Hankija vastus vaidlustusele

Advokaadibüroo TRINITI OÜ Telefon: +372 6 850 950 Maakri 19/1 Faks: +372 6 850 951 10145 Tallinn, Eesti [email protected] www.triniti.ee VASTUS VAIDLUSTUSELE Adressaat: Riigihangete Vaidlustuskomisjon [email protected] Riigihange: „Kuressaare linna torustike rekonstrueerimine“ (viitenumber 301439) Kuupäev: 5.12.2025 Vaidlustaja: AS TERRAT Reg.kood: 10095208 Vaidlustaja Marko Mehilane, vandeadvokaat esindaja: E-post: [email protected] Hankija: Aktsiaselts Kuressaare Veevärk Reg.kood: 10083079 Hankija esindaja: Toomas Pugri, advokaat E-post: [email protected] Kolmas isik: Osaühing Klotoid Reg.kood: 10207096 Taotlused: 1. Jätta vaidlustus rahuldamata. 2. Mõista hankija menetluskulud välja vaidlustajalt. 1. KOKKUVÕTE 1.1 Vaidlustus tuleb rahuldamata jätta. Vaidlustus põhineb spekulatiivsel eeldusel, et hankijal puudunuks alus edukaks tunnistatud pakkuja OÜ Klotoid esitatud pakkumuse koosseisus arvutusvea parandamiseks kuivõrd: a) tegemist ei olevat arvutusveaga ning b) et OÜ Klotoid olevat esitanud oma pakkumuses erinevaid asfaltkatte taastamise ühikhindasid. 1.2 Vaidlustaja käsitlus on ebaõige. Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse arvulise muutuse ulatus ei tee ebaolulist muudatust oluliseks, RHS § 117 lg 3 kohaldamise eelduseks ei ole see, et arvutusvea juurpõhjus peab üksnes ja ainult tulenema hankedokumendist endist ning kolmanda isiku Hinnaloendis toodud asfaltkatte positsioonid ei sisaldanud erinevaid ühikuhindasid. 1.3 Täiendavalt peab hankija vajalikuks selgitada, et kuigi hankija korrigeeris kolmanda isiku pakkumuses arvutusvea vastavusotsuse raames (sh esitas vastavad põhjendused vastavusotsuse juures) ning viitas RHS § 117 lg-le 3 kui hindamisotsuse juurde kuuluvale alusele, ei too see kaasa otsuse kehtetuks tunnistamist. 1.4 Alternatiivselt, sõltumata sellest kui viga „liigitada“ ebaoluliseks ja hõlpsasti kõrvaldatavaks vastuoluks kolmanda isiku pakkumuses erinevate dokumentide (töölehtede) vahel, mitte arvutusveaks, on ka sellisel juhul vastuolu kõrvaldatud õiguspäraselt. Otsuse sisu hinnates on tegemist õige otsusega. 2. ASJAOLUD 2.1 Hankija on võrgustikusektori hankija, kes viib läbi lihthankemenetlusena riigihanget nr 301439 „Kuressaare linna torustike rekonstrueerimine“. 2.2 Hankija juhatuse 26.11.2025 käskkirjaga nr 56 („hankija 26.11.2025 otsus“) otsustas hankija muu hulgas tunnistada vastavaks pakkuja Osaühing Klotoid („kolmas isik“) poolt esitatud pakkumus. Hankija osundas kolmanda isiku pakkumuse vastavust kontrollides järgmist: „Hindamiskomisjon tuvastas Osaühing Klotoid (10207096) pakkumuse kontrollimisel, et pakkuja poolt esitatud Hinnaloend sisaldab aritmeetilisi vigu. Hankija teavitas pakkujat 18.11.25 tuvastatud arvutusveast. Pakkuja vastas 19.11.25, et on arvutusvea parandamisega nõus ning esitas selle kinnituseks allkirjastatuna korrigeeritud Hinnaloendi. Eelnveast tulenevalt tunnistada hankedokumentides esitatud tingimustele vastavaks pakkuja Osaühing Klotoid (10207096) pakkumus maksumusega 1 810 162,70 EUR-i (lisandub käibemaks)“ (hankija 26.11.2025 otsuse p 2.2). 2.3 Hankija 26.11.2025 otsuse punktis 4 tunnistas hankija kolmanda isiku pakkumuse edukaks kui pakkumuste hindamise kriteeriumi madalaim maksumus suhtes soodsaim pakkumus. 2.4 AS TERRAT taotleb oma vaidlustuses kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamist. 3. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED I Vaidlustaja vaidlustuses esitatud etteheited on ainetud. 3.1 Hankija saab vaidlustuse põhjendustest aru nii, et ühelt poolt ei olevat hankijal olnud alust arvutusvigade parandamise mehhanismi rakendamiseks, sest kolmanda isiku pakkumuse maksumus seetõttu suurenes ning et hankedokumentidest ei tulenenud arvutusviga (vaidlustuse p 7). Seejärel paistab vaidlustaja argumentatsioon suunduvat sinna, et vaidlustaja arvates oli kolmas isik justkui esitanud oma pakkumuses (Hinnaloendis) erinevaid asfaltkatte taastamise ühikhindasid (vaidlustuse p 8). 3.2 Hankija ei nõustu. 3.3 Kohtupraktika kohaselt: a) RHS § 117 lg 3 kohaldamiseks ei ole tähtis, kui suur viga on (kui suures summas arvutusvea parandamine pakkumuses esitatud maksumust muudab) (VAKO 17.01.2024, 203-23/272677, p 10.3); b) Lubatavaks on peetud ka kütusehankes pakkumuse maksumuse korrigeerimist olukorras, kus pakkuja jättis hankija ette antud valemites arvestamata biokütuse koefitsendiga. Sellises olukorras olid kõik arvväärtused hankijale teada ning hankija sai arvutusvea korrigeerida (VAKO 05.06.2018, 94-18/195207, p 11); 2  c) Olukorras, kus ühe kuu rendimakse asemel esitas pakkuja vastavas vormis 36 või 46 kuu rendimakse, hankija teavitas pakkujat arvutusvea avastamisest ja arvutas kogumaksumusest tulenevalt ühe kuu rendimakse, ei asendata sellisel viisil arvutusviga parandades pakkumuses esitatud hindasid uutega, vaid arvutatakse ühe kuu rendimakse, lähtudes pakkumuses juba esitatud 36 või 46 kuu rendimaksest. (VAKO 18.06.2019, 72-19/204670, p 14); d) Arvutusvea parandamiseks peab olema üheselt mõistetav, milles viga seisneb. (VAKO 21.06.2018, 116-18/197039, p 15); 3.4 Esiteks, Vaidlustaja üritab n-ö „ridade vahelt“ omistada mingisugust tähendust sellele, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus suurenes 465 723 euro võrra. 3.5 Viidatud asjaolul ei ole aga mitte mingisugust puutumust küsimusel, kas vea parandamine oli lubatud või mitte. Ülal refereeritud VAKO praktika kinnitab, et numbrilisele lõpptulemile ei saa mingisusugust tähtsust omistada – ilmselge vormiline kui ka arvutusvea kõrvaldamise olulisut või ebaolulisust ei saa tuletada sellest, mis on korrigeerimise tulemusena saadav summa, kui korrigeerimise tulemusena esitatud pakkumuse sisu ei muutu. Niisamuti ei ole hankija kolmanda isiku pakkumust maksumusega 1 344 439,87 eurot kordagi hinnanud. 3.6 Järelikult on ainetud vaidlustaja kaudsed viited sellele, justkui kolmanda isiku pakkumuse korrigeerimine n-ö „ülespoole“ omaks tähendust küsimuses, kas vea kõrvaldamine oli õiguspärane või mitte. 3.7 Teiseks, arusaamatu on vaidlustaja väide, justkui arvutusviga ei esinenud lihthanke alusdokumendist „Hinnaloend“ või viidatud dokumendis eksisteerivates valemites. Vaidlustaja väidab vaidlustuse punkti 7 eelviimases lõigus: „samuti ei esinenud lihthanke alusdokumendis „Hinnaloend“ mistahes arvutusviga ega viga valemis, mis õigustanuks Hankijat kasutama kolmanda isiku pakkumuse suhtes arvutusvea parandamise mehhanismi“. 3.8 Hankija oskab viidatud etteheidest välja lugeda üksnes seda, et vaidlustaja hinnangul õigustab arvutusvea parandamist üksnes olukord, kui viga ei tulene mitte seotud pakkuja pakkumuse arvutuslikust ebakõlast, vaid et hoopis niisugune ebakõla peab tulenema hankedokumendist endist, mida siis hankija saab kõrvaldada. 3.9 Niisugune tõlgendus on arusaamatu. Arvutuslik ebakõla tuleneb just nimelt pakkuja esitatud pakkumuse arvväärtuste omavahelisest suhestumisest, kuid mille korrigeerimise korral on aluseks pakkumuses endas esitatud algandmed (s.o pakkumuses ilmnenud ebatäpsus parandatakse pakkumuses endis esitatud arvväärtustega, saades lõppastmes korrektse tulemi ja võrreldavad pakkumused). RHS § 117 lg 3 kohaldamise eelduseks ei ole see, et arvutusvea juurpõhjus peab üksnes ja ainult tulenema hankedokumendist endist. 3.10 Kolmandaks, ekslik on vaidlustaja spekulatsioon, justkui kolmas isik olnuks Hinnaloendis kajastanud erinevaid asfaltkatte ühikhindasid. 3.11 Riigihanke alusdokumentide I osa „Juhised pakkujatele“ p 6.2 kohaselt, koos pakkumusega esitatakse täidetud Hinnaloend ja Katendite taastamise ühikhindade tabel (riigihanke alusdokumentide IV Osa). Juhul, kui pakkumuse maksumuse vormil esitatud kogumaksumus ei vasta Hinnaloendi summaarsele maksumusele (Heakskiidetud Lepingusumma), parandab hankija arvutusvea, lugedes pakkumuse maksumuseks Hinnaloendi summaarse maksumuse. Täidetud Hinnaloendi siseste aritmeetiliste vigade korrigeerimine toimub vastavalt Hinnaloendi reeglistikule. Hankija toimib aritmeetiliste vigade avastamise ja korrigeerimise järel vastavalt 3  RHS § 117. Hankija ei vastuta Hinnaloendis sisalduvate arvutusvalemite toimimise ja korrektsuse eest. 3.12 Riigihanke alusdokumentide IV osa „Hinnaloendi reeglistik“ p 3 kohaselt, Hinnaloendi täitmisel tuleb täita kõik Hinnaloendi ja Katendite taastamise ühikhindade positsioonid. 3.13 „Hinnaloendi reeglistik“ p 4 kohaselt, juhul, kui Hinnaloendis toodud summaarne maksumus ei vasta Hinnaloendi ridade alusel arvutatud maksumusele, parandab Tellija (hankija) arvutusvea, arvutades Hinnaloendis toodud summaarse maksumuse Hinnaloendi ridade maksumuse alusel. Juhul, kui Hinnaloendi positsiooni maksumus ei vasta koguse ja ühikmaksumuse korrutisele, parandab Tellija (hankija) arvutusvea, arvutades Hinnaloendi positsiooni maksumuse koguse ja ühikmaksumuse alusel. 3.14 RHAD osa IV „Hinnaloend“ töölehel Hinnaloend on Märkused 4 juures eraldi välja toodud, et: „NB! Pakkumuse esitamisel arvestada kõigi alade katendite taastamisel ühekihilise asfaldiga, st. katendi taastamise ühikhind peab olema kõigil aladel sama.“ 3.15 Kolmanda isiku pakkumuse koosseisus esitatud dokument IV osa „Hinnaloend“ töölehe Hinnaloend positsioonidel 1,8; 2,8; 4,8; 5,15 ja 6,19 (asfaltkatte taastus (ühekihiline)) kajastatud maksumus ei vastanud sama dokumendi töölehel „Katendite taastamise ühikhinnad“ positsioonile nr. 2 - Ühekihilise asfaltkatte taastamine (AC12 surf h=70 mm). Kolmanda isiku esitatud töölehe Hinnaloend positsioonid 1,8; 2,8; 4,8; 5,15 ja 6,19 (asfaltkatte taastus (ühekihiline)) ei sisaldanud seega erinevaid ühikhindasid (s.o nt positsioonil 1,8 arv X ja positsioonil 2,8 arv Y), vaid kõikidel positsioonidel oli üks ja sama ühikhind, mis aga ei korreleerunud töölehe „Katendite taastamise ühikhinnad“ positsioonil nr 2 toodud ühikuhinnaga. 3.16 Hinnaloendi reeglistikust tulenevalt luges hankija seega õigeks töölehe „Katendite taastamise ühikhinnad“ positsioonis nr. 2 kajastatud maksumuse, korrigeeris sellest tulenevalt dokumendi IV osa „Hinnaloend“ töölehel Hinnaloend olevaid maksumusi ja palus kolmandal kinnitada, et ta on arvutusvea parandamisega nõus. 3.17 Niisamuti ei muutunud kolmanda isiku esitatud pakkumuse sisu, vaid hankija korrigeeris pakkumuses koosseisus esitatud arvväärtused korrektselt töölehel „Hinnaloend“ positsioonidel 1,8; 2,8; 4,8; 5,15 ja 6,19 vastavalt töölehe „Katendite taastamise ühikhinnad“ positsiooni nr 2 ühikhinnale. Hankijale oli üheselt selge, milles viga seisneb – puudus mistahes kahtlus, kas andmeid tulnuks muuta mingit muud moodi. Hinnaloendi „asfaltkatte taastus (ühekihiline)) positsioonidele tuli kanda „Katendite taastamise ühikhinnad“ positsioonis nr 2 toodud ühikhind. Täpselt nii hankija ka toimis ja kõrvaldas niisuguse ebaolulise vea. 3.18 Järelikult – vaidlustaja etteheited on alusetud. Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse arvulise muutuse ulatus ei tee ebaolulist muudatust oluliseks, RHS § 117 lg 3 kohaldamise eelduseks ei ole see, et arvutusvea juurpõhjus peab üksnes ja ainult tulenema hankedokumendist endist ning kolmanda isiku Hinnaloendis toodud asfaltkatte positsioonid ei sisaldanud erinevaid ühikuhindasid. 3.19 Täiendavalt peab hankija vajalikuks selgitada, et kuigi hankija korrigeeris kolmanda isiku pakkumuses arvutusvea vastavusotsuse raames (sh esitas vastavad põhjendused vastavusotsuse juures) ning viitas RHS § 117 lg-le 3 kui hindamisotsuse juurde kuuluvale alusele, on siiski tegemist nn „formaalse“ mittevastavusega, mis ei saa kaasa tuua otsuse kehtetuks tunnistamist. Hankija põhjendab seda järgmiselt. 4 3.20 VAKO on leidnud, et: „RHS § 114 lg 1 alusel teostatav pakkumuste vastavuse kontroll ei hõlma üldjuhul RHS § 117 lg-s 3 kirjeldatud arvutusvigade ja kontrolli ja vastavaid põhjendusi“.1 Niisiis ei ole pakkumuste vastavuse kontrolli etapis RHS § 117 lg-s 3 kohast arvutusvigade kontrolli läbiviimine absoluutselt keelatud. 3.21 Hankija leiab, et kuigi „formaalselt“ on RHS § 117 lg 3 kirjeldatud arvutusvigade kontroll justkui hindamisetapis läbiviidav menetlustoiming, ei saa siiski arvutusvea korrigeerimine vastavuskontrolli raames isoleerituna tuua kaasa vastavusotsuse kehtetuks tunnistamist, veel vähem pidada seda kuidagi konkurentsi kahjustavaks või pakkujaid ebavõrdselt kohtlevaks või mis saanuks rikkuda vaidlustaja subjektiivseid õigusi. Niisugune olukord ei ole ka võrdustatav nt olukorraga, kus ekslikult RHS § 117 lg-le 3 viidates parandatakse ilmne eksimus pakkumuses alles hindamisotsuse raames, mis olemuselt kuulub vastavusotsuse esemesse (mille õigusvastasust on VAKO praktikas kinnitust leidnud). Käesoleval juhul ei ole hankija selliselt toiminud. 3.22 Lisaks on VAKO leidnud, et pakkumuse vastavuse kontrollimisel peab hankija veenduma, et vead pakkumuse maksumuses on oma olemuselt sellised, mille puhul tal on õigus rakendada RHS § 117 lg-t 3.2 Viidatud seisukoha praktiline tähendus viitab justkui sellele, et pakkumuse vastavuse etapis peaks hankija de facto tegelikult ikkagi arvutusvea juba vastavuskontrolli ajal tuvastama (lisaks RHS §-s 114 nõutule), kuid hankija justkui „ei tohiks“ viidatud veale kohe reageerida. Sellisel moel kunstlikult ebaolulise vea korrigeerimise menetlusetapiti range eristamine ei kanna aga hankija hinnangul mingit eesmärki. 3.23 Hankija hinnangul ei ole seega sisulist vahet sellel, et arvutusviga korrigeeriti varasemas – vastavuskontrolli - etapis (niisugune õigus oli hankijal niikuinii teha seda kohe järgnevas – hindamise - etapis). Tulem olnuks lõppastmes sama – pakkumuste hindamise etapiks on viga parandatud. Hankija toimis vastavalt RHAD-s ette nähtud reeglistikule ja kohtles kõiki pakkujaid võrdselt. Pakkumuse korrigeerimine (parandamine, täpsustamine, arvutusvea korrigeerimine) ei riku RHS § 3 p-is 3 sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ja on lubatav, kui see on võimalik ilma läbirääkimiste pidamiseta ja uue pakkumuse esitamiseta. Hankija vastavusotsuse (ja otsuse järgnevuse põhimõttest kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsust) õigusvastasust ei saa tuletada üksnes tõigast, et hankija vastavusotsus sisaldas endas tegelikult kõrgemat kontrolli. 3.24 Lõpetuseks, arvutusvea parandamist pakkumuste vastavuse kontrolli raames toetab ka riigihangete registri e-keskkonna ülesehitus, mis ei võimalda pakkumiste hindamise menetlemise etapis lisada registrisse ühtegi selgitust (mis kajastuksid hiljem ka hindamiskomisjoni koosoleku protokollis ja oleksid kõigile nähtavad). Pakkumuste hindamine registris toimub automaatselt pakkuja poolt esitatud pakkumuse hinna alusel ja selgitusi, et pakkuja on tuvastanud arvutusvea ja sellest tulenevalt lõpphinda korrigeerinud, saab lisada ainult pakkumuste vastavuse kontrolli või pakkumuste edukaks tunnistamise etapi raames. II Alternatiivselt, kui vaidlustuskomisjoni hinnangul kolmanda isiku pakkumuses esinenud ebaoluline ja hõlpsasti kõrvaldatav puudus ei ole käsitatav arvutusveana (RHS § 117 lg 3), vaid hooletusveana, on kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus sellele vaatamata õiguspärane. 3.25 Kohtupraktikas on leitud, et: 1 VAKO 2-23/257737, p 13.1. 2 VAKO 2-23/257737, p 13.1. 5  „Kui otsuses on kajastatud asjaolud, millele tuginevalt on otsus tehtud ning kohtul on võimalik veenduda, et asja otsustamist ei mõjutanud viide ebaõigele õiguslikule alusele, ei too otsuse puudused kaasa selle tühistamist.“3 3.26 Antud juhul – kui kolmanda isiku pakkumuses käsitatavat ebaolulist puudust arvväärtuste erinevusel ei tuleks vaidlustuskomisjoni hinnangul käsitada arvutusveana, vaid et vastuolu Hinnaloendis esitatud kahe numbrilise näitaja vahel, mis ei saa loogiliselt erineda, kuna peavad olema samad, tuleks pidada hoopis hooletusveaks, saab (õigemini tuleb) hooletusviga hinnata justnimelt pakkumuse vastavuse kontrollimisel. 3.27 Kolmanda isiku pakkumuses ilmnenud vastuolu kõrvaldamise lubatavuse osas andiski hankija hinnangu pakkumuse vastavuse kontrolli raames. 3.28 Sealjuures sõltumata sellest, kas kolmanda isiku pakkumuses esinenud viga liigitada arvutusveaks või hooletusveaks, on selge, et vea kõrvaldamisega ei kaasnenud uue pakkumuse esitamist ega pakkumuse sisulist muutmist (mis olnuks lubamatu). Niisamuti ei asunud hankija hindamise etapis kontrollima pakkumuse sisulist vastavust. Igal juhul oli kolmanda isiku pakkumuses tegemist ebaselgete andmetega, mida sai lihtsalt kõrvaldada ning kõrvaldatud puudus ei olnud pakkumuse sisuline muutmine (õige arvväärtus oli „Katendite ühikhinna“ tabeli positsioonil nr 2 pakkumuse koosseisus esitatud). Hankija kõrvaldas pakkumuse vastavuskontrolli raames pakkumuse vastuolu ning hankijal oli seeläbi võimalik pakkumusi võrdsetel alustel hindamisel arvestada. 3.29 Hankija hinnangul oleks põhjendamatu lähtuda vastavusotsuse ja edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamisel üksnes ja ainult sellest, et kas siis hankija hindas pakkumuses esinenud eksimuse kas arvutusveaks või hooletusveaks ning sõltuvalt sellest, millise „vea liigi“ hankija valib, sõltub lõpuks vastavuskontrolli raames tehtava otsustuse õiguspärasus või õigusvastasus. Mõlema „vea liigi“ puhul on ilmne, et tegemist ei ole pakkumuse sisulise muutmisega, vaid üksnes ebaolulise ebakõla kõrvaldamisega. Hinnangu andmisel vea „aritmeetilisusele“ või „hooletusele“ tuua automaatselt kaasa tagajärjena otsuse kehtetuks tunnistamine (sealjuures on antud juhul nii õiguslik tagajärg kui hankija kaalumisruum on sõltumata „vea liigi“ valiku puhul identne) ei ole hankija hinnangul mõistlik. 3.30 Viimaks, käesoleval juhul oleks ka menetlusökonoomiliselt ebamõistlik ja tarbetu kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus kehtetuks tunnistada, et siis hankija saaks vastu võtta uue täpselt sama sisulise otsuse (liigitades selle uues otsuses „hooletusveaks“). On ju selge, et mingit sisulist ja pakkumuse tagasilükkamist tingivat viga kolmanda isiku pakkumuses ei esine. Kohtupraktika ega menetlusökonoomia printsiip ei nõua, et hankija peaks varasema täiesti õige otsuse kehtetuks tunnistama, et siis puhtformaalselt korraks tagasi vastavuskontrolli etappi liikuda ja võtta vastu uus, täpselt sama sisuga otsus. Lihthankemenetluses, mille formaliseerituse põhimõte on juba erimenetluse liigist endast tulenevalt oluliselt piiratud ning millesuguse menetlusliigi olemuslik tunnus on selle paindlikkus ja minimaalsed menetlusreeglid, peaks seda enam hoiduma formaal-juriidilistest motiividest tingitud otsuse kehtetuks tunnistamisest. 3.31 Hankija ei ole teinud kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse (kui ajaliselt järgneva otsuse) raames tegevusi, mis õiguslikult kuuluvad vastavusotsuse juurde, vaid 3 TlnHko 3-12-405, p 32. Vt ka RKHKo 3-3-1-24-13, p 26. 6  sõltumata kolmanda isiku pakkumuse vastuolu liigitamisest arvutusveaks või muuks (hooletus)veaks on niisugust vastuolu kontrollitud vastavuse kontrolli raames. Otsuse sisu hinnates on tegemist õige otsusega. 3.32 Vahekokkuvõttes – sõltumata sellest kui viga „liigitada“ ebaoluliseks ja hõlpsasti kõrvaldatavaks vastuoluks kolmanda isiku pakkumuses erinevate dokumentide (töölehtede) vahel, mitte arvutusveaks, on ka sellisel juhul vastuolu kõrvaldatud õiguspäraselt. 3.33 Kokkuvõttes – kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise ja edukaks tunnistamise otsused on õiguspärased. Vaidlustus tuleb jätta rahuldamata. 4. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 4.1 Hankija on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Pugri, advokaat Hankija lepinguline esindaja LISAD: 1 – volikiri 7  Advokaadibüroo TRINITI OÜ Telefon: +372 6 850 950 Maakri 19/1 Faks: +372 6 850 951 10145 Tallinn, Eesti [email protected] www.triniti.ee VASTUS VAIDLUSTUSELE Adressaat: Riigihangete Vaidlustuskomisjon [email protected] Riigihange: „Kuressaare linna torustike rekonstrueerimine“ (viitenumber 301439) Kuupäev: 5.12.2025 Vaidlustaja: AS TERRAT Reg.kood: 10095208 Vaidlustaja Marko Mehilane, vandeadvokaat esindaja: E-post: [email protected] Hankija: Aktsiaselts Kuressaare Veevärk Reg.kood: 10083079 Hankija esindaja: Toomas Pugri, advokaat E-post: [email protected] Kolmas isik: Osaühing Klotoid Reg.kood: 10207096 Taotlused: 1. Jätta vaidlustus rahuldamata. 2. Mõista hankija menetluskulud välja vaidlustajalt. 1. KOKKUVÕTE 1.1 Vaidlustus tuleb rahuldamata jätta. Vaidlustus põhineb spekulatiivsel eeldusel, et hankijal puudunuks alus edukaks tunnistatud pakkuja OÜ Klotoid esitatud pakkumuse koosseisus arvutusvea parandamiseks kuivõrd: a) tegemist ei olevat arvutusveaga ning b) et OÜ Klotoid olevat esitanud oma pakkumuses erinevaid asfaltkatte taastamise ühikhindasid. 1.2 Vaidlustaja käsitlus on ebaõige. Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse arvulise muutuse ulatus ei tee ebaolulist muudatust oluliseks, RHS § 117 lg 3 kohaldamise eelduseks ei ole see, et arvutusvea juurpõhjus peab üksnes ja ainult tulenema hankedokumendist endist ning kolmanda isiku Hinnaloendis toodud asfaltkatte positsioonid ei sisaldanud erinevaid ühikuhindasid. 1.3 Täiendavalt peab hankija vajalikuks selgitada, et kuigi hankija korrigeeris kolmanda isiku pakkumuses arvutusvea vastavusotsuse raames (sh esitas vastavad põhjendused vastavusotsuse juures) ning viitas RHS § 117 lg-le 3 kui hindamisotsuse juurde kuuluvale alusele, ei too see kaasa otsuse kehtetuks tunnistamist. 1.4 Alternatiivselt, sõltumata sellest kui viga „liigitada“ ebaoluliseks ja hõlpsasti kõrvaldatavaks vastuoluks kolmanda isiku pakkumuses erinevate dokumentide (töölehtede) vahel, mitte arvutusveaks, on ka sellisel juhul vastuolu kõrvaldatud õiguspäraselt. Otsuse sisu hinnates on tegemist õige otsusega. 2. ASJAOLUD 2.1 Hankija on võrgustikusektori hankija, kes viib läbi lihthankemenetlusena riigihanget nr 301439 „Kuressaare linna torustike rekonstrueerimine“. 2.2 Hankija juhatuse 26.11.2025 käskkirjaga nr 56 („hankija 26.11.2025 otsus“) otsustas hankija muu hulgas tunnistada vastavaks pakkuja Osaühing Klotoid („kolmas isik“) poolt esitatud pakkumus. Hankija osundas kolmanda isiku pakkumuse vastavust kontrollides järgmist: „Hindamiskomisjon tuvastas Osaühing Klotoid (10207096) pakkumuse kontrollimisel, et pakkuja poolt esitatud Hinnaloend sisaldab aritmeetilisi vigu. Hankija teavitas pakkujat 18.11.25 tuvastatud arvutusveast. Pakkuja vastas 19.11.25, et on arvutusvea parandamisega nõus ning esitas selle kinnituseks allkirjastatuna korrigeeritud Hinnaloendi. Eelnveast tulenevalt tunnistada hankedokumentides esitatud tingimustele vastavaks pakkuja Osaühing Klotoid (10207096) pakkumus maksumusega 1 810 162,70 EUR-i (lisandub käibemaks)“ (hankija 26.11.2025 otsuse p 2.2). 2.3 Hankija 26.11.2025 otsuse punktis 4 tunnistas hankija kolmanda isiku pakkumuse edukaks kui pakkumuste hindamise kriteeriumi madalaim maksumus suhtes soodsaim pakkumus. 2.4 AS TERRAT taotleb oma vaidlustuses kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamist. 3. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED I Vaidlustaja vaidlustuses esitatud etteheited on ainetud. 3.1 Hankija saab vaidlustuse põhjendustest aru nii, et ühelt poolt ei olevat hankijal olnud alust arvutusvigade parandamise mehhanismi rakendamiseks, sest kolmanda isiku pakkumuse maksumus seetõttu suurenes ning et hankedokumentidest ei tulenenud arvutusviga (vaidlustuse p 7). Seejärel paistab vaidlustaja argumentatsioon suunduvat sinna, et vaidlustaja arvates oli kolmas isik justkui esitanud oma pakkumuses (Hinnaloendis) erinevaid asfaltkatte taastamise ühikhindasid (vaidlustuse p 8). 3.2 Hankija ei nõustu. 3.3 Kohtupraktika kohaselt: a) RHS § 117 lg 3 kohaldamiseks ei ole tähtis, kui suur viga on (kui suures summas arvutusvea parandamine pakkumuses esitatud maksumust muudab) (VAKO 17.01.2024, 203-23/272677, p 10.3); b) Lubatavaks on peetud ka kütusehankes pakkumuse maksumuse korrigeerimist olukorras, kus pakkuja jättis hankija ette antud valemites arvestamata biokütuse koefitsendiga. Sellises olukorras olid kõik arvväärtused hankijale teada ning hankija sai arvutusvea korrigeerida (VAKO 05.06.2018, 94-18/195207, p 11); 2  c) Olukorras, kus ühe kuu rendimakse asemel esitas pakkuja vastavas vormis 36 või 46 kuu rendimakse, hankija teavitas pakkujat arvutusvea avastamisest ja arvutas kogumaksumusest tulenevalt ühe kuu rendimakse, ei asendata sellisel viisil arvutusviga parandades pakkumuses esitatud hindasid uutega, vaid arvutatakse ühe kuu rendimakse, lähtudes pakkumuses juba esitatud 36 või 46 kuu rendimaksest. (VAKO 18.06.2019, 72-19/204670, p 14); d) Arvutusvea parandamiseks peab olema üheselt mõistetav, milles viga seisneb. (VAKO 21.06.2018, 116-18/197039, p 15); 3.4 Esiteks, Vaidlustaja üritab n-ö „ridade vahelt“ omistada mingisugust tähendust sellele, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus suurenes 465 723 euro võrra. 3.5 Viidatud asjaolul ei ole aga mitte mingisugust puutumust küsimusel, kas vea parandamine oli lubatud või mitte. Ülal refereeritud VAKO praktika kinnitab, et numbrilisele lõpptulemile ei saa mingisusugust tähtsust omistada – ilmselge vormiline kui ka arvutusvea kõrvaldamise olulisut või ebaolulisust ei saa tuletada sellest, mis on korrigeerimise tulemusena saadav summa, kui korrigeerimise tulemusena esitatud pakkumuse sisu ei muutu. Niisamuti ei ole hankija kolmanda isiku pakkumust maksumusega 1 344 439,87 eurot kordagi hinnanud. 3.6 Järelikult on ainetud vaidlustaja kaudsed viited sellele, justkui kolmanda isiku pakkumuse korrigeerimine n-ö „ülespoole“ omaks tähendust küsimuses, kas vea kõrvaldamine oli õiguspärane või mitte. 3.7 Teiseks, arusaamatu on vaidlustaja väide, justkui arvutusviga ei esinenud lihthanke alusdokumendist „Hinnaloend“ või viidatud dokumendis eksisteerivates valemites. Vaidlustaja väidab vaidlustuse punkti 7 eelviimases lõigus: „samuti ei esinenud lihthanke alusdokumendis „Hinnaloend“ mistahes arvutusviga ega viga valemis, mis õigustanuks Hankijat kasutama kolmanda isiku pakkumuse suhtes arvutusvea parandamise mehhanismi“. 3.8 Hankija oskab viidatud etteheidest välja lugeda üksnes seda, et vaidlustaja hinnangul õigustab arvutusvea parandamist üksnes olukord, kui viga ei tulene mitte seotud pakkuja pakkumuse arvutuslikust ebakõlast, vaid et hoopis niisugune ebakõla peab tulenema hankedokumendist endist, mida siis hankija saab kõrvaldada. 3.9 Niisugune tõlgendus on arusaamatu. Arvutuslik ebakõla tuleneb just nimelt pakkuja esitatud pakkumuse arvväärtuste omavahelisest suhestumisest, kuid mille korrigeerimise korral on aluseks pakkumuses endas esitatud algandmed (s.o pakkumuses ilmnenud ebatäpsus parandatakse pakkumuses endis esitatud arvväärtustega, saades lõppastmes korrektse tulemi ja võrreldavad pakkumused). RHS § 117 lg 3 kohaldamise eelduseks ei ole see, et arvutusvea juurpõhjus peab üksnes ja ainult tulenema hankedokumendist endist. 3.10 Kolmandaks, ekslik on vaidlustaja spekulatsioon, justkui kolmas isik olnuks Hinnaloendis kajastanud erinevaid asfaltkatte ühikhindasid. 3.11 Riigihanke alusdokumentide I osa „Juhised pakkujatele“ p 6.2 kohaselt, koos pakkumusega esitatakse täidetud Hinnaloend ja Katendite taastamise ühikhindade tabel (riigihanke alusdokumentide IV Osa). Juhul, kui pakkumuse maksumuse vormil esitatud kogumaksumus ei vasta Hinnaloendi summaarsele maksumusele (Heakskiidetud Lepingusumma), parandab hankija arvutusvea, lugedes pakkumuse maksumuseks Hinnaloendi summaarse maksumuse. Täidetud Hinnaloendi siseste aritmeetiliste vigade korrigeerimine toimub vastavalt Hinnaloendi reeglistikule. Hankija toimib aritmeetiliste vigade avastamise ja korrigeerimise järel vastavalt 3  RHS § 117. Hankija ei vastuta Hinnaloendis sisalduvate arvutusvalemite toimimise ja korrektsuse eest. 3.12 Riigihanke alusdokumentide IV osa „Hinnaloendi reeglistik“ p 3 kohaselt, Hinnaloendi täitmisel tuleb täita kõik Hinnaloendi ja Katendite taastamise ühikhindade positsioonid. 3.13 „Hinnaloendi reeglistik“ p 4 kohaselt, juhul, kui Hinnaloendis toodud summaarne maksumus ei vasta Hinnaloendi ridade alusel arvutatud maksumusele, parandab Tellija (hankija) arvutusvea, arvutades Hinnaloendis toodud summaarse maksumuse Hinnaloendi ridade maksumuse alusel. Juhul, kui Hinnaloendi positsiooni maksumus ei vasta koguse ja ühikmaksumuse korrutisele, parandab Tellija (hankija) arvutusvea, arvutades Hinnaloendi positsiooni maksumuse koguse ja ühikmaksumuse alusel. 3.14 RHAD osa IV „Hinnaloend“ töölehel Hinnaloend on Märkused 4 juures eraldi välja toodud, et: „NB! Pakkumuse esitamisel arvestada kõigi alade katendite taastamisel ühekihilise asfaldiga, st. katendi taastamise ühikhind peab olema kõigil aladel sama.“ 3.15 Kolmanda isiku pakkumuse koosseisus esitatud dokument IV osa „Hinnaloend“ töölehe Hinnaloend positsioonidel 1,8; 2,8; 4,8; 5,15 ja 6,19 (asfaltkatte taastus (ühekihiline)) kajastatud maksumus ei vastanud sama dokumendi töölehel „Katendite taastamise ühikhinnad“ positsioonile nr. 2 - Ühekihilise asfaltkatte taastamine (AC12 surf h=70 mm). Kolmanda isiku esitatud töölehe Hinnaloend positsioonid 1,8; 2,8; 4,8; 5,15 ja 6,19 (asfaltkatte taastus (ühekihiline)) ei sisaldanud seega erinevaid ühikhindasid (s.o nt positsioonil 1,8 arv X ja positsioonil 2,8 arv Y), vaid kõikidel positsioonidel oli üks ja sama ühikhind, mis aga ei korreleerunud töölehe „Katendite taastamise ühikhinnad“ positsioonil nr 2 toodud ühikuhinnaga. 3.16 Hinnaloendi reeglistikust tulenevalt luges hankija seega õigeks töölehe „Katendite taastamise ühikhinnad“ positsioonis nr. 2 kajastatud maksumuse, korrigeeris sellest tulenevalt dokumendi IV osa „Hinnaloend“ töölehel Hinnaloend olevaid maksumusi ja palus kolmandal kinnitada, et ta on arvutusvea parandamisega nõus. 3.17 Niisamuti ei muutunud kolmanda isiku esitatud pakkumuse sisu, vaid hankija korrigeeris pakkumuses koosseisus esitatud arvväärtused korrektselt töölehel „Hinnaloend“ positsioonidel 1,8; 2,8; 4,8; 5,15 ja 6,19 vastavalt töölehe „Katendite taastamise ühikhinnad“ positsiooni nr 2 ühikhinnale. Hankijale oli üheselt selge, milles viga seisneb – puudus mistahes kahtlus, kas andmeid tulnuks muuta mingit muud moodi. Hinnaloendi „asfaltkatte taastus (ühekihiline)) positsioonidele tuli kanda „Katendite taastamise ühikhinnad“ positsioonis nr 2 toodud ühikhind. Täpselt nii hankija ka toimis ja kõrvaldas niisuguse ebaolulise vea. 3.18 Järelikult – vaidlustaja etteheited on alusetud. Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse arvulise muutuse ulatus ei tee ebaolulist muudatust oluliseks, RHS § 117 lg 3 kohaldamise eelduseks ei ole see, et arvutusvea juurpõhjus peab üksnes ja ainult tulenema hankedokumendist endist ning kolmanda isiku Hinnaloendis toodud asfaltkatte positsioonid ei sisaldanud erinevaid ühikuhindasid. 3.19 Täiendavalt peab hankija vajalikuks selgitada, et kuigi hankija korrigeeris kolmanda isiku pakkumuses arvutusvea vastavusotsuse raames (sh esitas vastavad põhjendused vastavusotsuse juures) ning viitas RHS § 117 lg-le 3 kui hindamisotsuse juurde kuuluvale alusele, on siiski tegemist nn „formaalse“ mittevastavusega, mis ei saa kaasa tuua otsuse kehtetuks tunnistamist. Hankija põhjendab seda järgmiselt. 4 3.20 VAKO on leidnud, et: „RHS § 114 lg 1 alusel teostatav pakkumuste vastavuse kontroll ei hõlma üldjuhul RHS § 117 lg-s 3 kirjeldatud arvutusvigade ja kontrolli ja vastavaid põhjendusi“.1 Niisiis ei ole pakkumuste vastavuse kontrolli etapis RHS § 117 lg-s 3 kohast arvutusvigade kontrolli läbiviimine absoluutselt keelatud. 3.21 Hankija leiab, et kuigi „formaalselt“ on RHS § 117 lg 3 kirjeldatud arvutusvigade kontroll justkui hindamisetapis läbiviidav menetlustoiming, ei saa siiski arvutusvea korrigeerimine vastavuskontrolli raames isoleerituna tuua kaasa vastavusotsuse kehtetuks tunnistamist, veel vähem pidada seda kuidagi konkurentsi kahjustavaks või pakkujaid ebavõrdselt kohtlevaks või mis saanuks rikkuda vaidlustaja subjektiivseid õigusi. Niisugune olukord ei ole ka võrdustatav nt olukorraga, kus ekslikult RHS § 117 lg-le 3 viidates parandatakse ilmne eksimus pakkumuses alles hindamisotsuse raames, mis olemuselt kuulub vastavusotsuse esemesse (mille õigusvastasust on VAKO praktikas kinnitust leidnud). Käesoleval juhul ei ole hankija selliselt toiminud. 3.22 Lisaks on VAKO leidnud, et pakkumuse vastavuse kontrollimisel peab hankija veenduma, et vead pakkumuse maksumuses on oma olemuselt sellised, mille puhul tal on õigus rakendada RHS § 117 lg-t 3.2 Viidatud seisukoha praktiline tähendus viitab justkui sellele, et pakkumuse vastavuse etapis peaks hankija de facto tegelikult ikkagi arvutusvea juba vastavuskontrolli ajal tuvastama (lisaks RHS §-s 114 nõutule), kuid hankija justkui „ei tohiks“ viidatud veale kohe reageerida. Sellisel moel kunstlikult ebaolulise vea korrigeerimise menetlusetapiti range eristamine ei kanna aga hankija hinnangul mingit eesmärki. 3.23 Hankija hinnangul ei ole seega sisulist vahet sellel, et arvutusviga korrigeeriti varasemas – vastavuskontrolli - etapis (niisugune õigus oli hankijal niikuinii teha seda kohe järgnevas – hindamise - etapis). Tulem olnuks lõppastmes sama – pakkumuste hindamise etapiks on viga parandatud. Hankija toimis vastavalt RHAD-s ette nähtud reeglistikule ja kohtles kõiki pakkujaid võrdselt. Pakkumuse korrigeerimine (parandamine, täpsustamine, arvutusvea korrigeerimine) ei riku RHS § 3 p-is 3 sätestatud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ja on lubatav, kui see on võimalik ilma läbirääkimiste pidamiseta ja uue pakkumuse esitamiseta. Hankija vastavusotsuse (ja otsuse järgnevuse põhimõttest kolmanda isiku edukaks tunnistamise otsust) õigusvastasust ei saa tuletada üksnes tõigast, et hankija vastavusotsus sisaldas endas tegelikult kõrgemat kontrolli. 3.24 Lõpetuseks, arvutusvea parandamist pakkumuste vastavuse kontrolli raames toetab ka riigihangete registri e-keskkonna ülesehitus, mis ei võimalda pakkumiste hindamise menetlemise etapis lisada registrisse ühtegi selgitust (mis kajastuksid hiljem ka hindamiskomisjoni koosoleku protokollis ja oleksid kõigile nähtavad). Pakkumuste hindamine registris toimub automaatselt pakkuja poolt esitatud pakkumuse hinna alusel ja selgitusi, et pakkuja on tuvastanud arvutusvea ja sellest tulenevalt lõpphinda korrigeerinud, saab lisada ainult pakkumuste vastavuse kontrolli või pakkumuste edukaks tunnistamise etapi raames. II Alternatiivselt, kui vaidlustuskomisjoni hinnangul kolmanda isiku pakkumuses esinenud ebaoluline ja hõlpsasti kõrvaldatav puudus ei ole käsitatav arvutusveana (RHS § 117 lg 3), vaid hooletusveana, on kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus sellele vaatamata õiguspärane. 3.25 Kohtupraktikas on leitud, et: 1 VAKO 2-23/257737, p 13.1. 2 VAKO 2-23/257737, p 13.1. 5  „Kui otsuses on kajastatud asjaolud, millele tuginevalt on otsus tehtud ning kohtul on võimalik veenduda, et asja otsustamist ei mõjutanud viide ebaõigele õiguslikule alusele, ei too otsuse puudused kaasa selle tühistamist.“3 3.26 Antud juhul – kui kolmanda isiku pakkumuses käsitatavat ebaolulist puudust arvväärtuste erinevusel ei tuleks vaidlustuskomisjoni hinnangul käsitada arvutusveana, vaid et vastuolu Hinnaloendis esitatud kahe numbrilise näitaja vahel, mis ei saa loogiliselt erineda, kuna peavad olema samad, tuleks pidada hoopis hooletusveaks, saab (õigemini tuleb) hooletusviga hinnata justnimelt pakkumuse vastavuse kontrollimisel. 3.27 Kolmanda isiku pakkumuses ilmnenud vastuolu kõrvaldamise lubatavuse osas andiski hankija hinnangu pakkumuse vastavuse kontrolli raames. 3.28 Sealjuures sõltumata sellest, kas kolmanda isiku pakkumuses esinenud viga liigitada arvutusveaks või hooletusveaks, on selge, et vea kõrvaldamisega ei kaasnenud uue pakkumuse esitamist ega pakkumuse sisulist muutmist (mis olnuks lubamatu). Niisamuti ei asunud hankija hindamise etapis kontrollima pakkumuse sisulist vastavust. Igal juhul oli kolmanda isiku pakkumuses tegemist ebaselgete andmetega, mida sai lihtsalt kõrvaldada ning kõrvaldatud puudus ei olnud pakkumuse sisuline muutmine (õige arvväärtus oli „Katendite ühikhinna“ tabeli positsioonil nr 2 pakkumuse koosseisus esitatud). Hankija kõrvaldas pakkumuse vastavuskontrolli raames pakkumuse vastuolu ning hankijal oli seeläbi võimalik pakkumusi võrdsetel alustel hindamisel arvestada. 3.29 Hankija hinnangul oleks põhjendamatu lähtuda vastavusotsuse ja edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamisel üksnes ja ainult sellest, et kas siis hankija hindas pakkumuses esinenud eksimuse kas arvutusveaks või hooletusveaks ning sõltuvalt sellest, millise „vea liigi“ hankija valib, sõltub lõpuks vastavuskontrolli raames tehtava otsustuse õiguspärasus või õigusvastasus. Mõlema „vea liigi“ puhul on ilmne, et tegemist ei ole pakkumuse sisulise muutmisega, vaid üksnes ebaolulise ebakõla kõrvaldamisega. Hinnangu andmisel vea „aritmeetilisusele“ või „hooletusele“ tuua automaatselt kaasa tagajärjena otsuse kehtetuks tunnistamine (sealjuures on antud juhul nii õiguslik tagajärg kui hankija kaalumisruum on sõltumata „vea liigi“ valiku puhul identne) ei ole hankija hinnangul mõistlik. 3.30 Viimaks, käesoleval juhul oleks ka menetlusökonoomiliselt ebamõistlik ja tarbetu kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus kehtetuks tunnistada, et siis hankija saaks vastu võtta uue täpselt sama sisulise otsuse (liigitades selle uues otsuses „hooletusveaks“). On ju selge, et mingit sisulist ja pakkumuse tagasilükkamist tingivat viga kolmanda isiku pakkumuses ei esine. Kohtupraktika ega menetlusökonoomia printsiip ei nõua, et hankija peaks varasema täiesti õige otsuse kehtetuks tunnistama, et siis puhtformaalselt korraks tagasi vastavuskontrolli etappi liikuda ja võtta vastu uus, täpselt sama sisuga otsus. Lihthankemenetluses, mille formaliseerituse põhimõte on juba erimenetluse liigist endast tulenevalt oluliselt piiratud ning millesuguse menetlusliigi olemuslik tunnus on selle paindlikkus ja minimaalsed menetlusreeglid, peaks seda enam hoiduma formaal-juriidilistest motiividest tingitud otsuse kehtetuks tunnistamisest. 3.31 Hankija ei ole teinud kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse (kui ajaliselt järgneva otsuse) raames tegevusi, mis õiguslikult kuuluvad vastavusotsuse juurde, vaid 3 TlnHko 3-12-405, p 32. Vt ka RKHKo 3-3-1-24-13, p 26. 6  sõltumata kolmanda isiku pakkumuse vastuolu liigitamisest arvutusveaks või muuks (hooletus)veaks on niisugust vastuolu kontrollitud vastavuse kontrolli raames. Otsuse sisu hinnates on tegemist õige otsusega. 3.32 Vahekokkuvõttes – sõltumata sellest kui viga „liigitada“ ebaoluliseks ja hõlpsasti kõrvaldatavaks vastuoluks kolmanda isiku pakkumuses erinevate dokumentide (töölehtede) vahel, mitte arvutusveaks, on ka sellisel juhul vastuolu kõrvaldatud õiguspäraselt. 3.33 Kokkuvõttes – kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise ja edukaks tunnistamise otsused on õiguspärased. Vaidlustus tuleb jätta rahuldamata. 4. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 4.1 Hankija on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Pugri, advokaat Hankija lepinguline esindaja LISAD: 1 – volikiri 7