MEMO:
KuM haldusala AÕJI pöördumine
Riigikogu Kultuurikomisjoni poole
Ott Maaten, Eesti Rahvusooper
Erik Roose, Eesti Rahvusringhääling
Martin Öövel, Eesti Rahvusraamatukogu
Riigikogu poolt avalik-õiguslikena ellu kutsutud kultuurivaldkonna tüvi-institutsioonid
(edaspidi AÕJI) on taasiseseisvumisest alates taganud riikliku kultuuripoliitika
elluviimist, paindlikkust suuremahuliste poliitikamuudatuste juhtimisel ning pakkunud
kandepinda ja sisulist tuge kultuuripakkumuse mitmekesistamisele. Täiendavalt on
asutused taganud riiklike maineasutustena kultuurivaldkonna karjäärimudeli toimist.
Viimase 24 aasta jooksul on vastavate asutuste eelarve proportsioon Eesti
Kultuuriministeeriumi haldusalas olnud pidevas järk-järgulises languses, mis trendi
jätkudes seab ohtu ülaltoodud riiklikult oluliste hüvede tagamise jätkusuutlikkust.
Lahendusettepanekud
1. AÕJI-de roll riigi poolt seaduse tasandil formuleeritud kultuuripakkumuse tellimuse
täitjatena peab olema tagatud jätkusuutlikult. Oluline on siduda AÕJI
tegevustoetused proportsiooniga Kultuuriministeeriumi haldusala eelarvest ning
seeläbi tagada AÕJI osas õigus- ja eelarvekindlus.
2. Kultuuripoliitika kujundamisel ja rakendamisel prioritiseerida AÕJI, kui
kultuuripakkumise tüvi/tuum-institutsioonide rolli, mille läbi on tagatud vundament ja
jätkusuutlikkus valdkondliku pakkumuse mitmekesistamisele. Valdkonna eelarve
planeerimise protsessis on oluline tagada seadusliku kultuuripakkumuse tellimuse
tervis enne sellele n-ö väliste rikastavate elementide lisamist ja/või võimendamist.
3. Ülaltoodud kriteeriumite lineaarseks lahenduseks on Kultuuriministeeriumi haldusala
eelarve proportsiooni fikseeritud ennistamine AÕJI-dele 22% tasemele (põhistused
esitatakse Kultuurikomisjoniga kohtumisel).
Sisu:
Ohud kultuurivaldkonna riiklike ülesannete täitmise järjepidevusele.
a) Aastatel 2000 - 2024 on AÕJI tegevustoetuste osakaal Kultuuriministeeriumi
kogueelarvest kahanenud 25,7% pealt 16,6%-le ehk ligemale -35% võrra.
b) 2015-2024 on perioodi inflatsiooni (52,3%) suhtes kasvanud Kultuuriministeeriumi
haldusala eelarve ostujõud +15%. Samal perioodil on AÕJI eelarve ostujõud
kahanenud -10%.
c) 2015-2024 on Kultuurivaldkonna eelarve kasvanud 68% ning AÕJI eelarvete
keskmine 42%. Viimane näitaja jääb alla ka sama perioodi inflatsioonimäärale
(52,3%). Viimase 9 aastaga on AÕJI tegevustoetuste osakaal KuM eelarvest
langenud täiendavad 15%.
d) 2015-2024 on riigieelarve maht kasvanud 116%, millega on kaasnenud ühiskonna
kõrgendatud ootused baas-teenustele, mille adresseerimine on saanud AÕJI puhul
toimuda ainult kahanevas ressursi ostujõu tingimustes e sisemiste vahendite
tõhusama kasutamise läbi, mis pikemas perspektiivis ei ole jätkusuutlik ning
vältimatult hakkab mõjutama teenuste funktsionaalset kvaliteeti.
Näide 1: AÕJI-d on ühiskondliku palgasurvega kaasas käinud läbi töö
efektiivistamise ehk teisisõnu koondamiste, mille läbi on suurendatud FTE kohta
olevat palgafondi. Aastal 2024 oleme olukorras, kus n-ö õhk on organisatsioonidest
välja lastud ning AÕJI-de teenustele kasvavate ootuste ja muutuvate tarbijavajaduste
adresseerimisvajaduste tingimustes on jõutud punkti, mis ei võimalda sama
katteallika loomise meetodi alusel enam relevantse (n: IT) meeskonna hoidmist ja
moodustamist.
Töötajate arv FTE 2015 2024 % algsest
Rahvusraamatukogu 313 201 64,22%
Rahvusooper 427 387 90,63%
ERR 746 655 87,80%
Keskmine töötasu (koos lisatasudega) 2015 2024 tõusu %
Harjumaa keskmine palk 1248 2339 87,4%
Rahvusraamatukogu 830 1 903 129,3%
Rahvusooper 1 135 1 757 54,8%
ERR 1508 2441 61,9%
Näide 2: RR Tõnismäe hoone halduskulu katmine toimus kuni aastani 2021 100%
RaRa eelarvest, kuid renoveerimise järgselt hoone kättesaamisel on RaRa eelarvest
võimalik katta ainult 79% hoone halduskuludest ning puuduoleva katmine toimub läbi
pindade väljarentimise püsiüürnikele.
e) Faktiliselt on Kultuuriministeerium viimase 9 aasta valdkondliku kasvueelarve
tingimustes prioritiseerinud kultuuripakkumise mitmekesistamist läbi pakkujate
paljususe olulise võimendamise. Oluline on teadvustada, et sama eesmärgi
saavutamist toetab ka valdkondlikult seaduslikku vastutust kandvate kõrgeima astme
kompetentsikeskuste võimendamine. Eelarveliselt on pikaajaline trend, mille kohaselt
kultuurivaldkonna riiklike seaduslike kohustuste täitmise võimekuse arvelt
võimendatakse ühte võimalikku kultuuripakkumise mitmekesistamise suunda, kuigi
jätkusuutlikum alternatiiv oleks tasakaalustatud pakkumuse mitmekesistamine.
Näide: Aastal 2004 oli Eestis 1 avalik-õiguslik, 6 riigiteatrit ja 3 erateatrit, mis said
riiklikku tegevustoetust. Aastal 2024 oli 1 avalik-õiguslik, 7 riigi sihtasutust (nn
riigiteatrit) ja 14 KOV või erateatrit ja etenduskunstikeskust, mis saavad riigilt
tegevustoetust.
f) Oluline on teadvustada AÕJI rolli riiklike kompetentsikeskustena, mis tagavad riikliku
võimekuse käia kaasas tarbijaharjumuste ja tarbijastandardi muudatustega ning
loovad seeläbi kogu valdkonna poolt kasutatavaid teenuseid ja seeläbi tagavad
eeltingimusi kultuuripakkumuse mitmekesistamisele. Infosüsteemide tellimise,
arendamise ja haldamise võimekuse loomine hajutatult on oluliselt kallim ning
ebaühtlasem ja ebapraktilisem, kui selle teostus konsolideeritult komptentsikeskuste
toel.
Näide 1 (edulugu): HTM haldusalas on Rahvusarhiiv arendanud arhiivinduse
e-teenuseid tsentraalselt, sest ei ole mõistlik igal arhiivil oma e-teenuste arendamise
ja hilisema halduse võimekust luua. Kompetentsikeskuse poolt väljatöötatud teenus
toetas tarbijaharjumuste ootuste ja trendidega arvestamist ning selle tulemusena
toimub tänaseks Eestis ligemale 98% arhiivikülastustest Rahvusarhiivi väljatöötatud
e-keskkonnas.
Näide 2 (positiivne erand punktist d): KuM haldusalas on täna osad riiklikud
ülesanded täitmisel 58 inimese poolt hajutatuna 15 keskraamatukogu vahel.
Raamatukoguvõrgu reformi tulemina koondub ametikohtade personalifond
Rahvusraamatukogusse, et seeläbi moodustada 21 liikmeline meeskond, kelle
ülesandeks on tagada uute tehnoloogiate toel riikliku ülesande täitmine oluliselt
kõrgemal tasemel, kui senine hajutatud mudel võimaldas.
Näide 3: AÕJI loovad vundamendi, mille kaudu toimub mitmekesistamine (ERR, RO
näited) (RO-ta ei saaks toimida Pärnu linnaorkester, Birgitta festival - RO-st on
kaasatud inimressurss, tehniline varustus, muusikainstrumendid jpm).
Näide 4: ERR Jupiter
Miinimumpalk vs palgafond
AÕJI on riikliku kultuuritellimuse tagamise kõrgeima kvaliteedi ja järjepidevuse kandjad.
Maineasutustena on seeläbi ajalooliselt vastavate institutsioonide läbi pakutud väljundit
kultuurivaldkonna karjäärimudelile.
Tänuväärne panus, mille läbi on kultuuritöötajate miinimumpalka tõstetud, on meetme
rakendamise ebaproportsionaalsuse tulemina toonud kaasa olukorra, kus tippsolist (esitaja,
artist) saab sama töötasu võrreldes lavatöölisega, sest kõik on taandatud kultuuritöötaja
miinimumpalgale. Probleemi võimendavad asutustele seatavad uued funktsionaalsed
ootused, mis eeldavad tööjõuturul oluliselt kallimalt hinnastatud IT-tööpere osakaalude
suurenemist kaadrites. Palgavahendite lisandumisel on oluline tagada mõistlik proportsioon
miinimumi tõstmise ja palgafondi suurendamise vahel.
Ebakorrapärane kärpepoliitika
2025 eelarve kärpetingimustes anti rahastamisel 3-aastaste toetuslepingutega eraõiguslikele
etendusasutustele “kodurahu” ehk 0% kärbet. AÕJI on alati 1- aastased ja garantiid
puuduvad. Kärbetest puudutatud osapooltel sh AÕJI-del puudub informatsioon vastava
kaalutlusotsuse aluste osas.
Kokkuvõte
Parlamendi poolt seaduse tasandil jõustatud kultuuripakkumuse tellimus peab olema tagatud
jätkusuutlikult. Kultuuriministeeriumi AÕJI-de eelarvelise osakaalu langus 2000-2024 on
-35%, millest viimasel kümnel aastal -15%. Seeläbi on tekkinud komplikatsioonid seadusliku
tellimuse täitmisel. Trendi jätkumisel seab riik ohtu AÕJI-de seadusest tulenevate teenuste
relevantsuse, kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse ning jätkuva löögi alla jääb ka AÕJI poolt toetatud
valdkonna karjäärimudel. Seeläbi on tekkinud komplikatsioonid seadusliku tellimuse
täitmisel. Riske maandaks selge poliitiline suund AÕJI-de eelarve proportsiooni
ennistamisele.
Saatja: "Kultuuriminister" <
[email protected]>
Saaja: "KUM min" <
[email protected]>
Teema: FW: Kutse kultuurikomisjoni istungile esmaspäeval, 4.11, kl 11.15 - MEMO
Kuupäev: 2024-11-05 10:19
From: Ott Maaten <
[email protected]>
Sent: Friday, November 1, 2024 1:07 PM
To: Kultuuriminister <
[email protected]>;
[email protected];
[email protected]
Cc: Martin Öövel <
[email protected]>;
[email protected]
Subject: Re: Kutse kultuurikomisjoni istungile esmaspäeval, 4.11, kl 11.15 -
MEMO
Tere,
Seoses esmaspäevase kohtumisega edastan kultuurikomisjonile kokkuvõtva memo
arutamisele tulevast teemaderingist.
--
Lugupidamisega,
Ott Maaten
peadirektor
Rahvusooper Estonia
e-post
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Estonia pst 4, 10148 Tallinn
tel +372 683 1201, +372 56 234216
Ühel kenal päeval, K, 30.10.2024 kell 13:09, kirjutas Merje Noorlind:
Tere!
Kultuurikomisjoni esimees palub teil osaleda kultuurikomisjoni istungil
esmaspäeval, 4. novembril kl 11.15, et
arutada teie poolt 10. oktoobril saadetud pöördumises toodud teemasid.
Lugupidamisega
Merje Noorlind
Kultuurikomisjoni konsultant
T: 6316481