Kiri

Saatja: "Liisi Kondratjeva" <[email protected]> Saaja: "KUM min" <[email protected]> Teema: Võru Linnavolikogu 16.10.2024 istungi protokolli väljavõte Kuupäev: 2024-10-31 18:02 Tere, Edastan Võru Linnavolikogu 16.10.2024 istungi protokolli väljavõte (manuses). Lugupidamisega Liisi Kondratjeva volikogu referent telefon: 5275790 e-post: <mailto:[email protected]> [email protected] <file:///C:/Users/liisi.kondratjeva/AppData/Local/Temp/notesAF4E04/www.vor u.ee> www.voru.ee . VÄLJAVÕTE VÕRU LINNAVOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL Valio Eesti AS, Pikk tn 23, 16.10.2024 nr 37 Võru Istung algas kell 13:00, lõppes kell 15:30 Istungit juhatas: volikogu esimees Anti Haugas Protokollis: volikogu referent Liisi Kondratjeva Istungist võttis osa: Aadu Birnbaum, Ain Pent, Andres Visnapuu, Anti Haugas, Halliki Karba, Juri Gotmans, Jüri Kaver, Maire Eiche, Margit Kõivomägi, Marko Tiisler, Merit Kund, Merle Koik, Tarmo Piirmann Puudusid: Anti Allas, Argo Mõttus, Emil Aništšenko, Kalmar Luisk, Kertu Luisk, Kasper Keps, Rain Epler, Toomas Sarapuu Kutsutud: linnapea Kalvi Kõva, abilinnapea Raul Tohv, abilinnapea Sixten Sild, linnasekretär Ülle Müürsepp, juriidilise osakonna juhataja Esko Hillep, rahandusosakonna juhataja Kerstin Tammjärv, avalike suhete spetsialist Marianne Mett, teabehalduse vanemspetsialist Maire Agar, peaarhitekt Diana Vene ja Muinsuskaitseameti Võrumaa nõunik Tiina Pettai, Kadi Annom ja Aigar Nagel Võrumaa Teatajast, Arved Breidaks Lõuna-Eesti Postimehest A. Haugas avas Võru Linnavolikogu istungi. Võru Linnavolikogu istungist võttis osa kolmteist (13) volikogu liiget (lisa 1). Läbirääkimised päevakorra üle. A. Haugas pani päevakorra kinnitamise hääletusele. Hääletamise (poolt 13, vastu 0, erapooletuid 0) tulemusel OTSUSTATI: kinnitada päevakord: 1. Võru muinsuskaitseala kaitsekorra kooskõlastamine KUULATI: Raul Tohvi, Diana Vene ja Tiina Pettai ettekandeid (ettekanne lisas). J. Gotmans andis teada, et taandab end punkti arutelust ja hääletamisest. Volikogu kvoorum on ühe liikme võrra väiksem. Muinsuskaitseamet on algatanud Võru muinsuskaitseala kaitsekorra koostamist ja jõudnud sellega lõpusirgele. Käesolevalt on eelnõu esitatud Võru linnale kooskõlastamiseks. Arvestades eelnõuga kehtestatavaid ehitusõiguslikke nõudeid ja piiranguid muinsuskaitsealal olevatele ehitistele ja linnaruumile terviklikult, on linnavalitsuse hinnangul KOKS § 6 lõike 1 ja § 22 lõike 1 punktide 31 ja 32 kohaselt eelnõu kooskõlastamine linnavolikogu ainupädevuses olev küsimus. Võru Linnavalitsus on esitatud eelnõu läbi töötanud ja toetab eelnõu kooskõlastamist esitatud kujul. Küsimusi esitas: A. Haugas, J. Kaver, A. Pent, M. Koik, T. Piirmann, A. Visnapuu. Küsimustele vastas: T. Pettai, D. Vene, K. Kõva. A. Haugas – kui võrrelda hetkel kehtiva määrusega, siis seal on kirjeldatud, et kui jõutakse arheoloogilises aluskihis mingi leiuni, siis peab koheselt teavitama muinsuskaitseametit. Näiteks olukorras, kus keegi eraisikutest soovib endale majja tuua kaevetööde käigus kanalisatsiooni ja vee või arendada piirkonnas internetikaableid või kuulutame välja rannaala planeeringu ideekonkursi, kuna on perspektiivne kinnistu ja sinna on võimalik hotelle ja muud ehitada, näen ma uues korras täiendavaid kitsendusi. Minule jääb natuke segaseks, et kui me nüüd kehtestame kaitsekorraga selle arheoloogilise kultuurikihiga ala, siis seda lugedes jääb mulje, et see eeldab eelnevaid arheoloogilisi uuringuid ja et selles piirkonnas vaivundamendi kasutamine on pigem välistatud? T. Pettai – seletuskirjas oli sellest juttu. See ei ole hea tava, aga praegu kehtib see kogu muinsuskaitsealal ja kaitsevööndis. Uue korra järgi on see ainult piiritud ala, kus see kehtib. See sama asi on juba olemas ja see kehtibki. Praegu on kõik kaevetööde trasside projektid arheoloogid üle vaadanud ja reeglina on läinud see hoiatus sisse. J. Kaver – mis andmete alusel on see ala tekkinud, tegelikult on ju see ala tükkmaad laiem? T. Pettai – see on tekkinud leidude järgi. See aruanne on seal, kus on kõik need materjalid ja alusuuringud. Seal on arheoloogiline uuring ja sealt saab need leiukohad kätte. Aga ainuke häda on see, et kui ta läheb muinsuskaitsealaks, siis detektoristid ei saa enam mälestistele minna. Tartu tänaval veetrassi ehitades töömehed ei pannud tähelegi, et 70 cm sügavusel oli seal munakivisillutis ja nad olid sealt hobuseraua leidnud. A. Haugas – kuidas näeb välja reaalne tegevus? Presentatsioonis on kirjas: „Selgitatakse välja ja võetakse arvesse väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja - detailid ning muud arheoloogilise kultuurkihi elemendid.“. Seletuskirjas oli see pikemalt lahti kirjutatud aga oletame, kui näiteks isik soovib teostada kaevetöid selles piirkonnas, et mis on tema jaoks need protseduurid? Justkui selle järgi ma loen välja, et ta peab seal teostama eelnevalt arheoloogilised uuringud või pinnase hindamise. T. Pettai – ei, see on nii nagu käitmenetluse korral enne loa või teatise kohustust. Projekt tuleb läbi EHRi sisse ja selle vaatavad arheoloogid läbi ning hindavad konkreetselt, kas selle koha peal on neid juhuleide olnud või mitte. A. Haugas – projekt vaadatakse üle, mitte ei hinnata kohapeal ja täpselt sama on ka vundamendi rajamisega? T. Pettai – jah, täpselt niimoodi. A. Pent – kuidas selle A-kategooria majaga on? Ja kuidas selle kommunikatsioonide vahetusega on, et ahju peab säilitama, aga kas nad soojatrassi võivad panna ja kui neil on kuivkäimla, kas nad tohivad siis üle minna uuele süsteemile? T. Pettai – ikka võivad. Olen ära markeeritud, et mida peab säilitama – mantelkorstna alumine keha peab säilima; laiad laelauad, Poola laudis, mis on väga ilusad, peavad säilima; ajalooline trepp säilib. K. Kõva – kirjeldage meil, et linnavalitsuse Katariina saal asub hoones, mis on mälestis, et mida me pidime säilitama ja mida me saime teha? Tegime sinna toaletid, oli vaid paar asja, mida me pidime säilitama. D. Vene – ma tahtsingi selle kohapealt öelda, et A-hoone ei tähenda seda, et sa pead kõike säilitama. Ei pea, sul on A-hoones sees mõned elemendid. Näiteks pangahoones on meil mingid sissepääsud, uksed, laes mingit rosetid või mingid osad. See ei tähenda, et kui sa tahad kuskil kaevata või selliseid töid teha, et sa pead kõik seda vana säilitama, ei pea. A-hoone puhul on sul mingid detailid ja iga hoone puhul on need eraldi välja toodud. Sa tead täpselt, et need on need detailid ja mul on kohustus neid säilitada ning muid asju saab koostöös muinsuskaitseameti ja linnaga 2 (7) muuta ja teha. Pigem ütlen, et selle kohapealt muutub ta selgemaks ja arusaadavamaks. Ehk siis need hooned, kellel on A-klass, teevad täpselt, mida neil on vajalik säilitada ja mida mitte ning B-klassi hoonetele ei minda tuppa vaatama, mida säilitada, vaid B-klassi hoonetel on pigem väline arhitektuur. Ja C-klassi võib ka tulevikus lammutada, kui leitakse sinna sobiv arhitektuur. A. Haugas – sama küsimus, ma tahaksin ma 100% kindel olla. “23. Muinsuskaitsealal asuva arheoloogiapärandi kaitseks kehtivad järgmised nõuded: 2) arheoloogilise kultuurkihiga aladel, juhul kui plaanitavad tööd võivad ohustada arheoloogilist kultuurkihti või selles olevate struktuuride või elementide säilimist kavandatavatest töödest sügavamal, selgitatakse uuringu käigus välja arheoloogilise kultuurkihi stratigraafia, vajadusel kuni loodusliku pinnaseni;”. Kas ka see tähendab seda, et nüüd, kui selle arheoloogilise kultuurikihiga alal teostatakse kaevetöid, justkui mina loen siit mustvalgelt ja saan aru, et igal juhul tuleb läbi viia kultuurikiht stratigraafia, juhul kui teeme augu sügavama kui 30 cm. Aga kas see siis ei ole nii või mida see tähendab? T. Pettai – see on ikkagi juhtumipõhine, iga projekt on juhtumipõhine. Võibolla see sõnastus aga nii need juristid jätsid meile selle ja selle üle oli sisemisi vaidlusi väga palju, aga see jäeti üle Eesti ühesuguseks. Mõne asja saime Võru puhul natuke teistmoodi kirja panna. Meile taheti isegi seda sisse panna, et me peame linna kindlustusi säilitama, kuna teised linnad on vanemad. Aga arheoloogias ta jäi niimoodi, et need kõik asjad, mis on seotud arheoloogiaga, on juhtumipõhised, projektipõhised. A. Haugas – ma ei loe seda mustvalgelt välja, üks asi on ettekanne, teine tekst. T. Pettai – plaanitav töö on juhtumipõhine. Plaanitav töö, tuleb siis eelprojektina sisse või seisukoha küsimisena sisse. Väga paljud projekteerijad ennetavalt, enne kui nad selle ehitusregistrisse kannavad, pöörduvad minu poole, saates oma eskiisid ja küsivad nõu. See on juhtumipõhine. J. Kaver – minu küsimus puudutab kalmistut. Kalmistul on palju kaitstavaid, väärtuslikke väärtusi. Kui seal jalutada, on esimeseks ohuks ümberkaudsete valdade inimeste toodav prügi aga ka haudadele maetakse peale. Kas seal on ka muinsuskaitse teemat? T. Pettai – kui me linna kalmistust räägime, siis linna kalmistu on mälestis. Kalmistuseadus on uuem kui teie linna määrus ja siin peaks linn võibolla kalmistuseaduse uue pilguga üle vaatama. Seal on Vabadussõjas hukkunute matmispaik ja seal on ligi neliteist hauatähist, mis on eraldi kunstiloolise taustaga. Kalmistu muinsuskaitsealaga ei seostu, see on eraldi mälestis. Kuna seal on linna haldaja, siis väga selge soovitus on, et vaadata kalmistu eeskiri üle ja viia ta kalmistuseadusega kooskõlla ja selle peaks Muinsuskaitseametiga kooskõlastama. Väga hea näide on Setomaa valla kalmistu eeskiri. M. Koik – minu küsimus on ikka selle sama teemaga seotud, et kui arheoloogilise kultuurikihiga alal tahetakse istutada õunapuud ja auk tuleb 50 cm, mis siis teha tuleb? D. Vene - kaevetööde puhul on meil oma nõuded. Sa pead niikuinii ehitisregistris taotluse tegema. T. Pettai – õuealal ei ole nõuet. K. Koik – kui auk läheb sügavamaks kui 30 cm, siis luba küsima ei pea. A. Haugas – aga jälle, kus see korras kirjas on? Et õuealal õunapuu istutamisest ei pea teavitama. Mina seda kuskilt jälle välja ei loe. Üks asi on, kui ma ettekannet vaatan. Ettekandes tundub, et ei olegi nii paha, aga kui ma hakkasin süüvima teksti, siis minu arust tekib vastuolu. T. Pettai – igal pool üle Eesti, tegelik elu toimub ikkagi teistmoodi. Ja nagu ma ütlesin, et tuleb ka seda arvestada, et me räägime 30 cm, aga vaatame Võru linna 3 (7) abihoonete vundamenti, on meil pinnase kasv olnud rohkem kui 30 cm. Nii, et õunapuu isutamisega veel kultuurpinnaseni ei jõua. M. Koik – mul on teine küsimus ka. Mis konkreetselt muutus nende majaomanike jaoks, see 117, mis juurde tuli? Mis nende jaoks muutus või muutub, kui me selle korra vastu? T. Pettai – nende jaoks, kes B-kategooriasse juurde tulid, nendel on enamasti säilinud puitarhitektuur, et nad peaksid seda edasi säilitama. Teine asi, mis ta andis, on omamoodi võimalus, hetkel lahti minev Kredexi meede muinsuskaitsealal asuva väärtusliku B-klassi hoonele annab toetust 70% ja muinsuskaitsealal asuv see sama kollane hoone, mille Raul tahtis lammutada, saaks 60% toetust. Aga, mida ta on minule toonud? Juba nüüd, kui ta ei ole veel kaitseala, siis need inimesed väga aktiivselt suhtlevad minuga. Paljud tahtsid tulla juba toetust taotlema. Kahjuks pidin ma ütlema, et kaitsekorda ei ole vastu võetud. Ühesõnaga, minul on neid kontakte ja suhtlust juurde tulnud ja selle ala inimesed on pöördunud oma ja nõu küsinud. A. Haugas – mul üks ettepanek. Kreutzwaldi 16, vana spordikooli hoone, et miks ta on pandud B-kategooriasse, spordihoone osa, on see, et seal on terasest pannoo seina peal. Aga kui ma vaatan B-kategooriast tulenevaid kitsendusi, vähemalt sellest inventeerimise tabelist ei loe jälle must-valgelt välja, et me kaitseme ainult seda terasest pannood, mitte tervet maja. Tervele majale laienenud ju täpselt samamoodi B-kategooria nõuded. Minu ettepanek oleks see, et Kreutzwaldi 16 spordihoone võiks B-kategooriast välja võtta ja ta võiks jääda ikkagi C-kategooriaks. T. Pettai – üks põhjus peale selle oli see, et hoone teisel pool on puidust pitsrõdud. Mõelge, kui teie selle B-kategooriast välja võtate ja linn tahaks need hooned energiatõhusamaks muuta, siis C-kategooriaga seda teha ei saa. See hoone on ka üks 20. sajandi arhitektuuri näiteid. J. Kaver – väikse repliigi korras, et väga paljud linnakodanikud tundnud muret just sellepärast, et miks ta hoone B-kategooriasse jääb. Aga minus tärkab eestlaslik kadedus, et miks minu hoovimaja, kelle arhitektiks on Ülevi Eljand, kes on ka piisavalt tuntud ja minu hea tuttav, et selle olete arvanud C-kategooriasse. Kuidas siis see toonane revident, kes 2010. a siin käis, et kuidas tema arvas, et Ülevi Eljand on C-kategooria aga mõni väiksema kaliibriga arhitekt on B-kategooria? T. Pettai – pean seda vaatama aga valdav osa hoovihooneid ongi C-kategooria. T. Piirmann – kas selles komisjonis on ka selliseid omanikke, kes selles piirkonnas ka elavad ja kellel on ka mingisugune side, et ta ei ole ainult spetsialist? T. Pettai – komisjonis ei olnud ja ta ei oleks saanudki olla, sest ta ei oleks erapooletu olnud. T. Piirmann – mul on üks küsimus veel. Ma olen ise sellel alal üles kasvanud, praegu seal toimetan ja ausalt öeldes, noorena seal rohkelt tsunginud, et paha hakkab ette. Ja siin ümber laua on inimesi, kes siin kaevab, panevad kurki ja aiamaja püsti. Et kas see mingi nali ei ole, see 30 cm? Ja Antil, mis mure veel oli, et seal väikesel maatükil järve ääres, on vundament olemas, sinna pidi mingi hotell kunagi tulema, et seal on kõik juba läbi tsungitud aga ta on ikka selle ala sees. T. Pettai – sealt on päris tõsiselt leiud leitud. Olete lugenud seda arheoloogia tundlike alade aruanne? Need lisad, mis möödunud aasta sügisel saatis muinsuskaitseamet ja kultuuriministeerium, olid kõik juures. A. Haugas – juriidilises mõttes, et korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Meie saame korra kooskõlastada või mitte, aga see ei ole kuidagi siduv. Selles mõttes me saame kooskõlastusele panna juurde ka mingid omapoolsed märkused, mida saab siis muinsuskaitseamet ja Vabariigi Valitsusel kas arvestada või mitte arvestada. On see õige? T. Pettai – jaa, ikka. 4 (7) A. Haugas – ma teeksin ettepaneku, et täpsustada punktis 23. arheoloogilise kultuurikihiga alal uuringute tegemise nõudeid, kuna antud juhul näib, et tegemist on absoluutse nõuetega, mis ei ole juhtumipõhine. Muuseas, ma ütlen, et 80% mulle isiklikult meeldib see kord. Ma olen väga seda meelt, et kogu linn näeks välja selline, nagu ta oli 100 aastat tagasi ja puitarhitektuur mulle väga meeldib. J. Kaver – vanalinnas elanuna tahaksin lihtsalt nii palju öelda, et alati on need otsused olnud subjektiivsed, aga mis mulle on silma hakanud ja võibolla ei ole see nii palju isegi muinsuskaitseameti poole pealt, võibolla linnaametnike poole pealt, et teinekord seda subjektiivset otsust ei suudeta piisavalt põhjendada ja siis tekivad need küsimused, et kuidas ühele lubatakse ja teisele ei lubata. Ja teine, mis selle muinsuskaitsega on kindlasti probleem, et praegu on kõik selle vapra proua Tiina õlgadel, aga kuna ametnikud on poliitiliselt seotud, et kuidas sa saad siis parteide valitsust sõimata, kui võibolla mõni tähtis mees ringi liigub, piltlikult öeldes. See järelevalve pool on see, millepeale mõnikord lihtsalt nahaalselt vilistatakse. Sealt ei näe kuidagi ka selle tunneli otsas seda valgust. Siis jääbki see proua Tiina, kes siis ajab neid omanikke taga ja need jooksevad lihtsalt mööda ilma kusagil ringi. Ma lihtsalt näen neid probleeme. Nagu volikogu esimees ütles, et see eesmärk olekski, et see linn oleks selline mõnus, lahe, nunnu linn, mida hinnatakse kaugemalgi kui Võrust. Aga seal on need põõsad, kes pori aeg ajalt leiavad, aga see on ja ilmselt jäävad need probleemid. Linna poole pealt, et just see subjektiivsus oleks hästi põhjendatud. Ütleme, et siin on teatanud kohad, nimed ei ole olulised, aga seesama Kersna kinnistu või keskväljaku kinnistu. Seal ei saadud toona selgeid vastuseid, et miks. Ilmselt olid vastused loogilised aga keegi ei saanud aru, et miks seda lääpa vajunud kuuri kaitstakse ja kusagil lasti asju maha võtta. K. Kõva – Jüri, sa peaksid olema siis väga selle korra poolt. Nagu Diana ütles, et seda subjektiivsuse hindamist lähebki vähemaks. J. Kaver – vastupidi, ma tahaksin, et seda rohkem oleks aga et ta oleks rohkem põhjendatud. K. Kõva – seal on oma kategooriad ja igal hoonel on nüüd omad nõuded täpselt kirjeldatud, mida seal peab hoidma ja seda subjektiivsust on ülivähe. A. Haugas – kehtivas korras on ka ju väärtuslik, väheväärtuslik ja mingi kolmas oli ka. T. Pettai – see on inventeerimises, seda isegi määrus ei käsitle. Ma pigem ütlen, et see ala on ühtemoodi väärtuslik, et praegu peaks kõiki hooneid nii interjööris kui eksterjööris ühemoodi kohtlema. A. Haugas – ma teen ettepaneku, et Kreutzwaldi 16, spordihoone osa võiks B- kategooriast välja arvata, kuna meile on tegelikult arhitekt Karmo Tõra koostanud esmase eskiislahenduse selle hoone rekonstrueerimiseks, mis hõlmab ka seda muuseumi osa kui ka spordikooli osa. Ma isiklikult näen, et me ei tea, mida me seal teha tahame 20. aasta jooksul ja see ei tähenda, et seda lammutame või muudame. Aga tulevikku silmas pidades, ma ei pea mõistlikuks, et see B-kategooriasse jääks. Tegemist oli kuni 1967. aastani Krümmeri kooliga, 1972. aastal rajati sinna nõukaaegne spordihoone, mis on kõigile armsaks saanud, aga me ei tea, kuidas me seda hoonet lähema 20-30. aasta jooksul tahame kasutada. A. Visnapuu – meil oli majanduskomisjonis sama teema üleval. D. Vene – ma selgitan, et see, et ta on B-kategooria hoone on, ei tähenda, et selle majaga väljast ei või midagi teha, muuta või luua moodsat arhitektuuri. See, mis sinna luuakse, ümber tehakse või nähakse, see tuleb läbi vaadata muinsuskaitse ja linna poolt, et see arhitektuurselt sinna väga sobib. See B-kategooria veel ei tähenda seda, et sealt tegelikult ei või lammutada. 5 (7) A. Haugas – see B-kategooria ei anna meile mitte midagi juurde. Isegi kui ta on C- kategoorias, siis teame, et ta peab olema ikkagi miljööväärtuslik. A. Visnapuu - pigem on küsimus, kas see B-kategooria annab meile täna midagi juurde. Aasta jooksul nagunii linnal võimekus puudub ja ei saa energiatõhusust sinna nagunii taotleda. Me teame oma eelarvet ja eelarvestrateegiat. Kui pooleteist aasta pärast on see meede läbi, siis puudub point. D. Vene - täna ta on 20. sajandi arhitektuuri nimistus, seda me kustutada ei saa. See jääb. T. Pettai - te võite selle ettepaneku teha. Sellele vastatakse umbes nii nagu kaitseliit tahtis B-kategooriat. A. Haugas – panen esimese ettepaneku hääletusele: “Täpsustada punktis 23. arheoloogilise kultuurikihiga alal uuringute tegemise nõudeid, kuna antud juhul näib, et tegemist on absoluutse nõuetega, mis ei ole juhtumipõhine.”. Hääletamise (poolt 11, vastu 0, erapooletuid 0, hääletamisest ei võtnud osa 2) tulemusena OTSUSTATI: esitada Vabariigi Valitsuse korralduse "Võru muinsuskaiseala kaitsekorra kooskõlastamine" eelnõule Võru Linnavolikogu poolt järgmine ettepanek: “Täpsustada punktis 23. arheoloogilise kultuurikihiga alal uuringute tegemise nõudeid, kuna antud juhul näib, et tegemist on absoluutse nõuetega, mis ei ole juhtumipõhine.”. A. Haugas – panen teise ettepaneku hääletusele: „Arvata B-kategooriast välja Kreutzwaldi 16, Võru vana spordikooli hoone, uueks kategooriaks määrata C- kategooria.“. Hääletamise (poolt 7, vastu 0, erapooletuid 4, hääletamisest ei võtnud osa 2) tulemusena OTSUSTATI: esitada Vabariigi Valitsuse korralduse "Võru muinsuskaiseala kaitsekorra kooskõlastamine" eelnõule Võru Linnavolikogu poolt järgmine ettepanek: „Arvata B-kategooriast välja Kreutzwaldi 16, Võru vana spordikooli hoone välja, uueks kategooriaks määrata C-kategooria.“. T. Piirmann – mul on ka üks ettepanek. Kuulasin majanduskomisjoni üle veebi ja Lembitu 2 omanikul oli ääretult halb teadmine ja tema ei saanud ka aru, mis tema maja on B-kategoorias. Ettepanek oleks Lembitu 2 hoone välja arvata B- kategooriast ja lisada C-kategooriasse. Omanik on üritanud saata kirju aga ta ei ole vastuseid saanud. T. Pettai – ma selgitan, et omanik on vastava taotluse teinud ja vastuse saanud. Taotluse esitas vahetult pärast majanduskomisjoni koosolekut ja vastuse sai eelmisel nädalal. Vastuseks sai, et kuna hoone esindab 20. sajandi arhitektuuri ja on 20. sajandi lõpu arhitektuur-struktuuri linnalik näide, siis jäi ta siiski B-kategooriasse. T. Piirmann – ma teen ikkagi selle ettepaneku, kuna see on omanikud tahe. Ma olen seda komisjonis kuulnud, see on omaniku tahe. See, et te standardvastuseid kirjutate ... A. Haugas – panen kolmanda ettepaneku hääletusele: “Arvata B-kategooriast välja Lembitu 2 hoone, uueks kategooriaks määrata C-kategooria.”. Hääletamise (poolt 6, vastu 0, erapooletuid 4, hääletamisest ei võtnud osa 3) tulemusena 6 (7)  OTSUSTATI: esitada Vabariigi Valitsuse korralduse "Võru muinsuskaiseala kaitsekorra kooskõlastamine" eelnõule Võru Linnavolikogu poolt järgmine ettepanek: “Arvata B-kategooriast välja Lembitu 2 hoone, uueks kategooriaks määrata C- kategooria.”. A. Haugas pani päevakorrapunkti kinnitamise hääletusele. Hääletamise (poolt 10, vastu 0, erapooletuid 0, hääletamisest ei võtnud osa 3) tulemusena OTSUSTATI: Võru Linnavolikogu toetab Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu "Võru muinsuskaitseala kaitsekord" kooskõlastamist koos alljärgnevate muudatusettepanekutega: 1. täpsustada punktis 23. arheoloogilise kultuurikihiga alal arheoloogiliste uuringute tegemise nõudeid, kuna antud juhul näib, et tegemist on absoluutsete nõuetega, mis ei ole juhtumipõhine; 2. arvata B-kategooriast välja Kreutzwaldi 16, Võru vana spordikooli hoone välja, uueks kategooriaks määrata C-kategooria. Põhjendatakse asjaoluga, et tegemist on nii ehk naa alaga, kus hoonetel välisfassaad peab olema miljööväärtuslik. 3. arvata B-kategooriast välja Lembitu 2 hoone, uueks kategooriaks määrata C- kategooria. Põhjendatakse asjaoluga, et tegemist on nii ehk naa alaga, kus hoonetel välisfassaad peab olema miljööväärtuslik. /.../ Anti Haugas Istungi juhataja Liisi Kondratjeva Protokollija KINNITAN VÄLJAVÕTTE ÕIGSUST Liisi Kondratjeva volikogu referent 31.10.2024 7 (7)