Kliimaministeerium Meie 06.06.2025 nr 1.2-2/42-1
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Siseministeerium
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri määruse „Nõuded
ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ eelnõu. Palume kooskõlastada kümne tööpäeva
jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
Lisad: Eelnõu
Seletuskiri
Lisaadressaadid:
Terviseamet
Päästeamet
Eesti Linnade ja Valdade Liit
MTÜ Selts Eesti Vetelpääste
Eesti Spaaliit
Eesti Ujumisliit
Basseinitehnika OÜ
Eesti Turvaettevõtete Liit
Ramon Nahkur
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
EELNÕU
13.05.2025
MINISTRI MÄÄRUS
nr
Nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele
Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 20 lõike 2 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele ning nende
ruumidele, ohutusele, basseiniveele ja teenuse osutamisele.
(2) Nõuded on täitmiseks rahvatervishoiu seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud isikule ja asutusele
(edaspidi teenuseosutaja), kes osutab ujumis- ja suplemisteenuseid tasu eest või tasuta.
(3) Nõudeid ei kohaldata selliste külmaveebasseinide looduslikule veele, kus veevahetus
toimub läbivooluna, ega supelrandade rajatistele ja atraktsioonidele, kus kasutatakse pinnavett
ning veevahetus toimub läbivooluna.
§ 2. Nõuded teenusele, ruumidele ja ohutusele
(1) Tagatud peab olema teenuste ja ruumide ohutus uppumiste, vigastuste ja sisekliimast
põhjustatud tervisehäirete ennetamiseks, vee mikrobioloogilise saastumise vähendamiseks ja
päästetööde tegemiseks ning see peab hõlmama:
1) nõuetekohast sisekliimat, sealhulgas ventilatsiooni ja valgustust;
2) libisemis- ja vigastusohu vähendamist;
3) teenusekasutajatele basseinivee ja ruumide, sealhulgas saunad, temperatuuride ning
basseini sügavuse kohta teabe andmist;
4) basseinis puhkamise võimalust basseinist väljumata;
5) atraktsioonide ja nende kasutamise ohutust, vettehüpete lubamise korral piisavat basseini
sügavust;
6) teenusekasutajate arvu piiramist;
7) pesemis-, riietus- ja tualettruumi kasutamise võimalust;
8) basseini sissevoolu ja väljavoolu süsteemide ohutust.
(2) Lisaks lõikes 1 sätestatule peab uppumiste ja vigastuste ennetamiseks olema tagatud:
1) teenusekasutajale abi osutamine;
2) vetelpääste võimekus vastavalt basseini eripärale;
3) esmaabi kättesaadavus.
2
§ 3. Nõuded basseiniveele
(1) Teenuseosutaja tagab nõuetele vastava veekvaliteedi ja teenusekasutajatele sellekohase
teabe.
(2) Basseiniveeks võetav vesi peab vastama veeseaduses joogiveele kehtestatud nõuetele.
(3) Basseinivesi peab vastama järgmistele mikrobioloogilistele näitajatele:
1) coli-laadsed bakterid kuni 20 PMÜ / 100 ml;
2) enterokokid kuni 10 PMÜ / 100 ml;
3) pseudomonas aeruginosa ei ole lubatud üheski 100-milliliitrises uuritud proovis;
4) stafülokokid kuni 10 PMÜ / 100 ml;
5) kolooniate arv 37 °C juures kuni 100 PMÜ/ml.
(4) Basseinivesi ei tohi sisaldada parasiite, patogeenseid mikroorganisme ega mis tahes aineid
sellises koguses, mis kujutab potentsiaalset ohtu inimese tervisele.
(5) Basseinivesi peab vastama järgmistele füüsikalis-keemilistele näitajatele:
1) värvus mitte üle 15 mg/l Pt;
2) hägusus mitte üle 2 NHÜ. 1 NHÜ vastab 0,58 mg kaoliini (SiO 2) tekitatud hägususele ühes
kuupdetsimeetris vees;
3) pH-arv 6,7–8,0;
4) ammooniumiooni (NH4+) sisaldus kuni 0,5 mg/l;
5) nitraatiooni (NO3–) sisaldus võib olla 20 mg/l võrra suurem kui veevõrgust võetaval veel;
6) oksüdeeritavus võib olla 3 mg/lO2 võrra suurem kui veevõrgust võetaval veel;
7) vees lahustunud klooriühendeid (ümberarvestatuna kloorile), mis on võimelised
oksüdeerima lämmastikuühendeid (edaspidi vaba kloor), võib olla 0,5–1,5 mg/l;
8) vees lahustunud klooriühendeid (ümberarvestatuna kloorile), mis on reageerinud
lämmastiku või orgaaniliste ühenditega (edaspidi seotud kloor), võib olla veetemperatuuril kuni
+31 °C kuni 0,4 mg/l ja veetemperatuuril üle +31 °C kuni 0,5 mg/l;
9) klooriühendeid stabiliseeriva aine isotsüanuurhappe kasutamise korral on selle sisaldus
kuni 50 mg/l.
(6) Veetemperatuur peab olema koolibasseinis +28 °C kuni +32 °C ja väikelaste basseinis +32
°C kuni +36 °C.
(7) Basseinivee desinfitseerimiseks muude meetodite kui kloreerimine kasutamise korral lõike
5 punktides 7–9 sätestatud näitajaid ei määrata, kui muud meetodid tagavad vee
desinfitseerimise ja ei teki inimese tervisele ohtu põhjustada võivaid jääkprodukte.
§ 4. Nõuded basseinivee kontrollimisele
(1) Basseinivee kvaliteedi nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks tuleb § 3 lõigetes 3 ja 5
nimetatud näitajaid laboratoorselt kontrollida vähemalt üks kord kuus. Analüüsitulemused
esitatakse Terviseametile esimesel võimalusel.
(2) Vee saastatuse või saastatuse kahtluse korral ja pärast saaste likvideerimist tuleb teha
kordusproov rakendatud meetmete tõhususe ja veekvaliteedi nõuetele vastavuse
kontrollimiseks. Paragrahvi 3 lõikes 3 nimetatud näitajate piirsisalduse ületamise kahtluse
korral tehakse basseinivee kvaliteedi kontroll esimesel võimalusel.
(3) Basseinivee temperatuuri, pH-taset ning vaba ja seotud kloori näitajaid määratakse iga
päev vähemalt üks kord enne basseini avamist, tööpäeva keskel ja tööpäeva lõpus.
(4) Lõikes 3 nimetatud näitajate kontrollimise tulemused dokumenteerib teenuseosutaja
taasesitamist võimaldaval viisil.
3
(5) Kui basseinivesi ei vasta nõuetele, selgitab teenuseosutaja kohe välja veekvaliteedi
nõuetele mittevastavuse põhjused ja rakendab vajalikke meetmeid. Teenuseosutaja teavitab
nõuetele mittevastavusest Terviseametit ja vajaduse korral suleb basseini.
§ 5. Rakendussätted
(1) Määrus jõustub 1. septembril 2025. a.
(2) Määruse § 2 lõike 2 punkt 2 jõustub 1. jaanuaril 2026. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
Sotsiaalministri määruse „Nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ eelnõu
seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga kaasajastatakse ujulate, basseinide ja veekeskuste tervisekaitsenõuded, eesmärgiga
ennetada terviseohte, parandada teenuste kvaliteeti, suurendada kasutajate ohutust ja vähendada
terviseriske.
Võrreldes kehtiva korraga ei kehtestata enam üksikasjalikke nõudeid vee ja basseinide
puhastamise meetoditele, tsirkulatsioonile ega ehituslikele tingimustele. Teenuseosutajale jääb
suurem vastutus ja vabadus valida sobivad lahendused ohutu keskkonna ja puhta vee tagamiseks.
Samuti kaotatakse nõue basseine kord aastas tühjendada.
Eelnõu annab ettevõtjatele suurema paindlikkuse rakendada kaasaegseid tehnoloogiaid ilma vett
kloreerimata, näiteks UV-kiirgus, ultrafiltratsioon või osoneerimine. Terviseameti töökorraldus ja
järelevalve muutuvad minimaalselt, kuna muudatused toetavad ameti seniseid eesmärke.
Olulised muudatused:
Kaotatakse vananenud ja ülereguleeritud nõuded.
Teenuseosutaja otsustab, kuidas tagada ohutus ja teenuse kvaliteet.
Paraneb veeohutus ja väheneb kemikaalide (sh kloori) kasutamine.
Vetelpääste võimekuse nõuded kohandatakse basseini eripäraga.
Ujumisvõimalused muutuvad paremini kättesaadavaks ka allergikutele.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik
Ramon Nahkur (
[email protected]). Eelnõu juriidilise analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (
[email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud
Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru
(
[email protected]).
Eelnõu on tehtud koostöös Terviseameti (Aune Annus-Urmet, Leena Albreht, Natalja Šubina,
Pilleriin Kalmus, Raul Sarri, Kersti Raenok), Siseministeeriumi (Mari Tikan), Päästeameti (Mikko
Virkala) ja Eesti Vetelpääste Seltsiga (Gert Teder).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud rahvatervishoiu seaduse (RT I, 02.01.2025, 3) jõustumisega 2025. aasta
1. septembril.
Eelnõuga asendatakse seni kehtinud Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2007. a määrus nr 80
„Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“. Määrus kehtestatakse
rahvatervishoiu seaduse § 20 lõike 2 alusel.
Eelnõu koostamisel on lähtutud rahvastiku tervise arengukavast 2020–2030.1
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
1
https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030.
2
Määruse eelnõu koosneb viiest paragrahvist.
Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala.
Nõuded kohalduvad ujulatele, basseinidele ja veekeskustele ning nende ruumidele, ohutusele,
basseiniveele ja teenuse osutamisele. Nõuded on täitmiseks ujumise ja suplemisega seonduvaid
teenuseid osutavatele avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes osutavad
ujumis- ja suplemisteenuseid tasu eest või tasuta. Nõuded kehtivad näiteks avalikele ujulatele,
spaadele, veekeskustele, majutusasutustele, kus on ujula, koolidele ja lasteaedadele, kus on ujula,
ning mujal, kus ujumisteenust osutatakse. Nõuded ei kehti selliste külmaveebasseinide
looduslikule veele, kus veevahetus toimub läbivooluna, ega supelrandade rajatistele ja
atraktsioonidele, kus kasutatakse pinnavett ning veevahetus toimub läbivooluna.
Paragrahvis 2 sätestatakse nõuded ujula, basseini ja veekeskuse teenusele, ruumidele ja
ohutusele.
Lõikes 1 sätestatakse üldnõudena, et tagatud peab olema teenuste ja ruumide ohutus uppumiste,
vigastuste ja sisekliimast põhjustatud tervisehäirete ennetamiseks, vee mikrobioloogilise
saastumise vähendamiseks ja päästetööde (inimese veest välja toomine, ohutusse kohta viimine)
tegemiseks.
Ohutuse all mõeldakse seda, et materjalid peavad vastama kasutusotstarbele ja olema ujulates
kasutamiseks sobilikud ning ruumid ja pinnad peavad olema kergesti pestavad, et minimeerida
terviseriske. Basseini seinte ja põhja konstruktsioon ei tohiks halvendada vee omadusi, see peab
olema veekindel, mehaaniliselt tugev ning vastupidav puhastamisele ja desinfitseerimisele.
Pindade puhastamisel tuleks kasutada biotsiidiseaduse nõuetele vastavaid desinfitseerivaid aineid
ning asjakohaseid pesuaineid ja -vahendeid.
Terviseohutuse hindamisel tuleb järgida ohutust reguleerivaid õigusakte. Ehitusseadustiku §-s 8
sätestatakse ohutuse põhimõte, mille kohaselt peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning
ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning
ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale,
keskkonnale, riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile. Asjakohane on järgida ujulate ohutust
käsitlevaid standardeid ning kasutada neis esitatud lahendusi ohutuse tagamiseks. Samuti on
oluline, et ehitustooteid kasutatakse tootja ette nähtud kasutusotstarbel.
Teenuse ohutuse ja kvaliteedi üldnõuded on sätestatud tarbijakaitseseaduse §-des 9 ja 10. Näiteks
on tarbijakaitseseaduse § 9 lõikes 1 sätestatud, et kaup ja teenus peavad vastama kehtestatud
nõuetele, olema sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija elule, tervisele ja varale ning selliste
omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatult eeldab. Tarbijakaitseseaduse §-s 10 on sätestatud,
et kui teenusele ei ole kehtestatud nõudeid õigusaktiga, hindab järelevalveasutus teenuse ohutust,
arvestades: 1) Eesti standardiks ülevõetud rahvusvahelist või Euroopa standardiorganisatsiooni
standardit; 2) algupärast Eesti standardit; 3) asjakohase valdkonna teenuse ohutuse tagamise
head tava; 4) teaduse ja tehnika hetkeseisu; 5) tarbija põhjendatud ootusi ohutuse suhtes.
Lõike 1 punktis 1 nimetatud nõuetekohane sisekliima (sh ventilatsioon ja valgustus) tähendab, et
õhu liikumise kiirus, õhuvahetus, suhteline õhuniiskus, temperatuur ja valgustus peaksid vastama
vajadustele ja mitteeluruumise ehitusstandarditele: EVS-EN 16798-3:2017 „Mitteeluhoonete
ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele” ja EVS-EN
16798-1:2019 „Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja
hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast”.
Kehva ventilatsiooni tulemuseks on õhu liigne niiskus. Niiskes õhus olevad klooramiinid võivad
õhku jäämisel ärritada hingamisteid ja silmi.
Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et ruumid ja basseinid oleksid vajalikul määral valgustatud,
et inimesed näeksid võimalikke takistusi, treppe ja teisi inimesi.
3
Punktis 2 nimetatud libisemis- ja vigastusohu vähendamine tähendab seda, et tuleks rakendada
kõiki võimalikke meetmeid, et vähendada libisemis- ja kukkumisohtu – alates materjalide ja
plaatide valikust kuni teavitamisteni. Kõik materjalid ja plaadid ei pruugi tagada libisemiskindlust,
kuigi nende spetsifikatsioonis võib olla lubatud neid märgades tingimustes kasutada. Tuleb
veenduda, et ka ujulates kasutatavad materjalid on ette nähtud just vastavates tingimustes
kasutamiseks.
Ujulate ja veekeskuste ruumide põrandad, kus käiakse jalatsiteta, ja basseini ümbritsev käigurada
tuleks varustada äravoolutrappidega. Põrandakalle peab tagama vee äravoolu äravoolutrappide
kaudu kanalisatsiooni. Basseini ümbritsevalt käigurajalt ei tohiks vesi sattuda tagasi basseini, kuna
see võib saastada basseinivett.
Põrandapind, kus käiakse jalatsiteta või puhaste (ujula hügieenitingimusi arvestavate) jalatsitega
ja mis on kokkupuutes veega või millele satub vett ja muid vedelikke, peaks vähendama
libisemisohtu. Kehtivas määruses oli sätestatud, et põrand ei tohi olla libe, aga selle saavutamine
ujulate kasutamise praktikas on väga keeruline, kuna ujulates on vee tekkimine pindadele
praktiliselt vältimatu ja vesi tekitab alati libedust.
Senini ei ole Eestis kehtestatud eriregulatsiooni, mis sätestaks hõõrdekoefitsiendi nõuded selliste
ruumide põrandapindadele nagu saunad, duširuumid, basseiniruumid jne. Selle tulemusena
võidakse nendes ruumides kasutada odavaid ja kvaliteedinõuetele mittevastavaid ehitusmaterjale,
mis on libedad ning põhjustavad kukkumisi ja sellega kaasnevaid traumasid (peapõrutused,
selgroovigastused, luumurrud), mis omakorda suurendavad haiguspäevade arvu ja ravikulutusi.
Seetõttu soovitatakse põrandakattematerjalide valikul arvestatada libeduskindlust reguleeriva
standardi EVS-EN 15288-1:2018 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardi
nõudeid (nt Saksa valdkonda reguleerivaid standardeid DIN 51130 ja DIN 51097).
Ohutuse suuurendamiseks saab kasutada veel näiteks teavitussilti „libeduseoht“ ja kleebiseid,
paigaldada lisakäepidemeid ja -tugesid, karestada pindasid jm.
Punktiga 3 kohustatakse andma teenusekasutajatele teavet basseini sügavuse ning basseinivee
ja ruumide temperatuuride kohta, et klient oskaks ise vastavalt enda võimetele ja terviseseisundile
ohtusid hinnata. Ujula ja veekeskuse kasutajale on soovitatav esitatada teave nähtavas kohas.
Ruumide (sh saunad) temperatuurid ei tohiks olla liiga kõrged ega liiga madalad, sest võivad
soodustada kas ülekuumenemist või liigset jahtumist ja külmetamist.
Punktiga 4 nähakse ette, et basseinis peab olema puhkamise võimalus, mis tähendab seda, et kui
basseinis olles ei jõua inimene puhkamiseks basseinist väljuda ja ta jalad põhja ei ulatu, oleks tal
võimalus puhata basseini sees, näiteks on olemas toru, millest kinni haarata, eraldi tasapind või
süvend basseini seinas, millele toetuda, ujumisbasseinis rajapiirded või muu asjakohane lahendus.
Vastavaid näiteid leiab standardist EVS-EN 15288-1:2018.
Punktis 5 nimetatud atraktsioonide ja nende kasutamise ohutus tähendab seda, et atraktsioonid
tuleks ehitada ja paigaldada selliselt, et need ei tekitaks vigastusi (nt kriimustusi, marrastusi,
traumat) ega kujutaks kasutajatele ohtu ning nende kasutamine ei soodustaks õnnetusi ega
kokkupõrkeid. Näiteks on soovitatav teenuseosutajal tagada see, et liutorudesse ei lubataks
korraga minna mitmel inimesel ja oleks olemas teavitus toru kasutamise kohta (nt inimese
minimaalne pikkus ja vanus ning kasutamisjuhis). Lisaks ei tohiks liutorust väljumine olla
planeeritud kohta, kus inimesed suplevad ja saavad pidevalt viibida (kokkupõrke ohu
vähendamiseks) jm.
Vettehüpete lubamise korral tuleb tähelepanu pöörata hüppajate ja ujujate ohutusele, näiteks
sügavusele, et pukk, hüppetorn või hoolaud ning basseini sügavus oleksid projekteeritud vastavalt
õigetele mõõtudele vigastuse ohu vältimiseks. Tegemist ei ole sisuliselt uue sättega. Võrreldes
kehtiva õigusega asendatakse sõna „sooritamisel“ sõnaga „lubamisel“ ehk ei eeldata, et
teenuseosutaja lubab ujulas või veekeskuses igal pool vettehüppeid sooritada, vaid ainult selleks
ette nähtud kohtades ja spetsiaalsete ohutusreeglite järgimisel. Soovituslik on kasutada
4
Ülemaailmse Ujumisföderatsiooni FINA nõudeid ja valdkonna ohutust reguleerivat standardit EVS-
EN 15288-1:2018 ehk sügavuse soovitus on pukkidelt vettehüpete sooritamisel vähemalt 1,35 m,
kuni 1 meetri kõrgusel asuvalt hoolaualt vettehüpete sooritamisel vähemalt 1,8 m, 1–3 meetri
kõrgusel asuvalt hoolaualt vettehüpete sooritamisel vähemalt 3,4 m, 3–5 meetri kõrgusest
hüppetornist vettehüpete sooritamisel vähemalt 3,4 m ja 5–10 meetri kõrgusest hüppetornist
vettehüpete sooritamisel vähemalt 4,5 m.
Punktis 6 nimetatud teenusekasutajate arvu piiramine tähendab seda, et teenust kasutama ei
lubataks ülemäära palju inimesi, kuna see võib seada ohtu veekvaliteedi, suurendada vigastuste
tekkimist ning takistada ka ujujatele abi pakkumist ja päästetööde tegemist.
Punkti 7 kohaselt tuleb tagada ujula kasutajatele pesemis-, riietus- ja tualettruumi kasutamise
võimalus basseinivee mikrobioloogilise saastumise vähendamiseks. Basseinivee kvaliteet sõltub
olulisel määral basseinikasutajate isiklikust hügieenist. Eelnimetatud ruumid on sellised, mille
olemasolu tarbija tavaliselt õigustatult eeldab ja mis vähendavad basseinivee reostumise riski.
Riietus-, duši- ja tualettruumid tuleks sisustada vastavalt vajadusele, lähtudes arvestuslikust
basseinikoormusest, mis leitakse basseini tegeliku veepindala ja ühele basseinikasutajale ette
nähtud arvestusliku veepindala suhtest.
Ujula ja veekeskuse kasutajale on mõistlik pääs basseini võimaldada ainult riietus- ja duširuumi
kaudu. Selline ruumide paigutus soodustab seda, et basseinikasutaja peseb ennast enne basseini
jm ujumisteenuste kasutamist. Selleks et praktilises elus teemat jätkuvalt käsitleda, on vaja pidevalt
ja täiendavalt pöörata tähelepanu teadlikkuse parandamisele isikliku hügieeni olulisusest.
Punktis 8 nimetatud basseini sissevoolu ja väljavoolu süsteemide ohutus tähendab eelkõige seda,
et basseini sissevool ja väljavool oleks korraldatud nii, et ei tekiks ohtu ujujatele. Näiteks ei tohiks
väljavool olla nii tugev, et ujuja võiks jääda riiete, juuste või kehaga väljavooluava külge, mis
põhjustaks ujujale vigastusi või uppumist. Samuti peaksid olema sisse- ja väljavooluavade restid
terved jms.
Lõikes 2 sätestatakse, et uppumiste ja vigastuste ennetamiseks peab olema tagatud
teenusekasutajale abi osutamine, vetelpääste võimekus vastavalt basseini eripärale ja esmaabi
kättesaadavus.
Võrreldes kehtiva korraga on sättes uus ainult vetelpääste võimekuse tagamise nõue.
Sättega ei nõuta vetelpääste kutsetunnistusega vetelpäästja olemasolu. Kuidas teenuseosutaja
vetelpääste võimekuse loob, on tema enda otsustada ja hinnata vastavalt osutatava teenuse ja
basseini eripärale. Seega ei kohustata teenuseosutajat komplekteerima vetepääste
kutsetunnistusega personali, vaid ta peab tagama selle, et tööl olevate inimeste seas on alati keegi,
kes oskab ja suudab vajaduse korral sukelduda ka ujula sügavaimasse basseini, et sealt abivajaja
välja tuua.
Vetelpääste võimekuse selline sätestamine annab teenuseosutajatele erinevad viisid
ujulakasutajate ohutuse tagamiseks. Näiteks on Tallinnas Kalevi ujulas olevad basseinid oluliselt
sügavamad kui Pärnus Raba ujulas, mis tähendab, et ka vetepääste võimekus nendes ujulates
peab olema erinev. Vahel võib sügavustesse sukeldumine nõuda ka lisavarustust ja eriväljaõpet,
aga see jääb teenuseosutaja hinnata ja korradada. Vetepääste võimekuse tagamise nõuet tuleb
rakendada hiljemalt 1. jaanuaril 2026 (üleminekuaeg sätestatakse määruse rakendussätetes).
Üleminekuaeg on vajalik, et tagada teenuseosutajale mõistlik aeg, et oma vetelpääste võimekus
üle hinnata ja vajaduse korral rakendada lisameetmeid.
Lähtudes terviseohutuse aspektist ja arvestades asjaolu, et basseini kasutavad erinevas eas,
erineva ujumisoskuse ja füüsilise võimekusega ning erivajadusega inimesed, sätestatakse nõue
osutada ujula ja veekeskuse kasutajale vajaduse korral abi, sealhulgas õnnetusjuhtumi korral
esmaabi. Tegemist ei ole uue nõudega, sest see on ka kehtivas määruses. Personal peaks olema
koolitatud osutama abi ja esmaabi ning peaks oma kvalifikatsiooni regulaarselt uuendama.
5
Vetelpääste võimekuse jm ohutust puudutavad nõuded on välja töötatud koostöös 2023. aasta
kevadel Sotsiaalministeeriumi poolt kokku kutsutud ujulate ohutuse töögrupiga, kuhu kuulusid
Siseministeeriumi, Terviseameti, Päästeameti ja Eesti Vetelpääste Seltsi esindajad. Protsessi
kaasati ka sektor (teenuseosutajad, Eesti Spaaliit, Eesti Ujumisliit jt) laia ringi küsitluse näol.
Töögrupp tegi põhjaliku analüüsi ujulates ja veekeskustes toimunud õnnetustest, esmaabi
andmisest ja vetelpäästeteemadest ning Sotsiaalministeerium korraldas 2023. aasta lõpus ujulate
ohutust puudutava küsitluse teenuseosutajate (ca 200) jt asjaomaste osapoolte hulgas. Näiteks
küsiti, kas esmaabikoolitust ja esmaabi andmise võimekust hinnatakse piisavaks, kas peetakse
oluliseks vetelpääste kutseoskustega töötajate olemasolu, kuidas on ujulas tagatud
õnnetusjuhtumitega tegelemine jpm. Küsitluses osales ligi 60 teenuseosutajat. Õnnetuste analüüsi
ja küsitluse tulemuste põhjal sõnastati asjakohased määruse muudatused.
Paragrahvis 3 sätestatakse nõuded basseiniveele.
Lõike 1 kohaselt tagab teenuseosutaja nõuetele vastava veekvaliteedi ja teenusekasutajatele
sellekohase teabe. Soovi korral tuleb ujula ja veekeskuse kasutajale anda teavet basseinivee
kvaliteedi näitajate kohta (esitatud selgelt ja arusaadavalt kõigile kasutajatele).
Lõikes 2 sätestatakse, et basseiniveeks võetav vesi peab vastama veeseaduses joogiveele
kehtestatud nõuetele.
Basseiniveeks võetav vesi peab vastama joogiveele kehtestatud nõuetele, kuna basseinis puutub
inimene otseselt kokku veega ja vesi satub ka suhu. Basseinivesi saastub pidevalt nii mikroobse
kui ka orgaanilise ja anorgaanilise reostusega. Esmaseks reostusallikaks on ujujad ise. Ujulate ja
basseinide kasutamisega seotud terviseohte saab jagada mikrobioloogilisteks (fekaalse ja
mittefekaalse päritoluga) ja keemilisteks terviseohtudeks. Esmatähtsad on mikrobioloogilised
terviseohud. Kuna eri bakteriliikide (stafülokokid, pseudomonased ja coli-laadsed bakterid) allikad
basseinivees on erinevad, on vajalik kehtestada kõikide nende bakteriliikide määramise nõue
basseinivee kvaliteedi normimisel. Fekaalsed enterokokid on pikema eluvõimega väliskeskkonnas
ja vastupidavamad vee desinfitseerimisele, mistõttu on kehtestatud nõue määrata fekaalse
reostuse näitajat (enterokokid). Basseinivee füüsikalis-keemilistest näitajatest nõutakse lisatud
temperatuuri muutusest tingitud vaba kloori määramist. Vaba kloor on osa vees olevast
kogukloorist, mis ei ole muundatud bakterite, vetikate või muu orgaanilise aine poolt. Vaba kloor
on tõendiks, et bakterite ja orgaaniliste ainete hapendumine on lõppenud. Kloorimise tõhususe
jooksev kontroll põhineb vaba kloori määramisel. Samuti nõutakse, et määrataks seotud kloori
(klooramiinid), mis iseloomustab basseinivee koormust ja reostumist. Klooramiinid tekitavad
kloorihaisu, mis ekslikult arvatakse olevat tingitud liigsest kloorist. Klooramiinid ärritavad nahka ja
silmi. Kui basseinivee desinfitseerimiseks kasutatakse klooriühendeid, mis sisaldavad ka
isotsüanuurhapet (nt trikloroisotsünanuurhape ehk sümkloseen, naatriumtrokloseen ehk
naatriumdikloroisotsüanuraat jt), tuleb jälgida isotsüanuurhappe sisaldust vees. Isotsüanuurhapet
kasutatakse kloori stabiliseerimiseks vees, et vaba kloor UV-kiirguse tõttu kiiresti ei laguneks ja
säiliks selle desinfitseeriv toime. Tsüanuurhape vees ei lagune ning selle kontsentratsioon vees
aja jooksul suureneb. Kui isotsüanuurhapet on liiga palju, toob see kaasa vaba kloori vähenemise
ning võib toimuda mikrobioloogiline saastumine.
Kuna määruse lõppeesmärk on tagada puhas vesi ning anda teenuseosutajatele rohkem
paindlikkust ja valikuvabadust, ei sätestata määruses enam seda, kuidas vett puhastada, kuidas
toimub veevahetus (vee tsirkuleerimine) jm. Kehtivas määruses on veel sätestatud, et basseini
lisatakse iga päev vastavalt tegelikule basseinikoormusele iga basseinikasutaja kohta vähemalt 30
liitrit värsket vett. Basseinivesi saastub pidevalt nii mikroobse kui ka orgaanilise ja anorgaanilise
reostusega, mis võib ohustada basseinikasutajate tervist. Samuti ei lagune basseinivee töötlemisel
teatud ühendid (nt nitraadid, tsüanuurhapped jt) ning nende konsentratsioon basseinivees
suureneb pidevalt. Terviseohte ennetava tegevusena on jätkuvalt tugevalt soovituslik lisada
basseini iga basseinikasutaja kohta 30 liitrit värsket vett päevas, mille üle tuleb pidada igapäevast
arvestust veemõõtja näitude ja tegeliku basseinikasutajate arvu abil. Basseinivee asendamine
6
puhastatud veega toimub vastavalt tegelikule basseinikoormusele, mis arvestatakse
basseinikasutajate arvu järgi tunnis.
Määrus ei sisalda enam ka nõudeid basseini puhastamisele. Kui kehtivas määruses oli lõikes 1
sätestatud, et basseini tühjendatakse, puhastakse ja desinfitseeritakse vastavalt vajadusele, kuid
mitte harvem kui üks kord aastas, siis enam ei nõuta basseini tühjendamist üks kord aastas, vaid
seda tuleb teha vastavalt vajadusele teenuseosutaja enda äranägemise järgi. Tühjendamise puhul
on suurematel ujulatel praktikas probleem veesurve kadumisega suuremahulisest basseinist.
Väiksemaid basseine tühjendatakse tihemini, mulli- ja jaapani vannid tühjenevad põhimõtteliselt
igal filtripesul. Pärast suuremate basseinide tühjendamist on esinenud mõnel pool lekkimisi ja
probleeme basseini seinte konstruktsiooniga. Basseini tühjendamine üks kord aastas pole
tänapäevaste efektiivsete veepuhastustehnoloogiate kasutamise korral enam õigusatud ka
veekulu tõttu. Basseini tühjendamine peaks olema õigustatud halva veekvaliteedi trendide puhul
põhjendatud juhtudel ja Terviseameti suunistel.
Terviseameti eksperdid analüüsisid lõikes 3 nimetatud mikrobioloogiliste näitajate asjakohasust.
Otsustati, et need on siiani asjakohased näitajad vee mikrobioloogilisele ohutusele hinnangu
andmiseks ning muudatusi võrreldes kehtiva määrusega ei tehta. Samasugune hinnang anti ka
lõikes 5 nimetatud füüsikalis-keemiliste näitajate kohta ning jõuti samuti järeldusele, et võrreldes
kehtiva korraga pole vaja muudatusi teha. Näitajad on piisavad ja asjakohased basseinivee
kvaliteedi iseloomustamiseks ja vee terviseohutusele hinnangu andmiseks.
Lõigetes 3 ja 5 on nimetatud mikrobioloogilised ja füüsikalis-keemilisted näitajad, millele peab
basseinivesi vastama.
Lõikes 4 sätestatakse, et basseinivesi ei tohi sisaldada parasiite, patogeenseid mikroorganisme
ega mis tahes aineid sellises koguses, mis kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele.
Määruses ei ole võimalik sätestada kõikehõlmavat loetelu sellistest parasiitidest, patogeenidest ja
ainetest, mis võivad ohtu kujutada. Seetõttu, kui basseinikasutajatel tekib terviseprobleem ja seda
ei suudeta seostada määruses sätestatud mikrobioloogiliste või füüsikalis-keemiliste näitajatega,
on vaja täiendavalt uurida, mis probleemi tekitab (nt võib basseinis kogunema hakata Legionella)
ja see seejärel elimineerida.
Lõikes 6 on sätestatud üksnes koolibasseini ja väikelaste basseini veetemperatuuri nõuded.
Temperatuurinõuded sätestatakse selleks, et lastel oleks basseinis mugav (suplusbasseinid) ja
külmetamise risk oleks maandatud. Võrreldes kehtiva korraga ei kehtestata enam täiskasvanute
basseinidele temperatuurinõudeid. Terviseohutuse seisukohast on väga oluline, et basseinivee
temperatuur oleks reguleeritud vähemalt selliste basseinide puhul, mida kasutavad lapsed
(koolibasseinid, väikelaste basseinid), näiteks need, kus toimuvad kohustuslikud ujumistunnid ja
treeningud. Laste puhul peab vee temperatuur olema kõrgem kui täiskasvanute puhul, sest
võrreldes täiskasvanutega on lapsed vähem aktiivsed, samuti on neil vähem nahapinda võrreldes
täiskasvanuga, mis tähendab, et nad jahtuvad vees kiiremini. Basseinivee temperatuuri
määramisel tuleks arvestada kõige tundlikumate basseinikasutajate vajadusi (mida nooremad
ujujad, seda soojem peaks vee temperatuur olema). Täiskasvanute basseinidele veetemperatuuri
nõudeid enam ei kehtestata, sest kui täiskasvanule temperatuur ei sobi, on tal võimalus lahkuda,
ujulat edaspidi vältida või esitada pretensioon, aga lapsel on vähem kontrolli ja ta ei saa alati
ujumistunnist või trennist lahkuda.
Lõikes 7 sätestatakse, et kui basseinivee desinfitseerimiseks kasutatakse muid meetodeid kui
kloreerimine, ei tule määruse lõike 5 punktides 7–9 sätestatud näitajaid määrata. Teisisõnu, kui
kloreerimist ei toimu, pole ka klooriühendite määramine vees õigustatud, kuna neid ei saa seal
tekkida. Enne kloreerimise ärajätmist ning desinfitseerimisele alternatiivsete uute
veetöötlussüsteemide ja tehnoloogiate kasutusele võtmist soovitab Terviseamet teenuseosutajal
teostada riskihindamine, et olla veendunud veekvalieedi nõuetele vastavuse säilimises ning välja
töötada vee kvaliteedi tagamise süsteem (sh võimalikud täiendavad vee kvaliteedinäitajad ja
nende proovivõtusagedused, et vältida riski, et uus tehnoloogia ei taga piisavat desinfitseerimist
või võib põhjustada võimalikke jääkproduktide teket, mis võivad kujutada ohtu tervisele). Teaduse
7
ja tehnika arenemisel ning uute vajaduste valguses on turule tekkinud ja tekkimas uusi
veepuhastustehnoloogiaid, mis suudavad vett desinfitseerida ja hoida see mikrobioloogiliselt
stabiilsena ilma kloori kasutamata või minimeerides kloori kasutust (nt UV-kiirgus, täiustatud
oksüdatsiooniprotsessid, ultrafiltratsioon jm). Sellised tehnoloogiad on maailmas (nt Saksamaal)
kasutusele võetud eesmärgiga pakkuda ujumisteenust inimestele, kes soovivad kloori vältida
(allergiliste reaktsioonide ja/või lõhnareostuse tõttu). Õigusruum peab olema universaalne ja
paindlik ning arvestama selliste tehnoloogiate võimaliku rakendamisega ka Eestis.
Paragrahvis 4 sätestatakse nõuded basseinivee kontrollimisele.
Lõike 1 kohaselt tuleb basseinivee kvaliteedi nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks § 3 lõigetes
3 ja 5 sätestatud näitajaid (mikrobioloogilised ja füüsikalis-keemilised näitajad) laboratoorselt
kontrollida vähemalt üks kord kuus. Analüüsi tulemused esitatakse Terviseametile esimesel
võimalusel. Tegemist on juba kehtiva määruse sättega. Eesmärk on see, et teenuseosutajad
edastaksid Terviseameti inspektorile laboritulemused, ilma et Terviseamet seda pidevalt nõudma
peaks, samuti see, et ajakohane info basseinivee nõuetele vastavuse kohta oleks Terviseameti
veebilehel olemas. Ka tarbijatel on ootus, et Terviseameti kodulehelt leiab kõige asjakohasemat
infot ujulate basseinivee kvaliteedi kohta. Laboratoorseid analüüse vajab Terviseamet iga kuu ning
ta sisestab need vee terviseohutuse infosüsteemi (VTI), mille kaudu on võimalik tulemusi ka
avalikustada. Inspektorid jälgivad jooksvalt basseinivee kvaliteeti ja proovivõtu sageduse täitmist.
Kui proov nõuetele ei vasta, saavad inspektorid olukorda teenuseosutajalt üle kontrollida ja
rakendatud meetmeid hinnata. Samuti saab laborianalüüsiga võrrelda kohapeal igapäevaselt
määratavate näitajate tulemusi, et probleemile jälile jõuda. Olenevalt olukorrast arvestab inspektor
kohapeal mõõdetud tulemusi, suunab tegema korduslaborianalüüsi, soovitab basseini sulgeda
vms.
Lõikes 2 sätestatakse, et vee saastatuse või saastatuse kahtluse korral ja pärast saaste
likvideerimist tuleb teha kordusproov rakendatud meetmete tõhususe ja veekvaliteedi nõuetele
vastavuse kontrollimiseks. Eesmärk on saada väljaspool regulaarset kontrolli ülevaade
veekvaliteedist ja selle vastavusest nõuetele. Mikrobioloogiliste näitajate piirsisalduse ületamise
kahtluse korral tehakse basseinivee kvaliteedi kontroll esimesel võimalusel, sest mikrobioloogiliste
näitajate ületamise korral on oht tervisele suurem.
Lõikes 3 sätestatakse, et basseinivee temperatuuri, pH-taset ning vaba ja seotud kloori näitajaid
määratakse iga päev vähemalt üks kord enne basseini avamist, tööpäeva keskel ja tööpäeva
lõpus. Võrreldes kehtiva korraga ei tule enam täita hägususe kohta kehtinud nõuet, sest hägusust
ei ole basseinide valdajad suutelised mõõtma võrreldavatel alustel. Soovitus mõõta nimetatud
näitajaid kolm korda päevas on üldlevinud nõue, et veenduda vee puhtuses hommikul enne
teenuse täiemahulist kasutamist, päevasel ajal, kui koormus on suur, ja õhtul, et olukord üle
kontrollida ning teha kindlaks, kas öösel on vaja rakendada vajalikke meetmeid. Kolm korda
päevas kloori ja pH mõõtmine ja tulemuste fikseerimine on väga oluline. Nende tulemuste põhjal
saab ka kiiresti reageerida ohuolukordade korral.
Võrreldes kehtiva korraga ei nõuta enam proovide võtmise täpset asukohta. Oluline on, et proovid
võetakse sellisest kohast, kus vesi on hästi segunenud ja seda kohta teab kõige paremini
teenuseosutaja ise. Laboratoorseks analüüsiks võetavad proovid tuleks võtta päevasel ajal, kui
koormus on kõige suurem.
Lõikes 4 sätestatakse, et basseinivee kvaliteedi kohapealse kontrollimise tulemused (lõikes 3
nimetatud näitajad) dokumenteeritakse taasesitamist võimaldaval kujul. See on oluline selleks, et
vajaduse korral saaks esitada neid andmeid Terviseametile järelevalvetoimingute tegemiseks. Siin
on mõeldud just kohapeal (ei ole tegemist laboris tehtava analüüsiga) kolm korda päevas määratud
mõõtmiste tulemusi (fotomeetri või automaatseadmega). See on vajalik nii ujulatele endale kui ka
järelevelveametnikule, et hinnata veekvaliteedi kõikumisi ja ohtu ning võrrelda tulemusi
laboratoorsete proovidega. Kui laborianalüüse tehakse vaid üks kord kuus, võib igapäevaste
mõõtmiste jälgimine anda kinnitust sellele, et vesi on tegelikult puhas ja tehnoloogiaga probleeme
ei ole, või vastupidi, et probleemid esinevad juba pikemat aega.
8
Lõikes 5 sätestatakse, et kui basseinivesi ei vasta nõuetele, selgitatakse kohe välja veekvaliteedi
nõuetele mittevastavuse põhjused ja rakendatakse vajalikke meetmeid. Mittevastavusest
teavitatakse Terviseametit ja vajaduse korral bassein suletakse. Terviseameti teavitamise nõue
sätestatakse ennetaval eesmärgil ehk selleks, et fikseerida kaebus ja seostada see basseinivee
kvaliteedi nõuetele mittevastavusega.
Paragrahvi 5 lõikes 1 sätestatakse määruse jõustumisajana 1. september 2025. a, mis on
rahvatervishoiu seaduse jõustumise aeg.
Lõikega 2 esitatakse määruse § 2 lõike 2 punktis 2 sätestatud vetelpääste võimekuse tagamise
nõude rakendussäte, mis jõustub 1. jaanuaril 2026. a. Üleminekuaeg on vajalik, et tagada
teenuseosutajale mõistlik aeg, et oma vetelpääste võimekus üle hinnata ja vajaduse korral
rakendada lisameetmeid.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega ega ole vastuolus ELi õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruse kehtestamise aluseks oleva volitusnormi alusel kaasajastatakse senini ujulatele kehtinud
tervisekaitsenõuded ning kehtestatakse määruse uus redaktsioon. Paljud kehtivas määruses
olevad nõuded kehtestatakse õigusselguse parandamise eesmärgil uuesti ning nende mõju ei
hinnata. Uute nõuete eesmärk on parandada ujulates ja veekeskustes osutatavate teenuste
kvaliteeti ning suurendada teenusesaajate ja -osutajate ohutust.
Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades:
sotsiaalne mõju ja mõju spordile, mõju majandusele, keskkonnale ja riigivalitsemisele. Mõjude
olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju
avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta infotehnoloogia ja infoühiskonna mõjuvaldkonda,
siseturvalisust, regionaalarengut ega riigikaitse ja välissuhete mõjuvaldkonda, mistõttu ei ole
mõjusid nendes valdkondades hinnatud.
SOTSIAALNE MÕJU JA MÕJU SPORDILE
Sihtrühm: ujulate ja veekeskuste kasutajad (kogu elanikkond)
Muudatus: vetelpääste võimekuse tagamise nõue
Ujulateenuseid võib potentsiaalselt kasutada kogu elanikkond, sealhulgas ujulates treenivad
lapsed ja täiskasvanud, mistõttu on sihtrühma suurus suur.
Vetelpääste võimekuse tagamine kõikides ujulates ja veekeskustes suurendab teenusekasutaja
jaoks teenuse kasutamise ohutust ning võimaldab saada vajaduse korral kiiresti esmaabi.
2023. aastal registreeriti Eestis kokku 84 veeõnnetust (kõikides veekogudes ja -keskkondades).2
Terviseameti sihtuuringu „Ujulate terviseohutus“ (2018) andmetel oli kutsetunnistusega
vetelpääste olemas vaid 21,5%-l uuritud ujulatest.
Muudatus: kloreerimisele lisaks alternatiivsete basseinivee desinfitseerimise meetodite
kasutamise võimaldamine
2
Päästeamet. 2023-veeonnetused-kokkuvote.pdf.
9
Kloreerimise kõrval alternatiivsete veepuhastustehnoloogiate kasutuselevõtt mõjutab eelkõige
neid, kes on kloori suhtes tundlikud/allergilised või soovivad seda vältida muul põhjusel, näiteks
lõhnareostuse tõttu.
Liigne kloori sisaldus basseinivees ja kloreerimise jääkproduktid võivad põhjustada silmade, naha
ja hingamisteede ärritusi. Tervisemõju suurus oleneb kloreerimise jääkproduktide
kontsentratsioonist õhus ja vees, samuti inimese enda tundlikkusest, ujulas viibitavast ajast ja
tegevuse intensiivsusest.3
Kloorile ülitundlikud inimesed saavad eelnõu rakendumisel ja kaasaegsete puhastustehnoloogiate
kasutusele võtmisel võimaluse kasutada basseiniteenust või jätkata teenuste kasutamist ilma
kaasnevate tervisehäiringuteta. Muudatus mõjutab otseselt teenusekasutajate tervist ja loob
võrdseid võimalusi.
Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk
Eelnõu rakendumisel suureneb ujulate ja veekeskuste kasutajate jaoks teenuse kasutamise
ohutus, väheneb õnnetuste tekke risk ning luuakse võrdsemad võimalused kloori suhtes
ülitundlikele inimestele. Mõju ulatus on keskmine. Mõju avaldumise sagedus oleneb teenuse
kasutamise sagedusest ning võib seega olla nii väike, keskmine kui suur. Ebasoovitavaid mõjusid
sihtrühmale ei kaasne, sest teenusekasutaja jaoks on tegemist positiivse muudatusega. Eelnevat
arvesse võttes on sihtrühma jaoks tervikuna tegemist mõõduka mõjuga ning oluline mõju avaldub
kloori suhtes tundlikele inimestele.
MÕJU MAJANDUSELE
Sihtrühm: Eestis tegutsevad basseinide haldajad ja projekteerijad
Terviseameti andmetel on Eestis ujulaid omavaid asutusi ja ettevõtteid 205, ujulaid on kokku 232
ja basseine 489. Basseinide projekteerimisega tegelevaid ettevõtteid on Eestis umbes viis. Enamik
basseinide projekteerimise ja ümberehitamisega seotud töödest teeb suurim Eestis tegutsev
taoline ettevõte Basseinitehnika OÜ. Kõikidest majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest, mida oli
2024. aasta seisuga 158 3784, moodustab sihtrühm vaid 0,1%, mistõttu on sihtrühma suurus
võrreldes kõikide Eesti ettevõtetega väike.
Muudatus: vetelpääste võimekuse tagamise nõue
Seoses vetelpääste võimekuse tagamise nõude täitmisega tekib ettevõtetele vastavuskulu: tekib
töötajate koolitamise vajadus, millega seonduv kulu sõltub valitud koolituse pakkujast ja mahust.
Turult võib leida erineva mahu ja hinnatasemega koolitusi, kuid üldiselt saab põhjaliku vetelpääste
koolituse läbida maksumusega umbes 300–500 (+ km) eurot iga töötaja kohta. Kui aga ettevõtte
hinnangul on personali võimekus vetelpääste pakkumiseks vastavalt basseini eripäradele juba
piisav, siis koolituse läbimise kohustust ei teki.
Muudatus: kloreerimisele lisaks alternatiivsete basseinivee desinfitseerimise meetodite
kasutamise võimaldamine
Muudatus lisab mõjutatud sihtrühma tegevusele paindlikkust sobivaima puhastusmeetodi valikul.
Arvestades võimalust, et turule tekib kaasaegseid lahendusi, mis võivad olla sihtrühma jaoks ka
soodsamad, võib sihtrühmale pikas perspektiivis avalduda positiivne majanduslik mõju
veepuhastuskulude vähenemise näol.
3
Terviseamet. Keskkonnatervise osakond. Sihtuuring „Ujulate terviseohutus“. Tallinn 2018.
4
Statistikaamet. ER021: STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD ETTEVÕTTED TEGEVUSALA (EMTAK
2008) JÄRGI. Statistika andmebaas.
10
Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt eeldab sihtrühmalt Terviseameti teavitamist – tekib
teavitamiskohustus. Samuti lisandub riskihindamise tegemise kohustus, millega kaasneb
ühekordne aja- ja tööjõukulu. Riskihindamisele tuginedes peavad ettevõtted pädeva asutuse
nõudmisel olema valmis veekvaliteeti hindavaid näitajaid täiendavalt analüüsima.
Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk
Ujulateenuse kasutajate ohutuse suurendamiseks peavad basseinide haldajad tegema
väiksemaid muudatusi, kuid ettevõtete üldine toimimine ei muutu, mistõttu on mõju ulatus
keskmine. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest nõuetega tutvutakse ja nende täitmiseks
vajalikke tegevusi tehakse üks kord ning püsivat mõju ei kaasne. Ebasoovitavate mõjude
kaasnemise risk on väike – ettevõtetele kaasneb minimaalne vastavuskulu, kuid peamine mõju,
mis seisneb teenusekasutajate ohutuse suurenemises, on positiivne. Kokkuvõttes on mõjutatud
ettevõtete seisukohalt tegemist väheolulise mõjuga.
MÕJU RIIGIVALITSEMISELE
Sihtrühm: Terviseamet
Eelnõu muudatuste rakendumisel jääb Terviseametile riikliku järelevalve roll, kuid nõuete
ajakohastamise ja vetelpääste võimekuse tagamise nõude lisamisega kaasneb asutusele
kohustus kohandada järelevalveprotsessi vastavalt muutustele. Kloreerimise ärajätmisel ei pea
asutus edaspidi järelevalve tegemise käigus enam klooriühendeid määravaid analüüse tegema,
mistõttu võib sellega seonduvalt eeldada kulude kokkuhoidu ühe kontrolli tegemisel umbes 20 euro
ulatuses5 (lisaks ka isotsüanuurhappe analüüs), kuid arvestades, et esialgu jääb alternatiivsete
tehnoloogiate kasutajate hulk tõenäoliselt marginaalseks, siis olulist kulude kokkuhoidu ei teki.
Kuna basseinivee kvaliteedinõuetele vastavuse tagamine on kooskõlas asutuse eesmärkidega
ning järelevalve seisukohast on tegemist marginaalsete muudatustega, on nende mõju ulatus ja
ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike.
Eelnevat arvestades on Terviseametile avalduv mõju väheoluline.
KESKKONNAMÕJU
Sihtrühm: keskkond ja kaudselt kogu elanikkond
Muudatus: kloreerimisele lisaks alternatiivsete basseinivee desinfitseerimise meetodite
kasutamise võimaldamine
Basseinivee desinfitseerimisel kloori kasutamise vähendamine ja alternatiivsete meetodite (nt UV-
kiirgus, ultrafiltratsioon, osoonimine või elektrolüüs) rakendamine avaldab positiivset mõju nii elu-
ja looduskeskkonnale kui ka inimeste tervisele. Kloreerimise vähendamisega kaasneb väiksem
kemikaalide heide õhku ja reoveesüsteemi, mis aitab vähendada negatiivset mõju
veeorganismidele ja ökosüsteemidele. Alternatiivsete tehnoloogiate kasutamisel tekib vähem
kahjulikke kõrvalprodukte, mistõttu on nende keskkonnamõju väiksem.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega täiendavaid tulusid ega püsikulusid riigiasutustele ei kaasne. Määruse
uuendusega seoses on vaja Terviseameti järelevalve süsteemi MEIS muudatusteks ühekordse
kuluna kokku 3 750 eurot IT-arendusteks. Seda taotletakse RES 2026-2029 raames. Määruse
rakendamisega võib osale teenuseosutajatest tekkida vajadus vetelpääste võimekuse
5
Veeanalüüsid | Terviseamet.
11
suurendamiseks läbida vetelpäästekoolitus, mis on turul hinnavahemikus 300–500 eurot ühe
inimese kohta.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. septembril 2025. a. Jõustumisaeg on seotud uue rahvatervishoiu seaduse
jõustumise ajaga. Määruse § 2 lõike 2 punktiga 2 ette nähtud vetelpääste võimekuse tagamise
nõue jõustub 1. jaanuaril 2026. a. Üleminekuaeg on vajalik, et tagada teenuseosutajale mõistlik
aeg, et oma vetelpääste võimekus üle hinnata ja vajaduse korral rakendada lisameetmeid.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Siseministeeriumile,
Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
Terviseametile, Päästeametile, Eesti Vetelpääste Seltsile, Eesti Ujumisliidule, Basseinitehnika OÜ-
le, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Spaaliidule ja Eesti Turvaettevõtete Liidule.
Sotsiaalministeerium Teie 06.06.2025 nr 1.2-2/42-1 Meie 20.06.2025 nr 2-3/39-1 Eelnõu kooskõlastamine Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab sotsiaalministri määruse „Nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ eelnõu järgmiste märkustega. Eelnõu § 2 lg 1 punkt 4 sätestab basseinis puhkamise võimaluse tagamise kohustuse basseinist väljumata kõigi basseinide puhul. Kehtiva määruse § 4 lõige 4 kohustab tagama veest väljumata puhkamise võimaluse basseinis, mille sügavus on üle 1,1 m, et ka need, kelle jalad põhja ei ulatu, saaksid puhata. Seletuskirjast ei selgu, kui paljusid basseine uus, täpsustatud nõue puudutab. Kuna vastav säte hakkab kehtima alates 1. septembrist 2025, siis võib osutuda probleemiks selle nõude tähtaegne täitmine. Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku kehtestada üleminekuaeg juba töötavatele basseinidele, ujulatele ja veekeskustele. Eelnõu § 2 lg 2 punkti 2 kohaselt peab uppumiste ja vigastuste ennetamiseks olema tagatud vetelpääste võimekus vastavalt basseini eripärale. Seletuskirja järgi ei ole basseinides nõutav vetelpääste kutsetunnistusega vetelpäästja olemasolu, mis tähendab, et vetelpäästekoolitusele võib suunata näiteks ujulates tegutsevad instruktorid. Vetelpäästja ülesandeid täitva isiku vastutus saab olema spordikomplekside töötajate seas üks kõrgemaid, mistõttu eeldab see väga täpset kohustuste ja vastutuse tundmist. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku täpsustada vetelpäästja kohustute ja vastutuse sisu ning ulatust. Ühtlasi leiame, et kuna määrusega reguleeritakse nõudeid ujulatele, basseinidele ja veekeskustele, siis on eksitav seletuskirja viide Päästeameti 2023. aasta veeõnnetuste kokkuvõttele (lk.8), sest sellest ei nähtu, et ükski 2023. aastal toimunud veeõnnetus oleks aset leidnud ujulas, basseinis või veekeskuses. Palume viidet täpsustada või välja jätta. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kuidas mõjutavad uued nõuded kohalikke omavalitsusi. Kuna märgitud on, et need kohalduvad ka lasteaedade ja koolide basseinidele, siis võib eeldada, et uute nõuete täitmine toob omavalitsustele omanikena kaasa täiendavaid kulusid. Seletuskirja lk 9 on küll kirjas, et Terviseameti andmetel on Eestis ujulaid omavaid asutusi ja ettevõtteid 205, ujulaid on kokku 232 ja basseine 489 , kui palju neist kuulub KOVile, ei ole välja toodud. Juhime tähelepanu sellele, et eelnõu koostamisel ei ole järgitud Vabariigi Valitsuse määruse nr 180 „ Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ järgmisis sätteid: § 7 lõike 2 kohaselt tuleb riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele lisakulude sätestamisel või kui on vaja nende tulusid vähendada, eelnõu koostamisel kavandada nimetatud lisakulude või saamata jäävate tulude katteallikad ja § 47 lõige 2 sätestab, et seletuskirja käsitletavas osas kirjeldatakse ka seaduse rakendamise eeldatavat mõju kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetele ja esitatakse muude kaudsete kulude prognoos. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Veikko Luhalaid ELVL tegevdirektor Mailiis Kaljula
[email protected]
Saatja: "Mailiis Kaljula" <
[email protected]>
Saaja: "Info - SOM" <
[email protected]>
Teema: FW: [EIS] Eelnõu SOM/25-0637 - "Nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele" kooskõlastamine
Kuupäev: 2025-06-20 09:41
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere
Kuna meil on väikesed tõrked, siis saadan ELVLi tagasiside sotsiaalministri
määruse „Nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ eelnõu kohta teile
otse. Allkirjastatud vastuse riputame EISi esimesel võimalusel.
Lugupidamisega
Mailiis Kaljula
nõunik
+372 566 21 771
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Lõkke 4 | 10122 Tallinn
www.elvl.ee |
[email protected]
-----Original Message-----
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Friday, June 6, 2025 1:43 PM
To: Mailiis Kaljula <
[email protected]>
Subject: [EIS] Eelnõu SOM/25-0637 - "Nõuded ujulatele, basseinidele ja
veekeskustele" kooskõlastamine
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SOM/25-0637 - Nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele
Kohustuslikud kooskõlastajad: Siseministeerium; Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Kliimaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 20.06.2025 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3d52e82c-e1df-47ae-91c3-5d0a6684dec8
Link kooskõlastamise etapile:
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3d52e82c-e1df-47ae-91c3-5d0a6684dec8?activity=1
Kooskõlastatavad dokumendid on kirja manuses.
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main