Leping

SIHTASUTUSE VIRUMAA MUUSEUMID ASUTAJATE OTSUS 3-4/1124-1 Eesti Vabariik Kultuuriministeeriumi kaudu, keda esindab kultuuriminister Heidy Purga, Haljala vald Haljala Vallavalitsuse kaudu, keda esindab vallavanem Anti Puusepp, ja Rakvere linn Rakvere Linnavalitsuse kaudu, keda esindab linnapea Triin Varek, otsustavad kinnitada asutajate ootused Sihtasutusele Virumaa Muuseumid (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga Anti Puusepp Triin Varek  Asutajate ootused Sihtasutusele Virumaa Muuseumid  Sissejuhatus Riigi kui asutaja ootused Sihtasutusele Virumaa Muuseumid (edaspidi sihtasutus) tulenevad strateegiast „Eesti 2035“, „Kultuuri arengukavast 2021–2030“, Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu ICOM eetikakoodeksist ning muuseumiseadusest. Rakvere linna ja Haljala valla kui asutajate ootused tulenevad nende arengukavadest. Ootused on kooskõlas sihtasutuse põhikirjaga. Eesti Vabariik, asutajaõiguste teostajana Kultuuriministeerium, Rakvere linn, asutajaõiguste teostajana Rakvere Linnavalitsus, ja Haljala vald, asutajaõiguste teostajana Haljala Vallavalitsus, seavad sihtasutusele neli peamist eesmärki:  tagada muuseumi kultuuriväärtuslike hoonete ja rajatiste ning muuseumikogu pikaajaline säilimine, arendamine, uurimine ning vahendamine;  tugevdada Rakvere linna ja Lääne-Viru maakonna konkurentsivõimet, toetades ja edendades kohalikku identiteeti;  järgida sotsiaalse vastutuse põhimõtteid ja head juhtimistava;  tagada muuseumi jätkusuutlik majandustegevus. Eesmärgid ja põhimõtted on allpool teemade lõikes lahti kirjutatud. Asutajate ootuste täitmise eest vastutavad sihtasutuse nõukogu ja juhatus. Täitmise seire toimub igal aastal perioodil veebruar– märts, st enne majandusaasta aruande kinnitamist sihtasutuse nõukogus. Vajaduse korral räägitakse uuendamine läbi sihtasutuse nõukogu esimehe, juhatuse esimehe ja asutajate esindajatega, hiljemalt pärast korralisi kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude valimistulemuste selgumist.  Riigi ja kohalike omavalitsuste osalemise põhjused sihtasutuse asutamisel Riik, Rakvere linn ja Vihula vald (praegu Haljala vald) asutasid 06.05.2002 Sihtasutuse Virumaa Muuseumid, et tagada sihtasutuse avaliku funktsiooni täitmine, milleks on vara valitsemise ja kasutamise kaudu Rakvere linna ja Lääne-Viru maakonna ajaloo ning arhitektuuri-, kultuuri- ja looduspärandi tutvustamine ja populariseerimine ning seeläbi Eesti ajaloo tundmise kasvatamine. Riigile kuuluvasse muuseumikogusse, mida sihtasutus kasutab halduslepingu alusel, kuulub väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist, mille hoidmine ja arendamine on avalik huvi.  Strateegilised valdkondlikud eesmärgid Sihtasutuse eesmärkide täitmist jälgitakse järgmiste võtmeindikaatorite1 alusel: 1) külastajate rahulolu; 2) töötajate rahulolu. Täpsemad valdkonnapõhised ootused Sihtasutusele Virumaa Muuseumid on järgmised: 1. Säilitada ja arendada Rakvere linnust, Palmse mõisa ja teisi kultuuriväärtuslikke objekte, kasutades maksimaalselt EL fondide jm voĩ malusi. Tulemusindikaator: 1.1.Muuseumi korrasoleva kinnisvara osakaal kogu kinnisvarast 2. Hoida kogumispõhimõtted ajakohased ja täiendada muuseumikogu järjepidevalt kogumispõhimõtete alusel. 1 Vt kõigi indikaatorite metoodikat ning baas- ja sihttasemeid lisas 1. 1 Tulemusindikaatorid: 2.1. Uute museaalide vastavus kehtivatele kogumispõhimõtetele 2.2. Muuseumikogu täiendamise otsuste põhjendatus 3. Säilitada muuseumikogu turvalistes ja stabiilsetes tingimustes. Tulemusindikaatorid: 3.1. Nõuetekohast säilitamist tagava hoidlapinna osakaal hoidlate kogupinnast 3.2. Rahuldava füüsilise seisukorraga museaalide osakaal museaalide koguarvust 4. Võimaldada huvilistele ligipääs muuseumikogule ja algatada muuseumikoguga ja/voĩ muuseumi uurimisteemaga seotud uurimisprojekte. Tulemusindikaatorid: 4.1. Foto- ja dokumendikogu kättesaadavus MuIS-is 4.2. Uurimisprojektide arv aastas, sh koostööprojektide arv 4.3. Uurimistööde konsultatsioonide arv 5. Pakkuda muuseumi missioonist, kogust ja teemadest lähtuvat unikaalset ja inspireerivat näituseprogrammi ja sellega seotud haridustegevusi kogu elukaare ulatuses. Tulemusindikaatorid: 5.1. Muuseumi külastajate arv aastas, sh eraldi tasuliste ja tasuta külastajate arv 5.2. Haridustegevustes osalejate rahulolu pakutud tegevustega 5.3. Aasta jooksul haridustegevusest osa saanud laste ja noorte arv 5.4. Aasta jooksul haridustegevusest osa saanud täiskasvanute arv 6. Tagada muuseumikogusse kuuluvate autoriõigustest vabade teoste digikujutiste vabakasutus. Tulemusindikaatorid: 6.1. MuIS-is on määratud õiged litsentsid 6.2. Muuseumi veebilehel on vabakasutuse kohta asjakohane selgitus 7. Hoida muuseumi filiaalid külastajatele avatud vähemalt viiel päeval nädalas, sh nädalavahetustel ja üldjuhul ka riigipühadel. Erandeid võib teha madalhooajal. Hoida suvehooajal vähemalt üks filiaal külastajatele avatud iga nädal vähemalt ühel tööpäeval kauem kui kella 18.00-ni. Tulemusindikaator: 7.1. Muuseumi lahtiolekuajad filiaalide lõikes 8. Lähtuda kõigi teenuste pakkumisel ligipääsetavuse ja universaaldisaini põhimõtetest arvestamaks kasutajate vajadustega kogu nende elukaare ulatuses: lapsed, eakad, erivajadusega inimesed, lapsevanemad, ajutise tegevuspiiranguga inimesed, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed ja kõik teised. Analüüsida teenuseid nn suutlikkussurvest ja kogemuse terviklikkusest lähtudes: st millist võimekust või suutlikkust iga konkreetne teenus kasutajalt igas üksikus kasutusetapis nõuab ning kuidas on võimalik teenust kõigile kasutajasõbralikumaks muuta või alternatiive pakkuda. Suuremaid investeeringuid nõudvate muudatuste puhul koostada tegevuskava. Tulemusindikaator: 8.1. Enesehindamine kõigi teenuste lõikes, tegevuskava koostamine puuduste likvideerimiseks ja selle täitmine 2 9. Vähendada muuseumi keskkonnajalajälge. Tulemusindikaatorid: 9.1. Elektri- ja soojusenergia kasutus aastas 9.2. Vee kasutus aastas 9.3. Jäätmete liigiti kogumine 9.4. Keskkonnahoidlike hangete osakaal kõigist hangetest aastas 9.5. „Rohelise muuseumi“ ja/või „Rohelise võtme“ märgise saamine/hoidmine  Finantseesmärgid Kasumi teenimine ei ole sihtasutuste tegevuseesmärk. Vaatamata sellele on vaja jälgida, et sihtasutus tegutseks oma eesmärkide saavutamisel neile eraldatud rahaliste vahenditega võimalikult kulutõhusalt. Võtmeindikaatorid on järgmised: a. majandustegevusest laekuva tulu osakaal kogutulust (v.a investeeringutoetused); b. lühiajaliste võlgnevuste kattekordaja. Strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad toetama järgmised finantseesmärgid ja -põhimõtted: 1. Tõhusus ja jätkusuutlikkus: a. majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult; b. keskpikas ajahorisondis (4 a) summeerituna ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita) ületada tulude kasvu. 2. Investeerimispoliitika: a. sihtasutuse põhitegevuse arendusliku iseloomuga investeeringuid tehakse lähtudes nõukogu otsusest ning need kaetakse üldjuhul sihtasutuse majandustegevusest laekunud tulust ja avalikest siseriiklikest ja välisvahendite taotlusvoorudest; b. kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ja arvesse võetud; c. arendustegevuste investeeringuotsuste ettevalmistamisel ja alternatiivide analüüsil lähtutakse põhimõttest, et arendusprojekt peab olema jätkusuutlik ja tasuv, st mitte suurendama sihtasutuse püsikulusid määral, mida projekti tulud ei suuda katta; d. uute hoonete ehitamisele eelistatakse olemasolevate hoonete (eelkõige mälestiste) renoveerimist. 3. Sihtasutuse eelarve kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et riigi toetust kasutatakse esmajärjekorras lisas 1 loetletud baasteenuste osutamiseks ja asutajate ootuste dokumendis nimetatud strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Lisateenused on teenused, mille osutamine ei ole sihtasutuse põhitegevus. St et sihtasutus võib, aga ei pea neid pakkuma. Muuseumiseaduse (§ 20 lg 2) kohaselt ei tohi lisateenused takistada põhiülesannete täitmist, need peavad olema isetasuvad (soovituslikult kasumlikud) ning nende osutamise otsesteks kuludeks ei või kasutada riigi tegevustoetust.  Juhtimiskvaliteedi eesmärgid Eesmärk on, et sihtasutuse juhtimise ja teenuste kvaliteet oleks kõrge ning maksumaksja raha on seeläbi tõhusalt kasutatud. Oluline on juhatuse ja nõukogu liikmete kompetentsipõhine valimine ja määramine (esindatud on sisutegevuse, juhtimise, finants, õiguse jm asjakohased kompetentsid), liikmete vastastikune hea koostöö ning tõhus toimimine. 3 1. Sihtasutus on töötajaid ja koostööpartnereid väärtustav, paindlik, efektiivselt majandatud kaasaegne organisatsioon, mis rakendab sobivat juhtimissüsteemi ja hindab regulaarselt selle toimimist. Selleks toimub muu hulgas: 1.1. kord aastas nõukogu esimehe koostöövestlus juhatuse liikmega; 1.2. kord aastas nõukogu liikmete enesehindamine ning juhatuse liige annab tagasisidet nõukogu liikmete tööle2. 2. Sihtasutus lähtub andmete töötlemisel ning infosüsteemide pidamisel, kasutamisel ja arendamisel avaliku sektori infoturbe nõuetest3 ning Kultuuriministeeriumi haldusala IKT teenuste korraldamise põhimõtetest4. Tulemusindikaator: küberhügieeni koolituse (digitesti) läbinud töötajate osakaal aastas kõikidest asutuse töötajatest, kellele test saadeti. 3. Juhatuse liikmele tulemustasu maksmine on seotud mh asutajate ootuste täitmisega (on sõlmitud tulemusleping või kokkulepe fikseeritud muul moel). 2 Vt korraldamise metoodika lisas 1. 3 https://eits.ria.ee/ 4 Heaks kiidetud Kultuuriministeeriumi IT nõukogu 31.10.2022 koosolekul. 4