Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja andmete muutmine (Läänemaa)

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 02.12.2024 nr 192 Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja andmete muutmine (Läänemaa) Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 ja lg 2 alusel: 1. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseksolemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Haapsalu Jaani kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15394; asukoht Lääne maakond, Haapsalu linn, Kooli tn 4, KÜ 18301:005:044) lahutamatute osadega: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr Joachim Jacobi 16110 hauaplaat, 1587 (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 6 Bürgermeister Ledeburi 16111 hauaplaat, 1569 (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 7 Jürgen Mackeprangi 16144 hauaplaat, 1603 (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 85 2. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punktid 6-7 ja 85. 3. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Koluvere mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 15454, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Koluvere küla, KÜ 34202:001:0211, 34202:001:0164, 34202:001:0212, 34202:001:0182, 34202:001:0950, 34202:001:0338, 34202:001:0202, 34202:001:0336, 34201:001:0400, 44101:001:0655) lahutamatute osadega: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr Koluvere mõisa pargi 15455 piirdemüür kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 68 Koluvere mõisa 15456 pargipaviljon kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 69 Koluvere mõisa 15457 koeramonument kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 70  4. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punktid 68-70 ja kultuuriministri 24.08.2005 käskkirja nr 265 punkti 3 alapunkti 18 tabeli read 3-5. 5. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Kullamaa kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15465, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Kullamaa küla, Kabeli, KÜ 34202:001:0229) lahutamatute osadega: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr 16260 Hauaplaat, 17.saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 14 16261 Hauaplaat, 17.saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 15 16262 Hauaplaat, 17.saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 16 16263 Hauaplaat, 17.saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 17 16264 Hauaplaat, 17.saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 18 16289 Hauaplaat, 17.saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 127 Hauaplaat, 16/17.saj. 16290 (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 128 16291 Hauaplaat, 17.saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 129 Hauaplaat Württembergi 16292 printsessile, 1788 (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 130 Skulptuur „Ingel“ por- taali detail, 13/14.saj 16297 (dolomiit) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 273 6. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punktid 14-18; 127-130 ja 273. 7. Muudan Kultuuriministri 19. märtsi 1997. a. määruse nr. 3 punkti 76 ja lisan ajaloomälestisele Kullamaa kirikuaed ja kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4059, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Kullamaa küla, KÜ 34202:001:0331, 34202:001:0229, 34202:001:0222, 34202:001:0186, 34201:001:0406, 34202:001:2490, 34202:001:0457) mälestise liigi „ehitismälestis“. 8. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 79. 9. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Kullamaa kirikuaed ja kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4059, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Kullamaa küla, Kabeli, KÜ 34202:001:0331, 34202:001:0229, 34202:001:0222, 34202:001:0186, 34201:001:0406, 34202:001:2490, 34202:001:0457) lahutamatute osadega: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr Kullamaa kirikuaia 15466 piirdemüür kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 80 Kullamaa kirikuaia 15467 kabel kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 81 16265 Ratasrist, 1621 (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 19 2  Paul Sieversi rist ja hauaplaat, 1880 16303 (marmor, dolomiit) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 279 Walter ja Marie von Mogenschildti hauatähis, 16304 19. saj (graniit) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 280 Karl Bleimani hauatähis piirdeaiaga, K. Bleiman, 16305 19. saj. lõpp (raud) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 281 Jaan Veidermanni hauatähis, H. Halliste, 1933 (graniit, 16306 pronksbareljeef) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 282 kultuuriministri 7.07.2004 käskkiri nr 131 punkt 27315 Hauaplaat rõngasristiga 2.16 Karl Tulmini hauatähis, A. Adamson, 20. saj I 16307 pool (graniit, pronks) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 283 10. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punktid 80-81, kultuuriministri 3.07.1997 määruse nr 36 punktid 19 ja 279-283, kultuuriministri 7.07.2004 käskkirja nr 131 punkti 2 alapunkti 16 ning kultuuriministri 19.12.2006 käskkirja nr 388 punkti 1 alapunkti 46 tabeli read 6 ja 7. 11. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Martna kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15535, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Martna küla, Kiriku, KÜ 45202:001:0038) lahutamatute osadega: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr Hauaplaat, 17. saj. kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 16345 (paas) 159 Hauaplaat, 17. saj. kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 16346 (paas) 160 A. L. Geisselsi hauaplaat torni jalamil, 1761 kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 16347 (paas) 161 Hauaplaat naise figuu- kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 16348 riga, 17. saj. (paas) 162 Hauaplaadi katke, 17. kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 16349 saj. (paas) 163 Piiskopiõiguse vapikivi, Reynken, 1500 (dolo- kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 16350 miit) 164 kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 16353 Rist, 14. saj.? (paas) 288 Hauaplaat evangelistide sümbolitega, 17. saj. kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 16354 (paas) 289 3  12. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punktid 159-164 ja 288-289. 13. Muudan Kultuuriministri 19.03.1997. a. määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 89 ja lisan ajaloomälestisele „Martna kirikuaed ja kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4072, asukoht Lääne maakond, Lääne- Nigula vald, Martna küla, KÜ 45202:001:0038, 45202:001:0016, 45201:001:0328) mälestise liigi „ehitismälestis“. 14. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 152. 15. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Martna kirikuaed ja kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4072, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Martna küla, Kiriku, KÜ 45202:001:0038, 45202:001:0016, 45201:001:0328) lahutamatute osadega: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 15536 Martna kirikuaia kabel 153 Martna kirikuaia kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 15537 piirdemüür 154 Perekond Hansen`ite hauasammas, 1918/20 kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 16355 (graniit) 290 Rist, 19. saj. II pool kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 16356 (raud) 291 kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 16357 Rist, 19. saj. (raud) 292 kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 16358 Rist, 19/20. saj. (raud) 293 16. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punktid 153-154 ja kultuuriministri 3.07.1997 määruse nr 36 punktid 290-293 ja kultuuriministri 19.12.2006 käskkirja nr 388 punkti 1 alapunkti 47 tabeli read 3 ja 4. 17. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Suure-Lähtru mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 15541, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Suure-Lähtru küla, KÜ 45201:001:0220, 45201:001:0331, 45201:001:0127, 44101:001:0876) lahutamatu osaga: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr Suure-Lähtru mõisa 15542 pargi piirdemüür kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 159 4  18. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 159 ja kultuuriministri 24.08.2005 käskkirja nr 265 punkti 3 alapunkt 23 tabeli rea 3. 19. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Noarootsi kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15547, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Hosby küla, Noarootsi kirikumõis, KÜ 52001:004:0006 ) lahutamatu osaga: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr Ahi, Rootsi töö, 20. saj. 16392 algus (metall) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 322 20. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punkti 322. 21. Muudan Kultuuriministri 19.03.1997. a. määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 89 ja lisan ajaloomälestisele „Noarootsi kirikuaed ja kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4074, asukoht Lääne maakond, Lääne- Nigula vald, Hosby küla, KÜ 52001:004:0006, 52001:004:0014) mälestise liigi „ehitismälestis“. 22. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 165. 23. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Noarootsi kirikuaed ja kalmistu“ (kultuurimälestiste registri nr 4074, Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Hosby küla, Noarootsi kirikumõis, KÜ 52001:004:0006, 52001:004:0014) lahutamatute osadega: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr Noarootsi kirikuaia 15548 kabel kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 166 Noarootsi kirikuaia 15549 Piirdemüür kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 167 Ratasrist Tevese Martini ja Anna haual, 1822 16374 (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 179 Ratasrist Anna Granfeldi 16375 haual, 1800 (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 180 Ketasrist Magdaleena Blocki haual, 1795 16378 (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 183 Ketasrist Johani haual, 16379 1797 (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 184 Ratasrist Hindrik Matzoni haual, 1759 16380 (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 310 5  24. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punktid 166-167 ja kultuuriministri 3.07.1997 määruse nr 36 punktid 179-180; 183-184 ja 310. 25. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Ridala kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15587, asukoht Lääne maakond, Haapsalu linn, Kolila küla, Ridala kirik, KÜ 67401:007:0941) lahutamatute osadega: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr Seinamaali fragmendid, 16420 14.-15. saj. (secco) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 5 Hauaplaat, 17. saj. 16435 (dolomiit) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 239 26. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punktid 5 ja 239. 27. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Ridala kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 4083, asukoht Lääne maakond, Haapsalu linn, Kolila küla, KÜ 67401:007:0941, 67401:007:0177) lahutamatute osadega: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr Ridala kirikuaia 15588 piirdemüür kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 207 Hauaplaat ratasristi ja kahe elupuu kujutisega, 16421 13.-14. saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 33 Hauaplaat ratasristidega, 16422 13.-14. saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 34 Hauaplaat süvistatud ristiga peatsis, 13.-14. saj 16423 (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 35 Trapetsikujuline hauaplaat kahe katusristiga, 16437 13/14 saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 241 Ratasrist Simu Pavelile, 16438 1844 (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 242 16439 Ratasrist, 1843 (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 243 Rist reljeefse topelt 16440 ristiga, 14. saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 244 16441 Rist, 15/16. saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 245 16442 Rist, 15. saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 246 16451 Rist, 17/18. saj. (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 352 16451 Kivitahvel, 1782 (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 353 6  28. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 207 ja kultuuriministri 3.07.1997 määruse nr 36 punktid 33-35; 241-246 ja 352-353 ja kultuuriministri 19.12.2006 käskkirja nr 388 punkti 1 alapunkt 49 tabeli rea 4. 29. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Lääne-Nigula kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 4092, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Nigula küla, KÜ 77601:001:0146) lahutamatute osadega: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr Lääne-Nigula kirikuaia 15595 kabel kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 215 Lääne-Nigula kirikuaia 15596 piirdemüür kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 216 Ratasrist Ietzede pere- konna haual, 1644 16495 (paas) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 153 Ratasrist Kappeli pere- konna haual, 1815 16496 (dolomiit) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 154 Hauaplaat rõngasristiga, 16504 13/14. saj. (dolomiit) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 301 Rist, 13/14.saj 16505 (dolomiit) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 302 30. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punktid 215-216; 153-154 ja 301-302 ja kultuuriministri 13.07.2006 käskkirja nr 218 punkti 1 alapunkt 25 tabeli read 3 ja 4. 31. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Vormsi kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15598, asukoht Lääne maakond, Vormsi vald, Hullo küla, Kiriku, KÜ 90701:002:1531) lahutamatute osadega: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr 16513 Mensa, 15. saj.? (kivi) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 354 Laemaalid, 14/15. saj. 16514 (secco? fresko?) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 355 Skulptuur "Püha Olaf", V. Mets, 1990 (dolomiit, 16516 polükroomia) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 357 Vitraaž, Soome töö, 1990 16523 (klaas, tinaraam) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 364 Hauaplaat, 1599 (dolo- 16526 miit) kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 367 32. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punktid 354-355; 357; 364 ja 367. 7  33. Lõpetan järgmiste mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Vormsi kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 14434, asukoht Lääne maakond, Vormsi vald, Hullo küla, KÜ 90701:002:1531) lahutamatu osaga: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr Vormsi kirikuaia kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 7 punkt 15599 piirdemüür 220 34. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.03.1998 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 7 punkti 220 ja kultuuriministri 19.12.2006 käskkirja nr 388 punkti 1 alapunkti 51 tabeli rea 5. 35. Lõpetan järgmiste mälestise kultuurimälestiseks olemise, kuna tegemist on kinnismälestise „Nõva kirikuaed“ (kultuurimälestiste registri nr 4078, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Nõva küla, KÜ 53101:001:0376, 53101:001:0362, 53101:001:0234, 53101:001:1410) lahutamatu osaga: Kultuuri- Kultuurimälestise mälestiste Mälestiseks tunnistamise õigusakt nimetus registri nr Sepisaed, 19/20. saj kultuuriministri 3.07.1997 määrus nr 36 punkt 16418 (raud) 330 36. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punkti 330. 37. Muudan kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punktis 181 kunstimälestise (kultuurimälestiste registri nr 16376, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Hosby küla, Noarootsi kirikumõis) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Ratasrist Martini haualt, 1844 (paas)“. 38. Muudan kultuuriministri 3.07.1997 määruse „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ nr 36 punktis 182 kunstimälestise (kultuurimälestiste registri nr 16377, asukoht Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, Hosby küla, Noarootsi kirikumõis) nimetust ja määran kultuurimälestise nimetuseks „Ratasrist Helda haualt, 1824 (paas)“. Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele, kanda mälestiseks olemise lõpetamised kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada andmed riigi maakatastris. Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras Mälestiseks olemise lõpetamise asjaolud ja menetluse läbiviimine Muinsuskaitseseaduse § 20 lg 1 p 3 alusel võib mälestiseks olemise lõpetada, kui mälestis on teise mälestise lahutamatu osa, ehk olukorras, kus näiteks kirikuhoone on tunnistatud ehitismälestiseks, puudub põhjendus tunnistada eraldi mälestiseks ka mõni kirikuhoone detail. Maa-alalised mälestised, nagu näiteks park, kirikuaed või kalmistu on terviklik kooslus, mille väärtusliku ansambli/keskkonna lahutamatuks osaks on seal asuvad ajaloolised rajatised, haljastuselemendid, struktuur ja arhitektuursed väikevormid (näiteks piirdemüür, värav, paviljon, kabel ja ajaloolised hauatähised). 8 Muinsuskaitseamet kogus kokku Läänemaal asuvate mälestiste andmed ning analüüsis nende võimalikku käsitlemist teise mälestise osana, kasutades selleks peamiselt kultuurimälestiste registrist, aga ka arhiiviallikaid, valdkonna spetsialistidelt ja paikvaatlustelt kogutud informatsiooni. Ülevaatuse tulemusena leiti, et 75 mälestise puhul on tegemist teise mälestise lahutamatu osaga. Nendest 61 on kunstimälestised, peamiselt kirikutes asuvad hauaplaadid ja kirikuaias paiknevad ristid. Ehitismälestisi on 14, peamiselt kirikuaia piirdemüürid ja kabelid. Käskkirjas nimetatud Lääne maakonnas asuvad mälestised on tunnistatud kultuurimälestisteks aastatel 1997–2004. Mälestised, millede mälestiseks olemine lõpetatakse, on enamuses sisuliselt ehitise või rajatise juurde kuuluvad detailid või rajatised. Näiteks on kinnismälestise „Haapsalu Jaani kirik“ (kultuurimälestiste registri nr 15394) lahutamatuks osaks Joachim Jacobi hauaplaat (kultuurimälestiste registri nr 16110) ja see jääb mälestise „Haapsalu Jaani kirik“ osaks“. Samamoodi on „Koluvere mõisa park“ (kultuurimälestiste registri nr 15454) lahutamatuteks osadeks seal asuvad pargi piirdemüür (kultuurimälestiste registri nr 15455), pargipaviljon (kultuurimälestiste registri nr 15456) ja koeramonument (kultuurimälestiste registri nr 15457). Kuivõrd käskkirjas nimetatud mälestiste riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatusel sisulist mõju mälestiste kaitse korraldusele. Muudatus on tehniline ning sellega väheneb mälestiste arv kultuurimälestiste registris. Käskkirjas nimetatud mälestiseks olemise lõpetamise kaalumisel riikliku kaitse kriteeriumeid ei hinnatud, kuna lõpetatud mälestised on teise mälestise lahutamatu osa ning nende riiklik kaitse jätkub senises ulatuses. Mälestistele, mille kultuurimälestiseks olemine lõpetatakse, kuna tegemist on kinnismälestise lahutamatu osaga, jääb kehtima selle kinnismälestise kaitsevöönd, mille lahutamatu osa see mälestis on. Käskkirjas nimetatud mälestiste mälestiseks olemise lõpetamine hõlmab 23 omanikku, kellele kuuluva hoone või rajatise lahutamatuks osaks jäävad kultuuriväärtuslikud detailid või rajatised, mille mälestiseks olemine lõpetatakse. Mälestiste omanikele selle muudatusega täiendavaid negatiivseid mõjusid ei kaasne. Mälestise käsitlus muutub selgemaks. Hoone või rajatis on tervik koos oma lahutamatute osadega ja mälestiste lahutamatute osade osas ei pea eraldi silmas pidama ja arvestama tööde ning tegevuste planeerimisel, milline mälestise lahutamatu detail või rajatis on eraldi kaitse all ja milline ei ole ning kas töödes tuleb või ei tule arvestada samal ajal nii vallas- kui ka kinnismälestisele kehtivaid nõudeid. Mõnevõrra väheneb mälestise omanike halduskoormus ning Muinsuskaitseameti töökoormus. Lisaks parandatakse ja ühtlustatakse kinnismälestiste nimekujusid. Kultuurimälestise nimetuste kontrollimise käigus tuvastati nimetustes ebatäpsusi ja erinevusi nimetuste andmisel. Nii on Kullamaa, Martna ja Noarootsi kirikuaiad võetud riikliku kaitse alla nii ajaloo- kui ka ehitismälestistena erinevate õigusaktidega, milles on sama mälestist nimetatud erinevalt. Sel juhul lisasime ajaloomälestisele ka ehitismälestise liigi ja tunnistasime kehtetuks vastava punkti ehitismälestiseks tunnistamise otsuses. Ühtlasi on täpsustatud käskkirja punktides 34 ja 35 kahe kunstimälestise nimetust. Olemasolevad nimetused: „Ratasrist Helda haual, 1824 (paas)“ ja „Ratasrist Martini haual, 1844 (paas)“ on eksitavad, kuna ratasristid ei paikne haual, vaid on pärit haualt. Kokku täpsustatakse viie kultuurimälestise nimetust, millega ei muudeta mälestiste senist avalik-õiguslikku seisundit. Muinsuskaitseamet algatas kultuurimälestiste lõpetamise ja nimetuste muutmise menetluse ning edastas 03.04.2024 eelnõu tutvumiseks Lääne maakonna kohalikele omavalitsustele ning mälestiste katastriüksuste omanikele. Tähtaeg arvamuste ja ettepanekute esitamiseks oli 14 päeva ehk kuni 18.04.2024. Eelnõule laekus üks arvamus, milles Transpordiamet nõustus 15.04.2024 9 eelnõuga. Muinsuskaitse Nõukogu tutvus ja nõustus ettepanekuga 04.06.2024 toimunud koosolekul. (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga 10