Leping

Kultuuriministeeriumi haldusala IKT valdkonna teenuste osutamise ning arenduste läbiviimise toimemudeli analüüs Pakkumus Kultuuriministeerium ¾¾¾¾¾¾¾¾¾¾¾¾ 14. oktoober 2024 Kultuuriministeeriumi haldusala IKT valdkonna teenuste osutamise ning arenduste Pakkumus läbiviimise toimemudeli analüüs Risto Raaper Kultuuriministeerium Suur-Karja 23, 10148, Tallinn 14. oktoober 2024 Austatud Risto Raaper Täname Teid võimaluse eest esitada CheckIT OÜ pakkumine Kultuuriministeeriumi haldusala IKT valdkonna teenuste osutamise ning arenduste läbiviimise toimemudeli analüüsi läbiviimiseks. Pakkumuse tegemisel oleme lähtunud meile tänaseks teadaolevast informatsioonist (teie pakkumiskutse), arusaamadest ja nägemusest teie vajaduste kohta. Käesolevas pakkumuses esitame täidetult kõik vajalikud vormid, sh ülevaate meie varasemast kogemusest, meeskonnaliikmetest ja pakkumuse maksumuse ning anname ülevaate töö läbiviimise metoodikast ning ajakavast. Kinnitame, et vastame hankepakkumises esitatud tingimustele ning firmal ega ka meeskonnaliikmetel ei esine huvide konflikti käesoleva pakkumise osas. Peame Kultuuriministeeriumit oluliseks kliendiks ning oleme veendunud, et meil on vajalikud teadmised ja kogemused antud töö professionaalseks teostamiseks. Loodame, et meie pakkumuses toodu vastab Teie ootustele. Juhul, kui Teil tekib küsimusi, oleme neile meeleldi nõus vastama. Kontaktisikuks on Mihkel Lauk (telefon: 5161234, e-post: [email protected]). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mihkel Lauk CheckIT OÜ CheckIT OÜ, Mihkel Lauk 2/24 Kultuuriministeeriumi haldusala IKT valdkonna teenuste osutamise ning arenduste Pakkumus läbiviimise toimemudeli analüüs Sisukord 2 Esimese taseme pealkiri ............................................................................................. 3 2.1 Teise taseme pealkiri ........................................................... Error! Bookmark not defined. 2.1.1 Kolmanda taseme pealkiri ............................................................ Error! Bookmark not defined. 3 Bullet list ........................................................................... Error! Bookmark not defined. 4 Numbered list .................................................................... Error! Bookmark not defined. 5 Tables .......................................................................................................................... 4 CheckIT OÜ, Mihkel Lauk 3/24 Kultuuriministeeriumi haldusala IKT valdkonna teenuste osutamise ning arenduste Pakkumus läbiviimise toimemudeli analüüs 1 Meie arusaam teie vajadusest 1.1 Analüüsi eesmärk Analüüsi peamine eesmärk on analüüsida IKT-teenuste osutamise ja arenduste toimemudelite alternatiive, arvestades võimalusel Eesti enda kogemust ja teiste riikide parimaid praktikaid ning tuues välja iga lahendusvariandi poolt- ja vastuargumendid. Tööde läbiviimisel tuleb toetuda 2022. aastal Rahandusministeeriumi poolt läbiviidud „Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise ning arenduste läbiviimise toimemudel-i“ riigihanke nr viitenumber 248106 tulemustel ning analüüsida Kultuuriministeeriumi haldusala eripära. Eesmärk on töötada välja Kultuuriministeeriumi haldusala IKT-teenuste osutamise ja arenduste toimemudel ja tegevuskava. Eesmärk, milleni soovitakse jõuda haldusala IKT-teenuste osutamise ja arenduste toimemudeli rakendamisel (toimemudeli rakendamise mõju), on kirjeldatud alljärgnevalt: 1. Teenuse tarbijad on rahul teenuse toimimisega. 2. Kultuuriministeeriumi haldusalal on keskne ülevaade teenustest ja nende kvaliteedist; teenused on juhitud, seiratud, ülalhoid ja arenduste läbiviimine on tagatud võimalikult aja- ja kuluefektiivselt. Teenuste juhtimisel ja tagamisel on lähtutud sobivast IKT teenuste osutamise ja arenduste toimemudelist. 3. Teenused on turvalised ehk teisisõnu risk küberturbe intsidentideks on minimaalne. 4. Teenuse ülalhoiuks kulub minimaalne vajalik ressurss (nii inimressurss kui ka ülalhoiukulud). 5. Teenustes on võimalik kiirelt ning paindlikult teha muudatusi ning täiendusi (õigusloomest tulenevad muutused, teistest teenustest tulenevad muutused jne). 6. Teenuste kaasaegsena hoidmiseks kulub minimaalne vajalik ressurss (komponentide uuendamine, lõppkasutaja soovide juurutamine jne). Probleemid, mille lahendamist analüüsi eesmärgiga soovitakse saavutada, on järgmised: • IT teenuste osutamise kvaliteet on ebaühtlane (eelkõige väiksemates ja vähem võimekates asutustes), mis on tingitud nii vastavate kompetentside kui ka rahaliste vahendite puudumisest, mille tõttu ei ole võimalik osutada teenuseid kvaliteetselt. Tihtilugu puuduvad asutustel teenuse osutamiseks vajalikud rollid või töötaja täidab mitmeid rolle samaaegselt (IT juhtimine, arhitektuur, analüüs, infoturbe tagamine jne). • Puudub piisav haldusala ülene juhtimise- ja arendusvõimekus, mistõttu ei ole teenused keskselt juhitud, ülalhoid ja arenduste läbiviimine ei ole tagatud võimalikult aja- ja kuluefektiivselt. • Ministeeriumil puuduvad operatiivsed juhtimise mehhanismid IKT valdkonna (sh küberturbe) juhtimiseks ja korraldamiseks. Vastu on võetud haldusala ülene IKT teenuste korraldamise raamistik ja haldusala infoturbe poliitika, kuid selle rakendamine haldusala asutustes on puudulik. Ministeeriumil sisuliselt puuduvad ka piisavalt efektiivsed hoovad, sh inimressurss, et nende dokumentide rakendamist ja rakendamise seiret tagada. • Puudub täielik ülevaade haldusala asutuste teenustest, teadmised ja oskused, sh tehnoloogiate juhtimine, on väliste partnerite käes, tekkinud on sõltuvused kindlatest välistest arendajatest. • Kasutusel on palju infosüsteeme, sh esineb märkimisväärne hulk dubleerimisi ning tehnoloogilist võlga, mille jätkusuutlikuks ülevalpidamiseks kulub märkimisväärne ressurss ja mille haldamine käib rahaliselt üle jõu. CheckIT OÜ, Mihkel Lauk 4/24 Kultuuriministeeriumi haldusala IKT valdkonna teenuste osutamise ning arenduste Pakkumus läbiviimise toimemudeli analüüs • Suur osa e-teenuste arendusi viiakse läbi projektipõhiselt ja rahastatakse peamiselt SF vahenditest, mistõttu on arendusprotsessid pikad ja paindumatud, puudub võimalus kiirelt reageerida muutunud ootustele, samuti on küsimärgi all nende arendamise jätkusuutlikkus SF vahendite lõppemisel. • IKT asutustes ja üksustes osutatakse ministeeriumile sarnaseid IT-teenuseid valdkonna sees (IT juhtimine, IT eelarvestamine, IT projektijuhtimine, IT arendusvajaduste analüüs, IT arhitektuur, infoturbejuhtimine, süsteemihaldus jne). 1.2 Uurimisküsimused Tellija on püstitanud järgmised uurimisküsimused: 1. Milline on terviklik ja jätkusuutlik IKT korraldamise (teenuste osutamise) ja arenduste läbiviimise toimemudel Kultuuriministeeriumi haldusalas, arvestades Eesti ministeeriumite IKT tänast korraldust ja võttes arvesse IKT-baasteenuste (töökoht ja serveri baasteenus) osutamise üleminekut Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse ning Kultuuriministeeriumi haldusala eripärasid, sh: 2. Milline peaks olema rolli- ja vastutuse jaotus äri ja IT vahel? 3. Kas, kuidas ja millises skoobis on otstarbekas rakendada kogu haldusalas ühtseid IKT teenuste korraldamise põhimõtteid? 4. Rollide loetelu, mis peavad minimaalselt olema kaetud riigi poolt keskselt, et tagada mudeli jätkusuutlik rakendamine? 5. Rollide loetelu, mis peavad minimaalselt olema kaetud Kultuuriministeeriumi haldusala poolt keskselt, et tagada mudeli jätkusuutlik rakendamine? 6. Rollide loetelu, mis peavad minimaalselt olema kaetud asutuste poolt, et tagada mudeli jätkusuutlik rakendamine? 7. Kas ja millised on IKT valdkonnas haldusala edasised konsolideerimisvõimalused (tuua välja saadav kasu ja riskid)? CheckIT OÜ, Mihkel Lauk 5/24 Kultuuriministeeriumi haldusala IKT valdkonna teenuste osutamise ning arenduste Pakkumus läbiviimise toimemudeli analüüs 2 Meie lähenemine Järgnevalt on kirjeldatud meie lähenemine hanke lähteülesandes toodud eesmärkide täitmiseks. 2.1 Tegevuskava Tegevuskava oleme hanke tehnilise kirjelduse spetsiifikast jaganud kolme etappi. Sobivaima •Projekti ettevalmistus toimemudeli valik •Esitlusmaterjalide •Valitsemisala võrdlusuuring koostamine •Võrdlusuuringu tulemuste •Vahearuande täpsustamine •Esitluste läbiviimine analüüs •Mudelite validatsioon ja valik •Vahearuande vormistus ja •Tegevuskava koostamine üleandmine •Lõppraporti koostamine ja üleandmine Kultuuriministeeriumi valitsemisala Tulemite esitlused võrdlusuuring Joonis 1. Projekti etapid ja tegevused. Järgnevalt on kirjeldatud iga etapp ja selle alamtegevused. 2.1.1 I etapp: Kultuuriministeeriumi valitsemisala võrdlusuuring Eesmärk Uurida KUM valitsemisala IKT arenduste tänast toimemudelit võrdluses RAM projekti tulemitega1 Tegevused • Projekti ettevalmistus • Valitsemisala võrdlusuuring • Võrdlusuuringu tulemuste analüüs • Vahearuande vormistus ja üleandmine Tulemid • Projekti leping • Projekti juhtrühma kohtumiste kokkuvõtted • Kogutud alusandmed • Vahearuanne • I etapi ÜVA 1 2022. aastal Rahandusministeeriumi poolt läbiviidud „Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise ning arenduste läbiviimise toimemudel-i“, riigihanke nr viitenumber 248106. CheckIT OÜ, Mihkel Lauk 6/24 Kultuuriministeeriumi haldusala IKT valdkonna teenuste osutamise ning arenduste Pakkumus läbiviimise toimemudeli analüüs 2.1.1.1 Projekti ettevalmistus Tegevuse eesmärgiks on projekti kiire käivitamine. Tegevuse käigus lepime hankijaga kokku ja viime läbi projekti avakohtumise tellija ja täitja meeskondade kokku viimiseks ja edasiste ootuste juhtimiseks. Avakohtumisel käsitleme järgmisi teemasid: • Analüüsi eesmärk ning Tellija ootused – seeläbi tagame, et meil ja Tellijal on ühine arusaam analüüsi eesmärkidest, tulemustest ja nende kasutamisest. • Analüüsi teostamise protsess ja põhimõtted– valideerime pakkumuses toodud analüüsi väljatöötamise tegevuskava. • Riskid – valideerime projekti riske ja nende maandamise meetmeid. • Projekti ajakava – täpsustame ajakava. • Kommunikatsioon – lepime kokku, kes on Tellijapoolsed kontaktisikud ja mis vormis ning millise sagedusega koostöö toimub. • Ühistöö keskkond – lepime kokku, millises keskkonnas toimub materjalide hoiustamine ja omavaheline jagamine. • Juhtrühm – eeldame, et projekti juhtrühmas osalevad isikud, kellel on piisav kogemus ja kompetents projekti tulemuste valideerimiseks ja töörühmade komplekteerimise toetamiseks. Juhtrühma soovime kaasata võtmeisikud kõikidest osapooltest, keda loodav toimemudel mõjutama hakkab. Soovitavalt on juhtrühma liikmed asekantslerite ja/või peadirektorite tasemel. Lepingu allkirjastamisega käivitatakse projektiplaan. Lepingu kahepoolse allkirjastamise kuupäevast saab ühtlasi projekti alguse kuupäev, millest arvestatakse ajakavas toodud tegevuste kestuste järgi projekti olulisemate verstapostide tähtajad. Leping võidakse allkirjastada nii enne kui ka pärast projekti avakoosoleku toimumist. 2.1.1.2 Valitsemisala võrdlusuuring Tegevuse eesmärgiks on uurida Kultuuriministeeriumi valitsemisala tänast IKT teenuste ja arenduste olukorda võrdluses RAM projekti toimemudeli ja rakendamise stsenaariumitega, sh: • Mõisteruum • IKT teenuste ja arenduste valitsemise ja juhtimise praktikad • Rollid ja vastutused • Edu eeldused Tegevuse elluviimiseks kaardistame KUM valitsemisala asjakohased loetavad materjalid ja viime läbi CAWI uuringu – struktureeritud veebiküsitlus, mille detailsus vastab RAM projekti käigus loodud mudelitele. Tegevuse tulemid: • Asjakohased loetavad materjalid. • CAWI uuringu alusandmed. 2.1.1.3 Võrdlusuuringu tulemuste analüüs Tegevuse eesmärgiks on luua selge arusaam Kultuuriministeeriumi valitsemisala tänasest IKT teenuste ja arenduste olukorrast võrdluses RAM projekti toimemudeli ja rakendamise stsenaariumitega. CheckIT OÜ, Mihkel Lauk 7/24 Kultuuriministeeriumi haldusala IKT valdkonna teenuste osutamise ning arenduste Pakkumus läbiviimise toimemudeli analüüs Tegevuse käigus sünteesime CAWI uuringu ja dokumendianalüüsi tulemeid. Tegevuse tulemid: • Kultuuriministeeriumi tänase IKT teenuste ja arenduste olukorra võrdlus RAM projekti toimemudeliga. • Kokkuvõtvad visualiseeringud vastavuskaartide vormis (i.k. heatmaps). Vastavuskaart on graafiline esitlus, mis kujutab andmeid värviskaalal, kus erinevad värvid tähistavad erinevaid väärtuste tihedusi või intensiivsusi. Kõige sagedamini kasutatakse soojuskaarte suurte andmehulkade visualiseerimiseks, et hõlbustada nende kiiret analüüsi ja mustrite tuvastamist. 2.1.1.4 Vahearuande vormistus ja üleandmine Tegevuse eesmärgiks on vormindada kogutud, töödeldud ja analüüsitud andmed üleantavaks tulemiks ja korraldada üleandmine. Tegevuse käigus koostatakse projekti vahearuande dokument, mis edastatakse koos relevantsete alusdokumentidega kokkulepitud tähtajaks tellija esindajale kokkulepitud formaadis kokkulepitud kanaleid pidi. Tellijal jääb pärast tulemite üleandmist aega tulemite sisu kommenteerida ja tagasisidet anda, mille tulemusena vajadusel täiendatakse aruannet. Tellija kooskõlastab vahearuande vastuvõtmise allkirjaga tööde üleandmise vastuvõtu aktile, mille pakkuja ette valmistab. 2.1.2 II etapp: Sobivaima toimemudeli valik Eesmärk Valida sobivaim toimemudel ja luua tegevuskava selle saavutamiseks. Tegevused • Vahearuande täpsustamine • Mudelite validatsioon ja valik • Tegevuskava koostamine • Lõppraporti koostamine ja üleandmine Tulemid • Töötoa materjalid • Juhtrühmade kokkuvõtted • Lõpparuanne • II etapi ÜVA 2.1.2.1 Vahearuande täpsustamine Kuna kitsas ajaraam ei võimalda vahearuannet eraldi seisva tegevusena ellu viia, siis toimub see tegevus lõimituna mudelite validatsiooni ja valiku tegevuste käigus. 2.1.2.2 Mudelite validatsioon ja valik Mudelite validatsiooni eesmärgiks on valida välja sobivaim mudel Kultuuriministeeriumi arendusteenuste juhtimiseks. Kutsume ellu validatsiooni töörühma. Koostöös Tellija esindajatega lepime kokku mudelite valideerimiseks töörühma, kellega mudeleid hakatakse valideerima. Lepime kokku valideerimise kriteeriumid. Pakume välja ja kooskõlastame töörühma liikmetega sobivaima mudeli valikukriteeriumid. Viime läbi mudeli valiku töötoa. Valideerimise kriteeriumite alusel viime läbi vastavuse hindamise iga vaadeldud alternatiivi osas ja anname valiku soovituse. Esitleme soovitust ja selle põhjendusi töörühmale ja valideerime nendega mudeli valiku. Kogume ja dokumenteerime valitud mudeli võimalikud täiendusettepanekud. CheckIT OÜ, Mihkel Lauk 8/24 Kultuuriministeeriumi haldusala IKT valdkonna teenuste osutamise ning arenduste Pakkumus läbiviimise toimemudeli analüüs Anname hinnangu valitud mudelile. Kaasates täitja eksperdid anname hinnangud valitud mudeli rakendatavusele ja kasutatavusele. Tegevuse tulemiks on alternatiivide seast välja valitud sobivaim toimemudel, millele on antud ekspertide hinnang. Tulemid dokumenteeritakse ja soovituste kaalutlused kirjeldatakse lõpparuandes. 2.1.2.3 Tegevuskava koostamine Tegevuse eesmärk on töötada välja tegevuskava valitud toimemudeli ja konsolideerimise elluviimiseks. Koostame tegevuskava kavandi. Koostame toimemudeli rakendamiseks vajalike tegevuste loendi ja tegevuste sisu kirjeldused. Koostame tegevuskava teekaardi, mis näitab tegevuste järjekorda ja soovituslikku ajaraami Gantt-graafikuna. Esitleme kavandit tellija esindajatele juhtrühmas. Anname ülevaate koostatud tegevuskavast projekti juhtrühmas ja kogume vahetu tagasiside. Täiendame tegevuskava tagasisidest laekunuga. Juhrühmas ja selle järgselt kogume tegevuskava tagasiside ja täiendusettepanekud ja viime sisse vajalikud korrektuurid. 2.1.2.4 Lõppraporti koostamine ja üleandmine Tegevuse eesmärgiks on vormistada projekti tulemeid selgitav materjal. Koostame projekti lõpparuande. Täiendades varasemalt esitatud vahearuannet, loome projekti lõpparuande, mis sisaldab kirjeldusi kogu töö käigust, kasutatud metoodikatest ja tulemitest. Lõpparuanne on mahukas dokument, mille eesmärgiks on selgitada, kuidas jõuti töö lähtekohast töö tulemiteni tagades loogiliselt jälgitava järjepidevuse. Olulist rõhku paneme lõpparuande vormistuslikule küljele järgides dokumentide koostamise häid praktikaid. Koostame executive summary. Võttes arvesse töö tulemusi koostame lühikokkuvõtte (nn. executive summary) töö tulemitest ja järelmitest tippjuhtide tarbeks. Tavapärase praktika kohaselt kirjeldatakse lühikokkuvõte projekti lõpus lõpparuandesse esimese sisupeatükina, mis annab kontsentreeritud ülevaate sellele järgnevast sisust, jättes kõrvale metoodikad ja analüüsi detailid ja keskendudes üksnes tulemitele. Vajadusel vormistame lühikokkuvõtte eraldiseisva dokumendina. Kogume tagasisidet ja täiendame lõpparuannet. Esitame koostatud lõpparuande tellijale tagasisidestamiseks ja saadud tagasiside põhjal täiendame lõpparuannet ja lühikokkuvõtet. Koostame ÜVA. Koostame üleandmise ja vastuvõtmise akti, mille allkirjaga tellija saab kinnitada tööde ja tulemite vastuvõtmise. 2.1.3 III etapp: Tulemite esitlused Eesmärk Viia läbi tulemite tutvustamisega seotud esitlused laiemale audientsile. Tegevused • Esitlusmaterjalide koostamine • Esitluste läbiviimine Tulemid • Esitlusmaterjalid • Esinemine esitlusel • III etapi ÜVA Koostame esitlusmaterjali. Üleantud lõpparuande põhjal koostame aruande tutvustamise esitlusmaterjali, mida on võimalik kasutada tulemite esitluste läbiviimiseks. Tellijaga lepime kokku esitlusmaterjali struktuuri ja sisuslaidid. Viime läbi esitlused. Oleme etapi jooksul valmis läbi viima kuni 2 esitlust hankijaga kokkulepitud ajal ja kohas. Esitlusi saame teha nii virtuaalse ülekandega kui ka füüsiliselt kohal viibides. CheckIT OÜ, Mihkel Lauk 9/24 Kultuuriministeeriumi haldusala IKT valdkonna teenuste osutamise ning arenduste Pakkumus läbiviimise toimemudeli analüüs Koostame ÜVA. Koostame üleandmise ja vastuvõtmise akti, mille allkirjaga tellija saab kinnitada tööde ja tulemite vastuvõtmise. 2.2 Ajakava Järgnevalt on toodud planeeritud tegevuste ajakava gantt-kaardina. TEGEVUS ALGUS KESTUS Oktoober November Detsember Jaanuar Nädala esimene kuupäev 30 7 14 21 28 4 11 18 25 2 9 16 23 30 6 13 20 27 Projekti nädala number 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 I etapp: Kultuuriministeeriumi võrdlusuuring 1 6 Projekti ettevalmistus 1 1 Valitsemisala võrdlusuuring 2 3 Võrdlusuuringu tulemuste analüüs 5 2 Vahearuande vormistus ja üleandmine 5 2 II etapp: Sobivaima toimemudeli valik 7 9 Vahearuande täpsustamine 7 2 Mudelite validatsioon ja valik 7 2 Tegevuskava koostamine 7 2 Lõppraporti koostamine ja üleandmine 9 1 III etapp: Tulemite esitlused 12 4 Esitlusmaterjalide koostamine 12 1 Esitluste läbiviimine 13 3 Joonis 2: Projekti ajakava. Ajakavas on toodud projekti tegevused nädalate kaupa. Projekti ajakava kehtib eeldusel, kui projekti alguseks on 2024 oktoobrikuu eelviimane nädal. Riskide minimeerimiseks oleme ajakavas jätnud tööpausi aasta lõppu langevate pühade nädalatele. Ajakava saab täpsustada projekti avakoosolekul ja hiljem projekti juhtrühmade käigus vastava ettepaneku aktsepteerimisel. 2.3 Kasutatavad standardmetoodikad 2.3.1 Projektijuhtimine 2.3.1.1 Projekti staatusraportid Pakkuja edastab igal projekti nädalal lühida ülevaate projekti kulgemisest juhtrühma liikmetele staatusraportina. Staatusraporti eesmärgiks on anda ülevaade: • projekti eelneva nädala tegevustest; • projekti selle nädala tegevustest; • tegevustega projektiplaanis püsimisest; • vajadusel ettepanekuid administratiivsetes küsimustes (juhtrühma kohtumiste aegade muudatused vms). 2.3.1.2 Juhtrühma kohtumised Projekti avakoosolekul lepime kokku projekti juhtrühma koosseisu ning juhtrühma kohtumiste toimumise ajad ja broneerime osaliste kalendritesse kalendrikutsetega vastavad ajavahemikud. Juhtrühma kohtumised: • sisaldavad projekti jooksvate küsimuste arutelusid, vahetulemite esitlusi, vajalike otsuste tegemisi. vajalikud materjalid kohtumise läbiviimiseks valmistab ette pakkuja; CheckIT OÜ, Mihkel Lauk 10/24 Kultuuriministeeriumi haldusala IKT valdkonna teenuste osutamise ning arenduste Pakkumus läbiviimise toimemudeli analüüs • kestavad kuni 2 tundi, mistõttu broneerime vastavad ajavahemikud osaliste kalendrites; • füüsilised kohtumised toimuvad tellija ruumides; • võivad toimuda ka virtuaalselt, kui kehtivad liikumispiirangud seda nõuavad või juhtrühm näeb seda otstarbekana. Virtuaalse ruumi link saab olema lisatud iga juhtrühma kohtumise kutsele; • muudatused juhtrühma kohtumistes kommunikeeritakse projekti staatusraportiga enne juhtrühma toimumist. 2.3.2 Andmekogumine 2.3.2.1 Töölauauuring Töölauauuringut kasutame juhul kui analüüsiks vajalik teave eksisteerib kirja pandud kujul – raportite, kokkuvõtete, juhiste, regulatsioonide või muude dokumentide näol avalikus inforuumis või infopäringutega saadud materjalides. Metoodika aitab kokku koguda ja kiirelt välja valida relevantse dokumentatsiooni ja seal leiduva informatsiooni. Iga leitud info ja selle allika puhul hinnatakse materjalide välistavaks sõelumiseks: • Info asja- ja ajakohasust, selle tõepärasust; • allika usaldusväärsust. Uuringusse lülitatakse vaid nendele kriteeriumitele vastavad allikad ja info. Allikate paljususe korral kasutatakse alusmaterjalidena vaid neid materjale, mis uurimisküsimustesse lisvaäärtust toovad (välistatakse duplikaadid). 2.3.2.2 Intervjuu Olenevalt intervjuu osalejate arvust jagunevad intervjuud personaalintervjuudeks ja töörühmaintervjuudeks. Personaalintervjuu võimaldab oluliselt detailsemat infovahetust kui töörühmaintervjuu. Intervjueeritava saab seeläbi anda lisainfot, mis muidu andmata jääks, ja arutelukäigus on võimalikud ka ekskursid kõrval valdkondadesse. Personaalintervjuu on eelistaud ekspertide intervjueerimisel. Intervjuud viime läbi pool-struktureeritult, mis tähendab, et intervjueerijal on ees nimekiri võtmeküsimustega, mida saab küsida avatud küsimustena. See annab võimaluse saada vastused põhiküsimustele, kuid võimaldab koguda ka lisainfot, mida ei oleks võimalik koguda struktureeritult. Pool-struktureeritud formaat võimaldab intervjuu käigus teha protsessi kaardistust. Intervjuude järgselt koondame kokku ka intervjueeritavate poolt viidatud relevantsed lisamaterjalid ning vajadusel analüüsime seda. Töörühmaintervjuu on hea meetod kui intervjueeritavaid on palju ja nende teadmised on piisavalt sarnased. See võimaldab kiirelt koguda kokku kindlat valdkonda puudutavad teadmised. Diskussioon on mõneti vähem paindlik ja eeldab kogenud moderaatorit. Töörühma intervjuu on hea töövahend mitmest asutusest võrdleva informatsiooni kogumiseks või ühe asutuse tööprotsesside kaardistamiseks. Vastavalt grupi dünaamikale valib moderaator sobiva viisi töötoa läbiviimiseks: • Autoritaarne meetod – moderaator kehtestab kohtumise alguses ajakava, eesmärgid, tegevused ning teeb mööndusi ajakavas vaid töötoas osaliste nõusolekul. • Koostöö meetod – moderaator jagab koosoleku juhtimist koos töötoa osalistega, kuid ei anna kontrolli kordagi lõplikult ära. • Aruteludesse sekkumisel kasutatakse vastavalt vajadusele erinevaid meetodeid: • Informeerimine – moderaator jagab teadmisi, mida töötoas osalistel ei pruugi olla – võimaldab värskendada arutelu. CheckIT OÜ, Mihkel Lauk 11/24 Kultuuriministeeriumi haldusala IKT valdkonna teenuste osutamise ning arenduste Pakkumus läbiviimise toimemudeli analüüs • Toetamine – moderaator toetab parasjagu rääkijat paludes teistel vaikida. • Väljakutse – moderaator teeb probleemi raskemaks kui see tegelikult on – vajalik selleks, et testida ideid. • „Mis saaks siis kui“ küsimused – võimaldavad panna isikuid mõtlema laiemalt ideede kontekstile. • Vale tee – heade mõtete asemel genereeritakse halbu mõtteid ja küsitakse, kuidas probleemi halvemaks teha – võimaldab argumenteerida idee vajalikkust. • Rollimängud – probleemi vaadeldakse teise inimese perspektiivist. • Riskantsed võimalused – grupi liikmetel palutakse esitada võimalikult riskantseid lahendusi – võimaldavad leida uusi mõtteid või toetada olemasolevaid uute argumentidega. Intervjuu planeerimisel lepitakse kokku 2.3.2.3 Ankeetuuring Andmekogumisinstrumendi ja juhendi koostamine Hästi läbimõeldud küsitlusankeet ja selle täitmise juhend on võtmetähtsusega küsitluse õnnestumiseks. Kuna küsimustele vastamine toimub igas asutuses iseseisvalt, siis on oluline rõhk küsimustiku arusaadavusel ja ootuste piisaval selgitamisel. Eesmärgiks on luua ankeet, mille täitmisega on võimalik asutustes iseteeninduslikult (loe: minimaalse kõrvalise abiga) hakkama saada. Koostame küsimused. Küsimused esitame kvalitatiivsena või kvantitatiivsena. Küsimuste esitamise vormi ja vastuste formaadi valikul lähtume hilisemate kokkuvõtete või raporteerimise vajadustest pidades silmas seda, milliseid agregatsioone on vaja toota hüpoteeside tõendamiseks. Formaadi korrektne valik omab määravat tähtsust hilisema andmetöötluse ja analüüside läbiviimise kontekstis. Valime sobivaima vahendi. Küsitlusvahendi tehnoloogia valiku osas võtame arvesse erinevaid aspekte: • kas küsitlus täidetakse ühe katkematu voona või tuleb teha täitmisel pause täiendava info kogumiseks ja hiljem naaseda, mis tingib vahesalvestuse vajaduste täidetuse; • kas vastuseid antakse kindlas järjekorras või tegelikult kindel vastamise järjekord pigem puudub ja vastused võivad tekkida küsimustele suvalises järjekorras, mis tingib hüpliku navigeerimise vajaduse ankeedis; • tehnilisest andmetöötlusest ja analüüsist tulenevad aspektid jms. Omame küsimustike koostamisel ja küsitluste läbiviimiseks põhjalikke kogemusi erinevate vahenditega (Qualtrics küsitlusplatvorm, Google Forms, Sheets, Docs, Microsoft Excel, Word, Access). Andmekogumise ja vastamise vajadustest lähtuvalt valime välja parima lahenduse kasutamiseks. Loome küsimustiku. Küsimustiku struktureerime küsimuste plokkidena, mis järgib etteseatud küsitlusvoo loogikat. Läbimõeldud küsitlusvoo loogika tagab selle, et vastajad ei jääks vastuseid andes kinni ja ei oska enam edasi minna, sest mingi küsimus nende puhul näiteks ei kehti. Küsimustiku kooskõlastame tellijaga. Testime. Vajalike täpsustuste järel koostame küsitlusankeedi ja selle täitmise juhendi. Veendumaks iseteenindusliku eesmärgi täidetuses, viime läbi testimise küsimustiku ja juhendi arusaadavuse osas. Küsitluse läbiviimise ettevalmistused Koostame kommunikatsiooniplaani. Pakume välja kommunikatsiooniplaani asutustega suhtlemiseks ja kooskõlastame Tellijaga. Kommunikatsiooniplaan sisaldab nägemust asutustega loodavatest kontaktidest kirjeldades kontakti ajastust, kanalit ja eesmärki. Asutustega suhtlus viiakse läbi kommunikatsiooniplaani alusel. Kaasame asutused. Kogume tellijalt valimisse kuuluvate asutuste kontaktid, täpsustame vajadusel kontaktide nimekirja. Asutuste kaasamiseks paneme kokku projekti tutvustava pöördumise ja CheckIT OÜ, Mihkel Lauk 12/24 Kultuuriministeeriumi haldusala IKT valdkonna teenuste osutamise ning arenduste Pakkumus läbiviimise toimemudeli analüüs kirjeldame ootuseid, mis meil projekti raames asutuste osas võivad tekkida (sh. kommunikatsiooniplaani). Selline pöördumine loob hea aluse järgnevateks kontaktideks projekti käigus. Broneerime infotunni aja. Alustame ajakava tagamiseks vajalike aegade broneerimisega juba varakult, et tagada osapoolte maksimaalne osalus. Edastame asutuste kontaktidele kalendrikutsed küsitluse käivituse infotunnile. Kutse sisaldab infotunni eesmärgi kirjeldust ja vajalikke detaile infotunnis osalemiseks. Küsitluse käivitamise infotund Tegevuse eesmärgiks on alustada küsitlusperioodiga ja anda vastajatele vajalik info küsimustiku täitmiseks. Korraldame infotunni. Viime läbi infotunni küsitluse käivitamiseks, kus tutvustame osapooltele küsitluse eesmärke, küsimustikku ja juhendit ning küsitlusabi saamise võimalusi küsitlusperioodil. Samuti vastame tekkivatele küsimustele. Kasutame virtuaalset koosolekuruumi. Infotunni viime läbi elektroonsete kanalite vahendusel kasutades virtuaalse koosolekuruumi teenuse võimalusi (MS Teams). Teenus võimaldab ühenduda osapooltel nii tööjaama kui mobiilsetelt platvormidelt ja ei vaja osalejatelt eelregistreerimisi. Salvestame infotunni järelvaatamiseks. Salvestame infotunni, mis võimaldab selle teha ka järelvaatamiseks kättesaadavaks nendele osapooltele, kes infotunnil osaleda ei saanud või kellele Teams keskkond pole kättesaadav. Edastame materjalid. Infotunni järel edastame kõikidele asutustele küsimustiku ja juhendi, samuti ligipääsu infotunni järelevaatamiseks ja infotunnis kasutatud esitlusmaterjalid. Küsitlustulemuste kogumine ja monitooring Tegevuse eesmärgiks on jälgida tulemuste laekumist ja ennetada võimalikke puudujääke küsitlustulemites. Võtame vastu küsitlustulemeid. Kogume vastajatelt kokku vastustega küsitlusankeedid. Hindame vastuste kvaliteeti avastamaks võimalikke probleeme. Peame arvestust. Peame jooksvat arvestust laekunud ja laekumata ankeetide osas. Anname vajadusel perioodilist ülevaadet laekumistest tellijale. Saadame meeldetuletusi. Edastame mittevastanutele iga küsitlusperioodi nädala lõpul meeldetuletusi tähtaja osas ja anname infot abisaamise kohta. 2.3.3 Dokumenteerimine Projekti käigus on oluliseks tugiülesandeks projekti koosolekute ja tulemite dokumenteerimine. Läbiviidud kohtumised juhtrühma, intervjueeritavate ja gruppidega dokumenteerime viisil, et on selgelt võimalik tuvastada olulised järeldused, otsused ja ettepanekud. Projekti kestel kasutatakse ühtset veebipõhist keskkonda projekti dokumentatsiooni säilitamiseks ja jagamiseks. Keskkonnaks on pakkuja (kuid kokkuleppel võib ka tellija) hallatav Confluence, Google Drive või Microsoft Sharepoint tehnoloogial põhinev keskkond, mis võimaldab tekitada projektipõhise dokumentide repositooriumi ja hallata neile ligipääse vastavalt projekti vajadustele. Täpne keskkonna valik lepitakse kokku avakohtumisel. Tellija juhtrühmale võimaldatakse juurdepääs keskkonnale. Projekti lõppedes dokumentatsiooni keskkond suletakse ja kliendile antakse üle kõik projekti tulemid. Projekti käigus tekkiv dokumentatsioon jaguneb üldjoontes järgmistesse kategooriatesse: CheckIT OÜ, Mihkel Lauk 13/24 Kultuuriministeeriumi haldusala IKT valdkonna teenuste osutamise ning arenduste Pakkumus läbiviimise toimemudeli analüüs Juhtrühma arutelude kokkuvõtted. Toome esile kõige olulisemad seisukohad ja langetatud otsused. Protokoll on oluline allikas, mille abil tõestada järelduste valiidsust. Tegu on projekti eesmärki toetavate dokumentidega. Edastame protokollid Tellijale kolme tööpäeva jooksul kooskõlastamiseks. Projekti tulemid – projekti eesmärgi saavutamiselt tekkivad dokumendid – protsessikaardid, mõjude hinnangud, järeldused ja soovitused, lahenduse kirjeldus, arenduse lähteülesanne, vahearuanded, lõpparuanded, lühikokkuvõted vms – on projekti põhidokumendid. Vahearuande ja lõpparuande esitame ka (.docx või mõnes muus) redigeeritavas formaadis. Projekti ajakava – projekti keskkonnas hallatakse ühiselt projekti ajakava. 3 Projekti meeskond Oleme oma meeskonna komplekteerinud ekspertidest, kelle teadmised ja kogemused vastavad parimal viisil analüüsi eesmärkidele, uurimisküsimustele ja metoodikale. Alljärgnevalt on kirjeldatud iga meeskonnaliikme vastavus hankedokumentides toodud nõuetele (vastavustingimuste peatükk „Meeskonna koosseis ja rollide jaotus“). Iga meeskonnaliikme juures on toodud tema CV vastavalt hankedokumentatsioonis toodud vormile. Meie kaasatud eksperdid tunnevad hästi nii avaliku kui ka erasektori praktikaid Eestis ja teistes riikides, omavad väga head arusaama riigi ees seisvatest väljakutsetest ja vajadustest, omavad laialdast kogemust sarnaste analüüside läbiviimisel ning omavad praktilist kogemust analüüsitulemuste realiseerimisel, sh väga head arusaama toimemudelitega seotud riskidest ja nende maandamismeetmetest. Kõik kvalifitseerumiseks esitatud eksperdid on seotud käesoleva hanke alusdokumendiks oleva 2022 aastal Rahandusministeeriumi poolt läbiviidud „Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise ning arenduste läbiviimise toimemudel-i“ projektiga: kolm eksperti on selle töö autorid ja üks ekspert toimemudeli praktiline rakendaja. Kinnitame, et kõik meeskonnaliikmed on andnud pakkujale nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ja kinnitavad osalemist hankelepingu täitmisel. 3.1 Ragner Paevere Ragner Paevere täidab järgnevad kvalifitseerumise nõuded: • IT juhtimine – riigihanke algamisele eelneva 10 aasta jooksul vähemalt 5-aastane tööstaaž IT juhina (Chief information officer, (CIO)) organisatsioonis või selle üksuses, milles on vähemalt 100 töötajat; • IT juhtimine - riigihanke algamisele eelneva 3 aasta jooksul kogemus vähemalt kahe sarnase analüüsi läbiviimise juhtimisel. • Arenduste juhtimine - riigihanke algamisele eelneva 10 aasta jooksul vähemalt 5-aastane tööstaaž IT arendusjuhina (Chief Software Development Officer (CSDO)), infotehnoloogia valdkonnas tegutsevas organisatsioonis või selle üksuses, milles on vähemalt 100 töötajat. • Tehnoloogia juhtimine - riigihanke algamisele eelneva 7 aasta jooksul vähemalt 5-aastane tööstaaž tehnoloogiajuhina (Chief technology officer (CTO), peaarhitekt vms) infotehnoloogia valdkonnas tegutsevas organisatsioonis. Roll käesolevas projektis: IT, arenduste ja tehnoloogia juhtimise ekspert Nimi: Ragner Paevere CheckIT OÜ, Mihkel Lauk 14/24 Kultuuriministeeriumi haldusala IKT valdkonna teenuste osutamise ning arenduste Pakkumus läbiviimise toimemudeli analüüs Kontaktandmed: +372 504 2938 [email protected] Töökogemus Töötamise aeg: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) 2017-2022 Peadirektor Asutuse suurus: 390 töötajat. IT rakenduste-, infrastruktuuri-, arvutitöökoha-arendus ja haldus. Teenuste tagamine 24/7/365. Aastas valmis 100 erineva keerukusega rakenduse arendust. Töökorralduslikult DEV/OPS juurutamine, missioonipõhine arendamise toimemudeli juurutamine, teenuste elukaare haldus. Olulisemad teenused nt. rahvastikuregister, piiriteenused, Schengeni infosüsteemidega liidestumine. Töötamise aeg: Telia Eesti AS, IT-juht 2013-2016 Ettevõtte suurus ~1500 töötajat Teeninduse tagamine läbi teenuste automatiseerimise ja IT töövahendite arendamise (ServceDesk, kaughaldus, mass-seadmete konfiguratsioonihaldus). Koostöö Rootsi ja Soome Teliaga, monitooringusüsteemide ühelaadsele platvormile viimine. Teenuste tagamine 24/7/365. Olulisemad teenused nt. Internet, side, IOT jne Teostatud tööd / analüüsid (eelkõige tööd/analüüsid, mis tõendavad vajalikku kompetentsi/töökogemust) Analüüsi algus ja lõpp: Projekt: „Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise 2022-2023 ning arenduste läbiviimise toimemudel Rahandusministeeriumile“, viitenumber 248106. Analüüsi algus ja lõpp: DevSecOps töökorralduse juurutamise võimalused avalikus sektoris 2021-2022 Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse näitel. Analüüsi algus ja lõpp: SMIT strateegia väljatöötamine, parimate praktikate valik ja strateegia 2020-2021 tegevuskava juurutamine. Eestvedaja, tellija, juht. Analüüsi algus ja lõpp: Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutuse ümberkorraldamise 2018-2019 otstarbekuse analüüs, töögrupi liige. Erinevad ajad Telias ITSM töövahendite analüüs Organisatsioonikultuuri analüüs Personalitöö analüüs Telia näitel 3.1.1 Jaan Kallas Jaan Kallas täidab järgnevad kvalifitseerumise nõuded: CheckIT OÜ, Mihkel Lauk 15/24 Kultuuriministeeriumi haldusala IKT valdkonna teenuste osutamise ning arenduste Pakkumus läbiviimise toimemudeli analüüs • IT juhtimine – riigihanke algamisele eelneva 10 aasta jooksul vähemalt 5-aastane tööstaaž IT juhina (Chief information officer, (CIO)) organisatsioonis või selle üksuses, milles on vähemalt 100 töötajat; • IT juhtimine - riigihanke algamisele eelneva 3 aasta jooksul kogemus vähemalt kahe sarnase analüüsi läbiviimise juhtimisel. Roll käesolevas projektis: IKT arenduste toimemudeli ja sellega seotud muudatuste juhtimise ning organisatsiooni ümberkujundamise ekspert Nimi: Jaan Kallas Kontaktandmed: +372 5054553 [email protected] Töökogemus Töötamise aeg: PRIA peadirektor. 2007-2024 Euroopa Komisjoni kõigile nõuetele vastava makseagentuuri pidev arendusprotsess IKT vajaduste kaardistamiseks ja rakendamiseks vähemalt 4 aastase perspektiiviga. Organisatsiooni arengukava protsessi juhtimine lähteülesandest kuni valmistooteni. Olemasolevate registrite ja andmekogude väärtustamine IKT toimemudeli abil nõutud töötulemuseks. Teenuste portfelli haldus ja hinnastamine toimiva kuluarvestussüsteemi andmete alusel. Asutuse arendustegevuse täielik ümberkorraldamine arusaadavaks ja mõõdetavaks tegevuseks. Tulemuseks toimiv ärimudel. Makseagentuuridele kehtestati 2020 aastal nõue tegutseda ISO 24007 sertifikaadi alusel nii IT süsteemide ümberkujundamisel kui ka massiivsed vajadused sellest tulenevalt ka töökorralduses. Teadaolevalt ei ole seda turvasertifikaati peale PRIA õnnestunud saada avalikus teenistuses veel kellelgi teisel. Töötamise aeg: Haridus-ja teadusministeeriumi kantsler 2004-2026 Eesti haridussüsteemi aluseks oleva infosüsteemi EHIS käivitamine. Ministeeriumi valitsemisala terviklik käsitlus tööturu vaates Hariduspuu projekti eestvedamise kaudu. Teostatud tööd / analüüsid (eelkõige tööd/analüüsid, mis tõendavad vajalikku kompetentsi/töökogemust) EBS avaliku sektori Riigikantselei tellimusel 21 avaliku teenistuse keskastme juhi coachi tasemekoolitus coachimine. Tekkis väga hea ülevaade EV avaliku teenistuse 2022-2023 hetkeseisust. Terviklik ülevaade riigi vajadustest. PRIA arengukava Toimiva arengukava loomine ja elluviimine: eesmärgid > tegevuskava > juuli 2021 – mai 2023 muudatuste juhtimine > ametijuhendid. Kontekst: 95% PRIA protsessidest on sõltuvad tehnoloogiast. CheckIT OÜ, Mihkel Lauk 16/24 Kultuuriministeeriumi haldusala IKT valdkonna teenuste osutamise ning arenduste Pakkumus läbiviimise toimemudeli analüüs 3.2 Mihkel Lauk Mihkel Lauk täidab järgnevad kvalifitseerumise nõuded: • IT juhtimine - riigihanke algamisele eelneva 3 aasta jooksul kogemus vähemalt kahe sarnase analüüsi läbiviimise juhtimisel. Vastavus lisapunktide nõuetele: • Riigihanke algamisele eelneva 3 aasta jooksul vähemalt KOLME sarnase analüüsi läbiviimise juhtimise kogemust ühel isikul. • Riigihanke algamisele eelneva 3 aasta jooksul IKT mudeli koostamise juhtimise kogemust Eesti riigiasutustele (vähemalt kahte asutust hõlmav mudel). Roll käesolevas projektis: IT valitsemise ekspert, strateeg, metoodik, analüütik, projektijuht Nimi: Mihkel Lauk Kontaktandmed: +372 516-1234 [email protected] Töökogemus Töötamise aeg: CheckIT OÜ, juhatuse liige, digimuutuse ekspert 2020- Avaliku ja erasektori organisatsioonide strateegiline nõustamine Eestis ja välisriikides, sh koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega (OECD/SIGMA, UNDP, Maailmapank). Töötamise aeg: PwC Advisors AS, IKT valdkonna vanemkonsultant 2011-2020 Avaliku ja erasektori organisatsioonide strateegiline nõustamine Eestis ja välisriikides. Olulised uuringud ja analüüsid Eesti digiühiskonna arengu kontekstis: Avalike teenuste portfellihaldus (tulemuseks TKTA), Lingitud Eesti, Infohalduse strateegia „Lihtsam riik 2020“, andmekvaliteedi juhtimise mudel, tegevuspõhine kuluarvestus ja TERE kontseptsioon, avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudel ja tulemuslikkuse hindamise põhimõtted, jpt. Teostatud tööd / analüüsid (eelkõige tööd/analüüsid, mis tõendavad vajalikku kompetentsi/töökogemust) Analüüsi algus ja lõpp: Projekt: „Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise 2022-2023 ning arenduste läbiviimise toimemudel Rahandusministeeriumile“, viitenumber 248106. Analüüsi algus ja lõpp: PwC/Rahandusministeerium: IKT baasteenuste korrastamise analüüs. 2019-2020 Töö käigus uuriti kõikide IT-majade toimemudeleid ja pakuti välja sobivaim alternatiiv. Tulemuseks on 01. jaanuaril tööd alustanud RIT. Minu roll oli mh töö metoodiline juhtimine koostöös RaM kolleegidega. Analüüsi algus ja lõpp: PwC/UNDP: Montenegro inimarengu aruanne 2020. Projekti käigus 2019-2020 töötasin koos kolleeg Janar Linrosiga välja toimemudeli Montenegro valitsusele keskse avalike teenuste portfellijuhtimise jaoks. Läbi sai viidud nelja avaliku teenuse arendamine PoCina. Minu rolliks oli mh CheckIT OÜ, Mihkel Lauk 17/24 Kultuuriministeeriumi haldusala IKT valdkonna teenuste osutamise ning arenduste Pakkumus läbiviimise toimemudeli analüüs tervikprojekti ja rahvusvahelise meeskonna juhtimine nii sisuliselt kui administratiivselt. Analüüsi algus ja lõpp: eGA: Tonga Kuningriigi äriarhitektuur. Projekti käigus töötasin välja 2021-2022 Tonga valitsuse keskse mudeli avalike teenuste äriarhitektuuri määratlemiseks ja teenusprotsesside elutsükli juhtimiseks. Viisin läbi asjakohased koolitused. Minu rolliks oli äriarhitektuuriga seonduva temaatika ja metoodika juhtimine projektis. Analüüsi algus ja lõpp: PwC: Tšehhi Vabariigi siseministeeriumi IKT strateegia. Projekti käigus 2021 töötasin välja Eesti praktikatel põhineva toimemudeli stsenaariumi IKT valdkonna valitsemiseks. Minu rollik oli toimemudeli sisuline ja metoodiline koostamine. Analüüsi algus ja lõpp: Trinidad Wiseman/Haigekassa: kodulähedaste analüüside 2021 võimaldamine. Töö käigus sai loodud täiesti uus äriprotsess ja toimemudel erinevate osapoolte koostööks – eraisikud-kliendid, haigekassa, tervishoiuteenuse osutajad, laborid, proovivõtupunktid, infosüsteemid ja IKT teenusepakkujad. Minu rolliks oli projekti sisuliine ja administratiivne juhtimine. Analüüsi algus ja lõpp: Tallinna Strateegiakeskus: linna keskse lepinguhalduse ärianalüüs. Töö 2021 eesmärgiks oli linnavalitsuse ja valitsetavate asutuste ülese lepinguhalduse toimemudeli loomine, sh võimalused IKT lahenduste arendamiseks. Minu roll oli töö sisuline ja administratiivne juhtimine. Analüüsi algus ja lõpp: Trinidad Wiseman/RaM: Pensionisüsteemi andmeportaali eel- ja 2020-2021 ärianalüüsi teostamine. Minu roll oli metoodiliselt ja sisuliselt juhtida järgmisi komponente: välismaa juhtumiuuringud, andmekogude ja keskkondade analüüs, tehnilise lahenduse kirjeldus, majanduslik analüüs, juhtimismudel ja selle rakendamise soovitused. Analüüsi algus ja lõpp: PwC/MKM: sündmusteenuste analüüs. Minu rolliks oli töö sisuline ja 2019-2020 administratiivne juhtimine, sh: sündmusteenuste arendus- ja haldusmudel & tegevuskava, sündmusteenuste analüüsi arendusvajadustest lähtuv metoodika. 3.3 Janar Linros Janar Linros täidab järgnevad kvalifitseerumise nõuded: • IT juhtimine - riigihanke algamisele eelneva 3 aasta jooksul kogemus vähemalt kahe sarnase analüüsi läbiviimise juhtimisel. Roll käesolevas projektis: IT valitsemise ja arhitektuuri ekspert, metoodik, analüütik Nimi: Janar Linros Kontaktandmed: +372 506-0390 [email protected] Töökogemus CheckIT OÜ, Mihkel Lauk 18/24 Kultuuriministeeriumi haldusala IKT valdkonna teenuste osutamise ning arenduste Pakkumus läbiviimise toimemudeli analüüs Töötamise aeg: CheckIT OÜ, juhatuse liige, digimuutuse ekspert 2020- Avaliku ja erasektori organisatsioonide IKT valdkonna nõustamine Eestis ja välisriikides. Töötamise aeg: PwC Advisors AS, IKT valdkonna vanemkonsultant 2016-2020 Avaliku ja erasektori organisatsioonide strateegiline nõustamine Eestis ja välisriikides. Töötamise aeg: KEMIT, ärianalüütik 2013-2016 Teostatud tööd / analüüsid (eelkõige tööd/analüüsid, mis tõendavad vajalikku kompetentsi/töökogemust) Analüüsi algus ja lõpp: Projekt: „Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise 2022-2023 ning arenduste läbiviimise toimemudel Rahandusministeeriumile“, viitenumber 248106. Analüüsi algus ja lõpp: PwC/UNDP: Montenegro inimarengu aruanne 2020. Projekti käigus 2019-2020 töötasin koos kolleeg Mihkel Laugiga välja toimemudeli Montenegro valitsusele keskse avalike teenuste portfellijuhtimise jaoks. Minu rolliks oli nelja avaliku teenuse arendamise näidiskaasuste loomine. Analüüsi algus ja lõpp: PwC/MKM: sündmusteenuste analüüs. Minu rolliks oli sündmusteenuste 2019-2020 tehnilise arhitektuuri metoodiline ja sisuline juhtimine, väljatöötamine ja valideerimine riigi IT arhitektuuri nõukogu ning muude osapooltega. Välja töötatud arhitektuuri kasutab RIA täna tegelike sündmusteenuste arendamisel. Analüüsi algus ja lõpp: TTJA: mikroteenuste arhitektuurile ülemineku programm. Töö käigus 2021 loodi mõisteruum, mikroteenuste juhtimise küpsusmudel, valiti sobivad metoodikad mikroteenustele üleminekuks, tuleviku toimemudel ja teekaart üleminekuks. Minu rolliks oli projekti sisuline ja administratiivne juhtimine. 3.4 Tugimeeskond Meeskonna võimekuse suurendamiseks kaasame oma tiimi abistava rolliga mittekvalifitseeruva analüütiku, kes mh täidab peamiselt projektijuhi antud ülesandeid, hoiab korras dokumentatsiooni ja panustab töölaua analüüsi, ankeetuuringusse, intervjuude-töötubade dokumenteerimisse, raportite koostamisse. Roll käesolevas projektis: Analüütik Nimi: Mari-Liis Suurpalu Kontaktandmed: Telefon: +372 55617135 E-mail: [email protected] Töökogemus Töötamise aeg: Riigi Infosüsteemi Amet 2022 - Personaliosakonna juhataja CheckIT OÜ, Mihkel Lauk 19/24 Kultuuriministeeriumi haldusala IKT valdkonna teenuste osutamise ning arenduste Pakkumus läbiviimise toimemudeli analüüs Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) on 300+ töötajaga riiklik kompetentsikeskus, kes kujundab ja kindlustab Eesti digiühiskonna alustalasid läbi digiriigi kesksete tehnoloogiliste platvormide arendamise ja haldamise ning riigi küberturvalisuse tagamise. Töötamise aeg: Rahandusministeerium 2018 - 2022 Nõunik Töötamise aeg: Deloitte Advisory AS 2016 - 2018 Kommunikatsiooni- ja arendusjuht 4 Kvaliteedi- ja riskijuhtimine 4.1 Kvaliteedijuhtimine Kvaliteet on iga analüüsi kõige olulisem komponent. Käesolevaks projektiks kohandame meie kvaliteedijuhtimise plaani, milles on sätestatud soovitavad kvaliteedi tasemed, kvaliteedi väljundid ning kirjeldatud kuidas projekti käigus tagatakse väljundite ning tegevuste kvaliteet. Meie kvaliteedi juhtimise plaan sisaldab seega nii projekti väljundeid/tulemeid kui ka tööprotsesse eesmärgiga tagada, et: • väljundid ja tulemid vastavad eelnevalt kokku lepitud standarditele, nõuetele ning kvaliteedi tasemele; • ülesannete täitmiseks ning tulemuste saavutamiseks on sisse seatud tööprotsessid, mis on efektiivsed ning nõuetekohaselt ellu viidud; • võimalikud probleemid projektis on varakult tuvastatud ning tegevused probleemide lahendamiseks on teostatud. Kvaliteedi juhtimise plaani koostame projekti alguses. Plaan sisaldab järgmisi komponente: 1. kvaliteedi eesmärgid; 2. projekti võtmetulemid ning protsessid, mille kvaliteeti kontrollitakse; 3. kvaliteedistandardid ja kriteeriumid; 4. kvaliteedi kontrolli meetodid; 5. kvaliteedi juhtimise teostajate rollid ning vastutused; 6. kvaliteedi tagamise vahendid; 7. kvaliteedi kontrolli käigus tuvastatud probleemide raporteerimise süsteem. Kvaliteedi juhtimise plaani täitmise eest vastutab kvaliteedijuht. Kvaliteedijuhtimise plaani koostamine kuulub projekti ettevalmistavate tegevuste hulka ning seda uuendatakse jooksvalt. Analüüsi läbiviimise jooksul viiakse läbi järgmisi tegevusi: • kvaliteedikontrolli tegevused tagamaks, et projekti tulemused vastavad kokkulepitud kvaliteedile; • kvaliteedi tagamise tegevused, tagamaks, et protsessid tulemite tootmiseks on ellu viidud ning efektiivsed. Enne tulemite tellijale esitamist läbivad kõik projekti tulemid range kvaliteedi kontrolli tagamaks nende vastavus kõrgetele kvaliteedistandarditele. Meie tulemite keeleline korrektsus, vormistamine ning CheckIT OÜ, Mihkel Lauk 20/24 Kultuuriministeeriumi haldusala IKT valdkonna teenuste osutamise ning arenduste Pakkumus läbiviimise toimemudeli analüüs esitlemine läbib ka kvaliteedijuhi kontrolli. Tema rolliks on tagada, et projekti tulemite saavutamiseks läbi viidud tegevused vastaksid meie kvaliteedistandarditele. Käesolevas projektis täidab kvaliteedi juhi rolli Mihkel Lauk. 4.2 Riskijuhtimine Esitame siinkohal meiepoolse nägemuse hanke läbiviimise ja tulemuse saavutamisega kaasnevatest võimalikest riskidest ning analüüsi ja ettepanekud nende riskide vältimiseks ja vajadusel maandamiseks. Kirjeldame kogu projekti elluviimise käigus rakendatavaid riskijuhtimise üldpõhimõtteid, tegevusi ja rollide jaotust ning riske, mis meie nägemuses tulenevad käesoleva hanke tööde spetsiifikast. Projektis on riskijuhtimise eest vastutavas rollis projektijuht, kes suunab ja jälgib projekti kestel ennetusmeetmete tarvitamist ning realiseerunud riskidele reageerimist. Sõltuvalt vajadusest kaasatakse riskijuhtimise protsessi ka teisi meeskonna liikmeid vastavalt nende kompetentsidele ja rollile projektis. Allpool on selgitatud, milliste meetmetega plaanime riske vältida ning nende tekkimisele reageerida. 4.2.1 Üldised riske maandavad proaktiivsed tegevused Riskidele reageerimise asemel peame olulisemaks nende ennetamist ning proaktiivseid tegevusi selleks, et hoida erinevate riskide realiseerumise võimalusi madalal. Selliste tegevustena võib välja tuua järgmist: • Hankedokumentide põhjalik läbitöötamine ja projekti täpse metoodika ning ajakava loomine Oleme riskide maandamiseks töötanud hankedokumendid juba pakkumuse tegemisel põhjalikult läbi ning loonud tellija soovidele tuginedes esialgse projekti metoodika, mahuhinnangud ja ajakava, et veenduda projekti teostatavuses. Ajakava ja metoodika räägitakse läbi avakohtumisel ning vajadusel korrigeeritakse. • Tööde tulemites kokku leppimine enne nende teostamist On oluline, et projekti täitja ja tellija poolne meeskond räägiksid tööde tulemid enne nende teostamist põhjalikult läbi, et ühine arusaam oleks tagatud. • Pidev osapoolte vaheline kommunikatsioon Peame oluliseks seda, et täitja ja tellija meeskond suhtlevad omavahel tihedalt ning vahetult. Näeme, et aus ja sõbralik kommunikatsioon aitab vältida riskide realiseerumist oluliselt. • Pidev tagasiside tehtud töödele Ootame tellija esindajatelt tagasisidet tehtud tööle projekti kestel. See aitab vältida olukorda, kus tellija ei ole lõpptulemusega rahul, kuid ulatuslikud muudatused projekti aja ning ressursiplaani enam ei mahu. • Projektiplaani ajakohasena hoidmine Hoiame projektiplaani pidevalt ajakohasena ning teavitame tellijat sellest, kui on oht kõrvalekalleteks. Kuigi riskijuhtimise eest vastutab projektijuht, kes jälgib projekti kestel tekkivaid riske ning juhib nendele meeskonna tähelepanu, on riskide jälgimise ning nendest teavitamise kohustus kõigil projektimeeskonna liikmetel. Enamasti toimub see projektimeeskonna sisestel nõupidamistel, kus vaadatakse üle ajagraafikud, planeeritud tegevused ning tehtud tööd. Sõltuvalt riski tüübist ning lahendusest räägitakse need läbi üksnes täitja meeskonna siseselt või ulatuslikumate teemade puhul kaasatakse ka tellija võtmeisikuid. Viimased räägitakse läbi regulaarsetel kohtumistel tellijaga, kiireloomulisemates olukordades kas e-posti või telefoni teel. CheckIT OÜ, Mihkel Lauk 21/24 Kultuuriministeeriumi haldusala IKT valdkonna teenuste osutamise ning arenduste Pakkumus läbiviimise toimemudeli analüüs Vajadusel korraldatakse ühe poole soovil erakorralisi kohtumisi (koosolekuid) riskijuhtimise arutamiseks. 4.2.2 Detailne riskijuhtimise plaan Järgnevalt on kirjeldatud projektiga seotud võimalikud riskid ja nende minimeerimise meetmed. Nr. Risk Maandavad meetmed Tõenäosus Mõju 1. Ootused projekti tulemite Ootuste ja skoobi juhtimine Väike Suur suhtes on osapooltel toimub jooksvalt projekti erinevad kulgedes, tulemites läbi rääkimine enne tööde teostamist ning tellija esindaja pidev kaasatus projekti. Kui tuvastame ootuste osas kõrvalekalded, viime läbi täiendavad läbirääkimised ootuste ühtlustamiseks. 2. Projektiga seotud Alustame kaasamistegevustega Keskmine Suur võtmeisikuid ei ole võimalik kohe projekti alguses. Selgitame kaasata piisaval määral ja välja oluliste isikute saadavuse ja õigel ajal. haldame seda informatsiooni kogu projekti kestel. Juhime projektiplaanist tulenevaid ootusi kõikidele kaasatavatele osapooltele. 3. Puhkuste plaanid on Selgitame oluliste isikute Väike Keskmine osapoolte vahel puhkuseplaanid välja kohe kooskõlastamata ja projekti alguses. kommunikeerimata. 4. Täitja meeskonnaliikmeid Meie 4-liikmeline meeskond on Väike Suur on vaja asendada võimeline vajadusel üksteist erakorralistel juhtudel asendama. Mihklit asendavad (näiteks töötaja pikaajaline Janar ja Ragner tandemis. haigestumine, töötaja lahkumine ettevõttest jms). 5. Tellija võtmeisikud pole Avakohtumisel lepime kokku Keskmine Suur tagasisideks tööde üle vaatamise ja kättesaadavad. tagasisidestamise protseduurid. Kaasama osapooli tagasiside saamiseks jooksvalt kogu projekti vältel, et tagasiside andmine ei kuhjuks lühikesele perioodile. Olukorras, kus on vajalik mitmete osapoolte samaaegne tagasiside, tegeleme aktiivselt osapoolte ajajuhtimisega. 6. Projekti osaliste hulk on Eeldame, et tellija meeskonnas Keskmine Suur suur ning kommunikatsioon on määratud projektijuht, kes on ei toimi. peamine kontaktisik ning kes vastutab tellija poolsest kokkulepetest ja ajakavast kinnipidamise eest. Lepime juba avakoosolekul kokku protseduurid, töövahendid ja eeldused efektiivse kommunikatsiooni tagamiseks. Jooksev kontroll protseduuridest kinnipidamiseks. Räägime läbi CheckIT OÜ, Mihkel Lauk 22/24 Kultuuriministeeriumi haldusala IKT valdkonna teenuste osutamise ning arenduste Pakkumus läbiviimise toimemudeli analüüs Nr. Risk Maandavad meetmed Tõenäosus Mõju kõikide osalejate vastutuse projekti läbiviimisel. Kasutame igapäevaseks suhtluseks sama infovahetuskeskkonda, kus on võimalik jälgida tööde igapäevast edenemist. 8. Toimemudelite alternatiivide Lõppraportis anname üle Keskmine Keskmine valideerimisel ei jõua eksperthinnangutele tugineva osapooled üksmeelele parima toimemudeli stsenaariumi parima stsenaariumi või ja tegevuskava. Erimeelsused valikukriteeriumite osas. dokumenteerime tähelepanekutena, mida hilisemal otsustamisel saab arvesse võtta. 9. Ankeetküsitluses osalemise Koostöös tellijaga võtame Suur Väike määr on madal. ühendust oluliste võtmeisikutega ja teeme parimat võimalikku kommunikatsiooni, et osalemine oleks võimalikult suur. Kuna ankeetküsitlus ei ole uuringu keskne komponent, annab suur osalus siiski hea konteksti riigi kui terviku osas heade valikute langetamiseks. 10. Oluliste võtmeisikute huvi Koostöös tellijaga kasutame Väike Suur on madal ja nende panus ei suhtevõrgustikku, et võtmeisikute ole piisav. kaasatus oleks piisav. Planeerimise faasis kaasame eelkõige neid võtmeisikuid, kelle osas on kõrge motivatsioon eelnevalt teada (nt olulised arendused erinevates ministeeriumites). 5 Maksumus Töö maksumus äärmiselt kitsa ajaraami tingimustes on 27 000 (kakskümmend seitse tuhat) eurot, millele llisandub käibemaks kehtivas määras. CheckIT OÜ, Mihkel Lauk 23/24 Kultuuriministeeriumi haldusala IKT valdkonna teenuste osutamise ning arenduste Pakkumus läbiviimise toimemudeli analüüs 2024 © CheckIT OÜ. Kõik autoriõigused kaitstud.  Kultuuriministeeriumi haldusala IKT valdkonna teenuste osutamise ning arenduste läbiviimise toimemudeli analüüsi tehniline kirjeldus ja nõuded I. Tehniline kirjeldus 1. Sissejuhatus ja taustainfo Eestis on avaliku sektori IKT valdkonda juhitud erinevates valitsemisalades detsentraliseeritult. Igal valitsemisalal on õigus otsustada, millist tehnoloogiat kasutada ja kuidas IKT valitsemist korraldada. Riigiasutuste infotehnoloogia korraldamisel on toimunud osaline konsolideerimine valitsemisalade kaupa. Justiitsministeeriumis (JUM), Siseministeeriumis (SIM), Rahandusministeeriumis (RM), Kliimaministeeriumis (KEM) ja Sotsiaalministeeriumis (SoM) on loodud hallatavad asutused, mis osutavad valitsemisala asutustele IKT kasutamise- ja arendamisega seotud teenuseid. Teistes ministeeriumites nagu näiteks Kultuuriministeeriumis on korraldamine hajus või konsolideeritud osaliselt ministeeriumi infotehnoloogia struktuuriüksuse juurde. Kultuuriministeeriumi haldusalas on viimastel aastatel suuresti läbiviidud baasteenuste (arvutitöökoht ja serveri baastaristu) keskne konsolideerimine. Tänaseks on Riigi Infotehnoloogia Keskuse (RIT) osutatud teenusega liitunud 33 meie haldusala asutust (sh ministeerium). Lähiaastatel on plaanis jätkata konsolideerimistega meie ülejäänud asutustes. Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuulub lisaks ministeeriumile üks valitsusasutus ja 8 hallatavat asutust, lisaks 4 avalik-õiguslikku juriidilist asutust ja 37 riigi asutatud sihtasutust. Vabariigi Valitsus otsustas 27.10.2021 oma kabinetinõupidamisel toetada riigiasutuste üleminekut kesksele arvutitöökoha ja serveritaristu teenusele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministri otsusega loodi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse Riigi Infotehnoloogia Keskus (RIT) alates 01.12.2021. RIT võtab järk-järgult teistelt valitsemisaladelt ja riigiasutustelt üle IKT-alusteenuste korraldamise ja osutamise. Kultuuriministeeriumi haldusalas on äriteenuste IT teenuste osutajateks erinevad partnerid. Üldjuhul on teenuse osutajateks välised partnerid, erandina Eesti Rahvusringhääling (ERR), kes tagab IT süsteemide toimimise suures osas ise, ka Spordikoolituse ja -Teabe SA kasutab enda arendajaid. Muinsuskaitseametile osutab IT teenuseid Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Eesti Rahvusraamatukogule (RaRa) ja teistele meie valitsemisala asutustele pakuvad teenuseid enamjaolt erasektori ettevõtted. Enamike suuremate haldusala IKT projektide rahastamise ja elluviimise koordineerimine ja seire toimub ministeeriumi poolt. Kultuuriministeeriumi haldusalas on kehtestatud IT teenuste korraldamise raamistik, mis kirjeldab IT-valdkonna korraldust Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutustes. IT teenuste korraldamise raamistikuga on seotud Kultuuriministeeriumi haldusala infoturbe poliitika, millega on kehtestatud infoturbe korralduse üldised põhimõtted ja peamised infoturbenõuded. Kultuuriministeeriumi haldusala strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt on otstarbekas eelkõige täisteenusena sisse osta neid IT teenused, mis ei ole otseselt seotud äriteenuste osutamisega. Sellised teenused on:  • Arvutitöökoha teenused (ATK) – ATK teenuseid osutab keskselt Riigi IKT keskus. Teenuste nimekiri (ei ole täielik): o ATK tarkvara ja riistvara haldus, o kasutajatugi, o kohtvõrk, o meili ja failiteenus, o esitlustehnika- ja videokonverentsi teenus jms. • Kesksed teenused, nn universaalsed ehk haldusala ülesed ühetaolised ja keskselt osutatavad teenused. Teenuste nimekiri (ei ole täielik): o ühistöö- ja grupitöövahendid, o dokumendihaldus, o siseveeb, o nutiseadmete haldus jms. • IS-de majutusteenus (nii serveriruumide pidamine, kui ka andmete ja serverite majutamine/pidamine – lähtutakse hübriidpilve kontseptsioonist, mis tähendab seda, et andmete ja serverite majutamisel lähtutakse eelkõige kuluefektiivsusest. Võimalikeks teenuse partneriteks on RIT (Riigipilv), avalikud pilveteenused (MS Azure, Amazon jt, EU piirkond) ja eraoperaatorid. Enda majutuskeskkonna teenuse pidamine on pigem erand. Tulenevalt meie haldusala asutuste ülesannetest, suurusest ja IT teenuste mahust, ei ole üldjuhul otstarbekas ka ärirakenduste haldust ja arendust asutuste endi poolt osutada. Mõneti eristuvad siinkohal ERR ja RaRa. Küll aga peab olema asutustel minimaalselt tagatud „Targa Tellija“ funktsioon. Haldusala strateegiliseks IKT valdkonna juhtimiseks on moodustatud Kultuuriministeeriumi haldusala IT nõukogu, valdkonna digipöörete juhtimiseks digipöörete juhtrühm ning valdkonna koostoime ja kommunikatsiooni tagamiseks KuM haldusala IKT kontaktisikute töörühm. Kultuuriministeeriumi struktuuri kuuluvad IKT valdkonna juht, arvutitöökohateenuse juht, andmete valdkonna juht, infoturbejuht ja IT projektijuhid, kelle ülesandeks on juhtida vastavaid valdkondi ja projekte valitsemisala üleselt. Senised peamised probleemid: • IT teenuste osutamise kvaliteet on ebaühtlane (eelkõige väiksemates ja vähem võimekates asutustes), mis on tingitud nii vastavate kompetentside kui ka rahaliste vahendite puudumisest, mille tõttu ei ole võimalik osutada teenuseid kvaliteetselt. Tihtilugu puuduvad asutustel teenuse osutamiseks vajalikud rollid või töötaja täidab mitmeid rolle samaaegselt (IT juhtimine, arhitektuur, analüüs, infoturbe tagamine jne); • Puudub piisav haldusala ülene juhtimise- ja arendusvõimekus, mistõttu ei ole teenused keskselt juhitud, ülalhoid ja arenduste läbiviimine ei ole tagatud võimalikult aja- ja kuluefektiivselt; • Ministeeriumil puuduvad operatiivsed juhtimise mehhanismid IKT valdkonna (sh küberturbe) juhtimiseks ja korraldamiseks. Vastu on võetud haldusala ülene IKT teenuste korraldamise raamistik ja haldusala infoturbe poliitika, kuid selle rakendamine haldusala asutustes on puudulik. Ministeeriumil sisuliselt puuduvad ka piisavalt efektiivsed hoovad, sh inimressurss, et nende dokumentide rakendamist ja rakendamise seiret tagada; • Puudub täielik ülevaade haldusala asutuste teenustest, teadmised ja oskused, sh tehnoloogiate juhtimine, on väliste partnerite käes, tekkinud on sõltuvused kindlatest välistest arendajatest; • Kasutusel on palju infosüsteeme, sh esineb märkimisväärne hulk dubleerimisi ning tehnoloogilist võlga, mille jätkusuutlikuks ülevalpidamiseks kulub märkimisväärne ressurss ja mille haldamine käib rahaliselt üle jõu; • Suur osa e-teenuste arendusi viiakse läbi projektipõhiselt ja rahastatakse peamiselt SF vahenditest, mistõttu on arendusprotsessid pikad ja paindumatud, puudub võimalus kiirelt reageerida muutunud ootustele, samuti on küsimärgi all nende arendamise jätkusuutlikkus SF vahendite lõppemisel; • IKT asutustes ja üksustes osutatakse ministeeriumile sarnaseid IT-teenuseid valdkonna sees (IT juhtimine, IT eelarvestamine, IT projektijuhtimine, IT arendusvajaduste analüüs, IT arhitektuur, infoturbejuhtimine, süsteemihaldus jne). 2. Eesmärk ja uurimisküsimused 2.1. Eesmärk Analüüsi peamine eesmärk on analüüsida IKT-teenuste osutamise ja arenduste toimemudelite alternatiive, arvestades võimalusel Eesti enda kogemust ja teiste riikide parimaid praktikaid ning tuues välja iga lahendusvariandi poolt- ja vastuargumendid. Tööde läbiviimisel tuleb toetuda 2022 aastal Rahandusministeeriumi poolt läbiviidud „Ministeeriumite IKT valdkonna analüüs ja -teenuse osutamise ning arenduste läbiviimise toimemudel-i“ riigihanke nr viitenumber 248106 tulemustel ning analüüsida Kultuuriministeeriumi haldusala eripära. Eesmärk on töötada välja Kultuuriministeeriumi haldusala IKT-teenuste osutamise ja arenduste toimemudel ja tegevuskava. Eesmärk, milleni soovitakse jõuda, on teenuse mõistes kirjeldatav alljärgnevalt: 2.1.1. Teenuse tarbijad on rahul teenuse toimimisega; 2.1.2. Kultuuriministeeriumi haldusalal on keskne ülevaade teenustest ja nende kvaliteedist, teenused on juhitud, seiratud, ülalhoid ja arenduste läbiviimine tagatud võimalikult aja- ja kuluefektiivselt. Teenuste juhtimisel ja tagamisel on lähtutud sobivast IKT teenuste osutamise ja arenduste toimemudelist; 2.1.3. Teenused on turvalised ehk teisisõnu risk küberturbe intsidentideks on minimaalne; 2.1.4. Teenuse ülalhoiuks kulub minimaalne vajalik ressurss (nii inimressurss kui ka ülalhoiukulud). 2.1.5. Teenustes on võimalik kiirelt ning paindlikult teha muudatusi ning täiendusi (õigusloomest tulenevad muutused, teistest teenustest tulenevad muutused jne). 2.1.6. Teenuste kaasaegsena hoidmiseks kulub minimaalne vajalik ressurss (komponentide uuendamine, lõppkasutaja soovide teostamine jne). Metoodika ja projektiplaani väljatöötamine uurimisküsimuste lahendamiseks on analüüsi läbiviija ülesanne. Oma nägemuse uurimismetoodikast ja projektiplaanist esitab pakkuja oma pakkumuses. 2.2. Uurimisküsimused 2.2.1. Milline on terviklik ja jätkusuutlik IKT korraldamise (teenuste osutamise) ja arenduste läbiviimise toimemudel Kultuuriministeeriumi haldusalas, arvestades Eesti ministeeriumite IKT tänast korraldust ja võttes arvesse IKT-baasteenuste (töökoht ja serveri baasteenus) osutamise üleminekut Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse ning Kultuuriministeeriumi haldusala eripärasid, sh: 2.2.1.1. Milline peaks olema rolli- ja vastutuse jaotus äri ja IT vahel? 2.2.1.2. Kas, kuidas ja millises skoobis on otstarbekas rakendada kogu haldusalas ühtseid IKT teenuste korraldamise põhimõtteid? 2.2.1.3. Rollide loetelu, mis peavad minimaalselt olema kaetud riigi poolt keskselt, et tagada mudeli jätkusuutlik rakendamine? 2.2.1.4. Rollide loetelu, mis peavad minimaalselt olema kaetud Kultuuriministeeriumi haldusala poolt keskselt, et tagada mudeli jätkusuutlik rakendamine? 2.2.1.5. Rollide loetelu, mis peavad minimaalselt olema kaetud asutuste, et tagada mudeli jätkusuutlik rakendamine? 2.2.1.6. Kas ja millised on IKT valdkonnas haldusala edasised konsolideerimisvõimalused (tuua välja saadav kasu ja riskid)? 3. Analüüsi tulem Analüüsi tulemina töötatakse välja terviklik dokument, mis sisaldab analüüsist tulenevate põhjendustega järgnevat: 3.1. Võimalikud IKT-teenuste osutamise ja arenduste läbiviimise toimemudelid (välja tuua alternatiivsed mudelid), arvestades võimalusel Eesti enda kogemust ja teiste riikide parimaid praktikaid ning tuues välja iga lahendusvariandi poolt- ja vastuargumendid ning võrdluse kehtiva mudeliga. Iga lahendusvariandi puhul tuuakse välja järgmised näitajad: 3.1.1. mudeli iseloomustus; 3.1.2. riskid ja nende maandamisvõimalused; 3.1.3. mudeli rakendamise eeldused, sh finantseerimismudel; 3.1.4. kaasatud osapoolte rollid ja vastutus; äri ja IT rollid; 3.1.5. muud olulised tingimused teenuste ja arenduste kvaliteedi tagamisel; 3.1.6. hinnang mudeli rakendatavusele; 3.1.7. rollide loetelu, mis peavad minimaalselt olema kaetud riigi poolt keskselt, et tagada mudeli jätkusuutlik rakendamine; 3.1.8. rollide loetelu, mis peavad minimaalselt olema kaetud asutuste poolt, et tagada mudeli jätkusuutlik rakendamine; 3.1.9. arendusprotsessi kirjeldus ja metoodikad; 3.1.10. toimemudeli rakendamise tegevuskava; 3.1.11. saadav kasu ja tulemus võrreldes kehtiva mudeliga. Välja tuleb tuua selgelt, nö mõõdikupõhiselt, milline oleks nn uue mudeli eeldatav (parem) tulemus - nt kasutaja rahulolu tõus, asjaajamise kiirus, süsteemi läbipaistvus, kulude kokkuhoid jms. Peab saama võrrelda objektiivsetel alustel välja toodud mudeleid; 3.2. Kas ja millised on IKT valdkonnas haldusala konsolideerimisvõimalused, tuua välja saadav kasu ja riskid. 3.3. Eksperdi ettepanek IKT-teenuste osutamise ja arenduste läbiviimise toimemudeli osas, tuues välja, kas ja millises ulatuses muudatusi tuleks teha tänases töökorralduses, sh protsessi juhtimises ja/või kas muu alternatiivse IKT arenduste juhtimise töökorralduse rakendamine lahendaks tuvastatud probleemid ja muudaks IKT-teenuste osutamise ja arenduste juhtimise tulemuslikumaks, kiiremaks/paindlikumaks, säästlikumaks ja vähem halduskoormust tekitavamaks. Valitud mudeli osas peab olema koostatud rakendamise tegevuskava. 4. Pakkuja tööülesanded Analüüsi peamine eesmärk on välja töötada ministeeriumi ja tema haldusala IKT-teenuse osutamise ja arenduste läbiviimise toimemudel koos tegevuskavaga: 4.1. Ettevalmistus: Kavandada sobiv aja- ja tegevuskava ning uurimismetoodika, sh intervjuuplaanid, andmekorje plaanid analüüsi eesmärgi täitmiseks ja kooskõlastada tellijaga; 4.2. Valideerimisetapp: välja töötatud mudelite, lahenduste valideerimine seotud osapooltega; 4.3. Lõppraporti koostamine: lõppraporti koostamine vastavalt püstitatud analüüsiülesannetele, kus on vastatud kõikidele uurimisküsimustele. Lõppraport vormistatakse eesti keeles. Lisaks lõppraportile vormistatakse raporti eestikeelne lühikokkuvõte (1 A4 lk), intervjuude kokkuvõtted ja muu analüüsiga seotud dokumentatsioon. 4.4. Dokumenteerimine: Töökoosolekuid dokumenteeritakse töövõtja poolt. Töö lõppedes esitab pakkuja kogu analüüsi dokumentatsiooni tellijale. 4.5. Tulemite tutvustamine, teavitamine: Osalemine töö- ja juhtrühmades ning vahe- ja lõppraportite tutvustamine ühe kuu jooksul peale lõpparuande vastuvõtmist. 5. Üleantavad materjalid Töö koosneb vahearuandest ja lõpparuandest (koos nimetatud aruanne). Töö antakse üle ja võetakse vastu kahes osas. Töö osadeks on: 5.1. vahearuanne; 5.2. lõpparuanne ja esitlused; 6. Nõuded vahearuandele ja lõpparuandele Töö peab vastama kõikidele tehnilises kirjelduses toodud tingimustele, andma vastused kõikidele tehnilises kirjelduses välja toodud uurimisküsimustele ja sisaldama tellijaga kokku lepitud täiendusi. Nõuded tööle on järgmised: 6.1. aruanne peab kajastama infot, mis vastab tehnilises kirjelduses toodule. Aruanne käsitleb kõiki analüüsi käigus lisandunud teemasid tingimusel, et see on analüüsi teostaja ja tellija vahel eelnevalt kokku lepitud; 6.1.1 vahearuanne on esmane töövariant lõpparuandest, kuhu tellija saab pärast vahearuande esitamist lisada 15 tööpäeva jooksul kommentaare ja küsimusi. 6.2. analüüs peab olema üles ehitatud vastavalt pakkuja poolt pakkumuses esitatud, avakoosolekul täpsustatud ja vahearuandes fikseeritud metoodikale. Aruanne peab kajastama selgelt meetodite nõrkusi ja tugevusi ning välja tooma piiranguid, mis võivad takistada analüüsi käigus saadud info kasutamist; 6.3. analüüsi puhul on andmete kogumise meetodid täpselt kirjeldatud. Info peab olema vajadusel üle kontrollitud ning viited nende allikate kohta peavad olema lisatud. Ohud info usaldusväärsuse kohta peavad olema välja toodud; 6.4. analüüsi teostaja peab koostama analüüsi käigus läbi viidud töökoosolekute, intervjuude jms kokkuvõtted. 6.5. järeldused peavad olema selgelt eristatud, sh peab olema arusaadav, kuidas selliste järeldusteni jõuti. Need peavad olema loogilised ja tuginema analüüsi tulemusel saadud faktidele. Järeldused ja faktid ei tohi olla omavahel vastuolus ja peavad olema loogiliselt põhjendatud. Järeldused peavad olema enamat kui leiud, nad peavad sisaldama eksperdi hinnanguid. Järeldused peavad olema õiglased ja erapooletud ning võtma arvesse kõik asjaomased õiguslikud asjaolud. Vastuolulised teemad peavad olema esitatud tasakaalustatult (ehk arvestama tasakaalustatult kõikide osapoolte käest saadud informatsiooni); 6.6. soovitused/ettepanekud peavad olema eraldatud järeldustest ning soovitused peavad tulenema järeldustest, mis tuleb aruandes välja tuua, st viidata leheküljele. Soovitused peavad olema valideeritud, piisavalt detailsed, konkreetsed ja reaalselt rakendatavad ning selgelt ja visuaalselt hoomatavalt esitatud. Soovitused peavad olema arvestatavad kogumina, st nad ei tohi olla omavahel vastuolus; 6.7. aruanded koos lisadega vormistatakse eesti keeles. 7. Eeldatav ajakava Töövõtja esitab valmis töö (v.a analüüsi tutvustavad esitlused) tellijale hiljemalt 31.12.2024 (sh analüüsi taustmaterjalide, protokollide ja muu infoga, mida analüüsi teostamiseks koguti või loodi). Analüüsi tutvustavad esitlused peavad olema läbi viidud kuni kahel korral tellija poolt etteantud ajal ja sihtrühmale. Tellija võib nõuda analüüsi teostamise igal ajahetkel pakkuja poolt valminud dokumentide projekte, veendumaks analüüsi teostustähtaja realistlikkuses.  II. Teenuse kirjeldus, nõuded meeskonnale, hindamismetoodika Pakkuja esitab tehnilisele kirjeldusele vastava teenuse kirjelduse, mis peab sisaldama vähemalt: - analüüsi metoodika, mis sisaldab valimi moodustamise kirjeldust ja põhjendusi ning info kogumise ja analüüsimise protsessi kirjeldust; - analüüsi läbiviimise aja- ja tegevuskava, sisaldab tööde lühikirjeldusi ja täpsustust, millised tööd esitatakse vahearuande ja millised lõpparuande koosseisus; - analüüsi metoodika ja läbiviimisega seotud riskide ja nende maandamiseks vajalike tegevuste kirjeldus. Pakkuja esitab teenuse kirjelduse piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks selle alusel võimalik hinnata teenuse vastavust hankedokumentidele. Pakkuja esitatud teenuse kirjeldus on aluseks pakkumuse hindamisel vastavalt hindamismetoodikas toodule. Meeskonna koosseis ja rollide jaotus Pakkuja peab moodustama teenuse igakülgseks ja kvaliteetseks osutamiseks analüüsimeeskonna, kuhu on kaasatud eksperdid, kelle CV-dest ilmneb vähemalt järgmiste kompetentside ja kogemuse olemasolu: 1. IT juhtimise kogemus: a) hanke algamisele eelneva 10 aasta jooksul vähemalt 5-aastane tööstaaž IT juhina (Chief information officer (CIO) organisatsioonis või selle üksuses, milles on vähemalt 100 töötajat. b) hanke algamisele eelneva 3 aasta jooksul kogemus vähemalt kahe sarnase analüüsi läbiviimise juhtimisel. 2. Arenduste juhtimise kogemus): a) hanke algamisele eelneva 10 aasta jooksul vähemalt 5-aastane tööstaaž IT arendusjuhina (Chief Software Development Officer (CSDO) infotehnoloogia valdkonnas tegutsevas organisatsioonis või selle üksuses, milles on vähemalt 100 töötajat. 3. Tehnoloogia juhtimise kogemus: a) hanke algamisele eelneva 10 aasta jooksul vähemalt 5-aastane tööstaaž tehnoloogiajuhina ((Chief technology officer (CTO), peaarhitekt vms) infotehnoloogia valdkonnas tegutsevas organisatsioonis või selle üksuses. Meeskonnas peab olema minimaalselt vähemalt kolm liiget. Pakkuja poolt esitatud eksperdid osalevad isiklikult hankelepingu täitmisel. Pakkuja esitab hankelepingu täitmisesse kaasatava meeskonna kirjelduse ning rollide ja ülesannete jaotuse meeskonnaliikmete vahel ning meeskonnaliikmete CV-d. Meeskonnaliikmete tingimustele vastavuse kontrollimiseks on hankijal õigus pöörduda CV-l nimetatud isikute, tööandjate või muude asutuste, andmekogude ja registrite poole. Pakkuja esitatud meeskonna koosseisu kirjeldus on aluseks pakkumuse hindamisel. Hindamismetoodika 1. Pakkumuse hindamiskriteeriumid Pakkumuse hindamise meetod: majanduslikult soodsaim pakkumus (parima hinna ja kvaliteedi suhe). Pakkumuse hindamise osakaalud on järgmised: Hindamiskriteeriumid Maksimaalsete punktide arv 1. Pakkumuse maksumus 50 punkti 2. Analüüsi metoodika ja valimi moodustamise kirjeldus ja 40 punkti põhjendatus Pakkuja esitab analüüsi läbiviimise metoodika kirjelduse, mis sisaldab muuhulgas: • Valimi moodustamise kirjeldust ja põhjendusi; • Info kogumise ja analüüsimise protsessi kirjeldust. 3. Analüüsi läbiviimise aja- ja tegevuskava 10 punkti Pakkuja esitab analüüsi läbiviimise aja- ja tegevuskava (sh lisada ajakavasse vahearuande esitamise aeg ca 50% tööde mahu täitumusel), mis peab sisaldama tööde lühikirjeldusi ja täpsustust, millised tööd esitatakse vahearuande ja millised lõpparuande koosseisus. Kokku: 100 punkti 1.1 Eduka pakkumuse valiku aluseks on majanduslik soodsus (parim hinna ja kvaliteedi suhe), mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil toodud hindamiskriteeriumide alusel. Pakkumusele antud väärtuspunktid summeeritakse. 1.2 Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „Analüüsi metoodika ja valimi moodustamise kirjeldus ja põhjendatus“ kriteeriumi eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „Analüüsi läbiviimise aja- ja tegevuskava“ kriteeriumi eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka „Analüüsi läbiviimise aja- ja tegevuskava“ kriteeriumi väärtuspunktid on võrdsed, korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida. 1.3. Pakkumusele omistatavad väärtuspunktid saadakse igas hindamiskriteeriumis kirjeldatud hindamismetoodika alusel antud väärtuspunktide summeerimisel. 2. Teenuse kirjeldust hinnatakse vastavalt järgmistele alakriteeriumitele: 2.1 Analüüsi metoodika ja valimi moodustamise kirjeldus ja Väärtus- põhjendatus punktide arv Hinnang, kuidas valitud metoodikaga on püstitatud eesmärk saavutatav – maksimaalselt 40 punkti SUUREPÄRANE: Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud 40 metodoloogilistest põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt ning kirjeldatu ületab hankija ootusi. Valimi suurus on piisav ja selle moodustamise alused on põhjendatud. Valitud andmeallikate ulatus, katvus ja asjakohasus vastab analüüsi metoodikale. Pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud uurimismetoodika, andmeallikate ja valimiga on võimalik täita püstitatud eesmärk parimal viisil. Lisaks hankedokumendis nõutule on koos sisuliste ja selgelt arusaadavate põhjendustega välja pakutud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid lisalahendusi (nt täiendavate meetodite või lahenduste kasutamine), mis võimaldavad analüüsi eesmärke efektiivsemalt saavutada. VÄGA HEA: Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud 35 metodoloogilistest põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt. Valimi suurus on piisav ja selle moodustamise alused on põhjendatud. Valitud andmeallikad vastavad analüüsi metoodikale. Väljapakutud metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekus ja valimi suurus ning moodustamine on põhjendatud, lahendused on analüüsi eesmärgiga seostatud. HEA: Kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud metodoloogilistest 30 põhimõtetest. Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud arusaadavalt. Valitud andmeallikad ei ole piisavad ja/või asjakohased analüüsi metoodikast lähtudes. Väljapakutud metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekus ja/või valimi suurus või moodustamise alused on üldjoontes põhjendatud ja lahendused on analüüsi eesmärgiga seostatud, kuid detailide osas esinevad üksikud mittepõhimõttelised puudujäägid ja/või ebatäpsused, mis ei takista analüüsi eesmärkide täitmist. RAHULDAV: Metoodika ja selle kirjeldus on üldises plaanis sobiv, kuid 25 esineb probleeme, nt pakutud lahenduste põhjendatuse ja sobivuse ning nende kirjelduse täpsuse osas (nt panustamine analüüsi eesmärki) või valimi suuruse ja moodustamise aluste või kasutatavate andmeallikate osas. Hankijal tekkisid pakkumuses esitatud metoodika kirjelduse osas põhimõttelised küsimused, kas valitud metoodika ja valimiga on võimalik analüüsi eesmärke täielikult täita. VÄHENE: Metoodika kirjelduses esineb hulgaliselt olulisi puudujääke, nt 20 ebasobivad lahendused, vähene arusaadavus pakutud metoodikast, olulise nõutava info mitteesitamine, valimi suurus ebapiisav / valim põhjendamatult suur, valimi moodustamise alused ebaselged või põhjendamata, valitud andmeallikad ebapiisavad ja/või asjakohatud. Hankijal tekkis pakkumuses esitatud metoodika kirjelduse osas mitmeid küsimusi ja kahtlus, kas valitud metoodika ja valimiga on võimalik analüüsi eesmärke täita. 2.2 Analüüsi läbiviimise aja- ja tegevuskava – maksimaalselt 15 punkti Väärtus- punktide arv SUUREPÄRANE: Aja- ja tegevuskava on esitatud ja põhjendatud. 10 Tegevused on esitatud koos tähtaegadega (tegevus võib toimuda ka mitu nädalat, sel juhul tuleb märkida kui mitu nädalat) ja tulemitega. Iga tegevuse juures on märgitud läbiviija(d) (meeskonna liikmed). Pakutud ajakava ja meeskonna suurus on hankelepingu kvaliteetseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Lisaks on väljapakutud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid täiendavaid tegevusi või olemasolevaid tegevusi on liigendatud detailsemaks, eesmärgiga neid paremini avada. Kirjeldatud ajakava ületab hankija ootusi, st ajakavva on lisatud täiendavaid tegevusi vms, mis hankija hinnangul on vajalikud, kuid mida pole osatud ette näha. HEA: Aja- ja tegevuskava on esitatud ja põhjendatud. Tegevused on esitatud 8 koos tähtaegadega (tegevus võib toimuda ka mitu nädalat, sel juhul tuleb märkida kui mitu nädalat) ja tulemitega. Iga tegevuse juures on märgitud läbiviija(d) (meeskonna liikmed). Pakutud ajakava ja meeskonna suurus on hankelepingu kvaliteetseks täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Kirjeldatud ajakava vastab hankija ootustele. Ajakavas võivad esineda üksikud ebatäpsused (planeeritud ajakavas on ebakõlasid, kus mõne tegevuse jaoks on planeeritud põhjendamatult kas väga pikk või väga lühike periood), mis aga ei ole põhimõttelised. RAHULDAV: Aja- ja tegevuskava on esitatud koos tähtaegadega, kuid 5 ajakavast on puudu mõni oluline etapp ja/või iga tegevuse juures ei ole märgitud läbiviija(d) (meeskonna liikmed). Puuduvad põhjendused kuidas pakutud ajakava ja meeskonnaga on võimalik tagada hankelepingu kvaliteetne täitmine. Aruandluse ajakava ei ole hankija jaoks lahti kirjutatud selgelt ja arusaadavalt. Hankijal tekkisid mitmed põhimõttelised küsimused ajakava sobivuse osas.  TÖÖVÕTULEPING nr 6-9.6/1107-1 Kultuuriministeerium (edaspidi tellija), registrikood 70000941, aadressiga Suur-Karja 23, 15076 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Kristiina Alliksaar ja CheckIT OÜ (edaspidi töövõtja), registrikood 16095741, aadressiga Lehtpuu tee 12-1, 74001 Haabneeme alevik, mida esindab juhatuse liige Mihkel Lauk, edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud väikehanke „Kultuuriministeeriumi valitsemisala IKT valdkonna teenuste osutamise ning arenduste läbiviimise toimemudeli analüüs” tulemusena. 1.2. Lepingu esemeks on Kultuuriministeeriumi valitsemisala IKT valdkonna teenuste osutamise ning arenduste läbiviimise toimemudeli analüüs (edaspidi töö). 1.3. Tööd rahastatakse riigieelarvest. 1.4. Lepingu lahutamatuteks osadeks on töö tehniline kirjeldus, töövõtja pakkumus, lepingus ettenähtud juhtudel pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.5. Töö täpsem kirjeldus on toodud töövõtja pakkumuses. 1.6. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.6.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus 1.6.2. Lisa 2 – töövõtja pakkumus; 2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Tellija tasub töövõtjale teostatud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud kogumaksumusele 27 000 eurot (lepingu hind). Lepingu hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras, välja arvatud lepingu punktis 2.2 nimetatud juhul. Tellija tasub töö eest mitmes osas pärast etapi vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel järgmiselt: 2.1.1. vahearuande vastuvõtmise järgselt 50% lepingu hinnast; 2.1.2. lõpparuande vastuvõtmise ja analüüsi esitluste järgselt 50% lepingu hinnast. 2.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast pakkumuse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene. 2.3. Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. 2.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida 15-kohaline lepinguosa viitenumber ja tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed. 2.5. Tellija tasub töövõtjale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest. 3. Töö teostamine 3.1. Töö teostatakse hiljemalt 31.12.2024.a, sh tutvustatakse analüüsi kuni kahel korral. 3.2. Töö teostamine toimub etappide kaupa vastavalt hanke alusdokumentides ja pakkumuses esitatud esialgsele aja- ja tegevuskavale. Avakoosolek toimub hiljemalt 10 päeva jooksul peale lepingu sõlmimist. Avakoosolekul kokkulepitud metoodika ja/või uurimisküsimuste täiendused fikseeritakse avakoosoleku protokollis. 1 3.3. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, sh kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu võrreldes tavapärasele asjaajamisele kuuluva ajaga (nt analüüsi skoopi kuuluvad asutused viivitavad sisendi või tagasiside andmisega, intervjuudel osalemisega jms), ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või tegevuste läbiviimine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu: 3.3.1. teavitab pool esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis töödega alustamist või töö läbiviimist takistavast asjaolust; 3.3.2. alustatakse või jätkatakse tegevustega pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist; 3.3.3. lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava. 3.4. Töövõtja peab olema valmis vajadusel kõik töö teostamiseks vajalikud töökoosolekud, seminarid jms läbi viima veebipõhiselt (näost-näkku kontaktideta), sh peab omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid analüüsi teostamise käigus haldama. 3.5. Töövõtja kohustub teostama töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus sätestatuga. Lepingus sätestamata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. 3.6. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses nimetatud isikud/meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. 3.6.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses. 3.6.2. Tellijal on õigus nõuda meeskonnaliikme vahetust, kui lepingu täitmise käigus ilmneb, et tema pädevus ei ole piisav või tal puudub võimekus täita lepingut nõuetekohaselt. 3.7. Suhtlemine poolte vahel toimub eesti keeles. Kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlke olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks meeskonnaliikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. 3.8. Töövõtja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud töö hulka. 3.9. Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, kui need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 3.10. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 3.11. Töövõtja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab teostama töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö teostamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. 2 3.12. Kui töövõtja teeb töö kolmandate isikute läbiviidud tööde jätkuna või tuginedes kolmandate isikute koostatud materjalidele, on ta kohustatud kontrollima materjalide sobivust ning mittesobivusel teavitama sellest tellijat. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 3.13. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4. Töö üleandmine 4.1. Töövõtja esitab tellijale vähemalt kord kuus ülevaate tehtud töö ja läbi viidud tegevuste kohta ning järgmisel kuul planeeritud tööde/tegevuste kohta. Ülevaates tuleb välja tuua ka kokkulepitud aja- ja tegevuskavast kinnipidamine või probleemid, mis seda takistavad. Ülevaade tuleb esitada tellija kontaktisiku e-posti aadressile. 4.1.1. Tellijal on õigus esitatud ülevaate põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid tegevus- ja/või ajakava, töö teostamise metoodika kohandamiseks ja analüüsiküsimuste või – teemavaldkondade täpsustamiseks. 4.1.2. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse tellija. 4.2. Töövõtja peab vahe- ja lõpparuande koostamisel ja vormistamisel järgima hanke alusdokumentides sätestatud nõudeid. 4.3. Töö üleandmine (vahearuanne ning lõpparuanne) toimub kahes etapis üleandmisevastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel. Tellija kontrollib teostatud vastava etapi töö vastavust lepingus sätestatule 15 tööpäeva jooksul. 4.4. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui töö ei vasta lepingus sätestatule. Sellisel juhul jätab tellija vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni lepingu punktis 4.3. märgitud aja jooksul töö üleandmisest arvates. 4.4.1. Pretensioonis fikseeritakse ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta töö vastu võtmata või võtta töö vastu osaliselt (puudustega). 4.4.2. Tellijal on õigus võtta vastu puudustega töö puuduste kõrvaldamise nõude asemel ja alandada lepingu hinda. 4.4.3. Kui töövõtja ei ole pretensiooniga nõus, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 4.4.4. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud tellija poolt antud sisendi ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 3 4.5. Kui tellija ei esita pretensiooni lepingus sätestatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 4.6. Töö vastuvõtmisest läheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko. 5. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 5.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud kahekordse lepingu hinnaga, välja arvatud kui: 5.1.1. lepingurikkumine oli tahtlik; 5.1.2. töö teostamisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu on esitatud nõue. 5.2. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei teosta tööd lepingus sätestatud tingimuste kohaselt. 5.3. Lepingus sätestatud kohustuste rikkumise korral, sh töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,05% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 5.4. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingu rikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt ja/või lepingust taganeda. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult: 5.4.1. töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole nõuetele vastav töö teostatav; 5.4.2. töövõtja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga töö teostamisele kehtestatud nõuetest; 5.4.3. töövõtja on hilinenud töö esimese etapi üleandmisega rohkem kui 3 kuud; 5.4.4. töövõtja ei ole tellijale tööd üle andnud hiljemalt 3 kuu möödumisel arvates kokkulepitud töö üleandmise tähtajast; 5.4.5. töövõtja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või autoriõiguse nõudeid; 5.4.6. töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid. 5.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 5.6. Kui tellija viivitab töö tegemiseks vajaliku sisendi või juhiste üleandmisega ning seetõttu ei ole töövõtjal võimalik lepingut nõuetekohaselt täita, on töövõtjal õigus nõuda lepingu täitmise tähtaja pikendamist proportsionaalselt viivitatud aja võrra. 5.7. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate, töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 30% lepingu hinnast ja/või lepingust taganeda. 5.8. Õiguskaitsevahendite kohaldamine või kohaldamata jätmine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus, oleneb rikkumise iseloomust, tagajärgedest kahjustatud poolele ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest ning toimub VÕSi alusel. 5.9. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool. 5.10. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. 4 5.11. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 5.12. Kui töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja/või ei järgi töö teostamisel lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika) ja selle tõttu tehakse tellijale toetuse vähendamise või tagasinõude otsus, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 5.13. Tellijal on õigus leping ühepoolselt üles öelda, kui töövõtjal puuduvad vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, sh kui pädev asutus teeb töövõtja suhtes tegevusloa andmisest keeldumise, kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse või kui töövõtja tegevusloa kehtivus lõppeb lepingu kehtivuse ajal. 5.14. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse osas kohaldavad pooled võlaõigusseaduses (VÕS) §-s 103 sätestatut. 5.14.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 5.14.2. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 6. Autoriõigused 6.1. Lepingu alusel töövõtja poolt loodud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes tööde resultaadid ja nendega seotud autori kõik varalised õigused lähevad töö vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale. 6.2. Autori isiklike õiguste osas annab töövõtja tellijale arvates töö vastuvõtmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja territoriaalsete piiranguteta kehtiva ainulitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel. Teose kasutamise viis ei ole piiratud. Tellijal on pärast töö vastuvõtmist õigus kasutada tööd oma äranägemisel ilma töövõtja täiendava nõusolekuta. Töö muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 6.3. Töövõtja kohustub andma andmed talle töö teostamise käigus üleantud kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta üle tellijale. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste osas litsents anda. 6.4. Kõik tellija poolt töövõtjale tööde teostamiseks antud dokumendid kuuluvad nende algsele omanikule, kui ei ole kokkulepitud teisiti. 6.5. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada ainult tellija kirjalikul nõusolekul ja tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijale ning järgib lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika). 5 6.6. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud ja õiguspäraselt avaldatud teost kasutada illustreeriva materjalina või reprodutseerida õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. 6.7. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 6.8. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue töö teostamisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja. 7. Teadete edastamine 7.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis,. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 7.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel. 7.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval. 8. Poolte kontaktisikud 8.1. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Risto Raaper, tel 5222616, e-post [email protected]. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas on tellija kontaktisikul õigus esindada tellijat ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul. 8.2. Töövõtja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Mihkel Lauk, tel 5161234, e-post [email protected]. 8.3. Töövõtja kontaktisikul on õigus esindada töövõtjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas on töövõtja kontaktisikul õigus esindada töövõtjat ainult töövõtja esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul. 9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 9.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.2. Lepingu täitmisel töövõtjale või töövõtjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda. 6 9.3. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. 9.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 9.6. Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb töövõtja vastus kooskõlastada tellijaga. 10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni 31.12.2024.a. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu, ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse tegevused läbi tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või oli takistatud ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava. 10.3. Lepingu aja-, tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada lepingu täitmise ajal kehtinud piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu kehtivuse aja võrra. 10.3.1. Töövõtja esitab aja- või tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid aja- või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega. 10.3.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 5 tööpäeva jooksul piirangute ja keeldude äralangemisest. 10.4. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 7 10.5. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö järele või kui töövõtja likvideeritakse või reorganiseeritakse, kusjuures lepingust tulenevad töövõtja kohustused ei lähe üle tema õigusjärglasele. Tellija teatab töövõtjale ülesütlemisest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. Tellija tasub töövõtjale lepingu lõppemise hetkeks faktiliselt teostatud töö eest. 11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 11.4. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 11.5. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, lahendatakse Harju Maakohtus. 11.6. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Tellija: Täitja: Kultuuriministeerium CheckIT OÜ Registrikood: 70000941 Registrikood: 16095741 E-post: [email protected] E-post: [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Alliksaar Mihkel Lauk kantsler juhatuse liige 8