Eesti digiühiskonna arengukava 2035 eelnõu

/*ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud kehtiv kuni Alus: Teabevaldaja: Rahandusministeerium*/ /* /*Teie /*nr 1-16/9866-1, Justiits- ja Digiministeerium 09.12.2025*/ JDM/25-1360/-1K*/ [email protected]*/ Meie 30.12.2025 nr 1.1-11/5309-2 Eesti digiühiskonna arengukava 2035 eelnõu Rahandusministeerium kooskõlastab „Digiühiskonna arengukava aastani 2035“ eelnõu järgmiste märkustega: 1. Eesmärgid, mõõdikud ja tulemuste jälgitavus Arengukavas puuduvad selged mõõdikud, mis võimaldaksid hinnata ligikaudu 1,3 miljardi euro suuruse investeeringu (arengukava maksumus) mõjusust ja tulemuslikkust. Mõõdikud puuduvad kesksete tegevussuundade, näiteks „Andmepõhine ühiskond ja tehisaru“ ja digivaldkonna rohepöörde, edenemise hindamiseks. Ilma mõõdikuteta ei ole võimalik teha tõenduspõhiseid eelarveotsuseid ega hinnata kuluefektiivsust. 2. Arengukava rahastamine Arengukavas puudub ülevaade tegevuste maksumustest (v.a Justiits- ja Digiministeerium). Lisaks on ministeeriumitele pandud kohustus planeerida oma eelarvest mitmeid tegevusi (nt. üleriigiliste kriitiliste teenuste pilves käideldavaks muutmine; küberjuhtimiskeskuse funktsionaalsuse üleriigiline konsolideerimine; tehisaru laialdane kasutuselevõtt avalikus sektoris; suveräänse tehisarutaristu ja -võime loomine; andmejälgija kasutusele võtmine jne), milleks rahalised vahendid puuduvad. Ilma valitsemisalade kuluprognoosideta ei ole võimalik hinnata arengukava kogumaksumust ja investeeringute ning tegevuskulude jaotust. Arengukavas puudub ülevaade oodatavast kokkuhoiust (nt. teenuste konsolideerimine, dubleerimise vähendamine), mis raskendab kuluefektiivsuse hindamist. 3. Ministeeriumite ja valitsemisalade infosüsteemide toetamine Arengukavas puudub selge raamistik ministeeriumite ja valitsemisalade infosüsteemide arendamise toetamiseks. Ilma selge toetusskeemita ei ole valitsemisaladel võimalik täita arengukavas seatud ootusi, näiteks tehisaru kasutuselevõtt või teenuste konsolideerimine. 4. IKT kulud Arengukava rõhutab kulutõhusust ja ressursside koondamist, kuid puudub terviklik raamistik Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 IKT kulude ühtseks käsitlemiseks riigiüleselt. Soovitame lisada konkreetse tegevusena ühtse IKT kulude metoodika väljatöötamise ja rakendamise kõigis valitsemisalades. 5. Valdkondlik digipööre Arengukavas kasutatakse mõistet digipööre üldises tähenduses, kuid puudub terviklik juhtimis- ja rahastusraamistik ning selge seos DÜAK 2030 alusel kujunenud struktuuritoetuste loogikaga. 6. Tehisaru ja andmed Arengukava lisas on toodud, et igas avaliku sektori organisatsioonis koostatakse tehisaru rakendamise plaan. Palume täpsustada, kas plaani koostamine on Justiits- ja Digiministeeriumi ülesanne ja kuidas see erineb pikaajalise andme- ja tehisaru strateegia koostamisest? 7. Arengukava elluviimine ja vastavus kehtivalt regulatsioonile Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019.a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord” § 7 lõikele 1 viiakse programmiga ellu valdkonna arengukava alaeesmärki. Arengukavas on toodud: „Arengukava viiakse ellu digiühiskonna programmi kaudu. See programm määratleb konkreetsed aastased eesmärgid, tegevused, vastutajad, eelarved ja mõõdikud, järgides riigieelarve seadust.“ Arengukavas on sätestatud kolm alaeesmärki, millest tulenevalt peaks koostama ka kolm programmi. Palume selgitada, millistel kaalutlustel minnakse nimetatud määrusega vastuollu ning arengukava ei plaanita hakata ellu viima kolme programmiga? Lisaks juhime tähelepanu, et programmides pannakse paika 4-aastased eesmärgid, tegevused, vastutajad, eelarved ja mõõdikud, mitte aastased. Arengukava eelnõu ja selle lisa ei ole täielikult kooskõlas ning eelnõu ei toeta kõiki lisas loetletud tegevusi. Kohati on arengukavasse toodud liigne detailsus, mis ei ole arengukava tasemel põhjendatud. Nt „kehtestame arendusprojektide määruse, mis tagab üleriigiliselt IKT ressursside mõistlikuma ristkasutuse ning vähendab dubleerimist“. Arengukavas on läbivalt viidatud mahukatele visioonidokumentidele „Andmete ja tehisintellekti valge raamat“ ja „Personaalse riigi valges raamat“, kuid puudub konkreetne ja selge seos nende põhimõtetega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Merle Küngas 5885 1446 [email protected] 2