Saatja: "Info - SOM" <
[email protected]>
Saaja: "Info - SOM" <
[email protected]>
Teema: FW: Ettepanek EBIN põhimääruse muutmiseks
Kuupäev: 2025-06-30 13:32
_____
Saatja: Sulev Reisberg <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Saadetud: neljapäev, 12. juuni 2025 13:42
Adressaat: Karmen Joller - SOM <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Teema: Ettepanek EBIN põhimääruse muutmiseks
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Lp Karmen Joller
Lugesin Teie intervjuud Eesti Arstis. Mulle see väga meeldis ja kuna
lubasite seal lahkelt endale ettepanekute osas kirjutada, haaran härjal
sarvist ja kasutan võimalust. Äkki ongi võimalik, et üks lihtne asi saab
lõpuks ära lahendatud?
Enda taustast - olen terviseandmete analüütik/teadlane, töötan Tartu
Ülikooli terviseinformaatika uurimisrühmas, kus oleme Eesti terviseandmeid
viimased 10-15 aastat väga suures mahus uurinud ja sellega seoses üht-teist
sellest teame. Ühtlasi olen Angela Kannukese mitteametlik juhendaja, keda
vist tunnete ja usun, et meil ühiseid kontakte on küllaltki palju ning
ilmselt ka ühiselt huvipakkuvaid teemasid.
Aga käesoleva kirja eesmärk on rääkida ühest konkreetsest asjast, mida ma
rääkisin ka dr Alar Irsile, aga ta soovitas otse Teile kirjutada. Nimelt:
Praegu on sotsiaalministri poolt kehtestatud Eesti Bioeetika ja
Inimuuringute Nõukogu (EBIN) põhimäärus selline, et EBIN pädevus on piiratud
üksnes Tervise Infosüsteemist ja Geenivaramust andmete väljastamisega. See
toob kaasa hulgaliselt probleeme, sest kui uuringus on vaja ka nt
Tervisekassa või TAI registrite andmeid (tavaliselt on), siis tuleb LISAKS
pöörduda mõnda teise eetikakomiteesse, mis töötavad täiesti teiste
ajagraafikute, vormide ja nõuete alusel, ning lõpuks on see kohutav
ressursside raiskamine nii uurimisrühma kui ka eetikakomiteede liikmete
vaatevinklist. Sest liikmete pädevused on ju tegelikult mõlemas komitees
samad - miks me ometi raiskame tarkade Eesti inimeste aega
topeltmenetlustega? Seega tuleks teha SOM poolt EBIN põhimääruses lihtne
parandus, et EBIN pädevus ei ole piiratud üksnes kahe andmekoguga, vaid EBIN
hindab uuringu üldist eetilisust (vajalikkust ja põhjendatust, andmekaitset,
vastavust õigusruumile) ja EBIN otsusest saavad lähtuda KÕIK andmekogud - et
EI OLE VAJA minna teistesse eetikakomiteedesse, kui EBIN luba on juba
olemas.
Minu arust peaks määruses olema selgelt kirjas veel ka see, et neid uuringu
aspekte, mida EBIN on juba hinnanud (needsamad: vajalikkus ja põhjendatus,
andmekaitse, vastavust õigusruumil - miks mitte need ka konkreetselt
määruses sõnastada), ei hakka Sotsiaalministeeriumi andmekogude vastutavad
töötlejad (s.h SOM ise) andmete väljastamisel uuesti üle hindama (esiteks on
SOM esindaja juba EBIN koosseisus olemas, teiseks puudub andmeväljastamist
“lubaval” või “mitte lubaval” ametnikul, kes ise EBINisse ei kuulu, kõigi
nende küsimuste hindamiseks enamasti pädevus). Praegu me SOM puhul tihti
takerdume sinna ja oleme saanud lausa eitava vastuse SOM ametniku poolt,
isegi kui EBIN luba on olemas. See on absurd ja jällegi kokkuvõttes kõigi
aja ja ressursi raiskamine.
Kolmandaks väiksemaks täienduseks, mis jällegi oluliselt ressurssi kokku
hoiaks, on see, kui oleks EBIN põhimääruses kirjas, et uurimistöö väiksemat
sorti muudatused (nt uurimismeeskonna liikmete lisandumine/täiendamine) EI
VAJA eetikakomitee otsust ja piisab sellest, kui eetikakomiteed nendest
teavitada. Kohati on justkui mulje jäänud eetikakomiteedest, et see peakski
nii olema, aga seda ei ole üheski määruses selgelt sõnastatud. Ja näiteks
Est-Health-30, aga ka teiste uuringute puhul nõuab SOM (viimati oli
põhjendus, et “meil on andmekaitse kukil”), et kui uurimismeeskonna liikmed
muutuvad, siis me mitte üksnes ei pea EBIN uut luba taotlema, vaid LISAKS
taotlema pärast seda veel ka SOM enda luba. Seega - kui tuleb tudeng, kes
soovib uurimistöö raames oma lõputööd teha, siis see protsess selleni, et ta
üldse andmetele ligi saaks, kestab MINIMAALSELT 3 kuud (eetikakomiteele
taotlus vähemalt 1 kuu enne koosolekut, eetikakomitee otsus tuleb tavaliselt
1 kuu pärast koosolekut, seejärel pöördumine SOM poole, kes menetleb 30
päeva - ja inimeste hulk, kes seda pisimuudatust on taotlenud ja menetlenud,
on julgelt üle kümne - meeletu raiskamine). Ja nagu öeldud, kuna neis
uuringutes ei piisa enamasti vaid ühe eetikakomitee loast, siis tuleb seda
kõike veel teha ka teises komitees.
Kokkuvõttes kõik need asjad on minu arust sotsiaalministri pädevuses
lihtsalt EBIN määruses muuta ja minu arust annaks juba OLULISE võidu
uuringute efektiivsemaks teostamiseks. Ma tean, et riigikogus on menetluses
ka TAIKS ja IKS ja varsti ka IGUS muudatused, mis kõik eetikakomiteesid
siia-sinna liigutavad, aga niikaua, kuni neid pole vastu võetud (ja kas
üldse vastu võetakse - kuuldavasti TAIKS on takerdunud?), saaks väga kiirelt
ära teha EBIN muudatuse ja kõigi elu muutuks kohe paremaks.
Selline ettepanek.
Soovin jõudu!
Lugupidamisega
Sulev Reiserg
Tartu Ülikool
terviseinformaatika teadur
tel 5248123