Saatja: "Kaire Bamberg" <
[email protected]>
Saaja: "Madina Talu - RAM" <
[email protected]>
Teema: RE: Selgitustaotlus
Kuupäev: 2025-12-12 12:51
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere, Madina
Tänan Teid saadetud vastuse eest.
Soovime saada täiendavat õigusselgust riigihanke menetluses tehtava
kvalifitseerimisotsuse tõlgendamise osas. Eelkõige palume selgitust selles
küsimuses, millises ulatuses kohaldatakse riigihanke
kvalifitseerimisotsusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades, et
otsus on oma olemuselt haldusakt ning haldusorgan lähtub ametivolituste
teostamisel avaliku teenistuse seaduses sätestatust.
Oleksime väga tänulikud, kui saaksite edastada meie küsimuse täiendava
seisukoha saamiseks Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonnale.
Lugupidamisega
Kaire Bamberg
juhataja | õigusosakond
+372 5697 0814
Maa- ja Ruumiamet
<mailto:
[email protected]>
[email protected]
<http://www.maaruum.ee> www.maaruum.ee
Taara pst 2, Tartu
From: Madina Talu - RAM <
[email protected]>
Sent: Monday, December 8, 2025 10:26 AM
To: Kaire Bamberg <
[email protected]>; Info - RAM <
[email protected]>
Cc: Ulvi Jürgenson <
[email protected]>
Subject: RE: Selgitustaotlus
Lp Kaire Bamberg,
Täname küsimuse eest.
Soovite teada kas hankemenetluse raames tehtavad otsused on haldusaktid
haldusmenetluse seaduse tähenduses. Riigihangete vaidlustes on kohtud mitmel
korral asunud seisukohale, et riigihanke alusdokumendid on käsitatavad
eelhaldusaktina. Vaadake näiteks Riigikohtu 12.12.2011 määrus nr
3-3-1-52-11, p 21; 14.04.2010 otsus nr
3-3-1-99-09, p 16. 2010. aasta otsuses selgitas kolleegium, et pakkumise
kutse dokumendid on korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise konkursil HMS §
52 lg 1 p 2 mõttes eelhaldusaktiks, millega määratakse konkursi korraldaja
ja pakkujate jaoks siduvalt kindlaks pakkumiste esitamise nõuded,
kvalifitseerimiseks vajalikud dokumendid ja kvalifitseerimistingimused ning
esitatud pakkumiste võrdlemise tingimused.
Järelikult, kui riigihanke alusdokumendid on eelhaldusakt, siis nende alusel
tehtavad otsused on haldusaktid.
Mis puudutab isikuid, kes võivad haldusakte allkirjastada ning sellega
seoses tõlgendada HMS-i ja ATS-i, siis see väljub Rahandusministeeriumi
riigihangete üksuse pädevusest. Meie anname selgitusi riigihangete seaduse
rakendamise kohta.
Praktikas oleme näinud, et sageli antakse hankemenetluses tehtavate otsuste
tegemise õigus volitusega asutuse hankespetsialistidele. Mitmetes asutustes
teevad hankemenetluse otsuseid töötajad, mitte ametnikud, sest paljude
hankijate juures ei tegutsegi ametnikud. Näiteks ülikoolid.
Kui soovite, edastan Teie küsimuse täiendava vastuse saamiseks
Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonnale. Palun andke teada, kas
soovite seda.
Lugupidamisega
Madina Talu
Nõunik
Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond
Rahandusministeerium
58851418
From: Kaire Bamberg <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Sent: Tuesday, November 18, 2025 4:46 PM
To: Info - RAM <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Cc: Ulvi Jürgenson <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Subject: Selgitustaotlus
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Tekkisid küsimused riigihangete seaduse (RHS) kohaldamise kohta.
Kas hankemenetluse raames tehtavad otsused on klassikalised haldusaktid
HMS-i mõistes või on need käsitletavad haldusorgani põhitegevust toetava
tegevusena?
Samuti sellest tulenevalt: kas töölepingulised töötajad võivad allkirjastada
hankemenetluste raames tehtavaid otsuseid?
HMS § 51 defineerib haldusakti:
§ 51. Haldusakti mõiste
1. Haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel
avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste
või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus,
otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.
Avaliku teenistuse seadus (ATS) sätestab ametnike ja töötajate funktsioonid:
§ 7. Ametnik ja töötaja
(1) Ametnik on isik, kes on riigiga või kohaliku omavalitsuse üksusega
avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes.
(2) Ametnik nimetatakse käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud ametiasutuses
ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu.
(3) Avaliku võimu teostamine käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses on
järgmiste ülesannete täitmine:
1) ametiasutuse juhtimine;
2) riikliku ja haldusjärelevalve teostamine, samuti siseauditi
läbiviimine;
21) konkurentsijärelevalvemenetluse läbiviimine;
3) riigi julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamine;
4) alaliselt riigi sõjaline kaitsmine ja valmistumine selleks;
5) süütegude menetlemine;
6) Eesti Vabariigi diplomaatiline esindamine välissuhtlemises;
7) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Riigikontrolli, õiguskantsleri ja
kohtute põhiülesannete täitmiseks vajalike otsuste tegemine, nende sisuline
ettevalmistamine või rakendamine;
8) Vabariigi Valitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu, valla- või
linnavalitsuse ja ametiasutuse pädevuses olevate poliitikat kujundavate
otsuste sisuline ettevalmistamine või rakendamine;
9) tegevus, mida ei saa avaliku võimu kindlustamise ja arendamise huvides
anda ametiasutusega üksnes eraõiguslikus suhtes oleva isiku pädevusse.
(4) Töötaja võetakse käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud ametiasutuses
töökohale, millel ei teostata avalikku võimu, vaid tehakse üksnes avaliku
võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel.
(5) Töötamine käesoleva paragrahvi lõike 4 tähenduses on eelkõige:
1) raamatupidamine;
2) personalitöö;
3) asjaajamistöö;
4) hankespetsialistide tegevus;
5) haldustöötajate tegevus;
6) infotehnoloogide tegevus;
7) muud avaliku võimu teostamist toetavad tööd.
HMS § 8 lõige 2 sätestab, et haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes
tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei
ole sätestatud teisiti. Ka kohtupraktika ja õiguskirjandus toetavad
käsitlust, et haldusorgani juht saab haldusorgani siseselt delegeerida
juhul, kui õigusaktis ei ole välistust.
Üldine avaliku õiguse printsiip on, et haldusakti andmine on avaliku võimu
teostamine ja selleks on pädev ATS-i mõistes ametnik. Kas hankemenetlustes
on erisusi? HMS § 2 lõige 2 sätestab, et hankemenetlusele ei kohaldata
HMS-is sätteid. See tähendab, et hankemenetlus toimub RHS-i kui eriseaduse
alusel, kuna on niivõrd spetsiifiline menetlus, aga selgusetuks jääb, kas
hankemenetluse käigus tehtud otsus on käsitletav klassikalise haldusaktina.
Või siiski on hankemenetlus haldusorgani põhitegevusest eraldiseisev, st
põhitegevust toetav tegevus, mille raames tehtav otsus ei ole haldusakt?
Esimesel juhul peaks eelduslikult olema hankemenetluse raames tehtava otsuse
allkirjastaks kindlasti ametnik (mitte aga töölepinguline hankespetsialist),
teisel juhul võiks allkirjastada nii ametnik kui ka töölepinguline. Kas RTK
(kui riigi põhifunktsioonide tegemist toetav tugifunktsiooniga asutus) ja
muude valitsusasutuste puhul on erisusi, nt et RTK töölepingulised võivad
otsuseid allkirjastada, kuid muude asutuste puhul ei ole lubatud?
Palun Rahandusministeeriumi seisukohta.
Palun edastage vastus ka meie juristile Ulvi Jürgensonile, kuna ma olen
eemal 24.11-07.12.2025.
Ette tänades ja lugupidamisega
Kaire Bamberg
juhataja | õigusosakond
+372 5697 0814
Maa- ja Ruumiamet
<mailto:
[email protected]>
[email protected]
<http://www.maaruum.ee> www.maaruum.ee
Taara pst 2, Tartu
---
Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa
tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu
turvalisuses kindel.