Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ muutmine

Rahandusministeerium Meie 04.12.2025 nr 1.2-2/121-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ muutmise määruse eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: 1. Määruse nr 65 muutmise eelnõu; 2. Määruse nr 65 muutmise seletuskiri. Lisaadressaadid: Eesti Linnade ja Valdade Liit MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda Eesti Tegevusjuhendajate Liit Eesti Puuetega Inimeste Koda Maarika Tarum [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 26.11.2025 MINISTRI MÄÄRUS Nr Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 72 lõike 5 punktide 1–3 ja § 79 lõike 6 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine” muutmine Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) teenust saavate isikute hügieenitarvete ja riiete ning nende soetamise ja hooldamisega seotud kulu;“; 2) paragrahvi 11 lõike 51 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) teenust saavate isikute hügieenitarvete ja nende soetamisega seotud kulu;“; 3) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse arv „206” arvuga „219”; 4) paragrahvi 2 lõike 11 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „1759” arvuga „2058”; 5) paragrahvi 2 lõike 12 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „75” arvuga „80“; 6) paragrahvi 2 lõike 12 punkt 3 ja lõike 14 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) isikule osutatakse teenust ööpäev läbi ning majutuseks kasutatav teenuse osutamise koht vastab vähemalt sotsiaalministri 12. novembri 2025. a määruse nr 62 „Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel“ § 9 lõike 1 punktis 1 ja lõigetes 2–7 sätestatud nõuetele.“; 7) paragrahvi 2 lõikes 13 asendatakse arv „60” arvuga „64”; 8) paragrahvi 2 lõike 14 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „51” arvuga „54”; 9) paragrahvi 2 lõikes 15 asendatakse arv „41” arvuga „43“;  2 10) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse arv „190” arvuga „202”; 11) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse arv „299” arvuga „317”; 12) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse arv „634” arvuga „676”; 13) paragrahvi 2 lõikes 41 asendatakse arv „75” arvuga „80”; 14) paragrahvi 2 lõikes 42 asendatakse arv „60” arvuga „64”; 15) paragrahvi 2 lõikes 5 asendatakse arv „824” arvuga „878”, arv „926” arvuga „992” ja arv „992” arvuga „1122“; 16) paragrahvi 2 lõike 51 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „5521” arvuga „5983”; 17) paragrahvi 2 lõikes 6 asendatakse arv „1176” arvuga „1258”, arv „1305” arvuga „1404” ja arv „1461“ arvuga „1574“; 18) paragrahvi 2 lõikes 61 asendatakse arv „1278” arvuga „1372”, arv „1490” arvuga „1603” ja arv „1648” arvuga „1775”; 19) paragrahvi 2 lõikes 7 asendatakse arv „2553” arvuga „2737”; 20) määrust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses: „§ 21. Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus uue teenuskoha loomisel Autismispektriga täisealisel isikul on õigus saada § 2 lõikes 51 sätestatud ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 11 667 eurot kalendrikuus kuni kolm kuud, kui teenust osutatakse teenuskohal, millele on antud tegevusluba pärast 1. jaanuari 2026. a ja sellel teenuskohal teenuse osutamise eest ei ole Sotsiaalkindlustusamet eelnevalt hüvitanud teenuse osutamise kulusid vähemalt kolm kuud käesoleva paragrahvi alusel.“. § 2. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a. (2) Määruse § 1 punkt 6 jõustub üldises korras. (3) Määruse § 1 punktid 1 ja 2 jõustuvad 1. aprillil 2026. a. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Sotsiaalkaitseministri määruse nr 65 “Erihoolekandeteenuste rahastamine” muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ (edaspidi määrus nr 65) muudatustega kavandatakse suurendada erihoolekandeteenuste rahastamist ja muuta teenuste maksimaalse maksumuse määrasid alates 1. jaanuarist 2026.a olenevalt teenusest 4,9–17%. Eelnõuga luuakse täiendav toetusmeede ööpäevaringse erihooldusteenuse uute teenuskohtade loomiseks autismispektrihäirega täisealistele isikutele. Meetme kohaselt kehtib kõrgem maksimaalne maksumus teenuskohale, millele on antud tegevusluba pärast 1. jaanuari 2026. a ja seda makstakse kolm kuud inimese teenusele suunamisest alates esmakordsel teenuskoha täitmisel. Määruses tehakse muudatused, mille kohaselt ei kaeta alates 1. aprillist 2026.a maksimaalse maksumusega teenust saavate isikute voodipesu soetamise ja hooldamisega seotud kulu – see kulu kaetakse edaspidi isiku omaosaluse arvelt. Lisaks asendatakse määruses olev viide kehtetule tervisekaitsenõuete ministri määrusele viitega uuele elukeskkonna määrusele. Tegemist on tehnilise muudatusega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SoM) hoolekande osakonna hoolekandeteenuste poliitikajuht Maarika Tarum ([email protected]) ning määruse mõjude osa analüüsi ja statistika osakonna hoolekandepoliitika juhtivanalüütik Marion Rummo ([email protected]). Määruse rahaliste vahendite analüüsi on teinud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) erivajadustega inimeste heaolu osakonna erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juht Lagle Kalberg ([email protected]), SKA analüüsitalituse analüütik Kati Karelson ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud SoMi õigusosakonna õigusnõunik Reet Kodu ([email protected]). 1.3. Märkused Määruse eelnõu on seotud riigi 2026. aasta riigieelarve seadusega, millega nähakse ette määruse rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid. Eelnõu kooskõlastamisele saatmise ajal ei ole 2026. aasta riigieelarve seadus veel vastu võetud. Eelnõuga muudetakse määruse nr 65 redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 28.12.2024, 17. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Eelnõuga ei kaasne vahetut mõju halduskoormusele. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs SKA 2025. aasta erihoolekandeteenuste eelarve on 50 847 027 eurot (sh üle kantud 2024. aasta jääk summas 4,66 mln eurot). 2025. aasta jooksul riigieelarvest vahendeid ei lisandunud. 1 Määruse muudatuse eesmärk on tagada erihoolekandeteenuste jätkusuutlikkus ja kvaliteet olukorras, kus teenuseosutajate kulud on kiiresti kasvanud ning praegune rahastus ei kata tegelikke vajadusi. Alates 1. jaanuarist 2026 suurendab riik erihoolekandeteenuste rahastust keskmiselt 7,6%, sõltuvalt teenusest jääb kasv vahemikku 4,9–17%. Kõige suurem tõus rakendub teenustele, kus kulud ja vajadus on kõige kiiremini kasvanud, näiteks igapäevaelu toetamise teenusele autismispektrihäirega inimesele (17%) ja ööpäevaringsetele teenustele kuni kuueliikmelistes peresarnastes gruppides (13%). Rahastuse kasv aitab hoida ööpäevaringsed teenused avatuna, vähendada järjekordi ja luua eeldused uute teenuskohtade loomiseks. Teenuseosutajatele annab see võimaluse tulla toime kasvavate kuludega, vähendada teenusehindade ja tegelike kulude vahelist lõhet ning hoida kvalifitseeritud töötajaid. Lisaks käivitatakse 2026. aastal uus toetusmeede suurema toe vajadusega inimestele, mille abil luuakse järgmisel kahel aastal kokku 12 uut ööpäevaringset teenuskohta autismispektrihäirega täiskasvanutele. 2026. aasta riigieelarve seadusega (eelnõu) eraldatakse erihoolekandeteenuste baaseelarvesse lisavahendeid kokku 4,16 mln eurot, mis suunatakse erihoolekandeteenuste täiendavasse rahastamisesse. Eesmärk on viia teenuste maksumused tegelike kuludega rohkem kooskõlla. Lisaks rahastatakse „Erihoolekande teenuskohtade reorganiseerimise“ meetme raames 96 reorganiseeritud teenuskohta, sest pärast ümberkorraldamist hakkavad need kohad toimima peresarnastes tegevuskohtades, kus teenuse osutamine on ressursimahukam. Peresarnaste üksuste puhul on vajalik väiksem teenuse saajate arv rühmas ja suurem personalitugi. Sellest tulenevalt on nende teenuse maksumus kõrgem ning vajab täiendavat rahastamist, et tagada teenuse jätkusuutlikkus ja kvaliteet. Erihoolekandeteenuse osutamisel eelistatakse peresarnaseid väiksema mahuga teenusüksusi, kuna need tagavad koduse ja turvalise keskkonna, võimaldavad individuaalset lähenemist ning toetavad teenuse saaja iseseisvuse arengut. Aastatel 2026–2027 toetatakse autismispektrihäirega inimestele 12 uue ööpäevaringse erihooldusteenuse teenuskoha loomist ja täiendavalt 12 ööpäevaringse erihooldusteenuse teenuskoha rahastamist. Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse määrust nr 56. Paragrahvi 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse määruse § 11 lõike 4 punkti 3 ja lõike 51 punkti 2. Muudatusega jäetakse kogukonnas elamise teenuse, ööpäevaringse erihooldusteenuse ning päeva- ja nädalahoiuteenuse maksimaalse maksumusega kaetavate kulude hulgast välja kulu voodipesule ning selle soetamise ja hooldamisega seotud kulu. Edaspidi kaetakse see kulu teenust saava isiku poolt makstava omaosaluse arvelt. Määruse nr 56 § 11 lg 6 punkti 2 kohaselt kaetakse omaosaluse arvelt isiku majutamisega seotud kulud, mida ei ole toodud määruse § 11 lõigetes 4 ja 51. Seega kui eelnõuga jäävad kulutused voodipesule § 11 lõigetest 4 ja 51 välja, kuuluvad need kulud katmisele omaosaluse alt, sest tegemist on majutamisega seotud kuludega. Muudatus jõustub 1. aprillil 2026. a, sest sellest ajast planeeritakse tõsta riigieelarvega ka omaosalust. Senine praktika on olnud tõsta teenuse saaja omaosalust 1. jaanuaril koos uue eelarveaasta algusega. Kuna teenuse saaja sissetulek (töövõimetoetuse päevamäär ja rahvapension) muutub 1. aprillil, on edaspidi mõistlik omaosalustasu korrigeerimine siduda nende muudatustega. Selline lähenemine tagab, et inimene ei pea oma sissetulekust rohkem tasuma. Samuti kehtib endiselt reegel, et inimesele peab peale omaosaluse maksmist alles jääma vähemalt 15% tema sissetulekust ning SKA hüvitab ka edaspidi tasu nende eest, kes omaosalust täies mahus maksta ei jõua. 2 Paragrahvi 1 punktiga 3 muudetakse määruse § 2 lõiget 1. Muudatuse tulemusena on igapäevaelu toetamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 219 eurot kalendrikuus varasema 206 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse määruse § 2 lõiget 11. Muudatuse tulemusena on autismispektriga täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 2058 eurot varasema 1759 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse määruse § 2 lõiget 12. Muudatuse tulemusena on suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 80 eurot ööpäevas varasema 75 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 6 muudetakse määruse § 2 lõike 12 punktis 3 ja lõike 14 punktis 3 toodud igapäevaelu toetamise teenuse osutamise tingimusi. Muudetakse viidet ministri määrusele, millele peab majutuseks kasutatava teenuse osutamise koht magamistoa osas vastama. Määruses toodud viide sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile” § 4 lg 3 punktile 1 ja §-le 6 asendatakse viitega sotsiaalministri 12. novembri 2025. a määruse nr 62 „Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel“ § 9 lg 1 punktile 1 ja lõigetele 2–7. Sisulisi suuri muudatusi ei tehta, uue määruse sätted, millele viidatakse, on samasisulised varem kehtinud määrusega. Määruse § 2 lõike 12 punktis 3 ja lõike 14 punktis 3 toodud igapäevaelu osutamise teenuse osutamine lõpeb ajapikku seoses päeva- ja nädalahoiuteenuse loomisega alates 1. jaanuarist 2025. a. Vastavalt määruse §-le 45 tasutakse viidatud lõigetes reguleeritud igapäevaelu toetamise teenuse eest veel juhul, kui isikule on suunamisotsus väljastatud enne 1. jaanuari 2025. a. Paragrahvi 1 punktiga 7 muudetakse määruse § 2 lõiget 13. Muudatuse tulemusena on suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 64 eurot päevas varasema 60 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 8 muudetakse määruse § 2 lõiget 14. Muudatuse tulemusena on suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajaval mõõduka intellektipuudega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 54 eurot ööpäevas varasema 51 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 9 muudetakse määruse § 2 lõiget 15. Muudatuse tulemusena on suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajaval mõõduka intellektipuudega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 43 eurot päevas varasema 41 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 10 muudetakse määruse § 2 lõiget 2. Muudatuse tulemusena on töötamise toetamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada nimetatud teenust maksimaalse maksumusega 202 eurot kalendrikuus varasema 190 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 11 muudetakse määruse § 2 lõiget 3, mille kohaselt on toetatud elamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada nimetatud teenust maksimaalse maksumusega 317 eurot kalendrikuus varasema 299 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 12 muudetakse määruse § 2 lõiget 4. Muudatuse tulemusena on kogukonnas elamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada nimetatud teenust maksimaalse maksumusega 676 eurot kalendrikuus varasema 634 euro asemel. 3 Paragrahvi 1 punktiga 13 muudetakse määruse § 2 lõiget 41. Muudatuse tulemusena on päeva- ja nädalahoiuteenust saama õigustatud isikul õigus saada nimetatud teenust maksimaalse maksumusega 80 eurot ööpäevas varasema 75 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 14 muudetakse määruse § 2 lõiget 42. Muudatuse tulemusena on päeva- ja nädalahoiuteenust saama õigustatud isikul õigus saada nimetatud teenust maksimaalse maksumusega 64 eurot päevas varasema 60 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 15 muudetakse määruse § 2 lõiget 5. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 1 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 878 eurot kalendrikuus varasema 824 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 992 eurot kalendrikuus varasema 926 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 992 eurot kalendrikuus varasema 926 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1122 eurot kalendrikuus varasema 992 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 16 muudetakse määruse § 2 lõiget 51. Muudatuse tulemusena on autismispektriga täisealisel isikul õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 5983 eurot varasema 5521 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 17 muudetakse määruse § 2 lõiget 6, milles on sätestatud ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 2 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1258 eurot kalendrikuus varasema 1176 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1404 eurot kalendrikuus varasema 1305 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1404 eurot kalendrikuus varasema 1305 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1574 eurot kalendrikuus varasema 1461 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 18 muudetakse määruse § 2 lõiget 61, milles on sätestatud äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimestele osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne 4 maksumus. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 3 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1372 eurot kalendrikuus varasema 1278 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1603 eurot kalendrikuus varasema 1490 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1603 eurot kalendrikuus varasema 1490 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1775 eurot kalendrikuus varasema 1648 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 19 muudetakse määruse § 2 lõiget 7, mille järgi on kohtumäärusega ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikule osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus 2737 eurot kalendrikuus varasema 2553 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 20 täiendatakse määrust §-ga 21. Lisatava §-ga 21 sätestatakse erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus uue teenuskoha loomisel autismispektrihäirega isikule ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel. Autismispektrihäirega isikul on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 11 667 eurot kuni kolm kuud, kui teenust osutatakse teenuskohal, millele on antud tegevusluba pärast 1. jaanuari 2026 ja mille teenuse osutamise eest ei ole SKA eelnevalt hüvitanud teenuse osutajale kulusid vähemalt kolm kuud käesoleva lõike alusel. Teenuseosutajale hüvitatakse teenuse osutamise kulud viidatud ulatuses kolme kuu jooksul alates isiku teenusele asumisest. Toetusmeede aitab katta personali koolitamise, keskkonna kohandamise ja vajalike tugisüsteemide loomise kulu. Teenuseosutaja peab tagama, et keskkond vastab sihtrühma vajadustele ning personalil on vajalik väljaõpe ja oskused äärmusliku kahjustava käitumisega inimeste toetamiseks. Toetus motiveerib uusi teenuseosutajaid looma teenuskohti suurema toetusvajadusega sihtrühma jaoks, tagab teenuse järjepidevuse ning vähendab olukordi, kus abivajajad jäävad teenuseta sobiva teenuskoha puudumise tõttu. Meetme rakendamine on ennetav samm, mis tugevdab kogu erihoolekandesüsteemi võimekust ja kvaliteeti. Tingimuse, mille kohaselt teenuskohal teenuse osutamise eest ei ole SKA eelnevalt hüvitanud teenuse osutamise kulusid vähemalt kolm kuud, kehtestamine on vajalik seetõttu, et juhul, kui esimesena teenusele suunatud isiku eest ei hüvitata kulusid suurema maksimaalse maksumuse ulatuses kolm kuud, siis jätkatakse järgmisena uuele teenuskohale teenusele suunatud isiku eest kõrgemas maksimaalses määras tasumist, aga kokku mitte rohkem kui kolme kuu eest. Paragrahvis 2 on sätestatud määruse jõustumine 1. jaanuaril 2026. a. Määruse § 1 punkt 6 jõustub üldises korras, sest tegemist on viitega määrusele, mis on juba jõustunud. Määruse § 1 punktid 1 ja 2 jõustuvad 1. aprillil 2026. a, sest sellest ajast alates tõuseb 2026. aasta riigieelarve seaduse kohaselt teenusel olevate isikute makstav omaosalus. 5 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatused mõjutavad erihoolekandeteenuse osutajaid, teenuse saajaid, erihoolekande töötajaid, SKA-d ning avaliku sektori kulusid ja tulusid. Mõju esineb peamiselt kolmes valdkonnas: sotsiaalne mõju, majanduslik mõju ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. 4.1. Erihoolekande maksimaalsed maksumused Erihoolekandeteenuse saajad Muudatused puudutavad kõiki erihoolekandeteenuse saajaid. 31.09.2025 seisuga sai erihoolekandeteenuseid 6249 inimest 7765 teenuskohal. Erihoolekandeteenuste järjekorras oli 06.10.2025 seisuga 2404 inimest1. Muudatus mõjutab erihoolekandeteenuse saajaid kaudselt, kuid oluliselt. Teenuste rahastamise suurendamise eesmärk on tagada teenuseosutajate võimekus pakkuda kvaliteetset teenust, seda nii piisava hulga ja kompetentsete töötajate kui klientide füüsilist ning vaimset heaolu säilitavate ja arendavate teenuste või vahendite abil. le pakutavate arengut toetavate teenuste või ning leida kvalifitseeritud töötajaid, kes ka püsivalt tööle jääksid. Kvalifitseeritud ja püsiva personali abil on inimestel võimalik saada kvaliteetsemat teenust, mis aitab kaasa nende seisundi säilitamisele ja/või parandamisele. Erihoolekandeteenuse pakkujad Muudatus mõjutab kõiki erihoolekandeteenuse pakkujaid. 2024. aasta lõpu seisuga osutas erihoolekandeteenuseid 232 asutust2. Kõigist Eesti ettevõtetest moodustavad need väikese osa. Erihoolekandeteenuse hinnamuudatuste eesmärk on viia kehtivad teenuste maksumused lähemale kulumudeli hinnale, tagades teenuse jätkusuutlikkuse ja kvaliteedi. 2025. aastal moodustab teenuse maksumus kulumudeli hinnast ligikaudu 76%. Kavandatud muudatused võimaldavad alates 2026. aastast tõsta teenuse rahastamise taset umbes 78%-ni kulumudeli hinnast. Teenuste rahastamise korrigeerimine loob teenuseosutajatele võimaluse leevendada majanduskulude kasvu mõju, mis on viimastel aastatel oluliselt suurendanud teenuseosutajate kulukoormust. Muudatusel on oluline majanduslik mõju erihoolekandeteenuse pakkujatele, kuna see toetab teenuse kättesaadavust, kvaliteeti ja stabiilsust. Samuti loob muudatus võimaluse maksta töötajatele konkurentsivõimelisemat töötasu, mis on kriitiline kvalifitseeritud tööjõu hoidmiseks ja teenuse kvaliteedi parandamiseks. Tegevusjuhendajate tööjõukulu moodustab olulise osa teenuse hinnast (kulumudeli kohaselt 2025. aastal ligi 75%). 2024. aasta lõpu seisuga töötas erihoolekandes 2065 teenuse saajatega tegelevat põhitöötajat3. Kõigist tööga hõivatud 15–74-aastastest inimestest (698,6 tuhat) moodustas see Eestis 2024. aastal umbes 0,3%4. Tegevusjuhendajate palka on seni teenuseosutajatel õnnestunud igal aastal tõsta ja tegevusjuhendajate keskmine palk on perioodil 2019–2024 pidevalt kasvanud, sh aastate 1 SKA, 2025 2 SKA, 2025. Sotsiaalministeeriumi arvutused riikliku statistika aruandeks. 3 Hooldustöötaja, tegevusjuhendaja, abihooldustöötaja, õde, sotsiaaltöötaja, huvijuht, muu töötaja. 4 Statistikaamet, 2025. 6 2022 ja 2023 võrdluses kiiremas tempos kui Eesti keskmine palk (vastavalt tegevusjuhendajatel 13%5 ja Eesti keskmine 11,4%6). Sellegipoolest ei saa tegevusjuhendajate palgaga rahul olla. 2023. aasta ja 2024. aasta võrdluses kasvas Eesti keskmine palk kiiremini kui tegevusjuhendajate palk (vastavalt 8,1%7 ja 6,4%8). Ka väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse hooldustöötajate keskmine palk kasvas perioodil 2021– 2024 kiiremas tempos (3–8 protsenti enam) kui tegevusjuhendajate palk. Samuti kasvas erihoolekande põhitöötajate9 palk samal perioodil kiiremas tempos (1,8 protsenti)10. Joonis 1. Erihoolekande tegevusjuhendajate* ja põhitöötajate, väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse hooldustöötajate ja Eesti keskmise palga kasvu võrdlus perioodil 2021–2024 (Allikas: s- ja h-veebi hoolekandestatistilised aruanded) 2 500 18,0% 1 981 16,0% 2 000 1 832 14,0% 1 645 1 5101 432 12,0% 1 500 1 3171 3591 324 1 401 1 1661 1681 177 10,0% 8,0% 1 000 6,0% 500 4,0% 2,0% 0 0,0% 2022 2023 2024 Erihoolekande tegevusjuhendajad Üldhoolduse hooldustöötajad Erihoolekande põhitöötajad Eesti keskmine Erihoolekande tegevusjuhendajate muutus, % Üldhoolduse hooldustöötajate muutus, % Erihoolekande põhitöötajate muutus, % Eesti keskmise muutus, % *2024. aasta kohta kajastatakse tegevusjuhendajate, erihoolekande põhitöötajate ja hooldustöötajate oktoobrikuu keskmist palka, mis võib 2024. aasta tulemusi võrreldes varasemaga mõjutada. Varasematel aastatel kajastati aasta keskmist. Mõju riigiasutustele, avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatus mõjutab ka avaliku sektori kulusid. 2024. aasta andmetel kulus erihoolekandeteenuste osutamiseks riigieelarvest kokku ligi 51,49 mln eurot11. Kui arvestada, et erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi suurendatakse 1. jaanuarist rakenduva muudatuse tulemusel olenevalt teenusest 4,9–17,0%, kasvab muudatuse jõustumise järel riigieelarveliste vahendite kasutamine. Riigieelarves on kate selleks planeeritud. Tegemist on kogu riigieelarve kulude-tulude mõttes väheolulise mõjuga. Täpsemalt on kulud toodud peatükis 5. 4.2. Isiku omaosaluse kulud Alates 1. aprillist 2026. aastal katavad kogukonnas elamise teenuse, ööpäevaringse erihooldusteenuse ning päeva- ja nädalahoiuteenuse saajad voodipesu soetamise ja 5 SKA, 2025. 6 Statistikaamet, 2025. 7 Samas. 8 SKA, 2025. 9 2024. aastal hooldustöötaja, tegevusjuhendaja, abihooldustöötaja, õde, sotsiaaltöötaja, huvijuht, muu töötaja. Varasematel aastatel lisaks logopeed, eripedagoog, psühholoog, kutsenõustaja, psühhoterapeut, füsioterapeut, tegevusterapeut, arst. 10 SKA, 2025. 11 SKA, 2025 7 hooldamisega seotud kulud ise, läbi isiku omaosaluse. Varasemalt kaeti need kulud teenuse maksimaalsest maksumusest. Muudatusel on mõju teenuse saajate ja nende lähedaste toimetulekule, kuid vähesel määral, kuivõrd lisanduv kulu ei ole suur. Samuti arvestatakse, et omaosaluse suurenemine toimuks kooskõlas teenuse saaja sissetuleku (peamiselt töövõimetoetuse päevamäär ja rahvapension) kasvuga, et vähendada hinnakasvu mõju sihtrühmale. Ebasoovitavat mõju vähendab ka endiselt kehtiv reegel, et inimesele peab peale omaosaluse maksmist alles jääma vähemalt 15% tema sissetulekust ning SKA hüvitab omaosaluse nende inimeste eest, kes seda täies mahus tasuda ei jõua. Muudatusel on vähene mõju ka riigieelarvele. Täna moodustavad voodipesu soetamise ja hooldamisega seotud kulud SKA hinnangul umbes 0,8% teenuskoha kuumaksumusest. Edaspidi on võimalik voodipesu soetamise ja hooldamisega seotud kogukonnas elamise teenuse, ööpäevaringse erihooldusteenuse ning päeva- ja nädalahoiuteenuse maksimaalsete maksumuste eelarvest katta veidi suuremas osas teenuse saajatega seotud kulusid, millel on kaudne positiivne mõju ka teenuse saajatele endale. 4.3. Autismispektrihäirega isiku ööpäevaringne erihooldusteenus Muudatusel on mõju teenuse saajatele, kuna toetusmeetme eesmärgiks on katta autismispektrihäirega isiku teenuskoha ettevalmistamise kulud ja teenuse vajajal on seeläbi suurem võimalus teenusele saada. Aastatel 2026–2027 toetatakse autismispektrihäirega inimestele 12 uue ööpäevaringse erihooldusteenuse teenuskoha loomist. Kõigist tänastest teenuse vajajatest moodustavad nad väikese, kuid olulise osa. 26.11.2025 seisuga on antud teenuse järjekorras 32 inimest. Selleks, et teenuskohtade kasutus oleks efektiivsem, seatakse nõue, et juhul kui esimesena teenusele suunatud isiku eest ei hüvitata kulusid suurema maksimaalse maksumuse ulatuses kolm kuud, siis jätkatakse järgmisena uuele teenuskohale suunatud isiku eest kõrgemas maksimaalses määras tasumist. Kokku mitte rohkem kui kolme kuu eest. Samuti on muudatusel mõju neile teenusepakkujatele, kellel oleks huvi teenuskohti luua, kuid kes ei ole seda täna rahaliste võimaluste puudumisel saanud teha. Toetusmeede aitab katta personali koolitamise, keskkonna kohandamise ja vajalike tugisüsteemide loomise kulu. Muudatusel on mõju ka riigieelarve kuludele ja tuludele. 2026. aastal kulub autismispektrihäirega isikutele kuue täiendava koha loomiseks SKA hinnangul veidi üle 200 000 euro (kohad luuakse aasta keskel). 12 koha maksumus aastas koos lisanduva toetusmeetmega on 2028. aastast alates ligi 836 000 eurot. Tegemist on kogu riigieelarve kulude-tulude mõttes väheolulise mõjuga. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuste eesmärk on tagada erihoolekandeteenuste jätkusuutlik rahastamine, arvestades teenuseosutajate kasvavaid kulusid. Muudatused võimaldavad suurendada teenuste rahastust, luua eeldused täiendavateks teenusekohtadeks ja parandada teenuse kättesaadavust. Määruse rakendamiseks eraldatakse 2026. aasta riigieelarve seadusega lisavahendeid summas 4,16 mln eurot. Muudatused aitavad teenuseosutajatel tulla toime järjest suurenevate kuludega. Tabel 1. Erihoolekandeteenuste hetkel kehtivad ja alates 01.01.2026 kehtima hakkavad maksimaalsed maksumused ühes kuus ning maksumuste kasvuprotsent (Allikas: SKA) Teenuse Kehtiv teenuse Maksumuse kasv maksimaalne Teenus maksimaalne (praegu vs. maksumus alates maksumus, € 01.01.2026), % 01.01.2026, € Igapäevaelu toetamise teenus 206 219 6,3 8  Teenuse Kehtiv teenuse Maksumuse kasv maksimaalne Teenus maksimaalne (praegu vs. maksumus alates maksumus, € 01.01.2026), % 01.01.2026, € Igapäevaelu toetamise teenus (pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumisega autistid) 1759 2058 17 Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi 75/ööpäev; 80/ööpäev; vajavale raske, sügava, muu 51/päev; kokku 54/päev; kokku 6,7 (arvestades täpsustatud või täpsustamata 1725 eurot 1840 eurot 23 ööpäeva intellektihäirega täisealisele 23 ööpäeva eest 23 ööpäeva eest maksimaalset inimesele maksimaalselt maksimaalselt maksumust) Igapäevaelu toetamise teenus 51/ööpäev; 54/ööpäev; suures mahus järelevalvet ja 41/päev; kokku 43/päev; kokku 5,9 (arvestades kõrvalabi vajavale mõõduka 1173 eurot 1242 eurot 23 ööpäeva intellektihäirega täisealisele 23 ööpäeva eest 23 ööpäeva eest maksimaalset inimesele maksimaalselt maksimaalselt maksumust) 75/ööpäev; 80/ööpäev; 60/päev; kokku 64/päev; kokku Päeva ja- nädalahoiuteenus 1725 eurot 1840 eurot 23 ööpäeva eest 23 ööpäeva eest maksimaalselt maksimaalselt 6,7 Töötamise toetamise teenus 190 202 6,3 Toetatud elamise teenus 299 317 6,0 Kogukonnas elamise teenus 634 676 6,6 Ööpäevaringne erihooldusteenus 824 878 6,6 Ööpäevaringne erihooldusteenus (kuni 10 või 12 inimest üksuses) 926 992 7,1 Ööpäevaringne erihooldusteenus (kuni 6 inimest üksuses) 992 1122 13,1 Ööpäevaringne erihooldusteenus (pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumisega autistid) 5521 5983 8,4 Ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega isikule 1278 1372 7,4 Ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega isikule (kuni 10 või 12 inimest üksuses) 1490 1603 7,6 Ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega isikule (kuni 6 inimest üksuses) 1648 1775 7,7 Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga isikule 1176 1258 7,0 9  Teenuse Kehtiv teenuse Maksumuse kasv maksimaalne Teenus maksimaalne (praegu vs. maksumus alates maksumus, € 01.01.2026), % 01.01.2026, € Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga isikule (kuni 10 või 12 inimest üksuses) 1305 1404 7,6 Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga isikule (kuni 6 inimest üksuses) 1461 1574 7,7 Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule 2553 2737 7,2 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a, kui algab uus eelarveaasta. Määruse § 1 punkt 6 jõustub üldises korras. Määruse § 1 punktid 1 ja 2 jõustuvad 1. aprillil 2026. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, MTÜ-le Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Tegevusjuhendajate Liidule ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale. 10 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/25-1347 - Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.12.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8b55b369-7fb3-4c3e-bbbf-889e343e0874 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8b55b369-7fb3-4c3e-bbbf-889e343e0874?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main