Kiri

KLM Projekt OÜ Sepise 1, Tallinn 11313 Tel: +372 51 44 725 e-post: [email protected] Reg. kood: 11074214 MTR reg nr: EEP003312 TÖÖ NR: 2323 IDA VIRU MAAKOND, JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA PAULIKU RINGTEE T1 KINNISTU TEEDE-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKT Tellija: Vladimir Visnjakov tel: 5853 1787 Projekteerija: KLM Projekt OÜ vastutav projekteerija: Aleksandr Lipkin kontaktisik: Kristjan Laurits tel: 514 4725 TALLINN 2024 IDA VIRU MAAKOND, JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 KINNISTU TEEDE-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2323 SISUKORD I SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA ............................................................................................................................ 3 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ............................................................................ 4 2.1. OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................................. 4 2.2. GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS ...................................................................................... 4 3. PROJEKTLAHENDUS .......................................................................................................... 4 3.1. ÜLDANDMED .................................................................................................................... 4 3.2. PLAANILAHENDUS ............................................................................................................ 4 3.2.1. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS ........................................................................................... 4 3.2.2. KÕRGUSLIK LAHENDUS ..................................................................................................... 5 3.2.3. RISTMIKE LAHENDUS........................................................................................................ 5 3.2.4. JALGTEE LAHENDUS ......................................................................................................... 5 3.3. MULLATÖÖD..................................................................................................................... 5 3.4. KATEND............................................................................................................................. 5 3.5. VEEVIIMARID, PINNAVETE ÄRAJUHTIMISSÜSTEEM ......................................................... 6 3.6. LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID .................................................................... 6 3.7. TEHNOVÕRGUD ................................................................................................................ 7 4. TÖÖDE TEOSTAMINE ........................................................................................................ 7 4.1. ÜLDOSA ............................................................................................................................ 7 4.2. ETTEVALMISTUSTÖÖD ..................................................................................................... 8 4.3. EHITUSTÖÖD .................................................................................................................... 8 4.3.1. SÄILITATAVATE PUUDE ALUSE PINNASE TÖÖTLEMINE: ............................................................. 9 4.4. KESKKONNAKAITSE JA MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD ........................................................ 9 4.4.1. PUUDE KAITSMINE EHITUSE AJAL ........................................................................................ 9 4.4.2. NÕUDED ISTIKUTELE, KASVUKOHTADELE JA ISTUTUSTÖÖDELE ................................................. 10 4.4.3. TAIMMATERJAL ............................................................................................................ 10 4.5. JÄÄTMEKÄITLUS ............................................................................................................. 10 5. KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND ..................................................................................... 11 II JOONISED NR. 1 ASUKOHASKEEM TL-4-01 2 ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS TL-4-02 3 VERTIKAALPLANEERING TL-4-03 4 TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN TL-4-04 5 RISTPROFIILID 1-1 ja 2-2 TL-5-01 6 PIKIPROFIILID TL-6-01 2/14 IDA VIRU MAAKOND, JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 KINNISTU TEEDE-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2323 I SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA Käesolev teeprojekt on koostatud KLM Projekt OÜ poolt eraisiku Vladimir Visnjakovi tellimusel põhiprojekti mahus. Projektis käsitletav ala hõlmab järgmiseid kinnistuid:  Pauliku ringtee T1 (25101:001:1085)  13101 Jõhvi-Ereda tee (25201:005:0080)  Kaasiku tee L1 (25201:005:0362)  Kaasiku tn 26 (25201:005:0600)  Paju (25101:001:1081)  Papli (25101:001:1080) Projekt hõlmab kinnistuid järgmisel põhjusel: 1. Paju ja Papli kinnistutel tuleb vastavalt ehitusseadustiku EhS § 72 lg 2 teostada tänava kaitsevööndis nähtavuskolmnurga ulatuses metsa ja võsa eemaldamine; 2. Kaasiku tee L1 taastatakse detailplaneeringu järgsete tehnovõrkude rajamise järgselt; Projekteerimisel on kasutatud järgnevate uuringute tulemusi:  Maa-ala plaan tehnovõrkudega on koostatud VIRU GEOMET OÜ poolt 2023. aastal (töö nr TM97/2023).  Ehitusgeoloogiline info põhineb Maa-ameti ehitusgeoloogia kaardirakendusel.  Vastavalt hankedokumentatsioonile oli plaanilahenduse lähteülesande aluseks detailplaneering. Projekteerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:  Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (Majandus- ja taristuministri määrus, vastu võetud 09.01.2020 nr 2)  Tee ehitamise kvaliteedinõuded (Majandus- ja taristuministri määrus, vastu võetud 03.08.2015 nr 101)  EVS 843:2016. Linnatänavad  EVS 613:2023. Liiklusmärgid ja nende kasutamine  EVS 614:2022. Teemärgised ja nende kasutamine  Teetööde tehnilised kirjeldused (Kinnitatud maanteeameti peadirektori 18.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/09)  Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314)  Pindamisjuhis MA 2017-20  Killustikust katendikihtide ehitamise juhis (Kinnitatud Maanteeameti peadirektori poolt 22.11.16 nr 0215)  Kaevetöö eeskiri Jõhvi vallas (kinnitatud 16.11.2006 Jõhvi Vallavolikogu määrusega nr 44) 3/14 IDA VIRU MAAKOND, JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 KINNISTU TEEDE-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2323 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 2.1. OLEMASOLEV OLUKORD Projekteeritav Pauliku ringtee T1 tänav asub detailplaneeringu järgses uue tee asukohas. Projekteeritav tee asub vahetult Jõhvi linna lõunapoolsel küljel kõrvalmaantee nr 13101 Jõhvi- Ereda teest lõunas ning kohalikust Kaasiku tee L1 teest nr 2510111 lääne suunas. Projekteeritav juurdepääsutee asub üksikute puude ja heinamaaga kaetud kinnistul. Tänav kulgeb paralleelselt oleva maanteega. Projekt hõlmab ka väikest lõiku Kaasiku tee L1 tänavast. Rekonstrueeritaval Kaasiku tee lõigul on kahesuunaline liiklus, tee on pinnatud kruuskattega tee mis on keskmiselt 4m laiune. Olemasoleva maantee asfaltbetoonkatte laius on 8 m kuni 8,3 m, lõik asub asulasisese kiirusepiirangu alal 50km/h, mõlemas sõidusuunas on üks sõidurada, teekatte on märgistatud ning teel on kindlustatud teepeenrad. Mõlemal pool Kaasiku teed asub kõrghaljastus ning tee vasakul pool asub võrkaed. Nähtavus projekteeritud tee mahasõidu kohal on piiratud. Olevad jalgteed asuvad olevast maanteest põhja pool maantee ja kolmekordsete kortermajade vahel. Olev tänavavalgustus puudub. 2.2. GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS Maa-ameti ehitusgeoloogia kaardirakendusel andmetel on kasvupinnase tüseduseks 24-30cm. Kasvupinnase all asub moreen, Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted e moreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad). Maapinna reljeef on tasane, üldise põikkaldega loode suunas. Piirkonna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 60,5 – 63 m. Planeeritav ala asub suletud Tammiku kaevanduse altkaevandatud ala kohal ja kaevandamis- väärset põlevkivivaru maaüksuse all ei ole. Kuna projektis käsitletav maa-ala jääb Enefit Kaevandused AS-i andmetel altkaevandatud alale ning asub posttehnoloogilise mõju piirkonnas, kus potentsiaalselt ebapüsivate alade stabiilsus pinnase niiskustingimuste ja maapinnale mõjuvate koormuste koosmõjul võib muutuda. Altkaevandatud alal tuleb ehitised ja rajatised projekteerida vajalike kaitsemeetmetega, mis välistaksid mäetööde võimalikku jääkmõju objektidele ning hoiaksid ära ehituskonstrukt- sioonide purunemise maapinna võimaliku varisemise, vajumise või nihkumise tagajärjel. Tammiku kaevanduse mäetööde plaan ja sellele kantud planeeringuala on esitatud projekti lisana. Pinnasevesi Projekteerimise käigus ei uuritud pinnasevee paiknemise sügavust. 3. PROJEKTLAHENDUS 3.1. ÜLDANDMED Projekteerimise lähtetasemeks on valitud „hea“, projektkiirus 20 km/h ja 30 km/h. Tänava liik – kvartalisisene tänav. 3.2. PLAANILAHENDUS 3.2.1. Asendiplaaniline lahendus Asendiplaaniline lahendus on joonisel „Asendiplaan ja liikluskorraldus“, mille aluseks oli varem koostatud detailplaneeringu asendiplaan. Projektiga on ette nähtud:  Uue sõidutee trassi rajamine.  Oleva kohaliku jaotustänava katte rekonstrueerimine tehnovõrkude ehituse järgselt. 4/14 IDA VIRU MAAKOND, JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 KINNISTU TEEDE-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2323 3.2.2. Kõrguslik lahendus  Tee on projekteeritud madalale muldele. Lühike süvendi lõik on ainult uue tänava lõikumisel oleva Kaasiku tee L1-ga. 3.2.3. Ristmike lahendus Lõikumine oleva Kaasiku tee L1-ga on lahendatud T-kujulise ristmikuna ning kasutatud raadiused on – 8 m. Ristmiku ala tuleb nähtavuse tagamiseks puhtaks raadata ning takistused eemaldada. 3.2.4. Jalgtee lahendus Eraldiseisvat jalgteed ei ole ette nähtud projekteerida. Jalakäijate vähesuse tõttu ei projekteerita eraldiseisvat jalgtee võrgustikku, kuid kergliiklejate ohutuse tagamiseks projekteeritakse uus ühiskasutatav kvartalisisene tee „õuealana“ kus kiirused on piiratud 20 km/h. 3.3. MULLATÖÖD Olemasoleval pinnatud Kaasiku tee L1 lõigul kaevatakse üles oleva tee kate ning asendatakse katendi pealmine kiht freespuruga paksusega 10cm ning pinnatakse 2x pindamisega. Tehnovõrkude kaevikute osas, kus kaevatakse välja ka tee muud konstruktsioonid, tuleb vastavalt punktis 3.4 toodud katenditele rekonstrueerida tee konstruktsioon vajalikus ulatuses. Sõidutee alune projekteeritud killustiku paksus on valdavalt 20 cm. Joonisel „Asendiplaan ja liikluskorraldus“ on näidatud tehnovõrkude kaevikute ulatuse alad, kuhu tuleb ehitada killustiku kihi alla ka dreenkiht. Dreenkiht tuleb rajada ka uue tee katte alla eelnevalt kasvupinnast eemaldades, mille eeldatav paksus on kuni 30cm. Dreenkihi TM_120 keskliiv (Kt=0,98, Kf>0,5 m/ööp) paksus on 20 cm. Vajadusel täita dreenkihi alune täiteliivaga 30 cm kihtidena (Kt=0,96, Kf>0,2 m/ööp). Selle alune olemasolev pinnas tihendada Kt=0,96. 3.4. KATEND Projekteeritud katte konstruktsioonid on järgmised: Projekteeritud sõidutee freespurust + 2x E pinnatud kate (tüüp 1, tüüp 4 – mittepinnatav osa)  2x E, eelpuistega pindamine tardkivikillustikuga (2/4 Ü,K; 4/8 Ü,K; 8/16 A)*  Freespurust kate, 10 cm  Kiilutud killustikalus, 20 cm (Ev2>130 MPa), põhifraktsioon 32/64, kiilumiskillustik fr 8/16  Geokomposiit, 50x50kN+180g geotekstiil**  Paekillustik, fr 4-8 mm  Tihendatud (Kt≥ 0,98) olol. pinnas, olol. tee konstruktsioon * - Ü – ülemine, K – keskmine, A – alumine; ei kasutata tüüp 4 katendil ** - geokomposiidi kihti ei rajata Kaasiku tee taastamisel; Projekteeritud sõidutee katte taastamine (Kaasiku tee) (tüüp 2)  2x E, eelpuistega pindamine tardkivikillustikuga (2/4 Ü,K; 4/8 Ü,K; 8/16 A)*  Freespurust kate, 10 cm  Kiilutud killustikalus, 20 cm (Ev2>130 MPa), põhifraktsioon 32/64, kiilumiskillustik fr 8/16  Paekillustik, fr 4-8 mm  Tihendatud (Kt≥ 0,96) olol. pinnas 5/14 IDA VIRU MAAKOND, JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 KINNISTU TEEDE-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2323 Projekteeritud jalgtee asfaltkatte taastamine (tüüp 3)  Asfaltbetoon AC 8 surf, 5 cm  Ridakillustikust alus, 20 cm (Ev2>130 MPa), fraktsioon 4/32  Paekillustik, fr 4-8 mm  Tihendatud (Kt≥ 0,96) olol. pinnas Projekteeritud haljasala (tüüp 5)  Murukülv  Kasvupinnas, min 20 cm  Olol. pinnas Asfaltsegude jämematerjalile esitatavad minimaalsed nõuded (EVS 901-3:2021 Tee-ehitus. Osa 3: Asfaltsegud, tabel 7): - AC 8 surf C50/30, NR, LA35, F4c Minimaalsed nõuded jämetäitematerjali omadustele aluste ehitamisel fraktsioneeritud jämetäitematerjalidest kiilumismeetodil (Maanteeamet „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“ MA 2016-012, tabel 1 nr. 7): - Terastikulise koostise kategooria fraktsioneeritud jämetäitematerjalidel – GC80/20 - Purustatud või murenenud terade ja täielikult ümardunud terade sisalduse kategooria - C50/30 - Purunemiskindluse kategooria – LA40 - Külmakindluse kategooria – F8 - Plaatsusteguri kategooria – FI35 - Peenosiste sisalduse kategooria – f4 3.5. VEEVIIMARID, PINNAVETE ÄRAJUHTIMISSÜSTEEM Teede vertikaalplaneeringu koostamisel on arvestatud olemasoleva reljeefiga. Sademeveed suunatakse piki ja põikkalletega tee kattelt eemale ning see immutatakse pinnasesse. Vertikaalplaneerimine on näidatud joonisel 4-03 ning tehnovõrkude koondplaan joonisel 4-04. Projekteeritud pindade kokkuviimiseks olemasoleva reljeefiga kasutatakse nõlvasid kaldega vahemikus 1:2 kuni 1:6. 3.6. LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID Kaasiku tee L1 asub 50 km/h kiiruse alas, uue kvartalisisese tee kiirus on piiratud 20 km/h. Kvartalisiseselt teelt Kaasiku teele on ette nähtud paigaldada liiklusmärk nr 222 „ Peatu ja anna teed“. Projekteeritud kvartalisisene tee lõpeb tagasipöördekohaga ning tee on tähistatud lisaks õueala tähistavate liiklusmärkidega nr 573 ja 574 tupikteena liiklusmärgiga nr 552. Ülejäänud liikluskorraldusvahendid, mis on plaanil toodud ja looduses leitavad on ette nähtud säilitada. Tabel 1 Projektiga ettenähtud uued liiklusmärgid Nimetus Arv Suurusgrupp Nr 222 „Peatu ja anna teed“ 1 0 Nr 552 „Umbtee“ 1 0 Nr 573 „Õueala“ 1 0 Nr 574 „Õueala lõpp“ 1 0 6/14 IDA VIRU MAAKOND, JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 KINNISTU TEEDE-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2323 Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile EVS 613 ”Liiklusmärgid ja nende kasutamine” ja normdokumendile “Teetähistussüsteem ja selle rakendamise kord”. Liiklusmärgid peavad vastama EVS 613 toodud nõuetele. Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormustele. Liiklusmärkidel kasutada I klassi valgustpeegeldavat kilet. Liiklusmärgil nr 222 „Peatu ja anna teed“ kasutada II klassi valgustpeegeldavat kilet. Liiklusmärgi paigaldamisel tuleb kasutada betoonist posti vundamenti. Postiks tohib kasutada kuumtsingitud terastoru, mille minimaalne väline läbimõõt on 60 mm ja minimaalne seinapaksus 2,2 mm. Kõik postid peavad olema kuumgalvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik avatud ülemise otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti. Kate ei ole vajalik, kui post paigaldatakse vundamendiga, mis tagab vee juhtimise pinnasesse. Paigaldatavad märgikomplektid peavad olema CE-märgistatud vastavalt EVS-EN 12899-1. 3.7. TEHNOVÕRGUD Projekteeritud tehnovõrgud on näidatud joonisel 4-04 „Tehnovõrkude koondplaan“. Tehnovõrkude projekteerijad on järgmised:  Veevarustus, sademevee- ja kanalisatsioon: KLM projekt töö nr 2323-1, 2024.a.  Perspektiivne elektrivarustus: Stormtec Oü, töö nr 23-173, 2023.a. Tehnovõrkude kaitsetsoonis toimuvatel tänava kaeve- ja rekonstrueerimistöödel, jälgida kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid. Tööd tehnovõrkude kaitsevööndis teostada tehnovõrkude valdajate loal nende poolt esitatud tingimustel. 4. TÖÖDE TEOSTAMINE 4.1. ÜLDOSA Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised, sealhulgas reserv- ja kaitsetorude teostusjoonised. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma tehnovõrkude valdaja esindaja. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal). Ehitaja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt projektlahendusele. Maaomanike negatiivsete või tingimuslike kooskõlastuste menetlemise määratleb ja teostab Tellija, lähtudes kooskõlastustes toodud võimalike eritingimuste (s.h. eitava kooskõlastuse) seaduslikkusest ja põhjendatusest. 7/14 IDA VIRU MAAKOND, JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 KINNISTU TEEDE-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2323 Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelevalve teavitavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projektimuudatused või projektlahenduste eiramised on keelatud. Eelpooltoodu eiramisel on töövõtja (ehitaja) kohustatud kõik hilisemad projektlahenduste eiramistest tulenevad parandused, vajalikud lisa- või taastustööd teostama oma kuludega. Tööde teostamisel tuleb juhinduda “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded” (Majandus- ja Taristuministri määrus, vastu võetud 03.08.2015 nr 101) toodud nõuetest. Projektiga määratud ehituseks vajalike tööde mahud on esitatud kululoendis, mille koostamise aluseks on Maanteeameti poolt välja töötatud “Teetööde tehnilised kirjeldused”. Ajutise liikluskorralduse ehitusobjektil (sh ajutise liikluskorralduse projekti) korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud teostavate tööde etappidele. Ehitusaegse liikluskorralduse projekti koostab või tellib ehitaja enne töödega alustamist. Liikluskorralduse projekt tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ja maantee teekaitsevööndis töötades Transpordiametiga. 4.2. ETTEVALMISTUSTÖÖD Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb digitaalselt maha märkida tee telg. Lisaks teljele tuleb digitaalselt välja märkida kõik iseloomulikud projektsed tee-elemendid (nt. äärekivid jne). Väljamärgitud punktid tuleks looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida. Vajadusel, kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis, teavitada sellest eelnevalt trassi valdajaid ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav tööde luba ja märkida välja töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Paigaldada vajalikud kaitse- / reservtorud või teostada muud vajalikud ettenähtud kaitsemeetmed. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. 4.3. EHITUSTÖÖD 1. Raadata ja juurida ette nähtud puud ning teostada nähtavuskolmnurgas võsa eemaldamine. 2. Freesida või lammutada kõik projektis näidatud asfaltbetoonkatendid. 3. Lammutada projektis ette nähtud pinnatud tee konstruktsioonid 4. Eemaldada kasvupinnas projekteeritud alade alt. Väljakaevatud ehituseks sobimatu materjal on ette nähtud ära vedada. 5. Kaevata välja ehituseks sobimatud pinnased (vana tee killustik jne). 6. Paigaldada kõik projekteeritud tehnovõrgud (veetorud, kanalisatsiooni- ja sademeveekanalisatsiooni torud). 7. Teostada kaevikute tagasitäide. 8. Planeerida ja tihendada killustikukihi alune pind. 9. Reguleerida olemasolevate ÜVK-kaevu luukide kõrgused. 10. Ehitada dreenkiht vajadusel. 8/14 IDA VIRU MAAKOND, JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 KINNISTU TEEDE-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2323 11. Ehitada killustikalused. 12. Ehitada freespurust katted. 13. Ehitada asfaltbetoonkatendid. 14. Pinnata freespurukatted ettenähtud ulatuses. 15. Paigaldada liiklusmärgid. 16. Rajada muru kasvualused ja külvata muru. 17. Hiljemalt tööde lõpetamisel kaevata üles ja utiliseerida kõik ajutised rajatised ning heakorrastada töödega rikutud alad. 4.3.1. Säilitatavate puude aluse pinnase töötlemine: Säilitatakse kogu kõrghaljastus mida on tehniliselt võimalik säilitada. Kui juurestiku kaitsealale (enamasti puu võra ulatuses) rajatakse tee, siis tuleb pärast juurestiku väljapuhastamist alustada kohe tugipinnase kihtide paigaldamisega. Kasvupinnase väljavahetamine peaks toimuma puude puhkeperioodil. Kasvuperioodil tehtavate tööde korral peab olema kindlustatud piisav juurestiku varjutamine ja kastmine. 4.4. KESKKONNAKAITSE JA MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD Haljastus- ja maastikukujundustööd Projekteeritud muru on näidatud joonisel 4-02 „Asendiplaan ja liikluskorraldus“. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning tasandada niidukõlblikuks. Vahetult enne seemne külvamist tuleb kasvukiht äestada 50 mm sügavuselt kettäkke või muu Ehitusjärelevalve poolt heakskiidetud seadmega ilusaks mullakihiks. Seoses VK trasside rajamisega tuleb taastada Kaasiku tee katendid ja paigaldada kasvumuld ning muruseeme. 4.4.1. Puude kaitsmine ehituse ajal Puude- või põõsarühma kaitsmiseks kasutada ajutist 1,5 m kõrgust piirdeaeda nii, et puude võrad ja põõsastik jäävad aia sisse. Tarastatud ala ei tohi kasutada materjali laoplatsina. Kaevetöö tegemisel võra projektsioonialal paigaldatakse puudele tüvekaitsed. Puude tüvi kaitstakse tüve ümber püsti kinnitatud laudade või prussidega. Lauad või prussid peavad ulatuma puude tüvel alumiste oksteni,kuid mitte kõrgemale kui 4,0 m. Puu tüve ja laudade/prusside vahele paigaldatakse pehmenduskiht. Lauad/prussid paigaldatakse nii, et nad ei toetuks puude juurtele. Jälgida tuleb, et ehitustegevuse käigus ei vigastataks puude oksi ja juuri. Pärast ehitustööde lõppu eemaldatakse kõik ajutised piirded ja kaitsed ning veendutakse, et puud ja põõsad ei ole ehitustööde käigus vigastada saanud. Kui töötingimused puu all ei võimalda töid teostada, võib enne töö alustamist kokkuleppel linnaaednikuga kärpida puu alumisi oksi. Puid tohib kärpida vaid kutsetunnistust omav arborist. Kaevetööd lähemal, kui 2m puutüvest teostatakse käsitsi. Suurte puude juuri lõigatakse võimalikult vähe. Üle 40 mm läbimõõduga juurte läbilõikamine kooskõlastada linnaaednikuga. Lõiget tohib teha vaid kutsetunnistust omav arborist. Kui kaevetöö sooritatakse puude juurestiku kaitsealas, nähakse ette paljastunud puujuurte katmine külmumise või kuivamise eest (savika mulla ja geotekstiiliga), kuival perioodil ka puude kastmine. Kergesti variseva pinnase puhul, kus puujuured võivad kahjustuda pinnase nihkumise tagajärjel, rajatakse tugiseinad puujuurte kaitsmiseks. Materjale, töövahendeid, pinnast jm ei tohi ladustada säilitatavate puude juurestiku kaitsealale. 9/14 IDA VIRU MAAKOND, JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 KINNISTU TEEDE-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2323 4.4.2. Nõuded istikutele, kasvukohtadele ja istutustöödele Istikuid ja kasvukohti pole käesoleva projektiga ette nähtud. 4.4.3. Taimmaterjal Väetis tuleb kasvukihile ühtlaselt jaotada kulunormiga 75 g/m2 ja rehitseda pinnasesse. Ehitusjärelevalve poolt heaks kiidetud valik muruseemet tuleb ühtlaselt külvata kulunormiga vähemalt 20 g/m2. Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida ning külvata muru. Seeme külvata ühtlaselt, kergelt üle riisuda ja rullida, vajaduse korral kasta. Muruseemne soovitav segu: - punane aruhein 30% - lamba aruhein 50% - aasnurmikas 20% Töövõtja peab puhastama ehitusplatsi, viima ära suured kivid ja prahi, riisuma üle ja siluma platsi ning andma töö üle puhtalt ja lõpetatult. Ehitusjäätmed sorteerida liikidesse ehitusplatsil ning vedada lähipiirkonnas ehitusjäätmete utiliseerimisega tegelevasse ettevõttesse. Ehitustööd teostada head ehitustava järgides, mitte kahjustada looduskeskkonda ja elanike elukeskkonna kvaliteeti, tagada turvalisus kogu tööde teostamise alal. Ehitustööde teostamisel kasutatavate masinate müra ja vibratsioon ei tohi ületada normidega lubatud nõudeid. Kaevetöödel tuleb järgida ohutusnõudeid, olemasolevate kommunikatsioonide valdajate või hooldajate poolt seatud piiranguid ning haljastusalaseid nõudeid. 4.5. JÄÄTMEKÄITLUS Jäätmete käitlemisel tuleb arvestada nõuetega kehtivas Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord, mis kehtestati Jõhvi Vallavolikogu 14.09.2017 määrusega nr 128. Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub sellekohane jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb korduskasutada. Puhas puit tuleb kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle. Tõrva sisaldavat asfalti tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena. Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast käsitatakse kaevisena ning selle kasutamine toimub vastavalt maapõueseaduse nõuetele. Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitlusettevõttes. Jäätmekäitlus Tabel 2 Jäätmete liigid ja käitlus Jäätme Jäätme liik Ühik Kogus Käitlus kood 17 03 02 Asfalt freesitakse ja kogutakse valdaja poolt Asfaldijäätmed t 0,3 või lammutatakse ning viiakse Jõhvi Valla 10/14 IDA VIRU MAAKOND, JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 KINNISTU TEEDE-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2323 jke-sse 17 02 01 Ehitusele ette jäävad puud raadatakse ning nende juured freesitakse või kaevatakse Puit t 3 üles. Puidujäätmed teisaldatakse Jõhvi valla jke-sse või võimalusel taaskasutatakse. 17 05 04 Kooritud kasvupinnas laotatakse vajadusel Tellijale kuuluvale kinnistule täiteks (täpne Kasvupinnas t 810 asukoht täpsustada Tellijaga) või viiakse Jõhvi Valla jke-sse Märkus: Ehitusjäätmete käitlus toimub vastavalt eeskirjadele. Kui objekti omanik (jäätmevaldaja) või ehitaja soovib mõnda materjali kasutada või ladustada teisiti kui tabelis esitatud, siis tuleb see kooskõlastada kinnistu omaniku ja kohaliku omavalitsusega. 5. KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND Üldised kasutus- ja hooldusnõuded Tee kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub tee valdaja ja hoolde tegija omavahelise kokkuleppe tingimustest. Hoolde aluseks on "Tee seisundinõuded“ MTM määrus nr 92 14.07.2015.a. Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. Tee on maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks. Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 53 meetrini, kui see on ette nähtud planeerimisseaduse kohases planeeringus. Maantee (edaspidi Euroopa teedevõrgu maantee) kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. Tänava pikaajalisuse tagab eelkõige ehitusel kasutatud kvaliteetne tehnoloogia ja sertifitseeritud ehitusmaterjalid. Tööde kvaliteet tagatakse ehituse järelevalvega "Omanikujärelevalve tegemise korra nr. 80, 2015" kohaselt. Nõuded tee kasutajale Tuleb järgida 11.02.2015.a. jõustunud "Ehitusseadustikku". Tee või tänava pikaajalisuse tagab ehitusel kasutatud kvaliteetne tehnoloogia ja sertifitseeritud ehitusmaterjalide kasutamine. Tee pikaajalisus tagatakse pideva tee hooldamisega. Tee seisund peab vastama MTM 14.07.2015a. nr 92 "Tee seisundinõuded". Teed ja tee kaitsevööndit kahjustada ja risustada on keelatud. Tee omanik ja tee kaitsevööndi omanik võivad nõuda tee või tee kaitsevööndi kahjustajalt või risustajalt teehoiukulude katteks hüvitist. Veoste või sõitjate veoga tegelev ettevõtja peab andma tee omanikule tema nõudmisel andmeid teed kasutatavate sõidukite, vedude mahu, teekonna ning sõitude sageduse kohta. Kattega teel tohib sõita niisugune sõiduk, mis toetub tee pinnale pneumaatiliste või elastsete rehvidega (roomikutega), aga ka hobusõiduk, millel ei ole pneumaatilisi rehve. 11/14 IDA VIRU MAAKOND, JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 KINNISTU TEEDE-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2323 Neid sõidukeid, mille rattad, roomikud või muud konstruktsiooniosad või veos võivad rikkuda teekatet, liikluskorraldusvahendeid, lumetõrjeseadmeid ja teisi rajatisi või teemaad, kui viimane ei ole selliste sõidukite liiklemiseks kohandatud, tuleb vedada eriveeremiga (treileriga). Naastrehvide kasutamine reguleeritakse "Sõiduki tehnojärelevalve eeskirjaga". Teel on keelatud: - lõhkuda teekatet liikluse piiramiseks; - sulgeda või tõkestada sõiduteed ja rajatisi mistahes esemete, sõidukite või veostega; - sõita neil teeosadel, mis on liiklemiseks suletud; - sõita teele ja sealt maha neis kohtades, kus puuduvad peale- ja mahasõiduteed; - ladustada materjale, mis võivad kahjustada teed või keskkonda, piirata teel nähtavust või ohustada muul viisil liiklust; - teele maha loopida või panna prahti ja jäätmeid ning juhtida sinna reovett; - karjatada kariIoomi. Liiklusväliseks otstarbeks võib teed kasutada üksnes tee omaniku kirjalikul loal ja tema kehtestatud tingimustel. Teel liiklusväliseks tegevuseks võib anda loa ainult isikule, kellel on tegevusluba taotletava liiklusvälise tegevuse jaoks. Sõitjate turvalisuse tagamiseks peab tee omanik hoolitsema nii tee kui ka sõitjate peale- ja mahamineku kohtade ohutuse eest. Lasteveo- või muu ühissõiduliini avamiseks on vaja tee omaniku kirjalikku nõusolekut. Laste ja teiste reisijate ohutuse tagamiseks võib tee omanik seada nii ajutisi kui ka alalisi piiranguid muude sõidukite liikumiseks ühissõidukite marsruudil. Liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa annab tee omanik maaomaniku kirjalikul nõusolekul ja tema seatud tingimustel. Teele ja tee kaitsevööndi alale võib paigaldada liiklusvälise teabevahendi, mis: 1) ei eksita liiklejat ega varja tema eest liikluskorraldusvahendit; 2) ei raskenda liikluskorraldusvahendite eristamist; 3) ei ohusta liiklust liikleja pimestamisega ega tähelepanu hajutamisega; 4) ei piira nähtavust ristmikul. Nimetatud nõuete eiramisega tekitatud kahju peab liiklejale hüvitama teabevahendi paigaldaja. Teele või tee kaitsevööndisse tee omaniku nõusolekuta paigaldatud liiklusvälise teabevahendi peab paigaldaja tee omaniku nõudel viivitamata kõrvaldama. Nõude täitmata jätmise korral on tee omanikul õigus teabevahend kõrvaldada. Teabevahendi kõrvaldamise kulud kannab teabevahendi paigaldaja. Tegevus teel ja teekaitsevööndis Teel ja tee kaitsevööndis on tee omaniku nõusolekuta keelatud: - maha võtta, ümber tõsta, juurde panna või kinni katta liiklusmärke ja muid liikluskorraldusvahendeid või eemaldada nendelt katteid; - teha teel ilma ehitusloata teehoiutöid, samuti mistahes teehoiuväliseid töid, paigutada sinna töövahendeid, materjale jms; tegevusega kaitsevööndis ei tohi halvendada liiklustingimusi teel; - ehitada nähtavust piiravaid hooneid või rajatisi ning rajada istandikku; 12/14 IDA VIRU MAAKOND, JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 KINNISTU TEEDE-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2323 - ehitada alalist või ajutist müügipunkti või muud teeninduskohta; - takistada jalakäijate liiklemist neid häiriva tegevusega; - paigaldada valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; - korraldada spordivõistlust või muid rahvaüritusi; - kaevandada maavara ja maa-ainest. Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise. Kõik teel ja tee kaitsevööndis kavandatavad teehoiuvälised ja teehoiutööd tuleb tee omanikuga kooskõlastada nende projekteerimise ajal. Teel liikluse ajutise piiramise või sulgemise loa saamiseks tuleb tee omanikule esitada taotlus vähemalt kaks nädalat enne kavandatavat liikluse piiramist või sulgemist koos skeemi ja sulgemise aegade äranäitamisega. Enne teel kavandatavat liikluse sulgemist või piiramist vaatavad tee omaniku ja taotleja esindajad üle ümbersõiduteed ja otsustavad selleks tehtud või valitud ümbersõiduteede ja ettevalmistustööde kõlblikkuse. Tulemus vormistatakse kahepoolse dokumendiga. Kui ümbersõidutee rajamiseks või muuks liikluse korraldamiseks on vajalik täiendav maakasutus, siis sõlmib töö tegija maaomaniku või -kasutajaga ajutise maakasutuse lepingu. Ümbersõidutee korrashoiu ja liikluskorralduse eest vastutaja määratakse tööde kooskõlastamisel sulgemistingimustega. Ajutised ümbersõiduteed likvideerib tee sulgemise taotleja vastavalt sõlmitud tee või maa ajutise kasutamise lepingule. Liikluskorralduse muutmisel teetööde ja kooskõlastatud ürituste ajal tagatakse liiklejatele juurdepääs üldkasutatavatele paikadele, nende elukohta ja kinnisvarale. Kui seda ei ole võimalik teha lühiajalisel täielikul sulgemisel, siis selles lepitakse eelnevalt kokku. Tee kaitsevööndis tehtavateks töödeks tuleb saada tee omaniku luba ja maaomaniku kooskõlastus. Teehoiuväliseks tööks loa saanud isik peab hüvitama tee omanikule seoses liikluse sulgemise või piiramisega kaasnevad kulud. Loa saamiseks tuleb tee omanikule esitada: - kirjalik taotlus, raha ja vahendite olemasolu tõendus töö tähtaegseks ja nõuetekohaseks tegemiseks; - tee omanikuga eelnevalt kooskõlastatud projekt koos liikluskorralduse skeemiga; - tööde teostamise ajagraafik. Enne tööde alustamist koostavad töö tegija ja tee omaniku esindajad kahepoolse akti teekatte mulde, teemaa ja rajatiste seisukorra kohta. Ümbersõidutee kohandamine liikluseks kooskõlastatakse omanikuga. Tööde lõpetamine fikseeritakse samas aktis, vajaduse korral koos maa ja tee omaniku nõuetega ja nende täitmise tähtaegadega. Tavalise liikluse mittetähtaegsel taastamisel rakendatavad sanktsioonid sätestatakse lepingus. Teel teehoiuväliseid või teehoiutöid tegev juriidiline või füüsiline isik kannab täielikku vastutust kooskõlastatud tehnoloogia, tähtaegade, kvaliteedi ja liiklusohutuse nõuete täitmise eest. Tööde alustamisest teel peab töö tegija kirjalikult (e-kiri, faks või paberil avaldus) informeerima 13/14 IDA VIRU MAAKOND, JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 KINNISTU TEEDE-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2323 tee omanikku kaks päeva enne tööde alustamist, teatades ka omanikujärelevalvet teostava isiku andmed. Teel võib liiklust ajutiselt piirata või sulgeda avariide, loodusõnnetuste, tee kasutuskõlbmatuks muutumise või kandevõime kaotuse korral või teehoiutööde ajal. Otsuse teel liikluse sulgemiseks või piiramiseks teeb tee omanik. Liikluse sulgemise või piiramise loa annab linnavalitsus. Avalikult kasutatava tee sulgemine ja sellega seoses vajaliku ümbersõidu korraldamine võib toimuda üksnes liiklusvälise ürituse korraldaja kulul. Liikluse ümberkorraldamiseks vajalikud kulud peab liikluse sulgemist või piiramist taotlev isik tee omanikule hüvitama enne ürituse algust. Värviga teekattemärgistust (nt äärekividel) uuendada igal aastal, plastiku puhul uuendada märgistust, kui peegeldusvõime langeb alla lubatud normi. Talvisel hooldusel võib kasutada elastsest materjalist teraga sahku. Lumi teisaldada haljasalale või sõidutee ja peenra serva. Peenra vaba ruum peab seejuures olema vähemalt 1,0m. Seletuskirja koostas: Martin Tedremaa Aleksandr Lipkin (vastutav projekteerija) 09.02.2024 14/14   TINGMÄRGID: TEE KAITSEVÖÖND 30 m OLEMASOLEVAD KINNISTU PIIRID PROJEKTEERITUD KATTE SERV PROJEKTEERITUD VÕSA/METSA EEMALDAMISE PIIR PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE 2x E, EELPUISTEGA PINDAMINE FREESPURUKATTEL (TÜÜP 1) PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE KATTE TAASTAMINE FREESPURU + 2x E, EELPUISTEGA PINDAMINE) (TÜÜP 2) Tee kaitsevöönd 30m PROJEKTEERITUD JALGTEE ASFALTKATTE TAASTAMINE (TÜÜP 3) N°445 PROJEKTEERITUD FREESPURUKATE (TÜÜP 4) N°632 N°541a PROJEKTEERITUD/TAASTATAV HALJASALA (TÜÜP 5) PROJEKTEERITUD NÕLV Olev teemärgistus LIKVIDEERITAV OBJEKT Olev teemärgistus X = 6584200 Olev teemärgistus X = 6584200 543 PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRGI POST Y = 693300 Y = 693400 PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRK 544 SISSESÕIT KRUNDILE 61.42 PROJEKTEERITUD KÕRGUSARV N°573 (0) 43,00 N°552 (0) PROJEKTEERITUD HORISONTAAL N°574 (0) 43,00 OLEMASOLEV HORISONTAAL PK 2+00 A VEOAUTO PÖÖRDEKORIDOR (AUTO PIKKUS ON 9,62 m) Tee kaitsevöönd 30m 1 PROJEKTEERITUD NÄHTAVUSKOLMNURK Tee kaitsevöönd 30m kuused Tee kaitsevöönd 30m PK 0+00 Tee kaitsevö PK 1+00 1 Tee kaitsevöö önd 10m 2 X = 6584150 Y = 693350 2 A nd 10m PK 1+40 A X = 6584100 PK 2+82 Y = 693400 0 5 10 15 20 25 30m M 1:500  TINGMÄRGID: TEE KAITSEVÖÖND 30 m OLEMASOLEVAD KINNISTU PIIRID PROJEKTEERITUD KATTE SERV PROJEKTEERITUD VÕSA/METSA EEMALDAMISE PIIR PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE 2x E, EELPUISTEGA PINDAMINE FREESPURUKATTEL (TÜÜP 1) PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE KATTE TAASTAMINE FREESPURU + 2x E, EELPUISTEGA PINDAMINE) (TÜÜP 2) PROJEKTEERITUD JALGTEE ASFALTKATTE TAASTAMINE (TÜÜP 3) 61.75 61.73 PROJEKTEERITUD FREESPURUKATE (TÜÜP 4) 0 61,1 61.8 61,70 61.79 PROJEKTEERITUD/TAASTATAV HALJASALA (TÜÜP 5) 61.85 PROJEKTEERITUD NÕLV LIKVIDEERITAV OBJEKT X = 6584200 X = 6584200 543 PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRGI POST Y = 693300 Y = 693400 PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRK 61.83 544 61. SISSESÕIT KRUNDILE 8 61.49 1 61.58 61.42 PROJEKTEERITUD KÕRGUSARV 61.42 61.49 43,00 61.45 PROJEKTEERITUD HORISONTAAL 43,00 OLEMASOLEV HORISONTAAL PK 2+00 A 61.18 61.22 61 ,1 0 VEOAUTO PÖÖRDEKORIDOR (AUTO PIKKUS ON 9,62 m) .0 61 61, 60 00 60.97 .77 0 60, 9 PROJEKTEERITUD NÄHTAVUSKOLMNURK 61 .03 62.41 kuused 85 60 ,80 0. 0 61.1 6 61. 2 . 60.9 61 8 61.27 61.3 60. 61.06 60.90 61.4 60.99 61.62 7 61.03 PK 0+00 61.94 .8 61. 61.5 5 61.03 60.8 60.81 61.78 .9 61 60.7 .0 61 61.6 .1 62 .2 62 61.22 .3 61.7 62 62 62.63 61.7 60.7 61.42 .4 61.58 61.44 62 PK 1+00 62.04 61.8 61.82 60.68 61.83 60.65 .5 62 61.87 60.70 62.41 X = 6584150 62.72 .6 62 60.6 Y = 693350 .7 62 A PK 1+40 60.59 62.80 60.55 60.52 62.62 62.68 62.77 60.57 60.50 60.5 60.55 60.45 60.03 60.32 60.41 60.4 60.35 60.14 A 60.3 5 60.16 60.34 60.30 X = 6584100 PK 2+82 Y = 693400 60.36 60,30 60.31 0 5 10 15 20 25 30m M 1:500  TINGMÄRGID: TEE KAITSEVÖÖND 30 m OLEMASOLEVAD KINNISTU PIIRID PROJEKTEERITUD KATTE SERV PROJEKTEERITUD VÕSA/METSA EEMALDAMISE PIIR PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE 2x E, EELPUISTEGA PINDAMINE FREESPURUKATTEL (TÜÜP 1) PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE KATTE TAASTAMINE(FREESPURU + 2x E, EELPUISTEGA PINDAMIN Tee kaitsevöönd 30m KS1 PROJEKTEERITUD JALGTEE ASFALTKATTE TAASTAMINE (TÜÜP 3) JÕHVI küla 0,1 N°445 PROJEKTEERITUD FREESPURUKATE (TÜÜP 4) N°632 KS1 0 61,1 N°541a 61,70 N°641 PROJEKTEERITUD/TAASTATAV HALJASALA (TÜÜP 5) JÕHVI KÜLA PAULIKU N°435 PROJEKTEERITUD NÕLV Olev teemärgistus KS1 Olev teemärgistus LIKVIDEERITAV OBJEKT X = 6584200 Olev teemärgistus X = 6584200 543 PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRGI POST V1 Y = 693300 Y = 693400 KS1 N°221 PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRK 544 SISSESÕIT KRUNDILE V1 ∅63 L=43,9 i= 1W1 KS1 1W1 1W1 ← PK 2+00 6 A V1 61 ,1 0 KS1 m Projekt OÜ töö nr 2323-1 TINGMÄRGID: Tee kaitsevöönd 30KLM 61, 60, 1 00 90 Kanalisatsiooni kontrollkaev Tee kaitsevöönd 30m Kanalisatsiooni vaatluskaev V1 60 kuused ,8 0 1W1 → Olemasolev kaev ∅63 L=28,6 i=16 KS1 → V1 V1 K1 1 Sõlm Tee kaitsevöönd 30m ∅63 L=49,9 i=6 K1 V1 V1 K1 1 2 2 Sadul L=4,8 K1 → V1 PK 0+00 i=21 ∅32 → K1 ∅63 L=16,7 i=15 V1 Tee kaitsevö → K1 3 ∅32 → K1 ∅63 L=32,1 i=22 V1 3 1W1 Maakraan V1 2 L=4,2 V1 1W1 1W1 1W1 1W1 3 1 K1 i=14849 i=31 V1 1W1 1W1 K1 L=4,0 1 1W1 V1 1W1 ∅32 1W1 1W1 K1 1W1 → 2 1W1 1W1 1W1 3 1 K1 1W1 2 1W1 12 1W1 1W1 1W1 PK 1+00 K1 K1 Projekteeritav isevoolne kanalisatsioon 1 1W1 K1 Projekteeritav survekanalisatsioon 1 1 1W1 KS1 KS1 ∅32 L=1K1 Tee kaitsevöö Projekteeritav veetoru 1 1W1 V1 V1 2 önd 10m V1 V1 ← 2 8,2 i=15 X = 6584150 Projekteeritud reovee ülepumpla ∅63 L=40 1W1 Y = 693350 1W1 K1 → A i=8 ,7 PK 1+40 nd 10m V1 1W1 K1 1W1 V1 EL/EN Tingmärgid (Stromtec OÜ) ← ∅32 1 L=4,3 3 1W1 1W1 1W1 Persp. 0.4 kV kaabel (esimene nr on kaablite arv i=14 2 kaevikus) Persp. jaotuskilp Persp. liitumiskilp (koos reservtoruga tarbijale) K1 1W1 V1 Persp. puurimiskaevik ∅32 L=27 ← ,5 i=60 1W1 1W1 1W1 Persp. kinnisel meetodil puurimine 1W1 K1 Persp. haljastuse taastamine (kaevetööde ala) V1 A ← ∅32 1 X = 6584100 L=42,3 PK 2+82 i=68 Y = 693400 60,30 0 5 10 15 20 25 30m M 1:500  Tee kaitsevöönd 30m Olev kinnistu piir Olev kinnistu piir Olev kinnistu piir Olev kinnistu piir RISTPROFIIL 1-1 RISTPROFIIL 2-2 Olev võrkaed Tee telg Tee telg Olemasoleva Kasvupinnas maapinna joon Olemasoleva 62,00 +murukülv 15cm maapinna joon 4.51 2.12 0.50 2.50 2.50 0.50 2.00 62,00 4,0% 2,5% 4,0% 61,00 2,5% 0.70 ,5 1:1 5:1 1:1 5:1 ,5 0.30 61,00 60,00 0.30 Perspektiivne 0,4kV kaabel 0.70 Väljakaevatava kaeviku piir 5:1 5:1 1W1 kaitsetorus De50 1.80 1.80 5:1 5:1 Projekteeritud algtäide, Perspektiivse elektrikaabli 2x E, eelpuistega pindamine ei tohi tihendada 60,00 reservtoru De50 tardkivikillustik (2/4 Ü,K; 4/8 Ü,K; 8/16 A)* 59,00 tihendamismehhanismidega 5:1 Projekteeritud Asfaltbetooni freespurust kate, h = 10cm 5:1 veetoru V1 Projekteeritud Projekteeritud reovee 5:1 De63 sideaine sisaldus vahemikus 4,0-5,2% veetoru V1 kanalisatsiooni toru K1 59,00 Perspektiivne 0,4kV kaabel Projekteeritud algtäide, terastikuline koostis vastavalt MSE 16 58,00 De63 De160 0.30 1W1 kaitsetorus De50 ei tohi tihendada või MSE 20 nõuetele 0.30 tihendamismehhanismidega min 0,4 5:1 Kiilutud killustikalus, 20 cm 58,00 Ev2≥130 MPa 57,00 põhifraktsioon 32/64 2x E, eelpuistega pindamine Projekteeritud reovee kiilumisfraktsioon 8/16 Täitepinnas; k≥0,5m/ööp, h(min)=30cm tardkivikillustik (2/4 Ü,K; 4/8 Ü,K; 8/16 A)* min 0,4 kanalisatsiooni toru K1 Geokomposiit, 50x50kN/m+180g Asfaltbetooni freespurust kate, h = 10cm 57,00 De160 Paekillustik, fr 4-8 mm sideaine sisaldus vahemikus 4,0-5,2% Paekillustik, fr 4-8 mm Olev aluspinnas, moreen, tihendada Kt≥0,94 Projekteeritud liivast,kruusast või killustikust terastikuline koostis vastavalt MSE 16 * - Ü – ülemine, K – keskmine, A – alumine; TASANDUSKIHT (osakeste suurus max 16mm),E≥120MPa või MSE 20 nõuetele Olev aluspinnas, moreen, tihendada Kt≥0,94 Kiilutud killustikalus, 20 cm Kasvumuld + murukülv , 15cm Täitepinnas; k≥0,5m/ööp, h(min)=30cm Ev2≥130 MPa Täitepinnas; k≥0,5m/ööp põhifraktsioon 32/64 Paekillustik, fr 4-8 mm kiilumisfraktsioon 8/16 Projekteeritud liivast,kruusast või killustikust Paekillustik, fr 4-8 mm TASANDUSKIHT (osakeste suurus max 16mm),E≥120MPa * - Ü – ülemine, K – keskmine, A – alumine; Olev aluspinnas, moreen, tihendada Kt≥0,94 0 1 2 3 4 5 6m M 1:100  TL001 pikiprofiil (Pauliku ringtee T1) TL002 Pikiprofiil (Kaasiku tee L1) 65.00 65.00 64.00 64.00 63.00 63.00 2.62% 62.00 62.00 0.68% 61.00 1.97% 61.00 -0.99% -0.46% Kõrgus Kõrgus 60.00 60.00 59.00 59.00 58.00 58.00 57.00 57.00 56.00 56.00 55.00 55.00 2+00 2+10 2+20 2+30 2+40 2+50 2+60 2+70 2+80 2+82 Piketid 0+00 0+10 0+20 0+30 0+40 0+50 0+60 0+70 0+80 0+90 1+00 1+10 1+20 1+30 1+40 Piketid Projekteeritud 60.83 60.73 60.63 60.53 60.48 60.43 60.39 60.34 60.33 Projekteeritud kõrgused 60.99 61.17 61.26 61.33 61.40 61.46 61.53 61.60 61.67 61.77 61.96 62.22 62.48 62.75 62.75 kõrgused Olemasolevad 61.13 60.83 60.69 60.60 60.48 60.43 60.37 60.33 60.33 60.35 Olemasolevad kõrgused 60.81 60.81 61.05 61.08 61.03 61.02 61.23 61.20 61.26 61.30 61.52 61.65 61.82 62.25 62.64 62.65 kõrgused 0.00 0.04 0.03 0.05 0.05 0.08 0.02 0.02 0.00 +Täide/-Süvend 0.31 0.18 0.12 0.18 0.30 0.37 0.23 0.33 0.34 0.37 0.25 0.40 0.24 0.10 +Täide/-Süvend R=777;L=10.0 R=1033;L=20.0 Projekteeritud L=30.57m L=41.78m Projekteeritud L=13.39m KK=0+20.38 L=66.49m KK=1+01.87 L=28.41m vertikaal i=-0.99% i=-0.46% vertikaal i=1.97% KA=0+15.38 KL=0+25.38 i=0.68% KA=0+91.87 KL=1+11.87 i=2.62% KA 2+78 KL 2+81 KA 0+08 KA 1+14 Trassi skeem L=78.44m R= 50 KL 0+12 Trassi skeem R= 100 L=102.16m KL 1+30 L=10.53m L=0.94m L=7.74m R= 10 Page 1 of 4 Liitumistingimused Taotlus esitatud: 31.10.2023 Liitumistingimused : 01.12.2023 nr 2-9/3513 Liitumistingimuste taotleja/saaja: e-post: [email protected] Kinnistu aadress: Ida-Viru maakond, Kastani, Lehise, Haava, Paju, Papli, Serva Liitumistingimused I VEEVARUSTUS 1. Liitumistaotluses toodud Kivi kinnistu detailplaneeringuga moodustatud elamukinnistute Kastani (katastritunnus 25101:001:1084), Lehise (katastritunnus 25101:001:1083), Haava (katastritunnus 25101:001:1082), Paju (katastritunnus 25101:001:1081), Papli (katastritunnus 25101:001:1080), Serva (katastritunnus 25101:001:1079) joogiveega varustamiseks tuleb tadeni tarbimiskohtade veetorustikega. 2. Projekteerimisel tuleb arvestada projekteeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringutega, sh Kivi 6-21 Kivi kinnistu detailplaneering). 3. Planeeri iga punkt olemasoleva veetorustiku A B - 4. henduspunkti peaarvestiga, mille alusel toimub tarbitud veevarustuse teenuse arvestus. asuko - 5. tuleb paigaldada maakraanid. 6. Lubatud joogivee vooluhulgad: 6.1. Qmax.tun. = 0,4 m3/h; 6.2. 7. rajatiste projekteerimisel tuleb arvestada: 7.1. 57; 7.2. -alal kehtestatud detailplaneeringutega; 7.3. Eesti Vabariigis kehtivate EVS standarditega. 8. Tuleb arvestada sellega, et tarbimiskohtade Kastani, Lehise, Haava, Paju, Papli, Serva eraldi (individuaalsete) veevarustuse teenuslepingute - ainult juhul, kui nimetatud kinnistute piirideni rajatud veetorustik on kogu ulatuses - selle asukoha kinnistutele on kasuks. 9. 10. igus lahtikaevamisel. 1(4) Page 2 of 4 11. paigaldatava veetorustiku diameeter ja pikiprofiil 12. jaoks valmistatud ja sertifitseeritud 13. - asukoht. 14. 15. 16. Veevarustuse teenuse arvestus toimub joogivee alusel. II REOVEEKANALISATSIOON 1. Liitumistaotluses toodud Kivi kinnistu detailplaneeringuga moodustatud elamukinnistutelt Kastani (katastritunnus 25101:001:1084), Lehise (katastritunnus 25101:001:1083), Haava (katastritunnus 25101:001:1082), Paju (katastritunnus 25101:001:1081), Papli (katastritunnus 25101:001:1080), Serva (katastritunnus 25101:001:1079) tuleb ( ja -torustik) olemasoleva tadeni tarbimiskohtade reoveetorustikega. 2. Projekteerimisel tuleb arvestada projekteeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringutega, sh Kivi - 3. 4. -punkti paigaldada eraldiseisev rahustuskaev. 5. unkt -1 -2 - 6. - -2 liitumise korral) tuleb - 7. Kastani, Lehise, Haava, Paju, Papli, Serva tuleb paigaldada kanalisatsioonikaevud. 8. Lubatud reovee vooluhulgad: 8.1. Qmax.tun. = 0,4 m3/h; 8.2. Qm 9. rajatiste projekteerimisel tuleb arvestada: 9.1. liimaministri 12.09.2023 57; 9.2. Projektiga -alal kehtestatud detailplaneeringutega; 9.3. Eesti Vabariigis kehtivate EVS standarditega. 10. Tuleb arvestada sellega, et tarbimiskohtade Kastani, Lehise, Haava, Paju, Papli, Serva eraldi (individuaalsete) - kinnistute piirideni rajatud reoveekanalisatsioon on kogu ulatuses - kanalisatsiooni kanalisatsiooni talumiseks selle asukoha kinnistutele on seatud sundvaldus 11. reo 12. 13. 13.1. kontsentreeritud reovee ja reostushulki; 13.2. tinglikult puhast heitvett; 13.3. ehitusprahti, 13.4. 13.5. sademe- 2(4) Page 3 of 4 13.6. -kanalisatsiooni kasutamise - BHT 266 mg/l; KHT 557 mg/l; Heljum 299 mg/l; Kloriidid 284 mg/l; Sulfaadid 296 mg/l; Sulfiidid 9 mg/l. 14. 15. 50 m. Kaevuluugid ja -kaaned peavad olema malmist ning 40T. 16. Reoveekanalisatsiooni 17. Liitumine ei tohi kahjustada olemasoleva toimimist. 18. III 1. Liitumistingimused 2. Liitumistingimuste Saaja teostama 3. (e-posti teel: [email protected]), joonised DWG (AutoCAD 2007) ja PDF formaadis. 4. 4.1. Projekteerimistingimused; 4.2. 4.3. Seletuskiri; 4.4. Joonised veetorustike puhul: 4.4.1. Seadmete ja materjalide loetelu koos tehniliste parameetritega (spetsifikatsioon); 4.4.2. Asendiplaan geodeetilisel alusel M 1:500; 4.4.3. Torustike pikiprofiilid, M Vertikaal 1:50, M Horisontaal 1:500; 4.4.4. 4.4.5. 4.4.6. toestamise joonised; 4.4.7. - eristatavaks; 4.4.8. ressid, kinnistupiir ning katastrinumbrid peavad olema projektjoonistel esitatud; 4.5. Joonised kanalisatsioonitorustike puhul: 4.5.1. Seadmete ja materjalide loetelu koos tehniliste parameetritega (spetsifikatsioon); 4.5.2. Asendiplaan geodeetilisel alusel M 1:500; 4.5.3. Torustike pikiprofiilid, M Vertikaal 1:50, M Horisontaal 1:500; 4.5.4. 4.5.5. 4.5.6. - eristatavaks; 4.5.7. katastrinumbrid peavad olema projektjoonistel esitatud. 5. - 5.1 trasside valik; 3(4) Page 4 of 4 5.2 tehni 5.3 projekt. 6. Uute trasside kommunikatsioonide omanikega. 7. -kanalisatsiooni jaoks projekteeritud ja ehitatud rajatised (reoveepumpla, vee- - - - a ehitatud reoveepumpla, vee- ja reoveetorustike kohta - 8. Peale projekti koo 9. Projekteerimis- 10. - Biopuhastus. 11. Valitud ehitusmeetod peab vastama kohaliku omavalitsuse, asjassepuutuvate maaomanike ja suhtes. 12. Ehitus. 11.1. Liitumistingimuste Saaja. Liitumistingimuste b Liitumistingimuste Saaja. 13. Torustike ehitus. 13.1. 13.1.1. ehitusprojektis. 14. teostada vastavalt MaaRYL-2010 ja RIL 77- 15. digitaalsel kujul (e-posti teel: [email protected]) i joonised DWG (AutoCAD 2007) ja PDF formaadis. 16. (sh ja -torustiku rajamisega) seotud kulud ja riskid (projekteerimine, seadmise lepingud, ehitus, ehitus- hankimine jne) kannab Liituja. 17. Ehitus ga alustamisest teavitada ette 7 ning kutsuda kohale tellimus (e-posti teel: [email protected]). 18. Liitumistingimuste Liitumistingimuste muudatusena. Muul juhul loetakse need mittekehtivateks. Liitumistingimused seda ei sisalda. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Margarita Land GIS-spetsialist Lisa 1. de asukoha skeem (1 lehel) 4(4)  KLM Projekt OÜ Sepise 1, Tallinn Tel: +372 51 44 725 e-post: [email protected] Reg. kood: 11074214 MTR reg nr EEP001781 TÖÖ NR: 2323-1 PAULIKU RINGTEE T1, PAULIKU KÜLA, JÕHVI VALD, IDA-VIRU MAAKOND ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI PÕHIPROJEKT Tellija: Vladimir Visnjakov kontaktisik: Vladimir Visnjakov tel.: 5853 1787 Projekteerija: KLM Projekt OÜ kontaktisik: Kristjan Laurits tel.: 514 4275 TALLINN 2024 JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI PÕHIPROJEKT TÖÖ NR. 2323-1 SISUKORD I SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA ............................................................................................................................... 4 2. PROJEKTI EESMÄRK ............................................................................................................. 5 3. OLEMASOLEV OLUKORD ..................................................................................................... 5 4. PROJEKTLAHENDUS ............................................................................................................. 5 4.1. VEEVARUSTUS .................................................................................................................. 5 4.1. NÕUDED VEETORULE ....................................................................................................... 5 4.1.2 TULETÕRJEVEEVARUSTUS .............................................................................................. 6 4.2 KANALISATSIOON .............................................................................................................. 7 4.2.1. REOVEEPUMPLA ............................................................................................................ 7 4.2.2. NÕUDED KANALISATSIOONILE ...................................................................................... 8 5. PAIGALDUSNÕUDED ........................................................................................................... 9 6. KESKKONNAKAITSE............................................................................................................ 14 7. TULEOHUTUS ..................................................................................................................... 14 8. KVALITEEDI JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE ................................................................ 15 9. HÜDRAULILISED KATSETUSED ........................................................................................... 15 II JOONISED NR. 1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI ASENDIPLAAN VK-1 2 VEETORUSTIKU PIKIPROFIIL V-1 VK-2-1 3 VEETORUSTIKU PIKIPROFIIL V-1 VK-2-2 4 KANALISATSIOONITORUSTIKU PIKIPROFIIL K-1 VK-2-3 5 KANALISATSIOONITORUSTIKU PIKIPROFIIL K-1 VK-2-4 6 SURVEKANALISATSIOONITORUSTIKU PIKIPROFIIL KS-1 VK-2-5 7 VEESÕLMEDE SKEEMID VK-3 8 VEEMÕÕDUKAEVU JA VEEMÕÕDUSÕLME SKEEM VK-4 9 REOVEEPUMPLA PÕHIMÕTTELINE SKEEM VK-5 10 KAEVIKU TÜÜPRISTLÕIKED VK-6 2 JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI PÕHIPROJEKT TÖÖ NR. 2323-1 III PÕHIMATERJALIDE LOETELU 1 TABEL 1 Ehitusmaterjalide loetelu IV LISAD 1 OÜ JÄRVE BIOPUHASTUS LIITUMISTINGIMUSED nr 2-9/3513 2 OÜ JÄRVE BIOPUHASTUS LIITUMISTINGIMUSTE LISA 2 3 JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI PÕHIPROJEKT TÖÖ NR. 2323-1 I SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA Käesolev projekt on koostatud Vladimir Visnjakov tellimusel. Projektiga antakse lahendus Pauliku ringtee T1, Pauliku küla, Jõhvi vallas, Ida-Viru maakonna arendusalale veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgud põhiprojekti staadiumis. Hoonesisesed ja kinnistusisesed võrgud lahendatakse eri projektiga. Projekteerimisel on arvestatud järgmiste normide, nõuete ja lähtematerjalidega: • „Jõhvi valla Pauliku küla Kivi kinnistu detailplaneering“ koostanud Inari Works OÜ, Töö nr DP 76-21; • OÜ Viru Geomet töö nr.TM97/2023 geodeetiline alusplaan 23.11.2023; • OÜ Järve Biopuhastus Liitumistingimused nr 2-9/3513 väljastatud 01.12.2023 • Eesti Vabariigi seadused, valitsuse määrused ja otsused; kohalike võimuorganite otsused; järelvalve- ja kontrollorganite otsused ja juhised; • Eesti Vabariigis tööde teostamise ajal kehtivad standardid - kui ei ole teisiti määratud käesolevas tööseletuses või joonistel; • EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk; • EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk; • EVS 843:2016 Linnatänavad. Osa 11 Tehnovõrgud; • EVS 835:2022 Hoone veevärk; • EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon; • EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. • EVS 932:2017 Ehitusprojekt • LVI-RYL 2002 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded • RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. • Maa RYL 2010 Ehitiste üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid, üldkehtivad reeglid ja tavad. • Keskkonnaministri määrus nr. 76 (16.12.2005). Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus • Vee- ja survekanalisatsioonitorustikena kasutatavad polüetüleentorud peavad vastama standardile EVS-EN 12201. Minimaalne surveklass PN10. • Isevoolse kanalisatsioonitorustikuna kasutatavad polüvinüülkloriidtorud peavad vastama standardile EVS-EN 1401 ja polüpropüleentorud standardile EVS-EN 1852 või EVS-EN 13476. • Teleskoopsed polüetüleenkaevud peavad vastama standardile SFS3468 või EVS-EN 13598- 2:2009 või omama vastavat toote ohjet. • Kaevuluugid peavad vastavama standardile EVS-EN 124:1999. • Vabariigi Valitsuse 14.12.2015.a määrus nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“. 4 JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI PÕHIPROJEKT TÖÖ NR. 2323-1 2. PROJEKTI EESMÄRK Käesoleva projekti eesmärgiks on anda lahendus Pauliku ringtee T1, Pauliku küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakonda arendusalale veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumised vastavalt tehnilistele tingimustele ja nõuetele. 3. OLEMASOLEV OLUKORD Arendusalal puudub vee- ja reovee kanalisatsioonitorsutik. 4. PROJEKTLAHENDUS 4.1. VEEVARUSTUS Arendusala veevarustus on projekteeritud vastavalt detailplaneeringu lahendusele. Projekti alal on kokku 6 elamukinnistut. Arvutuslik olmeveevajadus on Q max,d= 2,9 m3/d (a 0,4 m3/d). Ühisveevärgiga ühenduspunk on DN150 veetorul. Ühenduspunktist projekteeritud veetorule on projekteeritud maasiiber koos spindli pikenduse ja kapega. Kohe pärast maasiibrit on projekteeritud Veemõõdukaev koos peaveearvestiga. Arendusala veevarustamiseks on projekteeritud vee PE survetorustik läbimõõdus De63 PN16. Kinnistuühendused on projekteeritud läbimõõduga De32 mm. Ühendus olemasoleva toruga DN150 teostatakse sõlmes V-1, paigaldatakse siiber (V-2) spindlipikenduse ja kapega. Kinnistute liitumispunktideks olevad maakraanid rajatakse kinnistupiiri juurde kuni 1,0 m kaugusele kinnistu piirist koos spindlipikenduse ja kapega. Peale maakraani paigaldatakse täiendavalt veetoru, mis suletakse el.keevis otsakorgiga. 4.1. NÕUDED VEETORULE Veetoru tuleb rajada rajamissügavusega vähemalt 1,8m mõõdetuna toru peale. Juhul kui tulenevalt ristuvatest kommunikatsioonidest tulenevalt ei ole võimalik toru antud sügavusele paigutada, siis tuleb panna toru sügavamalt või rajada ristuvast kommunikatsioonist kõrgemale. Juhul kui toru rajamis sügavus jääb väiksemaks kui 1,7m tuleb torustiku peal kasutada soojustusplaati. Toru soojustamisel võib kasutada soojustusplaati, mis on mõeldud pinnases kasutamiseks, soojusjuhtivusega <0.037W/mK ja paksusega 100mm. Kui veetoru paigaldussügavus toru laest mõõdetuna on väiksem kui 1.3m, peab plaadi laius olema 1.2m, sügavama korral 1.0m. Soojustusplaat paigaldada veetoru telje kohale 10cm toru laest kõrgemale. 5 JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI PÕHIPROJEKT TÖÖ NR. 2323-1 Veetorudena on ette nähtud kasutada PE materjalist minimaalselt PN10 surveklassiga plasttorusid (PE100 SDR17 või SDR11) ja torud peavad vastama standardile EN12201. Torustiku kohale 30cm kõrgusele toru laest paigaldada sinine hoiatuslint VESI, torustiku külge paigaldada märkekaabel (min 2,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel). Pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad ning isoleeritud kuumkahaneva kattega. PE torud tuleb ühendada elektrikeevismuhvidega. Elektrikeevismuhvide surveklass peab olema vähemalt võrdne torude surveklassiga. Elektrikeevisühendus liitmike kuumutusniit peab paiknema liitmiku polüetüleenist seina sees, mitte sisepinnal. Veetorustikud varustada märkelindi ja signaalkaabliga, mille otsad tuua kapede alla. Veetorustiku väiksemad käänakud on ette nähtud teostada torustiku painutamisega. Torustiku minimaalne painderaadius peab vastama torustiku tootja poolsetele nõuetele. Üldiselt peab olema painderaadius 50-kordne toru välisläbimõõt (r=50xDe). Suuremad käänakud tuleb teostada kasutades vastavaid elekterkeevis käänikuid. Arvestama peab, et painutatud toru osasse ei tohi teha ühendusi. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke, samuti on keelatud kasutada ilma plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike. Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677. Kaevudes on lubatud plast- ja malmdetailide kõrval kasutada ka roostevabast terasest detaile. Kinnitamiseks kasutatavad poldid, seibid ja mutrid peavad olema roostevabast terasest (minimaalselt A2), kinnitamisel kasutada keermemääret.Siibrid peavad olema malmist minimaalselt surveklassile PN16 ning vastama standarditele DIN 3352 ja DIN 3202, äärikud ja poldiaugud vastavalt standardile ISO 7005-2 (BS 4504, DIN 2501). Maakraanid peavad olema malmist minimaalselt surveklassile PN16 ning vastama standardile DIN 3352 ja olema varustatud PE otstega. Siibrid ja maakraanid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677. 4.1.2 TULETÕRJEVEEVARUSTUS Tuletõrjeveesüsteemi ei ole arendusalale projekteeritud Tuletõrjeveevarustus baseerub ühisveevärgi torustikule paigaldatud olemasolevatel hüdrantidel. 6 JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI PÕHIPROJEKT TÖÖ NR. 2323-1 Lähim OÜ Järve Biopuhastus olemasolev tuletõrjehüdrant nr JÕ106H asub kinistul 13101 Jõhvi- Ereda tee Siilu kinistu vastas, ca 36 m planeeringualast põhja pool. Hüdrandi asukoha koordinaadid L-EST97 süsteemis: X= 6584203,31; Y = 693256,94. 4.2 KANALISATSIOON Reoveekanalisatsioon: Reoveekanalisatsiooni eelvooluks on ühiskanalisatsioonitorustik Kaasiku DN150 tänaval. Maa- ala elamukinnistutelt kogutakse reovesi kokku isevoolselt reoveepumplasse ja reoveepumplast pumbatakse survetorustikuga ühiskanalisatsioonitorustiku. Survetorustik ühendatakse ühiskanalisatsioonitorustikuga rahustuskaevuga. Pärast ühenduse tegemist tuleb tööde teostajal veenduda olemasolev torustiku töökorras olekut. Arvutuslik olmereovee vooluhulk (kuiv periood) on Q=2,4 m3/d (a 0,4 m3/d) , millele võib lisanduda infiltratsioon. Elamukinnistute reovesi juhitakse isevoolselt reoveepumplasse. Rajatav isevoolne tänavatorustik ja kinnistute tarnetoru on valitud läbimõõduga De160, mis on projekteeritud võimalusel soovitusliku miinimumkaldega 0,007 või rohkem. Uute tänavatorustike kaevudena on projektis ette nähtud kasutada plastkaeve läbimõõtudega De400/315 ja De560/500. Pumpla ette on projekteeritud kaevud De560/500. Igale kinnistuühendusele on ette nähtud paigaldada kinnistu piiri kõrvale kuni 1,0 m kaugusele tänava maa-alale liitumispunkt, milleks on kontrolltoru De200/160. Kinnistu isevoolsete torude otsad pikendada kinnistute sisse vähemalt 1,0 m ning sulgeda hermeetilise otsakorgiga. 4.2.1. REOVEEPUMPLA Pumpla tehnoloogiline lahenduse tellib Töövõtja. Pumpla elektrivarustuse liitumiskilbi asukoht jääb tänava-alale kinnistupiiri juurde. Töövõtja poolt koostatakse täiendavalt pumpla elektrivarustuse ja automaatika osa projekt, mis kooskõlastatakse täiendavalt vee-ettevõttega OÜ Järve Biopuhastusega. Pumpla juhtimiskilp paikneb vahetult pumpla kõrval. Pumpla peab olema tehases valmistatud PEHD plastist korpusega, mille valmistamisel peab olema järgitud standardit EVS-EN 1778:2000 „Keevitatud termoplastiliste konstruksioonide väärtused. Lubatud pingete ja moodulite määramine termoplastilise varustuse määramisel.„ ja prEN 12579-2 „Keevitatud staatilised rõhu all mitte olevad mahutid – 2 osa: Vertikaalsete silindriliste mahutite arvutused.“ 7 JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI PÕHIPROJEKT TÖÖ NR. 2323-1 Pumplate ankurdamine peab toimuma vastavalt tootja ettekirjutustele, vastavalt kasutatavate materjalide iseärasustele ja projekteerija arvutustele betoonplaadi gabariitidele. Pumpla teenindamiseks rajatakse pumpla ümber betoonkivist kattega teenindusplats ning a/b kattega mahasõit paakautole. Pumpla a/b kattega mahasõit ja teenindusplats rajatakse koos arendusala tee ehitusega. Reoveepumplasse KVK-8 sisenev arvutuslik olmereovee vooluhulk (kuiv periood) on sama, mis 6 eramu veetarve Q=2,4 m3/d (a 0.4m3/d), millele võib lisanduda infiltratsioon. Pumpla olulisemad parameetrid: • Perspektiivne sisenev vooluhulk kuival perioodil Qdmax=2,4 m3/d (pumpla kuja 10m) • Survetoru on PE De90 L=79,3 m; staatiline tõstekõrgus Hst= 3,0 m. • Valitava pumba tööpunkt peab tagama järmised näitajad: Q=3,5 l/s; H=4,0 m • Pumpla sisemine torustik ja armatuur läbimõõduga DN50 (AISI316 min seinapaksus 3mm ) • Pumpla varustada kulumõõtjaga DN50 (tõusval torul) ja surveanduriga. • Pumba tööratas peab tagama vaba läbivooluava 65mm. Pumpla sisemine läbimõõt on 1,6 m; pumpla sisemine põhi peab olema sisenevast torust vähemalt 1,2m sügavamal; pumpla kaas 0,4m ümbritsevast maapinnast kõrgemal. Pumpla maht ~2,4 m3 , pumpla mahu arvutamisel on arvestatud 3 tunnilist elektri katkestust . Sademeveekanalisatsioon: Jõhvi vallas selles piirkonnas sademeveekanalisatsioon puudub. Sademevesi kugutakse krundisiseselt kokku ja suunatakse haljasaladele, kus vesi imbub pinnasesse. Sademevee naaberkinnistutele ja teemaale valgumise vältimine tagatkse vertikaalplaneerimisega. 4.2.2. NÕUDED KANALISATSIOONILE Survetorudena peab kasutama PE plasttorusid, mille surveklass peab olema vähemalt PN10. Torude vastavus järgmistele standarditele peab olema sertifitseeritud: PE torud: EN12201, ISO 4427:1996. Kanalisatsiooni survetoru peab olema markeeritud veetoruga võrreldes teist värvi triibuga (pruuni triibuga). Isevoolse toruna kasutada toru PVC De160mm SN8, mis vastab Euroopa Standardile EN1401. Isevoolse torustiku kohale 30 cm kõrgusele toru laest paigaldada hoiatuslint. Survetorustiku kohale 30cm kõrgusele toru laest paigutada kollane hoiatuslint SURVEKANALISATSIOON. Pöörangutes lahendada 90 kraadised põlved 45 kraadiste põlvedega. Kanalisatsioonikaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud siledapõhjalisi polüetüleenkaeve. Kaevud peavad olema veetihedad. Kaevud peavad vastama EVS-EN 13598 nõuetele. 8 JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI PÕHIPROJEKT TÖÖ NR. 2323-1 Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Kaevud kõrgusega kuni 2.5m peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN2, 2.5m ja sügavamad kaevud vähemalt SN4. Liiklusalale paigaldatavad kaevud tuleb varustada raske liikluse jaoks ette nähtud “ujuva” luugiga EN124 D400, väljaspool liiklusala paigaldatavad kaevud võib varustada EN124 C250 vastava luugiga. Teleskooptoru peab peale paigaldust jääma kaevukeha sisse vähemalt 20cm. Kaevu teleskoobi materjal PE, min rõngasjäikus SN2, maksimaalne pikkus 80cm. 5. PAIGALDUSNÕUDED Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahelises lepingus. Töövõtjal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega. Ehitustööde teostamine ja materjalidega varustamine tuleb planeerida nii, et ehituskaeviku lahtioleku aeg oleks minimaalne. Tööpiirkonnas võib ajutiselt ladustada samal päeval kasutatavaid materjale. Ehitusmaterjalide pikemaajalise ladustamise ning ehitustehnika hoidmise koht (kohad) tuleb Tellijaga kooskõlastada enne tööde algust. Ehituskaevikust väljakaevatav, tagasitäiteks mittekasutatav materjal ja lammutatud ehitiste materjal tuleb koheselt ära vedada ja ladustada selleks ette nähtud kohas. Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine maapinnani peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks 3 - 5 m pikkuse kaevikulõigu. Veetõrjetöödega peab olema välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad paigaldatud torud olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms). Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Töövõtja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike tööpiirkonna tähistamisest tulenevate kulutustega. Ehituskaevik tuleb piirata pideva, vähemalt 1 m kõrguse aiaga, mis on võimeline vastu võtma koormust 0.5 kN/m. Muud tüüpi piiretel (lint, postid vms.) võib olla hoiatav eesmärk näiteks ladustuspaiga tähistamiseks. Aia eemaldamine ehitustööde ajal on lubatud ehitustehnika läbipääsuks, vältides samal ajal kõrvaliste isikute ohtusattumise. Aia eemaldamine on lubatud peale ehituskaeviku tagasitäitmist kuni maapinnani. Liiklusvahendite juurdepääsu tõkestamine krundile või mõnele muule objektile tuleb kirjalikult kooskõlastada selle valdajaga, vajaduse korral tuleb ette näha alternatiivne juurdepääs. Töövõtja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. 9 JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI PÕHIPROJEKT TÖÖ NR. 2323-1 Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele. Enne tööde alustamist tuleb Töövõtjal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Töövõtjal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatiste vahetus laheduses töötamisel. Vastavalt rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms. kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Tellijat. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda Töövõtjal. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht ja kõrgus ka valdajatele teada. Töövõtjal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga. Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil. Torustike ja kaevude paigaldus Veevarustus Veetorustik paigaldatakse nii, et torustik kulgeks horisontaalsuunas vähemalt 500 mm kaugusel teistest torudest, kaevudest ja muudest konstruktsioonidest, muhvi kohti arvestamata. Veetorustike rajamissügavus on 1.80 m maapinnast. Torustik paigaldada kaldega maakraanide poole. Vertikaalsuunaline kaugus ristuvast torust peab olema vähemalt 100 mm, kui projektis pole antud väiksemat mõõtu. Paigaldamise juures järgitakse torude ja tarvikute valmistajate juhiseid. Kui paigalduskohas on õhutemperatuur madalam torustike või tarvikute valmistajate poolt soovitatavast minimaalsest paigaldustemperatuurist, siis paigaldustöid ei tehta. Enne paigaldamist peab kontrollima, et torudel ja tarvikutel pole kahjustusi. Pärast transportimist ning enne paigaldamist tuleb torud hoolega puhastada. Kui toru või tihend saab paigaldamise ajal vigastada, siis vahetatakse see välja. Vigastatud tarvikud tuleb kohe paigalduskohast kõrvaldada. Paigaldamistööde ajaks tuleb veetorude otsad sulgeda tihedate kaitsekorkidega, et vältida mustuse ja võõrkehade sattumist torusse. Torude, põlvede ja siirdmike toestamisel peab järgima tootja juhiseid. Nurgatugedena kasutatakse muhvilukke ja betoontugesid. Paigaldustööde ajal hoitakse veetase kaevikus nii madalal, et võimalik veetõus ei liigutaks ega kahjustaks paigaldatud toru või täidet. 10 JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI PÕHIPROJEKT TÖÖ NR. 2323-1 Torustiku osad peavad olema ühendatud nii, et torustik oleks veetihe ja peaks vastu staatilistele ning dünaamilistele pingetele. Ühendused ja tarvikud peavad olema kooskõlas Eesti standarditega ning olema paigaldatud tootja täiendavate juhendite kohaselt. Keevitustöid peab tegema vastava kvalifikatsiooniga personal. Kanalisatsioon Kanalisatsioonitorustikud ehitatakse vastavalt projektile. 1...3 kuud pärast torustiku paigaldamist on plasttoru suurim lubatud deformatsioon läbimõõdu suunas 8%. 2 aastat pärast torustiku paigaldamist on plastmasstoru suurim lubatud deformatsioon 10%. Materjalide kvaliteedi ja standarditele vastavuse eest vastutab nende valmistaja. Kui Tellija soovib, peab toote tarnija esitama vajalikud andmed materjali kõlbulikkuse kohta. Paigalduses järgitakse torustike ja tarvikute valmistajate juhiseid. Kui paigalduskohas on õhutemperatuur madalam torustike või tarvikute valmistajate poolt soovitatavast minimaalsest paigaldustemperatuurist, siis paigaldustöid ei tehta. Torustiku paigaldamisel kontrollitakse, et torud ja tarvikud oleksid veatud. Kui toru või tihend saab paigaldustööl vigastada, siis vahetatakse ta uue vastu välja. Vigastatud tarvikud tuleb koheselt paigalduskohast kõrvaldada. Enne paigaldamist puhastatakse tarvikud hoolikalt. Isevoolse torustiku paigaldamist alustatakse kaevuvahe või muu liini-osa madalamast otsast. Torud paigaldatakse nii ühtlase kaldega, et muhvid jääksid vastu voolusuunda. Kui paigaldustöö katkestatakse, siis torustiku lahtine ots suletakse veekindlalt. Kui esmast täitmist ei tehta kohe pärast paigaldamist, kaitstakse torustik vajadusel kukkuvate kivide ja muu kahjustumise eest seniks, kuni esmane täide on tehtud. Ehitamise ajal hoitakse veetase kaevises piisavalt madalal, et toru ei tõuseks ja vesi ei pääseks paigaldatud toru, kaeve või täidet kahjustama. Kanalisatsioonitorustikud ehitatakse vastavalt projektile. Isevoolsete kanalisatsioonitorude keskmine vahekaugus peab olema vähemalt 300 mm. Kaevud paigaldatakse vertikaalselt. Hälve tohib olla maksimaalselt 10 mm 1 m kohta. Kaevude paigaldamisel on lubatav maksimaalne horisontaalne hälve 100 mm. Valmis kanalisatsiooni torustikes on lubatud järgmised kõrvalekalded, kui need ei sega konstruktsiooni toimivust ja haruühenduste ehitamist: isevoolse torustiku asukoht horisontaalsuunas 100 mm Isevoolsel torustikul lubatakse vastavalt tabelile kõrvalekaldeid projekteeritud kõrgusasendist ja kaldest eeldades, et kaevu suubuva toru põhi ei ole väljamineva toru põhjast madalam ja toru pikkikalle järjestikuste kaevude vahel on >0. Kalle või kõrgus ei tohi kumbki erineda lubatud väärtusest rohkem ka siis, kui üks neist täidab etteantud täpsusnõuded. Projekteeritav kalle %0 Kaldele lubatav maksimaalne Kõrgusele hälve %0 lubatavmaksimaalne hälve 11 JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI PÕHIPROJEKT TÖÖ NR. 2323-1 mm >5 1.5 50 3+5 1.0 30 <3 1.0 20 Kaevik Alljärgnevalt on esitatud üldised nõuded kaevikule. Katendite taastamine ei kuulu käesoleva VK projekti mahtu, katendite taastamine lahendatakse eraldi projektiga, millest vaadata täpsemat informatsiooni katendite ja kaeviku kohta. Mullatööde tegemisel tuleb järgida standardeid ja üldkehtivaid põhimõtteid ning arusaamu kvaliteetsest tööst. Asfalt-ja muude kõvakattega teede katete eemaldamiseks tuleb kate kogu paksuse ulatuses lahti lõigata. Lõige peab olema tehtud vähemalt 50 cm kauguselt tagasitäidetava kaeviku servast. Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise. Ehituskaevikust väljakaevatav pinnas ei ole sobiv esmaseks tagasitäiteks ega sobi ehituskaeviku tagasitäitmiseks liikluspiirkonnas. Materjali võib kasutada väljaspool liikluspiirkonda paikneva torustiku ehituskaeviku lõplikuks tagasitäiteks. Vajalik on kaevikute toestamine. Kaevikute toestamine peab vastama tööohutusnõuetele. Toestamise tüüpi määrates peab arvestama ehitusplatsi pinnase kandevõimet, pinnasevee taset, kaevesügavust, aastaaega, paigaldamistööde kestvust, liiklust kaeviku vahetus läheduses, valli tõstetud väljakaevatud pinnase ja mehhanismide mõju. Töövõtja kindlustab kaevised määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise. Torude kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 300 mm. Kaeviku sügavust määrates peab arvestama, et torustiku alla mahuks tasanduskiht. Kaevamise lõpus peab olema ettevaatlik, et pinnas kaeviku põhjas säiliks võimalikult puutumatuna. Kaevude kohale tuleb teha vajalikud laiendused nii, et kaeviku ja kaevu vahele jääb piisavalt ruumi tagasitäite tihendamiseks. Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdajate ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigutatakse ümber vastavalt projektile ja nende haldaja poolt antud juhistele. Kui kaevamistöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks. Olemasolevate kommunikatsioonide all ja kõrval tehtav täidis peab vastama uutele konstruktsioonidele mõeldud täidise tihedusele. Varem paigaldatud kaablite, kõrgepingeliinide, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende ehitiste omaniku juhendite kohaselt. 12 JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI PÕHIPROJEKT TÖÖ NR. 2323-1 Kaableid peab enne ekskavaatoriga kaevamist vajalikes kohtades käsitsi välja kaevama, et näha kaablite kulgemise suunda ja sügavust. Ekskavaatoriga kaevamine ei või ilma eelpool mainitud meetmete kasutamist ulatuda lähemale kui 2 m märgistatud kaablitele. Talvetingimustes ehitamine eeldab kaablite ja torude läheduses kaevamist külmunud pinnase sulatamisega. Kaevikut peab hoidma nii kuivana ja sulana, et seal tehtavaid töid võib vastavalt teostada ja täitematerjale tihendada kuni nõutud tasemeni. Külmade ilmadega tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist. Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne tasanduskihi tegemist. Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusesse kui ka sügavusse. Valmis kaevatud kaevikust eemaldatakse lahtised kivid. Tasanduskiht Torustiku alus tuleb tihendada 95% tihedusastmeni ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega. Vajaliku tihedusastme saavutamine sõltub tihendusmehhanismist, tasanduskihi materjalist ning paigaldus-ja üldistest töötingimustest. Tihedusaste tuleb määrata mõõtmise teel. Enne paigaldamist kontrollitakse, et torustiku alus, so. tasanduskiht on projektile vastav. Torusid ei tohi paigaldada jäätunud tasanduskihile. Tasanduskiht on min. 15 cm. paksune (muhvi alla peab jääma min 10 cm). Torud asetatakse tasanduskihile nii, et nad toetuksid tasanduskihile ühtlaselt terves pikkuses. Muhvide jaoks kaevatakse tasanduskihti süvendid nii, et torud ei jääks kandma muhvidele. Pärast tasanduskihi ettevalmistamist kontrollitakse hoolikalt kõrgusmärke ja kaldeid. Torustike paigaldus ja kaeviku täide Alljärgnevalt on esitatud üldised nõuded kaevikule. Katendite taastamine ei kuulu käesoleva VK projekti mahtu, katendite taastamine lahendatakse eraldi projektiga, millest vaadata täpsemat informatsiooni katendite ja kaeviku kohta. Algtäide Esmane tagasitäide ehk algtäide torude ümber ja peale tehakse liivaga ja ta peab vastama sama toru tasanduskihi materjalile esitatavatele nõuetele ja tihendatakse kuni 95% tihedusastmeni. Täitematerjal ei tohi kahjustada torusid ega torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Külmunud täitematerjali ei tohi kasutada. Algtäite paksuseks toru peale on 300 mm. Plastiktoru külgedele tehtav tagasitäide tehakse ja tihendatakse ühtlaste kihtidena. Plastiktoru peal võib tihendamist mehhanismisega alustada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0.3 m paksune liivakiht. Enne algtäite tegemist kontrollitakse, et torud on terved ja projekti kohaselt paigaldatud. Kaevikust eemaldatakse võimalik jää ja lumi. Algtäide paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude külgedele nii, et torude kõrgus ei muutuks. Täite esimene kiht tehakse kõige rohkem toru poole kõrguseni. Enne kaeviku lõpptäite tegemist tuleb teha vajalikud testid. Lõpptäide 13 JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI PÕHIPROJEKT TÖÖ NR. 2323-1 Lõpptäite tegemisele võib asuda peale seda, kui on korraldatud vajalikud testimised ja nende tulemused heaks kiidetud. Liikluspiirkonnas tehakse tagasitäide liivaga. Tagasitäitmiseks võib kasutada väljakaevatud pinnast, kui Tellija lubab ja pinnas vastab esitatud nõudmistele. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide pärast tihendamist jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele, arvestada ka vajumisi. Kaeviku toestust lammutatakse ja eemaldatakse vastavalt sellele, kuivõrd see on võimalik tööohutust järgides ja kaevise seinte püsivust ohustamata. Kaeviku toestus tuleb lammutada ja eemaldada nii, et see ei põhjustaks täite hõrenemist ega paigaldatud torustiku nihkumist. Mahutite, kaevude, siibrite ja ventiilide ümber tehakse lõpptäide nende välispinnast vähemalt 0,5 m kaugusele sõreda mittekülmakerkelise pinnasega. Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema tihendatav ja tuleb tihendada tihedusastmeni 98%. Kui kaevik tehakse haljasalale vahetult tee kõrvale, tuleb tagasitäide ja selle tihendamine teha siiski liiklusala nõuete kohaselt. 6. KESKKONNAKAITSE Tekkivad jäätmed tuleb vedada ja ladustada selleks ettenähtud ehitusjäätmete ladustamise kohta. Peale ehitustööde lõppu tuleb piirkonnas taastada heakord, planeerida pinnas, eemaldada ehituspraht, kõrvaldada kõik ajutised piirded ja tarindid, tänaval taastada asfaltkate. Haljasalal taastada kasvumulla kiht, tasandada ja haljastada. Jäätmekäitluse kavandamisel ja jäätmete kogumisel, taaskasutamisel ning likvideerimisel juhinduda KOV jäätmehoolduseeskirjast ja jäätmeseadusest. Puude läheduses teha töid käsitsi, puu juuri mitte vigastada. Katendite taastamine ei kuulu käesoleva VK projekti mahtu, katendite taastamine lahendatakse eraldi projektiga. Kõik ehitustööde käigus kasutatavad materjalid peavad olema tervisele ohutud, ei tohi eritada mürkgaase ja muid aineid, mis võivad ohtu seada inimeste elu ja tervise. Ehituse ajal ei tohi mingil moel kahjustada ümbritsevat keskkonda, matta pinnasesse ehitusprahti, kemikaale, jne. Keskkonda kahjustava juhtumi korral tuleb reageerida esimesel võimalusel, vajadusel kaasata vastava väljaõppe saanud spetsialistid ja/või Päästeteenistus. Ehituse käigus tekkivad tahked jäätmed tuleb koguda ja anda üle sellekohast litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on ehitaja kohustus. 7. TULEOHUTUS Elamukvartali välistulekustutuse veevajadus 10,0 l/s 3 tunni jooksul. Tuletõrjeveevarustus baseerub ühisveevärgi torustikule paigaldatud olemasolevatel hüdrantidel. Lähim OÜ Järve Biopuhastus olemasolev tuletõrjehüdrant nr JÕ106H asub kinistul 13101 Jõhvi- Ereda tee Siilu kinistu vastas, ca 36 m planeeringualast põhja pool. Hüdrandi asukoha koordinaadid L-EST97 süsteemis: X= 6584203,31; Y = 693256,94. 14 JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI PÕHIPROJEKT TÖÖ NR. 2323-1 8. KVALITEEDI JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE Käesoleva projektiga kavandatud rajatiste kohta tuleb koostada teostusjoonised. Mõõdistus tuleb koostada mahus, mis võimaldab ehitusjärgselt kindlaks teha kasutusse antud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Teostusjoonistele kantud informatsioon peab kajastama rajatist iseloomustavaid parameetreid (mõõtmed, materjal jms.). Samuti peavad olema teostusjoonistele kantud ehituskaevikuga avatud olemasolevad ehitised ja nende parameetrid. Mõõdistus tuleb teha enne ehituskaeviku tagasitäitmist ja on soovitav ühildada paigaldustäpsust kontrolliva mõõtmisega. Ehitus- ja remonditööde käigus tuleb välistada ehitusjäätmete sattumist kanalisatsiooni. 9. HÜDRAULILISED KATSETUSED Veevarustus Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab olema õhk täielikult eemaldatud). Surveproovi teostamise ajal ei tohi kaevikus töötada. Surveproovi ei tohi teha avatud kaevikuga. Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 1,3 kordse toru nominaalse rõhuni ja lasta torul survestatuna seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduste venimine. Seejärel vähendada rõhku toru nominaalrõhuni. Jälgida, et 30 minuti jooksul rõhk torus ei langeks üle 0,2 bari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhk võrgu surveni. Pärast surveproovi teostab ehitaja torustiku läbipesu ja tellib vee analüüsi. Kanalisatsioon Plastikust kanalisatsioonitorustike lekketest tuleb läbi viia standardi SFS 3113 kohaselt (vt. paigaldusjuhend RIL 77) ja õhulekke test SFS 3114 kohaselt. Enne proovi puhastatakse torustik mullast ja muudest osistest. Torustik, kus proovi tehakse, suletakse troppidega. Tropid tuleb asetada nii, et nad proovi ajal lahti ei tuleks. Kui torustikul on harusid, suletakse ka need troppidega tihedusproovi ajaks. Kaevu veetihedust kontrollitakse üldiselt visuaalsel vaatlusel. Koostas : Anneli Justus Kuupäev: 31.01.2024 15  61,78 TINGMÄRGID TINGMÄRGID OK-2 1) 59,73 Kanalisatsiooni kontrollkaev Kanalisatsiooni vaatluskaev K PROJ. KANALI SATSIOONI Kanalisatsiooni väljalask LIITUMISPUNKT (rahustuskaev) 03 K 0,0 Olemasolev kaev i= 61,60 4,6 L=2 → KVK-9 1) 59,79 K 2) 60,10 Survekanalisatsiooni sõlm 50 Ø1 3) 59,79 Kapega siiber K 61,84 OK-1 1) 59,80 61,75 Tee kaitsevöönd 30m Siibrikaev K 1) 59,80 KS-2 1 Sõlm L 150 3 i=0=2,9 2) 59,80 Ø→ i=0,085 ,00 L=3,5 3 2 Ø90 → 2 Sadul 1 Tee kaitsevöönd 30m Tupik KS1 Maakraan KS1 PROJ. VEEVARUSTUSE LIITUMISPUNKT 61.73 Olemasolev isevoolne kanalisatsioon JÕHVI küla 0,1 61.75 K KS1 K1 Projekteeritav isevoolne kanalisatsioon 1 N°632 61.79 KS1 Projekteeritav survekanalisatsioon 1 KS1 61,33 61.85 V-1 1) 59,50 V1 Projekteeritav veetoru 1 KS1 61,28 Olev teemärgistus i=0,059 L=0,8 V-2 1) 59,45 Ø63 → Sidekanalisatsioon 2) 59,45 Olev teemärgistus KS1 Madalpingekaabel 61,20 Olev teemärgistus V1 V-3 1) 59,40 Ø90 L=73,9 i=0KS1 Kõrgepingekaabel KS1 2) 59,40 N V1 Veetrass → ,001 V1 W Projekteeritud reovee ülepumpla KS1 Ø63 L=42,4 1W1 1W1 1W1 1W1 1W1 1W1 61,80 1W1 1W1 1W1 1W1 1W1 V1 N°573 (0) N°552 (0) 61,50 61,60 KVK-6 1) 60,00 61,30 ← i=0,009 61,85 V-4 Torustiku rajamine kinnisel meetodil N°574 (0) KS1 61,50 2) 60,00 1) 59,80 S PK 2+00 62,57 V-10 1) 60,05 3) 60,30 V1 2) 59,80 62,15 3) 59,80 2) 60,05 KVK-7 1) 60,95 61,30 61,30 60,85 KS1 3) 60,05 61,66 60,87 60,88 KVK-3 V1 2) 60,95 V-5 1) 59,50 KVK-4 1) 58,13 62,57 61,30 1) 57,95 R8 .0 Tee kaitsevöönd 30m 1W1 3) 60,95 61 2) 58,13 1 62,15 KVK-5 2) 59,50 2) 57,95 V-9 1) 60,77 1) 57,59 KS1 3) 59,50 3) 59,60 2) 59,88 Puurimiskaeviku asukoht V1 2) 60,77 30m tse vöö nd 0.50 3) 60,77 3) 57,59 Tee kai 60,85 1W1 62.47 V-6 0.50 8.00 1) 59,05 0 61.1 → KS1 61. Ø63 L=28,6 i=0,016 V1 .2 2) 59,05 5.00 V1 V1 60.9 61 1W1 V1 V1 1 → 61.3 V1 K1 Ø63 L=49,9 i=0,006 K1 V1 K1 Tee kaitsevöönd 30m V1 2 K1 i=0,024 61.4 V1 1 K1 2 ← L=4,2 V1 K1 V1 i=0,033 Ø160 L=26,3 i=0,007 V1 K1 Ø32 7 → PK 0+00 L=3 K1 V1 Ø160 → 61. → ,0 .8 Ø63 L=16,7 i=0,015 V1 61.5 K1 Tee kaitsevö 3 .9 K1 V1 → Ø32 K1 60.8 5.00 V1 62.0 61 0.50 62,70 → K1 → 61.6K1 ← K1 V1 62.1 61 KS1 Ø63 L=32,1 i=0,022 K1 V1 3 Ø160 L=50,8 i=0,007 L=3,4 V1 2 1 1W1 Ø160 MK-6 1) 60,90 1W1 1W1 1W1 1W1 V1 1W1 62.2 1 K1 1W1 1W1 K1 V1 3 61.4 1W1 1W1 i=0,03 8 K1 → 1W1 i=0,114 L=4,5 V1 K1 1W1 1W1 62.3 V1 Ø160 L=16,0 i=0,008 1 1W1 L=2,6 K1 07 L= 0 Ø160 V1 1W1 1W1 i=0,04,8 K1 1W1 1W1 1W1 V1 1W1 Ø1← 1W1 6 1W1 i=0,01 1 K1 → K1 2 1W1 1W1 1W1 1W1 2 61,20 i=0,131 3 1 K1 → 2 1W1 1W1 1W1 1W1 L=3,4 1 R8 1W1 2) 60,90 2 K1 Ø160 L=32,0 i=0,020 1 i=0,011 61.7 61.42 1) 59,50 KKK-3 Ø32 V1 L=1,8 1W1 62.64 1W1 .4 → 1W1 3.50 Ø90 1W1 1W1 → 1W1 2 1W1 61.8 21 1 62 1W1 1W1 1W1 1W1 62,70 1W1 1W1 PK 1+00 2 61.44 STOP 1W1 1W1 61.82 2) 59,50 V1 KKK-6 1) 61,00 60.7 K1 0.50 R5 K1 3.50 N°222 (0) 61,20 1 Ø32 L=17,2 i=0,016 18.05 Ø160 L=16,2 i=0,012 61,60 61.8 1W1 MK-3 1) 59,40 1W1 MK-4 1) 59,60 61.83 Tee kaitsevöö önd 10m 2) 61,00 V1 5 61.87 2 2. 2) 59,40 3.50 2) 59,60 ← 6 1W1 V1 1W1 K1 ← 7.00 K1 2 Ø160 L= Ø63 L=40 62.72 .6 14.00 61,60 V1 62 1W1 1W1 .7 61,50 61,59 siiber DN150 koos 60.6 KS-1 38,1 i=0, 62 → i=0,008 ← V1 61,60 61,28 K1 ,7 K1 KKK-4 1) 59,70 KVK-8 1) 59,70 1) 59,72 1W1 spindlipikenduse ja 1W1 2) 59,72 nd 10m V1 1 PK 1+40 62.80 2) 59,70 2) 57,56 007 2 maapealse kapega 1W 62.68 K1 1 3.50 60,51 62.77 KVK-2 V1 62,85 1) 58,40 1W1 MK-5 1) 61,05 62,85 2) 58,40 60.5 KKK-5 K1 2) 61,05 1) 61,15 3) 58,61 2) 61,15 V1 1W1 K1 ←0 1W1 Ø16← V1 60,45 L=Ø2,7 32 1 KKK-2 1) 58,59 ,009 i=0L= 1 33,6 60,51 siiber DN80 koos 2 i=0,0127 1) 58,71 V-7 2) 58,59 2) 58,71 spindlipikenduse ja 3) 58,71 K1 maapealse kapega V1 1W1 60,45 K1 MK-2 1) 58,65 1W1 Ø160 L= V1 Ø32 L=27V1 2) 58,65 60,35 1W1 KVK-1 27,7 i=0, ← K1 1) 58,59 60.4 → i=0,006 ,5 2) 58,59 1W1 7 00 K1 1W1 K1 V1 →60 V1 Ø1← L=Ø232,5 01,0 i=L= 091 23,2 PK 2+8 i=0,090 2 4.07 60,06 2 KKK-1 1) 58,61 150.0 2) 58,61 60,06 MK-1 1) 58,26 60,35 2) 58,26 1) 58,55 V-13 2) 58,55  vesi_1 H=1,83 H=1,83 H=1,80 H=1,80 H=1,80 H=1,80 H=1,80 H=1,80 62,50 62,00 pl 2x50 61,50 61,62 61,00 PVC De160 60,96 PE De32 60,77 60,50 Projekteeritav isevoolne kanalisatsioon 1 De110 De110 Projekteeritav survekanalisatsioon 1 60,39 DN600 60,33 DN350 60,00 PE De32 60,05 ≈60,21 ≈60,15 PE De63 PE De90 59,80 59,73 59,50 Madalpingekaabel Kõrgepingekaabel Kõrgepingekaabel 59,00 malm DN150 58,93 Veetrass Veetrass Veetrass Mhor: 1:500 KS1 K1 Mver: 1:50 KAEVU / SÕLME NR V-20 MK-5 V-9 V-10 V-4 V-3 V-1 V-2 OLEMASOLEVA MAAPINNA 62,85 62,85 62,57 61,85 61,60 61,20 61,28 61,33 KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD 62,85 62,85 62,57 61,85 61,60 61,20 61,28 61,33 MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) 61,05 61,05 60,77 60,05 59,80 59,40 59,45 59,50 TORU KÕRGUS PEALT (m ABS) 1,80 1,80 1,80 1,80 1,80 1,80 1,83 1,83 TORU RAJAMISSÜGAVUS 0,000 0,016 0,022 0,015 0,009 0,059 LANG / PIKKUS (m) 2,0m 17,2m 32,1m 16,7m 42,4m 1,4m TORU LÄBIMÕÕT (mm) JA PE De32 De32 - 19,3m PE De63 De63 - 92,7m MATERJAL VAHEKAUGUSED (m) 2,0 17,2 32,1 16,7 42,4 0,8 0,6 K1 V1 270° 180° 180° SIRGESTATUD TRASSI KS1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 PLAAN 181° 273° 180° V1 K1 V1 MÄRKUSED: 1. Veetorustiku sügavus maapinnast on vähemalt 1.8m toru peale. 2. Veetoru lõikumisel isevoolse kanalisatsiooniga, tuua veetoru reeglina kanalisatsiooni toru alt. Ristumise asukohas tagada torude vahekaugus vähemalt 10cm. 3. Ristuvate kommunikatsioonide sügavused ei ole täpselt teada ja enne tööde alustamist tuleb ristuvate kommunikatsioonide sügavused täpsustada olemasoleva maapinna kõrgus projekteeritud maapinna kõrgus  vesi_2 H=1,80 H=1,80 H=1,80 H=1,80 H=1,80 H=1,80 61,50 61,00 60,50 60,00 pl 2x50 59,91 PE De63 59,80 59,50 PE De32 59,50 59,00 PE De32 58,50 58,71 PE De32 Madalpingekaabel 58,26 58,00 Mhor: 1:500 Mver: 1:50 KAEVU / SÕLME NR MK-1 V-13 V-7 V-6 V-5 V-4 OLEMASOLEVA MAAPINNA 60,06 60,35 60,51 60,85 61,30 61,60 KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD 60,06 60,35 60,51 60,85 61,30 61,60 MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) 58,26 58,55 58,71 59,05 59,50 59,80 TORU KÕRGUS PEALT (m ABS) 1,80 1,80 1,80 1,80 1,80 1,80 TORU RAJAMISSÜGAVUS 0,090 0,006 0,008 0,016 0,006 LANG / PIKKUS (m) 3,2m 27,5m 40,7m 28,6m 49,9m TORU LÄBIMÕÕT (mm) JA PE De32 De32 - 30,7m PE De63 De63 - 119,2m MATERJAL VAHEKAUGUSED (m) 3,2 27,5 40,7 28,6 49,9 V1 V1 180° SIRGESTATUD TRASSI V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 PLAAN 268° 266° 180° V1 MÄRKUSED: 1. Veetorustiku sügavus maapinnast on vähemalt 1.8m toru peale. 2. Veetoru lõikumisel isevoolse kanalisatsiooniga, tuua veetoru reeglina kanalisatsiooni toru alt. Ristumise asukohas tagada torude vahekaugus vähemalt 10cm. 3. Ristuvate kommunikatsioonide sügavused ei ole täpselt teada ja enne tööde alustamist tuleb ristuvate kommunikatsioonide sügavused täpsustada olemasoleva maapinna kõrgus projekteeritud maapinna kõrgus  kanal_1 MÄRKUSED: 1. Veetorustiku sügavus maapinnast on vähemalt 1.8m toru peale. PE400/315 PE400/315 H=1,70 H=1,62 H=1,80 H=1,78 H=4,07 PE560/500 PE200/160 2. Veetoru lõikumisel isevoolse kanalisatsiooniga, tuua veetoru reeglina kanalisatsiooni toru alt. Ristumise asukohas tagada torude vahekaugus vähemalt 10cm. 3. Ristuvate kommunikatsioonide sügavused ei ole täpselt teada ja enne tööde alustamist tuleb ristuvate kommunikatsioonide sügavused täpsustada 62,50 olemasoleva maapinna kõrgus 62,00 projekteeritud maapinna kõrgus pl 2x50 61,50 61,61 PVC De160 61,00 61,15 PVC De160 60,95 60,50 60,00 PVC De160 PE De32 60,00 59,94 PE De90 59,72 59,50 59,00 58,50 Projekteeritav survekanalisatsioon 1 58,00 PVC De160 PVC De160 57,50 Projekteeritav veetoru 1 57,59 57,59 Madalpingekaabel 57,00 Mhor: 1:500 KS1 V1 Mver: 1:50 KAEVU / SÕLME NR KKK-5 KVK-7 KVK-6 KVK-5 OLEMASOLEVA MAAPINNA 62,85 62,57 61,80 61,66 KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD 62,85 62,57 61,80 61,66 MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) 61,15 60,95 60,30 60,00 59,88 TORU PÕHJA KÕRGUS (m ABS) 1,70 1,62 1,50 1,80 TORU RAJAMISSÜGAVUS 1,78 0,012 0,020 0,008 LANG / PIKKUS (m) 16,2m 32,0m 16,0m TORU LÄBIMÕÕT (mm) JA PVC De160 De160 - 64,1m MATERJAL VAHEKAUGUSED (m) 16,2 32,0 16,0 V1 K1 270° 181° SIRGESTATUD TRASSI KS1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 PLAAN K1 V1 K1  kanal_1 MÄRKUSED: 1. Veetorustiku sügavus maapinnast on vähemalt 1.8m toru peale. PE400/315 PE400/315 H=1,70 H=1,62 H=1,80 H=1,78 H=4,07 PE560/500 PE200/160 2. Veetoru lõikumisel isevoolse kanalisatsiooniga, tuua veetoru reeglina kanalisatsiooni toru alt. Ristumise asukohas tagada torude vahekaugus vähemalt 10cm. 3. Ristuvate kommunikatsioonide sügavused ei ole täpselt teada ja enne tööde alustamist tuleb ristuvate kommunikatsioonide sügavused täpsustada 62,50 olemasoleva maapinna kõrgus 62,00 projekteeritud maapinna kõrgus pl 2x50 61,50 61,61 PVC De160 61,00 61,15 PVC De160 60,95 60,50 60,00 PVC De160 PE De32 60,00 59,94 PE De63 59,72 59,50 59,00 58,50 Projekteeritav survekanalisatsioon 1 58,00 PVC De160 PVC De160 57,50 Projekteeritav veetoru 1 57,59 57,59 Madalpingekaabel 57,00 Mhor: 1:500 KS1 V1 Mver: 1:50 KAEVU / SÕLME NR KKK-5 KVK-7 KVK-6 KVK-5 OLEMASOLEVA MAAPINNA 62,85 62,57 61,80 61,66 KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD 62,85 62,57 61,80 61,66 MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) 61,15 60,95 60,30 60,00 59,88 TORU PÕHJA KÕRGUS (m ABS) 1,70 1,62 1,50 1,80 TORU RAJAMISSÜGAVUS 1,78 0,012 0,020 0,008 LANG / PIKKUS (m) 16,2m 32,0m 16,0m TORU LÄBIMÕÕT (mm) JA PVC De160 De160 - 64,1m MATERJAL VAHEKAUGUSED (m) 16,2 32,0 16,0 V1 K1 270° 181° SIRGESTATUD TRASSI KS1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 PLAAN K1 V1 K1  H=2,11 PE400/315 PE400/315 PE400/315 H=1,45 H=2,72 H=3,35 PE200/160 PE560/500 PE800/500 PEHD1600/600 H=1,76 H=4,07 H=3,94 H=5,14 61,50 61,00 60,50 pl 2x50 60,57 60,00 pl 2x50 PVC De160 59,89 59,88 PE De110 PVC De160 59,50 59,60 PE De32 59,70 59,47 59,00 PE De32 PVC De160 PVC De160 58,50 58,61 58,69 58,61 58,00 57,50 Projekteeritav veetoru 1 Projekteeritav veetoru 1 Madalpingekaabel Madalpingekaabel 57,00 Mhor: 1:500 V1 V1 56.36 Mver: 1:50 KAEVU / SÕLME NR KKK-1 KVK-1 KVK-2 KVK-3 KVK-4 KVK-5 KVK-8 reoveepumpla OLEMASOLEVA MAAPINNA 60,06 60,35 60,51 60,85 61,30 61,66 61,50 KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD 60,06 60,35 60,51 60,85 61,30 61,66 61,50 MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) 58,61 58,59 58,59 58,40 58,40 58,13 58,13 57,95 57,59 57,59 57,56 TORU PÕHJA KÕRGUS (m ABS) 1,45 1,76 1,76 2,11 2,11 2,72 2,72 3,35 4,07 4,07 3,94 TORU RAJAMISSÜGAVUS 0,009 0,007 LANG / PIKKUS (m) 2,5m 147,8m TORU LÄBIMÕÕT (mm) JA PVC De160 De160 - 150,3m MATERJAL VAHEKAUGUSED (m) 2,5 27,7 38,1 26,3 50,8 4,8 V1 V1 K1 K1 180° SIRGESTATUD TRASSI K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 PLAAN KS 1 268° 265° 180° 252° K1 V1 V1 MÄRKUSED: 1. Veetorustiku sügavus maapinnast on vähemalt 1.8m toru peale. 2. Veetoru lõikumisel isevoolse kanalisatsiooniga, tuua veetoru reeglina kanalisatsiooni toru alt. Ristumise asukohas tagada torude vahekaugus vähemalt 10cm. 3. Ristuvate kommunikatsioonide sügavused ei ole täpselt teada ja enne tööde alustamist tuleb ristuvate kommunikatsioonide sügavused täpsustada olemasoleva maapinna kõrgus projekteeritud maapinna kõrgus  H=1,81 H=1,95 H=1,88 H=1,50 PE PEHD1600/600 H=5,14 61,50 61,00 De50 De50 De110 De110 pl 2x50 60,73 60,74 60,73 60,50 60,59 60,65 60,66 DN350 DN600 DN350 ≈60,42 ≈60,32 ≈60,33 60,00 PVC De160 PE De63 ker ker 59,89 59,82 59,79 59,79 59,50 malm DN150 59,29 59,00 58,50 Projekteeritav isevoolne kanalisatsioon 1 58,00 Veetrass (sügavus ebatäpne) Veetrass (sügavus ebatäpne) Veetrass (sügavus ebatäpne) 57,50 PVC De160 Projekteeritav veetoru 1 57,56 Sidekanalisatsioon Sidekanalisatsioon Madalpingekaabel Madalpingekaabel Kõrgepingekaabel Kõrgepingekaabel 57,00 Veetrass Mhor: 1:500 K1 Mver: 1:50 V1 KAEVU / SÕLME NR KVK-8 KS-1 KS-2 KVK-9 OLEMASOLEVA MAAPINNA 61,28 61,59 61,75 61,60 KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD 61,50 61,60 61,75 61,60 MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) 59,61 59,63 59,71 60,01 TORU PÕHJA KÕRGUS (m ABS) 1,89 1,97 2,04 1,59 TORU RAJAMISSÜGAVUS 0,011 0,001 0,085 LANG / PIKKUS (m) 1,8m 73,9m 3,5m TORU LÄBIMÕÕT (mm) JA PE De90 - 75,7m PE De90 - 3,5m MATERJAL VAHEKAUGUSED (m) 1,8 73,9 3,5 K1 V1 K SIRGESTATUD TRASSI KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 K PLAAN 180° K1 180° K K K1 V1 MÄRKUSED: 1. Veetorustiku sügavus maapinnast on vähemalt 1.8m toru peale. 2. Veetoru lõikumisel isevoolse kanalisatsiooniga, tuua veetoru reeglina kanalisatsiooni toru alt. Ristumise asukohas tagada torude vahekaugus vähemalt 10cm. 3. Ristuvate kommunikatsioonide sügavused ei ole täpselt teada ja enne tööde alustamist tuleb ristuvate kommunikatsioonide sügavused täpsustada olemasoleva maapinna kõrgus projekteeritud maapinna kõrgus  V-4 V-1 2 2 1 1 DN150 malm DN150 malm PE De63 PE De63 3 5 2 PE De63 4 De63-PE De63 6 1. Äärikkolmik DN150-DN100-DN150 (AISI 304) 1. Elekterkeeviskolmik De63 2. Tõmbekindel tolerantsäärik DN150 2. Elekterkeevismuhv De63 3. Äärik siirmik DN100-DN50 4. Äärikutega siiber DN50 5. PE kaelus De63 äärikuga DN50 6. Elektrikeevismuhv De63 V-5; V-10 V-7; V-9 PE De63 PE De63 4 1 1 PE De32 PE De32 4 3 2 3 2 1 PE De32 PE De63 5 1. Elekterkeevispuursadul De63-32 1. Elekterkeevispuursadul De63-32 2. Elekterkeevismuhv De32 2. Elekterkeevismuhv De32 3. Maakraan DN25 PE otstega ja 3. Maakraan DN25 PE otstega ja elekterkeevismuhvidega De32+spindlipikendus+kape elekterkeevismuhvidega De32+spindlipikendus+kape 4. Elekterkeevisotsakork De32 4. Elekterkeevisotsakork De32 5. Elektrikeevissiirdmik De63-32  61.20 V-3 VEEMÕÕTJAKAEV Ø1200 ISEANKURDUV h = torustiku sügavus maapinnast h= 1900 mm (standardkõrgus 1800 mm) Nr Nimetus Mõõdud Tk 11 Veemõõtja DN25 1 10 Sisend-/väljundtoru De63 1 9 Kaevu korpus Ø1200, H=2300 1 8 Lukustatav plastluuk Ø620 1 7 Soojustuskaas Ø600 1 2 Redel h = 1600 1 1 Tõsteaas 2 VEEMÕÕDUSÕLME SKEEM 59.40 ÜHENDUSOTSIK DN25 ÜHENDUSMUHV DN25 (sk) 58.90 MUDAFILTER DN25 ÜHENDUSMUHV DN25 (sk) KUULVENTIIL DN50 TAGASILÖÖGIKLAPP DN50 KUULVENTIIL DN50 ARENDUSALA VÄLISVEEVÕRKU 300-1200mm 5xDN 3xDN VÄLISVEEVÕRGUST PEM De63x5.8 PN16 PEM De63x5.8 PN16 KOLMIK DN25 põranda tasapind VEEARVESTI DN25 TÜHJENDUSKRAAN DN15 Qn=3,5 m3/h VEEARVESTI KONSOOL maandada  2 20 NR NIMETUS TEH. ANDMED TK Ø800 1 Pumpla korpus PEHD 1 61.50 200 2 Lukustatav teenindusluuk plast/Al/malm 1 3 Käsipuu AISI 304 1 4 Õhutustoru PVC/AISI 304 1 5 Kaabli läbiviik De50, PVC 3 4 6 Tõsteaas Fe 2 7 Redel AISI 304 1 A=1800 6 3 8 Restluugiga täisplatvorm klaasplast 1 12 5 9 Survetorustik DN50, AISI 304 1 7 10 Kummikiilsiiber DN50 , PN10 2 59.70 16 B1=3940 11 Tagasilöögiklapp DN50 , PN10 2 1 12 Äärikuga väljundtoru DN50, PN10 1 22 13 Sissevoolutoru De 160, PVC 1 8 10 14 Voolurahusti klaasplast 1 13 silumiin 11 15 Vabaäärik 7 H=5140mm 16 Tõstekett AISI 316 2 17 Pumba jalg koos kiirlukustusliitmikuga malm 2 57.56 18 Pumba juhtsiin AISI 304 4 19 Ujuklüliti PP 4 20 Juhtimiskeskus avariisignaaliga 1 21 Sukelpump Q=3,5 l/s, Hst= 3,0 m 2 22 Kulumõõtja DN50 1 18 14 MÕÕDUD 9 19 D Pumpla läbimõõt 1600 mm 15 21 H Pumpla kõrgus 5140 mm 17 56.36 A Survetoru kõrgus 1800 mm DN50 nurk 0° B1 Sissevoolutoru kõrgus 3940 mm De160 nurk 20° D=Ø1600 Sisenevate torude nurki mõõdetakse survetorust päripäeva.  Kaeviku (V1+K1) tüüpristlõige 1 Liiklusalal Liiv (Kt=0.99 Kf≥0.5m/ööp) Haljasalal olemasoleva pinnas (Kt=0.92) Teeprojekti kohane konstruktsioon (alus+katend) H V1=1.8m H K1=2.5m 0.5 Hoiatuslint 0.3 min 0.2 min 0.2 V1 De110 0.3 K1 De160 Z 0.15 min 0.9 Liiv (Kt=0.95 Kf≥0.5m/ööp) Liiv (Kt=0.95 Kf≥0.5m/ööp) või killustik fr 4/16 E∑/3=65 Mpa Planeeritud kaeviku põhi Kaeviku (V1+K1) tüüpristlõige 2 Liiklusalal Liiv (Kt=0.98 Kf≥0.5m/ööp) Haljasalal olemasolev pinnas (Kt=0.92) Teeprojekti kohane konstruktsioon (alus+katend) H V1min=1.8m Märkelint 0.5 0.3 min 0.2 Z min 0.2 0.15 0.15 Liiklusalal K1 De160 V1 De110 (De63, De32) min 0.9 Liiv (Kt=0.95 Kf≥0.5m/ööp) Liiv (Kt=0.95 Kf≥0.5m/ööp) või killustik fr 4/16 E∑/3=65 Mpa Planeeritud kaeviku põhi MÄRKUSED: 1. Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde Z määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teostamise ajal valitsevatest ehitustingimustest või muudest tehnoloogilistest nõuetest. 2. Veetorustik paigaldada min. sügavusele 1.8m mõõdetuna toru laest. Juhul kui veetoru rajamissügavus jääb väiksemaks, tuleb kasutada toru soojustamist soojustusplaadiga. Soojustusplaat peab olema sobilik pinnases kasutamiseks (sh vastavalt asukohale - teede all või haljasalal) ning soojusjuhtivusega <0.037W/mK. 3. Juhul kui kaevik ulatub settekivimisse (lubjakivi) ja tagasitäitematerjalina kasutatakse liivmaterjali, tuleb tagasitäide eraldada kaeviku servast geotekstiiliga min 0.5m ülekattega. 4. Kui torustiku kaevik jääb ol.oleva või perspektiivse tee alla, peab tagasitäide kuni tee konstruktsioonini olema tihendatud kt=0.95, sh kf>0.5m/ööp. 5. Joonisel esitatud kaeviku mõõdud on meetrites, kui ei ole näidatud teisiti.  Töö nr. 2323-1 Veevarustuse ja kanalisatsiooni KLM Projekt OÜ Pauliku ringtee T1, Pauliku küla, välisosa põhiprojekt 30.01.2023 Jõhvi vald , Ida-Viru maakond Vladimir Visnjakov VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK Ehitusmaterjalide loetelu TABEL 1 Nr. Materjal Ühik Kogus Märkused 1 2 3 4 5 Kanalisatsioonitorustik 1 Kanalisatsioonitoru PVC De160 SN8 jm 238,5 näit. PipeLife 2 Survekanalisatsioonitoru PE100 SDR17 De90 jm 79,5 näit. PipeLife 3 Märkelint/-traat isevoolsele torule jm 238,5 näit. PipeLife 4 Märkelint/-traat survetorule jm 79,5 näit. PipeLife 5 Teleskoopiline kontrollkaev PE De200/160 kaas 40T tk 6 näit. PipeLife 6 Teleskoopiline kaev PE De400/315 kaas 40T tk 5 näit. PipeLife 7 Teleskoopiline kaev PE De560/500 kaas 40T tk 2 näit. PipeLife Kanalisatsioonitorule PP liitmikud s.o siirdmikud, 8 obj 1 muhvid jne. 9 El.keevisliitmikud PE-torudele s.h muhvid, üleminekud obj 1 10 Reoveepumpla D1600, q=3,5 l/s , h=4,0m tk 1 11 Äärikutega siiber DN80+ spindlipikendus+kape tk 1 12 Äärikutega siiber DN150+ spindlipikendus+kape tk 1 Veetorustik 1 Veetoru PE100 SDR11 De32x3.0 PN16 jm 73,5 2 Veetoru PE100 SDR17 De63x3.8 PN10 jm 212 3 Märkelint/-traat veetorule jm 285,5 4 Elektrikeevis sadul De63x32 PN16 tk 3 Maakraan DN25 PE De32 otstega koos spindlipikenduse ja 5 tk 6 kapega 25T 6 Äärikutega siiber DN50+ spindlipikendus+kape tk 1 7 Äärikutega kolmik DN150x100x150 tk 1 8 Äärikute siirdmik DN100-50 tk 1 9 Äärikutega siiber DN50+ spindlipikendus+kape tk 1 10 PE kaelus De63 äärikuga DN50 tk 1 11 El.keevisliitmikud PE-torudele s.h muhvid, üleminekud obj 1 Materjalid, mis pole eespool loetletud, kuid on 12 obj 1 vajalikud projektlahenduse väljaehitamiseks 13 Veemõõdukaev D1200 +veemõõtja sõlmega tk 1 näit.Fertil OÜ ÜLDTÖÖD Tööde läbiviimiseks vajalike seadmete ja materjalide 1 ehitusplatsile toomine, hooldus ja äraviimine pärast tööde lõpetamist. obj 1 Torustiku rajamiseks vajaliku trassikoridori 2 ettevalmistamine (võsa, puude, põõsaste, mullavallide, tõkete, aedade jms eemaldamine) obj 1 3 Projekteeritud torustike asukoha mahamärkimine jm 604 4 Survetorustike läbipesu ja katsetamine jm 365 5 Isevoolsete torustike survepesu ja videouuring jm 239 6 Ehitatud torustike teostusmõõdistus obj 1 7 Lõpetustööd obj 1 Töö nr. 2323-1 Veevarustuse ja kanalisatsiooni KLM Projekt OÜ Pauliku ringtee T1, Pauliku küla, välisosa põhiprojekt 30.01.2023 Jõhvi vald , Ida-Viru maakond Vladimir Visnjakov Ehitustööd, mis pole eespool loetletu, kuid on vajalikud 8 projekti lahenduse järgi obj 1 PEAMISED KAEVETÖÖMAHUD 1 1 toru kaevikus (KS-1) jm 30 2 2 toru kaevikus (V-1+K-1; V-1+KS-1) jm 265,3 3 toru paigaldus kinnisel meetodil (V-1, KS-1) jm 30 4 Välja kaevatava pinnase maht kokku m3 873 Kui joonistel kujutatud tööde teostamiseks on vajalikud spetsifikatsioonis mittetoodud materjalid, kuuluvad need töövõtu sisse. Koostaja: A.Justus Saatja: "Kristjan Laurits" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: Jõhvi vald, Pauliku küla, Pauliku ringtee T1 - tee- ja VK-projektid kooskõlastamiseks Kuupäev: 2024-02-22 14:11 Tere, Esitan kooskõlastamiseks projektid: https://www.dropbox.com/scl/fo/k1r1lxhlxclbolwhaq3hk/h?rlkey=ticwqjaiaeyu51vycfe44rs9f <https://www.dropbox.com/scl/fo/k1r1lxhlxclbolwhaq3hk/h?rlkey=ticwqjaiaeyu51vycfe44rs9f&dl=0> &dl=0 -- Parimate soovidega, Kristjan Laurits KLM Projekt OÜ +372 514 4725 www.klmprojekt.ee <http://www.klmprojekt.ee> <http://www.klmprojekt.ee> --