Tere
Edastan Elering AS 31.05.2016 vastuse nr 19-3/2016/22-2 teie 02.05.2016
pöördumisele seoses maaomanikele põhiseaduspärase tehnovõrkude talumistasu
maksmiseks vajaliku seaduseelnõu väljatöötamise kavatsusega.
Lugupidamisega
Kaidi Tikerperi
Kaidi Tikerperi
Dokumendihaldur
M +372 511 9998
T +372 715 1523
[email protected]
Elering AS
Kadaka tee 42, 12915 Tallinn
Kontor: Laki 24, 12915 Tallinn
www.elering.ee
Lp hr Urmas Reinsalu
Justiitsministeerium Teie 02.05.2016 nr 8-1/3618
Tõnismägi 5a
15191 Tallinn Meie 31.05.2016 nr 19-3/2016/22-2
Vastus pöördumisele seoses maaomanikele põhiseaduspärase tehnovõrkude talumistasu
maksmiseks vajaliku seaduseelnõu väljatöötamise kavatsusega
Lugupeetud justiitsminister
Justiitsministeerium esitas 02.05.2016 kirjaga Elering AS-ile (edaspidi Elering) arvamuse
avaldamiseks tehnovõrkude talumistasu maksmiseks vajaliku seaduseelnõu väljatöötamise
kavatsuse (edaspidi VTK). Elering peab väga oluliseks ja vajalikuks kehtestada tehnovõrkude ja -
rajatiste talumise eest õiglane ja põhiseadusega kooskõlas talumistasu suurus ning kahtlemata on
õige tehnovõrkude ja -rajatiste talumistasu maksmist puudutava regulatsiooni väljatöötamisel lähtuda
talumistasu suurust puututavate reeglite kehtestamisel lihtsusest ja selgusest, vältides täiendava
halduskoormuse tekitamist. Samas ei saa Elering nõustuda kõikide VTK-s toodud
lahendusettepanekutega ja põhjendustega ning käesolevaga edastame meie seisukohad ja
tähelepanekud.
1. Talumistasu arvestamine
1.1. VTK-s toodud eesmärk sätestada talumistasu kujunemise koefitsient õigusaktis, et tagada piisav
selgus võrguettevõtja ja maaomaniku vahel talumistasude arvestamisel on Eleringi hinnangul
vajalik lahendus, mis võimaldab nii võrguomanikul kui ka maaomanikul talumistasu suuruse
kujunemisest üheselt aru saada. Samuti pooldab Elering lahendust, mille kohaselt talumistasu
arvestamisel tuleb tagada talumistasu koefitsiendi vähendamise võimalus, kui maad on
sihtotstarbeliselt võimalik kasutada. Samas näeb Elering VTK-s kirjeldatud paindliku regulatsiooni
kehtestamisel võimalikke praktikas hilisemalt esineda võivaid vaidluskohti võrguettevõtja ja
maaomaniku vahel olukordades, kus on vajalik hinnata koefitsiendi määramisel, kas koefitsient
on 1 ehk 100% või tulenevalt maa sihtotstarbelisest kasutamisest on võimalik seada
koefitsiendiks 0,5 ehk 50%. Nimetatud kaalutlusvariandiga võimalust hinnata talumistasu
arvestamisel maa sihtotstarbelise kasutamise võimalikkust ei ole VTK-s täpsemalt selgitatud.
Samuti ei tulene VTK põhjendustest, mille alusel selline kaalutlusruum tekib ning kas teatud
ajaperioodi tagant vaadatakse maa sihtotstarbelise kasutamise võimalus/võimatus üle ning kes
seda peab kontrollima või kas võrguettevõtjal tekib õigus talumistasu arvestamisel vähendada
ühepoolselt talumistasu koefitsienti.
Tulenevalt sellest, et koefitsiendi vähendamine mõjutab ka talumistasu suurust, ei saa pidada
tõenäoliseks, et maaomanikud on motiveeritud talumistasu koefitsiendi vähendamises kokku
leppima. Seda enam juhtudel, kui seadusandja planeerib kehtestada nn vanade tehnovõrkude
talumise eest saamata jäänud tulu hüvitise maksmise, mille arvutamine samuti sõltub vastavast
koefitsiendist. Jääb selgusetuks, kas sellistel juhtudel on võrguettevõtja kohustatud tasuma
talumistasu maksimaalses ulatuses, kuigi maad võib olla võimalik sihtotstarbeliselt kasutada.
Võrguettevõtja poolt makstavad talumistasu maksed on seotud võrgutariifi kooskõlastamise ja
kujunemisega ning Eleringi hinnangul loob väga suures osas paindlikkuse lubamine olukorra, kus
elektri- või gaasitarbijad maksavad kinni hüvitise, mida isik ei oleks õigustatud saama, kuna tal
on võimalik maad sihtotstarbeliselt kasutada.
Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia
Kontor/Office: Laki 24, 12915 Tallinn, Estonia | + 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail:
[email protected]
Sooviksime rõhutada, et kui kehtestada võimalus hinnata, kas maad saab vastavalt sihtotstarbele
kasutada, on vajalik sellise paindlikkuse loomisel anda juhis seaduses, kuidas hindamisel tagada
objektiivsus koefitsientide määramisel selleks, et vältida võimalikke vaidluseid maaomaniku ja
võrguettevõtja vahel. Ilma selge regulatsioonita seaduses luuakse talumistasu makse
arvestamisel küll formaalsed kriteeriumid, kuid nende rakendamine tooks praktikas kaasa uusi
vaidlusi ja seetõttu muutuks kogu regulatsiooni näiliseks ning tegelikele elulistele situatsioonidele
mittevastavaks. Elering nõustub, et talumistasu makse kujunemisel on vajalik hinnata, kas
sõltumata kitsenduse ruumilisest ulatusest on võimalik maad siiski sihtotstarbeliselt kasutada,
kuid vastava regulatsiooni koostamisel on oluline silmas pidada, et ilma selgete ja üheste juhiste
või seadusest tulenevate tingimusteta kujuneb koefitsiendi määramine ikka võrguomaniku ja
maaomaniku vaheliseks läbirääkimiste objektiks.
1.2. VTK-s on talumistasu arvestamist käsitletud läbi kaitsevööndi sisulise ulatuse määramise. Elering
ei nõustu VTK-s käsitletud lahendusega hakata talumistasu arvestamiseks täiendavalt määrama
kaitsevööndi ulatust. Ehitiste kaitsevööndite ulatused on määratud 25.06.2015 vastu võetud
Majandus- ja taristuministri määrusega nr 73 ning need on minimaalselt vajalikud, et tagada
võrguettevõtja kohustuste täitmine nii seadme ohutuse kui ka varustuskindluse tagamisel. Elering
ei toeta lahendust talumistasude maksete arvestamisel hakata täiendavalt hindama iga
kinnisasja puhul kaitsevööndi sisulist ulatust. Talumistasu maksmiseks vajaliku koefitsiendi
määramist on võimalik ka käsitleda maa sihtotstarbelise kasutamise võimalikkuse kaudu selliselt,
et jätta võimalus talumistasu maksta väiksemas ulatuses, kui maa sihtotstarbeline kasutamine on
võimalik.
1.3. Lisaks eelnevale on Elering seisukohal, et ka põhivõrgu puhul esineb sellise sihtotstarbega
kinnistuid, mille puhul maa sihtotstarbeline kasutamine on võimalik ning seetõttu peab ka
põhivõrgu rajatiste puhul olema tagatud võimalus määrata koefitsiendiks null. Selliseks juhtudeks
põhivõrgu puhul on transpordimaad läbivad tehnovõrgud (nt maakaablite puhul transpordimaa
kasutamine ei ole oluliselt takistatud). Teemaal ei esine omanikule olulist mõju või kinnisomandi
kitsendust, mis piiraks omandi kasutamist. Regulatsiooni kehtestamisel on vajalik võtta arvesse
ka regulatsiooni rakendamise võimalikkust tulevikus, kus õhuliine võidakse asendada
maakaabelliinidega ning sellest tulenevalt ka maa sihtotstarbeline kasutamine võib muutuda
võimalikuks.
1.4. Tehnovõrkude talumistasu maksmiseks vajaliku seaduseelnõu väljatöötamisel juhime tähelepanu
ka hetkel kehtivale olukorrale, kus AÕS § 1582 lg 1 kohaselt talumistasu ei hüvitata riigimaal
paiknevate tehnovõrkude talumise eest. Peame õiglaseks, et sarnane regulatsioon kehtiks ka
kohalikule omavalitsusele kuuluvatel kinnistutel tehnovõrkude talumise tasu hüvitamise osas ja
sarnaselt riigimaaga oleks ka avalikus kasutuses oleval munitsipaalmaal avalikes huvides
vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste talumine tasuta.
1.5. Lisaks vajavad tehnovõrkude talumise tasu maksmisel reguleerimist olukorrad, kus ühel
kinnisasjal asuvate erinevatele omanikele kuuluvate tehnovõrkude kaitsevööndid kattuvad. Ka
sellistel juhtudel on oluline määratleda, millistest kriteeriumitest lähtuvalt talumistasu arvutamine
tuleb läbi viia ning kui seadusandja peaks tegema otsuse hüvitada ka tehnovõrkude omanikele
saamata jäänud tulu on oluline määratleda, millise omaniku kohustus on tasuda saamata jäänud
tulu ning millises ulatuses.
2. Andmetele juurdepääs
2.1. Teise probleemina on VTK-s käsitletud võrguettevõtja juurdepääsu tasu arvestamiseks vajalikele
maamaksu andmetele. Elering jääb oma 19.02.2015 kirjas Justiitsministeeriumile esitatud
seisukoha juurde, et tehnovõrkude talumise hüvitamise arvestus võiks toimuda riigiameti (nt
Maksu- ja Tolliamet) poolt hallatavas keskses registris, mis koondab kõiki tehnovõrgu talumise
Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia
Kontor/Office: Laki 24, 12915 Tallinn, Estonia | + 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail:
[email protected]
ning selle hüvitamiseks õigustatud isiku määramiseks vajalikke andmeid. Registrisse ei peaks
maaomanikud täiendavalt talumistasu taotlusi esitama, vaid riigile teadaolevate andmete alusel
registris tuvastataks kinnistuomaniku õigus hüvitise saamiseks maamaksu (või VTK-s välja
pakutud maamaksustamishinna) alusel ning arvutatakse välja tuginedes kõigile riigile
teadaolevatele asjakohastele andmetele (kinnistu, tehnovõrgu kaitsevöönd jne) talumistasu
hüvitise suurus. Juhul, kui tulevikus seadusandja näeb talumistasude hüvitise arvutamisel
vajalikuks lähtuda kaitsevööndi sisulisest ulatusest, saab ka vastavad andmed lisada ühtsesse
riigi poolt hallatavasse andmebaasi. Tehnovõrkude omanikud tasuksid registri alusel tehtud
talumistasude haldamist ja menetlemist hõlmava riigiametile sarnasel viisil kui tavapäraseid
riiklike makse tasudes. Kirjeldatud registri kaudu saab tagada tehnovõrkude talumistasude
hüvitamise kõigile kinnisasja omanikele, kelle kinnistul on tehnovõrgu talumise kohustus läbi
lihtsa ja automatiseeritud protsessi.
2.2. Eelkirjeldatud viisil talumistasude arvestamine vähendaks oluliselt võrguettevõtjate
halduskoormust ning tagaks ka kõikidele talumistasu hüvistist saama õigustatud isikutele ühtsetel
alustel talumistasude arvestamise. VTK-s väljapakutud lahendus võrguettevõtjate juurdepääsu
võimaldamine maamaksu infosüsteemile ei ole Eleringi hinnangul lahenduseks, mis tagaks
halduskoormuse olulise vähenemise või talumistasu arvestamiseks vajalikele andmetele lihtsa
kättesaadavuse. Ka nimetatud registris on vajalik vastavalt iga taotluse alusel selgitatud
asjaoludele teostada päring ning vastavad andmed töödelda. Juhime tähelepanu, et VTK-s
väljapakutud võrguettevõtjate ligipääs maainfosüsteemi andmetele ei ole ainuke halduskoormuse
oluline mõjutaja talumistasude taotluste menetlemisel. Väga suures osas mõjutavad
halduskoormust ka päringud Kinnistusraamatusse, mis käesoleva hetkeni on võrguettevõtjale
tasulised, kuigi talumistasu seisneb eelkõige avaliku ülesande täitmises. Päringute teostamine on
märkimisväärne ajaline ning ka rahaline kulu, mida võrguettevõtja peab kandma talumistasu
taotluste menetlemisel. Eleringi väljapakutud lahendus lihtsa ja automatiseeritud protsessi
loomiseks andmebaasi näol, mida haldaks riigiasutus ning mis oleks seotud teiste riiklike
andmebaasidega vajalike andmete kogumiseks on ainuke tõhus meede talumistasude hüvitise
arvestamise ühetaolisuse tagamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks.
3. Tasu ebapiisav suurus
3.1. Kolmanda probleemina on VTK-s käsitletud talumistasu hüvitise suurust ning
Justiitsministeeriumi ettepanekul on välja pakutud täiendav iga-aastane hüvitise maksmine
saamata jäänud tulu hüvitisena. Samas jääb VTK põhjendustest selgusetuks, kas täiendavalt
saamata jäänud tulu on õigustatud saama kõik maaomanikud, kelle kinnisasjal asub tehnovõrk
või vaid vahetu seadusjärgse tehnovõrgu talumiskohustusega kinnisasja omanikud. Samuti ei
selgu VTK-st, millistlest kaalutlustest lähtuvalt soovitakse kehtestada saamata jäänud tulu
hüvitise määraks 5%.
3.2. Avalikes huvides tehnovõrgu talumine kitsendab paratamatult eraomandit ning talumistasu
hüvitis peab kahtlemata olema õiglane ja põhiseadusega kooskõlas. Samas ei poolda Elering
lahendust, millega tehnovõrkude talumistasude osana hüvitatakse täiendavalt omandireformi
käigus tagastatud maal asuvate tehnovõrkude talumise eest saamata jäänud tulu. Omandireform
oli pikaajaline aastaid kestev protsess ning käesolevaks hetkeks on kõik omandireformi subjektid
saanud seadusandja poolt sätestatud hüvitise. Lisaks sellele oli kõigile õigustatud subjektidele
maa tagastamise hetkel teada avalikes huvides tehnovõrgu talumise kohustus. Riigikohus leidis
11.03.2015 lahendis 3-2-1-87-14 (p 41), et tehnorajatisega tagastatud maa omanikul ei pea
olema õigust saada koheldud paremini kui isik, kellele maad ei tagastatud maal asuva ehitise
tõttu ja kellele maksti selle asemel kompensatsiooni. VTK-s esitatud ettepanek, millega
hüvitatakse kõigile maaomanikele saamata jäänud tulu iga-aastaselt on vastuolu Riigikohtu
seisukohaga ning ei oleks põhjendatud ja õiglane isikute suhtes, kellele maad ei tagastatud.
Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia
Kontor/Office: Laki 24, 12915 Tallinn, Estonia | + 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail:
[email protected]
3.3. Samuti ei selgu VTK-st, kas saamata jäänud tulu hüvitamise saamise õigus tekib ka
maaomanikel, kes on kinnisasja ostnud juba sellel asuva tehnovõrguga. Kinnisasja omandamisel
koos sellel asuva tehnovõrguga on omandaja teadlik, et omandi kasutamisel esinevad
kitsendused. Seetõttu ei ole Eleringi hinnangul põhjendav kinnisasja võõrandamise järgselt uuele
omanikule saamata jäänud tulu hüvitamine.
3.4. VTK-s kirjeldatud regulatsiooni mõju olulisuse hindamisel on Justiitsministeerium asunud
seisukohale, et saamata jäänud tulu hüvitise saamise muudatuse kehtestamine ei oma olulist
mõju võrguteenuse hindadele. Eleringi hinnangul VTK-s ei ole piisavalt analüüsitud, milline on
hüvitusnõuete majanduslik mõju võrguettevõtjaile ja sellest tulenevad tõenäolised muudatused
võrguteenuse hinnas. Samuti teeb VTK-s esitatud põhjenduste alusel hinnangu andmise
keeruliseks VTK-s kirjeldatud planeeritava regulatsiooni põhimõtete üldsõnalisus ning
selgusetus, kas võrguettevõtja peab talumistasu arvestamise (kaitsevööndi sisulise ulatuse)
koefitsiendi vähendamiseks maaomanikuga kokkuleppe saavutama või selleks kehtestatakse
seaduses kindlad põhimõtted ja juhised.
Elering on eelnevalt avaldanud omapoolset tahet panustada ning olla seaduseandjale abiks uue
talumishüvitiste metoodika väljatöötamisel. Oleme jätkuvalt valmis jagama oma kogemusi ja teadmisi
ka järgnevates seaduseelnõu koostamise etappides.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Taavi Veskimägi
Juhatuse esimees
Anneli Teelahk; 71 52 271
Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia
Kontor/Office: Laki 24, 12915 Tallinn, Estonia | + 372 715 1222 | + 372 715 1200 | www.elering.ee | Ametlik e-post/Official e-mail:
[email protected]