Eesti seisukoht Euroopa Liidu tollireformi ettepaneku artikkel 18 kohta

Riigikantselei [email protected] Meie 10.12.2025 nr 1.1-27/5327-1 Eesti seisukohad Euroopa Liidu tollireformi ettepaneku artikkel 18 kohta Austatud riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungile protokollilise otsuse eelnõu „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik ja luuakse Euroopa Liidu Tolliamet ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 952/2013 artikkel 18, kohta“ kinnitamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1) Protokollilise otsuse eelnõu; 2) EE seisukohtade seletuskiri. Kaire Taar 5885 1372 [email protected]/ Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 12.2025 nr Päevakorrapunkt nr … Eesti seisukohad Euroopa Liidu tollireformi ettepaneku artikkel 18 kohta 1. Kiita heaks rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik ja luuakse Euroopa Liidu Tolliamet ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 952/2013 artikkel 18, kohta: 1.1. Eesti toetab algatuse eesmärki kehtestada Euroopa Liidu välise kaubaga, mis on mõeldud Euroopa Liidu turule viimiseks või kavandatud erakasutuseks või -tarbimiseks liidu tolliterritooriumil, seotud kasvavate kulude (näiteks suureneva hulga esitatud andmete kontrollimine) katmiseks Euroopa Liidu käitlustasu. 1.2. Eesti toetab käitlustasu kogumise alustamist alates 2026. aasta 1. novembrist. Peame sealjuures oluliseks, et käitlustasu kogumine ei tooks kaasa ebaproportsionaalseid rakenduskulusid ja halduskoormuse kasvu. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohta. 3. Rahandusministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukoht teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukoht Riigikogu juhatusele ja teha seisukoht teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kristen Michael Keit Kasemets Peaminister Riigisekretär  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Eesti seisukohad Euroopa Liidu tollireformi ettepaneku artikkel 18 kohta“ 1. Sissejuhatus ja lühikokkuvõte Euroopa Komisjon (edaspidi Komisjon) on algatanud tolliliidu reformimise, et parandada tollitoimingute lihtsustamise ja kiirendamise abil Euroopa Liidu (edaspidi EL või liit) ettevõtjate konkurentsikeskkonda. Eesmärk on sealjuures halduskoormust põhjendamatult mitte suurendada. Samaaegselt tugevdatakse liikmesriikide tolliasutuste ühtset riskijuhtimise raamistikku, et tagada liidu kodanike ja ühise turu parem kaitse. Ühine kaubanduspoliitika ja tolliliit on valdkonnad, mis on Euroopa Liidu Toimimise Lepingu kohaselt ELi ainupädevuses. Vaatamata liidu tasandil vastu võetud otsekohalduvatele regulatsioonidele, mida kohaldavad kõigi liikmesriikide tolliasutused ning mis peaksid tagama ühesuguse praktika 27 liikmesriigis, on nii Euroopa Kontrollikoda kui väliskaubanduses osalevad ettevõtjad teinud korduvalt tolliliidule etteheiteid tollikontrolli ebaühtlase kvaliteedi ja tollireeglite kohaldamise lahknevuse pärast liikmesriikides. Komisjoni algatatud tollireformi üks eesmärke on nimetatud probleemi lahendamine. Tollireformi pakett on ambitsioonikas, sellega soovitakse viia tolliliidu juhtimine uuele tasemele. Eesti toetab tolliliidu reformi ning algatuse eesmärke: lihtsustada tolliprotsesse usaldusväärse ettevõtja jaoks, tagada kaubavahetuse kiirus ja turvalisus tolliandmete digitaliseerimise kaudu ning viia tolliriskide juhtimine ELi ülesel tasemele. 2020. aastate alguses toimunud geopoliitilised muutused on põhjustanud häireid üleilmsetes tarneahelates, mille mõju kestab tänaseni. Eelkõige mõjutab tarneahelat sõda Ukrainas ning Venemaa vastu kehtestatud kaubanduspiirangud. Seda kõike arvestades ei saa rahvusvahelises konkurentsis eeliste leidmiseks aktsepteerida kaubandusparterite vahel ebaausate võtete kasutamist või kokkulepitud eeskirjade eiramist. Tolli kohustus on tagada, et ELi siseneksid ainult nõuetele vastavad kaubad. ELis on viimastel aastatel kokku lepitud märkimisväärses arvus ambitsioonikates õigusaktides, millega kehtestatakse keskkonna-, ohutus-, tervise-, sotsiaal- ja digistandardid, ning mis kujundavad ettevõtjate tegevust ühtsel turul ja ka väljaspool seda. Kokku on selliseid ELi erinevates poliitikavaldkondades kehtestatud õigusakte üle 370, milles sisalduvate keeldude ja kaubanduspiirangute üle toll järelevalvet teeb. Riskijuhtimise ja andmevahetuse parandamise ning teiste järelevalveasutustega koostöö tõhustamise abil püütakse tolliliidu reformipaketiga tagada efektiivsem kauba nõuetele vastavuse kontroll. Laiemas plaanis tähendab see ELi ühise turu paremat kaitset. Lisaks viidatud valdkondlike standardite kontrollikohustusele on tolliasutuste järelevalvekoormust kordades suurendanud e-kaubanduse kiire areng ja väikesaadetiste mahu jätkuv kasv. Erinevused käibemaksu- ja tollireeglites annavad võimaluse nõuetest kõrvale hiilimiseks ning maksu- ja aruandlusnõuete mittetäitmiseks. Tollireformiga kavandatakse 1 internetipõhise kauplemiskeskkonna aruandluskohustuse ühtlustamist maksu- ja tollireeglites, mille tulemusel paraneb liidu ettevõtjate konkurentsikeskkond. Tarbijate poolt kolmandate riikide e-poodidest tellitud kaubad ei tohi saada ebaseaduslikku maksueelist ELi ettevõtjate kaupade ees. Tollireformi elluviimine on kavandatud järgneva 2–12 aasta pikkusele perioodile. Esimesed muudatused peaksid jõustuma 2026. aasta 1. novembril (sh käitlustasu) ning reformi täismahus rakendumise aastaks on kavandatud aastal 2038. Vabariigi Valitsus võttis 2023. aasta 30. novembril vastu Eesti seisukohad1 ELi tolliliidu reformipaketi eelnõule. 2023. aasta 15. detsembril kiitis positsiooni heaks Riigikogu2. Kehtiv liidu tolliseadustik ega reformipaketi osaks olev esialgne uue tolliseadustiku eelnõu ei sisaldanud käitlustasu kehtestamise ettepanekut. 2025. aasta 5. veebruaril avaldas Euroopa komisjon kommunikatsiooni3 Euroopa Liidu parlamendile ja Nõukogule, milles pakkus välja kehtestada ELis otse tarbijatele imporditud toodetele mittediskrimineeriv käitlustasu. Eelduste kohaselt on tegemist ELi omavahendiga, millest 75% kantakse ELi omavahenditesse ning 25% jääb liikmesriigile halduskulude katteks. Uus omavahendite ettepanek COM/2025/574 final4 muudab kogutud traditsiooniliste omavahendite osa, mille liikmesriigid jätavad endale kogumiskulude katmiseks, 25 %-lt 10 %-le, et viia tolliseadmete, töötajate, digitaliseerimise ja teabe jaoks antav rahaline toetus paremini vastavusse tegelike kulude ja vajadustega. Vabariigi Valitsuse seisukoht kujundatakse järgmise ELi algatuse kohta: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik ja luuakse Euroopa Liidu Tolliamet ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 952/2013, artikkel 18. Määruse vastuvõtmiseks on EL nõukogus vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Kaire Taar (telefon 5885 1372, e-post [email protected]). Valdkonna eest vastutab Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi (e-post [email protected]). 2. Algatuse sisu Kuna tolliliit on ELi ainupädevuses, siis reguleeritakse liidu ja kolmandate riikide vahelises kaubavahetuses tolliformaalsusi ja -protsesse otsekohalduvate ELi määruste abil. Tollivaldkonnas on liikmesriikidel võimalik täiendavaid meetmeid võtta ja riigisiseseid 1 https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT003D2182?open 2 https://www.riigikogu.ee/download/207b6d7d-a77f-4e69-8c0f-5017b474e079 3 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52025DC0037 4 https://eur-lex.europa.eu/resource.html?uri=cellar:176f6907-626d-11f0-bf4e- 01aa75ed71a1.0018.02/DOC_1&format=PDF 2 regulatsioone kehtestada vaid piiratud valdkondades, nagu näiteks tollikontrolli meetmed riikliku järelevalve valdkonnas ja tolliasutuste tegevuse halduslikud küsimused vm. Kõnesolevas ELi algatuses sätestatakse, et toll ei tohi kehtestada tasusid tollikontrolli teostamise või muu tollialaste õigusaktide kohaldamise eest oma ametlikel lahtiolekuaegadel. Erandina sellest reeglist koguvad tolliasutused kaugmüügi teel müüdud kauba vabasse ringlusse lubamisega seotud teenuste eest kindla summa iga kaubaühiku kohta liidu käitlustasuna. Kaubaühik on algatuse kohaselt sama tariifse klassifikatsiooni ja kirjeldusega kaup. Näiteks viiest t-särgist ja kolmest paarist sokkidest koosnev saadetis Hiinast sisaldab kahte „eset“ – t-särgid ja sokid. Kõnesoleva ELi algatuses ei ole välja toodud käitlustasu summasid, kuid idee kohaselt peaks liidu käitlustasu summa vastama teenuste ligikaudsetele kuludele. Algatuse väljatöötamise jooksul on töögrupis arutusel olnud 2 eurot igalt esemelt saadetises või 0,5 eurot saadetiselt, mille vabasse ringlusesse lubamine toimub spetsiaalses „tollilaos kaugmüügi jaoks hulgikogustes“ (sama algatuse artiklis 122a pakutav uus laoliik – kaugmüügi tolliladu (Customs warehouse for distance sales). Direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki 4. jaos sätestatud erikorda kasutavateks importijateks peetavatel isikutel või nende kaudsetel esindajatel, kellel on usalduskaupleja staatus (Trust and Check traders), võib olla luba kaupa enne kaugmüüki eratollilaos ladustada ja käitada. Kaugmüügiks mõeldud kaupa võib tollilaos tolliladustamisprotseduurile suunata ainult siis, kui selle kauba puhul on täidetud järgmised tingimused: a) kaup vastab tolliasutuste kohaldatavatele muudele asjakohastele õigusaktidele, mida kohaldataks vabasse ringlusse lubamisel; b) see on pakitud koondpakenditesse, mis sisaldavad sarnaseid kaupu; c) see on toodud liidu tolliterritooriumile kogustes, mis hõlbustavad tõhusa tollikontrolli teostamist. Hetkel tegutseb Eesti turul 25 volitatud ettevõtjat4. Kui mitmed nendest võiks soovida usalduskaupleja staatust ja tegutsemist kaugmüügi laos, ei ole võimalik prognoosida. Teada on, et tingimuste täitmine, näiteks oma IT-süsteemide integreerimine tolli omadega, on kulukas. Liidu käitlustasu hakatakse koguma kohe, kui Komisjon pakub liidu käitlustasu jaoks ELi tasandil sobiva IT-lahenduse ja see on tööle hakanud. Hiljemalt 1. november 2026 on liikmesriikidel kohustus alustada liidu käitlustasu kogumist. 2025. aasta 25. septembril avaldas Komisjon Mitmeaastase Finantsraamistiku aastateks 2028– 2034 teabelehe nr 5, kus prognoosid on tehtud eeldusel, et liidu tolliseadustiku reformi raames kaugmüügis (e-kaubanduses) müüdud kaupade käitlustasu on 4 eurot iga kaugmüügis müüdud kauba kohta ja 1 euro iga tollilaost kaugmüügis müüdud kauba kohta. Käesolevas seletuskirjas on kaugmüügi korral liidu käitlustasu mõjude hindamise aluseks võetud 4 eurot kaubaühiku kohta või 1 euro spetsiaalsest tollilaost kaugmüügi kohta. 3 3. Euroopa Liidu asja vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele Õiguslik alus Uus liidu tolliseadustik antakse ELi toimimise lepingu artikli 33 (tollikoostöö), 114 (õigusaktide ühtlustamine) ja 207 (ühine kaubanduspoliitika) alusel. Kõik viidatud artiklites sätestatud valdkonnad kuuluvad ELi ainupädevusse. ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktis a on sätestatud, et tolliliit on valdkond, kus liidul on ainupädevus. Seetõttu saab vaid liit vastu võtta tollialaseid õigusakte. Euroopa Parlamendil ja nõukogul on õigus võtta vastu meetmeid tollikoostöö tugevdamiseks. Meetmete võtmise eesmärgiks on kaupade vaba liikumise tagamine ja siseturu nõuetekohane toimimine. ELi toimimise lepingu artikli 114 kohaselt peavad Euroopa Parlament ja nõukogu võtma liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmeid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine. ELi toimimise lepingu artikli 207 kohaselt peab ühine kaubanduspoliitika rajanema ühtsetel põhimõtetel. Kuna liidu tolliseadustik ei reguleeri pelgalt tolliasutuste vahelist koostööd, vaid hõlmab kaubanduse lihtsustamist ja kaitset ebaseadusliku kauplemise eest kui kaubanduspoliitika olulist aspekti, on algatus ka ühise kaubanduspoliitikat alusnorm. Kehtiv liidu tolliseadustik (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 952/2013), mis uue määruse jõustumisel kehtetuks tunnistatakse, on vastu võetud samal õiguslikul alusel. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata. Nõustume ettepanekus esile tooduga, et määruse eesmärkide saavutamiseks on oluline ELi ühtne lähenemine. Kehtiva liidu tolliseadustikuga on kehtestatud ühised tollieeskirjad, mida rakendavad 27 liikmeriigi tolliasutused. Kuna kehtivas õigusraamistikus on esinenud ühetaolise rakendamise ja ühtlustamisega seotud probleeme, mille tulemuseks on tolliprotsesside killustumine, siis on tolliliidu ühetaoliseks toimimiseks ainuvõimalik võtta ühised meetmeid. Käesolev algatus ei lähe nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. 4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte Otseselt on sihtrühmaks tarbijad, kes kaupu kolmandate riikide e-poodidest tellivad ning posti- ja kullerteenust pakkuvad ettevõtjad; kaudne sihtrühm on Eesti jaekaubandusettevõtted ja e- poed, kes konkureerivad kolmandate riikide e-poodidega. Tollireformiga e-kaubanduses tollimaksuvabastuse kaotamine ning kolmanda riigi müügiplatvormidele ELis registreerimise ning maksude kogumise kohustuse panemine peab eesmärgi kohaselt parandama Eestis tegutsevate jaemüügiettevõtjate ning e-poodide 4 konkurentsikeskkonda, sest kolmanda riigi kaubad ei saa enam maksueelist. Kolmanda riigi e- poest tellitud toodete hinnale lisanduv liidu käitlustasu pakub selle eesmärgi saavutamiseks täiendavat tuge. Alltoodud tabel annab ülevaate posti- ja kullersaadetiste mahust aastatel 2022–2024 ning 2025 I poolaastal. 2025 I poolaasta erineb varasemast kolmest aastast oluliselt kasvanud deklaratsioonide ja kaupade arvu poolest. Üheks muutuse põhjustajaks on Temu müügiplatvormi jõudmine Euroopa ja Eesti kasutajateni. Temu platvormil müüakse väga odavaid tooteid, mis enamasti tarnitakse klientidele otse Hiinast. 2022. a 2023. a 2024. a 2025.a I poolaasta posti- ja 311 042 513 027 439 100 650 496 kullersaadetiste deklaratsioonide arv „eseme“ põhiselt, 430 359 619 936 549157 1 173 066 so sama tariifse klassifikatsiooniga kaup keskmine kaupade 1,51 1,37 1,68 9,65 arv deklaratsioonil Tabel 1. Postipakkide statistika. Maksu- ja Tolliameti andmed Posti- ja kullersaadetiste deklaratsioonide maht ei näita siiski tarbijate poolt kolmandatest riikidest Eestisse tellitud kaupade koguarvu, vaid saadetiste arvu, mille tollivormistus tehti Eestis, kuid mille hulgas on lisaks Eesti tarbijate poolt tellitud saadetistele ka teiste liikmesriikide saajate saadetised. Kui sarnast tarneahelat kasutatakse ka pärast e-kaubanduse reformi jõustumist, siis Eesti tarbija jaoks, kes kolmanda riigi e-poest kaupu tellib, muutuvad kaubad küll käitlustasu võrra kallimaks, kuid raha laekub sellesse ELi liikmesriiki, kus tehakse tollivormistus. Eestis kogutava käitlustasu prognoos ja arvutamise metoodika Mõjuhinnang tugineb Maksu- ja Tolliameti tegelikele pakimahu andmetele eseme lõikes. 2025. aasta prognoosis on eeldatud, et II poolaasta eseme maht on võrdne I poolaasta mahuga (vt tabel 1). Edasiste aastate mahu suurenemise prognoos tugineb eratarbimiskulutuste prognoositud kasvule vastavalt Rahandusministeeriumi 2025. aasta suvisele makromajandusprognoosile. 2028. aastaks prognoositakse esemete kogumahuks 2,7 miljonit. Käitlustasu arvestuses on rakendatud 4 euro suurune tasu iga eraldi määratletud eseme kohta. Stsenaariumid 5   Baasstsenaarium: kui esemete maht ei vähene võrreldes eelneva aastaga, kujuneb potentsiaalseks tuluks 2028. aastal ligikaudu 10,8 miljonit eurot, millest 2028. aastani jääb Eestile 25% ehk 2,7 miljonit eurot ning alates 2028. aastast 10% ehk 1,08 miljonit eurot.  Tundlikkusanalüüs: juhul kui käitlustasu rakendamine toob kaasa esemete mahu vähenemise, kujuneks potentsiaalne tulu: o 30% mahu vähenemise korral 7,2 miljonit eurot; o 50% mahu vähenemise korral 5,2 miljonit eurot. Spetsiaalsete tolliladude mõju Eestis ei ole hetkel spetsiaalseid tolliladusid, mille kaudu liiguks e-kaubanduse kaup. Sellest tulenevalt ei rakendu 1-eurone käitlustasu, mis on ette nähtud iga tollilaost vabasse ringlusesse lubatud eseme kohta (kaugmüügi hulgikoguste puhul). Ei ole teada, kas selliseid tolliladusid rajatakse enne või pärast 2028. aastat. Juhul kui kogu kaugmüügi kaup liiguks 2028. aastal üksnes tollilao kaudu, väheneks potentsiaalne mõju ligikaudu 2,7 miljoni euroni, mis on umbes neli korda väiksem võrreldes olukorraga, kus kogu kaup deklareeritakse otse vabasse ringlusse. Kokkuvõte Käitlustasu potentsiaalne mõju 2028. aastal jääb vahemikku 2,7–10,8 miljonit eurot, sõltuvalt kaubavoo struktuurist ja mahust ning sellest, kas ja kuidas rakendatakse spetsiaalseid tolliladusid. Kõrgeim mõju eeldab olukorda, kus kogu kaugmüügi kaup deklareeritakse otse vabasse ringlusse ja rakendub 4-eurone tasu eseme kohta. 4.1. Mõju majandusele Algatusega kavandatavate muudatuste peamine ja esmane eesmärk on ELis tegutsevate ettevõtjate konkurentsikeskkonna parandamine ning ELi kodanike poolt tarbitavate kaupade nõuetele vastavuse parem jälgimine, sh keelatud kaupade sisseveo tõkestamine. Muudatused tolliprotsesside lihtsustamisel, e-kaubanduse tolliformaalsuste korrastamisel, käitlustasu kehtestamisel ning tollivaldkonna andmehalduse täielik digitaliseerimine on tegevused, millel on otsene mõju majandusele. Mõju ulatuse hindamine jääb pigem üldiseks, kuna algatusega kavandatakse kehtestada õigusraamistik, milles tegutsemise täpsemad normid kehtestab Komisjon mitme rakendusmäärusega järgnevatel aastatel pärast uue liidu tolliseadustiku vastuvõtmist. Posti- ja kullerfirmadel ning tolliagentuuridele, kes soovivad kaudse esindajana hakata kolmanda riigi e-poode ELis esindama, kaasnevad IT-süsteemide arendamise kulud. Alates 01.01.2028 peaks tööle rakenduma ELi Tolliandmekeskus, mille kaudu e-kaubanduses tollitoimingute andmeid edastatakse. Kuna andmenõuded ning süsteemi tehnilise lahenduse töötab Komisjon välja järgnevatel aastatel, siis ei ole võimalik käesoleva algatuse raames täpsemalt välja tuua ettevõtjatele kaasnevaid IT-kulusid. Ebasoovitava mõjuna saab välja tuua riski, et mõned kolmanda riigi e-poed võivad jätkata kaupade müümist ELi tarbijatele, kuid ei hakka täitma nõuet registreerida majandustegevus 6 ELis. Reeglite kohaselt peaks e-pood hakkama tegutsema eeldatava importijana ning vastutama tolli ees nii kauba ELi tootenõuetele vastavuse kui tollimaksu tasumise eest. Tollimaks kaubalt ja ka saatmiskuludelt tuleb e-poel arvestada kauba hinna sisse kauba müümisel tarbijale. 4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Käitlustasu rakendamisel puudub otsene mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. 4.3. Mõju riigiasutuste korraldusele ja eelarvele Algatuse kohaselt peaksid liikmesriikide tolliasutuste IT-kulud vähenema, kuna oluline osa nendest kaetakse tollireformi käigus loodava EL Tolliagentuuri ja tolliandmekeskuse eelarvest. Üksikasjad ja täpsem tehniline teave on alles Komisjoni poolt väljatöötamisel. Maksu- ja Tolliameti praegune personalikulu ja IT-süsteemide tööshoidmine tollimaksu kogumiseks on 5,6 miljonit aastas. Lisaks tuleb teha arendustööd, et süsteemides rakenduks tollikäitluskulu arvestamine. Arendustööde summa selgub, kui EList on saabunud protsessikirjeldused. E-kaubanduse mahud on kasvanud 10-kordselt alates 2025. aasta suvest ja oluline vähenemine või mahtude langemine 2024. aasta tasemele on ebatõenäoline, seetõttu vajab Maksu- ja Tolliamet lisaressurssi e-kaubanduse kaupade järelevalvega seotud kulude katteks. Postisaadetiste järjekorrad on pikad ja täiendavate ametnikega on võimalik paki kontrolli viia pärast paki saabumist 2–3 päevani (hetkel järjekorrad vahemikus 1–2 nädalat). Käitlustasu kogumisest laekunud vahendid saab suunata tollikontrollimeeskonna suurendamisse. E-kaubanduses käitlustasu kehtestamine võiks suurendada omavahendite laekumist riigieelarvesse. Siiski tuleb arvestada sellega, et 75% tollimaksust kantakse ELi omavahenditesse ning 25% jääb liikmesriigile, kus tehakse kaupade tollivormistus. Valdav osa kolmanda riigi e-poodidest Eestisse tellitud väikesaadetiste tollivormistusest tehakse täna mõnes teises ELi liikmesriigis, milleks kasutatakse IOSS skeemi. 5. Eesti seisukohad ja põhjendused 5.1. Eesti toetab algatuse eesmärki kehtestada Euroopa Liidu välise kaubaga, mis on mõeldud Euroopa Liidu turule viimiseks või kavandatud erakasutuseks või -tarbimiseks liidu tolliterritooriumil, seotud kasvavate kulude (näiteks suureneva hulga esitatud andmete kontrollimine) katmiseks Euroopa Liidu käitlustasu. Tolliliidu reformipaketis pakutud algatused on ambitsioonikad ja laiaulatuslikud. Reform keskendub tollivaldkonnas esinevatele probleemidele, mida ei ole suudetud kehtiva õiguskorra raames lahendada. Need on tolliadministratsioonide töökoormus ja kasvavad lisaülesanded seoses ühise turu kaitseks kehtestatud ja üha lisanduvate nõuetega, rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine, tolliriskide hindamine ja riskihaldus, üldine tolliprotsesside keerukus, andmehaldus ning tolli infosüsteemide arendus, puudused tolliliidu juhtimisstruktuuris, mida näitab madal kriisihaldusvõimekus. Reformiga võetud suunda tuleb 7 toetada. Ettevõtjate konkurentsikeskkonna parandamiseks on oluline kirjeldatud probleemid adresseerida õiguslike lahenduste abil. Eesti toetab nõuetele vastava kaugmüügi teel müüdud kauba vabasse ringlusse lubamisega seotud kasvavate kulude katmiseks liidu käitlustasu kehtestamist. Kasvavad kulud on seotud esitatud andmete kontrollimisega, riskianalüüsi tegemisega ning vajadusel dokumentide ja füüsilise kontrolli tegemisega. 2025. aasta 27. juuni Coreperis toimunud Uue tolliseadustiku eelnõu hääletusel seadis Eesti parlamentaarse reservatsiooni, kuna Vabariigi Valitsuse 2023. aasta 30. novembril vastu võetud Eesti seisukohad5 ELi tolliliidu reformipaketi eelnõule ei sisaldanud käitlustasu artiklit. 5.2. Eesti toetab käitlustasu kogumise alustamist alates 2026. aasta 1. novembrist. Peame sealjuures oluliseks, et käitlustasu kogumine ei tooks kaasa ebaproportsionaalseid rakenduskulusid ja halduskoormuse kasvu. Eesti jaoks on oluline, et liidu käitlustasu kehtestamisega ei kaasneks tegelikult halduskoormuse kasv ja selle rakendamine ei tooks Eestile ebamõistlikke kulusid. EL ei ole veel välja andnud üksikasjalikke juhiseid ja protsessikirjeldusi, mille põhjal saaks hinnata kuidas jagunevad rakenduskulud liikmesriigi ja EL vahel ning millises mahus on vajalik IT- rakenduste arendus. Maksu- ja Tolliameti esialgsete hinnangute kohaselt ei too käitlustasu rakendamine Eestile kaasa ebamõistlikke kulusid. 6. Arvamuse avaldamine ning seisukohtade kooskõlastamine. Ettepaneku kohta on arvamuse esitanud Eesti E-Kaubanduse Liit, kes toetab käitlustasu kehtestamist. 5 https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT003D2182?open 8