Lõppdokument

TARTU MAAKOND, NÕO VALD, NÕGIARU KÜLA, TARTU TN 13, 13A, 13B VEE- JA REOVEETORUSTIK Projekti tunnus: 23081 Projekti staadium: TÖÖPROJEKT Kaasatud kinnistute aadressid: Nõgiaru küla, Nõo vald, Tartumaa Tellija: Dolostar OÜ Järve tn 27 Nõo alevik, Nõo vald Tartumaa 61601, e-mail: [email protected] tel. +372 5078478 Projekteerija - veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk: Altren Projekt OÜ Registrikood 12609551 / MTR nr. EEP002873 Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald Tartumaa 61113, tel. +372 53402723 Vastutav isik / Projektijuht: Vahur Laas volitatud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 Projekteerija: Sven Zujev Projekti valmimise kuupäev: 03.11.2023 Altren Projekt OÜ Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva Tel: 53402723 Registrikood 12609551 vald Tartumaa 61113  Projekti tunnus ja osa: 22001 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt Köide VII: Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Töö nimi: Vastutav isik: Vahur Laas Kortermaja ja parkimishoone Ehitise aadress(id): Raudsilla 1, Raudsilla tn, Juhkentali tänav T2 Narva linn Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 03.11.2023/v01 Dokumentide nimekiri Faili nimeväljad Jrk Dokumendi nimi Faili nimi Järjekorra Staadium osa tähis Versiooni Projekti- Grupi tähis tähis Projekti Faili märkus nr 1 2 tunnus laiend 3 Projekti konteiner 23081 _TP _v01 _Nõgiaru-VKV .bdoc 23081_TP_v01_Nõgiaru-VKV.bdoc Pakitud fail 23081 _TP _v01 _Nõgiaru-VKV .zip 23081_TP_v01_Nõgiaru-VKV.zip 0. Ülddokumedid 1 Tiitelleht 23081 _TP _VKV -0 -01 _v01 _tiitelleht .pdf 23081_TP_VKV-0-01_v01_tiitelleht.pdf 2 Dokumentide nimekiri 23081 _TP _VKV -0 -02 _v01 _dok-nimekiri .pdf 23081_TP_VKV-0-02_v01_dok-nimekiri.pdf 3 Kausta koosseis 23081 _TP _VKV -0 -03 _v01 _kaust .pdf 23081_TP_VKV-0-03_v01_kaust.pdf 1. Lähtedokumendid 1 AS Emajõe Veevärk üldtingimused 23081 _TP _VKV -1 -01 _v01 _YT .pdf 23081_TP_VKV-1-01_v01_YT.pdf AS Emajõe Veevärk liitumistingimused 2 23081 _TP _VKV -1 -02 _v01 _liitumistingimused .pdf 23081_TP_VKV-1-02_v01_liitumistingimused.pdf nr 617 2. Kooskõlastused 1 Elektrilevi OÜ kooskõlastus 23081 _TP _VKV -2 -01 _v01 _elektrilevi-kk .pdf 23081_TP_VKV-2-01_v01_elektrilevi-kk.pdf 2 AS Emajõe Veevärk kooskõlastus 23081 _TP _VKV -2 -02 _v01 _veevark-kk .pdf 23081_TP_VKV-2-02_v01_veevark-kk.pdf 3 Transpordiameti kooskõlastus 23081 _TP _VKV -2 -03 _v01 _tram-kk .pdf 23081_TP_VKV-2-03_v01_tram-kk.pdf 4 Dolostar OÜ kooskõlastus 23081 _TP _VKV -2 -04 _v01 _dolostar-kk .pdf 23081_TP_VKV-2-04_v01_dolostar-kk.pdf 5 Tartu tn 9a kinnistu kooskõlastus 23081 _TP _VKV -2 -05 _v01 _tartu9a-kk .pdf 23081_TP_VKV-2-05_v01_tartu9a-kk.pdf 6 Tartu tn 11 kinnistu kooskõlastus 23081 _TP _VKV -2 -06 _v01 _tartu11-kk .pdf 23081_TP_VKV-2-06_v01_tartu11-kk.pdf 3. Seletuskirjad 1/3 Projekti tunnus ja osa: 22001 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt Köide VII: Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Töö nimi: Vastutav isik: Vahur Laas Kortermaja ja parkimishoone Ehitise aadress(id): Raudsilla 1, Raudsilla tn, Juhkentali tänav T2 Narva linn Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 03.11.2023/v01 Dokumentide nimekiri Faili nimeväljad Jrk Dokumendi nimi Faili nimi Järjekorra Staadium osa tähis Versiooni Projekti- Grupi tähis tähis Projekti Faili märkus nr 1 2 tunnus laiend 3 3. Seletuskirjad 1 Seletuskiri 23081 _TP _VKV -3 -01 _v01 _seletus .pdf 23081_TP_VKV-3-01_v01_seletus.pdf 4. Asendiplaani joonised (väliosa plaanijoonised) 1 Tingmärgid 23081 _TP _VKV -4 -01 _v01 _tingmargid .pdf 23081_TP_VKV-4-01_v01_tingmargid.pdf 2 Torustike asendiplaan 23081 _TP _VKV -4 -02 _v01 _asend .pdf 23081_TP_VKV-4-02_v01_asend.pdf 3 Katete taastamise asendiplaan 23081 _TP _VKV -4 -03 _v01 _katted .pdf 23081_TP_VKV-4-03_v01_katted.pdf 5. Ehitise üldised plaanijoonised (horisontaalsed üldjoonised, sh üldskeemid) - Puuduvad 6. Ehitise üldised vaated, lõiked (vertikaalsed üldjoonised) Ehituskaeviku tüüpristlõiked ja katete 1 23081 _TP _VKV -6 -01 _v01 _ristloiked .pdf 23081_TP_VKV-6-01_v01_ristloiked.pdf taastamise ristlõiked Kaablite kaitsmise ja toestamise 2 skeem ristumisel projekteeritud 23081 _TP _VKV -6 -02 _v01 _toestus .pdf 23081_TP_VKV-6-02_v01_toestus.pdf torustikuga Reoveekanalisatsioonitorustiku 3 23081 _TP _VKV -6 -03 _v01 _PP-OK1-K6 .pdf 23081_TP_VKV-6-03_v01_PP-OK1-K6.pdf pikiprofiil OK-1 kuni K-6 Reoveekanalisatsioonitorustiku 4 23081 _TP _VKV -6 -04 _v01 _PP-K4-K7 .pdf 23081_TP_VKV-6-04_v01_PP-K4-K7.pdf pikiprofiil K-4 kuni K-7 5 Veetorustiku pikiprofiil V-1 kuni V-8 23081 _TP _VKV -6 -05 _v01 _PP-V1-V8 .pdf 23081_TP_VKV-6-05_v01_PP-V1-V8.pdf 2/3 Projekti tunnus ja osa: 22001 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt Köide VII: Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Töö nimi: Vastutav isik: Vahur Laas Kortermaja ja parkimishoone Ehitise aadress(id): Raudsilla 1, Raudsilla tn, Juhkentali tänav T2 Narva linn Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 03.11.2023/v01 Dokumentide nimekiri Faili nimeväljad Jrk Dokumendi nimi Faili nimi Järjekorra Staadium osa tähis Versiooni Projekti- Grupi tähis tähis Projekti Faili märkus nr 1 2 tunnus laiend 3 6 Veetorustiku pikiprofiil V-6 kuni V-10 23081 _TP _VKV -6 -06 _v01 _PP-V6-V10 .pdf 23081_TP_VKV-6-06_v01_PP-V6-V10.pdf 7 Veetorustiku läbipesukaevu tüüpskeem 23081 _TP _VKV -6 -07 _v01 _labipesukaev .pdf 23081_TP_VKV-6-07_v01_labipesukaev.pdf 8 Veemõõdusõlme skeem 23081 _TP _VKV -6 -08 _v01 _veemoodusolm .pdf 23081_TP_VKV-6-08_v01_veemoodusolm.pdf 7. Muud joonised (sõlmed, detailid jms) 1 Veetorustiku sõlmede skeemid 23081 _TP _VKV -7 -01 _v01 _veesolmed .pdf 23081_TP_VKV-7-01_v01_veesolmed.pdf 8. Spetsifikatsioonid, mahtude loetelud jms Põhiliste materjalide loetelu torustike 1 23081 _TP _VKV -8 -01 _v01 _materjalid .pdf 23081_TP_VKV-8-01_v01_materjalid.pdf rajamisel. Põhiliste tööde loetelu torustike 2 23081 _TP _VKV -8 -02 _v01 _ehitustood .pdf 23081_TP_VKV-8-02_v01_ehitustood.pdf rajamisel. 9. Lisad (sh kõik muud lisatavad dokumendid) 1 Kaevutabelid 23081 _TP _VKV -9 -01 _v01 _kaevutabelid .pdf 23081_TP_VKV-9-01_v01_kaevutabelid.pdf 3/3  KAUSTA KOOSSEIS 0. Ülddokumendid 1. Lähtedokumendid 2. Kooskõlastused 3. Seletuskirjad 4. Asendiplaani joonised (väliosa plaanijoonised) 5. Ehitise üldised plaanijoonised (horisontaalsed üldjoonised, sh üldskeemid) 6. Ehitise üldised vaated, lõiked (vertikaalsed üldjoonised) 7. Muud joonised (sõlmed, detailid jms) 8. Spetsifikatsioonid, mahtude loetelud jms 9. Lisad (sh kõik muud lisatavad dokumendid) 0. ÜLDDOKUMENDID 1. LÄHTEDOKUMENDID 2. KOOSKÕLASTUSED 3. SELETUSKIRJAD 4. ASENDIPLAANI JOONISED (VÄLIOSA PLAANIJOONISED) 5. EHITISE ÜLDISED PLAANIJOONISED (HORISONTAALSED ÜLDJOONISED, SH ÜLDSKEEMID) 6. EHITISE ÜLDISED VAATED, LÕIKED (VERTIKAALSED ÜLDJOONISED) 7. MUUD JOONISED (SÕLMED, DETAILID JMS) 8. SPETSIFIKATSIOONID, MAHTUDE LOETELUD JMS 9. LISAD (SH KÕIK MUUD LISATAVAD DOKUMENDID)  AS Emajõe Veevärk Registrikood 11044696 Sõbra 56, Tartu 50106 tel: +372 731 1840 e-mail: [email protected] Tellija Üldtingimused Osa 1 - Üldtingimused 06.09.2022 a AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a Sisukord 1. Üldist 6 1.1 Load ja kooskõlastused 6 1.2 Standardid ja juhendid 7 1.3 Normid, standardid ja kvaliteedinõuded 8 2. Uuringud 9 2.1 Topo-geodeetilised uuringud 9 2.2 Ehitusgeoloogilised uuringud 10 3. Projekteerimine 10 3.1 Üldist 10 3.2 Projekteerimise mõõtühikud 11 3.3 Projekteeritavate objektide eluiga 11 3.4 Rajatiste projekteerimine 11 3.4.1 Veetorustik 12 3.4.2 Veevarustuse majaühendustorustik 13 3.4.3 Reoveekanalisatsioonitorustik 14 3.4.4 Reoveekanalisatsioonikaevud 15 3.4.4.1 Reoveekanalisatsiooni majaühendustorustik 16 3.4.5 Tuletõrjeveevarustus 17 3.5 Kinnistute vee- ja reoveekanalisatsioonitorustike liitumispunktide kooskõlastamine kinnistute omanikega 17 3.6 Reoveekanalisatsioonipumplate asukohtade ja kujade kooskõlastamine kinnistute omanikega 17 3.7 Töövõtja kohustused seoses eraomanduses olevatele maadele ehitatavate rajatiste ja ehitistega 17 3.8 Töövõtja kohustused seoses riigimaanteedele ehitatavate rajatistega 19 3.9 Ehitusload / ehitusteatised 19 4. Nõuded materjalidele 19 4.1 Üldnõuded 19 4.2 Survetorustikud 20 4.2.1 Üldist 20 4.2.2 Torud ja toruliitmikud 20 4.2.2.1 Siibrid, maakraanid, tagasilöögiklapid, spindlipikendused, kaped 20 4.2.2.2 Kiilsiibrid 21 4.2.2.3 Tuletõrjehüdrandid 21 4.3 Isevoolsed torustikud 22 4.3.1 Reoveekanalisatsioonikaevud 22 4.4 Kinnitusvahendid, tihendid ja määrdeained 23 2 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a 4.5 Torustiku soojustusmaterjalid 23 5. Ehitustööde üldised nõuded 23 5.1 Üldist 23 5.2 Ettevalmistustööd 24 5.2.1 Infotahvlid 24 5.2.2 Keskkonnakaitse ning Ehitusplatsi ja ümbritsevate alade korrashoid 24 5.2.3 Ligipääs kinnistutele ja tehnovõrkudele, läbipääsud, teavitamine 25 5.2.4 Kolmandate isikute ohutus 26 5.2.5 Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine ja likvideerimine 26 5.2.6 Olemasolevate torustike ja kraavidega arvestamine 26 5.2.7 Ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse tagamine, veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse lühiajaline katkestamine 26 5.2.8 Ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse tagamine 27 5.2.9 Ehituseelse olukorra fikseerimine 27 5.2.10 Ehitusobjekti mahamärkimine ja geodeetiline teenindamine 28 5.2.11 Vajumisvaatlused 29 5.2.12 Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis 29 5.2.13 Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis 29 5.2.14 Geodeetiliste märkide kaitsmine 30 5.2.15 Olemasolevate torustike rekonstrueerimine 30 5.2.16 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine 30 5.2.17 Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik 31 5.2.18 Liikluse taasavamine 31 5.2.19 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine 31 5.3 Kaevetööd ja torustiku paigaldamine 32 5.3.1 Pinnakatete eemaldamine 32 5.3.1.1 Üldist 32 5.3.1.2 Asfaltkatte eemaldamine 32 5.3.1.3 Kruuskatte eemaldamine 32 5.3.1.4 Killustikkatte eemaldamine 32 5.3.1.5 Tänavakividest ja plaatidest teekatete eemaldamine 32 5.3.1.6 Äärekivide eemaldamine 33 5.3.1.7 Kasvupinnase eemaldamine 33 5.3.2 Ehituskaeviku kaevamine 33 5.3.3 Jäätmete käitlemine, väljakaevatud pinnase/materjali eemaldamine ning ladustamine34 5.3.4 Ehituskaeviku toestamine 34 5.3.5 Veetõrje ehituskaevikust 35 5.3.6 Tasanduskihi / aluskihi rajamine 35 5.3.7 Ehituskaeviku tagasitäitmine ja tihendamine 36 3 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a 5.3.7.1 Algtäide 36 5.3.7.2 Lõpptäide 36 5.3.7.3 Tagasitäite tihendamine 37 5.3.8 Tagasitäite ja asfaltkatte killustikaluse katsetamine 37 5.3.9 Torustiku paigaldamine ja lubatud kõrvalekalded 38 5.3.10 Siibrite (maakraanide) kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine 39 5.3.11 Torustike tähistamine, märkelint ja -kaabel 39 5.3.12 Ühendus olemasolevate torustike ja kaevudega 40 5.3.13 Torustiku soojustamine 40 5.3.14 Torustike ja kaevude likvideerimine 40 5.4 Teostusjooniste koostamine 40 5.4.1 GIS andmete kogumine ning esitamine 41 5.5 Katsetused ja kontrolltoimingud 42 5.5.1 Üldist 42 5.5.2 Survetorustike katsetamine 42 5.5.2.1 Ettevalmistus survekatseks 42 5.5.2.2 Survekatse 42 5.6 Veetorustiku läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine 43 5.7 Tuletõrjehüdrantide katsetamine 44 5.8 Kanalisatsioonitorustike katsetamine 44 5.8.1 Isevoolsete torustike kaameravaatlus 44 5.8.1.1 Isevoolsete torustike veepidavuskatse 45 5.8.1.2 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll 45 5.9 Teede-ehituse osa, katete taastamine 45 5.9.1 Üldist 45 5.9.2 Asfaltkatte ajutine taastamine 46 5.9.3 Teetööde üldised tehnoloogianõuded 46 5.9.4 Nõuded materjalidele 48 5.9.4.1 Asfaltsegud 48 5.9.4.2 Killustikalused 48 5.9.4.3 Sõidutee peenarde kindlustus 48 5.9.4.4 Äärekivid ja sillutiskivid 48 5.9.5 Killustikkatte rajamine ja taastamine 49 5.9.6 Kruuskatte taastamine 49 5.9.7 Freespurukatte taastamine 49 5.9.8 Muru rajamine ja taastamine 49 5.9.9 Äärekivide ja sillutuskivide taastamine 50 5.10 Truupide ja sademeveetorustike asendamine 50 5.11 Tööde käigus kahjustatud objektide taastamine ja asendamine 50 5.12 Ehitusplatsi ja väljaspool ehitusplatsi kasutatud alade ehitusjärgne korrastus 50 4 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a 5.13 Ülevaatused 51 6. Ehitustööde üleandmine, kasutusluba / kasutusteatis 51 7. Ehitamise dokumenteerimine 51 8. Reoveekanalisatsioonipumplad 52 8.1 Üldist 52 8.2 Reoveekanalisatsioonipumplate tüübid 53 8.3 Nõuded kanalisatsioonipumpla projekteerimisele 53 8.4 Reovee vooluhulgamõõtmise kaev ja vooluhulgamõõtja 54 8.5 Reoveekanalisatsioonipumpla korpus 54 8.6 Reoveekanalisatsioonipumpla ankurdamine 55 8.7 Reoveekanalisatsioonipumpla luuk 55 8.8 Reoveekanalisatsioonipumpla soojusisolatsioon 56 8.9 Reoveekanalisatsioonipumpla ventilatsioon 56 8.10 Kanalisatsioonipumplas kasutatavad materjalid 56 8.11 Survetorustike läbiviik 57 8.12 Reoveepumbad 57 8.13 Juurdepääsutee ja teenindusplats 58 8.14 Heakorratööd 58 8.15 Reoveekanalisatsioonipumpla elektrivarustus, juhtimis- ja automaatikaseadmed 58 8.16 Reoveekanalisatsioonipumpla ühendamine elektrivarustussüsteemiga (välise elektrivõrguga madalpingel) 59 8.17 Reoveekanalisatsioonipumpla katsetamine 59 8.18 Kasutus- ja hooldusjuhendid 59 9. Lisad 60 9.1 Lisa–1 – Reoveekanalisatsioonipumpla elekter-automaatika tüüplahendus 60 9.2 Lisa-2 – Reoveekanalisatsioonipumpla tüüpjoonis 60 9.3 Lisa-3 – Veetorustiku läbipesukaevu tüüpjoonis 60 9.4 Lisa-4 – Kinnistu veemõõdukaevu tüüpjoonis 60 9.5 Lisa-5 – EVEL-i kontrolleri hinnakiri 60 5 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a 1. Üldist Käesolevad Tellija Üldtingimused (TÜT) kajastavad üldisi asjaolusid, so tingimusi, mis on ühtsed kõigis Tellija poolt hallatavates võrkudes ja omavalitsustes. Lisaks käesolevas TÜT-is toodud tingimustele tuleb Töövõtjal järgida kõiki kehtivaid standardeid, seadusi, määrusi jms. Käesolevad tingimused kehtivad samaväärselt vee- ja kanalisatsioonirajatiste ja/või ehitiste projekteerimi- sele, ehitamisele, rekonstrueerimisele ja avariitööde teostamisele.Tööde koosseisu kuuluvad ka eraldi välja- loetlemata tööd, mis aga on vajalikud projekti elluviimiseks ja kuuluvad Töövõtja tööde mahtu. Dokumenti tuleb vaadelda koos kui tervikdokumenti. AS Emajõe Veevärk võib Tellija Eritingimustega täiendada ja täpsustada käesolevas TÜT-is toodud tehnilisi tingimusi. Töövõtja peab arvestama, et • Vee- ja kanalisatsioonirajatiste ja/või ehitiste automaatikasüsteemi andmeedastusseadmed tuleb koondada Tellija poolt kasutavasse juhtimiskeskusesse, seda peab Töövõtja arvestama vajalike teostatavate tööde hulka Lepingu Tööde käigus. • Lahenduste valimisel tuleb lähtuda eelkõige madalamatest ekspluatatsioonikuludest, mitte rajami- se/seadme vms odavusest. Näiteks on Tellija jaoks eelistatud lahendus sügavama isevoolse kanali- satsioonitorustiku rajamine surevekanalisatsiooni rajamise asemel. • Ükskõik millises dokumendis mainitud kohustus, tingimus või nõue on pooltele siduv. Vastuolude korral dokumendis ja/või dokumentide vahel võetakse aluseks Tellijale soodsam lahendus. • Töövõtjal tuleb seadmete (näiteks pumbad) või tehnoloogiate valikul arvestada asjaoluga, et Telli- jal on hallata ~90 puurkaevu-joogiveepuhastit, ~200 kanalisatsiooni pumplat ja 80 reoveepuhastit, ning tuginedes elutähtsa teenuse osutamisega kaasnevast toimekindluse tagamise nõudest, ei tohi tekkida olukorda, kus igal objektil on erinev tehniline lahendus ning laos tuleks hoida ebamõistli- kus koguses erinevate tootjate varuosasid. Lähtuvalt senisest seadmete toimekindluse ja tarne- kindluse praktikast on Tellijal tekkinud kriitiliste seadmete osade laovaru ja oskused ning seadmed vajalike parandusi teha. Tellija ei soovi suurendada erinevate tootjate sarnaste parameetritega toodete erinevate varuosade laobaasi tagamaks elutähtsa teenuse nii tava- kui ka kriisiaegse ekspluatatsiooni aegset toimekindlust ja ressursi- ning keskkonnasäästlikkuse printsiipe. Seega peavad projekti raames tarnitavad ja paigaldatavad sarnased materjalid ja seadmed pärinema sa- madelt tootjatelt. Seadme tarnijal peab olema Eestis kohapealne operatiivset ja kiiret teenust ta- gav hooldus- ja teeninduskeskus (esindus) tarnitava seadme hoolduse- ja remonditööde läbiviimi- seks. Kõik Tööd peavad sisaldama kõikide vajalike lubade taotlemist, uuringuid, projekteerimist, lammutus-, et- tevalmistus- ja taastamistöid, kõikide materjalide, varustuse ja toodete tarnimist, ehitus- ja/või rekonst- rueerimistöid, kooskõlastuste saamist, testimist, katsetamist, vastuvõtuprotseduure, kasutusloa või -teatise taotlemist jms tegevusi tagamaks kõikide Tööde lõpuleviimist vastavalt kõikidele Lepingu dokumentidele, riiklikule ja kohalikule seadusandlusele ning Tellijat ja Omanikujärelevalvet rahuldaval moel. Tööde mahud selguvad Loenditest, TÜT-ist, Tellija Eritingimustest ja Joonistelt. Antud Tööde mahud on orienteeruvad ning need tuleb Töövõtjal (Pakkujal) pakkumise koostamise käigus täpsustada. Tellija antud torustike pikkused, läbimõõdud ja asukohad, samuti ehitiste ja rajatiste asukohad on orienteeruvad ning torustike, ehitiste ja rajatiste asukoht võib muutuda uuringute ja projekteerimise käigus Tellijaga kokkulep- pel, taoliste muudatustega kaasnevad riskid on Töövõtja (Pakkuja) riskid. 1.1 Load ja kooskõlastused Töövõtja ja/või tema Alltöövõtja(d) peavad omama kõiki kehtivaid litsentse ja/või registreeringuid, mis on vajalikud Lepingu raames teostatavate Tööde, sh (kuid mitte ainult) ehitustööd, elektritööd, torustiku pai- galdus, erinevate rajatiste ja paigaldiste projekteerimine, topo-geodeetilised ja ehitusgeoloogilised uurin- gud, teehoiutööd jms tegemiseks. 6 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a Projekteerimistööde teostamiseks peab Pakkuja omama kehtivat MTR registreeringut tegevusalal Projek- teerimine, tegevusala liigis ühisveevärk või -kanalisatsioon või samaväärset teise riigi luba või registreerin- gut kogu lepinguperioodi ajal. Ehitustööde teostamiseks peab Pakkuja omama kehtivat MTR registreeringut tegevusalal Ehitamine, tege- vusala liigis ühisveevärk või -kanalisatsioon või samaväärset teise riigi luba või registreeringut kogu lepingu- perioodi ajal. Projekteerimise tingimused, tehnovõrguvaldajate tehnilised tingimused, ehitusloa või -teatise, kasutusloa või -teatise ja kõik muud Tööde tegemiseks vajalikud load ja kooskõlastused peab hankima Töövõtja. Töö- võtja peab järgima kõiki asjassepuutuvate ametkondade, võrguvaldajate ja maaomanike poolt kohaldatud nõudeid, juhiseid ja piiranguid. Kõik lubade ja kooskõlastuste hankimisega seotud kulud, sh riigilõivud, kan- nab Töövõtja. Töövõtja peab projektdokumentatsiooni koostamisel ja kooskõlastamisel seadma eesmärgiks võimalikult väheste ehituslubade või -teatiste vormistamise. 1.2 Standardid ja juhendid Projekti koostamise ja ehitamise aluseks on Eesti Vabariigi seadused, standardid, juhendid ja eeskirjad, kui ei ole teisiti määratud käesolevas TÜT-is. Alltoodud seaduste, standardite, juhendite ja eeskirjade (kuid mitte ainult nende) viimaste kehtivate ver- sioonidega arvestamine on kohustuslik nii projekteerimisel, ehitamisel, rekonstrueerimisel, vastuvõtmisel kui ka edasisel ekspluateerimisel. Põhilised standardid ja seadused on järgmised: • EVS 835:2014 – Hoone veevärk; • EVS 921:2014 – Veevarustuse välisvõrk; • EVS 846:2021 – Hoone kanalisatsioon; • EVS 848:2021 – Väliskanalisatsioonivõrk; • EVS 843-2016 – Linnatänavad; • EVS 812-6:2012+A1:2013+A2:2017 - Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; • EVS 932-2017 – Ehitusprojekt; • EVS-EN 1610:2007 - Dreenide ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine; • EVS-EN 1997-1:2005++A1:2013/NV:2014 – Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine; • EVS-EN 14384:2005 – Sambakujulised tuletõrjehüdrandid; • EVS-EN 1610:2015 - Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine; • RIL 77-2013 – Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; • InfraRYL 2006 - Infrastruktuuri ehitamise üldised kvaliteedinõuded, veevarustus; • MaaRYL 2010 - Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid; • Ehitusseadustik – vastu võetud 11.02.2015; • Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus - vastu võetud 18.02.2015; • Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadus – vastu võetud 10.02.1999; • Jäätmeseadus - vastu võetud 28.01.2004; • Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 - Nõuded ehitusprojektile; • Keskkonnaministri määrus nr 76 16.12.2005 - Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus; • Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 - Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded; 7 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a • Vabariigi Valitsuse määrus 29.11.2012 nr 99 - Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suub- lasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed; • Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.07.2013 määrus nr 49 - Ehitusmaterjalidele ja - toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord; • Majandus- ja taristuministri määrus 14.04.2016 nr 34 - Topo-geodeetilisele uuringule ja teostus- mõõdistamisele esitatavad nõuded; • Majandus- ja taristuministri määrus 24.04.2015 nr 32 - Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded; • Siseministri määrus 18.02.2021 nr 10 - Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korras- hoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord; • Majandus- ja taristuministri määrus 14.07.2015 nr 92 - Tee seisundinõuded; • Majandus- ja taristuministri määrus 03.08.2015 nr 101 - Tee ehitamise kvaliteedi nõuded; • Majandus- ja taristuministri määrus 13.07.2015 nr 90 – Liikluskorralduse nõuded teetöödel; • Transpordiameti kodulehel olevad juhendid, https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid; • Tööinspektsiooni juhend -“Tööohutus ehitusplatsil” 2019; • Kohaliku omavalitsuse eeskirjad (kaevetööde eeskiri, heakorra eeskiri, teede ja tänavate sulgemi- se kord ja tasu selle eest jms). 1.3 Normid, standardid ja kvaliteedinõuded Leping baseerub peamiselt Eesti, Soome ja rahvusvahelistel (EN, ISO) standarditel ja normidel. See ei tä- henda kõikide nimetatud standardiseerimisorganite standardite automaatset heakskiitmist Omanikujärele- valve poolt projekteerimise või ehitustööde alusena. Töövõtja võib esitada ettepaneku alternatiivse, sama- väärse rahvusliku või Euroopa standardiseerimisorgani (nagu BSI, DIN, SS) poolt väljastatud samal tasemel või parema standardi kasutamiseks. Omanikujärelevalve nõudel peab Töövõtja omal kulul esitama infor- matsiooni ettenähtud ja väljapakutava alternatiivse standardi erinevuste kohta, s.h. alternatiivse standardi täisteksti. Kui Omanikujärelevalve otsustab, et erinevused ettenähtud ja väljapakutava standardi vahel ei võimalda saavutada samaväärset või kõrgemat kvaliteeti, peab Töövõtja järgima TÜT-is sätestatud standar- dit. Kui käesolevas TÜT-is ei ole määratud teisiti, on normide, standardite ja kvaliteedinõuete prioriteetsus järgmine (loendis ülal olev prioriteetsem): • Standardid o Eesti standardid (algupärased – EVS ja ülevõetud standardid – EVS-EN, EVS-ISO) o Muud, Eesti normdokumentides viidatud standardid; o Muud, teiste riikide või riikide ühenduste normdokumentides viidatud standardid; o Muud standardid. • Kvaliteedinõuded o Eesti normdokumentides sätestatud kvaliteedinõuded; o RIL 77-2013; o RYL 90 ja RYL 2000; o RYL-s viidatud dokumendid; o Muud kvaliteedinõuded. • Normid o Eesti projekteerimis- ja ehitusnormid (EPN) ja/või vastavad EVS standardid; o Eesti projekteerimis- ja ehitusnormide eelnõud ja/või vastavad EVS standardid; 8 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a o Soome ehitusmäärused (RakMK) ja endise NSVL normid (SNiP); o Muud normid (BS jne). 2. Uuringud 2.1 Topo-geodeetilised uuringud Töövõtjal tuleb teha topo-geodeetilised uuringud mahus, mis tagab kvaliteetse projekteerimise. Topo-geodeetilised uuringud tuleb Töövõtjal läbi viia vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 a määrusele nr 34 “Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded”. Topo-geodeetilisi uuringuid on lubatud läbi viia vastavat litsentsi ja registreeringut omavatel isikutel või firmadel. Projekteerimise alusena kasutatav topo-geodeetiline alusplaan peab olema koostatud mõõtkavas M1:500. Plaani loetavuse tagamiseks tuleb vajadusel alusplaani väljatrükil kasutada väljakandeid mõõtkavas M1:200. Kaevude ja sõlmede tehnilised andmed ja skeemid tuleb esitada joonistel noolega kaevule või sõlmele osu- tades. Uus koostatav alusplaan ei tohi põhineda aegunud või vigasel informatsioonil, mis on saadud varasematest geodeetilistest mõõdistus- ja uurimistöödest ning teostusmõõdistustest. Varasematest geodeetilistest töö- dest saadud info tõepärasus tuleb geodeetiliste uuringute teostajal looduses kontrollida. Mõõdistada ja uurida tuleb territoorium, mis on vajalik uute ehitiste rajamiseks ja/või olemasolevate re- konstrueerimiseks ja/või lammutamiseks. Uurimistööd peavad hõlmama tänavaaladel minimaalselt ühe tänavapoole majade fassaadist kuni teise tänavapoole majade fassaadini (kusjuures majade fassaad koos nurgaga peab olema joonisel näidatud). Topo-geodeetilisel alusplaanil tuleb ära näidata iga kinnistu hoonete vee- ja kanalisatsiooni sisen- did/väljundid ja kogumismahuti asukohad ning torude sügavused. Väljaspool tänavaala (või aladel, kus ei ole hooneid) tuleb uurida minimaalselt 30 m laiust koridori (skeemi- del olevate torustike trassidest 15 m ühele poole ja 15 m teisele poole). Uuritavat ala läbivate olemasolevate kommunikatsioonide parameetrite, sügavuste ja kallete kindlaksmää- ramiseks tuleb leida ja mõõdistada ka lähim mõõdistatavast alast väljaspool asuv kaev või kamber. Kom- munikatsioonide uurimine hõlmab kõikide vajalike ettevalmistustööde tegemist – kaevude otsimine metal- liotsijaga, kaevuluukide väljakaevamine pinnase alt, kaevude tühjakspumpamine ja puhastamine pinnasest ning prahist, lukustatud kaevude avamine jne. Uuritava ala ulatus vee- ja kanalisatsioonirajatiste territooriumil on suurim järgmistest variantidest: • rajatiste kinnistu olemasolul kogu katastriüksuse pindala, millel rajatis paikneb; • territooriumi piirdeaiaga piiramisel piiratav ala +5 m; • kinnistu ja piirdeaia puudumisel vähemalt seadmete ja hoonete alune pind + 10 m suurune riba ümber selle pinna. Rajatiste territooriumil asuvate kommunikatsioonide ja torustike uurimistöös tuleb lähtuda eelpool toodud nõuetest kommunikatsioonide uurimisele. Rajatiste puhul, mille territooriumil ei ole rajatisega mitteseotud kommunikatsioone ning mille kommunikatsioonid kuuluvad täies ulatuses väljavahetamisele, on kommuni- katsioonide uurimine nõutav ainult ulatuses, mis on vajalik rajatise rekonstrueerimisprojekti koostamiseks ja rekonstrueerimistööde tegemiseks. Projekteerimise alusena kasutatav topo-geodeetilise uuringu aruanne peab olema üle vaadatud kõikide uurimisalasse jäänud tehnovõrkude valdajatega ning olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal kehtivatele nõuetele. Koordinaatide süsteem: riiklik tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem L-EST 97. Kõrguste süsteem: riiklik kõrgussüsteem EH2000. 9 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a 2.2 Ehitusgeoloogilised uuringud Töövõtjal tuleb läbi viia ehitusgeoloogilised uuringud mahus, mis tagab kvaliteetse projekteerimise. Ehitusgeoloogilisi uuringuid on lubatud läbi viia vastavat litsentsi ja registreeringut omavatel isikutel või firmadel. Ehitusgeoloogilised uuringud tuleb läbi viia vastavalt Majandus- ja taristuministri 24.04.2015 a määrusele nr 32 “Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded”. Ehitusgeoloogiliste uuringute aruanne tuleb koostada kogu piirkonna kohta, kus Töövõtja projekteerib to- rustike ja/või muude rajatiste/ehitiste ehitust või rekonstrueerimist. Väliuuringud tuleb läbi viia lõikudes, mille kohta geoloogilised arhiiviandmed puuduvad. Olemasolevate geoloogiliste andmete hankimine on Töövõtja ülesanne. Torustike ja/või reoveepumplate puhul peavad uuringud hõlmama pinnast sügavuseni vähemalt 1,0 m to- ru/reoveepumpla põhja alla. Puuraugud rajada trassikoridorides iga 150 m järel ning kiiresti muutuva pin- nase puhul vähemalt iga 50 m tagant. Ehitusgeoloogiliste uuringute aruanne peab sisaldama muuhulgas alljärgnevat: a) uuringupunktide asukohad topograafilisel kaardil; b) geoloogilised lõiked piki torustike trassikoridori; c) andmed geoloogiliste kihtide ja nende omaduste kohta; d) andmed pinnaseveetasemete ja selle muutumise kohta; e) ettepanekud toru aluse rajamiseks (vajadusel); f) andmed olemasolevate teekonstruktsioonide kohta (katendi liik ja paksus, killustik- ja liivaluse pak- sus). 3. Projekteerimine 3.1 Üldist Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine toimub ehitusprojekti alusel. Ehi- tusprojekt tuleb koostada majandus- ja taristuministri määruse „Nõuded ehitusprojektile“ (nr 97, 17.07.2015.a) ja Eesti Vabariigi standardi „Ehitusprojekt“ (EVS 932-2017) nõuetest lähtuvalt tööprojekti staadiumis va. juhul, kui pole kokkulepitud teisiti. Töövõtja kohustus on koostada kõigi käesoleva projektiga seotud objektide projekteerimistööd. Töövõtja on vastutav kõikides käesolevas TÜT-i tehnilistes nõuetes, muudes Lepingudokumentides, seadustes ja määrustes sätestatud ning kohalike omavalitsuste ja/või Omanikujärelevalve poolt nõutavate jooniste koostamise eest. Projekteerimistööd tuleb teha kvalifitseeritud firma(de) poolt, kes omavad vastavat regist- reeringut vastavalt Eesti seadusandlusele. Kõik projektdokumendid peavad olema kirjalikult kooskõlastatud asjassepuutuvate instantsidega, tehno- võrkude valdajate, maaomanike ning kohalike omavalitsuste poolt. Seejärel tuleb projektdokumentatsioon esitada koos kaaskirjaga läbivaatamiseks Omanikujärelevalvele. Projektdokumentatsooni kooskõlastamine asjassepuutuvate instantsidega ning läbivaatamine Omanikujärelevalve poolt ei vabasta Töövõtjat tema mistahes kohustustest või vastutusest. Kõiki põhilisi Pakkumisjoonistel toodud mõõtmeid ja kõrgusi, konstruktsioonide tüüpe ja materjale, tehno- võrkude parameetreid jne tuleb tööprojekti koostamisel järgida, välja arvatud juhul, kui eeltoodud para- meetrite muutmine on vajalik tehnilise lahenduse vastavuse tagamiseks Eesti või kohaliku seadusandluse- ga, Tellija Tingimustest tulenevate nõuetega või tagamaks projekteeritava ehitise eesmärgipärast toimimist. Kõik muudatused võrreldes Pakkumisjoonistega tuleb kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Pakkumise faasis ei ole ülaltoodud parameetrite muutmine ega alternatiivide esitamine lubatud. Kõik TÜT-is ja hanke alusdokumendis esitatud nõuded materjalidele, töö kvaliteedile jne peavad kajastuma ka tööprojekti sele- tuskirjas, tagamaks nende nõudmiste kättesaadavuse ja arusaadavuse töölistele, alltöövõtjatele jne. Projektdokumentatsioon tuleb koostada piisavalt varakult enne planeeritavat ehitustööde algust, hoidmaks ära ehitustööde viibimist heakskiidetud projektdokumentatsiooni puudumise tõttu. Töövõtja peab viima 10 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a ennast kurssi projektide kooskõlastamise protseduuridega. Omanikujärelevalve vaatab projektdokumentat- siooni läbi 14 päeva jooksul. Töövõtja peab projektdokumentatsiooni paljundamisel lähtuma alltoodud vajalikest paber eksemplaride arvust: • Tellijale 1 eksemplar, originaal; • Omanikujärelevalvele 1 eksemplar; • Töövõtja personalile ehitusperioodil kasutamiseks Töövõtja poolt vajalikuks peetav arv eksempla- re. Kahe paberkandjal oleva eksemplari joonised peavad välitöödel kasutamiseks olema trükitud ilmastikukind- lale kangale (kaaluga u 85 g/m²), mille print oleks veekindel. Lisaks paberkandjale tuleb projektdokumen- tatsioon esitada Tellijale ja Omanikujärelevalvele ka digitaalselt (AutoCAD dwg-formaadis, kui ei lepita kok- ku teisiti). Joonised peavad olema vormistatud nii, et värviline joonis on loetav ja üheselt arusaadav ka mustvalge koopiana. Jooniste maksimaalne lubatud formaat on A1. Kui Töövõtja leiab projekteerimistööde käigus, et TÜT-is pakutud lahendus ei ole otstarbekas tehniliselt, majanduslikult või on lähtuvalt muutunud oludest aegunud, siis on Töövõtja kohuseks Tellijale esitada vas- tav ettepanek lahenduse muutmiseks. Vastav ettepanek peab saama Tellija ja Omanikujärelevalve heakskii- du ning läbima peale projekteerimist kõik ettenähtud kooskõlastusfaasid. Projekteerijad peavad olema kogu Lepingu perioodi kestel Omanikujärelevalve esimesel nõudmisel kätte- saadavad nõupidamisteks, autorijärelevalveks ja projektdokumentatsiooni korrigeerimiseks/täiendamiseks Omanikujärelevalve nõudel ilma täiendava tasuta. Koostades tööprojekti ja sellega seotud arvutusi, vastutab Töövõtja kõikide vajalike arvutuste eest (nt to- rustike läbilaskevõime hüdraulilised arvutused, hüdraulilise löögi kontrollarvutused, kanalisatsioonipumpla- te reservuaaride vajaliku mahu arvutused, pumpade vooluhulkade ja tõstekõrguste arvutused, elektri- ja juhtimissüsteemide võimsuse arvutused jne). Töövõtjal tuleb projekteerimise ajal Tellijale esitada kõik arvu- tused ülevaatamiseks, kui Tellija seda soovib. Tellijal on õigus nõuda arvutusi, mis on Tellija arvates vajali- kud parima lahenduse saamiseks. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud projekteerida vähemalt kinnistute piirideni, erisuste korral tuleb Töövõtjal koostada loend ehitusprojekti koosseisus. 3.2 Projekteerimise mõõtühikud SI - süsteemi ühikuid tuleb kasutada kogu lepingu täitmise vältel. Kohad, kus kasutatakse muude süsteemi- de ühikuid tuleb projektis ja muudes dokumentides ära näidata ning kooskõlastada eelnevat Omanikujäre- levalvega. 3.3 Projekteeritavate objektide eluiga Vee- ja kanalisatsioonitorustikud 50 aastat Vee- ja kanalisatsioonikaevud/reservuaarid, liivapüüdurid, õlipüüdurid 50 aastat Hoonete konstruktsioonid (va viimistlus) 50 aastat Elektripaigaldised 25 aastat Automaatikaseadmed 6 aastat 3.4 Rajatiste projekteerimine Töövõtja peab pakkumise koostamisel ja esitamisel olema lähtunud sellest, et hanke alusdokumentides antud eskiisprojekti, tehnoloogilise projekti vms joonis on ligikaudne, kuna Tellija käsutuses ei ole detailset geodeetilist informatsiooni, olemasolevad kommunikatsioonid võivad mitte võimaldada rajada torustikke ja reoveekanalisatsioonipumplaid pakkumisjoonistel näidatud asukohtadesse. Pakkuja peab täpsustama tegelikku olukorda ning töötama välja oma projektlahenduse. Töövõtja peab teostama topo-geodeetilised ja ehitusgeoloogilised uuringud selgitamaks välja torustike rajamise tegelikke võimalusi. Torustiku 11 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a projekteerimine ja rajamine pakkumisjoonistel esitatust erinevasse asukohta on Töövõtja risk ning Töövõtja kannab kõik sellega seonduvad kulud. Projekti üheks eesmärgiks on kinnistu siseselt kulgevate vee ja kanalisatsiooni magistraaltorustike kasutu- sest välja jätmine ja olemasolevate klientide ümberühendamine avalikele teedele ja tänavatele (maadele) rajatavatele magistraaltorustikele. St, et igat projektiga hõlmatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni klienti peab saama avalikult maalt eraldi sulgeda. Selliste olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitorustike, millega on ühendatud tarbijad, rekonstrueerimisel või asendamisel kuulub olemasolevate tarbijatorustike ühendamine uute majaühenduste torustikega liitu- mispunktis Tööde koosseisu. St vajadusel tuleb teostada ka torustike ümberühendamine kinnistu sees. Seejuures tuleb kõik sellised tööd kooskõlastada kinnistuomanikuga kirjalikult Töövõtja poolt. Kõik torustikud ja reoveekanalisatsioonipumplad tuleb üldjuhul projekteerida avalikult kasutatavale maale (teede, tänavate jne alla). Projekteeritud torustike ja reoveekanalisatsioonipumplate asukohad tuleb kooskõlastada Omanikujärelevalve, Tellija ja kinnistu omanikega. Kõikide rajatavate või rekonstrueeritavate torustikega piirnevate kinnistute jaoks tuleb ette näha ma- jaühendustorustikud, olemasolevate majaühendustorustike kohta tuleb esitada rekonstrueerimise lahen- dus. Kõik olemasolevad majaühendustorustikud tuleb rekonstrueerida, vajadusel ka uues asukohas – ligi- pääs liitumispunktile peab olema tagatud avalikult kasutatavalt maalt (kui ei ole Tellijaga kokku lepitud teisiti). Tööde hulka kuuluvad ka rekonstrueerimistööde käigus kinnistutorustikeks jäävate endiste ühis- veevärgi ja -kanalisatsioonitorustike lõikude rekonstrueerimine. Juhul kui rajatavate või rekonstrueeritavate torustikega piirnevate kinnistute taga asub veel mõni kinnistu, millele puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt maalt, siis tuleb ka antud kinnistutele näha ette eraldi majaühendustorustikud tänavalt, millel torustikke rajatakse või rekonstrueeritakse. Tööde teostamisel tuleb arvestada, et kui kinnistute sees jäävad peale rekonstrueerimistöid varem töös olnud ühisveevärgi ja/või -kanalisatsioonirajatised töösse edaspidi ainult kinnistu sisese vee- ja/või kanali- satsioonirajatisena, kuulub tööde kooseisu kogumahus torustikulõigu rekonstrueerimine, mis varem toimis ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni osana. Peatorustikel asetsevate veemõõdukaevude minimaalne läbimõõt on DN1500 ja materjaliks PE plast. Vee- mõõdukaev peab olema varustatud veetorustiku möödaviiguga. Tööde mahus ettenähtud veearvestite (nii põhjavee, joogivee kui reovee tarbeks) parameetrid tuleb kooskõlastada Tellijaga ning arvestite hankimine ja paigaldus on Töövõtja ülesanne. Projekteerides vee- ja kanalisatsioonitorustikke, reoveekanalisatsioonipumplaid, muid rajatisi ja töid peab Töövõtja jälgima head kaasaegset projekteerimistava ning oma projektis välja tooma kõik konstruktsioonid, installatsioonid, puhastamised, inspektsioonid, hooldused ja remondid, mis garanteerivad hilisema objekti- de käitamise ja teeninduse. Juhul kui torustikud on mingis lõigus ette nähtud rajada kinnisel meetodil, siis peab see olema eristatav kõikidel asendiplaani joonistel. Samuti peab olema vee- ja kanalisatsioonitorustike pikiprofiilidel üheselt mõistetav märge kinnise ehitusmeetodi kasutamise kohta antud lõigul. Torustike, kaevude ja reoveekanalisatsioonipumplate projekteerimisel lähtuda Eesti Vabariigi standarditest ja RIL 77-2013-st – Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. 3.4.1 Veetorustik Veetorustik ja -kaevud tuleb projekteerida ja ehitada nii, et nendele oleks tagatud juurdepääs hooldusauto- ga igal aastaajal. Vajadusel tuleb projektis näha ette teenindustee rajamine hooldusautole (paakauto 28T, telje koormus 11,5T). Veetorustiku läbipesuks tuleb projekteerida veetorustiku läbipesukaevud (vt lisa-3). Läbipesukaevud tuleb projekteerida sellistesse asukohtadesse ja vajalikul hulgal, et hilisemalt oleks võimalik teostada läbipesu kõikidele torustiku lõikudele. Ringistuseta tänavatoru lõppu tuleb projekteerida läbipesukaev. Läbipesukae- vu püstakutoru on de 63 mm või tänavatorustikuga sama läbimõõt, kui viimane on suurem kui 63 mm. Torustiku kõrgematesse kohtadesse tuleb ette näha õhueraldusklapid. Veetorustiku lõikude sulgemiseks tuleb veetorustikule ette näha siibrid lähtudes järgmistest nõuetest: 12 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a • iga harutoru sulgemine peab olema võimalik; • maksimaalne suletava torulõigu pikkus - 200 m; • maksimaalne suletavate kinnistuühenduste arv - 15 tk; • maksimaalne suletavate tuletõrjehüdrantide arv – 2 tk. Töövõtja koostab siibrite ja läbipesukaevude paiknemise skeemi kogu projekti piirkonna kohta. Skeemil tuleb erinevate värvidega ära näidata olemasolevate, projekteeritavate ja perspektiivsete siibrite asukohad. Siibrite ja läbipesukaevude paiknemise skeem tuleb kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Põldudel asuvad siibrid, läbipesukaevud jm sõlmed peavad olema märgatavad, seega tuleb sõlmede juurde paigaldata tähistuspost 2+1 m, millest üks meeter on maa sees, metallpost, millel on plastpost hülsina üm- ber (näiteks liiklusmärgi post, millel on maantee helkuriga post kait-seks ümber, värvus valge). Põldudel asuvate sõlmede luugid võivad olla tavalised plastkorgid, betoon kaevudel betoonist katted. Põldudel asuva plastkaevu luuk peab olema ~0,5 m kõrgem ümbritsevat maapinnast. Projekteeritud veetorude minimaalne rajamissügavus on 2,10 m arvestatuna maapinnast toru peale. 3.4.2 Veevarustuse majaühendustorustik Üldjuhul tuleb iga kinnistu kohta ainult üks veevarustuse majaühendustorustik, kui enamat ei nõua tehno- loogilised vajadused. Kinnistu veevarustuse majaühendustorustiku miinimum läbimõõt on De32 mm (DN25 mm), kinnistu veeva- rustuse ühendustorustik dimensioneerida hoone arvutusliku vooluhulga järgi. Igale kinnistule kinnistu piirist väljapoole (0,3 kuni 1,0 m) tuleb paigaldada maakraan koos spindlipikenduse ja kapega 40T. Maakraanist kinnistu poole (kuni kinnistu piirini) paigaldatakse vähemalt 0,3 m pikkune vee- toru ja suletakse elekterkeevis otsakorgiga. Teemaa-aladel olevad liitumispunktid lõpetatakse vähemalt 50 cm teekatendi piirist. Veetorustiku rekonstrueerimisel ühendatakse olemasolev PE veetoru uue veetoruga kinnistu piiril elekter- keevismuhviga. Uue rajatava PE veetorustiku ühendamisel olemasoleva mitte PE veetoruga tuleb kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet olemasoleva toru poolt. Juhul kui kinnistu veevarustuse ühendustorustik (ühendustorustik ja sisendtorustik kokku) on pikem kui 50 m tuleb ühendustorustikule näha ette veemõõdukaev avalikult kasutatavale maale. Torustiku mis lõppevad nõvade, truupide vahetus läheduses või all, tuleb tuua nõvade, truupide alt välja. Lahendus tuleb kooskõlastada kinnistuomanikuga, mille kinnistule ulatub torustots. Kui kinnistu aed asub kinnistupiirist väljapool, siis tuleb maakraan projekteerida väljapoole aeda avalikul maa-alale. Joonisel on toodud veetorustiku majaühenduse tüüpsõlme skeem: 13 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a 3.4.3 Reoveekanalisatsioonitorustik Reoveekanalisatsioonitorustik ja -kaevud tuleb projekteerida ja ehitada nii, et nendele oleks tagatud juur- depääs hooldusautoga igal aastaajal. Vajadusel tuleb projektis näha ette teenindustee rajamine hooldusau- tole (paakauto 28T, telje koormus 11,5T). Projekteeritud isevoolsete reoveekanalisatsioonitorude minimaalne rajamissügavus on 1,50 m arvestatuna maapinnast toru peale ja survekanalisatsioonitorustikul 2,10 m arvestatuna maapinnast toru peale. Isevoolsel reoveekanalisatsioonitorustikul peab olema tagatud vähemalt minimaalne lubatud lang (vasta- valt standardile). Survekanalisatsioonitoru minimaalne läbimõõt on De110 mm (DN100 mm) ja minimaalne lubatud reovee voolukiirus torustikus 0,7 m/s. Torustiku kõrgematesse kohtadesse tuleb ette näha õhueraldusklapid. Survetorustiku hooldamiseks tuleb torustikule ette näha hoolduskaevud. Kui olemasoleva kliendi reovee isevoolne üleujutusriskita ärajuhtimine ei ole tagatud paisutustaseme muu- tuse tõttu, peab töövõtja sellest kinnistu omanikku teavitama ja leidma lahenduse üleujutusest tingitud riskide vältimiseks. Torustiku mis lõppevad nõvade, truupide vahetus läheduses või all, tuleb tuua nõvade, truupide alt välja. Lahendus tuleb kooskõlastada kinnistuomanikuga, mille kinnistule ulatub torustiku ots. Survekanalisatsiooni toru ühendamine teise survekanalisatsiooni toruga toimub 45 kraadise kolmiku kaudu. Kolmikusse sisenevatel torudel peab enne kolmikut olema sulgarmatuur. Vastav lahendus on esitatud joonisel: 14 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a 3.4.4 Reoveekanalisatsioonikaevud Reoveekanalisatsioonikaevude maksimaalne lubatud vahekaugus tänavatorustikul on 70 m. Üldjuhul on kaevude lubatud minimaalne läbimõõt De560/500 mm (DN500 mm), sirgetel lõikudel ja ilma astmeta kahe 70 meetri kaugusel asuva De560/500 mm (DN500 mm) kaevu vahel võib paigaldada ka kaeve De400/315 mm (DN300 mm). Jämedamate kui De315 mm (DN300 mm) kanalisatsioonitorustike ristumis- kohas tuleb projekteerida kaev tõusutoruga minimaalselt De1125/630 mm (DN1000 mm luugi minimaalne läbimõõt DN600 mm). Reoveekanalisatsiooonikaevudena, mille sügavus on suurem kui 3,0 m, tuleb kasutada vähemalt De560/500 mm (DN500 mm) läbimõõduga kaevusid. Põldudel asuvad kaevude luugid peavad olema märgatavad, seega tuleb reoveekanalisatsioonikaevu luugi juurde paigaldata tähistuspost 2+1 m, millest üks meeter on maa sees, metallpost, millel on plastpost hülsi- na ümber (näiteks liiklusmärgi post, millel on maantee helkuriga post kaitseks ümber, värvus valge). Põldu- del asuvate plastkaevude luugid võivad olla tavalised plastkorgid, betoon kaevudel betoonist katted. Põldu- del asuva plastkaevu luuk peab olema ~0,5 m kõrgem ümbritsevat maapinnast. Pimeühendused lubatakse ainult tingimustel, et: • magistraaltorul peab olema täidetud hooldust võimaldavate kaevude (min De560/500 mm, DN500 mm) vaheline kaugusnorm; • magistraaltoru minimaalne diameeter võimalike pimeühenduste tegemiseks on De200 mm (DN200 mm). Ühiskondlikele hoonetele ja mitmekorruselistele kortermajadele pimeühendusi ei lubata; • magistraaltorustikega ühinemisel võib kasutada 45° kolmikuid, mille liituv torustik on vähemalt üks mõõterühm väiksem (näit: läbivool De250 mm (DN250 mm) - liituv De200 (DN200 mm), läbivool De200 mm (DN200 mm) - liituv De160 mm (DN150 mm) jne) ja kuni 45° poognat peale kolmikut; 15 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a • kinnistu piirist max 30 cm väljaspool asetseb pesukaev minimaalselt De400/315 mm (DN300 mm) läbimõõduga ning sellele peab olema võimalik ligi pääseda survepesu seadmetega ja hooldusauto- ga. 3.4.4.1 Reoveekanalisatsiooni majaühendustorustik Üldjuhul tuleb iga kinnistu kohta ainult üks reoveekanalisatsiooni majaühendustorustik, kui enamat ei nõua tehnoloogilised vajadused. Kinnistu isevoolse reoveekanalisatsiooni ühendustorustiku miinimum läbimõõt on De160 mm (DN150 mm), kinnistu reoveekanalisatsiooni ühendustorustik dimensioneerida hoone reovee arvutusäravoolu järgi. Teemaa-aladel olevad liitumispunktid lõpetatakse vähemalt 50 cm teekatendi piirist Kinnistu isevoolne reoveekanalisatsiooni ühendustorustik lõpetatakse kinnistu piiri ääres otsakorgiga. Reoveekanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimisel ühendatakse uus reoveekanalisatsioonitoru olemasole- va reoveekanalisatsioonitoruga kuumkahaneva ühendusmuhvi abil. Juhul kui kinnistul on olemas kanalisatsioonikaev ning ühendus on ette nähtud teha samas asukohas, siis tuleb olemasoleva kanalisatsioonikaev asendada uue plastkaevuga, min De400/315 mm. Joonisel on toodud kanalisatsiooni majaühenduse tüüpsõlme skeem: Majaühendustorustikel peab olema kinnistu sees vähemalt üks kaev. Torustiku pööramisel ja hargnemisel on nõutav pöörde ja/või hargnemiskaev. Minimaalne kaevuläbimõõt peab olema vähemalt De400/315 mm (DN300 mm). Toru läbimõõdu muutus on lubatud ainult kaevus (ei ole lubatud maa-aluseid üleminekuid). Üldreeglina tuleb igale kinnistule näha ette isevoolne reoveekanalisatsiooni ühendustorustik, erijuhul näha ette survekanalisatsiooni ühendustorustik. Kõik kinnistud, milledele projekteeritakse kinnistu ühendusto- rustikuks survekanalisatsioonitorustik tuleb eelnevalt kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Juhul kui kinnistule projekteeritakse liitumiseks survekanalisatsioonitorustik (kui kinnistu reovett ei ole võimalik isevoolselt ära juhtida), siis tuleb kinnistu piirist väljapoole (0,3 kuni 1,0 m) paigaldada maakraan koos spindlipikenduse ja kapega 40T. Maakraanist kinnistu poole paigaldatakse vähemalt 0,3 m pikkune toru ja suletakse elekterkeevisotsakorgiga. Kinnistu survekanalisatsiooni ühendustorustiku minimaalne läbimõõt on De63 mm (DN50 mm). Kõik kinnistud, mida ei ole võimalik isevoolselt kanaliseerida tuleb projekti seletuskirjas välja tuua ning tea- vitada sellest ka kinnistu omanikku (teavitamine peab olema hiljem tõestatav, nt e-mail). Kõikide kinnistute kohta, milledele on projekteeritud survekanalisatsiooni liitumispunkt, tuleb projekti sele- tuskirjas välja tuua tulevikus rajatava pumpla pumba arvutuslik vooluhulk (l/s) ja tõstekõrgus (m). 16 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a 3.4.5 Tuletõrjeveevarustus Tuletõrjeveevarustuse projekteerimisel, ehitamisel, katsetamisel ja rekonstrueerimisel tuleb järgida stan- dardeid EVS 812-6:2012+A1:2013+A2:2017 - Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus ja EVS-EN 14384:2005 ning siseministri 18.02.2021 määrust nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ . Töövõtja koostab tuletõrjehüdrantide paiknemise skeemi kogu projekti piirkonna kohta. Skeemil tuleb eri- nevate värvidega ära näidata olemasolevate, projekteeritavate ja perspektiivsete tuletõrjehüdrantide asu- kohad. Tuletõrjehüdrantide paiknemise skeem tuleb kooskõlastada Omanikujärelevalve ja Päästeametiga Töövõtja poolt. Juhul, kui tuletõrjeveevarustuse väljaehitamisega kaasneks joogivee kvaliteedi oluline halvenemine (vee viibeaeg torustikus üle 48 h), siis tuletõrjeveevarustust ei rajata. Tuletõrjeveevarustuse mitterajamine tuleb kooskõlastada Omanikujärelevalvega ja Päästeametiga. Juhul kui tuletõrjehüdrante ei rajata, siis tuleb seletuskirjas ja/või joonistel ära näidata võimalikud lähimad tuletõrje veevõtukohad. 3.5 Kinnistute vee- ja reoveekanalisatsioonitorustike liitumispunktide kooskõlastamine kinnistute omanikega Töövõtjal tuleb vee- ja reoveekanalisatsioonitorustike liitumispunktide asukohad kinnistu piiril kirjalikult kooskõlastada kinnistute omanikega. Selleks tuleb Töövõtjal koostada ja kinnistu omanikega kooskõlastada kinnistu vee- ja reoveekanalistasioonitorustike kooskõlastuslehed. Kooskõlastuslehe vorm tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellijaga. Kooskõlastuslehed tuleb lisada üle antava ehitusprojekti juurde. Juhul kui projekteerimisel selgub, et kinnistul paikneva(te) hoone(te) reovett ei ole võimalik isevoolselt ära juhtida, tuleb sellest koheselt teavitada Omanikujärelevalvet. Peale Omanikujärelevalve poolset nõusolekut tuleb sellest teavitada kinnistu omanikku kooskõlastuslehel (sh kinnistu omandisse jääva pumpla rajamise vajadus ja sellega seotud ekspluatatsioonikulud, mis jäävad kinnistuomaniku kanda) ning kõik sellised kin- nistud tuleb üles loetleda ehitusprojekti seletuskirjas. Projektdokumentatsiooni koosseisus tuleb esitada kinnistuomanike kooskõlastuste koondtabel ja kin- nistuomaniku poolt allkirjastatud kooskõlastusleht iga kinnistu kohta eraldi. Kooskõlastuste koondtabel peab sisaldama vähemalt järgmist infot: kinnistu aadress, katastriüksuse tun- nus, kinnistu omanik, omaniku kontaktandmed, kooskõlastamise aeg, kas soovib liituda ühisveevärgi- ja/või kanalisatsiooniga. Asula rekonstrueerimistöödel Tellija klientide olemasolevate vee- ja reoveekanalisatsioonitorustike liitu- mispunktide muutmise korral, tuleb liitumispunktide muudatuse joonised Töövõtjal ettevalmistada ja kirja- likult lahendused kooskõlastada kinnistu omanikega. Eelmainitu alusel peab Töövõtja tagama, et kinnistu olemasolevaid vee- ja reoveekanalisatsioonitorustike liitumispunkte muutev liitumisleping on valmis allkir- jastamiseks Tellija ja kliendi poolt enne ehitustööde algust. 3.6 Reoveekanalisatsioonipumplate asukohtade ja kujade kooskõlastamine kinnistute omanikega Töövõtjal tuleb kirjalikult kooskõlastada reoveekanalisatsioonipumplate asukohad ja kujad kõikide kinnistu- te omanikega, kelle kinnistule reoveekanalisatsioonipumplat planeeritakse ja kelle kinnistule ulatub planee- ritava reoveekanalisatsioonipumpla kuja. 3.7 Töövõtja kohustused seoses eraomanduses olevatele maadele ehitatavate rajatiste ja ehitistega Töövõtja kohustused seoses eraomanduses olevatele maadele ehitatavate ehitiste ja rajatistega on järgmi- sed: • Tellija nimel tehnorajatise ehitamiseks tehnorajatise ehitamisest ja talumisest puudutatud kinni- sasjade omanike väljaselgitamine ja tehnorajatise asukoha valiku konsultatsioon maaomanikuga. • Töövõtja viib koostatud projektdokumentatsiooni alusel läbi notariaalse isikliku kasutusõiguse seadmise protseduurid, mistõttu tuleb Töövõtjal arvestada vee- ja kanalisatsioonirajatiste isikliku kasutusõiguse ala jooniste koostamisega (joonised tuleb esitada digitaalselt .dwg ja .pdf kujul Telli- jale). Isikliku kasutusõiguse ala joonistel tuleb ära näidata kinnistute piirid koos lähiaadressi ja tun- 17 (60)  AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a nusega, tehnorajatiste andmed ja paiknemine, viirutatud kasutusala ja kasutusala suurus pindalali- selt. Viirutatud kasutusala (sarnaselt sundvalduse masinloetava joonisega) tuleb esitada eraldi .dwg failina kogu Töö ala ulatuses.Isikliku kasutusõiguse ala joonis tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellijaga. Isikliku kasutusõiguse ala joonis koos kinnistuomaniku kooskõlastusega tuleb lisada üle antava ehitusprojekti juurde. • Töövõtja ülesanne on korraldada kõik vajalikud toimingud notariaalse isikliku kasutusõiguse sead- miseks, servituutide seadmises sh kinnistuomanikega notari aegade kokkuleppimine, vajadusel kinnistuomanike transport notaribüroosse jms. • notari tasud ja riigilõivud tasub Tellija. • Töövõtja ülesanne on korraldada kõik vajalikud toimingud sundvalduse seadmiseks, sh kin- nistuomanikega lahenduste kokkuleppimine, mistõttu tuleb Töövõtjal arvestada vee- ja kanalisat- sioonirajatiste sundvalduse ala jooniste koostamisega (joonised tuleb esitada digitaalselt .dwg ja .pdf kujul Tellijale). Sundvalduse ala joonistel tuleb ära näidata kinnistute piirid koos lähiaadressi ja tunnusega, tehnorajatiste andmed ja paiknemine, viirutatud kasutusala ja kasutusala suurus pinda- laliselt. Sundvalduse ala joonis tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellijaga. Sundvalduse ala joonis tu- leb võimalusel kooskõlastada kirjalikult kinnistuomanike poolt sundvalduse menetluse operatiiv- semaks läbiviimiseks. Töövõtja ülesanne on korraldada kõik vajalikud toimingud sundvalduse seadmiseks, sh sundvalduse joonis (võimalusel selle kirjalik kooskõlastamine kinnistu omaniku poolt), sunvalduse taotluse koostamine, masinloetavate jooniste koostamine sundvalduses ettean- tud tähtaegadel ja masinloetavate jooniste koos vajalike lisadega ettevalmistamine vastavalt keh- tivatele Maa-ameti nõuetele jms. • läbirääkimiste käigus maaomanike poolsed rahalised või muud võimalikud eritingimused edastama viivitamatult Tellijale otsustamiseks, Töövõtjal ei ole õigust ise võtta vastu otsuseid rahaliste kom- pensatsioonide või eritingimuste kokkuleppimiseks maaomanikega. • eraomanduses olevatele maadele vee- ja kanalisatsioonirajatiste kooskõlastuste juures peab Töö- võtja arvestama, et rajatiste teenindamiseks vajalike juurdepääsu- ja teenindusalade/teede pro- jektlahenduste kooskõlastamine kinnistu omanikega kuulub Töövõtja tööde mahtu, sh servituutide ala kooskõlastamine. Ehk teisisõnu Töövõtja ülesanne on kooskõlastada eraomanduses olevatel maadel vee- ja kanalisatsioonirajatistega seonduvat „tervikpilti“. • teatama Tellijale koheselt kõigist asjaoludest, mis võivad ohustada töö tegemist vastavuses Lepin- guga või ohustada töö kvaliteeti. • võimaldama Tellijal kontrollida töö teostamist ning andma kõikide töö tegemisega seotud asjaolu- de kohta Tellija nõudel mistahes Tellijale vajalikku teavet. • töö teostamise ajal ja pärast seda hoidma konfidentsiaalsena talle töö teostamise tõttu teatavaks saanud asjaolud, mille puhul Töövõtja teadis või pidi teadma, et nende konfidentsiaalsena hoidmi- ne on Tellija huvides. Kohustused kehtivad ka juhul, kui on tegemist olemasoleva ehitise/rajatise rekonstrueerimisega ning ei ole sõlmitud maakasutuslepingut. Seoses seirearuandluse ning projektiga kaasatud kinnistute liitumislepingute ettevalmistamisega, tuleb Töövõtjal esitada Tellijale lõpliku tööprojekti alusel koostatud nimekiri kinnistutest, mis ühendatakse re- konstrueeritavate/rajatavate torustikega. Soovitavalt kasutada järgmist vormi: Jrk Kinnistu Kinnistu Omani- Veeühendus Kanaliühen- Ol. ol Koos- Märkused nr aadress katastri- ku nimi uus/rek ol.ol dus uus/rek ühenduse kõlastatud number ja kon- asukohas / ol.ol asuko- asukoha (kuupäev) takt- rek uues has / rek muutmine andmed asukohas uues asuko- kinnistu- has omaniku soovil 1 Tabel peab kajastama kõiki vastava Lepingu mahus ühendatavaid kinnistuid. 18 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a Lisaks esitada ülevaade tegelikest torustike pikkustest ja rajatiste arvust, eristades magistraal ja tarnetorus- tikke. 3.8 Töövõtja kohustused seoses riigimaanteedele ehitatavate rajatistega Kõikides külades ja asulates, millede projekteerimine ja ehitamine puudutab riigimaanteid, tuleb Töövõtjal esitada Tellijale taotluse esitamiseks andmed riigimaanteedega ristumiste ja piki teemaad kulgemiste koh- ta. Taotluse teemaale tehnovõrgu- ja rajatiste ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks esi- tab Transpordiametile Tellija. Töövõtja valmistab Tellijale ette kõik selleks vajalikud dokumendid. Tellijale tuleb esitada järgmised täidetud dokumendid: • taotlus teemaale tehnovõrgu- ja rajatiste ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimi- seks, taotluse blankett asub Transpordiameti kodulehel (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid#tab-3) • tehnovõrgu ja –rajatise asendiplaan (kinnistute piiride, tehnorajatise andmete ja paiknemisega (PDF-fail, maksimum suurus A3); joonised koostada vastavalt Transpordiameti nõuetele; • Transpordiameti kooskõlastus projektile 3.9 Ehitusload / ehitusteatised Ehituslubade / ehitusteatiste taotlemine on Töövõtja ülesanne. Töövõtja valmistab ette kõik ehituslubade / ehitusteatiste taotlemiseks vajalikud materjalid, dokumendid ja esitab ehituslubade / ehitusteatiste taotlused kohalikule omavalitsusele läbi ehitusregistri (www.ehr.ee). Ehitusloa taotluste riigilõivud tasub Töövõtja. 4. Nõuded materjalidele 4.1 Üldnõuded Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja esitama Omanikujärelevalvele kasutatavate materjalide ja too- dete kohta nõutud informatsiooni (sertifikaadid, vastavustunnistused, paigaldusjuhendid, katsete tulemu- sed jne) vastavalt seadusandlusele ja Tellija Tingimustele. Muuhulgas tuleb järgida nõudeid materjalide ja toodete nõuetekohasuse tõendamise osas ning Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid CE-märgistuse osas. Vaja- dusel võib Omanikujärelevalve nõuda materjalide ja toodete kohta täiendavat informatsiooni, et veenduda nende vastavuses Tellija Tingimustele. Seadmete valmistajatel peab Eestis olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud müügi- ja hooldusesindus. Materjalide kasutamiseks tuleb saada Omanikujärelevalve kirjalik nõusolek. Kooskõlastus tuleb hankida piisavalt varakult, vältimaks viivitusi ehitustöödes. Kõik alalise töö tegemisel (püsivasse kasutusse) kasutatavad materjalid peavad olema uued. Varem kasutu- sel olnud materjale ei ole lubatud kasutada. Materjalide transport, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koostatud nõuete- le ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjalid tuleb asendada. Asendamisega seotud kulud kannab tööde teostaja. Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjaliga ajas säilivalt markeeritud. Veetoru peab olema sinise ja kanalisatsioonitoru pruuni markeeringuga. Standardi tähis peab olema kantud torule. Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustiku paigaldamiseni. Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Omanikujärelevalve kirjalikul nõusolekul kasutada teis- tele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine annab võrdväärse või parema tehnilis- majandusliku tulemuse. 19 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a Kaablikaitsehülss peab olema ilmastikukindel (sh UV-kindel) ja vastupidav mehaanilistele vigastustele (trimmerdamine jms). 4.2 Survetorustikud 4.2.1 Üldist Survetorustikud: vee- ja survekanalisatsioonitorustikud. Veetorustiku rajamisel kasutatavad materjalid (torud, liitmikud, siibrid, maakraanid jms) peavad sobima joogiveevõrgus kasutamiseks ja survekanalisatsioonitorustiku rajamisel kasutatavad materjalid (torud, liit- mikud, siibrid, maakraanid jms) peavad sobima reoveevõrgus kasutamiseks. Joogiveetorustikuna kasutatavad torud ja toruliitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad olema valmistatud materjalist, mida aktsepteerib Terviseamet. Töövõtja esitab Omanikujärelevalvele sellekohase dokumendi koopia. Torustikuga ühendatavad liitmikud ja armatuur peavad survekindluse, materjali ning pinnakäsitluse poolest sobima antud torustikule ja täitma materjalidele esitatud üldisi nõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. 4.2.2 Torud ja toruliitmikud Survetoru materjaliks on PE (polüetüleen), mis peab vastama standardile EN12201. Kõik survetorud, survetorude liitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad vastama minimaalselt PN10 survek- lassile (ühenduse surveklass ei tohi olla madalam kui torustiku üldine surveklass). Lahtise kaevikuga rajatavate torustike korral kasutada PE-100 materjalist survetorusid, mille surveklass peab olema vähemalt PN10, SDR17 ja rõngasjäikus vähemalt SN8 (8 kN/m2). Survetoru paigaldamisel kinnisel meetodil ilma kaitsehülsita või survetoru paigaldamisel olemasoleva toru sisse tuleb kasutada PN10 PE100 RC toorainest valmistatud survetorusid. PE-torud ja nende plastdetailid tuleb ühendada elekterkeevismuhvidega või põkk-keevitusega. Torude ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid peavad vastama standardile EN12201-3. Põkk-keevitusega ühendatud torudel peab olema keeviskrae torustiku sisepinnalt eemaldatud. Mehaaniliste koonusliitmike (surveliitmike) kasutamine on keelatud. Kõik survetoru liitmikud (torukolmikud, muhvid, äärikud jne) peavad olema kasutatava toruga materjalilt ja mõõtmetelt kokkusobivad. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid jms). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või gal- vaanilist katet omavaid terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt standardile DIN30677. Kaevudes on lubatud plast ja malm detailide kõrval kasutada ka roostevabast terasest detaile. PE-torude ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega). Ühendus malm- ja terastoruga – rajatava PE veetoru ühendamisel olemasoleva malm- või terastoruga kasu- tada vastavat tõmbekindlat tolerantsliitmiku. Ühendus kinnistu sisese torustikuga – rajatava PE veetoru ühendamisel olemasoleva toruga tuleb kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet olemasoleva toru poolt. 4.2.2.1 Siibrid, maakraanid, tagasilöögiklapid, spindlipikendused, kaped Tempermalmist siibrid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standarditele DIN3352. Siibrite äärikute vahe peab vastama standardile DIN3202. Äärikud ja poldipesad peavad vastama standardile ISO 7005-2 (BS4504, DIN2501) 20 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a Siibrite ja tagasilöögiklappide korpus peab olema tempermalmist minimaalse tugevusklassiga GGG 400 – DIN1693. Maakraanid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standardile DIN3352 ja olema PE torule sobivate tõmbekindlate muhvliitmikega. Plastist maakraanid (POM) peavad vastama standardile EN1074-1 ja EN1074-2. Siibrid, tagasilöögiklapid ja maakraanid (välja arvatud plastist) peavad olema seest ja väljast kaetud korro- deerumist takistava epoksiidkattega, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt standardile DIN30677. Siibrite ja maakraanide kiil peab olema kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM (elastse tihenduspinnaga). Võllühendused peavad olema tehtud malmist GGG. Maa-alused pikendused peavad olema kaetud spet- siaalse bituumenkattega kastiga ning malm GG kaanega. Siibrite ja maakraanide spindel peab olema valmis- tatud roostevabast terasest (X20Cr13). Maa-aluste siibritele ja maakraanidele tuleb paigaldada spindlipikendused. Spindlipikendused peavad ole- ma roostevabast terasest südamikuga ning teleskoopilised. Spindlipikenduse kate peab olema hermeetiline ning eemaldatava korgiga. Katte ülaosa peab olema veekindel. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN). Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalil või ümb- ritseval pinnasel. Kaped peavad olema kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. Siibrid ja maakraanid peavad sulguma päripäeva. 4.2.2.2 Kiilsiibrid Kiilsiibrid peavad vastama järgnevatele miinimumnõuetele: • spindlid peavad olema roostevabast terasest (X20Cr13); • O-rõngad materjalist NBR; • spindlikaelal messingust (Ms 58 või vastav) tugirõngas; • tagumine tihend materjalist EPDM; • korpus ning kate malmist GGG, seest ja väljast 250 µm epoksiidkate vastavalt standardile DIN30677; • lametihend materjalist EPDM; • siibris peab olema kiilu juhik, mis takistaks kiilu kaldumist, (säilitab jõu spindlil ning vähendab jõu- momenti); • kiil kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM (elastse tihenduspinnaga); • DIN2501 äärikud; • reovee puhul peab igal pool materjali EPDM asemel kasutama materjali NBR. 4.2.2.3 Tuletõrjehüdrandid Tuletõrjehüdrantide projekteerimisel ja paigaldamisel tuleb lähtuda siseministri 18.02.2021 määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistami-se ja teabevahetuse nõuded, tin- gimused ning kord ning standardis EVS 812-6:2012+A1:2013+A2:2017 - Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus toodud nõuetest Paigaldatavad tuletõrjehüdrandid peavad vastama harmoneeritud standardi EVS-EN 14384:2005 nõuetele. Tuletõrjehüdrandi ühendustoru minimaalne toruläbimõõt on DN100 mm. Tuletõrjehüdrandid peavad olema vähemalt surveklassiga PN10. Tuletõrjehüdrandi äärikud ja poldiaugud peavad vastama standardile ISO 2531. Hüdrantide tõusutoru peab olema valmistatud PE plasttorust või roostevabast terasest. Tuletõrjehüdrandid peavad olema teleskoopilise tõusutoruga ning varustatud automaatse tühjendusklapi ja siibriga. 21 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a Maapeale soojustatud tuletõrjehüdrandi isevoolseks tühjenemiseks vajalik drenaažitoru peab olema ümb- ritsetud killustikuga, mis on paigaldatud filterkangasse. Hüdrantide tõusutoru tühjendamise torustik ei tohi olla ühendatud reoveekanalisatsiooniga. Hüdrantide asukohad tuleb tähistada vastavalt kehtestatud nõuetele. Tähistus tuleb eelnevalt kooskõlasta- da Tellijaga. Hüdrandikaardi koostab ehituse Töövõtja. Hüdranti tähistava infotahvli tarnib Töövõtja ja pai- galdab Töövõtja. Kaart peab olema plastist, nt neobond (ACP), mis on kolmekihiliseset materjalist, kus PE pind on mõlemalt poolt kaetud alumiiniumlehega. Kinnitusvahendid peavad olema vastama klassile C3 või C4. Infokaart peab olema ilmastikukindel.Tuletõrjehüdrandid tuleb tarnida koos hüdrandivõtmega (24mm nelikant võti). Tuletõrjehüdrandi võti antakse üle Tellijale. Töövõtja poolt paigaldamiseks valitud tuletõrje- hüdrant tuleb eelnevalt kooskõlastada Tellija ja Omanikujäerelevalvega.Tuletõrjehüdrantide kohta tuleb esitada Töövõtjal vastavussertifikaadid. Maapealse tuletõrjehüdrandi kaitsekaane (kopsiku/kupu) lahendus peab olema samaväärne: 4.3 Isevoolsed torustikud Isevoolse reoveekanalisatsioonitoru materjaliks on PVC, mis peab vastama standardile EN1401. Kõikide torude rõngasjäikuse (ringpinge) klass peab olema vähemalt SN8 (8 kN/m2). Reoveekanalisatsioonitorud peavad olema täisseinalised PVC torud. Mitmekihiliste (nn vahuga täidetud toru seinaga), standardile EN13476-1 vastavate PVC torude kasutamine on keelatud. Torude sisesein peab olema tasane ja sile. PVC ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama stan- dardile SS367612. Ühenduste tegemisel olemasolevate kanalisatsioonitorudega kasutada termokahanevaid muhve. Reovee puhul tuleb kasutada vastavat sertifikaati omavaid torusid. 4.3.1 Reoveekanalisatsioonikaevud Reoveekanalisatsioonikaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud teleskoopseid plastkaevusid (PE- polüetüleen). Lubatud kasutada ka PP kaevusid ja nn Lego-tüüpi kaevusid, aga sel juhul peavad olema (hargmik)põhi ja tõusutoru kokku keevitatud. Kanalisatsioonikaevudde tõustorud peavad olema sileda- ja täisseinalised. Reoveekanalisatsioonikaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2:2016. Kõik paigaldatavad kaevud ja nendega tehtud ühendused peavad olema veetihedad. Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehaseliselt paigaldatud. Kõik ühendustorude liited kaevudega peavad olema tehtud vastavalt kaevu tootjatehase ühendusdetaile kasutades ja paigaldusjuhiseid järgides nii, et on tagatud ühenduste püsivus ning veetihendus kogu kaevu kasutusaja vältel. Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega (keelatud on 90º nurgad ja liitumised voolurennides jms). Reoveekanalisatsioonikaevu voolurenni raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius. Voolurenni sügavus keskel peab olema vähemalt renni raadiusega võrdne. Juhul, kui kaevu siseneb kõrge- malt külgharu, peab külgharu sisenemiskoha all olev kaevupõhi olema piisava kaldega, et oleks välistatud külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale. 22 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a Keelatud on kasutada voolurenni-kujulise välispõhjaga kaevusid. Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Kaevud kõrgusega kuni 2,5 m peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN2 ja 2,5 m ning kõrgemad kaevud rõngas- jäikusega vähemalt SN4. Kaevude teleskoopide rõngasjäikus peab olema vähemalt SN2 (rõngasjäikus peab olema kantud teleskoobi- le). Teleskoobi sisseulatus tõusutorusse peab olema minimaalselt 150 mm. Kruuskatte alla paigaldatavatel te- leskoopidel peab sisseulatus tõusutorusse olema paigaldatuna minimaalselt 150 mm + kaevukaane ja kruuskatte pinna vahekaugus. Kaevud ja nende luugid peavad vastavama EVS-EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN). Kaevuluugid pea- vad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel ja kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. Haljasaladele ja kruuskateega tänavatele ei ole lubatud paigaldada lukustuselemendiga kaevuluuke. Luugikomplekti materjal peab olema malm EN-GJL-200 (GG20), luugikomplekti valu täpsus peab olema ISO8062 ning kontaktpinnad luugi ja korpuse vahel peavad olema samast materjalist. Luugikomplektide minimaalsed massid: • DN300 luuk -15,5 kg, DN300 korpus – 19,5 kg, DN300 komplekt kokku 35 kg; • DN500 luuk - 38 kg, DN500 korpus – 28 kg, DN500 komplekt kokku 66 kg; • DN600 luuk -77 kg, DN600 korpus – 73 kg, DN600 komplekt kokku 150 kg; • DN700 luuk -72 kg, DN600 korpus – 78 kg, DN700 komplekt kokku 150 kg; 4.4 Kinnitusvahendid, tihendid ja määrdeained Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad olema valmistatud roostevabast terasest A4, tugevusklass 8.8. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingu- tamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2 seibiga. Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etü- leen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN681-1. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama stan- dardile SS367612 ja SBR tihendid standardile SS367611. Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele, tihenditele ega ühen- dustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt. Torude ühendamiseks kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või värvile, omada kahjulikku toimet inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad bakterite kasvu suhtes. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määr- deaineid. Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud kasutatavatele torudele. 4.5 Torustiku soojustusmaterjalid Torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud pinnasesse paigutamiseks, maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,04 W/mK ja veeimavusega alla 0,2%. Projekteeritud torustike soojus- tamisel tuleb kasutada soojusisolatsiooniplaate, mis vastavad standarditele: EN826, EN1606, EN12087, EN12091. Soojustusmaterjal paigaldada vastavalt torumaterjali ja soojustusmaterjali tootjate juhistele. 5. Ehitustööde üldised nõuded 5.1 Üldist Kõik ehitustööd tuleb teostada vastavuses Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja muude õigusaktidega, sa- muti projektlahendusest ja TÜT-ist tulenevate teiste normide, standarditega ja juhenditega. Käesoleva pro- 23 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a jekti teostamist puudutavate Eestis kehtivate seaduste ja õigusaktide tundmine on tööde teostaja vastutu- sel. Lisaks tuleb Töövõtjal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud kooskõlastusi andnud organisatsioonide nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega. Ehitustööde teostamisel tuleb kõik kõrvalekaldumised projektdokumentatsioonist fikseerida ning kooskõ- lastada kõikide asjassepuutuvate ametkondadega, tehnovõrkude valdajatega, Omanikujärelevalvega jne. Oluliste muudatuste korral tuleb muudetava Töö osa kohta Omanikujärelevalve nõudmisel koostada uus projektdokumentatsioon. Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahel. Tööde teostajal tuleb ar- vestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega. Juhul kui Töövõtja soovib AS Emajõe Veevärgi veevõtukohast vett võtta, tuleb sellest eelnevalt omanikujä- relevalvet teavitada (2 tööpäeva enne). Lepingu täitmise ajal AS Emajõe Veevärgi veevõtukohast võetud veetarbimise kohta tuleb esitada tuletõrjehüdrandi kasutamise aktid vastavalt siseministri 18. augusti 2010. aasta määrusele nr 37 „Nõuded tuletõrjehüdrandi tüübi valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korras- hoiule“ lisale 3. Veevõtukohast vett võttes tuleb akt omanikujärelevalvele esitada iga töönädala lõpuks. 5.2 Ettevalmistustööd 5.2.1 Infotahvlid Töövõtja paigaldab objektidele oma kuludega infotahvlid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.09.2014 määruse- le nr 146 "Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord". 5.2.2 Keskkonnakaitse ning Ehitusplatsi ja ümbritsevate alade korrashoid Töövõtja peab projekteerimisel ja ehitustööde teostamisel arvestama piirangutega ja leevendusmeetmete- ga, mis tulenevad Eesti Vabariigi kohustustest täita EL direktiivide nõudeid ja Natura 2000 alade kohta käi- vaid nõudeid. Ehitustööde teostamisel tuleb järgida Muinsuskaitseseadust ning selle rakendusakte. Juhul kui selgub arheoloogiliste uuringute vajadus, tuleb Töövõtjal arvestada Muinsuskaitseameti poolt väljasta- tud tingimustega ja sellest tingitud kulutustega (sh tööseisakud, omanikujärelevalve jms). Sealhulgas tuleb tööde projekteerimisel ja teostamisel järgida järgmisi leevendusmeetmeid: • seal, kus see on tehniliselt võimalik, kasutada torustike ehitamisel ja rekonstrueerimisel kinniseid (no dig) meetodeid; • torustike rekonstrueerimisel lahtisel meetodil kasutada olemasolevaid trassikaevikuid; • torustikud näha ette ja rajada olemasolevatele teedele või nende vahetusse lähedusse; • Natura alade kahjustamise vältimiseks tuleb kaevamistööd nendel aladel kooskõlastada vastava maakonna Keskkonnaametiga; • tööde teostamise aluseks on detailne projekt, milles tuleb ette näha kõik vajalikud leevendusmee- todid ja keskkonnakaitselised abinõud. Juhul kui Töövõtja soovib kolmandatel kinnistutel materjale ladustada, sõidukeid üle juhtida või kasutada kinnistut ükskõik millisel muul viisil, mis võib kinnistu heakorda kahjustada, peab Töövõtja kinnistu kasuta- mise ning taastamistööd vastava kinnistu omanikuga taasesitatavas vormis kooskõlastama. Töövõtja on vastutav Tööde läbiviimise ala kohase korrashoiu eest. Materjalid ja varustus tuleb paigutada, ladustada ja virnastada korralikult. Väljakaevatud materjal ja ehitus- praht tuleb ehitusplatsilt koheselt eemaldada; materjale ei tohi tuua ehitusplatsile enne, kui neid tarvis läheb. Töövõtja peab kasutama keskkonnasõbralikke materjale, vahendeid ja töömeetodeid ning vältima keskkon- na reostamist. Kõik jäätmed tuleb käidelda ning nendest vabaneda kohasel moel, vastavalt jäätmete oma- dustele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda ja käidelda eraldi. 24 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, peab Töö- võtja koheselt eemaldama ning kahjustatud ala tuleb puhastada Omanikujärelevalve ja asjassepuutuvat maaomanikku rahuldaval moel. Kaeve- ja tagasitäitetööde ajal tuleb kõik tööpiirkonna naabruses paiknevad teed, kõnniteed ja muud alad hoida puhtana. Tööde ala tuleb iga tööpäeva lõpus puhastada. Töövõtja peab vältima pinnase või jäätmete pudenemist tänavatele tööde alalt lahkuvatelt täislaaditud veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada. Ehituskaeviku veetõrje tegemisel on pinnaseosakesi sisaldava vee juhtimine või pumpamine kanalisatsioo- nitorustikesse või sademe- ja pinnasevee ärajuhtimiseks mõeldud kraavidesse keelatud. Enne pinnaseo- sakesi sisaldava vee ärajuhtimist tuleb see setitada. Kui Töövõtja tegevus veetõrjel toob kaasa sette sattu- mise olemasolevatesse torustikesse või kraavidesse, peab Töövõtja need täies ulatuses läbi pesema või puhastama omal kulul. Tolmu ja pori vähendamiseks tohib torustike ehitustööde Ehitusplatsil või selle vahetus läheduses puiste- materjale (liiv, kruus, killustik) ladustada ainult sellises koguses, mis kasutatakse ära ühe tööpäeva jooksul. Kuni lõpliku katte taastamiseni peab Töövõtja tolmamise vähendamiseks vajadusel kaevejälge kastma. Tagasitäiteks sobimatu väljakaevatud pinnas tuleb Ehitusplatsilt koheselt ära vedada ning käidelda legaalsel viisil või ladustada kohaliku omavalituse ja Omanikujärelevalvega kooskõlastatud asukohta. Juhul, kui välja- kaevatud pinnas lõppladustatakse kooskõlastatult kohaliku omavalitsusega avalikul territooriumil, kuulub Töövõtja kohustuste hulka ka pinnase planeerimine. Ladustuskohtade leidmise ning kõik pinnase ladustus- kohtadesse transportimise ja ladustamisega seotud kulud kannab Töövõtja. Juhul, kui tulenevalt ladustatava täitematerjali või väljakaevatud pinnase eripärast, klimaatilistest tingimus- test vms. tekib reostus või reostusoht ja/või ümberkaudsete elanike häirimine (tolm, pori jne) on Omaniku- järelevalve õigus seada täiendavaid piiranguid täitematerjali või väljakaevatud pinnase ladustamise koha ja kestuse suhtes. Töövõtja kannab kõik pinnase, jäätmete jms ladustamisest tuleneda võivad kahjunõuded, trahvid jms. Töövõtja peab kogu ehitusperioodi vältel tagama ehitustöödega mõjutatud ala korrashoiu sh. muru niitmi- se, trimmerdamise, teede hoolduse jne. 5.2.3 Ligipääs kinnistutele ja tehnovõrkudele, läbipääsud, teavitamine Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatus- test. Samuti tuleb vastav info edastada Omanikujärelevalve poolt määratavatele isikutele kohalikes omava- litsustes. Tellija soovil peab Töövõtja korraldama enne ehitustööde algust piirkonna elanikele infokoosoleku. Enne mistahes kinnistule ligipääsu takistamist peab Töövõtja tagama omal kulul alternatiivsed juurdepää- suvõimalused kinnistu kasutajatele. Töövõtja peab teavitama asjassepuutuvaid kasutajaid kirjalikult vähe- malt 14 päeva enne mistahes juurdepääsu takistamist ja peab tõendama Omanikujärelevalvele, et kinnistu kasutajaid on juurdepääsu takistustest teavitatud ja alternatiivsed juurdepääsuvõimalused on kasutajatega kooskõlastatud. Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta. Tööde teostamisel avalikel teedel peab Töövõtja tagama töötsooni vahetus läheduses asuvate kinnistute elanike ja kinnistute teenindamiseks vajalike sõidukite ning ühissõidukite läbipääsu. Läbipääsu tagamine kohalikule transpordile ja ühistranspordile peab olema fikseeritud ka liikluskorraldusvahenditega (vastavad lisatahvlid läbisõitu keelavatel liiklusmärkidel jne). Töövõtja peab töötamisel avalikel teedel tagama jalakäijate pideva ning ohutu läbipääsu. Risti teed ületava- tele kaevikutele (nt kinnistuühenduste kaevikud) tuleb paigaldada vähemalt 1,0 m laiused jalakäijate liiklu- seks piisava kandevõimega käigusillad, mille mõlemal küljel on vähemalt 1 m kõrgune piire. Täiendavalt kohalduvad kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud nõuded ja piirangud. 25 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a 5.2.4 Kolmandate isikute ohutus Kõik Ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h ladustusalad, ehitusmasinate seisuplatsid jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise Ehitusplatsile. Piireteks loetakse vähemalt 1000 mm kõrgusega stabiilset ja katkematut metallaeda, mis talub tuulekoormust ning lisaks sellele täiendavat koormust 0.2 kN/m piki piirde ülaserva. Muid piiramismeetodeid (kilelindid, üksikud postid jne) võib kasutada vaid tähelepanujuhtimiseks, nt. ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks jne. Ajutised piirded peavad jääma kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et võtta ala ohutult avalikku kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik on täidetud kuni maapinna tasemeni. Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema varustatud vastavate liiklusmärkidega ja/või puna-valgetriibuliste tahvlitega. Avalikel teedel toimuvate tööde puhul tuleb järgida Majandus- ja taristuministri määruse 13.07.2015 nr 90 – Liikluskorralduse nõuded teetöödel nõudeid ning kohaliku omavalitsusega kooskõlastatud liiklusskeeme. Liiklusskeemid tuleb enne tööde alustamist esitada läbivaatamiseks ka Omanikujärelevalvele, kellel on õigus nõuda (võrreldes liiklusskeemidel tooduga) täiendavate liiklusohutus- ja liikluskorraldusvahendite paigaldamist. Piirdeid jm ohutusabinõusid tuleb Töövõtja poolt regulaarselt kontrollida ja hooldada (s.h nädalavahetustel, pühade ajal jne), mistahes puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada. Kõik ohutusabinõud peavad enne kasutuselevõttu olema Omanikujärelevalve poolt heaks kiidetud. 5.2.5 Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine ja likvideerimine Tööde teostamise tehnoloogia ja kasutatavad mehhanismid tuleb valida nii, et oleks välistatud puude tüve- de, võrade ja juurte vigastamine. Kaevetöödest tuleb hoiduda vähemalt puu võra ulatuses, kui trassi asu- kohta ei ole võimalik vajalikus ulatuses nihutada, tuleb planeerida kaevetööde tegemine käsitsi või kinnist meetodit kasutades. Ehitustööde ajaks tuleb puutüvi kaitsta piirdega, kui piiret ei ole võimalik paigaldada tuleb tüvi vooderdada plankudega või spetsiaalmähistega. Kaevetöödel tuleb vältida puu võra raadiuses juurestiku olulist kahjustamist. Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise. Nt puu ümber tuleb asetada maha ehitusmasinate liikumiseks puitkilbid. Kui osa puu pindmisest juurestikust kahjustatakse, tuleb vajadusel puuvõra kärpida (vee- ja toitainevarustuse halvene- mise kompenseerimiseks on vajalik võra kärpimine). Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega, raja- takse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid kohaliku omavalitsuse ja kinnistu omaniku poolt väljastatud kirjaliku loa alusel. Säilitavate puude hoolduslõikuse võib teostada vaid kutse- tunnistusega arborist. Kõik materjal, mis jääb järgi puude raiumisest või pügamisest, tuleb transportida Omanikujärelevalve poolt ettenähtud kohta. Ainult Omanikujärelevalve kirjaliku loaga võib eelmainitud materjali likvideerida. Ümberkaudseid puid ja ehitisi, mis ei asu tööpiirkonnas, tuleb kaitsta Omanikujärelevalve poolt heakskiide- tud meetoditega. 5.2.6 Olemasolevate torustike ja kraavidega arvestamine Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaazitorud, sademeveetorud, truubid, veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetmist. Vajadusel tuleb olemasolevad torustikud asendada uutega. 5.2.7 Ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse tagamine, veevarustuse ja kanalisatsiooni- teenuse lühiajaline katkestamine Ehitustööde, uuringute, katsetuste ja ettevalmistustööde ajal tuleb Töövõtjal sobival meetodil vastavad teenused säilitada ning tagada teenuse ja kulumõõtmise selline tase, nagu see oli enne ehitustöödega alus- tamist. Joogivee kvaliteet peab vastama seadusandluses sätestatud nõuetele või vähemalt enne igasuguste tööde alustamist olnud kvaliteedile. 26 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a Selliste teenuste säilitamise metoodika peab olema kinnitatud Omanikujärelevalve poolt igal juhtumil eral- di. Ajutise veevarustuse korraldamiseks võib Töövõtja kasutada olemasolevat torustikku ühendades sinna aju- tised ühendustorustikud. Töövõtja peab tagama ajutise torustiku korrashoiu ja külmal ajal mittejäätumise. Kõik ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse tagamise kulud kannab Töövõtja. Juhul, kui teenust on vaja lühiajaliselt katkestada, sh näiteks ajutisele veevarustusele ümberühendamiseks, tuleb lähtuda järgnevast: • Töövõtjal ei ole õigust vett omavoliliselt sulgeda, välja arvatud avariiolukorras, sel juhul tuleb peale vee sulgemist Tellijat koheselt teavitada asjaoludest; • Ilma veevarustuseta ei ole lubatud tarbijaid hoida mitte üle 6 tunni või omavalitsuse ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni eeskirjas sätestatud aja, kui see on lühem kui 6 tundi; • Kanalisatsiooniteenust ei tohi katkestada üle 1 tunni. Töövõtja peab teenuse katkestamise soovist andma aegsasti teada Omanikujärelevalvele. Omanikujärele- valve teavitab soovist Tellijat vähemalt 7 päeva ette. Plaaniliste tööde korral määrab Tellija katkestuse protseduuri, andes ette nädalapäeva ja kellaaegade vahemiku ning teavitab sellest kliente kodulehel aval- datava info, e-posti ja/või telefoni teel. Vajadusel kohustab Tellija Töövõtjat klientide täiendavalt informee- rima. Juhul, kui pole kokkulepitud teisiti, sulgeb ja avab vee Tellija esindaja. Juhul, kui Töövõtja omavolilisest veevarustuse või kanalisatsiooniteenuse sulgemisest tulenevad kahjud, sh klientide kahjunõuded Tellija vastu, kompenseerib Töövõtja kõik kahjud. Ühtlasi tuleb Töövõtjal kompen- seerida kõik kahjud, mis kaasnevad katkestuse pikenemisega üle kokkulepitud ja klientidele edastatud kel- laaja. 5.2.8 Ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse tagamine Ehitustööde, uuringute, katsetuste ja ettevalmistustööde ajal tuleb Töövõtjal sobival meetodil vastavad teenused säilitada ning tagada teenuse ja kulumõõtmise selline tase, nagu see oli enne ehitustöödega alus- tamist. Joogivee kvaliteet peab vastama seadusandluses sätestatud nõuetele või vähemalt enne igasuguste tööde alustamist olnud kvaliteedile. Selliste teenuste säilitamise metoodika peab olema kinnitatud Omanikujärelevalve poolt igal juhtumil eral- di. Ilma veevarustuseta ei ole lubatud tarbijaid hoida mitte üle 6 tunni või omavalitsuse ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni eeskirjas sätestatud aja, kui see on lühem kui 6 tundi. Kanalisatsiooniteenust ei tohi katkestada üle 1 tunni. Kõikidel sellistel juhtudel tuleb mõjustatud kinnistuid teavitada kirjalikult vähemalt 48 tundi enne teenuste katkestamist. Ajutise veevarustuse korraldamiseks võib Töövõtja kasutada olemasolevat torustikku ühendades sinna aju- tised ühendustorustikud. Töövõtja peab tagama ajutise torustiku korrashoiu ja külmal ajal mittejäätumise. Kõik ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse tagamise kulud kannab Töövõtja 5.2.9 Ehituseelse olukorra fikseerimine Töövõtja peab enne ehitustööde alustamist fikseerima olemasoleva olukorra ehituseelsete fotode abil. Fotod tuleb teha järgmistest objektidest: • Torustike trassil ja trassi vahetus läheduses olevad teekatted, äärekivid, kraavid, haljasalad, puud ja põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid (kaevuluugid, õhuliini- de postid), piirdeaiad jms. objektid, mida võidakse ehitustööde käigus kahjustada ja/või mis kuu- luvad ehitustööde järgselt taastamisele; • Torustike trassi vahetus läheduses olevate hoonete fassaadid, pöörates erilist tähelepanu olema- solevatele kahjustustele (praod, ebaühtlase vajumise ilmingud jne). 27 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud CD plaadile, need tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku foto kiire ülesleidmine. Üks eksemplar igast CD plaadist tuleb esitada Omanikujärele- valvele enne tööde alustamist vastavas töölõigus. Kui vastavalt tööde ajagraafikule on mingis lõigus ette näha tööde alustamist talvisel ajal, tuleb ehituseelne olukord fikseerida eelnevalt, lumevabal perioodil. Vahetult enne tööde alustamist tuleb vajadusel fikseerida muudatused, mis on olemasolevas olukorras tekkinud pärast algsete fotode tegemist. Lisaks ehituseelsetele fotodele tuleb enne liiklusaladel asuvate torustike ehitustööde alustamist fikseerida teekatte kaevatavasse alasse jäävate servade asukoht. Serva asukoht mõõdetakse Töövõtja esindaja poolt Omanikujärelevalve juuresolekul püsivate objektide suhtes ning fikseeritakse sidumismõõdud projekti joo- nisel. Koopia teekatte serva fikseerimise joonistest peab Töövõtja andma üle Omanikujärelevalvele. Kui serva asukoht ei ole eelkirjeldatud moel fikseeritud, taastatakse teekate laiuses, mille määrab Omanikujäre- levalve. Eeltoodud abinõud on vajalikud ehituseelse olukorra taastamise üksikasjade kindlaksmääramiseks ning kolmandate isikute võimalike kahjunõuete (hoonetele, piiretele jne tekitatud kahjud) õigustatuse hindami- seks. Kui Töövõtja ei ole täitnud eeltoodud nõudeid ehituseelse olukorra fikseerimisel ega suuda seetõttu tõendada, et ta ei ole vastutav Töö teostamise tsoonis olevate ehitiste või muude objektide kahjustuste eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning defektide likvideerimine ja sellega seonduva- te kulude kandmine kuulub Töövõtja kohustuste hulka. 5.2.10 Ehitusobjekti mahamärkimine ja geodeetiline teenindamine Ehitusobjekti mahamärkimine on lubatud läbi viia vastavat litsentsi ja registreeringut omavatel isikutel või firmadel. Tööde hulka kuulub igasugune projekteeritud ehitiste ja rajatiste ehituse geodeetiline teenindus, sh ajutiste reeperite paigaldamine objektile, projektijärgne mahamärkimine, vajalikud kontrollmõõtmised ning hoone- te ja ehitiste vajumisvaatlused. Ehitatavad objektid märgitakse maastikule projekti järgi iga tööetapi jaoks ettenähtud korra kohaselt. Paigaldada tuleb nii palju tähistusvaiu, kõrgustähiseid, kallete tähiseid või muid märke, et nende abil oleks võimalik teostada töid vastavalt projektile ja võrrelda teostatava ehitustöö vastavust projektile. Ehitustööde jooksul kontrollitakse teatud vaheaegade järel seda, kas märgistuse asend on jäänud muutu- matuks. Vajaduse korral märgitakse tähised maastikule uuesti. Mõõtmisel tuleb kasutada sertifitseeritud ja korraliselt kontrollitud mõõteriistu ja seda on Omanikujärele- valvel õigus kontrollida. Kui kasutatakse suunamärgina või masina juhtimiseks laserkiirt, siis suunatakse kiir nii, et ehitamiseks sea- tud täpsusenõudeid oleks võimalik alati järgida ja vajadusel Omanikujärelevalve poolt kontrollida. Mõõtmisel kasutatavaid tasapinnalisi ja kõrguse kinnispunkte kontrollitakse enne ehituse algust, võrreldes nende asendit ja kõrgust kõrvalolevate kinnispunktidega. Mahamärkimisel ei ole lubatud kasutada kinnis- punkte, mille omavahelisel kontrollimisel saadud erinevus on suurem, kui selle kinnismärgi klassile vastav täpsusnõue. Ehituse alal paiknevate ja sellega külgnevate maa-aluste objektide asukoht tehakse kindlaks ja vajadusel märgistatakse maastikule enne tööde algust. Vajaduse korral teeb Töövõtja mõõtmiste jaoks vajalikke lisaarvestusi projektis antud lähteandmete alusel. Mahamärkimine fikseeritakse vastava akti koostamisega, mis on allkirjastatud teostaja ja Töövõtja poolt. Akti koopia esitatakse Omanikujärelevalvele kohe pärast mahamärkimise teostamist. Enne ehitustöödega alustamist tuleb mahamärgitud trassikoridor Omanikujärelevalvega koos looduses üle vaadata. Juhul kui ehitustööde tõttu on vajalik eemaldada piirimärke või kinnispunkte, tuleb nende kõrvaldamise osas kokku leppida vastava punkti või märgi haldajaga. 28 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a 5.2.11 Vajumisvaatlused Töövõtja peab tegema vajumisvaatlusi hoonetele, mis asuvad projekteeritud torustiku teljele lähemal kui 5 m. Selleks peab sellistele hoonetele nähtaval kohal tähistama piisaval hulgal kontrollpunkte, mis tuleb mõõdistada enne ehitustööde algust ja peale ehitustööde lõpetamist (teekatete ja haljasalade taastamist). Vajadusel teha kontrollmõõdistusi ehitustööde ajal. Esmase kontrollmõõdistuse aruanne peab olema esita- tud Omanikujärelevalvele enne ehitustööde algust, lõplik kontrollmõõdistus esitada koos teostusmõõdistu- sega. Kontrollpunktide asukohad ja olemus tuleb kooskõlastada hoone valdajaga. Nii esmane kui ehitustöödele järgnev kontrollmõõdistus tuleb siduda objektist turvalises kauguses asuva kõrgusvõrgu reeperiga. Hoone omaniku pretensioonide korral hindab Omanikujärelevalve vajumisvaatluste tulemuste ja tehtud fotode põhjal ehitustööde mõju hoonele või selle puudumist. Kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada paberkandjal ja digitaalselt Omanikujärelevalvele. 5.2.12 Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis Töötamisel elektrikaablite kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid: • töötamine elektrikaablite kaitsevööndis on lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel; • enne kaevetöid märgib looduses olemasolevate kaablite asukohad maha tehnovõrkude volitatud esindaja; • mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 2,0 m elektrikaablist; • lahtikaevatud kaablid tuleb mehhaaniliste vigastuste vältimiseks kaitsta laudkastiga ja üles riputa- da; • ristumisel rajatised käsitsi lahti kaevata ja kaitsta/toestada; • torustiku ristumisel kaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikatsetorusse. Kaabel tuleb kaitsta toru- ga kummalegi poole vee- ja kanalisatsioonirajatist 2,0 m ulatuses; • tänavavalgustuse ja elektriõhuliini postid tuleb kaevetööde läheduses toestada, et oleks välistatud postide ära vajumine; • kõik tööd elektrikaablite ja postide kaitseks, ehituseks, jne teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja omal kulul. 5.2.13 Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis Töötamisel sideliinirajatiste kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid: • enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja Eesti Telekom AS-ile kuuluvate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad ja sügavused, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist ehitustööde käigus. Tööde teostamine Eesti Telekomi liinira- jatiste kaitsevööndis on lubatud Eesti Telekom AS-i poolt väljastatud tööloa alusel, kontakttelefon 652 4000; • Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELA SA) EstWin elektroonilise side võrgu liinirajatiste kait- sevööndis tegutsemise lubasid ja järelevalve toiminguid teostavad ELTEL Networks AS järelevalve töötajad. Täiendav info telefonil 730 2513; • Eesti Andmesidevõrk MTÜ elektroonilise side võrgu liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise lubasid ja järelevalve toiminguid teostab Eesti Andmesidevõrk MTÜ. Täiendav info telefonil 622 5237; • tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega (https://www.riigiteataja.ee/akt/ESS) kehtestatud nõudeid. Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite väljavenitamist jne. Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud; • lahtises kaevikus tuleb sideliinirajatised riputada risti üle kaeviku paigaldatud talade külge. Asbest- torud tuleb riputada kolmest kohast toru kohta. Rajatisi tuleb kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu; 29 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a • peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada kanalisatsiooni läbitavuse kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb teostada liinira- jatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid; • Kõik tööd sideliinirajatiste kaitseks, ehituseks, jne. teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja omal kulul. 5.2.14 Geodeetiliste märkide kaitsmine Töövõtja peab tähistama (maha märkima) ja kaitsma tööde alustamisel kõik geodeetilised märgid (reeperid, polügonomeetriapunktid jm) tööpiirkonnas. Ehitustööde tegemisel ette jäävad geodeetilised kindelpunktid tuleb koostöös kohaliku omavalitsusega ümber paigaldada või taastada. Töövõtja peab arvestama kulutustega, mis on seotud geodeetiliste kindel- punktide taastamise või ümberpaigutamisega. Ehitustööde piirkonda jäävate kinnistute piirimärkide asukohad tuleb välja selgitada koostöös kinnistute omanikega. Ehitustöödel kahjustatud piirimärgid tuleb Töövõtjal taastada endisel kujul. 5.2.15 Olemasolevate torustike rekonstrueerimine Olemasolevate torustike rekonstrueerimismeetodi valib iga lõigu jaoks Töövõtja, eeldusel, et on täidetud järgmised nõuded: • sõltumata rekonstrueeritava olemasoleva torustiku seisukorrast peavad rekonstrueeritud torusti- ku tugevus, veetihedust ja hüdraulilised parameetrid olema samaväärsed või paremad, kui uuel PE survetorustikul; • torustiku surveklass peab vastama hanke alusdokumendis sätestatule; • valitud ehitusmeetod peab vastama kohaliku omavalitsuse, asjassepuutuvate maaomanike ja teh- novõrkude valdajate nõuetele kaevikute ulatuse ja hulga, liikluse ümberkorraldamise jms suhtes; • mistahes torustike ajutine sulgemine jms moodustab osa Töödest. Üldjuhul kasutada lahtist meetodit, kui Tellija Eritingimustes ei ole sätestatud teisti – omavalitsused on soovinud mõnes lõigus kasutada kinnist (no-dig) meetodit. Rekonstrueerimismeetodile peab Töövõtja saama Omanikujärelevalve heakskiidu. Kõik rekonstrueerimiseks vajalikud ettevalmistustööd ja katsetused (survepesu, kaameravaatlus, veetorustiku desinfitseerimine jne) kuuluvad Tööde hulka ja kaasnevad kulud peab katma Töövõtja. 5.2.16 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine Ehitustööde ajal tuleb Töövõtjal tagada optimaalne liikluskorraldus ning liiklusohutus. Tööpiirkonna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus ja kommunikatsiooniministri 13.07.2015.a määrusele nr 90 ”Liikluskorralduse nõuded teetöödel”. Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on keelatud. Ajutiste ehitusaegsete ümbersõitude ja liikluskorralduse skeemid ning joonised ehitusobjektil korraldab Töövõtja vastavalt tema poolt valitud ja teostavate tööde etappidele. Ümbersõiduteed ja ehitusaegne aju- tine liikluskorraldus peavad olema enne tööde algust kooskõlastatud tee valdajaga ja tiheasustusalal koha- liku omavalitsusega. Ehitamise ajal peab olema tagatud häireteta bussiliiklus ja vajalik juurdepääs kohaliku- le elanikkonnale. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmär- kide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega. 30 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid, ala- jaamad jne). 5.2.17 Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku ning kirjalikult teatama Omanikujärelevalvele ja tee omanikele selle isiku nime ning kontaktandmed. Juhul, kui seda ei ole tehtud, vastutab liikluskorralduse ja -ohutuse eest Töövõtja esindaja. Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud: • kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti tee- tööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit; • puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse liiklus- korralduse projektiga; • esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud liikluskorralduse pro- jekti. 5.2.18 Liikluse taasavamine Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee minimaalsed ohutud ekspluatatsioonitingimused. Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse liikluskorralduse ning eemaldama kõik aju- tised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele (s.h. teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest ja/või teetöödest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni. 5.2.19 Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine Maa-aluste rajatiste asukoht, mis on näidatud joonistel, on mõeldud üldise informatsioonina Töövõtjale. Tellija ei vastuta selle eest, et kõik rajatised on joonistele kantud või esitatud nende täpses asukohas. Töö- võtja peab rakendama sobivaid ettevaatusabinõusid, et vältida olemasolevate torustike, kaablite ja teiste maa-aluste või maapealsete rajatiste kahjustusi. Ehituskaeviku rajamisel tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkude toestamise ja ümberpaigutamise vajadusega. Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega raja- tiste asukoht täpsustada ja tähistada. Tööde teostajal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esita- tavaid nõudeid (näit toestamine) rajatiste vahetus läheduses töötamisel. Olemasolevate kommunikatsioo- nide (kaablite, torustike, õhuliinide jne) kaitsetsoonides töötamiseks tuleb nende valdajatelt saada vastav luba. Töövõtja peab rakendama kõik meetmed hoonete ja rajatiste kaitsmiseks mistahes vigastuste tekitamise eest. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastami- sel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Omanikujärelevalvet. Ehitise kasutuskõlblik- kus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastami- seks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda tööde teostajal. Töövõtjal tuleb arvestada, et 1,0 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevetööd teostada käsitsi. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud, survekanalisatsioonitorustikud, gaasitorud jms). Tööde teostajal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaiguta- misest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale 31 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a kõrgusele). Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega (ka majaühendused) tuleb nende läbimõõdud ja kõrgused täpsustada tööde käigus kohapeal. Tööde teostajal tuleb arvestada kulude- ga, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde alustamist veendu- da, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid. Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toes- tada. 5.3 Kaevetööd ja torustiku paigaldamine 5.3.1 Pinnakatete eemaldamine 5.3.1.1 Üldist Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekat- te paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peab teel või selle osal olema liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded. 5.3.1.2 Asfaltkatte eemaldamine Asfaltpinnad tuleb lahti freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. Freesitava teekatte mak- simaalse lubatud pikkuse määrab kohalik omavalitsus kaeveloas (see ei või olla pikem kui tänavalõik, s.t. tänava järjestikuste ristmike vaheline lõik). Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab olema kaevikust mõlemalt poolt vähemalt 0,2 m laiem. Lahti freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud. Kui pinnase varingud säilitatava asfaltkatte alt või lõikeserva vigastused tingivad täiendava teekatte eemal- damise, siis toimub see Töövõtja kulul. Kui vajaliku lõikekoha ja katte serva vahekaugus on 1,0 m või vähem, tuleb teekate eemaldada kuni servani. Samuti tuleb kate eemaldada nende lõigete vahelt, mille vahekaugus on 1,0 m või vähem. Kui taastamise ulatus on kogu tee laius, siis tuleb tee kogu laiuses lahti freesida. Kui kaevetööde käigus on olemasolev asfaltkate eemaldatud ja/või kahjustatud rohkem kui 50% ulatuses (katte laiuse järgi), tuleb kogu asfaltkate ülesse võtta ja taastada tee või tänava täies laiuses. Freespuru kuulub tee valdajale ja tuleb Töövõtja kulul transportida Omanikujärelevalve või tee valdaja poolt selleks määratud asukohta. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida korrektselt vallitatuna, hoiuplatsi kor- rashoiu eest vastutab Töövõtja. Tee valdaja loal on ladestuskohta transporditud freespuru lubatud kasutada käesoleva projektiga seotud tänavate teekatte ajutisel taastamisel. Töövõtja peab pidama freespuru arves- tust. 5.3.1.3 Kruuskatte eemaldamine Kruuskattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik kavandatud ehituskaeviku rajamiseks. Väljakaevatud materjal tuleb transportida ametlikule ladustusalale. 5.3.1.4 Killustikkatte eemaldamine Killustikkattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik kavandatud ehituskaeviku rajami- seks. Väljakaevatud materjal tuleb transportida ametlikule ladustusalale. 5.3.1.5 Tänavakividest ja plaatidest teekatete eemaldamine Tänavakividest ja plaatidest teekatted tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist teekatte taastamisel. Katkised tänavakivid ja plaadid tuleb kasutusest kõrval- dada ning taastamisel asendada sama tüüpi kivide või plaatidega. Teekatte eemaldamise laius peab olema piisav ehituskaeviku rajamiseks ning tööohutuse tagamiseks. Teekatte serv peab jääma vähemalt 0,2 m kaugusele kaeviku ülemisest servast. Eemaldatud tänavakivid ja plaadid tuleb ladustada ehitusobjekti lähe- 32 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a dale. Töövõtja peab arvestama tekkiva teekattematerjali kadudega demonteerimisel, ladustamisel ja taas- paigaldamisel. 5.3.1.6 Äärekivide eemaldamine Äärekivid tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist äärekivide taastamisel. Katkised või ehitustööde käigus vigastatud äärekivid tuleb kasutusest kõrvaldada ning tänava taastamisel asendada uutega Töövõtja kulul. Katkised äärekivid tuleb transportida käitlusette- võttesse. 5.3.1.7 Kasvupinnase eemaldamine Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel. 5.3.2 Ehituskaeviku kaevamine Kaevetööd hõlmavad kogu pinnase väljakaevamist olenemata selle olemusest, mis on vajalik Tööde teos- tamiseks. Kaevetööd on lubatud kohalikult omavalitsuselt saadud kaeveloa alusel ja kaevetöödel tuleb juhinduda kohaliku omavalitsus poolt kehtestatud kaevetööde eeskirjast. Ehituskaeviku kaevamisel tuleb lähtuda järgmistes dokumentides esitatud nõuetest: • RIL 77-2013 “Maa sisse ja vettepaigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.”; • Eesti Vabariigi Standarditest (EVS). Töövõtja peab arvestama, et geoloogiline info kirjeldab geoloogilist läbilõiget konkreetses kohas uuringu tegemise ajal, kuid tegelik maapinnakihtide paiknemine ja põhjavee tase võib oluliselt erineda torustiku rajamise erinevates kohtades. Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Ehi- tuskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt geoloogilistest tingimustest võttes aluseks EVS 1997-1:2005 kriteeriumid. Põhjendamatult laia ehituskaevi- ku tegemist tuleb vältida, kuna see võib halvendada plasttoru külgtoetust. Kõik võimalikud kulud, mis on seotud tingimuste hindamisega ehitusplatsil on arvestatud Töövõtja pakkumise hinna sisse. Kaeviku seinad tuleb rajada piisava nõlvusega või toestada, et oleks tagatud tööohutus ja välistatud läheda- lasuvate rajatiste kahjustamine. Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde ( α ) määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teosta- mise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius on 1,2 m ja kaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Toestatud kaeviku põhja minimaalne laius on 1,0 m ja kaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Külma ilmaga tuleb vältida ehituskaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või kasutades soojen- damist (soojustust). Vältida tuleb ka ehituskaeviku seina jäätumist ehituskaevikus kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Külmunud pinnas tuleb ehituskaevikust eemaldada ning asendada tihendatud kuiva liivaga. Erilist hoolt tuleb kanda kaevikus oleva vee külmumise vältimiseks. Ehituskaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks sooritada kõik paigaldus ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega. Vajadusel tuleb alandada pinnasevett. Ülearuse kaevamise korral Töövõtja poolt peab ta taastama vajaliku taseme vastavalt Omanikujärelevalve juhistele. Selline täiendav töö teostatakse Töövõtja poolt ja tema enda kulul Omanikujärelevalvet rahulda- val moel. 33 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a Töövõtja peab vältima ehituskaeviku lähedal asuvate hoonete, tehnovõrkude ja muude rajatiste nihkumist, vajumist ja varisemist. Kui selline nihkumine, vajumine või varisemine ilmneb, peab Töövõtja kahjustuse viivitamatult omal kulul kõrvaldama. Ehituskaeviku nõlva varisemisprismas või lähemal kui 1,0 m kaevikust on transpordivahendite liiklemine ning materjalide ja seadmete hoidmine keelatud. Ehituskaeviku lahtihoidmise aeg peab olema nii lühike, kui võimalik. Kui Omanikujärelevalvega ei ole kokku lepitud teisiti, tuleb ehituskaevik kaevata vahetult enne toru paigaldamist ja tagasitäide tuleb teha sama tööpäeva lõpuks, jättes vaid kuni 6 m pikkuse kaeviku lõigu toru otsa juures avatuks. Tagasitäiteta toru tuleb kaitsta kukkuvate kivide ja muude võimalike kahjustuste eest. Kõikides kaevikutes, mis on üle 1,2 m sügavad, peavad olema paigaldatud ohutud ja sobivad redelid, mis ulatuvad 1 m võrra kaeviku servast kõrgemale. Iga kaeviku 20 m lõigu kohta või ka lühema lõigu peale, kui kaevik on lühem, peab olema vähemalt üks redel. 5.3.3 Jäätmete käitlemine, väljakaevatud pinnase/materjali eemaldamine ning ladustamine Tööde käigus (olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitrasside, reoveepumplate jms rekonstrueerimisel) tek- kivad jäätmed, s.h. ohtlikud jäätmed (s.h. reoveesetted, reostunud vesi, asbesti sisaldavad lammutusjäägid jms) peab Töövõtja käitlema Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud moel. Kõik ohtlike jäätme- te käitlemisega seotud load ja kooskõlastused hangib ning käitlemisega seotud kulud kannab Töövõtja. Dokumentatsioon, mis tõendab ohtlike jäätmete nõuetekohast ja legaalset käitlemist, peab olema igal ajal Töövõtja objektikontoris kättesaadav kontrollimiseks. Torustike ehitustööde käigus väljakaevatud tagasitäiteks sobimatu pinnase ladustamine peab toimuma legaalsel viisil. Ladustuskohtade leidmise ning kõik pinnase ladustuskohtadesse transportimise ja ladustami- sega seotud kulud kannab Töövõtja. Kaevikutest väljakaevatud pinnas tuleb otsekohe objektilt ära vedada ning transportida ladestuspaika. Kae- vetöödest ülejääva pinnase ladestuspaikade asukohad otsib Töövõtja ja kooskõlastab selle kirjalikult kohali- ku omavalitsusega ja kinnistu omanikuga enne ehitustööde algust. Tagasitäiteks kasutatava pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida asulas (vahetult enne töödega alusta- mist) vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ning kokkuleppele omavalitsuse ja maavaldajaga (riik või eraomanik). Kokkulepped vormistada kirjalikult ning informeerida sellest Omanikujärelvalvet. Töövõtja peab arvestama kõigi vajalike töödega, mis on seotud ladustuskohtadega (sh vajadusel juurdepää- sutee rajamine, platsi ettevalmistamine, pinnase paigutamine, planeerimine jmt) ning transpordiga ladus- tuskohta. Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast tööde lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord. Kui väljakaevatud materjal on ladustatud killustiku- või kruuskattega teele, siis tuleb tee peale materjali eemaldamist puhastada. Töövõtja tasub ladestamise tasud juhul kui see on Keskkonnaameti poolt määratud. 5.3.4 Ehituskaeviku toestamine Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetsel töölõigul otsustatakse Töövõtja poolt sõltuvalt tööde teos- tamise ajal valitsevatest ehitustingimustest. Töövõtjal tuleb ehituskaevik toestada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Vajadusel peab Töövõtja ehituskaevikud varustama ajutise toestuse, vooderduse või ajutiste puittugedega, et hoida ära ehituskaeviku seinte varinguid. Viimaseid võib eemaldada alles siis, kui on välistatud toestatud pinnase liikumahakkamine, ei seata ohtu töötajaid või ehituskaevikusse paigaldatud ehitisi, ehitiste osi, kommunikatsioone või seadmeid. Toestus ja tugevdus jäetakse kaevikusse peale tööde lõppu alatiselt üksnes siis, kui nii on nõutud joonistel või Omanikujärelevalve vastava nõude korral. Alati, kui toestus ja tugevdus jäetakse alatiselt paika, tuleb selle ülemised otsad 1,0 m kõrguselt allpool kavandatud maapinda ära lõigata ja kõrvaldada, millises osas seda tehakse on Omanikujärelevalvel õigus juhiseid anda. 34 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a Omanikujärelevalvel on õigus nõuda süvendite külgede ja lahtiste ehituskaevikute nõlvade stabiilsuse ta- gamiseks toestuste tegemist või muude meetodite kasutamist. Omanikujärelevalvel on õigus Töövõtjalt nõuda kaevikute toestuse tööjooniseid. Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool põhja- veekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS 1997-1:2005 juhistest. Kui ehituskaevikutes peaks esinema varinguid vms, siis Töövõtja likvideerib sellest tulenevad tagajärjed oma kuludega. 5.3.5 Veetõrje ehituskaevikust Veetõrjetööde vajadus ja aeg sõltub veetasemest pinnases ehitustööde ajal ning pinnase omadustest konk- reetsel kaeviku lõigul. Veetõrjega tuleb tagada veetaseme püsimine kaeviku põhjast allpool võimaldamaks rajatiste nõuetekohast paigaldust ning ehituskaeviku tagasitäite tihendamist. Ehituskaevikust välja pumbatud vee juhtimine olemasolevasse torustikku ei ole lubatud. Ehituskaevikus oleva vee pumpamine tuleb kooskõlastada torustiku valdajaga ja Omanikujärelevalvega. Avasängi juhtimi- sel tuleb lähtuda heitvee loodusesse juhtimist reguleerivast Eestis kehtivast seadusandlusest. Võimalikud kaasnevad kulud kannab tööde teostaja. Töövõtja vastutab nende kahjunõuete likvideerimise eest ja kannab loodusliku aluspinnase, ehitiste, rajatis- te jms, mis on saanud kannatada veetõrje protsessi käigus, asendamise või taastamisega seotud kulud. Töövõtja kannab kõik kulud, mis on põhjustatud tema enda hooletusest antud töö teostamisel või veetõrje protsessi ebaõnnestumisest. Töövõtja peab nimetatud töö teostamisel järgima kõiki vastavaid kohalikke eeskirju. 5.3.6 Tasanduskihi / aluskihi rajamine Ehituskaeviku põhja, täitepinnase peale või aluse peale tuleb rajada tasanduskiht/aluskiht. Tasanduskihi rajamisel tuleb lähtuda „RIL 77-2013 - Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ nõue- test. Tasanduskiht tehakse liivast, kruusast või peenefraktsioonilisest killustikust. Kui torud paigaldatakse nõrga kandevõimega pinnasesse (märg pinnas, savi, liivsavi, turvas jne) või suure põhjavee pealevooluga tingimustes, siis tuleb tasanduskihi alla valmistada paigaldustingimustele sobiv to- rustiku aluskonstruktsioon. Torustiku aluskonstruktsioon kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Killustikalus (maks. fr 16...32 mm) tuleb ümbritseda geotekstiiliga alljärgnevate põhiparameetritega: • kaal: 150...200 g/m2; • tõmbetugevus: 10...15 kN/m. Omanikujärelevalve võib nõuda torustiku tasanduskihi alla aluskonstruktsiooni valmistamist, kui peab seda vajalikuks. Kõik torustike tasanduskihi ja aluskonstruktsiooni rajamisega seotud kulud tuleb Töövõtjal arves- tada pakkumise hinna sisse. Pärast tasanduskihi / aluskihi valmimist näitab Töövõtja selle enne järgmiste ehitustööde algust Omanikujä- relevalvele ette ja peab Omanikujärelevalvelt saama kooskõlastuse tööde jätkamiseks. Tasanduskihi / aluskihi materjal Tasanduskihi / aluskihi materjali valikul tuleb lähtuda Maa sisse ja vette paigaldatavate plasttorude paigal- dusjuhendist RIL 77-2013. Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust De. Kui 200 <= De <= 600 mm, siis dmax = 0,1 De. Kui De > 600 mm, siis dmax ei või üle- tada 60 mm. Kui toru läbimõõt on väiksem kui De200 mm, siis on suurim lubatud fraktsioon 20 mm. Mater- jal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vä- hem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või 35 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav ja filtratsioonimoodul peab ole- ma vähemalt 0,5 m/ööp. Filtratsiooni määramise metoodika on kirjeldatud standardis EVS 901-20. Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasu- tatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm. Ehituskaeviku tasanduskihi ja tagasitäite materjal peab olema Omanikujärelevaleve poolt heakskiidetud. 5.3.7 Ehituskaeviku tagasitäitmine ja tihendamine Ehituskaeviku tagasitäitmisel, täitematerjali valikul ja tihendamisel tuleb juhinduda Maa sisse ja vette pai- galdatavate plasttorude paigaldusjuhendist RIL 77-2013 ja tootja nõuetest, juhenditest. Ehituskaevikute tagasitäite tegemisel tuleb arvestada ka Majandus- ja taristuministri määrusega nr 101 (03.08.2015) „Tee ehitamise kvaliteedinõuded``. Ehituskaeviku tagasitäidet tohib teostada ainult pärast kooskõlastuse saamist Omanikujärelevalvelt. Keela- tud on ilma Omanikujärelevalve loata ühegi ehituskaeviku või vundamendi täisajamine või kinnikatmine. Enne ehituskaeviku tagasitäitmist tuleb veenduda, et täidetavad ehituskaevikud on tühjad, seal ei ole lah- tist mulda, prügi, vett jms. Seadmed, mida kasutatakse transportimiseks, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks, peavad sobima tagasitäi- teprotsessiga ja tagasitäitematerjaliga. Töövõtjal tuleb arvestada kõikide ettevaatusabinõudega, et ära hoida ümberkaudsete hoonekonstruktsioo- nide rikkumist ja liigset koormamist. Täitematerjal tuleb ladustada ja hiljem ka tagasitäita nii, et säilitatakse olemasolev olukord stabiilsena või parendatakse seda. Täitematerjalidena on keelatud kasutada materjale, mis on iseseisvalt või teiste materjalidega või põhja- veega segunedes tõstavad sanitaarriski, kahjustavad ehitisi või muudavad täite ebastabiilseks. Keelatud on kasutada tagasitäitena külmunud materjale või materjale, mis sisaldavad jääd. Tagasitäidet ei tohi hoida külmunud maapinnal. Tagasitäite (alg- ja lõpptäite) täitematerjalidele esitatavad nõuded on samad, mis toru tasanduskihi / alus- kihi materjalil, vt p Tasanduskihi / aluskihi rajamine. Kui tagasitäite ala kõrgus ümbritsevast alast on rohkem kui 600 mm tuleb kahe ala ühendusserva moodus- tada nõlv, mille kalle on minimaalselt 1:1. Nõlva tihendusaste peab vastama tagasitäitepinna üldisele tihen- dusastmele. Pärast tagasitäitetööde lõppu peab Töövõtja näitama täidetud pinnad ette Omanikujärelevalvele ja peale vastava heakskiidu saamist tohib jätkata edasiste töödega. 5.3.7.1 Algtäide Algtäite all mõeldakse toru ja kaevu ümber tasanduskihi peal kasutatavat materjali. Algtäide peab torude puhul ulatuma 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäidet ei tohi torule ja kaevule valada nii, et see toru või kaevu paigast nihutaks. Esimene täitekiht võib maksimaalselt ulatuda poole toru kõrguseni. Täide tihen- datakse ja surutakse toru külgedele ja alla nii, et täitmise ja tihendamise ajal toru ei nihkuks paigast ega saaks kahjustada. Ehituskaeviku algtäide tehakse võimalikult võrdsete kihtidena toru mõlemal poolel ja ka toru pikisuunas. Eriti hoolikalt tuleb tihendada toru alumist poolt toetav kiht. Torustiku nihkumise ja kerki- mise vältimiseks tihendamise ajal tuleb see ballastida. Toru peal olevat täitekihti võib tihendada mehha- nismidega alles siis, kui kihi paksus on vähemalt 300 mm. Algtäite tihedus tuleb saavutada 95%. Algtäite materjal on sama, mis toru tasanduskihi / aluskihi materjal, vt p Tasanduskihi / aluskihi rajamine. 5.3.7.2 Lõpptäide Ehituskaevik tuleb liikluspiirkonnas (sõidu- ja jalakäijate teede/platside all) tagasi täita liivaga (lõpptäite materjal on sama, mis toru tasanduskihi / aluskihi materjal, vt p Tasanduskihi / aluskihi rajamine), väljas- pool liikluspiirkonda kohapeal väljakaevatud, tagasitäitmiseks ja tihendamiseks sobiva pinnasega. Juhul kui kaevikust väljakaevatud pinnas on hästi tihendatav ja sobib kasutamiseks liikluspiirkonnas lõpptäitena, ka- sutatakse seda, muudel juhtudel tuleb kasutada juurdeveetavat lõpptäiteks sobivat pinnast. Toru ülaservast mõõdetud 1,0 m paksuses lõpptäitekihis ei tohi olla üle 300 mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäite 36 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a ülaosas ei tohi kivide läbimõõt ületada 2/3 ühekorraga tihendatava kihi paksusest. Täitematerjal peab ole- ma mitmekesise teralise koostisega, et täitesse ei jääks tühimikke. Tagasitäide peab olema selline, et oleks tagatud maapinna endine olukord. 5.3.7.3 Tagasitäite tihendamine Ehituskaeviku täitmine ja tihendamine toimub ettevaatlikult ja kihtidena. Toru ümbrus tuleb tihendada käsitsi. Toruümbruse tagasitäidet võib mehhanismide abil tihendada alles siis, kui toru peale jääva tagasitäi- tekihi paksus on vähemalt 300 mm. Tihendatava kihi paksus sõltub pinnase liigist, tihendamisseadmetest ja ilmastikutingimustest. Tihendamisel tuleb arvestada järgmiste minimaalsete väärtustega, mis sõltuvad kasutatavast masinast: Maks. kaal Tihendatava kihi Läbimise kordade Masinad (kg) paksus, maks. (m) arv Kõrgus toru pealt (m) 0.3-1.00 Vertikaalne vibraator 60 0.4 4 Vibraatorplaadid 300 0.3 5 Vibraatorrullid 600 0.3 6 Kõrgus toru pealt (m) > 1.00 Vertikaalne vibraator 200 0.5 4 Vibraatorplaadid 750 0.5 5 Vibraatorrullid >600 0.5 6 Kui ülaltoodud tabeli nõudeid pole võimalik täita, tuleb pinnase tihendamise operatsioonid läbi viia nii, et ei kahjustataks torustikku ning saavutataks nõutav pinnase taastamine. Täielikult täidetud kaeviku täite tihe- dus (Proctor-test) tiheduse määramiskatsel püsikatenditega maanteel peab olema 98%, teistel teedel 95% ja haljasalal 92%. Töövõtja peab vastavalt Omanikujärelevalve nõudmistele ja juhistele olema valmis seda tulemust tõestama. Töövõtja peab kontrollima täitepinnast ja selle tihendatust testri abil (Loadman, Inspector-2 vms). Testipro- tokollid allkirjastatakse Töövõtja vastutava isiku poolt, vajadusel ka teiste nõutavate isikute poolt. Testi protokollid tuleb edastada Omanikujärelevalvele vahetult pärast testimist. Kõik testimisega seotud kulud tuleb Töövõtjal arvestada pakkumise hinna sisse. 5.3.8 Tagasitäite ja asfaltkatte killustikaluse katsetamine Mittesidusast vähese jämeosiste sisaldusega pinnasest (liivast) tagasitäidet katsetatakse käsipenetromeet- riga. Töövõtjal peab olema piisav arv käsipenetromeetreid ehitusplatsil kasutamiseks tihendamisprotsessi kestel. Nõutav on alustäite II etapi ja iga lõpptäitekihi tiheduse kontroll ja selle kohta päeviku pidamine. Omaniku- järelevalvel on õigus nõuda tiheduse kontrolli juures viibimist ja oma testinstrumendiga kontrollida tihe- dust. Kahtluse korral on Omanikujärelevalvel õigus nõuda lahtikaevamist selleks, et kontrollida tagasitäite alumisi kihte. 37 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a Tagasitäitematerjali puhul, mille tihendamist ei saa penetromeetriga kontrollida (kruus), tuleb tihendamise kvaliteeti kontrollida elastsusmooduli mõõtjaga (Loadman, Inspector-3 vms). Sellisel juhul peab nõutava tihendusteguri 0.98 puhul ∑E/3:E(2) olema mitte üle 1,3. Töövõtja peab kontrollima asfaltkattega teede ja platside alust pinda elastsusmooduli mõõtjaga (Loadman, Inspector-3 vms). Kontrolli juures peab viibima Omanikujärelevalve. Testiprotokollid allkirjastatakse Töövõtja vastutava isiku poolt, vajadusel ka muude isikute poolt. Testiprotokollid tuleb edastada igapäevaselt Omanikujärelevalvele. Omanikujärelevalve võib täiendavalt nõuda testide teostamist iga 20 m järel tema poolt näidatud kohtades. Katsetamise tiheduse ja katsepunktide asukohad määrab Omanikujärelevalve. Üldjuhul viiakse selliseid katsetusi läbi igal päeval, mil tihendamistööd toimuvad. Töövõtja peab tagama katsetuste läbiviimiseks vajaliku varustuse ja spetsialistide olemasolu. 5.3.9 Torustiku paigaldamine ja lubatud kõrvalekalded Torustiku paigaldustöödel tuleb järgida RIL 77-2013, Eesti Vabariigi Standardeid ja materjalide tootjate juhendeid/ettekirjutusi. Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust projektdokumentatsiooni- le. Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja puhastada. Toru peab toetuma tasanduskihile ühtlaselt kogu toru pikkuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend, vältimaks toru toetumist muhvile. Veetorustiku rajamisel arvestada muhvkeevituse tehnoloogianõuetega, torudelt eemaldada oksiidikiht, torud peavad olema fikseeritud enne keevitamist, keevituse ja jahtumise ajal. Töövõtja rakendab kõiki meetmeid selleks, et ehitustööde ajal ei satuks paigaldatavasse torustikku võõri- seid, mis on kahjulikud või ohtlikud inimese tervisele või veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemile. Ühen- datavad torud peavad olema otstest suletud ja kaitstud saastumise eest kuni torud on paigaldatud. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku lubatud hälbed on järgmised: Projekteeritud toru lang ‰ Lubatud kõrvalekaldumine Lubatud kõrvalekaldumine projekteeritud langust ‰ kõrgusest (mm) >5 1,5 50 3-5 1,0 30 <3 1,0 20 Kaevu seina lubatud hälve vertikaalist on 5 mm/m, lubatud kõverus kaevude vahel ±1/300 kaevude vahe- kaugusest. Paigaldatud torustikul peab olema ühtlane lang, vett koguvate lohkude esinemine ei ole lubatud (st lubatud seisva veekihi paksus on 0*De). Kaevu siseneva(te) toru(de) põhja(de) kõrgus peab olema sama või suurem (kõrgem), kui väljuva toru põhja kõrgus. Vee- ja survekanalisatsioonitorustike lubatud hälbed on järgmised: • kõrguslik asukoha hälve (vertikaalis) ±50 mm; • asendiplaaniline asukoha hälve (horisontaalis) ±100 mm. Torupaigaldustööde käigus tuleb järgida tootja(te) juhiseid. Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemää- rast jõudu, vältida torude vigastamist jms defekte. Torud või liitmikud, mis on vigastatud (nt paigaldustööde käigus), tuleb ehitusplatsilt eemaldada ja asendada uutega Töövõtja kulul. Kanalisatsioonitorude paigaldamisel tagada toruotste täielik ulatus muhvi. Torustike vahekaugused määratakse RIL 77-2013 põhjal. Puhas horisontaalkaugus paralleelsete torude vahel peab olema vähemalt 300 mm. Veetorustike sügavus peab olema vähemalt 2,1 m ja survekanalisat- sioonitorustike sügavus peab olema vähemalt 2,1 m mõõdetuna toru pealt kuni maapinnani. Kanalisatsioo- nitorustike sügavus peab olema vähemalt 1,5 m mõõdetuna toru pealt maapinnani. 38 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a Töövõtja peab arvestama materjalidega (torud, liitmikud), mis on vajalikud olemasolevate ja projekteeritud torustike omavaheliseks ühendamiseks. Torude üleskerkimise vältimiseks kaevikus tuleb teha veetõrjet. Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti hoolikalt. Plasttorustike paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -10°C, temperatuuri mõõde- takse objektil maapinnast orienteeruvalt 1,0 m kõrgusel. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet peab enne kasutamist hoidma soojas ruumis. Järgida tuleb RIL 77-2013 ja RYL 90, samuti materjalide tootjate juhiseid. Torustiku paigaldamise ajal tuleb teha teostusmõõdistamine ning kaevude ja sõlmede digitaalne pildistami- ne. Enne kaeviku kinni ajamist tehakse paigaldatud kaevudest, sõlmedest ja pumplatest fotod. Fotodelt peab olema muu hulgas väljaloetav kaevu või sõlme või pumpla tähis ja pildistamise suund (ilmakaared või 2 pilti – üks pilt objektist ja teine samas suunas tehtud pilt koos taustal olevate objektidega) ning sõlmede sügavused. Fotol peab olema kuvatud vesimärk, mis näitaks pildistamise asukohta ning kuupäeva. Erinevat tüüpi termosulatusühendused peavad olema teostatud ainult tootja poolt plastikust torude toru- tööde väljaõppe saanud töömeeste poolt. Töövõtja peab edastama ühendusi teostavate töömeeste nimed, nende väljaõppe tunnistused ja kogemuse Omanikujärelevalvele kinnitamiseks. 5.3.10 Siibrite (maakraanide) kapede, kaevukaante ja raamide paigaldamine Siibrite (maakraanide) kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada järgmiselt: • asfaltkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada teekattega samale tasapinnale; • kruusa- ja killustikkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 15 cm madalamale teepin- nast; • betoon-, betoonist sillutuskividega ja loodusliku kiviga kaetud teedel tuleb kape, kaevu kaas pai- galdada 0-5 mm maapinnast allapoole; • haljasalal tuleb kape, kaevu kaas paigaldada ümbritsevast maapinnast u 50 mm kõrgemale välti- maks pinnavee valgumist kapede ja kaevuluukide peale. Kape või kaevuluugi ümbrus, eelkõige luugikomplekti servaalune, täita hoolikalt pinnasega ja planeerida kaevuluukidest eemale kaldega 1:20. Luukide planeeritud asendis püsima jäämiseks tuleb (kasvu)pinnast mõõdukalt tihendada. Haljasaladel paigaldada kapede alla tihendatud liivalusele betoonist tugirõngas või kasutada sept- siaalselt haljasaladele mõeldud kapesid. Kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega samale kaldele. Kaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule. Tagamaks kaevude veetihedust (eriti kõrge pinnasevee taseme korral), tuleb kaevukaane raami ja tele- skooptoru ühendus teha korrektselt ja veetihedalt. 5.3.11 Torustike tähistamine, märkelint ja -kaabel Kaevikute täitmisel tuleb torustikele paigaldada min 100 mm laiune plast märkelint. Märkelint asetada piki toru telge 30 – 40 cm kõrgusele toru ülapinnast. Lindi värvus ja tekst peavad olema järgmised: • veetorustik – sinine, tekstiga VESI; • isevoolne kanalisatsioonitorustik - roheline, tekstiga KANALISATSIOON • survekanalisatsioonitorustik – pruun, tekstiga SURVEKANALISATSIOON; Survetorustiku paigaldamisel lahtisel meetodil isevoolsest kanalitorustikust eraldi kaevikusse tuleb paigal- dada eelpool kireldatud märkelint ja toru külge kinnitada asukoha määramiseks vasest min 2,5mm² ristlõi- kega isoleeritud signaalkaabel, mis vastab maa-aluste kommunikatsioonide markeerimisnõuetele (tootja- poolne kinnitus). Kinnisel meetodil paigaldatava torustikuga koos paigaldatakse PVC kattega tsingitud signaaltross min 4 mm. Vältida tuleks signaalkaabli jätkamist pinnases. Juhul, kui pinnases jätkamine osutub vajalikuks, tuleb kasu- tada spetsiaalseid jätkumuhve, mis tagavad ühenduskoha veetiheduse. Signaalkaabli otsad tuua tänaval kape alla. 39 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a 5.3.12 Ühendus olemasolevate torustike ja kaevudega Plasttorude ühendamine olemasoleva raudbetoonkaevuga toimub kasutades läbiviiguhülsse. Hülsid beto- neeritakse kaevu seina sisse. Olemasolevad põhjarennid lammutatakse ja valatakse uued. Betoon, mida kasutatakse ühenduste ja kaevu põhja rennide tegemiseks peab vastama vähemalt klassile C12/15. Plasttorude ühendamisel olemasoleva plastkaevuga tuleb kasutada vastava läbimõõduga läbiviigumuhvi. Olemasolevate reoveekanalisatsioonitorustike ühendamisel uute plastorudega tuleb kasutada kuumkaha- nevaid liitmike. Töövõtja peab arvestama kuludega, mis võivad tekkida uue toru ühendamisel olemasoleva teadmata para- meetritega toruga. Varasemalt paigaldatud survetorustikud võivad asetseda erinevatel kõrgustel, mistõttu kahel erineval kõr- gusel paiknevate erimõõduliste detailide paigaldustega peab Töövõtja arvestama (nt siibrite spindlipiken- dused jms.). 5.3.13 Torustiku soojustamine Soojustamiseks tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud pinnasesse paigaldamiseks. Projekteeritud kanalisatsioonitorustik tuleb soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate või soojusisolat- sioonikoorikuid kui paigaldamissügavus on väiksem kui 1,2 m maapinnast toru peale. Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud kanalisatsioonitorustik soojustada kasutades sooju- sisolatsiooniplaate, kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise servani on väiksem kui 1,2 m. Projekteeritud veetorustik tuleb soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate, kui paigaldamissügavus on väiksem kui 1,8 m maapinnast toru peale. Ristumisel kraavide ja truupidega tuleb projekteeritud veetorustik soojustada kasutades soojusisolatsioo- niplaate, kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise servani on väiksem kui 1,8 m. 5.3.14 Torustike ja kaevude likvideerimine Kõik olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning -kaevud, mis uute torustike rajamisel ja/või re- konstrueerimisel kasutusest välja jäävad tuleb likvideerida sh need kaevud, mis asuvad väljaspool kaeve- tööde piirkonda. Uue torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata (kui kasutatakse lahtist meetodit). Uuest torustikust sügavamal ja/või plaaniliselt teises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb täita liiklusalal kergbetooniga. Haljasalal tuleb torustiku otsad betoneerida. Likvideeritavatel (kasutusest väljajäävatel) kaevudel tuleb eemaldada ülemised rõngad (rakked) koos nende peale jäävate kaevukonstruktsioonidega (katteplaat, kaevuluuk jms). Likvideeritavad kaevud võetakse lahti kuni 1.5 m sügavuseni ning kaevud täidetakse ja tihendatakse vastavalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele. Likvideeritavates kaevudes olevad torude otsad betoneeritakse kinni, et vältida pinnase sattumist torusse. Kaev tuleb täita ja tihendada sobiva täitematerjaliga ja pinnakate taastada ümbritsevaga samaväärselt. Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid (sulgarmatuur, vms), sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad betooniga ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, toimida kaevude likvideerimisel sarnaset eelnevale. Likvideeritavate kaevude luugid, luugiraamid ning hüdrandid kuuluvad Tellijale. 5.4 Teostusjooniste koostamine Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud rajatised/ehitised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõ- distada. Teostusjoonised ja teostusmõõdistamise aruanne tuleb koostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ning „EVEL-i täpsustavad nõuded vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdis- tamisele“ https://evel.ee/wp-content/uploads/2018/10/EVEL_Geodeesia_N%C3%B5uded_04_07_2018.pdf 40 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a Teostusmõõdistust on lubatud läbi viia vastavat litsentsi ja registreeringut omavatel isikutel või firmadel. Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja kohapealses kontoris ning Tellija nõudmisel esita- tama kontrolliks. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii sisulisi kui ka vormilisi täiendusi ja täpsustusi ning töö vastavusse viimist eelpoolmainitud nõuetega. Teostusmõõdistus peab olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal kehtivatele nõue- tele. Teostusjoonistel tuleb kasutada projektiga identset kaevude ja sõlmede tähistust. Kaevude ja sõlmede tehnilised andmed ja skeemid tuleb esitada joonistel noolega kaevule või sõlmele osu- tades. Teostusjoonistele tuleb märkida mõõtkava ja eraldi välja tuua kõik kasutatud tingmärgid koos selgitava tekstiga. Teostusmõõdistamise aruandes tuleb eraldi välja tuua kõikide torude pikkused läbimõõtude kaupa. Ehituse käigus välja tulevad kommunikatsioonid, mis ei asetse geoalusel toodud asukohas või kõrguses, peab Töövõtja peale mõõtma GPS seadmega. Need andmed peavad olema kajastatud teostusjoonisel. Teostusmõõdistada ja joonisele tuleb kanda kõik ehitatud reoveepumplate elektripaigaldised alates liitu- miskilbist kuni reoveepumplani ja/või vooluhulgamõõtmise kaevuni. Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusega kindlaksmääratud täpsusega positsioneerida ehitis- te asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud raja- tise üksikosade ning selle rajatisega otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite koh- ta (torustike majaühendused jms). Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga. Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus objektid tuleb teostusjoonistele kanda maapin- nalt mõõdistatud kontrollpunktide ja paigaldamise käigus määratud suhtelise sügavuse alusel. Teostus- mõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama vastavat märget. Kinnisel meetodil paigaldatavate torustike puhul tuleb avatud kaevikuga mõõdistada kõik ligipääsetavad punktid (otspunktid, hiljem tehtavad ühendu- sed jne). Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi (vanade torustike lõi- gud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need teostusjoonisel ära näidata ning nõuetekohaselt tähistada. Teostusjoonised tuleb üle anda: • paberkandjal kahes eksemplaris vastuvõtudokumentatsiooni koosseisus ning ühes eksemplaris Tel- lijale enne lõppülevaatuse tegemist; • digitaalselt ühes eksemplaris CD-del või DVD-del 5.4.1 GIS andmete kogumine ning esitamine Kõikide Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud rajatiste/ehitiste kohta tuleb koos teostusjoonistega (teostusjoonise aruandega) esitada Tellijale GIS andmestik. Teostusjoonised peavad vastama Eesti Vee- ettevõtete Liidu (EVEL-i) poolt koostatud nõuetele https://evel.ee/wp- content/uploads/2018/10/EVEL_Geodeesia_N%C3%B5uded_04_07_2018.pdf ja kontrollitud „EVEL Kontrol- ler“ kontrollsüsteemiga. Rohkem infot „EVEL Kontroller“ teenuse kohta on Geospatial OÜ kodulehel https://www.geospatial.ee/et/node/54. „EVEL kontroller“ kontrollsüsteemi teenuse hetkel kehtiv hinnakiri on kajastatud Lisa 5. 41 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a 5.5 Katsetused ja kontrolltoimingud 5.5.1 Üldist Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teosta- tavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid. Katsetustest, ülevaatustest ja kontrollidest tuleb eelnevalt tea- tada Omanikujärelevalvele piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. Kõik kulud, mis tulenevad torustike katsetamisest ja kontrollimisest tuleb Töövõtjal arvestada pakkumuse hinna sisse (survetorustiku katsetamine, läbipesu, desinfitseerimine, proovivõtmine, analüüsid, kaamera- vaatlus jms). 5.5.2 Survetorustike katsetamine Paigaldatud survetorustikele (s.h kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad kinnistuühen- dused) tuleb teha survekatse, mis on kokkuvõtlikult ära toodud allpool. Töövõtja eraldab vajaliku tööjõu, paigaldab kogu katsetamise seadmestiku ja ankurdab selle nii, et oleks võimalik kõik ettenähtud katsetused läbi viia. Survekatse tuleb Töövõtjal korraldada Omanikujärelevalve juuresolekul. Katse teostamisel ei tohi ehitus- kaevikus töötada. Samuti ei tohi survekatset teha avatud ehituskaevikuga. • Survetorustike survekatse tehakse kõikidele rajatud survetorustikele (sh survekanalisatsioonitorustik), mille pikkus on vähemalt 10 m; • korraga testitava torustiku kogupikkus ei tohi olla üle 500 meetri ja/või testitavas torustikus sisalduv veemaht ei ületa 7500 m³; • Tellija ei aktsepteeri õhuga teostatavaid survekatseid; • Survekatsel kasutatav manomeeter peab olema taadeldud vastavalt seadusandluses kehtestatud nõuetele, skaala peab ulatuma vähemalt 12 baarini ja olema vähima jaotusega 0,2 baari või väiksem. 5.5.2.1 Ettevalmistus survekatseks Töövõtja informeerib plaanitavast survekatsest Omanikujärelevalvet, kellega koos täpsustatakse eelseisva survekatse üksikasjad. Töövõtja peab survekatseks ettevalmistuse käigus muu hulgas veenduma, et • kõiki katselõigul paiknevaid sulgeseadmeid on võimalik probleemideta avada ja sulgeda; • kinnistuühenduste maakraanide kinnistupoolsed toruotsad oleksid lekkekindlalt elekterkeevisotsakor- giga suletud; • kõik kinnistuühenduste maakraanid oleksid avatud asendis võimaldamaks veenduda maakraanide kinnistupoolse liitekoha lekkekindluses. Erisus. Juhul, kui on tegemist kinnistuühendusega, mis käimasoleva ehitustöö lõppedes jääb kinnistu veeto- ruga ühendamata, tuleb maakraan survekatse alguseni hoida suletud asendis. Koostöös Omanikujäreleval- vega kontrollitakse maakraani avamise hetkel tekkiva rõhu hetkelise kõikumisega puursadulas ava läbipuu- rimist; • katselõigust oleks võimalik kogu õhk välja lasta. Enne survekatset tuleb täita torustik veega (torustikust peab õhk saama täielikult eemaldatud), tõsta torus- tikus rõhk 10 baarini ja jätta see regulaarse jälgimise alla orienteeruvalt ööpäevaks venima, vajadusel ka pikemaks ajaks. Rõhu langemisel alla 8 baari tuleb rõhku uuesti tõsta 10 baarini. Töövõtjal tuleb protseduu- ri korrata seni kuni rõhk stabiliseerub. 5.5.2.2 Survekatse Töövõtja annab Omanikujärelevalvele teada, kui torustiku venitamise tulemusena on rõhk stabiliseerunud. 42 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a Survekatse viiakse üldjuhul läbi torustiku venimise lõppedes stabiliseerunuks jäänud rõhul (˃8 baari), Omanikujärelevalvel on õigus kohaldada rangemaid nõudeid, näiteks nõuda kõrgemat katserõhku ja või pikemat katseperioodi. Survekatse kestvuseks on 1 tund, rõhu vähenemine pole lubatud. Survekatse ajal kontrollib Omanikujärelevalve katselõigule jäävate siibrite ja maakraanide avatust. Survekatse järel lastakse rõhk alla 0 baarini, rõhu allalaskmine toimub Omanikujärelevalve poolt valitud punkti(de)st.Survekatse kohta koostab Töövõtja akti, milles fikseerib katse aja, katserõhu, määratleb katse- lõigu ulatuse, loetleb üles kõik katselõigu sõlmed, maakraanide ja siibrite arvud, torude läbimõõdud. Erisus- te olemasolul fikseerib need, näiteks maakraanid, mida ei saanud katsetada avatud asendis koos põhjendu- sega vms. Survekatset survekanalisatsioonitorustikele võib kooskõlastatult Omanikujärelevalvega läbiviia rõhul vähe- malt 6 baari. Survekatse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Akt allkirjastatakse Töövõtja ja Omanikujärelevalve poolt. Kõik kulud torustike katsetamisel kannab Töövõtja. 5.6 Veetorustiku läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine Pärast survekatsetust ja enne kasutuselevõttu tuleb Töövõtjal teostada torustiku läbipesu lõikude kaupa ning olema kirja pandud iga lõigu kaetud tööde aktis. Pärast veetorustiku läbipesu tuleb Töövõtjal torus- tikust võtta veeproov (ühekorraga läbi pestud torustiku osa kohta), et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis kehtestatud joogivee mikrobioloogiliste kvaliteedinõuete osas. Joogivee kvaliteedi- ja kont- rollinõuded ning analüüsimeetodid peavad vastama sotsiaalministri 24. september 2019. a määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. Torustike läbipesu toimub Omanikujärelevalvega kokkulepitud perioodi jooksul soovitavalt veekiirusel 0,8 m/s. Pärast läbipesu desinfitseerib Töövõtja vajadusel torustikud. Töövõtja kohustus on desinfitseerida torusti- kud Omanikujärelevalve nõudmisel ja/või juhul kui pärast torustiku läbipesu tehtud veeanalüüsidest on ilmnenud vastav vajadus. Töövõtja peab vajadusel läbi viima olemasolevate veetorustike desinfitseerimise kuni esimese sulgarmatuu- rini olemasoleval torustikul, mis eraldab olemasolevat süsteemi uuest või renoveeritud torustikust ja uute ehitatud torustike osade desinfitseerimise ning bakterioloogiliste proovide võtmise. Töövõtja peab torustike desinfitseerimise läbi viima järgneva protseduuri alusel: • desinfitseerimisele eelnevalt peab torustikus olema tehtud survetestid ning olema täielikult veega täidetud; • desinfitseerimise käigus tuleb vastavate ettevaatusabinõude abil kindlustada, et veejaotussüstee- mi ei satuks kõrge kloorisisaldusega vett; • desinfitseerimine tehakse Omanikujärelevalve poolt heaks kiidetud kloreeritud gaasi või naat- riumhüpokloriti lahusega. Konstantse veevoolu juures lisatakse pidevalt ja konstantse doosiga de- sinfektanti säilitades vaba kloori kontsentratsiooni min 20 mg/l. Vastav jääkkloori kontsentratsioon peab olema kogu torustiku ulatuses; • jääkkloori sisaldust tuleb kontrollida torustiku ja selle harude lõpus ning kasutada tuleb Omaniku- järelevalve poolt kinnitatud meetodit. Juhul kui torustiku igas punktis saavutatakse kloori jääk- kontsentratsioon 20 mg/l, loetakse torustik rahuldavalt klooriveega täidetuks; • kõiki siibreid ja hüdrante tuleb käitada mitu korda, et kindlustada kloorilahuse ühtlane jaotumine torustikus. Torustiku kõik osad peavad olema suletud ja kaetud; • 24 tunni kontaktaja möödumisel peab kogu torustiku kloorivaba veega läbi uhtuma. Kloori jääk- kontsentratsiooni peab võimalikult sagedasti kontrollima kasutades eespool kirjeldatud meetodit. Uhtumise võib peatada kui kloori jääkkontsentratsioon torustikus on siseneva veega samal tase- 43 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a mel. Suurema kloori üldkontsentratsiooniga kui 0,1 mg/l vett ei tohi lasta veekogudesse. Vee juh- timine kanalisatsiooni on lubatud ainult Omanikujärelevalve nõusolekul; • proovid torustiku kõikidest osadest võtab Töövõtja. Proovide võtmise ajal tuleb ka mõõta kloori jääkkontsentratsiooni. Proove tuleb analüüsida Omanikujärelevalelvega kokkulepitud mikrobio- loogiliste parameetrite osas. • torustikku ei tohi enne kasutusele võtta, kui kõik võetud proovid vastavad veekvaliteedi standardi- tele; • proovide mittevastavusel tuleb desinfitseerimist korrata. Pärast edukat desinfitseerimisprotsessi läbiviimist ühendatakse torustikulõik ühisveevärgiga ja täidetakse veega süsteemist. Kui proovid on nii bakterioloogiliselt kui keemiliselt puhtad (ehitusest tingitud reostu- sest), võib ajutise torustiku lahti ühendada ja võtta paigaldatud toru kasutusele. Analüüside tulemused esitatakse ja kooskõlastatakse Omanikujärelevalvega. Torustiku desinfitseerimisel ja läbipesul kasutatud vesi peab olema mõõdetud ja tasutud Töövõtja poolt kohalikule vee-ettevõtjale. Töövõtja kohustus on Tööde teostamise järgselt võtta joogivee keemiline ja mikrobioloogiline analüüs (kat- seprotokoll) rajatud veetorustike ja/või joogiveetöötluse rajatiste juurest (asukoht valitakse koostöös omanikujärelevalve tegijaga), kui ei ole Tellijaga kokkulepitud teisiti. Joogivee analüüsi võtmisel tuleb järgi- da sotsiaalministri määrust nr. 61, 24.09.2019 „Joogivee kvaliteedi-ja kontrollnõuded ning analüüsimeeto- did“ sätestatut. Katseprotokoll peab sisaldama vee analüüsi tulemusi vähemalt järgmiste uuritavate keemi- liste ja mikrobioloogiliste näitajate kohta (kui ei ole Tellijaga kokkulepitud teisiti): ammoonium, elektrijuhti- vus, fluoriid, hägusus (NTU), kloriid, lõhn (lahjendusaste), mangaan, naatrium, nitraat, oksüdeeritavus, pH, raud, sulfaat, värvus (Pt/Co skaala), coli-laadsed bakterid, enterokokid, Escherichia coli, kolooniate arv 22 kraadi juures. 5.7 Tuletõrjehüdrantide katsetamine Hüdrantide katsetused korraldab Töövõtja. Katsetused tuleb teostada vastavalt siseministri määrusele 18.02.2021 nr. 10 ’’Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahe- tuse nõuded, tingimused ning kord.’’ 5.8 Kanalisatsioonitorustike katsetamine 5.8.1 Isevoolsete torustike kaameravaatlus Kõikidele isevoolsetele torustikele (s.h. kinnistuühendustele ja käesoleva Lepingu käigus raja- tud/rekonstrueeritud kinnistusisestele torustikele) tuleb läbi viia kaameravaatlus. Omanikujärelevalvet tuleb videouuringute ajakavast teavitada 4 päeva enne nende tööde algust. Töövõtja on kohustatud võimaldama Omanikujärelevalvel jälgida uuringuprotsessi. Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid: • kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht olema valmis ja tihendatud; • pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud; • vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 1 h enne kaameravaatlust; • pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Omanikujärelevalve nõudel vee juhtimise torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise kaevuni; • kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et kaamera sõidab kaevu suunas). Vaatlus peab algama kaevust nii, et esimene ühendusmuhv kaevuga on näha. Kaevude, tänavate jms identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku teostusmõõ- distuse joonistel kasutatavate tähistega. 44 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a Videos peab olema ära näidatud filmimise asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane filmimine või kor- dus), filmitava lõigu pikkus jm. filmimisseadme poolt võimaldatav info. Töövõtjal tuleb lähivaatluste tegemiseks kasutada 360-kraadist radiaalset videokaamerat. Erilist tähelepanu tuleb pöörata uuendatud haruühendustele, kinnistuühendustele ja kaevude tihendusele, liigutades kaame- rat aeglaselt ja andes 100% ülevaate kõikidest komponentidest. Kinnistuühendustel tuleb kaamera peatada, et anda ühendusest täielik ja terviklik pilt. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päevikus. Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja mõõtmistule- muste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku. Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud. Videomaterjalina esitatakse redigeerimata ja täielikud video- ning uuringu protokollid iga kaevuvahe kohta (s.h. defektide loetelu ja kallete graafik). Pärast esmasel vaatlusel selgunud puuduste likvideerimist on vajalik teostada korduv kaameravaatlus. Kor- dusvaatluse korral tuleb esitada eelmine film koos parandatud lõikudega ühel plaadil. Seejuures peab ole- ma filmitud ka eelnev ja järgnev kaevude vaheline lõik. Väiksemate defektide puhul, mis Omanikujärelevalve arvates ei nõua kohest parandamist või kõrvaldamist, võib Omanikujärelevalve nõuda täiendavat uuringut, mis viiakse läbi Töövõtja kulul. Kaameravaatluse aruanne ja videosalvestus esitatakse kahes eksemplaris Omanikujärelevalvele DVD-l. 5.8.1.1 Isevoolsete torustike veepidavuskatse Omanikujärelevalvel on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tule- musena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Metoodika määrab Omanikujärelevalve. 5.8.1.2 Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll Omanikujärelevalvel on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tule- musena tekib kahtlus torustiku ovaalsuse osas) isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli. Selleks hangib Töö- võtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga, ning tõmbab selle läbi kontrollitava lõigu. Toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud, igal juhul mitte rohkem, kui PVC torudel max 8%, PE torudel max 9%. Kui katse ebaõnnestub, on Omanikujärelevalvel õigus nõuda antud lõigus toru asendamist uuega. 5.9 Teede-ehituse osa, katete taastamine 5.9.1 Üldist Peale ehitustööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, mu- ru, betoon jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt samaväärses mahus. Taastamistöödega tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik ja mõistlik, eriti asustatud piirkondades. Kuni taas- tamistööde lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute ligipääsuteed kasutatavas seisukor- ras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ning ärauhutud kohad taastama. Kõik tänavaelemendid, nagu tänavakate, äärekivid, jalgteed, piirded, teekattemärgistus, liiklusmärgid, piir- depostid, haljasalad jne, mis on Töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu kas kõrvaldatud või kahjustatud, tuleb taastada või samale kohale tagasi paigaldada Töövõtja kulul nii, et see rahuldaks Omanikujärelevalve ja kohaliku omavalitsuse nõudmisi. Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda. Objekti tänavaelemendid tuleb taastada nii kiirsti, kui võimalik pärast iga torulõigu paigaldami- se ja kaeviku tagasitäite lõpetamist. Peale teekatete taastamist peab tee vastama Majandus- ja taristuministri määruses nr 92 ``Tee seisundi- nõuded“ (vastu võetud 14.07.2015) toodud nõuetele. 45 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a Tänavakatete korrektse taastamise eelduseks on nõuetekohaste materjalide kasutamine ja paigaldustehno- loogiate järgimine. Teealuses osas peab ehituskaeviku tagasitäide olema tehtud kruusliivaga, mille filtrat- sioonimoodul on min. 0,5 m/ööp.Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks tänava esialgne kõrgus, kui projek- tis ei ole määratud teisiti. Teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda Majandus- ja taristumi- nistri määrusest nr 82 ”Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded” (vastu võetud 02.07.2015), Majandus- ja taristuministri määrus nr 101 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015) ja Transpor- diameti juhenditest, ministri määrustest jne, mis on kätte saadavad Transpordiameti veebilehel (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid). Alljärgnevalt on kirjeldatud asfaltkatte, sillutiskividest või betoonkatte, kruusast- või killustikust katte ja freespurukatte taastamist. Juhul, kui esineb pinnakatteid (eelkõige kinnistutel) mida pole alljärgnevalt kir- jeldatud tuleb need taastada esialgse konstruktsiooniga ja vähemalt ehituseelse kvaliteediga arvestades seejuures Omanikujärelevalve poolt esitatud nõudmiste ja ettepanekutega. Enne ehitustööde vastuvõtmist Omanikujärelevalve poolt peab kohalik omavalitsus ja vajadusel ka erao- manik(ud) olema haljastus ning teekatete taastamise tööd heaks kiitnud. Kirjaliku heakskiidu hangib Töö- võtja. Juhul kui kohaliku omavalitsuse kaevetööde eeskiri erineb TÜT-is toodud nõuetest, siis on ülimuslik kohali- ku omavalitsuse kaevetööde eeskiri. 5.9.2 Asfaltkatte ajutine taastamine Kaevetööde teostamisel asfalteerimistöödeks sobimatul aastaajal peab Töövõtja taastama asfaltkattes ole- va kaevejälje ajutise kattega. Kaevejälje ajutiseks taastamiseks tuleb kasutada killustikku, mille ülemine kiht stabiliseeritakse parema püsivuse saavutamiseks asfaldifreespuruga või (selle puudumisel) peenkillustikuga. Töövõtja peab hoidma ajutise katte sõidetavana (s.h. vältima löökaukude ning ajutise katte ja kõrvaloleva asfaltkatte vaheliste ebatasasuste tekke) kuni asfaltkatte lõpliku taastamiseni. Ajutise katte korrashoiuks peab Töövõtja nägema ette piisava inim- ja tehnikaressursi, võttes arvesse asjaolu, et sulaperioodidel võib sõltuvat liiklusintensiivsusest osutuda vajalikuks ajutise katte korrastamine mitu korda päevas (s.h. nädala- vahetustel). 5.9.3 Teetööde üldised tehnoloogianõuded Ehitustööde teostamine ja materjalide valik peavad toimuma lähtuvalt järgmistest standarditest, määrus- test, juhistest jms: • Linnatänavad. EVS 843-2016; • Transpordiameti koguleheküljel olevatest juhenditest, ministri määrustest jne, mis on kätte saada- vad Transpordiameti veebilehel (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid) • „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“, Majandus- ja taristuminister 03.08.2015 määrus nr 101; • „Tee projekteerimise normid“, Majandus- ja taristuminister 05.08.2015 määrus nr 106; • „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“, kinnitatud Transpordiameti peadirektori 23.12.2015 käskkirjaga nr 0314; • „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis 2016-012“, kinnitatud Transpordiameti peadirektori käskkirjaga 22.11.2016 a nr 0215; • „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“, kinnitatud Transpordiameti peadirektori 05.01.2016. a käskkirjaga nr 0001; • „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid“, EVS-EN 1340:2003 AC:2006; • „Betoonist sillutiskivid. Nõuded ja katsemeetodid“, EVS-EN 1338:2003 AC:2006. • Kohaliku omavaltsuse kaevetööde eeskiri. Asfaltkatte taastamine (v.a. väikesemahulised taastamistööd) peab toimuma asfaldilaoturiga. Kui taastami- sele ei kuulu kogu tee laius, siis enne tee killustikaluse tegemist tuleb Töövõtjal teekatte serv lahti lõigata nii, et see jääks ehituskaeviku servast vähemalt 0,3 m kaugusele. Serv lõigatakse sirgeks ühtse sirgjoonena 46 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a paralleelselt tee teljega või ristisuunalise kaevetöö korral risti tee teljega. Serva profiilis ei tohi olla kõrvale- kaldeid ega varisemisi. Asfalteerimine vihma ajal on keelatud. Asfalteerimisperioodil tuleb teekatted lõplikult taastada hiljemalt 30 päeva jooksul alates lõigu tagasitäite lõpuleviimisest. Teekatte taastamise ettevalmistustöid (ajutise katte väljakaevamine ja tasandamine asfal- dikihi paigaldamiseks jms) ei tohi teha varem, kui kaks päeva enne eeldatavat asfalteerimistööde toimu- mist. Töövõtja on kohustatud Omanikujärelevalve nõudmisel rajama asfalteerimistöödeks ettevalmistatud aladel ajutise katte uuesti, kui 4 päeva jooksul ettevalmistustööde alustamisest ei ole vastavas lõigus asfalt- katte taastamist lõpule viidud. Killustikaluse elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal mõõdetuna INSPECTOR või LODMAN seadmega ei tohi olla väiksem kui: • sõidutee killustikaluse elastsusmoodul Emin= 170 MPa; • kõnnitee killustikaluse elastsusmoodul Emin= 140 MPa; • 2x pinnatava ja freespurukatendi killustikaluse elastsusmoodul Emin= 170 MPa; • betoonkivi killustikaluse elastsusmoodul Emin= 140 MPa; • äärekivide killustikaluse elastsusmoodul Emin= 140 MPa. Kaevuluugid ning kaped tuleb asfalteerimisel või pindamisel paigaldada ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega. Kaevude ümber, luugikomplekti korpuse toetuspinna (nn krae) all, tuleb asfaltkate taastada kõikides ümbritseva teekatte kihtides ning vastavas teekatte kihis nõutava seguga. Pindamistöödel või pindamistööde järgsel kaevuluukide või kapede tee tasapinnale tõstmisel tagada, et luugikomplekti korpuse või kape toetuspinna alune katendikiht saaks kaetud sideainega (bituumeniga) ja tekiks ülejäänud pinnatud teega katkematu ja homogeenne kiht. Freespuru kasutamine kaevu ümber ei ole lubatud. Koos asfaltkatte taastamisega tuleb taastada ka teekattemärgistus ja kiirustõkked (kui need olid tööde käi- gus eemaldatud asfaldipinnal). 2-kihilise asfaltkattega sõidutee katte taastamine toimub üldreeglina järgmise katendiga (kui ei ole kokku lepitud teisiti): Tihe asfaltbetoon AC 12 surf bituumeni mark 70/100 (täitematerjal tardkivim) 5 cm Poorne asfaltbetoon AC 32 base bituumeni mark 70/100 6 cm Fraktsioneeritud lubjakivikillustikust alus 32...63 mm, kiilutud fr 16...32 ja 8....12 20 cm mm (E=170 MPa) Dreenkiht keskliivast Kf ≥ 1,0 m /ööp (k=0.98) h≥20 cm Täitematerjal Kf ≥ 0.5 m/ööp (k=0.98) 1-kihilise asfaltkattega sõidutee katte taastamine toimub üldreeglina järgmise katendiga (kui ei ole kokku lepitud teisiti): Tihe asfaltbetoon AC 12 surf bituumeni mark 70/100 (täitematerjal tardkivim) 6 cm Fraktsioneeritud lubjakivikillustikust alus 32...63 mm, kiilutud 16...32 ja 8....12 20 cm mm (E=170 MPa) Dreenkiht keskliivast Kf ≥ 1,0 m /ööp (k=0.98) h≥20 cm Täitematerjal Kf ≥ 0.5 m/ööp (k=0.98) Asfaltkattega kõnnitee või kergliiklustee katte taastamine toimub üldreeglina järgmise katendiga (kui ei ole kokku lepitud teisiti): Tihe asfaltbetoon AC 8 surf 5 cm 47 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a Fraktsioneeritud lubjakivikillustikust alus 32...63 mm, kiilutud 16...32 ja 8....12 15 cm mm (E=140 MPa) Täitematerjal Kf ≥ 0.5m/ööp (k=0.98) 5.9.4 Nõuded materjalidele Kasutatavad materjalid peavad olema nõuetekohaselt sertifitseeritud. Materjalide vastavust nõuetele peab tõendama materjalide tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga. Materjale võib ehitusel kasutada alles pärast Omanikujärelevalve heakskiitu. 5.9.4.1 Asfaltsegud Asfaltsegude jämetäitematerjalide nõuded on määratud dokumendis: „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“, tabel 1: Asfalt- ja mustsegude jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded, (kinnitatud Transpordiameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314). MÄRKUSED: • kasutatava asfaltsegu omadused ja sõelkõver peavad rahuldama EVS 901-3:2009 toodud vastava segulehe tingimusi. • asfaltsegudes kasutatav filler peab rahuldama EVS 901-1:2009 peatüki 5 nõudeid. • täitematerjalide ja filleri minimaalsed katsesagedused ja katsemeetodid on määratud EVS 901- 1:2009 tabelis 12. 5.9.4.2 Killustikalused Killustikalustes kasutatavate materjalide omadused ja paigaldus peavad vastama "Killustikust katendikihtide ehitamise juhis MA 2016-012" (kinnitatud Transpordiameti peadirektori käskkirjaga 22.11.2016 a nr 0215) ja selles viidatud standarditele. Teede ja platside killustikalused rajada fraktsioneeritud killustkust kiilumismeetodil. Minimaalsed nõuded fraktsioneeritud paekivikillustikule kiilumismeetodil vt "Killustikust katendikihtide ehitamise juhis MA 2016-012" Tabel 1. Minimaalsed nõuded täitematerjalide omadustele aluste ehitamisel ridakillustikust või fraktsioneeritud killustikust (sh immutus- ja kiilumiskillustik). 5.9.4.3 Sõidutee peenarde kindlustus Peenra kindlustus kavandatakse kivimaterjali segust, pos nr 5 (Majandus- ja taristuministri määrus ``Tee ehitamise kvaliteedi nõuded`` lisa 10) ning peenra viimistluskiht teostatakse paekivist sõelmetest. Peenra täide (kindlustuse alla jääv kiht) tuleb kujundada olemasolevast sobivast peenra materjalist. 5.9.4.4 Äärekivid ja sillutiskivid Betoonist äärekivid peavad vastavad Eesti standardi EVS-EN 1340:2003+ AV:2006 nõuetele: • betooni tinglik mark mitte vähem kui C35/45 XF4KK4; • ilmastikukindlus klass 3 (D), keskmine massikadu mitte üle 1,0 kg/m2; • paindetugevus - klass 3; • kulumiskindluse klass 3. Betoonist sillutuskivid vastavad Eesti standardi EVS-EN 1338:2003 nõuetele: • lõhestustõmbetugevus mitte alla 3,6Mpa; • veeimavus klass 2; • vastupidavus külma ja jäätumisvastaste soolade mõjule klass 3(D), keskmine massikadu mitte üle 1,0 kg/m2. 48 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a 5.9.5 Killustikkatte rajamine ja taastamine Aluskiht (jämedateraline kruus või killustik) tuleb tihendada ja tasandada teehöövliga enne ülemise kihi (peeneteraline kruus või killustik paksusega min 100 mm) paigaldamist. Ülemise kihi tegemiseks kasutatav materjal ei tohi sisaldada üle 20 mm terasuurusega osiseid. Ülemine kiht tuleb tasandada ja rullida. Valmis katte ebatasasus ei tohi ületada 10 mm/3 m. Olemasolevate killustik- või kruuskattega teede rekonstrueerimisel tuleb enne ülalkirjeldatud kihtide lisa- mist teha sõltuvalt olemasoleva tee olukorrast järgmised ettevalmistustööd: • eemaldada kasvupinnas; • täita augud ja ebatasasused ning tihendada täide; • parandada tee piki- ja põikprofiili. 5.9.6 Kruuskatte taastamine Kruuskattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukor- ras. Peale taastustöid tuleb teostada kogu teelõigu nõuetekohane profileerimine ja tagada tee vajalikud põikkalded. Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht tuleb rajada vastavalt Majandus- ja taristuministri määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101) nõuetele, paksusega 30 cm. Kruuskatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp. Ehitustööde käigus kahjustatud kruuskatendiga sõiduteed tuleb taastada kreideriga profileerimise teel ja katta purustatud kruusaga (h= 10 cm) Majandus- ja taristuministri määruse nr 101 "Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" lisa 10 pos 6. 5.9.7 Freespurukatte taastamine Freespurukattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses sei- sukorras. Peale taastustöid tuleb teostada kogu teelõigu nõuetekohane profileerimine ja tagada tee vajali- kud põikkalded. Freespurukatend rajada vastavalt "Kergkatete ehitamise juhis" kinnitatud Transpordiameti peadirektori 12.12.2007.a käskkirjale nr 255 - freespurust kattekihi terastikuline koostis vastavalt tabel 3 (MSE 20), freespuru üksikproovide sideaine sisaldus on vahemikus 4,0-5,2%; katte elastsusmoodul Emin= 140 MPa. 5.9.8 Muru rajamine ja taastamine Taastamistööde tegemisel tuleb järgida kohaliku omavalitsuse heakorraeeskirja. Enne kaevetöid eemaldatud kasvupinnas tuleb laotada haljastatavale alale ning külvata peale Omanikujäre- levalve poolt heakskiidetud muruseeme, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada. Kasvupinnasena tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5…7,0. Muld ei tohi sisaldada taimedele kah- julikke jäätmeid. Kasutada ei tohi külmunud pinnast. Kasvupinnas tuleb kujundada ilma järskude üleminekuteta ja saavutades projektis ettenähtud pinnakõrgu- sed. Vajadusel tuleb vajaliku kasvukihi paksuse säilitamiseks teostada lokaalseid kaevetöid. Alad tuleb ette valmistada pehme pinnasega katmiseks. Kasvukiht tuleb viia sobivasse kultiveerimisolekusse. Seal, kus maapind on kõva, tuleb maapinda kobestada. Likvideerida tuleb kõik juured ja rahnud. Seal, kus maapind on kaetud mätaste või murukamaraga, tuleb kasvupinnas lõpuni lahti künda või välja kaevata. Enne pind- mulla laialijaotamist tuleb likvideerida ajutised teed ja/või plastid. Kasvupinnase kihi paksus peab olema vähemalt 150 mm (vähemalt 100 mm pärast tihendamist). Kasvupin- nas tuleb laotada tasandatud aluspinnale. Tihendamine tuleb teha mururulliga. Kasvupinnas ei tohi sisalda- da kive vms. osakesi suurusega üle 20 mm. Muru külvinorm on 20...30 g/m2. Pärast tihenemist peab taasta- tud ala jääma ümbritseva maapinnaga ühele tasemele. Taastatud haljasalade eest peab Töövõtja hoolitsema kuni esimese niiteni (s.h kastma, väetama, eemalda- ma umbrohu ja teostama esimese niite). Muruseemnesegu võimalik koostis: 49 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a • karjamaa raihein, 15% • võsundiline punane aruhein, 25% • puhmikuline punane aruhein, 20% • aasnurmikas, 40%. Taastamistööde käigus tuleb järsud kraavikaldad, teetammi nõlvad vms suure kaldega pinnad pinnase ero- siooni vältimiseks mätastada. Mätaste taimestik peab olema sarnane murule. Töövõtja peab tagama, et ehitus- ja taastamistööd ei halvenda kraavide hüdraulilisi omadusi ega nende väljanägemist. Mullatööde puhul tuleb mõõtmise, liinide, kallakute, laiuse ja tasasuse puhul kinni pidada tööde ohutus- nõuetest. 5.9.9 Äärekivide ja sillutuskivide taastamine Betoonist äärekivide taastamisel kasutada sõidutee ääres kasutamiseks toodetud äärekive. Toodang peab olema vastupidav teede talihooldes kasutatavatele kemikaalidele. Betoonäärekivi (80x200mm), peab olema valmistatud tardkivimi baasil (klass 3) (vastavalt EVS-EN 1340:2003+AC:2006 „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid” Tabel 2.2 nõuetele). Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile (tugevusklass vähemalt C16/20). Betoon- kihi alla ehitada kruusast või killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivi betooniga. 5.10 Truupide ja sademeveetorustike asendamine Kõik ehitustöödele ettejäävad truubid tuleb asendada uute plastist truupidega, minimaalne uue truubi lä- bimõõt De315 mm (DN300 mm). Asendatava truubi lõbimõõt peab olema vähemalt sama suur kui ole- maoleva truubi oma. Kõik ehitustöödele ettejäävad sademeveekanalisatsioonitorud, mida ei ole võimalik säilitada töötavatena tuleb asendada uute plasttorudega. Asendatava sademeveetoru lõbimõõt peab olema vähemalt sama suur kui olemaoleva toru oma. 5.11 Tööde käigus kahjustatud objektide taastamine ja asendamine Tööde käigus kahjustatud objektide (piirdeaiad, truubipäised, liikluskorraldusvahendid jms) taastamine on aktsepteeritav ainult sel juhul, kui neid on võimalik parandada sellisel moel, et tekkinud kahjustused on täielikult likvideeritud ning taastatud objekti väljanägemine ja kasutusomadused ei ole halvemad ehituseel- sest olukorrast. Objektid, mida sel moel taastada ei ole võimalik, peab Töövõtja omal kulul asendama. Kah- justatud objekt loetakse lõplikult korrastatuks vaid juhul, kui nii Omanikujärelevalve kui kahjustatud objekti valdaja on taastamise tulemused heaks kiitnud. Töövõtja peab arvestama ka kaevu, maakraani või laiemas mõistes sõlme, mille külge uus rajatis ühenda- takse, korrastamisega, sh ka vahetu ümbruse korrastamisega, sõltumata sellest kas töö käigus seda konk- reetset pinda kahjustati või mitte. 5.12 Ehitusplatsi ja väljaspool ehitusplatsi kasutatud alade ehitusjärgne korrastus Peale ehitustööde lõpetamist ja enne lõplikku üleandmist peab Töövõtja puhastama hoolikalt Ehitusplatsi jäätmetest, ülejäänud materjalidest, prahist, tolmust jne. Kõik ajutised kaitsekatted, aga samuti ajutised markeeringud, värvipritsmed jne tuleb eemaldada. Samuti tuleb korrastada ehitustööde käigus väljaspool ehitusplatsi kasutatud alad (juurdepääsuteed, ma- terjalide ladustamisplatsid, masinate hoiualad jne) taastades ehituse eelse olukorra. Heakorrastatava ala piirid määrab Omanikujärelevalve, kel on Töövõtjalt õigus nõuda maaomaniku kooskõlastust kirjalikku taa- sesitamist võimaldavas vormis heakorra taastamise kohta. 50 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a 5.13 Ülevaatused Ehitustööde lõppfaasis lepib Töövõtja Omanikujärelevalve, Tellija ja kohaliku omavalitsuse esindajaga kokku aja tööde ülevaatamiseks. Ülevaatus teostatakse 14 kalendripäeva jooksul, alates päevast mil Töövõtja teavitab, et tööd on valmis ülevaatamiseks ning lõplik teostusjoonis on Töövõtja poolt edastatud Tellijale ja Omanikujärelevalvele ülevaatuse läbiviimiseks. Ülevaatuse eesmärgiks on hinnata ehitustööde nõuetele vastavust, teostusjoonise vastavust tegelikkusele. Ülevaatuse läbiviimise eelduseks torustike rajamisel on väljaprinditud teostusjoonis mõõtkavas 1:500. Teostusjoonis tuleb Omanikujärelevalvele edastada vähemalt 3 tööpäeva ennem ülevaatust, et Omanikujä- relevalvel oleks võimalus teostusjoonist võrrelda ehitusprojektiga. Töövõtja peab ülevaatuse seisakute vältimiseks tagama piisava tööjõu ja tehnika kaevude ning kapede pin- nase alt väljaotsimiseks ja avamiseks, kaevuteleskoopide tihendist läbiulatuse mõõtmiseks ning maakraani- de ja -siibrite läbikeeramiseks. Ülevaatusel fikseeritud märkused, tähelepanekud ja vajadusel vaegtööd koos tähtajaga, edastab Omaniku- järelevalve ülevaatusest osavõtjatele. Töövõtja lepib puuduste likvideerimise järgselt kokku kordusülevaa- tuse aja. Juhul, kui ülevaatus on korraldatud veel enne lõplikku haljastuse ja teekatete taastamist, tuleb kordusüle- vaatus sõltumata märkuste puudumisest läbiviia pärast lõplikku haljastuse ja teekatete taastamist. Kor- dusülevaatusel kontrollitakse eelkõige maakraanide ja -siibrite keeratavust, kaevude puhtust (pinnasest, killustikust) ning kaevuluukide ja kapede kõrgust ning püstisust. Kruuskattega teede puhul tuleb ülevaatus korraldada veel enne kruusakihi lõplikku planeerimist. Luugid ja kaped jäetakse u 15 cm sügavusele tulevasest teepinnast, kordusülevaatust peale teepinna planeerimist ei korraldata. 6. Ehitustööde üleandmine, kasutusluba / kasutusteatis Vastavalt Eesti seadusandlusele loetakse Tööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa / kasutusteatise väljastami- sega kohaliku omavalitsuse poolt vastavalt Ehitusseadustikule (vastu võetud 11.02.2015.a, jõustunud 01.07.2015). Kasutusloa / kasutusteatise saamine on Tellija pädevuses. Kasutuslubade / kasutusteatiste taotlemine on Töövõtja ülesanne. Töövõtja valmistab ette kõik kasutuslubade / kasutusteatiste taotlemiseks vajalikud materjalid, dokumendid ja esitab kasutuslubade / kasutusteatiste taotlused kohalikule omavalitsusele läbi ehitusregistri, www.ehr.ee. Kasutusloa taotluse eest tasub riigilõivu Töövõtja. 7. Ehitamise dokumenteerimine Ehitamise dokumenteerimisel tuleb järgida Majandus- ja tarituministri määrust nr 3, 21.02.2020`` Ehitami- se dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitataehitusdokad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded `` nõudeid. Tellijale üleantav ehitusdokumentatsioon on soovituslikult digitaalne, välja arvatud ehitusprojekt ja ehitusgeodeetiliste tööde aruanne (teostusjoonis). Töövõtja vormistab ehitustöö Tellijale üleandmiseks ehitusdokumentatsiooni kausta, mille koosseisus on: • Ehitusgeodeetiliste tööde aruanne (teostusmõõdistus) paberil ja plaadil; • Plaat (või plaadid), millele on salvestatud kõik riigihangete registrisse kasutusloa taotlemiseks üleslaetud dokumendid ning lisaks muud ehitusega seotud dokumendid (näiteks ehituse eelsed ja -aegsed fotod, TV-uuringud, maaomanike kooskõlastused heakorra taastamise kohta jne). Plaadile salvestamiseks tuleb vormistada eraldi failid dokumendi liikide kaupa (näiteks ehitustööde päeviku- te kohta fail või failid, kaetud tööde aktide kohta fail või failid, survekatse aktide koht fail või failid jne). Kõik plaadile salvestatud dokumentide failid peavad olema allkirjastatud seaduses ettenähtud isikute poolt. Nimekirja üleantava ehitusdokumentatsiooni koosseisust annab Töövõtjale Omanikujärelevalve. 51 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a 8. Reoveekanalisatsioonipumplad 8.1 Üldist Reoveekanalisatsioonipumplate rekonstrueerimine ja rajamine hõlmab üldjuhul uue plastist kom- paktpumpla paigaldamist (koos alusplaadi jm lisanduvate konstruktsioonidega). Kui uue kompaktpumpla paigaldamist ei ole ette nähtud, siis reoveekanalisatsioonipumpla rekonstrueerimistööde maht on toodud Tellija Eritingimustes. Reoveekanalisatsioonipumplate projekteerimisel ja rajamisel tuleb arestada, et teostada tuleb vähemalt alljärgnevad tööd: • uue reoveekanalisatsioonipumpla paigaldus; • uue reoveemõõdukaevu paigaldus (vajadusel); • survekanalisatsioonitorustiku paigaldus koos rahustuskaevuga (projekt vormistada koos torustike projektiga); • uue kaabli paigaldus reoveekanalisatsioonipumplast ja/või reoveemõõdukaevust kuni elektri liitu- miskilbini; • juhtimis- ja automaatikaseadmete paigaldus; • häiresignalisatsioonisüsteemi paigaldus; • ühendamine olemasolevate torustike ja kaablitega; • seadmete ja elektripaigaldiste installeerimine ning katsetamine; • juurdepääsutee ja teenindusplatsi rajamine; • piirdeaia rajamine (vajadusel); • ümbruse heakorratööd. Murukatte ja muu tööde käigus vigastatud haljastuse taastamine. Reoveekanalisatsioonipumpla rekonstrueerimisel lisandub eeltoodule olemasoleva kanalisatsioonipumpla tühjendamine veest ja settest (s.h. sette legaalne utiliseerimine), olemasolevate seadmete ja torustike de- monteerimine ja utiliseerimine, pumpla korpuse eemaldamine (uue pumpla paigaldamisel samasse kohta), likvideerimine vastavalt käesolevates TÜT-is toodud tööst välja jäävate kaevude likvideerimise nõuetele või korpuse ülemise osa (kuni ca 1,0 m maapinnast) eemaldamist uue reoveekanalisatsioonipumpla paigalda- misel olemasoleva sisse. Hanke alusdokumentides antud reoveekanalisatsioonipumplate arv on hinnanguline, Pakkuja peab arves- tama, et projekteerimise käigus võib vajalike reoveekanalisatsioonipumplate arv kasvada. Reoveekanalisatsioonipumpla tööjoonised tuleb koostada Töövõtjal ja need tuleb kooskõlastada Omaniku- järelevalvega enne reoveekanalisatsioonipumpla valmistamist. Kõik reoveekanalisatsioonipumpla materja- lid ja seadmed tuleb eelnevalt kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Reoveekanalisatsioonipumplate seadmete vahetamine ja hooldus peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et seda oleks võimalik teha kiiresti ja kergelt, reoveekanalisatsioonipumplate tarnes peavad olema ette- nähtud tõsteseadmed ja abivahendid seadmete hoolduseks ja vahetuseks. Reoveekanalisatsioonipumplaid ja selle seadmeid valmistavatel ettevõtetel peavad olema hooldusesindused Eestis. Pumpade ekspluateerimise, hoolduse ja remondi hõlbustamiseks ning vajalike tagavaraseadmete ja -osade hulga vähendamiseks peavad kõik reoveekanalisatsioonipumbad olema tarnitud ühe firma omad. Seda on vaja selleks, et: • mitte tekitada Tellijale ülemäärast ja kohmakat laoseisu pumpade osas; • mitte tekitada Tellijale ülemäärast ja kohmakat laoseisu tagavaraosade osas; • selleks, et mitte projekteerida ja paigaldada oluliselt ringi olemasolevaid automaatika- ja elektrikil- pe. 52 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a 8.2 Reoveekanalisatsioonipumplate tüübid Projekteerida ja rajada tuleb kahte tüüpi kompaktpumplaid: • TÜÜP 1 - elamusse või selle kinnistule paigaldatav ühe (1) elamu reoveekanalisatsioonipumpla. Paigaldatakse vaid juhul, kui hetkel on olemas isevoolne kanalisatsioon ja rekonstrueerimisel raja- takse survekanalisatsioon, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Reoveekanalisatsioonipumpla kuulub kinnistu omanikule ja kõik tulevikus tehtavad kulutused (reoveekanalisatsioonipumpla hooldus, elektri eest tasumine jms) on kinnistuomaniku kanda. • TÜÜP 2 - silindriline kompaktpumpla, kahe pumbaga, min. siseläbimõõt 1500 mm. Reoveekanali- satsioonipumpla kuulub AS-ile Emajõe Veevärk. 8.3 Nõuded kanalisatsioonipumpla projekteerimisele Iga ehitatava reoveekanalisatsioonipumpla projekt peab muuhulgas sisaldama: a) asendiplaan M1:500; b) üldjoonised (plaanid, lõiked, vaated, sõlmed); c) konstruktsioonide tööjoonised; d) tehnoloogia ja seadmete tööprojekt, mis peab muuhulgas sisaldama: • tehnoloogia skeem; • seadmete, torustiku materjalide, toruarmatuuri, andurite jne loetelu koos tehniliste andme- tega (diameeter, surveklass, tootlikkus jne); e) juurdepääsutee projekt; f) haljastus ja olemasolevate katete taastamine; g) elektri liitumisprojekt; h) elektriinstallatsiooni (-paigalduse) projekt; i) juhtimis-, automaatika-, valvesignalisatsiooni ja kaugjuhtimise (SCADA) projekt. Reoveekanalisatsioonipumplas peab olema vähemalt kaks pumpa, millest kumbki peab olema võimeline arendama reoveekanalisatsioonipumpla määratud tootlikkust ja tõstekõrgust: • üks pump töös; • teine pump ooteasendis. Pumbad peavad töötama vaheldumisi, automaatika peab juhtima neid nii, et tööperioodi vältel oleks pum- pade töötunnid enam-vähem võrdsed. Erandiks on reoveekanalisatsioonipumpla TÜÜP 1, see võib olla projekteeritud ja rajatud ühepumbalisene. Igal reoveekanalisatsioonipumplal võib olla ainult üks survetoru ja üks isevoolne kanalisatsioonitoru ning reoveekanalisatsioonipumplasse sissevoolutoru peab olema võimalik sulgeda pumpla sees nugasiibriga. Pumpla väljavoolust peab sissevoolutoru paiknema vahemikus 90…270 kraadi. Survetorustiku ühendamine isevoolse kanalisatsioonitorustikuga peab toimuma läbi rahustuskaevu, st sur- vetoru lõppeb rahustuskaevuga, mis on ühendatud isevoolse kanalisatsioonitorustikuga. Rahutuskaevu minimaalne läbimõõt on De560/500 mm (DN500 mm). Ühte rahutuskaevu võib olla ühendatud mitu surve- toru. Reoveekanalisatsioonipumpla pumba vajalik tootlikkus peab olema määratud maksimaalse vooluhulgaga päeva maksimaalse tunni vooluhulga järgi. Reoveekanalisatsioonipumpla vastuvõtureservuaari maht peab olema määratud sõltuvalt reoveekanalisat- sioonipumplasse sissevoolava vee hulgast, pumba tootlikkusest ja suurimast lubatud pumba käivitamise tihedusest. 53 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a Reoveekanalisatsioonipumpla vastuvõtureservuaari maksimaalne sügavus kanalisatsioonipumplasse sisse- tuleva isevoolse kanalisatsioonitoru ja minimaalse veetaseme vahel võib olla 1,25 m (kui ei ole kokku lepi- tud teisiti). Reoveekanalisatsioonipumpla sisene survetorustik ei tohi olla väiksem pumba vaba läbivooluavast. Reoveekanalisatsioonipumpla survetoru peab olema projekteeritud minimaalse lubatud läbimõõduga De110 mm (DN100 mm) ja minimaalse lubatud vee voolukiirusega 0,7 m/s. Torustike kõrgematesse kohta- desse tuleb ette näha õhueraldusklapid. Kanalisatsioonipumplal TÜÜP 1 on lubatud minimaalne toru läbi- mõõt De63 mm (DN50 mm). Survetorustiku hooldamiseks tuleb ette näha torustiku läbipesukaevud. Pikkadel ja suure tõusuga survetorustikel tuleb teostada ka arvutus hüdrolöögile. Reoveekanalisatsioonipumplate ankurdamine peab toimuma vastavalt tootja ettekirjutusele, vastavalt ka- sutatavate materjalide iseärasusele ja projekteerija poolt betoonplaadi gabariitide kohta tehtud arvutuste- le. Vajadusel peab projekteerija pumpla lae kaitseks projektis ette nägema koormusühtlustusplaadi. Reoveekanalisatsioonipumpla kõik sisemised torustikud ja pumpade juhtvardad ning platvormid peavad olema valmistatud roostevabast terasest AISI 316. Reoveekanalisatsioonipumplal peab olema väljaspool reoveekanalisatsioonipumplat redeli kõrval roosteva- bast terasest AISI 316 käsipuu. Sukelpumpadega reoveekanalisatsioonipumplas tuleb tagada loomulik ventilatsioon. Reoveekanalisatsioonipumplatele, mis jäävad elamute lähedusse, on Tellijal õigus nõuda haisuvastase süs- teemi paigaldamist. Reoveekanalisatsioonipumpla kaevu peab tagasilöögikklappide ja siibrite teenindamiseks paigaldama va- heplatformi, mis peab olema allpool tagasilöögiklappe ja siibreid. Tööosa kõrgus platformi peal peab olema vähemalt 1,8 m. Reoveekanalisatsioonipumplale üldjuhul ei ole vajalik piirdeaia rajamine, kui Tellija Eritingimustes ei ole määratud teisiti. Töövõtjal tuleb projekteerimise ajal Tellijale esitada kõik arvutused ülevaatamiseks, kui Tellija seda soovib. Tellijal on õigus nõuda arvutusi, mis on Tellija arvates vajalikud parima lahenduse saamiseks. 8.4 Reovee vooluhulgamõõtmise kaev ja vooluhulgamõõtja Reoveekanalisatsioonipumplatesse tuleb paigaldada elektromagnetiline reoveemõõtja kui Tellija Eritingi- mustes on see ette nähtud. Juhul kui reoveemõõtjat ei ole nõutud, siis peab olema tagatud võimalus selle paigaldamiseks tulevikus (valmidus nii reoveekanalisatsioonipumplas kui ka elekter-automaatika osas). Vajadusel tuleb reoveemõõtja paigaldatud eraldi reoveemõõdukaevu, mis asub vahetult reoveekanalisat- sioonipumpla juures ja on lukustatav. Reoveemõõtja peab olema paigaldatud tootja nõuetele vastavalt arvestades sirgete osade pikkustega, vaba täisavaga sulgarmatuuride vahele. Reoveemõõtja mugavaks vahetuseks peab selle ühel pool olev vabalt toru suunas edasi-tagasi liigutatav äärik. Juhul kui nõuetele vastavalt paigaldatud reoveeveemõõtja ja sul- garmatuurid ei mahu maksimaalselt 1,5 m läbimõõduga kaevu, võib kummikiilsiibrid paigaldada spindlipi- kendustega väljapoole vahetult kaevu kõrvale. 8.5 Reoveekanalisatsioonipumpla korpus Reoveekanalisatsioonipumpla korpus peab olema valmistatud PE – polüetüleenist. Pumpla korpus valmistada PE-polüetüleen topeltseinaga torumaterjalist, mitte plaatidest. Reoveekanalisatsioonipumplate tootja peab järgima standardeid: • EVS-EN 1778 „Keevitatud termoplastiliste konstruktsioonide väärtused. Lubatud pingete ja moodu- lite määramine termoplastilise varustuse määramisel“; • prEN 12579-2 „Keevitatud staatilised rõhu all mitte olevad mahutid - 2 osa: Vertikaalsete silindrilis- te mahutite arvutused“. 54 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a PE korpusega reoveekanalisatsioonipumplad peavad olema tehases kokku monteeritud ning tarnitud koha- le ühes tükis. Erinevate osade kokku keevitamine või ühendamine kohapeal ei ole lubatud. Plastkorpusega reoveekanalisatsioonipumplate konstruktsioon peab sisaldama pumpla teisaldamiseks vajalikke tõsteaasa- sid. Reoveekanalisatsioonipumpla korpus peab olema veetihe ning piisava tugevusega pinnasesse paigaldami- seks (rõngasjäikuse klass vähemalt SN4) joonisel näidatud sügavusele. Korpus peab olema projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud selliselt, et see talub deformeerumata kõiki paigaldamisel ja ekspluateerimisel tekkivaid koormusi (pinnas, pinnasevesi, liikluskoormus maapinnal jne), samuti koormuse ebaühtlust. Reoveekanalisatsioonipumpla teenidusava külge tuleb paigaldada neli konksu pumba tõstekettide ja kaabli- te riputamiseks. Õhukeseseinalise pumplakorpuse külge tohib torusid, kaableid jm pumpla sisustust kinni- tada ainult tehases paigaldatud kinnituselementide abil. Hilisem mehaaniliste kinnituste (kruvid jne) tege- mine ei ole aktsepteeritav. Reoveekanalisatsioonipumpla põhi peab omama sette eemaldamise lihtsustamiseks isepuhastuvaid 45o kaldseinu (H = 200 mm). Pumpla seina lubatud hälve vertikaalist on 5 mm/m. 8.6 Reoveekanalisatsioonipumpla ankurdamine Pinnasevee üleslükkejõu neutraliseerimiseks ja tagamaks reoveekanalisatsioonipumpla kindlat kohalpüsi- mist tuleb see kinnitada raudbetoonist valmistatud ankurdusplaadi külge. Reoveekanalisatsioonipumpla plastkorpus tuleb kinnitada raudbetoonist valmistatud ankurdusplaadi külge võrdsete vahedega paigutatud korrosioonikindlate ankurpoltide ja ankurduskingade abil. Pumpla ankurdamine peab toimuma vastavalt tootja soovitustele/ettekirjutusele, vastavalt kasutatavate materjalide iseärasustele ja betoonplaadi gabariitidele. Reoveekanalisatsioonipumpla ankurdamiseks alusplaadile kasutatavad poldid ja klambrid peavad olema roostevabast terasest AISI 316 min A 2. Pumpla põhjaplaadi betooni klass peab olema vähemalt C25/30. Pumpla põhjaplaadi alus peab olema teh- tud killustikust (kihi paksus 200-250 mm), aluspind peab olema tihendatud 0,98 tihedustegurini. Kui tege- mist on nn tundliku ja ebaühtlase pinnasega, tuleb olla eriti ettevaatlik ja veenduda lõplikult aluspinna üht- luses ja tiheduses. 8.7 Reoveekanalisatsioonipumpla luuk Reoveekanalisatsioonipumpla luuk peab võimaldama teostada segamatuid hooldustöid ja olema piisavalt suur, et ka suurimat konstruktsiooni oleks võimalik ühes tükis reoveekanalisatsioonipumplast välja tõsta. Luugi minimaalne suurus peab olema DN 600 või 600x600 mm. Luuk peab olema valmistatud vandalismi- kindlalt ja olema lukustatav. Tagatud peab olema, et luugi lahtiolekul oleks välistatud luugi sulgumine tuule mõjul. Hoolduskaev peab ulatuma maapinnast 0,3 m kõrgusele (luugi alaserv maapinnast min 0,2 m). Luuk peab olema lukustatav külje pealt. Lukustuselementide arv peab olema vähemalt 2 tk luugi kohta. Luukide sulgemine on sisekuuskant poltidega, mida saab keerata 8 mm võtmega. Hoolduskaevu luugi kinnitamisel poltliitega peab mutter jääma kaevu sisse, peab olema välistatud kinnitus- te ja hingede avamine väljastpoolt (poltliidete kasutamisel poldid keevitatud mutritega kokku). Luugi lahtine olek ei tohi takistada kiirpaigaldusliitmike ning redelite kasutamist. Luuk ei tohi avaneda selle- le poole, kus asetsevad kiirpaigaldusliitmikud või redel. Luugi konstruktsioon peab sisaldama minimaalselt 50 mm paksust polüstüroolist soojusisolatsioonikihti, mis on kaetud plasti või plekiga. Kasutatava soojustusmaterjali soojusjuhtivustegur peab olema 0,035 W/(m*K). 55 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a 8.8 Reoveekanalisatsioonipumpla soojusisolatsioon Reoveekanalisatsioonipumpla soojustamiseks tuleb ülemise pinnasekihi alla paigaldada, pinnasesse sobivad soojusisolatsiooniplaadid s=50mm, mis katavad reoveekanalisatsioonipumpla lae (mis jääb pinnasekihi alla) ja ulatuvad 1,0 m üle reoveekanalisatsioonipumpla perimeetri. Sellisel kujul on välditud ka pinnase külmu- mine reoveekanalisatsioonipumpla seina kõrvalt. Kasutatava soojustusmaterjali soojusjuhtivustegur peab olema 0,035 W/(m*K). Teeninduskaevul, pikkusega kuni 1,0 m, tuleb minimaalselt 800 mm maapinnast maa-alune osa isoleerida. Soojusisolatsioonikiht tuleb täielikult katta vettpidava kattega. 8.9 Reoveekanalisatsioonipumpla ventilatsioon Sukelpumpadega reoveekanalisatsioonipumplas tuleb tagada loomulik ventilatsioon (et ei tekiks toksilisi ning plahvatusohtlikke gaase): värske õhu juurdevool reservuaari alaosasse (300 mm kõrgemal max veeta- semest) ja väljatõmme reservuaari ülaosast. Torude otsad peavad paiknema 700 mm kõrgusel maapinnast ja olema kaitstud sademete eest ning suletud putukavõrguga. Torud peavad olema vandaalikindlad: piisava seinapaksusega ja tugevalt kinnitatud reovee- kanalisatsioonipumpla konstruktsiooni külge. Õhutustoru min läbimõõt De110 mm (DN100 mm), materjal PE. 8.10 Kanalisatsioonipumplas kasutatavad materjalid Teenindusplatvorm - reoveekanalisatsioonipumplasse, tuleb valmistada roostevabast terasest (min AISI 316) restvahepõrand. Vahepõrandas peavad iga pumba kohal olema maapinnalt tõsteketiga avatavad ja avatud asendis fikseeritavad restluugid. Vahepõrand peab võimaldama pumpade teisaldamist hooldami- seks. Vahepõrand peab olema piisava kandevõimega ning võimaldama ohutult torustiku armatuuri ja pum- pade hooldustööde tegemist. Vahepõranda konstruktsioon peab lähtuma töökaitse seisukohtadest– ei tohi põhjustada libisemist, komistamist ega kukkumist. Tööosa kõrgus vahepõranda peal peab olema vähemalt 1,8 m Teenindusredel - reoveekanalisatsioonipumplasse tuleb paigaldada teenindusredel. Redel peab võimaldama teenindava personali ohutu sissepääsu pumplasse. Redel peab olema ülaosas kinnitatud vahetult pumpla luugi alla ning ulatuma kuni pumpla põhjani. Vahepõranda olemasolul peab redel olema kinnitatud pumpla vahepõranda raami külge. Redeli kinnitused ja konstruktsioon peavad tagama redeli piisava tugevuse ja jäikuse. Redeli toru minimaalne läbimõõt 33,7 mm, astmed sammuga h=300 mm nelikanttorust 30×30 mm. Redeli konstruktsioon peab lähtuma tööohutuse seisukohtadest. Astmete pind peab olema karestatud (libi- semiskindlus peab olema saavutatud redelipulga kuju ja pinnatöötlusega, mitte pealekleebitud karedapin- naliste ribadega vms). Redel ei tohi takistada pumpade väljatõstmist ja paigaldamist maapinnalt. Redel tuleb valmistada roostevabast terasest AISI 316. Pumba juhtsiinid - iga reoveekanalisatsioonipumplasse paigaldatud reoveepumba jaoks peab olema kaks juhtvarrast. Pumba juhtvardad peavad olema valmistatud roostevabast terasest (min AISI 316) ja juhtvarr- aste kinnitus peab ulatuma vahetult pumpla luugi alla. Juhtsiinid peavad olema nii jäigad, et olenemata selle pikkusest ei tohi pump pealt maha tulla. Survetorustik – reoveekanalisatsioonipumpla survetorustik peab olema valmistatud roostevabast terasest (AISI 316). Roostevabast terasest sõlmed tuleb valmistada tehases. Roostevabast terasest keevisõmblused peab puhastama seest ja väljastpoolt korrosiooniproduktidest. Pumpla torustiku sisediameeter peab olema suurem, kui pumba vaba läbivooluava. Survetorustik ei tohi olla väiksem pumpa läbivast avast (solid size). Reoveekanalisatsioonipumpla sisetorustik teha min DN80 mm. Kahe pumbaga reoveekanalisatsioonipump- la survetorustiku ühendamise nurk on 120°. Pumpade töörõhu mõõtmiseks paigaldada väljundkollektorile manomeetri ühenduskoht ½“ väljundkeermega koos r/v kuulkraaniga. Pumba kiirpaigaldusjala kinnitus- polte, millega jalg on kinnitatud reoveekanalisatsioonipumpla põhja külge, peab olema võimalik kasutada ka pärast pumba jala demonteerimist, võimaldamaks reoveekanalisatsaioonipumplasse paigaldada teiste tehniliste näitajatega pump. 56 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a Pumba tõstekett – roostevabast terasest AISI 316, terasest lüliga 3x18 (kontrollida ketti purunemisele läh- tudes pumba kaalust). Nivooandur – reoveekanalisatsioonipumpla nivooandur tuleb paigaldada kaitsehülssi, mille läbimõõt peab olema vähemalt De63 mm. Äärikühendused - roostevaba teras, mis on kaetud PP või PE plastikuga. Pumplasse sisenemise käepide - roostevaba teras, AISI 316. Redeli vertikaaltala kõrval, ülestõstetav ja iselu- kustuv. Käepidemete kõrgus kanalisatsioonipumpla laest/maapinnast h=750mm. Konstruktsioon peab läh- tuma ohutuse seisukohtadest. Siibrid - korpus kõrgtugevast malmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt standardile DIN30677. Tagasilöögiklapid - nitrilist või nitriliga kaetud (NBR) kuuliga, korpus kõrgtugevast malmist, kaetud seest ja väljast epoksiidvärviga vastavalt standardile DIN30677, tootja peab omama ISO 9001 sertifikaati. Poldid, mutrid, seibid - roostevaba teras, AISI 316 (A4). Survekustustusplaat - silindrilises reoveekanalisatsioonipumplas peab olema plastist või roostevabast tera- sest AISI 316 survekustutusplaat, mis peab tagama, et reoveekanalisatsioonipumplasse suubuv reovesi ei langeks pumpade, siibrite jms armatuuri peale. Survekustutusplaat peab olema kergesti eemaldatav. Siseneva torustiku sulgemine – reoveekanalisatsioonipumplasse sisenevale torule tuleb kanalisatsiooni- pumplas sees paigaldada kummikiilsiiber koos spindlipikenduse ja kapega. 8.11 Survetorustike läbiviik PE-plastikust reoveekanalisatsioonipumplate korpuse puhul tuleb survetoru paigaldada korpust läbiva hülsi sisse, mis on keevitatud seina külge ja ühenduskoht olema kaetud termokahaneva materjaliga nii seest kui väljast. 8.12 Reoveepumbad Pump valida vastavalt lähteandmetele (l/s, mVs,) ja vastavalt reoveekanalisatsioonipumpla tüübile. Projek- tis peab olema eraldi välja toodud mõlema pumba vooluhulk (l/s) ja tõstekõrgus (m). Pump peab olema ette nähtud reovee pumpamiseks, mis sisaldab tahkeid, kiud- ja jämedakoelisi aineid, samuti gaasilisi ning õhklisandeid. Kasutatavad pumbad peavad olema 3-faasilised 380V 50Hz. Pumba võll peab olema korrosioonikindlast roostevabast terasest. Pumba mootor peab IEC klassi IP 68 alusel olema veekindel ja vastama F klassi isolatsioonile pideva, 155ºC töötemperatuuri juures. Pump ja mootor peavad olema vastupidavad 40ºC maksimaaltemperatuuriga vedelike puhul. Kõik staatilised tihendid veekindlates liidetes peavad olema nitrilist (NBR) O-rõngas tüüpi. Jõu- ja kontrollkaablid peavad olema koormuste tõttu klammerdatud ja neil peab olema pressitud kum- mirõngastega tihendatud mootorile ligipääsetav kaablisisend. Võllitihendeid peab olema kaks. Nad peavad olema mehaanilised tihendid, ränikarbiidist tööpinnaga ja nende omadused ei tohi sõltuda pumba pöörlemissuunast. Laagrid peavad olema kinnised eelmääritud kuullaagrid. Pumba töörattad peavad olema kõrgtugevast malmist vaba läbivoolu töörattad ning peavad olema staatili- selt ja dünaamiliselt tasakaalus. Töörattad peavad olema reovee tüübile vastavad ja normaaltöö juures peab ummistumine olema välistatud. 57 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a Pumba arvutusliku vooluhulga korral kuni 5 l/s peab olema tagatud vähemalt 65 mm kehade ja materjalide läbivool. Pumba arvutusliku vooluhulga korral üle 5 l/s peab olema tagatud vähemat 80 mm kehade ja ma- terjalide läbivool. Mootoril peab olema sisekaitse, mis koosneb järgmistest kaitsmetest: • staatori mähise ülekuumenemise kaitse; • mootori sisese niiskuse kaitse. Juhul kui on ette näha, et pump töötab olukorras, kus pumbatav vedelik sisaldab palju abrasiivseid osakesi (liiv) tuleb pumba korpus ja tööratas valmistada üleni erimaterjalist s.o. happekindlast valuterasest. Pumpasid juhitakse nivooanduriga, mis on paigaldatud reoveekanalisatsioonipumplasse kaitsehülssi. Näha ette pumpade kahesiiniline paigaldus. Pumpade kinnitus ja siinid peavad olema pumbavalmistaja poolt valmistatud ja tarnitud. Materjaliks peab olema vähemalt AISI 316. 8.13 Juurdepääsutee ja teenindusplats Töövõtja peab iga reoveekanalisatsioonipumpla juurde ehitama juurdepääsutee ja teenindusplatsi vähe- malt ühele autole kui ei ole teisiti nõutud Tellija Eritingimustes. Juurdepääsutee ja teenindusplats peavad olema kaetud samasuguse kattega, kui tee, millelt juurdepääsu- tee alguse saab. Tuleb arvestada üldist keskkonda ja teekatte sobivust. Juurdepääsuteede ja teenindusplat- side konstruktsioon ja kattematerjal peavad olema piisavad selleks, et oleks võimalik liigelda antud rajatise jaoks vajaliku hooldus- ja remonditehnikaga ning et oleks võimalik tehnikat parkida, paigaldada ja kasutada. Juurdepääsutee ja teenindusplats peavad võimaldama juurdepääsu hooldusautole, paakauto 28T, telje koormus 11,5T igal aastaajal. Kui parkimiskoht jääb tee või tänava äärde, tuleb teha ta selliselt, et parkiv auto ei takistaks mingil moel liiklust sellel teel või tänaval. Juurdepääsutee ja teenindusplatsi teekattematerjal ja muud asjaolud kooskõlastada eelnevalt Omanikujä- relevalvega. Juurdepääsutee ja teenindusplatsi ehitustööde ja materjalide nõuded on samad, mis katete taastamisel. 8.14 Heakorratööd Reoveekanalisatsioonipumpla paigaldamisel rikutud haljastus tuleb taastada täies ulatuses. Reoveekanali- satsioonipumpla paiknemisel heakorrastamata alal tuleb reoveekanalisatsioonipumpla ümber rajada muru (ca 10x10 m alal, mille keskmeks on reoveekanalisatsioonipumpla). Reoveepumpla kinnistul tuleb arvestada heakorra tagamistöödega, mitte ainult ehitustöödega rikutud alal, vaid kogu kinnistu ulatuses (nt võsalõikus, jäätmete äravedu jms). Reoveekanalisatsioonipumpla ümbrus planeerida nii, et oleks välistatud sademevee valgumine reoveekana- lisatsioonipumplasse ja selle ümbrusesse. 8.15 Reoveekanalisatsioonipumpla elektrivarustus, juhtimis- ja automaatikaseadmed Reoveekanalistsioonipumpla tarnida koos AS Emajõe Veevärgi tingimustele vastavate elektri- ja automaati- kaseadmetega. Reoveekanalisatsioonipumpla automaatikaosa peab võimaldama pumplat juhtida ja jälgida AS Emajõe Veevärk SCADA süsteemist. Kaugseire süsteemiga ühendamisel tuleb jälgida AS-i Emajõe Veevärk hetkel kehtivat SCADA standardit. Reoveekanalisatsioonipumpla elektrivarustus, juhtimis- ja automaatikaseadmete ning juhtimisrežiimi pro- jekteerimisel ja rajamisel tuleb lähtuda AS Emajõe Veevärk reoveekanalisatsioonipumpla tüüplahendusest, vt lisa-1. Kõik kasutatavad materjalid ja seadmed peavad olema samaväärsed või parema kvaliteediklassiga. Reoveepumpla automaatikakilbi alus peab olema tehaseliselt ühendatud reoveepumpla korpusega. 58 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a Kui tööde ajal on Töövõtjal soov jälgida Tellija SCADA andmeid, siis see tööde maht ja ettevalmistus lepitak- se kokku Tellija ja/või SCADA teenuse pakkujaga eraldi ning tellitakse Töövõtja kulul lisateenusena. 8.16 Reoveekanalisatsioonipumpla ühendamine elektrivarustussüsteemiga (välise elektrivõrguga ma- dalpingel) Töövõtja taotleb elektrivõrguettevõttest liitumistingimused ning korraldab kõik vajalikud toimingud kuni liitumislepingute sõlmimiseni. Liitumislepingud allkirjastatakse Tellija poolt. Liitumislepingus toodud liitumi- se maksumuse tasub elektrivõrguettevõttele Töövõtja. Peakaitsme minimaalne suurus 16A. Reoveekanalisatsioonipumplal peab olema lõpptulemusena tagatud elektrivarustus ja AS Emajõe Veevärk nõuetele vastav automaatjuhtimine. Töövõtumahu koosseisu kuulub kaitsehülsis madalpinge kaabli rajamine liitumiskilbist kuni elektri- automaatika juhtkilbini. 8.17 Reoveekanalisatsioonipumpla katsetamine Enne reoveekanalisatsioonipumplasse vee juhtimist ja pumpade katsetamist tuleb kanalisatsioonipumpla ehitatud elektripaigaldisele teostada vastavat akrediteeringut omava isiku poolt kontrollmõõtmised ning kasutuseelne audit. Dokumendid tuleb esitada Omanikujärelvalvele. Enne vee juhtimist reoveekanalisatsioonipumplasse: • tuleb kontrollida, kas reoveekanalisatsioonipumpla korpusel ei esine deformatsioone; • tuleb teostada üleüldine reoveekanalisatsioonipumpla komplektsuse ja elementide kinnituse kont- roll. Erilist tähelepanu tuleb pöörata pumba kaabli õigele kinnitusele tõsteketi (trossi) külge ja kõigi vee alla jäävate seadmete ja kinnituste kontrollile. • tuleb kontrollida, kas reoveekanalisatsioonipumpla juhtimisahelad, sh ka häiresignalisatsioon töö- tavad; • tuleb teostada pumpade pöörlemissuuna kontroll, järgides selleks pumbavalmistaja poolt ettean- tud instruktsioone; Pumpade töö katsetused: • käsitsi pumpade eraldi sisse-välja lülimine: 10 korda tunnis; • automaatne pumpade sisse-välja lülimine: 5 korda tunnis; • pumpade samaaegne sisse-välja lülimine: nö uputuse olukorras. Kaugseire katsetused: • häireteadete ja reoveekanalisatsioonipumpla tööd iseloomustava info edastamine AS Emajõe Vee- värk kaugseire keskusele. Peale vee sisselaskmist tuleb teostada reoveekanalisatsioonipumpla testimine ekspluatatsiooni olukorras. Selle eesmärk on Töövõtja poolt tõestada, et reoveekanalisatsioonipumpla ja pumpade parameetrid (voo- luhulk, tõstekõrgus ja pumba võime pumbata reovett) vastavad projekteeritule. • vooluhulgaga kuni 100 m³/h puhul on testimise pikkus 1 ööpäev; • vooluhulgaga alates 100 m³/h (ja suuremad) puhul on testimise pikkus 3 ööpäeva; Kõik katsetusteks vajalikud kulutused kannab Töövõtja. 8.18 Kasutus- ja hooldusjuhendid Töövõtja peab esitama kõikide seadmete kasutus- ja hooldusjuhendid ning käsiraamatud. 59 (60) AS Emajõe Veevärk Tellija Üldtingimused, 06.09.2022 a Kõik juhendid ja käsiraamatud peavad olema koostatud detailsusega, mis võimaldab Tellija personalil käivi- tada ja juhtida protsesse, hooldada ja remontida seadmeid, teha katsetusi, mõõtmisi ning seadistusi. Ju- hendid ja käsiraamatud peavad sisaldama kõiki vajalikke tabeleid ja illustratsioone. Töövõtja peab koostama vajalikud ohutustehnikajuhendid. Juhendid peavad olema koostatud heal asjatundlikul tasemel, järgima sisu loogilist ülesehitust, sisaldama arusaadavaid viiteid nii objektidele kui ka joonistele ja peavad sisaldama vähemalt järgmist: • juhendi või käsiraamatu kasutusjuhendit ja lühendite seletust; • kõikide süsteemide kirjeldust ja omavahelisi seoseid; • elektri- ja automaatikasüsteemide kirjeldust; • tootjate ja esindajate kontaktandmeid ning aadresse; • töörežiimide kirjeldust, kontrolliprotseduurid; • hoolduse sisu ja välte (päevane, nädalane või vastavalt töötundidele jne) ning märkusi selle kohta, millist hooldust või remonti võib teha ainult esindaja või valmistajatehas ise. Kõik juhendid ja käsiraamatud peavad olema koostatud kasutajasõbralikult ja eesti keeles ning vajadusel koos lisaselgituste ning illustratsioonidega. Need peavad olema köidetud ja valmistatud selliselt, et neid oleks võimalik pikaajaliselt kasutada. Juhendid tuleb esitada kaks eksemplari paberkandjal ja üks eksemplar PDF formaadis CD-l või DVD-l. Töövõtja peab korraldama Tellijale ühekordse koolituse reoveekanalisatsioonipumplate kohta objekti üleandmisel. 9. Lisad 9.1 Lisa–1 – Reoveekanalisatsioonipumpla elekter-automaatika tüüplahendus 9.2 Lisa-2 – Reoveekanalisatsioonipumpla tüüpjoonis 9.3 Lisa-3 – Veetorustiku läbipesukaevu tüüpjoonis 9.4 Lisa-4 – Kinnistu veemõõdukaevu tüüpjoonis 9.5 Lisa-5 – EVEL-i kontrolleri hinnakiri 60 (60)  Dolostar OÜ PAPAS OÜ RB Transport OÜ Heino Ruul Mati Kangur Aivar Vadi Tartu tn 13, Nõgiaru küla Tartu tn 13a, Nõgiaru küla Tartu tn 13b, Nõgiaru küla Nõo vald, Tartu maakond Nõo vald, Tartu maakond Nõo vald, Tartu maakond Tel: +372 507 8478 Tel: +372 523 9313 Tel: +372 5559 0464 Teie 22.05.2023 Meie 18.06.2023 LIITUMISTINGIMUSED NR 617 Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrguga liitumiseks Objekt: Tartu tn 13, 13a ja 13b (Tartu tn 13 detailplaneeringuala) Nõgiaru küla, Nõo vald, Tartu maakond 52801:001:0852, 52801:001:0853, 52801:001:0854 Veetarve: 3,0 m3/ööp (ühe kinnistu kohta 1,0 m3/ööp ja 0,6 l/s) Ärajuhitava reovee kogus: 3,0 m3/ööp (ühe kinnistu kohta 1,0 m3/ööp ja 1,2 l/s) Veesurve liitumispunktis: 2,0 – 6,0 bar Veevarustuse liitumispunkt: vastavalt detailplaneeringule (täpsustatakse projekteerimistööde käigus) Vee-ettevõte tagab liitumispunktis veetorustikus normidele vastava veekvaliteedi (Sotsiaalministri 24.09.2019 a. määrus nr 61). Reoveekanalisatsiooni liitumispunkt: vastavalt detailplaneeringule (täpsustatakse projekteerimistööde käigus) Liitumistingimustega kehtestatakse Liitujale ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise tingimused ning määratakse ära võimalikud ühenduskohad olemasolevate torustikega. Käesoleval hetkel Tartu tn 13, 13a ja 13b kinnistutel liitumispunktid ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga puuduvad. Antud kinnistutele on koostatud detailplaneering. Tartu tn 13 katastriüksuse ja selle lähiala detailplaneering, Terav Kera OÜ töö nr DP-07-18, Tartu 2018 a. Detailplaneeringu tehnovõrkude joonis vt lisa-1. Detailplaneeringuala (Tartu tn 13, 13a, 13b kinnistute) veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni ühenduskohtade asukohad olemasolevate ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikega on näidatud detailplaneeringu tehnovõrkude joonisel, vt lisa-1. Detailplaneeringuga moodustatud kinnistutele (Tartu tn 13, 13a ja 13b) veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni liitumispunktide rajamiseks tuleb projekteerida ja ehitada torustikud alates olemasolevatest ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikest kuni liitumispunktideni. Liitumispunktiks on toru ja kinnistu piiri ristumiskoht. Vastavalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusele korraldab piirkonna vee-ettevõtja vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimise ning ehitamise lähtudes kohaliku omavalitsuse volikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavast. Kui ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamine toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava väliselt Liituja või kolmanda isiku taotluse alusel ja kokkuleppel vee-ettevõtjaga ning ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni omanikuga, katab sellise arendamise ja ühendamise kulutused täies ulatuses taotleja. Vee ja -kanalisatsioonirajatiste projekteerimistööd: Tegemist on detailplaneeringu alaga, millele on vaja projekteerida samaaegselt vee- ja kanalisatsioonirajatistega ka teised tehnovõrgud ja teed. Erinevate tehnovõrkude projekteerimistööde protsessi paremaks koordineerimiseks on lubatud Liitujal tellida vee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimistööd otse projekteerimisettevõttelt, kellel on olemas vastav pädevus ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni projekteerimise MTR registreering. Ehitusprojekti (tööprojekti staadiumis) koostamiseks tuleb projekteerijal taodelda veevärgist tehnilised tingimused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatiste projekteerimiseks. Ehitusprojekti koostamise käigus on kõigile projekteeritud ühisveevärgi ja - kanalisatsioonirajatistele vaja saada kõik vajalikud kooskõlastused ja nõusolekud kinnistuomanikelt, kelle kinnistut projekteeritav torustik läbib. Samuti on vajalik saada antud kinnistuomanike nõusolekud notariaalse isikliku kasutusõiguse seadmiseks AS Emajõe Veevärk kasuks. Projekteerimistööde koosseisu kuulub ka ehitusloa taotluse esitamine kohalikule omavalitsusele EHR-i kaudu. Ehitusprojekt tuleb enne ehitusloa taotluse esitamist kohalikule omavalitsusele kooskõlastada AS-iga Emajõe Veevärk. Vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitustööd ja omanikujärelevalve: Kõik vee- ja kanalisatsioonirajatiste ehitustööd ning omanikujärelevalve korraldab AS Emajõe Veevärk ja Liituja tasub arendamistasu veevärgile. Ehitustööde töövõtulepingu ehitajaga sõlmib veevärk. Ehitustööde korraldamise alustamiseks (ehitusprojekti alusel hanke läbiviimiseks) AS Emajõe Veevärk poolt on Liitujal vaja esitada vastav kirjalik teade AS-ile Emajõe Veevärk, e-mailile [email protected]. Alternatiiviks veevärgi poolsele ehitushanke läbiviimisele on, et Liituja otsib ise ehitustööde töövõtja (ehitustööde hinnaküsimise juures tuleb arvestada, et pakkuja peab arvestama veevärgi lepingutingimustega), kellel on olemas vastav pädevus ja ühisveevärgi ning -kanalisatsiooni ehitamise MTR registreering (ei tohi olla ka maksuvõlga). Liituja edastab veevärgile välja valitud ehitaja pakkumise ning veevärk sõlmib antud ehitajaga ehitustööde töövõtulepingu. Enne ehitustööde töövõtulepingu sõlmimist ehitustööde töövõtjaga AS Emajõe Veevärk poolt tuleb Liitujal sõlmida veevärgiga arendamise eelleping ning tasuda arendamistasu. 2 (3) Arendamistasu: Arendamistasu = kulutused, mis on vaja teha AS-il Emajõe Veevärk, et tagada Tartu tn 13, 13a ja 13b kinnistute veega varustamine, vajalik veekogus ja normidele vastav veekvaliteet ning reovee ärajuhtimine ja puhastamine vastavalt kehtivale seadusandlusele. 1. Arendamistasu, Tartu tn 13, 13a ja 13b kinnistutele ühendustorustike ja liitumispunktide rajamine (tööde maht määratakse ehitusprojektis) ja omanikujärelevalve – maksumus selgub peale ehitusprojekti valmimist ja ehitustööde hanke läbiviimist. Kinnistute sisesed torustikud Tartu tn 13, 13a, 13b kinnistu siseste torustike rajamise korraldab kinnistu omanik lähtuvalt AS Emajõe Veevärk üldistest tehnilistest tingimustest kinnistusisestele vee- ja kanalisatsioonirajatistele https://www.evv.ee/wp-content/uploads/2021/01/EVV_tehnilised_tingimused_2021.pdf Üldised tingimused  Tingimusi täiendavad kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise ja liitumise eeskirjad.  Tingimused kehtivad 2 (kaks) aastat alates tingimuste väljastamisest. / digitaalselt allkirjastatud / Rauno Ränkel AS Emajõe Veevärk Tel: +372 731 1847 Lisad: Lisa-1 – Detailplaneeringu tehnovõrkude joonis 3 (3)  Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 03.11.2023/v01 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3 1.1 ÜLDOSA ..................................................................................................................................... 3 1.2 PROJEKTLAHENDUS ..................................................................................................................... 4 1.3 LÄHTEMATERJALID ...................................................................................................................... 5 2 NÕUDED PROJEKTEERIMISEKS JA EHITUSTÖÖDEKS .................................................... 5 Projekti tunnus ja osa: 23081 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt Töö nimi: Tartu maakond, Nõo vald, Nõgiaru küla, Tartu tn 13, 13a, 13b Vastutav isik: Vahur Laas vee- ja reoveetorustik Ehitise aadress(id): Nõgiaru küla, Nõo vald, Tartumaa 2/5  Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 03.11.2023/v01 TÖÖKIRJELDUS 1 SISSEJUHATUS 1.1 ÜLDOSA Projekt on koostatud Dolostar OÜ tellimusel. Projektiga on lahendatud Tartu maakond, Nõo vald, Nõgiaru küla, Tartu tn 13, 13a, 13b vee- ja reoveetorustik. Asukoha skeem Objekti asukoht Projekti tunnus ja osa: 23081 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt Töö nimi: Tartu maakond, Nõo vald, Nõgiaru küla, Tartu tn 13, 13a, 13b Vastutav isik: Vahur Laas vee- ja reoveetorustik Ehitise aadress(id): Nõgiaru küla, Nõo vald, Tartumaa 3/5  Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 03.11.2023/v01 1.2 PROJEKTLAHENDUS Projektiga on lahendatud Tartu maakond, Nõo vald, Nõgiaru küla, Tartu tn 13, 13a, 13b vee- ja reoveetorustiku ehitus. Antud kinnistutele on koostatud detailplaneering: „Tartu tn 13 katastriüksuse ja selle lähiala detailplaneering“, Terav Kera OÜ, töö nr DP-07-18. Tartu tn 13, 13a ning 13b kinnistute reoveekanalisatsioonitorustiku eesvooluks saab Tartu tn 9a kinnistul asuv ol. olev reoveekaev OK-1. Ehitustööde käigus tuleb rajada PVC SN8 De160 reoveetorustik ol. olevast reoveekaevust OK-1 kuni Tartu tn 13 kinnistule proj. hooneni ning Tartu tn 13a ning 13b kinnistute piirideni, kus tuleb reoveetorustik lõpetada otsakorkidega. Proj. reoveekaevust K-3A on proj. perspektiivne Tartu tn 11 kinnistu liitumispunkt. Tartu tn 13, 13a ning 13b kinnistud saavad veevarustuse Tartu tn 9a kinnistul asuvast ol. olevast De50 veetorustikust. Ehitustööde käigus tuleb rajada PE PN10 De40-63 veetorustik ol. olevast De50 veetorustikust kuni Tartu tn 13 kinnistule proj. hooneni (hoonesse tuleb paigaldada AS Emajõe Veevärk nõuetele vastav veemõõdusõlm (vt joonis VKV-6-08)) ning Tartu tn 13a ja 13b kinnistute piirideni. Samuti tuleb proj. veetorustikuga ühendada Tartu tn 11 kinnistul asuv ol. olev De40 veetorustik. Kinnistute veeühendustorustikele tuleb paigaldada maakraanid koos spindlipikenduste ning kapedega (kinnistu piirist 0,5-1,0 meetrit väljapoole tänavaalale). Maakraanide asukohad on välja toodud asendiplaanil VKV-4-02. Ehitustööde käigus tuleb 22192 Soosilla – Nõgiaru tee kinnistul asuv ol. olev aed eemaldada ning pärast tagasi paigaldada Tartu tn 11 ja Soosilla-Nõgiaru tee kinnistu piirile. Aia kahjustamisel tuleb aed asendada samaväärse või uuena. Tartu tn 11 kinnistul jälgida, et väljakaevatud pinnast ei ladustataks ega ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel. Tallamise ning ladustamise eest kaitset vajav juurestik ulatub vähemalt puuvõra välisjooneni. Veetorustiku sõlmede skeemid on välja toodud joonisel VKV-7-01. Ehitatavate torustike pikkused on ligikaudselt järgmised: o reoveetorustiku kogupikkus 245 m o veetorustiku kogupikkus 251 m Torustike pikkus kokku 496 m. Reoveekanalisatsioonitorustik Reoveekanalisatsioonitorustik on projekteeritud PVC SN8 De160 mm reoveekanalisatsioonitorudest. Torustik rajatakse lahtise kaevega. Perspektiivsed reovee vooluhulgad (1 detailplaneeringu kinnistu kohta): • Keskmine ööpäevane vooluhulk: Qd=1,00 m³/d; • Hetkeline vooluhulk kokku: q=1,2 l/s. Projekti tunnus ja osa: 23081 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt Töö nimi: Tartu maakond, Nõo vald, Nõgiaru küla, Tartu tn 13, 13a, 13b Vastutav isik: Vahur Laas vee- ja reoveetorustik Ehitise aadress(id): Nõgiaru küla, Nõo vald, Tartumaa 4/5  Koostaja: Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon: 03.11.2023/v01 Veetorustik Veetorustike dimensioneerimisel on aluseks eelkõige standard EVS 921:2022 – Veevarustuse välisvõrk. Veetorustik on projekteeritud PE PN10 De40-63 mm veetorust. Torustik rajatakse lahtise kaevega. Veevarustuse vooluhulgad: • Keskmine ööpäevane veetarbimine: Qd=1,00 m³/d; • Hetkeline veetarbimine kokku: q=0,6 l/s. 1.3 LÄHTEMATERJALID Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest alusmaterjalidest: • Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. Metricus OÜ 2023 a. Töö nr 23G9302. Kõrgused EH2000 süsteemis. • Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. Elker RMT OÜ 2023 a. Töö nr Tartu2358GA. Kõrgused EH2000 süsteemis. • Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. GeoBaltica OÜ 2023 a. Töö nr GEO-23-21. Kõrgused EH2000 süsteemis. • AS Emajõe Veevärk „Tellija Üldtingimused. Osa 1 - Üldtingimused“, 06.09.2022. • AS Emajõe Veevärk liitumistingimused nr 617, 18.06.2023. 2 NÕUDED PROJEKTEERIMISEKS JA EHITUSTÖÖDEKS Projektlahenduse koostamise aluseks on võetud AS Emajõe Veevärk „Tellija Üldtingimused“, mis lisatud projekti koosseisu 1_Lahtedokumendid ˃ 23081_TP_VKV-1-01_v01_YT.pdf. Ehitustööde käigus tuleb lähtuda AS Emajõe Veevärk poolt välja antud dokumendist „Tellija Üldtingimused. Osa 1 - Üldtingimused“, kus on toodud välja kõik ehitust puudutavad nõuded. Koostajad: Vahur Laas (Torustikud) /allkirjastatud digitaalselt/ Projekti tunnus ja osa: 23081 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt Töö nimi: Tartu maakond, Nõo vald, Nõgiaru küla, Tartu tn 13, 13a, 13b Vastutav isik: Vahur Laas vee- ja reoveetorustik Ehitise aadress(id): Nõgiaru küla, Nõo vald, Tartumaa 5/5  Tingmärgid ("Tartu tn 13 laohoone projekt", töö nr 230612) Tingmärgid: K-10 - proj. reoveekanalisatsioonikaevu tähis DETAILPLANEERINGUALA PIIR Olemasolevad kommunikatsioonid : Ø560 - kaevu läbimõõt - proj. maapind 32.35 PLANEERITUD JUURDEPÄÄSU RAJAMISE - Kinnistupiir 30.66 - väljuva toru põhja kõrgusmärk KEELUALA X X X X X - Likvideeritav rajatis 30.66 - siseneva toru põhja kõrgusmärk 1.85 - kaevu sügavus - Likvideeritav puu JALAKÄIJATE PÕHILISED LIIKUMISSUUNAD OK-1 - ol.oleva reoveekanalisatsioonikaevu tähis Projekteeritud kommunikatsioonid : Ø560 32.35 - kaevu läbimõõt - olemasolev maapind VAREMPROJEKTEERITUD MADALPINGE V1 - proj. veetorustik 30.66 - väljuva ol.oleva toru põhja kõrgusmärk ELEKTRIKAABEL KOOS KAITSETORUGA 30.66 - siseneva ol.oleva toru põhja kõrgusmärk V11 - proj. kinnistu sisene veetorustik 2.11 - ol. oleva kaevu sügavus PLANEERITUD VEETORU K1 - proj. reoveekanalisatsioonitorustik Projekteeritud veesõlme tähis K11 - proj. kinnistu sisene reoveekanalisatsioonitorustik Proj. maapind - proj. reoveekanalisatsioonikaev PLANEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU - proj. maakraan PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL - puu kaitsevöönd R=2.0 m Toru põhja kõrgusmärk PLANEERITUD TULETÕRJEVEE TARNETORU De110 L=26.5 m - Projekteeritud veetoru läbimõõt ja pikkus KOOS VEEVÕTUKAEVUGA De160 i=0.010 L=24.5m - Projekteeritud reoveekanalisatsioonitoru OLEMASOLEV HOONE läbimõõt, lang ja pikkus 75.63* - Toru kõrgusmärk täpsustada ehitustööde käigus PLANEERITUD HOONESTUSALA 33.10 - olemasolev/projekteeritu maapind 31.60 - toru põhja kõrgusmärk PLANEERITUD EHITUSJOON - teekaitsevöönd OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE OLEMASOLEV KRUUSAKATTEGA SÕIDUTEE OLEMASOLEVA ELEKTRILIINI KAITSEVÖÖND 1 m, 2 m, 10 m PLANEERITUD SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA ALA NÄHTAVUSKOLMNURK PROJEKTKIIRUSEL 50 km/h TASEMEL RAHULDAV VAREMPLANEERITUD KERGLIIKLSUTEE KORIDOR 4,5m abs.70.30-71.10 m PLANEERITUD MAAPINNA ABSOLUUTKÕRGUSTE VAHEMIK KRUNDIL PLANEERITUD TULETÕRJEVEE MAHUTITE ASUKOHT (mahutavusega min. 216 m³) Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: Tellija: Altren Töö nimetus: OLEMASOLEV ELEKTRILIITUMISKILP Projekt OÜ Dolostar OÜ MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 Tartu maakond, Nõo vald, Nõgiaru küla, PLANEERITUD ELEKTRILIITUMISKILP Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald Ehitusprojekti koostaja: Tartumaa 61113 Tartu tn 13, 13a,13b vee- ja reoveetorustik Tel: +372 53402723 PLANEERITUD LIKVIDEERITAV OBJEKT Objekti aadress või aadressid: Altren Projekt OÜ Nõgiaru küla, Nõo vald, Tartumaa Joonise nimetus: Mõõtkava: Vastutav isik: Allkiri: Tingmärgid Töö nr : 23081 Vahur Laas Joonise 23081_TP_VKV-4-6-7-9_v01.dwg /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: Projekteerija: Allkiri: Kuupäev/versiooni nr: Projekti tunnus: Projekti staadium: Joonise nr : Sven Zujev /allkirjastatud digitaalselt/ 03.11.2023/v01 23081 TP VKV-4-01  71,65 V-3 69,55 71,40 V-1 69,40 71,40 V-2 69,30 OK-1 Ehitustööde käigus tuleb ol. olev aed eemaldada Ø560 71,45 ning pärast tagasi paigaldada kinnistu piirile, 2 1) 67,10 1 3 De63 aia kahjustamisel tuleb aed asendada samaväärse või uuena. V1 L=18,6 ETT 4 EVA 2) 67,10 K1 A KAA TUST L= e50 9 De16 V1 BEL 1, 3) 68,52 0 L= K1 D 19,6 V1 De63 L=15,6 4) 69,05 i= 0,006 K1 V1 1 2 K1 V1 V1 4,35 1 K1 K1 2 V1 De160 L=15,3 i=0,006 K1 V1 K1 V1 Ehitustööde käigus tuleb ol. olev aed eemaldada ning pärast K1 V1 K1 De63 L= 45,4 72,00 V1 tagasi paigaldada, aia kahjustamisel tuleb aed asendada De160 V-5 K1 V1 L=56,3 K1 samaväärse või uuena. i=0,006 69,90 V1 K-2 K1 V1 K1 V1 De63 L= Ø560 K1 V1 K1 11,5 71,65 V1 De40 L=6,1 K1 1 K-1 1) 68,73 V11 2 Ø560 2) 68,73 ETTEV AATU 71,50 2,92 KAABE ST L V1 1) 68,64 71,80 K1 V-4 69,70 71.65 2) 68,64 2,86 V1 Tartu tn 11 kinnistul jälgida, et väljakaevatud pinnast ei ladustataks K1 ega ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel. Tallamise ning ladustamise eest kaitset vajav K-3 V1 juurestik ulatub vähemalt puuvõra välisjooneni. Ø560 K1 71,85 1) 69,06 De1 Ol. olev aed vajadusel eemaldada ning pärast tagasi paigaldada, K-3A 2) 69,06 V160 Ø560 K1 aia kahjustamisel tuleb aed asendada samaväärse või uuena. 2,79 5 70 L=44,4 V1 71,84 6 1) 69,33 71. 71. 2) 69,33 De63 L=53,8 i=0,006 V1 80 K1 3) 70,13 2,51 71. 71.90 K1 71.90 1 2 K1 V1 71,90 V1 De160 L=2,9 70,40 K1 71,90 0,010 70,20 71,90 V-10 De160 L=1,9 i=0,010 1 69,80 V1 3 K-4 Ø560 K1 De160 L=7,2 i=0 ,010 2 71. 0.00=71.90 71,80 90 Veemõõdusõlme asukoht De160 i=0,006 L=8,2 71. K1 1) 69,38 V1 projekteeritud hoones L=2,6 De40 2) 70,08 3) 69,38 8 0 4 (vt joonis VKV-6-08) 3 71 71. 1 2 De160 L=27,3 i=0,010 2 2,42 K11 K11 K11 K11 K11 1 3 V11 .6 70 V11 V11 V11 De40 De40 L=27,9 V11 L=2,2 K1 5 V1 K-7 71,80 69,70 V-9 K1 Ø400 V1 71,80 71,80 V-6 69,70 1) 70,38 2) 70,38 K1 V1 1,42 De160 L=35,0 i=0,006 De63 L=35,1 K-5 Ø560 K1 V1 71,55 1) 69,59 2) 69,59 Märkused: K1 3) 69,59 1. Tingmärgid vt joonis VKV-4-01 V1 4) 69,59 1,96 2. Torustike pikiprofiilid vt joonis VKV-6-03 kuni VKV-6-06. K1 3. * tähistatud kõrgus täpsustada ehitustööde käigus. V1 71,60 69,61 4. Ehituskaeviku tüüpristlõiked vt joonis VKV-6-01. K1 V1 1 5. Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem ristumisel projekteeritud torustikuga vt joonis VKV-6-02. 71,55 4 3 2 De160 L= 3,5 i=0, 6. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis. De40 006 V-7 69,35 L=2,8 7. Kõrgused EH2000 süsteemis. K1 8. Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. V1 Metricus OÜ 2023 a. Töö nr 23G9302. K1 De160 L=26,0 i=0,006 9. Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. V1 De63 L=24,8 Elker RMT OÜ 2023 a. Töö nr Tartu2358GA. K1 10. Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. V1 GeoBaltica OÜ 2023 a. Töö nr GEO-23-21. K1 V1 71,25 V-8 69,05 K1 De63 L=2,6 1 3 2 Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: K1 D L= e40 Veetorustiku läbipesukaev De 4,4 (vt joonis VKV-6-07) 16 0 Tellija: L= 5, 3 i= Altren Töö nimetus: K-6 Ø560 0, 00 6 Projekt OÜ Dolostar OÜ 71,30 71,25 1) 69,75 69,78 MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 Tartu maakond, Nõo vald, Nõgiaru küla, Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald 2) 69,75 Tartumaa 61113 Tartu tn 13, 13a,13b vee- ja reoveetorustik Ehitusprojekti koostaja: 3) 69,75 Tel: +372 53402723 1,50 Altren Projekt OÜ Objekti aadress või aadressid: Nõgiaru küla, Nõo vald, Tartumaa Joonise nimetus: Mõõtkava: 1:500 Vastutav isik: Allkiri: Torustike asendiplaan Töö nr : 23081 Vahur Laas Joonise 23081_TP_VKV-4-6-7-9_v01.dwg /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: Projekteerija: Allkiri: Kuupäev/versiooni nr: Projekti tunnus: Projekti staadium: Joonise nr : Sven Zujev /allkirjastatud digitaalselt/ 03.11.2023/v01 23081 TP VKV-4-02  Ehitustööde käigus tuleb ol. olev aed eemaldada ning pärast tagasi paigaldada kinnistu piirile, 2 1 3 ETT aia kahjustamisel tuleb aed asendada samaväärse või uuena. 4 V1 EVA K1 A KAA TUST V1 K1 BEL V1 K1 V1 1 2 K1 V1 V1 K1 K1 1 2 V1 K1 V1 K1 V1 Ehitustööde käigus tuleb ol. olev aed eemaldada ning pärast K1 V1 K1 V1 tagasi paigaldada, aia kahjustamisel tuleb aed asendada K1 V1 K1 samaväärse või uuena. V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 1 V11 2 ETTEV AATU KAABE ST L V1 K1 71.65 V1 Tartu tn 11 kinnistul jälgida, et väljakaevatud pinnast ei ladustataks K1 ega ehitusseadmetega ei sõidetaks puude juurtel. Tallamise ning ladustamise eest kaitset vajav V1 juurestik ulatub vähemalt puuvõra välisjooneni. K1 Ol. olev aed vajadusel eemaldada ning pärast tagasi paigaldada, K1 V1 aia kahjustamisel tuleb aed asendada samaväärse või uuena. 5 70 6 71. 71. V1 80 K1 71. V1 71.90 K1 71.90 1 2 V1 K1 K1 V1 1 V1 3 K1 2 71. 0.00=71.90 90 Veemõõdusõlme asukoht 71. K1 V1 projekteeritud hoones 8 0 4 (vt joonis VKV-6-08) 3 71 71. 1 2 K11 K11 2 K11 K11 K11 1 3 V11 .6 70 V11 V11 V11 V11 Tingmärgid: K1 5 V1 - 1-kihiline asfalt 25 m² K1 V1 - kruuskate 385 m² K1 V1 - murukate 340 m² K1 V1 Märkused: K1 - killustikkate 6 m² V1 1. Ühikud toodud meetrites. 2. Toestamata ehituskaeviku nõlvakalde määrab Töövõtja, lähtudes konkreetse töölõigu K1 V1 geoloogilistest ja ilmastikutingimustest. K1 3. Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetses töölõigus otsustatakse Töövõtja poolt tööde V1 1 4 3 2 käigus, lähtudes konkreetse töölõigu geoloogilistest ning ilmastikutingimustest. 4. Pärast ehitustöid tuleb teekattemärgistus taastada. K1 5. Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. V1 Metricus OÜ 2023 a. Töö nr 23G9302. K1 6. Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. V1 Elker RMT OÜ 2023 a. Töö nr Tartu2358GA. K1 7. Projekteerimise alusplaanina on kasutatud digitaalset alusplaani mõõtkavas 1:500. V1 GeoBaltica OÜ 2023 a. Töö nr GEO-23-21. K1 K1 V1 1 3 2 Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: K1 Veetorustiku läbipesukaev (vt joonis VKV-6-07) Tellija: Altren Töö nimetus: Projekt OÜ Dolostar OÜ MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 Tartu maakond, Nõo vald, Nõgiaru küla, Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald Tartumaa 61113 Tartu tn 13, 13a,13b vee- ja reoveetorustik Ehitusprojekti koostaja: Tel: +372 53402723 Objekti aadress või aadressid: Altren Projekt OÜ Nõgiaru küla, Nõo vald, Tartumaa Joonise nimetus: Mõõtkava: 1:500 Vastutav isik: Allkiri: Katete taastamise asendiplaan Töö nr : 23081 Vahur Laas Joonise 23081_TP_VKV-4-6-7-9_v01.dwg /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: Projekteerija: Allkiri: Kuupäev/versiooni nr: Projekti tunnus: Projekti staadium: Joonise nr : Sven Zujev /allkirjastatud digitaalselt/ 03.11.2023/v01 23081 TP VKV-4-03  Kaeviku ristlõige 1. kihilise asfaltkattega sõidutee katte taastamine Kaeviku ristlõige Haljasala katte taastamine Tüüp nr 1 Tüüp nr 3 muru (külvinorm20...30g/m2) asfaltbetoon AC 16 surf h = 7 cm Paekivikillustik (kiilutud) fraktsioon 0.30 0.30 asfaldi lõike kasvupinnas h = 10 cm, 8-16 ja 32-64, h=25 cm 0.30 0.30 asfaldi lõike asfaltbetoon asfaltbetoon asukoht maksimaalne osakeste suurus 20 mm asukoht kaeviku serv kaeviku serv Dreenkiht kruusliivast (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 1,0 m/ööpäevas), h=30 cm tasandatud aluspinnas killustikalus killustikalus Survetoru ja Survetoru korral täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt isevoolse toru märkelint 0,5 m/ööpäevas) korral märkelint Isevoolse toru Kruuskatte taastamine Killustikkatte taastamine min 0.3m korral Purustatud kruus, segu nr 5 märkelint filtr.m ≥1,0 m/ööp, h=12 cm purustatud killustik (makismaalne fraktsiooni suurus 20 mm) h = 10 cm min 0.3m Purustatud kruus, segu nr 6 jämedateraline killustik h=10 cm min 0.3m filtr.m ≥1,0 m/ööp, h=20 cm Täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul täiteliiv (nõutav filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööpäevas) a vähemalt 0,5 m/ööpäevas) a min 0.4 De min 0.4 min 1.2 min 0.4 De min 0.2 De min 0.4 Kaeviku ristlõige Kaeviku ristlõige Tüüp nr 2 Tüüp nr 4 0.30 0.30 asfaldi lõike 0.30 0.30 asfaldi lõike asfaltbetoon asukoht asfaltbetoon asukoht kaeviku serv kaeviku serv killustikalus killustikalus Märkused: Survetoru ja 1. Ühikud toodud meetrites. isevoolse toru korral 2. Toestamata ehituskaeviku nõlvakalde määrab Töövõtja, lähtudes konkreetse töölõigu märkelint geoloogilistest ja ilmastikutingimustest. Survetoru korral 3. Ehituskaeviku toestamise vajadus konkreetses töölõigus otsustatakse Töövõtja poolt tööde min 0.3m märkelint käigus, lähtudes konkreetse töölõigu geoloogilistest ning ilmastikutingimustest. Isevoolse toru korral märkelint min 0.3m Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: min 0.4 De min 0.4 min 0.3m Tellija: min 1.2 Altren Töö nimetus: Projekt OÜ Dolostar OÜ min 1.0 MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 Tartu maakond, Nõo vald, Nõgiaru küla, Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald Tartumaa 61113 Tartu tn 13, 13a,13b vee- ja reoveetorustik Ehitusprojekti koostaja: Tel: +372 53402723 Objekti aadress või aadressid: Altren Projekt OÜ Nõgiaru küla, Nõo vald, Tartumaa Joonise nimetus: Mõõtkava: min 0.4 De min 0.2 De min 0.4 Ehituskaeviku tüüpristlõiked Töö nr : 23081 Vastutav isik: Allkiri: min 1.0 ja katete taastamise ristlõiked Joonise Vahur Laas /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: 23081_TP_VKV-6-01_v01_ristloiked.dwg Projekteerija: Allkiri: Kuupäev/versiooni nr: Ehitusliik: Projekti staadium: Joonise nr : Sven Zujev /allkirjastatud digitaalselt/ 03.11.2023/v01 23081 TP VKV-6-01  2 puittala 100 x 100 x L L min =kaeviku laius + 2 x 500 L min =500 Ristuv kinnitus kommunikatsioon koormarihmadega paigaldatav toru Märkus: 1. Joonisel on ühikud esitatud millimeetrites Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: Tellija: Altren Töö nimetus: Projekt OÜ Dolostar OÜ MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 Tartu maakond, Nõo vald, Nõgiaru küla, Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald Tartumaa 61113 Tartu tn 13, 13a,13b vee- ja reoveetorustik Ehitusprojekti koostaja: Tel: +372 53402723 Objekti aadress või aadressid: Altren Projekt OÜ Nõgiaru küla, Nõo vald, Tartumaa Joonise nimetus: Mõõtkava: Kaablite kaitsmise ja toestamise skeem Töö nr : 23081 Vastutav isik: Allkiri: ristumisel projekteeritud torustikuga Joonise Vahur Laas /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: 23081_TP_VKV-6-02_v01_toestus.dwg Projekteerija: Allkiri: Kuupäev/versiooni nr: Projekti tunnus: Projekti staadium: Joonise nr : Sven Zujev /allkirjastatud digitaalselt/ 03.11.2023/v01 23081 TP VKV-6-02  Mver: 1:50 Mhor: 1:500 LANG PLAAN (m ABS) KAEVU TÄHIS TORU MATERJAL 67,00 67,50 68,00 68,50 69,00 69,50 70,00 70,50 71,00 71,50 72,00 KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD VAHEKAUGUSED (m) TORU PÕHJA KÕRGUS SIRGESTATUD TRASSI TORU RAJAMISSÜGAVUS OLEMASOLEVA MAAPINNA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) 67,10 K De160 69,05 De110 V1 H=4,35 K K 2,92 68,53 71,45 71,45 V1 De560/500 OK-1 De200 67,10 0,006 K1 K1 De50 70,48 19,6 K1 H=2,85 2,85 68,65 71,50 71,50 189° K-1 De560/500 K1 K1 15,2 K1 69,65 De160 H=2,91 2,91 68,74 71,65 71,65 184° K-2 De560/500 K1 K1 K1 K1 K1 K1 56,5 K1 K1 K1 De40 69,70 V11 V11 K1 K1 H=2,92 2,92 69,08 72,00 72,00 256° K-3 De560/500 K1 K1 K1 K1 PVC SN8 De160 - 209,3m K1 51,7 K1 K1 K1 K1 K1 70,08 De160 H=2,42 K1 2,42 69,38 71,80 71,80 181° K-4 De560/500 K1 K1 K1 K1 35,0 K1 K1 69,59 K1 De160 K1 H=1,96 K1 1,96 69,59 71,55 71,55 180° K-5 De560/500 K1 De160 69,59 K1 K1 26,0 K1 K1 69,75 De160 H=1,50 1,50 69,75 71,25 71,25 230° K-6 De560/500 K1 K1 5,3 209,3m H=1,52 1,52 69,78 71,30 71,30 Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: Märkused Töö nimetus: Tellija: Altren Projekt OÜ Dolostar OÜ MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 Tartu maakond, Nõo vald, Nõgiaru küla, Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald Tartumaa 61113 Tartu tn 13, 13a,13b vee- ja reoveetorustik Ehitusprojekti koostaja: Tel: +372 53402723 Objekti aadress või aadressid: Altren Projekt OÜ 2. Tingmärgid vt joonis VKV-4-01 Nõgiaru küla, Nõo vald, Tartumaa Joonise nimetus: Mõõtkava: 1. Torustike asukoht vt joonis VKV-4-02 Reoveekanalisatsioonitorustiku Töö nr : Vastutav isik: Allkiri: 23081 pikiprofiil OK-1 kuni K-6 Joonise 23081_TP_VKV-4-6-7-9_v01.dwg Vahur Laas /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: Projekteerija: Allkiri: Kuupäev/versiooni nr: Projekti tunnus: Projekti staadium: Joonise nr : 3. Ehituskaeviku tüüpristlõiked vt joonis VKV-6-01 Sven Zujev /allkirjastatud digitaalselt/ 03.11.2023/v01 23081 TP VKV-6-03  Mver: 1:50 Mhor: 1:200 LANG PLAAN (m ABS) KAEVU TÄHIS TORU MATERJAL 69,00 69,50 70,00 70,50 71,00 71,50 KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD VAHEKAUGUSED (m) TORU PÕHJA KÕRGUS SIRGESTATUD TRASSI TORU RAJAMISSÜGAVUS OLEMASOLEVA MAAPINNA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) 69,38 De160 H=2,42 K1 K1 1,72 70,08 71,80 71,80 K-4 V1 De560/500 V1 V1 V1 De160 69,38 K1 0,010 2,9 De63 69,70 H=1,69 1,69 70,11 71,80 71,80 180° K11 K11 K11 K11 K11 K11 27,3 K11 PVC SN8 De160 - 32,1m K11 K11 K11 K11 K11 H=1,42 1,42 70,38 71,80 71,80 270° K-7 De400/315 1,9 32,1m H=1,50 1,50 70,40 71,90 71,90 Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: Märkused Töö nimetus: Tellija: Altren Projekt OÜ Dolostar OÜ MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 Tartu maakond, Nõo vald, Nõgiaru küla, Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald Tartumaa 61113 Tartu tn 13, 13a,13b vee- ja reoveetorustik Ehitusprojekti koostaja: Tel: +372 53402723 Objekti aadress või aadressid: Altren Projekt OÜ 2. Tingmärgid vt joonis VKV-4-01 Nõgiaru küla, Nõo vald, Tartumaa Joonise nimetus: Mõõtkava: 1. Torustike asukoht vt joonis VKV-4-02 Reoveekanalisatsioonitorustiku Töö nr : Vastutav isik: Allkiri: 23081 pikiprofiil K-4 kuni K-7 Joonise 23081_TP_VKV-4-6-7-9_v01.dwg Vahur Laas /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: Projekteerija: Allkiri: Kuupäev/versiooni nr: Projekti tunnus: Projekti staadium: Joonise nr : 3. Ehituskaeviku tüüpristlõiked vt joonis VKV-6-01 Sven Zujev /allkirjastatud digitaalselt/ 03.11.2023/v01 23081 TP VKV-6-04  Mver: 1:50 Mhor: 1:500 LANG PLAAN (m ABS) KAEVU TÄHIS TORU MATERJAL 69,00 69,50 70,00 70,50 71,00 71,50 72,00 KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD VAHEKAUGUSED (m) TORU KÕRGUS PEALT SIRGESTATUD TRASSI TORU RAJAMISSÜGAVUS OLEMASOLEVA MAAPINNA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) De50 69,40 V1 H=2,00 V 2,00 69,40 71,40 71,40 1,0 V-1 206° V1 18,6m De50 V1 70,40 17,6 18,6 V1 1,6 0,005 H=2,10 2,10 69,30 71,40 71,40 188° V-2 V1 0,016 V1 15,5 V1 15,5m H=2,10 2,10 69,55 71,65 71,65 184° V-3 V1 0,003 V1 V1 V1 V1 46,2 V1 V1 V1 V1 De40 69,70 46,2m H=2,10 2,10 69,70 71,80 71,80 180° V-4 V1 0,018 11,0 V1 11,0m H=2,10 2,10 69,90 72,00 72,00 256° V-5 V1 53,0m V1 V1 PE PN10 De63 - 204,0m V1 V1 53,0 V1 V1 V1 V1 V1 70,09 De160 0,004 K1 K1 K1 H=2,10 K1 V1 2,10 69,70 71,80 71,80 181° V-6 V1 De40 69,70 35,1m V1 V1 V1 35,1 V1 V1 V1 69,59 De160 0,010 K1 H=2,20 K1 K1 K1 V1 2,20 69,35 71,55 71,55 180° V-7 De40 69,35 24,8m V1 V1 24,8 V1 V1 De63 V1 69,05 0,012 H=2,20 2,20 69,05 71,25 71,25 230° V-8 4,4m 4,4 H=2,10 0,034 2,10 69,20 71,30 71,30 PE PN10 De40 - 4,4m Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: Märkused Töö nimetus: Tellija: Altren Projekt OÜ Dolostar OÜ MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 Tartu maakond, Nõo vald, Nõgiaru küla, Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald Tartumaa 61113 Tartu tn 13, 13a,13b vee- ja reoveetorustik Ehitusprojekti koostaja: Tel: +372 53402723 Objekti aadress või aadressid: Altren Projekt OÜ 2. Tingmärgid vt joonis VKV-4-01 Nõgiaru küla, Nõo vald, Tartumaa Joonise nimetus: Mõõtkava: 1. Torustike asukoht vt joonis VKV-4-02 Veetorustiku pikiprofiil V-1 kuni V-8 Töö nr : 23081 Vastutav isik: Allkiri: Joonise 23081_TP_VKV-4-6-7-9_v01.dwg Vahur Laas /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: Projekteerija: Allkiri: Kuupäev/versiooni nr: Projekti tunnus: Projekti staadium: Joonise nr : 3. Ehituskaeviku tüüpristlõiked vt joonis VKV-6-01 Sven Zujev /allkirjastatud digitaalselt/ 03.11.2023/v01 23081 TP VKV-6-05  Mver: 1:50 Mhor: 1:200 LANG PLAAN (m ABS) KAEVU TÄHIS TORU MATERJAL 69,00 69,50 70,00 70,50 71,00 71,50 KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD VAHEKAUGUSED (m) TORU KÕRGUS PEALT SIRGESTATUD TRASSI TORU RAJAMISSÜGAVUS OLEMASOLEVA MAAPINNA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) De63 69,70 H=2,10 V1 V1 2,10 69,70 71,80 71,80 V-6 V1 2,2 0,000 H=2,10 2,10 69,70 71,80 71,80 180° V11 V11 V11 V11 V11 V11 V11 27,9 V11 PE PN10 De40 - 32,8m V11 V11 V11 V11 V11 30,1m H=2,10 2,10 69,70 71,80 71,80 270° V-9 V11 0,038 2,6 2,6m H=2,10 2,10 69,80 71,90 71,90 V-10 Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: Märkused Töö nimetus: Tellija: Altren Projekt OÜ Dolostar OÜ MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 Tartu maakond, Nõo vald, Nõgiaru küla, Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald Tartumaa 61113 Tartu tn 13, 13a,13b vee- ja reoveetorustik Ehitusprojekti koostaja: Tel: +372 53402723 Objekti aadress või aadressid: Altren Projekt OÜ 2. Tingmärgid vt joonis VKV-4-01 Nõgiaru küla, Nõo vald, Tartumaa Joonise nimetus: Mõõtkava: 1. Torustike asukoht vt joonis VKV-4-02 Veetorustiku pikiprofiil V-6 kuni V-10 Töö nr : 23081 Vastutav isik: Allkiri: Joonise 23081_TP_VKV-4-6-7-9_v01.dwg Vahur Laas /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: Projekteerija: Allkiri: Kuupäev/versiooni nr: Projekti tunnus: Projekti staadium: Joonise nr : 3. Ehituskaeviku tüüpristlõiked vt joonis VKV-6-01 Sven Zujev /allkirjastatud digitaalselt/ 03.11.2023/v01 23081 TP VKV-6-06  Veetorustiku läbipesukaev PE De63 1 1 Lõige 1-1 Malmluuk Ø500 40T ja kaevukrae Põhjata plastkaev (siledaseinaline) Ø500, h=800 mm 400 Kiirliitmik sk BogdanovDN50 koos pimeühendusega Elekterkeevisüleminek De63 - DN50 Killustik fr 8...16, h=400 Geotekstiil NGS1 2100 PE De63 Teleskoopiline spindlipikendus Tühjendusdrenaažiga maakraan DN50 + spindlipikendus koos ühenduslitmikega Elekterkeevispõlv 90° De63 Tasanduskiht PE De63 PE De63 Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: Tellija: Altren Töö nimetus: Projekt OÜ Dolostar OÜ MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 Tartu maakond, Nõo vald, Nõgiaru küla, Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald Tartumaa 61113 Tartu tn 13, 13a,13b vee- ja reoveetorustik Ehitusprojekti koostaja: Tel: +372 53402723 Objekti aadress või aadressid: Altren Projekt OÜ Nõgiaru küla, Nõo vald, Tartumaa Joonise nimetus: Mõõtkava: Vastutav isik: Allkiri: Veetorustiku läbipesukaevu tüüpjoonis Töö nr : 23081 Vahur Laas Joonise 23081_TP_VKV-6-07_v01_labipesukaev.dwg /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: Projekteerija: Allkiri: Kuupäev/versiooni nr: Ehitusliik: Projekti staadium: Joonise nr : Sven Zujev /allkirjastatud digitaalselt/ 03.11.2023/v01 23081 TP VKV-6-07  VEEMÕÕDUSÕLM Veemõõtesõlm ja veearvesti kaugloetav veearvesti 1. Üldjuhul peab veemõõdusõlm paiknema hoone sees, kohe välisseina taga ja võimalikult ühendussulguri lähedal, kuivas ja valgustatud ruumis, tagasilõõgiklapiga ``Kamstrup`` kus temperatuur ei tohi langeda alla +4°C, et vältida veearvesti külmumist. Võimalusel projekteerida põrandasse sulgemisvõimalusega trapp. DN20 Q3=2,5 m3/h 2. Erandjuhul, kui veearvesti paigaldamiseks ei ole hoones sobivat ruumi, võib selle paigaldada Emajõe Veevärk AS juhiste järgi kaevu. kolmik DN20 veearvesti kandur 3. Veemõõdusõlme sisustamine (torude, sulgurite, veemõõtja jm paigaldamine) toimub kliendi kulul. kuulkraan DN20 4. Veemõõdusõlmes ei tohi olla veearvestist möödaviivat toru. Rööptoru on lubatud ainult juhul, kui hoones on eraldi tuletõrjeveevõrk. Siis pea kuulkraan DN20 üleminek PE - messing rööptorul olema sulgur, mis on normaalolukorras kinni ja millel on vee-ettevõtte plomm. hoone sisevõrku 5. Majja võib paigaldada peaveearvestitena ainult kuiva näidikukambriga majaveearvesteid (niiskuskindlad, vähemalt B täpsusklassi ja Eesti elekterkeevispõlv De40 Vabariigi tüübikinnitust omavad). 6. Veearvestid tuleb paigaldada horisontaalasendisse. tehnilise ruumi välissein vajadusel 7. Enne ja pärast veearvestit on nõutav sulgur, veearvesti ette võib panna vaid täisavaga sulguri. Veearvestitaguse sulguri taga peab olema kolmik DN20-15 tagasilöögiklapp (kui klapp ei ole arvesti sisse ehitatud). kuulkraan DN15 8. Arvesti ette filtri (mudakoguri) paigaldamiseks peab olema projekt, mis on kooskõlastatud vee-ettevõttega. Filter peab olema plommitud 700 - 1100 mm ühendus vee-ettevõtte poolt. Märkus: enamikesse veearvestitesse on mudakoguja juba sisse ehitatud. kinnistutorustikust 9. Veemõõdusõlmes peab arvestitaguse sulguri taga olema kraan, mille kaudu saab vajadusel süsteemi tühjaks lasta, võtta veeproove või PE PN10 De40 kastmisveesüsteemi arvestit kontrollida. kaugloetav veearvesti 10. Arvestile peab eelnema vähemalt viie arvesti tingläbimõõdu pikkune ning järgnema kolme läbimõõdu pikkune sirge horisontaalne torulõik, proovivõtmis- ja tühjenduskraan DN15 ``Kamstrup`` mille sisse võib arvata ka täisavaga sulgurid. DN15 Q3=1,6 m3/h 11. Ühe arvesti asemel võib kasutada ka mitut rööparvestit, mis kõik peavad olema korralikult kinnitatud, sulguritega varustatud ja plommitud. 12. Veemõõdusõlme hooldamise, sisustamise ja turvalisuse tagab klient. Kui veemõõdusõlm ei asu liitumispunktis, kooskõlastab klient tegevuse tehnilise ruumi põrand (hooldus, remont jms) liitumispunktist kuni arvestini vee-ettevõttega. hülsstoru 13. Veemõõdusõlme pandud plommide eest vastutab klient, kes kannab ka kõik nende rikkumisega seotud kulud. veesisend 14. Veemõõdusõlme sisustuse rikkumisest või rikkiminekust peab klient teatama vee-ettevõtjale kirjalikult kolme päeva jooksul. Märkused: 1. Veearvestite, sulgeseadmete ja ühendusliitmike läbimõõdud määratakse igal konkreetsel juhul lähtuvalt kinnistu veetarbimisest. 2. Kinnistu peaveearvesti kuulub AS-ile Emajõe Veevärk. Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: Tellija: Altren Töö nimetus: Projekt OÜ Dolostar OÜ MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 Tartu maakond, Nõo vald, Nõgiaru küla, Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald Tartumaa 61113 Tartu tn 13, 13a,13b vee- ja reoveetorustik Ehitusprojekti koostaja: Tel: +372 53402723 Objekti aadress või aadressid: Altren Projekt OÜ Nõgiaru küla, Nõo vald, Tartumaa Joonise nimetus: Mõõtkava: Vastutav isik: Allkiri: Veemõõdusõlme skeem Töö nr : 23081 Vahur Laas Joonise 23081_TP_VKV-6-08_v01_veemoodusolm.dwg /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: Projekteerija: Allkiri: Kuupäev/versiooni nr: Projekti tunnus: Projekti staadium: Joonise nr : Sven Zujev /allkirjastatud digitaalselt/ 03.11.2023/v01 23081 TP VKV-6-08  V-1 V-4 Elekterkeeviskolmik PE De50 De50 Elekterkeevissiirdmik Elekterkeevissadul De63-50 De63-40 PE De63 PE De63 PE De63 Maakraan DN50 koos spindlipikenduse ja kapega Elekterkeevismuhv De40 Elekterkeevispõlv 45° De50 Maakraan DN32 koos spindlipikenduse ja kapega 0 e5 D PE De40 PE Elekterkeevismuhv PE De40 De40 V-6 PE De63 V-8 Elekterkeevissadul De63-40 Elekterkeeviskolmik PE De40 PE De40 De63 Maakraan DN32 koos Elekterkeevismuhv De63 PE De63 spindlipikenduse ja kapega Elekterkeevismuhv De40 PE De63 PE De63 Veetorustiku läbipesukaev V-7 (vt joonis VKV-6-07) PE De63 PE De40 Elekterkeevissadul Elekterkeevis De63-40 Elekterkeevis otsakork De40 PE De40 otsakork De40 Maakraan DN32 koos spindlipikenduse ja kapega Maakraan DN32 koos Elekterkeevismuhv PE De63 spindlipikenduse ja kapega De40 Elekterkeevismuhv Elekterkeevissadul De40 De63-40 Elekterkeevis otsakork De63 Muudatuse nr: Kuupäev: Projekteeris: Selgitus: Tellija: Altren Töö nimetus: Projekt OÜ Dolostar OÜ MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 Tartu maakond, Nõo vald, Nõgiaru küla, Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald Tartumaa 61113 Tartu tn 13, 13a,13b vee- ja reoveetorustik Ehitusprojekti koostaja: Tel: +372 53402723 Objekti aadress või aadressid: Altren Projekt OÜ Nõgiaru küla, Nõo vald, Tartumaa Joonise nimetus: Mõõtkava: Vastutav isik: Allkiri: Veetorustiku sõlmede skeemid Töö nr : 23081 Vahur Laas Joonise 23081_TP_VKV-4-6-7-9_v01.dwg /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: Projekteerija: Allkiri: Kuupäev/versiooni nr: Projekti tunnus: Projekti staadium: Joonise nr : Sven Zujev /allkirjastatud digitaalselt/ 03.11.2023/v01 23081 TP VKV-7-01  Projekti tunnus ja osa: 23081 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt Tartu maakond, Nõo vald, Nõgiaru küla, Tartu tn 13, 13a,13b vee- ja Töö nimi: Vastutav isik: Vahur Laas reoveetorustik Ehitise aadress(id): Nõgiaru küla, Nõo vald, Tartumaa Koostaja Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon 03.11.2023/v01 Põhiliste materjalide loetelu torustike rajamisel. Jrk.nr. Materjali kirjeldus Ühik Kogus Märkused Veetorustik 1 Veetoru PE PN10 De40 mm m 44 2 Veetoru PE PN10 De50 mm m 2 3 Veetoru PE PN10 De63 mm m 205 4 Märkelint kirjaga "Vesi" m 251 5 Veemõõdusõlm kompl 1 Elekterkeeviskolmik De50 tk 1 Elekterkeevissiirdmik De63-50 tk 1 V-1 Maakraan DN50 koos spindlipikenduse ja kapega tk 1 Elekterkeevispõlv 45° De50 tk 1 Elekterkeevis puursadul De63-40 tk 1 V-4 Elekterkeevismuhv De40 tk 2 Maakraan DN32 koos spindlipikenduse ja kapega tk 1 Elekterkeevis puursadul De63-40 tk 1 V-6 Elekterkeevismuhv De40 tk 1 Maakraan DN32 koos spindlipikenduse ja kapega tk 1 Elekterkeevis puursadul De63-40 tk 1 Elekterkeevismuhv De40 tk 1 V-7 Maakraan DN32 koos spindlipikenduse ja kapega tk 1 Elekterkeevis otsakork De40 tk 1 Elekterkeeviskolmik De63 tk 1 Elekterkeevismuhv De63 tk 1 Veetorustiku läbipesukaev (vt joonis VKV-6-07) tk 1 Elekterkeevis puursadul De63-40 tk 1 V-8 Elekterkeevismuhv De40 tk 1 Maakraan DN32 koos spindlipikenduse ja kapega tk 1 Elekterkeevis otsakork De40 tk 1 Elekterkeevis otsakork De63 tk 1 1(2) Projekti tunnus ja osa: 23081 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt Tartu maakond, Nõo vald, Nõgiaru küla, Tartu tn 13, 13a,13b vee- ja Töö nimi: Vastutav isik: Vahur Laas reoveetorustik Ehitise aadress(id): Nõgiaru küla, Nõo vald, Tartumaa Koostaja Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon 03.11.2023/v01 Põhiliste materjalide loetelu torustike rajamisel. Jrk.nr. Materjali kirjeldus Ühik Kogus Märkused Reoveekanalisatsioonitorustik 1 Reoveetoru PVC SN8 De160 mm m 245 2 Märkelint kirjaga "Kanal" reoveekanalisatsioonitorustikule m 245 Teleskoopiline reoveekanalisatsioonikaev De400/315 mm koos 3 tk 1 malm luugiga 40 T Teleskoopiline reoveekanalisatsioonikaev De560/500 mm koos 4 tk 6 malm luugiga 40 T Märkus: 1. Kõik materjalid koos nõutekohaseks paigaldamiseks vajalike kinnitusvahenditega. 2(2)  Projekti tunnus ja osa: 23081 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt Tartu maakond, Nõo vald, Nõgiaru küla, Tartu tn 13, 13a,13b Töö nimi: Vastutav isik: Vahur Laas vee- ja reoveetorustik Ehitise aadress(id): Nõgiaru küla, Nõo vald, Tartumaa Koostaja Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon 03.11.2023/v01 Põhiliste tööde loetelu torustike rajamisel. Mõõt- Kogus Ühiku Summa Jrk Tööde nimetus ühik hind ( EUR ) ( EUR ) Torustike paigaldamise maht sisaldab: katete eemaldamist, kaeve- ja tagasitäite töid, kaeviku toestamist, veetõrjet, liigse pinnase äravedu, ristuvate kommunikatsioonide toestamist, olemasolevatele ristuvatele kaablitele kaitsehülsside paigaldamist, torustike soojustuse paigaldamist, kohaliku pinnase asendmist liivaga, torudele aluse tegemist ja tihendamist, torude ja armatuuri paigaldamist, sõlmede tegemist, katete taastamist (kõik tööd koos materjali maksumusega) Tööde läbiviimiseks vajalike seadmete ja materjalide 1 ehitusplatsile toomine, hooldus ja äraviimine pärast tööde töö 1 lõpetamist. Liiklusmärkide paigaldamine liikluse ümberkorraldamiseks, 2 töö 1 ehitustsooni tähistamine Liiklusmärkide paigaldamine liikluse ümberkorraldamiseks, 3 töö 1 ehitustsooni tähistamine Torustiku rajamiseks vajaliku trassikoridori ettevalmistamine 4 töö 1 (võsa, puude, ajutiste ehitiste jms eemaldamine) 5 Projekteeritud torustike asukoha mahamärkimine töö 1 6 Veetoru PE PN10 De40 mm paigaldamine m 44 7 Veetoru PE PN10 De50 mm paigaldamine m 2 8 Veetoru PE PN10 De63 mm paigaldamine m 205 9 Märkelint kirjaga "Vesi" paigaldamine m 251 10 Veemõõdusõlme paigaldamine kompl 1 11 Veetorustiku sõlmede paigaldamine töö 1 12 Reoveetoru PVC SN8 De160 mm paigaldamine m 245 Märkelint kirjaga "Kanal" reoveekanalisatsioonitorustikule 13 m 245 paigaldamine Teleskoopiline reoveekanalisatsioonikaev De400/315 mm koos 14 tk 1 malm luugiga 40 T paigaldamine Teleskoopiline reoveekanalisatsioonikaev De560/500 mm koos 15 tk 6 malm luugiga 40 T paigaldamine 1(2) Projekti tunnus ja osa: 23081 / Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk Staadium: Tööprojekt Tartu maakond, Nõo vald, Nõgiaru küla, Tartu tn 13, 13a,13b Töö nimi: Vastutav isik: Vahur Laas vee- ja reoveetorustik Ehitise aadress(id): Nõgiaru küla, Nõo vald, Tartumaa Koostaja Altren Projekt OÜ Kuupäev/versioon 03.11.2023/v01 Põhiliste tööde loetelu torustike rajamisel. Mõõt- Kogus Ühiku Summa Jrk Tööde nimetus ühik hind ( EUR ) ( EUR ) Torustike paigaldamise 16 Survetorustike katsetamine maht sisaldab: katete eemaldamist, töö 1 kaeve- ja tagasitäite töid, kaeviku toestamist, veetõrjet, liigse 17 Isevoolsete torustike pinnase äravedu, survepesu ristuvate ja videouuring toestamist, kommunikatsioonide töö 1 18 olemasolevatele Ehitatud torustikeristuvatele kaablitele kaitsehülsside teostusmõõdistus töö 1 paigaldamist, torustike soojustuse paigaldamist, kohaliku 19 Vajadusel kommunikatsioonide pinnase asendmist rajamine liivaga, torudele aluseteisele sügavusele tegemist ja töö 1 tihendamist, torude ja armatuuri paigaldamist, 20 Olemasolevate toruühenduste ühendamine sõlmede töö 1 tegemist, katete taastamist (kõik tööd koos materjali 21 Olemasolevate maksumusega) toruühenduste sulgemine töö 1 Muud tegevused, mis on tarvilikud antud peatükki kuuluvate 22 töö 1 tööde lõpuleviimiseks (koos materjalidega) Kokku Märkused: 1. Maksumus peab sisaldama kõiki töö teostamiseks vajalikke kulutusi ( tehnika, transport, tööjõud, maksud jne). 2. Kõik materjalid tuleb transportida, ladustada ja paigaldada vastavalt tootja poolt koostatud juhenditele. 2(2)  Kaevu tähis Kogus Tüüp Kaevu diameeter Kaevu materjal Kaevu kõrgus [m] Kaevu sügavus vv-st [m] K-1 1 K De560/500 PE 2,83 0,00 1 Nr Toru diameeter Toru materjal Nurk Toru kõrgus vv-st [m] 0 1 De160 PVC SN8 0° 0,00 2 De160 PVC SN8 170° 0,00 270 90 180 2 Kaevu tähis Kogus Tüüp Kaevu diameeter Kaevu materjal Kaevu kõrgus [m] Kaevu sügavus vv-st [m] K-2 1 K De560/500 PE 2,91 0,00 1 Nr Toru diameeter Toru materjal Nurk Toru kõrgus vv-st [m] 0 1 De160 PVC SN8 0° 0,00 2 De160 PVC SN8 180° 0,00 270 90 3 3 De160 PVC SN8 260° 0,91 180 2 Kaevu tähis Kogus Tüüp Kaevu diameeter Kaevu materjal Kaevu kõrgus [m] Kaevu sügavus vv-st [m] K-3 1 K De560/500 PE 2,92 0,00 1 Nr Toru diameeter Toru materjal Nurk Toru kõrgus vv-st [m] 0 1 De160 PVC SN8 0° 0,00 2 De160 PVC SN8 255° 0,00 270 90 2 180 Kaevu tähis Kogus Tüüp Kaevu diameeter Kaevu materjal Kaevu kõrgus [m] Kaevu sügavus vv-st [m] K-4 1 K De560/500 PE 2,42 0,00 1 Nr Toru diameeter Toru materjal Nurk Toru kõrgus vv-st [m] 0 1 De160 PVC SN8 0° 0,00 2 De160 PVC SN8 95° 0,69 270 90 2 3 De160 PVC SN8 180° 0,00 180 3 Altren Töö nimetus: Tellija: Projekt OÜ Dolostar OÜ MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 Tartu maakond, Nõo vald, Nõgiaru küla, Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald Tartumaa 61113 Tartu tn 13, 13a,13b vee- ja reoveetorustik Ehitusprojekti koostaja: Tel: +372 53402723 Objekti aadress või aadressid: Altren Projekt OÜ Nõgiaru küla, Nõo vald, Tartumaa Joonise nimetus: Mõõtkava: Töö nr : 23081 Vastutav isik: Allkiri: Kaevutabelid Vahur Laas Joonise 23081_TP_VKV-4-6-7-9_v01.dwg /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: Projekteerija: Allkiri: Kuupäev/versiooni nr:Projekti tunnus: Projekti staadium: Joonise nr : Sven Zujev /allkirjastatud digitaalselt/ 03.11.2023/v01 23081 TP KT1  Kaevu tähis Kogus Tüüp Kaevu diameeter Kaevu materjal Kaevu kõrgus [m] Kaevu sügavus vv-st [m] K-5 1 K De560/500 PE 1,96 0,00 1 Nr Toru diameeter Toru materjal Nurk Toru kõrgus vv-st [m] 0 1 De160 PVC SN8 0° 0,00 2 De160 PVC SN8 100° 0,00 4 270 90 2 3 De160 PVC SN8 180° 0,00 180 4 De160 PVC SN8 270° 0,00 3 Kaevu tähis Kogus Tüüp Kaevu diameeter Kaevu materjal Kaevu kõrgus [m] Kaevu sügavus vv-st [m] K-6 1 K De560/500 PE 1,50 0,00 1 Nr Toru diameeter Toru materjal Nurk Toru kõrgus vv-st [m] 0 1 De160 PVC SN8 0° 0,00 2 De160 PVC SN8 130° 0,00 270 90 3 De160 PVC SN8 180° 0,00 180 2 3 Kaevu tähis Kogus Tüüp Kaevu diameeter Kaevu materjal Kaevu kõrgus [m] Kaevu sügavus vv-st [m] K-7 1 K De400/315 PE 1,42 0,00 1 Nr Toru diameeter Toru materjal Nurk Toru kõrgus vv-st [m] 0 1 De160 PVC SN8 0° 0,00 2 De160 PVC SN8 90° 0,00 270 90 2 180 Altren Töö nimetus: Tellija: Projekt OÜ Dolostar OÜ MTR nr EEP002873 reg. 21.02.2014 Tartu maakond, Nõo vald, Nõgiaru küla, Vana-Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald Tartumaa 61113 Tartu tn 13, 13a,13b vee- ja reoveetorustik Ehitusprojekti koostaja: Tel: +372 53402723 Objekti aadress või aadressid: Altren Projekt OÜ Nõgiaru küla, Nõo vald, Tartumaa Joonise nimetus: Mõõtkava: Töö nr : 23081 Vastutav isik: Allkiri: Kaevutabelid Vahur Laas Joonise 23081_TP_VKV-4-6-7-9_v01.dwg /allkirjastatud digitaalselt/ digiaadress: Projekteerija: Allkiri: Kuupäev/versiooni nr:Projekti tunnus: Projekti staadium: Joonise nr : Sven Zujev /allkirjastatud digitaalselt/ 03.11.2023/v01 23081 TP KT2  TAOTLUS TEHNOVÕRGU JA/VÕI -RAJATISE PROJEKT I KOOSKÕLASTA MISEKS Kellele TRANSPORDI AMET Registrikood 7000 1490 Juriidiline aadress Tallinn 1 1413 , Valg e 4 Kellelt Asutuse või isiku nimi Altren Projekt OÜ Registri- või isikukood 12609551 Juriidiline aadress või elukoht Vana -Hansu, Suure-Rakke küla Elva vald Tartumaa 61113 Kontaktaadress Viljandi mnt 75, Õssu küla, Kambja vald,Tartumaa Telefon 53402723 E-post [email protected] 1. E sitatavad materjalid: Dokumendi liik (ehitusprojekt või selle osa, volitused jne ) Dokumenti nimetus (esitatava dokumendi täpne nimetus) Dokumendi nr. Tööprojekt Tartu maakond, Nõo vald, Nõgiaru küla, Tartu tn 13, 13a, 13b vee- ja reoveetorustik 2 30 81 2. O bjekti asukoht ( Maakond, vald, küla: Võru maakond, Võru vald, Väimela alevik Riigitee nr, nimetus, asukoht teel [km] – vähemalt 10 m täpsusega ja/või vajadusel koordinaadid, sealhulgas: Ristumi ne riigiteega - Teemaal kulgemine - Riigitee nr 2 2192 kaitsevööndis km 2,73 - 2 , 83. 3. Selgitus kavandatava tegevuse kohta, kavandatav läbiviimise aeg “Tartu tn 13 katastriüksuse ja selle lähiala detailplaneering”, Terav Kera OÜ, töö nr DP-07-18 järgse vee- ja reoveekanalisatsioonitorustiku projekteerimine ning rajamine . Planeeritud tegevus 202 3 -2024 aasta . 4. Põhjendus vajaduse kohta projekteerida tehnovõrk ja - rajatis riigitee maale ( Asjaõigusseadus § 158 lõige 1 ja § 158 1 lõige 1) Nõgiarus Tartu tn 13, 13a ning 13b kinnistutele reovee- ning veetorustiku rajamine . 5 . Eelnevalt väljastatud nõuded , kooskõlastused ja/või seisukohad Transpordi ameti osakondadelt 6. Põhjendus Ehit usseadus tiku § 99 lõige 3 alusel kehtestatud juhendist või esitatud nõuetest kõrvale kaldumise kohta (kui esitatud lahendus ei vasta nõuetele ) T aotleja Ees- ja perekonnanimi Sven Zujev (juriidilisest isikust taotleja puhul juriidilise isiku esindaja) Allkiri /allkirjastatud digitaalselt/ Taotluse esitamise kuupäev 04 . 01 .202 4 Sven Zujev Altren Projekt OÜ Teie 11.12.2023 [email protected] Vana-Hansu Meie 08.01.2024 nr 7.1-2/24/23140-4 61113, Suure-Rakke küla, Elva vald, Tartu maakond Vee- ja kanalisatsiooniprojekti kooskõlastamine riigitee nr 22192 kaitsevööndis Olete taotlenud Transpordiameti ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 3 kohast nõusolekut tehnovõrkude ehitusprojektile riigitee nr 22192 kaitsevööndis km 2,73-2,83. Projektiga kavandatakse vee- ja kanalisatsioonirajatiste paigaldamist. Riigiteealusele maale rajatisi ei kavandata. Võttes aluseks EhS § 70 lg 3, anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt Altren Projekt OÜ tööle nr 23081 „Nõgiaru küla, Tartu tn 13, 13a, 13b vee- ja reoveetorustik“. Nõusolek tugineb asjaolule, et projekti realiseerimisest huvitatud isik ja tehnovõrgu omanik on nõus arvestama Transpordiameti poolt esitatud ettepanekute ja järgmiste nõuetega: 1. Riigitee nr 22192 teelõik km 0,570-3,944 on pindamistööde objekt 2024. aastal. Tuleb arvestada, et töödele hakkab kehtima garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2024. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud. 2. Tehnovõrgu omanik peab esitama Transpordiametile garantiikirja kehtivusajaga 5 aastat, milles kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega. 3. Riigitee kaitsevööndis tööde teostaja peab taotlema Transpordiametilt vahetult enne töödega alustamist liiklusväliste tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee kaitsevööndis. Taotluse vorm on saadaval https://www.transpordiamet.ee/uudised-ametist-ja- kontakt/dokumendid/blanketid jaotisest „Tööd ja piirangud maanteel“. Vastav taotlus palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 4. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise, riigitee mahasõitude, jalgratta- ja jalgtee katendikonstruktsiooni nõuetekohase taastamise tööd oleks teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektikohaste tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa andmist. 5. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 6. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. 7. Töövõtjal näha ette paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine ning kahjustatud teerajatiste taastamine. Järelevalvet esitatud nõuete täitmise üle riigitee kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet ehitusseadustikus kehtestatud korras. Käesolev nõusolek kehtib kaks aastat. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Uibo peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: 23081_TP_v01_Nõgiaru-VKV-Transpordiamet.asice Peeter Uibo 5159766, [email protected] 2 (2)