Pöördumine

Riikliku statistikaprogrammi väliste tööde korraldus Statistikaametis Audit nr A0 2 /20 2 5 / SA Lõpparuanne 18 .12 . 20 2 5 SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u SISUKORD PAGEREF _Toc210893994 \h 2 A -OSA ………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………….3 1. Auditi iseloomustus .. PAGEREF _Toc210893995 \h 3 2. Tähelepanekute olulisuse määramine PAGEREF _Toc210893996 \h 3 3. Lühiülevaade PAGEREF _Toc210893997 \h 4 B -OSA PAGEREF _Toc210893998 \h 9 TÄHELEPANEKUD PAGEREF _Toc210893999 \h 9 Oluline tähelepanek 1.1 – Tasuliste teenuste hinnakirja kehtestamise alus ei ole õiguslikult korrektne PAGEREF _Toc210894000 \h 9 Oluline tähelepanek 1.2 – Tellimustööde tunnihinna arvestamise mudel ei ole vastavuses praktikaga PAGEREF _Toc210894001 \h 10 A-OSA Auditi iseloomustus Auditi läbiviimise alus Rahandusministeeriumi siseauditi osakonna ( edaspidi SAO) 202 5 . a tööplaan (kinnitatud rahandusministri 07.03.2025 käskkirjaga nr 14 ). Auditi eesmärk Anda hinn ang Statistikaameti riikliku statistikaprogrammi väliste tööde korraldusele, sh toimemudelile . Auditi läbiviija(d) Auditi viis läbi SAO sise audiitor Külli Tisler (auditi juht) . Auditi eest vastutav isik on SAO juhataja Gert Schultz. Auditi toimingute läbiviimise aeg Audit viidi läbi ajavahemikul 0 7 . 0 4 .20 2 5 kuni 18 .12. 2025 . a. Auditi ulatus Auditi käigus hinnati riikliku statistikaprogrammi väliste tööde korralduse vastavust õigusaktidega kehtestatud nõuetele . Hinnati Statistikaameti tegevuste vastavust sisemiste tegevusnormidega . Auditi raames ei hinnat ud tehtud tellimustööde sisu ega kvaliteeti , tellimustööde teostamiseks sõlmitud lepingute õigsust , konfidentsiaalsete andmete teaduslik e l , sh poliitikakujundamise eesmärgil kasutami s e teenust (ei tehtud teenuse osutamise vastavuskontrolli k eh tiva korraga) . Läbiviidud auditi toimingud Auditi eesmärgi saavutamiseks viis id audiitor id läbi järgmised toimingud: hin nati valdkonna õigusakte , Euroopa Statistika tegevusjuhist , Statistikaameti regulatsioone s.h sisemisi tegevusnorme ning nende omavahelist vastavust ; hinnati tellimustööde tasu määramise aluseid ja korda; viidi läbi 2024. aastal tehtud viie (5) tellimustöö täitmise vastavus kontroll kehtiva töökorraldusega ; hinnati protsessikirjeldustes kirjeldatud ja töölepingutes/ ametijuhendites sätestatud tööülesannete kaetust; Intervjueeriti (k.a kirjalikult) SA vastutavaid töötajaid eesmärgiga selgitada, täiendada või kinnitada auditi käigus saadud informatsiooni. hin nati kahju de tek kimise riski ning sisekontrolli ja teenistusliku järelevalve piisavust riski maandamisel Auditeerimise standardid Rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse (IIA) standardid Tähelepanekute olulisuse määramine Tähelepaneku olulisus Risk Riski maandamine Oluline on kõrge ilmnemise tõenäosusega või võib omada negatiivset mõju organisatsiooni tegevusele ja/või eelarvele, kui sellele ei pöörata piisavalt tähelepanu ja/või sarnased eksimused hakkavad korduma järgneva 6 kuu kuni 1 aasta jooksul Väheoluline realiseerumine on vähetõenäoline protsessi tõhustamine; kvaliteedi parandamine Positiivne tähelepanek positiivne hinnang ja tunnustus valdkonna korraldusele; tõhusale tegevusele; toob välja parima praktika Hinnangu andmisel on lähtutud 4-astmelisest skaalast, mis põhineb rahvusvahelise ühingu IIA ( Institute of Internal Auditors ) tegevussuunisel „Siseaudiitori arvamuse koostamine ja avaldamine“. Arvamuse andmise alusena kasutatud hindamiskriteeriumid on RM juhtkond heaks kiitnud: Hinnang Sisekontrolli - meetmed Riskid Jääkriski tase Juhtkonna tegevus mõjus on adekvaatsed, sobivad ja mõjusad on juhitud madal puudub oluline vajadus, kuid parendused võivad olla võimalikud parendamist vajav tuvastatud ükskikud kontrollinõrkused on juhitud madal kuni keskmine mõningane vajadus tegutsemiseks oluliselt parandamist vajav tuvastatud mitmed kontrollinõrkused ei ole juhitud keskmine kuni kõrge vajadus oluliseks ja erandjuhul kiireloomuliseks tegutsemiseks mitterahuldav ei ole adekvaatsed, sobivad ja mõjusad ei ole juhitud kõrge vajadus oluliseks ja üldjuhul kiireloomuliseks tegutsemiseks L ühiülevaade Statistikaamet (edaspidi SA ) on Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis teeb riiklikku statistikat riikliku statistika seaduse (edaspidi RStS ) alusel ja ulatuses ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 toodud põhimõtetest (artikkel 6) ja kvaliteedinõuetest (artikkel 12) lähtudes. SA rakendab statistikatöös Euroopa statistika tegevusjuhis t (artikkel 11) , millega võetakse usalduse tagamise kohustus nii Eesti riikliku statistika kui Euroopa statistika vastu . SA kui riiklik statistikaasutus teeb ja koostab Euroopa statistikat koostöös Euroopa Liidu statistikaametiga Eurosta t . Riiklikku statistikat tehakse riikliku statistika programmi raames või programmivälise statistikatööna. RStS § 4 lõike 3 kohaselt on programmiväline statistikatöö füüsiliste ja juriidiliste isikute, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning rahvusvaheliste ja eksterritoriaalsete organisatsioonide tellimisel ja rahastamisel väljaspool riikliku statistika programmi tehtav statistikatöö. RStS lubab SA -l osutada tasulis i teenuse id. Klientide tellimusel teeb SA programmiväliseid statis tika töid , mis võivad olla rahastatud riigieelarvest, tellimustööna või toetusest /grandist . Iga rahastusliik toob kaasa spetsiifilised nõuded tulude ja kulude arvestusele, aruandlusele ja kontrollile. Tellimustööga on võimalik saada detailsemat teavet , mis on avaldatud pressiteadetes, statistikaväljaannetes või statistika andmebaasis , ning nõuab andmete lisatöötlemist või -analüüsi. Detailsemat statistikat saab tellida kõigi statistikavaldkondade kohta. Tellimustööde täitmine on põhiülesandena eksperimentaalstatistika tiimi ja täiendava ülesandena statistika levi osakonna s.h klienditoe tiimi vastutusalas. Tellimustööde tegemisel võivad sõltuvalt tellimustöö sisust osaleda ka teised osakonnad / tiimid, eelistatult vaba tööjõu ressurssi olemasolul. Tellimustöö teenus on tasuline. Tellimustöö hind sõltub tööle kulunud ajast ja töö keerukuse st . P rogrammiväli s e statis tikatöö korraldus on reguleeritud RStS-ga , S A põhimääru sega, peadirektori käskkirjaga kehtestatud kordade ning asutusesiseste protsessikirjelduste ja juhenditega. Asutuse ve ebile hel on tarbijatele kättesaadav aks tehtud riikliku ja Euroopa statistika tegemise põhimõtted s.h konfidentsiaalsuspoliitika , riikliku statistika levitamise põhimõtted, kvaliteedipoliitika ning tellimustöö ülevaade . KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi eesmärgiks o li anda hinnang S A riikliku statistikaprogrammi väliste tööde korraldusele, sh toimemudelile ( teostamine, rahastamine, hinnastamine) . Hinnangu andmisel tuginesid RM SAO audiitorid toimingute käigus kogutud tõendusmaterjalidele, intervjuudele s.h kirjalik ele ja auditi tulemusena tehtud tähelepanekutele. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud/mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. Programmivälise stati s tikatöö õ iguslik keskkond Programmiväli s e statistikatöö tegemi st reguleerib RStS ja alates 01.aprillist 2019. aastast on seadusega sätestatud lisatingimused , mida statistikaasutus peab programmiväliste tööde tegemisel täitma ja järgima. Audiitorite hinnangul täidab ja järgib SA kehtestatud nõudeid. Programmiväline töö ei sega riikliku statistika programmi koostamist ega täitmist . S A teeb programmiväliseid töid ainult siis , kui leidub vaba tööjõu ressurssi või on võimalik värvata täiendavat tööjõudu (nt. küsitlejaid töövõtulepinguga). Keerulisemad ja ajamahukamad tellimustö ö d teeb eksperimentaalstatistika tiim, kes ei täida riikliku statistika programmi. Programmivälistele töödele on määratud teostajad ja vastutajad, kes on teadlikud oma kohustustest ja tellimustööle esitatud nõuetest. Programmivälise töö tegemisest teavitab SA nii rahandusministeeriumi kui statistikanõukogu aastaaruannetega . Igast iseseisvast tellimustööst rahandusministeeriumi ei teavitata ja see ei ole ka mõistlik . Töösse võetakse tellimustööd, mis ei ole vastuolus Euroopa statistika tegevusjuhisega või ei kahjusta muul viisil SA mainet. SA järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 223/2009 toodud põhimõtteid (ametialane sõltumatus, erapooletus, objektiivsus, usaldusväärsus, statistiline konfidentsiaalsus, tasuvus) ja kvaliteedikriteeriume (aja- ja asjakohasus, täpsus, õigeaegsus, kättesaadavus, selgus, võrreldavus, sidusus). Kvaliteedikriteeriumite jälgimine on sisuosakondade (tellimustöid tegevad osakonnad/tiimid) vastutusalas. Kvaliteedi kindlustamiseks on rollid jaotatud ja kirjeldatud protsessikirjeldustes ning statistikatöid tegevate struktuuriüksuste põhimäärustes. SA kvaliteedipoliitikast on tarbijaid nõuetekohaselt veebilehel teavitatud. Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel ja säilitamisel lähtutakse RStS §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest. Programmivälise statistikatöö tulem tehakse tarbijatele kättesaadavaks esimesel võimalusel. Statistika levitamise etapi eest tervikuna ning selle alametappide eest vastutab statistika levi osakond (edaspidi SLO ) . Statistikaameti käsutuses olevate konfidentsiaalsete andmete levitamist teaduslikel eesmärkidel kasutamiseks reguleerib SA peadirektori 16.02.2021 käskkirjaga nr 1.1-1/008 kehtestatud "Konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord" , mille täitmist kontrollib SLO. Programmivälise statistikatöö tegemine on kooskõlas Euroopa statistika tegevusjuhise 15. põhimõttega , mis võimaldab statistikaasutusel teha statistikatarbijate tellimusel analüüse ja tulemused avalikustatakse. RStS - ga on tarbijale tagatud võimalus saada ja kasutada professionaalsel tasemel ja teaduslike meetoditega tehtud kvaliteetset statistikat Statistikaametilt ka väljaspool riikliku statistika programmi. Programmiväliste tellimustööde teostamine Klientidele/tarbijatele on SA väliveebis statistika tööde ga kaasnevad nõuded ja tegevused piisava täpsusega kirjeldatud . Tellimustöö st , selle sisust, maksumusest ja tellimuse esitamisest annab t ellijale detailsema ülevaate väli s veebi rubriik „Tellimustöö“ . Töötajatele on töö sisemi seks administreerimi seks koostatud detailsed protsessikirjeldused , mille täitmine on kohustuslik . Protsessikirjeldused on koondatud Protsesside käsiraamat us se , j uurdepääs siseveebi s olevale teabele on reguleeritud, dokumentide versioonid ja muudatused on jälgitavad . Iseseisvad protsessikirjeldused ei ole peadirektori poolt kinnitatud . Siiski on pärast nende ülevaatamis t ja muutmis t plaanis liikuda protsessikirjelduste kinnitamise suunal , et rõhutada nende dokumentide olulisust ja anda volitus nende kohustuslikule järgimi sele . Tellimustööde täitmist ja haldust reguleerib protsessikirjeldus „Tellimustööde täitmine“ , mille kohaselt jagunevad t ellimustööd tunnitasu alusel tehtavad tellimustööd (ühekordsed, väiksemahulised, üldjuhul ühe /kahe tiimi poolt teostatavad tööd , lepingut ei sõlmita ) ; lepingulised tellimustööd ( suuremahulised, erinevate osakondade panust ja põhjalikumat eelarvestamist nõudvad tellimused , mille täitmi seks sõlmitakse leping ) . Protsessi omanik on SLO klienditoe tiim , kuid protsess ise jaguneb mitme vastutaja vahel ( SLO, eksperimentaalstatistika tiim, teised osa konnad ja tiimid , kes ülesandeid täidavad ja protsessis osalevad ) . Üld - vastutaja ks on direktori asetäitja andmehalduse ja andmeteaduse alal. Protsessid on esitatud n ii voodiagrammi na kui kirjeldusena , need on arusaadavad ja lihtsasti jä l gitavad. Rollijaotused on esitatud ja töö on etapiviisiliselt koordineeritud ja korraldatud. Tellimustöö l epinguga on reguleeritud teenuse hind ja tähtaeg, poolte õigused , kohustused ja vastutus , konfidentsiaalsus jms. Samuti sätestatakse lepinguga kasutustingimused juhtudel, kui tellimustöö käigus saadud andmed võiksid osutuda edaspidi SA -s taaskasutavateks . SA tagab tellimustöö planeerimise faasis ja vajaduspõhiselt töö teostamise erinevates etappides asjakohase teabe saamise ja täpsustamise, et tellimustööde täitmine vastaks riikliku statistika põhimõtetele ja kvaliteedikriteeriumitele. Tellimustööde täitmine on etapiviisiliselt jälgitav projektijuhtimise tarkvararakenduses Jira (projekt SA Tellimustööd). Asutusesiseselt hinnatakse teenust , kogutakse tagasisidet t ööde teostajatelt, tellijatelt ja partneritelt , et teha teadlikke otsuseid teenuse täiustamiseks ja kulude vähendamiseks. Tellimustöid tehakse nii palju kui programmivälise töö tegemise ks tingimused võimaldavad, tagades seejuures teenuse järjepidev a ja kvaliteet s e osutami s e . Kui SA arengukava 2018—2022 fookuses oli tellimustöödest tulu teenimine, siis 2023—2030 arengukava s on fookuses riikliku eksperimentaalstatistika ning tellimustööde tegemisel kliendikeskne ja teenuspõhine juhtimine ning arendus, kvaliteedi ja operatiivsuse parandamine, õiguskeskkonna korrastamine, tootmistehnoloogia täielik uuendamine ning halduskoormuse vähendamine. Programmivälistest statistikatöödest laekuv tulu on vähenemistrendis, kuid nõudlus tellimustöödega tehtava statistika järele on jätkuvalt olemas. Teg u on asutuse jaoks olulise sissetulekuga – riigieelarvelise baasrahastuse kõrval moodustavad muud rahastamisallikad, nagu tellimustööd, Eurostat grandid ja muud toetused 25-30% kogueelarves t. Programmiväliste tellimustööde rahastamine ja finantskorraldus Sõltuvalt töö iseloomust ja tellijast /rahastajast võivad p rogrammivälised tellimustööd olla rahastatud • riigieelarvest (eelarvesisene ümberkanne) ; • gran t ist/toetusest (EL eelarvepõhine tegevustoetus) ; • tellimustööna, mille kohta esitatakse müügi arve (lepingulised tellimustööd ja tellimustööd tunnihinna alusel ). Programmiväliste tööde rahastamine on kooskõlas kehtiva seadusandlusega . Kui statistikatöö rahastatakse Euroopa Liidu toetuse st , kehtivad kulude hüvitamisel ja hinna määramisel tavapärasest teistsugused reeglid (nt ühikuhin na kehtestamine ) , mida järgitakse ja täidetakse. Asutusesiseselt on vormistatud ülevaatlik, täpsete taotlemise ja haldamise juhistega protsessi kirjeldus „ Gran t ide dokumentatsioon “ . Finantskorraldust üldise malt reguleerib SA peadirektori 11.08.2021 käskkirjaga nr 1.1-1/039 kinnitatud „ S tatistikaameti raamatupidamise sise -eeskiri “ ja täpsemalt asutusesisene protsessikirjeldus „ Finantsjuhtimine “ . P rotsessi omanikuks on finantsjuht , kelle sisuli sed kontroll i- ja vastutus e r ollid on hoitud tasakaalus. S A -s on loodud teenuspõhist juhtimist toetav kulumudel, mille alusel planeeritakse eelarvet ja kalkulatsioone tellimustöödeks. Statistikaalaste tellimustööde tegemise t eenuse (alamteenused on tellimustööd ja grandid) maksumuse arvestus ja maksumuse kujunemine vastab teenusepõhise kuluarvestuse reeglitele. F inantsjuhi kinnitusel nähakse ette parendusmeetmeid tulude eelarvestamise protsessi tõhustamiseks, et ennetada ja vältida tellimustööde tegemise ga kaasnevat ülekulu, mis tuleb vajadusel katta asutuse baaseelarvest. Programmiväliste tellimustööde hinnastami ne j a tasud e kehtestamine T asuliste tellimustööde tegemiseks on õiguslik alus seadusega sätestatud . Tasude võtmiseks kehtestab SA peadirektor käskkirjaga tellimustööde hinnad kalendriaasta kohta . Hinnakirja kehtestab peadirektor SA põhimääruse § 8 punkt 3 alusel , kuid a udiitorite hinnangul ei anna punkt 3 iseseisvalt piisavat alust tasuliste teenuste hinnakirja kehtestamiseks. Samuti puudub kehtivas põhimääruses säte, mis viitaks otseselt tasuliste teenuste osutamisele (kaudselt on seda võimalik seostada SA ülesannetega ). Tellimustööde hinnastamis e põhimõtted ja rakendamise mudel on kirjeldatud , kuid peadirek t ori poolt kinnita mata . Audiitorid leiavad, et valit s usasutuse poolt tasuliste teenuste osutamine , tasuliste teenuste eest võetavate tasude ja tasuliste teenuste korra kehtestamine vajab põhimäärusega täpsemat reguleerimist ( vt. tähelepanek nr.1.1 B-osas ). Statistikaalaste tellimustööde tegemise t eenuse raames pakub SA klientidele mitmesuguseid teenuseid . Tellimustööde hinnastamise põhimõtted ja metoodika /mudel on välja töötatud ja teenust müüakse mõistliku, põhjendatud hinnaga. Tellimustööde hind sõltub tööle kulunud ajast (minimaalne arvestuse aeg on 0,5 t) ja töö keerukus e hinnagrup i le vastavast tunnihinnast . Tellimustööde tunnihinna arvestamise m etoodika /mudel (esitatud protsessikirjelduses “Finantsjuhtimine“) on eksitav hinnagruppide ja tunnihinna otsekulude saamise osas. Mudeli kohaselt on kasutusel nel i (4) hinnagrup pi , aga praktikas rakendatakse kolme hinnagrup pi . Audiitorite hinnangul tuleb tellimustööde tunnihinna arvestamise mudel ajakohastada , et see oleks kooskõlas praktikaga ( vt. tähelepanek nr .1.2 B-osas ) . Programmiväl i se statistikatöö ga kaa sneda võiv kahju Audiitorid analüüsisid k ahju käsitlemist kolmest erinevast aspektist: Riikliku statistika väljundi / tulemi /näitaja põhine lähenemine; Statistikatöö tegemise protsessi põhine lähenemine; Lepingulise kahju ettenähtavus e aspekt . Riikliku statistika tulemi /näitaja põhine lähenemine Programmivälise statistikatöö raames tehakse andmete statistilise töötlemise tulemusena riiklikku statistikat ( RStS § 1 lg 1 ). Statistikaametis koostatud riiklik statistika on informatiivne ega oma iseseisvat õiguslikku tähendust, mis tooks kaasa õiguslikke tagajärgi. Statistika võib muutuda uute andmete, metoodika või tehniliste paranduste tõttu ning sellised muudatused ei kujuta endast rikkumist. Statistikaamet ei vastuta kahju eest, mis võib tuleneda statistika muutumisest ( vt disclaimer sõlmitud lepingus) või selle alusel tehtud otsustest (statistika kasutaja vastutus) . Kuna statistika ei saa olemuslikult tekitada kahju , siis ei too see kaasa ka kahju hüvitamis e riski . Audiitorid rõhutavad, et selge kommunikatsioon muudatuste kohta ja nõutaval viisil muudatuste vormistamine kindlustavad andme kasutajate ja avalikkuse silmis SA usalduse . Statistikatöö tegemise protsessi põhine lähenemine Tehtav statistikatöö ( RStS § 4 lg 2) peab vastama valdkonda reguleerivale seadusele, riikliku statistika tegemise põhimõtetele ja kvaliteedikriteeriumitele ( RStS § 7 lg 1 ). Seaduse nõuete rikkumisega kaasneb karistus ja vastutus väärtegude eest. EL seadusandlusega juhitakse tähelepanu liikmesriikide ja komisjoni poolt rakendatavatele meetmetele, et vältida statistika konfidentsiaalsuse rikkumisi ja karistada selliste rikkumiste eest. Siseriiklikult on reguleeritud RStS nõuete rikkumi sega kaasneva d karistus ed ( RStS § 40 lg 1 ja lg 2) ja menetlus ( RStS § 41 lg 2). Lähtuvalt RStS § 40 -s toodud karistatava teo sättest, on oluline vältida : kogutud andmete ebaseaduslik k u levitamist , andmeesitaja tuvastamise võimaldamist, andmete kasutamist muul kui statistilisel eesmärgil. Statistikatööst ja andmeallikast olenemata tehakse statistikat ühtsete standardite alusel. Statistikamet is on tulenevalt statistika tegemise aluseks olevast GSBPM ( Generic Statistical Business Process Model ) mudel i st ja rahvusvahelise tasandi kokkulepet e st ( Euroopa statistika tegevusjuhis est ) kehtestatud poliitikad, protsessid ja muud tegevusjuhised , mis annavad suuniseid, kuidas riske maandada . SA järgib oma tegevuses Euroopa Statistika tegevusjuhise 5. põhimõtet Statistiline konfidentsiaalsus ja andmekaitse ja on konfidentsiaalsuspoliitika avalikkusele teatavaks teinud veebilehel. Tööks konfidentsiaalsete andmetega ja konfidentsiaalsuse tagamiseks allkirjastavad kõik töötajad, sh praktikandid, ametisse nimetamisel konfidentsiaalsuskohustuse kokkuleppe, kus SA teavitab töötajaid RStS-ga sätestatud nõuete rikkumisega kaasnevatest tagajärgedest. SA-s on koostatud konfidentsiaalsuse kontrolli protsessikirjeldus, mille eesmärgiks on vähendada ohtu statistilise üksuse tuvastamiseks andmetabelite kaudu ; s amuti on kirjeldatud suuniseid hindamaks riske seoses riikliku statistika levitamisega (nt. väikeste sageduste avaldamise riskid) jms. Kvaliteedipoliitikast tulenevalt k oostatakse riikliku statistika töödele kvaliteediraporteid , hinnatakse suuremahulisi tellimustöid, kaardistatakse tähelepanekud, et negatiivse mõjuga asjaolusid tulevikus ennetada j a vältida . L aienda des hindamisi ka väikesemahulistele tellimustöödele, saa ks parendustegevust audiitorite hinnangul veelgi tõhustada. Statistikaametis toimitakse statistikatöö sh programmivälise tellimustöö tegemisel tekkinud vigade tuvastamisel ja avastatud rikkumiste korral juhtumipõhiselt ( ad hoc ). SA andmetel on tellimustöödes esinenud üksikuid vigu, sellisel juhul on vea põhjus välja selgitatud ning vastavalt sellele lahendused välja töötatud. Kui kliendil ei ole SA poolt tehtuga midagi teha , ei küsita selle eest ka tasu. Vajadusel analüüsitakse tekkinud olukordi juhtkonna koosolekutel. Lepingulise kahju ettenähtavus e aspekt S A on programmiväliste statistikatööde sh tellimustööde tegemisel kahjude ettenähtavuse põhimõttega arvestanud . EL gran t i- ja toetuslepingu tega nähakse ette kohustusliku elemendina kokkulepitud artikli nõuete mittetäitmise tagajärjed . Suuremahuliste tellimis tööde puhul sõlmitakse leping, kus olenevalt töö iseloomust on kirjas kas discla i mer (nn kahjunõuet välistav säte) või/ja ka võlaõigusseadusest tulenevad üldised punktid, mis käsitlevad vaidluste lahendamist, tõrgetest teavitamist, kulude hüvitamist jms. Audiitorite hinnangul oleks lepingutega ( ennekõike SA lepingupõh ja täiustamisega ) võimalik enam ette näha RStS nõuete mittetäitmisest tuleneva id võimaliku kahju tekitamise aspekte : nt keeld levitada ekslikult saadud info ja kohustus sellest SA -d teavitada vms , sõltumata sellest, et juristid kooskõlastavad ja vaatavad sõlmitavad lepingud eelnevalt üle. Audiitorid soovitavad võimalike süütegude ennetamisele ja vältimisele läheneda süstemaatiliselt käimasoleva riskijuhtimise süsteemi ülesehitamisel. Auditi tulemusena jõudsid audiitorid järeldusele, et programmiväliste statistikatööde korraldus vasta b olulises osas õigusaktidest jm regulatsioonidest tulenevatele nõuetele . SA on kohaldanud Euroopa ja Eesti statistikale kohase töökorralduse, määratlenud ülesanded ja tingimused nõuetekohaseks programmiväliste statistikatööde tegemiseks , k uid mõningad parandused on siiski vajalikud . A uditi käigus tehti järgmi sed oluli sed tähelepanek ud : Oluline tähelepanek nr 1.1 – Tasuliste teenuste hinna kirja kehtestami s e alus ei ole õiguslikult korrekt ne Oluline tähelepanek nr 1.2 - Tellimustööde tunnihinna arvutus mudel ei ole vastavuses praktikaga Auditi töörühm tänab SA töötajaid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest auditi läbiviimisel. B -OSA TÄHELEPANEKUD 1. Programmiväliste tellimustööde tasud e kehtestamine ja hinnastamine Audiitorite hinnangul on Statistikaametilt programmiväliste statistikatööde tellimine ja rahastamine seadusega kooskõlas , kuid tasuliste teenuste osutamine ja tasuliste teenuste eest võetavate tasude kehtestami ne vajab õigusliku korrektsuse ning läbipaistvuse tagamiseks põhimäärusega täpsemat reguleerimist ning teenuse hinnastamise mudel/ põhimõtted vajavad korrigeerimist . (Hinnang – parendamist vajav). O luline tähelepanek 1.1 – Tasuliste teenuste hinnakirja kehtestami s e alus ei ole õiguslikult korrektne RStS § 4 lg 3 annab Statistikaametile õiguse teha programmiväliselt tasulisi statistikatöid. Tasude kehtestamine põhineb seadusega antud volitusel , mis lubab valitusasutusel teenust tasulisena osutada . See on piisav üldise volitusena, kuid rakendamiseks on vaja täpsemat reguleerimist. Rahandusministri määrusega kehtestatud asutuse põhimäärus ega peaks tasuliste teenuste osutami ne ja tasude võtmi ne olema reguleeri tud . SA peadirektor on tellimustööde hinnad kehtestanud rahandusministri 27.08.2013 määrusega nr 32 kehtestatud Statistikaameti põhimääruse § 8 punkt 3 alusel, mis audiitorite hinnangul ei anna iseseisvat õiguslikku alust tasulis t e teenus t e hindade kehtestamiseks. Kõik punktis 3 loetletud dokumendid ( ameti töökorralduse reeglid, asjaajamiskorra ja muud ameti töökorraldust reguleerivad juhendid ning korrad, osakondade põhimäärused, ametnike ja töötajate ametijuhendid ) reguleerivad sisemist administreerimist , mitte tarbijatele pakutavate teenuste tingimuste või hindade määramis t . Kuna asutuse põhimäärus ei kajasta tasuliste teenuste osutamis t ja iseseisv at , peadirektori poolt kinnitatud , tasuliste teenuste kor da ei ole kehtestatud , vajab valitusasutuse poolt põhitegevusena osutatav tasuline teenus põhimäärus e muutmis ega täpsemat reguleerimist. Risk: Kui tasuliste teenuste osutamine ja tasude võtmine ei ole õiguslikult korrektselt reguleeritud s.t puudub korrektne õiguslik alus tasuliste teenuste hinnakirja kehtestamiseks, esineb oht, et asutus ei suuda vajadusel avalikkusele ja/või riigikontrollile põhjendada teenuste maksumust ega tasude määramise läbipaistvust ja korrektsust. Soovitus: Soovitav oleks koostada tasuliste teenuste kord / tervikvaade / protsess , mis sisaldaks teenuste kirjeldusi, hinnastamise aluse i d ja põhimõtte i d, arveldamise ja raamatupidamis e kor d a . Õiguslikult korrektne oleks tasuliste teenuste osutamine ja tasude võtmine reguleerida asutuse põhimääruses iseseisva sättega, et oleks selge seos seadusandliku volituse ja täidesaatva tasandi rakenduse vahel. Auditeeritava kommentaar: T asuliste teenuste osutamise, sh tasude võtmise õiguslikku regulatsiooni võib käsitleda erineval moel. A udiitorid on lähtunud tõlgendusest, et hinnakiri on väljapoole suunatud dokument, mis on nö tellijale kohustuslik. Samas on Statistikaamet lähtunud hinnakirjast, kui asutuse sisse suunatud dokumendist ehk see on abiks tellimustööde hinnapakkumiste tegemisel töötajatele ning kliendile annab läbipaistvuse selguse, et millel hinnapakkumised põhinevad. Oluline on ka rõhutada, et tellimustööd ei ole sarnane teiste avaliku sektoris osutavate tasuliste teenustega - antud juhul toimuvad hinnapakkumise järgselt ka kliendiga läbirääkimised tingimuste jm osas ehk rakendub võlaõiguslik suhe, kus klient räägib läbi töö mahud, konkreetsed tegevused, kuid klient võib lõpuks vastava töö tellida ka mõnelt muult ettevõttelt (erasektorist), kes samuti statistikat teevad. Kuid vaatamata sellele oleme peadirektori 30.10.2026 käskkirjas nr 1-1/042 „2026. aasta programmiväliste statistikatööde hinnastamine“ toonud välja täiendavaid aluseid riiklikus statistika seadusest ning 06.11.2026 esitati Rahandusministeeriumile Statistikaameti põhimääruse projekt, kus samuti antud teemat adresseeritakse. Eesmärk on jõustada uus põhimäärus 01.01.2026. Tasuliste teenuste tervikvaate / protsessi koostamine on 2025.a asutuse tööplaanis, kuid hetkel seisab seoses Andmekaitse Inspektsiooni tõlgenduste pideva muutumise tõttu. Andmekaitse Inspektsiooni nõuded tellimustöödes isikuandmete töötlemise osas on väga olulised antud korra kontekstis, kuna mõjutavad oluliselt protsessi. Auditeerija kommentaar: Auditeerija on tutvunud SA peadirektori 30.10.2026 käskkirjaga nr 1-1/042 „2026. aasta programmiväliste statistikatööde hinnastamine“ ja SA uue põhimääruse eelnõuga (esitatud rahandusministrile 05.11.2025 SA dokumendiga nr 1-10/0346) ning kiidavad heaks muudatused ja täiendused, mis on sisse viidud tasuliste teenuste osutamise ja tasude võtmise reguleerimiseks. Oluline tähelepanek 1. 2 – Tellimustööde tunnihinna arvutusmudel ei ole vastavuses praktikaga Tellimustöö hinnasta takse tunnihinna alusel. Tunnihinna arvestamise põhimõtted / arvutus mudel on esitatud protsessikirjeldus e s „Finantsjuhtimine“ , punktis 1.2.1 „ Eelarvestamine “ , alapunktis „ SA tulude eelarvestamise protsess “ . Mudeli kohaselt on hinnastamisel kasutusel neli (4) hinnagruppi – spetsialist, keskastme spetsialist, tippspetsialist ja ekspert . H innagrupp = töö keerukuse aste ning t unnihind = otsekulu + üldkulu , kus: Otsekulu = Andmeanalüüs ja –seire tööpere Fontese 2020 aasta palgauuringu AT palgamediaan "Kogu Eesti" / 168h + 1,338 tööjõumaksud ; Üldkulu = SA kuluarvestuse alusel leitud üldkulude osatähtsus otsekuludest . Audiitorite hinnangul esineb lahknevus juhendis toodud arvutusmudeli kirjelduse ja praktikas kasutusel oleva arvutusmudeli vahel. Juhendis toodud arvutusmudel ei ole ajakohane ja täpne järgmistes punktides : kasutatakse aegunud ( 2020 . a ) palgauuringu andmeid; tööjõumaks ude arvestus on matemaatiliselt vale: valemis l iidetakse 1,338 tööjõumaksud , tuleb aga korruta d a 1,338 . Praktikas kasutatakse tegelikult kolme hinnagruppi ning iga hinnagrupi tunnihind on arvutatud a jakohaste andmete ga ja matemaatiliselt korrektselt . Tellimustööde eest esitatakse arve d tööle kulunud aja ja aastaks kehtestatud tunnihinna alusel . Risk: P raktika ja juhendis toodud arvutus mudelis kirjeldatu vastuolude tõttu ei ole hinnastamine avalikkusele läbipaistev ja rakendamisel võib tekkida lahknevusi, kui praktika ja mudel omavahel kokku ei lähe. Soovitus: Soovitame a jakohastada t ellimustööde tunnihinna arvestamise põhimõtted ja viia arvutusmudel kooskõlla tegeliku praktikaga (kasutatavad andmed, hinnagrupid, arvutusloogika) . Kirjeldada see ametlikult kehtivas dokumendis, nt uues tasuliste teenuste korras, mille kinnitab peadirektor (vt tähelepanek 1.1). Auditeeritava kommentaar: Oleme nõus, et kehtivas protsessikirjelduses esitatud arvutusmudel ei kajasta täiel määral tänast praktikat. Näiteks on hinnagruppide arv hinnakirjas ja protsessikirjelduses erinev – protsessikirjelduses on neli hinnagruppi, kuid praktikas kasutatakse kolme. Tunnistame, et valemis esinenud tööjõumaksude liitmise asemel oleks pidanud kasutama korrutamist, ning see vajab parandamist. Samuti eemaldame palgauuringu aastaarvu, sest praktikas kasutame alati kõige viimseid palgauuringu andmeid. Nagu te ka viitate, siis praktikas on tellimustööde tunnihinnad arvutatud ajakohaste andmete alusel ning matemaatiliselt korrektselt. Kõik vajalikud parandused protsessikirjelduse „Finantsjuhtimine“, punktis 1.2.1 „Eelarvestamine“, alapunktis „SA tulude eelarvestamise protsess “ on enne auditi lõpparuande esitamis t tehtud (tõendusmaterjal esitatud). Kinnitame lõpp aruande 1 1 l eheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: (allkirjastatud digitaalselt) ( allkirjastatud digitaalselt) Gert Schultz Külli Tisler Siseauditi osakonna juhataja Siseauditi osakonna sise audiitor Urmet Lee Meie 30.12.2025 nr 1.3-3.1/5595 [email protected] Lõpparuande edastamine Austatud härra Lee Edastame Teile auditi „Riikliku statistikaprogrammi väliste tööde korraldus Statistikaametis“ lõpparuande nr A02/2025/SA. Auditi eesmärk oli anda hinnang Statistikaameti riikliku statistikaprogrammi väliste tööde korraldusele, sh toimemudelile. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Gert Schultz siseauditi osakonna juhataja Lisa: Lõpparuanne Teadmiseks: Pr Ilona Reiljan, Statistikaamet ([email protected]) Pr Ave Sepik, Statistikaamet ([email protected]) Pr Merike Saks, Rahandusministeerium ([email protected]) Külli Tisler 5388 4677 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272