Vaidlustus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 11.12.2025 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 301585 Vaidlustaja: BMG Power Systems OÜ Registrikood: 11725966 Paljassaare tee 14, 10313, Tallinn e-post: [email protected] Esindajad: vandeadvokaat Kadri Härginen vandeadvokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 6 400 900 e-post: [email protected] [email protected] Hankija: Riigilaevastik Registrikood: 77001814 Lume tn 9, 10416, Tallinn e-post: [email protected] Kolmas isik: AEM Engine Service OÜ Registrikood: 16179515 Kauba tn 3a, 11313, Tallinn e-post: [email protected] VAIDLUSTUS HANKIJA 02.12.2025 ja 08.12.2025 OTSUSTELE TAOTLUSED 1. Tunnistada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel kehtetuks Riigilaevastiku 02.12.2025 otsus kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. 2. Tunnistada punktis 1 esitatud taotluse rahuldamise korral nn otsuste järgnevuse põhimõtte alusel kehtetuks Riigilaevastiku 08.12.2025 otsus kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise kohta. 3. Jätta RHS § 198 lg 1 alusel vaidlustaja tasutud riigilõiv ja menetluskulud hankija kanda. Mõista BMG Power Systems OÜ tasutud riigilõiv ja kantud esindajakulud tema kasuks välja hankijalt.  Sorainen – 2/5 – 1. ASJAOLUD JA VAIDLUSTUSE ESE 1. Riigilaevastik (edaspidi hankija) korraldab avatud hankemenetlust „Mõõdistuslaeva Jakob Prei abimasinate remont“ (viitenumber 301585). Riigihanke esemeks on mõõdistuslaeva Jakob Prei kahe abimasina (mootori) Volvo-Penta D5A-B TA kapitaalremont vastavalt riigihanke alusdokumentides (edaspidi RHAD) kehtestatud tingimustele. Riigihangete registris avaldatud andmete kohaselt ei ületa riigihanke eeldatav maksumus rahvusvahelist piirmäära. 2. Hankemenetluses osaleb kaks pakkujat – vaidlustaja ja kolmas isik. Hankija teavitas 02.12.2025 ja 08.12.2025 vaidlustajat otsustest, millega tunnistas vastavaks ja edukaks kolmanda isiku pakkumuse ning kvalifitseeris ja jättis kolmanda isiku kõrvaldamata. 3. Vaidlustaja vaidlustab hankija 02.12.2025 otsuse tunnistada kolmanda isiku pakkumus vastavaks ja edukaks. Hankija 08.12.2025 otsuse vaidlustab vaidlustaja nn otsuste järgnevuse põhimõtte alusel. Need otsused on ka vaidlustuse esemeks. 2. SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE RIKKUMINE 4. Kaebeõiguse olemasolu riigihankevaidlustes toetub nn subjektiivsete õiguste rikkumise teooriale väljendatuna RHS § 185 lg-s 1. 5. Käesolevas riigihankes on ainsaks hindamiskriteeriumiks pakkumuse kogumaksumus. Kui kolmanda isiku pakkumus lükatakse tagasi, siis tuleks hankeleping sõlmida vaidlustajaga. Nii rikuvad vaidlustatud otsused vaidlustaja subjektiivseid õigusi ja vaidlustajal on vaidlustuse esitamise õigus, kuivõrd otsuse jõustudes kaotab vaidlustaja jäädavalt hankelepingu sõlmimise võimaluse ning sellega koos ka võimaluse tulu teenida. 3. HANKIJA OTSUSED ON ÕIGUSVASTASED 6. Alljärgnevalt kirjeldab vaidlustaja hankija otsuse õiguslikke aluseid ja põhjendusi ning seda, miks vaidlustaja hinnangul on hankija otsused õigusvastased. 3.1. Kolmanda isiku pakkumus ei ole vastav 7. Vaidlustajale on kättesaadavaks tehtud üksnes hankija 02.12.2025 ja 08.12.2025 otsused, milles on küll viidatud riigihanke komisjoni riigihangete registris tehtud otsustes toodud põhjendustele ja ettepanekutele, kuid seda teavet ei ole vaidlustajale teatavaks tehtud. Seega saab vaidlustaja tugineda üksnes oma erialateadmistele laevamasinate remondi kohta. 8. Hankelepingu esemeks on kahe Volvo-Penta D5A-B TA mootori kapitaalremont, võttes aluseks RHAD-s „2_Lisa 1 Tehniline kirjeldus“ (edaspidi tehniline kirjeldus) esitatud nõuded. Tehniline kirjeldus loetleb hulgaliselt hankija seatud nõudeid teenuse osutamisele ja toob mh välja selle, et kasutada võib ainult originaalvaruosasid, mille dokumentatsioon tuleb esitada tellijale kooskõlastamiseks enne nende paigaldamist. Lisaks on hankija riigihangete registri teabevahetuses mh selgitanud, et tehnilise kirjelduse p-s 3, 4, 9 ja 11 nimetatud töid tuleb täita nii, et detailid tuleb asendada, mitte lihtsalt neid remontida.1 9. Riigihanke alusdokumendi „1_Riigihanke alusdokumendid üldosa“ (edaspidi RHAD üldosa) p 4.1 teise lause kohaselt peab pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki kulusid, mis on vajalikud riigihanke teostamiseks. 10. Lähtudes hankija 02.12.2025 otsusest, oli kolmanda isiku pakkumuse maksumus 32 000 eurot. Vaidlustaja pakkumuse maksumus oli 58 936 eurot. 1 Teabevahetuse sõnum nr 1032514.  Sorainen – 3/5 – 11. Vaidlustaja hinnangul ei saa kolmanda isiku pakkumuse maksumus vastata eeltoodud p- s 4.1 sätestatule, et pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki kulusid, mis on vajalikud riigihanke teostamiseks. Vaidlustaja saab viidatud RHAD sättest aru nõnda, et tegu on vähemalt vastavustingimusega, millele kolmanda isiku pakkumus pidi vastama. 12. Nii on ka VaKo praktikas sellist tingimust peetud vastavustingimuseks, mis kohustab pakkujat esitama pakkumuse sellise maksumuse, mis katab sellega seotud kulud ja mille järelm on seetõttu keeld pakkumuse maksumust mistahes allikast ristsubsideerida.2 Olukorras, milles hankija oli juba sellise tingimuse seadnud, pidi hankija ju kuidagi sellele tingimusele vastavust kolmanda isiku pakkumuse puhul kontrollima. 13. Vaidlustajale ei ole teada, kas hankija kolmanda isiku pakkumuse maksumuse vastavust p-s 4.1 ette nähtud reeglile kontrollis, kuid kahtlemata saab VaKo selles riigihangete registri vahendusel veenduda või siis hankija seda vajadusel vaidlustusmenetluse selgitada. 14. Küll aga nähtub vaidlustajale, et maksumuse 32 000 eurot juures ei saa ühelgi moel täita viidatud sättes seatud tingimust. Kuna sellise pakkumuse maksumuse juures seda tingimust täita ei saa, siis järelikult ei kata kolmanda isiku pakkumuse maksumus sellega seotud kulusid ning hankija oleks pidanud kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkama. Vaidlustaja põhjendab ja tõendab seda alljärgnevalt. 15. Hankija on tellitava teenuse osutamiseks tehnilises kirjelduses ette näinud spetsiifilised nõuded, sh kohustuse kasutada ainult originaalvaruosasid. Samuti tuleb arvestada, et Jakob Prei on väga spetsiifiline alus, kuivõrd tegemist on ujuklaeva kerega hüdrograafialaevaga, mis on mõeldud mõõdistustöödeks merel. Ujuklaeva erisuseks on see, et laeva põhikonstruktsioon on platvormikujuline ja seda kannavad veealused ja torpeedo kujuga ujukid, mistõttu sarnaneb selline laev mõneti tavatähenduses katamaraanile. 16. Masinad, mille kapitaalremonti hankija tellib, on sellist tüüpi laevadel veealustes torpeedo kujulistes ujukites. Kuivõrd juurdepääs ujukitesse ja seetõttu mootoritele on piiratud kitsa avausega, siis peavad spetsialistid teostama mootorite kapitaalremondi ujukite sees ning seda sundasendis – kükkis või istukil. Pakkumuse maksumuse aspektist tähendab see, et kuna mootoreid laevast välja ei toimetata ning töökotta ei viida, siis võtavad remonditööd selle võrra kauem aega. Arvestada tuleb teisigi ebamugavusi, mis sellisel moel töötamisega igal juhul kaasnevad, kuivõrd vajalikud varuosad ja tööriistad tuleb käsitsi ujukitesse kohale toimetada. 17. Vaidlustaja on arvestanud, et masinate remont nt töökojas võtaks kokku 80-100 töötundi, kuid ujukites oluliselt kauem, tulenevalt eespool välja toodud kitsendustest. Vaidlustaja lähtub, et sellistes oludes oleks töömaht 160 tundi kokku mõlema mootori peale. See hõlmab kahe spetsialisti viie päeva pikkust tööd ühe masina kohta, mille raames tuleb tehnilise kirjelduse esimese lõigu alusel järgida Volvo-Penta juhiseid ja standardeid. See ajakulu hõlmab kõiki tehnilises kirjelduses nõutud töid, sh mootori ja generaatori lahti ühendamist, mootori osandamist, puhastamist, defekteerimist, remonti, komplekteerimist ja testimist. Rääkimata uute detailide komplitseeritud toimetamisest ujukisse. 18. Vaidlustaja on Volvo-Penta varuosade ametlik edasimüüja Eestis, mille tõttu on vaidlustajale hästi teada Volvo-Penta originaalvaruosade maksumus ja tarnetingimused. Nõnda on vaidlustaja teinud arvutused mh selle kohta, kui palju läheks hankelepingu täitjale maksma tehnilises kirjelduses nõutud originaalvaruosad (lisa 1). Vaidlustaja arvutuste kohaselt oleks ühe masina kohta originaalvaruosade tavapärane jaehind kokku 21 102,83 eurot, mis tähendab kahe mootori kohta seega maksumust 42 205,66 eurot. 19. Isegi kui oletada, et kolmandale isikule oleks kuskilt kättesaadavad originaalvaruosad nt sellise allahindlusega, nagu tehakse ametlikele edasimüüjatele, oleks varuosade minimaalne maksumus vähemalt 15 952,41 eurot mootori kohta, mis teeks kahe mootori puhul üksnes 2 Vrd VaKo 90-25/292050, p 10; 2-23/257737, p 13.4.1; 115-22/251620, p 12.  Sorainen – 4/5 – varuosade maksumuseks vähemalt 31 902,82 eurot. Kolmas isik pole vaidlustaja poole originaalvaruosade soetamiseks pöördunud, mistõttu ei ole teada, kas kolmas isik üldse originaalvaruosasid pakub. 20. Kui võtta aluseks originaalvaruosade vähim maksumus, ca 32 000 eurot mõlema masina kohta kokku, siis tähendaks see, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus katab ainult teatud osa kuludest (originaalvaruosade maksumuse), mis on vajalikud riigihanke teostamiseks. Ühegi muu kuluartikli, nt tööjõukulude katteks ei jää sellise maksumuse juures sisuliselt midagi. 21. Vaidlustaja hinnangul ei saa pakkumuse maksumus 32 000 eurot, katta RHAD p 4.1 teises lauses esitatud tingimust. Vaidlustajale ei ole teada, kas hankija seda üldse kolmanda isiku pakkumuse osas kontrollis või kui kontrollis siis, kuidas kontrollis ning milliste tulemusteni seeläbi jõudis. Küll aga peab hankijale olema vähemalt suurusjärkude lõikes teada, mis hinnaga on võimalik tehnilises kirjelduses vajalike tööde jaoks originaalvaruosasid saada. See tähendab, et hankijale pidi seetõttu olema ilmne, et kolmanda isiku pakkumuse maksumuse juures on kahtlus, kas selline maksumus p 4.1 teises lauses sätestatud piirangut täidab. Sellist kahtlust pidi hankija seetõttu ka kuidagi kontrollima, mida ta aga tõenäoliselt ei teinudki. 22. Kui hankija aga RHAD p 4.1 teises lauses sätestatu vastavust kolmanda isiku puhul ei kontrollinudki, siis ei saanud hankija kuidagi ka veenduda, kas kolmanda isiku pakkumuse maksumus sisaldab kõiki kulusid, mis on vajalikud riigihanke teostamiseks. Kui hankija selles kuidagi ei veendunud või isegi kontrollis, kuid jättis sellest kohased järeldused tegemata, siis ei saa kolmanda isiku pakkumus ka olla vastav. 3.2. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või jättis hankija tema pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimata 23. Eeltooduga sarnastel argumentidel on vaidlustaja seisukohal, et hankija ei ole kas üldse kontrollinud kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust RHS § 115 mõttes või on selle kontrolli teostamise puhul jõudnud ebaõigete järeldusteni. 24. Vaidlustaja hinnangul pidanuks hankijal igal juhul tekkima kahtlus kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses, kuivõrd kolmanda isiku pakkumuse maksumus on koguni 45,7% väiksem kui vaidlustaja pakkumuse maksumus. Sellisel juhul on tegemist nn märkimisväärse hinnaerinevusega, mille tulemusena pidanuks hankija kontrollima kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust RHS § 115 alusel. 25. Lähtuvalt pikaaegsest VaKo praktikast, võib üldistada, et märkimisväärseks hinnavaheks on peetud vähemalt 20% suurust erinevust.3 Mõistagi võib olla juhtumeid, milles kahtlus võib tekkida väiksema või ka suurema hinnaerinevuse pinnalt, kuid raske on leida juhtumeid, milles kahtlustäratavaks ei saa pidada pakkumuse maksumust, mis on peaaegu poole madalam kui järgmise pakkumuse maksumus. 26. Hankija või kolmas isik võivad siinkohal väita, et kuna pakkumuse esitasid üksnes kaks ettevõtjat, siis ei ole valim piisavalt representatiivne. Küll aga ei tulene sellist reeglit RHS §- st 115, et pakkumuse maksumus saaks olla põhjendamatu üksnes siis, kui pakkumuse on esitanud mingi minimaalne arv pakkujaid. Liiatigi on hankija riskid ühe, kahe, viie või kasvõi kümne pakkumuse esitamise korral RHS § 115 kohaldamise vaates lõppastmes ju samasugused. 27. Praeguses kaasuses on oluline arvesse võtta sedagi, et hankija on tehnilises kirjelduses väga täpselt määratlenud, milliseid töid ja kuidas tuleb teha. See toob omakorda kaasa tagajärje, et pakkujad ei saa teenuste osutamist teistmoodi teostada, kui RHAD-s reguleeritud, mille tõttu ei saa pakkujate kuluprofiilid remonditööde teostamisel kuigi palju erineda. Kolmas isik ei saa objektiivselt võttes ka samades keerukates oludes ja tootja nõudeid järgides teha tööd oluliselt 3 Vrd VaKo 63-20/220337, p 19.  Sorainen – 5/5 – kiiremini või erinevalt. Vastupidiselt nt nn loovtööle, mille puhul sellised hinnaerinevused võiksid olla sagedasemad. Nõnda ei saanud siinkohal tekkida olustikku, milles nt üks pakkuja arvestas, et toimetab masinad töökotta ja teine, et teostab tööd ujukis. Samamoodi pidid kõik pakkujad arvestama, et kasutada saab ainult originaalvaruosasid, mitte aga näiteks oluliselt soodsamaid B- või C-kategooria varuosasid. 28. Kui pakkujatel on sama kuluprofiil ja tööde teostamise metoodika, siis räägib see pigem selle kasuks, et hankijal peab tekkima kahtlus väiksema hinnaerinevuse pinnalt. Liiatigi pidid kõik pakkujad siinkohal arvesse võtma eespool viidatud p 4.1 teises lauses sätestatud keeldu, mille tagajärjeks oli keeld pakkumuse maksumust ristsubsideerida. 29. Kui hankija kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust üldse ei kontrollinud, siis eksis hankija RHS § 115 vastu ega saanud kolmanda isiku pakkumust edukaks tunnistada. Selliste eelduste olemasolul tuleneb VaKo pikaaegsest praktikast, et hankija otsus kolmanda isiku edukaks tunnistamise kohta tuleb tunnistada kehtetuks. 30. Eeldusel, et hankija siiski kontrollis kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust RHS § 115 mõttes, ei saanud hankija aga jõuda järelduseni, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendatud. Seda juba ainuüksi asjaolu tõttu, et originaalvaruosade võimalik vähim maksumus on sama suur kui kolmanda isiku pakkumuse kogumaksumus. Nõnda ei võtnud kolmas isik oma pakkumuse maksumuse kujundamisel arvesse kõiki hankelepingu täitmiseks vajalikke kulusid ning neid kulusid ei saanud ka RHAD üldosa p 4.1 teisest lausest tuleneva keelu tõttu muudest allikatest ristsubsideerida. 31. Seega sai hankija ka sellisel juhul jõuda üksnes järelduseni, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal ning hankija pidanuks sellise pakkumuse RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lükkama. Seda pole hankija aga praegusel juhul teinud. 4. MENETLUSLIKUD TEATED 32. Vaidlustaja sai vaidlustatud otsustest teada 02.12.2025 ja 08.12.2025, seega on vaidlustus RHS § 189 lg 1 kohaselt igal juhul tähtaegne. 33. Vaidlustaja on lähtuvalt RLS § 258 lg 1 p-s 1 sätestatust tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu 640 eurot, kuivõrd riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast madalam (lisa 2). 34. Vaidlustaja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. 35. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu (RHS § 190 lg 11). Lisad: 1) originaalvaruosade maksumused (konfidentsiaalne); 2) maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. Lugupidamisega Kadri Härginen Mario Sõrm vandeadvokaat vandeadvokaat                   !"#! $ #"%&&#'( !&          ! "     ##$%&'(( )*  * + ,- . /011   ,""1* 2 + ,- * "1 *"! &3#3#3%%3%45%&#%%& 6   !"#! $ # #)%*%'+( !&    ,7,6 6 )*  * + ,-  ,""1* 2 + ,- 4'#3#3%%3385$'(3## . 9* :; * .    * <"!= >* :; * *   67%?; ,  ,);  @ %;,AA #&3#3;,  1 +*1> . B* - . /011   ,1* < 9! * +* *1>  * C- * "1 *"! (53233 +11 * 0D * 233- 6  0 1   0 < 9! * /01 1    E*  83#&4& F *1>    <  *" 2 %'3334%#%(  *1 1  :* <  *1 1*  . /011   :* < ""1* * "1 *"! 3233  , % %&- $  ( *. )%'"&%. @0 * * * 9* 1*  * * >* 5355&335'( ##2#%2%3%& #%G88G8% ,  *; *H %; #&3#3 00**;   ;  #3335%&% %#% 8&8