Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulud

05.12.2025 TÄIENDAV SEISUKOHT Riigihange: „Mehitamata õhusõidukite ostmine (kordus)“ viitenumber: 301169 Vaidlustaja: Meridein Grupp OÜ registrikood: 11257067 Esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TEGOS e-post: [email protected] Hankija: Päästeamet registrikood: 70000585 e-post: [email protected] Esindajad: Kadri Härginen, vandeadvokaat Mario Sõrm, vandeadvokaat Advokaadibüroo Sorainen e-post: [email protected] [email protected] Kolmas isik: Market Group OÜ registrikood: 14989581 e-post: [email protected] Esindajad: Kadri Matteus, vandeadvokaat Marily Tamm, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo Matteus e-post: [email protected] [email protected] 1. ASJAOLUD 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) menetluses on Meridein Grupp OÜ (vaidlustaja) vaidlustus Päästeameti (hankija) riigihankes „Mehitamata õhusõidukite ostmine (kordus)“ (vr 301169). Menetlusse on kaasatud Market Group OÜ (kolmas isik). 1.2. 28.11.2025 esitasid hankija ja kolmas isik vastuse vaidlustusele. 1.3. VAKO on võimaldanud vaidlustajal esitada täiendav seisukoht hiljemalt 05.12.2025. Advokaadibüroo TEGOS AS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 2. PÕHJENDUSED 2.1. Vaidlustust ei tule jätta läbi vaatamata (ptk A). Teabe väljastamise taotluse rahuldamata jätmine on õigusvastane (ptk B). Kolmanda isiku pakkumus on mittevastav (ptk C), hankijal pidi tekkima kahtlus kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses (ptk D) ning kolmanda isiku suhtes tehtud kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused on õigusvastased (ptk E). A. Vaidlustust ei tule jätta läbi vaatamata 2.2. Hankija sõnul puudub põhjus vaidlustust läbi vaadata, kuna vaidlustaja väited põhinevad kahtlustel. 1 Kolmas isik väidab sama, kuid kitsamalt vaidlustuse punktis 2.8 viidatud 14 tehnilise kirjelduse tingimuse osas.2 Mõlemad eksivad. 2.3. Suuremas osas ei saagi vaidlustus põhineda muul kui kahtlustel, kuna vaidlustajal puudub ligipääs kolmanda isiku pakkumusele. Sel põhjusel esitas vaidlustaja taotluse teabe väljastamiseks, mille on aga VAKO jätnud õigusvastaselt rahuldamata. Oleks ilmses vastuolus kaitsepõhimõttega (PS § 13), kui õigusvastasele teabe saamise taotluse rahuldamata jätmisele järgneb vaidlustuse läbi vaatamata jätmine põhjendusel, et vaidlustaja pole oma väiteid tõendanud. 2.4. Hankija näib väitvat, et kahtlustel põhinevat vaidlustust oleks pretsedenditu menetleda. 3 See ei ole tõsi. Piisab kui tutvuda 2025. aasta aprilli vaidlustusasjaga nr 77-25/282302, milles esitas vaidlustaja VAKO-le järgmise sisuga palve: „Vaidlustaja palub vaidlustuskomisjonil kontrollida järgmisi asjaolusid Kolmanda isiku pakkumuses, Hankija tegevuses ja tema ning Hankija vahetatud teabe osas: 1) Kas Kolmas isik tugineb majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõude täitmiseks teiste ettevõtjate vahenditele? 2) Kas Kolmas isik on tõendanud, et nendel ettevõtjatel on vastavad vahendid olemas, nad on nõus vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid hankelepingu täitmisel? 3) Kas väidetavad tuginetavad vastavad kvalifitseerimise tingimustele, mille osas Kolmas isik on nende näitajatele tuginenud (RHS § 103 lg 5)?“4 2.5. VAKO ei jätnud vaidlustust läbi vaatamata, vaid menetles sisuliselt kõiki küsimusi kujul, milles need olid püstitatud. 5 See on õige, kuna VAKO on kohustatud tagama omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele (RHS § 194 lg 1). 2.6. Vaidlustaja pole väitnud, et VAKO on uurimisasutus. VAKO on kohustuslik kohtueelne hankeasjade läbivaatamise organ, kellele laieneb HKMS § 2 lg-s 4 sätestatud uurimispõhimõte. Samuti tuleneb seaduslikkuse põhimõttest (PS § 3 lg 1 ls1), et avalikku 1 Hankija vastus vaidlustusele, ptk 3. 2 Kolmanda isiku vastus vaidlustusele, p 1.2.6. 3 Hankija vastus vaidlustusele, p 8. 4 VAKO 77-25/282302, p 5.4. 5 VAKO 77-25/282302, p 9.1. 2/7  võimu teostav organ peab tagama seaduse õige kohaldamise, sõltumata menetlusosaliste seisukohtadest.6 B. Teabe väljastamise taotluse rahuldamata jätmine on õigusvastane 2.7. VAKO ei ole esitanud sisulisi põhjendusi vaidlustaja teabe väljastamise taotluse rahuldamata jätmise kohta, kuid on sellegipoolest andnud teada, et jätab taotluse rahuldamata. See on õigusvastane. ▪ Pakutava seadme mudel ei ole ärisaladus 2.8. VAKO praktika ses küsimuses on vastuoluline. Vaidlustusasjas nr 103-18/196785 oli teada pakutava ekraani tootja ja seeria (Samsung 55-UHD), kuid täpset mudelit VAKO ei avaldanud. VAKO põhjendas seda samas üksnes väitega, et nii on hankija ja kolmas isik taotlenud, analüüsimata sisuliselt teabe kvalifitseerumist ärisaladuseks. 7 Ligi kümne aastaga, mis on sellest lahendist möödunud, on VAKO lähenemine oluliselt muutunud: „Hankemenetluses esitatud andmed ja dokumendid ei ole tervikuna kolmanda isiku ärisaladuseks ainuüksi seetõttu, et kolmas isik seda väidab.“8 Vaidlustaja ei pea seega põhjendatuks vaidlustusasjale nr 103-18/196785 pretsedendi väärtuse omistamist. 2.9. Pakutava seadme mudel saab lepingu täitmisega teatavaks ning minetab sellega oma salajasuse (EKTÄKS § 5 lg 2 p 1). Sama on selgitatud õiguskirjanduses: „Kommentaari autori (K. Matteus) jaoks on küsitav asjade hankelepingu sõlmimiseks korraldatavas riigihanke menetluses pakutavate toodete nimekirja määratlemine ärisaladusena. Nimelt on tavapärane, et hangitavad asjad (nt sõidukid, arvutid, kaamerad) võetakse hankija poolt pärast hankelepingu sõlmimist (avalikku) kasutusse ning on seetõttu minetanud oma salajasuse, mis on üks ärisaladuse objektiivsetest kriteeriumidest (EKTÄKS § 5 lg 2 p 1).“ 9 2.10. Tsitaadile järgneb autori viide vaidlustusasjale nr 103-18/196785 koos mööndusega, et andmete salajas hoidmist hankemenetluse jooksul saab teatud juhtudel põhjendada vajadusega hoida hiljem avaldamisele kuuluvaid andmeid aktiivsel hankemenetluse perioodil salajas, sest see annab ettevõtjale hankemenetluste ajal konkurentsieelise. 10 Selles kaasuses polnud aga tegemist asjade müügi, vaid kooli toitlustusteenuse osutamisega. Kaasuse kitsastes asjaoludes võib kaubanduslikku väärtust tõepoolest möönda, kuna edukas pakkuja sai punkte lisateenuste eest, mida vaidlustaja polnud pakkunud. Vaidlus algas juuli lõpus ja teenust pidi hakkama osutama septembris. Suvel seisis ees veel teisi koolide toitlustusteenuse hankeid, milles edukas ettevõtja võinuks paremate lisateenuste tõttu edukaks osutuda. 2.11. Analoogseid asjaolusid vaidlusalusel juhul ei ole. Täitmata on seega lisaks salajasusele ka kaubandusliku väärtuse kriteerium (EKTÄKS § 5 lg 2 p 2). Riigikohus on selgitanud: „Teabe ärisaladusena käsitamiseks peab esinema objektiivne äriline põhjus selle salajaseks hoidmiseks. Teisisõnu peaks teave andma mingi konkreetse eelise 6 TrtRnKo 3-11-1300, p 12. 7 VAKO 105-16/171880, p 9. 8 VAKO 168-25/289723, p 7.3 9 Matteus, K. RHSK § 461/8. – Simovart, M. A., Parind. M., Fels. E. Riigihangete seadus. Komm vlj. Tallinn: Juura 2025. 10 Matteus, K. RHSK § 461/8. – Simovart, M. A., Parind. M., Fels. E. Riigihangete seadus. Komm vlj. Tallinn: Juura 2025. 3/7  konkurentide ees, mis info teatavakssaamisega oma väärtuse kaotaks. Selleks tuleks kirjeldada vaidlusaluse teabe ärilist väärtust ettevõtte jaoks ning selle potentsiaalset kasulikkust tema konkurentidele. Näiteks võib selline väärtus olla teabel mingi toote spetsiifilise koostise või tootmisprotsessi kohta.“11 2.12. Seadme mudeli nimetusel võib olla kaubanduslik väärtus kitsastel juhtudel. Näiteks siis, kui tegemist on uue toote väljatöötamisega. 12 Nii on ilmselt kaubanduslik väärtus nt Apple’i seadme nimetusel, mida pole veel turule lastud. Kolmanda isiku puhul sellist olukorda pole, kuna ta on edasimüüja seadmetele, mis on juba turul. „Kaubanduslik väärtus“ seisneb ainult selles, et vaidlustajal pole võimalik tõendada kolmanda isiku pakkumuse mittevastavust. See ei ole EKTÄKSi mõte. ▪ Kvalifitseerimiseks esitatud andmed ei ole ärisaladus 2.13. Vaidlustaja taotles teavet, milliste näitajate alusel on hankija kolmanda isiku kvalifikatsiooni, st varasemat kogemust kontrollinud. Nagu Euroopa Kohus selgitas Antea Polska lahendis, ei saa seda teavet käsitleda ärisaladusena: „Kui ettevõtja osaleb hankemenetluses, ei saa ta õiguspäraselt nõuda, et nende varem sõlmitud lepingute või täidetud projektide loetelu, mille alusel ta on omandanud asjaomase hankelepingu jaoks asjakohase kogemuse, ja viiteid, mis võimaldavad seda kogemust tõendada, käsitletaks tervikuna või valdavas osas konfidentsiaalsena.“13 2.14. Samaväärselt on selgitanud VAKO: see, milliste näitajate alusel on hankija pakkuja kvalifikatsiooni kontrollinud, ei oma iseenesest kaubanduslikku väärtust.“14 Antea Polska lahendist tulenevalt saab varasema kogemusega seotud andmeid pidada ärisaladuseks üksnes erandjuhtudel. Selliseid erandlikke asjaolusid siin kaasuses ei ole. ▪ Kolmas isik pole põhjendanud teabe määramist ärisaladuseks 2.15. Pakkuja on kohustatud põhjendama teabe määramist ärisaladuseks. 15 Hankija tugines teabe väljastamata jätmisel kolmanda isiku seisukohale ning leidis, et see on põhjendatud.16 2.16. Hankija (ja seeläbi ka VAKO) ei saanud tugineda kolmanda isiku seisukohale, kuna kolmas isik ei ole sisuliselt põhjendanudki seda, miks on nõutud teave tema ärisaladus. Kolmanda isiku põhjendus pakutava seadme mudeli väljastamise kohta on, et vaidlustaja väited on otsitud. Teabe kvalifitseerumine ärisaladuseks ei sõltu sellest, kas vaidlustaja väited on otsitud või mitte. Teave kvalifitseerub ärisaladuseks siis, kui see vastab EKTÄKS § 5 lg-s 2 sätestatud kriteeriumidele. 2.17. Kolmas isik pole selgitanud, millise eelise annab seadme mudeli varjamine paralleelsetel hangetel või miks kahjustaks teabe väljastamine konkurentsi. Referentslepingute kohta on ainus põhjendus: „[R]eferentstehingud on konfidentsiaalsed.“ Nii VAKO kui hankija on pidanud piisavaks põhimõtteliselt lihtsalt seda, et kolmas isik ei nõustu teavet 11 RKKKo 1-18-4590, p 40. 12 Vutt, A. KarSK § 377/8. – Sootak, J., Pikamäe, P. Karistusseadustik. Komm vlj. Tallinn: Juura 2021. 13 EKo C-54/21, p 74. 14 VAKO 168-25/289723, p 7.3. 15 TlnRnKm 3-18-1011, p 16. 16 Hankija vastus vaidlustusele, p 37. 4/7  väljastama. Ärisaladuses veendumist pole peetud vajalikuks. Nagu varem viidatud, hankemenetluses esitatud andmed ja dokumendid ei ole tervikuna kolmanda isiku ärisaladuseks ainuüksi seetõttu, et kolmas isik nii väidab.17 2.18. Hankija väidab, et ta ei saa võtta riski ja avaldada kolmanda isiku konkurendile teavet, mida kolmas isik peab põhjendatult oma ärisaladuseks. 18 Kui pidada seda põhjendust piisavaks, muutub ainetuks kogu juurdunud kohtupraktika, mis suunab nii hankijat, VAKO- t kui kohtuid sisuliselt analüüsima, kas ärisaladuseks märgitud teave ikkagi ärisaladuseks kvalifitseerub. Taaskord: piisab lihtsalt sellest, et kolmas isik keeldub. C. Kolmanda isiku pakkumus on mittevastav 2.19. Vaidlustaja jääb seisukohale, et hankija pole nõuetekohaselt kontrollinud, kuidas suudab kolmas isik täita koolitusega (TK p 1.9) ja koolitusmaterjalidega (TK p 1.10) seotud kohustusi. 2.20. Koolitustel tuleb käsitleda drooni komplekti kõigi osade ja lendamisrakenduse kasutamise põhimõtteid ning hankija kasutajate poolt teostatava hoolduse põhimõtteid (TK p 1.9). Erikategooria droonide käitamine nõuab Transpordiameti kehtestatud standardite täitmist. Ilma kvalifitseeritud koolitajate ja droonispetsialistideta seda teha pole võimalik. Kolmanda isiku väide „pädeva kontaktvõrgustiku“ olemasolu kohta ei vasta tõele. 2.21. Kolmanda isiku senine tegevus on peamiselt XML-põhine e-kaubandus. Teisisõnu, kataloogtoodete edasimüük. Sõlmitav leping ei hõlma aga lihtsalt droonide tarnet, vaid märkimisväärselt laiemaid kohustusi. Tegevusi, mis eeldavad kolmandal isikul puuduvat pädevust. Komplekt nr 1 nõuab kere kiletamist RAL3026 värvi, "PÄÄSTE 112" kirjete paigaldamist ning komplekteerimist koos 4 aku, laadijate, valjuhääldi, kohtvalgusti, juhtpuldi, transportkohvri, varupropellerite, 4G moodulite, HDMI kaabli ja Android nutitelefoniga (TK p 2). Komplekt nr 2 nõuab samuti kere kiletamist, kirjete paigaldamist ning komplekteerimist koos 4 aku, laadijate, kohtvalgusti, juhtpuldi, FPV prillide, transportkohvri, varupropellerite ja Android nutitelefoniga (TK p 3). Kolmas isik pole võimeline eemaldama drooni geograafilisi piiranguid (TK p-d 2.1.7 ja 3.1.7) ning kaugidentifitseerimist (TK p-d 2.1.8 ja 3.1.8). 2.22. Esimese tellimusega ostetavad droonid (25—35 tk) tuleb hankijale üle anda hiljemalt 1 kalendrikuu jooksul ning edaspidi tellitavad droonid tuleb hankijale üle anda üldjuhul samuti 1 kalendrikuu jooksul tellimuse esitamisest (TK p 1.1—1.3). Kolmandal isikul puudub tellimuste täitmiseks vajalik laovaru – arvestades, et droonide saadavus on väga piiratud –, kogemus selliste kogustega, samuti tööjõud tellimusi nõutud aja jooksul täita. Samaväärselt nõuab pidevat tehnilist võimekust, varuosade kättesaadavust ja tootjatuge garantiihaldus (p 1.7). 2.23. Piltlikult öeldes asub hankija eksperimenteerima, kas kolmas isik suudab väga piiratud aja jooksul luua endale võimekuse lepingu täitmiseks. Seda olukorras, kus hankija ostab droone, mis peavad toetama operatiivvõimekust ja inimeste elu päästmist. Kolmas isik peab värbama koolitajad, videotootjad, tehnilise personali ning looma täiesti uue 17 VAKO 168-25/289723, p 7.3 18 Hankija vastus vaidlustusele, p 38. 5/7  ärimudeli. Hankijal pidi tekkima kahtlus lepingu täitmise võimekuses, mis ajendab teda küsima selgitusi. D. Hankijal pidi tekkima kahtlus kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses 2.24. Hankija väidab, et kuna kolmanda isiku ja vaidlustaja pakkumuste maksumustes ei ole silmatorkavat hinnaerinevust, ei pidanud hankijal tekkima RHS § 115 lg 1 mõttes kahtlust kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses. 19 Hankija viitab peaasjalikult hindamise kriteeriumile nr 1 (esimese tellimusega ostetava drooni nr 1 ühikuhind), milles on vaidlustaja pakutud maksumus kolmanda isiku omast soodsam. 2.25. Hankija väide on eksitav. Isegi kui lähtuda kahtluse tekke sisustamisel üksnes vaidlustaja ja kolmanda isiku pakkumuste hinnaerinevusest, pidanuks hankijal tekkima alapakkumuse kahtlus. Esimene tellimus, millega tarnitakse 20—30 drooni nr 1 komplekti ja 1—5 drooni nr 2 komplekti, moodustab raamlepingu maksumusest (600 000 eurot) väiksema osa. Vaidlustaja Kolmanda isiku Kriteerium komplektihind komplektihind Esimene tellimus (droon 1) 5139 EUR 5187 EUR Esimene tellimus (droon 2) 2449 EUR 1998 EUR Edaspidised tellimused (droon 1) 6499 EUR 5187 EUR Edaspidised tellimused (droon 2) 2449 EUR 1998 EUR 2.26. Esimene tellimus, millega tarnitakse 20—30 drooni nr 1 komplekti ja 1—5 drooni nr 2 komplekti, moodustab raamlepingu maksumusest (600 000 eurot) väikse osa. Kolmanda isiku pakutud maksumuste juures on esimese tellimuse maksumus 105 738—165 600 eurot. Vaidlustaja puhul on vahemik 105 229—166 415 eurot. 2.27. Seega jääb raamlepingu maksumusest alles ca 495 000—435 000 eurot. Selle mahu eest asub hankija tellima „edaspidiste tellimuste“ komplektihinna alusel. Kolmanda isiku drooni nr 1 komplektihind on vaidlustajaga võrreldes 20,2% odavam ja drooni nr 2 komplektihind 18,42% odavam. Seejuures võib eeldada, et hankija ostab drooni nr 1 komplekte oluliselt suuremas mahus, arvestades et esimese tellimuse juures on osakaal 10:1 (vahemikkude keskmiste järgi 25:2,5). 2.28. Need erinevused pakkumuste maksumuses pidanuksid tekitama hankijas kahtluse isegi siis, kui riigihankes konkureeriksid kaks analoogset ettevõtjat. Seda enam pidi hankijal kahtlus tekkima siinsel juhul, kus kolmanda isiku lähtekoht hinna kujundamisel ei ole vaidlustajaga võrreldav. Kolmas isik peab hakkama lepingu täitmise võimekust tekitama: värbama koolitajad, videotootjad, tehnilise personali droonide komplekteerimiseks ja seadistamiseks, tagama tööjõu garantiiteenuse osutamiseks jmt. Teisisõnu, looma senise e-kaubandusega võrreldes uue ärimudeli. Vaidlustajal sellist kulusurvet ei ole. 2.29. Kolmas isik on möönnud, et esitaski alapakkumuse: „Samuti ei riiva kolmanda isiku pakutud hind konkurentsi, [vaid vastupidi]. Konkurentsi kahjustamiseks ei saa pidada 19 Hankija vastus vaidlustusele, p 29. 6/7  igasugust alapakkumuse tegija turuosa suurenemist.“20 Tõsi: alapakkumuse tegemine iseenesest ei ole riigihangetes keelatud. Küll aga peab ristsubsideerimise korral pakkuja hankijale veenvalt näitama, et ta on suuteline sel teel hankelepingu täitmise kulud katma. 21 Kuna hankija ei ole kolmandalt isikult selgitusi küsinudki, ei ole kolmas isik saanud seda hankijale selgitada. E. Kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused on õigusvastased 2.30. Vaidlustaja jääb kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuste osas vaidlustuse väidete juurde. Kuna vaidlustaja taotlust teabe väljastamiseks ei rahuldatud ning hankija väited kontrolli teostamise kohta on üldsõnalised, palub vaidlustaja VAKO-l uurimispõhimõttest tulenevalt veenduda otsuste õiguspärasuses. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Tähtaegsus. VAKO on võimaldanud esitada täiendavaid seisukohtasid kuni 05.12.2025. Seisukoht on tähtaegne. 3.2. Esitamine. Seisukoht on esitatud VAKO-le ([email protected]) ja menetlusosalistele e-posti teel. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Erki Fels, Gregor Saluveer, vandeadvokaat vandeadvokaadi abi 20 Kolmanda isiku vastus vaidlustusele, p 1.3.3. 21 TlnRnKo 3-20-2362, p 25; TlnRnKo 3-21-2867. 7/7  05.12.2025 MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Riigihange: „Mehitamata õhusõidukite ostmine (kordus)“ viitenumber: 301169 Vaidlustaja: Meridein Grupp OÜ registrikood: 11257067 Vaidlustaja esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TEGOS e-post: [email protected] Hankija: Päästeamet registrikood: 70000585 e-post: [email protected] Kolmas isik: Market Group OÜ registrikood: 14989581 e-post: [email protected] TAOTLUS Mõista Päästeametilt Meridein Grupp OÜ kasuks välja menetluskulud kokku 4800 eurot, millest 1280 eurot on riigilõiv ja 3520 eurot lepingulise esindaja kulu. 1. KULUDE NIMEKIRI 1.1. Vaidlustaja menetluskuluks on tasu Advokaadibüroo TEGOS AS poolt osutatud õigusabi eest 16 töötunni ulatuses summas 3520 eurot (käibemaksuta) ja riigilõiv summas 1280 eurot. Seega kokku on vaidlustajal vaidlustusmenetluses tekkinud menetluskulusid käibemaksuta summas 4800 eurot. 1.2. Kantud kulude koosseis nähtub detailselt lisaks olevast kuluaruandest (lisa 1). Vaidlustaja kinnitab, et kõik käesolevas nimekirjas nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusasjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Fels, vandeadvokaat Lisa 1 Kuluaruanne Advokaadibüroo TEGOS AS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 Ajaaruanne Riigihange: „Mehitamata õhusõidukite ostmine (kordus)“ (vr 301169) Klient: Meridein Grupp OÜ Teenused Kuupäev Kogus Summa Kommentaarid 21.11.2025 4,80 1056,00 Vaidlustuse koostamine. 24.11.2025 1,00 220,00 Vaidlustuse koostamine. Kooskõlastamine kliendiga. Allkirjastamine ja edastamine VAKO-le ning hankijale. 24.11.2025 0,50 110,00 Vaidlustuse koostamine. Allkirjastamine. 01.12.2025 1,50 330,00 Hankija ja kolmanda isiku vastuste analüüs. 03.12.2025 1,00 220,00 Nõupidamine kliendiga. 04.12.2025 5,70 1254,00 Täiendava seisukoha koostamine. 05.12.2025 1,50 330,00 Täiendava seisukoha koostamine. Nõupidamine. Menetluskulude nimekirja koostamine. Allkirjastamine ja VAKO-le ning menetlusosalistele edastamine. Kokku h 16,00 Kokku KM-ta 3520,00 Keskmine tunnihind KM-ta 220,00 Kulu 1280,00 Riigilõiv vaidlustuselt Kokku teenus KM-ta: 4800,00 1/1