Arvamus

Lp Indrek Sirp Teie 03.04.2025 nr 12-1/25/141 Kaitseministeerium [email protected] Meie 20.05.2025 nr 8-5/3730-4 Arvamus kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande osas Edastame teile Pärnu Linnavolikogu 15.05.2025 otsuse nr 17 „Arvamus kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu osas“ (kirja lisa). Täiendavalt esitame Pärnu Linnavalitsuse Planeerimisosakonna seisukohad asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande (Töö nr 24004951) kohta järgmisena: 1. Ptk 7.2.1.3 kohaselt lõhkeainet käitlevate või seda hoidvate hoonete paigutamise täpne lahendus tuleb anda projekteerimisel, sh arvestades kemikaaliseaduse kohase riskianalüüsi tulemusi. Teeme ettepaneku lisada, et ettevõtete paigutamisel kruntidele arvestatakse riskianalüüsi tulemusi ja paigutatakse ettevõtted kruntidele nii, et ohualade ulatus eramaadele oleks võimalikult väike. Võimalusel palume anda eriplaneeringus suunis paigutada A-kategooria suurõnnetuse ohule vastavad ettevõtted kruntidele 7, 8, 9, 10 ja 11. 2. Ptk 7.2.1.9. kohaselt peab iga kaitsetööstusparki tegevust kavandav ettevõte määrama ettevõtte ohtlikkuse kategooria. Ettevõtete ohuala ulatus määratakse asjakohasel juhul riskianalüüsi käigus. Palume lisada, et riskianalüüsi ja ohutusaruande tulemustest tuleb informeerida Pärnu linna. Samuti lisada vastav etapp ptk 8 Planeeringu elluviimise tingimused. 3. Ptk 7.3. on esitatud võimalused lõhketöödega kaasneva müra mõju vähendamiseks. Teeme ettepaneku seada kohustusliku leevendava meetmena lõhkamiste teostamine kinnises punkris (oluliselt efektiivsem meede kui müratõkete või vallide rajamine ning meetme rakendamine vähendaks oluliselt häiringute esinemist). 4. Ptk 7.3 kohaselt tuleb Pärnu 1 alal rohevõrgustikule negatiivse mõju vähendamiseks rakendada proportsionaalseid kompenseerivaid meetmeid, otstarbekas on koostada rohevõrgustiku kompensatsioonikava ühiselt koos linnustiku kompensatsioonikavaga. Seoses Pärnu linna üldplaneeringuga koostamisega, palume kaasata Pärnu Linnavalitsus kompensatsioonimeetmete kava koostamisse. 5. Palume lisada ptk 8 planeeringu elluviimise tingimusena, et kaitsetööstuspargi territooriumil väljastatavate projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutuslubade eelnõud tuleb esitada arvamuse avaldamiseks Pärnu linnale. 6. Palume lisada ptk 8 elluviimise etapina: Keskkonna ja/või komplekslubade väljastamine. Loamenetlusse tuleb kaasata Pärnu linn. Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu, Pärnu linn 444 8103 [email protected] www.parnu.ee 7. Ptk 6.3.1 nimetatakse 200-300 uue töökoha loomist. Teeme ettepaneku kajastada KSH aruandes ja ka laiemas kommunikatsioonis kogu kaitsetööstuspargi väärtusahelat, mis käsitleks ka kaasnevaid ja kaudseid töökohti ning annaks kohalikele ettevõtjatele informatsiooni kaitsetööstuspargiga kaasnevate ettevõtlusvõimaluste (ehitus, toitlustus, majutus, logistika jmt) kohta. 8. Ptk 6.3.3. tehakse ettepanek mõjude vähendamiseks säilitada mets kaitsetööstuspargi ümber ja territooriumil nii palju kui võimalik. Ptk 6.3.4 samas märgitakse, et eramaade omanike huvisid seoses metsamajandamisega tööstuspargi rajamisega ei piirata. Märgime, et kaitsetööstuspargi ja Soomra ning Ermistu külade elamute vahel on üldjuhul eramaad, kus omanikel on õigus teostada muuhulgas lageraieid. Palume KSH aruandes selgitada, kuidas tagatakse eramaadel metsa säilimine kui metsamajandamist ei piirata. 9. Ptk 6.3.1 kohaselt: „Teaduskirjandusele toetudes võib eeldada, et ohtlikke tööstusi tajutakse negatiivsemalt, juhul kui on näha pargitaristu eluhoonete juurest. Kuna kaitsetööstuspargi hooned on madalad ja seal ei ole kõrgeid korstnaid ning park paikneb elamutest nii kaugel, et eluhoonete juurest ei ole parki üldjuhul näha, ei ole KSH hinnangul oodata tugevaid negatiivseid seoseid visuaalsete mõjudest tulenevalt“. Ptk 7.2.1.3. kohaselt on „ehitusõiguses toodud hoonetele lisaks on lubatud rajatised (nt katse- ja hävitamisplats, korstnad, tehnorajatised jmt). Rajatistele kõrguspiiranguid ei määrata.“ Teeme ettepaneku visuaalse mõju vältimiseks määrata kõrguspiirangud ka rajatistele. 10. Ptk 6.8.5 kohaselt kaitsetööstuspargi ohtlikele hoonetele seatakse nn ohualad – kitsendustega alad, kuhu uute hoonete (eelkõige elamute, suvilate, ühiskondlike hoonete, äri- ja tootmishoonete) ehitamine ei ole lubatud. Ptk 4.1.1 kohaselt tagatakse edasisel planeerimisel, et ohtlikud hooned kavandatakse olemasolevatest pargivälistest hoonetest ohutuse tagamiseks vajalikule kaugusele. Ohualade määramisest tulenevalt tekivad ohualadesse kitsendused edasisele arendustegevusele (nt uute hoonete kavandamisele väljaspool pargiala). Eelnõus ei nimetata eramaadele kitsenduste seadmist ega määrata ohualasid. Palume KSH aruandes täpsustada, kuidas seatakse ja rakendatakse kitsendused eramaadele väljaspool REPi ala ja mida peetakse silmas edasise planeerimise all. Samuti, kas arendustegevusena on käsitletav ka tuulepargi rajamine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maire Nigul planeerimisosakonna ehitusjärelevalve teenistuse juhataja planeerimisosakonna juhataja ülesannetes Lisa: Pärnu Linnavolikogu 15.05.2025 otsus nr 17 „Arvamus kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu osas“ Agne Peetersoo 527 8361, [email protected] 2  OTSUS 15.05.2025 nr 17 Arvamus kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõule Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) eesmärk on leida kaitsetööstuspargile sobiv asukoht ja kavandada park laskemoona, lahingumoona, lõhkematerjali ja lõhkeaine tootmiseks ning selle toimimiseks vajaliku taristuga. Kaitsetööstuspargis on eelduslikult planeeritud järgmised ehitised: büroohooned, tööstushooned, keemiatööstuse hooned ja rajatised, laohooned, erihooned, veejaotustorustikud, kanalisatsiooniehitised, elektri- ja sideliinid ning muud kohalikud rajatised, piirdeaiad ja väravad, teed ning tööstuspargi toimimiseks vajalikud objektid, näiteks laskemoona või lõhkeaine katseplats ja lõhkeaine tootmisjääkide hävitamise ala. Kaitsetööstuspark kavandatakse erineva laskemoona (väikese-, keskmise- ja suurekaliibriline) ning lahingumoona (nt miinid) ja muu sõjalise lõhkematerjali ning lõhkeaine tootmiseks. Toodete valiku, tootmismahu ja protsessi määravad ettevõtted vastavalt oma äriplaanile ja pargis tegutsemise tingimustele. Arvestatakse vähemalt viie ettevõtte tehaste rajamisega, millest vähemalt kolm on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted. Üks tehas on riigi planeeritav lõhkeainetehas. Käideldava lõhkeaine hinnanguline netokogus on ligikaudu 2000 tonni aastas. Ettevõtete täpne arv selgub valikpakkumise käigus. Kaitsetööstuspargi kavandatav suurus on minimaalselt 100 ha, tagades samas piisava laienemisvõimaluse. Pargi rajamine loob eeldatavalt 200–300 uut töökohta. REPi asukoha eelvaliku otsuse ja mõjude hindamise (sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande) põhjal puuduvad välistavad tegurid kaitsetööstuspargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega. Kui detailplaneeringust loobutakse, kehtestab Vabariigi Valitsus kaitsetööstuspargi REPi eraldi korraldusega eelvaliku otsuse alusel. Asukoha eelvaliku otsuse eelnõu kohaselt on eelistatud asukoht Pärnu 1 ala, mis paikneb Pärnu linna Tõstamaa osavalla Ermistu külas. Kuigi Pärnu 1 alal tuleb keskkonnamõjusid leevendada, ei tekita kaitsetöötuspark Pärnu 1 alal keskkonnamõjusid, mis võiksid selle tegevuse välistada. Pärnu 1 ala on valitud, kuna see vastab eesmärkidele kõige paremini ja on riigikaitseliselt sobivaim, samuti põhjustatakse Pärnu 1 alal väiksemaid keskkonnamõjusid kui alternatiivsel Pärnu 2 alal. Riigikaitseliselt on oluline, et ala asub võimalikult kaugel vastase enamlevinud pikamaa kaudtulerelvade mõjupiirkonnast ning tagab piisava eelhoiatuse õhurünnakute puhul. Planeerimisseaduse § 37 lõike 1 alusel soovis Kaitseministeerium arvamust kaitsetööstuspargi REP-i asukoha eelvaliku otsuse eelnõu osas. Planeerimisseaduse § 10 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sh avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid planeerimise põhimõtete ja eesmärkide alusel ning lõimima planeeringulahendusse. Riiklike huvide kõrval peab võimalusel arvestama ka kohalikke huve. Eelnõus puuduvad kohalikku huvi väljendavad põhjendused ja kaalutlused. Pärnu linna ja kohalikud huvid ning vajadused kaitsetööstuspargi rajamisega seoses on järgmised: 1. Kaitsetööstuspargi rajamisel ja tegevusega suureneb olulisel määral nii riigi kui ka kohalike teede liikluskoormus. Seega on vajalik kaitsetööstuspargi rajamise käigus rekonstrueerida vähemalt Kihlepa–Lepaspea tee koos kergliiklusteega Kihlepa küla tiheasustusalal, Kihlepa– Ermistu–Tõstamaa tee, Kalli–Ermistu tee ning Tõstamaa–Lõuka–Ermistu tee. 2. Pargi tegevus vajab stabiilset elektrivarustust ja internetiühendust, mille tõttu tekib täiendav koormus kohalikule praegu ebastabiilsetele ühendustele. Seega on oluline, et kaitsetööstuspargi rajamisel arvestatakse ka lähipiirkonna külade ühendustega ning tagatakse, et pargi tegevus ei mõjuta negatiivselt piirkonna elektrivarustust või internetiühendust. 3. Kaitsetööstuspargi tegevusega kaasnevad mürahäiringud ja suureneb veekasutus. Lisaks satuvad välisõhku ka heitmed. Seega on oluline, et juba pargi kavandamisel lähtutakse eeldusest, et tegevuses järgitakse keskkonnanõudeid ja müranorme, sh tehakse lõhkamistööd müra vähendamiseks kinnises punkris. Kohalike huvide arvestamiseks tuleb oluliste keskkonna- või mürahäiringute korral teha vajalikud muudatused kaitsetööstuspargi tööprotsessis ja tagada kompensatsioonimehhanismid. 4. Kaitsetööstuspargi rajamine tugevdaks potentsiaalselt Tõstamaa alevikku piirkondliku keskuse ja sotsiaalse taristu säilitajana. Töökohad võiksid meelitada piirkonda uusi elanikke, mistõttu on vajalik rajada piirkonda elamispinnad riigi ja kaitsetööstuse ettevõtete toel. 5. Tööstuspargi tegevus ei tohi takistada piirkonna seniseid põhitegevusalasid – põllumajandust, metsandust ja turismi. 6. Eelnõu kohaselt on riigikaitseliselt oluline, et pargi asukoht jääb võimalikult kaugele vastase enamlevinud pikamaa kaudtule relvade mõjupiirkonnast ja tagab piisava eelhoiatuse õhurünnakute puhul. See viitab, et konfliktis on õhurünnakute oht piirkonnale suur. Elanikkonna kaitseks tuleb riigi poolt toetada varjumiskohtade korrastamist ja rajamist Tõstamaa piirkonnas. 7. Koos kavandatud kaitsetööstuse ettevõtete ja lisanduva 200-300 töökohaga suureneb piirkonna arstiabi vajadus. Kuna kiirabi kohalejõudmise aeg Tõstamaale on praegu ettenähtust pikem, on avalikes huvides, et Tõstamaa alevikku luuakse kiirabi tugijaam. 8. Tööstuspark kavandatakse rohevõrgustiku tugialale. Keskkonnamõju kompenseerimiseks tuleb Ermistu piirkonna riigimetsas luua kompensatsiooniala, kus lageraie on keelatud. Pärnu Linnavolikogu on arvamusel, et kaitsetööstuspargi kavandamine Pärnu 1 alale on mõistlik, ja nõustub riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõuga tingimusel, et sealjuures arvestatakse Pärnu linna huvidega. Kaitsetööstuspargiga kaasnevate kohaliku kasu meetmete osas ja huvide arvestamiseks on oluline sõlmida heade kavatsuste kokkulepe riigi (Kaitseministeeriumi) ja Pärnu linna vahel. (allkirjastatud digitaalselt) Siim Suursild volikogu esimees 2