Riigi eelarvestrateegia 2026-2029 ja riigieelarve 2026 koostamine - Sotsiaalministeerium

Failid

1.8-11514-1 02.06.2025 Väljaminev kiri.asice6211 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 22.05.2025 Kehtiv kuni 31.12.2025 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium [email protected] Meie 02.06.2025 nr 1.8-1/1514-1 Riigi eelarvestrateegia 2026-2029 ja riigieelarve 2026 koostamine Lugupeetud rahandusminister Vastavalt Rahandusministeeriumi strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise käsiraamatus toodud juhistele esitame Sotsiaalministeeriumi valitsemisala riigi eelarvestrateegia 2026-2029 ja 2026. aasta riigieelarve materjalid, sh: 1. õigusaktidest tulenevad lisataotlused ja ministri prioriteetsed lisataotlused, mida palume arvestada riigi eelarvestrateegia koostamisel, et tagada Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi, õigusaktidest tulenevate ja rahvusvaheliste kohustuste täitmine. 2. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2026-2029 programmid. 3. Sotsiaalministeeriumi valitsemissala teadusarenduse 2026-2029 kava. 4. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala 2026–2029 rahastamiskava esitame kuluarvestustarkvara KAIS kaudu. 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu tekstiparagrahvid ja selle seletuskiri ei ole 01.06.2025 seisuga muutunud ja on sama, mis 2025. aasta riigieelarve seaduses. Seetõttu tekstiparagrahve 01.06.2025 seisuga Rahandusministeeriumile ei saada. Tekstiparagrahvide muudatusteks tulevad andmed 2025. aasta augustis ning siis esitame Teile ka muudetud tekstiparagrahvid ja selle seletuskirja. Kinnisvara juhtimiskavasid 01.06.2025 kuupäevaks ei esita, kuna Sotsiaalministeeriumi valitsemisalal pole 2026-2029 kinnisvara lisataotlusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 1. LISA Inimkeskse tervishoiu programmi 2026-2029_kavand 01.06.2025 seisuga 2. LISA Laste ja perede programmi 2026-2029_kavand 01.06.2025 seisuga 3. LISA Sotsiaalhoolekande programmi 2026-2029_kavand 01.06.2025 seisuga 4. LISA Tervist toetava keskkonna programmi 2026-2029_kavand 01.06.2025 seisuga 5. LISA Tervist toetavate valikute programmi 2026-2029_kavand 01.06.2025 seisuga 6. LISA Vanemaealiste programmi 2026-2029_kavand 01.06.2025 seisuga 7. LISA SOM VA 2026-2029 lisataotlused KOOND 8. SoMi TA-kava 2026-2029 Liina Kotkas [email protected] KAVAND 01.06.2025 seisuga Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elada jäänud aastate arv eesmärk kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb Valdkonna Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA) arengukava Programmi nimi Inimkeskse tervishoiu programm Programmi eesmärk Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, suurendada tervena elada jäänud aastate arvu ja toetada krooniliste haigustega elamist, on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad Elluviimise periood 2026–2029 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Tervisekassa, Terviseamet (TA), Tervise Arengu Instituut (TAI), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Ravimiamet (RA), Sotsiaalkindlustusamet (SKA) Sissejuhatus Tervise tulemusvaldkonna inimkeskse tervishoiu programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, toetades inimeste oodatava eluea ja tervena elatud aastate pikenemist. Programm keskendub ohututele ja kvaliteetsetele tervise- ja sotsiaalteenustele, mis aitavad vähendada enneaegset suremust ja toetada krooniliste haigustega elamist ning on kõigile kättesaadavad. Programm aitab saavutada rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 alaeesmärki nr 3 „Inimkeskne tervishoid“. Programm panustab oma tegevustega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja ülesannete täitmisele ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutustesse „Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“, „Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda“, „Nüüdisajastame töötervishoiu tervist toetavaks ja vähendame inimeste töövõimekadu“, „Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt“, „Lõimime personaalmeditsiini lahendused tervishoiusüsteemi igapäevategevustesse“ ja „Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“. Samuti aitab inimkeskse tervishoiu programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Tervena elada jäänud aastad“, „Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta“ ja „Ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal“ 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärgi nr 3 „Heaolu ja tervis“ saavutamisse. Inimkeskse tervishoiu programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahendite meetmeid:  21.4.9.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine (Euroopa Sotsiaalfond+);  21.2.1.3. Inimkeskse tervishoiu arendamine (Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond);  21.4.1.3. Inimkeskse tervishoiu arendamine (Euroopa Regionaalarengu Fond);  21.4.3.4. Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine (Euroopa Sotsiaalfond+);  21.6.1.12. Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja terviseteenuste arendamine (Õiglase Ülemineku Fond); 1 KAVAND 01.06.2025 seisuga  20.6.1.2. Tervishoiu kvaliteedi ja kättesaadavuse suurendamine (Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu).  Rahvatervis (Euroopa Majanduspiirkonna toetused) Programmi tegevused on struktureeritud Sotsiaalministeeriumi poliitikavaldkondade kaupa, iga alljärgnev tegevus kajastab selle poliitikavaldkonna peamiseid järgneva nelja aasta olulisemaid prioriteete ning tulemusmõõdikuid. Võrreldes 2025–2028 programmiga on programmi struktuuris tehtud järgmised muudatused: Programm 2025–2028 Programm 2026–2029 Seletus Tegevus “Inimkeskse tervishoiu Tegevus “Esmatasandi tervishoiu ja Alates 2026. aastast on kolm valdkonna arendamine” spetsialiseeritud abi tagamine” varasemat tegevust liidetud ning Tegevus “Inimeste terviseharitus ja tegevus hõlmab tervikuna põhiõiguste kaitse” esmatasandi tervishoiu ja Tegevus “Tervishoiuteenuste spetsialiseeritud abi valdkonda ja mudelite ümberkujundamine” seda elluviivaid teenuseid. Tegevus “Personali võimekus, Tegevus “Tervishoiu tööjõu Tegevuse nimetuse korrektsioon. juhtimine ja vastutus” tagamine” Tegevus “Tervisesüsteemi kvaliteet Tegevus “Tervishoiuteenuste Tegevuse nimetuse korrektsioon. ja patsiendiohutus” kvaliteedi tagamine” Tegevus “Tervise ebavõrdsuse Tegevus “Tervishoiu rahastamine ja Tegevuse nimetuse korrektsioon. vähendamine ja ravikindlustuse ravikindlustuse tagamine” tagamine” Tegevus “Ravimite ja Tegevus “Ravimite ja Alates 2026. aastast on kaks meditsiiniseadmete valdkonna meditsiiniseadmete kättesaadavuse varasemat tegevust liidetud ning arendamine” edendamine” tegevus hõlmab tervikuna ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonda ja Tegevus “Ravimite, seda elluviivaid teenuseid. verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavus” Tegevus “Nakkushaiguste leviku - Alates 2026. aastast on tegevuse tõkestamine (vaktsineerimine, eelarve on kokku liidetud tervist AMR)” toetavate valikute programmi nakkushaiguste levikut tõkestava tegevusega ja kajastatakse tervikuna tervist toetavate valikute programmis. Programmi 2026. aasta eelarves on suurim muudatus nakkushaiguste ennetamisele ja tõrjele kavandatud vahendite edaspidine terviklik kajastamine tervist toetavate valikute programmis tegevuse “Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje” eelarves. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Tabel 1. Programmi mõõdikud Inimeste vajadustele ja ootustele vastavad ohutud ja kvaliteetsed tervise- ja sotsiaalteenused, mis aitavad vähendada enneaegset suremust, lisada Programmi eesmärk tervena elatud eluaastaid ja toetada krooniliste haigustega elamist, on elanikkonnale võrdselt kättesaadavad Tegelik tase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Programmi mõõdikud 2024 2026 2027 2028 2029 2 KAVAND 01.06.2025 seisuga Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal 5,7% 5,1% 5,2% 5,2% 5,2% SKP-s (2023) Allikas: Tervise Arengu Instituut Katmata tervishoiuteenuste vajadus 8,5% 10,6% 9,9% 9,2% 8,5% Allikas: Eurostat Tabel 2. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes) 2026 Eelarve prognoos Programmi rahastamiskava 2025 eelarve eelarve 2027 2028 2029 Programmi kulud 2 410 921 2 525 099 2 668 547 2 779 752 2 886 532 Tegevus 1. Esmatasandi tervishoiu ja 42 009 27 854 46 150 30 217 10 653 spetsialiseeritud abi tagamine Tegevus 2. Ravimite ja meditsiiniseadmete 11 503 10 585 10 489 10 492 10 491 kättesaadavuse edendamine Tegevus 3. Tervishoiuteenuste kvaliteedi 4 551 2 694 2 640 2 323 2 322 tagamine Tegevus 4. 6 941 7 970 7 872 7 815 7 814 Tervishoiu tööjõu tagamine Tegevus 5. Tervishoiu rahastamine ja 2 342 268 2 475 996 2 601 396 2 728 905 2 855 251 ravikindlustuse tagamine Erinevused 2025. aasta ja 2026. aasta tegevuste vahel on välja toodud programmi sissejuhatuses. Hetkeolukorra analüüs Hästi toimiv tervishoiusüsteem ning elanike vajadustele vastavate kvaliteetsete terviseteenuste ja ravimite õigeaegne kättesaadavus aitavad pikendada Eesti elanike oodatavat eluiga ja tervena elada jäänud aastaid. Probleemiks on sotsiaal- ja tervishoiuteenuse korraldajate ja teenuseosutajate vähene koostöö, et ühiselt hinnata inimese tervikvajadust ning planeerida teenuse osutamist sellest lähtuvalt. Elanike tervisevajadustele ja ootustele vastamiseks peab tervishoiusüsteem muutuma inimkesksemaks, osutades teenuseid õigel ajahetkel ja õiges kohas ning koordineeritult ja tõhusas koostöös sotsiaal- ja hoolekandesüsteemiga. Järjest vajalikum on ennetada haiguste teket, suurendada nende varast avastamist ja toetada haigustega toimetulekut. Seetõttu tuleb panustada sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi koostöövõimesse. Vajalik on inimene aktiivselt kaasata oma tervise juhtimisse, toetades teda tarviliku informatsiooni ja teabega ning vajadusel pakkuda tuge süsteemis orienteerumisel ja erinevatele teenustele jõudmisel. Süsteemselt on tarvilik inimeste terviseharituse parandamisse, lihtsustades tõenduspõhise tervisealase teabe kättesaadavust ja võimestades seeläbi inimest paremini ise toime tulema oma terviseprobleemide lahendamisega. Eesti inimesed hindavad terviseteenuseid kvaliteetseks, kuid elanikkonna vananemise ja hulgihaigestumise sagenemisega nende vajadused ja ootused teenuste suhtes üha kasvavad ning teenuste ebapiisav kättesaadavus tekitab rahulolematust. Rahulolematust tervishoiusüsteemiga iseloomustab inimeste hinnang katmata tervishoiuteenuste vajaduste kohta, põhjuseks nii rahalised ja geograafilised takistused kui ka pikad ooteajad. Eesti elanike 3 KAVAND 01.06.2025 seisuga hinnangud katmata tervishoiuteenuste vajaduste kohta on eelmiste aastatega võrreldes halvenenud (8,1% 2021. a vs. 8,5% 2024. a). Võrreldes EL-i riikide keskmisega (2,4% 2023. a) on Eesti inimeste rahulolematus jätkuvalt üks suurimatest ja selle põhjuseks on eelkõige pikad ooteajad (Eesti 8,4% 2024. a ja EL 1,2% 2023. a).1 Kõigile Eesti elanikele ennetus- ja terviseteenuste kättesaadavuse tagamiseks on vaja laiendada ravikindlustuskaitset ning rahastada süsteemi jätkusuutlikult ja tõhusalt. Avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s suurenes alates 2019. aastast tänu ajutistele tähtajalistele toetustele COVID-19 pandeemiaga toimetulekuks. Täiendavate toetuste lõppemise järel vähenes Eestis avaliku sektori tervishoiukulude osakaal SKP-s (5,9% 2020. a vs. 5,7% 2023. a) ja see on endiselt tunduvalt väiksem kui EL-is keskmiselt (8,4% 2022. a)2. Tervisesüsteemi rahastamise ja ravikindlustuse jätkusuutlikkus on süvenev probleem, mis vajab süsteemseid lahendusi, kuna 2040. aastaks ulatub Tervisekassa eelarve puudujääk 1,2 miljardi euroni, mis on 1,7% SKP-st.3 2025. aastaks oli Tervisekassa eelarve prognoositav puudujääk 167,6 miljonit eurot, mis hüvitati Tervisekassa reservist. Tegelik puudujääk oli üle 40 miljoni euro suurem, kuid seda aitasid tasandada erinevad muudatused koos Tervisekassa sisemise tõhustamisega. Riigieelarve seadusega kinnitatud tervisekassa eelarvepositsiooniga on Tervisekassa puudujääk 2026. aastal ca 178 miljonit eurot ja küündib 2028. aastaks ca 250 miljoni euroni4. Tervisesüsteemi rahastuse jätkusuutlikkuse probleemi ei saa lahendada inimeste omaosaluse suurendamisega. Eesti leibkonnad teevad lisaks ravikindlustusele kulutusi ka omaosalusena, mis on EL-i riikide keskmisest suurem – Eurostati andmetel oli Eesti leibkondade omaosaluse osakaal tervishoiukuludes 2023. aastal 22,1%, EL-is aga 2022. aastal keskmiselt 14,3%5. 2023. aasta andmetel tehakse omaosalusena enim kulutusi hambaravile (32,7%), retseptiravimitele (15,0%), käsimüügiravimitele (11,6%) ja pikaajalisele õendusabile (17,8%). Leibkondade omaosalusena tehtud kulutusi on aidanud vähendada rakendatud meetmed (nt retseptiravimite kulud moodustasid 2018. aastal omaosalusest ligi 20%, kuid 2023. aastal 15%). Tervisesüsteemis elanikele vajaliku abi ja teenuste osutamiseks on vaja ka kvalifitseeritud ja pädevaid tervishoiutöötajaid ja teisi spetsialiste. Viimasel kümnendil on õdede ja arstide arv kasvanud, kuid vähem kui EL-is keskmiselt, ning jätkuvalt on Eestis vähem õdesid ja arste (2023. a andmetel 1000 elaniku kohta Eestis vastavalt 6,6 õde ja 3,56 arsti ning EL-is vastavalt 8,5 ja 4,17). Konsensusleppega võtsid osapooled 2022. aastal kohustuse suurendada rakenduskõrghariduses õdede ja teiste spetsialistide õppekohtade arvu, tagada tulevastele tervishoiutöötajatele praktikakohad ja juhendajad, parandada praktika kvaliteeti ning töötada välja juhendajaid ja õppureid motiveeriv praktika rahastamise süsteem. Arstide arvus on muutused olnud väiksemad, suurem probleemkoht on teatud arstlike erialade töötajate nappus ja arstide kõrge keskmine vanus (viimased 10 aastat ca 50 eluaastat)8, mis näitab, et noorte arstide 1 Eurostat, 2024. Self-reported unmet need for medical examination and care by sex. Leitav: https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/sdg_03_60/default/table?lang=en&category=t_hlth.t_hlth_care.t_hlth_care_ja https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/hlth_silc_21/default/table?lang=en (26.04.2025). 2 Eurostat, 2024. Health care expenditure by financing scheme. Leitav: https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/hlth_sha11_hf__custom_12667737/default/table?lang=en (26.08.2024). 3 A. Võrk, M. Piirits. Poliitikaanalüüs Eesti tervishoiu rahastamise senised uuringud ja uuendatud stsenaariumid. 19.05.2023. Leitav: https://sm.web.tehik.ee/media/3168/download. 4 2025. aasta riigieelarve seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/123122024014 5 Eurostat, 2024. Health care expenditure by financing scheme. Leitav: https://ec.europa.eu/eurostat/databrowser/view/hlth_sha11_hf__custom_12667737/default/table?lang=en (26.08.2024). 6 TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Leitav: THT001: Tervishoiutöötajad, täidetud ametikohad ja ületunnid ameti järgi. PxWeb (tai.ee). 7 OECD, 2023. Estonia country health profile 2023. Leitav: Estonia: Country Health Profile 2023 | READ online (oecd-ilibrary.org) (26.08.2024). 8 TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Leitav: THT004: Tervishoiutöötajate keskmine vanus soo ja ameti järgi. PxWeb (statistika.tai.ee) 4 KAVAND 01.06.2025 seisuga juurdekasv ei ole piisav. Lisaks kasvab vajadus edendus- ja ennetustegevusega seotud spetsialistide järele. Selleks et tööjõud jääks tervisesüsteemis püsima, on personalile vaja pakkuda integreeritud tervishoiuteenuste osutamise taristut ja kaasaegset töökeskkonda ning konkurentsivõimelist ja motiveerivat töötasu. Tööjõupuudus seab ohtu tervisesüsteemi säilenõtkuse, mistõttu tuleb jätkuvalt ja järjepidevalt panustada õppekohtade, sealhulgas residentuurikohtade suurendamisse ning jätkata ja arendada lähtetoetuste maksmist, samuti jätkata projektiga „Tagasi tervishoidu“. Jätkuvalt töötatakse terviseandmete kvaliteedi parandamise ning ühtsete rahvusvaheliste standardite juurutamise nimel, et oleks tagatud vastavus Euroopa tervisandmeruumi määrusega. Koostöös Justiits- ja Digiministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Statistikaametiga arendatakse lahendusi, mis muudavad terviseandmed paremini kättesaadavaks nii esmaseks kui ka teiseseks kasutuseks. Selleks luuakse keskne andmeväljastuse taotluste menetluskeskkond ning lihtsustatakse andmeväljastuslubade saamise protsessi, et andmete väljastamine muutuks kiiremaks ja tõhusamaks. Olulisemad tegevused/sekkumised  Töötatakse välja tervishoiu jätkusuutliku rahastamise lahendused, et parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust ja kulutõhusust. Viiakse läbi analüüs tervishoiu rahastamise hetkeolukorrast ja jätkusuutlikkusest, sealhulgas analüüsitakse eraraha kaasamist ja tööga seotud tervisekahjude hüvitamist. Analüüsi tulemusena koostatakse ettepanekud ravikindlustuse kättesaadavuse parandamiseks ja eri tüüpi kindlustuspakettide loomiseks.  Tervisevaldkonna toimepidevuse ja kriisideks valmisoleku tagamiseks rakendatakse CER direktiivi ülevõtmisest tulenevate hädaolukorra seaduse muudatusi. Luuakse tervishoiu valmisoleku eest vastutav ETO-de võrgustik. Laia riigikaitse planeerimisdokumentides ja katastroofimeditsiini plaanis välja toodud võimelünkade vähendamiseks moodustatakse laia riigikaitse investeeringute kava raames tervishoiu riigi tegevusvaru juurde traumavarud. Jätkatakse psühhosotsiaalse kriisitoe (MHPSS) võimekuse väljaarendamisega. Nüüdisajastatakse antidootide halduskorraldust, mis seab tervishoiuteenuse osutajatele selgema vastutuse ja teavitussüsteemi.  Tervishoiutööjõu piisavuse tagamiseks töötatakse välja vastavad põhimõtted ning vaadatakse üle õiguslikud alused, et paremini kaasata spetsialiste, sealhulgas üldarste, tervishoiusüsteemi. Samuti valmistatakse ette uus nelja-aastane kokkulepe õdede koolitusalase koostöö jätkamiseks.  Viiakse ellu reform tervise- ja sotsiaalvaldkonna teenuste korraldamise ja osutamise integreerimiseks. Selleks on kavas parandada tervise- ja sotsiaalvaldkonna osapoolte koostööd, tuues maakondade tasandil kokku sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid korraldavad ja pakkuvad asutuste esindajad ning käivitades piirkonnapõhine ja ühtne strateegiline planeerimine, mis vastab piirkonna rahvastiku vajadustele. Teenuste sujuvamaks pakkumiseks rakendatakse ühtne korraldus- ja rahastusmudel koos vajalike õiguslike alustega. Kompleksse teenusvajadusega inimeste toetamiseks võetakse kasutusele lahendused, mis võimaldavad teenuste paremat 5 KAVAND 01.06.2025 seisuga koordineerimist ja tagavad järjepideva abi nii esmatasandil kui ka haiglaravilt kodusele ravile üleminekul.  Perearstiabi ühtlase kättesaadavuse tagamiseks tugevdatakse üle-eestilist tervisekeskuste võrgustikku ja toetatakse perearstide koostööd esmatasandi teenuste kättesaadavuse tagamisel.  Töötervishoiu valdkonna arendamiseks töötatakse välja uuendatud töötervishoiu mudel, et ennetada tööst põhjustatud haigestumisi ja kulusid ning suurendada tööealiste inimeste tervena elatud aastaid.  Kvaliteetsete tervishoiuteenuste ja optimaalse ressursikasutuse tagamiseks koostatakse haiglavõrgu arengukava haiglate teenuspaketid ja teenuse osutamise põhimõtted, korrigeeritakse õigusruumi ning kaasajastatakse haigla liikide nõuete määrus.  Kvaliteetse erakorralise meditsiiniabi osutamiseks kinnitatakse ja rakendatakse kiirabi arengusuunad. Arengusuundade elluviimiseks viiakse läbi avalik konkurss kiirabiteenuse osutajate leidmiseks, kaasajastatakse koostöös Häirekeskusega kiirabi väljasõiduplaani ning toetatakse teenuse vajaduspõhist korraldust.  Jätkatakse Vähitõrje tegevuskava 2021–2030 elluviimisega ning toetakse Eesti vähitõrje võrgustiku ESTCAN tööd.  Arendatakse palliatiivravi kompleksteenust ja geriaatriat ning meeskondi koostöös partnerorganisatsioonidega. Eraldi tähelepanu alla võetakse laste palliatiivse raviga seotud tegevused ning ravi korraldus- ja teenusmudeli loomine. Koos patsiendi elulõpu tahteavalduse seaduse vastuvõtmisega valmistatakse ette ka rakendamiseks vajalikud IT arendused ning tugitegevused.  Tervishoiusüsteemi juhtimiskvaliteedi tõstmiseks töötatakse välja tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse strateegia ning tegevuskava, sh võttes sihiks tervishoiutöötajate pädevushindamise süsteemi loomise ning täpsustatakse tervisevaldkonnas erinevate asutuste rollid ja vastutusalad kvaliteedi tagamisel.  Jätkatakse SA Narva Haigla ja SA Kuressaare Haigla taristu ehitamise ja kaasajastamisega. Uue välisvahendite perioodi planeerimisel võetakse suunaks leida täiendavaid rahalisi vahendeid haiglavõrgu arengukava haiglate taristute kaasajastamiseks.  Ravimite järjepideva kättesaadavuse parandamiseks ja ravimite kriisikindluse suurendamiseks ajakohastatakse „Ravimipoliitika 2030“ rakenduskava ning osaletakse aktiivselt EL-i esmatähtsate ravimite määruse eelnõu läbirääkimisprotsessis. Samuti on kavas ajakohastada ravimite hinnaregulatsiooni, tuginedes teemakohastele analüüsidele ja huvirühmadega konsulteerimisele. Keskkonna reostuse vähendamiseks soodustatakse ravimijäätmete tekke vähendamist ning ohutut kogumist ja käitlemist.  Abivahendite ja meditsiiniseadmete süsteemi tõhustamiseks laiendatakse meditsiiniseadmete väljakirjutamise õigust tervishoius töötavatele spetsialistidele nende pädevuse piires ja ajakohastatakse meditsiiniseadmete hüvitamise regulatsiooni.  Tervishoiu digivõimekuse arendamiseks jätkatakse uue põlvkonna tervise infosüsteemi (upTIS) arendamisega, tagamaks kiirem, paindlikum, ja turvalisem tervise infosüsteemi sündmuspõhine andmevahetus ning süsteemne kvaliteedihüpe nii terviseandmete esitajatele kui kasutajatele. Dubleerimise vähendamiseks ja automatiseerimise suurendamiseks korrastatakse terviseandmete juurdepääsude, säilitamise ja dokumenteerimise nõuded ja lihtsustatakse andmete liikumist, võimaldades automaatset raviarvete kontrolli ja ebavajalike kulude tuvastamist. Täiendavalt on kavas valmistada ette tervishoiuteenuste osutajate infosüsteemide konsolideerimise põhimõtted ning töötada välja ka tehisaru rakendamise põhimõtted tervishoius. 6 KAVAND 01.06.2025 seisuga Programmi tegevused ja teenused Tegevus 1. Esmatasandi tervishoiu ja spetsialiseeritud abi tagamine Tegevuse eesmärk: Tagada inimestele kvaliteetsed terviseteenused kõikidel tervishoiu tasanditel, sealhulgas luua turvalisi ja kasutajasõbralikke digilahendusi, toetada andmepõhist otsustamist ning tagada tervishoiu valdkonna valmisolek kriisideks. Tegevuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu esmatasandi tervishoiu poliitikat ning spetsialiseeritud abi poliitikat, et tagada inimestele kvaliteetsed terviseteenused kõikidel tervishoiu tasanditel ning tõhustada tervise- ja sotsiaalvaldkonna teenuste integratsiooni. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL- i otsustusprotsessis osalemist ning esmatasandi tervishoiu ja spetsialiseeritud abi poliitikatega seotud õigusaktide kaasajastamist. Tervise- ja sotsiaalvaldkonna integratsiooniks rahastatakse tegevuse eelarvest rahastatakse Õiglase Ülemineku Fondi vahendite abil Ida-Virumaa regionaalset toetusmeedet kohalike sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integratsiooniks ning tööjõu kvaliteedi parandamiseks. Uue perioodi Norra toetusrahade toel on kavas ette valmistada tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate koostööplatvormide ehk TERVIK-ute moodustamist ning inimesekeskse digitaalse tervise- ja heaoluplaani rakenduse välja arendamist ja kasutuselevõttu. Tegevuse eelarvest kaasajastatakse välisvahendite toel Saare maakonnas asuv SA Kuressaare Haigla ja Ida-Viru maakonnas asuv SA Narva Haigla. Eesmärk on rajada integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused, sealhulgas suurendada olemasolevate haiglahoonete energiatõhusust. Sotsiaalministeerium toetab tegevuse eelarvest geenivaramu vastutava töötleja tegevust, et tagada geenivaramu pidamine ja koeproovide säilitamine, ning kaasrahastab Euroopa-ülese geeniandmete taristu teadusprojekti. Sotsiaalministeerium rahastab sihtotstarbelise eraldisega harvikhaigusega laste ravi ja lapseeas alanud ravi. Samuti rahastatakse Eesti vähikeskust, mis koordineerib vähialast rahvusvahelist koostööd. Tervise Arengu Instituut tegeleb vähi sõeluuringute kutsete saatmisega, rakendab abinõusid vähi sõeluuringute hõlmatuse suurendamiseks ja töötab välja uusi lahendusi. Terviseamet korraldab tegevuse raames kiirabiteenust ning tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumist. Tervise Arengu Instituut kogub tervisestatistikat ja peab erinevaid registreid (vähiregister, raseduse infosüsteem, mis koosneb meditsiinilisest sünniregistrist ning meditsiinilisest raseduse katkemise ja katkestamise registrist, tuberkuloosiregister, vähi sõeluuringute register, narkomaaniaraviregister, surma põhjuste register). Sotsiaalministeerium rahastab müokardiiniinfarktiregistri pidamist. Perioodil 2026–2029 on kavas:  Jätkatakse tervise ja sotsiaalvaldkonna teenuse pakkumise integreerimisega. 7 KAVAND 01.06.2025 seisuga Selleks on kavas parandada tervise- ja sotsiaalvaldkonna koostöövõimet, tuues maakondade tasandil kokku erinevaid sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid korraldavad ja pakkuvad riigi ja KOV-ide esindajad ning käivitada mõlemale valdkonnale piirkonnapõhine ja ühtne strateegiline planeerimine ja juhtimine. Toetatakse maakondades tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna teenuseosutajate süsteemset koostööd. Kompleksse teenusvajadusega inimestele võetakse kasutusele tervishoiu- ja sotsiaalteenuste koordinatsioon, mis toetab järjepidevat inimesekeskset teenuseosutamist nii esmatasandil kui ka haiglast kodusele ravile liikumisel.  Perearstiabi ühtlase kättesaadavuse tagamiseks moodustatakse üle-Eestiline piirkondliku vastutusega tervisekeskuste võrgustik ja toetatakse perearstide koostööd esmatasandi teenuste kättesaadavuse tagamisel. Kavas on kaasajastada perearstiabi kättesaadavuse- ja kvaliteedinõuded, tugevdada järelevalvet nende täitmise üle ning uuendada perearstiabi rahastusmudel. Üksikpraksistel põhinevalt peremeditsiinilt liigutakse tugevatele tervisekeskustele ja esmatasandi meeskonnatööl põhinevale peremeditsiini süsteemile.  Personaalmeditsiini arendamiseks võetakse inimese tahteavalduse alusel tervishoius kasutusele Geenivaramu andmed. Suurendatakse Geenivaramu andmete läbipaistvust, võimaldades inimestel saada infot oma geneetilistest terviseriskidest ja toetada terviseteadlikku tervisekäitumist. Samuti jätkatakse teadmusvahetust ja rahvusvahelist koostööd personaalmeditsiini ja geneetiliste andmete potentsiaali tõhusamaks kasutamiseks ning kohandatakse õigusruumi personaalmeditsiini pikaajalise programmi 2024–2034 tegevuste elluviimiseks.  Kvaliteetsete tervishoiuteenuste ja optimaalse ressursikasutuse tagamiseks koostatakse haiglavõrgu arengukava haiglate teenuspaketid ja teenuse osutamise põhimõtted, korrigeeritakse õigusruumi ning kaasajastatakse haigla liikide nõuete määrus. Täpsemalt on kavas: o arendada koostöös Tervisekassaga välja ostetavate teenuste paketid vastavalt haigla liigile ning piirkondlikule vajadusele; o parendada haiglavõrgu haiglate juhtimist, määratleda riigi ootused juhtimistulemustele ning võimestada lisaks finatstulemustele ka tervise- ning personalijuhtimisega seotud tulemusi; o töötada koostöös Tervisekassaga välja strateegia väärtuspõhise teenuseostmise kasutuselevõtuks, alustada üleminekut teenusepõhiselt rahastuselt tervisetulemusele orienteeritud rahastusele.  Kvaliteetse erakorralise meditsiiniabi osutamiseks kinnitatakse ja rakendatakse kiirabi arengusuunad. Arengusuundade elluviimiseks vaadatakse üle Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste rollid ja tegevused kiirabi korraldamisel, viiakse läbi avalik konkurss kiirabiteenuse osutajate leidmiseks, kaasajastatakse koostöös Häirekeskusega kiirabi väljasõiduplaani ning toetatakse teenuse vajaduspõhist korraldust.  Õendusvaldkonna arendamiseks kaasajastatakse ja laiendatakse õendus- ja ämmaemandusteenuseid, et need vastaksid tänapäeva vajadustele ning toetaksid inimest tema raviteekonnal. Kesksel kohal on eriõe teenuse rakendamine kõikidel tervishoiu tasanditel ning tõenduspõhisele õendusetegevuste dokumenteerimisele üleminek. Tegevused viiakse ellu õendusvaldkonna arendamise rakendusplaani 2021–2030 kohaselt.  Arendatakse palliatiivravi kompleksteenust ja geriaatriat, palliatiivravi meeskondi koostöös partnerorganisatsioonidega. Eraldi tähelepanu alla võetakse laste palliatiivse raviga seotud tegevused. Koos patsiendi elulõpu tahteavalduse seaduse vastuvõtmisega 8 KAVAND 01.06.2025 seisuga valmistatakse ette ka rakendamiseks vajalikud IT arendused ning tugitegevused.  Haiglavõrgu arengukava haiglates viiakse ellu taristute ehitamise ja kaasajastamise investeeringud, mis vastavad patsientide ja töötajate ootustele kaasaegsest ravikeskkonnast ning aitavad kaasa paremate ravitulemuste saavutamisele. Lisaks praegustele maakondlikele arendustele (SA Narva Haigla, SA Kuressaare Haigla) suunatakse võimalusel ressurssi psühhiaatrilise abi tagamisega seotud taristute kaasajastamisele.  Jätkatakse harvikhaigusega laste ravi (harvikravimite, tervishoiuteenuste ja toetavate teenuste kulud) ja lapseeas alanud ravi toetamisega.  Tervisevaldkonna toimepidevuse ja kriisideks valmisoleku tagamiseks rakendatakse CER direktiivi ülevõtmisest tulenevate hädaolukorra seaduse muudatusi. 2025. a kehtestatakse nõuded uutele ETOdele (apteegiteenus, ravimite hulgimüük ja vahendamine ning perearstiabi) ja 2026. a veebruariks nimetatakse uued elutähtsate teenuste osutajad. Laia riigikaitse planeerimisdokumentides ja katastroofimeditsiini plaanis välja toodud võimelünkade vähendamiseks moodustatakse laia riigikaitse investeeringute kava raames tervishoiu riigi tegevusvaru juurde traumavarud.  Terviseandmete tõhusamaks kasutamiseks rakendatakse Euroopa terviseandmeruumi määrust. Justiits- ja Digiministeeriumi eestvedamisel arendatakse lahendusi, mis muudavad terviseandmed paremini kättesaadavaks nii esmaseks kui ka teiseseks kasutuseks. Selleks luuakse keskne andmeväljastuse taotluste menetluskeskkond ning lihtsustatakse andmeväljastuslubade saamise protsessi, et andmete väljastamine muutuks kiiremaks ja tõhusamaks. Euroopa Terviseandmeruumi määrusest tulenevalt kehtestatakse koostalitlusnõuded tervisevaldkonna infosüsteemide ja heaolurakenduste liidestamiseks Terviseinfosüsteemiga ning selle kaudu tervisejuhtimise töölaua ja terviseportaaliga.  Tervisevaldkonna digilahenduste tõhustamiseks ühendatakse raviarvete ja retseptide andmed tervise infosüsteemiga, mis suurendab ka rahastuse läbipaistvust. Samuti toetatakse ravimiskeemi juurutamist kõigi tervishoiuteenuse osutajate poolt. Kasutusele võetakse inimesekesksed digitaalsed plaanid, mis koondavad inimese jaoks tema kõige olulisemad tervise- ja ravisoovitused ning sotsiaalset abivajadust sisaldava info.  Sündmuspõhisele andmevahetusele ülemineku, uute tehnoloogiastandardite juurutamise ja bürokraatia vähendamise eesmärgil viiakse õigusruum vastavusse kaasaja vajadustega. Õigusruumi muudetakse paindlikult ja järjepidevalt vastavalt tekkivatele uutele nõudmistele nii juurdepääsuõiguste kui ka halduskoormuse vähendamise osas. Säilenõtkuse tagamiseks viiakse andmekogusid pilvepõhistele lahendustele, mis toetavad süsteemide skaleeritavust ja kiirendavad uute lahenduse juurutamist. Samuti toetatakse koos Riigi Infosüsteemide Ametiga tervishoiuteenuse pakkujaid turbenõuete täitmisel ning küberhügieeni teadlkkuse suhtes. Tegelik tase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Tegevuse mõõdik 2024 2026 2027 2028 2029 Keskmine haiglas viibimise aeg 5,8 (2023) 5,6 5,6 5,5 5,5 Allikas: Tervise Arengu Instituut Perearstiabi kättesaadavust 74% 78% 80% 81% 83% piisavaks või rahuldavaks 9 KAVAND 01.06.2025 seisuga hinnanud isikute osakaal Allikas: Tervisekassa rahulolu uuring E-konsultatsiooni saatekirjade osakaal kõigist perearstide poolt väljastatud ambulatoorse 14% 19% 22% 25% 27% vastuvõtu saatekirjadest Allikas: tervise infosüsteem Tegevus 2. Ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse edendamine Tegevuse eesmärk: Tagada efektiivsete, kvaliteetsete, ohutute ja taskukohaste ravimite ja meditsiiniseadmete järjepidev kättesaadavus ning ratsionaalne kasutamine, mis toetab patsientide elukvaliteedi paranemist ja tervena elatud eluea pikenemist. Tegevuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu ravimite ja meditsiiniseadmete poliitikat, et tagada kvaliteetsete, ohutute ja efektiivsete ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavus ja mõistlik kasutamine Eestis. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud õigusaktide kaasajastamist. Tegevuse alla on koondatud erinevad Ravimiameti korraldatavad teenused nagu ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud teaduslike hinnangute ja lubade taotlemine, mille eesmärk on tagada nende toimivus, ohutus ja kvaliteet. Tegevus sisaldab ka ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud järelevalve tegemist ja ohutusvalvsust. Samuti hõlmab tegevus ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud õigusalast nõustamist, ravimitega seotud aruannete esitamist ja analüüside tellimist ning ravimite kvaliteedi laboratoorset hindamist. Perioodil 2026–2029 on kavas:  Hõlbustatakse ja motiveeritakse nii innovaatiliste kui geneeriliste ravimite kiiremat ja lihtsamat turustamist. Selleks ajakohastatakse riigisisest ravimiregulatsiooni EL-i ravimireformi muudatustest lähtuvalt.  Parandatakse ravimite järjepidevat kättesaadavust ja suurendatakse kriisikindlust. Selleks seistakse EL-i esmatähtsate ravimite määruse eelnõu läbirääkimisprotsessis Eesti huvide eest, tehakse muudatusettepanekuid ning hinnatakse riigisiseste õigusaktide muutmise vajadust.  Parandatakse ravimite kättesaadavust, ratsionaalset kasutamist ja apteegiteenuse integreerimist esmatasandi tervishoiuga. Selleks ajakohastatakse regulaarselt „Ravimipoliitika 2030“ rakenduskava ja seiratakse tegevuste täitmist.  Soodustatakse ravimijäätmete tekke vähendamist ning ohutut kogumist ja käitlemist.  Tagatakse ravimite hinnaregulatsiooni jätkusuutlikkus kõigile tervishoiusüsteemi osapooltele. Selleks ajakohastatakse ravimite hinnaregulatsiooni ning tehakse läbipaistvust ja konkurentsi soodustavaid muudatusettepanekuid, tuginedes teemakohastele analüüsidele ja huvirühmadega konsulteerimisele.  Muudetakse abivahendite ja meditsiiniseadmete hüvitamine inimese jaoks sujuvamaks ja kiiremaks, samal ajal tõhustades süsteemi. Selleks laiendatakse meditsiiniseadmete väljakirjutamise õigust tervishoius töötavatele spetsialistidele nende pädevuse piires ja 10 KAVAND 01.06.2025 seisuga ajakohastatakse meditsiiniseadmete hüvitamise regulatsiooni.  Hinnatakse ravimite ja meditsiiniseadmete omaosaluskoormust, selle põhjuseid ning mõju ravi kättesaadavusele ning analüüsi tulemustest lähtuvalt töötatakse välja meetmed. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Tegevuse mõõdikud Tegelik tase 2024 2026 2027 2028 2029 Geneeriliste ravimite kasutamise osakaal humaanravimite 38,6% (2023) 42,52% 43,14% 43,76% 44,38% kogumahus Allikas: OECD Statistics Kulutused retseptiravimitele osakaaluna leibkondade omaosalusest 15,0% (2023) 14,31% 14,24% 14,18% 14,11% Allikas: Tervise Arengu Instituut Kulutused käsimüügiravimitele osakaaluna leibkondade 11,6 11,36% 11,28% 11,21% 11,13% omaosalusest (2023) Allikas: Tervise Arengu Instituut Tegevus 3. Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamine Tegevuse eesmärk: Tagada tervishoiuteenuste kõrge kvaliteet ja patsiendiohutus, seirates teenuste kvaliteeti ja teostades järelevalvet. Tegevuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu tervishoiuteenuste kvaliteedi poliitikat, et tagada tervishoiuteenuste kõrge kvaliteet ja patsiendiohutus. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutusega seotud õigusaktide kaasajastamist. Terviseamet tegeleb tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi rakendamisega, tagades patsientidele õiguse nõuda tervishoiuteenuse osutamise käigus põhjustatud kahju eest hüvitist. Terviseamet väljastab tervishoiuteenuse osutajatele tegevuslube, hindab üldarstiabi kättesaadavust, tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohasust ja seaduslikkust ning teeb järelevalvet tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse üle. Perioodil 2026–2029 on kavas:  Jätkatakse koostöös kõikide osapooltega tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutust toetavate tegevuste arendamist. Selleks täpsustatakse erinevate asutuste rollid ja vastutusalad ning töötatakse välja tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse edendamise riiklik strateegia ja tegevuskava.  Rakendatakse tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuse seadus ning uuendatud kvaliteedi- ja patsiendiohutuse nõuded, vajadusel neid täiendades. Jätkatakse patsiendiohutuse keskse andmekogu arendamist.  Koostatakse patsiendi kaasamise ja strateegilise partnerluse põhimõtted, et tugevdada patsientide rolli teenuste arendamisel. 11 KAVAND 01.06.2025 seisuga  Käivitatakse riiklikud patsiendiohutuse kultuuri uuringud, et tuvastada kitsaskohad ja kavandada tõenduspõhiseid koolitus- ja arendustegevusi.  Arendatakse tervishoiuteenuste järelevalvesüsteemi. Selleks kaasajastatakse tervishoiuteenuse osutajate tegevuslubade põhimõtteid ning töötatakse välja tervishoiutöötajate pädevushindamise süsteemi aluspõhimõtted. Ennetava meetmena arendatakse tervishoiuteenuse osutajate enesehindamise põhimõtteid. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Tegevuse mõõdikud Tegelik tase 2024 2026 2027 2028 2029 Raviga välditav suremus 100 000 elaniku kohta Allikas: Eurostat 126,2 (2022) 107,8 104,6 101,4 98,2 Ägedasse müokardiinfarkti haigestunute 30 päeva 14,7 (2021) 10,3 10,0 9,6 9,3 järgne suremus Allikas: OECD Statistics ja müokardiinfarktiregister Isheemilisse insulti haigestunute 30 päeva järgne suremus 17,0 (2021) 14,0 13,8 13,5 13,3 Allikas: OECD Statistics Tegevus 4. Tervishoiu tööjõu tagamine Tegevuse eesmärk: Tagada tervishoiu sektoris piisav tööjõud kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse kindlustamiseks. Tegevuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu tööjõu tagamise poliitikat, et tagada tervishoiu sektoris piisav tööjõud kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse kindlustamiseks. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning tööjõupoliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Sotsiaalministeerium rahastab tegevuse eelarvest tervishoiutöötajate koolitusi nende tagasitoomiseks tervishoiusüsteemi, tervishoiuspetsialistide tööpraktika juhendamist ning psühholoogide kutseaastat. Samuti eraldab Sotsiaalministeerium tegevuse eelarvest Tartu Ülikoolile vahendid residentuuri korraldamiseks. Terviseameti eelarvest rahastatakse eriarstide ja õdede ühekordselt makstavat lähtetoetust, mille eesmärk on motiveerida nende tööle asumist väljaspool Tallinna või Tartut ning nende vahetut lähiümbrust. Samuti rahastatakse Terviseameti poolt apteekrite ühekordselt makstavat lähtetoetust. Tegevus hõlmab ka Terviseameti poolt tervishoiutöötajate registreerimist, kvalifikatsiooni hindamist ja töötamise üle arvestuse pidamist, tervishoiutöötajatega seotud kaebuste menetlemist ja järelevalve tegemist. Perioodil 2026–2029 on kavas: 12 KAVAND 01.06.2025 seisuga  Töötatakse välja põhimõtted, mis toetavad rahvastiku vajadustele vastavat meedikute järelkasvu. Eesmärk on tagada, et arsti- ja õeõppe koolitusmahud, suunad ja spetsialiseerumised vastaksid reaalselt rahvastiku demograafilistele ja tervisevajadustele. Selle tulemusena tugevneb tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus ja valmisolek kriisiolukordadeks. Samuti valmistatakse ette uus nelja-aastane kokkulepe õdede koolitusalase koostöö jätkamiseks.  Luuakse õiguslikud alused üldarstide laiemaks kasutuselevõtuks ja kaasamiseks tervishoiusüsteemis. Õiguslike aluste loomine parandab esmatasandi arstiabi kättesaadavust, suurendab meedikute liikumisvõimalusi ja aitab kiiremini reageerida rahvastiku muutuvatele vajadustele. See muudatus toob kaasa ravi kättesaadavuse paranemise ja koormuse vähenemise teiste tervishoiutöötajate jaoks.  Võimestatakse õdesid ja teisi tervishoius tegutsevaid kliinilisi spetsialiste tervishoius ning arendatakse võimalusi nende tõhusamaks rakendamiseks. Õdede ja teiste spetsialistide suurem vastutus ja laiem tööroll (näiteks krooniliste haiguste jälgimisel või esmatasandi nõustamisel) aitab optimeerida tervishoiuteenuste korraldust. See võimaldab arstidel keskenduda keerukamatele juhtumitele ja vähendab tervishoiuteenuste järjekordi. Pikaajaliselt toob see kaasa parema patsiendikogemuse, tööjõu ressursside tõhusama kasutamise ning suurema tööheaolu tervishoiutöötajate seas.  Kavas on esmatasandi meeskondadesse tuua uus spetsialist (tervisejuht), kes on pädev hindama kompleksse abivajadusega inimeste tervikvajadusi (lisaks tervisevajadustele ka sotsiaalseid vajadusi) ja toetama inimest valdkondade üleselt tema tervise- ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel, sealhulgas vajalike teenuste saamisel ja ise oma tervise ja heaolu juhtimisel. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Tegevuse mõõdikud Tegelik tase 2024 2026 2027 2028 2029 Arstide arv 100 000 elaniku kohta 347,1 (2023) 368,92 372,44 375,96 379,48 Allikas: Tervise Arengu Instituut Õdede arv 100 000 elaniku kohta 662,2 (2023) 762,16 782,87 803,58 824,29 Allikas: Tervise Arengu Instituut Tegevus 5. Tervishoiu rahastamine ja ravikindlustuse tagamine Tegevuse eesmärk: Tagada Eesti inimestele võrdne tervishoiuteenuste kättesaadavus, solidaarse ravikindlustuse toimimine ja tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkus. Tegevuse eelarve hõlmab avaliku-õigusliku juriidilise isiku Tervisekassa eelarvet. Tervisekassa täidab ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevaid kohustusi. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse komponendist laekuvatest vahenditest kaetakse tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastatakse ravimite, meditsiiniseadmete ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ning makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist ja muid rahalisi hüvitisi. Sotsiaalkindlustusamet teeb oma eelarvest Tervisekassale täiendavalt igakuise eraldise Sotsiaalkindlustusameti andmete alusel mittetöötavatele vanadus- ja vanaduspensioniealiste 13 KAVAND 01.06.2025 seisuga rahvapensionäridele arvestatud pensionilt, et vähendada sõltumist vaid tööhõivel põhinevast sotsiaalmaksust ja tagada seeläbi ravikindlustussüsteemi rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus. Olulisemad muudatused 2026. aastal:  Alates 2026. aastast kohaldub ajutise töövõimetuse hüvitisele ülempiir üle-eelmise kalendriaasta Eesti kahekordse keskmise palga suuruses. Ülempiir ei kohaldu tööandja makstava haigushüvitise osale (4–8 päev) ja haiguslehega töötingimuste kergendamise ajal makstavale palgavahehüvitisele ning elundi või vereloome tüvirakkude annetuse põhjusega haiguslehe ajal makstavale haigushüvitisele. Perioodil 2026–2029 on kavas:  Ravikindlustuse tagamiseks ja ravikindlustuse kättesaadavuse parandamiseks on kavas: o töötada välja ettepanekud ravikindlustuse kättesaadavuse parandamiseks, sealhulgas kaalutakse uute kindlustuspakettide loomise võimalusi ning laiendatakse vabatahtliku ravikindlustusega liitumise võimalusi; o vähendada bürokraatiat ja halduskoormust ravikindlustuskaitse ja EL ravikindlustuskaardi taotlemisel; o töötatakse välja omaosaluskoormuse vajaduspõhiselt vähendamise lahendused, et vähendada tervishoiuteenuste kasutamisel barjääre ja vältida ravi edasilükkamist. Tegevuste tulemusel vähenevad tervishoiuteenuste kasutamise barjäärid ja välditakse ravi edasilükkamist.  Tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks on kavas: o analüüsida tervishoiu rahastamise praegust olukorda ja võimalusi solidaarse ravikindlustuse pikaajaliseks kestlikkuseks, sealhulgas eraraha kaasamist ja tööga seotud tervisekahjude hüvitamist. Seejärel koostatakse lahendusettepanekud ja alustame nende järkjärgulist elluviimist; o tõhustada ravikindlustuse eelarvevahendite kasutamist, et toetada solidaarse ravikindlustuse süsteemi jätkusuutlikkust; o töötada välja ühtne töötervishoiu mudel, mis on paremini sidustatud esmatasandiga, et ennetada tööst põhjustatud haigestumisi ja kulusid ning suurendada tööealiste inimeste tervena elatud aastaid. Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase Tegevuse mõõdikud Tegelik tase 2024 2026 2027 2028 2029 Ravikindlustusega kaetute osakaal rahvastikus 93,8% 94,0% 94,5% 95,0% 95,5% Allikas: Tervisekassa ja Statistikaamet 14 KAVAND 01.06.2025 seisuga Leibkondade omaosaluse osakaal tervishoiukuludes 22,1 (2023) 21,9% 21,2% 20,4% 19,7% Allikas: Tervise Arengu Instituut *Mõlema mõõdiku sihttasemeid aastateks 2026-2029 on korrigeeritud, tulenevalt Tervisekassa eelarve olukorrast. Mõlema mõõdiku sihttasemeid aastateks 2026-2029 on korrigeeritud, tulenevalt Programmi juhtimiskorraldus Inimkeskse tervishoiu programmi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas rahvastiku tervise arengukava 2020–2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab terviseminister pärast 2026. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Tervis“ teised programmid (tervist toetavate valikute programm ja tervist toetava keskkonna programm). Teistest tulemusvaldkondadest toetavad programmi eesmärke tulemusvaldkonna „Heaolu“ Sotsiaalministeeriumi programmid (vanemaealiste programm, sotsiaalhoolekande programm, laste ja perede programm) ning Sotsiaalministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühisprogramm (tööturuprogramm). Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 juhtkomisjonile ja tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid ning juhtkomisjoni koosolekud toimuvad minimaalselt kaks korda aastas (märtsis-aprillis ning novembris). Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Tervis“ iga- aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel. 15 KAVAND 01.06.2025 seisuga LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Tegevus 1. Esmatasandi tervishoiu ja spetsialiseeritud abi tagamine Teenus: Esmatasandi tervishoiu poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeeriumi, lühikood 433) Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu esmatasandi tervishoiu poliitikat, et tagada inimestele kodulähedased madala lävendiga kvaliteetsed terviseteenused ning tõhustada tervise- ja sotsiaalvaldkonna poolt pakutavate teenuste koordineeritud planeerimist ja pakkumist. Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL- i otsustusprotsessis osalemist ning esmatasandi tervishoiu poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Teenus: Spetsialiseeritud abi poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (vastutaja: Sotsiaalministeerium, lühikood 434) Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu spetsialiseeritud abi poliitikat, et tagada optimaalne haiglatasandi abi ja seda toetava muu spetsialiseeritud abi (ambulatoorne eriarstiabi ja eriõendusabi) kättesaadavus ja teenuste osutamise optimaalne korraldus. Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning spetsialiseeritud abi poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Teenus: Kiirabiteenuse korraldamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 159) Kiirabiteenuse korraldamine on reguleeritud tervishoiuteenuste korraldamise seadusega. Selle järgi on Terviseameti ülesanne korraldada kiirabi osutamist, kinnitada kiirabibrigaadide teeninduspiirkondade arv ja paiknemise ning kiirabibrigaadide jaotus teeninduspiirkondade kaupa ning korraldada koostöös Tervisekassaga kiirabibrigaadi ajutist asendamist. Kiirabi rahastab Tervisekassa. Teenus: Geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine geenivaramu pidamisel ja säilitamisel (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 80) Tartu Ülikooli geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine tuleneb inimgeeniuuringute seaduse § 27¹ lõikest 1. Teenusega toetatakse geenivaramu vastutava töötleja tegevust, et tagada selle pidamine ja kogutud koeproovide säilitamine. Eraldisega on võimalik katta ka rahvusvahelise projekti „Genome of Europe“ osalus algatuses „European 1+ Million Genomes“9. Teenus: Toetus eriarstiabi arendamiseks väljaspool pädevuskeskusi (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 241) Teenuse eesmärk on luua Narvas ja Kuressaares maakondlikud integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused, mis ühendavad nii tervishoiu- kui sotsiaalvaldkonna teenuste osutamise ning on energiatõhusad. See aitab suurendada integreeritud teenuste osutamist elukoha lähedal kodumaakonnas ning luua eeldused tervishoiutöötajatele valida endale kaasaegse töökeskkonnaga töökoht tõmbekeskustest kaugemal asuvates piirkondades. Välisvahendite toel kaasajastatakse Saare maakonnas SA Kuressaare Haigla ja Ida-Viru maakonnas asuv SA Narva Haigla. 9 European '1+ Million Genomes' Initiative | Shaping Europe’s digital future (europa.eu). 16 KAVAND 01.06.2025 seisuga Tegevusi rahastatakse välisvahenditest ÜF TATi „Tervishoiuasutuste energiatõhusus“ ja ERF TATi „Integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused“ raames. Teenus: Harvikhaiguste toetusprogramm (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 421) Sihtotstarbelise eraldisega eraldatakse heategevusfondidele taotlusvooru kaudu vahendid harvikhaigusega laste ravi (harvikravimite ja tervishoiuteenuste ning toetavate teenuste kulude) ja lapseeas alanud ravi jätkamise toetamiseks Teenus: Eesti vähitõrje võrgustiku tegevuste rahastamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 422) Teenuse eesmärk on viia tõhusalt ellu Eesti vähitõrje tegevuskava 2021–2030 eesmärke. Valitsuse teadus- ja arendustegevuste nelja-aastase rahastuse toel asutati 2024. aastal Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna juurde Eesti vähitõrje võrgustik ESTCAN. Võrgustiku peamine roll on koordineerida ja laiendada vähialase rahvusvahelise koostöö võimalusi ja tegutseda rahvusvahelise koostöö riigisisese kontaktpunktina. Teenus: Vähi ennetus ja sõeluuringud (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 132) Viiakse ellu vähitõrje tegevuskava tegevusi, tehakse vähiseiret ja vähitõrjepoliitika kujundamist toetavaid uuringuid. Vähi sõeluuringutega hõlmatuse suurendamiseks jätkatakse kutsete saatmist sihtrühmadele. Sõeluuringukutsete saatmise kõrval uuritakse ka hõlmatuse suurendamise lisameetmeid. Teenuse raames tegeletakse sõeluuringute arendamisega (nt HPV kodutesti juurutamine emakakaelavähi sõeluuringus), kvaliteedi hindamisega ja uute sõeluuringute väljatöötamisega (nt eesnäärmevähi riskipõhine sõeluuring). Sõeluuringute tõhususe analüüsiks ja kvaliteedikontrolliks jätkatakse andmekogumist tervise infosüsteemi kaudu. Andmete kvaliteedi ja andmehõive otsustavaks parandamiseks võetakse koostöös Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega kasutusele uudne IT-lahendus – andmeait. Nimetatud teenuse raames toetab Tervise Arengu Instituut vähihaigete esindusorganisatsioonide koolitustegevust, vähihaigete nõuandetelefoni ja foorumi ning mammograafiabusside tööd. Teenus: Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 167) Hädaolukorraks ja riigikaitseks valmistumisel ning vastava ohu korral annab Terviseamet tervishoiuteenuse osutajale ülesandeid valmisoleku loomiseks ja tervishoiuteenuste ajutiseks ümberkorraldamiseks. Terviseamet liitub partner-haldusalade kriisiks valmistumise ja kriiside lahendamisega ning korraldab vajaduse korral piiriülest arsti- ja humanitaarabi. Terviseamet toetab vere vabatahtlikku ja tasuta annetamist soodustavaid meetmeid, et tagada verekomponentidega varustatuse kindlus. Teenus: Müokardiinfarktiregistri pidamise rahastamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 86) Müokardiinfarktiregistri volitatud töötleja on SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Registri pidamise eesmärk on parandada müokardiinfarkti diagnostikat ja ravikvaliteeti ning koguda müokardiinfarktijuhtude statistikat, samuti teha epidemioloogilisi uurimistöid. Vastavalt registri põhimäärusele edastab müokardiinfarktiregister pseudonüümitud andmeid Tervise Arengu Instituudile, kes kasutab neid rahvusvahelistele organisatsioonidele (nt OECD) edastamiseks ning avaldab andmed tervisestatistika ja -uuringute avalikus andmebaasis, et suurendada kogutud andmete kasutatavust ja tõhustada müokardiinfarkti ravi. 17 KAVAND 01.06.2025 seisuga Teenus: Personaalmeditsiini arendamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 89) EMP ja Norra koostöö raames töötatakse välja kontseptuaalsed lahendused Eesti inimeste geneetiliste andmete kliiniliseks kasutamiseks, et kaasata geneetilised andmed tõenduspõhistesse ravi- ja ennetustegevustesse. Euroopa-ülese geeniandmete taristu teadusprojekti käigus töötatakse piloodis välja teoreetiline lahendus TÜ projektitiimi ja konsortsiumi osapooltega, et võimaldada geneetiliste andmete piiriülest kasutust teadusuuringutes, poliitika kujundamisel ja tervishoiuteenuste arengu toetamisel Euroopas. Teenus: Tervisestatistika kogumine ja registrite pidamine (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 140) Tervisestatistika tegemise ja registrite pidamise ülesanne on koguda, kontrollida ja avaldada usaldusväärseid ja võrreldavaid rahvastikupõhiseid andmeid. Kvaliteetsete ja ajakohastatud andmete kaudu saab jälgida rahvastiku terviseseisundit ja rahvastikus toimuvaid trende. Seeläbi saadav teave on vajalik tõenduspõhiste otsuste ja teaduslike uurimistööde tegemiseks ning riikliku tervisepoliitika väljatöötamiseks. Teabe analüüsile tuginedes on võimalik välja valida või välja töötada sekkumised, mis vähendavad ebasoovitavat tervisemõju ja riskikäitumist ning aitavad parandada tervisenäitajaid. Tervise Arengu Instituut vastutab tervishoiuteenuste korraldamise seaduse järgi riikliku tervishoiustatistika tegemise eest. Tervisestatistikat tehakse tervishoiuteenuste kasutamise (ambulatoorsed vastuvõtud ja koduvisiidid, haigla- ja päevaravi põhjused, diagnostika ja ravimenetlused, kirurgilised protseduurid), tervishoiu ressursside ja nende kasutamise (riigi tervishoiukulude arvestus, tervishoiuteenuse osutajate majandustegevus, tervishoiutöötajad, tervishoiutöötajate töötasu, ravivoodid ja hospitaliseerimine jne) ning haigestumuse (diabeet, psüühika ja käitumishäired, diabeet) kohta. Tervise Arengu Instituut on vähiregistri, raseduse infosüsteemi (koosneb meditsiinilisest sünniregistrist ja meditsiinilisest raseduse katkemise ja katkestamise registrist), tuberkuloosiregistri, vähi sõeluuringute registri ja narkomaaniaraviregistri vastutav töötleja ning surma põhjuste registri volitatud töötleja. Vastavalt registrite põhimäärustele koguvad seitse Tervise Arengu Instituudi hallatavat rahvastikupõhist registrit kokku kõik valdkonna registreerimisele kuuluvad juhud, tagades andmestiku, mis näitab riigi kogurahvastikus ja selle alarühmades haigestumust, sündimust, suremust, ravi, ravitulemust jne. Teenusega tagatakse kvaliteetsete ja ajakohastatud andmete avaldamine riiklike tervisepoliitika otsuste tegemiseks ja rahvusvahelistele organisatsioonidele edastamiseks (sh Eurostat, OECD, WHO, ECDC jt). Teenust rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“). Teenus: Tervise- ja sotsiaalvaldkonna integreerimise toetamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 330) Teenuse eesmärk on ühtlustada Ida-Viru maakonnas pakutavate sotsiaalhoolekande ja tervishoiu abimeetmete korraldust ning parandada teenuste osutamise kvaliteeti, mis toetab piirkonna sotsiaalmajanduslikku arengut ning panustab seeläbi õiglase ülemineku protsessi Ida-Virumaal. Teenuse raames töötatakse välja koordinatsioonimudel, et vähendada kompleksse abivajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel sotsiaal- ja 18 KAVAND 01.06.2025 seisuga tervishoiuvaldkonnas, pakkuda kompleksse abivajadusega inimestele õigeaegset ja nende vajadustele vastavat abi ning koguda senisest paremini infot sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamise puuduste (puuduvad teenusekohad, teenuste saamise järjekorrad, regionaalsed erinevused praktikas jne) ja toimiva praktika kohta. Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialistidele luuakse motivatsioonisüsteem. Süsteem tagab uute töötajate teadmiste ja oskuste täiendamise kohapealse töökohaõppe ning koolituspakettide kaudu, mis annavad ligipääsu võrgustikukoolitustele koos vajalike tööjuhiste ja metoodikatega. See aitab ühtlustada piirkondlikult abivajajatele pakutava toe kvaliteeti. Lisaks luuakse Innovatsiooni- ja tugiteenuste arendamisfond Ida-Virumaa sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna teenuste arendamiseks, mis hõlmab uudsete lahenduste väljatöötamist, katsetamist ja uute tehnoloogiate rakendamist. Fondi kaudu toetatakse piirkonna eripäradega arvestavad teenuselahendused, mida oleks otstarbekas edaspidi süsteemi juurutada, et pakkuda terviklikumat ja efektiivsemat tuge täiskasvanud kompleksse abivajadusega inimestele erinevates eluetappides. Tegevusi rahastatakse Õiglase Ülemineku Fondi vahenditest TATi “Ühiskondlikku muutust toetavate sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamine Ida-Virumaal" ja Euroopa Majanduspiirkonna toetuste (Norra) raames. Tegevus 2. Ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse edendamine Teenus: Ravimi- ja meditsiiniseadmete poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (vastutaja: Sotsiaalministeerium, lühikood 91) Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu ravimite ja meditsiiniseadmete poliitikat, et tagada kvaliteetsete, ohutute ja efektiivsete ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavus ja mõistlik kasutamine Eestis. Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning ravimi- ja meditsiiniseadmete poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Teenus: Ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud teaduslike hinnangute ja lubade taotlemine (vastutaja Ravimiamet, lühikood 28) Teenuse eesmärk on tagada Eestis müüdavate ja käideldavate ravimite ning meditsiiniseadmete toimivus, ohutus ja kvaliteet. Ravimiamet väljastab erinevaid lube, teeb otsuseid ja koostab hinnanguid, mis on seotud ravimite, rakkude, kudede ja elundite ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete müügi ja käitlemisega, meditsiiniseadmete turule panemise ja levitamise ning kliiniliste uuringute tegemise või haiglaerandiga. Teenus: Ravimitega ja meditsiiniseadmetega seotud järelevalve läbiviimine (vastutaja Ravimiamet, lühikood 29) Teenuse eesmärk on tagada ravimite, meditsiiniseadmete, verepreparaatide ning rakkude, kudede ja elundite ohutus ja kvaliteet. Ravimiamet teeb järelevalvet ravimikäitlejate ja -müügiloa hoidjate, verekäitlejate, rakkude, kudede ja elundite hankijate ja käitlejate, lähteainete käitlejate, kliiniliste ja toimivusuuringute tegijate ja meditsiiniseadmete tootjate, levitajate ning volitatud esindajate üle. Teenus: Ravimitega seotud aruannete esitamine ja analüüside tellimine (vastutaja 19 KAVAND 01.06.2025 seisuga Ravimiamet, lühikood 31) Ravimiametile esitatakse ravimite, rakkude, kudede ja elundite, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainetega seotud aruandeid. Teenuse raames süstematiseerib Ravimiamet aruanded ja teeb koondaruanded, vajaduse korral edastab need rahvusvahelistele organisatsioonidele. Teenus: Ravimite kvaliteedi laboratoorne hindamine (vastutaja Ravimiamet, lühikood 32) Teenuse raames kontrollitakse ravimite kvaliteedinõuetele vastavust. Kontrolli aluseks on riskipõhine järelevalveplaan. Teenus: Ravimite ja meditsiiniseadmete alase teadlikkuse tõstmine (vastutaja Ravimiamet, lühikood 33) Teenuse raames vahendab Ravimiamet asjakohast ravimi- ja meditsiiniseadmete alast teavet kõikidele huvipooltele ravimite ja meditsiiniseadmete ratsionaalse kasutamise edendamiseks (veeb, teabenõuded, meedia). Lisaks peab Ravimiamet mitut riiklikku registrit. Teenus: Ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud õigusloome ja õigusalane nõustamine (vastutaja Ravimiamet, lühikood 34) Teenuse raames tagatakse Ravimiameti vastutusalas õigusalaste selgituste andmine, juhendite koostamine, ettepanekute tegemine õigusaktide muutusteks, väärteo- ja vaidemenetluste läbiviimine ning kohtumenetlustes osalemine. Tegevus 3. Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamine Teenus: Tervishoiuteenuste kvaliteedi poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (vastutaja: Sotsiaalministeerium, lühikood 435) Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu tervishoiuteenuste kvaliteedi poliitikat, et tagada tervishoiuteenuste kõrge kvaliteet ja patsiendiohutus. Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutusega seotud õigusaktide kaasajastamist. Teenus: Vastutuskindlustuse süsteemi rakendamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 416) Teenuse eesmärk on tervishoiuteenuse osutamisel tekkinud patsiendiohutusjuhtumite (tervishoiuteenuse osutamisega seotud juhtum, mis oleks võinud põhjustada või põhjustas patsiendile välditava tervisekahju) anonüümse patsiendiohutuse andmekogu pidamine ja vastava infosüsteemi arendamine, juhtumite põhjal analüüside, järelduste ja ettepanekute tegemine tervishoiu kvaliteedi tõstmiseks; tervishoiuteenuse osutajate tegevuse kaetuse tagamine vastutuskindlustuslepinguga, selle info kättesaadavuse võimaldamine tervishoiukorralduse infosüsteemis, samuti kohustusliku vastutuskindlustuse järelevalve teostamine ning kohustusliku vastutuskindlustuse lepituskomisjoni töö korraldamine. Teenus: Üldarstiabi kättesaadavus ja tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse 20 KAVAND 01.06.2025 seisuga haldamine ja järelevalve (vastutaja Terviseamet, lühikood 161) Teenuse eesmärk on väljastada tervishoiuteenuste tegevuslubasid. Tervishoiuteenuseid pakkuda soovivale juriidilisele isikule tegevusloa väljastamine tagab perearstiabi kättesaadavuse ning teiste teenuseosutajate vastavuse nõuetele, kaitstes patsientide huve ning tagades tervishoiuteenuse osutajate pädevuse ja kvaliteedi. Tervishoiuteenuse tegevusluba on vajalik perearsti nimistu alusel perearstiabi, kiirabi ja eriarstiabi (ambulatoorne ja statsionaarne), iseseisvalt osutatava õendusabi ja ämmaemandusabi (sh kodusünnitus), psühholoogilise abi, ravi eesmärgil iseseisvalt füsioteraapia ning iseseisvalt logopeedilise ravi osutamiseks. Tegevusluba annab õiguse tervishoiuteenuse osutamiseks tegevusloal märgitud tegevuskohas. Teenus hõlmab ka tegevuslubade andmekogu pidamist ja haldamist tervishoiukorralduse infosüsteemis. Terviseamet hindab perearstiabi kättesaadavust, tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohasust ja seaduslikkust ning nende ohutust patsiendile, samuti teostab järelevalvet. Tegevus 4. Tervishoiu tööjõu tagamine Teenus: Tööjõu poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (vastutaja: Sotsiaalministeerium, lühikood 436) Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu tööjõu tagamise poliitikat, et tagada tervishoiu sektoris piisav tööjõud kvaliteetsete teenuste kättesaadavuse kindlustamiseks. Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning tööjõupoliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Teenus: Eriarstide ja õdede lähtetoetuse rahastamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 71) Eriarstide ja õdede lähtetoetus on ühekordselt makstav toetus, mille eesmärk on mõjutada rahalise motivaatori toel residentuuris eriala omandanud arste või tervishoiusüsteemist eemal olnud õdesid valima endale erialane töökoht, mis paikneb väljaspool Tallinna või Tartut ning nende vahetut lähiümbrust. Lähtetoetuse pakkumine toetab üld- ja eriarstiabi kättesaadavust ja teenuse osutamise jätkusuutlikkust väljaspool peamisi tõmbekeskusi. Teenus: Tervishoiutöötajate koolituse rahastamine tervishoiutöötajate tagasitoomiseks tervishoiusüsteemi (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 77) Väljaspool tervishoiusüsteemi tegutsevatele tervishoiutöötajatele pakutakse teadmiste ja oskuste täiendamise koolitust, mille läbimise järel on neil võimalik registreerida end tervishoiutöötajate registris ning asuda tervishoiusüsteemis kutsealasele tööle. Sel moel on võimalik tuua tervishoidu tagasi inimesi, kes tervishoiusüsteemist lahkusid. Teenus: Residentuurikulude rahastamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 79) Tartu Ülikoolile eraldatakse Tartu Ülikooli seaduse alusel vahendid residentuuri korraldamiseks, et koolitada piisaval arvul pädevaid eriarste. Arvesse võetakse residentuuriprogrammide pikendamise vajadusest tingitud kulude suurenemine, et viia tasemehariduse järgne spetsialiseerumine vastavusse eriala vajadustega ning tagada kvaliteetse väljaõppega arstide tööturule saabumine. 21 KAVAND 01.06.2025 seisuga Teenus: Psühholoogide kutseaasta rahastamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 320) Teenuse eesmärk on tagada tasemeharidusjärgse koolituse toel psühholoogide järjepidev spetsialiseerumine ja kutseni jõudmine, et pakkuda elanikkonnale kvaliteetseid vaimse tervise teenuseid. Lepingupartnerist ülikool korraldab magistriõppe läbinud psühholoogidele tasemeharidusjärgset õpet, mis võimaldab psühholoogil jõuda kutseni ning asuda tööle esmatasandi tervishoius ja eriarstiabis tippspetsialistina või sotsiaal- ja haridusvaldkonnas tugispetsialistina. Teenus: Tervishoiuspetsialistide tööpraktika juhendamise rahastamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 417) Teenuse eesmärk on rahastada tervishoiuspetsialistide tööpraktika juhendamist ning tagada selle kaudu tervishoius vajalike spetsialistide koolitus ja õppe raames vajaliku praktilise kogemuse saamine. Tulenevalt 18.02.2022 Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Eesti Haiglate Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Kiirabi Liidu, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidu, Eesti Õdede Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu vahel sõlmitud konsensusleppest on tervishoiukõrgkoolide rakenduskõrgharidusõppe praktika korraldamisega seotud kulude katmise jätkamine alates 2024. aastast Sotsiaalministeeriumi kohustus. Teenus: Apteekrite lähtetoetuse rahastamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 90) Apteekri lähtetoetus on ühekordne toetus, mida makstakse proviisorile ja farmatseudile, kes asub tööle või tegutsema üldapteeki või selle struktuuriüksusesse, mis asub linnas või vallasiseses linnas, kus ei ole teist üldapteeki või haruapteeki, või asub muus asustusüksuses linnast või vallasisesest linnast vähemalt kümne kilomeetri kaugusel ja olemasolevast üldapteegist või haruapteegist vähemalt viie kilomeetri kaugusel. Alates 01.01.2024 korraldab apteekrite lähtetoetuse maksmist Sotsiaalministeeriumi asemel Terviseamet. Teenus: Tervishoiutöötajate registreerimise ja kvalifikatsiooni tunnustamise taotlemine (vastutaja Terviseamet, lühikood 163) Teenus hõlmab tervishoiutöötajate registreerimist, kvalifikatsiooni hindamist ja töötamise üle arvestuse pidamist, tervishoiutöötajatega seotud kaebuste menetlemist ja järelevalve tegemist. Arst, hambaarst, õde ja ämmaemand võivad osutada tervishoiuteenust omandatud eriala piires ning proviisor ja farmatseut võivad osutada apteegiteenust, kui nad on registreeritud tervishoiutöötajate riiklikus registris. Tervishoiutöötajate registreerimisel kontrollib Terviseamet taotlevate isikute kvalifikatsiooni vastavust Eesti nõuetele ning kolmandates riikides (väljaspool Euroopa Liitu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või Šveitsi) hariduse omandanud isikud, kelle haridus vastab Eesti nõuetele, saadetakse vastavuseksamile. Tegevus 5. Tervishoiu rahastamine ja ravikindlustuse tagamine Teenus: Ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate kohustuste tagamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 76) Sotsiaalministeerium on volitanud Maksu- ja Tolliametit tasuma Tervisekassale sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa ning Sotsiaalkindlustusametit mittetöötavate pensionäride eest eraldisena. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa on edasiantav maks, mille eelarve on nii Rahandusministeeriumi kui ka Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Vahenditest kaetakse 22 KAVAND 01.06.2025 seisuga tervishoiukulud haiguste ennetamiseks ja raviks, rahastatakse ravimite, meditsiiniseadmete ja meditsiiniliste abivahendite ostmist ning makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist ja muid rahalisi hüvitisi. Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ TAT „Toetavad tegevused pikaajalise ajutise töövõimetusega inimestele toetussüsteemi loomiseks“). Teenus: Eraldise maksmine Tervisekassale mittetöötavate vanadus- ja rahvapensionäride eest (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 272) Riik tasub mittetöötavate vanaduspensionäride ja vanaduspensioniealiste rahvapensionäride eest sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) arvestab riigieelarve eraldise summa ja kannab selle oma eelarvest igal kuul Tervisekassale. 23 KAVAND 01.06.2025 seisuga LISA 2. Teenuste rahastamise kava * Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava info andmiseks. Programmi teenuste rahastamise Eelarve kava 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud 2 525 098 527 2 668 547 058 2 779 752 138 2 886 532 341 Tegevus 1. Esmatasandi tervishoiu ja spetsialiseeritud abi tagamine 27 854 384 46 149 607 30 217 176 10 653 139 Esmatasandi tervishoiu poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine 846 613 747 322 750 029 749 371 Maakondlike tervisekeskuste kaasajastamine 22 816 0 0 0 Kiirabiteenuse korraldamine 171 881 171 486 144 847 144 847 Spetsialiseeritud abi poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine 818 123 781 526 784 233 783 575 Geenivaramu vastutava töötleja tegevuse rahastamine geenivaramu pidamisel ja 1 251 900 1 251 900 1 251 900 1 251 900 säilitamisel Toetus eriarstiabi arendamiseks väljaspool pädevuskeskusi 12 153 128 32 191 991 19 442 405 0 Harvikhaiguste toetusprogramm 4 000 000 4 000 000 4 000 000 4 000 000 Eesti vähitõrje võrgustiku tegevuste rahastamine 394 500 0 0 0 Vähi ennetus ja sõeluuringud 602 436 602 135 464 909 348 092 Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine 1 976 792 1 971 408 1 322 369 1 322 369 Müokardiinfarktiregistri pidamise rahastamine 75 277 75 277 75 277 75 277 Personaalmeditsiini arendamine 8 000 8 000 8 000 4 500 Tervisestatistika kogumine ja registrite pidamine 2 993 226 1 973 208 1 973 208 1 973 208 Tervise- ja sotsiaalvaldkonna integreerimise toetamine 2 539 693 2 375 355 0 0 Tegevus 2. Ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavuse edendamine 10 584 808 10 489 444 10 492 151 10 491 493 Ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud teaduslike hinnangute ja lubade taotlemine 4 784 197 4 733 095 4 733 095 4 733 095 Ravimitega ja meditsiiniseadmetega seotud järelevalve läbiviimine 2 658 578 2 647 805 2 647 805 2 647 805 Ravimitega seotud aruannete esitamine ja analüüside tellimine 238 868 240 469 240 469 240 469 Ravimite kvaliteedi laboratoorne hindamine 540 045 541 840 541 840 541 840 24 KAVAND 01.06.2025 seisuga Ravimite ja meditsiiniseadmete alase teadlikkuse tõstmine 1 450 122 1 457 642 1 457 642 1 457 642 Ravimite ja meditsiiniseadmetega seotud õigusloome ja õigusalane nõustamine 261 984 249 038 249 038 249 038 Ravimi- ja meditsiiniseadmete poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine 651 014 619 555 622 262 621 604 Tegevus 3. Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamine 2 693 631 2 639 943 2 322 766 2 322 109 Tervishoiuteenuste kvaliteedi poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine 576 118 529 159 531 866 531 208 Vastutuskindlustuse süsteemi rakendamine 516 824 516 098 481 443 481 443 Üldarstiabi kättesaadavus ja tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse haldamine ja 1 600 690 1 594 686 1 309 457 1 309 457 järelevalve Tegevus 4. Tervishoiu tööjõu tagamine 7 969 941 7 872 436 7 814 925 7 814 267 Eriarstide ja õdede lähtetoetuse rahastamine 1 217 808 1 217 724 1 212 278 1 212 278 Tervishoiutöötajate koolituse rahastamine tervishoiutöötajate tagasitoomiseks 127 864 127 864 127 864 127 864 tervishoiusüsteemi Residentuurikulude rahastamine 3 300 520 3 300 520 3 300 520 3 300 520 Psühholoogide kutseaasta rahastamine 1 697 791 1 697 791 1 697 791 1 697 791 Tervishoiuspetsialistide tööpraktika juhendamise rahastamine 300 094 300 094 300 094 300 094 Tööjõu poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine 537 429 443 288 445 995 445 337 Apteekrite lähtetoetuse rahastamine 233 453 233 392 203 301 203 301 Tervishoiutöötajate registreerimise ja kvalifikatsiooni tunnustamise taotlemine 554 982 551 763 527 082 527 082 Tegevus 5. Tervishoiu rahastamine ja ravikindlustuse tagamine 2 475 995 763 2 601 395 628 2 728 905 120 2 855 251 333 Ravikindlustuse seadusest ja tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevate kohustuste 2 145 532 984 2 250 231 169 2 358 507 348 2 466 419 600 tagamine Eraldise maksmine Tervisekassale mittetöötavate vanadus- ja 330 462 779 351 164 459 370 397 772 388 831 732 rahvapensionäride eest 25 KAVAND 01.06.2025 seisuga Tulemusvaldkond Heaolu (HE) Tulemusvaldkonna Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb eesmärk ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu Valdkonna Heaolu arengukava 2023–2030 (HEA) arengukava Programmi nimi Laste ja perede programm Programmi eesmärk Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Vägivallaohvritele on tagatud abi traumast taastumiseks ja iseseisva toimetuleku saavutamiseks. Elluviimise periood 2026–2029 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Sissejuhatus Heaolu tulemusvaldkonna laste ja perede programm on koostatud heaolu arengukava 2023– 2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, tagades peredele vajaliku toe pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning vähendades perede vaesust ja ebavõrdust. Programm keskendub perede toetamisele ja nende toimetuleku parandamisele, lapse õiguste ja heaolu edendamisele, lastekaitse ja laste hoolekande arendamisele ning vägivalla ennetamisele ja vägivallaohvrite toetamisele. Programm aitab saavutada heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki nr 1. Programm panustab oma tegevustega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja ülesannete täitmisele ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutustesse „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“, „Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda“ ja „Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“. Samuti aitab programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Kohortsündimuskordaja“ ja „Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta“ 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide nr 1 „Kaotada vaesus“, nr 3 „Heaolu ja tervis“ ja nr 5 „Sooline võrdõiguslikkus“ saavutamisse. Laste ja perede programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahendite meetmeid:  21.4.1.2. Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele (Euroopa Regionaalarengu Fond);  21.4.7.9. Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele (Euroopa Sotsiaalfond+);  21.4.9.3. Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele (Euroopa Sotsiaalfond+). Programmi tegevused on struktureeritud Sotsiaalministeeriumi poliitikavaldkondade kaupa, iga alljärgnev tegevus kajastab selle poliitikavaldkonna peamiseid järgneva nelja aasta olulisemaid prioriteete ning tulemusmõõdikuid. Võrreldes 2025–2028 programmiga on programmi struktuuris tehtud järgmised muudatused: Programm 2025–2028 Programm 2026–2029 Seletus 1 KAVAND 01.06.2025 seisuga Tegevus “Hüvitised ja toetused Tegevus “Perehüvitiste maksmine Nimetuse korrektsioon. Tegevus lastele ja peredele” ja vanemluse toetamine hõlmab tervikuna perepoliitika valdkonda ja seda elluviivaid teenuseid. Tegevus “Laste ja perede ning _ Alates 2026. aastast on tegevuse ohvriabi valdkonna arendamine” eelarve jagatud nelja erineva tegevuse vahel. Tegevus “Lapsi ja peresid toetavate _ Alates 2026. aastast liikus tegevuse meetmete arendamine ja eelarve uue tegevuse “Lastekaitse pakkumine” tagamine” eelarvesse. Tegevus “Abivajavaid lapsi ja _ Alates 2026. aastast on tegevuse peresid toetavad teenused” eelarve jagatud kolme erineva tegevuse vahel ning puudega lapse toetused ja teenused on alates 2026. aastast kajastatud sotsiaalhoolekande programmis tegevuse “Puudega inimeste toetamine” eelarves. _ Tegevus “Lastekaitse tagamine” Uus tegevus hõlmab 2026. aastast tervikuna lastekaitse valdkonda ja seda elluviivaid teenuseid. _ Tegevus “Laste heaolu toetavate Uus tegevus hõlmab 2026. aastast teenuste korraldamine” tervikuna laste heaolu toetavate teenuste valdkonda ja seda elluviivaid teenuseid. Tegevus “Teenused ohvritele ja Tegevus “Ohvriabiteenuste ja Nimetuse korrektsioon. Tegevus vägivallatsejatele hüvitiste tagamine” hõlmab tervikuna ohvriabi valdkonda ja seda elluviivaid teenuseid. Programmi 2026. aasta eelarves on suurim muudatus erivajadusega laste toetuste ja teenuste edaspidine kajastamine sotsiaalhoolekande programmis tegevuse “Puudega inimeste toetamine” eelarves. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Tabel 1. Programmi mõõdikud Programmi eesmärk Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Vägivallaohvritele on tagatud abi traumast taastumiseks ja iseseisva toimetuleku saavutamiseks. Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2024 2026 2027 2028 2029 Soovitud ja tegelike laste arvu vahe* N/A N/A N/A N/A N/A Allikas: täpsustub Laste suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr 16,5% 16,1% 15,8% 15,5% 15,2% Allikas: Eurostat (EU-SILC) Perest eraldatud laste osakaal Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 0,14% säilib või säilib või säilib või säilib või langeb langeb langeb langeb * Mõõdiku baastase on võimalik arvutada 2027. aastal. 2 KAVAND 01.06.2025 seisuga Tabel 2. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Programmi rahastamiskava 2025 2026 Eelarve prognoos eelarve eelarve 2027 2028 2029 Programmi kulud 993 825 932 835 934 039 919 585 914 586 Tegevus 1. Perehüvitiste maksmine ja 936 246 890 508 885 138 881 879 884 362 vanemluse toetamine Tegevus 2. 0* 11 400 12 714 9 818 6 716 Lastekaitse tagamine Tegevus 3. Laste heaolu toetavate teenuste 0* 18 685 23 175 17 744 13 393 korraldamine Tegevus 4. Ohvriabiteenuste ja hüvitiste 9 080 12 243 13 012 10 144 10 115 tagamine *tegevuse 2025. aasta eelarvet pole 30.05.2025 seisuga veel võimalik välja tuua. Erinevused 2025. aasta ja 2026. aasta tegevuste vahel on välja toodud programmi sissejuhatuses. Hetkeolukorra analüüs Kolme viimast aastat on iseloomustanud järjest vähenev sündimus. 2023. aastal sündis 10 949 last, mis on 6 protsenti vähem kui eelneval aastal. 2024. aastal sündis vaid 9690 last, mis tähendab, et sündimus vähenes aastaga veelgi 11,5 protsenti. Tegemist on viimase saja aasta väikseima sündide arvuga. Esimesed lapsed moodustasid kõikidest sündidest 41 protsenti, teised lapsed 33 protsenti ning kolmandad ja järgmised 25 protsenti. Kohortsündimuskordaja oli 2024. aastal 1,83 last naise kohta (2023. aastal 1,82). Loomulik iive on viimastel aastatel olnud rahvastiku koosseisust tulenevalt negatiivne, kuna vanemaealiste inimeste arv kasvab ja sünnitusealiste naiste arv väheneb. Viimaste aastate madalat sündimustaset on lisaks demograafilistele põhjustele mõjutanud ka erinevad kriisid – nii COVID-19 pandeemia, Ukraina sõda kui ka suur hinna- ja elukalliduse tõus, mis on vähendanud perede kindlustunnet. Seetõttu on vajalik tähelepanu pöörata sündimust toetavate valdkonnaüleste meetmete väljatöötamisse ja rakendamisse ning soodustada perekonda, laste saamist ja kasvatamist ning lasterikkust väärtustavaid hoiakuid ühiskonnas. Lastega perede heaolu üks mõõtmeid on majanduslik toimetulek. Vaesusrisk ohustab neid peresid, kus ülalpidajaid on vähem kui ülalpeetavaid, näiteks üksikvanemaga pered ja lasterikkad pered. Et suurendada laste heaolu ja perede kindlustunnet ning väärtustada lapsi ja laste kasvatamist, on oluline riigi piisav toetus, sealhulgas perehüvitiste reaalväärtuste säilimine ning seos palgatõusu ja elukallidusega. Lisaks mõjutavad lapse heaolu ja arengut oluliselt peresuhete kvaliteet ja vanemlikud oskused. Vanemaharidus ja eri vanuses laste vanemate vanemliku toimetuleku toetamine tuleb muuta kättesaadavamaks. Laiendamist vajab kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste võrgustik, et pered saaksid õigeaegset ja asjatundlikku abi laste kasvatamisel, vanemaks ja partneriks olemisel ning lapse abivajadusega tegelemisel. 2024. aastal algatati lastekaitse või hoolekande teemal uusi juhtumimenetlusi 3909 lapse puhul. Samal aastal menetleti kohalikes omavalitsustes peaaegu 19 000 abivajava lapse juhtumit ehk 7,2 % kõigist lastest vajas tervishoius, sotsiaal- ja haridusvaldkonnast lisatuge. 2024. aasta lõpu seisuga täitis lastekaitsetöötaja ülesandeid Eestis 307 ametnikku, mida on 11 võrra rohkem kui 2023.aasta lõpus. Neist erialase ettevalmistusega (kõrgharidusega ja vastavad LasteKS §-le 19) oli 202. 2024. aastal registreeriti 3373 perevägivallakuritegu, mida on peaaegu 200 võrra rohkem kui 2023. aastal. Neist 30% puhul oli laps pealtnägija või vahetu kannatanu (2023. aastal sama näitaja 34%). 2024. aastal registreeriti 647 lapse vastu suunatud seksuaalkuritegu (alaealise kannatanuga kontaktne või mittekontaktne seksuaalkuritegu). Seksuaalkuriteo pani enamasti 3 KAVAND 01.06.2025 seisuga toime lapsele lähedane isik (49% juhtudel pereliige või sugulane, 34% puhul muu tuttav, 9% võõras ja 8% teadmata). 2024. aasta esialgsete andmete kohaselt eraldati perest enamasti lapse väärkohtlemise või hooletusse jätmise tõttu 367 last, mis on suurenenud võrreldes 2023. aastaga. Kokku viibis 2024. aasta lõpus seisuga asendushooldusel 1931 last. Kuigi lapse eelistatud kasvukeskkond ka asendushooldusel on pere, elas 2024. aasta lõpus asutusepõhisel hooldusel ca 38% (ehk 741 last) kõigist asendushooldust vajavatest lastest (2023 vastavalt 725 last). Varasemaga on suurenenud asutuses elavate alla 3-aastaste laste arv, keda oli 2024. aasta lõpus 20 ehk 2,7% kõigist asutustes elavatest lastest (2023 - 1,4%) Muret tekitab ka suur psüühikahäirega laste arv. Aastatel 2019-2023 on kuni 19-aastaste seas igal aastal registreeritud umbes 5000 uut ambulatoorset psühhiaatrilist haigusjuhtu. Kuigi 2025. aasta kevadel ei olnud veel ambulatoorsete psühhiaatriliste haigusjuhtumite kohta ülevaadet avalikustatud, võib eeldada, et kuni 19-aastaste seas ei ole selles valdkonnas suurt muutust ilmnenud ning ka 2024. aastal registreeriti umbes 5000 uut ambulatoorset psühhiaatrilist haigusjuhtu noorte seas. 2024. aastal oli lasteabitelefonile pöördujatest 19% lapsed, kellest pea igal neljandal oli pöördumise põhjuseks nende vaimne tervis ja heaolu. 2024. aastal oli 15+- aastaste tüdrukute seas ennast tahtlikult vigastanuid 41,2%. 2023. aastal sooritasid suitsiidi üks alla 15-aastane ja üheksa 15–19-aastast noort. Abivajavatele lastele ja nende peredele pakutakse mitmeid teenuseid ja tugimeetmeid, ent vanemate sõnul on abi saamine sageli keeruline ja aeganõudev ega toeta probleemide ennetamist. Lapse abivajaduse hindamine ja talle abi osutamine on killustunud eri valdkondade ja asutuste vahel, osapoolte rollid on ebaselged ning puudub terviklik ülevaade perele vajalikust toest. Spetsiifiliste vajadustega lastele ei ole piisavalt nende vajadustele vastavaid teenuseid, väljakutseks on nende osutamiseks vajaliku kompetentsi järjepidev tagamine ning jätkuvalt on puude raskusastme olemasolu eeldavaid teenuseid, mis vähendab võimalusi ennetavaks, kiireks abivajaduse märkamiseks ning abi pakkumiseks. Eurostati andmetel elas 2024. aastal suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses1 16,5% Eesti lastest (ehk umbes 44 000 last), mida on vähem võrreldes 2023. aastaga (18,3% ja 49 000 last)1. Kuigi 2024. aasta absoluutses kui ka suhtelises vaesuses elavate laste määrad avalikustatakse 2025. aasta sügisel, siis hetkeolukorda peegeldab ka lastega leibkondade ilmajäetuse määr, mis on suurenenud 2024. aastal 7,1%ni (2023 – 5,7%). See võib tuleneda maksumuudatustest, üldist hinnakasvust kui ka 3- ja enamalapselistes peredes lasterikka pere toetuse vähendamist 2023. aastaga võrreldes. Laste vaesust mõjutab peamiselt siiski nende vanemate tööturustaatus, kuid vaesusriski põhjustab ka see, kui peres on vaid üks ülalpidaja. Erinevate peretüüpide võrdluses on kõige suuremas vaesusriskis ühe vanemaga (enamasti emaga) pered, kellest 2023. aastal elas suhtelises vaesuses 30,5% (2022. a 34,8%). Paljud lapsed, noored, täiskasvanud ja eakad satuvad kuriteo ja vägivalla ohvriks. Naistevastane vägivald on väga ulatuslik paarisuhtes – iga kolmas Eesti naine on kogenud seksuaalset ja/või füüsilist vägivalda oma partneri poolt. 2024. aastal registreeriti Eestis 28 345 kuritegu, millest 5429 olid kehalise väärkohtlemise ja 731 seksuaalkuriteod. Seksuaalkuritegude, sealhulgas laste vastu suunatud seksuaalkuritegude arv on kasvanud (17%, üldarv 19%). Registreeriti 3186 perevägivallakuritegu ning kuus perevägivalla käigus tapmist ja mõrva (koos katsetega). Enamus perevägivallast on paarisuhtevägivald, kus ohvriks on naine ja teo toimepanijaks mees. 34% puhul juhtumitest oli ohvriks laps, kas otseselt või pealtnägijana. 2024. aastal nõustasid piirkondlikud ohvriabitöötajad 3435 inimest, kokku tehti 10 581 nõustamist. Ohvriabi tugiliinidele tehti kokku 15 631 pöördumist, sealhulgas kriisitelefonile 116 006 tehti 5647 pöördumist, emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonile 7577 pöördumist ning kõigi liinide peale kokku 2407 tagasihelistamist (olukorrad, kui liin oli helistamise hetkel hõivatud ning pöörduja soovis, et talle helistatakse tagasi). Veebinõustamisi tehti 1670 korral. Naiste tugikeskustesse tehti 11 175 pöördumist, pöördus 1894 naist ja nendega seotud 1527 last, majutust vajas 130 naist, kes kasutasid majutust keskmiselt 31 päeva. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse tehti 241 pöördumist, pöördujatest 96% olid naised. 4 KAVAND 01.06.2025 seisuga Ohvriabist ollakse Eestis aina enam teadlikud1, aga endiselt jõuab liiga vähe kannatanutest ohvriabini. Kuigi elanikkonna uuringud näitavad väga suurt ohvriks langemise kogemust, on murekohaks ametliku statistika langus. Politseid teavitatakse vähem ja seetõttu võib olla, et paljud ohvrid ei kuulegi ohvriabist ega oska ise pöörduda. Ka pöördumise korral ei pruugi abi piisav olla, sh seetõttu, et spetsialistide teadlikkus trauma mõjudest kannatanule on ebapiisav, ja puudujääke on ka nõustamisoskustes. Koolitusvajadus kogu valdkonnas, mis ohvritega kokku puutub (jõustruktuurid, sotsiaalvaldkond, sh ohvriabi) on oluliselt suurem kui võimekus sellele reageerida. Aina suuremaks murekohaks saab teenuste alarahastatus, mis raskendab teenuste kättesaadavust ja kvaliteetset abi osutamist. Vaja on senisest veelgi enam keskenduda erinevate (ohvriabi)teenuste omavahelise integreerituse saavutamisele, dubleerimise vältimisele ja ohvrite individuaalsete vajaduste hoolikale hindamisele, et tagada konkreetsele inimesele vajalik, tema iseseisva toimetuleku saavutamist toetav abi. Kuigi 2024. avaldatud elanikkonna teadlikkuse ja hoiakute uuring näitas olulist edasiminekut suhtumises pere- ja seksuaalvägivalda ning inimkaubandusse, tuleb ka edaspidi suurendada ühiskonna teadlikkust vägivalla ennetamise vajalikkuse ja ohvrite abistamise osas. Tervishoiuasutustes ja kohalikes omavalitsustes on vaja arendada ohvri märkamise oskusi. Ohvrite kiiremaks ja mõjusamaks abistamiseks tuleb teha IT-arendusi, vajalikud on tööriistad turvaliseks ohvrite andmete edastamiseks ohvriabile ja ohvriabi veebi (palunabi.ee) arendus kasutajasõbralikumaks. Arendamist ja kaasajastamist vajavad ka nõustamiskanalid (telefonid, chat, AI rakendamise võimalused). Ohvri turvalisuse tagamiseks peab ohvrite abistamine ja töö vägivalla toimepanijatega olema sidus ja koordineeritud, tööks perevägivalla toimepanijatega on vaja leida tulemuslikud meetmed. Kuriteoohvri hüvitise saamise süsteem küll lihtsustus 2023. uue ohvriabi seadusega, kuid endiselt saavad väga vähesed ohvrid hüvitist, selle menetlemine on SKA-le väga töömahukas, ja süsteem jätkuvalt liiga keeruline. Seega on vajalik jätkata vahepeal seisma jäänud kuriteoohvri hüvitise reformiga. Olulisemad tegevused/sekkumised  Perepoliitika ja sündimuse toetamiseks viiakse valdkonna teadlaste ja ekspertidega koostöös valminud perepoliitika tervikanalüüsi põhjal ellu vajalikud muudatused ning töötatakse välja ettepanekud riikliku eluasemepoliitika kujundamiseks, mis arvestavad lastega perede vajadusi ja toetavad turutõrgete leevendamist.  Uuendamisel on lastekaitse korraldus, et tagada valdkondade selgem koostöö abivajavate laste ja perede toetamisel ning jätkata lapse ja perekeskse lastekaitsetöö juurutamist koos tõenduspõhise tööriistapaketi loomisega. Kavas on laste heaolu valdkonnas luua terviklik kvaliteedisüsteem tagamaks riigi ja kohalikul tasandil pakutava abi tulemuslikkus. Samuti kaasajastatakse lastekaitsetöötajate välja- ja täiendõppesüsteem ning töötatakse välja terviklik tugisüsteem. Rõhuasetus on kohalike omavalitsuste koostööl põhineva lastekaitse korralduse tugevdamisel ja kavas on täpsustada Sotsiaalkindlustusameti ülesandeid kohalike omavalitsuste lastekaitsetöö toetamisel.  Abivajavate laste ja nende perede paremaks toetamiseks viiakse ellu rehabilitatsioonisüsteemi muudatused ja tagatakse vajaduspõhiste teenuste osutamine suure hooldus- ja abivajadusega lastele. Selleks on kavas luua suure abivajadusega laste ja nende perede toetamiseks vajalike teenuste tervikpilt ning sellest lähtuvalt arendada lastele pakutavaid (sh ööpäevaringseid) teenuseid. Tervikliku toe pakkumiseks nii lapsele kui tema perele jätkatakse teenuste integreerimisega ja viiakse ellu erivajadusega laste tugisüsteemi reform sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkonnas.  Pere- ja soopõhise vägivalla ennetamiseks ja vähendamiseks keskendutakse koostöös Justiitsministeeriumiga Norra välisvahendite toel ennetus- ja riskide 1 SKA (2024). Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas. 5 KAVAND 01.06.2025 seisuga vähendamise süsteemi arendamisele. Programmi tegevused ja teenused Tegevus 1. Perehüvitiste maksmine ja vanemluse toetamine Tegevuse eesmärk: Tagada perede ja laste heaolu, soodustada sündimust, toetada laste arengut ja pakkuda peredele majanduslikku tuge. Tegevuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu perepoliitikat, et toetada perede sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ja soodustada laste sünde. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning perepoliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Tegevus hõlmab ka töötavate lapsevanemate töö ja pereelu ühitamise toetamiseks peresõbraliku tööandja märgise programmi rakendamist ning lapsevanemate vanemlike oskuste arendamist, et suurendada lapsevanemate teadlikkust vanema rollist laste arengu toetamisel. Välisvahendite toel luuakse ennetus- ja peretöökeskusi ning arendatakse pereteenuseid. Tegevuse raames makstakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu lastele ja peredele hüvitisi ja toetusi, suurimad neist on vanemahüvitis ja peretoetused. Vanemahüvitise peamine eesmärk on säilitada lapse sündimisel riigi hüvitise andmisega vanemale varasem sissetulek ning toetada töö ja pereelu ühitamist. Peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Tegevuse raames makstakse sünnitoetust, lapsendamistoetust, kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetust, lapsetoetust, lasterikka pere toetust, üksikvanema lapse toetust ja eestkostel oleva lapse toetust. Samuti hõlmab tegevus ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetust ning lapsepuhkuse tasu hüvitamist. Tegevuse eelarvest rahastatakse ka elatisabi ning lapsevanemate pensioni- ja ravikindlustuskaitset. 2024. aastal läbiviidud riigieelarve revisjoni käigus otsustati:  vähendada alates 2026. aastast vanemahüvitise ülempiiri kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordse keskmise palgani ning võimaldada vanemapuhkusel viibijatele edaspidi teenida täiendavat tulu ilma vanemahüvitise vähendamiseta;  lõpetada alates 2026. aastast riigi poolt ravikindlustusmaksu maksmine lastega koduse ülalpeetava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest. Muudatus ei puuduta alla 3- aastast last kasvatavaid ning kolme ja enama lapsega vanemaid, kelle eest riik jätkab sotsiaalmaksu maksmist. Perioodil 2026–2029 on kavas:  Töötada välja ja rakendada sündimust toetavad valdkondadeülesed meetmed, tuginedes 2025. aasta kevadel valminud analüüsile ja tõenduspõhistele poliitikasoovitustele.  Soodustada perekonda, laste saamist ja kasvatamist ning lasterikkust väärtustavaid hoiakuid ühiskonnas.  Arendada noortele ja lapsevanematele mõeldud paari- ja peresuhteid ning vanemaharidust toetavaid programme ja teenuseid ning parandada nende kättesaadavust.  Luua ja arendada välisvahendite toel üle-eestiline ennetus- ja peretöökeskuste võrgustik (perepesad), et toetada vanemlust ning tugevdada paari- ja peresuhteid. Lähiaastatel on välisvahendite toel kavas luua minimaalselt 13 perekeskust. Tegevuse mõõdikud Tegelik 2024 Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2026 2027 2028 2029 6 KAVAND 01.06.2025 seisuga 0–2-aastaste lastega 25–49-aastaste meeste ja naiste hõivelõhe 26,8 pp väheneb väheneb väheneb väheneb Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Lapsevanemad, kes tunnevad, et vajaksid nõu ja abi, ent ei tea, kuhu või kelle poole pöörduda või ei söanda 53% säilib või säilib või säilib või säilib või kellegi poole pöörduda (2018) langeb langeb langeb langeb Allikas: Lapse õiguste ja vanemluse uuring (2018, Praxis, SoM tellimus) Laste absoluutse vaesuse määr 2,4% ≤ 2,7% ≤ 2,7% ≤ 2,7% ≤ 2,7% Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring (2023) 25–39-aastaste naiste ja meeste Mehed 7,1% säilib või säilib või säilib või säilib või osatähtsus, kes soovivad saada null last Naised 5,7% langeb langeb langeb langeb Allikas: Eesti sotsiaaluuring (2023) Tegevus 2. Lastekaitse tagamine Tegevuse eesmärk: Tagada Eestis elavate laste heaolu lastekaitsepoliitika rakendamisega riigi ja kohalike omavalitsuste valdkondadevahelises koostöös. Tegevuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu lastekaitsepoliitikat, et toetada abivajavaid ja hädaolus olevaid lapsi. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning lastekaitsepoliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Tegevuse eelarvest rahastatakse välisvahendite toel lastekaitse juhtumikorraldusmudeli rakendamist. Sotsiaalkindlustusamet pakub tegevuse eelarvest riiklikku perelepitusteenust ja lastemajateenust väärkoheldud lastele. Samuti sisaldab tegevus lastekaitse telefoniteenuseid nagu lasteabitelefon 116111 ja kadunud laste telefon 116000, täiendavalt spetsialistide ööpäevaringset nõustamist ning teenusega seotud ennetus- ja teavitustegevust. Tegevuse raames koordineerib Sotsiaalkindlustusamet valdkondadeüleseid lastekaitsealaseid koostöö- ja ennetustegevusi ning korraldab lastekaitsetöötajate täienduskoolitusi eesmärgiga parandada lastekaitsealase ennetustöö kvaliteeti ja aidata kaasa laste ja noorte arengu, kaasatuse ja heaolu toetamisele perekonnas, haridusasutuses, kogukonnas ja ühiskonnas tervikuna. Sotsiaalkindlustusamet pakub kohalikele omavalitsustele ka lastekaitsealase nõustamise teenust, suurendades sellega kohalikul tasandil lastekaitse võimekust ja teenuste osutamise edukust. Perioodil 2026–2029 on kavas:  Tagada valdkondade selgem koostöö abivajavate laste ja perede toetamisel ning jätkata lapse ja perekeskse lastekaitsetöö juurutamist koos tõenduspõhise tööriistapaketi loomisega;  Luua laste heaolu valdkonnas terviklik kvaliteedisüsteem tagamaks riigi ja kohalikul tasandil pakutava abi tulemuslikkus;  Kaasajastada lastekaitsetöötajate välja- ja täiendõppesüsteem ning töötada välja terviklik tugisüsteem;  Töötada välja kohalike omavalitsuste koostööl põhinev lastekaitse korraldus ja täpsustada Sotsiaalkindlustusameti kui riikliku lastekaitset korraldava asutuse ja järelevalveasutuse pädevust ja ülesandeid kohalike omavalitsuste lastekaitsetöö toetamisel. Tegevuse mõõdikud Tegelik 2024 Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2026 2027 2028 2029 7 KAVAND 01.06.2025 seisuga Laste rahulolu eluga 4. klassis, 8. klassis ja 11. klassis 88,6% (4. kl) säilib või säilib või säilib või säilib või Allikas: Haridus- ja Noorteamet 77,2% (8. kl) tõuseb tõuseb tõuseb tõuseb (riikliku heaolu- ja koolikeskkonna 75,4% (11. kl) küsitlused) KOV-ide soovitusindeks SKA lastekaitsealasele nõustamisele säilib või säilib või säilib või säilib või 61% ja toele tõuseb tõuseb tõuseb tõuseb Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Aasta jooksul asendushooldusel viibinud laste osakaal kõigist 0- säilib või säilib või säilib või säilib või 17-aastastest lastest, % 0,93% langeb langeb langeb langeb Allikas: Sotsiaalministeerium ja Statistikaamet Tegevus 3. Laste heaolu toetavate teenuste korraldamine Tegevuse eesmärk: Tagada mitmekülgse abivajadusega lastele nende heaolu, arengut ning toimetulekut toetavad vajaduspõhised teenused, mis on integreeritud sotsiaal-, tervishoiu-, haridus- ja õiguskaitsevaldkonna juhtumikorraldusse. Tegevuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu laste heaolu teenuste poliitikat, et toetada lapsi, kelle abivajadus püsib vaatamata ennetusmeetmete pakkumisele ning lastekaitse juhtumikorralduslikele lahendustele. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning laste heaolu teenuste poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Tegevuse eelarvest rahastatakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu mitmekülgse abivajadusega laste toetamiseks vajalikke teenuseid. Kinnise lasteasutuse teenus pakub ajutist ööpäevaringset tuge ja turvalisust noortele, kelle käitumine seab tugevalt ohtu nende enda või teiste elu, arengu ja/või tervise ning seetõttu on vajadus piirata nende vabadust. Tõsise riskikäitumise ja mitmekülgse abivajadusega noortele ja nende peredele pakutakse mitmedimensioonilist pereteraapiat (Multidimensional Family Therapy - MDFT) ning arendatakse uusi teenuseid, et kõigile mitmekülgse abivajadusega lastele oleks tagatud vajalik tugi. Sotsiaalkindlustusamet tegeleb tegevuse raames asendushoolduse korraldamise, valdkondlike koolituste pakkumise korraldamise, tugiteenuste pakkumise koordineerimise ja asendushoolduse arendamisega, et parandada selle kvaliteeti ning suurendada perepõhise asendushoolduse pakkujate hulka ja peres kasvavate laste osakaalu. Samuti pakutakse selle tegevuse raames saatjata alaealisele välismaalasele juhtumikorraldust ja korraldatakse neile turvaline majutus. Perioodil 2026–2029 on kavas:  Suurendada perepõhise asendushoolduse võimalusi ning tõsta asendushoolduse kvaliteeti.  Luua suure abivajadusega laste ja nende perede toetamiseks vajalike teenuste tervikpilt ning sellest lähtuvalt arendada lastele pakutavaid, sh ööpäevaringseid teenuseid. Integreerida teenused valdkondade üleste tegevustega pakkumaks terviklikku tuge lapsele ja perele.  Viia ellu erivajadustega laste tugisüsteemi reform lastele sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkonnas integreeritud vajaduspõhise toe pakkumiseks ning hindamiste konsolideerimiseks.  Võtta kasutusele psüühika- või arenguhäirega laste ja nende peredega töötamise metoodikaid ja sekkumisi ning koolitada spetsialistide nende rakendamiseks Eestis. Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2024 2026 2027 2028 2029 8 KAVAND 01.06.2025 seisuga Perepõhisel hooldusel (hoolduspered, perekonnas hooldamisel ja eestkostel) elavate laste osakaal 67,5% suureneb suureneb suureneb suureneb asendushooldusteenusel viibivatest lastest, % Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Tegevus 4. Ohvriabiteenuste ja hüvitiste tagamine Tegevuse eesmärk: Tagada õigeaegne ja piisav abi kuriteo, vägivalla ja kriisisündmuse ohvritele. Tegevuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu ohvriabipoliitikat, et toetada vägivallaohvreid traumast taastumisel ja iseseisva toimetuleku saavutamisel. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning ohvriabipoliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Sotsiaalkindlustusameti kaudu rahastatakse tegevuse eelarvest ohvriabi seadusest tulenevaid teenuseid ohvritele ja vägivallatsejatele. Piirkondliku ohvriabi osutamine hõlmab endas nii ohvriabi põhiteenust, taastava õiguse teenust kui vägivallast loobumise toetamise teenust, mille eesmärk on tagada vägivalla toimepanijatele tõhus sekkumine, mis ennetaks korduvrikkumisi. Vägivallaohvritele sihtrühmapõhise toe osutamine sisaldab seksuaalvägivalla kriisiabi, inimkaubandusohvrite teenust ning naistevastase ja perevägivalla ohvrite tugiteenust. Tegevuse eelarvest rahastatakse ka psühhosotsiaalset kriisiabi, ohvriabi kriisitelefoni, traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi ning kuriteoohvri hüvitist. Perioodil 2026–2029 on kavas:  Kuriteoohvri hüvitise reform, et tagada hüvitise parem kättesaadavus raske tervisekahjustuse või surmaga lõppenud isikuvastaste vägivallakuritegude ohvritele.  Luua ohvriabis võimekus toetada mitmekülgselt kübervägivalla ohvreid ja multiprobleemseid kliente.  Tagada ohvrite individuaalse riski- ja toetusvajaduse hindamise instrumendid, nende kasutamise oskused ja laiemalt ohvriabi professionaalsus erinevate vägivalla ja kuriteo liikide ohvrite toetamisel.  Luua kõikide perevägivalla juhtumite puhul suunamismehhanism ohvrite tuvastamiseks ja teenustele suunamiseks ning tagada 2025. aastal valmiva inimkaubanduse riikliku suunamismehhanismi rakendumine ametkondade koostöös.  Tagada kolme ohvriabi puudutava direktiivi ülevõtmine (2026 inimkaubandusevastane direktiiv, 2027 naistevastase vägivalla ja perevägivalla direktiiv, 2028 kuriteoohvrite direktiiv). Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase 2026 Sihttase 2027 Sihttase 2028 Sihttase 2029 2024 Ohvriabi kriisitelefoni kättesaadavuse tagatus 72% 72% või suurem 72% või suurem 72% või suurem 72% või suurem Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Elanikkonna teadlikkus ohvriabi kriisitelefonist 116 59% tõuseb tõuseb tõuseb tõuseb 006. Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Üldine rahulolu N/A jääb samale jääb samale jääb samale jääb samale 9 KAVAND 01.06.2025 seisuga ohvriabiteenustega tasemele või tasemele või tasemele või tasemele või Allikas: tõuseb tõuseb tõuseb tõuseb Sotsiaalkindlustusamet Programmi juhtimiskorraldus Laste ja perede programmi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas heaolu arengukava 2023– 2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab sotsiaalkaitseminister pärast 2026. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Heaolu“ teised programmid (Sotsiaalministeeriumi „Sotsiaalhoolekandeprogramm“, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ühisprogramm „Tööturuprogramm“ ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste programm“). Teistest tulemusvaldkondadest toetavad programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Siseturvalisus“ Siseministeeriumi programm „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“ ja tulemusvaldkonna „Õigusriik“ Justiitsministeeriumi programm „Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum“. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru heaolu arengukava 2023–2030 juhtkomisjonile ja tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid ning juhtkomisjoni koosolekud toimuvad minimaalselt kaks korda aastas (märtsis-aprillis ning novembris). Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Heaolu“ iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel. 10 KAVAND 01.06.2025 seisuga LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Tegevus 1. Perehüvitiste maksmine ja vanemluse toetamine Teenus: Perepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (vastutaja: Sotsiaalministeerium, lühikood 423) Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu perepoliitikat, et toetada perede sotsiaalmajanduslikku toimetulekut ja soodustada laste sünde. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning perepoliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Teenus: Elatisabi (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 203) Elatisabi eesmärk on toetada lapse ülalpidamist, kui lapsevanem ei täida ülalpidamiskohustust või ei tee seda vajalikus ulatuses. Elatisabi on võimalik taotleda kohtumenetluse, täitemenetluse ja pankrotimenetluse ajal. Elatisabi suurus on kuni 200 eurot kuus. Teenus: Vanemahüvitis (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 204) Vanemahüvitise eesmärk on tagada asendussissetulek isikule, kes kasvatab alla kolmeaastast last, ning soodustada töö ja pereelu ühitamist. Vanemahüvitist on õigus saada õiguse tekkimise päevast alates lapse kolmeaastaseks saamiseni lapse kohta kuni 605 kalendripäeva, mis sisaldab ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kalendripäevi. Vanemahüvitise suurus sõltub hüvitise saaja tulust, millele rakendub nii minimaalne kui ka maksimaalne määr. Isikule, kes tulu ei ole saanud, tagatakse seadusega fikseeritud hüvitise määra suurune sissetulek. Alates 2026. aastast väheneb vanemahüvitise ülempiir kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordse keskmise palgani ning viibijatel võimaldatakse teenida täiendavat tulu ilma vanemahüvitise vähendamiseta. Teenus: Lapsevanema pensioni- ja ravikindlustuskaitse (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 205) Kogumispensioni täiendava sissemakse teenus, mille eesmärk on tagada riigi poolt II sambaga kindlustatud isikule pensionivara kogunemine ka perioodil, kui ta kasvatab alla kolme aastast last. Alates 2013. aastast sündinud lastega seoses on korraga ühel vanemal õigus saada lapse sünnist kuni tema kolme aastaseks saamiseni täiendavaid sissemakseid kogumispensioni ehk teise pensionisamba kontole. Lapsevanema kogumispensioni kontole maksab riik iga kuu täiendavalt 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. Riik maksab sotsiaalmaksu ja tagab seeläbi ravikindlustuskaitse õigustatud vanema eest, kes tegeleb lapse/laste kasvatamisega. Riiklik ravikindlustus on tagatud ühele vanemale, kes kasvatab alla kolme aastast last, kasvatab kolme ja enamat last ning on mittetöötav ja saab lasterikka peretoetust või vanemale, kes kasvatab seitset ja enamat last. Alates 2026. aastast lõpetatakse riigi poolt ravikindlustusmaksu maksmine lastega koduse ülalpeetava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest. Muudatus ei puuduta alla kolme aastast last kasvatavaid ega kolme ja enama lapsega vanemaid, kelle eest riik jätkab sotsiaalmaksu maksmist. 11 KAVAND 01.06.2025 seisuga Teenus: Peretoetused (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 206) Peretoetuste eesmärk on toetada laste kasvamist ning lastega perede heaolu ja elukvaliteeti, soodustades seeläbi laste sünde. Peretoetused on rahalised hüvitised, mis jagunevad ühekordseteks ja perioodilisteks hüvitisteks. Ühekordsed peretoetused on sünnitoetus ja lapsendamistoetus. Perioodilisi hüvitisi makstakse üks kord kuus jooksva kalendrikuu eest: lapsetoetus, üksikvanema lapse toetus, eestkostetava lapse toetus, lasterikka pere toetus, toitjakaotustoetus (alates 01.10.2026) ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus, kolmikute ja enamaarvuliste mitmike toetus. Teenus: Lapsepuhkuste tasu (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 207) Lapsepuhkusele on õigus mõlemal töösuhtes oleval vanemal kümme tööpäeva ühe lapse kohta kuni lapse 14-aastaseks saamiseni, kuid mitme lapse kohta kokku kõige rohkem 30 kalendripäeva ühes kalendriaastas. Lapsepuhkuse eest on õigus saada hüvitist, mille ühe kalendripäeva suurus on 50% saaja keskmisest töötasust. Lapsepuhkuse suurus sõltub hüvitise saaja tulust, millele rakendub nii minimaalne kui ka maksimaalne määr. Teenus: Vanemlike oskuste arendamine (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 134) Sotsiaalkindlustusamet tegeleb perede ja vanemahariduse valdkonna arendustegevustega. Lapsevanematele pakutakse tulemusliku vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ koolitusi, mis hõlmavad 2–8-aastaste laste vanematele mõeldud põhiprogrammi (Parent Basic Preschool) ja 4–12-aastaste laste vanematele mõeldud jätkuprogrammi (Advanced Parent). Programmi eesmärk on arendada vanemate vanemlikke oskusi, et ennetada ja vähendada laste väärkohtlemist ja vaimse tervise probleeme. Sotsiaalkindlustusamet toetab kohalikke omavalitsusi koolituste korraldamise kulude katmisel. Välisvahenditest rahastatakse ESF+ toetuse andmise tingimusi „Laste ja perede toetamine“, mille abil toetatakse lapseootel ja lapse saanud peresid ning suurendatakse lapsevanemate teadlikkust vanema rollist laste arengu toetamisel esimestel eluaastatel. Oluliseks tegevuseks on igas eas (0–18-aastaste) laste vanematele mõeldud vanemaharidust toetavate ennetustegevuste arendamine ja üle-eestilise kättesaadavuse parandamine, muu hulgas pööratakse rohkem tähelepanu isade teadlikkuse parandamisele ja nende osaluse suurendamisele vanemaharidusprogrammides. Teenus: Töö- ja pereelu ühitamise soodustamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 55) Töötavate lapsevanemate töö ja pereelu ühitamist soodustab tööandjate kaasamine peresõbraliku tööandja märgise programmi. Peresõbraliku tööandja märgist omav tööandja on tunnustatud kui tööandja, kes on edukalt oma organisatsioonikultuuri juurutanud töötaja- ja peresõbralikke meetodeid. Märgise saanud tööandja annab töötajale kindluse, et selles organisatsioonis väärtustatakse töötajat ning hinnatakse tema vajadusi hoida tasakaalu töö ja pereelu vahel. Teenust viiakse ellu välisvahenditest rahastatava ESF+ toetuse andmise tingimuste „Laste ja perede toetamine“ kaudu. Teenus: Pereteenuste arendamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 443) Välisvahenditest rahastatakse ESF+ toetuse andmise tingimusi „Laste ja perede toetamine“, mille eesmärk on luua ennetus- ja peretöökeskusi, suurendada kohalikus omavalitsuses perede paremaks toimetulekuks pakutavate pereteenuste arvu ja kättesaadavust, muuta peredele vajalik info ühest kohast kättesaadavaks ning luua kodulähedased tervise-, sotsiaal- ja psühholoogilisele abile juurdepääsu võimalused rõhuasetusega võimalike riskide varajasel märkamisel. Kogukondliku ennetus- ja peretöökeskuse eesmärk on toetada laste ja perede heaolu süsteemse ja järjepideva ennetustegevusega ning kogukonna võimestamisega oma kodukoha läheduses. 12 KAVAND 01.06.2025 seisuga Tegevus 2. Lastekaitse tagamine Teenus: Lastekaitsepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (vastutaja: Sotsiaalministeerium, lühikood 424) Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu lastekaitsepoliitikat, et toetada abivajavaid ja hädaolus olevaid lapsi. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning lastekaitsepoliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Teenust rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ toetuse andmise tingimused „Laste ja perede toetamine“). Teenus: Lastekaitse korraldusmudeli rakendamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 407) Välisvahenditest rahastatakse ESF+ toetuse andmise tingimusi „Uue lastekaitse korrastusmudeli rakendamine“, mille abil töötatakse välja lastekaitse juhtumikorralduse mudel, et ühtlustada lastekaitsetöö kvaliteeti ning tagada seeläbi laste ja perede parem abistamine. Uue mudeli rakendamiseks on plaanis toetada kohalikke omavalitsusi taotlusvoorude kaudu. Teenus: Lastemajateenus väärkoheldud lastele (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 217) Sotsiaalkindlustusamet pakub lastemajateenust väärkoheldud ja seksuaalselt väärkohtlevalt käituva lapse abistamiseks. Teenuse osutamisel lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud lastemaja ehk Barnahusi mudelist, et pakkuda lapsele koordineeritud ja tõhusat abi. Lastemajad asuvad Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus. Välisvahenditest rahastatakse ESF+ toetuse andmise tingimusi „Laste ja perede toetamine“, mille raames on plaanitud arendada ennast või teisi kahjustava seksuaalkäitumisega laste abivajaduse hindamise ja abistamise meetodeid (sh hindamisvahendite ja käsiraamatute tõlkimine ja hankimine ning spetsialistide koolitamine) ning lastemaja teenuseid ja võrgustikutööd, samuti koolitada ravimeeskondi seksuaalse väärkäitumise ja parafiiliate ravi alal. Teenus: Riiklik perelepitus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 291) Riiklik perelepitusteenus on mõeldud ühise alaealise lapse või laste lahkuläinud või lahkuminevatele lapsevanematele, kellel ei ole õnnestunud lapsega suhtlemise korras ja lapse ülalpidamisega seotud küsimustes kokku leppida. Riiklik perelepitusteenus tagab, et vanemate lahkumineku korral oleks lapsevanematel võimalik lapse elukorraldusega seotud küsimustes sõlmida kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluses. Perelepitus aitab lapsevanematel teha parimad võimalikud kokkulepped nende laste arenguvajadustest lähtuvalt. Lisaks aitab perelepitus lastel vanemate lahkuminekuga kergemini toime tulla. Perelepitus toimub kõigile osapooltele emotsionaalselt ja füüsiliselt turvalises keskkonnas. Teenus: Riikliku lastekaitse teenuse pakkumine ja arendamine (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 214) Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajate nõustamisel pakutakse kohalikele omavalitsustele terviklikku, analüüsi- ja vajaduspõhist teenust. Kohalikke omavalitsusi abistatakse juhtumite lahendamisel (alates juhendamisest lapse abivajaduse hindamisel kuni sobivate meetmete valikuni), antakse arvamusi kinnise lasteasutuse teenuse sobivuse kohta, vahendatakse rahvusvahelisi lastekaitsejuhtumeid. Arendatakse lastekaitsetöötajatele igapäevatööks vajalikke infosüsteeme. Lastekaitsetöötajatele luuakse vajalikke tööjuhiseid, korraldatakse koolitusi ning arendatakse juhtumikorralduse ja võrgustikutöö protsesse. Nõustamisteenus suurendab 13 KAVAND 01.06.2025 seisuga lastekaitse võimekust kohalikul tasandil ja parandab lastekaitsetöö kvaliteeti. Sotsiaalkindlustusamet täidab keskasutusena nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud) (ELT L 178, 02.07.2019, lk 1–115), artikli 79 punktides a, b, f ja g ning artiklites 80 ja 82 ette nähtud ülesandeid. Teenus: Lastekaitsealase ennetus-, arendus- ja teavitustegevuse koordineerimine, sh lastekaitse telefoniteenuse (116111) pakkumine (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 444) Teenus hõlmab lasteabi 116111, kadunud laste telefoni 116 000, veebiterapeuditeenust ning laste heaolu valdkondadeülese koostöö, ennetus- ja teavitustegevuse koordineerimist. Teenuse eesmärk on toetada lapsi, peresid ja laste heaolu valdkonnaga seotud spetsialiste, pakkudes ööpäevaringset nõustamist, vajaduspõhist tuge ning infot ja koolitusi, mis aitavad varakult märgata probleeme ja ennetada nende süvenemist. Lasteabi 116111 on ööpäevaringne tasuta telefoni ja interneti teel pakutav nõustamisteenus, mille eesmärk on laste ja perede abistamine, nende heaolu suurendamine ning abivajava ja hädaohusoleva lapse abistamine. Töövälisel ajal täidab lasteabi nõustaja hädaohusolevate laste juhtumite puhul lastekaitsetöötaja rolli. Lisaks pakutakse veebiterapeudi teenust abivajavatele lastele ja peredele. Laste heaolu valdkondadeülese koostöö, ennetus- ja teavitustegevuse alla kuulub juhendmaterjalide koostamine, koostöö partneritega, teavitustegevused ja koolitused, et toetada laste heaolu ning edendada abivajaduse ennetamist ja selle varajast märkamist. Tegevus 3. Laste heaolu toetavate teenuste korraldamine Teenus: Laste heaolu teenuste poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (vastutaja: Sotsiaalministeerium, lühikood 425) Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu laste heaolu teenuste poliitikat, et toetada lapsi, kelle abivajadus püsib vaatamata ennetusmeetmete pakkumisele ning lastekaitse juhtumikorralduslikele lahendustele. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning laste heaolu teenuste poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Teenust rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ toetuse andmise tingimused „Laste ja perede toetamine“). Teenus: Kinnise lasteasutuse teenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 223) Kinnine lasteasutus pakub ajutist ööpäevaringset tuge ja turvalisust lastele, kelle käitumine seab tugevalt ohtu nende enda või teiste elu, arengu ja/või tervise ning seetõttu on vajadus piirata nende vabadust. Kuivõrd kinnise lasteasutuse teenuse osutamisel piiratakse lapse liikumisvabadust, on tegu ühe intensiivsema teenusega, mille kohta saab otsuse teha ainult kohus. Aastas saab teenust ca 100 last. Kinnise lasteasutuse teenuse arendamiseks rahastatakse välisvahenditest ESF+ toetuse andmise tingimusi „Laste ja perede toetamine“, mille abil töötatakse välja ühtsed teenuse osutamise sisu ja kvaliteedi põhimõtted ning teenuse hindamissüsteem ja koolitatakse teenust osutavate asutuste personali. Teenus: Mitmedimensiooniline pereteraapia (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 14 KAVAND 01.06.2025 seisuga 232) Mitmedimensiooniline pereteraapia (MDFT – Multidimensional Family Therapy) on tõenduspõhine perekeskne programm, mida pakuvad Sotsiaalkindlustusameti terapeudid tõsise riskikäitumise ja mitmekülgse abivajadusega noortele ja nende peredele. MDFT programm on mõeldud 11–18-aastastele noortele, kelle puhul esineb õigusrikkumisi, sõltuvusainete kuritarvitamist, hälbivat käitumist, koolikohustuse mittetäitmist, pereprobleeme. Teraapia on pikaajaline, ühe perega tegeletakse keskmiselt 4–6 kuud. Mitmedimensioonilise pereteraapia arendamiseks rahastatakse välisvahenditest ESF+ toetuse andmise tingimusi „Laste ja perede toetamine“, mille raames pakutakse terapeutidele vajalikke koolitusi erinevate sihtrühmadega töötamiseks, kes MDFT-d vajavad ning tagatakse uute terapeutide/superviisorite väljaõpe teenuse kättesaadavuse tagamiseks üle Eesti. Teenus: Asendushoolduse korraldamise (sh saatjata alaealistele välismaalastele), arendamise ning pädevuste suurendamise teenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 295) Sotsiaalkindlustusameti ülesanneteks on riigisisese ja rahvusvahelise lapsendamise korraldamine, rahvusvahelise lapsendamise komisjoni teenindamine, hooldusperede sobivuse hindamine ja hooldusperede ettevalmistamine, eestkoste-, lapsendaja- ja hooldusperedele tugiteenuste korraldamine ning kohaliku omavalitsuse üksuse toetamine lapsele või perele sobivate meetmete leidmisel. Alates 2023. aastast on Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks ka täienduskoolituste korraldamine asendushooldusel olevat last vahetult kasvatavatele isikutele (kasvatajad, perevanemad, hooldus-, eestkoste- ja lapsendajapered), asendus- ja perekodude juhtidele ja võrgustikuliikmetele ning ka tugiteenuseid lapsendaja, eestkoste ja hooldusperedele (seaduses 2026 jaanuarist) tugiteenuste pakkumine Välisvahenditest rahastatakse ESF+ toetuse andmise tingimuste „Laste ja perede toetamine“ tegevuse „Asendus- ja järelhooldusteenuse kvaliteedi parandamine ja mitmekesistamine ning perepõhise hoolduse arendamine“ kaudu täiendavaid arendustegevusi ja tugiteenuseid teenuste kvaliteedi parandamiseks ning sihtrühma õiguste ja heaolu tagamiseks. Teenus hõlmab ka saatjata alaealisele välismaalasele pakutavat juhtumikorraldust ja turvalise majutuse tagamist. Saatjata alaealiseks välismaalaseks loetakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 2 lõike 1 ja § 6 lõike 1 tähenduses alla 18-aastast mitte Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikku (sh Ukraina kodanik) või alla 18-aastast kodakondsuseta isikut, kes saabub või on saabunud Eestisse ilma vanema, eestkostja või muu vastutava täisealise isikuta või kes jääb Eestis viibides ilma vanemast, eestkostjast või muust vastutavast täisealisest isikust. Tegevus 4. Ohvriabiteenuste ja hüvitiste tagamine Teenus: Ohvriabi poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (vastutaja: Sotsiaalministeerium, lühikood 240) Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu ohvriabipoliitikat, et toetada vägivallaohvreid traumast taastumisel ja iseseisva toimetuleku saavutamisel. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning ohvriabipoliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Teenust rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ toetuse andmise tingimused „Laste ja perede toetamine“). Teenus: Piirkondliku ohvriabi osutamine (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 445) Teenus on suunatud kuritegude, vägivalla ja kriisijuhtumite ohvritele maakondlikul tasandil. Teenus ühendab endas ohvriabi põhiteenuse ja taastava õiguse teenuse elemendid ning tugineb piirkondlikkuse põhimõttele – igas maakonnas tegutsevad ohvriabitöötajad, kes tunnevad kohalikke olusid ja koostöövõrgustikke, võimaldades ohvritele kiiret, paindlikku ja vajaduspõhist 15 KAVAND 01.06.2025 seisuga tuge. Teenuse raames hinnatakse abivajadust ning pakutakse psühhosotsiaalset nõustamist, emotsionaalset, vaimset ja sotsiaalset toimetulekut toetavat tuge, teavitatakse kaitsemeetmetest ja korraldatakse juhtumikorralduslikku koostööd. Teenuse oluline osa on taastava õiguse põhimõtetel põhinev sekkumine, mille kaudu võimaldatakse vahendatud kohtumisi ja taastavaid vestlusi. Need aitavad juhtunut mõtestada, toetavad kahju heastamist ja õiglustunde taastumist. Taastavaid nõustamispraktikaid rakendatakse nii süüteomenetluse raames kui ka väljaspool seda, pakkudes ohvritele turvalist keskkonda keeruliste teemade käsitlemiseks. Kõrge riskiga perevägivalla juhtumite korral rakendatakse MARAC-võrgustikumudelit, mis hõlmab erinevate valdkondade spetsialistide kaasamist eesmärgiga tagada ohvri kaitse ja ennetada raskeid tagajärgi. Teenust toetab ohvriabi vabatahtlike süsteem ning sellele lisanduvad koolitused, võrgustikutöö ja ennetustegevused, mille eesmärk on suurendada kogukondlikku valmisolekut vägivalla ennetamiseks ja turvalise elukeskkonna loomiseks. Teenus: Vägivallaohvritele sihtrühmapõhise toe osutamine (vastutaja: Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 446) Teenuse eesmärk on tagada vägivallaohvritele sihtrühma- ja vajaduspõhine ning terviklik tugi, mis soodustab vägivallast taastumist, turvatunde taastamist ning edasise vägivalla ennetamist. Teenuse sihtrühmadeks on seksuaalvägivalla, naistevastase ja perevägivalla, inimkaubanduse ning muude vägivallavormide ohvrid, samuti vägivalla toimepanijad. Teenus koondab erinevad sihtrühmadele suunatud teenused, sealhulgas seksuaalvägivalla kriisiabi, inimkaubandusohvrite teenused, naistevastase ja perevägivalla ohvrite tugiteenuse ning vägivallast loobumise toetamise teenuse. Seksuaalvägivalla kriisiabi keskendub kiire ja professionaalse meditsiinilise ning psühhosotsiaalse abi pakkumisele seksuaalvägivalla ohvritele ööpäevaringselt, sealhulgas kohtumeditsiinilise tõendite kogumise võimalusele ning traumast taastumise toetamisele sõltumata menetluse olemasolust. Naistevastase ja perevägivalla ohvrite tugiteenus on kättesaadav igas maakonnas ning toetab naisi ja lapsi vägivallast vabanemisel ning iseseisva toimetuleku taastamisel. Teenus sisaldab nõustamist, juhtumikorraldust, ning vajadusel psühholoogilist ja juriidilist abi ning ajutist turvalist majutust, ka naistega kaasas olevatele lastele. Inimkaubandusohvrite teenus keskendub mitmekesise abi pakkumisele, sealhulgas nõustamine, majutus, toitlustus, tervishoiuteenused ning juriidiline ja psühholoogiline abi, et toetada ohvrite taastumist ja õiguste kaitset. Vägivallast loobumise toetamise teenus on suunatud vägivalla toimepanijatele, eesmärgiga toetada neid vägivallast loobumisel, hinnata riske ning pakkuda nõustamist vastutuse võtmiseks ja uute vägivallavabade toimetulekumehhanismide kujundamiseks. Teenus aitab ennetada vägivalla kordumist ning toetab ohvrite kaitset läbi ennetuse ja spetsialistide koostöö. Teenuse osutamisel rakendatakse individuaalset lähenemist ning tehakse koostööd asjakohaste spetsialistide ja võrgustikega, et tagada ohvrite turvalisus, õigused ja taastumine. Teenus: Psühhosotsiaalse kriisiabi ja ohvriabi kriisitelefoni pakkumine (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 294) Tegemist on koondteenusega, mille eesmärk on pakkuda ohvritele ja nende lähedastele kiiret ja asjakohast infot ja esmast emotsionaalset- ja kriisituge, et toetada toimetulekut, vähendada sündmuse mõju igapäevaelule ning soodustada iseseisva toimetuleku taastumist. Teenus hõlmab Sotsiaalkindlustusameti ööpäevaringset valmisolekut reageerida erinevatele kriisijuhtumitele üle Eesti ning sisaldab kriisitelefoni nõustamist, olukorra hindamist, koostöö algatamist seotud asutuste ja isikutega, kriisijuhtumi ohvrite tuvastamist ning nende esmaste vajaduste hindamist. Teenuse raames osutatakse psühholoogilist esmaabi ning käivitatakse edasine psühhosotsiaalne abi vastavalt vajadusele. Samuti tagatakse spetsialistide koostöö kriisijuhtumi ohvrite toetamisel. Abi osutamine toimub kliendi soovil ja nõusolekul kas telefoni teel, kontaktkohtumise vormis või veebis, võimaldades paindlikku ja individuaalset lähenemist vastavalt olukorrale. 16 KAVAND 01.06.2025 seisuga Ohvriabi kriisitelefon on teenuse osa, mille sihtrühm on laiem – see on ööpäevaringselt kättesaadav info- ja nõustamiskanal kõigile, kes on kogenud vägivalda, kuritegu või muud kriisijuhtumit ning vajavad infot, tuge või juhiseid edasisteks sammudeks. Teenus: Ohvrite taastumist toetavate otsekulude hüvitamine (vastutaja: Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 447) Teenuse eesmärk on toetada vägivalla- ja kuriteoohvrite psühhosotsiaalset ning majanduslikku taastumist. Teenus ühendab kaks suunda: traumast taastumist toetava vaimse tervise abi pakkumise ning kuriteoohvri hüvitise maksmise. Traumast taastumist toetav vaimse tervise abi on suunatud emotsionaalse ja vaimse tasakaalu taastamisele, et ennetada vaimse tervise probleemide teket või süvenemist. Teenust on õigus saada perevägivalla ja seksuaalvägivalla ohvritel sõltumata kriminaalmenetlusest, samuti kuriteoohvritel, kelle juhtumi kohta on algatatud menetlus, ning teatud juhtudel ka ohvri lähedastel ja tunnistajatel. Teenuse saamine põhineb Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud abivajadusel ning selle kulud hüvitatakse üldjuhul kuni ühe kuutasu alammäära ulatuses. Erandjuhtudel (nt seksuaalselt väärkoheldud lapse, inimkaubanduse või terrorikuriteo ohvri puhul) võib teenus olla kättesaadav pikemaajaliselt. Kuriteoohvri hüvitis on rahaline toetus isikule, kes on langenud vägivallakuriteo ohvriks Eesti territooriumil ja saanud raske tervisekahjustuse ning selle tõttu olulise varalise kahju, näiteks ravikulude või sissetulekukaotuse näol. Hüvitise eesmärk on leevendada kannatanu majanduslikku koormust taastumise perioodil. Hüvitist on võimalik taotleda ka ohvri ülalpeetaval või isikul, kes on kandnud ohvri matusekulud, juhul kui ohver on kuriteo tagajärjel hukkunud. Teenuse kaudu tagatakse ohvritele vajalik rahaline ja psühhosotsiaalne tugi, mis aitab kaasa nende terviklikule taastumisele ja toimetulekuvõime taastamisele. 17 KAVAND 01.06.2025 seisuga LISA 2. Teenuste rahastamise kava * Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava informatsiooni andmiseks. Programmi teenuste rahastamise kava Eelarve 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud 932 834 725 934 038 954 919 585 323 914 586 361 Tegevus 1 Perehüvitiste maksmine ja vanemluse toetamine 890 507 920 885 138 257 881 879 214 884 362 288 Perepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine 917 602 787 817 732 206 731 550 Elatisabi 13 736 616 14 386 441 15 025 441 15 664 441 Vanemahüvitis 362 118 389 367 585 618 375 825 017 388 486 510 Lapsevanemate pensioni- ja ravikindlustuskaitse 98 074 822 98 582 524 98 641 443 98 561 100 Peretoetused 401 787 327 391 960 978 380 262 978 369 091 978 Lapsepuhkuste tasu 9 324 555 9 755 025 10 187 747 10 629 894 Vanemlike oskuste arendamine 3 753 563 1 868 218 1 204 381 1 196 816 Töö- ja pereelu ühitamise soodustamine 220 056 211 636 0 0 Pereteenuste arendamine 574 990 0 0 0 Tegevus 2 Lastekaitse tagamine 11 399 731 12 713 608 9 817 671 6 716 359 Lastekaitsepoliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine 1 622 968 1 614 586 713 911 713 255 Lastekaitse korraldusmudeli rakendamine 3 189 924 4 186 597 4 112 847 1 063 796 Lastemajateenus seksuaalselt väärkoheldud lastele 1 565 531 1 240 510 1 060 823 1 049 702 Riikliku lastekaitse teenuse pakkumine ja arendamine 1 328 163 1 897 927 1 003 463 9 85 415 Lastekaitsealase ennetus-, arendus- ja teavitustegevuse koordineerimine, sh lastekaitse telefoniteenuse 2 148 626 2 236 309 1 403 138 1 388 461 (116111) pakkumine Riiklik perelepitus 1 544 519 1 537 680 1 523 489 1 515 730 Tegevus 3 Laste heaolu toetavate teenuste korraldamine 18 684 535 23 174 623 17 743 965 13 392 520 Laste heaolu teenuste poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine 3 987 795 8 516 681 4 812 248 506 321 Kinnise lasteasutuse teenus 8 758 493 9 117 022 8 358 815 8 350 485 Mitmedimensiooniline pereteraapia 1 714 316 1 628 460 1 595 096 1 576 856 Asendushoolduse korraldamise (sh saatjata alaealistele välismaalastele), arendamise ning pädevuste 4 223 931 3 912 461 2 977 806 2 958 859 suurendamise teenus 18 KAVAND 01.06.2025 seisuga Tegevus 4 Ohvriabiteenuste ja hüvitiste tagamine 12 242 540 13 012 465 10 144 474 10 115 193 Ohvriabi poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine 957 344 874 168 501 598 500 942 Piirkondliku ohvriabi osutamine 3 261 601 4 107 481 2 668 362 2 630 769 Vägivallaohvritele sihtrühmapõhise toe osutamine 3 374 130 3 375 391 3 248 580 3 223 129 Psühhosotsiaalse kriisiabi ja ohvriabi kriisitelefoni pakkumine 2 509 836 2 502 442 1 944 705 1 909 914 Ohvrite taastumist toetavate otsekulude hüvitamine 2 139 629 2 152 984 1 781 229 1 850 439 19 KAVAND 01.06.2025 seisuga Tulemusvaldkond Heaolu (HE) Tulemusvaldkonna Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb eesmärk ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu Valdkonna arengukava Heaolu arengukava 2023–2030 (HEA) Programmi nimi Sotsiaalhoolekande programm Programmi eesmärk Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu Elluviimise periood 2026–2029 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), Tervise Arengu Instituut (TAI) Sissejuhatus Heaolu tulemusvaldkonna sotsiaalhoolekande programm on koostatud heaolu arengukava 2023– 2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, toetades inimeste heaolu ja sotsiaalse turvalisuse kasvu ning vähendades vaesust ja ebavõrdust. Programm keskendub sotsiaalhoolekande ja sotsiaalse turvatunde arengule, pakkudes inimestele ennetavat, ajakohast, kvaliteetset ja jätkusuutlikku hoolekandelist abi võimalikult kodu lähedal. Programm aitab saavutada heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki nr 4. Programm panustab oma tegevustega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja ülesannete täitmisele ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutustesse „Suurendame ühiskondlikku sidusust ja võrdseid võimalusi hariduses ning tööturul“, „Parandame erivajadusega inimeste heaolu ja ühiskondlikku aktiivsust ning tõhustame pikaajalise hoolduse süsteemi“, „Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“ ja „Lõimime tervishoiu- ja sotsiaalteenused inimesekeskselt“. Samuti aitab programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Tajutud riskid“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Püsiva suhtelise vaesuse määr“, „Sissetulekukvintiilide suhte kordaja“ ja „Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste osakaal“ 2035. aastaks seatud eesmärgi saavutamisele. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide nr 1 „Kaotada vaesus“ ja nr 3 „Heaolu ja tervis“ saavutamisse. Sotsiaalhoolekande programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahendite meetmeid:  21.4.1.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine (Euroopa Regionaalarengu Fond);  21.4.7.9. Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele (Euroopa Sotsiaalfond+);  21.4.9.1. Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine (Euroopa Sotsiaalfond+);  21.4.9.2. Kogukonna juhitud kohalik areng – CLLD (Euroopa Sotsiaalfond+);  21.4.10.1. Sotsiaalkindlustuse programm (Euroopa Sotsiaalfond+);  1.1.2. Sotsiaal- ja lastekaitse (Šveitsi koostööprogramm). Programmi tegevused on üldjuhul struktureeritud Sotsiaalministeeriumi poliitikavaldkondade kaupa, iga programmi tegevus kajastab selle poliitikavaldkonna (või poliitikavaldkondade) peamiseid järgneva nelja aasta olulisemaid prioriteete ning tulemusmõõdikuid. Võrreldes 2025– 2028 programmiga on programmi struktuuris tehtud järgmised muudatused: Programm 2025–2028 Programm 2026–2029 Seletus 1 KAVAND 01.06.2025 seisuga Tegevus “Pikaajalise hoolduse Tegevus “Hoolekande Alates 2026. aastast on kaks tegevust poliitika kujundamine, KOV kättesaadavuse tagamine ja liidetud ning tegevus hõlmab võimestamine” toimetuleku toetamine” hoolekandeteenuste sotsiaaltöö Tegevus “Hoolekande korralduse ja majandusliku toimetuleku kättesaadavuse tagamine ja valdkondi ning teenuseid. Tegevuse eelarvest on välja arvatud puudega toimetuleku toetamine” inimestele suunatud toetused ja teenused, mille eelarvet kajastatakse tegevuse “Puudega inimeste toetamine” eelarves. - Tegevus “Puudega inimeste Alates 2026. aastast on eraldi tegevus, mis toetamine” koondab nii erivajadusega lastele kui täiskasvanutele suunatud teenused ja toetused tervikvaateks. Programmi 2026. aasta eelarves on suurim muudatus erivajadusega laste toetuste ja teenuste edaspidine kajastamine sotsiaalhoolekande programmis tegevuse “Puudega inimeste toetamine” eelarves, mis varasemalt sisaldusid laste ja perede programmi eelarves. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Tabel 1. Programmi mõõdikud Programmi eesmärk Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2024 2026 2027 2028 2029 Suure hoolduskoormusega (20 ja enam tundi nädalas) 16-aastaste ja vanemate inimeste 2,0% 2,0% 1,9% 1,8% 1,8 osakaal Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Tabel 2. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Programmi rahastamiskava 2025 2026 Eelarve prognoos eelarve eelarve 2027 2028 2029 Programmi kulud 168 366 224 493 216 623 203 633 193 110 Tegevus 1. Hoolekandeteenuste 168 366 106 707 96 377 77 652 65 632 kättesaadavuse ja toimetuleku tagamine Tegevus 2. 0 117 787 120 246 125 980 127 478 Puudega inimeste toetamine Erinevused 2025. aasta ja 2026. aasta tegevuste vahel on välja toodud programmi sissejuhatuses. Hetkeolukorra analüüs Eesti hoolekandesüsteemi peamine murekoht on rahvastiku vananemine, sellega kaasnevalt sotsiaalteenuste kättesaadavus ja kvaliteet ning lähedaste suur hoolduskoormus. Vajadus teenuste järele on laialdasem kui nende praegune kasutamine. Eesti elanikest 6% hindab end vajavat oma terviseprobleemist, kroonilisest haigusest või tegevuspiirangust tingituna täiendavaid teenuseid. 2020. aastal jäi täiendavaid teenuseid vajavate inimeste arv elanikkonnas vahemikku 56 000–75 900 inimest. Kvaliteetsete teenuste kättesaadavus mõjutab ka abivajaja lähedasi, seda nii kõrvalabi/hoolduse pakkumisel kui ka teenuste eest tasumisel. Eesti tööjõu-uuringu 2024. aasta andmetel abistas või hooldas oma leibkonnaliiget 59 700 16-aastast ja vanemat inimest, mis on 5,4% kõigist sellesse vanuserühma kuuluvatest elanikest. Suure hoolduskoormusega (vähemalt 20 tundi nädalas) 16-aastaseid ja vanemaid inimesi oli 2024. aastal 22 600, s.o 2,0% 2 KAVAND 01.06.2025 seisuga kõigist samas vanuses elanikest. Kuigi võrreldes 2023. aastaga on hooldajate arv kasvanud, on näha positiivset trendi suure hoolduskoormusega inimeste arvu vähenemises. 2023. aastal rakendus hooldereform, mille tulemusena vähenes hooldekodus teenust saavate inimeste teenuse eest tasumise koormus (2022. aastal katsid inimesed ca 78% teenuse kogukuludest, 2023. aastal 61 % ja 2024. aastal ehk esimesel reformile järgnenud täisaastal 51% kogukuludest). Kohalikele omavalitsustele eraldati märkimisväärne summa pikaajalise hoolduse korraldamiseks (2023. a 39,2 mln, 2024. a ligi 60 mln eurot). Rahaliselt kättesaadavam teenus aitab vähendada ka lähedaste koormust nii hooldekodu arvete tasumisel kui ka hooldamisel. Olenemata ühest viimaste aastate olulisemast sammust vajavad pikaajalise hoolduse korraldus, sotsiaalhoolekandelise abi kättesaadavus ja kvaliteet ning hoolduskoormusega inimeste toetamine jätkuvalt tõhustamist nii riigi kui kohalikul tasandil. Järgnevate aastate põhiline eesmärk on parandada kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust, koordineeritud pakkumist ja kvaliteeti. Vajalik on luua meetmeid, mis soodustaksid hooldajate tööhõives püsimist ning toetaksid töötamise ja hoolduskohustuse ühitamist. Endiselt on proovikiviks kohalike omavalitsuste ebaühtlane tase hoolekandelise abi ja pikaajalise hoolduse tagamisel. Sotsiaalvaldkonna rahastamine praegusel tasemel on ebapiisav ning mõjutab teenuste kättesaadavust ja lähedaste hoolduskoormust. Ebapiisav rahastus ei taga kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust, sealjuures on kohalikel omavalitsustel takistusi, et osaleda välisvahendite avatud taotlusvoorudes. Riigi tasandil on erihoolekandeteenuste saamise ootejärjekorrad pikad, mistõttu võivad inimesed jääda neile vajaliku abita või ei saa abi õigel ajal ning see viib tööturult kauemaks eemale nii teenust vajavad inimesed kui ka hoolduskoormuse tõttu nende lähedased. Nii kohalikud omavalitsused kui teenuseosutajad vajavad riigipoolset tuge kvaliteetsete teenuste arendamisel ja pakkumisel. Erihoolekandeteenuste rahastamine on viimastel aastatel suurenenud, kuid seda vaid osaliselt õendustöötajate ja tegevusjuhendajate töötasude osas. Erihoolekandeteenuste rahastus on tagatud keskmiselt 66% ulatuses. 2024. aasta alguse seisuga on järjekorras kokku 2217 inimest (2593 teenusekohal), sealhulgas 1219 inimest, kes ei saa ühtegi erihoolekandeteenust. Nendest 116 erihoolekandeteenust vajavat inimest (5%), kellest 95 inimest on vanuserühmas 25–64 aastat, saab kohaliku omavalitsuse kaasrahastatud ööpäevaringset üldhooldusteenust. Seega ei ole varasem lisarahastus olnud teenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse tagamiseks ning järjekordade lühendamiseks piisav. Teenuseosutajate jätkusuutlikkus on kujunenud suureks ohuks teenuste edasisele korraldamisele, muu hulgas on teenuseosutajad hakanud loobuma erihoolekandeteenuse osutamisest, ja risk, et nad profileerivad oma tegevuse ümber ööpäevaringse üldhooldusteenuse osutamisele, suureneb. Euroopa Liidu ja riigieelarve vahendite toel on 2024. aastaks reorganiseeritud 14 asutust 1725 teenusekohaga ja juurde on loodud 514 uut kogukondliku elamise teenusekohta. 2027. Aastaks reorganiseerimisega lõpuni jõudmiseks on vaja reorganiseerida veel viis erihoolekandeteenuse osutajat (kokku 390 reorganiseeritavat teenusekohta), et tagada psüühikahäirega inimestele tänapäevastele nõuetele vastavad elamistingimused. Peale erihoolekandeteenuste on psüühilise erivajadusega inimestel võimalik kasutada riiklikult korraldatud sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust ja kohalike omavalitsuste pakutavaid sotsiaalteenuseid, kuid praktikas ei ole teenuste kättesaadavus igal pool tagatud. Selgest vajadusest muuta teenuste kasutamine ja rahastamine paindlikumaks ning anda inimestele ja nende pereliikmetele teenuste saamisel rohkem valikuvõimalusi, on alustatud isikukeskse erihoolekandeteenuste süsteemi arendamist ja kohaliku omavalitsuse kaasamist teenuste korraldamisse. Senisest enam tähelepanu vajavad dementsuse diagnoosiga või sõltuvushäiretega inimesed. Nii rehabilitatsiooniteenuse kui ka abivahenditeenuse korraldus vajab süsteemseid muudatusi ja terviklikku lähenemist. Kehtiv rehabilitatsiooniteenuste korraldus võib jätta inimese talle vajaliku abita. Senised muudatused on olukorda küll parandanud, kuid senisest enam tuleb vaadata inimese terviklikku abivajadust valdkondadeüleselt (lisaks sotsiaalvaldkonnale ka tervishoid, haridus, tööhõive jm). 2021. aasta jaanuaris sai sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust 4868 inimest (neist 1522 tööealist ja vanaduspensioniealist ning 3349 last) ja 2024. aasta 3 KAVAND 01.06.2025 seisuga jaanuaris 7005 inimest (neist 2415 tööealist ja vanaduspensioniealist ning 3995 last ja 95 Ukraina last). Kasvanud on ka keskmiselt ühe inimese kohta kasutatud teenusetundide arv kuus 7,5-lt 7,9-le (2021. a vs. 2024. a). Valdkonnas on kvalifitseeritud tööjõu puudus, rahvastiku vananemine ja sotsiaalteenuste kvaliteedi paranemise ootus nõuab sotsiaalvaldkonna spetsialistide arvu ja oskuste suurendamist. Töö abivajajatega on stressirikas ja vähese positiivse tagasisidega, madalalt tasustatud ja ühiskonnas vähe väärtustatud, mistõttu on valdkonnas suur tööjõu liikuvus. 2021. aasta sotsiaalvaldkonna tööjõu ja -oskuste vajaduse uuring OSKA prognoosib töötajate vajaduse kasvu sotsiaalvaldkonna põhikutsealadel 2030. aastaks ligikaudu 20%, arvuliselt ligi 3000 uut töötajat. Enim on järgmisel viiel kuni kümnel aastal puudu hooldustöötajatest. Hooldekodudesse, haiglatesse ja koduteenust osutama oodatakse 1000–1200 hooldustöötajat. Hooldustöötaja ametikohalt lahkub ligi 1000 inimest aastas, väljaõppinud hooldustöötajaid kaotatakse konkureeriva palgatasemega kaubandus- ja teenindussektorile. Suureneb ka vajadus tegevusjuhendajate, tugiisikute, sotsiaaltöötajate ja -nõustajate, lastekaitse- ja peretöötajate ning erivajadusega lastega tegelevate lapsehoidjate järele. Riigi tasandil vajab tõhustamist sotsiaalvaldkonna valmisolek kriisiolukordades ning eri ametkondade korraldatav riiklik ja haldusjärelevalve. Oluliseks kitsaskohaks on ka sotsiaalvaldkonna tõenduspõhise poliitika kujundamiseks vajalike andmete kvaliteet ja digitaliseerituse tase. Puude raskusastmega inimesi oli 2024. aastal 107 929 ehk 7,9% elanikkonnast, seejuures on viimastel aastatel vähenenud puudega inimeste arv nii koguarvuna kui ka osakaaluna rahvastikus. Pikemat ajatelge (10+ aastat) vaadates ilmneb, et puudega inimeste arv ja osakaal rahvastikus on vaikselt kasvanud, saavutanud oma haripunkti 2018. aastal ja hakanud seejärel uuesti kahanema. Enamik puude raskusastmega inimestest on püsivalt olnud vanaduspensioniealised (puudega inimestest 55% on vanusegrupis 65+). Tööealiste inimeste puhul on nii 2022. aastal avalikustatud analüüs1 kui ka 2023. aastal avalikustatud Riigikontrolli2 audit juhtinud tähelepanu sellele, et tööealiste inimeste paralleelne töövõime hindamise ja puude tuvastamise süsteem ei ole abi vajava inimese seisukohast mõistlik, sest vajalik abi ja toetused on suuresti kattuva sihtrühma jaoks jaotunud kahe asutuse vahel. Vanaduspensioniealiste puhul ei ole olemasolevad toetusmeetmed vaesuse ega puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks tõhusad, mistõttu tuleks muuta toetuse andmise tingimusi ja suurust. Puude raskusastme tuvastamise ekspertiiside tegemise jätkusuutlikkust ohustavad ekspertarstide vähesus ja raskused uute ekspertarstide leidmisel, mida omakorda mõjutavad olemasolev korraldusmudel Sotsiaalkindlustusametis ja madalam palk võrreldes teiste sarnaste töökohtadega (nt töötukassas). Puudega inimeste õiguste tagamisel on tehtud edusamme, kuid vajalikud on jätkutegevused, mille vastutusala on lisaks Sotsiaalministeeriumile ka teistes ministeeriumites ja nende haldusalas. Näiteks Euroopa Liidus reisides ei ole praegu võimalik saada puudega isiku kaardi alusel samasuguseid soodustusi, nagu saavad kohalikud puudega inimesed, sest vastastikust puudega isiku kaartide tunnustamist ei ole reguleeritud. Kuigi Eesti osales Euroopa Liidu puudega isikute katseprojektis, ei võetud kaarti kasutusele ja käesoleval ajal väljastatakse riigisisest puudega isiku plastikkaarti. ELi puudega isiku kaardi ja parkimiskaardi direktiivi vastuvõtmiseks on vajalik direktiiv üle võtta. Samuti on Sotsiaalkindlustusameti kaudu hüvitatavate abivahendite süsteem seotud täiendavate õigustatuse alustega (puue, vähenenud töövõime) ega ole seetõttu vajaduspõhine. 2023. aastal tehtud täisealiste eestkostekorralduse uuring3 näitas, et Eesti õigussüsteem ei ole veel valmis täielikult toetatud otsustamise mudelile üle minema ja ühiskondlikud hoiakud seda ei toeta. Seetõttu alustatakse ettevalmistustega toetatud otsustamise süsteemi järk-järguliseks 1 TÖÖVÕIME TOETAMISE SÜSTEEMI LOOMISE JA JUURUTAMISE MAKROMAJANDUSLIKU MÕJU HINDAMINE. Centar. 2 Riigikontroll: erivajadustega inimesed on abi otsides üksi jäetud. 3 https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2024- 02/T%C3%A4isealiste%20eestkoste%20uuring%20l%C3%B5pparuanne%202023%20.pdf. 4 KAVAND 01.06.2025 seisuga kujundamiseks. Sihtrühmaks on eestkostel olevad või psüühilise erivajadusega inimesed. Kuigi 2023. aastal nii suhtelises vaesuses kui absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus võrreldes 2022. aastaga veidi vähenes, vajab märkimisväärne hulk inimesi abi ja tuge vaesuses toimetulemiseks. Peamiselt pakutakse toimetulekuraskustes inimestele toimetulekutoetust, toiduabi ja võlanõustamisteenust. 2024. aastal vähenes toimetulekutoetust saavate leibkondade arv pea 21% – 15 554 leibkonnani (27 827 leibkonnaliiget), kuid seda peamiselt ajutise kaitse saajate arvelt. Alaliste elanike toetusevajadus on püsinud viimasel kolmel aastal sarnasel tasemel (keskmiselt 11 120 leibkonda aastas). Toiduabi sai 2024. aastal toiduabikaartidega kuni neli korda aastas 35 085 inimest ja annetatud toiduabi kuni neli korda kuus 24 277 inimest. Täiendavat tähelepanu nõuab ka puudega inimeste majanduslik olukord. Suhtelise vaesuse määr puude raskusastmega inimeste hulgas on küll veidi vähenenud (2023. a 41,1%, 2022. a 45,4%), kuid on jätkuvalt poole kõrgem kui kogu elanikkonnal (2023. a kogu elanikkonnal 20,2%). Olulisemad tegevused/sekkumised  Jätkatakse pikaajalise hoolduse reformi elluviimist, mis tagavad inimestele kvaliteetsemad ja kättesaadavamad hooldusteenused. 2026. aastal valmib hooldereformi elluviimisega seotud mõjuanalüüs, mille põhjal teostatakse vajadusel täiendusi õigusloomes. Täiendavalt töötatakse välja teenusmudelid suure ja kompleksse psüühilise abivajadusega inimestele. Samuti on kavas vähendada kohalike omavalitsuste halduskoormust hooldereformi rakendamisel, kaotades nõude inimese omaosaluse kompenseerimiseks keskmise pensionini.  Jätkuvalt on prioriteediks erihoolekande kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine. Erihoolekandeteenuse järjekorras on 14.05.2025 seisuga kokku üle 2093 inimest, sealhulgas 1130 inimest, kes ei saa ühtegi teist hoolekandeteenust. Vajalik on jätkuvalt tagada teenuste jätkusuutlik rahastamine, vähendada teenusekohtade järjekordi ja suurendada fookust kogukonnnapõhiste teenuste arendamisele.  Jätkatakse rehabilitatsioonisüsteemi ümberkorraldamisega et teenuste saamine ei sõltuks puude raskusastmest, oleks vajaduspõhine, inimeste jaoks lihtne ja loogiline ning osutatud integreeritult mitme valdkonna (sotsiaal-, tervishoiu-, töö- ja haridusvaldkonna) koostöös.  Kavas on abivahendite ja meditsiiniseadmete toomine ühtse korralduse alla, pakkudes neid tervishoiusüsteemi kaudu. Abivajadusega inimese jaoks on meditsiiniseadmed ja abivahendid jaotatud eesmärgi ja korraldusasutuse (Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet) järgi, kuigi sisult ja olemuselt on tegu sarnaste või üksteist täiendavate toodetega. Samuti on arstide, tervishoiuspetsialistide ja ettevõtete jaoks süsteem killustatud. Reformi eesmärk on parandada abivahendite ja meditsiiniseadmete kättesaadavust inimestele ning muuta nende hüvitamise korraldus efektiivsemaks. See loob sarnaste tugimeetmete pakkumiseks ühtsed alused, lihtsustab inimeste jaoks abi saamist ja vähendab spetsialistide, sealhulgas tervishoiutöötajate halduskoormust.  Fookuses on täisealiste inimeste puude raskusastme tuvastamise ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste ümberkorraldamine. Kehtivad puudega inimeste toetusskeemid, sealhulgas puude tuvastamine, on keerulised ja killustatud, mistõttu ei jõua need alati tegelike abivajajateni. Seetõttu on vaja ümber hinnata toetamise eesmärgid ja tingimused, et pakkuda puudega inimestele tõhusamat tuge. Eesmärk on viia tööealiste inimeste puude tuvastamine ja töövõime hindamine ning seotud toetuste korraldamine ühte asutusse, mis loob tööealistele erivajadusega inimestele tänasest selgema ja tõhusama tugisüsteemi. Vanaduspensioniealiste osas on eesmärk leida senisest sihipärasemad ja õiglasemad toetusmeetmed, mis toetaksid tõsiste terviseprobleemidega vanaduspensioniealisi.  Jätkatakse tervishoiuteenuste ja sotsiaalteenuste lõimimise ning koordineeritud osutamisega, mille raames on kavas ühise juhtumikorralduse põhimõtete rakendamine, 5 KAVAND 01.06.2025 seisuga ennetustegevuste juurutamine, nüüdisaegsete infotehnoloogiliste lahenduste kasutusele võtmine ja andmevahetuse parandamine.  Inimeste toimetuleku toetamiseks jätkatakse toimetulekutoetuse süsteemi kaasajastamist. Kavas on luua uus elatusmiinimumi metoodika, mis kujundab toimetulekutoetuse süsteemi vajaduspõhisemaks. Samuti töötatakse välja põhimõtted inimeste sissetuleku- ja leibkonnaandmete automaatseks kogumiseks, et võimaldada personaliseeritud toetuste maksmist. Kavas on tõhustada võlanõustamissüsteemi ning otsida võimalusi toimetulekupiiri tõstmiseks.  Valdkonna tööjõu juurdekasvu ja väljaõppe parendamiseks on kavas luua sotsiaalvaldkonna tööjõu kompetentsimudelid ja kvalifikatsiooni põhimõtted, mis on kooskõlas haridusvaldkonna innovatsiooni ning muutunud tööturu ja klientide vajadustega.  Viiakse ellu innovatsioonivõimekust tõstev heaolutehnoloogiate arendusprogramm, mille kaudu rahastatakse tehnoloogiaid ja muid uudseid lahendusi, mis aitavad inimestel võimalikult kaua kodus elada, vähendavad lähedaste hoolduskoormust ja pakuvad leevendust spetsialistide puudusele.  Sotsiaalvaldkonna toimepidevuse ja kriisideks valmisoleku tagamiseks toetatakse sotsiaalvaldkonna vastutavate ametkondade ja KOV-ide ettevalmistust kriisiolukordadeks, olukordade juhtimiseks ja uute seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Selleks jätkatakse KOVidele, teenuseosutajatele ja partneritele erinevate koolituste ja kriisiõppuste korraldamisega ning KOVide nõustamisega kriisiplaanide koostamisel. Programmi tegevused ja teenused Tegevus 1. Hoolekande kättesaadavuse tagamine ja toimetuleku toetamine Tegevuse eesmärk: Tagada inimeste vajadustele vastavad kvaliteetsed, jõustavad ja jätkusuutlikud hoolekandeteenused, mis aitavad neil oma elus iseseisvalt toime tulla ja toetavad võimalikult kaua kodus elamist. Toetada inimeste majanduslikku toimetulekut, et soodustada inimeste iseseisvat toimetulekut ja leevendada abi vajavate inimeste materiaalset puudust. Tegevuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu hoolekandepoliitikat, sotsiaaltöö korralduse poliitikat ning majandusliku toimetuleku poliitikat, et tagada inimestele kvaliteetsed ja jätkusuutlikud hoolekandeteenused ning toetada inimeste majanduslikku toimetulekut. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL- i otsustusprotsessis osalemist ning hoolekandepoliitika, sotsiaaltöö korralduse poliitika ja majandusliku toimetuleku poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Majandusliku toimetuleku tagamiseks jagatakse tegevuse eelarvest enim puudust kannatavatele inimestele toidukaarte ning annetatud ja päästetud toitu. Sotsiaalkindlustusamet korraldab rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate majutuskeskuse teenust, mis toetab rahvusvahelise kaitse taotlejate ja saajate ning kohanemisraskustega muude sisserändajate iseseisvat toimetulekut, heaolu ja turvalisust kogukonnas. Hoolekandeteenuste kättesaadavuse tagamiseks korraldab Sotsiaalkindlustusamet tegevuse eelarvest erihoolekandeteenust, mille eesmärk on toetada psüühikahäirega (sh intellektipuudega) inimesi, kes vajavad igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi või järelevalvet. Erihoolekandeteenus hõlmab kodus elavatele abivajajatele erinevaid toetavaid teenuseid, samuti kogukonnas elamise teenust ja hoolekandeasutuses ööpäevaringse elamise teenust. Tegevus sisaldab Sotsiaalkindlustusameti poolt ka erinevate tegevuslubade väljastamist ning riiklikku ja haldusjärelvalve elluviimist. Tegevus hõlmab välisvahendite toel erihoolekandeasutuste reorganiseerimist eesmärgiga tagada 6 KAVAND 01.06.2025 seisuga psüühilise erivajadusega täisealistele inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused ning taristu loomist kogukonnapõhisele erihoolekandeteenusele. Samuti toetatakse välisvahendite abil kohalikke tegevusrühmi kogukonna juhitud kohaliku arengu toetamiseks (CLLD), edendatakse hoolekandeteenuste kvaliteeti (sh SKA kohalike omavalitsuste nõustamise üksuse toel) ning toetatakse kohalikke omavalitsusi kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamiseks. Tegevus sisaldab ka sotsiaalvaldkonna tööjõu pädevuse arendamise tegevusi, kaasajastatakse taseme- ja täiendõppe õppekavasid, laiendatakse pikaajalise hoolduse tööjõu väljaõppe võimalusi, täpsustatakse tööjõu kvalifikatsiooninõudeid ja luuakse töötajate tunnustamise süsteem. Tervise Arengu Instituut toetab tegevuse raames sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse suurendamist, pakkudes vajalikke täienduskoolitusi, dementsuseteemalisi koolitusi hoolekandeteenuse osutajatele ning andes välja ajakirja Sotsiaaltöö. Perioodil 2026–2029 on kavas:  Jätkatakse hooldereformi elluviimist, mis tagavad inimestele kvaliteetsemad ja kättesaadavamad hooldusteenused. 2026. aastal valmivad reformi elluviimisega seotud uuringud, analüüsid ja mõjuhinnangud, mille põhjal teostatakse vajadusel täiendusi õigusloomes.  Korrastatakse erihoolekandeteenuste süsteemi, et tagada inimesele kodulähedased ja toetavad teenused. Erihoolekandeteenuste süsteemi korrastamisel keskendutakse autismi spektrihäirega inimestele teenuskohtade loomisele, et vastata järjest kasvavale vajadusele.  Arendatakse välja sõltuvushäirega erihoolekandeteenust vajavate inimeste jaoks tervisevaldkonnaga integreeritud toetuse mudel. Eesmärk on tagada suure abivajadusega psüühikahäirega täiskasvanutele isikukeskne ja tõhus tugi koostöös kohalike omavalitsustega. See hõlmab suhete loomist, tervise hoidmist, huvide arendamist ja igapäevatoimetuste toetamist, pakkudes kodulähedasi ja vajaduspõhiseid teenuseid alates 2027. aastast.  Dementsusega inimestele üldhooldusteenuse osutamiseks töötatakse välja spetsialiseeritud teenusemudel, mis arvestab sihtrühma erivajadustega. Mudeli arendamine toimub koostöös Sotsiaalkindlustusameti, Dementsuse Kompetentsikeskuse, üldhooldusteenuse osutajate ning huvikaitseorganisatsioonidega. Olulise arengusuunana nähakse hooldustöötajate erialase täiendkoolituse süsteemset arendamist, et tagada personalile vajalikud teadmised ja oskused dementsusega inimeste hooldamisel. Spetsialiseeritud teenuse- ja koolitusmudeli rakendamine aitab tõsta teenuse kvaliteeti, tagada selle vastavus sihtrühma vajadustele ning parandada dementsusega inimeste elukvaliteeti.  Üle Eestilise tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi integratsioonimudeli visiooni toetamiseks jätkatakse maakonnapõhiste koordinatsiooni projektide rahastamist, eesmärgiga tugevdada kohaliku tasandi ennetustööd ja arendada inimeste iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid.  Sotsiaalteenuste kvaliteedi parandamiseks jätkatakse 2025. aastal Kagu-Eesti kohalikele omavalitsustele välja kuulutatud avatud taotlusvooru projektide ellu viimisega, mille eesmärgiks on parandada kvaliteetsete kodus elamist toetavate sotsiaalteenuste või hoolduskoormust leevendavate teenuste ning abi- või toetusvajaduse süvenemist ennetavate meetmete kättesaadavust kohalikul tasandil. Kohalike omavalitsuste võimestamiseks korraldatakse üle-eestiline arengu- ja koostööprogramm, mille eesmärgiks on toetada kohalike omavalitsuste suutlikkust korraldada sotsiaalteenuseid tõhusamalt ja kestlikumalt.  Viiakse ellu innovatsioonivõimekust tõstev heaolutehnoloogiate arendusprogramm, mille kaudu rahastatakse tehnoloogiaid ja muid uudseid lahendusi, mis aitavad inimestel 7 KAVAND 01.06.2025 seisuga võimalikult kaua kodus elada, vähendavad lähedaste hoolduskoormust ja pakuvad leevendust spetsialistide puudusele.  Sotsiaalvaldkonna tööjõu pädevuse tõstmiseks ja väärtustamiseks parandatakse sotsiaalvaldkonna tööjõu juurdekasvu ja väljaõpet. Šveitsi-Eesti koostööprogrammi rahastuse toel on plaanis sotsiaalvaldkonna töötajate erialase väljaõppe kaasajastamine ja valdkonnas töötamise populariseerimine. Sotsiaalvaldkonna töötajatele luuakse ühtsetel alustel toimiv täienduskoolitussüsteem, mis aitab tagada teenuste kvaliteedi ja tööks vajalikud oskused. Tööjõu voolavuse vähendamiseks ja töötingimuste parandamiseks arendatakse välja töökohapõhine tugisüsteem. Samuti töötatakse välja sotsiaalvaldkonna töötajate ametipõhised kompetentsimudelid ning uuendatakse kõrg- ja kutsekoolide sotsiaalvaldkonna õppekavad.  Inimeste toimetuleku toetamiseks jätkatakse toimetulekutoetuse süsteemi kaasajastamist. Kavas on luua uus elatusmiinimumi metoodika, mis kujundab toimetulekutoetuse süsteemi vajaduspõhisemaks (uuringud “Uuring leibkondliku elatusmiinimumi määramise metoodika väljatöötamiseks” ja “Leibkonna andmebaasidepõhise abivajaduse hindamise võimalikkus toimetulekutoetuse ja tervishoiu omaosaluskoormuse näidete alusel”). Samuti töötatakse välja põhimõtted inimeste sissetuleku- ja leibkonnaandmete automaatseks kogumiseks, et võimaldada personaliseeritud toetuste maksmist. Kavas on tõhustada võlanõustamissüsteemi, et aidata majanduslikult raskesse olukorda sattunud inimeste majanduslikku iseseisvumist, ning otsida võimalusi toimetulekupiiri tõstmiseks.  Sotsiaalvaldkonna toimepidevuse ja kriisideks valmisoleku tagamiseks toetatakse sotsiaalvaldkonna vastutavate ametkondade ja KOV-ide ettevalmistust kriisiolukordadeks, olukordade juhtimiseks ja uute seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Selleks jätkatakse koostöös erinevate osapooltega KOVidele, teenuseosutajatele ja partneritele erinevate koolituste ja kriisiõppuste korraldamisega ning KOVide nõustamisega kriisiplaanide koostamisel. Sotsiaalteenuste tagamiseks kriisiolukorras koostatakse Sotsiaalkindlustusameti poolt riiklike võtmeteenuste toimepidevuse plaanid. Seadusandluses tagatakse võimalused vajadusel kriisis teenuste standardite vähendamiseks. Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2024 2026 2027 2028 2029 Üle 12 kohaga ühiselamutüüpi majutusega üksuses asuvate ööpäevaringse erihoolekande täidetud teenuskohtade 31,7% 27,4% 23,6% 18,3% 17,2% osakaal kõigist ööpäevaringse erihoolekande täidetud teenuskohtadest, % Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Makseraskustes leibkondade osatähtsus, % 6,6% 5,4% 5,3% 5,2% 5,1% Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring Iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset üldhooldusteenust saavate inimeste suhtarv, % 0,7 0,7 0,8 0,8 1,0 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Tegevus 2. Puudega inimeste toetamine Tegevuse eesmärk: Toetada erivajadusega inimeste iseseisvat toimetulekut. Tegevuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu puudega inimeste õiguste poliitkat, et tagada puudega inimeste õiguste kaitse ning puudega inimestele suunatud toetused ja teenused. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning puudega inimeste õiguste poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Lisaks toetatakse Dementsuse Kompetentsikeskuse kaudu dementsusega inimesi, nende 8 KAVAND 01.06.2025 seisuga lähedasi ja spetsialiste, pakkudes neile infoliini, personaalset nõustamist, tugigruppe, ekspertnõustamist ja koolitusi. Puudega inimeste huvikaitset ja valdkonna arengut toetatakse alates 2026. aastast Eesti Puuetega Inimeste Fondi asemel strateegilise partnerluse kaudu. Sotsiaalkindlustusamet tuvastab puude raskusastet ja maksab tegevuse eelarvest puudetoetusi, mille eesmärk on osaliselt hüvitada puudest tulenevad lisakulud: puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus ja täienduskoolitustoetus. Puude raskusastmega inimestele väljastatakse puudega isiku kaart, millega saab teenusepakkuja juures tõendada puude raskusastet ja õigust saada soodustusi. Sotsiaalkindlustusamet väljastab kohalikele omavalitsustele liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaarti. Sotsiaalkindlustusamet tegeleb ka õppelaenu kohustuse hüvitamisega riigi poolt. Õppelaen kustutatakse puuduva töövõimega isiku ja raske või sügava puudega last kasvatava vanema eest. Samuti on Sotsiaalkindlustusameti kaudu võimalik taotleda tasustatud puudega lapse vanema lisapuhkepäevi. Puudega lapse vanema lapsepuhkuse päevi saavad kasutada vanemad, kel on kuni 18-aastane puudega laps. Tegevuse eelarve sisaldab Sotsiaalkindlustusameti poolt korraldatavat sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust, seda nii lastele kui täiskasvanutele, et toetada erivajadusega lapse või puudega ja/või piiratud töövõimega täiskasvanu igapäevaelu oskusi ning nende õppimist ja töötamise eelduste ettevalmistamist. Samuti rahastatakse laste ja täiskasvanute abivahenditeenust, millega toetatakse abivahendi ostmist või rentimist, et kompenseerida terviseseisundist tingitud funktsioonihäiret ja vähendada selle mõju iseseisvale toimetulekule. Uue teenusena rahastatakse alates 2026. aasta riigieelarvest tõlketeenuse pakkumist erivajadusega inimestele, mis on suunatud kuulmislangusega inimestele (kurtidele ja vaegkuuljatele), et toetada nende igapäevast toimetulekut ühiskonnaelus. Varasemalt rahastati seda teenust välisvahenditest. Perioodil 2026–2029 on kavas:  Viiakse ellu abivahendite ja meditsiiniseadmete reform. Abivajadusega inimese jaoks on meditsiiniseadmed ja abivahendid jaotatud eesmärgi ja korraldusasutuse (Tervisekassa, Sotsiaalkindlustusamet) järgi, kuigi sisult ja olemuselt on tegu sarnaste või üksteist täiendavate toodetega. Samuti on arstide, tervishoiuspetsialistide ja ettevõtete jaoks süsteem killustatud. Reformi eesmärk on parandada abivahendite ja meditsiiniseadmete kättesaadavust inimestele ning muuta nende hüvitamise korraldus efektiivsemaks.  Viiakse ellu rehabilitatsioonisüsteemi reform integreerides rehabilitatsiooniteenuste korraldus ning rahastus tervishoiuvaldkonnaga ning tagades inimestele vajaduspõhine terviseseisundist tingitud teenuste osutamine sõltumata sellest, kas inimesel on puude raskusaste tuvastatud või mitte.  Viiakse ellu täisealiste puude raskusastme tuvastamise ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste reform. Kehtivad puudega inimeste toetusskeemid, sealhulgas puude tuvastamine, on liiga keerulised ja killustatud, mistõttu ei jõua need alati tegelike abivajajateni. Seetõttu on vaja ümber hinnata toetamise eesmärgid ja tingimused, et pakkuda puudega inimestele tõhusamat tuge.  Koostatakse ÜRO puuetega inimeste õiguste komiteele puuetega inimeste konventsiooni täitmise kohta teine kuni neljas perioodiline aruanne. Aruandes selgitame, kuidas oleme arvestanud ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee tähelepanekuid Eesti esimese aruande kohta.  Võetakse üle Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega isiku parkimiskaardi direktiiv, millega tagatakse võrdne võimalus kasutada eritingimusi või eeliskohtlemist lühiajaliste viibimiste puhul kogu EL-is.  2026. aastal minnakse puudega inimeste huvikaitse valdkonnas üle strateegilisele partnerlusele. Kuni 2025. aasta lõpuni rahastatakse puudega inimeste huvikaitset riigi 9 KAVAND 01.06.2025 seisuga sihtasutuse SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi kaudu. Alates 2026. aastast rahastatakse puudega inimeste huvikaitset puudega inimeste huvikaitse programmi kaudu.  2026. aastast rahastatakse viipekeele ja kirjutustõlketeenust riigieelarvest. 2025. aasta lõpuni rahastatakse viipekeele ja kirjutustõlketeenust ESF-i vahenditest ja 2026. aastast tagatakse teenuse jätkusuutlikkus riigieelarve kaudu.  2027. aastal jõustub puudega lapse vanusepiiri muudatus, mille tulemusel tuvastatakse edaspidi puude raskusastet lastel vanuses 0–18.a. Muudatus tagab õiglasema kohtlemise ka harvikhaigusega lastele, kellel pole puude raskusastet tuvastatud, kuid kes saavad edaspidi harvikhaigusega lapse toetust kuni 18-aastaseks saamiseni. Puudega lapse vanusepiiri tõstmisega muudetakse ka muuseumiseadust, ühistranspordiseadust, ravikindlustuse seadust ja sotsiaalhoolekande seadust, kus soodustused ja teenused on varasemalt seotud 16. eluaastaga.  Jätkatakse dementsusega inimeste toetamist Dementsuse Kompetentsikeskuse kaudu ja viiakse läbi analüüs, mille eesmärk on kodus elavate dementsusega inimestele ja nende hoolduskoormusega lähedastele suunatud sekkumispraktikaid ja tugisüsteemi analüüsida.  Jätkatakse ettepanekute elluviimist, mis tulenevad 2023. aastal läbi viidud täisealiste eestkostekorralduse uuringust. Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2024 2026 2027 2028 2029 Materiaalse ilmajäetuse määr puudega inimeste hulgas, % 6,4% <7% <7% <7% <7% Allikas: Eurostat 16-aastaste ja vanemate puudega inimeste osakaal I sissetulekukvintiilis, % 49,7% <53% <53% <53% <53% Allikas: Eurostat Programmi juhtimiskorraldus Sotsiaalhoolekandeprogrammi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas heaolu arengukava 2023–2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab sotsiaalkaitseminister pärast 2026. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Heaolu“ teised programmid (Sotsiaalministeeriumi „Laste ja perede programm“, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ühisprogramm „Tööturuprogramm“ ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste programm“). Teistest tulemusvaldkondadest toetavad programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Siseturvalisus“ Siseministeeriumi programm „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ ja tulemusvaldkonna „Õigusriik“ Justiitsministeeriumi programm „Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum“. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru heaolu arengukava 2023–2030 juhtkomisjonile ja tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid ning juhtkomisjoni koosolekud toimuvad minimaalselt kaks korda aastas (märtsis-aprillis ning novembris). Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Heaolu“ iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi veebilehel. 10 KAVAND 01.06.2025 seisuga LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Tegevus 1. Hoolekande kättesaadavuse tagamine ja toimetuleku toetamine Teenus: Hoolekandeteenuste poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 428) Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu hoolekandepoliitikat, et tagada inimestele kvaliteetsed ja jätkusuutlikud hoolekandeteenused. Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning hoolekandepoliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ toetuse andmise tingimused “Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine”). Teenus: Sotsiaaltöö korralduse poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (vastutaja: Sotsiaalministeerium, lühikood 429) Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu sotsiaaltöö korralduse poliitikat, et tagada terviklik ja kestlik sotsiaaltöö korralduse süsteem. Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning sotsiaaltöö korralduse poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ toetuse andmise tingimused “Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine”). Teenus: Majandusliku toimetuleku poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (vastutaja: Sotsiaalministeerium, lühikood 427) Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu majandusliku toimetuleku poliitikat, et soodustada inimeste iseseisvat toimetulekut ja leevendada abi vajavate inimeste ja perekondade materiaalset puudust. Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning majandusliku toimetuleku poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Teenus: Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 41) Teenuse eesmärgiks on toetada erihoolekandeasutuste reorganiseerimist, et tagada psüühilise erivajadusega täisealistele inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused ning toetada taristu loomist kogukonnapõhisele erihoolekandeteenusele. Teenuse raames toetatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajate teenuseüksuste reorganiseerimist asutustes, kus ühes hoones on enam kui 30 inimest ööpäevaringsel erihooldusel. Reorganiseerimise tulemusena hakkavad teenusesaajad elama peresarnastes ja vajaduspõhistes kuni kuueliikmelistes rühmades. Reorganiseerimisse on kaasatud AS Hoolekandeteenused, SA Narva-Jõesuu Hooldekodu, AS Koeru Hooldekeskus, MTÜ Valgamaa Tugikeskus, MTÜ Lõuna- Eesti Erihooldusteenuste Keskus, ja Tallinna linn. Kavandatud tegevused aitavad tagada teenuse kvaliteeti ja paremat piirkondlikku kaetust. Tegevusi rahastatakse välisvahenditest ERF-i TAT „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ raames. Teenus: Enim puudust kannatavate inimeste toetamine, sh toiduabi osutamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 46) 11 KAVAND 01.06.2025 seisuga Abi saajatele pakutakse alates 2023. aasta oktoobrist võimalust osta üle-eestilise toidukaartide süsteemi kaudu spetsiaalse toidukaardiga endale sobival ajal toidu- ja esmatarbekaupu (keelatud on osta alkoholi-, tubaka- ja lototooteid ning kinkekaarte). Perioodiks 2023–2027 on toidukaartide süsteemi lepingupartneriks Rimi Eesti Food AS. Lisaks toidukaartidele toetab Sotsiaalministeerium ka annetatud toidu kogumist ja jagamist enim puudust kannatavatele inimestele. Lepingupartneriks on SA Eesti-Hollandi Heategevusfond (Eesti Toidupank).Hankelepinguid SA-ga Eesti-Hollandi Heategevusfond (Eesti Toidupangaga) ja Rimi Eesti Food AS-iga rahastatakse ESF+ projektist ja riigieelarvelistest vahenditest. 2024-2026 aastatel toetatakse avatud taotlusvooru „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ kaudu võrgustikutöö abil innovaatilisi lahendusi päästetud toidu jagamiseks puudust kannatavatele inimestele võimalikult nende kodu lähedal koostöös kohalike omavalitsuste, kogukondade ja teiste osapooltega. Teenus: Kohalike tegevusrühmade toetamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 408) Kohalike tegevusrühmade toetamiseks korraldati 2024. aastal taotlusvoor, mille tulemusena alustasid 26 tegevusrühma kohaliku arengu strateegiaga kooskõlas olevate projektide ellu viimist. Tegevusi rahastatakse välisvahenditest (ESF+ TAT „Kogukonna juhitud kohaliku arengu toetuse andmise tingimused ja kord“). Teenus: Hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamine(vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 242) Teenuse eesmärgiks on kohalike omavalitsuste nõustamine, et ühtlustada ja parandada sotsiaalhoolekandeteenuste ja nende korralduse kvaliteeti kohaliku omavalitsuse tasandil, osaledes sotsiaalhoolekandevaldkonna poliitika kujundamises ja selle elluviimises, ning pakkudes kohalikele omavalitsustele riigipoolset tuge (nt nõustamine, koolitused) nende sotsiaalhoolekandeliste ülesannete täitmisel. Teenuse eelarvest rahastatakse ka pikaajalise hoolduse meetmete rakendamiseks vajalike infosüsteemide arenduste ja nutikate IT-lahenduste kasutuselevõttu. Teenus: Erihoolekandeteenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 303) Erihoolekandeteenused on mõeldud raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega ja intellektipuudega täisealistele isikutele, kes vajavad oma vaimse tervise tõttu igapäevaelus juhendamist, nõustamist, kõrvalabi ja järelevalvet, mida osutab erihoolekande tegevusjuhendaja ning kellele ei ole võimalik pakkuda vajalikku abi teiste sotsiaalhoolekande abimeetmetega. Teenus võimaldab isikul säilitada elukvaliteeti ja tulla iseseisvalt toime või arendada toimetulekut vastavalt vajadustele ja võimetele. Erihoolekandeteenuseid korraldab Sotsiaalkindlustusamet oma lepingupartnerite kaudu. Sotsiaalkindlustusamet hindab inimese õigustatust saada erihoolekandeteenust, viib läbi inimese abi- ja toetusvajaduse hindamise ning suunab inimese erihoolekandeteenusele või lisab inimese erihoolekande teenuste järjekorda. Jätkatakse isikukeskse ja komponendipõhise erihoolekandeteenuse mudeli (ISTE) katsetamist, mille puhul korraldab psüühikahäirega (sh intellektipuudega) täisealistele inimestele ja nende lähedastele vajaliku teenuse pakkumist kohalik omavalitsus. ISTE mudeli katsetamine toimub ESF+ TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus“ vahenditest. Aastast 2027 on plaanis alustada mudeli rakendamisega üle Eesti ning rahastada seda välisvahendite asemel riigieelarvest. ISTE mudeli katsetamisel osalenud inimeste toetusvajaduse tase vastab valdavalt toetavate erihoolekandeteenuste (igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus) saajate tasemele. 12 KAVAND 01.06.2025 seisuga Teenus: Riiklik ja haldusjärelevalve (sh tegevuslubade menetlemine) (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 328) Sotsiaalkindlustusamet menetleb sotsiaalteenuste (rehabilitatsiooniteenus, erihoolekande- teenused, lapsehoiuteenus, asendushooldusteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus ja turvakoduteenus) tegevusloa taotlusi, nõustab taotlejaid ja teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet tegevuslubade, tegevusloaga teenuste ning KOV teenuste (lastekaitse, sotsiaalteenused) osutamise ning Sotsiaalkindlustusameti halduslepinguga osutatavate sotsiaalteenuste üle. Teenuseosutajatele korraldatud infopäevadel annab Sotsiaalkindlustusamet ülevaate järelevalve käigus tuvastatud rikkumistest, tehtud ettekirjutustest ning nende täitmistest, et ennetada süsteemseid rikkumisi kõikide teenuseosutajate hulgas. Teenus: Rahvusvahelise kaitse teenus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 299) Teenuse eesmärk on tagada rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtt vastavuses EL õigusruumile ning standarditele ja toetada iseseisva elu alustamist pärast kaitse saamist KOV-s. Teenus: Teenuste arendamine ning nende kättesaadavuse, kvaliteedi ja koostöövõime edendamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 235) Teenuse eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisel ning nende koordineeritud osutamisel. Toimub toetust saanud projektide ellu viimine, mille käigus arendatakse ja katsetakse sotsiaalteenuseid. 2025. aasta esimeses pooles avatakse täiendav taotlusvoor Kagu-Eesti kohalikele omavalitsustele. Tegevusi rahastatakse välisvahenditest (ESF+ TAT „Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine kohalikul tasandil“). Kohalike omavalitsuste võimestamiseks korraldatakse üle-eestiline arengu- ja koostööprogramm, mis toetab kohalikest vajadustest lähtuvate lahenduste kujundamist, katsetamist ja mõju hindamist. Valmivad praktilised tööriistad ja soovitused lahenduste laiemaks rakendamiseks. Arendatakse välja uus teenusmudel sõltuvusprobleemidega psüühikahäiretega inimestele ning katsetatakse uut teenust vähemalt 100 inimesega. Tegevusi rahastatakse välisvahenditest (ESF+ toetuse andmise tingimused “Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine”). Üle-eestilise tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi integratsioonimudeli visiooni toetamiseks jätkatakse inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli ellu viimist (aastatel 2026- 2027) ja avatakse uus voor varem projektis osalenud piirkondadele. Sekkumised toetavad terviklikku pikaajalise hoolduse süsteemi, aidates ennetada toimetulekuraskuste tekkimist, vähendada hoolduskoormust, parandada ennetavate ja kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust, ning toetavad inimeste võimalikult pikaajalist ja iseseisvat toimetulekut koduses keskkonnas. Tegevusi rahastatakse välisvahenditest (ESF+ TAT „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli jätkurakendamine“ ja ESF+ TAT „Sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine kohalikul tasandil“). Teenus: Sotsiaalvaldkonna tööjõu pädevuse tõstmine ja väärtustamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 409) Teenuse eesmärk on parandada sotsiaalvaldkonna tööjõu juurdekasvu ja väljaõpet. Selleks arendatakse taseme- ja täiendõppe õppekavasid, laiendatakse pikaajalise hoolduse tööjõu väljaõppevõimalusi, täpsustatakse tööjõu kvalifikatsiooninõudeid ja luuakse töötajate tunnustamise süsteem. Strateegilise partnerluse raames Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooniga tugevdatakse sotsiaalvaldkonna töötajate huvikaitsetegevust ja mentorlusega toetatakse uute sotsiaalvaldkonna juhtide teadmisi ja oskusi. Tegevused panustavad valdkonna töötajate arengu ja valdkonnas töötamise maine parandamisse. Teenust rahastatakse osaliselt Šveitsi-Eesti koostööprogrammi vahenditest. 13 KAVAND 01.06.2025 seisuga Teenus: Kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 42) Teenuse raames rahastatakse 2024. aastal läbi viidud taotlusvoorust „Kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamine“ toetust saanud 14 piirkonna projekti, millega luuakse perioodil 2025– 2028 ligi 250 kogukonnapõhist teenuskohta. Tegevuse „Kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamine“ eesmärk on 2024. aastal läbi viidud taotlusvooru kaudu toetada kohalikke omavalitsusi kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamisel, et parandada vähese abi- ja toetusvajadusega inimeste kodus hakkamasaamist ja kogukonda kaasatust. Nimetatud eluasemed luuakse vähese abi- ja toetusvajadusega inimestele, kelle kodu ei ole võimalik kohandada nende vajadustele vastavaks. Teenust rahastatakse välisvahenditest (ERF TAT-d „Kogukonnapõhise toetatud eluaseme toetamine). Teenus: Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine hoolekandeteenuste osutamiseks (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 137) Teenuse eesmärk on suurendada sotsiaal- ja tervisevaldkonna spetsialistide pädevust teenuste pakkumisel ning seeläbi parandada osutatavate teenuste kvaliteeti. Sotsiaalvaldkonna töötajatele ja vahetult teenust osutavatele isikutele korraldatakse nende pädevust suurendavaid täienduskoolitusi ning antakse välja ajakirja Sotsiaaltöö. Ajakiri Sotsiaaltöö aitab kaasa sotsiaalvaldkonna spetsialistide ja valdkonna õppurite professionaalsele arengule, teadmiste suurendamisele ja informeeritusele. Ajakirja väljaandmist rahastatakse riigieelarvest ning dementsuseteemalisi erinumbreid välisvahenditest Dementsuse teemal koolitatakse hoolekandeasutuste sisekoolitajaid, kes annavad teadmisi edasi oma asutuste töötajatele. Nii saab kaasata suurema osa asutuste personalist ja kujundada dementsusesõbralike asutuste võrgustikku. Lisaks koolitatakse hoolekandeasutuste juhte toetamaks teenuse disaini alaste pädevuste arendamist. Koolitusi rahastatakse kuni 2026. aasta lõpuni välisvahenditest (ESF+ TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“). Teenus: Innovatsioonivõimekuse tõstmine ja heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu kiirendamine sotsiaalhoolekandes (vastutaja: Sotsiaalministeerium, lühikood 437) Teenuse raames viiakse ellu Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostöös erinevate osapooltega 2024. aastal välja töötatud “Heaolutehnoloogiate innovatsiooniprogramm 2025- 2030", mille fookus on heaolutehnoloogia lahenduste (nt targa kodu lahendused, kaugteenused, teenuseosutamist tõhustavad tarkvaralised lahendused jmt) arendamisel ja kasutuselevõtul, mis võimaldavad vanemaealistel ja erivajadusega täisealistel inimestel elada võimalikult kaua iseseisvalt ja turvaliselt oma kodus, toetada lähedast hooldavaid inimesi vähendades nende hoolduskoormust ning paranda osutatavate teenuste kättesaadavust, kvaliteeti (sh integreeritust) ja tõhusust ning teenust osutavate töötajate rahulolu. Programmi elluviimine toimub läbi koostööd soodustava innovatsiooni ökosüsteemi arendamise, innovatsioonivõimekust tõstva heaolutehnoloogiate arendusprogrammi ja programmi kaudu tekkivate innovatsiooniprojektide rahastamise. Tegevusi rahastatakse välisvahenditest (ERF TAT “Heaolutehnoloogiate katsetamise kasutuselevõtu toetamine” ja ESF+ TAT „Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“). 14 KAVAND 01.06.2025 seisuga Tegevus 2. Puudega inimeste toetamine Teenus: Puudega inimeste õiguste poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (vastutaja: Sotsiaalministeerium, lühikood 430) Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu puudega inimeste õiguste poliitikat, et tagada puudega inimeste õiguste kaitse ning puudega inimestele suunatud toetused ja teenused. Teenus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL- i otsustusprotsessis osalemist ning puudega inimeste õiguste poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Teenust rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ESF+ toetuse andmise tingimused “Pikaajalise hoolduse kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine”). Teenus: Puudega laste ja täisealiste sotsiaaltoetused (vastutaja: Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 440) Terviseseisundist tuleneva tegevusvõime hindamise ehk puude raskusastme tuvastamise ja puudega inimestele sotsiaaltoetuse maksmise eesmärk on toetada puudega inimeste iseseisvat toimetulekut, sotsiaalset integratsiooni ja võrdseid võimalusi ning soodustada nende õppimist ja töötamist. Sotsiaalkindlustusamet tuvastab puude raskusastet (hindab inimese tegevusvõimet) kolmes raskusastmes (keskmine, raske ja sügav) ja kolmes vanuserühmas (lapsed, tööealised ja vanaduspensioniealised). Puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmise aluseks on inimese terviseseisundist tulenevate igapäevaste tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangute ehk tegevusvõime hindamine. Puude raskusaste tuvastatakse inimesel tegevusvõime osalise või täieliku puudumisest tingitud kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusest. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuse maksmise aluseks on eelnevalt tuvastatud puude raskusaste (hinnatud tegevusvõime) ja toetuse suurus sõltub puude raskusastmest ning see määratakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel. Harvikhaigusega lapsele, kellel puude raskusastet ei tuvastata, makstakse harvikhaigusega lapse toetust, mille eesmärk on ära hoida puude raskusastme kujunemist. Teenus: Puudega lapse vanema lisapuhkepäevade tasu (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 212) Puudega lapse vanema lisapuhkuse eesmärk on anda vanemale või seaduslikule esindajale lisapuhkust lapse hooldamiseks ning maksta selle eest riikliku rahalist hüvitist, et toetada pere toimetulekut ja lapse heaolu. Puudega lapse vanema lisapuhkust on võimalik kasutada mõlema vanema peale kokku 12 tööpäeva kalendriaastas iga puudega lapse eest kuni lapse 18-aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni. Teenus: Riigipoolne õppelaenu kustutamine (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 327) Riigipoolne õppelaenu kustutamise eesmärk on leevendada õppelaenu tagasimaksmise koormust puuduva töövõimega isikutel ja sügava või raske puudega lapse vanematel vähendades nende võimalikke toimetulekuraskusi seoses ootamatu sattumisega keerulisse olukorda. Teenus: Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus lastele ja täiskasvanutele (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 439) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on mõeldud puudega, vähenenud töövõimega ja/või abivajavatele inimestele, kelle toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist takistavad mitmed piirangud ning kelle toetamiseks on vaja erinevate erialade spetsialistide koordineeritud koostööd. Teenust võivad saada nii puude raskusastmega lapsed kui ka lapsed, kelle rehabilitatsiooni- või 15 KAVAND 01.06.2025 seisuga abivajaduse on kohalik omavalitsus tuvastanud. Samuti tööealised ja puude raskusastmega vanaduspensioniealised inimesed, kelle rehabilitatsioonivajadust hindab Sotsiaalkindlustusamet. Teenuse eesmärk on toetada inimese igapäevaeluoskusi, arendada eakohaseid ja iseseisva toimetuleku võimekusi, soodustada õppimist ja töötamist ning parandada võimalusi ühiskonnaelus iseseisvamalt ja täisväärtuslikumalt osalemiseks. Samuti on oluline toetada inimese lähedasi, õpetades ja nõustades neid, kuidas parimal moel inimese erivajadustega toime tulla. Teenus: Abivahenditeenus lastele ja täiskasvanutele (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 441) Abivahenditeenus võimaldab erivajadustega lastel ja täisealistel inimestel osta või üürida vajalikke abivahendeid riigi soodustusega. Teenuse eesmärgiks on parandada abivahendi toel inimese funktsioneerimisvõimet või kompenseerida funktsioonihäiret, et saavutada või säilitada igapäevaelus võimalikult iseseisev toimetulek. Abivahendeid võimaldatakse vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele ja sotsiaalkaitseministri määrusega nr 74 kehtestatud abivahendite loetelule. Riigipoolne soodustustega abivahendite kättesaadavus on tagatud Sotsiaalkindlustusameti lepingupartnerite kaudu. Teenuse osaks on ka abivahendialane nõustamine. Teenus: Tõlketeenuse pakkumine erivajadusega inimestele (vastutaja: Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 442) Viipekeelse kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse eesmärk on tagada kuulmislangusega inimestele võrdsemad võimalused ühiskonnaelus osalemiseks ning ligipääs igapäevaeluks vajalikule asjaajamisele ja avalike teenuste kasutamisele. Teenuse kättesaadavus tagatakse Sotsiaalkindlustusameti lepingupartnerite kaudu ja teenuse saamiseks tuleb ametile esitada sooviavaldus. Viipekeele kaugtõlget osutatakse mobiilirakenduse kaudu, et hoida kokku tõlgi tööaega ja võimaldada seeläbi teenust suuremale hulgale teenusekasutajatele. Teenusepakkujad ja teenuse korraldamise üksikasjad avaldatakse ameti kodulehel. Tõlketeenuste pakkumise tingimused on plaanitud alates 2026. aastast reguleerida sotsiaalhoolekande seaduses. Teenus: Dementsusega inimeste ja nende lähedaste elukvaliteedi toetamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 276) Teenuse eesmärk on suurendada ühiskonna teadlikkust ning parandada dementsusega inimeste ja nende lähedaste abi saamise võimalusi. Dementsuse Kompetentsikeskuse tegevuse eesmärk on toetada dementsusega inimeste ja nende lähedaste toimetulekut, tõsta inimeste teadlikkust olemasolevatest teenustest ja edendada dementsuse valdkonna terviklikku arengut. Kompetentsikeskuse ülesanne on nõustada nii tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande spetsialistide kui ka hoolekandeasutuste töötajaid. Samuti pakub keskus teavet ja tuge dementsusega inimestele ning nende lähedastele infoliini, nõustamise ja tugigruppide kaudu. Kompetentsikeskus koordineerib valdkonna võrgustikutööd, koondab tõenduspõhiseid metoodikaid, häid praktikaid ja ekspertiisi, töötab välja juhendmaterjale, arendab tugiteenuseid. Keskus nõustab teenuseosutajaid teenuste arendamisel ja osutamisel nii füüsilise kui sotsiaalse keskkonna kohandamisel ja keerulisemate juhtumite lahendamisel. 16 KAVAND 01.06.2025 seisuga LISA 2. Teenuste rahastamise kava * Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava info andmiseks. Eelarve Programmi teenuste rahastamise kava 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud 224 493 088 216 623 057 203 632 530 193 110 424 Tegevus 1 Hoolekandeteenuste kättesaadavuse ja toimetuleku 106 706 555 96 376 971 77 652 364 65 632 428 tagamine Hoolekandeteenuste poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine 1 108 687 1 104 389 1 012 365 951 299 Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine 8 113 368 9 310 658 4 247 302 240 096 Enim puudust kannatavate inimeste toetamine, sh toiduabi osutamine 4 948 705 4 293 672 3 546 795 101 686 Kohalike tegevusrühmade toetamine 2 269 778 2 171 595 1 297 405 381 825 Hoolekandeteenuste kvaliteedi edendamise teenus 1 083 526 670 706 503 706 287 701 Erihoolekandeteenus 57 746 078 53 251 941 53 178 812 53 178 812 Riiklik ja haldusjärelevalve (sh tegevuslubade menetlemine) 897 867 892 320 891 612 891 226 Rahvusvahelise kaitse teenus 2 818 959 1 803 284 1 286 643 1 286 643 Majandusliku toimetuleku poliitika kujundamine ja 533 528 502 130 504 831 504 175 elluviimise korraldamine Teenuste arendamine ning nende kättesaadavuse, 9 000 427 5 178 586 1 136 644 0 kvaliteedi ja koostöövõime edendamine Sotsiaalvaldkonna tööjõu pädevuse tõstmine ja väärtustamine 2 169 698 2 120 558 906 981 0 Kogukonnapõhiste toetatud eluasemete rajamine 10 540 955 8 341 851 1 298 661 0 Sotsiaalvaldkonna spetsialistide pädevuse toetamine 313 570 98 041 98 041 98 041 hoolekandeteenuste osutamiseks Sotsiaaltöö korralduse poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine 2 548 420 2 183 971 2 017 223 1 956 157 Innovatsioonivõimekuse tõstmine ja heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu kiirendamine 2 612 990 4 453 271 5 725 342 5 754 767 sotsiaalhoolekandes Tegevus 2 Puudega inimeste toetamine 117 786 532 120 246 085 125 980 166 127 477 996 Puudega inimeste õiguste poliitika kujundamine ja 1 094 753 1 090 452 998 428 937 363 elluviimise korraldamine Puudega laste ja täisealiste sotsiaaltoetused 62 638 301 62 446 881 62 459 108 62 494 773 Puudega lapse vanema lisapuhkepäevade tasu 4 642 004 5 097 171 5 595 122 6 131 857 17 KAVAND 01.06.2025 seisuga Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus lastele ja 22 855 324 23 808 452 28 084 452 28 084 452 täiskasvanutele Riigipoolne õppelaenu kustutamine 114 668 114 399 112 505 112 505 Abivahenditeenus lastele ja täiskasvanutele 25 688 536 26 756 390 27 798 210 28 784 705 Tõlketeenuse pakkumine erivajadusega inimestele 480 878 660 272 660 272 660 272 Dementsusega inimeste ja nende lähedaste 272 069 272 069 272 069 272 069 elukvaliteedi toetamine 18 KAVAND 01.06.2025 seisuga Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elada jäänud aastate eesmärk arv kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb Valdkonna Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA) arengukava Programmi nimi Tervist toetava keskkonna programm Programmi eesmärk Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt kättesaadav Elluviimise periood 2026–2029 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Terviseamet (TA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Sissejuhatus Tervise tulemusvaldkonna tervist toetava keskkonna programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, toetades inimeste oodatava eluea ja tervena elatud aastate pikenemist. Programm keskendub elukeskkonna muutmisele tervist toetavamaks, pakkudes inimestele kättesaadavat infot võimalike keskkonnast tulenevate terviseriskide ja nende vähendamise viiside kohta. Programm aitab saavutada rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 alaeesmärki nr 2 „Tervist toetav keskkond“. Programm panustab oma tegevustega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja ülesannete täitmisele ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutustesse „Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“ ja „Planeerime ja uuendame ruumi ja teenuseid terviklikult ja kvaliteetselt ning ühiskonna vajaduste, rahvastiku muutuste, tervise, turvalisuse, elurikkuse ja keskkonnahoiuga arvestavalt“. Samuti aitab tervist toetava keskkonna programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Tervena elada jäänud aastad“, „Elukeskkonnaga rahulolu“ ja „Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta“ 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide nr 3 „Heaolu ja tervis“, nr 6 „Puhas vesi ja sanitaartingimused“ ja nr 13 „Kliimameetmed“ saavutamisse. Tervist toetava keskkonna programmi elluviimiseks kasutatakse järgmist välisvahendite meedet:  21.6.1.9. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine (Õiglase Ülemineku Fond). Programmi tegevused on struktureeritud Sotsiaalministeeriumi poliitikavaldkondade kaupa, iga programmi tegevus kajastab selle poliitikavaldkonna peamiseid järgneva nelja aasta olulisemaid prioriteete ning tulemusmõõdikuid. Võrreldes 2025–2028 programmiga on programmi struktuuris tehtud järgmised muudatused: Programm 2025–2028 Programm 2026–2029 Seletus Tegevus “Tervist toetava ja Alates 2026. aastast on neli parendava keskkonna Tegevus “Elukeskkonnast varasemat tegevust kokku liidetud kujundamine” tulenevate riskide vähendamine” ning uus tegevus hõlmab tervikuna keskkonnatervishoiu valdkonda ja seda elluviivaid teenuseid. Tegevus “Vee, õhu, müra ja kiirgusega seotud terviseriskid” Tegevus “Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine” KAVAND 01.04.2025 seisuga Tegevus “Toodete ja teenuste ohutus ning riskide vähendamine” Programmi 2026. aasta koondeelarves seoses tegevuste kokkuliitmisega muudatusi pole. Uus tegevus hõlmab terviklikult 2025. aasta nelja tegevuse eelarvet ja teenuseid. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Tabel 1. Programmi mõõdikud Programmi eesmärk Kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt kättesaadav Programmi mõõdikud Tegelik tase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2024 2026 2027 2028 2029 Keskkonnast, sh töökeskkonnast tingitud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastate arv 100 000 elaniku kohta 1947 1292 1257 1221 1186 Allikas: Washingtoni Ülikooli (2021) terviseökonomeetria ja hindamise instituut Tabel 2. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Programmi rahastamiskava 2025 2026 Eelarve prognoos eelarve eelarve 2027 2028 2029 Programmi kulud 11 146 10 376 9 732 8 581 8 570 Tegevus 1. Elukeskkonnast tulenevate riskide 11 146 10 376 9 732 8 581 8 570 vähendamine Erinevused 2025. aasta ja 2026. aasta tegevuste vahel on välja toodud programmi sissejuhatuses. Hetkeolukorra analüüs Inimeste tervis kujuneb ümbritseva keskkonna (tehis- ja looduslik keskkond), geenide ja inimeste endi tehtud valikute koostoimes. Ümbritsev keskkond mõjutab inimeste valikuid, käitumist ja terviseseisundit oluliselt enam, kui seda sageli teadvustatakse. Umbes neljandik maailma rahvastiku tervisekaotusest on otseselt seotud keskkonnast, sealhulgas töö-, elu- ja õpikeskkonnast tulenevate teguritega. Keskkonnamõjudele on kõige vastuvõtlikumad lapsed, rasedad ja vanurid ning kroonilise haigusega inimesed. Tervist toetava keskkonna kujundamisel on vastutus jaotunud mitme ministeeriumi vahel. Seetõttu on koostöö nende vahel olulise tähtsusega, et parandada inimeste tervist ja heaolu, säästes ja kaitstes seejuures loodust, vähendades kliima muutumise mõjusid ning aidates kaasa majanduse kasvule. Elukeskkonda mõjutavad tegurid võivad olla inimesele nii nähtamatud kui ka nähtavad. Peamised ohutegurid on seotud vee, õhu, müra, kiirguse, toodete ja kemikaalidega. Välisõhu saaste on olulisim keskkonnatervishoiu risk, mis põhjustab üle maailma hulgaliselt enneaegseid surmajuhte. 2020. aastal põhjustasid õhusaastes leiduvad peenosakesed ja lämmastikoksiid välisõhus Eestis 1179 varajast surma.1 Lisaks välisõhule on oluline tegeleda ka 1 Orru H, Teinemaa E. Välisõhu kvaliteedi mõju võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel 2010 ja 2020 ning õhusaaste tervisemõjude prognoos aastaks 2030. Tartu: Tartu Ülikool, Eesti Keskkonnauuringute keskus; 2022. 2 KAVAND 01.04.2025 seisuga siseõhu kvaliteediga, mille kvaliteeti mõjutavad nii sise- kui ka väliskeskkonnast pärit tegurid. Viimaste uuringute kohaselt veedavad eurooplased 90% ajast siseruumides ja olenevalt olukorrast võib see kujutada kahekordset terviseriski võrreldes väliskeskkonnaga.2 Müra tõttu kannatab inimeste vaimne ja füüsiline heaolu. Viimastel andmetel kannatab Eestis kõrge mürataseme tõttu üle 300 000 inimese, mis on üle 22% (iga viies inimene) kogu elanikkonnast.3 Suur autoliikluse müra põhjustab igal aastal Tallinnas keskmiselt 125 ning Tartus 22 ja põhimaanteede ääres kaks haigestumist südame isheemiatõppe.4 Varem on mürast tingitud tervisemõjusid pigem alahinnatud.5 Euroopa Liit on seadnud nullsaaste strateegia raames eesmärgiks vähendada liiklusmürast krooniliselt häiritud elanike osakaalu 30% võrra.6 2024. a tõstatusid ühiskonnas tuntavalt ka tuuleparkide suuremahulise planeerimisega seotud terviseriskide küsimused, millele on vaja edaspidi tähelepanu pöörata. Jätkatakse valdkondlike teadusuuringutega, et paremini mõista tuuleparkide mõju inimeste tervisele ja heaolule. Oluline on jätkata mürast tingitud terviseriskide maandamist koostöös Kliimaministeeriumiga. Müra sihtväärtus tuleb planeerimisel seada prioriteediks ja tagada see seal, kus võimalik, säilitades seeläbi vaikseid alasid. Probleemsetes piirkondades tuleb hinnata mürahäiringuid, samuti jälgida müra vähendamise tegevuskavade rakendamist linnades, asulates, põhimaanteedel ja sadamates, samuti tööstuspiirkondades. Oluline on tõhustada ka riiklikku järelevalvet. Praegu toimub see ainult kaebuste alusel ning ennetustegevuste jaoks ohuprognoosi alusel ressurss puudub. Lisaks mürale on ohuallikateks ka erinevad kiirgused, mille puhul on oluline vähendada nende kahjulikku toimet. Kiirgusallikad on looduslikud (nt päikesekiirgus ja radoon) ja tehislikud (laserkiirgus, radioaktiivsed jäätmed, röntgenkiirgus). Väga oluline on suurendada inimeste teadlikkust ioniseeriva kiirguse võimalikest ohtudest ja nende vähendamise võimalustest. Olemasolevate andmete põhjal tuleb välja selgitada radoonist tingitud kopsuvähijuhtude arv Eestis. Kõiki kogutud andmeid saab kasutada sisendina pikaajalise radoonist tingitud terviseriski vähendamise strateegia väljatöötamisel.7 Mitteioniseeriva kiirguse (nt mobiilside) mõjud on samuti viimastel aastatel rohkem küsimusi tekitanud ning oluline on selle riskide selgitamine ühiskonnale. Kemikaali- ja tooteohutusega seotud eesmärkide saavutamine sõltub suuresti just Euroopa Liidu tasandil tehtavatest otsustest. Seetõttu on oluline jätkata riigisisest koostööd eri osapooltega ning osaleda aktiivselt Euroopa Liidu tasandi ja regionaalsetes kemikaali- ja tooteohutuse poliitika koostööalgatustes. Eesti tasandil on oluline jälgida, et kemikaalidega tegelevad ettevõtted käitleksid kemikaale ohutult igas tööetapis. Vaja on süsteemset, nüüdisaegset ja terviseriske arvestatavat järelevalvet. Terviseamet nõustab ja teeb järelevalvet kemikaale, biotsiide ja kosmeetikatooteid turustavate ettevõtete ning ilusalongide osas. 2024. aastal kõrvaldas tuvastatud puudused 83% ettevõtetest. Kemikaaliohutuse olulisust kinnitab mürgistuste statistika. Mürgistusinfoliinil registreeritakse igal aastal ligi 1500 kemikaalidega seotud õnnetusjuhtumit ning haiglaravi vajab kemikaalimürgistuse tõttu vähemalt 300 inimest aastas (2024. aastal oli selliseid juhtumeid 317). Kõikide ainerühmade kokku põhjustatud ning ravi vajavaid mürgistusjuhtumeid registreeritakse viimase kümne aasta jooksul igal aastal stabiilselt üle 3000. Habrastes vanuserühmades (0-4-aastased lapsed ning üle 65-aastased eakad) on mürgistusõnnetuste esinemissagedus viimase kümnendi jooksul hakanud vähenema. Selleks, et kemikaalide kasutamisest tulenevaid riske minimeerida, on jätkuvalt vaja tegeleda teabe õigeaegse kättesaadavusega ja selle kasutamise oskuste arendamisega nii organisatsioonides kui ka üldelanikkonna seas. Lisaks eespool nimetatule on oluline nüüdisajastada õigusruumi, mis lähtuks kõige uuematest teadmistest ning võimaldaksid reageerida uutele keskkonda puudutavatele väljakutsetele.Kvaliteetne ja ohutu joogivesi on 2 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_03_1278. 3 https://www.eea.europa.eu/themes/human/noise/noise-fact-sheets/noise-country-fact-sheets-2021/estonia. 4 Orru H, Veber T. Direktiivi 2002/49 III lisa muutmise eelnõus kavandatava müra terviseohtlikkuse hindamise meetodi sobilikkuse hindamine Eesti tingimustes Tallinna ja Tartu linna ning põhimaanteede näitel. Tartu: Tartu Ülikool; 2020. 5 European Environment Agency. (2020). Environmental noise in Europe – 2020. Luxembourg. https://www.eea.europa.eu/publications/environmental-noise-in-europe. 6 https://environment.ec.europa.eu/strategy/zero-pollution-action-plan/zero-pollution-targets_en. 7 https://kliimaministeerium.ee/media/9470/download. 3 KAVAND 01.04.2025 seisuga üks keskkonnatervishoiu prioriteetidest. Eestis on kvaliteetse ühisveevärgi joogiveega varustatud tarbijate osakaal viimastel aastatel olnud stabiilne ja heal tasemel (2024. a 98,2%). Kvaliteetne joogivesi tähendab, et näiteks veevarustussüsteemis levivast Legionellast ja pliist põhjustatud haigusjuhte esineb Eestis vähe ning seda kinnitavad ka Terviseameti andmed. Terviseameti andmetel oli 2024. aastal vaid 22 leegionärihaiguse ehk legionelloosi juhtu. Üldise trendi kohaselt on joogivee kvaliteet stabiilne, kuid lähitulevikus võib eeldada suuremaid kõikumisi, mis on seotud kliima soojenemisega. Selleks et säilitada nõutele vastav ohutu joogivesi, on vaja tagada veemajanduse jätkusuutlikkus8, hinnata ja juhtida riske alates joogiveehaarde valgalast ja toitealast kuni tarbimiskohani ning tegeleda selliste kinnistusiseste süsteemide riskidega, nagu näiteks plii ja Legionella. Lisaks on vaja Eestis tekitada joogivee kontaktmaterjalide nõuete vastavuse süsteem ja parandada puhta joogivee kättesaadavust, muu hulgas haavatavatele ja tõrjutud rühmadele ning suurendada tarbijate teadlikkust ja usaldust kraanivee kvaliteedi suhtes. Samuti on vaja tagada ohutus ja kvaliteet ujulates, basseinides ja supluskohtades. 2024. aastal oli kvaliteetse veega basseinide osakaal 83%, mis on kolme protsendipunkti võrra suurem tulemus eelneva aastaga võrreldes (sihttase 94%). Ujulatele on suurimaks probleemiks basseinivee nõuetekohase vaba ja seotud kloori taseme hoidmine, kuna see sõltub erinevatest teguritest (nt kasutatavatest puhastusseadmetest, puhastamise efektiivsusest, temperatuurist jne). Supluskohtadest on heale või väga heale kvaliteeditasemele vastanud alates aastast 2018 üle 86% kõikidest supluskohtadest. 2024. aastal vastas tervisekaitsenõuetele 87,4% supluskohtadest (sihttase 90%). Kliima muutumine on toonud kaasa ekstreemsed ilmastikunähtused nagu näiteks pikad ja intensiivsed kuumalained, mis suurendavad terviseohte. Probleem on süvenev, kui muutustega kohanemiseks ja nende mõjude leevendamiseks midagi ette ei võeta.9 Intensiivsemalt avaldavad kuumalained mõju just linnades, kus tekivad väga kõrge temperatuuriga alad soojussaare efekti tõttu. Soojussaarte tekkimise ohjamiseks on vajalik tagada nii elukeskkonna läbimõeldud planeering kui ka looduslike rohealade rohkus, mis omakorda vähendavad müra ja õhusaastet ning parendavad ka liikuvust ja seeläbi tervisedendust. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata kliimamuutuste ja vee kaudu tekkivatele ohtudele (nt parasiidid ja vetikatoksiinid joogi- ja sulpusvees). Kui elu-, töö- ja õpikeskkonnast tulenevad ohutegurid, nende tasemed ja kokkupuude inimesega on teada, on võimalik võtta meetmeid nende ohutegurite kahjuliku mõju vähendamiseks. Seetõttu on üheks suunaks järgnevatel aastatel jätkata rahvusvahelisel tasemel biomonitooringu võrgustike väljaarendamisel osalemist ja Eesti prioriteetides kokkuleppimist. Biomonitooringuga saab hinnata inimese otsest kokkupuudet ohtlike kemikaalidega. Eri keskkondades on ka mitu kaitsetegurit, mis kaitsevad, hoiavad ja parandavad tervist, näiteks sisetingimustes läbi mõeldud ja piisav looduslik valgus, ruumi kasutusele vastav ventilatsioon, ohutust ja inimeste liikumist soodustav ruumikujundus ja kasutatud materjalid. Inimese tervist mõjutab ka erinevate teenuste (nt iluteenused) ohutus. Järgmiste aastate üheks olulisemaks tegevuseks on 2025. aastal kaasajastatud tervisekaitsenõuete tõhus rakendamine, sh juurutamine, teenuseosutajate teadlikkuse tõstmine, juhendmaterjalide ja koolituste arendamine ning järelevalve kohandamine. Olulisemad tegevused/sekkumised  Luuakse erinevatest keskkondadest inimese organismi jõudvate ohtlike kemikaalide seire süsteem ehk biomonitooringu süsteem ning teostatakse põlevkivisektori terviseriskide uuring. Nii põlevkivisektori tervisemõjude uuringu tulemuste kui ka seire andmete põhjal hinnatakse tervisemõju ning töötatakse välja ennetus- ja leevendusmeetmed terviseriskide vähendamiseks ja elukeskkonna parandamiseks. 8 https://kliimaministeerium.ee/eesti-vee-ettevotluse-hindamine-ning-jatkusuutliku-vee-ettevotluse-tegevuskava-koostamine. 9 European Environment Agency. (2023) https://www.eea.europa.eu/et/highlights/kliimamuutustest-tingitud-kuumalained-ja-nakkushaiguste. 4 KAVAND 01.04.2025 seisuga  Kemikaalide ohutuse tagamiseks ja riskide vähendamiseks uuendatakse EL-i kemikaalide ja kosmeetikatoodete alaseid õigusakte (REACH, CLP, detergendimäärus, PIC-määrus, kosmeetikatoodete määrus). Kavas on analüüsida EL eelnõudes pakutud ettepanekuid, koostada koostöös erinevate huvitatud osapooltega Eesti seisukohad ning kaitsta neid eelnõu konsultatsioonidel ja töörühmades.  Inimestele puhta joogivee tagamiseks arendatakse uut keskkonnatervise infosüsteemi (KTI), mis hõlmab joogivee riskihindamise IT-lahenduse mooduleid. KTI võimaldab veekäitlejatel veekvaliteedi andmeid hallata ning tarbijatele tehakse kergelt kättesaadavaksteave vee kvaliteedi kohta. Programmi tegevused ja teenused Tegevus 1. Elukeskkonnast tulenevate riskide vähendamine Tegevuse eesmärk: Tagada Eesti elanikele tervist toetav elukeskkond, maandada keskkonnast tulenevad terviseriskid ning pakkuda inimestele kvaliteetset teavet võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest ja nende vähendamise viisidest. Tegevuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu keskkonnatervishoiu poliitikat, et tagada inimestele tervist säästev ja parendav elukeskkond ning vähendada keskkonnast tulenevaid terviseriske. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning keskkonnatervishoiu poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Terviseamet edendab vee terviseohutust, korraldades elanikkonnale joogivee, loodusliku mineraalvee, ujula- ja suplusvee seiret ning tehes riiklikku järelevalvet. Lisaks osutab Terviseamet joogiveeuuringute referentteenust. Tegevuse raames hinnatakse sise- ja väliskeskkonnas esinevaid terviseriske ning korraldatakse riiklikku järelevalvet füüsikaliste tegurite (v.a ioniseeriv kiirgus) üle. Lisaks kooskõlastab ja hindab Terviseamet strateegilise keskkonnamõju hindamise aruandeid, hindab ja avaldab arvamusi planeeringute tervisekaitsenõuetele vastavuse kohta ja väljastab sagedusloa tingimuste ja raadiosaateseadme paigaldamise tingimuste kooskõlastusi. Terviseamet tegeleb kemikaalide turustamiseelsete tegevuste korraldamise, mürgistusteabealase nõustamise ja teadlikkuse suurendamisega ning biotsiidiseaduse alusel riigilõivuga maksustatavate teenuste osutamisega (biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade väljastamine ning detergendi turustamiseks erandi taotluse läbivaatamine). Tegevuse raames edendab Terviseamet toodete terviseohutust ning korraldab kosmeetikatoodete ja muude toodete, kemikaalide, biotsiidide ja detergentide üle järelevalvet tootja, importija ja levitaja juures ning hulgimüügis. Samuti korraldab Terviseamet riiklikku järelvalvet haridus- ja sotsiaalasutuste tervisekaitsenõuete täitmise üle ning ilu- ja isikuteenuste tervisekaitsenõuete tagamiseks. Perioodil 2026–2029 on kavas:  Eestis arendatakse süstemaatilise biomonitooringu süsteemi, et saada paremad teadmised inimeste kokkupuutest (põlevkivisektori spetsiifiliste) kemikaalidega, kemikaalide jõudmisest inimese organismi ja nende tervisemõjust Eesti elanike tervisele. Lepitakse kokku Eesti-sisesed eesmärgid, prioriteedid ja tegevusplaan biomonitooringu süsteemi laiendamisel. 5 KAVAND 01.04.2025 seisuga  Kemikaaliohutuse tagamiseks uuendatakse EL-i kemikaalide ja kosmeetikatoodete alaseid õigusakte (REACH, CLP, detergendimäärus, PIC-määrus, kosmeetikatoodete määrus). Analüüsitakse EL-i eelnõude ettepanekuid koostöös osapooltega, koostatakse Eesti seisukohad ning kaitstakse neid eelnõu konsultatsioonidel ja töörühmades.  Nüüdisajastatakse ohtlike kemikaalide arvestuse põhimõtted. See hõlmab ka valdkondadeülese tervikliku süsteemi loomist (ohtlike kemikaalide e-arvestuse süsteem).  Kvaliteetse ja ohutu joogivee kättesaadavuse tagamiseks juurutatakse joogiveehaarde valgala ja toiteala, veevarustussüsteemi ja tarbimiskoha veevärgi riskihindamise ja -juhtimise käsitlused. Tegevus hõlmab ka tarbimiskoha veevärgi riskianalüüsi koostamist (Legionella ja plii), prioriteetsetes tarbimiskohtades joogivee seiret ja parandusmeetmete rakendamist ning tarbimiskoha veevärgi omanike nõustamist.  Koostöös KOV-idega parandatakse puhta joogivee kättesaadavust ning korraldatakse kampaania kraanivee usaldusväärsuse suurendamiseks ja plastpudelireostuse vähendamiseks.  Arendatakse uut keskkonnatervise infosüsteemi (KTI), mis hõlmab uuendatud vee terviseohutuse infosüsteemi. KTI vee terviseohutuse osa eesmärk on koguda, töödelda ja analüüsida vee kvaliteedi andmeid, võimaldada veekäitlejatel oma veekvaliteedi andmeid hallata ja vajalikke dokumente kooskõlastada ning teha tarbijatele kättesaadavaks.  Vähendatakse kiirgusest tingitud terviseriske. Rakendatakse uuendatud mitteioniseeriva kiirguse elukeskkonna määrust, suurendatakse ühiskonna teadlikkust mitteioniseeriva kiirguse terviseriskidest ja parandatakse järelevalvevõimekust (mõõtmine ja sihtuuringud).  Sageduslubade kooskõlastamise protsessi kiirendamiseks arendatakse iseplaneeritavate tugijaamade kooskõlastamise andmebaasi.  Uuritakse tuuleparkide akustilist mõju – viiakse läbi mõõtmised ja modelleerimised ning registripõhine epidemioloogiline terviseriskide uuring. Teistes riikides kogutud teadusliku teadmise kontrollimiseks ja kogukondades tekkinud murede maandamiseks on vajalik viia läbi põhjalikum uuring Eestis, et väärtustada kohalikku konteksti ja arvestada regionaalseid erinevusi.  Kliimamuudatustega kohanemiseks ja kaasnevate terviseriskide vähendamiseks planeeritakse ja viiakse ellu olulisi tegevusi koostöös teiste osapooltega. Tegevuse mõõdikud Tegelik tase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2024 2026 2027 2028 2029 Kvaliteetse ühisveevärgi joogiveega varustatud tarbijate osakaal 98,2% 95,0% 97,0% 98,0% 99% Allikas: Terviseamet Kontrollitud kemikaale (sh detergente), biotsiide ja kosmeetikatooteid turustavate 83,2% 80% 80% 80% 80% ettevõtete osakaal, kes aasta lõpuks puudused kõrvaldasid Allikas: Terviseamet Kontrollitud haridus- ja sotsiaalasutuste osakaal, kes aasta lõpuks puudused 44,3% 45% 45% 45% 45% likvideerisid Allikas: Terviseamet Mürgistuste tõttu habrastes vanusegruppides (0-4 eluaastat ja 65+ 14,2 12,0 11,0 10,0 9,0 vanuses) haiglaravi vajanud isikute arv 10 000 elaniku kohta Allikas: Tervise infosüsteem 6 KAVAND 01.04.2025 seisuga Programmi juhtimiskorraldus Tervist toetava keskkonna programmi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas rahvastiku tervise arengukava 2020–2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab terviseminister pärast 2026. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Tervis“ teised programmid (tervist toetavate valikute programm, inimkeskse tervishoiu programm). Teistest tulemusvaldkondadest toetavad programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Kliima, energeetika ja elurikkus“ Kliimaministeeriumi programmid „Elurikkus, metsandus ja keskkonnakorraldus“ ja „Energeetika, maavarad ja välisõhk“. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös Terviseametiga. Programmi täitmisest antakse aru rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 juhtkomisjonile ning koostatakse tulemusvaldkonna iga-aastane aruanne. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid ning juhtkomisjoni koosolekud toimuvad minimaalselt kaks korda aastas (märtsis-aprillis ning novembris). Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Tervis“ iga- aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi veebilehel. 7 KAVAND 01.04.2025 seisuga LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Tegevus 1. Elukeskkonnast tulenevate riskide vähendamine Teenus: Keskkonna tervishoiu poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 97) Tegevuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu keskkonnatervishoiu poliitikat, et tagada inimestele tervist säästev ja parendav elukeskkond ning vähendada keskkonnast tulenevaid terviseriske. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning keskkonnatervishoiu poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest (ÕÜF TAT „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine“). Teenus: Vee terviseohutuse edendamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 143) Terviseamet on joogivee, loodusliku mineraalvee ja ujula- ja suplusvee ohutuse eest vastutav asutus ning teeb nimetatud valdkonnas riiklikku järelevalvet. Asutus vastutab veega seotud ohuolukordadele reageerimise eest ning teeb rahvusvahelist koostööd joogiveest ja suplusveest tingitud terviseohtude kõrvaldamiseks. Terviseamet osutab joogiveeuuringute referentteenust ning on vee terviseohutuse infosüsteemi volitatud kasutaja. Terviseamet on vastutav asutus, kes tunnustab loodusliku mineraalveena Eestis ammutatavat ja toodetavat vett või ühendusevälisest riigist pärit Eestis turule lastavat vett. Teenuse osutamisele on lisandunud täitmiseks uus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta10, mis käsitleb elanikkonna joogiveele juurdepääsu tagamise parandamist, joogiveega kokkupuutuvaid kontaktmaterjale, uute joogivee parameetrite määramist ja joogivee ohutuse riskihindamist. Teenus võimaldab kõigil soovijail tellida vastavalt hinnakirjale basseini-, suplus-, joogi-, heit- ja reoveeproovide hindamiseks analüüse ja mõõtmisi ning väljastatakse asjakohane katseprotokoll. Teenus: Planeeringute ja füüsikalistest (v.a ioniseeriv kiirgus) ning keemilistest teguritest tingitud terviseohtude hindamine ning terviseriskide vähendamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 279) Teenuse eesmärk on kujundada Eesti elanikele tervist toetav elukeskkond nii sise- kui välikeskkonnas, hinnates elukeskkonna objektide terviseohutust ja tervisekaitset tagavaid keskkonnatingimusi projektides, planeeringutes, keskkonnamõju hinnangutes ja raadiosageduste kasutamisel. Riiklikku järelevalvet füüsikaliste ohutegurite valdkonnas teeb Terviseamet. Müra, vibratsioon, ultra- ja infraheli ning mitteioniseeriv kiirgus ei tohi elukeskkonnas kutsuda esile tervisehäireid ning peavad vastama kehtestatud piirnormidele. Teenuse raames osaletakse valdkonda arendavates riiklikes ja rahvusvahelistes projektides eesmärgiga parandada teadmisi ja teadlikkust keskkonnatervise valdkonnas. Pädevusala piires koostatakse juhtumipõhiseid keskkonnatervise riskihinnanguid. Teenus võimaldab kõigil soovijail tellida vastavalt hinnakirjale keemiliste, bioloogiliste ja füüsikaliste ohutegurite hindamiseks analüüse ja mõõtmisi ning väljastatakse asjakohane katseprotokoll. Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest ÕÜF TATi „Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seotud keskkonnaprobleemide lahendamine ja tervisekahjude vähendamine“ raames. Teenus: Mürgistusteabealane nõustamine ja mürgistuste ennetamine (vastutaja 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/2184. (2020). https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:32020L2184. 8 KAVAND 01.04.2025 seisuga Terviseamet, lühikood 164) Mürgistusteabealase nõustamise ja info kättesaadavuse edendamise eesmärk on vähendada mürgistusjuhtumitest tingitud kiirabi väljakutsete arvu ja erakorralise meditsiini osakonda tehtud visiitide arvu, samuti vähendada mürgistusjuhtumitest tingitud haigestumisi, tervisekahjustusi ja suremust (teenuse alateenus: mürgistuste seire korraldamine, andmeaida töö tagamine). Mürgistusteabealane nõustamine (alateenus: mürgistusteabealane nõustamine infoliinil 16662 ja mürgistusandmebaasi täiendamine) toimub nii rahuolekus kui kriisitingimustes. Teenuse raames tagatakse ööpäevaringselt telefonikonsultatsioonid infoliinil 16662 nii tervishoiutöötajatele kui elanikkonnale (eesti, inglise ja vene keeles), koostatakse teavitusmaterjale ja juhiseid, tehakse teavitustööd koolitustel, intervjuudes ja artiklites (alateenus: mürgistuste ennetustöö kujundamine ja juhtimine) ning uuendatakse pidevalt mürgistusteabealast kodulehte ja andmebaaside andmeid. Mürgistusteabe haldamise teenuse osa on ka tervishoiuteenuse osutajate ja elanikkonna nõustamiseks vajaliku teabe haldamine ning tervishoiuteenuse osutamiseks vajalike antidootide varu uuendamiseks andmete edastamine ja põhimõtete väljatöötamises osalemine. Antidootide varu hankenimekirja (vigastussurmade arvu vähendamise eesmärgil elu ohustavate mürgistuste raviks kasutatavate vastumürkide kogum) haldab Terviseamet, kes määrab varu loetelu, kogused ja jaotuse. Tervisekassa osaleb varu hankeprotsessi korraldamises, tervishoiuteenuse osutajatele jaotamises ja tagamises vastavalt mürgistusteabekeskuse hankeplaanile (alateenus: antidootide varu koosseisu uuendamine ja kasutamisjuhiste tagamine. Teenus: Toimeaine heakskiitmise ja biotsiidi loa taotlemine (vastutaja Terviseamet, lühikood 151) Teenus võimaldab taotleda toimeaine kandmist heakskiidetud toimeainete nimekirja, biotsiidi riiklikku luba, liidu luba, riikliku loa tunnustamist, registreerimistunnistust, taotleda välisriigis omandatud kahjulike organismide tõrjuja kutsekvalifikatsiooni tunnustamist. Hindame biotsiidi ja toimeaine identifikatsiooni; füüsikalis-keemilisi omadusi ja ohte; toksikoloogilisi omadusi organismidele ja keskkonnale; levikut ja käitumist keskkonnas; tõhusust sihtorganismi vastu; kokkupuuteohte ja riske. Hindamise põhjal koostame hindamisaruande, eesti- ja ingliskeelse biotsiidi omaduste kokkuvõtte, anname loa või otsuse. Täidame riikliku BPR kasutajatoe ülesandeid, nõustame biotsiidi käitlejaid, sidusrühmi ning avalike sektori asutusi, teavitame üldsust kemikaaliohutusest. Pädeva asutusena osaleme Euroopa Komisjoni, Euroopa Kemikaaliameti ja teiste liikmesriikide pädevate asutusega koostöös EL seadusandluse ajakohastamise ja rakendamist toetavate meetmete väljatöötamises. Lisaks osaleme Eesti seadusandluse ja strateegiliste dokumentide välja töötamises. Teenus: Kemikaalide turustamisega seotud tegevuste korraldamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 152) EL-i REACH-, CLP-, PIC- ja detergentide määruse Eesti pädeva asutusena osaleb Terviseamet koostöös komisjoni, Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) ja teiste liikmesriikide pädevate asutustega EL-i regulatsioonide muutmise ettepanekute ja rakendamist toetavate meetmete väljatöötamises. Koostöös Eesti sidusrühmadega osaletakse Eesti õigusaktide ja strateegiliste dokumentide ning otsuste koostamises. Hinnatakse tööstuse poolt kogutud teabe täielikkust, asjakohasust ja piisavust ning kemikaali kasutamisega seotud riske, vajaduse korral nõutakse lisateavet ja/või tehakse ettepanek rakendada regulatiivset riskiohje meedet. Riikliku kasutajatoe kaudu nõustatakse oma pädevuse piires kemikaalide (sh detergentide) käitlejaid ja teisi sidusrühmi. 9 KAVAND 01.04.2025 seisuga Pädeva asutusena jätkub töö kemikaaliohutust reguleerivate EL-i määruste rakendamist puudutavates küsimustes nõustavates Euroopa Komisjoni ja ECHA ekspertgruppides ja komiteedes. Teenus: Toodete terviseohutuse edendamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 153) Terviseamet täidab kosmeetika ja tubakatoodete valdkonna pädeva asutuse ülesandeid. Peamine eesmärk on ennetada kosmeetikatoodetest tekkida võivaid terviseriske ning koguda ja menetleda kosmeetikatoodetest ilmnenud tõsise soovimatu mõjuga seotud juhtumeid (sh mürgistusjuhtumid). Enne turustamist hinnatakse tubakatoodete ja nendega seonduvate toodete (sh e-sigaretid ja kuumutatavad tubakatooted) koostisosade vastavust tubakaseaduse nõuetele ning jälgitakse turuolukorda. Teenuse raames osaletakse EL-i õigusaktide muutmist ja nende rakendamist toetavate meetmete ning Eesti õigusaktide ja strateegiliste dokumentide ja otsuste väljatöötamises, samuti nõustatakse ettevõtteid ja tarbijaid. Terviseamet osutab kosmeetikatoodete uuringute referentteenust ning osaleb EL-i OCCL (Official Cosmetics Contoll Laboratories) võrgusiku töös. Teenus hõlmab ka kemikaalide üle turujärelevalve koordineerimist – järelevalve korraldamine kosmeetikatoodete, kemikaalide, biotsiidide ja detergentide üle tootja, importija ja levitaja juures, hulgi- ja jaemüügis ja e-kaubanduses ning otsuste langetamine vabasse ringlusesse lubamise/mittelubamise kohta toodete EL-i turule importimisel koostöös Maksu- ja Tolliametiga. Teenus võimaldab kõigil soovijail tellida vastavalt hinnakirjale teenusega seotud asjakohaseid analüüse ja mõõtmisi ning väljastatakse asjakohane katseprotokoll. Teenus: Haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse edendamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 145) Teenuse eesmärk on tagada haridus- ja sotsiaalasutustes viibijate tervisele ohutu elukeskkond. Terviseamet korraldab haridus- ja sotsiaalasutustes tervisekaitsenõuete (sh maa-ala, hoonete, ruumide, sisustuse, korrashoiu, valgustuse, joogivee, müra, ventilatsiooni, päevakava, õppekorralduse, õpilaste liikumise ja kehalise aktiivsuse ning toitlustamise nõuded) täitmise üle ohuprognoosist tulenevat riskipõhist järelevalvet ja teostab ka kaebustepõhist järelevalvet, nõustab teenuste pakkujaid ja tarbijaid. Asutustes hindab ja ennetab Terviseamet asutuste elukeskkonnast tulenevaid terviseriske, osaleb asutuste ehitusloa menetluses ning hoonete kasutusloa menetluses. Teenus võimaldab kõigil soovijail tellida vastavalt hinnakirjale teenusega seotud asjakohaseid analüüse ja mõõtmisi ning väljastatakse asjakohane katseprotokoll. Teenus: Ilu- ja isikuteenuste, sh balneoloogiliste protseduuride terviseohutuse edendamine 154) Terviseamet korraldab järelevalvet ilu- ja isikuteenuste tervisekaitsenõuete, täitmise üle, samuti balneoloogilistes protseduurides kasutatavale looduslikule mudale ja turbale kehtestatud nõuete täitmise üle ning nõustab tarbijaid ja käitlejaid. Iluteenustest tulenevate terviseriskide väljaselgitamiseks ja maandamiseks rakendab Terviseamet ohuprognoosist tulenevat riskipõhist järelevalvet. Arvestades võimalikke terviseriske ja nende realiseerumise tõenäosust, on järelevalve prioriteediks võetud intensiivse iseloomuga iluteenused. Ohutaseme peamised mõjurid on teenuse iseloom ja seadmete funktsionaalsus, mistõttu neis ettevõtetes, kus pakutakse intensiivse iseloomuga teenuseid, tehakse naha terviklikkust kahjustavaid manipulatsioone ja kasutatakse meditsiiniseadmeid, on vaja tõhusamat kontrolli. 10 KAVAND 01.04.2025 seisuga Eesmärk on hinnata teenustest tulenevaid terviseriske ning nõustada teenusepakkujaid ja tarbijaid võimalikest ennetusmeetmetest, vähendades seeläbi terviseriskide realiseerumist. Teenus võimaldab kõigil soovijail tellida vastavalt hinnakirjale teenusega seotud asjakohaseid analüüse ja mõõtmisi ning väljastatakse asjakohane katseprotokoll. 11 KAVAND 01.04.2025 seisuga LISA 2. Teenuste rahastamise kava * Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava info andmiseks. Programmi teenuste Eelarve rahastamise kava 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud 10 376 295 9 731 962 8 580 961 8 569 791 Tegevus 1. Elukeskkonnast tulenevate riskide vähendamine 10 376 295 9 731 962 8 580 961 8 569 791 Keskkonna tervishoiu poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine 1 302 456 846 508 701 295 700 654 Vee terviseohutuse edendamine 2 974 853 2 894 940 2 652 131 2 644 937 Planeeringute ja füüsikalistest (v.a ioniseeriv kiirgus) ning keemilistest teguritest tingitud terviseohtude hindamine ning terviseriskide 1 711 405 1 652 226 1 467 519 1 467 485 vähendamine Mürgistusteabealane nõustamine ja mürgistuste ennetamine 879 701 878 627 716 380 716 380 Toimeaine heakskiitmise ja biotsiidi loa taotlemine 386 867 384 208 345 900 345 900 Kemikaalide turustamisega seotud tegevuste 323 906 322 179 293 735 293 735 korraldamine Toodete terviseohutuse edendamine 1 253 183 1 233 640 1 091 066 1 088 162 Haridus- ja sotsiaalteenuste terviseohutuse edendamine 815 271 805 953 706 186 706 119 Ilu- ja isikuteenuste, sh balneoloogiliste protseduuride terviseohutuse edendamine 728 654 713 683 606 749 606 418 12 KAVAND 01.06.2025 seisuga Tulemusvaldkond Tervis (TE) Tulemusvaldkonna Eesti inimeste oodatav eluiga pikeneb, tervena elada jäänud aastate arv eesmärk kasvab ja ebavõrdsus tervises väheneb Valdkonna Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 (RTA) arengukava Programmi nimi Tervist toetavate valikute programm Programmi eesmärk Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate parandamiseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad Elluviimise 2026–2029 periood Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Tervise Arengu Instituut (TAI), Tervisekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Sissejuhatus Tervise tulemusvaldkonna tervist toetavate valikute programm on koostatud rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, toetades inimeste oodatava eluea ja tervena elatud aastate pikenemist. Programm keskendub inimeste tervise edendamisele, riskikäitumise vähendamisele ja tervisenäitajate parandamisele kogu elukaare jooksul, tagades inimestele lihtsasti mõistetava tervisealase info ning vajalikud teenused ja tooted. Programm aitab saavutada rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 alaeesmärki nr 1 „Tervist toetavad valikud“. Programm panustab oma tegevustega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja ülesannete täitmisele ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutustesse „Kujundame elukeskkonna ning inimeste hoiakuid ja käitumist tervist ja keskkonda hoidvaks ning vähendame riskikäitumist“ ja „Toetame vaimset tervist ning vähendame vaimset ja füüsilist vägivalda“. Samuti aitab tervist toetavate valikute programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Tervena elada jäänud aastad“, „Õnnetusjuhtumite, mürgistuste ja traumade tagajärjel hukkunute arv 100 000 elaniku kohta“ ja „Ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal“ 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide nr 2 „Kaotada nälg“, nr 3 „Heaolu ja tervis“ ja nr 5 „Sooline võrdõiguslikkus“ saavutamisse. Tervist toetavate valikute programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahendite meetmeid:  21.4.3.2. Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel (Euroopa Sotsiaalfond+);  21.4.7.9. Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele (Euroopa Sotsiaalfond+).  Rahvatervis (Euroopa Majanduspiirkonna toetused) Programmi tegevused on alates 2026. aastast struktureeritud Sotsiaalministeeriumi poliitikavaldkondade kaupa. Iga alljärgnev tegevus kajastab selle poliitikavaldkonna peamiseid järgneva nelja aasta olulisemaid prioriteete ning tulemusmõõdikuid. Võrreldes 2025–2028 programmiga on programmi struktuuris tehtud järgmised muudatused: Programm 2025–2028 Programm 2026–2029 Seletus Tegevus “Terviseriskide ennetamise ja Tegevus “Tervise edendamine ja Alates 2026. aastast on kolm tervise edendamise korraldamine” riskikäitumise vähendamine” varasemat tegevust liidetud ning KAVAND 01.04.2025 seisuga 2 Tegevus “Tasakaalustatud toitumise ja tegevus hõlmab tervikuna füüsilise aktiivsuse edendamine” tervisekäitumise valdkonda ja seda Tegevus “Uimastite tarvitamise elluviivaid teenuseid. ennetamine ja vähendamine” Tegevus “Vaimse tervise Tegevus “Vaimse tervise edendamine” Muudatusi ei ole. Tegevus hõlmab edendamine” jätkuvalt tervikuna vaimse tervise valdkonda ja seda elluviivaid teenuseid. Tegevus “Nakkushaiguste leviku Tegevus “Nakkushaiguste Alates 2026. aastast on kaks tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid)” ennetamine ja tõrje” nakkushaiguste levikuga seotud Tegevus inimkeskse tervishoiu tegevust kokku liidetud ning tegevus programmis “Nakkushaiguste leviku hõlmab tervikuna nakkushaiguste tõkestamine (vaktsineerimine, AMR)” ennetamise valdkonda ja seda elluviivaid teenuseid. Programmi 2026. aasta eelarves on suurim muudatus seotud tegevusega „Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje“, mille eelarve sisaldab alates 2026. aastast ka varasemalt inimkeskse tervishoiu programmis olnud tegevuse „Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR)” eelarvet. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Tabel 1. Programmi mõõdikud Programmi eesmärk Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate parandamiseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad Programmi mõõdik Tegelik tase Sihttase 2026 Sihttase Sihttase Sihttase 2024 2027 2028 2029 Ennetusega välditav suremus 100 000 elaniku 266,7 (2022) 191,2 183,4 175,7 168,0 kohta Allikas: Eurostat Tabel 2. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Programmi rahastamiskava 2025 2026 Eelarve prognoos eelarve eelarve 2027 2028 2029 Programmi kulud 22 810 27 026 26 074 21 731 20 462 Tegevus 1. Tervise edendamine ja 14 007 12 932 12 061 9 585 8 378 riskikäitumise vähendamine Tegevus 2. 2 132 1 605 1 578 1 463 1 446 Vaimse tervise edendamine Tegevus 3. Nakkushaiguste ennetamine 10 320* 12 489 12 436 10 683 10 639 ja tõrje *Tegevuse 2025. aasta eelarve koondsummana kajastatakse tabelis selle tegevuse kogukulu, mis 2025. aasta eelarves oli osaliselt kajastatud inimkeskse tervishoiu programmis. Tegevuse 2025. aasta kogukulusse on võrreldavuse huvides inimkeskse tervishoiu programmis olnud eelarve juurde liidetud, kui programmi 2025. aasta kogukulu summa seda ei kajasta. Erinevused 2025. aasta ja 2026. aasta tegevuste vahel on välja toodud programmi sissejuhatuses. KAVAND 01.04.2025 seisuga 3 Hetkeolukorra analüüs Eesti rahvastik vananeb. Inimeste oodatav eluiga on viimase kahe aastakümne jooksul kasvanud kiiremini kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt. 2023. aastal oli Eesti elanike keskmine oodatav eluiga 79,0 aastat, naistel 83,1 ja meestel 74,5 aastat. Samas kulgeb suur osa sellest tervisest tingitud piirangutega. Naised elavad 2023. aasta andmete põhjal tervena 59,5 aastat ja mehed 56,4 aastat ning võrreldes 2022. aastaga on nii meeste kui naiste tervena elada jäänud eluaastate näitaja halvenenud (meestel 2022. a 57,9 aastat, naistel 60,6 aastat).1 Peamised surmapõhjused on vereringeelundite haigused ja pahaloomulised kasvajad. Olulisteks riskifaktoriteks on jätkuvalt tasakaalustamata toitumine ja istuv eluviis, alkoholi liigtarvitamine, tubaka ja nikotiini tarbimine. Olulise panuse lisavad veel vaimse tervise häired, vigastused ja nakkushaigused. Ülemäärane kehakaal on seotud mitme terviseprobleemiga – vaimse tervise, luu- ja lihaskonna probleemid, südame-veresoonkonnahaigused, II tüüpi diabeet, samuti mitmed vähitüübid. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu (TKU) 2024. aasta andmete kohaselt on keskmise kehamassiindeksi järgi enam kui pool kõigist 16–64-aastastest Eesti elanikest ülekaalulised või rasvunud. 2024. aastal jäi ülemäärase kehakaaluga elanike osakaal rahvastikus 2022. aastaga võrreldes samale tasemele (52,7%), kuid mõnevõrra vähenes rasvunud ning suurenes ülekaalus isikute hulk. Naistest oli 2024. aastal ülekaalus või rasvunud 46%, meestest aga 62%.2 Ka kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) andmetel on 11–15- aastastest noortest ülekaalulisi rohkem poiste kui tüdrukute seas (25% vs. 15%). Peamine toitumisega seotud ülemäärase kehakaalu tekke põhjus on toiduga saadav liigne energia, mis tähendab, et toiduga saadakse rohkem energiat kui keha suudab kulutada. Selle üks põhjuseid on kestev ning liigne madala toiteväärtuse ja suure energiasisaldusega toidu tarbimine.3 Lisaks on oluline tervise riskitegur istuv eluviis – see lühendab eluiga ning suurendab riski haigestuda teatud mittenakkushaigustesse.4 Regulaarne liikumine aitab ennetada eelnimetatud haigusi ja ülemäärast kehakaalu.5 Tasakaalustatud ja mitmekesise toitumise ning liikumise edendamiseks ja istuva eluviisi vähendamiseks on koostamisel toitumise ja liikumise arengusuunad ja lasteasutuste toitlustamise nõuded. Asjaomaste osapooltega on kokku lepitud vajalikud tegevused liikumisaktiivsuse suurendamiseks. Lisaks seiratakse iga-aastaselt koolitoidu teekaardis kokkulepitud tegevuste elluviimist. Eesmärk on saavutada koolides tingimused, mis toetaks igakülgselt tasakaalustatud ja mitmekesist koolilõuna pakkumist. Pärast tubakaseaduse muutmist 2005. aastal on tubakatoodete suitsetamine langustrendis, ent asemele on tekkinud alternatiivsed tooted (nt e-sigaretid, nikotiinipadjad). 16–64-aastaste hulgas on nende toodete kasutajate osakaal kasvanud 5,3%-lt 2022. aastal 8,2%-ni 2024. aastaks. Selle trendi taustal on viimase kahe aasta jooksul tõusnud ka igapäevaselt nikotiinitooteid (traditsioonilisi või alternatiivseid tubakatooteid) tarvitavate isikute osakaal: 2022. aastal oli see 21,2%, 2024. aastal aga 21,9%.6 Alternatiivsete tubakatoodete kasvav kasutamine on probleem eelkõige noorte seas. Mida noorema vanuserühmaga tegemist, seda rohkem on noori, kes on suitsetamist alustanud e-sigarettidega. Kui 69,5% 11-aastastest poistest ja 63% sama vanadest tüdrukutest alustas suitsetamist e-sigarettidega, siis 15-aastastest noortest alustas e-sigarettidega suitsetamist peaaegu 50% võrreldes tavasigarettidega alustanutega.7 2022. aastal oli tubakatoodete tarvitamisest tingitud riskikoormus 59 363 eluaastat ja tubakatoodete tarvitamisega seotud otsesed kulud Tervisekassa raviarvete alusel ligikaudu 55,6 1 https://stat.ee/et/uudised/eesti-elanike-oodatav-eluiga-oli-mullu-labi-aegade-korgeim-tervena-elatud-aastate-arv-aga-vahenes. 2 TKU40: Kehamassiindeksi kategooriad soo ja vanuserühma järgi. PxWeb 3 World Health Organization. Obesity and overweight. [Võrgumaterjal] 9. juuni 2022. https://www.who.int/news-room/fact- sheets/detail/obesity-and-overweight. 4 Effect of physical inactivity on major non-communicable diseases worldwide: an analysis of burden of disease and life expectancy. 380(9838), 219–229. Lee, I.M., et al. 2012. The LanceT, lk 380, 219–229. 5 Cardiovascular fitness is associated with cognition in young adulthood. Aberg, M.A., et al. 2009. Proceedings of the National Academy of Sciences, Kd. 106, lk 20906–20911. 6 Reile R, Põlajev A, Saavaste J. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2024. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2025. 7 Piksööt J, Oja L. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring. 2021/2022. õppeaasta tabelid. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023. KAVAND 01.04.2025 seisuga 4 miljonit eurot.8 E-sigarettide ja muude uute tubakatoodete leviku piiramiseks on viimastel aastatel tehtud mitmeid olulisi muudatusi – võeti vastu tubakaseaduse muudatused, millega kehtestati turule toomise riigilõivud ja elektrooniliste sigarettide ainete hindamistasud, et vähendada nende toodete kättesaadavust ning suunata kulud ettevõtjate kanda. Samuti kiitis valitsus heaks seisukohad Euroopa Liidu tubakaregulatsiooni ajakohastamiseks, toetades muuhulgas maitseainete piiranguid, nikotiinisisalduse piiramist, internetimüügi keelustamist, standardpakendite kasutuselevõttu ja ühekordsete e-sigarettide keelustamist. Lisaks keelustati 2025. aastal erinevate maitsete ja lõhnadega kuumutatud tubakatoodete müük alates 31. jaanuarist 2026 ning kehtestati nendele rangemad koostise- ja märgistusnõuded. Alkoholi tarbimine on olnud tõusuteel alates 2019. aastast.9 Soodsa hinna ja müügikohtade rohkuse tõttu on alkohol Eestis väga kättesaadav. Samas vähenes 2023. aastal alkohoolsete jookide tarbimine majanduslanguse tagajärjel eelneva aastaga võrreldes 2,7%. Ühe täiskasvanud (15+) elaniku kohta tarbiti 10,9 liitrit absoluutalkoholi (2019. a 10,4 liitrit). Kui 2017. aastal suri alkoholist otseselt põhjustatud haigustesse 451 inimest, siis 2023. aastal oli neid inimesi juba 627.10 Alkoholi tarbimine on seotud ka südame-veresoonkonnahaiguste, pahaloomuliste kasvajate ja teiste haiguste tekkeriskiga. Alkoholist tingitud riskikoormus oli 2022. aastal 53 442 eluaastat ning alkoholi tarvitamisega seotud otsesed kulud Tervisekassa raviarvete alusel olid ligikaudu 50,5 miljonit eurot.11 2024. aastal hinnati Eesti alkoholipoliitika, seahulgas rohelise raamatu rakendamise mõju (2013–2022) ning koostamisel on alkoholipoliitika arengusuunad 2025–2035. Narkootiliste ainete (sh ilma arsti väljakirjutuseta retseptiravimite) tarvitamine on 2024. aastal võrreldes 2022. aastaga vähenenud. 2024. aasta andmetel tarvitas neid viimase 12 kuu jooksul 4,4% vastanutest (2022. a 6,1%) ja viimase 30 päeva jooksul 5,1% (2022. a 5,3%). Suurim langus on 16–24-aastaste naiste seas, kelle tarvitamine langes 12,5%-lt 4,1%-le (viimase 30 päeva näitaja langes 12,6%-lt 4,9%-le). Kõige sagedamini tarvitati viimase 30 päeva jooksul amfetamiini (7,2%), eriti 16–24-aastaste meeste seas (14,8%). Viimastel aastatel on märkimisväärselt suurenenud narkootikumide üledoosist tingitud surmade arv (2021. a 39, 2022. a 80 ja 2023. a 113). Põhjuseks on uute, eriti kangete sünteetiliste opioidide turuletulek – nendega oli 2023. aastal seotud 50% üledoosist tingitud surmadest. 2024. aastal tehti oluline samm üledoosisurmade vähendamiseks, lisades politsei esmaabivarustusse retseptiravimi naloksoon, mis blokeerib narkootikumi mõju 30–90 minutiks. Probleemiga tegelemisel on jätkuvalt vajalik valitsemisalade (eriti siseturvalisuse) tihe omavaheline koostöö ühiste eesmärkide saavutamiseks. Noorte ja täiskasvanute depressiivsus ja stress on jätkuvalt süvenenud, mille puhul mängivad olulist osa sotsiaalsed ja keskkondlikud tegurid ning riskikäitumine.12 Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu13 tulemuste põhjal on võrreldes 2020. aastaga suurenenud enesehinnangulise stressi, depressioonitunnuste, üleväsimuse ja suitsiidimõtete esinemine. Ka 2022. a rahvastiku vaimse tervise uuringu14 tulemused näitavad, et vaimse tervise probleemide esinemine on ajas suurenenud – igal viiendal Eesti inimesel on ärevushäire risk ja enam kui veerandil (28%) depressiooni risk, kõige enam esineb neid noortel täiskasvanutel (18–24- aastased). Kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel (viimane uuring 2021/2022) kogeb vähemalt kahenädalasi depressiivseid episoode 11–15-aastaste noorte seas 45% tüdrukutest ja 8 Uuring „Alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega seotud tervisekaotus ja tervishoiukulud Eestis 2022. aastal“. 9 Eesti Konjunktuuriinstituut. (2024). Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2023. aastal. Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2023 (sm.ee). 10 https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__01Rahvastik__04Surmad/SD40.px/table/tableViewLayout2/. 11 Uuring „Alkoholi ja tubakatoodete tarvitamisega seotud tervisekaotus ja tervishoiukulud Eestis 2022. aastal“. 12 Tervise Arengu Instituut. (2024). Rahvastiku tervise aastaraamat. https://tai.ee/et/valjaanded/rahvastiku-tervise-aastaraamat-2024. 13 Reile R, Veideman T. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2022. Tallinn: Tervise Arengu Instituut; 2023. 14 Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu konsortsium (2022). Eesti rahvastiku vaimse tervise uuringu lõpparuanne. Tallinn, Tartu: Tervise Arengu Instituut, Tartu Ülikool. KAVAND 01.04.2025 seisuga 5 23% poistest.15 Vaimset heaolu mõjutavad lisaks eespool mainitud riskiteguritele ka kehaline aktiivsus ja toitumine. Suurem šanss kogeda depressiivsust on nendel, kes ei söö tasakaalustatud ja mitmekesist toitu ning kes on kehaliselt vähem aktiivsed.16 Elanikkonna vaimse tervise toetamiseks on oluline kujundada keskkonnad, kus inimesed valdavalt viibivad, nende vaimset tervist toetavaks, edendada inimeste oskusi toetamaks nii ennast kui teisi, märgata probleemide tekkimist võimalikult vara ning pakkuda inimesele sobiva intensiivsusega teenuseid. Nakkushaiguste leviku tõkestamisel on oluline roll nakkushaigustest teadlikkuse suurendamisel, nende leviku ennetamisel ja ravi kättesaadavuse parandamisel. Uute HIV-i juhtude arv Eestis on viimase 20 aasta jooksul stabiilselt vähenenud – kui 2003. aastal oli uute HIV-i juhtude arv 100 000 elaniku kohta 61,3, siis 2023. aastal oli sama näitaja 13,4.17 Euroopaga võrreldes on uute HIV-i juhtude osakaal Eestis siiski keskmisest ligikaudu kolm korda suurem.18 2023. aastal registreeriti Eestis kokku 183 uut HIV-i juhtu, millest ligi ühe kolmandiku moodustasid oma nakatumisest juba varem teadlikud migrandid (sh Ukrainaga seonduvad juhud ja sõjapõgenikud). Aastaks 2024 on uute juhtude arv langenud 133-ni19. Täpsemate riskihinnangute tegemiseks ja epidemioloogilise olukorra paremaks hindamiseks, sealhulgas levikuteede analüüsimiseks, on oluline tagada HIV-iga seotud andmete pidev esitamine ja nende kvaliteet. Uute ägedate viirushepatiidi juhtude arv on viimase 20 aasta jooksul vähenenud. Kroonilise C-viirushepatiidi ja B-viirushepatiidi juhud on püsinud viimastel aastatel sarnasel tasemel – alates aastast 2017 on diagnoositud aastas 100 000 elaniku kohta keskmiselt 10 C- ning 2 Viimase 20 aasta jooksul on Eestis tuberkuloosi esmasjuhtude arv vähenenud kuus korda. Kui aastal 2005 oli tuberkuloosi esmasjuhte 424, siis 2024. aastal registreeriti 20ervise Arengu Instituudi andmetel Eestis 71 tuberkuloosijuhtu. Nii tuberkuloosi esmasjuhtude arv kui haigestumuskordaja on langenud ajaloo madalaimale tasemele. Kiire diagnostika, varajane avastamine, kättesaadav tasuta ravi ning sotsiaalne tugi ja motivatsioon on taganud head ravitulemused, mis on viinud nakkusohtlike haigusjuhtude vähenemisele ühiskonnas. Nakkushaiguste ja antimikroobse resistentsuse leviku ohjamise ennetamise üks viis on vaktsineerimine. COVID-19 pandeemia järel on immuniseerimiskava vaktsineerimistega hõlmatus järsult vähenenud. 2024. aasta seisuga on kõigist 2-aastastest lastest difteeria, teetanuse, läkaköha, lastehalvatuse, Haemophilus influenzae tüüp b ja B-viirushepatiidi vastu vaktsineeritud soovitusliku 95% asemel vaid 83,3%. Emakakaelavähi ennetusele suunatud HPV suhtes on vaktsineerimisega hõlmatus 14-aastaste tüdrukute hulgas 63,1% ning poiste hulgas, kellele võimaldati esmakordselt tasuta immuniseerimist 2024. aastal, 45,6%. Nimetatud hõlmatuse näitajaid mõjutab üleminek tervise infosüsteemi andmetele 2022. aastal. Antibiootikumiresistentsete bakterite levik Eestis on väike, kuid samas on andmed selle kohta puudulikud. Üheks tervisekaotuse põhjuseks on ka vigastused, millest paljud on ennetatavad. Vigastusi juhtub enim alla 24-aastaste ja üle 85-aastaste seas21. Peamine vigastuse põhjus on kukkumine. Enim vigastusi juhtub kodus (40% kõikidest kukkumistest)22. Vigastuste ennetamiseks jätkatakse kodukeskkonna vigastusriskide projektiga, mis on oluliseks sisendiks vigastuste poliitika kujundamisel. Seksuaal- ja reproduktiivtervise edendamisel noorte seas on viimastel aastatel täheldatud positiivseid suundumusi – näiteks lükkavad noored seksuaalelu algust edasi, samuti on 15 Oja L, Piksööt J, Haav A, jt. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine. 2021/2022. õppeaasta uuringu raport. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. TAI_Eesti_kooliopilaste tervisekaitumine.pdf. 16 Inimarengu aruanne: Sisask, M. (toim) 2023. Eesti inimarengu aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu. Tallinn: SA Eesti Koostöö Kogu. 2023.inimareng.ee. 17 https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__02Haigestumus__02Nakkushaigused/NH01.px/table/tableViewLayout2/. 18 HIV/AIDS surveillance in Europe 2023 (2022 data) https://www.ecdc.europa.eu/sites/default/files/documents/HIV- AIDS_surveillance_in_Europe_2023_%28_2022_data_%29_0.pdf. 19 HIV-nakkus – statistika | Terviseamet 20 TB10: Tuberkuloosi esmasjuhud paikme, soo ja vanuserühma järgi. PxWeb 21 VIG11: Vigastuste välispõhjused 100 000 elaniku kohta soo, vanuserühma ja elukoha järgi. PxWeb 22 VIG12: Vigastuste välispõhjused toimumise koha, vanuserühma ja elukoha järgi. PxWeb KAVAND 01.04.2025 seisuga 6 vähenenud juhusuhted ja mitme partneriga noorte arv.19 Suurte muutusteta on püsinud juhupartneriga seksuaalvahekorra ajal kondoomi kasutamine noorte hulgas (2021. aastal 49%20), samas kui täiskasvanud kasutavad juhupartneritega kondoomi üha harvem (2020. aastal 32% ning 2024. aastal 24%23). Seksuaaltervise seire jätkamiseks tehakse 2025. aastal järgmine Eesti noorte seksuaaltervise uuring ja 2027. aastal järgmine Eesti täiskasvanud elanikkonna seksuaalkäitumise uuring. 2024. aastal toetas Sotsiaalministeerium „Eesti naiste tervise uuringu“ (ENTU) järgmist lainet, mille uuringuküsimused puudutasid nii tervise- ja seksuaalkäitumist, tervishoiuteenuste kasutamist, COVID-19 pandeemia mõju nende kättesaadavusele kui ka naiste üleminekueaga seotud probleeme ja menstruatsiooni mõju kooli- või tööelus osalemisele. Eelnevalt loetletud uuringute tulemused on sisendiks järgnevate aastate olulisemate sekkumiste ja tegevuste kokkuleppimisel seksuaal- ja reproduktiivtervise vallas. Lisaks jätkab terviseriskide ennetamiseks ning tervise ja heaolu edendamise korraldamiseks tööd valdkondadeülene ennetusnõukogu, kus on kokku lepitud järgnevate aastate tegevuskava. Tööd on jätkanud ka Tervise Arengu Instituudi juhtimisel tegutsev ennetuse teadusnõukogu, mille eesmärk on hinnata ennetustegevuste tõendatuse taset, toetada ennetustegevuste arengut ning andmetel ja tõendusel tuginevat otsustamist ennetuses. Ennetuse teadusnõukogu on välja arendanud ennetustegevuse tõendatuse taseme hindamise süsteemi, mille alusel toimub ennetustegevuste tõendatuse hindamine. Olulisemad tegevused/sekkumised  Terviseriskide ja riskikäitumise tulemuslikumaks ennetamiseks ehitatakse üles jätkusuutlik ja terviklik ennetussüsteem, et vähendada survet tervishoiule. Jätkatakse ennetuse teadusnõukogu juhtimisel ennetustegevuste tõendatuse taseme hindamisega. Koostöös Justiistministeeriumi ja teiste osapooltega töötatakse välja ja rakendatakse uusi ennetustegevusi.  Terviseriskide vähendamiseks kinnitatakse alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad ja tegevuskava, mille põhjal rakendatakse valitud tõenduspõhiseid meetmeid. Samuti töötatakse välja tubaka ja nikotiini tarvitamise vähendamise arengusuunad ning tubakaseadusega kehtestatakse elektroonilise sigareti vedelikes lubatud maitseainete loetelu, millega antakse toodetele tubaka ja mentooli maitse.  Jätkatakse Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel perioodil 2026-2027 Eesti narkopoliitika 2030 elluviimisega, sealhulgas arendatakse uimastitarvitamise varajase avastamise, nõustamise ja ravi teenuseid. Jätkuvalt on vaja parandada uimastite tarvitamise häire ravi kättesaadavust ja kvaliteeti tervishoiusüsteemis (sh koolitada tervishoiutöötajaid) ning integreerida see teiste ravi- ja sotsiaalteenustega.  Vaimse tervise toetamiseks töötatakse välja astmelise abi mudel, mis keskendub levinumatele sümptomitele, nagu meeleolu langus ja ärevus. Samuti luuakse digitaalne keskkond, mis pakub inimestele eneseabi võimalusi ja lihtsamaid nõustamisi vaimse tervise probleemide varajaseks abiks. Esmatasandil vaimse tervise käsitluse võimestamiseks töötatakse esmatasandi spetsialistidele välja ja viiakse läbi vaimse tervise alaseid täiendkoolitusi.  Tugevdatakse nakkushaigustest tingitud kriiside ennetamist ja nendeks valmisolekut ning muudetakse olemasolevaid reageerimissüsteeme paindlikumaks. Selleks valmistatakse ette nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse uus terviktekst, mis võtab ühtlasi arvesse COVID-19 pandeemia praktilisi õppetunde ning kaasajastab nakkushaiguste ennetamist ja tõrjet. 19 Tervise Arengu Instituut. (2023). Rahvastiku tervise aastaraamat. https://tai.ee/et/valjaanded/rahvastiku-tervise-aastaraamat-2023. 20 Lõhmus L, Tamson M, Pertel T, Abel-Ollo K, Rüütel K. Eesti noorte seksuaaltervis: teadmised, hoiakud ja käitumine. 2021. aasta uuringu aruanne. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, 2023. 23 TKU60: Juhupartneriga seksuaalvahekorras olles kondoomi kasutamine soo järgi. PxWeb KAVAND 01.04.2025 seisuga 7  Toetatakse immuniseerimisekava vaktsineerimistega hõlmatuste suurenemist elanikkonnas. Koos erialaekspertidega loovad vaktsineerimist korraldavad ametiasutused vaktsineerimise strateegia, mis toetab nii immuniseerimiskava kui ka immuniseerimiskava-väliste vaktsineerimiste hõlmatuste tõstmist pikaajalises vaates, arvestades muuhulgas ka vaktsineerimise korralduse uuringus24 esile toodud sekkumisi. Samuti viiakse immuniseerimiskava tõhususe hindamiseks läbi seroepidemioloogiline uuring. Programmi tegevused ja teenused Tegevus 1. Tervise edendamine ja riskikäitumise vähendamine Tegevuse eesmärk: Edendada tervist kogu elukaare jooksul ja kujundada tervislikke valikuid toetav keskkond, tagades, et inimestel on olemas vajalikud pädevused ja võimalused teha tervist toetavaid ja riskikäitumist vähendavaid valikuid. Tegevuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu tervisekäitumise poliitikat, et edendada koostöös erinevate osapooltega tõenduspõhist lähenemist, luua tervislikke valikuid toetav keskkond, suurendada inimeste teadlikkust tervislikest valikutest ja muuta ühiskonna hoiakud tervist toetavamaks. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning tervisekäitumise poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Tegevuse eelarvest kaasrahastatakse WHO regionaalse mittenakkushaiguste keskuse tegevust aastatel 2024–2027, mis paigutati 2023. aastal Moskvast Kopenhaagenisse. Tegevus hõlmab Tervise Arengu Instituudi tööd tõenduspõhiste ennetustegevuste korraldamisel ja arendamisel ning teadustööd erinevatel uurimissuundadel. Tervise Arengu Instituudi juhtimisel tegutseb ennetuse teadusnõukogu, mille eesmärk on hinnata ennetustegevuste tõendatuse taset ning toetada ennetustegevuste arengut ja tõendusel põhinevat otsustamist ennetuses. Tervise Arengu Instituut pakub muuhulgas välisvahendite toel erinevatele osapooltele (näiteks KOVid, tööandjad, laste ja peredega tegelevad spetsialistid, koolieelsed lasteasutused, koolid jne) koolitusi, nõustamist ja juhendmaterjale, et toetada nende võimekust inimeste tervise ja heaolu edendamisel. Tervise Arengu Instituut arendab toitumisnõustamise teenust, tõstab spetsialistide pädevust, suurendab inimeste teadlikkust tasakaalustatud ja täisväärtuslikust toitumisest arendab toitumise infosüsteemi haldamist ja arendamist. Tervise Arengu Instituut toetab teadustöö koostamise ning selle koondamisega tõenduspõhise uimastipoliitika kujundamist, tõstab inimeste teadlikkust alkoholikahjust, selle tarvitamise riskidest ja vähendamise võimalustest ning jätkab tubaka ja nikotiini tarvitamise ja inimeste tubakasuitsuga kokkupuute vähendamisele suunatud ennetus- ja teavitustööga. Samuti suurendatakse inimeste teadlikkust narkootikumide mõjust ning jätkatakse narkomaania ravi-, rehabilitatsiooni- ja järelteenuste ning kahjude vähendamise ja nõustamisteenuse pakkumisega. 24 sm.ee/sites/default/files/documents/2024-11/Vaktsineerimise korraldamise tööriist_Lõpparuanne_2024.pdf KAVAND 01.04.2025 seisuga 8 Perioodil 2026–2029 on kavas:  Terviseriskide ja riskikäitumise tulemuslikumaks ennetamiseks ehitatakse üles jätkusuutlik ja terviklik ennetussüsteem, mis katab ennetuse erinevad astmed ning vähendab seeläbi survet tervishoiule. Jätkatakse teadusnõukogu ennetustegevuste tõendatuse taseme hindamisega. Töötatakse välja ja rakendatakse uusi ennetustegevusi, näiteks hoolivate kogukondade mudelit. Toetatakse ennetustegevuste rakendamist paikkonna tasandil, pakkudes kohalikele partneritele nõustamist, metoodilist tuge ning tugevdades andmepõhist otsustamist sekkumiste sihipäraseks planeerimiseks  Laste ja täisealiste ülekaalu vähendamiseks, tervisliku toitumise ja kehalise aktiivsuse toetamiseks koostatakse ja kinnitatakse toitumise ja liikumise arengusuunad ning alustatakse koostöös partneritega selle elluviimist. Rõhuasetus on tervist toetava keskkonna kujundamisel. Kirjeldatakse ning arendatakse välja toitumisnõustamise teenus integreeritult esmatasandi tervishoiuga. Jätkatakse inimeste teadlikkuse ja oskuste suurendamisega ning regulaarsete seireuuringutega.  Arendatakse uimastitarvitamise varajase avastamise, nõustamise ja ravi teenuseid. Jätkuvalt on vaja parandada uimastite tarvitamise häire ravi kättesaadavust ja kvaliteeti tervishoiusüsteemis (sh koolitada tervishoiutöötajaid) ning integreerida see teiste ravi- ja sotsiaalteenustega. Lisaks suurendatakse sotsiaal- ja teiste sidusvaldkondade spetsialistidele teadmisi ja oskusi elukaareüleselt uimastite tarvitamise varajaseks märkamiseks ja tarvitamise vähendamise toetamiseks.  Uimastite tarvitamise vähendamiseks ja valdkondade ülese koostöö suurendamiseks töötatakse välja ja rakendatakse uimastipoliitika strateegilisi dokumente: kiidetakse heaks alkoholitarvitamise vähendamise arengusuunad 2025- 2035, koordineeritakse selle elluviimist ja tagatakse tegevuskava täitmine; koostatakse ning kiidetakse heaks tubakapoliitika arengusuunad ning alustatakse selle elluviimist; jätkatakse “Eesti narkopoliitika aastani 2030” elluviimist ning viiakse läbi selle tulemuslikkuse vahehindamine.  Tubaka/nikotiini tarvitamise vähendamiseks töötatakse välja tubaka ja nikotiini tarvitamise vähendamise arengusuunad. Samuti on kavas välja töötada eneseabi digitaalne vahend tarvitamisest loobumise toetamiseks ning suurendada inimeste teadlikkust tubakatoodete ja uudsete nikotiinitoodete tarvitamise kahjudest, sealhulgas mittetarvitajatele. Tubakaseadusega kehtestatakse elektroonilise sigareti vedelikes lubatud maitseainete loetelu, millega võib anda toodetele tubaka ja mentooli maitset. Kavas on rahvatervishoiu eesmärkide huvikaitse toetamine strateegilise kommunikatsiooniga. Tegevuse mõõdik Tegelik tase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2024 2026 2027 2028 2029 Ülekaaluliste või rasvunud 16– 64-aastaste osakaal rahvastikus Allikas: Eesti täiskasvanud 52,7% ≤52,7% ≤52,7% ≤52,7% ≤52,7% rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut Absoluutse alkoholi tarbimine 15-aastaste ja vanemate elanike kohta (liitrit) 10,9 (2023) 10,5 10,2 9,8 9,5 Allikas: SOM-i tellitud iga-aastane seireuuring alkoholituru- ja tarbimise kohta 12 kuu jooksul narkootikume 10,4% 7,4% 6,9% 6,5% 5,7% KAVAND 01.04.2025 seisuga 9 tarvitanud 16–34-aastaste osakaal Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut Igapäevaselt nikotiinitooteid tarvitavate täisealiste (16–64) osakaal 21,9% 21,3% 21,0% 20,6% 20,3% Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut Tegevus 2. Vaimse tervise edendamine Tegevuse eesmärk: Tagada Eesti elanike vaimse heaolu väärtustamine, hoidmine ja toetamine ning õigeaegsed asjakohased sekkumised abivajaduse tekkimisel. Tegevuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu vaimse tervise poliitikat, et edendada ja toetada inimeste vaimset tervist ja heaolu ning kujundada elukeskkond vaimset tervist hoidvaks. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL- i otsustusprotsessis osalemist ning vaimse tervise poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Tegevuse raames viiakse Sotsiaalministeeriumi poolt ellu tegevusi, mis toetavad inimeste vaimset tervist üle elukaare, soodustavad vaimse tervisega seotud probleemide varajast märkamist, toetavad astmelise abi pakkumist (sh digitaalses keskkonnas) nii kogukonnas kui tervishoius ning edendavad vaimse tervise teenuste kvaliteeti. Tervise Arengu Instituut rahastab tegevuse eelarvest vaimse tervise alast uurimistööd, avaldab teaduspublikatsioone ja arendab uusi sekkumisi vaimse tervise edendamiseks ja probleemide ennetamiseks. Alates 2025. aasta riigieelarvest kajastuvad kohalikele omavalitsustele suunatud toetused vaimse tervise teenuste pakkumiseks Sotsiaalministeeriumi eelarve asemel kohalike omavalitsuste toetusfondi eelarves. Perioodil 2026–2029 on kavas:  Jätkata vaimset tervist toetava füüsilise ja sotsiaalse keskkonna kujundamise, sh stigma vähendamise ja vaimse tervise kirjaoskuse tõstmisega. Sellel perioodil on fookuses laste ja eakate vaimse tervise edendamine, haiguskogemusega inimeste kaasamine ning vaimse tervise seiresüsteemi edasiarendamine.  Laiendada süsteemselt vaimse tervise abivõimalusi, rõhuasetusega eneseabi ja eriarstiabi vahele jäävatel teenuskihtidel. Selleks töötatakse välja astmelise abi mudeli meeleolu languse ja ärevuse sümptomite varaseks adresseerimiseks ning viime ellu pilootprojekti koos meetme mõju hindamisega.  Esmatasandil vaimse tervise käsitluse toetamine. Selleks kasutame esmatasandi jõustamise strateegiat ning viime läbi sellest lähtuvaid vaimse tervise alaseid täiendkoolitusi esmatasandi töötajatele.  Toetada Eesti elanikkonna kriisivalmidust ning vähendada suitsiidiriski. Kriisivalmiduse tagamiseks koolitatakse laialdaselt psühholoogilise esmaabi (PEA) oskusi. Samuti koordineeritakse asutusteüleselt suitsiidiennetuse tegevuskava elluviimist ning toetatakse suitsiidikäsitlust, arendades järeltuge ning tõhustades suitsiidse patsiendi käsitlust esmatasandil. KAVAND 01.04.2025 seisuga 10 Tegevuse mõõdikud Tegelik tase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2024 2026 2027 2028 2029 Täiskasvanute (15+) osakaal, kes on oma eluga väga rahul või pigem rahul 7,1% 7,1% 7,2% 7,2% 7,2% Allikas: Eesti sotsiaaluuring (EU-SILC) 16–64-aastaste inimeste osakaal, kellel on viimase 12 kuu jooksul diagnoositud või ravitud depressiooni 11,7% 8,9% 8,4% 7,9% 7,5% Allikas: Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, Tervise Arengu Instituut Tervisekaotus 1000 elaniku kohta (DALY): meeleolu- ja neurootilised 8,0 häired (F30–F49) 8,0 7,9 7,9 7,8 (2023) Allikas: surma põhjuste register, Statistikaamet Enesetapu tõttu hukkunute arv 100 000 elaniku kohta 14,0 (2023) 12,5 12,0 11,5 11,0 Allikas: surma põhjuste register, Statistikaamet Tegevus 3. Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje Tegevuse eesmärk: Tagada nakkushaiguste mõistes turvaline elukeskkond Eestis, ennetades ja vähendades nakkushaiguste levikut läbi teadlikkuse tõstmise, vaktsineerituse parandamise, antimikroobse resistentsuse vähendamise ning luues valmisoleku pandeemiateks ja nende tõhusaks ohjeldamiseks. Tegevuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu nakkushaiguste ennetamise ja tõrje poliitikat, et ennetada ja vähendada nakkushaiguste levikut koostöös erinevate osapooltega. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Tegevuse eelarvest toetatakse Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile kuuluva HIV-ravi andmekogu ülalpidamist. Tegevuse raames tegeleb Tervise Arengu Instituut inimeste teadlikkuse parandamisega ja valdkonna spetsialistide pädevuse tõstmisega HIV-nakkusest ja tuberkuloosist ja nende levikuteedest ning pakub kahjude vähendamise teenuseid. Samuti vastutab Tervise Arengu Instituut tuberkuloosiregistri pidamise eest. Täiendavalt vastutab Tervise Arengu Instituut Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele (ECDC) andmete edastamise kohustuse eest ja täidab tuberkuloosi teemal Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja ECDC pädeva asutuse ülesandeid. Terviseamet korraldab nakkushaiguste seiret, nakkushaiguste registri pidamist ning nakkushaiguste levikutrendide hindamist, täidab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) pädeva asutuse kohustusi ning osaleb haigusspetsiifilistes seirevõrgustikes. Ühtlasi tegeleb Terviseamet nakkushaiguste immunoprofülaktikaga ning epideemiatõrje tegevuste korraldamisega, vähendades elukeskkonnast tulenevaid terviseriske, tõkestades nakkushaiguste levikut õigeaegsete tõrjemeetmete rakendamise ja elanike nõustamisega ning aidates kaasa immuniseerimisega hõlmatuse näitajate tõstmisele kõikides maakondades KAVAND 01.04.2025 seisuga 11 Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) poolt soovitatud tasemele. Tervisekassa tegeleb vaktsineerimise korraldamise küsimustega ja vaktsineerimise laiapõhjaliste kommunikatsioonikampaaniatega. Muu hulgas korraldab Terviseamet antimikroobse resistentsuse seiret, planeerib ja viib ellu vajalikke tegevusi, mis vähendavad nakkushaiguste leviku riske, tegeleb levikutrendide määramise ja hindamisega ning sihtrühmade teavitamisega mikroobide resistentsuse ohtudest ja nende ennetamise võimalustest ning osutab laboratoorseid referentteenuseid. Perioodil 2026–2029 on kavas:  Tugevdatakse nakkushaigustest tingitud kriiside ennetamist ja nendeks valmisolekut ning muudetakse olemasolevaid reageerimissüsteeme paindlikumaks. Selleks valmistatakse ette nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse uus terviktekst ja uuendatakse selle rakendusakte, mis võtavad arvesse COVID-19 pandeemia praktilisi õppetunde ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje kaasaegseid aspekte.  Tõkestatakse HIV-i, C-hepatiidi ja tuberkuloosi levikut ning tugevdatakse nende haiguste ennetamise integreerimist tervishoiuteenustega. Selleks koostatakse riikliku HIV tegevuskava (aastateks 2017–2025) perioodi 2021–2025 aruanne ja lõpparuanne analüüsimaks seniste sekkumiste tõhusust. Koostöös eri osapooltega, sealhulgas HIV valitsuskomisjoni liikmetega, seatakse eesmärgid ning lepitakse kokku vajalikud tegevused ja tegevusplaan HIV, C-hepatiidi ja tuberkuloosi leviku tõkestamiseks alates 2026. aastast. Samuti analüüsitakse HIV andmete kogumise ühtlustamise võimalusi, et parandada HIV andmete kvaliteeti. Lisaks analüüsitakse võimalusi võimaldada ravikindlustamata isikutele C-hepatiidi ravi.  Toetatakse immuniseerimisekava vaktsineerimistega hõlmatuste languse peatamist. Koos erialaekspertidega loovad vaktsineerimist korraldavad ametiasutused vaktsineerimise strateegia, mis toetab nii immuniseerimiskava kui ka immuniseerimiskava-väliste vaktsineerimiste hõlmatuste tõstmist pikaajalises vaates, arvestades muuhulgas ka vaktsineerimise korralduse tööriistas25 esile toodud sekkumisi. Samuti viiakse immuniseerimiskava tõhususe hindamiseks läbi seroepidemioloogiline uuring.  Antimikroobse resistentsuse leviku tõkestamiseks jätkatakse Eesti antimikroobse resistentsuse ohjamise strateegias 2025–2030 kokkulepitud suundade elluviimist. Selleks on koostatud inimtervise valdkonna antimikroobse resistentsuse tegevuskava, mis hõlmab antibiootikumide mõistliku kasutamise edendamist, seiresüsteemide arendamist, infektsioonikontrolli tugevdamist ning õigusruumi kaasajastamist. Nakkuste ennetamiseks ja kestlike muutuste saavutamiseks antibiootikumide kasutamisel koolitatakse tervishoiutöötajaid ning parandatakse avalikkuse teadlikkust. Tegevuse mõõdikud Tegelik tase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2024 2026 2027 2028 2029 2-aastaste vaktsineerimisega hõlmatus difteeria, teetanuse, läkaköha, poliomüeliidi, Haemophilus influenzae, 83,3% 87% 88% 89% 90% tüüp b ja B-viirushepatiidi suhtes Allikas: tervise infosüsteem 14-aastaste tütarlaste vaktsineerimisega hõlmatus HPV (inimese papilloomiviirus) suhtes Allikas: tervise 63,1% 72% 75% 78% 79% infosüsteem 25 sm.ee/sites/default/files/documents/2024-11/Vaktsineerimise korraldamise tööriist_Lõpparuanne_2024.pdf KAVAND 01.04.2025 seisuga 12 60-aastaste ja vanemate vaktsineerimisega hõlmatus hooajalise gripi suhtes 24,9% 31% 32% 33% 34% Allikas: tervise infosüsteem Uute HIVi juhtude arv 100 000 elaniku kohta Allikas: Terviseamet 9,7 8,6 8,2 7,8 7,4 Programmi juhtimiskorraldus Tervist toetavate valikute programmi on koostanud Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas rahvastiku tervise arengukava 2020–2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab terviseminister pärast 2026. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Tervis“ teised programmid (tervist toetava keskkonna programm ja inimkeskse tervishoiu programm). Teistest tulemusvaldkondadest toetavad programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Kultuur ja sport“ Kultuuriministeeriumi spordiprogramm, mis toetab liikumise edendamist, ja tulemusvaldkonna „Siseturvalisus“ Siseministeeriumi kindla sisejulgeoleku programm. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös Terviseametiga. Programmi täitmisest antakse aru rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 juhtkomisjonile ja koostatakse tulemusvaldkonna iga-aastane aruanne. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid ning juhtkomisjoni koosolekud toimuvad minimaalselt kaks korda aastas (märtsis-aprillis ning novembris). Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Tervis“ iga- aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi kodulehel. KAVAND 01.04.2025 seisuga 13 LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Tegevus 1. Tervise edendamine ja riskikäitumise vähendamine Teenus: Tervisekäitumise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 431) Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu tervisekäitumise poliitikat, et edendada koostöös erinevate osapooltega tõenduspõhist lähenemist, luua tervislikke valikuid toetav keskkond, suurendada inimeste teadlikkust tervislikest valikutest ja muuta ühiskonna hoiakud tervist toetavamaks. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning tervisekäitumise poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Teenuse eelarvest rahastatakse aastatel 2024–2027 ka WHO regionaalse mittenakkushaiguste keskuse tegevust, mis otsustati 2023. aastal Moskvast Kopenhaagenisse ümber paigutada. Teenus: Valdkonnaülese ennetussüsteemi arendamine (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 139) Teenuse eesmärk on toetada valdkonnaülese ennetussüsteemi arendamist ning tõendusel ja andmetel tuginevat otsusetegemist, mille kaudu on võimalik vähendada ebasoovitavat tervisemõju ja riskikäitumist ning parandada tervisenäitajaid. Eesmärgi saavutamisel on põhitegevuseks valdkonnaülese ennetuse tegevuskava täitmine. Selle raames korraldatakse valdkonnaülese ennetuse sekretariaadi tööd, uuritakse ennetuse süsteemi ja testitakse lahendusi probleemkohtade muutmiseks, hinnatakse ennetustegevuste tõendatuse taset, korraldatakse ennetuse teadusnõukogu tööd, nõustatakse osalisi tõendusmaterjali kogumisel ja kasutamisel poliitikakujundamisel ja praktikas, arendatakse ennetuse tööjõu pädevust tulemusliku ennetuse elluviimiseks ning arendatakse ja uuritakse ennetussüsteemi toimimiseks vajalikke töö- ja mõõtevahendeid. Ennetustegevuse tõendatuse taseme hindamise ja valdkonnaülese ennetuse valitsuskomisjoni (ennetusnõukogu) nõustamisega tegeleb ennetuse teadusnõukogu, mida juhib Tervise Arengu Instituut. Ennetuse teadusnõukogu eesmärk on vähendada ennetuses lõhet praktika, teaduse ja poliitikakujundamise vahel. Ennetuse tööjõu arendamiseks korraldatakse välisvahendite toel Euroopa ennetuse õppekava (EUPC) koolitusi otsustajatele, spetsialistidele ja kohalikele omavalitsustele. Osaliste toetamiseks arendatakse ja testitakse välisvahendite toel ennetustegevusi, töö- ja mõõtevahendeid, mis on valdkonnaülesed, nt tõendatud tulemuslikkusega hoolivate kogukondade ennetussüsteem (Communities That Care). Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest (Siseministeeriumi rakendatav Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava meede 21.4.7.6 „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ ja PreventNCD (Joint Action on Prevention of Non-Communicable Diseases): rahvatervishoiu ühisprojekt vähi ja muude mittenakkushaiguste ennetamiseks. Rahastab Euroopa Liit EU4Health programmi 2021–2027 kaudu). Teenus: Tervisedenduse korraldus ja lahenduste uuendamine (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 438) Teenusega suurendatakse kohaliku tasandi võimekust elanike tervise ja heaolu edendamisel, sealhulgas tervisekäitumise kujundamisel, riskikäitumise ennetamisel ja toetava keskkonna loomisel. KAVAND 01.04.2025 seisuga 14 Võimekuse arendamiseks on kavas: 1) toetada maakondi, kohalikke omavalitsusi, tööandjaid ja kogukondi nõustamiste, koolituste ning juhend- ja metoodiliste materjalide loomise kaudu; 2) arendada valdkonna ja valdkonnaga seotud spetsialistide (KOV, MARO, haridusasutused, tööandjad) pädevust ja koostööd ning koordineerida nende võrgustikke. Suurendada lastega töötavate spetsialistide võimekust laste ja noorte tervise ja heaolu edendamisel ning riskikäitumise ennetamisel; 3) arendada, ellu viia ja hinnata tõendus- ja teaduspõhiseid ennetustegevusi (näiteks VEPA metoodika jt); 4) parandada ja lihtsustada paikkonnapõhiste rahvatervishoiu andmete kättesaadavust ja kasutusmugavust (sh täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, maakondlikud tervise- ja heaolu ülevaated ning vigastusraportid, tervise- ja heaoluprofiili arendustööd). Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest (Sotsiaalministeeriumi ESF+ TAT-st „Laste ja perede toetamine“ VEPA metoodika). Teenus: Toitumise parendamine, uurimistöö ja andmekogu (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 112) Teenuse eesmärk on toetada tasakaalustatud ja mitmekesist toitumist tervist toetava toidukeskkonna kujundamise ning toitumisalase teadlikkuse suurendamise ja oskuste arendamise kaudu, rakendades terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmaks muu hulgas tervislike tarbimismustrite kujundamiseks füüsilise ja sotsiaalse keskkonna loomist, toitumisega seotud teavet ja haridust. Eesmärke viiakse ellu erinevate tegevuste kaudu, sealhulgas riiklike toidu- ja toitumissoovituste koostamine, tõenduspõhise toitumisalase info jagamine, toidu ja toitlustamisega seotud õigusloome ja poliitikakujundamise protsessides osalemine, koolituste, sekkumiste ja töövahendite väljatöötamine ja pakkumine ning uuringute läbiviimine. Tegevused on suunatud erinevatele siht- ja sidusrühmadele, sealhulgas toidutööstus (toidu reformuleermise kava), haridusasutuste spetsialistid (õpetajatele mõeldud metoodilised materjalid ja koolitused), erialaspetsialistid (meedikud, nõustajad) ja esmatasandi tervishoiuteenuse pakkujad. Toitumisalase teadlikkuse suurendamiseks ühiskonnas korraldatakse teavituskampaaniaid. Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest (Sotsiaalministeeriumi ESF+ TAT „Terviseriskide ennetamine ja vähendamine“). Teenus: Uimastitarvitamise ennetamine, ravi ja kahjude vähendamine (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 119) Teenusega suurendatakse eri valdkondades uimastitega kokkupuutuvate spetsialistide teadmisi uimastite (sh alkohol, nikotiin ja narkootikumid) mõjust tervisele ning arendatakse nende oskusi uimastite tarvitamise teemaga tegelemiseks, tarvitamise märkamiseks, nõustamise või ravi korraldamiseks ning tarvitamisega seotud kahjude vähendamiseks. Selleks luuakse spetsialistidele mõeldud koolitusmooduleid, juhiseid ja tööriistu ning teenuste pakkumist toetavaid materjale. Samuti jätkatakse haavatavatele sihtrühmadele raviteenuste, kahjude vähendamise teenuste ning tugi- ja nõustamisteenuste pakkumist. Sotsiaal- ja tervishoiuteenuste arendamisel peetakse silmas teenuste sidususe suurendamise ja seeläbi nende kättesaadavuse parandamise olulisust. Arendatakse ja rakendatakse sekkumisi peo- ja ööelus alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega seotud kahjude vähendamiseks. Korraldatakse elanikkonnale suunatud teavitustegevusi riskikäitumise vähendamiseks, edendatakse nikotiini- ja tubakavaba ning vähema alkoholiga elustiili. Teavitatakse elanikkonda abi ja ravi võimalustest uimastite tarvitamisest loobumiseks. Tegevuste planeerimisel lähtutakse epidemioloogilisest olukorrast ja sihtrühmade vajadustest. Hinnatakse rakendatavate tegevuste tulemuslikkust, sealhulgas tehakse hindamis-, seire- ja KAVAND 01.04.2025 seisuga 15 teadusuuringuid, võttes kasutusele uusi metoodikaid (nt reoveeuuringud, narkootiliste ainete tuvastamine kasutatud süstaldes ning alkoholi- ja nikotiinitoodete testostlemine jt). Tegevusi rahastatakse osaliselt välisvahenditest (Sotsiaalministeeriumi ESF+ TAT „Terviseriskide ennetamine ja vähendamine“). Teenus: Teadustöö tervisepoliitika kujundamiseks (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 142) Tehakse teadusuuringuid evalveeritud teadusvaldkonnas (arsti- ja terviseteadused) ning avaldatakse ja jagatakse nende tulemusi. Tervise Arengu Instituudi uurimissuunad: 1) rahvastikupõhised jm seireuuringud, mis võimaldavad järjepidevalt jälgida eri rahvastiku vanuserühmade tervist, tervisekäitumist ja neid mõjutavaid tegureid. Laiendatud tähelepanu on toitumisel, uimastite ja teiste sõltuvust tekitavate ainete tarvitamisel ja seksuaalkäitumisel, aga ka kitsamate sihtrühmade uuringutel, näiteks suuremas HIVi nakatumise riskis olevad inimesed; 2) elukäigupõhiste terviseriskide väljaselgitamine korduvate mõõtmistega kohortuuringutega: perekondlik agregatsioon, toitumisharjumused ja krooniliste haiguste riskitegurite muutused ning riskeeriva tervisekäitumise mõjud; 3) vähiennetuse, sõeluuringute, vähi varase avastamise ja ravi tõhususe hindamine ning vähihaigestumuse, -elulemuse, -suremuse ja -levimuse uuringud; 4) tervise ebavõrdsuse vähendamiseks haavatavate sihtrühmade tuvastamine ja tervise ebavõrdsuse elukaarepõhiste tekkemehhanismide hindamine; 5) vaimse tervise uuringud Eesti rahvastiku seisukorra hindamiseks, valdkonnaga seotud toetuste ja teenuste vajaduste väljaselgitamiseks ning tõenduspõhiste ennetusmeetodite ja psühholoogiliste sekkumiste väljatöötamiseks; 6) naiste tervise uuringud, mis hõlmavad pahaloomuliste kasvajate ennetust ja ravi, sõeluuringuid, reproduktiivtervist, rasedust ja sünnitust, raseduse katkemise ja katkestamisega seotud probleeme ning postmenopausis naiste tervist; 7) nakkushaiguste seire ja levimuse hindamine, peamiselt riskikäitumisega seotud haigused (HIV, tuberkuloos). Tegevus 2. Vaimse tervise edendamine Teenus: Vaimse tervise valdkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 334) Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu vaimse tervise poliitikat, et edendada ja toetada inimeste vaimset tervist ja heaolu ning kujundada elukeskkond vaimset tervist hoidvaks. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL- i otsustusprotsessis osalemist ning vaimse tervise poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Teenus: Elanikkonna vaimse tervise toetamine elukaareüleselt (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 323) Teenuse eesmärk on viia ellu tegevusi, mis toetavad inimeste vaimset tervist üle elukaare ning erinevatel teenuste tasanditel. Selleks toetatakse vaimse tervisega seotud probleemide ennetamist läbi kaitse- ja riskitegurite mõjutamise ning soodustatakse juba kujunenud probleemide varajast märkamist (üksikisiku ja populatsiooni tasandil). Vaimse tervise abivõimaluste kujundamisel keskendutakse astmeliselt üles ehitatud abi andmise süsteemi väljaarendamisele nii kogukonnas kui tervishoius ning teenuste kvaliteedi edendamisele. KAVAND 01.04.2025 seisuga 16 Teenus: Vaimse tervise uurimistöö ja sekkumiste arendamine (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 130) Teenuse eesmärk on toetada teaduspõhiste otsuste tegemist ja süsteemsete ennetusmeetmete kujundamist, mis aitavad parandada rahvastiku vaimset heaolu ning vähendada vaimse tervise probleemide levikut. Kolm peamist tegevussuunda on regulaarne andmetepõhine olukorra analüüs ja mõtestamine; tõenduspõhiste sekkumiste arendamine; ning praktiliste lahenduste elluviimise ja kättesaadavuse laiendamine. Teenuse raames: (1) Uuritakse ja analüüsitakse rahvastiku vaimset tervist, sh sihtrühmapõhised, probleemipõhised ja korduvuuringud, et toetada andmepõhist poliitikakujundamist ja sekkumiste suunamist (suitsiidiennetuse uuring, laste vaimse tervise uuring jt). Tugevdatakse teadmusbaasi ja teadmistepõhist otsustamist, sh teadusartiklite ja analüüside avaldamine. (2) Töötatakse välja ja kohandatakse tõenduspõhiseid sekkumisi Eesti oludele, et ennetada probleeme ja toetada varajast sekkumist (CTC raamistik, PM+ jt). (3) Koostöös partneritega testitakse ja valmistatakse ette rakendamiseks vaimse tervise edendamise tegevusi, näiteks õpetajate sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamist ja kogukonnapõhiseid algatusi. Tegevus 3. Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje Teenus: Nakkushaiguste ennetamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine (vastutaja: Sotsiaalministeerium, lühikood 432) Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu nakkushaiguste ennetamise ja tõrje poliitikat, et ennetada ja vähendada nakkushaiguste levikut koostöös erinevate osapooltega. Tegevus hõlmab ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje poliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Teenuse eelarvest toetatakse ka Eesti Infektsioonhaiguste Seltsile kuuluva HIV-ravi andmekogu ülalpidamist. Teenus: HIV ja tuberkuloosi ennetamine ja mõjude vähendamine (vastutaja Tervise Arengu Instituut, lühikood 123) Teenusega suurendatakse elanikkonna teadmisi HIV-nakkusest ja tuberkuloosist ning nende levikuteedest, edendatakse turvalist seksuaalkäitumist soodustavaid teadmisi, eluoskusi ja hoiakuid. Samuti suurendatakse asjaomaste valdkondade spetsialistide pädevust HIV ja tuberkuloosi teemadel, pakkudes vajalikke teadmisi ja oskusi ning töötades välja töövahendeid. HIV-nakkuse leviku peatamiseks pakutakse tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid, sealhulgas turvalise seksuaalkäitumise alast nõustamist, testimist ja ravi (sh kinnipeetud isikutele). Lisaks hinnatakse HIV-nakkuse ja kaasuvate infektsioonide seiret ja sekkumisi ning korraldatakse tuberkuloosi ravikonsiiliumi ja eksperttöörühma tööd. Teenus: Nakkushaiguste seire korraldamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 155) Teenuse eesmärk on omada järjepidevat ülevaadet nakkushaiguste esinemisest. Teenus hõlmab nakkushaiguste seire korraldamist (nii andmete kogumist tervishoiuteenuse osutajatelt ja laboritelt kui ka laboriseire korraldamist), seireandmete süstemaatilist kogumist, kvaliteedi tagamist, analüüsimist ja trendide määramist, kättesaadavuse tagamist ja tagasiside andmist siht- ja huvirühmadele, sisendi andmist tõrjemeetmete rakendamiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks ja tervisepoliitika väljatöötamiseks. Teenuse raames peab Terviseamet nakkushaiguste registrit, täidab WHO ja ECDC pädeva asutuse ülesandeid ning osaleb rahvusvahelistes seirevõrgustikes ja andmevahetuses. Samuti tehakse põhimõttel „Üks tervis“ riigisisest koostööd ja andmevahetust teiste seotud huvirühmade, KAVAND 01.04.2025 seisuga 17 asutuste ja valdkondadega, sealhulgas veterinaaria, keskkonna, toiduohutuse ja rahvatervise valdkondadega, et tagada nakkushaiguste terviklik jälgimine, põhjalikum riskihindamine ning koordineeritud tegutsemine seire- ja tõrjemeetmete rakendamisel ning reageerida tõhusalt ühiskonda mõjutavatele terviseriskidele. Tuberkuloosi teemadel täidab WHO ja ECDC pädeva asutuse ülesandeid Tervise Arengu Instituut, kes on ka tuberkuloosiregistri vastutav töötleja. Teenus võimaldab kõigil soovijail tellida vastavalt hinnakirjale teenusega seotud asjakohaseid analüüse ja mõõtmisi ning väljastatakse asjakohane katseprotokoll. Teenus: Nakkushaiguste immunoprofülaktika (vastutaja Terviseamet, lühikood 158) Teenuse eesmärk on vähendada vaktsiin-välditavate nakkushaiguste (sh raskete haigusvormide ja surmajuhtude) esinemise või taasesinemise tõenäosust ja võimaldada kvaliteetse immuniseerimisteenuse osutamist. Teenus hõlmab immuniseerimisega hõlmatuse andmete kogumist, analüüsimist ja avaldamist, nakkushaiguste levikule ja haigestumisele vaktsineerimise mõju hindamist, tervishoiutöötajate ja koostööpartnerite nõustamist ja juhendamist immuniseerimisega seoses, teavitus- ja juhismaterjalide koostamist, sekkumiste planeerimist ja rakendamist koostöös teiste osapooltega hõlmatuse parandamiseks, ekspertsisendi andmist immuniseerimispoliitika kujundamiseks ning vaktsineerijate koolituskavade ja vaktsineerimissoovituste väljatöötamiseks, järelevalvet immuniseerimiskohtade ja vaktsiinide säilitamistingimuste üle, rahvusvahelist koostööd (ECDC, WHO, EK jm) ja andmevahetust. Teenus võimaldab kõigil soovijail tellida vastavalt hinnakirjale teenusega seotud asjakohaseid analüüse ja mõõtmisi ning väljastatakse asjakohane katseprotokoll. Teenus: Mikroobide resistentsuse tekke ja leviku ohjamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 234) Teenuse eesmärk on omada järjepidevat ülevaadet mikroobide resistentsuse olukorrast ja ohjata selle levikut. Teenus hõlmab antimikroobse resistentsuse seire korraldamist (nii andmete kogumine kui laboriseire) inimtervise valdkonnas, levikutrendide määramist ja hindamist ning sisendi andmist AMR poliitika kujundamiseks ja ohjamismeetmete rakendamiseks, lisaks soovituste ja juhiste koostamist sihtrühmadele, teavitustööd, rahvusvahelist koostööd ja seirevõrgustikes osalemist (ECDC, WHO) samuti põhimõttel „Üks tervis“ tehtavat riigisisest koostööd ja andmevahetust teiste seotud huvirühmade, asutuste ja valdkondadega ning inimtervise AMR tegevuskava ja töörühma eestvedamist. Teenus võimaldab kõigil soovijail tellida vastavalt hinnakirjale teenusega seotud asjakohaseid analüüse ja mõõtmisi ning väljastatakse asjakohane katseprotokoll. Teenus: Epideemiatõrje tegevuste korraldamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 157) Teenuse eesmärk on ennetada, õigel ajal tuvastada ja vähendada nakkushaigustega seotud terviseriske, tõkestada nakkushaiguste levikut õigeaegse tõrjemeetmete rakendamise, riskihindamise, teavitustöö, ekspertsisendi ja nõustamisega nii tavaolukorras kui ka puhangute, epideemiate ja nakkushaigustega seotud kriiside korral. Teenus hõlmab 24/7 riigisiseste ja rahvusvaheliste ohusignaalide monitooringut WHO EIS ja EK EWRS (varajase teavitamise ja reageerimise süsteem) kaudu, elanikkonna ja asutuste nõustamist, teavitustööd, ekspertsisendi andmist, epidemioloogiliste uuringute tegemist nii riigisiseste kui ka piiriüleste nakkushaigustega seotud sündmuste esinemise korral, haigustekitajate tuvastamist ja uurimist (sh laborianalüüsid), tõrjemeetmete rakendamist ja juhendamist (sh immuniseerimise vajadus), järelevalvet nakkushaiguste tõrjenõuete täitmise üle ning rahvusvahelist koostööd piiriüleste terviseohtude, valmisoleku ja rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (IHR) rakendamisel. Teenus võimaldab kõigil soovijail tellida vastavalt hinnakirjale teenusega seotud asjakohaseid analüüse ja mõõtmisi ning väljastatakse asjakohane katseprotokoll. KAVAND 01.04.2025 seisuga 18 Teenus: Laboratoorsete referentteenuste osutamine (vastutaja Terviseamet, lühikood 156) Terviseamet korraldab laboratoorse referentteenuse osutamist nakkushaiguste valdkonnas Rahvatervise labori poolt. Laboratoorne referentteenuse osutamine hõlmab haigustekitajate tüvede ja omaduste määramist, nende kogumist ja säilitamist, vajaduse korral kinnitavate uuringute teostamist, ning muude nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduses (NETS) sätestatud referentlabori ülesannete täitmist. Teenust osutatakse prioriteetsetes nakkushaiguste uuringuvaldkondades. Referentlabor on valdkonna juhtiv kompetentsikeskus, mis juhendab ja nõustab teisi laboreid metoodiliselt ja koordineerib analüüside kvaliteedi tagamist. Samuti on referentlabor uuringuvaldkonna keskne laboratoorse seire korraldaja ja tegija ning andmete koguja ning osaleb riiklikus ja rahvusvahelises koostöös asjaomaste laborite ja muude institutsioonidega. Rahvatervise labor korraldab veredoonorlust toetavate uuringute referentteenust. Tagades ööpäevaringse valmisoleku veredoonorlust vajavate patsientide immunohematoloogilisteks ja nakkushaiguste tekitajate analüüsideks, vereseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt. Teenus võimaldab kõigil soovijail tellida vastavalt hinnakirjale teenusega seotud asjakohaseid analüüse ja mõõtmisi ning väljastatakse asjakohane katseprotokoll. KAVAND 01.04.2025 seisuga 19 LISA 2. Teenuste rahastamise kava * Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava info andmiseks. Programmi teenuste rahastamise kava Eelarve 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud 27 026 268 26 074 417 21 730 649 20 462 424 Tegevus 1 Tervise edendamine ja riskikäitumise vähendamine 12 931 530 12 061 030 9 584 686 8 377 758 Tervisekäitumise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine 1 810 183 1 494 386 1 063 278 1 062 622 Valdkonnaülese ennetussüsteemi arendamine 74 948 74 902 74 902 74 902 Tervisedenduse korraldus ja lahenduste uuendamine 1 511 099 1 220 510 860 504 860 504 Toitumise parendamine, uurimistöö ja andmekogu 1 763 286 1 769 722 1 485 046 663 198 Uimastitarvitamise ennetamine, ravi, kahjude vähendamine 5 972 028 5 690 656 4 901 552 4 491 922 Teadustöö tervisepoliitika kujundamiseks 1 799 985 1 810 852 1 199 403 1 224 609 Tegevus 2 Vaimse tervise edendamine 1 605 413 1 577 657 1 463 301 1 445 604 Vaimse tervise valdkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine 992 448 964 980 929 744 929 088 Elanikkonna vaimse tervise toetamine elukaareüleselt 525 080 525 160 446 040 429 000 Vaimse tervise uurimistöö ja sekkumiste arendamine 87 884 87 516 87 516 87 516 Tegevus 3 Nakkushaiguste ennetamine ja tõrje 12 489 326 12 435 731 10 682 663 10 639 062 Nakkushaiguste ennetamise poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine 536 986 505 588 508 289 507 633 HIV ja tuberkuloosi ennetamine ja mõjude vähendamine 6 445 723 6 350 951 6 350 951 6 350 951 Nakkushaiguste seire korraldamine 2 132 184 2 077 264 1 565 714 1 542 283 Nakkushaiguste immunoprofülaktika 571 542 568 970 400 107 400 107 Mikroobide resistentsuse tekke ja leviku ohjamine 177 051 176 924 122 903 122 903 Epideemiatõrje tegevuste korraldamine 752 616 750 555 581 188 573 271 Laboratoorsete referentteenuse osutamine 1 873 223 2 005 478 1 153 510 1 141 913 KAVAND 01.06.2025 seisuga Tulemusvaldkond Heaolu (HE) Tulemusvaldkonna Eesti on riik, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb eesmärk ning toetatud on kõikide pikk ja kvaliteetne tööelu Valdkonna Heaolu arengukava 2023–2030 (HEA) arengukava Programmi nimi Vanemaealiste programm Programmi eesmärk Eestis elavatel vanemaealistel on võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks, nad on ühiskonna igapäevaellu kaasatud ning majanduslikult hästi toime tulevad Elluviimise periood 2026–2029 Peavastutaja Sotsiaalministeerium (SoM) Kaasvastutajad Sotsiaalkindlustusamet (SKA), Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Sissejuhatus Heaolu tulemusvaldkonna vanemaealiste programm on koostatud heaolu arengukava 2023– 2030 elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, tagades vanemaealistele võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks ja toetades nende majanduslikku toimetulekut. Programm keskendub vanemaealiste heaoluga seotud küsimustele ja seab eesmärgiks, et vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud kõigiga võrdsed võimalused ja nad tulevad majanduslikult hästi toime. Programm aitab saavutada heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärki nr 3. Programm panustab oma tegevustega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis seatud eesmärkide ja ülesannete täitmisele ning riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ vajalikesse muutustesse „Kujundame tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu tagamiseks“ ja „Uuendame sotsiaalkaitse korraldust, arvestades ühiskondlikke muutusi“. Samuti aitab programm kaasa „Eesti 2035“ mõõdikutega „Tajutud riskid“, „Osalemine tööhõives, kultuurielus, spordis ja vabatahtlikus töös“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Püsiva suhtelise vaesuse määr“ 2035. aastaks seatud eesmärkide saavutamisele. Programm panustab ÜRO säästva arengu eesmärkide nr 1 „Kaotada vaesus“ ja nr 3 „Heaolu ja tervis“ saavutamisse. Vanemaealiste programmi elluviimiseks kasutatakse järgmisi välisvahendite meetmeid:  21.4.2.1. Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine (Euroopa Sotsiaalfond+);  21.4.3.3. Hüvitiste maksmine, skeemide arendamine ja inimeste piiriülest liikumist arvestava sotskindlustussüsteemi kujundamine (Euroopa Sotsiaalfond+); Võrreldes 2025–2028 programmiga on programmi struktuuris muudetud tegevuse “Sotsiaalkindlustuse kujundamine ja pensionite maksmine” nimetust (varasem nimetus oli “Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine”), kuid programmi eelarve jaotuses muudatusi ei ole. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava Tabel 1. Programmi mõõdikud Programmi eesmärk Eestis elavatel vanemaealistel on võrdsed võimalused ühiskonnas osalemiseks, nad on ühiskonna igapäevaellu kaasatud ning majanduslikult hästi toime tulevad Programmi mõõdikud Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 1 KAVAND 01.06.2025 seisuga 2024 2026 2027 2028 2029 Aktiivsena vananemise indeks Allikas: Euroopa Komisjoni Teadusuuringute 37,9 41,3 41,7 42,2 43,1 Ühiskeskus (2018) Tabel 2. Programmi rahastamiskava (tuhandetes eurodes) Programmi rahastamiskava 2025 2026 Eelarve prognoos eelarve eelarve 2027 2028 2029 Programmi kulud 3 839 395 4 066 903 4 330 664 4 577 174 4 820 010 Tegevus 1. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus 1 167 1 058 1 191 1 195 677 osalemise toetamine Tegevus 2. Sotsiaalkindlustuse kujundamine ja 3 838 227 4 065 845 4 329 473 4 575 979 4 819 333 pensionite maksmine Hetkeolukorra analüüs Rahvastiku vananemisest tulenevalt on sotsiaalvaldkonna suurimad väljakutsed pensionide tagamiseks täiendavate vahendite leidmine, aktiivsena ja tervena vananemise toetamine ning abituse ja abivajaduse tekkimise ennetamine. Statistikaameti andmetel on pikaajalise haiguse olemasolu 65-aastaste ja vanemate seas vähenenud 77,8%-lt 2019. aastal 75,9%-le 2024. aastal. Samuti on 65-aastaste ja vanemate elanike seas viimaste aastate võrdluses pisut vähenenud nende osatähtsus, kes hindavad oma terviseseisundit halvaks või väga halvaks (30,9%-lt 2023.a 28,4%-le 2024.a-l). Siiski üle poole 65-aastastest ja vanematest inimestest (2024. a 58,5%) hindab, et nende igapäevaelutegevused on tervisest tingituna suurel või mõningal määral piiratud. Vananemisega ja vanusesõbraliku lähenemisviisiga on vaja arvestada kõigis riigi poliitikavaldkondades. Vanemaealiste heaolu puudutavad probleemid ei ole valdkondade üleselt poliitikameetmetesse integreeritud. Jätkuvalt nähakse vanemaealisi pigem sotsiaal- ja tervisevaldkonna sihtrühmana. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemist saab toetada vanusesõbralike poliitikameetmetega, mis arvestavad vanemaealiste vajadusi igas eluvaldkonnas. Vanemaealisi on vaja enam kaasata poliitika kujundamisse ning luua võimalusi aktiveerivateks tegevusteks (nt vabatahtlikuks tööks). Võrreldes Euroopa eakaaslastega on vanemaealised ühiskonda oluliselt vähem kaasatud, sealhulgas osalevad vähem vabatahtlikus tegevuses ja poliitikas ning tegelevad vähem hobidega. Vananemisega seotud hoiakud mõjutavad vanemaealiste elukvaliteeti ja heaolu – vanemaealiste ühekülgne kujutamine soodustab vanuseliste eelarvamuste ja stereotüüpide teket. Vanemaealiste tööhõive on viimastel aastatel näidanud kasvutendentsi ja on Euroopa Liidus kõrgeimal tasemel. 2024. aastal suurenes 50–74-aastaste tööhõive määr 61,2%-ni, ületades sellega ka 2024. aastal seatud sihttaseme. 65–74-aastaste tööhõive määr tõusis 2024. aastal aga 29,8%-ni (ELi riikides oli see 2023. a keskmiselt 10,7%). Mittetöötavate pensionäride ja tööga hõivatute suhtarv on vähenemas, mis rahvastiku vananemist arvestades on positiivne. Hõivet suurendavad kasvav pensioniiga ja sagedasem töötamise jätkumine pensioniea saabudes. 2024. aastal oli tööjõu-uuringu andmetel kuni 89-aastaseid töötavaid pensionäre juba hinnanguliselt 53 900 (kuni 74-aastastest 48 700). Kuigi vanemaealiste tööhõivenäitajad on kõrged, on nende vaesusrisk võrreldes ülejäänud elanikkonnaga suurem. 2023. aastal oli suhtelises vaesuses 39,4% 65-aastastest ja vanematest Eesti elanikest. Vanemaealiste suhtelise vaesuse määr vähenes 2023. aastal oluliselt (7,4% võrra) võrreldes 2022. aastaga, kui suhtelises vaesuses elas 46,8% 65-aastastest ja vanematest. Vanemaealiste olukorda parandasid 2023. aastal toimunud viimase 15 aasta suurim pensionitõus ja pensionäridele tagatud maksuvaba tulu keskmise pensioni ulatuses. Suhteline vaesus aga oligi peamine mõjutaja 65-aastaste ja vanemate suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määra 2 KAVAND 01.06.2025 seisuga vähenemises 40%-ni 2024. aastal4. Suhtelise vaesuse määr on aastate jooksul olnud kõrgeim üksi elavate vanemate inimeste seas ja nii oli see vaatamata pensionitõusule ka 2023. aastal. 2023. aastal koges suhtelist vaesust 71 protsenti üksi elavatest 65-aastastest ja vanematest inimestest (2022. aastal 79,1%). 2024. aasta suhtelise vaesuse määr ilmneb 2025. aasta sügisel. Nii demograafiast kui ka mittetraditsiooniliste töövormide järjest laialdasemast kasutamisest tuleneva maksumaksjate vähenemise ja II pensionisambasse pensioniks kogutu enne pensioniiga ärakasutamise tõttu on keskmise pensioni ja keskmise palga suhe tulevikus veelgi vähenemas. Samuti töötab järjest enam inimesi osaliselt välisriikides, mis omakorda vähendab maksumaksjaid ja pensioniõigusi Eestis. 2024. aastal Tartu Ülikooli RAKE tehtud pensionitarkuse uuring tõi välja, et kuigi teadmised pensionisüsteemi kohta on suhteliselt head, on inimeste aktiivsus enda pensioni planeerimisel väike ja põlvkonniti erinev ning enamus tunneb end ebakindlalt. Inimesed hakkavad pensioniks valmistuma liiga hilja ning on ettevalmistuste tegemisel liiga passiivsed. Uuringu järgi puuduvad pensionisäästud 20%-l inimestest ning 12%-l on lisaks I sambale ainus pensionivara II sammas. Siiski säästavad paljud muul viisil, näiteks kinnisvara soetamise või pangakontole või tähtajalisele hoiusele kogumise kaudu. Oluline on jätkata tasuta pensioninõustamise teenusega, suurendades sellega inimeste pensionitarkust. Olulisemad tegevused/sekkumised  Luuakse pikaajaline pensionistrateegia aastani 2070 ning suurendatakse pensioniteadlikkust, sealhulgas jagatakse keskmise vanaduspensioni asendusmäära eesmärgi saavutamiseks erinevatele osapooltele teavet tööandjapensioni rollist.  Jätkatakse välisvahendite toel pensionipõlve rahalist turvatunnet suurendava pensionitarkuse teenuse pakkumisega. Eesmärk on kujundada Sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse teenus riiklikul tasandil usaldusväärseks kolme pensionisamba üleseks infoallikaks, mis võimaldab kallutamata pensioniinfo kättesaadavuse kaudu suurendada inimeste pensioniteadlikkust ning toetada ja motiveerida nende pensionivalikuid, et saavutada pensionipõlveks rahaline turvatunne.  Tehakse ettevalmistusi kohustusliku II pensionisamba taastamiseks, luuakse võimalusi teisest pensionisambast lahkunute kogumispensioniga kiiremaks taasliitumiseks ja hinnatakse võimalusi tõsta miinimumpensioni, et tagada inimestele parem sotsiaalne kaitse.  Pensioni tõrgeteta väljamaksete tagamiseks on vaja tuua pensioniteenus uuele platvormile SKAIS2. Oluline on tagada pensionide määramise ja maksmise järjepidevus ning ennetada riski, mille tulemusena ei ole võimalik teha õigeaegseid pensionide väljamakseid.  Luuakse ja täiendatakse sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse mõõtmise tööriistu nagu näiteks sotsiaalkindlustusskeemide tulude ja kulude mudel ning rahvastikuandmete simulatsioonimudel.  Piiriüleselt töötanud inimeste sotsiaalkindlustusõiguste tagamiseks uuendatakse Ukrainaga sõlmitud kahepoolset sotsiaalkindlustuslepingut. Programmi tegevused ja teenused Tegevus 1. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine Tegevuse eesmärk: Parandada vanemaealiste ühiskonnaelus osalemist. Tegevuse raames parandatakse välisvahendite toel vanemaealiste rolli väärtustamist 3 KAVAND 01.06.2025 seisuga ühiskonnas, soodustatakse vanemaealisi väärtustavaid hoiakuid, vähendatakse vanusega seotud eelarvamusi ja diskrimineerimist (sealhulgas tööturul) ning panustatakse tööandjate teadlikkuse parandamisesse ja hoiakute muutmisse. Strateegilise partnerluse kaudu võimestatakse vanemaealiste huvikaitse- ja esindusorganisatsioone ja nende võrgustikke, toetatakse vanemaealiste esinduskogude loomist kohalike omavalitsuse juurde ja edendatakse vanusesõbraliku ühiskonna kujundamist, toetades seeläbi vanemaealiste kaasamist poliitikakujundamisse. Perioodil 2026–2029 on kavas:  Parandatakse vanemaealiste rolli väärtustamist ühiskonnas ja nende kaasamist ning aktiviseerimist. Soodustatakse vanemaealisi inimesi väärtustavate hoiakute kujunemist ja vähendatakse vanusega seotud eelarvamusi ning diskrimineerimist ühiskonnas, sealhulgas tööturul. Lisaks on eesmärk mõjutada positiivselt vanemaealiste endi hoiakuid ja eelarvamusi ning seeläbi parandada nende eneseväärtustamist. Arvestatakse aktiivsena vananemise põhimõtetega.  Strateegilise partnerluse raames tegeldakse vanemaealiste kaasamise ja toetamisega kohalikes omavalitsustes, arendatakse huvikaitset ning koostööd Sotsiaalministeeriumiga. Fookuses on digioskuste tõstmine (sh digimentorite koolitus), vanuselisest diskrimineerimisest teavitamine, teadlikkuse suurendamine loengute ja töötubade kaudu ning kogukondliku koostöö (sh seltsiliste) tugevdamine. Lisaks viiakse läbi uuring vanemaealiste ligipääsust digitaalsele esmatasandi tervishoiule. Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2024 2026 2027 2028 2029 50–74-aastaste tööhõive määr, % Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring 61,2% 62,3% 62,9% 63,4% 64,0% Tegevus 2. Sotsiaalkindlustuse kujundamine ja pensionite maksmine Tegevuse eesmärk: Tagada inimestele hüvitiste, toetuste ja nõustamisega rahaline heaolu ja kindlustada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus. Tegevuse raames kujundatakse terviklik ja jätkusuutlik sotsiaalkindlustussüsteem, arvestades inimeste piiriülest liikumist ning muutusi ühiskonnas ja demograafias. Tegevus hõlmab sotsiaalkindlustuspoliitika ja pensionipoliitika valdkondades ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning sotsiaalkindlustus- ja pensionipoliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Tegevus hõlmab ka inimeste pensioniteadlikkuse suurendamist pensionitarkuse teenuse kaudu. Tegevuse eelarvest maksab Sotsiaalkindlustusamet riiklikku vanaduspensioni, mis on sotsiaalkindlustushüvitis vanaduse korral. Pensionisüsteemi eesmärk on tagada pensionile läinud inimesele igakuine sissetulek, mida mõjutab inimese varasem panustamine pensioniskeemi (sotsiaalmaksu tasumine). Vanaduspensioni saamiseks peab olema jõudnud vanaduspensioniikka ja täidetud vajalik pensionistaaž. 01.01.2017 hakkas vanaduspensioniiga järk-järgult kasvama ning jõuab 2026. aastaks 65. eluaastani. Alates 2027. aastast sõltub vanaduspensioniiga keskmisest eeldatavast elueast. Vanemaealiste inimeste heaolu tagamiseks ja võimaliku absoluutse vaesuse riski vähendamiseks prognoositakse 44-aastase staažiga vanaduspensioniks alates 2026. aasta 1. aprillist 857 eurot (01.04.2025 – 817 eurot), kasv 40 eurot. Sotsiaalkindlustusamet maksab tegevuse eelarvest ka riiklikku toitjakaotuspensioni ja riiklikku töövõimetuspensioni. Toetustena makstakse üksi elava pensionäri toetust, represseeritu ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetust, olümpiavõitja toetust ja sotsiaaltoetust 4 KAVAND 01.06.2025 seisuga välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanikule või eesti rahvusest isikule ning tema abikaasale, lastele ja vanematele (enne 01.01.2024 riiki saabujatele). Perioodil 2026–2029 on kavas:  Luuakse ja täiendatakse sotsiaalkindlustussüsteemi jätkusuutlikkuse mõõtmise tööriistu nagu näiteks sotsiaalkindlustusskeemide tulude ja kulude mudel ning rahvastikuandmete simulatsioonimudel.  Jätkatakse välisvahendite toel pensionipõlve rahalist turvatunnet suurendava pensionitarkuse teenuse pakkumisega. Eesmärk on kujundada Sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse teenus riiklikul tasandil usaldusväärseks kolme pensionisamba üleseks infoallikaks, mis võimaldab kallutamata pensioniinfo kättesaadavuse kaudu suurendada inimeste pensioniteadlikkust ning toetada ja motiveerida nende pensionivalikuid, et saavutada pensionipõlveks rahaline turvatunne.  Keskmise vanaduspensioni asendusmäära eesmärgi saavutamiseks jagatakse erinevatele osapooltele teavet tööandjapensioni rollist, kaalutakse võimalust teisest pensionisambast lahkunute kogumispensioniga kiiremaks taasliitumiseks ja hinnatakse võimalusi tõsta miinimumpensioni, et tagada inimestele parem sotsiaalne kaitse.  Pensioni tõrgeteta väljamaksete tagamiseks on vaja tuua pensioniteenus uuele platvormile SKAIS2. Oluline on tagada pensionide määramise ja maksmise järjepidevus ning ennetada riski, mille tulemusena ei ole võimalik teha õigeaegseid pensionide väljamakseid.  Piiriüleselt töötanud inimeste sotsiaalkindlustusõiguste tagamiseks uuendatakse Ukrainaga sõlmitud kahepoolset sotsiaalkindlustuslepingut. Tegevuse mõõdikud Tegelik Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase 2024 206 2027 2028 2029 Vanaduspensioni teoreetiline netoasendusmäär Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium 49% ≥44% ≥44% ≥44% ≥44% Mediaanpensioni suhe mediaanpalka Allikas: Statistikaamet, Rahandusministeerium 58% ≥60% ≥60% ≥60% ≥60% Rahvapensionimäära suhe arvestuslikku elatusmiinimumi Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet 1,08 >1,0 >1,0 >1,0 >1,0 Programmi juhtimiskorraldus Vanemaealiste programmi on Sotsiaalministeerium teinud koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programm koostatakse neljaks aastaks, pidades silmas heaolu arengukava 2023– 2030, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ja riigi pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärke. Programmi kinnitab sotsiaalkaitseminister pärast 2026. aasta riigieelarve seaduse vastuvõtmist ning see avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi veebilehel. Programmi täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra ning see on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ja riigi rahaliste võimalustega. Programmi tegevuste eesmärke aitavad toetada tulemusvaldkonna „Heaolu“ teised programmid (Sotsiaalministeeriumi „Sotsiaalhoolekandeprogramm”, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ühisprogramm „Tööturuprogramm“ ja Majandus- ja 5 KAVAND 01.06.2025 seisuga Kommunikatsiooniministeeriumi „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste programm“). Teistest tulemusvaldkondadest toetavad programmi eesmärke enim tulemusvaldkonna „Tervis“ Sotsiaalministeeriumi programmid „Tervist toetavad valikud“, „Tervist toetav keskkond“ ja „Inimkeskne tervishoid“. Programmis seatud eesmärkide saavutamise ja mõõdikute seiramise eest vastutab Sotsiaalministeerium koostöös asjaomaste haldusala asutustega. Programmi täitmisest antakse aru heaolu arengukava 2023–2030 juhtkomisjonile ja tulemusvaldkonna iga-aastases aruandes. Juhtkomisjoni on kaasatud valdkonna peamised koostööpartnerid ning juhtkomisjoni koosolekud toimuvad minimaalselt kaks korda aastas (märtsis-aprillis ning novembris). Juhtkomisjoni ülesanded, liikmed ja koosolekute protokollid ning tulemusvaldkonna „Heaolu“ iga-aastased tulemusaruanded on avalikustatud Sotsiaalministeeriumi veebilehel. 6 KAVAND 01.06.2025 seisuga LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus Tegevus 1. Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine Teenus: Vanemaealiste poliitikakujundamisse kaasamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 414) Teenuse eesmärk on kaasata vanemaealisi poliitikakujundamisse strateegilise partnerluse kaudu. Selleks võimestatakse vanemaealiste huvikaitse- ja esindusorganisatsioone ja nende võrgustikke ning toetatakse vanemaealiste esinduskogude loomist kohalike omavalitsuste juurde. Lisaks edendatakse vanusesõbraliku ühiskonna kujundamist ja kaasatakse vanemaealisi enam poliitikakujundamisse. Teenus: Hoiakute muutmine vanemaealistesse töötajatesse (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 404) Teenuse eesmärk on parandada vanemaealiste rolli väärtustamist ühiskonnas, soodustada vanemaealisi inimesi väärtustavaid hoiakuid ja vähendada vanusega seotud eelarvamusi ja diskrimineerimist ühiskonnas, sealhulgas tööturul, arvestades aktiivsena vananemise põhimõtetega. Lisaks on eesmärk mõjutada positiivselt vanemaealiste endi hoiakuid ja eelarvamusi vananemise suhtes ning seeläbi parandada nende eneseväärtustamist. Tegevusi rahastatakse välisvahenditest (ESF+ TAT „Vanemaealisi väärtustavate hoiakute kujundamine ja aktiivsena vananemise toetamine“). Tegevus 2. Sotsiaalkindlustuse kujundamine ja pensionite maksmine Teenus: Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 426) Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu sotsiaalkindlustuspoliitikat, et tagada terviklik ja jätkusuutlik sotsiaalkindlustussüsteem, arvestades inimeste piiriülest liikumist ning muutusi ühiskonnas ja demograafias. Teenus hõlmab sotsiaalkindlustuse poliitika valdkonnas ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning sotsiaalkindlustuspoliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Piiriülesel töötamisel kogutud pensioniõiguste säilimiseks sõlmitakse Euroopa Liidu väliste riikidega kahepoolsed sotsiaalkindlustuslepingud. Teenus: Pensionipoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 57) Teenuse raames töötatakse välja ja viiakse ellu pensionipoliitikat, et tagada nii praegustele kui ka tulevastele pensionäridele piisava suurusega asendussissetulek. Teenus hõlmab pensionipoliitika valdkonnas ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste rakendamise ettevalmistamist, EL-i otsustusprotsessis osalemist ning pensionipoliitikaga seotud õigusaktide kaasajastamist. Täiendavalt pakutakse pensionitarkuse teenust, mille eesmärk on suurendada kallutamata, lihtsa ja selge pensioniinfo kättesaadavuse kaudu kõigi täiskasvanud inimeste pensioniteadlikkust ning toetada ja motiveerida nende pensionivalikuid. Pensionitarkuse teenust ja seda toetavaid tegevusi rahastatakse välisvahenditest (ESF+ TAT „Eesti inimeste pensionialase teadlikkuse suurendamine“). 7 KAVAND 01.06.2025 seisuga Teenus: Riiklik vanaduspension (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 302) Vanaduspension on riiklik sotsiaalkindlustushüvitis, mille eesmärk on tagada igakuine sissetulek inimestele, kes on jõudnud vanaduspensioniikka ja omavad vajalikku pensionistaaži. Pensioni suurus sõltub inimese varasemast tööstaažist ja sotsiaalsüsteemi panusest. Süsteem võimaldab paindlikku pensionile minekut enne või pärast ametlikku pensioniiga, mis sõltub inimese sünniaastast ja alates 2027. aastast ka eeldatavast elueast. Lisaks tavapärasele vanaduspensionile hõlmab teenus ka välisriikides välja teenitud pensionide taotlemise ja koordineerimise tuge, samuti eripensione teatud ametigruppidele vastavalt kehtivatele seadustele. Teenust reguleerivad riikliku pensionikindlustuse seadus ja teised asjakohased õigusaktid. Teenus: Riiklik töövõimetuspension (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 237) Töövõimetuspension on riiklik sotsiaalkindlustushüvitis inimestele, kelle töövõime on pikaajaliselt vähenenud või puudub püsiva tervisekahjustuse tõttu. Alates 2016. aastast ei määrata uusi töövõimetuspensione, sest need on asendunud töövõimetoetusega, kuid varem määratud pensionide maksmist jätkatakse. Teenuse alla kuuluvad ka juhtumid, kus töövõimetuspensioni määramine toimub erandkorras (nt kui inimene ei kvalifitseeru töövõimetoetusele), samuti hõlmab teenus töövõimetuspensione välisriikidest. Uute juhtude puhul tuleb töövõime hindamiseks ja toetuse taotlemiseks pöörduda Töötukassasse. Teenus: Riiklik toitjakaotuspension (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 238) Toitjakaotuspension on sotsiaalkindlustushüvitis, mis makstakse lähedastele isikutele, kes jäid pärast peretoitja surma ilma vajalikust ülalpidamisest. Pensioni eesmärk on tagada toimetulek inimestele, kes olid lahkunud toitjast sõltuvad, näiteks alaealised lapsed, õppivad noored või töövõimetud pereliikmed. Pensioni saamise õigus ja kestus sõltuvad pereliikme vanusest, õppimisest või terviseseisundist. Alates 1. oktoobrist 2026 toimub üleminek uuele toitjakaotustoetuse süsteemile, mille kaudu jätkub toetus alaealistele ja kuni 24-aastastele õppivatele noortele. Toitjakaotuspension jääb kehtima piiratud juhtudel, näiteks töövõimetutele või pensioniealistele pereliikmetele. Teenus: Üksi elava pensionäri toetus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 189) Üksi elava pensionäri toetuse eesmärk on suurendada vanaduspensioniealiste üksikpensionäride sissetulekut, et parandada nende majanduslikku iseseisvust ja vähendada vaesuse riski. Toetusele on õigus isikul, kes on vanaduspensionieas, elab rahvastikuregistri andmetel üksi ning kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine vanaduspension. Toetust makstakse üks kord aastas riigile teadaolevate andmete alusel. Teenus: Olümpiavõitja toetus (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 191) Olümpiavõitja riikliku toetuse eesmärk on tunnustada olümpiavõitja saavutust ja tagada talle pärast sportlaskarjääri väärikas toimetulek. Igakuist toetust makstakse olümpia- või paraolümpiamängudel olümpiavõidu saavutanule. Toetusele tekib õigus kümme aastat enne vanaduspensioniiga või osalise või puuduva töövõime tuvastamisel. Teenus: Represseeritu ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetus (vastutaja 8 KAVAND 01.06.2025 seisuga Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 186) Represseeritu ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetuse eesmärk on toetada rahaliselt neid isikuid, kes on kannatanud okupatsioonirežiimide repressioonide all või osalenud tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisel. Toetust makstakse üks kord aastas. Teenus: Välisriigis töötavate ja tagasipöördujate sotsiaalkindlustus ja -toetus (sh A1) (vastutaja Sotsiaalkindlustusamet, lühikood 297) Tagasipöörduja toetuse eesmärk on aidata enne 2024. aastat välismaalt Eestisse naasnud Eesti kodanikel ja eestlastel katta tagasipöördumisega seotud kulusid ning vältida nende sotsiaalmajandusliku olukorra halvenemist. Tõend A1 väljastatakse inimestele, kes viibivad lähetuses välisriigis või töötavad mitmes riigis. Seda võivad taotleda nii tööandja, töötaja kui ka ametnik. Tõendiga määratakse kindlaks isiku kindlustajariik. Tõendi väljastab riik, mille sotsiaalkindlustuse õigusakte kohaldatakse ja sellega tõendab lähetuses viibiv või mitmes riigis töötav isik vastu võtva riigi ametkonnale, et tema suhtes ei kohaldata ühegi teise tema tööga seotud riigi sotsiaalkindlustuse õigusakte. Hiljem kasutatakse sotsiaalmaksu infot pensioni maksmise alusena. Teenus: Riikliku vanaduspensioni kogumisosa (vastutaja Sotsiaalministeerium, lühikood 306) Rahvastiku vananemise mõjudega tegelemiseks loodi 2002. aastal riikliku vanaduspensioni kogumisosa ehk kohustuslik kogumispension. Inimene, kes on liitunud kohustusliku kogumispensioniga ja kelle eest makstakse Eestis sotsiaalmaksu, teeb sissemakseid kohustuslikku pensionifondi. Tema sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa jaguneb kaheks – 16% eest omandab ta jooksvalt rahastatava riikliku pensioni õigusi ja 4% kantakse kohustuslikku pensionifondi. Pensionile minnes koosneb riiklik vanaduspension samuti kahest osast – jooksvalt rahastatavast riiklikust vanaduspensionist (I sammas) ja riikliku vanaduspensioni kogumisosast (II sammas). Viimati nimetatu sõltub kohustuslikku pensionifondi kogutud summa suurusest ja inimese vanusest pensionile minekul. 9 KAVAND 01.06.2025 seisuga LISA 2. Teenuste rahastamise kava * Teenuste eelarved on indikatiivsed ning on kajastatud täiendava info andmiseks. Programmi teenuste rahastamise kava Eelarve 2026 2027 2028 2029 Programmi kulud 4 066 903 257 4 330 663 931 4 577 174 008 4 820 009 722 Tegevus 1 Vanemaealiste heaolu ja 1 057 961 1 190 901 1 194 856 676 684 ühiskonnaelus osalemise toetamine Vanemaealiste poliitikakujundamisesse kaasamine 130 912 116 459 108 340 108 340 Hoiakute muutmine vanemaealistesse töötajatesse 927 049 1 074 442 1 086 516 568 344 Tegevus 2 Sotsiaalkindlustuse kujundamine ja pensionite 4 065 845 296 4 329 473 030 4 575 979 152 4 819 333 038 maksmine Sotsiaalkindlustuspoliitika kujundamine ja selle elluviimise 603 406 572 007 574 709 574 053 korraldamine Pensionipoliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine 877 412 867 213 537 710 537 054 Riiklik vanaduspension 3 390 103 870 3 606 702 082 3 809 286 759 4 006 046 816 Riiklik töövõimetuspension 7 972 070 7 688 176 7 315 625 7 061 550 Riiklik toitjakaotuspension 22 987 118 24 168 895 25 225 383 26 270 217 Üksi elava pensionäri toetus 16 793 843 17 046 197 17 212 197 17 375 197 Olümpiavõitja toetus 249 169 265 831 277 951 318 523 Represseeritu ja tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija toetus 2 034 442 1 955 249 1 872 952 1 796 416 Välisriigis töötavate ja tagasipöördujate sotsiaalkindlustus ja -toetus (sh A1) 223 965 207 380 175 866 153 212 Riikliku vanaduspensioni kogumisosa 624 000 000 670 000 000 713 500 000 759 200 000 10

Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →