TRANSPORDIAMET
Valge 4 Tallinn 11413
KOONGA KÜLAS RIIGITEE nr 16176 VANAMÕISA - KOONGA - AHASTE
ÄÄRSE JALGRATTA - JA JALGTEE PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE
25.02.2024
OÜ Toner – Projekt poolt on vaadatud üle Teie poolt esitatud märkused ning koostanud
allolevad vastused.
Projekteerija vastused esitatud sinise värviga.
1. PK 0+032 näha ette truup D 300 mm
Asendame truubi D=250mm truubiga D=300mm.
2. Mis konstruktsioon ette nähtud Hoole tee mahasõidule?
Hoolde tee mahasõidu konstruktsioon on esitatud joonisel 3 „Jalgtee pikiprofiil,
mahasõidu pikiprofiil“.
KATENDI TÜÜP II
Asfaltsegu AC 16 surf h=6cm
Killustikalus, fr. 4...32mm h=20cm
3. Hoole tee mahasõidu tagune viia sujuvalt olemasoleva teega kokku. Uus kate laiem, kui
olemasolev.
Korrigeerime joonist.
4. Mis ristumisega siin tegemist on?
Projekteeritud JJT on 2,5 m lai, Pensionäride park kinnistule minev ristumine on 3,0 m lai.
Projekteeritud märgid 445 ja 434 – kelle tarvis?
OÜ Toner–Projekt tel 5132106 E-post
[email protected] reg.kood 10737693
Projekti Tellijaga, Lääneranna Vallavalitsusega, sai otsus vastu võetud, et riigiteelt
mahasõitu Pensionäride parki ei projekteeri, ent loome võimaluse jalgsi liikuda jalgratta –
ja jalgteelt Pensionäride pargi teele. Asf. katet ei paigalda ning näeme ette optimaalse
terakoostisega kruusasegust katte. Katte laius 3m on Tellija soov.
5. Mis AKÖL nõuded kehtestatud killustikule ja asfaltsegudele, kuna seletuskirja ei ole ei
saa kontrollida?
Nõuded on seletuskirja koosseisus. Pean vabandama, et allkirjastatud kooskõlastuse
taotlus koos seletuskirja ja lisadega jäi saadetisest välja ning saadetud oli ainult taotluse
kiri. Vabandan!
6. Telje märgistust ei ole võimalik nii pikalt teostada kuna olemasoleva tee laius ei
võimalda seda. Puudub seletuskiri - milliseid märgistusmaterjale kasutatakse.
Seletuskirjas on vastav lõik olemas. Katte märgistus peab vastama standardile EV ST
614:2022 „Teemärgised ja nende kasutamine“. Teemärgised tehakse
kuumvaluplastikuga.
Põhimõtteliselt on kavandatud asendada ca 70m teemärgist ülekäigukohast Ahaste poole
ja ristmiku piirkonna teemärgis. Ülejäänud osa peaks jääma olemasolev.
7. Sademevee teema –
Sademevesi voolab hetkel kokku riigitee 19201 alusesse truupi (Ø 300mm plast) ja sealt edasi
riigitee nr 16176 äärde ja läbi km 16,734 omasoodu:
OÜ Toner–Projekt tel 5132106 E-post
[email protected] reg.kood 10737693
Selleks, et saaks hinnata sademevee juhtimisega seotud lahendust, on vajalik riigitee 19201 aluse
ja riigitee nr 16176 aluste truupide vooluhulkade ja läbilaskvuse arvutust/analüüsi:
• mis seisus on täna riigiteede alused 300mm ja 500mm läbimõõduga truubid
vaatlus+pildistamine
• kas olemasolev vesi + rajatava kraaviga juhitav vooluhulk mahub ära 300mm ja 500mm
truupidesse ja riigiteede kraavidesse
Arutasime antud teemat Tellijaga ja konstateerin järgmist:
Kraav, mis on kavandatud sõidutee ning jalgratta – ja jalgtee vahele, on projekteeritud
põhiliselt riigitee tarbeks. Jalgratta – ja jalgtee tarbeks võiks kraavist loobuda. Ka täna valgub
vesi kalletega olemasoleva truubi poole, osa imbub maasse, osa jõuab truubini. Kavandatav
jalgratta – ja jalgtee takistab vee valgumist truubi poole ja sellest lähtuvalt, peab sademevee
läbipääsuks olema truup või kavandatud drenaaž. Lahtine külgkraav koos truubiga oleks
sobivam variant ja mis on ka kavandatud. Projekteeritud kraavist lähtuvalt kokkuvoolu kiirus
truubi juurde kiireneb. Varasemalt on projekteeritud ja ehitatud truubid De=315mm nii
riigitee (Pärnu – Jaagupi -Kergu) kui ka mahasõidu PK 170+68 (Vanamõisa – Koonga –
Ahaste tee) alla. Küsimus on, kas kavandatav kraaviosa võib tekitada uputust varasemalt
rajatud truupide juures. (Sellest lähtuvalt oli jalgratta- ja jalgtee alla kavandatud truup
D=250mm, mille läbilaskvus on ca. 2* väiksem kui D=300 mm truubil.) Kuna Teie poolt oli
soovitud truup D=300, siis kavandame truubi De315, mille sise läbimõõduks on 276mm.
Projekteerija viis läbi arvutused ning jalgratta – ja jalgtee truubile tulevaks vooluhulgaks 2
aastase 20 minutilise arvutusvihma korral 10.3 l/s, mis teeks truubi täituvuseks truubi
pikikalde 0.6% korral 25%.
Olemasolevale truubile (riigiteel 19201 Pärnu – Jaagupi -Kergu) De315 siseläbimõõduga
276mm, eelnevalt kirjeldatud tingimustel, oleks vooluhulgaks 22,5 l/s ning truubi pikikalde
ca.0.4% korral truubi täituvuseks 43%.
OÜ Toner–Projekt tel 5132106 E-post
[email protected] reg.kood 10737693
Riigitee 16176 Vanamõisa – Koonga – Ahaste mahasõidu PK 170+68 all olevale truubile
tuleks 2 aastase 20 minutilise arvutusvihma vooluhulgaks 43 l/s ning truubi pikikalde 0.5%
korral truubi täituvuseks 59%. Viimati nimetatud truubist viib sõidutee äärne külgkraav
sademevett edasi piki maantee külgkraavi. Mahasõidust ca. 300m kaugusel on maanteealune
truup D=500 plast ning olulisi kraave täiendavalt juurde ei tule. Kuna truubi D=500
läbilaskvus on kordades suurem kui truupidel De315, ei ole tõenäone, et meie poolt
kavandatud ca. 40cm sügavune teeäärne külgkraav tekitaks probleeme teealuse truubi
läbilaskvusele.
Lisame projekti juurde riigitee 19201 Pärnu – Jaagupi -Kergu ja riigitee 16176 Vanamõisa –
Koonga – Ahaste mahasõidu PK 170+68 aluste truupide De 315 puhastuse, et nimetatud
truupide toimivus oleks tagatud.
8. DWG-g joonisel ei näe maste.
Hetkel jääb tunne, projekteeritud truup on mastile liiga lähedal (minimale vahekaugus peab
olema vähemalt 2,0 m)
Tundub, et antud jooniselt puudub geodeetiline alusplaan ja sellest lähtuvalt ei ole ka olemasolevaid
maste näha. Meie poolt esitatud jooniste paket tuleks salvestada arvutisse ning seejärel lahti pakkida. (
Siis on näha joonised koos referentsfaili kataloogiga). Seejärel avada Joonis 2_Asendiplaan_M1_500 ning
automaatselt peaksid kõik vajalikud failid alla tulema. Kontrollisin ja ka projektipangas olev süsteem alla
laetult toimib. Ise töötame DGN failidega ning konverteerime failid DWG formaati. Geodeetilise
alusplaanina kasutama DWG tüüpi faili, et säiliks geodeetide poolt koostatud alusplaan oma
terviklikkuses. Kui failid kokku tõsta koos geodeetilise alusplaaniga, siis ei ole tuvastatav, mis on
alusplaan ja mis projekteeritud osa.
See, mis puudutab truubi kaugust mastist, toon välja järgmist: Truubi asukoht on valitud täpselt
valgustusmasti ja ELA SA optika mikrotorustiku vahele. Truubi sügavus masti servas, maapinnast ca.
40cm. Truubi vundament ca. 20cm, kokku kaeve sügavus truubi rajamisel ca. 60cm. Seega ei ohusta
truubi rajamine maste ega masti vundamenti. Truubi telje kaugus masti tsentrist 1.35m (toega bet.
mast, vundament mastil puudub) ja 1.5m (ülekäigukoha valgustusmast). Kui võtta aluseks EVS
843:2016 tabel 10.2 „Tehnovõrkude kujad hoonetest ja rajatistest“ , siis isevoolse kanalisatsiooni kaugus
(ka truup on isevoolne kanalisatsioon) elektriõhuliini posti vundamendini (pingaga kuni 6kV) on 1m.
Antud kohal tegemist 0,4kV õhuliiniga. Seega oleme siin enam vähem piirides ning Elektrilevi OÜ kui ka
ELA SA on projekti kooskõlastanud.
OÜ Toner–Projekt tel 5132106 E-post
[email protected] reg.kood 10737693
Teie poolt pakutav lahenduse varianti ei ole sobiv, kuna ristub kahel korral ELA SA
optika mikrotorustikuga ning nõuab kõrgepinge maakaabli nihutamist.
9. Esitatav JJT põhiprojekt peab sisaldama seletuskirja, hetkel ei ole seda meile esitatud.
Selgitused p. 5 alla. Seletuskiri lisame vastuse koosseisu.
10. IKÕ joonis tuleb esitada.
IKÕ plaan on koostatud jalgratta – ja jalgtee asendiplaanilise projektlahendi kohta.
Vastused koostas Tarmo Pärna 5132106
Palume Teil üle vaadata korrigeeritud projektlahend riigitee nr 16176 Vanamõisa – Koonga –
Ahaste äärse jalgratta- ja jalgtee põhiprojekt ning võimalusel kooskõlastada.
Lisad:
a) Projekti seletuskiri;
b) Projekti joonised PDF ja DWG formaadis;
c) IKÕ plaan DWG ja PDF formaadis
Lugupidamisega
Tarmo Pärna
5132106
OÜ Toner – Projekt juhataja
Allkirjastatud digitaalselt
[email protected]
OÜ Toner–Projekt tel 5132106 E-post
[email protected] reg.kood 10737693
TELLIJA: LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS
TÖÖ nr: 02 / 2024
KOONGA KÜLAS RIIGITEE nr 16176 VANAMÕISA - KOONGA - AHASTE
ÄÄRSE JALGRATTA - JA JALGTEE PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE
LÕIGULE km. 17,165 – 17,325
PÕHIPROJEKT
PROJEKTDOKUMENTATSIOON JA JOONISED
TEEDEEHITUSLIK OSA
Vastutav projektijuht: Tarmo Pärna
Veebruar 2024
Koostaja OÜ Toner - Projekt 2
SISUKORD
3.5.1 JALGTEE KATENDITE KONSTRUKTSIOON 7
1 ÜLDOSA 3
3.5.2 MAHASÕIDU KATENDI KONSTRUKTSIOON . 7
1.1 SISSEJUHATUS 3 3.5.3 NÕUDED KATENDI MATERJALIDELE 7
1.2 LÄHTEANDMED PROJEKTEERIMISEKS 3 3.6 LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID 8
1.3 PROJEKTEERITAVA TEELÕIGU TEHNILISED NÄITAJAD 3 3.6.1 LIIKLUSMÄRGID 8
1.4 PLANEERINGUD JA PIIRANGUVÖÖNDID 3
3.6.2 KATTE MÄRGISTUS 8
1.4.1 PLANEERINGUD 3
1.4.2 PIIRANGUVÖÖNDID 3 4 KESKKONNAMÕJUDE LEEVENDAMISE MEETMED 8
1.5 PROJEKTI KOOSSEIS 3
1.6 GEODEETILISED UURIMISTÖÖD 3 4.1.1 MAA JA MAAKASUTUS 8
1.7 GEOTEHNILISED UURIMISTÖÖD 4
4.1.2 VEESTIK (SH PÕHJAVESI, VEERESSURSS JA MEREKESKKOND), OHT KESKKONNALE 8
2 ARHITEKTUURILIS – EHITUSLIK PÕHILAHENDUSED JA PROJEKTLAHENDI 4.1.3 RESSURSIKASUTUS (S.H. ENERGIAKASUTUS), JÄÄGID JA HEITED NING JÄÄTMETEKE. 8
ÜLDISELOOMUSTUS 4 4.1.4 SEIRE 8
2.1 KASUTATUD ÕIGUSAKTID, STANDARDID, NORMDOKUMENDID JA JUHENDID 4 5 LISAD: 8
2.2 ASENDIPLAANILINE LAHEND 4
2.3 JALGRATTA - JA JALGTEE RISTLÕIKED 5
2.4 PIKIPROFIIL 5 5.1 TINGIMUSED PROJEKTEERIMISTÖÖDELE : 8
2.5 SADEMEVETE ÄRAJUHTIMINE 5 5.2 KOOSKÕLASTUSED 8
2.5.1 KÜLGKRAAV, NB! RISTUMISED MAAKAABLITEGA. 5
6 ARUANDED 9
2.5.2 TRUUBID 5
2.6 RAJATAVATEST JA OLEMASOLEVATEST TEHNOVÕRKUDEST 5
6.1 JALGRATTA – JA JALGTEE JA MAHASÕIDU KATENDI ARUANNE TÕRGE! JÄRJEHOIDJAT POLE MÄÄRATLETUD.
2.6.1 JALGRATTA – JA JALGTEE VALGUSTUS 5 6.2 MULLAMAHTUDE ARUANNE 10
2.6.2 ELEKTRILIINID JA MAAKAABLID 5 6.3 JALGTEE MAA-ALA PUHASTUSE JA KINDLUSTUSTÖÖDE ARUANNE 11
6.4 TRUUPIDE ARUANNE 11
2.6.3 SIDELIINID JA MAAKAABLID 5 6.5 LIIKLUSMÄRKIDE JA TEEMÄRGISTE ARUANNE 12
2.6.4 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. 6
2.6.5 KAUGKÜTE . 6 7 JOONISED 13
2.7 PROJEKTI VÄLJAMÄRKIMINE 6
2.8 LIIKLUSKORRALDUS EHITUSE AJAL 6 7.1 JOONIS 1 ASUKOHA SKEEM; M1:10 000 13
7.2 JOONIS 2 ASENDIPLAAN; M1:500 13
3 TEHNILINE SELETUSKIRI 6 7.3 JOONIS 3 PIKIPROFIIL JALGRATTA JA JALGTEELE MHOR1:1000; MVERT1:100 13
7.4 JOONIS 4 TÜÜPRISTLÕIKED M1:100 13
7.5 JOONIS 5 TÖÖRISTLÕIKED M1:200 13
3.1 ETTEVALMISTUSTÖÖD 6 7.6 JOONIS 6 TRUUBI TÜÜPJOONIS MAHASÕIDULE M1:100 13
3.1.1 EHITUSPLATSI PUHASTUS 6
3.2 MULLATÖÖD 6
3.2.1 KAEVIKU KAEVAMINE JA TAGASITÄIDE 6
3.2.2 SOBIV PINNAS 6
3.2.3 TÄIDE KARJÄÄRI MATERJALIST 7
3.2.4 KESKLIIVAST KIHT 7
3.3 TRUUBID 7
3.3.1 TRUUBID 7
3.4 HALJASTUS - JA KINDLUSTUSTÖÖD 7
3.5 KATENDI EHITUS 7
Koostaja OÜ Toner - Projekt 2
PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024
1.3 PROJEKTEERITAVA TEELÕIGU TEHNILISED NÄITAJAD
Tabel 1
Nr. Nimetus m/ü Näitajad
SELETUSKIRI 1 Projekteeritava jalgtee kogupikkus m 152,5
2 Katte tüüp jalgteel AC 8 surf (Asfaltkate)
1 ÜLDOSA 5 Jalgtee katte laius m 2,5 – 3,0
1.1 SISSEJUHATUS 8
Vähima horisontaalkõvera raadius jalgrattatee m 300
teljel.
Käesolev töö on koostatud Lääneranna Vallavalitsuse tellimusel ning käsitleb riigimaantee nr 16176
Vertikaalkõvera vähim raadius jalgtee teljel:
Vanamõisa - Koonga - Ahaste äärse jalgratta- ja jalgtee projekteerimist lõigus ristmikuala ülekäigukoht –
Hoole tee km. 17,165 – 17,325. 9 - kumer m 150 pöördel ülekäigukohale.
- nõgus m 250
1.2 LÄHTEANDMED PROJEKTEERIMISEKS
10 Suurim pikikalle jalgteel % 1,4
Lääneranna Vallavalitsuse poolt on koostatud tellimiskiri (nr 06.12.2023 nr 2023/4-2/2104-2) 2010. aastal % ühepoolne 2.0
Põikkalle jalgteel
valminud projekti „KOONGA RISTMIKU REMONDIPROJEKTI töö nr 02/2010” riigitee nr 16176
Vanamõisa-Koonga-Ahaste äärse kergliiklusteed puudutava osa korrektuuriks ja kaasajastamiseks.
1.4 PLANEERINGUD JA PIIRANGUVÖÖNDID
1.4.1 PLANEERINGUD
Informatsioon rekonstrueeritava jalgratta- ja jalgtee vahetus lähedusse jäävatest planeeringutest
projekteerijal puudub. Jalgratta ja jalgtee asukoht on fikseeritud varasemalt Koonga valla üldplaneeringus
ning täpsustatud varasema projektiga „KÕRVALMAANTEE nr 19201 PÄRNU-JAAGUPI – KALLI (km
23,525 – 24,053) JA KÕRVALMAANTEE nr 16176 VANAMÕISA – KOONGA - AHASTE (km 17,035
– 17,193) KOONGA RISTMIKU REMONDI TEHNILINE PROJEKT, OÜ Toner – Projekt töö nr.
02/2010“.
Lähtudes Transpordiameti projekteerimistingimustest on varasemat jalgratta- ja jalgteed korrigeeritud ning
viidud sõiduteest kaugemale, vastavalt võimalustele. Uus asendiplaaniline lahend on üle vaadatud
Lääneranna Vallavalitsuse esindajate poolt ning viidud sisse muudatused vastavalt projekti asendiplaanile. .
1.4.2 PIIRANGUVÖÖNDID
Väljavõte varasemast projektist korrigeeritava tööosa kohta., joonis 1.
Projekteeritav jalgtee asub riigimaantee nr 16176 Vanamõisa - Koonga - Ahaste teekaitsevööndis, mille
Lääneranna Vallavalitsuse poolt on esitatud projekteerijale Transpordiameti 08.01.2024 kiri nr 7.1-
suuruseks on 30m äärmise sõiduraja servast.
2/24/25271-2 „Koonga külas riigitee nr 16176 ääres jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamise
nõuded“, mis on riigitee äärse jalgratta – ja jalgtee projekteerimise alusdokumendiks. Projekteerimisel olevat jalgratta - ja jalgteed läbivad mitmed tehnovõrgud oma kaitsevöönditega, mis
seavad täiendavad piirangud nii projekteerimisele kui ka ehitustööde teostusele.
Geodeetiline aluspaan on koostatud OÜ WEW poolt 2023 aastal ja mis sisaldab osaliselt täpsustatud 1.5 PROJEKTI KOOSSEIS
tehnovõrkude asukohtasid ja nende sügavust paiknemisel.
- Geodeetiline alusplaan. Koostatud OÜ WeW poolt, töö nr GEO-247-23.
Piirkonda jäävad:
- Teedeehituslik osa. Koostatud OÜ Toner - Projekt poolt töö nr 02 / 2024.
- Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELA SA) optika mikrotorustik ja on alusplaanile lisatud
koos kõrgustega;
- Telia Eesti AS -le kuuluvad sidekaablid; 1.6 GEODEETILISED UURIMISTÖÖD
- Elektrilevi OÜ -le kuuluvad maakaablid on alusplaanile lisatud koos kõrgustega; Geodeetiline alusplaan on koostatud OÜ WeW poolt töö nr GEO-247-23.
- Valgustuse õhuliin ja maakaablid;
- Matsalu Veevärgi -ile kuuluvad vee – ja kanalisatsioonitorud. Kasutatud mõõdistusvõrgud ja punktid:
HADNET VRS GNSS võrk. Täiendavad kõrgus punktid on võetud Maa-ameti LIDAR punktipilvest.
Mõõdistustööde käik:
Mõõtmistööd teostati objektil 19.12.2023.
Mõõdistuse koordinaadid on riiklikus L-Est97, kõrgused EH2000 süsteemis.
Koostaja OÜ Toner - Projekt 3
PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024
Alusplaanile kantud tehnovõrkude asukohad on tehnovõrgu valdajate poolt üle vaadatud: Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (TA 2021, kinnitatud Transpordiameti korraldusega 16.04.2021
nr 1.1-3/21/162);
Elektrilevi OÜ – teenuse osutamise akt nr 7655053207;
Killustikust katendikihtide ehitamise juhis MA 2016-012 (MA peadirektori 22.11.16 käskkiri
Telia Eesti AS – projekti kooskõlastus nr 38565287 ;
nr 0215)
ELA SA – ELA SA optika mikrotorustiku asukoha väljavõte nr: TJ2554;
Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (MA peadirektori
Matsalu Veevärk – Maa-ala plaani kooskõlastus 31.jaanuar 2024
05.01.2016.a. käskkiri nr 0001);
Detailsem informatsioon „GEODEETILISTE TÖÖDE ARUANNE“ koosseisus „Kooskõlastused“. Teetööde tehniline kirjeldus (Maanteeameti peadirektori 18.02.2019 käskkiri nr 1-2/19/096;
Katastripiirid on alusplaanile kantud 09.01.2024 väljavõttega geoarhiivist. Elastsete teekatendite projekteerimise juhend (2017-003, MA peadirektori 29.03.2017. a
käskkiri nr 0088);
Geodeetilise alusplaani koostamisel on kasutatud järgmisi materjale: Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, Redaktsiooni jõustumine
• OÜ Geochart töö nr C019 TJ 08 „Pärnumaa, Koonga vald, Koonga küla vee ja 23.11.2020);
kanalisatsiooni teostusjoonis“ 2008; Nõuded ajutisele liikluskorraldusele. (MTM 13.07.2018 määrus nr 43, Redaktsiooni jõustumise kp:
01.01.2019 );
• FoxGeo OÜ töö nr FGT-10 061 „Koonga ristmiku remont sadevetekanalisatsiooni Riigiteede liikluse ajutise piiramise ja sulgemise kord ( MA 2016-11, MA peadirektori
teostusjoonis“ 2010; 29.11.16 käskkiri nr 0224);
• Aasal OÜ töö nr ATo-1757 „Koonga bussiterminal topo-geodeetiline uuring“ 2017; Riigiteede liikluskorralduse juhis (MA peadirektori 30.11.2018 käskkiri nr 1-2/18/496);
Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele (MKM 22.02.2011 määrus nr
• GeoPartner OÜ töö nr 18-1434_4 „Koonga küla tänavavalgustuse osaline
12, Redaktsiooni jõustumine 01.01.2021);
teostusmõõdistus“ 2019;
• Maa-ameti LIDAR kõrgusandmed 2021. 2.2 ASENDIPLAANILINE LAHEND
Käesoleva töö aluseks on varasem KOONGA RISTMIKU REMONDIPROJEKT töö nr 02/2010 ja
Transpordiameti poolt väljastatud „Koonga külas riigitee nr 16176 ääres jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti
1.7 GEOTEHNILISED UURIMISTÖÖD
koostamise nõuded“ (Transpordiameti 08.01.2024 kiri nr 7.1-2/24/25271-2).
Täiendavaid geotehnilisi uurimistöid projekteeritava jalgratta- ja jalgtee piirkonnas läbi viidud ei ole ning
Rekonstrueeritav jalgratta- ja jalgtee, piketaažist lähtuvalt, algab riigimaantee nr 16176 Vanamõisa -
lähtutud 2010 aasta projekti koosseisus olevast uuringust. Projekteerimistöödega ei minda riigimaantee
Koonga - Ahaste ja riigimaantee 19201 Pärnu – Jaagupi - Kalli ristmiku ülekäigu kohalt vasakult poolt ja
katte sisse rohkem, kui lõigatakse või freesitakse sirgeks jalgtee ja olemasoleva mahasõidu katte ühendus
lõpeb Hoole tee mahasõidul. Tööde käigus on kavandatud Hoole tee rekonstrueerida, rajada uus asf. kate
sõiduteega.
uuel killustikalusel.
Lähtudes riigimaantee nr 16176 Vanamõisa - Koonga - Ahaste teele tehtud puuraugust nr 5
Liikluskorralduslikult on kavandatud projekteeritav jalgratta - ja jalgtee tähistada liiklusmärkidega
(projekteeritava jalgratta- ja jalgtee esisel riigimaanteel) moodustab mulde ja aluspinnase kerge saviliiv.
435+445. Kavandatud on piiratud osas korrigeerida teemärgistust ja lisada Ahaste poolt teemärgis 971b
ning asendades olemasolev 921a teemärgisega 911. Ohukoha paremaks tajumiseks on lisatud sõidutee
teljele teemärgise 911 ja selle ette 922. Teemärgise 922 alal tuleb kohapeal hinnata olemasoleva teemärgise
2 ARHITEKTUURILIS – EHITUSLIK PÕHILAHENDUSED JA
921 asukoha sobivust sõiduraja märgistamiseks ja vajadusel korrigeerida teemärgise asukohta.
PROJEKTLAHENDI ÜLDISELOOMUSTUS
Olemasolev valgustus on riigimaantee nr 16176 Vanamõisa - Koonga - Ahaste äärde projekteeritava
2.1 KASUTATUD ÕIGUSAKTID, STANDARDID, NORMDOKUMENDID JA JUHENDID jalgratta- ja jalgtee ulatuses rajatud, s.h. ülekäigukoht ning antud projekti koosseisus ei ole täiendavat
Projekteerimisel lähtuti alljärgnevatest õigusaktidest, standarditest, normdokumentidest ja juhenditest: valgustust kavandatud. Tänavavalgustuse rekonstrueerimise ümberehitus valmis 2019 aastal ja töö
teostamise aluseks oli MYOHLIV OÜ koostatud projekt „ Koonga tänavavalgustuse rekonstrueerimise
Ehitusseadustik; projekt, kaust Koonga Küla“ töö nr 4_PP_EL-1 2018. Projekti koosseisus on teostatud valgusarvutus ja
Liiklusseadus; projekt joonisel 2 näidatud jalakäijate ülekäigukoha valgustusmast kohtvalgustusena. Projekti seletuskirjas
Planeerimisseadus; on öeldud, et „Põhitänavate valgustusklass vastab valgustusklassile M6 (heledus L ≥ 0.30 cd/m2)“.
Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (Redaktsiooni jõustumine 23.11.2020); Nimetatud projekt on Maanteeameti (Transpordiamet) poolt kooskõlastatud, kiri 09.07.2018 nr 15-
Tee projekteerimise normid (Redaktsiooni jõustumine 25.11.2023); 2/18/26501-4.
Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad
nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded (Redaktsiooni jõustumine Asendiplaanilisele joonisele (joonis 2) on kantud ristumisalade nähtavuskolmnurgad nii vasakule kui
08.07.2023); paremale. Nähtavuskolmnurkade valikul on püütud lähtuda „Tee projekteerimise normides“ toodud
EVS 613:2023 Liiklusmärgid ja nende kasutamine; tabelitest ja joonistest, kuid puudub võimalus tagada jalgratta- ja jalgteel nähtavus 10m enne sõidutee
EVS 614:2022 Teemärgised ja nende kasutamine; servast. Võimalik on tagada 5m nähtavus sõiduteest (jalgratta – ja jalgtee kaugus sõiduteest 5m), mis
Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ; vastab EVS843:2016 tabel 8.9 tasemel „hea“ ja auto nähtavuskaugus ülekäigukohalt 45m tasemel
RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; „rahuldav“. Rekonstrueeritaval mahasõidul „Hoole“ on võimalik tagada projekteerimisnormidele vastavad
Eesti Standardid EVS 901-1:2020 Teedeehitus Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid; EVS 901-2:2020 nähtavuskolmnurgad 7*80m (liituva tee liiklussagedus alla 100 a/ööp). Nähtavuskolmnurkadest on vaja
Teedeehitus Osa 2: Bituumensideained; EVS 901-3:2021Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud; eemaldada kõik nähtavust piiravad takistused, mis võivad segada objekti õigeaegset tuvastamist.
Nähtavuskolmnurka ei istutata puid ega põõsaid, mis võivad mingilgi moel piirata nähtavust. Selleks on
Koostaja OÜ Toner - Projekt 4
PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024
kavandatud eemaldada nähtavust takistavad puud, põõsaid ja piirata puude võra vastavalt asendiplaanil 2.5.2 TRUUBID
(joonis 2) näidatule. Jalgratta – ja jalgtee ristub truubiga De=315mm PK 0+032 piirkonnas. Kavandatav truup ristub sidekaabliga
Projekteeritud jalgratta- ja jalgtee ristumisi tehnovõrkudega vaata p. 2.6 alt. vasakule poole jääva toega posti juures. Vaata eelnevat lõiku külgkraavi (truubi) rajamisest ja kaabli
kindlustamisest.
2.3 JALGRATTA - JA JALGTEE JA MAHASÕIDU RISTLÕIKED
Truubi pikkuseks on kavandatud 8,5m ja pikikaldeks 0.6%. Truubi sisse – väljavoolud kindlustatakse
Jalgratta – ja jalgtee asf, katte laiuseks on sirgel teeosal 2.5m ja pöördel ülekäigukohale 3.0m. Jalgratta- ja munakivikindlustusega 2. profiili. tugevduskangal ja kujundatakse truubi sisse – väljavoolud. Vaata projekti
jalgteed ääristavad mõlemalt poolt 0.25m laiused tugipeenrad, millele rajatakse kasvualusest kate ja koosseisu lisatud mahasõidu truubi tüüpjoonist (Joonis 6) ja tüüpristlõiget koos truubiga (Joonis 4).
haljastatakse murukülviga. Nõlvad haljastatakse mulle ja murukülviga ning nõlvakalle 1:2 -le.
Rekonstrueeritava mahasõidu asf. katte laiuseks on 4.5m, millele lisanduvad 0.5m laiused tugipeenrad.
2.6 RAJATAVATEST JA OLEMASOLEVATEST TEHNOVÕRKUDEST
Mahasõit on kavandatud ühepoolse 1.5% põikkaldega. Olemasolevate tehnovõrkude paiknemisel töötsoonis, kutsuda eelnevalt kohale selle volitatud
esindaja, kelle ettenäitamisel märkida maha tehnovõrgu täpne asukoht ja sügavus looduses.
2.4 PIKIPROFIIL Kaevetööde ristumisel tehnovõrkudega ja nende kaitsetsoonis teostada tööd käsitsi. Tööde käigus tuleb
Jalgratta- ja jalgtee pikiprofiili kujundamisel on lähtutud ülekäigukoha sõidutee katte kõrgusest, ehitajal tagada kõigi olemasolevate võrkude korrasolek ja kaitse.
olemasolevatest tehnovõrkudest, sademevete äravoolu võimalikkusest, s.h. truubist jalgratta- ja jalgtee alla.
Mullatöödel arvestada projektis toodud kõrgusarvude ja vertikaalplaneeringuga. Risti- ja rööpkulgemistel
Jalgratta- ja jalgtee ning mahasõidu pikiprofiil on esitatud joonisel 3. Suurim pikikalle 1.4% ja väikseim
teiste kommunikatsioonidega lähtuda kehtivatest normdokumentidest, kui projektis ei ole öeldud teisiti.
0.3%.
NB! Kõik tööd projekti realiseerimiseks maa-alal tuleb kooskõlastada kinnistu omanikega ja tööd
2.5 SADEMEVETE ÄRAJUHTIMINE kinnistu piiri lähialadel kooskõlastada piirinaabritega.
2.5.1 KÜLGKRAAV, NB! RISTUMISED MAAKAABLITEGA.
2.6.1 JALGRATTA – JA JALGTEE VALGUSTUS
Riigimaantee nr 16176 Vanamõisa - Koonga - Ahaste ning jalgratta- ja jalgtee vahele on kavandatud
Projekti Tellija on projekteerijat teavitanud, et sõidutee äärne valgustus on tänaseks piirkonda rajatud ja
sademete äravooluks külgkraav. Kuna piirkonda on paigaldatud mitmeid tehnovõrkusid ning ELA SA (Eesti
täiendav valgustusmast paigaldatud ülekäigukoha piirkonda. Sellest lähtuvalt täiendavat valgustust
Lairiba Arenduse Sihtasutuse) optika mikrotorustik sõidutee äärde külgkraavi alale, ei ole võimalik vahetult
piirkonda ei ole kavandatud.
sõidutee äärde, kogu projekteeritava ala pikkuses, külgkraavi kavandada. Sellest lähtuvalt on kraav
paigaldatud osaliselt sõidutee, osaliselt jalgratta – ja jalgtee äärde. Lõigu alguses PK 0+02 piirkonnas ristuvad valgustuse maakaablid jalgratta- ja jalgteega. Eeldatavalt
peaksid antud maakaablid olema torus ja sellest lähtuvalt ei ole neid kaitstud lõhestatud plasttorudega. Kui
Kavandatav külgkraav algab riigimaantee 19201 Pärnu – Jaagupi - Kalli teega ristuvast truubist
ehituse käigus selgub, et maakaablid ei ole paigaldatud torusse, tuleks seda teha ning jalgratta- ja jalgtee
olemasoleva kraavi põhja kõrguselt. Minnes Koonga keskuse poole ca. 24.5m, ristub kraav olemasoleva
ristlõike ulatuses kaitsta poolitatud plasttoruga D=75mm pikkusega ca. 4.5m. Lisaks eelnevale tuleks
Telia Eesti AS maakaabliga. Eeldatavalt on ristumiskoht kraavi põhjas kaitstud kaitsetoruga, kuna kaabel
arvestada, et ca. 1,2m kaugusele paralleelselt kaablitega jääb paigaldatav truup D=250mm.
ristub riigimaanteega. Ristumiskoha vahetus lähedusse jääv ELA SA optika mikrotorustik on sügavusel, mis
jätaks kraavi põhja ja kaabli vahele ca. 60cm. Kooskõlastatult kaabli valdajaga, enne kraavi kaevamist, 2.6.2 ELEKTRILIINID JA MAAKAABLID
surfida kaabel lahti ja veenduda „Telia“ kaabli eeldatavas sügavuses ning kaabli kaitstuses plasttoruga. Kui Projektala piirkonnas on üleval elektriliini mastid koos valgustusega ning mastide ja/või tugede nihutust
seda ei ole, võtta kaabli sobivaks kaitsmiseks otsus vastu kohapeal kooskõlastatult kaabli valdajaga. ehitustööde käigus ei ole kavandatud.
Koht, kus probleemne sidekaabel ristub kraaviga (tegelikult truubitoruga) on ristmiku piirkonnas oleva Projektalale jäävad mitmed elektri maakaablid nii kõrgepinge kui madalpinge kaablid. Kõrgepinge kaabel
toega postist tulev maakaabel PK 0+025 vasak pool. Geodeetilisele alusplaanile tuginedes on kaablil kirje „ jääb pea terves pikkuse jalgratta – ja jalgtee alla PK 0+05 – 1+48. Kas nimetatud kaabel on paigaldatud
Lageda kinnistu omaniku paigaldatud kaabel sügavus 15 – 20cm “. Antud kaabli kõrguslik asukoht ei ole torus või mitte projekteerijal informatsioon puudub. Projekteeritav jalgratta - ja jalgtee rajatakse muldesse,
sobilik ja tuleb lasta alla poole, truubi alla ja kaitsta poolitava plasttoruga D=75mm. Kui madalamale koorides alt kasvumuld ca. 20cm paksuselt. Kohati võib kaeve põhi minna ka sügavamale ca. 30 - 35cm
laskmine ei ole olemasoleva kaablit kasutades võimalik, tuleb kaabel sobivas pikkuses asendada ja rajada sügavusele PK 0+80 – 0+90 piirkonnas ning lõigu lõpuosas PK 1+49 juures. Elektrilevi OÜ poolt on
kaablile kaablimuhvid. Projektis on kavandatud kaablikaitsetoru pikendada üle ELA SA optika teostatud andmeväljastus elektrikaablite kõrguste kohta, mille alusel on kantud kaablite kõrgused
mikrotorustik. geodeetilisele alusplaanile alusplaani koostaja poolt. Jalgratta – ja jalgtee alla jääv elektrikaabel asub
Projekteeritav külgkraav ületab ELA SA optika mikrotorustik PK 0+38 piirkonnas ning kõrguste vahe kaitsetorus D=160mm ja PK 1+49 piirkonnas ristuvad elektrikaablid kaitsetorus D=160 ja D=110mm.
kraavi põhja ja kaabli vahele jääb ca. 60cm. Vaatamata piisavale vahele, tuleb kraavi ristumisel kaabliga, Lõigus PK 0+90 juures ristub elektrikaabel sidekaabliga „Telia“ ning viimati nimetatud kaabel on
kooskõlastatult kaabli valdajaga, kaevata ristumiskohal kaabel lahti ja kaitsta poolitava plasttoruga. Kaabli kavandatud kaitsta lõhestatud plasttoruga D=75mm.
valdaja nõusolekul võib kaabli kaitsmise ka ära jätta.
Kõik tööd elektrikaablite, elektriliinide kaitsevööndis tuleb kooskõlastada kaablivaldajaga ja tööde teostusel
Järgmine kraavi ristumine sidekaabliga on PK 0+90 parem juures, kus Telia Eesti AS -le kuuluv maakaabel järgida kaablivaldaja ettekirjutusi.
kaevata kooskõlastatult kaabli valdajaga lahti ja kaitsta lõhestatud plasttoruga D=75mm, L=10m. Kaabel 2.6.3 SIDELIINID JA MAAKAABLID
kaitsta ka jalgratta – ja jalgtee alusel alal vastavalt asendiplaanil näidatule. Maakaabli paigalduse
teostusjoonistest projekteerijal informatsioon puudub ja kui võtta paigaldussügavuseks maapinnast 0.7m, PK 0+05 piirkonnas ristub projekteeritav jalgratta – ja jalgtee olemasoleva ELA SA optika mikrotorustik.
siis jääks kaabli ja kraavi põhja vahele ca. 25cm. Kraavi põhja sügavus maapinnast ca. 40cm. Kaabli sügavus olemasolevast maapinnast ca. 90cm ja ohtu kaabli vigastamiseks ei tohiks olla. Ettevaatlik
peab aga olema truubi rajamisega, mis paigaldatakse suhteliselt paralleelselt kaabliga. Kaabel jääb truubi
teljest minimaalselt 1,2m kaugusele. Truubi sügavus väljavoolul 23,67m + truubialused konstruktsioonid
Koostaja OÜ Toner - Projekt 5
PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024
koos truubitoru paksusega ca. 25cm. Seega on kaeve põhi 23,42m. ELA SA optika mikrotorustik sügavusel 3.1 ETTEVALMISTUSTÖÖD
22,91m. Seega jääb kaabel ca. 50cm sügavamale kui kaeve põhi ja vundamendi laius ei ulatu kaablini.
3.1.1 EHITUSPLATSI PUHASTUS
PK 0+90 juures ristub „Telia“ sidekaabel jalgratta – ja jalgteega ning elektrikaabliga. Kaabel on kavandatud
kaitsta lõhestatud plasttoruga D=75mm, L=10m. Enne töödega alustamist märgitakse välja töötsooni piir ning tähistatakse viisil, mis on selgesti mõistetav ja
arusaadav. Väljaspool töötsooni piiri on ehitustegevus keelatud. Töötsooni piir haarab enda alla ka pinnase,
Tööde teostamine Telia Eesti AS, ELA SA ja ka teistel liinirajatistel ning nende kaitsevööndis tuleb ja olemasoleva mahasõidu lammutusel saadud materjalide mahapanekukohti. Kui mahapaneku koht on
kooskõlastada kaablivaldajaga ja järgida kaablivaldajate ettekirjutusi tööde teostusel. tööalast eemal, siis on vaja ehitajal kooskõlastada mahapanekukoht vastavalt seadusandlusele koos ajutiste
2.6.4 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. juurdepääsuteedega, mis tööde lõppedes likvideeritakse.
Projekteeritava jalgratta – ja jalgtee all ristuvad järgmised torustikud: Ehituse lõppedes töötsoon korrastatakse s.h. haljastus.
- PK 0+92 piirkonnas ristub olemasolev kanalisatsioonitoru De160mm PVC orienteeruval kõrgusel Ehitustööde käigus on kavandatud eemaldada neli üksikut puudegruppi ja piirata kahel puul võra.
22,70m toru peale ja selle vigastamine ehitustööde käigus ei ole tõenäoline; Asendiplaanilisel joonisel (joonis 2) on mahavõetavad puud ja puudevõra märkimine märgitud. Raadamist
võib alustada peale vajalike lubade saamist või kokkulepete sõlmimist. Raiejäätmed hakitakse, kännud
- PK 1+48 piirkonnas ristub olemasolev veetoru, läbimõõt teadmata, orienteeruvalt 1.8m sügavusel juuritakse ja veetakse ehitusplatsilt ära sobilikku asukohta.
olemasolevast pinnasest. Geodeetiliselt asendiplaanilt lähtuvalt, asetseb veetoru elektrikaablite all
ning selle vigastamine, ehitustööde käigus, ei ole tõenäoline. 3.2 MULLATÖÖD
Tööd tehnovõrgu kaitsevööndis viia läbi kooskõlastatult tehnovõrgu valdajaga. 3.2.1 KAEVIKU KAEVAMINE JA TAGASITÄIDE
2.6.5 KAUGKÜTE . Enne kaevetööde algust peab ehitaja välja kutsuma tehnovõrkude valdajad ja saama nendelt
kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsetsoonis.
PK 1+51 ristub projekteeritud jalgratta - ja jalgtee kaugküttetoruga, kuid lähtudes geodeetilisest
alusplaanist, on mittetöötav. Kas torud on maa sees või sealt osaliselt eemaldatud, informatsioon puudub. Jalgratta – ja jalgtee muldkeha rajamise tarbeks eemaldada kasvupinnas kogu paksuses ja ulatuses mulde
Ehituse käigus tuleks vähemalt projekteeritava jalgratta- ja jalgtee alt mahajäetud kaugküttetorud eemaldada taldmiku alt, mis vajalik projektlahendi realiseerimiseks. (Jälgida tööristlõikeid). Vajadusel kaevata välja
ja torude otsad tamponeerida. sügavuseni, mis on vajalik projekteeritud katendikonstruktsioonide rajamiseks.
2.7 PROJEKTI VÄLJAMÄRKIMINE Kõlblik kasvumuld ladustatakse ja / või veetakse reservi ning kasutatakse hiljem haljastuse tegemisel.
Esialgselt kõlbmatu kasvupinnas valikuliselt sorteeritakse, sõelutakse ning sobilik muld ladustatakse
Enne tööde algust peab olema looduses välja märgitud piketaaž, mis peab säilima kuni ehitusperioodi reservi.
lõpuni.
Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab ehitaja kõik kaevikud ja kaevekohad hoidma veevabad.
Projektlahend märgitakse välja digitaalselt vastavaid litsentse omava geodeesiafirma poolt. Vajadusel peab ehitaja rajama ajutised äravoolud ja vajadusel pumpama kaevikust vett välja. Ajutisi kraave
Liiklusmärgi postide väljamärkimisel peab arvestama, et lähtuda tuleb reaalselt väljaehitatust ning järgida võib rajada ainult töötsooni piires.
EVS 613:2001 p.3. MÄRKIDE PANEKU ÜLDNÕUDEID. Eeldatav kaeve põhi on kantud pikiprofiilile ja tööristlõigetele. Projekteerija lähtud varasematest
2.8 LIIKLUSKORRALDUS EHITUSE AJAL geoloogilistest uuringutest ning eeldab, et aluspinnaseks on kerge saviliiv.
Enne ehituse algust tuleb koostada objekti liiklusmärkidega tähistamise skeem. Skeem tuleb kooskõlastada Lõigu algus ja mahasõit seotakse olemasoleva riigiteega, vastavalt pikiprofiilides näidatud üleminekule
vastavalt seaduses ettenähtud korrale. sõlm „A“ ja „B“ joonis 3. Kaeviku kaevamisel vaadata asendiplaani ja tööristlõikeid. Arvestada
NB! Liiklusohutust või liikluskorraldust otseselt puudutavate olemasolevate liiklusmärke säilitamine olemasolevaid kommunikatsioone, nende kaitsevööndeid ja maakaablite kaitsmist vastavalt projektis
või demonteerimine ehitusperioodi ajal tuleb kooskõlastada Transpordiameti kohaliku näidatule.
liikluskorraldajaga. Muldkehad rajada materjalist, mis vastab mulde materjalile esitatud nõuetele. Mulde tihendustegur kuni
Ehitusega kaasnevate tööde teostuse vältel peab olema tagatud juurdepääs elamutele ja kinnistutele. Ehitaja mulde ülakihini peab olema vähemalt 0,95 , mulde ülakihi (0,4m katendi alla) tihendustegur vähemalt 0,98 .
peab arvestama kulutustega ajutise liikluskorralduse ehituseks ja korrashoiuks.
Kaevendist saadav pinnas veetakse ära mahapaneku kohta ning ladustatakse eelnevalt Tellijaga
3 TEHNILINE SELETUSKIRI kokkulepitud viisil.
Tehniline seletuskiri lähtub „Teetööde tehnilised kirjeldused“ toodust. Raskete vibrorullide kasutamine kommunikatsioonide peal ja nende kaitsetsoonis pole lubatud.
Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta 3.2.2 SOBIV PINNAS
ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Sobiv pinnas, mis tekib olemasoleva muldkeha ja aluste kaevamise käigus, ladustatakse selleks ettenähtud
Materjalide vastavuse tõendamine toimub vastavuses seaduses (-tes) ettenähtud korrale. kohtadesse sh. reservi või veetakse kohe mahapaneku kohta. Projektlahendist lähtuvalt on kavandatud välja
kaevata jalgratta – ja jalgtee katendikonstruktsioonide alla jäävad pinnased, s.h. kasvumuld.
Ehitaja peab iga üksiku teetööde tehnilised kirjelduse spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama
kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Välja kaevatav kasvumuld on eeldatavalt sobiv pinnas haljastuseks, sobivat pinnast taaskasutuseks jalgratta
- ja jalgtee mulde rajamisel tõenäoliselt ei teki ning projektis ei ole sellega arvestatud.
Koostaja OÜ Toner - Projekt 6
PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024
3.2.3 TÄIDE KARJÄÄRI MATERJALIST ehitamise kvaliteedi nõuded“, 23.11.2020. a redaktsioon (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, muudetud
MTM 06.04.2016.a. määrusega nr 31).
Projektlahendi kohased täited ja mulded ehitatakse välja materjalidest, mis vastavad mulde materjalidele
püstitatud nõuetele. Killustikust katendikihtide ehitusel peab järgitama normdokumente „Killustikust katendikihtide ehitamise
juhend (kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 22.11.16 nr 0215” ja „Tee ehitamise kvaliteedi
Vastavalt katendi konstruktsioonidele rajatakse keskliiva alla aluskihid liivpinnasest, mille nõuded“, 23.11.2020. a redaktsioon (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, muudetud MTM 06.04.2016.a.
filtratsioonimoodul standardse Proctorteimiga on vähemalt 0.2m/ööp, soovituslikult 0.5m/ööp. Tagasitäide määrusega nr 31).
teha kihtide kaupa ning tihendada tihendustegurini 0,95 soovituslikult 0.98. Aluskiht rajada 4% ühtlase
Katendi liivpinnase (KESKLIIVA) Tm_105 filtratsioonimoodul peab olema 1,0 m/ööpäevas.
põikkaldega ning arvestada, et kihile paigaldatakse IV profiili (NGS4) tugevduskangas eristuseks ja sellele
rajatakse keskliivast kiht Mulde materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,2 m/ööpäevas.
Filtratsioonimoodulite määramine on kirjeldatud standardis EVS 901-20.
3.2.4 KESKLIIVAST KIHT
3.5.1 JALGTEE KATENDITE KONSTRUKTSIOON
Vastavalt katendi konstruktsioonidele rajatakse liivpinnasest muldele (täitele) keskliivast kiht paksuses ja
ulatuses, mis on toodud tüüpsetel ristlõigetel ja tööristlõigetel. Keskliivast kihi pealispinna põikkalle KATENDI TÜÜP I
vastavalt vert. planeeringus toodule.
Katendi kiht Kihi paksus
Keskliiva filtratsioonimoodul standardse Proctorteimiga peaks olema 1.0 m/ööp ja Cu>3. Keskliivast kiht Tihe asfaltbetoon AC 8 surf 5 cm
tihendada tihendustegurini 0,98. Peenliivaga asendus ei ole lubatav. Killustikalus fr. 4…32mm 15 cm
3.3 TRUUBID Keskliivast kiht, filtr. moodul >1.0 m/24h, Cu>3 min.20 cm
IV profiili (NGS4) tugevduskangas eristuseks
3.3.1 TRUUBID Tagasitäide liivpinnasest, filtr. moodul vähemalt >0.2 m/24h 20cm
Truubi alus ehitatakse välja vastavalt tüüpjoonisele ja tüüpristlõikes esitatud truubi ristlõikele. Truup on Olev aluspinnas, eeldatavalt kerge saviliiv
kavandatud paigaldada minimaalselt 15cm paksusele mineraalmaterjalist (killustik) fr. 0...32mm alusele, 3.5.2 MAHASÕIDU KATENDI KONSTRUKTSIOON .
millele on lisatud ca 5 cm paksune liivast sängituskiht.
KATENDI TÜÜP II
Truupide kivimaterjalist alus tihendatakse tihendustegurini 0.95.
Jalgratta – ja jalgtee alla paigaldatud truubi rõngasjäikus peab olema vähemalt SN4. Plasttoru peab vastama Katendi kiht Kihi paksus
standardite EVS-EN 13476-3:2018+A1:2020 nõuetele. Tihe asfaltbetoon AC 16 surf 6 cm
Killustikalus fr. 4…32mm 20 cm
Kasutatavad truubitorud ja -elemendid peavad omama valmistaja tehase sertifikaati, mis lubab neid
Olev aluspinnas
kasutada tee truupidena.
Ehitatavate truupide otsad kindlustatakse munakivikindlustusega 2. profiili tugevduskangal h=20cm.
3.5.3 NÕUDED KATENDI MATERJALIDELE
Kindlustustööde maht arvestada vastavalt tüüpjoonistel toodule, lähtudes truubitoru suurusest (vt.
mahasõidu truubi rajamise tüüpjoonist). Asfaltsegu AC 8 surf täitematerjal peab 45% ulatuses vastama standardi EVS 901-3:2021 Tee- ehitus Osa
3 Asfaltsegud punktis 5. 8. tabeli 7 veeru 900 ≤AKÖL 20 < 1499 auto/ööp nõuetele. Filleri kasutamisel
Truupide kohal olevate nõlvade ülemine osa (munakivikindlustusest kõrgemale jääv osa) kindlustatakse
lähtuda nõudest AKÖL ≥ 900. Muus osas standardi EVS 901-3 jalgratta-, jalg- ja kõnniteede ning õuealade
mulla ja murukülvi ning vajadusel erosioonitõkke matiga (kookos- või põhkmatt C50 või sarnane).
nõuetele.
Erosioonitõkkematt kinnitatakse puitvaiadega arvestusega 2-4 vaia ruutmeetrile. Paani servade ülekate
Asfaltsegu AC 16 surf täitematerjal peab vastama standardi EVS 901-3:2021 Tee- ehitus Osa 3
vähemalt 10cm. Ülekate kinnitatakse puitvaiadega iga 0,5m tagant.
Asfaltsegud punktis 5. 8. tabeli 7 veeru 900 ≤AKÖL 20 < 1499 auto/ööp nõuetele.
Truupide otste kindlustustöö ja selle maksumus on arvatud truubi ehitustööde koosseisu.
Tööde teostusel lähtuda ASFALDIST KATENDIKIHTIDE EHITAMISE JUHIS TA 2021, kinnitatud
Truupide ehituse koosseisu kuulub ka kaeviku tagasitäide materjaliga, mille omadused vastavad mulde Transpordiameti korraldusega 16.04.2021 nr 1.1-3/21/162.
pinnastele esitatavatele nõudmistele.
Jalgtee, sõidutee, mahasõitude killustikaluse materjalide minimaalse kategooria nõuded on määratud
3.4 HALJASTUS - JA KINDLUSTUSTÖÖD Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi (kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 22.11.16
nr. 0215) tabeli 1 veeru nr 7 (AKÖL 20 < 500 ühekihilised alused, sh jalg- ja jalgrattateede ning
Asendiplaanilisel joonisel on ära näidatud maha võetavad puud, põõsad ning piiramist vajavad puud.
sõiduautodele mõeldud parklate alused), veeru nr 6 (AKÖL 20 500-3000 ühekihilised alused) nõuetega
Jalgtee nõlvad ja ehitustööde käigus vert. planeeringuga korrastatud alad kindlustatakse mulla ja (kasutada viimast 2020.a redaktsiooni).
murukülviga vastavalt 3. muruklassi nõuetele.
Keskliiv, 0.25mm terade mass on GOST25100-95 kohaselt üle 50%, mis sisaldab sõela 0,063mm läbivaid
3.5 KATENDI EHITUS osiseid kuni 10%.
Jalgtee katendi konstruktsioon on valitud vastavuses Maanteeameti näidiskatendite tüüp I-le. Optimaalse terakoostisega kruusasegust katte ja tugipeenra terastikuline koostis peab vastama
Asfaldist katendikihtide ehitusel peab järgitama normdokumente „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded”,
TA 2021 (Transpordiameti maanteehoiuteenistuse direktori korraldus 16.04.2021 nr 1.1-3/21/162)” ja „Tee redaktsioon 23.11.2020. Lisa 10 (Sidumata segude terastikuline koostis) toodule. Aluste korral positsioon 4
nõuetele ja katete korral positsiooni 6 nõuetele.
Koostaja OÜ Toner - Projekt 7
PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024
Katendi ehitamisel lähtuda majandus- ja taristuministri poolt vastu võetud ja 10.08.2015 jõustunud nõuetele, tuleb see ära kasutada objekti piires haljastuse taastamise protsessis. Pärast tööde
määrusest nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“. teostust peab piirkond jääma korrastatud (sh raiejäätmed koristatud).
3.6 LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID 4.1.4 SEIRE
3.6.1 LIIKLUSMÄRGID Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel
vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu
Liiklusmärgid ja nende asukohad on toodud asendiplaanilistel joonistel ja liikluskorraldusvahendite tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest
aruandes. eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete kogumine ja
Tööde teostusel peavad olema täidetud standardi EVS 613:2023 nõuded. utiliseerimine on ehitaja kohustus.
Liiklusmärkide paigutuseks kavandatud postide ja konsoolide paigutusel arvestada alljärgnevaga:
- Liiklusmärk ei tohi jääda kergliikleja “KORIDORI” st. liiklusmärgi serva kaugus jalgratta – ja 5 LISAD:
jalgtee servast 0. 5m ja liiklusmärgi kõrgus jalgtee kohal mitte alla 2.5m; 5.1 TINGIMUSED PROJEKTEERIMISTÖÖDELE
- Jalgratta – ja jalgteede äärde paigaldada 0- suurusgrupi liiklusmärgid;
- Liiklusmärgi posti pikkuse valikul arvestada postile paigaldatava lm. arvu ja suurusega; • Lääneranna Vallavalitsuse poolne tellimiskiri projekteerimistööde teostuseks (nr 06.12.2023 nr
- Märkidel ja viitadel kasutatakse vähemalt II klassi valgustpeegeldavat kilet; 2023/4-2/2104-2);
- Liiklusmärkide ja viitade aluse materjalina tuleb kasutada alumiiniumplekki; • Transpordiameti 08.01.2024 kiri nr 7.1-2/24/25271-2 „Koonga külas riigitee nr 16176 ääres
- Kinnitusdetailid peavad olema tsingitud. Postid paigaldada monteeritavale või valubetoonist jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamise nõuded“, mis on riigitee äärse jalgratta – ja jalgtee
vundamendile. Töövõtja peab tagama liiklusmärkide püsivuse; projekteerimise alusdokumendiks.
- Liiklusmärgipostide tugikonstruktsioonid peavad vastama EVS-EN 12767 seatud nõuetele. 5.2 KOOSKÕLASTUSED
3.6.2 KATTE MÄRGISTUS
• Elektrilevi OÜ – PROJEKTI KOOSKÕLASTUS nr 4776801387 kuupäev 06.02.2024.
Katte märgistus peavad vastama standardile EV ST 614:2022 „Teemärgised ja nende kasutamine“.
• Telia Eesti AS –
Teemärgised tehakse kuumvaluplastikuga.
• ELA SA – ELA SA projekti kooskõlastus nr: KK2624
Tänase projektlahendi alusel ei ole jalgteele kattemärgistust ette nähtud. Kui ehitustööde käigus seda
soovitakse, siis teha seda värviga. • Matsalu Veevärk –
4 KESKKONNAMÕJUDE LEEVENDAMISE MEETMED
4.1.1 MAA JA MAAKASUTUS
Ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00 – 7.00). Juhul kui ehitustööde
korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada
töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00 – 7.00.
4.1.2 VEESTIK (SH PÕHJAVESI, VEERESSURSS JA MEREKESKKOND), OHT KESKKONNALE
(Ehituse eelsed ja aegsed meetmed)
o ehitustööde perioodil ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus korraldada selleks ette
nähtud kõvakattega pindadel. Lubatud on ainult ehitustegevus piiratud alal, töötsoonis.
o tööde teostusel tuleb ehitusaegse reostuse vältimiseks kinni pidada naftasaaduste
käitlemisnõuetest. Masinaid pesta selleks rajatud spetsiaalsetes kohtades. Kütuste ja õlide
käitlemiskohtade juures tuleb tagada naftasaadusi siduva absorbendi (nt saepuru) olemasolu.
4.1.3 RESSURSIKASUTUS (S.H. ENERGIAKASUTUS), JÄÄGID JA HEITED NING JÄÄTMETEKE.
(Ehitusaegsed meetmed);
o tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid, mida tööde ajal kasutatakse. Jäätmed, mida
tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt kooritud pinnas), tuleb ladustada
selleks määratud ajutisse ladustamiskohta või kooskõlastatult kasutada ära kohapeal
planeerimistööde juures. Ehitustööde käigus tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri
21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava
käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas
kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.
o ehituse käigus väljakaevatav sobilik materjal tuleb ära kasutada objekti piires. See tähendab,
et kui teesüvendi väljakaevamisel saadav pinnas (kasvumuld) vastab haljastusel esitatud
Koostaja OÜ Toner - Projekt 8
PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024
6 ARUANDED
6.1 JALGRATTA - JA JALGTEE NING MAHASÕIDU KATENDI ARUANNE
JALGRATTA - JA JALGTEE NING MAHASÕIDU KATENDI ARUANNE
Ol. ol. katte
KATENDIKONSTRUKTSIOONID
freesimine
PK
Jalgtee peenar kasvualusest (mulla ja
terakoostisega kruusasegust kate
Peenra kindlustus, optimaalse
Muldkeha ehitus karjääri materjalist
Lõigu pikkus
Ridakillustik fr 4/32mm
Asfaltsegu AC 16 surf
filtr.moodul 1.0 m/24h
fr 4/32mm (jalgteele)
AC 8 surf (jalgtee)
4. profiili nõeltöötlusega
Pindala kihi pealt
Jrk
Keskliivast kiht,
Lõigu algus
Lõigu lõpp
killustiku segu)
filtr.moodul 0,2m/24h
Ridakillustik
mahasõidule
geotekstiil NGS 4
Asfaltsegu
(mahasõit)
(jalgteele)
Freesitav kogus
h= h= h= h= h= hmin= h= 6 h=5-
5cm 5cm 6cm 15cm 20cm 20cm cm 6cm
2 2 2 2 2 2 3 2 3 2 2 3
m m m m m m m m m m m m m t
1 0+00 0+50 50 133 25.5 166 199 52 244 31.5 0.15 0.01 0.02
2 0+50 1+00 50 125 23.0 177 209 54 254 25.1 21.1
3 1+00 1+50 50 125 25.1 158 191 50 236 13.7
4 1+50 1+524 2 7 8 9 2 11 0.4
5 MS "Hoole" 99 125 21.4 0.8 0.05 0.11
KOKKU 152 391 74 99 508 125 607 158 745 71 43 1 4 0.13
Koostaja OÜ Toner - Projekt 9
PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024
6.2 MULLAMAHTUDE ARUANNE
MULLAMAHTUDE ARUANNE
PK KAEVEND TÄIDEND
koos kasvupinnasega kraav eraldi
Vajaminev kasvumuld nõlvade
Kaevata välja mittesobiv pinnas
Kaevata välja mittesobiv pinnas
Keskliiv filtr.moodul 1.0m/24h
Kaevata välja mahasõidult, uue
Karjäärist
koos kasvupinnasega jalgteel+
killustikaluse ja katte tarbeks
KAEVEND KOKKU
filtr.moodul min.0,2m/24h
Mulde ehituse liivpinns
haljastuseks
kraav vahetult kõrval
Lõigu algus
Lõigu lõpp
Jrk
3 3 3 3 3 3 3
m m m m m m m
jalgtee koos ühendusteega ja mahasõiduga
kraav jalgteest
113.3 113.3
vasakule
1 0+00 0+10 8.8 3.1 11.9 4.1
2 0+10 0+20 8.9 2.95 11.85 6.0
3 0+20 0+30 8.5 2.2 10.7 7.1
4 0+30 0+40 8.6 1.45 10 6.7
5 0+40 0+50 9.2 1 10.15 7.6
6 0+50 0+60 9.9 0.35 10.2 6.6
7 0+60 0+70 10.9 0 10.85 6.0
8 0+70 0+80 11.1 0 11.1 6.2
9 0+80 0+90 12.9 0 12.9 22.1 3.9 158
10 0+90 1+00 13.7 0 13.7 2.4
11 1+00 1+10 12.7 0 12.7 3.3
12 1+10 1+20 12.3 0 12.25 3.5
13 1+20 1+30 10.2 1 11.15 3.0
14 1+30 1+40 8.9 2.7 11.55 2.3
15 1+40 1+50 11.4 1.7 13.1 1.7
16 1+50 1+52 3.3 0 3.288 0.4
17 Hoole mahasõit 18 18
KOKKU 161 130 18 309 22 71 158
1. Kõik mullamahud on geomeetrilised.
2. Truupide, tehnovõrkude kaeve ja täitemahud ei ole arvestatud mullamahtude koosseisu.
Koostaja OÜ Toner - Projekt 10
PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024
6.3 PUUDE LANGETAMISE JA KINDLUSTUSTÖÖDE ARUANNE
PUUDE LANGETAMISE JA KINDLUSTUSTÖÖDE
ARUANNE
Puudevõra piiramine nähtavuse
Üksikpuude langetamine koos
Kraavi nõlvade katmine mulla
PK
Nõlva kindlustus mulla ja
ja murukülviga h=5cm.
murukülviga h=5cm,
kändude juurimisega
Jrk
Lõigu algus
Lõigu lõpp
Lõigu pikkus
3. muruklass
tagamiseks
2 3 2 3
m m m m m tk tk
1 0+00 0+50 50 86 4.3 113 5.7 9
2 0+50 1+00 50 103 5.2 28 1.4
3 1+00 1+50 50 70 3.5 34 1.7
1+58
4 1+50 8 5 0.3 15* 2
koos MS
KOKKU 158 264 13.3 175 8.8 24 2
Märkus:
1.Kindlustustööde aruanne ei sisalda truubipäiste kindlustust.
2. * - tegemist kahe puude grupiga
6.4 TRUUPIDE ARUANNE
TRUUPIDE ARUANNE
Projekteeritud truubi otste koordinaadid Projekteeritud truup
Toru pikkus,
Truubi lang
Väljavoolu
Sissevoolu Truubi päiste ja kraavi kindlustus
koordinaadid
koordinaadid
kõrgusarv
kõrgusarv
läbimõõt ja materjal
Väljavoolu
Asukoht
Sissevoolu
De315 mm
Voolu suund Märkused munakividega 2. profiili tugevduskangal
PK
Materjal
2
m % m
X=508898.11 X=508897.44
MS 0+032 vasakule Uus truup plast. 8.5 23.72 23.67 0.6% 6
Y=6493599.24 Y=6493607.73
KOKKU 8.0 6
Koostaja OÜ Toner - Projekt 11
PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024
6.5 LIIKLUSMÄRKIDE JA TEEMÄRGISTE ARUANNE
LIIKLUSMÄRKIDE ARUANNE
Asukoht PK
Jrk.nr. Liiklus-märgi nr. Suurus-grupp Märkused
vasak parem
1 0+01 435+445 0
2 0+90 445+435 0
3 1+46 435+445 0
Liiklusmärke (tk)
KOKKU 6
Neist 0-grupi liiklusmärgid 6
Neist I-grupi liiklusmärgid 0
TEEMÄRGISTE ARUANNE
Märgise nr Materjal Mõõt, m Pindala, m2
921a kvp 100 3
911 kvp 120 12
922 kvp 50 4
971b kvp 25 3
923a kvp 14 1
KOKKU 23
Koostaja OÜ Toner - Projekt 12
PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024
7 JOONISED
7.1 JOONIS 1 ASUKOHA SKEEM; M1:10 000
7.2 JOONIS 2 ASENDIPLAAN; M1:500
7.3 JOONIS 3 PIKIPROFIIL JALGRATTA -JA JALGTEELE MHOR1:1000; MVERT1:100
7.4 JOONIS 4 TÜÜPRISTLÕIKED M1:100
7.5 JOONIS 5 TÖÖRISTLÕIKED M1:200
7.6 JOONIS 6 TRUUBI TÜÜPJOONIS M1:100
Koostaja OÜ Toner - Projekt 13
TELLIJA: LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS
TÖÖ nr: 02 / 2024
KOONGA KÜLAS RIIGITEE nr 16176 VANAMÕISA - KOONGA - AHASTE
ÄÄRSE JALGRATTA - JA JALGTEE PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE
LÕIGULE km. 17,165 – 17,325
PÕHIPROJEKT
PROJEKTDOKUMENTATSIOON JA JOONISED
TEEDEEHITUSLIK OSA
Vastutav projektijuht: Tarmo Pärna
Veebruar 2024
Koostaja OÜ Toner - Projekt 2
SISUKORD
3.5.1 JALGTEE KATENDITE KONSTRUKTSIOON 7
1 ÜLDOSA 3
3.5.2 MAHASÕIDU KATENDI KONSTRUKTSIOON . 7
1.1 SISSEJUHATUS 3 3.5.3 NÕUDED KATENDI MATERJALIDELE 7
1.2 LÄHTEANDMED PROJEKTEERIMISEKS 3 3.6 LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID 8
1.3 PROJEKTEERITAVA TEELÕIGU TEHNILISED NÄITAJAD 3 3.6.1 LIIKLUSMÄRGID 8
1.4 PLANEERINGUD JA PIIRANGUVÖÖNDID 3
3.6.2 KATTE MÄRGISTUS 8
1.4.1 PLANEERINGUD 3
1.4.2 PIIRANGUVÖÖNDID 3 4 KESKKONNAMÕJUDE LEEVENDAMISE MEETMED 8
1.5 PROJEKTI KOOSSEIS 3
1.6 GEODEETILISED UURIMISTÖÖD 3 4.1.1 MAA JA MAAKASUTUS 8
1.7 GEOTEHNILISED UURIMISTÖÖD 4
4.1.2 VEESTIK (SH PÕHJAVESI, VEERESSURSS JA MEREKESKKOND), OHT KESKKONNALE 8
2 ARHITEKTUURILIS – EHITUSLIK PÕHILAHENDUSED JA PROJEKTLAHENDI 4.1.3 RESSURSIKASUTUS (S.H. ENERGIAKASUTUS), JÄÄGID JA HEITED NING JÄÄTMETEKE. 8
ÜLDISELOOMUSTUS 4 4.1.4 SEIRE 8
2.1 KASUTATUD ÕIGUSAKTID, STANDARDID, NORMDOKUMENDID JA JUHENDID 4 5 LISAD: 8
2.2 ASENDIPLAANILINE LAHEND 4
2.3 JALGRATTA - JA JALGTEE RISTLÕIKED 5
2.4 PIKIPROFIIL 5 5.1 TINGIMUSED PROJEKTEERIMISTÖÖDELE : 8
2.5 SADEMEVETE ÄRAJUHTIMINE 5 5.2 KOOSKÕLASTUSED 8
2.5.1 KÜLGKRAAV, NB! RISTUMISED MAAKAABLITEGA. 5
6 ARUANDED 9
2.5.2 TRUUBID 5
2.6 RAJATAVATEST JA OLEMASOLEVATEST TEHNOVÕRKUDEST 5
6.1 JALGRATTA – JA JALGTEE JA MAHASÕIDU KATENDI ARUANNE TÕRGE! JÄRJEHOIDJAT POLE MÄÄRATLETUD.
2.6.1 JALGRATTA – JA JALGTEE VALGUSTUS 5 6.2 MULLAMAHTUDE ARUANNE 10
2.6.2 ELEKTRILIINID JA MAAKAABLID 5 6.3 JALGTEE MAA-ALA PUHASTUSE JA KINDLUSTUSTÖÖDE ARUANNE 11
6.4 TRUUPIDE ARUANNE 11
2.6.3 SIDELIINID JA MAAKAABLID 5 6.5 LIIKLUSMÄRKIDE JA TEEMÄRGISTE ARUANNE 12
2.6.4 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. 6
2.6.5 KAUGKÜTE . 6 7 JOONISED 13
2.7 PROJEKTI VÄLJAMÄRKIMINE 6
2.8 LIIKLUSKORRALDUS EHITUSE AJAL 6 7.1 JOONIS 1 ASUKOHA SKEEM; M1:10 000 13
7.2 JOONIS 2 ASENDIPLAAN; M1:500 13
3 TEHNILINE SELETUSKIRI 6 7.3 JOONIS 3 PIKIPROFIIL JALGRATTA JA JALGTEELE MHOR1:1000; MVERT1:100 13
7.4 JOONIS 4 TÜÜPRISTLÕIKED M1:100 13
7.5 JOONIS 5 TÖÖRISTLÕIKED M1:200 13
3.1 ETTEVALMISTUSTÖÖD 6 7.6 JOONIS 6 TRUUBI TÜÜPJOONIS MAHASÕIDULE M1:100 13
3.1.1 EHITUSPLATSI PUHASTUS 6
3.2 MULLATÖÖD 6
3.2.1 KAEVIKU KAEVAMINE JA TAGASITÄIDE 6
3.2.2 SOBIV PINNAS 6
3.2.3 TÄIDE KARJÄÄRI MATERJALIST 7
3.2.4 KESKLIIVAST KIHT 7
3.3 TRUUBID 7
3.3.1 TRUUBID 7
3.4 HALJASTUS - JA KINDLUSTUSTÖÖD 7
3.5 KATENDI EHITUS 7
Koostaja OÜ Toner - Projekt 2
PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024
1.3 PROJEKTEERITAVA TEELÕIGU TEHNILISED NÄITAJAD
Tabel 1
Nr. Nimetus m/ü Näitajad
SELETUSKIRI 1 Projekteeritava jalgtee kogupikkus m 152,5
2 Katte tüüp jalgteel AC 8 surf (Asfaltkate)
1 ÜLDOSA 5 Jalgtee katte laius m 2,5 – 3,0
1.1 SISSEJUHATUS 8
Vähima horisontaalkõvera raadius jalgrattatee m 300
teljel.
Käesolev töö on koostatud Lääneranna Vallavalitsuse tellimusel ning käsitleb riigimaantee nr 16176
Vertikaalkõvera vähim raadius jalgtee teljel:
Vanamõisa - Koonga - Ahaste äärse jalgratta- ja jalgtee projekteerimist lõigus ristmikuala ülekäigukoht –
Hoole tee km. 17,165 – 17,325. 9 - kumer m 150 pöördel ülekäigukohale.
- nõgus m 250
1.2 LÄHTEANDMED PROJEKTEERIMISEKS
10 Suurim pikikalle jalgteel % 1,4
Lääneranna Vallavalitsuse poolt on koostatud tellimiskiri (nr 06.12.2023 nr 2023/4-2/2104-2) 2010. aastal % ühepoolne 2.0
Põikkalle jalgteel
valminud projekti „KOONGA RISTMIKU REMONDIPROJEKTI töö nr 02/2010” riigitee nr 16176
Vanamõisa-Koonga-Ahaste äärse kergliiklusteed puudutava osa korrektuuriks ja kaasajastamiseks.
1.4 PLANEERINGUD JA PIIRANGUVÖÖNDID
1.4.1 PLANEERINGUD
Informatsioon rekonstrueeritava jalgratta- ja jalgtee vahetus lähedusse jäävatest planeeringutest
projekteerijal puudub. Jalgratta ja jalgtee asukoht on fikseeritud varasemalt Koonga valla üldplaneeringus
ning täpsustatud varasema projektiga „KÕRVALMAANTEE nr 19201 PÄRNU-JAAGUPI – KALLI (km
23,525 – 24,053) JA KÕRVALMAANTEE nr 16176 VANAMÕISA – KOONGA - AHASTE (km 17,035
– 17,193) KOONGA RISTMIKU REMONDI TEHNILINE PROJEKT, OÜ Toner – Projekt töö nr.
02/2010“.
Lähtudes Transpordiameti projekteerimistingimustest on varasemat jalgratta- ja jalgteed korrigeeritud ning
viidud sõiduteest kaugemale, vastavalt võimalustele. Uus asendiplaaniline lahend on üle vaadatud
Lääneranna Vallavalitsuse esindajate poolt ning viidud sisse muudatused vastavalt projekti asendiplaanile. .
1.4.2 PIIRANGUVÖÖNDID
Väljavõte varasemast projektist korrigeeritava tööosa kohta., joonis 1.
Projekteeritav jalgtee asub riigimaantee nr 16176 Vanamõisa - Koonga - Ahaste teekaitsevööndis, mille
Lääneranna Vallavalitsuse poolt on esitatud projekteerijale Transpordiameti 08.01.2024 kiri nr 7.1-
suuruseks on 30m äärmise sõiduraja servast.
2/24/25271-2 „Koonga külas riigitee nr 16176 ääres jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamise
nõuded“, mis on riigitee äärse jalgratta – ja jalgtee projekteerimise alusdokumendiks. Projekteerimisel olevat jalgratta - ja jalgteed läbivad mitmed tehnovõrgud oma kaitsevöönditega, mis
seavad täiendavad piirangud nii projekteerimisele kui ka ehitustööde teostusele.
Geodeetiline aluspaan on koostatud OÜ WEW poolt 2023 aastal ja mis sisaldab osaliselt täpsustatud 1.5 PROJEKTI KOOSSEIS
tehnovõrkude asukohtasid ja nende sügavust paiknemisel.
- Geodeetiline alusplaan. Koostatud OÜ WeW poolt, töö nr GEO-247-23.
Piirkonda jäävad:
- Teedeehituslik osa. Koostatud OÜ Toner - Projekt poolt töö nr 02 / 2024.
- Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELA SA) optika mikrotorustik ja on alusplaanile lisatud
koos kõrgustega;
- Telia Eesti AS -le kuuluvad sidekaablid; 1.6 GEODEETILISED UURIMISTÖÖD
- Elektrilevi OÜ -le kuuluvad maakaablid on alusplaanile lisatud koos kõrgustega; Geodeetiline alusplaan on koostatud OÜ WeW poolt töö nr GEO-247-23.
- Valgustuse õhuliin ja maakaablid;
- Matsalu Veevärgi -ile kuuluvad vee – ja kanalisatsioonitorud. Kasutatud mõõdistusvõrgud ja punktid:
HADNET VRS GNSS võrk. Täiendavad kõrgus punktid on võetud Maa-ameti LIDAR punktipilvest.
Mõõdistustööde käik:
Mõõtmistööd teostati objektil 19.12.2023.
Mõõdistuse koordinaadid on riiklikus L-Est97, kõrgused EH2000 süsteemis.
Koostaja OÜ Toner - Projekt 3
PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024
Alusplaanile kantud tehnovõrkude asukohad on tehnovõrgu valdajate poolt üle vaadatud: Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (TA 2021, kinnitatud Transpordiameti korraldusega 16.04.2021
nr 1.1-3/21/162);
Elektrilevi OÜ – teenuse osutamise akt nr 7655053207;
Killustikust katendikihtide ehitamise juhis MA 2016-012 (MA peadirektori 22.11.16 käskkiri
Telia Eesti AS – projekti kooskõlastus nr 38565287 ;
nr 0215)
ELA SA – ELA SA optika mikrotorustiku asukoha väljavõte nr: TJ2554;
Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (MA peadirektori
Matsalu Veevärk – Maa-ala plaani kooskõlastus 31.jaanuar 2024
05.01.2016.a. käskkiri nr 0001);
Detailsem informatsioon „GEODEETILISTE TÖÖDE ARUANNE“ koosseisus „Kooskõlastused“. Teetööde tehniline kirjeldus (Maanteeameti peadirektori 18.02.2019 käskkiri nr 1-2/19/096;
Katastripiirid on alusplaanile kantud 09.01.2024 väljavõttega geoarhiivist. Elastsete teekatendite projekteerimise juhend (2017-003, MA peadirektori 29.03.2017. a
käskkiri nr 0088);
Geodeetilise alusplaani koostamisel on kasutatud järgmisi materjale: Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, Redaktsiooni jõustumine
• OÜ Geochart töö nr C019 TJ 08 „Pärnumaa, Koonga vald, Koonga küla vee ja 23.11.2020);
kanalisatsiooni teostusjoonis“ 2008; Nõuded ajutisele liikluskorraldusele. (MTM 13.07.2018 määrus nr 43, Redaktsiooni jõustumise kp:
01.01.2019 );
• FoxGeo OÜ töö nr FGT-10 061 „Koonga ristmiku remont sadevetekanalisatsiooni Riigiteede liikluse ajutise piiramise ja sulgemise kord ( MA 2016-11, MA peadirektori
teostusjoonis“ 2010; 29.11.16 käskkiri nr 0224);
• Aasal OÜ töö nr ATo-1757 „Koonga bussiterminal topo-geodeetiline uuring“ 2017; Riigiteede liikluskorralduse juhis (MA peadirektori 30.11.2018 käskkiri nr 1-2/18/496);
Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele (MKM 22.02.2011 määrus nr
• GeoPartner OÜ töö nr 18-1434_4 „Koonga küla tänavavalgustuse osaline
12, Redaktsiooni jõustumine 01.01.2021);
teostusmõõdistus“ 2019;
• Maa-ameti LIDAR kõrgusandmed 2021. 2.2 ASENDIPLAANILINE LAHEND
Käesoleva töö aluseks on varasem KOONGA RISTMIKU REMONDIPROJEKT töö nr 02/2010 ja
Transpordiameti poolt väljastatud „Koonga külas riigitee nr 16176 ääres jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti
1.7 GEOTEHNILISED UURIMISTÖÖD
koostamise nõuded“ (Transpordiameti 08.01.2024 kiri nr 7.1-2/24/25271-2).
Täiendavaid geotehnilisi uurimistöid projekteeritava jalgratta- ja jalgtee piirkonnas läbi viidud ei ole ning
Rekonstrueeritav jalgratta- ja jalgtee, piketaažist lähtuvalt, algab riigimaantee nr 16176 Vanamõisa -
lähtutud 2010 aasta projekti koosseisus olevast uuringust. Projekteerimistöödega ei minda riigimaantee
Koonga - Ahaste ja riigimaantee 19201 Pärnu – Jaagupi - Kalli ristmiku ülekäigu kohalt vasakult poolt ja
katte sisse rohkem, kui lõigatakse või freesitakse sirgeks jalgtee ja olemasoleva mahasõidu katte ühendus
lõpeb Hoole tee mahasõidul. Tööde käigus on kavandatud Hoole tee rekonstrueerida, rajada uus asf. kate
sõiduteega.
uuel killustikalusel.
Lähtudes riigimaantee nr 16176 Vanamõisa - Koonga - Ahaste teele tehtud puuraugust nr 5
Liikluskorralduslikult on kavandatud projekteeritav jalgratta - ja jalgtee tähistada liiklusmärkidega
(projekteeritava jalgratta- ja jalgtee esisel riigimaanteel) moodustab mulde ja aluspinnase kerge saviliiv.
435+445. Kavandatud on piiratud osas korrigeerida teemärgistust ja lisada Ahaste poolt teemärgis 971b
ning asendades olemasolev 921a teemärgisega 911. Ohukoha paremaks tajumiseks on lisatud sõidutee
teljele teemärgise 911 ja selle ette 922. Teemärgise 922 alal tuleb kohapeal hinnata olemasoleva teemärgise
2 ARHITEKTUURILIS – EHITUSLIK PÕHILAHENDUSED JA
921 asukoha sobivust sõiduraja märgistamiseks ja vajadusel korrigeerida teemärgise asukohta.
PROJEKTLAHENDI ÜLDISELOOMUSTUS
Olemasolev valgustus on riigimaantee nr 16176 Vanamõisa - Koonga - Ahaste äärde projekteeritava
2.1 KASUTATUD ÕIGUSAKTID, STANDARDID, NORMDOKUMENDID JA JUHENDID jalgratta- ja jalgtee ulatuses rajatud, s.h. ülekäigukoht ning antud projekti koosseisus ei ole täiendavat
Projekteerimisel lähtuti alljärgnevatest õigusaktidest, standarditest, normdokumentidest ja juhenditest: valgustust kavandatud. Tänavavalgustuse rekonstrueerimise ümberehitus valmis 2019 aastal ja töö
teostamise aluseks oli MYOHLIV OÜ koostatud projekt „ Koonga tänavavalgustuse rekonstrueerimise
Ehitusseadustik; projekt, kaust Koonga Küla“ töö nr 4_PP_EL-1 2018. Projekti koosseisus on teostatud valgusarvutus ja
Liiklusseadus; projekt joonisel 2 näidatud jalakäijate ülekäigukoha valgustusmast kohtvalgustusena. Projekti seletuskirjas
Planeerimisseadus; on öeldud, et „Põhitänavate valgustusklass vastab valgustusklassile M6 (heledus L ≥ 0.30 cd/m2)“.
Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (Redaktsiooni jõustumine 23.11.2020); Nimetatud projekt on Maanteeameti (Transpordiamet) poolt kooskõlastatud, kiri 09.07.2018 nr 15-
Tee projekteerimise normid (Redaktsiooni jõustumine 25.11.2023); 2/18/26501-4.
Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad
nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded (Redaktsiooni jõustumine Asendiplaanilisele joonisele (joonis 2) on kantud ristumisalade nähtavuskolmnurgad nii vasakule kui
08.07.2023); paremale. Nähtavuskolmnurkade valikul on püütud lähtuda „Tee projekteerimise normides“ toodud
EVS 613:2023 Liiklusmärgid ja nende kasutamine; tabelitest ja joonistest, kuid puudub võimalus tagada jalgratta- ja jalgteel nähtavus 10m enne sõidutee
EVS 614:2022 Teemärgised ja nende kasutamine; servast. Võimalik on tagada 5m nähtavus sõiduteest (jalgratta – ja jalgtee kaugus sõiduteest 5m), mis
Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ; vastab EVS843:2016 tabel 8.9 tasemel „hea“ ja auto nähtavuskaugus ülekäigukohalt 45m tasemel
RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; „rahuldav“. Rekonstrueeritaval mahasõidul „Hoole“ on võimalik tagada projekteerimisnormidele vastavad
Eesti Standardid EVS 901-1:2020 Teedeehitus Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid; EVS 901-2:2020 nähtavuskolmnurgad 7*80m (liituva tee liiklussagedus alla 100 a/ööp). Nähtavuskolmnurkadest on vaja
Teedeehitus Osa 2: Bituumensideained; EVS 901-3:2021Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud; eemaldada kõik nähtavust piiravad takistused, mis võivad segada objekti õigeaegset tuvastamist.
Nähtavuskolmnurka ei istutata puid ega põõsaid, mis võivad mingilgi moel piirata nähtavust. Selleks on
Koostaja OÜ Toner - Projekt 4
PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024
kavandatud eemaldada nähtavust takistavad puud, põõsaid ja piirata puude võra vastavalt asendiplaanil 2.5.2 TRUUBID
(joonis 2) näidatule. Jalgratta – ja jalgtee ristub truubiga De=315mm PK 0+032 piirkonnas. Kavandatav truup ristub sidekaabliga
Projekteeritud jalgratta- ja jalgtee ristumisi tehnovõrkudega vaata p. 2.6 alt. vasakule poole jääva toega posti juures. Vaata eelnevat lõiku külgkraavi (truubi) rajamisest ja kaabli
kindlustamisest.
2.3 JALGRATTA - JA JALGTEE JA MAHASÕIDU RISTLÕIKED
Truubi pikkuseks on kavandatud 8,5m ja pikikaldeks 0.6%. Truubi sisse – väljavoolud kindlustatakse
Jalgratta – ja jalgtee asf, katte laiuseks on sirgel teeosal 2.5m ja pöördel ülekäigukohale 3.0m. Jalgratta- ja munakivikindlustusega 2. profiili. tugevduskangal ja kujundatakse truubi sisse – väljavoolud. Vaata projekti
jalgteed ääristavad mõlemalt poolt 0.25m laiused tugipeenrad, millele rajatakse kasvualusest kate ja koosseisu lisatud mahasõidu truubi tüüpjoonist (Joonis 6) ja tüüpristlõiget koos truubiga (Joonis 4).
haljastatakse murukülviga. Nõlvad haljastatakse mulle ja murukülviga ning nõlvakalle 1:2 -le.
Rekonstrueeritava mahasõidu asf. katte laiuseks on 4.5m, millele lisanduvad 0.5m laiused tugipeenrad.
2.6 RAJATAVATEST JA OLEMASOLEVATEST TEHNOVÕRKUDEST
Mahasõit on kavandatud ühepoolse 1.5% põikkaldega. Olemasolevate tehnovõrkude paiknemisel töötsoonis, kutsuda eelnevalt kohale selle volitatud
esindaja, kelle ettenäitamisel märkida maha tehnovõrgu täpne asukoht ja sügavus looduses.
2.4 PIKIPROFIIL Kaevetööde ristumisel tehnovõrkudega ja nende kaitsetsoonis teostada tööd käsitsi. Tööde käigus tuleb
Jalgratta- ja jalgtee pikiprofiili kujundamisel on lähtutud ülekäigukoha sõidutee katte kõrgusest, ehitajal tagada kõigi olemasolevate võrkude korrasolek ja kaitse.
olemasolevatest tehnovõrkudest, sademevete äravoolu võimalikkusest, s.h. truubist jalgratta- ja jalgtee alla.
Mullatöödel arvestada projektis toodud kõrgusarvude ja vertikaalplaneeringuga. Risti- ja rööpkulgemistel
Jalgratta- ja jalgtee ning mahasõidu pikiprofiil on esitatud joonisel 3. Suurim pikikalle 1.4% ja väikseim
teiste kommunikatsioonidega lähtuda kehtivatest normdokumentidest, kui projektis ei ole öeldud teisiti.
0.3%.
NB! Kõik tööd projekti realiseerimiseks maa-alal tuleb kooskõlastada kinnistu omanikega ja tööd
2.5 SADEMEVETE ÄRAJUHTIMINE kinnistu piiri lähialadel kooskõlastada piirinaabritega.
2.5.1 KÜLGKRAAV, NB! RISTUMISED MAAKAABLITEGA.
2.6.1 JALGRATTA – JA JALGTEE VALGUSTUS
Riigimaantee nr 16176 Vanamõisa - Koonga - Ahaste ning jalgratta- ja jalgtee vahele on kavandatud
Projekti Tellija on projekteerijat teavitanud, et sõidutee äärne valgustus on tänaseks piirkonda rajatud ja
sademete äravooluks külgkraav. Kuna piirkonda on paigaldatud mitmeid tehnovõrkusid ning ELA SA (Eesti
täiendav valgustusmast paigaldatud ülekäigukoha piirkonda. Sellest lähtuvalt täiendavat valgustust
Lairiba Arenduse Sihtasutuse) optika mikrotorustik sõidutee äärde külgkraavi alale, ei ole võimalik vahetult
piirkonda ei ole kavandatud.
sõidutee äärde, kogu projekteeritava ala pikkuses, külgkraavi kavandada. Sellest lähtuvalt on kraav
paigaldatud osaliselt sõidutee, osaliselt jalgratta – ja jalgtee äärde. Lõigu alguses PK 0+02 piirkonnas ristuvad valgustuse maakaablid jalgratta- ja jalgteega. Eeldatavalt
peaksid antud maakaablid olema torus ja sellest lähtuvalt ei ole neid kaitstud lõhestatud plasttorudega. Kui
Kavandatav külgkraav algab riigimaantee 19201 Pärnu – Jaagupi - Kalli teega ristuvast truubist
ehituse käigus selgub, et maakaablid ei ole paigaldatud torusse, tuleks seda teha ning jalgratta- ja jalgtee
olemasoleva kraavi põhja kõrguselt. Minnes Koonga keskuse poole ca. 24.5m, ristub kraav olemasoleva
ristlõike ulatuses kaitsta poolitatud plasttoruga D=75mm pikkusega ca. 4.5m. Lisaks eelnevale tuleks
Telia Eesti AS maakaabliga. Eeldatavalt on ristumiskoht kraavi põhjas kaitstud kaitsetoruga, kuna kaabel
arvestada, et ca. 1,2m kaugusele paralleelselt kaablitega jääb paigaldatav truup D=250mm.
ristub riigimaanteega. Ristumiskoha vahetus lähedusse jääv ELA SA optika mikrotorustik on sügavusel, mis
jätaks kraavi põhja ja kaabli vahele ca. 60cm. Kooskõlastatult kaabli valdajaga, enne kraavi kaevamist, 2.6.2 ELEKTRILIINID JA MAAKAABLID
surfida kaabel lahti ja veenduda „Telia“ kaabli eeldatavas sügavuses ning kaabli kaitstuses plasttoruga. Kui Projektala piirkonnas on üleval elektriliini mastid koos valgustusega ning mastide ja/või tugede nihutust
seda ei ole, võtta kaabli sobivaks kaitsmiseks otsus vastu kohapeal kooskõlastatult kaabli valdajaga. ehitustööde käigus ei ole kavandatud.
Koht, kus probleemne sidekaabel ristub kraaviga (tegelikult truubitoruga) on ristmiku piirkonnas oleva Projektalale jäävad mitmed elektri maakaablid nii kõrgepinge kui madalpinge kaablid. Kõrgepinge kaabel
toega postist tulev maakaabel PK 0+025 vasak pool. Geodeetilisele alusplaanile tuginedes on kaablil kirje „ jääb pea terves pikkuse jalgratta – ja jalgtee alla PK 0+05 – 1+48. Kas nimetatud kaabel on paigaldatud
Lageda kinnistu omaniku paigaldatud kaabel sügavus 15 – 20cm “. Antud kaabli kõrguslik asukoht ei ole torus või mitte projekteerijal informatsioon puudub. Projekteeritav jalgratta - ja jalgtee rajatakse muldesse,
sobilik ja tuleb lasta alla poole, truubi alla ja kaitsta poolitava plasttoruga D=75mm. Kui madalamale koorides alt kasvumuld ca. 20cm paksuselt. Kohati võib kaeve põhi minna ka sügavamale ca. 30 - 35cm
laskmine ei ole olemasoleva kaablit kasutades võimalik, tuleb kaabel sobivas pikkuses asendada ja rajada sügavusele PK 0+80 – 0+90 piirkonnas ning lõigu lõpuosas PK 1+49 juures. Elektrilevi OÜ poolt on
kaablile kaablimuhvid. Projektis on kavandatud kaablikaitsetoru pikendada üle ELA SA optika teostatud andmeväljastus elektrikaablite kõrguste kohta, mille alusel on kantud kaablite kõrgused
mikrotorustik. geodeetilisele alusplaanile alusplaani koostaja poolt. Jalgratta – ja jalgtee alla jääv elektrikaabel asub
Projekteeritav külgkraav ületab ELA SA optika mikrotorustik PK 0+38 piirkonnas ning kõrguste vahe kaitsetorus D=160mm ja PK 1+49 piirkonnas ristuvad elektrikaablid kaitsetorus D=160 ja D=110mm.
kraavi põhja ja kaabli vahele jääb ca. 60cm. Vaatamata piisavale vahele, tuleb kraavi ristumisel kaabliga, Lõigus PK 0+90 juures ristub elektrikaabel sidekaabliga „Telia“ ning viimati nimetatud kaabel on
kooskõlastatult kaabli valdajaga, kaevata ristumiskohal kaabel lahti ja kaitsta poolitava plasttoruga. Kaabli kavandatud kaitsta lõhestatud plasttoruga D=75mm.
valdaja nõusolekul võib kaabli kaitsmise ka ära jätta.
Kõik tööd elektrikaablite, elektriliinide kaitsevööndis tuleb kooskõlastada kaablivaldajaga ja tööde teostusel
Järgmine kraavi ristumine sidekaabliga on PK 0+90 parem juures, kus Telia Eesti AS -le kuuluv maakaabel järgida kaablivaldaja ettekirjutusi.
kaevata kooskõlastatult kaabli valdajaga lahti ja kaitsta lõhestatud plasttoruga D=75mm, L=10m. Kaabel 2.6.3 SIDELIINID JA MAAKAABLID
kaitsta ka jalgratta – ja jalgtee alusel alal vastavalt asendiplaanil näidatule. Maakaabli paigalduse
teostusjoonistest projekteerijal informatsioon puudub ja kui võtta paigaldussügavuseks maapinnast 0.7m, PK 0+05 piirkonnas ristub projekteeritav jalgratta – ja jalgtee olemasoleva ELA SA optika mikrotorustik.
siis jääks kaabli ja kraavi põhja vahele ca. 25cm. Kraavi põhja sügavus maapinnast ca. 40cm. Kaabli sügavus olemasolevast maapinnast ca. 90cm ja ohtu kaabli vigastamiseks ei tohiks olla. Ettevaatlik
peab aga olema truubi rajamisega, mis paigaldatakse suhteliselt paralleelselt kaabliga. Kaabel jääb truubi
teljest minimaalselt 1,2m kaugusele. Truubi sügavus väljavoolul 23,67m + truubialused konstruktsioonid
Koostaja OÜ Toner - Projekt 5
PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024
koos truubitoru paksusega ca. 25cm. Seega on kaeve põhi 23,42m. ELA SA optika mikrotorustik sügavusel 3.1 ETTEVALMISTUSTÖÖD
22,91m. Seega jääb kaabel ca. 50cm sügavamale kui kaeve põhi ja vundamendi laius ei ulatu kaablini.
3.1.1 EHITUSPLATSI PUHASTUS
PK 0+90 juures ristub „Telia“ sidekaabel jalgratta – ja jalgteega ning elektrikaabliga. Kaabel on kavandatud
kaitsta lõhestatud plasttoruga D=75mm, L=10m. Enne töödega alustamist märgitakse välja töötsooni piir ning tähistatakse viisil, mis on selgesti mõistetav ja
arusaadav. Väljaspool töötsooni piiri on ehitustegevus keelatud. Töötsooni piir haarab enda alla ka pinnase,
Tööde teostamine Telia Eesti AS, ELA SA ja ka teistel liinirajatistel ning nende kaitsevööndis tuleb ja olemasoleva mahasõidu lammutusel saadud materjalide mahapanekukohti. Kui mahapaneku koht on
kooskõlastada kaablivaldajaga ja järgida kaablivaldajate ettekirjutusi tööde teostusel. tööalast eemal, siis on vaja ehitajal kooskõlastada mahapanekukoht vastavalt seadusandlusele koos ajutiste
2.6.4 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON. juurdepääsuteedega, mis tööde lõppedes likvideeritakse.
Projekteeritava jalgratta – ja jalgtee all ristuvad järgmised torustikud: Ehituse lõppedes töötsoon korrastatakse s.h. haljastus.
- PK 0+92 piirkonnas ristub olemasolev kanalisatsioonitoru De160mm PVC orienteeruval kõrgusel Ehitustööde käigus on kavandatud eemaldada neli üksikut puudegruppi ja piirata kahel puul võra.
22,70m toru peale ja selle vigastamine ehitustööde käigus ei ole tõenäoline; Asendiplaanilisel joonisel (joonis 2) on mahavõetavad puud ja puudevõra märkimine märgitud. Raadamist
võib alustada peale vajalike lubade saamist või kokkulepete sõlmimist. Raiejäätmed hakitakse, kännud
- PK 1+48 piirkonnas ristub olemasolev veetoru, läbimõõt teadmata, orienteeruvalt 1.8m sügavusel juuritakse ja veetakse ehitusplatsilt ära sobilikku asukohta.
olemasolevast pinnasest. Geodeetiliselt asendiplaanilt lähtuvalt, asetseb veetoru elektrikaablite all
ning selle vigastamine, ehitustööde käigus, ei ole tõenäoline. 3.2 MULLATÖÖD
Tööd tehnovõrgu kaitsevööndis viia läbi kooskõlastatult tehnovõrgu valdajaga. 3.2.1 KAEVIKU KAEVAMINE JA TAGASITÄIDE
2.6.5 KAUGKÜTE . Enne kaevetööde algust peab ehitaja välja kutsuma tehnovõrkude valdajad ja saama nendelt
kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsetsoonis.
PK 1+51 ristub projekteeritud jalgratta - ja jalgtee kaugküttetoruga, kuid lähtudes geodeetilisest
alusplaanist, on mittetöötav. Kas torud on maa sees või sealt osaliselt eemaldatud, informatsioon puudub. Jalgratta – ja jalgtee muldkeha rajamise tarbeks eemaldada kasvupinnas kogu paksuses ja ulatuses mulde
Ehituse käigus tuleks vähemalt projekteeritava jalgratta- ja jalgtee alt mahajäetud kaugküttetorud eemaldada taldmiku alt, mis vajalik projektlahendi realiseerimiseks. (Jälgida tööristlõikeid). Vajadusel kaevata välja
ja torude otsad tamponeerida. sügavuseni, mis on vajalik projekteeritud katendikonstruktsioonide rajamiseks.
2.7 PROJEKTI VÄLJAMÄRKIMINE Kõlblik kasvumuld ladustatakse ja / või veetakse reservi ning kasutatakse hiljem haljastuse tegemisel.
Esialgselt kõlbmatu kasvupinnas valikuliselt sorteeritakse, sõelutakse ning sobilik muld ladustatakse
Enne tööde algust peab olema looduses välja märgitud piketaaž, mis peab säilima kuni ehitusperioodi reservi.
lõpuni.
Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab ehitaja kõik kaevikud ja kaevekohad hoidma veevabad.
Projektlahend märgitakse välja digitaalselt vastavaid litsentse omava geodeesiafirma poolt. Vajadusel peab ehitaja rajama ajutised äravoolud ja vajadusel pumpama kaevikust vett välja. Ajutisi kraave
Liiklusmärgi postide väljamärkimisel peab arvestama, et lähtuda tuleb reaalselt väljaehitatust ning järgida võib rajada ainult töötsooni piires.
EVS 613:2001 p.3. MÄRKIDE PANEKU ÜLDNÕUDEID. Eeldatav kaeve põhi on kantud pikiprofiilile ja tööristlõigetele. Projekteerija lähtud varasematest
2.8 LIIKLUSKORRALDUS EHITUSE AJAL geoloogilistest uuringutest ning eeldab, et aluspinnaseks on kerge saviliiv.
Enne ehituse algust tuleb koostada objekti liiklusmärkidega tähistamise skeem. Skeem tuleb kooskõlastada Lõigu algus ja mahasõit seotakse olemasoleva riigiteega, vastavalt pikiprofiilides näidatud üleminekule
vastavalt seaduses ettenähtud korrale. sõlm „A“ ja „B“ joonis 3. Kaeviku kaevamisel vaadata asendiplaani ja tööristlõikeid. Arvestada
NB! Liiklusohutust või liikluskorraldust otseselt puudutavate olemasolevate liiklusmärke säilitamine olemasolevaid kommunikatsioone, nende kaitsevööndeid ja maakaablite kaitsmist vastavalt projektis
või demonteerimine ehitusperioodi ajal tuleb kooskõlastada Transpordiameti kohaliku näidatule.
liikluskorraldajaga. Muldkehad rajada materjalist, mis vastab mulde materjalile esitatud nõuetele. Mulde tihendustegur kuni
Ehitusega kaasnevate tööde teostuse vältel peab olema tagatud juurdepääs elamutele ja kinnistutele. Ehitaja mulde ülakihini peab olema vähemalt 0,95 , mulde ülakihi (0,4m katendi alla) tihendustegur vähemalt 0,98 .
peab arvestama kulutustega ajutise liikluskorralduse ehituseks ja korrashoiuks.
Kaevendist saadav pinnas veetakse ära mahapaneku kohta ning ladustatakse eelnevalt Tellijaga
3 TEHNILINE SELETUSKIRI kokkulepitud viisil.
Tehniline seletuskiri lähtub „Teetööde tehnilised kirjeldused“ toodust. Raskete vibrorullide kasutamine kommunikatsioonide peal ja nende kaitsetsoonis pole lubatud.
Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta 3.2.2 SOBIV PINNAS
ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Sobiv pinnas, mis tekib olemasoleva muldkeha ja aluste kaevamise käigus, ladustatakse selleks ettenähtud
Materjalide vastavuse tõendamine toimub vastavuses seaduses (-tes) ettenähtud korrale. kohtadesse sh. reservi või veetakse kohe mahapaneku kohta. Projektlahendist lähtuvalt on kavandatud välja
kaevata jalgratta – ja jalgtee katendikonstruktsioonide alla jäävad pinnased, s.h. kasvumuld.
Ehitaja peab iga üksiku teetööde tehnilised kirjelduse spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama
kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Välja kaevatav kasvumuld on eeldatavalt sobiv pinnas haljastuseks, sobivat pinnast taaskasutuseks jalgratta
- ja jalgtee mulde rajamisel tõenäoliselt ei teki ning projektis ei ole sellega arvestatud.
Koostaja OÜ Toner - Projekt 6
PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024
3.2.3 TÄIDE KARJÄÄRI MATERJALIST ehitamise kvaliteedi nõuded“, 23.11.2020. a redaktsioon (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, muudetud
MTM 06.04.2016.a. määrusega nr 31).
Projektlahendi kohased täited ja mulded ehitatakse välja materjalidest, mis vastavad mulde materjalidele
püstitatud nõuetele. Killustikust katendikihtide ehitusel peab järgitama normdokumente „Killustikust katendikihtide ehitamise
juhend (kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 22.11.16 nr 0215” ja „Tee ehitamise kvaliteedi
Vastavalt katendi konstruktsioonidele rajatakse keskliiva alla aluskihid liivpinnasest, mille nõuded“, 23.11.2020. a redaktsioon (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, muudetud MTM 06.04.2016.a.
filtratsioonimoodul standardse Proctorteimiga on vähemalt 0.2m/ööp, soovituslikult 0.5m/ööp. Tagasitäide määrusega nr 31).
teha kihtide kaupa ning tihendada tihendustegurini 0,95 soovituslikult 0.98. Aluskiht rajada 4% ühtlase
Katendi liivpinnase (KESKLIIVA) Tm_105 filtratsioonimoodul peab olema 1,0 m/ööpäevas.
põikkaldega ning arvestada, et kihile paigaldatakse IV profiili (NGS4) tugevduskangas eristuseks ja sellele
rajatakse keskliivast kiht Mulde materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,2 m/ööpäevas.
Filtratsioonimoodulite määramine on kirjeldatud standardis EVS 901-20.
3.2.4 KESKLIIVAST KIHT
3.5.1 JALGTEE KATENDITE KONSTRUKTSIOON
Vastavalt katendi konstruktsioonidele rajatakse liivpinnasest muldele (täitele) keskliivast kiht paksuses ja
ulatuses, mis on toodud tüüpsetel ristlõigetel ja tööristlõigetel. Keskliivast kihi pealispinna põikkalle KATENDI TÜÜP I
vastavalt vert. planeeringus toodule.
Katendi kiht Kihi paksus
Keskliiva filtratsioonimoodul standardse Proctorteimiga peaks olema 1.0 m/ööp ja Cu>3. Keskliivast kiht Tihe asfaltbetoon AC 8 surf 5 cm
tihendada tihendustegurini 0,98. Peenliivaga asendus ei ole lubatav. Killustikalus fr. 4…32mm 15 cm
3.3 TRUUBID Keskliivast kiht, filtr. moodul >1.0 m/24h, Cu>3 min.20 cm
IV profiili (NGS4) tugevduskangas eristuseks
3.3.1 TRUUBID Tagasitäide liivpinnasest, filtr. moodul vähemalt >0.2 m/24h 20cm
Truubi alus ehitatakse välja vastavalt tüüpjoonisele ja tüüpristlõikes esitatud truubi ristlõikele. Truup on Olev aluspinnas, eeldatavalt kerge saviliiv
kavandatud paigaldada minimaalselt 15cm paksusele mineraalmaterjalist (killustik) fr. 0...32mm alusele, 3.5.2 MAHASÕIDU KATENDI KONSTRUKTSIOON .
millele on lisatud ca 5 cm paksune liivast sängituskiht.
KATENDI TÜÜP II
Truupide kivimaterjalist alus tihendatakse tihendustegurini 0.95.
Jalgratta – ja jalgtee alla paigaldatud truubi rõngasjäikus peab olema vähemalt SN4. Plasttoru peab vastama Katendi kiht Kihi paksus
standardite EVS-EN 13476-3:2018+A1:2020 nõuetele. Tihe asfaltbetoon AC 16 surf 6 cm
Killustikalus fr. 4…32mm 20 cm
Kasutatavad truubitorud ja -elemendid peavad omama valmistaja tehase sertifikaati, mis lubab neid
Olev aluspinnas
kasutada tee truupidena.
Ehitatavate truupide otsad kindlustatakse munakivikindlustusega 2. profiili tugevduskangal h=20cm.
3.5.3 NÕUDED KATENDI MATERJALIDELE
Kindlustustööde maht arvestada vastavalt tüüpjoonistel toodule, lähtudes truubitoru suurusest (vt.
mahasõidu truubi rajamise tüüpjoonist). Asfaltsegu AC 8 surf täitematerjal peab 45% ulatuses vastama standardi EVS 901-3:2021 Tee- ehitus Osa
3 Asfaltsegud punktis 5. 8. tabeli 7 veeru 900 ≤AKÖL 20 < 1499 auto/ööp nõuetele. Filleri kasutamisel
Truupide kohal olevate nõlvade ülemine osa (munakivikindlustusest kõrgemale jääv osa) kindlustatakse
lähtuda nõudest AKÖL ≥ 900. Muus osas standardi EVS 901-3 jalgratta-, jalg- ja kõnniteede ning õuealade
mulla ja murukülvi ning vajadusel erosioonitõkke matiga (kookos- või põhkmatt C50 või sarnane).
nõuetele.
Erosioonitõkkematt kinnitatakse puitvaiadega arvestusega 2-4 vaia ruutmeetrile. Paani servade ülekate
Asfaltsegu AC 16 surf täitematerjal peab vastama standardi EVS 901-3:2021 Tee- ehitus Osa 3
vähemalt 10cm. Ülekate kinnitatakse puitvaiadega iga 0,5m tagant.
Asfaltsegud punktis 5. 8. tabeli 7 veeru 900 ≤AKÖL 20 < 1499 auto/ööp nõuetele.
Truupide otste kindlustustöö ja selle maksumus on arvatud truubi ehitustööde koosseisu.
Tööde teostusel lähtuda ASFALDIST KATENDIKIHTIDE EHITAMISE JUHIS TA 2021, kinnitatud
Truupide ehituse koosseisu kuulub ka kaeviku tagasitäide materjaliga, mille omadused vastavad mulde Transpordiameti korraldusega 16.04.2021 nr 1.1-3/21/162.
pinnastele esitatavatele nõudmistele.
Jalgtee, sõidutee, mahasõitude killustikaluse materjalide minimaalse kategooria nõuded on määratud
3.4 HALJASTUS - JA KINDLUSTUSTÖÖD Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi (kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 22.11.16
nr. 0215) tabeli 1 veeru nr 7 (AKÖL 20 < 500 ühekihilised alused, sh jalg- ja jalgrattateede ning
Asendiplaanilisel joonisel on ära näidatud maha võetavad puud, põõsad ning piiramist vajavad puud.
sõiduautodele mõeldud parklate alused), veeru nr 6 (AKÖL 20 500-3000 ühekihilised alused) nõuetega
Jalgtee nõlvad ja ehitustööde käigus vert. planeeringuga korrastatud alad kindlustatakse mulla ja (kasutada viimast 2020.a redaktsiooni).
murukülviga vastavalt 3. muruklassi nõuetele.
Keskliiv, 0.25mm terade mass on GOST25100-95 kohaselt üle 50%, mis sisaldab sõela 0,063mm läbivaid
3.5 KATENDI EHITUS osiseid kuni 10%.
Jalgtee katendi konstruktsioon on valitud vastavuses Maanteeameti näidiskatendite tüüp I-le. Optimaalse terakoostisega kruusasegust katte ja tugipeenra terastikuline koostis peab vastama
Asfaldist katendikihtide ehitusel peab järgitama normdokumente „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded”,
TA 2021 (Transpordiameti maanteehoiuteenistuse direktori korraldus 16.04.2021 nr 1.1-3/21/162)” ja „Tee redaktsioon 23.11.2020. Lisa 10 (Sidumata segude terastikuline koostis) toodule. Aluste korral positsioon 4
nõuetele ja katete korral positsiooni 6 nõuetele.
Koostaja OÜ Toner - Projekt 7
PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024
Katendi ehitamisel lähtuda majandus- ja taristuministri poolt vastu võetud ja 10.08.2015 jõustunud nõuetele, tuleb see ära kasutada objekti piires haljastuse taastamise protsessis. Pärast tööde
määrusest nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“. teostust peab piirkond jääma korrastatud (sh raiejäätmed koristatud).
3.6 LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID 4.1.4 SEIRE
3.6.1 LIIKLUSMÄRGID Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel
vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu
Liiklusmärgid ja nende asukohad on toodud asendiplaanilistel joonistel ja liikluskorraldusvahendite tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest
aruandes. eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete kogumine ja
Tööde teostusel peavad olema täidetud standardi EVS 613:2023 nõuded. utiliseerimine on ehitaja kohustus.
Liiklusmärkide paigutuseks kavandatud postide ja konsoolide paigutusel arvestada alljärgnevaga:
- Liiklusmärk ei tohi jääda kergliikleja “KORIDORI” st. liiklusmärgi serva kaugus jalgratta – ja 5 LISAD:
jalgtee servast 0. 5m ja liiklusmärgi kõrgus jalgtee kohal mitte alla 2.5m; 5.1 TINGIMUSED PROJEKTEERIMISTÖÖDELE
- Jalgratta – ja jalgteede äärde paigaldada 0- suurusgrupi liiklusmärgid;
- Liiklusmärgi posti pikkuse valikul arvestada postile paigaldatava lm. arvu ja suurusega; • Lääneranna Vallavalitsuse poolne tellimiskiri projekteerimistööde teostuseks (nr 06.12.2023 nr
- Märkidel ja viitadel kasutatakse vähemalt II klassi valgustpeegeldavat kilet; 2023/4-2/2104-2);
- Liiklusmärkide ja viitade aluse materjalina tuleb kasutada alumiiniumplekki; • Transpordiameti 08.01.2024 kiri nr 7.1-2/24/25271-2 „Koonga külas riigitee nr 16176 ääres
- Kinnitusdetailid peavad olema tsingitud. Postid paigaldada monteeritavale või valubetoonist jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamise nõuded“, mis on riigitee äärse jalgratta – ja jalgtee
vundamendile. Töövõtja peab tagama liiklusmärkide püsivuse; projekteerimise alusdokumendiks.
- Liiklusmärgipostide tugikonstruktsioonid peavad vastama EVS-EN 12767 seatud nõuetele. 5.2 KOOSKÕLASTUSED
3.6.2 KATTE MÄRGISTUS
• Elektrilevi OÜ – PROJEKTI KOOSKÕLASTUS nr 4776801387 kuupäev 06.02.2024.
Katte märgistus peavad vastama standardile EV ST 614:2022 „Teemärgised ja nende kasutamine“.
• Telia Eesti AS –
Teemärgised tehakse kuumvaluplastikuga.
• ELA SA – ELA SA projekti kooskõlastus nr: KK2624
Tänase projektlahendi alusel ei ole jalgteele kattemärgistust ette nähtud. Kui ehitustööde käigus seda
soovitakse, siis teha seda värviga. • Matsalu Veevärk –
4 KESKKONNAMÕJUDE LEEVENDAMISE MEETMED
4.1.1 MAA JA MAAKASUTUS
Ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00 – 7.00). Juhul kui ehitustööde
korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada
töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00 – 7.00.
4.1.2 VEESTIK (SH PÕHJAVESI, VEERESSURSS JA MEREKESKKOND), OHT KESKKONNALE
(Ehituse eelsed ja aegsed meetmed)
o ehitustööde perioodil ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus korraldada selleks ette
nähtud kõvakattega pindadel. Lubatud on ainult ehitustegevus piiratud alal, töötsoonis.
o tööde teostusel tuleb ehitusaegse reostuse vältimiseks kinni pidada naftasaaduste
käitlemisnõuetest. Masinaid pesta selleks rajatud spetsiaalsetes kohtades. Kütuste ja õlide
käitlemiskohtade juures tuleb tagada naftasaadusi siduva absorbendi (nt saepuru) olemasolu.
4.1.3 RESSURSIKASUTUS (S.H. ENERGIAKASUTUS), JÄÄGID JA HEITED NING JÄÄTMETEKE.
(Ehitusaegsed meetmed);
o tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid, mida tööde ajal kasutatakse. Jäätmed, mida
tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt kooritud pinnas), tuleb ladustada
selleks määratud ajutisse ladustamiskohta või kooskõlastatult kasutada ära kohapeal
planeerimistööde juures. Ehitustööde käigus tagada jäätmeseaduses ja keskkonnaministri
21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava
käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas
kõrvaldamise nõuded“ toodud nõuete järgimine.
o ehituse käigus väljakaevatav sobilik materjal tuleb ära kasutada objekti piires. See tähendab,
et kui teesüvendi väljakaevamisel saadav pinnas (kasvumuld) vastab haljastusel esitatud
Koostaja OÜ Toner - Projekt 8
PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024
6 ARUANDED
6.1 JALGRATTA - JA JALGTEE NING MAHASÕIDU KATENDI ARUANNE
JALGRATTA - JA JALGTEE NING MAHASÕIDU KATENDI ARUANNE
Ol. ol. katte
KATENDIKONSTRUKTSIOONID
freesimine
PK
Jalgtee peenar kasvualusest (mulla ja
terakoostisega kruusasegust kate
Peenra kindlustus, optimaalse
Muldkeha ehitus karjääri materjalist
Lõigu pikkus
Ridakillustik fr 4/32mm
Asfaltsegu AC 16 surf
filtr.moodul 1.0 m/24h
fr 4/32mm (jalgteele)
AC 8 surf (jalgtee)
4. profiili nõeltöötlusega
Pindala kihi pealt
Jrk
Keskliivast kiht,
Lõigu algus
Lõigu lõpp
killustiku segu)
filtr.moodul 0,2m/24h
Ridakillustik
mahasõidule
geotekstiil NGS 4
Asfaltsegu
(mahasõit)
(jalgteele)
Freesitav kogus
h= h= h= h= h= hmin= h= 6 h=5-
5cm 5cm 6cm 15cm 20cm 20cm cm 6cm
2 2 2 2 2 2 3 2 3 2 2 3
m m m m m m m m m m m m m t
1 0+00 0+50 50 133 25.5 166 199 52 244 31.5 0.15 0.01 0.02
2 0+50 1+00 50 125 23.0 177 209 54 254 25.1 21.1
3 1+00 1+50 50 125 25.1 158 191 50 236 13.7
4 1+50 1+524 2 7 8 9 2 11 0.4
5 MS "Hoole" 99 125 21.4 0.8 0.05 0.11
KOKKU 152 391 74 99 508 125 607 158 745 71 43 1 4 0.13
Koostaja OÜ Toner - Projekt 9
PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024
6.2 MULLAMAHTUDE ARUANNE
MULLAMAHTUDE ARUANNE
PK KAEVEND TÄIDEND
koos kasvupinnasega kraav eraldi
Vajaminev kasvumuld nõlvade
Kaevata välja mittesobiv pinnas
Kaevata välja mittesobiv pinnas
Keskliiv filtr.moodul 1.0m/24h
Kaevata välja mahasõidult, uue
Karjäärist
koos kasvupinnasega jalgteel+
killustikaluse ja katte tarbeks
KAEVEND KOKKU
filtr.moodul min.0,2m/24h
Mulde ehituse liivpinns
haljastuseks
kraav vahetult kõrval
Lõigu algus
Lõigu lõpp
Jrk
3 3 3 3 3 3 3
m m m m m m m
jalgtee koos ühendusteega ja mahasõiduga
kraav jalgteest
113.3 113.3
vasakule
1 0+00 0+10 8.8 3.1 11.9 4.1
2 0+10 0+20 8.9 2.95 11.85 6.0
3 0+20 0+30 8.5 2.2 10.7 7.1
4 0+30 0+40 8.6 1.45 10 6.7
5 0+40 0+50 9.2 1 10.15 7.6
6 0+50 0+60 9.9 0.35 10.2 6.6
7 0+60 0+70 10.9 0 10.85 6.0
8 0+70 0+80 11.1 0 11.1 6.2
9 0+80 0+90 12.9 0 12.9 22.1 3.9 158
10 0+90 1+00 13.7 0 13.7 2.4
11 1+00 1+10 12.7 0 12.7 3.3
12 1+10 1+20 12.3 0 12.25 3.5
13 1+20 1+30 10.2 1 11.15 3.0
14 1+30 1+40 8.9 2.7 11.55 2.3
15 1+40 1+50 11.4 1.7 13.1 1.7
16 1+50 1+52 3.3 0 3.288 0.4
17 Hoole mahasõit 18 18
KOKKU 161 130 18 309 22 71 158
1. Kõik mullamahud on geomeetrilised.
2. Truupide, tehnovõrkude kaeve ja täitemahud ei ole arvestatud mullamahtude koosseisu.
Koostaja OÜ Toner - Projekt 10
PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024
6.3 PUUDE LANGETAMISE JA KINDLUSTUSTÖÖDE ARUANNE
PUUDE LANGETAMISE JA KINDLUSTUSTÖÖDE
ARUANNE
Puudevõra piiramine nähtavuse
Üksikpuude langetamine koos
Kraavi nõlvade katmine mulla
PK
Nõlva kindlustus mulla ja
ja murukülviga h=5cm.
murukülviga h=5cm,
kändude juurimisega
Jrk
Lõigu algus
Lõigu lõpp
Lõigu pikkus
3. muruklass
tagamiseks
2 3 2 3
m m m m m tk tk
1 0+00 0+50 50 86 4.3 113 5.7 9
2 0+50 1+00 50 103 5.2 28 1.4
3 1+00 1+50 50 70 3.5 34 1.7
1+58
4 1+50 8 5 0.3 15* 2
koos MS
KOKKU 158 264 13.3 175 8.8 24 2
Märkus:
1.Kindlustustööde aruanne ei sisalda truubipäiste kindlustust.
2. * - tegemist kahe puude grupiga
6.4 TRUUPIDE ARUANNE
TRUUPIDE ARUANNE
Projekteeritud truubi otste koordinaadid Projekteeritud truup
Toru pikkus,
Truubi lang
Väljavoolu
Sissevoolu Truubi päiste ja kraavi kindlustus
koordinaadid
koordinaadid
kõrgusarv
kõrgusarv
läbimõõt ja materjal
Väljavoolu
Asukoht
Sissevoolu
De315 mm
Voolu suund Märkused munakividega 2. profiili tugevduskangal
PK
Materjal
2
m % m
X=508898.11 X=508897.44
MS 0+032 vasakule Uus truup plast. 8.5 23.72 23.67 0.6% 6
Y=6493599.24 Y=6493607.73
KOKKU 8.0 6
Koostaja OÜ Toner - Projekt 11
PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024
6.5 LIIKLUSMÄRKIDE JA TEEMÄRGISTE ARUANNE
LIIKLUSMÄRKIDE ARUANNE
Asukoht PK
Jrk.nr. Liiklus-märgi nr. Suurus-grupp Märkused
vasak parem
1 0+01 435+445 0
2 0+90 445+435 0
3 1+46 435+445 0
Liiklusmärke (tk)
KOKKU 6
Neist 0-grupi liiklusmärgid 6
Neist I-grupi liiklusmärgid 0
TEEMÄRGISTE ARUANNE
Märgise nr Materjal Mõõt, m Pindala, m2
921a kvp 100 3
911 kvp 120 12
922 kvp 50 4
971b kvp 25 3
923a kvp 14 1
KOKKU 23
Koostaja OÜ Toner - Projekt 12
PÕHIPROJEKTI KOOSTAMINE, TEEDEEHITUSLIK OSA töö nr 02 / 2024
7 JOONISED
7.1 JOONIS 1 ASUKOHA SKEEM; M1:10 000
7.2 JOONIS 2 ASENDIPLAAN; M1:500
7.3 JOONIS 3 PIKIPROFIIL JALGRATTA -JA JALGTEELE MHOR1:1000; MVERT1:100
7.4 JOONIS 4 TÜÜPRISTLÕIKED M1:100
7.5 JOONIS 5 TÖÖRISTLÕIKED M1:200
7.6 JOONIS 6 TRUUBI TÜÜPJOONIS M1:100
Koostaja OÜ Toner - Projekt 13
Saatja:
[email protected]
Saaja:
[email protected]
Teema: Riigitee nr 16176 Vanamõisa - Koonga - Ahaste äärde jalgratta - ja jalgtee põhiprojekti kooskõlastuse taotlu
Kuupäev: 2024-02-25 17:26
Tere,
OÜ Toner – Projekt esitab korrigeeritud riigitee nr 16176 Vanamõisa -
Koonga - Ahaste äärse jalgratta – ja jalgtee põhiprojekti km. 17,165 –
17,325 ülevaatamiseks ja sobivuse korral kooskõlastamiseks.
Lugupidamisega
Tarmo Pärna
5132106
OÜ Toner - Projekt
<mailto:
[email protected]>
[email protected]