Digitaalne originaaldokument
TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
2420
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPING
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud videosilla vahendusel Tallinna notar
Liina Vaidla notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 kolmekümnendal novembril kahe
tuhande kahekümne teisel aastal (30.11.2022) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus
Transpordiamet, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku
registris registrikoodi 70001490 all, aadress Valge tn 4, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Lii
Lember, isikukood 46806062737, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et
tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on Orgita küla, Märjamaa vald, Rapla maakond
(Omaniku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud
volikirja originaali alusel ja käesolevas lepingus viidatud käskkirjade alusel ning
registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu
registriandmete väljatrüki alusel),
Evecon Alaküla OÜ, registrikood 10816352, asukoht Lossi tn 3, Kuressaare linn, Saaremaa
vald, Saare maakond, e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille
esindajana tegutseb registrikaardile kantud prokurist Reimo Nook, isikukood 37107050329,
kes on tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise hetkel on
Tallinn (Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud ja
registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu
registriandmete väljatrüki alusel),
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESE
1.1. Lepingu esemeks on aadressil 60 Pärnu-Lihula tee, Valuste küla, Lääneranna
vald, Pärnu maakond asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate osade ja
päraldistega.
1.2. Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 13714550 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus
41101:004:0420, pindala 3,2 ha, aadress 60 Pärnu-Lihula tee, Valuste küla,
Lääneranna vald, Pärnu maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%).
Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded:
1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1
1.2.2. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
1) Isiklik kasutusõigus Imatra Elekter Aktsiaselts (registrikood 10224137) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus õhu- ja
maakaabelliini ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 03.04.2019. a sõlmitud
lepingu punktidele kolm (3) ja neli (4). Isikliku kasutusõiguse ala on tähistatud
03.04.2019. a lepingu lisadeks nr 1 ja nr 2 olevatel plaanidel. 3.04.2019
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 11.04.2019. Kohtunikuabi Sigrid Orumets.
2) Isiklik kasutusõigus Elering AS (registrikood 11022625) kasuks. Asjaõigusseaduse
§ 158¹ järgne tasuta ja tähtajatu elektri õhuliini isiklik kasutusõigus vastavalt
05.02.2020 sõlmitud lepingu punktidele kolm seitse (3.7) kuni kolm üheksa (3.9), neli
üks (4.1) kuni neli kolm (4.3), viis (5) ning 05.02.2020 sõlmitud lepingu lisaks nr 3
olevale plaanile. 5.02.2020 asjaõiguslepingu alusel sisse kantud 11.02.2020.
Kohtunikuabi Mare Tomingas.
3) Isiklik kasutusõigus Elering AS (registrikood 11022625) kasuks. Asjaõigusseaduse
§ 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu elektriõhuliinide isiklik kasutusõigus vastavalt
18.08.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3), neli
üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9) ning lepingu lisaks olevale plaanile. 18.08.2020
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 28.08.2020. Kohtunikuabi Tiiu Karu.
1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(30.11.2022).
1.4. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme koosseisu
kuuluval maaüksusel registreeritud alltoodud tabelis nimetatud ehitised (rajatised),
millised ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid ega muid
probleeme riiklikusse ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti
tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
EHR kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik
Lõpe-Lihula 330/110 kV õhuliin
221269575 403620,0 Olemas kinnisasi
L503/L107A
221277771 Lihula-Kullamaa 110 kV õhuliin L108B 698940,0 Olemas kinnisasi
110/110 kV õhuliin L189/L037 Lihula-
221278074 266040,0 Olemas kinnisasi
Vigala/Lihula-Martna
1.5. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme koosseisu kuuluval
maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid
piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud. Lepingu
eseme koosseisu kuuluva maaüksuse kohta on tehtud järgmised katastripidaja märked:
pindala on ebatäpne (01.07.2018), vajadus piiri asukoht kindlaks teha (08.06.2022).
1.6. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme koosseisu kuuluval
maaüksusel registreeritud suur hulk kitsendusi (sealhulgas geodeetilise märgi
kaitsevööndid, sideehitise kaitsevöönd, avalikult kasutatava tee kaitsevööndid,
elektripaigaldise kaitsevööndid, muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevöönd, tee
avalik kasutus, ranna või kalda veekaitsevööndid, eesvoolu kaitsevööndid), mida täies
mahus käesolevas lepingus ei kajastata, kuid millega on osalejad eelnevalt tutvunud ja
on piirangutest teadlikud.
1.7. E-notari teabesüsteemi andmete ja kultuurimälestiste riikliku elektroonilise
andmebaasi kohaselt asub lepingu eseme koosseisu kuuluv maaüksus järgmise
kinnismälestise kaitsevööndis: 01.12.1997.a. arvele võetud arheoloogiamälestis,
2
ajalooline looduslik pühapaik, Ohvrikoht Kivivõllaste mets (registri nr 9956),
„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 01.09.1997.a. määrus nr 59 (RTL
1997, 169-171, 954), „Kultuurimälestiste nimetuste muutmine ja mälestise liigi
lisamine“ Kultuuriministri 21.02.2022.a. käskkiri nr 36 (RT III, 23.02.2022, 3).
2. OSALEJATE KINNITUSED
2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et:
2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning lepingu
eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole
vaidlusi, lepingu eset ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate
isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike
õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, millest Omanik ei ole
Õigustatud isikut informeerinud.
2.1.3. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat
lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima
ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud
isiku kasuks seatava isikliku kasutusõiguse kandmist kinnistusraamatusse.
2.1.4. Lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse valdamise, kasutamise ega käsutamise
suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata
muinsuskaitsealaseid, käesolevas lepingus nimetamata looduskaitsealaseid ega muid
käesolevas lepingus nimetamata piiranguid.
2.1.5. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis
takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamist.
2.1.6. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel ei paikne Omanikule teadaolevaid
kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või
maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.
2.1.7. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu
sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.
2.1.8. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11, § 8 lg
71 ja § 96 lõikes 3 sätestatust ning majandus-ja taristuministri 03.12.2020.a. määruse
nr 82 (Transpordiameti põhimäärus) § 6 punktist 5. Majandus- ja taristuministri
15.11.2021.a. käskkirjaga nr 227 on Transpordiameti peadirektorile antud volitused
otsustada Eesti Vabariigi nimel maa kasutamiseks andmist ning Transpordiameti
peadirektori 20.12.2021.a. käskkirjaga nr 1.1-1/21/727 on Transpordiameti
teenistujatele antud volitused otsustada Eesti Vabariigi nimel maa kasutamiseks
andmist.
2.1.9. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku
kasutusõigusega koormamine on otsustatud Transpordiameti maade osakonna juhataja
14.11.2022.a. korraldusega nr 1.1-3/22/838.
2.1.10. Käesolevat lepingut sõlmides tegutseb ta Tallinna notari Tea Türnpuu poolt
12.07.2022.a. registri nr 1701 all tõestatud volikirja, Tallinna notari Tea Türnpuu poolt
14.07.2022.a. registri nr 1742 all tõestatud volikirja ja Transpordiameti peadirektori
20.12.2021.a. käskkirja nr 1.1-1/21/727 alusel. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole
tagasi võetud ega tühistatud, ning tal on kõik õigused ja piisavad kooskõlastused
sõlmida käesolev leping Omaniku nimel vastavalt õigusaktidele ja ta ei tea ühtegi
takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
3
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30
päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist.
2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et:
2.2.1. Õigustatud isik on kasutusõiguse ala üle vaadanud ning on teadlik kasutusõiguse ala
suurusest ja piiridest ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone.
2.2.2. Õigustatud isik on õigusvõimeline äriühing ning käesoleva lepingu sõlmimisega ei
kahjustata Õigustatud isiku võlausaldajate huve ega majanduslikku seisundit ning
äriühingu suhtes ei ole otsustatud lõpetamist.
2.2.3. Õigustatud isik ei ole pankrotis ning tema suhtes ei ole algatatud pankroti- ega
saneerimismenetlust ega tehtud pankrotihoiatust.
2.2.4. Tema volitused prokuristina on kehtivad, prokuura ei ole lõpetatud, ning ei esine
asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping, ja tal on
kõik seadustest ja äriühingu põhikirjast vajalikud esindatava äriühingu sisesed otsused
ja kooskõlastused käesoleva lepingu sõlmimiseks, sealhulgas käesoleva lepingu
sõlmimine ei välju Õigustatud isiku igapäevase majandustegevuse raamest.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Notariaalakti projekt oli neile eelnevalt notariaalakti tõestaja poolt kooskõlastamiseks
saadetud ja nad on jõudnud notariaalakti projektiga põhjalikult tutvuda.
2.3.2. Käesoleva lepingu alusel lepingu esemele isikliku kasutusõiguse seadmisega ei
kahjustata punktis üks kaks kaks (1.2.2) nimetatud isiklike kasutusõigustega
soodustatud isikute huve.
2.3.3. Nad soovivad lisada käesolevale lepingule plaani, millel on näha kasutusõiguse ala.
2.3.4. Nad on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleva plaaniga tutvunud ning on
teadlikud selle sisust, samuti on nad tutvunud käesoleva lepingu sõlmimise aluseks
olevate dokumentidega ega soovi täiendavate dokumentide muretsemist ning
tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt.
3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE
3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele tähtajatu isiklik kasutusõigus, mille kohaselt on Õigustatud isikul õigus
omada lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise
ja talumise eesmärgil 110 kV elektri õhuliini, kasutada seda sihipäraselt ning samuti
teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise ehitamiseks, omamiseks,
remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise
eesmärgil.
3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, mille
paiknemine on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil tähistatud sinise
viirutatud alana (eelnevalt ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala).
3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
3.3.1. Isikliku kasutusõiguse ala suurus on 164 m2. Kasutustasu bilansilise jääkmaksumuse
põhjal arvutatuna on 0,04 eurot aastas (bilansiline jääkmaksumus 77,47 eurot/ha x
0,0164 ha x 3%); maa maksustamishinna põhjal arvutatuna on 0,03 eurot aastas
(maksustamishind 64 eurot/ha x 0,0164 ha x 3%).
3.3.2. Riigile kuuluvale maale ehitatud rajatiste talumise eest korralduse andmise ajal
kehtiva seaduse järgi tasu ei maksta, kuna tasu on alla kümne euro. Edaspidi kehtib
tasu maksmise kohustus vastavalt õigusaktides sätestatud suurusele ja korrale.
4
Tuginetud on Vabariigi Valitsuse 14.07.2016.a. määruse nr 79 „Kinnisasja kasutustasu
ja hariliku väärtuse hindamise kord, nõuded hindamisaruannetele ja nende tellimisele“
§ 8 lõikele 3 koosmõjus riigivaraseaduse § 181 lg 2 punktidega 2 ja 4.
3.3.3. Lepingu esemele seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna
kinnistusregistri registriosasse nr 13714550 sissekandmisel esimese vaba järjekoha.
4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED
4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
4.1.1. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse ala kooskõlas käesoleva lepinguga
säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks
Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil.
4.1.2. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat,
vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid.
4.1.3. Õigustatud isik kohustub hoidma tehnovõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras.
4.1.4. Õigustatud isik kohustub kandma tehnovõrgu kasutamisest tulenevat vastutust
kolmandate isikute ees, mis on Õigustatud isiku tegevuse või tegevusetuse otsene
tagajärg.
4.1.5. Lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja
Õigustatud isiku volitatud isikule kasutusõiguse ala kasutamiseks ööpäevaringselt ning
kasutusõiguse alale juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on
mõistlikult vajalikud isikliku kasutusõiguse teostamiseks.
4.1.6. Õigustatud isik kohustub teavitama Omanikku tehnovõrgu plaanilistest hooldus- ja
remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist; pärast lepingu esemel
teostatud tehnovõrgu ehitus-, hooldus- ja remonttööde lõpetamist on Õigustatud isik
kohustatud taastama lepingu esemel tööde alustamise hetke heakorra.
4.1.7. Avariiremondiga on tegemist juhul kui tehnilise rikke tõttu on Õigustatud isiku poolt
pakutav teenus katkenud ja/või tehnovõrk on purunenud.
4.1.8. Avariiremondist tuleb teatada esimesel võimalusel enne tööde alustamist aadressile
[email protected], edastades teehoiu välise tavavormi, samuti tuleb
eelnimetatud aadressile teatada töö lõpetamisest. Avariitööd koos taastamistöödega
tuleb lõpetada esimesel võimalusel.
4.1.9. Õigustatud isik võtab avariiremondi teostamise korral enesele kohustuse tagada
liikluse kulgemise katkematus, ohutus ja riigitee nõuetekohane taastamine, sealhulgas
kohustades avariitöödeks paigaldama välja ajutise liikluskorralduse märgid (lähtudes
Majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a. “Nõuded ajutisele liikluskorraldusele”
määrusest nr 43). Avariiremondi teostaja kohustub Omaniku poolt määratud ajal
ilmuma avariiremondi objektile taastamistööde üleandmiseks. Tööd loetakse üle
antuks kui Omanik ja Õigustatud isik on allkirjastanud “korrastatud teemaa
üleandmise akti”.
4.1.10. Lepingu eseme igakordne omanik ja Õigustatud isik kohustuvad järgima ja samuti
nõudma nende volitusel lepingu esemel tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt kehtivate
õigusaktidega kehtestatud piirangute järgimist.
4.1.11. Omanik ja Õigustatud isik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis teist poolt lepingu eseme võõrandamisest, ühendamisest ja
jagamisest või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest.
Muud kokkulepped
4.2. Isikliku kasutusõiguse teostamine on tähtajatu.
5
4.3. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel
tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule
olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel
kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul
oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta.
4.4. Õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee
ehitusobjekti alguses ja tasuta lepingu eseme Omaniku esindajale või tema poolt
tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha.
4.5. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt
volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi
hooldetöid (sealhulgas teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja
peenarde remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid.
4.6. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste
teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Õigustatud isik
kohustub kümne (10) päeva jooksul Omanikku kirjalikult teavitama muudatustest.
4.7. Õigustatud isik kohustub Omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul
kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ning taastama
likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme
kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult Omanikku. Lepingu lõpetamise kulud
kannab Õigustatud isik.
4.8. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud
isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega.
4.9. Tehnorajatis tuleb ehitada vastavalt Transpordiametis kooskõlastatud Terranaut OÜ
koostatud töö nr 187 (V-03) „Kirikuküla alajaama 110 kV õhuliin. Eelprojekt“ Valuste
küla ja Lihula linn, Lääneranna vald, Pärnu maakond“. Projekti realiseerimisel tuleb
arvestada alltoodud informatsiooni ja nõuetega:
4.9.1. Juurdepääsud projekteeritud ehitistele, sh riigiteelt mahasõidud tuleb
Transpordiametiga kooskõlastatud teeprojekti ja nõuete kohaselt rajada enne
käesoleva projekti alusel ehitusloa väljastamist või ehitusloa kohustuse puudumisel
enne ehitustööde alustamist.
4.9.2. Kui tööde käigus kasutatakse abimaste (raame) kuhu õhuliinid ajutiselt enne
pingutamist asetuvad, siis tuleb anda joonis (tüüpjoonis) abimastide paiknemisest
riigitee suhtes. (esitada koos liiklusvälise tegevuse loa taotluseks vajaminevate
dokumentidega). Abimastid peavad paiknema ohutul kaugusel sõiduteest ning ei tohi
mingil juhul ulatuda riigitee muldkehasse.
4.10. Osalejad lepivad kokku ja Õigustatud isik annab Omanikule tagasivõetamatu
nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute
kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et
vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asub käesoleva
lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil näidatud tehnovõrk, ja isiklikku
kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele, kus käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks
oleval plaanil näidatud tehnovõrku ei asu.
4.11. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et vastavalt käesoleva lepingu aluseks olevale
käskkirjale jääb kasutusõiguse ala Õigustatud isiku ja Transpordiameti kui riigivara
valitsemiseks volitatud asutuse kaasvaldusesse. Transpordiameti valdus ei ole
kasutusõiguse alal mingil viisil piiratud.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et punktis neli kümme (4.10) toodud kokkulepe ei
asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja
6
kinnistusraamatu seaduse § 34 lõike 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud
soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja
taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse
kustutamiseks kinnistult, millel kasutusõiguse ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel
Õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel.
5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr
13714550 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu isiklik
kasutusõigus Evecon Alaküla OÜ (registrikood 10816352) kasuks 110 kV elektri
õhuliini ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 30.11.2022.a. sõlmitud
lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3), neli üks (4.1) kuni neli
üheksa (4.9) ning lepingu lisaks olevale plaanile.
6. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
6.1. Notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on
kasutusel elektroonilises käibes. Vajaduse korral väljastab osalejatele notariaalakti
tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja, mis asendab originaali, paberkandjal.
6.2. Kaugtõestamise puhul säilitatakse digitaalset originaaldokumenti digitaalses
notariaalarhiivis. Kaugtõestamise korral säilitatakse digitaalsest originaaldokumendist
tehtud kinnitatud ärakirja paberkandjal, mille pealdis sisaldab kinnitust, et ärakiri
asendab tõestamisseaduse § 47 lõikes 1 ettenähtud juhtudel notariaalakti originaali.
6.3. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele riigiportaalis www.eesti.ee
(minu andmed › notariaalsed dokumendid ja täitetoimikud) juurdepääsuõigus
notariaalakti digitaalsele ärakirjale. Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest
juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Nimetatud ärakirja
valmistamise eest notari tasu ei võeta.
6.4. Notariaalakti tõestaja esitab käesoleva lepingu digitaalse originaaleksemplari
kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul.
7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
7.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.
7.2. Osaleja tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3)
tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole.
Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
7.3. Osaleja tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest
Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase
maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.
Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud,
ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt
heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Osalejad
loobusid notariaalakti lahutamatuks lisaks oleva dokumendi ettelugemisest, lisatud dokument
7
on esitatud osalejatele läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks ekraanil, ning see on notariaalakti
tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud koos notariaalaktiga selle lahutamatu
lisana. Notariaalaktile lisatud plaan esitati osalejatele ekraanil tutvumiseks, see kiideti
osalejate poolt heaks ning allkirjastati digitaalselt.
Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ning asjaõiguslepingu tõestamisel 38,30
eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seadus § 3, 10, 12, 23 p 2).
Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu tõestamisel 20,00 eurot (notari tasu
seadus § 2 lg 2.1).
Notari tasu kokku 58,30 eurot.
Käibemaks 11,66 eurot.
Kokku 69,96 eurot.
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
Riigilõiv lepingu esemele isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
Notariaalakt on tõestatud kaugtõestamise teel
Omaniku esindaja Lii Lember allkirjastatud digitaalselt
Õigustatud isiku esindaja prokurist Reimo Nook allkirjastatud digitaalselt
Tallinna notar Liina Vaidla allkirjastatud digitaalselt
8
LISA
NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED
1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu
sõlmimisega. Kinnistusraamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepinguosaliste
vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste
ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.
2. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasja osa võõrale maale õiguse
teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi,
samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
3. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte
kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade ühendamisel
jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul
kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt
kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade
ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud
kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks
on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5)
Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama
vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja.
4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle
kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja
suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus
määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.
5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku nõusolekul
teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku
kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või
koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.
6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise
või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning
servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui
seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul
on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat
kinnisasja.
7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal
maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või
kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või
elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on
teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine
ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid
kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja
koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht,
tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu,
vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava
kinnisasja omaniku huve.
8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega
kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju
tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte
mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.
9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise
omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on
tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega
seotud kulud.
9
10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal
tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik
avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus
tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -
rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping
lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele
pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus
tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega.
(11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku
teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus
või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja
kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja
kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle
kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust
või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi
tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu
ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu
samaväärsesse või halvemasse olukorda.
11. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise
kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu
või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse
eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -
rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud
suuruses ja korras.
12. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 talumistasu suurus aastas on 7,5
protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse
koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe
katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava
tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem
kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub
katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud
käesoleva seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema
osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse
sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud
suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude
hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on
rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on
talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda:
1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult
samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja
kohta on alla ühe euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti
andmetest.
13. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 lg 1 on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat
ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on
piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis,
ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad
kasutuspiirangud.
14. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 lg 2 on elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud ladustada
jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja
maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud
ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning
varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; sõita masinate ja
mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri –
õhuliinide kaitsevööndis; ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi
10
– kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast,
teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning
ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.
15. Vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 kehtestatud ehitise
kaitsevööndi ulatuse, kaitsevööndis tegutsemise korra ja kaitsevööndi tähistusele esitatavatele
nõuetele § 10 lg 3 on maakaabelliini kaitsevööndi ulatus piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt
poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
16. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 37 lg 1 lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või
nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega
koormamise lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile.
17. Maakatastriseaduse § 9 lg 23 ja lg 24 järgi teeb katastripidaja katastriüksuse kohta katastrisse
märked: 1) „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” juhul, kui naaberkatastriüksuste piiriandmed on
vastuolulised või kui on tuvastatud, et piiripunktide asukohad maastikul ei ole kooskõlas
katastrisse kantud piiriandmetega; 2) „Pindala on ebatäpne” juhul, kui katastriüksus on
moodustatud kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja
tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed.
Nimetatud dokument on digitaalselt allkirjastatud kaugtõestuse teel tõestatud notariaalakti
lahutamatu lisana
11
Mah
asõ
it
4110 ärnu-Li
60 P
1:00 hula KM 55,31
4:04
20
30
Kiriku
32.4
167.4
8.2
Pos. 1
X:6504358.1
Mast M1 3 Y:489221.7
. LIIN
SP
P ER
330
IKÕ ala tabel.
Pos. Reg. no. Katastriüksuse tunnus, nimi, sihtotstarve Asukoht riigitee suhtes Pindala
1. 13714550 41101:004:042060,
41101:004:0420; 60 Pärnu-Lihula tee, Transpordimaa 100% Pärnu-Lihula tee km 55,31 164m2
Tingmärgid
Kirikuküla alajaama 110kV õhuliin
IKÕ ala õhuliini rajamiseks üle maantee. Laius = juhtmete vahekaugus + 1m kummastki
äärmisest liinijuhtmest, Pindala 164m2
110kV õhuliini juhe
Valuste alajaama perspektiivne 330kV õhuliin(Lahendatakse eraldi projektiga)
GEOPORT
Maantee kaitsevöönd 30m teekatte piirist
Kinnistu piir
Tellija: Mõõt:
Evecon OÜ ehitatav õhuliini mast TERRANAUT OÜ Evecon OÜ M1/500
Reg no. 12745490
Kadakpõõsa tee 4 / Vääna-Jõesuu Objekt: Kirikuküla 110kV alajaama 110kV õhuliin (Adra 41101:002:0065),
Olemasolev õhuliin
Harku vald / Harjumaa / Estonia Valuste küla, Lääneranna vald, Pärnumaa
Killustikkattega väljak ja tee Projekteeris: Joonise nimetus:
V. Viiklepp +372 56 152 225
Elering AS-i perspektiivne õhuliin
Kinnitas:
V. Viiklepp
IKÕ plaan
Kuupäev: Joonis nr: Töö nr. Staatus: Leht:
22.08.2022 187-007 187 Eelprojekt 1
Saatja: Lauri Mägi <
[email protected]>
Saaja:
[email protected], Risto Virveste, Valdur Viiklepp
Teema: IKÕ sõlmimine üle 60 Pärnu-Lihula tee
Tere
Edastan taotluse sõlmitud lepingu tühistamiseks, kuna õhuliini tööprojekti raames täpsustati masti tüüpe ja sellest tulenevalt muutusid juhtmete paiknemised võrreldes varasema lepinguga ning teemaale tehnovõrgu ja rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku IKÕ lepingu sõlmimiseks.
Allkirjastatud taotlus ja kehtiv leping on kirjale lisatud manusena.
Lugupidamisega
<file:////Users/laurimagi/Library/Containers/com.microsoft.Outlook/Data/Library/Caches/Signatures/signature_336756003>
Lauri Mägi
Projektijuht
Telefon +372 52 39 522 <tel:+3725239522>
E-mail
[email protected] <mailto:
[email protected]>