Vaidlustaja täiendavad seisukohad ja taotlus dokumentide väljanõudmiseks

Riigihangete Vaidlustuskomisjon [email protected] Tallinnas 19. detsembril 2025. a VAIDLUSTAJA SEISUKOHAD JA TAOTLUS Riigihanke number: 296622 Riigihanke nimetus: Narva linna haljasalade hooldustööd 2026-2027 Vaidlustaja: Stell Eesti AS registrikood 10031220 A. H. Tammsaare tee 47, Kristiine linnaosa Tallinn, 11316 Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Aarne Akerberg Advokaadibüroo Lillo & Partnerid menetluspost [email protected] Hankija: Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet registrikood 75039729 Peetri plats 3, Narva linn, 20308 e-post [email protected] Hankija esindaja: vandeadvokaat Andrei Matvejev Advokaadibüroo Matvejev menetluspost [email protected] Kolmandad isikud: Ühispakkujad OÜ GULIB registrikood 10019549 e-post [email protected] AS VANT registrikood 10157719 e-post [email protected]; [email protected] Vaidlustaja taotlus: Vaidlustaja Stell Eesti AS palub vaidlustuskomisjonil hankijalt dokumentaalsete tõenditena välja nõuda ja asja juurde võtta riigihanke „Narva linna haljasalade hooldustööd 2019-2023“, viitenumber 200418, tulemusena OÜ-ga GULIB sõlmitud hankelepingu alusel hankija poolt OÜ-le GULIB esitatud nõudekirjad OÜ Advokaadibüroo Lillo & Partnerid Tallinn: Tatari tn 6a, Tallinn 10116 Tel: +372 6 444 900 E-post: [email protected] Tartu: Turu 2 (Tasku keskus), Tartu 51014 Tel +372 7 444 900 E-post: [email protected] Registrikood: 11643617, IBAN: EE362200221045633635 Swedbank, EE041010220103788015 SEB, www.advokaat.ee  seoses lepingu rikkumisega (sh 2022. a juunis esitatud pretensiooni, millele on viidatud kolmanda isiku vastuse p-s 15) ning edastada need ka vaidlustajale. Austatud vaidlustuskomisjoni liikmed 1. Vaidlustuskomisjoni menetluses on vaidlustaja Stell Eesti AS-i vaidlustus hankija Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti riigihanke „Narva linna haljasalade hooldustööd 2026- 2027“ (viitenumber 296622) 2. osas tehtud pakkumuse edukaks tunnistamise ja kvalifitseerimise otsuste peale. 2. Käesolevaga esitab vaidlustaja oma seisukohad seoses hankija ja kolmandate isikute vastustes esitatud väidetega. 3. Hankija väidab, et edukaks tunnistamise otsuse kontrollimisel olevat selgunud, et tegemist on trükiveaga ning OÜ GULIB ja AS VANT pakkumusele järgneb II osa osas AS Stell Eesti pakkumus, mitte OÜ N&V pakkumus. Pöördmenetluses omavat tähtsust, et oleks õigesti tuvastatud madalaima maksumusega pakkumus, mille suhtes teostatakse sisuline kvalifitseerimine jms. viga ei mõjuta otseselt otsuse resolutsiooni, kuna puudub vaidlus selle üle, et OÜ Gulib ja AS Vant pakkumus on käesolevas menetluses ja antud konkreetse osa osas madalaim. Ehk trükiviga ei mõjuta otseselt ega kaudselt otsuse järeldusi. Kolmas isik väidab, et Mitte ühtegi etteheidet polevat vaidlustaja esitanud selle kohta, et kolmanda isiku pakkumus on paremusjärjestuses esikohal kui madalaima maksumusega pakkumus. Vaidlustaja märgib selles osas järgmist: 3.1. RHS § 117 lg 1 kohaselt hindab hankija vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule. Hankija tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaima pakkumuse. Viidatud sättest tulenevalt peab hankija hindama kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsus peab olema põhjendatud. Kuna need nõuded kehtivad ka pöördmenetluse kasutamise korral ja vaidlustuses ei ole esitanud etteheiteid pöördmenetluse kasutamisele, siis ei ole asjakohased hankija vastuse põhjendused pöördmenetluse kasutamise võimaluse kohta. Pöördmenetluse kasutamine ei ole vaidluse esemeks; 3.2. Tegemist ei ole pelgalt trükiveaga (nagu väidab hankija). Otsuse põhjendustest ei nähtu, et hankija oleks hinnanud kõiki pakkumusi. Seda ei nähtu ka hankija vastusest. Samuti ei nähtu otsuse põhjendustest kolme ülejäänud vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujate nimed ega nende pakkumuste maksumused, sh ei nähtu otsuse põhjendustest vaidlustaja nime ega vaidlustaja pakkumuse maksumust; 3.3. Otsus rikub vaidlustaja õigusi seetõttu, et vaidlustaja kui vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja pakkumus oleks pidanud osalema eduka pakkumuse väljaselgitamisel. Otsuse põhjendustest nähtuvalt on hankija eduka pakkumuse väljaselgitamisel hinnanud ainult OÜ GULIB pakkumust ja OÜ N&V pakkumust; 3.4. Kuna hankija ei ole hinnanud kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi (sh on jäetud hindamata vaidlustaja pakkumus) ja otsus on nõuetekohaselt põhjendamata, siis on otsus õigusvastane ning 2 tuleb tunnistada kehtetuks. Vaidlustusmenetluse käigus ei saa VAKO asuda hankija eest vastavaks tunnistatud pakkumusi hindama ega edukat pakkujat välja selgitama. 4. Käibe nõude osas väidavad hankija ja kolmas isik, et RHAD-is ei ole nõutav, et käive oleks teenitud konkreetses valdkonnas. Vaidlustaja lähenemine olevat sisuliselt suunatud konkurentsi piiramisele. Kujunenud praktika kohaselt on ühispakkumuse esitamine üks võimalustest konkurentsi suurendamiseks. Kolmas isik väidab, et ühispakkumuse koosseisus on ühispakkuja juba andnud nõusoleku ühispakkumuse esitamiseks ja kinnitanud pakkumuse esitamisega valmisolekut sõlmida ja täita riigihankes sõlmitavat lepingut solidaarse vastutuse põhimõttel, samuti on mõlemad ühispakkujad esitanud hankijale oma hankepassid. Vaidlustaja märgib selles osas järgmist: 4.1. Vaidlustuses ei olegi väidetud, et käive peaks olema saavutatud konkreetses valdkonnas. Hankija ja kolmas isik lükkavad ümber väidet, mille on ise välja mõelnud ja mida vaidlustuses ei sisaldugi; 4.2. Samas ignoreerib hankija täielikult vaidlustuses toodud põhiliselt etteheidet jättes sellele lihtsalt vastamata. Vaidlustus põhineb etteheitel, et RHS § 103 lõigetest 1 ja 4 tulenevalt oleks OÜ GULIB pidanud hankijale vastuvõetaval viisil tõendama, et AS-il VANT on vastavad vahendid (käive) olemas, AS VANT on nõus vahendite (käibe) kasutamisega ja OÜ GULIB kasutab neid vahendeid (AS-i VANT käivet) hankelepingu täitmisel (vt vaidlustuse p 7.4). Kvalifitseerimise otsusest ei nähtu, et OÜ GULIB oleks kõike seda tõendanud. Kas ja kuidas kolmas isik kõike seda tõendas, ei nähtu ka hankija vastusest. Seetõttu AS-i VANT käibele tuginemine oli lubamatu ja AS-i VANT 2023. ja 2024. majandusaastate käivet ei saanud kvalifitseerumisel arvestada. OÜ GULIB 2023. ja 2024. majandusaastate käibed üksi ei olnud kvalifitseerumiseks piisavad selleks, et kvalifitseerida pakkumus kõikides osades; 4.3. Ainuüksi ühispakkumuse esitamine (sellega kaasnev solidaarne vastutus) ja hankepasside esitamine ei tähenda seda, et OÜ GULIB oleks täitnud RHS § 103 lõigetest 1 ja 4 tulenevad nõuded. Kui ainuüksi ühispakkumuse esitamine oleks piisav selleks, et saaks tugineda ühispakkuja käibele, siis muutuks RHS § 103 lõiked 1 ja 4 sisutühjadeks säteteks osas, mis nõuavad ühispakkuja majanduslikule ja finantsseisundile tuginemise eeldusena tõendamist, et teisel ühispakkujal on vastavad vahendid olemas, ta on nõus vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid hankelepingu täitmisel; 4.4. Hankija ega kolmas isik ei ole vastustes väitnud, et kolmanda isiku pakkumuses oleks ära näidatud iga ühispakkuja poolt täidetava hankelepingu osa suurus ja iseloom (RHS § 103 lg 4 teine lause). Hankija ja kolmas isik ei ole ümber lükanud vaidlustuse väidet, et AS VANT ei teosta mitte mingeid sõlmitava hankelepingu järgseid töid. Kui AS-ile VANT ei olnud ühispakkumuses jäetud mingit rolli hankelepingu täitmisel, siis ei saanud ka tema käibele tugineda. 5. Referentslepingute nõude osas väidab hankija, et RHS kommenteeritud väljaandes on leitud, et kui hankijal ei ole asjaoludest tulenevalt konkreetset põhjust nõuda, et kogu lepingu täitmine peaks olema toimunud referentsperioodi jooksul, tuleks kvalifitseerimise tingimus sõnastada pigem üldisemalt. Hankija olevat käesoleval juhul selgelt sätestanud, et ta võtab arvesse kõik lepingud nende lõppmaksumuses, mis olid algatatud enne referentsperioodi, kui need olid täidetud referentsperioodi jooksul, ilma et pakkuja oleks kohustatud eraldi välja tooma referentslepingu täitmise maksumuse referentsperioodi jooksul. Vaidlustaja märgib selles osas järgmist: 3 5.1. Hankija arutelu selle üle, et kvalifitseerimise tingimuse oleks saanud sõnastada pigem üldisemalt, ei ole asjakohane. Hankija on sõnastanud kvalifitseerimise tingimuse selliselt nagu ta on sõnastanud (keegi pole seda vaidlustanud), mistõttu oleks hankija pidanud lähtuma kvalifitseerimise tingimuse sõnastusest, mitte asuma konkurentsi laiendama; 5.2. Kvalifitseerimise tingimuse sõnastusest nähtub üheselt, et referentslepingu järgsed tööd mahus 450 000 eurot (ilma käibemaksuta) peavad olema teostatud hanke väljakuulutamisele eelneva 36 kuu jooksul. Seega oleks hankija pidanud kontrollima, et OÜ GULIB on mõlema referentslepingu järgselt teostanud töid vähemalt mahus 450 000 eurot kvalifitseerumise tingimuses nõutud 36 kuu pikkusel perioodil ehk 2022. aasta juulist kuni 2025. aasta juunini. Kvalifitseerimise otsusest ei nähtu, et hankija oleks kindlaks teinud kui suures mahus on OÜ GULIB teostanud töid kummagi referentslepingu alusel asjakohasel 36 kuu pikkusel perioodil. Ka hankija vastusest ei nähtu, kui suures mahus on OÜ GULIB teostanud töid kummagi referentslepingu alusel asjakohasel 36 kuu pikkusel perioodil. Need peavad olema konkreetsed rahasummad, mis hankija oleks pidanud tuvastama selleks, et teha kindlaks, kas referentslepingud sobivad kvalifitseerumiseks või mitte. Kvalifikatsiooni kontroll oleks pidanud olema sisuline, mitte piirduma üksnes hankepassis toodud andmete usaldamisega. Käesoleval juhul ei olnud OÜ GULIB hankepassis toodud periood 01.01.2022-31.05.2024 asjakohane, mistõttu ei oleks hankija saanud hankepassis toodud andmetest juhinduda ka formaalsel kontrolli teostamisel. Isegi kui nõustuda hankija seisukohaga, et pakkuja polnud kohustatud eraldi välja tooma referentslepingu täitmise maksumust referentsperioodi jooksul, oleks hankija pidanud selle ise kvalifikatsiooni kontrollimise käigus kindlaks tegema. Ilma selleta polnud võimalik tuvastada OÜ GULIB vastavust kvalifitseerimise tingimusele; 5.3. Hankija viide RHS kommentaarile ja halduskohtu 07.10.2021 otsusele asjas 3-21-1930 ei ole asjakohane olukorras, kus hankija ise on piiranud referentslepingu järgsete tööde arvestamise hanke väljakuulutamisele eelneva 36 kuuga. Hankija oleks konkurentsi suurendamiseks võinud ette näha ka pikema perioodi (vastava võimaluse andis hankijale RHS § 101 lg 2), kuid hankija ei teinud seda. Hankija vastusest jääb mulje, et hankija on vastuolus kvalifitseerimise tingimusega arvestanud referentslepingu järgset tööde mahtu, mis jääb varasemasse perioodi kui 2022. aasta juuli. Igal juhul pole ei kvalifitseerimise otsusest ega hankija vastusest näha, millise perioodiga on hankija arvestanud ja milline on olnud tööde maht vastaval perioodil kummagi referentslepingu puhul; 5.4. Ka kolmanda isiku vastuses esitatud väited ei anna alust asuda seisukohale, et OÜ GULIB oleks teostanud töid nõutud mahus mõlema referentslepingu alusel asjakohasel 36 kuu pikkusel perioodil; 5.5. VAKO-l ei ole võimalik mitte millegi põhjal veenduda, et OÜ GULIB referentslepingud sobivad kvalifitseerumiseks. Seda pole võimalik teha tuginedes riigihangete registris olevatele andmetele, kuna hankija selgitas vastuse p-s 32, et riigihangete registrisse lepingu täitmise andmete esitamisel ei täitnud hankija välja „lepingu tegelik maksumus“. Seetõttu ei saa usaldada hankija poolt riigihangete registrile esitatud andmeid. Ammugi mitte ei saa usaldada hankija vastuses esitatud paljasõnalisi väiteid. 6. Referentslepingute nõude osas väidab hankija, et hankija ja pakkuja (st OÜ GULIB) vaheline kirjavahetus, mis toimus seoses konfliktiga lepingu täitmise ajal, olla pakkuja kvalifitseerimata jätmise aluseks. Rikkumised, mis põhjustavad leppetrahvi kohaldamist või maksejõuetuse tuvastamist, kuuluvad kõrvaldamisaluste kontrolli RHS § 95 alusel. Kolmas isik väidab, et olevat 4 vaieldav, mida kvalifitseerimistingimuse mõttes tuleb lugeda hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Erialakirjanduses (Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne, 2025, lk 691, § 101 komm 22) leitakse, et siin võib olla kohane paralleel RHS § 95 lg 4 p 8 kõrvaldamise alusega. Vaidlustaja märgib selles osas järgmist: 6.1. Tegemist on asjakohatute väidetega. Vaidlustuses ei ole vaidlustatud kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsust ega väidetud, et OÜ GULIB suhtes esineks RHS § 95 lg 4 p 8 kõrvaldamise alus. Hankija ja kolmas isik lükkavad jällegi ümber väidet, mille on ise välja mõelnud ja mida vaidlustuses ei sisaldugi; 6.2. Hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimuse sõnastuse kohaselt sobivad kvalifitseerumiseks üksnes nõuetekohaselt täidetud referentslepingud. See tuleneb sõnadest „Pakkujal peab olema nõuetekohaselt täitnud …“. Hankija on sõnastanud kvalifitseerimise tingimuse selliselt nagu ta on sõnastanud (keegi pole seda vaidlustanud), mistõttu oleks hankija pidanud lähtuma kvalifitseerimise tingimuse sõnastusest. RHS-st ei tulenenud hankijale kohustust kehtestada referentslepingute osas nõuetekohase täitmise nõue, aga kui hankija selle nõude kehtestas, siis pidi hankija sellest lähtuma. RHS § 95 lg 4 p 8 sisalduv fakultatiivse kõrvaldamise alus ei ole kvalifitseerimise seisukohalt asjakohane, mistõttu ei saa kvalifitseerimise nõude sisustamisel sellest lähtuda. Kui kvalifitseerimise nõudes sisaldub referentslepingu nõuetekohase täitmise nõue, siis ei sobi kvalifitseerumiseks referentsleping, mida on pakkuja rikkunud. Seejuures ei ole tähtsust rikkumise iseloomul ega tagajärjel; 6.3. Hankija väidab vastuse p-s 38, et hankelepingu tingimused ei näinud ette leppetrahvide kajastamist üleandmise-vastuvõtmise aktides. Leppetrahvi nõue tuli esitada eraldi kirjalikult. Hankija eitab vastuse p-s 39 leppetrahvi kohaldamist. Samas kolmas isik oma vastuses väidab, et riigihankes 200418 sõlmitud hankelepingu täitmisel ei ole riigihanke algamisele eelneval 36 kuul esinenud mitte ühtegi rikkumist. Riigihankes 200418 sõlmitud lepingu täitmisel esines üks episood juunis 2022, kus hankija esitas küll pretensiooni, ent hiljem loobus sellest. Seega kolmanda isiku vastusest järeldub, et vähemasti juunis 2022 leidis aset referentslepingu rikkumine. Kas hankija loobus pretensioonis või mitte, ei oma siinkohal tähtsust. Oluline on see, et rikkumine leidis aset. Vaidlustaja taotleb vastavate nõudekirjade väljanõudmist ja dokumentaalsete tõenditena asja juurde võtmist (taotlus on täpsemalt sõnastatud eelpool osas „Vaidlustaja taotlus“); 6.4. Hankija ja kolmas isik ignoreerivad täielikult vaidlustuse väidet selle kohta, et leidsid aset tasu vähendamised (lisaks leppetrahvide kohaldamisele). Vaidlustuses taotles vaidlustaja hankijalt vaidlusaluse referentslepingu alusel koostatud tööde üleandmis-vastuvõtuaktide (millest nähtub leppetrahvide kohaldamine ja tasude vähendamine) väljanõudmist. Hankija eitab leppetrahvide kohaldamist (mistõttu tõesti ei saa esitada üleandmis-vastuvõtuakte, kus oleksid kajastatud leppetrahvid), kuid hankija ei ole väitnud, et üleandmis-vastuvõtuaktides ei kajastuks tasude vähendamist. Kolmanda isiku väide, et aktides olevat tema ärisaladus, on põhjendamatu. RHS § 461 lg 1 kohaselt lähtutakse teabe ärisaladuseks määramisel ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. RHS § 461 lg 1 p 1 ei luba ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust ega osamaksumusi. Kolmanda isiku pakutud tööde ühikuhinnad on pakkumuse osamaksumused ja seega ei saa ärisaladuseks olla. Kolmanda isiku poolt teostatud tööde koosseis ja muud hankelepingu täitmist iseloomustavad üksikasjad ei saa ärisaladuseks olla seetõttu, et tööde telliti riigihanke avatud menetluses, mille riigihanke alusdokumendid (sisaldavad muuhulgas tööde loetulu ja mahtusid jms) on jätkuvalt avalikult registrist kõigile soovijaile kättesaadavad. Isegi kui tööde reaalsed mahud erinesid, siis ei saa ka reaalsed mahud olla kolmanda isiku ärisaladuseks. Kolmanda isiku väide, et ärisaladuseks on ka 5 arved, on samuti põhjendamatu ja näitab seda, et kolmandal isikul puudub vähimgi ettekujutus sellest, mida saab kehtivas õigusruumis ärisaladusena kaitsta ja mille kaitse ärisaladusena pole võimalik isegi juhul, kui kolmas isik on seisukohal, et tegemist on ärisaladusega. Avaliku raha kasutamist ei ole võimalik salastada, mistõttu ei saa olla saladuseks ka kolmanda isiku poolt referentslepingu alusel hankijale esitatud arved. 6.5. Vaidlustaja tugines vaidlustuses muuhulgas väitele, et OÜ GULIB on 01.03.2023 kirjas teavitanud hankijat, et ei suuda edaspidiselt lepingulisi kohustusi täita. Kolmas isik ignoreerib oma vastuses seda teemat üldse. Hankija vastuse p-s 37 tunnistab hankija konflikti lepingu täitmise ajal, kuid väidab, et see ei saavat olla pakkuja kvalifitseerimata jätmise aluseks. Rikkumised, mis põhjustavad leppetrahvi kohaldamist või maksejõuetuse tuvastamist, kuuluvad kõrvaldamisaluste kontrolli RHS § 95 alusel. Vaidlustaja on eeltoodud p-des 6.1 ja 6.2 põhjendanud, miks on selline seisukoht ebaõige. 7. Hankija ja kolmanda isiku vastustes esitatud väited ei anna alust vaidlustuse rahuldamata jätmiseks. Hankija ega kolmas isik ei ole oma väidete kinnituseks esitanud mitte ühtegi tõendit, mistõttu on väited paljasõnalised. Vaidlustatud otsused ei ole kontrollitavad, mistõttu ei saa VAKO nende õiguspärasuses veenduda. 8. Vaidlustaja esitab käesoleva menetlusdokumendi vaidlustuskomisjonile elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile [email protected]. Samaaegselt on menetlusdokument edastatud hankija esindajale e-posti aadressil [email protected] ja kolmandatele isikutele e-posti aadressidel [email protected], [email protected] ja [email protected]. Lugupidamisega /digitaalallkiri/ Aarne Akerberg vaidlustajat esindav vandeadvokaat 6