Harjumaa Rae vald Peetri alevik Sauki kinnistu ja lähiala detailplaneering

Saatja: "Krista Einama" <[email protected]> Saaja: "MNT Teed" <[email protected]> Teema: FW: Tallinna väikese ringtee KJK Kuupäev: 2024-01-05 06:17 Palun reg From: [email protected] <[email protected]> Sent: Thursday, January 4, 2024 2:34 PM To: Krista Einama <[email protected]> Cc: 'Aili Tammaru' <[email protected]> Subject: RE: Tallinna väikese ringtee KJK Tere Edastan kooskõlastamiseks allkirjastatud DP 19.12.2023 versiooni. Tänades Arno Anton 5698 3389 From: Krista Einama <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Thursday, January 4, 2024 1:46 PM To: [email protected] <mailto:[email protected]> Subject: RE: Tallinna väikese ringtee KJK Tere, Palun allkirjastada dp19.12.2023 versioon. Kooskõlastaksin ära. Vajalik oleks KOV-i teavitamine koostööst, st allkirjastatud versioon koos kaaskirjaga peaks minema ka KOVI. Edu soovides, Krista Einama From: [email protected] <mailto:[email protected]> <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Thursday, January 4, 2024 12:31 PM To: Krista Einama <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: FW: Tallinna väikese ringtee KJK Tere edastan, vt all toodud link. Parimat Arno Anton From: Margus Viiklepp <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Monday, August 14, 2023 11:01 AM To: [email protected] <mailto:[email protected]> Cc: Krista Einama <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Tallinna väikese ringtee KJK Tere Nagu koosolekul rääkisime siis saadan Tallinna väikese ringtee viimase korrigeeritud KJK. KJK on kättesaadav allpool oleval lingil: https://pilv.mkm.ee/s/orLUdbHAfeO6mDP Kui on küsimusi võime omavahel veel läbi arutada. Tervitustega Margus <https://www.avast.com/sig-email?utm_medium=email&utm_source=link&utm_camp aign=sig-email&utm_content=emailclient> Virus-free. <https://www.avast.com/sig-email?utm_medium=email&utm_source=link&utm_camp aign=sig-email&utm_content=emailclient> www.avast.com 5171440 -116840 Töö nr 344 Harjumaa, Rae vald PEETRI ALEVIKU SAUKI KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING (kovID DP1060) PLANEERINGU KOOSTAMISE Rae Vallavalitsus , registrikood 75026106 KORRALDAJA: Aruküla tee 9 75301 Jüri alevik Harjumaa HUVITATUD ISIK: KJK Invest OÜ , registrikood 14662905 Kristjan Kann , juhatuse liige +372 503 6500 [email protected] P LAN EERIJA: Optimal Projekt OÜ , registrikood 11213515 MTR reg. nr EEP000601 Keemia tn 4, 1061 6 Tallinn ARHITEKT: Ive Punger SELETUSKIRJA KOOSTAJA: Keia Kuus, tehnik [email protected] PROJEKTIJUHT: Arno Anton +372 56 983 389 [email protected] KÖITE koosseis: seletuskiri TOC \o "1-3" \h \z \u 1. PLANEERINGU KOOSTAMISEL ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID PAGEREF _Toc153352268 \h 4 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK PAGEREF _Toc153352269 \h 4 2.1. Planeeringu eesmärk PAGEREF _Toc153352270 \h 4 2.2. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed PAGEREF _Toc153352271 \h 4 2.3. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused PAGEREF _Toc153352272 \h 5 2.4. Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus PAGEREF _Toc153352273 \h 6 2.5. Vastavus Rae valla üldplaneeringule PAGEREF _Toc153352274 \h 6 2.6. Vastavus Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringule PAGEREF _Toc153352275 \h 7 2.7. Rae valla üldplaneeringus määratud ehitustingimuse vastuolu põhjendus PAGEREF _Toc153352276 \h 7 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS PAGEREF _Toc153352277 \h 7 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus PAGEREF _Toc153352278 \h 7 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus PAGEREF _Toc153352279 \h 7 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus PAGEREF _Toc153352280 \h 8 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud PAGEREF _Toc153352281 \h 8 3.5. Olemasolev tehnovarustus PAGEREF _Toc153352282 \h 8 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond PAGEREF _Toc153352283 \h 8 3.7. Kehtivad piirangud PAGEREF _Toc153352284 \h 8 4. PLANEERINGU ETTEPANEK PAGEREF _Toc153352285 \h 9 4.1. Krundijaotus PAGEREF _Toc153352286 \h 9 4.2. Krundi ehitusõigus PAGEREF _Toc153352287 \h 9 4.3. Ehitiste arhitektuurinõuded PAGEREF _Toc153352288 \h 10 4.4. Piirded PAGEREF _Toc153352289 \h 10 4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus PAGEREF _Toc153352290 \h 11 4.5.1. Tallinna väike ringtee PAGEREF _Toc153352291 \h 12 4.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted PAGEREF _Toc153352292 \h 12 4.7. Vertikaalplaneerimine PAGEREF _Toc153352293 \h 13 4.8. Tuleohutusnõuded PAGEREF _Toc153352294 \h 13 4.9. Servituutide vajaduse määramine PAGEREF _Toc153352295 \h 14 4.10. Tehnovõrkude lahendus PAGEREF _Toc153352296 \h 15 4.10.1. Veevarustus ja kanalisatsioon PAGEREF _Toc153352297 \h 15 4.10.2. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine PAGEREF _Toc153352298 \h 16 4.10.3. Elektrivarustus PAGEREF _Toc153352299 \h 17 4.10.4. Tänavavalgustus PAGEREF _Toc153352300 \h 17 4.10.5. Sidevarustus PAGEREF _Toc153352301 \h 17 4.10.6. Gaasivarustus PAGEREF _Toc153352302 \h 18 4.11. Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded PAGEREF _Toc153352303 \h 18 4.12. Keskkonnalubade taotlemise tingimused PAGEREF _Toc153352304 \h 18 4.13. Planeeringuala tehnilised näitajad PAGEREF _Toc153352305 \h 18 5. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE PAGEREF _Toc153352306 \h 19 5.1. Eessõna PAGEREF _Toc153352307 \h 19 5.2. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus PAGEREF _Toc153352308 \h 19 5.3. Müra ja vibratsioon PAGEREF _Toc153352309 \h 19 5.4. Põhjavesi ja pinnavesi PAGEREF _Toc153352310 \h 20 5.5. Radoon PAGEREF _Toc153352311 \h 20 5.6. Võimaliku keskkonnamõju hindamine PAGEREF _Toc153352312 \h 20 5.7. Soojussaared PAGEREF _Toc153352313 \h 21 6. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD PAGEREF _Toc153352314 \h 21 7. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA PAGEREF _Toc153352315 \h 22 JOONiSED AS-01 Asukohaskeem M 1:~ AS-02 Kontaktvööndi analüüs M 1:~ AS-03 Tugiplaan M 1:1000 AS-04 Põhijoonis M 1:1000 AS-05 Tehnovõrkude koondplaan M 1:500 AS-06 Ajutine liiklusskeem M 1:500 LISAD Tehnilised tingimused: Transpordi ameti seisukohad 17.09.2019. a nr 15-2/19/40575-2 Sauki kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamiseks ; Telia Eesti AS poolt 11.10.2019 koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 32773142; Aktsiaselts ELVESO 17.10.2019. a tehnilised tingimused nr VK-TT 193; Energate OÜ poolt väljastatud tehnilised tingimused 18.10.2019. a nr T - 4 93; Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni poolt 07.01.2022. a väljastatud tehnilised tingimused nr 398187. .Teostatud uuringud: PML Balti OÜ poolt teostatud Radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruanne 12.02. 2020; Sauki kinnistu ja lähiala detailplaneeringu liiklusanalüüs. Töö nr 0220. ViaVelo Inseneribüroo OÜ, Tallinn 2020; g eodeetiline alusplaan M=1:500 on mõõdistatud OSAÜHING G.E.POINT poolt 17 .0 4 .2019, töö nr 19-G114. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE MENETLUSDOKUMENDID seletuskiri PLANEERINGU KOOSTAMISEL ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID Planeerimisseadus; taotlus detailplaneeringu koostamise algatamiseks 11 .0 4 .201 9 . a; Rae V allavalitsuse 27.08.2019 korraldus nr 1036 Peetri aleviku Sauki kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ; Rae valla üldplaneering, kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 ; Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering ( vastu võetud Rae Vallavolikogu 20.04.2021 otsusega nr 151 ); Rae valla jäätmehoolduseeskiri, kehtestatud Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määrusega nr 73; Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2017 – 2028; Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord”; Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus nr 14 „Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend”; riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”; Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”; Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded (Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määrus nr 18); siseministri 30. märts 2017 . a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; siseministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”; Rae Vallavalitsuse 17.04.2012 korraldusega nr 324 kehtestatud Peetri küla Küti ja Treiali kinnistute ja lähiala detailplaneering; Rae Vallavalitsuse 01.08.2017 korraldusega nr 1007 kehtestatud Peetri aleviku Kaasiku kinnistu ja lähiala detailplaneering; Tallinna väikese ringtee eskiisprojekt ning koostamisel oleva Riigitee nr 96 Tallinn - Peetri alevik - Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekt, Reaalprojekt OÜ töö; katastriüksuse plaan; muud õigusaktid ja projekteerimisnormid. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK Planeeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada olemasolevast maatulundusmaast välja ärimaa sihtotstarbelised kinnistud, millele on lubatud määrata osaline tootmismaa kaassihtotstarve. Moodustada Tallinna väikese ringtee ning kavandavate ärimaa kruntide tarbeks transpordimaa krundid, määrata ehitusõigust ja hoonestustingimused, lahendada juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 3,2 ha. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeritav ala asub Peetri alevikus, Läike tee tehnopargis väljakujunenud äride piirkonnas. Planeeritavat ala läbib perspektiivse Tallinna väikese ringtee koridor. Tallinna linna lähedus ja hea ligipääs on muutnud ala atraktiivseks äri- ja tootmiskvartaliks. Piirkond on välja kujunenud äri- ja tootmismaade alaks. Suures ulatuses on selleks rajatud vajalik infrastruktuur teedevõrgu ja tehnovõrkude näol. Suurte magistraalteede (riigimaantee ja perspektiivse ringtee) ristumise ala on sobilik planeeringuga ette nähtud äri- ja tootmismaa sihtotstarbeliste kinnistute moodustamiseks. Piirkonnas kehtestatud ja menetletavate planeeringutega on ette nähtud üldjuhul maatulundusmaade jagamine äri- ja tootmismaa sihtotstarbelisteks kruntideks äri-, tootmis- ja laohoonete rajamiseks. Lähiala hoonestust iseloomustavad kompaktsed äri- ja tootmishooned, mis on mahtudelt ja gabariitidelt suured, kuid samas polüfunktsionaalseid lahendusi pakkuvad ehitised. Olemasolev ja planeeritav hoonestus käsitletavas piirkonnas on ühe- kuni neljakorruseline ulatudes kõrgustelt enamasti kuni 16 meetrini. Maksimaalse ehitusõiguse kasutamiseks on lähinaabruses antud ehitusõigus keldrikorruse rajamiseks. Piirkonnas moodustatud kruntide täisehitusprotsent jääb enamasti 40 – 50% juurde. Ehitusõiguste määramisel on lubatud maapealne hoonestusala valitud nii, et oleks võimalik maksimaalselt krundile antud ehitusõigust kasutada ning jäetud vabadus hoone paiknemise planeerimisel. Enamasti on viidud hoonestusala moodustatavate krundi piirideni, mis võimaldab naaberkinnistutele rajatavate hoonete kokku ehitamist. Selgeid ehitusjooni piirkonnas välja kujunenud ei ole. Hooned on enamasti orienteeritud paralleelselt 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee, juurdepääsuteede või krundi piiride järgi. Hoonete vaated on küllaltki monotoonsed. Sarnaselt levinud samalaadsetele hoonetele on ka selles piirkonnas valdavalt esindatud mitmest erineva kõrgusega mahust koosnevad hooned, kus bürooplokk moodustab hoone kõrgeima kuni 4 maapealse korrusega osa. Katusetüübina on piirkonnas esindatud enamasti madalakaldelised ning osaliselt parapetiga piiratud katused. Katusekalded on piirkonnas planeeritud 0 kuni 30 kraadi. Välisviimistluses on levinud pleki, betooni, puidu, klaasi ja kivi kasutamine. Piirdeaedadena on kasutatud metallpostidel võrkpiiret. Magistraalteede ääres paiknevad suured hoonemahud on puhvriks eemal paiknevatele elamutele, mis takistab maanteest põhjustatud negatiivsete tegurite edasikandumist elukeskkonda. Olemasolevate hoonete esinduslikud peafassaadid on orienteeritud enamasti kas 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee suunas või maanteest kaugemal paiknevate hoonete puhul piirkonna siseteede suunas. Kuna tegu on endiste põllumaadega ning lähiümbrusesse on kujundatud äri- ja tootmis- ja laohoonete piirkond, siis kõrghaljastuse osakaal on alal väike. Planeeritavast alast põhjapoole ligikaudu 230 m kaugusele jääb Vaskjala-Ülemiste kanali ääres paiknev kõrghaljastusega ala. Äri- ja tootmismaade alal on enamasti kruntide ja kinnistute haljastusprotsendiks arvestatud minimaalselt 10%. Planeeringutega on enamasti ka seatud kohustus kõrghaljastuse istutamiseks, kuid kuna piirkond on alles osaliselt välja kujunenud, siis puudub ka suuremas osas kõrghaljastus või istutatud puud ei ole veel saavutanud oma täiskasvanud kõrgust. Lähimad ühistranspordi peatused paiknevad 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ääres. Peetri peatus jääb planeeritavast alast linnulennult mõõdetuna 600 m ning Annuse peatus jääb planeeritavast alast linnulennult mõõdetuna 700 m kaugusele. Planeeritavale alale lähimad teenindusasutused (kauplus, postkontor, tankla, pank jne) asuvad Tallinna linnas Ülemiste keskuses, mis jääb planeeritavast alast ~4 km kaugusele. Rae valla keskus, Jüri alevik, jääb planeeritavast alast ~6 km kaugusele. Piirkonna eelisteks on: Tallinna linna lähedus; strateegiliselt hea asukoht 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee ja Tallinna väikese ringtee sõlmpunktis, mis tagab ettevõtetele väljapaistva asukoha ning lihtsa juurdepääsu olulisematele transpordikanalitele – maanteed, sadamad, raudtee; juba väljakujunenud polüfunktsionaalne äri-, tootmis- ja laohoonete piirkond soosib siia samalaadse hoonestuse planeerimist, mis ühtlasi tekitab linnaehituslikust seisukohast alale ühtse arhitektuurse terviku ning hästi toimiva ja sidusa piirkonna; piirkonnas on osaliselt välja kujunenud infrastruktuur – rajatud on uued teede võrgud ning planeeritavate hoonete varustamiseks ette nähtud tehnorajatised; suure ja järjest intensiivistuva liiklusega põhimaantee ( 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee) äärde pole elamute rajamine otstarbekas. Piirkonnas on kõrgendatud müra- ja vibratsioonitase ning õhusaaste kõrgem kontsentratsioon, mis perspektiivis Tallinna väikese ringtee rajamisel suurenevad veelgi. Planeeringuala kontaktvööndis paiknevate hoonete asukohad ja kruntide sihtotstarbed on kajastatud joonisel AS-02 Kontaktvööndi analüüs. Planeeri ngulahenduse kaalutlused ja põhjendused Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Rae valla üldplaneeringuga määratud juhtots tarbest , mille kohaselt jääb planeeringuala piirkonda, kus see on perspektiivne äri maa. Käsitletavas piirkonnas on välja kujunenud ühtlase krundistruktuuri ja sarnaste hoonestustingimustega Mõigu tehnopark. Käesoleva planeeringu lahendus sobitub hästi juba välja kujunenud alade kõrvale. Liikluskorralduse seisukohalt asub planeeringuala hästi ligipääsetavas kohas, kuna kontaktvööndisse jäävad kohalikud teed ning lisaks on projekteerimisel Tallinna väiksese ringtee koridor, mille kaudu paraneb planeeritud hoonetele ligipääs märgatavalt. Parkimine lahendatakse krundisiseselt. Hoonestus on planeeritud optimaalse kaugusega teest jälgides tee kaitsevööndi paiknemist. Ärima a sihtotstarbega kruntide loomise eelduseks on Tallinna linna lähedus. Tulenevalt eelnevast on planeeritud tegevus sobiv antud asukohas, kuna arvestab lisaks omaniku soovile ka üldplaneeringus määratud juhtotstarvet ning lähiümbruse olemasolevate katastriüksuste maakasutusega lähipiirkonnas. Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus Planeeritud ala arengu eesmärgid on järgmised: ruumilise terviklahenduse kavandamine; planeeringuala korrastamine ja planeeringuga planeeritud äri- ja tootmismaade ning transpordimaade kasutusse võtmine; keskkonnasõbraliku ruumi loomine, kus arvestatakse olemasoleva keskkonna esteetilist ja ökoloogilist väärtust; teedevõrgu tervikliku lahenduse loomine ühendades planeeritud ja olemasolevaid sõidu- ja kõnniteid. Vastavus Rae valla üldplaneeringule Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga on planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks ette nähtud ärimaa. Ärimaa all mõistetakse kaubandus-, teenindus-, toitlustus ja majutushoonete maad, samuti büroo- ja kontorihoonete maad. Alale võivad jääda nimetatud hooneid teenindavad ehitised (sh teed ja tehnorajatised). Kuna tänapäeval on tootmis- ja äritegevus tihedalt seotud, siis on otstarbekas ärimaale juhtotstarbele lisada ka tootmismaa kõrvalotstarve, mis võimaldab ala arendada kas tootmis- või ärimaana või nimetatud funktsioonide kombinatsioonina. Planeeringuala asub Rae valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusalal , mis on kohustuslik detailplaneeringu koostami se ala. Rae valla üldplaneeringus määratud ehitustingimused: planeeritavate ärimaa kruntide max suurus on 1,5 ha; ehitisealune pind võib olla kuni 40% krundi pindalast; ühele krundile on lubatud kuni 2 hoonet, kõrgus kuni 12 m, perspektiivse Tallinna väikese ringtee ääres kõrgu s kuni 16 m; katusekalde vahemik 0 – 15°; haljasalaks planeerida 20% krundi pinnast ; n äha ette krundi iga 600 m² kohta 1 puu, mille täiskasvamis kõrgus on 10 m. Käesoleva detailplaneeringu lahenduse juhtotstarve on kooskõlas Rae valla üldplaneeringuga . Koostatud detailplaneering ei sisal da üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 Väljavõte Rae valla üldplaneeringu maakasutusest: P laneeringuala Vastavus Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringule Koostamisel oleva Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu ( vastu võetud Rae Vallavolikogu 20.04.2021 otsusega nr 151 ) on planeeringuala maakasutuse juhtotstarve ärimaa. Detailplaneeringuga planeeritud juhtotstarve ei ole vastuolus koostamisel oleva põhjapiirkonna üldplaneeringuga. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Väljavõte Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu koondkaardist . Ärimaa (B): Äri ja logistikakeskuste ning neid teenindavate rajataiste maa-ala. Maa-alale või eelkõige ehitada äri- ja laohooneid, stock-office tüüpi hooneid ja väiksemaid logistikahooneid jmt. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringus määratud ehitustingimused ärimaale: e lamualade kontaktvööndis ärimaa krundi suurus maksimaalselt 0,7 ha; i gale katastriüksusele on lubatud rajada maksimaalselt 3 põhihoonet. Täpne vajadus tuleneb ärihoone funktsionaalsusest; m aksimaalne lubatud täisehitus on 40%. Rae valla üldplaneeringu s määratud ehitustingimuse vastuolu põhjendus Seoses Tallinna väikese ringtee koridorile vajamineva ruumiga on käesoleva detailplaneeringu põhilahendus osaliselt vastuolus Rae valla üldplaneeringuga määratud ehitustingimusega . Üldplaneeringu kohaselt peab olema krundi haljastuse % vähemalt 20 % krundi pinnast . Käesoleva detailplaneerinu eskiislahendusega oli planeeritud planeeringuala läbiva ringtee põhitrassi tarbeks ca 3000 m². Tagamaks liikluskorraldus ning ühtlasi ringtee projekti teostamine antud lõigus on tänaseks ruumivajadus suurenenud. Sauki kinnistust on vaja eraldada täiendavalt ca 5000 m 2 , ehk 16% kinnistu pindalast. Kõik Rae valla üldplaneeringuga määratud ehitustingimused oli detailplaneeringuga täidetud enne Tallinna väikese ringteega projekteeritud sõiduteid, mis viivad kuni Radari teeni ja Helgi teeni. Et täita planeeringuala esialgset ehitusmahtu on vähendatud kruntide nõuetekohast haljastuse osakaalu . Krundi pos nr 1 haljastuse osakaaluks on kavandatud 1 2 %, krundil pos nr 2 13 % ning krundil pos nr 3 6 %. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeritav maa-ala asub Rae vallas Peetri alevikus, jäädes riigimaanteest 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ~360 meetri kaugusele. Planeeringuala täpne asukoht on esitatud joonisel AS-01 Asukohaskeem. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Sauki – (Maa-ameti andmetel 22 . 06 .20 2 3 ) katastriüksuse tunnus: 65301:002:0753 ; maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa 100%; katastriüksuse pindala: 31 971 m² . Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus . Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve Valguse tee 2 2611 m² 65301:001:4650 Ärimaa 100% Valguse tee 4 2611 m² 65301:001:4651 Ärimaa 100% Valguse tee 6 2610 m² 65301:001:4652 Ärimaa 100% Valguse tee 8 3942 m² 65301:001:4653 Ärimaa 100% Ringtee T5 2658 m² 65301:001:4649 Transpordimaa 100% Koidu tee 9 2736 m² 65301:001:4647 Ärimaa 100% Koidu tee 7 2453 m² 65301:001:4646 Ärimaa 100% Koidu tee 5 2452 m² 65301:001:4645 Ärimaa 100% Koidu tee 3 2451 m² 65301:001:4644 Ärimaa 100% Koidu tee 1 2450 m² 65301:001:4643 Ärimaa 100% Radari tee L3 1301 m² 65301:001:4648 Transpordimaa 100% Raudremmelga 106909 m² 65301:002:1796 Maatulundusmaa 100% Radari tee L2 1171 m² 65301:002:1731 Transpordimaa 100% Treiali tee 2 357 2 m² 65301:002:1732 Tootmismaa 70% / Ärimaa 30% Treiali tee 4 3282 m² 65301:002:1733 Tootmismaa 70% / Ärimaa 30% Treiali tee 6 698 9 m² 65301:002:1734 Tootmismaa 50% / Ärimaa 50% Ringtee T2 1877 m² 65301:002:1735 Transpordimaa 100% Ringtee T4 903 m² 65301:002:1737 Transpordimaa 100% Helgi tee 4 3133 m² 65301:002:1739 Tootmismaa 50% / Ärimaa 50% Helgi tee T1 6946 m² 65301:002:0939 Transpordimaa 100% Valguse tee 2 2611 m² 65301:001:4650 Ärimaa 100% Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud läbi eraomandis olevate teede kaudu . Ala piirneb loodes Helgi teega ning planeerin guala kaguosa läbib Radari tee. Olemasolev tehnovarustus Kinnistute vahetus laheduses on olemas uushoonestuseks vajalikud tehnovõrgud. Planeeringualal paiknevad tehnovõrgud: v eetorustik; k analisatsioonitorustik; g aasitorustik ; 20 k V maakaabelliin (Radari teel) ; madalpinge maakaabel . Helgi teel paiknevad tehnovõrgud: v eetorustik; k analisatsioonitorustik; sademe vee kanalisatsioonitorustik; g aasitorustik . Olemasolev tehnovarustus on esitatud joonisel AS-03 Tugiplaan ja AS-04 Põhijoonis. Olemasolev haljastus ja keskkond Planeeringuala on suures osas looduslik rohumaa ning ala läbivad mitmed kraavid. Kõrghaljastus alal puudub. Ala maapind on tasane. Kehtivad piirangud Radari ja Helgi tee kaitsevöönd 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast; 20 k V ja madalpinge maakaabli servituudiala 1 m kaabli teljest mõlemale poole Elektrilevi OÜ kasuks ; v eetorustiku kaitsevöönd 2 m toru teljest mõlemale poole Aktsiaselts ELVESO kasuks; k analisatsioonitorustiku kaitsevöönd 2 m toru teljest mõlemale poole Aktsiaselts ELVESO kasuks; g aasitorustiku kaitsevöönd 1 m toru teljest mõlemale poole Energate OÜ kasuks . Olemasolevad kitsendused on esitatud joonisel AS-03 Tugiplaan ja AS-04 Põhijoonis. P LANEERINGU ETTEPANEK Detailplaneeringuga on kavandatud viis transpordimaa krunti, mille st üks on ette nähtud Tallinna v äikese ringtee tarbeks ning kaks sellelt maha -/peale sõitude tarbeks. Üks transpordimaa on moodustatud Radari tee kohale. Üks transpordimaa on planeeritud tehnovõrkude tarbeks. Juurdepääs planeeritavatele kruntidele tagatakse mahasõiduna kas Helgi või Radari teelt. Kruntidele pos nr 2 ja 3 on juurdepääs kavandatud ka Tallinna v äikese ringtee koridoriga p rojekteeritud sõiduteelt. Tallinna väikese ringtee valmimiseni kasutatakse krundile pos nr 2 juurdepääsuks ajutist lahendust läbi krundi pos nr 3. Vaata täpsemalt käesoleva seletuskirja ptk 4.5. Käesolev detailplaneeringu lahendus jätkab kehtestatud Läike tee 7, Läike tee 10, Kaasikusalu, Kaasiku II ja Mäetamme kinnistute; Vahesoo 4 kinnistute ja lähiala ning Küti ja Treiali kinnistute ja lähiala detailplaneeringuga antud lahendust, millega jagati maa-alad peamiselt tootmis- ja ärimaa sihtotstarbega kruntideks. Tänapäeval on tootmis- ja äritegevus tihedalt seotud, siis on otstarbekas tootmismaale lisada ka ärimaa kõrvalotstarve, mis võimaldab ala arendada kas tootmis- või ärimaana või nimetatud funktsioonide kombinatsioonina. Detailplaneeringuga on kavandatud kolm äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krunti. Äri- ja tootmismaa sihtotstarbega kruntidele on näidatud hoonestusala, millest väljapoole ei või ulatuda ükski hoone osa. Moodustatavate kruntide piirid ning ehitusõigus on kajastatud joonisel AS-04 Põhijoonis. Krundijaotus P laneeringuala s olev kinnistu jagatakse 7 krundiks . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . Krundijaotus . Pos nr Suurus (m²) Sihtotstarve (detailplaneeringu liikide kaupa) Sihtotstarve (katastri-üksuse liikide kaupa) 1 8839 kontori- ja büroohoone maa 50%, tootmishoone maa / laohoone maa 50% ärimaa 50% ja tootmismaa 50% 2 7 3 70 kontori- ja büroohoone maa 50%, tootmishoone maa / laohoone maa 50% ärimaa 50% ja tootmismaa 50% 3 60 72 kontori- ja büroohoone maa 50%, tootmishoone maa / laohoone maa 50% ärimaa 50% ja tootmismaa 50% 4 1483 t ee ja tänava maa transpordimaa 5 2709 t ee ja tänava maa transpordimaa 6 2338 t ee ja tänava maa transpordimaa 7 2907 t ee ja tänava maa transpordimaa 8 2 5 3 t ee ja tänava maa transpordimaa Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lg 4 kohaselt: krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus; asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus. Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurimat lubatud sügavust detailplaneeringuga ei määrata. Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis kruntide ehitusõiguse ja kruntide ehitusõiguse akendes. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 . Kruntide ehitusõigus. Pos nr Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed // katastriüksuse sihtotstarve Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud max kõrgus Hoone suurim korruse- lisus maapealne / maa-alune 1 ÄB 50%,TT / TL 50% // Ä 50%, T 50% 2 3535 m² 16 m 4 / -1 2 ÄB 50%,TT / TL 50% // Ä 50%, T 50% 2 29 4 8 m² 16 m 4 / -1 3 ÄB 50%,TT / TL 50% // Ä 50%, T 50% 2 242 8 m² 9 m 3 / -1 4 LT 100% // L 100% - - - - 5 LT 100% // L 100% - - - - 6 LT 100% // L 100% - - - - 7 LT 100% // L 100% - - - - 8 LT 100% // L 100% - - - - Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, s . t selle alla lähevad on kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta ehitised. Ehitiste arhitektuurinõuded hoone peab olema arhitektuurselt kõrge tasemega ja kaasaegne; hooned on lubatud rajada detailplaneeringu joonisel AS-04 Põhijoonis näidatud hoonestusalasse ; piirkonnas on lubatud nii lahtine, kinnine kui ka vahelduv hoonestusviis; välisviimistluses kasutada betooni, klaasi, puitu, fassaadiplaate. Plekki tohib kasutada kuni 40% ulatuses fassaadist. Plekkfassaad kogu hoone puhul on aktsepteeritav väga eriliste lahenduste puhul. Katusekatte mat erjal – rullmaterjal või plekk. Fassaadidel kasutada vähemalt kahte erinevat materjali. Fassaad peab olema liigendatud nii vormilt, materjalilt kui toonidelt. Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Värvilahenduses eelistada tumedaid värvitoone; tuleohutusest tulenevalt on hoonete vaheline minimaalne vahekagus ette nähtud 8 m ; lubatud katusekalle on 0 – 15°. Lamekatus varjata parapetiga. Katuse projekteerimisel tuleb kinni pidada detailplaneeringus ette antud kõrgusmärgist; hoone eskiisprojekt tuleb kooskõlastada valla arhitektiga. Äri- ja tootmishoonete hoonestusala on kavandatud Tallinna väikese ringtee äärde. Kuna planeeritav ala jääb lisaks perspektiivse maantee müramõjule ka osaliselt 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee mõjualale, tuleb hoonete projekteerimisel rakendada normeeritud müratasemete tagamiseks EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõ uded. Kaitse müra eest” nõudeid. Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42 alusel ei tohi äri- ja tootmishoonete tegevusest põhjustatud müratase ületada 65 dB päeval ja 55 dB öisel ajal. Hoonete projekteerimisel järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63). Tagada piisav insolatsioon vastavalt standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”. Ehitise arhitektuurinõuded on välja toodud joonisel AS-04 Põhijoonis ja käesoleva seletuskirja peatüki loetelus. Arhitektuurseid tingimusi määrates on arvesse võetud Rae valla üldplaneeringut, detailplaneeringu lähtetingimusi ning kontaktvööndit. Piirded L ubatud on rajada 1,8 m kõrguseid piirdeaedu (pos 3, mujal 2 m) , mille rajamiseks kasutada metallpostidel võrkpiirdeid. Vajadusel võib piirded ette näha mitte kruntide piiridele, vaid ümbritseda kuritegevuse ennetamiseks ladustamise platsid või näidiste alad. Väravad ei tohi avaneda tänava poole ning torustike kaitsevööndisse piirdeaedade rajamine on keelatud. Krunt pos nr 3 krunt pos nr 5 poolsele piirile planeeritud tehnovõrkude 4 m laiuse koridori alale piirdeaia ja kõvakatendite rajamine pole lubatud, et tagada vaba juurdepääs sinna alale planeeritud tehnovõrkude hooldamiseks. Piirete vajadus selgub ehitusprojekti koostamise staadiumis. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Tänavavõrgu planeerimisel on lähtutud olemasolevatest Helgi teest ja Radari teest, planeeritavast Tallinn a väikesest ringteest ja naaberalade detailplaneeringute liikluslahendusest. Tallinna väike ringtee hõlmab enda alla Sauki katastriüksusest keskosa ning paralleelselt kirdepiiriga oleva ala . Mahasõidud planeeritavatele kruntidele on ette nähtud Helgi teelt , Radari teelt ning Tallinna väikese ringteega projekteeritud sõiduteelt. Avalik e teede kohale on planeeritud transpordimaa sihtotstarbelis ed krun did, kaasa arvatud Tallinna väikese ringtee. Kõik sõidu-, kõnni- ja jalgrattateede laiused ja asukohad on projekteerinud Reaalprojekt OÜ töö nr P19077 „Ringtee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti koostamine ” . T ee koridori de laiused on välja toodud joonisel AS-04 Põhijoonis ning AS-05 T ehnovõrkude koondplaan lõigetel. Tallinna väikese ringtee valmimiseni on krundile pos nr 3 ette nähtud Radari teelt kaks juurdepääsu ning krundile pos nr 1 kaks juurdepääsu Helgi teelt . Krundile pos nr 2 juurdepääs tagatud Radari teelt läbi krundi pos nr 3. Selle tarbeks seatakse krundile pos nr 3 krundi pos nr 2 kasuks juurdepääsu servituut. Pärast Tallinna väikese ringtee valmimist säilitatakse krundil pos nr 3 üks juurdepääs Radari teelt ning teine likvideeritakse samuti likvideeritakse krundi pos nr 1 loodes asuv ajutine juurdepääs. Likvideeritavate juurdepääsude kohale nähakse ette haljastus. Liikluslahendus on välja toodud joonisel AS-06 Ajutine liiklusskeem. Krundile pos nr 4 (Radari tee) projekteeritud sõidu ja kõnniteed ehitab välja arendaja, kus sõidutee laiuseks on ette nähtud 7,0 m ja kõnnitee (koos tänavavalgustusega) laiuseks 2,2 m. Krundile pos nr 5 ja 6 on projekteeritud sõidutee laiuseks 7,0 m ja jalgratta- ja jalgtee laiuseks 3,5 meetrit, mis ehitatakse välja Tallinna väikese ringtee mahus lisaks maanteele. Liikluskorralduse planeerimisel on arvestatud Eesti standard EVS 843:2016 nõudeid. Krundi sisesed teed ja platsid planeerida asfaltkattega, lähtetasemeks „ hea tase”. Parkimine on ette nähtud krundisiseselt. Aluseks on võetud korrus elamute ala parkimisnormatiiv. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 4 . Parkimiskohtade kontrollarvutus . Pos nr Ehitise liik Asukoht Normatiivne parkimiskohtade arv Planeeritud parkimiskohtade arv Korruselamute ala Pos 1 Asutused Tööstusettevõte ja ladu 1 / 60 1/150 6 0 00 / 60 = 100 6000 / 150 = 40 20 6 Pos 2 Asutused Tööstusettevõte ja ladu 1 / 60 1/150 4 0 00 / 60 = 67 4 0 00 / 150 = 2 7 1 0 8 Pos 3 Asutused Tööstusettevõte ja ladu 1 / 60 1/150 3 000 / 60 = 50 3 000 / 150 = 20 9 3 Planeeritaval maa-alal kokku 304 40 7 Ehitusprojekti koostamisel tuleb lahendada jalgrataste parkimine. Jalgrataste parkla kavandamisel tuleb lähtuda Eesti standard EVS 843:2016 normatiividest. Rattaparklad peavad olema rattakasutaja loomuliku liikumistee lähedal, nähtavad, hea juurdepääsuga ning nende kaugus lõppsihtkohast peab olema vastavuses parkimise eesmärgi ja kestusega. Tabel 5 . Jalgratta parkimiskohtade kontrollarvutus . Pos nr Ehitise liik Keskuse klass Normatiivne parkimiskohtade arv Planeeritud parkimiskohtade arv mujal Pos 1 Asutused Tööstusettevõte ja ladu 1 / 100 1 / 200 6000 / 100 = 60 6000 / 200 = 30 90 Pos 2 Asutused Tööstusettevõte ja ladu 1 / 100 1 / 200 4 000 / 100 = 4 0 4 000 / 200 = 20 6 5 Pos 3 Asutused Tööstusettevõte ja ladu 1 / 100 1 / 200 3 000 / 100 = 3 0 3 000 / 200 = 1 5 45 Planeeritaval maa-alal kokku 200 200 Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Juhul, kui takistuste kõrvaldamine ei ole võimalik, tuleb kavandada liikluskorraldus, mis võimaldab vähendada nähtavuskolmnurga mõõtmeid. Selleks, et nähtavuskolmnurgas paiknevad puud ei kujuneks nähtavust piiravaks, peavad oksad maapinnast kuni 2,4 m kõrguseni ja kuni tüveni olema eemaldatud. Nähtavuskolmnurgas ei tohi piirdetara, heki või põõsa kõrgus ületada 0,4 meetrit. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, tuleb kavandada lahendus, mis tagab ohutusest lähtuvad nõuded. Nähtavuskolmnurgad on kantud joonisele vastavalt standardi EVS 843:2016 tabel 7.2 juhistele. Nähtavuskolmnurgad on välja toodud joonisel AS-04 Põhijoonis. T allinna väike ringtee Detailplaneeringu ala läbib Tallinna väikese ringtee koridor , mis hõlmab enda alla Sauki katastriüksusest keskosa ning paralleelselt kirdepiiriga oleva ala . Tänavavõrgu planeerimisel on lähtutud planeeritavast Tallinna väikesest ringtee liikluslahendusest. Käesoleva detailplaneeringuga on ette nähtud Tallinna väikese ringtee tarbeks üks transpordimaa sihtotstarbega krunt (pos nr 7 ) ning kaks transpordimaa sihtotstarbega krunti (pos nr 5 ja 6 ) sellelt maha-/pealesõitude tarbeks. Tallinna väikese ringtee põhitrassi koridori laiuseks on ca 45 m ja kogujateede laius 12,5 meetrit. Krundile pos nr 2 toimub juurdepääs servituudiga läbi pos nr 3 Radari teelt. Kogujatee lt juurdepääs kruntidele pos nr 2 ja 3 võetakse kasutusse peale Tallinna väikese ringtee väljaehitamist . Radari tee kohale projekteeritud teelõik on arendaja poolt väljaehitatav . Detailplaneeringu koostamise hetkel on Radari teelõigu projekt projekteerimisel ViaVelo Inseneribüroo OÜ poolt, töö nr 0622. Tee projekti a luseks tuleb võtta Reaalprojekt OÜ töö nr P19077 „Ringtee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti koostamine ” . Detailplaneeringuga planeeritud tehnovõrkudest ulatu b Tallinna väikese ringtee koridori planeeritud sidekaabel. Sidevarustuse lahenduse koostamise aluseks on Telia Eesti AS-i poolt 11.10.2019 koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 32773142 , millega s idevõrgu ühendus on ette nähtud Ringtee T2 katastriüksusele (KÜ tunnus 65301:002:1735) sidekaevu nr 26287. Tallinna väikese ringtee projektiga on sidekaev ette nähtud ümber paigutada ca 8,5 meetrit kagupoole. Tallinna väikese ringtee rajamisel paigaldatakse sidevõrgu ühinemispunkt ümber vastavalt ringtee projektis määratud asukohale. Planeeringuala sademevett ei suunata Tallinna väikese ringtee koridori. Sademeveed krundil pos nr 1 suunatakse Helgi teel olemasolevasse sademevee kanalisatsiooni. Kruntide pos nr 2 ja 3 on ette nähtud ühtne sademevee lahendus, kus sademeveed kogutakse kokku ning suunatakse Radari teel olemasolevasse kraavi. Kraavi eelvooluks on Vana-Ülemiste-Vaskjala kanal. Planeeringuala sademevee lahendus säilib ka peale Tallinna väikese ringtee väljaehitamist. Kruntide vertikaalplaneerimisel arvestada Tallinna väikese ringtee projektiga projekteeritud vertikaallahendusest, sh välistada sademevee valgumine ring tee maa-alale. Arvestada tuleb Tallinna väikese ringteest tulenevate piirangutega. Tee kaitsevöönd on äärmise sõidurea välimisest servast 30 meetrit (Ehitusseadustik § 71). Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise. Ta peab võimaldama paigaldada teega külgnevale kaitsevööndi kinnistule talihooldeks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teemaad, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu tema elukohale ja varale. Kõik arendusalaga seotud tehnilised projektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi Tallinna väikese ringtee liiklussõlmes tuleb kooskõlastada Transpordiametiga. Teeprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik. Projekteerimise tehnilised nõuded väljastab Transpordiamet vastava taotluse alusel. Planeeringus määratud t ranspordimaade võõrandamise osas sõlmitakse notariaalsed kokkulepped. Eeldavalt transpordimaade võõranda mise osas on kavandatud järgmist: p os 4 (Radari tee lõik), pos 5 ja pos 6 omandab Rae vald avalikuks kasutamiseks; p os 7 ( Tallinna väikese ringtee sõidutee lõik) omandab Ees t i Vabariik üldriiklikuks kasutamiseks. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Tallinna väike ringtee hõlmab enda alla Sauki katastriüksusest keskosa ning paralleelselt kirdepiiriga oleva ala. Seoses Tallinna väikese ringtee koridorile vajamineva ruumiga on käesoleva detailplaneeringu põhilahendus erinev algatuse korralduses esitatud nõuetega ja eskiisis esitatuga, sest planeeritud äri- ja tootmismaa kruntide suurused vähenesid. Vastavalt Rae Vallavalitsuse korraldusele nr 1036 oli nõuded maa-ala haljastamiseks järgmised: vähim haljastuse osakaal 20% krundi pinnast; krundi iga 600 m² kohta 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on 10 m ; Helgi ja Radari teede äärde kavandada planeeritava ala ulatuses puudeallee. Antud nõuded oli detailplaneeringuga täidetud enne Tallinna väikese ringteega projekteeritud sõiduteid, mis viivad kuni Radari teeni ja Helgi teeni. I stutada krun tidele pos nr 1 ja 2 i ga 600 m 2 kohta üks puu nagu määratud Rae valla üldplaneeringus. Krundile pos nr 1 istutada 15 puud ja krundile pos nr 2 13 puud . K rundile pos nr 3 istutatakse Rae valla üldplaneeringuga määratud nõudest vähem puid, planeeringulahendus näeb krundile ette nelja puu istutamist. Helgi ja Radari teel on väljakujunenud transpordimaade laiused, millest on lähtunud ka käesolev detailplaneering. Puudeallee istutamiseks ei ole Helgi ja Radari tee katastriüksusel piisavalt ruumi. Tabel 6 . Planeeritud maa-ala haljastuse osakaalu erinevused enne ja pärast Tallinna väikese ringtee maha-/pealesõitusid ning kruntide suuruste muutumist . Krundi nr Krundi suurus enne (m 2 ) Krundi suurus pärast (m 2 ) Haljastuse % enne Haljastuse % pärast Pos 1 11 232 883 9 20% 1 2 % Pos 2 8 600 7 370 20% 13 % Pos 3 5 980 60 72 20% 6 % Täpne uue haljastuse asukoht lahendatakse ehitusprojekti staadiumis. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tuleb tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt EVS 843:2016 tabeli 10.2 nõuetele. Likvideeritava kasvupinnase käitlemine peab toimuma vastavalt jäätmehoolduseeskirjadele ja Maapõueseadusele. Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määrusele nr 73 „Rae valla jäätmehoolduseeskiri” ja jäätmeseadusele. Prügi kogumine toimub kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügikonteineri täpne asukoh t määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Soovitatav on prügikonteinerid paigutada prügimajja või põhihoone mahtu. Jäätmete mahuteid tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu tekke ja ümbruskonna reostuse. Jäätmete kogumist viia läbi sorteeritult, et võimaldada jäätmete taaskasutamist. Prügi äravedu peab toimuma vastavat kvalifikatsiooni omava ettevõtte poolt, kellega kinnistu omanik sõlmid vastava lepingu. Kui konteiner asub lähemal kui 3 meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus. Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Rae valla jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes. Detailplaneeringuga haarataval territooriumil intensiivset pinnast, pinna- ja põhjavett ning õhku reostavat majandustegevust ei ole ette nähtud. Vertikaalplaneerimine Detailplaneeringuga haaratud alal maapinna absoluutkõrgusmärgid jäävad vahemikku 37.58 ja 38.56 m. Maksimaalselt võib maapinda tõsta kuni 1 m olemasolevate maapinna kõrgusmärkide suhtes. Olemasolevat maapinda ei või tõsta kõrgemale hoonestatud naaberkinnistu maapinnast. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada , et sademevee d ei valguks naaberkinnistutele. Kruntide vertikaalplaneerimisel arvestada Tallinna väikese ringtee projektiga projekteeritud teede kõrgustega, sh välistada sademevee valgumine teede maa-alale. Tuleohutusnõuded Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 30. märtsi 2017 . a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest. Tulekustutusvee lahendus vastavalt standardile EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuvalt hoonete tuleohutusklassist tagada hoonete jagamine tuletõkkesektsioonideks vastavuses kehtivatele õigusaktidele ja kasutatavatele standarditele ning tagada hoone varustatus tuleohutuspaigaldistega. Kavandatud hoonete tulepüsivust iseloomustavad üldandmed: t ulepüsivusklass TP1 t uleohutusklass 2 t ulekaitse tase 2 põlemiskoormus 600...1200 MJ/m 2 ( kruntidel pos nr 1 ja 3 hoonetes enamus max põlemiskoormus kuni 600 MJ/m 2 ) Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Tuleohutusest tulenevalt on hoonete vaheline minimaalne vahekagus ette nähtud 8 m. Joonisel AS-04 Põhijoonis on näidatud lubatud hoonestusala. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoonete juurdepääsu teed peavad olema vähemalt 3,5 meetrit laiad , et tagada päästetehnikaga juurdepääs . Planeeritavale alale on juurdepääs tagatud Helgi ja Radari teelt. Tuletõrje väline kustutusvesi Krundil pos nr 1 on tagatud väline kustutusvesi Helgi tee maa-alal paiknevast hüdrandist 15 l/s , mis paiknevad vahetult planeeringu alas ja läheduses. Lisaks on krundile planeeritud tuletõrjevee mahuti juurdepääsude kõrvale. Mahutite suurus täpsustatakse hoone ehitusprojektiga. Kruntide pos nr 2 ja 3 väline kustutusvesi on tagatud Radari teel tuletõrje veevõtu hüdrandist 15 l/s . Tallinna väikese ringtee projektiga olemasolev hüdrant eemaldatakse ning paigutatakse tra n spordimaa haljasalale. Lisaks on Treiali tee 4 ja 6 katastriüksusel (planeeringuala kõrval) paigaldatud 2 × 54 m 3 mahutavusega tuletõrjevee mahuti t koos hüdrandig a, mille kasutamiseks on olemas v astav nõusolek . Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-04, AS-05 ja kirjeldatud joonise AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda. Tabel 7 . Servituutide seadmine . Teeniv kinnisasi/isik Valitsev kinnisasi/isik Servi tuudi seadmise vajadus Krunt pos nr 1 Aktsiaselts ELVESO v ee- ja reovee kanalisatsioonitrassile, sademevee kanalisat - sioonitrassile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri Energate OÜ gaasitrassi 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri Elektrilevi OÜ elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist Krunt pos nr 2 Krun t pos nr 3 j uurdepääsu servituut Aktsiaselts ELVESO vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile, sademevee kanalisat - sioonitrassile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri Aktsiaselts ELVESO vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole trassi Energate OÜ gaasitrassi 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri Energate OÜ gaasitrassile äärmise trassi teljest 1 m mõlemale poole trassi Elektrilevi OÜ madalpinge maakaablile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit Elektrilevi OÜ elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist Telia Eesti AS sidekaablile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit Krunt pos nr 3 Krun t pos nr 2 j uurdepääsu servituut Aktsiaselts ELVESO vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile, sademevee kanalisat - sioonitrassile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri Aktsiaselts ELVESO veetrassile äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole trassi Energate OÜ gaasitrassi 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri Energate OÜ gaasitrassile äärmise trassi teljest 1 m mõlemale poole trassi Elektrilevi OÜ elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist Elektrilevi OÜ alajaamale 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist Elektrilevi OÜ madalpinge maakaablile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit Telia Eesti AS sidekaablile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit Krunt pos nr 4 Aktsiaselts ELVESO v ee- ja reovee kanalisatsioonitrassile, sademevee kanalisat - sioonitrassile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri Aktsiaselts ELVESO vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole trassi Energate OÜ gaasitrassi 1 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri Energate OÜ gaasitrassile äärmise trassi teljest 1 m mõlemale poole trassi Elektrilevi OÜ 20 kV maakaablile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit Krunt pos nr 5 Aktsiaselts ELVESO vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile, sademevee kanalisat - sioonitrassile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri Krunt pos nr 8 Krunt pos nr 8 Aktsiaselts ELVESO vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri Aktsiaselts ELVESO vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole trassi Elektrilevi OÜ elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist Elektrilevi OÜ madalpinge maakaablile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit Energate OÜ gaasitrassile äärmise trassi teljest 1 m mõlemale poole trassi Väljaspool planeeringuala: Helgi tee T1 (65301:002:0939) Aktsiaselts ELVESO vee- ja reovee kanalisatsioonitrassi, sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m ümber perimeetri Aktsiaselts ELVESO vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole trassi Energate OÜ gaasitrassi liitumispunktile 1 m ümber perimeetri Energate OÜ gaasitrassile äärmise trassi teljest 1 m mõlemale poole trassi Elektrilevi OÜ elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist Treiali tee 1 (65301:001:5367) Elektrilevi OÜ madalpinge maakaablile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit Treiali tee 3 (65301:001:5368) Elektrilevi OÜ madalpinge maakaablile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit Treiali tee 6 (65301:002:1734) Elektrilevi OÜ madalpinge maakaablile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit Tehnovõrkude lahendus Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimise lahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt välja statud tehniliste tingimustega. Detailplaneeringu tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse tehnovõrgu valdaja poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel koostatud ehitusprojektiga . Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. Krundile p os 3 on nähtud tehnovõrkude servituudi vajaduseg a ala krundi p os 2 kasuks. Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan . Veevarustus ja kanalisatsioon Vee- ja kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt Aktsiaselts ELVESO 17.10.2019. a tehnilistele tingimustele nr VK-TT 193. Planeeritava ala varustamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga p os 1 on planeeritud Helgi teel paiknevast torustikust, mis paikneb vahetult planeeringuala kõrval. Planeeritava ala varustamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga p os 2 ja 3 on planeeritud Radari teel paiknevast torustikust, mis asub moodustataval transpordimaal p os 4. Aktsiaselts ELVESO on nõus lubama detailplaneeringu alale vett koguses kuni 7,0 m³/d (210 m 3 /kuus ). Aktsiaselts ELVESO on nõus vastu võtma detailplaneerin gu alalt reovett koguses kuni 7,0 m³/d (210 m 3 /kuus) . Igale krundile on ette nähtud eraldi maakraan, krundi piirist ca 1 m kaugusele avalikule maa-alale, mis jääb ühtlasi krundi liitumispunktiks ühisveevärgiga. Ühisveevärk ja kanalisatsioonitorustikud ning moodustatavate kruntide liitumispunktid rajad a vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele ning kehtivatele normidele RIL 77-1990. Planeeritavad trassid paiknevad eraldi transpordimaa kinnistul kogu planeeringu ulatuses. Ristumisel tee maa-aladega planeerida ÜVK torustikud hülsstorudesse. Detailplaneeringu alale lubatud veevarustu s e ja reovee ärajuhtimise mahud on võimalik tagada peale Rae valla ÜVK arengukavaga planeeritud rajatiste ehitamist, Radari reoveepumpla rekonstrueerimist. Trasside juurdepääsuks ja hooldamiseks rajatakse trasside kaitsevööndi ulatuses servituudi ala. Vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevöönd ulatub torustiku teljest 2 m mõlemale poole, koridor laiusega 4 m. Krun dile pos nr 3 krunt pos nr 5 poo l sele piirile tehnovõrkude servituudi vajadusega alale piirdeaia rajamine ei ole lubatud , et tagada vaba juurdepääs sinna alale planeeritud tehnovõrkude hooldamiseks. Enne DP kehtestamist seada DP alast välja jäävatele VK torustikele isiklik kasutusõigus Aktsiaselts ELVESO nimele. Veevarustuse, kanalisatsiooni ja tuletõrjeveevarustuse lahenduse väljaehitamiseks tellida tööprojekt, mis kooskõlastada Aktsiaselts ELVESO -ga. Ühisveevärk ja kanalisatsioon projekteeritakse ja ehitatakse välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele ning kehtivatele normidele RIL 77-1990. Enne DP kehtestamist seada DP alast välja jäävatele VK torustikele seada isiklik kasutusõigus Aktsiaselts ELVESO nimele. Planeeritud krundi pos nr 1 ühendamine Aktsiaselts ELVESO -le kuuluva ÜVK-ga on võimalik pärast töökorras ja Aktsiaselts ELVESO nõuetele vastavalt rajatud Helgi tee T1 ja Tähnase tee T4 kinnistutel asuvate ÜVK rajatiste üleandmist Aktsiaselts ELVESO -le . Planeeritava ala ühinemispunktid ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga ning moodustatavate kruntide liitumispunktid ühisveevärgi ja kanalisatsioonitrassidega on näidatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan. Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahendus on põhimõtteline ning torustike ühendused kruntidele kuuluvad täpsustamisele järgnevate projekteerimisetappide käigus. Tabel 8 . Vee ja olmereovee ja sademevee (VKS) planeeritud kogused kruntide lõikes . Krundi p os nr V ee kogus (m 3 /kuus) V ee kogus ma x (m 3 /d) O lmereovee kogus (m 3 /kuus) O lmereovee ma x kogus (m 3 /d) S ademevee ma x kogus (l/s) 1 120 4 120 4 64 2 50 2 50 2 56 3 40 1 40 1 36 Kokku 210 7 210 7 156 Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine Detailplaneeringuga haaratud alal maapinna absoluutkõrgusmärgid jääva d vahemikku 37.58 ja 38.56 m. Peale hoonete ehitamist krundi maapind tasandatakse ja krundisisene vertikaalplaneerimine lahendada hoone ehitusprojekti koosseisus. Hoone ehitusprojekti vertikaali projekteerimisel tuleb see siduda Tallinna väikese ringtee projekti vertikaallahendusega. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevee mitte v al g umine naaberkinnistutele. Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 määramisel lähtuda juurdesõidutee projekteerimisel valitud kõrgusmärkidest. Tee projekteerimisel arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Parklatest kogutakse sademevee d kokku ja suunatakse klassi õli- ja liivapüüduritesse ning puhastatud vesi juh i takse edasi kraavidesse. Kruntidele on planeeritud õli-liivapüüdur sademevee ärajuhtimiseks. Samuti suunatakse kraavidesse hoonete katustele kogunenud sademevee d. Krunti pos nr 1 sademeveed suunatakse Helgi teel olemasolevasse sademevee kanalisatsiooni. Kruntide pos nr 2 ja 3 on ette nähtud ühtne sademevee lahendus, kus sademeveed kogutakse kokku ning suunatakse Radari teel olemasolevasse kraavi. Kraavi eelvooluks on Vana-Ülemiste-Vaskjala kanal. Detailplaneeringu alal paiknevad olemasolevad k r aavid tuleb kuni Vana-Vaskjala kanal ini ära puhastada ja süvendada. Lisaks korrastatakse kruntidel pos nr 2 ja 3 edela piiri ääres olemasolev kraav ning seda pikendatakse kuni Radari tee krundini. Kraavist juhitakse sademeveed sademevee kanalisatsioonitrassiga planeeritud mahutisse, kust sademeveed suunatakse edasi Radari teel olemasolevasse kraavi. Kruntide pos nr 2 ja 3 s ademevee orienteeruvad kogused (kokku 92 l/s) planeeritava kruntide lõikes on toodud eeltoodud tabelis. Arvestades asjaolu, et kruntide pos 2 ja 3 sademevee eeldatav max vooluhulk on 9 2 l/s j a kogus ca 330m 3 on planeeritud maa-ala sademevee ühtlustusmahutite paiga l damis eks . Nende vajadus täpsustada ehitusprojekti koostamisel , vt ka nõuded ehitusproje k tile. Krundil pos nr 1 loodepiiril olemasolev kraav asendatakse truubiga kuni Tallinna väikese ringtee projektiga projekteeritud sademevee kanalisatsioonitrassideni. Sademevee kanalisatsioonitrassid planeeringualalt kuni Heli tee T1 katastriüksusel säilitava kraavini (ca 68 meetrit) ehitab välja arendaja vastavalt Tallinna väikese ringtee projekteeritud lahendusele . Sademevee lahendus on põhimõtteline, sh kogused on orienteeruvad ning kraavide lahendus võib muutuda seoses Reaalprojekt OÜ poolt koostatava Tallinn a väikese ringtee teeprojektiga. Kogu ala kohta tervikuna tuleb koostada sademevee kanalisatsiooni projekt, millel näidatakse ära ümbertõstetavad-ühendatavad ja uued projekteeritavad torustikud. Projekteeritud sademevee kanalisats i ooni süsteem ehitatakse välja üheaegselt teiste kommunikatsioonide rajamisega arendaja poolt. Nõuded sademevee osas ehitusprojekti koostamisel: Sademevee äravoolu kõvakatendite aladelt, s . o hoonete katustelelt kui ka parkimisaladelt eesvoolu (kraavi) piirata 110 mm läbimõõduga toruga. Vajadusel näha ette meetmed sademevee kogumiseks, nt vahemahuti vms. Sademevee lahenduse koostamisel arvestada Riigitee 96 Tallinn–Peetri alevik–Tallinn (Tallinna väike se ringtee) sademevee käitlemise lahendusega. Helgi tee äärde kraavi asemele planeeritud truubi mahutavus peab olema võrdväärne asendatava olemasoleva kraavi mahutavusega. Sademevee ärajuhtimise täpne lahendus koostada ehitusprojekti staadiumis arvestades planeeringulahenduse põhimõtteid. Sademevee minimeerimise aluseks tuleb võtta Rae valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2017 – 2028 peatükk 10.4 „Sademevee käitluse põhiprintsiibid” ja veeseaduse § 129 lõiked 1 – 3. Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”. Elektrivarustus Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ Tallinna-Harju regioon poolt 07 .0 1 .20 22 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 3 98187 . Planeeringuala võrguühenduse maksimaalne läbilaskevõime amprites on kolme krundi kohta à 3×1250 A. Planeeritava krundi p os 1 elektrienergiaga varustamine on ette nähtud Hel g i tee 3a (katastritunnus 65301:002:0944) asu vast alajaamast Helgila: (Rae). Planeeritava kruntide p os 2 ja 3 elektrienergiaga varustamine on ette nähtud planeeritud alajaamast, mis saab toite krundil pos nr 4 olemasolevast maakaablist. Planeeritud alajaam on kavandatu d krundile pos nr 3 kirdenurka. Tarbijateni on planeeritud alajaamast kuni hoonestusalani 0, 4 kV maakaabelliin. Igale krundile on planeeritud üks liitumiskilp. Liitumiskilpidest kuni elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma vajadustele vastavad liinid. Nii 0,4 kV maakaabelliinidele kui ka liitumiskilpidele on määratud servituudi seadmise vajadusega alad piki kvartalisiseseid teid, väljaspool sõiduteid. Kruntide liitumiskilpide kohale ja 1 m raadiuses ümber kilbi on määratud servituudi seadmise vajadusega ala kilbi teenindamiseks, kuhu peab olema vaba juurdepääs. Kõik planeeringualal projekteeritud tehnovõrkude tööprojektid kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ -ga . Elektrivarustuse lahenduse väljaehitamiseks tellida tööprojekt, mis kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Elektrivarustuse osas on määratud perspektiivne elektrivajadus ning antud elektrivarustuse põhimõtteline lahendus. Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Tänavavalgustus Krundile pos nr 4 on planeeritud käesoleva detailplaneeringuga välisvalgustus – metallpostidel LED valgustid 3000k , mis on hämaraanduriga reguleeritud. Valgustus on toitega maakaablilt. Kruntide pos nr 5 – 7 tänavavalgustus ehitatakse välja Tallinna väikese ringtee mahus. Sidevarustus Sidevarustuse lahenduse koostamise aluseks on Telia Eesti AS-i poolt 11.10.2019 koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 32773142. Planeeritavate äri- ja tootmishoonete sidevarustus on lahendatud Helgi teel paikneva sidekanalisatsioonitrassi kaevust nr 16081 ja Ringtee T2 kinnistul paiknevast sidekanalisatsioonitrassi kaevust 16287. Helgi teel asub krundi p os 1 ühinemispunkt sidevõrguga ja Ringtee T2 kinnistul asub p os 2 ja 3 kruntide ühinemispunkt. Sidekanalisatsiooni nõutav sügavus pinnases on 0,7 m ja teekatte all 1 m. Sõidutee alla näha ette A kategooria torusid seinapaksusega 4,8 mm ja samuti tuleb tagada normatiivsed sügavused ja vahekaugused ning kaevude luugid peavad jääma teekattega (kõnniteega) ühele tasapinnale. Igale kinnistule on planeeritud individuaalne sidekanalisatsiooni sisestus põhitrassist. Sidekanalisatsiooni kaevudena kasutatakse KKS tüüpi sidekaevusid. Tallinna väikese ringtee rajamisel paigaldatakse sidekaev ümber vastavalt ringtee projektis määratud asukohta . Tööde teostamine Telia Eesti AS-i sidevõrgu liinirajatise kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia kaabli järelevalve allüksusega. Kaablikanalite paigaldamine sidekanalis planeeringualale ehitatavate hooneteni lahendatakse eraldi projektina koostöös ja kokkuleppel antud piirkonna kinnisvara arendajaga peale planeeritava kaablikanalisatsiooni valmimist. Gaasivarustus Gaasivarustuse osas on määratud kinnistute perspektiivne gaasivarustuse vajadus ning põhimõtteline lahendus. Gaasivarustus lahendatakse vastavalt Energate OÜ poolt väljastatud tehnilistele tingimustele 18.10.2019. a nr T - 493. Planeeritava hoonestuse gaasiga varustamiseks on planeeringus ette nähtud Helgi teel ja Radari teel olemasoleva gaasitrassi tarnetorustike ühendamine. Gaasipaigaldis planeeritakse maa-alusena tee-ala ss e, ning liitumispunkt (sulgseade) on ette nähtud maaüksuse piirist 1 m kaugusele. Gaasipaigaldise projekteerimisel ei või ette näha hargnemisi ja väljavõtteid teistele kinnistutele ja tarbijatele. Gaasipaigaldised rajatakse vastavalt „Küttegaasi ohutuse seaduse” ja teiste Eesti Vabariigi kehtivate normdokumentide nõuetele. Gaasivõrguga liitumiseks sõlmida Energate OÜ-ga liitumisleping. Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded Hoonete projekteerimisel järgida energiatõhususe miinimumnõudeid (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63). Keskkonnalubade taotlemise tingimused Keskkonnalubade täpne vajadus ei ole detailplaneeringu koostamise hetkel teada. Kavandatavale tegevusele võib olla edasine keskkonnalubade taotlemine vajalik järgnevatel juhtudel: k eskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” sätestab saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on õhusaasteluba nõutav ; a tmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 järgi tuleb enne ehitusloa taotlemist taotleda õhusaasteluba. Saasteluba on nõutav, kui käitise kõikide ühel tootmisterritooriumil asuvate põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel on võrdne või suurem kui 1 MW th . Eeldatavalt kavandatava hoone puhul õhusaasteloa künniskoguseid ei ületata ja seega välisõhu saasteloa vajadus selgub edasisel projekteerimisel ; k eskkonnaministri 19.12.2017 määrus nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja tegevuse registreering, registreeringu taotluse, tõendi ja aastaaruande vorm ning aastaaruande esitamise kord” kohaselt tuleb Keskkonnaametis paikse heiteallika käitaja tegevus registreerida, kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus kütuse põletamisel ületab 0,3 MW th , kuid on väiksem kui 1 MW th ; Veeseaduse § 187 kohaselt on vee erikasutus luba kohustuslik, kui sademevett juhitakse suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile ; v astavalt Jäätmeseaduse § 73 on jäätmeluba vajalik näiteks, kui kõrvaldatakse jäätmeid ja taaskasutatakse jäätmeid. Samuti on luba vajalik, kui ohtlike jäätmeid kogutakse või transporditakse, välja arvatud isiku enda tegevuse tulemusena tekkinud jäätmete kogumiseks ja veoks. Täpsustavad nõuded on esitatud keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded” ; k ompleksloa kohustus on määratud Tööstusheite seaduse § 19 lg 3 alusel ning sealsed nimetatud alltegevuse valdkondade loetelu tegevusvaldkondade raames ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba on esitatud Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruses nr 89 „Alltegevuse valdkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba” ; Maapõueseadus § 97 sätestab ehitiste püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel järele jääva kaevise kasutamise. Katastriüksuselt pinnast eemaldades (s.o ära vedades), tuleb kaevise käitlemisel lähtuda maapõueseaduse vastavatest nõuetest. Saastunud, reostunud pinnase puhul tuleb seda käidelda vastavalt Jäätmeseadusele ja Kiili valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele . Planeeringuala tehnilised näitajad Planeeri ngu ala suurus 3, 2 ha Kavandatud kruntide arv 8 Krunditava ala maa bilanss: äri- ja tootmismaa 2 2 281 m² 70 % transpordimaa 9 6 90 m² 3 0 % Täisehitus e % 4 0 % Haljastuse % 6 – 13 % Korruselisus kruntidel pos 1 ja 2 maa peal 4 korrust, maa all 1 korrus krundil pos 3 maa peal 3 korrust, maa all 1 korrus KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Eessõna Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimisesüsteemis seaduse paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamine läbiviimine on kohustuslik. Kavandatav tegevus on oma iseloomult eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Lähtetingimused: planeeringuala on ehitisregistri andmetel hoonestamata; väärtuslik kõrghaljastus planeeritaval alal puudub; teadaolevalt ei ole planeeringualal kaitsealuste taimede leiukohti; vastavalt Keskkonnaregistrile ja Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusele (seisuga 06.07.2021) ei asu detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka konkreetsel planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustikualasid, seega mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale puudub; vastavalt Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendusele (06.07.2021) ei asu planeeringualal ühtegi arheoloogiamälestist, seega mõju arheoloogiamälestistele puudub; vastavalt Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse andmetele (06.07.2021) on planeeringuala peamiselt nõrgalt kaitstud ja põhjapoolne ala osaliselt kaitsmata põhjaveega ala. Arvestades eelnimetatud asjaolusid käsitletakse detailsemalt antud peatükis järgnevaid alateemasid, mis on vajalikud planeerimisele järgnevatele kavandatud tegevustele: kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus; müra ja vibratsioon; põhjavesi ja pinnavesi; radoon ; võimalik keskkonnamõju hindamine; soojussaared. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne ning võib avalduda hoonete rajamise ehitusprotsessis. Põhja- ja pinnavee reostust võib põhjustada mõni suurem avarii (kanalisatsioonitoru purunemine, kütuseleke vmt). Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal, pärast ehitust täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha. Avariiohtlik e olukordade vältimiseks: territooriumi korrashoid; territooriumile tagada juurdepääs; ehitamise ajal ei tohi koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine; vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem. Müra ja vibratsioon Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” toodud nõudeid ja rakendada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” nõudeid. Mürakaitse rakendamise meetmed: hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Nimetatud standardi kohaselt tuleb eluhoonete välispiiride üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride ühisisolatsioon R` tr,s,w +C tr ei oleks väiksem standardi tabelis 6.3 (välispiiridele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välise müra tasemest) toodud piirväärtusest; ehitusaegselt tuleb tagada, et ehitustegevusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei ületaks ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid ” kehtestatud ehitusmüra ja vibratsiooni piirväärtusi. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga; akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid; arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Põhjavesi ja pinnavesi Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega ala piirkonnas. Kavandatava tegevusega ei kaasne põhjaveevõttu ega põhjaveereostust. Põhjavee kaitseks kasutatavad meetmed: mitte immutada reovett haljasaladele; mitte juhtida saasteaineid või saastunud vett haljasaladele. Järgnevas projekteerimisetapis tuleb jälgida, kas ilmneb asjaolusid ja vajadusi, mis tingivad vee erikasutusloa taotlemist. Vee erikasutusloa täpsemad tingimused on toodud käesoleva seletuskirja ptk 5.12. Radoon Planeeritav ala jääb Põhja-Eesti kõrge radoonisisaldusega pinnase vööndi piiresse: pinnase radoonisisaldus on 50 – 150 kBq/m 3 (Harjumaa pinnase radooniriski kaart, Tallinn 2008). Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse. PM L Balti OÜ poolt 12.02.202 2 koostatud radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisaruande kohaselt (aruanne vt lisad) on pinnase radoonisisaldus normaalsel tasemel ehk 23 – 35 kBq/m 3 . Meetmed, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, nõuetekohane ventilatsioon. tihendama ja hermetiseerima peab kõikide torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe. Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja 7 ehitamise põhimõtteid. Võimalik u keskkonnamõju hindamine Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei ole alust eeldada detailplaneeringu elluviimisel keskkonnaseisundi olulist kahjustamist (sh pinnase ja õhu saastumist, olulist jäätmeteket, mürataseme ja vibratsiooni olulist suurenemist). Detailplaneeringuga ei kavandata eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kavandatav tegevus ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole teadaoleva info põhjal ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub, mistõttu puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse algatamiseks Sauki kinnistu ja lähiala detailplaneeringu osas. Soojussaared Planeeringuala loodenurga ulatub Maa-ameti soojussaarte kaardirakenduse andmete kohaselt registreeritud soojussaar. Soojussaare efekti leevendavad meetmed: t aimkate, rohealade säilitamine ja täiendavate alade loomine. Taimed ja puud on olulised eelkõige seetõttu, et need jahutavad õhku oma loomuliku niis k u s e aurustamisega. Lisaks puudel on ka lisaväärtus, sest pakuvad varju otsese päikese eest; p indade värv, kasutades valgeid ja heledaid toone erinevate objektide puhul (katused, hoonete fassaad, kõnniteed jne); k asutada energiasäästlikke kliimaseadmeid ja muid kodumajapidamise ja tööstuse seadmeid, mis võivad oma töö energiaga lisasoojust eraldada õhku. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD Mõju sotsiaalsele keskkonnale Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju väljendub uute ärihoonete kasutamise näol. Kohalikud saavad planeeritud äride teenuseid ja tooteid tarbida ning samuti luuakse uusi töökohti. Kuritegevuse ennetamiseks soovitatud välisvalgustuse rajamisel kaasneb positiivne mõju lähiümbruse elanikele turvalisuse suurendamise näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute töökohtade lisandumise näol. Lisaks suureneb kohalike teenuseid kasutatavate isikute arv (näiteks töötajad lõunasel ajal kohalikke söögikohti külastades). Rajatavad hooned, sõidutee koos kõnniteega tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud Planeeringualal ja vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et äri- ja tootmishoonete rajamisel oleks otsene n egatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Mõju looduskeskkonnale Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringu lahendus näeb alale ette äri- ja tootmishooneid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks p laneeringuala l maakorralduslike toimingute tegemisel ja teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Vajalikud tegevused planeeringu elluviimiseks: planeeringujärgsete katastriüksuste ja kinnistute moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega . Seada planeeringualast alast välja jäävatele VK torustikele isiklik kasutusõigus Aktsiaselts ELVESO nimele; juurdepääsutee, tehnovõrkude ja tehniliste rajatiste projekteerimise tingimuste taotlemine, projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine; hoonete tarbeks tehnovõrkude, -rajatiste ehitamine ning vastavate kasutuslubade väljastamine; planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Huvitatud isiku kohustused seoses planeeringu elluviimise ga : sõlmima piirkonna võrguettevõtetega liitumislepingud ning rahastama Detailplaneeringuga kavandatud krunte teenindava Taristu, kaasa arvatud selle liitumispunktide, rajamist vastavalt sõlmitud liitumislepingutele ja Detailplaneeringule; omal kulul ja koostöös piirkonna vee-ettevõtjaga tagama pinnase- ja sademevee ärajuhtimise süsteemi väljaehitamise kuni eesvooluni ka selles osas, mis jääb Detailplaneeringualast väljapoole, kuid mis teenindab Detailplaneeringuala; omal kulul tagama Detailplaneeringuga ettenähtud avalikult kasutatavate teede (krunt pos nr 4), koos tee juurde kuuluva metallmastidel ja maakaablil põhineva LED valgustitega välisvalgustuse ja haljastusega ning planeeritud jalgratta- ja jalgtee koos haljastusega väljaehitamise vastavalt Detailplaneeringule; tasuma kõik kulud, mis on seotud taristu väljaehitamise omanikujärelevalve teostamisega; omal kulul moodustama Detailplaneeringuga avalikuks kasutamiseks ettenähtud transpordimaa kinnistud; andma avalikuks kasutamiseks ettenähtud transpordimaa kinnistud vallale tasuta üle 3 (kolme) kuu jooksul arvates transpordimaa kinnistutele ehitatud teedele kasutuslubade väljastamisest. transpordimaa kinnistute üleandmine Vallale enne teedele kasutusloa väljastamist ei vabasta Huvitatud isikut kohustusest omal kulul tagada teede väljaehitamine vastavalt Detailplaneeringule; rahastama Rae valla sotsiaalobjektide ehitamist tasudes Valla arveldusarvele 1 (üks) euro iga kavandatud äri- ja tootmismaa krundi suletud brutopinna 1 m 2 kohta. Rahastatavale objektile Huvitatud isikul omandiõigust ei teki; omal kulul tagama Detailplaneeringuga ettenähtud servituutide seadmise ja kandmise kinnistusraamatusse. Detailplaneeringuga ettenähtud krundile hoonete ehitamiseks ei esitata Rae Vallavalitsusele ehitusloa taotlusi enne, kui krunti teenindav taristu on saanud kasutusloa. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi. Katastriüksuse igakordsel omanikul tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne Rae vallale kohustust detailplaneeringukohaste teede ning tehnorajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Planeeringuga seatud ehitusõigused peab realiseerima iga planeeritava krundi valdaja. Krundi omanik on kohustatud ehitised välja ehitama ehitusprojekti ja ehitusloa alusel. Planeeringu elluviimiseks peavad kõik planeeringualal koostatavad ehitusprojektid olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi kavandatud Tallinna väikese ringtee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2). Radari tee lõik tuleb rajada vastavalt Tallinna väikese ringtee projektile. KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED NING ARHITEKTUURSED NÕUDED ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISE KOHTA katastriüksuse liikides üksuste liikide kaupa) osakaalu % (katastri- osade suurused (m²) suletud brutopind sihtots- korruselisus maapealne / Maa sihtotstarve ja tarvete kaupa vastavalt normatiivne/ kavandatud normatiivne/ kavandatud Krundi planeeritud hoonete ehitisealune katastriüksuse liigile Moodustatakse parkimiskohtade arv parkimiskohtade arv hoonete arv krundil maa sihtotstarve ja Krundi pos.nr. Osade senine hoone kõrgus (m) (detailplaneeringu krundi planeeritud Liidetavate ja tulepüsivusklass sihtotstarve lahutavate suurus m² hoone suurim kinnistust liikide kaupa) / maa-alune maapinnast osakaalu % suurus m² jalgrataste sõiduauto pind m² Pos nr Kitsendused Servituudi vajadus Arhitektuurinõuded Ä 70% · tee kaitsevöönd 10 m; · vee- ja reovee kanalisatsioonitrassi, sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; 1 8839 Sauki (65301:002:0753) -8839 M 100% 1 8839 3535 4 / -1 16m 2 ÄB 50,TT / TL 50 Ä 6000, T 6000 TP1 93 / 206 90 / 90 · gaasitrassi liitumispunktile 1 m ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · hoone peab olema arhitektuurselt kõrge tasemega ja kaasaegne; T 30% · tee kaitsevöönd 30 m; · elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. · hooned on lubatud rajada detailplaneeringu põhijoonisel näidatud · juurdepääsu servituut; hoonestusalasse; Ä 50% 7370 -7370 M 100% · gaasitrassi liitumispunktile 1 m ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; 2 Sauki (65301:002:0753) · piirkonnas on lubatud nii lahtine, kinnine kui ka vahelduv T 50% 2 7370 2948 4 / -1 16m 2 ÄB 50,TT / TL 50 Ä 4000, T 4000 TP1 38 / 108 45 / 45 · tee kaitsevöönd 10 m; · gaasitrassile äärmise trassi teljest 1 m mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; · tee kaitsevöönd 30 m; · vee- ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; hoonestusviis; · veetrassile äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; · välisviimistluses kasutada betooni, klaasi, puitu, fassaadiplaate. Plekki 3 Ä 70% 6072 Sauki (65301:002:0753) -6072 M 100% · madalpinge maakaablile ja sidekaablile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; tohib kasutada kuni 40% ulatuses fassaadist. Plekkfassaad kogu hoone T 30% · elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · projekteeritud sademevee kanalisatsioonitrassile 2 m mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks. puhul on aktsepteeritav väga eriliste lahenduste puhul. Katusekatte · tee kaitsevöönd 10 m; · gaasitrassi liitumispunktile 1 m ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; materjal - rullmaterjal või plekk. Fassaadidel kasutada vahemalt kahte 4 L 100% 1483 Sauki (65301:002:0753) -1486 M 100% · gaasitrassile äärmise trassi teljest 1 m mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; erinevat materjali. Fassaad peab olema liigendatud nii vormilt, · tee kaitsevöönd 30 m; · vee- ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; 3 6072 2428 3 / -1 9m 2 ÄB 50,TT / TL 50 Ä 3000, T 3000 TP1 28 / 91 30 / 30 · veetorustiku kaitsevöönd; · vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; materjalilt kui toonidelt; Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid · gaasitorustiku kaitsevöönd; · juurdepääsu servituut; viimistlusmaterjale. Värvilahenduses eelistada tumedaid värvitoone; 5 L 100% 2709 Sauki (65301:002:0753) -2709 M 100% · elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · lubatud katusekalle on 0 – 15°. Lamekatus varjata parapetiga. Katuse · alajaamale 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · 20 kV ja madalpinge maakaablile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; projekteerimisel tuleb kinni pidada detailplaneeringus ette antud · veetorustiku kaitsevöönd; · gaasitrassi liitumispunktile 1 m ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; L 100% 2338 Sauki (65301:002:0753) -2338 M 100% 4 1483 - - - - LT 100 - - - - · gaasitrassile äärmise trassi teljest 1 m mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; kõrgusmärgist. Katusekattetoon valida tume (must, tumehall, 6 · gaasitorustiku kaitsevöönd; · vee- ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd; · vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; tumepruun); · maakaabli kaitsevöönd; · 20 kV maakaablile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; · moodustatavate äri- ja tootmismaa kruntide ümbritsemine piirdeaiaga ei ole kohustuslik. See võimaldab vabama liikumise ja hoonete 7 L 100% 2907 Sauki (65301:002:0753) -2907 M 100% · vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; 5 2709 - - - - LT 100 - - - - paigutamise kruntidel. Kui on soov rajada piirdeaed, siis on lubatud rajada 2 m kõrguseid piirdeaedu, mille rajamiseks kasutada -253 M 100% metallpostidel võrkpiirdeid. Vajadusel võib piirded ette näha mitte 8 L 100% 253 Sauki (65301:002:0753) 6 2338 - - - - LT 100 - - - - kruntide piiridele, vaid ümbritseda kuritegevuse ennetamiseks ladustamise platsid või näidiste alad; 7 2907 - - - - LT 100 - - - - · hoone eskiisprojekt tuleb kooskõlastada valla arhitektiga. · vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; 8 253 - - - - LT 100 - - - - · vee- ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · madalpinge maakaablile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; · gaasitrassile äärmise trassi teljest 1 m mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; Servituudi vajadusega ala väljaspool planeeringuala: Helgi tee T1 katastriüksus: · vee- ja reovee kanalisatsioonitrassi, sademevee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; | · vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile äärmise trassi teljest 2 m mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | · gaasitrassi liitumispunktile 1 m ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | · gaasitrassile äärmise trassi teljest 1m mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | · elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | Treiali tee 1, Treiali tee 3 ja Treiali tee 6 katastriüksused: | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | * KRUNTIDE JA EHITISEALUSTE PINDADE SUURUSED JA HALJASTUSE % ENNE TALLINNA VÄIKESE RINGTEE MAHASÕITUDETA; | | | | | | | · planeeritavale maakaablile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | Treiali tee 6 ja Ringtee T2 katastriüksused: ** KRUNTIDE JA EHITISEALUSTE PINDADE SUURUSED JA HALJASTUSE % KOOS TALLINNA VÄIKESE RINGTEE MAHASÕITUDEGA. | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | | AJUTINE JUURDEPÄÄS | | | 64 | | | | | | · planeeritavale sidekaablile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. | | | | | | | | | | | | 1+ | | | | | | | | | | | | | | | PK | | | | 38.18.2 | | | | | | | | 5 | | | | | | | | | | | | | 3 | | | | | | | | | |