dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Prokuratuur
Väljaminev kiriAvalik

Vastus

Prokuratuur · 16. aprill 2026
Seotud ettevõtted
Advokaadibüroo LEVIN OÜ (adressaat)
Viit
RP-6-5/26/810-2
Registreeritud
16. aprill 2026
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo LEVIN OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
RP-6 Prokuratuuri põhitegevus
Sari
RP-6-5 Eraisikute märgukirjad, selgitustaotlused, avaldused, kaebused, taotlused ja teabenõuded
Toimik
0 RP-6-5/2026
Vastutaja
Sirle Melk

Failid

  • 📎RP-6-526810-2 16.04.2026 Väljaminev kiri.asice124 KB

Sisu (failidest)

Paul Keres Teie: 09.04.2026 Advokaadibüroo LEVIN OÜ [email protected] Meie: 16.04.2026 nr RP-6-5/26/810-2 Vastus pöördumisele 10.04.2026 registreeriti Riigiprokuratuuris Parvel Pruunsilla esindaja Paul Kerese pöördumine seoses ERR-i portaalis 01.04.2026 avaldatud Majandus- ja Korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Sirle Melk intervjuuga. Intervjuus käsitleti mh Parvel Pruunsilla ja Priit Humala kriminaalmenetlust näitena seonduvalt sideandmete ja elektronpostkastide sisu kasutamise regulatsiooni ebakindluse ja kohtupraktika arenguga nimetatud valdkonnas. Esmalt märgin, et pöördumises viidatud intervjuu andmine on toimunud prokuratuuri nimel ja prokuratuuri esindades, millele viitab nii artikli pealkirjas ja foto all sisalduv ametinimetus koos viitega Majandus- ja Korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuurile kui ka foto taustal olev prokuratuuri logo. Vastuseks pöördumisele soovin rõhutada, et nii Tartu Maakohtu kui ka Tartu Ringkonnakohtu otsustest tuleneb üheselt, et P. Pruunsild ja P. Humal mõisteti kriminaalasjas õigeks materiaalõiguslikel alustel, mitte tõendi lubamatuse tõttu. Selgitan, et artiklis kasutatud kriminaalasja näide ja sõnastus, mille kohaselt olid „elektronpostkastidest saadud tõendid olulised“, ei tähenda ega väideta kõnealuse artikli kontekstis, milles kajastatakse mh mitmeid aktuaalseid õiguslikke probleemkohti, millega prokuratuur hetkel silmitsi seisab, et konkreetsed e-kirjad oleksid olnud P. Pruunsilda süüstavad või kuriteo toimepanemist tõendavad. Ka maa- ja ringkonnakohus ei ole otsustes tuvastatud, et kõnealused e-kirjad tõendaksid P. Pruunsilla süüd ning seetõttu ei ole võimalik jõuda järeldusele, et nimetatud tõendi lubatavuse korral oleks kohtutel tulnud teha süüdimõistev otsus. Kriminaalmenetluses ei ole võimalik liigitada kohtule prokuratuuri poolt esitatud tõendeid „olulisteks“ ja „vähemolulisteks“ sellises tähenduses, nagu see mõiste võib tavakeeles kõlada. Iga tõend, mille prokuratuur kohtule esitab, on esitatud süüdistusfunktsiooni täitmiseks ning on seetõttu menetluslikult oluline. Kohus hindab aga tõendeid kogumis ja otsustab, millist tõenduslikku kaalu iga tõend omab. Kordan, et pöördumises viidatud intervjuulõik käsitleb üldist aktuaalset õigusküsimust, lisaks teistele intervjuus kajastatud valdkondadele. P. Pruunsilla ja P. Humala kriminaalasja on intervjuu kontekstis kasutatud aktuaalse ja hiljutise näitena, mitte eesmärgiga anda hinnangut Teie kliendi süüküsimusele. Prokuratuur on MAJANDUS- JA KORRUPTSIOONIKURITEGUDE RINGKONNAPROKURATUUR Lubja 4 / 10115 TALLINN / 694 4260 / [email protected] / www.prokuratuur.ee Registrikood 70000906 seisukohal, et artiklis viidatud käsitlusega ei ole antud hinnangut P. Pruunsilla isikule, ei ole omistatud talle kuriteo toimepanemist ega väidetud, et P. Pruunsilla õigeksmõistmine oleks käesoleval juhul olnud puhtalt formaalne või menetlusõiguslik küsimus. Märgin täiendavalt, et viidatud intervjuus sisalduvad mh aktiivsed viited ERR-i 30.01.2026 ja 03.03.2026 artiklitele, milles kajastatakse P. Pruunsilla ja P. Humala õigeksmõistvat otsust ning prokuratuuri seisukohta ja põhjendusi otsust mitte edasi kaevata. Ka nendes artiklites ei ole täpsemalt ega pikemalt lugejale selgitatud, millistel kaalutlustel kohus õigeksmõistva otsuse tegi ning mh viidatakse taaskord tõendi lubamatuks tunnistamisele ringkonnakohtu poolt. Seetõttu leian, et käesoleval juhul on asjakohane prokuratuuri avalike suhete osakonnal pöörduda ERR-i toimetuse poole lisamaks 01.04.2026 intervjuu alalõiku „Kohtupraktika muutus võib tähendada tõendite ärakukkumist“ selgitus, millest nähtuks üheselt, et näitena toodud P. Pruunsilla ja P. Humala õigeksmõistmine ei põhinenud menetluslikul formaalsusel ega üksikute tõendite kõrvalejätmisel, vaid lähtudes materiaalõigusest ja kohtu siseveendumusest, mille kohaselt P. Humalale ei olnud võimalik ette heita toimingupiirangu rikkumist ega P. Pruunsillale sellele kaasaaitamist. Selle osas võttis prokuratuuri avalike suhete talitus ühendust ERR toimetusega ning palus artikli teksti teha vastavad parandused. Käesolevaks hetkeks on artiklisse vastav parandus ka tehtud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sirle Melk juhtivprokurör 2 (2)
Allikas: Prokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel