Kiri

TAOTLUS TEHNOVÕRGU JA/VÕI -RAJATISE PROJEKT I KOOSKÕLASTA MISEKS Kellele Transpordiamet Registrikood 7000 1490 Juriidiline aadress Tallinn 10916, Teelise 4 Kellelt Asutuse või isiku nimi Elram OÜ Registri- või isikukood 16226568 Juriidiline aadress või elukoht Gonsi ori tn 31 Tallinn Kontaktaadress FORMTEXT Telefon 53726646 E-post [email protected] 1. E sitatavad materjalid: Dokumendi liik (ehitusprojekt või selle osa , volitused jne ) Dokumenti nimetus (esitatava dokumendi täpne nimetus) Dokumendi nr. ehitusprojekt Uus tänav kinnistu liitumine madalpingel, Viru-Nigula alevik, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond LE0191 2. O bjekti asukoht Maakond, vald, küla: Lääne-Viru maakond, Nigula vald, Viru-Nigula alevik Kulgemine kaitsevööndis riigitee nr 2 0 km 26,05 – 26,62 3. Selgitus kavandatava tegevuse kohta, kavandatav läbiviimise aeg Projekt näeb ette Uus-Tänav kinnistu elektriliitumise tänavavalgustuse tarbeks Taotleja Ees- ja perekonnanimi Andres Pukka (juriidilisest isikust taotleja puhul juriidilise isiku esindaja) Allkiri Taotluse esitamise kuupäev 08 . 12 .2023 TELLIJA: Enefit OÜ TÖÖPROJEKT Uus-Tänav kinnistu liitumine madalpingel Viru-Nigula alevik, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond. Projekteerija Andres Pukka [email protected] Nr LE0191 Tallinn Detsember 2023 ELRAM OÜ E-mail:[email protected] Tel +372 537 26646 Registreering:TEL004000 Registrikood 16226568 10147 Talinn  Sisukord 1. ASUKOHT ........................................................................................................................................ 3 2. SELETUSKIRI.................................................................................................................................. 4 2.1 ÜLDOSA .................................................................................................................................... 4 3. TEHNILINE LAHENDUS ............................................................................................................... 6 3.1 PROJEKTEERITUD 0,4 MAAKAABELLIINID ..................................................................... 6 3.2 PROJEKTEERITUD LIITUMISKILBID .................................................................................. 7 3.3 TÄHISTUSED............................................................................................................................ 7 4. TÖÖKIRJELDUSED ........................................................................................................................ 8 4.1 KAEVETÖÖD............................................................................................................................ 8 5. KÄIDUJUHEND .............................................................................................................................. 9 5.1 KÄIDUJUHEND MAAKAABELLIINIDELE .......................................................................... 9 6. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUSNÕUDED ......................................................................... 10 7. EHITUSTÖÖDE DOKUMENTEERIMINE JA JÄRELVALVE .................................................. 10 LISAD JA JOONISED Lisa 1. Põhimaterjalide ja –seadmete spetsifikatsioon Lisa 2. Tööde mahtude tabel (vastavalt Elektrilevi OÜ kehtestatud vormile) Lisa 3. Lähteülesanne Lisa 4. Kooskõlastuste koondtabel Lisa 5. Kooskõlastuste koopiad Joonis LE0191-1 Asendiplaan Joonis LE0191-2 Elektriskeem 2 1. Asukoht Uus-Tänav, Viru-Nigula alevik, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond. 3 2. Seletuskiri 2.1 Üldosa Käesoleva projektiga on lahendatud Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula Viru-Nigula alevikus Uus tänav kinnistu liitumine elektrivõrguga. Liinide projekteeritud pikkused koos varuga on toodud spetsifikatsioonis, trasside projektsioonide pikkused tööde mahtude tabelites. Projekteerimistöö aluseks on Enefit Connect OÜ projekteerimisülesanne nr 458855 koos lisadokumentidega. Projekti koostamisel on lähtutud järgnevatest normdokumentidest: • Ehitusseadustik. • Asjaõigusseadus AÕS. • Seadme ohutuse seadus SeOS. • Elektrilevi OÜ 0,4-20 kV Võrgustandard. • EVS-HD 60364-5-51”Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Üldjuhised.“ • EVS-HD 60364-5-52 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Juhistikud“. • Eesti Standard EVS-HD 60364-5-54”Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine, kaitsejuhid ja kaitsepotentsiaaliühtlustusjuhid.” • EVS-HD 60364-4-41“Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest”. • EVS-HD 60364-4-42“Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest”. • EVS-HD 60364-4-43“Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse”. • EVS-HD 60364-4-443“Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-44: Kaitseviisid. Kaitse pingehäirete ja elektromagnetiliste häirete eest”. • EVS-EN 50110-1“Elektripaigaldiste käit“. • Eesti Vabariigi kehtivad õigusaktid ning muud normatiivdokumendid. Alusplaanidena on kasutatud: • Geodeesia24 OÜ töö nr 5110-21. Koordinaadid L-EST süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 4 Kolm päeva enne liiniehitustööde algust on ehitajal kohustus võtta ühendust kinnistute valdajatega, teavitades neid tööde teostamisest nende maaüksusel ning arvestama nende tingimuste ja nõudmistega ning tehnovõrkude valdajatega (vastavalt kooskõlastuse tingimustele). Tööd teostatakse vastavalt tellija ja kohaliku omavalitsuse kehtestatud korrale. Meetmed ohutuks tööks elektriseadmetel ja nende kaitsetsoonis määrata kindlaks tööjuhatuse koosolekul enne tööde alustamist. Ehitustöödel või selle ettevalmistamisel tekkinud küsimused ja probleemid, mida pole kajastatud käesolevas projektis või on ebaselged/vastuolulised, lahendatakse töö käigus kooskõlastatult projekteerija ja tellijaga. Ehitustööde käigus ja elektripaigaldiste hilisemal käidul juhinduda eespool toodud eeskirjadest ja Eesti vabariigis kehtivatele normatiividest ja seadustest ning kinni pidada töötervishoiu, tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest ning headest tavadest. Käesolevas elektripaigaldises on elektriohutuse tagamisel rakendatud peamiselt järgmisi kaitseviise: PÕHIKAITSENA (otsepuutekaitse) – põhiisolatsiooni ohtlike pingestatud osade ja pingealdiste juhtivate osade vahel ning kaitsekatete ja kaitseümbriste kasutamist; RIKKEKAITSENA (kaudpuutekaitse) – toite automaatset väljalülitamist koos maandatud kaitsepotentsiaaliühtlustussüsteemi väljaehitamisega, millega tagatakse elektripaigaldise pingealdiste juhtivate osade arvestuslik puutepinge alla 50VAC. Liinide lühisvoolude väärtused tagavad nõutud väljalülitusaja 5 s, vastavalt kehtivatele elektriala standarditele ja nõuetele (Elektrilevi OÜ normdokument J345). 5 3. Tehniline lahendus 3.1 Projekteeritud 0,4 maakaabelliinid 0,4 kV maakaabelliinide väljaehitamisel juhinduda Elektrilevi OÜ 0,4...20 kV Võrgustandardist P342 - 0,4 kV kaabelliinid. Projekteeritud kaablitrasside kulgemine looduses esitatud asendiplaanil ning kaablite kogupikkused on esitatud elektrilistel skeemid ning pikkused koos varuteguriga on esitatud materjalide spetsifikatsioonides. Kaablite sooned tähistada L1, L2, L3. Kaablite ristumisel teiste tehnorajatistega järgida nõutavat minimaalset horisontaalset ja vertikaalset vahekaugust (Tabel 1). Kaabli montaažil jälgida kaablitootja poolt lubatud painderaadiusi ja tõmbejõudusid. Tabel 1. Madalpingekaabli ja tehnorajatiste vahelised minimaalsed kujad (P342) Tehnorajatise nimetus Rõhtvahekaugus Püstvahekaugus ristumisel, m rööpkulgemisel, m Vee- ja kanalisatsioonitoru 1 0,3/0,22) Gaasitoru kuni 16 bar 1 0,3 Kaugküttetorustiku kanali või 2/0,51) 0,2 torukatte välispind Elektrikaabel kuni 35 kV 0,2-0,55) 0,2/04) Elektrikaabel kuni 110 kV 1/0,56) 0,3/0,14) Sidekaabel või -kanalisatsioon 0,5/0,254)7) 0,23)/04) Kraav - 0,5 (kaabel torus) 1) Väikseim vahekaugus kitsastes tingimustes. 2) Kaabel torus. Kaablit kaitsev toru peab ulatuma ristuvast rajatisest min ±2 m kummalegi poole. 3) Sidekaabel mehhaaniliselt kaitstud ristumiskohast 0,3 m mõlemile poole. 4) Mõlemad kaablid kaitstud torus (ristumistel min 2 m kummalegi poole). 5) Kui teise kaabli valdaja ei ole Elektrilevi. Kui mõlema kaabli valdaja on Elektrilevi või Eesti Energia tütarettevõtted, lähtuda standardi P342 joonisest EE6.4-05. 6) Kuja võib vähendada 0,5 meetrini kokkuleppel 110 kV kaabelliinini valdajaga, kui kaabli läbilaskevõime kontrollarvutused seda võimaldavad. 7) Kui nii side- kui ka elektrikaablid kuuluvad Eesti Energiale või tema tütarettevõtetele, võib kaugusi vähendada lähtudes sidekaablitele esitatud nõuetest (vaata näidist P342 EE6.4-03). 6 Tabel 2. Projekteeritud madalpinge maakaabelliinid. Kaabli nr Algus Lõpp Kaabli mark Trassi pikkus/kogupikkus, m MPL417146 M10 LK224966 AXPK 4G50 277/291 3.2 Projekteeritud liitumiskilbid Liitumiskilbi paigaldamisel juhinduda Elektrilevi OÜ 0,4...20 kV Võrgustandardist P343 - 0,4 kV liitumispunkt. Kilbi tähistuste paigaldamisel juhinduda Elektrilevi OÜ ja Enefit Connect OÜ juhtimissüsteemi normdokumendi juhendist P346 – Võrguvara tähistamise ja märgistamise nõuded. Projekteeritud kilbi asukoht esitatud asendiplaanil joonis 01 ja elektrilised parameetrid joonisel 02. Kasutada Elektrilevi poolt heakskiidetud pinnasesse paigaldatavaid soklil liitumiskilpe. Kilpide monteerimisel järgida kilbi tootja poolseid paigaldusjuhiseid. Kilpi paigaldada elektriskeem. Kilbi ukse välisküljele paigaldada kilbi tunnusega silt ja selle alla hoiatusmärk „Elektrioht“. Liitumiskilpi arvesti kohale kinnistu nimesilt. Peakaitsmele peakaitsme nimivoolu silt ja kinnistu nimesilt. Kilbi uksele kinnitada neetidega metallist kilbi unikaalne number. Faasid tähistada vastavalt L1, L2, L3. Kliendile anda allkirja vastu kilbi võti. Kilbi külge paigaldada märketulp. Kilpile ehitada maanduspaigaldis, mis tagaks, et ühefaasilise lühise korral ei ületaks kilbi puutepinge 50V. 3.3 Tähistused Märgistused ja tähistused paigaldada vastavalt Elektrilevi OÜ 0,4...20 kV Võrgustandardile P346 – Võrguvara tähistamise ja märgistamise nõuded. Kõik märgistused peavad olema trükitud masinkirjas. Välitingimustes kasutatavad tähised peavad olema tugevast plastist või metallist ning peavad olema kinnitatud kas neetide või kruvikinnitusega. Kasutada musta kirjet kollasel taustal v.a maandusseadme tähised, mis peavad olema punast värvi. Otsamuhvi juurde paigaldada kiletatud lipik, millel on andmed kaabli numbri, margi ja ristlõike kohta. 7 4. Töökirjeldused 4.1 Kaevetööd Elektrikaablid paigaldada lahtisel kaevemeetodil ja kinnisel paigaldusviisil vastavalt asendiplaanil esitatule ning kaeviste ristlõigete ja ristmeväljade joonisele. Kaevetööd teostada vastavalt normatiividele kehtivate lubade alusel. Kaablite paigaldamisel järgida Elektrilevi OÜ ja Enefit Connect OÜ juhtimissüsteemi normdokument (0,4…20 kV) ettevõttestandardit ja valmistajatehase nõudeid. Kaablitrasside sügavus kaevikusse paigaldamise min 0,7 m, kinnisel meetodil 1 m. MP kaablid paigaldada asendiplaanil toodud asukohtades 110mm kaitsetorudesse. Toru kohale 0.3 m kõrgusele toru ülapinnast paigaldada veniv kollane hoiatuskile („Elektrikaabel” Elektrilevi OÜ logoga). Nõutav on kõikide töötsooni jäävate maa-aluste kommunikatsioonide väljamärkimine looduses koostöös kommunikatsioonide valdajatega. Töövõtja peab olema tutvunud eelnevalt kommunikatsioonivaldajate kooskõlastustingimustega ja neid täitma. Enne tööde algust kommunikatsioonide kaitsetsoonis peab Töövõtjal olema kommunikatsioonivaldaja kirjalik nõusolek. Tööd kaitsetsoonis võivad toimuda ainult kommunikatsioonihaldaja (omaniku) järelevalve all. Kõik kommunikatsioonide ümbertõstmise ja ehitusega seotud töid peab teostama vastavaid Eesti Vabariigis nõutavaid lubasid ja litsentse omav ettevõte. Juhul kui maapinnas töid teostav isik avastab teadmata omanikuga liinirajatise või selle olemasolule viitavat märgistust, tuleb tööd koheselt peatada ja võtta tarvitusele abinõud võimaliku liinirajatise kaitseks ja omaniku väljaselgitamiseks. Ristumistel teiste kommunikatsioonidega esmalt määrata kindlaks nende sügavus käsitsi kaevamise teel, kutsudes eelnevalt kohale vastava trassi valdaja ja vastavalt kõrgusgabariidile otsustada pealt või altpoolt läbimineku kasuks (Tabel 1). Kaevetööd teiste kommunikatsioonide kaitsevööndis teostada käsitsi. Sidekaabli kaitsevöönd 1m, Vee- ja kanalisatsiooni trassil 2m (kuni 250mm toru korral). Samuti teostada kaevetööd käsitsi puudele ligemal kui 2,0 m. Ehituse käigus kahjustada saanud maa-alune kommunikatsioon tuleb ehitajal nõuetekohaselt taastada. Hoolitseda kaeviku toestamise, kaitsmise, kuivatamise ja isoleerimise eest ehitustööde tegemise ajal. Pärast kaevetööde lõppu peab töövõtja saama tellija ja ametkondade kooskõlastuse tehtud töödele. Kahtluse korral tuleb teha kontrollmõõtmised, et selgitada tööde vastavust nõuetele. Väljakaevatav pinnas, mis jääb tagasitäitest üle – utiliseerida, ladustades see omavalitsuse poolt ettenähtud territooriumile. 8 Enne kaablikaeviku tagasitäitmist teostada kaablitrassi kontrollmõõdistamine horisontaalsete ja vertikaalsete sidemetega. Peale kaevamistööde lõppu taastada haljastus ja teekatted. Ehitajal lasub kohustus taastada pinnakatted edaspidiseks normaalseks kasutusele võtuks. Taastamisel võtta aluseks joonistel toodud kaevikute ristõigetest. 5. Käidujuhend 5.1 Käidujuhend maakaabelliinidele Kaabelliinide koormusi ja pingeid võrgu mitmesugustes punktides mõõdetakse vastavalt normidele. Nende mõõtmiste alusel täpsustatakse kaablivõrkude režiime ja lülitusi. Kaabelliine vaadatakse üle järgmise sagedusega: • maasse, kanalitesse ja hoonete seintele paigaldatud kaablite trassid vähemalt 1 kord 3 aasta jooksul; • otsmuhvid 1 kord aastas. Andmed ülevaatustel avastatud ebanormaalsuste kohta tuleb kanda järgnevateks kõrvaldamiseks defektide raamatusse. Suurvee ajal ja pärast paduvihmasid tuleb ringkäike teha väljaspool järjekorda. Kaabelliinil ohtliku potentsiaali või uitvoolu ohtliku tiheduse avastamisel võetakse kasutusele meetmed, et vältida kaabli kahjustamist elektrikorrosiooni tõttu. Kaabelliine remonditakse ülevaatuste ja teimimiste alusel välja töötatud graafiku järgi. Kaabelliinide remonti võib teha alles pärast selle väljalülitamist ja maandamist mõlemast otsast. Kaablite lahtikaevamisi või mullatöid nende läheduses võib teha ainult kaableid ekspluateeriva organisatsiooni loal. Seejuures peab olema tagatud kaablite puutumatuse järelvalve kogu tööde teostamise ajal. Lahtikaevatud kaablid tuleb läbirippumise vältimiseks kinnitada ja mehhaanilise vigastamise eest kaitsta. Töökohale paigaldatakse signaaltuled ja hoiatusplakatid. Kui kaevamistööd paikades, mida läbivad kaablid, toimuvad talvel ja seejuures rohkem kui 0,4 m sügavusel, tuleb pinnast soojendada. Seejuures tuleb jälgida, et pinnasekihi paksus soojendatavast pinnast kuni kaabliteni oleks vähemalt 0,3 m. Sulanud pinnas tuleb eemaldada labidatega. Masinkaevamine vähem kui 1 m kaugusel kaablist ja kirkade vms. kasutamine pinnase kobestamiseks sügavamal kui 0,4 m normaalses sügavuses paiknevate kaablite kohal on keelatud. Kiilramme ja teisi analoogilisi löögimehhanisme ei tohi kasutada lähemal kui 5,0 m kaugusel kaablist. 9 6. Töötervishoid ja tööohutusnõuded Tööde teostamisel tuleb järgida EV seadustega ja määrustega määratud nõudeid. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ning tööd ei tohi ohustada mõjupiirkonnas olevaid isikuid. Kaevetöid võib alustada vastavate lubade olemasolul. Ehitaja peab tagama, et töötajad oleksid instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Ehitusplats tuleb vastavalt nõuetekohaste viitade ja märkidega tähistada. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt määrusele nr 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. 7. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelvalve Ehitustööde dokumenteerimine teostatakse vastavalt Ehitusseadustikule ja vastavalt tellija poolt kehtestatud nõuetele. Kõik kõrvalekalded projektis fikseeritakse vastavates protokollides ja kooskõlastatakse objekti projekteerijaga ning tellijapoolse ehitusjärelvalve teostamisega. Projektis tehtavate kooskõlastamata muudatuste eest vastutab tööde teostaja. Tööde dokumenteerimisel ja üleandmisel lähtuda Elektrilevi OÜ juhendist P399. Tellija ja töövõtja poolt vastuvõtu ajal märkamata jäänud vead ja puudused ei vabasta töövõtjat vastutusest. Ehitaja teostab kasutuselevõtukontrolli vastavalt kehtivale seadusandlusele. Kontrolli toimingud vormistatakse kirjalikult. Vastuvõtukontroll allkirjastatakse kahepoolselt tellija ja ehitaja poolt. Tellija ja töövõtja poolt vastuvõtu ajal märkimata jäänud vead ja puudused ei vabasta töövõtjat vastutusest. Pärast ehitustööde teostamist ja montaaži teostada kontrolltoimingud ning koostada elektripaigaldise teostusdokumentatsioon ja käidujuhend. Garantiitingimused määratakse töövõtuprogrammiga. 8. Maastiku ja teede taastamine Ehitustööde käigus tekkivate kahjustuste ulatus sõltub ehitusajast. Peale ehitustööde lõppu taastada pinnaste endine olukord vastavalt nõuetele. Korrastada kõik ehitusjäljed. Kaevise täitmisel arvestada pinnase hilisemat vajumist. Tagasitäiteks sobiv pinnas vajadusel ladustatakse ja kasutatakse piirkonna täitmiseks. Ülemäärane ja tagasitäiteks mittesobivad pinnasekogused on töövõtja kohustatud utiliseerima, ladustades see omavalitsuse poolt ettenähtud territooriumile. Kõik tööd märgitakse välja digitaalselt. Mahud ja kvaliteet määratakse ning tööetapid võetakse Tellija esindaja poolt vastu vastavuses teetööde tehnilistes kirjeldustes toodule. Enne mullatööde algust peavad olema tehtud kõik vajalikud eeltööd. Tööde käigus peab ehitaja kindlustama vete äravoolu muldelt ja tee maa-alalt, kaevates ajutisi kraave ja rajades vajadusel ajutisi truupe või pumpamist. Üheski ehituse faasis ei tohi lubada vee püsimist kaevendites ja aluspinnase läbi leondumist. Ehitaja peab tagama ehitustöödel kvaliteedi vastavalt “Teehoiutööde ehitusjärelvalve kord”. 10 Täidete ja liivaluse tihendustegur peab olema vähemalt 0.98. Vajadusel peab kasutama tihendamisel ka vett. Liivaluste rajamisel tuleb võtte proove vastavalt TSMm nr 66. Teised kattekonstruktsioonikihid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele. Teekonstruktsiooni rajamisel tuleb kõrvaldada olemasolev pinnakatte muld, liivasegune muld, vanad võimalikud konstruktsioonid ja muu ebasobiv pinnas. Vältima peab olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist. Soovitav on tee kihtkonstruktsioonide ehitus läbi viia kuival aastaajal. Kui tööde käigus selgub, et tee kihtkonstruktsioonide alla jääb ebasobiv pinnas, tuleb kõlbmatu pinnas välja kaevata ja asendada sobiliku pinnasega. Kõigi teedeehituslike tööde tehnoloogia ja kasutatavad materjalid peavad vastama Transpordiameti poolt esitatud nõuetele ja materjalid peavad olema tõendatavad. 11  Andres Pukka Elram OÜ Teie 08.12.2023 [email protected] Meie 09.01.2024 nr 7.1-2/24/25378-2 Elektripaigaldiste projekti nr LE0191 kooskõlastus riigitee nr 20 tee piirides ja tee kaitsevööndis Viru- Nigula alevikus Lääne-Virumaal Kooskõlastamiseks esitatud elektripaigaldiste projektis on ette nähtud liitumiskilbi ja madalpinge maakaablite (edaspidi tehnovõrgud) ehitamine riigitee nr 20 Põdruse – Kunda – Pada tee km 26,05-26,32 tee piires ja tee kaitsevööndis Viru-Nigula alevikus Viru-Nigula vallas Lääne-Virumaal. Projekt on koostatud vastavuses Transpordiameti esitatud nõuetega. Transpordiamet on riigihanke tulemusel sõlminud riigitee nr 20 Põdruse – Kunda – Pada teelõigu km 16,9- 28,35 teeehituseks Atemo OÜ-ga töövõtulepingu 25.07.2023 „Riigitee 20 Põdruse - Kunda – Pada, Kunda - Viru-Nigula lõigu km 16.9-28.4 rekonstrueerimine“ (tööde lõpp 31.10.20204). Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 13, § 19, § 24, § 70, § 71, § 72, § 92, § 97, § 99 ning Transpordiameti põhimääruse, KOOSKÕLASTAME Elram OÜ töö nr LE0191 „Uus-Tänav kinnistu liitumine madalpingel Viru-Nigula alevik, Viru-Nigula vald, Lääne-Viru maakond“ tööprojekti staadiumis. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alltoodud informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrkude ehitustöödel tuleb arvestada riigitee nr 20 ehitusega ning oma tegevus riigitee tee piirides (ehitusala piirides) ja tee kaitsevööndis tuleb kooskõlastada Transpordiameti lepingupartneri Atemo OÜ-ga ja tee-ehituse omanikujärelevalvega Teede Tehnokeskus AS. 2. Enne riigitee tee piirides ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 2.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil [email protected]. 2.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#tood-ja-piirangud-ma ) palume saata e-postiga [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 3. Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei ole lubatud jätta. Tehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel, samuti materjalide ladustamine (sh metsamaterjal) sõiduteele ja vahetult selle äärde on keelatud. 4. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et oleks tagatud riigitee teemaa korrastamine, riigitee katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema peale tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult minimaalse lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist on tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides välistatud. 5. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada, raietöödest jäänud kännud juurida ja utiliseerida (või freesida) ning ette näha kahjustatud riigitee, sh kraavide, mulde ja teekatte taastamine. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 6. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi kasutusele võtmise järgselt seada takistusi liiklusele, tee hooldele (korrashoiule) ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee teemaalt ja tee kaitsevööndist. 7. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida tee korrashoiuks vajalike tegevusi. 8. Tehnovõrkude ehitamisel on kõrvalekaldumised (asukoht, sügavus jne) kooskõlastatud projektist keelatud. Tehnovõrkude lõigud, mis ei vasta kooskõlastatud projektile ja on paigaldatud omavoliliselt projektist erinevasse asukohta (sh sügavus või kõrgus maapinnast) ja takistavad edaspidi täiemahulist teehoiutööde teostamist, kuuluvad asendamisele (ümbertõstmisele) tehnovõrgu omaniku poolt tema vahendite arvelt. 9. Peale tööde lõppu tuleb Transpordiametile esitada 3D kujul digitaalsed teostusjoonised dwg (.dgn) formaadis. 10. Kooskõlastatud projekti muutmiseks riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada. Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Veltri peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: LE0191_Kooskolastamiseks.asice Arvo Veltri 5164006, [email protected] 2 (2)