Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

03.12.2025 TÄIENDAV SEISUKOHT [ärisaladus eemaldatud] Riigihange: „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) arendustööd“ viitenumber: 298530 Vaidlustaja: Aktsiaselts Fujitsu Estonia registrikood: 10239452 Esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TEGOS e-post: [email protected] Hankija: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus registrikood: 70009770 Esindaja: Ave Liina Antonik, õigustiimi juht e-post: [email protected] Kolmas isik: Iglu OÜ registrikood: 12397439 e-post: [email protected] [email protected] 1. ASJAOLUD 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) menetluses on Aktsiaseltsi Fujitsu Estonia (vaidlustaja) vaidlustus Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (hankija) riigihankes „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) arendustööd“ (vr 298530). Menetlusse on kaasatud Iglu OÜ (kolmas isik), kelle pakkumus jääks riigihankes 4. kohale, kui hankija hindamisotsus oleks õiguspärane. 1.2. 27.11.2025 esitasid hankija ja kolmas isik vastuse vaidlustusele. 1.3. VAKO on võimaldanud esitada täiendavaid seisukohtasid kuni 03.12.2025. 2. PÕHJENDUSED 2.1. Hankija ega kolmanda isiku vastus vaidlustusele ei võimalda järeldada, et vaidlustaja pakkumusele on hindamise kriteeriumis „Proovitöö 2“ (Proovitöö kriteerium 2) antud õigesti 15 punkti 30-st. Advokaadibüroo TEGOS AS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610  A. Komponendid moodustavad loogilise kasutajateekonna (põhjendus 1) 2.2. Esimene hankija põhjendus oli järgmine: „[ärisaladus. Tööala esmavaade ei paku oodatud teavet.“ 2.3. Vaidlustaja selgitas vaidlustuses, et [ärisaladus] ei saa tekitada kasutajates segadust, kuna [ärisaladus]. See on kooskõlas valdkonna praktika ja isikuandmete kaitse põhimõtetega. 2.4. Kolmas isik viitab, et pakkumuste sisuline hindamine kuulub hankija eksperthinnangu ja kaalutlusõiguse valdkonda, mida VAKO ei saa ümber hinnata.1 See on ebaõige. VAKO ei saa kaalutlusõigust teostada hankija eest (HKMS § 158 lg 3). Sellest hoolimata on VAKO kohustatud kontrollima sisuliselt hankija hinnangute põhjendatust, minnes kaugemale ilmselgete vigade testist.2 Hankija kaalutlusruum ei tähenda, et hindamisel saab esitada mis tahes põhjendusi ja pakkujad peavad sellega n-ö leppima. See tähendaks, et üht laadi hankija otsuste puhul (hindamisotsused) ei ole ettevõtjatele tagatud kaitsepõhiõigust (PS § 13). Sellist suunist pole kohtud andnud. 2.5. Kolmas isik viitab vastuses vaidlustusele kohtupraktikale, mida ei ole olemas või millel puudub sisu, mille kolmas isik sellele omistab: a. Kolmas isik viitab VAKO lahendi nr 173-20/222923 punktile 12. See lahend ei käsitle hindamisotsust. Viidatud punktil on järgmine sisu: „Eelnevast lähtuvalt lõpetab vaidlustuskomisjon vaidlustusmenetluse RHS § 197 lg 1 p 3 alusel seoses vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega hankija poolt. RHS § 197 lg-st 8 tulenevalt ei hinda vaidlustuskomisjon vaidlustuse põhjendatuks tunnistamise korral vaidlustatud otsuse õiguspärasust.“ Kolmanda isiku vastuse lõpus on märgitud, justkui oleks vastuses viidatud ka VAKO otsustele „9-20, 168-19 ja 9-22“, kuid tekstis neile viidet pole. b. Kolmas isik viitab Riigikohtu lahendi nr 3-15-1976/52 punktile 20. Sellist Riigikohtu lahendit ei ole olemas. On olemas Tartu Halduskohtu lahend numbriga 3-15- 1976/14, kuid see pole hankevaidlus, vaid Tartu Vangla ja kinnipeetava vaheline vaidlus, milles kinnipeetav heidab ette tema eksponeerimist vangla külastajatele. c. Kolmas isik viitab Euroopa Kohtu lahendi nr C-252/10 P punktile 31, lahendi nr C- 6/15 punktile 23 ja lahendi nr C-368/10 punktile 56. Need viited on õiged, kuid toetavad vaidlustaja positsiooni (hankija ei tohi hinnata pakkumusi viisil, mida ta pole pakkujatele teatavaks teinud), mistõttu on nendele vaidlustaja viidanud ka ise – vt vaidlustuse joonealune märkus nr 9. Hankija on seda keeldu rikkunud. 2.6. Hankija heidab vastuses vaidlustusele ette [ärisaladus], mis tekitab mulje, et süsteemil pole sisu, midagi pole laetud või töötab valesti.3 Etteheide on asjakohatu: a. Hindamismetoodika kohaselt pidi hankija hindama seda, kas kasutatud komponendid „moodustavad loogilise kasutajateekonna“. [ärisaladus] ei ole hindamise alus. Oluline on see, kas avaleht toetab tööprotsessi alustamist. 1 Kolmanda isiku vastus vaidlustusele, p I. 2 RKHKo 3-20-1198, p 17. 3 Hankija vastus vaidlustusele, p 1.8. 2/6  Hankija ei saa pärast pakkumuste esitamist asuda sisustama oma tegelikke ootusi erinevalt hindamismetoodikas sätestatust.4 b. [ärisaladus]. [ärisaladus]. Seega ei saa väita, et vaidlustaja lahendus ei toeta loogilise kasutajateekonna algfaasi, vaid on just vastupidi selleks kujundatud. See on teadlik ja põhjendatud disainivalik, mis [ärisaladus]. c. Kasutajal ei saa tekkida muljet, et süsteemil pole sisu, midagi pole laetud või töötab valesti. [ärisaladus]. 2.7. Hankija heidab ette, et [ärisaladus].5 Etteheide on asjakohatu. Hindamismetoodika ega proovitöö dokument ei näe ette [ärisaladus]. Kui hankija soovis [ärisaladus], pidi ta nõnda RHADis sätestama. Puudulikult koostatud RHADi eest vastutab hankija.6 Kehtiva RHADi kohaselt on oluline kasutajateekonna loogilisus. Kuna STAR2 puhul algab töö [ärisaladus]. 2.8. Hankija väidab, et võrdlus [ärisaladus] ning teiste tööriistadega pole asjakohane, kuna sotsiaaltöö korraldamiseks kasutatavas süsteemis on [ärisaladus]. 7 Hankija väide on ebaõige ja vastuoluline: a. [ärisaladus]. b. [ärisaladus]. Kasutajateekonna loogilisus sellest kuidagi ei muutu. Just seda pidi hankija hindamismetoodika kohaselt hindama. c. [ärisaladus]. [pildid – ärisaladus] 2.9. Hankija väidab, [ärisaladus].8 Hankija väide on eksitav: a. [ärisaladus]. b. Hankija soovib lausele anda sisu, mida sellel asjakohaseid tõlgendamisreegleid kasutades pole. Hankijal pole RHADi tõlgendamisel eelisõigust. 9 Oleks selgelt ebaloogiline tõlgendada [ärisaladus]. Selliselt ei saanud hankija ühegi pakkuja puhul avalehte hinnata, kuna selline nõue pole praktikas tehtav. [ärisaladus]. [pildid – ärisaladus] 2.10. Vastuseks vaidlustaja viitele vaikimisi andmekaitse põhimõttele väidab hankija, et proovitöö nõuetes ei olnud kohustust arvestada andmekaitse nõuetega ning seda kohustust ei tulene ka seadusest.10 Hankija väide on vastuoluline ja eksitav: a. Hankija heidab vaidlustajale ette puuduseid, mida hindamismetoodikas pole ja mida ei saa sellest mõistlikult tuletada ([ärisaladus]). Vastuoluline on teisalt väita, et ei kohaldu isikuandmete kaitse põhimõtted, mis soosib [ärisaladus] kasutamist ja millest lähtuvad turuosalised teiste analoogsete tööriistade disainimisel. 4 VAKO 156-23/263446, p 9.3. 5 Hankija vastus vaidlustusele, p 1.9. 6 RKHKo 3-3-1-24-13, p-d 38—39. 7 Hankija vastus vaidlustusele, p 1.9. 8 Hankija vastus vaidlustusele, p 1.8. 9 TlnRnKo 3-23-2608, p 14. 10 Hankija vastus vaidlustusele, p 1.10. 3/6  b. Asjakohasus puudub sellel, et andmekaitse põhimõtetega arvestamist ei näe RHAD otsesõnu ette. Hanketingimusi tuleb tõlgendada lähtuvalt mõistliku isiku arusaamast, kelleks on riigihangetes hankelepingu esemega seotud valdkonna spetsialistid. 11 Muu hulgas tuleb üldtunnustatud tõlgendamisreeglite kohaselt arvestada valdkonna tavaga (VÕS § 29 lg 5 p-d 5 ja 6). Kuna STAR2 kuvab tundlikke isikuandmeid, ei ole [ärisaladus] valdkonna tavaga kooskõlas. Olukorras, kus RHAD otsesõnu ei näe ette üht- ega teistpidi, ei saa pakkujatelt eeldada hindamismetoodika tõlgendamist valdkonna tavaga vastupidiselt. 2.11. Ebaõige on ka hankija väide, et vaikimisi andmekaitse põhimõte ei kohaldu, kuna [ärisaladus] toimub rollipõhiselt. 12 Rollipõhiselt on lahendatud ka terviseandmetele ligipääs tervishoiuasutuses või finantsandmetele pangas, aga sellest hoolimata ei tohi vaikimisi andmekaitse põhimõttest tulenevalt [ärisaladus] (GDPR art 25 lg-d 1 ja 2). [ärisaladus]. Sotsiaaltöös on kokkupuude tundlike isikuandmetega ja seal kehtivad samad põhimõtted. 2.12. Vaidlustaja toonitab, et hindamismetoodika kohaselt on oluline see, kas kasutajateekond on loogiline. Ebaloogilisust võiks tekitada teabe puudumine või peidetud navigatsioon. Vaidlustaja lahenduses pole ühtegi sammu, kus kasutaja tegelikult takerdub või ei leia vajalikku teavet. Kui hankija väidab, et esmavaade on ebaselge, peaks ta suutma kirjeldada konkreetset kasutajaülesannet, mida kasutaja ei saa täita. Hankija pole midagi sellist esile toonud, vaid kõneleb abstraktsest ebaselgusest. 2.13. Kokkuvõttes on hankija esimene põhjendus punktide vähendamiseks ebaõige. Nagu vaidlustaja selgitas, on kogu hindamisotsus juba ainuüksi seetõttu õigusvastane, kuna esimene põhjendus moodustab kaalutlusotsusest pool. Pole võimalik veenduda, et esimese põhjenduse äralangemisel oleks hankija teinud sama kaalutlusotsuse.13 B. Komponentide kasutus on üheselt mõistetav (põhjendus 2) 2.14. Teine hankija põhjendus oli järgmine: „[ärisaladus] - taoline lahendus jääb arusaamatuks ning vajab lisaselgitust, miks [ärisaladus].“ 2.15. Vaidlustaja selgitas vaidlustuses, et [ärisaladus]. Vaidlustaja lahendus toetab niiviisi paindlikku tööstiili. 2.16. Hankija väidab, et [ärisaladus]. 14 See väide vaidlustaja lahenduse kohta on asjassepuutumatu, kuid igal juhul ebaõige. 2.17. Tegemist on uue põhjendusega. Hankija otsuse õiguspärasust on võimalik hinnata üksnes põhjenduste alusel, mis tehti teatavaks otsuse vastuvõtmisel.15 Otsuses on põhjendus: vajab lisaselgitust, miks [ärisaladus]. Otsuses ei ole põhjendust: põhjendamatu on [ärisaladus]. 11 TlnRnKo 3-16-1756, p 10; VAKO 129-17/188794, p 22; TrtRnKo 3-13-2040, p 21; VAKO 129-17/188794, p 22; TlnHKo 3-23-2608, p 10; VAKO 25-18/192753, p 15. 12 Hankija vastus vaidlustusele, p 1.10. 13 VAKO 9-20/216811, p 13. 14 Hankija vastus vaidlustusele, p 1.11. 15 VAKO 53-20/218279, p 26. 4/6 2.18. Need on kaks põhimõtteliselt erinevat põhjendust, kuigi teatud sõnad kattuvad. Hankija on tõenäoliselt mõistnud, et tema esimene põhjendus ei ole asjakohane. Nagu hankija ise ka ütleb: „[ärisaladus].“ 16 See on vastus küsimusele, miks on [ärisaladus]. Vaidlustaja selgitas seda ka vaidlustuses. 2.19. Täiendavate põhjenduste esitamine vaidlustusmenetluses ei muuda otsust tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks.17 Vaidlustaja ei käsitlenud hankija uut põhjendust vaidlustuses, kuna seda polnud võimalik otsusest välja lugeda. Nagu ringkonnakohus on selgitanud: „Hankemenetluse läbiviimine muutuks sisutuks, kui hankijal oleks lubatud alles kohtumenetlusega paralleelselt läbi viia vajalik tuvastamine, hindamine ja kaalumine. See kahjustaks ebamõistlikult ka teisi pakkujaid, sest lihtsustatult väljendudes oleks neil korrektse haldusmenetluse läbiviimise saavutamiseks vajalik algatada ka kohtumenetlus, riskides sealjuures võimalusega, et nende kanda jäävad menetluskulud, kui hankijal õnnestub tagantjärele seoses oma otsustusega ära näidata piisavad selgitused ja põhjendused.“18 2.20. Hankija uus põhjendus on igal juhul ebaõige. [ärisaladus]. 2.21. Hankija väidab, et [ärisaladus]. 19 Vaidlustaja on nõus: sel põhjusel ongi [ärisaladus]. Hankija ei nimeta ühtegi kasutatavuse kriteeriumi, mida vaidlustaja lahendus rikub. 2.22. Hankija väidab, et tööd hinnates ei olnud komponentide valik üheselt mõistetav, mistõttu on 15 punkti andmine põhjendatud.20 Hindamismetoodikas kasutatud sõnastust „üheselt mõistetav“ ei saa tõlgendada nii, et n-ö mõistetamatus võib olla põhjendamatu. Sellise tõlgenduse puhul muutub see metoodika täielikult läbipaistmatuks (RHS § 3 p 1), kuna hankija saab suva järgi otsustada, milline pakkuja edukaks osutub – mõeldes välja ebaselguse, mida pakkumuses tegelikult pole. Kui lahendus on arusaamatu, peaks olema nimetatud konkreetne samm, mida ei saanud täita või kus kasutajateekond katkeb. Midagi sellist pole hankija esile toonud. 2.23. Kokkuvõttes on ka hankija teine põhjendus (ka uus põhjendus) punktide vähendamiseks ebaõige. Nagu esimese põhjenduse puhul, on kogu hindamisotsus juba ainuüksi seetõttu õigusvastane, kuna teine põhjendus moodustab kaalutlusotsusest pool. Pole võimalik veenduda, et põhjenduse äralangemisel oleks hankija teinud sama kaalutlusotsuse.21 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Ärisaladus. See versioon seisukohast on koostatud kolmandale isikule, mistõttu on sellest ärisaladus eemaldatud (need osad seisukohast, millest on otseselt või kaudselt tuletatav vaidlustaja proovitöö sisu). 3.2. Tähtaegsus. VAKO on võimaldanud esitada täiendavaid seisukohtasid kuni 03.12.2025. Seisukoht on tähtaegne. 16 Hankija vastus vaidlustusele, p 1.11. 17 RKHKo 3-3-1-74-11, p 15; RKHKo 3-3-1-13-11, p 9; RKHKo 3-3-1-49-08, p 11; RKHKo 3-3-1-81-07, p 20; RKHKo 3-3-1- 62-07, p 16; RKHKo 3-3-1-57-07, p 18; RKHKo 3-3-1-16-05, p 17; RKÜKo 3-3-1-85-10, p 44. 18 TrtRnKo 3-22-607, p 10. 19 Hankija vastus vaidlustusele, p 1.11. 20 Hankija vastus vaidlustusele, p 1.11. 21 VAKO 9-20/216811, p 13. 5/6 3.3. Esitamine. Seisukoht on esitatud VAKO-le ([email protected]) ja menetlusosalistele e-posti teel. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Erki Fels, Gregor Saluveer, vandeadvokaat vandeadvokaadi abi 6/6 03.12.2025 MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Riigihange: „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) arendustööd“ viitenumber: 298530 Vaidlustaja: Aktsiaselts Fujitsu Estonia registrikood: 10239452 Vaidlustaja esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TEGOS e-post: [email protected] Hankija: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus registrikood: 70009770 Hankija esindaja: Ave Liina Antonik, õigustiimi juht e-post: [email protected] Kolmas isik: Iglu OÜ registrikood: 12397439 e-post: [email protected] [email protected] TAOTLUS Mõista Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuselt Aktsiaseltsi Fujitsu Estonia kasuks välja menetluskulud kokku 6280 eurot, millest 1280 eurot on riigilõiv ja 5000 eurot lepingulise esindaja kulu. 1. KULUDE NIMEKIRI 1.1. Vaidlustaja menetluskuluks on tasu Advokaadibüroo TEGOS AS poolt osutatud õigusabi eest 23 töötunni ulatuses summas 5000 eurot (käibemaksuta) ja riigilõiv summas 1280 eurot. Seega kokku on vaidlustajal vaidlustusmenetluses tekkinud menetluskulusid käibemaksuta summas 6280 eurot. 1.2. Kantud kulude koosseis nähtub detailselt lisaks olevast kuluaruandest (lisa 1). Vaidlustaja kinnitab, et kõik käesolevas nimekirjas nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusasjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Fels, vandeadvokaat Lisa 1 Kuluaruanne Advokaadibüroo TEGOS AS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610  Ajaaruanne Riigihange: „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) arendustööd“ (vr 298530) Klient: Aktsiaselts Fujitsu Estonia Teenused Kuupäev Kogus Summa Kommentaarid 18.11.2025 2,20 440,00 Vaidlustuse koostamine. 19.11.2025 4,10 820,00 Vaidlustuse koostamine. 21.11.2025 5,00 1250,00 Nõupidamine kliendiga. Vaidlustus koostamine. Ärisaladuse eemaldamine. Riigilõivu tasumise korraldamine. Allkirjastamine ning VAKO-le ja menetlusosalistele edastamine. 21.11.2025 1,00 200,00 Ärisaladuseta versiooni koostamine. Allkirjastamine. 01.12.2025 1,50 300,00 Hankija ja kolmanda isiku vastuste analüüs. Kiri kliendile. 02.12.2025 5,20 1040,00 Täiendava seisukoha koostamine. 03.12.2025 1,00 200,00 Täiendava seisukoha koostamine. Allkirjastamine. 03.12.2025 3,00 750,00 Täiendava seisukoha koostamine. Menetluskulude nimekirja koostamine. Ärisaladuse eristamine. Allkirjastamine ja edastamine. Kokku h 23,00 Kokku KM-ta 5000,00 Keskmine tunnihind KM-ta 217,39 Kulu 1280,00 Riigilõiv vaidlustuselt Kokku teenus KM-ta: 6280,00 1/1