Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 251-25/301064 Otsuse kuupäev 10.12.2025 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vaidlustus sihtasutuse Tartu Kiirabi riigihankes „Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus“ (viitenumber 301064) Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404 kvalifitseerimise ning tema pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele Menetlusosalised Vaidlustaja, AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, esindaja vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart Hankija, sihtasutus Tartu Kiirabi, esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg Kolmas isik, Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404, esindaja Signe Soonberg Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg 3 ja 8 alusel 1. Jätta rahuldamata AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali vaidlustus sihtasutuse Tartu Kiirabi riigihankes „Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus“ (viitenumber 301064). 2. Mõista AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalilt sihtasutuse Tartu Kiirabi kasuks välja sihtasutuse Tartu Kiirabi menetluskulud kogusummas 6291,45 eurot (käibemaksuga). 3. Jätta AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 03.10.2025 avaldas sihtasutus Tartu Kiirabi (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusega riigihanke „Tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus“ (viitenumber 301064) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sealhulgas Hankepass täiendavate selgitustega (edaspidi Hankepass) ja Vastavustingimused. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 27.10.2025, esitasid pakkumused kaks pakkujat - AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal ja Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404. 2. 27.10.2025 otsusega tunnistas Hankija mh Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404 pakkumuse edukaks ja kvalifitseeris Hankija Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404. 3. 06.11.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404 (edaspidi ka Kolmas isik) kvalifitseerimise ning tema pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele. 4. Koos vastusega vaidlustusele esitas Hankija 12.11.2025 vaidlustuskomisjonile ka taotluse Kolmanda isikuga hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmise lubamiseks. 19.11.2025 otsusega nr 251-25/301064 jättis vaidlustuskomisjon selle taotluse rahuldamata. 5. Vaidlustuskomisjon teatas 14.11.2025 kirjaga nr 12.2-10/251 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 19.11.2025 ja neile vastamiseks 24.11.2025. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja Vaidlustaja ja Hankija. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja Hankija. Vaidlustuskomisjon jätab tähelepanuta pärast dokumentide esitamise tähtpäeva laekunud seisukohad. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Vaidlustaja, AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 6.1. Hankija kasutas Riigihankes nn pöördmenetlust, mis tähendab, et RHS § 52 lg 3 ja RHS § 104 lg 8 alusel viis Hankija kõrvaldamise aluste ning kvalifitseerimise tingimuste sisulise kontrolli läbi ainult Kolmanda isiku (eduka pakkuja) osas. RHS § 104 lg 8 näeb ette, et hankija ei tohi hankepassiga menetlustes teha kõiki otsuseid (hankepassi alusel tehtav otsus, pakkumuste vastavaks tunnistamise otsus, pakkumust edukaks tunnistamise otsus ja eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise ning kvalifitseerimise otsus) koos, vaid eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise ning kvalifitseerimise otsus tuleb teha eraldi pärast edukaks tunnistamise otsust. Hankija on seda keeldu rikkunud. 6.2. Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimiseks on õigusvastane, kuna otsusest ei nähtu, et oleks teostatud sisuline kontroll kvalifitseerimise tingimustele vastavuse üle. Puuduvad andmed, et Hankija oleks kontrollinud kvalifitseerimise tingimustest tulenevaid nõudeid filiaali asutamise kohustuse, tüüptingimuste esitamise ning kahju hüvitamise põhimõtete seadusele vastavuse osas. Hankija otsus on põhjendamata, kontrollimatu ja tehtud menetlusnõudeid rikkudes. On alust arvata, et Kolmas isik ei vasta ka sisuliselt kvalifitseerimise tingimustele. Seega ei ole tegemist pelgalt menetlusliku eksimusega, vaid sisulise rikkumisega, mis muudab kvalifitseerimisotsuse tervikuna õigusvastaseks. 2 (26) 6.3. Hankepassi osa IV p-is A (sobivus) on sätestatud nõue: Pakkuja peab olema Euroopa Liidu, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riigi kindlustusteenust pakkuv ettevõte, kellel on hankeobjektiks oleva kahjukindlustuse valdkonnas tegutsemise õigus vastavalt oma asukohariigi õigusaktidele. Eestis tegutsevale kindlustusandjale peab hiljemalt pakkumuste esitamise tähtpäevaks olema Finantsinspektsiooni poolt väljastatud kehtiv kindlustusandja tegevusluba (alus: kindlustustegevuse seaduse § 15) tsiviilvastutuskindlustusteenuse pakkumiseks, millise olemasolu ja staatust kontrollib hankija Finantsinspektsiooni poolt peetavast turuosaliste registrist veebiaadressilt https://www.fi.ee/et/kindlustus/kindlustusandjad/kindlustus-0/kindlustusandjad. Välisriigi kindlustusandja peab täitma ja vastama kindlustustegevuse seaduse 2. peatüki 3. jaost (§§id 36 jj) tulenevatele tingimustele, sh kuid mitte ainult omama õigust hankeobjektiks oleva vastutuskindlustusteenuse pakkumiseks ning olema määranud kontaktisiku, kelle poole on tervishoiuteenuse osutajal ja õigustatud isikul võimalik pöörduda eesti keeles ja Eestis asuvas kontaktpunktis. (edaspidi Tingimus). 6.4. Hankija on näinud ette Tingimuse nõuete täitmist kinnitava dokumendi kontrolli Finantsinspektsiooni veebilehelt (www.fi.ee) ning kui vastav info pole sealt kättesaadav, pidi pakkuja esitama pakkumuses andmed selle osas, kust on Hankijal võimalik vajalik info ilma Hankijale kaasnevate lisakuludeta saada või lisama koopia dokumendist pakkumuse juurde. 6.5. Kolmas isik on välisriigi kindlustusandja. Seega vastavalt Tingimusele pidi Kolmas isik vastama järgmistele nõuetele: 1) vastama kindlustustegevuse seaduse (edaspidi KindlTS) 2. peatüki 3. jao (§§ 36 jj) nõuetele. Seejuures: - KindlTS § 36 lg 2 sätestab nõuded, millal peab kindlustusandja tegutsemiseks asutama filiaali, so ei tohi tegutseda volitatud esindaja (kontaktisiku) kaudu. - KindlTS § 36 lg 3 sätestab, et välismaise kindlustusandja puhul peavad olema täidetud kõik kindlustustegevusele seatud nõuded ning muud Eesti seadustest teenuse osutamisele tulenevad nõuded, mh kõik KindlTS-ist kindlustustegevusele tulenevad nõuded ning VÕS-ist kindlustusteenuse osutamisele tulenevad nõuded (sh VÕS §-id 428 ja 510), samuti tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusest (edaspidi TOKVS) kindlustusteenuse osutamisele tulenevad nõuded (sh TOKVS § 10); 2) omama õigust hankeobjektiks oleva vastutuskindlustusteenuse pakkumiseks; 3) olema määranud kontaktisiku Eestis, kelle poole saab pöörduda eesti keeles ja Eestis asuvas kontaktpunktis. 6.6. Kuivõrd Hankija seadis Tingimuses välisriigi kindlustusandjale konkreetsed nõuded, pidi Hankija ka iga nõude täitmist Kolmanda isiku osas kontrollima. Seejuures ei saanud Hankija Tingimust laiendavalt või kitsendavalt tõlgendada - Euroopa Kohus on korduvalt kinnitanud, et hankija peab enda poolt määratud tingimustest rangelt kinni pidama (nt EK otsus asjas C-336/12 p 40). Hankija ei saanud antud olukorras aktsepteerida ka Kolmanda isiku paljasõnalist kinnitust Tingimusele vastamise osas, kuna Hankija oli sätestanud nõude, et kui nõuete täitmist kinnitav dokument ei ole Finantsinspektsiooni veebilehelt kättesaadav, tuleb koos pakkumusega esitada andmed selle osas, kust on Hankijal võimalik vajalik info ilma Hankijale kaasnevate lisakuludeta saada või lisada koopia dokumendist pakkumuse juurde. 6.7. Finantsinspektsiooni veebilehel puudus Kolmanda isiku kohta teave, mis võimaldaks Hankijal Tingimuse täitmist kontrollida muus osas, kui see, et Kolmas isik on Eestis kantud ülepiiriliste kindlustusteenuste pakkujate nimekirja ja et Kolmanda isiku puhul on teenuste loetellu kantud ka tsiviilvastutuskindlustus (KindlTS § 12 lg 1 p 13). Seetõttu ei olnud võimalik veenduda, et Kolmas isik vastab kõigile Tingimuses sisalduvatele nõuetele ning Hankija ei 3 (26) saanud sisulise kontrolli läbiviimisel tugineda pelgalt Finantsinspektsiooni veebilehele. 6.8. Kolmas isik pidi esitama ning Hankija kontrollima Tingimuse täitmiseks andmeid, tõendeid ja dokumente kõigile nõuetele vastavuse osas, sealhulgas andmeid, tõendeid ja dokumente KindlTS § 36 lg-le 2 vastavuse osas (filiaali asutamise kohustus) ja KindlTS § 36 lg-le 3 vastavuse osas (sh KindlTS kindlustustegevuse nõuetele ning VÕS ja TOKVS kindlustusteenuse pakkumise nõuetele vastavuse osas). 6.9. Hankija kontrollikohustus on seotud Kolmanda isiku hankepassis esitatud andmetega. RHS § 52 lg 3 ja § 104 lg-te 7 ja 8 koosmõjus kontrollib hankija edukaks tunnistatud pakkuja vastavust kvalifitseerimise tingimustele hankepassis esitatud kinnitustele vastavate andmete ja neid kinnitavate dokumentide alusel. Seega puudub Hankijal võimalus kontrollida Kolmanda isiku kvalifikatsiooni mingi muu informatsiooni alusel, lähtuda saab pakkuja poolt hankepassis esitatud andmetest ja neid kinnitavatest dokumentidest või avalikest andmetest. RHS ei näe ette, et pakkuja võiks esitada andmeid, mida ta pidi esitama hankepassis, täiendavalt hiljem. 6.10. RHS § 104 lg 8 alusel peab hankija kontrollima hankepassis märgitud andmeid sisuliselt. Hankija kohustus on tagada, et hankelepingut ei sõlmita pakkujaga, kes ei vasta kvalifitseerimise tingimusele. Kvalifikatsiooni sisuline kontroll tähendab eelkõige seda, et hankija kontrollib, kas kvalifikatsioon on vajalike dokumentidega tõendatud ja ei tohi kvalifitseerida ettevõtjat pelgalt pakkumuses esitatud info alusel või teha otsust kvalifikatsiooni puudumise kohta, ilma selles sisuliselt veendumata. Kohtupraktika kinnitab sisulise kontrolli nõude ulatust. Tallinna Halduskohus on otsuses nr 3-21-721 p-s 16 leidnud: [---] Kohtu arvates tähendab hankija kohustus kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni sisuliselt seda, et hankija peab veenduma pakkuja vastavuses kvalifitseerimistingimustele. Piisav ei ole, et esitatud tõendite valguses on vastavus kvalifitseerimistingimustele põhimõtteliselt võimalik. [---]. Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega oleks vastuolus sellise pakkuja kvalifitseerimine, kelle vastavus hanketingimustele ei ole selge, vaid üksnes hüpoteetiline. 6.11. Hankija otsus on põhjendamata ja seetõttu kontrollimatu. Kvalifitseerimisotsuses sisaldub Kolmanda isiku osas üldsõnaline märge Vastab tõendite alusel. Erinevalt Hankija arvamusest, et pakkuja suhtes tehtud positiivne kvalifitseerimise otsus ei pea sisaldama põhjalikke selgitusi selle kohta, kuidas vastab pakkuja kvalifitseerimise tingimustele, leiab Vaidlustaja, et selline lähenemine ei vasta RHS § 104 lg 8 ja RHS § 98 lg 5 nõuetele, mille kohaselt peab hankija tegema eduka pakkuja kvalifitseerimise kohta põhjendatud kirjaliku otsuse. Otsuste põhjendamise nõue tuleneb riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetest. Otsuse põhjendamatuse tõttu on see läbipaistmatu ja kontrollimatu. 6.12. Kuna eduka pakkuja kvalifikatsiooni kontrolli otsuses ei ole muud märget kui Vastab tõendite alusel, siis tegi Vaidlustaja 31.10.2025 Hankijale päringu otsuse osas, mh paludes selgitada, kuidas Tingimuse osas teostati kontroll ning millised konkreetsed dokumendid või tõendid esitati nende nõuete täitmise kinnitamiseks. Hankija vastas sellele 03.11.2025: Hankija kontrollis edukaks osutunud pakkumuse teinud pakkuja vastavust kvalifitseerimistingimustele. Edukal pakkujal on luba osutada asjaomast teenust ning ta vastab kindlustustegevuse seaduse 2. peatüki 3. jaost (§§-id 36 jj) tulenevatele tingimustele, nagu kvalifitseerimistingimustes on nõutud. Hankija ei ole esitanud tõendeid sisulise kontrolli kohta, sh KindlTS § 36 lg 2 ja § 36 lg 3 nõuetele vastavuse kontrollimise kohta. Hankija vastus ei kinnita, et Tingimuse täitmist oleks sisuliselt kontrollitud, arvestades, et edukas pakkuja pidi tingimustele vastavuse tõendamiseks esitama konkreetsed andmed, tõendid või dokumendid. Vaidlustuskomisjon on rõhutanud, et kui hankija teeb märked kvalifitseerida tõendite alusel või mitte kvalifitseerida tõendite alusel, siis viitab see sisulise kontrolli tegemisele ning otsust tuleb hinnata vastavalt sisulise kontrolli 4 (26) reeglitele. Kuskilt ei nähtu, et Kolmas isik oleks esitanud andmed ja tõendid ning Hankija oleks nende alusel kontrollinud järgmisi Tingimusest tulenevaid nõudeid: 1) vastavus KindlTS § 36 lg-le 2: kas Kolmas isik võib tegutseda filiaali asutamata või on tegutsemiseks nõutav filiaali asutamine, sh kas Kolmanda isiku volitatud esindaja tegutseb püsivalt kindlustusagendi tegevusega või kindlustustegevusega (sh kahjukäsitlusega); 2) vastavus KindlTS § 36 lg-le 3: kas Kolmanda isiku pakutav kindlustusteenus vastab Eesti seadustest tulenevatele nõuetele, s.o kas Kolmas isik on pakkumuse koosseisus esitanud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lepingueelse teabe koosseisu kuuluvad tüüptingimused ning teabedokumendi (IPID); 3) vastavus KindlTS § 36 lg-le 3: kas Kolmanda isiku pakutav kindlustusteenus vastab TOKVS § 10 ja VÕS § 510 sätestatule, mille kohaselt on kahju hüvitamise aluseks kahju tekitamise aeg, mitte nõudest teatamise aeg. Kuivõrd Hankija ei ole esitanud sisulisi põhjendusi ega tõendeid Kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrollimise kohta, kuid Vaidlustaja hinnangul on Kolmanda isiku vastavuses olulised puudujäägid, kinnitab ka see asjaolu, et Hankija ei ole Kolmanda isiku kvalifitseerimise tingimustele vastavuse osas sisulist kontrolli läbi viinud. Arvestades, et Hankija tegi kvalifitseerimisotsuse juba pakkumuste esitamise tähtpäeval (27.10.2025), on põhjendatud kahtlus, et Hankija ei saanudki läbi viia sisulist kontrolli, sh nõuda Kolmandalt isikult hankepassis esitatud kinnitustele vastavaid dokumente. Selline ajastus viitab formaalsele, mitte sisulisele menetlusele, mis on vastuolus RHS-ist tuleneva kontrollikohustusega. 6.13. Kui pakkuja on jätnud pakkumuse esitamise tähtpäevaks, esitamata kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikud andmed RHS § 98 lg 4 tähenduses, ei saa hankija nõuda pakkujalt hilisemat hankepassi täiendamist ega asuda teostama kvalifikatsiooni sisulist kontrolli koos võimalike täiendavate selgituste ja dokumentide küsimisega (TlnRnK 08.07.2019, 3-19-631, p 15). 6.14. On alust arvata, et Hankija ei ole Kolmanda isiku kvalifitseerimist läbi viinud kooskõlas hankepassi osa IV p-i A (sobivus) nõuetega, s.o ei ole Tingimuse täitmist sisuliselt kontrollinud ega otsust nõuetekohaselt põhjendanud. Pakkujal lasus kohustus esitada pakkumuse koosseisus konkreetsed andmed või dokumendid, mis kinnitavad kvalifitseerimise tingimuse täitmist. Kuna vajalik info puudus või ei ole Hankija poolt kontrollitud, ei saanud Hankija teha sisulist kvalifitseerimisotsust, mis oleks õiguspärane. 6.15. Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus on õigusvastane ka seetõttu, et on alust arvata, et Kolmas isik ei vasta sisuliselt Tingimusele. 6.15.1. Kolmas isik ei vasta KindlTS § 36 lg 2 nõuetele (filiaali kaudu tegutsemise nõudele). KindlTS § 36 lg 2 kohaselt juhul, kui välisriigi kindlustusandjat alaliselt esindama volitatud isik tegeleb Eestis püsivalt kindlustusagendi tegevuse või kindlustustegevusega, loetakse volitatud isiku tegevus välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali tegevuseks ning sellise tegevuse jätkamiseks peab kindlustusandja KindlTS §-ide 37-40 kohaselt asutama filiaali. Sättest tulenevalt ei ole püsivalt kindlustusagendi kaudu tegutsemine välisriigi kindlustusandja puhul lubatud ning välisriigi kindlustusandja võib tegutseda vaid filiaali kaudu. Sama järeldus tuleneb ka õiguskirjandusest. Samuti tuleneb KindlTS § 36 lg-st 2, et kindlustusandjat esindama õigustatud isik ei tohi ilma püsivalt tegeleda kindlustustegevusega, kusjuures õiguskirjanduse kohaselt loetakse püsivaks kindlustustegevuseks ka kahjukäsitluse läbiviimist. Ka sellisel juhul tohib välismaine kindlustusandja tegutseda Eestis üksnes filiaali kaudu. Kolmas isik ei ole Eestis filiaali asutanud. Filiaali puudumist kinnitab ka Finantsinspektsiooni koduleht, mille kohaselt puudub Kolmandal isikul Eestis filiaal. Ilma filiaali asutamiseta on Kolmanda isiku tegevus Eestis keelatud ja KindlTS § 36 lg-ga 2 vastuolus, kuna: 1) Kolmanda isiku esindaja tegutseb püsivalt kindlustusagendina. Igapäevaselt toimub 5 (26) Kolmanda isiku tegevus ravivigade kindlustuse turustamisel Vaidlustajale teadaolevalt Northern1 International Insurance Brokers OÜ (edaspidi Northern1) kaudu. Northern1 on ka käesolevas Riigihankes toimunud teabevahetuses Kolmanda isiku nimel tegutsenud. Kolmanda isiku ravivigade kindlustuse turustamiseks on loodud koduleht https://medmal.ee/, mille haldajaks on Northern1 ning millel tutvustatakse Kolmanda isiku pakutavat ravivigade kindlustuskaitse teenust. Kodulehel avaldatud andmetest nähtub, et Northern1 tegutseb Kolmanda isiku kui välismaise kindlustusandja huvides, pakkudes vaid ühe kindlustusandja teenust. Seega kuigi Northern1 on ametlikult registreeritud kindlustusmaaklerina, tegutseb Northern1 Kolmanda isiku esindamisel faktiliselt püsivalt kindlustusagendina KindlTS § 174 lg 2 tähenduses. Nimelt, kindlustusagent tegutseb kindlustusandja jaoks ja huvides (KindlTS § 174 lg 2), erinevalt kindlustusmaaklerist, kes tegutseb kindlustusvõtja heaks ja huvides (KindlTS § 174 lg 1). Kindlustusagendina püsivalt tegutsemine ei ole aga KindlTS § 36 lg 2 kohaselt lubatud ning nõutav on filiaali asutamine. Kolmas isik ei ole filiaali asutanud, mistõttu ei ole tema tegutsemine filiaali asutamata KindlTS § 36 lg 2 nõuetele vastav; 2) on alust arvata, et Kolmanda isiku esindaja tegutseb püsivalt kindlustustegevusega, s.o kahjukäsitlusega. Kuigi Northern1 hallataval kodulehel, mille kaudu Northern1 Kolmanda isiku pakutavat ravivigade kindlustust vahendab, on märgitud, et kahjukäsitlus toimub Crawfordi ja Denis Europe OÜ (edaspidi Crawford) kaudu, ei ole kinnitust leidnud, et Kolmandal isikul oleks Eestis sõlmitud nõuetekohane kokkulepe kahjukäsitlusteenuse sisseostmiseks. Arvestades, et ilma kahjukäsitluseta ei ole võimalik kindlustusteenust osutada, on eeldatav, et Kolmanda isiku määratud kontaktisik on volitatud ka kahjukäsitlust läbi viima. Sellisel juhul nõuab KindlTS § 36 lg 2 samuti, et piiriüleselt tegutsev kindlustusandja võib tegutseda üksnes filiaali kaudu, kuid Kolmas isik ei ole filiaali asutanud. 6.15.2. Kolmas isik ei vasta KindlTS § 36 lg 3 nõuetele tüüptingimuste esitamise osas. Kvalifitseerimise tingimuste kohaselt peab välisriigi kindlustusandja täitma ja vastama mh KindlTS § 36 lg 3 nõuetele. KindlTS § 36 lg 3 sätestab, et Eestis kindlustustegevusega tegeledes peab välisriigi kindlustusandja järgima käesoleva seadusega ja selle alusel kindlustustegevusele kehtestatud nõudeid, samuti muid Eesti seadustest tulenevaid nõudeid Eestis teenuste osutamiseks. Tingimusest tuleneb seega muuhulgas, et välisriigi kindlustusandja peab Eestis kindlustustegevusega tegeledes järgima kõiki Eesti seadustest tulenevaid nõudeid Eestis teenuste osutamiseks. Eestis kindlustusteenuste osutamiseks toodud nõuded on muuhulgas sätestatud VÕS-is. VÕS § 428 sätestab kindlustusandjale lepingueelse teabe avaldamise kohustuse, kusjuures VÕS § 428 lg 1 p-i 3 kohaselt tuleb kindlustuslepingut sõlmida soovivat isikut teavitada kindlustuslepingu suhtes kehtivatest tüüptingimustest. Seejuures VÕS § 431 lg 2 kohaselt peab kindlustusandja kindlustuslepingu suhtes kehtivad tüüptingimused kättesaadavaks tegema, so märkima tema poolt väljaantud avalduse blanketile või andma need avalduse esitajale üle enne blanketi esitamist või sellega samaaegselt. Samuti, VÕS § 428 lg 2⁴ kohaselt peab enne kahjukindlustuslepingu sõlmimist kindlustusandja esitama kindlustusvõtjale lisaks KindlTS § 428 lg-s 1 sätestatule KindlTS § 1032 lg-s 6 nimetatud teabedokumendi. Kindlustusvõtjale ei pea esitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavet, mis juba sisaldub teabedokumendis. KindlTS § 193² lg 6 sätestab omakorda, et kui kindlustusandja on kahjukindlustusteenuse väljatöötaja, peab ta koostama kahjukindlustuse teabedokumendi, järgides komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 2017/1469, milles sätestatakse kindlustustoote teabedokumendi standardvorm (ELT L 209, 12.08.2017, lk 19–23), sätestatud nõudeid. Kolmas isik ei vasta KindlTS § 36 lg 3 nõuetele, kuna on alust arvata, et ta ei ole esitanud pakkumuses kindlustuslepingu osaks olevate tüüptingimuste ega teabedokumendi andmeid või dokumente. Kolmanda isiku ravivigade kindlustuse toote vahendamiseks loodud veebilehel (https://medmal.ee/) ei ole Kolmanda isiku tüüptingimusi toodud. Seetõttu on alust arvata, et kindlustuslepingu osaks olevaid tüüptingimuste andmeid ega dokumenti ei ole ka Kolmanda isiku pakkumuses. Samuti, kuivõrd eelviidatud kodulehel ei ole avalikult kättesaadav ka VÕS § 428 lg 2⁴ ja KindlTS § 1032 lg 6 nõuetele vastav teabedokument, on alust arvata, et Kolmanda 6 (26) isiku pakutav teenus ei vasta ka teabedokumendi andmete või dokumendi esitamise osas Eestis kehtivatele teenuse osutamise nõuetele. 6.15.3. Kolmas isik ei vasta KindlTS § 36 lg 3 nõuetele ka kindlustustingimuste sisu osas. Kuivõrd KindlTS § 36 lg 3 kohaselt peab välismaine kindlustusandja vastama kõigile Eestis teenuse osutamist reguleerivatele nõuetele, peavad Eestis sätestatud nõuetele vastama ka tema pakutava kindlustuslepingu tingimused. Seega peavad pakutava kindlustuslepingu tingimused vastama nii VÕS-is kui ka TOKVS-is sätestatud nõuetele. TOKVS § 10 sätestab, et kindlustusjuhtum on tervishoiuteenuse osutaja kohustuse rikkumine. VÕS vastutuskindlustuse regulatsiooni kohaselt (VÕS § 510) peab vastutuskindlustuse puhul kindlustusandja täitma kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule (kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel, ja kandma õigusabile tehtud kulud. Seega kuulub TOKVS §-i 10 ja VÕS §-i 510 kohaselt vastutuskindlustuslepingu alusel kahju hüvitamisele kindlustusjuhtumi toimumise aja põhiselt, n-ö ocurrence based põhimõttel. Vastav põhimõte tähendab, et kahju hüvitamise kohustuse aspektist ei ole tähtis mitte nõude esitamise aeg, vaid (patsiendi)kahju tekitamise aeg. Kolmas isik ei vasta KindlTS § 36 lg 3 nõuetele, kuna on alust arvata, et tema pakutava kindlustuslepingu kohaselt toimub kahju hüvitamine n-ö claims made põhimõttel. Vaidlustajal on alust arvata, et Kolmanda isiku pakutav ravivigade kindlustuskaitse teenus põhineb n-ö claims made põhimõttel. Kuigi Kolmas isik reklaamib enda pakutavat ravivigade kindlustust Eesti õigusaktidele vastava kindlustusena, nähtub Eesti hambaarstide liidu poolt oma liikmetele saadetud teatest (hoiatusest), et Northern1 vahendatava ravivigade kindlustus on nõudepõhine, mitte juhtumipõhine. Sellest tulenevalt on palutud liikmetelel kindlustuslepingute sõlmimisega oodata, kuni on selgunud, kas riik aktsepteerib ka alternatiivset lähenemist. Samuti on Northern1 ise meedias kirjeldanud Kolmanda isiku pakutavat ravivigade kindlustust kui teistel alustel toimivat kindlustust: Maailmas on tegelikult mitmeid ravivigade kindlustusmudeleid ja see kindlustusmudel, mida meil õnnestub vahendada, on maailmas väga laialt kasutatav. Seal on omad teatud aspektid, see natuke teistel alustel toimib. Vaidlustaja selgitab, et claims made ehk nõudepõhise hüvitamispõhimõtte kohaselt on kahju hüvitamise aluseks nõude esitamise aeg kindlustuskaitse perioodil, mitte aga kahju tekitamise aeg (milline hüvitamispõhimõte on nõutav TOKVS § 10 ja VÕS § 510 koosmõjus). Seega Kolmanda isiku kindlustustingimused ei taga kahju hüvitamist juhul, kui kahju on küll tekitatud kindlustusperioodil, aga sellest teavitamine toimub väljaspool kindlustuskaitse perioodi. Kuivõrd KindlTS § 36 lg 3 kohaselt tuleb piiriülesel kindlustusandjal täita teenuse osutamisel Eestis kehtivaid nõudeid, ei vasta kolmanda isiku pakutav kindlustusteenus, so selle tingimused, eeltoodu tõttu KindlTS § 36 lg 3 nõuetele, kuna on vastuolus TOKVS §-i 10 ja VÕS §-i 510 nõuetega. Eesti õigusaktid ei näe ette eeltoodud nõuetele mittevastavat „alternatiivset“ kohustusliku vastutuskindlustuse mudelit. 6.16. Kuna Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus on õigusvastane ja tuleb kehtetuks tunnistada ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus. Sisulise kontrolli tulemusena tuleks Kolmas isik jätta kvalifitseerimata. RHS § 52 lg 3 ja § 104 lg 8 kohaselt ei ole lubatud hankelepingut sõlmida ning seega ka edukaks tunnistada pakkujat, kes ei vasta kvalifitseerimise tingimustele. 6.17. 19.11.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti. 6.17.1. Hankija vastustest nähtub, et Hankija on Kolmanda isiku Tingimusele vastavuse kontrolli rajanud ebaõigele eeldusele, et Finantsinspektsioon on Kolmanda isiku vastavust Tingimuses toodud nõuetele kontrollinud ja Hankija saab kontrolli teostada üksnes Finantsinspektsiooni veebilehe kaudu. Finantsinspektsiooni selgitus (edaspidi Selgitus)1 ja 1 Finantsinspektsiooni töötaja 14.11.2025 e-kiri. 7 (26) asjakohane õiguslik regulatsioon kinnitavad, et Hankija eeldus on ekslik. Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus on seega õigusvastane, sest Hankija ei ole teostanud sisulist kontrolli. Kuigi kvalifitseerimisotsus on õigusvastane juba ainuüksi sisulise kontrolli teostamata jätmise tõttu, on jätkuvalt alus arvata, et Kolmas isik Tingimusele ei vasta. Hankija vastus kinnitab ühtlasi seda, et kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikud andmed on pakkumuses esitamata, mistõttu tuleb Kolmas isik jätta kvalifitseerimata. 6.17.2. Kolmanda isiku mittevastavust Tingimusele näitavad ka äsja teistes samasisulistes riigihangetes tehtud otsused, kus tuvastatigi Kolmanda isiku kindlustustingimuste mittevastavus TOKVS kohustuslikele nõuetele (sh see, et Kolmanda isiku tingimused näevad ette, et kindlustusvõtja peab perioodi lõpus tasuma kindlustusandjale lisatasu). 6.17.3. Vaidlustaja on 18.11.2025 esitanud seisukoha hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks loa andmise taotlusele ja tõendina Finantsinspektsiooni Seletuse, millest nähtub, et Hankija ongi Kolmanda isiku kvalifitseerimise kontrolli läbiviimisel eksinud ja sisulise kontrolli teostamata jätnud. 6.17.4. Hankija on kinnitanud, et Kolmas isik esitas Tingimuse täitmiseks üksnes Finantsinspektsiooni kodulehe viite (lingi) ning Kolmanda isiku kvalifitseerimise tingimuste kontroll piirdus Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud andmetega. Hankija leidis, et kuna Kolmas isik on teise liikmesriigi kindlustusandja, on kogu vajalik teave Finantsinspektsiooni veebilehel ning Finantsinspektsioon on selle õigsust eelnevalt kontrollinud. Sellest järeldas Hankija, et Kolmandal isikul ei olnud vaja esitada täiendavaid dokumente ning Hankijal ei olnud kohustust küsida ega kontrollida täiendavat teavet. 6.17.5. Hankija on ekslikult eeldanud, et Finantsinspektsioon kontrollib vaidlusalustes kvalifitseerimise tingimustes sätestatud nõuete täitmist (KindlTS 2. peatüki 3. jao sätetele, sh § 36 lg 2 ja 3 nõuetele vastavuse kohta). Tegelikult piirdub Finantsinspektsiooni kodulehel avaldatud info kahe asjaoluga: 1) Kolmas isik on kantud piiriüleselt tegutsevate kindlustusandjate nimekirja; 2) Kolmanda isiku teenuste loetelus on tsiviilvastutuskindlustus. Vaidlus ei puuduta nende asjaolude olemasolu, vaid küsimust, kas nende alusel sai Hankija sisuliselt kontrollida enda kehtestatud kvalifitseerimise tingimuste täitmist, eeskätt: kas Kolmandal isikul on KindlTS § 36 lg 2 alusel õigus tegutseda ilma filiaali asutamiseta, kas Kolmanda isiku tegevus vastab KindlTS § 36 lg 3 nõuetele, sh VÕS-ist ja TOKS-ist tulenevatele sisunõuetele. 6.17.6. Finantsinspektsioon ei kinnita ega kontrolli vastavust KindlTS § 36 lg 2 ja 3 nõuetele ega avalda oma kodulehel vastavaid andmeid ega kinnitusi. KindlTS asjakohastest sätetest (§-id 36-41) ning Finantsinspektsiooni Selgitusest tulenevalt on selge, et: 1) Finantsinspektsioon ei avalda oma veebilehel kinnitavaid seisukohti ega hinnanguid selle kohta, kas välisriigi kindlustusandja tegevus vastab KindlTS § 36 lg 2 ja 3 nõuetele. Selliste andmete või kinnituste avaldamist ei tule ka Hankija viidatud KindlTS §-ist 41 ega muudest sätetest; 2) Finantsinspektsioon ei teosta KindlTS § 41 alusel välisriigi kindlustusandjate nimekirja kandmisel sisulist kontrolli välisriigi kindlustusandjate tegevuse üle, sh KindlTS § 36 lg 2 ja 3 nõuetele vastavuse üle. Seega ei saa ka Finantsinspektsiooni kodulehel KindlTS § 41 alusel avaldatud registrikandest ja tegevusalade loetelust järeldada, et Finantsinspektsioon on kontrollinud välisriigi kindlustusandja tegevuse sisulist vastavust Eesti õigusaktidele. Finantsinspektsiooni roll piirdub ainult teatise vastuvõtmise ja registreerimisega. Sama nähtub ka KindlTS §-st 41. KindlTS § 36 lg 2 ja 3 nõuded ei ole ühekordsed kohustused, vaid vastavaid nõudeid tuleb välisriigi kindlustusandjatel täita järjepidevalt, so kogu oma tegevuse vältel - seega ei oleks ka olemuslikult KindlTS § 41 alusel välisriigi kindlustusandja nimekirja kandmisel ja tegevusalade registreerimisel võimalik anda etteulatuvaid (tuleviku) kinnitusi 8 (26) asjakohastele sätetele vastavuse kohta. 6.17.7. Hankija järeldus, et Finantsinspektsiooni kontroll ja viimase kodulehel avaldatud andmed katavad kõik nõuded, on ebaõige. Eelnevast nähtuvalt põhineb Kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontroll ebaõigetel eeldustel. Pelgalt KindlTS §-i 41 alusel tehtud ning Finantsinspektsiooni kodulehel avaldatud registreeringust ja tegevusalade loetelust ei piisa, et järeldada vastavust KindlTS § 36 lg 2 ja 3 nõuetele. Kuivõrd Hankija ei saanud enda seatud nõuete täitmist Kolmanda isiku puhul Finantsinspektsiooni lehel avaldatu alusel kontrollida ning täiendavat kontrolli Hankija läbi ei viinud, siis on Hankija tegevus Kolmanda isiku suhtes KindlTS 2. peatüki 3. jaost, sh KindlTS § 36 lg-test 2 ja 3 tulenevate tingimuste täitmise kontrollimisel juba ainuüksi seetõttu puudulik ning kvalifitseerimisotsus on õigusvastane. 6.17.8. Finantsinspektsioon ei avalda oma veebilehel seisukohti ega hinnanguid selle kohta, kas välisriigi kindlustusandja tegevus vastab KindlTS § 36 lg 2 nõuetele. Seejuures ei avalda Finantsinspektsioon vähimatki teavet KindlTS § 36 lg 2 tingimustele vastamise kontrollimiseks vajalike asjaolude kohta, so selle kohta, kas KindlTS § 41 alusel registreeritud välisriigi kindlustusandja (sh Kolmanda isiku) volitatud esindaja (kontaktisik) tegutseb püsivalt kindlustusagendina või kindlustustegevusega (sh kahjukäsitlusega). Kuna Kolmanda isiku suhtes teostatud kontroll piirdus tema kinnitusel Finantsinspektsiooni lehel toodud andmetega, ei ole Hankija seda tingimust kontrollinud, kuigi tingimus oli kvalifitseerimise tingimustes sätestatud. Seega on kvalifitseerimisotsus õigusvastane. 6.17.9. Hankija väide, justkui ei oleks KindlTS § 36 lg 2 Kolmanda isiku osas asjakohane, on väär. Vaidlust pole, et Kolmas isik on Eestis piiriülese kindlustusandjana registreeritud ja ei tegutse filiaali kaudu. Vaidlus puudutab seda, kas ja kuidas Hankija kontrollis KindlTS § 36 lg-s 2 sätestatud nõuet, et välisriigi kindlustusandja peab sättes toodud tingimustel oma tegevuse jätkamiseks asutama filiaali. Säte määrab, millal peab Eestis KindlTS §-i 41 või §-i 42 kohaselt registreeritud ja volitatud isiku kaudu tegutsev välisriigi kindlustusandja (kellest esimese hulka kuulub ka Kolmas isik) asutama filiaali, et jätkata oma tegevust Eestis. Filiaali asutamise kohustus tähendab lihtsustatult, et seni volitatud isiku (kontaktisiku) kaudu tegutsenud kindlustusandja ei tohi enam edasi samal viisil tegutseda, vaid peab asutama filiaali. Vastavat seisukohta kinnitab üheselt ka õiguskirjandus. KindlTS § 37 (mille § 37 lg 1 p-s 3¹ on nimeliselt toodud ka Kolmas isik – Lloyds) sätestab filiaali asutamise regulatsiooni KindlTS §-i 41 kohaselt registreeritud välisriigi kindlustusandjate puhul, mis rakendubki mh juhul, kui KindlTS § 36 lg 2 tingimused on täidetud. Hankija vastusest nähtub, et Hankija ei ole enda seatud tingimuse (KindlTS § 36 lg 2 nõuetele vastavuse) kontrollimist Kolmanda isiku puhul teinud. Hankija ei saa end vabandada ka väitega, et ta ei tea, mida ta kontrollima peab, kui ta on ise vastava kvalifitseerimise tingimuse seadnud. 6.17.10. Kolmanda isiku seisukohad KindlTS § 36 lg 2 osas on ebaõiged ja vastuolulised. Kolmas isik kinnitab, et tema määratud kontaktisikuks on S[---] S[---] (Northern1). Samal ajal väidab Kolmas isik, et tal ei olegi Eestis volitatud esindajat. Mõlemad asjaolud ei saa samaaegselt tõesed olla. Õiguskirjanduses selgitatakse, et TOKVS kohase teenuse osutamiseks peab välisriigi kindlustusandja, kellel pole filiaali, määrama kontaktisiku/kontaktpunkti ning kontaktisikut/kontaktpunkti käsitletaksegi KindlTS § 36 lg 2 tähenduses volitatud esindajana. Mh rõhutatakse õiguskirjanduses sõnaselgelt, et: Piiriülese kindlustuse pakkuja peab jälgima, et Eesti kontaktpunkti ja selleks volitatud isiku tegevus ei oleks käsitatav Eestis püsivalt kindlustusagendi tegevuse või kindlustustegevusega tegelemisena, mis juhul loetakse volitatud isiku tegevus välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali tegevuseks ning sellise tegevuse jätkamiseks peab kindlustusandja asutama filiaali (KindlTS § 36 lg 2). Eelnevast tulenevalt kehtib KindlTS § 36 lg 2 regulatsioon ka Kolmanda isiku suhtes, sh peab Kolmas isik olema esitanud ning Hankija olema välja selgitanud kõik sätte vastavuse kontrollimiseks vajalikud asjaolud. 9 (26) 6.17.11. Kolmas isik ei vasta KindlTS § 36 lg 2 nõuetele. KindlTS § 36 lg-st 2 tulenev keeld, et välisriigi kindlustusandja volitatud esindaja ei tohi tegutseda püsivalt kindlustusagendi või kindlustustegevusega (so sellisel juhul tuleb asutada filiaal), on sisuline keeld, mida tuleb kontrollida tegelike faktiliste asjaolude alusel. Seega asjaolu, et Northern1 on Finantsinspektsiooni kodulehe kohaselt kantud kindlustusmaaklerite nimekirja, ei tähenda, et KindlTS § 36 lg-st 2 tulenevad nõuded on täidetud, kui Northern1 tegutseb faktiliselt kindlustusagendina. Maaklerina registreeritud Northern1 tegutseb faktiliselt agendina, kuna tegutseb vaid ühe kindlustusandja (Kolmanda isiku) huvides. 6.17.12. Finantsinspektsiooni kodulehel avaldatu ei kinnita vastavust KindlTS § 36 lg 3 nõuetele. Hankija sisuline kontroll on ka tüüptingimuste ja teabedokumendi esitamise osas teostamata. Hankija on ise sätestanud Tingimuses KindlTS § 36 lg 3 täitmise kohustuse, mis eeldab koosmõjus VÕS § 428 lg 1 p-ga 3 tüüptingimuste esitamise kontrolli. Lisaks tuleneb IPID (teabedokumendi) esitamise kohustus KindlTS § 36 lg 3 ja VÕS § 428 lg 2⁴ ja KindlTS § 1032 lg 6 koosmõjust. Finantsinspektsiooni kodulehel KindlTS § 41 alusel avaldatud registrikanne ja tegevusalade nimekiri ei kinnita, et Finantsinspektsioon on kontrollinud välisriigi kindlustusandja tegevuse sisulist vastavust KindlTS § 36 lg 3 nõuetele. Seega ei sisalda Finantsinspektsiooni koduleht andmeid ja avaldatu alusel ei saa kontrollida mh seda, kas kindlustusandja on täitnud VÕS § 428 kohaselt lepingueelse teabe esitamise eeltoodud kohustused, sh esitanud tüüptingimused ja teabedokumendi. Kui veebileht ei anna vastavat kinnitust, pidi Hankija tegema sisulise kontrolli vastavalt kvalifitseerimise tingimustele pakkumusega esitatud andmete põhjal. Piirdumine veebilehe üldise infoga ei täida RHS § 104 lg 8 nõuet teha eduka pakkuja osas sisuline kontroll. Seega oli Hankijal kohustus kontrollida tingimuse täitmist dokumentide alusel, mitte tugineda üksnes Finantsinspektsiooni kodulehe üldandmetele. Hankija kinnituse kohaselt ta seda ei teinud. 6.17.13. Kolmas isik on ise kinnitanud, et teabedokument oli esitamata. Seega ei vasta Kolmas isik KindlTS § 36 lg 3 nõuetele. Kolmas isik on oma vastuse lisana esitanud teabedokumendi (IPID) ning märkinud, et kavatses selle Hankijale esitada alles peale hankelepingu sõlmimist. Samuti nähtub Hankija ja Kolmanda isiku seisukohtadest, et Kolmanda isiku pakkumuses ei olnud esitatud ka nt kodulehe linki, millelt oleks teabedokument kättesaadav. Seega ei vasta Kolmas isik KindlTS § 36 lg 3 (koosmõjus VÕS § 428 lg 2⁴ ja KindlTS § 103² lg 6) nõuetele. 6.17.14. Puudub veendumus VÕS § 428 lg 1 p-i 3 kohaste tüüptingimuste esitamises. Hankija ja Kolmanda isiku väitel on Kolmas isik tüüptingimused koos pakkumusega esitanud, kuid Vaidlustajal puudub võimalus seda kontrollida, kuna Hankija ja Kolmas isik soovivad varjata, mida Kolmas isik Tingimuse täitmiseks esitas ja mida Hankija kontrollis. Kindlustusandjate tüüptingimused on avalikud dokumendid, mis on kõigil kindlustusandjatel (va Kolmandal isikul) oma kodulehekülgedel kättesaadavaks tehtud. 6.17.15. Hankija väitel ei ole tüüptingimuste ja teabedokumendi esitamine Tingimusele vastavuse kontrollimise seisukohast asjakohane, kuna lepingu tingimuste esitamine oli vastavustingimus. Hankija väide on ekslik. Esiteks ei räägi vastavustingimus mitte midagi teabedokumendist (IPID), mistõttu on ilmne, et vastavustingimuse täitmiseks ei olnud vajalik esitada VÕS § 428 lg 2⁴ ja KindlTS § 103² lg 6 nõuetele vastavat teabedokumenti. Teiseks ei hõlma vastavustingimus ka VÕS § 428 lg 1 p-i 3 tähenduses tüüptingimuste esitamist, kuivõrd nimetatud tingimuse kohaselt piisab mis tahes lepingutingimuste esitamisest (vastavustingimus ei nõua spetsiifiliselt VÕS § 428 lg 1 p 3 kohaste tüüptingimuste esitamist). Hankija on seadnud tüüptingimuste esitamise nõude kvalifitseerimise tingimuste kaudu, mille kohaselt peab Kolmanda isiku tegevus vastama KindlTS § 36 lg 3 nõuetele. 6.17.16. Finantsinspektsiooni kodulehel avaldatu ei kinnita vastavust KindlTS § 36 lg 3 nõuetele. Sisuline kontroll kindlustustingimuste Eesti seadustele vastavuse osas on teostamata. 10 (26) Hankija ei ole kontrollinud KindlTS § 36 lg 3 täitmist, mille kohaselt peavad kindlustuslepingu tingimused vastama nii VÕS-is kui ka TOKVS-is sätestatud nõuetele. Finantsinspektsiooni kodulehel KindlTS § 41 alusel avaldatud registrikanne ja tegevusalade nimekiri ei kinnita, et Finantsinspektsioon on kontrollinud välisriigi kindlustusandja tegevuse sisulist vastavust KindlTS § 36 lg 3 nõuetele. Seega ei sisalda Finantsinspektsiooni koduleht asjakohaseid andmeid ja seal avaldatu alusel ei saa kontrollida mh seda, kas välisriigi kindlustusandja tingimused vastavad Eesti seadustele. Siis kui veebileht ei anna vastavat kinnitust, pidi Hankija tegema sisulise kontrolli pakkumusega esitatud andmete põhjal. Piirdumine Finantsinspektsiooni veebilehe üldise infoga ei täida RHS § 104 lg 8 nõuet teha eduka pakkuja osas sisuline kontroll. Hankija kinnituse kohaselt ta seda ei teinud, so sisuline kontroll jäi teostamata. 6.17.17. Ebaõige on Hankija väide, et kindlustusteenuse vastavus TOKVS §-i 10 ja VÕS §-i 510 nõuetele on lepingu täitmise küsimus. Tegemist on Eesti seadustes sätestatud nõuetega, mida välisriigi kindlustusandja peab Eestis teenuse osutamisel järgima. Seejuures nö ravivigade kindlustuse puhul on tegemist kohustusliku vastutuskindlustusega, mille puhul ei või TOKVS-is ja VÕS-is sätestatust kõrvalekalduvaid kokkuleppeid sõlmida (TOKVS § 3). Samuti ei vasta tõele väide, et lepingu tingimuste esitamise vastavustingimus (dokumendinõue) hõlmab ka dokumendi sisule esitatavaid nõudeid. 6.17.18. Kolmanda isiku kindlustustingimused ei vasta KindlTS § 36 lg 3 nõuetele, kuna on vastuolus Eesti seadustega. TOKVS § 10 ja VÕS § 510 kehtestavad ravivigade kindlustuse puhul imperatiivselt kahju tekitamise aja põhise hüvitamise. Erinevalt nõudepõhisest hüvitamispõhimõttest tagab see, et kui kahju tekitamine on toimunud kindlustusperioodil, siis sõltumata nõude esitamise ajast on kindlustusandjal kahju hüvitamise kohustus. Alternatiivne vastutuskindlustuse mudel, mis toimiks nõudepõhisel hüvitamispõhimõttel (claims made), ei ole eeltoodud regulatsiooni kohaselt lubatud. Kolmas isik on oma vastuses kinnitanud, et tema poliis toimib esitatud nõuete alusel. Sama nähtub selgelt ka teises riigihankes esitatud Kolmanda isiku tüüptingimuste osaks olevast „Olulisest teatest kindlustatud isikule“, mille kohaselt kehtib poliis „nõude esitamise põhimõttel“ (so claims made), so poliis hõlmab nõudeid, mis esitatakse kindlustatud isiku vastu ja millest teatatakse kindlustusandjale kindlustusperioodi või pikendatud teatamisperioodi jooksul. Tüüptingimuste p 8 (pikendatud teatamisperiood) kohaselt tuleb seejuures pikendatud teatamisperioodi eest tasuda lisatasu (vt p 8.2). Seega tuleb selleks, et hüvitisperiood ei oleks seaduses sätestatuga võrreldes piiratud, tasuda pikendatud teatamisperioodi eest lisatasu. Vaidlustaja palub kontrollida, kas juhul, kui Kolmas isik on Riigihankes esitanud tüüptingimused, sisaldavad need eeltooduga samasuguseid või sarnaseid tingimusi, mis kinnitavad, et Kolmanda isiku kindlustustingimuste kohaselt toimub kahju hüvitamine nõude esitamise põhimõttel ehk vastuolus TOKVS §-i 10 ja VÕS §-i 510 nõuetega. Finantsinspektsioon ei valideeri kindlustusandjate poliisi tingimuste ega muude tingimuste vastavust Eesti õigusaktides sätestatud nõuetele – sellist pädevust ega kohustust KindlTS ega muud õigusaktid Finantsinspektsioonile ei sätesta. Seega ei kinnita Kolmanda isiku väited selle kohta, et Finantsinspektsioon ei ole kõnealust vastuolu seadusega esile toonud, mitte kuidagi Kolmanda isiku kindlustustingimuste vastavust Eesti õigusaktides teenuse osutamisele sätestatud nõuetele. 6.17.19. Kolmanda isiku pakkumus on hiljuti lükatud tagasi mitmes teises samasisulises riigihankes, kuna Kolmanda isiku kindlustustingimused näevad ette claims made põhimõtte ja on seetõttu vastuolus TOKVS-is nõutuga. Pakkumuse tagasilükkamisel põhjendati, et pakkumuse sisuks on nõude esitamise alusel põhinev poliis, st et kindlustuskaitse kehtib kindlustusperioodi või pikendatud teatamisperioodi jooksul esitatud nõuetele ja kindlustusjuhtumitele, mis on tekkinud kindlustusperioodil või tagasiulatuval kuupäeval ja peale seda, kui pakkuja tasub pikendatud teatamisperioodi rakendumiseks lisatasu 100% aastasest kindlustusmaksest. Seega pakkumusekohane kindlustusmakse suureneb kahekordselt. 11 (26) Kuigi kõnealuste riigihangete ja Riigihanke tingimused on mõnevõrra erinevad, kinnitab ka eeltoodu, et Kolmanda isiku kindlustustingimused rajanevad claims made põhimõttel ning hälbivad seega Eesti õigusaktides teenuse osutamisele sätestatud imperatiivsetest nõuetest. 6.17.20. Hankija vastus kinnitab, et kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikud andmed on Kolmanda isiku pakkumuses esitamata, mistõttu tuleb Kolmas isik jätta kvalifitseerimata. Hankija on kinnitanud, et Kolmas isik esitas kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks ainult viite Finantsinspektsiooni veebilehele. Finantsinspektsiooni Selgituse põhjal on selge, et KindlTS § 36 lg 2 ja 3 osas kontrolli teostada ei ole võimalik. Seega on ilmne, et Kolmas isik jättis pakkumuse esitamise tähtajaks esitamata kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalikud andmed RHS § 98 lg 4 tähenduses. Hankija ei saa hiljem nõuda hankepassi täiendamist ega alustada kvalifikatsiooni sisulist kontrolli koos täiendavate selgituste ja dokumentide küsimisega. Seega tuleb Kolmas isik jätta kvalifitseerimata RHS § 98 lg 4 alusel. 7. Hankija, Sihtasutus Tartu Kiirabi, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata järgmistel põhjustel. 7.1. Vaidlustus põhineb väitel, et Kolmanda isiku kui eduka pakkuja kvalifitseerimise kontroll oli ebapiisav ning Kolmas isik ei vasta kvalifitseerimise tingimustele. 7.2. Vaidlustaja sisustab ebaõigesti RHAD-ist ja õigusaktidest tulenevaid Hankija kohustusi kontrolli läbiviimisel ja kvalifitseerimise otsuse põhjendamisel. 7.3. Riigihankes on RHS § 99 lg 1 alusel kehtestatud kvalifitseerimise tingimusena, et pakkuja peab olema Euroopa Liidu, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riigi kindlustusteenust pakkuv ettevõte, kellel on hankeobjektiks oleva kahjukindlustuse valdkonnas (tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus) tegutsemise õigus vastavalt oma asukohariigi õigusaktidele. Nimetatud kvalifitseerimise tingimuse täitmisel on eristatud Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ja välisriigi kindlustusandjaid järgmiselt: 1) Eestis tegutseval kindlustusandja peab hiljemalt pakkumuste esitamise tähtpäevaks olema Finantsinspektsiooni poolt väljastatud kehtiv kindlustusandja tegevusluba tsiviilvastutuskindlustusteenuse pakkumiseks; 2) välisriigi kindlustusandja peab täitma ja vastama KindlTS 2. peatüki 3. jaost tulenevatele tingimustele sh olema määranud kontaktisiku, kelle poole on tervishoiuteenuse osutajal võimalik eesti keeles pöörduda Eestis asuvas kontaktpunktis. Nende nõuete täitmise kontrolli erisus oli järgmine: 1) Eesti kindlustusandja puhul kontrollib Hankija vastava tegevusloa olemasolu ja staatust Finantsinspektsiooni veebilehel olevast registrist. 2) välisriigi kindlustusandja puhul, kui kvalifitseerimise tingimuste nõuete täitmist kinnitav dokument ei ole Finantsinspektsiooni veebilehelt kättesaadav, kohustub pakkuja esitama andmed selle kohta, kust on Hankijal võimalik vajalik info saada või lisama koopia vastavast dokumendist pakkumuse lisadokumentide juurde. 7.4. Välisriigi kindlustusandjast pakkuja puhul pidi Hankija Tingimuse täitmise kontrollimisel esmalt kontrollima, kas KindlTS 2. peatüki 3. jao tingimuste täitmise info on Finantsinspektsiooni veebilehel kättesaadav. Kui mitte, siis kontrollima, kas pakkuja on esitanud pakkumuse koosseisus andmed selle kohta, kust on võimalik vajalik info saada või lisanud pakkumuse lisadokumentide juurde koopia vastavast dokumendist. 7.5. Tingimuses viidatud KindlTS 2. peatüki 3. jaos sisalduvad §-id 36–42. Viidatud jagu ja paragrahvid reguleerivad välisriigi kindlustusandja või selle filiaali tegevust Eestis. KindlTS § 36 lg-te 4 ja 5 järgi eristatakse piiriülese kindlustustegevuse tegelevate isikute puhul teise 12 (26) lepinguriigi kindlustusandjat ning kolmanda riigi kindlustusandjat. Teise lepinguriigi kindlustusandja puhul kohaldatakse KindlTS § 36 lg 4 järgi KindlTS §-ides 37 ja 41 sätestatut. KindlTS §-id 38, 39, 40 ja 42 reguleerivad kolmanda riigi kindlustusandja või selle filiaali tegevust ning ei puutu lepinguriigi kindlustusandja või selle filiaali puhul asjasse. KindlTS § 37 reguleerib teise lepinguriigi filiaali tegevust Eestis ning § 41 reguleerib teise lepinguriigi piiriülest kindlustustegevust Eestis. Seega, kui teise lepinguriigi kindlustusandja tegutseb Eestis mitte filiaali kaudu, vaid piiriülese kindlustusandjana, peab tema tegevus vastama KindlTS §-is 41 sätestatud nõuetele. Järelikult, kui Riigihankes esitab pakkumuse sellistele tunnustele vastav teise lepinguriigi kindlustusandja, peab tema tegevus vastama KindlTS §-is 37 sätestatud nõuetele ning KindlTS § 36 lg-s 3 sätestatud üldnõudele, et Eestis kindlustustegevusega tegeledes peab välisriigi kindlustusandja järgima käesoleva seadusega ja selle alusel kindlustustegevusele kehtestatud nõudeid, samuti muid Eesti seadustest tulenevaid nõudeid Eestis teenuste osutamiseks. Seetõttu, sellise kindlustusandja puhul omab Tingimuse täitmisel tähtsust KindlTS §-is 41 sisalduvate nõuete täitmine ning KindlTS § 36 lg-e 3 nõuetele vastav tegevus. Ülejäänud KindlTS 2. peatüki 3. jaos sisalduv, s.o §-id 37–40 ja 42 ei ole sellise kindlustusandja puhul asjassepuutuv. 7.6. KindlTS § 41 lg-d 1 ja 2 sätestavad, millised andmed tuleb teise lepinguriigi kindlustusandjal Eestis piiriülese kindlustustegevusega tegelemiseks enda lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse kaudu Finantsinspektsioonile esitada. Sama paragrahvi 4. lõige sätestab, et teise lepinguriigi kindlustusandja võib alustada Eestis piiriülest kindlustustegevust pärast sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete ja dokumentide edastamist Finantsinspektsioonile. Järelikult, kui viidatud andmed on Finantsinspektsioonile esitatud, võib teise lepinguriigi kindlustusandja alustada Eestis piiriülest kindlustustegevust. 7.7. Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatu on läbinud Finantsinspektsiooni kontrolli. Finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi FIS) § 53 lg-te 1 ja 2 järgi avaldatakse Finantsinspektsiooni veebilehel andmed Eesti finantsjärelevalve subjektide, sh nende välisriigis piiriüleste teenuste osutamise kohta ning muuhulgas KindlTS-i alusel Eestis tegutsemise õigust omavate välisriigi isikute ning nende poolt Eestis piiriüleste teenuste osutamise kohta. Finantsjärelevalve subjektide hulgas on FIS § 2 lg-te 1 järgi muuhulgas isik, kes tegutseb KindlTS-is sätestatud tegevuses. Järelikult avaldatakse Finantsinspektsiooni veebilehel teave nende kindlustusandjate kohta, kes alluvad Finantsinspektsiooni kontrollile. Sellest omakorda järeldub, et Finantsinspektsiooni veebilehel on avaldatud teave üksnes nende teise lepinguriigi piiriüleste kindlustusandjate kohta, kelle puhul Finantsinspektsioon on kontrollinud KindlTS § 41 lg-tes 1 ja 2 loetletud andmeid, kellel on tekkinud KindlTS § 41 lg 4 alusel õigus alustada Eestis piiriülest kindlustustegevust ning kelle tegevus vastab KindlTS § 36 lg 3 järgi KindlTS-is ja muudes Eesti seadustes sätestatud nõuetele. 7.8. Rahandusministri 21.02.2011 määruse nr 10 „Finantsinspektsiooni veebilehel andmete avalikustamise ulatus ja kord“ (edaspidi Määrus) § 3 lg 1 järgi avaldatakse kindlustusandja kohta lisaks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatule muuhulgas kindlustegevuse põhiliikide, liikide ja alaliikide loetelu. 7.9. Eelnevast järeldub, et teise lepinguriigi kindlustusandja ja tema kindlustustegevuse liikide kohta Finantsinspektsiooni veebilehel teabe avaldamine kinnitab, et sellise kindlustusandja tegevus, sh kindlustegevuse liigid vastavad KindlTS §-s 41 sätestatud nõuetele ning tema tegevus vastab KindlTS § 36 lg 3 järgi KindlTS-is ja muudes Eesti seadustes sätestatud nõuetele. 7.10. Ebaõige on Vaidlustaja väide, et Kolmanda isiku puhul ei ole vajalikud andmed Finantsinspektsiooni veebilehelt kättesaadavad. 13 (26) Kolmas isik on teises lepinguriigis - Belgias - registreeritud kindlustusandja, kes omab vastavat tegevusluba Belgias ja järelikult on tegemist teise lepinguriigi kindlustusandjaga KindlTS § 36 lg 4 mõistes. Kolmanda isiku hankepassis on Kolmas isik selgitanud, et Tingimusele vastavuse kontrollimiseks vajalik teave on kättesaadav Finantsinspektsiooni veebilehel ning avaldas veebilingi, mille põhjal on võimalik seda kontrollida. Selle veebilingi avamisel on näha, et Kolmas isik on kantud Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud piiriüleste kahjukindlustusteenust pakkuvate isikute nimekirja. Sellise info Finantsinspektsiooni veebilehel avaldamise eelduseks, et Finantsinspektsioon on kontrollinud kindlustusandja õigust vastavat teenust osutada ning kindlustusandja tegevus vastab KindlTS-is ning muudes Eesti seadusest sätestatud nõuetele. Sellest omakorda järeldub, et Kolmas isik vastab kvalifitseerimise tingimustes sätestatud nõudele, sh et Kolmas isik täidab KindlTS 2. peatüki 3. jaos sätestatud nõudeid ja vastab nendele. 7.11. Kolmanda isiku kohta Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud infost nähtub, et muuhulgas osutab Kolmas isik KindlTS § 12 lg 1 p-is 13 nimetatud tsiviilvastutuskindlustuse teenust. Riigihanke esemeks on tervishoiuteenuse osutaja kohustuslik vastutuskindlustus, mida reguleerib TOKVS ja mille §-ist 1 tuleneb, et tegemist on tsiviilvastutuse kindlustusega. Sellest järeldub, et TOKVS §-is 1 nimetatud kohustuslik kindlustus on hõlmatud KindlTS § 12 lg 1 p-is 13 nimetatud tsiviilvastutuskindlustusega. Järelikult on Kolmandal isikul õigus osutada Riigihanke esemeks olevat tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse teenust. 7.12. Kolmanda isiku tegevuse lubatavust on Finantsinspektsioon kontrollinud. Ülaltoodust tulenevalt on põhjendamatu Vaidlustaja väide, et Kolmanda isiku kohta ei olnud seal teavet, mille põhjal kvalifitseerimise tingimustele täitmist kontrollida ega veenduda, et Kolmas isik vastab Tingimuses sätestatud nõuetele. Finantsinspektsioon kontrollib, kas teise liikmesriigi kindlustusandja ja tema tegevus vastab KindlTS §-i 41 ja § 36 lg 3 järgi KindlTS-is ja muudes Eesti seadustes sätestatud nõuetele ning avaldab seejärel vastava teabe enda veebilehel. Finantsinspektsiooni tegevust reguleerivate õigusaktide asjaomased sätted tagavadki selle, et Finantsinspektsioon kontrolliks, et pakutav kindlustusteenus vastaks Eesti seaduse nõuetele. 7.13. Hankija ei teosta Finantsinspektsiooni pädevuses olevat järelevalvet. Vaidlustuses on esitatud üldsõnalised väited selle kohta, et Kolmas isik pidanuks esitama täiendavaid andmeid, tõendeid ja dokumente Tingimuse täitmise ning KindlTS § 36 lg-le 2 vastavuse osas, kuid Vaidlustaja ei ole selgitanud, mida konkreetselt ja millisel õiguslikul alusel pidanuks Kolmas isik veel esitama. Selline vajadus oleks esinenud üksnes juhul kui Kolmanda isiku kohta ei oleks avaldatud piisavat teavet Finantsinspektsiooni veebilehel, aga kõik selline info seal avaldatud ning selle avaldamise eelduseks on, et Finantsinspektsioon on seda eelnevalt kontrollinud. Arusaamatuks jääb, mida peab Vaidlustaja silmas KindlTS § 36 lg-le 3 vastavuse kontrollimise osas. KindlTS § 36 lg 3 sätestab, et välisriigi kindlustusandja tegevus peab vastama KindlTS-is ja Eesti seadustes sätestatud nõuetele. Kui Vaidlustaja leiab, et Hankija pidanuks kvalifikatsiooni kontrollimisel mingil viisil läbi viima Kolmanda isiku kui kindlustusandja tegevuse täiendava ning igakülge kontrolli, siis selline väide on põhjendamatu. Kindlustusteenust osutavate teenuseosutajate üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon. Meelevaldne on väita, et Hankijaks olev tervishoiuteenuse osutaja peaks kvalifitseerimise tingimuste kontrollimiseks läbi viima mingi kõikehõlmava Kolmanda isiku tegevuse kontrolli. Selline tegevus on üksnes Finantsinspektsiooni pädevuses. 7.14. Kvalifitseerimise tingimustest tuleneb, et välisriigi kindlustusandjast pakkuja puhul pidi kvalifitseerimise tingimuste täitmist tõendama täiendavate andmete või dokumentide üksnes juhul, kui see ei ole Finantsinspektsiooni veebilehelt kättesaadav. Kolmanda isiku puhul, kes on teise liikmesriigi kindlustusandja, on kõik vajalik teave Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud ning Finantsinspektsioon on eelnevalt selle õigsust kontrollinud. Järelikult ei olnudki Kolmandal isikul vajalik midagi täiendavat esitada ega Hankijal kohustus midagi täiendavat 14 (26) küsida ega kontrollida. 7.15. Hankija kontrollis Kolmanda isiku hankepassis avaldatud andmeid Finantsinspektsiooni veebilehe kaudu. Sellega haakub ka RHS § 99 lg-ga 2, mis sätestab, et hankija võib nõuda pakkujalt tegevusloa esitamist, kui see ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadav. Käesoleval juhul oli vastav teave avaldatud Finantsinspektsiooni veebilehel, kusjuures Finantsinspektsioon oli selle õigsust eelnevalt kontrollinud, mistõttu ei olnud ka RHS § 99 lg 2 järgi täiendav kontroll nõutav. Seetõttu on põhjendamatud ka vaidlustuse väited, et Hankija pidanuks läbi viima täiendava kontrolli ja nõudma mingeid andmeid või dokumente, et veenduda hankepassis märgitud andmete õigsuses. Seda tuleb teha üksnes juhul, kui kvalifikatsiooni kontrollimiseks nõutavaid andmeid ei ole võimalik muul viisil kontrollida. Käesoleval juhul oli seda võimalik teha Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud andmete põhjal, nagu kvalifitseerimise tingimustes oli ette nähtud. 7.16. Vaidlustaja leiab, et vaidlustatud otsust ei ole piisavalt põhjendatud, kuna see on üldsõnaline ega sisalda põhjendusi selle kohta, millisel viisil Kolmanda isiku puhul kontrolli sisuliselt läbi viidi. Vaidlustaja leiab, et see ei vasta RHS § 104 lg 8 ja RHS § 98 lg 5 nõuetele, mille kohaselt peab hankija tegema eduka pakkuja kvalifitseerimise kohta põhjendatud kirjaliku otsuse. Vaidlustaja sellised väited ei ole põhjendatud. Vaidlustuskomisjoni praktikas on korduvalt selgitatud, et kui ühtegi pakkujat kvalifitseerimata ei jäeta, piisab positiivse kvalifitseerimise otsuse põhjendamisel sellest, et ei esine vastuolu kvalifitseerimise tingimustega (vt nt vaidlustuskomisjoni 30.06.2017 otsus nr 9517/184994, p 18). 7.17. Asjakohatu on ka Vaidlustaja väide seoses Hankija otsuses sisalduva märkega Vastab tõendite alusel. Märke Vastab tõendite alusel rakendamine õige, arvestades Tingimuses sätestatut ning Kolmanda isiku hankepassis avaldatud infot ja selle kontrolli. Kolmas isik oli hankepassis märkinud, et tema kohta leiab kvalifitseerimise tingimustes nõutud info Finantsinspektsiooni veebilehelt. Hankija kontrolliski hankepassis avaldatud infot Finantsinspektsiooni veebilehelt ning veendus, et Kolmas isik vastab Tingimusele. Seega on Hankija Kolmanda isiku kinnituste õigsust täiendavalt kontrollinud ning märge Vastab tõendite alusel on asjakohane. Hankija on Kolmanda isiku kui eduka pakkuja osas Tingimusele vastavuse kontrolli ammendavalt läbi viinud (ühes sellega ka kõrvaldamisaluste puudumise kontrolli). Samuti ei ole positiivse otsuse tegemiseks täiendavad põhjendused vaidlustuskomisjoni praktika järgi vajalikud, mistõttu piisabki kvalifitseerimise otsuse põhjendamiseks sellisest põhjendusest. 7.18. Tähelepanuta tuleb jätta küsimus, kas Kolmas isik on pakkumuses esitanud VÕS § 428 lg 1 p-i 3 kohase lepingueelse teabe koosseisu kuuluvad tüüptingimused ning teabedokumendi. Kohustus esitada poliisi ja lepingu tingimused on kehtestatud Vastavustingimuse p-is 9. Vaidlustaja ei ole esitanud vaidlustust Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise osas, mistõttu tuleb Vaidlustaja sellekohane väide jätta tähelepanuta. Kolmas isik on siiski enda pakkumuses nimetatud dokumendid (poliisi ja lepingu tingimused) esitanud. 7.19. Asjassepuutumatu on ka Vaidlustaja väide, et ei ole kontrollitud Kolmanda isiku pakutava kindlustusteenuse vastavust TOKVS §-is 10 ja VÕS §-is 510 sätestatule. Tegemist on lepingu täitmise küsimusega, mis ei oma tähtsust kvalifitseerimise tingimuste täitmisel. Kui Vaidlustaja peab silmas, et Kolmanda isiku pakkumuses olnud poliis ja lepingu tingimused on Vaidlustaja hinnangul nende sätetega vastuolus, siis on tegemist pakkumuse vastavuse küsimusega, mille osas vaidlustust ei ole esitatud. 7.20. Vaidlustaja esitab asjakohatuid väiteid seoses KindlTS § 36 lg-ga 2 ning filiaali kaudu tegutsemise nõuetega. 15 (26) 7.20.1. Vaidlustaja väide seoses KindlTS § 36 lg-ga 2 on asjakohatu ja põhjendamatu. Vaidlustuses on väidetud, et kuna Tingimuse järgi peab pakkuja vastama KindlTS 2. peatüki 3. jao nõuetele, siis Vaidlustaja arvates järelikult ka KindlTS § 36 lg 2 nõuetele, mis reguleerib välisriigi kindlustusandja tegevus Eesti filiaali kaudu. Vaidlustaja toob välja, et Kolmas isik ei ole Eestis filiaali asutanud ning kindlustusmaakleri Northern1 kaudu tegutsemine ei ole kooskõlas KindlS § 36 lg-ga 2. Teise lepinguriigi kindlustusandja ei pea tegutsema vaid filiaali kaudu. KindlTS § 2. peatüki 3. jagu reguleerib erinevaid küsimusi, sh §-is 37 teise lepinguriigi kindlustusandja filiaali tegevust Eestis. Samas, Kolmas isik ei ole asutanud Eestis filiaali ega tegutse Eestis filiaali kaudu ning see ei ole teise lepinguriigi kindlustusandja puhul ka kohustuslik. Kolmas isik tegutseb Eestis teise lepinguriigi kindlustusandjana piiriülese kindlustustegevusega KindlTS § 41 alusel. Sellel alusel tegutsemine ei nõua filiaali asutamist. 7.20.2. Northern1 on kindlustusmaakler, mitte kindlustusagent. Vaidlustaja arutluskäigust võib aru saada ka selliselt, et Kolmandal isikul on kohustus filiaal asutada KindlTS § 36 lg 2 järgi, kuna Northern1 on Vaidlustaja arvates Kolmanda isiku kindlustusagent KindTS § 174 lg 2 mõistes, mitte kindlustusmaakler KindlTS § 174 lg 1 mõistes. Ka selline väide on alusetu. KindlTS § 174 lg 2 järgi erineb kindlustusagendi tegevus kindlustusmaakleri tegevus kindlustusagendi tegevust sellega, et agent sõlmib ka kindlustuslepinguid kindlustusandja nimel ja arvelt. Northern1 sellega ei tegele, vaid tema tegevus piirdub üksnes KindlTS § 174 lg-s 1 nimetatud tegevustega, mis piirdub üksnes kindlustuse vahendamisega ja milline tegevus on omane kindlustusmaaklerile. 7.20.3. Seda kinnitab ka asjaolu, et Northern1 on KindlTS §-te 187 ja 188 alusel kantud Finantsinspektsiooni vahendajate nimekirja kindlustusmaaklerina. Antud nimekirja kandmine ei ole formaalsus, vaid selleks peab esitama kirjaliku avalduse ühes mahukate dokumentidega (vt KindlTS § 187 lg 1) ning Finantsinspektsioon kannab taotleja vahendajate nimekirja üksnes juhul kui kõik esitatud andmed ja dokumendid on nõuetekohased ning nende põhjal saab veenduda, et kindlustusmaakleril on kindlustuse turustamiseks piisavad vahendid ja suutlikkus ning klientide huvid on piisavalt kaitstud. Juhul kui need kriteeriumid ei ole täidetud, jätab Finantsinspektsioon kindlustusmaakleri vahendajate nimekirja kandmata (vt KindlTS § 189). Seega, Northern1 kandmine vahendajate nimekirja kinnitab, et Finantsinspektsioon on kontrollinud, et Northern1 tegevus vastab kindlustusmaaklerile esitatud nõuetele. Kui Northern1 tegevus ei oleks kooskõlas kindlustusmaakleri tegevusele sätestatud nõuetega, oleks Finantsinspektsioon võinud KindlTS § 190 lg 3 p-ide 1 või 3 alusel Northern1 kindlustusmaaklerite vahendajate nimekirjast kustutada. Seda ei toimunud ja selleks pole ka ühtegi põhjust, mis kinnitab, et Northern1 tegevus vastab kindlustusmaakleri nõuetele ning tegemist ei ole kindlustusagendiga. See kinnitab, et Vaidlustaja väide, et tegelikult tegeleb Northern1 kindlustusagendina, on paljasõnaline ja tõendamata. 7.21.Vaidlustaja on esitanud asjakohatud väited, et Kolmanda isiku tegevus ei vasta Tingimusele seetõttu, et Kolmas isik ei vasta KindlTS § 36 lg 3 nõuetele tüüptingimuste esitamise ning kindlustustingimuste sisu osas. 7.21.1. Vaidlustaja seab kahtluse alla selle, kas Kolmas isik on esitanud pakkumuses kindlustuslepingu osaks olevad tüüptingimused ja vastavad dokumendid. Kohustus esitada poliisi ja lepingu tingimused on Riigihankes kehtestatud Vastavustingimuse p-is 9. Vaidlustaja ei ole esitanud vaidlustust Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise osas, mistõttu tuleb Vaidlustaja sellekohane väide jätta tähelepanuta. 7.21.2. Asjakohatud on Vaidlustaja väited, et Kolmanda isiku pakutav kindlustusteenus peab toimuma mitte toimumise aja ehk nö occurrence based põhiselt, vaid nö claims-made põhimõttel ega vasta seetõttu TOKVS §-i 10 ja VÕS §-i 510 nõuetele. Vaidlustaja antud väide 16 (26) on tõendamata ning põhineb vaid Vaidlustaja enda käsitlusel ja arusaamisel. Mis peamine, tegemist on lepingu täitmise küsimusega, mitte kvalifitseerimise tingimuste kontrollimisega. 7.21.3. Vaidlustaja väited ei ole ka sisuliselt põhjendatud. Kolmas isik on kantud Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud teiste liikmesriikide kindlustusandjate nimekirja, kellel on õigus Eestis teenust osutada. Antud nimekirja kandmise eelduseks on, et Finantsinspektsioon on kontrollinud, et Kolmanda isiku tegevus vastab Eesti õigusaktides sätestatud nõuetele, sh KindlTS § 36 lg 3 nõuetele. 7.21.4. KindlTS § 237 lg 2 alusel on Finantsinspektsioonil õigus nõuda teise lepinguriigi kindlustusandjalt, kes tegutseb Eestis kindlustustegevusega, andmeid ja dokumente, mille esitamise kohustus on ka Eesti kindlustusandjal ning nõuda KindlTS § 237 lg 4 alusel teise lepinguriigi kindlustusandjalt seadustes või nende alusel antud õigusaktides sätestatud nõuete rikkumist. Veelgi enam, KindlTS § 228 lg 2 p-i 9 järgi on Finantsinspektsioonil õigus ettekirjutusega keelata teise lepinguriigi kindlustusandjal Eesti kindlustustegevusega tegelemine. Järelikult, kui Kolmanda isiku tegevus ei vastaks KindlTS § 36 lg-le 3 ning muudes Eesti seadustes sätestatud nõuetele, oleks Finantsinspektsioon võtnud tarvitusele vastavad meetmed. Midagi sellist ei ole Finantsinspektsioon teinud, mis kinnitab, et Kolmanda isiku kui teise lepinguriigi kindlustusandja tegevus Eestis vastab KindlTS § 36 lg-le 3 ja muudele Eesti seadustes sätestatud nõuetele. 7.22. Vaidlustaja taotlus dokumentide väljanõudmiseks on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 7.23. Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta on õiguspärane. Ühes sellega on õiguspärane ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine. 7.24. 24.11.2025 esitas Hankija täiendavad seisukohad. 7.24.1. Vaidlustaja püüab tõstatada vaidlust teemal, et Hankija peaks läbi viima Eestis tegutseva teise lepinguriigi kindlustusandja tegevuse õiguspärasuse üldise ja kõikehõlmava kontrolli, kusjuures Vaidlustaja püstitab hüpoteesi, et seaduse järgi selle kindlustustegevuse üle kontrolli tegev Finantsinspektsioon ei tegelegi sellega. Samas on Finantsinspektsioon Hankijale selgitanud2, et Kolmandal isikul on õigus Eestis tegutseda ning informeerinud, et puuduvad asjaolud, mille põhjal võiks eeldada, et Kolmanda isiku tegevus ei vastaks Eesti seaduse nõuetele. Vaidlustaja eksitab väitega, et Kolmanda isiku mittevastavust kvalifitseerimise tingimusele näitavad teiste hankijate otsused, kuid tegelikult käsitlevad need otsused hoopis Kolmanda isiku pakkumuse vastavust, mis ei ole käesolevas asjas vaidluse all. 7.24.2. Vaidlustaja tugineb Vaidlustaja ja Finantsinspektsiooni vahel peetud e-kirjavahetusele, (Selgitus) mille põhjal väidab Vaidlustaja, et Finantsinspektsiooni kodulehel avaldatud teabel puudub sisuline tähendus, kuna Finantsinspektsioon ei teosta KindlTS §-i 41 alusel teise lepinguriigi kindlustusandjate nimekirja kandmisel sisulist kontrolli kindlustusandjate tegevuse üle. Vaidlustaja esitatud Selgitusel puudub tõenduslik väärtus. Vaidlustaja on küsinud Finantsinspektsioonilt kaks küsimust, kuid puudub igasugune selgitus, et teavet küsitakse riigihankemenetluse või konkreetse kindlustusandjaga seonduvalt. Ei ole ka selgitatud, millise kliendi huvides küsimusi küsitakse. E-kirja sisu ja selle küsimused on esitatud anonüümses stiilis ning püstitatud selliselt, et jätta mulje, nagu küsitakse küsimusi kindlustustegevusega seonduvalt. Esitatud küsimused jätavad kirja adressaadile mulje, et üritatakse saada 2 Finantsinspektsiooni töötaja 21.11.2025 e-kiri. 17 (26) Finantsinspektsiooni kinnitusi iga suvalise kindlustusandja tegevuse nõuetele vastavuse kohta. On ilmne, et Finantsinspektsiooni ametnikud ei taha sellist anonüümses stiilis esitatud kinnitust anda, kuna ei saa olla kindel, kuidas e-kirja saatja seda vastust hiljem kasutama hakkab. Seetõttu ongi Finantsinspektsiooni Selgitus üsna formaalses stiilis ning valdavas osas on selles tsiteeritud seadust, kusjuures ka selgitatud, et antud vastus ei kujuta endast Finantsinspektsiooni ametlikku seisukohta ega nõuannet. Seetõttu puudub Selgitusel oluline tõenduslik väärtus, et kinnitada Vaidlustaja väited. 7.24.3. Hankija pöördus samuti Finantsinspektsiooni poole ning küsis konkreetselt Kolmanda isiku kohta. Finantsinspektsioon selgitas Hankijale: 1) Lloyd`s Insurance Company SA on kantud Finantsinspektsiooni veebilehel olevasse kindlustusandjate nimekirja ja kindlustusandjal on õigus Eestis teenuse osutamise vabaduse alusel kindlustusteenust pakkuda; 2) Finantsinspektsioonile ei ole hetkel teada asjaolusid, mis piiraks Lloyd`s Insurance Company SA õigust Eestis teenuse osutamise vabaduse alusel piiriüleselt teenust osutada. Seega on Finantsinspektsioon kinnitanud, et Kolmandal isikul on õigus Eestis kindlustusteenust pakkuda ning ei ole teada asjaolusid, mis sellise teenuse osutamise õigust piiraks. Järelikult, kui Kolmanda isiku puhul esineksid sellised asjaolud, oleks see Finantsinspektsioonile teada ning ta oleks seda selgitanud. Juba ainuüksi seetõttu on kõik Vaidlustaja argumendid ainetud. 7.24.4. Ei ole mõistlik eeldada, et Hankija saaks või võiks hakata läbi viima Kolmanda isiku kui kindlustusteenust pakkuva isiku tegevuse kõikehõlmavat kontrolli, et veenduda sellise tegevuse õiguspärasuses ja Eesti seaduse nõuetele vastavuses. Ei ole mõeldav, et olukorras, kus Eesti riigis kindlustusvaldkonna üle järelevalvet teostava Finantsinspektsiooni hinnangul puuduvad Kolmanda isiku tegevuseks Eestis igasugused takistused, leiab Hankija, et Kolmanda isiku tegevus kindlustusandjana on vastuolus Eestis kehtestatud õigusaktidega. 7.24.5. Tingimuse sisu ja eesmärk on kontrollida tegutsemise õiguse lubatavust, mitte tegevust sisuliselt. Vaidlustaja üritab kanda vaidlust üle kindlustusvaldkonna materiaalõiguse teemasse. Vaidlusküsimus seondub aga RHS §-i 99 alusel kehtestatud Tingimusega, mille eesmärk on tagada, et kui riigihanke objektiks olevas valdkonnas tegutsemiseks on õigusaktide järgi vajalik registreering või tegevusluba või organisatsiooni kuulumine, oleks riigihankes osalemine lubatud vaid nendel ettevõtjatel, kes sellistele tunnustele vastavad. Teisisõnu, RHS § 99 lg 1 alusel kehtestatava kvalifitseerimise tingimuse eesmärk on tagada, et hankeleping sõlmitakse vaid selle isikuga, kes tohib hankelepingu esemeks olevaga tegevusega tegeleda, kuna vastasel juhul võib hankelepingu täitmine osutuda võimatuks. RHS § 99 lg 1 alusel saab kehtestada kvalifitseerimise tingimuse vaid selliste riigihangete puhul, mille objektiks olev tegevus nõuab õigusaktide järgi registreeringut, tegevusluba või organisatsiooni kuulumist. Sealjuures, erialakirjanduses on ka selgitatud, et erinevalt majanduslikule ja finantsseisundile (RHS § 100) ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele (RHS § 101) kehtestatavatest kvalifitseerimise tingimustest saab hankija § 99 alusel kontrollida üksnes õigusaktidega vastavaks tegevuseks ettenähtud nõuete täitmist, mistõttu on hankija kaalutlusruum selliste kvalifitseerimise tingimuste seadmisel oluliselt piiratum3. Seega, kui hankija kehtestab RHS § 99 lg 1 alusel kvalifitseerimise tingimuse, ei ole hankijal erilist kaalutlusruumi selle seadmisel, vaid kvalifitseerimise tingimus saab piirduda kontrolli läbiviimisega selle kohta, kas pakkujal on olemas asjaomane tegevusluba, registreering või organisatsiooni kuuluvus või mitte. RHS § 99 lg 1 alusel ei saa kehtestada kvalifitseerimise tingimust selliselt, et isegi kui pakkujal on nõutav tegevusluba või registreering olemas, on hankija omakorda võimalus ja pädevus hinnata küsimust, kas pakkuja tegevus vastab antud valdkonda reguleeriva materiaalõiguse nõuetele. 3 Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2025. § 99, komm 3. 18 (26) 7.24.6. Vaidlustajal leiab, et kuigi Riigihankes on kehtestatud Tingimus RHS § 99 lg-te 1 ja 2 alusel, pidanuks Hankija kontrollima Kolmanda isiku kindlustusteenuse vastavust Eesti seaduse nõuetele. Seda vaatamata asjaolule, et Kolmanda isiku õigust osutada Eestis kindlustusteenust kinnitab kindlustusteenuse osutamise üle järelevalvet teostava Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud teave. Võttes arvesse, et seal avaldatakse teave vaid nende kindlustusandjate kohta, kellel on õigus Eestis teenust osutada, jääb arusaamatuks, mida pidi Hankija RHS § 99 lg-te 1 ja 2 sisu ja eesmärke arvesse võttes veel kontrollima sellise pakkuja puhul, kelle kohta on teave Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud. 7.24.7. Vaidlustaja väidete ebaloogilisust näitab ka tõdemus, et Vaidlustaja ise on Leedu kindlustusandja, kes tegutseb Eestis asutatud filiaali kaudu, mis tähendab, et Vaidlustaja enda õigus tegutseda Eestis põhineb KindlTS §-il 37. Vaidlustaja ei vaja selleks eraldi tegevusluba. Kui võrrelda KindlTS §-i 37, mille alusel tegutseb Eestis Vaidlustaja ja §-i 41, mille alusel tegutseb Eesti teise lepinguriigi kindlustusandjana Kolmas isik, ei ole kahel nende tegutsemise alustel ja tegutsemise õiguse tekkimisel olulist erinevust. Mõlemat liiki kindlustusandja puhul avaldatakse nende tegevuse kohta teave Määruse § 3 lg-tes 1 ja 3 loetletud ulatuses, s.o muuhulgas kindlustustegevuse põhiliikide, liikide ja alaliikide loetelu. Seetõttu on Vaidlustaja kohta Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud teave samuti kindlustusandjate sektsioonis, kuid alajaotises „Välismaiste kahjukindlustusandjate filiaalid“, kus on toodud teave Vaidlustaja kohta. Kui võrrelda seda Kolmanda isiku kohta Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud teabega, on näha, et avaldatud teave on praktiliselt sama (vaid pakutavate kindlustustoodete liigid on erinevad). Seega, nii Vaidlustaja kui ka Kolmas isik on samaväärsed Eestis teenust osutavad teise lepinguriigi kindlustusandjad ning nende kohta on Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud samas ulatuses teavet. Järelikult, Vaidlustaja üritab täita Tingimuse nõuet samal alusel ja viisil, nagu Kolmas isik. 7.24.8. Lähtudes Vaidlustaja väidetest, ei oleks ka Vaidlustaja enda puhul olema võimalik veenduda, et ta vastab Eesti seaduste nõuetele, kuna ka Vaidlustaja kohta on avaldatud Finantsinspektsiooni veebilehel samas ulatuses teavet, nagu Kolmanda isiku kohta, mis Vaidlustaja arvates ei ole usaldusväärne ega piisav. Seega Vaidlustaja tõendas pakkumuses Tingimuse täitmist samal viisil ja samade andmete alusel, nagu Kolmas isik, kuid leiab nüüd, et erinevalt temast endast tulnuks Kolmas isik jätta kvalifitseerimata. Sellest järeldub, et kui Hankija peaks asuma kvalifitseerimise tingimuse täitmise kontrollima ka Vaidlustaja puhul, siis peaks ka Vaidlustaja jätma kvalifitseerimata. 7.24.9. Vaidlustaja väidab, et Kolmas isik rikub Eesti seaduse nõudeid sellega, et pidanuks asutama filiaali, kuna Vaidlustaja arvates on Northern1 Kolmanda isiku kindlustusagent KindlTS § 174 lg 2 mõistes, mitte kindlustusmaakler KindlTS § 174 lg 1 mõistes. Teisisõnu, Vaidlustaja sisuliselt väidab, et Northern1 rikub seadust, tegutsedes kindlustusmaakleri tegevuse kattevarjus hoopis kindlustusagendina. Nende kahe erinevus seisneb selles, et kindlustusmaakler turustab ja vahendab kindlustusteenust, kuid kindlustusagent sõlmib kindlustusandja nimel ka lepinguid. 7.24.10. Vaidlustaja pole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et Northern1 tegutseb kindlustusagendina, kes mitte ei vahenda kindlustusteenust, vaid sõlmib Kolmanda isiku nimel lepinguid. Seetõttu on põhjendamatu ka Vaidlustaja väide, et Kolmas isik peaks KindlTS § 36 lg 2 järgi tegutsema Eestis üksnes filiaali kaudu. Finantsinspektsioon on Hankijale kinnitanud, on Kolmandal isikul õigus Eestis kindlustusandjana tegutseda ning Finantsinspektsioonile ei ole teada asjaolusid, et sellist õigust piiraks. Seega, Kolmas isik ei pea selleks asutama filiaali, nagu Vaidlustaja leiab. 7.24.11. Vaidlustaja väited Kolmanda isiku pakkumuse vastavuse koha on asjassepuutumatud. Vaidlustaja on ekslikul seisukohal, et Kolmas isik ei ole täitnud tüüptingimuste, 19 (26) teabedokumendi ja kindlustustingimuste esitamise kohustust, mis Vaidlustaja arvates on Tingimuse täitmata jätmine. 7.24.11.1. Vaidlustaja heidab ette, et Kolmas isik pidanuks ühes pakkumusega esitama ka teabedokumendi, milline kohustust tuleneb KindlTS § 36 lg-st 3 ja VÕS § 428 lg-st 2 ning KindlTS § 1032 lg 6 koosmõjust. Nendest sätetest võib tuleneda siiski üksnes kohustus esitada see teave kindlustuslepingu teiseks pooleks olevale kindlustusvõtjale, kuid mitte kohustust esitada see dokument või teave Riigihankes, kus selle eraldi esitamist ei nõuta. Samuti, kui lähtuda Vaidlustaja käsitlusest, pidanuks ta ise samuti esitama Tingimuse täitmiseks kõnealuse teabedokumendi, kuid Vaidlustaja pakkumus seda ei sisalda. 7.24.11.2. Riigihankes esitatavate dokumentide nõue tuleneb kvalifitseerimis- või vastavustingimustest. RHAD ei sätesta kohustust Vaidlustaja nimetatud teabedokumendi esitamiseks. Riigihankes oli vastavustingimuste täitmiseks esitada muuhulgas p-ides 7–9 nimetatud järgmised dokumendid: Kindlustusandja kontaktpunktide info Eestis; Info eestikeelse asjaajamise tagamise kohta; Poliisi ja lepingutingimused. Nende dokumentide kontroll toimub pakkumuse vastavuse kontrollimisel. Kui Vaidlustaja leidis, et Kolmanda isiku esitatu ei vasta pakkumuse vastavustingimustele, tulnuks vaidlustada Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine, mida Vaidlustaja ei teinud. 7.24.12. Vaidlustaja viited teiste hankijate otsustele on asjassepuutumatud. Vaidlustaja väidab, et tema väiteid toetavad teistes riigihanges tehtud Viljandi Haigla ja Põlva Haigla otsused. Vaidlustaja viidatud otsustega lükati Kolmanda isiku pakkumused tagasi põhjusel, et Kolmanda isiku poliisi tingimused ei vasta nõuetele. Sellega lükkab Vaidlustaja sisuliselt ise ümber enda väite, et poliisi sisu omab tähtsust kvalifikatsiooni kontrollimisel. Vaidlustaja kinnitab sellega, et poliisi ja lepingutingimuste sisu kontroll on pakkumuse vastavuse kontrolli küsimus. 7.24.13. Teiste hankijate otsused ei ole Riigihankes Hankijale ega vaidlustuskomisjonile siduvad. 8. Kolmas isik, Lloyd’s Insurance Company S.A. PAT 5404, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata järgmistel põhjustel. 8.1. Kolmas isik leiab, et asjakohased punktid, millele Kolmas isik peab vastama, on järgmised: 1) Kolmanda isiku tegevusluba, mis lubab tegutseda kindlustusandjana Eestis; 2) kohustus asutada Eestis filiaal; 3) tüüptingimuste esitamine; 4) vastavus seadusest tulenevatele hüvitamise põhimõtetele. 8.2. Kolmas isik tegeleb piiriülese kindlustustegevusega ja tal on õigus osaleda Riigihankes KindlTS § 36 lg 1 kohaselt, mis sätestab: Eestis võib kindlustustegevusega tegelemiseks asutada filiaali või tegeleda piiriülese kindlustustegevusega üksnes isik, kellel on selleks õigus tulenevalt selle riigi õigusaktidest, kus ta on asutatud ning kus talle on antud õigus tegeleda kindlustustegevusega (edaspidi päritoluriik). Kolmanda isiku peakontor asub Belgias. See on saanud tegevusloa Belgia riigipangalt (NBB) ja Belgia finantsteenuste ja -turgude ametilt (FSMA), kes ka selle tegevust reguleerivad. Sellel on õigus osutada kahjukindlustust Belgias, mis on Euroopa Liitu kuuluv riik. Eestis on Kolmandal isikul õigus pakkuda kahjukindlustust teenuste osutamise vabaduse alusel, mis on Riigihanke objektiks. Enne pakkumuse esitamist oli Kolmandal isikul (ja on endiselt) kehtiv kindlustusandja tegevusluba, mille on välja andnud NBB, ja tal on õigus pakkuda tsiviilvastutuskindlustuse teenuseid. Seda teavet saab kontrollida vastavalt kvalifitseerimise tingimusele lingi kaudu: https://www.fi.ee/et/kindlustus/kindlustusandjad/kindlustus- 0/kindlustusandjad. 20 (26) 8.3. Kolmandal isikul on õigus sõlmida Eestis ettevõtete vastutuse kahjukindlustuslepinguid. Nõue asutada Eestis filiaal on sätestatud KindlTS § 36 lg-s 2, mis sätestab: Kui välisriigi kindlustusandjat alaliselt esindama volitatud isik tegeleb Eestis püsivalt kindlustusagendi tegevuse või kindlustustegevusega, loetakse volitatud isiku tegevus välisriigi kindlustusandja Eesti filiaali tegevuseks ning sellise tegevuse jätkamiseks peab kindlustusandja käesoleva seaduse §-de 37–40 kohaselt asutama filiaali. Seega tekib KindlTS § 36 lg-s 2 sätestatud kohustus siis, kui välisriigi kindlustusandja tegutseb Eestis volitatud esindaja kaudu, kes alaliselt tegeleb Eestis kindlustustegevusega (alaline volitatud esindaja). Viimati nimetatud tegevused hõlmavad järgmist: a) riskide hindamine, b) kindlustuslepingute sõlmimine ja/või c) kahjude arveldamine või hüvitamine kindlustusjuhtumi korral (kindlustustegevused). Kolmandal isikul ei ole Eestis alalist volitatud esindajat. Ükski füüsiline või juriidiline isik Eestis ei ole volitatud hindama riske, sõlmima kindlustuslepinguid ega menetlema ja arveldama nõudeid kindlustusandja nimel. Kolmanda isiku suhet ettevõtjaga Northern1 International Insurance Brokers OÜ (Northern1) on kirjeldatud allpool, kuid kokkuvõttes võib öelda, et Northern1 osutab kindlustusvahenduse teenuseid ainult kindlustusvõtjate huvides, ta ei tegele kindlustustegevusega ning tema tegevust ei saa pidada võrdseks kindlustusandja või alalise volitatud esindaja tegevusega. 8.4. Riigihanke nõuete täitmiseks on Kolmanda isiku määratud kontaktisik Eestis, Northern1-st – S.S.. Riigihanke raames piirdub kontaktisiku roll rangelt suhtluse hõlbustamisega ja selle tagamisega, et Hankija (kindlustusvõtja) ja nõude esitaja (õigustatud isikud) saaksid suhelda eesti keeles. Northern1-l ei ole mingeid volitusi riskide hindamiseks, kindlustuslepingute sõlmimiseks ega nõuete käsitlemiseks ja hüvitamiseks Kolmanda isiku nimel. Northern1 tagab, et kindlustusvõtjatel ja õigustatud isikutel on mugav juurdepääs teabele ja Kolmandale isikule nõuete esitamise korrale, mis on kõik kättesaadavad ühes kohas veebilehel www.medmal.ee. Northern1 tegutseb sõltumatu kindlustusmaaklerina üksnes kindlustusvõtjate huvides ja on kantud Finantsinspektsiooni juures peetavasse kindlustusvahendajate registrisse. Northern1 ei ole kindlustustegevusega tegelev alaline volitatud esindaja KindlTS § 36 lg 2 alusel. Northern1 ei tegutse ka kindlustusagendina KindlTS § 174 lg 2 tähenduses, kuna Northern1 ei sõlmi kindlustuslepinguid Kolmanda isiku nimel ja arvel. 8.5. Kolmas isik on seotud Crawfordiga. Crawfordil ei ole õigust tegutseda Kolmanda isiku nimel ja ta tegutseb üksnes nõuete esmase teatamise kontaktpunktina, kelle kohustused on järgmised: - nõuete vastuvõtmine (esitatud veebilehel www.medmal.ee/kahjuteated); - nõude kättesaamise kinnitamine õigustatud isikule e-posti teel eesti, vene või inglise keeles; - telefonikõnedele vastamine eesti või inglise keeles (telefonil + 372 602 8559); - e-kirjadele vastamine eesti, vene või inglise keeles (e-posti aadressil [email protected]); - kirjalike nõuete vastuvõtmine eesti, vene või inglise keeles posti teel (aadressil Sakala 7- 2, Tallinn, Harjumaa); - kindlustusandja taotlusel ja vajaduse korral kohalike õigus- ja meditsiiniekspertidega tehtava koostöö koordineerimine. Kolmas isik on määranud Crawfordi delegeeritud nõuete menetlejaks ning tema kohustuste hulka kuulub nõuete käsitlemine ja nõuete lahendamise kinnitamine Kolmanda isiku volituste alusel. Sellest tulenevalt ei vasta Crawford püsivalt volitatud esindaja määratlusele ning nad ei ole ka kindlustusagendid vastavalt KindlTS § 174 lg 4 p-ile 1 ja § 174 lg 2. Kolmanda isiku suhted Northern1 ja Crawfordiga ei kuulu KindlTS § 36 lg 2 kohaldamisalasse. 8.6. Kolmanda isiku pakkumus on kooskõlas KindlTS § 36 lg-ga 3 ja VÕS §-iga 428. 21 (26) VÕS § 428 sätestab teatud miinimumteabe, mida kindlustusandja peab esitama isikule, kes soovib kindlustuslepingut sõlmida, mõistliku aja jooksul enne lepingu sõlmimist. VÕS § 431 lg 2 sätestab, et kindlustusandja peab kindlustuslepingu suhtes kehtivad tüüptingimused märkima tema poolt väljaantud avalduse blanketile või andma need avalduse esitajale üle enne blanketi esitamist või sellega samaaegselt. Kindlustusvõtja ehk isik kes soovib sõlmida kindlustuslepingu, on Riigihankes Hankija. Sõnastus ja sellega seotud dokumendid esitati Hankijale Kolmanda isiku pakkumuse osana. See vastab VÕS § 428 ja § 431 lg 2 nõuetele, mille kohaselt tuleb see teave esitada enne lepingu sõlmimist. Lisas C on esitatud kindlustustoote teabedokument („IPID“, mis on standardvormis ja vastab komisjoni rakendusmääruses (EL) 2017/1469 sätestatud nõuetele). Kolmas isik kavatseb esitada IPID-i Hankijale, kui hankelepingu sõlmimine on lõpule viidud. Ei ole mingit põhjust, miks see sõnastus peaks olema kättesaadav Northern1 veebilehel (www.medmal.ee). Kõik kindlustuspoliisi dokumendid väljastatakse Hankijale hankemenetluse raames või üldjuhul kindlustusvõtjale hinnapakkumuste esitamise käigus. 8.7. Kolmanda isiku poliisi sõnastus on täielikult kooskõlas KindlTS § 36 lg-ga 3 ja VÕS §-dega 510–519. VÕS §-is 510 on sätestatud: Vastutuskindlustuse puhul peab kindlustusandja täitma kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule (kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel, ja kandma õigusabile tehtud kulud. Kolmanda isiku poliis toimib esitatud nõuete alusel. See tähendab, et: 1) kui kindlustusjuhtum leiab aset poliisi kehtivusaja jooksul või pärast mis tahes tagasiulatuvat kuupäeva, maksab kindlustusandja õigustatud isikule hüvitist. See on täielikult kooskõlas VÕS §-s 510 sätestatud nõuetega; ja 2) nõue peab olema esitatud poliisi kehtivusaja või pikendatud aruandlusaja jooksul. VÕS-is ei ole midagi, mis sätestaks, kuidas peab olema struktureeritud suhe kindlustusjuhtumi toimumise ja nõude esitamise vahel; see on jäetud poolte lepingulisse otsustusõigusse. Poliisi sõnastus sisaldab ka mehhanismi, mis tagab seaduse järgimise juhul, kui kindlustatud isik lõpetab tegevuse või pöördub tagasi juhtumi poliisile. Kolmas isik kohtus Sotsiaalministeeriumi esindajatega, et arutada kavandatavat nõuete esitamise pakkumist, võttes arvesse vajadust hoolitseda selle eest, et õigustatud isikutel oleks võimalik esitada juhtumist tuleneva kahju hüvitamise nõue kuni kümme aastat pärast juhtumit. Sotsiaalministeeriumi esindajad ei esitanud vastuväiteid. Kolmas isik avalikustas ka poliisi sõnastuse ja selgitas poliisi toimimist Finantsinspektsioonile, kes nõudis väiksemaid muudatusi, kuid muidu ei esitanud vastuväiteid. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 9. Hankepassi osa IV p A (Sobivus) on kehtestatud järgmiselt: TEENUSLEPINGUTE PUHUL: VAJA ON TEATAVAT LUBA Kas ettevõtjal on vaja teatavat luba, et osutada asjaomast teenust oma tegevusjärgses riigis? Viide seadusele: RHS § 99 lg 1 „pakkuja või taotleja asukohariigi õigusaktide kohaselt on teenuste hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks õigusaktides kehtestatud erinõuded“. RHS § 99 lg 2 „hankija võib nõuda tegevusluba tõendava asjakohase tõendi esitamist“. Tingimuse selgitus: Pakkuja peab olema Euroopa Liidu, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (GPA) ühinenud riigi kindlustusteenust pakkuv https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9393104/general- info ettevõte, kellel on hankeobjektiks oleva kahjukindlustuse valdkonnas tegutsemise õigus 22 (26) vastavalt oma asukohariigi õigusaktidele. Eestis tegutsevale kindlustusandjale peab hiljemalt pakkumuste esitamise tähtpäevaks olema Finantsinspektsiooni poolt väljastatud kehtiv kindlustusandja tegevusluba (alus: kindlustustegevuse seaduse § 15) tsiviilvastutuskindlustusteenuse pakkumiseks, millise olemasolu ja staatust kontrollib hankija Finantsinspektsiooni poolt peetavast turuosaliste registrist veebiaadressilt https://www.fi.ee/et/kindlustus/kindlustusandjad/kindlustus-0/kindlustusandjad. Välisriigi kindlustusandja peab täitma ja vastama kindlustustegevuse seaduse 2. peatüki 3. jaost (§§-id 36 jj) tulenevatele tingimustele, sh kuid mitte ainult omama õigust hankeobjektiks oleva vastutuskindlustusteenuse pakkumiseks ning olema määranud kontaktisiku, kelle poole on tervishoiuteenuse osutajal ja õigustatud isikul võimalik pöörduda eesti keeles ja Eestis asuvas kontaktpunktis. Juhul kui käesolevast tingimusest tulenevate nõuete täitmist kinnitav dokument ei ole Finantsinspektsiooni veebilehelt (www.fi.ee) kättesaadav, kohustub pakkuja esitama pakkumuse koosseisus andmed selle osas, kust on hankijal võimalik vajalik info ilma hankijale kaasnevate lisakuludeta saada või lisada koopia dokumendist pakkumuse lisadokumentide juurde. Tingimuse kirjeldus: Registri nimi: Turuosaliste register Veebiaadress (URL): https://www.fi.ee/et/kindlustus/kindlustusandjad/kindlustus- 0/kindlustusandjad Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Registreerimise number (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 3. Põhjused, miks ei kuulu nõutud registrisse (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega „Jah/Ei“) 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki). 10. Tingimus on kehtestatud RHS § 99 lg-te 1 ja 2 alusel, mis tervikuna on kehtestatud järgmises sõnastuses: (1) Kui pakkuja või taotleja asukohariigi õigusaktide kohaselt tuleb ettevõtja kanda kutseala- või äriregistrisse või kui teenuste hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks on pakkuja või taotleja asukohariigi õigusaktides kehtestatud tegevusloa või organisatsiooni kuulumise nõue, võib hankija nimetada hanketeates, mis registreeringu või tegevusloa olemasolu või mis organisatsiooni kuulumine on pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks nõutav. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõudele vastavuse kontrollimiseks võib hankija nõuda pakkujalt või taotlejalt registreeringu või tegevusloa või organisatsiooni kuulumise tõendi esitamist, kui see ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadav. Nagu RHS § 99 lg-test 1 ja 2 nähtub, võib hankija nõuda pakkujalt või taotlejalt sama paragrahvi lõikele 1 vastavuse tõendamiseks registreeringu või tegevusloa või organisatsiooni kuulumise tõendi esitamist, kui see ei ole hankijale andmekogus olevate avalike andmete põhjal tasuta kättesaadav. Kuigi Tingimuses ei ole Hankija täpsustanud, milliste dokumentidega (andmetega) saab pakkuja tõendada Tingimusest tulenevate nõuete täitmist, juhul, kui seda kinnitav dokument ei ole Finantsinspektsiooni veebilehelt (www.fi.ee) kättesaadav, leiab vaidlustuskomisjon, et RHS § 99 lg 2 üheselt mõistetavast sõnastusest lähtuvalt saab selliseks olla üksnes registreering, tegevusluba või organisatsiooni kuulumise tõend. RHS § 99 lg 3 sätestab omakorda tagajärje, mis kaasneb sellega, kui pakkujal või taotlejal puudub vastav tegevusluba või registreering või ta ei kuulu vastavasse organisatsiooni – hankija jätab ta kvalifitseerimata. Vaidlustuskomisjoni arvates ei saa pakkujat RHS §-i 99 alusel jätta kvalifitseerimata mingi muu dokumendi või andmete esitamata jätmise eest või puudumise eest, kui on RHS §-i 99 kõigis kolmes lõikes konkreetselt nimetatud registreering või tegevusluba või organisatsiooni 23 (26) kuulumise tõend. 11. Hankija on kehtestanud välisriigi kindlustusandjatele Tingimuses nõuded: peab täitma ja vastama kindlustustegevuse seaduse 2. peatüki 3. jaost (§§-id 36 jj) tulenevatele tingimustele, sh kuid mitte ainult omama õigust hankeobjektiks oleva vastutuskindlustusteenuse pakkumiseks ning olema määranud kontaktisiku, kelle poole on tervishoiuteenuse osutajal ja õigustatud isikul võimalik pöörduda eesti keeles ja Eestis asuvas kontaktpunktis. Juhul kui käesolevast tingimusest tulenevate nõuete täitmist kinnitav dokument ei ole Finantsinspektsiooni veebilehelt (www.fi.ee) kättesaadav, kohustub pakkuja esitama pakkumuse koosseisus andmed selle osas, kust on hankijal võimalik vajalik info ilma hankijale kaasnevate lisakuludeta saada või lisada koopia dokumendist pakkumuse lisadokumentide juurde. 12. Lloyd`s Insurance Company SA on esitanud oma pakkumuses edastatud hankepassis vastavuse kohta Tingimusele lingi Finantsinspektsiooni veebilehele https://www.fi.ee/et/kindlustus-0/kindlustus/kindlustusandjad/ulepiirilised- kahjukindlustusteenuste-pakkujad/lloyds-insurance-company-sa, millest nähtub, et Kolmas isik on Eestis kantud ülepiiriliste kindlustusteenuste pakkujate nimekirja ja et Kolmanda isiku puhul on teenuste loetellu kantud ka tsiviilvastutuskindlustus (KindlTS § 12 lg 1 p 13). 13. Vaidlustaja on seisukohal, et tulenevalt Tingimuse sõnastusest peab Kolmas isik, kui välisriigi kindlustusandja täitma ja vastama KindlTS 2. peatüki 3. jaost (§§-id 36 jj) tulenevatele tingimustele, sh: 1) nõuded, millal peab kindlustusandja tegutsemiseks asutama filiaali ega tegutseda volitatud esindaja (kontaktisik) kaudu (KindlTS § 36 lg 2); 2) olema täitnud kõik Eesti seadustest (eelkõige KindlTS ja VÕS) tulenevad nõuded kindlustustegevusele, sh pidi esitama pakkumuses VÕS § 428 lg 1 p-i 3 kohaselt lepingueelse teabe koosseisu kuuluvad tüüptingimused ja teabedokumendi (IPID); 3) omama õigust hankeobjektiks oleva vastutuskindlustusteenuse pakkumiseks; 4) olema määranud kontaktisiku Eestis, kelle poole saab pöörduda eesti keeles ja Eestis asuvas kontaktpunktis. Kuna Finantsinspektsiooni veebilehel avaldatud andmetest ei nähtu vajalikku teavet eeltoodud nõuete täitmise kohta, leiab Vaidlustaja, et Hankija pidi kontrollima seda iseseisvalt, lähtudes hankepassist avaldatud andmetest ja pakkumusele lisatud dokumentidest. Vaidlustaja leiab, et Hankija seda teinud pole ning on jätnud oma otsuses Kolmanda isiku kvalifitseerimiseks ka täielikult põhjendamata. 14. Hankija vastuses vaidlustusele selgitas Hankija, et lähtus Kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrollimisel Finantsinspektsiooni veebilehel Turuosaliste registris avaldatud infost. 15. Vaidlustuskomisjon märgib, et Tingimuse sõnastamisel on Hankija ilmselt kasutanud RHS-i teksti ja KindlTS-i teksti. Esitatut kokku võttes vastab nõuetele pakkuja, mis on kindlustusandja, see tähendab omab selleks tegevusluba ja omab õigust pakkuda Eestis vastutuskindlustust. Muud lisatingimused (nõuded ülepiirise kindlustusandja tegevusele Eestis) on kopeeritud seadusest ja kehtivad vaatamata sellele, kas need on Tingimuses kopeeritud või mitte. 16. Vaidlustaja lähtub sellest, et Hankija peaks kontrollima mitte üksnes seda, kas pakkuja on kindlustusandja, kellel on õigus pakkuda teenust Eestis, vaid Hankija peaks asuma sisuliselt kontrollima seda, kas pakkuja kindlustusandjana vastab kindlustusandjale esitatavatele nõuetele. Seega peaks Hankija Vaidlustaja seisukohtade kohaselt hakkama kontrollima seda, kas pakkuja on kindlustusandja ja kas talle antud tegevusluba on antud õigesti ja ülepiirise kindlustusandja puhul, kas Finantsinspektsioon on pakkuja õigesti kandnud vastavasse www.fi.ee peetavasse nimistusse. 24 (26) Vaidlustuskomisjon sellega ei nõustu. Esiteks ei ole kvalifitseerimise tingimusena esitatud nõuet, mis Kolmanda isiku (kelle kvalifitseerimist vaidlustatakse) vastavuse kontrollimiseks ei ole kättesaadav veebilehelt www.fi.ee. Teiseks on KindlTS õigusakt, mis reguleerib seda, missugusel alusel on kindlustusandjal õigus pakkuda teenust Eestis ja kes ja kuidas seda kontrollib. Vaidlusaluste tingimustega ei ole Hankija sätestanud muud tingimust pakkujale peale selle, et tegemist peab olema kindlustusandjaga, millel on õigus tegutseda Eestis ja mis pakub vastutuskindlustust (koos seadusest tulenevate lisatingimustega). Seega ei saa ega pea Hankija kontrollima, kas pakkujale antud õigus tegutseda kindlustusandjana on pädeva asutuse poolt õigesti antud. Arvestades KindlTS-i regulatsiooni ja mõistlikkuse põhimõtet ei ole see Hankijal võimalik, sellise kontrolli tegemiseks on vajalikud vastavad teadmised ja õigusaktist tulenev pädevus, mis Hankijal, kui kiirabiteenust osutaval asutusel ilmselgelt puuduvad. Kolmandaks on esitatud kõik vajalikud tõendid selle kohta, et vaidlustatud pakkuja on kindlustusandja, millel on õigus tegutseda Eestis. Arvestades Vaidlustaja väiteid ja seda, et Vaidlustaja on samuti kindlustusandja ning seejuures olnud asjakohasel kaubaturul monopoolses seisundis, ei tundu Vaidlustuse väited siirad ega eluliselt usutavad. Hankija ei ole sätestanud ühtegi tingimust, mille täitmiseks oleks vajalik nõuda RHS §-is 99 sätestatud täiendavate dokumentide esitamist, piisab selle kontrollimisest, kas vastaval pakkujal on õigus pakkuda vastutuskindlustust Eestis. Hankija ei saa ega pea kontrollima, kas kindlustusandaja tegevusluba ja ülepiiriste kindlustusandjate nimistusse kandmine on õige. Kolmas isik, kelle kvalifitseerimist on vaidlustatud on kindlustusandja, on ilmselt üks enamtuntud ja võimalik, et vanim maailmas praegu tegutsevatest kindlustusandjatest. Esitatu põhjal on see pakkuja vastutuskindlustust pakkuv kindlustusandja. Ta on registreeritud EL-i liikmesriigis (Belgias), ja tal on tegevusluba ja talle on Finantsinspektsiooni toiminguga antud õigus pakkuda kindlustust Eestis, sealhulgas vastutuskindlustust. 17. Vaidlustuskomisjon märgib, et Hankija kasutas Riigihankes pöördmenetlust, viies RHS § 52 lg 3 ja RHS § 104 lg 8 alusel Hankija kõrvaldamise aluste ning kvalifitseerimise tingimuste sisulise kontrolli läbi ainult Kolmanda isiku (eduka pakkuja) osas. Kvalifitseerimisotsuses on Kolmanda isiku kohta märgitud üksnes Kvalifitseerida tõendite alusel. Kvalifitseerimisotsuse Lisas on Kolmanda isiku kohta märgitud: Teenuslepingute puhul: vaja on teatavat luba. Vastavus tingimusele: vastab tõendite alusel. Nagu juba eespool märgitud, lähtus Hankija Kolmanda isiku kvalifitseerimisel, et Tingimusest tulenevate nõuete täitmist kinnitav dokument on Kolmanda isiku kohta avaldatud Finantsinspektsiooni veebilehel (www.fi.ee). Hankija leiab, et kuna Hankija kontrollis Kolmanda isiku poolt hankepassis avaldatud andmeid Finantsinspektsiooni veebilehe kaudu ega pidanud teostama täiendavat kontrolli Kolmanda isiku vastavuse üle Tingimusele mingite andmete või dokumentida alusel, võiski Hankija piirduda kvalifitseerimisotsuses üksnes viitega Vastab tõendite alusel. Vaidlustuskomisjon möönab, et vaidlustuskomisjoni praktikas on leitud, et kui ühtegi pakkujat kvalifitseerimata ei jäeta, on pakkuja suhtes positiivse otsuse tegemisel piisav, kui kvalifitseerimist põhjendatakse sellega, et pakkumus vastab kõigile kvalifitseerimise tingimustele. Siiski leiab vaidlustuskomisjon, et hankijate tegevus oleks oluliselt läbipaistvam ja kontrollitavam, kui hankijad, kes kasutavad otsuste tegemiseks riigihangete registris avaldatud vorme kasutaksid ka lahtrit Põhjendused. Siiski ei saa Hankija lakoonilisus oma otsuste põhjendamisel käesoleval juhul kaasa tuua vaidlustatud otsuse õigusvastasust, kuna Hankija on oma otsust piisavalt põhjendanud vaidlustusmenetluses ning vaidlustuskomisjonil puudub käesoleval juhul kahtlus, et Hankija on neist põhjendustest lähtunud ka otsuse tegemisel. 25 (26) 18. Vaidlustaja on oma menetlusdokumentides asunud põhjendama seda, miks Kolmas isik ei vasta tema arvates Tingimusest tuletatavatele erinevatele nõuete (KindlTS § 36 lg-s 2 sätestatud filiaali kaudu tegutsemise nõue, KindlTS § 36 lg 3 nõue tüüptingimuste esitamise osas jt). Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et Vaidlustaja püüab viia vaidlust kindlustusjärelevalve materiaalõiguse keskseks, mis käesoleval juhul ei ole võimalik ega vajalik, sest Hankija ei pea teostama kontrolli nende nõuete täitmise üle. 19. Vaidlustuskomisjon märgib, et Hankija on kehtestanud nõuded kindlustusandja kontaktpunktide kohta Eestis, Eesti keelse asjaajamise tagamisele ning tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse poliisi ja lepingutingimuste esitamisele Vastavustingimustes (Vastavalt tingimused: Kindlustusandja kontaktpunktid Eestis, Eestikeelne asjaajamine ja Poliisi tingimused). Seega on tegemist pakkumuse vastavustingimustega, mida Hankija pidi kontrollima Kolmanda isiku pakkumuse vastavuse kontrollimise raames. Hankija otsust Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamiseks Vaidlustaja vaidlustanud ei ole. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et Hankija oleks pidanud hakkama kontrollima nende dokumentide vastavust õigusaktidele Kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrollimise raames. Eelpool loendatud vastavustingimuste kohaselt on Kolmas isik esitanud oma pakkumuses dokumendid Kolmanda isiku kontaktpunktide kohta Eestis, poliisi ja lepingutingimused ning kinnituse eestikeelse asjaajamise tagamise kohta (Vastavustingimustes). 20. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimiseks on õiguspärane ning alused selle kehtetuks tunnistamiseks puuduvad. Hankija otsuse, tunnistada Kolmanda isiku pakkumus edukaks, kehtetuks tunnistamist taotleb Vaidlustaja üksnes põhjusel, et tema hinnangul on õigusvastane nn pöördmenetluses (RHS § 52 lg 3) tehtud otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimiseks. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Kolmanda isiku kvalifitseerimine on õiguspärane, on õiguspärane ka Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks. 21. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8. 21.1. Hankija on tähtaegselt esitanud taotlused lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kogusummas 6291,45 eurot (käibemaksuga), 22,55 tunni õigusabi osutamise eest, tunnitasu määraga 225 eurot. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et arvestades vaidluse mahtu ning keerukuse astet on Hankija lepingulise esindaja kulud täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud ja need tuleb Vaidlustajalt välja mõista. Kuna Hankija ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu maha arvestada, tuleb kulud välja mõista koos käibemaksuga. 21.2. Kolmas isik kes osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, ei ole taotlenud kulude väljamõistmist. 21.3. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Taivo Kivistik 26 (26)