Vaidlustaja täiendav seisukoht

Riigihangete vaidlustuskomisjon Kiriku 2 10130 Tallinn 2. detsember 2025. a Vaidlustaja: Hyperintelligent Aliens OÜ Registrikood 14154480 Lai 33-1 51005 Tartu [email protected] Hankija: SA Ida-Viru Keskhaigla Tervise 1 31025 Kohtla-Järve VAIDLUSTUSE SELGITUSED SA Ida-Viru Keskhaigla riigihanke „Dokumendihalduse infosüsteem” (viitenumber 300299) vaidlustuse menetluses ja PALVE seoses Hankija esindaja poolt esitatud valeinfoga (punkt 6) Saadame vastused Hankija esindaja Raul Ainla poolt saadetud vaidlustuse vastusele 26.11.2025 ning seonduvad selgitused abistamaks Vaidlustuskomisjonil õiglast otsust teha. 1. Taustainfo. Hankija on tellimas üleminekut ühelt infosüsteemilt teisele. Sellised üleminekud koosnevad reeglina järgmistest osadest: 1.1. Täpsustav analüüs ja olukorra kaardistamine. Iga organisatsiooni olukord on erinev, süsteemidesse on tehtud asutusespetsiifilisi kohandusi ja neid on liidestatud asutuse teiste infosüsteemidega. Näiteks IVKH praeguse dokumendihaldussüsteemi puhul on loodud spetsiifiline liidestus asutuse siseveebiga, mille toimimise täpsemad detailid vajavad tellijaga koostöös ülevaatamist. Ka hankedokumentides toodud lepingu projekti punkt 8.4 ütleb: „Migratsiooniprotsessi viiakse läbi tihedas koostöös“. 1.2. Uue süsteemi paigaldamine testkeskkonda, kus tellija saab süsteemi võimalused üle vaadata. Sel hetkel kasutavad kasutajad oma igapäevatöös veel vana infosüsteemi. 1.3. Vajalike kohanduste tegemine vastavalt tellija spetsiifilistele ärireeglitele ja liidestuste loomine tellija teiste infosüsteemidega. IVKH kontekstis on need tegevused täpsemalt välja toodud punktis 3. 1.4. Kasutajate koolitus. 1.5. Andmete migratsioon vanast süsteemist. 1.6. Kasutajad hakkavad kasutama uut süsteemi, vana võib sulgeda. 2. Kommentaarid Hankija esindaja vastusele, tsiteerides vastuse konkreetseid lõike: 2.1. Lk 5, lõik 1: „vaidlustaja lisas tehnilise kirjelduse täitmisel väidetavaid täpsustusi, mis viitavad täiendavatele töödele, arendustele või liidestustele, mida pakkumus eelduslikult ei kata“. 2.1.1. Esile tõstetud lõik arenduste kohta ei vasta tõele. Pakkumuses esitatud tehnilise kirjelduse vorm ei maini kusagil täiendavate arenduste vajadust, ainult kohandusi, mis on infosüsteemide ülemineku loomulik osa. 2.1.2. Esile tõstetud lõik sellest, et pakkumus ei kata kirjeldatud tegevusi, on must-valge valeväide. Vastupidiselt väidetule on tehnilise kirjelduse vormil iga punkti juures selgelt öeldud, et „pakkumuse hind arvestab vajaliku tööga“. Valeväidete osas vt ka punkt 6. 2.2. Lk 5, lõik 1: „Vaidlustaja esitatud väidetavaid täpsustused ei olnud seotud pakutava toote kirjeldamisega, vaid viitasid täiendava töö vajadusele“ 2.2.1. Täpsustused viitasid käesoleva dokumendi punktis 1.3 toodud tegevustele, mis on infosüsteemide vahetamisel normaalsed. Ükski pakkumuse punkt ei viita sellele, et vaja oleks teha pakkumusega mitte kaetud töid. Tegu ei ole mingil viisil varjatud kuluga, vaid kõik on pakkumuse hinnas selgelt välja toodud. 2.3. Lk 5, lõik 2: „pakkumus ei vasta üheselt tehnilisele kirjeldusele ega hõlma kohustuslikku funktsionaalsust ilma täiendava arendusvajaduseta“ 2.3.1. Hankedokumendid ei maini kusagil tingimust „ilma täiendava arendusvajaduseta“. Hanke eesmärgina on sõnastatud, et süsteem peab kasutusele võttes täitma tehnilises kirjelduses toodud nõudeid. See, kas tarnija peab selle jaoks mingeid arendustöid tegema, ei ole oluline, tähtis on, et süsteem teeks kasutuselevõtul seda, mis vaja. Seetõttu ei saaks täiendava arendusvajaduse argumenti kasutada isegi juhul, kui selline täiendav arendusvajadus oleks olemas. 2.3.2. Ükski pakkumuse punkt ei maini arenduste tegemise vajadust. Vaidlustaja kinnitab, et pakutav toode vastab kirjelduses toodud tingimustele ning vajalikud tööd on seotud asutusespetsiifiliste kohanduste ja liidestustega. 2 2.4. Lk 5, lõik 6: „Pakkuja on nendes ridades märkinud: „vajalik täiendav liidestamine“, „vajalik täpsustamine“, „pakkumus ei kata, vajab arendust“ või muud sarnast.“ 2.4.1. Vaidlustaja protesteerib kategooriliselt toodud punkti vastu, mis sisaldab sihilikult eksitavat valeinfot. Hankija esindaja väidab, nagu sisaldaks pakkumuse tekst fraase nagu „vajalik täiendav liidestamine“, „vajalik täpsustamine“ või „pakkumus ei kata“. Tegelikult ei sisalda pakkumus ühtki sellist fraasi. Kõige jämedam eksitamine on seotud fraasiga „pakkumus ei kata“. Vastupidiselt Hankija esindaja väidetele on tehnilise kirjelduse igal vastaval real kirjas, et „pakkumuse hind arvestab vajaliku tööga“. Valeväidete osas vt ka punkt 6. 2.5. Lk 5, lõik 7: „Pakkuja ei saa asendada nõutud formuleeringut „Jah“ tingimusliku vastusega „Jah”, lisades “kui tehakse lisatöid“ või „Jah, pärast täiendavat arendust“. 2.5.1. Tegu on eksitava märkusega. Vaidlustaja ei ole pakkumuses kusagil kasutanud fraase „kui tehakse lisatöid“ või „pärast täiendavat arendust“. Kõik kirjeldatud tööd kuuluvad punktis 1.3 toodud kohanduste alla ja need on kaetud pakkumuse maksumusega. Valeväidete osas vt ka punkt 6. 2.6. Lk 5, lõik 8: „Punkt 8.4 on IVKH igapäevastes tööprotsessides vältimatult vajalik ning peab olema kasutamiseks koheselt kättesaadav. Hankija ei saa aktsepteerida pakkumist, milles see moodul on veel arendusjärgus.“ 2.6.1. Punkt 8.4 käib IVKH SharePointil põhineva siseveebiga liidestamise kohta. Vaidlustaja pakutaval süsteemil on SharePointi liides täiesti olemas, mis võimaldab dokumentide jagamist SharePointi saitidel. Tegemist ei ole mingi „arendusjärgus mooduliga“, siin on taas tegu Hankija meelevaldse ebaõige tõlgendusega. 2.6.2. Iga SharePointi installatsioon erinev. See, millistel alamsaitidel, millistes dokumenditeekides, milliste juurdepääsuõigustega ja milliseid sisutüüpe kasutades IVKH oma dokumente oma siseveebis hoiab, on IVKH spetsiifiline, unikaalne lahendus. 2.6.3. Kui Hankija sooviks on, et dokumendihalduse infosüsteemi integratsioon siseveebiga töötaks täpselt samal viisil ilma mingisugust tööd tegemata, on selleks ainult üks võimalus: jääda igaveseks kasutama olemasolevat süsteemi. See on aga vastuolus hanke eesmärgi, vaba konkurentsi põhimõtte ning avaliku raha kasutamise reeglitega. Seega on paratamatu, et uue süsteemi kasutuselevõtuga seoses tuleb mingeid töid teha. Vaidlustaja esitatud pakkumus toob need tööd spetsiifiliselt välja. 2.6.4. Selleks, et liidestus hakkaks aga tööle tellija spetsiifilises olukorras, on vaja praegune olukord üle vaadata ning teha vajalikud kohandused ja seadistused. See tegevus käib punkti 1.3 alla, on pakkumuse osa, ei too kaasa täiendavaid kulutusi ning hakkab olema kasutajatele kohe süsteemi kasutuselevõtu algusest peale kättesaadav. 3 2.7. Lk 6, lõik 1: „Punkt 2.14 on hankija jaoks strateegilise tähtsusega, kuna sellega seotud tegevuste monitooring toimub pidevalt. Pakkuja ei ole kinnitanud vastava mooduli olemasolu, vaid on üksnes teatanud kavatsusest see tulevikus välja arendada.“ 2.7.1. Punkt 2.14 käib süsteemi kontrolljälje ekspordi kohta. Vastav funktsionaalsus on pakutavas süsteemis olemas. 2.7.2. Vaidlustaja protesteerib kollasega esile tõstetud märkuse vastu. Pakkumuses ega üheski teises dokumendis ei ole kusagil mainitud „kavatsust midagi tulevikus välja arendada“. Valeväidete osas vt ka punkt 6. 2.7.3. Nagu ka Hankija kommentaarist näha, on kontrolljälje eksport vajalik süsteemi monitooringuks. Monitooringu jaoks on võimalik kasutada mitmeid erinevaid lahendusi, Hankija ei ole hankedokumentides välja toonud, millist spetsiifilist lahendust kasutatakse. Reeglina toimivad monitooringulahendused nii, et infosüsteem kas ekspordib kontrolljälje/logid, mis imporditakse seejärel monitooringusse või siis on infosüsteemil olemas veebiteenus, mille kaudu monitooringusüsteem vajaliku info saab. Pakutaval platvormil on olemas mõlemad võimalused, kuid erinevad monitooringulahendused eeldavad sageli spetsiifilises formaadis andmeid. Seetõttu on enamasti vajalik teha vastav kohandus, et eksporditav info oleks monitooringusüsteemile sobivas formaadis. Seda vajadust ongi tehnilise kirjelduse punktis 2.14 silmas peetud. Tegemist on infosüsteemide juurutamise normaalse osaga, mida kirjeldab käesoleva dokumendi punkt 1.3. Kirjeldatud töö on kiiresti tehtav ja sisaldub täielikult pakkumuse hinnas. Süsteemi kasutuselevõtmise hetkel oleks vajalik funktsionaalsus täielikult olemas. 2.8. Lk 6, lõik 3: „Hankija rõhutab, et funktsionaalsuse kontrolli ja andmete ekspordi tagamine oli pakkumuse esitamisel täielikult pakkuja vastutus, samas kui hankija roll selles protsessis pidi olema minimaalne.“ 2.8.1. Infosüsteemi vahetamisel on normaalne praktika, et seda tehakse täitja ja tellija vahelises koostöös (vt ka lepingu projekti punkt 8.4). Minimaalselt on tellijal vaja tutvustada enda asutuse spetsiifilisi funktsionaalsusi, seadistusi ja protsesse. Seda tegevust on mainitud käesoleva dokumendi punktis 1.1. 2.8.2. Andmemigratsiooni osas saab tellija kas vajalikud andmed eksportida (enamasti lihtsam lähenemine) või siis teha need täitjale ligipääsetavaks, et täitja need ise kätte saaks. Antud juhul on võimalikud mõlemad variandid. 2.9. Lk 6, lõik 6: „Hankija märgib, et tehniline kirjeldus nõudis üheselt tervikliku migratsiooniteenuse osutamist, mitte ainult sõltuvust hankija tegevusest, kuid vaidlustaja kirjeldus viitab sellele, et migratsioon on tingimuslik ja sõltub lisatöödest.“ 4 2.9.1. Pakkumust esitades ja lepingutingimusi aktsepteerides kinnitas Vaidlustaja, et viib migratsiooni läbi ja toob üle kõik andmed, mille osas süsteemi kaardistamise käigus kokku lepitakse ja mis Hankija poole kättesaadavaks või ligipääsetavaks tehakse. 2.9.2. Hankedokumentides toodud lepingu projekti punkt 8.4 ütleb: „Migratsiooniprotsessi viiakse läbi tihedas koostöös“. Seetõttu on Vaidlustajal ka õigustatud ootus, et tellija osaleb migratsiooni läbiviimises kõige efektiivsemal võimalikul viisil. 2.9.3. Andmemigratsiooni saab organiseerida kahel viisil: tellija kas ekspordib vajalikud andmed ise või siis annab täitjale ligipääsu olemasolevale infosüsteemile andmete kättesaamiseks. Tavalisem praktika on kasutada esimest varianti, sest siis pole vaja anda täitjale nii palju ligipääse vanale süsteemile, mis võiks olla vastuolus tellija andmekaitsereeglitega. Seetõttu pakkus Vaidlustaja ka selle võimaluse tehnilises kirjelduses kõigepealt välja. Andmete eksport on WebDesktopi dokumendihaldurile kättesaadav standardfunktsionaalsus ja vastavat nupuvajutust ei saa pidada mingiks märkimisväärseks eritingimuseks ega lisatööks. 2.9.4. Hankemenetluse käigus esitas Hankija ka küsimuse: „Palume täpsustada, kas olete WebDesktopi eksportformaati kasutades importinud tervikandmed A-DOK-i kogu funktsionaalsuse säilitamisega?“ Siit on väljaloetav, et Hankijale sobis andmete ise eksportimine. Vaidlustaja kinnitas oma vastuses, et kõik dokumendid jäävad alles ja nendega saab kohe edasi töötada. Vaidlustaja pakkus ka võimalust migratsiooni detaile täpsemalt selgitada, kuid Hankija ei kasutanud seda võimalust. 2.9.5. Kui Hankija siiski ei soovi seda eksporti ise sooritada, saab Vaidlustaja selle ka ise ära teha. Tegemist on projekti üldises plaanis täiesti mitteolulise küsimusega, mis ei mõjuta kuidagi projekti eelarvet ega ajakava. See, kas vanas süsteemis vajutab ekspordinuppu tellija või annab tellija täitjale ligipääsu selle nupu ise vajutamiseks, ei ole sisuline tingimus. 2.9.6. Kui eksporditavatest andmetest on mingi vajalik osa puudu (näiteks mingid eriliiki seosed), saab Vaidlustaja need andmed kätte WebDesktopi andmebaasist. Nii või teisiti on migratsiooni küsimused lahendatavad ja Vaidlustaja on vajalike tegevustega arvestanud. 2.10. Lk 6, lõik 6: Seega pakkumus ei täitnud hanke tingimusi, sest migratsioon pidi olema hinnas ja lahenduse standardfunktsionaalsuse osaks. 2.10.1. Migratsioon ongi hinnas ja lahenduse standardfunktsionaalsuse osa. 2.11. Lk 7, lõpuosa: „vaidlustaja sisestas tehnilisse kirjeldusse rea tingimuslikke ja täiendavaid töid nõudvaid punkte“ 2.11.1. Kõik kirjeldatud tööd on normaalsed infosüsteemide migreerimise osad ja toodud välja projekti efektiivsema planeerimise ja läbipaistvuse huvides. Käesoleva dokumendi punkt 3 kirjutab need ka täiendavalt lahti. 5 2.12. Lk 7, lõpuosa: „pakkumuses oli täiendavaid arendusi, mis ei olnud hinnas” 2.12.1. Vaidlustaja protesteerib sellise sõnastuse vastu. Risti vastupidiselt Hankija väitele on iga tegevuse juures spetsiaalselt ära märgitud, et see tegevus sisaldub pakkumuse hinnas. Valeväidete osas vt ka punkt 6. 2.13. Lk 7, lõpuosa: „kohustuslikud funktsioonid ei olnud pakutud lahenduses koheselt olemas.“ 2.13.1. Kõik funktsioonid oleksid kasutajatele süsteemi kasutusele võtmise hetkest kättesaadavad. Vaidlustaja on seda erinevates dokumentides korduvalt kinnitanud. 3. Tehnilises kirjelduses (HAD lisa 1) toodud tööde spetsiifilised kommentaarid. Vaidlustuse vastusest selgub, et diskussiooni objektiks on eelkõige hanke tehnilise kirjelduse tabelis Vaidlustaja poolt lisatud selgitavad märkused. Avamaks Vaidlustuskomisjonile täpsemalt nende sisu, on nad siinkohal täpsemalt kommenteeritud. Igas punktis on toodud tehnilise kirjelduse algne küsimus ja Vaidlustaja poolt pakkumuses selle juurde kirjutatud kommentaar. Kõik loetletud punktid on plaanis täita osana projekti kohanduste ja seadistuste etapist (käesoleva dokumendi punkt 1.3). Nende kõigi hind kajastub pakkumuse hinnas ning vastav funktsionaalsus hakkab kasutajatele süsteemi kasutuselevõtu algusest peale kättesaadav olema. 3.1. Punkt 2.11 „Süsteem peab eemalviibiva või puhkusel kasutaja valimisel kuvama infot tema määratud asendaja kohta, sh asendaja nimi ja kontaktandmed.“ Kommentaar: „Vajab täiendamist, pakkumuse hind arvestab vajaliku tööga.“ 3.1.1. Isikute kontaktandmed päritakse tavaliselt vastava asutuse personaliinfosüsteemist. Konkreetsel juhul on vaja seadistada päringud IVKH spetsiifilisse personaliinfosüsteemi. 3.2. Punkt 2.14 „Süsteem peab võimaldama kontrolljälje andmete kättesaadavust, sorteerimist ja eksporti“. Kommentaar: „Eksport vajab täiendamist, pakkumuse hind arvestab vajaliku tööga.“ 3.2.1. Kommenteeritud täpsemalt käesoleva dokumendi punktis 2.7. 3.3. Punkt 3.15 „3.15 Süsteem peab dokumendi teistkordsel süsteemi hõlmamisel kuvama sellekohase hoiatuse (andmetüübi põhine)“. Kommentaar: „Vajab IVKH jaoks spetsiifiliste reeglite üles seadmist, pakkumuse hind arvestab vajaliku tööga.“ 3.3.1. Dokumendi korduvhõlmamise kontrolli ärireeglid on tavaliselt konkreetse asutuse protsesside spetsiifilised ja seadistatakse juurutuse käigus. 6 3.4. Punkt 8.4 „Süsteem peab võimaldama siseveebis organisatsiooni juhtimiskäsiraamatu dokumentide jt dokumentide kuvamise ja kasutamise funktsionaalsuse tagamist analoogselt olemasolevaga, sh dokumente kasutada ilma süsteemi sisse logimata.“. Kommentaar: Vaja on realiseerida siseveebi (SharePoint) dokumentide üles laadimine, pakkumuse hind arvestab vajaliku tööga. 3.4.1. Kommenteeritud käesoleva dokumendi punktis 2.6. 3.5. Punkt 10.5 „Süsteem peab võimaldama printimiskuvade loomist“. Kommentaar „Vajab täiendamist, pakkumuse hind arvestab vajaliku tööga.“ 3.5.1. Erinevates asutustes on erinevad tavad selle osas, kuidas ja mida prinditakse. Selleks tuleb teha juurutuse käigus vajalikud kohandused ja seadistused. 3.6. Punkt 11.8 „Süsteem peab võimaldama enimkasutatud valikute esiletoomist.“ Kommentaar: „Vajab täiendamist, pakkumuse hind arvestab vajaliku tööga.“ 3.6.1. Süsteemis saab teha palju erinevaid valikuid ja on ka mitmeid võimalusi enimkasutatud valikute esiletoomiseks. Plaanis on tellijaga kooskõlastada, millist meetodit millises kohas kasutada. 3.7. Punkt 13.4 „Kui hävitamisele kuuluv üksus on seotud seoste, viida jne kaudu mõne teise üksusega, peab süsteem küsima peakasutajalt kinnitust hävitamistoimingu jätkamiseks“. Kommentaar: „Vajab täiendamist, pakkumuse hind arvestab vajaliku tööga.“ 3.7.1. See, millised asjaolud loetakse dokumentide omavaheliseks seoseks, mis takistab hävitamist, on asutuse protsesside spetsiifiline. Kavas on tellijaga need asjaolud täpsustada ning teha vajalikud kohandused ja seadistused. 3.8. Punkt 13.6 „Süsteem peab välistama arhiiviväärtusega liigitusüksuse hävitamist. Süsteemi peab saama seadistada selliselt, et hävitamine on võimalik ainult hindamis- vm pädeva otsuse olemasolul.“ Kommentaar: „Vajab täiendamist, pakkumuse hind arvestab vajaliku tööga.“ 3.8.1. See, mida loetakse pädevaks otsuseks ja kuidas seda otsust luuakse, on konkreetse asutuse spetsiifiline. Kavas on tellijaga need asjaolud täpsustada ning teha vajalikud kohandused ja seadistused. 3.9. Punkt 13.7 „Süsteem peab võimaldama hävitamist nii üksuse metaandmete säilitamisega kui säilitamiseta“. Kommentaar: „Vajab täiendamist, pakkumuse hind arvestab vajaliku tööga.“ 3.9.1. See, millised metaandmed kuuluvad säilitamisele ja millised hävitamisele, on asutuse spetsiifiline. Kavas on tellijaga vastavad asjaolud täpsustada ning teha vajalikud kohandused. 7 4. Kommentaar hinnapakkumuse vormi osas. 4.1. Hankija on heitnud Vaidlustajale ette hinnapakkumuse vormi muutmist. Järgnevalt on toodud hankedokumentides antud vorm: Järgmiseks on toodud Vaidlustaja pakkumuses esitatud vorm: 4.2. Võrreldes käesoleva dokumendi punktis 1 toodud tavapärase ühelt infosüsteemilt teisele ülemineku plaaniga ei sisaldanud pakkumuse vorm kõiki sobivaid ridu, kus vajalikud tööd välja tuua. Hankija ei esitanud täiendavat juhendit selle osas, millisele reale mingid tööd lisada tuleks. Vorm ei sisalda ka mingit infot selle kohta, milliseid välju on lubatud 4.3. Hankija ei ole täpsustanud, milles pakkumuse vormi mittelubatud muutmine seisnes. Vaidlustaja saab ainult oletada, et tegemist oli sellega, kuidas Vaidlustaja erinevad projekti kulud ridade vahel jagas. 4.4. Et töö mahtu võimalikult hästi illustreerida ning tuua paremini välja, millised tegevused vajavad rohkem tellijaga koostööd, lisas Vaidlustaja käesoleva dokumendi punktides 1.1, 1.2 ja 1.3 kirjeldatud tööde hinnangud reale 4, sest need on seotud süsteemi üldise kasutusele võtmisega, mitte migreerimisega spetsiifiliselt. Punktide 1.4 ja 1.5 hinnangud lisati reale 5. 8 4.5. Vaidlustaja ei ole muutnud vormi struktuuri ega sinna mingeid ridu juurde lisanud, vaid lihtsalt täitnud olemasolevad read oma parima arusaamise kohaselt. 4.6. Erinevate ridade hinnad eraldi võetuna ei mängi pakkumuste hindamise reeglite juures mingit rolli. 4.7. Pakkumuste hindamise ainsaks kriteeriumiks on koguhind, mis ei sõltu liidetavate järjekorrast. See, millisele reale mingi tegevuse hind on märgitud, ei mõjuta seega kuidagi tulemust. Kui siin on erinevusi võrreldes Hankija poolt eeldatud meetodiga, on need täielikult kosmeetilised – vastava summa võib lihtsalt teise rea peale tõsta, tulemus jääb samaks. 4.8. Hankija ei ole toonud selgitusi, milles täpselt pakkumuse vormi probleem seisneb, mistõttu saab Vaidlustaja selle osas vaid oletusi teha. 4.8.1. Kui probleemiks on see, et Hankija plaanib spetsiifilisi arveldusi konkreetsete ridade põhjal, siis arvelduste aluseks on konkreetsete tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, mitte hinnapakkumuse vorm. 4.8.2. Kui probleemiks on see, et Hankija plaanis ridade 4 ja 5 tegevuste osas mingeid spetsiifilisi tellimusprotseduure, siis see eesmärk ei tule vormil olevatest andmetest kuidagi välja ning Vaidlustajal polnud võimalik neid ette näha. Samas ei tee Vaidlustaja Hankijale mingeid takistusi struktureerimaks tellimusi endale sobival viisil. 4.8.3. Kui probleemiks on see, et uue süsteemi kasutuselevõtuga seoses on üleüldse vaja mingeid töid teha, siis viitame näitena käesoleva dokumendi punktile 2.6.3. Infosüsteemid ei vahetu iseenesest, vaid selleks tuleb alati teha mingeid tegevusi. Ka hankedokumentides toodud lepingu projekti punkt 8.4 ütleb: „Migratsiooniprotsessi viiakse läbi tihedas koostöös“. 4.9. Kui Hankijale on mingitel protseduurilistel põhjustel niiviisi mugavam, saab ta sisulistes tegevustes reale 4 lisatud maksumuse kas osaliselt või täielikult tõsta ümber reale 5. Selline muudatus oleks kooskõlas hanke sisuga, kuid tühine võrreldes süsteemi eest avalikku raha kasutades kahekordse hinna maksmisega. 4.10. Kõrvutades eeltoodud kaht vormi on silmnähtav, et pakkumuse vormile ei ole mingeid sisuliselt olulisi muudatusi tehtud. Küsimus on vaid selles, milline rida on millise tegevuse jaoks kõige sobivam. Sellisel alusel pakkumuse mittevastavaks kuulutamine on otsitud põhjus, mitte sisuline. Kui Vaidlustaja oleks täitnud vormi mingil teisel viisil, saaks samamoodi väita, et seda pole tehtud õigesti. 9 5. Üldised kommentaarid 5.1. Eelnev diskussioon käib suuresti selle üle, millist semantilist tõlgendust mingile fraasile või tabeli lahtrile anda, kuid need ei mängi tegelikult sisulist rolli. Sisuliselt: 5.1.1. Vaidlustaja esitatud pakkumuse maksumus sisaldab kõiki vajalikke töid, sh andmete migratsiooni. 5.1.2. Vaidlustaja pakutav infosüsteem sisaldab kogu tehnilises kirjelduses toodud funktsionaalsust ning see saab kasutajatele algusest peale kättesaadavaks. 5.1.3. Vaidlustaja ei ole kusagil viidanud täiendavate kulutuste vajadusele. Pakkumuse hind on lõplik, sisaldab kõiki kulusid ning on otseselt võrreldav konkureeriva pakkumisega. 5.1.4. Vaidlustaja on allkirjastanud hankemenetluses osalemise avalduse (pakkumuse osa), kus aktsepteerib vajadust teha tellijale kättesaadavaks tehnilises kirjelduses toodud funktsionaalsus süsteemi kasutamise algusest peale. 5.1.5. Vaidlustaja on neid asjaolusid oma pakkumuses, RHRi suhtluses ning esialgses vaidlustuses korduvalt üle kinnitanud. Vaidlustaja on pakkunud ka võimalust tööplaani täpsemaks selgitamiseks ja täiendavatele küsimustele vastamiseks: mida, kuidas ja millal täpselt on plaanis teha. 5.1.6. Hankelepingu projekt näeb ette kõigi vajalike tööde tegemist pakkumuses toodud hinnaga ning vajaliku funktsionaalsuse kasutajatele algusest peale kättesaadavaks tegemist. Vaidlustajal ei oleks võimalust teisiti toimida. 5.2. Eeltoodu põhjal on lepingu täitmiseks ainult üks võimalus: seada tellijale üles vajalik funktsionaalsus ja teha see kasutajatele algusest peale kättesaadavaks. Lepingus ei ole võimalusi täiendava raha küsimiseks. Vaidlustaja on kõigis dokumentides toonud välja, et kavatseb tarnida süsteemi pakkumuses toodud eelarve raames. 5.3. Kui Hankijal on mure punktis 1.3 toodud tegevuste ajalise kulu osas, siis Vaidlustaja juhib tähelepanu, et hankedokumentides ei ole toodud mingit soovituslikku tööde ajagraafikut. Vaidlustaja märgib samas, et tõhusa koostöö korral oleks nende tegevuste ajakulu kalendripäevades väiksem kui näiteks käimasoleva vaidlustusmenetluse ajakulu. 5.4. Arusaamatul põhjusel annab Hankija pakkumuse detailidele oma tõlgendusi ning omistab neile varjatud tagamõtet, nagu sooviks Vaidlustaja lepingu tingimusi mitte täita. Põhimõtteliselt toimub diskussioon, kus Vaidlustaja ütleb korduvalt: „me oleme valmis kõiki vajalikke tingimusi täitma“, kuid Hankija väidab vastu: „te ütlete, et te ei ole valmis tingimusi täitma,“ omistades Vaidlustajale midagi, mida Vaidlustaja ei ole väljendanud. Sellest jääb mulje, nagu sooviks Hankija Vaidlustajat iga hinna eest menetlusest kõrvaldada. 10 5.5. Hankija ei küsinud kõnealuse funktsionaalsuse kohta hankemenetluse käigus küsimusi ega kinnitusi selle kohta, kuidas on pakutaval platvormil mingi funktsionaalsus realiseeritud, vaid on teinud meelevaldseid eeldusi, nagu poleks mõnd funktsionaalsust üldse olemas. 5.6. Esitatud on ka valeinfot, väites, et pakkumuse sisus on fraase või tingimusi, mida seal tegelikult pole. Sellise lähenemisega luuakse ebaaus eelis teisele pakkujale ja tulemusena jääb ainsaks kvalifitseeritud pakkujaks pakkumus, mille hind ületab kõrgelt tavapärast turuhinda, kahekordselt Vaidlustaja pakutud hinda ning 30% võrra hanke eelduslikku maksumust. Hankija selline käitumine on vastuolus avaliku raha kasutamise põhimõtetega. 6. Palve Vaidlustuskomisjonile seoses Hankija esindaja poolt esitatud valeinfoga. 6.1. Hankija esindaja on kirjalikes materjalides esitanud selgeid valeväiteid (vt kollasega esile tõstetud punktid), väites nagu oleks Vaidlustaja pakkumus sisaldanud lauseid või fraase, mida seal tegelikult ei olnud. Samuti polnud Vaidlustaja pakkumuses ka lauseid ega fraase, mis oleks sisult esiletõstetuga ekvivalentsed. Jämedaim selline eksitamine on esile toodud käesoleva dokumendi punktis 2.4. Kui sellist infot esitatakse vahetult enne selgituste andmise tähtaega, ei jää Vaidlustajale võimalust nende ümberlükkamiseks. 6.2. Hankija esindaja on menetluskulude aruandesse märkinud 3,5 tundi materjalidega tutvumise aega. Seega ei saa ka väita, et valeinfot oleks antud teadmatusest. 6.3. Seetõttu palub Vaidlustaja võimalusel kasutada suulise istungi formaati, et Vaidlustajale jääks kohene võimalus ebakorrektsetele väidetele tähelepanu juhtimiseks. 6.4. Kui selline muudatus ei ole võimalik, palub Vaidlustaja, et talle jäetaks võimalus Hankija esitatud võimalike täiendavate materjalide menetluseelseks läbivaatamiseks ja nendes esineva võimaliku valeinfo väljatoomiseks. 6.5. Vaidlustaja palub võimalusel ka Vaidlustuskomisjoni hinnangut valeinfo esitamise õiguspärasuse osas. Esitatud valeinfo paistab olevat suunatud Vaidlustuskomisjoni eksitamiseks, saavutamaks ebaausal teel endale soodsat otsust. Kas selline teguviis on lubatav või on seda võimalik sanktsioneerida KarS §280 või muul alusel? 11 6.6. Vaidlustaja juhib tähelepanu, et Hankija esindaja rikub Advokatuuriseaduse §23, lg 2, p5, mille kohaselt peab advokaat olema aus. 6.6.1. Vaidlustaja palub Vaidlustuskomisjonil teha Hankija esindajale enda äranägemist mööda asjakohane professionaalne märkus valeinfo esitamise eest. 6.6.2. Kui Vaidlustuskomisjon peab seda asjakohaseks, siis Vaidlustaja palub edastada oma hinnangu ka Advokatuuri juhatusele seisukoha võtmiseks. 7. Kokkuvõte 7.1. Hankija on pakkumuse mittevastavaks tunnistamise toetanud kolmele argumendile: 7.1.1. Hinnapakkumuse vormi muutmine. Hankija ei ole selgitanud, milles vormi muutmine seisneb. Vaidlustuskomisjonile on esitatud nii algne kui pakkumuses olnud vorm ning sealt on näha, et vormis ei ole mingeid struktuurseid muudatusi (punkt 4). 7.1.2. Tehnilise kirjelduse mittejärgmine. Hankija argumendid põhinevad valeväidetel (punkt 2). 7.1.3. Väide, et migratsioon on tingimuslik. Vaidlustaja lähtub hankelepingu punktist 8.4 „Migratsiooniprotsessi viiakse läbi tihedas koostöös“, kuid on kogu kommunikatsioonis väljendanud valmisolekut ka kogu töö ise ära tegemiseks. 7.2. Vaidlustaja palub Vaidlustuskomisjonil rahuldada esialgne vaidlustus ning jätta kõik seonduvad kulud Hankija kanda. Austusega /digitaalallkiri/ Targo Tennisberg Juhatuse liige Hyperintelligent Aliens OÜ 12