Asutaja ootuste edastamine

Lisa A - Eesti Filmi Instituudi asutajaootuste mõõdikud Eesmärk 2024 2025 2026 2027 Võtmeindikaatorid 1. Filmitootjate ja koostööpartnerite rahulolu alates 2025 2. Töötajate rahulolu alates 2025 EFI toetab kõrgetasemelise ja mitmekesise filmiloomingu valmimist 3.1. Aasta jooksul toetatud uute pikkade mängufilmide arv 5 5 5 5 3.2. Aasta jooksul toetatud uute pikkade dokumentaalfilmide arv 10 10 10 10 3.3. Aasta jooksul toetatud lühi- ja animafilmide arv 13 13 13 13 3.4. Viimase kahe aasta jooksul EFI poolt toetatud lastefilmide arv 2 2 2 2 3.5. Aasta jooksul toetatud pikkade debüütfilmide arv 1 1 1 1 Eesti filmide ja väärtfilmide kättesaadavus kinodes 4.1. Aasta jooksul kinodes esilinastunud EFI toetatud mängufilmide arv 5 5 5 5 4.2. Aasta jooksul kinodes esilinastunud EFI toetatud dokumentaalfilmide arv 8 8 8 8 4.3. EFI poolt toetatud Eesti filmide viimase kolme aasta keskmine turuosa filmilevis 10% 10% 11% 12% 4.4. Kino Artis vaatajate arv 80000 82000 83000 85000 EFI toetab valdkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet ja tutvustab Eestit hinnatud võttekohana 5.1. Rahvusvahelise vähemuskaastootmisena valminud filmide arv 7 7 7 7 5.2. Eesti filmide osaluste arv festivalidel ja filmipäevadel alates 2025 5.3. Eesti filmitootjate osalemine rahvusvahelistel filmiturgudel alates 2025 5.4. Osalemine rahvusvahelistes filmivaldkonna koostöövõrgustikes ja fondides 10 10 10 10 5.5. Film Estonia meetme kaudu toetatud filmiprojektide Eestis kulutatud summa - seire 5.6. Rahvusvaheliste Eesti osalusega filmikultuuri projektide arv - seire Eesti filmipärand on hoitud ja kättesaadav 6.1. Aasta jooksul kättesaadavaks tehtud filmipärandi kestus minutites 300 300 300 300 6.2. Tallinnfilmile kuuluva filmipärandi vaatajate arv televisioonis ja voogedastusplatvormidel alates 2025 6.3. Pärandi haridusprogrammidest osasaajate arv alates 2025 Keskkonnajalajälje vähendamine 7.1. Osalemine valdkonna keskkonnajalajälje vähendamisega seotud projektides 1 1 1 1 7.2. Jäätmete liigiti kogumine toimub toimub toimub toimub  Lp Andrus Raudsalu Nõukogu esimees Eesti Filmi Instituut SA [email protected] Lp Edith Sepp Juhatuse liige Eesti Filmi Instituut SA [email protected] 28.12.2024 nr 10-5/1502-1 Asutaja ootused sihtasutusele Eesti Filmi Instituut Austatud nõukogu esimees ja juhatuse liige Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut asutajaõiguste teostajana edastan nõukogule ja juhatusele dokumendi „Asutaja ootused sihtasutusele Eesti Filmi Instituut“ koos lisaga. Asutaja ootused on riigi kui sihtasutuse (edaspidi SA) asutaja sõnastatud strateegilised eesmärgid ja põhimõtted SA nõukogule SA tulemuslikuks juhtimiseks. Asutaja ootused lähtuvad valdkonnaga seotud arengukavadest ning need tuleb võtta aluseks SA arengukava elluviimisel ja uuendamisel. Asutaja ootuste täitmise aruanne on osa majandusaasta aruande tegevusaruandest. See on sisend Kultuuriministeeriumile kui asutajaõiguste teostajale, et hinnata SA edukust eesmärkide täitmisel. Asutaja ootuste täitmise seiret koordineerib Kultuuriministeeriumi teenistuja, kes on nõukogus ministeeriumi esindaja. Kultuuriministeerium tänab hea koostöö ja aktiivse kaasamõtlemise eest ootuste ja tulemusindikaatorite sõnastamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Lisa: Asutaja ootused Sihtasutusele Eesti Filmi Instituut neljal lehel koos Lisaga A ühel lehel Karlo Funk 5648 5966 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  ASUTAJA OOTUSED SIHTASUTUSELE EESTI FILMI INSTITUUT  Sissejuhatus Riigi kui asutaja ootused sihtasutusele tulenevad strateegiast „Eesti 2035“ ja „Kultuuri arengukavast 2021–2030“. Sihtasutus on Kultuuriministeeriumi strateegiline partner Eesti filmikultuuri arendamisel, filmide tootmisel ja filmikultuuri säilitamisel. Kultuuriministeerium eraldab allpool toodud eesmärkide täitmiseks igal aastal sihtasutusele tegevustoetust vastavalt riigieelarves kinnitatud vahenditele. Riigi ootused on kooskõlas sihtasutuse põhikirjaga. Eesti Vabariik seab Eesti Filmi Instituudile kui ainsale sihtasutustele audiovisuaalvaldkonnas kolm peamist eesmärki:  Edasiantavate toetuste abil luuakse kõrgetasemelisi Eesti mängu-, dokumentaal- ja animafilme ning soodustatakse rahvusvahelist kaastootmist;  EFI toetab oma tegevustega Eesti filmivaldkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet ja tutvustab Eestit hinnatud võttekohana;  EFI toetab filmikultuuri arengut, pärandi kättesaadavaks tegemist ja filmihariduse edendamist. Riigi seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad sihtasutuse nõukogu ja juhatus. Asutaja ootuste täitmise seire toimub igal aastal perioodil veebruar-märts, st enne majandusaasta aruande kinnitamist sihtasutuse nõukogus. Asutaja ootusi uuendatakse vajaduse korral.  Riigi osalemise põhjused sihtasutuse asutamisel Sihtasutuse loomise ja toetamise eesmärk on luua eeldused publikut kõnetava Eesti filmikunsti kõrgetasemeliste teoste loomiseks ning Eesti filmikultuuri väärtustamiseks, arenguks ja leviks Eestis ja maailmas. Toetuse andmise tulemusena on Eesti filmikunst elujõuline, algupärane, publikut arvestav ja rahvusvaheliselt edukas ning peegeldab kaasaega ja ajalugu mitmekesiselt ja meeliköitvalt; Eesti filmikultuur, sealhulgas filmiteadus, filmiharidus, filmipärand ja filmiajalugu on hoitud, üldsusele hästi kättesaadav, arenev ja kaasaegne. Eesti Filmi Instituut panustab „Kultuuri arengukava 2021–2030“ peaeesmärki  Eesti kultuur on elujõuline, arenev ja maailmale avatud ning kultuuris osalemine on loomulik osa iga inimese elus; ja kolme alaeesmärki  Eesti kultuurielu on tugev ja toimiv  Kultuuri ja loovuse roll ühiskonna arengus on väärtustatud  Eesti kultuurimälu on hoitud ja hinnatud Arengukava toob lisaks välja filmikultuuri arengu jaoks olulised eesmärgid ja tegevussuunad. Eesti Filmi Instituut panustab oma tegevusega valdkondlike eesmärkide saavutamisse, nagu rahvusvahelistumine, audiovisuaalse kirjaoskuse ja filmialase teadlikkuse kasv, jätkusuutlik ja regionaalselt kättesaadav kinolevi, Euroopa väärtfilmide tutvustamine, filmipärandi säilitamine ning Eesti kui filmivõttekoha tutvustamine. Eesti Filmi Instituut arendab kontakte Euroopa ja Eesti filmitööstuse vahel.  Strateegilised valdkondlikud eesmärgid Võtmeindikaatorid on järgmised: 1. Filmitootjate ja koostööpartnerite rahulolu 2. Töötajate rahulolu Valdkonnapõhised ootused sihtasutusele Eesti Filmi Instituut on järgmised: 3. Eesti Filmi Instituut toetab kõrgetasemelise ja mitmekesise filmiloomingu valmimist Tulemusindikaatorid on 3.1. Aasta jooksul toetatud uute pikkade mängufilmide arv 3.2. Aasta jooksul toetatud uute pikkade dokumentaalfilmide arv 3.3. Aasta jooksul toetatud lühianimafilmide arv 3.4. Viimase kahe aasta jooksul valminud EFI poolt toetatud lastefilmide arv 3.5. Aasta jooksul toetatud pikkade debüütfilmide arv 4. Eesti filmide ja väärtfilmide kättesaadavus kinodes Tulemusindikaatorid on 4.1. Aasta jooksul kinodes esilinastunud EFI toetatud mängufilmide arv 4.2. Aasta jooksul kinodes esilinastunud EFI toetatud dokumentaalfilmide arv 4.3. EFI poolt toetatud Eesti filmide viimase kolme aasta keskmine vaatajate osakaal filmilevis 4.4. Kino Artis vaatajate arv 5. Eesti Filmi Instituut toetab Eesti filmivaldkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet ja tutvustab Eestit hinnatud võttekohana Tulemusindikaatorid on 5.1. Rahvusvahelise vähemuskaastootmisena valminud filmide arv 5.2. Eesti filmide osaluste arv festivalidel ja filmipäevadel 5.3. Eesti filmitootjate osalemine rahvusvahelistel filmiturgudel 5.4. Osalemine rahvusvahelistes filmivaldkonna koostöövõrgustikes ja fondides Seireindikaatorid on 5.5. Film Estonia meetme kaudu toetatud filmiprojektide Eestis kulutatud summa 5.6. Rahvusvaheliste Eesti osalusega filmikultuuri projektide arv 6. Eesti filmipärand on hoitud ja kättesaadav Tulemusindikaatorid on 6.1. Aasta jooksul kättesaadavaks tehtud filmimaterjali kestus minutites 6.2. Tallinnfilmile kuuluva filmipärandi vaatajate arv televisioonis ja voogedastusplatvormidel 6.3. Pärandi haridusprogrammidest osasaajate arv  7. Keskkonnajalajälje vähendamine Tulemusindikaator on 7.1. Osalemine valdkonna keskkonnajalajälje vähendamisega seotud projektides 7.2. Jäätmete liigiti kogumine Lisaks valdkondlike põhieesmärkide täitmisele kogub ja avaldab sihtasutus filmivaldkonna levi- ja tootmisstatistikat ning kogub partneritelt tagasisidet toetuse vahendamise protsessi kvaliteedi kohta. Tagasiside metoodika ja baastase strateegiliste võtmeindikaatorite loomiseks töötatakse välja 2024. aasta jooksul.  Finantseesmärgid Kasumi teenimine ei ole riigi asutatud sihtasutuste peamine tegevuseesmärk. Vaatamata sellele on vaja jälgida, et sihtasutus tegutseks oma eesmärkide saavutamisel neile eraldatud rahaliste vahenditega võimalikult kulutõhusalt. Strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad toetama järgmised finantseesmärgid ja -põhimõtted: Tõhusus ja jätkusuutlikkus: a) majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult; b) keskpikas ajahorisondis (4 a) summeerituna ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita) ületada tulude kasvu. Investeerimispoliitika: a) sihtasutuse põhitegevuse arendusliku iseloomuga investeeringuid tehakse lähtudes nõukogu otsusest ning need kaetakse üldjuhul sihtasutuse majandustegevusest laekunud tulust ja avalikest siseriiklikest ja välisvahendite taotlusvoorudest; b) kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad riskid tuvastatud ja arvesse võetud; c) üksikobjektide investeeringuotsuste ettevalmistamisel ja alternatiivide analüüsil lähtutakse põhimõttest, et arendusprojekt peab olema jätkusuutlik ja tasuv, st mitte suurendama sihtasutuse püsikulusid määral, mida projekti tulud ei kata; d) uute hoonete ehitamisele eelistatakse olemasolevate hoonete (eelkõige mälestiste) renoveerimist. Sihtasutuse eelarve kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et riigi toetust kasutatakse baasteenuste osutamiseks ja asutaja ootuste dokumendis nimetatud strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Lisateenused on teenused, mille osutamine ei ole sihtasutuse põhitegevus.  Juhtimiskvaliteedi eesmärgid Sihtasutus rakendab sobivat juhtimissüsteemi ja hindab regulaarselt selle toimimist (nt ISO standard 9001, CAF-mudel, hindamine siseauditite abil jms). Selleks toimub muuhulgas:  a) kord aastas nõukogu esimehe koostöövestlus juhatuse liikmega; b) kord aastas nõukogude liikmete enesehindamine ning juhatuse liige annab tagasisidet nõukogu liikmete tööle. c) Sihtasutus lähtub andmete töötlemisel ning infosüsteemide pidamisel, kasutamisel ja arendamisel avaliku sektori infoturbe nõuetest ning Kultuuriministeeriumi haldusala IKT teenuste korraldamise põhimõtetest. Üks tulemusindikaatoritest: küberhügieeni koolituse (digitesti) läbinud töötajate osakaal aastas kõikidest asutuse töötajatest, kellele test saadeti. d) Juhatuse liikmele tulemustasu maksmine on seotud mh asutaja ootuste täitmisega (on sõlmitud tulemusleping või kokkulepe fikseeritud muul moel). Kõigi indikaatorite baas- ja sihttasemed on toodud lisas A