Jürgen Ligi
Rahandusministeerium
[email protected]
Teie: 02.12.2025 nr 1.1-10.1/3030-11
Meie: 22.12.2025 nr 49
Krediidiasutuste seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise
(Basel III regulatsioon) seaduse eelnõu
Lugupeetud Jürgen Ligi
Täname võimaluse eest avaldada arvamust krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu (Basel III regulatsioon) teise kooskõlastusringi raames.
Finantsinspektsiooni ettekirjutuste täitmise kontrollimisega seonduv ei ole üheselt
mõistetav. Palume selgitada, kas Finantsinspektsiooni ettekirjutuste täitmise
valideerimine siseauditi poolt ei ole edaspidi enam reguleeritud seaduse tasandil.
Nimelt, täna kehtiva KAS § 59 lg 4 kohaselt jälgib siseaudit Finantsinspektsiooni
ettekirjutuse täitmist. Eelnõus on seda muudetud ning § 591 lg 3 punkti 1 kohaselt hakkab
vastavuskontroll kontrollima regulaarselt panga tegevuse vastavust Finantsinspektsiooni
ettekirjutustele.
Rahandusministeeriumi selgituste kohaselt on tegemist igapäevase tegevusega
vastavuse hindamise näol, mitte ettekirjutuse täitmise valideerimisega.
Turuosaliste jaoks on oluline ühemõtteliselt aru saada, milline on rollide jaotus seaduse
muutmise järel, et üheselt määratleda sisekontrolli funktsioonidele esitatavad nõuded.
Ilmselgelt mõjutab see vähemalt kahe sisekontrolli süsteemi funktsiooni igapäevast
töökorraldust, sh nõutavaid ressursse, kuid võimalik, et ka kompetentse.
Eelnõu seletuskirja Lisa 3 (märkuste tabel) Pangaliidu tagasiside juures esitatud
Rahandusministeeriumi seisukohtades esineb vastuolu, mida palume täpsustada.
Seoses KAS § 60 lg-ga 31 on selgitatud, et selle sätte mõttega on kooskõlas tõlgendus,
mille kohaselt võivad sisekontrolli funktsioonide juhid olla krediidiasutuse juhatuse
liikmeteks (Pangaliidu märkus jrk nr-ga 21 ja selle vastus). Samas on aga leitud, et õige
on tõlgendus, et „sõltumatus“ sätte sõnastuses tähendab, et juhatuse liige ei või täita
sisekontrolli funktsiooni juhi ülesandeid (Pangaliidu märkus jrk nr-ga 24 ja selle vastus).
Maakri 30, Tallinn 10145
T +372 611 6567
[email protected] pangaliit.ee
Eeltoodud vastuolust tulenevalt palume seletuskirjas välja tuua tõlgendus, mille kohaselt
ECB suunistest1 tulenevalt võib krediidiasutuse juhatuse liikmeks olla sisekontrolli
funktsiooni (eelkõige vastavuskontrolli ja riskijuhtimise) juht tingimusel, et
sisekontrollifunktsiooni täitjal on õigus otse pöörduda nõukogu poole ning piiranguid täita
juhatuse liikme rolli ei ole.
Juhime tähelepanu, et krediidiasutuste seaduses audiitortegevuse seaduses atesteeritud
siseaudiitorile sätestatud nõuetele, kuigi eelnõuga 766SE tunnistatakse kehtetuks
atesteeritud siseaudiitori ning siseauditi mõisted. Basel III eelnõus pole seda küsimust
adresseeritud ega sellele muudatusele lahendust leitud.
Loodame, et Rahandusministeeriumil on võimalik meie ettepanekutega arvestada ning
meie poolt tõstatatud küsimuste osas selgitusi anda.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Talihärm
Tegevjuht
1
Vt EBA Guidelines on internal governance (EBA/GL/2021/05), p 26: A member of the
management body may be responsible for an internal control function as referred to in
Title V, Section 19.1, provided that the member does not have other mandates that
would compromise the member’s internal control activities and the independence of
the internal control function. – Arvutivõrgus kättesaadav:
https://www.eba.europa.eu/sites/default/files/document_library/Publications/Guideline
s/2021/1016721/Final%20report%20on%20Guidelines%20on%20internal%20governance%
20under%20CRD.pdf.