Otsus

OTSUS Vaidlustusasja number 268-25/302464 Otsuse kuupäev 23.12.2025 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus OSAÜHINGu STIGMAR vaidlustus Rakvere Spordikeskuse riigihankes „Bauroc Rakvere jalgpallihalli inventar“ (viitenumber 302464) OSAÜHINGu STIGMAR pakkumuse tagasilükkamise ja Osaühingu SPORTSERVICE pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele riigihanke osas 1 Menetlusosalised Vaidlustaja, OSAÜHING STIGMAR, esindajad vandeadvokaat Erki Fels ja advokaat Gregor Saluveer Hankija, Rakvere Spordikeskus, esindaja Helena Kink Kolmas isik, Osaühing SPORTSERVICE, esindaja Siim Raju Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg-de 3 ja 8 alusel 1. Jätta vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta OSAÜHINGu STIGMAR vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 06.11.2025 avaldas Rakvere Spordikeskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris lihthankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Bauroc Rakvere jalgpallihalli inventar“ (viitenumber 302464) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh Tehniline kirjeldus (edaspidi TK) ja Pakkumuse esitamise ettepanek (edaspidi PEE). Riigihange on jagatud neljaks osaks. Järgnev otsus käib üksnes Riigihanke osa 1 kohta. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitati viis pakkumust, sh esitasid pakkumuse OSAÜHING STIGMAR ning Osaühing SPORTSERVICE. 2. 19.11.2025 otsusega lükkas Hankija tagasi kõik pakkumused peale Osaühingu SPORTSERVICE pakkumuse. Osaühingu SPORTSERVICE pakkumuse tunnistas Hankija vastavaks ja edukaks. 3. 24.11.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) OSAÜHINGu STIGMAR (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise ja Osaühingu SPORTSERVICE pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele. 4. Vaidlustuskomisjon teatas 01.12.2025 kirjaga nr 12.2-10/268 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 04.12.2025 ja neile vastamiseks 09.12.2025. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ja menetluskulude taotluse Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Hankija. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, OSAÜHING STIGMAR, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. Vaidlustaja pakkumus on vastav. 5.1.1. Hankija on Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükanud põhjendusel, et n-ö suurte jalgpalliväravate mõõdud ei ole õiged. TK nõuab: Mõõdud 7,32 x 2,44 m (0,9/2m). Hankija arvates on Vaidlustaja pakkunud jalgpalliväravat, mille sügavus on 0,9/2,1 m, kuna nii on kirjutatud pakkumuses esitatud tootekataloogis. Hankija eksib. Vaidlustaja pakub 0,9/2 m sügavusega jalgpalliväravat. Pakkumuses esitatud tootekataloogis on kirjaviga, mis on tekkinud tootekataloogi uuendamisel. 5.1.2. Vaidlustaja tahteavaldus oli pakkuda sügavusega 0,9/2,0 m jalgpalliväravat, mis on tegelikult ta tootevalikus. See nähtub hinnapakkumisest, mille Vaidlustaja Hankijale enne Riigihanke avaldamist tegi. 5.2. Tootekataloogi esitamine Riigihankes polnud nõutud. Hankija ei saanud teha tootekataloogist järeldust, et Vaidlustaja pakub vale sügavusega väravat. Hankija peab pakkumuse vastavuse kontrolli puhul piirduma RHAD-is nõutud dokumentidega. Pakkujalt oli nõutud üksnes kinnituse andmine, et pakkumus vastab hanketingimustele (vastavustingimus „Pakkumuse esitamine“). Selle kinnituse Vaidlustaja andis. 5.3. Olukorras, kus pakkumuses esineb mitmeti mõistetavus, pidi Hankija küsima Vaidlustajalt selgitust. Hankija seda ka tegi. Vaidlustaja vastas: Toodame väravaid vastavalt mõõtudele ning pakume jalgpalli väravaid 7,32 x 2,44m, sügavusega 0,9/2m. Tootelehel oli kogemata jäänud sügavuseks 2,10m. Seega kinnitas Vaidlustaja, et tema tahet väljendab õigesti pakkumuses esitatud kinnitus, mitte tootekataloog. Hankija sai ja pidanuks Vaidlustaja tahteavalduse kindlakstegemisel lähtuma pakkumuses antud kinnitusest ja teabevahetusest, mitte vigasest tootekataloogist. 2 (7) 5.4. 04.12.2025 esitas Vaidlustaja täiendava seisukoha. 5.4.1. Tõele ei vasta Hankija väide, et pakutava toote kohta oli lisaks kinnitusele kohustus esitada kirjeldus ja Vaidlustaja pakkumuse puhul on selleks tooteleht. Hankija viitab PEE p-ile 3.8: Pakkuja esitab vabas vormis pakkumuse kirjelduse ja [---] pildid võimalusel. Punkt on sõnastatud sedavõrd abstraktselt, et sellest ei saa tuletada tootekirjelduse esitamise kohustust. PEE p-is 3.8 sätestatud kohustuse täitmiseks piisab ka lausest, et pakkuja pakub RHAD-is kirjeldatud tooteid, millise kinnituse on Vaidlustaja esitanud. Vaidlustaja pole seostanud tootekataloogi PEE p-is 3.8 sätestatud kohustusega. 5.4.2. Pakkumuses on vastuolu kinnituse ja tootekataloogi vahel, mille esitamist polnud nõutud. Teabevahetuses on Vaidlustaja oma tahteavaldust täpsustanud. Hankija on otsustanud arvestada vaid tootekataloogi, selmet lähtuda Vaidlustaja ilmselgest tegelikust tahtest. Vaidlustuskomisjoni praktikas on selgitatud, et pakkuja kinnitus ei prevaleeri muu dokumendi üle siis, kui RHAD-i kohaselt tuli pakkumuse vastavust tõendada tehnilise kirjelduse vormil kohustuslikult esitatavate andmetega. Sellist olukorda Riigihankes ei ole. Hankija pole andnud ette ühtegi vormi ega sätetanud PEE p-is 3.8, et pakkumuse kirjelduse alusel peab olema võimalik veenduda TK tingimustele vastavuses. 5.4.3. Hankija väidab, et numbriliste näitajate (sh mõõtude) vastu eksimine on sisuline puudus ja seda sõltumata eksimuse suurusest. Hankija väide on asjassepuutumatu, kuna Vaidlustaja pakkumuses ei ole puudust ja pakkumus sisaldab sügavusega 0,9/2 jalgpalliväravaid. Isegi kui puudus oleks, ei loeta ilmsete vigade parandamist pakkumuse muutmiseks. 5.4.4. Hankija jätab tähelepanuta, et inimlik eksimus oli dokumendis, mille esitamist polnud Riigihankes nõutud ja eksimus ei ole tingimata seotud dokumentide esitamise mahuga. See, kas ja kui hooletu oli pakkuja, ei ole asjakohane kaalutlus. 6. Hankija, Rakvere Spordikeskus, vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. Tõele ei vasta Vaidlustaja väide, et pakkujalt nõuti üksnes kinnitust toote TK-le vastavuse kohta. PEE p-is 3.8 on sätestatud: Pakkuja esitab vabas vormis pakkumuse kirjelduse ja pildid. Kirjeldus tuleb esitada kõikide esemete kohta, pildid võimalusel. Seega lisaks kinnitusele oli nõutud vähemalt pakutava toote kirjelduse esitamist. Kirjelduse esitamiseks ei olnud ette nähtud kindlat vormi, millest tulenevalt võis pakkuja selle esitada ka tootekataloogi väljavõttena, kuid vastav teave tuli siiski esitada. 6.2. Vaidluse keskmes on dokument, mille esitamine oli kohustuslik, lihtsalt selle vorm oli pakkuja valida. Ühtlasi on kõik pakkumuses esitatud dokumendid pakkumuse osad ja Hankijal ei ole õigust esitatud andmetele midagi ise juurde mõelda või neid selektiivselt hindamisel arvestada. 6.3. Vaidlustaja viitab enne Riigihanke avaldamist tehtud hinnapakkumisele kui tõendile, et Vaidlustaja soovis pakkuda nõuetele vastavat toodet. Vastav hinnapakkumine ei ole Riigihankes esitatud pakkumuse vastavuse hindamise kontekstis asjakohane, kuna see ei ole hinnatava pakkumuse osa. Hankija ei saa ega tohi eeldada, et pakkuja mõtles pakkumuses sisalduvate andmete asemel midagi muud ja pakkumuste vastavuse kontroll toimub andmete alusel, mille pakkuja on pakkumuses Hankijale esitanud. Kui tegemist on sisuliste kõrvalekaldumisega hanketeates või RHAD-is esitatud tingimustest, ei pea Hankija esitama pakkumuse tagasilükkamise otsuses kaalutlusi, miks ta ei pea pakkumuses esinevaid kõrvalekaldeid mittesisuliseks . 3 (7) 6.4. Hankija ei teadnud ega pidanudki teadma, kas tegemist on tehnilise veaga, millest tulenevalt ei saa tegu olla ilmselge tehnilise veaga. Kuna puudus oleks olnud lihtsasti kõrvaldatav juhul, kui selgitusega oleks ilmnenud, et pakkumusse sai ekslikult nt aegunud tooteleht ning pakkujal oleks olnud esitada objektiivselt tõendatavalt enne pakkumuste esitamise tähtaega eksisteerinud nõuetekohane dokument (digitaalselt allkirjastatuna), siis andis Hankija Vaidlustajale võimaluse nõuetele mittevastavust selgitada. Esitatud selgitusest aga vastavat asjaolu ei selgunud. Vaidlustaja tunnistas ise selgitustaotlusele vastates ning ka esitatud vaidlustuses, et tegemist on tema veaga tootekataloogi uuendamisel. Pakkumuse esitamisel peab pakkuja olema hoolas. 7. Vaidlustusmenetlusse Kolmanda isikuna kaasatud Osaühing SPORTSERVICE vaidleb vaidlustusele vastu. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Hankija on Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükanud järgmise põhjendusega: Hankija küsis pakkujalt selgitust selle kohta, miks suuremate väravate alumise ääre võrgusügavus oli pakkumuses 2,1 m, kui tehnilises kirjelduses oli nõutud 2m. Pakkuja selgitas, et tootelehel oli kogemata jäänud sügavuseks 2,10m. Võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes ei saa hankija lugeda esitatud selgitust pakkumuse vastavaks tunnistamise aluseks. Vaidlustaja väitel: 1) pidi Hankija tuvastama Vaidlustaja tahteavalduse 21.10.2025 Hankijale esitatud hinnapakkumisest, millest nähtub 070-STIG jalgpallivärava sügavus 0,9/2,; 2) tootekataloogi esitamist polnud Riigihankes nõutud ja Hankija pidi piirduma pakkumuse vastavuse kontrollimisel vaid kinnitusega (vastavustingimus „Pakkumise esitamine“); 3) olukorras, kus Vaidlustaja pakkumuses oli mitmetimõistetavus, pidi Hankija arvestama seda, mida Vaidlustaja selgitas (pakume jalgpalli väravaid 7,32 x 2,44, sügavusega 0,9/2m), mitte vigast tootekataloogi. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga. 9. Vaidlusalust riigihanget korraldatakse lihthankemenetlusena, millisel juhul määrab Hankija RHAD-is lihthankemenetluse korra ja järgib RHS §-is 125 sätestatud nõudeid. Hankija on praegusel juhul kehtestanud PEE, mis mh kehtestab: 3.6. Pakkumusekohane spordiinventar peab vastama tehnilises kirjelduses esitatud kirjeldusele, nõuetele ja materjalidele. 3.8. Pakkuja esitab vabas vormis pakkumuse kirjelduse ja pildid. Kirjeldus tuleb esitada kõikide esemete kohta, pildid võimalusel. TK-s on kehtestatud järgmine asjasse puutuv jalgpallivärava mõõt: 7,32 x 2,44 m (0,9/2m). Seega kehtestab PEE sõnaselgelt, et pakkumuses tuleb esitada vabas vormis pakkumuse kirjeldus ja ainus dokument, millega Vaidlustaja on oma pakkumuses täitnud PEE-s sätestatud pakkumuse kirjelduse esitamise nõude on dokument Stigmar jalgpalli väravad.pdf (edaspidi tootekataloog) ja sellest nähtub järgmise mõõduga jalgpalli väravate pakkumine Riigihankes: 7,32 x 2,44m, sügavus 0,9/2,1m. Mingeid muid dokumente, millest nähtuksid pakutava jalgpallivärava (teistsugused) mõõdud Vaidlustaja pakkumuses esitatud ei ole, sh ei nähtu see pakkumuses esitatud hinnatabelist, milles on vastavalt RHAD-is ette antud vormile märgitud Jalgpalliväravad 7,32 x 2,44 m (transpordiratastega). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustajale ei saanud jääda RHAD-ist arusaamatuks, et nõutav pakkumuse kirjeldus on selles Riigihankes ainus pakkumuses esitamisele kuuluv dokument, millest Hankija näeb, mida (nt milliste tehniliste näitajatega jalgpalliväravat) pakkuja Riigihankes tegelikult pakub. 4 (7) 10. PEE p-i 3.1. kohaselt peab pakkumus vastama vastavustingimustele. RHAD vastavustingimused kehtestavad omakorda järgneva: PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega “Jah/Ei“) Ei ole vaidlust, et Vaidlustaja on esitanud pakkumuses dokumendi „Pakkumus vastavustingimused“, milles on pakkumuse esitamise tingimuse juures täidetud raadionupp valikuga „Jah“. Vaidlustaja teeb esitatud kinnitusest järelduse, et kinnitatud on pakkumuse esitamist väravale sügavusega 0,9/2 m, kuid vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja eksib. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist, sh kinnitab pakkuja sellega PEE p-i 3.8 ülevõtmist (lihthankemenetluse kord, antud juhul PEE, on RHS §-ist 125 nähtuvalt üks olulisemaid riigihanke alusdokumente lihthankemenetluses) ja kohustust esitada vabas vormis pakkumuse kirjeldus [---]. Seega: - pakkumuse kirjelduse esitamine oli sätestatud RHAD-is pakkuja kohustusena; - Vastavustingimustes esitatud kinnitusega (Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele) on Vaidlustaja kinnitanud RHAD-is esitatud tingimuste ülevõtmist, sh PEE p-is 3.8 sätestatud pakkumuse kirjelduse esitamise kohustuse ülevõtmist ja selle kohustuse täitmist (pakkumuse kirjelduse esitamist); - Vaidlustaja on PEE p-is 3.8 sätestatud nõude täitmiseks esitanud pakkumuses tootekataloogi; - Vaidlustaja esitatud tootekataloogis sisaldus pakkumuse kirjeldusena jalgpalliväravate kirjeldus, millelt on selgelt nähtav pakkumus jalgpalliväravatele, mille sügavuse mõõdud on 0,9/2,1m. Seega kokkuvõtlikult - kuigi Vaidlustaja soovib jätta vaidlustuses muljet, justkui oleks pakkumuses tootekataloogi esitamine Hankijale tema heatahteavaldus, millel pole Riigihankes pakkumuse vastavuse kontrollimisel mingeid tagajärgi, siis vaidlustuskomisjon seda seisukohta ei jaga - pakkumuse vastavus vastavustingimusele hõlmas pakkuja kohustust esitada pakkumuses pakkumuse kirjeldus (Vaidlustaja pidi pakkumuse kirjelduses kirjeldama pakutavaid jalgpalliväravaid ja sellist kirjeldust sisaldav Vaidlustaja tootekataloog on Vaidlustaja pakkumuse kohustuslik osa) ja pakkumus pidi vastama RHAD-ile, st Hankija ei olnud antud juhul kehtestanud Riigihankes menetlusreegleid, kus ta oleks pidanud pakkumuste vastavuse kontrollimisel piirduma vaid Vaidlustaja lakoonilise kinnitusega pakkumuse vastavusest RHAD- ile. 11. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et Vaidlustaja tegelikku tahteavaldust tulnuks Hankijal minna tuvastama hoopis Riigihanke välisest hinnapakkumisest. 11.1. Mis tahes dokumendid, mis on Hankijale esitatud enne Riigihanke väljakuulutamist, ei ole dokumendid, mille alusel saaks või peaks Hankija kontrollima pakkumuse vastavust RHAD-ile. Pakkuja võib olla uuendanud pärast hinnapakkumise esitamist tootekataloogi ka viisil, et jalgpallivärava sügavuse näitaja 2 asendatigi 2,1-ga. Hinnapakkumise esitamine iseenesest ei kohusta hinnapakkumise esitajat hoidma oma toodete tehnilisi näitajaid edaspidi just sellistena nagu need said esitatud hinnapakkumises. Ühelgi juhul ei saa Riigihanke väline dokument olla ülimuslik Riigihankes nõutud ja Vaidlustaja esitatud dokumendi ees ja muuta selles esitatud andmeid. 11.2. Veelgi enam – Vaidlustaja vaidlustuses nähtav 21.10.2025 hinnapakkumine ei tõenda ka tõsikindlalt hinnapakkumist väravale sügavusega 0,9/2 m, kuna hinnapakkumises esitatud kirjelduse rea lõpp on tegelikult füüsiliselt puudu. Vaidlustusmenetluses esitatud hinnapakkumises on märge: sügavus 0,9/2, st et nähtav on koma 5 (7) number kahe järel, kuid puudu on nii komale järgnev number kui ka mõõtühik. Oluline on aga märkida, et komakohta kasutab Vaidlustaja hinnapakkumises väga selgelt ja läbivalt numbrite esitamiseks hinnapakkumises vaid juhul, kui komale järgneb 0-st suurem number, nt värava 071-STIG juures on sügavus 0,9/1,6m, samas kui komakohti täisarvude puhul kordagi ei näidata, nt värava 071-STIG juures jalgpalliväravad 5x2 m või kaitsevõrgud 209-120 mõõdud 4.30x24m ja 4.30x30m. Seda, et kirjelduse rea lõpp läheb hinnapakkumises teatud arvu tähemärkide ületamisel kaotsi, näitavad ka kõik kaitsevõrkude 209-120 võrgusilmaga read, milles võrgusilma mõõt 120x120 lõpeb ühe pooliku m-iga mõõtühikust mm. 11.3. Vaidlustuskomisjonile ei ole esitatud Hankijale esitatud hinnapakkumist, milles avaneksid kirjelduse read (nt real klõpsates) terviktekstidena, kuid see ei oma asja lahendamisel ka määravat tähtsust – vaidlustuskomisjon jääb selle juurde, et Riigihankele eelnevalt Hankijale esitatud dokument ei saa tõendada pakkumuse vastavust RHAD-ile Riigihankes esitatud pakkumust kirjeldava dokumendi (tootekataloog) asemel. Riigihankes tuleb lugeda Vaidlustaja poolt tootekataloogis esitatud andmed pakkuja tahteavalduseks. 12. RHS § 125 lg 5 kohaselt kohaldab Hankija lihthankemenetluse läbiviimisel mh RHS §-is 114 sätestatut, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti. RHAD-is RHS §-ist 114 erinevat regulatsiooni ei ole. 12.1. RHS § 114 lg-st 2 tulenevalt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta RHAD-is esitatud tingimustele või isegi juhul, kui pakkuja antud selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata tema pakkumuse vastavust RHAD-s esitatud tingimustele. Pakkujalt selgituste või selgitamist võimaldavate dokumentide küsimist (sh pakkumuses esitatud andmete kohta) reguleerib RHS § 46 lg 4 ja kuigi RHAD-is selgituste küsimise kohta midagi ei sätesta, on Hankija antud juhul pidanud vajalikuks Vaidlustajalt 17.11.2025 selgitusi küsida. Vaidlustaja väidab, et tema pakkumuses oli mitmetimõistetavus, mida Vaidlustaja pidi saama selgitustega kõrvaldada. Vaidlustuskomisjon mõistab Hankija soovi selgitada Vaidlustaja pakkumuse vastavuse kontrollimisel välja kõik asjas tähtsust omavad asjaolud ja küsida selleks selgitusi, kuid see ei tähenda, et selgituste küsimisega kaasneks Hankijale kohustus ka esitatud selgitustega, sõltumata saadud selgituste lubatavusest, arvestada. 12.2. Vaidlustuskomisjoni arvates Vaidlustaja väidetud mitmetimõistetavust pakkumuses ei olnud, kuna Vaidlustaja pakkumuses ei ole ühtegi dokumenti, millest nähtuks pakutavate jalgpalliväravate sügavuse mõõdud, mis vastaksid TK-s nõutule, so 0,9/2m. Vaidlustaja paljasõnaline kinnitus pakkumuse vastavusest RHAD-ile ei tähenda mitmetimõistetavust olukorras, kus pakkuja pidi esitama pakkumuse kirjelduse (mida pakkuja Riigihankes tegelikult pakub) ja sellest kirjeldusest nähtub jalgpalliväravate osas selge mittevastavus RHAD-ile. 12.3. Praegune vaidlus taandub küsimusele, kas Hankija pidi aktsepteerima pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva esitatud Vaidlustaja selgitust, et esitatud tootekataloogis on jalgpallivärava sügavuse kohta esitatud andmed valed ja tegelikult on pakkumus esitatud jalgpalliväravatele, mille sügavus vastab TK-le, ja uut tootelehete. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et ei pidanud. Hankija pidi saama hinnata Vaidlustaja pakkumuse vastavust TK-le objektiivselt ja kontrollitavalt juba pakkumuste esitamise tähtpäevaks pakkumuses esitatud andmete, sh tootekataloogi, alusel ja mitte pakkuja hilisemate selgituste/kinnituste ja uue tootelehe alusel. Vaidlustaja pakkumuse vastavus RHAD-ile ei saa ilmneda esmakordselt alles pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva esitatud selgitusest ja tootelehest. Selgitustega on keelatud pakkumuse sisuline parandamine, pakutava asja tehniliste omaduste tagantjärele muutmine ning mittevastava pakkumuse muutmine vastavaks, kuid just seda soovib Vaidlustaja praegu teha – muuta pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva tagantjärele sisuliselt pakkumuses (tootekataloogis) esitatud andmeid selliselt, et mittevastav pakkumus muutuks TK-le vastavaks, sh asendataks TK-le mittevastavust tõendav tootekateloog nõuetele 6 (7) vastavust tõendava tootelehega. Üldreeglina on lubatud pakkumuses sisalduva info täpsustamine või selgitamine, ilmselgete kirjavigade parandamine, samuti pakkumuse selgitamine olukorras, kus pakkumuse tegelik sisu on olnud juba algselt üheselt mõistetav, kuid vajab arusaamiseks täpsemat tehnilist selgitust, kuid ühegi sellise olukorraga tegemist ei olnud. Hankija ei saanud lubada selgitustega pakkumuses esitatud jalgpallivärava sügavuse mõõtude muutmist selliselt, et TK-le mittevastavad andmed oleks asendatud vastavatega. 12.4. Kui tootekataloogis esitatud jalgpallivärava sügavus ei vasta TK-le, siis on tegemist objektiivselt mittevastava pakkumusega, mitte pelgalt ebaselguse või vormilise veaga ja Hankija oli õigustatud sellise pakkumuse RHS § 114 lg 2 teise lause alusel tagasi lükkama. Seega Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks on õige ja alus kelle kehtetutuks tunnistamiseks puudub. Ilmselgelt numbrilistele tehnilistele tingimustele mittevastava pakkumuse korral ei pea Hankija pakkumuse tagasilükkamise otsuses asuma põhjendama, miks ta mittevastavat pakkumust vastavaks ei tunnista. Veelgi enam – puudusega pakkumuse vastavaks tunnistamisel tekib pakkujal õigus ja kohustus hankelepingu täitmiseks müüa hankijale sedasama (puudusega) asja, mille hankija on vastavaks tunnistatud (mittesisulise kõrvalekaldega pakkumuse vastavaks tunnistamine tähendab, et hankija aktsepteerib pakkumust sellisena nagu see on esitatud, so koos puudusega, ja viga pakkumuses ei kõrvaldata, sh täidetakse hankeleping pakutud asjaga). Praegusel juhul aga on Hankija sätestanud RHAD hankelepingu projekti p-is 2.4, et müüja peab tagama asjade vastavuse tehnilisele kirjeldusele [---], st Riigihanke tulemusel sõlmitav hankeleping tuleb täita TK-le vastavate jalgpalliväravatega ja Vaidlustaja pidi juba pakkumust esitades aru saama, et TK-s sätestatust erineva mõõduga jalgpalliväravate pakkumist Hankija Riigihankes ei aktsepteeri. 13. Vaidlustaja ei ole toonud välja iseseisvaid õiguslikke või faktilisi asjaolusid, millest tulenevalt võiks seada kahtluse alla Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasuse, vaid lähtub selle otsuse vaidlustamisel eeldusest, et õiguspärane ei ole Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija nimetatud otsus on õiguspärane, on õiguspärane ka Hankija otsus, millega Kolmanda isiku pakkumus tunnistati edukaks. 14. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8. Hankija ja Kolmas isik ei taotlenud kulude väljamõistmist. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 7 (7)