesse vabatahtlik teenistuja, kellel tulenevalt käskkirjaga antud ülesannetest, tekib samuti oma alluvate suhtes distsiplinaarvõim. Kehtiva sõnastuse kohaselt loetakse ülemaks või asendatavaks ülemaks tegevväelast, kuid uue vabatahtliku teenistusliigi loomisega, kus vabatahtlik teenistuja täidab tegevväelasega samu teenistusülesandeid, tekib distsiplinaarvõimu teostamise õigus ka vabatahtlikul teenistujal. Seega muudatuse kohaselt ülemat ajutiselt asendaval tegevväelasel või vabatahtlikul teenistujal on asendatava ülema distsiplinaarvõim. Punktis 33 tunnistatakse KVTS-i § 162 lõike 7 punkt 4 kehtetuks, kuna haldusorganile vaide esitamise kord on reguleeritud haldusmenetluse seadusega ning halduskohtule kaebuse esitamise tingimused ja kord on reguleeritud halduskohtumenetluse seadusega. Kaitseväeteenistuse seaduses ei ole sätestatud eelnimetatud seaduste suhtes eritingimusi ning sättes viidatud KVTS-i § 214 on alates 01.04.2023 tunnistatud kehtetuks. Punktis 34 muudetakse KVTS-i § 166 lõike 1 punkti 1. Kehtiva KVTS-i § 166 lõike 1 punkti 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteod seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine. Kaitseväe praktikas on tekkinud õiguslikke vaidlusi, kas tunnused „teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine“ on kumulatiivses seoses (peavad esinema kõik samal ajal) või disjunktiivses seoses (peab esinema üks või mitu samal ajal). Õigusselguse mõttes on asendatud sidesõnad „ning“ ja „ja“ sidesõnaga „või“, mis väljendab eesti keeles disjunktiivset loogilist seost. Nii on üheselt arusaadav, et distsiplinaarsüüteoks loetakse vähemalt üht sättes kirjeldatud tegevust või tegemata jätmist. Punktiga 35 täiendatakse KVTS § 168 lõiget 2 punktiga 8 lisades distsiplinaarkaristuste loetellu vabatahtlikust teenistusest vabastamise. KVTS § 166 kohaselt distsiplinaarsüüteod on: 1) seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine, nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine; 2) asutusele varalise kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine või kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid täites või mitte; 3) kaitseväelase poolt teenistusalaste piirangute rikkumine. Kaitseväelase poolt toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarkaristuse määramisel võetakse arvesse distsiplinaarsüüteo laadi ja raskust. Distsiplinaarkaristuse eesmärk on juhtida kaitseväelase tähelepanu tema eksimusele ja hoida ära tema poolt uute süütegude toimepanemine. Distsiplinaarkaristus määratakse kirjaliku haldusaktiga. 20/33 Distsiplinaarkaristusena on ette nähtud: 1) noomitus; 2) distsiplinaartoimkond; 3) distsiplinaararest; 4) rahatrahv; 5) põhipalga vähendamine; 6) Kaitseväe teenetemärgi äravõtmine; 7) tegevteenistusest vabastamine. Muudatusega nähakse ette, et ka Kaitseväkke vabatahtlikusse teenistusse võetud vabatahtlikule teenistujale võib distsiplinaarkaristusena ette näha teenistuse lõpetamise. Punktiga 36 muudetakse KVTS-i § 173 lõike 1 punkti 1. Kehtiva sõnastuse kohaselt tuleb distsiplinaararesti määramisest teavitada kinnipidamiskohajärgset halduskohut, lisades kinnitatud ärakirja käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta. Kuna tänapäeval allkirjastatakse käskkirjad ja muu dokumentatsioon digitaalselt ning edastatakse kohtule elektrooniliselt, siis käskkirjast ärakirja enam ei tehta. Seega, tulenevalt muutunud praktikast muudetakse eelnõuga KVTS-i § 173 lõike 1 punkti 1 sõnastust ning sättest jäetakse välja käskkirjast ärakirja tegemise nõue. Punktis 37 täiendatakse seaduse §-ga 1772 sätestatakse distsiplinaarkaristusena vabatahtlikust teenistusest vabastamise alus. Sättes nähakse ette, et vabatahtliku teenistujaga võib teenistuse lõpetada ennetähtaegselt, kui vabatahtlik teenistuja on toime pannud tahtliku või raske hooletuse tõttu distsiplinaarsüüteo ning mille tõttu ei ole võimalik Kaitseväel vabatahtliku teenistujaga teenistust jätkata. (vt ka § 168 lõike 2 selgitust). Punktis 38 muudetakse KVTS-i § 180 lõiget 9. Kehtiva sõnastuse kohaselt on kaitseväelasel, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus läbi viidi, pärast distsiplinaarmenetlust õigus tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega. Seda sätet on praktikas tõlgendatud selliselt, et kaitseväelasel, kelle suhtes distsiplinaarmenetlust läbi viiakse, ei ole menetluse käigus õigust tutvuda haldusmenetluse materjalidega ning et tegemist on erinormiga HMS-i §-s 37 sätestatud dokumentidega tutvumise õiguse suhtes. Sellisel juhul ei saa kaitseväelane, kelle suhtes distsiplinaarmenetlust läbi viiakse, eesmärgipäraselt täita HMS-i § 38 lõikes 3 sätestatud kaasaaitamise kohustust ning teostada HMS-i § 40 lõikes 1 sätestatud õigust ärakuulamisele. Võttes aluseks ATS-i § 73 lõike 9 sõnastuse, mille kohaselt on ametnikul, keda distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatakse, ja tema esindajal õigus tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega menetluse igas etapis ning esitada menetluse jooksul asjasse puutuvaid taotlusi, muudetakse ka KVTS-i § 180 lõike 9 sõnastust. Seega on kaitseväelasel, kelle suhtes viiakse läbi distsiplinaarmenetlus, õigus tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega menetluse igas etapis ja esitada menetluse jooksul asjasse puutuvaid taotlusi. Teiste menetlusosaliste õigus distsiplinaarmenetluse dokumentidega tutvuda on endiselt reguleeritud HMS-i §-s 37 ja selle muudatusi eelnõus ei kavandata. Punktis 39 tunnistatakse KVTS-i § 190 kehtetuks, kuna haldusorganile vaide esitamise kord on reguleeritud haldusmenetluse seadusega ning halduskohtule kaebuse esitamise tingimused ja kord on reguleeritud halduskohtumenetluse seadusega. Kaitseväeteenistuse seaduses ei ole sätestatud eelnimetatud seaduste suhtes eritingimusi ning sättes viidatud KVTS-i § 214 on alates 01.04.2023 tunnistatud kehtetuks. Samuti tunnistatakse KVTS-i § 191 lõige 6 kehtetuks. Kehtiva KVTS-i §-s 191 on kirjeldatud joobes kaitseväelase teenistusülesannete täitmiselt kõrvaldamist ja sellega kaasnevaid asjaolusid. Kuigi see säte laieneb nii ajateenijale, reservväelasele kui ka tegevteenistuses olevale isikule, on tegevused ja tagajärjed vastava sihtrühma puhul erinevad. Sätte kohaselt 21/33 loetakse tegevväelase joobeseisundi tuvastamisel joobeseisundi kontrollimise päeval tegevteenistussuhe peatunuks ning selle päeva eest tegevväelasele palka ega seadusega ettenähtud lisatasusid ei maksta. Ajateenistuse kestuse peatumine on sätestatud KVTS-i §-s 48, mille kohaselt peatub ajateenistuse kestus ajateenija distsiplinaararesti kandmise ajaks ja ajateenistuskohast omavolilise lahkumise ajaks. Omavolilise ajateenistuskohast lahkumise või distsiplinaararesti kandmise ajal ajateenijale toetust ei maksta. Seega, ajateenija väljaõppest ajutiselt kõrvaldamine ajateenistuse kestust ei peata ja samuti ei mõjuta see igakuise toetuse maksmist. Sellest tulenevalt on ka asutusesisene töökorraldus nendele juhtumitele reageerimisel erinev. Kehtiva KVTS-i § 191 lõike 6 kohaselt on kaitseväelase ülem kohustatud ajateenistuse kestuse või tegevteenistussuhte peatumisest viivitamata kirjalikult teavitama struktuuriüksust, kes on pädev toetust, palka ja seadusega ettenähtud lisatasusid kinni pidama. See regulatsioon on sobiv tegevväelase suhtes, aga ei kohaldu ajateenistujale. Sättes reguleeritakse üksnes Kaitseväe-sisest teavitamiskorda. Nii kaitseväelase ülem, kellel on sätte kohaselt teavitamiskohustus, kui ka palga kinnipidamiseks pädev struktuuriüksus on Kaitseväe-sisesed organid. Seega reguleerib säte Kaitseväe sisemist teavitamiskohustust. Kuna asutusesisese teavitamise korralduse kindlaksmääramine on asutuse juhi pädevuses, on sättega ülemääraselt sekkutud Kaitseväe sisemisse korraldusse. Käesoleval juhul ei ole selline sekkumine õigustatud avalike huvide, riigiõigusprintsiipide ega põhiõiguste kaitse vajadusega. Seetõttu tuleb KVTS-i § 191 lõige 6 tervikuna seadusest välja jätta ja reguleerida kõnealune küsimus asutusesiseste õigusaktidega. Punktidega 40 ja 41 täpsustatakse KVTS-i § 211 töövõimetuspensioni taotlemise ja määramise sätteid. KVTS-i § 301 kohaselt võib isikul tuvastada püsiva töövõimetuse tagasiulatuvalt, ent mitte hiljem kui üks aasta pärast püsiva töövõimetuse tuvastamiseks taotluse esitamist. Kehtiva § 211 lõike 1 punkti 2 kohaselt tekib töövõimetuspensioni õigus püsiva töövõimetuse määramise päevast. See tähendab, et kui isikul tuvastatakse püsiv töövõimetus tagasiulatuvalt, ei ole tal õigust saada töövõimetuspensioni tagasiulatuvalt, vaid püsiva töövõimetuse otsuse tegemisest alates. Paragrahvi 211 lõike 1 punkti 2 muudatuse kohaselt täpsustatakse, et töövõimetuspensioni taotlemisel määratakse pension püsiva töövõimetuse tuvastamise päevast ehk pensioni õiguse tekkimise päev on püsiva töövõimetuse tuvastamise päev. Paragrahvi 211 lõike 5 muudatusena määratakse töövõimetuspension sellele pensionile õiguse tekkimise päevast, kui pensioni määramise taotlus on esitatud kolme kuu jooksul püsiva töövõimetuse määramise päevast arvates. Muudatusega tagatakse isikule pensioni saamise õigus töövõimetuse tuvastamise päevast alates, kui isik taotleb pensionit kolme kuu jooksul alates püsiva töövõimetuse määramise päevast. Punktiga 42 täiendatakse KVTS paragrahviga 2211, milles sätestatakse vabatahtliku teenistuja varalise vastutuse ja kahju hüvitamise kord. Kuivõrd vabatahtlik teenistuja täidab tegevväelasega sarnaseid teenistusülesandeid, mille käigus ta samuti teostab avalikku võimu, siis vabatahtliku teenistuja poolt süülise rikkumisega tekitatud varalise vastutuse ja kahju hüvitamise puhul lähtutakse tegevteenistuja kahju hüvitamise korrast. Seega sarnaselt tegevteenistujale, vabatahtliku teenistuja varalise vastutuse ja kahju hüvitamisele kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse sätteid. 22/33 Paragrahviga 2 muudetakse ATS-i. Paragrahvi 83 punktis 5 asendatakse sõna „õppekogunemine“ sõnaga „reservteenistuse“. Muudatus on seotud 01.04.2023 jõustunud KVTS-i muudatusega, millega õppekogunemise mõiste asendati reservteenistusega. Seega on ATS-i § 83 p 5 muudatuse kohaselt ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatatud reservteenistuse ajaks, samuti ajaks, kui reservväelane ei saa täita oma teenistusülesandeid mobilisatsiooni tõttu. Paragrahvis 3 muudetakse KVTRS-i sätteid. Seadust täiendatakse paragrahviga 3915, milles sätestatakse eelnõuga muudetava KVTS §-s 93 kaitseministri poolt tegevväelase sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale nimetamise korra rakendamine. KVTS § 93 lõigetes 41, 42 ja 8 kehtestatakse ametisse nimetamise tähtaeg (5 aastat, mida võib pikendada kuni kahe aasta võrra). KVTRS § 3915 täpsustatakse, et vastavat muudatust rakendatakse tegevväelaste osas, kes nimetatakse sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale kaitseministri poolt alates 1. jaanuaril 2026. a.(vt ka § 1 punktide 22, 23 ja 24 selgitust) Paragrahviga 4 muudetakse KKS-i sätteid. Punktidega 1 ja 2 muudetakse § 8 ja laiendatakse kaitseväeteenistuse mõistet. Tegevteenistus on mõeldud vaid ametikohtadele ja tööülesannetele, mille tulemuslik täitmine eeldab sõjaväelist väljaõpet. Tegevteenistus on seotud kõige suuremate piirangutega, seetõttu ei ole mõistlik samu piiranguid nõuda isikutelt, kelle tööülesanded sisuliselt selliseid piiranguid ei eelda. Kaitseväes on sääraseid ametikohti, mis igapäevast sõjaväelist väljaõpet ei eelda. Teine oluline aspekt tegevteenistuses on sõjaväelisel väljaõppel osalemise kohustuslikkus (õppused), aga õppustel osalemist saab reguleerida ka teistel alustel (töölepingutes). Kaitseväes avalikus teenistuses või töösuhtes olevate isikute suhtes kohaldatakse TLS-is ja ATS-is sätestatud töö- ja puhkeaja seadust, mille kohaselt on igapäevase ja -nädalase puhkeaja suhtes lubatud erisusi rakendada vaid juhul, kui see on sätestatud seaduses. Kuna kehtiva KKS-i alusel ei ole vastavaid erisusi ette nähtud, ei anna praegune regulatsioon piisavalt võimalusi kaasata Kaitseväes töötavaid tsiviilteenistujaid Kaitseväe ülesannete täitmisse, sh õppustel osalemisse. Seega täiendatakse KKS-i § 8 sätetega, mis võimaldavad kaasata Kaitseväes avalikus teenistuses ametnikku või töösuhtes olevat isikut sõjaväelisele väljaõppele ilma, et arvestataks summeeritud tööaja, ületunnitöö, öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamise, töö tegemise aja piirangu, tööaja korralduse, öötöö piirangu ning igapäevast ja -nädalast puhkeaja regulatsiooni. Selline kaasamine oleks võimalik üksnes juhul, kui vastav kohustus on isiku ametijuhendis või töölepingus ette nähtud. Sõjaväelisel väljaõppel osalemisel antakse isikule iga 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi peab olema katkematu puhkeaeg. Sõjaväelisel väljaõppel osalemisel tehtud töö hüvitatakse vaba aja andmisega või rahas Kaitseväe juhataja käskkirjaga kehtestatud korras ja ulatuses. Kehtiva korra kohaselt hüvitatakse sõjaväelisel väljaõppel osalemine vaba aja andmisega – üks tööpäev ühe õppusel osaletud päeva kohta – või lisatasu maksmisega. Lisatasu suurus on 40 eurot iga õppusel osaletud päeva kohta. Puhkepäeval osaletud päeva kohta makstakse lisatasu 65 eurot (välja arvatud riigipühal). Riigipühal õppusel osalemine hüvitatakse järgmiselt: ametnikule makstakse kahekordset põhipalka 8 tunni ulatuses päeva kohta ja 40 eurot lisatasu. Punktiga 3 täiendatakse KKS-i § 9 lõikega 4, millega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus määrata kindlaks vabatahtliku teenistjate piirarv. Piirarvu kehtestamine võib osutuda vajalikuks ressursside planeerimise ja sihtotstarbelise kasutamise raamistamiseks. 23/33 Punktiga 4 täiendatakse KKS § 10 lõikega 11, millega luuakse võimalus kehtestada Kaitseväes koosseisuvälised ametikohad. Koosseisuvälised ametikohad luuakse üksnes vabatahtliku teenistuse korraldamiseks. Vabatahtliku teenistuse eesmärk on võimaldada Kaitseväel värvata vajaliku väljaõppega reservis olevaid isikuid täitma mingil ajaperioodil, lühiajaliselt teenistusülesandeid, mida üldjuhul täidavad tegevväelased, kuid ajutiselt suurenenud kaadrivajaduse või teatud profiiliga isikute puudumise tõttu, ei ole võimalik neid ülesandeid koosseisuliste tegevväelastega täita. Varasemalt on selliste olukordade puhul sõlmitud reservis oleva isikuga käsundusleping, kuid sellisel juhul ei ole käsundivõtjal avaliku võimu teostamise õigust ega käsuõigust ning puuduvad kaitseväeteenistuse seaduses ettenähtud tagatised. Seega käsundusleping ei täida Kaitseväe eesmärki ning seab käsundivõtjale ülesande täitmiseks mitmeid piiranguid. Samuti on käsunduslepinguga käsundivõtja sotsiaalsete tagatiste osas halvemas olukorras võrreldes tegevväelasega, kes täidab samu ülesandeid. Kuigi 2013. aastal uue avaliku teenistuse seaduse jõustumisega kaotati ära koosseisusväliste ametikohtade loomise võimalus, siis lähtuvalt eriteenistuse korralduse eripärast ja vajadusest on vastav võimalus loodud näiteks politsei- ja piirivalve seaduses sisekaitselise rakenduskooli kadettidele, kus õppepraktika läbiviimise ajaks nimetatakse nad koosseisuvälistele ametikohtadele. Siinkohal asutuse personali palgaarvestuse ja eelarve planeerimisel lähtutakse koosseisuliste ametikohade arvust. Sama erisus luuakse ka vabatahtliku teenistuse korraldamiseks. KKSi luuakse säte, mis võimaldab vajadusel kehtestada Kaitseväes koosseisuvälised ametikohad, mis mehitatakse vaid vabatahtlike teenistujatega. Koosseisuvälisele ametikohale nimetatud vabatahtliku teenistuja õigused sõltuvad teenistusülesande sisust. Teenistusse võtmise kord, vabatahtliku teenistuja õigused ja volitused sätestatakse KVTSis. Ka siinkohal jääb kehtima põhimõte, et koosseisuväliste ametikohtade loomisega ei kaasne personalikulude eelarve suurendamist, vaid vastavale ametikohale värvatakse isikuid juhul, kui Kaitseväel on selleks rahalisi ressursse olemasoleva eelarve raames. Lisaks sätestatakse, et kaitseminister võib määrata kindlaks vabatahtliku teenistujate piirarvu, näiteks kehtestada Kaitseväes kuni 50 koosseisuvälist ametikohta, mida võib mehitada vabatahtlike teenistujatega. Punktidega 5–9 täiendatakse KKS § 413 taustakontrolli sätteid. Muudatusega laiendatakse isikute ringi, kelle osas on Kaitseväel õigus teha taustakontroll. Nimetatud muudatus on seotud käesolevas eelnõus tehtavate muudatustega, millega luuakse uus kaitseväeteenistuse liik- vabatahtlik teenistus, lisaks sätestatakse võimalus ajateenijaid lähetada rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile ning muudetakse reservis olevatele isikutele ja ajateenijatele kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajaks riigisaladusele juurdepääsu õiguse taotlemise korda. KVTSi kohaselt võetakse vabatahtlikusse teenistusse reservis olev isik, kelle osas on läbiviidud taustakontroll ning kelle puhul ei esine KKS § 413 lõikes 1 loetletud asjaolusid, mille tuvastamisel Kaitsevägi võib keelduda isiku vabatahtlikusse teenistusse võtmisest.. Turvakontrolli läbiviimine on oluline, kuna Kaitseväe territooriumil hoiustatakse ja käideldakse relvi, lõhkeaineid ja laskemoona. Olenevalt teenistusülesande sisust, tuleb vabatahtlikul teenistujal kasutada Kaitseväe dokumendihaldussüsteeme ja andmebaase, mis sisaldavad delikaatset teavet. Vabatahtlik teenistuja hakkab osalema Kaitseväe ülesannete täitmisel. Selleks antakse käskkirjaga isikule tegevväelastega sarnased õigused ja volitused, mis tähendab, et teenistusülesannete täitmise ajal esindab ta Kaitseväge. Seetõttu on eriti oluline veenduda, et teenistusse võetav isik on usaldusväärne ja lojaalne. Teine sihtrühm, keda vastav muudatus puudutab, on riigisaladusele juurdepääsu õigust vajav kaitseväeteenistuskohustust täitev isik (ajateenija ja reservteenistuses olev reservis olev isik), kelle osas teostatakse taustakontroll enne riigisaladusele juurdepääsu õiguse taotlemise otsustamist. Riigisaladusele juurdepääsu õiguse vajadus tuleneb ametikoha ülesannetest, teenistusülesannete sisust ja teenistusülesannete täitmise paikkonnast. Et hinnata, keda nimetada ametikohale, mis eeldab riigisaladusele juurdepääsu õigust, tuleb Kaitseväel eelnevalt tuvastada, kas isiku osas ilmneb asjaolusid, mis seavad kahtluse alla tema usaldusväärsuse ja 24/33 võimekuse ametikoha ülesandeid täita ja teenistusülesannete täitmisel osaleda. Pärast taustakontrolli läbiviimist esitab Kaitsevägi julgeolekukontrolli teostavale asutusele taotluse isikule riigisaladusele juurdepääsu õiguse saamiseks. Kolmas sihtrühm on RSO-le lähetatavad ajateenijad. Ajateenistuse läbimine on meessoost kodaniku kohustus, mistõttu ajateenistusse kutsumist välistavad asjaolud on suhteliselt piiratud. Välistavate asjaolude kehtestamisel on lähtutud põhimõttest, et isik, kes asub ajateenistusse, oleks võimeline omandama väljaõppes antavaid teadmisi ning ei ole ohuks teistele kaasajateenijatele ja iseendale, eriti silmas pidades, et ajateenistuses puututakse kokku relvade ja lõhkeainetega. Seega ajateenistusse asuvate osas täiendavaid tausta- ja turvakontrolle ei tehta. RSO-l on teenistustingimused, teenistuse toimumise keskkond ja üldine distsipliin erinev tavapärasest ajateenistusest. RSO-l on teenistusülesanded suuremat vastutust ja pingutust nõudvamad ning oluline on, et üksusekaaslaste ja liitlastega toimuks sujuv ning usalduslik koostöö. Seetõttu on tähtis, et RSO-le lähetatava meeskonna liikmed suudaksid täita teenistusülesandeid koos tegutsedes võimalikult efektiivselt ja tulemuslikult. RSO-le lähetatava meeskonna moodustamisel tuleb eelnevalt põhjalikult hinnata, keda RSO-le lähetada. Kuigi RSO-le lähetatud ajateenijal ei pruugi olla vajadus omada riigisaladuse juurdepääsu õigust, on sama oluline veenduda, et isik ei kasutaks pahatahtlikult RSO-l teenistusülesande täitmisega seonduvat teavet või muul viisil kahjustaks Eesti mainet ning lisaks oleks võimeline täitma oma ametikoha ülesandeid. Taustakontrolli läbiviimiseks tuleb isikul täita isikuankeet, mille põhjal Kaitseväe vastav struktuuriüksus algatab taustakontrolli tegemiseks vajalikud toimingud isiku sobivuse hindamiseks. Muudatusest puudutatud sihtrühma suurus on ligikaudu 400-500 isikut kalendriaastas. Eraldi ülaltoodud sihtrühmade kaupa, jaotuks see arv järgmiselt: - ca 300-350, ajateenijad ja vabatahtlikud teenistujad; - ca 50-100, reservis olevad isikud; - ca 50, RSO-dele suunduvad isikud (tegevväelased ja ajateenijad ning vabatahtlikud teenistujad). Paragrahvis 5 muudetakse RSVS-i sätteid. Punktis 1 muudetakse RSVS-i § 301 lõiget 1. RSVS-i §-s 301 on sätestatud riigisaladusele juurdepääsu õiguse taotlemise ja andmise erisused kaitseväeteenistuses sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvatele kaitseväekohustuslastele. Kehtiva sõnastuse kohaselt on konfidentsiaalse taseme riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladusele juurdepääsu õigus pärast julgeolekukontrolli läbimist sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslasel, kui juurdepääs on vältimatult vajalik tema ametikoha ülesannete täitmiseks. Sellisel juhul esitab julgeolekukontrolli tegemise ja juurdepääsu õiguse saamise taotluse Kaitsevägi, kes lisaks teavitab isikut, kelle suhtes julgeolekukontrolli juurdepääsu õiguse saamiseks tehakse. Kui isik ei ole tema suhtes julgeolekukontrolli tegemisest keeldunud, esitatakse taotlus julgeolekukontrolli teostavale asutusele. Kui seni kehtinud sätte kohaselt taotleti juurdepääsu õigust selleks, et saada juurdepääs konfidentsiaalse taseme riigisaladusele, siis muudatusega laiendatakse juurdepääsu õigust, et saada juurdepääs salajase taseme teabele. Lisaks täiendatakse sätet isikute ringiga, kelle suhtes võib Kaitseväe ettepanekul riigisaladusele juurdepääsu õigust taotleda. Muudatuse kohaselt on konfidentsiaalse või salajase taseme riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladusele juurdepääsu õigus pärast julgeolekukontrolli läbimist kaitseväeteenistuskohustust täitval isikul või rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleval tegevväelasel, kui juurdepääs on vältimatult vajalik tema ametikoha ülesannete täitmisel. Muudatus on seotud eelnõuga muudetava KVTS-i §-ga 49, mille kohaselt võib ajateenijale Kaitseväe algatusel ja teenistuse huvides taotleda salastatud teabele juurdepääsu õigust, kui Kaitseväe juhataja on ajateenija rahuaja ametikohale määranud 25/33 juurdepääsu õiguse taseme riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras (vt eelnõu § 1 punkt 10 selgitust). Sarnaselt ajateenijatele ja reservväelastele juurdepääsu õiguse andmisega julgeolekukontrolli tegeva asutuse juhi otsusel rakendatakse sama põhimõtet ka RSO-l osalevate tegevväelaste suhtes, kelle rahuaja ametikohal ülesannete täitmine ei eelda juurdepääsu õigust riigisaladusele. RSO-de koosseisud võidakse komplekteerida teenistujatest, kes oma igapäevaste teenistusülesannete täimiseks juurdepääsu õigust ei vaja, kuid RSO juhtriigi nõue võib olla, et RSO-l osalev isikkoosseis peab omama juurdepääsu õigust salastatud välisteabele, millele juurdepääsu saamine eeldab riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu. Üldjuhul RSO-del Eesti riigisaladust ei töödelda, vaid juurdepääsu õigust on vaja konkreetses RSO piirkonnas töödeldavale salastatud välisteabele. Juurdepääsu loa väljastamine võib kesta vähemalt kolm kuud, kuid RSO-de koosseisud võivad selguda alles RSO eel lühema aja jooksul või tuleb teha koosseisus muudatusi. Seetõttu lisatakse sättesse ka RSO-l osalevad tegevväelased. Punktis 2 muudetakse RSVS-i § 301 lõikeid 2–4 ja 11–14 ning § 51 lõiget 41, asendades julgeolekukontrolli ja juurdepääsu õiguse saamise taotlemise toimingute tegemise asutuse, mis varem oli Kaitsevägi, Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutusega. Alates 01.01.2023 on Kaitseministeeriumi valitsemisala personaliteenused konsolideeritud ning teatud juhtudel ei ole julgeolekukontrolli taotlev asutus enam Kaitsevägi, vaid Kaitseressursside Amet. Punktis 3 muudetakse RSVS-i § 301 lõiget 7 ning täpsustatakse, et selles paragrahvis sätestatud tingimustel ja korras antud juurdepääsu õigus kehtib viis aastat ja üksnes kaitseväeteenistuskohustuse täitmise või rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil viibimise ajal, kui juurdepääs on vältimatult vajalik isiku ametikoha ülesannete täitmiseks. Paragrahvis 6 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 1. jaanuar 2026. Jõustumisaja valikul on lähtutud eelarvevahendite planeerimise ja kasutusele võtmise nõuetest. Samuti on arvestatud vajadust kehtestada uued rakendusaktid. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Tsiviilteenistujate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse Sihtrühm Sihtrühm 1: isikud, kes on Kaitseväe teenistuses ametniku või töötajana. Sihtrühm 2: Kaitsevägi. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule on keskmine. Kaitseväe poolt paindlikum isikkoosseisu mehitamise võimaldamine aitab tõhusamalt täita Kaitseväele seadustes ja rahvusvahelistes lepingutes pandud ülesandeid. 26/33 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Kui Kaitseväes avalikus teenistuses või töösuhtes olevat tsiviilteenistujat saaks õppustele kaasata tegevväelastega samadel tingimustel, oleks võimalik vähendada sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohtade vajadust ja seeläbi hoida kokku ressursse, mis muidu läheks tegevväelastele sõjaväelise väljaõppe andmiseks. Seega on muudatuse mõju Kaitseväele positiivne, kuna aitab Kaitseväe ametikohti selgemalt korraldada ning tagab kogu personali ühtse töökorralduse ja valmisoleku kriisideks. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Kaitseväes ameti- ja töökohtadel olevate tsiviilteenistujate suhtes on mõju vähene, kuna ka praegu osaletakse osas valdkondades oma ülesannete raames sõjaväelise väljaõppe toetamisel, kuid seda tööajareegleid arvestades. Hinnanguliselt on selliseid tsiviilteenistujate ametikohti, mis eeldavad sõjaväelise väljaõppe toetamist, kuni 10% ning sellistes valdkondades, mis peavad tagama oma teenuste toimimise ka sõjaväelise väljaõppe toimumise ajal, näiteks sagedushaldus, IT- ja küberturve, õigusteenindus. Aastas toimub hinnanguliselt 27 õppust, kuhu oleks vaja kaasata ka tsiviilametnikke, seega muudatuse mõju avaldub sihtrühmale pigem harva. Sõjaväelise väljaõppe toetamise ülesanne tuleb määrata töölepingus või ametijuhendis. Kuna ametijuhendit ei või muuta ametniku nõusolekuta, kui ametijuhendis määratud teenistusülesanded või nende täitmiseks kehtestatud nõuded muutuvad oluliselt, võib muudatusega kaasneda ebasoovitav mõju, kui ametnik ei ole nõus lisatööülesannetega ja seetõttu soovib ta teenistusest lahkuda omal soovil või vabastatakse ta teenistusest koondamise tõttu. Selle riski maandamiseks tuleb vastavatel ametikohtadel töötavaid ametnikke aegsasti teavitada ja anda neile selgitusi nende muutunud tööülesannete kohta. Täiendav ebasoovitav mõju võib avalduda vastavale ametikohale värbamisel, kui sõjaväelise väljaõppe toetamise kohustus vähendab kandideerijate hulka. Seega tuleb ametikoha kirjelduses selgelt teada anda, milliseid ülesanded täitma tuleb asuda. Samas nähakse ette õiguslikud alused ja kompensatsioonimehhanismid laiendatud kaasamise osas ning lisaks annab see võimaluse asuda tööle Kaitseväkke isikutel, kes ei soovi asuda tegevteenistusse. Seega, kokkuvõttes peaks muudatus avaldama sihtrühmale positiivset mõju. Reservis olevate isikute kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse Sihtrühm 1: reservis olevad isikud. Sihtrühm 2: Kaitsevägi. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatus on olulise mõjuga nii riigi julgeolekule kui ka välissuhetele. Kui vabatahtlikke reservis olevaid isikuid kaasatakse laiemalt riigikaitseülesannete täitmisse ka rahuajal, antakse reservis olevatele isikutele suurem roll ja vastutus ning võimalus aktiivsemalt panustada riigikaitsesse ka väljaspool õppekogunemisi ning suurendatakse reservis olevate isikute sidusust Eesti riigikaitse ja Kaitseväega, mis on võtmetähtsusega reservväelaste valmiduse hoidmisel. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Uue teenistusliigi loomisega lihtsustub Kaitseväe tegevuse või ülesande läbiviimiseks vajaliku isikkoosseisu komplekteerimine. Teenistusse värvatakse vastava tegevuse või ülesande täitmiseks vajalike oskuste ja teadmistega isikuid teatud perioodiks ja lühikeseks ajaks. Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe töökoormus väheneb, kuna teenistusse värbamine on paindlikum ning selle kohta ei kehti tegevteenistusse võtmisega kaasnevaid protsesse ega nõudeid. Uus teenistusliik ei asenda tegevteenistust, vaid selle kaudu saab toetada tegevusi, 27/33 mille tarbeks on vaja suurendada isikkoosseisu ajutiselt ja teatud perioodiks, näiteks reservväelastele väljaõppe läbiviimine suurõppustel, mida ei korraldata iga aasta. Seega, arvestades uue teenistusliigi eesmärki ja selle rakendamise võimalusi, võib selle mõju esinemissagedust Kaitseväe ja Kaitseressursside Ameti töökorraldusele pidada pigem väheseks. Kui varem tuli vabatahtlikke võtta teenistusse käsunduslepinguga või vormistati nende töö vabatahtlikult õppekogunemisel osalemisena, siis uue teenistusliigiga luuakse ühetaoline ja selge teenistusse vormistamise kord. Seega avaldab muudatus Kaitseväe ja Kaitseressursside Ameti töökorraldusele positiivset mõju. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Kaitseväe reservis on suur hulk sõjaväelise väljaõppe saanud isikuid, kes tegevteenistusse asuda ei soovi, kuid oleks valmis ja huvitatud panustama ka edaspidi Kaitseväe tegevusse reservis oleva isikuna. Muudatusega tekib reservis olevatel isikutel lisavõimalus osaleda riigikaitses, omandada juurde või värskendada riigikaitseteadmisi ja saada selle eest tegevväelastega võrdväärset tasu. Seeläbi avaldab muudatus mõju ka isikute tööhõivele. Teenistusse asumiseks on kaks võimalust: Esimese variandi puhul saadab Kaitsevägi isikule otsepakkumise läbi KVKRi, kui isik on selleks varasemalt nõusoleku andnud. Sellisel moel „tööpakkumiste“ saamise protseduur on kiire ja lihtne ning isik saab pakkumise laekudes otsustada, kas pakutav teenistusülesanne, teenistuse kestus ning tasu on talle sobivad vabatahtlikusse teenistusse asumiseks. Teine võimalus teenistusse asumiseks on reservis oleva isiku poolt tahteavalduse esitamine konkreetse Kaitseväe tegevuses osalemiseks. Kaitsevägi hindab, kas isiku oskused ja sõjaväeline väljaõpe on piisavad soovitud tegevuses osalemiseks ning kas Kaitseväel on võimalik pakkuda selles tegevuses osalemist. Seega vabatahtlikku teenistusse asumise protseduur ei ole isikule aeganõudev ega koormav. Isiku sobivuse hindamine tehakse üldjuhul olemasolevate andmete põhjal (teenistuskäik ja terviseseisund), mis on kättesaadavad KVKRist. Kuna vabatahtliku teenistuse puhul ei seata reservis oleva isiku tööandjale kohustust säilitada töötaja töökoht või -tasu, peab juba töösuhtes olev reservis olev isik kaaluma ja valima, mil moel ta saab vabatahtlikus teenistuses osaleda. Seega on vabatahtliku teenistuse kaudu võimalik elatist teenida isikutel, kellel aktiivset töösuhet ei ole. Kokkuvõttes avaldab muudatus mõju nii isikute tööhõivele kui ka vabatahtliku teenistuja leibkonnale. Ajateenijate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse (ennetähtaegselt tegevteenistusse võtmine ja RSO-le lähetamine) Sihtrühm 1: ajateenijad. Sihtrühm 2: Kaitsevägi. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele on oluline. Muudatusega tagatakse Kaitseväele vajalikus mahus ja vajaliku järjepidevusega üksuste komplekteerimine, et tagada sõjaline võimekus. Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemine on Eesti kui NATO liikmesriigi jaoks väga tähtis. NATO liikmesriigid on kohustatud panustama ja näitama üles koostöötahet liikmesuse tagamiseks. Kaitseväe poolt paindlikum isikkoosseisu mehitamise võimaldamine aitab Kaitseväele seadustes ja rahvusvahelistes lepingutes pandud ülesandeid tõhusamalt täita. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatusel, millega võib ajateenija võtta tegevteenistusse enne ajateenistuse tähtaja lõppu, on positiivne mõju Kaitseväe töökorraldusele. Nimetatud muudatuse korral saab ajateenija asuda täitma tegevväelasena Kaitseväe koosseisus rahuaja ametikoha ülesandeid. Praeguseks on teatud ulatuses väljaõppe saanud ajateenijad võimelised täitma ülesandeid, mida üldjuhul täidavad tegevväelased. Seni kehtinud korra kohaselt oli ajateenijal võimalik tegevteenistusse asuda vaid pärast ajateenistuse läbimist KVTS-i § 56 lg 1 p-s 1 sätestatud 28/33 tähtaja möödumisel, erand kehtis üksnes juhul, kui ajateenija asus õppima KVA-sse. Muudatusega kaotatakse vastav piirang ning ajateenijad, kes soovivad siduda oma tuleviku Kaitseväega, saavad kiiremini tegevteenistusse ega pea ootama ajateenistuse väljaõppe perioodi lõppemist. Enne tähtaega ajateenistusest vabastatud isiku tegevteenistusse võtmine korraldatakse tavapärase praktika alusel, s.t isiku soovil ja Kaitseväe ettepanekul. Muudatusega, mille kohaselt võib RSO-le lähetada ajateenija, võib kaasneda muudatusi Kaitseväe töökorralduses ning tavapärases RSO-le lähetatava isikkoosseisu komplekteerimise ja lähetamise praktikas. Kaitsevägi saab RSO-le lähetada vaid ajateenija, kes on selleks kirjaliku nõusoleku andnud. Kuna RSO-le lähetatud ajateenija võib oma nõusoleku tagasi võtta, peab Kaitsevägi korraldama RSO-le lähetatud ajateenija ajateenistuskohta tagasi toomise. Seega avaldub ebasoovitav mõju sellisel juhul, kui Kaitseväel ei ole võimalik tagasi saadetud ajateenijate tõttu RSO isikkoosseisu vajalikus mahus mehitatuna hoida. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Muudatus avaldab sotsiaalset mõju ajateenijale, kelle ajateenistus loetakse enne tähtaega lõppenuks tegevteenistusse võtmisega seonduvalt, kuna riigikaitselist kohustust täitvast kodanikust saab vabal tahtel tegevteenistust jätkav isik enne ajateenistuse tähtaja möödumist. Ajateenistuses viibimise ajaks on isikul vaja arvestada teatud piiranguid, nagu väljaõppe territooriumilt lahkumise piirang, kohustus osaleda väljaõppes, n-ö kasarmurežiimist kinni pidamine jne. Tegevteenistusse asumisel laieneb isikule tegevväelastele kohaldatav töö- ja puhkeaja regulatsioon, samuti hakatakse isikule maksma palka vastavalt rahuaja ametikohale ettenähtud ulatuses. Seega isikul tekivad tegevväelastega võrdsed õigused, senise igakuise toetuse asemel hakkab isik saama palka, tänu millele suureneb isiku igakuine sissetulek, mis võib mõjutada ka isiku leibkonna toimetulekut. Enamikul noortest, kes asuvad ajateenistusse, puudub varasem (töölepinguline) töökogemus. Ajateenistusest tegevteenistusse asumisel tekib isikul esimene töölepinguline suhe, mis loob olulise eelise tsiviilelus tööturule sisenedes. Seega, kokkuvõttes avaldab muudatus noortele positiivset mõju. Muudatus avaldab mõju ajateenijatele, keda lähetatakse RSO-le. Ajateenija RSO-le lähetamine on võimalik vaid ajateenija kirjalikul nõusolekul. RSO-le lähetatud ajateenijale makstakse RSO-l osalemise ajal peale igakuise toetuse ka suurendatud toetust. Seeläbi kasvab ka ajateenija sissetulek. Lisaks omandab ajateenija RSO-l kogemusi ja väljaõpet, mida ei ole tavapärases ajateenija väljaõppes võimalik omandada. Samuti säilib ajateenijal võimalus võtta juba RSO-l olles lähetamiseks antud nõusolek tagasi ja Kaitsevägi peab esimesel võimalusel korraldama ajateenija ajateenistuskohta tagasi toomise. Seejärel jätkub ajateenija tavapärane väljaõpe tema ajateenistuskohas kuni ettenähtud tähtaja lõpuni. Kuna RSO-le lähetamine on vabatahtlik, ei kaasne sellega ajateenijale lisapiiranguid ega -kohustusi. Kokkuvõttes võib muudatuse mõju pidada ajateenijale positiivseks. Kaitseväe praktika kohaselt on tegemist muudatusega, mis on vajalik vaid teatud eriala ja üksuste isikkoosseisude mehitamiseks. Hinnanguliselt puudutab see ca 10-20 ajateenijat aastas. Arvestades ajateenijate koguarvu (aastas asub ajateenistusse ca 3400 kutsealust), on puudutatud sihtrühma suurus väike. Seega võib mõju ulatust ja esinemissagedust pidada pigem väikeseks ning harvaesinevaks. Tervise infosüsteemi andmete edastamise korra täiendamine Sihtrühm Sihtrühm 1: kaitseväekohustuslased Sihtrühm 2: Kaitseressursside Ameti arstid Sihtrühm 3: tervisehoiuteenuse osutajad 29/33 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Kaitseressursside Amet korraldab kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamist ning terviseuuringutele saatmist. KVTS § 26¹ lõikes 3 kehtestatud kaitseministri määruse alusel kaitseväekohustuslase terviseseisundi hindamisel arstlikuks läbivaatuseks ja terviseuuringuteks nähakse ette kohustuslikud (nt laborianalüüsid, elektrokardiogramm, röntgen) ja täiendavad terviseuuringud (nt eriarsti konsultatsioon, erinevad terviseuuringud). Terviseuuringutele suunamise põhjuseks võivad olla terviseseisundi hindamisel oleva isiku kohta ebapiisavad või puuduolevad terviseandmed tervise infosüsteemis või muud asjaolud, mis on seotud tervisenõuetele vastavuse täpsustamisega. Kehtiva korra kohaselt toimub saatekirja vormistamine ja selle saatmine piiratud tehnilise lahenduse tõttu paberkandjal. Probleem seisneb ka selles, et täiendavale uuringule võib tervishoiuteenuste pikkade järjekordade tõttu pääseda alles mitme kuu pärast ja isik peab tagama, et pabersaatekiri säilib kuni arsti vastuvõtuni. Vastasel korral puudub tervishoiuteenuse osutajal info, mis eesmärgiga isik suunati ja missugust terviseuuringuga seotud teavet Kaitseressursside Ameti arst soovis täpsustada. Tervishoiuteenuse osutaja omakorda kannab uuringu tegemiseks vajalikud saatekirja andmed oma infosüsteemi. Kohustuslikele uuringutele saatmisel enamikule tervishoiuteenuse osutajatele küll terviseuuringute saatekirju ei väljastata, ent mõni pole nendest veel loobunud. Peale selle, et saatekirjade väljastamine mistahes liiki uuringutele (kohustuslikud, täiendavad) toob kaasa ebamõistliku halduskoormuse tervishoiuteenuse osutajatele, on probleem uuringu vastuste liikumine tervise infosüsteemi. Ka see, et uuringu vastused jõuaks Kaitseressursside Ameti arstini, toob tervishoiuteenuse osutajale lisatööd, nagu vastavate e-kirjade vormistamine, terviseuuringute sissekanne jms. Eelnõuga ühtlustatakse Kaitseressursside Ameti arsti poolt tehtavad terviseuuringute suunamised sarnaselt teistele tervishoiuteenuste osutajatele. Muudatuse tulemusel tagatakse, et terviseandmed liiguvad tervishoiusüsteemis ühtsetel alustel. Elektroonne saatekiri tagab ka suurema andmeturvalisuse. Muudatus mõjutab Kaitseressursside Ameti arstide töökorraldust seoses saatekirjade ja nendega seotud terviseuuringu vastustega. Muudatus lihtsustab Kaitseressursside Ameti arstidel saatekirja vormistamist, edastamist ja ligipääsu tervishoiuteenuse osutaja tehtud uuringutulemuste sissekannetele tervise infosüsteemis. Elektroonse saatekirja edastamise võimaldamisega seotud mõju on Kaitseressursside Ameti arstile märkimisväärne. Samas ei too muudatus kaasa kohanemisraskust, kuna kaitseväekohustuslaste registri arendamisel arvestatakse arsti töölaua kasutusmugavust digidokumentidega seotud funktsionaalsuse ja terviseinfo liikumisega tervise infosüsteemi. Kaitseressursside Ameti arste on kokku 55. Elektroonse saatekirjaga vähenevad nimetatud arstide tööaja- ja tegevuskulud. Kaob vajadus pabersaatekirja vormistamise (arsti aeg), väljatrüki (paberi, printeri tahma kulu) ja pabersaatekirja haldamisega seotud tegevuste järele. Muudatuse mõju tervishoiuteenuse osutajatele on oluline. Kaitseressursside Ameti arstide vormistatud saatekirjad terviseuuringutele ja analüüsidele saamiseks hõlmavad lepingupartnereid üle Eesti – neid tervisehoiuteenuse osutajaid on kokku umbes 20. Muudatustega kaob ära paberdokumentide saatekirjadega kaasnenud halduskoormus tervishoiuteenuse osutajale, kuna määruse muudatuse tulemusel saab terviseuuringuid tegev tervishoiuteenuse osutaja isikule vormistatud digisaatekirja näha ja menetleda tervise infosüsteemis. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju 30/33 Aastas vajab terviseseisundi hindamisel terviseuuringuid ligikaudu 3800–4000 tulevast ajateenijat ning aastas tehakse ligikaudu 40 000 ja enam terviseuuringut. Lisaks eriarsti konsultatsioonide, analüüside või uuringute suunatakse kaitseväekohustuslane vajaduse korral täiendavatele terviseuuringutele, mida on aastas kokku ligikaudu 450–600. Terviseuuringutele suunatud isikutele on muudatus positiivne – peale paberdokumendi elektroonseks muutumise saab elektroonse saatekirja olemasolu korral üleriigilise digiregistratuuri kaudu iseseisvalt broneerida vastuvõtuaega nii esmakordsel kui ka täiendaval terviseuuringutele suunamisel. Ministri poolt tegevväelase rahuaja ametikohale nimetamine tähtajaliselt Sihtrühm Sihtrühm 1: ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatavad tegevväelased. Sihtrühm 2: Kaitsevägi. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Kaitseväe põhimääruse § 22 kohaselt kaitseminister nimetab Kaitseväe juhataja ettepanekul sõjaväelise auastmega ametikohtadele: 1) Kaitseväe juhataja asetäitja; 2) Kaitseväe peastaabi ülema; 3) diviisi ülema; 4) mereväe ülema; 5) õhuväe ülem; 6) erioperatsioonide väejuhatuse ülema; 7) küberväejuhatuse ülema; 8) luurekeskuse ülema; 9) sõjaväepolitsei ülema; 10) toetuse väejuhatuse ülema. Kui varasemalt nimetati eelpool loetletud ametikohtadele tegevväelane tähtajatult, siis seaduse muudatuse kohaselt hakatakse ametikohale nimetama kuni viieks aastaks. Ametikohale nimetatud tähtaja möödudes nimetatakse tegevväelane uuele rahuaja ametikohale või vabastatakse tegevteenistusest. Kaitseväes toimub tegevväelaste karjääri planeerimine vastavalt siis allohvitseride ja ohvitseride karjääri- ja teenistusmudelile, mis on kehtestatud Kaitseväe juhataja käskkirjaga. Karjääri- ja teenistusmudelites on kirjeldatud sõjaväelise väljaõppe nõudeid ja eesmärke ning üldise mudelina võimalikku teenistust rahu- ja sõjaaja ametikohtadel. Muuhulgas käsitletakse teenistusmudelis rotatsioone ning iga rotatsioon toimub kindlal perioodil. Näiteks ohvitseride teenistusmudeli puhul riigikaitseliste eesmärkide täitmiseks võib vajadusel ohvitsere nimetada rahuaja ametikohale tähtajaliselt, tagades sellega ametikohale vastava sõjaväelise väljaõppe ja teenistuspraktikaga isikute optimaalse paigutuse Kaitseväe struktuuris. Üldjuhul nimetatakse taolise rotatsiooni käigus isik ametikohale 3-5 aastaks. Et tagada Kaitseväes ühtne karjääri- ja rotatsioonimudel, tuleb ka kaitseministri poolt nimetatavatele ametikohtadele kehtestada kindel periood. Seega vastava muudatusega muutub Kaitseväes kõrgemate ohvitseride karjääriplaneerimine ja rotatsioonide korraldus selgemaks ja ühetaoliseks. Kui varasemalt nimetati kaitseministri poolt tegevväelane ametikohale tähtajatult, siis peale seadusemuudatuse jõustumist määratakse tegevväelane vastavale ametikohale viieks aastaks. Sarnane põhimõte on ka Kaitseväe juhataja käskkirjaga kinnitatud karjääri- ja teenistusmudelis. Mõju Kaitseväe töökorraldusele s.t 31/33 rotatsiooniplaanide koostamise mahule on pigem minimaalne, kuivõrd see muudatus puudutab vaid kümmet ametikohta ja nendele ametikohtadele vajaliku hariduse ja sõjaväelise väljaõppe omandanud tegevväelast. Kokkuvõttes on muudatuse mõju Kaitseväele positiivne, kuna kõrgemate ohvitseride ametikohtade tähtajalisusel mitmeid olulisi eeliseid, mis aitavad tagada organisatsiooni dünaamilisuse ja arengu. See mõjutab oluliselt ohvitseride karjäärimudelit, luues planeeritumaid teekondi, suurendades konkurentsi ja rõhutades pideva professionaalse arengu vajalikkust. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Muudatus puudutab kümmet ametikohta ja nendele ametikohtadele nimetatavaid tegevväelasi. Kuna täna kehtiva korra kohaselt nimetab kaitseminister tegevväelase ametikohale tähtajatult, siis edaspidi tekib ametikohale nimetataval isikul kindel teadmine, kui kauaks ta sellele ametikohale on nimetatud. Vastav muudatus loob isikule selguse karjääri kujundamisel ja planeerimisel. Kindel ametiaeg loob võimalused rohkematel ohvitseridel kogeda juhtivat positsiooni. See aitab arendada laiemat juhtimiskogemust kogu ohvitserkonna hulgas ja valmistada ette tulevasi juhte kõrgematele ametikohtadele. Tähtajalised ametikohad loovad selgema ja planeerituma karjääriteekonna. Ohvitserid teavad, et teatud aja möödudes on neil võimalus liikuda edasi järgmisele tasemele või teisele ametikohale. Seega kokkuvõttes on muudatuse mõju ametikohale nimetatud isikule positiivne. 6.1. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Käesoleva eelnõuga plaanitavad muudatused kodanike halduskoormust ei mõjuta. RSVSi muudatus, millega laiendatakse isikute ringi, kellele võib anda konfidentsiaalse taseme riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladusele juurdepääsu õiguse julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel, võib suurendada julgeolekukontrolli teostava asutuse halduskoormust. Hinnanguliselt suureneb muudatuse tõttu isikute ring 400-500 võrra aastas (300-350 ajateenijad ja vabatahtlikud teenistujad; 50-100 reservis olevad isikud; 50 RSO-dele suunduvad isikud ehk tegevväelased ja ajateenijad ning vabatahtlikud teenistujad). 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Tsiviilisikute, ajateenijate ja reservis olevate isikute kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse. Tsiviilteenistujate kaasamisega sõjaväelisse väljaõppesse täiendavaid kulusid ei lisandu, kuna õppuse päevatasu on eelarvestatud ja tasu suuruse mõistes ei ole vahet, millise teenistusliigi alt isikud õppustel osalevad. Sellega, kui reservis olevaid isikuid võetakse vabatahtlikusse teenistusse ja ajateenijaid vabastatakse enne tähtaega ajateenistusest, et võtta nad tegevteenistusse, et kaasne riigile lisakulu, kuna mõlemat sihtrühma tasustatakse olemasolevast palgafondist. Muudatus, mis võimaldab Kaitseressursside Ameti arstidel hakata koostama e-saatekirjasid toob kaasa kaitseväekohustuslaste registri arendusvajaduse, et vastava andmekoosseisu saaks edastada tervise infosüsteemi. Eeldatav arenduskulu on planeeritud Kaitseväe küberväejuhatuse eelarvesse summas 35 000 eurot. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus tagab kaitseväekohustuslaste registri ja tervise infosüsteemi vahel liidestuse, mille kulu on asutuse eelarves arvestatud. 32/33 8. Rakendusaktid Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas 2. 1) Kaitseministri 19. märtsi 2024. a määrus nr 3 „Kaitseväekohustuslasele antava identifitseerimiskoodi moodustamise ning kaitseväekohustuslase teavitamise kord“; 2) Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2017. a määrus nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustumisega seonduvad eelarvevahendid on planeeritud 2026. aastasse, mistõttu jõustub seadus 2026. aasta 1. jaanuaril. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele. Märkustega arvestamise ja mittearvestamise selgitused on toodud seletuskirjale lisatud tabelis (lisa 1). 33/33 Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja selle tõttu teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu märkuste tabel Nr Esitaja/märkuse sisu Märkusega arvestamine/mittearvestamine Justiitsministeerium 1. Eelnõuga nähakse ette kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) täiendamine ning uue Arvestatud. institutsioonina vabatahtliku teenistuse loomine. Samas ei selgu eelnõust ega seletuskirjast üheselt, milline on vabatahtliku teenistuja staatus. Eelnõus kasutatakse vabatahtliku Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt teenistujaga seoses ametniku teenistussuhtele omaseid termineid nagu teenistusülesanded, ettepanekule. Selgitame, et tulenevalt laekunud teenistuskoht, palk (töötajad saavad töölepingu seaduse (TLS) kohaselt töötasu). Samuti ettepanekutele täpsustatakse eelnõus ja tehakse eelnõus vabatahtliku teenistuja teenistussuhte alguse ja lõpu reguleerimisel viiteid seletuskirjas vabatahtliku teenistuja staatust. avaliku teenistuse seadusele (ATS), vt eelnõuga KVTS-i lisatavad §-d 8016 ja 8020. Talle ATS § 7 lõike 3 p 4 kohaselt alaliselt riigi kohaldatakse ATS-s ametnikule ettenähtud töö- ja puhkeaja, samuti lähetuste regulatsiooni. sõjaline kaitsmine ja selleks valmistumine on Siiski nähakse eelnõus ette vabatahtliku teenistujaga tähtajalise (töö)lepingu sõlmimine samal ajal, kui ATS-i kohaselt algab ametnike teenistussuhe ametisse nimetamisega. avaliku võimu teostamine. Avaliku võimu teostamine on üksikisikute suhtes riigivõimu Palume seletuskirjas vabatahtliku teenistuja staatust täpsemalt selgitada ning eelnõus teha teostamine, mistõttu avalikku võimu saavad vajalikud muudatused, et tagada staatuse osas ühene selgus teostada vaid ametnikud. KVTS § 7 kohaselt tegevteenistus on avaliku teenistuse eriliik, kus kaitseväekohustuslase töötab sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal või kaitseväekohustuslane on mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal asunud täitma sõjaväelise auastmega sõjaaja 1  ametikoha ülesandeid. Avaliku võimu teostamise õigus on tegevväelasel tegevteenistus olles ning avalikku võimu teostab tegevväelane enda sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha teenistusülesannete täitmise kaudu. Uue teenistusliigi eesmärk on kaasata vajaliku oskuste ja väljaõppega reservis olevat isikut tegevustesse, mida üldjuhul teostavad tegevväelased ja selleks, et vabatahtlikul teenistujal tekiksid samasugused õigused ja kohustused nendes tegevustes osalemiseks vastavalt ülesande eesmärgile, tuleb vabatahtlikule teenistujale anda avaliku võimu teostamise volitused. Kuna uue loodava teenistusliigi puhul isikut ei võeta tegevteenistusse, vaid ta määratakse Kaitseväes koosseisuvälisele sõjaväelise auastmega ametikohale ning avaliku võimu teostamise volitused ja volituse piirid antakse talle käskkirjaga.. Lisaks veel töö- ja puhkeaja, lähetuste regulatsioon on sarnane tegevväelastega. Kuigi tegemist on erinevate teenistussuhetega, siis töö/teenistusülesanded ja teenistuse toimumise asukoht ja tingimused on samad. Seetõttu ei saa kehtestada erisusi töö- ja puhkeaja ja muu teenistusega seonduvas korralduses. 2. Eelnõu ja seletuskirja põhjal ei ole selge vabatahtliku teenistuja ülesanded. Eelnõuga ei seata Antud selgitus. piiranguid nendele teenistusülesannetele, mida vabatahtlik teenistuja täita võib. Seletuskirja 2  järgi (lk 12) „täidab vabatahtlikus teenistuses olev isik tegevväelasega samu Vabatahtlik teenistuja hakkab täitma kaitseväe teenistusülesandeid“. Lisaks nenditakse seletuskirjas (lk 12), et „Kaitsevägi esitab reservis korralduse seaduses sätestatud Kaitseväe olevatele isikutele otsepakkumisi või tehakse vastavate ametikohade või tegevuste loetelu ülesandeid, milleks on riigi sõjaliseks kaitseks teatavaks muul viisil.“. Sellest saab välja lugeda, et vabatahtlike teenistujatega võib edaspidi valmistumine ja osalemine rahvusvahelises täita ka olemasolevaid ametikohti. Juhime tähelepanu, et ATS § 7 lg 3 p-de 3 ja 4 kohaselt on sõjalises koostöös. Konkreetsed tegevused ja riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamine ning riigi sõjaline kaitsmine ja valmistumine ülesanded sõltuvad Kaitseväe vajadusest ja selleks avaliku võimu teostamine. Avaliku võimu teostamisega seotud ametikohti saab täita isiku väljaõppest ning taustast. ametnikega (ATS § 7 lg 2). Palume seletuskirjas lähemalt selgitada, milliseid ülesandeid vabatahtlikud teenistujad täitma hakkavad. Eelnõus tuleb vajadusel teha täpsustusi tagamaks, et avaliku võimu teostamisega seotud ametikoha ülesandeid täidaksid ametnikud. Seejuures tuleb eelnõus kasutada ametnike puhul ametikohale nimetamise terminit. 3. Eelnõu ei näe ette, et vabatahtlik teenistuja saaks (töö)lepingu ühepoolselt lõpetada või üles öelda. Kuna kehtiv õigus tagab tegevväelasele võimaluse teenistussuhte ühepoolseks lõpetamiseks (KVTS § 140 lg 1 p 1), tundub vabatahtlikule teenistujale seatud piirang tema Antud selgitus õigusi oluliselt kitsendavana. Justiits- ja Digiministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga on peetud Palume kaaluda, kas ka vabatahtlikul teenistujal peaks olema võimalus leping ühepoolselt täiendavaid arutelusid seoses vabatahtliku lõpetada või üles öelda. teenistuse regulatsiooniga ning arutelude tulemusel on jõutud lahenduseni, millega nähakse Kaitseväes ette koosseisuvälised ametikohad ja seda üksnes vabatahtliku teenistuse korraldamiseks. Sellest tulenevalt ei sõlmita vabatahtliku teenistujaga mitte leping, vaid ta määratakse koosseisuvälisele ametikohale käskkirjaga. Seega kohaldatakse vabatahtliku teenistuse ennetähtaegsele lõppemisele ATS sätteid. 4. Tervisenõuetele vastavuse hindamisega seotud muudatuste kohta märgime, et tegemist on Antud selgitus. vabatahtliku teenistusega ning tervise infosüsteemist terviseseisundi hindamiseks andmete Tegevteenistusse võtmisele ja vabatahtlikusse päring peab toimuma üksnes nõusoleku alusel. Seetõttu palume eelnõu täiendada ja KVTS § teenistusse võtmisel on erinevad tingimused. 14 lg-s 6 ette näha samasugune alus andmete kasutamiseks nagu on viidatud lõike viimases Kui tegevteenistusse asumisel tuleb isikul lauses ette nähtud tegevteenistusse astuva isiku puhul. läbida terviseseisundi hindamine, siis 3  vabatahtlikule teenistujal seda nõuet ei ole ja teenistusse võtmisel lähtutakse tema viimasest terviseseisundi hindamise tulemusest. Kuna vabatahtlik teenistuja on kaitseväekohustuslane, toimub tema terviseseisundi hindamine KVTS § 261 alusel ja korras. Täiendavalt selgitame, et vabatahtlikusse teenistusse võetakse isik, kelle terviseseisund vastab tervisenõuetele lähtuvalt kaitseväekohustuslaste registris juba olemasolevast kandest. Isiku teenistusse võtmisel ei tehta TIS-i päringuid, seetõttu ei tule kehtestada ka täiendavat regulatsiooni. Kuni vabatahtlikusse teenistusse asumiseni on isiku staatus ”reservis olev isik”, mistõttu reservi olevale isikule laieneb KVTS § 71 p 2 tulenev kohustus: “Reservis olev isik on kohustatud: 2) teavitama Kaitseressursside Ametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma raskest haigusest ja teistest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ja esitama terviseseisundit kajastavad dokumendid;” Ehk, kui isik reservis oleku ajal ei ole KRA’d oma terviseseisundi halvenemist teavitanud, siis lähtutakse viimasest terviseseisundi hindamise tulemusest, mis on kantud kaitseväekohustuslaste registrisse. Seetõttu vabatahtlikusse teenistusse võtmise 4  otsustamiseks täiendavaid päringuid isiku kõlblikkuse tuvastamiseks ei tehta. Sama põhimõte kehtib ka reservteenistuse korraldamisel. Ehk õppekogunemistele kutsutakse reservis olevad isikud, kelle terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Enne kutse saatmist ja vormistamist KV ja KRA ei hinda uuesti selle isiku terviseseisundit, vaid lähtub olemasolevast kaitseväekohustuslaste registri kandest. Üldjuhul hinnatakse kaitseväekohustuslaste tervist üks kord, mis toimub enne ajateenistusse kutsumise otsuse tegemist. Kui nüüd isik, pärast ajateenistuse lõppu reservis oleku ajal, ei teavita KRA’d enda terviseseisundi muutusest, siis KRA ei hakka ka uuesti isiku terviseseisundit hindama. Seega ei ole tegemist terviseandmete töötlemisega ilma 5. Eelnõu § 1 p 7 (KVTS § 39 täiendamine lõigetega 6 ja 7) – palume täiendada, milliseid Antud selgitus. isikuandmeid peab isik taotluses KRA-le esitama. Isik, kes soovib asuda ajateenistusse, esitab vaid vastavasisulise taotluse ning esialgu täiendavaid isikuandmeid esitama ei pea. Andmete küsimine ja töötlemine toimub KVTS § 141 ja § 33 lõike 2 korras ja alusel. 6. Eelnõu § 1 p 9 – KVTS § 49 muudatustest koosmõjust RSVS-i eelnõuga kavandatavate Arvestatud. muudatustega. KVTS § 49 täiendatakse lõikega 16 järgmises sõnastuses: KVTS § 49 lõike 16 selgitust on täiendatud „(16) Ajateenijale võib Kaitseväe algatusel ja teenistuse huvides taotleda salastatud teabele ning lisatud viide RSVS §-le 301, s.t ka juurdepääsu õigust, kui Kaitseväe juhataja on ajateenija rahuaja ametikohale määranud ajateenijatele juurdepääsuõiguse menetlemine juurdepääsuõiguse taseme riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras.“. ja julgeolekukontrollist teavitamine 5  Seletuskirjas on sätte selgituses viidatud, et ajateenijale võib taotleda juurdepääsu õigust nõusolekut küsimata. Milliste normide alusel antavat nõusolekut on siinkohal silmas peetud? Nn ametikohajärgse juurdepääsuõigusega isikute puhul on RSVS §-s 27 ettenähtud erinormid, millal nende isikute puhul julgeolekukontrolli teha tohib (RSVS §-s 32 nimetatud asjaolude kontrollimiseks). Isiku nõusoleku nõue (RSVS § 27 lg 10) on siinkohal kontrolli eelduseks. Samuti on RSVS-s Kaitseväe jaoks loodud julgeolekukontrolli erand (RSVS § 301), mille kohaselt sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslase puhul toimub nö tavaolukorras isiku teavitamine kontrolli kavatsusest (RSVS § 301 lg 3) ning isikul on õigus kontrollist keelduda. Ilma isiku nõusolekuta viiakse kontroll läbi erandina vaid teatud olukordades (RSVS § 301 lg 5, nt erakorraline seisukord, sõjaseiskord jne). Need erandid on ettenähtud ajakriitilisuse kaalutlusel. Seega palume nõusoleku teema eelneva valguses üle vaadata ja seletuskirja vajadusel korrigeerida. Palume täiendada RSVS § 301 muudatuste selgitusi. Hetkel on piirdutud peamiselt kehtiva õiguse sätete kordamisega, kuid sätte kohaldamisalasse kuuluvate isikute grupi laiendamise vajaduse põhjendus on tagasihoidlik. Kehtivas RSVS-s sõjavälise auastmega sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslase julgeolekukontrolli skeemi loomisele eelnes 01.04.2023 jõustunud redaktsiooni puhul põhjalik analüüs (põhiseaduspärasuse analüüs kajastus ka seletuskirjas), mille tulemusel isikute grupp koos eranditega selliselt RSVS-s sõnastati. Eelnõus ei ole vastava muutmissätte juures kahjuks piisavalt avatud uue muudatuse tagamaid, mis annaks kindluse, et sätted on põhjendatud ja rakendatavad (sh täiendavate julgeolekukontrollidega kaasnev koormus asutustele). 7. Eelnõu § 1 p 19 (KVTS § 8015) sätestab vabatahtliku teenistuja isikuandmete töötlemise aluse Antud selgitus. väga üldiselt. Sättest ei ole võimalik aru saada, milliseid isikuandmeid on lubatud töödelda. Vabatahtlikusse teenistusse võtmisel on Seaduses peab olema esitatud vähemalt isikuandmete kategooriad. Säte viitab nõuetele peamisteks nõueteks isiku sõjaväelise vastavuse hindamiseks isikuandmete töötlemise vajadusele, kuid puudub viide, millistele väljaõppe tase ning teenistusse võtmist nõuetele vastavust hinnatakse. Nii ei ole võimalik hinnata, kas läbi nõuete loetelu on võimalik välistavate asjaolude tuvastamine. aru saada, milliste isikuandmete töötlemiseks seadusandja õiguse ette näeb. Seetõttu ei ole võimalik hinnata ka andmetöötluse eesmärgipärasust ja proportsionaalsust. Seletuskirjas (lk 12) on selgitatud: „Võrreldes tegevteenistusega on vabatahtlikusse teenistusse võtmise nõuded leebemad. Kuna reservis olevat isikut ei võeta tegevteenistusse, ei laiene talle ka rahuaja ametikohale nimetamise nõuded.“ Palume kõnesolevat sätet täiendada vabatahtliku teenistuja suhtes kohalduvate nõuete loeteluga. 6 8. Eelnõu § 1 p-s 19 (KVTS § 8016) on küll määratud osad nõuded, kuid KVTS § 8016 lg 2 p 3 Antud selgitus. jätab loetelu lahtiseks. Eelnõust ei selgu, millistele nõuetele vastavust saab veel hinnata. Eelnõu § 8016 lõike 1 punktis 2 on välja toodud, Seletuskirjas ei ole seda täpsemalt käsitletud. Palume eelnõu täiendada. Sama lõike p 2 osas et vabatahtlikusse teenistusse ei võeta isikut, on ebaselge, milliste süütegude eest süüdi mõistmist on mõeldud. Kas üksnes need, kui ära on kes on süüdi mõistetud ja kellelt on võetud õigus töötada avaliku teenistusega seotud ametikohal? Palume eelnõu ja seletuskirja kohtuotsusega ära võetud õigus töötada täiendada. kaitseväeteenistusega või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal. Siinkohal KVTS § 8016 lg 3 näeb ette, et isik esitab teenistusse soovimisel taotluse. Palume eelnõu peetakse silmas karistusseadustiku § 49 alusel täiendada nende andmete loeteluga, mida isik on taotluses kohustatud esitama, muu hulgas kohtu poolt lisakaristusena määratud kutse- või tuleb täpsustada, kas ka eriliiki isikuandmeid. ametiõiguse kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo KVTS § 8016 lõikes 5 on esitatud loetelu nendest andmetest, mis minimaalselt tuleb esitada eest kohaldatud teataval ametikohal töötamise lepingus. Palume selgitada, kas selle sätte eesmärk on näha ette loetelu andmetest, mis või teataval tegutsemisalal tegutsemise keeld. kindlasti peab lepingus olema ja isikuandmete töötlemise õiguslik alus on IKÜM art 6 punkt b. Kui see säte on aga kavandatud isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks, siis palume Selgitame, et vabatahtlikult Kaitseväe seletuskirjas selgitada, et isikuandmete koosseisu osas on loetelu ammendav. Rohkem ülesannete täitmisele kaasumiseks esitab isikuandmeid küsida ei saa. Veelgi õigusselgem oleks, kui oleks isikuandmed eristatud teist Kaitsevägi reservis olevatele isikutele liiki andmetest. otsepakkumisi või tehakse vastavate ametikohade või tegevuste loetelu teatavaks muul viisil. Otsepakkumiste saamiseks tuleb reservis oleval isikul anda kaitseväekohustuslaste registri iseteeninduskeskkonnas nõusolek. Kui isik annab pakkumiste saamiseks nõusoleku, annab ta ühtlasi nõusoleku töödelda enda andmeid vabatahtliku teenistuse korraldamiseks. Tegemist ei ole uudse IT-arendusega, kuna ka juba praegu saab kaitseväekohustuslaste registris anda isik nõusoleku kaitsevaldkonnas tööpakkumiste saamiseks. Lisaks saab reservis olev isik ise avaldada soovi näiteks instruktorina väljaõppe 7  läbiviimiseks või RSO-le lähetamiseks. Kui tahteavaldus laekub, hindab Kaitsevägi isiku sobivust ja võimaluse korral vormistatakse isikuga vabatahtlikusse teenistusse võtmise leping. Sellisel juhul tekib Kaitseväel ja Kaitseressursside Ametil õigus töödelda reservis oleva isiku andmeid tahteavalduse laekudes. Töödeldavateks andmeteks on kaitseväekohustuslaste registris olevad andmed, näiteks isiku kaitseväeteenistuse käigu ja väljaõppe kohta. 9. Eelnõuga kehtestatakse vabatahtlikule teenistujale mitmeid põhiõigusi riivavaid kohustusi. Nii Antud selgitus. ei tohi vabatahtlik teenistuja teenistuses olles levitada oma poliitilisi vaateid, samuti võidakse Poliitiliste vaadete levitamise piirang laieneb piirata tema liikumisvabadust (eelnõu § 1 p-ga 19 lisatav § 8019). Hea õigusloome ja kõikidele kaitseväeteenistuses olevatele normitehnika eeskirja § 43 lg 1 p 5 kohaselt tuleb eelnõu seletuskirjas analüüsida eelnõu isikutele s.t ka ajateenijatele ( KVTS § 49 lg kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega. Palume seletuskirja täiendada põhiõiguste riive 14), reservteenistuses olevatele proportsionaalsuse kontrolli analüüsiga. reservväelastele (KVTS § 75 lg 3) kui ka tegevväelastele (KVTS § 123 lg 1). Vabatahtlik teenistus on kaitseväeteenistuse eriliik ning vabatahtlikus teenistuses olev isik loetakse kaitseväelaseks, mistõttu teenistuses olles tuleb tal järgida Kaitseväes kehtestatud korda ja distsipliini sarnaselt teiste kaitseväelastega (teenistuses olevate ajateenijate, reservväelaste, tegevväelastega). 10. Eelnõu § 5 p 1 (RSVS § 20 lg 2) – pärast sõna „juht“ täiendatakse kõnesolevat sätet sõnadega Arvestatud. „või tema volitatud isik“ ning sama paragrahvi lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „juhile“ Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt sõnadega „või tema volitatud isikule“. Selgitusest nähtub, et Kaitseväe kui suure ettepanekule. organisatsiooni puhul soovitakse näha ette võimalus kaitseväejuhatajat volitada lg-tes 2 ja 3 nimetatud ülesandeid täitma struktuuriüksuse ülemat. Sättest see piirav sisuline tingimus aga ei kajastu. Edasivolitamise õigus eelnõus esitatud kujul annaks mistahes asutuse juhile võimaluse volitada vajaduse põhiselt ükskõik millise isiku enda nimel ülesannet täitma ja 8  lõikes 3 eeldatud alluvussuhte nõuet nö katma. Arvestades RSVS vastava sätte eesmärki ja kohaldamisala, soovitame erand ümber sõnastada võttes eeskujuks RSVS § 13 lg 3 p 11 loogika – Kaitseväes erandina kaitseväejuhataja või tema volitatud (struktuuriüksuse) ülem. Võrdluseks, et ka näiteks ministeeriumi puhul on seadusandaja määranud lõikes 3 sõnaselgelt, et ministeeriumis peab RSKKI või vastav struktuuriüksus alluma vahetult kantslerile. Rahandusministeerium 1. Vabatahtliku teenistuse kontseptsioon vajab põhjalikumat analüüsi ja täiendusi. Eelnõust ega Arvestatud. seletuskirjast ei selgu piisava täpsusega vabatahtliku teenistuja roll ning kohati jääb Teemat on täiendavalt analüüsitud ning arusaamatuks, millistest kaalutlustest lähtuvalt on kujundatud vabatahtliku teenistuja õiguste Justiits- ja Digiministeeriumi ning ja kohustuste tasakaal ning kuidas see suhestub avaliku võimu volituste kandmisesse. Muu Rahandusministeeriumiga on peetud hulgas aitaks vabatahtliku teenistuja rolli paremini mõista selge kirjeldus ja põhjendus selle täiendavaid arutelusid seoses vabatahtliku kohta, kuidas on vabatahtliku teenistuja rolli kujunemisel teatud asjaoludes otsustatud teenistuse regulatsiooniga ning arutelude võrdsustada vabatahtlik teenistuja tegevväelasega ja teistel puhkudel kaitseväelasega. tulemusel on jõutud lahenduseni, millega Vähemalt seletuskirjas tuleks selgemalt lahti kirjutada, mis lepinguga vabatahtliku teenistuse nähakse Kaitseväes ette koosseisuvälised korral täpsemalt tegemist on. ametikohad ja seda üksnes vabatahtliku teenistuse korraldamiseks. Sellest tulenevalt ei sõlmita vabatahtliku teenistujaga mitte leping, vaid ta määratakse koosseisuvälisele ametikohale käskkirjaga. Seletuskirja ja eelnõu on vastavalt täiendatud. 2. Palume üle vaadata maksuseadustes, sh tulumaksuseaduses (edaspidi TuMS), sisalduvad Antud selgitus. viited KVTS-ile. Palume kaaluda ja põhjendada, kas nendes sisalduvad viited kaitseväelastele Ajateenijate rahvusvahelisele sõjalisele ja tegevväelastele kohalduvatele sätetele on kohased või tuleb ka neid muuta. operatsioonile lähetamisel hakatakse ajateenijatele maksma toetust, mitte päevaraha, Näiteks laiendatakse eelnõuga rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise õigust ka seega tulumaksuvabastus tuleneb TuMS § 13 ajateenijale ning sellega seonduvalt ka päevaraha maksmist. Samas on TuMS § 13 lõike 3 lg 3 p 9, mille kohaselt tulumaksuga ei punkti 1³ alusel õigus saada päevaraha maksuvabalt üksnes tegevteenistujal. Võrdse maksustata seaduse alusel makstavat ajateenija kohtlemise tagamiseks teeme ettepaneku laiendada nimetatud maksuvabastust ka toetust. rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalevale ajateenijale makstud päevarahale. Kas ülejäänud tulumaksusoodustused kas laienevad automaatselt (nt viide kaitseväelasele ehk kõik liigid hõlmatud) või olemuslikult ei peakski ajateenija või vabatahtliku teenistuja puhul kohalduma? 9 3. Rahandusministeerium ei toeta tegevteenistuspensioni ja töötasu maksmist samal ajal. Tegevteenistuspensioni sätted jäetud eelnõust Rahandusministeeriumi ettepanekut kaaluda pensioniea tõstmist, et kaitseväelased jätkaksid välja ning käesoleva eelnõuga pensioni teenistust, ei ole eelnõu koostamisel üldse kaalutud. Riigi rahanduse (sh kaitsekulud) jaoks on maksmist puudutavat regulatsiooni ei see väga ebaefektiivne lahendus. muudeta. 4. Seletuskirjast ei selgu, kuidas mõjutab tegevteenistuspensioni ja töötasu maksmine Tegevteenistuspensioni sätted jäetud eelnõust samaaegselt palgavahe laiemalt (isikud, kes saavad nii tegevteenistuspensioni ja töötasu välja ning käesoleva eelnõuga pensioni võrreldes isikutega, kes saavad samal ametikohal töötades ainult töötasu). maksmist puudutavat regulatsiooni ei muudeta. Siseministeerium 1. Eelnõu § 5 p 1. Eelnõuga muudetakse nõuet, mille kohaselt riigisaladuse kaitset korraldava Mitte arvestatud. isiku peab määrama töötleva üksuse juht ning riigisaladuse kaitset korraldav isik peab alluma Tulenevalt Justiitsministeeriumi vahetult töötleva üksus juhile. Siseministeerium sedavõrd põhimõttelist muudatust ei toeta. kooskõlastuskirjas tehtud ettepanekust Kehtiva regulatsiooni peamine eesmärk on tagada, et asutuse juht vastutab riigisaladuse kaitse muudetakse sätte sõnastust ning täpsustatakse, korralduse eest ning riigisaladuse kaitse korraldus oleks võimalikult sõltumatu. Riigisaladuse et Kaitseväes on volituse andjaks Kaitseväe kaitset korraldava isiku roll on sarnane infoturbejuhi, osaliselt ka andmekaitseametniku rollile. juhataja ning volitatud isikuks saab olla Standardite ja parima juhtimispraktika kohaselt peab infoturbejuht alluma vahetult asutuse struktuuriüksuse ülem, kes on otsealluvuses juhile, samuti peab IKÜM kohaselt andmekaitseametnik alluma otse asutuse kõrgeimale Kaitseväe juhatajale. juhtimistasandile. Kõik eelpool nimetatud funktsioonid vajavad piisavaid volitusi ja sõltumatust, mis on tagatud üksnes siis, kui nad alluvad vahetult asutuse juhile. Ühe asutuse eripärade tõttu terve süsteemi muutmine ei ole põhjendatud. Siseministeeriumi hinnangul on Kaitseväe struktuuriga seotud probleemid lahendatavad muudel organisatoorsetel viisidel. Palume eelnõu § 5 punktis 1 sisalduv muudatus eelnõust välja jätta. 2. Eelnõu § 5 p 2. Eelnõuga laiendatakse isikute ringi, kellele võib RSVS § 301 alusel anda Arvestatud. konfidentsiaalse (eelnõu kohaselt salajase) taseme riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabe Seletuskirjas tuuakse välja hinnanguline kaitse riigisaladusele juurdepääsu õiguse julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel. suurusjärk, keda muudatus puudutab (ca 400- Seletuskirjast ei nähtu, mitmele isikule aastas plaanib Kaitsevägi (või muu 500 isikut). Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus) kõnealust riigisaladusele juurdepääsu õigust taotleda, millest tulenevalt on Kaitsepolitseiametil võimatu hinnata võimalikku töökoormuse kasvu. Palume seletuskirja täiendada muudatusega kaasnevate mõjudega. 3. Kehtiva RSVS kohaselt võib töötlussüsteemi riigisaladuse töötlemiseks kasutada üksnes Mitte arvestatud. 10  Välisluureameti antud vastavussertifikaadi või ajutise kasutusloa olemasolu korral (§ 40 lg 5). Käesoleva eelnõu menetlemise ajal toimus Kaasaegsete julgeolekuohtude ennetamine ja tõkestamine nõuab aktiivset rahvusvahelist paralleelselt tööstusjulgeoleku eelnõu suhtlemist ning kiiret reageerimist, mistõttu teevad julgeolekuasutused igapäevaselt koostööd menetlemine, mille raames muudetakse samuti välisriigi julgeolekuasutustega. Teabe kiireks vahetamiseks on kõige asjakohasem kasutada RSVS-i akrediteerimist (§ 40 lg 5 ja § 46) töötlussüsteeme. Samas ei ole selliste salastatud teabe töötlussüsteemide akrediteerimine puudutavaid sätteid. üldises korras otstarbekas ega tihti ka võimalik, sest süsteemi asukohapunktid ei asu Eestis ega Käesolevaks ajaks on kokku lepitud, et allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile. Seetõttu oleks eesmärgipärane selline süsteem kasutusele akrediteerimist puudutav erisus läheb võtta julgeolekuasutuse juhi otsusega. Julgeolekuasutused on pädevad hindama salastatud tööstusjulgeoleku eelnõusse. Lähtudes teabe töötlemisega seotud julgeolekuohte, samuti rakendama vajalikke teabeturbe meetmed eeltoodust võetakse kõnesolevad muudatused salastatud teabe kaitseks. KVTS eelnõust välja, kuna tööstusjulgeoleku Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada RSVS § 40 lõige 5 järgmiselt ja täiendada eelnõu raames muudetakse RSVS-is paragrahvi lõikega 51 järgmises sõnastuses: akrediteerimisega seotud sätteid terviklikult. „(5) Töötlussüsteemi võib riigisaladuse töötlemiseks kasutada üksnes Välisluureameti antud vastavussertifikaadi või ajutise kasutusloa olemasolu korral, välja arvatud lõikes 51 sätestatud juhul. (51) Töötlussüsteemi, mida kasutatakse julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks vajaliku salastatud teabe vahetamiseks välisriigi asutuse, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga, võib kasutada julgeolekuasutuse juhi otsusega. Otsuses määratakse kindlaks töötlussüsteemis töötlemiseks lubatud salastatud teabe tase ning süsteemi kasutamise tähtaeg.“. Sotsiaalministeerium 1. Sotsiaalministeerium jääb endiselt varasema seisukoha juurde, kus teenistuses olevatele Tegevteenistuspensioni sätted jäetud eelnõust isikutele ei ole õigustatud tegevteenistuspensioni maksmine. Arvestades probleemi välja ning käesoleva eelnõuga pensioni aegkriitilisust, võime nõustuda soovitud lahendusega siis, kui pensioni maksmise soodussäte maksmist puudutavat regulatsiooni ei kehtestatakse tähtajaliselt (näiteks viis kuni kümme aastat). Selle perioodi jooksul on võimalik muudeta. läbi mõelda koolitussüsteem, mis tagaks uute tegevteenistujate koolituse ning lahendada kaitseväelaste vanaduspensioniea tõstmise küsimus. Arvestades keskmise eluea tõusu, ei saa pidada põhjendatuks 55-aastast pensioniiga. Kaitseministeerium märgib ka ise, et selles vanuses teenistujad on füüsiliselt aktiivsed ja võimekad. Märgime eraldi ära, et töövõimetuspensioni osas vastuväiteid ei ole, samuti ei kaasne sotsiaalkindlustusametile lisakulusid. Kui tervisenõuetele vastavuse kontroll eeldab 11  juurdepääsu tervise infosüsteemi, tuleb lähtuda juurdepääsu andmisel rakendatud põhimõtetest – vabatahtlike puhul eeldab see nõusolekut (KVTS § 14 lg 6, sarnasus tegevväelastega). Kaitsevägi 1. Eelnõu § 1 punkt 10, lk 2, KVTS § 52 lg 5: Mitte arvestatud. „Informeeritud nõusolek“ on uus mõiste, mida Ettepanek täiendada sõnastust järgmiselt: „lubatud vaid ajateenija informeeritud kirjalikul mujal õigusaktides (k a KVTS) ei kasutata, nõusolekul“. lisaks ei anna selle sõna lisamine sätte mõttele Põhjendus: Seaduse muudatusega nähakse ette võimalus lähetada nõusoleku andnud ajateenija lisaväärtust. rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile. Ettepanek on sõnastada KVTS § 52 lg 5 „informeeritud kirjalikul nõusolekul“. Ajateenija peab nõusolekut andes olema teadlik tegevuse olemusest ja eesmärgist ning selle võimalikest tagajärgedest, ehk rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda lähetuse korraldaja on kohustatud eelnevalt ajateenijale (kirjalikult) selgitama operatsiooniga kaasnevat olulist infot, millele ajateenija saab otsuse tegemisel tugineda. Enne nõusoleku saamist teabe andmine on oluline selleks, et võimaldada ajateenijal teha teadlik otsus, mõista, millega nõustutakse ja kasutada oma õigust nõusolek tagasi võtta. Nõusolek peab olema tagasipööratav otsus ja ajateenijal on selle üle teatav kontroll (vt eelnõu KVTS § 52 lg 51 ja 52). 2. Eelnõu § 1 punkt 11, lk 2, KVTS § 52 lg 52 Arvestatud. Kehtivas KVTS § 52 lg 5 on kasutatud väljendeid „rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Eelnõu on täiendatud vastavalt ettepanekule. või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda“. Ettepanek on kaaluda eelnõusse lisatavas uues sättes § 52 lg 52 kasutada sama konstruktsiooni ning sõnade „operatsiooni piirkonda“ asemel sõnastada „rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda“ järgmiselt: „(52) Kaitseväel tuleb korraldada nõusoleku tagasi võtnud ajateenija, kes on lähetatud rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda, tagasi toomine ajateenija ajateenistuskohta esimesel võimalusel“. 3. Eelnõu § 1 punkt 19, lk 3, KVTS § 80¹⁶ Arvestatud. Eelnõu täiendatakse vastavalt ettepanekule. Ettepanek on täiendada sätte § 8016 lõiget 1 punktiga 3 järgmiselt: „3) on läbinud taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud korras“. 12  Põhjendus: sätte § 8016 lõike 1 täiendamine punktiga 3 annab võimaluse vabatahtlikusse teenistusse kandideeriva isiku suhtes teostada taustakontrolli. 4. Eelnõu § 1 punkt 9, lk 2, KVTS § 49 lg 16 Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud vastavalt KVTS-i §-s 49 on sätestatud ajateenijate põhiõiguste ja -vabaduste piiramise alused. Eelnõu ettepanekule. punkti 9 seletuskirja (lk 7) kohaselt nähakse eelnõuga ette, et ajateenijale võib ilma temalt nõusolekut küsimata taotleda Kaitseväe algatusel salastatud teabele juurdepääsu õigust, kui Kaitseväe juhataja on määranud ajateenija rahuaja ametikohale juurdepääsu õiguse taseme riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras. Kuna eesmärk on nn lihtsustatud korras ajateenijatele salastatud teabele juurdepääsu õiguse andmine sarnaselt kehtiva korraga, kus selline võimalus on reservväelastele juurdepääsuõiguste andmisel, võiks ka siin selgitada, kuidas toimub ajateenija teavitamine tema suhtes julgeolekukontrolli tegemisest ning millised on tagajärjed, kui ta keeldub julgeolekukontrollist. Ettepanek on täiendada seletuskirja selliselt, et kui ajateenija ei nõustu julgeolekukontrolliga, ei jää ajateenistus mitte läbimata, vaid ta määratakse ametikohale, millel ei ole ette nähtud salastatud teabele juurdepääsu õigust. 5. Eelnõu § 3 punkt 1, lk 6, KVTRS § 39⁶ lg 8¹ Antud selgitus. Käesolevast eelnõust jäetakse välja KVTRS § 39⁶ lg 8¹ seletuskirja täiendamise ettepanek. Praegu jääb ebaselgeks, kas säte tegevteenistuspensioni puudutavad kehtib juba määratud pensionitele ja edaspidi määratavatele pensionitele. Seletuskirjast muudatused. tulenevalt selgitatakse ümber arvestamata jätmist sellega, et pensionile kohaldatakse indekseerimist, mis ei pruugi olla piisav põhjus, miks mitte määrata uut pensionit, kui isik tuleb tegevteenistusse tagasi kõrgema palgaastmega ametikohale. Seega võiks eelnõu seletuskirjas selgitada täpsemalt ka seda asjaolu, et kui isik tuleb mõne aja möödudes tagasi tegevteenistusse kõrgema palgaga ametikohale, siis varem määratud pensionit ümber ei arvestata. 6. Eelnõu § 4 punkt 1, lk 6, KKS § 8 Arvestatud. 13  Eelnõu kohaselt muudetakse KKS §-i 8 ja täiendatakse lõigetega 2–5. Lõige 2 sõnastatakse Eelnõu ja seletuskirja on täpsustatud ning järgmiselt: „Kaitseväes avalikus teenistuses või töölepingu alusel töötavale isikule ei lisatud juurde, et vastav muudatus puudutab kohaldata sõjavälise väljaõppe ajal …“. Kaitseväes teenistuses olevaid ametnikke. Juhul, kui § 8 muudatus hõlmab ainult ametnikke ja töötajaid, siis teeme ettepaneku täiendada § 8 lõiget 2 järgmiselt: „(2) Kaitseväes avalikus teenistuses olevale ametnikule või töölepingu alusel töötavale isikule ei kohaldata sõjavälise väljaõppe ajal…“. Põhjendus: avalikus teenistuses on ka tegevväelane. Praegusest sätte sõnastusest ja seletuskirja selgitusest jääb ebaselgeks, kas uute lõigetega peetakse silmas avaliku teenistuse seaduse alusel Kaitseväes teenistuses olevaid ametnikke ja töölepingu seaduse alusel töötavaid isikuid või soovitakse reguleerida ka tegevväelastega seonduvat. Seletuskirja selgitusest võib jääda mulje, et muudatuse eesmärk on reguleerida tsiviilteenistujate kaasamise võimalusi Kaitseväe ülesannete täitmisesse. 7. Eelnõu § 5 punkt 2, lk 6, RSVS § 30¹ lõige 1 Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt KVTS-i muudatustega võetakse kasutusele uus teenistuse liik, milleks on vabatahtlik teenistus ettepanekule. (lisatakse KVTS § 3 lg 2 p 3). Seletuskirjas selgitatakse, et kaitseväeteenistuskohustus on osalemine õppekogunemisel, lisaõppekogunemisel ja ajateenistuses kohustuslikus korras, kuid uue teenistusliigi puhul saab reservis olev isik osaleda Kaitseväe tegevuses ja ülesannete täitmisel vabatahtliku teenistuse raames. Uue teenistusliigi loomise eesmärk on võimaldada kaasata Kaitseväele vajaliku väljaõppega reservis olevat isikut lühiajaliselt ning vajaduspõhiselt näiteks ajutiselt mehitamata ametikoha ülesande täitmisse. Seega võivad ka vabatahtlikku teenistusse asuda soovivad reservis olevad isikud ülesannete täitmisel töödelda salastatud teavet, mis omakorda eeldab juurdepääsuõigust salastatud teabele. Arvestades, et vabatahtlik teenistus võib olla ajutise iseloomuga ning kaasamine võib sõltuda spetsiifilise väljaõppe ja taustaga isikutest, võiks ka vabatahtlikus teenistuses osalevale isikule näha ette juurdepääsuõiguse andmise julgeolekukontrolli teostava asutuse juhi otsusel. 14  Ettepanek on lisada RSVS § 30¹ lõikes 1 sõnade „kaitseväeteenistuskohustust täitval isikul“ järele koma ja sõnad „,vabatahtlikus teenistuses oleval isikul“. 8. Muutmist vajab ka seletuskirja § 5 punkt 2 (lk 20) selgitus, mis on praegu sõnastatud Arvestatud. järgmiselt: „Sellisel juhul esitab julgeolekukontrolli tegemise ja juurdepääsu õiguse saamise Seletuskirja on täiendatud vastavalt taotluse Kaitsevägi, kes lisaks teavitab isikut, kelle suhtes julgeolekukontrolli juurdepääsu ettepanekule. õiguse saamiseks tehakse. Kui isik ei ole tema suhtes julgeolekukontrolli tegemisest keeldunud, edastab Kaitsevägi taotluse julgeolekukontrolli tegevale asutusele.“ Seoses Kaitseväe personaliteenuse konsolideerimisega Kaitseministeeriumi hallatavasse valitsusasutusse Kaitseressursside Amet on ettepanek õigusselguse huvides sõnastada § 5 punkti 2 selgitav lause lõpp seletuskirjas „,edastab Kaitsevägi taotluse julgeolekukontrolli tegevale asutusele“ asemel järgmiselt: „,esitatakse taotlus julgeolekukontrolli teostavale asutusele Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu.“ 9. Eelnõu § 5 punkt 3, lk 7, tehakse muudatused RSVS § 30¹ lõigetes 2–4 ja 11–12. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on muudetud vastavalt Paragrahvi 30¹ lõigetes 2–4 ja 11–12 asendatakse sõna „Kaitsevägi“ sõnadega ettepanekule. „Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus“ vastavas käändes. Sama asendus on vajalik teha ka § 30¹ lõigetes 13 ja 14 seletuskirjas (lk 21) kirjeldatud põhjusel. Ettepanek on lugeda vahemik 11–12 vahemikuks 11–14. 10. Eelnõu § 5 punkt 5, lk 7, RSVS § 51 lõige 4¹ Arvestatud. Korrektne on eelnõu muudatusettepanekus kasutada õiget käänet ja sõnastada eelnõu § 5 p 5 järgmiselt: "paragrahvi 51 lõikes 4¹ asendatakse sõna „Kaitseväe“ sõnadega „Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse“. Veel teeme ettepaneku lisada kehtivasse seadusesse, kus juba on olemas ankeedi viide (RSVS § 31 lg 1 p 2), parema selguse eesmärgil ka allkirjastatud nõusoleku viite (RSVS § 27 lg 10 p 3). Muudatuse järgselt oleks RSVS § 51 lõige 4¹ sõnastus järgmine: "…, peab esitama Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse kaudu julgeolekukontrolli teostavale asutusele käesoleva seaduse § 27 lõike 10 punktis 3 nimetatud 15  allkirjastatud nõusoleku tema suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks ning § 31 lõike 1 punktis 2 nimetatud ankeedi, kui…“ 11. Isikuandmete töötlemine strateegilise kommunikatsiooni eesmärgil Antud selgitus. Kuna Kaitseväe poolt esitatud ettepanek vajab Täiendava teemana, mille reguleerimist palume õigusaktis kaaluda, on Kaitseministeeriumi põhjalikumat analüüsi ja sisulisi arutelusid, siis valitsemisala asutuste poolt strateegilise kommunikatsiooni eesmärgil isikuandmete (fotod ja käesoleva eelnõu raames, sellele ettepanekuga videod) töötlemise õigusliku aluse lisamine. KKS ega teised õigusaktid ei sätesta Kaitseväele ei arvestata. ja teistele Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele õigust töödelda isikute andmeid strateegilise kommunikatsiooni eesmärgil. Sellele on viidanud ka Andmekaitse Inspektsioon (AKI). Arvestades Kaitseministeeriumi valitsemisala avalikes fotogaleriides, kodulehtedel ja sotsiaalmeediakanalites töödeldavat andmemahtu, Kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni eesmärke (tagada ühiskonna informeeritus ja sidusus Kaitseväe ning riigikaitse valdkonnaga, olla nähtav, läbipaistev, inimestele kättesaadav, samuti on strateegiline kommunikatsioon oluline osa heidutusest), Kaitseministeeriumi valitsemisala koosseisu suurust (lisaks tegevväelaste ja tsiviilteenistujatele lisandub igal aastal mitu tuhat uut ajateenijat, õppuste ja õppekogunemiste korral lisandub mitu tuhat reservväelast) ei ole nõusolek strateegilise kommunikatsiooni eesmärgil isikuandmete töötlemise õigusliku alusena kasutatav. Tulenevalt eeltoodust teeb Kaitsevägi ettepaneku lisada KKS-i säte, mille kohaselt Kaitseväel, aga ka teistel Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustel, kes toetavad strateegilise kommunikatsiooni läbiviimist valitsemisalas, tekiks seadusest tulenev õiguslik alus isikuandmete (fotod ja videomaterjal) töötlemiseks strateegilise kommunikatsiooni eesmärgil arvestades isikute põhiõiguste ja -vabadustega. Täpsemad reeglid foto ja videomaterjalide töötlemise ja avalikustamise osas sätestatakse valitsemisala sisemistes regulatsioonides. 12. Ettepanek kaaluda § 47 lg 5 muutmist ja lisada sõna „juht“ järele sõnad „või tema volitatud Mitte arvestatud. isik valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse (edaspidi juurdepääsuloa toetaja) RSVS § 20 lg 2 muudatused on eelnõust välja kaudu“ ja täiendada sätet viisil, mis võimaldab taotluse esitada muuhulgas valitsusasutuse jäetud ja seetõttu ei viida käesoleval juhul hallatava riigiasutuse kaudu, lisades nt asjakohane teine lause. analoogset muudatust sisse ka RSVS § 47 lõikesse 5. 16  Seoses RSVS-is tehtava § 20 lg 2 muudatusega, kus sätet täiendatakse pärast sõna „juht“ sõnadega „või tema volitatud isik“ ning arvestades KV-s 2023. aastal toimunud personali valdkonna konsolideerimist, on ettepanek täpsustada eelnimetatud põhjusel ka RSVS § 47 lg 5 sõnastust, lisades sõna „juht" järele sõnad „või tema volitatud isik“. Kuna Kaitsevägi tervikuna on RSVS-i mõistes käsitletav ühe töötleva üksusena, mille juhiks on Kaitseväe juhataja, siis olukorras, kus § 47 lg 5 nimetatud taotlust oleks vaja esitada nt mõne Kaitseväe struktuuriüksuse teenistuja osas, ei ole mõistlik neid taotluseid lasta esitada KVJ-l, vaid arvestades KV suurust ja eripära, saab KVJ volitada igal struktuuriüksusel oma üksuse piires riigisaladust korraldama ja määrama riigisaladuse kaitset korraldava isiku igasse struktuuriüksusesse, kelle pädevuses võiks olla nende taotluste esitamine, kuid seda taas Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse kaudu sarnaselt RSVS § 301 tehtavate muudatustega. Justiits ja –Digiministeerium EIS II kooskõlastusring 17.04.2025 nr 8-1/2819-2 1. Varasemas eelnõu versioonis (mis käis Justiitsministeeriumis kooskõlastamisel suvel 2024), Antud selgitus. oli välja pakutud regulatsioon, mille kohaselt sõlmiti vabatahtliku teenistujaga tähtajaline Kaitseministeeriumi hinnangul on vaja luua tööleping. Justiitsministeerium esitas muu hulgas märkuse selle kohta, et ei ole arusaadav, erisused tavapärase avaliku teenistusele ja milline on vabatahtliku teenistuja staatus. Ei olnud selge, milliseid Kaitseväe (KV) ülesandeid töösuhtele, sest tegevteenistuses on karjääri vabatahtlik teenistuja täitma hakkab. Nüüd on eelnõus asendatud tähtajaline tööleping tegemiseks ühed reeglid ja vabatahtlik halduslepinguga. Juhime tähelepanu sellele, et tegemist ei ole tavapärase halduslepinguga, teenistus on suunatud üksnes ajutiselt Kaitseväe ülesannete täitmiseks ja see ei ole sest tekib alluvussuhe KV ja isiku vahel (vt halduskoostöö seaduse (HKTS) § 3 lõiked 1 ja 3). seotud Kaitseväe struktuuriga. Selle HKTS § 3 lg 3 kohaselt seisneb haldusülesande täitmine haldusülesannete täitmises teenistusliigi puhul teenistusülesandeid täitev väljaspool töö-, teenistus- või muud alluvussuhet riigi või kohaliku omavalitsusega ning isik ei nimetata ametikohale ega kuulu valitsusasutuse või valla või linna ametiasutuse või organi teostatavat teenistuslikku Kaitseväe struktuuri, kuid allub Kaitseväe järelevalvet. Eelnõu kohaselt allub isik KV korraldusele ja juhtimisele, tema üle saab juhatajale seetõttu ongi eriliiki teenistusliik. kohaldada distsiplinaarvõimu. Seega tekib alluvussuhe. Arvestades, et tekib alluvussuhe, siis jääb omakorda ebaselgeks, miks on vaja luua uus teenistusliik (sh luua hulgaliselt uut Kaitseväeteenistus on seotud läbi ametikoha, regulatsiooni), kus isik allub klassikalises mõttes KV juhtimisele ja saab palka ehk on nagu kuid vabatahtlik teenistuse puhul me rahuaja 17  ametnik. Lisaks jääb ebaselgeks, milles seisneb vabatahtlikkus. ametikohta ette ei näe. Samuti ei ole see See, kas isik peaks olema ametnik, sõltub ülesannetest, mida ta täitma asub. Kui on tegemist töökoht. vaid koolitusega, siis see ei ole avaliku võimu teostamine ja seda saaks teha ka muus vormis (tööleping, teenuse osutamise leping). Kui on n-ö ametniku ülesanded (ehk avaliku teenistuse Tegemist ei ole ka reservteenistusega, sest neil seaduse (ATS) § 7 lõikes 3 nimetatud ülesanded, sh riigikaitse, riigi julgeoleku tagamine), kuid ei ole avaliku võimu teostamise volitust. on mingid erisused, mis peaksid tema puhul olema teisiti reguleeritud, on võimalik kaaluda Riigikaitse seisukohalt on oluline luua erand, et ajutiselt täites Kaitseväe ülesandeid, saaks erisätteid nende küsimuste osas. Näiteks, kas on vaja näha ette erisus reservist võetava isiku teostada avalikku võimu. Lisaks on oluline, et puhul karjäärisüsteemi ja astmete, nõuete, palga, tagatiste vms osas või nt eriregulatsiooni läbi kaitseväeteenistuse tekiks isikule ka selles osas, et saaks isiku võtta reservist, tähtajaliselt, nt ilma konkursita vms. garantiid hukkumise või vigastuse korral, kuna vabatahtlik teenistuja pannakse muude teenistujatega sarnastesse tingimustesse. Justiits- ja Digiministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga on peetud täiendavaid arutelusid seoses vabatahtliku teenistuse regulatsiooniga ning arutelude tulemusel on jõutud lahenduseni, millega nähakse Kaitseväes ette koosseisuvälised ametikohad ja seda üksnes vabatahtliku teenistuse korraldamiseks. Sellest tulenevalt ei sõlmita vabatahtliku teenistujaga mitte leping, vaid ta määratakse koosseisuvälisele ametikohale käskkirjaga. 2. Varasemalt on Justiitsministeerium tervisenõuetele vastavuse hindamisega seotud Mitte arvestatud. muudatuste kohta märkinud, et tegemist on vabatahtliku teenistusega ning tervise Vabatahtliku teenistusse võtmisel ei hinnata infosüsteemist terviseseisundi hindamiseks andmete päring peab toimuma üksnes nõusoleku kaitseväekohustuslase terviseseisundit ega alusel. Koostaja on selgitanud, et tegevteenistusse võtmisele ja vabatahtlikusse teenistusse tehta päringut tervise infosüsteemist, vaid isiku võtmisel on erinevad tingimused. Kui tegevteenistusse asumisel tuleb isikul läbida kõlblikkust hinnatakse kaitseväekohustuslaste 18 terviseseisundi hindamine, siis vabatahtlikule teenistujal seda nõuet ei ole ja teenistusse registris olevatest terviseseisundi vastavuse võtmisel lähtutakse tema viimasest terviseseisundi hindamise tulemusest. Kuna vabatahtlik hindamise andmetest. teenistuja on kaitseväekohustuslane, toimub tema terviseseisundi hindamine KVTS § 261 alusel ja korras. Antud selgitus. Justiits- ja Digiministeerium ei nõustu sellise selgitusega. Tegemist ei ole Tegevteenistusse võtmisele ja vabatahtlikusse kaitseväekohustusega isikuga. Antud juhul astub sellesse positsiooni isik vabatahtlikult ning teenistusse võtmisel on erinevad tingimused. Kui tegevteenistusse asumisel tuleb isikul talle ei saa kohalduda tervise infosüsteemist andmete saamiseks sama õiguslikku alust, võttes läbida terviseseisundi hindamine, siis arvesse, et nõusolek kaotati kaitseväekohuslastel selle põhjendusega, et see on riigikaitse vabatahtlikule teenistujal seda nõuet ei ole ja kohustus, millest keelduda ei saa. Need põhjendused ei ole antud juhul asjakohased. Tervise teenistusse võtmisel lähtutakse tema viimasest infosüsteemist andmete saamiseks tuleb vabatahtlikelt küsida nõusolekut ning kui ta seda ei terviseseisundi hindamise tulemusest. Kuna anna, siis võib ta vajalikud andmed ka ise esitada või tuleb ta suunata tervisekontrolli. vabatahtlik teenistuja on Märkuste tabelist nähtub, et sama märkuse on teinud ka Sotsiaalministeerium – kui kaitseväekohustuslane, toimub tema tervisenõuetele vastavuse kontroll eeldab juurdepääsu tervise infosüsteemi, tuleb lähtuda terviseseisundi hindamine KVTS § 261 alusel juurdepääsu andmisel rakendatud põhimõtetest. Vabatahtlike puhul eeldab see nõusolekut ja korras. (KVTS § 14 lg 6, sarnasus tegevväelastega). Justiits- ja Digiministeerium jääb selle seisukoha juurde, et juurdepääs tervise infosüsteemi andmetele peab vabatahtlike Täiendavalt selgitame, et vabatahtlikusse puhul toimuma nõusoleku alusel. teenistusse võetakse isik, kelle terviseseisund vastab tervisenõuetele lähtuvalt kaitseväekohustuslaste registris juba olemasolevast kandest. Isiku teenistusse võtmisel ei tehta TIS-I päringuid, seetõttu ei tule kehtestada ka täiendavat regulatsiooni. Kuni vabatahtlikusse teenistusse asumiseni on isiku staatus ”reservis olev isik”, mistõttu reservi olevale isikule laieneb KVTS § 71 p 2 tulenev kohustus: “Reservis olev isik on kohustatud: 2) teavitama Kaitseressursside Ametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma raskest haigusest ja teistest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele 19  ja esitama terviseseisundit kajastavad dokumendid;” Ehk, kui isik reservis oleku ajal ei ole KRA’d oma terviseseisundi halvenemist teavitanud, siis lähtutakse viimasest terviseseisundi hindamise tulemusest, mis on kantud kaitseväekohustuslaste registrisse. Seetõttu vabatahtlikusse teenistusse võtmise otsustamiseks täiendavaid päringuid isiku kõlblikkuse tuvastamiseks ei tehta. Sama põhimõte kehtib ka reservteenistuse korraldamisel. Ehk õppekogunemistele kutsutakse reservis olevad isikud, kelle terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Enne kutse saatmist ja vormistamist KV ja KRA ei hinda uuesti selle isiku terviseseisundit, vaid lähtub olemasolevast kaitseväekohustuslaste registri kandest. Üldjuhul hinnatakse kaitseväekohustuslaste tervist üks kord, mis toimub enne ajateenistusse kutsumise otsuse tegemist. Kui nüüd isik, pärast ajateenistuse lõppu reservis oleku ajal, ei teavita KRA’d enda terviseseisundi muutusest, siis KRA ei hakka ka uuesti isiku terviseseisundit hindama. Seega ei ole tegemist terviseandmete töötlemisega ilma 3. Eelnõu § 1 p 8 – KVTS § 39 täiendamine lõigetega 6 ja 7. Lõige 7 sätestab, et Antud selgitus. Kaitseressursside Ametil on õigus nõuda lisadokumente, aga lõikest 6 ei selgu, milliseid Lähtume kehtivast õigusest. Kehtiva redaktsiooni kohaselt on sama sõnastus ilma 20  dokumente/andmeid taotlusega esitama peab. Seaduses tuleb välja tuua töödeldavate ammendavalt dokumentide loeteluta. isikuandmete kategooriad. Märkuste tabelis toodud selgitus ei ole meie jaoks piisav. Dokumente, mida täiendavalt haldusmenetluses küsitakse, selgitatakse välja haldusmenetluse käigus. 4. Eelnõu § 1 p 10 – seletuskirjas on sätte selgituses viidatud, et ajateenijale võib taotleda Arvestatud. riigisaladusele juurdepääsu õigust isiku nõusolekut küsimata. Selgitust on täiendatud viitega Seletuskirja täiendatud. riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 301 lahendusele, mis peaks edaspidi Isikuandmete kaitse üldmääruse Art 6 lg 1 katma ka ajateenijatele riigisaladusele juurdepääsu õiguse taotlemist. Juhime tähelepanu, et kohaselt on isiku nõusolek eraldiseisev RSVS-is KV jaoks loodud julgeolekukontrolli erand (§ 301 s.o sõjaväelise auastmega sõjaaja isikuandmete töötlemise õiguslik alus, mida ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslased) eeldab siiski isiku teavitamist kontrolli lõike 2 kohaselt reeglina avalik-õiguslikus suhtes ei saa kohaldada. Avalik-õiguslikus kavatsusest (lg 3) ning isikul on õigus kontrollist keelduda. Seega ei ole kohane selgituses suhtes peab isikuandmete töötlemise õiguslik rõhutada ajateenija kontrollimist ilma tema nõusolekuta. Ilma isiku nõusolekuta viiakse alus tuleneb seaduses sätestatud õigusnormist. kontroll läbi erandina ajakriitilisuse kaalutlusel üksnes teatud olukordades (lg 5, nt Seevastu andmesubjekti teavitamine on kõrgendatud kaitsevalmidus, erakorraline seisukord, sõjaseisukord). Eelnõus ei ole piisavalt vastutava töötleja kohustus (art 12-14) ning kajastatud viidatud muudatusega kaasnevad mõjud rakendusasutusele (laieneb isikuandmete töötlemise keelamine märkimisväärselt nende isikute ring, kellele julgeolekukontrolle tehakse). Palume seletuskirja andmesubjekti õigus (art 17). vastavalt täiendada. 5. Eelnõu § 1 p 20 – oleme palunud oma varasemas tagasisides eelnõu täiendada nõuetega, Mitte arvestatud. millele vabatahtlik teenistuja peab vastama. Märkuste tabelis on selgitatud, et peamisteks Kaitseministeeriumi hinnangul ei ole vaja nõueteks on isiku sõjaväelise väljaõppe tase ning teenistusse võtmist välistavate asjaolude eraldi andmeid üles loetleda, sest KVTS § 141 tuvastamine. Oleme seisukohal, et see peab nähtuma ka seadusest. Vastasel juhul ei ole täpsustab, milliseid andmeid töödeldakse. arusaadav, milliseid isikuandmeid vabatahtliku teenistuja teenistusse võtmise hindamisel on lubatud töödelda. Palume KVTS § 8015 täiendada viitega §-is 8016 sätestatud tingimustele, et oleks selgelt arusaadav, millistesse raamidesse jääb isikuandmete töötlemine teenistusse võtmise hindamisel. Loodava § 8016 lg 2 p 3 kohta – hetkel on loetelu lahtine, mis on see muu välistav asjaolu. Muu asjaolu on seletuskirjas täpsustatud, et Paragrahvis peaks olema ammendavalt välja toodud tingimused, millele isik peab vastama. nendeks on näiteks taustakontrolli ja Samuti ei ole eelnõu täiendatud andmetega, mida isik peab taotlusega esitama. julgeolekukontrolli mitte läbimine. 6. Eelnõu § 1 p 20 – märkuste tabelis on selgitatud, et reservis olevale isikule saab nõusoleku Antud selgitus. 21  alusel teha otsepakkumisi vabatahtlikult KV ülesannete täitmisele kaasamiseks. Esmalt Isik annab oma nõusoleku läbi palume selgitada, kus see täna seaduses sätestatud on. Hetkel sellist võimalust eelnõust ei kaitseväekohustuslaste registri, kui ta on nõus nähtu. Palume eelnõu siinkohal täiendada. saama otsepakkumisi. Kui isik ei ole nõus, siis Lisaks ei saa nõustuda, et juhul, kui isik on andnud nõusoleku saada otsepakkumisi, kaasneb teeb ta vastavasse kasti linnukese. See on sellise nõusolekuga ka õigus isikuandmete töötlemiseks vabatahtliku teenistuse kehtiv õigus ja seda praktikat ei pea seaduse korraldamiseks. Juhul, kui isikule on tema nõusolekul otsepakkumisi edastatud, ja ta tasandil ära reguleerima, millise kanali kaudu isikuid teenistusse värvatakse. Selline nõue pakkumisega nõustub, peab ta tegema taotluse teenistusse astumiseks ning sellisel juhul oleks ebamõistlik. toimub edasine andmetöötlus teenistuse korraldamiseks KVTS-is sätestatud seaduslikul alusel, mitte isiku nõusoleku alusel. Nõusolek on üksnes otsepakkumiste saatmiseks. 7. Eelnõu § 5 p 1 – RSVS § 20 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „asendaja“ tekstiosaga „, Arvestatud. Kaitseväes Kaitseväe juhataja või tema poolt määratud struktuuriüksuse ülem“. Sellisel RSVS § 20 lõike 2 muudatus jäeti eelnõust täiendamisel ei ole lõike esimese lause sõnastus enam arusaadav (ehk keda regulatsioon välja. peaks katma). KV erisus peaks olema selguse huvides eraldi lausena välja toodud, st selgesõnaliselt kirjas, kes KV-s saab riigisaladuse kaitset korraldava isiku, asendaja ja vajadusel selleks moodustatud struktuuriüksuse määrata. 8. Eelnõu § 5 p 2 – RSVS § 20 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „juhile“ sõnadega „või tema volitatud Arvestatud. isikule“. Edasivolitamise õigus eelnõus esitatud kujul annaks endiselt mistahes asutuse juhile või selle RSVS § 20 lõike 3 muudatus jäeti eelnõust juhtorganile võimaluse volitada vajadusepõhiselt ükskõik millise isiku selles töötlevas üksuses lõikes välja. 3 nimetatud nõuet katma. Arvestades RSVS vastava sätte eesmärki (alluvussuhe salastatud teabe valdkonna vastutuse ja kontrolli tagamiseks) ja laia kohaldamisala (kõik töötlevad üksused), soovime, et erand ümber sõnastaks. Erandit on soovitud KV kui suure organisatsiooni põhiselt ja nii tuleb see ka sõnastada. Vajadusel saab võtta eeskujuks RSVS § 13 lg 3 p 11 loogika – KV-s erandina KV juhataja või tema volitatud (struktuuriüksuse) ülem. Võrdluseks, et ministeeriumi puhul on seadusandja määranud lõikes 3 sõnaselgelt, et ministeeriumis peab riigisaladuse kaitset korraldav isik või vastav struktuuriüksus alluma vahetult kantslerile. 9. Seletuskirja 1. osa – seal on kirjas, et eelnõu seadusena vastu võtmiseks on vajalik Riigikogu Mitte arvestatud. poolthäälte enamus. Selline väide on väär, sest kaitseväe korralduse seaduse muutmine Rahuaja ja sõjaaja riigikaitseseadus on (eelnõu § 4) on Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 104 lg 2 p 17 mõistes rahuaja ja sõjaaja riigikaitseseadus. riigikaitse seaduse endine sisu. Seega on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (PS § KVTS ja KKS ning RSVS ei ole PS § 104 104 lg 2 p 17 järgi). kohaselt konstitutsioonilised seadused. Sarnasele seisukohale on tulnud JUM ise varasemalt nt eelnõu 202 SE puhul. 22  RiKS-i pandi kokku sõjaaja ja rahuaja riigikaitse seadused ja rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemise seadus, aga KKS on neist olnud kogu aeg eraldi. KKS eelnõu nr 202 SE seletuskirjas kirjutati: "[KKS] vastuvõtmine tingib Vabariigi Valitsuse seaduse, rahuaja riigikaitse seaduse , sõjaaja riigikaitse seaduse ning kriminaalmenetluse seadustiku muutmise. Et nende seaduste muutmiseks Riigikogus on vaja kvalifitseeritud häälteenamust, siis on selleks koostatud eraldi eelnõu, mida menetletakse koos käesoleva eelnõuga. " 10. Eelnõusse on lisatud pärast eelmist kooskõlastusringi uusi muudatusi, mille mõju ei ole Arvestatud. seletuskirjas hinnatud. Palume seletuskirja mõjuanalüüsis hinnata punktide 1 Seletuskirjas täiendavad mõjud hinnatud. (kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseandmete edastamine tervise infosüsteemi) ning punktidega 21, 22 ja 23 (tegevväelase sõjaväelise auastmega ametikoha ametiaja muutmine tähtajaliseks) avalduvat mõju. 11. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud Arvestatud. normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. 23 EELNÕU 21.05.2025 Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Identifitseerimiskoodi moodustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 2) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) vabatahtlikuks teenistuseks.“; 3) seadust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses: „§ 71. Vabatahtlik teenistus (1) Vabatahtlik teenistus on Kaitseväes koosseisuvälisele sõjaväelise auastmega ametikohale nimetatud reservis oleva isiku osalemine Kaitseväe ülesannete täitmisel. Vabatahtlikus teenistuses olev isik allub Kaitseväe korraldusele ja juhtimisele. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesanneteks loetakse riigi sõjaliseks kaitseks valmistumist ja osalemist rahvusvahelises sõjalises koostöös. (3) Vabatahtlikus teenistuses olev isik on vabatahtlik teenistuja.“; 4) paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kaitseministeerium koostab igal aastal eelmise kalendriaasta kohta aruande kaitseväekohustuse täitmisest ja kaitseväeteenistuse korraldamisest ning avaldab selle oma veebilehel 1. aprilliks.“; 5) paragrahvi 22 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „on kaitseväeteenistuses olnud vähemalt nõutava auastme vanuse“ tekstiosaga „tema auastme vanus on täitunud“; 6) paragrahvi 261 lõikes 12 asendatakse tekstiosa „tuvastatud diagnoosid“ tekstiosaga „osutatud tervishoiuteenuste andmed“; 7) paragrahvi 39 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „ning ei ole viie aasta jooksul andmete registrisse kandmisest arvates esitanud kirjalikku taotlust ajateenistusse või asendusteenistusse asumiseks“; 8) paragrahvi 39 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Reservis olev isik, kes on vabastatud ajateenistusse asumisest käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel ja kes soovib asuda aja- või asendusteenistusse, peab esitama kirjaliku taotluse Kaitseressursside Ametile. (7) Kaitseressursside Amet võib aja- või asendusteenistusse asumise taotluse esitanud reservis oleva isiku välja kutsuda, nõuda lisadokumente või otsustada ilma nendeta tema aja- või 1 asendusteenistusse kutsumise. Kui reservis olev isik vastab aja- või asendusteenistusse kutsumise nõuetele, märgib Kaitseressursside Amet tema andmed kaitseväekohustuslaste registris kutsealuse andmetena.“; 9) paragrahvi 44 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Pärast vastuvõtmist kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli on kutsealusel õigus ajapikendusele kuni õppe nominaalkestuse lõpuni, kui ta esitab ajapikenduse taotluse Kaitseressursside Ametile 30 päeva jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest arvates.“; 10) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 16 järgmises sõnastuses: „(16) Ajateenijale võib Kaitseväe algatusel ja teenistuse huvides taotleda salastatud teabele juurdepääsu õigust, kui Kaitseväe juhataja on ajateenija rahuaja ametikohale määranud juurdepääsuõiguse taseme riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras.“; 11) paragrahvi 52 lõikes 5 asendatakse sõna „keelatud“ sõnadega „lubatud vaid ajateenija kirjalikul nõusolekul“; 12) paragrahvi 52 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses: „(51) Ajateenijal on õigus käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel antud nõusolek igal ajal tagasi võtta. (52) Kaitseväel tuleb korraldada nõusoleku tagasi võtnud ajateenija, kes on lähetatud rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda, tagasitoomine ajateenija ajateenistuskohta esimesel võimalusel.“; 13) paragrahvi 52 lõike 6 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Ajateenistuskohast väljalubamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja käskkirjaga.“; 15) paragrahvi 56 lõike 3 punktist 2 jäetakse välja sõna „kadetina“; 16) paragrahvi 56 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) esmase sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenijat ei nimetata sõjaaja ametikohale.“; 17) paragrahvi 76 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) kui isiku kaitseväeteenistus on asendatud asendusteenistusega käesoleva seaduse § 801 lõike 3 alusel.“; 18) paragrahvi 76 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 76 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „punktides 1–4“ tekstiosaga „punktides 1, 2 ja 4“; 20) paragrahvi 79 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib vabastada reservväelase õppekogunemiselt Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel.“; 21) seadust täiendatakse 73. peatükiga järgmises sõnastuses: „73. peatükk Vabatahtlik teenistus 2 § 8015. Isikuandmete töötlemine vabatahtliku teenistuse korraldamisel Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet võivad käesolevas peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks töödelda Kaitseväe ülesannete täitmisel osaleda sooviva reservis oleva isiku isikuandmeid, sealhulgas eri liiki isikuandmeid, et hinnata nende vastavust vabatahtlikule teenistujale esitatavatele nõuetele, ning korraldada vabatahtlikku teenistust. § 8016. Vabatahtlikusse teenistusse võtmine (1) Vabatahtlikusse teenistusse võetakse reservis olev isik, kes: 1) vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele; 2) on läbinud vähemalt esmase sõjaväelise väljaõppe; 3) on läbinud taustakontrolli kaitseväe korralduse seaduses sätestatud korras. (2) Vabatahtlikusse teenistusse ei võeta reservis olevat isikut: 1) kes on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav; 2) kes on süüdi mõistetud ja kellelt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada kaitseväeteenistuse või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal; 3) kelle puhul esineb muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistav asjaolu. (3) Vabatahtlikusse teenistusse asuda sooviv reservis olev isik esitab Kaitseväe juhatajale või tema volitatud ülemale allkirjastatud taotluse koos kinnitusega, et ta vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. (4) Vabatahtlikusse teenistusse võtmise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem. (5) Vabatahtlikusse teenistusse võtmine vormistatakse käskkirjaga, milles näidatakse ära vähemalt järgmised andmed: 1) teenistusse võetava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) teenistusülesanded ja teenistusülesannete täitmisega kaasneva avaliku võimu teostamise volitused ja käsuõigus; 3) vahetu alluvuse korraldus; 4) teenistuskoha asukoht; 5) teenistuse tähtaeg; 6) vabatahtlikule teenistujale makstav palk; 7) vaidlustamisviide. § 8017. Vabatahtliku teenistuse korraldus (1) Vabatahtliku teenistuja töö- ja puhkeaja korraldusel kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 104 ja 105 sätestatud korrast. (2) Vabatahtliku teenistuja lähetamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 113–117 sätestatud korda. (3) Vabatahtlikus teenistuses olemise perioodi ei loeta käesoleva seaduse § 69 lõikes 1 sätestatud reservteenistuse kestuse hulka. (4) Vabatahtlikus teenistuses olevale isikule ei kohaldata käesoleva seaduse § 73 lõigetes 1 ja 2 sätestatut. § 8018. Vabatahtliku teenistuja tagatised 3 (1) Vabatahtlikule teenistujale makstakse palka käskkirjas ettenähtud ulatuses ja korras. (2) Vabatahtlikule teenistujale kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54–71 puhkuse kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Vabatahtliku teenistuja lubab puhkusele Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik. (3) Vabatahtlikule teenistujale võimaldatakse vajaduse korral toitlustus käesoleva seaduse §- s 110 sätestatud tingimustel ja korras. (4) Vabatahtliku teenistuja võib teenistusülesannete täitmise ajal majutada selleks ettenähtud ruumi käesoleva seaduse §-s 1111 sätestatud korras. (5) Vabatahtlikul teenistujal on õigus teenistusalastele tagatistele käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud ulatuses ja korras. § 8019. Vabatahtliku teenistuja piirangud ja streigikeeld (1) Vabatahtlikus teenistuses on vabatahtlikul teenistujal keelatud levitada oma poliitilisi vaateid. (2) Vabatahtlikule teenistujale võib kohaldada liikumisvabaduse piirangut käesoleva seaduse §-s 1261 sätestatud korras. (3) Vabatahtlik teenistuja peab toimingu, otsuse või tehingu tegemisel järgima korruptsioonivastases seaduses sätestatut. (4) Vabatahtliku teenistuja streigikeelule kohaldatakse avaliku teenistuse seadust. § 8020. Vabatahtliku teenistuse lõppemine (1) Vabatahtlik teenistus lõpeb: 1) tähtaja möödumisel; 2) vabatahtliku teenistuja distsiplinaarsüüteo korral, kui distsiplinaarsüütegu pandi toime tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui teo iseloomu tõttu ei ole vabatahtlikul teenistujal võimalik vabatahtlikku teenistust jätkata; 3) vabatahtliku teenistuja suhtes jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse korral, mille eest on talle karistusena mõistetud reaalne vangistus; 4) kui vabatahtlik teenistuja on süüdi mõistetud ja temalt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada kaitseväeteenistuse või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal; 5) kui vabatahtlik teenistuja ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele; 6) kui vabatahtlik teenistuja kannab aresti või on vahistatud; 7) kui vabatahtlikku teenistujat kohustatakse asuma sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele käesoleva seaduse § 15610 alusel ja korras; 8) vabatahtliku teenistuja surma korral. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib vabatahtliku teenistuse lõpetada enne tähtaega mõlema osapoole kirjalikul nõusolekul.“; 22) paragrahvi 93 täiendatakse lõigetega 41ja 42 järgmises sõnastuses: 4 „(41) Valdkonna eest vastutav minister nimetab Kaitseväe juhataja ettepanekul tegevväelase rahuaja ametikohale kuni viieks aastaks. (42) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus Kaitseväe juhataja ettepanekul nimetada rahuaja ametikohal olev tegevväelane pärast käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud aega samale ametikohale täiendavalt kaheks aastaks.“; 23) paragrahvi 93 lõikes 7 asendatakse arv „3“ arvuga „42“ ja lõikest jäetakse välja tekstiosa „ja 5–7“; 24) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Käesoleva paragrahvi lõigete 41 ja 42 alusel rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase ametikohal olemise lõpptähtpäeva saabumise korral nimetatakse tegevväelane uuele rahuaja ametikohale või loetakse tegevteenistusest vabastatuks ametikohal olemise lõpptähtpäevale järgnevast päevast arvates käesoleva seaduse § 143 alusel.“; 25) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) kaitseväeluure teostamise ning relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ajal Kaitseväe juhataja ettenähtud ulatuses.“; 26) paragrahvi 104 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Käesolevat paragrahvi“ tekstiosaga „Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3“; 27) paragrahvi 104 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Tegevväelasele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 41 lõiget 1 tingimusel, et töötamine ei kahjusta tegevväelase tervist ja ohutust.“; 28) paragrahvi 131 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: „71) riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õppiva tegevväelase soovil akadeemilisel puhkusel viibimise ajaks;“; 29) paragrahvi 132 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses: „(5¹) Käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 71 sätestatud alusel tegevteenistussuhte peatumise aega ei arvata tegevteenistusstaaži hulka.“; 30) paragrahvi 132 lõike 7 tekstiosa „§ 131 lõike 1 punkti 3“ asendatakse tekstiosaga „§ 131 lõike 1 punktide 3 ja 71“; 31) paragrahvi 1561 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ja 190“; 32) paragrahvi 158 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ülemat ajutiselt asendaval tegevväelasel või vabatahtlikul teenistujal on asendatava ülema distsiplinaarvõim.“; 33) paragrahvi 162 lõike 7 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 34) paragrahvi 166 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine, nõuete või teenistusülesannete täitmata jätmine või nende mittenõuetekohane täitmine;“; 35) paragrahvi 168 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: 5 „8) vabatahtliku teenistusest vabastamine.“; 36) paragrahvi 173 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „kinnitatud ärakirja käskkirjast“ sõnaga „käskkirja“; 37) seaduse 10. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 1772 järgmises sõnastuses: „§ 1772. Distsiplinaarkaristusena vabatahtlikust teenistusest vabastamine Vabatahtliku teenistuja võib distsiplinaarkorras vabatahtlikust teenistusest vabastada, kui distsiplinaarsüütegu pandi toime tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui teo iseloomu tõttu ei ole vabatahtlikul teenistujal võimalik vabatahtlikku teenistust jätkata.“; 38) paragrahvi 180 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Kaitseväelasel, kelle suhtes viiakse läbi distsiplinaarmenetlus, on õigus tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega menetluse igas etapis ning esitada menetluse jooksul asjasse puutuvaid taotlusi.“; 39) paragrahv 190 ja § 191 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 40) paragrahvi 211 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna „määramise“ sõnaga „tuvastamise“; 41) paragrahvi 211 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõnad „sellest päevast“ sõnadega „püsiva töövõimetuse määramisest“; 42) seadust täiendatakse §-ga 2211 järgmises sõnastuses: „§ 2211. Vabatahtliku teenistuja varaline vastutus Vabatahtliku teenistuja varalisele vastutusele ja kahju hüvitamisele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust.“. § 2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine Avaliku teenistuse seaduse § 83 punktis 5 asendatakse sõna „õppekogunemise“ sõnaga „reservteenistuse“. § 3. Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 3915 järgmises sõnastuses: „§ 3915. Valdkonna eest vastutava ministri poolt tegevväelase nimetamine sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale tähtajaliselt alates 2026. aasta 1. jaanuarist Kaitseväeteenistuse seaduse § 93 lõigetes 41, 42 ja 8 sätestatud valdkonna eest vastutava ministri poolt tegevväelase sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale nimetamise ja vabastamise korda rakendatakse alates 2026. aasta 1. jaanuarist.“. § 4. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 tekst loetakse lõikeks 1 ja lõiget täiendatakse pärast sõna „korras“ tekstiosaga „, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi“; 6 2) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 2–5 järgmises sõnastuses: „(2) Kaitseväes avalikus teenistuses olevale ametnikule või töölepingu alusel töötavale isikule ei kohaldata sõjaväelise väljaõppe ajal avaliku teenistuse seaduses või töölepingu seaduses sätestatud summeeritud tööaega, ületunnitööd, öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamist, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, öötöö piirangut ning igapäevast ja -nädalast puhkeaega, kui ametijuhendis või töölepingus on ette nähtud, et isiku teenistus- või tööülesannete hulka kuulub sõjaväelises väljaõppes osalemine. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul antakse isikule iga 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi peab olema katkematu puhkeaeg. Puhkeaeg arvestatakse üldise tööaja hulka. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul hüvitatakse isikule tehtud töö vaba aja andmisega või rahas, arvestades täidetud ülesande keerukust ja ülesande täitmiseks kulunud aega. Hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja. (5) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata isikule, kes on rase või kellel on õigus emapuhkusele.“; 3) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrata kindlaks vabatahtlike teenistujate piirarvu.“; 4) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Vabatahtliku teenistuse korraldamiseks võib Kaitseväes ette näha koosseisuväliseid ametikohti.“; 5) paragrahvi 413 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideeriva isiku ning tegevväelase, vabatahtliku teenistuja, ametniku või töötaja Kaitseväkke sobivuse hindamisel, Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isiku sobivuse hindamisel või isiku Kaitseväe julgeolekualale saatjata viibimise lubamise otsustamisel või kaitseväeteenistuskohustust täitvale isikule riigisaladusele juurdepääsu õiguse taotlemise otsustamisel või ajateenija rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetamiseks kontrollib Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus, kas:“; 6) paragrahvi 413 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „on isiku Kaitseväe tegevteenistusse võtmisest keeldumise ja tegevteenistusest vabastamise aluseks juhul“ sõnadega „on isiku Kaitseväe tegevteenistusse või vabatahtlikusse teenistusse võtmisest keeldumise ja tegevteenistusest või vabatahtlikust teenistusest vabastamise aluseks juhul“; 7) paragrahvi 413 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud võivad olla aluseks kaitseväeteenistuskohustust täitvale isikule riigisaladusele juurdepääsu õiguse taotluse esitamata jätmiseks, ajateenija rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetamata jätmiseks, isiku Kaitseväkke tööle võtmisest keeldumiseks ja töölepingu ülesütlemiseks, Kaitseväele 7 teenuse osutamisega seotud isiku teenuse osutamisest keeldumiseks ning Kaitseväe julgeolekualale lubamisest keeldumiseks.“; 8) paragrahvi 414 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kandideerimisel“ sõnadega „või vabatahtlikusse teenistusse asumisel“; 9) paragrahvi 418 täiendatakse pärast sõnu „tööle kandideerimisel“ sõnadega „või vabatahtlikusse teenistusse asumisel“. § 5. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 301 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Konfidentsiaalse või salajase taseme riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladusele juurdepääsu õigus on pärast julgeolekukontrolli läbimist kaitseväeteenistuskohustust täitval isikul, vabatahtlikus teenistuses oleval isikul või rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleval tegevväelasel, kui juurdepääs on vältimatult vajalik tema ametikoha ülesannete täitmiseks.“; 2) paragrahvi 301 lõigetes 2–4 ja 11–14 ning § 51 lõikes 41 asendatakse sõna „Kaitsevägi“ sõnadega „Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 301 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Juurdepääsuõigus antakse kuni viieks aastaks ja see kehtib üksnes kaitseväeteenistuskohustuse täitmise, vabatahtliku teenistuse või rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil viibimise ajal, kui juurdepääs on vältimatult vajalik tema ametikoha ülesannete täitmiseks.“. § 6. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2025 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus 8 [Adressaadi ees- ja perekonnanimi: 1] Riigikantselei 21.05.2025 nr 5-1/25/6 Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected] Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Kaitseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palume eelnõu arvata 29. mai istungi päevakorda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: 1. KVTS eelnõu 2. KVTS seletuskiri 3. LISA 1. kooskõlastustabel 4. LISA 2. Rakendusaktid Eda Loo-Suun [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 21.05.2025 Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Identifitseerimiskoodi moodustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 2) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) vabatahtlikuks teenistuseks.“; 3) seadust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses: „§ 71. Vabatahtlik teenistus (1) Vabatahtlik teenistus on Kaitseväes koosseisuvälisele sõjaväelise auastmega ametikohale nimetatud reservis oleva isiku osalemine Kaitseväe ülesannete täitmisel. Vabatahtlikus teenistuses olev isik allub Kaitseväe korraldusele ja juhtimisele. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesanneteks loetakse riigi sõjaliseks kaitseks valmistumist ja osalemist rahvusvahelises sõjalises koostöös. (3) Vabatahtlikus teenistuses olev isik on vabatahtlik teenistuja.“; 4) paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kaitseministeerium koostab igal aastal eelmise kalendriaasta kohta aruande kaitseväekohustuse täitmisest ja kaitseväeteenistuse korraldamisest ning avaldab selle oma veebilehel 1. aprilliks.“; 5) paragrahvi 22 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „on kaitseväeteenistuses olnud vähemalt nõutava auastme vanuse“ tekstiosaga „tema auastme vanus on täitunud“; 6) paragrahvi 261 lõikes 12 asendatakse tekstiosa „tuvastatud diagnoosid“ tekstiosaga „osutatud tervishoiuteenuste andmed“; 7) paragrahvi 39 lõike 1 punktist 4 jäetakse välja tekstiosa „ning ei ole viie aasta jooksul andmete registrisse kandmisest arvates esitanud kirjalikku taotlust ajateenistusse või asendusteenistusse asumiseks“; 8) paragrahvi 39 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Reservis olev isik, kes on vabastatud ajateenistusse asumisest käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel ja kes soovib asuda aja- või asendusteenistusse, peab esitama kirjaliku taotluse Kaitseressursside Ametile. (7) Kaitseressursside Amet võib aja- või asendusteenistusse asumise taotluse esitanud reservis oleva isiku välja kutsuda, nõuda lisadokumente või otsustada ilma nendeta tema aja- või 1 asendusteenistusse kutsumise. Kui reservis olev isik vastab aja- või asendusteenistusse kutsumise nõuetele, märgib Kaitseressursside Amet tema andmed kaitseväekohustuslaste registris kutsealuse andmetena.“; 9) paragrahvi 44 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Pärast vastuvõtmist kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli on kutsealusel õigus ajapikendusele kuni õppe nominaalkestuse lõpuni, kui ta esitab ajapikenduse taotluse Kaitseressursside Ametile 30 päeva jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest arvates.“; 10) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 16 järgmises sõnastuses: „(16) Ajateenijale võib Kaitseväe algatusel ja teenistuse huvides taotleda salastatud teabele juurdepääsu õigust, kui Kaitseväe juhataja on ajateenija rahuaja ametikohale määranud juurdepääsuõiguse taseme riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras.“; 11) paragrahvi 52 lõikes 5 asendatakse sõna „keelatud“ sõnadega „lubatud vaid ajateenija kirjalikul nõusolekul“; 12) paragrahvi 52 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses: „(51) Ajateenijal on õigus käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel antud nõusolek igal ajal tagasi võtta. (52) Kaitseväel tuleb korraldada nõusoleku tagasi võtnud ajateenija, kes on lähetatud rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda, tagasitoomine ajateenija ajateenistuskohta esimesel võimalusel.“; 13) paragrahvi 52 lõike 6 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Ajateenistuskohast väljalubamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja käskkirjaga.“; 15) paragrahvi 56 lõike 3 punktist 2 jäetakse välja sõna „kadetina“; 16) paragrahvi 56 lõiget 3 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) esmase sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenijat ei nimetata sõjaaja ametikohale.“; 17) paragrahvi 76 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) kui isiku kaitseväeteenistus on asendatud asendusteenistusega käesoleva seaduse § 801 lõike 3 alusel.“; 18) paragrahvi 76 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 19) paragrahvi 76 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „punktides 1–4“ tekstiosaga „punktides 1, 2 ja 4“; 20) paragrahvi 79 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib vabastada reservväelase õppekogunemiselt Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel.“; 21) seadust täiendatakse 73. peatükiga järgmises sõnastuses: „73. peatükk Vabatahtlik teenistus 2 § 8015. Isikuandmete töötlemine vabatahtliku teenistuse korraldamisel Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet võivad käesolevas peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks töödelda Kaitseväe ülesannete täitmisel osaleda sooviva reservis oleva isiku isikuandmeid, sealhulgas eri liiki isikuandmeid, et hinnata nende vastavust vabatahtlikule teenistujale esitatavatele nõuetele, ning korraldada vabatahtlikku teenistust. § 8016. Vabatahtlikusse teenistusse võtmine (1) Vabatahtlikusse teenistusse võetakse reservis olev isik, kes: 1) vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele; 2) on läbinud vähemalt esmase sõjaväelise väljaõppe; 3) on läbinud taustakontrolli kaitseväe korralduse seaduses sätestatud korras. (2) Vabatahtlikusse teenistusse ei võeta reservis olevat isikut: 1) kes on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav; 2) kes on süüdi mõistetud ja kellelt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada kaitseväeteenistuse või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal; 3) kelle puhul esineb muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistav asjaolu. (3) Vabatahtlikusse teenistusse asuda sooviv reservis olev isik esitab Kaitseväe juhatajale või tema volitatud ülemale allkirjastatud taotluse koos kinnitusega, et ta vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. (4) Vabatahtlikusse teenistusse võtmise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem. (5) Vabatahtlikusse teenistusse võtmine vormistatakse käskkirjaga, milles näidatakse ära vähemalt järgmised andmed: 1) teenistusse võetava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; 2) teenistusülesanded ja teenistusülesannete täitmisega kaasneva avaliku võimu teostamise volitused ja käsuõigus; 3) vahetu alluvuse korraldus; 4) teenistuskoha asukoht; 5) teenistuse tähtaeg; 6) vabatahtlikule teenistujale makstav palk; 7) vaidlustamisviide. § 8017. Vabatahtliku teenistuse korraldus (1) Vabatahtliku teenistuja töö- ja puhkeaja korraldusel kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 104 ja 105 sätestatud korrast. (2) Vabatahtliku teenistuja lähetamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 113–117 sätestatud korda. (3) Vabatahtlikus teenistuses olemise perioodi ei loeta käesoleva seaduse § 69 lõikes 1 sätestatud reservteenistuse kestuse hulka. (4) Vabatahtlikus teenistuses olevale isikule ei kohaldata käesoleva seaduse § 73 lõigetes 1 ja 2 sätestatut. § 8018. Vabatahtliku teenistuja tagatised 3 (1) Vabatahtlikule teenistujale makstakse palka käskkirjas ettenähtud ulatuses ja korras. (2) Vabatahtlikule teenistujale kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54–71 puhkuse kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Vabatahtliku teenistuja lubab puhkusele Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik. (3) Vabatahtlikule teenistujale võimaldatakse vajaduse korral toitlustus käesoleva seaduse §- s 110 sätestatud tingimustel ja korras. (4) Vabatahtliku teenistuja võib teenistusülesannete täitmise ajal majutada selleks ettenähtud ruumi käesoleva seaduse §-s 1111 sätestatud korras. (5) Vabatahtlikul teenistujal on õigus teenistusalastele tagatistele käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud ulatuses ja korras. § 8019. Vabatahtliku teenistuja piirangud ja streigikeeld (1) Vabatahtlikus teenistuses on vabatahtlikul teenistujal keelatud levitada oma poliitilisi vaateid. (2) Vabatahtlikule teenistujale võib kohaldada liikumisvabaduse piirangut käesoleva seaduse §-s 1261 sätestatud korras. (3) Vabatahtlik teenistuja peab toimingu, otsuse või tehingu tegemisel järgima korruptsioonivastases seaduses sätestatut. (4) Vabatahtliku teenistuja streigikeelule kohaldatakse avaliku teenistuse seadust. § 8020. Vabatahtliku teenistuse lõppemine (1) Vabatahtlik teenistus lõpeb: 1) tähtaja möödumisel; 2) vabatahtliku teenistuja distsiplinaarsüüteo korral, kui distsiplinaarsüütegu pandi toime tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui teo iseloomu tõttu ei ole vabatahtlikul teenistujal võimalik vabatahtlikku teenistust jätkata; 3) vabatahtliku teenistuja suhtes jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse korral, mille eest on talle karistusena mõistetud reaalne vangistus; 4) kui vabatahtlik teenistuja on süüdi mõistetud ja temalt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada kaitseväeteenistuse või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal; 5) kui vabatahtlik teenistuja ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele; 6) kui vabatahtlik teenistuja kannab aresti või on vahistatud; 7) kui vabatahtlikku teenistujat kohustatakse asuma sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele käesoleva seaduse § 15610 alusel ja korras; 8) vabatahtliku teenistuja surma korral. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib vabatahtliku teenistuse lõpetada enne tähtaega mõlema osapoole kirjalikul nõusolekul.“; 22) paragrahvi 93 täiendatakse lõigetega 41ja 42 järgmises sõnastuses: 4 „(41) Valdkonna eest vastutav minister nimetab Kaitseväe juhataja ettepanekul tegevväelase rahuaja ametikohale kuni viieks aastaks. (42) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus Kaitseväe juhataja ettepanekul nimetada rahuaja ametikohal olev tegevväelane pärast käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud aega samale ametikohale täiendavalt kaheks aastaks.“; 23) paragrahvi 93 lõikes 7 asendatakse arv „3“ arvuga „42“ ja lõikest jäetakse välja tekstiosa „ja 5–7“; 24) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Käesoleva paragrahvi lõigete 41 ja 42 alusel rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase ametikohal olemise lõpptähtpäeva saabumise korral nimetatakse tegevväelane uuele rahuaja ametikohale või loetakse tegevteenistusest vabastatuks ametikohal olemise lõpptähtpäevale järgnevast päevast arvates käesoleva seaduse § 143 alusel.“; 25) paragrahvi 104 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) kaitseväeluure teostamise ning relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ajal Kaitseväe juhataja ettenähtud ulatuses.“; 26) paragrahvi 104 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „Käesolevat paragrahvi“ tekstiosaga „Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3“; 27) paragrahvi 104 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Tegevväelasele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 41 lõiget 1 tingimusel, et töötamine ei kahjusta tegevväelase tervist ja ohutust.“; 28) paragrahvi 131 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: „71) riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õppiva tegevväelase soovil akadeemilisel puhkusel viibimise ajaks;“; 29) paragrahvi 132 täiendatakse lõikega 5¹ järgmises sõnastuses: „(5¹) Käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 71 sätestatud alusel tegevteenistussuhte peatumise aega ei arvata tegevteenistusstaaži hulka.“; 30) paragrahvi 132 lõike 7 tekstiosa „§ 131 lõike 1 punkti 3“ asendatakse tekstiosaga „§ 131 lõike 1 punktide 3 ja 71“; 31) paragrahvi 1561 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ja 190“; 32) paragrahvi 158 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ülemat ajutiselt asendaval tegevväelasel või vabatahtlikul teenistujal on asendatava ülema distsiplinaarvõim.“; 33) paragrahvi 162 lõike 7 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 34) paragrahvi 166 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine, nõuete või teenistusülesannete täitmata jätmine või nende mittenõuetekohane täitmine;“; 35) paragrahvi 168 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: 5 „8) vabatahtliku teenistusest vabastamine.“; 36) paragrahvi 173 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad „kinnitatud ärakirja käskkirjast“ sõnaga „käskkirja“; 37) seaduse 10. peatüki 3. jagu täiendatakse §-ga 1772 järgmises sõnastuses: „§ 1772. Distsiplinaarkaristusena vabatahtlikust teenistusest vabastamine Vabatahtliku teenistuja võib distsiplinaarkorras vabatahtlikust teenistusest vabastada, kui distsiplinaarsüütegu pandi toime tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui teo iseloomu tõttu ei ole vabatahtlikul teenistujal võimalik vabatahtlikku teenistust jätkata.“; 38) paragrahvi 180 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Kaitseväelasel, kelle suhtes viiakse läbi distsiplinaarmenetlus, on õigus tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega menetluse igas etapis ning esitada menetluse jooksul asjasse puutuvaid taotlusi.“; 39) paragrahv 190 ja § 191 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks; 40) paragrahvi 211 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna „määramise“ sõnaga „tuvastamise“; 41) paragrahvi 211 lõike 5 esimeses lauses asendatakse sõnad „sellest päevast“ sõnadega „püsiva töövõimetuse määramisest“; 42) seadust täiendatakse §-ga 2211 järgmises sõnastuses: „§ 2211. Vabatahtliku teenistuja varaline vastutus Vabatahtliku teenistuja varalisele vastutusele ja kahju hüvitamisele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust.“. § 2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine Avaliku teenistuse seaduse § 83 punktis 5 asendatakse sõna „õppekogunemise“ sõnaga „reservteenistuse“. § 3. Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadus Kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 3915 järgmises sõnastuses: „§ 3915. Valdkonna eest vastutava ministri poolt tegevväelase nimetamine sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale tähtajaliselt alates 2026. aasta 1. jaanuarist Kaitseväeteenistuse seaduse § 93 lõigetes 41, 42 ja 8 sätestatud valdkonna eest vastutava ministri poolt tegevväelase sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale nimetamise ja vabastamise korda rakendatakse alates 2026. aasta 1. jaanuarist.“. § 4. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 tekst loetakse lõikeks 1 ja lõiget täiendatakse pärast sõna „korras“ tekstiosaga „, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi“; 6 2) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 2–5 järgmises sõnastuses: „(2) Kaitseväes avalikus teenistuses olevale ametnikule või töölepingu alusel töötavale isikule ei kohaldata sõjaväelise väljaõppe ajal avaliku teenistuse seaduses või töölepingu seaduses sätestatud summeeritud tööaega, ületunnitööd, öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamist, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, öötöö piirangut ning igapäevast ja -nädalast puhkeaega, kui ametijuhendis või töölepingus on ette nähtud, et isiku teenistus- või tööülesannete hulka kuulub sõjaväelises väljaõppes osalemine. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul antakse isikule iga 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi peab olema katkematu puhkeaeg. Puhkeaeg arvestatakse üldise tööaja hulka. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul hüvitatakse isikule tehtud töö vaba aja andmisega või rahas, arvestades täidetud ülesande keerukust ja ülesande täitmiseks kulunud aega. Hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja. (5) Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata isikule, kes on rase või kellel on õigus emapuhkusele.“; 3) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrata kindlaks vabatahtlike teenistujate piirarvu.“; 4) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Vabatahtliku teenistuse korraldamiseks võib Kaitseväes ette näha koosseisuväliseid ametikohti.“; 5) paragrahvi 413 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideeriva isiku ning tegevväelase, vabatahtliku teenistuja, ametniku või töötaja Kaitseväkke sobivuse hindamisel, Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isiku sobivuse hindamisel või isiku Kaitseväe julgeolekualale saatjata viibimise lubamise otsustamisel või kaitseväeteenistuskohustust täitvale isikule riigisaladusele juurdepääsu õiguse taotlemise otsustamisel või ajateenija rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetamiseks kontrollib Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus, kas:“; 6) paragrahvi 413 lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõnad „on isiku Kaitseväe tegevteenistusse võtmisest keeldumise ja tegevteenistusest vabastamise aluseks juhul“ sõnadega „on isiku Kaitseväe tegevteenistusse või vabatahtlikusse teenistusse võtmisest keeldumise ja tegevteenistusest või vabatahtlikust teenistusest vabastamise aluseks juhul“; 7) paragrahvi 413 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud võivad olla aluseks kaitseväeteenistuskohustust täitvale isikule riigisaladusele juurdepääsu õiguse taotluse esitamata jätmiseks, ajateenija rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetamata jätmiseks, isiku Kaitseväkke tööle võtmisest keeldumiseks ja töölepingu ülesütlemiseks, Kaitseväele 7 teenuse osutamisega seotud isiku teenuse osutamisest keeldumiseks ning Kaitseväe julgeolekualale lubamisest keeldumiseks.“; 8) paragrahvi 414 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „kandideerimisel“ sõnadega „või vabatahtlikusse teenistusse asumisel“; 9) paragrahvi 418 täiendatakse pärast sõnu „tööle kandideerimisel“ sõnadega „või vabatahtlikusse teenistusse asumisel“. § 5. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse muutmine Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 301 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Konfidentsiaalse või salajase taseme riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladusele juurdepääsu õigus on pärast julgeolekukontrolli läbimist kaitseväeteenistuskohustust täitval isikul, vabatahtlikus teenistuses oleval isikul või rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleval tegevväelasel, kui juurdepääs on vältimatult vajalik tema ametikoha ülesannete täitmiseks.“; 2) paragrahvi 301 lõigetes 2–4 ja 11–14 ning § 51 lõikes 41 asendatakse sõna „Kaitsevägi“ sõnadega „Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 301 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Juurdepääsuõigus antakse kuni viieks aastaks ja see kehtib üksnes kaitseväeteenistuskohustuse täitmise, vabatahtliku teenistuse või rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil viibimise ajal, kui juurdepääs on vältimatult vajalik tema ametikoha ülesannete täitmiseks.“. § 6. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2025 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus 8  Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja selle tõttu teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eesti kaitsevõime rajaneb Eesti inimestel, kes panustavad riigikaitsesse ajateenijate, tegev- ja reservväelaste või vabatahtlikena. Eesti elanikkonna valmisolek osaleda kaitsetegevuses vastavalt oma võimetele ja oskustele on suur. Eelnõu on välja töötatud eelkõige selleks, et avardada riigikaitsesse panustamise võimalusi. Eelnõuga muudetakse kaitseväeteenistuse seadust, avaliku teenistuse seadust, kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust, kaitseväe korralduse seadust ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust. Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi KVTS) muudatuse eesmärk on laiendada võimalusi panustada Kaitseväe ülesannete täitmisse. Selleks luuakse KVTS-i sätted, millega reguleeritakse reservis olevate isikute võimalusi asuda vabatahtlikult Kaitseväe ülesandeid täitma. Ajateenistust korraldavate sätete juures luuakse võimalus ajateenistuse ennetähtaegseks lõpetamiseks seoses isiku tegevteenistusse asumisega, samuti nähakse ette võimalus lähetada nõusoleku andnud ajateenija rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile. Lisaks ajakohastatakse Kaitseväes distsiplinaarmenetluse läbiviimise sätteid. Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) muudatusega luuakse võimalus suunata isik, kes on Kaitseväes avalikus teenistuses või töötab seal töölepingu alusel, sõjaväelisele väljaõppele ning täpsustatakse väljaõppel viibimisel kohaldatavat töö- ja puhkeaja regulatsiooni. Täiendava olulise muudatusena antakse kaitseministrile volitus kehtestada Kaitseväkke vabatahtlikusse teenistusse isikute värbamiseks koosseisuväliste ametikohtade piirarv. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi RSVS) muudatusega täiendatakse riigisaladusele juurdepääsu andmise erisusi, mille kohaselt on võimalik sarnaselt reservteenistuses olevatele isikutele anda riigisaladusele juurdepääsu õigus ka ajateenijatele kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajaks. Erisuste alla lisatakse ka rahvusvahelisel operatsioonil (edaspidi RSO) osalevad tegevväelased, kelle rahuaja ametikohal ülesannete täitmine ei eelda juurdepääsu õigust riigisaladusele, kuid kellele on võimalik anda riigisaladusele juurdepääsu õigus RSO-l viibimise ajaks. Juurdepääsu õigus antakse julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja kavandi on koostanud Kaitseressursside Amet koostöös Kaitseväega ning eelnõule on teinud juriidilise kontrolli Kaitseministeeriumi õigusosakond, kes vastutab eelnõu menetlemise eest ([email protected]). Eelnõu kontaktisik on Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski ([email protected]) ja analüüsi- ja planeerimisosakonna kaitseväeteenistuse nõunik Gerli Morell ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]). 1/33 Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse: 1) kaitseväeteenistuse seadust (RT I, 27.09.2024, 6); 2) avaliku teenistuse seadust (RT I, 27.09.2024, 4, edaspidi ATS); 3) kaitseväe korralduse seadust (RT I, 12.12.2024, 5); 4) kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seadust (RT I, 20.02.2024, 6, edaspidi KVTRS); 5) riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust (RT I, 12.12.2024, 11). Selleks, et eelnõu seadusena vastu võtta, on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu üldiseks eesmärgiks on laiendada Kaitseväe ülesannete täitmisesse panustamise võimalusi Kaitseväes avalikus teenistuses või töösuhtes olevate isikute (edaspidi koos tsiviilteenistujate), reservis olevate isikute ja ajateenijate kaasamisena. Tsiviilteenistujate, reservis olevate isikute ja ajateenijate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse võimaldab katta teatud valdkondades personalivajadust ka nende isikutega, kes ei ole tegevväelased. Eelnõule on koostatud väljatöötamiskavatsus1, mille märkustega arvestamise tabel on toodud eelnõu seletuskirja lisas 1. Võrreldes väljatöötamiskavatsusega on eelnõust, tulenevalt laekunud märkustele, välja jäetud pensioni puudutava regulatsiooni muudatused. 2.1. Tsiviilteenistujate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse Kaitseväes on valdkondi, mis on kaetud tegevväelastega. Samas ei eelda valdkondlik vajadus igapäevast sõjaväelist väljaõpet või on see võrreldes erialase haridusega teisejärguline. Tegevväelaste koolitamine on ressursimahukas ja kui konkreetsel ametikohal ei ole sõjaväelist väljaõpet tingimata vaja, ei pea seda funktsiooni täitma tegevväelane. Rahuajal saab Kaitseväe ülesannete täitmise harjutamiseks mõeldud õppustel rakendada tegevväelast lihtsamini kui tsiviilisikut, kelle töö- ja puhkeaeg on rangelt reguleeritud ATS-is või töölepingu seaduses (edaspidi TLS). Kui Kaitseväes olevat tsiviilteenistujat saaks õppustele kaasata tegevväelastega samadel tingimustel, oleks võimalik vähendada sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohtade vajadust ja seeläbi hoida kokku ressursse, mis muidu läheks tegevväelastele sõjaväelise väljaõppe andmiseks. Lisaks annab see võimaluse asuda Kaitseväkke tööle isikutel, kes ei soovi asuda tegevteenistusse. Eelnõu täiendatakse KKS-i sätetega, millega reguleeritakse Kaitseväes töötavate tsiviilteenistujate õppusel osalemist ja osalemise eest tasustamist. 2.2. Reservis olevate isikute kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse KVTS-i kohaselt on reservteenistus reservis oleva isiku poolt kaitseväeteenistuskohustuse täitmine õppekogunemisel või lisaõppekogunemisel ja reservteenistuses osalemine on reservis olevale isikule kohustuslik. Kaitseväekohustus on isikul 18.–60. eluaastani. KVTS kehtestab tingimused, kui palju võib isikut reservis oleku ajal õppekogunemistele kutsuda ja kui pikk võib olla ühel õppekogunemisel osalemise aeg. Vastavad piirangud on 1 Eelnõude infosüsteemi toimik nr 24-0249/01. 2/33 kehtestatud isiku auastme põhiliigi alusel ja nimetatud kriteeriumid kehtivad ka kohustuslikus korras õppekogunemisel osalemise kohta. Lisaks nähakse KVTS-is ette võimalus reservis oleval isikul osaleda õppekogunemisel vabatahtlikult. Kehtiva KVTS-i järgi ei kohaldata vabatahtlikult õppekogunemisel osalevale isikule KVTS-ist tulenevaid piiranguid õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemise aja kohta, samuti ei loeta vabatahtlikult õppekogunemisel osalemist reservteenistuse kestuse hulka, ent vabatahtlikuna reservteenistuses osalemisel laienevad isikule KVTS-ist tulenevad õigused ja tagatised, nagu ka kohustuslikus korras reservteenistuse puhul. Alates 2022. aastast, mil tekkis kiireloomuline vajadus õpetada välja suures mahus maakaitse üksuseid, hakati instruktoritena kaasama reservis olevaid isikuid, kes on läbinud vajaliku väljaõppe (käsunduslepinguga, õppekogunemisel vabatahtlikuna vms). Sellest praktikast nähtus, et reservis on suurel hulgal sõjaväelise väljaõppe saanud isikuid, kes tegevteenistusse asuda ei soovi, kuid oleksid valmis ja huvitatud panustama ka edaspidi Kaitseväe tegevusse reservväelasena. Üks selliseid tegevusi on muu hulgas RSO-del osalemine. Riigikaitseseaduse alusel võib RSO-le lähetada ka reservis olevaid isikuid reservteenistuse raames, kuid reservväelase RSO-le lähetamine on KVTS-is õiguslikult reguleerimata. Üldjuhul kestab üks RSO rotatsioon kauem kui KVTS-is ettenähtud koguperiood, mil on lubatud reservis olevat isikut kogu tema reservis oleku ajal õppekogunemistele kutsuda. Seetõttu ei ole kehtiva korra alusel võimalik õppekogunemise raames üksust RSO-le saata tulenevalt eespool nimetatud KVTS-is kehtestatud piirangutest. Selleks et kaasata reservis olevaid isikuid vabatahtlikuna muudesse sõjaväelise väljaõppega seotud tegevustesse, tuleb KVTS-is sätestada täiendav teenistusliik, milleks oleks vabatahtlik osalemine Kaitseväe ülesannete täitmisel. Lisateenistusliik oleks eristatud õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemisest, s.t sellise teenistusliigi puhul ei arvata teenistuses viibitud aega reservteenistuse hulka, samuti ei kaasne sellega täiendavaid kohustusi kolmandatele isikutele (tööandjad). Uue teenistusliigi puhul on võimalik lähetada vabatahtlikke reservis olevaid isikuid RSO-le, mehitada alalises valmiduses olevaid üksuseid ja kaasata neid näiteks ka ajateenijate väljaõppe läbiviimisse. Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium tõid eelnõule esitatud kooskõlastuskirjas välja, et riigikaitse organiseerimine, jõu kasutamine ja sõjalise riigikaitse korraldamine on riigi tuumikfunktsioon, mis eeldab avaliku võimu volituste olemasolu (ATS § 7), ent esialgses eelnõus puudus vabatahtliku teenistuja õiguslik staatus ning tema õigused avaliku võimu teostamisel. Samuti toodi välja, et eelnõus tuleb täpsemalt sätestada, millise lepinguga vabatahtlikud teenistujad teenistusse võetakse ning milliseid ülesandeid nad täitma hakkavad, kuna selle läbi selguks ka vabatahtliku teenistuja õigused, kohustused ja vastutus. Tulenevalt Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi märkustele, täiendatakse eelnõus vabatahtliku teenistuja staatust ning sätestatakse teenistusse võtmise vorm. Kuna vabatahtlik teenistuja hakkab täitma ajutiselt tegevteenistuja ülesandeid, tuleb vabatahtlikule teenistujale anda ülesande täitmiseks vajalikud õigused, sealhulgas avaliku võimu teostamise volitus. Seetõttu leiti, et vabatahtliku teenistuse korraldamiseks ja teenistusse võtmiseks on vaja luua erisäte, mis võimaldab Kaitseväes kehtestada koosseisuvälised ametikohad. Sarnane erisus on loodud ka politsei- ja piirivalve seaduses ning välisteenistuse seaduses. Koosseisuvälised ametikohad luuakse lisaks Kaitseväe koosseisus olevate sõjaväelise auastmega ametikohtade ja muude teenistuskohtade piirarvule. S.t vabatahtliku teenistuse ametikohad ei mehitata Kaitseväe koosseisu arvelt. Vabatahtliku teenistuse korraldamiseks ei suurendata personalieelarvet, mistõttu vabatahtlikusse teenistusse värvatakse lähtuvalt ette antud eelarvelistest võimalustest. Vabatahtlikku teenistujat võib kaasata vaid selliste Kaitseväe ülesannete täitmisele, mis on seotud riigi sõjaliseks kaitseks valmistumisega ning rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemisega. Vabatahtlik teenistus on Kaitseväes koosseisuvälisele sõjaväelise auastmega ametikohale nimetatud reservis oleva isiku osalemine Kaitseväe ülesannete täitmisel. 3/33 2.3. Ajateenijate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse Kaitsevägi on hinnanud, et vastava taseme väljaõppe läbinud ajateenijaid saaks kaasata lisaks sõjalisele väljaõppele ka muude Kaitseväe ülesannete täitmisele, kuid seadusest tulenevate piirangute tõttu ei ole see praegu võimalik. Kehtiv KVTS võimaldab suunata ajateenijaid väljaõppe huvides teise paikkonda riigi sees ja lähetada neid ka välisriiki, kuid keelatud on lähetada neid RSO piirkonda. Kaitseväe hinnangul on selline keeld liialt piirav ega võimalda teatud eriala omandavatele ajateenijatele täiemahulist väljaõpet läbi viia. Mereväe laevad on ühe kolmandiku ulatuses mehitatud ajateenijatega ning mere- ja laevapraktika on oluline osa mereväkke suunatud ajateenijate väljaõppes. Uute NATO kaitseplaanide alusel on NATO alaline miinitõrje grupp nüüd NATO kiirreageerimisüksuse koosseisus RSO-l, kuid kehtiva KVTS-i sätte järgi on ajateenijate lähetamine RSO-le või RSO piirkonda keelatud. Seetõttu on tekkinud olukord, kus miinitõrje grupi laevadele ajateenijaid enam suunata ei saa ja seepärast jääb nende laevapraktika kasinaks. Eelnõuga luuakse võimalus suunata ajateenija RSO-le ja võtta erialase väljaõppe omandanud ajateenija tegevteenistusse enne ajateenistustähtaja lõppu, et tagada Kaitseväe ülesannete järjepidev täitmine vajalikus mahus isikkoosseisuga. Enne tähtaega reservi arvamine ja tegevteenistusse võtmine või ajateenija RSO-le lähetamine toimuvad vaid ajateenija struktuuriüksuse ülema ettepanekul ja ainult ajateenija nõusolekul ning eeldusel, et ajateenija on omandanud edasiseks teenistuseks vajaliku väljaõppe ja oskused. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest paragrahvist ning sellega muudetakse vastavalt KVTS-i, ATS-i, KKS-i, KVTSRS-i ja RSVS-i. Kuuendas paragrahvis sätestatakse muudatuste jõustumise aeg. Paragrahviga 1 muudetakse KVTS-i. Punktis 1 muudetakse KVTS-i § 2 lõikes 6 sätestatud volitusnormi sõnastust, millega kehtestatakse kaitseväekohustuslasele ja kaitseväekohustust võtta soovivale isikule identifitseerimiskoodi moodustamise ja väljastamise kord. Identifitseerimiskood moodustatakse kaitseväekohustuslastele ja kaitseväekohustust võtta soovivale isikule siis, kui tema andmed kantakse kaitseväekohustuslaste registrisse. Kaitseväekohustuslaste register on andmekogu, mille eesmärk on pidada arvestust kaitseväekohustuslaste, kaitseväekohustust võtta soovivate isikute, kaitseväekohustuse täitmise ning KVTS-is ettenähtud toimingute ja otsuste tegemise üle ning tegevteenistusse asumise nõuetele vastavuse kohta. Identifitseerimiskood on vajalik selleks, et tuvastada isik kaitseväeteenistuse kohustuse täitmisel. Identifitseerimiskoodi moodustavad isikukood ja riigi tunnusena tähis „EST“. Identifitseerimiskoodile võib lisamärkena kanda andmed isiku veregrupi ja reesusfaktori ning usutunnistuse kohta, kui need andmed on olemas. Kehtiva volitusnormi kohaselt nähakse määrusega ette ka identifitseerimiskoodi moodustamisest teavitamise kord. Kuna identifitseerimiskood moodustatakse siis, kui isiku andmed kantakse kaitseväekohustuslaste registrisse, näeb isik tema kohta moodustatud koodi kaitseväekohustuslaste registrisse sisse logides ning eraldi identifitseerimiskoodi moodustamisest teavitamise korda ei ole vaja määruse tasemel kehtestada. Seetõttu jäetakse identifitseerimiskoodi moodustamisest teavitamise kohustus volitusnormist välja. 4/33 Punktis 2 täiendatakse KVTS-i § 3 lõike 2 punktiga 3 ning lisatakse kaitseväeteenistuse liigituse juurde vabatahtlik teenistus. Kehtiva korra kohaselt jaguneb kaitseväeteenistus kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks ja tegevteenistuseks. Uue kaitseväeteenistusliigina kehtestatakse vabatahtlik teenistus. Kaitseväeteenistuskohustus on osalemine õppekogunemisel, lisaõppekogunemisel ja ajateenistuses kohustuslikus korras, kuid uue teenistusliigi puhul saab reservis olev isik osaleda Kaitseväe tegevuses ja ülesannete täitmisel vabatahtliku teenistuse raames. KKS-i § 3 järgi on Kaitseväe ülesanded muu hulgas riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses, osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös riigikaitseseaduses sätestatud korras, valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses enesekaitses. Seega saab vabatahtlikke teenistujaid kaasata KKS-i §-s 3 loetletud ülesannete täitmisse lähtuvalt nende väljaõppest, oskustest ja läbitud koolitustest. Kaitseväeteenistuses olev isik on kaitseväelane, seega loetakse ka vabatahtlikus teenistuses olev isik kaitseväelaseks. Vabatahtlikule teenistusele ei laiene kohustuslikule teenistusele ettenähtud nõuded ega piirangud. Kuna reservis olevat isikut ei võeta tegevteenistusse, ei laiene talle ka rahuaja ametikohale nimetamise nõuded (ametikoha füüsilise ettevalmistuse nõuded). Lisaks ei pea neile eraldi tervisekontrolli tegema, kuna vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele on juba varem hinnatud ning see teave on nähtav kaitseväekohustuslaste registris. Kuna Kaitseväe ülesannete täitmisel täidavad reservis olevad isikud tegevväelastega samu teenistusülesandeid, oleks ka teenistuses viibimise aja eest makstav tasu sarnane tegevväelasega. Punktiga 3 täiendatakse KVTS-i paragrahviga 71, milles sätestatakse vabatahtliku teenistuse mõiste. Eelnõu kohaselt on vabatahtlik teenistus Kaitseväes koosseisuvälisele sõjaväelise auastmega ametikohale nimetatud reservis oleva isiku osalemine Kaitseväe ülesannete täitmisel. Kaitseväe ülesannete loetelu on sätestatud KKS §-s 3, nendeks on: 1) riigi sõjaline kaitsmine ja osalemine kollektiivses enesekaitses; 2) valmistumine riigi sõjaliseks kaitseks ja osalemiseks kollektiivses enesekaitses; 3) osalemine rahvusvahelises sõjalises koostöös riigikaitseseaduses sätestatud korras; 4) lahingumoona kahjutuks tegemine sise- ja territoriaalmeres ning majandusvööndis; 5) demineerimistöö Kaitseväe ja Kaitseliidu territooriumil ning harjutusväljadel; 6) Kaitseväe aktsiisilao pidamine; 7) isikute kaitse käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras; 8) riigikaitselise rakenduskõrgkooli tegevuse korraldamine; 9) Eesti õhuruumi ja merepiiri valvamine ja kaitse; 10) mereolukorrateadlikkuse loomine ja tagamine; 11) merereostuse avastamise ja likvideerimise korraldamine Eesti merealal; 12) politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktis 4 sätestatud otsingu- ja päästetööl osalemine merel. Eelnõu § 71 lõikes 2 täpsustatakse, milliste Kaitseväe ülesannete täitmiseks võib vabatahtlikke teenistujaid kaasata. Vabatahtlikke teenistujaid võib kaasata riigi sõjaliseks kaitseks valmistumiseks ja osalemiseks rahvusvahelises sõjalises koostöös. Sõjaliseks kaitseks valmistumine on näiteks ajateenijate, reservväelaste koolitamine ja neile väljaõppe andmine. Lisaks täpsustatakse, et vabatahtlikus teenistuses olev isik ei täida teenistusülesandeid sõltumatu isikuna (nagu töövõtulepingu puhul), vaid teenistusülesannete täitmisel ta allub Kaitseväe korraldusele ja juhtimisele. 5/33 Vabatahtlik teenistus on eristatud reserv- ja tegevteenistusest. Vabatahtlik teenistus ei ole kaitseväekohustuse täitmine, vaid reservis olev isik asub täitma Kaitseväe ülesandeid omal soovil. Vabatahtlikus teenistuses täidab isik samu teenistusülesandeid nagu rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelane, kuid teenistusse võtmise vorm ja teenistuse korraldus erinevad tegevteenistusest. Vabatahtlikusse teenistusse võetakse isik konkreetse ülesande täitmiseks või tegevuse elluviimiseks ning vastavad ülesanded ja tegevused määratakse teenistusse võtmise käskkirjas. Uue teenistusliigi loomise eesmärk on võimaldada kaasata Kaitseväele vajaliku väljaõppega reservis olevat isikut lühiajaliselt ning vajaduspõhiselt.. Kaasamisvajaduse teeb kindlaks Kaitsevägi sõltuvalt olukorrast ja tegevustest, kuhu oleks ajutiselt vaja kaasata spetsiifilise väljaõppe ja taustaga isikuid, või kui olemasoleva isikkoosseisuga ei ole võimalik tegevusi vajalikus mahus ellu viia. Teiselt poolt annab see soovijatele võimaluse panustada riigikaitsesse rohkemal määral. Paindlikku töötamist (ja enda mittesidumist pikaaegsete töölepingutega) hindab tööturul järjest rohkem inimesi. Kuna vabatahtlik teenistus on eristatud kaitseväekohustuse täitmisest, ei laiene siinkohal reservis oleva isiku teenistusse võtmisel reservteenistusse võtmise piiranguid. Näiteks vabatahtliku teenistuse puhul ei laiene KVTS-i § 70 lõike 3 punktis 11 ning KVTS-i § 70 lõikes 4 sätestatud piirangud, mille kohaselt ei kutsuta reservteenistusse ega lisaõppekogunemisele reservis olevat isikut, kes on asunud või nimetatud riigikaitselise töökohustusega ametikohale. Kuna tegemist on reservis oleva isiku enda algatusel, vaba tahte alusel tehtava lühiajalise tegevusega, arvestades enda töö- ja eraelu võimalusi, siis ei ole selle teenistusliigi puhul vaja kehtestada kõiki samasuguseid piiranguid ja kohustusi, mis on ette nähtud kaitseväekohustuse täitmisele. Vabatahtlikus teenistuses olev isik on vabatahtlik teenistuja. ATS § 7 lõike 3 punkti 4 kohaselt alaliselt riigi sõjaline kaitsmine ja selleks valmistumine on avaliku võimu teostamine. Avaliku võimu teostamine on üksikisikute suhtes riigivõimu teostamine, mistõttu avalikku võimu saavad teostada vaid ametnikud. KVTS § 7 kohaselt tegevteenistus on avaliku teenistuse eriliik, kus kaitseväekohustuslane töötab sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal või kaitseväekohustuslane on mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal asunud täitma sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesandeid. Avaliku võimu teostamise õigus on tegevväelasel tegevteenistuses olles ning avalikku võimu teostab tegevväelane enda sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha teenistusülesannete täitmise kaudu. Ka reservväelased ja ajateenijad osalevad riigi sõjalises kaitses ja selleks valmistumises, kuid nemad täidavad riiklikku kohustust, mistõttu nende teenistust ei saa käsitleda avaliku teenistusena ning avaliku võimu teostamisega ATS § 7 mõttes. Uue teenistusliigi eesmärk on kaasata vajaliku oskuste ja väljaõppega reservis olevat isikut tegevustesse, mida üldjuhul teostavad tegevväelased ja selleks, et vabatahtlikul teenistujal tekiksid samasugused õigused ja kohustused nendes tegevustes osalemiseks vastavalt ülesande eesmärgile, tuleb vabatahtlikule teenistujale anda avaliku võimu teostamise volitused Teenistusülesannete täitmiseks vajalikud volitused sätestatakse käskkirjas. Punktiga 4 muudetakse KVTS-i § 9. Kehtiva sätte kohaselt esitab valdkonna eest vastutav minister iga aasta 1. märtsiks Vabariigi Valitsusele eelmise kalendriaasta kohta aruande kaitseväekohustuse täitmisest ja kaitseväeteenistuse korraldamisest. Kuna ministeeriumite aruandekohustus tuleneb Vabariigi Valitsuse seaduse § 41 lõikest 1, ei ole otstarbekas täiendavat aruande esitamise kohustust KVTS-is sätestada. Kaitseväekohustuse täitmise aruanne on teavitav dokument ja sellega ei kaasne Kaitseministeeriumile, valitsemisala asutustele ega Vabariigi Valitsusele lisakohustusi. Seetõttu muudetakse sätet selliselt, et aruanne kaitseväekohustuse täitmise ja kaitseväeteenistuse korraldamise kohta avalikustatakse 6/33 iga aasta 1. aprilliks Kaitseministeeriumi veebilehel ning huvilistel on õigus teha lisapäringuid ja esitada täpsustavaid küsimusi avalikustatud aruande kohta. Aruande avalikuks tegemise tähtaega muudetakse praktilisest vajadusest ühe kuu võrra hilisemaks. Punktiga 5 muudetakse KVTS-i § 22 lõiget 5. Kehtiva sõnastuse kohaselt võib tegevväelase esitada uue sõjaväelise auastme saamiseks, kui ta vastab rahuaja ametikoha nõuetele, on kaitseväeteenistuses olnud vähemalt nõutava auastme vanuse ning rahuaja ametikohale vastavust hinnanud ülem või temast kõrgem ülem on teinud sellekohase ettepaneku. Tegevväelaste puhul toimub nõutava auastme vanuse arvestus vaid kaitseväeteenistuses oldud aja eest, kuid reservis olevate isikute auastme vanuse arvestamisel arvestatakse ka reservis oldud aega. Seega on tegevväelaste ja reservis olevate isikute auastme andmise alused erinevad, mis ei ole aga põhjendatud. Et auastme andmise nõudeid ühtlustada, jäetakse tegevväelaste auastme andmise nõuete sättest välja kaitseväeteenistuses oldud aeg ning nõutava auastme vanuse arvestamisel arvatakse juurde ka reservis oldud aeg. Punktiga 6 muudetakse KVTS § 261 lõiget 12. Kehtiva sõnastuse kohaselt kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamise käigus tuvastatud diagnoosid edastab terviseseisundit hindav arst tervise infosüsteemi (edaspidi TIS). Muudatusega täiendatakse sätet selliselt, et terviseseisundi hindamise käigus osutatud tervisehoiuteenuste andmed s.t lisaks diagnoosidele ka uuringu e-saatekirjad ja tulemused edastatakse tervise infosüsteemi. Kaitseministri määrusega kehtestatakse täpsem loetelu, milliseid tervise infosüsteemi andmeid Kaitseressursside Amet ja Kaitsevägi seoses kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamisega tervise infosüsteemi edastavad. Terviseseisundit hindav arst koostab tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 59² lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud saatekirja, mis edastatakse tervise infosüsteemi. Säte võimaldab terviseseisundit hindaval arstil suunata TIS-i edastatavate dokumentide andmekoosseisu ning nende esitamise tingimuste ja korra alusel e-saatekiri kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku tervisesisundi hindamisel kohustuslike ja täiendavate terviseuuringutele saatmisel tervishoiuteenuse osutajale (edaspidi TTO). Kehtiv kord näeb ette KRA arsti poolt terviseuuringutele suunamise, küll aga pole sätestatud selle täpsemat korraldust. Praktikas toimub suunamine kokkuleppel TTO-ga KRA edastatud terviseuuringutele suunatud isikute nimekirja alusel või saatekirjaga, mis mõlemal juhul on isikule väljastatud paberkandjal. See tähendab et uuringute tegemiseks peab TTO kandma uuringu tellimuse andmed käsitsi oma infosüsteemi, millega kaasneb suur töökoormus. Edaspidi koostatakse ja edastatakse e-saatekiri TIS-i kaudu ning KRA arstile tagatakse TIS-i kaudu terviseuuringutele suunamine tervishoiusüsteemis ühtsetel alustel edastamiseks sarnaselt tervishoiuteenust osutavale tervishoiutöötajale. Täpsustatud korraldusega kaob muuhulgas ära vajadus paberkandjal saatelehele ning e- saatekirja liikumine TIS-i kaudu tagab tervishoiuteenuse osutaja uuringu vastuse kiire jõudmise KRA arstile edasiste otsuste tegemiseks. Kokkuvõttes toetab muudatus tervishoiuressursside otstarbekamat kasutamist. Punktidega 7 ja 8 muudetakse ning täiendatakse välisriigis elava kutsealuse ajateenistusse asumisest vabastamise sätteid. KVTS-i § 39 lõike 1 punkti 4 kohaselt vabastatakse ajateenistusse asumisest isik, kes on vahetult tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele eelnenud ajal elanud rahvastikuregistri andmetel katkematult vähemalt seitse aastat välisriigis või on vahetult tema andmete kaitseväekohustuslaste registrisse kandmisele eelnenud ajal sündinud ja elanud välisriigis ning ei ole viie aasta jooksul andmete registrisse kandmisest arvates esitanud kirjalikku taotlust aja- või asendusteenistusse asumiseks. Muudatuse kohaselt 7/33 jäetakse sättest välja isiku poolt ajateenistusse asumise taotluse esitamise tähtaeg (viis aastat) ning uue sõnastuse kohaselt arvab Kaitseressursside Amet isiku, kes on rahvastikuregistri andmetel elanud vahetult enne 17-aastaseks saamist seitse aastat välisriigis, reservi ilma viieaastast ooteperioodi rakendamata ning sellises saatuses isikul on võimalik esitada ajateenistusse asumise taotlus kogu kutsealuse vanuse jooksul (kuni 28-aastaseks saamiseni). Taotluse saamisel hindab amet isiku terviseseisundit ja tervisenõuetele vastavust ning seejärel muudab isiku andmed registris uuesti kutsealuseks ja väljastab aja- või asendusteenistusse asumise otsuse (lõiked 6 ja 7). Punktiga 9 muudetakse KVTS-i § 44 lõiget 2. Uue sõnastusega muudetakse kutseõppe ja kõrghariduse omandamiseks ajateenistusse kutsumisest ajapikenduse taotlemise kord selgemaks ning taotlemise alused ühtlustatakse välisriigis kõrghariduse omandamise ajapikenduse taotlemise korraga. Seni kehtinud sätte kohaselt tuli Eestis kõrgharidust omandaval kutsealusel esitada ajapikenduse taotlus hiljemalt 15. septembriks ning taotluses tuli märkida, millal ta kolme aasta jooksul alates õpingute alustamisest soovib ajateenistusse asuda. Samas, välisriigis kõrgharidust omandaval kutsealusel selliseid lisatingimusi kehtestatud ei ole. Muudatuse eesmärk on lihtsustada ja võrdsustada ajapikenduse taotlemise aluseid ning Eesti kutseõppeasutuses või kõrgkoolis õpingute jätkamiseks ajapikenduse taotlemisel kaotatakse ära senised lisatingimused. Uue korra kohaselt tuleb kutsealusel, kes alustab õpinguid kõrgkoolis vahetult peale keskhariduse omandamist, esitada ajapikenduse taotlus hiljemalt 30 päeva jooksul kõrgkooli immatrikuleerimisest. Ajapikendust on õigus saada kuni õpingute nominaalaja lõpuni, kuid mitte kauem kui kutsealuse 23-aastaseks saamiseni. Ka edaspidi on kutsealusel õigus asuda ajateenistusse varem, taotledes kõrgkoolist akadeemilist puhkust, mida võimaldatakse kõrgharidusseaduse § 15 lõike 1 punkti 7 alusel kuni aasta ajateenistuse läbimiseks. Täiendava muudatusega jäetakse sättest välja mõiste „riiklikult tunnustatud diplom“. Senine säte oli sõnastatud selliselt, et pärast vastuvõtmist kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli, mille lõpetamisel antakse välja riiklikult tunnustatud diplom, teatab kõrgharidust omandama asunud kutsealune Kaitseressursside Ametile kirjalikult 15. septembriks kalendriaasta, millal ta kolme aasta jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest arvates soovib asuda kaitseväeteenistuskohustust täitma, kusjuures valitud kalendriaasta ei või olla hilisem kui eriala nominaalajaga lõpetamise aasta. Antud sättes on eksitav kasutada mõistet „riiklikult tunnustatud diplom“, kuna diplom väljastatakse vaid rakenduskõrgkooli ja ülikooli lõpetamisel, kuid kutseõppeasutuses õpingute lõpetamisel väljastatakse tunnistus. Punktiga 10 täiendatakse KVTS-i § 49 lõikega 16. KVTS-i §-s 49 on sätestatud ajateenijate põhiõiguste ja -vabaduste piiramise alused. Kuna kodanike põhiõigused ja -vabadused tulenevad Eesti Vabariigi põhiseadusest, siis on ajateenistuses kui põhiseadusest tuleneva kohustuse täitmise perioodil seatud ajateenijate õigustele ja vabadustele teatud piirangud. Eelnõuga nähakse ette, et ajateenijale võib ilma tema nõusolekut küsimata taotleda Kaitseväe algatusel salastatud teabele juurdepääsu õigust, kui Kaitseväe juhataja on määranud ajateenija rahuaja ametikohale juurdepääsu õiguse taseme riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras. Lähiaastatel hangitakse riigikaitseks üha rohkem süsteeme (nt keskmaa õhutõrje, mitmikraketiheitjad, varitsev õhuründemoon, laevatõrje raketisüsteem jne), mille kasutusele võtmise eelduseks on nende kasutajate salastatud teabele juurdepääsu õiguse omamine. Eesti riigikaitse on üles ehitatud reservteenistuse põhimõttel, mis tähendab, et mitmeid (relva)süsteeme opereerivad ka kaitseväekohustuslased kaitseväeteenistuskohustuse täitmisel (sh ajateenijad oma sõjaväelise väljaõppe ajal) ning seega on vajalik, et neil oleks õigus salastatud teabele juurdepääsuks ja seda töödelda juba väljaõppe ehk ajateenistuse ajal. Riigisaladusele juurdepääsu loa saamise protsess kestab vähemalt kolm kuud, millele võib lisanduda ühekuuline salastatud välisteabele juurdepääsu sertifikaadi väljastamise aeg, mis moodustab olulise aja näiteks kaheksakuulisest ajateenistusest, mille jooksul ei saa ajateenijat 8/33 kaasata salastatud süsteemidega seotud väljaõppesse. Lisaks eeldab protsess, et isik esitab vaba tahte alusel vastava taotluse, ja julgeolekukontrolli tegemiseks peab isik esitama ka nõusoleku. Samas on kaitseväeteenistuskohustuse täitmine kohustuslik ning KVTS-i § 12 lg 7 ja § 51 järgi võib Kaitsevägi sätetes nimetatud subjekte nimetada ametikohale ilma nende nõusolekuta. Ametikoha ülesannetest lähtuvalt võib olla vaja riigisaladust ja/või salastatud välisteavet töödelda, mis eeldab vastava loa või sertifikaadi olemasolu. Selleks, et ajateenistust tõhustada ja väljaõpe sujuvamaks muuta, peab Kaitsevägi vajalikuks, et ka ajateenijate puhul saaks rakendada samasugust erandit, nagu on sätestatud sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslasel (riigisaladuse ja välisteabe seaduse § 301), s.t kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajaks antakse ajateenijale riigisaladusele juurdepääsu õigus julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel. Ajateenija suhtes julgeolekukontrolli teostamise ja talle juurdepääsu õiguse taotluse esitab Kaitsevägi. Tulenevalt RSVS § 301 lõikest 3 Kaitsevägi teavitab ajateenijat kavatsusest esitada tema suhtes julgeolekukontrolli teostamise ja talle juurdepääsuõiguse andmise taotlus ning määrab tähtaja, mis ei või olla lühem kui kümme tööpäeva, mille jooksul isikul on õigus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis keelduda julgeolekukontrollist. Juhul, kui ajateenija ei anna julgeolekukontrolliks nõusolekut või tallejuurdepääsu õigust ei anta, siis ei jää tal ajateenistus läbimata, vaid ta nimetatakse ametikohale, millele ei ole ette nähtud salastatud teabele juurdepääsu õigust. Kaitseväe hinnangul on neid ajateenijaid, kellel on juurdepääsu õigust vaja, kalendriaastas umbes 400, olenevalt Kaitseväe võimearendustest. Punktiga 11 muudetakse KVTS-i § 52 lõiget 5. Paragrahvis 52 on sätestatud ajateenija lähetamise ja ajateenistuskohast väljalubamise kord. Lõike 5 sõnastuse kohaselt on ajateenija lähetamine rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda keelatud. See piirang on kehtestatud seetõttu, et RSO-le ei saadetaks isikuid, kellel puuduvad väljaõpe ja vajalikud oskused. Samas on Kaitseväe hinnangul ajateenijad pärast sõduri baaskursuse ja vastava eriala väljaõppe läbimist omandanud vajalikud oskused ja teadmised, et osaleda ka muudes Kaitseväe tegevustes. Tavapraktikas komplekteeritakse RSO-dele saadetavad üksused tegevväelastest, kuid praegusel ajal on tekkinud olukord, kus mereväe laevastikku kuuluv miinitõrje grupp on määratud RSO-le NATO kiirreageerimisüksuse koosseisus, mistõttu ei saa nendele laevadele ajateenijaid võtta kehtiva piirangu tõttu. Seega on ajateenijate väljaõppe võimalused piiratud. Olukorra lahendamiseks tuleb luua võimalus lähetada RSO-le või RSO piirkonda ka ajateenija, kuid tingimusel, et ajateenija on omandanud sellise taseme väljaõppe, mis võimaldaks tal täita laevameeskonna ülesandeid. Ajateenija oskuste ja väljaõppe kohta annab hinnangu väljaõpet korraldav ülem. Lisaks tuleb enne lähetamist küsida ajateenija kirjalikku nõusolekut RSO koosseisu arvatud laeval teenistusülesannete täitmiseks. Kuigi väljaõppel osalemine on ajateenijale kohustuslik, lähetatakse RSO piirkonda vaid neid ajateenijaid, kes on andnud selleks oma nõusoleku. Seega, lähtuvalt eeltoodust muudetakse eelnõuga KVTS-i § 52 lõiget 5 ning sätestatakse, et ajateenija lähetamine rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda on lubatud vaid ajateenija nõusolekul. Siinkohal on oluline tuua välja, et ajateenija RSO-l osalemise aeg ja ajateenistuse kogukestus kokku ei tohi ületada esialgset ajateenistuse kestust. Ajateenijale makstakse RSO-l osalemise ajal suuremat toetust, mille maksmise ulatus ja kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 03.01.2017. a määrusega nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“. 9/33 Kehtiva määruse kohaselt makstakse ajateenijale igakuist toetust ja kui ta lähetatakse välisriiki kauemaks kui 14 päevaks, makstakse talle lisatoetust 10 eurot päevas kuni lähetuse lõpuni. Vabariigi Valitsuse määrusesse lisatakse toetus, mida hakatakse maksma ajateenijale RSO-l osalemise ajal peale igakuise toetuse. Kuna RSO-le lähetatud ajateenija täidab RSO-l tegevväelasega samu ülesandeid, siis võetakse makstava toetuse suuruse arvutamise aluseks RSO-l osalemise ajal tegevväelasele makstava päevaraha suurus, mis on 32 eurot. KVTS-i § 116 lõike 3 kohaselt võib tegevväelase päevaraha RSO ajal suurendada. Päevaraha suurendamise tingimused ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja. Päevaraha suurendatakse vastavalt RSO piirkonnale määratud koefitsiendi korrutisega. Näiteks kui piirkonna või ülesande koefitsient on 2,0, siis korrutatakse vastava koefitsiendiga ka päevaraha suurus. Et tagada ajateenijatele ühetaoline ja selge toetuse maksmise kord, nähakse Vabariigi Valitsuse määruses ette kindel toetussumma, mis ei sõltu RSO piirkonna või ülesande koefitsiendist. Et vähendada kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva, kuid erineva sihtrühma ebavõrdset kohtlemist, kehtestatakse toetuse suuruseks 64 eurot päevas. 64 eurot on keskmine päevaraha suurus, mida makstakse tegevväelasele, kes on lähetatud RSO piirkonda, mille koefitsient on 2,0. See koefitsient on kehtestatud riskiga RSO ülesandele või piirkonnale. Punktiga 12 täiendatakse KVTS-i § 52 lõigetega 51 ja 52, milles täpsustatakse ajateenija RSO-le lähetamise korda. Uute sätete kohaselt võib ajateenija RSO-le lähetamiseks antud kirjaliku nõusoleku igal ajal tagasi võtta ning kui ta võtab nõusoleku tagasi RSO-l osalemise ajal, siis peab Kaitsevägi korraldama ajateenija RSO-lt tagasi toomise esimesel võimalusel. Sellisel juhul toimetatakse ajateenija tema ajateenistuskohta ja tema tavapärane väljaõpe jätkub kuni ajateenistuse lõpuni. Punktiga 13 muudetakse KVTS-i § 52 lõiget 6, milles on sätestatud ajateenija ajateenistuskohast väljalubamise kord. Sätte kohaselt on ajateenijal õigus taotleda ajateenistuskohast väljalubamist, kui see ei takista sõjaväelise väljaõppe läbiviimist ega teenistusülesannete täitmist. Senise korra kohaselt tuli ajateenijal esitada kirjalik taotlus, kui ta soovis ajateenistuskohast väljaluba saada. Muutunud tava tõttu antakse väljaluba ajateenijale ka ilma tema taotluseta. Kuigi väljaloa andmise sagedus ja kord sõltuvad väljaõppe intensiivsusest ning plaanist, on tänapäeval üha tavalisem, et ajateenijal lubatakse ajateenistuskohast lahkuda peale tunniplaanis ettenähtud väljaõpet ning ajateenijal tuleb väeossa naasta enne öörahu. Kuna seaduses kehtestatud väljaloa taotlemise kord ja tegelik väljaloa andmise tava enam ei ühti, antakse eelnõuga ajateenistuskohast väljalubamise korra kehtestamine üle Kaitseväe juhatajale (eelnõu punkt 14). Väljalubamise kord kehtestatakse Kaitseväe juhataja käskkirjaga. Punktis 15 muudetakse KVTS-i § 56, milles on sätestatud ajateenistuse lõppemise alused. Kui üldjuhul loetakse ajateenistus lõppenuks ajateenistuse kestuse lõppemisega ehk 8- või 11- kuulise väljalõppe läbimisel, siis teatud asjaolude esinemisel vabastab ajateenistuskoha ülem ajateenija ajateenistusest enne ajateenistustähtaja lõppu. Näiteks vabastatakse ajateenija ajateenistusest enne tähtaega, kui ta ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele või kui ajateenija sai lapsevanemaks või muuks last ülal pidavaks isikuks või ainsaks isikuks, kes peab ülal raske või sügava puudega inimest, ning ülalpidamiskohustus tuleneb perekonnaseadusest. Lisaks eeltoodule on KVTS-is sätestatud juhud, millal võib ajateenistuskoha ülem ajateenija enne tähtaega ajateenistusest vabastada. Need on ajateenija raske perekondlik olukord või kui esmase sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenija võetakse tegevteenistusse kadetina või esmase sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenija asub kõrgharidust omandama arsti või õe erialal. Muul põhjusel vabastatakse ajateenistusest enne tähtaega üldjuhul siis, kui isik ei ole läbinud ajateenistust ettenähtud mahus ja teda sõjaaja ametikohale ei nimetata. 10/33 Ajateenistus loetakse lõppenuks, kui ajateenija on läbinud kogu väljaõppeprogrammi ettenähtud tähtajaga. Erialakursus läbitakse umbes viie kuu möödumisel ajateenistuse algusest, mis tähendab, et selleks ajaks on ajateenija omandanud enda ametikohale vastavad oskused ja teadmised. Pärast erialakursuseid jätkub ajateenijate väljaõpe üheskoos allüksusekursusel, mille eesmärk on harjutada koostööd oma jao, rühma, kompanii ja suurema üksuse koosseisus. Seega on selleks etapiks ajateenijal läbitud kolm neljandikku tema väljaõppeprogrammist, ta on omandanud n-ö üksikvõitlejana ametikohale kehtestatud nõuded ja oskused ning seega saaks ta asuda tegevteenistusse enne ajateenistuse väljaõppeprogrammi läbimist (st 8- või 11-kuu läbimist). Tänapäeval on võimalik sellisel viisil tegevteenistusse võtta ajateenijat vaid kadetina. Et tagada Kaitseväe teatud ülesannete järjepidev toimimine, tuleb tegevteenistusse võtmise eesmärgil ajateenistusest vabastamise aluseid laiendada. Enne 2012. aastat kehtinud KVTS-i kohaselt oli ette nähtud järgmine: kui ajateenija oli teeninud vähemalt kolm neljandikku oma ajateenistuse kestusest, võis ta teenistusest vabastada ja lugeda tema ajateenistuskohustuse täidetuks väeosa ülema otsuse alusel lepingulisse teenistusse võtmisega alalises valmiduses olevas väeüksuses või allüksuses. Seega on ajateenijate tegevteenistusse võtmine enne ajateenistuse lõppu olnud ka varasem praktika, kuigi 2013. aasta 1. aprillil jõustunud KVTS-iga sellist võimalust enam ette ei nähtud. KVTS-i § 56 lõike 3 punktis 2 sätestatakse, et ajateenistuskoha ülem võib ajateenija ajateenistusest vabastada, kui esmase sõjaväelise väljaõppe läbinud ajateenija võetakse tegevteenistusse kadetina. Eelnõuga muudetakse KVTS-i § 56 lõike 3 punkti 2 ning sätestatakse, et ajateenistuskoha ülem võib ajateenija ajateenistusest vabastada, kui esmase sõjalise väljaõppe läbinud ajateenija võetakse tegevteenistusse. Kõnesolevast sättest jäetakse välja sõna „kadett“ ning sellega laiendatakse ennetähtaegselt ajateenistusest vabastamise võimalust tegevteenistusse võtmise eesmärgil. Kui isik vabastatakse ajateenistusest enne tähtaega, võetakse ta tähtajaliselt tegevteenistusse ja nimetatakse rahuaja ametikohale. Tegevteenistusse võtmisel ja rahuaja ametikohale määramisel peab isikul olema ametikohal nõutav haridus ning sõjaväeline väljaõpe. Punktiga 16 täiendatakse KVTS-i § 56 lõiget 3 punktiga 4 ning lisatakse ajateenistusest enne tähtaega vabastamise võimalusena ajateenistuskoha ülema antud hinnang selle kohta, et ajateenijat ei ole otstarbekas sõjaaja ametikohale nimetada. Sõjaaja ametikohale nimetamise eeldus on isiku omandatud sõjaväeline väljaõpe, mis on vajalik selleks, et täita edukalt teenistusülesandeid rahu- ja sõjaajal. Sõjaaja üksuste komplekteerimisel on igal üksusesse kuuluval isikul oma kindel eesmärk ja funktsioon, mistõttu on oluline, et sõjaaja ametikohale nimetatud isik suudab nii rahu- kui ka sõjaajal oma ülesandeid täita vastavalt ootustele ja väljaõppele. Kõige esmasema ja vahetuma hinnangu ajateenija võimekusele ja oskustele saab anda tema ajateenistuskoha ülem. Kui ajateenija ei suuda ajateenistuses antavat väljaõpet omandada, siis ei ole puudulike oskustega ajateenijat otstarbekas sõjaaja ametikohale nimetada, kuna puuduliku sõjaväelise väljaõppega reservis olev isik võib seada ohtu kogu oma üksuse. Seega antakse eelnõuga ajateenistuskoha ülemale võimalus vabastada ajateenija ajateenistusest enne tähtaega, kui ülema hinnangul ei ole ajateenijat võimalik sõjaaja ametikohale nimetada. Enne tähtaega ajateenistusest vabastatud isik arvatakse reservi. Selle sätte alusel ajateenistusest vabastatud isikul ei ole õigust saada KVTS-is sätestatud hüvitisi ega toetusi, mis on ettenähtud tavapärase tähtajaga ajateenistuse läbimise korral. See tähendab, et ennetähtaegselt ajateenistusest vabastatud isikule ei maksta mootorsõiduki juhtimisõiguse omamise eest toetust, samuti lõpetatakse isiku eest sotsiaalmaksu maksmine. Tulenevalt sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõikest 33 maksab riik sotsiaalmaksu tähtajaks ajateenistuse lõpetanud isiku eest kaks kuud alates ajateenistusest vabastamise päevast. Isikule, kes vabastati ajateenistusest ennetähtaegselt põhjusel, et ta ei suutnud ajateenistuses väljaõpet omandada, lõpetatakse sotsiaalmaksu maksmine üks kuu peale ajateenistusest vabastamist. 11/33 Punktis 17 täiendatakse KVTS-i § 76 lõiget 1 punktiga 11. KVTS-i §-s 76 on sätestatud alused, mille puhul reservis olev isik vabastatakse reservteenistuses osalemise kohustusest. Lõikes 1 on kehtestatud loetelu asjaoludest, mille ilmnemisel vabastatakse reservis olev isik reservteenistuses osalemise kohustusest ilma vastavat otsust vormistamata, s.t tegemist ei ole Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema tehtava kaalutlusotsusega. Nimetatud loetellu lisatakse reservis olevad isikud, kes on usulistel või kõlbelistel põhjustel keeldunud reservteenistusest ning esitanud vastava taotluse Kaitseressursside Ametile KVTS-i § 801 lõikes 3 sätestatud korras. Taotlus reservteenistuse asendamiseks asendusteenistusega tuleb esitada vähemalt 30 päeva enne reservteenistuse algust. Hiljem esitatud taotlus reservteenistusse tulemise kohustusest ei vabasta. Kaitseressursside Amet otsustab, kas asendada reservteenistus asendusteenistusega. Punktis 18 tunnistatakse kehtetuks KVTS-i § 76 lõike 3 punkt 3, mis on seotud eelmises punktis tehtava muudatusega. Kui reservis olev isik on esitanud Kaitseressursside Ametile tähtajaks taotluse reservteenistuse asendamiseks asendusteenistusega, siis ei ole reservis oleva isiku reservteenistust korraldaval ülemal vaja vabastamisotsust vormistada. Punktis 19 tehakse viiteline muudatus seoses KVTS § 76 lõike 3 punkt 3 kehtetuks tunnistamisega. Punktis 20 muudetakse KVTS-i § 79 lõiget 21. KVTS-i §-s 79 on sätestatud asjaolud, mille esinemisel võib reservväelase enne õppekogunemise lõppu reservteenistusest vabastada. Sellised olukorrad on näiteks reservväelase halvenenud terviseseisund, mille tõttu ei ole tal enam võimalik õppekogunemisel osaleda, või ootamatult tekkinud raske perekondlik olukord. KVTS-i § 79 lõike 21 kohaselt võib Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem vabastada reservväelase õppekogunemiselt Kaitseväe ülesannetest tuleneval põhjusel kõrgendatud kaitsevalmiduse ja mobilisatsiooni ajal. Õppekogunemiste läbiviimise praktikas on esinenud olukordi, kus õppekogunemisele kutsutud üksuse väljaõppe eesmärk on saavutatud enne õppekogunemise kutses märgitud tähtaega, kuid seaduses puudub alus vabastada reservväelasi õppekogunemiselt enne õppekogunemise lõppu Kaitseväe ettepanekul. Seaduses on sätestatud vastav võimalus vaid kõrgendatud kaitsevalmiduse ja mobilisatsiooni ajal, kuid Kaitseväe hinnangul on vaja vastav erisus sätestada ka rahuajal korraldatavatele õppekogunemistele. Sellise võimaluse sätestamine annab vajaliku paindlikkuse kasutada õppekogunemisele kutsutud üksuste ja reservväelaste aega tõhusamalt ning tegelik õppekogunemisel osalemise aeg sõltub väljaõppe tulemuste ja eesmärkide saavutamise kiirusest. Seetõttu muudetakse KVTS-i § 79 lõiget 21 ja see sõnastatakse selliselt, et Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem võib vabastada reservväelase õppekogunemiselt Kaitseväe ülesannetest tulenevatel põhjustel. Vastav alus laieneb nii kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni kui ka rahuajal õppekogunemise korraldamisele. Punktiga 21 täiendatakse KVTS-i uue peatükiga 73, millega kehtestatakse vabatahtliku teenistuse korraldamise põhimõtted ja alused. Eelnõuga luuakse täiendav kaitseväeteenistuse liik, milleks on vabatahtlik teenistus. Uue teenistusliigi loomisega laiendatakse reservis olevate isikute võimalusi osaleda Kaitseväe ülesannete täitmisel, mis põhineb vabatahtlikkusel ning on eristatud reservteenistusest ehk õppekogunemisel ja lisaõppekogunemisel osalemisest. Samuti on see teenistusliik oma põhiolemuselt teistsugune kui Kaitseliidu tegevliikmete vabatahtlik tegevus – Kaitseliidus täidetakse erinevaid teenistuskohustusi vabast ajast ja tasu 12/33 saamata, uus sätestatav vabatahtlik teenistus on kaitseväeteenistusse asumine, mille kohta sõlmitakse töösuhet kinnitav leping ja mis on mõeldud eeskätt lühikeste tööampsude tegemiseks. Tasustamine toimub tegevväelastega samadel põhimõtetel. Seni värvati instruktoritena/koolitajatena reservis olevaid isikuid käsunduslepinguga. Kuigi oma olemuselt sarnaneb käsundusleping vabatahtliku teenistusega s.t reservis olev isik kohustub vastavalt lepingule osutama Kaitseväele teenuseid ja Kaitsevägi peab maksma reservis oleval isikule selle eest tasu, siis käsundiga ei saa anda üle avaliku võimu teostamise volitusi (käsuõigus), lisaks käsunduslepingu puhul ei laiene käsundisaajale tema vigastada saamisel või haigestumisel teenistusülesannete täitmise tõttu KVTSist tulenevad sotsiaalsed tagatised. Käsunduslepingu puhul on käsundisaaja õigused ja kohustused piiratud ning sotsiaalsed tagatised puuduvad. Sellest tulenevalt vabatahtliku teenistuse loomise ja teenistusse võtmise regulatsiooni välja töötamise eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada teenistusse võtmise alused ja vabatahtliku teenistuja õigused ja kohustused. Kehtiva KVTS-i kohaselt jaguneb kaitseväeteenistus kaheks: kaitseväeteenistuskohustuse täitmine ja tegevteenistus. Kaitseväeteenistuses olev isik on kaitseväelane. Kaitseväeteenistuskohustust täidab meessoost kodanik või vabatahtlikult kaitseväekohustuse võtnud naine aja- ja reservteenistuses. Tegevteenistus on isiku valitud ameti ja karjääri kaudu teenistusülesannete täitmine. Uue loodava teenistusliigina saavad reservis olevad isikud osaleda teenistusülesannete täitmisel vabatahtlikult ja selleks ei tule neil asuda tegevteenistusse. Kuna vabatahtlik teenistus on kaitseväeteenistuse liik, siis loetakse vabatahtlikus teenistuses osalev isik kaitseväelaseks ning talle laienevad KVTS-is kaitseväelastele ettenähtud õigused ja kohustused. Vabatahtliku teenistuja nimetatakse käskkirjaga Kaitseväes koosseisuvälisele sõjaväelise auastmega ametikohale. Käskkirjas sätestatakse täpsemad ülesanded ja ülesannete täitmisega kaasnevad võimupiirid, volitused ja alluvussuhe. Alluvussuhte puhul märgitakse, kellele vabatahtlik teenistuja allub ja kas vabatahtlikul teenistujal on alluvaid, kelle osas tuleb teostada distsiplinaarvõimu. Kaitseväeline distsipliin eeldab käskude ja keeldude reeglistikust kinni pidamist, seega käskkirjas fikseeritud võimuvolitus antakse näiteks distsiplinaarvõimu teostamiseks ja käsuõiguseks2. Vabatahtliku teenistuse loomisega ei muudeta tegevteenistuse põhimõtteid. Kui tegevteenistus põhineb karjäärisüsteemil, siis vabatahtlikus teenistuses olevale isikule tegevväelastele loodud karjäärisüsteem ei kohaldu, mis tähendab, et vabatahtliku teenistuja teenistusülesannete sisu ja keerukus sõltub tema varasemast väljaõppest ning tavapärast karjääri isik vabatahtlikus teenistuses teha ei saa. Karjäärialaseks arenguks tuleb isikul asuda tegevteenistusse. Võrreldes tegevteenistusega on vabatahtlikusse teenistusse võtmise nõuded leebemad. Kuna reservis olevat isikut ei võeta tegevteenistusse, ei laiene talle ka rahuaja ametikohale nimetamise nõuded. Kui esmakordsel tegevteenistusse asumisel võetakse isik teenistusse viieks aastaks, siis vabatahtlikusse teenistusse võetakse isik lühemaks perioodiks. Näiteks ühe kontingendi RSO lähetamise periood on 6 kuud, sellele eelnev ettevalmistus ja vajalik väljaõpe (ca kaks kuud), mistõttu oleks vabatahtliku teenistuse tähtajaks 8 kuud. Teise näitena saab tuua ajateenijate väljaõppe läbiviimine. Sõltuvalt sellest, kas vabatahtlikku teenistujat soovitakse värvata sõduri baaskursuse või erialakursuse läbiviimiseks või kogu väljaõppetsükliks, võetakse vabatahtlik teenistuja teenistusse vastavalt siis kolmeks või üheteistkümneks kuuks. 2 Käsuõigus on ülema ametikohast tulenev kõrgema ülema poolt üle antud õigus ja kohustus anda käske oma pädevuse ulatuses. (KKS § 27) 13/33 Kuna vabatahtliku teenistuja puhul ei eeldata (ja ei ole ka loodava võimaluse eesmärk) pikemaajalist teenistussuhet (isikul jääb jätkuvalt võimalus asuda tegevteenistusse), siis vabatahtlikusse teenistusse võtmisel ei lähtuta isiku füüsilise ettevalmistuse nõuetele vastavusest, sõjaväelisest auastmest ega muudest KVTS-i § 92 rahuaja ametikohale nimetamise nõuetest, vaid eelnõuga nähakse ette, et vabatahtlikusse teenistusse võetakse reservis olev isik, kelle terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ja kes on läbinud vähemalt esmase sõjaväelise väljaõppe. Teavet tervisenõuetele vastavuse ja sõjaväelise väljaõppe taseme kohta saadakse kaitseväekohustuslaste registrist. Vabatahtlikku teenistust käsitletakse kaitseväekohustuse täitmisest eraldi, mis tähendab, et reservis oleval isikul, kes soovib panustada vabatahtliku teenistuse kaudu Kaitseväe tegevusse, tuleb endiselt täita ka kaitseväekohustust. Vabatahtliku teenistuse puhul seadustes kehtestatud piirangud tööandjatele ja kolmandatele isikutele ei laiene. See tähendab, et kui töötaja soovib asuda vabatahtlikku teenistusse, siis ei ole tööandja kohustatud säilitama tema töökohta ja palka. Tööandjale laienevad piirangud ja kohustused vaid ametniku või töötaja reservteenistuses viibimise ajaks. Eelnõu kohaselt on Kaitseressursside Ametil ja Kaitseväel õigus töödelda reservis oleva isiku andmeid, et korraldada tema vabatahtlikku teenistust. Samad õigused on Kaitseressursside Ametil ja Kaitseväel ka isikute aja-, reserv- ja asendusteenistuse korraldamisel (§ 8015). Reservis oleva isiku andmeid töödeldakse, et hinnata, kas ta vastab vabatahtlikule teenistujale esitatavatele nõuetele. Töödeldavad andmed on näiteks andmed isiku hariduse, tervise ja karistatuse kohta ning muud vajalikud andmed, mille põhjal hinnatakse isiku sobivust teenistusse võtmisel ja teenistusülesannete määramisel. Vabatahtlikult Kaitseväe ülesannete täitmisele kaasumiseks peab Kaitsevägi enne kindlaks tegema tegevused ja ülesanded, mida reservis olevad isikud saavad täitma asuda. Kaitsevägi esitab reservis olevatele isikutele otsepakkumisi või tehakse vastavate ametikohade või tegevuste loetelu teatavaks muul viisil. Otsepakkumiste saamiseks tuleb reservis oleval isikul anda kaitseväekohustuslaste registri iseteeninduskeskkonnas nõusolek. Kui isik annab pakkumiste saamiseks nõusoleku, annab ta ühtlasi nõusoleku töödelda enda andmeid vabatahtliku teenistuse korraldamiseks. Tegemist ei ole uudse IT-arendusega, kuna ka juba praegu saab kaitseväekohustuslaste registris anda isik nõusoleku kaitsevaldkonnas tööpakkumiste saamiseks. Lisaks saab reservis olev isik ise avaldada soovi näiteks instruktorina väljaõppe läbiviimiseks või RSO-le lähetamiseks. Kui tahteavaldus laekub, hindab Kaitsevägi isiku sobivust ja võimaluse korral vormistatakse isikuga vabatahtlikusse teenistusse võtmise käskkiri. Sellisel juhul tekib Kaitseväel ja Kaitseressursside Ametil õigus töödelda reservis oleva isiku andmeid tahteavalduse laekudes. Vabatahtliku teenistuse puhul on eelkõige oluline, et isikul, kes soovib teenistusse asuda, oleks teenistusülesannete täitmiseks omandatud vajalikud oskused ja sõjaväeline väljaõpe (§ 8016 lg 1). Tervisenõuetele vastavuse tuvastamisel lähtutakse kehtivast otsusest.. Lisaks tehakse vabatahtlikusse teenistusse asuda soovija osas taustakontroll. Taustakontrolli teostatakse KKSi § 413 korras. KKS § 413 lõike 1 kohaselt Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideeriva isiku ning tegevväelase, ametniku või töötaja Kaitseväkke sobivuse hindamisel ja Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isikute Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamisel kontrollib Kaitseväe põhimääruses määratud struktuuriüksus, kas: 1) isiku tegevus on või on olnud suunatud Eesti Vabariigi või Kaitseväe üksuste julgeoleku vastu; 2) isik on või on olnud kaasatud koostöösse välisriigi luure- või julgeolekuteenistusega; 14/33 3) isik on seotud organisatsiooni või liikumisega, mis oma tegevusega eirab avalikku korda või mille tegevus on suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse vägivaldsele muutmisele, territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele rikkumisele, vägivaldsele võimuhaaramisele või Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele; 4) isik on piiratud teovõimega; 5) isikul on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 6) isik on isikuankeedis või sellele lisatud dokumentides tahtlikult varjanud andmeid, esitanud valeteavet või võltsitud andmeid; 7) isikul on narkootilise või psühhotroopse aine, alkoholi- või hasartmängusõltuvus; 8) isikul on psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 9) isik on pikemat aega viibinud välisriigis asjaoludel, mis ei ole tuvastatavad. Nimetatud asjaolude ilmnemisel võib jätta isiku kaitseväeteenistusse või tööle võtmata, isiku tegevteenistusest vabastada, töölepingu üles öelda ja keelduda isikut Kaitseväe julgeolekualale lubamast. Kaitsevägi on sõjaväeliselt korraldatud asutus, mille teenistujad töötlevad sageli tundlikku teavet, samuti puutuvad kokku relvade, laskemoona ja lõhkeaine käitlemisega ning omavad vaba juurdepääsu Kaitseväe julgeolekualale ja infosüsteemidele. Seetõttu on oluline, et territooriumil viibivate ja teenistus- või töösuhtes olevate isikute tausta kontrollitakse märksa põhjalikumalt kui riigiasutuses, mille teenistujatel puudub kokkupuude relvade ja lõhkematerjaliga ning relvastatud jõu kasutamisega seotud väljaõppega. Taustakontrolli teostamiseks tuleb vabatahtlikusse teenistusse asuda soovival isikul täita isikuankeet, milles toodud andmed võimaldavad Kaitseväel hinnata tema sobivust Kaitseväe ülesannete täitmiseks. Nagu ka tegevteenistuse puhul, ei võeta vabatahtlikusse teenistusse isikut, kes on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav või kes on süüdi mõistetud ja kellelt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada kaitseväeteenistusega või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal või kelle puhul esineb muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistav asjaolu (§ 8016 lg 2). Muu teenistusse võtmist välistav asjaolu on näiteks see, kui isik ei läbi KKS § 413 alusel tehtavat taustakontrolli. Vabatahtlikusse teenistusse võtmine vormistatakse käskkirjaga, milles märgitakse teenistusse võetava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood; teenistusülesanded ning teenistusülesannete täitmisega kaasneva avaliku võimu teostamise volitused ja käsuõigus; teenistuskoha asukoht; teenistuse tähtaeg; teenistujale makstav palk ning vaidlustamisviide. Nagu ka tegevteenistusse võtmisel, otsustab vabatahtlikusse teenistusse võtmise Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem. Üldjuhul on selleks teenistuskoha struktuuriüksuse ülem. Eelnõu §-s 1817 sätestatakse vabatahtliku teenistuse korraldus. Kuna vabatahtlikus teenistuses olev isik täidab tegevväelastega samu teenistusülesandeid, kohaldatakse vabatahtliku teenistuja töökorraldusele KVTS-iga kehtestatud tegevväelaste töö- ja puhkeaja (KVTS-i §-d 104–105) ning lähetamise (KVTS-i §-d 113–117) regulatsiooni. Lisaks sätestatakse, et reservis oleva isiku vabatahtlikus teenistuses olemise perioodi ei loeta KVTS-i § 69 lõikes 1 ja § 73 lõikes 1 kehtestatud reservteenistuse kestuse hulka. KVTS-i § 69 lõike 1 kohaselt võib reservis oleva isiku tema auastme põhiliiki arvestades kutsuda õppekogunemisele järgmiselt: 1) ohvitser – kokku kuni 12 kuuks; 2) allohvitser – kokku kuni üheksaks kuuks; 3) sõdur – kokku kuni kuueks kuuks. 15/33 KVTS-i § 73 lõike 1 kohaselt võib reservväelane osaleda õppekogunemisel tema auastme põhiliiki arvestades järgmiselt: ohvitser kuni 30 päeva, allohvitser kuni 21 päeva ja sõdur kuni 14 päeva. Seega tuuakse eelnõus välja, et vabatahtlikule teenistusele ega teenistuse kestusele nimetatud piirangud ei laiene, kuna vabatahtlik teenistus on eristatud kohustuslikust reservteenistusest. Eelnõu §-s 8018 kehtestatakse vabatahtliku teenistuja tagatised. Vabatahtlikule teenistujale makstakse teenistusülesannete täitmise eest palka käskkirjas ettenähtud ulatuses ja korras. Vabatahtliku teenistuja puhkuse andmisel lähtutakse töölepingu seaduse §-des 54–71 sätestatud regulatsioonist. Nagu ka tegevväelastele, võimaldatakse vabatahtlikule teenistujale vajaduse korral tasuta toitlustus, arvestades teenistusülesannete täitmise asukohta, iseloomu, kestust ja muid olulisi tingimusi. Näiteks on toitlustus tagatud sõjaväelisel väljaõppel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil ning Kaitseväe laeval ja õhusõidukis. Vabatahtliku teenistuja võib majutada teenistusülesannete täitmise ajal selleks ettenähtud ruumi, milleks on üldjuhul kasarmuruum. Kuna vabatahtlik teenistus loetakse kaitseväeteenistuseks ja kaitseväeteenistuses olev isik loetakse kaitseväelaseks, siis laienevad vabatahtlikule teenistujale KVTS-i 11. peatükis kehtestatud kaitseväelasele ettenähtud teenistusalased tagatised, mis on ette nähtud olukorras, kus kaitseväelane saab teenistuskohustusi täites viga või haigestub. KVTS-i § 192 kohaselt kohaldatakse kaitseväelase ja asendusteenistuja teenistustingimustele töötervishoiu ja tööohutuse seadust, arvestades KVTS-is sätestatud erisusi. Töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmise tagab kaitseväelase ameti- või teenistuskoha asutus. Vabatahtlikule teenistujale tagatakse vajaduse korral piirmäära ulatuses tervishoiuteenused, meditsiiniseadmed ja ravimid KVTS-i §-s 193 ettenähtud korras. Vabatahtlikus teenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu raske tervisekahjustuse saamise korral kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest sõidukulu raviasutusse ja tagasi, reservasendusteenistuja piiratud liikumisvõime korral tema ühe saatja sõidukulu raviasutusse ja tagasi ning statsionaarsel ravil viibimise korral sõidukulu raviasutusse ja tagasi ning majutuskulu raviasutuse asukohas kuni kahele vabatahtliku teenistuja nimetatud isikule. Lisaks nähakse ette hüvitis teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse tagajärjel töövõimetule isikule, kellel ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel, ning püsiva töövõimetuse puhul maksab riik ühekordset hüvitist vastavalt töövõime kaotuse ulatusele. Tervishoiuteenuste, meditsiiniseadmete, ravimite ja raviga seotud kulu katmise tingimused, ulatus ning kord sätestatakse kaitseministri määrusega. KVTS-is nähakse ette ka teenistusülesannete täitmise tõttu hüvitise saamise õigus vabatahtliku teenistuja hukkumise või töövõimetuse korral. Vabatahtlikul teenistujal on õigus teenistusalastele tagatistele käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud ulatuses ja korras. Eelnõu § 8019 loetleb vabatahtliku teenistuja piirangud ning sätestab streigikeelu. Vabatahtlikul teenistujal on keelatud levitada oma poliitilisi vaateid teenistuskohas. Poliitiliste vaadete levitamise piirang laieneb kõikidele kaitseväeteenistuses olevatele isikutele s.t ka ajateenijatele (KVTS § 49 lg 14), reservteenistuses olevatele reservväelastele (§ 75 lg 3) kui ka tegevväelastele ( § 123 lg 1). Vabatahtlik teenistus on kaitseväeteenistuse eriliik ning vabatahtlikus teenistuses olev isik loetakse kaitseväelaseks, mistõttu teenistuses olles tuleb tal järgida Kaitseväes kehtestatud korda ja distsipliini sarnaselt teiste kaitseväelastega (teenistuses olevad ajateenijate, reservväelaste, tegevväelastega). Vabatahtlikule teenistujale võib kohaldada liikumisvabaduse piiranguid KVTS-i §-s 1261 sätestatud korras. KVTS-i § 1261 sätestab, et Kaitseväe juhataja võib sõjalise riigikaitse huvides või nakkushaiguse leviku 16/33 tõkestamise eesmärgil piirata Kaitseväes sõjaväelise auastmega ametikohal olevate tegevväelaste lahkumist pärast tööaja lõppu Kaitseväe territooriumilt. Liikumispiirangu kehtivuse ajal tagatakse väeosas olevale vabatahtlikule teenistujale toitlustamine ja majutus. Kui vabatahtlik teenistuja täidab käskkirjas ettenähtud teenistusülesandeid Kaitseväe territooriumil ning vastavas teenistuskohas kehtestatakse eeltoodud põhjustel liikumispiirang, siis laieneb piirang ka vabatahtlikule teenistujale nagu teistele samas teenistuskohas viibivatele kaitseväelastele. Vabatashtlikul teenistujal on keelatud streikida ning ta peab hoiduma korruptiivsetest tegudest. Eelnõu §-s 8020 sätestatakse vabatahtliku teenistuse lõppemise alused ja kord. Eelnõu kohaselt lõpeb vabatahtlik teenistustähtaja möödumisel. Enne tähtaega võib vabatahtliku teenistuse lõpetadapoolte kirjalikul nõusolekul.. Lisaks nähakse eelnõus ette, et vabatahtliku teenistus lõpeb juhul, kui vabatahtlik teenistuja paneb toime distsiplinaarsüüteo kas tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui teo iseloomu tõttu ei saa ta vabatahtlikku teenistust jätkata. Sama kehtib juhul, kui vabatahtliku teenistuja suhtes on jõustunud kohtuotsus, mille eest on talle karistusena mõistetud reaalne vangistus, või kui vabatahtliku teenistuja tervis ei vasta püsivalt või ajutiselt kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Vabatahtlik teenistus lõpeb ka siis, kui vabatahtlik teenistuja on süüdi mõistetud ja kui temalt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada kaitseväeteenistuse või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal või kui vabatahtlik teenistuja kannab aresti või on vahistatud, ning vabatahtliku teenistuja surma korral. Lisaks loetakse vabatahtlik teenistus lõppenuks, kui isikul tuleb asuda täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid mobilisatsioonikäsu saamisel. Vabatahtliku teenistuse kaudu oleks võimalik täita hinnanguliselt 40–50 teenistuskohta aastas. Punktidega 22, 23 ja 24 muudetakse ja täiendatakse KVTS § 93, milles sätestatakse Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt tegevväelase sõjaväelise auastmega ametikohale nimetamise kord. Muudatuse kohaselt ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelane nimetatakse ametikohale kuni viieks aastaks. Rahuaja ametikohad, millele tegevväelase nimetamise õigus on kaitseministril, on kehtestatud Kaitseväe põhimääruses. Kaitseväe põhimääruse § 22 kohaselt riigikaitse korraldamise eest vastutaval ministril on õigus nimetada tegevväelasi järgmistele sõjaväelise auastmega ametikohtadel: 1) Kaitseväe juhataja asetäitja; 2) Kaitseväe peastaabi ülem; 21) diviisi ülem; 3) mereväe ülem; 4) õhuväe ülem; 5) erioperatsioonide väejuhatuse ülem; 6) küberväejuhatuse ülem; 7) luurekeskuse ülem; 8) sõjaväepolitsei ülem; 9) toetuse väejuhatuse ülem. Seni kehtinud korra kohaselt nimetati eelpool loetletud ametikohtadele tegevväelased tähtajatult. Kõnesolevad ametikohad on sama vastutustasemega, mis riigiametite juhid, ministeeriumite kantslerid/asekantslerid, keda täna nimetatakse ametikohale tähtajaliselt. Arvestades, et tegemist on riigi tippjuhtide hulka kuuluvate Kaitseväe ametikohtadega, siis tuleks siduda ka need Kaitseväe ametikohad tähtajalise nimetamisega sarnaselt Kaitseväe juhataja ametikohaga. Kuna tegevväelane peab andma nõusoleku enda nimetamiseks vastavale ametikohale, siis juba ametikohale nimetamisel ollakse teadlik oma edasisest perspektiivist. Tegevväelase nimetab ametikohale minister Kaitseväe juhataja ettepanekul viieks aastaks. 17/33 Sarnaselt Kaitseväe juhataja ametikestusega, sätestatakse eelnõus võimalus ametiaega pikendada kuni kahe aasta võrra. Ettepaneku ametiaja tähtaja pikendamiseks teeb Kaitseväe juhataja. Kokku võib ministri poolt nimetataval ametikohal olla maksimaalselt kuni seitse aastat. Pärast vastava perioodi lõppu nimetatakse tegevväelane uuele rahuaja ametikohale või vabastatakse tegevteenistusest, seda juhul, kui tegevväelast ei nimetata uuele ametikohale või ta ei ole nõus uue pakutava ametikohaga. Sellisel juhul tegevteenistuja loetakse tegevteenistusest vabastatuks ametikohal olemise lõputähtpäevale järgnevast päevast. Tegevväelase rahuaja ametikohale nimetamine toimub lähtuvalt Kaitseväe karjäärisüsteemist ja rotatsiooniplaanist. Rahuaja ametikohad, mille puhul ametisse nimetab kaitseminister, on üldjuhul kõrgema ohvitseri ametikohad ja seetõttu ohvitseri karjääri viimane ja kõrgeim positsioon. Et edendada Kaitseväes ohvitsere motiveerivat karjäärimudelit, mis oleks läbipaistev, võrdne ja jätkusuutlik, ei ole õiglane hoida ühte isikut vastaval positsioonil tähtajatult. Sama muudatuse on tehtud ka rahandusministeeriumi poolt koostatud ATS muutmise seaduse eelnõus3, millega täiendatakse ATS § 23 lõiget 2 punktiga 3¹ ja §-ga 23¹ selliselt, et valitsusasutuse struktuuriüksuse (üldiselt osakonna juhataja ja talituse juhataja) juht ning ameti ja inspektsiooni peadirektorile või tema asetäitjale alluva struktuuriüksuse juht nimetatakse ametisse või temaga sõlmitakse tööleping viieks aastaks. Selgituseks on toodud, et muudatuse eesmärgiks on võimaldada struktuuriüksuse juhtidele uusi arengu – ja karjäärivõimalusi ning aidata kaasa rotatsioonisüsteemi paremale toimimisele. Punktiga 25 täiendatakse KVTS-i § 104 lõiget 1, milles sätestatakse tegevväelase töö- ja puhkeaja arvestamise erandid, mille puhul avaliku teenistuse seaduse tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid sätteid ei kohaldata. Sellised erandid on näiteks teenistusülesannete täitmine päästesündmuse lahendamisel või eriolukorra töödel osalemise ajal, erakorralise seisukorra ajal, sõjaväelisel väljaõppel osalemise ajal ja sõjaväepolitsei ülesande täitmisel osalemise ajal Kaitseväe juhataja ettenähtud ulatuses. Nimetatud juhtudel hüvitatakse tegevväelasele tehtud töö vaba aja andmisega või rahas, arvestades täidetud ülesande keerukust ja ülesande täitmiseks kulunud aega. Eelnõuga lisatakse erandolukordade loetellu teenistusülesande täitmine kaitseväeluure teostamise ning relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ajal Kaitseväe juhataja ettenähtud ulatuses. Teatud kaitseväeluure kogumise viise võivad kasutada kõik Kaitseväe struktuuriüksused, aga mitmeid kaitseväeluureks teabe kogumise viise on lubatud kasutada ainult Kaitseväe põhimääruses toodud struktuuriüksustel ning käesolev muudatusettepanek mõjutab just eelkõige neid tegevväelasi, kes on teenistuses nendes struktuuriüksustes. Muudatuse eesmärk on tagada eelnimetatud funktsioone täitvatele tegevväelastele õigused tasule ja puhkeajale ülesannete täitmise ajal, kuna nende ülesannete täitmine võib ületada tavapäraseid töö- ja puhkeaja norme ning ka puhkeajal ei pruugi olla võimalik tegevuspiirkonnast lahkuda. Samuti võib nende ülesannete täitmise ajal esineda suurenenud oht tegevväelase elule ja tervisele. Muudatus annab Kaitseväe juhatajale võimaluse sätestada konkreetsemad kaitseväeluure ja relvastatud vastupanu ettevalmistamise ning korraldamise ülesanded, mille täitmise ajal ei kohaldata tegevväelasele ATS-i tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid sätteid. Selline ülesannete piiritlemine tagab tegevväelasele selguse, millistel juhtudel võib Kaitsevägi teda täiendavalt koormata ja kus ei 3 EIS toimik: 24-0237 - Avaliku teenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus 18/33 kehti tavapärased tööaja arvestuse reeglid. Oluline on hinnata tegevuse ajalist intensiivsust ja puhkeaja andmise võimalust ülesannete täitmise kestel, et tagada tegevväelase tervise säilimine ja teenistusülesannete ohutu täitmine. Punktis 26 muudetakse paragrahvi 104 lõiget 4 ning täpsustatakse, et § 104 lõigetes 1–3 sätestatud töö- ja puhkeaja erandeid ei kohaldata tegevväelasele, kes on rase või kellel on õigus emapuhkusele. Käesoleva eelnõuga täiendatakse § 104 lõikega 5 (eelnõu punkti 22 muudatus), mille kohaselt võib ATS-i § 41 lõikes 1 sätestatud puhkeaja regulatsiooni jätta kohaldamata, kui töötamine ei kahjusta tegevväelase tervist ja ohutust. Seetõttu muudetakse ka § 104 lõiget 4 ning täpsustatakse, et tegevväelasele, kes on rase või kellel on õigus emapuhkusele, §-s 104 sätestatud töö- ja puhkeaja erandeid ei kohaldata, välja arvatud lõikes 5 sätestatud erand tingimusel, et töötamine ei kahjusta tegevväelase tervist ja ohutust. Punktiga 27 täiendatakse KVTS-i §-s 104 kehtestatud töö- ja puhkeaja erandjuhtumeid ning sättesse lisatakse, et tegevväelasele ei kohaldata ATS-i § 41 lõikes 1 sätestatud puhkeaja regulatsiooni, kui töötamine ei kahjusta tegevväelase tervist ja ohutust. ATS-i § 41 lõike 1 kohaselt on ametnikul 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega ja summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega. Kui tööaeg on pikem kui 13 tundi, antakse pärast tööpäeva lõppu täiendavat vaba aega tundide ulatuses, mis ületasid 13 tundi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. a direktiiv 2003/88/EÜ (tööaja korralduse teatavate aspektide kohta) artikli 17 lõike 2 kohaselt võib lõigetes 3, 4 ja 5 (igapäevane ja -nädalane puhkeaeg ja vaheajad) sätestatud erandid vastu võtta õigus- ja haldusnormidega või tööturu osaliste kollektiivlepingute või lepingutega, tingimusel et kõnealustele töötajatele antakse hüvituseks võrdväärse pikkusega puhkeajad või et erandjuhtudel, kui objektiivsetel põhjustel ei ole võimalik anda hüvituseks niisuguseid võrdväärse pikkusega puhkeaegu, võimaldatakse kõnealustele töötajatele asjakohane kaitse. Artikli 17 lõike 3 kohaselt võib erandeid öötöö ja igapäevase puhkeaja piirangust teha punkti 3 alapunkti c alapunkti iii kohaselt tegevuste puhul, mis nõuavad teenuse või tootmise pidevat jätkumist, eriti ajakirjandus, posti- ja sideteenused, kinematograafiatööstus, raadio, televisioon, kiirabi, tuletõrje ja kodanikukaitseteenused. Kaitsevägi peab talle pandud ülesannete täitmisel tagama olukorrateadlikkuse igal ajal ning selle tagamiseks on vaja rakendada teatud valdkondades (näiteks õhu- ja mereolukorrateadlikkuse tagamine) tegevväelasi tööle pikemate kui 13-tunniste vahetustega. Punktis 28 täiendatakse KVTS-i § 131 lõiget 1 punktiga 7¹, mille kohaselt peatub Kaitseväe Akadeemias (edaspidi KVA) õppiva tegevväelase tegevteenistussuhe tema soovil akadeemilisel puhkusel olemise ajal. Kehtiva KVTSi järgi teenistussuhe akadeemilise puhkuse ajal ei peatu. Kõrgharidusseaduse järgi on akadeemilise puhkuse mõte vabastada õppur õppetööst. Kuna KVA õppurid on õppimise ajal tegevteenistussuhtes ja nende töö on õppimine, siis tuleks õppimisest vabastuse saamise ajaks (st akadeemilisel puhkusel viibimise ajaks) ette näha ka tegevteenistussuhte peatamise võimalus. Tegevteenistussuhte peatamiseks peab tegevväelane esitama sooviavalduse, kuna alati ei pea akadeemilise puhkusega kaasnema teenistussuhte peatumist. Näiteks kui tegevväelane jätkab akadeemilisel puhkusel olemise ajal teenistust mõnes teises üksuses teisel rahuaja ametikohal, siis ei ole vaja tegevteenistussuhte peatamist vormistada. Praktikas on esinenud olukordi, kus KVA-s õppides soovib isik jääda õppetööst akadeemilisele puhkusele, aga jätkata akadeemilise puhkuse ajal teenistust näiteks oma endises üksuses. 19/33 Punktis 29 täiendatakse KVTS-i § 132 lõikega 5¹. Muudatus on seotud § 131 lõike 1 punkti 7¹ lisamisega, milles sätestatakse, et tegevväelase tegevteenistussuhe tema soovil peatub, kui ta on akadeemilisel puhkusel, ja sellisel juhul ei arvata seda aega isiku tegevteenistusstaaži hulka. Punktis 30 täiendatakse KVTS-i § 132 lõiget 7 pärast tekstiosa „§ 131 lõike 1 punkti 3“ tekstiosaga „või 71“. Muudatus on seotud § 131 lõike 1 punkti 7¹ lisamisega. Punktis 31 muudetakse KVTS § 1561 lõiget 2, milles jäetakse välja viide KVTS §-le 190 tulenevalt KVTS § 190 kehtetuks tunnistamisega. (vt ka punkti 39 selgitust) Punktis 32 muudetakse KVTS § 158 lõiget 2. KVTS §-s 158 sätestatakse, et distsiplinaarvõim on ülema pädevus kohaldada alluva suhtes ergutusi ja distsiplinaarkaristusi. Lõike 2 kohaselt ülemat ajutiselt asendaval tegevväelasel on asendatava ülema distsiplinaarvõim. Muudatuse kohaselt lisatakse sättesse vabatahtlik teenistuja, kellel tulenevalt käskkirjaga antud ülesannetest, tekib samuti oma alluvate suhtes distsiplinaarvõim. Kehtiva sõnastuse kohaselt loetakse ülemaks või asendatavaks ülemaks tegevväelast, kuid uue vabatahtliku teenistusliigi loomisega, kus vabatahtlik teenistuja täidab tegevväelasega samu teenistusülesandeid, tekib distsiplinaarvõimu teostamise õigus ka vabatahtlikul teenistujal. Seega muudatuse kohaselt ülemat ajutiselt asendaval tegevväelasel või vabatahtlikul teenistujal on asendatava ülema distsiplinaarvõim. Punktis 33 tunnistatakse KVTS-i § 162 lõike 7 punkt 4 kehtetuks, kuna haldusorganile vaide esitamise kord on reguleeritud haldusmenetluse seadusega ning halduskohtule kaebuse esitamise tingimused ja kord on reguleeritud halduskohtumenetluse seadusega. Kaitseväeteenistuse seaduses ei ole sätestatud eelnimetatud seaduste suhtes eritingimusi ning sättes viidatud KVTS-i § 214 on alates 01.04.2023 tunnistatud kehtetuks. Punktis 34 muudetakse KVTS-i § 166 lõike 1 punkti 1. Kehtiva KVTS-i § 166 lõike 1 punkti 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteod seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine. Kaitseväe praktikas on tekkinud õiguslikke vaidlusi, kas tunnused „teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine“ on kumulatiivses seoses (peavad esinema kõik samal ajal) või disjunktiivses seoses (peab esinema üks või mitu samal ajal). Õigusselguse mõttes on asendatud sidesõnad „ning“ ja „ja“ sidesõnaga „või“, mis väljendab eesti keeles disjunktiivset loogilist seost. Nii on üheselt arusaadav, et distsiplinaarsüüteoks loetakse vähemalt üht sättes kirjeldatud tegevust või tegemata jätmist. Punktiga 35 täiendatakse KVTS § 168 lõiget 2 punktiga 8 lisades distsiplinaarkaristuste loetellu vabatahtlikust teenistusest vabastamise. KVTS § 166 kohaselt distsiplinaarsüüteod on: 1) seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine, nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine; 2) asutusele varalise kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine või kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid täites või mitte; 3) kaitseväelase poolt teenistusalaste piirangute rikkumine. Kaitseväelase poolt toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarkaristuse määramisel võetakse arvesse distsiplinaarsüüteo laadi ja raskust. Distsiplinaarkaristuse eesmärk on juhtida kaitseväelase tähelepanu tema eksimusele ja hoida ära tema poolt uute süütegude toimepanemine. Distsiplinaarkaristus määratakse kirjaliku haldusaktiga. 20/33 Distsiplinaarkaristusena on ette nähtud: 1) noomitus; 2) distsiplinaartoimkond; 3) distsiplinaararest; 4) rahatrahv; 5) põhipalga vähendamine; 6) Kaitseväe teenetemärgi äravõtmine; 7) tegevteenistusest vabastamine. Muudatusega nähakse ette, et ka Kaitseväkke vabatahtlikusse teenistusse võetud vabatahtlikule teenistujale võib distsiplinaarkaristusena ette näha teenistuse lõpetamise. Punktiga 36 muudetakse KVTS-i § 173 lõike 1 punkti 1. Kehtiva sõnastuse kohaselt tuleb distsiplinaararesti määramisest teavitada kinnipidamiskohajärgset halduskohut, lisades kinnitatud ärakirja käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta. Kuna tänapäeval allkirjastatakse käskkirjad ja muu dokumentatsioon digitaalselt ning edastatakse kohtule elektrooniliselt, siis käskkirjast ärakirja enam ei tehta. Seega, tulenevalt muutunud praktikast muudetakse eelnõuga KVTS-i § 173 lõike 1 punkti 1 sõnastust ning sättest jäetakse välja käskkirjast ärakirja tegemise nõue. Punktis 37 täiendatakse seaduse §-ga 1772 sätestatakse distsiplinaarkaristusena vabatahtlikust teenistusest vabastamise alus. Sättes nähakse ette, et vabatahtliku teenistujaga võib teenistuse lõpetada ennetähtaegselt, kui vabatahtlik teenistuja on toime pannud tahtliku või raske hooletuse tõttu distsiplinaarsüüteo ning mille tõttu ei ole võimalik Kaitseväel vabatahtliku teenistujaga teenistust jätkata. (vt ka § 168 lõike 2 selgitust). Punktis 38 muudetakse KVTS-i § 180 lõiget 9. Kehtiva sõnastuse kohaselt on kaitseväelasel, kelle suhtes distsiplinaarmenetlus läbi viidi, pärast distsiplinaarmenetlust õigus tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega. Seda sätet on praktikas tõlgendatud selliselt, et kaitseväelasel, kelle suhtes distsiplinaarmenetlust läbi viiakse, ei ole menetluse käigus õigust tutvuda haldusmenetluse materjalidega ning et tegemist on erinormiga HMS-i §-s 37 sätestatud dokumentidega tutvumise õiguse suhtes. Sellisel juhul ei saa kaitseväelane, kelle suhtes distsiplinaarmenetlust läbi viiakse, eesmärgipäraselt täita HMS-i § 38 lõikes 3 sätestatud kaasaaitamise kohustust ning teostada HMS-i § 40 lõikes 1 sätestatud õigust ärakuulamisele. Võttes aluseks ATS-i § 73 lõike 9 sõnastuse, mille kohaselt on ametnikul, keda distsiplinaarsüüteo toimepanemises kahtlustatakse, ja tema esindajal õigus tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega menetluse igas etapis ning esitada menetluse jooksul asjasse puutuvaid taotlusi, muudetakse ka KVTS-i § 180 lõike 9 sõnastust. Seega on kaitseväelasel, kelle suhtes viiakse läbi distsiplinaarmenetlus, õigus tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega menetluse igas etapis ja esitada menetluse jooksul asjasse puutuvaid taotlusi. Teiste menetlusosaliste õigus distsiplinaarmenetluse dokumentidega tutvuda on endiselt reguleeritud HMS-i §-s 37 ja selle muudatusi eelnõus ei kavandata. Punktis 39 tunnistatakse KVTS-i § 190 kehtetuks, kuna haldusorganile vaide esitamise kord on reguleeritud haldusmenetluse seadusega ning halduskohtule kaebuse esitamise tingimused ja kord on reguleeritud halduskohtumenetluse seadusega. Kaitseväeteenistuse seaduses ei ole sätestatud eelnimetatud seaduste suhtes eritingimusi ning sättes viidatud KVTS-i § 214 on alates 01.04.2023 tunnistatud kehtetuks. Samuti tunnistatakse KVTS-i § 191 lõige 6 kehtetuks. Kehtiva KVTS-i §-s 191 on kirjeldatud joobes kaitseväelase teenistusülesannete täitmiselt kõrvaldamist ja sellega kaasnevaid asjaolusid. Kuigi see säte laieneb nii ajateenijale, reservväelasele kui ka tegevteenistuses olevale isikule, on tegevused ja tagajärjed vastava sihtrühma puhul erinevad. Sätte kohaselt 21/33 loetakse tegevväelase joobeseisundi tuvastamisel joobeseisundi kontrollimise päeval tegevteenistussuhe peatunuks ning selle päeva eest tegevväelasele palka ega seadusega ettenähtud lisatasusid ei maksta. Ajateenistuse kestuse peatumine on sätestatud KVTS-i §-s 48, mille kohaselt peatub ajateenistuse kestus ajateenija distsiplinaararesti kandmise ajaks ja ajateenistuskohast omavolilise lahkumise ajaks. Omavolilise ajateenistuskohast lahkumise või distsiplinaararesti kandmise ajal ajateenijale toetust ei maksta. Seega, ajateenija väljaõppest ajutiselt kõrvaldamine ajateenistuse kestust ei peata ja samuti ei mõjuta see igakuise toetuse maksmist. Sellest tulenevalt on ka asutusesisene töökorraldus nendele juhtumitele reageerimisel erinev. Kehtiva KVTS-i § 191 lõike 6 kohaselt on kaitseväelase ülem kohustatud ajateenistuse kestuse või tegevteenistussuhte peatumisest viivitamata kirjalikult teavitama struktuuriüksust, kes on pädev toetust, palka ja seadusega ettenähtud lisatasusid kinni pidama. See regulatsioon on sobiv tegevväelase suhtes, aga ei kohaldu ajateenistujale. Sättes reguleeritakse üksnes Kaitseväe-sisest teavitamiskorda. Nii kaitseväelase ülem, kellel on sätte kohaselt teavitamiskohustus, kui ka palga kinnipidamiseks pädev struktuuriüksus on Kaitseväe-sisesed organid. Seega reguleerib säte Kaitseväe sisemist teavitamiskohustust. Kuna asutusesisese teavitamise korralduse kindlaksmääramine on asutuse juhi pädevuses, on sättega ülemääraselt sekkutud Kaitseväe sisemisse korraldusse. Käesoleval juhul ei ole selline sekkumine õigustatud avalike huvide, riigiõigusprintsiipide ega põhiõiguste kaitse vajadusega. Seetõttu tuleb KVTS-i § 191 lõige 6 tervikuna seadusest välja jätta ja reguleerida kõnealune küsimus asutusesiseste õigusaktidega. Punktidega 40 ja 41 täpsustatakse KVTS-i § 211 töövõimetuspensioni taotlemise ja määramise sätteid. KVTS-i § 301 kohaselt võib isikul tuvastada püsiva töövõimetuse tagasiulatuvalt, ent mitte hiljem kui üks aasta pärast püsiva töövõimetuse tuvastamiseks taotluse esitamist. Kehtiva § 211 lõike 1 punkti 2 kohaselt tekib töövõimetuspensioni õigus püsiva töövõimetuse määramise päevast. See tähendab, et kui isikul tuvastatakse püsiv töövõimetus tagasiulatuvalt, ei ole tal õigust saada töövõimetuspensioni tagasiulatuvalt, vaid püsiva töövõimetuse otsuse tegemisest alates. Paragrahvi 211 lõike 1 punkti 2 muudatuse kohaselt täpsustatakse, et töövõimetuspensioni taotlemisel määratakse pension püsiva töövõimetuse tuvastamise päevast ehk pensioni õiguse tekkimise päev on püsiva töövõimetuse tuvastamise päev. Paragrahvi 211 lõike 5 muudatusena määratakse töövõimetuspension sellele pensionile õiguse tekkimise päevast, kui pensioni määramise taotlus on esitatud kolme kuu jooksul püsiva töövõimetuse määramise päevast arvates. Muudatusega tagatakse isikule pensioni saamise õigus töövõimetuse tuvastamise päevast alates, kui isik taotleb pensionit kolme kuu jooksul alates püsiva töövõimetuse määramise päevast. Punktiga 42 täiendatakse KVTS paragrahviga 2211, milles sätestatakse vabatahtliku teenistuja varalise vastutuse ja kahju hüvitamise kord. Kuivõrd vabatahtlik teenistuja täidab tegevväelasega sarnaseid teenistusülesandeid, mille käigus ta samuti teostab avalikku võimu, siis vabatahtliku teenistuja poolt süülise rikkumisega tekitatud varalise vastutuse ja kahju hüvitamise puhul lähtutakse tegevteenistuja kahju hüvitamise korrast. Seega sarnaselt tegevteenistujale, vabatahtliku teenistuja varalise vastutuse ja kahju hüvitamisele kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse sätteid. 22/33 Paragrahviga 2 muudetakse ATS-i. Paragrahvi 83 punktis 5 asendatakse sõna „õppekogunemine“ sõnaga „reservteenistuse“. Muudatus on seotud 01.04.2023 jõustunud KVTS-i muudatusega, millega õppekogunemise mõiste asendati reservteenistusega. Seega on ATS-i § 83 p 5 muudatuse kohaselt ametniku avaliku võimu teostamise õigus peatatud reservteenistuse ajaks, samuti ajaks, kui reservväelane ei saa täita oma teenistusülesandeid mobilisatsiooni tõttu. Paragrahvis 3 muudetakse KVTRS-i sätteid. Seadust täiendatakse paragrahviga 3915, milles sätestatakse eelnõuga muudetava KVTS §-s 93 kaitseministri poolt tegevväelase sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale nimetamise korra rakendamine. KVTS § 93 lõigetes 41, 42 ja 8 kehtestatakse ametisse nimetamise tähtaeg (5 aastat, mida võib pikendada kuni kahe aasta võrra). KVTRS § 3915 täpsustatakse, et vastavat muudatust rakendatakse tegevväelaste osas, kes nimetatakse sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohale kaitseministri poolt alates 1. jaanuaril 2026. a.(vt ka § 1 punktide 22, 23 ja 24 selgitust) Paragrahviga 4 muudetakse KKS-i sätteid. Punktidega 1 ja 2 muudetakse § 8 ja laiendatakse kaitseväeteenistuse mõistet. Tegevteenistus on mõeldud vaid ametikohtadele ja tööülesannetele, mille tulemuslik täitmine eeldab sõjaväelist väljaõpet. Tegevteenistus on seotud kõige suuremate piirangutega, seetõttu ei ole mõistlik samu piiranguid nõuda isikutelt, kelle tööülesanded sisuliselt selliseid piiranguid ei eelda. Kaitseväes on sääraseid ametikohti, mis igapäevast sõjaväelist väljaõpet ei eelda. Teine oluline aspekt tegevteenistuses on sõjaväelisel väljaõppel osalemise kohustuslikkus (õppused), aga õppustel osalemist saab reguleerida ka teistel alustel (töölepingutes). Kaitseväes avalikus teenistuses või töösuhtes olevate isikute suhtes kohaldatakse TLS-is ja ATS-is sätestatud töö- ja puhkeaja seadust, mille kohaselt on igapäevase ja -nädalase puhkeaja suhtes lubatud erisusi rakendada vaid juhul, kui see on sätestatud seaduses. Kuna kehtiva KKS-i alusel ei ole vastavaid erisusi ette nähtud, ei anna praegune regulatsioon piisavalt võimalusi kaasata Kaitseväes töötavaid tsiviilteenistujaid Kaitseväe ülesannete täitmisse, sh õppustel osalemisse. Seega täiendatakse KKS-i § 8 sätetega, mis võimaldavad kaasata Kaitseväes avalikus teenistuses ametnikku või töösuhtes olevat isikut sõjaväelisele väljaõppele ilma, et arvestataks summeeritud tööaja, ületunnitöö, öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamise, töö tegemise aja piirangu, tööaja korralduse, öötöö piirangu ning igapäevast ja -nädalast puhkeaja regulatsiooni. Selline kaasamine oleks võimalik üksnes juhul, kui vastav kohustus on isiku ametijuhendis või töölepingus ette nähtud. Sõjaväelisel väljaõppel osalemisel antakse isikule iga 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi peab olema katkematu puhkeaeg. Sõjaväelisel väljaõppel osalemisel tehtud töö hüvitatakse vaba aja andmisega või rahas Kaitseväe juhataja käskkirjaga kehtestatud korras ja ulatuses. Kehtiva korra kohaselt hüvitatakse sõjaväelisel väljaõppel osalemine vaba aja andmisega – üks tööpäev ühe õppusel osaletud päeva kohta – või lisatasu maksmisega. Lisatasu suurus on 40 eurot iga õppusel osaletud päeva kohta. Puhkepäeval osaletud päeva kohta makstakse lisatasu 65 eurot (välja arvatud riigipühal). Riigipühal õppusel osalemine hüvitatakse järgmiselt: ametnikule makstakse kahekordset põhipalka 8 tunni ulatuses päeva kohta ja 40 eurot lisatasu. Punktiga 3 täiendatakse KKS-i § 9 lõikega 4, millega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus määrata kindlaks vabatahtliku teenistjate piirarv. Piirarvu kehtestamine võib osutuda vajalikuks ressursside planeerimise ja sihtotstarbelise kasutamise raamistamiseks. 23/33 Punktiga 4 täiendatakse KKS § 10 lõikega 11, millega luuakse võimalus kehtestada Kaitseväes koosseisuvälised ametikohad. Koosseisuvälised ametikohad luuakse üksnes vabatahtliku teenistuse korraldamiseks. Vabatahtliku teenistuse eesmärk on võimaldada Kaitseväel värvata vajaliku väljaõppega reservis olevaid isikuid täitma mingil ajaperioodil, lühiajaliselt teenistusülesandeid, mida üldjuhul täidavad tegevväelased, kuid ajutiselt suurenenud kaadrivajaduse või teatud profiiliga isikute puudumise tõttu, ei ole võimalik neid ülesandeid koosseisuliste tegevväelastega täita. Varasemalt on selliste olukordade puhul sõlmitud reservis oleva isikuga käsundusleping, kuid sellisel juhul ei ole käsundivõtjal avaliku võimu teostamise õigust ega käsuõigust ning puuduvad kaitseväeteenistuse seaduses ettenähtud tagatised. Seega käsundusleping ei täida Kaitseväe eesmärki ning seab käsundivõtjale ülesande täitmiseks mitmeid piiranguid. Samuti on käsunduslepinguga käsundivõtja sotsiaalsete tagatiste osas halvemas olukorras võrreldes tegevväelasega, kes täidab samu ülesandeid. Kuigi 2013. aastal uue avaliku teenistuse seaduse jõustumisega kaotati ära koosseisusväliste ametikohtade loomise võimalus, siis lähtuvalt eriteenistuse korralduse eripärast ja vajadusest on vastav võimalus loodud näiteks politsei- ja piirivalve seaduses sisekaitselise rakenduskooli kadettidele, kus õppepraktika läbiviimise ajaks nimetatakse nad koosseisuvälistele ametikohtadele. Siinkohal asutuse personali palgaarvestuse ja eelarve planeerimisel lähtutakse koosseisuliste ametikohade arvust. Sama erisus luuakse ka vabatahtliku teenistuse korraldamiseks. KKSi luuakse säte, mis võimaldab vajadusel kehtestada Kaitseväes koosseisuvälised ametikohad, mis mehitatakse vaid vabatahtlike teenistujatega. Koosseisuvälisele ametikohale nimetatud vabatahtliku teenistuja õigused sõltuvad teenistusülesande sisust. Teenistusse võtmise kord, vabatahtliku teenistuja õigused ja volitused sätestatakse KVTSis. Ka siinkohal jääb kehtima põhimõte, et koosseisuväliste ametikohtade loomisega ei kaasne personalikulude eelarve suurendamist, vaid vastavale ametikohale värvatakse isikuid juhul, kui Kaitseväel on selleks rahalisi ressursse olemasoleva eelarve raames. Lisaks sätestatakse, et kaitseminister võib määrata kindlaks vabatahtliku teenistujate piirarvu, näiteks kehtestada Kaitseväes kuni 50 koosseisuvälist ametikohta, mida võib mehitada vabatahtlike teenistujatega. Punktidega 5–9 täiendatakse KKS § 413 taustakontrolli sätteid. Muudatusega laiendatakse isikute ringi, kelle osas on Kaitseväel õigus teha taustakontroll. Nimetatud muudatus on seotud käesolevas eelnõus tehtavate muudatustega, millega luuakse uus kaitseväeteenistuse liik- vabatahtlik teenistus, lisaks sätestatakse võimalus ajateenijaid lähetada rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile ning muudetakse reservis olevatele isikutele ja ajateenijatele kaitseväeteenistuskohustuse täitmise ajaks riigisaladusele juurdepääsu õiguse taotlemise korda. KVTSi kohaselt võetakse vabatahtlikusse teenistusse reservis olev isik, kelle osas on läbiviidud taustakontroll ning kelle puhul ei esine KKS § 413 lõikes 1 loetletud asjaolusid, mille tuvastamisel Kaitsevägi võib keelduda isiku vabatahtlikusse teenistusse võtmisest.. Turvakontrolli läbiviimine on oluline, kuna Kaitseväe territooriumil hoiustatakse ja käideldakse relvi, lõhkeaineid ja laskemoona. Olenevalt teenistusülesande sisust, tuleb vabatahtlikul teenistujal kasutada Kaitseväe dokumendihaldussüsteeme ja andmebaase, mis sisaldavad delikaatset teavet. Vabatahtlik teenistuja hakkab osalema Kaitseväe ülesannete täitmisel. Selleks antakse käskkirjaga isikule tegevväelastega sarnased õigused ja volitused, mis tähendab, et teenistusülesannete täitmise ajal esindab ta Kaitseväge. Seetõttu on eriti oluline veenduda, et teenistusse võetav isik on usaldusväärne ja lojaalne. Teine sihtrühm, keda vastav muudatus puudutab, on riigisaladusele juurdepääsu õigust vajav kaitseväeteenistuskohustust täitev isik (ajateenija ja reservteenistuses olev reservis olev isik), kelle osas teostatakse taustakontroll enne riigisaladusele juurdepääsu õiguse taotlemise otsustamist. Riigisaladusele juurdepääsu õiguse vajadus tuleneb ametikoha ülesannetest, teenistusülesannete sisust ja teenistusülesannete täitmise paikkonnast. Et hinnata, keda nimetada ametikohale, mis eeldab riigisaladusele juurdepääsu õigust, tuleb Kaitseväel eelnevalt tuvastada, kas isiku osas ilmneb asjaolusid, mis seavad kahtluse alla tema usaldusväärsuse ja 24/33 võimekuse ametikoha ülesandeid täita ja teenistusülesannete täitmisel osaleda. Pärast taustakontrolli läbiviimist esitab Kaitsevägi julgeolekukontrolli teostavale asutusele taotluse isikule riigisaladusele juurdepääsu õiguse saamiseks. Kolmas sihtrühm on RSO-le lähetatavad ajateenijad. Ajateenistuse läbimine on meessoost kodaniku kohustus, mistõttu ajateenistusse kutsumist välistavad asjaolud on suhteliselt piiratud. Välistavate asjaolude kehtestamisel on lähtutud põhimõttest, et isik, kes asub ajateenistusse, oleks võimeline omandama väljaõppes antavaid teadmisi ning ei ole ohuks teistele kaasajateenijatele ja iseendale, eriti silmas pidades, et ajateenistuses puututakse kokku relvade ja lõhkeainetega. Seega ajateenistusse asuvate osas täiendavaid tausta- ja turvakontrolle ei tehta. RSO-l on teenistustingimused, teenistuse toimumise keskkond ja üldine distsipliin erinev tavapärasest ajateenistusest. RSO-l on teenistusülesanded suuremat vastutust ja pingutust nõudvamad ning oluline on, et üksusekaaslaste ja liitlastega toimuks sujuv ning usalduslik koostöö. Seetõttu on tähtis, et RSO-le lähetatava meeskonna liikmed suudaksid täita teenistusülesandeid koos tegutsedes võimalikult efektiivselt ja tulemuslikult. RSO-le lähetatava meeskonna moodustamisel tuleb eelnevalt põhjalikult hinnata, keda RSO-le lähetada. Kuigi RSO-le lähetatud ajateenijal ei pruugi olla vajadus omada riigisaladuse juurdepääsu õigust, on sama oluline veenduda, et isik ei kasutaks pahatahtlikult RSO-l teenistusülesande täitmisega seonduvat teavet või muul viisil kahjustaks Eesti mainet ning lisaks oleks võimeline täitma oma ametikoha ülesandeid. Taustakontrolli läbiviimiseks tuleb isikul täita isikuankeet, mille põhjal Kaitseväe vastav struktuuriüksus algatab taustakontrolli tegemiseks vajalikud toimingud isiku sobivuse hindamiseks. Muudatusest puudutatud sihtrühma suurus on ligikaudu 400-500 isikut kalendriaastas. Eraldi ülaltoodud sihtrühmade kaupa, jaotuks see arv järgmiselt: - ca 300-350, ajateenijad ja vabatahtlikud teenistujad; - ca 50-100, reservis olevad isikud; - ca 50, RSO-dele suunduvad isikud (tegevväelased ja ajateenijad ning vabatahtlikud teenistujad). Paragrahvis 5 muudetakse RSVS-i sätteid. Punktis 1 muudetakse RSVS-i § 301 lõiget 1. RSVS-i §-s 301 on sätestatud riigisaladusele juurdepääsu õiguse taotlemise ja andmise erisused kaitseväeteenistuses sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvatele kaitseväekohustuslastele. Kehtiva sõnastuse kohaselt on konfidentsiaalse taseme riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladusele juurdepääsu õigus pärast julgeolekukontrolli läbimist sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslasel, kui juurdepääs on vältimatult vajalik tema ametikoha ülesannete täitmiseks. Sellisel juhul esitab julgeolekukontrolli tegemise ja juurdepääsu õiguse saamise taotluse Kaitsevägi, kes lisaks teavitab isikut, kelle suhtes julgeolekukontrolli juurdepääsu õiguse saamiseks tehakse. Kui isik ei ole tema suhtes julgeolekukontrolli tegemisest keeldunud, esitatakse taotlus julgeolekukontrolli teostavale asutusele. Kui seni kehtinud sätte kohaselt taotleti juurdepääsu õigust selleks, et saada juurdepääs konfidentsiaalse taseme riigisaladusele, siis muudatusega laiendatakse juurdepääsu õigust, et saada juurdepääs salajase taseme teabele. Lisaks täiendatakse sätet isikute ringiga, kelle suhtes võib Kaitseväe ettepanekul riigisaladusele juurdepääsu õigust taotleda. Muudatuse kohaselt on konfidentsiaalse või salajase taseme riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladusele juurdepääsu õigus pärast julgeolekukontrolli läbimist kaitseväeteenistuskohustust täitval isikul või rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osaleval tegevväelasel, kui juurdepääs on vältimatult vajalik tema ametikoha ülesannete täitmisel. Muudatus on seotud eelnõuga muudetava KVTS-i §-ga 49, mille kohaselt võib ajateenijale Kaitseväe algatusel ja teenistuse huvides taotleda salastatud teabele juurdepääsu õigust, kui Kaitseväe juhataja on ajateenija rahuaja ametikohale määranud 25/33 juurdepääsu õiguse taseme riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras (vt eelnõu § 1 punkt 10 selgitust). Sarnaselt ajateenijatele ja reservväelastele juurdepääsu õiguse andmisega julgeolekukontrolli tegeva asutuse juhi otsusel rakendatakse sama põhimõtet ka RSO-l osalevate tegevväelaste suhtes, kelle rahuaja ametikohal ülesannete täitmine ei eelda juurdepääsu õigust riigisaladusele. RSO-de koosseisud võidakse komplekteerida teenistujatest, kes oma igapäevaste teenistusülesannete täimiseks juurdepääsu õigust ei vaja, kuid RSO juhtriigi nõue võib olla, et RSO-l osalev isikkoosseis peab omama juurdepääsu õigust salastatud välisteabele, millele juurdepääsu saamine eeldab riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu. Üldjuhul RSO-del Eesti riigisaladust ei töödelda, vaid juurdepääsu õigust on vaja konkreetses RSO piirkonnas töödeldavale salastatud välisteabele. Juurdepääsu loa väljastamine võib kesta vähemalt kolm kuud, kuid RSO-de koosseisud võivad selguda alles RSO eel lühema aja jooksul või tuleb teha koosseisus muudatusi. Seetõttu lisatakse sättesse ka RSO-l osalevad tegevväelased. Punktis 2 muudetakse RSVS-i § 301 lõikeid 2–4 ja 11–14 ning § 51 lõiget 41, asendades julgeolekukontrolli ja juurdepääsu õiguse saamise taotlemise toimingute tegemise asutuse, mis varem oli Kaitsevägi, Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutusega. Alates 01.01.2023 on Kaitseministeeriumi valitsemisala personaliteenused konsolideeritud ning teatud juhtudel ei ole julgeolekukontrolli taotlev asutus enam Kaitsevägi, vaid Kaitseressursside Amet. Punktis 3 muudetakse RSVS-i § 301 lõiget 7 ning täpsustatakse, et selles paragrahvis sätestatud tingimustel ja korras antud juurdepääsu õigus kehtib viis aastat ja üksnes kaitseväeteenistuskohustuse täitmise või rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil viibimise ajal, kui juurdepääs on vältimatult vajalik isiku ametikoha ülesannete täitmiseks. Paragrahvis 6 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 1. jaanuar 2026. Jõustumisaja valikul on lähtutud eelarvevahendite planeerimise ja kasutusele võtmise nõuetest. Samuti on arvestatud vajadust kehtestada uued rakendusaktid. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Tsiviilteenistujate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse Sihtrühm Sihtrühm 1: isikud, kes on Kaitseväe teenistuses ametniku või töötajana. Sihtrühm 2: Kaitsevägi. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule on keskmine. Kaitseväe poolt paindlikum isikkoosseisu mehitamise võimaldamine aitab tõhusamalt täita Kaitseväele seadustes ja rahvusvahelistes lepingutes pandud ülesandeid. 26/33 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Kui Kaitseväes avalikus teenistuses või töösuhtes olevat tsiviilteenistujat saaks õppustele kaasata tegevväelastega samadel tingimustel, oleks võimalik vähendada sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohtade vajadust ja seeläbi hoida kokku ressursse, mis muidu läheks tegevväelastele sõjaväelise väljaõppe andmiseks. Seega on muudatuse mõju Kaitseväele positiivne, kuna aitab Kaitseväe ametikohti selgemalt korraldada ning tagab kogu personali ühtse töökorralduse ja valmisoleku kriisideks. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Kaitseväes ameti- ja töökohtadel olevate tsiviilteenistujate suhtes on mõju vähene, kuna ka praegu osaletakse osas valdkondades oma ülesannete raames sõjaväelise väljaõppe toetamisel, kuid seda tööajareegleid arvestades. Hinnanguliselt on selliseid tsiviilteenistujate ametikohti, mis eeldavad sõjaväelise väljaõppe toetamist, kuni 10% ning sellistes valdkondades, mis peavad tagama oma teenuste toimimise ka sõjaväelise väljaõppe toimumise ajal, näiteks sagedushaldus, IT- ja küberturve, õigusteenindus. Aastas toimub hinnanguliselt 27 õppust, kuhu oleks vaja kaasata ka tsiviilametnikke, seega muudatuse mõju avaldub sihtrühmale pigem harva. Sõjaväelise väljaõppe toetamise ülesanne tuleb määrata töölepingus või ametijuhendis. Kuna ametijuhendit ei või muuta ametniku nõusolekuta, kui ametijuhendis määratud teenistusülesanded või nende täitmiseks kehtestatud nõuded muutuvad oluliselt, võib muudatusega kaasneda ebasoovitav mõju, kui ametnik ei ole nõus lisatööülesannetega ja seetõttu soovib ta teenistusest lahkuda omal soovil või vabastatakse ta teenistusest koondamise tõttu. Selle riski maandamiseks tuleb vastavatel ametikohtadel töötavaid ametnikke aegsasti teavitada ja anda neile selgitusi nende muutunud tööülesannete kohta. Täiendav ebasoovitav mõju võib avalduda vastavale ametikohale värbamisel, kui sõjaväelise väljaõppe toetamise kohustus vähendab kandideerijate hulka. Seega tuleb ametikoha kirjelduses selgelt teada anda, milliseid ülesanded täitma tuleb asuda. Samas nähakse ette õiguslikud alused ja kompensatsioonimehhanismid laiendatud kaasamise osas ning lisaks annab see võimaluse asuda tööle Kaitseväkke isikutel, kes ei soovi asuda tegevteenistusse. Seega, kokkuvõttes peaks muudatus avaldama sihtrühmale positiivset mõju. Reservis olevate isikute kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse Sihtrühm 1: reservis olevad isikud. Sihtrühm 2: Kaitsevägi. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatus on olulise mõjuga nii riigi julgeolekule kui ka välissuhetele. Kui vabatahtlikke reservis olevaid isikuid kaasatakse laiemalt riigikaitseülesannete täitmisse ka rahuajal, antakse reservis olevatele isikutele suurem roll ja vastutus ning võimalus aktiivsemalt panustada riigikaitsesse ka väljaspool õppekogunemisi ning suurendatakse reservis olevate isikute sidusust Eesti riigikaitse ja Kaitseväega, mis on võtmetähtsusega reservväelaste valmiduse hoidmisel. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Uue teenistusliigi loomisega lihtsustub Kaitseväe tegevuse või ülesande läbiviimiseks vajaliku isikkoosseisu komplekteerimine. Teenistusse värvatakse vastava tegevuse või ülesande täitmiseks vajalike oskuste ja teadmistega isikuid teatud perioodiks ja lühikeseks ajaks. Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe töökoormus väheneb, kuna teenistusse värbamine on paindlikum ning selle kohta ei kehti tegevteenistusse võtmisega kaasnevaid protsesse ega nõudeid. Uus teenistusliik ei asenda tegevteenistust, vaid selle kaudu saab toetada tegevusi, 27/33 mille tarbeks on vaja suurendada isikkoosseisu ajutiselt ja teatud perioodiks, näiteks reservväelastele väljaõppe läbiviimine suurõppustel, mida ei korraldata iga aasta. Seega, arvestades uue teenistusliigi eesmärki ja selle rakendamise võimalusi, võib selle mõju esinemissagedust Kaitseväe ja Kaitseressursside Ameti töökorraldusele pidada pigem väheseks. Kui varem tuli vabatahtlikke võtta teenistusse käsunduslepinguga või vormistati nende töö vabatahtlikult õppekogunemisel osalemisena, siis uue teenistusliigiga luuakse ühetaoline ja selge teenistusse vormistamise kord. Seega avaldab muudatus Kaitseväe ja Kaitseressursside Ameti töökorraldusele positiivset mõju. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Kaitseväe reservis on suur hulk sõjaväelise väljaõppe saanud isikuid, kes tegevteenistusse asuda ei soovi, kuid oleks valmis ja huvitatud panustama ka edaspidi Kaitseväe tegevusse reservis oleva isikuna. Muudatusega tekib reservis olevatel isikutel lisavõimalus osaleda riigikaitses, omandada juurde või värskendada riigikaitseteadmisi ja saada selle eest tegevväelastega võrdväärset tasu. Seeläbi avaldab muudatus mõju ka isikute tööhõivele. Teenistusse asumiseks on kaks võimalust: Esimese variandi puhul saadab Kaitsevägi isikule otsepakkumise läbi KVKRi, kui isik on selleks varasemalt nõusoleku andnud. Sellisel moel „tööpakkumiste“ saamise protseduur on kiire ja lihtne ning isik saab pakkumise laekudes otsustada, kas pakutav teenistusülesanne, teenistuse kestus ning tasu on talle sobivad vabatahtlikusse teenistusse asumiseks. Teine võimalus teenistusse asumiseks on reservis oleva isiku poolt tahteavalduse esitamine konkreetse Kaitseväe tegevuses osalemiseks. Kaitsevägi hindab, kas isiku oskused ja sõjaväeline väljaõpe on piisavad soovitud tegevuses osalemiseks ning kas Kaitseväel on võimalik pakkuda selles tegevuses osalemist. Seega vabatahtlikku teenistusse asumise protseduur ei ole isikule aeganõudev ega koormav. Isiku sobivuse hindamine tehakse üldjuhul olemasolevate andmete põhjal (teenistuskäik ja terviseseisund), mis on kättesaadavad KVKRist. Kuna vabatahtliku teenistuse puhul ei seata reservis oleva isiku tööandjale kohustust säilitada töötaja töökoht või -tasu, peab juba töösuhtes olev reservis olev isik kaaluma ja valima, mil moel ta saab vabatahtlikus teenistuses osaleda. Seega on vabatahtliku teenistuse kaudu võimalik elatist teenida isikutel, kellel aktiivset töösuhet ei ole. Kokkuvõttes avaldab muudatus mõju nii isikute tööhõivele kui ka vabatahtliku teenistuja leibkonnale. Ajateenijate kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse (ennetähtaegselt tegevteenistusse võtmine ja RSO-le lähetamine) Sihtrühm 1: ajateenijad. Sihtrühm 2: Kaitsevägi. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele on oluline. Muudatusega tagatakse Kaitseväele vajalikus mahus ja vajaliku järjepidevusega üksuste komplekteerimine, et tagada sõjaline võimekus. Rahvusvahelistel operatsioonidel osalemine on Eesti kui NATO liikmesriigi jaoks väga tähtis. NATO liikmesriigid on kohustatud panustama ja näitama üles koostöötahet liikmesuse tagamiseks. Kaitseväe poolt paindlikum isikkoosseisu mehitamise võimaldamine aitab Kaitseväele seadustes ja rahvusvahelistes lepingutes pandud ülesandeid tõhusamalt täita. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Muudatusel, millega võib ajateenija võtta tegevteenistusse enne ajateenistuse tähtaja lõppu, on positiivne mõju Kaitseväe töökorraldusele. Nimetatud muudatuse korral saab ajateenija asuda täitma tegevväelasena Kaitseväe koosseisus rahuaja ametikoha ülesandeid. Praeguseks on teatud ulatuses väljaõppe saanud ajateenijad võimelised täitma ülesandeid, mida üldjuhul täidavad tegevväelased. Seni kehtinud korra kohaselt oli ajateenijal võimalik tegevteenistusse asuda vaid pärast ajateenistuse läbimist KVTS-i § 56 lg 1 p-s 1 sätestatud 28/33 tähtaja möödumisel, erand kehtis üksnes juhul, kui ajateenija asus õppima KVA-sse. Muudatusega kaotatakse vastav piirang ning ajateenijad, kes soovivad siduda oma tuleviku Kaitseväega, saavad kiiremini tegevteenistusse ega pea ootama ajateenistuse väljaõppe perioodi lõppemist. Enne tähtaega ajateenistusest vabastatud isiku tegevteenistusse võtmine korraldatakse tavapärase praktika alusel, s.t isiku soovil ja Kaitseväe ettepanekul. Muudatusega, mille kohaselt võib RSO-le lähetada ajateenija, võib kaasneda muudatusi Kaitseväe töökorralduses ning tavapärases RSO-le lähetatava isikkoosseisu komplekteerimise ja lähetamise praktikas. Kaitsevägi saab RSO-le lähetada vaid ajateenija, kes on selleks kirjaliku nõusoleku andnud. Kuna RSO-le lähetatud ajateenija võib oma nõusoleku tagasi võtta, peab Kaitsevägi korraldama RSO-le lähetatud ajateenija ajateenistuskohta tagasi toomise. Seega avaldub ebasoovitav mõju sellisel juhul, kui Kaitseväel ei ole võimalik tagasi saadetud ajateenijate tõttu RSO isikkoosseisu vajalikus mahus mehitatuna hoida. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Muudatus avaldab sotsiaalset mõju ajateenijale, kelle ajateenistus loetakse enne tähtaega lõppenuks tegevteenistusse võtmisega seonduvalt, kuna riigikaitselist kohustust täitvast kodanikust saab vabal tahtel tegevteenistust jätkav isik enne ajateenistuse tähtaja möödumist. Ajateenistuses viibimise ajaks on isikul vaja arvestada teatud piiranguid, nagu väljaõppe territooriumilt lahkumise piirang, kohustus osaleda väljaõppes, n-ö kasarmurežiimist kinni pidamine jne. Tegevteenistusse asumisel laieneb isikule tegevväelastele kohaldatav töö- ja puhkeaja regulatsioon, samuti hakatakse isikule maksma palka vastavalt rahuaja ametikohale ettenähtud ulatuses. Seega isikul tekivad tegevväelastega võrdsed õigused, senise igakuise toetuse asemel hakkab isik saama palka, tänu millele suureneb isiku igakuine sissetulek, mis võib mõjutada ka isiku leibkonna toimetulekut. Enamikul noortest, kes asuvad ajateenistusse, puudub varasem (töölepinguline) töökogemus. Ajateenistusest tegevteenistusse asumisel tekib isikul esimene töölepinguline suhe, mis loob olulise eelise tsiviilelus tööturule sisenedes. Seega, kokkuvõttes avaldab muudatus noortele positiivset mõju. Muudatus avaldab mõju ajateenijatele, keda lähetatakse RSO-le. Ajateenija RSO-le lähetamine on võimalik vaid ajateenija kirjalikul nõusolekul. RSO-le lähetatud ajateenijale makstakse RSO-l osalemise ajal peale igakuise toetuse ka suurendatud toetust. Seeläbi kasvab ka ajateenija sissetulek. Lisaks omandab ajateenija RSO-l kogemusi ja väljaõpet, mida ei ole tavapärases ajateenija väljaõppes võimalik omandada. Samuti säilib ajateenijal võimalus võtta juba RSO-l olles lähetamiseks antud nõusolek tagasi ja Kaitsevägi peab esimesel võimalusel korraldama ajateenija ajateenistuskohta tagasi toomise. Seejärel jätkub ajateenija tavapärane väljaõpe tema ajateenistuskohas kuni ettenähtud tähtaja lõpuni. Kuna RSO-le lähetamine on vabatahtlik, ei kaasne sellega ajateenijale lisapiiranguid ega -kohustusi. Kokkuvõttes võib muudatuse mõju pidada ajateenijale positiivseks. Kaitseväe praktika kohaselt on tegemist muudatusega, mis on vajalik vaid teatud eriala ja üksuste isikkoosseisude mehitamiseks. Hinnanguliselt puudutab see ca 10-20 ajateenijat aastas. Arvestades ajateenijate koguarvu (aastas asub ajateenistusse ca 3400 kutsealust), on puudutatud sihtrühma suurus väike. Seega võib mõju ulatust ja esinemissagedust pidada pigem väikeseks ning harvaesinevaks. Tervise infosüsteemi andmete edastamise korra täiendamine Sihtrühm Sihtrühm 1: kaitseväekohustuslased Sihtrühm 2: Kaitseressursside Ameti arstid Sihtrühm 3: tervisehoiuteenuse osutajad 29/33 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Kaitseressursside Amet korraldab kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamist ning terviseuuringutele saatmist. KVTS § 26¹ lõikes 3 kehtestatud kaitseministri määruse alusel kaitseväekohustuslase terviseseisundi hindamisel arstlikuks läbivaatuseks ja terviseuuringuteks nähakse ette kohustuslikud (nt laborianalüüsid, elektrokardiogramm, röntgen) ja täiendavad terviseuuringud (nt eriarsti konsultatsioon, erinevad terviseuuringud). Terviseuuringutele suunamise põhjuseks võivad olla terviseseisundi hindamisel oleva isiku kohta ebapiisavad või puuduolevad terviseandmed tervise infosüsteemis või muud asjaolud, mis on seotud tervisenõuetele vastavuse täpsustamisega. Kehtiva korra kohaselt toimub saatekirja vormistamine ja selle saatmine piiratud tehnilise lahenduse tõttu paberkandjal. Probleem seisneb ka selles, et täiendavale uuringule võib tervishoiuteenuste pikkade järjekordade tõttu pääseda alles mitme kuu pärast ja isik peab tagama, et pabersaatekiri säilib kuni arsti vastuvõtuni. Vastasel korral puudub tervishoiuteenuse osutajal info, mis eesmärgiga isik suunati ja missugust terviseuuringuga seotud teavet Kaitseressursside Ameti arst soovis täpsustada. Tervishoiuteenuse osutaja omakorda kannab uuringu tegemiseks vajalikud saatekirja andmed oma infosüsteemi. Kohustuslikele uuringutele saatmisel enamikule tervishoiuteenuse osutajatele küll terviseuuringute saatekirju ei väljastata, ent mõni pole nendest veel loobunud. Peale selle, et saatekirjade väljastamine mistahes liiki uuringutele (kohustuslikud, täiendavad) toob kaasa ebamõistliku halduskoormuse tervishoiuteenuse osutajatele, on probleem uuringu vastuste liikumine tervise infosüsteemi. Ka see, et uuringu vastused jõuaks Kaitseressursside Ameti arstini, toob tervishoiuteenuse osutajale lisatööd, nagu vastavate e-kirjade vormistamine, terviseuuringute sissekanne jms. Eelnõuga ühtlustatakse Kaitseressursside Ameti arsti poolt tehtavad terviseuuringute suunamised sarnaselt teistele tervishoiuteenuste osutajatele. Muudatuse tulemusel tagatakse, et terviseandmed liiguvad tervishoiusüsteemis ühtsetel alustel. Elektroonne saatekiri tagab ka suurema andmeturvalisuse. Muudatus mõjutab Kaitseressursside Ameti arstide töökorraldust seoses saatekirjade ja nendega seotud terviseuuringu vastustega. Muudatus lihtsustab Kaitseressursside Ameti arstidel saatekirja vormistamist, edastamist ja ligipääsu tervishoiuteenuse osutaja tehtud uuringutulemuste sissekannetele tervise infosüsteemis. Elektroonse saatekirja edastamise võimaldamisega seotud mõju on Kaitseressursside Ameti arstile märkimisväärne. Samas ei too muudatus kaasa kohanemisraskust, kuna kaitseväekohustuslaste registri arendamisel arvestatakse arsti töölaua kasutusmugavust digidokumentidega seotud funktsionaalsuse ja terviseinfo liikumisega tervise infosüsteemi. Kaitseressursside Ameti arste on kokku 55. Elektroonse saatekirjaga vähenevad nimetatud arstide tööaja- ja tegevuskulud. Kaob vajadus pabersaatekirja vormistamise (arsti aeg), väljatrüki (paberi, printeri tahma kulu) ja pabersaatekirja haldamisega seotud tegevuste järele. Muudatuse mõju tervishoiuteenuse osutajatele on oluline. Kaitseressursside Ameti arstide vormistatud saatekirjad terviseuuringutele ja analüüsidele saamiseks hõlmavad lepingupartnereid üle Eesti – neid tervisehoiuteenuse osutajaid on kokku umbes 20. Muudatustega kaob ära paberdokumentide saatekirjadega kaasnenud halduskoormus tervishoiuteenuse osutajale, kuna määruse muudatuse tulemusel saab terviseuuringuid tegev tervishoiuteenuse osutaja isikule vormistatud digisaatekirja näha ja menetleda tervise infosüsteemis. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju 30/33 Aastas vajab terviseseisundi hindamisel terviseuuringuid ligikaudu 3800–4000 tulevast ajateenijat ning aastas tehakse ligikaudu 40 000 ja enam terviseuuringut. Lisaks eriarsti konsultatsioonide, analüüside või uuringute suunatakse kaitseväekohustuslane vajaduse korral täiendavatele terviseuuringutele, mida on aastas kokku ligikaudu 450–600. Terviseuuringutele suunatud isikutele on muudatus positiivne – peale paberdokumendi elektroonseks muutumise saab elektroonse saatekirja olemasolu korral üleriigilise digiregistratuuri kaudu iseseisvalt broneerida vastuvõtuaega nii esmakordsel kui ka täiendaval terviseuuringutele suunamisel. Ministri poolt tegevväelase rahuaja ametikohale nimetamine tähtajaliselt Sihtrühm Sihtrühm 1: ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatavad tegevväelased. Sihtrühm 2: Kaitsevägi. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Kaitseväe põhimääruse § 22 kohaselt kaitseminister nimetab Kaitseväe juhataja ettepanekul sõjaväelise auastmega ametikohtadele: 1) Kaitseväe juhataja asetäitja; 2) Kaitseväe peastaabi ülema; 3) diviisi ülema; 4) mereväe ülema; 5) õhuväe ülem; 6) erioperatsioonide väejuhatuse ülema; 7) küberväejuhatuse ülema; 8) luurekeskuse ülema; 9) sõjaväepolitsei ülema; 10) toetuse väejuhatuse ülema. Kui varasemalt nimetati eelpool loetletud ametikohtadele tegevväelane tähtajatult, siis seaduse muudatuse kohaselt hakatakse ametikohale nimetama kuni viieks aastaks. Ametikohale nimetatud tähtaja möödudes nimetatakse tegevväelane uuele rahuaja ametikohale või vabastatakse tegevteenistusest. Kaitseväes toimub tegevväelaste karjääri planeerimine vastavalt siis allohvitseride ja ohvitseride karjääri- ja teenistusmudelile, mis on kehtestatud Kaitseväe juhataja käskkirjaga. Karjääri- ja teenistusmudelites on kirjeldatud sõjaväelise väljaõppe nõudeid ja eesmärke ning üldise mudelina võimalikku teenistust rahu- ja sõjaaja ametikohtadel. Muuhulgas käsitletakse teenistusmudelis rotatsioone ning iga rotatsioon toimub kindlal perioodil. Näiteks ohvitseride teenistusmudeli puhul riigikaitseliste eesmärkide täitmiseks võib vajadusel ohvitsere nimetada rahuaja ametikohale tähtajaliselt, tagades sellega ametikohale vastava sõjaväelise väljaõppe ja teenistuspraktikaga isikute optimaalse paigutuse Kaitseväe struktuuris. Üldjuhul nimetatakse taolise rotatsiooni käigus isik ametikohale 3-5 aastaks. Et tagada Kaitseväes ühtne karjääri- ja rotatsioonimudel, tuleb ka kaitseministri poolt nimetatavatele ametikohtadele kehtestada kindel periood. Seega vastava muudatusega muutub Kaitseväes kõrgemate ohvitseride karjääriplaneerimine ja rotatsioonide korraldus selgemaks ja ühetaoliseks. Kui varasemalt nimetati kaitseministri poolt tegevväelane ametikohale tähtajatult, siis peale seadusemuudatuse jõustumist määratakse tegevväelane vastavale ametikohale viieks aastaks. Sarnane põhimõte on ka Kaitseväe juhataja käskkirjaga kinnitatud karjääri- ja teenistusmudelis. Mõju Kaitseväe töökorraldusele s.t 31/33 rotatsiooniplaanide koostamise mahule on pigem minimaalne, kuivõrd see muudatus puudutab vaid kümmet ametikohta ja nendele ametikohtadele vajaliku hariduse ja sõjaväelise väljaõppe omandanud tegevväelast. Kokkuvõttes on muudatuse mõju Kaitseväele positiivne, kuna kõrgemate ohvitseride ametikohtade tähtajalisusel mitmeid olulisi eeliseid, mis aitavad tagada organisatsiooni dünaamilisuse ja arengu. See mõjutab oluliselt ohvitseride karjäärimudelit, luues planeeritumaid teekondi, suurendades konkurentsi ja rõhutades pideva professionaalse arengu vajalikkust. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Muudatus puudutab kümmet ametikohta ja nendele ametikohtadele nimetatavaid tegevväelasi. Kuna täna kehtiva korra kohaselt nimetab kaitseminister tegevväelase ametikohale tähtajatult, siis edaspidi tekib ametikohale nimetataval isikul kindel teadmine, kui kauaks ta sellele ametikohale on nimetatud. Vastav muudatus loob isikule selguse karjääri kujundamisel ja planeerimisel. Kindel ametiaeg loob võimalused rohkematel ohvitseridel kogeda juhtivat positsiooni. See aitab arendada laiemat juhtimiskogemust kogu ohvitserkonna hulgas ja valmistada ette tulevasi juhte kõrgematele ametikohtadele. Tähtajalised ametikohad loovad selgema ja planeerituma karjääriteekonna. Ohvitserid teavad, et teatud aja möödudes on neil võimalus liikuda edasi järgmisele tasemele või teisele ametikohale. Seega kokkuvõttes on muudatuse mõju ametikohale nimetatud isikule positiivne. 6.1. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Käesoleva eelnõuga plaanitavad muudatused kodanike halduskoormust ei mõjuta. RSVSi muudatus, millega laiendatakse isikute ringi, kellele võib anda konfidentsiaalse taseme riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabe kaitse riigisaladusele juurdepääsu õiguse julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel, võib suurendada julgeolekukontrolli teostava asutuse halduskoormust. Hinnanguliselt suureneb muudatuse tõttu isikute ring 400-500 võrra aastas (300-350 ajateenijad ja vabatahtlikud teenistujad; 50-100 reservis olevad isikud; 50 RSO-dele suunduvad isikud ehk tegevväelased ja ajateenijad ning vabatahtlikud teenistujad). 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad kulud ja tulud Tsiviilisikute, ajateenijate ja reservis olevate isikute kaasamine Kaitseväe ülesannete täitmisse. Tsiviilteenistujate kaasamisega sõjaväelisse väljaõppesse täiendavaid kulusid ei lisandu, kuna õppuse päevatasu on eelarvestatud ja tasu suuruse mõistes ei ole vahet, millise teenistusliigi alt isikud õppustel osalevad. Sellega, kui reservis olevaid isikuid võetakse vabatahtlikusse teenistusse ja ajateenijaid vabastatakse enne tähtaega ajateenistusest, et võtta nad tegevteenistusse, et kaasne riigile lisakulu, kuna mõlemat sihtrühma tasustatakse olemasolevast palgafondist. Muudatus, mis võimaldab Kaitseressursside Ameti arstidel hakata koostama e-saatekirjasid toob kaasa kaitseväekohustuslaste registri arendusvajaduse, et vastava andmekoosseisu saaks edastada tervise infosüsteemi. Eeldatav arenduskulu on planeeritud Kaitseväe küberväejuhatuse eelarvesse summas 35 000 eurot. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus tagab kaitseväekohustuslaste registri ja tervise infosüsteemi vahel liidestuse, mille kulu on asutuse eelarves arvestatud. 32/33 8. Rakendusaktid Rakendusaktide kavandid on seletuskirja lisas 2. 1) Kaitseministri 19. märtsi 2024. a määrus nr 3 „Kaitseväekohustuslasele antava identifitseerimiskoodi moodustamise ning kaitseväekohustuslase teavitamise kord“; 2) Vabariigi Valitsuse 3. jaanuari 2017. a määrus nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustumisega seonduvad eelarvevahendid on planeeritud 2026. aastasse, mistõttu jõustub seadus 2026. aasta 1. jaanuaril. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele. Märkustega arvestamise ja mittearvestamise selgitused on toodud seletuskirjale lisatud tabelis (lisa 1). 33/33  Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise ja selle tõttu teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu märkuste tabel Nr Esitaja/märkuse sisu Märkusega arvestamine/mittearvestamine Justiitsministeerium 1. Eelnõuga nähakse ette kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) täiendamine ning uue Arvestatud. institutsioonina vabatahtliku teenistuse loomine. Samas ei selgu eelnõust ega seletuskirjast üheselt, milline on vabatahtliku teenistuja staatus. Eelnõus kasutatakse vabatahtliku Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt teenistujaga seoses ametniku teenistussuhtele omaseid termineid nagu teenistusülesanded, ettepanekule. Selgitame, et tulenevalt laekunud teenistuskoht, palk (töötajad saavad töölepingu seaduse (TLS) kohaselt töötasu). Samuti ettepanekutele täpsustatakse eelnõus ja tehakse eelnõus vabatahtliku teenistuja teenistussuhte alguse ja lõpu reguleerimisel viiteid seletuskirjas vabatahtliku teenistuja staatust. avaliku teenistuse seadusele (ATS), vt eelnõuga KVTS-i lisatavad §-d 8016 ja 8020. Talle ATS § 7 lõike 3 p 4 kohaselt alaliselt riigi kohaldatakse ATS-s ametnikule ettenähtud töö- ja puhkeaja, samuti lähetuste regulatsiooni. sõjaline kaitsmine ja selleks valmistumine on Siiski nähakse eelnõus ette vabatahtliku teenistujaga tähtajalise (töö)lepingu sõlmimine samal ajal, kui ATS-i kohaselt algab ametnike teenistussuhe ametisse nimetamisega. avaliku võimu teostamine. Avaliku võimu teostamine on üksikisikute suhtes riigivõimu Palume seletuskirjas vabatahtliku teenistuja staatust täpsemalt selgitada ning eelnõus teha teostamine, mistõttu avalikku võimu saavad vajalikud muudatused, et tagada staatuse osas ühene selgus teostada vaid ametnikud. KVTS § 7 kohaselt tegevteenistus on avaliku teenistuse eriliik, kus kaitseväekohustuslase töötab sõjaväelise auastmega rahuaja ametikohal või kaitseväekohustuslane on mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal asunud täitma sõjaväelise auastmega sõjaaja 1  ametikoha ülesandeid. Avaliku võimu teostamise õigus on tegevväelasel tegevteenistus olles ning avalikku võimu teostab tegevväelane enda sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha teenistusülesannete täitmise kaudu. Uue teenistusliigi eesmärk on kaasata vajaliku oskuste ja väljaõppega reservis olevat isikut tegevustesse, mida üldjuhul teostavad tegevväelased ja selleks, et vabatahtlikul teenistujal tekiksid samasugused õigused ja kohustused nendes tegevustes osalemiseks vastavalt ülesande eesmärgile, tuleb vabatahtlikule teenistujale anda avaliku võimu teostamise volitused. Kuna uue loodava teenistusliigi puhul isikut ei võeta tegevteenistusse, vaid ta määratakse Kaitseväes koosseisuvälisele sõjaväelise auastmega ametikohale ning avaliku võimu teostamise volitused ja volituse piirid antakse talle käskkirjaga.. Lisaks veel töö- ja puhkeaja, lähetuste regulatsioon on sarnane tegevväelastega. Kuigi tegemist on erinevate teenistussuhetega, siis töö/teenistusülesanded ja teenistuse toimumise asukoht ja tingimused on samad. Seetõttu ei saa kehtestada erisusi töö- ja puhkeaja ja muu teenistusega seonduvas korralduses. 2. Eelnõu ja seletuskirja põhjal ei ole selge vabatahtliku teenistuja ülesanded. Eelnõuga ei seata Antud selgitus. piiranguid nendele teenistusülesannetele, mida vabatahtlik teenistuja täita võib. Seletuskirja 2  järgi (lk 12) „täidab vabatahtlikus teenistuses olev isik tegevväelasega samu Vabatahtlik teenistuja hakkab täitma kaitseväe teenistusülesandeid“. Lisaks nenditakse seletuskirjas (lk 12), et „Kaitsevägi esitab reservis korralduse seaduses sätestatud Kaitseväe olevatele isikutele otsepakkumisi või tehakse vastavate ametikohade või tegevuste loetelu ülesandeid, milleks on riigi sõjaliseks kaitseks teatavaks muul viisil.“. Sellest saab välja lugeda, et vabatahtlike teenistujatega võib edaspidi valmistumine ja osalemine rahvusvahelises täita ka olemasolevaid ametikohti. Juhime tähelepanu, et ATS § 7 lg 3 p-de 3 ja 4 kohaselt on sõjalises koostöös. Konkreetsed tegevused ja riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamine ning riigi sõjaline kaitsmine ja valmistumine ülesanded sõltuvad Kaitseväe vajadusest ja selleks avaliku võimu teostamine. Avaliku võimu teostamisega seotud ametikohti saab täita isiku väljaõppest ning taustast. ametnikega (ATS § 7 lg 2). Palume seletuskirjas lähemalt selgitada, milliseid ülesandeid vabatahtlikud teenistujad täitma hakkavad. Eelnõus tuleb vajadusel teha täpsustusi tagamaks, et avaliku võimu teostamisega seotud ametikoha ülesandeid täidaksid ametnikud. Seejuures tuleb eelnõus kasutada ametnike puhul ametikohale nimetamise terminit. 3. Eelnõu ei näe ette, et vabatahtlik teenistuja saaks (töö)lepingu ühepoolselt lõpetada või üles öelda. Kuna kehtiv õigus tagab tegevväelasele võimaluse teenistussuhte ühepoolseks lõpetamiseks (KVTS § 140 lg 1 p 1), tundub vabatahtlikule teenistujale seatud piirang tema Antud selgitus õigusi oluliselt kitsendavana. Justiits- ja Digiministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga on peetud Palume kaaluda, kas ka vabatahtlikul teenistujal peaks olema võimalus leping ühepoolselt täiendavaid arutelusid seoses vabatahtliku lõpetada või üles öelda. teenistuse regulatsiooniga ning arutelude tulemusel on jõutud lahenduseni, millega nähakse Kaitseväes ette koosseisuvälised ametikohad ja seda üksnes vabatahtliku teenistuse korraldamiseks. Sellest tulenevalt ei sõlmita vabatahtliku teenistujaga mitte leping, vaid ta määratakse koosseisuvälisele ametikohale käskkirjaga. Seega kohaldatakse vabatahtliku teenistuse ennetähtaegsele lõppemisele ATS sätteid. 4. Tervisenõuetele vastavuse hindamisega seotud muudatuste kohta märgime, et tegemist on Antud selgitus. vabatahtliku teenistusega ning tervise infosüsteemist terviseseisundi hindamiseks andmete Tegevteenistusse võtmisele ja vabatahtlikusse päring peab toimuma üksnes nõusoleku alusel. Seetõttu palume eelnõu täiendada ja KVTS § teenistusse võtmisel on erinevad tingimused. 14 lg-s 6 ette näha samasugune alus andmete kasutamiseks nagu on viidatud lõike viimases Kui tegevteenistusse asumisel tuleb isikul lauses ette nähtud tegevteenistusse astuva isiku puhul. läbida terviseseisundi hindamine, siis 3  vabatahtlikule teenistujal seda nõuet ei ole ja teenistusse võtmisel lähtutakse tema viimasest terviseseisundi hindamise tulemusest. Kuna vabatahtlik teenistuja on kaitseväekohustuslane, toimub tema terviseseisundi hindamine KVTS § 261 alusel ja korras. Täiendavalt selgitame, et vabatahtlikusse teenistusse võetakse isik, kelle terviseseisund vastab tervisenõuetele lähtuvalt kaitseväekohustuslaste registris juba olemasolevast kandest. Isiku teenistusse võtmisel ei tehta TIS-i päringuid, seetõttu ei tule kehtestada ka täiendavat regulatsiooni. Kuni vabatahtlikusse teenistusse asumiseni on isiku staatus ”reservis olev isik”, mistõttu reservi olevale isikule laieneb KVTS § 71 p 2 tulenev kohustus: “Reservis olev isik on kohustatud: 2) teavitama Kaitseressursside Ametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma raskest haigusest ja teistest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele ja esitama terviseseisundit kajastavad dokumendid;” Ehk, kui isik reservis oleku ajal ei ole KRA’d oma terviseseisundi halvenemist teavitanud, siis lähtutakse viimasest terviseseisundi hindamise tulemusest, mis on kantud kaitseväekohustuslaste registrisse. Seetõttu vabatahtlikusse teenistusse võtmise 4  otsustamiseks täiendavaid päringuid isiku kõlblikkuse tuvastamiseks ei tehta. Sama põhimõte kehtib ka reservteenistuse korraldamisel. Ehk õppekogunemistele kutsutakse reservis olevad isikud, kelle terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Enne kutse saatmist ja vormistamist KV ja KRA ei hinda uuesti selle isiku terviseseisundit, vaid lähtub olemasolevast kaitseväekohustuslaste registri kandest. Üldjuhul hinnatakse kaitseväekohustuslaste tervist üks kord, mis toimub enne ajateenistusse kutsumise otsuse tegemist. Kui nüüd isik, pärast ajateenistuse lõppu reservis oleku ajal, ei teavita KRA’d enda terviseseisundi muutusest, siis KRA ei hakka ka uuesti isiku terviseseisundit hindama. Seega ei ole tegemist terviseandmete töötlemisega ilma 5. Eelnõu § 1 p 7 (KVTS § 39 täiendamine lõigetega 6 ja 7) – palume täiendada, milliseid Antud selgitus. isikuandmeid peab isik taotluses KRA-le esitama. Isik, kes soovib asuda ajateenistusse, esitab vaid vastavasisulise taotluse ning esialgu täiendavaid isikuandmeid esitama ei pea. Andmete küsimine ja töötlemine toimub KVTS § 141 ja § 33 lõike 2 korras ja alusel. 6. Eelnõu § 1 p 9 – KVTS § 49 muudatustest koosmõjust RSVS-i eelnõuga kavandatavate Arvestatud. muudatustega. KVTS § 49 täiendatakse lõikega 16 järgmises sõnastuses: KVTS § 49 lõike 16 selgitust on täiendatud „(16) Ajateenijale võib Kaitseväe algatusel ja teenistuse huvides taotleda salastatud teabele ning lisatud viide RSVS §-le 301, s.t ka juurdepääsu õigust, kui Kaitseväe juhataja on ajateenija rahuaja ametikohale määranud ajateenijatele juurdepääsuõiguse menetlemine juurdepääsuõiguse taseme riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras.“. ja julgeolekukontrollist teavitamine 5  Seletuskirjas on sätte selgituses viidatud, et ajateenijale võib taotleda juurdepääsu õigust nõusolekut küsimata. Milliste normide alusel antavat nõusolekut on siinkohal silmas peetud? Nn ametikohajärgse juurdepääsuõigusega isikute puhul on RSVS §-s 27 ettenähtud erinormid, millal nende isikute puhul julgeolekukontrolli teha tohib (RSVS §-s 32 nimetatud asjaolude kontrollimiseks). Isiku nõusoleku nõue (RSVS § 27 lg 10) on siinkohal kontrolli eelduseks. Samuti on RSVS-s Kaitseväe jaoks loodud julgeolekukontrolli erand (RSVS § 301), mille kohaselt sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslase puhul toimub nö tavaolukorras isiku teavitamine kontrolli kavatsusest (RSVS § 301 lg 3) ning isikul on õigus kontrollist keelduda. Ilma isiku nõusolekuta viiakse kontroll läbi erandina vaid teatud olukordades (RSVS § 301 lg 5, nt erakorraline seisukord, sõjaseiskord jne). Need erandid on ettenähtud ajakriitilisuse kaalutlusel. Seega palume nõusoleku teema eelneva valguses üle vaadata ja seletuskirja vajadusel korrigeerida. Palume täiendada RSVS § 301 muudatuste selgitusi. Hetkel on piirdutud peamiselt kehtiva õiguse sätete kordamisega, kuid sätte kohaldamisalasse kuuluvate isikute grupi laiendamise vajaduse põhjendus on tagasihoidlik. Kehtivas RSVS-s sõjavälise auastmega sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslase julgeolekukontrolli skeemi loomisele eelnes 01.04.2023 jõustunud redaktsiooni puhul põhjalik analüüs (põhiseaduspärasuse analüüs kajastus ka seletuskirjas), mille tulemusel isikute grupp koos eranditega selliselt RSVS-s sõnastati. Eelnõus ei ole vastava muutmissätte juures kahjuks piisavalt avatud uue muudatuse tagamaid, mis annaks kindluse, et sätted on põhjendatud ja rakendatavad (sh täiendavate julgeolekukontrollidega kaasnev koormus asutustele). 7. Eelnõu § 1 p 19 (KVTS § 8015) sätestab vabatahtliku teenistuja isikuandmete töötlemise aluse Antud selgitus. väga üldiselt. Sättest ei ole võimalik aru saada, milliseid isikuandmeid on lubatud töödelda. Vabatahtlikusse teenistusse võtmisel on Seaduses peab olema esitatud vähemalt isikuandmete kategooriad. Säte viitab nõuetele peamisteks nõueteks isiku sõjaväelise vastavuse hindamiseks isikuandmete töötlemise vajadusele, kuid puudub viide, millistele väljaõppe tase ning teenistusse võtmist nõuetele vastavust hinnatakse. Nii ei ole võimalik hinnata, kas läbi nõuete loetelu on võimalik välistavate asjaolude tuvastamine. aru saada, milliste isikuandmete töötlemiseks seadusandja õiguse ette näeb. Seetõttu ei ole võimalik hinnata ka andmetöötluse eesmärgipärasust ja proportsionaalsust. Seletuskirjas (lk 12) on selgitatud: „Võrreldes tegevteenistusega on vabatahtlikusse teenistusse võtmise nõuded leebemad. Kuna reservis olevat isikut ei võeta tegevteenistusse, ei laiene talle ka rahuaja ametikohale nimetamise nõuded.“ Palume kõnesolevat sätet täiendada vabatahtliku teenistuja suhtes kohalduvate nõuete loeteluga. 6 8. Eelnõu § 1 p-s 19 (KVTS § 8016) on küll määratud osad nõuded, kuid KVTS § 8016 lg 2 p 3 Antud selgitus. jätab loetelu lahtiseks. Eelnõust ei selgu, millistele nõuetele vastavust saab veel hinnata. Eelnõu § 8016 lõike 1 punktis 2 on välja toodud, Seletuskirjas ei ole seda täpsemalt käsitletud. Palume eelnõu täiendada. Sama lõike p 2 osas et vabatahtlikusse teenistusse ei võeta isikut, on ebaselge, milliste süütegude eest süüdi mõistmist on mõeldud. Kas üksnes need, kui ära on kes on süüdi mõistetud ja kellelt on võetud õigus töötada avaliku teenistusega seotud ametikohal? Palume eelnõu ja seletuskirja kohtuotsusega ära võetud õigus töötada täiendada. kaitseväeteenistusega või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal. Siinkohal KVTS § 8016 lg 3 näeb ette, et isik esitab teenistusse soovimisel taotluse. Palume eelnõu peetakse silmas karistusseadustiku § 49 alusel täiendada nende andmete loeteluga, mida isik on taotluses kohustatud esitama, muu hulgas kohtu poolt lisakaristusena määratud kutse- või tuleb täpsustada, kas ka eriliiki isikuandmeid. ametiõiguse kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega seotud kuriteo KVTS § 8016 lõikes 5 on esitatud loetelu nendest andmetest, mis minimaalselt tuleb esitada eest kohaldatud teataval ametikohal töötamise lepingus. Palume selgitada, kas selle sätte eesmärk on näha ette loetelu andmetest, mis või teataval tegutsemisalal tegutsemise keeld. kindlasti peab lepingus olema ja isikuandmete töötlemise õiguslik alus on IKÜM art 6 punkt b. Kui see säte on aga kavandatud isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks, siis palume Selgitame, et vabatahtlikult Kaitseväe seletuskirjas selgitada, et isikuandmete koosseisu osas on loetelu ammendav. Rohkem ülesannete täitmisele kaasumiseks esitab isikuandmeid küsida ei saa. Veelgi õigusselgem oleks, kui oleks isikuandmed eristatud teist Kaitsevägi reservis olevatele isikutele liiki andmetest. otsepakkumisi või tehakse vastavate ametikohade või tegevuste loetelu teatavaks muul viisil. Otsepakkumiste saamiseks tuleb reservis oleval isikul anda kaitseväekohustuslaste registri iseteeninduskeskkonnas nõusolek. Kui isik annab pakkumiste saamiseks nõusoleku, annab ta ühtlasi nõusoleku töödelda enda andmeid vabatahtliku teenistuse korraldamiseks. Tegemist ei ole uudse IT-arendusega, kuna ka juba praegu saab kaitseväekohustuslaste registris anda isik nõusoleku kaitsevaldkonnas tööpakkumiste saamiseks. Lisaks saab reservis olev isik ise avaldada soovi näiteks instruktorina väljaõppe 7  läbiviimiseks või RSO-le lähetamiseks. Kui tahteavaldus laekub, hindab Kaitsevägi isiku sobivust ja võimaluse korral vormistatakse isikuga vabatahtlikusse teenistusse võtmise leping. Sellisel juhul tekib Kaitseväel ja Kaitseressursside Ametil õigus töödelda reservis oleva isiku andmeid tahteavalduse laekudes. Töödeldavateks andmeteks on kaitseväekohustuslaste registris olevad andmed, näiteks isiku kaitseväeteenistuse käigu ja väljaõppe kohta. 9. Eelnõuga kehtestatakse vabatahtlikule teenistujale mitmeid põhiõigusi riivavaid kohustusi. Nii Antud selgitus. ei tohi vabatahtlik teenistuja teenistuses olles levitada oma poliitilisi vaateid, samuti võidakse Poliitiliste vaadete levitamise piirang laieneb piirata tema liikumisvabadust (eelnõu § 1 p-ga 19 lisatav § 8019). Hea õigusloome ja kõikidele kaitseväeteenistuses olevatele normitehnika eeskirja § 43 lg 1 p 5 kohaselt tuleb eelnõu seletuskirjas analüüsida eelnõu isikutele s.t ka ajateenijatele ( KVTS § 49 lg kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega. Palume seletuskirja täiendada põhiõiguste riive 14), reservteenistuses olevatele proportsionaalsuse kontrolli analüüsiga. reservväelastele (KVTS § 75 lg 3) kui ka tegevväelastele (KVTS § 123 lg 1). Vabatahtlik teenistus on kaitseväeteenistuse eriliik ning vabatahtlikus teenistuses olev isik loetakse kaitseväelaseks, mistõttu teenistuses olles tuleb tal järgida Kaitseväes kehtestatud korda ja distsipliini sarnaselt teiste kaitseväelastega (teenistuses olevate ajateenijate, reservväelaste, tegevväelastega). 10. Eelnõu § 5 p 1 (RSVS § 20 lg 2) – pärast sõna „juht“ täiendatakse kõnesolevat sätet sõnadega Arvestatud. „või tema volitatud isik“ ning sama paragrahvi lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „juhile“ Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt sõnadega „või tema volitatud isikule“. Selgitusest nähtub, et Kaitseväe kui suure ettepanekule. organisatsiooni puhul soovitakse näha ette võimalus kaitseväejuhatajat volitada lg-tes 2 ja 3 nimetatud ülesandeid täitma struktuuriüksuse ülemat. Sättest see piirav sisuline tingimus aga ei kajastu. Edasivolitamise õigus eelnõus esitatud kujul annaks mistahes asutuse juhile võimaluse volitada vajaduse põhiselt ükskõik millise isiku enda nimel ülesannet täitma ja 8  lõikes 3 eeldatud alluvussuhte nõuet nö katma. Arvestades RSVS vastava sätte eesmärki ja kohaldamisala, soovitame erand ümber sõnastada võttes eeskujuks RSVS § 13 lg 3 p 11 loogika – Kaitseväes erandina kaitseväejuhataja või tema volitatud (struktuuriüksuse) ülem. Võrdluseks, et ka näiteks ministeeriumi puhul on seadusandaja määranud lõikes 3 sõnaselgelt, et ministeeriumis peab RSKKI või vastav struktuuriüksus alluma vahetult kantslerile. Rahandusministeerium 1. Vabatahtliku teenistuse kontseptsioon vajab põhjalikumat analüüsi ja täiendusi. Eelnõust ega Arvestatud. seletuskirjast ei selgu piisava täpsusega vabatahtliku teenistuja roll ning kohati jääb Teemat on täiendavalt analüüsitud ning arusaamatuks, millistest kaalutlustest lähtuvalt on kujundatud vabatahtliku teenistuja õiguste Justiits- ja Digiministeeriumi ning ja kohustuste tasakaal ning kuidas see suhestub avaliku võimu volituste kandmisesse. Muu Rahandusministeeriumiga on peetud hulgas aitaks vabatahtliku teenistuja rolli paremini mõista selge kirjeldus ja põhjendus selle täiendavaid arutelusid seoses vabatahtliku kohta, kuidas on vabatahtliku teenistuja rolli kujunemisel teatud asjaoludes otsustatud teenistuse regulatsiooniga ning arutelude võrdsustada vabatahtlik teenistuja tegevväelasega ja teistel puhkudel kaitseväelasega. tulemusel on jõutud lahenduseni, millega Vähemalt seletuskirjas tuleks selgemalt lahti kirjutada, mis lepinguga vabatahtliku teenistuse nähakse Kaitseväes ette koosseisuvälised korral täpsemalt tegemist on. ametikohad ja seda üksnes vabatahtliku teenistuse korraldamiseks. Sellest tulenevalt ei sõlmita vabatahtliku teenistujaga mitte leping, vaid ta määratakse koosseisuvälisele ametikohale käskkirjaga. Seletuskirja ja eelnõu on vastavalt täiendatud. 2. Palume üle vaadata maksuseadustes, sh tulumaksuseaduses (edaspidi TuMS), sisalduvad Antud selgitus. viited KVTS-ile. Palume kaaluda ja põhjendada, kas nendes sisalduvad viited kaitseväelastele Ajateenijate rahvusvahelisele sõjalisele ja tegevväelastele kohalduvatele sätetele on kohased või tuleb ka neid muuta. operatsioonile lähetamisel hakatakse ajateenijatele maksma toetust, mitte päevaraha, Näiteks laiendatakse eelnõuga rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalemise õigust ka seega tulumaksuvabastus tuleneb TuMS § 13 ajateenijale ning sellega seonduvalt ka päevaraha maksmist. Samas on TuMS § 13 lõike 3 lg 3 p 9, mille kohaselt tulumaksuga ei punkti 1³ alusel õigus saada päevaraha maksuvabalt üksnes tegevteenistujal. Võrdse maksustata seaduse alusel makstavat ajateenija kohtlemise tagamiseks teeme ettepaneku laiendada nimetatud maksuvabastust ka toetust. rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil osalevale ajateenijale makstud päevarahale. Kas ülejäänud tulumaksusoodustused kas laienevad automaatselt (nt viide kaitseväelasele ehk kõik liigid hõlmatud) või olemuslikult ei peakski ajateenija või vabatahtliku teenistuja puhul kohalduma? 9 3. Rahandusministeerium ei toeta tegevteenistuspensioni ja töötasu maksmist samal ajal. Tegevteenistuspensioni sätted jäetud eelnõust Rahandusministeeriumi ettepanekut kaaluda pensioniea tõstmist, et kaitseväelased jätkaksid välja ning käesoleva eelnõuga pensioni teenistust, ei ole eelnõu koostamisel üldse kaalutud. Riigi rahanduse (sh kaitsekulud) jaoks on maksmist puudutavat regulatsiooni ei see väga ebaefektiivne lahendus. muudeta. 4. Seletuskirjast ei selgu, kuidas mõjutab tegevteenistuspensioni ja töötasu maksmine Tegevteenistuspensioni sätted jäetud eelnõust samaaegselt palgavahe laiemalt (isikud, kes saavad nii tegevteenistuspensioni ja töötasu välja ning käesoleva eelnõuga pensioni võrreldes isikutega, kes saavad samal ametikohal töötades ainult töötasu). maksmist puudutavat regulatsiooni ei muudeta. Siseministeerium 1. Eelnõu § 5 p 1. Eelnõuga muudetakse nõuet, mille kohaselt riigisaladuse kaitset korraldava Mitte arvestatud. isiku peab määrama töötleva üksuse juht ning riigisaladuse kaitset korraldav isik peab alluma Tulenevalt Justiitsministeeriumi vahetult töötleva üksus juhile. Siseministeerium sedavõrd põhimõttelist muudatust ei toeta. kooskõlastuskirjas tehtud ettepanekust Kehtiva regulatsiooni peamine eesmärk on tagada, et asutuse juht vastutab riigisaladuse kaitse muudetakse sätte sõnastust ning täpsustatakse, korralduse eest ning riigisaladuse kaitse korraldus oleks võimalikult sõltumatu. Riigisaladuse et Kaitseväes on volituse andjaks Kaitseväe kaitset korraldava isiku roll on sarnane infoturbejuhi, osaliselt ka andmekaitseametniku rollile. juhataja ning volitatud isikuks saab olla Standardite ja parima juhtimispraktika kohaselt peab infoturbejuht alluma vahetult asutuse struktuuriüksuse ülem, kes on otsealluvuses juhile, samuti peab IKÜM kohaselt andmekaitseametnik alluma otse asutuse kõrgeimale Kaitseväe juhatajale. juhtimistasandile. Kõik eelpool nimetatud funktsioonid vajavad piisavaid volitusi ja sõltumatust, mis on tagatud üksnes siis, kui nad alluvad vahetult asutuse juhile. Ühe asutuse eripärade tõttu terve süsteemi muutmine ei ole põhjendatud. Siseministeeriumi hinnangul on Kaitseväe struktuuriga seotud probleemid lahendatavad muudel organisatoorsetel viisidel. Palume eelnõu § 5 punktis 1 sisalduv muudatus eelnõust välja jätta. 2. Eelnõu § 5 p 2. Eelnõuga laiendatakse isikute ringi, kellele võib RSVS § 301 alusel anda Arvestatud. konfidentsiaalse (eelnõu kohaselt salajase) taseme riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabe Seletuskirjas tuuakse välja hinnanguline kaitse riigisaladusele juurdepääsu õiguse julgeolekukontrolli teostava asutuse otsuse alusel. suurusjärk, keda muudatus puudutab (ca 400- Seletuskirjast ei nähtu, mitmele isikule aastas plaanib Kaitsevägi (või muu 500 isikut). Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus) kõnealust riigisaladusele juurdepääsu õigust taotleda, millest tulenevalt on Kaitsepolitseiametil võimatu hinnata võimalikku töökoormuse kasvu. Palume seletuskirja täiendada muudatusega kaasnevate mõjudega. 3. Kehtiva RSVS kohaselt võib töötlussüsteemi riigisaladuse töötlemiseks kasutada üksnes Mitte arvestatud. 10  Välisluureameti antud vastavussertifikaadi või ajutise kasutusloa olemasolu korral (§ 40 lg 5). Käesoleva eelnõu menetlemise ajal toimus Kaasaegsete julgeolekuohtude ennetamine ja tõkestamine nõuab aktiivset rahvusvahelist paralleelselt tööstusjulgeoleku eelnõu suhtlemist ning kiiret reageerimist, mistõttu teevad julgeolekuasutused igapäevaselt koostööd menetlemine, mille raames muudetakse samuti välisriigi julgeolekuasutustega. Teabe kiireks vahetamiseks on kõige asjakohasem kasutada RSVS-i akrediteerimist (§ 40 lg 5 ja § 46) töötlussüsteeme. Samas ei ole selliste salastatud teabe töötlussüsteemide akrediteerimine puudutavaid sätteid. üldises korras otstarbekas ega tihti ka võimalik, sest süsteemi asukohapunktid ei asu Eestis ega Käesolevaks ajaks on kokku lepitud, et allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile. Seetõttu oleks eesmärgipärane selline süsteem kasutusele akrediteerimist puudutav erisus läheb võtta julgeolekuasutuse juhi otsusega. Julgeolekuasutused on pädevad hindama salastatud tööstusjulgeoleku eelnõusse. Lähtudes teabe töötlemisega seotud julgeolekuohte, samuti rakendama vajalikke teabeturbe meetmed eeltoodust võetakse kõnesolevad muudatused salastatud teabe kaitseks. KVTS eelnõust välja, kuna tööstusjulgeoleku Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada RSVS § 40 lõige 5 järgmiselt ja täiendada eelnõu raames muudetakse RSVS-is paragrahvi lõikega 51 järgmises sõnastuses: akrediteerimisega seotud sätteid terviklikult. „(5) Töötlussüsteemi võib riigisaladuse töötlemiseks kasutada üksnes Välisluureameti antud vastavussertifikaadi või ajutise kasutusloa olemasolu korral, välja arvatud lõikes 51 sätestatud juhul. (51) Töötlussüsteemi, mida kasutatakse julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks vajaliku salastatud teabe vahetamiseks välisriigi asutuse, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga, võib kasutada julgeolekuasutuse juhi otsusega. Otsuses määratakse kindlaks töötlussüsteemis töötlemiseks lubatud salastatud teabe tase ning süsteemi kasutamise tähtaeg.“. Sotsiaalministeerium 1. Sotsiaalministeerium jääb endiselt varasema seisukoha juurde, kus teenistuses olevatele Tegevteenistuspensioni sätted jäetud eelnõust isikutele ei ole õigustatud tegevteenistuspensioni maksmine. Arvestades probleemi välja ning käesoleva eelnõuga pensioni aegkriitilisust, võime nõustuda soovitud lahendusega siis, kui pensioni maksmise soodussäte maksmist puudutavat regulatsiooni ei kehtestatakse tähtajaliselt (näiteks viis kuni kümme aastat). Selle perioodi jooksul on võimalik muudeta. läbi mõelda koolitussüsteem, mis tagaks uute tegevteenistujate koolituse ning lahendada kaitseväelaste vanaduspensioniea tõstmise küsimus. Arvestades keskmise eluea tõusu, ei saa pidada põhjendatuks 55-aastast pensioniiga. Kaitseministeerium märgib ka ise, et selles vanuses teenistujad on füüsiliselt aktiivsed ja võimekad. Märgime eraldi ära, et töövõimetuspensioni osas vastuväiteid ei ole, samuti ei kaasne sotsiaalkindlustusametile lisakulusid. Kui tervisenõuetele vastavuse kontroll eeldab 11  juurdepääsu tervise infosüsteemi, tuleb lähtuda juurdepääsu andmisel rakendatud põhimõtetest – vabatahtlike puhul eeldab see nõusolekut (KVTS § 14 lg 6, sarnasus tegevväelastega). Kaitsevägi 1. Eelnõu § 1 punkt 10, lk 2, KVTS § 52 lg 5: Mitte arvestatud. „Informeeritud nõusolek“ on uus mõiste, mida Ettepanek täiendada sõnastust järgmiselt: „lubatud vaid ajateenija informeeritud kirjalikul mujal õigusaktides (k a KVTS) ei kasutata, nõusolekul“. lisaks ei anna selle sõna lisamine sätte mõttele Põhjendus: Seaduse muudatusega nähakse ette võimalus lähetada nõusoleku andnud ajateenija lisaväärtust. rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile. Ettepanek on sõnastada KVTS § 52 lg 5 „informeeritud kirjalikul nõusolekul“. Ajateenija peab nõusolekut andes olema teadlik tegevuse olemusest ja eesmärgist ning selle võimalikest tagajärgedest, ehk rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda lähetuse korraldaja on kohustatud eelnevalt ajateenijale (kirjalikult) selgitama operatsiooniga kaasnevat olulist infot, millele ajateenija saab otsuse tegemisel tugineda. Enne nõusoleku saamist teabe andmine on oluline selleks, et võimaldada ajateenijal teha teadlik otsus, mõista, millega nõustutakse ja kasutada oma õigust nõusolek tagasi võtta. Nõusolek peab olema tagasipööratav otsus ja ajateenijal on selle üle teatav kontroll (vt eelnõu KVTS § 52 lg 51 ja 52). 2. Eelnõu § 1 punkt 11, lk 2, KVTS § 52 lg 52 Arvestatud. Kehtivas KVTS § 52 lg 5 on kasutatud väljendeid „rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile Eelnõu on täiendatud vastavalt ettepanekule. või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda“. Ettepanek on kaaluda eelnõusse lisatavas uues sättes § 52 lg 52 kasutada sama konstruktsiooni ning sõnade „operatsiooni piirkonda“ asemel sõnastada „rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda“ järgmiselt: „(52) Kaitseväel tuleb korraldada nõusoleku tagasi võtnud ajateenija, kes on lähetatud rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile või rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonda, tagasi toomine ajateenija ajateenistuskohta esimesel võimalusel“. 3. Eelnõu § 1 punkt 19, lk 3, KVTS § 80¹⁶ Arvestatud. Eelnõu täiendatakse vastavalt ettepanekule. Ettepanek on täiendada sätte § 8016 lõiget 1 punktiga 3 järgmiselt: „3) on läbinud taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud korras“. 12  Põhjendus: sätte § 8016 lõike 1 täiendamine punktiga 3 annab võimaluse vabatahtlikusse teenistusse kandideeriva isiku suhtes teostada taustakontrolli. 4. Eelnõu § 1 punkt 9, lk 2, KVTS § 49 lg 16 Arvestatud. Seletuskirja on täiendatud vastavalt KVTS-i §-s 49 on sätestatud ajateenijate põhiõiguste ja -vabaduste piiramise alused. Eelnõu ettepanekule. punkti 9 seletuskirja (lk 7) kohaselt nähakse eelnõuga ette, et ajateenijale võib ilma temalt nõusolekut küsimata taotleda Kaitseväe algatusel salastatud teabele juurdepääsu õigust, kui Kaitseväe juhataja on määranud ajateenija rahuaja ametikohale juurdepääsu õiguse taseme riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud korras. Kuna eesmärk on nn lihtsustatud korras ajateenijatele salastatud teabele juurdepääsu õiguse andmine sarnaselt kehtiva korraga, kus selline võimalus on reservväelastele juurdepääsuõiguste andmisel, võiks ka siin selgitada, kuidas toimub ajateenija teavitamine tema suhtes julgeolekukontrolli tegemisest ning millised on tagajärjed, kui ta keeldub julgeolekukontrollist. Ettepanek on täiendada seletuskirja selliselt, et kui ajateenija ei nõustu julgeolekukontrolliga, ei jää ajateenistus mitte läbimata, vaid ta määratakse ametikohale, millel ei ole ette nähtud salastatud teabele juurdepääsu õigust. 5. Eelnõu § 3 punkt 1, lk 6, KVTRS § 39⁶ lg 8¹ Antud selgitus. Käesolevast eelnõust jäetakse välja KVTRS § 39⁶ lg 8¹ seletuskirja täiendamise ettepanek. Praegu jääb ebaselgeks, kas säte tegevteenistuspensioni puudutavad kehtib juba määratud pensionitele ja edaspidi määratavatele pensionitele. Seletuskirjast muudatused. tulenevalt selgitatakse ümber arvestamata jätmist sellega, et pensionile kohaldatakse indekseerimist, mis ei pruugi olla piisav põhjus, miks mitte määrata uut pensionit, kui isik tuleb tegevteenistusse tagasi kõrgema palgaastmega ametikohale. Seega võiks eelnõu seletuskirjas selgitada täpsemalt ka seda asjaolu, et kui isik tuleb mõne aja möödudes tagasi tegevteenistusse kõrgema palgaga ametikohale, siis varem määratud pensionit ümber ei arvestata. 6. Eelnõu § 4 punkt 1, lk 6, KKS § 8 Arvestatud. 13  Eelnõu kohaselt muudetakse KKS §-i 8 ja täiendatakse lõigetega 2–5. Lõige 2 sõnastatakse Eelnõu ja seletuskirja on täpsustatud ning järgmiselt: „Kaitseväes avalikus teenistuses või töölepingu alusel töötavale isikule ei lisatud juurde, et vastav muudatus puudutab kohaldata sõjavälise väljaõppe ajal …“. Kaitseväes teenistuses olevaid ametnikke. Juhul, kui § 8 muudatus hõlmab ainult ametnikke ja töötajaid, siis teeme ettepaneku täiendada § 8 lõiget 2 järgmiselt: „(2) Kaitseväes avalikus teenistuses olevale ametnikule või töölepingu alusel töötavale isikule ei kohaldata sõjavälise väljaõppe ajal…“. Põhjendus: avalikus teenistuses on ka tegevväelane. Praegusest sätte sõnastusest ja seletuskirja selgitusest jääb ebaselgeks, kas uute lõigetega peetakse silmas avaliku teenistuse seaduse alusel Kaitseväes teenistuses olevaid ametnikke ja töölepingu seaduse alusel töötavaid isikuid või soovitakse reguleerida ka tegevväelastega seonduvat. Seletuskirja selgitusest võib jääda mulje, et muudatuse eesmärk on reguleerida tsiviilteenistujate kaasamise võimalusi Kaitseväe ülesannete täitmisesse. 7. Eelnõu § 5 punkt 2, lk 6, RSVS § 30¹ lõige 1 Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud vastavalt KVTS-i muudatustega võetakse kasutusele uus teenistuse liik, milleks on vabatahtlik teenistus ettepanekule. (lisatakse KVTS § 3 lg 2 p 3). Seletuskirjas selgitatakse, et kaitseväeteenistuskohustus on osalemine õppekogunemisel, lisaõppekogunemisel ja ajateenistuses kohustuslikus korras, kuid uue teenistusliigi puhul saab reservis olev isik osaleda Kaitseväe tegevuses ja ülesannete täitmisel vabatahtliku teenistuse raames. Uue teenistusliigi loomise eesmärk on võimaldada kaasata Kaitseväele vajaliku väljaõppega reservis olevat isikut lühiajaliselt ning vajaduspõhiselt näiteks ajutiselt mehitamata ametikoha ülesande täitmisse. Seega võivad ka vabatahtlikku teenistusse asuda soovivad reservis olevad isikud ülesannete täitmisel töödelda salastatud teavet, mis omakorda eeldab juurdepääsuõigust salastatud teabele. Arvestades, et vabatahtlik teenistus võib olla ajutise iseloomuga ning kaasamine võib sõltuda spetsiifilise väljaõppe ja taustaga isikutest, võiks ka vabatahtlikus teenistuses osalevale isikule näha ette juurdepääsuõiguse andmise julgeolekukontrolli teostava asutuse juhi otsusel. 14  Ettepanek on lisada RSVS § 30¹ lõikes 1 sõnade „kaitseväeteenistuskohustust täitval isikul“ järele koma ja sõnad „,vabatahtlikus teenistuses oleval isikul“. 8. Muutmist vajab ka seletuskirja § 5 punkt 2 (lk 20) selgitus, mis on praegu sõnastatud Arvestatud. järgmiselt: „Sellisel juhul esitab julgeolekukontrolli tegemise ja juurdepääsu õiguse saamise Seletuskirja on täiendatud vastavalt taotluse Kaitsevägi, kes lisaks teavitab isikut, kelle suhtes julgeolekukontrolli juurdepääsu ettepanekule. õiguse saamiseks tehakse. Kui isik ei ole tema suhtes julgeolekukontrolli tegemisest keeldunud, edastab Kaitsevägi taotluse julgeolekukontrolli tegevale asutusele.“ Seoses Kaitseväe personaliteenuse konsolideerimisega Kaitseministeeriumi hallatavasse valitsusasutusse Kaitseressursside Amet on ettepanek õigusselguse huvides sõnastada § 5 punkti 2 selgitav lause lõpp seletuskirjas „,edastab Kaitsevägi taotluse julgeolekukontrolli tegevale asutusele“ asemel järgmiselt: „,esitatakse taotlus julgeolekukontrolli teostavale asutusele Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu.“ 9. Eelnõu § 5 punkt 3, lk 7, tehakse muudatused RSVS § 30¹ lõigetes 2–4 ja 11–12. Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on muudetud vastavalt Paragrahvi 30¹ lõigetes 2–4 ja 11–12 asendatakse sõna „Kaitsevägi“ sõnadega ettepanekule. „Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutus“ vastavas käändes. Sama asendus on vajalik teha ka § 30¹ lõigetes 13 ja 14 seletuskirjas (lk 21) kirjeldatud põhjusel. Ettepanek on lugeda vahemik 11–12 vahemikuks 11–14. 10. Eelnõu § 5 punkt 5, lk 7, RSVS § 51 lõige 4¹ Arvestatud. Korrektne on eelnõu muudatusettepanekus kasutada õiget käänet ja sõnastada eelnõu § 5 p 5 järgmiselt: "paragrahvi 51 lõikes 4¹ asendatakse sõna „Kaitseväe“ sõnadega „Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse“. Veel teeme ettepaneku lisada kehtivasse seadusesse, kus juba on olemas ankeedi viide (RSVS § 31 lg 1 p 2), parema selguse eesmärgil ka allkirjastatud nõusoleku viite (RSVS § 27 lg 10 p 3). Muudatuse järgselt oleks RSVS § 51 lõige 4¹ sõnastus järgmine: "…, peab esitama Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse kaudu julgeolekukontrolli teostavale asutusele käesoleva seaduse § 27 lõike 10 punktis 3 nimetatud 15  allkirjastatud nõusoleku tema suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks ning § 31 lõike 1 punktis 2 nimetatud ankeedi, kui…“ 11. Isikuandmete töötlemine strateegilise kommunikatsiooni eesmärgil Antud selgitus. Kuna Kaitseväe poolt esitatud ettepanek vajab Täiendava teemana, mille reguleerimist palume õigusaktis kaaluda, on Kaitseministeeriumi põhjalikumat analüüsi ja sisulisi arutelusid, siis valitsemisala asutuste poolt strateegilise kommunikatsiooni eesmärgil isikuandmete (fotod ja käesoleva eelnõu raames, sellele ettepanekuga videod) töötlemise õigusliku aluse lisamine. KKS ega teised õigusaktid ei sätesta Kaitseväele ei arvestata. ja teistele Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustele õigust töödelda isikute andmeid strateegilise kommunikatsiooni eesmärgil. Sellele on viidanud ka Andmekaitse Inspektsioon (AKI). Arvestades Kaitseministeeriumi valitsemisala avalikes fotogaleriides, kodulehtedel ja sotsiaalmeediakanalites töödeldavat andmemahtu, Kaitseväe strateegilise kommunikatsiooni eesmärke (tagada ühiskonna informeeritus ja sidusus Kaitseväe ning riigikaitse valdkonnaga, olla nähtav, läbipaistev, inimestele kättesaadav, samuti on strateegiline kommunikatsioon oluline osa heidutusest), Kaitseministeeriumi valitsemisala koosseisu suurust (lisaks tegevväelaste ja tsiviilteenistujatele lisandub igal aastal mitu tuhat uut ajateenijat, õppuste ja õppekogunemiste korral lisandub mitu tuhat reservväelast) ei ole nõusolek strateegilise kommunikatsiooni eesmärgil isikuandmete töötlemise õigusliku alusena kasutatav. Tulenevalt eeltoodust teeb Kaitsevägi ettepaneku lisada KKS-i säte, mille kohaselt Kaitseväel, aga ka teistel Kaitseministeeriumi valitsemisala asutustel, kes toetavad strateegilise kommunikatsiooni läbiviimist valitsemisalas, tekiks seadusest tulenev õiguslik alus isikuandmete (fotod ja videomaterjal) töötlemiseks strateegilise kommunikatsiooni eesmärgil arvestades isikute põhiõiguste ja -vabadustega. Täpsemad reeglid foto ja videomaterjalide töötlemise ja avalikustamise osas sätestatakse valitsemisala sisemistes regulatsioonides. 12. Ettepanek kaaluda § 47 lg 5 muutmist ja lisada sõna „juht“ järele sõnad „või tema volitatud Mitte arvestatud. isik valitsusasutuse või valitsusasutuse hallatava riigiasutuse (edaspidi juurdepääsuloa toetaja) RSVS § 20 lg 2 muudatused on eelnõust välja kaudu“ ja täiendada sätet viisil, mis võimaldab taotluse esitada muuhulgas valitsusasutuse jäetud ja seetõttu ei viida käesoleval juhul hallatava riigiasutuse kaudu, lisades nt asjakohane teine lause. analoogset muudatust sisse ka RSVS § 47 lõikesse 5. 16  Seoses RSVS-is tehtava § 20 lg 2 muudatusega, kus sätet täiendatakse pärast sõna „juht“ sõnadega „või tema volitatud isik“ ning arvestades KV-s 2023. aastal toimunud personali valdkonna konsolideerimist, on ettepanek täpsustada eelnimetatud põhjusel ka RSVS § 47 lg 5 sõnastust, lisades sõna „juht" järele sõnad „või tema volitatud isik“. Kuna Kaitsevägi tervikuna on RSVS-i mõistes käsitletav ühe töötleva üksusena, mille juhiks on Kaitseväe juhataja, siis olukorras, kus § 47 lg 5 nimetatud taotlust oleks vaja esitada nt mõne Kaitseväe struktuuriüksuse teenistuja osas, ei ole mõistlik neid taotluseid lasta esitada KVJ-l, vaid arvestades KV suurust ja eripära, saab KVJ volitada igal struktuuriüksusel oma üksuse piires riigisaladust korraldama ja määrama riigisaladuse kaitset korraldava isiku igasse struktuuriüksusesse, kelle pädevuses võiks olla nende taotluste esitamine, kuid seda taas Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse kaudu sarnaselt RSVS § 301 tehtavate muudatustega. Justiits ja –Digiministeerium EIS II kooskõlastusring 17.04.2025 nr 8-1/2819-2 1. Varasemas eelnõu versioonis (mis käis Justiitsministeeriumis kooskõlastamisel suvel 2024), Antud selgitus. oli välja pakutud regulatsioon, mille kohaselt sõlmiti vabatahtliku teenistujaga tähtajaline Kaitseministeeriumi hinnangul on vaja luua tööleping. Justiitsministeerium esitas muu hulgas märkuse selle kohta, et ei ole arusaadav, erisused tavapärase avaliku teenistusele ja milline on vabatahtliku teenistuja staatus. Ei olnud selge, milliseid Kaitseväe (KV) ülesandeid töösuhtele, sest tegevteenistuses on karjääri vabatahtlik teenistuja täitma hakkab. Nüüd on eelnõus asendatud tähtajaline tööleping tegemiseks ühed reeglid ja vabatahtlik halduslepinguga. Juhime tähelepanu sellele, et tegemist ei ole tavapärase halduslepinguga, teenistus on suunatud üksnes ajutiselt Kaitseväe ülesannete täitmiseks ja see ei ole sest tekib alluvussuhe KV ja isiku vahel (vt halduskoostöö seaduse (HKTS) § 3 lõiked 1 ja 3). seotud Kaitseväe struktuuriga. Selle HKTS § 3 lg 3 kohaselt seisneb haldusülesande täitmine haldusülesannete täitmises teenistusliigi puhul teenistusülesandeid täitev väljaspool töö-, teenistus- või muud alluvussuhet riigi või kohaliku omavalitsusega ning isik ei nimetata ametikohale ega kuulu valitsusasutuse või valla või linna ametiasutuse või organi teostatavat teenistuslikku Kaitseväe struktuuri, kuid allub Kaitseväe järelevalvet. Eelnõu kohaselt allub isik KV korraldusele ja juhtimisele, tema üle saab juhatajale seetõttu ongi eriliiki teenistusliik. kohaldada distsiplinaarvõimu. Seega tekib alluvussuhe. Arvestades, et tekib alluvussuhe, siis jääb omakorda ebaselgeks, miks on vaja luua uus teenistusliik (sh luua hulgaliselt uut Kaitseväeteenistus on seotud läbi ametikoha, regulatsiooni), kus isik allub klassikalises mõttes KV juhtimisele ja saab palka ehk on nagu kuid vabatahtlik teenistuse puhul me rahuaja 17  ametnik. Lisaks jääb ebaselgeks, milles seisneb vabatahtlikkus. ametikohta ette ei näe. Samuti ei ole see See, kas isik peaks olema ametnik, sõltub ülesannetest, mida ta täitma asub. Kui on tegemist töökoht. vaid koolitusega, siis see ei ole avaliku võimu teostamine ja seda saaks teha ka muus vormis (tööleping, teenuse osutamise leping). Kui on n-ö ametniku ülesanded (ehk avaliku teenistuse Tegemist ei ole ka reservteenistusega, sest neil seaduse (ATS) § 7 lõikes 3 nimetatud ülesanded, sh riigikaitse, riigi julgeoleku tagamine), kuid ei ole avaliku võimu teostamise volitust. on mingid erisused, mis peaksid tema puhul olema teisiti reguleeritud, on võimalik kaaluda Riigikaitse seisukohalt on oluline luua erand, et ajutiselt täites Kaitseväe ülesandeid, saaks erisätteid nende küsimuste osas. Näiteks, kas on vaja näha ette erisus reservist võetava isiku teostada avalikku võimu. Lisaks on oluline, et puhul karjäärisüsteemi ja astmete, nõuete, palga, tagatiste vms osas või nt eriregulatsiooni läbi kaitseväeteenistuse tekiks isikule ka selles osas, et saaks isiku võtta reservist, tähtajaliselt, nt ilma konkursita vms. garantiid hukkumise või vigastuse korral, kuna vabatahtlik teenistuja pannakse muude teenistujatega sarnastesse tingimustesse. Justiits- ja Digiministeeriumi ning Rahandusministeeriumiga on peetud täiendavaid arutelusid seoses vabatahtliku teenistuse regulatsiooniga ning arutelude tulemusel on jõutud lahenduseni, millega nähakse Kaitseväes ette koosseisuvälised ametikohad ja seda üksnes vabatahtliku teenistuse korraldamiseks. Sellest tulenevalt ei sõlmita vabatahtliku teenistujaga mitte leping, vaid ta määratakse koosseisuvälisele ametikohale käskkirjaga. 2. Varasemalt on Justiitsministeerium tervisenõuetele vastavuse hindamisega seotud Mitte arvestatud. muudatuste kohta märkinud, et tegemist on vabatahtliku teenistusega ning tervise Vabatahtliku teenistusse võtmisel ei hinnata infosüsteemist terviseseisundi hindamiseks andmete päring peab toimuma üksnes nõusoleku kaitseväekohustuslase terviseseisundit ega alusel. Koostaja on selgitanud, et tegevteenistusse võtmisele ja vabatahtlikusse teenistusse tehta päringut tervise infosüsteemist, vaid isiku võtmisel on erinevad tingimused. Kui tegevteenistusse asumisel tuleb isikul läbida kõlblikkust hinnatakse kaitseväekohustuslaste 18 terviseseisundi hindamine, siis vabatahtlikule teenistujal seda nõuet ei ole ja teenistusse registris olevatest terviseseisundi vastavuse võtmisel lähtutakse tema viimasest terviseseisundi hindamise tulemusest. Kuna vabatahtlik hindamise andmetest. teenistuja on kaitseväekohustuslane, toimub tema terviseseisundi hindamine KVTS § 261 alusel ja korras. Antud selgitus. Justiits- ja Digiministeerium ei nõustu sellise selgitusega. Tegemist ei ole Tegevteenistusse võtmisele ja vabatahtlikusse kaitseväekohustusega isikuga. Antud juhul astub sellesse positsiooni isik vabatahtlikult ning teenistusse võtmisel on erinevad tingimused. Kui tegevteenistusse asumisel tuleb isikul talle ei saa kohalduda tervise infosüsteemist andmete saamiseks sama õiguslikku alust, võttes läbida terviseseisundi hindamine, siis arvesse, et nõusolek kaotati kaitseväekohuslastel selle põhjendusega, et see on riigikaitse vabatahtlikule teenistujal seda nõuet ei ole ja kohustus, millest keelduda ei saa. Need põhjendused ei ole antud juhul asjakohased. Tervise teenistusse võtmisel lähtutakse tema viimasest infosüsteemist andmete saamiseks tuleb vabatahtlikelt küsida nõusolekut ning kui ta seda ei terviseseisundi hindamise tulemusest. Kuna anna, siis võib ta vajalikud andmed ka ise esitada või tuleb ta suunata tervisekontrolli. vabatahtlik teenistuja on Märkuste tabelist nähtub, et sama märkuse on teinud ka Sotsiaalministeerium – kui kaitseväekohustuslane, toimub tema tervisenõuetele vastavuse kontroll eeldab juurdepääsu tervise infosüsteemi, tuleb lähtuda terviseseisundi hindamine KVTS § 261 alusel juurdepääsu andmisel rakendatud põhimõtetest. Vabatahtlike puhul eeldab see nõusolekut ja korras. (KVTS § 14 lg 6, sarnasus tegevväelastega). Justiits- ja Digiministeerium jääb selle seisukoha juurde, et juurdepääs tervise infosüsteemi andmetele peab vabatahtlike Täiendavalt selgitame, et vabatahtlikusse puhul toimuma nõusoleku alusel. teenistusse võetakse isik, kelle terviseseisund vastab tervisenõuetele lähtuvalt kaitseväekohustuslaste registris juba olemasolevast kandest. Isiku teenistusse võtmisel ei tehta TIS-I päringuid, seetõttu ei tule kehtestada ka täiendavat regulatsiooni. Kuni vabatahtlikusse teenistusse asumiseni on isiku staatus ”reservis olev isik”, mistõttu reservi olevale isikule laieneb KVTS § 71 p 2 tulenev kohustus: “Reservis olev isik on kohustatud: 2) teavitama Kaitseressursside Ametit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis oma raskest haigusest ja teistest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada tema terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele 19  ja esitama terviseseisundit kajastavad dokumendid;” Ehk, kui isik reservis oleku ajal ei ole KRA’d oma terviseseisundi halvenemist teavitanud, siis lähtutakse viimasest terviseseisundi hindamise tulemusest, mis on kantud kaitseväekohustuslaste registrisse. Seetõttu vabatahtlikusse teenistusse võtmise otsustamiseks täiendavaid päringuid isiku kõlblikkuse tuvastamiseks ei tehta. Sama põhimõte kehtib ka reservteenistuse korraldamisel. Ehk õppekogunemistele kutsutakse reservis olevad isikud, kelle terviseseisund vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. Enne kutse saatmist ja vormistamist KV ja KRA ei hinda uuesti selle isiku terviseseisundit, vaid lähtub olemasolevast kaitseväekohustuslaste registri kandest. Üldjuhul hinnatakse kaitseväekohustuslaste tervist üks kord, mis toimub enne ajateenistusse kutsumise otsuse tegemist. Kui nüüd isik, pärast ajateenistuse lõppu reservis oleku ajal, ei teavita KRA’d enda terviseseisundi muutusest, siis KRA ei hakka ka uuesti isiku terviseseisundit hindama. Seega ei ole tegemist terviseandmete töötlemisega ilma 3. Eelnõu § 1 p 8 – KVTS § 39 täiendamine lõigetega 6 ja 7. Lõige 7 sätestab, et Antud selgitus. Kaitseressursside Ametil on õigus nõuda lisadokumente, aga lõikest 6 ei selgu, milliseid Lähtume kehtivast õigusest. Kehtiva redaktsiooni kohaselt on sama sõnastus ilma 20  dokumente/andmeid taotlusega esitama peab. Seaduses tuleb välja tuua töödeldavate ammendavalt dokumentide loeteluta. isikuandmete kategooriad. Märkuste tabelis toodud selgitus ei ole meie jaoks piisav. Dokumente, mida täiendavalt haldusmenetluses küsitakse, selgitatakse välja haldusmenetluse käigus. 4. Eelnõu § 1 p 10 – seletuskirjas on sätte selgituses viidatud, et ajateenijale võib taotleda Arvestatud. riigisaladusele juurdepääsu õigust isiku nõusolekut küsimata. Selgitust on täiendatud viitega Seletuskirja täiendatud. riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse (RSVS) § 301 lahendusele, mis peaks edaspidi Isikuandmete kaitse üldmääruse Art 6 lg 1 katma ka ajateenijatele riigisaladusele juurdepääsu õiguse taotlemist. Juhime tähelepanu, et kohaselt on isiku nõusolek eraldiseisev RSVS-is KV jaoks loodud julgeolekukontrolli erand (§ 301 s.o sõjaväelise auastmega sõjaaja isikuandmete töötlemise õiguslik alus, mida ametikohale nimetatud kaitseväekohustuslased) eeldab siiski isiku teavitamist kontrolli lõike 2 kohaselt reeglina avalik-õiguslikus suhtes ei saa kohaldada. Avalik-õiguslikus kavatsusest (lg 3) ning isikul on õigus kontrollist keelduda. Seega ei ole kohane selgituses suhtes peab isikuandmete töötlemise õiguslik rõhutada ajateenija kontrollimist ilma tema nõusolekuta. Ilma isiku nõusolekuta viiakse alus tuleneb seaduses sätestatud õigusnormist. kontroll läbi erandina ajakriitilisuse kaalutlusel üksnes teatud olukordades (lg 5, nt Seevastu andmesubjekti teavitamine on kõrgendatud kaitsevalmidus, erakorraline seisukord, sõjaseisukord). Eelnõus ei ole piisavalt vastutava töötleja kohustus (art 12-14) ning kajastatud viidatud muudatusega kaasnevad mõjud rakendusasutusele (laieneb isikuandmete töötlemise keelamine märkimisväärselt nende isikute ring, kellele julgeolekukontrolle tehakse). Palume seletuskirja andmesubjekti õigus (art 17). vastavalt täiendada. 5. Eelnõu § 1 p 20 – oleme palunud oma varasemas tagasisides eelnõu täiendada nõuetega, Mitte arvestatud. millele vabatahtlik teenistuja peab vastama. Märkuste tabelis on selgitatud, et peamisteks Kaitseministeeriumi hinnangul ei ole vaja nõueteks on isiku sõjaväelise väljaõppe tase ning teenistusse võtmist välistavate asjaolude eraldi andmeid üles loetleda, sest KVTS § 141 tuvastamine. Oleme seisukohal, et see peab nähtuma ka seadusest. Vastasel juhul ei ole täpsustab, milliseid andmeid töödeldakse. arusaadav, milliseid isikuandmeid vabatahtliku teenistuja teenistusse võtmise hindamisel on lubatud töödelda. Palume KVTS § 8015 täiendada viitega §-is 8016 sätestatud tingimustele, et oleks selgelt arusaadav, millistesse raamidesse jääb isikuandmete töötlemine teenistusse võtmise hindamisel. Loodava § 8016 lg 2 p 3 kohta – hetkel on loetelu lahtine, mis on see muu välistav asjaolu. Muu asjaolu on seletuskirjas täpsustatud, et Paragrahvis peaks olema ammendavalt välja toodud tingimused, millele isik peab vastama. nendeks on näiteks taustakontrolli ja Samuti ei ole eelnõu täiendatud andmetega, mida isik peab taotlusega esitama. julgeolekukontrolli mitte läbimine. 6. Eelnõu § 1 p 20 – märkuste tabelis on selgitatud, et reservis olevale isikule saab nõusoleku Antud selgitus. 21  alusel teha otsepakkumisi vabatahtlikult KV ülesannete täitmisele kaasamiseks. Esmalt Isik annab oma nõusoleku läbi palume selgitada, kus see täna seaduses sätestatud on. Hetkel sellist võimalust eelnõust ei kaitseväekohustuslaste registri, kui ta on nõus nähtu. Palume eelnõu siinkohal täiendada. saama otsepakkumisi. Kui isik ei ole nõus, siis Lisaks ei saa nõustuda, et juhul, kui isik on andnud nõusoleku saada otsepakkumisi, kaasneb teeb ta vastavasse kasti linnukese. See on sellise nõusolekuga ka õigus isikuandmete töötlemiseks vabatahtliku teenistuse kehtiv õigus ja seda praktikat ei pea seaduse korraldamiseks. Juhul, kui isikule on tema nõusolekul otsepakkumisi edastatud, ja ta tasandil ära reguleerima, millise kanali kaudu isikuid teenistusse värvatakse. Selline nõue pakkumisega nõustub, peab ta tegema taotluse teenistusse astumiseks ning sellisel juhul oleks ebamõistlik. toimub edasine andmetöötlus teenistuse korraldamiseks KVTS-is sätestatud seaduslikul alusel, mitte isiku nõusoleku alusel. Nõusolek on üksnes otsepakkumiste saatmiseks. 7. Eelnõu § 5 p 1 – RSVS § 20 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „asendaja“ tekstiosaga „, Arvestatud. Kaitseväes Kaitseväe juhataja või tema poolt määratud struktuuriüksuse ülem“. Sellisel RSVS § 20 lõike 2 muudatus jäeti eelnõust täiendamisel ei ole lõike esimese lause sõnastus enam arusaadav (ehk keda regulatsioon välja. peaks katma). KV erisus peaks olema selguse huvides eraldi lausena välja toodud, st selgesõnaliselt kirjas, kes KV-s saab riigisaladuse kaitset korraldava isiku, asendaja ja vajadusel selleks moodustatud struktuuriüksuse määrata. 8. Eelnõu § 5 p 2 – RSVS § 20 lõiget 3 täiendatakse pärast sõna „juhile“ sõnadega „või tema volitatud Arvestatud. isikule“. Edasivolitamise õigus eelnõus esitatud kujul annaks endiselt mistahes asutuse juhile või selle RSVS § 20 lõike 3 muudatus jäeti eelnõust juhtorganile võimaluse volitada vajadusepõhiselt ükskõik millise isiku selles töötlevas üksuses lõikes välja. 3 nimetatud nõuet katma. Arvestades RSVS vastava sätte eesmärki (alluvussuhe salastatud teabe valdkonna vastutuse ja kontrolli tagamiseks) ja laia kohaldamisala (kõik töötlevad üksused), soovime, et erand ümber sõnastaks. Erandit on soovitud KV kui suure organisatsiooni põhiselt ja nii tuleb see ka sõnastada. Vajadusel saab võtta eeskujuks RSVS § 13 lg 3 p 11 loogika – KV-s erandina KV juhataja või tema volitatud (struktuuriüksuse) ülem. Võrdluseks, et ministeeriumi puhul on seadusandja määranud lõikes 3 sõnaselgelt, et ministeeriumis peab riigisaladuse kaitset korraldav isik või vastav struktuuriüksus alluma vahetult kantslerile. 9. Seletuskirja 1. osa – seal on kirjas, et eelnõu seadusena vastu võtmiseks on vajalik Riigikogu Mitte arvestatud. poolthäälte enamus. Selline väide on väär, sest kaitseväe korralduse seaduse muutmine Rahuaja ja sõjaaja riigikaitseseadus on (eelnõu § 4) on Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 104 lg 2 p 17 mõistes rahuaja ja sõjaaja riigikaitseseadus. riigikaitse seaduse endine sisu. Seega on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus (PS § KVTS ja KKS ning RSVS ei ole PS § 104 104 lg 2 p 17 järgi). kohaselt konstitutsioonilised seadused. Sarnasele seisukohale on tulnud JUM ise varasemalt nt eelnõu 202 SE puhul. 22  RiKS-i pandi kokku sõjaaja ja rahuaja riigikaitse seadused ja rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemise seadus, aga KKS on neist olnud kogu aeg eraldi. KKS eelnõu nr 202 SE seletuskirjas kirjutati: "[KKS] vastuvõtmine tingib Vabariigi Valitsuse seaduse, rahuaja riigikaitse seaduse , sõjaaja riigikaitse seaduse ning kriminaalmenetluse seadustiku muutmise. Et nende seaduste muutmiseks Riigikogus on vaja kvalifitseeritud häälteenamust, siis on selleks koostatud eraldi eelnõu, mida menetletakse koos käesoleva eelnõuga. " 10. Eelnõusse on lisatud pärast eelmist kooskõlastusringi uusi muudatusi, mille mõju ei ole Arvestatud. seletuskirjas hinnatud. Palume seletuskirja mõjuanalüüsis hinnata punktide 1 Seletuskirjas täiendavad mõjud hinnatud. (kaitseväekohustuslase või kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseandmete edastamine tervise infosüsteemi) ning punktidega 21, 22 ja 23 (tegevväelase sõjaväelise auastmega ametikoha ametiaja muutmine tähtajaliseks) avalduvat mõju. 11. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud Arvestatud. normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. 23  Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Rakendusakti kavandid 1 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseministri 19. märtsi 2024. a määruse nr 3 „Kaitseväekohustuslasele antava identifitseerimiskoodi moodustamise ning kaitseväekohustuslase teavitamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 2 lõike 6 alusel § 1. Kaitseministri 19. märtsi 2024. a määruses nr 3 „Kaitseväekohustuslasele antava identifitseerimiskoodi moodustamise ning kaitseväekohustuslase teavitamise kord“ muutmine Kaitseministri 19. märtsi 2024. a määruses nr 3 „Kaitseväekohustuslasele antava identifitseerimiskoodi moodustamise ning kaitseväekohustuslase teavitamise kord“ muutmine tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Identifitseerimiskoodi moodustamise kord“; 2) paragrahv 4 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määruste jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. aastal. Hanno Pevkur Minister Kaimo Kuusk Kantsler  Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Rakendusakti kavandid 2 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 03. jaanuari 2017.a määruse nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 03. jaanuari 2017. a määruse nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 03. jaanuari 2017. a määruse nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ §-i 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetatud ajateenijale makstakse lisatoetust 64 eurot päevas kuni lähetuse lõpuni.“. § 2. Määruste jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. aastal. Kristen Michal Peaminister Hanno Pevkur Kaitseminister Keit Kasemets Riigisekretär Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Rakendusakti kavandid 1 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Kaitseministri 19. märtsi 2024. a määruse nr 3 „Kaitseväekohustuslasele antava identifitseerimiskoodi moodustamise ning kaitseväekohustuslase teavitamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 2 lõike 6 alusel § 1. Kaitseministri 19. märtsi 2024. a määruses nr 3 „Kaitseväekohustuslasele antava identifitseerimiskoodi moodustamise ning kaitseväekohustuslase teavitamise kord“ muutmine Kaitseministri 19. märtsi 2024. a määruses nr 3 „Kaitseväekohustuslasele antava identifitseerimiskoodi moodustamise ning kaitseväekohustuslase teavitamise kord“ muutmine tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Identifitseerimiskoodi moodustamise kord“; 2) paragrahv 4 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määruste jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. aastal. Hanno Pevkur Minister Kaimo Kuusk Kantsler  Kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Rakendusakti kavandid 2 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 03. jaanuari 2017.a määruse nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 54 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 03. jaanuari 2017. a määruse nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 03. jaanuari 2017. a määruse nr 1 „Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord“ §-i 1 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetatud ajateenijale makstakse lisatoetust 64 eurot päevas kuni lähetuse lõpuni.“. § 2. Määruste jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. aastal. Kristen Michal Peaminister Hanno Pevkur Kaitseminister Keit Kasemets Riigisekretär