dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Eelnõu kooskõlastamine

Rahandusministeerium · 2. detsember 2025
Viit
1.1-11/4641-2
Registreeritud
2. detsember 2025
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2025
Vastutaja
Agnes Peterson (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)

Failid

  • 📎1.1-114641-2 02.12.2025 Väljaminev kiri.asice408 KB

Sisu (failidest)

Teie 27.10.2025 nr 1-4/25/4675; Kliimaministeerium KLIM/25-1176/-1K [email protected] Meie 02.12.2025 nr 1.1-11/4641-2 Metsaseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seadus Austatud energeetika- ja keskkonnaminister Rahandusministeerium kooskõlastab metsaseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega. 1) Eelnõu § 1 punktides 40 ja 41 planeeritud muudatused, millega metsateatise esitamise kohustus piirduks ostjaga, on kooskõlas meie varasemate ettepanekutega metsateatise regulatsiooni ajakohastamiseks. Toetame soovi vähendada halduskoormust ning teeme sellest eesmärgist lähtuvad täiendavad ettepanekud metsamaterjali ja raieõiguse kohta optimaalseima teabe kogumiseks. Metsamaterjali ja raieõiguse müügiinfol on peaasjalikult maksualane informatiivne eesmärk – füüsilise isiku tulude kindlakstegemine. Kuna metsateatis esitatakse üks kord aastas, siis juriidilisest isikust ostjate (ning müüjate) maksuriskide igakuiseks analüüsimiseks ei saa Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) esitatavatest andmetest olulist informatsiooni. Seega on teatise esitamise nõue käibemaksukohustuslasest ettevõtja jaoks halduskoormav ning MTA jaoks tarbetu. Teatisega esitatud andmeid saab MTA kasutada füüsilise isiku tulude kindlakstegemiseks, mis on ka jätkuvalt oluline ning aktuaalne. Metsateatise esitamise kohustus tuleks seetõttu sätestada tulumaksuseaduses. Üksikasjalik teabe esitamise kord ning andmestik reguleeritaks valdkonna eest vastutava ministri (rahandusministri) määrusega. Füüsiliselt isikult metsamaterjali või raieõigust ostev isik esitaks MTA-le ostetud metsamaterjali või raieõiguse kohta deklaratsiooni. Kuna nii äriühingud kui FIE-d on raamatupidamis- ja maksuarvestuskohustusega, peame mõistlikuks, et teatis metsamaterjali või raieõiguse ostu kohta esitatakse elektrooniliselt. Lähtuvalt eeltoodust teeme ettepaneku tunnistada metsaseaduse (edaspidi MS) § 38 kehtetuks ning täiendada tulumaksuseadust §-ga 56⁶ järgmises sõnastuses: „§ 56⁶. Metsateatise esitamine Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident ja füüsilisest isikust ettevõtja on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile andmed maksustamisperioodil füüsiliselt isikult ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta järgneva aasta 1. veebruariks. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“ Kehtiva regulatsiooniga võrreldes on välja jäetud 20 tihumeetri lävend metsateatise esitamisel. Andmeid esitavad ostjad on raamatupidamiskohustuslikud isikud ning tehingu sisu on füüsilise isiku metsamaterjali või raieõiguse müük tulu saamise eesmärgil. Maksustamise seisukohalt on oluline teave iga tehingu kohta sõltumata kogusest. Metsateatise esitamise tähtajana tuleks sätestada 1. veebruar, mis arvestab metsaettevõtete suure halduskoormusega aasta alguses. Praktikas esitatakse suurem hulk teatisi jaanuarikuu teises pooles, mitte 10. jaanuariks. MTA metsateatiste esitamiseks kasutatav rakendus võimaldab ettepanekus esitatud kujul infot koguda ka ilma olulise täiendava arenduskuluta. 2) Eelnõu § 1 punktide 53 ja 55 muudatused on sõnastatud eeldusel, et riigimetsa majandajaks on Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK), aga muudetavate sätete kehtivatest sõnastustest ja MS §-st 43 tulenevalt võib riigimetsa majandajaks olla ka keegi teine. Kui mõte on endiselt selline, tuleks üle kontrollida, millistes sätetes viidata riigimetsa majandajale ja millistes RMK-le. Lisaks sätestatakse eelnõu § 1 punkti 52 kohaselt RMK omaniku ootustega arvestamise kohustus MS §-s 43, kus on kehtestatud riigimetsa majandamise korraldamise sätted, mistõttu on uue sätte loogilisem koht MS §-s 47 või 48. 3) Eelnõu § 1 punktiga 57 jäetakse muudetava MS § 49 lõike 7 punktiga 12 nõukogu pädevusest välja vara võõrandamise üle otsustamine. Kuna samas soovitakse MS § 60 lõike 1 järgi endiselt jätta teatud juhtudel otsustuspädevus ka nõukogule, peab MS § 49 lg 7 punktis 12 jääma alles viide nõukogu otsustuspädevusele. 4) Eelnõu § 1 punktiga 57 muudetakse ka MS § 49 lõike 7 punkti 13 sõnastust, võttes nõukogu pädevusest välja juriidilistes isikutes osalemise otsustamise ja nendes RMK esindamise. Juhime tähelepanu, et kehtiv säte reguleerib olukorda, kui RMK tegutseb juriidilistes isikutes riigi esindajana. Sellisel juhul on nõukogu otsus endiselt vajalik tulenevalt riigivaraseadusest, mille § 5 lõike 5 kohaselt, äriühingu asutamisel ja äriühingu aktsionäride üldkoosolekul või osanike koosolekul esindab riiki osalust valitseva ministeeriumi minister. Kui aktsiate või osa valitseja on riigitulundusasutus, on käesoleva seaduse kohaldamisel ministri õigustes riigitulundusasutuse nõukogu, keda esindab volituse alusel nõukogu esimees. Lisaks leiame, et seletuskirjas toodud muudatuse põhjendus ei ole piisav ja palume seda täiendada. 5) Eelnõu § 1 punktiga 58 soovitakse muuta MS § 60 lõiget 1 ning viia vara võõrandamise otsustuspädevuse piirid (vara harilik väärtus) metsaseadusest RMK põhimäärusse. Mõistame kaalutlust, et pikalt muutmatuna püsinud piirmäärad võivad 2 põhjustada ebaotstarbekat töökoormust nõukogule, mistõttu võiks kaaluda esimese alternatiivina seaduses vastavate piirmäärade tõstmist selliselt, et nõukogu pädevuses oleks otsustamine alates vara väärtusest üle 100 000 euro. 6) Palume parandada eksitav tekst seletuskirja punktis 6 leheküljel 23 „Metsa- ja puidusektori (sh metsamajandus, puidu-, paberi- ja mööblitööstus) panusel loodi 1,15 miljardi euro väärtuses maksutulu (sh otsene, kaudne, kaasnev mõju). Seejuures sektori otsene maksutulu oli 2022. aastal ligikaudu 565 miljonit eurot.“ Meile teadaolevalt need arvandmed ei pärine MTA-st ning nende arvutuste kontrollimine on sisuliselt võimatu. Palume avada seletuskirjas kaudse ja otsese maksutulu mõisted ning esitada detailne metoodika, mille järgi on leitud, et kaudne maksutulu ületab otsese maksutulu kahekordselt. Ametlikes dokumentides peab info olema läbipaistev ja kontrollitav. 7) Eelnõu kulude osas on välja toodud, et suureneb Keskkonnaameti töökoormus. Palume seletuskirja lisada, et suurenenud töökoormus kaetakse Keskkonnaameti olemasolevate ressursside arvelt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Anneli Valgma 5885 1315 [email protected] Kalle Viks 5885 1378 [email protected] Rando Kängsepp 5982 5053 [email protected] Agnes Peterson 5885 1301 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →