Pöördumine

Palvekiri S elgitused olukorrale, taustakirjeldus T ervise Arengu Instituudi (TAI) hallatava Eesti vähiregistri andmetel diagnoositi 2022. aastal 9191 vähi esmasjuhtu , neist meestel 4561 ja naistel 4630. Meestel on kõige sagedamini eesnäärmevähki, naha mittemelanoomi ja kopsuvähki; naistel rinnavähki, naha mittemelanoomi ning käär- ja pärasoolevähki. Vähiregistri andmetel elab Eestis lidgikaudu 6 2 000 inimest, kellel on elu jooksul diagnoositud mingi pahaloomuline kasvaja. Vähi diagnoos on iga oinimese jaoks uus ja hirmutav olukord , mis mõjutab oluliselt ja pikka aega inimese elu mitut valdkonda . Sellest tulenevalt vajatakse meditsiinilise abi kõrval ka psühholoogilist , sotsiaalset tuge ja hingelist abi . Üldeesmärk on toetada patsienti ja tema lähedasi , et tulla toime elukorralduse muutustega , mis kaasnevad nii vähi diagnoosimise , ravi kui ka jälgimis etapis . Kirjanduse andmetel kogeb umbes kolmandik vähipatsientidest ja nende lähedastest haiguse mingis etapis emotsionaalseid vaevusi , mis halvendavad toimetulekut ning mille tähelepanuta jätmine suurendab kannatusi , raskendab vähiravi ja/ või takistab haigusest taastumist . Psühhosotsiaalse toetuse all mõistetakse nii informatiivset , emotsionaalset kui ka praktilist tuge . Patsient ja tema lähedased seisavad silmitsi suure halduskoormusega , mis tähendab erinevate asutuste vahel liikumist , täiesti uutes inforuumides orienteerumist olukorras , kus kogu teave on killustatud . Enamasti vaja b inimene on abi enda või lähedase elu ümberkorraldamisel . Abi vajadus võib ilmneda juba diagnoosi etapis , ravi ajal või pärast aktiivravi lõppemist ning võib mõjutada üldist toimetulekut ja ravisoostumust Vähipatsientide ühingud Eesti Vähitõrje arengukava nõuab , et on v ajalik tagada patsientide ja nende lähedaste toetamiseks vajalikud tegevused ka v äljaspool tervishoiuasutusi kogu raviperioodiks nii üleriigilisel kui ka maakondlikul tasandil ( sh patsientide ja nende lähedaste järjepidev nõustamine , koolitused , teabepäevad , kohanemiskursused ) Lõuna- Eesti Vähi ühing on Eesti Vähiliidu alaorganisatsioonidest suurim / liikmeid 1017 inimest / / ja vanim püsivalt igapäevaselt tegutsenud alaorganisatsioon alates 0 5.12.1992.a. Kõigi eelpooltoodud tegevustega on Lõuna- Eesti Vähiühing tegelenud 3 3 aastat . Kõrvuti vähiühinguga töötas ka SA Vähihaigete Toetusravi , mis oli haigekassa finantseeringuga ja mis osutas vähihaigetele palliatiivset ja elulõpuravi nii ambulatoorselt kui ka kodudes üle Eesti . 2020.aastal Eesti Tervisekassa lõpetas SA Vähihaigete Toetusraviga lepingu leides , et vähihaigetele piisab ka õendusabist . Lõuna- Eesti Vähiühing o n olnud keskuseks kogu Lõuna- Eesti vähihaigetele . Probleemiks on piiratud rahastus ning praegu ne olukord on selline , et igapäevaselt vähiühing ei saa olla avatud 2025.aasta septembrist alates . 2025.aastaks saadav toetus Tartu linnalt on 4310.-eurot ja Tartu Puuetega I nimeste Kojast 4228.-eurot. Eesti Vähiliit toetab meid 2025.a. ühe loengu korraldamisega 400.-euro maksumusega ja 41 inimese osalemise 2-päevasel treeninglaagris 50.-euro suuruse omaosalusega . See toetus võimaldab korraldada loenguid , rühma tööd , ühisüritusi , kuid ei võimalda püsivalt igal tööpäeval individuaalselt pöörduvate vähihaigete või pereliikmete nõustamist , õpetamist , toetamist , Vajame võimalusel lisafinantseeringut nõustaja igapäevaseks töötamiseks . Nõ ustaja töö miinimumpalga ja maksudega + üldkulud /internet, telefon , ruumide üür / vajaksid aastas lisafinantseeringut 20 000 eurot . Eesti vähi tõrje arengukava 2021- 2030 näeb ette p atsiendiorganisatsioon ide tegevuse võimesta mis t , kõigi eelpoolmainitud tegevuste tegemist , millele omistatakse suurt tähelepanu ja tähtsust , kuid r ahalist katet vähi tõrje nende tegevuste korraldamiseks ei pak u . Lõuna- Eesti Vähiühing on neid tegevusi 32 aastat teinud , kuid peame nüüd oma tegevust piirama . See tähendab aga vähihaigete ja lähedaste toetamises ja haiglavälise abi saamises tagasiminekut Lõuna- Eestis ajal kui vähihaigete hulk on püsivas kasvus . Koostas Kaiu Suija Lõuna- Eesti Vähiühingu juht www.lounaeestivahiuhing.org