Vaidlustaja täiendav seisukoht

Adressaat: Riigihangete vaidlustuskomisjon Asukoht Lõkke 5 Tallinn Edastatud e-postiaadressil [email protected] Kuupäev: 22.12.2025 Menetlusdokument: Tallinna Kommunaalteenused OÜ vastuväited hankija vastusele vaidlustusasjas nr 291-25/299671, 299463, 299851 Vaidlustaja: Tallinna Kommunaalteenused OÜ Registrikood (17221952) Pirita tee 102, 12011 Tallinn Esindaja: Kristel Rätsep volikirja alusel Pirita tee 102, 12011 Tallinn [email protected] +372 53419923 Hankija: Transpordiameti Registrikood 70001490 Valge tn 4/1, 11413 Tallinn [email protected] Esindaja: Gertrud Suve [email protected] Vaidlustaja täiendavad vastuväited Hankija vastusele 1. Vaidlustaja jääb vaidlustuses esitatud seisukohtade juurde ja esitab järgnevalt Hankija 17.12.2025 esitatud vastusele oma täiendavad vastuväited. 2. Vaidlustajal on õigus vaidlustada hankedokumente pärast nende muutmist. Riigihanke alusdokumentide tingimuste vaidlustamiseks sätestab RHS § 189 lg 31 erandi olukorras, kus riigihanke alusdokumente on muudetud ja pikendatud pakkumuste esitamise tähtpäeva. RHS § 189 lg 31 kohaselt kui hankija on muutnud riigihanke alusdokumente ja pikendanud pakkumuste, esitamise tähtaega, võib pikendatud tähtaja jooksul vaidlustada neid riigihanke alusdokumentide muudatusi, mis on vastuolus sama riigihanke kohta tehtud jõustunud vaidlustuskomisjoni otsuse või kohtuotsusega, või nendest sõltumatult tehtud muudatusi. Vaidlustaja esitas vaidlustuse seetõttu, et Hankija ei täitnud VAKO otsust ja vaidlusalune kvalifitseerimistingimus on vaatamata Hankija poolt tehtud muudatusele endiselt vastuolus riigihangete läbipaistvuse ning kontrollitavuse põhimõttega. 3. Pärast muudatuse tegemist kvalifitseerimise tingimustesse, on need endiselt ebaselged. Hankija vastustest ei ole võimalik jätkuvalt saada aru, millisel objektiivsel põhjusel ei nõustu Hankija tegema muudatust kvalifitseerimise tingimustesse ja määrama korrashoiutööde (hooldetöid) mahtu ruutmeetritest, vaid eelistab arusaamatut ja läbipaistmatut kvalifitseerimise tingimust selgele ja konkreetsele mahtu määratlevale sõnastusele. Pärast VAKO 14.11.2025 otsust on Hankija jõudnud kohmaka juriidilise konstruktsioonini, mille kohaselt on muudetud kvalifitseerimise tingimuste selgitust, milles kirjeldatakse, kuidas Hankija hakkab ruutmeetrites esitatud mahtu, mida Hankija ei avalda, kontrollima selleks, et jõuda mahuni kilomeetrites. Lisaks põhjendab Hankija, et lähtus oma muudatuse tegemisel VAKO otsusest. 4.Vaidlustaja leiab, et Hankija on arusaamatul viisil tõlgendanud VAKO otsust. Vaidlustaja nõustub VAKO 14.11.2025 otsuses märgituga, et VAKO ei saa Hankijale ette kirjutada kvalifitseerimise tingimuste muudatuse sõnastust, vaid selle peab Hankija ise koostama. Eeltoodust tulenevalt leiab Vaidlustaja, et Hankija ei ole täitnud sisuliselt VAKO 14.11.2025 otsust viia kvalifitseerimise tingimus riigihangete seadusega vastavusse. Vaidlustaja on arvamusel, et kvalifitseerimise tingimuse õiguspärasuse tagamiseks tuleks Hankijal määrata kvalifitseerimistingimustesse selge ja kõigile arusaadav numbriline maht ruutmeetrites. 5. Lisaks kordab Hankija oma vastuses, et nõustub korrashoiutööde (hooldetööde) referentslepingute esitamisega, mille mahud on ruutmeetrites, kuid ei ole nõus lisama numbrilist mahtu ruutmeetrites. Vaidlustaja leiab, et Hankija peab sellist seisukohta objektiivselt ja veenvalt põhjendama. Vaidlustaja leiab, et kui Hankija on võimeline määratlema ehitustööde mahud numbriliselt ruutmeetrites, siis peaks see võimalik olema ka korrashoiutööde mahtude puhul. 6. Hankija on märkinud oma vastuses, et kuna Vaidlustaja ei tea oma hooldatava korrashoiupiirkonna kilometraaži, siis tekitab see küsitavust tema kompetentsuse ning pädevuse osas. Vaidlustaja leiab, et Hankija sellekohane väide on kummastav, sest Hankija teab, et sarnastel hangetel on teised hankijad määranud mahud ruutmeetrites ja teenusepakkujad täidavadki suuremahulisi hankelepinguid just selle mõõtühiku alusel. Seega ei ole teenuse osutamiseks Vaidlustajale vajalik teada korrashoiutööde mahtu kilomeetrites selleks, et olla pädev kõnealuse teenuse osutamisel nagu seda ei ole vaja ka ehitustööde lepinguid omavatel potentsiaalsetel pakkujatel vaidlusaluses hankes. Seega on Vaidlustaja seisukohal, et Hankijal tuleks esitada korrashoiutööde mahud ruutmeetrites, mitte selgitada, kuidas ta ruutmeetrites esitatud, kuid selgelt määramata mahtu, hakkab kontrollima. 7. Vaidlustaja on seisukohal, et ilmselgelt ei sõltu pakkujate kogemus ja pädevus sellest, millises mõõtühikus nad töökogemust omavad. Oluline on, et pakkujatele, kes omavad vastavat kogemust ja osutavad vastavat teenust, ei saaks olla hankes osalemise takistuseks pelgalt mõõtühik, mille mahtu Hankija ei ole arusaamatul põhjusel nõus määrama numbriliselt ja mida ei ole võimalik ka matemaatiliselt tuletada. Juba esimeses vaidlustuses selgitas Vaidlustaja just Hankijale seda, et ruutmeetreid ei ole võimalik teisendada kilomeetriteks. Seega ei ole Vaidlustaja taotlus olnud ka esimeses vaidluses see, et Hankija määraks mingi valemi, kuidas ruutmeetreid teisendada kilomeetriteks, sest seda ei ole võimalik teha. Vaidlustaja taotlus on olnud ja on ka praegu see, et Hankija määraks korrashoiutööde mahud ruutmeetrites, mis tähendab, et need mahud peaksid olema ka numbriliselt määratud. Seega on Hankija sellekohane selgitus, et ta ei saa sellist valemit kehtestada, asjakohatu. 8. Hankija leiab oma vastuses, et tal ei ole kohustust kehtestada kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele meelepäraseid hanketingimusi ning võimalikud pakkujad ei saa hankedokumentide vaidlustamisega kaubelda endale sobilikke või soodsamaid kvalifitseerimistingimusi. Vaidlustaja ei nõustu sellise Hankija väitega. Vaidlustaja selgitab, et ta ei kauple endale soodsamaid kvalifitseerimistingimusi, vaid taotleb vaidlustusega õiguspäraseid riigihangete seadusele vastavaid tingimusi, mis oleksid ühemõtteliselt arusaadava, selged ja kontrollitavad. 9. Hankija märgib oma vastuses numbrilise mahu ruutmeetrites määramata jätmise põhjusena muuhulgas seda, et sama kvalifitseerimise tingimust (mahu määramine ainult kilomeetrites) on Hankija kasutanud kõikides varasemates enda poolt korraldatud hangetes. Vaidlustaja leiab, et tegemist ei ole tõsiselt võetava põhjendusega, sest miks peaks Hankija teostama sarnaseid riigihankeid nt viis aastat ühesuguste tingimuste alusel. Igale Hankijale võiks olla iseenesestmõistetav, et teenuste tingimused ja teenuste osutajad on ajas muutuvad, seega peaksid Hankijad hanketingimusi aeg-ajalt korrigeerima ning kaasajastama. 10. Hankija on viidanud, et mahtu on võimalik tuvastada avaliku registri kaudu. Vaidlustaja väidab, et sellest registrist ei ole võimalik saada kõiki vajalikke teede mahtusid (kõiki teelõike ei ole võimalik sealt mõõta, mis peaks hooldustööde hulka arvestama), vähemalt mitte isikul, kes igapäevaselt sellist registrit ei kasuta, s.h Vaidlustajal. Seega on Hankija andnud kvalifitseerimistingimuste selgituses kirjelduse, millisest registrist Hankija hakkab mõõtma mahtu kilomeetrites, mida Vaidlustajal on raske kontrollida, mis omakorda võib tekitada uusi vaidlustusi teelõikude mõõtmise osas. Seetõttu on Vaidlustaja seisukohal, et hooldustööde mahu ruutmeetrites määramata jätmise korral, ei ole see üheselt kontrollitav. Erinevad mõõtjad võivad jõuda lihtsalt erinevate mõõtmise tulemusteni. 11. Vaidlustaja ei nõustu ka Hankija selgitusega selle kohta, et teabenõude korras tellijalt päringu tegemine hooldustööde mahu kilomeetrites esitamiseks oleks Vaidlustajale või tellijale vähem koormav kui lihtsalt kinnituskirja küsimine. Pigem vastupidi, tellija jaoks tähendaks see veelgi suuremat koormust, sest teabenõudele peaks vastama 5 tööpäeva jooksul. Lisaks tuleb märkida, et avaliku teabe seaduse kohaselt võib teabevaldaja teabenõude täitmisest ka keelduda juhul, kui teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või näiteks teabenõude täitmiseks tuleb teavet täiendavalt analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave dokumenteerida. Vaidlustaja selgitas juba varasemalt, et selline mahu tõendamine on Vaidlustaja ja ka tellija jaoks ebaproportsionaalselt koormav. Samuti leiab Vaidlustaja, et üks haldusorgan ei tohiks seada kaudselt teisele haldusorganile ebamõistlikke kohustusi läbi riigihangete tingimuste. Kvalifitseerimise tingimustes seatud kohustus on ebamõistlik ja ebaproportsionaalne juba seetõttu, et pakkujatel ei ole võimalik sundida tellijaid selliseid mõõtmisi tegema. Mõistlik, läbipaistev ja kontrollitav on hankijal määrata kvalifitseerimise tingimuses maht lisaks kilomeetritele ka ruutmeetrites nagu seda on tehtud ehitustööde referentslepingute puhul. 12.Vaidlustaja on arvamusel, et Hankija ei või kvalifitseerimise tingimuste kehtestamisel käituda meelevaldselt. Hankija peab oma vajadusi, eesmärke ja kehtestatud kriteeriumeid määrama selgesõnaliselt ning üheselt mõistetavana ning suutma neid põhjendada. Hankija peab suutma enda poolt kehtestatud tingimusi põhjendada ja seda mitte varasemale praktikale tuginedes, vaid antud juhul vaidlusaluse riigihanke sisust lähtudes. Samuti ei ole kvalifitseerimise konkreetsed nõuded sätestatud riigihangete seaduses, vaid iga hankija peab need ise enda poolt korraldatavale riigihankele seadma lähtudes seejuures RHS § 98 lg 1 ja RHS § 3. Kvalifitseerimise tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. 13. Vaidlustaja leiab, et selline referentslepingute numbrilise mahu varjamine ruutmeetrites ja ainult korrashoiutööde referentslepinguid omavatele pakkujatele on lubamatu, sest see on vastuolus RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja võrdse kohtlemise põhimõttega. RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõte nõuab, et kõik hankemenetluse tingimused oleksid sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, võimaldamaks kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel mõista nende täpset ulatust ja nendest ühtemoodi aru saada (vt Euroopa Kohtu otsus asjas C-387/14: Esa¬projekt, p 36). Seega on lubamatu kehtestada kvalifitseerimise tingimusi või anda selgitusi nende tingimuste kohta, mis on arusaamatud ja nende alusel ei ole pakkujal võimalik aru saada kvalifitseerimise tingimusest ega tõendada nende alusel oma kvalifikatsiooni ega ole ka hankijal endal võimalik kvalifikatsiooni kontrollida läbipaistvalt ja arusaadavalt. 14. Läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttest tulenevalt peab pakkumuse esitamise hetkeks olema pakkujatele arusaadav, kas neil on üldse võimalik ja mõistlik pakkumust esitada omades teatud kujul referentse (antud juhul korrashoiutööde mahtu ruutmeetrites) ja kui suures mahus need peaksid olema. Lugupidamisega Kristel Rätsep Volitatud esindaja /allkirjastatud digitaalselt/