Kiri

Vastuvõtmise kuupäev : 25/07/2025  EUROOPA LIIDU KOHUS 23/07/25 Kantselei Välisministeerium Islandi väljak 1 15049 Tallinn EESTI/ESTONIA 1338714.6 SV Eelotsuse asi C-395/25 Orkla Care (Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Svea hovrätt, Mark- och miljööverdomstolen - Rootsi) Eelotsusetaotluse kättetoimetamine Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja. Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel, liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest, kusjuures seda tähtaega ei pikendata. Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja jooksul. Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul. Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile: Faks : (352) 433766 Euroopa Liidu Kohus E-mail : [email protected] Kantselei Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu L - 2925 LUXEMBOURG  -2- Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis „Euroopa Kohus – Menetlus“, ning esitatud kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte viidata oma seisukohtades või märkustes isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele. Sellised andmed tuleb ka kustutada esitatud seisukohtade ja märkuste metaandmetest. Anne Lamote Ametnik Vastuvõtmise kuupäev : 25/07/2025  Tõlge C-395/25 – 1 Kohtuasi C-395/25 Eelotsusetaotlus Saabumise kuupäev: 13. juuni 2025 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Svea hovrätt, Mark- och miljööverdomstolen (Svea apellatsioonikohus, maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohus, Rootsi) Eelotsusetaotluse kuupäev: 11. juuni 2025 Kaebaja: Orkla Care AB Vastustaja: Kemikalieinspektionen […] EELOTSUSETAOTLUS Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Svea hovrätt, Mark- och miljööverdomstolen (Svea apellatsioonikohus, maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohus) […] Stockholm […] ET  EELOTSUSETAOTLUS 11.6.2025 – KOHTUASI C-395/25 Põhikohtuasja pooled Kaebaja: Orkla Care AB […] Solna […] Vastustaja: Kemikalieinspektionen (kemikaalide inspektsioon) ____ Sissejuhatus 1 Ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitlevad sätted sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (edaspidi „CLP-määrus“). CLP-määrus on vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 288 teisele lõigule Rootsis vahetult kohaldatav. 2 Kemikaalide inspektsioon (riigi haldusasutus) on CLP-määruse artikli 43 kohaselt täitevasutus, kes vastutab CLP-määruses sätestatud kohustuste täitmise tagamise eest. Nii on sätestatud määruse (2008:245) keemiatoodete ja biotehnoloogiliste organismide kohta (Förordningen (2008:245) om kemiska produkter och biotekniska organismer) artikli 32 lõikes 5. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrust (EL) 2019/1020 turujärelevalve ja toodete vastavuse kohta ning millega muudetakse direktiivi 2004/42/EÜ ja määruseid (EÜ) nr 765/2008 ja (EL) nr 305/2011 (edaspidi „liidu turujärelevalve määrus“) kohaldatakse toodete suhtes, mis on hõlmatud liidu turujärelevalve määruse I lisas loetletud liidu ühtlustamise õigusaktidega, mille hulgas on ka CLP-määrus. 4 Keskkonnajärelevalve määruse (2011:13) (Miljötillsynsförordningen (2011:13)) 2. peatüki artiklite 19 ja 21 kohaselt on kemikaalide inspektsioon turujärelevalveasutus, kes võtab liidu turujärelevalve määruse artikli 16 kohaselt asjakohaseid meetmeid, kui toode on hõlmatud liidu ühtlustamise õigusaktidega ja kui see ettenähtud otstarbel või põhjendatult eeldatavate tingimuste kohaselt kasutamisel ning õige paigaldamise ja hooldamise korral võib kahjustada kasutajate tervist või ohutust või kui see ei vasta kohaldatavatele liidu ühtlustamise õigusaktide nõuetele. Sellisel juhul nõuab kemikaalide inspektsioon ettevõtjalt viivitamata asjakohaste ja proportsionaalsete parandusmeetmete võtmist, et kemikaalide inspektsiooni määratud aja jooksul nõuetele mittevastavus lõpetada või oht kaotada. Kemikaalide inspektsioonil on keskkonnaseadustiku (1998:808) (Miljöbalken (1998:808)) 26. peatüki artikli 9 alusel õigus teha 2  ORKLA CARE otsuseid liidu turujärelevalve määruse järgimise tagamiseks vajalike korralduste ja keeldude kohta (vt keskkonnaseadustiku 26. peatüki artiklid 30 ja 32). 5 Kemikaalide inspektsioon otsustas täitevasutusena keelata Orkla Care AB-l (edaspidi „Orkla“) viia turule üheksat keemiatoodet (vedelad pesuvahendid) nende praeguse esitusviisi või kujundusega pakendis, nagu on sätestatud kemikaalide inspektsiooni otsuse lisas (vt 1. lisa). 6 Orkla esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse Nacka tingsrätt, Mark- och miljödomstolenile (Nacka esimese astme kohus, maa- ja keskkonnaasjade kohus, Rootsi). Nimetatud kohus muutis kemikaalide inspektsiooni otsust ainult selles osas, et keeld jõustub kolm kuud pärast kohtuotsuse jõustumist. Nimetatud kohus lükkas tagasi Orkla nõude esitada Euroopa Liidu Kohtule (edaspidi „Euroopa Kohus“) eelotsusetaotlus. 7 Orkla on esitanud selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Svea hovrätt, Mark- och miljööverdomstolenile (Svea apellatsioonikohus, maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohus, Rootsi) […]. Maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohtu menetluses on küsimus, kas kõnealuste toodete pakend, mis sisaldab CLP-määruse alusel ohtlikuks klassifitseeritud segusid, vastab CLP-määruse artikli 35 lõikes 2 pakenditele kehtestatud nõuetele. Kui pakendit ei saa pidada nendele nõuetele vastavaks, on küsimus selles, kas on täidetud tingimused selleks, et kemikaalide inspektsioon keelaks Orklal viia turule asjaomaseid tooteid nende praeguse esitusviisi või kujundusega pakendis. Kemikaalide inspektsiooni otsus 8 Olles saanud tarbijatelt vihjeid, et kõnealused tooted on sarnased ja neid võidakse segi ajada toiduainetega, andis kemikaalide inspektsioon Orklale võimaluse kommenteerida saadud teavet ning seda, kuidas tooted vastavad CLP-määruse artikli 35 lõikes 2 sätestatud nõuetele. 9 Orkla väitel on pakendi kujundus kooskõlas CLP-määruse artikli 35 lõikega 2, eelkõige põhjusel, et see ei sisalda puuviljade ega muude toiduainete kujutisi, mida võiks segi ajada toiduainetega, ja kuna Orkla on kohandanud pakendi nii, et see sarnaneks varasema plastpakendiga. Pakend sisaldab tekstiilide kujutisi ning peale materjali ja kuju ei ole kõnealusel pakendil ja toidupakendil mingeid sarnasusi. Toodete kork on kaetud turvakleebisega, mis tuleb enne toote kasutamist korralikult maha rebida. Pakendil on ka märgistus teabega, mis näitab, et selle sisu ei tohi tarbida. Teave on esitatud nii korgil oleva pildi kui ka korgi ümber oleva tekstiga, mis teavitab tarbijat suurtähtedega, et toode ei ole joomiseks mõeldud. Lisaks on need tooted üksnes silmi ärritavad ega ole allaneelamisel ohtlikud, mis tähendab, et nende allaneelamisel ei ole raskete tagajärgede ohtu. Nii toiduainete kui ka keemiatoodete puhul kasutatakse mitut muud pakendiliiki. Plastpakendite järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine kartongi kasuks on vajalik samm kliimapöörde leevendamiseks tehtavates jõupingutustes. Ei ole mõistlik ega 3  EELOTSUSETAOTLUS 11.6.2025 – KOHTUASI C-395/25 ka keskkonnaalaselt põhjendatud, et konkreetne pakend oleks reserveeritud toiduainetele. 10 Kokkuvõttes leidis kemikaalide inspektsioon, et arvestades pakendi esitusviisi, mis on pikliku papp-pakendi kujul, millel on kandiline põhi ja kokkuvolditud ülaosa, mille voldi ühel küljel on keeratav kork, ning arvestades pakendi värvust ja etiketti, millel on märgitud, et tegemist on veganitootega, tähendab nii pakendi kuju kui ka kujundus, et see on tarbijaid eksitav ja seda võib segi ajada toiduainetega. Seepärast leidis kemikaalide inspektsioon, et pakend ei vasta CLP-määruse artikli 35 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Seda arvesse võttes otsustas kemikaalide inspektsioon keelata Orklale kõnealuste toodete turuleviimise 30 päeva pärast seda, kui otsus on äriühingule teatavaks tehtud. Menetlus esimese astme kohtus (maa- ja keskkonnaasjade kohus), Nacka 11 Orkla esitas selle otsuse peale Nacka esimese astme kohtule apellatsioonkaebuse. Kohus otsustas esitatud kujunduse, suuruse ja sulgemismehhanismi ning värvuse ja paigutuse põhjal, et pakendi võib tõenäoliselt segi ajada toidupakenditega, mida kasutatakse näiteks piima, jogurti, mahla ja muude vedeltoiduainete puhul, ning võib seetõttu tõmmata endale laste tähelepanu või äratada neis uudishimu. Seetõttu leiti, et kemikaalide inspektsiooni otsus keelata äriühingul kõnealuste toodete turule laskmine kujutab endast CLP-määruse nõuetekohast kohaldamist ning et see on kooskõlas ka muude liidu õigusaktidega. Lisaks leidis kohus, et keeld on proportsionaalne ega lähe kaugemale sellest, mis on vajalik. Ta muutis kemikaalide inspektsiooni otsust vaid selles osas, et keeld jõustub kolm kuud pärast kohtuotsuse jõustumist. Menetlus Svea apellatsioonikohtus (maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohus) 12 Orkla on esitanud selle kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Svea apellatsioonikohtule (maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohus), nõudes, et see tühistaks kemikaalide inspektsiooni otsuse. Orkla on samuti nõudnud, et maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohus taotleks Euroopa Kohtult eelotsust. Kemikaalide inspektsioon oli vastu maa- ja keskkonnaasjade kohtu otsuse muutmisele. Orkla hagi maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohtus 13 Ei ole selge, kuidas tuleks tõlgendada ja kohaldada mõistet „tarbija“ CLP-määruse artikli 35 lõike 2 kontekstis. Vastuolu selle artikliga peaks siiski esinema ainult juhul, kui piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelikus ja arukas keskmises tarbijas on tekitatud ekslik arvamus, et asjaomane pakend sisaldab vedeltoiduaineid. Niinimetatud keskmine tarbija on võrdlusrühm, mida kasutatakse laialdaselt ELi ja Rootsi õiguses. Seega tuleks selle hindamisel, kas midagi on eksitav, lähtuda keskmisest tarbijast, mitte lastest ega nägemispuudega 4  ORKLA CARE inimestest. Kui nägemispuudega isikuid peetakse tarbija mõiste alla kuuluvaks, tuleb meeles pidada, et praktikas on nägemispuudega inimestel olemas meetodid, mis võimaldavad – kui nad vajaduse korral abi otsivad – pakendi sisu eristada. 14 Selle hindamine, kas pakend on tarbijaid eksitav, peaks põhinema ELi turul ja ELi tarbijatel tervikuna, mitte ainult Rootsi turul ja Rootsi tarbijatel tervikuna. Asjaolu, et kemikaalide inspektsioonil ei ole volitusi teha turujärelevalvet teistes riikides peale Rootsi, ei ole oluline. 15 Käesoleval juhul sisaldab pakend pindaktiivseid aineid, mis võivad põhjustada pöörduvat silmade ärritust, mis liigitatakse 2. ohukategooriasse „Silmade ärritus“. 16 Hinnates, milline on aktsepteeritav eksitamise oht, tuleks artikli 35 lõiget 2 tõlgendada ja kohaldada viisil, mis võtab arvesse ohuallika olemust. Kui oht tervisele on madalamal tasemel, peab eksitamise tõenäosus enne meetmete võtmist olema kõrgemal tasemel ja vastupidi. Kui toode on klassifitseeritud ohukategooriasse „Akuutne suukaudne toksilisus“, on mõistlik kehtestada eksitamise vältimiseks pakendi kujundusele ranged nõuded. Seda ei tohiks kohaldada ohukategooriasse „Silmade ärritus“ klassifitseeritud toodete suhtes. Lisaks tuleb märkida, et iga segiajamise juhtum ei tähenda, et tarbija puutub kokku konkreetse ainega seotud ohuga. Samuti ei saa olla küsimus selles, et keelata tuleb kõik pakendid, mis sisaldavad ohtlikuks klassifitseeritud ainet ja mis on sarnased mis tahes pakendiga, mida Euroopa Liidus kasutatakse toiduainete jaoks. Äriühingu hinnangul on esiteks vajalik, et esineks tegelik segiajamise tõenäosus, ja teiseks, et segiajamine suurendaks oluliselt ohtu, et tarbija puutub kokku kõnealust klassifikatsiooni õigustava ohuga. Käesoleval juhul on asjakohane oht pöörduv silmade ärritus. Kuna pakendil ei ole mingit sarnasust ühegi silma panemiseks mõeldud tootega, ei ole igasugune segiajamine toidukaupadega oluline selles osas, kas tarbijal võib tekkida ajutine silmade ärritus. Lisaks tuleb segiajamise tõenäosuse hindamisel võtta arvesse segiajamise tegelikku esinemist. Käesoleval juhul ei ole mürgistuse ohjamise keskusele teatatud ühestki mürgistusjuhtumist ega väärkasutusest. Kemikaalide inspektsiooni nõuded maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohtus 17 Puudub alus, et CLP-määruse artikli 35 lõike 2 kohane hinnang oleks tehtud nn keskmise tarbija alusel. Kemikaale käsitlevate õigusaktide eesmärk on tagada inimeste tervise kaitse kõrge tase, kaitstes laiemat rühma kui keskmine tarbija. Eritähelepanu tuleks pöörata riskidele sellistele rühmadele nagu lapsed ja nägemispuudega inimesed. Seega oleks CLP-määruse eesmärgiga vastuolus, kui hinnangu andmisel lähtutaks ainult keskmisest tarbijast ja jäetaks välja teatavate rühmade erivajadused. 18 Kemikaalide inspektsioonil on üksnes pädevus teha turujärelevalvet Rootsi turule lastud ja Rootsi tarbijatele kättesaadavate pakendite üle. Seega ei võtnud kemikaalide inspektsioon oma hinnangus arvesse muudes liikmesriikides kui Rootsi turule lastud pakendeid. 5  EELOTSUSETAOTLUS 11.6.2025 – KOHTUASI C-395/25 19 Kuna artikli 35 lõike 2 kohaldamiseks piisab sellest, kui klassifitseerida üldsusele tarnitav aine või segu ohtlikuks, ei ole võimalik arvesse võtta konkreetset ohuklassi, mille alusel peetakse toodet ohtlikuks. Sätte kohaldamisel ei ole võimalik arvesse võtta ka konkreetset riski ega selle suurust seoses aine või seguga. Samuti ei ole võimalik arvesse võtta kahju tekkimise riski ega selle ulatust. Lisaks ei ole mingit alust nõuda, et sätte kohaldamiseks peab eksitamise tõttu tekkinud segiajamine või vahejuhtum olema tegelikult toimunud; piisab sellest, kui pakend „tõenäoliselt eksitab“ või „eksitaks“ tarbijaid. Liidu õigus 20 CLP-määrus sisaldab sätteid ainete ja segude klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise kohta. 21 Määruse eesmärk on tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitse kõrge tase ning ainete, segude ja teatavate toodete vaba liikumine. Seda tuleb teha muu hulgas ainete ja segude klassifitseerimise kriteeriumide ning ohtlike ainete ja segude märgistamise ja pakendamise eeskirjade ühtlustamisega (vt artikli l lõige 1). 22 CLP-määruse I lisa sisaldab ainete ja segude ohuklassidesse klassifitseerimise kriteeriume. „Ohuklass“ on füüsikalise, tervishoiualase või keskkonnaohu laad (vt artikli 2 lõige 1). Iga ohuklass sisaldab ühte või mitut ohukategooriat. „Ohukategooria“ on kriteeriumide jaotus igas ohuklassis ohu raskusastme täpsustamiseks (vt artikli 2 lõige 2). Ohtlikuks peetakse füüsikaliste, tervise- või keskkonnaohtude kriteeriumidele vastavat ainet või segu (vt artikkel 3). 23 Kui aine või segu on klassifitseeritud ohtlikuks, tagavad tarnijad enne aine või segu turuleviimist selle märgistamise ja pakendamise III ja IV jaotise kohaselt (vt artikli 4 lõige 4). 24 IV jaotis sisaldab pakendamist käsitlevaid sätteid. Elanikkonnale tarnitava aine või segu pakendi puhul ei tohi ei tohi artikli 35 lõike 2 kohaselt kasutada sellist kuju ega kujundust, mis võiks tõmmata endale laste tähelepanu või äratada neis aktiivset uudishimu või eksitada tarbijat või mis sarnaneb toiduainete, sööda, ravimite ja kosmeetikavahendite puhul kasutatava esitusviisi või kujundusega, mis eksitaks tarbijat. 25 Aineid ja segusid võib turule viia ainult siis, kui need vastavad CLP-määrusele (vt artikli 4 lõige 10). 26 Käesoleval juhul sisaldab pakend segu, mis vastab CLP-määruse I lisas sätestatud terviseohu kriteeriumidele. Pakendi sisu on klassifitseeritud ohuklassi „Raske silmakahjustus / silmade ärritus“, 2. ohukategooriasse „Silmade ärritus“. Silmade ärritus – täielikult pöörduva koemuutuse ilmnemine silmas pärast silma kokkupuudet aine või seguga. (Vt CLP-määruse 1. lisa punktid 3.3, 3.3.1.1 ja 3.3.2) 6  ORKLA CARE Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) juhenddokumendid ja andmebaas 27 ECHA suunised määruse (EÜ) nr 1272/20081 kohase märgistamise ja pakendamise kohta sisaldavad viiteid konkreetselt kodumajapidamises kasutatavate ühekordses lahustuvas pakendis vedelate pesupesemisvahendite kohta, mis ei ole vaidluse all käesolevas kohtuasjas, mis puudutab kodumajapidamises kasutatavaid kartongpakendis vedelaid pesupesemisvahendeid. Selles kontekstis on siiski märgitud, et CLP-määruse artikli 35 lõike 2 kohaselt vastutab tarnija alati selle eest, et ta võtab kõik vajalikud meetmed tagamaks, et pakendi kujundus ei tõmba endale laste tähelepanu, nii et seda ei saa näiteks segi ajada toiduainete või mänguasjadega. 28 ECHA andmebaasis on artikli 35 lõike 2 kohta märgitud järgmist. „Ohtlikul kemikaalil, mille suhtes kohaldatakse CLP-määruses sätestatud pakendamisnõudeid, ei tohi olla sellist kuju ega kujundust, mis võiks äratada lastes aktiivset uudishimu või eksitada tarbijat, nt olla mänguasja kujuga või ereda värviga. Pakend ei tohi sarnaneda toidu, ravimite ega kosmeetikatoodetega ega eksitada tarbijaid, sealhulgas haavatavaid tarbijarühmi, näiteks nägemispuudega tarbijaid, kes võivad neid pakendeid toiduainetega segi ajada, näiteks kui pakend sarnaneb joogi pakendiga.“2 29 ECHA juhendis CLP-määruse3 kohta on CLP määruse kohase klassifitseerimise ja riskihindamise kohta märgitud järgmist. Aine või segu klassifitseerimisel võetakse arvesse aine või segu olemuslike ohtude liiki ja raskust. Seda ei tohi segi ajada riskihindamisega, mis käsitleb konkreetset ohtu inimeste või keskkonna tegelikule kokkupuutumisele seda ohtu kujutava aine või seguga. Nii klassifitseerimise kui ka riskihindamise ühine nimetaja on siiski ohu kindlakstegemine ja hindamine. Eelotsusetaotluse esitamise vajalikkus Hindamiskriteeriumid 30 Maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohus leiab, et CLP-määruse artikli 35 lõike 2 kohase hindamise üksikasjalikud kriteeriumid selle kohta, kas pakendi esitusviis või kujundus on sarnane näiteks toiduainete puhul kasutatavaga, ei ole selged. Samuti ei ole selge, kas meetmed, millega eristatakse pakendeid näiteks toidupakendist, peavad olema püsivad kogu pakendi olelusringi jooksul või võib neid kujundada nii, et neid saab ära rebida. 1 Suunised märgistamise ja pakendamise kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1272/2008 versioonile 4.0, märts 2019, punkt 3.4.2, https://data.europa.eu/doi/10.2823/91517. 2 Küsimus nr 1293, https://www.echa.europa.eu/sv/support/qas (05.06.2025). 3 Sissejuhatavad suunised CLP-määruse kohta, versioon 3.0, jaanuar 2019, punkt 1.5, https://data.europa.eu/doi/10.2823/954286. 7  EELOTSUSETAOTLUS 11.6.2025 – KOHTUASI C-395/25 Asjakohane turg 31 Maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohus leiab, et ei ole selge, milline turg on CLP-määruse artikli 35 lõike 2 kohase hinnangu andmisel asjakohane. Nagu eespool märgitud, on kemikaalide inspektsioon täitevasutus, kes CLP-määruse artikli 43 kohaselt vastutab CLP-määruses sätestatud kohustuste täitmise tagamise eest. Maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohus on seisukohal, et asjaolu, et kemikaalide inspektsioon on pädev tegema turujärelevalvet üksnes Rootsi turule lastud pakendite üle, võib iseenesest viidata sellele, et hinnang, kas pakend on tarbijaid eksitav, tuleb anda Rootsi tarbijate kui terviku ja Rootsi turule lastud pakendite kohta. CLP-määruses ei ole siiski täpsustatud, kas hinnangu andmisel on oluline turg, kus toode turule viiakse või kus seda üldsusele tarnitakse, ja kas see on üksnes riigisisene turg, kogu ELi turg või selle osa. Mõiste „tarbija“ 32 CLP-määruses ei ole määratletud, mida tuleb mõista „tarbija“ all. ECHA näib eeldavat, et artikli 35 lõikes 2 osutatud tarbija mõiste hõlmab ka haavatavaid ja ohustatud tarbijarühmi, näiteks nägemispuudega inimesi. Liidu õiguses on näiteid tarbija mõiste kohta, mis viitab keskmisele tarbijale, kes on teavitatud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas. 33 Maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohtu hinnangul ei ole selge, kuidas tuleks mõistet „tarbija“ tõlgendada kooskõlas CLP-määrusega. Määruse eesmärk, milleks on tagada inimeste tervise kaitse kõrge tase, võib viidata sellele, et tarbija mõiste hõlmab ka haavatavaid või ohustatud tarbijarühmi, näiteks nägemispuudega inimesi. Selle hindamisel, kas pakend tõenäoliselt eksitab või eksitaks tarbijaid, võiks järelikult lähtuda sellest, kuidas nägemispuudega isik pakendit tajub, mitte ainult sellest, kuidas nn keskmine tarbija seda tajub. Maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohus on samuti ebakindel selles, kas tarbija mõiste peaks hõlmama ka teisi tarbijarühmi, näiteks muud liiki puudega inimesi, ning kui jah, siis kuidas tuleks nende erivajadusi arvesse võtta. Lisaküsimus on see, kas lapsi tuleks kõnesolevas kontekstis samuti pidada tarbijateks, eelkõige seetõttu, et määrus sisaldab sätet, mis näeb sõnaselgelt ette, et pakendid ei tohi tõmmata endale laste tähelepanu ega äratada neis suurt uudishimu. Tarbijate eksitamise ohu tase 34 CLP-määruse artikli 35 lõike 2 [rootsikeelse] sõnastuse kohaselt [„]ei tohi pakendil olla sellist kuju ega kujundust, mis võib […] eksitada tarbijaid või mis sarnaneb toiduainete […] puhul kasutatava esitusviisi või kujundusega, mis eksitaks tarbijaid[“]. Ingliskeelses versioonis on märgitud: „likely […] to mislead consumers, or have a similar presentation or a design used for foodstuff […], which would mislead consumers“. Prantsuskeelses versioonis on märgitud: „susceptible […] d’induire les consommateurs en erreur, ni une présentation ou une esthétique similaire à celles qui sont utilisées pour les denrées alimentaires, […] qui tromperait les consommateurs“ ja saksakeelses versioonis on märgitud: 8  ORKLA CARE „die Verbraucher irreführen könnte, noch weisen sie eine ähnliche Aufmachung oder ein ähnliches Design auf, wie sie/es für Lebensmittel, […] wird, wodurch die Verbraucher irregeführt werden könnten.“ 35 Maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohus leiab, et ei ole selge, mil määral on nõutav eksitamise tõenäosus. Maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohtu hinnangul võib tunduda, et toidupakendiga sarnasest esitusviisist või kujundusest tulenev eksitamise oht peab olema suhteliselt suur. Küsimus on selles, kas piisab puhtalt teoreetilisest eksitamise tõenäosusest. Mis puudutab aga kuju või kujunduse üldist eksitavat laadi, siis tundub, et tõenäosuse tase on erinev olenevalt asjaomasest keeleversioonist. Maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohus ei ole kindel, kas erinev tase on taotluslik ning millist tõenäosuse taset tuleks eri hinnangute puhul kohaldada. Kas sellisel hindamisel on näiteks oluline võtta arvesse, kas segiajamine toiduainetega on tegelikult toimunud, kui selline teave on kättesaadav? Riskihindamine 36 CLP-määruse artikli 35 lõike 1 sõnastuse kohaselt peavad kõik pakendid, mis sisaldavad ohtlikuks klassifitseeritud ainet või segu ja mida tarnitakse üldsusele, vastama artikli 35 lõikele 2. 37 ECHA näib olevat seisukohal, et hinnang selle kohta, kas ohtlikku ainet või segu sisaldav pakend vastab artikli 35 lõikes 2 sätestatud nõuetele, on sama, sõltumata ohukategooriast, st sõltumata sellest, kui tõsine on aine või segu ohtlikkus. Seega kehtivad 2. ohukategooriasse „Silmade ärritus“ – mis on vähem tõsine oht – klassifitseeritud aineid sisaldava pakendi kohta samad nõuded kui 1. ohukategooriasse „Raske silmakahjustus“ liigitatud aineid sisaldava pakendi kohta. Lisaks näib ECHA olevat seisukohal, et riskihindamist ei ole vaja teha, kui konkreetne oht on seotud tegeliku kokkupuutega ohtu põhjustava aine või seguga. Käesoleval juhul tuleneb oht kokkupuutest silmadega, mitte toidupakenditega segiajamisest tulenevast allaneelamisest. Maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohtu hinnangul ei ole kindel, kas hindamisel on veel ruumi arvesse võtta segiajamisest tuleneda võivat konkreetset ohtu. 38 Kokkuvõttes leiab maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohus, et ei ole selge või ei ole selgitatud, kuidas tuleks CLP-määruse artikli 35 lõiget 2 käesolevas olukorras kohaldada. Nimetatud küsimus on liidu õiguse seisukohast oluline. Kohtuasja lahendamiseks vajab maa- ja keskkonnaasjade apellatsioonikohus vastuseid järgnevalt sõnastatud tõlgendusküsimustele. 9  EELOTSUSETAOTLUS 11.6.2025 – KOHTUASI C-395/25 Eelotsusetaotlus 39 Maa- ja keskkonnaasjade kohus esitab Euroopa Liidu Kohtule järgmised eelotsuse küsimused. 1) Milliste täpsete kriteeriumide alusel tuleb CLP-määruse artikli 35 lõike 2 alusel hinnata, kas pakendi esitusviis või kujundus sarnaneb näiteks toiduainete puhul kasutatavaga? Kas meetmed, millega eristatakse pakendeid näiteks toidupakendist, peavad olema püsivad kogu pakendi olelusringi jooksul või võib neid kujundada nii, et neid saab ära rebida? 2) Kas seda, kas pakendi esitusviis või kujundus sarnaneb näiteks toiduainete omaga, tuleb hinnata selle toidupakendi põhjal, mis asub turul, kus toode on turule viidud või kus seda avalikkusele tarnitakse, ja kas seda tuleb hinnata üksnes riigisisese turu, kogu ELi turu või selle osade põhjal? 3) Kuidas tuleb mõistet „tarbija“ tõlgendada ja kohaldada CLP-määruse artikli 35 lõike 2 suhtes? Kas tegemist on keskmise tarbijaga või tuleb tarbija mõiste alla kaasata ka haavatavad või ebasoodsas olukorras olevad tarbijarühmad, nagu nägemispuudega inimesed, muude puuetega inimesed ja lapsed? Kui jah, siis kuidas tuleb arvesse võtta nende erivajadusi? 4) Kui suur peab olema tõenäosus, et tarbijat eksitatakse ja pannakse arvama, et pakend sisaldab toiduaineid? Kas piisab teoreetilisest või ebaolulisest tõenäosusest või peab see tõenäosus olema tegelik? Kas sellisel hindamisel on oluline võtta arvesse, kas segiajamine toiduainetega on tegelikult toimunud, kui selline teave on kättesaadav? 5) Kas CLP-määruse artikli 35 lõike 2 kohaldamisel tuleb arvesse võtta aine või segu ohukategooriat ja konkreetset riski? Kas seda artiklit tuleb tõlgendada nii, et see on kohaldatav pakendile, mis sisaldab ohtlikku ainet või segu ning mille esitusviis või kujundus sarnaneb toiduainete puhul kasutatavaga, kui – nagu käesolevas asjas – pakendi sisu ei ole allaneelamisel ohtlik, vaid on ohtlik ainult muud liiki kokkupuutel, näiteks kui segu võib põhjustada pöörduvat silmade ärritust? […] 10  ORKLA CARE 1. lisa. Kõnealuste toodete kokkuvõte Toode Kujutis Märkus Lõhnastamata vedel pesuvahend värvilisele pesule Vedel pesuvahend Saadud vihjed värvilisele pesule Pärnaõis Vedel pesuvahend värvilisele pesule Pojeng Vedel pesuvahend Saadud vihjed valgele pesule Vedel pesuvahend õrnale pesule 11  EELOTSUSETAOTLUS 11.6.2025 – KOHTUASI C-395/25 Vedel pesuvahend Saadud vihjed värvilisele pesule Vedel pesuvahend värvilisele pesule Meretuul Vedel pesuvahend värvilisele pesule Mets Vedel pesuvahend värvilisele pesule Sirel 12