ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 18.12.2025
Kehtib kuni: 18.12.2030
Alus: AvTS § 35 lg 2 p 3
Teabevaldaja: Transpordiamet
Riigihangete vaidlustuskomisjon
[email protected]
Tartu mnt 85
10115, Tallinn Meie 31.12.2025 nr 1.3-5/25/17944-11
Vaidlustaja: Tallinna Kommunaalteenused OÜ
Registrikood 17221952
Pirita tee 102, 12011 Tallinn
Volitatud esindaja: Kristel Rätsep
e-post:
[email protected]
Hankija: Transpordiamet
Registrikood: 70001490
Valge 4, 11314 Tallinn
e-post:
[email protected]
Volitatud esindaja: Gertrud Suve
hankeekspert
e-post:
[email protected]
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Hankija täiendavad selgitused vaidlustusele riigihangetes „Lääne hooldepiirkonna
riigiteede korrashoid aastatel 2026-2031“ (viitenumber 299671) (vaidlustusasi nr 291-
25/299671), „Ida-Viru hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2026-
2031“ (viitenumber 299463) (vaidlustusasi nr 292-25/299463) ja „Hiiu hooldepiirkonna
riigiteede korrashoid aastatel 2026-2031“ (viitenumber 299851) (vaidlustusasi nr 293-
25/299851).
1. Faktilised asjaolud
1.1. Hankija viib läbi avatud hankemenetlusega riigihankeid „Lääne hooldepiirkonna riigiteede
korrashoid aastatel 2026-2031“ (viitenumber 299671), „Ida-Viru hooldepiirkonna riigiteede
korrashoid aastatel 2026-2031“ (viitenumber 299463) ja „Hiiu hooldepiirkonna riigiteede
korrashoid aastatel 2026-2031“ (viitenumber 299851) (hange või hanked). Hanked on
avaldatud riigihangete registris (RHR) 12.09.2025.
1.2. Tallinna Kommunaalteenused OÜ (vaidlustaja) esitas 20.10.2025 riigihangete
vaidlustuskomisjonile (VAKO) kolm vaidlustust riigihanke alusdokumentidele (RHAD).
VAKO liitis RHS § 190 lg 10 alusel vaidlustusasjad 233-25/299851, 234-25/299463 ja 235-
25/299671 ühte menetlusse, vaidlustusasjaks numbriga 233-25/299851, 299463, 299671
(esimene vaidlustus).
1.3. VAKO 14.11.2025 otsusega rahuldati kaebaja esimene vaidlustus osaliselt ning kohustati
Transpordiametit viima hangetes esitatud kvalifitseerimise tingimus kooskõlla õigusaktides
ettenähtud nõuetega. Vastavalt RHS § 200 lg-le 4 jõustus otsus selles osas 25.11.2025.
1.4. Samas otsuses jäeti vaidlustus osaliselt rahuldamata. Selles osas on vaidlustaja esitanud
halduskohtule kaebuse ning haldusasjas nr 3-25-4335 on hetkel menetlus pooleli.
1.5. 12.12.2025 edastas VAKO hankijale sama vaidlustaja poolt esitatud uue (käesoleva)
vaidlustuse ning palus hankijal kolme tööpäeva jooksul, s.t hiljemalt 17.12.2025, esitada
VAKOle kirjalik vastus vaidlustuse kohta ja vaidlustuse lahendamiseks vajalikud
dokumendid.
1.6. VAKO 18.12.2025 teate kohaselt on vaidlustajal võimalik täiendavaid seisukohti esitada
kuni 23.11.2025 ning nendele on hankijal aega vastata kuni 31.12.2025. Vaidlustaja esitas
22.12.2025. a. täiendavad seisukohad.
1.7. 18.12.2025 esitas vaidlustaja taotluse riigihangete menetluse peatamiseks. 19.12.2025 andis
hankija teada, et taotluse rahuldamine ei ole hankija hinnangul põhjendatud, kuivõrd hankija
on riigihangete pakkumuste esitamise tähtaegasid pikendanud kuni 27.01.2026. VAKO
30.12.2025 otsusega jäeti peatamise taotlus rahuldamata.
2. Hankija vastus vaidlustaja täiendavatele seisukohtadele
2.1. Hankija jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Vastuseks vaidlustaja täiendavatele
seisukohtadele rõhutab hankija veelkord, et kvalifitseerimistingimuste sõnastamisel on
hankija lähtunud hanke esemest. Lisaks lükkab hankija ümber vaidlustaja valeväited ehk
esitab täiendava kinnituse selle kohta, et hankes ei ole nõutud sellise teabe esitamist, mida
pakkujatel (või tellijatel) juba olemas ei ole.
2 (5)
2.2. Nii esimeses kui käesolevas vaidlustuses ei ole vaidlustaja väitnud, st puudub vaidlus selles,
et hangetes sätestatud kvalifitseerimistingimused ei ole seatud meelevaldselt ning need on
sobivad ja proportsionaalsed hankelepingu esemega võrreldes. Objektiivne põhjus mitte
määrata hooldetööde mahtu vaidlustaja soovitud viisil on, et hanke esemeks on hooldetööde
teostamine avalikult kasutatavatel teedel, mille mahtu lepingus arvestatakse vaid
kilomeetrites. Lisaks on hankija selgitanud, et olenemata muudest tunnustest on kõikidel
teedel kindel kilometraaž, seega puudub ka igasugune reaalne põhjus ja vajadus määrata
hooldetööde mahtu ruutmeetrites, sest see ei oleks hanke esemega ega kehtestatud
kvalifitseerimistingimusega võrreldes sobiv ega proportsionaalne.
2.3. Asjakohatud on vaidlustaja viited sellele, et ehitustööde referentslepingute puhul on lubatud
esitada ruutmeetripõhise mahuarvestusega referentslepinguid ja seetõttu peaks hankija ka
hooldetööde referentsidele sarnase mahu välja mõtlema. Tulenevalt oma kutsealasest
professionaalsusest peaks vaidlustaja olema kursis, et erinevate tööliikide puhul ongi
kasutusel erinevad tööde mahtu iseloomustavad ühikud. Nii näiteks on vaidlusalustes
hangetega hangitavates lepingutes erinevate tööliikide mahuarvestused vastavalt:
asfaltbetoon- või muu teekatte paigaldus- ja remonttööd ruutmeetripõhised, hooldetööd
kilomeetripõhised, kraavide kaevamistööd kuupmeetripõhised, teetööliste ja mehhanismide
kasutamise tööd tunnipõhised, nähtavuskoridoride niitmistööd hektaripõhised, puude
hoolduslõikus tükipõhine, teraskonstruktsioonid tonnipõhised ning sarruse katmine
roostekaitsega jooksva meetri põhine jne. Hankija on seega kvalifitseerimistingimustes
numbrilised mahud määranud selliselt, et need oleksid hanke esemega ja hangitava lepingu
täitmise mahtudega üheselt võrreldavad. See tähendab, et hooldetööd on nii lepingus kui ka
hankes kilomeetripõhise arvestusega ning ehitustööd on nii lepingus kui ka hankes
ruutmeetripõhise arvestusega. Kui kvalifitseerimistingimusena oleks näiteks sätestatud
kaitsealuste puude hoolduslõikuse kogemuse nõue, oleks mahuühik märgitud tükkides jne.
2.4. Hankija täpsustas 04.12.2025 hanke kvalifitseerimistingimust tulenevalt VAKO 14.11.2025
otsusest ning vaidlustaja väitest, mille kohaselt jäi talle arusaamatuks, kas tal on võimalik
esitada lepinguid, milles hooldetööde mahuarvestus on ruutmeetripõhine. See küsimus on
üheselt lahendatud, sest hankija on sõnaselgelt öelnud, et selliste lepingutega on võimalik
hankes kvalifitseeruda (juhul kui see vastab üheagselt kõikidele kvalifitseerimistingimuses
sätestatud tunnustele). Vaidlustaja väide, et kvalifitseerimistingimus on tema jaoks endiselt
ebaselge, on paljasõnaline. Kui vaidlustajal on soov hankes edukaks osutuda, peab ta endale
igal juhul selgeks tegema, kas ta on võimeline täitma kõiki tulevase hankelepingu tingimusi.
Muuhulgas tähendab see, et tulevane teehooldaja peab teede hooldamise arvestust pidama
kilomeetripõhiselt. Kui vaidlustaja ei ole võimeline aru saama, et kõikidel teedel on kindel
kilometraaž, tekitab see jätkuvalt küsitavusi tema kompetentsuse osas vaidlusaluste
riigihangete valdkonnas.
2.5. Sisutühjad on ka vaidlustaja väited, et ruutmeetrites väljendatud maht oleks kõigile üheselt
arusaadav ja selge või et hankija varjab sellist numbrilist mahtu. Hankija on korduvalt nii
esimeses kui käesolevas vaidlustuses rõhutanud, et vaidlustaja soovitud ruutmeetripõhise
mahu esitamiseks peaks hankija välja mõtlema meetodi, kuidas kilomeetreid ruutmeetriteks
teisendada selliselt, et saadav tulemus oleks proportsionaalne ja võrreldav hankeesemega.
Hankijal ei ole olemas sellist selget ning kõigile arusaadavat ja vastuvõetavat meetodit või
valemit. Hankija hinnangul ei ole see ka vajalik, sest üheselt arusaadav, selge ja kontrollitav
3 (5)
kilometraaž on olemas ka nendel teedel, mille hooldetööde arvestust peetakse
ruutmeetripõhiselt.
2.6. Ka vaidlustaja ise on oma täiendava seisukoha p-des 7 ja 12 jõudnud hankija seisukohti
kinnitavatele järeldusele, et pakkujate kogemus ja pädevus ei sõltu sellest, millises
mõõtühikus nad töökogemust omavad ning hankes kehtestatud tingimused peavad olema
sätestatud lähtuvalt hanke esemest. Just seetõttu ongi hankija sätestanud kõikidele
hooldetööde referentslepinguid omavatele ettevõtetele ühetaolise ja selge
kvalifitseerimistingimuse, mille puhul ei ole oluline mitte see, milliseid mahuühikuid on
varasemalt täidetud lepingus kasutatud vaid nende lepingute sisu. See tähendab, et pakkuja
peab varasemalt olema täitnud lepingu, milles on teostatud korrashoiutöid avalikult
kasutatavatel teedel, mille maht ehk kilometraaž on vähemalt pool hankeesemega võrreldava
hooldepiirkonna mahust. Seejuures ei ole oluline, milline oli hooldepiirkonna pindala, sest
hanke esemeks on hooldetööde teostamine kilomeetripõhiselt.
2.7. Kõik vaidlustaja väited, mis viitavad, et tal puudub teadmine tema poolt hooldatava
korrashoiupiirkonna kilometraaži kohta, ning et selliseid andmeid ei ole tal võimalik saada
ka tellijalt, kinnitavad kas tema valdkondlikku ebakompetentsust või viitavad sellele, et
vaidlustaja on esitanud pahatahtlikult valeväiteid. Vaidlustaja esitas VAKO-le 18.12.2025
selgituskirja ettevõtte omandamise kohta, mille põhjal hankija tuvastas RHR-ist1, et
vaidlustaja plaanib oma pikaajalist kogemust korrashoiuvaldkonnas tõendada Tallinna linna
tänavate hooldamisega omandatud kogemuse põhjal. Hankija tuvastas2, et Tallinna linnal on
olemas teave kõikide linnale kuuluvate teede kilometraaži kohta ning see on avalikult
kättesaadav. Seega on äärmiselt kummastavad vaidlustaja viited, et tellijal puudub teave
teede kilometraaži kohta või et tellija keeldub vaidlustajale seda teavet esitamast. Eriti
kummastavad on vaidlustaja väited selle kohta, et teede kilometraaži teada saamine on nii
vaidlustajale kui tellijale ebaproportsionaalselt koormav või ajamahukas või et vaidlustaja
peaks kvalifitseerimistingimustele vastavuse tõendamiseks sundima tellijat eraldi mõõtmisi
tegema. Hankija tugines kvalifitseerimistingimuse sõnastamisel (ja täpsustamisel) eelkõige
sellele, et kohalikud omavalitsused täidavad tee omanikuna oma kohustusi teeregistrile
andmete esitamisel ja seega on hankijal võimalik vajadusel 3 teede kilometraaži teeregistrist
kontrollida.
2.8. Tallinna Linnavolikogu 06.03.2025 otsusega nr 14 on kinnitatud uuendatud Tallinna
kohalike teede nimekiri. Otsuse eelnõu kohaselt on täiendatud kohalike teede nimekiri vaja
kinnitada selleks, et anda teeregistrile Tallinna kohalike teede kohta aktuaalsed andmed.
Eelnõu kohaselt on Tallinna kohalike teede nimekirjas 1509 nimelist tänavat, mille
kogupikkus on 914 km ning kvartalisiseste teede kogupikkus on 132 km. Otsuse lisana on
kinnitatud ka Exceli fail, milles on loetletud kõik Tallinna linnale kuuluvad avalikult
kasutatavad teed, koos viitega tee numbrile riiklikus teeregistris ning tulbas C on esitatud
1
Borka Varahaldus OÜ (14371473) on sõlminud Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametiga (75014913) kaks
Tallinna linna teede hooldelepingut (viitenr 255286, 255267), mis mõlemad on sõlmitud väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluse tulemusena. Nende hangete dokumendid ei ole hankijale kättesaadavad, seega
puudub hankijal teadmine, millistele tunnustele need lepingud vastavad.
2
Hankijal võttis sellise teabe välja otsimine aega umbes ühe minuti. Sisestades Google otsingumootoris otsingufraasi
„Tallinna linna teede nimekiri“ oli Tallinna kohalike teede nimekiri kolmas otsingutulemus.
3
Vajadus esineb eelkõige siis, kui pakkuja (või tellija) keeldub esitamast tõendeid hooldatud piirkonna teede
kogupikkuse kohta kilomeetrites.
4 (5)
vastava tee pikkus meetrites. Seega selleks, et vaidlustaja saaks teada tema poolt
hooldatavate avalikult kasutatavate teede kilometraaži ning kui tellja keeldub talle neid
andmeid esitamast, on tal võimalik nimetatud Exceli tabelis filtreerida välja kõik tema
hooldepiirkonda kuuluvad teed. Hankija ei ole teadlik, kas või mis põhjustel on vaidlustaja
referentslepingu tellija keeldunud talle vastavat infot esitamast. Küll aga on üheselt selge, et
selline teave eksisteerib, see on avalikult kättesaadav ning see on vajadusel kontrollitav
riikliku teeregistri andmete põhjal. Seega on asjakohatud vaidlustaja väited, et nii temal kui
tööde tellijal puudub teave tema poolt hooldatavate teede kilometraaži kohta. Eelnev
kinnitab ka hankija esialgses vastuses esitatud seisukohta, et käesoleva vaidlustuse eesmärk
on saavutada kas vaidlustajale sobivad hanketingimused või pakkumuste esitamise tähtaja
edasilükkamine. Võttes arvesse, et Tallinna linna teede hooldus on jaotatud mitmete
hooldepiirkondade vahel ning vaadates kogu Tallinna linna teede kogupikkust, on
tõenäoline, et ühe piirkonna kogukilometraaž ei pruugi olla piisav, et vaidlustajal oleks
võimalik iseseisvalt kvalifitseerimistingimusele vastavust tõendada.
2.9. Eeltoodule tuginedes kinnitab hankija, et on täitnud VAKO 14.11.2025 otsuse sisuliselt ning
riigihanke kvalifitseerimistingimused vastavad hankelepingu eseme olemusele, kogusele ja
otstarbele ning on nendega proportsionaalsed, ühemõtteliselt arusaadavad, selged ja
kontrollitavad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Gertrud Suve
hankeekspert
õigusosakonna hankeüksus
5 (5)