Justiitsministeerium Teie 31.05.2023 nr 8-1/4006
[email protected]
Meie 10.07.2023 nr 6-6/23-29
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu (alusetu
ja pahatahtlik pöördumisõiguse kasutamine) väljatöötamise kavatsuse kohta. Käesolevaga
edastame arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Kaljumäe
Riigikohtu direktor
Lisa 1: Riigikohtu arvamus vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise
kavatsuse kohta
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post
[email protected]
www.riigikohus.ee
Lisa 1
Riigikohtu arvamus1 vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise
kavatsuse kohta
Väljatöötamise kavatsusest (VTK) nähtuvalt on vanglates probleemiks kahte liiki pöördumised:
a) kinnipeetav ei pöördu vangla poole, et saada tegelik lahendus enda probleemile (alusetud
pöördumised); b) pöördumised, millele saab sisuliselt vastata, kuid mida on palju (p 1).
VTK-ga plaanitakse VangS muudatusi – kirjutada seadusesse sõnaselge ja piiritletud võimalus
kaaluda pöördumise tagastamist seda läbi vaatamata, kui see on ilmselgelt alusetu või
pahatahtlik. Lisaks sätestatakse võimalused teatud pöördumistele vastata suuliselt (p-d 14 ja
15).
VTK-st nähtuvalt on sõna ,,pöördumine“ all mõistetud nii teabenõuet, selgitustaotlust,
märgukirja kui ka ta taotlust HMS mõttes. VangS kehtiv redaktsioon reguleerib üksnes vanglale
taotluste esitamist ja menetlemist haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus
(VangS § 11 lg 4). Teabenõuete, selgitustaotluste ning märgukirjade menetlemist reguleerivad
vastavalt AvTS ja MSVS. Ka seniajani on vanglad lähtunud teabenõuetele, selgitustaotlustele
ning märgukirjadele vastamisel AvTS-s ja MSVS-s sätestatud regulatsioonist. Lisaks teostab
AvTS-s sätestatud nõuete täitmise ja teabenõutele vastamise üle järelevalvet AKI (vrd VangS
§ 105 lg 4 ja § 107). Seega tuleks VTK-s täpsustada, milliseid konkreetseid kinnipeetavate
pöördumisi plaanitavad muudatused puudutavad. Vältida tuleks siiski seda, et sama liiki
pöördumiste osas on erinevates seadustes kehtestatud erinevad regulatsioonid. Kinnipeetavate
esitatud selgitustaotlused, märgukirjad ega teabenõuded ei erine olemuslikult nende esitamisest
väljaspool kinnipidamisasutust. Seega tuleks VTK-s sätestatu juurde jäämisel kaaluda lisaks
MSVS-s ja AvTS-s vastavate muudatuste sisseviimist. Sellisel juhul ei hõlma aga VTK-s
märgitud sihtgrupp üksnes kinnipeetavaid, vaid ka väljaspool kinnipidamisasutust viibivaid
isikuid, kes mõne riigiasutuse poole pöörduvad.
MSVS § 5 lg 9 p 7 võimaldab loobuda selgitustaotlusele vastamisest kui see nõuab teabe suure
mahu tõttu asutuse või organi töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete
täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. AvTS § 23 lg 2 alusel on võimalik teabenõude
täitmisest keelduda mh kui samale teabenõudjale on taotletav teave juba antud ja teabenõudja
ei põhjenda vajadust saada teavet teist korda (p 1) või kui teabenõude täitmine nõuab taotletava
teabe suure mahu tõttu teabevaldaja töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike
ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi (p 3). Seega peaks VangS-s
kehtestatav regulatsioon puudutama eelkõige vanglale esitatud taotlusi haldusmenetluse
algatamiseks HMS mõttes või muid avaldusi, mis pole liigitatavad selgitustaotluseks,
märgukirjaks ega teabenõudeks.
Mõisted ,,ilmselgelt alusetu või pahatahtlik“ (pöördumine) on määratlemata õigusmõisted ning
eeldavad igakordselt nende (põhjalikku) sisustamist pöördumise tagastamisel. Pöördumiste
tagastamine (ja läbi vaatamata jätmine) ei saa toimuda kergekäeliselt. Lisaks on tegemist
vanglaametnikele ette nähtud võimaluse, mitte kohustusena, mis eeldab kaalutlusõiguse
korrektset teostamist. Ka need põhjendused peavad nähtuma tagastamisotsusest.
Haldusmenetluse raames tehtud vanglaametnike otsuste osas kehtib kohustusliku kohtueelse
menetluse läbimise nõue ja seejärel on kinnipeetaval võimalik pöörduda kohtusse. Tõhusat
1
Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult
kohtuasjade menetlemisel.
1/2
Lisa 1
kohtulikku kontrolli pole võimalik teostada, kui haldus- ega vaideotsuste põhjendused pole
nähtavad. Seetõttu tuleb suure ettevaatlikkusega suhtuda VTK-s märgitud võimalusse, kus
ilmselgelt pahatahtlikud ja alusetud pöördumised saavad üksnes teavitava vastuse (p 3),
vastamisest loobutakse või antakse vastus üksnes suuliselt, mille kohta tehakse märge kirjalikku
taasesitamist võimaldaval viisil (p 8). Lisaks tekitab pöördumistele vastamata jätmine või
nendele suuliselt vastamine hilisemas võimalikus vaide- või kohtumenetluses tõenduslikke
probleeme. Kirjalike tõenditeta pole kohtul sellisel juhul võimalik hinnata pöördumise
pahatahtlikkust ega seda, et vanglaametnik pöördumisele tegelikult vastas. Täiendavalt võib see
kaasa tuua tunnistajate ülekuulamise vajaduse, mis omakorda suurendab kohtumenetlusele
kuluvat aega ja ressurssi. Veelgi murettekitavam on aga VTK p-s 3 märgitud ettepanek, et
korduvad alusetud pöördumised võetakse teadmiseks. Sellisel juhul pole nende (hilisemat)
korduvust ega alusetust üldse võimalik edasistes menetlustes kontrollida. Pöördumisõiguse
kuritarvitamine on küll taunitav, kuid pöördumiste tagastamist ei saa tingida ainuüksi nende
rohkus, kui nende sisule ei anta üldse hinnangut (muuhulgas eeldab see pöördumise liigitamist
sõltuvalt selle sisust).
Lisaks tuleb nentida, et uue regulatsiooni kehtestamine ei suurenda mitte üksnes halduskohtute,
vaid ka ringkonnakohtute ja Riigikohtu tööd, sest sõltumata sellest, kas halduskohtud
lahendavad asja sisuliselt või tagastavad kaebuse HKMS-s sätestatud alustel, säilib
menetlusosalistel edasikaebeõigus läbi kahe kohtuastme.
2/2