Vaidlustaja täiendavad seisukohad ja kulude nimekiri

OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10 10116 Tallinn Eesti Registrikood 10639559 T: 622 9990 F: 622 9999 eversheds-sutherland.ee Adressaat: Riigihangete vaidlustuskomisjon Asukoht Lõkke 5 Tallinn Edastatud e-posti aadressil [email protected] Kuupäev: 19.12.2025 Menetlusdokument: OÜ N&V täiendavad seisukohad ja lepingulise esindaja kulude nimekiri hankeasjas nr 296622 Vaidlustaja: OÜ N&V Registrikood 16297634 Kaasiku tn 28, Jõhvi küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond Esindaja: vandeadvokaat Kaarel Berg Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn Telefon 622 9990 [email protected] Hankija: Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet Registrikood 75039729 Peetri plats 3, 20308 Narva [email protected] Esindaja: vandeadvokaat Andrei Matvejev Advokaadibüroo Andrei Matvejev Kulgu 4, Narva Telefon 50 31 782 [email protected] Kolmandad isikud OÜ GULIB (ühispakkujad): Registrikood 10019549 L. Koidula 43, 29023 Narva-Jõesuu [email protected] AS VANT Registrikood 10157719 Uusküla tn 23, 20204 Narva [email protected] Vaidlustaja taotlused Mõista hankijalt välja vaidlustaja kasuks välja riigilõiv summas 1280 eurot ja lepingulise esindaja kulud summas 4593,75 eurot. I. SISSEJUHATUS 1. Asjaolud ja senine vaidlustusmenetlus 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni menetluses on OÜ N&V vaidlustus Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet (edaspidi: hankija) 28.11.2025 otsusele (edaspidi ka: Otsus) riigihankes „Narva linna haljasalade hooldustööd 2026-2027“ (viitenumber 296622) (edaspidi: Hange) osas, millega Hanke osas I tunnistati edukaks OÜ GULIB ja AS VANT (edaspidi ka koos: kolmas isik või kolmandad isikud) ühispakkumus. Vaidlustus põhineb alusel, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus oli põhjendamatult madal. Eversheds Sutherland Ots & Co on Eversheds Sutherland Limited´i liige  Lk: 2 1.2. Hankija ja kolmas isik on 15.12.2025 esitanud vaidlustusele vastused, milles vaidlevad vaidlustusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata. II. VASTUVÄIDETE PÕHJENDUSED 2. Sissejuhatavad märkused 2.1. Hankija vastus on võrdlemisi raskesti jälgitav, kuna selles ei ole vaidlusküsimuse peatükkide kaupa eristatud ning argumendid on esitatud kõikide vaidlusküsimuste osas kohati läbisegi. Hankija vastusest võib siiski aru saada selliselt, et hankija põhjendab vastuväiteid vaidlustusele kokkuvõtlikult järgmiste argumentidega: - hankija ei olnud kohustatud alustama kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontrolli, kuid küsis kolmandalt isikult siiski kinnituse, et tema pakkumuse maksumus oli põhjendatud; - vaidlustaja ise on varasemalt taotlenud hankijalt hankelepingute maksumuse tõstmist; - käesolevas Hankes olid tingimused oluliselt leebemad kui varasemate samasisuliste riigihangete tingimused. 2.2. Kolmanda isiku vastus põhineb peaasjalikult samuti väitel, et käesolevas Hankes olid tingimused ja mahud väiksemad, mis õigustasid madalamat hinda ning kolmandal isikul on erinevatel põhjustel võimalik pakkuda soodsat hinda. 2.3. Vaidlustaja ei nõustu hankija ja kolmanda isiku vastuväidetega. Põhjendame seda järgmiselt. 3. Kui hankija on RHS § 115 lg 1 alusel kontrolli alustanud, ei oma enam tähtsust, kas kontrolli alustamine oli põhjendatud või mitte 3.1. Esmalt on ebaõige ja ühtlasi ka arusaamatu hankija vastuse punktis 5 esitatud väide, et riigihangete seadus (edaspidi: RHS) ei kohusta hankijat teostama maksumuse kontrolli teenuste lepingute puhul, kuna vastav kohustus on vaid ehitustööde hangete puhul ning teenuste hangete puhul on hankijal õigus kontrolli teostada vaid siis, kui ta leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, kuid käesoleva hanke puhul ei rakendu hankijale RHS § 115 lg-st 2 tulenev kohustus. Vaidlustajale näib, et hankijal on ebaõige arusaam RHS §-st 115 sisalduvast regulatsioonist. Hankija viidatud RHS 115 lg 2 on erisäte, mis kohustab hankijat ehitustööde riigihangete puhul igal juhul alustama pakkumuse maksumuse kujunemise kontrolli, kui pakkumuse maksumuse erinevused vastavad kindlatele matemaatilistele kriteeriumitele. Käesoleval juhul ei kohaldugi RHS § 115 lg 2 ning vastupidist ei ole väitnud ka vaidlustaja. Seevastu muude hangete puhul tuleneb maksumuse kontrolli alustamise kohustus RHS § 115 lg-st 1 ning seda juhul, kui hankijal tekib kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Sealjuures, eristada tuleb RHS § 115 lg 1 alusel kahtluse tekkimist ja kontrolli alustamist ning seejärel RHS § 115 lg 8 alusel läbiviidavat kontrolli, mille käigus hankija jõuab järeldusele, kas pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või mitte. 3.2. Sarnaselt hankija 19.11.2025 vastusele ja Otsuse lk-l 1 toodud põhjendustele väidab hankija ka vaidlustusele esitatud vastuse punktides 7 ja 42, et hankija arvates ei olnud tal kohustust alustada kolmanda isiku pakkumuse maksumuse osas kontrolli, kuid hankija küsis siiski kolmandalt isikult kinnituse, et tema pakkumuse maksumus on põhjendatud. Vaidlustaja kordab veelkord üle vaidlustuses väljatoodu, et kui hankijal ei teki põhjendatud kahtlust pakkumuse maksumuse osas, ei ole hankijal kohustust RHS § 115 lg 1 kohast kontrolli läbiviimist alustada. Samas, kuna käesoleval juhul oli hankija esitanud kolmandale isikule pakkumuse maksumuse kohta järelepärimise, oligi sellega RHS § 115 lg 1 alusel kontrolli alustatud ning ühes sellega oli hankija möönnud kahtluse tekkimist kolmanda isiku pakkumuse maksumuse osas. Sellises olukorras ei oma enam tähtsust küsimus, kas hankija pidi kontrolli alustama või mitte. Tähtsust omab üksnes see, kas kontrolli läbiviimine vastas RHS § 115 lg-te 1 ja 8 nõuetele ning kas hankija jõudis kolmanda isiku selgitusi ja tõendeid hinnates õigele järeldusele, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. Nagu oleme vaidlustuse punktis 3.5 selgitanud, kui selgub, et kolmanda isiku selgitused olid asjakohatud või ebapiisavad, tuleks VAKO praktika järgi juba ainuüksi hankija otsus kehtetuks tunnistada.  Lk: 3 3.3. Hankija vastuse punktis 10 on selgitatud, et hankija pidas kolmanda isiku selgitusi tõsiseltvõetavaks, kuid on samas selgitanud, et kolmanda isiku selgitus sisaldab ärisaladust ning seetõttu ei saa seda vaidlustajale teadmiseks esitada, mistõttu ei ole vaidlustajal võimalik selle sisu kontrollida. Sarnane väide on ka kolmanda isiku vastuse punktis 7. Võttes siiski arvesse ka hankija vastuse punktis 42 väljatoodut, et kolmas isik esitas kinnituse, et tema pakkumuse maksumus on põhjendatud ja väidetavalt sisaldas see selgitusi, milliste tegurite mõju tõttu kavatseb kolmas isik saavutada lepingu täitmise pakkumuses määratud maksumuse eest, tekib juba ainuüksi selle põhjal vaidlustajal tõsine kahtlus, et kolmanda isiku selgitus ei vastanud vaidlustuse punktis 3.5 viidatud VAKO praktikas väljendatud nõuetele. Vaidlustaja palub VAKO- l seda kontrollida. 4. Hankija väljatoodud võrdlus vaidlustajaga sõlmitud hankelepingute muutmise kohta on asjassepuutumatu 4.1. Hankija vastuväidete kokkuvõte. Järgnevalt on hankija üks peamisi vastuväiteid, et hankija ja vaidlustaja vahel on varasemalt sõlmitud hankelepinguid samuti muudetud ning seetõttu peaks ka vaidlustajat käsitlema ebausaldusväärse maksumusega pakkumuse esitaja ja lepingupartnerina (vt hankija vastuse punktid 13 – 16, 36, 39 ja 44). Vaidlustajale jääb kõigepealt arusaamatuks, millist tähtsust ja seost see omab, et hinnata kolmanda isiku varasemat tegevuste hankelepingu muutmise taotlemisel ja tema pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavuse hindamisel. Sõltumata sellest, kas vaidlustajaga sõlmitud hankelepinguid on muudetud ning mis oli muudatuste põhjuseks, ei anna see kolmandale isikule õigust esitada põhjendamatult madala maksumusega pakkumust, ega hankijale õigust pidada kolmanda isiku pakkumuse maksumuse tõsiseltvõetavuse hindamisel nimetatud asjaolu tähtsust omavaks faktoriks. Kui hankija sellise väite eesmärk on üksnes näidata, et vaidlustaja väited on vastuolulised ja ebasiirad, ei täida ka see hankija väite eesmärki, kuna tegemist ei ole võrreldavate olukordadega. Selgitame seda järgmiselt. 4.2. Ehitustööde lepingute muutmine ei ole võrreldav käesolevaga olukorraga. Esmalt on hankija vastuse punktis 13 viidatud kahele vaidlustajaga sõlmitud töövõtulepingule. Töövõtuleping nr 196/2021 Linda-Malmi tänavate ehitustöödeks, mis oli sõlmitud riigihankes nr 241952 ja töövõtuleping nr 16/2022 Tuleviku tänavate ehitustöödeks, mis oli sõlmitud riigihankes nr 241974. Nagu ka hankija viitab, oli tegemist siiski ehitustööde lepingutega. Seevastu käesolevas Hankes on tegemist haljasalade hooldustöödega. Seetõttu ei ole tegemist võrreldavate olukordadega, kuna ehitustööde lepingute täitmisega seonduv problemaatika, sh lepingu täitmise kulud on sootuks erinev teema. Ehitustööde hankelepingute muutmisega seonduv erinevus tuleneb muuhulgas ka RHS § 123 lg 1 p-st 1, milles on ehitustööde hankelepingu muutmise lubatavusele ette nähtud erinevad matemaatilised piirmäärad võrreldes muude hankelepingutega. Vaidlustaja hinnangul toetab see tema väidet, et ehitustööde lepingute muutmine ei ole võrreldav olukorraga, kus muudetakse hankelepingut, mille objektiks on haljasalade hooldustööd. Jäädes selle juurde, esinesid nende kahe ehitustööde lepingu muutmiseks ka selged ja konkreetsed alused. 4.3. Ehitustööde hankelepingu muutmise tingisid ettenägematud asjaolud. Hankija vastuse lisaks 1 olevast töövõtulepingu nr 196/2021 muudatuskokkuleppest nähtub, et algselt oli töövõtuleping sõlmitud 30.11.2021. Kuna tegemist on tänava ehitustöödega, siis talveperioodil töödega ei alustatud (tavapärane ilmastikust tingitud tehnoloogilise pausi periood), kuid 25.03.2022 oli töövõtja pöördunud hankija poole ja selgitanud seejärel täiendavalt ka 20.04.2022 kirjas, et seoses ehitusmaterjalide ja kütuse märkimisväärse kallinemisega ei olnud võimalik algselt pakutud maksumusega töid teha. Kallinemise põhjuseks oli 24.02.2022 alanud Venemaa täiemahuline agressioonisõda Ukraina vastu, mida töövõtja ei saanud pakkumuse esitamisel, mille tähtpäev oli 04.11.20211 ette näha. 4.4. Hankija vastuse lisaks 2 olevast töövõtulepingu nr 16/2022 muudatuskokkuleppest nähtub, et töövõtulepingu oli sõlmitud küll 23.02.2022, seega päev enne täiemahulise sõja algust Ukrainas, 1 Vt https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3730177/tenders  Lk: 4 kuid ka selles hankes oli pakkumuste esitamise tähtpäev olnud juba 04.11.20212. Seega ei saanud töövõtja ka selles hankes pakkumuse esitamisel sedavõrd suurt ehitusmaterjalide ja kütuse kallinemist ette näha, kuna selle põhjuseks oli 24.02.2022 alanud täiemahuline sõda Ukrainas. 4.5. Seega oli mõlema ehitustööde hankelepingu muutmise taotlemise põhjuseks ettenägematutest asjaoludest tingitud ehitusmaterjalide ja kütuse hinnatõus. Sealjuures, nagu mõlema lepingu muutmise kokkuleppe punktist 1.2 nähtub, oli töövõtja esitanud detailsed arvutused selle kohta, millistes summades on kütuse ja ehitusmaterjalide ühikhinnad kallinenud ning kui palju see mõjutab lepingu täitmise kulude kallinemist kokkuvõttes. 4.6. Kolmas isik oli riigihankes 242498 teadlikult pakkunud vana hinda, mis tingis vajaduse taotleda lepingu muutmist. Seevastu kolmas isik oli muuhulgas riigihankes 242498 sõlmitud lepingu täitmisega seonduvalt pöördunud 11.11.2022 hankija poole (vt vaidlustuse lisad 6 ja 7), milles esmalt selgitas, et hooldusteenuste hinnad kujunesid 2018. aasta hanke käigus ning eelmisest aastast (järelikult aastast 2021) ei ole võimalik jätkata lepinguliste kohustuste täitmist nelja aasta taguste hindadega, mille järgnevalt tõi kolmas isik antud kirjas välja erinevad kallinemise põhjused. Seega järeldub kolmanda isiku selgitusest, et kuigi riigihange nr 242498 avaldati 25.10.2021, esitas kolmas isik pakkumuse, mis põhines 2018. aasta teenuste hindade põhjal. Selline lähenemine on majanduslikult arusaamatu. Mõistlikult käituv ettevõtja lähtub riigihankes pakkumuse koostamisel lepingu täitmise kuludest, mis põhinevad vastava ajahetke kulude maksumusel ulatuses, mida tal on võimalik ette näha lepingu täitmise perioodiks. Seega, isegi kui vastab tõele, et riigihankes nr 242498 sõlmitud hankelepingu täitmisel olid kolmanda isiku lepingu täitmise kulud 11.11.2022 seisuga tõusnud, oli selle peamiseks põhjuseks asjaolu, et kolmas isik oli 25.10.2021 avaldatud riigihankes pakkumuse esitamisel mingil arusaamatul põhjusel aluseks võtnud 2018. aasta teenuste hinnad. Sealjuures, viidatud kolmanda isiku kirjast nähtub, et kolmas isik ei pidanud neid hindu jätkusuutlikuks juba aastal 2021, kuid esitas 25.10.2021 avaldatud riigihankes sellest hoolimata pakkumuse nende hindade põhjal ning palus seejärel lepingu täitmise käigus hinda tõsta põhjusel, et pakkumus põhines 2018. aasta hindadel, mis ei ole enam jätkusuutlikud. Seetõttu ei olnud kolmas isik hinnatõusu taotlemisel toonud põhjuseks 24.02.2022 alanud täiemahulist sõda Ukrainas ning kolmas isik ei olnud sellele ka tuginenud üheski kirjas hankijale (vt vaidlustuse lisad 6 – 9 ning 12 ja 13). Seetõttu ei ole seda lepingumuudatust asjakohane võrrelda kahe ehitustööde hankelepingu muutmisega, milles lepingumuudatuste põhjuseks olid asjaolud, mida vaidlustajal ei olnud võimalik pakkumuse esitamisel ette näha. 4.7. Vaidlustajaga sõlmitud kahe teehoolduslepingu muutmise asjaolud ei ole võrreldavad käesoleva olukorraga. Hankija vastuse punktis 14 on viidatud ka riigihankes nr 201391 hankijaga sõlmitud kahele Narva linna teede ja tänavate hoolduslepingutele (nr 246 ja 247), mille põhjal väidab hankija, et vaidlustaja taotles ka nende hankelepingute muutmist Ukraina sõjast tingitud tagajärgede tõttu, mille tulemusel suurendati. Ka see võrdlus on ei ole asjakohane. Esiteks on eksitav hankija väide, et vaidlustaja taotles lepingute muutmist ehk teisisõnu lepingute muutmise initsiatiiv tuli vaidlustajalt. Tegelikult olid asjaolud sellised, et antud hankelepingud olid algselt sõlmitud kehtivusajaga kuni 31.12.2023,3 kuid samasisulise uue riigihanke otsused vaidlustati, mistõttu pöördus hankija ise vaidlustaja poole palvega pikendada kehtivaid lepinguid. Vaidlustaja esitab selle kohta 2022. aasta juulis hankijalt laekunud ettepanekuga saadetud antud hankelepingute teistkordse muutmise kokkuleppe projekti, mille punktidest 1.4 ja 1.5 nähtub, et lepingute pikendamise initsiatiiv tuli hankijalt, kus uus samasisuline hankemenetlus venib hankijast sõltumatul põhjusel ning uued lepingu hinna muutmisel lähtuti Transpordiameti praktikast, mis põhinesid muuhulgas vahepealsel ajal toimunud ettenägematutel asjaoludel (julgeolekuolukorra muutumine jms) (vt Lisa). 4.8. Kokkuvõttes – hankija vastuses välja toodud asjaolud ja väited seoses vaidlustajaga sõlmitud hankelepingute muutmisega ei ole asjassepuutuvad. Vaidlustajal esines ettenägematutest asjaoludest tulenev vajadus kahe hankelepingu (teede ehitustööde töövõtulepingud) 2 Vt https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3731876/tenders 3 Vt https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/728794/contracts/1665815 ja https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/728794/contracts/1665816  Lk: 5 muutmiseks ning ülejäänud kahe hankelepingu muutmise initsiatiiv tuli hankijalt (teehoolduse töövõtulepingud). Seevastu kolmas isik oli taotlenud hankelepingu muutmist olukorras, kus ta oli teadlikult pakkunud vanasid hindasid, mis ei katnud teenuse osutamise kulusid. 5. Käesoleva Hanke maht ja töödele esitatud nõuded ei ole varasemaga võrreldes vähenenud ega leebemad 5.1. Hankija vastuväidete kokkuvõte. Vastuseks vaidlustuses väljatoodule, et võrreldes varasemate samasisuliste hangetega on käesolevas Hankes on tööde sisuline maht märkimisväärselt kasvanud ning töövõtja kohustusi on oluliselt karmistatud, väidab hankija vastupidist, et käesolevas hankes on tööde maht vähenenud ja töövõtjale esitatud nõuded on muutunud leebemaks. Samasisulise väite on esitanud vastuses vaidlustusele ka kolmas isik. Vaidlustaja sellega ei nõustu, kuna hankedokumentide võrdlus kinnitab vaidlustaja väiteid. Selgitame seda järgmiselt. 5.2. Hankedokumentide vaidlustamise tulemusel muudeti hankedokumente väheolulisel määral. Esmalt on hankija vastuse punktides 19 ja 20 väidetud, et võrreldes 25.10.2021 avaldatud riigihankega nr 242498 oli riigihankes nr 271119 (Narva linna haljasalade hooldustööd 2024–2025) ja käesolevas Hankes hankedokumentide vaidlustamise tulemusel nõudeid muudetud leebemaks. Hankija viitab küll VAKO otsustele vaidlustusasjades nr 171- 23/271119, 177-25/296622 ja 175-25/296622, kuid ei selgita täpsemalt ega põhjenda, milles seisnes tingimuste leebemaks muutmine ja teenuse osutamise maksumuse vähenemine, vaid on punktis 20 viimases lauses üksnes märkinud, et on mõistlik eeldada, et hanke maksumus väheneb. Sealjuures, hankija vastuse punktis 20 viidatakse nendele vaidlustele selliselt, et justkui oleks vaidlustaja (N&V OÜ) hankedokumente vaidlustanud, mis ei ole tõsi. Vaidlustaja (N&V OÜ) ei vaidlustanud üheski viidatud vaidlustes hankedokumente. 5.3. Vaidlustusasjas nr 171-23/271119 olid vaidlustuse esemeks kvalifitseerimistingimustes sisaldunud töötajate arvu nõue, hankelepingu punkt 1.1, hankedokumendi „Juhised pakkujale p 1.4 ning hanketeate punktid 2.1 ja 5.1, milline vaidlustus lahendati VAKO 05.12.2023 otsusega. Töötajate arvu nõue oli vaidluse all seetõttu, et seda nõuti eelneva kolme aasta kohta, mis ei olnud asjakohane asjaomases hankes, nagu VAKO antud otsuse punktis 6 leidis. Ülejäänud vaidlustatud hankedokumentide osad käsitlesid lepingu täitmise perioodi algust, mis oli hankedokumentides jäigalt fikseeritud ja mis mõjutas lepingu täitmise ettevalmistuse perioodi pikkust, mida VAKO käsitles viidatud otsuse punktis 7. Seega, hankedokumentide vaidlustamise ja vaidlustuse rahuldamise ulatus ei mõjutanud mingil viisil selles hankes kehtestatud tööde mahtu ja tööde tegemisele esitatud sisulisi nõudeid. Järelikult, hankija viide antud vaidlustusmenetlusele käesolevas asjas täiesti asjassepuutumatu. 5.4. Vaidlustusasjas nr 177-25/296622, milles vaidlustus esitati käesoleva Hanke alusdokumentide suhtes, rahuldati vaidlustus Hanke osade 1 – 3 tehnilise kirjelduse peatükis 1 esitatud üldnõuete punkt 8, mis pani kohustuse riskianalüüsi tegemiseks, ning hooldustööde nõuete punktid 2.2, 16, 4.2, 7.3.1, 7.3 ja 8. Nendest üldnõuete punkt 8 tunnistati VAKO 03.09.2025 otsusega õigusvastaseks asjakohatuse tõttu (vt VAKO otsuse punkti 9.6). Hooldusnõuete punktid 2.2 (eeldatav prügikottide maht), punkt 16 (parkettkivist kõnniteede pindala) ja 4.2 (piirete, käsipuude ja väravate maht) tunnistati õigusvastaseks ebaselguse tõttu (vt VAKO otsuse punktid 11, 12 ja 13). Punktis 7.3.1 toodud lumekoristusnõuded tunnistati õigusvastaseks, kuna need olid sätestatud kellaajaliselt, mis ei olnud valdkonna õigusaktide kooskõlas (vt VAKO otsuse punkti 16.4). Punktis 7.3 toodud kõvakatteliste jalakäijate teede ja platside pesu sageduse ettemääramine perioodil aprill – oktoober tunnistati õigusvastaseks põhjusel, et nende ettemääramine oli ebamõistlik (vt VAKO otsuse punkt 17). Punkt 8 (jõeäärsete ujumiskohtade, sh jõe, kraavi ja tiigiga seotud tööd) tunnistati õigusvastaseks ebaselgusega. Seega, antud vaidlustuse tulemusel tehtud VAKO otsuses leiti, et üksnes lumekoristuse osas olid nõuded liialt ranged ning ülejäänud vaidlustus rahuldati muudel põhjustel. Lumekoristus käesolevas Hankest loomulikult välja ei jäänud, vaid on muuhulgas Hanke osa 1 tehnilise kirjelduse punktis 7.3 sees algses mahus ning võrreldes algsete nõuete ei ole enam üksnes kellaaegade nõuet. Järelikult, antud hankevaidluse tulemusel ei vähenenud sisuliselt tööde maht ning talvise hoolduse nõuded muutusid leebemaks üksnes marginaalsel määral.  Lk: 6 5.5. Vaidlustusasjas nr 175-25/296622, milles esitati vaidlustus esitati samuti käesoleva Hanke alusdokumentide suhtes, rahuldati vaidlustus VAKO 25.08.2025 otsusega üksnes hankedokumendi „Juhised pakkujale“ punkti 10 ning hankelepingu eelnõu punktide 1.4 ja 12.1.1 ning 9.12 osas. „Juhised pakkujale“ punkt 10 tunnistati õigusvastaseks, kuna see nägi hankijale ette kaalutlusõiguse RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel, mis ei ole seotud hankelepingu täitmise nõuetega (vt VAKO otsuse punkti 8.3). Hankelepingu projekti punkt 9.12 tunnistati õigusvastaseks põhjusel, et selles sisaldus töövõtjale kohustus informeerida tellijat soovist osaleda tööde kvaliteedi kontrolli läbiviimisel (vt VAKO otsus punktid 10.1.3 ja 10.1.4) ning punktid 1.4 ja 12.1.1 üksnes põhjusel, et need ei sätestanud, kui pikalt toimub etteteatamine mahu suurenemisel või hooldusnõuete muutmisel. Järelikult antud hankevaidluse tulemus ei mõjutanud sisuliselt mitte mingil määral tööde mahte ega nõudeid. 5.6. Kokkuvõttes järeldub ülaltoodust, et nendest kolmest hankedokumentide vaidlustusasjadest leevendati üksnes VAKO 03.09.2025 otsuse tulemusel vaidlustusasjas nr 177-25/296622 marginaalsel määral talvise hoolduse nõudeid ning eemaldati kellaaegade nõue, kui muus osas jäid needki nõuded samaks. Seega ei ole põhjendatud hankija väide, et nende vaidlustusmenetluste tulemusel oleks võrreldes 25.10.2021 avaldatud riigihankega nr 242498 hilisemates hangetes, sh käesolevas Hankes muudetud töö mahtusid ja nõudeid töövõtjate leebemaks. 5.7. Hankija väidetud viisil ei ole käesoleva Hanke tingimused sisuliselt leebemaks muudetud. Hankija vastuse punktides 26 – 32 on hankija välja toonud, millises osas on käesoleva Hankes töövõtjale esitatud nõuded leebemad varasemate hangetega. Sealjuures on hankija vastuse punktis 29 viidatud ka sellele, et tingimusi tehti leebemaks vaidlustuste tõttu, aga nagu eelnevalt viitasime, siis nendes vaidlustusmenetlustes tehtud VAKO otsused tööde sisu ja nõuete osas midagi märkimisväärset ei mõjutanud. Hankija vastuse punktis 29 on loetletud küll ridamisi nõudeid ja hankija on üldistavas stiilis kirjeldatud, mida hankija väitel on tehtud leebemaks, kuid hankija ei ole viidanud ühelegi konkreetsele hankedokumendi punktile, mistõttu on hankija väited keerukas jälgida. Kui siiski süveneda hankija väljatoodud nimekirja, siis järeldub, et hankija väited ei ole põhjendatud, mida selgitame järgmiselt. 5.8. Kõigepealt on hankija vastuse punkti 29 esimeses neljas alapunktis välja toonud, et kui eelmises hankes olevat tehnilised tingimused detailsed ja rangelt normatiivsed, siis käesolevas Hankes on need paindlikumad, mis väljendub selles, et kindlateks kellaaegadeks koristamine, tühjendamine või puhastamine on asendatud hooldustsüklite ja reageerimisaegadega ning konkreetsed kuupäevavahemikud on asendatud üldisemate ajaraamidega. Isegi kui käesolevas Hankes on hankija kirjeldatud viisil tööde nõudeid muudetud, ei muuda see sisuliselt midagi olulist. Asjaolu, et selleks ei ole kindlat kellaega ega kuupäeva, kuid on hooldustsüklid ja reageerimisaeg, ei tähenda töövõtjale mingit olulist muutust töödega kaasneva kulu osas, kuna töövõtja peab endiselt tegema töid mahus ja kvaliteediga, mis on Hanke tehnilises kirjelduses ette nähtud. 5.9. Seejärel on hankija vastuse punkti 29 ülejäänud alapunktides räägitud üldises sõnastuses sellest, kuid niitmistööde nõuded, muud tööd ning ilmastikust sõltuvad tööd olevat tehtud paindlikumaks ning tellija sanktsioonide rakendamist on muudetud paindlikumaks. Seegi ei tähenda töövõtjale mingit olulist muutust töödega kaasneva kulu osas, kuna töövõtja peab endiselt tegema töid mahus ja kvaliteediga, mis on Hanke tehnilises kirjelduses ette nähtud. 5.10. Küll aga, nagu nähtub Hanke I osa tehnilisest kirjeldusest, on selles endiselt konkreetsed ja ranged nõuded selle kohta, kui sageli tuleb niita (vt punkti 1.3), kui sageli tuleb sõltuvalt objekti hooldusklassist sügiseti lehed koristada (vt punkti 2.1), kui sageli tuleb prügi koristada (vt punkti 3.1), mis kellaks tuleb suvisel ja talvisel hooldusperioodil haljasalad koristada (sh talvel lund koristada), sh prügikastid tühjendada ning koerte prügikastid tühjendada (vt punkte 3.2.1 – 3.2.3 ja 3.3.1 – 3.3.3 ning 3.4 ja 3.5), mis kellaks peavad olema jalakäijate teed puhastatud (vt punkti 7.2) jne. Seega, hankija vastuse punktis 30 resümeeritud kokkuvõtlik väide, et käesolevas Hankes on tingimused oluliselt leebemad ja paindlikumad ning sanktsioonide riski on vähendatud, on valdavas osas põhjendamatud või asjassepuutumatud, kuna hankija väidetest ei tulene, et see vähendaks lepingu täitmise mahtusid ning kulusid töövõtja jaoks. Sealjuures, hankija ei ole esitanud konkreetseid ega põhistatud vastuväited vaidlustuse punktis  Lk: 7 4.10 toodule selle kohta, et tegelikult on käesolevas Hankes lisatud erinevaid üldnõudeid ja kohustusi ning paljude tööde osas on nõuded muutunud rangemaks. Sealjuures on lisandunud kohustusliku fikseeritud kuluna linnamööbli ost, mis Hanke osas I toob eraldiseisavalt töövõtjale kahe aasta peale kaasa kulu 50 000 eurot ja milline kulu peaks seetõttu sisalduma pakutud teenuse hinnas. 5.11. Puude hooldus ning lillede ost ja istutus ei vähenda kõiki asjaolusid arvestades töövõtja kulusid märkimisväärselt. Kolmanda isiku vastuse peatükis 2, alapunktides 9 ja 10 väidetakse, et teenuse osutamise kulu väheneb seetõttu, et käesolevas Hankes ei ole nõutud puude hooldust ega lillede ostu ja istutust. Need kohustused on võrreldes varasemaga Hankest tõepoolest küll välja jäetud, kuid kõnealune kulu ei ole kõiki kohustusi arvestades märkimisväärne. Pealegi, vaidlustaja poolt eelnevalt välja toodud lisandunud kohustuste ja rangemate kohustuste tõttu on omakorda kulud suurenenud, kusjuures konkreetselt linnamööbli tõttu suurenevad teenuse osutamise kulud aastas vähemalt 50 000 euro võrra. 6. Hankija ja kolmanda isiku muud väited kolmanda isiku pakutud hindade ja vaidlustaja pakutud hindade osas on arusaamatud ja põhjendamatud 6.1. Hankija viide kolmanda isiku stabiilse hinna kohta on vastuolus kolmanda isiku enda käitumisega. Hankija vastuse punktis 24 on ka väidetud, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus käesolevas Hankes on realistlik seetõttu, et riigihankes nr 271119 (Narva linna haljasalade hooldustööd 2024 – 2025), milles ei olnud hange küll osadeks jaotatud, tulenes kolmanda isiku pakkumusest, et I osa maksumuseks oli 711 143,66 eurot. Hankija arvates on see samas hinnaklassis 2019. aasta riigihankes kolmanda isiku pakutud hinnaga I osa eest 777 512,10 eurot ning käesolevas Hankes I osa eesti pakutud hinnaga 722 736 eurot ning näitab hankija arvates kolmanda isiku järjepidevat valmidust tegelema antud objektiga stabiilse hinna eest. Nagu oleme eelnevalt viidanud, kolmas isik esitas sama hanke osa kohta 25.10.2021 avaldatud riigihankes nr 242498 pakkumuse maksumusega 838 110,69 eurot (vt vaidlustuse punkt 4.5 ja lisa 5), kuid taotles seejärel 11.11.2023 kirjas lepingu maksumuse tõstmist põhjendusel, et pakkumus põhines 2018. aasta hindadel, kuid kuluartiklite tõusu tõttu ei ole tal enam võimalik teenust osutada (vt vaidlustuse lisad 6 ja 7) ning hilisemas 27.11.2023 kirjas teatas kolmas isik, et muuhulgas antud lepingu täitmise kuluartiklid on tõusnud 50% (vt vaidlustuse lisasid 13 ja 14). Selle tulemusel nõustus hankija lepingu maksumust tõstma (vt vaidlustuse punkti 4.6 ja lisas 14). Seetõttu on vaidlustaja hinnangul hankija arutluskäik kolmanda isiku pakutavast stabiilsest hinnatasemest võrdlemisi arusaamatu ja ebaloogiline. Samal põhjusel on vastuoluline ja arusaamatu ka hankija vastuse punktis 25 väidetu, et 2022. aastal korraldatud riigihankes nr 242498 olevat kolmas isik pakkunud tavapärasest kõrgemat hinda, millise väite esitas hankija ilmselt seetõttu, et põhjendada tõika, et selles hankes oli kolmanda isiku pakkumuse maksumus 838 110,69 eurot, kui ülejäänud viidatud hangetes madalam. Samas, nagu oleme selgitanud, peatselt teatas kolmas isik ise, et see hinnatase on aegunud ega võimalda lepingut täita. 6.2. Ühtlasi, isegi kui jätta kõrvale viidatud lepingumuudatus riigihankes nr 242498, oleks ikkagi majanduslikult ebaloogiline, et kolmas isik saaks 2019. aasta hankes pakutud hindadega samaväärset hinda pakkuda veel ka aastal 2025, kuna vahepealse kuue aasta jooksul on toimunud märkimisväärne üleüldine hinnatõus (inflatsioon), sh sisendhindade osas, mis mõjutavad käesolevas Hanke eset (tööjõukulud, kütus, materjalid). Sealjuures, hankija viidatud riigihankes nr 271119 ei osutunud kolmanda isik pakkumus edukaks, aga kui oleks osutunud edukaks, olnuks tõenäoline tagajärg samuti selline, et kolmas isik oleks peatsed taotlenud lepingu maksumuse tõstmist. 6.3. Vaidlustaja väited põhinevad asjaoludel, mis ei ole vaidluse all. Hankija vastuse punktis 45 kritiseeritakse vaidlustajat ka põhjendusega, et vaidlustaja võrdleb erinevates hangetes pakutud kolmanda isiku hindu, kuid hankija ei saa kohaldada sellist valikulist ja suvaliselt valitud võrdlemismeetodit ega loogikat. Vaidlustaja toodud võrdlused ei ole suvalised, vaid põhinevad konkreetsetel ning vaidlustamata asjaoludel varasemates samasisulistes hangetes. Need näitavad selgelt, et kolmanda isiku poolt käesoleva Hanke I osas pakutud hind ei ole majanduslikult loogiline ega realistlik. Vaidlustajale hinnangul on arusaamatu ka hankija vastuse punktis 46 toodu väide, et vaidlustaja käsitluse kohaselt peaks palju pakkumused tagasi lükkama. Vaidlustaja ei ole midagi sellist väitnud ega nõudnud. Vaidlustaja on konkreetsetele  Lk: 8 asjaoludele tuginedes üksnes põhjendanud, miks on kolmanda isiku pakkumus põhjendamatult madal ning sellist pakkumust ei oleks tohtinud vastavaks ja edukaks tunnistada. 6.4. Hankija selgitused kolmanda isiku hinna tõstmise taotluse kohta on ebatäpsed. Hankija vastuse punktis 50 on veelkord käsitletud kolmanda isiku 2023. aasta taotlust suurendada 2018. aastal sõlmitud hankelepingu hinda. Esmalt on selline väide mõnevõrra asjakohatu. Kõnealune kolmanda isiku taotlus lepingute maksumuse tõstmiseks käsitles kahte hankelepingut, kuid vaidlustuses esitatud väide käsitles eelkõige kolmanda isiku taotletud hinnatõusu hankelepingu osas, mis sõlmiti 03.02.2022 riigihankes nr 242498 ja milles kolmas isik esitas 11.11.2022 taotluse maksumuse tõstmises (vt vaidlustuse punkte 4.5 ja 4.6). Samas, hankija vastuse punktis 50 viidatakse kolmanda isiku hinnatõstmise taotluse põhjendustele ebaõigesti, kui väidetakse, et hinna tõstmise põhjuseks olid COVID-19 ja sõda Ukrainas. Kolmas isik ei tuginenud kordagi sellele, et sõja tõttu Ukrainas oleks tema kulud kasvanud (vt vaidlustuse lisasid 6 ja 7, 8 ja 9 ning 12 ja 13). Samuti saanud 03.02.2022 sõlmitud hankelepingu täitmisel olla COVID-19 enam mingi ootamatu asjaolu, kuna selleks ajaks oli COVID-19 pandeemia algusest möödunud juba ligemale kaks aastat. Küll aga, nagu tuleneb kolmanda isiku 11.11.2023 pöördumisest, oli kolmandal isikul peamine probleem selles, et mõlemas hankes oli ta lähtunud 2018. aasta hindadest, mis 2022. aastal ei olnud kolmanda isiku jaoks enam jätkusuutlikud. Seetõttu on arusaamatu ka hankija vastuse punktis 50 väidetu, et neli aastat pärast lepingu sõlmimist hakkas kolmas isik taotlema lepingu hinna suurendamist. Nagu selgitasime, 03.02.2022 sõlmitud lepingu osas taotles kolmas isik hinna suurendamist ca üheksa kuud pärast lepingu sõlmimist ning põhjusega, et ta oli pakkunud 2018. aasta hindu, mis polnud enam jätkusuutlikud. III. VAIDLUSTAJA LEPINGULISE ESINDAJA KULUDE NIMEKIRI 7. Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud moodustuvad järgmiselt: Töötundide Tunnihind Summa kokku Kuupäev Töö sisu arv (EUR) (EUR) 03.12.2025 Kliendi edastatud materjali ja tõendite analüüs, 12,75 175,00 2231,25 04.12.2025 vaidlustuse koostamine hankija 28.11.2025 otsusele 08.12.2025 Hankija ja kolmanda isiku vaidlustusele esitatud 1,00 175,00 175,00 vastuste läbivaatus ja analüüs, hankija väidete analüüs 16.12.2025 ja võrdlus seoses hanke nõuete ja mahtude muutmisega, selgitused ja info kliendile Telefoniarupidamine kliendiga seoses hankija ja 0,50 175,00 87,50 17.12.2025 kolmanda isiku vastustega 17.12.2025 Vastuväidete koostamine hankija ja kolmanda isiku 12,00 175,00 2100,00 - vastustele, lepingulise esindaja kulude koostamine 19.12.2025 Kokku Kokku 4 593,75 26,25 8. Loetletud kulud on ilma käibemaksuta ning vaidlustaja palub need välja mõista käibemaksuta. 9. Samuti on vaidlustaja tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu summas 1280 eurot. 10. Vaidlustaja kinnitab, et kõik loetletud kulud on seotud käesoleva vaidlustusasjaga. Vaidlustaja palub loetletud kulud RHS § 198 lg 1 alusel välja mõista hankijalt. Lugupidamisega [allkirjastatud digitaalselt] Kaarel Berg vandeadvokaat OÜ N&V lepinguline esindaja  Lk: 9 Lisad: 1) Juulis 2024 hankija saadetud lepingumuudatuse projekt riigihankes nr 201391.