05.12.2025
KOLMANDA ISIKU VASTUS VAIDLUSTUSELE
JA
TAOTLUS TEABE VÄLJASTAMISEKS
Riigihange: „Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel“
viitenumber: 286764
Kolmas isik: MINDTITAN OÜ
registrikood: 14131800
Esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat
Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi
Advokaadibüroo TEGOS
e-post:
[email protected]
Vaidlustaja: STACC OÜ
registrikood: 11672027
REGIO OÜ
registrikood: 12971967
Esindajad: Kadri Matteus, vandeadvokaat
Merily Tamm, vandeadvokaadi abi
Advokaadibüroo Matteus
e-post:
[email protected]
[email protected]
Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus
registrikood: 70007340
e-post:
[email protected]
TAOTLUSED
1. Jätta vaidlustus rahuldamata.
2. Väljastada MINDTITAN OÜ-le ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ pakkumus.
3. Eemaldada vaidlustuskomisjoni otsusest MINDTITAN OÜ ärisaladus.
4. Jätta MINDTITAN OÜ menetluskulud ühispakkujate STACC OÜ ja REGIO OÜ kanda.
Advokaadibüroo TEGOS AS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu
[email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610
1. ASJAOLUD
1.1. 21.02.2025 avaldas Riigi Tugiteenuste Keskus (hankija) avatud hankemenetlusena läbi
viidava riigihanke „Süvaõppe kasutusvõimalused ruumiandmete hõivel“ (vr 286764)
hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD).
1.2. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse seitse pakkujat, sh ühispakkujad
STACC OÜ ja REGIO OÜ (vaidlustaja) ja MINDTITAN OÜ (kolmas isik).
1.3. 06.06.2025 otsusega tunnistas hankija edukaks vaidlustaja pakkumuse. Kolmanda isiku
pakkumus jäi teisele kohale.
1.4. Kolmas isik vaidlustas hankija 06.06.2025 otsuse osas, milles hankija oli tema
pakkumusele kriteeriumi „Proovitöö“ alakriteeriumis „Mudeli kood“ omistanud 10-st
punktist 7 ning kriteeriumi „Projektiplaan“ alakriteeriumis „Riskianalüüs“ 5-st punktist 3.
1.5. 22.07.2025 otsusega vaidlustusasjas nr 150-25/286764 jättis riigihangete
vaidlustuskomisjon (VAKO) vaidlustuse rahuldamata.
1.6. 15.09.2025 otsusega haldusasjas nr 3-25-2542 rahuldas Tallinna Halduskohus kolmanda
isiku kaebuse VAKO otsusele. Kohus leidis otsuses, et hankija oleks 06.06.2025 otsuses
toodud põhjendusi arvestades pidanud omistama kolmanda isiku pakkumusele
alakriteeriumi „Mudeli kood“ eest 10 punkti ja alakriteeriumi „Riskianalüüs“ eest 5 punkti.
Jõustunud otsus kohustas hankijat läbi viima uue hindamise.
1.7. 21.11.2025 otsusega tunnistas hankija edukaks kolmanda isiku pakkumuse (85,02
punkti). Teisele kohale jäi vaidlustaja pakkumus (84,08 punkti). Kolmanda isiku pakkumus
osutus edukaks seetõttu, et tema pakkumuse maksumus on soodsam. Muudes
kriteeriumides erinevust ei olnud.
1.8. 01.12.2025 esitas vaidlustaja hankija 21.11.2025 otsusele vaidlustuse osas, milles
hankija omistas kolmanda isiku pakkumusele alakriteeriumi „Projektiplaani kirjeldus“
(Projektiplaani kirjelduse kriteerium) eest 15 punkti.
1.9. Hankija otsus on õiguspärane. Kolmas isik ei nõustu vaidlustuses esitatud põhjendustega
ning palub jätta vaidlustuse rahuldamata. Vaidlustuse vastus sisaldab taotlust teabe
väljastamiseks.
2. PÕHJENDUSED
2.1. Vaidlustaja on hankija 21.11.2025 otsuse vaidlustanud ainult osas, milles hankija omistas
kolmanda isiku pakkumusele Projektiplaani kirjelduse kriteeriumis maksimaalsed 15
punkti. Sama palju punkte omistas hankija kolmanda isiku projektiplaani kirjeldusele
06.06.2025 otsusega.
2.2. Vaidlustaja leiab, et kolmanda isiku projektiplaani kirjeldusele oleks tulnud uuel
hindamisel anda vähem kui 15 punkti. Vaidlustaja eksib. Eelmine otsus on vaidluses
asjassepuutumatu (ptk A). Hindamiskomisjonil on hindamisel ulatuslik vabadus (ptk B) ja
hankija pole rikkunud põhjendamiskohustust (ptk C). Vaidlustaja tõlgendab jõustunud
kohtuotsust ebaõigesti (ptk D). Ebaõiged on vaidlustaja väited kolmanda isiku
projektiplaani kirjelduse kohta (ptk E).
2/9
A. Eelmine otsus on vaidluses asjassepuutumatu
2.3. Vaidlustaja näib väitvat, et 21.11 otsuse õiguspärasuse hindamisel tuleks arvestada ka
06.06 otsuse põhjendusi.1 See ei ole tõsi.
2.4. Vaidlusaluse otsuse õiguspärasuse hindamisel pole võimalik lähtuda muudest
põhjendustest kui need, mille hankija on selles otsuses esitanud.2 Haldusakti põhjendus
esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on
haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 ls 2). Vaidlusaluses otsuses ei ole viidatud 06.06
otsusele. Sellele ei saakski viidata, sest 06.06 otsus on jõustunud kohtuotsusega
tühistatud.
2.5. 06.06 otsus on seega vaidluses tervikuna asjassepuutumatu. Kui vaidlustaja soovis
jätkata vaidlust selle otsuse üle, oleks vaidlustaja pidanud esitama apellatsioonkaebuse
halduskohtu 15.09.2025 otsusele. Seda vaidlustaja ei teinud.
B. Hindamiskomisjonil on hindamisel ulatuslik vabadus
2.6. Vaidlustaja väidab, et VAKO peab sisuliselt kontrollima kolmanda isiku pakkumusele
antud hinnangute põhjendatust.3 Sellegipoolest ei asu VAKO hindamiskomisjoni rolli ega
asenda hankija põhjendusi enda omadega. VAKO ega kohus ei kontrolli hankija kui
haldusorgani otsuste kohasust õigusväliste standardite järgi. 4 See mõjutab kohtuliku
kontrolli ulatust nii kaalutlus- kui hindamisotsuste korral.5
2.7. Euroopa Kohus on korduvalt selgitanud, et hindamiskomisjonile peab jääma teatud
vabadus oma tööd korraldada ja seega võib ta korraldada oma tööd esitatud pakkumuste
analüüsimisel ja kontrollimisel, muutmata hankedokumentides või hanketeates
kehtestatud edukaks tunnistamise kriteeriume.6
2.8. Vaidlustust tuleb vaadata läbi eelviidatud kohtupraktika foonil. Hindamisotsus on
kujunenud hindamiskomisjoni ulatuslikul vabadusel põhineva tegevuse tulemusel.
Vaidlustaja on sisuliselt vaidlustuses ise hakanud kolmanda isiku pakkumust hindama,
kuna see on ekslikult talle avaldatud. Vaidlustaja ei ole tellija ega saa hankijale ette öelda,
kuidas ta pakkumusi hinnata võiks.
C. Hankija pole rikkunud põhjendamiskohustust
2.9. Vaidlustaja heidab ette, et hankija põhjendused ei võimalda aru saada, millest lähtuvalt
on pakkumustele punktid antud.7 See on ilmnähtavalt ebaõige juba vaidlustuse mahust
tulenevalt. Kui hankija põhjendused ei võimalda otsusest aru saada, ei peaks neid olema
võimalik 12 lehekülje ulatuses käsitleda.
2.10. Riigikohus on selgitanud, et hindamisotsus ei pea olema üdini detailne. Piisab sellest, kui
sealt nähtub, millisele alusele hankija otsustus tugineb.8 Vaidluse korral saab hankija oma
1
Vaidlustus, p 2.4.2.
2
VAKO 53-20/218279, p 26.
3
Vaidlustus, p 2.3.2
4
EKo C-440/13, p 44.
5
RKHKo 3-20-1198, p 12.
6
EKo C-6/15, p 29; EKo C-252/10 P, p 35; EKo T-10/17, p 53.
7
Vaidlustus, p 2.3.3.
8
RKHKo 3-3-1-45-12, p 29.
3/9
otsuse põhjendusi täpsustada.9 Seadus ei nõua hankijalt hindamisotsuse põhjendamist
sellise detailsusega, nagu hankija arusaadavalt teeb vaidlustusmenetluses.
2.11. Selle riigihanke puhul võib teoretiseerida, kas hankija üldse pidi põhjendama kolmanda
isiku pakkumusele maksimumpunktide andmist. Põhjendamiskohustuse ulatus sõltub
nimelt sellest, kui üldine on hindamismetoodika 10 Projektiplaani kirjelduse kriteeriumi
metoodika on väga detailne:
„Projektiplaani kirjeldus on loogiline, põhjendatud ning tellija vaates ratsionaalne ja
realistlik, põhjalikult läbi mõeldud ja detailselt kirjeldatud, sh: välja on toodud
konkreetsed etapid ja (ala)tegevused ning nende peamised vastutajad ja läbiviija(d).
Kajastatud on kõik meeskonna kirjelduses esitatud liikmed ning selgitatud
meeskonnaliikmete rolle ja panust erinevates arenduse etappides ning märgitud
vastutajad. Pakutud projekti aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks
täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Projekti eelarve on esitatud detailselt
ning kajastab selgelt esitatud kulude tekkimine tegevuste ja/või etappide kaupa. Vastab
täielikult riigihanke alusdokumentides kirjeldatud tellija ootustele.“
2.12. Kui hankija annab pakkumusele 15 punkti, iseloomustavad esitatud pakkumust kõik
eelviidatud laused. Hankija ei pea hakkama välja mõtlema n-ö täiendavaid positiivseid
iseloomustusi. See on ka kooskõlas haldusmenetluse põhimõttega, mille kohaselt on
isikut soodustava haldusakti motiveerimisnõuded oluliselt madalamad kui isikut
koormava haldusakti nõuded.11 Kuigi riigihangete läbiviimine ei ole haldusmenetlus (HMS
§ 2 lg 2), kohaldatakse analoogia korras hankija otsustele HMSis haldusakti kohta
sätestatut.12
D. Vaidlustaja tõlgendab jõustunud kohtuotsust ebaõigesti
2.13. Vaidlustaja esitab eksitavaid väiteid haldusasjas nr 3-25-2542 jõustunud halduskohtu
otsuse kohta: „[Hankija on] eemaldanud otsusest esialgu avastatud (ja ka kohtu poolt asja
3-25-2542 punktis 13 viidatud) puudused /…/.“13
2.14. Kohus ei ole tuvastanud puudust ega väitnud, et hankija hindas Projektiplaani kirjelduse
kriteeriumis kolmanda isiku pakkumust valesti:
„Kui Hankija pidas kaebaja esitatud ajakava ebarealistlikuks, tulnuks punkte maha
võtta „projektiplaani kirjelduse“ alakriteeriumi raames, kuid seal andis Hankija
maksimumpunktid.“14
2.15. Hankija oli nimelt põhjendanud, et kuigi ajakava on realistlik, kaasub sellega kõrgendatud
risk, mida tuleks riskianalüüsis käsitleda. Kuna vaidlustaja oligi seda tegelikult käsitlenud,
siis põhjendus oli ebaõige. Aga kohus pidas vajalikuks märkida, et hankija põhjendus ka
põhimõtteliselt ei sobi sellesse hindamise kriteeriumisse. Kohus ei väitnud, et see
puudus on olemas.
9
RKHKo 3-20-1198, p 21.
10
RKHKo 3-20-1198, p 21.
11
HMS § 56 lg 1, vt ka TlnHKo 3-13-25, p-d 9 ja 10.
12
RKHKm 3-3-1-92-16, p 15.
13
Vaidlustus, p 2.2.7.
14
TlnHKo 3-25-2542, p 13.
4/9
2.16. Eelmine otsus on seega asjassepuutumatu. Kohtuotsuse resolutsiooni p-ga 1.1 tühistas
kohus hankija 06.06.2025 otsuse. Kohtuotsuse põhjenduste p-s 15 selgitas kohus:
„Hankijal tuleb pakkumuste hindamine uuesti läbi viia.“ Kohus ei ole resolutsioonis ega
põhjendavas osas kohustanud hankijat kindlasisuliste põhjenduste esitamiseks. See ei
olekski võimalik, sest kohus ei teosta hindamist hankija eest.
E. Kolmanda isiku projektiplaani kirjeldus ei sisalda vaidlustaja väidetud
puudusi
2.17. Ebaõiged on kõik vaidlustaja väited kolmanda isiku Projektiplaani kirjelduse puuduste
kohta: eelarve (vaidlustuse p 2.4.4), meeskonnaliikmete rollide kirjeldus (vaidlustuse p
2.4.5), ajakava (vaidlustuse p 2.4.6) ja vormistamine (vaidlustuse p 2.4.7). Nagu öeldud,
on vaidlustaja sisuliselt asunud hindamiskomisjoni rolli, proovides hankijale ette öelda,
kuidas pakkumusi hinnata. Hindamisotsuses ei ole ühtegi puudust, mis õigustaks otsuse
kehtetuks tunnistamist.
Projektiplaani eelarve kajastab kulu tekkimist tegevuste ja/või etappide kaupa
2.18. Hindamismetoodika kohaselt peab projekti eelarve kajastama selgelt esitatud kulude
tekkimist tegevuste ja/või etappide kaupa. Vaidlustaja väitel kolmanda isiku pakkumuses
nii pole.15
2.19. Vaidlustusest pole võimalik sisuliselt aru saada, milles puudus seisneb. Kolmanda isiku
projektiplaanis on selgitatud, milline on tunnihind, ekspertide igakuine tundide maht ning
summaarne tundide arv ja kulu (vaidlustuse lisa 6, lk 28). Meeskonnaliikmete tegevused
ja vastutusalad nähtuvad mh meeskonnakirjeldusest (vaidlustuse lisa 8). Tegevuste sisu
nähtub etapiti ja detailselt projektiplaanist, kus on täiendavalt selgitatud erinevate
spetsialistide ülesandeid (vaidlustuse lisa 6). Projektiplaani kestused, maht ja järgnevus
on ära toodud GANTT tabelis (vaidlustuse lisa 7). Seega on kolmas isik esitanud
ammendavad andmed, mis võimaldavad selgelt mõista kulude tekkimist tegevuste ja
etappide kaupa (kuigi hindamismetoodika nõuab üht või teist).
2.20. Vaidlustaja üritab eksitavalt jätta muljet, justkui peab iga spetsialisti iga üksik tegevus
olema hinnastatud. Sellist nõuet hindamismetoodikast ei tulene ning see pole praktiliselt
teostatav. Utreerides võib väita, et sellisel juhul peaks olema eraldi hinnastatud ka iga
koosolek – või kas või iga hiireklõps, mida spetsialist teeb. Hindamismetoodikat pole
võimalik mõistlikult nõnda tõlgendada. Tõendamaks, et ka vaidlustaja ise ei tõlgendanud
hindamismetoodikat nõnda, nõuab kolmas isik välja tema projektiplaani (vt p 3.1).
2.21. Selgelt ebaõige on väide, et projektiplaanis on kirjeldatud kahe meeskonnaliikme töö,
kuigi komplekteerida tuli kolmeliikmeline meeskond.16 Eelarves on selgelt välja toodud
kolm rolli: projektijuht, ruumiandmete ekspert ja andmeteadlane. See on näha isegi
vaidlustuses esitatud kuvatõmmistelt. Projektiplaanis on kirjeldatud andmeinseneri ja
andmeteadlase ühistööd andmete ettevalmistamisel, mis näitab, et kõik vajalikud rollid
on kaetud. Projektiplaani kirjelduses on selgelt välja toodud, et projektijuht on läbivalt
15
Vaidlustus, p 2.4.4.
16
Vaidlustus, p 2.4.4.2.
5/9
kaasatud kõigis projekti tegevustes ning vastutab läbiviija panuse, projekti-väliste tegurite
haldamise ja vajadusel lisatööjõu kaasamise eest.
2.22. Ebaõige on ka vaidlustaja väide, et kolmas isik ei võinud koostada kolme mudelit.17 Õieti
pole aru saada, kuidas mõjutab see kohustust kajastada kulude tekkimist tegevuste ja/või
etappide kaupa. Tehnilises kirjelduses on öeldud: „Hankija eeldab, et luuakse viis mudelit
(lõppversiooni), st igale andmegrupile eraldi mudel. Samas võib mudeleid olla ka
rohkem/vähem, eeldusel et saavutatakse soovitud sihttasemed iga andmegrupikohta.“
Kolmas isik ei ole pakkumuses teinud ettepanekut muuta hankelepingu p 2.2, milles
hankija on ette näinud töö eest tasumise viies osas. Kolmanda isiku pakutud kolme mudeli
kasutamine ei takista projekti eest tasumist hankelepingus ette nähtud viisil.
Projektiplaanis on detailselt selgitatud spetsialistide tegevusi
2.23. Hindamismetoodika kohaselt pidi kajastama kõiki meeskonna kirjelduses esitatud
liikmeid ning selgitama meeskonnaliikmete rolle ja panust erinevates arenduse
etappides, samuti märgitud vastutajad. Vaidlustaja väitel kolmanda isiku pakkumuses nii
pole.18
2.24. Seegi etteheide on põhjendamatu. Meeskonnaliikmete vormis, millele projektiplaan
viitab, on detailselt kirjeldatud kõigi kolme meeskonnaliikme (projektijuhi, andmeteadlase
ja ruumiandmete eksperdi) tööülesanded ja vastutus. Vaidlustaja väide, et puudub
informatsioon andmeinseneri kohta, on ebaõige. Meeskonnaliikmete vormil on selgitatud,
et andmete ettevalmistamise ja andmeinseneeria tööd teostavad andmeteadlane ja
ruumiandmete ekspert.
2.25. Projektiplaanis on selgitatud, et tegevuste all ei ole läbiviijana eraldi välja toodud
projektijuhti, sest projektijuht on läbivalt kaasatud kõigis projekti tegevustes. Tegevuste
eest vastutamise loogika on kõigil tegevustel sama: läbiviija vastutab tegevuse edu eest;
projektijuht vastutab, et läbiviija panustab täies ulatuses ning läbiviija töö ei ole pärsitud
projekti-ülestest teguritest, samuti kaasab vajadusel lisatööjõudu. Tegevuste ja vastutuse
jaotus ei saanud jääda ebaselgeks.
2.26. Vaidlustaja näib seda tegelikult mõistvat ka ise, kuna on asunud esitama etteheited
hoopis sellele, kuidas on dokumendid esitatud: „[Ü]ksnes viide sellele, et see info
sisaldub kuskil muus dokumendis, ei ole hindamismetoodika kohaselt sobilik.“ 19
Hindamismetoodika, ükski teine RHADi tingimus ega seadus ei keela projektiplaani
koostamast nii, et selles viidatakse ka mingile muule pakkumuse dokumendile. Kolmas
isik on veendunud, et samasuguseid ristviiteid on teinud vaidlustaja ka ise – see on
projektiplaanides äärmiselt tavapärane. Selle tõendamiseks nõuab kolmas isik välja
vaidlustaja pakkumuse (vt p 3.1).
17
Vaidlustus, p 2.4.4.3.
18
Vaidlustus, p 2.4.5.
19
Vaidlustus, p 2.4.5.4.
6/9
Ajakava on mõistlik ja objektiivselt põhjendatud
2.27. Hindamismetoodika kohaselt peab ajakava olema hankelepingu nõuetekohaseks
täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud. Vaidlustaja hinnangul pole kolmanda
isiku ajakava realistlik.20
2.28. Kuigi hindamismetoodika kohaselt ei tule hinnata ajakava „realistlikkust“, kolmanda isiku
pakutud ajakava seda siiski on. Kolmas isik tugines ajakava koostamisel oma senisele
kogemusele ja tööprotsesside efektiivsusele. Vaidlustaja on kolmanda isiku pakutud
ajakava hindamisel lähtunud ilmselt omaenda väiksemast efektiivsusest. Kolmanda isiku
võimekust täita projekti ajakava ei hinnata aga vaidlustaja võimekuse ega efektiivsuse
põhjal.
2.29. Kõik vaidlustaja selgitused puudutavad hankija 06.06.2025 otsuse põhjendusi
alakriteeriumis „Riskianalüüs“. Nendele põhjendustele andis halduskohus ammendava
hinnangu haldusasjas nr 3-25-2542. Kohus leidis, et kolmanda isiku „Riskianalüüs“ ei
sisalda hankija väidetud puudusi. Pakkumuste uuel hindamisel lähtus hankija kohtu
selgitustest „Riskianalüüsi“ alakriteeriumi kohta ja loobus selles alakriteeriumis esitatud
põhjendustest. „Projektiplaani kirjelduse“ alakriteeriumit hindas hankija samamoodi
nagu 06.06.2025 otsuses, sest tema hinnang ei ole selles alakriteeriumis muutunud.
2.30. Ebaõige on vaidlustaja arvamus andmestiku kogumise ja töötlemise kohta.21 Kolmas isik
on pakkumuses selgelt välja toonud, et töö andmetega on pidev ja toimub kogu projekti
kestel. Kolmas isik on nii GANTTis kui projektiplaanis välja toonud projekti kogukestust
läbiva jooksva koostöö hankija andmete ettevalmistajaga. Koostöö eesmärk on tagada
treeningandmete pidev kvaliteet. Pakkumuses on kirjeldatud torustike loomist protsessi
sujuvuse ja taastoodetavuse tagamiseks. Ajakava on realistlik ka andmetele ligipääsude
andmise osas. Kolmas isik oli pakkumuse koostamise ajaks vahetult omandanud
kogemuse hankija andmetega töötamisel. Sellele kogemusele tuginedes koostaski
kolmas isik ajakava, mis on ka andmetele ligipääsu võimaldamise osas realistlik ja
mõistlik nii hankija kui töövõtja suhtes.
2.31. Ebaõige on vaidlustaja arvamus andmeteadlase rolli kohta.22 Juhtiva andmeteadlase rolli
üks ülesandeid ongi andmeteadusmahukates projektides kõigis tegevustes sisulise
vastutuse kandmine. Kolmandal isikul on olemas piisav juhtivate andmeteadlaste reserv.
Geoinformaatika kompetents on tiimis reservina tagatud ruumiandmete eksperdi näol.
Efektiivne tööjaotus võimaldas kolmandal isikul pakkuda vaidlustajast paremat hinda. Töö
efektiivsus ja sellest tulenev madalam hind on hankijale kasulik. Seda saab hinnata ainult
maksimumpunktidega, nagu hankija õigesti tegigi.
2.32. Vaidlustaja väited kolmanda isiku ruumiandmete eksperdi Ivo Sibula (I. S.) 23 kohta on
ebaõiged ja pahausksed. Kolmas isik ei ole I. S.-i projekti kaasanud „pelgalt
vastavustingimuste täitmise eesmärgil“, nagu vaidlustaja väidab.24 Isegi kui oleks, puudub
20
Vaidlustus, p 2.4.6.
21
Vaidlustus, p 2.4.6.1.
22
Vaidlustus, p 2.4.6.2.
23
Kolmas isik ei pea põhjendatuks VAKO otsuses isiku täisnime kajastamist, mistõttu viitab siin ja edaspidi talle
initsiaalidega.
24
Vaidlustus, p 2.4.6.3.
7/9
sellel hindamise kontekstis mis tahes asjakohasus. I. S. töötab kolmanda isiku juures
võlaõigusliku lepingu alusel juba alates 2024. aasta detsembrist (lisa 1). Seega algas I. S.
töö kolmanda isiku juures enne vaidlusaluse hanke väljakuulutamist.
2.33. I. S. on paralleelselt töötanud nii Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis kui kolmanda
isiku juures. Mitme tööandja juures töötamine on õiguspärane, ilmselt ei proovi tegelikult
ka vaidlustaja väita vastupidist ja pole lähtunud sellisest keelust ka enda pakkumuse
puhul (selle tõendamiseks nõuab kolmas isik vaidlustaja pakkumust, vt p 3.1). Seega on
väited fiktiivse kaasamise kohta alusetud. I. S. osaleb projektis ruumiandmete
eksperdina. Tema töötunnid on pakkumuses välja toodud ning tema rolli ja ülesandeid on
kolmas isik selgitanud ammendavalt.
2.34. Ebaõige on vaidlustaja väide projektiplaani teostamise realistlikkuse kohta seoses
projekti abikõlbulikkuse lõppemisega 2027. aastal. 25 Projekti tähtaegne lõpetamine on
pakkumuse ajakava kohaselt realistlik. Kolmanda isiku pakkumuses on ette nähtud 3
kuud puhveraega. Vaidlustaja on vaidlustuses ka ise viidanud, et hankija on 3-kuulist
puhveraega eraldi esile tõstnud:
Hankija 21.11.2025 otsuse väljavõte kolmanda isiku pakkumuse kohta: „Pakutud
projekti aja- ja tegevuskava on hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks mõistlik ja
objektiivselt põhjendatud (projekti lõpus 3 kuud puhvrit).“26
2.35. Ebaõige on vaidlustaja väide tööde 1,5-kordse mahu kohta esimesel projektiaastal.27 Ühe
baasmudeli tegemine ei tähenda 1,5-kordses mahus tööde tegemist. Vaidlustaja ei ole
oma väidet millegagi põhjendanud, vaid on selle kopeerinud hankija 06.06.2025 otsuse
põhjendustest. Hankija ei ole sellist põhjendust 21.11.2025 otsuses esitanud.
Etteheide projektiplaani kirjelduse mahu ja struktuuri kohta on asjakohatu
2.36. Vaidlustaja väidab, et projektiplaani kirjeldus on puudulikult vormistatud ja mahu tõttu
raskesti hoomatav: puudu on tiitelleht, sisukord ja numeratsioon.28 Vaidlustaja etteheide
on asjakohatu. Hindamismetoodika ei nõua tiitellehte, sisukorda ega numeratsiooni.
Etteheide on ka vastuoluline, kuna ühelt poolt heidab vaidlustaja ette projektiplaani
ebapiisavat põhjendatust, teisalt mahukust. Vaidlustaja ei peagi proovima kolmanda isiku
pakkumust hoomata, kuna pakkumus on suunatud hankijale, kelle jaoks oli
hindamisotsusest nähtuvalt kõik arusaadav.
3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
3.1. Taotlus teabe väljastamiseks. Vaidlustajale on eelmises vaidluses
(vaidlustusmenetluse kestel) tehtud kättesaadavaks kolmanda isiku pakkumus,
hoolimata pakkumuses sisalduvast ärisaladuse kirjeldusest. Menetlusliku ja
informatsioonilise võrdsuse tagamiseks taotleb kolmas isik vaidlustaja pakkumuse
väljastamist. Selle teabe väljastamine on vaidluse kontekstis asjakohane ja kolmanda
isiku kaitsepõhiõiguse (PS § 13) tagamiseks vajalik, kuna vaidlustaja esitab
25
Vaidlustus, p 2.4.6.4.
26
Vaidlustus, p 2.2.6.
27
Vaidlustus, p 2.4.6.6.
28
Vaidlustus, p 2.4.7.
8/9
hindamismetoodikast selliseid tõlgendusi, millest ta ilmselgelt tegelikult ka ise ei
lähtunud (vt vastuse p-d 2.20, 2.26 ja 2.33).
3.2. Ärisaladuse katmine otsuses. Vastus vaidlustusele sisaldab kolmanda isiku proovitöö
kirjelduse sisu, mis on kolmanda isiku ärisaladus, nagu ka pakkumuses kirjeldatud. Kuna
vaidlustajale on see kolmanda isiku jaoks aimamatult tehtud kättesaadavaks, ei koosta
kolmas isik vastusest kaht versiooni. Küll aga palub kolmas isik, et VAKO otsuses oleks
kolmanda isiku ärisaladus kaetud. See tähendab sisuliselt kõiki vaidlustaja etteheited,
mida on kolmas isik käsitlenud vastuse ptk-s E, millest nähtub projektiplaani sisu.
3.3. Esindusõigus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer
kinnitavad, et on kolmanda isiku lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11).
3.4. Tähtaegsus. VAKO on võimaldanud vaidlustusele vastata hiljemalt 05.12.2025. Vastus on
tähtaegne.
3.5. Läbivaatamine. Kolmas isik on nõus kirjaliku menetlusega (RHS § 190 lg 1 p 7).
3.6. Esitamine. Vastus on esitatud VAKO-le (
[email protected]) ja menetlusosalistele e-posti teel.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Erki Fels, Gregor Saluveer,
vandeadvokaat vandeadvokaadi abi
LISAD
Lisa 1 MINDTITAN OÜ väljavõte töötajate registrist I. S. kohta
9/9